Energiakandjate kõrge hinna lahendamise meetmetest

Saatja: Viru Keemia Grupp <[email protected]> Saadetud: 22.09.2022 08:45 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: RAM Info <[email protected]> Teema: Teile on suunamine Energiakandjate kõrge hinna lahendamise meetmetest Reg. kuupäev: 21.09.2022 nr VKG.01-09/214Riina Sikkutmajandus- ja taristuministerMajandus- ja KommunikatsiooniministeeriumTeadmiseks: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministerrahandusminister, RahandusministeeriumTereSaadame Teile manuses Viru Keemia Grupp AS poolt digitaalselt allkirjastatud kirja Energiakandjate kõrge hinna lahendamise meetmetest.LugupidamisegaKristel Kopelmanbüroojuht334 [email protected] Keemia GruppJärveküla tee 1430328 Kohtla- Järvewww.vkg.ee Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 21.09.2022 nr VKG.01-09/214 [email protected] Energiakandjate kõrge hinna lahendamise meetmetest Lugupeetud majandus- ja taristuminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on 14.09.2022 teavitanud ettevõtlusorganisatsioone Euroopa Komisjoni (KoM) koostatud EL Nõukogu määruse eelnõust kõrgetele energiahindadele reageerimiseks võetavate erakorraliste sekkumismeetmete kohta1 (Eelnõu). Kuna Eelnõu puudutab MKM-i hinnangul VKG-d, siis peame vajalikuks edastada oma seisukoha vahetult. Eelnõu ise koosneb kolmest meetmest: I. elektritarbimise kohustuslik vähendamine. LR-idele seatakse igakuise kogutarbimise 10% ja tipuhinnatundidel keskmiselt 5% tunni kohta tarbimise vähendamise kohustus; II. valitud elektritootjatelt tulu ärakorjamine. LR-idele jääb tulu, mis ületab 180 €/MWh elektrimüügi turutulu piiri; III. nafta-, gaasi-, söe- ja rafineerimissektori äriühingute jaotamata „ülemäärase2“ kasumi maksustamine. MKM on kaasamiskirjas esitanud vaid üldsõnalise eestikeelse kokkuvõtte Eelnõu kolmest meetmest, millest 3. „Fossiilkütuste (nafta, gaas, kivisüsi, rafineerimine) ettevõtete liigsetelt kasumitelt on kohustuslik võtta ajutine solidaarsuspanus 33%“ on MKM leidnud: „Esialgsel hinnangul kehtiks see ka põlevkiviõlitööstusele“ ning andnud ettevõtjatele Eelnõu läbitöötamiseks ja tagasisideks vaid 4 tööpäeva (21.09.2022), mis ei võimalda objektiivselt hinnata Eelnõu kõiki aspekte. Lisaks raskendab seisukoha kujundamist asjaolu, et Eelnõu juurde ei ole esitatud mõjuhinnangut ja MKM-i, rahandusministeeriumi (RaM) või teiste riigiorganite analüüse. Samuti ei selgu menetlemise ajakava ja selle olulisemad etapid, et saaksime Eelnõu menetluses osaleda kaasamise hea tava kohaselt- õigeaegselt informeeritult ning seal kus sellel on eeldatavalt mõju. Meile teadaolevalt on Eelnõu pidevas muutuses ning tänaseks päevaks juba muudetud võrreldes ettevõtlusorganisatsioonidele saadetud algversiooniga. Seega saame meile kättesaadava info põhjal ning ajaraamis esitada Eelnõule selle menetluse praeguses etapis vaid peamised märkused ja selle sisu täpsustavad küsimused. Vajadusel esitame täpsema seisukoha kui oleme saanud Eelnõu sisu täpsustavatele küsimustele vastused või selguvad muud Eelnõu olulised elemendid. 1. Üldised märkused Eelnõule 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52022PC0473&from=EN 2 Eelnõu põhjenduspunkt 44...on nende kasum hüppeliselt suurenenud – seda ootamatute ja ettearvamatute sõjaolude, vähenenud energiatarnete ja rekordsoojade ilmade ajal suurenenud energianõudluse tõttu. Viru Keemia Grupp AS Telefon 334 2700 Registrikood 10490531 Järveküla tee 14 Infotelefon 334 2701 E-post [email protected] 30328 Kohtla-Järve Faks 337 5044 www.vkg.ee  1.1. Eelnõu II ja III meede ei lahenda ühtegi sisulist probleemi ning vähendab EL energiaettevõtete