Jaana Korving Teie: 04.09.2019 e-kiri
[email protected]
Meie: 13.09.2019 nr 9-1/2019-060-2
Vastus 04.09.2019 pöördumisele
Austatud Jaana Korving
04.09.2019 registreeriti Konkurentsiametis Teie pöördumine seoses erinevusega Rae vallas
(vee-ettevõtja AS ELVESO) ja Tallinna linnas rakendatavate veeteenuse hindade vahel. Kirjale
on lisatud AS Tallinna Vesi, Viimsi Vesi AS ja AS ELVESO hinnakirjad, mille osas soovite
ametilt selgitusi.
Samuti juhite tähelepanu kinnistul tarbitava kastmisvee kõrgele hinnale tingituna asjaolust, et
ettevõtja keeldub paigaldamast kastmisveeks kasutatavale kraanile arvestit, mistõttu tuleb
tasuda tarbitud kastmisvee eest ka kanalisatsiooniteenust.
Konkurentsiameti vastus AS ELVESO rakendatava hinna osas
Kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu
pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kaudu (veeteenuse osutamine) s.h veeteenuse hindade kujunemist reguleerib ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni seadus (edaspidi ÜVVKS).
ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt kujundatakse veeteenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks
tagatud:
1) põhjendatud tegevuskulude katmine;
2) investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse
tagamiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt;
6) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas,
kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille
ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.
Seega ÜVVKS § 14 lg 2 tulenevalt peab iga vee-ettevõtja veeteenuse hind olema kujundatud
vastavalt tema tegevuspiirkonnas veeteenuse osutamiseks tehtavatele põhjendatud kuludele
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
võimaldades teenida ka põhjendatud tulukust tema poolt investeeritud kapitalilt (s.t vee-
ettevõtja omavahendite ja kohustuste arvelt soetatud ning veeteenuse osutamiseks
kasutatavatelt ja vajalikelt varadelt).
Konkurentsiamet selgitab, et erinevates kohalikes omavalitsustes (piirkondades)
kehtivate veeteenuste hindade absoluutväärtuste võrdlemine ei ole õige, sest iga vee-
ettevõtja veeteenuse hind on ÜVVKS § 14 lg 2 tulenevalt kujundatud just konkreetse vee-
ettevõtja põhjendatud kulude alusel. Veeteenuse hind saadakse vee-ettevõtja poolt teenuse
osutamiseks tehtavate põhjendatud kulude (sh kulud investeeringute tegemiseks jne) jagamisel
osutatava teenuse mahuga. Eeltoodust lähtuvalt mõjutavad veeteenuse hinna
absoluutväärtuse kujunemist olulisel määral asustustihedus (kõrgem asustustihedus tingib
suurema tarbimise), teostatud investeeringute maht, ühisveevärgi ja –
kanalisatsioonisüsteemi ülesehitus jne (näiteks 1 km torustiku kohta (käsitletav veeteenuse
hinnas sisalduva kuluna) on Tallinnas oluliselt rohkem tarbimist, mille vahel teostatud kulutusi
ära jagada). Seega, mida tihedam on asustatus vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas, seda
madalamaks kujuneb veeteenuse hind ning mida hõredam on asustatus, seda kõrgemaks
kujuneb veeteenuse hind. Ainuüksi asustustihedus1 (tarbimistihedus), mis Tallinnas on
kordades kõrgem kui Rae vallas, põhjendab kehtivate hindade erinevust Tallinna ja Rae valla
vahel, rääkimata muudest veeteenuse hinda mõjutavatest teguritest.
Olulist tähtsust omavad veeteenuse hinna kujunemisel ka teostatavad investeeringud (määratud
kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kavas), mis
tuleb läbi veeteenuse hinna tarbijal kinni maksta. Kui Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
süsteem on valdavas enamuses ehitatud minevikus, siis Rae valla ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni süsteem on uuem ning selle parendamine ja arendamine toimub jätkuvalt,
mis jällegi on üks teguritest, mis põhjustab Rae vallas kõrgema veeteenuse hinna võrreldes
Tallinnaga.
