dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu algatamine

Rahandusministeerium · 22. september 2022
Viit
15-3/7624-1
Registreeritud
22. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Häädemeeste Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
22. oktoober 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf64 KB
  • 📎Lisa 1 Lähteseisukohad Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu al...pdf193 KB
  • 📎Lisa 2 KSH eelhinnang Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu alg...pdf797 KB
  • 📎Reiu_kulas_Kullimetsa_kinnistu_detailplaneeringu_algatamine.pdf103 KB
  • 📎Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisuko...docx3473 KB
  • 📎Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukoh...doc856 KB
  • 📎Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu algatamine.asice1056 KB

Sisu (failidest)

Lisa 2 Häädemeeste Vallavolikogu 18.08.2022 otsuse nr 37 juurde Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS). Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistul (katastritunnus 84801:001:1836) detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte. KSH algatamise või mittealgatamise kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 3, KeHJS § 33 lõikes 2 p 3 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. 1. Osapooled Planeeringust huvitatud isik on Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistu omanik Ergo Haar. 1 Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on Häädemeeste Vallavolikogu. Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Häädemeeste Vallavalitsus (registrikood 77000269; Pargi tee 1, Uulu küla, Häädemeeste vald). 2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord 2.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus Huvitatud isik on esitanud Häädemeeste Vallavalitsusele 05.02.2022 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/207) detailplaneeringu algatamiseks Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistul (katastritunnus 84801:001:1836). Krundi suurus on 3928 m² ning maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Kinnistu on hoonestamata ning kaetud metsaga. DP koostamise eesmärk on muuta maa sihtotstarve elamumaaks ning anda ehitusõigus elamu ja abihoonete ehitamiseks. Kinnistu asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis seega tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks kuni kinnistu merepoolse piirini. Samuti soovitakse planeeringuga muuta Tahkuranna valla üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon väikeelamumaaks. 2.2. Olemasolev olukord Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt asub Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon on puhkehoonete ja -rajatiste reservmaa (joonis 1), kuhu ei ole lubatud ehitada elamuid. Joonis 1. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu väljavõte Ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi minimaalne suurus väikeelamumaal on 2200 m². Väljaspool väikeelamumaad on ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi minimaalsuurus 2 ha. Viimast rakendatakse üldplaneeringu põhijoonisel näidatud valgete aladel. Kullimetsa kinnistu asub kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu alusel rohevõrgustiku alal, kus on minimaalne krundi suurus 3 ha. Antud juhul tehakse detailplaneeringuga ettepanek muuta Kullimetsa kinnistul maakasutuse juhtfunktsioon väikeelamumaaks. Kullimetsa kinnistu asub hajaasustuses mitmete kehtestatud planeeringualade vahetus läheduses. Kullimetsa kinnistust põhjasuunas jääb Linnaku kinnistu (katastritunnus 84801:001:0413), kus 2 asub Lottemaa teemapark. Idasuunas üle Mereküla tee jääb Nõmme Teine detailplaneeringuala, millega loodi 2 elamukrunti. Lõunasuunas on kehtestatud Allimäe detailplaneering, mille alusel tekkis samuti 2 elamukrunti. Planeeringualast läände jääb hoonestatud Kullipesa katastriüksus (katastritunnus 84801:001:0744, sihtotstarve maatulundusmaa 100%), millel on elamu, kelder ja puurkaev. Seega on ümberkaudsetele kinnistutele kavandatud või juba ehitatud hooned. Planeeringualast läänes, lõunas ja idas on peamiselt elukondlike hoonetega kinnistud, mille tulemusel sobituks kavandav tegevus olemasolevasse keskkonda. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajadusel korral detailplaneering sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. Algatatava detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga määratud veekogu ehituskeeluvööndit seda vähendades ja üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe ulatuslikku muutmist. Maakatastri andmetel on Kullimetsa katastriüksusel metsamaa kõlvik kogu kinnistu ehk 3928 m² ulatuses. Kullimetsa kinnistul põhjustavad kitsendusi (joonis 2): - ranna või kalda piiranguvöönd (sinine viirutus); - üldgeoloogilise kaardistamise uuringu ala (pruun viirutus); - siderajatise kaitsevöönd (punane viirutus). 3 Joonis 2. Maa-ameti kitsenduste kaardi väljavõte (Allikas: Maa-ameti Geoportaal) 4 Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu maakonna planeeringus on käsitletud peatükis 3.3.1 Pärnu maakonna rohelist võrgustikku. Rohelise võrgustiku planeerimisega on loodud looduslikus seisundis aladest toimiv süsteem, et seeläbi tagada koosluste ja liikide säilimine ning pehmendada ja korvata inimtekkelisi õjusid. Maakonnaplaneeringus on täpsustatud varasemate planeeringutega määratud rohelise võrgustiku tuumalade ja koridoride piire ning kasutustingimusi lähtuvalt maakonna seinisest arengusuundumustest ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõttest, rohelise võrgustiku ökoloogilise sidususe ja edaspidise toimimise vajadusest, senisest praktikast rohelise võrgustiku hoidmisel. Täpsustamisel on aluseks võetud kehtestatud üldplaneeringute lahendusi. Rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. Kullimetsa kinnistul ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndi lõpuni. Seega maakonnaplaneeringuga kavandatud rohelise võrgustiku koridor ulatub samuti piiranguvööndi lõpuni. Pärnu maakonna planeeringust tulenevad üldised tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilimiseks: - säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist; - tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust; - kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtude võimalik muuta maa seinist sihtotstarvet (maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) üldplaneeringuga; - vältida elamualade rajamist rohelise võrgustiku aladele; - asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise takistamise vältimiseks piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala; - säilitada maastikulist ja bioloogilist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore; Kullimetsa kinnistul kavandatava ehituskeeluvööndi vähendamisega ei langeks rohelise võrgustiku koridoris looduslike alade osatähtsus alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust. Reiu külas on keskmine rohekoridori laius enamasti 100 m ühemeetri samakõrgusjoonest. Planeeringualal on koridori ala keskmisest 100 m võrra laiem. Detailplaneeringuga tuleb ette näha loodusliku kõrghaljastuse säilitamine, et tagada olemasoleva rohelise võrgustiku säilimine. Samuti tuleb vältida piirdeaedade rajamist, v.a õueala ümber. Kui maakonnaplaneeringu peatükis 3.3.1. sätestatud tingimusi järgida ei ole ette näha olulist negatiivset mõju rohelise võrgustiku toimimisele. Kui planeeringu menetluse käigus selgub, et kavandatav tegevus võib omada olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. 3. Võimalikud keskkonnamõjud 3.1. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt Loodusobjektidele Pärnu maastikukaitseala (KLO1000603), mis on ühtlasi Natura 2000 Pärnu loodusala (RAH0000325), asub planeeringualast linnulennult 610 m kaugusel. Uulu-Võiste maastikukaitsealast (KLO1000651), mis on ühtlasi Natura 2000 Uulu-Võiste loodusala (RAH0000330) jääb planeeringuala ligikaudu 1 km kaugusel. 