Konkurentsiamet · 15. august 2019
Sisu (failidest)
ÄRAKIRI
OTSUS
18.04.2019 nr 5-5/2019-016
Koondumise nr 04/2019 Estravel Holding OÜ / Aktsiaselts Wris
täiendava menetluse alustamine
1. Koondumine
21.03.2019 sai Konkurentsiamet koondumise teate, mille kohaselt sõlmisid AKA Holding
OÜ ja Estravel Holding OÜ 20.03.2019 aktsiate müügilepingu. Lepingust tulenevalt
kavatseb Estravel Holding OÜ omandada 75% Aktsiaseltsi Wris aktsiatest.
Tehingu tulemusena kuulub Aktsiaselts Wris koondumise teate esitanud Estravel Holding
OÜ valitseva mõju alla konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 2 lg 4 tähenduses ning
antud juhul on tegemist koondumisega KonkS § 19 lg 1 p 2 sätestatud viisil.
Konkurentsiamet avaldas 25.03.2019 ülalnimetatud koondumise teate saamise kohta teate
väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjast huvitatud isikud nimetatud koondumise kohta
arvamusi ja vastuväiteid ei esitanud.
2. Koondumise osalised
KonkS § 20 punkti 2 järgi on koondumise osaliseks füüsiline isik või ettevõtja, kes
omandab valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade
üle.
KonkS § 20 punkti 4 järgi on koondumise osaliseks ettevõtja, kelle üle või kelle osa üle
valitsev mõju omandatakse.
Seega on käesoleva koondumise osalisteks Estravel Holding OÜ ja Aktsiaselts Wris.
Estravel Holding OÜ (registrikood 12967500) on valdusettevõtja, mille eesmärgiks on
hallata oma tütarettevõtja Aktsiaseltsi ESTRAVEL (registrikood 10325720) enamus-
aktsiaid. Estravel Holding OÜ ainuosanik on füüsiline isik M. A. T. (isikukood […]).
Aktsiaseltsil ESTRAVEL on kaheksa esindust kuues Eesti linnas, filiaal Lätis ning
tütarfirmad Leedus (Estravel Vilnius UAB), Austraalias (Aero Travel Pty Ltd), Soomes
(Helin Matkatoimisto Oy) ning Ameerika Ühendriikides (Preferred Travel Services LLC).
Samuti on Aktsiaseltsil ESTRAVEL tütarettevõtja OÜ ESTINTOUR, mis on
spetsialiseerunud viisade vormistamisele Venemaale, Valgevenesse ja Ukrainasse.
Aktsiaselts ESTRAVEL vahendab lennupileteid, reisipakette ja hotellimajutust, laeva- ja
rongipileteid, reisikindlustust ning bussi- ja autorendi teenust. Lisaks Eestist välja-
minevatele reisidele tegeleb äriühing sissetuleva turismi ja sisereiside vahendamisega,
samuti konverentside, seminaride ja ürituste korraldamisega.
Aktsiaselts Wris (registrikood 10280259) on äriühing, mis tegeleb reisiteenuste (laeva-,
lennu- ja rongipiletid, hotellimajutus, reisikindlustus, pakettreisid jms) vahendamisega era-
ja äriklientidele, samuti aitab vormistada reisiks vajalikke viisasid. Äriühingul tütar-
ettevõtjaid ei ole. Koondumise eelselt omab Aktsiaseltsi Wris üle valitsevat mõju AKA
Holding OÜ.
3. Õiguslik hinnang
3.1 Koondumise kontrolli kohaldamine
KonkS § 21 lg 1 kohaselt kontrollitakse koondumist, kui koondumise osaliste eelnenud
majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise
osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot.
Koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käive Eestis oli kokku üle 6 000 000 euro ja
vähemalt kahe koondumise osalise Eesti käive eraldi ületas nimetatud perioodil 2 000 000
eurot, mistõttu kuulub nimetatud koondumine KonkS § 21 lg 1 kohaselt kontrollimisele.
3.2 Täiendava menetluse alustamine
KonkS § 3 lg 1 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis-
ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel
vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala, mis hõlmab
muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.07.2006 määruse nr 69 Koondumise teate
esitamise juhendi (edaspidi juhend) § 8 lg 3 punkti 1 kohaselt on horisontaalselt mõjutatud
kaubaturuks selline kaubaturg, kus tegutseb vähemalt kaks koondumise osalist või nendega
samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat ja koondumine tekitab vähemalt 15-protsendilise
ühise turuosa. Sama paragrahvi lõike 3 punkti 2 kohaselt on vertikaalselt mõjutatud
kaubaturuks iga kaubaturg, kus tegutseb üks või mitu koondumise osalist või nendega
samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat, mis eelneb või järgneb kaubaturule, kus tegutseb
mõni teine koondumise osaline või temaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja, ning kus
mõne osalise individuaalne turuosa või osaliste ühine turuosa on vähemalt 25%, olenemata
sellest, kas nad on tegelikult müüja ja ostja suhetes või mitte.
Koondumise teate kohaselt tekib koondumise osaliste tegevuste vahel horisontaalne
kattuvus reisiteenuste vahendamise osas. Kuivõrd Aktsiaselts ESTRAVEL on suurim
reisiteenuseid vahendav ettevõtja Eestis ning Aktsiaselts Wris temaga otseselt konkureeriv
ettevõtja, on Konkurentsiameti hinnangul vajalik käesoleva koondumise poolt mõjutatud
2
kaubaturgude täiendav analüüsimine. Koondumise osaliste positsioon kaubaturgudel,
konkurentsiolukord kaubaturgudel ning konkurentsi võimalik kahjustumine selguvad
Konkurentsiameti täiendava menetlemise raames.
KonkS § 22 lg 3 kohaselt keelab Konkurentsiamet koondumise, kui see oluliselt kahjustab
konkurentsi kaubaturul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu.
Seoses tekkinud vajadusega teha kindlaks KonkS § 22 lg 3 nimetatud asjaolude olemasolu
või nende puudumine Estravel Holding OÜ ja Aktsiaseltsi Wris koondumise puhul ning
võttes aluseks KonkS § 27 lg 1 p 2, otsustab Konkurentsiamet
alustada täiendavat menetlust koondumisele hinnangu andmiseks.
KonkS § 27 lg 2 kohaselt teeb Konkurentsiamet täiendava menetluse käigus nelja kuu
jooksul ühe järgmistest otsustest:
1. annab koondumiseks loa, kui kontrollitava koondumise korral ei esine KonkS § 22
lg 3 nimetatud asjaolusid;
2. keelab koondumise, kui kontrollitava koondumise korral esinevad KonkS § 22 lg 3
nimetatud asjaolud;
3. lõpetab menetluse, kui koondumise osalised loobuvad koondumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Märt Ots
Peadirektor
Konkurentsiameti 18.04.2019 otsuse nr 5-5/2019-016
ärakiri on samane originaaliga. Ärakirjast on välja
jäetud isikuandmed.
/Kairi Kaasik-Aaslav/ 02.05.2019
3
ÄRAKIRI
Ärisaladused osaliselt välja jäetud
OTSUS
15.08.2019 nr 5-5/2019-043
Koondumise nr 04/2019 Estravel Holding OÜ ja Aktsiaselts Wris
keelamine
1. Koondumine
21.03.2019 sai Konkurentsiamet koondumise teate, mille kohaselt sõlmisid AKA Holding
OÜ ja Estravel Holding OÜ 20.03.2019 aktsiate müügilepingu. Lepingust tulenevalt
kavatseb Estravel Holding OÜ omandada 75% Aktsiaseltsi Wris aktsiatest.
Tehingu tulemusena kuuluks Aktsiaselts Wris koondumise teate esitanud Estravel Holding
OÜ valitseva mõju alla konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 2 lg 4 tähenduses ning
antud juhul on tegemist koondumisega KonkS § 19 lg 1 p 2 sätestatud viisil.
2. Koondumise osalised
KonkS § 20 punkti 2 järgi on koondumise osaliseks füüsiline isik või ettevõtja, kes
omandab valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade
üle.
KonkS § 20 punkti 4 järgi on koondumise osaliseks ettevõtja, kelle üle või kelle osa üle
valitsev mõju omandatakse.
Seega on käesoleva koondumise osalisteks Estravel Holding OÜ ja Aktsiaselts Wris.
Estravel Holding OÜ (registrikood 12967500) on valdusühing, mille eesmärgiks on
hallata oma tütarettevõtja Aktsiaseltsi ESTRAVEL (registrikood 10325720) enamus-
aktsiaid. Estravel Holding OÜ ainuosanik on füüsiline isik Mark Aivo Takis (isikukood
36503300215).
Aktsiaseltsil ESTRAVEL on kaheksa esindust kuues Eesti linnas, filiaal Lätis ning
tütarfirmad Leedus (Estravel Vilnius UAB), Austraalias (Aero Travel Pty Ltd), Soomes
(Helin Matkatoimisto Oy) ning Ameerika Ühendriikides (Preferred Travel Services LLC).
Samuti on Aktsiaseltsil ESTRAVEL tütarettevõtja OÜ ESTINTOUR, mis on
spetsialiseerunud viisade vormistamisele Venemaale, Valgevenesse ja Ukrainasse.
Aktsiaselts ESTRAVEL vahendab lennupileteid, reisipakette ja hotellimajutust, laeva- ja
rongipileteid, reisikindlustust, bussi- ja autorendi teenust, viisateenuseid ning osutab
ööpäevaringset (24/7) reisiabiteenust. Lisaks Eestist väljaminevatele reisidele tegeleb
äriühing sissetuleva turismi ja sisereiside vahendamisega, samuti konverentside, seminaride
ja ürituste korraldamisega.
Mark Aivo Takise valitseva mõju alla kuulub äriühing Aero Holding OÜ (10741755), mille
kaudu 2018. aastal omandas Mark Aivo Takis valitseva mõju Osaühingu Mainor Meelis
(registrikood 10429402) üle, mille põhitegevuseks on reisibüroode tegevus. Antud hetkel
(alates 28.06.2019) kuulub Osaühing Mainor Meelis valdusühingu Estravel Holding OÜ
valitseva mõju alla.
Aktsiaselts Wris (registrikood 10280259) vahendab lennupileteid, reisipakette ja
hotellimajutust, laeva- ja rongipileteid, reisikindlustust, bussi- ja autorendi teenust,
viisateenuseid ning osutab ööpäevaringset (24/7) reisiabiteenust. Äriühingul tütarettevõtjaid
ei ole. Koondumise eelselt omab Aktsiaseltsi Wris üle valitsevat mõju AKA Holding OÜ.
3. Koondumise kontrolli kohaldamine
KonkS § 21 lg 1 kohaselt kontrollitakse koondumist, kui koondumise osaliste eelnenud
majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise
osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot.
Koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käive Eestis oli kokku üle 6 000 000 euro ja
vähemalt kahe koondumise osalise Eesti käive eraldi ületas nimetatud perioodil 2 000 000
eurot, mistõttu kuulub nimetatud koondumine KonkS § 21 lg 1 kohaselt kontrollimisele.
4. Koondumise menetlemise käik
Konkurentsiamet avaldas 25.03.2019 ülalnimetatud koondumise teate saamise kohta teate
väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjast huvitatud isikud nimetatud koondumise kohta
arvamusi ja vastuväiteid ei esitanud.
18.04.2019 tegi Konkurentsiamet otsuse nr 5-5/2019-016 täiendava menetluse alustamise
kohta vastavalt KonkS § 27 lg 1 punktile 2 selleks, et teha kindlaks, kas kõnealune
koondumine võib oluliselt kahjustada konkurentsi kaubaturul, eelkõige turgu valitseva
seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu.
Kõnealuse koondumise kontrollimiseks, kaubaturgude piiritlemiseks, konkurentsiolukorra
analüüsimiseks ning koondumise mõju hindamiseks saatis Konkurentsiamet taotlused teabe
saamiseks koondumise osalistele, koondumise osalistega samas valdkonnas tegutsevatele
ettevõtjatele (reisiettevõtjatele) ja suurematele klientidele (reisiteenuseid tellivatele
asutustele/ettevõtjatele), milles muu hulgas paluti anda hinnang konkurentsi toimimisele
reisiettevõtjate tegevusvaldkonnas (sh reisivahendajate ehk reisibüroode tegevuse osas),
samuti käesoleva koondumise mõjule konkurentsiolukorrale üldiselt.
Reisiettevõtjatel palus Konkurentsiamet kirjeldada põhilisi osutatavaid teenuseid, millistel
reisiteenuste hangetel on ettevõtjad osalenud ning milliseid hankeid on võidetud, samuti
2
palus nimetada hetkel kehtivad hanked. Reisiteenust tellivatelt asutustelt ja/või ettevõtjatelt
küsis Konkurentsiamet, kuidas on korraldatud reisiteenuste valik ja nende sisseostmine,
millised äriühingud on osalenud korraldatud hangetel, millistelt äriühingutelt on võetud
reisiteenuste pakkumisi ning kellelt on ostetud reisiteenuseid. Lisaks soovis
Konkurentsiamet asutuste ja ettevõtjate hinnangut, milles seisneb reisivahendajate ehk
reisibüroode vaheline konkurents ning kas ja kuidas võib käesolev koondumine mõjutada
konkurentsiolukorda reisiettevõtjate tegevuse osas Eestis.
21.05.2019 toimus Aktsiaseltsi Wris esindaja palvel koondumise osaliste ärakuulamine
Konkurentsiametis. Kohtumisel selgitasid koondumise osalised reisiettevõtjate tegevus-
valdkonna toimimist ning esitasid arvamuse muuhulgas selle kohta, millised ettevõtjad
koondumise osalistega konkureerivad ning kui suured on valdkonnas tegutsevate ettevõtjate
turuosad.
21.06.2019 esitas Konkurentsiamet hinnangu Estravel Holding OÜ ja Aktsiaseltsi Wris
koondumisele, milles leidis, et kõnealuse koondumisega võivad kaasneda KonkS § 22
lõikes 3 nimetatud asjaolud.
08.07.2019 esitasid koondumise osalised vastuväited Konkurentsiameti hinnangule.
Kohustuste võtmise ettepanekut KonkS § 27 lg 3 tähenduses koondumise osalised ei
esitanud. Koondumise osalised on vastuväidete kohaselt reisiteenuste vahendamise
kaubaturu piiritluse osas teistsugusel seisukohal kui Konkurentsiamet ning seetõttu ei
nõustu koondumise osalised ka Konkurentsiameti hinnangus väljatoodud järeldustega.1
18.07.2019 toimus Konkurentsiametis koondumise osaliste ettepanekul koondumise
osaliste suuline ärakuulamine, mille käigus esitasid koondumise osalised omapoolse
seisukoha koondumise mõju osas ning täiendavat teavet ärireiside vahendamise kaubaturu
kohta.
Lisaks võttis Konkurentsiamet ajavahemikus 23.07.2019 kuni 05.08.2019 ütluseid
suurematelt reisikorraldusega tegelevatelt reisiettevõtjatelt.
5. Kaubaturud
KonkS § 3 lg 1 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis-
ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel
vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala, mis hõlmab
muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.07.2006 määruse nr 69 Koondumise teate
esitamise juhendi (edaspidi juhend) § 8 lg 3 punkti 1 kohaselt on horisontaalselt mõjutatud
kaubaturuks selline kaubaturg, kus tegutseb vähemalt kaks koondumise osalist või nendega
samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat ja koondumine tekitab vähemalt 15% ühise turuosa.
Sama paragrahvi lõike 3 punkti 2 kohaselt on vertikaalselt mõjutatud kaubaturuks iga
kaubaturg, kus tegutseb üks või mitu koondumise osalist või nendega samasse kontserni
1
08.07.2019 esitatud vastuväiteid, mis on koondumise menetlemise seisukohast asjakohased, ning
Konkurentsiameti seisukohti esitatud vastuväidetele kajastab Konkurentsiamet otsuse tekstis läbivalt.
3
kuuluvat ettevõtjat, mis eelneb või järgneb kaubaturule, kus tegutseb mõni teine
koondumise osaline või temaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja, ning kus mõne osalise
individuaalne turuosa või osaliste ühine turuosa on vähemalt 25%, olenemata sellest, kas
nad on tegelikult müüja ja ostja suhetes või mitte.
Turismisektor hõlmab mitmeid erinevaid teenuseid ning valdkonnas tegutseb erineva
suunitlusega ettevõtjaid. Euroopa Komisjon on GBT / HRG koondumise kohta tehtud
otsuses2 välja toonud, et reisiteenuste osutamine toimub üldjuhul kolmel tasandil:
1. tasand: reisiteenuste varustajad (st sisendi pakkujad järgmistele tasanditele) - lennu-,
rongi-, bussi- või laevaettevõtjad, majutusettevõtjad, autorendiga tegelevad
ettevõtjad jt.;
2. tasand: reisikorraldajad – ettevõtjad, kes loovad turismitooteid, ostes 1. tasandil
tegutsevatelt varustajatelt üksikteenuseid ning ühendades need reisipakettidesse;
3. tasand: reisivahendajad – ettevõtjad, kes vahendavad erinevaid reisiteenuseid,
sealhulgas nii reisiteenuste varustahate kui reisikorraldajate teenuseid,
lõpptarbijatele (äri- või eraklientidele) ning tegemist on sisuliselt reisiteenuste
jaemüügiga.
Euroopa Komisjon on samuti TUI/TRANSAT FRANCE kohta tehtud koondumise otsuses3
täiendavalt selgitanud, et reisiteenuse varustajate ja tarbijate vahel võib olla kaks või enam
vahetasandit, näiteks reisikorraldajad (hulgimüüjad) ja reisivahendajad (jaemüüjad). Samas
võivad reisiteenuse varustajad müüa oma teenuseid ka otse lõpptarbijatele. Sarnaselt võivad
ka reisikorraldajad kasutada integreeritud ärimudelit ning tegutseda nii eelneval tasandil,
omades näiteks lennuettevõtjaid või hotelle, kui ka järgneval tasandil oma enda
kontrollitavate reisivahendajate kaudu.
Et hinnata, milliseid kaubaturge koondumine võib mõjutada, tehakse esmalt kindlaks,
milliste tegevusalade (toodete või teenuste pakkumise) osas koondumise osaliste äritegevus
kattub või tekitab vertikaalseid seoseid, ning seejärel hinnatakse, kas koondumise osaliste
poolt osutatavad teenused on ostja seisukohast asendatavad teiste äriühingute poolt
osutatavate sarnaste ja/või teist tüüpi teenustega. Siinjuures on oluline tähele panna, et
erinevate ostjatüüpide (näiteks äriklient ja eraklient) jaoks võib teenuste asendatavus olla
erinev.
Euroopa Komisjoni teatises asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses4
selgitatakse, et turu mõiste aitab kindlaks teha ja määratleda ettevõtjate vahelise
konkurentsi piire. Nii toote- kui geograafilise turu piiritlemise eesmärk on kindlaks määrata
koondumise osaliste need konkurendid, kes avaldavad neile konkurentsisurvet ning
piiravad nende sõltumatut tegevust.5
Koondumise teate kohaselt tekib koondumise osaliste tegevuste vahel horisontaalne
kattuvus eelkõige reisiteenuste vahendamise osas, st jaetasandil. Mõlemad koondumise
osalised teenindavad nii äri- kui erakliente ning on laia teenuste valikut pakkuvad
2
Euroopa Komisjoni 13.07.2018 otsus juhtumis M.8862 GBT / HRG
http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/decisions/m8862_870_3.pdf ;
3
Euroopa Komisjoni 20.10.2016 otsus juhtumis M.8046 TUI/TRANSAT FRANCE
http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/decisions/m8046_559_3.pdf
4
Euroopa Komisjoni teatis asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses (97/C 372/03), punkt 2
5
Vt eelmine
4
reisiettevõtjad. Pakutavateks teenusteks nii äri- kui eraklientidele on peamiselt
lennupiletite, hotellimajutuse, laevapiletite, rongipiletite, bussipiletite, autorendi
vahendamine. Lisaks pakuvad koondumise osalised viisade taotlemise tugiteenuseid
(viisateenuseid), reisikindlustuse vahendamist ning ööpäevaringset abi reisil esilekerkivate
ootamatute olukordade lahendamisel (24/7 klienditeenindus). Samuti vahendavad
koondumise osalised hulgitasandil tegutsevate reisikorraldajate pakettreise. Lisaks koostab
Aktsiaselts ESTRAVEL ise eraklientide tarbeks pakettreise ning vahendab kruiise
(ookeani- ja jõekruiisid).
Kuivõrd koondumise osaliste äritegevuste vahel tekib horisontaalne kattuvus reisiteenuste
vahendamise osas, puudutab koondumine eelkõige reisiteenuste vahendamise valdkonda.
Koondumise osalised on menetluse käigus väitnud, et reisiteenuste korraldamise ja
vahendamise eristamine ei ole õige ning reisikorraldajad ja -vahendajad tegutsevad samal
kaubaturul, olles seega konkurendid. Samuti on koondumise osalised toonud välja teatud
terminoloogilise ebaselguse mõiste „reisikorraldaja“ osas. Konkurentsiamet märgib, et
käesoleva otsuse tähenduses, analoogselt eespool väja toodud Euroopa Komisjoni
selgitusega, tuleb reisikorraldusteenuseks lugeda pakettreiside koostamist ja müüki (nn
puhkusepaketid) ja reisikorraldajateks ettevõtjaid, kes pakettreiside koostamise ja müügiga
tegelevad (Eestis näiteks Novatours OÜ, OÜ TEZ Tour, Osaühing Aurinko).6 Pakettreiside
osas on Aktsiaselts Estravel selgitanud, et „pakette on erinevaid, kuid üldjuhul kuuluvad
ühte paketti edasi-tagasi lennupiletid sihtkohta, lennujaamatransfeeri sihtkohas, vastav arv
öid majutust valitud hotellis, toitlustus vastavalt paketile ja reisiesindaja teenused
sihtkohas“ 7.
Varasemalt on Aktsiaselts ESTRAVEL ka ise näitlikult selgitanud, milles seisneb tema kui
reisivahendaja ning reisikorraldajate tegevuse erinevus. „Estravel on mitte ainult Eesti
vanim, vaid ka suurim reisibüroo – seda teavad paljud. Paljud ei tea aga, kui suur ikkagi.
