dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus

Rahandusministeerium · 22. september 2022
Viit
1.1-11/7636-2
Registreeritud
22. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
23. september 2022

Failid

  • 📎1.2-2128-1 22.09.2022 Õigusakti eelnõu.asice1404 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Meie 22.09.2022 nr 1.2-2/128-1 Rahandusministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kuivõrd tegemist on kiireloomulise riigieelarvega seotud eelnõuga, ootame teie tagasisidet hiljemalt 23. septembriks 2022. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, 3 lk 2. Rakendusakti kavand, 1 lk 3. Eelnõu seletuskiri, 20 lk Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Ketri Kupper 6269 193 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Seletuskirja LISA 1 Rakendusakti kavand KAVAND MINISTER MÄÄRUS Nõuded väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse sisule Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nõuded väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse sisule. § 2. Hooldustoimingute loetelu (1) Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse hooldustoimingud on: 1) abistamine ja juhendamine söömisel ja joomisel; 2) abistamine ja juhendamine pesemisel, kogu keha pesemine vähemalt üks kord nädalas; 3) abistamine ja juhendamine suuhügieenitoimingute tegemisel; 4) abistamine tualetis käimisel ja inkontinentsivahendite kasutamisel; 5) abistamine kehaasendi muutmisel; 6) abistamine ja juhendamine liikumisel ja abivahendite kasutamisel; 7) tervishoiuteenustele juurdepääsu korraldamine; 8) abistamine ravimite manustamisel; 9) juuste kammimine, habemeajamine või piiramine, küünte lõikamine; 10) abistamine ja juhendamine riietumisel; 11) teenusesaaja isiklike riiete ja jalanõude korrashoid ja pesemine; 12) huvitegevused asutuses ning osalemine kogukonnaüritustel, sõltumata teenusesaaja liikumispiirangutest ja kognitiivsest võimekusest; 13) suhtlemiseks ja info saamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiavahendite tutvustamine ja nende kasutamise juhendamine; 14) regulaarselt ja turvaliselt värskes õhus viibimise toetamine; 15) jõukohaste ja mõtestatud tegevuste korraldamine; 16) vaimse ja hingelise toe korraldamine; 17) elulõpu tugi ning lähedaste toetamine surma ja leinaga toimetulekul. (2) Hooldustoimingute tegemisel tagab teenuseosutaja teenuse saajale privaatsuse ja tema võimekuse arvestamise ning hooldustoimingu tegemisele eelneva toimingu sisu selgitamise. EELNÕU 21.09.2022 Sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus § 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 2. peatüki 2. jao 2. jaotist täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses: „§ 221. Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamine (1) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on välja selgitanud isiku väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse vajaduse, rahastatakse teenuskoha maksumust teenuse saaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ja isikult võetavast tasust. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tasub kohaliku omavalitsuse üksus teenuskoha maksumusest § 22 lõikes 4 sätestatud tingimustele vastavate teenust vahetult osutavate hooldustöötajate kulud teenuse saaja kohta järgmiselt: 1) tööjõukulud; 2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud; 3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud; 4) koolituse ja supervisiooni kulud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulude arvestamise aluseks on vähemalt 0,25 hooldustöötajat teenuse saaja kohta ja vähemalt 0,33 hooldustöötajat suure hooldusvajadusega teenuse saaja kohta. (4) Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab hooldustöötajate kulude tasumise piirmäära, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tasub teenuse saaja teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ja muud teenuse osutamisega seotud kulud. (6) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutaja avalikustab teenuskoha maksumuse ja sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate kulude maksumuse.“; 2) paragrahvi 17 lõikes 3, § 20 lõikes 4, § 23 lõikes 4, § 27 lõikes 3, § 30 lõikes 2, § 33 lõikes 4, § 38 lõikes 2, § 41 lõikes 2 ja § 44 lõikes 5 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega „Valdkonna eest vastutav minister“; 3) paragrahvi 50 lõike 8 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) kuni 26-aastasel isikul, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis, ülikoolis või Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse 1 õppega täienduskoolituse kursusel ning kes vastab käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 2 sätestatule, – piirmäär 90 protsenti;“; 4) paragrahvi 79 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „kaks“ sõnaga „neli“ vastavas käändes; 5) paragrahvi 101 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täisealistele isikutele on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud täisealisel isikul, kellel on ebastabiilse remissiooniga raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire, ning: 1) kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–6 sätestatud tingimustele ja 2) kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud täisealine isik.“; 6) paragrahvi 156 täiendatakse lõigetega 37 ja 38 järgmises sõnastuses: „(37) Riigieelarves määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele kohaliku omavalitsuse üksustele toetus pikaajalist hooldust vajavatele täisealistele isikutele teenuste osutamiseks. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt 65-74-aastaste ja vähemalt 85-aastaste elanike arvu alusel. Seejuures üle 85-aastaste elanike arv arvestatakse koefitsiendiga 4,8. (38) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 37 nimetatud toetust väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse korraldamiseks või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad leevendada pikaajalist hooldust vajavate inimeste kõrvalabi vajadust või vähendada nende perekonnaliikmete hoolduskoormust.“; 7) paragrahvi 156 lõikes 4 asendatakse arv „36“ arvuga „38“; 8) paragrahvi 160 lõiked 38 ja 39 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Residendist füüsiliste isikute makstud tulumaks laekub maksumaksja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse arvestamata käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi järgmiselt: 1) 2,19% residendist füüsilise isiku maksustatavast riiklikust pensionist; 2) 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast muust tulust, v.a kohustuslik ja täiendava kogumispensioni väljamaksete tulust ja käesoleva seaduse § 18 lõikes 13 nimetatud dividendilt ja vara võõrandamisest saadud kasult laekunud tulust.“; 2) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summat ületav tulumaksu osa laekub riigieelarvesse.“. 2 § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 6 ja 7 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril ja kehtivad kuni 2024. aasta 31. detsembrini. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 8 jõustuvad 2023. aasta 1. juulil. (3) Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „…“ „…………………“ 2022. a. __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2022. a. 3 Sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) muudatusega kehtestatakse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse (edaspidi ööpäevaringne üldhooldusteenus) rahastamise regulatsioon, mille kohaselt võtab avalik sektor senisest suuremal määral osa ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamisest. Kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV) hakkab osaliselt rahastama nende teenuse saajate teenust, kelle puhul ta on tuvastanud ööpäevaringse üldhooldusteenuse vajaduse. Omavalitsused hakkavad rahastama hooldustöötajatega seotud kulusid. Teenust saav inimene tasub ülejäänud osa teenuse maksumusest, sh majutuse- ja toitlustuse kulud, isiklikust vajadusest tulenevad kulud ehk selle osa, mida KOV ei tasu. Kuivõrd KOV hakkab rahastama iga teenust saama õigustatud isiku ööpäevaringset üldhooldusteenust, väheneb selle võrra teenusekasutajate ja nende seadusjärgsete ülalpidajate koormus teenuse rahastamisel. Et tagada KOV-idele täiendavad vahendid ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja pikaajalise hoolduse korraldamiseks eraldatakse 2023. aastal sihtotstarbelised vahendid tasandus- ja toetusfondi kaudu. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ka SHS-i sätted, mille kohaselt hüvitab Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) nende enne 2001. aasta 1. jaanuari ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikute üldhooldusteenuse kulud, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt KOV-i täpsusega ja kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist teenusevajaduse äralangemise tõttu. Lisaks pikendatakse eelnõuga perioodi, mille ulatuses võib erihoolekandeteenuse kasutaja aasta jooksul ilma teenusekohta kaotamata teenuse kasutamata jätta. Samuti laiendatakse abivahendite saamise õigust suurema soodustuse protsendiga Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel õppijatele. Eelnõuga antakse ka KOV-i korraldatavate sotsiaalteenuste nõuete kehtestamise volitus Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutavale ministrile. Tulumaksuseaduse (TuMS) muudatusega muudetakse KOV-ile laekuva tulumaksu laekumise arvestust selliselt, et neile tulumaksu jaotamisel hakatakse arvesse võtma ka riikliku pensioni tulusid, et tagada KOV-idele vahendid ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juht Ivar Sikk (tel: 626 9176, e-post: [email protected]), nõunikud Meeli Tuubel (tel: 626 9238, e-post: [email protected]), Elen Preimann (tel: 626 9246, e-post: [email protected]), Kadri Mets (tel: 6269 145, e-post: [email protected]) ja pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht Ketri Kupper (tel: 626 9193, e-post: [email protected]); analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar (tel: 626 9732, e-post: [email protected]) ning analüütikud Svetlana Karpovitš (tel: 626 9362, e-post: [email protected]) ja Elo Reitalu (tel: 626 9328, e- post: [email protected]); Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi (tel: 611 3434, e-post: [email protected]). 1 Eelnõu ja seletuskirja koostamisel konsulteeriti SKA järelevalvetalituse talituse juhataja Lilia Raudheidinguga (tel: 5302 5918, e-post: [email protected]) ja nõunik Tiiu Pärnmäega (tel: 620 8346, e-post: [email protected]), kriisireguleerimise osakonna KOV-i nõustamistalituse teenuse arendusnõustaja Mariliis Raidmaga (tel: 5919 6172, [email protected]) ja teenuste osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhi Lagle Kalbergiga (tel: 5300 2295, e-post: [email protected]) ja abivahendite talituse juhi Tiia Orlovskiga (tel: 505 7105, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. Eelnõuga muudetakse SHS-i redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 07.06.2022, 7 ja TuMS-i redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 20.06.2022, 86. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Seaduse eesmärk SHS-i muudatuste eesmärk on vähendada inimeste omaosalust ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamisel avaliku sektori rahastuse osakaalu suurendamisega. Võrreldes praegusega väheneb nii teenuse saajate kui seadusjärgsete ülalpidajate maksekoormus kõige kallima sotsiaalteenuse rahastamisel, samuti pereliikmete hoolduskoormus ööpäevaringse hooldusvajadusega inimeste hooldamisel. Seadusemuudatused aitavad muuta ööpäevaringse üldhooldusteenuse kvaliteetsemaks ja senisest isikukesksemaks, suurendada hoolduspersonali töötasu ja koosseisu ning vähendada teenust vahetult osutavate töötajate töökoormust. KOV- idele eraldatakse riigieelarvest täiendavad sihtotstarbelised vahendid tasandus- ja toetusfondi ja edaspidi tulubaasi. Riigi antav lisarahastus loob eeldused lisaks ööpäevaringse üldhooldusteenuse kättesaadavamaks muutmisele pakkuda suuremas mahus ja kvaliteetsemaid kodus elamist toetavaid teenuseid, et ennetada hooldusvajaduse süvenemist ja asutuspõhisele hoolduse saamist, samuti vähendada hoolduskoormust. Kehtiva SHS-i kohaselt on ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamise kohustus KOV-il ja seadusemuudatuse järel jätkub see samasugusena. Korraldamise kohustus hõlmab inimese abivajaduse väljaselgitamist, sellele sobiva abimeetme korraldamist ja teenuse rahastamises osalemist, kui abivajava inimese ja tema ülalpidajate maksevõime seda ei võimalda. Ööpäevaringne üldhooldusteenus on suurima kasutajate arvuga ja kalleim sotsiaalteenus. Hoolekandestatistika kohaselt oli ööpäevaringse üldhooldusteenuse kulu 2021. aastal 28,40 eurot ööpäevas ehk ca 852 eurot kuus. Enamik teenusekasutajatest on 75-aastased ja vanemad inimesed, kelle peamine igakuine sissetulek on vanaduspension (teenuse saajate keskmine pension oli 2022. aasta mai seisuga 573 eurot kuus). Ööpäevaringse üldhooldusteenuse 2 rahastamise koormus on praktikas langenud peamiselt teenuse saajatele ja nende seadusjärgsetele ülalpidajatele. Valdav osa teenuse saajatest peab teenuse eest tasumisel kasutama lisaks oma igakuisele sissetulekule täiendavalt vahendeid kas oma vara või säästude arvelt või toetuma seadusjärgsetele ülalpidajatele. Kümne aasta (2011–2021) jooksul inimeste panus kasvanud 53,4 mln euro võrra ehk 3,4 korda ja KOV-ide panus 6,7 mln euro võrra (1,6 korda). Uuringute kohaselt on Eestis riigi või KOV-i korraldatavate hooldusteenuste kasutamine suhteliselt vähe levinud, kuid teenuste tegelik vajadus on märgatavalt suurem ja sellega on hoolduskoormus langenud pereliikmetele. Peamine põhjus, miks teenuseid või abivahendeid ei kasutata, on võimetus tasuda nõutavat omaosalust. Teenuse saajale ja tema seadusjärgsetele ülalpidajatele langeb ebaproportsionaalselt suur koormus ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamisel. 2021. aastal tasusid teenuse saajad ja nende lähedased 80% ööpäevaringse üldhooldusteenuse kuludest, 19% tasusid KOV-id ja ülejäänud 1% kaeti muudest allikatest. Kui 2021. aastal oli teenuse kulu arvestuslikult ca 852 eurot kuus, pidid teenuse saajad ja nende lähedased tasuma keskmiselt 679 eurot teenuse kulust ja KOV-id osalesid kulude katmises 162 euroga. Hooldust vajavate eakate ülalpidajad on tööealised inimesed, kellel on esmane kohustus kindlustada oma laste ja alaealiste lastelaste ülalpidamine. Seades nad valiku ette, kas võimaldada oma vanematele professionaalset hooldust kättesaamatu hinnaga või jääda ise hooldajaks, viib tööturult välja tööjõulisi inimesi erinevatelt erialadelt. Hoolduskoormuse tõttu kas lahkutakse tööturult või vähendatakse sunnitult töökoormust. Vanemate hooldusele antav raha kitsendab lastele hariduse ja huvitegevuse võimaluse andmist. Riigile tekib kaudseid kulusid: saamata jääv maksutulu, lisakoormus tervishoiusüsteemile, inimeste toimetuleku rahalise toetamise vajadus. Rahvastiku vananemisega kaasneb hooldust vajavate inimeste arvu kasv ja pereliikmete hoolduskoormuse suurenemine. Ööpäevaringse hooldusvajadusega inimestele rahaliselt kättesaadav ja kvaliteetne abi soodustab hoolduskoormuse vähenemist ja hoolduskoormusega inimeste tööhõives osalemist. Erihoolekandeteenuseid puudutava seadusemuudatusega pikendatakse perioodi, mille ulatuses võib erihoolekandeteenuse kasutaja aasta jooksul ilma teenusekohta kaotamata teenuse kasutamata jätta. Muudatuse eesmärk on muuta teenused paindlikumaks ning soodustada teenuse kasutajate võimalusi lähedastega koos aega veeta. Abivahendeid puudutava muudatuse eesmärk on laiendada tasu maksmise kohustuse ülevõtmist piirmääras 90% kuni 26-aastastele Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses õppijatele, kellele ei ole siiani selline piirmäär kehtinud. Õigustatud isikute ringi laiendamisega tagatakse võrdne kohtlemine ning abivahendite kättesaadavuse tagamine nendele noortele, kes on võrreldes haridusasutuses õpinguid jätkava lapsega seni osade abivahendite puhul kõrgemast piirmäärast ilma jäänud. KOV-i korraldatavate sotsiaalteenuste nõuete kehtestamise volituse muutmise (Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutavale ministrile) eesmärk on vähendada Vabariigi Valitsuse töökoormust, kuivõrd valdkonna eest vastutav minister on pädev kehtestama sotsiaalteenuse sisu puudutavaid nõudeid. Muudatus võimaldab kiiremini ja väiksema ressursikuluga menetleda ka määruseid ja nende muudatusi. Tasandus- ja toetusfondi kaudu riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksustele eraldatakse täiendav toetus, et avalik sektor saaks panustada iga ööpäevaringset üldhooldusteenust saama õigustatud isiku kohamaksumuse tasumises ja panustada senisest enam pikaajalise hoolduse tagamisse, eeskätt parandada kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust, mis aitab lükata edasi asutuspõhisele hooldusele minemist ja leevendada hoolduskoormust. 3 TuMS-i muudatuste eesmärk on alates 2024. aastast suurendada KOV-ide tulubaasi, et avalik sektor saaks panustada iga ööpäevaringse üldhooldusteenuse teenuskoha tasumises. Eelnõu osale, mis puudutab ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamist on koostatud väljatöötamiskavatsus, milles pakuti lahendusi nii ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise muutmiseks kui ka hoolduskoormusega inimestele paremate sotsiaalsete garantiide ning töö ja pereelu ühitamise võimaldamiseks. Väljatöötamiskavatsus esitati kooskõlastusringile 14.04.2022 ja tagasisidet paluti 06.05.2022. Arvamuse esitasid Rahandusministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liit, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimene sätestab SHS-i muudatused, teine TuMS-i muudatused ja kolmas sätestab seaduse jõustumisaja. Eelnõu §-ga 1 muudetakse SHS-i. Paragrahvi 1 punktiga 1 täiendatakse SHS 2. peatüki 2. jao 2. jaotist §-ga 221, mis koosneb kuuest lõikest. Paragrahvi lisamisega muudetakse senist ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise reeglistikku. Ööpäevaringse üldhooldusteenuse puhul rahastab KOV kvalifitseeritud hooldustöötajatega seotud kulusid ning teenuse saaja maksab teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ja muud teenuse osutamisega seotud kulud. KOV-idele eraldatakse 2023. aastaks täiendavad sihtotstarbelised vahendid tasandus- ja toetusfondi ja alates 2024. aastast tulubaasi, et tagada KOV-ide võimekus teenust rahastada ja parandada pikaajalise hoolduse kättesaadavust. Lisarahastus toetab ka pikaajalise hooldusreformi eesmärke, milleks on tagada isikukeskne ja abivajavate tegelikke vajadusi arvestavate teenuste korraldus riigis. Hoolekande läbivaks põhimõtteks on eeskätt pakkuda suuremas mahus ja kvaliteetsemaid kodus elamist toetavaid teenuseid, et ennetada hooldusvajaduse süvenemist ja asutuspõhisele hoolduse saamist. Samuti vähendada lähedaste hoolduskoormust ja toetada nende tööelus püsimist. Regulatsioon jätab KOV-idele nende autonoomsusest ja enesekorraldusõigusest tuleneva piisava otsustusruumi valikute tegemiseks. Lõike 1 kohaselt rahastatakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse teenuskoha maksumust teenuse saaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse KOV-i eelarvest ja teenuse saajalt võetavast tasust. Teenuse saajana peetakse silmas inimest, kelle abivajaduse on KOV välja selgitanud ning leidnud, et inimesele sobivaim abimeede on ööpäevaringne üldhooldusteenus ja muud abimeetmed (nt koduteenus vms) ei ole inimese toimetuleku tagamiseks enam piisavad. Lõikes 2 sätestatakse KOV-i kohustus rahastada ööpäevaringse üldhooldusteenuse teenuskoha maksumust SHS § 2 lõikele 4 vastava kvalifikatsiooniga teenust vahetult osutavate hooldustöötajate tööjõukuludega seotud kulude osas, mille hulka kuuluvad: 1) hooldustöötaja tööjõukulu (brutopalk ja tööjõu maksud), 2) hooldustöötaja tööriietus ja isikukaitsevahendite kulud, 3) hooldustöötajate tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud, 4) hooldustöötajate koolituse ja supervisiooni kulud. 4 Lõikes 3 sätestatakse, et teenust vahetult osutavate kvalifitseeritud hooldustöötajate kulude arvestamise aluseks on vähemalt 0,25 hooldustöötajat teenuse saaja kohta ja 0,33 suure hooldusvajadusega teenuse saajaga kohta. Suure hooldusvajadusega teenuse saajaks loetakse inimest, kellel on äärmuslik toetusvajadus liikumisel, söömisel ja enese eest hoolitsemisel (isiklik hügieen, tualeti kasutamine, riietumine) ning vajab nendes tegevustes pidevat kõrvalabi või püsivat tegevuste ülevõtmist teise isiku poolt (nt voodikesksed teenuse saajad, kes vajavad mähkimist, asendi muutmist, söötmist jne). Sotsiaalministeerium koostöös SKA-ga käivitanud arendustegevused (sh hindamisvahendite testimine KOV-ides 2022. aastal), et pakkuda KOV-idele ühtne hindamismetoodika ning standardiseeritud tõenduspõhine abi- ja toetusvajaduse hindamisvahend STAR-i keskkonnas (STAR arendusega alustatakse eelduslikult 2023. aastal). Abi- ja toetusvajaduse hindamisinstrument on kasutuses erihoolekandes, isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamise pilootprojektis kohalikes omavalitsustes ja on KOVidele kättesaadav Sotsiaalkindlustusametist (edaspidi SKA). Eelnõu koostamise käigus on SKA välja töötanud indikatiivse teenuse kulumudeli. Selle järgi moodustavad kvalifitseeritud hooldustöötajatega seotud kulud 40–48% teenuse maksumusest. Kulumudeli järgi prognoositakse 2026. aastaks hooldustöötajate arvu kasvu koefitsiendini 0,25 ja 0,33 (2021. aastal oli hooldustöötajate arv teenuse saaja kohta keskmiselt oli 0,16), mis teeb ühe hooldustöötaja kohta ühes vahetuses kuni 12 teenuse saajat, suure hooldusvajadusega klientide puhul 9 teenuse saajat. Lõike 4 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus hooldustöötajatega seotud kulude tasumise piirmäära. Piirmäära seadmisel tuleb võtta kulude arvestamise aluseks vähemalt 0,25 hooldustöötajat teenuse saaja kohta ja 0,33 hooldustöötajat suure hooldusvajadusega teenuse saaja kohta. Koefitsiendi seadmine võtab arvesse hooldustöötajaga seotud tööjõukulu oodatavat muutust ning mis võib väljenduda nii seniste töötajate palgafondi suurenemisel kui uute töötajate lisandumisega. Sellise eesmärgi seadmine on oluline, et hooldustöötajana töötamine oleks motiveerivam ja töötingimused paremad (väiksem hooldatavate arv). Emotsionaalne pinge ja ülekoormusest tekkiv stress ning keskmiselt madal palk on peamised kitsaskohad, mis tagasisidena on antud ning hooldustöö raskeks teeb. Eeltoodud kriteeriumi sätestamine seaduses ja sidumine KOV kehtestatava piirmääraga aitab tagada ühetaolisema praktika piirmäära kehtestamisel ja võimaldab parandada olulisel määral teenuse kvaliteeti. Samuti aitab piirmäära kehtestamine hoida avaliku sektori raha kasutamist paremini kontrolli all, samas kui koefitsient omalt poolt aitab kaasa sellele, et tööjõuga seotud kulu, mis on peamine kulu teenuse pakkumisel, oleks piisaval tasemel tagatud. Piirmäära kehtestamisel saab KOV aluseks võtta koostööpartnerite või haldusterritooriumil või koostööpiirkondades tegutsevate ööpäevaringse üldhooldusteenuse pakkujate hinnataseme. Kehtestatud kulude tasumise piirmäär peab olema ajakohane ja kindlustama inimesele teenuse tegeliku kättesaadavuse. Teenust vajav inimene ei saa jääda abita ega ebamõistlikult kaua sobiva hinnaga koha ootele. Kui KOV leiab, et abi- ja toetusvajaduse saab katta teiste sotsiaalteenustega, ennekõike kodus elamist toetavate teenustega, tuleb nende teenuste vajadus ja korraldamine märkida inimese suhtes tehtavas haldusaktis. Samuti tuleb KOV-il arvestada inimese soovi teenuseosutaja valikul, võimaldades teenust saada kas inimese kodu lähedal või mujal piirkonnas, millega inimene seotud on. KOV võib teenuse eest makstava tasu maksta kas toetusena teenuse saajale või tasudes teenuseosutajale. KOV-ile partneriks olevate püsivate teenuseosutajate võrgustiku olemasoluks on soovitav sõlmida pikaajalised kokkulepped. See võimaldab hakata kiiremini teenust saama ja tagab pooltele lepinguliste kohustuste täitmise kindluse. 5 Kui inimene soovib minna teenuseosutaja juurde, kelle hooldustöötajatega seotud kulude osa KOV kehtestatud tasumise piirmäär ei kata, tasub teenuse saaja selle vahe oma vahenditest või abistavad teda seadusjärgsed ülalpidajad sarnaselt senise praktikaga. Samuti jääb inimesele endiselt alles võimalus pöörduda otse sobiva teenusepakkuja poole ilma KOV-i hindamise ja rahastamise otsuseta, kuid sellisel juhul langeb teenuse rahastamise kohustus täies ulatuses inimesele. Lõike 5 kohaselt tasub teenuse saaja teenuskoha maksumusest ülejäänud kulud, mis ei ole hooldustöötaja tööjõuga seotud kulud, mida tasub vastavalt kehtestatud piirmäärale KOV. Sellisteks kuludeks on majutuse ja toitlustuskulud, administratsiooni ja abipersonaliga seotud kulud, isiklike vajadustega seotud ja muud teenuseosutamisega seotud kulud. Selliste kulude hulka kuuluvad näiteks teenuse osutamiseks mõeldud hoonete ja ruumide sisustuse-, haldus-, kommunaal- ning amortisatsiooni kulud; tööjõuga seotud kulud, sh administratsiooni, halduspersonali ja abitöötajate, tugispetsialistide tööjõukulud (sh palgakulud, töövahendid, koolitus, lähetus, tervisekontroll jms), teenuse osutamiseks vajalike töövahendite, sh abivahendite kulud; hügieenivahendite kulud, käsimüügiravimite, meditsiinitarvikute kulud; teenuse osutamisega seotud transpordikulud, vaba aja sisustamisega seotud kulud jms. Samuti toitlustamise kulud, sealhulgas toiduainete, toiduvalmistamisega seotud ning seadmete amortisatsiooni kulud, toitlustamisega seotud personali kulud jms. Teenuse saaja poolt tasutavad isiklike vajadustega seotud kulud eelkõige individuaalsed abivahendid, retseptiravimid, inkontinentsitooted ja muud teenuse saaja vajadustega, nt kultuuriürituste külastamine, juuksur, massaaž jms) seotud kulud. Muude teenuse osutamisega seotud kulud ja nende katmise lepivad teenuseosutaja ja teenuse saaja kokku läbirääkimiste teel. Kui teenust saama õigustatud inimesel teenuse eest tasumiseks raha ei piisa ja tal puuduvad ka seadusjärgsed ülalpidajad või nad ei ole võimelised ülalpidamist andma, on teenuse saajal makseraskuste korral õigus ka teenuse saaja kanda jäävate kulude puhul KOV-ilt täiendavat abi taotleda. KOV otsustab täiendava abistamise sarnaselt praegusega, iga juhtumit SHS § 16 kohaselt hinnates ja vajaduse korral inimest abistades. Kehtiva SHS § 16 lõige 1 kohaselt võib sotsiaalteenuse eest võtta tasu ja tasu võtmise otsustab teenuse eest tasuv või teenust osutav asutus. Sama § lõike 2 kohaselt tuleb teenuse eest tasu võtmisel arvestada muuhulgas inimese ja tema perekonna majandusliku olukorraga. Lõike 3 põhimõtte kohaselt ei tohi tasu suurus olla takistuseks teenuse saamisel. Lisatav § 221 lõige 3 on SHS § 16 tasu võtmise otsustamise osas erisäte ja teenust eest tasuval või teenust osutaval asutusel ei ole õigust võtta tasu hoolduskuludest/kvalifitseeritud hooldustöötajate tööjõukulude eest vastavalt seaduses sätestatud reeglitele. Muudatusega ei reguleerita seda, milline summa peab teenuse saajale pärast kulude tasumist isiklikuks kasutuseks kätte jääma. Sotsiaalkaitse inimväärikuse põhimõtte ja eneseteostuse põhiõiguse kohaselt ei tohiks teenuse saaja jääda rahatuks ka ööpäevaringset üldhooldusteenust kasutades. Lõige 6 sätestab teenuseosutaja kohustuse avalikustada oma teenuskoha maksumuse ja kvalifitseeritud hooldustöötajate kulude maksumuse, mis on eristatavad. Teenuseosutajad peavad oma teenuse hinnakujunduses arvestama, et KOV-idel ja teenuse saajatel oleks lihtsalt leitav ja arusaadav, millise osa teenuse maksumusest moodustavad kohaliku omavalitsuse poolt tasutavad kulud ja mis on teenuskoha maksumus. Avalikustamise kohustus tuleneb