dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 16. september 2019
Viit
1-6/2019-013-5
Registreeritud
16. september 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
käsipost
Funktsioon
1 Asutuse töö
Sari
1-6 Kirjavahetus isikute, asutuste ja organisatsioonidega
Toimik
1-6/2019
Vastutaja
Marek Piiroja (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1-62019-013-5 16.09.2019 Väljaminev kiri.bdoc373 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 05.09.2019 e-kiri Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie: 16.09.2019 nr 1-6/2019-013-5 e-post: [email protected] Konkurentsiameti arvamus vähempakkumise määruse kohta iitsministeerium 21.05.2019 kirjaga nr 1-6/2019-013-2 (lisa 1) esitas Konkurentsiamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Taastuvast energiaallikast energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ eelnõu kohta. 05.09.2019 edastas Justiitsministeerium Konkurentsiametile nimetatud eelnõu koos seletuskirja ning ettepanekute tabeliga (26.08.2019) arvamuse esitamiseks. Konkurentsiameti seisukohad ning tähelepanekud on järgnevad. 1. Eelnõu § 2 p 3 defineerib mõiste „toetusmäär“ muuhulgas statistilist ülekannet puudutaval vähempakkumise pakkumises. Seletuskirja lehekülgedel 3-4 on selgitatud eeltoodud mõistega („toetusmäär“) seonduvalt statistilise kaubanduse raames (ELTS § 595) tehtavat vähempakkumise toetusele esitatavaid arvestusreegleid. Eelnõu viimase versiooni seletuskirja (26.08.2019) lk 4 on esitatud järgmine selgitus: Vähempakkumise raames võib pakkuda täiendavalt taastuvast energiaallikast toodetud soojusenergiat. Sellisel juhul peab saadav lisatoetus kompenseerima soojuse tootja lisakulutused soojuse tootmiseks. Selle põhimõtte järgi ei pea kaugkütteseaduse (KKütS) kohase kooskõlastamisprotseduuri raames soojuse tootmise tuludest toetusmäära maha arvestama. Kui vähempakkumisel osaleva tootmisseadme rajamise eest on tasutud investeeringutoetust, tuleb vähempakkumise võitmisel see toetuse maksmise perioodile vastav proportsionaalne investeeringutoetus toetusemäärast maha arvestada (elektrituruseaduse § 594 lõige 8). Konkurentsiamet ei nõustu põhimõttega, et toetus ei kuulu KKütS alusel kooskõlastatavast piirhinnast maha arvestamisele. Ameti põhjendused on järgnevad. Täna toimiva statistikakakaubanduse raames on müüdud/müüakse valdavalt soojuse tootmise MWh-de. Kogu saadud tulu läheb Elering AS-le, kes arvestab selle maha elektrienergia taastuvenergia kuludest, st selle võrra väheneb elektrienergia taastuvenergia tasu elektrienergia arvetel. Kokkuvõtvalt: täna statistikakaubanduse raames müüdud taastuvast allikast toodetud soojuse tuludega kompenseeritakse taastuvast allikast toodetava elektrienergia kulusid. Soojusenergia sektor, kus on reaalsed investeeringud taastuvenergia tootmiseks teostatud, ei saa nende kulude katteks kompensatsiooni (toetusena) statistikakaubanduse raames müüdud soojuse MWh-de müügist teenitud tuludest. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 Eelnõuga luuakse võimalus ka soojuse tootjatel saada täiendavat tulu, kuid siinjuures ei saaks (kaugkütte) soojuse lõpptarbija majanduslikku kasu rohelise energia ratsionaalsemast müügist, sest saadav kasu jaotatakse ümber elektritarbijale või suunatakse soojusetootja lisatuluks. Eelnõust ja seletuskirjast tulenevalt võib statistikakaubanduse raames teha soojusettevõtja pakkumised nii katlamajas kui ka koostootmisjaamas toodetavale / täiendavalt toodetavale soojusenergiale, sealjuures ei oma tähtsust kas seade on uus või olemasolev. Näiteks saaks statistikakaubanduse vähempakkumise raames küsida toetust: - olemasolevas koostootmisjaamas (näiteks BEJ 11. plokis) toodetavale täiendavale kogusele soojusele, kui põletatava biomassi osakaalu suurendatakse (näiteks 10%- lt 50%-le) ja sellega suureneb biomassist toodetava soojuse toodang (näiteks 30 GWh- lt 180 GWh-le ehk täiendavalt toodetakse 150 GWh); - mistahes uues (või olemasolevas, kuid siis vähemalt 12 kalendrikuud mittetöötanud) katlamajas toodetud soojusenergiale, millele on antud toetust KIK tagastamatu abi raames. Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et sarnaselt veeteenuse hinna, maagaasi ja elektrienergia võrguteenuste hindade kujundamisega, lülitatakse ka soojuse hinda üksnes ettevõtja reaalsed kulud soojuse tootmiseks (sh tegelikud kulud kütustele ja omaosalus investeeringute teostamisel). See tähendab, kui soojusettevõtja saab toetust, millega kompenseeritakse kas kulutused kütustele või soodustatakse investeeringute teostamist läbi oluliselt väiksema omaosaluse (investeeringutoetusena KIK kaasabil), siis sellised kulud vähendavad soojuse hinda. Regulatsioon, mille järgi toetus ei kuulu KKütS alusel kooskõlatavavast piirhinnast maha arvestamisele, läheb eelnimetatud regulatsiooni põhimõtetega vastuollu ning sellisel juhul oleks Konkurentsiametil takistatud KKütS alusel soojuse hinnakujunduse kontrollimisel ja hindade kooskõlastamisel lähtuda ettevõtja tegelikest kuludest soojuse tootmisel kasutatavale kütusele, kuna ELTS vähempakkumise raames saadava tuluga (mis on suunatud kompenseerima teostatud lisakulud soojuse tootmiseks) „ei pea KKütS kohase kooskõlastamisprotseduuri raames soojuse tootmise tuludest[1] toetusmäära maha arvestama“. Lisaks amet märgib, et kirjeldatud kujul toetusemäära arvestus muutub vastuoluliseks investeeringutoetust saanud ja KKütS regulatsiooni alla kuuluvate soojuse tootjate jaoks. Muutuks küsitavaks eraldatava tagastamatu abi regulatsioon toetada taastuvatel kütustel töötavate katlamajade või koostootmisjaamade rajamist, eesmärgiga tagada tarbijatele taskukohasem soojuse hind. Nimelt, vähempakkumiste raames saavad hinnaeelise tagastamatut abi saanud tootjad, kelle jaoks soojuse tootmise kulud kujunevad väiksemaks. Soojuse tootmise investeeringuteks eraldatud tagastamatut abi ei saa lülitada soojuse hinda, ja investeeringutoetuste saajal ei saa olla ootust teenida tulu investeeringutelt, mille tegemiseks ta ise ei ole kulutusi teinud. Vähempakkumiste puhul aga, juhul, kui toetus ei kuulu KKütS alusel kooskõlastavast piirhinnast maha arvestamisele, taoline olukord aga luuakse. Selline olukord ei ole soojustarbijate huvides ning toob kaasa olukorra, kus soojuse hind ei ole enam kulupõhine. Kooskõlas tarbijate huvide ning regulatsiooniprintsiipidega tuleb Konkurentsiametil arvestada soojuse hinna kujundamisel mistahes lisatuluga, mille teenimiseks kasutatakse investeeringutoetuse kaasabil soetatud vara. Konkurentsiamet on seisukohal, et nimetatud küsimus vajab põhjalikku ümbervaatamist. Amet on siinkohal meeleldi valmis tegema MKM-ga koostööd. [1] Konkurentsiameti selgitus: soojuse tootmise tulu = soojuse tootmise põhjendatud kulud kokku 2 (3) 2. Ettepanekute tabeli lk 9 alajaotises „Eleringi ettepanekud/märkused“ punktis 1 on MKM nõustunud Eleringi ettepanekuga, mille järgi jäetakse eelnõu § 8 lõikest 1 välja nõue avaldada vähempakkumise teade üleriiglise levikuga päevalehes. 26.08.2019 eelnõu § 8 lõikes 1 on väljatoodud, et vähempakkumise teade avaldatakse MKM-i ja vähempakkumise läbiviija veebilehel. Konkurentsiamet on seisukohal, et arvestades vähempakkumise eesmärki ning et vähempakkumisel saaksid osaleda võimalikult palju potentsiaalseid pakkujaid, on vähemapakkumise teade vajalik avaldada Ametlikes Teadaannetes. Või jätta nõue, avaldada teade üleriigilises päevalehes, muutmata. Lisaks võib teate avaldada nii Eleringi kui ka MKM-i veebilehel. Lisaks parema läbipaistvuse tagamisele, välditaks sellega teadete avaldamisega seonduvaid vaidlusi. 3. Seletuskirja lk 4 on väljatoodud, et konkurentsi kaitseks sätestab määrus tingimuse, et ühispakkumise esitamine ei ole lubatud, kui ühispakkumisele esitatakse rohkem üheskoos rohkem kui 20 MW ulatuses tootmisseadmeid. Eelnõu nimetatud tingimust ei sisalda. Lisaks vajadusele tingimus eelnõus sätestada, juhime tähelepanu kaks korda esinevale sõnastusele „rohkem“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marilin Tilkson Regulatsiooniteenistusse juhataja – peadirektori asetäitja Marek Piiroja 667 2541 [email protected] 3 (3)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel