Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 23.09.2022 12:52
Adressaat: info keskkonnaamet ee <
[email protected]>;
<
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>
Teema: Vahtraste küla Pihlaka ja Vare katastriüksuste detailplaneeringu
algatamisest teavitamine
Tere
Planeerimisseaduse § 128 lg 8 kohaselt teavitame Teid, et Muhu
Vallavolikogu algatas 21.09.2022 otsusega nr 63 Vahtraste külas asuvate
Pihlaka (47801:003:0537) ja Vare (47801:003:0538) katastriüksuste
detailplaneeringu, jättis algatamata keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) ning kinnitas planeeringu lähteseisukohad. Planeeringuala
suurus on 24813 m2. Käesolevale kirjale on lisatud detailplaneeringu
algatamise otsus koos lisadega.
Detailplaneeringu eesmärgiks on katastriüksustele elamute ja
kõrvalhoonete rajamine ning ehituskeeluvööndi vähendamine kavandatud
tegevuse võimaldamiseks.
Tulenevalt ehituskeeluvööndi vähendamise soovist on tegemist on
üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mistõttu on kohalikul
omavalitsusel kohustus kaaluda KSH algatamise vajadust.
Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju
olulisuse väljaselgitamiseks koostas Muhu Vallavalitsus keskkonnamõjude
eelhinnangu. Lähtudes eelhinnangu tulemustest, Keskkonnaameti
seisukohast, arvestades arendustegevuse väikest mastaapi, olemasolevat
hoonestust ning asustusstruktuuri, asus Muhu Vallavolikogu seisukohale,
et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mida peaks
hindama läbi keskkonnamõjude strateegilise hindamise.
Täiendav info tel 4530680,
Lugupidamisega
Pille Tammmaa- ja planeeringunõunik
4530680
Lisa 1 Muhu Vallavolikogu 21.09. 2022 .a otsuse nr 63 juurde Keskkonnamõju eelhinnang Vahtraste külas asuvate Pihlaka (47801:003:0537) ja Vare (47801:003:0538) katastriüksuste detailplaneeringule Sissejuhatus Vahtraste küla Pihlaka (katastritunnus 47801:003:0537, pindala 14803 m 2 ) ja Vare (katastritunnus 47801:003:0538 , pindala 10010 m 2 ) maaüksuse omanik ud on esitatud avalduse nimetatud katastriüksustele detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu eesmärgiks on mõlemale katastriüksusele ela mu ja kõrvalhoonete (3) rajamine ning Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendami se ettepaneku tegemine kavandatud tegevuse võimaldamiseks. Tulenevalt ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekust on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS ) § 33 lg 2 ja planeerimisseadus ( PlanS ) § 124 lõige 6 sätestavad üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel kohustuse anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) algatamist. Lisaks tuleb eelhinnangu koostamise vajadus ka KeHJS § 33 lg 1 p 4 , mille kohaselt tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine kui strateegiline planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kuna planeeringuala asub hoiuala vahetus läheduses, tuleb võimaliku mõju väljaselgitamiseks koostada keskkonnamõjude eelhinnang. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara ( KeHJS § 2 2 ). Keskkonnamõju eelhindamisel lähtutakse KeHJS § 33 lõikes 4 esitatud kriteeriumitest. Vahtraste küla P ihlaka ja Vare maaüksus t e detailplaneeringu eesmärk ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Planeeringu eesmärgiks on maaüksus t e ehitusõiguse määramine , juurdepääsu ja kommunikatsioonide kavandamine ning Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendami se ettepaneku tegemine . Vastavalt planeeringu algatamise taotlusele on k ummalegi katastriüksusele kavandatud ühe elamu ja kolme abihoone rajamine (krundi ehit u salune pind 400 m², hoonete kõrgus kuni 7,5 m ) . Kruntidele juurdepääsuks planeeritakse mahasõitud e rajamist Vahtraste külateelt , parkimine lahendatakse krun tide siseselt. Veevarustuse tagamiseks on katastriüksustele kavandatud rajada individuaalsed puurk a evud. Reovee käitlemiseks soovitakse rajada omapuhastid koos imbväljakuga. Planeeringuga määratakse katastriüksus t e ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused elamute ja kõrvalhoonete rajamiseks, katastriüksus t e sihtotstar bed , liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukohad, haljastuse põhimõtted ja ulatus, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatus jms ning seatakse keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Kavandatava tegevusega kaasneb maa, vee, ehitusmaterjalide ja energia kasutamine. Tegevusega ei planeerita suuremahulist loodusvarade kasutamist. Kavandatud tegevusega ei kaasne tervist ega keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamist, ladustamist ega transporti. Kavandatava tegevuse puhul tekivad jäätmed hoonete ehitamisel (ehitusjäätmed, olmejäätmed) ning ehitusjärgsel perioodil . Ehitusjärgselt tekkivad jäätmed on enamikus olmetegevuse käigus tavapäraselt tekkivad jäätmed. Nii ehitusaegne kui ehitusjärgne j äätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Kavandatava tegevus ei oma eeldatavalt olulist koosmõju teiste tegevustega l ähipiirkonna s . Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Planeeringualal k ehtib Muhu V alla volikogu 15.06.2022.a otsusega nr 48 kehtestatud Muhu valla üldplaneering. Muhu valla üldplaneeringuga ei ole planeeringualale reserveeritud ühtegi maakasutuse juhtotstarvet. Üldplaneeringu kohaselt on piirkondades kus ehitustegevus on lubatud, kuid pole määratud juhtotstarvet, soovituslik suund eelkõige elamumajandus, puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev väiketootmine ja -ettevõtlus. Planeeringuala asub Põhja-Muhu väärtuslike maastike alal, kus tuleb järgida üldplaneeringuga väärtuslike maastike säilitamiseks ja kaitseks sätestatud maakasutustingimusi. Üldplaneeringu kohaselt peavad uued hooned sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse. Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede suhtes ning hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda väljakujunenud külatüübist. Lähtuvalt eelnevast tuleb detailplaneeringuga leida lahendus, mis vastab üldplan e eringuga sätestatud ruumi li se arengu põhimõtetele ning tagab hoonete ja rajatiste sobitumise konkreetse piirkonna arhitektuurse ilme ja miljööga. Planeeringuala asub suures osas rohelise võrgustiku alal. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine. Selleks tuleb planeeringu koostamisel järgida Muhu valla üldplaneeringus sätestatud tingimusi. Asustust ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore ning looduslike alade osatähtsus planeeringualal ei tohi langeda alla 90%. Planeeringuala asub valdavas ulatuses Läänemere ranna ehituskeeluvööndis, kus on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Vastavalt looduskaitseseaduse § 40 sätestatule võib ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul, üldplaneeringut muutva detailplaneeringu alusel, arvestades ranna kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevatest teede- ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandlik otsus ja võimalik vaid juhul, kui see on tulenevalt ranna kaitse eesmärkidest põhjendatud. Vastavalt Muhu valla üldplaneeringule on m ere rannal ehituskeeluvööndi vähendamise olulisim argument olemasolev või ajalooline asustus. Tulenevalt vaj a dusest vähendada ehituskeeluvööndit, on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Pihlaka ja Vare katastriüksuste osas ega selle vahetus läheduses ei ole varasemalt kehtestatud ühtegi detailplaneeringu t . Mõjutatava keskkonna kirjeldus Pihlaka ja Vare kinnistud asu vad Muhu s aare kirdeosas , Vahtraste külas. Eelhinnangu illustreerivad fotod pärinevad 08.07.2022 paikvaatluselt. Vare maaüksuse kõlvikuline koosseis on : haritav maa - 7972 m 2 õuemaa - 1453 m 2 muu maa - 585 m 2 , ja Pihlaka m aaüksus e kõlvikuli ne koosseis on järgmi ne : haritav maa - 13802 m 2 muu maa - 1001 m 2 . Juurdepääs kinnistutele on tagatud mööda munitsipaalomandis olevat Vahtraste külateed (teeregistri nr 4780030). Pihlaka ja Vare kinnistute piirinaabrid ida ja lõunasuunal on Tuuleranna (47801:003:0177 , hoonestatud, ca 160 m rannajoonest ), Malmi (47801:003:0241 , hoonestatud ) ja Peetri-Jaagu ( 47801:003:0536 , hoonestatud ) kinnistud, põhja ja läänesuunal piirnevad kinnistud juba nimetatud Vahtraste külatee kinnistuga. Pihlaka ja Vare hoonestusalad kavandatakse külateega piirnevale kinnistute osadele, võib öelda et juba olemasolevale ehitusjoonele: sarnasel kaugusel merest on ka Ranna ( 47801:001:0547, elamu ca 80 m rannajoonest ) ja Majaka ( 47801:003:0019, elamu ca 20 m rannajoones t ) kinnistute hoonestus. Pihlaka ja Vare kinnistuid läbib 0,4 kV elektriõhuliin. Pihlaka ja Vare maaüksused on lauge d , mere poole langeva reljeefiga maaüksus ed . Maapinna kõrgused jäävad vahemikku 2,5 -5 meetrit merepinnast. Valdav osa kinnistu te pinnast on haritava maa kõlvik, lisaks kadastiku ja mõne kõrgema puuga muu maa kõlvik ni ng Vare kinnistul ortofotolt mõõdistatud õuemaa ( vt ka maaüksus t e kõlvikuli sed jaotus ed ). Joonis 1: Detailplaneeringuala värvilisel põhikaardil (Maa-amet) Pilt 1: Juurdepääs Vahtraste külateelt Vare kinnistu le Pilt 2 : Vare kinnistu hooned Pilt 3 : Vaade mere poolt Pihlaka kinnistule Pilt 4 : Vahtraste külatee, suunaga Majaka kinnistu poole Valdavas ulatuses asuvad Pihlaka ja Vare maaüksu sed Läänemere ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndis . Keskkonnaregistrisse kantud kaitstavate liikide leiukohti kinnistutel ei ole, samuti ei ole inventeeritud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüüpe. Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal – B1 (moreenikih i paksus 2-5 m) (allikas: Rein Perensi ja Tambet Kikase 2013. aasta aruanne „Muhu saare põhjavee kaitstuse digitaalse kaardi koostamine “). Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju Tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kahte ossa: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise valmimisega. Planeeringualale ei kavandata keskkonnaohtlike või keskkonda reostava te objek tide rajamist , milledest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maaüksuse piiride. Mõju põhja- ja pinnaveele Maaüksus te le rajatavate hoonete veevaru stus on kavandatud lokaalsena , kavandatakse mõlemale maaüksusele puukaevu rajamist . Põhjavee tarbimist ei kavandata eeldatavalt määral, mis võiks põhjustada naaberkinnistute kaevude veetaseme märgatavat langust. Keskkonnaregistri p uurkaevude registri (VEKA) andmetel on p iirkonna puurkaevud e sügavus võrreldes Muhu saare tavapäraste puurkaevudega kaks kuni kolm korda sügavam (20 m asemel kuni 60 m), kuna veeandvus maalähedasemates kihtides on piirkonnas liiga väike. Samuti on saadav vesi tihti ka soolakas. Nende asjaoludega tuleb puurkaevu projekteerimisel arvestada vastava pädevusega eksperdil. Samuti võivad põhjaveele mõju avaldada rajatav ad reoveekäitlussüsteem id , mistõttu t ekkiva r eovee käitlemi seks tuleb läbi detailplaneeringu ja projekteerimise leida majapidamis t e nõuetele ja keskkonnanõuetele vastav lahendus. Lähtuvalt põhjavee kaitstuse astmest (kinnistutel on nõrgalt kaitstud põhjavesi) on juhul, kui kogutakse ühise süsteemi kaudu kogu majapidamises tekkiv reovesi (sh fekaalid) kavandatud hoonetes tekkiva reovee kogumiseks ja käitlemiseks kaks varianti: sobiva suurusega kinnine reoveemahuti , mida tühjendatakse vastavat vedaja kaarti omava vedaja poolt nõuetekohaselt või biopuhasti . Reovee käitlemise lahendamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõudeid (sh keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 6 1 ). Vastavalt kehtivale Muhu valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjale on omapuhasti kavandamisel enne puhasti rajamist vajalik hüdrogeoloogi eksperthinnang planeeritaval e puhasti lahendusele, seega heitvee immutamise võimalikkus selgitatakse välja kinnistupõhiselt. Nii kinnise kogumismahuti kui omapuhasti puhul on tegemist kontrollitud süsteemidega, mille korrektse toimimise puhul negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale (ning põhjaveele) eeldatavalt puudub ja v õib tekkida vaid avariiolukordades . Ehitustegevuse käigus on veevõtt ( ja reoveeteke ) eeldatavalt minimaalsed, peamiselt kaasnevad need ehitajate olmetegevusega. Mõju põhja- ja pinnaveele võib ehitustegevuse käigus avalduda vaid hädaolukorras, kui juhtub õnnetus kemikaalide või kütuste ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette või rannikumerre. Normaalsetes tingimustes nii ehitustegevuse käigus kui ka edaspidisel hoonete kasutusel reostusohtu ei ole ning hädaolukordade teket tuleb kõigi vahenditega ennetada ja vältida. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus rajatavate hoonete alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda osa alustaimestikku. Eskiislahenduse kohaselt kavandatakse hooned haritava maa kõlvikule, mis on läbi harimise inimtegevusest küll mõjutatud, kuid tõenäoliselt peale hoonete rajamist ja kasutuselevõttu õuemaa osakaal suureneb oluliselt ning rohumaa niitmine/harimine on vähenenud pinna tõttu raskendatud. Kavandatud tegevusel puudub eeldatavalt oluline mõju piirkonna loomastikule , loomade poolt aktiivselt kasutatavaid radu teadaolevalt maaüksustel ei ole . Samas asuvad maaüksused rohelise võrgustiku alal, mistõttu tuleks vältida tervet maaüksust ümbritsevate läbimatute piirete rajamist, eelistatult tuleks piirata vaid vahetu hooneid ümbritsev õueala . Mõju välisõhu seisundile Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude rajamise etapis ning on ajutise iseloomuga. Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Heitmed välisõhku tulenevad ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kehtivate nõuete kohases tehnilises korras olevate mootorsõidukite korral ei ole heitgaasidest tingitu mõju oluline. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Kaitsmaks Vahtraste küla olemasolevaid hooneid ja seal elavaid inimesi võimaliku tekkiva tolmu leviku eest ehitustööde (sh Pihlaka kinnistule kavandatava juurdepääsu rajamine) ajal, tuleb võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed tolmu leviku tõkestamiseks. Ehitustööde ajal tuleb arvestada s otsiaalministri 04. m ärtsi 2002.a. määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Kavandatavate hoonete kasutamine ei too eeldatavalt kaasa olulist mõju välisõhu seisundile. Jäätmetekkega seonduvad mõjud Jäätme d tuleb liigiti koguda ja üle anda nii ehitustegevuse kui ka sellele järgneva hoonete kasutuse korral. Nõuded liigiti kogumisele kehtestavad jäätmeseadus ja valla jäätmehoolduseeskiri. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid) Ehitusjärgselt tekkivad jäätmed on enamikus olmetegevuse käigus tavapäraselt tekkivad jäätmed. Nii ehitusjäätmed kui ka o lmejäätmed tuleb koguda liigiti (jäätmemahutitesse) ning organiseerida nende regulaarne äravedu kehtiva jäätmeluba omava firma poolt. Jäätmeid kohapeal ei käidelda (va biolagunevad jäätmed, mi da on lubatud kompostida) ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Eelnimetatud nõuete täitmise korral ei oma k avandatav tegevus eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. Pilt 5: D etailplaneeringu eskiis lahendus e skeemil märgitud Pihlaka hoonestusala juurdepääsu asukoht Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele Otsene mõju ümbruskonna inimestele avaldub valdavalt ehitustegevuse ajal ja seda suurenenud transpordikoormuse ning õnnetusteohu näol. Liikluskoormus teedel ei suurene eeldatavalt olulises mahus , välja arvatud ehitusperiood il . Kuna Vahtraste külatee on suhteliselt kitsas ning mõlemalt poolt piiratud (kiviaed, puittaimestik), tuleb ehitustegevuse käigus leida lahendused, et külaelanike elukvaliteet oluliselt ei langeks . Ehitustegevuseks vajalikud raskeveokid võivad ka rikkuda juurdepääsuteid ning seeläbi mõjutada negatiivselt teisi tee kasutajaid. Selle vältimiseks tuleb ehitustegevus kavandada kuivale ajale. Juhul kui teed saavad siiski rikutud, tuleb tee de endine olukord arendaja poolt võimalikult kiiresti taastada. Ehitusjärgselt ei oma planeeritav tegevus eeldatavalt olulist mõju majanduslikele ega sotsiaalsetele aspektidele. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Ehitamine on teadaolevalt üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avarii si d võib esineda igas etapis , eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses, k uid k una eeldataval on tegemist vähese liiklusega teega (teed kasutavad alates Pihlaka maaüksusest praegu kuni neli peret, lisandub üks – Vare kinnistu on juba hoonestatud) , on õnnetuse toimumine pigem vähetõenäoline. Kõigi nõuete täitmisel saabki seega eeldatavalt tegemist olla vaid hädaolukordadega. Hoonete ehitamine toimub projektide alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tule ohutuse - ja tervisekaitsenõuetest. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal, kavandatava tegevuse eeldatav mõju Üleeuroopalise kaitstavate alade võrgustiku Natura 2000 eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud Euroopa Nõukogu direktiive 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ järgides. Pihlaka ja Vare maaüksused ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega ühegi siseriiklikult kaitstava loodusobjekti piirides. Planeeringualal on põhjasuunas ca 90 m ulatuses ühine piir Natura 2000 võrgustikualadega (Väinamere linnuala ja Rannaniidi loodusala), mis on omakorda siseriikliku kaitse all Rannaniidi hoiualana. Rannaniidi hoiuala Rannaniidi hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – – esmaste rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), kadastike (5130), loode (alvarite) (6280*), allikate ja allikasoode (7160), sinihelmikakoosluste (6410) ja lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste kasvualade) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – soohiilaka ( Liparis loeselii ) ja kauni kuldkinga ( Cypripedium calceolus ), samuti II kaitsekategooria taimeliikide – tõmmu käpa ( Orchis ustulata ) ja kärbesõie ( Ophrys insectifera ) ning III kaitsekategooria taimeliikide – hariliku käoraamatu ( Gymnadenia conopsea ) ja halli käpa ( Orchis militaris ) elupaikade kaitse; Väinamere linnuala Väinamere linnuala (EE0040001) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas: liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba -part ( Anas acuta ), luitsnokk-part ( Anas clypeata ), piilpart ( Anas crecca ), viupart ( Anas penelope ), sinikael -part ( Anas platyrhynchos ), rägapart ( Anas querquedula ), rääkspart ( Anas strepera ), suur-laukhani ( Anser albifrons ), hallhani e roohani ( Anser anser ), väike-laukhani ( Anser erythropus ), rabahani ( Anser fabalis ), hallhaigur ( Ardea cinerea ), kivirullija ( Arenaria interpres ), sooräts ( Asio flammeus ), punapea-vart ( Aythya ferina ), tuttvart ( Aythya fuligula ), merivart ( Aythya marila ) , hüüp ( Botaurus stellaris ), mustlagle ( Branta bernicla ), valgepõsk-lagle ( Branta leucopsis ), kassikakk ( Bubo bubo ), sõtkas ( Bucephala clangula ), niidurisla e rüdi e niidurüdi ( Calidris alpina schinzii ), suurrüdi e rüdi e suurrisla ( Calidris canutus ), väiketüll ( Charadrius dubius ), liivatüll ( Charadrius hiaticula ), mustviires ( Chlidonias niger ), valge-toonekurg ( Ciconia ciconia ), roo-loorkull ( Circus aeruginosus ), välja-loorkull ( Circus cyaneus ), aul ( Clangula hyemalis ), rukkirääk ( Crex crex ), väikeluik ( Cygnus columbianus bewickii ), laululuik ( Cygnus cygnus ), kühmnokk-luik ( Cygnus olor ), valgeselg-kirjurähn ( Dendrocopos leucotos ), põldtsiitsitaja ( Emberiza hortulana ), lauk ( Fulica atra ), rohunepp ( Gallinago media ), värbkakk ( Glaucidium passerinum ), sookurg ( Grus grus ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ), punaselg-õgija ( Lanius collurio ), kalakajakas ( Larus canus ), tõmmukajakas ( Larus fuscus ), naerukajakas ( Larus ridibundus ), plütt ( Limicola falcinellus ), vöötsaba- vigle ( Limosa lapponica ), mustsaba- vigle ( Limosa limosa ), tõmmuvaeras ( Melanitta fusca ), mustvaeras ( Melanitta nigra ), väikekoskel ( Mergus albellus ), jääkoskel ( Mergus merganser ), rohukoskel ( Mergus serrator ), suurkoovitaja ( Numenius arquata ), kormoran e karbas ( Phalacrocorax carbo ), tutkas ( Philomachus pugnax ), hallpea-rähn e hallrähn ( Picus canus ), plüü ( Pluvialis squatarola ), tuttpütt ( Podiceps cristatus ), väikehuik ( Porzana parva ), täpikhuik ( Porzana porzana ), naaskelnokk ( Recurvirostra avosetta ), hahk ( Somateria mollissima ), väiketiir ( Sterna albifrons ), räusktiir e räusk ( Sterna caspia ), jõgitiir ( Sterna hirundo ), randtiir ( Sterna paradisaea ), tutt-tiir ( Sterna sandvicensis ), vööt-põõsalind ( Sylvia nisoria ) , teder ( Tetrao tetrix ), tumetilder ( Tringa erythropus ), mudatilder ( Tringa glareola ), heletilder ( Tringa nebularia ), punajalg-tilder ( Tringa totanus ) ja kiivitaja ( Vanellus vanellus ). Rannaniidi loodusala Rannaniidi loodusalal (EE004 0457 ) kaitstavad loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübid on esmased rannavallid (1210), merele avatud pankrannad (1230), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), allikad ja allikasood (7160) ning lubjakivipaljandid (8210) . Liigid, mille isendite elupaiku loodusalal kaitstakse, on kaunis kuldking ( Cypripedium calceolus ) ja soohiilakas ( Liparis loeselii ); Kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele aladele Hoiuala või Natura 2000 võrgustikualade kaitse-eesmärkidena nimetatud liikide pesitsusalasid planeeringualal või planeeringualaga piirneval hoiualal registreeritud ei ole. Lähtuvalt linnuliikide elupaiganõudlustest ei saa välistada olukorda, kus mõned liigid siiski võivad detailplaneeringu alal või sellega piirneval hoiualal leiduda , näiteks vööt-põõsalind kadastikus, kiivitaja praegusel heinamaal . Planeeringualaga piirneval hoiuala osal asub ka ala kaitse-eesmärkide hulgas nimetatud poollooduslik kooslus kadastikud ( 5130 ). LKS § 17 kohaselt on kaitstava loodusobjekti poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine. Planeeringuala ei asu hoiuala piirides ja hoiuala kaitse-eesmärkideks olevaid elupaigatüüpe ei ole inventeeritud planeeringualal, mistõttu saab järeldada, et planeeringuga kavandatavatel tegevustel puudub mõju kaitsealustele elupaigatüüpidele. Planeeringuga ei ole ette nähtud piirnevate poollooduslike koosluste taastamiseks ja säilitamiseks vajalikke tegevusi. Planeeringualaga piirneval hoiuala osal poollooduslikke kooslusi ei hooldata (paikvaatluse andmed). Linnuala kaitse-eesmärkidena nimetatud linnuliigid on valdavas ulatuses kas vee- või roostikuga seotud või läbirändavad liigid. Teadaolevalt planeeringualaga piirneval hoiualal osal neid liike ei esine, mistõttu ei tulene planeeringuga kavandatavast neile liikidele ka olulist täiendavat mõju. Planeeringuga kavandatavast tegevusest (va ehitustegevuse ajal, kui mürafoon on eeldatavasti mõnevõrra suurem kui edaspidise elamute kasutamise ajal) ei ole oodata oluliste segajate lisandumist, mis looduslikult esinevaid liike võiks häirida. Mürarikkad ehitustegevused tuleb teostada väljas pool lindude pesitsusaega. D etailplaneeringu ga kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt mõju detailplaneeringu alaga piirnevatele võrgustikualadele, kuna ei ole ette näha olulist täiendavat inimmõju (tallamine, müra, vms), mis võiks Natura 2000 võrgustikuala/hoiuala oluliselt mõjutada. Hoiualale lähimat uut hoonestusala jääb hoiualast eraldama juurdepääsutee ning teadaolevalt on kavas rajada ühepereelamu, mitte majutushoone äritegevuseks (millega kaasneks intensiivne liiklus ning rohkelt inimeste liikumist), mistõttu ei ole ette näha olulist mõju kaitstavale loodusobjektile. Võttes arvesse planeeringu eesmärke ja kavandatavat mahtu ning kuna hoiuala ja planeeringuala eraldab olemasolev tee, ei mõjuta kavandatav tegevus eeldatavalt oluliselt ei hoiuala ega Natura 2000 võrgustikualade kaitse-eesmärke. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisega kaasnevad mõjud Detailplaneeringuga soovitakse ranna ehituskeeluvööndit eeldatavalt vähendada maksimaalselt kuni Vahtraste külateeni (Vare kinnistu juurdepääs) ehk kuni 35 meetrini veepiirist ja maksimaalselt kuni 125 meetrini (orienteeruv Pihlaka hoonestusala kaugus rannajoones), ehk kuni õueala piirini (kultuurrohumaa ja loodusliku ala piiriks oleva kiviaiani). Lähtuvalt looduskaitseseaduse (LKS) § 34 sätetest on ranna kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. LKS § 40 sätete kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Pihlaka ja Vare detailplaneeringu elluviimise korra l rannal asuvad looduskooslused valdavas osas säilivad (maakasutuse muutus toimub hoonetealuse pinna ulatuses, kokku 800 m 2 ) . Inimtegevusest lähtuva täiendava kahjuliku mõju lisandumist ei ole ette näha ja detailplaneeringu elluviimine suuna b asustust ranna eripära arvestavalt (hoonestus kavandatakse olemasolevale ehitusjoonele ) . Planeeringu eesmärgi täitumisel ei halvene juurdepääs rannale võrreldes praeguse seisuga, samuti ei piirata vaba liikumist rannal täiendavalt. Seega võtab eeldatav ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek arvesse ranna kaitse eesmärk e ja lähtub ka taimestikust (hoonestus kavandatakse haritavale maale, mitte looduslik ule ( rohu ) maa le) ning reljeefist (hoonestus kavandatakse reljeefi kõrgemale osale, Vare elamu kavandatakse 2,5 m samakõrgusjoonele ja Pihlaka elamu 3,5 m samakõrgusjoonele ). Tegevust kavandatakse lähtuvalt kinnisasja de piiridest ja kõlvikutest optimaalselt: täiendav inimtegevusest lähtuv mõju on suurim praegusel juba inimtegevuse poolt mõjutatud haritaval maal ja üldjoontes kõlvikute piirid säilivad. Ehituskeeluvööndi piiriks on vööndi vähendamise ettepanekuga nõustumisel Vare maaüksuse osas külatee (looduses eristuv piir) . Kavandatav ad tegevus ed arvestab üldjoontes ranna eripära ning on mahult pigem väike sed ja seetõttu on ka eeldatavad mõjud väheolulised. Asjaomaste asutuste seisukohad Lähtudes Pihlaka ja Vare katastriüksus t el planeeritavast tegevusest, alal ja selle lähiümbruses asuvatest loodusväärtustest, koostatud eelhinnangust ja eeldatavatest keskkonnamõjudest asus Keskkonnaamet asus oma 02.09.2022. a kirjas nr 6-5/22/14005-4 teadaolevast informatsioonist l ähtudes seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik ning keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Kokkuvõte Planeeringualal ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega ka vastavate objektide rajamist, mistõttu olulisi negatiivseid mõjusid kavandatavate hoonete rajamise ega ehituskeeluvööndi vähendamise ga ette näha pole. Kavandatav tegevus võib mõjutada vähesel määral järgmisi mõjuvaldkondi: välisõhk (müra, tolm, heitmed välisõhku), sotsiaalne keskkond (suurenev liikluskoormus, müra), pinnas ning põhja- ja pinnavesi (õnnetuseoht). Kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ning looduse taluvusvõimet. Võttes kasutusele vastavaid vajalikke meetmeid ehitustöödel on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ning minimeerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Keskkonnamõju eelhinnangu järelduste alusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt olulist keskkonnamõju ja planeeringuga kavandatu mõju keskkonnale tuleb muuhulgas analüüsida detailplaneeringu koosseisus, siis ei ole täiemahulise keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine põhjendatud.
Lisa 2 Muhu Vallav alit suse 21 . 0 9 . 20 2 2 . a korraldusele nr 63 DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Detailplaneeringu nimetus Vahtraste küla Pihlaka ja Vare k atastriüksuste detailplaneering Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja planeeritav ala TAOTLEJA Taotleja nimi Ranna Turismitalu OÜ Isikukood/ registrikood 12579608 Aadress Ranna, Vahtraste küla 94765, Muhu vald, Saare maakond e-post
[email protected] Telefon +372 56683464 PLANEERITAVA ALA LIGIKAUDNE SUURUS: Detailplaneeringuala pindala ha 24813 m² DETAILPLANEERINGU EESMÄRK: K atastriüksustele elamu ja kõrvalhoonete rajamine ning ehituskeeluvööndi vähendamine kavandatud tegevuse võimaldamiseks. Detailplaneeringu lähtematerjalid PLANEERITAVA ALA ASEND / OLEMASOLEV MAAKASUTUS: Maaüksus t e lähiaadress id Pihlaka, Vare Katastriüksus te tunnus ed 4 7 8 0 1 : 0 0 3 : 0 5 3 7 4 7 8 0 1 : 0 0 3 : 0 5 3 8 Kinnistu numbrid 3 3 5 9 2 3 4 3 3 5 9 1 3 4 Olem a solev sihtotstarve maatulundusmaa GEODEETILINE ALUSPLAAN: puudub GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub OLEMASOLEV ÜLDPLANEERING: Muhu valla üldplaneering kehtestatud Muhu Vallavolikogu 15 . 06 .20 22 .a otsu s ega nr 48 OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub MENETLUSTINGIMUSED ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV jah EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE jah maakorralduslikud ja ehituslikud nõuded . PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTUS, KRUNTIDE TÄISEHITUS Maaüksus i ei krundita. Lubatud on katastriüksuste piiride täpsustamine või katastriüksuste liitmine. L ooduslike alade osatähtsus katastriüksusel ei tohi langeda alla 90%. KRUNTIDE SIHTOTSTARVE E lamumaa Ettevõtluse soodustamiseks ja elukoha lähedale töökohtade loomiseks võib elamumaale anda ühiskondlike ehitiste, äri- ja tootmismaa kõrvalsihtotstarbe nt puhkemajandusliku ja/või kaubandusliku iseloomuga väikeettevõtte (taluturism jms) rajamiseks. HOONESTUSE KAVANDAMISE ÜLD PÕHIMÕTTED Ehitustegevusel tuleb arvestada väljakujunenud ajaloolist asustusmustrit – hoonete, teede, põllu- ja karjamaade omavahelist paigutust ning külatüüpi ( sumb -, ahel-, rida-, hajaküla ) . Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede suhtes . Uued hooned peavad sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse kui ka mahtude osas. Uusehitised ei tohi domineerida traditsioonilise ehituspärandi üle. Seletuskirja koosseisus analüüsida kavandatud tegevuse vastavust eelnevates punktides väljatoodule. Hoonestuse (sh õuemaa) planeerimisel tuleb arvestada looduslike tingimustega (nagu liigniisked alad, ilmakaared, valitsevad tuuled ja selle eest kaitset pakkuv kõrghaljastus jmt). Planeerimis- ja ehitustegevusega ei tohi halvendada naaberkinnistute olemasolevat olukorda (sademetest tekkinud liigvete juhtimine naaberkinnistule, valguse varjamine õuealal jne). Säilitada tuleb kiviaedadega ääristatud teede looklevus ja laius . Ehitusõigust hoonete rajamiseks saab taotleda katastriüksusele, millele juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt on ehitusloa väljastamise hetkel tagatud aastaringselt kasutatav juurdepääs. HOONETE KORRUSELISUS ja KÕRGUS Kuni 2 korrust. Kõrgus kuni 9 m ARHITEKTUURSED NÕUDED Elamud ja abihooned (v.a garaažid, kuurid, kasvuhooned) tuleb rajada eelistatult viilkatusega (sh kelp- ja poolkelpkatusega). Elamute katusekalle peab olema üldjuhul vahemikus 30….45 kraadi. Katusekalde valimisel lähtuda konkreetse ehitise sobivusest kohaliku ümbruskonna miljöö ja/või arhitektuurilahendustega . Eelistatud on traditsiooniliste materjalide kasutamine, mis väärtustab kohaliku ehituspärandi traditsioone, tagab esteetilise ühtluse ning võimaldab uusarhitektuuri sobitada olemasolevaga. Uusehitised ei tohi domineerida olemasolevate väärtuste üle, vaid kandma edasi piirkonnale omaseid ja väärtuslikke traditsioone kaasaegses võtmes. Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate materjalide ning silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste kasutamist. SERVITUUDID Selgitada välja servituutide seadmise vajadus TEED Juurdepääs kruntidele kavandada Vahtraste külateelt. Täiendavalt rajatavad teed tuleb siduda avalikus kasutuses olevate teedega arvestades vajadusel kontaktvööndi juurdepääsuvajadusi. Mahasõidu rajamisel munitsipaalteelt arvestada nähtavuse tagamise nõudega. Mahasõidu rajamiseks eelistada hea nähtavusega sirgeid teelõikusid. Vajadusel näha ette truupide rajamine. Tagatud peab olema juurdepääs eriotstarbeliste sõidukitega. PARKIMISTINGIMUSED Parkimine tuleb lahendada oma katastriüksusel tegelikust vajadusest lähtuvalt . Munitsipaalteele parkimist ette näha ei tohi. HEAKORD , HALJASTUS , PIIRDED Detailplaneeringuga seada tingimuse heakorra tagamiseks Maksimaalselt säilitada kõrghaljastust Säilitamaks hajusale asustusmustrile omast avatud ruumi ja võimaldamaks ulukite vaba liikumist, võib rohelise võrgustiku koridori alal aiaga piirata üksnes õuemaa, kuid mitte üle 0,4 ha. Piirded teede ääres rajada kivi-, latt- või lippaedadena või haljaspiiretena. Olemasolevad kiviaiad (raudkivi, paekivi) tuleb säilitada ja hoida korras. Nende taastamisel kasutada ajaloolise aia ladumisstiili ja materjali, et taastatud aialõigud ei eristuks aia algupärasest osast. Uute kiviaedade rajamisel kasutada ajaloolise aia ladumisstiili ja materjali. Suurim lubatud kõrgus kiviaial kuni 1,2 m. Erandid on lubatud põhjendatud juhul, nt ajalooliselt on kiviaia kõrgus konkreetses asukohas olnud kõrgem kui 1,2 m . Latt- ja lippaia suurim lubatud kõrgus kuni 1,6 m. Läbipaistmatuid latt- ja lippaedu ei tohi rajada. Erandid on lubatud põhjendatud juhul, nt müratõkkeks või ohutuse tagamiseks. KESKKONNATINGIMUSED Detailplaneering peab sisaldama keskkonnamõjude analüüsi ning vajadusel tuleb seada negatiivsete mõjude leevendamiseks vastavad keskkonnatingimused. Säilima peab rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine, hoonete kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Sidususe tagamiseks peab looduslikuna säilima vähemalt 50 m laiune ala. Koridori läbilõikamisel tuleb leida samaväärne asenduskoridor. L ooduslike alade osatähtsus katastriüksusel ei tohi langeda alla 90%. Detailplaneeringus näha ette, et mürarikkad ehitustööd tuleb kavandada välja poole lindude pesitsusaega. Insenervõrkude rajamise tingimused VEEVARUSTUS Lahendada lokaalselt KANALISATSIOON L a hendada lokaalselt. Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal SADEVETE KANALISATSIOON Lahendada lokaalselt SOOJUSVARUSTUS Lahendada lokaalselt ELEKTER Lahendada vastavalt võrguettevõtte tehnilistele tingimustele SIDE Lahendada vastavalt vajadusele MÄRKUSED: Detailplaneeringuga lahendatavate insenerkommunikatsioonide projekteerimistööde maht ei piirdu käesoleva detailplaneeringu planeeringuala piiridega ning võib vastavalt täiendavale kommunikatsioonide projekteerimise vajadusele suureneda ja haarata juurde kommunikatsioonid ka väljaspool planeeringuala piire. ERITINGIMUSED JA TÄIENDAVAD KOOSKÕLASTUSED Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PLANEERING TULEB KOOSKÕLASTADA: Kaitseministeerium Keskkonnaamet Keskkonnaministeerium Transpordiamet Muinsuskaitseamet Politsei- ja Piirivalveamet Põllumajandus - ja Toidu amet Päästeamet T arbijakaitse ja T ehnilise Järelevalve Amet Terviseamet Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, sh planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, naaberkinnisasjade omanikud ja tehnovõrkude valdajad. Detailplaneeringu koostamise käigus fikseerida koostöö ja puudutatud isikute kaasamine DETAILPLANEERINGU VORMISTAMINE, KOOSSEIS JA SISUSTAMINE Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda Riigihalduse ministri 17.10.2019.a. määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. DETAILPLANEERINGU GRAAFILINE OSA VORMISTADA MÕÕTKAVAS M 1:500 (Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel, et joonised oleks loetavad.) DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: SITUATSIOONI SKEEM, M 1:10 000 GEODEETILINE ALUSPLAAN KRUNTIMISE SKEEM, võib olla vormistatud koos hoonestuse skeemiga PLANEERINGU PÕHIJOONIS , tehnovõrkude planeering ja kitsendused HOONESTUSE SKEEM, võib olla koos planeeringujärgse kruntimise skeemiga LIIKLUSSKEEM koos parkimisvõimaluste lahendamisega planeeringualal (võib olla väljendatud põhijoonisel) HEAKORRASTUS- JA HALJASTUSSKEEM (võib olla väljendatud põhijoonisel) KESKKONNAKAITSEABINÕUDE SKEEM (võib olla väljendatud ka seletuskirjas) VERTIKAALPLANEERINGUSKEEM TEEDE PÕIKLÕIGETE SKEEMID PLANEERINGULAHENDUSE RUUMILINE ILLUSTRATSIOON ÜLDPLANEERINGU TEKSTI JA JOONISTE MUUDATUSTE ETTEPANEK SELETUSKIRI Detailplaneeringu koosseis peab vastama planeerimisseaduses esitatud nõuetele. Detailplaneeringus tuleb planeerimispõhimõtted esitada graafilisel kujul selgelt loetavate tingmärkidega koos selgitava tekstilise osaga. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne planeeringu juurde kuuluv lisa. Kui planeerimismenetluses sõlmitakse planeerimis seaduse § 130 või 131 alusel haldusleping või § 4 lõike 2 1 kohane leping, loetakse nimetatud lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks. DETAILPLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA MUHU VALLAVALITSUSELE IDEESTAADIUMIS (VÕI VASTAVALT ÕIGUSTE ÜLEANDMISE LEPINGULE) GEODEETILINE ALUSPLAAN, digitaalselt dgn / dwg formaadis Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitatakse digitaalselt Muhu Vallavalitsusele põhilahenduse läbivaatamiseks ja lähteseisukohtadele vastavuse kontrollimiseks. Detailplaneeringu eelnõu koos kõikide vajalike lisadega esitatakse planeeringu kooskõlastamise korraldamiseks Vallavalitsusele digitaalselt allkirjastatult MUHU VALLAV OLIKOGULE VASTUVÕTMISEKS, AVALIKUSTAMISEKS JA AVALIKUKS ARUTELUKS. Esitada paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalselt pdf , dgn / dwg formaadis. MUHU VALLAV OLIKOGULE KEHTESTAMISEKS Paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalselt pdf , dgn / dgw vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele MÄRKUSED: Kõik digitaalselt esitatavad materjalid võib esitada eelnevalt ka e-posti teel meilile (
[email protected]) TÄHTAJAD Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lõikele 2 tuleb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega tuleb lähteseisukohadele vastav detailplaneering esitada Muhu Vallavalitsusele menetlemiseks hiljemalt 21 .0 9 .202 4 .a . Vastasel juhul ei pruugi olla võimalik detailplaneeringu menetluse tähtaegne lõpule viimine ning detailplaneeringu menetlus lõpetatakse . Planeeringu koostamiseks ja finantseerimiseks on sõlmitud haldusleping nr 41 -DP1 7 0 8 2 2 , milles fikseeritakse poolte kohustused detailplaneeringu koostamisel ja koostamise rahastamisel. KOOSTAJA Pille Tamm maa- ja planeeringunõunik KUUPÄEV 2 1 . 0 9 . 2 0 2 2