Riigikantselei
[email protected] Meie 22.09.2022 nr 1.1-10.1/181-11
Eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile esitamine
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri
pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Kertu Fedotov 6113048
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
6.09.2022
Kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise
seaduse muutmise seaduse eelnõu
§ 1. Kogumispensionide seaduse muutmine
Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 tekst loetakse lõikeks 1 ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Makse määr on 2% käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt, kui kohustatud isik
ei ole valinud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud muud makse määra.“;
2) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:
„(2) Kohustatud isik võib valida makse määraks 4% või 6%. Valitud makse määr kehtib
kohustatud isiku suhtes vähemalt kalendriaasta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud makse määra valimine või sellest loobumine
(edaspidi makse määra muutmine) toimub käesoleva seaduse §-s 17² sätestatud tingimustel ja
korras.“;
3) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „nimetatud määras“ sõnadega „sätestatud
sellises määras, mille kohustatud isik on valinud“;
4) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „määras“ sõnadega „sellises määras, mille
kohustatud isik on valinud“;
5) paragrahvi 11 lõikes 21 asendatakse sõnad „määras füüsilisest isikust ettevõtja“ sõnadega
„sellises määras, mille füüsilisest isikust ettevõtja on valinud, tema“;
6) seaduse 2. peatükki täiendatakse pärast § 171 21. jaoga järgmises sõnastuses:
„21. jagu
Makse määra muutmine
§ 172. Makse määra muutmise avaldus
(1) Makse määra muutmiseks esitab isik, kellele on käesoleva seaduse §-s 17 sätestatu kohaselt
avatud pensionikonto, kontohaldurile või registripidajale makse määra muutmise avalduse.
(2) Piiratud teovõimega isiku eest makse määra muutmise avalduse esitamise ja nooremale kui
18-aastasele isikule avalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku andmise
korral peab seaduslikul esindajal olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1
punktis 8 sätestatud kohtu nõusolek.
(3) Makse määra muutmise avalduses märgitakse:
1) isiku nimi;
2) isikukood;
3) isiku kontaktandmed;
4) isiku eelistused temale teatise edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
5) makse määr;
6) avalduse esitamise kuupäev;
1
EELNÕU
6.09.2022
7) isiku allkiri, välja arvatud juhul, kui avaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist ja isiku
identifitseerimist võimaldaval kujul.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed esitatakse makse määra muutmise
avaldusel registripidaja ette antud vormil ning avalduse esitamisele kohaldatakse käesoleva
seaduse § 14 lõigetes 2, 3 ja 51 ning §-s 16 sätestatut.
(5) Registripidaja keeldub makse määra muutmise avalduse vastuvõtmisest, kui temale esitatud
või kontohalduri kaudu edastatud avaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
Registripidaja keeldub kontohalduri kaudu edastatud makse määra muutmise avalduse
vastuvõtmisest ka juhul, kui selle avalduse esitamise kuupäev on varasem registripidaja poolt
juba vastuvõetud makse määra muutmise avalduse esitamise kuupäevast.
(6) Makse määra muutmise avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab
registripidaja viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu
vastava elektroonilise veateate. Kontohaldur teavitab veateatest viivitamata makse määra
muutmise avalduse esitanud isikut. Makse määra muutmiseks peab isik esitama uue,
nõuetekohase makse määra muutmise avalduse.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud veateade peab sisaldama:
1) avalduse vastuvõtmisest keeldumise õiguslikku alust;
2) avalduse vastuvõtmisest keeldumise põhjendust;
3) veateate edastamise kuupäeva.
(8) Uues, käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud määras makse tasumise kohustus tekib kohustatud
isikul alates makse määra muutmise avalduse esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist,
tingimusel et avaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale laekunud
hiljemalt 30. novembril. Detsembris makse määra muutmise avalduse esitanud isikul tekib
makse tasumise kohustus uues, käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud makse määras alates
ülejärgmise aasta 1. jaanuarist.
(9) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud avalduse esitamise tähtpäevani võib isik oma
avaldust muuta, esitades selleks uue makse määra muutmise avalduse.
(10) Registripidaja edastab Maksu- ja Tolliametile üks kord aastas hiljemalt iga aasta 1.
detsembriks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed ajavahemikul
eelmise aasta 1. detsembrist kuni andmete edastamise aasta 30. novembrini makse määra
muutmise avalduse esitanud pensionikonto omanike kohta.“.
§ 2. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine
Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 7 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(61) Pensioniregistri pidajal peab olema veebileht, mille kaudu on võimalik isikukoodi alusel
teha päringut, kas isik on kogumispensionide seaduse alusel kohustatud kohustusliku
kogumispensioni makset tasuma või mitte ning kui ta on kohustatud makset tasuma, siis tema
suhtes kohalduva makse määra kohta. Veebilehel avalikustatakse kuu ja aasta, millal isikul
tekkis või tekib kohustusliku kogumispensioni makse tasumise kohustus, millal hakkas või
hakkab kohalduma makse määr ja millal makse tasumise kohustus lõppes või lõpeb.“.
2
EELNÕU
6.09.2022
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2022
Algatab Vabariigi Valitsus
(allkirjastatud digitaalselt)
3
Kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise
seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa
MÄRKUSTE TABEL
Arvestatu/
Mitte
Nr. Ettepaneku sisu arvestatud/ Rahandusministeeriumi seisukoht
Selgitatud
JUSTIITSMINISTEERIUMI MÄRKUSED
1. Seletuskirjas ei ole veenvalt põhjendatud, kas Arvestatud/ Eesti Panga tellitud uuring (2021) küsitleb
antud muudatuste järele on ühiskonnas selgitatud tõesti pensioniks säästmise kohta üldiselt
piisavalt nõudlust. Seletuskirjas viidatakse ning ei uuri selles kontekstis spetsiifiliselt
septembris 2021 Eesti Panga poolt tellitud II või III samba kasutamist. Uuringu
eraisikute finantskäitumise uuringu tulemuste kohaselt oli 66% kõigist
tulemustele, mille kohaselt oli 66% kõigist vastanuist valmis täiendavalt oma
vastanuist valmis täiendavalt oma pensioniks pensioniks säästma ühes kuus alla 100
säästma ühes kuus alla 100 euro. Samas ei euro. Lisaks oli 20% küsitletuist valmis
nähtu seletuskirjast, kas II sambaga liitunute pensioniks täiendavalt säästma 100–200
hulgas on viidud läbi uuringut, mis käsitleks eurot kuus. Väike osa elanikkonnast
konkreetsemalt soovi enda sissemakseid väljendas valmidust säästa pensioniks ka
vabatahtlikult 4% või 6%-ni suurendada. üle 200 euro kuus. Seega on üldine
Inimesed võivad eelistada pensioniks valmisolek pensioniks raha koguda kõrge,
säästmiseks erinevaid võimalusi ning ilma ulatudes üle 85%. Ka juhul, kui osa
vastava uuringuta on raske hinnata, mil määral inimesi (eelkõige need, kes on II sambast
soovitakse seda teha just eelnõus pakutud lahkunud või ei ole sellega liitunudki)
viisil. Eelnõu koostamisel on hinnatud II kasutaks pensionisäästudeks muid
samba potentsiaali täiendava raha kaasamisel võimalusi kui II samba pakutav, viitab
kõrgemaks III samba omast, lähtuvalt sellest, Eesti Panga uuring piisavalt suurele
et II sambaga hõlmatus on kõrgem. Kuna hulgale isikutele, kelle puhul on
sissemaksete suurendamine ei toimu potentsiaali II samba maksete tõstmiseks.
automaatselt, vaid eeldab isiku enda initsiatiivi Eelnõus pakutud kõrgemad makse määrad
ja tahet, ei pruugi hõlmatusel iseenesest olulist jätaksid keskmiselt ruumi veel ka
mõju olla. Seetõttu leiame, et tuleks uurida ka täiendavateks pensionisäästudeks lisaks II
II sambaga liitunute konkreetset huvi sambasse rohkem panustamisele.
sissemaksete suurendamise vastu. Kasutades kõrgemat makse määra 4%,
oleks keskmine sissemakse umbes 60
eurot ja makse määra 6% puhul umbes 95
eurot kuus. Nii selle rühma, mille
säästmisvalmidus oli kuni 100 eurot kuus
kui selle rühma, mille säästmisvalmidus
oli 100–200 eurot kuus, puhul võimaldaks
makse määra tõstmine vastavalt 4%-le või
6%-le säästa pensioniks veel ka II samba
väliselt.
II sambaga liitunud isikute valmidusele
pensioniks rohkem koguda viitavad ka II
sambasse vabatahtlikult panustamine
eelmise maksete peatamise (2009–2011)
ja sellele järgnenud kõrgemate maksete
perioodil (2014–2017) ning Aktsiaseltsi
LHV Varahaldus tellitud küsitlus (2018) ja
Kantar Emori värske uuring „Finantsseire
2022“.
II samba maksed olid esmakordselt
ajutiselt peatatud aastatel 2009–2011,
liitunuil oli siis võimalus jätkata enda 2%
maksetega aastatel 2010 ja 2011 ning teha
kõrgemas määras sissemakseid (3%)
aastatel 2014–2017. Omapoolsete 2%
maksete jätkamiseks aastatel 2010 ja 2011
esitas üle 220 000 inimese ehk 37% sel ajal
II sambaga liitunuist. Kõrgemas määras
(3%) maksete tegemise valis seejärel
omakorda üle 100 000 inimese.
LHV Varahalduse poolt RAIT Faktum &
Ariko kaasabil 2018. aastal läbiviidud
küsitluse tulemustel oli seisukohal, et
võiks teha II sambasse 2%-st kõrgemas
määras makseid, 22% (see teeks umbes
155 000 pensionikogujat, arvestades
tollast liitunute arvu). Tavapärases määras
(2%) maksete tegemist pooldas 35% ning
makse määra küsimuses seisukohta ei
osanud võtta 43% küsitletutest.
2021. aasta septembrist avanes neil, kes II
sambas raha koguda ei soovi, võimalus
sambast lahkuda. Siinkohal võib ilmselt
eeldada, et antud rühm on osaliselt ka
kattuv selle rühmaga, kes 2018. aasta
küsitluse tulemuste kohaselt kõrgemas
määras sissemakseid teha ei oleks
soovinud.
Et II samba makse määra vabatahtlikul
tõstmisel on piisavalt potentsiaali, sellele
viitab ka Kantar Emori uuring
„Finantsseire 2022“, kus muu hulgas
vaadati erinevate säästmis- ja
investeerimisvõimaluste atraktiivsust.
Uuringu tulemuste kohaselt peetakse II
sammast arvelduskonto ja kinnisvara järel
kolmandal kohal olevaks säästmis- ja
investeerimisvõimaluseks. Kui veel viis
aastat tagasi pidas säästmist ja
investeerimist oma leibkonna eesmärgiks
18%, siis praeguseks on see tõusnud 33%-
ni ja on populaarsuselt teine leibkonna
eesmärk. Seejuures on säästmise ja
investeerimise põhjustest populaarsuselt
teisel kohal ka just parema elu
kindlustamine vanaduspõlveks.
Ka kasutajate arvu ja vara mahu poolest on
II sammas jätkuvalt populaarseim
investeerimisvõimalus Eestis.
Arvestades nii varasemat kogemust kui
küsitlusi saab potentsiaalset II samba
kõrgema makse määra kasutajate
sihtrühma pidada Rahandusministeeriumi
hinnangul piisavalt suureks.
2
Eelnõu seletuskirja on vastavalt
täiendatud.
2. Eelnõu rakendamine on seotud Selgitatud Vt märkuse 1 selgitust.
märkimisväärsete kuludega ja
ümberkorraldustega. Ebapiisav info II samba
Mis maksete tegemist puudutavate
sissemaksete suurendamisest huvitatud isikute
ümberkorralduste kulusid puudutab, siis
arvu kohta võib tuua kaasa olukorra, kus riik
eeldab makse määra tõstmise
teeb suuri investeeringuid teenuste
võimaldamine tõesti Maksu- ja
arendamiseks, mille vastu tegelikkuses piisav
Tolliametilt arendusi, mille kulud on
huvi puudub. Muudatuste majanduslik
arvestatavad. Selleks, et need
otstarbekus peaks olema paremini tõendatud,
arenduskulud end ära tasuks, piisab aga
samuti annaks see aluse hinnata realistlikumalt
juba äärmiselt väiksest kasutajate arvust –
eeldatavat mõju riigieelarvele. Täna on olemas
piisaks, kui esimesel aastal tõstaks oma
ka III sambasse investeerimise võimalus, mis
makse määra 2% võrra 4 500 keskmise
suuresti kattub eelnõuga pakutud eesmärgiga.
palgaga pensionikogujat (keskmisest
madalama palga puhul oleks see arv
suurem ja kõrgema palga puhul väiksem).
3. Seletuskirjas on nimetatud, et Arvestatud, Arvestades, et Eesti pensionisüsteemi
pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs selgitatud sotsiaalse ja finantsilise jätkusuutlikkuse
peaks valmima käesoleva aasta sügisel. tagamine on jätkuvalt väljakutseks,
Soovitame eelnõu muudatuste kavandamisel hindame väikseks riski, et kavandatav
hinnata muudatuste kooskõla ka valmiva makse määra vabatahtliku tõstmise
analüüsi järelduste ja soovitustega. võimaluse pakkumine võiks pärssida muid
tulevasi võimalikke pensionisüsteemi
muudatusi. Põhilisteks küsimusteks on, et
pensionid on väiksed ja raha
pensionisüsteemis liiga vähe, eelnõus
esitatud muudatused aga võimaldavad II
sambasse lisaraha tuua.
Seletuskirja on vastavalt täiendatud.
4. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja kohta tehtud
olevate normitehniliste ja keelemärkustega. normitehnilised ja keelemärkused on
arvesse võetud.
FINANCE ESTONIA
1. a) Makse määra muutmise sagedus Arvestatud Eelnõusse on lisatud väärtpaberite registri
FinanceEstonia leiab jätkuvalt, et makse määra osaliselt pidamise seaduse § 7 lõike 61 muutmine, et
muutmine võiks pensionikogujale olla pensioniregistri pidajale tekiks ka
võimalik kolm korda aastas. Eelnõus toodud seadusest kohustus teha II sambaga
argumendid FIE-de maksuarvestuse osas on liitumise päringu raames kättesaadavaks
arusaadavad, ent ei näi ületamatu takistusena. andmed valitud makse määra kohta.
Täiendava halduskoormuse tekitamise
argument jääb FinanceEstoniale jätkuvalt Makse määra muutmise sageduse
segaseks. küsimuses jääme oma varasema seisukoha
Selgitame. juurde, mida on selgitatud eelnõu
Isiku töötasult tehtava kogumispensioni makse seletuskirjas (vt seletuskirja p 2.2).
suuruse arvestamisel ei saa ei tööandja ega Asjaolu, et pensionikogujal on võimalik
Maksu- ja Tolliamet piirduda makse määra makse määra muutma hakata, mõjutab
kontrolliga, teostada tuleb ka makse tegemise oluliselt nii tööandjaid, kes peavad
kohustuse kontroll. Oma loomult on makse korrektses määras makseid kinni pidama
tegemise kontroll ju samamoodi makse määra kui Maksu- ja Tolliametit, kellel tuleb
3
kontroll, mis näitab, et isiku puhul, kellel makse makse tasumist kontrollida. Makse määra
tegemise kohustust ei ole, on makse määr 0%. muutumine sagedusega kord aastas
Kui täiendava operatsiooniriskina nähakse just vähendab ühtlasi võimalikku vigade hulka
seda, et teha tuleb ühe päringu asemel kaks, Maksu- ja Tolliametile esitatavates
võiks ses osas deklaratsioonides ja maksete
probleemi lahendus olla see, et päringud kinnipidamisel, mis on samuti väga
liidetakse üheks ning makse tegemise kohustus oluline.
nähtuks samuti makse määra kontrollist – ehk
kontrollitakse, kas maksemäär on 0%, 2%, 4% Võimalus muuta makse määra kord aastas
või 6%. arvestab üldist maksuloogikat, et
Sobivama sageduse valikul ei tohiks teatavat kalendriaastas kehtib üks maksumäär.
võimalikku halduskoormuse suurenemist – Kohustusliku kogumispensioni makse ei
isegi kui see tekib – seada kõrgemale ole küll maks, kuid KoPS § 13 lõike 1
kogujatele suurema paindlikkuse kohaselt rakendatakse selle makse kohta
võimaldamisest ning nende jaoks süsteemi siiski maksukorralduse seaduses maksu
selgemana hoidmisest. Eelnõu seletuskirjaski kohta sätestatut. Kui uute makse määrade
on välja toodud risk, et makse määra muutmisel kasutamise praktika hiljem näitab, et siiski
rakenduks uus määr terveks aastaks ning osa eksisteerib vajadus lisapaindlikkuse järele,
isikuid ei pruugi julgeda selle tõttu määra on võimalik makse määra muutmise
suurendada. sageduse küsimust uuesti kaaluda.
Maandava meetmena on välja toodud see, et
määrad tõusevad väikese sammuga ning mõju
isiku netopalga suurusele on ebaoluline.
FinanceEstonia hinnangul võib 12-kuulise
kohustuse võtmine, mis vähendab kättesaadava
töötasu suurust, paljude inimeste jaoks siiski
probleemiks kujuneda ning isegi kui netopalga
vähenemine ei ole tavaolukorras reaalsuses
tajutav, võib see mõttena avalduse esitamisele
takistuseks saada. Võimalus aasta jooksul 3
korda ümber mõelda oma maksemäära suuruse
osas sarnaselt fondi valimisega võetavale
tururiski suurusele loob süsteemi täiendavat
paindlikkust ja suurendab II sambasse
täiendavalt vabatahtlikult koguvate inimeste
arvu ja rahalist mahtu. See peakski olema üks
selle Eelnõu eesmärkidest.
Kaubandus-Tööstuskoja poolt esitatud
kommentaar, et maksemäära muutmise
võimalus üks kord aastas on parem kui kolm
korda aastas tulenevalt võimalikust
halduskoormuse kasvust, on ehk üks näide
sellest, miks selgitustöö pensioniks kogumise
vajalikkuse osas on vajalik ning üksnes
õigusaktide muudatustest ei piisa. Selleks, et
tööandjapension saaks Eestis ühel hetkel tööle
hakata, on vajalik, et kogumise olulisust
mõistavad ja oskavad tähtsustada kogujate endi
kõrval ka tööandjad.
See aitaks tõenäoliselt vähendada olukordi, kus
süsteemi lisanduvaid võimalusi ja paindlikkust
nähakse eelkõige lisanduva halduskoormuse
allika ja mitte töötajate jaoks vajaliku ja olulise
arenguna.
4
Tehnilisemat laadi märkusena toob
FinanceEstonia välja ka selle, et väärtpaberite
registri seaduse § 7 lg 6-1 kohaselt tuleb
pensioniregistri pidajal enda veebilehel
võimaldada isikukoodi alusel teha päringut, kas
isik on kohustatud II samba makset tasuma või
mitte. Kuivõrd seda allikat kasutavad
FinanceEstoniale teadaolevalt mh tööandjad
enda päringute tegemiseks, tuleks ka nimetatud
sätet muuta. Hetkel on eelnõu seletuskirjas küll
toodud, et tööandjad saavad kohalduva makse
määra registripidajalt kontrollida, aga
registripidajale vastavasisulist
avalikustamiskohustust ei ole lisatud.
Juhul, kui võetakse arvesse FinanceEstonia
ettepanekut makse määra muutmise sageduse
osas, saaks „kas isik on kogumispensionide
seaduse alusel kohustatud kohustusliku
pensionifondi makset tasuma või mitte“
asendada „isikule kohaldatava kohustusliku
pensionifondi makse määra kohta“.
Ettepanek: Kohustusliku kogumispensioni
makse määra vabatahtliku muutmise avalduse
esitamise sagedust tõsta 1 korra pealt aastas 3
korra peale aastas sarnaselt juba kehtivatele
fondivahetuse avalduse perioodidele, mh
vaadata üle registripidaja
avalikustamiskohustuse säte.
2. b) Muudatuse kavandatav jõustumise aeg Mitte Võttes arvesse nii eelnõu menetlusele
FinanceEstonia teeb uuesti ettepaneku tuua arvestatud kuluvat aega kui aega, mis eelnõu
makse määra suurendamise avalduse esimene vastuvõtmise järel kulub pensioniregistri
võimalik jõustumise tähtaeg varasemaks kui 1. pidajal, tööandjatel ning Maksu- ja
jaanuar 2025. Kui FinanceEstonia ettepanekut Tolliametil uute makse määrade
makse määra muutmise sageduse osas arvesse rakendamiseks, ei ole nende makse
võetakse ning seaduse jõustumise aeg samaks määrade varasem rakendamine kahjuks
jääks, võimaldaks juba see esitatud makse võimalik.
määra avalduste jõustumist 2024. a mais.
Eelnõu seletuskirjas on küll toodud, et Maksu-
ja Tolliameti jaoks on tegemist väga mahukaid
arendusi kaasa toova muudatusega ning
muudatuste analüüs võtaks kogu 2023. aasta
ning arenduste tegemine 2024. aasta, ent
muudatuste iseloomu arvesse võttes peaks seda
protsessi siiski olema võimalik teostada 7 kuud
lühema ajaga. Minevikus on mitmeid näiteid
selle kohta, kus olulisi maksumuudatusi on
suudetud jõustada lühikese aja jooksul läbi
vastavate arenduste prioritiseerimise.
Ettepanek: Võimaldada makse määra
suurendamise avalduse jõustumist juba 2024.
aastal, kas läbi maksete sageduse muutmise
(avalduse varaseim võimalik jõustumise aeg
2024. a mai) või juhul, kui eelmises punktis
toodud muudatusettepanekut siiski arvesse ei
5
võeta, läbi seaduse jõustumise aja varasemaks
toomise (jõustumisaeg 2023. a alguses).
3. c) Makse tasumisest vabastamise avalduse Mitte Ettepanek väärib kaalumist, aga ei puuduta
tagajärg 18-aastaseks saanud isiku puhul arvestatud makse määra vabatahtlikku tõstmist.
FinanceEstonia tegi Eelnõu väljatöötamisel Rahandusministeerium on koostöös
üldise ettepaneku üle vaadata olemasolevate Sotsiaalministeeriumiga analüüsimas II
avalduse liikide puhul nende esitamise, samba vabatahtlikuks muutmise mõjusid,
muutmise ja tühistamise korra selle pilguga, sealhulgas vaadatakse ka maksete mitte
kas mõne avalduse puhul on kohaldatavad tegemise võimaluse kasutamist ning
erisused sisulise põhjuseta ning muudavad analüüsitakse muudatuste vajadust.
süsteemi keerulisemaks ja vähem paindlikuks Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs
ilma, et pikk jõustumistähtaeg, valmib käesoleva aasta novembris.
tühistamise/muutmise võimaluse puudumine
ühelegi süsteemi osalisele midagi juurde
annaks.
Konkreetse probleemkohana soovib
FinanceEstonia välja tuua KoPS § 27-1 lg 3
toodud võimaluse kasutajale § 27-2 lg 1
sätestatud tagajärje kohaldamise. 18-aastase
isiku puhul, kes ei ole kogumist alustanudki
ning ühtegi makset enda pensionikontole
teinud, tundub §-s 27 sätestatud tagajärje
kohaldamine ülemäära karm. Tegemist võib
olla veel isikuga, kes lähtub finantsotsuste
tegemisel enda pereliikmete eeskujust ning
otsusega, mille tagajärgi ei ole endale täielikult
teadvustatud. Seega võiks nende isikute puhul,
kes esitavad makse tegemise avalduse enne
kogumisega alustamist, jätta opt-out võimaluse
ilma negatiivse tagajärje kohaldamiseta.
Ettepanek: Muuta KoPS §-27 selliselt, et § 27-
1 lg 3 isikutele oleks ette nähtud erand ning nad
saaksid makse tasumise avaldust esitada varem
kui kümne aasta möödumisel ajast, mil oleks
tekkinud makse tegemise kohustus kui nad ei
oleks makse tegemisest vabastamise avaldust
esitanud.
PENSIONIKESKUS
4. Eelnõu § 1 p 2 kohaselt võimaldatakse Arvestatud Maksete tegemise eelduseks on see, et
maksemäära tõstmist vaid kohustatud isikutele. isikul on makse tasumise kohustus. Küll on
Teeme ettepaneku kaaluda, kas maksemäära eelnõus esitatud KoPS § 172 lõigete 1 ja 8
tõstmine peaks olema lubatud vaid kohustatud sõnastust täpsustatud, et makse määra
isikutele või võiks seda võimaldada ka II muutmise avalduse esitamine ei ole
sambaga liitunud isikutele, kes hetkel on välistatud nende isikute jaoks, kes on II
maksed peatanud. sambaga liitunud, kuid kellel makse
tasumise kohustust veel ei ole tekkinud ehk
kes ei ole kohustatud isikud veel makse
määra muutmise avalduse esitamise hetkel.
Lõikes 1 on täpsustatud, et makse määra
muutmise avalduse saab teha isik, kellele
on KoPS §-s 17 sätestatu kohaselt avatud
pensionikonto. Lõike 8 sõnastust on sellest
tulenevalt omakorda täpsustatud, et oleks
6
üheselt selge, et uues määras makse
tasumise kohustus tekib siiski kohustatud
isikul. Seega, lisaks sellele, et makse määra
muutmise avaldus korrektselt ja tähtaegselt
esitatud saab, on uue makse määra
rakendumise eelduseks ka see, et isikul
makse tasumise kohustus on või tekib.
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA
5. Soovime avaldada tänu Teadmiseks
Rahandusministeeriumile meie varasema võetud
seisukoha arvesse võtmise eest, mille kohaselt
peaks isikutel olema võimalus muuta enda
kogumispensioni makse määra ühel korral
aastas. Selline lahendus hoiab ettevõtjate
halduskoormuse madalamal tasemel võrreldes
ühe välja pakutud variandiga eelnõu
väljatöötamiskavatsuses, mille kohaselt olnuks
isikutel võimalus enda kogumispensioni makse
määra muuta kolmel korral aastas.
7
Kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise
seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu eesmärgiks on pakkuda II samba pensionikogujatele võimalust makse määra tõstmiseks
tavapäraselt 2%-lt 4 või 6%-le. II sambaga hõlmatus on püsinud kõrge ja seda ka vaatamata
sellele, et raha kogumine on muutunud vabatahtlikuks. Pensionikoguja vaatest võib makse
määra tõstmine osutuda vajalikuks ka põhjusel, et mingil hetkel on II sambas kogumine
peatatud. Kui kogumisega hiljem uuesti alustada, siis selleks, et kaotatud aega tasa teha, on vaja
suuremas summas makseid.
Eelnõu kohaselt jääb vaikimisi kehtima senine makse määr 2%. Kes soovib, võib oma makse
määra tõsta 4 või 6%-le. Makse määra muutmiseks tuleb esitada vastav avaldus pensioniregistri
pidajale või kontohaldurile. Makse määr kehtib, kuni pensionikoguja ei esita uut avaldust selle
muutmiseks. Eelnõu kohaselt saab makse määra muuta kord aastas, uus määr rakendub alati 1.
jaanuarist.
Muudatus aitab suurendada Eesti elanike pensionisääste, mis OECD riikide võrdluses jäävad
keskmisest palju allapoole. 2019. aastal moodustasid pensionivarad OECD riikide SKP-st
kokku üle 90%, Eestis oli vastav osakaal aga vaid 18%.
Eelnõu puudutab üksnes isiku palgalt kinnipeetavat 2% makset, sotsiaalmaksu
kogumispensioni osa (4%) makse määra tõstmine ei puuduta. Seega ei mõjuta muudatused ka
I samba eelarvet ega selles sambas teenitavaid pensioniõigusi.
Muudatused on kavandatud jõustuma 2024. aasta 1. jaanuaril.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna
nõunik Kertu Fedotov (
[email protected]; 6113 048).
Eelnõu juriidilise kvaliteedi osas tegi ettepanekuid Rahandusministeeriumi personali- ja
õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 611 3611,
[email protected]). Eelnõu
keelelise toimetamise ettepanekud tegi sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611
3638,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse kogumispensionide seaduse (KoPS) (RT I, 31.03.2022, 3) 2023. aasta 1.
jaanuaril jõustuvat redaktsiooni ja väärtpaberite registri pidamise seaduse (EVKS) (RT I,
05.05.2022, 37) 2023. aasta 1. veebruaril jõustuvat redaktsiooni.
Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õigusaktidega.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Eelnõu eesmärk
2.1. Kehtiv regulatsioon ja muudatuste vajalikkus
Kohustusliku kogumispensioni makse määr on 2% ja see on kehtestatud KoPS §-s 9. Kuivõrd
makse määr on kehtestatud seadusega ja pensionikoguja kehtiva seaduse kohaselt seda omal
soovil muuta ei saa, ei oleks makse määra tõstmiseks mitteregulatiivsed lahendused
kasutatavad.
Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast. I ja II sammas kokku peaksid tagama
keskmise pensioni, mille suurus on 40% keskmisest palgast. Ülejäänu tuleks koguda III sambas
või kasutades muid, pensionisüsteemi väliseid võimalusi. Keskmine I ja II samba
vanaduspension kokku oli 2020. aasta lõpus 528 eurot. Seejuures oli I samba
vanaduspensionäridel, kes ei ole liitunud II sambaga, keskmine pension 517 eurot, II sambast
eluaegset pensioni saavate pensionäride keskmine pension koos I sambaga oli aga üle 620 euro.
Keskmine I ja II samba brutopensioni suhe Eesti keskmisse brutopalka oli 2020. aasta lõpus
36,5%, samade näitajate netosuhe aga 42,4%.
Vaadates pensionisääste tervikuna jääb Eesti OECD riikide võrdluses keskmisest palju
allapoole (vt joonist 1). Kui 2009. aastal moodustasid pensionivarad OECD riikide SKP-st
kokku 60%, siis 2019. aastal juba üle 90%. Eestis oli vastava osakaal 2019. aastal vaid 18%.
250
200
150
100
50
0
Uus-…
Tsiili
Mehhiko
USA
Läti
Kanada
Saksamaa
Taani
Island
Austraalia
Iisrael
Belgia
Kolumbia
Ungari
Leedu
Kreeka
Austria
Korea
Luksemburg
Sveits
UK
Holland
Rootsi
Jaapan
Hispaania
Tsehhi
Poola
OECD kokku
Iirimaa
Portugal
Eesti
Slovakkia
Itaalia
Norra
Sloveenia
Prantsusmaa
Türgi
Soome
2019 (või viimane aasta, mille kohta on andmed)
2009 (või esimene aasta, mille kohta on andmed)
Joonis 1. OECD riikide pensionivarad aastatel 2009 ja 2019 (% SKP-st)
Allikas: OECD Pension Markets in Focus 2020
Ka vanaduspensionide asendusmäär (pensioni ja palga suhe) on Eestis Euroopa Liidus üks
väiksemaid. Asendusmäärasid on võimalik küll erinevalt arvutada, kuid kõigi metoodikate järgi
on Eesti viimaste seas. Joonisel 2 on võrreldud Euroopa Liidu riikide asendusmäärasid
eeldades, et töötatakse riigi keskmise palgaga ja seda 40 aastat.
2
120
100
80
60
40
20
0
Soome
Rootsi
Eesti
Leedu
Läti
Sloveenia
Itaalia
Austria
Slovakkia
Portugal
Holland
Küpros
Taani
Iirimaa
Poola
Saksamaa
Tšehhi
Belgia
Malta
Hispaania
Luksemburg
Bulgaaria
Ungari
Horvaatia
Rumeenia
Prantsusmaa
Joonis 2. Teoreetilised netoasendusmäärad Euroopa Liidu riikides 2016. aastal.
Allikas: European Commission (2018). The 2018 Pension Adequacy Report: current and future
income adequacy in old age in the EU
Pensioniks raha kogumise üldiseks propageerimiseks saaks kaaluda ka inimeste suuremat
teavitamist III samba võimalustest või pakkudes täiendavaid motiveerivaid meetmeid III
sambasse, näiteks täiendavaid soodustusi tööandjatele sissemaksete tegemiseks III sambasse.
Kuigi III sambaga liitumine on viimasel ajal tõusnud, kasutatakse seda praktikas aga siiski veel
vähe. 2020. aasta lõpu seisuga oli III sambaga liitunud umbes 167 200 inimest, neist 73 000
inimest liitus sambaga 2020. aastal. III sambaga liitumise hoogustumine oli tingitud seaduse
muudatusest, mis säilitas III samba pensioniea vanuses 55 aastat neile, kes liitusid III sambaga
enne 2021. aastat.
Keskmine III samba sissemakse oli 2020. aastal 2,7% ja 2019. aastal 3,5% sambaga liitunud
isiku palgast (arvutusse ei ole hõlmatud isikuid, kes sissemakseid üldse ei teinud). Omakorda
neist, kes tegid 2020. aastal sissemakseid, olid umbes 60% Eesti keskmist palka ületava
palgaga. Keskmiselt oli III sambaga liitunul sambas vara pisut üle 3 200 euro.
III samba statistika näitab, et III samba hõlmatus on liialt väike, kogutavad summad pole
piisavad ja III sambasse kogujad on eelkõige kõrgepalgalised. Tihti võetakse kogutud raha välja
veel enne, kui pensioniikka üldse jõutakse – 2020. aastal olid 26% III sambast väljamaksete
saajatest nooremad kui 55-aastased. Tulemusena ei panusta III sammas praegu piisavalt
asendusmäära ehk pensioni ja palga suhte tõusu.
Võrreldes III sambaga on II samba eeliseks oluliselt kõrgem hõlmatus. Hõlmatus II sambaga
on püsinud kõrge ka vaatamata sellele, et raha kogumine on muutunud vabatahtlikuks.
Kogumise hoogustamise kontekstis räägib II samba kasuks ka automaatne liitumine – noored,
kes tööturule sisenevad, liituvad automaatselt II sambaga. 2020. aasta lõpu seisuga oli II
sambaga liitunuid 765 tuhat inimest. 2022. aasta septembri seisuga on II sambas
pensionikogujaid umbes 514 000 (ei sisalda II sambaga liitunuid, kes juba saavad pensioni). III
sambas kogub raha samal ajal umbes 2,5 korda vähem inimesi.
II sambas on ka küllaltki lai toodete valik – on palju erineva riskitaseme ja
investeerimispoliitikaga pensionifonde ning alates 2021. aasta septembrist on võimalik
investeeringute tegemiseks kasutada pensioni investeerimiskontot. Nii võiks pikaajalise
jaeinvestori jaoks olla suhteliselt lihtne II sambas omale sobiv investeerimisinstrument leida.
Eelpool toodut arvestades võiks pensionisääste aidata kasvatada just see, kui pakkuda II
sambaga liitunutele võimalust vabatahtlikult oma kogumispensioni makse määra tõsta. 40-
aastase pensionikogumise juures tähendaks II samba maksemäära 1%-line tõus 2%
3
asendusmäära tõusu eeldusel, et kogutud raha võetakse välja pensionieas ja pensionina.
Sõltuvalt kogumisperioodi pikkusest, pensionile mineku ajast, teenitud tootlusest ja palga
kasvust võib see mõju olla ka suurem või väiksem.
II samba kontekstis tuleb arvestada ka, et 2021. aasta jaanuarist alates on selles sambas raha
kogumine vabatahtlik. See tähendab, et kõigil on võimalik II sambaga liituda ja teisalt, et
liitunuil on võimalik soovi korral sambast lahkuda – lõpetada sissemaksete tegemine ja võtta
kogutud raha välja. Pensionikoguja vaatest võibki kohustusliku kogumispensioni makse määra
tõstmine osutuda vajalikuks juba ainuüksi põhjusel, et mingil hetkel on II sambas kogumine
peatatud (lõpetatud maksete tegemine või võetud ka raha välja). Kui II sambast väljumisest on
möödunud vähemalt 10 aastat, on isikul soovi korral õigus uuesti II sambas raha koguda.
Selleks, et kaotatud aega pensionikogumises tasa teha, oleks vaja aga suuremaid makseid teha.
Riigi pensionipoliitika eesmärk on olnud vähemalt senise pensioni ja palga suhte hoidmine.
Erinevad küsitlused on siiski välja toonud, et inimeste ootused pensionile (60–80% palgast) on
tegelikult suuremad kui riigi senised eesmärgid. Eelnõus esitatud muudatustega soovitakse
tõsta tuleviku pensioni ja palga suhet võrreldes sellega, milliseks see prognooside kohaselt
kujuneks, kui süsteemis muudatusi ei tehtaks. Riigi keskmise pensioni minimaalne eesmärk on,
et 40-aastase staažiga mediaanpalka saava inimese pensioni suhe netomediaanpalka oleks
vähemalt 50%.
Selleks, et tõsta mediaanpensioni ja mediaanpalga suhet, peaksid võimalikult paljud tööealised
inimesed ja ideaaljuhul enamik neist pensioniks täiendavalt juurde koguma. Senine III samba
praktika on näidanud, et sissemakseid teeb vaid kuni viiendik töötajatest ja sissemaksete tegijad
on üldiselt keskmisest kõrgema palgaga. Mida rohkem inimesed koguvad täiendavalt
pensioniks, seda väiksemad on käärid nende poolt soovitud pensioni suuruse ja tegelikult
saadava pensioni vahel. Eelnõu pakub võimalusi kogumise suurendamiseks II sambas. Lisaks
on Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium analüüsimas pensionisüsteemi pikaajalist
jätkusuutlikkust, kust võib tulla täiendavaid ettepanekuid pensionide adekvaatsuse
parandamiseks.
II samba makse määra piisavust ja määra vabatahtliku muutmise lahenduse sobivust hinnatakse
edaspidi pensionisüsteemi finantsilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse analüüsis, millise
koostamise kohustus on Vabariigi Valitsusel vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse §
615 lõikele 2. Praegu koostamisel olev analüüs valmib käesoleva aasta sügisel ning sealt edasi
juba iga viie aasta järel. Seega valmib esimene analüüs, milles on võimalik juba ka eelnõuga
tehtud muudatusi vaadata, 2027. aasta lõpuks.
2.2. Võimalus koguda II sambasse rohkem
Eelnõu võimaldab II sambaga liitunud isikutel tõsta soovi korral oma kogumispensioni makse
määra 2%-lt 4 või 6%-le. Vaikimisi jääb kehtima senine makse määr – 2%. Etteantud makse
määrade eeliseks on selle lihtsus. Kui makse määra valik oleks täiesti vaba, oleks makse
korrektne kinnipidamine oluliselt keerukam tööandjate jaoks ja selle tasumise kontrollimine
omakorda Maksu- ja Tolliametil. Kui väljakujunenud praktika viitab tulevikus, et etteantud
makse määra valikud ei ole piisavad, saab vajadusel keerulisemale mudelile üle minna.
Kõrgem makse määr võimaldab pensioniks rohkem raha koguda, et makse määra tõstmise
puhul on aga tegemist pensionikoguja vabatahtliku otsusega, peavad makse määrad olema ka
realistlikud. Makse määr 4% on samas suurusjärgus III sambasse vabatahtlikult tehtavate
sissemaksete keskmise määraga, mis 2019. aastal oli 3,5% kogu maksustatavast tulust. Isikud,
kes soovivad ja kel on võimalik panustada rohkem, saavad valida makse määraks 6%.
4
Uute makse määrade valikul on arvestatud ka Aktsiaseltsi LHV Varahaldus tellitud
vastavasisulise küsitluse tulemusi (2018)1 ja Eesti Panga tellitud eraisikute finantskäitumise
uuringu tulemusi (september 2021)2. 2018. aastal läbiviidud küsitluse tulemuste kohaselt nähti
kõrgema makse määrana toona 3% või 4% (vastavalt 38% ja 31% neist küsitletutest, kes olid
seisukohal, et sooviksid suuremaid sissemakseid teha). Eesti Panga eraisikute finantskäitumise
uuringus ei küsitud spetsiifiliselt II sambasse panustamise kohta, aga uuriti valmisolekut
pensioniks täiendavalt säästa üldisemalt. Selle uuringu tulemuste kohaselt oli 66% kõigist
vastanuist valmis täiendavalt oma pensioniks säästma ühes kuus alla 100 euro. 100–200 eurot
kuus oleksid valmis säästma 20% ja üle nimetatud summa üksnes väga väike osa elanikkonnast.
Küsitluse tulemused erinesid mõnevõrra erinevate sissetuleku gruppide lõikes – madalaimas
sissetuleku rühmas nõustus alla 100 euroga 85% ja 100–200 euroga 10% (kokku 95%),
kõrgeimas sissetulekurühmas oli aga kuni 200 eurot valmis säästma 55% ja üle selle 45%.
Arvestades, et keskmiselt brutopalgalt (1 586 eurot juunis 2021) makstav kogumispensioni 2%
makse on umbes 32 eurot kuus ning eelnõus esitatud kõrgemad makse määrad 4% ja 6%
annavad keskmiselt makseks vastavalt 63 ja 95 eurot kuus, jääksid uute määrade rakendamisel
maksed sellesse suurusjärku, kus pensionikogujate valmidus panustada oli ülal viidatud
küsitluse tulemusel ka kõige suurem.
