Leping

ÜÜRILEPING NR KPJ-4/2021-175 Üüril eping on sõlmitud ü ürileandja Riigi Kinnisvara AS Registrikood : 10788733 Juriidiline aadress: Tartu mnt 85 , Tallinn 1 0115 Telefon: (372) 606 3400 Faks: (372) 606 3401 E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: juhatuse esimees Kati Kusmin , põhikirja alusel Kontaktisik: põhja piirkonna kinnisvara haldur Agne Laurand Kontaktisiku telefon: (372) 5648 8797 Kontaktisiku e-post: [email protected] ja ü ürniku Eesti Vabariik Patendiamet i kaudu Registrikood: 70003164 Juriidiline aadress: Toompuiestee 7 , Tallinn 15041 Telefon: (372) 627 7911 Faks: (372) 627 7912 E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: peadirektor Margus Vihe r , põhimääruse alusel Kontaktisik: arendusjuht Märt Kraft Kontaktisiku telefon: (372) 627 7948 Kontaktisiku e-post: [email protected] vahel , kes võttes arvesse , et: üürileandjale kuulub käesoleva üürilepingu (edaspidi „leping“) sõlmimise hetkel aadressil Toompuiestee 7, Tallinn asuv kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr 20119601 , katastritunnus 78401:108:0027 , sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 1426,0 m 2 ) koos oluliste osade ja päraldistega; kinnistu suhtes kehtib Riigi Kinnisvara ASi ja Patendiamet i vahel 31.08.20 12 sõlmitud üürileping nr Ü4261/12 tähtajaga 31.12.2021 ; seoses üürniku kolimisega Tatari tn 39, Tallinn hoonesse on pooled kokku leppinud , et üürileandja annab üürniku kasutusse alates 01.01.2022 üüripinna Tallinnas Toompuiestee 7 asuvas hoones kuni Tatari tn 39, Tallinn üüripinna ehitustööde valmimiseni ( s. o hiljemalt 30.09.2021 ) . Ü ürnikul ei ole kohustust perioodil 01.01.2022 – 30.04.2022 tasuda bilansilist kapitalikomponenti ja perioodil 01.05.2022 – 30.09.2022 üüriteenuseid ja üüri, vastavad kulud kannab üürileandja, on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel tingimustel. ERITINGIMUSED Üüripinna kinnistu asukoht , suurus ja koosseis Aadressil Tallinn , Toompuiestee 7 asuv kinnistu , kinnistusraamatu registriosa number 20119601 , katastritunnus 78401:108:0027 , pindala 1426 ,0 m². Kinnistu oluliseks osaks on: a sutusehoone (ehitisregistri kood 101034445 , ehitise kasutamise otstarve büroohoone , mälestise number puudub ), üüritav pind 1232,1 m², millest 1232,1 m² on üürnike ainukasutuses ja 0 ,0 m² on üürnike ühiskasutuses ; garaaž (ehitisregistri kood 12068 6534, ehitise kasutamise otstarve garaaž, mälestise number puudub) , üüritav pind 126,9 m², millest 126,9 m² on üürnike ainukasutuses ja 0 ,0 m² on üürnike ühiskasutuses ; parkla (ehitisregistri kood 220572809 , ehitise kasutamise otstarve parkla , mälestise number puudub), ehit i salune pind 809,5 m², mis on üürnik e ainukasutuses kuid ei arvestata üüritava pinna hulka . Hoone ü üritav pind on hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut teenindavate tehniliste ruumide pind ( tehnopind ) ja vertikaalsete ühendusteede pind. Üüritav pind mõõdetakse koos mittekandvate tarindite aluse pinnaga, see on kandvatel tarinditel seinte siseviimistluskihini ja mittekandvatel tarinditel seinte telgjooneni. Netopinna arvestamisel lähtutakse Eesti standardis EVS-EN 15221-6:2011 “Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 6: Pinna ja kubatuuri mõõtmine kinnisvarakeskkonna juhtimisel” olevast “ruumide netopinna” mõistest, millele vastab ehitisregistris suletud netopind, millele on liidetud mittekandvate tarindite alune pind. Juhul kui kinnistut kasutavad mitu üürnikku või kasutajat eristatakse üüritaval pinnal ainukasutuses olev pind ja ühiskasutuses olev pind. Ü hiskasutuses olev pind on pind, mida üürnik kasuta b ühiselt koos teiste hoone üürnike ja kasutajatega. Üürniku ühiskasutuses pind koosneb korruse ühiskasutuses pin nast ( ruumid, mida kasutavad ühiselt vaid sama korruse üürnikud ja kasutajad , nt koridor) ja hoone ühiskasutuses pin nast ( ruumid, mida kasutavad ühiselt kogu hoone üürnikud ja kasutajad , nt fuajee) , erandjuhul ka muust ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasut a vad ühiselt osa üürnik ke ja kasutaja i d). Üüripinna suurus , paiknemine ja koosseis Üürniku kasutuses olev üüripind hoone te s kokku on arvestuslikult 1359 ,0 m² , millest: 1 359 ,0 m² on üürniku ainukasutuses ; 0 ,0 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast. Üüripind paikneb järgmis te s hoonete s : asutusehoones 1232,1 m 2 , millest 1232,1 m² on üürniku ainukasutuses ning 0,0 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast; garaažis 126,9 m 2 , millest 126,9 m² on üürniku ainukasutuses ning 0,0 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast . Üürniku ainu kasutuses olevate p arkimiskohtade arv kokku : 21 parkimiskohta , millest 18 parkimiskohta asuvad tõkkepuuga eraldatud hoovis ja 3 tähistatud parkimiskohta hoone ees . Üürniku ainu kasutuses olev m aa (territoorium) kokku : 1426,0 m². Üürniku ainu kasutuses oleva d r ajatis ed : parkla ( ehitisregistri kood 220572809 ) , ehit i salune pind 809,5 m² . Üü rniku kasutuses olevad seadmed ja inventar , mille asendamise ja hooldamise kohustus on üürileandjal: puudu vad . Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 1 olevatel plaanidel ja eksplikatsioonid el . Üüripinna siht otstarve Üüripinna siht otstarve on büroohoone. Üüripinna nõutav seisund Üürileandja on kohustatud tagama üüripinna säilitamise üüripinna seisundit fikseerivas aktis märgitud seisundis, v.a harilikust kulumisest tingitud muutused üüripinna seisundis . Üüripinna valduse üleandmi ne Üüripind on lepingu sõlmimisel üürniku otseses valduses tulenevalt asjaolust, et üürnik valdas üüripinda varasema üürilepingu alusel enne käesoleva lepingu sõlmimist. Üüriteenused ja ü ür Üüri lii k on kulupõhine . Üüriteenused on toodud lepingu lisas 2 . Üüri suurus on toodud lepingu lisas 3 . Üürile lisandub käibemaks. Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lis as 3 . Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu K õrvalteenused on toodud lepingu lisas 2 . Kõrvalteenuste tasu suurus on toodud lepingu lisa s 3 . Kõrvalteenuste tasule lisandu b käibemaks . Kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3 . Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine Tasu arvestami n e alg ab 01.01.2022 . Pooled on kokku leppinud, et üürnikul ei ole kohustust perioodil 01.01.2022 – 30.04.2022 tasuda bilansili st kapitalikomponenti ja perioodil 01.05.2022 – 30.09.2022 üüriteenuseid ja üüri , vastavad ku lud kannab üürileandja. Üürileandja esitab üürnikule arve või eraldi arved üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Üür arvestatakse jooksva kuu eest ning fikseerimata kõrvalteenuste tasu eelneva kuu eest . Arved saadetakse ü ürniku e-arvete teenusepakkuja infosüsteemi kaudu . Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile. E-arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud täiendavalt ka üürniku kontaktisiku eesnimi ja perekonnanimi. Arve tasumise tähtaeg on 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arve saamisest arvates . Lepingu tähtaeg Leping jõustu b , kui p ooled on lepingu allkirjastanud . Leping lõp eb 30.09.2022. E risused ja täiendused tüüptingimustele Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel , juhul kui tegemist on üürileandja poolt lepingu rikkumisega, on üürnikul õigus nõuda üürileandjalt le ppetrahvi summas, mis saadakse lepingu ülesütlemise ajal kehtiva 1 ( ühe ) kalendrikuu üüri korrutami sel 6 ( kuuega ) . Juhul, kui leping lõppeb üürnikust tuleneva asjaolu tõttu erakorraliselt ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult saamata jäävat üüri 6 (kuue) kuu üüri ulatuses. Muud kinnitused ja kokkulepped Üürileandja töötajate või üürileandja kohustusi täitvate muude isikute (koristajad, remonttööde teostajad, mehitatud valve jne) suhtes kehtestatavad nõuded: Üürileandja kohustub esitama üürileandja töötajate või üürileandja kohustusi täitvate muude isikute nimed ja isikukoodid üürnikule üüripinnale lubamise kooskõlastamiseks vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne nimetatud isikute esmakordset üüripinnale sisenemist, kui poolte kontaktisikud ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti. Üürnik kohustub teatama üürileandjale vähemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast punktis 11. 1 .1 nimetatud isikuandmete saamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis otsusest kooskõlastada või mitte kooskõlastada isiku lubamine üüripinnale, kui poolte kontaktisikud ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti. Üürileandja kohustub tagama, et üüripinnal täidavad üürileandja kohustusi ainult üürniku poolt punkti 11. 1 .2 kohaselt kooskõlastatud isikud, kes üüripinnal viibides on kohustatud kaasas kandma isikut tõendavat dokumenti, kui poolte kontaktisikud ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti. Juhul, kui mehitatud valve tagamine on üürileandja kohustuseks, kohustub üürileandja korraldama üürileandja kohustusi täitvate isikute isikusamasuse igakordse tuvastamise isikut tõendava dokumendi alusel lähtudes üürniku poolt kooskõlastatud isikute nimekirjast. Juhul kui üürnik ei teavita üürileandjat ette üüripinnale lubatavate isikute suhtes kehtivatest piirangutest punktis 11. 1 .2 nimetatud tähtaja jooksul ja üürnik keeldub üürileandja kohustusi täitvate isikute lubamisest üürpinnale, kohustub üürnik andma mõistliku aja uute isikute leidmiseks või määrama isikutele omapoolse saatja. Üürnikul on õigus kontrollida üüripinnal viibivate üürileandja töötajate või üürileandja kohustusi täitvate muude isikute isikusamasust ning vastavust üürniku poolt punkti 11. 1 .2 kohaselt kooskõlastatud isikute nimekirjale, kui poolte kontaktisikud ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti. Üürileandja kindlustab, et nii üürileandja töötajad kui üürileandja kohustusi täitvad muud isikud hoiavad konfidentsiaalsena kogu teavet, mis saab neile teatavaks tööülesannete täitmisel üürniku tööruumides. Pooled on kokku leppinud , et kui üürileandja soovib võõrandada kinnistu, millel üüripind asub, siis lähtuvad pooled alljärgnevast: üürileandja teatab üürnikule üüripinna võõrandamise väljakuulutamise eeldatavast ajast vähemalt 2 (kaks) kuud ette; üürileandja on üürniku vastaval nõudmisel enne kinnistu võõrandamist kohustatud kandma kinnistusraamatusse lepingu kohta võlaõigusseaduse § 324 kohase märke. Pooled on kokku leppinud, et pärast lepingu lõppemist on üürnik kohustatud andma nõusoleku kinnistusraamatusse lepingu kohta kantud märke (eritingimuste punkt 11. 2 ) kustutamiseks 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul arvates üürileandja poolt lepingu lõppemise järel saadetud vastavasisulise kirjaliku taotluse kättesaamisest üürniku poolt. Pooled on kokku leppinud, et lepingu lisa 5 „H oone s isekorraeeskir i“ muutmise vajadusel esitab üürileandja üürnikule sellekohase teate. Juhul kui üürnik ei nõustu teates esitatud muudatusega, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite 30 (kolmekümne) päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse sisekorraeeskiri muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning sisekorraeeskirja muutmise kokkulepet ei sõlmita . Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste isikute isikuandmeid ilma nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel sõlmitud lepingu täitmiseks, poolte õigustatud huvides või muul õiguslikul alusel. Pooled lähtuvad isikuandmete töötlemisel õigusaktidest ja oma organisatsioonis kehtestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetest. Pooled on kokku leppinud, et kui käesoleva lepingu kehtivuse ajal lepivad Rahandusministeerium ja üürileandja kokku üldiselt üürilepingutele rakendatavates uutes tingimustes (nn vastavates mudelites sõltuvalt üüripinna sihtotstarbest, asukohast, üürnike arvust jms), vaatavad pooled lepingu tingimused üle ja vajadusel muudavad poolte kirjalikul kokkuleppel lepingu tingimusi lähtuvalt üürilepingutele rakendatavatest uutest tingimustest. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimus test, tüüptingimus test , lepingu lisadest ja lepingu muudatustest (s eal h ulgas lepingu s nimetatud üürileandja teadetest üüri muutmise kohta). Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16 „ H oonestatud kinnisvara kasut u s lepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma allkirjastam a ta. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohald atakse määrusest tuleneva i d muudatus i lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus, lähtutakse dokumentide st järgmises järjekor ras : eritingimused; lisad; tüüptingimused. Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra l epingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse hil jem allkirjastatud dokumendist. Pooled käsit a vad tüüptingimuste punktis 5. 3 nimetatud kinnisvara korrashoiu hea tavana kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on Eesti standardi EVS 807:2016 + A1:2020 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“ . Kinnisvara sisetehingute korral lähtutakse üüri muutmisel lisaks alapunktides 1 2 .1 – 1 2 . 4 esitatule ka Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutus lepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ sätestatust. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu lisad Üüripinna plaanid ja eksplikatsioonid Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja t eenuste liigitus Üür ja kõrvalteenuste tasu Üüripinna seisundit fikseeriv akt (koostatakse üüripinna tasu arvestamise alguse kuupäeva seisuga ja allkirjastatakse hiljemalt ühe kuu jooksul üüripinna tasu arvestamise alguse kuupäeva st ) Hoone sisekorraeeskiri Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Üürileandja Üürnik TÜÜP TINGIMUSED MÕISTED L epingus kasutatakse mõisteid alljärgnev as tähendus es : avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või võib tekita da olulist kahju tervisele või varale, s eal h ulgas keskkonnale. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses; hoone on kinnistul paikne v hoone , milles üürilepingu o saks olevad ruumid asuvad; isik on iga pooleks mitteolev isik; kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste tasust ; kinnistu on eritingimuste s märgitud kinnistu(d); kõrvalteenused on üüripinna kasutamise ga ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üüri leping u alusel lisaks üüriteenustele ning mille maksumus ei sisaldu üüris ; kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks ; leping on poolte vahel sõlmitud üürileping , mis koosneb eritingimus test ja tüüptingimus test koos muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad; lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni ; p arendustöö on tegevus, mille peamine eesmärk on : üüripinna või selle osa sihtotstarbe või suuruse muutmine; üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude süsteemide uuendamine; üüripinna täiendava mugavus e , meeldivus e või ilu saavutamine ; uute tehnoloogiate kasutuselevõt mine üüripinnal, kuigi üüripind oleks sihtotstarbeliselt kasutatav ka ilma nendeta ; pool on üürileandja või üürnik; pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna ; puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, s eal h ulgas kokkulepetele või kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese kahju tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse puuduseks lepingu tähenduses; remonttöö on tegevus , millega taastatakse üüripinna või selle osa, s eal h ulgas konstruktsiooni de ning tehnosüsteemi de eesmärgipärane toimimine vastavalt üürilepingu s kokku lepitud seisundile ; rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus üüripinnal, kuid sellega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju . Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu tähenduses ; tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja rahvuspüha ; vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada , ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada üüripinna kahjust u mist; üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu , millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks ; üüripind on üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud e ritingimustes kirjeldatud kinnis tu , hoone ja/või selle osa ning j uhul kui üürniku kasutusse antakse osa kinnistust ja/või hoonest, koosneb üüripind üürniku ainukasutuses olevast pinnast ja ühiskasutuses olevast pinnast, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnikega või kasutajatega ; üüriteenused on üüripinna kasutamise ga ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üüri lepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris . ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja heakorrastatud. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu lisaks. Vajaduse korra l võivad p ooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks koostada käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja sõlmida täiendavaid kokkuleppeid. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus Üürnik tasub üürileandjale kasutus tasu üürileandja esitatud arve alusel , kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti . Arvel pea b olema eraldi näidatud üür i kogusumma ja kõrvalteenuste tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule. K ui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenus t e tasu suurused alljärgnevalt: T arbimis mahtude m õõtmine toimub t arbimisteenuste ( elektrienergia, soojusenergia , vee- , kanalisatsiooni - ja kommunikatsiooni teenus ed ) korral vastavalt üüripinna ta rbimist mõõtvatele arvestitele , välja arvatud juhul, kui arvestid puuduvad . Tarbimis mahtude mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud. Tarbimis mahtude p roportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis 3 .2.1 nimetamata kõrvalteenuste korral , s eal h ulgas ühiskasutuses olevate pindade ja tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega seotud tarbimisteenuste korral . Proportsionaalsel arvestamisel leitakse kõrvalteenuse tasu , arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega kaetud hoone üüritavast pinnast, s ee t ähendab , et üürniku kuluks hoone vastavatest kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku teenusega kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud üüritavast pinnast, sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või mitte. K õrvalteenuste tasud e suurused arvesta takse vastavalt tüüptingimuste punkti 3 .2.1 või 3 .2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud hindadele või riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud hindadele. Remonttööde maksumus sisaldub üüris , kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti : u latuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis ; k ui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, v älja a rvatud juhul, kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga . Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remont t ööde maksumus l epingus kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses. K ui üürnik soovib üüripinnal te h a p arendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku kohustuseks , ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks, lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides 5 . 8 – 5 . 1 4 sätestatust. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine , mille tulemusena täpsust atakse hoone üüritava pinna suurus t , siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna suurust hoones ja üüri na makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud kulud, tingimusel, et ülekanne tuleb te h a Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse arveldusarvele või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali arveldusarvele. Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel lepinguid vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise , kui pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad tegevused te eb üürnik. Lisaks tüüptingimuste punktis 3 . 7 sätestatule on ü ürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks , samuti omanikukohustuste täitmiseks või teha vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel lepingut rikkunud, alljärgnevatel tingimustel: Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta . I lma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega , sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Lisaks tüüptingimuste punktis 3 . 7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid tüüptingimuste punktis 3 . 8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad tegevused ise alljärgnevatel tingimustel: ü ürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60 päeva ja kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenus lepingute enne tähtaegse lõpetamise tõttu (n äiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3 . 10 ; ü ürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest e tte teatanud vähemalt 30 päeva ja pooled ei ole kokku leppinud , et üüriteenust või kõrvalteenust osuta b üürileandja . Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3 . 10 ; ü ürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta ; i lma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3 . 9 .1 ja 3 . 