Konkurentsiameti selgitus kastmisvee arvesti paigaldamise osas
ÜVVKS reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee,
drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-
ettevõtja ning kliendi õigused ja kohustused (ÜVVKS § 1 lg 1).
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse
ülesandeks korraldada omavalitsusüksuse haldusterritooriumil muuhulgas veevarustuse ja
kanalisatsiooni teenust, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. KOKS §
7 lg 1 ja 3 kohaselt on omavalitsusüksuse volikogul ja valitsusel õigus anda välja üldaktidena
määrusi, mis kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil.
ÜVVKS § 8 lg 3 ja 4 kohaselt toimub ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine
ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel, mis sõlmitakse ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja (Eeskiri) alusel. Eeskirja kinnitab kohaliku omavalitsuse
volikogu ning see peab muuhulgas sisaldama ka võetava vee mõõtmise ja ärajuhitava reovee
arvestamise korda (ÜVVKS § 8 lg 4 p 1). ÜVVKS § 15 lg 2 kohaselt arvestatakse või
mõõdetakse ühiskanalisatsiooni juhitava reo-, sademete-, drenaaživee ja muu pinnase- või
pinnavee kogust Eeskirja kohaselt.
Rae Vallavolikogu 21.03.2006 määrusega nr 18 kehtestatud „Rae valla ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni kasutamise eeskirja“2 § 8 lg 4 p-s 3 on sätestatud, et kui sõltuvalt tarbimise
1
Statistikaameti andmete kohaselt oli 2017.a-l asustustihedus Tallinnas 2 676,4 elanikku km2 kohta ja Rae vallas
81,0 elanikku km2 kohta.
2
Veebiaadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/1011650
2 (3)
iseloomust on ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus oluliselt erinev ühisveevärgist
võetava vee kogusest, võib vallavalitsuse poolt määratud korras muuta ärajuhitava reovee
koguse arvestamise põhimõtet, kui koguse mõõtmiseks ei paigaldata reoveearvestit.
Tulenevalt Rae vallas kehtivast ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 8 lg 4 p
3 on Rae Vallavalitsus 20.03.2014 võtnud vastu korralduse nr 338 „AS ELVESO kastmisvee
arvestamise korra kinnitamine“3 (kastmisvee kord), milles on muuhulgas sätestatud viisid ja
tingimused, kuidas on võimalik kastmisvett kliendi juures arvestada.
Kastmisvee korra kasutamist on AS ELVESO selgitanud oma kodulehel (vt
http://elveso.ee/vesi/arveldamine/kastmisvesi/). Täiendavate selgituste saamiseks kastmisvee
korras toodud võimaluste ja nõuete kohta kastmisvee arvestamiseks/ kanaliseeritava vee
tagasiarvestamiseks palume pöörduda AS ELVESO poole.
Lisaks juhib Konkurentsiamet tähelepanu, et ÜVVKS § 154 lg 5 kohaselt teostab järelevalvet
vee-ettevõtja tegevuse vastavuse üle kohaliku omavalitsuse õigusaktidele, s.h ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale kohalik omavalitsus (AS ELVESO kastmisvee
arvestamise kord vastavalt 20.03.2014 korraldusele nr 338 „AS ELVESO kastmisvee
arvestamise korra kinnitamine“ on kinnitatud Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kasutamise eeskirjas sätestatust lähtuvalt). Juhul, kui pöördunul tekib küsimusi seoses vee-
ettevõtja tegevuse vastavusega kohalike omavalitsuste õigusaktidele (nt vee-ettevõtja
kehtestatud tehniliste tingimuste osas), soovitame selguse saamiseks pöörduda kohaliku
omavalitsuse ehk antud juhul Rae Vallavalitsuse poole.
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda e-kirja teel
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kertu Saul
hinnaregulatsiooniosakonna juhataja
Heliko Nava 667 2589
[email protected]
3 Veebiaadress: http://elveso.ee/admin/upload/Dokumendid/Vesi/20032014vallavalitsuse%20korraldus%20nr%20338.pdf
3 (3)