II sambaga liitunud isikute valmidusele pensioniks rohkem koguda viitavad ka II sambasse
vabatahtlikult panustamine eelmise maksete peatamise ja sellele järgnenud kõrgemate maksete
perioodil (2009–2011 ja 2014–2017) ja ülal viidatud 2018. aasta küsitlus. II samba maksed olid
esmakordselt ajutiselt peatatud aastatel 2009–2011, seejuures oli II sambaga liitunuil võimalus
jätkata enda 2% maksetega aastatel 2010 ja 2011 ning teha kõrgemas määras sissemakseid (3%)
aastatel 2014–2017. Omapoolsete 2% maksete jätkamiseks aastatel 2010 ja 2011 esitas üle 220
000 inimese ehk 37% sel ajal II sambaga liitunuist. Perioodiks 2014–2017 valis kõrgemas
määras (3%) maksete tegemise omakorda üle 100 000 pensionikoguja. Sellele järgnevalt 2018.
aastal läbiviidud küsitluse tulemuste kohaselt arvas 22% küsitletutest, et võiks teha II sambasse
2%-st kõrgemas määras makseid. Toonast II sambaga liitunute arvu arvestades oleks see umbes
155 000 pensionikogujat. Tavapärases määras (2%) maksete tegemist pooldas 35% ning makse
määra küsimuses seisukohta ei osanud võtta 43% küsitletutest. Seejuures oli senisest rohkem
koguma huvitatud enim just madalaima sissetulekuga rühm (34%).
Kuigi Eesti Panga tellitud uuringu puhul ei uuritud spetsiifiliselt, kas inimesed kasutaksid
pensionisäästude puhul just II sammast, saab varasemat kogemust ja küsitlust arvesse võttes
pidada potentsiaalset II samba kõrgema makse määra kasutajate sihtrühma siiski piisavalt
suureks. Nüüd, kus II sambast on võimalik lahkuda, kui seal raha koguda ei soovita, võib
eeldada, et lahkuda otsustanud isikute rühm on osaliselt kattuv selle rühmaga, kes varasema
küsitluse tulemuste kohaselt kõrgemas määras sissemakseid teha ei oleks soovinud.
Et II samba makse määra vabatahtlikul tõstmisel on piisavalt potentsiaali, sellele viitab ka
Kantar Emori värskeim uuring „Finantsseire 2022“ (mai–juuni 2022)3, kus muu hulgas vaadati
ka erinevate säästmis- ja investeerimisvõimaluste atraktiivsust. Uuringu tulemuste kohaselt
peetakse II sammast arvelduskonto ja kinnisvara järel kolmandal kohal olevaks säästmis- ja
investeerimisvõimaluseks. Kui veel viis aastat tagasi pidas säästmist ja investeerimist oma
leibkonna eesmärgiks 18% eestimaalastest, siis praeguseks on see tõusnud 33%-ni ja on
populaarsuselt teine leibkonna eesmärk. Seejuures on säästmise ja investeerimise põhjustest
populaarsuselt teisel kohal ka just parema elu kindlustamine vanaduspõlveks.
1
RAIT Faktum & Ariko läbiviidud küsitlus, valimiga 1 000 inimest vanuses 18–60. Uuring ei ole avalikult
kättesaadav.
2
Uuringuga saab tutvuda pöördudes Eesti Panga poole.
3
Uuring ei ole avalikult kättesaadav.
5
Ka kasutajate arvu ja vara mahu poolest on II sammas jätkuvalt populaarseim
investeerimisvõimalus Eestis.
Kõrgemas määras maksete tegemist mõjutab mingil määral kindlasti ka üldine majanduslik
olukord. Uute makse määrade kasutamist on prognoositud seletuskirja punktis 7.
Prognoositavalt võiks muudatuste rakendumise järgsetel esimestel aastatel tõsta oma makse
määra umbes 100 000 pensionikogujat. Makse määra tõstmise võimaldamine eeldab Maksu- ja
Tolliametilt arendusi (vt mõjude kohta täpsemalt seletuskirja punktist 6.2). Selleks, et
arenduskulud end ära tasuks piisab aga, kui esimesel aastal tõstaks oma makse määra 2% võrra
4 500 keskmise palgaga pensionikogujat (keskmisest madalama palga puhul oleks see arv
suurem ja kõrgema palga puhul väiksem).
Kõrgem makse määr võimaldab osaliselt tasandada ka varasema II sambast raha väljavõtmise
mõju tulevasele pensionile. Kui II sambast lahkunu otsustab kümne aasta pärast uuesti sambaga
liituda ja valib seejuures kõrgema sissemakse määra, tekib tal eelkõige sõltuvalt sissemakse
suurusest ja järelejäänud kogumisperioodist võimalus vahepealsest raha väljavõtmisest
tekkinud pensioni kaotus uuesti tasa teenida.
Tabelis nr 1 on esitatud näitlikud arvutused kahe erineva sissetulekuga (pool keskmist palka ja
kahekordne keskmine palk) ning kolme erineva vanusega inimese kohta. Tööturule siseneja on
noor, kes töötab veel 40 aastat. 15 aastat töötanud inimene on keskealine, kes töötab veel 25
aastat. 30 aastat töötanud inimene hakkab vanuselt lähenema pensionieale, kuid töötab veel 10
aastat. Kõigi nende inimeste puhul on vaadatud kolme stsenaariumit: (i) nad võtavad II sambast
raha välja ja enam uuesti ei liitu; (ii) nad võtavad raha välja, kuid liituvad 10 aasta pärast uuesti
ja tasuvad tavapärases määras makseid (2%) ja (iii) nad võtavad raha välja ja liituvad 10 aasta
pärast uuesti, kuid teevad siis 2% asemel 6% määras makseid II sambasse. Tabelist on näha, et
kahe esimese stsenaariumi korral I ja II sambast saadav pension kokku väheneb. Isegi, kui
liituda 10 aasta pärast uuesti, jääb tavapärase makse määra (2%) puhul pension väiksemaks
võrreldes olukorraga, kui II sambast ei oleks vahepeal lahkutud. Kaotus on mõnevõrra väiksem
uutel tööturule sisenejatel, kuna neil ei teki raha väljavõtmisel ja maksete peatamisel suurt
kaotust varem teenitud I samba pensioniõigustes.
Tabeli nr 1 viimases tulbas esitatud kolmanda stsenaariumi kohaselt saab kõrgema II samba
maksega vähendada kaotust pensionis, mis tekib II sambast raha väljavõtmisest ja maksete
peatumisest 10 aastaks. Noortel piisab kaotuse tagasitegemisest ka makse määra tõstmisest 2%
võrra (makse määr 4%). Tõstes oma makse määra 4% võrra, saadakse isegi kõrgem pension,
kui see olnuks siis, kui II sambast poleks lahkutud ja hiljem kõrgemat makset valitud.
Keskealisel inimesel (15 aastat töötanud inimene tabelis nr 1) jääb hilisem 15-aastane
kogumisperiood liiga lühikeseks, et II sambast lahkumise mõju tagasi teha. Selleks tuleks
makse määra 4% asemel tõsta pigem 8–9%. Pensionieelik ehk 30 aastat töötanud inimene jõuab
10 aasta pärast juba pensioniikka või selle lähedale ning temal sisuliselt puudub võimalus uuesti
II sambas raha koguda (va juhul, kui ta töötab edasi pensioneas). Seepärast ei ole tema puhul
teist ega kolmandat stsenaariumit rakendatud.
6
Tabel nr 1 „Näited kõrgema makse määra mõjust II sambast varem raha välja võtnud inimeste
I ja II samba pensionidele“
Võtab raha
välja kohe ja Võtab raha välja kohe ja
liitub 10 aasta liitub 10 aasta pärast
Võtab kohe raha pärast uuesti uuesti, kuid valib 4%
välja ja uuesti ei (makse määr kõrgema makse määra
liitu 2%) (kokku 6%)
Tööturule
Pool keskmist siseneja -7% -2% 6%
palka 15 a töötanud -11% -8% -4%
30 a töötanud -9%
Tööturule
Kahekordne siseneja -26% -6% 11%
keskmine palk 15 a töötanud -28% -19% -10%
30 a töötanud -21%
Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused
Tabeli nr 1 arvutused on tehtud eeldusel, et palga kasv on tulevikus võrdne II samba tootlusega.
Samuti on kõik prognoositud väärtused diskonteeritud tänasesse väärtusesse diskontomääraga,
mis on võrdne palga kasvuga. Seeläbi on saavutatud, et arvutatud pensionide suurused on
võrreldavad praegu makstavate pensionidega. II samba puhul on eeldatud, et pensionieas
võetakse raha välja perioodi jooksul, mis on võrdne keskmise oodatava elueaga. Antud eelduste
korral on nii makse määra tõstmise kui sambast lahkumise mõju inimese pensionile
väljamaksete alguse hetkel ja hiljem väljamakseid saades sama. Arvestada tuleks, et tegemist
on siiski lihtsustatud arvutusega ning praktikas võivad tulemused olla erinevad.
Makse määra vabatahtlik tõstmine puudutab üksnes isiku palgalt kinnipeetavat 2% makset.
Sotsiaalmaksu kogumispensioni osa (4%) makse määra tõstmine ei puuduta4. Seega ei mõjuta
väljapakutud muudatused I samba eelarvet ega selles sambas teenitavaid pensioniõigusi.
Vaikimisi jääb kõigi II sambaga liitunud isikute jaoks kehtima senine makse määr 2%. Selleks,
et tõsta oma makse määr 4%-le või 6%-le, tuleb esitada vastav avaldus. Uut avaldust saab
esitada nagu teisi II samba avaldusi, kas kontohaldurile või otse pensioniregistri pidajale.
Valitud makse määr jääb kehtima tähtajatult, kuni ei ole esitatud uut avaldust uue makse
määraga. Kuni avalduse esitamise tähtpäev pole veel saabunud, saab esitatud avaldust muuta –
so uue avalduse esitamine uue makse määraga.
Eelnõu ettevalmistamisel kaaluti lahendusi, kus makse määra saab valida kord aastas või kolmel
korral aastas. Uue makse määra valik kolmel korral aastas oleks analoogne II sambaga
liitumisele ja sambast lahkumisele, mis mõlemad saavad samuti toimuda kolmel korral aastas,
so 1. jaanuaril, 1. mail ja 1. septembril. Pensionikoguja vaatest oleks tegemist paindlikuma
lahendusega, sest uut makse määra on võimalik kiiremini rakendada. Teisalt aga tähendaks
selline paindlikkus lisatööd tööandjatele ning Maksu- ja Tolliametile. Kontrolle selles osas, kas
kohustusliku kogumispensioni makset üldse tuleb kinni pidada või mitte, tuleb neil küll nii või
teisiti kolmel korral aastas teostada. Makse määra vabatahtliku tõstmise puhul lisanduks neile
kontrollidele ka makse määra kontroll. Oluliselt keerulisemaks muutuks makse arvestamine
antud lahenduse puhul füüsilisest isikust ettevõtjatele, kelle makse tasumise periood on KoPS
4
II samba sissemakse koosneb kahest osast – kogumispensioni makse 2%, mida isik maksab oma palgalt ja
sotsiaalmaksu kogumispensioni osa 4%, mis eraldatakse isiku eest tasutud sotsiaalmaksust tema II sambasse.
7
§ 8 lõike 2 kohaselt kalendriaasta. Kui makse määr saaks muutuda mitu korda aastas, tuleks
füüsilisest isikust ettevõtjale makse arvutamisel kasutada vastavaid proportsioone lähtuvalt
sellest, millistel kuudel milline makse määr pidanuks kehtima.
Võimalus muuta makse määra kord aastas arvestab üldist maksuloogikat, et kalendriaastas
kehtib üks maksumäär. Kohustusliku kogumispensioni makse ei ole küll maks, kuid KoPS § 13
lõike 1 kohaselt rakendatakse selle makse kohta siiski maksukorralduse seaduses maksu kohta
sätestatut.
Eelnõus on valitud makse määra muutmise võimalus kord aastas. Uus makse määr rakenduks
1. jaanuarist ning kehtiks tähtajatult. Kui isik teeb hiljem uue avalduse, millega valib teistsuguse
makse määra, rakendub see järgmise aasta 1. jaanuarist (kui avaldus esitatakse etteantud
tähtajaks).
Antud lahendus on ka administratiivselt vähem koormav. Nii tööandjate kui Maksu- ja
Tolliameti jaoks on teada, et kalendriaasta sees makse määrad muutuda ei saa ning
kohaldamisele kuuluvat makse määra tuleb kontrollida kord aastas. Nagu eespool viidatud,
lihtsustab aastane lähenemine oluliselt kohustusliku kogumispensioni makse arvestust
füüsilisest isikust ettevõtjatel, kelle puhul ongi makse tasumise periood kalendriaasta. Mida
harvem saab makse määr muutuda, seda väiksem on ka võimalik vigade hulk. Kriitiline on, et
tööandjad rakendaksid õiget makse määra. Maksu- ja Tolliametile deklareeritakse maksed
tagantjärgi ning kui siis selgub viga, tuleb tööandjal inimeselt sisse nõuda liiga väikses summas
kinnipeetud makse, et see Maksu- ja Tolliametile üle kanda või vastupidi – teha töötajale
täiendav väljamakse liigselt kinnipeetud makse ulatuses.
Eelnõuga ei muudeta ettevõtlustulu maksu määra ega selle maksu jaotust sotsiaal- ja tulumaksu
ning kogumispensioni vahel. See tähendab, et kõrgemat kogumispensioni makse määra
ettevõtluskonto puhul praegu rakendada ei saaks. Ettevõtlustulu maksu määra ja selle jaotuse
võimalikku muutmist analüüsitakse eraldi ja konsulteeritakse vastava eelnõu
väljatöötamiskavatsuses, mis on plaanis kooskõlastamisele saata lähiajal. Arvestades, et
käesoleva eelnõu jõustumine on planeeritud 1. jaanuarile 2024 ja kõrgemate makse määrade
rakendumine 1. jaanuarist 2025, võimaldab selline ajakava võtta vajadusel enne vastu ka
ettevõtluskontot puudutavad muudatused.