võimekust investeerida olemasolevate tootmisvarade käigushoidmisse ning uutesse võimsustesse. Pakutud maksumeetmetel ei ole mõju energiakandjate hindadele EL turul ning Eelnõu ei lahenda süsteemseid probleeme energiaturul. Juhime tähelepanu, et kuigi Eelnõu räägib kõrgetest energiahindadest, siis objektiivselt tuleb rääkida kahest peamisest probleemist. Esiteks elektrienergia kõrge hind tarbijale, mis kehtiva elektrituru korralduse ja odavate tootmisvõimsuste ebapiisavuse tingimustes tipukoormuse aegadel on sõltuv maagaasi kõrgest hinnast. Ning teiseks maagaasist toodetud elektrienergia ja soojuse maagaasi kõrgest hinnast sõtluv kõrge hind tarbijale. Ülaltoodud probleemide kiireks leevendamiseks sobivad toetusskeemid, mis küll ei lahenda probleemi põhjuseid. Seega tuleb lahendust otsida elektriturul maagaasi hinnamõju vähendamiseks. Maagaasi hinnast mittesõltuva energiatootmise (nt. PKÕ tootmise) lisamaksustamine olukorras, kus tootjad ei ole maagaasi hinda määranud ning ebapiisavaks osutunud elektrituru korraldust välja töötanud on probleemi lahendamisele vastunäidistatud. Eelnõukohane solidaarsusmaks vähendab olemasolevate tootjate võimekust investeerida olemasolevate tootmisvarade käigushoidmisse ning uutesse võimsustesse. Seda turul, kus niigi on pakkumise defitsiit ning maagaasi osatähtsus ja mõju tõuseb läbi selliste otsuste veelgi. Eeltoodud põhjustel ei pruugi kavandatav solidaarsusmaks PKÕ tööstusele kohandatult olla proportsionaalsuse kontekstis sobiv abinõu Eelnõu eesmärkide saavutamiseks. Probleemi süsteemseks lahendamiseks tuleb poliitikakujundajatel otsida I järjekohal lahendusi järgmisest valimist: maagaasi hinnalagi, elektrituru korralduse muutus, tiputarbimise juhtimine, lõpphinda edasikantavate energiatoodete maksude vähendamine- nt. CO2/aktsiisid, ning maagaasist elektrienergia ja sooja tootmise asendamine. 2. Peamised märkused Eelnõu III meetmele „nafta-, gaasi-, söe- ja rafineerimissektori äriühingute jaotamata „ülemäärase3“ kasumi maksustamine“ ja nende põhjendused 2.1. PKÕ tööstus võimaldab vähendada maagaasist sõltuvust. PKÕ tööstuse täiendav maksustamine on vastuolus Eelnõu eesmärgiga. Kuigi Eelnõu on õiguslikult veel ebaselge kas see kohalduks ka PKÕ tööstusele, siis peame vajalikuks ennetavalt märkida, et PKÕ hinnal ning seonduval müügitulul ja kasumil puudub seos Eelnõu ajendiks olevate kõrgete gaasihindadega (PKÕ hinnad on sõltuvuses raske kütteõli maailmaturuhindadest, mitte maagaasi hinnast). Samuti ei ole põhjendatud selle seost ilma ja sõjaga Ukrainas. Seetõttu ei saa PKÕ müügitulust teenitava kasumi ümberjaotamist põhjendada Eelnõus ajendiks olevate asjaolude ja eesmärkidega. Kasumi ümberjaotamise meetme kohaldamine põlevkiviõli sektori suhtes oleks seetõttu meelevaldne. Elektri ja soojuse tootmisel on võimalik maagaasi kasutamine asendada põlevkiviõli kasutamisega (nagu kinnitab hiljutine praktika Eesti kaugküttesektoris). Seetõttu võimaldab põlevkiviõli kasutamine vähendada maagaasi tarbimist ja elektri ja soojuse hinda, mis on Eelnõu üheks põhieesmärgiks. Eelnõu seletuskirjas (lk 8) märgitakse, et kooskõlas teatise „REPowerEU“ eesmärkidega ei tohiks Eelnõu II peatükis sätestatud ülempiiri kohaldamine pärssida stiimuleid investeerida elektritootmisse allikatest, mis otseselt konkureerivad maagaasil ja gaasiküttel töötavate elektrijaamadega, et gaasitarbimist vähendada. Seetõttu sarnaselt biometaanile tuleks Eelnõus sätestada erand ka põlevkiviõli ja sellest elektri tootmise suhtes. 