Lisa 2
Häädemeeste Vallavolikogu 18.08.2022
otsuse nr 37 juurde
Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Sissejuhatus
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel on lähtutud
planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS).
Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistul
(katastritunnus 84801:001:1836) detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamisel on vajalik
täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte.
KSH algatamise või mittealgatamise kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 3, KeHJS § 33 lõikes 2
p 3 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
1. Osapooled
Planeeringust huvitatud isik on Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistu omanik Ergo
Haar.
1
Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on
Häädemeeste Vallavolikogu. Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Häädemeeste
Vallavalitsus (registrikood 77000269; Pargi tee 1, Uulu küla, Häädemeeste vald).
2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord
2.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Huvitatud isik on esitanud Häädemeeste Vallavalitsusele 05.02.2022 avalduse (dokumendiregistri
nr 6-3/207) detailplaneeringu algatamiseks Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistul
(katastritunnus 84801:001:1836). Krundi suurus on 3928 m² ning maa sihtotstarve on
maatulundusmaa 100%. Kinnistu on hoonestamata ning kaetud metsaga.
DP koostamise eesmärk on muuta maa sihtotstarve elamumaaks ning anda ehitusõigus elamu ja
abihoonete ehitamiseks. Kinnistu asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis seega tehakse ettepanek
ehituskeeluvööndi vähendamiseks kuni kinnistu merepoolse piirini. Samuti soovitakse
planeeringuga muuta Tahkuranna valla üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon
väikeelamumaaks.
2.2. Olemasolev olukord
Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt asub Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu
koostamise kohustusega alal. Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon on
puhkehoonete ja -rajatiste reservmaa (joonis 1), kuhu ei ole lubatud ehitada elamuid.
Joonis 1. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu väljavõte
Ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi minimaalne suurus väikeelamumaal on 2200 m².
Väljaspool väikeelamumaad on ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi minimaalsuurus 2 ha.
Viimast rakendatakse üldplaneeringu põhijoonisel näidatud valgete aladel. Kullimetsa kinnistu
asub kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu alusel rohevõrgustiku alal, kus on minimaalne
krundi suurus 3 ha. Antud juhul tehakse detailplaneeringuga ettepanek muuta Kullimetsa kinnistul
maakasutuse juhtfunktsioon väikeelamumaaks.
Kullimetsa kinnistu asub hajaasustuses mitmete kehtestatud planeeringualade vahetus läheduses.
Kullimetsa kinnistust põhjasuunas jääb Linnaku kinnistu (katastritunnus 84801:001:0413), kus
2
asub Lottemaa teemapark. Idasuunas üle Mereküla tee jääb Nõmme Teine detailplaneeringuala,
millega loodi 2 elamukrunti. Lõunasuunas on kehtestatud Allimäe detailplaneering, mille alusel
tekkis samuti 2 elamukrunti. Planeeringualast läände jääb hoonestatud Kullipesa katastriüksus
(katastritunnus 84801:001:0744, sihtotstarve maatulundusmaa 100%), millel on elamu, kelder ja
puurkaev. Seega on ümberkaudsetele kinnistutele kavandatud või juba ehitatud hooned.
Planeeringualast läänes, lõunas ja idas on peamiselt elukondlike hoonetega kinnistud, mille
tulemusel sobituks kavandav tegevus olemasolevasse keskkonda.
PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajadusel korral detailplaneering sisaldada
kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse
detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe
ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse
vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud kohaliku
omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. Algatatava
detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga määratud veekogu ehituskeeluvööndit
seda vähendades ja üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe ulatuslikku muutmist.
Maakatastri andmetel on Kullimetsa katastriüksusel metsamaa kõlvik kogu kinnistu ehk 3928 m²
ulatuses.
Kullimetsa kinnistul põhjustavad kitsendusi (joonis 2):
- ranna või kalda piiranguvöönd (sinine viirutus);
- üldgeoloogilise kaardistamise uuringu ala (pruun viirutus);
- siderajatise kaitsevöönd (punane viirutus).
3
Joonis 2. Maa-ameti kitsenduste kaardi väljavõte (Allikas: Maa-ameti Geoportaal)
4
Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu maakonna
planeeringus on käsitletud peatükis 3.3.1 Pärnu maakonna rohelist võrgustikku. Rohelise
võrgustiku planeerimisega on loodud looduslikus seisundis aladest toimiv süsteem, et seeläbi
tagada koosluste ja liikide säilimine ning pehmendada ja korvata inimtekkelisi õjusid.
Maakonnaplaneeringus on täpsustatud varasemate planeeringutega määratud rohelise võrgustiku
tuumalade ja koridoride piire ning kasutustingimusi lähtuvalt maakonna seinisest
arengusuundumustest ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõttest, rohelise võrgustiku
ökoloogilise sidususe ja edaspidise toimimise vajadusest, senisest praktikast rohelise võrgustiku
hoidmisel. Täpsustamisel on aluseks võetud kehtestatud üldplaneeringute lahendusi.
Rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, kus
rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. Kullimetsa kinnistul ulatub
ehituskeeluvöönd piiranguvööndi lõpuni. Seega maakonnaplaneeringuga kavandatud rohelise
võrgustiku koridor ulatub samuti piiranguvööndi lõpuni.
Pärnu maakonna planeeringust tulenevad üldised tingimused rohelise võrgustiku toimimise
tagamiseks ja säilimiseks:
- säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;
- tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning
koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust;
- kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtude võimalik muuta maa seinist sihtotstarvet
(maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) üldplaneeringuga;
- vältida elamualade rajamist rohelise võrgustiku aladele;
- asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise
takistamise vältimiseks piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala;
- säilitada maastikulist ja bioloogilist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja
looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore;
Kullimetsa kinnistul kavandatava ehituskeeluvööndi vähendamisega ei langeks rohelise
võrgustiku koridoris looduslike alade osatähtsus alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust. Reiu
külas on keskmine rohekoridori laius enamasti 100 m ühemeetri samakõrgusjoonest.
Planeeringualal on koridori ala keskmisest 100 m võrra laiem.
Detailplaneeringuga tuleb ette näha loodusliku kõrghaljastuse säilitamine, et tagada olemasoleva
rohelise võrgustiku säilimine. Samuti tuleb vältida piirdeaedade rajamist, v.a õueala ümber.
Kui maakonnaplaneeringu peatükis 3.3.1. sätestatud tingimusi järgida ei ole ette näha olulist
negatiivset mõju rohelise võrgustiku toimimisele. Kui planeeringu menetluse käigus selgub, et
kavandatav tegevus võib omada olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele tuleb läbi viia
keskkonnamõju strateegiline hindamine.
3. Võimalikud keskkonnamõjud
3.1. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt
Loodusobjektidele
Pärnu maastikukaitseala (KLO1000603), mis on ühtlasi Natura 2000 Pärnu loodusala
(RAH0000325), asub planeeringualast linnulennult 610 m kaugusel. Uulu-Võiste
maastikukaitsealast (KLO1000651), mis on ühtlasi Natura 2000 Uulu-Võiste loodusala
(RAH0000330) jääb planeeringuala ligikaudu 1 km kaugusel.
5
Planeeringala läheduses asuvad järgmised vääriselupaigad:
Registrikood Põhitüüp Kasvukoha Kaasnev Tüüp Asukoht
tüüp
VEP152002 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste
männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal
VEP152003 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste
männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal
VEPL00583 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste
männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal
VEPL00584 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste
männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal
VEP152005 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste
männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal
VEP001004 Lepikud 1311. Sõnajala Muude Uulu-Võiste
kasvukohatüüp veekogude maastikukaitsealal
kaldad
VEPL01236 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste
männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal
VEP152009 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste
männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal
VEP001001 Märgalade 1512. kuusikud ja Ranna kinnistu,
männikud ja Jänesekapsa- kuusesegametsad Reiu küla
kaasikud kõdusoo
kasvukohatüüp
VEP000997 Teised 1142. Muude Pärnu
lehtmetsad Jänesekapsa veekogude maastikukaitsealal
kasvukohatüüp kaldad
VEP000999 Männikud ja 1132. Mustika Pärnu
männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal
VEP000998 Männikud ja 1131. Pohla Pärnu
männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal
VEP001003 Lepikud 1313. Muude Pärnu
Sinihelmika veekogude maastikukaitsealal
kasvukohatüüp kaldad
VEP000996 Lepikud 1412. Pärnu
Lodumetsa maastikukaitsealal
(soovõha)
kasvukohatüüp
VEP000995 Lepikud 1412. Pärnu
Lodumetsa maastikukaitsealal
(soovõha)
kasvukohatüüp
VEP000992 Kuusikud ja 1141. Pärnu
kuusesegametsad Jänesekapsa- maastikukaitsealal
mustika
kasvukohatüüp
VEP000985 Männikud ja 1141. Pärnu
männisegametsad Jänesekapsa- maastikukaitsealal
mustika
kasvukohatüüp
Kaitstavaid loodusobjekte ja vääriselupaikasid planeeringualal ei asu.
6
Planeeritud tegevus ei oma kahjulikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele,
kaitsealustele liikidele ja teistele loodusobjektidele.
3.2. Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Loodusvaradest kasutatakse pinnast.
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket
mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama
kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma
jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning
rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise)
korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Häädemeeste Vallavolikogu 27.06.2019 määruse nr
14 „Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest.
Jäätmeteke kaasneb hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui
jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole
oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.
3.3. Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus
Kullimetsa kinnistu piirneb Linnaku kinnistuga, millel asub Lottemaa Teemapark. Teemapark on
avatud peamiselt suvekuudel (juuni-august) päevasel ajal. Lahtioleku aegadel võib kostuda
Kullimetsa kinnistule müra.
Lisaks piirneb detailplaneeringuala munitsipaalomandis oleva Mereküla teega. Liikluskoormus on
kõnealusel teel aastatega suurenenud, sest piirkonda on planeeritud järjest enam elamukrunte.
Sellest tulenevalt kostub kinnistule liiklusmüra. Lisaks näeme ette, et Tallinn-Pärnu-Ikla tee
Pärnu-Uulu lõigu ehitustega võib liikluskoormus järgnevatel aastatel veelgi suureneda.
Eelöeldut arvesse võttes tuleks planeeringuga ette näha kõrghaljastuse säilitamine (raadamine
lubada vaid hoonete alla jääva ala osas), sest kõrghaljastus omab müratõkke funktsiooni. Lisaks
võib planeeringuga ette näha täiendavaid müra leevendavaid meetmeid.
DP ala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal (joonis 3). Planeeringuala ei ole hõlmatud
reoveekogumisalaga. Piirkonnas on enamasti ette rajatud või planeeritud septikud koos
imbväljakutega. Kullimetsa kinnistule kavandatakse lokaalne reovesüsteem. Reovesüsteemi
kavandamisel peab arvestama naaberkinnistul asuva puurkaevuga, et tehnovõrkude kujad ei
kattuks. Toimiva ning korrektse kohtkäitlussüsteemi olemasolu omab eeldatavalt vähest
keskkonnamõju ning ebasoodne mõju piirkonna hüdroloogilistele tingimustele on eeldatavalt
minimaalne.
7
Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaardi väljavõte (Allikas: Keskkonnaministeerium)
DP alal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole
keskkonnaohtlikke rajatisi.
Tööde perioodil kaasneb ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol, müra ja vibratsioon.
Masinatega töötamisel tekkival heitgaasidel, müral ja vibratsioonil ei ole tööde asukohas
keskkonnale olulist mõju. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast
liikluskoormuste tõusu. Samas ei saa seda pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks ning
liiklusmüra ja liiklusest põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu ei kaasne.
Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei ole oodata eeldatavalt ulatuslikku vee või pinnasereostust.
DP realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende
loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist.
3.4. Mõju kultuuriväärtusetele
Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad. Lähim
ehitismälestis asub ca 2,6 km kaugusel - Uulu mõisa Stael von Holsteinide hauakamber
(registrikood 16818). DP ala ei jää kinnismälestise kaitsevööndisse. Mõju kultuuriväärtustele
puudub.
3.5. Visuaalne mõju
Käsitletaval alal asuva maa-ala maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist
mõju, kui võimalike ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega
kehtestatud nõudeid. Küll aga peab arvestama asjaoluga, et metsaga kaetud aladel tuleb ÜP
kohaselt säilitada võimalikult suures ulatuses kõrghaljastus. Järgides nõudeid on visuaalne mõju
keskkonnale minimaalne.
8
3.6. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju
Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, veekogu,
põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad
ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui DP elluviimisel
järgitakse DP-ga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
4. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu
elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks
keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna
hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;
2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette
näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset
keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;
3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;
4. DPga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega
vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste
olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada
olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või
majandustegevusele.
Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH
algatamata.
Eelhinnangu koostaja:
Marie Selberg
planeerimis- ja maanõunik
Häädemeeste Vallavalitsus
9
Lisa 2 Häädemeeste Vallavolikogu 18.08.2022 o tsuse nr 37 juurde Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS). Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistul (katastritunnus 84801:001:1836) detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte. KSH algatamise või mittealgatamise kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 3, KeHJS § 33 lõikes 2 p 3 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. 1. Osapooled Planeeringust huvitatud isik on Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistu omanik Ergo Haar. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on Häädemeeste Vallavolikogu. Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Häädemeeste Vallavalitsus (registrikood 77000269; Pargi tee 1, Uulu küla, Häädemeeste vald). 2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord 2.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus Huvitatud isik on esitanud Häädemeeste Vallavalitsusele 05.02.2022 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/ 207) detailplaneeringu algatamiseks Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistul (katastritunnus 84801:001:1836). Krundi suurus on 3928 m² ning maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Kinnistu on hoonestamata ning kaetud metsaga. DP koostamise eesmärk on muuta maa sihtotstarve elamumaaks ning anda ehitusõigus elamu ja abihoonete ehitamiseks. Kinnistu asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis seega tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks kuni kinnistu merepoolse piirini. Samuti soovitakse planeeringuga muuta Tahkuranna valla üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon väikeelamumaaks. 2.2. Olemasolev olukord Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt asub Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon on puhkehoonete ja -rajatiste reservmaa (joonis 1) , kuhu ei ole lubatud ehitada elamuid . Joonis 1. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu väljavõte Ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi minimaalne suurus väikeelamumaal on 2200 m². Väljaspool väikeelamumaad on ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi minimaalsuurus 2 ha. Viimast rakendatakse üldplaneeringu põhijoonisel näidatud valgete aladel. Kullimetsa kinnistu asub kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu alusel rohevõrgustiku alal, kus on minimaalne krundi suurus 3 ha. Antud juhul tehakse detailplaneeringuga ettepanek muuta Kullimetsa kinnistul maakas utuse juhtfunktsioon väikeelamumaaks. Kullimetsa kinnistu asub hajaasustuses mitmete kehtestatud planeeringualade vahetus läheduses. Kullimetsa kinnistust põhjasuunas jääb Linnaku kinnistu (katastritunnus 84801:001:0413), kus asub Lottemaa teemapark. Idasuunas üle Mereküla tee jääb Nõmme Teine detailplaneeringuala, millega loodi 2 elamukrunti. Lõunasuunas on kehtestatud Allimäe detailplaneering, mille alusel tekkis samuti 2 elamukrunti. Planeeringualast läände jääb hoonestatud Kullipesa katastriüksus (katastritunnus 84801:001:0744, sihtotstarve maatulundusmaa 100%), millel on elamu, kelder ja puurkaev. Seega on ümberkaudsetele kinnistutele kavandatud või juba ehitatud hooned. Planeeringualast läänes, lõunas ja idas on peamiselt elukondlike hoonetega kinnistud, mi lle tulemusel sobituks kavandav tegevus olemasolevasse keskkonda. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajadusel korral detailplaneering sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. Algatatava detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga määratud veekogu ehituskeeluvööndit seda vähendades ja üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe ulatuslikku muutmist. Maakatastri andmetel on Kullimetsa katastriüksusel metsamaa kõlvik kogu kinnistu ehk 3928 m² ulatuses. Kullimetsa kinnistul põhjustavad kitsendusi (joonis 2) : ranna või kalda piiranguvöönd (sinine viirutus) ; üldgeoloogilise kaardistamise uuringu ala (pruun viirutus) ; siderajatise kaitsevöönd (punane viirutus) . Joonis 2. Maa-ameti kitsenduste kaardi väljavõte (Allikas: Maa-ameti Geoportaal) Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu maakonna planeeringus on käsitletud peatükis 3.3.1 Pärnu maakonna rohelist võrgustikku. Rohelise võrgustiku planeerimisega on loodud looduslikus seisundis aladest toimiv süsteem, et seeläbi tagada koosluste ja liikide säilimine ning pehmendada ja korvata inimtekkelisi õjusid. Maakonnaplaneeringus on täpsustatud varasemate planeeringutega määratud rohelise võrgustiku tuumalade ja koridoride piire ning kasutustingimusi lähtuvalt maakonna seinisest arengusuundumustest ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõttest, rohelise võrgustiku ökoloogilise sidususe ja edaspidise toimimise vajadusest, senisest praktikast rohelise võrgustiku hoidmisel. Täpsustamisel on aluseks võetud kehtestatud üldplaneeringute lahendusi. Rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. Kullimetsa kinnistul ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndi lõpuni. Seega maakonnaplaneeringuga kavandatud rohelise võrgustiku koridor ulatub samuti piiranguvööndi lõpuni. Pärnu maakonna planeeringust tulenevad üldised tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilimiseks: säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist; tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust; kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtude võimalik muuta maa seinist sihtotstarvet (maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) üldplaneeringuga; vältida elamualade rajamist rohelise võrgustiku aladele; asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise takistamise vältimiseks piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala; säilitada maastikulist ja bioloogilist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore; Kullimetsa kinnistul kavandatava ehituskeeluvööndi vähendamisega ei langeks rohelise võrgustiku koridoris looduslike alade osatähtsus alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust. Reiu külas on keskmine rohekoridori laius enamasti 100 m ühemeetri samakõrgusjoonest. Planeeringualal on koridori ala keskmisest 100 m võrra laiem. Detailplaneeringuga tuleb ette näha loodusliku kõrghaljastuse säilitamine, et tagada olemasoleva rohelise võrgustiku säilimine. Samuti tuleb vältida piirdeaedade rajamist, v.a õueala ümber. Kui maakonnaplaneeringu peatükis 3.3.1. sätestatud tingimusi järgida ei ole ette näha olulist negatiivset mõju rohelise võrgustiku toimimisele. Kui planeeringu menetluse käigus selgub, et kavandatav tegevus võib omada olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. 3. Võimalikud keskkonnamõjud 3.1. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt L oodusobjektidele Pärnu maastikukaitseala (KLO1000603), mis on ühtlasi Natura 2000 Pärnu loodusala (RAH0000325), asub planeeringualast linnulennult 610 m kaugusel. Uulu-Võiste maastikukaitsealast (KLO1000651), mis on ühtlasi Natura 2000 Uulu-Võiste loodusala (RAH0000330) jääb planeeringuala ligikaudu 1 km kaugusel. Planeeringala läheduses asuvad järgmised vääriselupaigad: Registrikood Põhitüüp Kasvukoha tüüp Kaasnev Tüüp Asukoht VEP152002 Männikud ja männisegametsad 1131. Pohla kasvukohatüüp Uulu-Võiste maastikukaitsealal VEP152003 Männikud ja männisegametsad 1131. Pohla kasvukohatüüp Uulu-Võiste maastikukaitsealal VEPL00583 Männikud ja männisegametsad 1131. Pohla kasvukohatüüp Uulu-Võiste maastikukaitsealal VEPL00584 Männikud ja männisegametsad 1131. Pohla kasvukohatüüp Uulu-Võiste maastikukaitsealal VEP152005 Männikud ja männisegametsad 1131. Pohla kasvukohatüüp Uulu-Võiste maastikukaitsealal VEP001004 Lepikud 1311. Sõnajala kasvukohatüüp Muude veekogude kaldad Uulu-Võiste maastikukaitsealal VEPL01236 Männikud ja männisegametsad 1131. Pohla kasvukohatüüp Uulu-Võiste maastikukaitsealal VEP152009 Männikud ja männisegametsad 1131. Pohla kasvukohatüüp Uulu-Võiste maastikukaitsealal VEP001001 Märgalade männikud ja kaasikud 1512. Jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp kuusikud ja kuusesegametsad Ranna kinnistu , Reiu küla VEP000997 Teised lehtmetsad 1142. Jänesekapsa kasvukohatüüp Muude veekogude kaldad Pärnu maastikukaitsealal VEP000999 Männikud ja männisegametsad 1132. Mustika kasvukohatüüp Pärnu maastikukaitsealal VEP000998 Männikud ja männisegametsad 1131. Pohla kasvukohatüüp Pärnu maastikukaitsealal VEP001003 Lepikud 1313. Sinihelmika kasvukohatüüp Muude veekogude kaldad Pärnu maastikukaitsealal VEP000996 Lepikud 1412. Lodumetsa (soovõha) kasvukohatüüp Pärnu maastikukaitsealal VEP000995 Lepikud 1412. Lodumetsa (soovõha) kasvukohatüüp Pärnu maastikukaitsealal VEP000992 Kuusikud ja kuusesegametsad 1141. Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp Pärnu maastikukaitsealal VEP000985 Männikud ja männisegametsad 1141. Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp Pärnu maastikukaitsealal Kaits tavaid loodusobjekte ja vääriselupaikasid planeeringualal ei asu. Planeeritud tegevus ei oma kahjulikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele ja teistele loodusobjektidele. 3.2. Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus Loodusvaradest kasutatakse pinnast. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Häädemeeste Vallavolikogu 27.06.2019 määruse nr 14 „ Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest. Jäätmeteke kaasneb hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. 3.3. Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus Kullimetsa kinnistu piirneb Linnaku kinnistuga, millel asub Lottemaa Teemapark. Teemapark on avatud peamiselt suvekuudel (juuni- august) päevasel ajal. Lahtioleku aegadel võib kostuda Kullimetsa kinnistule müra. Lisaks piirneb detailplaneeringuala munitsipaalomandis oleva Mereküla teega. Liikluskoormus on kõnealusel teel aastatega suurenenud, sest piirkonda on planeeritud järjest enam elamukrunte. Sellest tulenevalt kostub kinnistule liiklusmüra. Lisaks näeme ette, et Tallinn-Pärnu-Ikla tee Pärnu-Uulu lõigu ehitustega võib liikluskoormus järgnevatel aastatel veelgi suureneda. Eelöeldut arvesse võttes tuleks planeeringuga ette näha kõrghaljastuse säilitamine (raadamine lubada vaid hoonete alla jääva ala osas ), sest kõrghaljastus omab müratõkke funktsiooni. Lisaks võib planeeringuga ette näha täiendavaid müra leevendavaid meetmeid. DP ala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal (joonis 3) . Planeeringuala ei ole hõlmatud reoveekogumisalaga. Piirkonnas on enamasti ette rajatud või planeeritud septikud koos imbväljakutega. Kullimetsa kinnistule kavandatakse lokaalne reovesüsteem. Reovesüsteemi kavandamisel peab arvestama naaberkinnistul asuva puurkaevuga, et tehnovõrkude kujad ei kattuks. Toimiva ning korrektse kohtkäitlussüsteemi olemasolu omab eeldatavalt vähest keskkonnamõju ning ebasoodne mõju piirkonna hüdroloogilistele tingimustele on eeldatavalt minimaalne. Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaardi väljavõte (Allikas: Keskkonnaministeerium) DP alal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole keskkonnaohtlikke rajatisi. Tööde perioodil kaasneb ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol, müra ja vibratsioon. Masinatega töötamisel tekkival heitgaasidel, müral ja vibratsioonil ei ole tööde asukohas keskkonnale olulist mõju. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast liikluskoormuste tõusu. Samas ei saa seda pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks ning liiklusmüra ja liiklusest põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu ei kaasne. Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei ole oodata eeldatavalt ulatuslikku vee või pinnasereostust. DP realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist. 3.4. Mõju kultuuriväärtusetele Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad. Lähim ehitismälestis asub ca 2,6 k m kaugusel - Uulu mõisa Stael von Holsteinide hauakamber (registrikood 16818 ). DP ala ei jää kinnismälestise kaitsevööndisse. Mõju kultuuriväärtustele puudub. 3.5. Visuaalne mõju Käsitletaval alal asuva maa-ala maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui võimalike ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega kehtestatud nõudeid. Küll aga peab arvestama asjaoluga, et metsaga kaetud aladel tuleb ÜP kohaselt säilitada võimalikult suures ulatuses kõrghaljastus. Järgides nõudeid on visuaalne mõju keskkonnale minimaalne. 3.6. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, veekogu, põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui DP elluviimisel järgitakse DP-ga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. 4. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju; 2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne; 3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga; 4. DPga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele. Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata. Eelhinnangu koostaja: Marie Selberg planeerimis- ja maanõunik Häädemeeste Vallavalitsus
HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Häädemeeste vald 18. august 2022 nr 37
Reiu külas Kullimetsa kinnistu
detailplaneeringu algatamine
Reiu külas asuva Kullimetsa kinnistu (katastritunnus 84801:001:1836, registriosa 7476350,
pindala 3928 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%) omanik esitas Häädemeeste Vallavalitsusele
05.02.2022 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/207) nimetatud kinnistul detailplaneeringu
algatamiseks.
Detailplaneeringu eesmärk on kinnistule saada ehitusõigus ühe üheperelamu ja abihoonete
ehitamiseks. Samuti soovitakse maa sihtotstarve muuta 100 % elamumaaks. Vee- ja kanalisatsiooni
lahendus soovitakse lahendada lokaalselt oma kinnistul. Kinnistut ei krundita.
Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi asub Kullimetsa kinnistu puhkehoonete ja -
rajatiste reservmaa juhtotstarbega alal, kus kehtivad järgmised tingimused: on puhkuse veetmise
ja turismi jaoks ettenähtud maa-ala, kuhu reeglina ei ole lubatud ehitada hooneid (lubatud on
ainult väikeehitised või ajutised ehitised, mis teenindavad puhkajaid), kuid kuhu on lubatud rajada
puhkeotstarbelisi rajatisi (nt seikluspark, mänguväljakud, lõkkekohad, matkarajad vms). Selle ala
maakasutus haakub ala funktsioonist lähtuvalt kas üldkasutatava maa või ärimaa sihtotstarbega (nt
golfiväljak või seikluspark, kui neid kavandatakse).
Lisaks on alale määratud rohevõrgustiku ala, millest tulenevalt on minimaalne hoonestatava krundi
suurus 3 ha.
Tulenevalt looduskaitseseaduse § 38 lõikest 2 rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal,
metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses, ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi
piirini. Metsaseaduse § 3 lõike 2 punkti 1 alusel on metsamaa maa, millel on maakatastris
registreeritud metsamaa kõlvik. Kullimetsa kinnistul on nimetatud tingimus täidetud, seega
ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse järgi on
ehituskeeluvööndi (piiranguvöönd) ulatus kinnistul 1604,94 m². Looduskaitseseaduse § 40 lõike 3
alusel võib ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Lõike 4 punkti
2 alusel esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse
ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava
vastuvõetud detailplaneeringu.
Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu koostamise ajal kuulus Kullimetsa kinnistu jätkuvalt riigi
omandis olevate maa-alade hulka. 2016. aastal jäeti Kullimetsa katastriüksus riigi omandisse ning
valdajaks määrati Maa-amet ja 2021. aastal määrati valdajaks Transpordiamet. Seejärel kinnistu
võõrandati ning omanikuks sai detailplaneeringust huvitatud isik. Maakasutuse juhtfunktsioon
määrati alale teadmises, et kinnistu jääb ka tulevikus riigi omandisse. Puhkehoonete ja -
rajatiste reservmaaga sooviti luua võimalus riigimaal vaba aja veetmiseks. Tänaseks on kinnistu
eraomandis ning varasemalt üldplaneeringuga kavandatud tegevusi (puhkuse veetmine, turism
jms) antud kinnistule planeerida ei oleks mõistlik. Puhkehoonete ja -rajatiste reservmaa on mõeldud
munitsipaalomandis või riigi omandis olevatele kinnistutele.
Eelöeldust tulenevalt teeb detailplaneering ettepaneku muuta alal kehtivat üldplaneeringut
maakasutuse juhtfunktsiooni, minimaalse hoonestatava krundi suuruse ja ehituskeeluvööndi
ulatuse osas.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju
strateegilist hindamist lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§ 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste
seisukohtadest.
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu
elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1. detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega
kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega
piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;
2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole
ette näha detailplaneeringu realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud
olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt
minimaalne;
3. detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;
4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist,
heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja
õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
5. detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei
ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele
või majandustegevusele.
Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH
algatamata.
Häädemeeste Vallavalitsus esitas 06.05.2022 detailplaneeringu algatamise eelnõu koos
lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu eelnõuga arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele ning
asutustele.
Riigimetsa Majandamise Keskus vastas 13.05.2022 kirjaga nr 3-1.1/2022/2754, et nõustub
detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmisega. Samas kirjas juhiti tähelepanu, et planeeringuga peab olema välditud piiriüleste
mõjude (risustamine, ladustamine, pinnase kahjustumine, metsauuenduse hävitamine, piiriüleste
kaitsevööndite kavandamine jms) tekkimine ehitustöödel ja edasisel maakasutusel.
Päästeamet vastas 27.05.2022 kirjaga nr 7.2-3.4/2775-2, milles teavitas, et planeeringu tuleohutus
tuleb lahendada vastavuses kehtivale seadusandlusele.
Rahandusministeerium esitas arvamuse ja ettepanekud 06.06.2022 kirjaga nr 15-3/3981-2.
Ettepanekud on arvesse võetud ja eelnõu on vastavalt täiendatud.
Keskkonnaamet esitas oma arvamuse 04.07.2022 kirjaga nr 6-5/22/11772-2. Keskkonnaamet on
arvamusel, et EKV vähendamine on perspektiivikas, kuna Kullimetsa kinnistust lõuna suunas on
väljakujunenud sama kaugusele ehitusjoon. EKV vähendamise ulatus on väike ja seega jääb valdav
osa piiranguvööndi metsast alles (rohevõrgustikku kuuluv) ja EKV vähendamine rohevõrgustiku
toimimist ei halvenda.
Kaasatavad isikud ettepanekuid ei esitanud.
Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks kohaliku omavalistuse korralduse seaduse § 6 lõike
1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3, Tahkuranna
Vallavolikogu 31.05.2012 määrusega nr 11 kehtestatud Tahkuranna valla üldplaneeringu ja
Kullimetsa kinnistu (katastritunnus 84801:001:1836) omaniku 05.02.2022 esitatud avalduse,
Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:
1. Algatada Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneering.
2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1).
3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (lisa 2) algatamata
Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse
seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu
kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva
jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi
käesolevast otsusest teada saama.
5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Andrus Soopalu
volikogu esimees
Lisa 1
Häädemeeste Vallavolikogu 18.08.2022
otsuse nr 37 juurde
DETAILPLANEERINGU
LÄHTESEISUKOHAD
1. NIMETUS Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneering
(katastritunnus 84801:001:1836)
2. ALGATAJA HUVITATUD ISIK: Ergo Haar
ALGATAJA: Häädemeeste Vallavolikogu
KOOSTAMISE KORRALDAJA: Häädemeeste
Vallavalitsus
KEHTESTAJA: Häädemeeste Vallavolikogu
3. EESMÄRK JA VASTAVUS PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringuga
ÜLDPLANEERINGULE soovitakse Kullimetsa kinnistu maa sihtotstarve muuta
maatulundusmaalt elamumaaks ning anda ehitusõigus
ühe ühepereelamu ja abihooned koos tehnovõrkudega.
PLANEERINGUALA SUURUS: 3928 m²
PLANEERINGU VASTAVUS
ÜLDPLANEERINGULE: Detailplaneering on
vastuolus kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringuga.
Planeeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga
kehtestatud maakasutuse juhtfunktsiooni puhkehoonete
ja –rajatiste reservmaalt väikeelamumaaks. Ühtlasi
tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndi
ulatust.
4. PLANEERINGU OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE
LÄHTEMATERJAL SIHTOTSTARVE: maatulundusmaa 100%
PLANEERINGUALA ASEND: planeeringuala asub
Reiu külas Mereküla teest läänes. Põhjaküljelt piirneb
planeeringuala Lottemaa Teemapargiga.
GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub
ARVESTADA:
- Tahkuranna valla üldplaneeringu
ehitustingimustega
- Looduskaitseseadusega, sest planeeringuala
asub ranna ehituskeelu- ja piiranguvööndis
- Pärnu maakonna planeeringuga, sest
planeeringuala asub maakonnaplaneeringuga
määratud puhkemetsa alal. Samuti asub
planeeringuala maakonnaplaneeringuga
määratud rohevõrgustiku koridori alal
(mererannal rohelise võrgustiku koridori laius
on ehituskeeluvööndi ulatuses). Järgida Pärnu
maakonna planeeringu peatükis 3.3.1.
„Roheline võrgustik“ toodud rohelise
võrgustiku tingimustega.
- Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa
kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnangus toodud
seisukohtadega.
OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub
5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub,
et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik
teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms,
siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
6. EHITUSLIKUD JA TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS:
ARHITEKTUURSED NÕUDED detailplaneeringuga ei jagata Kullimetsa kinnistut
kruntideks.
KRUNDI SIHTOTSTARVE: elamumaa 100%
LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: 1
elamu ja kuni 5 abihoonet
LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND:
Määrata detailplaneeringuga, arvestades
väljakujunenud hoonestuslaadi. Kuid mitte rohkem kui
785 m².
KRUNDI HOONESTUSALA: määrata
detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks
ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust
katastriüksuse piiridest (vähemalt 5 m krundi piiridest).
HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: TP3
HOONETE KORRUSELISUS: kuni 2 korrust elamul,
1 korrus abihoonel
HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 8,5 m
olemasolevast maapinnast.
HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata
planeeringuga.
HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada
põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud
maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse
sidumiskõrgused detailplaneeringus.
KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE
SUUND: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud
hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale (kivi,
valtsplekk jm).
VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas
väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid
materjale (kivi, puid jm).
KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata
planeeringuga vastavalt piirkonnas väljakujunenud
hoonestusele.
EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt
tuleohutusnõuetele.
LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad.
SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata
detailplaneeringuga.
KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: vajadusel
määrata detailplaneeringuga.
JUURDEPÄÄSUD: planeeringuala piirneb
munitsipaalomandis oleva Mereküla teega.
Planeeringuga näidata ära krundile mahasõidu asukoht.
TÄNAVAD/TEED: vajadusel määrata planeeringuga.
PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada
Kullimetsa kinnistul.
HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht
jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava
laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane
juurdepääsutee jäätmeveokile, võimalusel näha asukoht
ette Mereküla tee ääres. Säilitada võimalikult suures
ulatuses kõrghaljastus, et vähendada Lottemaa
Teemapargist ning Mereküla teelt tekkiva müra
negatiivset mõju Kullimetsa kinnistule. Lahendada
reoveesüsteem selliselt, et mahutit/septikut oleks
võimalik regulaarselt tühjendada.
7. INSENERVÕRKUDE VEEVARUSTUS: lahendada planeeringuga lokaalselt.
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Puurkaevu planeerimisel tuleb jälgida, et puurkaevu
kaitsekuja ei ulatuks naaberkinnistule. Samti peab
jälgima, et omapuhasti ja puurkaevu vahele jääks
vähemalt 60 m.
REOVEE KANALISEERIMINE: lahendada
planeeringuga lokaalselt. Reovesüsteemi planeerimisel
peab arvestama, et kaitsekujad ei satuks
naaberkinnistule. Lisaks juhime tähelepanu, et
naaberkinnistul asuva puurkaevu ning planeeritava
puurkaevu ja reovesüsteemi kaitsekujad ei või kattuda
(puurkaevu sanitaarkaitsevöönd 10 m ja omapuhasti
kaitsevöönd 50 m).
SADEMEVEE KANALISEERIMINE: piirkonnas
puudub sademevee kanalisatsioon seega lahendada
sademevee ärajuhtimine oma kinnistu siseselt.
ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga.
SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga.
SOOJAVARUSTUS: Lahendada planeeringuga
lokaalselt (maaküte, õhk-vesi soojuspump vms)
TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada
planeeringuga.
MÜRA LEEVENDAVAD MEETMED: Tulenevalt
planeeringuala asukohast (planeeringala piirneb
avaliku tee ja Lottemaa Teemapargiga) näha
detailplaneeringuga ette võimalikud müra leevendavad
meetmed.
8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE KOOSKÕLASTAJAD JA KAASATAVAD
ASUTUSED:
- Keskkonnaamet
- Päästeamet
KAASATAVAD ISIKUD (piirinaabrid):
- Rahandusministeerium
- Elektrilevi OÜ
- Telia Eesti AS
- Linnaku kinnistu (84801:001:0413) omanik
- Kullipesa kinnistu (84801:001:0744) omanik
- Surju metskond 47 kinnistu (84801:001:1741)
valdaja
- Nõmmepõllu kinnistu (21401:001:0069)
omanik
- Nõmmemetsa kinnistu (21401:001:0070)
omanik
- Karu tee 27 kinnistu (84801:001:1676) omanik
- Karu tee 32 kinnistu (21401:001:0682) omanik
9. PLANEERINGU KOOSSEIS JA DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA
VORMISTAMINE VORMISTAMISE NÕUDED:
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded“
Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas
1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile.
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:
- Seletuskiri
- Asendiskeem
- Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate
tehnovõrkude ja krundipiiridega ning
olemasolevate piirangutega)
- Põhijoonis (koos tehnovõrkude joonise ja
vertikaalplaneerimise joonisega)
- Tehnovõrkude jooni
- Planeeringulahenduse illustratsioon
- Lisamaterjalid (tehnilised tingimused,
kooskõlastused koos koondtabeliga,
kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus)
10. PLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA:
ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS
- digitaalselt pdf formaadis
AVALIKUSTAMISEKS
- üks eksemplar paberkandjal
- digitaalselt pdf formaadis
- planeeringuahenduse illustratsioon
KEHTESTAMISEKS
- üks eksemplar paberkandjal
- digitaalselt pdf ja dwg formaadis CD-plaadil
11. PLANEERITAV ESIALGNE DP algatamine juuni 2022
AJAKAVA DP eskiislahenduse koostamine juuli-august 2022
DP eskiislahendus esitada august-september
arvamuse avaldamiseks ning 2022
PlanS § 142 lõike 4 kohaselt
täiendavate koostöötegijate ja
kaasatavate määramiseks
DP eskiislahenduse september-
avalikustamine (k.a avalik november 2022
arutelu)
DP lahenduse korrigeerimine november-
(vajadusel) detsember 2022
DP kooskõlastamine ja detsember 2022-
arvamuse avaldamine veebruar 2023
DP vastuvõtmine veebruar 2023
DP avalikustamine (k. a avalik veebruar-aprill
väljapanek) 2023
DP korrigeerimine (vajadusel) aprill-mai 2023
DP heakskiitmiseks mai-juuli2023
Rahandusministeeriumile ja
heakskiidu saamine
DP kehtestamine august 2023
Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust
ajakulust.
Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.
Koostaja:
Marie Selberg
planeerimis- ja maanõunik
Lisa 2
Häädemeeste Vallavolikogu 18.08.2022
otsuse nr 37 juurde
Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Sissejuhatus
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel on lähtutud
planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS).
Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistul
(katastritunnus 84801:001:1836) detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamisel on vajalik
täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte.
KSH algatamise või mittealgatamise kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 3, KeHJS § 33 lõikes 2
p 3 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
1. Osapooled
Planeeringust huvitatud isik on Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistu omanik Ergo
Haar.
1
Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on
Häädemeeste Vallavolikogu. Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Häädemeeste
Vallavalitsus (registrikood 77000269; Pargi tee 1, Uulu küla, Häädemeeste vald).
2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord
2.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Huvitatud isik on esitanud Häädemeeste Vallavalitsusele 05.02.2022 avalduse (dokumendiregistri
nr 6-3/207) detailplaneeringu algatamiseks Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistul
(katastritunnus 84801:001:1836). Krundi suurus on 3928 m² ning maa sihtotstarve on
maatulundusmaa 100%. Kinnistu on hoonestamata ning kaetud metsaga.
DP koostamise eesmärk on muuta maa sihtotstarve elamumaaks ning anda ehitusõigus elamu ja
abihoonete ehitamiseks. Kinnistu asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis seega tehakse ettepanek
ehituskeeluvööndi vähendamiseks kuni kinnistu merepoolse piirini. Samuti soovitakse
planeeringuga muuta Tahkuranna valla üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon
väikeelamumaaks.
2.2. Olemasolev olukord
Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt asub Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu
koostamise kohustusega alal. Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon on
puhkehoonete ja -rajatiste reservmaa (joonis 1), kuhu ei ole lubatud ehitada elamuid.
Joonis 1. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu väljavõte
Ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi minimaalne suurus väikeelamumaal on 2200 m².
Väljaspool väikeelamumaad on ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi minimaalsuurus 2 ha.
Viimast rakendatakse üldplaneeringu põhijoonisel näidatud valgete aladel. Kullimetsa kinnistu
asub kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu alusel rohevõrgustiku alal, kus on minimaalne
krundi suurus 3 ha. Antud juhul tehakse detailplaneeringuga ettepanek muuta Kullimetsa kinnistul
maakasutuse juhtfunktsioon väikeelamumaaks.
Kullimetsa kinnistu asub hajaasustuses mitmete kehtestatud planeeringualade vahetus läheduses.