ennekõike avaliku teabe seaduse (AvTS) § 8 lõikest 2 (teabe avalikustamine on teabevaldaja poolt seadusega sätestatud korras teabele juurdepääsu võimaldamine, ilma et selleks peaks teabenõuet esitama). Teabevaldaja on AvTS § 5 kohaselt muuhulgas ka eraõiguslik juriidiline isik kui ta täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab 6 haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, – teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist (AvTS § 5 lg 2). AvTS § 5 lõige 3 punkti 2 kohaselt võrdsustatakse teabevaldajaga muuhulgas mittetulundusühing, sihtasutus või äriühing, – teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse SHS § 17 lõike 3, § 20 lõike 4, § 23 lõike 4, § 27 lõike 3, § 30 lõike 2, § 33 lõike 4, § 38 lõike 2, § 41 lõike 2 ja § 44 lõike 5 sõnastust selliselt, et sõnad „Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister“ asendatakse sõnadega „Valdkonna eest vastutav minister“. Kehtiva SHS § 17 lõike 3, § 20 lõike 4, § 23 lõike 4, § 27 lõike 3, § 30 lõike 2, § 33 lõike 4, § 38 lõike 2, § 41 lõike 2 ja § 44 lõike 5 kohaselt võib Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega täpsustatud nõuded teatud KOV-i korraldatavate sotsiaalteenuste eesmärgile ja teenuste sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks. Selline volitusnorm on sätestatud koduteenuse, väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, varjupaigateenuse, turvakoduteenuse, sotsiaaltransporditeenuse, eluruumi tagamise teenuse ja võlanõustamisteenuse kohta. Nimetatud määruseid ei ole vaja kehtestada Vabariigi Valitsuse tasemel ega Vabariigi Valitsusel volitada valdkonna eest vastutavat ministrit seda tegema. Valdkonna eest vastutav minister on pädev kehtestama sotsiaalteenuse sisu puudutavaid nõudeid. Muudatus võimaldab kiiremini ja väiksema ressursikuluga menetleda ka määruseid ja nende muudatusi. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse 50 lõige 8 punkt 3 sõnastust, nähes ette õigustatuse abivahendite tasu maksmise kohustuse ülevõtmise piirmääras 90% ka neile noortele, kes on arvatud Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja. Muudatus puudutab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses õppivaid noori, kes ei ole varasemalt kuulunud nende kuni 26-aastaste õppijate hulka, kellel on õigustatus abivahendi tasu maksmise kohustuse riigipoolsele ülevõtmisele piirmääras 90%. Seni on puudega või vähenenud töövõimega üle 18-aastased Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses õppijad saanud abivahendeid riigipoolse tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega piirmääras 40– 90%. See on seadnud üle 18-aastased Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses õppijad ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste kuni 26-aastastega, kes õpivad põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis. Seejuures on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses õppivad noored väga tõenäoliselt mõne abivahendi vajajad. Samasisuline muudatus on varasemalt tehtud perehüvitiste ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses (10.03.2021 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 295 SE), milles loodi võimalus saada peretoetusi, näiteks lapsetoetust, eestkostetava lapse toetust, üksikvanema lapse toetust, lasterikka pere toetust, samuti ka puudega õppuri õppetoetust ja puudega vanema toetust kui kuni 19-aastane laps on kantud Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja. Eelnõu § 1 punktiga 4 asendatakse SHS § 79 lõike 3 punktis 1 sõna „kaks“ sõnaga „neli“ vastavas käändes. Kehtiv SHS § 79 (Kulude hüvitamine erihoolekandeteenuse osutajale) lõike 3 punkt 1 sätestab, et SKA jätkab erihoolekandeteenuse osutajale riigieelarvest makstava tasu maksmist juhul, kui isik ei kasuta erihoolekandeteenust kuni kaks kuud järjest. Teenuse saajate lähedaste sõnul on kaks kuud aasta jooksul liiga piirav aeg, kui on soov ja võimalus teenust saava inimesega rohkem aega koos veeta. Näiteks soovitakse oma täisealine laps vanemate puhkuse ajal enda juurde koju kutsuda, samuti nädalavahetustel, jõulude ajal, mistõttu võib juhtuda, et kaks kuud aasta jooksul saab kiiresti täis. Pereliikmed peavad seda 7 tähtaega jälgima, et mitte kaotada oma erihoolekannet vajava pereliikme teenusekohta. Seaduseandja eesmärk on tagada teenuste paindlikkus ja soodustada lähedastega koos aja veetmist. Vajadus teenust aasta jooksul pikemalt kui kaks kuud mitte kasutada kerkis esile COVID-19 pandeemia ajal. Paljud pereliikmed olid sunnitud veetma tavapärasest rohkem aega kodus, samal ajal nappis erihoolekandeteenust osutavat personali, kuna paljud olid haigestunud, ja need, kes tööl, olid ülekoormatud. Perekonnad oleksid meeleldi oma lähedase enda juurde võtnud kauemaks kui kaks kuud, kuid seda piiras seadus. EPIK-uga kooskõlastatult muudetakse seaduses poole pikemaks perioodi, mille ulatuses võib teenuse kasutaja aasta jooksul ilma teenusekohta kaotamata teenuse kasutamata jätta, st kuni neli kuud. Põhjus, miks aega, mille jooksul teenust ei kasutata, siiski piiratakse, on teenuste järjekorrad – järjekorras olijates ja nende lähedastes võiks aja piiramata jätmine tekitada rahulolematust, kuna järjekorras olija, tema lähedane võib pikisilmi oodata võimalust saada teenusekoht. Eelnõu § 1 punktiga 5 tehakse tehniline parandus ja SHS § 101 lõike 2 punkti 2 lõpust jäetakse välja sõna „või“, mistõttu sõnastatakse kogu lõige uuesti. Tegu on 08.05.2022 jõustunud seadusesse sisse jäänud tehnilise veaga, mis tekkis § 101 lõike 2 punkti 3 kehtetuks tunnistamisega. Muudatusest punkti sisu ei muutu. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse SHS § 156 lõigetega 37 ja 38, millega luuakse õiguslik alus riigieelarvest täiendavate sihtotstarbeliste vahendite eraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksustele väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja täisealistele isikutele kodus elamist toetavate teenuste korraldamiseks. KOVide tegevus peab olema suunatud eeskätt kodus elamise toetamisele ja viimases järjekorras asutuspõhise hoolduse korraldamiseks. Ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamisest ülejäävad vahendid on mõeldud eeskätt koduteenuse, päevahoiuteenuse jt pikaajalist hooldust vajavatele täisealiste inimeste kõrvalabi vajadust ja hooldusvajaduse süvenemist või ennetamist ning nende pereliikmete hoolduskoormust leevendavate teenuste korraldamiseks. KOV-id peavad arvestama, et riigil on 2023. aastal plaanis seada täpsustatud nõuded koduteenuse eesmärgile ja sisule ning seejärel ka teistele sotsiaalteenustele. Lisavahendid võimaldavad pakkuda näiteks koduteenuse raames isikuhoolduse komponente, kujundada teenused paindlikumaks ja inimeste vajadustele vastavamaks. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt 65-74- aastaste ja vähemalt 85-aastaste elanike arvu alusel (eakate arv võetakse vastava eelarveaasta alguse seisuga rahvastikuregistri andmetel). Seejuures üle 85-aastaste elanike arv arvestatakse koefitsiendiga 4,8. Eelnõu § 1 punktiga 7 asendatakse § 156 lõikes 4 arv „36“ arvuga „38“. Tegemist on tehnilise muudatusega, millega lisatakse eelnõu § 1 punktis 6 tehtud täiendus lõikes 4 olevasse loetellu. Muudatusest punkti sisu ei muutu. Eelnõu § 1 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks SHS § 160 lõiked 38 ja 39. Planeeritavad muudatused puudutavad isikuid, kes olid suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 2001. aasta 1. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt KOV-i täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist teenusevajaduse äralangemise tõttu. Praegu maksab SKA nende isikute eest KOV-idele ööpäevaringse üldhooldusteenuse kulud. Muudatuse kohaselt SKA kaudu erihoolekandest ööpäevaringsele üldhooldusele suunatud inimeste teenuse kulusid KOV-idele enam ei hüvitata ja nende inimeste puhul rakenduvad 8 eespool kirjeldatud põhimõtted. Erihoolekandeteenuse vajaduse muutumine üldhooldusteenuseks on tavapärane east tuleneva abivajaduse muutus. Eelnõu §-ga 2 muudetakse TuMS-i. Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 muudetakse KOVile laekuva tulumaksu arvestust selliselt, et neile tulumaksu jaotamisel hakatakse arvesse võtma ka riikliku pensioni tulusid. Ööpäevaringse üldhooldusteenuse avaliku sektori poolse rahastamise suurendamiseks suunatakse vahendid KOV-idele tulumaksu ja tasandusfondi kaudu. Alates 2024. aastast laekub KOV-dele riiklikult pensionitulult tulumaksu 2,19%, arvestamata tulumaksu mahaarvamisi. Tulumaksu mahaarvamised vähendavad riigieelarvesse laekuvat osa ja ei mõjuta tulumaksu kohalike omavalitsuste vahel jaotust. Meetmeks ette nähtud vahenditest 4% suunatakse tasandusfondi, mis aitab tasandada tulude ja kulude ebaühtlast jaotust kohalike omavalitsuste vahel. Tasandusfondis jagatakse üle 65-aastased kaheks vanuserühmaks: 65–84-aastased ja 85- aastased ja vanemad, kuna vastavates vanuserühmades on üldhooldekodusse sattumise tõenäosus erinev – 65–84-aastaste vanuserühmas on üldhooldekodus 2% inimestest ja 85- aastastest ja vanematest juba 9,5%. Kaheks jaotamine aitab arvestada olukorraga, kus üle 85- aastaste suurema osakaalu puhul on ka kuluvajadus suurem. Üleminekuajal 2023. aastal jaotatakse meetmeks ette nähtud vahendid kohalike omavalitsuste vahel läbi riigieelarve toetusfondi, võttes samuti arvesse 65–84-aastaste ning 85-aastaste ja vanemate isikute jaotust ning üle 85-aastaste kõrgemat kuluvajadust. Tulumaksu ja tasandusfondi vahendite kasutamise üle otsustab KOV. 2024. aastast jõustuva 2,19% KOVidele laekuvat määra rakendatakse ka järgnevatel aastatel. Eelnõu §-s 3 esitatakse seaduse jõustumissätted. Ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamist puudutavad muudatused jõustuvad kahes osas – eelnõu § 1 punktides 6 ja 7 (toetusfondi sätted) esitatud muudatused jõustuvad 01.01.2023 ja eelnõu § 1 punktides 1 ja 8 (üldhooldusteenuse rahastamine) esitatud muudatused jõustuvad 01.07.2023, et anda KOV-idele ja teenuseosutajatele piisav ettevalmistamise aeg. Näiteks peavad KOV-id ära hindama kõik teenust saadavad isikud, kes ei ole läinud teenust saama KOV-i kaudu. Eeldatavasti kasvab ka KOV-ide töökoormus nende poole pöörduvate inimeste arvelt, mistõttu jõuavad KOV-id oma töös teha vajalikke ümberkorraldusi, et inimeste taotlusi õigel ajal menetleda. Teenuseosutajad peavad tegelema oma teenuse komponendipõhise hinnastamisega. Eelnõu §-s 2 esitatud tulumaksuseaduse muudatused jõustuvad 01.01.2024. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uut terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 6. Seaduse mõjud Ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamine Ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise kehtivas süsteemis langeb kulude kandmise koormus suures osas teenuse saaja ja/või tema lähedastele. See mõjutab oluliselt nende majanduslikku toimetulekut ja sotsiaalset heaolu, sh lähedaste hoolduskoormust. Teenuse kõrge 9 hinna ja suure omaosaluse tõttu ei ole teenus kõigile abivajajatele kättesaadav. Olukorra lahendamiseks suurendatakse avaliku sektori panust teenuse rahastamisel ning väheneb teenuse saajate maksekoormus. Muudatused võimaldavad ka kodus elamist toetavate teenuste arendamist. Samuti aitavad planeeritavad muudatused parandada teenuse kvaliteeti, korrastada teenusepakkujate turgu (pannes paika hinna ja kvaliteedi suhte), samuti parandada teenuseosutajate tööjõu palga- ja töötingimusi ning parandada kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Sotsiaalne mõju teenuse saajatele ja nende lähedastele Muudatusest mõjutatud sihtrühmad Peamine muudatusest mõjutatud sihtrühm on ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajad. Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika kohaselt sai 2021. aasta jooksul ööpäevaringset üldhooldusteenust 13 968 isikut, aasta lõpus oli teenusel 9100 isikut. Teenust saavate inimeste arv on aastatega suurenenud, viimase viie aasta jooksul ligikaudu 18% (2094 kasutaja võrra). Muudatus puudutab ka neid isikuid, kes on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 2001. aasta 1. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt KOV-i täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist teenusevajaduse äralangemise tõttu. SKA andmetel sai 2022. aastal ööpäevaringset üldhooldusteenust 110 sellist isikut (2020. aastal 121 inimest). Prognoosi kohaselt peaks järgnevatel aastatel ligikaudu 167 isikut liikuma erihoolekandeteenuselt üldhooldusteenusele. Hinnanguliselt võib öelda, et ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajad moodustavad täisealisest elanikkonnast ligikaudu 1%. Praegu ei jõua kõik abivajajad teenuse kõrge hinna tõttu üldhooldusele ja koduteenuste kättesaadavus ning kvaliteet ei ole piisav selleks, et lükata edasi asutuspõhisele hoolduse saamist. Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu1 järgi võib 16% kodus elavatest tõsise tegevuspiiranguga inimestest enda hinnangul järgneva 12 kuu jooksul vajada ööpäevaringset üldhooldusteenust, sealjuures 7% alalist teenust ning 9% ajutist teenust. 3% kõigist vähemalt 16-aastastest elanikest vajab enda hinnangul lähema 12 kuu jooksul ööpäevaringset üldhooldusteenust. Uuringu järgi võib ööpäevaringset üldhooldusteenust vajada 24 500–38 900 inimest (sealjuures on alalise üldhooldusteenuse vajajaid 8800–18 200 ning ajutise üldhooldusteenuse vajajaid 12 700–23 700). Muudatus mõjutab ka teenuse saajate lähedasi. Täpset sihtrühma suurust on raske hinnata, sest pole teada, kui paljudel aitab perekonnaliige teenuse eest tasuda või kui paljud on teenuse rahalise kättesaamatuse tõttu sunnitud ise oma lähedast hooldama. Tavaliselt täidavad ülalpidamiskohustust lapsed. SKA andmetel oli 12.01.2022 seisuga 66%-l teenuse saajatest lapsed, kuid puuduvad andmed selle kohta, kui paljudel juhtudel või kui suures ulatuses maksis teenuse eest laps. Ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja kodus elamist toetavate teenuste parem kättesaadavus vähendab lähedaste hoolduskoormust laiemalt. Eesti sotsiaaluuringu andmetel hooldas 2020. aastal oma täisealist leibkonnaliiget 48 613 inimest (sh umbes 16 900 hooldas 20 ja enam tundi nädalas), mis on hinnanguliselt ligikaudu 4,4% kõigist vähemalt 16-aastastest elanikest. 1 Elanikkonna hooldusvajaduse ja tegevuspiirangute uuring (2020). Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/hooldusvajaduse_uuring_som.pdf 10 Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu (2020)2 kohaselt on hoolduskoormus veel levinum probleem – 22% Eesti elanikest hooldab või abistab kedagi, sh 10% hooldab ja abistab oma leibkonnaliiget. Arvuline hinnang viimati nimetatute puhul on 100 000–125 1003. Ligikaudu 8% elanikkonnast hooldab oma täisealist leibkonnaliiget. Avalduv mõju sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Ööpäevaringset üldhooldusteenust rahastavad põhiliselt teenuse saaja ja/või tema ülalpidajad, seejärel teenuse saaja elukohajärgne KOV. Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika andmetel kulus teenuse osutamiseks 2021. aastal kokku 95,2 miljonit eurot. Teenuse saajad ja nende pereliikmed tasusid sellest 75,9 miljonit eurot (79,7%). KOV-id rahastasid teenust 18,1 miljoni euro ulatuses ehk 19% teenuse osutamiseks kulunud vahenditest. Ööpäevaringse üldhooldusteenuse arvestuslik kulu ühe teenust saava isiku kohta oli 2021. aastal 28,40 eurot ööpäevas, mis ühe kuu arvestuses on ca 852 eurot. Arvestuslikult maksis teenuse saaja koos oma pereliikmetega teenuse eest ühes kuus keskmiselt 679 eurot (isiku elukohajärgse KOV-i panus oli 162 eurot). 2021. aasta lõpus oli enamik (90%) teenuse saajatest vähemalt 65- aastased, seega on nende peamiseks sissetulekuallikaks pension. Statistikaameti andmetel oli keskmine vanaduspension samal aastal 551 eurot. Samuti näitavad elanikkonna hooldusvajaduse ja tegevuspiirangute uuringu (2020) andmed, et üle pooltel (56%) isikutel, kes lähitulevikus ööpäevaringset üldhooldusteenust vajada võiksid, jääb sissetuleku suurus 500 euro piiresse. Sellest võib järeldada, et suurel osal teenuse saajatest ei kata nende peamine sissetulekuallikas (pension) ära teenuse maksumust. Seetõttu peavad sageli rahaliselt panustama ka teenuse saaja perekonnaliikmed, mis mõjutab negatiivselt ka nende majanduslikku olukorda. Halvimal juhul jääb abivajajal rahaliste vahendite puudumise tõttu talle vajalik teenus kättesaamatuks. Sellisel juhul langeb hoolduskoormus suure tõenäosusega tema lähedastele. Hoolduskoormuse tekkides võivad lähedased olla sunnitud loobuma töötamisest või vähendama oma töökoormust. Inimeste eemalejäämine tööturult mõjutab nende majanduslikku toimetulekut, vaesusesse jäämise riski, üldist heaolu ning laiemalt ka majandust. Eesti sotsiaaluuringu andmete kohaselt hooldas 2020. aastal oma täisealist leibkonnaliiget 48 613 inimest (sh umbes 16 900 hooldas 20 ja enam tundi nädalas), neist töötas täis- või osaajaga 24 918 ehk ligikaudu 51%. Seega olid neist veidi alla poole töötud või mitteaktiivsed. Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu (2020)4 kohaselt on hoolduskoormus 22%-l vastanutest, sh 10% hooldab ja abistab oma leibkonnaliiget ning ca 8% hooldab oma täisealist leibkonnaliiget. Oma leibkonnaliikme abistamisele või hooldamisele kulub nädalas keskmiselt 15 tundi (mediaan). Viiendikul leibkonnaliiget hooldavatest inimestest kulub hooldamisele nädalas 40 tundi või enam. Oma leibkonnaliiget hooldavatest vastanutest tunnetab 14%, et nende hoolduskoormus on suur või peaaegu talumatult suur. 2 Elanikkonna hooldusvajaduse ja tegevuspiirangute uuring (2020). Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/hooldusvajaduse_uuring_som.pdf 3 Analüüsis on kasutatud laiemat hooldamise mõistet kui varasemates uuringutes. Vastajail paluti siin arvestada vaid sellist hooldamist, mis on tingitud hooldatava pikaajalisest terviseprobleemist, puudest või kõrge eaga kaasnevatest tegevuspiirangutest. Kellegi abistamise ja hooldamise näidetena toodi talle toidu valmistamine, koristamine, vajaduse korral inimese abistamine rahaasjade korraldamisel, mõnda uude kohta minekul või tema transportimine kas poodi või arsti juurde, samuti abistamine erinevate hügieenitoimingute tegemisel (riietumine, pesemine, tualetis käimine), kodus liikumisel (ka voodist tõusmine ja sinna minemine). 4 Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring (2020). Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldk ond/hooldusvajaduse_uuring_som.pdf 11 Nimetatud uuringu kohaselt käib 64% leibkonnaliiget hooldavatest inimestest tööl. Ligikaudu 36% oma lähedaste hooldajatest on mingil põhjusel tööturult eemale jäänud. Eelnevast on näha, et suur hoolduskoormus mõjutab inimeste tööturukäitumist. Samuti näitavad Eesti tööjõu-uuringu (2020. a) andmed, et 14 600 inimest (2800 meest ja 11 900 naist) ei töötanud ega otsinud tööd põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest (ca 5% kõikidest mitteaktiivsetest). Hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivsetest inimestest ligikaudu 3300 oleksid soovinud tööle asuda. Erinevad analüüsid on järeldanud, et hoolduskoormus mõjutab peamiselt naiste tööturul osalemist, sh enne pensioniea saabumist töötamisest loobumist. Hoolduskoormusest tulenev mitteaktiivsus või osaajaga töötamine mõjutab inimeste sissetulekute suurust, mis omakorda kajastub tulevikus ka pensioni suuruses. Kuna peamiselt on hooldajateks naised, võib see olla üheks põhjuseks, miks ei ole pensionieas nende sissetulekud majandusliku toimetuleku tagamiseks piisavad. Statistikaameti andmetel elas 2020. aastal vanemaealistest naistest suhtelises vaesuses 47,9% ning meestest 27,0%. Selleks, et vähendada teenuse saaja ja tema lähedaste maksekoormust ööpäevaringse üldhooldusteenuse eest tasumisel, plaanitakse avaliku sektori rahalist panust teenuse rahastamisel tõsta. KOV-id tasuvad teenust vahetult osutatavate kvalifitseeritud hooldustöötajate kulud ning riik rahastab õendusteenust hooldekodudes nii, nagu praegu. Teenuse saajad tasuvad teenust saades ülejäänud osa teenuse maksumusest. SKA andmetel oli 2022. a mai seisuga ööpäevaringsel üldhooldusteenusel 8138 isikut (89% olid vähemalt 65- aastased), kellest 7347 olid pensionisaajad. Teenuse saajate keskmine määratud pension ühes kuus oli 573 eurot. Ligikaudu 76%-l teenuse saajatest oli pensioni suurus üle 500 euro. Teenuse saajatest 304 (4%) olid rahvapensioni saajad (alates 2022. a aprillist on rahvapensioni määr 275,34 eurot kuus). SKA koostatud üldhooldusteenuse kulumudeli hinnangu põhjal suudab keskmist pensioni saav inimene tasuda eelduslikult hooldustöötajate kuludest välja jäävate kulude eest (sh majutuse ja toitlustus, huvitegevus, isiklikud kulud jm) ning prognoosi kohaselt 2023. aastal 620 eurot tavakliendil, suure hooldusvajadusega kliendil hinnangulisel 634 eurot ning üldhooldusel olevate inimeste keskmine pension suureneb 679 euroni. Prognoosis on arvestatud 2022. a suvise majandusprognoosiga ning selles toodud hindade kasvu. 2021. aasta andmetel maksis teenuse saaja arvestuslikult teenuse eest ühes kuus keskmiselt 679 eurot (keskmiselt oldi teenusel ligi 8 kuud). Ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamine muudab teenuse inimestele rahaliselt kättesaadavamaks ning väheneb ka lähedaste maksekoormus teenuse rahastamisel. Võimalike negatiivsete mõjudena saab välja tuua selle, et teenuse saaja tasutavate kulude hinnatõus võib olla kiirem kui teenuse saajate sissetulekute kasv. Samuti ei pruugi väiksema sissetulekuga teenust vajavad inimesed leida sobiva hinnaklassiga teenuseosutajat, mis suurendab ülalpidajate või KOV-i panust teenuse eest tasumisel. SKA andmetel jäi ligikaudu 10%-l ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajatest pensioni suurus alla 400 euro kuus. Kokkuvõtvalt võib hinnata muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust, mõju sagedust (regulaarne) ja ulatust keskmiseks. Kaasnevaid ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Seega kaasneb muudatusega oluline sotsiaalne mõju ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajatele ja vajajatele ning nende lähedastele. Oluliselt paraneb üldhooldusteenuse kättesaadavus (sh rahaline kättesaadavus). Teisalt on muudatuse eesmärgiks toetada kohalike omavalitsuse üksusi ka muude kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi suurendamisel (nt koduteenus). Selline toetamine on oluline, et inimesed saaksid võimalikult kaua kodus iseseisvalt hakkama ning nende elukvaliteet oleks parem, teisalt aitab kodus elamise toetamise teenused vähendada võimalikku üldhoolduse teenuse saajate arvu kasvu. See kõik tagab teenuse saajate ja nende lähedaste heaolu ning majandusliku toimetuleku paranemise. Muudatus aitab 12 eelduslikult kaasa ka hoolduskoormuse vähenemisele, mis omakorda aitab hooldajatel naasta tööturule. Mõju KOV-idele ja riigieelarvele Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) Ööpäevaringse üldhooldusteenuse korralduse ja rahastamisskeemi muutmine mõjutab 79 Eesti KOV-i, kelle kohustuseks on teenust korraldada ning vajaduse korral rahastada. Muudatusega suurenevad riigieelarve kulud. Avalduv mõju sihtrühma(de)le ja järeldus selle olulisuse kohta Muudatus mõjutab oluliselt KOV-i poolset rahastust, sest võrreldes praegusega hakkavad KOV-id katma suuremas mahus ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate inimeste teenuskoha maksumust. Teenuse saaja tasub ülejäänud teenuse maksumusega seotud kulud, sh majutuse ja toitlustuse jm kulud. SKA koostatud ööpäevaringse üldhooldusteenuse kulumudeli järgi on prognoositav teenuse maksumus 2023. aastaks 1300 eurot kuus suure hooldusvajadusega teenuse saajale (2020. a oli SKA hinnangu kohaselt ca 65% teenusesaajatest suure hooldusvajadusega inimesed). Muudatuse järel tasuks suure hooldusvajadusega teenuse saaja 2023. aastal majutuse ja toitlustuse jm kulude eest 634 eurot5 (ehk senise 80% asemel oleks inimese osalus ca 47–49% teenuse hinnast), KOV rahastab hooldusteenust suure hooldusvajadusega inimese kohta ca 666 euro ulatuses kuus (51% teenuse hinnast). Tavapärase hooldusvajadusega inimesele on teenuse maksumuseks prognoositud 1129 eurot kuus, millest inimene tasub 620 eurot (55%) ja KOV 508 eurot (45%). Vältimaks muudatusega kaasnevat ebasoovitavat mõju KOV-idele eelarvekulutuste olulise suurenemise näol, eraldatakse riigi poolt neile tasandus- ja toetusfondi ja alates 2024. aastast tulubaasi täiendav ressurss muudatustega kaasnevate kulude katmiseks. Raha kasutamise sihtotstarve jäetakse paindlikuks ning KOV-idel võimaldatakse tõhusamalt kasutada otsustus- ja kaalutlusõigust pikaajalise hoolduse korraldamise tagamisel. KOV-idel võimalus kasutada riigieelarve vahendeid ka vähemkulukate ja tõhusamate kodus elamist toetavate teenuste arendamiseks, mis võimaldab ennetada inimeste hooldusvajaduse süvenemist ja vältida inimese suunamist asutuspõhist teenust saama. Muudatusega kaasneb ka täiendav töökoormus KOV-idele, sest nende poole pöörduvate abivajajate hulk uue rahastusmudeli rakendumisel suureneb. Praegu saab osa inimestest ööpäevaringset üldhooldusteenust ilma KOV-i suunamiseta, kuid teenuse rahastamise muutumisel võib eeldada, et suurem hulk inimesi pöördub KOV-i teenusvajaduse hindamiseks ja rahastamisotsuse saamiseks. Samuti lisandub KOV-ile ühekordne kohustus ära hinnata kõik praegused teenuse saajad. Seega kaasneb KOV-idele töökoormus seoses inimeste abivajaduse, sealhulgas maksevõimekuse hindamisega. KOV-il tuleb hinnata, kas inimese sissetulekutest ja ülalpidajate toest piisab omaosalusena seotud kulude katmiseks. Teenuse kvaliteedi parandamiseks ja ühtlustamiseks kehtestab riik teenusele täpsustatud nõuded. KOVidele lisandub ülesanne kehtestada koefitsientide alusel piirmäär. Koefitsientide seadmisel on aluseks võetud kui palju on täna hooldustöötajaid ühe teenuskoha kohta (2021. a on hooldustöötajate ja teenuskohtade suhtarv 0,16) ning alates 2023. aastast on võetud eesmärgiks, et see suureneb 0,25-ni (suure hooldusvajadusega inimeste teenuskoha korral 0,33-ni (hinnanguliselt on täna suure hooldusvajadusega teenuse saaja kohta 0,22 hooldustöötajat). Koefitsiendi seadmine 5 Võrreldes varasemate prognoosidega on uuendatud kulumudelit ning võetud arvesse viimases majandusprognoosis toodud hinnatõus. 13 võtab arvesse hooldustöötajaga seotud tööjõukulu muutust ning mis võib väljenduda nii seniste töötajate palgafondi suurenemisel kui uute töötajate lisandumisega. Sellise eesmärgi seadmine on oluline, et hooldustöötajana töötamine oleks motiveerivam ja töötingimused paremad (väiksem hooldatavate arv). Praegu katab SKA KOV-i üksusele ööpäevaringse üldhooldusteenuse kulud nende isikute eest, kes on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 2001. aasta 1. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt KOV-i täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist teenusevajaduse äralangemise tõttu. Muudatuse korral SKA kaudu erihoolekandest ööpäevaringsele üldhooldusele suunatud inimeste teenuse kulusid KOV-idele enam eraldi ei hüvitata ning nende inimeste puhul rakenduvad uue rahastussüsteemi põhimõtted. Praegu on SKA kaudu isikupõhine rahastamine toonud KOV-idele kaasa suure töökoormuse (arvete kinnitamine, aruannete esitamine jms). KOV-id peavad koostama kvartaliaruandeid – kolme kuu jooksul peab KOV kinnitama teenuseosutaja edastatud arved. Sealt edasi liiguvad arved KOV-ide raamatupidajatele, kes saadavad need SKA-le. SKA omakorda kontrollib aruandeid ja arveid ning seejärel eraldab raha KOV-ile. Muudatus lihtsustab nii KOV-ide kui SKA menetlusprotsessi ning vähendab nende töökoormust. Kokkuvõttes võib hinnata, et muudatus toob kaasa olulise mõju KOV-ide eelarvele ja töökoormusele. Samuti mõjutab muudatus KOV-ide korraldatavate sotsiaalteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti (nii ööpäevaringne üldhooldusteenus kui muud kodus elamist toetavad teenused). Muudatusega kaasneb oluline mõju ka riigieelarvele. Riigieelarve täiendav kulu kokku on prognoositult 2023. aastal 40 miljonit eurot ning 2024. aastal 57 miljonit eurot. Seejuures on arvestatud, et ööpäevaringse üldhoolduse rahastamise uue mudeli rakendamine algab 01.07.2023, muud sätted 01.01.2023 ja 01.01.2024. a. Majanduslik mõju teenuseosutajatele Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika järgi oli 2021. aasta lõpus Eesti hoolekandeasutustest 10 478 ööpäevaringse üldhooldusteenuse teenusekohta (2020. aasta lõpus oli 177 asutust hoolekandeasutust 9989 teenusekohaga). 2021. aasta lõpus oli SKA väljastanud 161 üldhooldusteenuse osutamise tegevusluba 214 tegevuskohas (asutuses/majas). Teenust osutavate asutuste arv on järjepidevalt suurenenud. Näiteks perioodil 2016–2020 on juurde tulnud 25 asutust 1863 teenusekohaga. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna ööpäevaringset üldhooldusteenust osutavate asutuste arv moodustas 2021. aastal majanduslikult aktiivsetest üksustest ligikaudu 0,1%.6 Avalduv mõju sihtrühma(de)le ja järeldus selle olulisuse kohta Ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise muutmine avaldab majanduslikku mõju teenuseosutajatele. Praegune ostujõud ei suuda tagada ööpäevaringse üldhooldusteenuse kvaliteedi arengut. Teenuse rahastamise põhimõtete muutmine, mille puhul suureneb KOV-ide ja riigipoolne osalus, aitab tagada ostujõu suurenemise. See aitab omakorda parandada 6 Eestis oli 2021. aastal kokku 190 604 majanduslikult aktiivset üksust. Statistikaamet, 2022. ER006: STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ÜKSUSED TEGEVUSALA (EMTAK 2008) JÄRGI. Kättesaadav: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__majandusuksused__uldandmed/ER006 14 teenuseosutajate tööjõu palga- ja töötingimusi ning teenuse kvaliteeti, mille kaudu paraneb ka teenuse saajate elukvaliteet. Muudatuste tagajärjel korrastub teenusepakkujate turg, kuna tekib suurem nõudlus selliste teenuseosutajate järele, kellel on parim hinna ja kvaliteedi suhe. Muudatused võivad kaasa tuua mõningase töökoormuse kasvu teenuseosutajatele, kuna nad peavad esitama või vahetama infot KOV-idele teenuse saajate kohta. KOV-ide ja teenuseosutajate omavahelise töökorralduse lihtsustamiseks on planeeritud 2024. aastal alustada STAR-i keskkonna arendusi (teenuseosutajate portaal). Kokkuvõtvalt kaasneb muudatustega teenuseosutajatele oluline majanduslik mõju, kuna mõju ulatus ja sagedus on keskmine. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei tuvastatud. Erihoolekandeteenuseid puudutav muudatus Muudetakse paindlikumaks regulatsiooni, mis lubab erihoolekandeteenuse kasutajal teenuse kasutamata jätta aasta jooksul kaks kuud. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Muudatus mõjutab erihoolekandeteenuste korraldust, toimimist, kättesaadavust ja kvaliteeti. Muudatus mõjutab sihtrühma toimetulekut, sh igapäevaeluga toimetulekut (iseseisev elamine, õppimine, töötamine), ning on seotud puudega inimeste õiguste tagamisega. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – erihoolekandeteenuse kasutajad Erihoolekandeteenuse kasutajateks on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed. Kavandatud muudatuse järgi võib aasta jooksul ilma teenusekohta kaotamata teenuse kasutamata jätta kuni neli kuud (praegu kaks kuud). Sihtrühma hinnangul on kaks kuud liiga piirav, sest on olukordi, kus on võimalik teenust mitte kasutada aasta jooksul kauem kui kaks kuud. Näiteks soovitakse erihoolekandeteenust kasutav pereliige koju kutsuda nädalavahetusel, jõulude või muude pühade ajal, kuid ka siis, kui töötavatel pereliikmetel (nt täisealise lapse vanematel) on puhkus. Kehtiva süsteemi kitsaskohad tulid selgelt esile ka COVID-19 pandeemia ajal, kui paljudel juhtudel olid lähedased või täisealise lapse vanemad kodus ja oleksid lapse võtnud koju kauemaks kui kaks kuud, kuid kehtiva seaduse alusel ei olnud see võimalik. Samal ajal oli teenuse osutamine raskendatud, kuna pandeemia tõttu oli personalipuudus või personali ülekoormatus. Ebasoovitavate mõjude riski vähendamiseks jääb ka kavandatud muudatuse kohaselt teenuse kasutamata jätmise ajale piir. Teenuse kasutamata jätmisele maksimaalse aja seadmine on vajalik, sest erihoolekandeteenustele on järjekorrad ning järjekorras olijate suhtes oleks ülekohtune, kui inimene, kes on teenusekoha saanud, kasutab seda vaid aeg-ajalt. Teisalt tuleb arvestada ka sellega, et teenuse kasutamata jätmine ei tohi vähendada seni osutatud teenuste positiivset mõju ehk see peab toetama igapäevaeluga toimetulekut ja elukvaliteeti. Samuti vähendab see riski, et paindlikkusega ei kaasne lähedaste hoolduskoormuse suurenemine ega takistata nende töötamist. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest pereliikmete juures viibimine on ebaregulaarne (vastavalt võimalustele ja soovile). Kuivõrd sarnane võimalus on olemas ka praegu, kuid see ei ole piisav, on küll vaja olla muudatusest teadlik, kuid sellega ei kaasne kohanemisraskusi. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühmale oluline mõju. 15 Muudatusest mõjutatud sihtrühm – erihoolekandeteenuse osutajad Kavandatud muudatus mõjutab erihoolekandeteenuste korraldust ja toimimist ehk avaldab mõju teenuseosutajatele. SKA andmetel oli 31.03.2022 seisuga 133 erihoolekandeteenust osutavat asutust. Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kuigi ka praegu on võimalik teenus kasutamata jätta kuni kaks kuud ühe aasta jooksul, on vaja kavandatud muudatuse rakendamisel muuta senist töökorraldust, mistõttu on vaja erihoolekandeteenuse osutajatel sellega kohaneda, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus teenuseosutajatele on ebareeglipärane, sest pole teada millal ja kui kaua teenust kasutamata jätta soovitakse. Võib eeldada, et sellisteks aegadeks võivad olla suvekuud, riigipühad vms. Ebasoovitavate mõjude riski vähendamiseks jääb ka kavandatud muudatuse kohaselt teenuse kasutamata jätmise ajale piir. Teenuse kasutamata jätmisele maksimaalse aja seadmine on endiselt vajalik, sest see võimaldab teenuseosutajal töökorraldust planeerida. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest kokkupuude muudatusega on reeglipärane. Kuivõrd ka praegu on selline võimalus väiksema paindlikkusega olemas, on ka mõju ulatus keskmine, st kavandatud muudatuse käivitamisega on vaja kohaneda, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega kohanemisraskusi. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühmale oluline mõju. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatus avaldab mõju asutuste töökorraldusele ja protseduuridele, samuti avaliku sektori kuludele. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Muudatustest mõjutatud sihtrühm on väike, sest mõjutab riigiasutustest otseselt vaid SKA-d. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Mõju SKA-le seisneb selles, et tuleb teha muudatusi senistes protseduurides. Samas on tegemist ühekordsete muudatustega ning kohanemisraskusi ei kaasne. Muudatus avaldab mõju ka teenuse rahastamisele. Kui praegu katkeb teenuse saamise õigus ja ka rahastamine siis, kui teenuse saaja ei kasuta teenust rohkem kui kaks kuud, võib kavandatud muudatuse järgi teenuse kasutamata jätta kokku neli kuud. Teenuse kasutamata jätmise aja eest ei tasu SKA teenusosutajatele mitte 100% maksimaalsest maksumusest, vaid 95%. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest kokkupuude muudatuse rakendumisel on reeglipärane. Kuivõrd ka praegu on selline võimalus väiksema paindlikkusega olemas, on mõju ulatus keskmine, st kavandatud muudatusega on vaja kohaneda, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega kohanemisraskusi. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühmale oluline mõju. Abivahendeid puudutav muudatus Luuakse võimalus abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist piirmääras 90% ka kuni 26-aastastel isikutele, kes on kantud Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja. Muudatus puudutab Astangu 16 Kutserehabilitatsiooni Keskuses õppivaid noori, kes ei oma õpilase staatust ja seetõttu on nende tasu maksmise kohustuse ülevõtmine alates 18-aastast olnud vastavalt abivahendi loetelus välja toodud piirmäärale. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise laiendamisel on mõju AKRK-i kohanemis- ja tööõppes statsionaarselt õppivate 18–26-aastaste noortele ja nende peredele. Siiani on AKRK-is õppivatel puude raskusastmega või vähenenud töövõimega 18–26-aastastel noortel olnud võimalik soetada abivahendeid riigipoolse tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega piirmääras 40–90%. Seega võib mõju noorte ja nende perede jaoks, kes vajavad abivahendeid, mida siiani sai väiksemas piirmääras, olla märkimisväärne. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Muudatustest mõjutatud sihtrühm on väike. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Abivahendite eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel õigustatud isikute ringi laiendamine 90% piirmääras kuni 26-aastastele Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud noortele tagab võrdse kohtlemise teiste kuni 26-aastastega, kes õpivad põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis. Tegemist on olulise muudatusega AKRK-i kohanemis- ja tööõppes statsionaarselt õppivate 18–26-aastaste noortele ja nende peredele. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Õiguse laiendamine AKRK-s statsionaarselt õppivatele noortele toob SKA-le kaasa vähesel määral lisatööd, mis kaetakse SKA olemasolevate ressursside arvelt. Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigiasutuste töökoormusele ega ettevõtete ja kodanike halduskoormusele. 2021/2022 õppeaastal oli AKRK-s õppijaid vanuses 18–26 PISTS alusel SKAIS andmebaasis 36, neist 5 soetas abivahendeid riigi soodustusega. Eelnimetatud tehingute kogukulu oli 550 eurot, millest osad tooted olid juba 90% soodustusega. Juhul kui kõik riigipoolse tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega ostetud tooted oleksid olnud 90% soodustusega, siis oleks kulu olnud 634 eurot. Seega, ühe Astangu õppuri keskmine kulu tõuseks muudatuse järgselt prognoositavalt umbkaudu 20 eurot, mis teeks kokku ca 130 eurot aastas. Juhul kui kõik Astangu õppurid kasutaksid täiendavat soodustust, siis kasvaks eelarve maht ca 700 euro võrra. Kui teadlikus lisasoodustuse saamise võimalusest kasvab, võib abivahenditehinguid juurde tulla, kuid ka sellisel juhul peaks täiendav eelarve kasv jääma alla 2000 euro aastas. Eelnimetatud kulud kaetakse abivahendite eelarvest ja täiendavat eelarve kulu muudatus kaasa ei too. 7. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eelnõu rakendamise eeldatavad tulud Kulude arvestuse aluseks on Sotsiaalministeeriumi prognoos ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate arvu kohta. Arvestatud on teenuse saajate arvu suurenemisega 1% aastas, teenuse saamise keskmine aeg, SKA ööpäevaringse üldhooldusteenuse kulumudeli põhjal leitud teenuse hind teenuse saaja kohta ja ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajatele määratud 17 keskmise pensioni suurus, mille kasvu prognoosimiseks on kasutatud pensioniindeksi muutust Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvise majandusprognoosi järgi. Ööpäevaringse üldhooldusteenuse avaliku sektori poolse rahastamise suurendamiseks ja pikaajalise hoolduse tagamiseks suunatakse vahendid KOV-idele tasandus- ja toetusfondi kaudu. Ööpäevaringse üldhooldusteenuse avaliku sektori poolse rahastamise suurendamiseks suunatakse vahendid KOV-idele tulumaksu ja tasandusfondi kaudu. Selleks suurendatakse KOV-ide tulumaksu laekumise määra järgmiselt: 1) 2,19% residendist füüsilise isiku maksustatavast riiklikust pensionist; 2) 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast muust tulust, v.a kohustuslik ja täiendava kogumispensioni väljamaksete tulust ja käesoleva seaduse § 18 lõikes 13 nimetatud dividendilt ja vara võõrandamisest saadud kasult laekunud tulust. Järgnevatel aastatel jääb tulumaksu laekumise määr 2024. aastal jõustunud tasemele. Tulumaksu ja tasandusfondi vahendite kasutamise üle otsustab KOV. Lisanduvate kulude osas esitas Sotsiaalministeerium RES 2023–2026 protsessi lisataotluse. Vabariigi Valitsuses RES2023-2026 protsessis eraldati lisavahendeid järgmiselt: 2023.a 40 mln eurot, 2024. a 57 mln eurot, 2025.a 59,62 mln eurot, 2026.a 62,3 mln eurot. 2023. aasta riigieelarves on kohalikele omavalitsustele läbi Vabariigi Valitsuse toetusfondi ettenähtud pikaajalise üldhoolduse rahastamiseks 39,2 mln eurot. 0,3 mln eurot kajastatakse Sotsiaalkindlustusameti eelarves üldhooldusteenuse järelevalve tõhustamiseks ja 0,5 mln eurot ulatuses tehakse MTA poolt IKT arendusi. Alates 2024. aastast suunatakse vahendid KOV tulubaasi (ca 96%) ja tasandusfondi. 0,3 mln eurot jäetakse Sotsiaalkindlustusameti eelarvesse üldhooldusteenuse järelevalve tõhustamise tegevuse jätkamiseks. Tabel 1. Rakendamisega kaasnev kulu riigieelarvele, 2023–2026 2023 II 2024 2025 2026 poolaasta Üldhooldusteenus Teenuse saajate arv aasta jooksul 14 249 14 391 14 535 14 681 sh suure hooldusvajadusega 9 262 9 354 9 448 9 542 Teenuse hind kokku kliendi (v.a. suure hooldusvajadusega) kohta kuus, 1 129 1 160 1 194 1 231 eurot Teenuse hind kokku suure hooldusvajadusega kliendi kohta kuus, 1 300 1 339 1 379 1 425 eurot Keskmine teenuse saamise kuude 4 8 8 8 arv Isiku omaosalus, % 51% 50% 50% 49% Üldhooldusteenuse kulu kokku 70 666 712 146 934 359 152 848 276 159 381 857 Inimese omaosalus 35 857 964 73 564 323 75 700 805 78 187 830 Riigi ja KOV-i kulu kokku 34 092 423 71 908 590 75 649 270 79 652 094 Muu kulu 716 325 1 461 446 1 498 201 1 541 934 Lisanduv kulu ööpäevaringsele 22 239 491 47 726 237 50 858 730 54 137 918 üldhooldusteenusele kokku 18 KOKKU lisanduv kulu riigieelarvele 40 000 000 57 000 000 59 622 000 62 304 990 sh arenduskulu (MTA+SKA) 800 000 300 000 300 000 300 000 sh KOV ettevalmistuskulud, kodus 16 960 509 8 973 763 8 463 270 7 867 072 elamist toetavad teenused * Lisanduv kulu riigieelarvele arvestuse eelduseks, on, et omaosalus väheneb keskmiselt 80%-lt ca 49– 51%ni. Kulu arvestustes on arvestatud teenuse saajate arvu suurenemisega 1% aastas ning lisakulu on saamiseks on võrreldud muudatuse kuluprognoosi kehtiva olukorra alusel koostatud kuluprognoosiga. Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvestused hoolekandestatistika, SKA kulumudeli ja Rahandusministeeriumi 2022. a suvise majandusprognoosi alusel 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel kehtestatakse SHS § 20 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrus „Nõuded väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse sisule“. Tulevikus on kavas kehtestada ka SHS § 17 lg 3 alusel antav ministri määrus, millega täpsustatakse koduteenuse eesmärki ja selle sisu. Täpsemad nõuded üldhooldusteenuste sisule ja tegevustele on vajalikud, et oleks selge, millele teenus peab baastasemel vastama, ning ühtlustada teenuse kvaliteeti, et tagada inimestele vajalik abi ühetaolisena kõikides KOV-i üksustes ja teenuseosutajate juures. Täpsemate tingimuste kehtestamine tagab kindluse, et teenust osutatakse vastavalt nõuetele. Täpsustatud nõuded annavad selgema tegutsemisraami nii teenuseosutajatele teenuse osutamiseks, KOV- idele teenuse korraldamiseks kui ka SKA-le järelevalve tegemiseks. Abivajajal ja tema lähedastel tekib parem arusaam sellest, millistele nõuetele peab ööpäevaringne üldhooldusteenus baastasemel vastama. Ööpäevaringse üldhooldusteenuse rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas 1. Samuti tuleb muuta ka Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrust nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“. 9. Seaduse jõustumine SHS-i erihoolekandeteenust ja abivahendeid puudutav muudatus, volitusnormi muudatused ja tehnilised parandused jõustuvad üldises korras. Ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamist puudutavad muudatused jõustuvad kahes osas – eelnõu § 1 punktides 6 ja 7 (toetusfondi sätted) esitatud muudatused jõustuvad 01.01.2023 ja eelnõu § 1 punktides 1 ja 8 (üldhooldusteenuse rahastamine)esitatud muudatused jõustuvad 01.07.2023, et anda KOV-idele ja teenuseosutajatele piisav ettevalmistamise aeg. Näiteks peavad KOV-id ära hindama kõik teenust saadavad isikud, kes ei ole läinud teenust saama KOV-i kaudu. Eeldatavasti kasvab ka KOV-ide töökoormus nende poole pöörduvate inimeste arvelt, mistõttu jõuavad KOV-id oma töös teha vajalikke ümberkorraldusi, et inimeste taotlusi õigel ajal menetleda. Teenuseosutajad peavad tegelema oma teenuse komponendipõhise hinnastamisega. Eelnõu §-s 2 esitatud tulumaksuseaduse muudatused jõustuvad 01.01.2024. 19 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu väljatöötamiskavatsusele eelnes 2021. aasta detsembrist 2022. aasta veebruarini töörühma kohtumised, kuhu kuulusid KOV-ide (Viljandi vald, Võru linn, Võru vald, Pärnu linn), MTÜ Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja, MTÜ Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti esindajad. VTK koostamise käigus konsulteeriti eraldiseisvalt Õiguskantsleri Kantselei ja Rahandusministeeriumi ametnikega. Eelnõus esitatud ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamisega seotud muudatusi tutvustati kahel korral KOV-ide ja teenuseosutajate esindajatele: 18.05.2022 Kesk-Eesti välitööde raames korraldatud seminaril „Sotsiaalhoolekande korraldamine – üldhooldusteenuse rahastamine“ (osalejaid ca 40) ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga 02.06.2022 ühiselt korraldatud virtuaalsel arutelul, kus osales 73 inimest. Samuti tutvustati uut reformi põhimõtteid 06.09.2022 Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu töö-, sotsiaal- ja tervise valdkonna töörühma kohtumisel. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Erihoolekandeteenuse Pakkujate Liidule ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale. __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2022. a. 20 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/22-1115 - Sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.09.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a17dcd32-1e17-4085-ab56-6facccec7efc Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a17dcd32-1e17-4085-ab56-6facccec7efc?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel