2 Maardu linna üldplaneering. September 2022
Maardu Linnavalitsus
MAARDU LINNA ÜLDPLANEERING
Maardu 2022
Maardu linna üldplaneering. September 2022 3
Sisukord
Sissejuhatus ..................................................................................................................... 5
1. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise alused ............................................. 7
1.1. Rahvastiku suundumused ....................................................................................... 7
1.2. Maardu linna asumite ruumiline paiknemine ......................................................... 7
1.3. Maardu linna väärtused .......................................................................................... 8
1.4. Maardu linna arenguvisioon ja ruumilise arengu vajadused ................................ 11
2. Maardu linna ruumilise arengu põhimõtted ................................................... 12
2.1. Inimmõõtmeline linnaruum.................................................................................. 14
3. Maakasutuse määramine .................................................................................. 19
4. Linna territooriumi kasutus- ja ehitustingimused juhtotstarvete lõikes ...... 20
4.1. Väikeelamu maa-ala (ev) ..................................................................................... 20
4.2. Väikeelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala (ev/ä/aa) .................................. 21
4.3. Väikeelamu ning haljasala ja parkmetsa maa-ala (ev/hp) .................................... 21
4.4. Korterelamu maa-ala (ek) .................................................................................... 22
4.5. Korterelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala (ek/ä/aa) ................................. 23
4.6. Keskuse maa-ala (c) ............................................................................................. 24
4.7. Ühiskondliku hoone maa-ala (aa) ........................................................................ 26
4.8. Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala (ä) .................................................................. 27
4.9. Äri- ja tootmise maa-ala (ät) ................................................................................ 27
4.10. Puhke- ja virgestusehitiste maa-ala (pv) ............................................................ 29
4.11. Haljasala ja parkmetsa maa-ala (hp) .................................................................. 29
4.12. Sadama maa-ala (ls) ........................................................................................... 30
4.13. Liikluse maa-ala (l) ............................................................................................ 30
4.14. Parkimisehitise maa-ala (lp) ............................................................................... 31
4.15. Riigikaitse maa-ala (r) ........................................................................................ 31
4.16. Tehnoehitise maa-ala (ot) ................................................................................... 31
4.17. Kalmistu maa-ala (k) .......................................................................................... 31
4.18. Veekogud ........................................................................................................... 32
5. Asumite kasutus- ja ehitustingimused juhtotstarvete lõikes .......................... 33
5.1. Kallavere elamupiirkond ...................................................................................... 33
5.2. Muuga elamupiirkond .......................................................................................... 40
5.3. Maardu järv ja järveäärne elamupiirkond ............................................................ 42
4 Maardu linna üldplaneering. September 2022
5.4. Vana-narva mnt tööstuspiirkond .......................................................................... 46
5.5. Kroodi majanduspiirkond..................................................................................... 47
5.6. Muuga sadam ....................................................................................................... 49
6. Linna territooriumi kasutus- ja ehitustingimused teemavaldkondade lõikes
.............................................................................................................................. 51
6.1. Kultuuriväärtused ................................................................................................. 51
6.1.1. Miljööväärtuslik ala ........................................................................................ 51
6.1.2. Pärandkultuuriobjektid.................................................................................... 53
6.1.3. Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised .................................................. 54
6.2. Kaitstavad loodusobjektid .................................................................................... 54
6.3. Linna rohealad ja roheline võrgustik.................................................................... 55
6.4. Maavarad .............................................................................................................. 56
6.5. Infrastruktuur........................................................................................................ 56
6.5.1. Veevarustus ja kanalisatsioon. Sademevee ärajuhtimine ............................... 56
6.5.2. Taastuvenergia ................................................................................................ 59
6.5.3. Transpordivõrgustik ........................................................................................ 62
6.5.3.1.Teed ja liikluskorralduse üldised põhimõtted............................................. 62
6.5.3.2. Kergliiklusteed .......................................................................................... 64
6.5.3.3. Parkimine................................................................................................... 65
6.5.3.4. Tänavahaljastus ......................................................................................... 67
6.5.3.5. Raudtee ...................................................................................................... 67
6.5.3.6. Ühistransport ............................................................................................. 69
6.5.4. Jäätmekäitlus ................................................................................................... 70
6.5.5. Gaasivarustus .................................................................................................. 71
6.5.6. Elektrirajatised ................................................................................................ 71
7. Müra normtasemete kategooriad ..................................................................... 72
8. Radoon ................................................................................................................ 73
9. Üleujutusohuga ala ............................................................................................ 74
10. Mõjuhindamise kokkuvõte ................................................................................ 75
11. Üldplaneeringu elluviimine ............................................................................... 76
11.1. Sundvõõrandamise ja sundvalduse seadmine .................................................... 76
11.2. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ täpsustamine ............................................. 76
Maardu linna üldplaneering. September 2022 5
SISSEJUHATUS
Maardu linnavolikogu algatas linna üldplaneeringu koostamise ja üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise 18.04.2017 otsusega nr 264.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on linna ruumilise arengu põhimõtete
kokkuleppimine. Üldplaneeringuga lahendatakse lähtuvalt linna ruumilistest
vajadustest planeerimisseaduse § 75 toodud ülesanded – planeeringuala kasutus-
ja ehitustingimused, transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldised
asukohad jt linna arenguks olulised teemad.
Üldplaneeringuga hõlmatav ala on kogu Maardu linna territoorium.
Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline
hindamine (KSH). KSH selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega
kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed,
arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH tulemused ja
mõjude hindamise ettepanekud kajastuvad üldplaneeringu lahenduses.
Erinevad huvid ja linna ruumilised vajadused selgitati välja koostöös erinevate
huvigruppidega. Lahenduse väljatöötamisel kaasati kõiki, keda planeering ühel või teisel
moel mõjutada võib (riigiasutused, kohalikud elanikud, maaomanikud, ettevõtjad jne).
Üldplaneeringu koostamisel lähtuti Harju maakonnaplaneeringust 2030+, Maardu linna
kehtivast arengukavast, ruumilist arengut puudutavatest dokumentidest ning
asjakohastest õigusaktidest. Üldplaneeringu koostamise esimeses etapis, enne lahenduse
väljatöötamist, viidi läbi asjakohased alusuuringud.1 Alusuuringute ja küsitluse
tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses.
Üldplaneering koosneb:
seletuskirjast;
joonistest, milleks on:
joonis 1. Maakasutusplaan. M 1:15 000;
joonis 2. Liiklusskeem. M 1: 15 000;
Üldplaneeringu juurde kuuluvad lisad:
KSH aruanne;
alusuuringud;
menetlusdokumentatsioon.
Üldplaneeringu seletuskirjas ja joonistel üldjuhul ei kajastata kõiki kitsendusi
põhjustavaid objekte ja nendest tulenevaid kitsendusi, mis on kajastatud Maa-ameti
geoportaalis ja/või ruumiandmete registrites. Kitsendustega on arvestatud lahenduse
väljatöötamisel.
1
Alusuuringute koosseisu kuuluvad Maardu linna rahvastikuanalüüs ja liikuvuse uuring. OÜ
Hendrikson&Ko, 2018.
Rohealade piisavust ja paiknemist analüüsiti KSH raames (tehti n-ö piisavusanalüüs).
Ettevõtluskeskkonna arengu suunamiseks viidi läbi küsitlus ettevõtjate seas ning korraldati ettevõtjate
ümarlaud.
6 Maardu linna üldplaneering. September 2022
Taustainfona joonistel toodud kitsendused on ajas muutuvad. Sellest tulenevalt tuleb
detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel ja
maakorraldustoimingute läbiviimisel kitsendusi põhjustavate objektidega arvestada ning
lähtuda asja- ja ajakohastest õigusaktidest ja nendest tulenevatest kitsendustest (nt
piirangutest veekogude kaldal looduskaitseseaduse alusel, tee kaitsevöönditest
ehitusseadustiku alusel jne). Kitsendused kuvatakse Maa-ameti geoportaalis. Vastava
seadusandluse muutumisel lähtutakse kitsenduste määramisel õigusaktist.
Üldplaneeringu koostamist konsulteeris ja keskkonnamõju strateegilist hindamist viis
läbi Hendrikson&Ko OÜ.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 7
1. ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSE
VÄLJATÖÖTAMISE ALUSED
1.1. RAHVASTIKU SUUNDUMUSED2
Maardu linna rahvastik on aasta-aastalt kahanenud. Iga järgnev põlvkond on eelnevast
väiksearvulisem, eelkõige on seda märgata mitte-eestlastest elanike seas.
Statistikaameti poolt koostati aastal 2014 Eesti suuremate linnade rahvastikuprognoos
aastani 2040, mis tuginedes 2012. aasta andmetele hindas Maardu rahvaarvu kasvavaks.
Prognoosi kohaselt peaks Maardu rahvastik 2014–2040 perioodil kasvama 17 794
elanikult 18 446 elanikuni ehk 652 inimese võrra (~3,7%). Kasvuaastateks prognoositi
perioodi 2014–2029, mille järel rahvaarv stabiliseerub ning varieerub aastate lõikes
vähe.
Nii Statistikaameti kui Rahvastikuregistri andmetel on elanikkond perioodil 2013–2017
aga kahanenud. Arvestades rahvastiku vanuselist jaotust (arvukad on 50–69-aastaste
vanusrühmad) suremus lähiajal tõenäoliselt tõuseb, kuid sündimus mitte. Seega on
rahvastiku kahanemise pidurdamiseks eelkõige oluline rahvastiku siserände kasv.
Siserände suurendamiseks on oluline luua hea elukeskkond, võimaldades linnas
erinevaid elustiile. Kasvanud on elanikkond Muugal ja Maardu järve ääres, mis näitab
eramupiirkondade populaarsust ja potentsiaali siserännuks. Samuti on tähtis jätkata
hea kvaliteediga teenuste ja inimsõbraliku linnaruumi arendamist. Siserännet
toetavaks teguriks on ka töökohtade ja heade transpordiühenduste olemasolu.
Maardus on rahvastikuprotsessides võimalikud nii jätkuv kahanemine kui ka rahvastiku
stabiliseerumine3. Maardu linna üldplaneeringu koostamisel on eesmärgiks võetud
rahvastiku stabiliseerimise stsenaarium. Kahanemise kui möödapääsmatu
paratamatuse asemel arvestatakse ka käitumuslike muutuste võimalusega (rände-
eelistuste ja -voogude muutus, registreerimiseelistuste muutus).
1.2. MAARDU LINNA ASUMITE RUUMILINE PAIKNEMINE
Maardu linn on tuntud kui tööstuslinn ja arenev logistikakeskus, seda nii maakonna kui
vabariigi tasandil. Eelkõige tööstus, kuid ka sadama ehitus, on oluliselt mõjutanud
Maardu linnaruumi kujunemist ja arengut.
Linn jaguneb funktsionaalselt erinevateks asumiteks (piirkondadeks). Linna
elamupiirkonnad – Muuga, Kallavere ja Maardu järve äärne – eristuvad ajaloolise arengu
ja ruumikasutuse poolest ning on üksteisest eraldatud majandus-tööstusvööndiga.
Majandus-tööstusvööndi, mis läbib linna läänepiirilt põhjasuunas kuni sadamani,
2
Maardu linna rahvastikuanalüüs. OÜ Hendrikson&Ko, 2018.
3
Rahvastiku kahanemine toimub, kui jätkuvad senised protsessid rändes ja suremuses-sündimuses.
Rahvastiku stabiliseerumine on võimalik kui panustatakse oluliselt linna mitte-registreerunud elanikele
hüvede paketi pakkumisele, mis suudab konkureerida Tallinnaga.
8 Maardu linna üldplaneering. September 2022
moodustavad Vana-Narva mnt tööstuspiirkond, Kroodi majanduspiirkond ning mere
ääres Muuga sadam. Funktsionaalsest eripärast tulenevalt on asumid ka linnaehituslikult
eri-ilmelised.
Skeem 1.2.1. Maardu linna jagunemine funktsionaalselt erinevateks asumiteks.
1.3. MAARDU LINNA VÄÄRTUSED
Maardu linnale iseloomulikud väärtused on looduslikud, kultuurilised,
majanduslikud ning sotsiaalsed nähtused ja alad, mida kohalik elanikkond ja
ettevõtjad ise on eripäraseks pidanud ning väärtusena määratlenud.
Väärtused kaardistati rühmatööde käigus.4 Määratletud väärtused tagavad linna
omapäraga arvestamise ruumilise arengu suunamisel ja ehitustegevuse
kavandamisel. Ülevaate väärtustest annavad alljärgnevad skeemkaardid.
4
Töökoosolek toimus 5.12.2017. Töökoosolekul osalesid Maardu linna ametnikud ja spetsialistid, volikogu
liikmed ning ettevõtjad.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 9
Skeem 1.3.1. Rühmatööde käigus kaardistatud väärtused Kallavere elamupiirkonnas.
10 Maardu linna üldplaneering. September 2022
Skeem 1.3.2. Rühmatööde käigus kaardistatud väärtused Muuga sadamas ja Kroodi majanduspiirkonnas
ning Maardu järve äärses elamupiirkonnas.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 11
Skeem 1.3.2. Rühmatööde käigus kaardistatud ja üldplaneeringu menetluse käigus kogukonna poolt
täpsustatud väärtused Muuga elamupiirkonnas ja Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas.
1.4. MAARDU LINNA ARENGUVISIOON JA RUUMILISE
ARENGU VAJADUSED
Vastavalt Maardu linna arengukavale on Maardu linna visioon:
Maardu linn on tänapäevane inimsõbraliku elukeskkonnaga integratsiooni ning
rahvusvahelise transiidi ja tööstuse edulugu.
Maardu linna ruumilise arengu vajadused lähtuvad väljakujunenud üldstruktuuri –
üksteisest funktsionaalselt eristuvate ja eriilmeliste asumite – säilitamise ning asumite
jätkusuutliku edasiarendamise põhimõttest.
Linnaruumi jätkusuutlikuks edasiarendamiseks on olulisemateks ruumilisteks
vajadusteks:
kavandada paindlikku arengut võimaldavaid segafunktsiooniga maa-alasid;
seada täpsemad tingimused tootmisaladele ja neid elamualadest eristuvale
ökoloogilisele puhveralale;
kavandada sobiv asukoht linna keskusele.
12 Maardu linna üldplaneering. September 2022
2. MAARDU LINNA RUUMILISE ARENGU
PÕHIMÕTTED
Ruumilise arengu põhimõtted annavad suunised edaspidiseks maakasutuseks ja
ehitamiseks linna territooriumil. Need on üldplaneeringu lahenduse oluliseks osaks ning
annavad aluse linna territooriumi kasutus- ja ehitustingimuste määramiseks. Ruumilise
arengu põhimõtete väljatöötamisel on arvestatud nii linna ruumiliste vajadustega kui ka
ruumilise arengu põhimõtete ja suundumustega Harju maakonnas.5
Skeem 2.1. Maardu linna ruumilise arengu põhimõtted asumite lõikes.
Maardu linn areneb linnale omaste põhimõtete alusel, hõlmates nii elamualasid,
tootmisalasid, äripiirkondi kui ka tihedale asustusele omaseid puhkealasid. Eeslinnalise
piirkondliku keskusena6 jäävad Maardu elanike töökohad ning teenuste tarbimine ka
5
Harju maakonnaplaneering 2030+. Maardu linna kontekstis olulisemad suunised on linnalise ruumi
kompaktsuse suurendamine; ruumiliselt tasakaalustatud arengu tagamine, millega võimaldatakse esmaste
teenuste tarbimist koha peal; uute arendusalade kavandamisel juurdepääsuvõimaluste ning
kommunikatsioonide paiknemise ja lahendusega arvestamine; riiklikult tähtsate taristuobjektide
planeerimise vajadusega arvestamine; puhke- ja rekreatsioonivõimaluste tagamine, mis on kvaliteetse
elukeskkonna oluline osa; muinsus- ja loodusväärtustega arvestamine.
6
Vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+ on Maardu linn eeslinnaline piirkondlik keskus. See on
keskus, mis teenindab väiksemat hulka maakonna elanikkonnast ning pakub vähem teenuseid ja töökohti,
kui maakondlik keskus Tallinn.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 13
edaspidi tihedalt seotuks Tallinna linnaga. Arengu suunamisel pööratakse tähelepanu
linna kui piirkondliku keskuste tugevdamisele – tagatakse kohapealsed töökohad,
kvaliteetsete teenuste kättesaadavus linna erinevates piirkondades, töö- ja kooliaegadega
arvestavad ühendused Tallinna linna ja teiste lähiümbruse keskustega.
Arendatakse välja keskusalad. Linna keskseks tuiksooneks on Keemikute tänav, mida
toetavad kolm erineva otstarbega keskusala – Kellamäe park, Keemikute ja Orumetsa
tänavate ristmik ning Maardu Linnavalitsuse hoone vastas olev ala.
Skeem 2.2. Kallavere asumi ruumilise arengu põhimõtted.
Säilib linnale omane struktuur ja jagunemine funktsionaalselt eriilmelisteks
asumiteks. Elamupiirkondi arendatakse, lähtudes elamupiirkonna kohapõhistest
väärtustest ning kvaliteetse elukeskkonna loomise põhimõttest – nt arvestatakse
piirkonna arhitektuurset üldilmet, tagatakse mitmekülgne maakasutus, ohutud ja
mitmekesised liikumisvõimalused, sh töötatakse välja jalakäijasõbralikud lahendused,
arvestatakse kergesti ligipääsetava ja mitmekesise avaliku ruumi olemasolu vajadusega
jne. Elamupiirkondade mitmekesistamine ja teenuste täiendav arendamine loob elukoha
lähedale juurde töökohti, aitab vähendada sundliikumisi elu- ja töökoha ning teenuste
vahel, vähendades kaudselt liiklusest tulenevaid negatiivseid keskkonnamõjusid.
14 Maardu linna üldplaneering. September 2022
Maardu linn on ja jääb tööstuslinnaks, võimaldades mitmekesise äri- ja
ettevõtluskeskkonna arengut. Ettevõtluspiirkondades on suunaks linnakeskkonda sobiv
ja olulisi keskkonnamõjusid mitteomav äri- ja tootmistegevus.
Mitmekesised puhkevõimalused on Metsa- ja Loodepargis ning Maardu järve äärsel
puhkealal. Kirikut ümbritsev Kellamäe park jääb eelkõige väliürituste toimumise ja vaba
aja veetmise kohaks.
Erinevate asumite vahelise ja sisese sidususe ja liikuvuse parandamiseks ning
ühenduste ja juurdepääsude loomiseks ja parandamiseks ehitatakse välja teed ja
kergliiklusteed ning parendatakse linna tänavate seisukord. Jagatud tänavaruumi
korrastamisel ja kujundamisel lähtutakse eelkõige jalakäija ja jalgratturi vajadustest
ja turvalisusest.
Ruumilise arengu põhimõtteid linna asumite lõikes on kirjeldatud ka ptk 5.
2.1. INIMMÕÕTMELINE LINNARUUM
Inimmõõtmeline ruum muudab meeldivaks jalgsi ja rattaga liikumise ning ruumis
olemise ja väärtustab selleks inimese poolt positiivselt tajutavat hoonestuse, hoovide-
platside ja teede iseloomu.
Inimmõõtmelise linnaruumi tekkeks tuleb järgida alljärgnevaid põhimõtteid linna
erinevate asumite arendamisel.
Inimmõõtmelise linnaruumi tekkeks tuleb tähelepanu pöörata:
funktsionaalselt mitmekülgse väliruumi loomisele
- tagada hubased vaba aja veetmise võimalused;
- arvestada elamualade õuealade kujundamisel erinevate sihtrühmadega:
lapsed, noored, täiskasvanud, eakad (rajada mänguväljakud, paigutada
istepingid, luua mugavad liikumisvõimalused jms);
- tagada puhkenurgad äri-, tootmis- ja keskusaladel, segafunktsiooniga aladel;
- arvestada kvaliteetse ruumi loome aluspõhimõtetega7;
- arvestada ligipääsetavuse ja kõiki kaasava elukeskkonna kavandamise ja
loomise põhimõtetega8.
liikuvusele
- otseteed oluliste funktsionaalsete alade vahel kavandada jalakäija-ratturi
vajadustest, mitte autoliiklusest lähtuvalt;
- luua jalakäijate, ratturite, ühistranspordi, invasõiduki ja vaegnägijate
vajadusi arvestavad lahendused;
- kasutada värvilisi ja erinevate sillutiste ning kattematerjalidega lahendusi.
haljastusele
- rajada mitmekülgne ning rikkalik haljastus elamu-, äri-, tootmis- ja
keskusaladel;
7
Vt Ruumiloome ekspertrühm. Lõpparuanne ja aruande lisa 4
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/lisa_4_kvaliteetse_ruumi_
miinimumkriteeriumid.pdf
8
https://www.astangu.ee/sites/default/files/media/koiki_kaasava_elukeskkonna_kavandamine_loomine.pdf
Maardu linna üldplaneering. September 2022 15
- eraldada jalgteed põhitänavast haljaspuhvriga;
- rajada tööstusaladel kõrghaljastus tänavapoolsele küljele hea üldmulje
saavutamiseks ja/või vaadete pehmendamiseks;
- kasutada haljastuselemente tööstushoonete välisilme pehmendamiseks.
parkimisele
- väliparklates korraldada parkimine väiksemate taskutena ja/või liigendada
haljastuse ja väikevormidega;
- korterelamute ja ärihoonete rajamisel ning keskusalal eelistada lahendusi
hoone koosseisus maa-aluse parklana.
16 Maardu linna üldplaneering. September 2022
Maardu linna üldplaneering. September 2022 17
18 Maardu linna üldplaneering. September 2022
Fotod Hendrikson&Ko.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 19
3. MAAKASUTUSE MÄÄRAMINE
Ruumilise planeerimise eesmärk on luua eeldused tasakaalustatud ruumilise arengu,
maakasutuse ning kvaliteetse elu- ja ehitatud keskkonna kujundamiseks.
Üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbed ning kasutus- ja ehitustingimused
ehitustegevuseks. Üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarve üldisel
tasandil linna ruumilise arengu põhimõtetest lähtuvalt, st arvestades, milline on
maakasutuse potentsiaal.
Juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud ala kasutamise valdav otstarve (vähemalt
51% peab vastama juhtotstarbele), mis annab perspektiivse maakasutuse
põhisuunad. Näiteks kavandatakse üldplaneeringuga väikeelamu maa-ala
juhtotstarbega alad tulenevalt piirkonna iseloomust ning arenguperspektiivist. See
tähendab, et väikeelamu maa-alale võib üldplaneeringu järgi planeerida väikeelamuid,
kuid ka ala teenindamiseks vajalikke kaubandus- ja teenindushooneid, ühiskondlikke
hooneid, haljasalasid või parkmetsa, mänguväljakuid ning muud sobivat maakasutust,
mis toetab piirkonna arengut ja aitab kujundada kvaliteetset elukeskkonda.
Juhtotstarvete selgitused on toodud ptk 4, asumite ehitus- ja kasutustingimused
juhtotstarvete lõikes on täpsemalt lahti kirjutatud ptk 5.
Juhtotstarbe määramisel on tegemist perspektiivse maakasutusega, millega ei kaasne
kohest katastriüksuse sihtotstarbe9 muutust. Üldplaneeringus määratud tingimusi tuleb
järgida detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel. Kuni kavandatu
elluviimiseni saab maa-ala edasi kasutada senisel otstarbel.
Detailplaneeringu koostamise kohustus
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on läbi avaliku planeerimisprotsessi tagada
arendatava keskkonna kvaliteet. Oluline on avaliku protsessi läbiviimine piirkondades
ja juhtudel, kui võib eeldada laia, kattuvate ning potentsiaalselt konfliktsete huvide
ringi.
Detailplaneeringu koostamise kohustuse juhud linna territooriumil tulenevad
planeerimisseadusest. Kuna detailplaneeringu koostamine on iseenesest pikk ja
ressursimahukas menetlus, on otstarbekas juhtudel, kui ehitussoov sobitub
olemasolevasse ja juba väljakujunenud elu- või ettevõtluskeskkonda ning
planeerimisseadusest tulenevad erijuhud seda võimaldavad, lubada püstitada või
laiendada hooneid ja seda teenindavaid rajatisi detailplaneeringut koostamata.
Detailplaneeringu koostamine võib osutuda vajalikuks, kui ehitus- ja/või arendussoov
võib kaasa tuua olulisi mõjutusi, nt väljakujunenud keskkonna oluline visuaalne
muutumine, arenduse realiseerimiseks vajaliku infrastruktuuri nagu teed ja tehnovõrgud
puudumine, jäätmekäitluskohtade kavandamine vms.
9
Vastavalt maakatastriseadusele õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse
kasutamise otstarve või otstarbed.
20 Maardu linna üldplaneering. September 2022
4. LINNA TERRITOORIUMI KASUTUS- JA
EHITUSTINGIMUSED JUHTOTSTARVETE LÕIKES
Üldplaneeringuga määratud linna territooriumi kasutus- ja ehitustingimused on lahti
kirjutatud juhtotstrvete, asumite ning teemavaldkondade lõikes. Juhtotstarvete ptk-s 4
kajastuvad eelkõige need tingimused, millega tuleb arvestada maa-ala asukohast
sõltumata. Näiteks äri- ja tootmise maa-ala juhtotstarbe alapeatükis kirjeldatud tingimusi
tuleb arvestada nii Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas, Kroodi majanduspiirkonnas kui
elamupiirkondades. Asumite lõikes ptk 5 on kasutus- ja ehitustingimused lahti kirjutatud
ka juhtotstarvete lõikes juba täpsemalt, konkreetse asumi iseloomu ning naaberalasid
arvestades. Näiteks on äri- ja tootmise maa-alal hoonete suurim lubatud ehitisealune
pinna suhe krundi pindalasse asumite lõikes erinev.
Lisaks tuleb vaadata ja arvestada tingimusi, mis on määratud ning lahti kirjutatud
teemavaldkondade lõikes.
4.1. VÄIKEELAMU MAA-ALA (EV)
Väikeelamu maa-ala on üksikelamu (ühe põhisissepääsuga elamu), kaksikelamu (kahe
põhisissepääsuga elamu) ja arhitektuurselt ning ehituslikult elamute vahelisse
linnaruumi sobituv muu maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.
Väikeelamu maa-alale võib ehitada:
üksikelamuid;
kaksikelamuid;
ridaelamuid detailplaneeringu alusel Maardu järve idakaldale.
Muuga elamupiirkonnas võid ridaelamuid ehitada kehtestatud detailplaneeringuga10
selleks määratud maa-alale.
Lisaks võib väikeelamu maa-alale ehitada keskkonda sobituvaid:
kaubandus- ja teenindushooneid;
büroo-, ühiskondlikke, kultuuri- ja spordihooneid;
ärihooneid, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele
naaberaladele;
elamuid ja elanikke teenindavaid ning keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi
(parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi;
rajada haljas- ning pargialasid.
10
Soosaare I (maatükk I) kinnistu detailplaneering. Kehtestatud 31. mai 2005. aasta otsusega nr 178.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 21
4.2. VÄIKEELAMU, ÄRI- JA ÜHISKONDLIKU HOONE MAA-
ALA (EV/Ä/AA)
Väikeelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala on üksikelamu (ühe põhisissepääsuga
elamu); kaksikelamu (kahe põhisissepääsuga elamu); äri- ja teenindusettevõtte;
ühiskondliku hoone ja arhitektuurselt ning ehituslikult linnaruumi sobituv muu
maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.
Segafunktsioon võimaldab maa-ala paindlikumat kasutust, lähtudes tulevikus
täpsustuvatest arengusoovidest ja -vajadustest. Maa-alale võib ehitada kas ainult
elamuid või ühiskondlikke hooneid või äri- ja teenindushooneid või kõiki nimetatuid
koos.
Väikeelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-alale võib ehitada:
üksikelamuid;
kaksikelamuid (kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna
väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi);
kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushooneid;
tervishoiu- ja hoolekandehooneid.
Lisaks võib väikeelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-alale ehitada keskkonda
sobituvaid:
ärihooneid, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele
naaberaladele;
muid elamuid ja piirkonna elanikke teenindavaid ning keskkonda sobituvaid
hooneid ja rajatisi (parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms),
sh tehnoehitisi;
rajada haljas- ning pargialasid.
Väikeelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala on n-ö segafunktsiooniga ala, kus ala
täpsem kasutusotstarve(-otstarbed) selgub detailplaneerimisel. Arendustegevust on
soovitav planeerida kogu ala hõlmava detailplaneeringuga, mis võimaldab välja töötada
lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks ning kujundada toimiv
ja inimsõbralik linnaruum. Kuna äri- ja ühiskondlike hoonete rajamisega liiklus
intensiivistub, on soovitav need paigutada tänava äärde, mitte kvartali keskele.
4.3. VÄIKEELAMU NING HALJASALA JA PARKMETSA MAA-
ALA (EV/HP)
Väikeelamu ning haljasala ja parkmetsa maa-ala on üksikelamu (ühe põhisissepääsuga
elamu), kaksikelamu (kahe põhisissepääsuga elamu), haljasala ja parkmetsa ja
arhitektuurselt ning ehituslikult linnaruumi sobituv muu maakasutuse juhtotstarbega
maa-ala.
22 Maardu linna üldplaneering. September 2022
Väikeelamu maa-alale võib ehitada:
üksikelamuid;
kaksikelamuid.
Lisaks võib väikeelamu maa-alale ehitada keskkonda sobituvaid:
kaubandus- ja teenindushooneid;
büroo-, ühiskondlikke, kultuuri- ja spordihooneid;
ärihooneid, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele
naaberaladele;
elamuid ja elanikke teenindavaid ning keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi
(parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi;
rajada haljas- ning pargialasid.
4.4. KORTERELAMU MAA-ALA (EK)
Korterelamu maa-ala on kolme ja enama korteriga, ühise sissepääsu ning trepikojaga
korterelamu ja/või kolme ja enama korteriga ning eraldi põhisissepääsudega ridaelamu
ehitamiseks ja arhitektuurselt ning ehituslikult elamute vahelisse linnaruumi sobituv
muu maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.
Korterelamu maa-alale võib ehitada:
korterelamuid;
ridaelamuid.
Lisaks võib korterelamu maa-alale ehitada:
kaubandus- ja teenindushooneid;
büroo- ja ühiskondlikke hooneid;
ärihooneid, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele
naaberaladele;
elamuid ja elanikke teenindavaid ja keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi
(parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi;
rajada haljas- ning pargialasid.
Korterelamute esimese korruse pinnad võivad olla kasutuses äri- ja büroopindadena.
Minimaalselt 25% korterelamu krundi pindalast haljastatakse/säilitatakse looduslikuna,
millest osa kõrghaljastatakse11. Olemasolev väärtuslik kõrghaljastus tuleb säilitada.
Piirdeaedu korterelamute ümber ei rajata. Lubatud on haljaspiirded (hekid) kõrgusega
kuni 1,2 m.
Ridaelamute ümber on lubatud rajada läbipaistvaid piirdeaedu kõrgusega kuni
1,5 m. Ridaelamubokside vahele piirdeaedu ei rajata, lubatud on haljaspiirded (hekid)
kõrgusega kuni 1,2 m.
11
http://www.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?F=M&Q=k%C3%B5rghaljastus.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 23
4.5. KORTERELAMU, ÄRI- JA ÜHISKONDLIKU HOONE MAA-
ALA (EK/Ä/AA)
Korterelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala on kolme ja enama korteriga ning
ühise sissepääsu ja trepikojaga korterelamu; kolme ja enama korteriga ning eraldi
põhisissepääsudega ridaelamu; äri- ja teenindusettevõtte ja ühiskondliku hoone maa-
ala ja arhitektuurselt ning ehituslikult linnaruumi sobituv muu maakasutuse
juhtotstarbega maa-ala.
Segafunktsioon võimaldab maa-ala paindlikumat kasutust, lähtudes tulevikus
täpsustuvatest arengusoovidest ja -vajadustest. Maa-alal võib toimuda kas elamuehitus
või ehitada ühiskondlikke hooneid või äri- ja teenindushooneid või kõiki nimetatud
funktsioone koos. Kvaliteetse elukeskkonna ja atraktiivse linnaruumi saavutamise
eesmärgil on soovitav maa-alade arendamisel lähtuda linnaruumi kasutamise
mitmekesistamise ja ajaveetmisvõimaluste loomise/parandamise põhimõttest, st vältida
tuleks ühekülgset maakasutus. Teenuste paigutamine kodude lähedusse vähendab ka
autotranspordi vajadust.
Korterelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-alale võib ehitada:
korterelamuid;
ridaelamuid;
kaubandus- ja teenindushooneid;
büroo- ja ühiskondlikke hooneid;
valitsus-, haridus-, tervishoiu- ja hoolekande-, kultuuri- ja spordihooneid;
kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuse büroo- ja administratiivhooneid.
Lisaks võib korterelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-alale ehitada:
ärihooneid, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele
naaberaladele;
elamuid ja elanikke teenindavaid ja keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi
(parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi;
rajada haljas- ning pargialasid.
Korterelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala on n-ö segafunktsiooniga ala, kus ala
täpsem kasutusotstarve selgub detailplaneerimisel. Detailplaneerimisel tuleb välja
töötada lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks ning
kujundada toimiv ja inimsõbralik linnaruum. Kuna äri- ja ühiskondlike hoonete
rajamisega liiklus intensiivistub, on soovitav need paigutada suuremate liiklussoonte (nt
Keemikute tn) äärte ning eluhooned paigutada rohealade või väiksema liikussagedusega
teede/tänavate lähedusse.
Korterelamute alumiste korruste pinnad võivad olla kasutuses äri- ja büroopindadena.
Minimaalselt 25% korterelamu krundi pindalast haljastatakse/säilitatakse looduslikuna,
millest osa kõrghaljastatakse. Olemasolev väärtuslik kõrghaljastus tuleb säilitada.
Piirdeaedu korterelamute ümber ei rajata. Lubatud on haljaspiirded (hekid) kõrgusega
kuni 1,2 m.
24 Maardu linna üldplaneering. September 2022
Ridaelamute ümber on lubatud rajada läbipaistvaid piirdeaedu kõrgusega kuni
1,5 m. Ridaelamubokside vahele piirdeaedu ei rajata, lubatud on haljaspiirded (hekid)
kõrgusega kuni 1,2 m.
4.6. KESKUSE MAA-ALA (C)
Keskuse maa-ala iseloomustab maakasutusfunktsioonide mitmekesisus ja kvaliteetse
avaliku ruumi olemasolu.
Keskuse maa-ala on linna või linnaosa keskuse ala, kus võivad kontsentreeritult asuda
elamu-, ameti- ja valitsushoonete, kaubandus- ja teenindushoonete, büroo-, kultuuri- ja
spordihoonete, ühtselt toimiva kaubandus-, teenindus- ja meelelahutuskeskuse, vaba aja
veetmise ning muude keskusesse sobivate maakasutuse juhtotstarbega maa-alad, sh
haljasalad ja parkmetsad.
Linna keskseks tuiksooneks Kallaveres on Keemikute tänav, mida toetavad kolm erineva
otstarbega keskusala – Kellamäe park, Keemikute ja Orumetsa tänavate ristmik ning
Maardu Linnavalitsuse hoone vastas olev ala. Kõik keskusalad Kallavere
elamupiirkonnas on vajalikud, kuna täidavad erinevaid ülesandeid ning Maardu linnas
ei eristu üheselt üht ja ainust ala, millest kujundada linnakeskus.
Kellamäe park toimib ja jääb toimima linna laadaplatsi ning samaaegselt usuliselt
olulise kohana, samuti olulise väljakujunenud puhkealana.
Keemikute ja Orumetsa tänavate ristmik on linna keskpunkt/teede koondumiskoht.
Seda võib rõhutada keskse atraktiivse taskupargi rajamisega, mis võtab arvesse ala
reljeefi ja kaugele ulatuvaid vaateid. Loodav ruum peab anda elanikele võimaluse heas
avalikus ruumis viibida.
Linnavalitsuse esise ala väljaarendamine peab ette nägema ka väikesemõõdulise
linnaväljaku/taskupargi – park on eelkõige tulevastele elanikele piirkondlikuks
koondumiskohaks.
Üldplaneeringuga on määratletud keskusalad ning keskuse maa-alad Kallavere ja Muuga
asumites. Keskuse maa-ala põhimõtetele vastavalt arendatakse Kallavere asumis
Keemikute ja Orumetsa tänavate ristmiku ning Muuga asumis Ploomipuu ja Pirnipuu pst
ristmiku piirkonda.
Keskusalade väljaarendamisel tuleb pöörata suurt tähelepanu n-ö linnaliste
teenusfunktsioonide tekkele ja kvaliteetse avaliku ruumi, sh haljastatud väliruumi
loomisele.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 25
Skeem 4.6.1. Kallavere elamupiirkonna keskusalad ja neid ühendav Keemikute tänav.
Keskuse maa-alade määratlemisel on lähtutud kahest peamisest asjaolust:
kesksest asukohast, mis võimaldab võrdset ligipääsu kõigile linna elanikele, olles
samas kergesti leitav ka külalistele ning
Kallavere elamupiirkonnas ka olemasoleva linnaruumi atraktiivsusest (huvitav
reljeef, hoonestus, rohelus).
Keskuse maa-alale Kallavere elamupiirkonnas võib ehitada:
kolme ja enama korteriga korterelamuid;
kaubandus-, toitlustus-, majutus- ja teenindushooneid;
büroo- ja kultuurihooneid, ühiskondlikke hooneid;
valitsus- ja ametihooneid;
turuhooneid ja -rajatisi;
haridus-, teadus- ja koolieelse lasteasutuse hooneid;
tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandehooneid;
muid maa-ala teenindavaid ja keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi (parklad,
tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi;
rajada haljas- ning pargialasid.
26 Maardu linna üldplaneering. September 2022
Keskuse maa-alale Muuga elamupiirkonnas võib ehitada:
kaubandus-, toitlustus-, majutus- ja teenindushooneid;
büroo- ja kultuurihooneid, ühiskondlikke hooneid;
tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandehooneid;
muid maa-ala teenindavaid ja keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi (parklad,
tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi;
rajada haljas- ning pargialasid.
4.7. ÜHISKONDLIKU HOONE MAA-ALA (AA)
Ühiskondliku hoone maa-ala on valitsus-, haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, kultuuri-
ja spordihoone ning neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala.
Ühiskondliku hoone maa-alale võib ehitada:
kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuse hooneid;
büroo- ja administratiivhooneid;
haridus-, teadus- ja koolieelse lasteasutuse hooneid;
tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandehooneid;
teatri-, klubi/rahvamaja-, kino-, muuseumi-, galerii- ja raamatukoguhooneid;
noortekeskusi;
päevakeskusi;
sakraal- ja tavandihooneid;
spordihalli, võimlat;
eritingimusi nõudvate tervishoiu- ja hoolekandeasutuste hooneid;
muid piirkonda teenindavaid ning keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi
(parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, väljakud vms), sh tehnoehitisi.
Ühiskondliku hoone maa-alal tuleb arendus- ja ehitustegevusel tähelepanu pöörata
funktsiooni väärtustavale ruumi- ja maastikukujundusele. Uute hoonete ehitamisel peab
arvestama hoonestuse paigutusel ja olemasolevate laiendamisel või ümberehitamisel
kasutusotstarbest tuleneva eksponeeritusvajadusega, lisaks kavandada sobiv haljastus,
väikevormid.
Oluline on arvestada erivajaduste ja puudega inimeste vajadustega ning ette näha
kuritegevust ennetavad ja maandavad meetmed vastavalt:
- kuritegevuse ennetamise standardile;
- ruumilise planeerimise, ehitatud keskkonna kujundamise ning süütegude
ennetamise metoodite arendamise ja tutvustamise elukeskkonna turvalisuse
parandamise (CPTED)12 põhimõtetele.
12
Keskkonna kujundamise läbi teostatav kuritegevuse ennetamine. Käsiraamatus
(http://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/turvaline-elukeskkond/) toodud definitsiooni järgi on
CPTED lähenemine, mille eesmärk on ennetada nii kuritegevust kui ka ebaviisakusi või antisotsiaalset
käitumist ja kuriteohirmu või ebaturvalisuse tunnet (ja/või minimeerida tehtavat materiaalset ja
mittemateriaalset kahju), mida teostatakse läbi mitmefaktorilise protsessi, mille käigus planeeritakse,
kujundatakse ja hooldatakse teatud füüsilist keskkonda või piirkonda (olgu selleks linn, küla, linnaosa või
hoonetekompleks), sealhulgas sotsiaalset keskkonda koos kõigi kaasatud inimestega, kes sellesse
keskkonda või piirkonda kuuluvad.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 27
4.8. ÄRI- JA TEENINDUSETTEVÕTTE MAA-ALA (Ä)
Äri- ja teenindusettevõtete maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-,
büroo- ja pangahoone ning neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Äri-,
teenindus- ja kaubanduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku
juurdepääsuga.
Äri- ja teenindusettevõtte maa-alale võib ehitada:
kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushooneid;
büroo- ja pangahooneid;
tanklat;
turuhooneid ja -rajatisi;
piirkonda sobivaid äriettevõtteid, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja
ühiskondlikele naaberaladele;
tehnoehitisi;
muud piirkonda teenindavad ning keskkonda sobituvad äriotstarbel rajatavad või
äritegevust toetavaid hooned ja/või rajatised.
4.9. ÄRI- JA TOOTMISE MAA-ALA (ÄT)
Äri- ja tootmise maa-ala on erinevate äri-, teenindus- ja kaubandushoonete ning
tootmishoonete ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala.
Segafunktsioon võimaldab maa-ala paindlikumat kasutust, lähtudes tulevikus
täpsustuvatest arengusoovidest ja -vajadustest. Maa-alal võib toimuda äritegevus või
tootmistegevus või nimetatud funktsioonid kombineerituna.
Äri- ja tootmise maa-alale võib ehitada:
kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushooneid;
büroo- ja pangahooneid;
tanklat;
turuhooneid ja -rajatisi;
piirkonda sobivaid äri- ja tootmisettevõtteid;
piirkonda sobivaid hulgikaubandushooneid (ühtselt väljakujundataval
territooriumil asuv ja sagedase materjalide ja kaupade käitlemise, ladustamise ja
liikluskoormusega seotud ettevõte);
tehnoehitisi;
jäätmejaama;
muid piirkonda teenindavad ning keskkonda sobituvad äriotstarbel rajatavad või
äritegevust toetavaid hooned ja/või rajatised.
Maardu linna on koondunud palju kõrge riskitasemega ettevõtteid (nt naftatoodete
mahutipargid). Seetõttu tuleb riskiohuga ettevõtetes rakendada ohutusnõudeid vastavalt
kehtestatud õigusaktidele.
Äri- ja tootmismaadel on suunaks linnakeskkonda sobiv ning olulist keskkonnamõju
mitteomav äri- ja tootmistegevus.
28 Maardu linna üldplaneering. September 2022
Arvestada tuleb võimaliku kumulatiivse mõjuga välisõhu kvaliteedile Vana-Narva mnt
tööstus- ja Kroodi majanduspiirkonnas. Planeeritavate uute käitiste13 rajamisel või
olemasolevate käitiste tegevuste muutumisel teostada igakordselt piirkondlikud
õhusaasteainete ja lõhnaainete leviku modelleerimised kõikide olemasolevate ja
perspektiivsete allikate koosmõjus. Teisisõnu, tuleb hinnata, kas planeeritav
tegevus/rajatav käitis võib põhjustada välisõhu kvaliteedi olulist halvenemist, seejuures
arvestades võimalike meetmete rakendamist atmosfääriõhu kaitse seaduse ja
tööstusheite seaduse mõistes. Uute lõhnatundlike objektide rajamine aladele, kus lubatud
lõhnatundide arv aastas ületas seniste uuringutulemuste põhjal lubatud 15%-list
häiringutaset, ei ole soovitav enne, kui on tagatud lõhnaaine väljutamisel lõhna
esinemise häiringutasemete vastavus õigusaktidega kehtestatud tasemetele või käitise
tegevus vastab õigusaktides toodud parima võimaliku tehnika kriteeriumitele.
Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete rajamisel tuleb nende asukoha täpsustamisel
arvestada kavandatava tegevuse iseloomu (sh ettevõttest lähtuvaid riske ja ohtu) ning
naaberalade paiknemist. Soovitav (tulenevalt ettevõtte ohtlikkusest) on vältida ettevõtte
ohualade14 tundlike aladega kattumist.
Linna suuremad tööstuspiirkonnad paiknevad valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud
põhjaveega aladel, kus pinnasele sattunud saasteained infiltreeruvad kiiresti ning
põhjustavad pindmise põhjaveekihi reostumist. Seega on äärmiselt oluline tagada
olemasolevate ning kavandatavate tööstusettevõtete puhul veekaitsenõuete tagamine (st.
meetmed veereostuse tekke vältimiseks, meetmed tekkinud reostuse leviku
tõkestamiseks ning lokaliseerimiseks, meetmed tekkinud reostuse likvideerimiseks).
Tootmistegevuse piirnemisel müra- ja saastetundlike alaga (elamud, ühiskondlikud
hooned ja -alad) on arendaja kohustus kaitsehaljastuse rajamine tootmismaale, müra- ja
saastetundliku ala ning tootmisala vahele. Kõrghaljastusel on maa- ja ruumikasutuse
kujundamisel oluline roll puhvertsoonide loojana, leevendamaks külgnevate
maakasutusviiside võimalikku ebakõla. Roheala laius peab puhvertsoonina toimimiseks
olema vähemalt 50 m. Roheala võib olla kitsam, kui selle rajamisel on rakendatud teisi
piisavaid meetmeid häiringute leviku tõkestamiseks. Haljastuse kavandamine võimaldab
parandada näiteks tootmisterritooriumite sobitumist hoonestatud keskkonda,
leevendades visuaalseid häiringuid, roheala piisava laiuse puhul (ca 50 m) ka
ülenormatiivset müra. Soovitav on segapuistu kasutamine, mis koosneb igihaljastest ja
lehtpuudest, kuna see omab paremat efekti. Kõrghaljastuse toimimiseks müra
leevendajana tuleb lisaks puudele istutada ka tihe põõsastik. Kaitsehaljastus võib olla
ühtlasi krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa (vt tingimused ptk 5). Konkreetsed
müra leevendavad meetmed määratakse kas detailplaneeringu või projektiga.
Äri- ja tootmismaade arendamisel ja planeerimisel on oluline:
- meeldiva töökeskkonna ja üldmulje loomine;
13
Tootmisüksus või tootmiskompleks atmosfääriõhu kaitse seaduse mõistes.
14
Ohualade informatiivsed suurused on võetud Maa-ameti vastava kaardirakenduse kihilt. Üldplaneering ei
kehtesta ohualasid, vaid kujutab taustainfona riiglikus ruumiandmete registris kättesaadavaid ohualasid.
Ohualade kehtestamine toimub riskianalüüsi koostamise teel ning sellega koos määratakse ka ohualade
täpsemad piirid.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 29
- kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamise vajadusega arvestamine;
- ökosüsteemiteenuste15 kättesaadavuse tagamine.
Eeltoodud eesmärke on arvestatud hoonete suurima lubatud ehitisealune pinna ja
haljastatava/loodusliku ala osatähtsuse määramisel (vt tingimused ptk 5). Krundi
haljastatav/looduslikuna säiliv osa võimaldab lisaks toimimisele ökoloogilise puhvri ja
kliimamuutustega kohanemise meetmena välja arendada ka lühiajalise vabaõhupuhkuse
veetmise kohti piirkonna töötajatele.
4.10. PUHKE- JA VIRGESTUSEHITISTE MAA-ALA (PV)
Puhke- ja virgestusehitiste maa-ala on puhke- ja virgestusala, mille piires on võimalik
püstitada rajatisi nagu seikluspark, mängu- ja palliväljak, laululava, teemapark,
vabaõhumuuseum, tervise- ja liikumisrajad, staadion ning muu puhkuseks, sportimiseks
või kultuuritegevuseks sobilik rajatis. Üldjuhul on lubatud väikeses mahus maa-alast ka
vastava otstarbega hoonete rajamine.
Puhke- ja virgestusehitiste maa-alale võib ehitada:
puhke-, spordi- ja kultuurirajatisi;
sihtotstarbelisi hooneid (välja arvatud Kellamäe parki) nagu välikohvik vms;
parklat;
rajada haljas- ja pargialasid;
muid maa-ala teenindavaid ja keskkonda sobituvaid rajatisi, sh tehnoehitisi.
4.11. HALJASALA JA PARKMETSA MAA-ALA (HP)
Haljasala ja parkmetsa maa-ala on kas sihipäraselt kujundatud reljeefi, veestiku ning
taimestikuga või loodusliku metsa- ja/või haljasala baasil kujundatud üldkasutatav
roheala.
Linnalises keskkonnas on rohealad olulised kvaliteetse elukeskkonna tagajad, aitavad
hoida, kaitsta ja soodustada linna looduslikku mitmekesisust ning leevendada
kliimamuutustest tulenevaid mõjusid. Rohealade määramise üks eesmärk on kaitsta
hoonestatud või potentsiaalseid hoonestusalasid raudteeliikluse ja/või ettevõtlusega
kaasneda võivate häiringute eest (õhusaaste, müra vms). Sellest tulenevalt on oluline
rohealade looduslikuna säilimine. Nii puhketingimuste kui rohealade puhveralana
toimimise tagamiseks tuleb aladel väärtuslik kõrghaljastus säilitada ning madal- ja
kõrghaljastust täiendavalt istutada.
Kõrghaljastuse säilitamine ja rajamine on oluline looduslikuma ilmega haljastatavate
alade saavutamiseks (nt elamute ja tööstusalade või elamute ja transpordikoridoride
15
Väga mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid
inimkonnale pakuvad. Näiteks tagab roheline võrgustik looduslike ökosüsteemide väärtuste ja
funktsioonide säilitamise ning pakub inimese heaolu ja elukvaliteedi aluseks olevaid nn ökosüsteemi
teenuseid – poollooduslikud, looduslikud ja muud alad leiavad rekreatiivset kasutust.
30 Maardu linna üldplaneering. September 2022
vahelised haljaspuhvrid). Haljaspuhvrite rajamiseks on soovitav kasutada kodumaiseid
puu- ja põõsaliike ning kujunduslikult luua võimalikult looduslähedane ja ökoloogiliselt
mitmekesine keskkond.
Puhketingimuste parandamiseks ja kvaliteetse elu- ja töökeskkonna loomiseks võib
rohealadele ehitada väiksemaid ala kasutajaid ja/või puhkajaid teenindavaid rajatisi nagu
laste mänguväljakud, jalgratta- ja jalgteed, istepingid (tulenevalt ala asukohapõhisest
vajadusest), samuti piirkonda teenindavaid tehnoehitisi vms.
4.12. SADAMA MAA-ALA (LS)
Sadama maa-ala on eelkõige sadamateenuste osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse
tagamiseks kavandatud maa-ala ja akvatoorium.
Sadama maa-alale võib ehitada ja rajada:
sadamaehitisi;
veeliiklusrajatisi;
sadama toimimiseks vajalikke ehitisi;
tootmiseks (sh energia tootmiseks) ja ladustamiseks mõeldud ehitisi;
ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid järgides õigusaktidest tulenevaid
piiranguid ja norme.
Lisaks võib sadama maa-alal arendada äri- ja tootmistegevust.
4.13. LIIKLUSE MAA-ALA (L)
Liikluse maa-ala on maantee, puiestee, tänav, raudtee, trammitee või muu liikluseks
kavandatud rajatis koos seda moodustavate sõidu- ja kergliiklusteede, teepeenarde ja
haljas- või muude eraldusribadega.
Kergliiklus on jalgsi, jalgrattaga, rulluiskude, ratastooli, tõukeratta ja
tasakaaluliikuriga liiklemise üldnimetus.
Liikluse maa-alana käsitletakse olemasolevaid teid, tänavaid, raudteid ja kergliiklusteid
ning planeeritavat taristut:
ühendus- ja juurdepääsuteid Muuga ja Kallavere elamupiirkonnas ning Kroodi
majanduspiirkonnas;
Kroodi eritasandilise ristmiku II etappi;
uut avalikku Rail Baltic raudteed ning raudtee ehitamisest tingitud juurdepääsu- ja
ühendusteid;
trammiteed;
kergliiklusteid.
Üldplaneeringuga määratakse ühendus- ja juurdepääsuteede, avaliku Rail Baltic raudtee
trassikoridori, trammitee trassikoridori, kergliiklusteede vajadus ja põhimõttelised
asukohad, arvestades olemasolevaid ja planeeritavaid lahendusi ning maakasutust.
Täpsed lahendused ja rajatiste asukohad määratakse detailplaneeringu või projektiga.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 31
Uute taristuobjektide projekteerimisel tuleb arvestada liiklusest tulenevate mõjudega
ning tagada vastavus müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normidele.
4.14. PARKIMISEHITISE MAA-ALA (LP)
Parkimisehitise maa-ala on parkimismaja või parkimisrambi või iseseisvale krundile
kavandatud otseselt teed või tänavat teenindav sõidukite parkla.
Parkimismaja rajamiseks on maa-ala planeeritud Kallavere elamupiirkonna põhjaossa,
korterelamute piirkonda. Parkimise korraldamise põhimõtted on antud ptk 6.5.3.3.
4.15. RIIGIKAITSE MAA-ALA (R)
Riigikaitse maa-ala on riigikaitseliste ehitiste16 (hoonete ja rajatiste), piirivalve ja
päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa-ala.
Riigikaitse juhtotstarbega maa-alana on määratletud Ida-Harju konstaablijaoskond
Karjääri tänaval ning Muuga päästekomando asukoht Muuga sadama territooriumil.
Täiendavalt riigikaitse juhtotstarbega maa-alasid ei määrata.
4.16. TEHNOEHITISE MAA-ALA (OT)
Tehnoehitise maa-ala on inimese elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise infrastruktuuri
hoonete ning rajatiste juurde kuuluv maa. Siia kuuluvad sideteenust pakkuvad, energiat
tootvad ja jaotavad, puhast vett tootvad ja jaotavad ning reoveepuhastusega tegelevad
ettevõtted.
Üldplaneeringuga ei määrata olemasolevatele täiendavalt tehnoehitise juhtotstarbega
maa-alasid.
4.17. KALMISTU MAA-ALA (K)
Kalmistu maa-ala on kalmistu ja matmisega seotud hoone (nt kabel) maa-ala.
Üldplaneeringuga laiendatakse olemasolevat kalmistut selle loodeosas.
Kalmistu kultuuri- ja keskkonnaobjektina mõjutab külgnevate alade kasutus- ja
ehitustingimusi. Kalmisturahu säilitamiseks tuleb kalmistuga piirnevad rohealad
säilitada looduslikuna.
16
Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olev ehitis, sh
riigikaitseline tee.
32 Maardu linna üldplaneering. September 2022
4.18. VEEKOGUD
Maardu linnas on (või linnaga piirnevad) 3 olulisemat veekogu: Maardu järv, Kroodi oja
ja Muuga laht.
Avalikult kasutatav siseveekogu on Maardu järv. Kallasrajale on avalik juurdepääs
tagatud planeeritud puhkealade, üldkasutatavate haljasalade ja teede (planeeritud teed ja
kergliiklusteed on avalikuks kasutuseks) kaudu piisaval määral. Kallasraja sulgemist
üldplaneeringuga ei planeerita.
Üldplaneering ei tee ettepanekut täiendavate avalikult kasutatavate veekogude
määramiseks.
Oluline on tagada veekogude ja nende kaldaalade puhkeotstarbeline kasutus.
Ehitamisel järve ja jõe piiranguvööndi ulatuses tuleb arvestada kaldal paikneva
metsamaa ehituskeeluvööndi erisust vastavalt looduskaitseseadusele, mille kohaselt
laieneb nendel aladel ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini. Ehitamisel Maardu järve,
Kroodi oja ning Muuga lahe ümbrusesse, tuleb arvestada ka veekaitsevööndi
eesmärgiga.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 33
5. ASUMITE KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED
JUHTOTSTARVETE LÕIKES
Maardu linn jaguneb funktsionaalselt erinevateks asumiteks (vt skeem 1.2.1.):
Kallavere elamupiirkond;
Muuga elamupiirkond;
Maardu järv ja järveäärne elamupiirkond;
Vana-Narva mnt tööstuspiirkond;
Kroodi majanduspiirkond;
Muuga sadam.
Funktsionaalsest eripärast tulenevalt on asumid linnaehituslikult eri-ilmelised, mis on
aluseks maa-alade kasutus- ja ehitustingimuste määramisel.
Üldplaneeringuga määratud linna territooriumi kasutus- ja ehitustingimused on lahti
kirjutatud juhtotstarvete, asumite ning teemavaldkondade lõikes. Juhtotstarvete ptk-s 4
kajastuvad eelkõige need tingimused, millega tuleb arvestada maa-ala asukohast
sõltumata. Näiteks äri- ja tootmise maa-ala juhtotstarbe alapeatükis kirjeldatud tingimusi
tuleb arvestada nii Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas, Kroodi majanduspiirkonnas kui
elamupiirkondades. Asumite lõikes ptk 5 on kasutus- ja ehitustingimused lahti kirjutatud
ka juhtotstarvete lõikes juba täpsemalt, asumi iseloomu ja naaberalasid arvestades.
Näiteks on äri- ja tootmise maa-alal hoonete suurim lubatud ehitisealune pinna suhe
krundi pindalasse asumite lõikes erinev. Lisaks tuleb vaadata ja arvestada tingimusi, mis
on määratud ning lahti kirjutatud teemavaldkondade lõikes.
5.1. KALLAVERE ELAMUPIIRKOND
Kallavere elamupiirkond on linna keskus ja kõige enam erinevaid funktsioone hõlmav
asum. Kallavere elamupiirkonnas elab 85% linna elanikest. Siia koonduvad linna
erinevad avalikus kasutuses olevad sotsiaalobjektid nagu haridus- ja kultuuriasutused,
spordihooned ja -rajatised (sh staadion, ujula), tervishoiuasutused, samuti valdav osa
kaubandus- ja teenindusettevõtetest.
Väikeelamu maa-ala (EV)
Ehitustingimused väikeelamu maa-alal
Krundi minimaalne suurus Üksikelamu 1200 m2.
Kaksikelamu 1800 m2.
Üksikelamu krundi suuruse määramisel on
lähtutud keskmisest krundi suurusest
piirkonnas.
Hoonete suurim lubatud arv Üksikelamu ehitamisel 1 põhihoone + 2 abi-
ja paigutus krundil hoonet.
34 Maardu linna üldplaneering. September 2022
Kaksikelamu ehitamisel põhihoonele lisaks
2 abihoonet (1+1).
Põhihoone krundi tänavapoolsel küljel.
Kaugus krundi tänavapoolsest piirist vähemalt
5 m.
Hoone ehitamisel naaberkinnistu piirile
lähemale kui 4 m on vajalik naaberkinnistu
omaniku nõusolek.
Väljakujunenud ühtse ehitusjoone puhul tuleb
sellest hoonestuse paigutamisel kinni pidada.
Põhihoone tuleb paigutada ehitusjoonele.
Hoonete lubatud Põhihoonel kuni 2 korrust, kuid mitte kõrgem
maksimaalne kõrgus kui 9 m maapinnast.
Abihoonel 1 korrus, kõrgus kuni 5 m
maapinnast.
Hoonete suurim lubatud 20%.
ehitisealune pind krundi
pindalast
Krundi minimaalne 30%.
haljastatav/looduslikuna
säiliv osa
Arhitektuurilised, ehituslikud Palkkonstruktsioonis hooned on lubatud ainult
ja kujunduslikud tingimused kaetuna täiendava vooderdisega.
Välisviimistluses mitte kasutada imiteerivaid
materjale. Fassaadidel kasutada krohvi, puitu,
betooni, klaasi, kivi.
Parkimine Omal krundil.
Muud tingimused Tänavapoolse piirdeaia maksimaalne kõrgus
1,5 m läbipaistvusega vähemalt 25%.
Elamukruntide vaheline aed peab olema
läbinähtav, kõrguse ja materjalide valik tuleb
teha naabrite kokkuleppel. Aeda rajades ei tohi
rikkuda naabrusõigusi.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 35
Väikeelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala (EV/Ä/AA)
Ehitustingimused väikeelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-alal
Krundi minimaalne suurus Üksikelamu ehitamisel 1200 m2.
Kaksikelamu ehitamisel 1800 m2.
Äri- ja ühiskondliku hoone ehitamisel
määratakse detailplaneeringuga.
Hoonete suurim lubatud arv Üksikelamu ehitamisel 1 põhihoone + 2 abi-
ja paigutus krundil hoonet.
Kaksikelamu ehitamisel põhihoonele lisaks
2 abihoonet (1+1).
Põhihoone krundi tänavapoolsel küljel. Kaugus
krundi tänavapoolsest piirist vähemalt 5 m.
Hoonete arv äri- ja ühiskondliku hoone
ehitamisel määratakse detailplaneeringuga.
Hoonete lubatud Üksik- ja kaksikelamul põhihoone kuni
maksimaalne kõrgus 2 korrust, kuid mitte kõrgem kui 9 m
maapinnast. Abihoone 1 korrus, kõrgus kuni
5 m maapinnast.
Äri- ja ühiskondliku hoonel kuni 3 korrust.
Hooned paigutada Ringi tänava poolsele
küljele.
Hoonete suurim lubatud Üksik- ja kaksikelamu krundil 20%.
ehitisealune pind krundi Ärikrundil 55%.
pindalast
Ühiskondliku hoone krundil 55%.
Krundi minimaalne Üksik- ja kaksikelamu krundil 30%.
haljastatav/looduslikuna Ärikrundil 20%, millest osa kõrghaljastatakse.
säiliv osa
Ühiskondliku hoone krundil 30%, millest osa
kõrghaljastatakse.
Arhitektuurilised, ehituslikud Palkkonstruktsioonis hooned on lubatud ainult
ja kujunduslikud tingimused kaetuna täiendava vooderdisega.
Välisviimistluses mitte kasutada imiteerivaid
materjale. Fassaadidel kasutada krohvi, puitu,
betooni, klaasi, kivi.
Parkimine Omal krundil.
Muud tingimused Maa-ala planeerida kogu ala hõlmava
detailplaneeringuga.
36 Maardu linna üldplaneering. September 2022
Korterelamu maa-ala (EK)
Ehitustingimused korterelamu maa-alal
Krundi minimaalne suurus Korterelamu ehitamisel vähemalt 2000 m2.
Ridaelamu ehitamisel bokside arv x 600 m2.
Hoonete lubatud Korterelamul kuni 6 korrust.
maksimaalne kõrgus Ridaelamul kuni 2 korrust.
Hoonete suurim lubatud Korterelamul 40%.
ehitisealune pind krundi Ridaelamul 20%.
pindalast
Krundi minimaalne 30%, millest osa kõrghaljastatakse.
haljastatav/looduslikuna
säiliv osa
Arhitektuurilised, ehituslikud Välisviimistluses mitte kasutada imiteerivaid
ja kujunduslikud tingimused materjale. Fassaadidel kasutada krohvi, puitu,
betooni, klaasi, kivi.
Rõdude ja lodžade klaasimisel kasutada
vaheraamideta meetodit ja soovitavalt ühtse
projekti alusel kogu majale. Raamidega meetodi
kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui
lahendus antakse projektiga ühtne kogu majale.
Parkimine Omal krundil või parkimisehitise maa-alal.
Muud tingimused Ridaelamute planeerimisel võib kinnistule ette
näha maksimaalselt ühe sissesõidu laiusega kuni
4,5 m.
Korterelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala (EK/Ä/AA)
Ehitustingimused korterelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-alal
Krundi minimaalne suurus Korterelamu ehitamisel vähemalt 2000 m2.
Ridaelamu ehitamisel bokside arv x 600 m2.
Äri- ja ühiskondliku hoone maa-alal määratakse
detailplaneeringuga.
Hoonete lubatud Ridaelamul kuni 2 korrust.
maksimaalne kõrgus Korterelamul:
- Keemikute tn ja Metsapargi vahelisel
alal kuni 3 korrust;
- mujal 6 korrust.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 37
Äri- ja ühiskondliku hoone ehitamisel
määratakse detailplaneeringuga.
Hoonete suurim lubatud 55%, ridaelamul 20%.
ehitisealune pind krundi
pindalast
Krundi minimaalne Korter- ja ridaelamu krundil 30%, millest osa
haljastatav/looduslikuna kõrghaljastatakse.
säiliv osa Ärikrundil 20%, millest osa kõrghaljastatakse.
Ühiskondliku hoone krundil 30%, millest osa
kõrghaljastatakse.
Arhitektuurilised, ehituslikud Välisviimistluses mitte kasutada imiteerivaid
ja kujunduslikud tingimused materjale. Fassaadidel kasutada krohvi, puitu,
betooni, klaasi, kivi.
Rõdude ja lodžade klaasimisel kasutada
vaheraamideta meetodit ja soovitavalt ühtse
projekti alusel kogu majale. Raamidega meetodi
kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui
lahendus antakse projektiga ühtne kogu majale.
Muud tingimused Linnavalitsuse esise ala väljaarendamine peab
ette nägema ka väikesemõõdulise
linnaväljaku/taskupargi – park on eelkõige
tulevastele elanikele piirkondlikuks
koondumiskohaks.
Ridaelamute planeerimisel võib kinnistule ette
näha maksimaalselt ühe sissesõidu laiusega
kuni 4,5 m.
Parkimine Omal krundil.
Keskuse maa-ala (C)
Linna keskseks tuiksooneks on Keemikute tänav, mida toetavad kolm erineva otstarbega
keskusala – Kellamäe park, Keemikute ja Orumetsa tänavate ristmik ning Maardu
Linnavalitsuse hoone vastas olev ala. Kõik keskusalad on vajalikud, kuna Maardu linnas
ei eristu üheselt üht ja ainust ala, millest kujundada linnakeskus.
Kellamäe park toimib ja jääb toimima linna laadaplatsi ning samaaegselt usuliselt
olulise kohana, samuti olulise väljakujunenud vabaõhu puhkealana.
Keemikute ja Orumetsa ristmik on linna keskpunkt/teede koondumiskoht, mida võib
rõhutada keskse atraktiivse taskupargi rajamisega, mis võtab arvesse ala reljeefi ja
kaugele ulatuvaid vaateid. Loodav ruum peab anda elanikele võimaluse heas avalikus
ruumis viibida.
Maardu Linnavalitsuse hoone vastas oleva ala väljaarendamine peab ette nägema ka
väikesemõõdulise linnaväljaku/taskupargi – park on eelkõige tulevastele elanikele
piirkondlikuks koondumiskohaks.
38 Maardu linna üldplaneering. September 2022
Oluline on keskusalade ohutu ja loogiline sidumine jalakäiguteede abil teiste avalikus
kasutuses olevate alade ja sihtpunktidega.
Keskuse maa-ala funktsiooni rõhutamiseks on linnavalitsuse esisel alal lubatud kõrgem
hoonetus. Hoonestamisel järgida inimmõõtmelise linnaruumi arendamise põhimõtteid
(liigendatud hoonestusmahud, mitmekesine haljastus, aktiivne tänavaruum jalakäija
tasandil, pikemalt vt ptk 2.1) ning arvestada miljööala väärtusega (vt ptk 6.1). Krundi
kasutamise sihtotstarve, vähim suurus ja suurim lubatud hoonete ehitisealune pind
määratakse detailplaneeringuga. Parima arhitektuurse ja funktsionaalse lahenduse
kujundamise eesmärgil võib linnavalitsus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist
detailplaneeringu koostamise raames.
Ühiskondliku hoone maa-ala (AA)
Olemasolevaid ühiskondlikke hooneid (lasteaiad, koolid, haigla, spordihoone, Vaba Aja
Keskus, Maardu Linnavalitsuse hoone) võib vajadusel laiendada ja/või ümber ehitada.
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil on 50%. Krundi
haljastatav/looduslikuna säiliv osa 30%, millest osa kõrghaljastatakse. Parkimine
lahendada omal krundil. Ühiskondlike hoonete ehitamise võimalus on ka
segafunktsiooniga – väikeelamu, äri ja ühiskondliku hoone ning korterelamu, äri ja
ühiskondliku hoone – maa-alal ning keskuse maa-alal.
Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala (Ä)
Täiendavad äri- ja teenindusettevõtte maa-alad võimaldavad ettevõtluse ja
teenindussfääri jätkuvat arengut, millega paraneb ka erinevate tugiteenuste
kättesaadavus.
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil on 55%. Krundi
haljastatav/looduslikuna säiliv osa 20%, millest osa kõrghaljastatakse. Parkimine
lahendada omal krundil.
Äri- ja tootmise maa-ala (ÄT)
Perspektiivsed tootmisalad jäävad Kallavere elamupiirkonna edelaossa, linnavalitsuse
hoonest lääne poole. Tootmisega kaasnevad võimalikud kahjulikud mõjud ei tohi
ulatuda väljapoole kinnistu piire. Haljasala ja parkmetsa maa-ala tootmisala idaküljel
tuleb säilitada looduslikuna, seda täiendavalt kõrghaljastades.
Krundi kasutamise sihtotstarve, vähim suurus ning hoonete ja rajatiste kõrgus
määratakse detailplaneeringuga. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil on
55%. Krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa on 20%, millest osa kõrghaljastatakse.
Parkimine lahendada omal krundil.
Tehnoehitise maa-ala (OT)
Tehnoehitiste maa sihtotstarbega jäävad olemasolevad alajaamad ning gaasijaamad,
puhastid.
Puhke- ja virgestusehitiste maa-ala (PV), haljasala ja parkmetsa maa-ala (HP)
Aktiivse puhkuse võimalused (jooksu- ja suusarajad, piknikuplatsid vms) rajatakse
Metsa- ja Loodeparki, kuhu on lubatud ka väiksemas mahus sihtotstarbeliste hoonete
rajamine, nt välikohvik vms, et mitmekesistada ja elavdada alade kasutust puhkealadena.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 39
Kirikut ümbritsev Kellamäe park jääb vabas õhus ürituste toimumise ja vaba aja
veetmise kohaks ka tulevikus. Kiriku läheduses asuvad garaažid pikas perspektiivis
likvideeritakse ning alale leitakse funktsioon, mis toetab pargi kasutust vaba aja veetmise
kohana (määratud segafunktsioon EK/Ä/AA).
Väiksemad rohealad (haljasala ja parkmetsa maa-alad) asumi erinevates piirkondades
säilitatakse looduslikuna. Kallavere elamupiirkonna põhjaosas korterelamute piirkonnas
võib maksimaalselt 10% rohealast kasutada täiendavate parkimiskohtade rajamiseks.
Riigikaitse otstarbega maa-ala (R)
Olemasolev riigikaitselise ehitisega hõlmatud maa-ala säilib senisel otstarbel.
Parkimisehitise maa-ala (LP)
Võimalik parkimismaja asukoht on määratud elamupiirkonna põhjaossa, korterelamute
piirkonda. Parkimise korraldamise põhimõtted on antud ptk 6.5.3.3.
Liikluse maa-ala (L)
Põhitänavad17 on:
Keemikute tänav
Orumetsa tänav
Jaotustänavad18 on:
Kallasmaa tänav
Ringi tänav
Kütte tänav
Juurdepääsud tagavad vahetu ühenduse valdustele ja ühendavad neid põhi- ja
jaotustänavatega.
Liiklusmaad planeeritakse (maakasutusplaanil planeeritav tee) Kroodi
majanduspiirkonna ühendamiseks Orumetsa tänavaga, Kallaku tänava pikendusena
ühendamiseks Muuga Sadama teega ning Ringi tänava pikendusena. Planeeritavad teed
tagavad parema ja mugavama juurdepääsu arendusaladele ning asumite vahelise
ühenduse.
Liiklusmaad planeeritakse kergliiklusteede ja trammitee rajamiseks.
Kalmistu maa-ala (K)
Kalmistu maa-alana käsitletakse olemasolevat Maardu kalmistut koos selle laiendusega.
17
Magistraaltänav liikluseks linna eri osade vahel.
18
Linnaosa sisest liiklust võimaldav tänav, mis ühendab juurdepääse (mittekeskne, ainult teatud piirkonda
magistraalidega ühendav tänav) magistraalidega.
40 Maardu linna üldplaneering. September 2022
5.2. MUUGA ELAMUPIIRKOND
Muuga elamupiirkond on tiheda asustusega, kuni kahekorruseliste väikeelamute
piirkond, mille iseloom ja struktuur on omane aedlinnale. Elamupiirkonna ruumilist
iseloomu kujundavad kitsad tänavad, rikkalik haljastus ja mitmepalgeline hoonestus.
Muuga elamupiirkonnas elab 13% Maardu linna elanikest.19 Siia jääb väike osa Maardu
linna kaubandusest ja avalikest teenustest. Tegutseb lasteaed, toimib kergliiklusteede
võrgustik.
Elamupiirkond jääb Muuga sadamas asuva suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse,
mistõttu peaksid elanikud arvestama kõrgendatud ohuallika lähedusega. Lisaks
olemasolevatele raudteeharudele kulgeb perspektiivis Muuga sadamasse ka Rail Baltic
raudtee kaubaharu, mis oluliselt suurendab kaubavedusid raudteel ning võib kaasa tuua
häiringuid.
Väikeelamu maa-ala (EV)
Elamutest on lubatud rajada üksik- ja kaksikelamuid. Ridaelamuid võib ehitada
kehtestatud detailplaneeringuga selleks määratud maa-alale.
Ehitustingimused väikeelamu maa-alal
Krundi minimaalne suurus Üksikelamu 900 m2.
Kaksikelamu 1400 m2.
Krundi suuruse määramisel on lähtutud
keskmisest krundi suurusest piirkonnas.
Hoonete suurim lubatud arv Üksikelamu ehitamisel 1 põhihoone + 2 abi-
ja paigutus krundil hoonet.
Kaksikelamu ehitamisel põhihoonele lisaks
2 abihoonet (1+1).
Põhihoone krundi tänavapoolsel küljel.
Kaugus krundi tänavapoolsest piirist vähemalt
5 m.
Hoone ehitamisel naaberkinnistu piirile
lähemale kui 4 m on vajalik naaberkinnistu
omaniku nõusolek.
Väljakujunenud ühtse ehitusjoone puhul tuleb
põhihoone paigutamisel sellest kinni pidada.
Hoonete lubatud Põhihoonel kuni 2 korrust, kuid mitte kõrgem
maksimaalne kõrgus kui 9 m maapinnast.
19
Tõenäoliselt on Muuga elanike arv suurem, kuna kõik elanikud ei ole ennast Maardusse sisse kirjutanud,
kuid reaalselt elavad Maardu linna territooriumil.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 41
Abihoonel 1 korrus, kõrgus kuni 5 m
maapinnast.
Hoonete suurim lubatud 25%, kuid mitte rohkem kui 250 m2.
ehitisealune pind krundi
pindalast
Krundi minimaalne 30%.
haljastatav/looduslikuna
säiliv osa
Arhitektuurilised, ehituslikud Palkkonstruktsioonis hooned on lubatud ainult
ja kujunduslikud tingimused kaetuna täiendava laudvoodriga.
Välisviimistluses mitte kasutada imiteerivaid
materjale. Fassaadidel kasutada krohvi, puitu,
betooni, klaasi, kivi.
Parkimine Omal krundil.
Muud tingimused Tänavapoolse piirdeaia maksimaalne kõrgus
1,5 m, läbipaistvusega vähemalt 25%.
Elamukruntide vaheline aed peab olema
läbinähtav, kõrguse ja materjalide valik tuleb
teha naabrite kokkuleppel. Aeda rajades ei tohi
rikkuda naabrusõigusi.
Keskuse maa-ala (C)
Krundi kasutamise sihtotstarve, vähim suurus ja suurim lubatud ehitisealune pind,
hoonete ning rajatiste kõrgus, parkimise põhimõtted määratakse detailplaneeringuga.
Keskusala on planeeritud Ploomipuu ja Pirnipuu pst ristumiskohas, mis tagab avalikult
kasutatava ruumi olemasolu ja parandab erinevate teenuste kättesaadavust elukoha
lähedal.
Kergliiklejate ohutuse ja liikumismugavuse tagamiseks tuleb täiendavalt rajada
kergliiklusteid, sidudes need olemasolevate kergliiklusteede ja olulisemate
sihtpunktidega.
Ühiskondliku hoone maa-ala (AA)
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil on 50%. Krundi
haljastatav/looduslikuna säiliv osa on 30%, millest osa kõrghaljastatakse. Parkimine
lahendada omal krundil. Ühiskondlike hoonete ehitamise võimalus on antud ka
keskusalale.
Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala (Ä)
Äri- ja teenindusettevõtete maa-alana on määratletud olemasolevate äri- ja
teenindusettevõtete alad. Täiendavalt on võimalus äri- ja teenindusettevõtete rajamine
keskusaladel. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind olemasolevate hoonete
laiendamisel või ümberehitamisel on 55%, keskuse maa-alal määratakse
42 Maardu linna üldplaneering. September 2022
detailplaneeringuga. Krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa on 20%, millest osa
kõrghaljastatakse. Parkimine lahendada omal krundil.
Tehnoehitise maa-ala (OT)
Tehnoehitiste maa sihtotstarbega jäävad olemasolevad alajaamad, puhastid.
Haljasala ja parkmetsa maa-ala (HP)
Rohealad, mis täidavad puhke- ja/või puhveralade funktsiooni, säilitatakse looduslikuna.
Liikluse maa-ala (L)
Põhitänavad:
Maardu tee
Kallavere tee
Altmetsa tee (perspektiivis)
Jaotustänavad on:
Muuga tee
Õunapuu puiestee
Viljapuu puiestee
Ploomipuu puiestee (Altmetsa teest Maardu teeni)
Juurdepääsud tagavad vahetu ühenduse valdustele ja ühendavad neid jaotustänavatega.
Liiklusmaad planeeritakse (maakasutusplaanil planeeritav tee) elamukruntidele
juurdepääsutingimuste parandamiseks ning kergliiklusteede rajamiseks.
Muuga elamupiirkonda läbib Miiduranna sadamasse viiv raudtee, elamupiirkonnast idas
kulgeb Muuga raudtee ning perspektiivis Rail Baltic raudtee. Raudteel toimub
kaubavedu, sh vedelkütuste transiit. Raudteeliiklusega ja tööstustegevusega kaasnevate
mõjude leevendamiseks on oluline raudteede äärsed rohealad säilitada ning rajada
müratõkkerajatised.
5.3. MAARDU JÄRV JA JÄRVEÄÄRNE ELAMUPIIRKOND
Maardu järve läänekaldal asub suhteliselt homogeenne üksikelamute piirkond.
Uusarenduse tulemusena on osaliselt elamuehitusega hõlmatud ka järve kagukallas.
Järveäärses elamupiirkonnas elab 1,5% linna elanikest. Piirkond on populaarne ka
puhkepiirkonnana.
Elamupiirkonna lääneosa on määratud üleujutusohuga oluliseks riskipiirkonnaks (vt
ptk 9).
Asukohast tulenevalt omab piirkond potentsiaali areneda atraktiivseks elu- ja
puhkepiirkonnaks. Üldplaneeringuga määratakse väikeelamu ning puhke- ja
virgestusehitiste juhtotstarve valdavale osale elamupiirkonna maa-alast.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 43
Väikeelamu maa-ala (EV)
Elamutest on lubatud rajada üksik- ja kaksikelamuid. Järve idakaldale võib lisaks ehitada
ridaelamuid detailplaneeringu alusel.
Ehitustingimused väikeelamu maa-alal
Krundi minimaalne suurus Üksikelamu idakaldal 1200 m2, läänekaldal
900 m2.
Kaksikelamu idakaldal 1800 m2, läänekaldal
1400 m2
Ridaelamu ehitamisel bokside arv x 800 m2.
Krundi suuruse määramisel on lähtutud
keskmisest ja juba kehtestatud
detailplaneeringuga ette nähtud krundi
suurustest piirkonnas.
Hoonete suurim lubatud arv Üksikelamu ehitamisel 1 põhihoone + 2 abi-
ja paigutus krundil hoonet.
Kaksikelamu ehitamisel lisaks põhihoonele
2 abihoonet (1+1).
Ridaelamu ehitamisel vastavalt
detailplaneeringule.
Põhihoone krundi tänavapoolsel küljel.
Kaugus krundi tänavapoolsest piirist vähemalt
5 m.
Hoone ehitamisel naaberkinnistu piirile
lähemale kui 4 m on vajalik naaberkinnistu
omaniku nõusolek.
Hoonete lubatud Põhihoonel kuni 2 korrust, kuid mitte kõrgem
maksimaalne kõrgus kui 9 m maapinnast.
Abihoonel 1 korrus, kõrgus kuni 5 m
maapinnast.
Hoonete suurim lubatud Maardu järve läänekaldal 25%, kuid mitte
ehitisealune pind krundi rohkem kui 250 m2.
pindalast Idakaldal 20%, lähtudes piirkonna tihedusest.
Ridaelamu puhul vastavalt detailplaneeringule,
aga mitte rohkem kui 15%.
Krundi minimaalne 30%.
haljastatav/looduslikuna
säiliv osa
44 Maardu linna üldplaneering. September 2022
Arhitektuurilised, ehituslikud Palkkonstruktsioonis hooned on lubatud ainult
ja kujunduslikud tingimused kaetuna täiendava laudvoodriga.
Välisviimistluses mitte kasutada imiteerivaid
materjale. Fassaadidel kasutada krohvi, puitu,
betooni, klaasi, kivi.
Parkimine Omal krundil.
Muud tingimused Tänavapoolse piirdeaia maksimaalne kõrgus
1,5 m, läbipaistvusega vähemalt 25%.
Elamukruntide vaheline aed peab olema
läbinähtav, kõrguse ja materjalide valik tuleb
teha naabrite kokkuleppel. Aeda rajades ei tohi
rikkuda naabrusõigusi.
Ridaelamute planeerimisel võib kinnistule ette
näha maksimaalselt ühe sissesõidu laiusega kuni
4,5 m.
Väikeelamu ning haljasala ja parkmetsa maa-ala (EV/HP)
Elamutest on lubatud rajada üksik- ja kaksikelamuid. Vastava juhtotstarbega maa-ala
pindalast 30% tuleb säilitada kompaktse tervikliku haljasalana.
Ehitustingimused väikeelamu ning haljasala ja parkmetsa maa-alal
Krundi minimaalne suurus Üksikelamu 900 m2, kaksikelamu 1400 m2.
Krundi suuruse määramisel on lähtutud
keskmisest krundi suurusest piirkonnas.
Hoonete suurim lubatud arv Üksikelamu ehitamisel 1 põhihoone + 2 abi-
ja paigutus krundil hoonet.
Kaksikelamu ehitamisel lisaks põhihoonele
2 abihoonet (1+1).
Põhihoone krundi tänavapoolsel küljel.
Kaugus krundi tänavapoolsest piirist vähemalt
5 m.
Hoone ehitamisel naaberkinnistu piirile
lähemale kui 4 m on vajalik naaberkinnistu
omaniku nõusolek.
Hoonete lubatud Põhihoonel kuni 2 korrust, kuid mitte kõrgem
maksimaalne kõrgus kui 9 m maapinnast.
Abihoonel 1 korrus, kõrgus kuni 5 m
maapinnast.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 45
Hoonete suurim lubatud Maardu järve läänekaldal 25%, aga mitte
ehitisealune pind krundi rohkem kui 250 m2, lähtudes piirkonna
pindalast tihedusest.
Krundi minimaalne 30%.
haljastatav/looduslikuna
säiliv osa
Arhitektuurilised, ehituslikud Palkkonstruktsioonis hooned on lubatud ainult
ja kujunduslikud tingimused kaetuna täiendava laudvoodriga.
Välisviimistluses mitte kasutada imiteerivaid
materjale. Fassaadidel kasutada krohvi, puitu,
betooni, klaasi, kivi.
Parkimine Omal krundil.
Muud tingimused Tänavapoolse piirdeaia maksimaalne kõrgus
1,5 m, läbipaistvusega vähemalt 25%.
Elamukruntide vaheline aed peab olema
läbinähtav, kõrguse ja materjalide valik tuleb
teha naabrite kokkuleppel. Aeda rajades ei tohi
rikkuda naabrusõigusi.
Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala (Ä)
Äri- ja teenindusettevõtete maa-alana on määratletud Loovälja ja Õnge tee ristumiskoht.
Täiendavalt on võimalus äri- ja teenindusettevõtete rajamine äri- ja tootmise maa-alale.
Ettevõtluse ja teenindussfääri arendamine paraneb erinevate teenuste kättesaadavust.
Uute maa-alade kasutusele võtmisel, olemasolevate hoonete laiendamisel või
ümberehitamisel on hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil 55%. Krundi
haljastatav/looduslikuna säiliv osa on 20%, millest osa kõrghaljastatakse. Parkimine
lahendada omal krundil.
Äri- ja tootmise maa-ala (ÄT)
Tootmisega kaasnevad võimalikud kahjulikud mõjud ei tohi ulatuda väljapoole kinnistu
piire.
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil on 55%. Krundi
haljastatav/looduslikuna säiliv osa on 20%, millest osa kõrghaljastatakse.
Parkimine lahendada omal krundil.
46 Maardu linna üldplaneering. September 2022
Puhke- ja virgestusehitiste maa-ala (PV), haljasala ja parkmetsa maa-ala (HP)
Puhkealana on välja arendatud osa järve põhjakaldast, kus asub ka olemasolev
supluskoht (supelrand20). Perspektiivis arendatakse puhkealana välja ka järve idakallas.
Idakallas on sobilik aktiivseks puhkuseks, pikniku pidamiseks, supluskohaks ning
paadisilla rajamiseks. Oluline on puhketingimuste parendamine ning teenusmajanduse
jätkuv arendamine piirkonnas. Idakaldale väiksemas mahus sihtotstarbeliste hoonete
rajamine, nt välikohvik vms, mitmekesistab ja elavdab ala kasutust puhkealadena.
Järve ümbritsevad rohealad säilitatakse looduslikuna.
Liikluse maa-ala (L)
I klassi maantee:
Tallinn-Narva mnt (nr 1)
Liiklusmaad planeeritakse kergliiklusteede rajamiseks.
5.4. VANA-NARVA MNT TÖÖSTUSPIIRKOND
Piki Tallinna-Narva põhimaanteed kulgev Vana-Narva mnt tööstuspiirkond on hajusa
hoonestusega ala, kus domineerib lai maanteekoridor, puudub kõrghaljastus, hoonete
ehitusjoon on ebaühtlane ja tänavaruumis valdavalt tagaplaanile taandatud. Piirkonnas
tegutsevate ettevõtete peamised tegevusalad on seotud laomajanduse ja logistikaga, kuid
siin asuvad ka mitmed potentsiaalset keskkonnamõju omavad ohtlikud ning
suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Vana-Narva maanteest põhja pool jääb tööstuspiirkonna
sisse kaks väiksemat elamugruppi, vahetult tööstuspiirkonnast põhjas asub Muuga
elamupiirkond. Ala läbib loode-kagusuunaliselt kulgev looduslik astang, nn klindi
piirkond.
Asukohast, infrastruktuurist ning toimivast ettevõtluskeskkonnast tulenevalt omab
piirkond potentsiaali areneda logistika- ja tööstuspargiks. Üldplaneeringuga määratakse
äri- ja tootmismaa juhtotstarve valdavale osale tööstuspiirkonna maa-alast.
Äri- ja tootmise maa-ala (ÄT)
Piirkonda arendada tööstus- ja logistikapargina, kus on lubatud keskkonnaalaseid
normatiive järgides tegeleda nii tööstusliku, ärilise, kui teenindusliku ettevõtlusega.
Detailplaneeringuid koostada suurematele maa-aladele, hõlmates mitut katastriüksust.
Piirkonna väljaarendamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu elamuid ümbritseva
keskkonna kujundamisele, nt haljastuse osatähtsuse täitmisel eelistada/rajada
kõrghaljastust elamutega piirnevale alale.
20
Supelranna teenindamiseks vajalike rajatiste ehitamiseks ehituskeeld ei laiene.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 47
Olemasolevate territooriumite või tegevuse laiendamisel ei tohi kaasneda olulist
negatiivset mõju.
Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete rajamisel tuleb nende asukoha täpsustamisel
arvestada kavandatava tegevuse iseloomu (sh ettevõttest lähtuvaid riske ja ohtu) ja
naaberalade paiknemist. Soovitav (tulenevalt ettevõtte ohtlikkusest) on vältida ettevõtte
ohuala tundlike aladega kattumist.
Muuga elamupiirkonna ja Vana-Narva mnt tööstuspiirkonna vaheline roheala ning
tööstusalale jääv klindi piirkond tuleb säilitada looduslikuna.
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil on kuni 60%. Krundi
haljastatav/looduslikuna säiliv osa on 20%, millest osa kõrghaljastatakse. Hoonete
kõrgus põhimahul kuni 15 m, erandid on lubatud tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt.
Olemasolevate hoonete laiendamisel on lubatud suurendada kõrgust 18 meetrini,
eeldusel, et projekteerimistingimuste menetlus korraldatakse avatud menetlusena.
Põhimahult kõrgemate hoonete kavandamisel tuleb koostada detailplaneering.
Detailplaneeringuga kõrgema hoone planeerimine ei ole üldplaneeringuga vastuolus.
Hea üldmulje saavutamiseks ja/või vaadete pehmendamiseks rajada kõrghaljastus
tänavapoolsele küljele. Parkimine lahendada omal krundil.
Väikeelamu maa-ala (EV), korterelamu maa-ala (EK)
Elamute ehitamine Nõlva tänava ääres toimub vastavalt kehtestatud detailplaneeringule.
Üldplaneeringuga ei määrata täiendavalt väikeelamu ja korterelamu juhtotstarbega maa-
alasid Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas.
Haljasala ja parkmetsa maa-ala (HP)
Roheala toimib antud piirkonnas puhvrina Vana-Narva mnt tööstuspiirkonna ja Muuga
elamupiirkonna vahel. Rohealaks on määratud ka nn klindi piirkond. Rohealad
säilitatakse looduslikuna.
Liikluse maa-ala (L)
Põhitänavad on:
Vana-Narva mnt
Saha-Loo tee
Jaotustänav on:
Kaldase tee
Juurdepääsud tagavad vahetu ühenduse valdustele ja ühendavad neid põhitänavatega.
Liiklusmaad planeeritakse trammitee ja kergliiklusteede rajamiseks.
5.5. KROODI MAJANDUSPIIRKOND
Kroodi majanduspiirkond hõlmab maa-alasid mõlemal pool Kroodi oja ning Muuga
sadama teed, sh endiseid flotoliivade ladustamisalasid. Piirkonda ilmestavad säilinud
48 Maardu linna üldplaneering. September 2022
fosforiiditehase rajatised. Sarnaselt Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnale on hoonestus
siin korrapäratu, ulatuslikud maa-alad on hoonestamata ja kasutusest väljas. Piirkonnas
tegutsevate ettevõtete peamised tegevusalad on seotud äri ja tootmisega, kuid siin asuvad
ka mitmed potentsiaalset keskkonnamõju omavad ohtlikud ning suurõnnetuse ohuga
ettevõtted. Piirkonda läbib põhja-lõunasuunaline Muuga Sadamat ja Tallinn-Narva
maanteed ühendav transiidikoridor, kuhu Muuga raudtee kõrvale rajatakse perspektiivis
ka avalik Rail Baltic raudtee kaubaharu.
Asukohast ja infrastruktuurist tulenevalt omab piirkond potentsiaali areneda mitmekesist
ettevõtlustegevust hõlmavaks majanduspiirkonnaks. Üldplaneeringuga määratakse
valdavale osale Kroodi majanduspiirkonnast äri- ja tootmismaa juhtotstarve.
Äri- ja tootmise maa-ala (ÄT)
Äri- ja tootmise maa-aladel võimaldatakse keskkonnaalaseid normatiive järgides
tegeleda nii tööstusliku, ärilise kui teenindusliku ettevõtlusega.
Oluline on endise fosforiiditehase kõige vanema ajajärgu hoonestuse
säilitamine/eksponeerimine. Kaaluda tuleb hoonete osalist rekonstrueerimist koos
perspektiivse vaatetorni (märgitud maakasutuskaardile) ning fosforiiditööstust kajastava
muuseumi rajamisega.
Suurim reserveeritav tootmisala kogu Maardu linnas on endine flotoliivade maa- ala,
mille väljaarendamine toimub vastavalt kehtestatud detailplaneeringule.
Olemasolevate territooriumite või tegevuse laiendamisel ei tohi kaasneda olulist
negatiivset mõju.
Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete rajamisel tuleb nende asukoha täpsustamisel
arvestada kavandatava tegevuse iseloomu (sh ettevõttest lähtuvaid riske ja ohtu) ning
naaberalade paiknemist. Soovitav (tulenevalt ettevõtte ohtlikkusest) on vältida ettevõtte
ohualade tundlike aladega kattumist.
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil on kuni 60%. Krundi
haljastatav/looduslikuna säiliv osa on 20%, millest osa kõrghaljastatakse. Hoonete
kõrgus põhimahul kuni 15 m, erandid on lubatud tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt.
Olemasolevate hoonete laiendamisel on lubatud suurendada kõrgust 18 meetrini,
eeldusel, et projekteerimistingimuste menetlus korraldatakse avatud menetlusena.
Põhimahult kõrgemate hoonete kavandamisel tuleb koostada detailplaneering.
Detailplaneeringuga kõrgema hoone planeerimine ei ole üldplaneeringuga vastuolus.
Hea üldmulje saavutamiseks ja/või vaadete pehmendamiseks rajada kõrghaljastus
tänava poolsele küljele.
Parkimine lahendada omal krundil.
Puhke- ja virgestusehitiste (PV), haljasala ja parkmetsa maa-ala (HP)
Aktiivse puhkuse võimalused (krossirada vms) antakse Üleoru tn, raudtee ja Kroodi
ojaga piiritletud maa-alal. Kroodi oja21 ning elamupiirkondi tööstuspiirkondadest
eraldavad rohealad säilitatakse looduslike puhveraladena, et minimeerida ettevõtete
tegevusest tuleneda võivaid mõjusid ja/või häiringuid.
21
Planeeringus on arvestatud projektiga “Kroodi oja jääkreostuse ohutustamise”. Projekteerija AS Kobras,
2018.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 49
Liikluse maa-ala (L)
Põhitänavad on:
Vana-Narva maantee
Muuga sadama tee
Kombinaadi tänav
Fosforiidi tänav
Kroodi tänav
Jaotustänavad on:
Põhjaranna tee
Piiri tee (Keemikute tänava ja Põhjaranna tee ühendusteena)
Juurdepääsud tagavad vahetu ühenduse valdustele ja ühendavad neid põhi- ja
jaotustänavatega.
Liiklusmaad planeeritakse (maakasutusplaanil planeeritav tee, Rail Baltic raudtee trassi
koridor ja Rail Baltic raudtee ehitamisest tingitud kavandatav/ümberehitatav tee) Rail
Baltic raudtee kaubaharu ehitamiseks, Kroodi majanduspiirkonna ühendamiseks
Orumetsa tänavaga, Altmetsa tee pikendus ühendatult Piiri tee ja Muuga sadama teega
ning Keemikute tänava pikendus Kroodi liiklussõlmeni (Kroodi eritasandilise ristmiku
II etapp).
Liiklusmaad planeeritakse kergliiklusteede ja trammitee rajamiseks.
Paralleelselt Muuga sadama raudteega kulgeb perspektiivis Rail Baltic raudtee
kaubaharu, mis suundub Muuga sadama piirkonda rajatavasse kaubaterminali. Muuga
sadamasse suunduva raudteeharu asukoht täpsustub projekteerimisel. Ristumised
Muuga sadama raudteega linna lõunaosas ning Vana-Narva maantee, Altmetsa tee ja
Maardu teega lahendatakse eritasandilisena.
5.6. MUUGA SADAM
Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam asub Maardu linna põhjaosas, ulatudes lisaks
Maardu linnale ka Jõelähtme ja Viimsi valla territooriumile.
Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ning naftasaadusi,
sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi
laevu. Lähiaastate mahukaimad arendusprojektid Muuga sadamas on seotud
transiitkaupade teenindamise, kaubavoogude mitmekesistamise ja kaupade
vääristamisega. Muuga sadama hoonestuse iseloom on funktsioonidest tulenev.
Üldplaneering võimaldab sadama igakülgset arendamist. Üldplaneeringuga määratakse
Muuga sadama piirkonnale sadama maa-ala juhtotstarve.
Sadama maa-ala (LS)
Harju maakonnaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”
planeerib perspektiivis kaubaterminali põhimõttelise asukoha koos kaubaveo veeremi
hooldedepooga Muuga sadama piirkonda. Kaubaterminali asukoht täpsustub hilisemas
etapis, kuid see võib ulatuda Maardu linna territooriumile. Üldplaneering annab
50 Maardu linna üldplaneering. September 2022
võimaluse kaubaterminali ja hooldedepoo planeerimiseks ning rajamiseks linna
territooriumil sadama piirkonnas.
Liikluse maa-ala (L)
Liiklusmaad planeeritakse (maakasutusplaanil Rail Baltic raudtee trassi koridor, Rail
Baltic raudtee ehitamisest tingitud kavandatav/ümberehitatav tee) Rail Baltic raudtee
kaubaharu ehitamiseks, sellega seotult eritasandilise riste rajamiseks raudtee ristumisel
Maardu teega ning Maardu tee ühendamiseks Lasti teega. Samaaegselt Maardu tee
ümberehitamisega rajatakse ümberehitatavas lõigus kergliiklustee. Maardu tee viiakse
raudteeharudest üle eritasandilise maanteeviaduktiga.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 51
6. LINNA TERRITOORIUMI KASUTUS- JA
EHITUSTINGIMUSED TEEMAVALDKONDADE
LÕIKES
6.1. KULTUURIVÄÄRTUSED
6.1.1. MILJÖÖVÄÄRTUSLIK ALA
Säilitamaks ja väärtustamaks Kallavere nn stalinistlikust ajastust pärit piirkonda, määrab
üldplaneering miljööväärtusliku ala, kus arendustegevusel tuleb arvestada
väljakujunenud linnakeskkonna säilitamise vajadusega. Ümbritsevast eristuv miljööala
muudab linnaruumi huvitavaks ja toob välja ajastutruu, kuid ühtlasi tänapäevastele
inimsõbralikkuse põhimõtetele hästi vastava ruumimustri.
Miljööväärtuslik ala paikneb Kallavere keskosas, Keemikute ja Orumetsa tänavate
ristumiskohas (vt skeem 6.1.1). Peamiseks miljööväärtuse kandjaks on 1950-ndatel
aastatel rajatud kahekorruselised elamud. Mitmed neist on osaliselt ümberehitatud.
Miljööväärtuse oluliseks osaks on hoonetevaheline reeglina hästi heakorrastatud avalik
ruum, kus puuduvad krundipiirded.
Skeem 6.1.1. Miljööväärtusliku ala paiknemine Kallavere elamupiirkonnas.
52 Maardu linna üldplaneering. September 2022
Miljööväärtuse loovad:
❑ piirkonna hoonestuse
arhitektuurne eripära ja
homogeensus;
❑ hoonete ühtlased
ehituslikud mahud ja
korrapärane perimetraalne
paiknemine krundil;
❑ hoonete välisviimistlus
(sh värvilahendus);
❑ hoonetevahelise ruumi
avatus, inimsõbralikkus;
❑ haljastuse iseloom
(reeglipärasus,
sümmeetria ja kontrast,
kooskõla arhitektuurse
ansambliga), reljeef.
Väljavõte 1959.a topograafilisest kaardist
Näiteid miljööväärtuslikul alal paiknevatest hoonetest. Foto Hendrikson&Ko
Miljööväärtusliku ala kaitse- ja kasutustingimused:
1. edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata väärtuste
säilitamisele:
a. linnaehituslikult väljakujunenud perimetraalne hoonestusviis – hoonete
korrapärane paiknemine tänavate ääres;
Maardu linna üldplaneering. September 2022 53
b. hoonestuse mastaap – uued ehitised peavad olema kõrguselt ja ehitisaluselt
pinnalt sarnased olemasoleva hoonestusega;
c. katusetüüp ja -kalle – viilkatus kaldega minimaalselt 20 kraadi,
maksimaalselt 45 kraadi;
d. haljastus – alleed, sümmeetria ja kontrast, murualade ääristamine
hekkidega.22
2. ehitustegevusel tuleb säilitada hoonele iseloomulikud detailid ja välisviimistlus –
väljaulatuvad ning nikerdatud sarikaotsad, rõdukonsoolid, rõdupiirded, varikatuse
konsoolid, karniisid, krohvitud dekoorelemendid, vintskapid, pastelne
värvilahendus, katuseuugid jne;
3. hoone fassaadi uuendamiseks tuleb koostada välisviimistluspass, millega antakse
ajastule iseloomulik detailne värvilahendus;
4. akende uuendamisel eelistada originaalse klaasijaotusega puitaknaid, sarnase
lahendusega kogu hoone lõikes;
5. lubatud on pööningute väljaehitamine hoone olemasolevas arhitektuurses mahus,
st katusekuju ja -kallet muutmata. Lubatud on katuseaknad;
6. hoonete soojustamine väljastpoolt ei ole lubatud.
Vaade võimaliku taskupargi asukohast Orumetsa tn suunale. Foto Hendrikson&Ko
6.1.2. PÄRANDKULTUURIOBJEKTID
Kaardistatud pärandkultuuriobjekte asub linna territooriumil 3: sõjalistest objektidest
Peeter Suure Merekindluse Kaldase Stolli suue ja Peeter Suure Merekindluse Iru
käigustiku surf 3 ning Nehatu vallamaja.
Pärandkultuuriobjektid ei ole seadusega kaitstud, nende säilimine saab tugineda üldise
teadlikkuse kasvule ning maaomanike heale tahtele. Objektide kaitseks ja säilimiseks
22
Pallase, P (2014) Haljastus miljööväärtuslikel hoonestusaladel Põhja-Tallinna näitel.
54 Maardu linna üldplaneering. September 2022
tuleb neid väärtustada, nende paiknemisega arvestada planeerimis- ja ehitustegevuse
korral.
6.1.3. RIIKLIKU KAITSE ALL OLEVAD KULTUURI-
MÄLESTISED
Kultuurimälestised23 näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust,
seetõttu tuleb planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada
avaliku huviga.
Maardu linna territooriumi asub kaks kultusekivi (registri nr 18585 ja 18586).
Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.
Mälestisel ja selle 50 m ulatusega kaitsevööndis kehtivad muinsuskaitseseadusest
tulenevad kitsendused.
Maardu linna territoorium oli muinasajal tihedasti asustatud piirkond. Kuigi valdav osa
muististest on praeguseks hävinud, ei ole välistatud, et ehitus- ja kaevandamistegevusest
vähem kannatanud aladel võib esineda senini arheoloogilisi muistiseid.
Muististega tuleb arvestada ja tähelepanu pöörata ehitus- ja kaevandamistöödest seni
puutumata aladel24 Vana-Narva mnt 3 kinnistu (mille asukohas paiknes Iru varase
metalliaja asulakoht koos muistsete põllujäänustega), Nurmevälja tänava ja Nurmevälja
tn 8 kinnistutel (võib esineda jälgi muinasaegsetest kivikalmetest või nende säilmetega
seonduvat kultuurkihti) ning Kroodi oja (tervendamise projektist seni) puutumata
kaldaaladel, kui kavandatakse detailplaneeringu alade ümber planeerimist.
6.2. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID
Maardu linna territooriumil leidub kaitstavatest loodusobjektidest vaid mõned
kaitstavate liikide leiukohad ning üksikobjektid.
Ülevaade kaitstavate loodusobjektide kohta on antud KSH aruandes ning info on leitav
Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS).
23
Info (loetelu koos asukoha ja kirjeldusega) on leitav kultuurimälestiste riiklikus registrist,
http://www.muinas.ee/register.
24
Muinsuskaitseamet märkis (18.10.2019 kirjaga nr 1.1-7/2467-1), et üldplaneeringus tuleks tuua
arheoloogiliste muististe leidumise kohana välja ka Kroodi oja mõlemad kaldad, mis on piiritletud
Põhjaranna teega lõuna ja lääne poolt, Lao teega idast ja Lao tn 17/3 kinnistuga põhjast.
Muinsuskaitseameti ettepanekuga ei arvestatud, kuna Kroodi oja jääkreostuse ohutustamise projekti
raames on Kroodi oja mõlemad kaldad põhjalikult läbi kaevatud ja keskjooksul on Kroodi oja sängi
asukohta muudetud. Oja kunagine säng ja selle lähiümbrus on selles kohas kaetud raskemetallidest
reostunud pinnasekihiga. On vähetõenäoline, et pärast põhjalikke kaevetöid on seal veel säilinud
muistiseid, mida kaitsta.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 55
Üldplaneeringu koostamisel on maakasutuse planeerimisel kaitstavate
loodusobjektidega arvestatud. Üldplaneeringuga on määratud kergliikusteede sidusus ja
vajadus ning põhimõttelised asukohad, sh kulgeb põhimõtteline asukoht läbi aasnelgi
(LK II) kasvukoha (KLO9303672). Täpsemal planeerimisel ja projekteerimisel tuleb
täpsustada liigi kasvukohta läbiva kergliiklustee rajamise mõjud. Selgitada välja liigi
kasvukoha väärtus, liigi esinemine sellel alal ja leida kergliiklustee asukoha ning
lahenduse osas tulemus, mis säilitaks väärtusliku kasvukoha osa.
Maardu linna territooriumil ei asu Natura 2000 alasid. Ülevaade lähima Natura ala kohta
on antud üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse
dokumendis.
6.3. LINNA ROHEALAD JA ROHELINE VÕRGUSTIK
Rohealadeks peetakse loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega alasid
tiheasulates, mille hulka kuuluvad pargid ja haljasalad, elamualade haljastud, avalike
asutuste haljastud, looduslikud või poollooduslikud alad (metsad, niidud, märgalad,
veealad, rannad), haritavad maad, kalmistud, rohekoridorid, postindustriaalsed jäätmaad
ja rikutud alad ning puhvertsoonid, mis ümbritsevad liiklus-, tööstus-, põllumajandus- ja
kaitsealasid (Tuul, 2009).
Suuremad ja olulisemad rohealad Maardu linnas on määratud puhke- ja virgestusehitiste
ning haljasala ja parkmetsa maa-alaks. Lisaks täiendavad rohealade funktsiooni ka
väiksemad haljasribad, alleed, eramute ja ettevõtlusalade õuealade haljasalad, avalike
asutuste haljasalad. Linna rohealade eesmärk on inimesele suunatud nn
ökosüsteemiteenuste tagamine (nt rekreatiivses kasutuses pargialad ja Maardu järve
äärne puhkeala, rohealad korterelamute piirkonnas), kliimamuutustega kohanemine,
toimimine puhvrina müra, visuaalsete ja mentaalsete mõjude puhul (konfliktide
leevendamine elamupiirkondade ning Vana-Narva mnt tööstuspiirkonna ja Kroodi
majanduspiirkonna vahel). Enamasti täidavad rohealad mitmeid kattuvaid funktsioone.
Samuti toimivad kõik rohealad lisaks kirjeldatud ülesannetele ka nn roheliste kopsudena,
kus taimed seovad süsihappegaasi ja eraldavad hapniku.
Rohealade esmane eesmärk linnakeskkonnas on tagada kvaliteetne elukeskkond, sh head
puhketingimused elukoha lähedal. Selleks, et tagada rohealade eesmärgipärane
toimimine, on üldjuhul oluline nende looduslikuna säilimine, sihipärane kasutus,
hooldus ja kujundus. Rohealade edasisel hooldamisel ja kujundamisel tuleb arvestada
nende paiknemise, seatud eesmärgi ning erinevate sihtrühmade vajadustega. Näiteks
suuremate pargialade puhkealana arendamisel kujundada osa pargialast lapsesõbralik ja
laste arengut soodustava looduskeskkonnana (mitmekülgne, erinevate territooriumitega
alaks).
Linna rohealad koos Kroodi oja rohevööndiga (sinivõrgustik) seotakse Harju
maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud rohelise võrgustiku koosseisu. Üldplaneeringu
koostamisel on täpsustatud maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku
ruumilist paiknemist.
56 Maardu linna üldplaneering. September 2022
6.4. MAAVARAD
Maardu linna territooriumil asub Maardu aluskorra ehituskivi ehk graniidimaardla.
Aktiivseid mäeeraldisi täna Maardus ei ole ning üldplaneering kaevandustegevust
graniidimaardlas ei planeeri.
Üldplaneering planeerib Kallavere elamupiirkonnas juba hoonestatud elamualade
tihendamist ja laiendamist maardlaga kattuval alal. Planeeritav tegevus ei halvenda
maavara kaevandamisväärsena säilimist ega maavarale juurdepääsu olemasolevat
olukorda, kuna valdav osa linna territooriumist, mis kattub graniidimaardlaga, on juba
hoonestatud elamute ja ühiskondlike hoonetega, rajatud on teid ja tehnovõrke.
Maardu maardla uuringuruum
Linna idaosa kattub väga väikeses ulatuses perspektiivse alaga lubjakivi geoloogiliseks
uuringuks (nimetus Maardu 2).25 Nii maardla kui perspektiivala jäävad Jõelähtme valla
territooriumile.
Maardu fosforiidikaevanduse kaevandusšahtid
Linna idaosa kattub osaliselt Maardu fosforiidikaevanduse vanade kaevandusšahtidega,
kus põhjavesi tungib pinnale ja tekitab nn tehnogeenseid allikaid. Kaevandustegevusega
kaasnevaid mõjusid põhja- ja pinnaveele ning taimestikule on käsitletud aruandes
“Maardu fosforiidilevila tehnogeense põhjavee kvaliteedi uuring”26 ning põhjalikum
ülevaade on antud KSH aruandes.
Kuigi kaevandustegevus on lõppenud, kestavad pinna- ja põhjavett saastavad protsessid,
mis olid aktuaalsed kaevandamistegevuse ajal, tänaseni. Sellest tulenevalt on riigi ja
omavalitsuste koostöös vajalik tegeleda Maardu fosforiidilevila jääkreostuse ning
sellega kaasnevate mõjude probleemistikuga.