Samuti ei tea paljud, keda ja kuidas üldse võrrelda ja ritta seada. Estravel on klassikaline
lennu-, hotelli ja reisiagentuur, st müüb kõike, kuid ei tooda midagi ise. Teda võib võrrelda
kaubamajaga. Seevastu näiteks Tez Tour on edukas reisikorraldaja ehk tuuroperaator, kes
toodab oma charter-reisipaketid ise. Tema tooteid on võimalik osta nii Tez Tourist otse kui
ka tema suurima edasimüüja Estraveli käest. Täpselt nagu jalgratast on võimalik osta nii
kaubamajast kui ka otse vabrikupoest, kuid antud juhul on reis müügil mõlemas kohas
täpselt sama hinnaga. Teisisõnu, nagu tootjaid ega teatud brändi maaletootjaid ei saa
panna kaubamajade võrdlevasse edetabelisse, ei saa ka tuuroperaatoreid panna
agentuuridega ühte edetabelisse – summa oleks alati suurem kui 100%“.8
Isegi olukorras, kus Aktsiaselts ESTRAVEL ja/või temaga samasse kontserni kuuluvad
ettevõtjad (Mainor Meelis Osaühing) tegelevad (teatud määral) ka reisikorraldusteenuse
osutamisega, ei tähenda see automaatselt, et reisivahendus ja reisikorraldus oleksid ostja
seisukohast omavahel asendatavad teenused ning neid võiks lugeda ühel kaubaturul
olevateks.
Reisivahendajate ja reisikorraldajate samal kaubaturul tegutsemise ning omavahel
konkureerimise (st ostja seisukohalt omavahel asendatatavate teenuste osutamise) aspekti
uuris Konkurentsiamet koondumise menetluses läbiviidud analüüsi käigus.
Konkurentsiamet kogus teavet nii reisikorraldusega tegelevatelt ettevõtjatelt, keda
6
Sellist käsitlust toetab ka menetluse käigus reisiettevõtjatelt (sealhulgas reisikorraldajatelt) kogutud teave.
7
https://www.estravel.ee/pakettreisid/ (seisuga 12.08.2019)
8
„Käive sama suur kui viiel lähimal konkurendil kokku?“, http://kampaaniakuller.com/estravel2/5.html
5
koondumise osalised nimetasid oma suurimate konkurentide hulgas (Novatours OÜ, OÜ
TEZ Tour), teistelt Eestis tegutsevatelt suurematelt reisikorraldusega tegelevatelt
ettevõtjatelt (Osaühing Aurinko, OSAÜHING GERMALO REISID, TENSI-REISID AS),
mitmetelt reisiteenuste vahendamisega tegelevatelt ettevõtjatelt ning reisivahendusteenust
ostvatelt ettevõtjatelt. Reisiettevõtjad, kes tegelesid reisikorraldusega, pidasid ise end
eelkõige koondumise osaliste koostööpartneriteks, mitte konkurentideks, st sisuliselt
käsitasid nad omavahelist suhet tarnija-edasimüüja suhtena.
Koondumise osalised on 08.07.2019 esitatud vastuväidetes ekslikult väitnud, justkui
tähendaks asjaolu, et Konkurentsiamet on kaubaturu piiritlemiseks kogunud teavet ka
reisiettevõtjatelt, et Konkurentsiamet on piiritlenud kaubaturud vaid pakkumise poolset
asendavatust arvestades ning jätnud nõudluse poole tähelepanuta. Alljärgnevalt selgitab
Konkurentsiamet, et koondumise osaliste selline väide on ebaõige, kuivõrd 1) kaubaturu
piiritlemiseks on asjakohane küsida nii konkurentide kui ka klientide arvamusi9 ning 2)
Konkurentsiamet ei ole kaubaturu piiritlemisel tuginenud üksnes reisiettevõtjatelt kogutud
teabele, vaid kogus menetluse käigus teavet ka teenust ostvate ettevõtjate käest.
Kuivõrd mitte ükski küsitletud reisikorraldajatest ei pidanud koondumise osalisi enda
konkurentideks (vaid koostööpartneriteks ning edasimüüjateks) ning mitte ükski küsitletud
reisivahendusteenuse ostjatest ei nimetanud reisivahendusteenuse osutajana eespool
nimetatud reisikorraldusega tegelevaid ettevõtjaid, siis ei ole põhjendatud reisikorraldusega
tegelevate ettevõtjate käsitlemine koondumise osaliste konkurentidena reisiteenuste
vahendamisel. Seega on Konkurentsiameti hinnangul nimetatud teenuste puhul tegemist
pigem erinevatele kaubaturgudele kuuluvate teenustega. Koondumise mõju hindamine
reisikorraldusteenuste kaubaturule ei ole käesoleva koondumise puhul vajalik, kuna
koondumise osaliste äritegevus seisneb eelkõige reisiteenuste vahendamises.
Samuti on koondumise osalised olnud seisukohal10, et nendega konkureerivad ka
reisiteenuste varustajad, kes osutavad teenuseid otse lõpptarbijatele. Konkurentsiameti
hinnangul omab siiski olulist tähtsust asjaolu, et koondumise osalised kui reisiteenuste
vahendamisega tegelevad ettevõtjad osutavad laia teenuste valikut, st reisivahendaja kaudu
ostab klient mitmeid erinevaid reisimisega seotud teenuseid. Samas möönab
Konkurentsiamet, et eelkõige erareiside vahendamise kaubaturu osas võivad teatud määral
konkurentsisurvet avaldada ka reisiteenuste varustajad (vt peatükk 5.2). Samas ei saa
reisiteenuse vasrustajate toimet lugeda nii märkimisväärseks, et see mõjutaks kaubaturu
piiritlust.
Koondumise osalised tegelevad ka reisikorraldajate pakettreiside edasimüügiga.
Pakettreisiks loetakse eelkõige toodet, mille puhul paneb nn reisipaketi kokku üks ja sama
ettevõtja reisikorraldusteenusena või kui paketi koostab reisija ise, siis see toimub ühe ja
sama ettevõtja või veebilehe vahendusel. Pakettreisiks ei loeta seda, kui reisija teeb
täielikult eraldiseisvad broneeringud ise, ostes eri komponendid erinevatelt müüjatelt, kes
ei ole omavahel seotud ega kanna sama kaubamärki. Viimatinimetatud iseseisvat
reisikorraldust ei peeta puhkusepakettide sektori osaks (vt turismiseaduse § 7 lg 2 punktid 1
ja 5).
9
97/C 372/03, punkt 40
10
Nii koondumise teates kui 08.07.2019 esitatud vastuväidetes.
6
Koondumise osalised on 08.07.2019 vastuväidetes olnud seisukohal, et pakettreiside müük
peaks kuuluma erareiside vahendamise kaubaturule, kuna nii erareiside vahendamise
kaubaturu kui pakettreiside puhul on tegemist pigem puhkusereisidega. Arvestades, et
reisiteenuste vahendamise puhul on tegemist teistsuguse teenusega kui reisikorraldajate
pakettreiside edasimüügi puhul11, pidas Konkurentsiamet vajalikuks koguda andmeid
reisiteenuste vahendamise kohta eraldi12. Pakettreise müüvad lõpptarbijatele nii
reisikorraldajad otse kui ka reisivahendajad, mistõttu pakettreiside müügil võivad omavahel
konkureerida vertikaalselt erinevatel kaubaturu tasanditel tegutsevad ettevõtjad, s.o.
reisikorraldajad ja reisivahendajad. Siiski ei tähenda nimetatud asjaolu, et piir reisiteenuste
müügi erinevate tasandite (hulgi- ja jaetasand) vahel oleks üleüldiselt hägustunud.
Reisivahendaja oluliseks rolliks on tarbija nõustamine ja abistamine reisiga seonduvates
üksikküsimustes ning lisateenuste valikul, kuna tarbijatel on väga palju erinevaid ja
spetsiifilsi nõudmisi, samuti napib paljudel aega ja oskusi, et ennast ise kõikide
üksikasjadega kursis hoida. Reisiteenuste tarbijate seas ei eksisteeri nn „keskmist reisijat“,
vaid reisijate vajadust reisiteenuste osas iseloomustavad paljud erinevad kriteeriumid,
sealhulgas vanus (pensionärid, noored), varaline seis (finantsiliselt kindlustatud või
vähekindlustatud), perekonnaseis (lastega pered, üksikud inimesed), hooajalisus
(talvepuhkus, suvepuhkus), ajafaktor (pikaajaline reis, lühireis) jne. Reisipaketi
kokkupanija (reisikorraldaja) tegutseb küllaltki suure üldistuse tingimustes, samal ajal kui
reisivahendaja oluline roll on lisateenuste ja nõustamise abil konkreetsele reisijale sobiva
reisitoote valimine ja vajalike lisateenustega täiendamine.
Konkurentsiameti hinnangul ei ole pakettreisidega seonduvat antud koondumise puhul
vajalik põhjalikumalt käsitleda, kuivõrd koondumine ei mõjuta oluliselt konkurentsi-
olukorda pakettreiside müügi valdkonnas.
5.1 Reisiteenuste vahendamise kaubaturg (jaetasand)
Eespool selgitas Konkurentsiamet, et reisikorraldus (hulgitasand) ja reisiteenuste
vahendamine (jaetasand) moodustavad eraldi kaubaturud. Alljärgnevalt kirjeldab
Konkurentsiamet, et äri- ja eraklientidele reisiteenuste vahendamise puhul on omakorda
tegemist eraldi kaubaturgudega.
Koondumise osaliste hinnangul äri- ja eraklientide teenindamise osas väga suuri erinevusi
ei ole. Konkurentsiameti turuanalüüs seda järeldust ei kinnita. Ärikliendid eelistavad
reisiteenuseid, mis on vajalikud töö- ja ametilähetusteks; eraisikute jaoks on olulised aga
reisiteenused, mis tellitakse puhkuseks või tuttavate ja lähedaste külastamiseks.
Koondumise osaliste hinnangul on nimetatud kliendigrupid tihedalt läbi põimunud, st sama
isik võib osta oma harjumuspärase reisikonsultandi käest reisiteenused endale, oma perele
ja oma firma(de)le ja/või oma tööandjale. Samas tõid koondumise osalised välja, et oluline
erinevus era- ja äriklientide vahel esineb maksetingimuste osas – erakliendid peavad
teenuse eest tasuma ettemaksu, samal ajal kui äriklientidele võimaldatakse paindlikumaid
maksetingimusi ning teenuse eest tasumist arve alusel. Konkurentsiameti hinnangul esineb
oluline erisus ka ajalise ja ruumilise paindlikkuse astmes – erakliendid on oma puhkuse- ja
muude erareiside valikul tunduvalt vähem seotud ajaliste ja ruumiliste piirangutega.
Ärikliendid vajavad üldjuhul reisi, mis toimub ajaliselt ja ruumiliselt küllaltki kitsastes
11
Pakettreiside puhul on tegemist eelnevalt reisikorraldaja poolt fikseeritud kuupäevadel toimuva reisiga, mis
sisaldab teatud teenuste kogumit.
12
Otsuses edaspidi kajastatud arvandmed reisiteenuste vahendamise kohta ei sisalda pakettreiside
edasimüüki.
7
raamides, seotuna mõne konkreetse üritusega (töölähetus, konverents, mess, tehingu
tegemine jne). Erakliendid on selles osas paindlikumad, kuna neil on võimalik nii reisimise
aja kui täpsema sihtkoha osas teha valikuid vabamalt.
Euroopa Komisjon on reisivahendajate koondumisi käsitlevates otsustes13 eristanud
klientide tüübi järgi äri- ja erareiside alamturgusid ning seda eelkõige erinevuse tõttu
ostetavate teenuste keerukuse astmes, paindlikkuse tasemes ja nõutavates lisateenustes.
Samuti pakutakse äriklientidele teistsuguseid maksetingimusi ja -viise kui eraklientidele.
Kaubaturgude geograafilise ulatuse osas on Euroopa Komisjon märkinud, et on mitmeid
tunnuseid, mis viitavad kaubaturgude riigisisesele ulatusele. Näiteks on ettevõtjate turuosad
erinevates liikmesriikides väga erinevad, samuti on reisibürool väga keeruline laiendada
oma äritegevust teise liikmesriiki (erinevad õiguslikud regulatsioonid, keelelised ja
kultuurilised erinevused).14
Kaubaturu ja selle geograafilise ulatuse piiritlemisel võttis Konkurentsiamet arvesse nii
Euroopa Komisjoni praktikat, koondumise osaliste poolt osutatavate teenuste valikut kui ka
menetluse käigus kogutud teavet. Äri- ja eraklientide vajaduste erinevus ning erisused
teenuse osutamisel äriklientidele leidsid kinnitust ka kõnealuse koondumise menetlemisel
kogutud teabe põhjal. Eeltoodust tulenevalt hindab Konkurentsiamet koondumise puhul
konkurentsiolukorda Eestis nii reisiteenuste vahendamise tegevusalal kokku kui ka selle
alamturgude, st äri- ja erareiside vahendamise osas.
Kuivõrd ei koondumise osalistele ega Konkurentsiametile ei olnud kättesaadavad andmed
reisivahendusteenuste kaubaturu kogumahu kohta Eestis, pidas Konkurentsiamet vajalikuks
koondumisele hinnangu andmiseks koguda reisivahendusteenust osutavatelt ettevõtjatelt
andmeid 2018. aasta müügitulu kohta, eristades äri- ja eraklientidele osutatavaid teenuseid.
Koondumise osaliste väitel on nende konkurentideks kõik äriühingud, kes on registreerinud
oma tegevuse kas reisibüroona (EMTAK 79111) või reisikorraldajana (EMTAK 79121),
väites, et täpne jaotus nende äriühingute tegevuste vahel on juhuslik ja kattuv. Seega on
koondumise osalised piiritlenud oma konkurendid EMTAK peagrupi alusel, st EMTAK
791 (reisibürood ja reisikorraldajad).
Arvestades, et nii toote- kui geograafilise turu piiritlemise eesmärk on kindlaks määrata
koondumise osaliste need konkurendid, kes avaldavad neile konkurentsisurvet ning
piiravad nende sõltumatut tegevust15, lähtus Konkurentsiamet reisiteenuste vahendamise
kaubaturu kohta andmete kogumisel järgmistest põhimõtetest:
- kõik ettevõtjad, kes on märkinud oma äritegevuseks reisibüroode või
reisikorraldajate tegevuse, ei avalda koondumise osalistele tegelikku
konkurentsisurvet reisiteenuste vahendamisel (näiteks mitukümmend korda
väiksema müügitulu ja töötajate arvu ning piiratud teenustevalikuga ettevõtjad);
13
Euroopa Komisjoni 13.07.2018 otsus juhtumis M.8862 GBT/HRG
http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/decisions/m8862_870_3.pdf ; Euroopa Komisjoni 20.10.2016
otsus juhtumis M.8046 TUI / Transat France
http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/decisions/m8046_559_3.pdf
14
Vt eelmine
15
Euroopa Komisjoni teatis asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses (97/C 372/03), punkt 2
8
- koondumise osalistest kümnetes kordades väiksema müügituluga ettevõtjate
analüüsiga hõlmamata jätmine ei avalda kaubaturu kogumahule ega ettevõtjate
turuosade suurusele märkimisväärset mõju;16
- kirjeldatud olukorras ei ole uuringu läbiviimiseks kõikse valimi kasutamine vajalik
ega otstarbekas, vaid ülevaate saamiseks peab valim olema piisavalt esinduslik,
hõlmates peamiselt ettevõtjaid, kes ka tegelikult vastava äritegevuse osas
tähelepanuväärset käivet omavad.
Seega kogus Konkurentsiamet andmeid ettevõtjate müügitulu kohta reisivahendusteenuse
osas kõikidelt olulisematelt kaubaturul tegutsevatelt ettevõtjatelt. Sihipärane valim
moodustati kahe näitaja (IATA akrediteeringu17 olemasolu18 ning ettevõtja kogu müügitulu
eelneval majandusaastal) koosmõjus. Lisaks määratletud valimi moodustavatele
ettevõtjatele küsitles Konkurentsiamet menetluse käigus ka reisikorraldusteenust osutavaid
ettevõtjaid, paludes ettevõtjatel muuhulgas eristada andmed müügitulu kohta reisiteenuste
vahendamisest, juhul kui sellist teenust osutatakse.
Eeltoodust tulenevalt saatis Konkurentsiamet menetluse käigus taotlused teabe saamiseks
(nii müügitulu kui muu menetluses tähtsust omava teabe osas) lisaks koondumise osalistele
järgmistele ettevõtjatele: CWT Estonia AS, Reisieksperdi Aktsiaselts, Aktsiaselts Baltic
Tours, GoTravel, Nautilus Travel Aktsiaselts, Aktsiaselts Estonian Holidays, Virone
Reisibüroo AS, Reisibüroo Atlas OÜ, Aves Travel AS, Aktsiaselts Karol, Osaühing VIP
Reisid, Novatours OÜ, OÜ TEZ Tour, Osaühing Aurinko, OSAÜHING GERMALO
REISID, TENSI-REISID AS.
Siinjuures märgib Konkurentsiamet, et asjaolu, et ettevõtjale teabe saamise taotlus esitati, ei
tähenda, et ettevõtja kindlasti reisiteenuste vahendamisega tegeleb. Turuanalüüsi üheks
eesmärgiks oligi välja selgitada, millised ettevõtjad vastaval kaubaturul tegutsevad,
sealhulgas soovis Konkurentsiamet kinnitust, et mõned küsitletud ettevõtjatest nimetatud
tegevusalal müügitulu ei omanud.
Nagu eelnevalt juba märgitud, ilmnes turuosaliste (reisiettevõtjate) vastustest, et
reisiettevõtjad, kes tegelesid reisikorraldusega, pidasid ise end koondumise osaliste
koostööpartneriteks (tarnija-edasimüüja suhe), mitte konkurentideks. Seega eristusid
esitatud vastuste ning osutatavate teenuste kirjelduste alusel selgelt reisikorraldajad ja
reisivahendajad. Samuti selgus nii reisiettevõtjate kui ka nende klientide ehk reisiteenuse
kasutajate vastuseid analüüsides, et koondumise osaliste lähedasteks konkurentideks
äriklientide teenindamisel on hangetel osalemist arvestades äriühingud CWT Estonia AS,
Reisieksperdi Aktsiaselts ja Aktsiaselts Baltic Tours. Varasemalt on ka Aktsiaselts
ESTRAVEL ise pidanud oma konkurentideks just suuremaid reisivahendamisega
tegelevaid ettevõtjaid, mitte reisikorraldajaid, nagu väideti koondumise teates. Näiteks on
Aktsiaseltsi ESTRAVEL väljaantavas ajakirjas Traveller19 välja toodud graafik „Eesti
juhtivate IATA agentuuride brutokäibed 2017“, milles on suurimatena kujutatud
16
Siiski hõlmas valim ka ettevõtjaid, kes omasid IATA akrediteeringut, kuid kelle müügitulu oli kümnetes
kordades väiksem kui koondumise osalistel.
17
Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon (International Air Transport Association) – väljastab
IATA akrediteeringuid (st lennufirmade lennukipiletite väljastamise ja vahendamisõigust) juhul, kui ettevõtja
vastab kehtestatud globaalsete standarditele nii juhtimise, finantsnäitajate (sh vajalike tagatiste), töötajate
pädevus- ja/või kvalifikatsiooninõuete jt oluliste valdkondade osas.
18
Eesti Turismifirmade Liidu alajaotuses „IATA sektsioon“ nimetatud ettevõtjad,
http://etfl.ee/est/liikmed/meie-liikmed1/iata-agent/ (22.07.2019 seisuga on nimekirjas 13 ettevõtjat)
19
Ajakiri Traveller 2018/2019 väljaanne nr 3, lk 11 https://issuu.com/estraveller/docs/traveller_3_issuu
9
Aktsiaselts ESTRAVEL, CWT Estonia AS, Reisieksperdi Aktsiaselts, Aktsiaselts Wris, AS
GoTravel, Aktsiaselts Baltic Tours ja Nautilus Travel Aktsiaselts.
Menetluse käigus kogutud teabe põhjal järeldab Konkurentsiamet, et omavahel
konkureerivad eelkõige IATA akrediteeringut omavad ning laia teenuste valikuga
reisivahendusteenust osutavad ettevõtjad. IATA akrediteeringu olemasolu on vajalik, et
ettevõtja saaks vahendada ja väljastada lennupileteid. Samuti on äriklientide
hanketingimustes üldjuhul nõue, et pakkujal peab olema IATA akrediteering.
08.07.2019 esitatud vastuväidetes on koondumise osalised olnud seisukohal, et IATA
akrediteeringu omamine ei ole asjakohane kriteerium kaubaturu piiritluseks, kuivõrd see
mõjutab ainult lennupiletite vahendamist, samal ajal kui reisiteenuste vahendamine hõlmab
ka muid teenuseid. Lisaks ei ole koondumise osaliste väitel kaubaturu piiritlemiseks
asjakohane kasutada ka eespool mainitud Aktsiaseltsi ESTRAVEL väljaantavas ajakirjas
Traveller kujutatud graafikut Aktsiaseltsi ESTRAVEL ja tema konkurentide kohta, kuivõrd
ajakirja eesmärk on turustada Aktsiaseltsi ESTRAVEL, mitte piiritleda kaubaturgu.
Konkurentsiamet nõustub koondumise osalistega nii selles osas, et lennupiletite
vahendamine moodustab vaid osa reisiteenuste vahendamisest, kui ka selles osas, et ajakirja
Traveller eesmärk ei ole tõenäoliselt kaubaturu piiritlemine. Eelmärgitu aga ei tähenda, et
IATA akrediteering ei oleks üheks oluliseks kriteeriumiks reisivahendajate omavahelise
konkureerimise kindlaksmääramisel. Koondumise osalistele avaldavad konkurentsisurvet
eelkõige laia teenuste valikut pakkuvad reisivahendajad ning äriklientidest ostjate jaoks on
IATA akrediteeringu olemasolu oluliseks aspektiks. Samuti märgib Konkurentsiamet, et ei
piiritle kindlasti kaubaturgu üksnes ajakirjas avaldatud artikli alusel, kuid siiski on sellised
allikad, kus näiteks koondumise osaline ise (koondumise menetluse eelselt) toob välja
ettevõtjad, kellega ta oma hinnangul konkureerib, üheks näitajaks, mida saab samuti lisaks
muudele andmetele arvesse võtta. Konkurentsiametil puudub alus arvata, et Aktsiaselts
ESTRAVEL kajastab oma turundusmaterjalides enda turupositsiooni teadlikult ebaõigesti
ning nimetab oma konkurentideks ettevõtjaid, kes seda tegelikult ei ole.
Arvestades vaid reisivahendajate käibeandmeid, moodustas reisiteenuste vahendus Eestis
2018. aastal kokku 139,4 miljonit eurot. Estravel Holding OÜ vastav käive oli 60,2 miljonit
eurot (st moodustas 43,2% vahendatud reiside mahust) ja Aktsiaseltsi Wris vastav käive oli
[…] miljonit eurot ([5-10]%). Seega oli koondumise osaliste poolt vahendatud reisiteenuste
maht Eestis 2018. aastal […] miljonit eurot ehk osakaaluna [50-60]%.
Tabel 1.