9 .2 nimetatud nõusoleku andma või põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest , kui sellistest lepingutest kas lepingu kehtivuse ajal või pärast seda: tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule ; halveneb või võib halveneda hoone seisund ; kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürile andjale või teistele üürnikele . Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3 . 9 .1 ja 3 . 9 .2 nimetatud nõusoleku andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud selliste mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või kitsendustega või kui pooled lepivad kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises üürileandjale. Viidatud negatiivsete mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused peavad olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide ja võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama. K ui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3 . 9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks, kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes ü ürniku valikul ühte varianti alljärgnevatest : Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule vastava teenuse maksumuse. T asu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüri teenust või kõrvalteenust osutas. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate teenuste ulatuses. Üüri või k õrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas. K ui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste ( elektrienergia, soojusenergia, vee- , kanalisatsiooni - ja kommunikatsiooni teenus e ) kohta, edastab ta üürileandjale iga järgneva kuu 10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud juhul, kui üürileandja selliseid andmeid saada ei soovi. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine Ü üri võib kokkulepi tud indeks i alusel muuta üks kord aastas kuni 3% , kui eritingimustes on selles kokku lepitud . Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse üüril epingu muid tingimusi , mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse . Indeks i alusel üüri muutmisel lähtutakse tüüptingimuste punktis 3 .1 6 sätestatust . Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja lisa des kokkulepitu le järgmiselt : K ui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeks i alusel , lähtutakse tüüptingimuste punktis 3 .1 6 sätestatust. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku leppinud kõrvalteenus t e tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib kõrvalteenuste tasu muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku , mille aluseks on andmed eel mise kalendriaasta üüripinna kulude ja järg mise kalendriaasta prognoositavate kulude kohta, muu hulgas andmed selle kohta, milline põhjendatud ja objektiivne alus tingib kõrvalteenuste tasude muutmise . Fikseeritud kõrvalteenuste tasu korral ja j uhul, kui kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitam i sele eelneva aasta tegelik kõrvalteenuste kulu erines sama aasta kohta lepingus fikseeritud tasust, tasaarvestab üürileandja fikseeritud tasu ja tegeliku kulu vahe järgneva kalendriaasta kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamsel, juhul kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti . K ui üürnik ei ole nõus teates esitatuga, võib ta esitada t eatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. K ui üürnik esitab vastuväite , sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe . Kui pooled ei saavuta eritingimustes kokku lepitud tähtajaks kõr valteenuste tasu muutmises kokkulepet, siis kohaldatakse osas, milles kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3 .2 sätestatut. Üürileandja poolt kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid . Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub järgmiselt: Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste punktis 3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aasta n e protsentuaal n e muutus . T arbijahinna indeksi ks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga lõppeva aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks , mis sisaldab kõiki regioone ja kaubagruppe . K ui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud üüri või kõrvalteenus t e tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks, võetakse aluseks nimetatud kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva seisuga lõppenud aastase perioodi Eesti tarbijahinna koondindeks i aastane muutus protsentides . Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeks i alusel muutmise kohta esitab üürileandja üürnikule teate . Juhul kui üürnik leiab, et tea tes esitatu ei vasta lepingus kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite . Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Tea te ja vastuväi te esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimuste s . Pikema tähtaja ga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus üle vähemalt iga viie aasta järel. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil ohustada või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel , s ealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta kohustatud eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone sisekorraeeskirjas sätestatust. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja tervishoidu reguleerivaid õigusakte. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse, süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme, paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud plaanidele ja spetsifikatsioonidele. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale , sealhulgas hoone seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaam e, lippe, plakateid, logosid, sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need vastavad õigusaktide s kehtestatud nõuetele . Üürile andja on kohustatud tagama, et üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise kohustus on üürnikule ette nähtud õigus aktidega. Üürniku paigaldatud r eklaami vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning reklaamimaksu maksab üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on üürnik kohustatud üürileandjale hüvitama tekitatud kahju. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega õigus kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui: üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab üüripinda või muul viisil vähendab selle väärtust; üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab üürileandja kulutusi üüripinnale; üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega; üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud uue üüri või kõrval teenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise piirangute või muude tingimustega. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemise l ja sellel viibimise l hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse , v älja a rvatud üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule , s ealhulgas tema töötajale , ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui : üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab tüüptingimuste punktist 4 .7 tulenevat kohustust ; üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku lepitud eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas; üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemi seks esineb muu põhjendatud vajadus, mis on seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub üürnik üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid hiljem alt 48 tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on sätestatud hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, s ealhulgas hoone sisekorraeeskirjas. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku energiatarbimise, veet arbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sellises s isus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab analüüsida üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu hulgas peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu ning tarbitud energia CO 2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisa tasu. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25 . oktoobri 201 2 . a direktiivist 201 2 / 27 /EL hoonete energiatõhususe kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisa tasu. Pooled võivad eritingimustes täpsustada hoonete energiatõhususe nõuete aluseks oleva id dokumente. ÜÜRIPINNA KORRASHOID Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama üüripinna hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas seisundis ja eritingimuste punktis 4 kokku lepitud seisundis , arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal on kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5 . 3 – 5 .1 4 , eritingimustes ja lisa de s . Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku lepitud kinnisvara korrashoiu heale tavale ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte kohustuste jaotuse alusel. Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eriti ngimuste s sätestatud siht otstarbel kasutatav , ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul puudusest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni jooksul avariist teada saamisest arvates , ning te ge ma avariijärgse remondi viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . K ui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel , s eal h ulgas r iigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde te ge miseks vajalike materjalide ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5 . 4 – 5 . 6 nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule edasise tegevusplaani . Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja esitatud tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist. Remonttööde ja p arendustööde tegemine Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisa kokkuleppeid. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval viisil. Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida p arendustööde tegemises üürileandja poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku p arendustööde mahu ja tähtajad . K ui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused hüvitama, siis lepitakse kokku ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise tingimused ja kord. K ui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste õigusaktide muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või p arendustöid üüripinna siht otstarbe lise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde mahu, tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või mõlemale . Sellisest nõuetele mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku poolt ei ole käsit a tavad üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust alandada üüri, peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid õiguskaitsevahendeid. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või p arendustöid, on üürnikul õigus eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde te ge miseks isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3 . 8 – 3 .1 2 sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud õiguskaitse vahendeid. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused, samuti üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise maht ja tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe sõlmimisest põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste tegemine on vajalik üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on võimalik üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui üürileandja tasub üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, v älja a rvatud juhul, kui üürnikul on muudatuste äravõtmiseks õigustatud huvi. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa sellest isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui ü ürnik annab üüripinna allkasutusse , vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule . Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda kasutatakse eritingimuste punkti s 3 s ätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud üürileandjat kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul üleandmisest või kasutusse andmisest arvates. LOAD Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja koos kõlastused, arvestades lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui üüripinna omaniku abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast tulenevate asjaolude tõttu. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandja le ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused ( sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud põhjendatud juhtudel. Samuti osuta b üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürnikust tulenevate asjaolude tõttu. LEPINGU LÕPPEMINE Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda üksnes käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel. Leping lõpeb järgmistel juhtudel: juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel; poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval; lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8 .3 toodud alustel; lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punkti s 8 .4 toodud alustel; seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette , järgnevatel juhtudel : üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest või lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa; üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu saab üüripind oluliselt kahjust ada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest viivitamat a üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel , s ealhulgas r iigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu; üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest arvates, v älja a rvatud tüüptingimuste punktis 6 .2 sätestatud juhul ; muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette, järgnevatel juhtudel : üürnikul ei ole võimalik üüri pinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutada või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta; üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist kõrvaldanud ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest tulenevaid nõudeid, nt riigihangete menetlustähtaegu jm; üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu lõppemise päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik üürnikust mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik vastavad maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teistsuguses tähtajas. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest, mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast lepingu lõppemist. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja muudatusi . Üürnik peab ü üripin na enne tagastamis t heakorrasta ma ning vabasta ma talle ja isikutele kuuluvast varast. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt moodustab lepingu lahutamatu lisa. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9 .2 sätestatule , fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9 .3 nimetatud aktis ning juhul kui üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise , tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle vaidlus, on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool, kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. K ui ekspertiisist ilmneb, et puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab proportsioonid, millises ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida. VASTUTUS Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju. Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud üürniku, üürniku allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest , kui pooled ei ole kokku leppinud teis i ti . Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui üürniku poolt üüripinnale lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingu järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista teiste seaduses või lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60 päeva jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse täitmisega viivitatud iga päeva eest , kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu lepingu ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8 .3 või 8 .4 alusel on poolel õigus nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses . Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal õigus nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu lõppemise ajal kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna vabastamiseni. Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumisel korral L epingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt, on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise v õi tervikuna kasutamise võimatus , siis üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri tasumises t (ei ole õigust üüri alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama , ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale puudusest või takistusest teavitamisest kuni üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni. K ui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus kuni rikkumise kõrvaldamiseni kasutada ühte varianti all järgnevatest: 10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse osakaalule üüris või kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest üürileandjale tasumat a. 10.12.2. nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% kasutustasust iga päeva eest, kuni rikkumise kõrvaldamiseni kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . Üürnikul on õigus punktis 10.12 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada 3 (kolme) kuu jooksul rikkumisest teada saamisest või rikkumise kõrvaldamisest, vastavalt kumb on hilisem. Lisaks punktides 1 0 .11 ja 1 0 .12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning kasutada muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see ei ole lepingus kokkulepituga vastuolus. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud tööde maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui eritingim u ste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal kehtiva ühe kuu üüri ulatuses. TEADETE EDASTAMINE Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja informatsioon loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui n ee d on üle antud allkirja vastu või esitatud digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega leppida kokku täpsema d tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta . Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VAIDLUSTE LAHENDAMINE Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest, lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust. KONFIDENTSIAALSUS Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on poolel , s ealhulgas tüüptingimuste punktides 1 3 .2 ja 1 3 .5 nimetatud isikutel , olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda , ning mis tahes mu i d andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eelda ta valt õigustatud huvi. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele , pankadele , kontserni ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, v älja a rvatud osad, mis on märgitud a valiku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. Pooled kohustuvad rakenda ma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad, lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel kasutavad , ning tüüptingimuste punktis 1 3 .2 nimetatud isikud oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud , ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. MITMESUGUST Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, v älja a rvatud kinnistu võõrandamisel . Üürileandjal ei ole õigust keelduda nõusoleku andmisest , juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Kõik lepingu täiendused ja muudatused , s eal h ulgas lõpetami ne , tuleb koostada kirjalikus vormis. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või tühisuse tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled avastavad mingi sätte kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks võimalikult lähedaseks poolte esialgsele kavatsusele. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist kirjaliku s vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad on ne ed allkirj as tanud.       