Kullimetsa kinnistust põhjasuunas jääb Linnaku kinnistu (katastritunnus 84801:001:0413), kus
2
asub Lottemaa teemapark. Idasuunas üle Mereküla tee jääb Nõmme Teine detailplaneeringuala,
millega loodi 2 elamukrunti. Lõunasuunas on kehtestatud Allimäe detailplaneering, mille alusel
tekkis samuti 2 elamukrunti. Planeeringualast läände jääb hoonestatud Kullipesa katastriüksus
(katastritunnus 84801:001:0744, sihtotstarve maatulundusmaa 100%), millel on elamu, kelder ja
puurkaev. Seega on ümberkaudsetele kinnistutele kavandatud või juba ehitatud hooned.
Planeeringualast läänes, lõunas ja idas on peamiselt elukondlike hoonetega kinnistud, mille
tulemusel sobituks kavandav tegevus olemasolevasse keskkonda.
PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajadusel korral detailplaneering sisaldada
kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse
detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe
ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse
vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud kohaliku
omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. Algatatava
detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga määratud veekogu ehituskeeluvööndit
seda vähendades ja üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe ulatuslikku muutmist.
Maakatastri andmetel on Kullimetsa katastriüksusel metsamaa kõlvik kogu kinnistu ehk 3928 m²
ulatuses.
Kullimetsa kinnistul põhjustavad kitsendusi (joonis 2):
- ranna või kalda piiranguvöönd (sinine viirutus);
- üldgeoloogilise kaardistamise uuringu ala (pruun viirutus);
- siderajatise kaitsevöönd (punane viirutus).
3
Joonis 2. Maa-ameti kitsenduste kaardi väljavõte (Allikas: Maa-ameti Geoportaal)
4
Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu maakonna
planeeringus on käsitletud peatükis 3.3.1 Pärnu maakonna rohelist võrgustikku. Rohelise
võrgustiku planeerimisega on loodud looduslikus seisundis aladest toimiv süsteem, et seeläbi
tagada koosluste ja liikide säilimine ning pehmendada ja korvata inimtekkelisi õjusid.
Maakonnaplaneeringus on täpsustatud varasemate planeeringutega määratud rohelise võrgustiku
tuumalade ja koridoride piire ning kasutustingimusi lähtuvalt maakonna seinisest
arengusuundumustest ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõttest, rohelise võrgustiku
ökoloogilise sidususe ja edaspidise toimimise vajadusest, senisest praktikast rohelise võrgustiku
hoidmisel. Täpsustamisel on aluseks võetud kehtestatud üldplaneeringute lahendusi.
Rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, kus
rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. Kullimetsa kinnistul ulatub
ehituskeeluvöönd piiranguvööndi lõpuni. Seega maakonnaplaneeringuga kavandatud rohelise
võrgustiku koridor ulatub samuti piiranguvööndi lõpuni.
Pärnu maakonna planeeringust tulenevad üldised tingimused rohelise võrgustiku toimimise
tagamiseks ja säilimiseks:
- säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;
- tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning
koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust;
- kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtude võimalik muuta maa seinist sihtotstarvet
(maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) üldplaneeringuga;
- vältida elamualade rajamist rohelise võrgustiku aladele;
- asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise
takistamise vältimiseks piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala;
- säilitada maastikulist ja bioloogilist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja
looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore;
Kullimetsa kinnistul kavandatava ehituskeeluvööndi vähendamisega ei langeks rohelise
võrgustiku koridoris looduslike alade osatähtsus alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust. Reiu
külas on keskmine rohekoridori laius enamasti 100 m ühemeetri samakõrgusjoonest.
Planeeringualal on koridori ala keskmisest 100 m võrra laiem.
Detailplaneeringuga tuleb ette näha loodusliku kõrghaljastuse säilitamine, et tagada olemasoleva
rohelise võrgustiku säilimine. Samuti tuleb vältida piirdeaedade rajamist, v.a õueala ümber.
Kui maakonnaplaneeringu peatükis 3.3.1. sätestatud tingimusi järgida ei ole ette näha olulist
negatiivset mõju rohelise võrgustiku toimimisele. Kui planeeringu menetluse käigus selgub, et
kavandatav tegevus võib omada olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele tuleb läbi viia
keskkonnamõju strateegiline hindamine.
3. Võimalikud keskkonnamõjud
3.1. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt
Loodusobjektidele
Pärnu maastikukaitseala (KLO1000603), mis on ühtlasi Natura 2000 Pärnu loodusala
(RAH0000325), asub planeeringualast linnulennult 610 m kaugusel. Uulu-Võiste
maastikukaitsealast (KLO1000651), mis on ühtlasi Natura 2000 Uulu-Võiste loodusala
(RAH0000330) jääb planeeringuala ligikaudu 1 km kaugusel.
5
Planeeringala läheduses asuvad järgmised vääriselupaigad:
Registrikood Põhitüüp Kasvukoha Kaasnev Tüüp Asukoht
tüüp
VEP152002 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste
männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal
VEP152003 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste
männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal
VEPL00583 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste
männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal
VEPL00584 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste
männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal
VEP152005 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste
männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal
VEP001004 Lepikud 1311. Sõnajala Muude Uulu-Võiste
kasvukohatüüp veekogude maastikukaitsealal
kaldad
VEPL01236 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste
männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal
VEP152009 Männikud ja 1131. Pohla Uulu-Võiste
männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal
VEP001001 Märgalade 1512. kuusikud ja Ranna kinnistu,
männikud ja Jänesekapsa- kuusesegametsad Reiu küla
kaasikud kõdusoo
kasvukohatüüp
VEP000997 Teised 1142. Muude Pärnu
lehtmetsad Jänesekapsa veekogude maastikukaitsealal
kasvukohatüüp kaldad
VEP000999 Männikud ja 1132. Mustika Pärnu
männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal
VEP000998 Männikud ja 1131. Pohla Pärnu
männisegametsad kasvukohatüüp maastikukaitsealal
VEP001003 Lepikud 1313. Muude Pärnu
Sinihelmika veekogude maastikukaitsealal
kasvukohatüüp kaldad
VEP000996 Lepikud 1412. Pärnu
Lodumetsa maastikukaitsealal
(soovõha)
kasvukohatüüp
VEP000995 Lepikud 1412. Pärnu
Lodumetsa maastikukaitsealal
(soovõha)
kasvukohatüüp
VEP000992 Kuusikud ja 1141. Pärnu
kuusesegametsad Jänesekapsa- maastikukaitsealal
mustika
kasvukohatüüp
VEP000985 Männikud ja 1141. Pärnu
männisegametsad Jänesekapsa- maastikukaitsealal
mustika
kasvukohatüüp
Kaitstavaid loodusobjekte ja vääriselupaikasid planeeringualal ei asu.
6
Planeeritud tegevus ei oma kahjulikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele,
kaitsealustele liikidele ja teistele loodusobjektidele.
3.2. Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Loodusvaradest kasutatakse pinnast.
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket
mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama
kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma
jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning
rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise)
korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Häädemeeste Vallavolikogu 27.06.2019 määruse nr
14 „Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest.
Jäätmeteke kaasneb hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui
jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole
oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.
3.3. Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus
Kullimetsa kinnistu piirneb Linnaku kinnistuga, millel asub Lottemaa Teemapark. Teemapark on
avatud peamiselt suvekuudel (juuni-august) päevasel ajal. Lahtioleku aegadel võib kostuda
Kullimetsa kinnistule müra.
Lisaks piirneb detailplaneeringuala munitsipaalomandis oleva Mereküla teega. Liikluskoormus on
kõnealusel teel aastatega suurenenud, sest piirkonda on planeeritud järjest enam elamukrunte.
Sellest tulenevalt kostub kinnistule liiklusmüra. Lisaks näeme ette, et Tallinn-Pärnu-Ikla tee
Pärnu-Uulu lõigu ehitustega võib liikluskoormus järgnevatel aastatel veelgi suureneda.
Eelöeldut arvesse võttes tuleks planeeringuga ette näha kõrghaljastuse säilitamine (raadamine
lubada vaid hoonete alla jääva ala osas), sest kõrghaljastus omab müratõkke funktsiooni. Lisaks
võib planeeringuga ette näha täiendavaid müra leevendavaid meetmeid.
DP ala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal (joonis 3). Planeeringuala ei ole hõlmatud
reoveekogumisalaga. Piirkonnas on enamasti ette rajatud või planeeritud septikud koos
imbväljakutega. Kullimetsa kinnistule kavandatakse lokaalne reovesüsteem. Reovesüsteemi
kavandamisel peab arvestama naaberkinnistul asuva puurkaevuga, et tehnovõrkude kujad ei
kattuks. Toimiva ning korrektse kohtkäitlussüsteemi olemasolu omab eeldatavalt vähest
keskkonnamõju ning ebasoodne mõju piirkonna hüdroloogilistele tingimustele on eeldatavalt
minimaalne.