6.5. INFRASTRUKTUUR
6.5.1. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. SADEMEVEE
ÄRAJUHTIMINE
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemipärane väljaarendamine Maardu linnas toimub
vastavalt arengukavale „Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava
2020-2033“ (ÜVK arengukava).
Vastavalt keskkonnaministri käskkirjale27 kuulub Maardu linn „Tallinna ja ümbruse
reoveekogumisalasse“. Reoveekogumisala hõlmab linna kogu administratiivpiirides,
25
Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2018.
https://www.egt.ee/et/eesmargid-tegevused/maapoueressursside-otsingud-ja-uuringud/projektid/harju-
ehitusmaavarad
26
Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut. Tallinn, 2017.
27
02.07.2009. a käskkirjale nr 1079 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie“.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 57
moodustades Tallinna ja teiste lähiümbruse omavalitsustega ühtse kogumisala. Reoveed
juhitakse Tallinna linna Paljassaares asuvasse reoveepuhastisse, Muuga sadama
reoveepuhastisse ja Hüüru ning Vatsla asulate vahele planeeritavasse uude
reoveepuhastisse. Purgimise kohad Maardu linnas puuduvad. Maardu linnas
kogumismahutitest kokku kogutav reovesi purgitakse Tallinna Paljassaare reoveepuhasti
peapumplas või AS-ile Viimsi Vesi kuuluvas Muuga reoveepuhastis.
AS Tallinna Vesi varustab Ülemiste veepuhastusjaama läbinud pinnaveega ning pakub
ühiskanalisatsiooniteenust kogu Kallavere elamupiirkonnas, suures osas Muuga
aedlinnas ja osaliselt ka Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas.
Kroodi majanduspiirkonnas ja Järveäärse elamupiirkonnas on vee-ettevõtjaks määratud
Kroodi Vesi OÜ, mis on Maardu Vesi AS-i tütarettevõte, mis omakorda kuulub 100%
Maardu linnale.
Täna on nendel aladel mitmed kinnistud liidetud erinevate MTÜ-de poolt opereeritavate
veetrassidega. Maardu linnas on käimas protsess, mille käigus räägitakse läbi selliste
veeteenuse pakkujatega olemasoleva taristu ülevõtmiseks ning selle tulemusena
suureneb omavalitsuse poolt määratud vee-ettevõtjate veetaristuga liitujate hulk. Selle
tulemusena tagatakse liitujatele joogiveele kehtestatud nõuetele vastava kvaliteediga
vesi ning nõuetekohane reovee ärajuhtimine.
Tulenevalt geoloogiliste tingimuste varieeruvusest leidub linnas erineva põhjavee
kaitstusega alasid. Muuga sadam, enamik Muuga elamupiirkonnast, osaliselt Kroodi
majanduspiirkond jäävad kaitstud põhjaveega alale, kuid valdavas osas linna
territooriumist on põhjavesi kas nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Tulenevalt põhjavee
kaitstusastmest ning suurest keskkonnakoormusest tööstuspiirkondades, on
arendustegevuse suunamisel ja lahenduste väljatöötamisel oluline keskkonnakaitse, sh
põhjavee kaitstuse, tagamine.
Keskkonnakaitse ning kvaliteetse veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamise
eesmärgil tuleb:
1. viia veevarustuse kvaliteet nõuetega vastavusse (vanad seadmed ja torustikud
rekonstrueerida, veevarustussüsteem ühtlustada ja veevarustuse teenusepakkujate
hulka vähendada);
2. jälgida, et olemasolevatele reoveekogumisaladele ei rajataks uusi omapuhasti
süsteeme;
3. rajada joogivee, reovee ja sademevee süsteemid piirkondadesse, kus need veel
puuduvad (süsteemide olemasolu on kaootiline eriti tööstuspiirkondades); st uute
hoonete ehitusel ning olemasolevate rekonstrueerimisel ja laiendamisel on
kohustuslik liituda ühistrassidega selle olemasolul;
4. ühiskanalisatsiooniga aladel (olemasoleva ning planeeritavava
ühiskanalisatsiooniga aladel) likvideerida amortiseerinud ja enam mitte kasutusel
olevad omapuhasti süsteemid (kogumiskaevud, puhastid jne), et vältida reovee
infiltreerumist pinnasesse ning põhjavette;
5. rekonstrueerida tööstuspiirkondade joogivee, reovee ja sademevee süsteemid;
6. ühissüsteemide väljaehitamiseni tuleb lokaalsete lahenduste kasutamisel
(kogumismahutid) reoveed transportida purgimissõlme;
7. rajada lahkvooluline kanalisatsioon, st eraldi sademevee ja reovee kanalisatsioon;
58 Maardu linna üldplaneering. September 2022
8. kambrium-vendi veekompleksi tarbivates rajoonides (elamupiirkonnad, aga ka
tööstus, era- ja avalik sektor), rakendada vett säästvaid tehnoloogiaid, kuna C-V
veekompleks on taastumatu loodusressurss. Samuti on mõistlik olukordades, kus
kasutatava põhjavee kvaliteet ei pea vastama joogivee kvaliteedile, võimalusel
kasutada põhjavee asemel alternatiivseid lahendusi (näiteks pinnavett või teisi
põhjavee kihte).
Tuletõrje veevarustus28
Linna territooriumil peavad olema välja ehitatud üldistes huvides kasutatavad ja
tulekustutusvee võtmiseks ette nähtud kohad, kus on tagatud tuletõrje veevõtukohale
esitatud nõuete täitmine.
Tuletõrje veevõtt lahendatakse hüdrantide baasil. Sadama piirkonnas on tuletõrje vee
allikaks ka meri. Piirkondades, kus torustike läbimõõdud on ebapiisavad, tuleb
veesüsteemide rekonstrueerimisel tagada tuletõrjeveevarustuseks vajalik vooluhulk ja
paigaldada hüdrandid.
Sademevee ärajuhtimine
Maardu linnas on kõvakattega aladelt kogutud ja kanaliseeritud sademevee ärajuhtimine
lahendatud suuresti Muuga lahte suubuvate vooluveekogude baasil. Sademeveelaskude
suublaks on Kroodi oja ja Võerdla peakraav (Kallavere oja), Muuga elamupiirkonnas
Käära oja. Kuigi enamus kanalisatsioonisüsteemidest on lahkvoolsed, on
kanalisatsioonisüsteemid piirkonniti osaliselt amortiseerunud, mistõttu infiltreerub
süsteemi hulgaliselt sademe- ja põhjavett, mis omakorda koormab olemasolevaid
puhasteid ja seadmete töö on seetõttu häiritud ning reoveepuhastus ebaefektiivne.
Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2020-2033 raames on
koostatud Maardu linna tiheasustusalade kohta põhjalikud reovee- ja
sademeveekanalisatsioonivõrgu skeemid, millele on märgitud olemasolevad
sademeveetorustikud ja rekonstrueerimist vajavad torustikud. Lisaks lühi- ja
pikemaajalises perspektiivis välja ehitamist vajavad sademeveetorustikud ja
sademeveepuhastid ning kavandatud sademeveekraavid (viimarid). Põhjalikud skeemid
on koostatud Kallavere, Kroodi-Järveäärse, Vana-Narva mnt ja Muuga piirkondade
kohta.
Kallavere elamupiirkonna sademevee eelvooluks on Kroodi oja ja Võerdla peakraav.
Kraavi olukord on aga väga halb: kraav on taimestiku tõttu kinni kasvanud ja
olemasolevad truubid ei suuda tippvooluhulkasid läbi lasta. Täiendava sademevee
vooluhulga suunamisel Võerdla peakraavi on vaja ette näha Võerdla peakraavi
korrastamine ja truupide läbilaskevõime suurendamine, kuid pigem tuleks täiendavate
sademevee mahtude suunamist Võerdla peakraavi vältida. Uute arendusalade
detailplaneeringute koostamisel või suurte kõvakattega alade kavandamisel tuleb
võimaluse korral vältida lahendusi, mille puhul suunatakse sademevesi otse suublasse.
Eelistatud on lahendused, mille puhul vabanetakse sademeveest selle tekkekohas või
rajatakse enne sademevee suublasse juhtimist viibesüsteemid (nt rohealad, viibetiigid,
vihmaaiad, imbkraavid), mis vähendavad sademevee tipukoormust eesvoolule.
28
Tehniliste vahendite ja rajatiste kogum, mis tagab kustutusvee saamise ja andmise tulekahju puhkemisel.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 59
Võerdla peakraavi ülemjooks asub Maardu linna ja Jõelähtme valla piiril ning ülejäänud
Jõelähtme valla territooriumil (kesk- ja alamjooksul kuni Muuga lahte suubumiseni).
Alamjooksul kulgeb Võerdla peakraav umbes 2 km ulatuses läbi Muuga sadama
territooriumi ning asub osaliselt kollektoris. Seetõttu tuleb teha koostööd Jõelähtme valla
ja Muuga sadamaga sademeveesüsteemide hooldamiseks ja arendamiseks.
Kroodi oja korrastustööd on lõppenud, mille tulemusena on tegemist oluliselt puhtama
ojaga. Kroodi oja läbilaskevõime suurenes ja see jääb ka edaspidi oluliseks Maardu linna
sademevee suublaks. Kroodi ojja suunatakse Kallavere, Kroodi majanduspiirkonna,
Vana-Narva tööstuspiirkonna sademeveed. Lisaks suunatakse Kroodi ojja Jõelähtme
vallas asuva Uusküla elamupiirkonna sademevesi. Piirkonna sademeveesüsteemide
seisukord on väga erinev ning info kohati puudulik. Tööstuspiirkondade kõvakattega
aladelt kogutava sademevee kvaliteedile tuleb pöörata suuremat tähelepanu.
Olemasolevate sademeveesüsteemide rekonstrueerimisel ja uute lahenduste rajamisel
tuleb rakendada kaasaegseid tehnilisi lahendusi (õli-muda-liivapüüdurid ning
annusmahutid) tagamaks suublasse jõudva sademevee piisav puhastusaste.
Muuga elamupiirkonnas (Muuga aedlinn) on sademevee kogumine suuresti lahendatud
tänavaäärsete kraavidega ja ÜVK arengukava kohaselt on kavas süsteemne kraavidel
põhinev sademevee ärajuhtimine. Suuremate tänavate äärde planeeritud
magistraalviimarite eesvooluks on Käära oja. Muuga elamupiirkonna alal on põhjavesi
kaitstud ja Käära oja sademeveekoormatuse vähendamiseks tuleks uute kraavide
rajamisel soodustada sademevee pinnasesse imbumist. Pinnakatte ülemistes kihtides
levivad peeneteralised liivad moodustavad loodusliku pinnasfiltri.
Maardu järveäärse elamupiirkonna elamute ja suvilate omanikele on liigvesi tekitanud
perioodiliselt suuri probleeme. Kestvad intensiivsed sajud ja kevadine kiire lume
sulamine põhjustab väikese langu tõttu kraavides ning ojades vee üle kallaste tõusmist
ja Maardu järve veetaseme tõusu. Üleujutusohu riskipiirkonda jäävas Maardu
järveäärses piirkonnas on reovee- ja sademeveekanalisatsiooni süsteemid välja
ehitamisel ja ehitustööd on lõppfaasis. Alale rajatakse lahkvooluline süsteem ja
piirkonna sademeveed suunatakse Maardu järve. Maardu järve veetaseme tõusust
tingitud üleujutuste probleemi lahendamiseks on Loo-Maardu maanteelõigu ehitamise
käigus rajatud ülevool, mis võimaldab kontrollida Maardu järve veetaset pikaajaliste
rohkete sademete ja/või lumesula korral. Järve veetaseme reguleerimisel on oluline
arvestada Kroodi oja veehulgaga, et vältida võimalikke üleujutusi oja kallastel.
Maanteesõlmede ja ristmike rekonstrueerimisel ning ehitamisel tuleb süsteemselt
lahendada sademevee ärajuhtimine selliselt, et sademevesi jõuaks suublasse. Suuremate
ristmike alal, kus ruumi on rohkem, tuleb eelistatult (eeldusel, et geoloogilised
tingimused seda võimaldavad) sademevee suublate koormuse vähendamiseks rakendada
sademevee pinnasesse imbumist soodustavaid lahendusi.
6.5.2. TAASTUVENERGIA
Energiatarbimise keskkonnasäästlikumaks muutmise eesmärgil soositakse Maardu
linnas taastuvenergialahendusi.
60 Maardu linna üldplaneering. September 2022
Maasoojussüsteemide rajamine linna territooriumil lähtub järgmistest tingimustest:
1. rajamist käsitlevas dokumendis (detailplaneering, hoone projekt) näidata
maasoojussüsteemi rajamise eesmärk (kütmiseks ja/või jahutamiseks), võimsus,
tüüp (kinnise kontuuriga horisontaalne, vertikaalsete loogete või spiraalina).
Näidata tuleb maasoojussüsteemi kontuuride paiknemine, selle ühendus hoones
kavandatava süsteemiga;
2. soojuskandevedeliku külmumise vähendamiseks kasutatakse keskkonnaohutuid
aineid;
3. soojuspuurauk peab olema rajatud kinnise süsteemina;
4. kinnise kontuuriga hoonevälise soojuspuuraugu projektis tuleb ette näha võimalus
soojuspuuraugu hoolduseks, remondiks või likvideerimiseks, seda võib käsitleda
ka soojuspuuraugu kaitsealana (soovituslikult vähemalt raadiusega 3 m, kuna peab
võimaldama tehnika juurdepääsu). Hoonealustel nn vaia tüüpi soojuspuuraukudel
(kohtvai) puudub hooldusala väljaspool hoonekontuuri;
5. reostunud pinnase või veekihiga alale maasoojussüsteemide rajamine enne ala
viimist vastavusse keskkonnanõuetega on keelatud. Pinnase reostuskahtluse korral
tuleb lasta võtta kontrollproovid, kunagise reostusallika olemasolul teha
reostusuuring;
6. horisontaalse maasoojuskontuuriga alal peab olema välditud uute ehitiste rajamine
ja ehitamisega kaasnevad kaevetööd. Haljastuses tuleb horisontaalse
maasoojuskontuuriga alal piirduda madala juurestikuga taimedega, et need ei
kahjustaks maasoojussüsteemi;
7. maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele
piisav ala krundil vastavalt üldplaneeringus sätestatud haljastuse rajamise
nõuetele;
8. maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada minimaalsed
kaugused:
a. soojuspuuraugu kaugus kinnistu piirist 5 m ja hoone lähimast välispiirdest 3
m. Kinnistu piires oleva soojuspuuraukude grupi puuraukude vahekaugused
määratakse vastava arvutuse teel;
b. soojuspuuraugu sügavus kuni 50 m, projekteeritav puurauk ei tohi ulatuda
Kambrium-Vendi põhjaveekogumini;
c. horisontaalse soojuskontuuri kaugus hoonest ja kinnistu piirist 2 m, (v.a
juhul kui kontuuri sügavus ei ületa 1 meetrit, siis hoonest vähemalt 1 m).
d. maa-alustest torustikest ja kaabelliinidest vastavalt nende kaitsevööndile;
e. 5 m salvkaevuni, kui kaev on samal kinnistul ja kuulub soojussüsteemi
omanikule;
f. 3 m soojuspuuraugu hooldusala, mida võib käsitleda ka maasoojussüsteemi
kaitsealana, kus peab võimaldama tehnikavahendite juurdepääsu.
9. maasoojussüsteemide rajamine on keelatud veehaarete sanitaarkaitsealadel;
10. soojuspuuraukude ja horisontaalsete maasoojussüsteemide rajamine on keelatud
kaitsmata põhjaveega aladel (vt joonis 3.2.6.2-1 KSH aruande lisa 1
Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus, ptk 3.2.6.2 ).
Kogu linna territooriumil on soositud päikeseenergia kasutuselevõtt, järgides järgmisi
tingimusi:
1. suuremate päikeseparkide asukohana on eelistatud juba aktiivses inimkasutuses
olevad alad – nt autoparklad, tööstushoonete katused ja avatud tööstusmaastikud;
Maardu linna üldplaneering. September 2022 61
2. päikesepaneelide paigaldamine elamualadel hoonete katustele või maapinnale ja
kasutamine hoonete või rajatiste varikatustena eeldab põhjapoolse naaberkinnistu
omaniku kooskõlastust juhul, kui peegeldus võib häirida elanike igapäevaelu.
Kooskõlastus on vajalik maapinnast üle 3 m kõrguste paneelide paigaldamisel, kui
need asuvad naaberkrundi piirile lähemal kui 5 m;
3. päikesepark peab vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja asjakohastele
standarditele.
Näide päikesepaneelidega kaetud parkimisalast Inglismaal. Allikas:
https://www.britishparking.co.uk/News/new-solar-car-park-guide
Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas ja Kroodi majanduspiirkonnas on lubatud
väiketuulikute (kogukõrgusega kuni 30 m) püstitamine. Ülejäänud linna territooriumil
eeldab väiketuuliku püstitamine naabrite ja laiema avalikkuse nõusolekut läbi
projekteerimistingimuste avaliku menetluse või detailplaneeringu. Tuulikute
püstitamisel tuleb järgida järgmisi tingimusi:
1. tuuliku kogukõrgus kuni laba tipuni on kuni 30 m;
2. tuulik paigutatakse eemale läheduses olevatest kõrgematest objektidest, et vältida
õhukeeriseid ja minimeerida kaasnevaid häiringuid;
3. juhul, kui naabrusesse jääb elamu-, puhke- või ühiskondlike hoonete maa-alasid,
tuleb anda hinnang tuuliku püstitamisega kaasnevale visuaalsele mõjule (sh
varjutust) ja mürale;
4. alustada koostööd Kaitseministeeriumiga juba tuulikute paigaldamist kavandades
(olenemata tuulikute kõrgusest) veendumaks, et tagatud on riigikaitseliste ehitiste
töövõime.
62 Maardu linna üldplaneering. September 2022
6.5.3. TRANSPORDIVÕRGUSTIK
6.5.3.1. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE ÜLDISED
PÕHIMÕTTED
Linna tänavavõrk koosneb tänavatest ja väljakutest. Sõltuvalt liikluse iseloomust
jagunevad tänavad magistraalideks29 ja juurdepääsudeks30.
Olulisemad ja suurima liiklussagedusega teed on linna läbiv Tallinn-Narva põhimaantee
(nr 1) ja sadama piirkonda põhimaanteega ühendav Muuga sadama tee (nr 94)31.
Tallinn-Narva põhimaantee näol on tegemist riigi ühe põhimaanteega, mis ühendab
pealinna teiste suurte linnadega, neid omavahel ja tähtsate sadamate, raudteesõlmede
ning piiripunktiga. Lähtuvalt põhimaantee funktsioonist on põhimaanteel prioriteetseks
läbiv liiklus ning kiire ühenduse tagamine regioonide vahel. Liiklusohutuse ja
sõidusujuvuse tagamise eesmärgil põhimaanteele samatasandilisi ristmikke ja mahasõite
ei planeerita. Põhimaantee, kui Euroopa teedevõrgu maantee, tee kaitsevööndi laius
mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 50 m.
Riigiteel on kaitsevöönd laius määratud õigusaktiga. Üldplaneeringu joonist tuleb alati
vaadelda koos asja- ja ajakohaste seadusest tulenvate kitsendustega, mis tulenevad
seadusest ning kuvatakse Maa-ameti kaardil.
Planeeringus kajastatud riigitee kaitsevööndid tähistavad kaitsevööndi ulatust tee
olemasolevas asukohas. Tee asukoha muutumisel kehtivad kaitsevööndid tee uue
asukoha järgi. Vastava seadusandluse muutumisel lähtutakse kaitsevööndi laiuse
määramisel õigusaktist.
Üldplaneering määrab riigiteede kaitsevööndi järgmiselt:
1. riigitee 94 (Muuga sadama tee) kaitsevööndiks 30 m, kuna nimetatud riigitee
täidab tugimaantee funktsiooni, tagab transiitliikluse ühenduse Muuga sadamasse,
vastab maantee liikluskeskkonnale ning tee külgedel puudub väljakujunenud
ehitusjoon;
2. riigiteede 1170 (2. Kroodi ühendustee), 3566 (3. Maardu ühendustee), 3567 (4.
Maardu ühendustee), 1160 (Kroodi ühendustee), 3560 (1. Maardu ühendustee),
3561 (2. Maardu ühendustee) kaitsevööndiks 30 m, kuna tegemist on
ühendusteedega, mis vastavad maantee liikluskeskkonnale;
3. riigitee 11608 (Vana-Narva maantee) lõigus Kombinaadi tänav – riigitee 94
Muuga sadama tee (ehk Põhjaranna tee) kaitsevööndiks 20 m. Edasise
arendustegevuse käigus kujuneb seal välja pigem asulasisene liikluskeskkond,
kuid nimetatud tee kaudu toimub ka Vana-Narva maantee ühendus Muuga
sadamaga;
29
Põhi- ja jaotustänavad, sh iseseisva alaliigina kiirteed.
30
Muud teed ja tänavad ning jalgteed.
31
Riigiteede nimekiri on esitatud dokumendis “Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad. Üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus” ptk 3.2.4.3.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 63
4. riigitee 1166 (Põhjaranna ühendustee) kaitsevööndiks 20 m analoogselt
Põhjaranna teega, kuna liikluskeskkond läheb üle linnaliseks keskkonnaks ja
piirneb hoonestatava alaga;
5. riigitee 11601 Loo-Loovälja tee kaitsevöönd 20 m, kuna liiklussagedus teel on
võrdlemisi väike, kiirusrežiim madalam kui tavalisel asulavälisel maanteel;
6. riigitee 11607 Saha-Loo tee kaitsevööndiks 20 m, arvestades väljakujunenud
ehitatud keskkonda, ehitusjoont;
7. riigitee 11608 (Vana-Narva maantee) lõigus Saha-Loo tee – Kombinaadi tänav
kaitsevööndiks 10 m, arvestades väljakujunenud ehitatud keskkonda;
8. riigitee 3898 (4. Kombinaadi ühendustee) kaitsevööndiks 10 m, arvestades asula
liikluskeskkonda ja väljakujunenud ehitusjoont.