Lisa 5 üürilepingule nr KPJ-4/2021-175 HOONE SISEKORRAEESKIRI Aadress: Toompuiestee 7 , Tallinn, Harju maakond Registriosa nr: 20119601 Katastritunnus: 78401:108:0027 Hoone nimetus: asutusehoone E hitisregistri kood: 101034445 Üürileandja : Riigi Kinnisvara AS SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1. ÜLDSÄTTED PAGEREF _Toc460252971 \h 2 2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE PAGEREF _Toc460252972 \h 2 3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM PAGEREF _Toc460252973 \h 2 4. PARKIMISE KORRALDUS PAGEREF _Toc460252974 \h 3 5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD PAGEREF _Toc460252975 \h 3 6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES PAGEREF _Toc460252976 \h 3 7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL PAGEREF _Toc460252977 \h 4 8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS PAGEREF _Toc460252978 \h 4 9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL PAGEREF _Toc460252979 \h 5 10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL PAGEREF _Toc460252980 \h 6 11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED PAGEREF _Toc460252981 \h 6 SISEKORRAEESKIRJA LISAD PAGEREF _Toc460252982 \h 7 ÜLDSÄTTED Eesmärk Ühtsete normide ja käitumisreeglite kehtestamine hoone kasutajatele . Sisekorraeeskiri on hoone üürilepingu lahutamatu lisa. Kehtivus Eeskiri kehtib kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes hoonet kasutavad. Hoone üürnikel on kohustus tutvustada hoone sisekorra eeskirj a ja selle lisasid oma töötajatele ning nõuda normidest kinni pidamist . Hoone üürnikud peavad tagama, et ka nende külalise d lähtuvad kehtivatest eeskirjadest . Tekkivate k üsimuste lahendamine Lepingulistes küsimustes toimub lahendamine läbi ü ürilepingu alusel määratud kontaktisik ute . Rikete, avariide ja puuduste korral palume pöörduda RKAS-i klienditoe poole E-R kell 8 : 00 – 1 8 : 00 , tel (+372) 605 0000, [email protected] VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE Lahtiolekuajad klientidele E-R kell 9 : 00 – 1 5 : 3 0, L – suletud, P – s uletud L ahtiolekuajad töötajatele Tööpäeviti , k el l 7 : 00 - 1 9: 00 Tehniline valve Hoones on tehniline valve. Hoone on valve all tööpäeviti k el l 19 : 00 - 07 : 00. Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel ööpäevaringselt. Töövälisel ajal on majas viibimine lubatud maja üürnike volitatud isikute loal ja nende vastutusel. Sellisel puhul valvest maha võtmine toimub hoone kasutajale antud parooli/läbipääsukaardi abil. Mehitatud valve Hoones ei ole mehitatud valve t . Käitumine häire korral T urvafirmal on k ontaktisik ja objekti sõidab kontrollima üürniku poolne selleks volitatud isik (juhul kui objektil on mitu valveala, siis vastava ala volitatud isik) . Üürnik esitab volitatud isikute nimed enne teenuse algust. Valehäire korral helistada volitatud isikul e . Valeväljakutse hüvitab valehäire põhjustanud isik . Läbipääsuvahendite haldamine Kaarte väljastab, võtab vastu ja peab nende üle arvestust üürileandja infosüsteemide juht . V õtmeid väljastab, võtab vastu ja peab nende üle arvestust üürileandja volitatud töötaja . Posti liikumine Reguleerib üürnik. Hoone üürnikule saabuv käsipost toimetatakse hoone r e gistriosakonna vastuvõturuumi , mis on kohapealne klienditeenindus. HOONE JA KINNISTU INFO TAHVLID, REKLAAM Välireklaam Üürnikel puudub õigus iseseisvalt paigaldada hoone välisse ina le mistahes reklaame , teateid, kuulutusi . Kõik hoone välisseina l ja kinnistul paiknevad infoteated ja reklaamid (v.a teated infotahvlitel) tuleb eelnevalt ü ürileandja ga kooskõlastada. Majajuht Majajuhi olemasolul korraldab info kaasaajastamise ja muutmise üürileandja . Üürniku kohustus on anda info t vajalike muudatuste kohta. Hoone infotahvel Olemasolu tagab üürileandja. Info kaasajastamise ja muutmise korraldab üürnik . Muud sildid Ainukasutuses üüripinnal korraldab i nfo (sh ruumide viidad ja sildid) kaasajastamise ja muutmise üürnik. PARKIMISE KORRALD US Parkimine ja parkimiskorraldus Üürnikul on õigus kasutada parkimiskohti vastavalt üürilepingus kokku lepitule. Parkimisel tuleb järgida tähistatud parkimiskorraldust . Parkla asukoht 21 parkimiskohta , millest 18 parkimiskohta asuvad tõkkepuuga eraldatud hoovis ja 3 tähistatud parkimiskohta hoone ees . Elektriauto laadimispunkt Puudub . Jalgrataste parkimine Jalgrattaid võib parkida üksnes selleks ette nähtud kohtadele. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD Ü hiskasutuses ruumid Kõik hoone kasutajad on kohustatud kasutama ühiskasutatavaid alasid nende otstarbest lähtuvalt ja vältima kasutamast või kasutada laskmast muul eesmärgil. Kui ruumid on ainukasutuses, siis lähtuda samuti eelkirjeldatud kasutuskorrast. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES K aardistatud ohuolukorrad Loetelu tuvastatud ohuolukordadest on toodud sisekorraeeskirja Lisas nr 1 „ Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised “ . Tegutsemine ohuolukordades Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone haldurit või RKAS-i kliendituge E-R kell 8 : 00 – 1 8 : 00, tel (+372) 605 0000 T eadlikkus t egutsemi sel tulekahju korral Üürileandja on seaduses nõutud objektidel kohustatud koostama ja ü ürnikule üle andma t ulekahju korral tegutsemise plaani koos evakuatsiooniskeemidega. Üürnik on kohustatud kõigile töötajatele tutvustama tulekahju korral tegutsemis e plaani ja evakuatsiooniskeeme ning ü ürileandja nõudmisel esitama dokumendiga tutvunute allkirjadega nimekirja. Üürnik on kohustatud määrama hoones tuleohutuse ja evakuatsiooni eest vastutavad isikud ning ATS keskuse igapäevase vaatleja . Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju . Lahtise tule kasutamine hoones on keelatud. Üürnik on kohustatud kirjendama ATS-süsteemi päevikus tulekahjuteadete osa. Ülejäänu d päeviku täitmise kohustus on ü ürileandjal. Üürnik on kohustatud tagama evakuatsiooniteede nõuetekohase vabana hoidmise. Üürnikul on kohustus teostada pidevat kontrolli tema valduses olevate ruumide ja seadmete kasutamise ohutuse ja nõuetekohasuse üle. Tulekustutus - vahendid Üürileandja on kohustatud tagama ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste (paigaldised, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks, evakueerumiseks ja päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased tulekustutusvahendid) olemasolu ja korras oleku. Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid ning tagama töötajatele tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kasutamisoskuse . Teoreetiline tulekahjuõppus Üürnik on kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tuleohutusalase juhendamise ning iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse teoreetilise koolituse kui antud kohustus tuleneb seadusest . Üürileandja nõudmisel esitama juhendamise ja teoreetilise koolituse dokumentatsiooni ja osalejate allkirjadega nimekirja. Üürniku tellimusel võib ü ürileandja eraldi kokkuleppe alusel korra ldada teoreetilise õppuse . Praktiline tulekahjuõppus Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse praktilise osa hoonetes , kus kohustus tuleneb seadusest . Üürnik on kohustatud osalema iga-aastasel evakuatsiooni- ja tuleka h juõppuse praktilisel osal. Üürileandja on kohustatud esitama enesekontrolli tuleohutus aruande Päästeametile hoonetes , kus kohustus tuleneb seadusest . Üürnik on kohustatud esitama ü ürileandjale hoone kasutamisega ja kasutajaga seotud informatsiooni, mis on vajalik enesekontrolli aruande koostamiseks. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KOR RAL Info edastamine RKAS klienditoele E-R kell 8:00 – 18:00 , tel (+372) 605 0000, e-post [email protected] Teade peab sisaldama järgmist infot: Hoone aadress Probleemi täpne asukoht (nt : korrus ja kabinet i number ) Probleemi kirjeldus Teavitaja nimi ja kontakt Väljaspool tööaega on esmaseks kontaktisikuks hoone haldur . K ui telefon ei vasta, siis palume kontakteeruda sisekorraeeskirja Lisas nr 2 „ Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord “ toodud töövõtja kontaktisikutega. Avariide likvideerimine väljaspool tööaega Avarii de likvideerimiseks väljaspool tööaega väljastatakse hoone tehnosüsteemide hooldajatele vajalikud läbipääsuvahendid. Teavitamise kohustus Üürnikul on kohustus rikkest, avariist ja k eskkonnaintsidendist teavitada ü ürileandjat viivitamatult sellest teada saamisel , puudusest on kohustus teavitada 24 h jooksul . SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMID E HOOLDUS Sisekliima Sisekliima vastab hoone ehitamise või rekonstrueerimise hetkel kehtinud standarditele. Kütteperioodi ruumiõhutemperatuur ei ole madalam kui 21 ° C (kui välisõhk ei ole madalam kui -22 ° C). Jahutusseadmetega hoones jahutusperioodil ruumitemperatuur ei ole kõrgem kui 25 ° C (kui välisõhk ei ole kõrgem kui 27 ° C). Hoones puuduvad õhuniisutusseadmed. Talvetingimustes nädala keskmine õ huniiskus jääb tavaliselt vahemikku 25-45%, suvetingimustes 30-70%. Õhu niiskus muutub loomulikul teel vastavalt aastaajale. Hoones on sund ventilatsioon . Sundventilatsiooniga hoones Üürileandja tagab projekteerimisjärgse õhuvahetuse. Üürnikul on keelatud ventilatsiooniavasid iseseisvalt reguleerida, esemeid ava ette, külgedele või torude sisse paigutada. Loomuliku ventilatsiooniga hoones on lubatud ruumide tuulutamine akna avamise teel. Tehnosüsteemide h ooldus , ümberehitus Tehnosüsteemide hooldust korraldab ü ürileandja . Üürnikul ei ole ü ürileandja nõusolekuta õigust siseneda tehnoruumidesse (v.a üüripinna hulka kuuluvad tehnoruumid), reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud regu leerimiseks või seadistamiseks ü ürnikule ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut . Reguleerimise vajadusest tuleb teavitada RKASi kliendituge. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui ü ürniku tehnoruumidesse sisenemise v ajadus on tingitud avariist ja ü ürnik täidab lepingu punkti st, kasutuskorrast või üürilepingust tulenevat kohustust või kui sisenemine on muul moel vajalikult põhjendatud. P õhjendatud vajaduseks ei loeta ü ürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme. Kommunikatsioonide ja süsteemide ümberehitamine võib toimuda ainult ü ürileandja loal ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolul. Piirangud hoolduse läbiviimisel Hoonesse sisenemisel teavitab hooldaja saabumisest ü ürnik k u, kelle üüripinda konkreetne hooldus puudutab, tutvustab ennast ja selgitab milliseid hooldustöid teeb. Hooldustööde valmimisel teavitab lahkumisel ü ürnik k u. Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada. Tehnosüsteemide ekspluatatsioon Kanalisatsiooni ei ole lubatud valada söövitavaid, ummistavaid vedelikke, toidujäätmeid. Kanalisatsiooni ei ole lubatud visata mittelahustuvaid pabertooteid (nt paberkäterätikud) ja hügieenisidemeid. Lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine on keelatud. Mehaanilise sissepuhke - ja väljatõmbeventilatsiooni korral tuleb vältida akende avamist. Hoone elektrienergia tarbijad peavad jääma lubatud tarbimisvõimsuste piiridesse, seega täiendavate küttekehade jt suure võimsusega tarbimisal likate kasutamine võib toimuda ü ürileandja loal. HE A KORD HOONES JA TERRITOORIUMIL Üldreeglid Jäätmekorraldus järgib kohaliku omavalitsuse kehtivaid prügiveoeeskirju. Kõigil hoone kasutajatel on kohustus järgida head tava , käituda heaperemehelikult, hoida puhtust sise ruumides ja territooriumil ning mitte kahjustada tahtlikult ü ürileandja vara. Piirangud heakorra osutamisel Üürileandja esitab ü ürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada. Jäätmete kogumine (hoidmine) Jäätmed kogutakse ainult selleks ettenähtud kohtades. Prügikastidesse ja nende juurde on keelatud panna suuregabariidilisi esemeid, keskkonnale ohtlikke jäätmeid (nende äravedu toimub eraldi kokkuleppe alusel ü ürileandjaga). Riigilipu heiskamine Heiskamist korraldab ü ürileandja, l ipu olemasolu ja puhtuse tagab ü ürileandja. Lipp heisatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Muud e lip p ud e heiskamine Muude lippude heiskamine peab olema ü ürileandjaga kooskõ lastatud. Heiskamist korraldab ü ürileandja vaid juhul, kui selles on üürilepingus kokku lepitud. Lipu olema solu ja puhtuse tagab ü ürnik, va juhul kui üürilepingus on teisiti kokku lepitud. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL Suitsetamise lubamine Suitsetamine on hoones rangelt keelatud. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED Elektrienergia Säästmaks elektrienergiat tuleb töötajatel tööruumist lahkudes kustutada tuled. K onditsioneeri olemasolul v ältida olukorda, kus konditsioneer töötab ja aken on avatud. Tööruumist lahkudes võimalusel konditsioneer välja lülita da . Energia kokkuhoiu eesmärgil on soovitav arvutid tööpäeva lõpus välja lülitada või seadistada nii, et oleks tagatud arvutite puhkerežiim . Selline käitumine aitab vähendada ka jahutusvõimsuse vajadust. Energia küttele Vältida ruumide ü lekütmist . K ütteperioodil tuleb vältida olukorda, kus aken on pikalt avatud . Tarbevesi Vett tuleb kasutada säästlikult. Jäätmed Tekkivaid jäätmeid tuleb sorteerida vastavalt sisekorraeeskirja Lisale nr 3 „ Jäätmete sorteerimise juhend “ . Ohtlik ud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud, kemikaalid, ravimid) tuleb viia spetsiaalsesse kogumiskohta. Paber Paberkäterätte tuleb kasutada säästlikult. SISEKORRAEESKIRJA L ISAD Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord Jäätmete sorteerimise juhend 3553460 914400 Toompuiestee 7, Tallinn ASK \* MERGEFORMAT 0 0 Toompuiestee 7, Tallinn ASK \* MERGEFORMAT 1. Avariide, rikete ja puuduste edastamine tööpäevadel 8 . 00 - 1 8. 00 Riigi Kinnisvara AS klienditugi t el 605 0000 [email protected] 2. Väljaspool tööaega edastatakse teated objekti haldurile (soovitavalt ainult avarii korral) Agne Laurand tel 56 488 797 3. Kui on tekkinud avarii ja eespool nimetatute telefonid ei vasta, on õigus kutsuda välja järgnevas nimekirjas toodud ettevõtted Vesi ja kanalisatsioon , küte, v entilatsioon , elekter BRP Haldus OÜ 24 h tel efon 55955440 Nõrkvoolusüsteemid (ATS, häire- ja jälgimis-, seadmestik , läbipääsusüst. ) Pristis AS 24 h tel efon 1552 Heakord Puhastusproff OÜ Töödejuhataja Erika Roos , tel 5188794 Valveteenus Viking Secu rity AS 24 h telefon 1559 Jäätmete sorteerimise juhend Biojäätmed Pakend Paber/papp Olmejäätmed • tahked toidujäätmed • plastpakend • ajalehed ja ajakirjad • kõik, mis ei • taimed • tetrapakend • pappkastid ja -karbid kvalifitseeru muu • kohvi- ja teepaks • metallpakend • paberist ja papist kategooria alla • kätekuivatuspaberid • klaaspakend pakendid • kile ja pakendid • määrdunud pakendid • vettinud paber/papp • ohtlikud jäätmed • nahk ja tekstiil • kummist tooted • paber/papp, mis • vedelad toidujäätmed • ohtlike ainete sisaldab muud pakendid materjali Ohtlikud ja muud erilahendusi Eemalda kileümbris. Pakendid peavad olema Kõik materjalid peavad vajavad jäätmed (patareid, akud, Vajadusel nõruta enne puhtad ja tühjad enne olema kuivad ja puhtad. kemikaalid, ravimid) tuleb viia äraviskamist, et vältida jäätmete kogumise kasti spetsiaalsetesse kogumis- liigset niiskust. viskamist. kastidesse.