3 Eelnõu põhjenduspunkt 44...on nende kasum hüppeliselt suurenenud – seda ootamatute ja ettearvamatute sõjaolude, vähenenud energiatarnete ja rekordsoojade ilmade ajal suurenenud energianõudluse tõttu. Viru Keemia Grupp AS www.vkg.ee 2/7  2.2. Eestis juba kehtib PKÕ tööstusele riigitulu süsteem, milles ettevõtted jagavad riigiga tulu seoses kõrgemate maailmaturuhindadega. Eelnõuga PKÕ tööstusele sarnase mõjuga maksu kohaldamine oleks topeltmaksustamine, ning see tuleb õigusvastasuse tõttu jätta kohaldamata. Eestis juba kehtib PKÕ tootmisel riigi kui põlevkivi omaniku tulu maksimeeriv ad valorem maksusskeem, milles põlevkivi õiglane tulu riigile on seotud üheprotsendilise väävlisisaldusega raske kütteõli maailmaturu keskmise hinnaga, koteeritud Rotterdamis. Selline õiglase tulu süsteem kehtestati eesmärgiga maksimeerida riigitulu 2040. aasta perspsktiivis ning see arvestab raske kütteõli hinna suure volatiilsusega. Sellises süsteemis ei saa PKÕ tööstuses tekkida ei erakorralist ega ülemäärast kasumit. Kehtiva õiglase tulu jagamise skeemi kohaselt maksab VKG riigile Eelnõu võrdlusbaasiga võrreldes 2022. aastal 23,4 mln € rohkem. Seega juba arvestatakse PKÕ kõrgema väljamüügihinna tõttu teenitavat suuremat tulu ning lisanduv maks oleks topeltmaksustamine. 2.3. Eelnõu maksumeetmete (II ja III meede) õigusliku alusena tuleb käsitleda ELTL art 115 kasutamist. Sõltumata Eelnõu kohaldamisalast on Eelnõu vastuolus EL aluslepingutega ja seetõttu õigusvastane. Eelnõu III (solidaarsuspanus) ja võimalik, et ka II (turutulu ülempiir ja ülemäärase tulu jaotamine) peatüki meetmed on oma sisult käsitlevad maksuna. Eelnõu õiguslikuks aluseks valitud ELTL art 122(1) ei ole kohane alus ja menetlus maksude kehtestamiseks EL tasandil. Lisaks võivad kavandatavad maksumeetmed olla vastuolus Eesti Põhiseadusega tagasiulatuva mõju keelu (maksustatakse kasumit, mis vähemalt osaliselt on teenitud 2022 jooksul juba enne Eelnõu jõustumist) ja proportsionaalsuse põhimõttega. Maks on sisult rahaline kohustus, mille eesmärgiks on koguda tulu avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks ja millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Solidaarsusmaksul oleks kõik maksu tunnused:  Solidaarsusmaks on rahaline kohustus, mille tasumisel ei saa õli-, gaasi-, kivisöe- ja rafineerimisettevõtjatest maksumaksjad vastutasu ning millega ei seostata hüvede kasutamise õigusi;  Solidaarsusmaks on tavaline kasumimaks. Solidaarsusmaksu maksubaasiks on traditsioonilise tulumaksusüsteemiga riikides tavapärane äriühingu tulumaksubaas, mida on piiratud teatud suhtarvuga (Eelnõu artikkel 14);  Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et sarnase maksumeetme juba kehtestanud riikides on võimalik seda asendada solidaarsusmaksuga, säilitades varasemalt kehtestatud kõrgema maksumäära. Seega solidaarsusmaks ja selline juba kehtestatud maks on Eelnõu projekti väljatöötaja silmis samasisulised meetmed. Täpsemalt on seletuskirjas märgitud järgmist: „Need liikmesriigid, kus on juba kehtestatud siseriiklik maks või makse, mis ületab solidaarsuspanuse kavandatud määra, võivad ka edaspidi kohaldada seda kõrgemat määra, et võtta arvesse siseriiklikke asjaolusid, mille tõttu see määr kehtestati“;  Solidaarsusmaksu on nimetatud ümberjagamismeetmeks. Maksu funktsiooniks ongi hüvede ümberjagamine ühiskonnas läbi riigieelarve ning seda läbi maksumaksjale maksu tasumise eest otsest vastutasu andmata. Eelnõu preambuli põhjenduspunkti 45 kohaselt on ajutise solidaarsuspanuse puhul tegemist ümberjaotamismeetmega, millega tagatakse, et ettevõtjad, kes on ootamatute asjaolude tõttu teeninud ülemäärast kasumit, aitavad proportsionaalselt kaasa energiakriisi kõrvaldamisele siseturul. Õigusriiklikus keskkonnas ei ole võimalik ette kujutada muud