7
Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaardi väljavõte (Allikas: Keskkonnaministeerium)
DP alal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole
keskkonnaohtlikke rajatisi.
Tööde perioodil kaasneb ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol, müra ja vibratsioon.
Masinatega töötamisel tekkival heitgaasidel, müral ja vibratsioonil ei ole tööde asukohas
keskkonnale olulist mõju. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast
liikluskoormuste tõusu. Samas ei saa seda pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks ning
liiklusmüra ja liiklusest põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu ei kaasne.
Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei ole oodata eeldatavalt ulatuslikku vee või pinnasereostust.
DP realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende
loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist.
3.4. Mõju kultuuriväärtusetele
Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad. Lähim
ehitismälestis asub ca 2,6 km kaugusel - Uulu mõisa Stael von Holsteinide hauakamber
(registrikood 16818). DP ala ei jää kinnismälestise kaitsevööndisse. Mõju kultuuriväärtustele
puudub.
3.5. Visuaalne mõju
Käsitletaval alal asuva maa-ala maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist
mõju, kui võimalike ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega
kehtestatud nõudeid. Küll aga peab arvestama asjaoluga, et metsaga kaetud aladel tuleb ÜP
kohaselt säilitada võimalikult suures ulatuses kõrghaljastus. Järgides nõudeid on visuaalne mõju
keskkonnale minimaalne.
8
3.6. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju
Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, veekogu,
põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad
ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui DP elluviimisel
järgitakse DP-ga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
4. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu
elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks
keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna
hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;
2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette
näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset
keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;
3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;
4. DPga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega
vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste
olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada
olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või
majandustegevusele.
Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH
algatamata.
Eelhinnangu koostaja:
Marie Selberg
planeerimis- ja maanõunik
Häädemeeste Vallavalitsus
9
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 22.09.2022 14:18
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: 1-3/37 Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu algatamine
Tere Teile on saadetud Häädemeeste Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi
Amphora kaudu dokument.Häädemeeste
[email protected] 444
8890haademeestevald.kovtp.ee
HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Häädemeeste vald 18. august 2022 nr 37
Reiu külas Kullimetsa kinnistu
detailplaneeringu algatamine
Reiu külas asuva Kullimetsa kinnistu (katastritunnus 84801:001:1836, registriosa 7476350,
pindala 3928 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%) omanik esitas Häädemeeste Vallavalitsusele
05.02.2022 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/207) nimetatud kinnistul detailplaneeringu
algatamiseks.
Detailplaneeringu eesmärk on kinnistule saada ehitusõigus ühe üheperelamu ja abihoonete
ehitamiseks. Samuti soovitakse maa sihtotstarve muuta 100 % elamumaaks. Vee- ja kanalisatsiooni
lahendus soovitakse lahendada lokaalselt oma kinnistul. Kinnistut ei krundita.
Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi asub Kullimetsa kinnistu puhkehoonete ja -
rajatiste reservmaa juhtotstarbega alal, kus kehtivad järgmised tingimused: on puhkuse veetmise
ja turismi jaoks ettenähtud maa-ala, kuhu reeglina ei ole lubatud ehitada hooneid (lubatud on
ainult väikeehitised või ajutised ehitised, mis teenindavad puhkajaid), kuid kuhu on lubatud rajada
puhkeotstarbelisi rajatisi (nt seikluspark, mänguväljakud, lõkkekohad, matkarajad vms). Selle ala
maakasutus haakub ala funktsioonist lähtuvalt kas üldkasutatava maa või ärimaa sihtotstarbega (nt
golfiväljak või seikluspark, kui neid kavandatakse).
Lisaks on alale määratud rohevõrgustiku ala, millest tulenevalt on minimaalne hoonestatava krundi
suurus 3 ha.
Tulenevalt looduskaitseseaduse § 38 lõikest 2 rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal,
metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses, ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi
piirini. Metsaseaduse § 3 lõike 2 punkti 1 alusel on metsamaa maa, millel on maakatastris
registreeritud metsamaa kõlvik. Kullimetsa kinnistul on nimetatud tingimus täidetud, seega
ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse järgi on
ehituskeeluvööndi (piiranguvöönd) ulatus kinnistul 1604,94 m². Looduskaitseseaduse § 40 lõike 3
alusel võib ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Lõike 4 punkti
2 alusel esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse
ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava
vastuvõetud detailplaneeringu.
Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu koostamise ajal kuulus Kullimetsa kinnistu jätkuvalt riigi
omandis olevate maa-alade hulka. 2016. aastal jäeti Kullimetsa katastriüksus riigi omandisse ning
valdajaks määrati Maa-amet ja 2021. aastal määrati valdajaks Transpordiamet. Seejärel kinnistu
võõrandati ning omanikuks sai detailplaneeringust huvitatud isik. Maakasutuse juhtfunktsioon
määrati alale teadmises, et kinnistu jääb ka tulevikus riigi omandisse. Puhkehoonete ja -
rajatiste reservmaaga sooviti luua võimalus riigimaal vaba aja veetmiseks. Tänaseks on kinnistu
eraomandis ning varasemalt üldplaneeringuga kavandatud tegevusi (puhkuse veetmine, turism
jms) antud kinnistule planeerida ei oleks mõistlik. Puhkehoonete ja -rajatiste reservmaa on mõeldud
munitsipaalomandis või riigi omandis olevatele kinnistutele.
Eelöeldust tulenevalt teeb detailplaneering ettepaneku muuta alal kehtivat üldplaneeringut
maakasutuse juhtfunktsiooni, minimaalse hoonestatava krundi suuruse ja ehituskeeluvööndi
ulatuse osas.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju
strateegilist hindamist lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§ 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste
seisukohtadest.
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu
elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1. detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega
kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega
piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;
2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole
ette näha detailplaneeringu realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud
olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt
minimaalne;
3. detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;
4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist,
heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja
õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
5. detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei
ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele
või majandustegevusele.
Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH
algatamata.
Häädemeeste Vallavalitsus esitas 06.05.2022 detailplaneeringu algatamise eelnõu koos
lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu eelnõuga arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele ning
asutustele.
Riigimetsa Majandamise Keskus vastas 13.05.2022 kirjaga nr 3-1.1/2022/2754, et nõustub
detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmisega. Samas kirjas juhiti tähelepanu, et planeeringuga peab olema välditud piiriüleste
mõjude (risustamine, ladustamine, pinnase kahjustumine, metsauuenduse hävitamine, piiriüleste
kaitsevööndite kavandamine jms) tekkimine ehitustöödel ja edasisel maakasutusel.
Päästeamet vastas 27.05.2022 kirjaga nr 7.2-3.4/2775-2, milles teavitas, et planeeringu tuleohutus
tuleb lahendada vastavuses kehtivale seadusandlusele.
Rahandusministeerium esitas arvamuse ja ettepanekud 06.06.2022 kirjaga nr 15-3/3981-2.
Ettepanekud on arvesse võetud ja eelnõu on vastavalt täiendatud.
Keskkonnaamet esitas oma arvamuse 04.07.2022 kirjaga nr 6-5/22/11772-2. Keskkonnaamet on
arvamusel, et EKV vähendamine on perspektiivikas, kuna Kullimetsa kinnistust lõuna suunas on
väljakujunenud sama kaugusele ehitusjoon. EKV vähendamise ulatus on väike ja seega jääb valdav
osa piiranguvööndi metsast alles (rohevõrgustikku kuuluv) ja EKV vähendamine rohevõrgustiku
toimimist ei halvenda.
Kaasatavad isikud ettepanekuid ei esitanud.
Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks kohaliku omavalistuse korralduse seaduse § 6 lõike
1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3, Tahkuranna
Vallavolikogu 31.05.2012 määrusega nr 11 kehtestatud Tahkuranna valla üldplaneeringu ja
Kullimetsa kinnistu (katastritunnus 84801:001:1836) omaniku 05.02.2022 esitatud avalduse,
Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:
1. Algatada Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneering.
2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1).
3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (lisa 2) algatamata
Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse
seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu
kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva
jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi
käesolevast otsusest teada saama.