5 Planeeringala läheduses asuvad järgmised vääriselupaigad: Registrikood Põhitüüp Kasvukoha Kaasnev Tüüp Asukoht tüüp VEP152002 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal VEP152003 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal VEPL00583 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal VEPL00584 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal VEP152005 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal VEP001004 Lepikud 1311. Sõnajala Muude Uulu-Võiste kasvukohatüüp veekogude maastikukaitsealal kaldad VEPL01236 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal VEP152009 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal VEP001001 Märgalade 1512. kuusikud ja Ranna kinnistu, männikud ja Jänesekapsa- kuusesegametsad Reiu küla kaasikud kõdusoo kasvukohatüüp VEP000997 Teised 1142. Muude Pärnu lehtmetsad Jänesekapsa veekogude maastikukaitsealal kasvukohatüüp kaldad VEP000999 Männikud ja 1132. Mustika Pärnu männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal VEP000998 Männikud ja 1131. Pohla Pärnu männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal VEP001003 Lepikud 1313. Muude Pärnu Sinihelmika veekogude maastikukaitsealal kasvukohatüüp kaldad VEP000996 Lepikud 1412. Pärnu Lodumetsa maastikukaitsealal (soovõha) kasvukohatüüp VEP000995 Lepikud 1412. Pärnu Lodumetsa maastikukaitsealal (soovõha) kasvukohatüüp VEP000992 Kuusikud ja 1141. Pärnu kuusesegametsad Jänesekapsa- maastikukaitsealal mustika kasvukohatüüp VEP000985 Männikud ja 1141. Pärnu männisegametsad Jänesekapsa- maastikukaitsealal mustika kasvukohatüüp Kaitstavaid loodusobjekte ja vääriselupaikasid planeeringualal ei asu. 6 Planeeritud tegevus ei oma kahjulikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele ja teistele loodusobjektidele. 3.2. Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus Loodusvaradest kasutatakse pinnast. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Häädemeeste Vallavolikogu 27.06.2019 määruse nr 14 „Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest. Jäätmeteke kaasneb hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. 3.3. Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus Kullimetsa kinnistu piirneb Linnaku kinnistuga, millel asub Lottemaa Teemapark. Teemapark on avatud peamiselt suvekuudel (juuni-august) päevasel ajal. Lahtioleku aegadel võib kostuda Kullimetsa kinnistule müra. Lisaks piirneb detailplaneeringuala munitsipaalomandis oleva Mereküla teega. Liikluskoormus on kõnealusel teel aastatega suurenenud, sest piirkonda on planeeritud järjest enam elamukrunte. Sellest tulenevalt kostub kinnistule liiklusmüra. Lisaks näeme ette, et Tallinn-Pärnu-Ikla tee Pärnu-Uulu lõigu ehitustega võib liikluskoormus järgnevatel aastatel veelgi suureneda. Eelöeldut arvesse võttes tuleks planeeringuga ette näha kõrghaljastuse säilitamine (raadamine lubada vaid hoonete alla jääva ala osas), sest kõrghaljastus omab müratõkke funktsiooni. Lisaks võib planeeringuga ette näha täiendavaid müra leevendavaid meetmeid. DP ala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal (joonis 3). Planeeringuala ei ole hõlmatud reoveekogumisalaga. Piirkonnas on enamasti ette rajatud või planeeritud septikud koos imbväljakutega. Kullimetsa kinnistule kavandatakse lokaalne reovesüsteem. Reovesüsteemi kavandamisel peab arvestama naaberkinnistul asuva puurkaevuga, et tehnovõrkude kujad ei kattuks. Toimiva ning korrektse kohtkäitlussüsteemi olemasolu omab eeldatavalt vähest keskkonnamõju ning ebasoodne mõju piirkonna hüdroloogilistele tingimustele on eeldatavalt minimaalne. 7 Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaardi väljavõte (Allikas: Keskkonnaministeerium) DP alal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole keskkonnaohtlikke rajatisi. Tööde perioodil kaasneb ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol, müra ja vibratsioon. Masinatega töötamisel tekkival heitgaasidel, müral ja vibratsioonil ei ole tööde asukohas keskkonnale olulist mõju. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast liikluskoormuste tõusu. Samas ei saa seda pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks ning liiklusmüra ja liiklusest põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu ei kaasne. Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei ole oodata eeldatavalt ulatuslikku vee või pinnasereostust. DP realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist. 3.4. Mõju kultuuriväärtusetele Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad. Lähim ehitismälestis asub ca 2,6 km kaugusel - Uulu mõisa Stael von Holsteinide hauakamber (registrikood 16818). DP ala ei jää kinnismälestise kaitsevööndisse. Mõju kultuuriväärtustele puudub. 3.5. Visuaalne mõju Käsitletaval alal asuva maa-ala maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui võimalike ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega kehtestatud nõudeid. Küll aga peab arvestama asjaoluga, et metsaga kaetud aladel tuleb ÜP kohaselt säilitada võimalikult suures ulatuses kõrghaljastus. Järgides nõudeid on visuaalne mõju keskkonnale minimaalne. 8 3.6. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, veekogu, põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui DP elluviimisel järgitakse DP-ga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. 4. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju; 2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne; 3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga; 4. DPga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele. Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata. Eelhinnangu koostaja: Marie Selberg planeerimis- ja maanõunik Häädemeeste Vallavalitsus 9 Lisa 2 Häädemeeste Vallavolikogu 18.08.2022 o tsuse nr 37 juurde Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS). Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistul (katastritunnus 84801:001:1836) detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte. KSH algatamise või mittealgatamise kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 3, KeHJS § 33 lõikes 2 p 3 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. 1. Osapooled Planeeringust huvitatud isik on Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistu omanik Ergo Haar. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on Häädemeeste Vallavolikogu. Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Häädemeeste Vallavalitsus (registrikood 77000269; Pargi tee 1, Uulu küla, Häädemeeste vald). 2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord 2.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus Huvitatud isik on esitanud Häädemeeste Vallavalitsusele 05.02.2022 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/ 207) detailplaneeringu algatamiseks Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistul (katastritunnus 84801:001:1836). Krundi suurus on 3928 m² ning maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Kinnistu on hoonestamata ning kaetud metsaga. DP koostamise eesmärk on muuta maa sihtotstarve elamumaaks ning anda ehitusõigus elamu ja abihoonete ehitamiseks. Kinnistu asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis seega tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks kuni kinnistu merepoolse piirini. Samuti soovitakse planeeringuga muuta Tahkuranna valla üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon väikeelamumaaks. 2.2. Olemasolev olukord Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt asub Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon on puhkehoonete ja -rajatiste reservmaa (joonis 1) , kuhu ei ole lubatud ehitada elamuid . Joonis 1. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu väljavõte Ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi minimaalne suurus väikeelamumaal on 2200 m². Väljaspool väikeelamumaad on ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi minimaalsuurus 2 ha. Viimast rakendatakse üldplaneeringu põhijoonisel näidatud valgete aladel. Kullimetsa kinnistu asub kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu alusel rohevõrgustiku alal, kus on minimaalne krundi suurus 3 ha. Antud juhul tehakse detailplaneeringuga ettepanek muuta Kullimetsa kinnistul maakas utuse juhtfunktsioon väikeelamumaaks. Kullimetsa kinnistu asub hajaasustuses mitmete kehtestatud planeeringualade vahetus läheduses. Kullimetsa kinnistust põhjasuunas jääb Linnaku kinnistu (katastritunnus 84801:001:0413), kus asub Lottemaa teemapark. Idasuunas üle Mereküla tee jääb Nõmme Teine detailplaneeringuala, millega loodi 2 elamukrunti. Lõunasuunas on kehtestatud Allimäe detailplaneering, mille alusel tekkis samuti 2 elamukrunti. Planeeringualast läände jääb hoonestatud Kullipesa katastriüksus (katastritunnus 84801:001:0744, sihtotstarve maatulundusmaa 100%), millel on elamu, kelder ja puurkaev. Seega on ümberkaudsetele kinnistutele kavandatud või juba ehitatud hooned. Planeeringualast läänes, lõunas ja idas on peamiselt elukondlike hoonetega kinnistud, mi lle tulemusel sobituks kavandav tegevus olemasolevasse keskkonda. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajadusel korral detailplaneering sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. Algatatava detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga määratud veekogu ehituskeeluvööndit seda vähendades ja üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe ulatuslikku muutmist. Maakatastri andmetel on Kullimetsa katastriüksusel metsamaa kõlvik kogu kinnistu ehk 3928 m² ulatuses. Kullimetsa kinnistul põhjustavad kitsendusi (joonis 2) : ranna või kalda piiranguvöönd (sinine viirutus) ; üldgeoloogilise kaardistamise uuringu ala (pruun viirutus) ; siderajatise kaitsevöönd (punane viirutus) . Joonis 2. Maa-ameti kitsenduste kaardi väljavõte (Allikas: Maa-ameti Geoportaal) Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu maakonna planeeringus on käsitletud peatükis 3.3.1 Pärnu maakonna rohelist võrgustikku. Rohelise võrgustiku planeerimisega on loodud looduslikus seisundis aladest toimiv süsteem, et seeläbi tagada koosluste ja liikide säilimine ning pehmendada ja korvata inimtekkelisi õjusid. Maakonnaplaneeringus on täpsustatud varasemate planeeringutega määratud rohelise võrgustiku tuumalade ja koridoride piire ning kasutustingimusi lähtuvalt maakonna seinisest arengusuundumustest ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõttest, rohelise võrgustiku ökoloogilise sidususe ja edaspidise toimimise vajadusest, senisest praktikast rohelise võrgustiku hoidmisel. Täpsustamisel on aluseks võetud kehtestatud üldplaneeringute lahendusi. Rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. Kullimetsa kinnistul ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndi lõpuni. Seega maakonnaplaneeringuga kavandatud rohelise võrgustiku koridor ulatub samuti piiranguvööndi lõpuni. Pärnu maakonna planeeringust tulenevad üldised tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilimiseks: säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist; tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust; kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtude võimalik muuta maa seinist sihtotstarvet (maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) üldplaneeringuga; vältida elamualade rajamist rohelise võrgustiku aladele; asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise takistamise vältimiseks piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala; säilitada maastikulist ja bioloogilist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore; Kullimetsa kinnistul kavandatava ehituskeeluvööndi vähendamisega ei langeks rohelise võrgustiku koridoris looduslike alade osatähtsus alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust. Reiu külas on keskmine rohekoridori laius enamasti 100 m ühemeetri samakõrgusjoonest. Planeeringualal on koridori ala keskmisest 100 m võrra laiem. Detailplaneeringuga tuleb ette näha loodusliku kõrghaljastuse säilitamine, et tagada olemasoleva rohelise võrgustiku säilimine. Samuti tuleb vältida piirdeaedade rajamist, v.a õueala ümber. Kui maakonnaplaneeringu peatükis 3.3.1. sätestatud tingimusi järgida ei ole ette näha olulist negatiivset mõju rohelise võrgustiku toimimisele. Kui planeeringu menetluse käigus selgub, et kavandatav tegevus võib omada olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. 3. Võimalikud keskkonnamõjud 3.1. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt L oodusobjektidele Pärnu maastikukaitseala (KLO1000603), mis on ühtlasi Natura 2000 Pärnu loodusala (RAH0000325), asub planeeringualast linnulennult 610 m kaugusel. Uulu-Võiste maastikukaitsealast (KLO1000651), mis on ühtlasi Natura 2000 Uulu-Võiste loodusala (RAH0000330) jääb planeeringuala ligikaudu 1 km kaugusel. Planeeringala läheduses asuvad järgmised vääriselupaigad: Registrikood Põhitüüp Kasvukoha tüüp Kaasnev Tüüp Asukoht VEP152002 Männikud ja männisegametsad 1131. Pohla kasvukohatüüp Uulu-Võiste maastikukaitsealal VEP152003 Männikud ja männisegametsad 1131. Pohla kasvukohatüüp Uulu-Võiste maastikukaitsealal VEPL00583 Männikud ja männisegametsad 1131. Pohla kasvukohatüüp Uulu-Võiste maastikukaitsealal VEPL00584 Männikud ja männisegametsad 1131. Pohla kasvukohatüüp Uulu-Võiste maastikukaitsealal VEP152005 Männikud ja männisegametsad 1131. Pohla kasvukohatüüp Uulu-Võiste maastikukaitsealal VEP001004 Lepikud 1311. Sõnajala kasvukohatüüp Muude veekogude kaldad Uulu-Võiste maastikukaitsealal VEPL01236 Männikud ja männisegametsad 1131. Pohla kasvukohatüüp Uulu-Võiste maastikukaitsealal VEP152009 Männikud ja männisegametsad 1131. Pohla kasvukohatüüp Uulu-Võiste maastikukaitsealal VEP001001 Märgalade männikud ja kaasikud 1512. Jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp kuusikud ja kuusesegametsad Ranna kinnistu , Reiu küla VEP000997 Teised lehtmetsad 1142. Jänesekapsa kasvukohatüüp Muude veekogude kaldad Pärnu maastikukaitsealal VEP000999 Männikud ja männisegametsad 1132. Mustika kasvukohatüüp Pärnu maastikukaitsealal VEP000998 Männikud ja männisegametsad 1131. Pohla kasvukohatüüp Pärnu maastikukaitsealal VEP001003 Lepikud 1313. Sinihelmika kasvukohatüüp Muude veekogude kaldad Pärnu maastikukaitsealal VEP000996 Lepikud 1412. Lodumetsa (soovõha) kasvukohatüüp Pärnu maastikukaitsealal VEP000995 Lepikud 1412. Lodumetsa (soovõha) kasvukohatüüp Pärnu maastikukaitsealal VEP000992 Kuusikud ja kuusesegametsad 1141. Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp Pärnu maastikukaitsealal VEP000985 Männikud ja männisegametsad 1141. Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp Pärnu maastikukaitsealal Kaits tavaid loodusobjekte ja vääriselupaikasid planeeringualal ei asu. Planeeritud tegevus ei oma kahjulikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele ja teistele loodusobjektidele. 3.2. Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus Loodusvaradest kasutatakse pinnast. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Häädemeeste Vallavolikogu 27.06.2019 määruse nr 14 „ Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest. Jäätmeteke kaasneb hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. 3.3. Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus Kullimetsa kinnistu piirneb Linnaku kinnistuga, millel asub Lottemaa Teemapark. Teemapark on avatud peamiselt suvekuudel (juuni- august) päevasel ajal. Lahtioleku aegadel võib kostuda Kullimetsa kinnistule müra. Lisaks piirneb detailplaneeringuala munitsipaalomandis oleva Mereküla teega. Liikluskoormus on kõnealusel teel aastatega suurenenud, sest piirkonda on planeeritud järjest enam elamukrunte. Sellest tulenevalt kostub kinnistule liiklusmüra. Lisaks näeme ette, et Tallinn-Pärnu-Ikla tee Pärnu-Uulu lõigu ehitustega võib liikluskoormus järgnevatel aastatel veelgi suureneda. Eelöeldut arvesse võttes tuleks planeeringuga ette näha kõrghaljastuse säilitamine (raadamine lubada vaid hoonete alla jääva ala osas ), sest kõrghaljastus omab müratõkke funktsiooni. Lisaks võib planeeringuga ette näha täiendavaid müra leevendavaid meetmeid. DP ala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal (joonis 3) . Planeeringuala ei ole hõlmatud reoveekogumisalaga. Piirkonnas on enamasti ette rajatud või planeeritud septikud koos imbväljakutega. Kullimetsa kinnistule kavandatakse lokaalne reovesüsteem. Reovesüsteemi kavandamisel peab arvestama naaberkinnistul asuva puurkaevuga, et tehnovõrkude kujad ei kattuks. Toimiva ning korrektse kohtkäitlussüsteemi olemasolu omab eeldatavalt vähest keskkonnamõju ning ebasoodne mõju piirkonna hüdroloogilistele tingimustele on eeldatavalt minimaalne. Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaardi väljavõte (Allikas: Keskkonnaministeerium) DP alal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole keskkonnaohtlikke rajatisi. Tööde perioodil kaasneb ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol, müra ja vibratsioon. Masinatega töötamisel tekkival heitgaasidel, müral ja vibratsioonil ei ole tööde asukohas keskkonnale olulist mõju. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast liikluskoormuste tõusu. Samas ei saa seda pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks ning liiklusmüra ja liiklusest põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu ei kaasne. Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei ole oodata eeldatavalt ulatuslikku vee või pinnasereostust. DP realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist. 3.4. Mõju kultuuriväärtusetele Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad. Lähim ehitismälestis asub ca 2,6 k m kaugusel - Uulu mõisa Stael von Holsteinide hauakamber (registrikood 16818 ). DP ala ei jää kinnismälestise kaitsevööndisse. Mõju kultuuriväärtustele puudub. 3.5. Visuaalne mõju Käsitletaval alal asuva maa-ala maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui võimalike ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega kehtestatud nõudeid. Küll aga peab arvestama asjaoluga, et metsaga kaetud aladel tuleb ÜP kohaselt säilitada võimalikult suures ulatuses kõrghaljastus. Järgides nõudeid on visuaalne mõju keskkonnale minimaalne. 3.6. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, veekogu, põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui DP elluviimisel järgitakse DP-ga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. 4. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju; 2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne; 3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga; 4. DPga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele. Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata. Eelhinnangu koostaja: Marie Selberg planeerimis- ja maanõunik Häädemeeste Vallavalitsus HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU OTSUS Häädemeeste vald 18. august 2022 nr 37 Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu algatamine Reiu külas asuva Kullimetsa kinnistu (katastritunnus 84801:001:1836, registriosa 7476350, pindala 3928 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%) omanik esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 05.02.2022 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/207) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu eesmärk on kinnistule saada ehitusõigus ühe üheperelamu ja abihoonete ehitamiseks. Samuti soovitakse maa sihtotstarve muuta 100 % elamumaaks. Vee- ja kanalisatsiooni lahendus soovitakse lahendada lokaalselt oma kinnistul. Kinnistut ei krundita. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi asub Kullimetsa kinnistu puhkehoonete ja - rajatiste reservmaa juhtotstarbega alal, kus kehtivad järgmised tingimused: on puhkuse veetmise ja turismi jaoks ettenähtud maa-ala, kuhu reeglina ei ole lubatud ehitada hooneid (lubatud on ainult väikeehitised või ajutised ehitised, mis teenindavad puhkajaid), kuid kuhu on lubatud rajada puhkeotstarbelisi rajatisi (nt seikluspark, mänguväljakud, lõkkekohad, matkarajad vms). Selle ala maakasutus haakub ala funktsioonist lähtuvalt kas üldkasutatava maa või ärimaa sihtotstarbega (nt golfiväljak või seikluspark, kui neid kavandatakse). Lisaks on alale määratud rohevõrgustiku ala, millest tulenevalt on minimaalne hoonestatava krundi suurus 3 ha. Tulenevalt looduskaitseseaduse § 38 lõikest 2 rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal, metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses, ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Metsaseaduse § 3 lõike 2 punkti 1 alusel on metsamaa maa, millel on maakatastris registreeritud metsamaa kõlvik. Kullimetsa kinnistul on nimetatud tingimus täidetud, seega ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse järgi on ehituskeeluvööndi (piiranguvöönd) ulatus kinnistul 1604,94 m². Looduskaitseseaduse § 40 lõike 3 alusel võib ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Lõike 4 punkti 2 alusel esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu koostamise ajal kuulus Kullimetsa kinnistu jätkuvalt riigi omandis olevate maa-alade hulka. 2016. aastal jäeti Kullimetsa katastriüksus riigi omandisse ning valdajaks määrati Maa-amet ja 2021. aastal määrati valdajaks Transpordiamet. Seejärel kinnistu võõrandati ning omanikuks sai detailplaneeringust huvitatud isik. Maakasutuse juhtfunktsioon määrati alale teadmises, et kinnistu jääb ka tulevikus riigi omandisse. Puhkehoonete ja - rajatiste reservmaaga sooviti luua võimalus riigimaal vaba aja veetmiseks. Tänaseks on kinnistu eraomandis ning varasemalt üldplaneeringuga kavandatud tegevusi (puhkuse veetmine, turism jms) antud kinnistule planeerida ei oleks mõistlik. Puhkehoonete ja -rajatiste reservmaa on mõeldud munitsipaalomandis või riigi omandis olevatele kinnistutele. Eelöeldust tulenevalt teeb detailplaneering ettepaneku muuta alal kehtivat üldplaneeringut maakasutuse juhtfunktsiooni, minimaalse hoonestatava krundi suuruse ja ehituskeeluvööndi ulatuse osas. Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 1. detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju; 2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne; 3. detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga; 4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 5. detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele. Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata. Häädemeeste Vallavalitsus esitas 06.05.2022 detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu eelnõuga arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele ning asutustele. Riigimetsa Majandamise Keskus vastas 13.05.2022 kirjaga nr 3-1.1/2022/2754, et nõustub detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisega. Samas kirjas juhiti tähelepanu, et planeeringuga peab olema välditud piiriüleste mõjude (risustamine, ladustamine, pinnase kahjustumine, metsauuenduse hävitamine, piiriüleste kaitsevööndite kavandamine jms) tekkimine ehitustöödel ja edasisel maakasutusel. Päästeamet vastas 27.05.2022 kirjaga nr 7.2-3.4/2775-2, milles teavitas, et planeeringu tuleohutus tuleb lahendada vastavuses kehtivale seadusandlusele. Rahandusministeerium esitas arvamuse ja ettepanekud 06.06.2022 kirjaga nr 15-3/3981-2. Ettepanekud on arvesse võetud ja eelnõu on vastavalt täiendatud. Keskkonnaamet esitas oma arvamuse 04.07.2022 kirjaga nr 6-5/22/11772-2. Keskkonnaamet on arvamusel, et EKV vähendamine on perspektiivikas, kuna Kullimetsa kinnistust lõuna suunas on väljakujunenud sama kaugusele ehitusjoon. EKV vähendamise ulatus on väike ja seega jääb valdav osa piiranguvööndi metsast alles (rohevõrgustikku kuuluv) ja EKV vähendamine rohevõrgustiku toimimist ei halvenda. Kaasatavad isikud ettepanekuid ei esitanud. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks kohaliku omavalistuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3, Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määrusega nr 11 kehtestatud Tahkuranna valla üldplaneeringu ja Kullimetsa kinnistu (katastritunnus 84801:001:1836) omaniku 05.02.2022 esitatud avalduse, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab: 1. Algatada Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneering. 2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1). 3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (lisa 2) algatamata Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama. 