meedet kui maks, millega ettevõtjatelt nende teenitud kasumist osa ära võtta;  See on tavapärane otsene maks, kus formaalne maksumaksja ning maksukoormuse tegelik kandja langevad kokku. Viru Keemia Grupp AS www.vkg.ee 3/7  Leiame, et Eelnõus kasutusel sõnastus „solidaarsuspanus“ on eksitav, sest maksubaasiks on „maksustatav kasum“, maks kehtestatakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt ja kogutakse kokku Eesti Maksu- ja Tolliameti poolt ning laekub riigituluna, ning puudub selle solidaarsuse mööde ja sund (nt. maksutulu LR-ide vahel ümberjaotamisena). Seega on õige Eelnõus „solidaarsuspanus“ läbivalt asendada maksule viitava täpsema sõnastusega, nt: „jaotamata kasumi lisamaks“ vmt. 2.4. ELTL 122 (1) ei ole sobilik õiguslik alus Eelnõu II ja III meetmele, sest tegemist on maksumeetmetega millel on fiskaalne eesmärk. LR-ide eelarvetulu ja -kulu planeerimine ei saa olla ettenägematu, kiireloomuline, ning veel vähem selline mille koostamisse on vaja sekkuda EL Nõukogu otsekohalduva määrusega. Eelnõu maksumeetmetel on fiskaalne eesmärk. KoM on planeerinud Eelnõu maksumeetmetest tulu rohkem kui 140 mld €. Eelarvetulude planeerimine ei ole ettenägematu, kiireloomuline protsess, mis vajaks erakorralist liiduülest sekkumist EL Nõukogu otsekohalduva määrusega. Eestil ei ole soovitav toetada pretsedenti, milles EL Nõukogu hakkab kvalifitseeritud hääleteenamusega sekkuma Eesti maksu- ja eelarvepoliitikasse. Eelnõu maksumeetmed võimaldavad erakorraliselt kasvatada LR-ide eelarvetulu, mis ei ole ELTL art 122 (1) eesmärk. LR-ide eelarvete koostamine, sh maksude tulubaasi prognoosimine ja planeerimine ei ole kiireloomuline, juhitamatu ja ettenägematu ning ELTL art 122 (1) ei ole õigusliku alusena põhjendatud. Solidaarsusmaksu põhieesmärk on äriühingutelt kasumi äravõtmisega fiskaalne. See on iga LR eelarveline ja poliitiline otsus, mil viisil ja kelle arvelt tarbijaid toetada on kõige sobivam ja õiglasem. Puudub vajadus EL tasandil öelda, millistest vahenditest peab LR sotsiaalse eesmärgiga eelarvelise kohustuse täitma. Lisaks on asjakohane ELTL art 194 (3)4, mille kohaselt tuleb meetmeid, mis on võetud eesmärgil tagada energiaturu toimimine; tagada energiaga varustamise kindlus liidus; edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist ning edendada energiavõrkude sidumist.,kui need on peamiselt maksualased, otsustada seadusandliku erimenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt. Palume lisaks avada kuidas riik teostab Eelnõu subsidiaarsuse kontrolli? Palume täpsustada kas Eelnõu on Euroopa Liidu õigusakti eelnõu RKKTS § 1521 (1) tähenduses? 2.5. Solidaarsusmaksu kogumine PKÕ tootjatelt tooks kaasa ettevõtjate teistkordse või koguni kolmekordse kasumi maksustamise. Riigikohus on Eesti maksusüsteemi aluspõhimõtteid lahates leidnud, et topeltmaksustamine on vastuolus maksuõiguse üldpõhimõtetega ja et topeltmaksustamine võib toimuda üksnes erandlikel asjaoludel, kui see on sõna-selgelt seadusega sätestatud (RKHKo 14.12.2022, 3-3-1-33-12, p 20). Topeltmaksustamine eeldab erandlikke asjaolusid, mida tuleks tuvastada riigipõhiselt, mitte EL-i tasandil. Samuti tuleb arvestada seda, et kuna Eestis on juba kehtestatud kõnealuses sektoris nö ülemäärase kasumi maks ad valorem maksuskeemi näol, siis saab Eesti riik Eelnõus toodud eesmärki täita ka kõnealuse ad valorem maksuskeemi alusel korjatud vahenditest, või vähemalt tuleks sellist võimalust kaaluda. Nt. sidudes kehtivast meetmest laekuva tulu Eelnõu eesmärgil riigieelarvest tehtava kuluga. 