5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Andrus Soopalu
volikogu esimees
Lisa 1
Häädemeeste Vallavolikogu 18.08.2022
otsuse nr 37 juurde
DETAILPLANEERINGU
LÄHTESEISUKOHAD
1. NIMETUS Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneering
(katastritunnus 84801:001:1836)
2. ALGATAJA HUVITATUD ISIK: Ergo Haar
ALGATAJA: Häädemeeste Vallavolikogu
KOOSTAMISE KORRALDAJA: Häädemeeste
Vallavalitsus
KEHTESTAJA: Häädemeeste Vallavolikogu
3. EESMÄRK JA VASTAVUS PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringuga
ÜLDPLANEERINGULE soovitakse Kullimetsa kinnistu maa sihtotstarve muuta
maatulundusmaalt elamumaaks ning anda ehitusõigus
ühe ühepereelamu ja abihooned koos tehnovõrkudega.
PLANEERINGUALA SUURUS: 3928 m²
PLANEERINGU VASTAVUS
ÜLDPLANEERINGULE: Detailplaneering on
vastuolus kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringuga.
Planeeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga
kehtestatud maakasutuse juhtfunktsiooni puhkehoonete
ja –rajatiste reservmaalt väikeelamumaaks. Ühtlasi
tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndi
ulatust.
4. PLANEERINGU OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE
LÄHTEMATERJAL SIHTOTSTARVE: maatulundusmaa 100%
PLANEERINGUALA ASEND: planeeringuala asub
Reiu külas Mereküla teest läänes. Põhjaküljelt piirneb
planeeringuala Lottemaa Teemapargiga.
GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub
ARVESTADA:
- Tahkuranna valla üldplaneeringu
ehitustingimustega
- Looduskaitseseadusega, sest planeeringuala
asub ranna ehituskeelu- ja piiranguvööndis
- Pärnu maakonna planeeringuga, sest
planeeringuala asub maakonnaplaneeringuga
määratud puhkemetsa alal. Samuti asub
planeeringuala maakonnaplaneeringuga
määratud rohevõrgustiku koridori alal
(mererannal rohelise võrgustiku koridori laius
on ehituskeeluvööndi ulatuses). Järgida Pärnu
maakonna planeeringu peatükis 3.3.1.
„Roheline võrgustik“ toodud rohelise
võrgustiku tingimustega.
- Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa
kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnangus toodud
seisukohtadega.
OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub
5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub,
et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik
teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms,
siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
6. EHITUSLIKUD JA TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS:
ARHITEKTUURSED NÕUDED detailplaneeringuga ei jagata Kullimetsa kinnistut
kruntideks.
KRUNDI SIHTOTSTARVE: elamumaa 100%
LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: 1
elamu ja kuni 5 abihoonet
LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND:
Määrata detailplaneeringuga, arvestades
väljakujunenud hoonestuslaadi. Kuid mitte rohkem kui
785 m².
KRUNDI HOONESTUSALA: määrata
detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks
ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust
katastriüksuse piiridest (vähemalt 5 m krundi piiridest).
HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: TP3
HOONETE KORRUSELISUS: kuni 2 korrust elamul,
1 korrus abihoonel
HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 8,5 m
olemasolevast maapinnast.
HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata
planeeringuga.
HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada
põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud
maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse
sidumiskõrgused detailplaneeringus.
KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE
SUUND: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud
hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale (kivi,
valtsplekk jm).
VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas
väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid
materjale (kivi, puid jm).
KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata
planeeringuga vastavalt piirkonnas väljakujunenud
hoonestusele.
EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt
tuleohutusnõuetele.
LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad.
SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata
detailplaneeringuga.
KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: vajadusel
määrata detailplaneeringuga.
JUURDEPÄÄSUD: planeeringuala piirneb
munitsipaalomandis oleva Mereküla teega.
Planeeringuga näidata ära krundile mahasõidu asukoht.
TÄNAVAD/TEED: vajadusel määrata planeeringuga.
PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada
Kullimetsa kinnistul.
HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht
jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava
laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane
juurdepääsutee jäätmeveokile, võimalusel näha asukoht
ette Mereküla tee ääres. Säilitada võimalikult suures
ulatuses kõrghaljastus, et vähendada Lottemaa
Teemapargist ning Mereküla teelt tekkiva müra
negatiivset mõju Kullimetsa kinnistule. Lahendada
reoveesüsteem selliselt, et mahutit/septikut oleks
võimalik regulaarselt tühjendada.
7. INSENERVÕRKUDE VEEVARUSTUS: lahendada planeeringuga lokaalselt.
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Puurkaevu planeerimisel tuleb jälgida, et puurkaevu
kaitsekuja ei ulatuks naaberkinnistule. Samti peab
jälgima, et omapuhasti ja puurkaevu vahele jääks
vähemalt 60 m.
REOVEE KANALISEERIMINE: lahendada
planeeringuga lokaalselt. Reovesüsteemi planeerimisel
peab arvestama, et kaitsekujad ei satuks
naaberkinnistule. Lisaks juhime tähelepanu, et
naaberkinnistul asuva puurkaevu ning planeeritava
puurkaevu ja reovesüsteemi kaitsekujad ei või kattuda
(puurkaevu sanitaarkaitsevöönd 10 m ja omapuhasti
kaitsevöönd 50 m).
SADEMEVEE KANALISEERIMINE: piirkonnas
puudub sademevee kanalisatsioon seega lahendada
sademevee ärajuhtimine oma kinnistu siseselt.
ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga.
SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga.
SOOJAVARUSTUS: Lahendada planeeringuga
lokaalselt (maaküte, õhk-vesi soojuspump vms)
TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada
planeeringuga.
MÜRA LEEVENDAVAD MEETMED: Tulenevalt
planeeringuala asukohast (planeeringala piirneb
avaliku tee ja Lottemaa Teemapargiga) näha
detailplaneeringuga ette võimalikud müra leevendavad
meetmed.
8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE KOOSKÕLASTAJAD JA KAASATAVAD
ASUTUSED:
- Keskkonnaamet
- Päästeamet
KAASATAVAD ISIKUD (piirinaabrid):
- Rahandusministeerium
- Elektrilevi OÜ
- Telia Eesti AS
- Linnaku kinnistu (84801:001:0413) omanik
- Kullipesa kinnistu (84801:001:0744) omanik
- Surju metskond 47 kinnistu (84801:001:1741)
valdaja
- Nõmmepõllu kinnistu (21401:001:0069)
omanik
- Nõmmemetsa kinnistu (21401:001:0070)
omanik
- Karu tee 27 kinnistu (84801:001:1676) omanik
- Karu tee 32 kinnistu (21401:001:0682) omanik
9. PLANEERINGU KOOSSEIS JA DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA
VORMISTAMINE VORMISTAMISE NÕUDED:
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded“
Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas
1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile.
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:
- Seletuskiri
- Asendiskeem
- Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate
tehnovõrkude ja krundipiiridega ning
olemasolevate piirangutega)
- Põhijoonis (koos tehnovõrkude joonise ja
vertikaalplaneerimise joonisega)
- Tehnovõrkude jooni
- Planeeringulahenduse illustratsioon
- Lisamaterjalid (tehnilised tingimused,
kooskõlastused koos koondtabeliga,
kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus)
10. PLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA:
ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS
- digitaalselt pdf formaadis
AVALIKUSTAMISEKS
- üks eksemplar paberkandjal
- digitaalselt pdf formaadis
- planeeringuahenduse illustratsioon
KEHTESTAMISEKS
- üks eksemplar paberkandjal
- digitaalselt pdf ja dwg formaadis CD-plaadil
11. PLANEERITAV ESIALGNE DP algatamine juuni 2022
AJAKAVA DP eskiislahenduse koostamine juuli-august 2022
DP eskiislahendus esitada august-september
arvamuse avaldamiseks ning 2022
PlanS § 142 lõike 4 kohaselt
täiendavate koostöötegijate ja
kaasatavate määramiseks
DP eskiislahenduse september-
avalikustamine (k.a avalik november 2022
arutelu)
DP lahenduse korrigeerimine november-
(vajadusel) detsember 2022
DP kooskõlastamine ja detsember 2022-
arvamuse avaldamine veebruar 2023
DP vastuvõtmine veebruar 2023
DP avalikustamine (k. a avalik veebruar-aprill
väljapanek) 2023
DP korrigeerimine (vajadusel) aprill-mai 2023
DP heakskiitmiseks mai-juuli2023
Rahandusministeeriumile ja
heakskiidu saamine
DP kehtestamine august 2023
Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust
ajakulust.
Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.
Koostaja:
Marie Selberg
planeerimis- ja maanõunik