Käive, Turuosa
Reisiteenuste vahendamine
2018.a. (%)
Estravel Holding OÜ 60 189 435 43,19
Aktsiaselts Wris […] [5-10]
CWT Estonia AS […] [10-20]
Reisieksperdi Aktsiaselts […] [5-10]
Nautilus Travel Aktsiaselts […] [5-10]
Aktsiaselts Baltic Tours […] [5-10]
AS GoTravel […] [0-5]
Aves Travel AS […] [0-5]
Osaühing VIP Reisid […] [0-5]
Virone Reisibüroo AS […] [0-5]
10
Aktsiaselts Karol […] [0-5]
Reisibüroo Atlas OÜ […] [0-5]
Aktsiaselts Estonian Holidays […] [0-5]
Kokku: 139 358 936 100
Tabelist 1 nähtub asjaolu, et koondumise osaliste ühine turuosa reisiteenuste vahendamise
kaubaturul on äärmiselt kõrge (üle 50%), tugevdades veelgi turuliidri positsiooni. Samuti
on näha, et ülejäänud osa kaubaturust moodustavad koondumise osalistega võrreldes
oluliselt väiksemad ettevõtjad, kellest lähtuv konkurentsisurve neist kordades (kui mitte
kümnetes kordades) suuremale turuliidrile on tagasihoidlik.
5.2 Erareiside vahendamise kaubaturg
Erareiside vahendamise teenuseks loetakse käesoleva otsuse tähenduses reisiteenuste
(sealhulgas lennu-, laeva- ja rongipiletid, majutus, reisikindlustus, viisateenused) müüki
reisivahendaja poolt eraisikutest klientidele.
Koondumise osalised on seisukohal, et reisivahendajate (reisibüroode) kasutamine ei ole
kohustuslik ning paljud eraisikud seda ei tee, kuna tegemist on mugavusteenusega.
Konkurentsiamet nõustub koondumise osalistega selles osas, et paljud eraisikud
reisivahendusettevõtjate teenuseid ei kasuta. Samas on siiski tegemist potentsiaalsete
ostjatega. Oluline on tähele panna, et mõned erareisijad vajavad reisivahendaja teenuseid
rohkem kui teised, tulenevalt aja või oskuste puudumisest iseseisvalt reisiteenuseid valida.
Ühtlasi osutavad nii koondumise osalised kui teised reisivahendamisega tegelevad
ettevõtjad teenuseid ka eraisikutest klientidele, mistõttu hindab Konkurentsiamet
koondumise mõju ka erareiside vahendamise kaubaturule.
Koondumise osalised on 08.07.2019 vastuväidetes olnud seisukohal, et erareiside
vahendamise kaubaturg peaks hõlmama ka reisiteenuse varustajate poolt osutatavaid
teenuseid (majutus, lennupiletid jms) ning reisikorraldajate pakettreise. Konkurentsiamet
märgib, et reisivahendaja pakub laia teenuste valikut, samal ajal kui reisiteenuse varustajad
üksikuid teenuseid ning reisikorraldajad nö valmispakette (sh üldjuhul enda koostatud
pakette, erinevalt reiside vahendajatest, kes pakuvad laia valikut erinevate reisikorraldajate
pakettidest ning nõustamisteenust, mille sisuks on abistada sobiva paketi valikut ning
lisateenuste abil kohandamist). Seega ka erareiside vahendamise osas on koondumise
osaliste otsesteks konkurentideks reisivahendajad, st teised laia teenuste valikut pakkuvad
ettevõtjad. Siiski võtab Konkurentsiamet koondumisele hinnangu andmisel arvesse, et
erareiside vahendamise osas võivad teatud kaudset konkurentsisurvet avaldada ka
reisivarustajate poolt osutatavad teenused ning reisikorraldajate poolt müüdavad
pakettreisid.20
Ettevõtjate esitatud käibeandmete põhjal moodustas reisiteenuste vahendus eraklientidele
2018. aastal kokku 32,1 miljonit eurot. Estravel Holding OÜ vastav käive oli 20,4 miljonit
eurot (st moodustas 63,7% eraklientidele vahendatud reiside mahust), Aktsiaseltsi Wris
vastav käive […] miljonit eurot ([5-10]%). Seega oli koondumise osaliste poolt
eraklientidele vahendatud reisiteenuste maht Eestis 2018. aastal […] miljonit eurot ehk
osakaaluna [60-70]%.
20
Konkurentsiamet on eespool (lk 6-7) selgitanud, et pakettreiside müüki ei ole kõnealuse koondumise puhul
vajalik põhjalikumalt käsitleda.
11
Tabel 2.
Reisiteenuste vahendamine Käive, Turuosa
eraklientidele 2018.a. (%)
Estravel Holding OÜ 20 427 091 63,69
Aktsiaselts Wris […] [5-10]
CWT Estonia AS […] [5-10]
Reisieksperdi Aktsiaselts […] [5-10]
AS GoTravel […] [0-5]
Aktsiaselts Baltic Tours […] [0-5]
Nautilus Travel Aktsiaselts […] [0-5]
Osaühing VIP Reisid […] [0-5]
Virone Reisibüroo AS […] [0-5]
Aves Travel AS […] [0-5]
Aktsiaselts Karol […] [0-5]
Reisibüroo Atlas OÜ […] [0-5]
Aktsiaselts Estonian Holidays […] [0-5]
Kokku: 32 076 531 100
Tabelist 2 nähtub koondumise osaliste äärmiselt kõrge ühine turuosa asjakohasel
kaubaturul (koguni ca [60-70]%) ja selge turuliidri staatus. Samuti on ilmne, et ülejäänud
osa erareiside vahendamise kaubaturust moodustavad turuliidrist vähemalt 10 korda
väiksemad ettevõtjad, kes ei avalda koondumise osalistele erilist konkurentsisurvet.
5.3 Ärireiside vahendamise kaubaturg
Ärireiside vahendamise teenuseks loetakse käesoleva otsuse tähenduses reisiteenuste
(sealhulgas lennu-, laeva- ja rongipiletid, majutus, reisikindlustus, viisateenused) müüki
reisivahendaja poolt juriidilisest isikutest klientidele ja riigiasutustele. Ärireiside
vahendamine toimub (i) reisivahendajate ja reisiteenuseid tellida soovivate asutuste ja/või
ettevõtjate vaheliste läbirääkimiste alusel või (ii) asutuste ja/või ettevõtjate läbiviidavate
hangete korras. Koondumise osalised on 08.07.2019 vastuväidetes olnud seisukohal, et
ärireiside vahendamise kaubaturg on piiritletud liiga kitsalt, kuivõrd kaubaturu
moodustavad mitmed erinevad teenused, mida saaks eraldiseisvalt osta ka näiteks iga
vastava teenuseliigi varustajalt. Seega tuleks koondumise osaliste hinnangul näiteks
reisikindlustuse müügi korral juriidilistele isikutele arvesse võtta ka kõik Eestis tegutsevad
kindlustusmaaklerid, laevapiletite müügi puhul vähemalt Eestist väljuvate laevade piletite
müük jne. Konkurentsiameti hinnangul ei ole koondumise osaliste poolt pakutud käsitlus
kaubaturu piiritlemise osas õige, kuna reisivahendajad pakuvad klientidele erinevate
teenuste kogumit (mis varieerub vastavalt kliendi soovidele ja vajadustele) ja nõustamist.
Koondumise osaliste poolt mainitud kindlustusmaaklerid ja laevaettevõtjad osutavad vaid
ühte teenust (eesmärgiga müüa kliendile just seda konkreetset teenust) ning ei ole seega laia
teenuste valikut pakkuvatele reisivahendajatele konkurentideks (vaid tegutsevad kaubaturu
eelneval, reisiteenuse varustajate, tasandil).
Koondumise osaliste ja küsitletud reisivahendajate andmete kohaselt on nende klientideks
paljud avaliku sektori asutused, õppeasutused ning ettevõtjad (erasektor).
Konkurentsiametile esitatud vastuseid üldistades, moodustavad avaliku sektori kliendid üle
12
poole äriklientidest ning nende eripäraks on teenuseosutaja otsimine hangete tulemusel.
Vastustest ilmnes, et ka erasektoris korraldatakse reisiteenuste osutaja leidmiseks hankeid.
Seega on hangete korraldamine üks ärireiside vahendamise kaubaturgu iseloomustav
oluline tunnus. Hangetega sõlmitud lepingute pikkus jääb üldjuhul vahemikku 3-4 aastat.
Koondumise menetlemise käigus kogus Konkurentsiamet reisiteenuseid tellivatelt
asutustelt ja ettevõtjatelt teavet hangete korraldamise kohta ning kirjeldab järgnevalt
lühidalt hanke korras teenuse osutaja valikuga seonduvaid aspekte. Juhul, kui reisiteenuse
osutaja valik toimub hanke korras, siis tavapärase praktika kohaselt määrab reisiteenust
tellida sooviv asutus ja/või ettevõtja tingimused, millele pakutavad reisiteenused peavad
vastama ning korraldab vastava hanke. Hankel osaleda soovivad ning hankele
kvalifitseeruvad ettevõtjad konkureerivad oma pakkumustega ning hanke korraldaja hindab
tingimustele vastavaks tunnistatud pakkumusi. Seejärel sõlmib hankija edukaks tunnistatud
pakkumuse esitanud pakkuja(te)ga raamlepingu(d). Konkurentsiametile vastanud asutused
ja/või ettevõtjad on seejärel määranud erinevad viisid, kuidas valida erinevate reiside puhul
reisiteenuse osutaja juhul, kui hankel on edukaks osutunud mitu pakkujat. Näiteks
korraldatakse mitme võitjaga hanke puhul reisiteenuse vahendaja valikuks sageli
minikonkurss21, samuti on kasutusel kaskaadmeetod22 või reisivahendajate jagamine
erinevatele perioodidele23.
Koondumise menetlemise käigus kogus Konkurentsiamet reisivahendajatelt muuhulgas
andmeid müügitulu kohta, mille põhjal moodustas reisiteenuste vahendus äriklientidele
2018. aastal kokku 107 miljonit eurot. Estravel Holding OÜ vastav käive oli 39,8 miljonit
eurot (37,1%) ja Aktsiaseltsi Wris vastav käive […] miljonit eurot ([5-10]%). Seega oli
koondumise osaliste poolt äriklientidele vahendatud reisiteenuste maht Eestis 2018. aastal
[…] miljonit eurot ehk osakaaluna [40-50]%.
Tabel 3.
Reisiteenuste vahendamine Käive, Turuosa
äriklientidele 2018.a. (%)
Estravel Holding OÜ 39 762 344 37,07
Aktsiaselts Wris […] [5-10]
CWT Estonia AS […] [10-20]
Reisieksperdi Aktsiaselts […] [5-10]
Nautilus Travel Aktsiaselts […] [5-10]
Aktsiaselts Baltic Tours […] [5-10]
AS GoTravel […] [0-5]
Aves Travel AS […] [0-5]
21
Minikonkurss – raamlepingu alusel tellitavate teenuste tellimiseks küsitakse pakkumine kõigilt raamlepingu
partneritelt. Teenus tellitakse partnerilt, kelle pakutu oli konkreetse päringu tingimusi arvestades majandus-
likult soodsaim või sobivaim (väljalennu- ja saabumisajad, reisi pikkus, ümberistumiste arv, majutusasutuse
kaugus sihtpunktist, turvalisus, mugavus jne).
22
Kaskaadmeetod – so põhimõte, et esmalt pöördub tellija raamlepingu täitja 1 poole. Kui täitja 1 ei suuda
tellija poolt esitatud tingimustel tellimust täita või tellijale sobilikku lahendust pakkuda, pöördub tellija
täitja 2 poole. Kui ka täitja 2 ei suuda tellija poolt esitatud tingimustel tellimust täita või tellijale sobilikku
lahendust pakkuda, pöördub tellija täitja 3 poole.
23
Reisivahendajate jagamine erinevatele perioodidele – hanke hindamisel nt kolme eduka pakkujaga
määratakse pingerea alusel raamlepingu partnerid, kellele tellijad esitavad tellimuse raamlepingu sõlmimisest
perioodil 0-12 kuud / 12-24 kuud / 24-36 kuud.
13
Osaühing VIP Reisid […] [0-5]
Aktsiaselts Karol […] [0-5]
Virone Reisibüroo AS […] [0-5]
Reisibüroo Atlas OÜ […] [0-5]
Aktsiaselts Estonian Holidays […] [0-5]
Kokku: 107 282 406 100
Tabelist 3 on näha, et ka ärireiside vahendamise kaubaturgu iseloomustab koondumise
osaliste kõrge ühine turuosa (ca [40-50]%) ja selge turuliidri staatus. Suuruselt järgmine
turuosaline on koondumise osalistest ligi kaks korda väiksem ning ülejäänud ettevõtjad on
veelgi väiksemad.
6. Menetluse käigus turuosaliste poolt esitatud seisukohad
Koondumise kontrollimise käigus viis Konkurentsiamet läbi konkurentsiolukorra analüüsi,
mille käigus saadeti taotlused teabe saamiseks reisivahendamisega tegelevatele
ettevõtjatele, reisikorraldusega tegelevatele ettevõtjatele ning ärireiside vahendamise
teenuse ostjatele (sealhulgas nii koondumise osaliste klientidele kui ka teistele teenust
ostvatele ettevõtjatele). Alljärgnevalt kajastatakse üldistatult vastanud ettevõtjate
seisukohti, mis on asjakohased koondumisele hinnangu andmise seisukohast (eelkõige
koondumise mõju ning kaubaturule sisenemise tõkete osas). Menetluse käigus kogutud
teavet, mis oli vajalik kaubaturu piiritlemiseks, on käsitletud juba eespool ning siinkohal
uuesti välja ei tooda.
Koondumise mõju osas mitmed ettevõtjad (teenuse ostjate hulgast) seisukohta anda ei
osanud, sealjuures viidati eelkõige selleks pädevuse puudumisele. Paljud vastanud
ettevõtjad märkisid samal ajal, et koondumise kaudu, kus kahest arvestatavast konkurendist
saaks üks, konkurentsiolukord halveneks. Välja toodi mitmeid koondumisega kaasnevaid
negatiivseid aspekte.
Muuhulgas märgiti, et koondumise järgne olukord tekitab petliku mulje, et Aktsiaseltsi
ESTRAVEL ja Aktsiaseltsi Wris puhul on tegemist erinevate äriühingutega ning tegelikult
muutub turul suure osakaaluga ettevõtja veelgi tugevamaks. Ettevõtja suurus annab aga
hanketingimustest tulenevalt eelise hangetel osalemisel (näiteks käibemahu põhiste
referentside, töötajate/klienditeenindajate arvu, IATA akrediteeringuga klienditeenindajate
arvu osas). Juhiti tähelepanu, et Aktsiaseltsil ESTRAVEL ja Aktsiaseltsil Wris kui sama
kontserni ettevõtjatel tekib koondumise järgselt võimalus osaleda hangetel kahe
pakkumusega ja seeläbi suurendada oma võimalust hankeid võita. Samuti esitati argument,
et Aktsiaseltsi ESTRAVEL väide, justkui annaks koondumine võimaluse paremini
konkureerida selliste teenusepakkujatega nagu booking.com, bookinghouse.ee,
momondo.ee, skyscanner.ee jne, ei ole õige. Antud segmendis tuleneb sääst pigem
tehnoloogilisest lahendusest, mitte parematest tarnetingimustest läbi suurema mahu. Samal
ajal suureneks koondumise kaudu eelis teiste reisivahendajate ees, kuna oma suurenenud
müügimahtude juures saavad koondumise osalised enda partnerite käest oluliselt madalama
sisseostuhinna (mis omakorda võimaldab paremini konkureerida hangetel ja teiselt poolt
teenida suuremat müügitulu ja seeläbi omada eelised muuhulgas töötajate värbamisel).
14
Reisiteenuste sisseostmise olulisuse osas olid ärikliendid valdavalt seisukohal, et nad ei ole
valmis oma ärireise ise korraldama. Reisivahendajalt saab korraga tellida nii lennupiletid,
majutuse, reisikindlustuse või muu reisiks vajaliku teenuse, sest sageli on reisikavad
keerulised ja omavahel tuleb ühendada mitu erinevat lähetust. Vastustes nimetati ka, et
reisibüroode (eriti suurte universaalsete reisibüroode) kasutamise eelisteks on kindlasti
nende lai partnerite võrgustik, rahvusvahelised andmebaasid, ligipääs broneerimis-
süsteemidele, suurtest mahtudest tulenevad sooduslepingud tootjatega, aga ka kogenud
reisikonsultantide professionaalsed oskused, mis on vajalikud eriti keeruliste tellimuste
puhul (kombineeritud lennupiletid, mitmed sihtkohad ühe reisi raames jm) ning ajaline
kokkuhoid. Seejuures märgiti, et reisibüroo (reisivahendaja) võtab endale vastutuse oma
teenuse kvaliteedi osas ja aitab ööpäevaringselt lahendada reisil tekkida võivaid probleeme,
sh aitab leida optimaalseid teekondasid, otsib reisitõrgete korral alternatiivseid lahendusi,
pakub jätkureise erinevat liiki transpordiga. Samuti korraldab reisibüroo teenuse eest
tasumise, mistõttu on ettevõtjal/asutusel esitatavate arvete alusel kergem arveldada, kuna
internetis saab teenuseid broneerida ainult eraisik, kes peab oma krediitkaardiga ära ostma
pileti või majutuse, mis talle hiljem hüvitataks. Üksikud ärikliendid tõid küll välja, et ka
olemasolev raamleping reisibüroodega ei välista üksikute teenuste (nt lennupiletite või
majutuse) ostmist otse teenusepakkujalt, kuid praktikas kasutatakse seda harva. Kõik
vastanud ärikliendid olid seisukohal, et reisivahendajate kiire ja professionaalne tugiteenus
on neile vajalik ja ka kuluefektiivne, kuna ööpäevaringselt kättesaadava reisikorraldaja
tööle võtmisega kaasneksid neile liigsed personalikulud.
Kaubaturule sisenemise osas olid reisivahendajad seisukohal, et laia teenuste valikut
pakkuvate reisibüroode turule sisenemine on praeguses turusituatsioonis potentsiaalsele
uuele tulijale ülimalt keeruline, kui mitte võimatu. Märgiti, et reisivahenduse teenuse
osutamine nõuab nii spetsiifilist oskusteavet kui ka ulatuslikke investeeringuid.
Olemasolevad bürood omavad tarnijate juures suurtele mahtudele tuginedes olulist
mastaabisäästu, samuti nähti ühe põhjusena turuliidri ülimalt suurt turuosa, mis
koondumise tulemusel suureneks veelgi. Toodi välja, et Eesti turu väiksuse tõttu on väga
keeruline leida kliente, sest kliendid on läbi lojaalsusprogrammide kinnistunud
olemasolevate reisiettevõtjate juurde ning see asjaolu teeb uuele tulijale olukorra äärmiselt
keeruliseks. Ühtlasi leiti, et turuliidri kliendiportfellist klientide võitmine on nii uuele
sisenevale reisettevõtjale kui ka turul tegutsevale turuliidrist väiksemale reisibüroole
üldjuhul praktiliselt võimatu (teoorias võimalik, praktikas peaaegu võimatu). Turuliidriks
nimetasid ettevõtjad Aktsiaseltsi ESTRAVEL.
Täiendava olulise argumendina nimetati, et reisivahendaja jaoks on määrava tähtsusega
lennuettevõtjate lennukipiletite väljastamise ja vahendamisõiguse omamine, mis on
reguleeritud IATA akrediteeringu24 andmisega. Reisibüroo seisukohast võib nimetada
IATA akrediteeringu omandamist viimaseks oluliseks sümboliks, mis eristab
professionaalset reisibürood lihtsamast pakettreise vahendavast väikesest büroost. Mitmed
väikese mahuga bürood ei taotle ega plaani ka kunagi taotleda IATA akrediteeringut, sest
selle ülalpidamine on majanduslikult väga kulukas ning akrediteeringu saamine nõuab
olulisi investeeringuid. Taolised agendid leiavad endale tihti mõne IATA reisibüroost
partneri, kes neid lennukipiletitega ise varustab ning nõnda jääb see väike büroo niiöelda
allagendi rolli. Allagent ostab lennupileti IATA reisibüroolt ja müüb selle omakorda edasi
lõpptarbijale, lisades oma vahendustasu. Allagentide konkurentsi piirab osaliselt ka fakt, et
hangetel nad üldjuhul osaleda ei saa, kuna hanketingimustes on enamikel juhtudel nõue, et
24
Vt allmärkus nr 17
15
pakkujal peab olema IATA akrediteering. Märgiti, et alustav väike reisibüroo kaubaturul
tegutsevatele suurematele ettevõtjatele olulist konkurentsisurvet avaldada ei suudaks.
Täiendavalt küsis Konkurentsiamet nelja suurema reisikorraldaja käest teavet nende
võimaliku sisenemise kohta reisivahendusteenuste kaubaturule, et hinnata potentsiaalsest
konkurentsist tulenevat survet. Eeldusel, et nõudluse struktuur reisiteenuste valdkonnas
oluliselt ei muutu, [...…....……..………………………………..……………………………
………………...………………………………………………………………………………
……………….….……………………………………………………………………………
……………….….……………………………………………………………………………
……………….….……………………………………………………………………………
……………….].
7. Hinnang koondumisele
Vastavalt KonkS § 22 lg 1 lähtub Konkurentsiamet koondumisele hinnangu andmisel
vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi, võttes seejuures arvesse kaubaturgude
struktuuri ning tegelikku ja potentsiaalset konkurentsi kaubaturul, sealhulgas:
1. koondumise osaliste turupositsiooni, nende majanduslikku ja finantsjõudu ning
konkurentide juurdepääsu kaubaturule;
2. juriidilisi või muid kaubaturule sisenemise tõkkeid;
3. kaupade nõudlust ja pakkumist;
4. ostjate, müüjate ja tarbijate huvisid.
KonkS § 22 lg 3 kohaselt keelab Konkurentsiamet koondumise, kui see oluliselt kahjustab
konkurentsi kaubaturul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu.
KonkS § 13 lg 1 järgi omab turgu valitsevat seisundit ettevõtja või mitu samal kaubaturul
tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda
arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva
seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale
ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest.
Koondumisele hinnangu andmisel oli Konkurentsiametil vajalik välja selgitada, kas
koondumine muudab kaubaturgude struktuuri viisil, mis tooks kaasa konkurentsi olulise
kahjustumise. Seega oli esmalt vajalik piiritleda, milliseid tooteturge koondumine mõjutab
ning seejärel hinnata konkurentsiolukorda ja selle muutust vastavatel kaubaturgudel. Otsuse
punktis 5 selgitas Konkurentsiamet, et koondumine toimub reisiettevõtjate tegevus-
valdkonnas ning koondumise osaliste äritegevus kattub reisiteenuste (sealhulgas nii
ärireiside kui ka erareiside) vahendamise osas.
Koondumise osaliste ja teiste kaubaturul tegutsevate ettevõtjate turuosad ning kaubaturu
üldine kontsentratsioonitase on esmased tegurid, mis iseloomustavad konkurentsiolukorda
kaubaturul. Kaubaturu kontsentratsiooni taseme mõõtmiseks kasutas Konkurentsiamet
Herfindahl-Hirschmani indeksit. Vastavalt Euroopa Komisjoni horisontaalsete ühinemiste
16
hindamise juhendi (edaspidi Euroopa Komisjoni juhend25) punktile 16 võib HHI26 tase anda
esialgset aimu ühinemisjärgse turu konkurentsisurve kohta ning muudatus HHI-s (mida
nimetatakse deltaks) on oluliseks näitajaks koondumisest otseselt tuleneva koondumise
muudatuse kohta. Euroopa Komisjoni juhendi punkti 21 kohaselt võib HHI taset koos
asjaomaste deltadega kasutada esimese märgina konkurentsiprobleemide puudumisest.