2.3. Eelnõu väljatöötamiskavatsus
Eelnõu väljatöötamisele eelnesid eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamine ja avalik
konsultatsioon. Väljatöötamiskavatsus esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
ministeeriumidele ning Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, Pensionikeskusele, Maksu- ja
Tolliametile, FinanceEstoniale, Eesti Pangaliidule, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti
Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Eesti Maksumaksjate Liidule.
Eelnõu väljatöötamiskavatsuse suhtes avaldasid arvamust Justiitsministeerium,
Sotsiaalministeerium, Eesti Pank, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja
Finance Estonia.
Justiitsministeeriumi märkustega on seletuskirja koostamisel arvestatud. Kuivõrd eelnõu ja
seletuskiri on koostatud enne pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi valmimist, ei ole
nende koostamisel kahjuks olnud võimalik nimetatud analüüsi tulemustega arvestada.
Arvestades, et Eesti pensionisüsteemi sotsiaalse ja finantsilise jätkusuutlikkuse tagamine on
jätkuvalt väljakutseks, hindame siiski väikseks riski, et kavandatav makse määra vabatahtliku
tõstmise võimaluse pakkumine võiks pärssida muid tulevasi võimalikke pensionisüsteemi
muudatusi. Põhilisteks küsimusteks on, et pensionid on väiksed ja raha pensionisüsteemis liiga
8
vähe, eelnõus esitatud muudatused aga võimaldavad II sambasse lisaraha tuua.
Pensionisüsteemi jätkusuutlikkust analüüsitakse iga viie aasta järel, seega läheb tulevikus
hindamisele ka makse määra vabatahtliku tõstmise kui meetme tulemuslikkus. Isiku enda
makse määra vabatahtlik tõstmine ei ole otseselt seotud ka tööandjapensioniga, mis leiab
muuhulgas käsitlemist pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsis, ega mõjuta seda. Neid
pensione suurendavaid ja süsteemi lisaraha toovaid meetmeid on võimalik rakendada nii koos
kui eraldiseisvalt.
Eelnõus ei ole arvestatud FinanceEstonia ettepanekutega, et uued makse määrad võiksid olla
rakendatavad juba aastal 2024, et makse määra saaks muuta kolmel korral aastas ja et
tööandjatele antaks võimalus soovi korral oma töötajate II sambasse sissemakseid teha,
vabanedes neilt maksetelt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (20%) tasumisest:
1. Uute makse määrade rakendamine sõltub Maksu- ja Tolliameti valmisolekust. Eelnõu
koostamisel on arvestatud vajalike arenduste teostamiseks kuluva ajaga, mistõttu on
eelnõu jõustumine küll planeeritud 2024. aasta 1. jaanuarile, kuid uued makse määrad
saavad kõige varem rakenduda alates 2025. aasta 1. jaanuarist. Eelnõu jõustumise ajal,
so 2024. aastal saavad pensionikogujad, kes soovivad senisest kõrgemas määras
makseid teha, hakata vastavaid avaldusi esitama. Kõige avalduste puhul, mis esitatakse
enne 2024. aasta novembri lõppu, kohalduvad alates 2025. aasta jaanuarist uued makse
määrad.
2. Tulenevalt soovist piirata nii tööandjatele kui Maksu- ja Tolliametile langevat
koormust, on eelnõus jäädud väljatöötamiskavatsuses esitatud lahenduse juurde, kus
makse määra saab muuta sagedusega kord aastas ja üks makse määr kehtib, nagu
maksude puhul ka muidu üldiselt, vähemalt kalendriaasta. Nii tuleb tööandjate ning
Maksu- ja Tolliametil kontrollida makse määra kord aastas, mitte kolmel korral aastas
ja selle võrra on väiksem ka makse kinni pidamisel ja deklaratsioonide esitamisel esinev
vigade hulk. Samuti on kalendriaastapõhine makse arvestus füüsilisest isikust
ettevõtjate jaoks oluliselt lihtsam (vt ka punkti 2.2. lõpus olevaid selgitusi). Ühtlasi
arvestab eelnõu Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamust, mille kohaselt hoiab
väljapakutud lahendus ettevõtjate halduskoormuse madalamal tasemel võrreldes
sellega, kui isikutel oleks võimalik makse määra muuta kolmel korral aastas, ning
millest tulenevalt toetavad nad makse määra muutmist sagedusega kord aastas.
3. Tööandjate roll pensionikogumises on põhimõttelisemat laadi küsimus, mida
käsitletakse Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel teostatavas pensionisüsteemi
jätkusuutlikkuse analüüsis. Kõnealune analüüs saab muu hulgas hõlmama ka rahastuse
piisavuse küsimust, sealhulgas võimalikku tööandjate rolli. Analüüs valmib käesoleva
aasta sügisel.
Maksu- ja Tolliamet rõhutas oma arvamuses arenduste kulukust, mille II samba muutuv makse
määr kaasa tooks ning tegi ettepanekud kaaluda pensioni kogumise propageerimist ja
täiendavate maksusoodustuste andmist III sambas. Kokkuvõttes ei oma küll tähtsust, kas
pensioniks hakatakse rohkem koguma läbi II või III samba, arvestades aga kehtivaid
maksusoodustusi ja tegelike sissemaksete suurust III sambas, ei ole maksuvabastuse piirmäärad
9
praegu siiski suuremaid sissemakseid takistavaks. Jättes välja need III sambaga hõlmatud
isikud, kes sissemakseid üldse ei teinudki, oli keskmine III samba sissemakse 2020. aastal 2,7%
(2019. aastal 3,5%) sambaga liitunud isiku palgast. Tulumaksuvabalt on aga lubatud teha
sissemakseid 15% ulatuses maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 6 000 eurot.
Miks eelnõu koostamisel on hinnatud II samba potentsiaali täiendava raha kaasamisel
kõrgemaks III samba omast, on selgitatud seletuskirja punktis 2.1. Määravaks on II sambaga
kõrgem hõlmatus ja sellest omakorda pensionikoguja jaoks mugavus makse määra tõsta. II
samba valiku puhul ei ole vähetähtis ka võimaluse pakkumine neile, kes on vahepeal sambast
lahkunud ja hiljem uuesti pensioni koguma hakata soovivad. Kõrgemas määras maksete
tegemine võimaldab neil eemal oldud aega vähemalt osaliselt tagasi teha. Arvestades, et
pensioniks kogutakse praegu ka üldiselt vähe, ei välista II sambas suuremate maksete tegemise
võimaldamine kogumise laialdasemat propageerimist, sealhulgas III samba võimalustest
täiendavat teavitamist või pakkudes näiteks täiendavaid soodustusi tööandjatele sissemaksete
tegemiseks III sambasse. Nagu eelpool viidatud, on tööandjate rolli plaanis käsitleda
pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsis.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Eelnõu § 1 – kogumispensionide seaduse (KoPS) muutmine
KoPS § 9. Paragrahvis on kehtestatud kohustusliku kogumispensioni makse määr, mis praegu
on 2%. Eelnõuga muudetakse paragrahvi senine tekst lõikeks 1 ja lisatakse täpsustus, et makse
määr on 2% juhul, kui kohustatud isik ei ole valinud oma makse määraks 4% või 6%. Senise
2%-lise makse määra jätab eelnõu vaikimisi kehtivaks.
Eelnõuga lisatakse paragrahvi uued lõiked 2 ja 3. Lõikes 2 sätestatakse alternatiivsed makse
määrad 4% ja 6%, mille kohaldumise saab kohustatud isik soovi korral valida. Makse määra
on võimalik muuta kord aastas (vt KoPS § 172 selgitusi), mistõttu sätestab lõige 2 ka, et valitud
makse määr kehtib kohustatud isiku suhtes vähemalt kalendriaasta.
Valitud makse määr rakendub kohustatud isiku suhtes ja korraga saab kehtida üks makse määr,
so kas lõikes 1 sätestatud vaikimisi kehtiv 2% määr või eelneva aasta novembri lõpuks esitatud
viimase avaldusega valitud makse määr 4% või 6%. Kui pensionikogujal on näiteks mitu
tööandjat, rakendub tema suhtes sama makse määr kõigi nende tööandjate juures. Tööandjad
saavad makse määra kontrollida pensioniregistrist, nagu praegu kontrollitakse II sambaga
liitumist ja maksete tegemise kohustust.
Lõikes 3 on täpsustatud, et lõikes 2 nimetatud makse määra ehk 4% või 6% valimine või sellest
loobumine toimub KoPS §-s 17² toodud tingimustel ja korras (vt KoPS § 172 selgitusi).
KoPS § 11 lõike 1 punktid 1 ja 2 ning lõige 21. Paragrahv reguleerib makse tasumise korda.
Selle lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 21 on viidatud KoPS §-s 9 sätestatud makse määrale.
Makse määra valikuvõimaluste lisandumisega seonduvalt täpsustatakse kõigis nimetatud
sätetes, et KoPS §-s 9 sätestatud makse määra puhul mõeldakse määra, mille kohustatud isik
on valinud. Valiku teeb kohustatud isik esitades KoPS §-s 172 nimetatud makse määra
muutmise avalduse või jättes selle tegemata. Viimasel juhul kohaldub vaikimisi 2% makse
määr.
KoPS § 172. Eelnõuga lisatakse KoPS 2. peatükki uus jagu 21: “Makse määra muutmine” ning
täiendatakse seadust §-ga 172 „Makse määra muutmise avaldus“.
10
Kui isik soovib vaikimisi kehtivat makse määra muuta või muuta hiljem oma varasemat makse
määra valikut, tuleb tal lõike 1 kohaselt esitada kontohaldurile või registripidajale vastav
avaldus – makse määra muutmise avaldus. Avaldust makse määra muutmiseks saavad esitada
isikud, kellele on KoPS §-17 sätestatu kohaselt avatud pensionikonto ehk teisisõnu isikud, kes
on II sambaga liitunud. Kui isik ei ole II sambaga veel liitunud, kuid soovib koheselt rakendada
kõrgemat makse määra kui vaikimisi kehtiv 2%, siis tuleb tal esmalt esitada siiski
valikuavaldus. Seejärel on tal juba võimalik esitada ka makse määra muutmise avaldus. Need
isikud, kes on II sambaga liitunud, kuid on otsustanud maksete tegemise peatada või võtnud II
sambast ka raha välja enne pensioniikka jõudmist, saavad samuti esitada makse määra
muutmise avaldust. Makset tasuma hakkavad nemad aga siis, kui neil tekib KoPSi kohaselt
uuesti makse tasumise kohustus ehk makse tasumise kohustuse lõppemisest on möödunud
vähemalt 10 aastat ja nad on esitanud maksete tegemiseks avalduse, mida alusel hakkavad
uuesti makseid tegema. Kui maksete tegemine algab uuesti jaanuarist, siis hiljemalt eelneva
aasta 30. novembriks esitatud makse määra muutmise avalduse alusel on ka neil võimalik
koheselt hakata makseid tegema uues, kõrgemas määras.
Lõikes 2 on täpsustatud, et piiratud teovõimega isiku eest makse määra muutmise avalduse
esitamisel, samuti nooremale kui 18-aastasele isikule avalduse esitamiseks seadusliku esindaja
kirjaliku nõusoleku andmisel peab seaduslikul esindajal olema perekonnaseaduse § 131 lõikes
1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud kohtu nõusolek. Vastavalt avalduse esitamise või selle
esitamata jätmise tagajärgedele on osade kogumispensioni avalduste puhul piiratud teovõimega
isiku eest avalduse esitamisel või nooremale kui 18-aastasele isikule avalduse esitamiseks
nõusoleku andmisel perekonnaseaduses sätestatu kohane kohtu nõusolek vajalik või mitte.
Näiteks valikuavalduse esitamisel kohtu nõusolekut vaja ei ole. Seda aga põhjusel, et
valikuavalduse esitamata jätmisel jääb pensionifond või pensioni investeerimiskonto küll
valimata, II sambaga liitumine toimub aga automaatselt ikka ja isikule loositakse sellisel juhul
pensionifond ning ta hakkab pensionifondi osakuid omandama igal juhul. Makse määra
muutmise avaldus on oma tagajärgedelt teistsugune – kui avaldust ei esitata, kehtib vaikimisi
2% makse määr. Avalduse esitamisega võetakse aga kohustus tasuda kõrgemas määras
makseid, mille võrra omakorda omandatakse ka rohkem pensionifondi osakuid või muud
finantsvara, kui kasutatakse pensioni investeerimiskontot (hiljem muidugi on uue makse määra
muutmise avaldusega võimalik oma makse määra ka langetada).
Lõige 3 sätestab andmete loetelu, mis makse määra muutmise avaldusel märgitakse. Sarnaselt
muudele kogumispensioni avaldustele märgitakse ka siin isiku nimi ja isikukood, tema
kontaktandmed, see, millised on tema eelistused talle teatise edastamise viisi kohta, samuti
andmed vastavate volituste kohta, avalduse esitamise kuupäev ja isiku allkiri (kui avaldus ei
ole esitatud kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldaval kujul). Spetsiifiliselt
sellel uuel avaldusel märgitakse siis ka valitud makse määr, so 2%, 4% või 6%.
Lõike 4 kohaselt annab makse määra muutmise avalduse vormi ette registripidaja ja avalduse
esitamisele kohaldatakse KoPS § 14 lõigetes 2, 3 ja 51 ning §-s 16 sätestatut. Nii on see ka teiste
kogumispensioni avalduste puhul. Noortel toimub II sambaga liitumine automaatselt, st kui
isikul on sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, tekib tal makse tasumise kohustus 18-aastaseks
saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist (kui ta ei ole teinud avaldust maksete mitte tegemiseks).