Üldplaneeringuga määratakse linna teede ja tänavate kaitsevööndi laius mõlemal pool
äärmise sõiduraja välimisest servast 5 m.
Sidususe ja liikuvuse parandamiseks linna eri osade vahel, ühenduste ja juurdepääsude
loomiseks ning parandamiseks on oluline:
välja ehitada üldplaneeringuga planeeritud avalikult kasutatavad teed, sh
Keemikute tänava pikendus Kroodi liiklussõlmeni ning Kombinaadi tänava
ühendamine Kiltri teega (Kroodi eritasandilise ristmiku II etapp);
välja ehitada üldplaneeringuga planeeritud avalikult kasutatavad kergliiklusteed;
parandada linna tänavate seisukorda;
sadamat külastavate veokite arvu suurenedes (seoses Rail Baltic projekti ning ro-
ro veduda suunamisega Muuga sadamasse) arvestada T94 läbilaskevõime ning
ohutuse tõstmisega tulevikus, sealhulgas Maardu tee ja T94 ristmiku
rekonstrueerimisega.
Eelkõige Muuga ja Maardu järveäärse elamupiirkonnas on iseloomulik jagatud
tänavaruum, kus jalakäija ei ole teistest liikumisviisidest eraldatud ning nii jalakäija,
jalgrattur kui mootorsõiduk liiklevad ühel tasapinnal. Samuti on palju kitsaid tänavaid,
mistõttu kergliiklusteede (kõnniteede) rajamine kõigi tänavate äärde ei olegi
ruumikitsikuse tõttu võimalik või ka otstarbekas.
Jagatud tänavaruumi korrastamisel (seisukorra parandamisel) või kujundamisel tuleb
lähtuda eelkõige jalakäija ja jalgratturi vajadustest ning turvalisusest, nt:
kasutada mootorsõiduki rahustamise võtteid;
tagada tänava ületamise võimalused mõistliku vahemaa tagant, arvestades
kergliiklejate harjumuspäraseid sihtpunktide vahelisi liikumissuundi ning
ühistranspordipeatuste asukohti;
tagada piisav valgustatus jne.
Peatänavaks Maardu linnas on Keemikute tänav. Peatänava kandev idee on jagatud
linnaruumi kontseptsioon, mis tähendab linnaruumi kasutamise mitmekesistamist,
puhke- ja ajaveetmisvõimaluste parandamist, kergliiklusteede sidususe ja
liikumisvõimaluste parandamist ja turvalisemaks muutmist ning autoliikluse
rahustamist. Peatänav kujundada linnaruumiliselt mugav, atraktiivne ja kergliiklejaid
64 Maardu linna üldplaneering. September 2022
eelistav, varustatud kasutajasõbraliku ja ilmastikukindla tänavamööbliga (pingid,
valgustus, bussipeatused jms).
Liikluskorralduse üldised põhimõtted
1. riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hooneid mitte kavandada;
2. avaliku kasutusega kavandatav teedevõrk peab tagama mootorsõidukite,
jalakäijate ja jalgratturite ohutuse ja kasutamise mugavuse ning juurdepääsu
eriotstarbelistele sõidukitele;
3. teedevõrgu arendamisel ja korrastamisel tagada päästevõimekus, tupiktänavate
planeerimist ja projekteerimist tuleb võimalusel vältida;
4. õuealadele sisse- ja väljasõiduteed võivad liikluskorralduslikult kuuluda õueala
või katastriüksuse koosseisu, mida tee läbib.
Üldplaneeringuga planeeritud uued teed, sh kergliiklusteed, on avalikult kasutatavad
teed.
6.5.3.2. KERGLIIKLUSTEED
Kergliiklus on keskkonnasäästlik, kõikidele vanusegruppidele sobiv liikumisviis.
Kergliiklusteed võimaldavad inimestel jõuda sihtpunktidesse kiiremini, mugavamalt ja
ohutumalt. Maardu linn oma väiksuselt soosib liikumist jalgrattaga. Kui elukoha lähedal
on tagatud erinevate teenuste hea kättesaadavus, on asumisiseselt jalgsi liikumine heaks
alternatiiviks jalgrattaga liikumisele. Seetõttu on teede planeerimisel ja projekteerimisel
oluline tagada inimsõbralik ning kergliiklejat eelistav kergliiklusteede võrgustik, mis
võimaldab liikuda lähtekohast võimalikult paljudesse sihtpunktidesse.
Üldplaneeringu joonisele kantud kergliiklusteed tähistavad teid ja tänavaid, mis on
kergliiklejatele olulisteks liikumissuundadeks ning kus erinevaid lahendusi rakendades
tuleb luua kergliiklejatele mugavam ja ohutum sihtpunktidevaheline liikumisvõimalus.
Kitsaste tänavate tõttu ei ole kõikjal eraldiseisva 2-3 m laiuse kergliiklustee rajamine (nt
Muuga elupiirkonnas on tänavaruum kohati piiratud) alati võimalik. See tähendab, et
kergliikluslahenduste loomisel tuleb tagada mugav ja ohutu liikumisvõimalus, kuid
arvestada ka ümbritseva keskkonna võimalusi. Lahendused, kergliiklusteede täpne
paiknemine ja ruumivajadus tuleb määrata liigilt täpsema planeeringu või projektiga.
Üldplaneering ei täpsusta, kas tegemist on jalgrattateega, jalgteega või kõnniteega.
Suurema liikluskoormusega tänavatel (põhi-, jaotustänav) tuleb kergliiklus
autoliiklusest eraldada, võimalusel jalgratturile ette näha eraldi tee või teeosa, mis on
tähistatud asjakohaste liiklusmärkidega.
Olenevalt asukohast ja kasutusotstarbest, ei pea kergliiklustee olema alati kõvakattega
tee. Kergliiklusteed rohe- ja puhkealadel, mida kasutatakse looduses liikumiseks ja/või
jooksuradadena, võivad olla kasutajasõbraliku puistukattega või peenkillustiku kattega
(nt Muuga elamupiirkonnas Viljapuu puiesteel ja raudtee äärses piirkonnas).
Arvestada tuleb, et kergliiklusteed moodustavad linnakeskkonnas tähtsa avaliku
väliruumi osa. Kergliiklejal peab olema võimalus käia mugavalt piki tänavat ja seda
ületada. Tänava ületamine peab olema lihtne ja ohutu (tähistatud, äärekivideta, erinevaid
Maardu linna üldplaneering. September 2022 65
katendeid kasutades jne) ning arvestama igas vanuses ja füüsiliste võimetega inimestega.
Kergliiklusteede äärde paigutatud märgid, pingid, rattaparklad vms ei tohi segada
jalakäijate voolu.
Kergliiklusteedega ligipääsude kavandamine peab arvestama erinevate kasutajagruppide
vajadustega (nt piisavalt lauged kaldteed ratastooli või ka lapsekäruga liikujatele).
Jalgrattaparklad tuleb rajada turvalised – lukustamist võimaldavad, kõrge
kasutuskoormusega kohtades ka ilmastiku eest kaitstud.
Planeeringuga nähakse ette kergliiklustee põhimõtteline asukoht läbi aasnelgi (LK II)
kasvukoha (KLO9303672). Planeeringu edasisel elluviimisel ja ehitustegevuse
kavandamisel tuleb täpsustada liigi kasvukohta läbivalt kavandatud kergliiklustee
rajamise mõjud. Selgitada välja liigi kasvukoha väärtus ja liigi esinemine sellel alal ning
leida kergliiklustee asukoht ja lahendus, mis säilitaks vajadusel väärtusliku kasvukoha
osa.
6.5.3.3. PARKIMINE
Parkimise korraldamisel arvestada:
1. parkimine elamu-, ühiskondliku hoone, äri- ja tootmise maa-alal lahendatakse
omal krundil, arvestades nii mootorsõidukite kui jalgrataste parkimise vajadusega.
Parkimiskohtade arv ja ruumivajadus määrata kõige ajakohasema linnatänavate
standardi alusel;
2. korterelamute ja ärihoonete rajamisel ning keskusalal eelistada lahendusi hoone
koosseisus maa-aluse parklana;
3. Kallavere põhjaosas korterelamute piirkonnas võib parkimisprobleemi
lahendamiseks rajada parkimiskohti haljasala ja parkmetsa maa-ala arvelt,
maksimaalselt 10% rohealast;
4. äri- ja teenindusettevõtete parklad ja avalikud parklad keskuse maa-alal võivad
olla kasutuses ristkasutuse põhimõttel – päevasel ajal teenuste tarbijate poolt, õhtul
ning öösel elanike poolt. Eelkõige on see oluline Kallavere põhjaosas
korterelamute piirkonnas parkimisprobleemi lahendamiseks;
5. avalikud parklad valgustada;
6. suuremate parkimisalade puhul järgida järgmisi põhimõtteid32:
a. suuremad parklad liigendada haljastusega (kasutades sobivaid soolatamisele
vastupidavaid liike ja sorte);
b. parklates ja ristmikel ei tohi nähtavuse huvides põõsaste kõrgus ületada
0,5 m. Põõsad tuleb sõidutee servast istutada vähemalt 0,7 m kaugusele, et
talvised lumevallid neid ei kahjustaks, autoparklates vähemalt 1 m
kaugusele;
c. avalikke ning olulisi teenuseid pakkuvate hoonete puhul paigutada suurem
osa parkimiskohtadest võimalusel hoone külgedele või taha, mis loob
kergliiklejasõbraliku keskkonna, kus jalakäija/jalgrattur pääseb vahetult ligi
olulistele hoonetele, läbimata selleks parkimisalasid;
32
„Linnahaljastus“. K. Tuul, Tallinn 2006.
66 Maardu linna üldplaneering. September 2022
d. arvestada jalgratta kasutajate hulga suurenemisega ning rajada
jalgrattaparklad üldkasutatavate alade ja objektide juurde (poed, bussijaam,
raamatukogu, koolid, valitsusasutused, rahvamaja jne). Jalgrattaparklad
rajatakse põhimõttel, et need on kasutajale lihtsasti ligipääsetavad ja mugav
kasutada;
e. kavandada keskkonnasäästlikud sademeveelahendused (sademevee
puhastamine või puhverriba 33 ja/või vett läbi laskvate materjalide
kasutamine34).
Haljastusega liigendatud parkimisala Kartaankoskis, Soomes. Foto Hendrikson&Ko.
33
Loodusliku taimkattega kaldpind kõvakattega pinna kõrval, kuhu vertikaalplaneerimise tulemusena
suunatakse sademevesi.
34
Killustik, tugevdatud muru, poorne asfalt, vett läbi laskvad tänavakivid.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 67
Lukustamist võimaldav ja ilmastiku eest kaitstud jalgrattaparkla Saku vallas. Foto Hendrikson&Ko.
6.5.3.4. TÄNAVAHALJASTUS
Linnakeskkonna kujundajana omab tänavahaljastus olulist tähtsust, kuna haljastus
toimib piirkonda kaunistava tegurina, millel on maastikuarhitektuurne ja esteetiline efekt
ning rahustav mõju (füüsiline ja psühholoogiline barjäär liikluse ja kõnnitee vahel).
Samuti toimib haljastus kuigivõrd mürasummutusefektina ja vähendab õhusaastet (mida
suurem on puu võra, seda rohkem tolmu ning kahjulikke osakesi ta õhust kõrvaldab35).
Tänavahaljastuse üldised põhimõtted:
Maardu linnale omased puudealleed ja hekid tuleb säilitada kui linnakeskkonna
ilmestajad;
liiklusest tulenevate häiringute leevendamiseks ja meeldivama üldmulje loomiseks
tuleb säilitada tänavate äärsed rohealad, kasvav elujõuline ja väärtuslik
puittaimestik;
meeldivama üldmulje loomiseks istutada Vana-Narva mnt äärde puid ja põõsaid.
6.5.3.5. RAUDTEE
Maardu linna läbivad Maardu raudteejaama Muuga sadamaga ja AS Milstrandi
Miiduranna sadamaga ühendavad raudteed. Raudteed kasutatakse vaid kaubaveoks, sh
toimub raudteel vedelkütuse transiit.
35
Linnahaljastus, K. Tuul, Tallinn 2006.
68 Maardu linna üldplaneering. September 2022
Eesti Raudtee plaanib Maardu jaamast Muuga jaamani paralleelselt olemasoleva
raudteega (ida suunas) teise tee rajamist. Lisatee rajamisega ei muutu raudteemaa ulatus.
Ebaseaduslike raudteeületuskohtade tekke vältimiseks ning ohutuse tagamiseks näeb
üldplaneering ette taastada/rajada Muuga elamupiirkonnas kergliiklejatele
samatasandilised ülepääsud Miiduranna sadamasse suunduvast raudteest järgmistes
asukohtades:
- Pirnipuu pst ja Päevakivi tn ühendusel;
- Õunapuu pst ja Kivileete tänava ühendusel;
- Rõikheina tee pikendusel ja Peterselli tee ühendusel.
Kasutusest väljas raudtee võib perspektiivis likvideerida ning võimaldada maa
otstarbekamat kasutust piirkonda sobival ja vajalikul viisil (arendustegevuseks,
juurdepääsuks vms), lähtudes eelkõige ümbritseva ala valdavast maakasutuse
juhtotstarbest.
Olulisemaks raudteeliiklusega kaasneda võivaks negatiivseks keskkonnamõjuks on
müra ja vibratsioon. Võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks näeb üldplaneering
ette raudteeäärsete rohealade looduslikuna säilitamise ja müratõkkeseinte rajamise
Muuga elamupiirkonnaga külgneval alal. Kaitsehaljastuse kavandamise või säilitamise
korral tuleb lähtuda muuhulgas nähtavuse tagamise tingimustest, ning kaitsehaljastus
kavandada väljapoole raudteemaad. Lisaks müratõkkeseinte rajamisele on
leevendusmeetmena soovitav tugevdada hoonete helipidavust müra isoleerivate akende
paigaldamisega.
Turvalisuse tagamiseks tuleb:
1. raudtee ääres asuvate lasteasutuste, välispordirajatiste (staadion) ja elamute
kruntide raudteepoolne külg piirata aia või läbimatu taimestikuga laste
(elamupiirkonnas ka loomade) ootamatu raudteemaale sattumise vältimiseks;
2. raudteeni ulatavate tupiktänavate planeerimist ja projekteerimist vältida, kuivõrd
see loob soodsa võimaluse ebaseaduslike raudteeületuskohtade36 tekkeks;
3. rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning mille
kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), kavandada selliselt, et
nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks võrdne või suurem rajatise
kogukõrgusest.
Rail Baltic avalik raudtee
Vastavalt maakonnaplaneeringule37 planeeritakse Rail Baltic uue avaliku raudtee
rajamist. Rail Baltic raudtee kulgeb Muuga sadama piirkonda Muuga raudtee kõrval.
Rail Baltic raudtee ristumised Muuga raudteega linna lõunaosas ning Vana-Narva mnt,
Altmetsa tee ja Maardu teega lahendatakse eritasandilisena. Maanteeviaduktide kaudu
tagatakse ohutu ülepääs raudteest ka kergliiklejatele.
36
Ebaseadusliku (illegaalse) ületuskoha all mõistetakse nn isetekkelist raudteeületuskohta, millel puudub
hooldaja ja mis ei ole ette nähtud raudtee ületamiseks. Isetekkelised raudteeületuskohad kujutavad endast
ohtu selle ületajale ega vasta ületuskoha nõuetele.
37
Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine. Kehtestatud 2018.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 69
Rail Baltic raudteed ja Tallinn-Helsingi raudteetunnelit ühendav raudtee koridor
Vastavalt maakonnaplaneeringule38 planeeritakse põhimõtteline asukoht raudtee
koridorile (kulgeb Vana-Narva mnt tööstuspiirkonna lääneservas), mis perspektiivis
ühendab Rail Baltic raudtee Tallinna-Helsingi perspektiivse raudteetunneliga (võib
minimaalses ulatuses puudutada Muuga elamupiirkonna edelanurka). Ühenduse loomise
eesmärk on Tallinn-Helsingi kui kaksiklinna arengu ja täiendavate kaubavoogude
võimaldamine ning transpordi läbilaskevõime suurendamine nii kauba- kui ka
reisijateveol. Püsiühendus aitab tõsta kogu piirkonna konkurentsivõimet ja loob paremad
eeldused võimalike investeeringute toomiseks Eestisse.
Kuna tegemist on avaliku raudteega, mille asukoha valiku või toimise vastu on suur
rahvusvaheline huvi, on raudtee koridori osas võimalike kitsenduste seadmine eelkõige
riigi eriplaneeringu ülesanne. Üldplaneeringus kajastatakse üksnes raudtee koridori
põhimõtteline võimalik asukoht.
Eriplaneeringu kehtestamiseni on raudtee koridori sisse lubatud ehitada ainult
ajutisi ehitisi ehitusseadustiku tähenduses. Muude ehitiste kavandamine on
lubatud vaid juhul, kui eriplaneeringu koostamise eest vastutav ametiasutus annab
selleks eraldi nõusoleku ning väljastab vastavad tingimused.
6.5.3.6. ÜHISTRANSPORT
Ühistranspordi (sh Maardu trammi) peamine eesmärk on luua alternatiiv autokasutusele.
Maardu linna jaoks on väga oluline hea ühistranspordiühendus Tallinna linnaga, kuna
asudes Tallinna tagamaal, toimub Maardu ja Tallinna vahel igapäevaselt
märkimisväärne tööalane pendelränne. Ühistransport aitab vähendada ka
asumitevahelist autoliiklust, mis on suuresti tingitud elu- ja töökohtade ning erinevate
teenuste paiknemisest – suur osa teenustest ja pea kõik haridusasutused paiknevad
Kallavere elamupiirkonnas, Maardu sisesed töökohad lisaks Kallaverele ka Vana-Narva
mnt tööstus- ja Kroodi majanduspiirkonnas. Seetõttu on väga oluline tagada erinevate
sihtgruppide vajadusi arvestav kvaliteetne ühistranspordiühendus naaberaladega ja linna
siseselt asumite vahel.
Bussiühendus
Teenuse kättesaadavuse ja kasutatavuse seisukohalt on oluline liinivõrgu, sh peatuste
ning sõidugraafikute, vastavus erinevate sihtgruppide (elanikud, töötajad) vajadustele ja
ootustele.
Ühistranspordi kasutatavuse suurendamiseks on oluline:
1. tagada elanike mugav ja ohutu juurdepääs bussipeatustele kergliiklusteede kaudu;
2. viia liinivõrk vastavusse elanike vajaduste ja ootustega (oluline eelkõige Muuga
elamupiirkonnas, kuna Muuga elamupiirkonna kaguosa elanikud jäävad peatustest
kaugemale kui 400 meetrit, mis oleks linnalises keskkonnas hea kaugus) 39;
3. tagada bussipeatuste (-paviljonide) hea seisukord ja heakord peatuses.
Bussipeatuste juures on oluline arvestada, et peatused toimivad linnaruumis
38
Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud 2018.
39
Liikuvuse uuring. OÜ Hendrikson&Ko, 2018.
70 Maardu linna üldplaneering. September 2022
kokkusaamiskohana, seal kajastatakse infot ümbruskonnas (linnas) toimuva kohta
ning need pakuks varju tuule, sademete või päikese eest;
4. arvestada liikumispuudega inimeste vajadustega (sh osutada puudega inimestele
taksoteenust eesmärgiga tagada juurdepääs isiklikuks asjaajamiseks vajalikele
sihtkohtadele).
Rööbastransport
Rööbastranspordi eesmärk on suurendada keskkonnasäästliku ja ökonoomse
elektritranspordi osatähtsust ning vähendada autoliiklust Maardu linna tänavatel, muutes
ühistranspordi kasutamise Maardu ja Tallinna vahel senisest atraktiivsemaks ja
kiiremaks. Rööbastranspordi olemasolu suurendab linna atraktiivsust elu-, töö- ja
puhkekeskkonnana, loob mugavama, kiirema ning turvalisema ühenduse erinevate
sihtkohtade vahel.
Rööbastranspordi arenguperspektiivi ja -võimaluste väljaselgitamiseks tuleb koostada
kergrööbastransporti käsitlev teemaplaneering. Teemaplaneeringu käigus tuleb kaaluda
trammi- ja rongitee arendamise vajadust ja võimalusi, määrata rööbastranspordi
trassikoridori asukoht erinevaid asukohaalternatiive kaaludes ning anda üldine lahendus,
sh maavajadus ja lahendus ristete või ristumiskohtade liikluskorralduse osas.
Üldplaneeringu joonisel kajastub trammitee põhimõtteline koridor Tallinna ja Harjumaa
kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusuuringu tulemusi (2019) arvestades.
Koridori laius kitsamates oludes on 20 m ning hoonestamata piirkondades 40 m, et
võimaldada võimalikke nihkeid ühele või teisele poole teed ning tagada normidest
tulenev ruumivajadus. Trammitee põhimõtteline koridor on teemaplaneeringu
koostamisel üheks rööbastranspordi koridori alternatiivseks asukohaks. Kuni
teemaplaneeringu koostamiseni tuleb trammitee põhimõttelise koridoriga arvestada
detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste andmisel.
6.5.4. JÄÄTMEKÄITLUS
Jäätmekäitluse korraldamisel lähtutakse linna jäätmekavast.
Jäätmejaam asub Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas Kaldase tee ääres, lisaks on linna
territooriumil jäätmete kogumispunktid. Liigiti kogutud jäätmeid on võimalik
transportida ka Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse.