Samas ei saa ainult nende näitajate (HHI tase koos asjaomaste deltadega) põhjal teha
järeldust konkurentsiprobleemide olemasolu või puudumise kohta.
Alljärgnevalt on arvutatud HHI koondumise järgsed tasemed ja deltad vastavalt ettevõtjate
2018. aasta käivetele põhinevatele turuosadele:
reisiteenuste vahendamine kokku HHI = 2967; delta = 598;
reisiteenuste vahendamine äriklientidele HHI = 2575; delta = 550;
reisiteenuste vahendamine eraklientidele HHI = 4889; delta = 667.
Reisiteenuste Reisiteenuste
Reisiteenuste
vahendamine vahendamine
vahendamine
äriklientidele eraklientidele
Estravel Holding OÜ 43,2% 37,1% 63,7%
Aktsiaselts Wris [5-10]% [5-10]% [5-10]%
Ühine turuosa [50-60]% [40-50]% [60-70]%
HHI 2967 2575 4889
delta 598 550 667
Eeltoodud turuosad ning HHI tasemed ja koondumisest tulenevat muutust iseloomustavad
deltad viitavad sellele, et nii reisiteenuste vahendamise kaubaturul kui ka selle
alamturgudel (äri- ja erareiside vahendamine) võib koondumine põhjustada konkurentsi
olulist kahjustumist. Juba koondumise eelselt on Estravel Holding OÜ selge turuliider
reisiteenuste vahendamise kaubaturul, omades suurimat turuosa nii reisiteenuste
vahendamise kuabaturul tervikuna kui ka äri- kui erareiside vahendamise osas.
Koondumise järgselt oleks koondumise osaliste turuosa kokku reisiteenuste vahendamise
kaubaturul Eestis [50-60]%, sealhulgas ärireiside vahendamise osas [40-50]% ning
erareiside vahendamise osas [60-70]%.
Koondumise osalised on 08.07.2019 esitatud vastuväidetes välja toonud, justkui viitaks
kaubaturu killustatus konkurentsi toimimisele. Kaubaturu killustatusest võiks järeldada
konkurentsi toimimist siis, kui ühelgi turuosalisel ei ole teistest märgatavalt suuremat
turuosa. Kõnealusel juhul on aga olukord vastupidine. Konkurentsiamet hinnangul, mis
põhineb asjakohasel Euroopa Kohtu ja Euroopa Komisjoni praktikal27, ei saa seega tõhusa
25
Horisontaalsete ühinemiste hindamise suunised vastavalt nõukogu määrusele kontrolli kehtestamise kohta
ettevõtjate koondumise üle, kättesaadav internetis (http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52004XC0205(02)&from=ET)
26
HHI (Herfindahl-Hirschmani indeks). HHI arvutamiseks liidetakse kõikide turul tegutsevate äriühingute
turuosade ruudud. Horisontaalse konkurentsiga seotud probleeme ei tuvastata tõenäoliselt turul, mille
ühinemisjärgne HHI on (i) alla 1 000; (ii) HHI on 1 000–2 000 ja delta on alla 250; (iii) HHI on üle 2 000 ja
delta alla 150.
27
Näiteks Hoffmann-La Roche juhtumis (kohtuasi 85/76 Hoffmann-La Roche & Co. AG v Commission
[1979] ECR 461, https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:61976CJ0085&from=EN) oli turgu valitseva ettevõtja turuosa 47% ja
tema lähimate konkurentide turuosad vastavalt 27%, 18% ja 7%; Coca-Cola juhtumis (COMP/A.39.116/B2 –
17
konkurentsi toimimise tunnuseks kuidagi lugeda olukorda, kus kaubaturul tegutseva
suuruselt järgmise ettevõtja, CWT Estonia AS-i, turuosa reisiteenuste vahendamise
kaubaturul (nii äri- kui erareiside osas) Eestis oli 2018. aastal koondumise osaliste ühisest
turuosast mitu korda väiksem ning teiste ettevõtjate müügitulu kordades väiksem.
Vastupidi, ettevõtjatevaheline konkurents toimib efektiivsemalt, kui samal kaubaturul
tegutsevad ettevõtjad on võrreldava suurusega ning omavad sarnaseid eeldusi ja vahendeid
vastavaks äritegevuseks. Kui turuliidri konkurendid on temast kordades ja valdavalt koguni
kümnetes kordades väiksema turuosaga, siis selline turustruktuur süvendab, mitte ei
leevenda, konkurentsi kahjustavat olukorda kaubaturul. Sisuliselt ei eksisteeri antud
kaubaturul mitte ühtegi konkurenti, kes suudaks turuliidrile tõhusat konkurentsi pakkuda.
Seega koondumise kaudu Estravel Holding OÜ turuliidri positsioon tugevneks olulisel
määral.
Turgu valitseva seisundi tekkimise ning konkurentsi kahjustumise võimaluse hindamiseks
tuleb analüüsida ka ettevõtja turuosa suurust ja kaubaturu kontsentratsiooni taset koosmõjus
teiste kaubaturgu iseloomustavate teguritega. Seega on vajalik analüüsida muuhulgas
konkurentide tegevust, ostja valikuvõimalusi teenuse ostmisel ning kaubaturule sisenemise
tõkkeid. Estravel Holding OÜ ja Aktsiaseltsi Wris koondumise järgset konkurentsiolukorda
reisivahendusteenuste osutamisel äri- kui eraklientidele illustreerib Joonis 1.
Joonis 1.
Erareiside vahendamise osas on koondumise osaliste turuosa Eestis kokku [60-70]%.
Koondumise järgselt oleks tegemist väga suurt turuosa omava ja teistest ettevõtjatest
Coca-Cola [2005], http://ec.europa.eu/competition/antitrust/cases/dec_docs/39116/39116_258_4.pdf) oli
turgu valitseva ettevõtja turuosa 40% ja tema lähima konkurendi oma poole väiksem; Virgin/British Airways
juhtumis (IV/D-2/34.780 - Virgin/British Airways [2000] OJ L 30/1, https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/ALL/?uri=CELEX:32000D0074) oli turgu valitseva ettevõtja turuosa 39,7%, mis oli kordades
suurem lähimate konkurentide omast.
18
kordades suurema osatähtsusega turuliidriga. Kuigi paljud eraisikutest reisiteenuste ostjad
on oma valikutes vabamad ning neil on äriklientidest rohkem võimalusi teenuste ostmiseks
otse reisiteenuse varustajatelt, näiteks osta lennupiletid lennuettevõtjalt ning majutus otse
majutusteenuse pakkujalt või online vahendusportaalide kaudu, viitab koondumise osaliste
suur turuosa ja konkurentide väga väikesed turuosad sellele, et konkurents on kaubaturul
oluliselt moonutatud koondumise osaliste kasuks. Eraisikul puuduvad küll reisiteenuste
ostmisel mitmed protseduurilised piirangud, mis on iseloomulikud juriidilistele isikutele ja
eelkõige riigiasutustest ostjatele (sealhulgas puudub kohustus hangete korraldamiseks),
kuid see ei ole takistanud Estravel Holding OÜ-l ülekaalukalt suurima turuosa saavutamist
ja hoidmist. Eraisik võib küll reisiteenuste ostmisel olla ärikliendist paindlikum ning saada
valiku tegemisel lähtuda isiklikest eelistusest, vajamata alati ilmtingimata reisivahendaja
poolt pakutavat teenust, kuid sellegipoolest kasutab suurem osa reisivahendajate kaudu
erareiside ostjaid just Estravel Holding OÜ teenuseid. Eeltoodut arvestades võib järeldada,
et esineb tunnuseid, mis viitavad Estravel Holding OÜ koondumise järgse turgu valitseva
seisundi esinemisele erareiside vahendamise kaubaturul. Seega ei saa välistada, et Estravel
Holding OÜ positsioon võimaldab tal koondumise järgselt erareiside vahendamise osas
tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, ostjatest ja vahendajatest.
Äriklientide vajadused reisiteenuste ostmisel on eraklientidest erinevad näiteks ostetava
teenuse keerukuse astme, paindlikkuse taseme ja nõutavate lisateenuste ning makseviiside
osas. Lisaks iseloomustab reisiteenuste vahendamist äriklientidele muuhulgas
teenusepakkuja valik hangete teel. Reisivahendajad esitavad oma pakkumused, mis peavad
vastama hankijate poolt kehtestatud kvalifitseerimistingimustele, ning hankija valib teatud
kriteeriumite alusel ühe või mitu teenusepakkujat. Hangetel konkureerivad omavahel laia
teenuste valikut pakkuvad reisivahendajad. Konkurentsiameti läbiviidud turuanalüüsi
raames küsitletud reisiteenust tellivate asutuste ja/või ettevõtjate vastuseid viimase kolme
aasta28 hangete kohta süstematiseerides ja üldistades ilmnes, et põhiliselt on hangetel
osalenud järgmised kuus äriühingut: Aktsiaselts Estravel, Aktsiaselts Wris, CWT Estonia
AS, Reisieksperdi Aktsiaselts, Aktsiaselts Baltic Tours ja AS GoTravel. Nautilus Travel
Aktsiaselts on viimase kolme aasta jooksul osalenud mõnel hankel, kuid ei ole kordagi
võitjaks osutunud. Seega on koondumise osalised olnud otsesed konkurendid paljudel
hangetel ja seda olukorras, kus hangetel osaleb suhteliselt väike arv erinevaid ettevõtjaid.
Koondumise menetlemise ajal olid kehtivad reisiteenuste vahendamise raamlepingud
järgmistel reisivahendajatel (st nimetatud ettevõtjad olid osutunud hangetel edukaks):
Aktsiaselts ESTRAVEL, Aktsiaselts Wris, CWT Estonia AS, Reisieksperdi Aktsiaselts,
Aktsiaselts Baltic Tours, AS GoTravel. Teiste kaubaturul tegutsevate ettevõtjate müügitulu
on kümnetes ja sadades kordades koondumise osaliste ühisest müügitulust väiksem.29
Mitmed reisivahendajad tõid välja, et paljudel juhtudel on hanketingimused sellised, mis
soosivad suuremaid ettevõtjaid, kuivõrd sisaldavad nii käibe kui töötajate arvuga
seonduvaid kriteeriume. Hanke võitja(d) valitakse üldjuhul soodsaima näidispakkumuse
alusel.
Koondumise osalised on 08.07.2019 vastuväidetes olnud seisukohal, et hangete aspekti
käsitlemine ei ole koondumise hindamisel asjakohane. Koondumise osalised tõid välja, et
hanke tulemusel sõlmitud raamlepinguid omavad väike hulk suuremaid ettevõtjaid või
riigiasutusi, kuid enamik väikeettevõtjaid võivad teenust tellida ka ilma hanketa. Samuti on
28
Alates 2016. aastast
29
Sellised ettevõtjad ei ole üldjuhul hangetel osalema kvalifitseerunud.
19
koondumise osaliste väitel riigihangete puhul riigiasutustel väga suur ostja jõud.