4 Erandina lõikest 2 kehtestab nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt asjaomases lõikes osutatud meetmed, kui need on peamiselt maksualased. Viru Keemia Grupp AS www.vkg.ee 4/7  On ebaselge, millisel viisil tuleb solidaarsusmaksu käsitleda tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingute alusel ning kas tegemist oleks lepingute kohaldamisalasse kuuluva maksuga või mitte. See tekitab omakorda ebaselgust, kas ja millisel määral hakkaks solidaarsusmaksu - kui tõenäoliselt erakorralise maksu OECD mudellepingu kommentaaride mõttes - kehtestamine põhjustama topeltmaksustamist piiriülestes olukordades (näiteks kasumi omistamisel püsivast tegevuskohast peakontorile). Eelnõu maksubaas on Eelnõu art 14 kohaselt võrdlusaastate seosest leitud „taxable profits“, millele kohaldatakse art 15 kohaselt miinimummäära 33%. Palume selgitada mida tähendab „taxable profits“ Eesti TuMS-i tähenduses ning kas ja kuidas on kavas maksustatava tulu mõistet Eesti õiguses laiendada? Eelnõu art 14 kohaselt tuleb 2022 maksustatav kasum kindlaks määrata riiklike maksueeskirjade kohaselt. Eesti maksuseaduste kohaselt ei kuulu kalendriaasta jaotamata kasum maksustamisele (maksustamisel kuulub väljamakstav kasum). Eestis hetkel kehtiva õiguse kohaselt ei teki solidaarsusmaksu tasumise kohustust, kui ühingud 01.01.2022 või sellele järgneval kuupäeval algava majandusaasta vältel maksustatavat kasumit ei jaota. Kas VKG saab õigesti aru, et sellisel juhul Eesti ettevõtjate suhtes art 14 kohane kasumimaks ei kohaldu, kui ettevõtja ei plaani 2022. a osas teenitud kasumit jaotada? Mõistame, et poliitilise avalduse vormis esitatud eelnõu on MKM-i jaoks samuti uus ning ebapiisava selgusega, et oleks võimalik selle eesmärgipärasusest, mõjust ja õiguspärasusest aru saada. Seetõttu peame äärmiselt oluliseks siseriiklikes aruteludes lisaks alljärgnevate küsimuste adresseerimist, KoM-ile edastamist ning EL Nõukogus arutamist. 3. Küsimused, mis vajavad täpsustamist Euroopa Komisjonilt. 3.1. Kuna eelnõu mõju ei ole hinnatud, siis ei ole võimalik hinnata ka eelnõus ettenähtud abiõude proportsionaalsust seatud eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu piirdub eelnõu seletuskiri solidaarsusmaksu proportsionaalsuse hindamisel ühe lausega: „Kavandatud solidaarsuspanuse puhul järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet, kuna meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks“. Seda ei saa lugeda piisavaks. 3.2. Eelnõu sisu ja mõistetekasutus on väga ebaselge, mistõttu pole võimalik aru saada, kelle suhtes meetmed kohalduvad. Kas ja kuidas lähtutakse nt. NACE klassifikatsioonidest? 3.3. Milliste juhiste alusel kavatsetake kontrollida „at least 75% of turnover“ ja „taxable profit“ kriteeriumi täitmist? 3.4. Eelnõu solidaarsusmaksu subjekti mõiste on avatud Eelnõu art 2 (17)5. Kuna määratlus ei ole piisavalt selge, siis on vajalik avada mille alusel kavatsetakse täpsustada määratlust? 3.5. Eelnõu art 2 p 17 kohaselt kuulub solidaarsusmaksu kohaldamisalasse ettevõtja, mis saab vähemalt 75 % käibest nafta (Eelnõu inglisekeelne versioon kasutab sõna „petroleum“) ammutamise, kaevandamise, rafineerimise või koksitoodete tootmise valdkonnast. Kas saame õigesti aru, et põlevkivi kaevandamise ja põlevkiviõli tootmisega tegelevad ettevõtjad selle määratluse alla ei kuulu, sest põlevkivi pole nafta (petroleum)? Palume võimalusel lisada Eelnõu III peatüki maksumeetme Eesti maksusubjektide nimekiri koos põhjendustega, et saaksime võimalikult vara selguse, et see VKG-le ei kohaldu. 5 ‘activities in the field of oil, gas, coal and refinery sectors’ means any economic activity performed by an EU company or permanent establishment generating at least 75% of turnover in the field of the extraction, mining, refining of petroleum or manufacture of coke oven products; Viru Keemia Grupp AS www.vkg.ee 5/7  3.6. Eelnõu art 7 lg 1 kohaselt kohaldatakse art 6 sätestatud turutulu ülempiiri kohustust elektritootjate suhtes, kes mh toodavad elektrit pruunsöest (inglise keeles lignite) (alapunkt h)) või toornaftast ja muudest naftasaadustest (inglise keeles crude oil and other oil products) (alapunkt i)). Kas saame õigesti aru, et põlevkivist või selle kõrvalsaadustest (nt uttegaas) elektritootjate suhtes art 6 sätestatud turutulu ülempiiri kohustust ei rakendata, kuivõrd põlevkivi pole käsitletav pruunsöe, toornafta ega muu naftasaadusena? 3.7. Eelnõus on väidetud: „Introducing a temporary solidarity contribution will ensure that these sectors also contribute in proportion to the profits generated by the crisis situation.“. Eelnõus on leitud, et 2022.a viimase kolme aasta keskmisest „taxable profits“ määrast 20% kõrgem „taxable profit“ on „surplus profit“ 6. Eelnõu põhjenduspunktis 13 on leitud: „Those profits do not correspond to any regular profit that these entities would or could have expected to obtain in normal circumstances would the unpredictable events in the energy markets not have taken place.“ Põhjendamatu on seisukoht, viimase kolme aasta keskmine „taxable profit“ +20% on kõigis neljas sektoris oil, gas, coal and refinery normaalne ning seda määra ületav „taxable profit“ on kriisist tingitud „surplus profit“. 3.8. Brent Crude Oil hind, mis korrelleerub PKÕ väljamüügi hinnaga, oli aastatel 2019, 2020, 2021 keskmiselt 64, 42, 71 USD/BBL. Täiesti meelevaldne ja kontrollimatu on KoM-i hinnang, et selliselt hinnatasemelt teenitud tulem on sektorile mõistlikku tootlust ja jätkuinvesteeringuid võimaldav. Tähelepanuta on jäetud asjaolu, et 2020.aastal olid paljud ettevõtted naftakriisi tõttu kahjumis või isegi sulgemisohus. 3.9. Fossiilkütustest energia tootmine on CO2 mahukas ning EL-is kajastub lõpptoodete hinnas lisaks tootmiskuludele KoM-i poolt juhitud CO2 kulu. Juhul kui KoM soovib lahendada energiatoodete kõrge hinna probleemi, siis on ühe kiire lahendusena võimalik ja mõistlik fikseerida CO2 volatiilne maksumäär tasemel 30 € /t, mis on ka KoM-i pikaajalise prognoosi kohane väärtus. Nii on võimalik muu hulgas PKÕ tootmisega kaasuva elektri ja sooja omahinda märkimisväärselt vähendada (sh. asendades maagaasist sooja ja elektri tootmist). 3.10.Juhul kui KoM peab vajalikuks maksustada maagaasi erakordselt kõrgest hinnast rikastujaid, siis on eesmärgipärane lisada maagaasi tootjate kõrvale, maagaasi maaletoojate ja muud vahendajate „surplus profit“ maksustamine. Seega vajab Eelnõu Art 2 (17) sellekohast täiendust. 3.11.Palume selgitada Eelnõus toodud soovitust jagada ümber Eelnõu fiskaalmeetmetest laekuvat tulu LR-ide vahel. Kuidas on reguleeritud maksutulu ümberjagamine LR-ide vahel? Kas tegemist on EL omavahendiga? Oleme tänulikud kui saame infot eelnõu edasisest menetlusest ning oleme avatud täiendavateks konsultatisoonideks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Asmann (allkirjastatud digitaalselt) juhatuse esimees Meelis Eldermann juhatuse aseesimees 6 ‘surplus profits’ means taxable profits accrued from activities carried out at the level of companies or permanent establishments in the field of oil, gas, coal and refinery sector above a 20% increase of the average of profits of the previous three tax years; Viru Keemia Grupp AS www.vkg.ee 6/7 Teadmiseks: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister ([email protected]); rahandusminister, Rahandusministeerium ([email protected]). Viru Keemia Grupp AS www.vkg.ee 7/7