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Soopalu volikogu esimees Lisa 1 Häädemeeste Vallavolikogu 18.08.2022 otsuse nr 37 juurde DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. NIMETUS Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneering (katastritunnus 84801:001:1836) 2. ALGATAJA HUVITATUD ISIK: Ergo Haar ALGATAJA: Häädemeeste Vallavolikogu KOOSTAMISE KORRALDAJA: Häädemeeste Vallavalitsus KEHTESTAJA: Häädemeeste Vallavolikogu 3. EESMÄRK JA VASTAVUS PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringuga ÜLDPLANEERINGULE soovitakse Kullimetsa kinnistu maa sihtotstarve muuta maatulundusmaalt elamumaaks ning anda ehitusõigus ühe ühepereelamu ja abihooned koos tehnovõrkudega. PLANEERINGUALA SUURUS: 3928 m² PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: Detailplaneering on vastuolus kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringuga. Planeeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga kehtestatud maakasutuse juhtfunktsiooni puhkehoonete ja –rajatiste reservmaalt väikeelamumaaks. Ühtlasi tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust. 4. PLANEERINGU OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE LÄHTEMATERJAL SIHTOTSTARVE: maatulundusmaa 100% PLANEERINGUALA ASEND: planeeringuala asub Reiu külas Mereküla teest läänes. Põhjaküljelt piirneb planeeringuala Lottemaa Teemapargiga. GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub ARVESTADA: - Tahkuranna valla üldplaneeringu ehitustingimustega - Looduskaitseseadusega, sest planeeringuala asub ranna ehituskeelu- ja piiranguvööndis - Pärnu maakonna planeeringuga, sest planeeringuala asub maakonnaplaneeringuga määratud puhkemetsa alal. Samuti asub planeeringuala maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku koridori alal (mererannal rohelise võrgustiku koridori laius on ehituskeeluvööndi ulatuses). Järgida Pärnu maakonna planeeringu peatükis 3.3.1. „Roheline võrgustik“ toodud rohelise võrgustiku tingimustega. - Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus toodud seisukohtadega. OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub 5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 6. EHITUSLIKUD JA TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: ARHITEKTUURSED NÕUDED detailplaneeringuga ei jagata Kullimetsa kinnistut kruntideks. KRUNDI SIHTOTSTARVE: elamumaa 100% LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: 1 elamu ja kuni 5 abihoonet LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: Määrata detailplaneeringuga, arvestades väljakujunenud hoonestuslaadi. Kuid mitte rohkem kui 785 m². KRUNDI HOONESTUSALA: määrata detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust katastriüksuse piiridest (vähemalt 5 m krundi piiridest). HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: TP3 HOONETE KORRUSELISUS: kuni 2 korrust elamul, 1 korrus abihoonel HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 8,5 m olemasolevast maapinnast. HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga. HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse sidumiskõrgused detailplaneeringus. KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale (kivi, valtsplekk jm). VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale (kivi, puid jm). KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga vastavalt piirkonnas väljakujunenud hoonestusele. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele. LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad. SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata detailplaneeringuga. KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: vajadusel määrata detailplaneeringuga. JUURDEPÄÄSUD: planeeringuala piirneb munitsipaalomandis oleva Mereküla teega. Planeeringuga näidata ära krundile mahasõidu asukoht. TÄNAVAD/TEED: vajadusel määrata planeeringuga. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada Kullimetsa kinnistul. HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee jäätmeveokile, võimalusel näha asukoht ette Mereküla tee ääres. Säilitada võimalikult suures ulatuses kõrghaljastus, et vähendada Lottemaa Teemapargist ning Mereküla teelt tekkiva müra negatiivset mõju Kullimetsa kinnistule. Lahendada reoveesüsteem selliselt, et mahutit/septikut oleks võimalik regulaarselt tühjendada. 7. INSENERVÕRKUDE VEEVARUSTUS: lahendada planeeringuga lokaalselt. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Puurkaevu planeerimisel tuleb jälgida, et puurkaevu kaitsekuja ei ulatuks naaberkinnistule. Samti peab jälgima, et omapuhasti ja puurkaevu vahele jääks vähemalt 60 m. REOVEE KANALISEERIMINE: lahendada planeeringuga lokaalselt. Reovesüsteemi planeerimisel peab arvestama, et kaitsekujad ei satuks naaberkinnistule. Lisaks juhime tähelepanu, et naaberkinnistul asuva puurkaevu ning planeeritava puurkaevu ja reovesüsteemi kaitsekujad ei või kattuda (puurkaevu sanitaarkaitsevöönd 10 m ja omapuhasti kaitsevöönd 50 m). SADEMEVEE KANALISEERIMINE: piirkonnas puudub sademevee kanalisatsioon seega lahendada sademevee ärajuhtimine oma kinnistu siseselt. ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga. SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga. SOOJAVARUSTUS: Lahendada planeeringuga lokaalselt (maaküte, õhk-vesi soojuspump vms) TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada planeeringuga. MÜRA LEEVENDAVAD MEETMED: Tulenevalt planeeringuala asukohast (planeeringala piirneb avaliku tee ja Lottemaa Teemapargiga) näha detailplaneeringuga ette võimalikud müra leevendavad meetmed. 8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE KOOSKÕLASTAJAD JA KAASATAVAD ASUTUSED: - Keskkonnaamet - Päästeamet KAASATAVAD ISIKUD (piirinaabrid): - Rahandusministeerium - Elektrilevi OÜ - Telia Eesti AS - Linnaku kinnistu (84801:001:0413) omanik - Kullipesa kinnistu (84801:001:0744) omanik - Surju metskond 47 kinnistu (84801:001:1741) valdaja - Nõmmepõllu kinnistu (21401:001:0069) omanik - Nõmmemetsa kinnistu (21401:001:0070) omanik - Karu tee 27 kinnistu (84801:001:1676) omanik - Karu tee 32 kinnistu (21401:001:0682) omanik 9. PLANEERINGU KOOSSEIS JA DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMINE VORMISTAMISE NÕUDED: Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas 1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: - Seletuskiri - Asendiskeem - Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega) - Põhijoonis (koos tehnovõrkude joonise ja vertikaalplaneerimise joonisega) - Tehnovõrkude jooni - Planeeringulahenduse illustratsioon - Lisamaterjalid (tehnilised tingimused, kooskõlastused koos koondtabeliga, kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus) 10. PLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA: ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS - digitaalselt pdf formaadis AVALIKUSTAMISEKS - üks eksemplar paberkandjal - digitaalselt pdf formaadis - planeeringuahenduse illustratsioon KEHTESTAMISEKS - üks eksemplar paberkandjal - digitaalselt pdf ja dwg formaadis CD-plaadil 11. PLANEERITAV ESIALGNE DP algatamine juuni 2022 AJAKAVA DP eskiislahenduse koostamine juuli-august 2022 DP eskiislahendus esitada august-september arvamuse avaldamiseks ning 2022 PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks DP eskiislahenduse september- avalikustamine (k.a avalik november 2022 arutelu) DP lahenduse korrigeerimine november- (vajadusel) detsember 2022 DP kooskõlastamine ja detsember 2022- arvamuse avaldamine veebruar 2023 DP vastuvõtmine veebruar 2023 DP avalikustamine (k. a avalik veebruar-aprill väljapanek) 2023 DP korrigeerimine (vajadusel) aprill-mai 2023 DP heakskiitmiseks mai-juuli2023 Rahandusministeeriumile ja heakskiidu saamine DP kehtestamine august 2023 Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust. Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest. Koostaja: Marie Selberg planeerimis- ja maanõunik Lisa 2 Häädemeeste Vallavolikogu 18.08.2022 otsuse nr 37 juurde Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS). Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistul (katastritunnus 84801:001:1836) detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte. KSH algatamise või mittealgatamise kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 3, KeHJS § 33 lõikes 2 p 3 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. 1. Osapooled Planeeringust huvitatud isik on Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistu omanik Ergo Haar. 1 Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on Häädemeeste Vallavolikogu. Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Häädemeeste Vallavalitsus (registrikood 77000269; Pargi tee 1, Uulu küla, Häädemeeste vald). 2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord 2.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus Huvitatud isik on esitanud Häädemeeste Vallavalitsusele 05.02.2022 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/207) detailplaneeringu algatamiseks Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistul (katastritunnus 84801:001:1836). Krundi suurus on 3928 m² ning maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Kinnistu on hoonestamata ning kaetud metsaga. DP koostamise eesmärk on muuta maa sihtotstarve elamumaaks ning anda ehitusõigus elamu ja abihoonete ehitamiseks. Kinnistu asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis seega tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks kuni kinnistu merepoolse piirini. Samuti soovitakse planeeringuga muuta Tahkuranna valla üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon väikeelamumaaks. 2.2. Olemasolev olukord Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt asub Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon on puhkehoonete ja -rajatiste reservmaa (joonis 1), kuhu ei ole lubatud ehitada elamuid. Joonis 1. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu väljavõte Ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi minimaalne suurus väikeelamumaal on 2200 m². Väljaspool väikeelamumaad on ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi minimaalsuurus 2 ha. Viimast rakendatakse üldplaneeringu põhijoonisel näidatud valgete aladel. Kullimetsa kinnistu asub kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu alusel rohevõrgustiku alal, kus on minimaalne krundi suurus 3 ha. Antud juhul tehakse detailplaneeringuga ettepanek muuta Kullimetsa kinnistul maakasutuse juhtfunktsioon väikeelamumaaks. Kullimetsa kinnistu asub hajaasustuses mitmete kehtestatud planeeringualade vahetus läheduses. Kullimetsa kinnistust põhjasuunas jääb Linnaku kinnistu (katastritunnus 84801:001:0413), kus 2 asub Lottemaa teemapark. Idasuunas üle Mereküla tee jääb Nõmme Teine detailplaneeringuala, millega loodi 2 elamukrunti. Lõunasuunas on kehtestatud Allimäe detailplaneering, mille alusel tekkis samuti 2 elamukrunti. Planeeringualast läände jääb hoonestatud Kullipesa katastriüksus (katastritunnus 84801:001:0744, sihtotstarve maatulundusmaa 100%), millel on elamu, kelder ja puurkaev. Seega on ümberkaudsetele kinnistutele kavandatud või juba ehitatud hooned. Planeeringualast läänes, lõunas ja idas on peamiselt elukondlike hoonetega kinnistud, mille tulemusel sobituks kavandav tegevus olemasolevasse keskkonda. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajadusel korral detailplaneering sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. Algatatava detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga määratud veekogu ehituskeeluvööndit seda vähendades ja üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe ulatuslikku muutmist. Maakatastri andmetel on Kullimetsa katastriüksusel metsamaa kõlvik kogu kinnistu ehk 3928 m² ulatuses. Kullimetsa kinnistul põhjustavad kitsendusi (joonis 2): - ranna või kalda piiranguvöönd (sinine viirutus); - üldgeoloogilise kaardistamise uuringu ala (pruun viirutus); - siderajatise kaitsevöönd (punane viirutus). 3 Joonis 2. Maa-ameti kitsenduste kaardi väljavõte (Allikas: Maa-ameti Geoportaal) 4 Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu maakonna planeeringus on käsitletud peatükis 3.3.1 Pärnu maakonna rohelist võrgustikku. Rohelise võrgustiku planeerimisega on loodud looduslikus seisundis aladest toimiv süsteem, et seeläbi tagada koosluste ja liikide säilimine ning pehmendada ja korvata inimtekkelisi õjusid. Maakonnaplaneeringus on täpsustatud varasemate planeeringutega määratud rohelise võrgustiku tuumalade ja koridoride piire ning kasutustingimusi lähtuvalt maakonna seinisest arengusuundumustest ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõttest, rohelise võrgustiku ökoloogilise sidususe ja edaspidise toimimise vajadusest, senisest praktikast rohelise võrgustiku hoidmisel. Täpsustamisel on aluseks võetud kehtestatud üldplaneeringute lahendusi. Rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. Kullimetsa kinnistul ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndi lõpuni. Seega maakonnaplaneeringuga kavandatud rohelise võrgustiku koridor ulatub samuti piiranguvööndi lõpuni. Pärnu maakonna planeeringust tulenevad üldised tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilimiseks: - säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist; - tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust; - kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtude võimalik muuta maa seinist sihtotstarvet (maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) üldplaneeringuga; - vältida elamualade rajamist rohelise võrgustiku aladele; - asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise takistamise vältimiseks piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala; - säilitada maastikulist ja bioloogilist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore; Kullimetsa kinnistul kavandatava ehituskeeluvööndi vähendamisega ei langeks rohelise võrgustiku koridoris looduslike alade osatähtsus alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust. Reiu külas on keskmine rohekoridori laius enamasti 100 m ühemeetri samakõrgusjoonest. Planeeringualal on koridori ala keskmisest 100 m võrra laiem. Detailplaneeringuga tuleb ette näha loodusliku kõrghaljastuse säilitamine, et tagada olemasoleva rohelise võrgustiku säilimine. Samuti tuleb vältida piirdeaedade rajamist, v.a õueala ümber. Kui maakonnaplaneeringu peatükis 3.3.1. sätestatud tingimusi järgida ei ole ette näha olulist negatiivset mõju rohelise võrgustiku toimimisele. Kui planeeringu menetluse käigus selgub, et kavandatav tegevus võib omada olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. 3. Võimalikud keskkonnamõjud 3.1. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt Loodusobjektidele Pärnu maastikukaitseala (KLO1000603), mis on ühtlasi Natura 2000 Pärnu loodusala (RAH0000325), asub planeeringualast linnulennult 610 m kaugusel. Uulu-Võiste maastikukaitsealast (KLO1000651), mis on ühtlasi Natura 2000 Uulu-Võiste loodusala (RAH0000330) jääb planeeringuala ligikaudu 1 km kaugusel. 5 Planeeringala läheduses asuvad järgmised vääriselupaigad: Registrikood Põhitüüp Kasvukoha Kaasnev Tüüp Asukoht tüüp VEP152002 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal VEP152003 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal VEPL00583 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal VEPL00584 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal VEP152005 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal VEP001004 Lepikud 1311. Sõnajala Muude Uulu-Võiste kasvukohatüüp veekogude maastikukaitsealal kaldad VEPL01236 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal VEP152009 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal VEP001001 Märgalade 1512. kuusikud ja Ranna kinnistu, männikud ja Jänesekapsa- kuusesegametsad Reiu küla kaasikud kõdusoo kasvukohatüüp VEP000997 Teised 1142. Muude Pärnu lehtmetsad Jänesekapsa veekogude maastikukaitsealal kasvukohatüüp kaldad VEP000999 Männikud ja 1132. Mustika Pärnu männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal VEP000998 Männikud ja 1131. Pohla Pärnu männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal VEP001003 Lepikud 1313. Muude Pärnu Sinihelmika veekogude maastikukaitsealal kasvukohatüüp kaldad VEP000996 Lepikud 1412. Pärnu Lodumetsa maastikukaitsealal (soovõha) kasvukohatüüp VEP000995 Lepikud 1412. Pärnu Lodumetsa maastikukaitsealal (soovõha) kasvukohatüüp VEP000992 Kuusikud ja 1141. Pärnu kuusesegametsad Jänesekapsa- maastikukaitsealal mustika kasvukohatüüp VEP000985 Männikud ja 1141. Pärnu männisegametsad Jänesekapsa- maastikukaitsealal mustika kasvukohatüüp Kaitstavaid loodusobjekte ja vääriselupaikasid planeeringualal ei asu. 6 Planeeritud tegevus ei oma kahjulikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele ja teistele loodusobjektidele. 3.2. Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus Loodusvaradest kasutatakse pinnast. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Häädemeeste Vallavolikogu 27.06.2019 määruse nr 14 „Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest. Jäätmeteke kaasneb hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. 3.3. Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus Kullimetsa kinnistu piirneb Linnaku kinnistuga, millel asub Lottemaa Teemapark. Teemapark on avatud peamiselt suvekuudel (juuni-august) päevasel ajal. Lahtioleku aegadel võib kostuda Kullimetsa kinnistule müra. Lisaks piirneb detailplaneeringuala munitsipaalomandis oleva Mereküla teega. Liikluskoormus on kõnealusel teel aastatega suurenenud, sest piirkonda on planeeritud järjest enam elamukrunte. Sellest tulenevalt kostub kinnistule liiklusmüra. Lisaks näeme ette, et Tallinn-Pärnu-Ikla tee Pärnu-Uulu lõigu ehitustega võib liikluskoormus järgnevatel aastatel veelgi suureneda. Eelöeldut arvesse võttes tuleks planeeringuga ette näha kõrghaljastuse säilitamine (raadamine lubada vaid hoonete alla jääva ala osas), sest kõrghaljastus omab müratõkke funktsiooni. Lisaks võib planeeringuga ette näha täiendavaid müra leevendavaid meetmeid. DP ala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal (joonis 3). Planeeringuala ei ole hõlmatud reoveekogumisalaga. Piirkonnas on enamasti ette rajatud või planeeritud septikud koos imbväljakutega. Kullimetsa kinnistule kavandatakse lokaalne reovesüsteem. Reovesüsteemi kavandamisel peab arvestama naaberkinnistul asuva puurkaevuga, et tehnovõrkude kujad ei kattuks. Toimiva ning korrektse kohtkäitlussüsteemi olemasolu omab eeldatavalt vähest keskkonnamõju ning ebasoodne mõju piirkonna hüdroloogilistele tingimustele on eeldatavalt minimaalne. 