Konkurentsiameti hinnangul ei muuda asjaolu, et väiksemad ettevõtjad ostavad ärireiside
vahendamise teenust hankeid korraldamata, hangetega seonduvat koondumisele hinnangu
andmise seisukohalt ebaoluliseks. Vastupidi, hankeid korraldavad ärikliendid, kes ostavad
ärireiside vahendamise teenust suures mahus ja pikema perioodi jooksul. Samuti selgus
menetluse käigus, et hangetel konkureerivad omavahel just laia teenuste valikut pakkuvad
suuremad reisivahendusega tegelevad ettevõtjad.
Kuigi koondumise osalised rõhutavad koondumise teates, et nii Aktsiaselts ESTRAVEL
kui Aktsiaselts Wris jäävad omavahel konkureerima, tegutsedes iseseisvalt seniste
kaubamärkide all, eraldi füüsilistel aadressidel, olemasolevate töötajate ning klientidega,
selgitab Konkurentsiamet, et koondumise järgselt oleks konkurentsiseaduse mõttes siiski
tegemist ühe ettevõtjaga (KonkS § 2 lõike 3 tähenduses). Valitseva mõju kaudu seotud
ettevõtjad ei ole reeglina oma äristrateegia kujundamisel ja majandustegevuse planeerimisel
autonoomsed. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et Aktsiaselts ESTRAVEL ja Aktsiaselts
Wris on eraldi juriidilised isikud ja kasutavad oma teenuste pakkumisel ka erinevaid
kaubamärke. Samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate väidetav sõltumatu osalemine
hangetel tekitaks pigem näiliku konkurentsiolukorra ega viitaks hankijate seisukohast
lähtudes tegelikult konkurentsi efektiivsele toimimisele.
Tegelikkuses, nagu on ka eelnevalt märgitud, on koondumise osalised teineteise lähedased
konkurendid, sealhulgas on nad alates 2016. aastast valdavalt konkureerinud samadel
hangetel. Koondumise järgselt nendevaheline konkurentsisurve kaoks, sõltumata asjaolust,
kas koondumise järgselt tegutsetakse ühe äriühinguna või kahe eraldiseisva äriühinguna.
Kaubaturul tegutsevate (ja hangetel osalevate) laia teenuste valikut pakkuvate
reisivahendajate arv ei ole väga suur ning koondumise kaudu väheneks see veelgi. Estravel
Holding OÜ seisund kaubaturul tugevneks, mis annaks talle mitmeid eeliseid teiste
reisivahendajate ees (näiteks hangetel osalemisel ja teenuste sisseostmisel reisiteenuste
varustajatelt). Ka Estravel Holding OÜ ise on väitnud, et koondumise kaudu suureneksid
ettevõtja sisseostumahud ning seeläbi väheneksid ostuhinnad /(ehk muutuvkulud). See
annab muuhulgas parema võimaluse hangetel konkureerimiseks ning ettevõtja
kasumlikkuse suurendamiseks. Samas ei ole koondumise osalised tõendanud, et võimalik
tõhusus madalamate sisseostuhindade kujul oleks nii lühemas kui pikemas perspektiivis
tarbijate huvides (kanduks püsivalt edasi tarbijatele näiteks madalamate hindade näol).
08.07.2019 vastuväidetes on koondumise osalised üksnes viidanud võimalusele edaspidi
reisivarustajatelt enda jaoks soodsamaid tingimusi saada ja seega vähendada enda
muutuvkulusid.
Selline kaubaturu struktuur, mille puhul kaubaturul tegutseb üks väga suur ettevõtja ning
ülejäänud oluliselt väiksemad, ei soodusta tõhusa konkurentsi toimimist, vaid teistest
ettevõtjatest kordades suuremal ettevõtjal on mitmeid eeliseid konkurentide ees ja seeläbi
tekib ka pikema aja jooksul võimalus konkurentide kaubaturult väljatõrjumiseks. Näiteks
olukorras, kus Estravel Holding OÜ-le pakutakse koondumise järgselt (tänu suurenenud
mahtudele) reisivarustajate poolt soodsamaid hindu ja tingimusi, koondumise järgselt
pakkuda teenuse ostjatele (tarbijatele) esmalt konkurentidest soodsamaid hindu ja
tingimusi, tõrjudes seeläbi konkurendid kaubaturult välja.
Estravel Holding OÜ ja Aktsiaseltsi Wris koondumise järgset konkurentsiolukorda
reisivahendusteenuste osas äriklientidele illustreerib Joonis 2.
20
Joonis 2.
Olukorras, kus ligi 50-protsendilise turuosaga ettevõtja kätte koondub arvestataval määral
(raam)lepinguid äriklientide teenindamiseks, võib olukord muutuda ostja jaoks
ebasoodsamaks, kuna kaubaturul tugevat seisundit omaval ettevõtjal puudub tugev
konkurentsisurve, mis ajendaks teda tarbijale soodsamaid lahendusi ja valikuvõimalusi
pakkuma. Siinjuures ei ole äriklientidel reisivahenduse teenuse ostmisele alternatiivi ning
nad on sunnitud kasutama kaubaturul tegutsevate reisivahendajate teenuseid. Ärireiside
puhul on vajalik laia teenuste valiku osutamine reisivahendaja poolt ning üksikute teenuste
ostmine otse reisipakkujalt, ilma reisivahendaja oskusteabe ja lisaväärtuseta (sealhulgas abi
reisitõrgete korral), ei ole arvestatav alternatiiv. Ärireiside ostjal puudub valdavalt võimalus
teenuse kasutamata jätmiseks isegi juhul, kui reisivahendaja poolt pakutud teenuse hind või
tingimused ei ole sobivad (näiteks on valitsusasutustel õigusaktidest tulenev kohustus
osaleda Euroopa Liidu institutsioonide juures toimuvate töögruppide töös, kohtumistel jne).
Samal ajal esineb mitmeid tõkkeid kaubaturule sisenemise osas, näiteks on kliendid seotud
olemasolevate teenusepakkujate lojaalsusprogrammidega, IATA akrediteeringuga seotud
kulud, oskusteabe ja kogemuse nõuded hangetel osalemiseks jne. Konkurentsiamet uuris
menetluse käigus ka lähedasel kaubaturul tegutsevate ettevõtjate (reisikorraldajate)
võimalikku sisenemist reisiteenuste vahendamise kaubaturgudele, [...………………………
……………………………………………………………………………………………….
………………………..…………………………………………………..].
Seetõttu ei saa ka uute ettevõtjate kaubaturule sisenemist käsitleda tasakaalustava tegurina,
mis võiks vähendada Aktsiaseltsi ESTRAVEL koondumise järgset turujõudu ärireiside
vahendamise kaubaturul. Seega on ärireiside vahendamise kaubaturu puhul tegemist sellise
kaubaturuga, mille puhul märkimisväärne (ning teistest kaubaturul tegutsevatest
ettevõtjatest oluliselt suurem) turuosa on turujõu ning turgu valitseva seisundi olemasolu
tunnuseks. Eeltoodust tulenevalt on Konkurentsiamet seisukohal, et koondumine võib
oluliselt kahjustada konkurentsi ärireiside vahendamise kaubaturul, kuivõrd koondumise
21
järgselt võimaldab Aktsiaseltsi ESTRAVEL positsioon tal kaubaturul tegutseda
arvestataval määral sõltumatult konkurentidest ja ostjatest.
Koondumiste kontrolli üks peamisi eesmärke on konkurentsi toimimist soodustavate
turustruktuuride säilitamine. Kõnealune koondumine mõjutab negatiivselt kaubaturu
struktuuri ja konkurentsi toimimist. Koondumise osalised on teineteise lähedased
konkurendid ning koondumisega kaoks nendevaheline konkurentsisurve. Koondumise
järgselt jääks äriklientidele osutatavate hangete osas kaubaturule tegutsema lisaks
koondumise osalistele kolm-neli konkureerivat ettevõtjat. Samas on koondumise osaliste
ühised koondumise järgsed turuosad nii äri- kui erareiside vahendamise kaubaturul oluliselt
suuremad kui teistel kaubaturul tegutsevatel ettevõtjatel.
8. Koondumise keelamine
Arvestades eelpool kirjeldatud asjaolusid ning tuginedes KonkS § 22 lg 1, mille kohaselt
Konkurentsiamet lähtub koondumisele hinnangu andmisel vajadusest säilitada ja arendada
konkurentsi, ei ole Konkurentsiametil võimalik lubada Estravel Holding OÜ ja Aktsiaseltsi
Wris koondumist, mis mõjutab negatiivselt konkurentsi toimimist ning kaubaturu struktuuri
eelkõige reisiteenuste vahendamise kaubaturul äriklientidele kokkuvõtvalt alljärgnevatel
põhjustel.
1. Koondumise osalised on teineteise lähedased konkurendid ning koondumise
tulemusel nendevaheline konkurentsisurve kaob.
2. Estravel Holding OÜ tütarettevõtja Aktsiaselts ESTRAVEL omab juba koondumise
eelselt reisiteenuste vahendamise kaubaturul suurimat turuosa ning koondumise
järgselt oleks koondumise osaliste ühine turuosa oluliselt suurem kui kaubaturul
tegutseval suuruselt järgmisel ettevõtjal. Kaubaturu suur killustatuse aste ja
konkurentide väiksus suurendab Estravel Holding OÜ turujõudu ja koondumise
järgset konkurentsimoonutust veelgi enam.
3. Koondumise tulemusel tugevneb Estravel Holding OÜ positsioon ja suurenevad
sisseostumahud reisiteenuse varustajatelt, mis omakorda annab Estravel Holding
OÜ-le võimaluse reisiteenuse varustajatelt enda jaoks soodsamaid tingimusi ja
sisseostuhindu saada. Samas puudub väline surve, mis sunniks ettevõtjat saadud
soodsamaid tingimusi saadud ulatuses lõpptarbijale edasi kandma. Seeläbi tekib
Estravel Holding OÜ-l eelis teiste kaubaturul tegutsevate ettevõtjate ees,
võimaldades teenida suuremat kasumit kui tavakonkurentsi tingimustes või soovi
korral pakkuda ostjatele ajutiselt konkurentidest soodsamaid tingimusi, eesmärgiga
konkurente kaubaturult välja tõrjuda, ja seejärel soodsate tingimuste pakkumine
riskivabalt lõpetada.
4. Olukorras, kus nii tegelikust kui ka potentsiaalsest konkurentsist tulenev surve ei
ole piisav, tekib Estravel Holding OÜ-l turgu valitsevat seisundit omava ettevõtjana
seejärel võimalus kaubaturul arvestataval määral sõltumatult tegutseda, sealhulgas
kasumlikult tõsta teenuste hindu või pakkuda ostjatele pigem Estravel Holding OÜ
jaoks soodsaid valikuid.
5. Estravel Holding OÜ ei ole koondumise menetlemise käigus tõendanud, et
koondumisega kaasneda võiv teenuste soodsamatest sisseostuhindadest tingitud
muutuvkulude vähenemine tähendaks kasu tarbijatele (pikema perioodi jooksul).
22
Lähtudes eelkirjeldatud põhjendustest ja juhindudes KonkS § 27 lg 2 punktist 2 otsustab
Konkurentsiamet
keelata Estravel Holding OÜ ja Aktsiaseltsi Wris koondumine.
Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Konkurentsiameti peadirektorile
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul otsuse teatavaks
tegemisest arvates.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Rõõmusaar
Konkurentsiteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja
Konkurentsiameti 15.08.2019 otsuse nr 5-5/2019-043
ärakiri on samane originaaliga. Ärakirjast on välja
jäetud Aktsiaseltsi Wris ja kolmandate osapoolte
ärisaladused, vastavad kohad on tekstis tähistatud
nurksulgudega.
/Kairi Kaasik-Aaslav/ 16.08.2019
23