Justiitsministeerium Teie 05.09.2019 e-kiri
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn Meie: 16.09.2019 nr 1-6/2019-013-5
e-post:
[email protected]
Konkurentsiameti arvamus vähempakkumise
määruse kohta
iitsministeerium
21.05.2019 kirjaga nr 1-6/2019-013-2 (lisa 1) esitas Konkurentsiamet Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse
määruse „Taastuvast energiaallikast energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise
tingimused ja kord“ eelnõu kohta.
05.09.2019 edastas Justiitsministeerium Konkurentsiametile nimetatud eelnõu koos seletuskirja
ning ettepanekute tabeliga (26.08.2019) arvamuse esitamiseks. Konkurentsiameti seisukohad
ning tähelepanekud on järgnevad.
1. Eelnõu § 2 p 3 defineerib mõiste „toetusmäär“ muuhulgas statistilist ülekannet puudutaval
vähempakkumise pakkumises. Seletuskirja lehekülgedel 3-4 on selgitatud eeltoodud mõistega
(„toetusmäär“) seonduvalt statistilise kaubanduse raames (ELTS § 595) tehtavat
vähempakkumise toetusele esitatavaid arvestusreegleid.
Eelnõu viimase versiooni seletuskirja (26.08.2019) lk 4 on esitatud järgmine selgitus:
Vähempakkumise raames võib pakkuda täiendavalt taastuvast energiaallikast toodetud
soojusenergiat. Sellisel juhul peab saadav lisatoetus kompenseerima soojuse tootja
lisakulutused soojuse tootmiseks. Selle põhimõtte järgi ei pea kaugkütteseaduse (KKütS)
kohase kooskõlastamisprotseduuri raames soojuse tootmise tuludest toetusmäära maha
arvestama.
Kui vähempakkumisel osaleva tootmisseadme rajamise eest on tasutud investeeringutoetust,
tuleb vähempakkumise võitmisel see toetuse maksmise perioodile vastav proportsionaalne
investeeringutoetus toetusemäärast maha arvestada (elektrituruseaduse § 594 lõige 8).
Konkurentsiamet ei nõustu põhimõttega, et toetus ei kuulu KKütS alusel
kooskõlastatavast piirhinnast maha arvestamisele. Ameti põhjendused on järgnevad.
Täna toimiva statistikakakaubanduse raames on müüdud/müüakse valdavalt soojuse tootmise
MWh-de. Kogu saadud tulu läheb Elering AS-le, kes arvestab selle maha elektrienergia
taastuvenergia kuludest, st selle võrra väheneb elektrienergia taastuvenergia tasu elektrienergia
arvetel. Kokkuvõtvalt: täna statistikakaubanduse raames müüdud taastuvast allikast toodetud
soojuse tuludega kompenseeritakse taastuvast allikast toodetava elektrienergia kulusid.
Soojusenergia sektor, kus on reaalsed investeeringud taastuvenergia tootmiseks teostatud, ei
saa nende kulude katteks kompensatsiooni (toetusena) statistikakaubanduse raames müüdud
soojuse MWh-de müügist teenitud tuludest.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
Eelnõuga luuakse võimalus ka soojuse tootjatel saada täiendavat tulu, kuid siinjuures ei saaks
(kaugkütte) soojuse lõpptarbija majanduslikku kasu rohelise energia ratsionaalsemast müügist,
sest saadav kasu jaotatakse ümber elektritarbijale või suunatakse soojusetootja lisatuluks.
Eelnõust ja seletuskirjast tulenevalt võib statistikakaubanduse raames teha soojusettevõtja
pakkumised nii katlamajas kui ka koostootmisjaamas toodetavale / täiendavalt toodetavale
soojusenergiale, sealjuures ei oma tähtsust kas seade on uus või olemasolev. Näiteks saaks
statistikakaubanduse vähempakkumise raames küsida toetust:
- olemasolevas koostootmisjaamas (näiteks BEJ 11. plokis) toodetavale täiendavale
kogusele soojusele, kui põletatava biomassi osakaalu suurendatakse (näiteks 10%-
lt 50%-le) ja sellega suureneb biomassist toodetava soojuse toodang (näiteks 30 GWh-
lt 180 GWh-le ehk täiendavalt toodetakse 150 GWh);
- mistahes uues (või olemasolevas, kuid siis vähemalt 12 kalendrikuud mittetöötanud)
katlamajas toodetud soojusenergiale, millele on antud toetust KIK tagastamatu abi
raames.
Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et sarnaselt veeteenuse hinna, maagaasi ja elektrienergia
võrguteenuste hindade kujundamisega, lülitatakse ka soojuse hinda üksnes ettevõtja reaalsed
kulud soojuse tootmiseks (sh tegelikud kulud kütustele ja omaosalus investeeringute
teostamisel). See tähendab, kui soojusettevõtja saab toetust, millega kompenseeritakse kas
kulutused kütustele või soodustatakse investeeringute teostamist läbi oluliselt väiksema
omaosaluse (investeeringutoetusena KIK kaasabil), siis sellised kulud vähendavad soojuse
hinda.
Regulatsioon, mille järgi toetus ei kuulu KKütS alusel kooskõlatavavast piirhinnast maha
arvestamisele, läheb eelnimetatud regulatsiooni põhimõtetega vastuollu ning sellisel juhul oleks
Konkurentsiametil takistatud KKütS alusel soojuse hinnakujunduse kontrollimisel ja hindade
kooskõlastamisel lähtuda ettevõtja tegelikest kuludest soojuse tootmisel kasutatavale kütusele,
kuna ELTS vähempakkumise raames saadava tuluga (mis on suunatud kompenseerima
teostatud lisakulud soojuse tootmiseks) „ei pea KKütS kohase kooskõlastamisprotseduuri
raames soojuse tootmise tuludest[1] toetusmäära maha arvestama“.
Lisaks amet märgib, et kirjeldatud kujul toetusemäära arvestus muutub vastuoluliseks
investeeringutoetust saanud ja KKütS regulatsiooni alla kuuluvate soojuse tootjate jaoks.
Muutuks küsitavaks eraldatava tagastamatu abi regulatsioon toetada taastuvatel kütustel
töötavate katlamajade või koostootmisjaamade rajamist, eesmärgiga tagada tarbijatele
taskukohasem soojuse hind. Nimelt, vähempakkumiste raames saavad hinnaeelise tagastamatut
abi saanud tootjad, kelle jaoks soojuse tootmise kulud kujunevad väiksemaks.
Soojuse tootmise investeeringuteks eraldatud tagastamatut abi ei saa lülitada soojuse hinda, ja
investeeringutoetuste saajal ei saa olla ootust teenida tulu investeeringutelt, mille tegemiseks ta
ise ei ole kulutusi teinud.
Vähempakkumiste puhul aga, juhul, kui toetus ei kuulu KKütS alusel kooskõlastavast
piirhinnast maha arvestamisele, taoline olukord aga luuakse. Selline olukord ei ole
soojustarbijate huvides ning toob kaasa olukorra, kus soojuse hind ei ole enam
kulupõhine.
Kooskõlas tarbijate huvide ning regulatsiooniprintsiipidega tuleb Konkurentsiametil arvestada
soojuse hinna kujundamisel mistahes lisatuluga, mille teenimiseks kasutatakse
investeeringutoetuse kaasabil soetatud vara.
Konkurentsiamet on seisukohal, et nimetatud küsimus vajab põhjalikku
ümbervaatamist. Amet on siinkohal meeleldi valmis tegema MKM-ga koostööd.
[1]
Konkurentsiameti selgitus: soojuse tootmise tulu = soojuse tootmise põhjendatud kulud kokku
2 (3)
2. Ettepanekute tabeli lk 9 alajaotises „Eleringi ettepanekud/märkused“ punktis 1 on MKM
nõustunud Eleringi ettepanekuga, mille järgi jäetakse eelnõu § 8 lõikest 1 välja nõue avaldada
vähempakkumise teade üleriiglise levikuga päevalehes.
26.08.2019 eelnõu § 8 lõikes 1 on väljatoodud, et vähempakkumise teade avaldatakse MKM-i
ja vähempakkumise läbiviija veebilehel.
Konkurentsiamet on seisukohal, et arvestades vähempakkumise eesmärki ning et
vähempakkumisel saaksid osaleda võimalikult palju potentsiaalseid pakkujaid, on
vähemapakkumise teade vajalik avaldada Ametlikes Teadaannetes. Või jätta nõue, avaldada
teade üleriigilises päevalehes, muutmata. Lisaks võib teate avaldada nii Eleringi kui ka
MKM-i veebilehel. Lisaks parema läbipaistvuse tagamisele, välditaks sellega teadete
avaldamisega seonduvaid vaidlusi.
3. Seletuskirja lk 4 on väljatoodud, et konkurentsi kaitseks sätestab määrus tingimuse, et
ühispakkumise esitamine ei ole lubatud, kui ühispakkumisele esitatakse rohkem üheskoos
rohkem kui 20 MW ulatuses tootmisseadmeid.
Eelnõu nimetatud tingimust ei sisalda. Lisaks vajadusele tingimus eelnõus sätestada, juhime
tähelepanu kaks korda esinevale sõnastusele „rohkem“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marilin Tilkson
Regulatsiooniteenistusse juhataja – peadirektori asetäitja
Marek Piiroja 667 2541
[email protected]
3 (3)