Makse määra muutmise avalduse esitamise puhul kohaldatakse samu vanusepiiranguid, mida
valikuavalduse puhul. Nii tekib ka makse määra muutmise avalduse esitamiseks õigus isiku 18-
aastaseks saamisega, kuid seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul võib makse määra
muutmise avalduse esitada ka vähemalt 16-aastane isik. Seega, kui isik jõuab makse määra
muutmise avalduse teha enne oma 18-aastaseks saamise aasta novembri lõppu, rakendubki
tema puhul makse tasumise kohustuse tekkimisel kohe juba kõrgem makse määr – vastavalt
valikule 4% või 6%.
11
Ka avalduse esitamise protsess on sarnane tavapärasele avalduste esitamise protsessile. Kui
avaldus ei vasta KoPSis sätestatud nõuetele, siis registripidaja keeldub avalduse vastuvõtmisest.
Näiteks võivad andmed olla avaldusel esitatud puudulikult ja sellist avaldust pole võimalik
vastu võtta. Kontohalduri kaudu edastatud avalduse vastuvõtmisest keeldub registripidaja ka
siis, kui selle avalduse esitamise kuupäev on varasem registripidaja poolt juba vastuvõetud
makse määra muutmise avalduse esitamise kuupäevast (lõige 5). Selline olukord saab tekkida,
kui isik esitab kontohaldurile näiteks kirjaliku avalduse, mille andmed jäävad registripidajale
esialgu mingil põhjusel edastamata, ning sama isik jõuab läbi mõne teise kontohalduri või otse
registripidajale esitada uue avalduse. Kuni avalduse esitamise tähtaja saabumiseni saab esitada
uut avaldust ja kehtima jääb see, milline on esitatud neist kõige viimasena. Nii on isikul
võimalik avalduse esitamise tähtaja saabumiseni veel ümber mõelda ja uus avaldus esitada. Uut
makse määra saab muidugi valida ka hiljem, kuid sellisel juhul jääb vähemalt üheks aastaks
kehtima makse määr, mille kasuks viimane avaldus tähtaegselt esitati (vt ka lg 8).
Kui registripidajal on tulnud makse määra muutmise avalduse vastuvõtmisest keelduda, on ta
lõike 6 kohaselt kohustatud keeldumise põhjustest avalduse esitajat või kontohaldurit
viivitamata teavitama. Selleks edastab registripidaja elektroonilise veateate oma infosüsteemi
kaudu. Kui avaldus oli esitatud läbi kontohalduri, tuleb viimasel omakorda viivitamata
teavitada avalduse esitanud isikut. Kui isik soovib siiski oma makse määra muuta, tuleb tal
esitada uus nõuetekohane makse määra muutmise avaldus.
Lõige 7 täpsustab veateate sisu. Nagu üldiselt, peab see teade sisaldama nii avalduse
vastuvõtmisest keeldumise õiguslikku alust kui keeldumise põhjendust ning veateate
edastamise kuupäeva.
Lõikes 8 on sätestatud makse määra muutmise avalduse esitamise tähtaeg ning reguleeritud
valitud makse määra rakendumist. Nimelt tekib isikul makse tasumise kohustus uues KoPS §-
s 9 sätestatud makse määras alates makse määra muutmise avalduse esitamise aastale järgneva
aasta 1. jaanuarist tingimusel, et avaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed
registripidajale laekunud hiljemalt 30. novembril ning kui isikul juba ei olnud makse tasumise
kohustust, siis eeldusel, et hiljemalt viidatud jaanuarist tal selline kohustus tekib (muutub
kohustatud isikuks). Kui avaldus saab esitatud detsembris, siis tekib isikul makse tasumise
kohustus avaldusel märgitud makse määras (2%, 4% või 6%) alates ülejärgmise aasta 1.
jaanuarist. Nagu kogumispensioni avalduste puhul üldiselt, saab ka makse määra muutmise
avaldust esitada kogu aeg. Avalduse esitamise ajast sõltub vaid see, millal valitud makse määr
rakendub. Makse määr kehtib seni, kuni isik ei ole teinud uut avaldust oma makse määra
muutmiseks. Makse määra saab muuta sagedusega kord aastas. Seega kehtib valitud makse
määr alati vähemalt ühe kalendriaasta.
Lõige 9: Nagu eespool juba viidatud on isikul kuni avalduse esitamise tähtaja saabumiseni
võimalik oma avaldust veel muuta. Selleks tuleb esitada lihtsalt uus makse määra muutmise
avaldus ja märkida sellel makse määr, mida soovitakse rakendada. Et avalduse esitamise
tähtaeg on 30. november, saab avaldust sama kuupäevani ka muuta. Kehtima jääb viimasena
esitatud avaldus ja jaanuarist rakendub siis sellel avaldusel märgitud makse määr.
Lõige 10 kohustab registripidajat edastama Maksu- ja Tolliametile üks kord aastas hiljemalt iga
aasta 1. detsembriks ajavahemikul eelmise aasta 1. detsembrist kuni andmete edastamise aasta
30. novembrini makse määra muutmise avalduse esitanud pensionikonto omanike nimed ja
isikukoodid (so KoPS § 15 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed). Seega on alati
detsembriks Maksu- ja Tolliametil olemas järgmise aasta jaanuarist kehtivate makse määrade
12
andmed. Et avalduse esitamise tähtaeg on novembris, saavad ka tööandjad iga aasta detsembris
registripidajalt kontrollida oma töötajate makse määrasid.
3.2. Eelnõu § 2 – väärtpaberite registri pidamise seaduse (EVKS) muutmine
Eelnõuga muudetakse EVKS § 7 lõiget 61, mis reguleerib II sambaga liitumise info
kättesaadavaks tegemist pensioniregistri pidaja veebilehel. Kui praegu võimaldab veebileht
kontrollida isikukoodi alusel, kas isik on II sambaga liitunud või mitte ehk kas ta on kohustatud
kogumispensioni makset tasuma või mitte ja annab info kuu ja aasta kohta, millal selline
kohustus vastavalt tekkis või tekib või lõppes või lõpeb, siis makse määra valiku laienemisega
saab sama kontrolli edaspidi kasutada ka konkreetsele isikule kohalduva makse määra
väljaselgitamiseks, mis on oluline tööandjatele.
Nii sätestatakse, et pensioniregistri pidajal peab olema veebileht, mille kaudu on võimalik
isikukoodi alusel teha päringut, kas isik on kogumispensionide seaduse alusel kohustatud
kohustusliku kogumispensioni makset tasuma või mitte ning kui ta on kohustatud makset
tasuma, siis tema suhtes kohalduva makse määra kohta. Veebilehel avalikustatakse kuu ja aasta,
millal isikul tekkis või tekib kohustusliku kogumispensioni makse tasumise kohustus, millal
hakkas või hakkab kohalduma makse määr ja millal makse tasumise kohustus lõppes või lõpeb.
3.3. Eelnõu § 3 – seaduse jõustumine
Eelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2024. See tähendab, et siis tekib II sambaga liitunud
isikutel võimalus esitada avaldust makse määra tõstmiseks 4 või 6%-le. Kui avaldus esitatakse
enne 2024. aasta novembri lõppu, rakendub kõrgem makse määr 2025. aasta 1. jaanuarist. Kui
avaldus esitatakse detsembris, nihkub valitud makse määra kohaldumine aasta võrra edasi, so
1. jaanuarile 2026. Sellised jõustumissätted eeldavad avalduste vastuvõtmise valmisolekut
2024. aasta alguseks ning Maksu- ja Tolliametile vajalikke arendusi 2025. aasta 1. jaanuariks.
Antud tähtajad on valmisoleku tagamiseks vajalikud ja piisavad.
3.4. Muudatuste kooskõla põhiseadusega
Kohustuslik kogumispension kuulub Põhiseaduse (PS) § 28 kaitsealasse, mille kohaselt on
Eesti kodanikul muu hulgas õigus riigi abile vanaduse korral, samuti ka PS §-st 32 tuleneva
omandipõhiõiguse kaitsealasse. Siinkohal on PS jätnud seadusandjale küllaltki laia
kaalutlusõiguse. PS § 28 kohaselt sätestab abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra
seadus ning PS § 32 kohaselt sätestab omandi valdamise, kasutamise ja käsutamise kitsendused
seadus. Eelnõus esitatud muudatused ei sea II sambaga liitunud isikutele täiendavaid kohustusi,
aga võimaldavad vabatahtlikult oma pensionisääste suurendada. Eeltoodut arvesse võttes tuleb
kavandatud muudatusi pidada põhiseadusega kooskõlas olevaks.
4. Terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu kooskõla euroopa liidu õigusega
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
II sambaga liitunud isikutel võimaldatakse soovi korral oma makse määra (2%) tõsta.
Võimalikud kõrgemad makse määrad antakse seadusega ette. Lisaks senisele 2% määrale, saab
valida makse määraks 4% või 6%. Uut makse määra saab valida ühel korral aastas, järgmiseks
kalendriaastaks. Valitud makse määr jääb kehtima seni, kuni pole tehtud uut avaldust uue makse
määra rakendamiseks.
Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju sotsiaalvaldkonnale, regionaalarengule, elu- ja
13
looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ega välissuhetele. Eelnõu rakendamisega on ette näha
majanduslikud mõjud, samuti mõju riigiasutuse (Maksu- ja Tolliamet) korraldusele.
6.1. Majanduslikud mõjud
Sihtrühm 1 – II sambaga liitunud inimesed
Inimese suuremad sissemaksed II sambasse mõjutavad tema sissetulekut kohe ja ka tulevikus.
Kohene mõju tekib inimesele tema netopalga vähenemise kaudu. Sõltuvalt inimese brutopalga
suurusest on mõju netopalgale mõnevõrra erinev. Erinevus tekib maksuvabast tulust erineva
sissetuleku korral (vt tabelit nr 2). Kui brutopalk on väiksem või võrdne maksuvaba tulu
määraga, so 500 eurot või on suurem kui 2 100 eurot kuus, väheneb netopalk 4,1% võrra, kui
makseid tehakse 6% määras senise 2% asemel. Kui uueks maksemääraks valitakse 4%, on mõju
netopalga vähenemisele vastavalt poole väiksem.
Kui II sambaga liitunud isiku kuupalk jääb 500 ja 2 100 euro vahele, väheneb netopalk 6%-lise
makse määra kasutamisel natuke alla 4% ja 4%-lise makse määra kasutamisel natuke alla 2%.
Tabel nr 2 „Netopalga muutus makse määra tõstmisel 6%-le“
Brutopalk (EUR) 500 1 000 1 500 2 100 3 000
Netopalk (EUR) 482 871,2 1 223,5 1 619,5 2 313,6
Netopalk makse määra tõstmisel 6%-le
(EUR) 462 839,2 1 175,5 1 552,3 2 217,6
Netopalga muutus protsendina -4,1% -3,7% -3,9% -4,1% -4,1%
Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused
Tulevikus avaldub makse määra tõstmise mõju II sambaga liitunud isikule eelkõige tema
pensionivara suurenemise kaudu. Kuivõrd II sambast võib lahkuda ka juba enne pensionile
jäämist, võib mõju isiku tulevasele sissetulekule avalduda ka varem. Sambast lahkuja saab
sellisel juhul II sambast suurema väljamakse, vastavalt tehtud suurematele sissemaksetele ja
nende pealt teenitud tootlusele.
See, kui palju mõjutab makse määra tõstmine II sambaga liitunud isiku pensionit, sõltub
peamiselt inimese palgast, palga kasvust, makse määrast, maksete tegemise perioodi pikkusest,
investeeringutelt teenitud tootlusest ja raha väljavõtmise viisist pensionieas. Mõjutegureid,
mida pikaajaliselt prognoosida, on palju ja tulenevalt pikaajaliste prognooside ebatäpsusest, ei
ole võimalik ka täpselt prognoosida mõju pensioni suurusele.
Mõjuhinnangu lihtsustamiseks on järgnevalt eeldatud, et palga kasv on tulevikus võrdne II
samba tootlusega. Tabelis nr 3 on toodud prognoositav mõju pensioni ja palga suhtele erineva
brutopalgaga inimeste korral. Kui vaadata keskmise palgaga ehk umbes 1 500 eurot teenivat
inimest ja eeldada, et tema I samba ja II samba pension (ilma makse määra tõstmata) suhtena
keskmisesse palka on umbes 40%, siis tõstes makse määra 40-aastaseks kogumisperioodiks 4%
võrra (inimese makse määr kokku 6%), tõuseks tema pensioni ja palga suhe peaaegu 50%-ni.
Kui II samba tootlus osutub palgakasvust kiiremaks, on mõju suurem ja vastupidi.
14
Tabel nr 3 „Makse määra tõstmise mõju pensioni ja palga suhtele“
Kogumis-
periood
Makse määr 4% 6%
Brutopalk 500 1 500 3 000 500 1 500 3 000
Pensioni ja palga 10 aastat 1% 1% 1% 2% 2% 2%
suhe makse määra 20 aastat 2% 2% 2% 4% 4% 4%
tõstmisest 30 aastat 3% 3% 3% 6% 6% 6%
40 aastat 4% 4% 4% 8% 8% 8%
Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused
Tabelis nr 3 on arvestatud, et II sambast võetakse raha välja tähtajalise pensionina, mis on
jaotatud keskmiselt elada jäänud aastatele. Kui pensioni väljamaksmise periood on lühem, on
pension selle võrra suurem, kuid siis tuleb arvestada ka, et II sambast lõpeb pension varem kui
inimesed keskmiselt elavad (pensionieas umbes 20 aastat).
II sambaga liitunud isiku jaoks on makse määra tõstmine vabatahtlik. Seega on
kohanemisvajadus sihtrühmal väga väike.
Arvestades, et makse määrasid saab tulevikus alati muuta, valides 2%, 4% või 6%, on mõju II
sambaga liitunud isikutele pidev.
Ebasoovitavate mõjude riskina saab välja tuua võimaluse, et II sambaga liitunud isik valib
makse määra tõstmise, kuid mõtleb kalendriaasta kestel ümber ja soovib madalamat makse
määra rakendada. See ei ole aga võimalik enne järgmist kalendriaastat. Risk ei ole siiski
kaalukas, arvestades, et makse määra tõstmise mõju isiku netopalgale ei ole suur ja periood ei
ole pikk.
Teiselt poolt võib ebasoovitava mõjuna realiseeruda ka stsenaarium, kus II sambaga liitunud
isikud ei julge makse määra praktikas tõsta põhjusel, et see makse määr rakendub terve
kalendriaasta ja makse määra ei saa muuta tihemini kui kord aastas. Riski maandab asjaolu, et
makse määrad tõusevad siiski väikse sammuga: 2%-lt 4%-le või 6%-le.
Kokkuvõttes sõltub mõju inimesele valitud sissemakse määrast. Kui otsustatakse makse määra
tõsta, on mõju inimese palgale ebaoluline. Mõju palgale puudub, kui makse määra tõstmise
võimalust ei kasutata. Mõju inimese II samba pensionile saab pidada oluliseks, kui makse määra
tõstetakse piisavalt pikaks ajaks. Kui makse määra tõstmise võimalust kasutatakse vähe või
lühiajaliselt, on mõju ebaoluline. Võimaluse kasutamata jätmisel mõju puudub. Makse määra
tõstmine on vabatahtlik ja iga pensionikoguja saab ise otsustada, kas pensioniks rohkem koguda
või mitte. Konkreetse isiku valik teiste pensionikogujate heaolu sisuliselt ei mõjuta, võrrelduna
kehtiva olukorraga, kus makse määra tõsta polegi võimalik. Väike pikaajaline positiivne mõju
võib tekkida teiste pensionikogujate jaoks tänu valitsemistasu kiiremale vähenemisele.
Fondivalitsejad peavad valitsemistasu vähendama 15% võrra igas järgnevas 100 miljoni euro
enda poolt valitsevate kõigi II samba pensionifondide varade summa vahemikus. Kui
kõrgemate maksetega laekuks aastas II sambasse juurde 55 miljonit eurot (vt sihtrühma 2 mõju),
siis jagades selle summa viie fondivalitseja vahel ära, suureneks iga fondivalitseja valitsetavate
pensionifondide vara kokku keskmiselt 11 miljoni euro võrra aastas. Kui võtta arvesse ka palga
kasv, tekiks keskmiselt mõju ühe fondivalitseja jaoks alles umbes 7 aasta pärast. Täpne mõju
ulatus sõltub fondide tasumääradest ja fondivalitseja valitsetavate pensionifondide
kogumahust, kuid keskmiselt langeks valitsemistasu umbes 0,01 protsendipunkti võrra 7
aastaga (2021. aastal oli keskmine valitsemistasu 0,58%).
15
Sihtrühm 2 – pensionifondi valitsejad ja pensioni investeerimiskontot pakkuvad
krediidiasutused
II samba kõrgemad maksed mõjutavad vähesel määral ka pensionifondide valitsejaid:
Aktsiaselts LHV Varahaldus, AS SEB Varahaldus, Luminor Pensions Estonia AS, Swedbank
Investeerimisfondid AS ja Tuleva Fondid AS. Fondivalitsejate jaoks tähendavad kõrgemad
maksed mõnevõrra suuremaid fondimahtusid, mida nad peavad investeerima. Prognoositavalt
laekub 2025. aastal pensionifondidesse umbes 400–450 miljonit eurot II samba makseid
(arvestamata II samba maksete kompensatsiooni). Kui 75 000 inimest tõstaks oma makse määra
keskmiselt 3% võrra, laekukuks aasta jooksul pensionifondidesse täiendavalt 55 miljonit eurot.
Selline täiendav maht ei mõjuta oluliselt fondivalitsejate investeerimistegevust, sest kui raha
kogumist II sambas ei oleks vabatahtlikuks muudetud, oleksid sissemaksete mahud olnud
veelgi suuremad.
Fondimahtude suurenemine vähendab pensionifondide tasusid, sest fondide valitsemistasud
peavad seaduse kohaselt langema mahtude kasvades. Mõju tasudele ei ole esialgu
märkimisväärne. Samuti suurenevad fondivalitseja tulud valitsemistasudest. Näiteks 55
miljonit täiendavaid sissemakseid suurendavad fondivalitseja tulusid valitsemistasudest umbes
230 tuhande euro võrra aastas. Sellest summast kaetakse omakorda pensionifondide
depootasud, pensioniregistri tasud, Finantsinspektsiooni tasud jm kulud, mis on otseselt seotud
fondide mahtudega.
Krediidiasutustele (AS LHV Pank, Luminor Bank AS, AS SEB Pank, Swedbank AS) tekib
mõju eelkõige pensioni investeerimiskontode kaudu. Kõrgemad II samba maksed võivad
suurendada ka pensioni investeerimiskontodele jõudvate summade kasvu, mis omakorda
tähendab krediidiasutuste jaoks täiendavat tulu teenustasudelt. Pensioni investeerimiskontodel
on oktoobri seisuga ainult umbes 1% II samba varast, mistõttu on eeldatav mõju
krediidiasutustele väike.
Eeltoodut arvestades puudub sihtrühmal kohanemisvajadus.
Arvestades, et makse määrasid saab tulevikus alati muuta, valides 2%, 4% või 6%, on mõju
pensionifondi valitsejatele ja pensioni investeerimiskontosid pakkuvatele krediidiasutustele
pidev.
Ebasoovitava mõjuna saab välja tuua võimaluse, et tulenevalt makse määra tõstmisest väheneb
mõnevõrra kogumise kasv III sambas. Kui fondivalitsejaid mõjutab antud risk vähem, sest
nende III samba pensionifondide aeglasemat kasvu tasakaalustaks sellisel juhul II samba
pensionifondide kiirem kasv, siis kindlustusseltsidele oleks antud riski avaldumisel mõju
suurem, sest kindlustuslepinguid II samba kogumisfaasis ei ole ja selliseid lepinguid saab
sõlmida vaid väljamakseteks (pensionilepingud). Samas on III samba kindlustuslepingute arv
olnud kaheneva trendiga juba alates 2015. aastast (2021/2020 vähenes lepingute arv 4 898
võrra). Kokkuvõttes võib siin eeldada, et III sambasse juba kogutud summasid II sambas
avaneva suuremate maksete tegemise võimaluse tõttu tõenäoliselt välja võtma ei hakata, kuid
uute sissemaksete kasv III sambasse võib mõnevõrra pidurduda. Riski vähendab see, et II samba
makse määra saab tõsta siiski suhteliselt väiksel määral ning III samba kogumise ja raha
väljavõtmise reeglid on paindlikumad, mis säilitavad motivatsiooni sinna jätkuvalt koguda.
Võrdluseks, et III sambasse saab maksusoodustusega teha sissemakseid, mis ei ületa 15% isiku
aastasest maksustatavast tulust ega 6 000 eurot. Samuti võib eeldada, et III sambaga on liitunud
eelkõige teadlikumad investorid, kes ongi valmis pensionikogumisse rohkem panustama.
Täiendava raha hulk, mida pensionifondi valitsejad saavad investeeringutesse kaasata või mille
16
investeerimine toimuks läbi pensioni investeerimiskontode sõltub küll makse määra tõstvate
isikute arvust ja keskmisest makse määrast, kuid eelnõus esitatud muudatused ei too
pensionifondi valitsejatele ega nimetatud krediidiasutustele kaasa kulusid, mistõttu ei kaasne
isikute arvu muutusest ka ebasoovitavat mõju.
Mõju sihtrühmale on kokkuvõttes ebaoluline.
Sihtrühm 3 – Pensionikeskus ja kontohaldurid
Makse määra vabatahtlik tõstmine puudutab ka pensioniregistri pidajat AS Pensionikeskus ja
kontohaldureid: AS LHV Pank, Luminor Bank AS, AS SEB Pank, Swedbank AS ja Tuleva
Fondid AS.
Pensionikeskuse jaoks toovad muudatused kaasa vajaduse luua uus avalduse vorm, hoida
rakenduva makse määra andmeid pensioniregistris ja võimaldada vastavat andmevahetust
Maksu- ja Tolliameti ning tööandjatega. Ühtlasi hakkab Pensionikeskus uusi avaldusi, kas otse
oma iseteeninduskeskkonnas või kontohaldurite vahendusel, vastu võtma. Pensioniregister on
elektrooniline, mistõttu avaldub makse määra muutmise mõju eelkõige arenduskuludena. Kui
avalduste vastuvõtmisel ja töötlemisel peaks esinema tõrkeid võib see tingida ka mõningast
lisatööd. Sellist võimalikku täiendavat töökoormust saab pidada marginaalseks.
Kontohaldurite jaoks toob makse määra vabatahtlik tõstmine kaasa samuti uue avalduse
vastuvõtmise ning pensionikogujate nõustamise vajadusel.
Kokkuvõttes ei ole need muudatused suured. Rohkem koormust langeb Pensionikeskusele,
kelle jaoks aga ei too antud muudatused ka kaasa suuri arendusi, hinnanguliselt jääb arenduste
kulu mõnekümne tuhande euro piiridesse. Vajalike arenduste teostamiseks vajaksid
Pensionikeskus ja kontohaldurid hinnanguliselt umbes 9 kuud.
Sihtrühma kohanemisvajadus on väike. Mõju sagedus on suur osas, mis puudutab avalduste
vastuvõtmist, sest uusi avaldusi saavad pensionikogujad pidevalt esitada.
Ebasoovitava mõjuna saab välja tuua võimaluse, et valmisolek uute avalduste vastuvõtmiseks
küll luuakse, kuid makse määra tõstmise õigust ei kasuta praktikas keegi või teeb seda väga
väike hulk inimesi. Arvestades, et avalduste vastuvõtmiseks vajalikud arendused on II samba
mõõtmes marginaalsed, saab sellist ebasoovitava mõju riski pidada väga väikseks.
Kokku saab mõju pidada antud sihtrühmale ebaoluliseks.
Sihtrühm 4 – tööandjad
Makse määra vabatahtlik tõstmine mõjutab ka tööandjaid ehk kogumispensioni makse
kinnipidamise kohustusega isikuid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes tasuvad ise makseid.
Isikuid, kes igakuiselt deklaratsioone (TSD) esitavad, on umbes 100 000. Neile lisanduvad
umbes 30 700 füüsilisest isikust ettevõtjat, kes esitavad kord aastas FIDEKi (2020. aasta kohta
esitatud FIDEK-te andmed), kellest omakorda on II sambaga liitunud umbes 3 700.
Tööandjatel tuleb jälgida, millist makse määra iga konkreetse töötaja puhul rakendada ning
makset korrektselt kinni pidada ja deklareerida. Eelnõus esitatud lahenduse puhul saaks makse
määr muutuda kõige rohkem kord aastas ja seda alati 1. jaanuarist. Seega tuleks makse määra
kontrollida alati detsembris (tööandjatele osaks saav halduskoormuslik mõju ei sõltu sellest,
kas makse määra muudavad vähesed või paljud pensionikogujad, vastavaid kontrolle tuleb
tööandjatel teha igal juhul). Võrdluseks, et seda, kas makset tuleb üldse tasuda või mitte, tuleb
tööandjatel kontrollida kolmel korral aastas – aprillis, augustis ja detsembris.
17
Erinevate makse määrade rakendamine võib tööandjate jaoks tähendada
raamatupidamisprogrammide kohendamise vajadust.
Sihtrühm on suur.
Kui raamatupidamisprogrammide kohandamine on ühekordne, siis arvestades, et makse
määrasid saab tulevikus alati muuta, valides 2%, 4% või 6%, on nende makse määrade
rakendamisest tulenev mõju tööandjatele pidev.
Kuivõrd tööandjad peavad nagunii igal aprillil, augustil ja detsembril tegema
Pensionikeskusesse päringuid, et selgitada välja, kelle eest kogumispensioni makset edaspidi
kinni pidada, ei ole sihtrühma kohanemisvajadus ilmselt suur.
Ebasoovitava mõjuna võib esineda vigu makse kinni pidamisel või deklareerimisel, mille
parandamisega tuleb tööandjatel hiljem tegeleda.
Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale oluline.
6.2. Mõju riigiasutuste korraldusele
Sihtrühm – Maksu- ja Tolliamet
Maksed deklareeritakse ja tasutakse Maksu- ja Tolliametile. Erinevas suuruses makse määrade
rakendamine ja nende muutmine, mille makse määra tõstmise võimalus kaasa toob, eeldavad
Maksu- ja Tolliametilt väga mahukaid arendusi.
Igale võimalikule makse määrale tuleb luua eraldi tululiik, millega saab vastavat nõuet
arvestuses kajastada. Seega, mida suurem on valikus olevate makse määrade hulk, seda
keerulisemaks süsteem muutub.
Muutmist vajavad Maksu- ja Tolliameti kasutuses olevad süsteemid ja rakendused. Näiteks on
senises süsteemis sotsiaalmaksust tasutav 4% makse olnud seotud isiku palgalt tasutava 2%
maksega, mis on vaja uute makse määrade rakendumisel üksteisest lahti siduda. Seega eeldab
muudatuste rakendamine maksuarvestuse selle osa ringitegemist. Samuti tuleb Maksu- ja
Tolliametil täiendada andmevahetust Pensionikeskusega, et saada kätte vajalik info iga isiku
suhtes rakenduva makse määra kohta.
Ühtlasi vajab arendamist Maksu- ja Tolliameti kogumispensioni makse süsteem ja täiendada
tuleb e-MTA-s inimesele tema kohta näidatavaid andmeid ehk KoPSi kontokaarti. Korrektsete
andmete näitamiseks vajavad täiendamist ka sissetulekute rakendus ja töötamise register.
Seni ei ole eksisteerinud ühtegi sellist maksu või makset, mille määr oleks muutuv. Seepärast
tuleb ümber teha Maksu- ja Tolliameti rakendus, mida kasutatakse tulude deklareerimisel –
TSD rakendus. Ümbertehtud rakendus peab võimaldama arvutada kogumispensioni makset
isikupõhise makse määra alusel. Samuti tuleb ettevõtluskonto ja füüsilisest isikust ettevõtjate
maksuarvutus siduda isikute töötasudele kohaldatavate makse määradega.
Esialgse hinnangu kohaselt tähendaks eelnõus esitatud makse määrade rakendamine Maksu- ja
Tolliametilt arendusi kuluga kuni kaks miljonit eurot, sh analüüsikulu 100 000 eurot.
Arvestades arenduste mahtu ja seda, et maksumuudatusi tuleks jõustada kalendriaasta algusest,
oleks uusi makse määrasid kõige varem võimalik rakendada 2025. aasta 1. jaanuarist. See
tähendaks arendusi 2024. aastal ja analüüsi 2023. aastal. 2023. aastal teostatava
arendusvajaduse analüüsi hinnanguline maksumus on umbes 100 000 eurot. Esialgsete
18
hinnangute kohaselt jäävad 2024. aastal teostatava arenduse kulud vahemikku 1,5–1,9 miljonit
eurot ning need täpsustuvad 2023. aasta keskel pärast vastava analüüsi valmimist.
Uue süsteemi keerukuse tõttu tuleb lisaks ette näha selle süsteemi ülalpidamiseks iga-aastased
täiendavad kulud hinnanguliselt umbes 45 000 eurot.
Nii mõju kui selle sagedus on Maksu- ja Tolliametile suured. Samuti on suur Maksu- ja
Tolliameti kohanemisvajadus.
Ebasoovitavate mõjudena saab välja tuua võimalikud vead makse arvestuses ja nende
menetluse.
Maksu- ja Tolliameti arenduskulud on küll arvestatavad, kuid võimalik ebasoovitava mõju risk,
sellest, et uut võimalust hakkaks kasutama liiga vähe inimesi, on siiski väga väike. Nimelt on
arenduskulud võrdsed umbes sama summaga, mille 2025. aastal koguksid 4 500 inimest
keskmiselt palgalt arvutatud 2% suuruse makse määraga. Kui sama arv inimesi jätkaks
kogumist ka järgmistel aastatel, ületaks iga-aastane kogutud summa oluliselt Maksu- ja
Tolliameti tehtud kulusid. Seega on tõenäosus, et arenduskulud kujunevad suuremad kui
kõrgema makse määra kasutamisest kogutavad summad, väga väike.
Mõju sihtrühmale on oluline.
6.3. Muudatuste mõju halduskoormusele
Pensionikogujatele antav õigus oma makse määra muuta suurendab tööandjate halduskoormust,
sest lisaks kolmel korral aastas teostatavale töötajate kogumispensioni makse tasumise
kohustuse kontrollimisele tuleb kord aastas hakata kontrollima ka töötaja töötasule rakenduvat
II samba makse määra. Tööandjat koormaks vähem võimalikult harv makse määra muutumine.
Valitud lahendus, kus makse määra ei saa muuta kolmel korral aastas, aga saab vaid ühel korral,
järgmiseks kalendriaastaks, arvestab sellega.
Füüsilisest isikust ettevõtjatel, kes oma kogumispensioni makseid ise tasuvad (2020. aasta
kohta esitatud FIDEKite andmete kohaselt oli selliseid füüsilisest isikust ettevõtjaid umbes
3 700), makse määra võimalik muutmine täiendavat halduskoormust ei tekita (mõningane
halduskoormuse kasv tekib füüsilisest isikust ettevõtjale kui pensionikogujale, kel tuleb makse
määra tõstmiseks avaldus esitada). Seda põhjusel, et vastavalt KoPS § 11 lõikele 2 arvutab
makset tasuma kohustatud füüsilisest isikust ettevõtja makse suuruse tema tuludeklaratsiooni,
maksukohustuslaste registri ja pensioniregistri andmete alusel välja Maksu- ja Tolliamet.
Mõningal määral suureneb ka Pensionikeskuse, kontohaldurite ja II sambaga liitunud isikute
halduskoormus, seda eelkõige uue avalduse lisandumise näol. Avalduse vormi töötab välja
Pensionikeskus, avaldusi võtavad lisaks Pensionikeskusele vastu ka kontohaldurid. II sambaga
liitunud isiku jaoks on makse määra tõstmine ja selle hilisem muutmine vabatahtlikud.
Kontohaldurite ja Pensionikeskuse halduskoormus sõltub sellest, kui tihti ja kui palju selliseid
avaldusi esitatakse.
Makse määra muutmise võimalus mõjutab ka Maksu- ja Tolliameti töökoormust.
Deklaratsioonidel tuleb ette näha erinevad makse määrad ning makse tasumise kohustuse
täitmise kontrollimisele lisandub õige makse määra rakendamise kontroll. Sarnaselt
tööandjatele on valitud lahendus ka Maksu- ja Tolliameti koormusele vähim mõju avaldav.
19
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Kavandatavad muudatused avaldavad mõju riigi tuludele ja kuludele. Makse määra tõstmine
mõjutab riigieelarvet nii positiivselt kui ka negatiivselt. Valitsussektori positsiooni mõjutab
negatiivselt tulumaksu ja tarbimismaksude laekumise vähenemine. Tulumaks arvestatakse
brutopalgalt, millelt on II samba maksed maksustatavast tulust maha arvatavad. Kõrgemad II
samba maksed tähendavad seega riigieelarvesse laekuva tulumaksu baasi vähenemist.
Tulumaksu laekumise vähenemise ulatus sõltub kõrgema makse määra valinud inimeste arvust,
nende palgast ja valitud makse määra suurusest. III sambasse sissemaksete tegemise statistika
on näidanud, et mida rohkem on inimesi, kes sissemakseid teevad, seda lähemal on keskmise
sissemaksete tegija palk Eesti keskmisele palgale. Kui aga sissemaksete tegijaid on vähe, on
nende keskmine palk Eesti keskmisest palgast kõrgem. Tabelis nr 4 on kõigis inimeste
rühmades eeldatud, et nende keskmine palk on võrdne Eesti keskmise palgaga. See võib
tähendada, et näiteks veerus, kus inimeste arv on 10 000, on kulu mõnevõrra alahinnatud.
Teisest küljest on aga väga raske prognoosida inimeste arvu, kes hakkavad kõrgemas määras
makseid tegema ja nende poolt valitud keskmist makse määra, mis mõjutavad kokkuvõttes
prognoosi rohkem kui võimalik palga erinevus.
Tabel nr 4 „Makse määra tõstmise mõju erinevad stsenaariumid valitsussektori positsioonile
2025. aasta näitel (miljon EUR)“
Inimeste arv
10 000 50 000 100 000 200 000 500 000
Makse määr 4% -2 -8 -16 -32 -81
6% -3 -16 -32 -65 -162
Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused
Senisest III sambasse sissemaksete tegemise statistikast (2020. aastal 111 000 inimest,
keskmise sissemakse määraga umbes 3%) ja 2013. aasta II samba kogemusest, kus 106 000
inimest otsustas suurendada vabatahtlikult enda 2% makse määra 3%-le perioodiks 2014–2017,
võiks eeldada, et tõenäoliselt, arvestades juurde ka hetke majanduse olukorda ja prognoose,
tõstaks esimestel aastatel oma II samba makse määra umbes 75 000 inimest ja keskmine makse
määr oleks 4-6%. See tähendaks, et tulu- ja tarbimismaksude kulu riigieelarvele jääks
vahemikku 12–24 miljonit eurot aastas. Tegelikku kulu taset mõjutab kindlasti ka olukord Eesti
tööjõuturul (ebakindlus ja töötuse kasv võib vähendada inimeste arvu ning vastupidi) ja
pensionifondide tootlus (kõrge tootlus võib meelitada inimesi rohkem sissemakseid tegema ja
vastupidi).
Tabelis nr 5 on toodud makse määra tõstmise prognoositav mõju valitsussektori positsioonile
aastatel 2025–2029. Prognoosis on arvestatud sissemaksete tegijate arvu kasvu esimestel
aastatel 20 000 inimese võrra ja hiljem 10 000 inimese võrra. Keskmiseks makse määra tõusuks
on võetud 3% palgast.
20
Tabel nr 5 „Esialgne prognoos makse määra tõstmise mõju kohta valitsussektori positsioonile
aastatel 2025–2029 (miljon EUR)“
2025 2026 2027 2028 2029
Inimeste arv 75 000 95 000 115 000 125 000 135 000
Mõju tulumaksu laekumisele -10,9 -14,5 -18,2 -20,6 -23,2
Mõju tarbimismaksude
laekumisele -7,3 -9,6 -12,1 -13,7 -15,4
Mõju valitsussektori
positsioonile kokku -18,2 -24,1 -30,4 -34,4 -38,6
Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused
Teisest küljest tõstavad suuremad sissemaksed II sambasse inimeste pensioneid tulevikus.
Riigieelarve jaoks tähendab see potentsiaalelt väiksemaid kulutusi pensionidele, aga ka
muudele sotsiaaltoetustele. Kõrgemad pensionid suurendavad lisaks ka tarbimist ning selle läbi
ka maksulaekumist ning majanduskasvu.
Pikaajalist eelarve mõju on veelgi keerulisem hinnata võrreldes lühiajalise mõjuga, sest lisaks
pikaajaliste prognooside üldisele ebatäpsusele lisandus peale reformi ka inimeste käitumise
mõju – pole teada, kui palju inimesi otsustab koguda ja paljud sellest loobuvad. Kui eeldame,
et II sambasse hakkab kõrgemas määras makseid tegema lõpuks umbes kolmandik tööealisest
elanikkonnast, tähendaks see, et ka umbes kolmandikul pensionäridest tõuseks pension. Kui
need inimesed koguksid keskmiselt 30 aastat makse määraga 5%, tõuseks nende pensioni ja
palga suhe umbes 5% võrra. Riigi keskmist pensioni ja palga suhet tõstab see umbes 1,5%
võrra. 2021. aasta vääringus (diskonteerides palgakasvuga) tähendaks see umbes 90 miljonit
lisaeurot pensionäridele aastas, millelt laekub riigile nii tulumaksu (sõltuvalt kogusissetuleku
tasemest ja valitud väljamakse liigist) ja ka käibemaksu (sõltuvalt tarbimise osakaalust).
Ebasoovitavate mõjudena saab välja tuua, et riigi poolt antud sissemaksete maksusoodustust ei
kasutata eesmärgipäraselt juhul, kui inimesed võtavad raha enne pensioniiga välja. Käesoleval
hetkel on keeruline hinnata, kui suur võib selliste inimeste hulk pikaajaliselt olla. 2021. ja 2022.
aastal II sambast enne pensioniiga raha väljavõtnute inimeste arvu pealt ei saa pikaajalist trendi
prognoosida, sest nendel aastatel lahkuvad pigem inimesed, kes ei ole süsteemiga rahul.
Kulude poolel tuleb lisaks arvestada Maksu- ja Tolliameti IT arendustele kuluva summaga, mis
esialgse hinnangu kohaselt võib ulatuda kuni kahe miljoni euroni. 2023. aastal tuleb teostada
arendusvajaduse analüüs, mille hinnanguline maksumus on umbes 100 000 eurot. Vastavalt
planeeritud eelnõu jõustumisele ja uute makse määrade rakendumisele 2025. aasta 1. jaanuarist,
saab arendusteks kasutada 2024. aastat. Esialgsete hinnangute kohaselt jäävad arenduskulud
vahemikku 1,5–1,9 miljonit eurot ning need täpsustuvad 2023. aasta keskel pärast vastava
analüüsi valmimist. Süsteemi keerukuse kasvust tulenevalt kulub edaspidi iga-aastaselt selle
ülalpidamisele veel hinnanguliselt umbes 45 000 eurot (vt täpsemalt punktist 6.2).
Rakendamine eeldab lisaraha eraldamist Maksu- ja Tolliametile, sealjuures 100 000 euro
eraldamist 2023. aastal.
Vajalike arenduskulude ega tulu- ja tarbimismaksu laekumise vähenemisega ei ole
arvestatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõus ega riigieelarve strateegias 2023–2026.
Kavandataval muudatusel puudub mõju kohalikele omavalitsustele. II samba makse määra
tõstmine ei mõjuta kohalike omavalitsuste tulumaksu tulu, samuti ei lähe pensionidelt makstav
tulumaks kohalikele omavalitsustele.
21
8. Rakendusaktid
Eelnõuga ei anta uusi volitusnorme määruste kehtestamiseks. Samuti ei too see kaasa vajadust
muuta olemasolevaid rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Eelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2024, mis tähendab kõrgemate makse määrade
rakendumist kõige varem jaanuarist 2025. Muudatuste jõustumise aja valikul on arvestatud
Maksu- ja Tolliameti arendusvajaduste ja selleks kuluva ajaga.
10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangale
ning selle suhtes küsiti arvamust Pensionikeskuselt, Maksu- ja Tolliametilt, FinanceEstonialt,
Eesti Pangaliidult, Eesti Kindlustusseltside Liidult, Eesti Tööandjate Keskliidult, Eesti
Kaubandus-Tööstuskojalt ja Eesti Maksumaksjate Liidult.
Eelnõu suhtes tegid ettepanekuid Justiitsministeerium ning FinanceEstonia ja Pensionikeskus
(vt seletuskirja lisa), teised eelpool nimetatud asutused ja organisatsioonid kooskõlastasid
eelnõu märkusteta.
Algatab Vabariigi Valitsus ……………………2022
(allkirjastatud digitaalselt)
22