7 Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaardi väljavõte (Allikas: Keskkonnaministeerium) DP alal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole keskkonnaohtlikke rajatisi. Tööde perioodil kaasneb ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol, müra ja vibratsioon. Masinatega töötamisel tekkival heitgaasidel, müral ja vibratsioonil ei ole tööde asukohas keskkonnale olulist mõju. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast liikluskoormuste tõusu. Samas ei saa seda pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks ning liiklusmüra ja liiklusest põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu ei kaasne. Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei ole oodata eeldatavalt ulatuslikku vee või pinnasereostust. DP realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist. 3.4. Mõju kultuuriväärtusetele Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad. Lähim ehitismälestis asub ca 2,6 km kaugusel - Uulu mõisa Stael von Holsteinide hauakamber (registrikood 16818). DP ala ei jää kinnismälestise kaitsevööndisse. Mõju kultuuriväärtustele puudub. 3.5. Visuaalne mõju Käsitletaval alal asuva maa-ala maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui võimalike ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega kehtestatud nõudeid. Küll aga peab arvestama asjaoluga, et metsaga kaetud aladel tuleb ÜP kohaselt säilitada võimalikult suures ulatuses kõrghaljastus. Järgides nõudeid on visuaalne mõju keskkonnale minimaalne. 8 3.6. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, veekogu, põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui DP elluviimisel järgitakse DP-ga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. 4. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju; 2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne; 3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga; 4. DPga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele. Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata. Eelhinnangu koostaja: Marie Selberg planeerimis- ja maanõunik Häädemeeste Vallavalitsus 9 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 22.09.2022 14:18 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: 1-3/37 Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu algatamine Tere Teile on saadetud Häädemeeste Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Amphora kaudu dokument.Häädemeeste [email protected] 444 8890haademeestevald.kovtp.ee HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU OTSUS Häädemeeste vald 18. august 2022 nr 37 Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu algatamine Reiu külas asuva Kullimetsa kinnistu (katastritunnus 84801:001:1836, registriosa 7476350, pindala 3928 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%) omanik esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 05.02.2022 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/207) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu eesmärk on kinnistule saada ehitusõigus ühe üheperelamu ja abihoonete ehitamiseks. Samuti soovitakse maa sihtotstarve muuta 100 % elamumaaks. Vee- ja kanalisatsiooni lahendus soovitakse lahendada lokaalselt oma kinnistul. Kinnistut ei krundita. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi asub Kullimetsa kinnistu puhkehoonete ja - rajatiste reservmaa juhtotstarbega alal, kus kehtivad järgmised tingimused: on puhkuse veetmise ja turismi jaoks ettenähtud maa-ala, kuhu reeglina ei ole lubatud ehitada hooneid (lubatud on ainult väikeehitised või ajutised ehitised, mis teenindavad puhkajaid), kuid kuhu on lubatud rajada puhkeotstarbelisi rajatisi (nt seikluspark, mänguväljakud, lõkkekohad, matkarajad vms). Selle ala maakasutus haakub ala funktsioonist lähtuvalt kas üldkasutatava maa või ärimaa sihtotstarbega (nt golfiväljak või seikluspark, kui neid kavandatakse). Lisaks on alale määratud rohevõrgustiku ala, millest tulenevalt on minimaalne hoonestatava krundi suurus 3 ha. Tulenevalt looduskaitseseaduse § 38 lõikest 2 rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal, metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses, ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Metsaseaduse § 3 lõike 2 punkti 1 alusel on metsamaa maa, millel on maakatastris registreeritud metsamaa kõlvik. Kullimetsa kinnistul on nimetatud tingimus täidetud, seega ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse järgi on ehituskeeluvööndi (piiranguvöönd) ulatus kinnistul 1604,94 m². Looduskaitseseaduse § 40 lõike 3 alusel võib ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Lõike 4 punkti 2 alusel esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu koostamise ajal kuulus Kullimetsa kinnistu jätkuvalt riigi omandis olevate maa-alade hulka. 2016. aastal jäeti Kullimetsa katastriüksus riigi omandisse ning valdajaks määrati Maa-amet ja 2021. aastal määrati valdajaks Transpordiamet. Seejärel kinnistu võõrandati ning omanikuks sai detailplaneeringust huvitatud isik. Maakasutuse juhtfunktsioon määrati alale teadmises, et kinnistu jääb ka tulevikus riigi omandisse. Puhkehoonete ja - rajatiste reservmaaga sooviti luua võimalus riigimaal vaba aja veetmiseks. Tänaseks on kinnistu eraomandis ning varasemalt üldplaneeringuga kavandatud tegevusi (puhkuse veetmine, turism jms) antud kinnistule planeerida ei oleks mõistlik. Puhkehoonete ja -rajatiste reservmaa on mõeldud munitsipaalomandis või riigi omandis olevatele kinnistutele. Eelöeldust tulenevalt teeb detailplaneering ettepaneku muuta alal kehtivat üldplaneeringut maakasutuse juhtfunktsiooni, minimaalse hoonestatava krundi suuruse ja ehituskeeluvööndi ulatuse osas. Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 1. detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju; 2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne; 3. detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga; 4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 5. detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele. Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata. Häädemeeste Vallavalitsus esitas 06.05.2022 detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu eelnõuga arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele ning asutustele. Riigimetsa Majandamise Keskus vastas 13.05.2022 kirjaga nr 3-1.1/2022/2754, et nõustub detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisega. Samas kirjas juhiti tähelepanu, et planeeringuga peab olema välditud piiriüleste mõjude (risustamine, ladustamine, pinnase kahjustumine, metsauuenduse hävitamine, piiriüleste kaitsevööndite kavandamine jms) tekkimine ehitustöödel ja edasisel maakasutusel. Päästeamet vastas 27.05.2022 kirjaga nr 7.2-3.4/2775-2, milles teavitas, et planeeringu tuleohutus tuleb lahendada vastavuses kehtivale seadusandlusele. Rahandusministeerium esitas arvamuse ja ettepanekud 06.06.2022 kirjaga nr 15-3/3981-2. Ettepanekud on arvesse võetud ja eelnõu on vastavalt täiendatud. Keskkonnaamet esitas oma arvamuse 04.07.2022 kirjaga nr 6-5/22/11772-2. Keskkonnaamet on arvamusel, et EKV vähendamine on perspektiivikas, kuna Kullimetsa kinnistust lõuna suunas on väljakujunenud sama kaugusele ehitusjoon. EKV vähendamise ulatus on väike ja seega jääb valdav osa piiranguvööndi metsast alles (rohevõrgustikku kuuluv) ja EKV vähendamine rohevõrgustiku toimimist ei halvenda. Kaasatavad isikud ettepanekuid ei esitanud. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks kohaliku omavalistuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3, Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määrusega nr 11 kehtestatud Tahkuranna valla üldplaneeringu ja Kullimetsa kinnistu (katastritunnus 84801:001:1836) omaniku 05.02.2022 esitatud avalduse, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab: 1. Algatada Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneering. 