Üldplaneeringuga kavandatakse kompostimisväljak Metsapargi edelaserva. Täiendavad
jäätmekäitluskohad linna territooriumile kavandatakse detailplaneeringuga linna
jäätmekava arvestades. Konkreetseid asukohti ei määrata, kuna Vana-Narva mnt
tööstuspiirkond, Kroodi majanduspiirkond ja Muuga sadam linna majandus- ja
tööstuspiirkonnana hõlmavad suure osa linna territooriumis ning on perspektiivis
täiendavate jäätmekäitluskohtade asukohaks sobilikud.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 71
Jäätmekäitluskohtade täiendaval40 planeerimisel ja/või olemasolevate asukoha
muutmisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega:
1. jäätmekäitlusega tohib tegeleda ainult äri- ja tootmismaal (ÄT);
2. jäätmekäitlusega ei tohi tegeleda elamualade või elamuarenduseks ette nähtud
piirkondade (EV, EK, EV/HP, EK/Ä/AA, EV/Ä/AA) vahetus läheduses, samuti
ühiskondlike hoonete või selleks ettenähtud maa-alade (AA) vahetus läheduses;
3. jäätmekäitlusega ei tohi tegeleda Maardu järve ja Kroodi oja piiranguvööndis;
4. jäätmekäitlusega ei tohi tegeleda aladel, kuhu on ladestatud Kroodi oja
jääkreostuse ohutustamise projektiga seonduvalt saastunud pinnast;
5. juhul kui jäätmekäitlusega kaasneb saastunud nõrgvee teke (nt olme- ja
toidujäätmete käitlemisel), peab olema tagatud ühendus ühiskanalisatsiooniga;
6. kergesti lenduvate jäätmete (nt kile, polüstüreen) ladustamine ja käitlemine peab
toimuma sisetingimustes, et välistada jäätmete kandumine väljapoole ladustamis-
ja käitlusalasid;
7. täiendava jäätmekäitlusettevõtte või olemasoleva jäätmekäitlusettevõtte tegevuse
laiendamiseks piirkonnas, kus on mitmeid teisi jäätmekäitlusettevõtteid, tuleb
analüüsida ja hinnata võimalike jäätmekäitlusettevõtete koosmõju ning ette näha
leevendusmeetmed.
6.5.5. GAASIVARUSTUS
Üldplaneeringuga kavandatakse C-kategooria gaasitrassi põhimõtteline koridor.
Gaasitrassi rajamise eesmärk on ühendada IRU elektrijaama vesinikutootmise üksus
(Peterburi tee 105) Muuga sadama LNG terminali alaga (Raudteeharu R3). Trass
kavandatakse valdavalt maa-alusena.
Trassi kavandatakse paralleelselt olemasoleva soojatrassiga ja/või maagaasi
jaotustorustikega, välja arvatud trassi alternatiiv 1b osas, kus gaasitrass kulgeb uues
asukohas. Gaasitrassi täpne asukoht täpsustatakse projektiga.
6.5.6. ELEKTRIRAJATISED
Üldplaneeringuga nähakse perspektiivis ette kõigi kõrgepinge õhuliinide asendamine
maakaablitega (sh Kallavere elamupiirkonnas ja Altmetsa tee äärsel rohealal).
Õhuliinide asendamisel maakaablitega või uute maakaabelliinide kavandamisel tuleb
võimalusel trassid projekteerida teiste tehnovõrkudega võimalikult ühte koridori,
lähtudes otstarbeka maakasutuse printsiibist. Maakaabelliinide rajamiseks tuleb
väljastada projekteerimistingimused pädeva asutuse poolt, mis on kooskõlastatud
asjaomaste asutuste ja isikutega.
40
Välja arvatud kompostimisväljakud, neid täiendavalt ei kavandata.
72 Maardu linna üldplaneering. September 2022
7. MÜRA NORMTASEMETE KATEGOORIAD
Üldplaneeringuga määratakse müra normtasemete kategooriad vastavalt üldplaneeringu
maakasutuse juhtotstarvetele järgmiselt:
- puhke- ja virgestusehitiste maa-ala – I kategooria;
- elamu maa-ala, ühiskondlike hoonete (müratundlikud ühiskondlikud hooned, nt
haridus-, tervishoiu- ja hoolekandeasutused) maa-ala, rohealad (välja arvatud
rohealad, mis on planeeritud kaitsehaljastusena, toimimaks puhvrina müra,
visuaalsete ja mentaalsete mõjude puhul) – II kategooria;
- keskuse maa-ala, segafunkstiooniga maa-ala (elamu- ja ärimaa segafunktsioon) –
III kategooria;
- ühiskondlike hoonete maa-alad (müra suhtes vähem tundlikud hooned ehk bürood,
teenindus- ja ametiasutused jne) – IV kategooria;
- äri- ja tootmise maa-alad, sadama maa-alad, jäätmekäitluskohad (rakenduvad
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016
määruse nr 71 nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks) – V kategooria;
- liikluse maa-alad ja teed (ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71
nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks) – VI kategooria.
Liiklusmüra normtasemed erineva kategooria müratundlikel aladel (päeval/öösel,
dBA):
Ala kategooria
üldplaneeringu I II III
alusel
Müra
50/40 55/50 60/50
sihtväärtus
Müra 60/55 65/55
55/50
piirväärtus 651/601 701/601
1
lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel
Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada
päeval 85 dB ja öösel 75 dB.
Tööstusmüra normtasemed erineva kategooria müratundlikel aladel (päeval/öösel,
dBA):
Ala kategooria
üldplaneeringu I II III
alusel
Müra
45/35 50/40 55/45
sihtväärtus
Müra
55/40 60/45 65/50
piirväärtus
Maardu linna üldplaneering. September 2022 73
8. RADOON
Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski kaardi põhjal on kõrge
radooniriskiga ala41 Kallavere elamupiirkond, Maardu järve ümbrus, Kroodi
majanduspiirkond ning osaliselt Vana-Narva mnt tööstuspiirkond42. Kuna ka madala
radooniriskiga piirkonnas võib esineda kõrge radoonitasemega alasid ja vastupidi
(radoonisisaldus võib varieeruda võrdlemisi väikeste vahemaade tagant – u 100 m), tuleb
uue arendusega täpsustada radooniriski suurus hoonestataval alal ning vajadusel
määratakse radoonivastased meetmed.
Radooniohu vältimiseks tuleb ehitustegevuse kavandamisel rakendada ehituslikke
meetmeid järgmiselt:
1. korrastada ventilatsioonisüsteem, vaadata üle põranda konstruktsioon (sulgeda
maja alt tulevate torude ja juhtmete ümbrus vms);
2. kui radoonisisalduse tase on kõrge või ülikõrge (kaks või rohkem korda kõrgem
soovitatavast piirväärtusest), tuleb kasutusele võtta radoonikindlad lahendused –
paigaldada hoone alla radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu juurdepääs
hoone alla; paigaldada ventilatsioonisüsteem;
3. radooniohutu keskkonna tagamiseks siseruumides tuleb jälgida EVS 840:2017
„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“;
4. eriti kõrge riski piirkondades nagu Maardu järveäärse piirkonna idaosa, Vana-
Narva mnt tööstuspiirkond ja ka Kallavere elamupiirkond, on jätkutegevuste
korral vajalik radooniriski detailsem uurimine ning konkreetsete täiendavate
leevendavate meetmete seadmine.
41
Piirkonnas, mis on hinnatud kõrge radooniriskiga alaks, on radoonisisaldus majade siseõhus sageli kõrge.
42
Allikas https://www.envir.ee/sites/default/files/radoonikaart.pdf.
74 Maardu linna üldplaneering. September 2022
9. ÜLEUJUTUSOHUGA ALA
Üleujutusohuga ala määramisel on aluseks Maa-ameti info üleujutuse esinemise
tõenäosuse kohta 1 kord 50 aasta jooksul. Maa-ameti info kohaselt on sellise üleujutuse
kõrguseks ABS h (m)=34,11.
Arvestades kliimamuutuste mõjuga ning tõenäosusega, et perspektiivis üleujutuse
tõenäosus suureneb, tuleb üleujutusohuga alal, kus selle esinemise tõenäosus on 1 kord
50 aasta jooksul, arvestada järgnevate tingimustega:
1. alal asuvate või sinna ehitatavate eluhoonete esimese korruse nulli abs kõrgus peab
olema suurem kui 34,11 m abs;
2. alal asuvate hoonete elektrisüsteemi osad peavad paiknema kõrgemal kui 34,11 m
abs või peab olema tagatud nende veekindlus üleujutuse korral;
3. allpool 34,11 m abs piiri asuvad tehnovõrgud peavad olema ehitatud
üleujutuskindlalt või peab olema tagatud nende töö kiire taastamine pärast
üleujutuse lõppu;
4. uute tänavate ehitamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel peab tänava
tasapind jääma kõrgemale kui 34,11 m abs.
Üleujutusohuga ala. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest seisuga jaanuar 2020.
Maardu linna üldplaneering. September 2022 75
10. MÕJUHINDAMISE KOKKUVÕTE
Planeeringulahendusel on üldiselt positiivne mõju linna arengule, võimaldades kõikide
väljakujunenud asumite edasist arengut ning tuginedes valdavalt väljakujunenud
maakasutusmustritele ja piirkondlikele eelistele.
Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise sisendiga on jooksvalt
arvestatud planeeringulahenduse kujunemisel. Täpsustatud on planeeringuga
kavandatavat maakasutust ja seatavaid tingimusi.
Kokkuvõttes avalduvad Maardu linna üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad
sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud ülelinnalises vaates valdavalt kahes teemas:
liikuvuses ning planeeringuliselt suurte ja riskiohtlike ettevõtetega tööstusasumite ja
elamualade lähestikku kavandamises (mõjude võimalikus kandumises kõrvalasumisse).
Liikuvuse kontekstis on planeeringulahendusel positiivne mõju nii linnasiseselt asumite
vahelise ühenduse parandamises kui ka ühenduse parandamises Tallinnaga.
Tulenevalt Maardu linna eripärast on linna elamualad eraldatud tööstusliku vööndiga,
mis kulgeb sadamas Kroodi majanduspiirkonda ja Vana-Narva mnt piirkonda.
Tööstuslinnana on Maardu eesmärgiks arendada edasi nii tootmist kui ka pakkuda
erinevates piirkondade uusi elamisvõimalusi. Kuna Maardus asuvad mitmed ohtlikud ja
suurõnnetuse ohuga ettevõtted, on keskkonnatervise aspektide kõrval oluline arvestada
riskifaktoritega nii ettevõtete rajamise kui ka uute elamualade kavandamise juures.
Mõjuhindamise raames on läbivalt tehtud ettepanekuid riskide maandamiseks.
76 Maardu linna üldplaneering. September 2022
11. ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE
Arendustegevuse kavandamine ja elluviimine (ehitamine, jagamine ehitamise eesmärgil
vms) vastavuses üldplaneeringu tingimustega on võimalik juhul, kui arvestatud on aja-
ja asjakohaste õigusaktidega sätestatud piiranguid ja nõudeid (looduskaitselised
piirangud, tuleohutuskujad, nõuded kommunikatsioonide paigutamisel ja kujadele vms).
Võimalike vastuolude puhul lähtutakse: üldplaneeringu ja õigusakti vastuolu puhul
õigusaktist; enne üldplaneeringu kehtestamist kehtestatud detailplaneeringu puhul
kehtivast detailplaneeringust, väljastatud projekteerimistingimustest ja/või teatise- ja
loamenetlustest.
Koostatakse kergrööbastransporti käsitlev teemaplaneering rööbastranspordi
arenguperspektiivi ja -võimaluste väljaselgitamiseks. Teemaplaneeringu käigus tuleb
kaaluda trammi- ja rongitee arendamise vajadust ja võimalusi, määrata rööbastranspordi
trassikoridori asukoht erinevaid asukohaalternatiive kaaludes ning anda üldine lahendus,
sh maavajadus ja lahendus ristete või ristumiskohtade liikluskorralduse osas.
11.1. SUNDVÕÕRANDAMISE JA SUNDVALDUSE SEADMINE
Planeerimisseaduses nimetatud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamine,
sealhulgas sundvõõrandamine, või sundvalduse seadmine toimub kinnisasja avalikes
huvides omandamise seaduses sätestatud korras.
Avalikest huvidest tulenevalt võib ilmneda vajadus sundvalduse seadmiseks erateedele
ning tehnovõrkudele ja -rajatistele. Kuna üldplaneeringuga ei ole võimalik ette näha
kõiki võimalikke vajadusi ja üksikjuhtumeid, täpsustatakse vajadus juhtumipõhiselt
konkreetsest olukorrast lähtuvalt.
11.2. HARJU MAAKONNAPLANEERINGU 2030+ TÄPSUSTAMINE
Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus. Ühtlasi on üldplaneeringu
ülesanne täpsustada maakonna planeeringu lahendust lähtuvalt omavalitsuse ruumilise
arengu vajadustest. Üldplaneeringu ülesannete lahendamisel on maakonnaplaneeringuga
määratud suuniseid ja tingimusi täpsustatud.
Üldplaneeringuga täpsustati rohelise võrgustiku tugiala ulatus Maardu järve
kaguosas.
Maardu järve äärset elamumaad laiendati, mille tulemusena vähenes rohelise võrgustiku
tugiala hinnanguliselt 4%. Tugiala säilib 96% ulatuses, mis on võrgustiku
funktsioneerimiseks piisav ja kooskõlas maakonnaplaneeringuga määratud üldiste
kasutustingimustega. Täpsemalt KSH aruande ptk 4.3.1.
Üldplaneeringuga täpsustati raudtee trassi koridori, mis ühendab Rail Baltic raudteed
Tallinna-Helsingi perspektiivse raudteetunneliga. Koridori laiuse täpsustamisel on
lähtutud n-ö järjepidevuse printsiibist. Kuna tunneli asukohta täpsustab juba kehtiv
Maardu linna üldplaneering. September 2022 77
Jõelähtme valla üldplaneering (2003), on mõistlik joonehitist naaberomavalitsuste lõikes
sarnaselt kajastada (käsitleda).
MAARDU LINNAVALITSUS
EHITUS- JA PLANEERIMISOSAKOND
Rahandusministeerium kuupäev digiallkirjas nr 7-1.2/6044-6
Maardu linna üldplaneeringu heakskiitmisest
Austatud Rahandusministeeriumi esindaja
Maardu Linnavalitsus esitas Maardu linna üldplaneeringu heakskiitmiseks
Rahandusministeeriumile (RaM) 13.12.2021 kirjaga nr 7-1.2/6044. Rahandusministeerium palus
28.01.2022 kirjaga nr 14-11/8855-2 esmalt lahendada kirjas toodud märkused, pärast mida oli
võimalik otsustada üldplaneeringu menetluse edasise jätkamise, ülesjäänud arvamuste osas
seisukoha andmise ja üldplaneeringu heakskiitmise võimalikkuse üle vastavalt planeerimisseaduse
§-le 90.
Pärast RaMi kirjas toodud märkuste lahendamist või seisukohtade formuleerimist esitas Maardu
Linnavalitsus üldplaneeringu taaskordselt heakskiitmiseks 19.05.2022 kirjaga nr 7-1.2/6044-2.
02.08.2022 ja 04.08.2022 toimusid Rahandusministeeriumi juhtimisel koosolekud Maardu linna
üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud kirjalike arvamuste ärakuulamiseks
vastavalt PlanS § 90 lg 3 p 2.
Koosolekute toimumise järgselt on Maardu Linnavalitsus täiendanud või üritanud kompromissile
jõuda järgnevates teemades:
1. AS-i Milstrand tegi ettepaneku määrata üldplaneeringu maakasutusplaanil Raudtee V
kinnistu (katastritunnus 44601:007:0268) Maardu tee ja Altmetsa tee vahelises lõigus
elamumaaks. Maardu Linnavalitsus vastas 06.05.2022 kirjas nr 7-1.2/1937-7, et Miiduranna
sadamani kulgeva raudteeharu puhul on tegemist mitut omavalitsust läbiva taristuobjektiga
ning trassikoridori alternatiivset kasutust tuleks analüüsida võimaluse korral terves ulatuses,
mitte omavalitsuste kaupa. Lisaks märkisime, et koostatava üldplaneeringu seletuskirja ptk
6.5.3.5 neljas lõik sätestab, et kasutusest väljas raudtee võib perspektiivis likvideerida ning
võimaldada maa otstarbekamat kasutust piirkonda sobival ja vajalikul viisil.
Kuna AS Milstrand selle vastusega selgesõnaliselt ei nõustunud, kuulus küsimus arutluse
alla 04.08.2022 toimunud koosolekul Rahandusministeeriumis. Pärast koosolekut lepiti
Maardu Linnavalitsuse esindaja ning AS-i Milstrandi esindaja vahel kokku, et eelnimetatud
peatüki osa täiendatakse järgnevalt (täiendus on alla joonitud):
„Kasutusest väljas raudtee võib perspektiivis likvideerida ning võimaldada maa
_____________________________________________________________________________________________
Kallasmaa 1 tel +372 6060 702 IBAN EE141010002031289008
74111 Maardu fax +372 6060 701 SEB pank
Eesti e-post:
[email protected] Registrikood 75011470
2
otstarbekamat kasutust piirkonda sobival ja vajalikul viisil (arendustegevuseks,
juurdepääsuks vms), lähtudes eelkõige ümbritseva ala valdavast maakasutuse
juhtotstarbest.“
2. Maardu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul ning avalikul arutelul esitasid oma
seisukohad teiste hulgas AS Elering ning Enefit Green AS. Antud seisukohad puudutasid
uute maakaabelliinide rajamist Maardu linna territooriumile. Rahandusministeerium kutsus
mõlema ettevõtte esindajad 02.08 toimunud koosolekule, kuid kumbki koosolekust osa ei
võtnud.
Sellest hoolimata leppis Maardu Linnavalitsus Rahandusministeeriumiga kokku, et viiakse
sisse järgnevad täiendused üldplaneeringu seletuskirja:
a. Ptk 5.1 Kallavere elamupiirkond – viimane lõik „Kõrgepingeliinid“ eemaldatakse;
b. Lisatakse peatükk:
6.5.6 Elektrirajatised
Üldplaneeringuga nähakse perspektiivis ette kõigi kõrgepinge õhuliinide
asendamine maakaablitega (sh Kallavere elamupiirkonnas ja Altmetsa tee äärsel
rohealal). Õhuliinide asendamisel maakaablitega või uute maakaabelliinide
kavandamisel tuleb võimalusel trassid projekteerida teiste tehnovõrkudega
võimalikult ühte koridori, lähtudes otstarbeka maakasutuse printsiibist.
Maakaabelliinide rajamiseks tuleb väljastada projekteerimistingimused pädeva
asutuse poolt, mis on kooskõlastatud asjaomaste asutuste ja isikutega.
3. Jõelähtme Vallavalitsus jättis Maardu linna üldplaneeringu kooskõlastamata 30.03.2022
kirjaga nr 6-4/1747-1, viidates puudustele üldplaneeringu sademevett puudutavas osas.
Jõelähtme Vallavalitsus ei viidanud oma kirjas vastuoludele Harju maakonnaplaneeringu ega
õigusaktidega, mistõttu luges Maardu Linnavalitsus Maardu linna üldplaneeringu
kooskõlastatuks Jõelähtme Vallavalitsuse poolt vastavalt PlanS § 85 lg 3. Sellest hoolimata
nõustus Maardu Linnavalitsus lisama Jõelähtme Vallavalitsuse ettepanekutest tulenevalt
seletuskirja ptk 6.5.1. alapeatükki „Sademevee ärajuhtimine“ järgneva täienduse:
a. „Uute arendusalade detailplaneeringute koostamisel või suurte kõvakattega
alade kavandamisel tuleb võimaluse korral vältida lahendusi, mille puhul suunatakse
sademevesi otse suublasse. Eelistatud on lahendused, mille puhul vabanetakse
sademeveest selle tekkekohas või rajatakse enne sademevee suublasse juhtimist
viibesüsteemid (nt rohealad, viibetiigid, vihmaaiad, imbkraavid), mis vähendavad
sademevee tipukoormust eesvoolule.“
Antud muudatus kajastub juba 19.05.2022 Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks
esitatud üldplaneeringu versioonis.
Esmalt arutati puudutatud osapoolte vahel antud küsimust Rahandusministeeriumi
korraldatud 04.08.2022 koosolekul. Tulenevalt sellest, et koosoleku jooksul kokkuleppele ei
jõutud, koostas Maardu Linnavalitsus üldplaneeringu seletuskirja täiendusena sademevee
tegevuskava eelnõu.
Kavas toodud tegevused hõlmaks põhiliste vooluveekogude ja kraavide valgalauuringute
läbiviimist, nende tulemuste põhjal prioriteetsete tegevuste sõnastamist ning sisseviimist
tulevastesse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadesse. Lisaks oleks
tegevuskava seadnud raamistiku koostöölepingute sõlmimiseks omavalitsuste vahel
sademeveesüsteemide haldamiseks ja hooldamiseks.
3
Antud tegevuskava eelnõu esitati Jõelähtme Vallavalitsusele ning AS-ile Tallinna Sadam
ning ettepaneku arutamiseks toimus 08.09.2022 koosolek Maardu Linnavalitsuse ruumides.
AS-i Tallinna Sadam esindaja koosolekul ei osalenud.
Jõelähtme Vallavalitsuse hinnangul ei ole tegevuskava sademevett käitlevad põhimõtted
piisavaks meetmeks valla haldusterritooriumil kinnisasjade liigniiskusest tingitud
probleemile lahenduse leidmise seisukohast ning seetõttu kokkuleppele ei jõutud.
Maardu Linnavalitsuse hinnangul ei kuulu Jõelähtme Vallavalitsuse nõudmised (näiteks
valgalade vooluhulkade arvutamine, halduslepingu sõlmimine omavalitsuste vahel)
planeerimisseaduse §-s 75 sätestatud üldplaneeringu ülesannete hulka. Maardu
Linnavalitsuse hinnangul puudub perspektiiv jõuda üldplaneeringu menetluse raames
mõistliku aja jooksul kokkuleppele Jõelähtme Vallavalitsusega sademevee küsimuse osas.
Sellest hoolimata on Maardu Linnavalitsus nõus pidama edasisi läbirääkimisi Jõelähtme
Vallavalitsusega sademeveeprobleemide lahendamiseks üldplaneeringu menetluse väliselt.
Tulenevalt eeltoodust ning asjaolust, et Maardu Linnavalitsuse hinnangul on täidetud kõik
planeerimisseaduse §-s 75 toodud asjakohased ülesanded ning võimaluse piires on üritatud leida
kompromiss kõigi nende isikutega, kelle ettepanekutega üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul
kas osaliselt või täielikult ei arvestatud, palume anda Rahandusministeeriumil heakskiit Maardu
linna üldplaneeringule vastavalt PlanS § 90 lg 2.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aleksander Frosch
Abilinnapea
Lisa:
1. Koostatava Maardu linna üldplaneeringu seletuskiri, 16.09.2022 versioon.
Taavi Rebane 6060729
[email protected]
Neeme Sild 6060736
[email protected]