2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1). 3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (lisa 2) algatamata Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama. 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Soopalu volikogu esimees Lisa 1 Häädemeeste Vallavolikogu 18.08.2022 otsuse nr 37 juurde DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. NIMETUS Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneering (katastritunnus 84801:001:1836) 2. ALGATAJA HUVITATUD ISIK: Ergo Haar ALGATAJA: Häädemeeste Vallavolikogu KOOSTAMISE KORRALDAJA: Häädemeeste Vallavalitsus KEHTESTAJA: Häädemeeste Vallavolikogu 3. EESMÄRK JA VASTAVUS PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringuga ÜLDPLANEERINGULE soovitakse Kullimetsa kinnistu maa sihtotstarve muuta maatulundusmaalt elamumaaks ning anda ehitusõigus ühe ühepereelamu ja abihooned koos tehnovõrkudega. PLANEERINGUALA SUURUS: 3928 m² PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: Detailplaneering on vastuolus kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringuga. Planeeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga kehtestatud maakasutuse juhtfunktsiooni puhkehoonete ja –rajatiste reservmaalt väikeelamumaaks. Ühtlasi tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust. 4. PLANEERINGU OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE LÄHTEMATERJAL SIHTOTSTARVE: maatulundusmaa 100% PLANEERINGUALA ASEND: planeeringuala asub Reiu külas Mereküla teest läänes. Põhjaküljelt piirneb planeeringuala Lottemaa Teemapargiga. GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub ARVESTADA: - Tahkuranna valla üldplaneeringu ehitustingimustega - Looduskaitseseadusega, sest planeeringuala asub ranna ehituskeelu- ja piiranguvööndis - Pärnu maakonna planeeringuga, sest planeeringuala asub maakonnaplaneeringuga määratud puhkemetsa alal. Samuti asub planeeringuala maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku koridori alal (mererannal rohelise võrgustiku koridori laius on ehituskeeluvööndi ulatuses). Järgida Pärnu maakonna planeeringu peatükis 3.3.1. „Roheline võrgustik“ toodud rohelise võrgustiku tingimustega. - Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus toodud seisukohtadega. OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub 5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 6. EHITUSLIKUD JA TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: ARHITEKTUURSED NÕUDED detailplaneeringuga ei jagata Kullimetsa kinnistut kruntideks. KRUNDI SIHTOTSTARVE: elamumaa 100% LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: 1 elamu ja kuni 5 abihoonet LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: Määrata detailplaneeringuga, arvestades väljakujunenud hoonestuslaadi. Kuid mitte rohkem kui 785 m². KRUNDI HOONESTUSALA: määrata detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust katastriüksuse piiridest (vähemalt 5 m krundi piiridest). HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: TP3 HOONETE KORRUSELISUS: kuni 2 korrust elamul, 1 korrus abihoonel HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 8,5 m olemasolevast maapinnast. HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga. HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse sidumiskõrgused detailplaneeringus. KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale (kivi, valtsplekk jm). VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale (kivi, puid jm). KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga vastavalt piirkonnas väljakujunenud hoonestusele. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele. LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad. SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata detailplaneeringuga. KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: vajadusel määrata detailplaneeringuga. JUURDEPÄÄSUD: planeeringuala piirneb munitsipaalomandis oleva Mereküla teega. Planeeringuga näidata ära krundile mahasõidu asukoht. TÄNAVAD/TEED: vajadusel määrata planeeringuga. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada Kullimetsa kinnistul. HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee jäätmeveokile, võimalusel näha asukoht ette Mereküla tee ääres. Säilitada võimalikult suures ulatuses kõrghaljastus, et vähendada Lottemaa Teemapargist ning Mereküla teelt tekkiva müra negatiivset mõju Kullimetsa kinnistule. Lahendada reoveesüsteem selliselt, et mahutit/septikut oleks võimalik regulaarselt tühjendada. 7. INSENERVÕRKUDE VEEVARUSTUS: lahendada planeeringuga lokaalselt. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Puurkaevu planeerimisel tuleb jälgida, et puurkaevu kaitsekuja ei ulatuks naaberkinnistule. Samti peab jälgima, et omapuhasti ja puurkaevu vahele jääks vähemalt 60 m. REOVEE KANALISEERIMINE: lahendada planeeringuga lokaalselt. Reovesüsteemi planeerimisel peab arvestama, et kaitsekujad ei satuks naaberkinnistule. Lisaks juhime tähelepanu, et naaberkinnistul asuva puurkaevu ning planeeritava puurkaevu ja reovesüsteemi kaitsekujad ei või kattuda (puurkaevu sanitaarkaitsevöönd 10 m ja omapuhasti kaitsevöönd 50 m). SADEMEVEE KANALISEERIMINE: piirkonnas puudub sademevee kanalisatsioon seega lahendada sademevee ärajuhtimine oma kinnistu siseselt. ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga. SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga. SOOJAVARUSTUS: Lahendada planeeringuga lokaalselt (maaküte, õhk-vesi soojuspump vms) TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada planeeringuga. MÜRA LEEVENDAVAD MEETMED: Tulenevalt planeeringuala asukohast (planeeringala piirneb avaliku tee ja Lottemaa Teemapargiga) näha detailplaneeringuga ette võimalikud müra leevendavad meetmed. 8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE KOOSKÕLASTAJAD JA KAASATAVAD ASUTUSED: - Keskkonnaamet - Päästeamet KAASATAVAD ISIKUD (piirinaabrid): - Rahandusministeerium - Elektrilevi OÜ - Telia Eesti AS - Linnaku kinnistu (84801:001:0413) omanik - Kullipesa kinnistu (84801:001:0744) omanik - Surju metskond 47 kinnistu (84801:001:1741) valdaja - Nõmmepõllu kinnistu (21401:001:0069) omanik - Nõmmemetsa kinnistu (21401:001:0070) omanik - Karu tee 27 kinnistu (84801:001:1676) omanik - Karu tee 32 kinnistu (21401:001:0682) omanik 9. PLANEERINGU KOOSSEIS JA DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMINE VORMISTAMISE NÕUDED: Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas 1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: - Seletuskiri - Asendiskeem - Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega) - Põhijoonis (koos tehnovõrkude joonise ja vertikaalplaneerimise joonisega) - Tehnovõrkude jooni - Planeeringulahenduse illustratsioon - Lisamaterjalid (tehnilised tingimused, kooskõlastused koos koondtabeliga, kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus) 10. PLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA: ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS - digitaalselt pdf formaadis AVALIKUSTAMISEKS - üks eksemplar paberkandjal - digitaalselt pdf formaadis - planeeringuahenduse illustratsioon KEHTESTAMISEKS - üks eksemplar paberkandjal - digitaalselt pdf ja dwg formaadis CD-plaadil 11. PLANEERITAV ESIALGNE DP algatamine juuni 2022 AJAKAVA DP eskiislahenduse koostamine juuli-august 2022 DP eskiislahendus esitada august-september arvamuse avaldamiseks ning 2022 PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks DP eskiislahenduse september- avalikustamine (k.a avalik november 2022 arutelu) DP lahenduse korrigeerimine november- (vajadusel) detsember 2022 DP kooskõlastamine ja detsember 2022- arvamuse avaldamine veebruar 2023 DP vastuvõtmine veebruar 2023 DP avalikustamine (k. a avalik veebruar-aprill väljapanek) 2023 DP korrigeerimine (vajadusel) aprill-mai 2023 DP heakskiitmiseks mai-juuli2023 Rahandusministeeriumile ja heakskiidu saamine DP kehtestamine august 2023 Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust. Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest. Koostaja: Marie Selberg planeerimis- ja maanõunik
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel