EELNÕU
Kuressaare {adoptionDateTime} nr
{regNumber}
Ohessaare küla Ahiste detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine
Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse
dokumendiregistris 28.06.2022 nr 5-2/3895-1) detailplaneeringu algatamiseks Ohessaare küla
Ahiste katastriüksusel. Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine elamu ja
kõrvalhoonete ehitamiseks ning Torgu valla ranna-alade osaüldplaneeringu muutmine juhtotstarbe
ja ranna ehituskeeluvööndi osas. Detailplaneeringuala suurus on ca 0,5 ha ja hõlmab Ohessaare
külas Ahiste katastriüksust (katastritunnus 80701:001:0205, sihtotstarve maatulundusmaa 100%,
pindala 4612 m2). Detailplaneeringu nimetus on Ahiste detailplaneering.
A. Olemasolev olukord
Tegemist on endise talukohaga (hooned on lammutatud). Ehitisregistri andmetel katastriüksusel
hooneid ei ole. Kõlvikuliselt koosseisult koosneb katastriüksus 1584 m2 looduslikust rohumaast,
2976 m2 metsamaast ja 52 m2 muust maast. Planeeringuala piirneb läänest Kubja (katastritunnus
80701:001:0311, maatulundusmaa 100%), põhjast Poopuu (katastritunnus 80701:001:0621,
maatulundusmaa 100%) ja Kastani (katastritunnus 80701:001:0623, maatulundusmaa 100%) ning
idast 21103 Läätsa-Jämaja-Sääre-Mäebe tee (katastritunnus 80701:003:0718, transpordimaa
100%) katastriüksustega. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse alusel on planeeringualal
avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised ning ranna
ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd.
B. Kehtiv üldplaneering
Vastavalt Torgu Vallavolikogu 30. jaanuari 2006 määrusega nr 1-1/2 kehtestatud Torgu valla
ranna-alade osaüldplaneeringule (edaspidi üldplaneering) asub planeeringuala nii
maatulundusmaa ja kui ka elamumaa juhtfunktsiooniga alal ning suures osas ranna
ehituskeeluvööndis. Elamumaade planeerimise põhimõte on olemasolevate külade tihendamine ja
laiendamine esmajärjekorras ajaloolistele talukohtadele algses kohas. Eluhoonete projekteerimisel
ei tohi nende omavaheline kaugus elamumaal olla väiksem kui 50 m, kuid tingimus ei kehti
taluhoonestuse taastamisel algses kohas. Elamukruntide rajamisel metsaalale ranna
piiranguvööndis tuleb krundil olevast kõrghaljastuse (va võsa) pindalast säilitada vähemalt 80%.
Soovitav on säilitada traditsioonilised piirdeaiad (kiviaiad), väravad ning väikevormid.
Maatulundusmaa juhtfunktsiooniga ala osas on ehitamiseks eelisarendatavad kohad ajaloolised
talukohad. Maatulundusmaa igale katastriüksusele on võimalik ehitada üks ühepereelamu ning
selle juurde kuni viis kõrvalhoonet. Eluhoonete projekteerimisel ei tohi nende omavaheline kaugus
maatulundusmaal olla väiksem kui 200 m. Üldplaneeringuga sätestatud ehituskeeluvööndisse
jääva taluhoonestuse taastamiseks algses kohas tuleb koostada detailplaneering koos ettepanekuga
üldplaneeringu muutmiseks.
Esitatud taotluse alusel planeeritakse hooneid maatulundusmaa juhtfunktsiooniga alale ja
ehituskeeluvööndisse. Lähimad elamud asuvad kinnistu piirist ca 60 m kaugusel. Kuna eluhoonete
projekteerimisel ei tohi nende omavaheline kaugus maatulundusmaal olla väiksem kui 200 m, siis
planeeringuga muudetakse maatulundusmaa juhtfunktsiooniga ala elamumaa juhtfunktsiooniks.
Detailplaneeringuga tehakse ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek.
C. Kaalutlused
Detailplaneeringu algatamise vajadus tuleneb looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 40. Kuna
üldplaneeringuga ei ole piirkonnas ranna ehituskeeluvööndit vähendatud, käsitletakse algatatavat
detailplaneeringut LKS § 40 lg 4 p 2 alusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Elamumaa juhtfunktsiooniga ala asub suures osas avalikult kasutatava tee kaitsevööndis.
Transpordiamet on andnud nõusoleku hoonete (välja arvatud elamu) kavandamiseks tee
kaitsevööndisse tingimusel, et need asuvad väljapool külgnähtavusala (16,0 m teekatte servast).
Tegemist on ajaloolise talukohaga, kuhu soovitakse püstitada elamut ja abihooneid. Juurdepääs on
lubatud kavandada olemasoleva ristumiskoha kaudu Läätsa-Jämaja-Sääre-Mäebe teelt. Vastavalt
üldplaneeringule soositakse elamuehitust esmajärjekorras ajaloolistele talukohtadele algses kohas.
Hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada kaitstavate taimede kasvukohaga. Eeltoodust tulenevalt
leiab Saaremaa vald, et planeeritav hoonestus ja rajatised sobivad antud piirkonda arvestades
lähipiirkonna maakasutust ja hoonestust ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine ja
juhtfunktsiooni muutmine on põhjendatud.
Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda
kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse
detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või punktis 3 sätestatud juhul.
Eeltoodust tulenevalt koostati KSH eelhinnang. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu
(käesoleva otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata
keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid
mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa
eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne
mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul
puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka oluline strateegiline mõju
maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vald seisukohal, et Ahiste detailplaneeringuga kavandatava
tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega pole
vajalik algatada KSH-d.
Saaremaa vald edastas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 Keskkonnaametile (KeA) 09.08.2022
kirjaga nr 8-5/4533-1 ja Rahandusministeeriumile 23.09.2022 kirjaga nr XXX käesoleva otsuse
eelnõu koos lisadega seisukoha saamiseks.
KeA on oma 07.09.2022 kirjas nr 6-2/22/15434-2 andnud seisukoha, et eeldatavalt ei kaasne
algatatava detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel olulist keskkonnamõju KeHJS
§ 22 mõistes ning (KSH) algatamine ei ole vajalik, kui arvestatakse KeA esitatud ettepanekutega.
Arvestades tegevuse väikest mahtu ei ole eeldada mõju ilmnemist Jaandi hoiualale, Ohessaare
maastikukaitsealale või Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele Kura kurgu linnualale ja Ohessaare
loodusalale. KSH eelhinnangus esitatud kirjelduse järgi kasvab püramiid-koerkäpp maaüksuse
lääneosas lagedamatel aladel, mistõttu tuleb ehitised kavandada väljapoole neid alasid. KeA kirjast
2
tulenevalt on KSH eelhinnangut täiendatud ning korrigeeritud Natura eelhinnangu peatükki ning
täiendatud lähteseisukohti hoonestuse võimaliku asukoha osas.
Rahandusministeerium oma XX.XX.2022 kirjas nr xxx on seisukohal, et XXX.
D. Kokkuvõte
Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu
koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse
käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid,
analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud XXX kolmepoolse lepingu nr XXX huvitatud isiku ja
detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude
kokku leppimiseks.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus (
[email protected], tel
452 5000), koostaja on OÜ Kompro (XXX) ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Saaremaa
Vallavolikogu (
[email protected], tel 452 5002).
Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla
veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil
Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald.
Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja §
22 lõike 2, planeerimisseaduse § 124 lõiked 2, 6 ja 10, § 125 lõiked 1 ja 2, § 126 lõike 1, § 128
lõiked 1 ja 5, § 129 lõike 1, § 142 lõiked 1 ja 2, § 77 lõike 1, looduskaitseseaduse § 38 lõike 5
punkti 3, § 40 lõike 3 ja lõike 4 punkti 2 ning keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 3, Saaremaa Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada Ohessaare küla Ahiste detailplaneering, mille eesmärk on ehitusõiguse määramine
elamu ja kõrvalhoonete ehitamiseks ning Torgu valla ranna-alade osaüldplaneeringu
muutmine juhtotstarbe ja ranna ehituskeeluvööndi osas.
2. Detailplaneeringu nimetus on „Ahiste detailplaneering“.
3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 0,5 ha vastavalt käesoleva otsuse lisale nr 1.
4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt käesoleva otsuse lisale nr 2.
5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale nr 3.
6. Otsus jõustub teatavakstegemisega.
Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud
ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.
Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu
kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.
3
Lisa 2
Saaremaa Vallavolikogu
XX. oktoober 2022 otsusele nr xxx
EELNÕU
DETAILPLANEERINGU
LÄHTESEISUKOHAD
1. NIMETUS Ahiste detailplaneering
(asukoht Ohessaare külas Ahiste katastriüksusel tunnusega 80701:001:0205)
PlanID Maa-ametis 111292, planeeringu nr Saaremaa vallas DP-22-032
2. ALGATAJA Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku esitaja ja huvitatud isik:
Janek Vilisaar
Algataja: Saaremaa Vallavolikogu
Koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus
3. EESMÄRK PLANEERINGU EESMÄRK: ehitusõiguse määramine elamu ja kõrvalhoonete
JA VASTAVUS ehitamiseks ning Torgu valla ranna-alade osaüldplaneeringu muutmine
ÜLDPLANEE- juhtotstarbe ja ranna ehituskeeluvööndi osas.
RINGULE PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 0,5 ha
PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: üldplaneeringut
muudetakse ranna ehituskeeluvööndi osas ja osaliselt juhtotstarbe osas.
4. PLANEE- OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVE:
RINGU maatulundusmaa 100%
LÄHTE- PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem
MATERJAL GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500
GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub
ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering ja selle teemaplaneering - asustust
ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused.
Torgu valla ranna-alade osaüldplaneering.
Saaremaa Vallavolikogu 23.03.2018 määrus nr 13 „Saaremaa valla
jäätmehoolduseeskiri“.
Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 Reovee kohtkäitluse ja äraveo
eeskiri Saaremaa vallas
Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu
algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“.
Keskkonnaameti 06.07.2022 kiri nr 7-9/22/11508-2 ja 07.09.2022 kiri nr 6-
2/22/15434-2.
Transpordiameti 28.07.2022 kiri nr 7.2-2/22/14884-2.
kättesaadavad www.saaremaavald.ee
5. UURINGUD Selgitada välja kaitstavate taimeliikide levikuala.
Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu-
lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse,
ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
6. EHITUSLI- TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: kruntideks ei jaotata
KUD JA KRUNTIDE KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga,
ARHITEK- soovituslikult maatulundusmaa.
TUURSED LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga,
NÕUDED kaasa arvatud alla 20 ruutmeetrised hooned, kui neid soovitakse püstitada.
Järgida väljakujunenud traditsioonilist hoonestuse tihedust ja –struktuuri.
LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga, järgida
väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid.
KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga. Arvestada
Lisa 2
Saaremaa Vallavolikogu
XX. oktoober 2022 otsusele nr xxx
üldplaneeringus toodud tingimust, et kõrghaljastuse pindalast tuleb säilitada
vähemalt 80%.
HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga
HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga
HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga
HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga
HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada
põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid
ning hoonestuse ehituslikud sidumiskõrgused.
KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND,
VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga, hooned projekteerida kaasaegse
arhitektuurse lahendusega - vormilt lihtsad ning harmoneeruvad ümbritseva
miljööga/olemasolevate hoonetega. Järgida väljakujunenud traditsioonilisi
ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad,
välisviimistlusmaterjalid jne).
KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga.
EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele
LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga
SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga servituutide vajadus
KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: ---
JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: olemasoleva mahasõidu kaudu Läätsa-
Jämaja-Sääre-Mäebe teelt. Juurdepääsutee planeerimisel kõrvalmaanteelt
arvestada päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega. Arvestada
Transpordiameti seisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks. Riigiteega
liitumise korral (EhS § 99 lg 3) tuleb huvitatud isikul taotleda nõuded projektile
Transpordiametilt. Servituudi seadmise vajadus.
TEED: määrata planeeringuga.
PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada kinnistul vastavalt
kehtivatele normidele. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843
Linnatänavad.
HEAKORD JA HALJASTUS: Täpsustada haljastuse ja heakorrastuse
põhimõtteid ning seada täpsemad tingimused kõrghaljastuse raietegevusele
(seletuskirjas ja joonisel). Lageraie ei ole lubatud. Seletuskirjas tuua välja
leevendavad meetmed taimestiku säilitamiseks nii ehitustegevuse läbiviimisel
kui ka ehitusjärgselt ala kasutamisel. Hoonete ja teede rajamisel arvestada
olemasoleva looduskeskkonnaga ning maastiku iseärasusi, tagades
metsailmelise ja loodusliku keskkonna säilimise. Uushaljastuse rajamisel
kasutada piirkonna looduskeskkonnale omaseid liike.
JÄÄTMEKÄITLUS: määrata planeeringuga. Juurdepääs jäätmemahutitele
peab olema piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane.
7. INSENER- VEEVARUSTUS: määrata planeeringuga lokaalselt.
VÕRKUDE REOVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga lokaalselt. Kinnistu
PROJEKTEE- asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Reoveekäitluse lahendamiseks on
RIMISTINGI- järgmised võimalused: 1. Kogumismahuti paigaldamine, 2. Bioloogilisest
MUSED reoveepuhastist ja imbsüsteemist koosneva omapuhasti planeerimine -
kasutatav ainult aastaringse püsielamise korral.
SADEMEVEE KANALISEERIMINE: käsitleda ning näidata joonistel
planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendused.
ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga
SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga
Lisa 2
Saaremaa Vallavolikogu
XX. oktoober 2022 otsusele nr xxx
SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga
8. KOOSTÖÖ
JA +
Päästeamet
KAASAMINE +
Keskkonnaamet
+
Transpordiamet
+
Telia Eesti AS
+
Elektrilevi OÜ
+
MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab)
9. PLANEERIN- DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED
GU KOOSSEIS vt www.saaremaavald.ee
JA VORMIS- DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS
TAMINE 1:500
ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja
vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija
definitsioonile.
Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala
analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende
saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku
põhjendused. Lisaks planeeringulahenduse vastavust alal kehtivale
üldplaneeringule.
Planeeringu joonised koostada litsentseeritud geodeedi poolt ajakohasele
geodeetilisele alusplaanile kõrgussüsteemis EH 2000.
Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri
17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded“.
Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete
ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:
+ SELETUSKIRI
+ ASENDISKEEM
+ TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja
krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega
+ PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +
kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis
+ TEHNOVÕRKUDE JOONIS
+ LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a
kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus
10. PLANEE- DETAILPLANEERING ESITADA:
RINGU + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS üks eksemplar
ESITAMINE paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis.
+ AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf
formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon
+ KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt CD-l pdf ja
dwg formaadis.
11. PLANEERI- Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.
TAV ESI- DP algatamine 43. nädal 2022
ALGNE AJA- DP eskiislahenduse lahenduse 44.nädal 2022 - 17. nädal 2023
KAVA (ajakava koostamine
Lisa 2
Saaremaa Vallavolikogu
XX. oktoober 2022 otsusele nr xxx
võib muutuda DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne
olenevalt DP lahenduse täpsustamine 24. – 26. nädal 2023
detailplaneeringu DP kooskõlastamine ja esitamine 30 päeva
koostamise arvamuse avaldamiseks
menetlusetappide DP vastuvõtmine 34. nädal 2023
tegelikust
Ehituskeeluvööndi vähendamiseks 30 päeva
ajakulust).
Keskkonnaametile
DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne
DP korrigeerimine vajadusel 41. – 42. nädal 2023
DP esitamine heakskiitmiseks 60 päeva
Rahandusministeeriumile
DP kehtestamine 4. nädal 2024
Lisa 3
Saaremaa Vallavolikogu
Xx.xx.2022 otsusele nr xxx
KESKKONNAMÕJU EELHINNANG
Ohessaare külas asuva Ahiste maaüksuse (80701:001:0205) detailplaneeringu algatamise
taotlusele.
06.07.2022
1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega:
Käesolev eelhinnang on antud Saaremaa vallas, Ohessaare külas asuva Ahiste maaüksuse
(Joonis 1) detailplaneeringu (DP) algatamise taotlusele. Maaüksuse (katastriüksuse tunnus
80701:001:0205) pindala on 4612 m², see on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega. DP
algatamise taotluse kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärk maa sihtotstarbe
muutmine ning ehituskeeluvööndi vähendamine üksikelamu ja kahe kõrvalhoone ning
tehnosüsteemide ehitamiseks endisele talukohale.
Alal ei ole kehtivat detailplaneeringut. Ahiste katastriüksus on hoonestamata. Kõlvikuliselt
koosseisult hõlmab Ahiste katastriüksus 1584 m² loodusliku rohumaad, 2976 m² metsamaad ja
52 m² muud maad. Planeeringuala piirneb põhjast Kastani (80701:001:0623, 100%
maatulundusmaa) ja Poopuu (80701:001:0621, 100% maatulundusmaa) kinnistutega; läänest
Kubja (80701:001:0311, 100% maatulundusmaa) ja idast 21103 Läätsa-Jämaja-Sääre-Mäebe
teega (80701:003:0718, 100% transpordimaa).
Joonis 1. Ohessaare külas asuva Ahiste maaüksuse (80701:001:0205) asendiskeem. Kinnistu
on tähistatud oranži markeriga (Maa-amet, 05.07.2022).
Vastavalt Torgu Vallavolikogu 30. jaanuari 2006 määrusega nr 1-1/2 kehtestatud Torgu valla
ranna-alade osaüldplaneeringule (edaspidi üldplaneering) asub planeeringuala nii
1
maatulundusmaa ja kui ka elamumaa juhtfunktsiooniga alal. Üldplaneeringuga ei ole piirkonnas
ranna ehituskeeluvööndit vähendatud. Elamumaade planeerimise põhimõte on olemasolevate
külade tihendamine ja laiendamine esmajärjekorras ajaloolistele talukohtadele nende algses
kohas. Eluhoonete projekteerimisel ei tohi nende omavaheline kaugus elamumaal olla väiksem
kui 50 m, kuid tingimus ei kehti taluhoonestuse taastamisel algses kohas. Maatulundusmaa
juhtfunktsiooniga ala osas on ehitamiseks eelisarendatavad kohad ajaloolised talukohad.
Maatulundusmaa igale katastriüksusele on võimalik ehitada üks ühepereelamu ning selle juurde
kuni viis kõrvalhoonet. Eluhoonete projekteerimisel ei tohi nende omavaheline kaugus
maatulundusmaal olla väiksem kui 200 m. Tulenevalt planeeringu eesmärgist on
detailplaneering kooskõlas üldplaneeringu hoonestamise põhimõtetega.
Detailplaneeringuga soovitakse taluhoonestuse taastamiseks algses kohas muuta
üldplaneeringut ranna ehituskeeluvööndi ulatuse osas, mistõttu on käesolev detailplaneering
planeerimisseaduse (edaspidi nimetatud PlanS) § 142 lg 1 p 3 ja looduskaitseseaduse (LKS) §
40 lg 4 p 2 kohaselt vastuolus üldplaneeringuga ning planeeringut menetletakse kui
üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt tuleb
detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine juhul,
kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju
või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt
oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib
eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid
muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
2. Ala kitsendused ja kommunikatsioonid
Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse alusel on planeeringuala tervenisti kitsendustega
koormatud. Elamumaa juhtfunktsiooniga ala asub suures osas avalikult kasutatava tee
kaitsevööndis. Lisaks on suurem osa kinnistust ranna ehituskeeluvööndis, üldplaneeringuga ei
ole piirkonnas ranna ehituskeeluvööndit vähendatud. Ka on kinnistu lõunatippu inventeeritud
II kaitsekategooria kaitsealuse taimeliigi kasvukoht. Tegelikkuses on II kaitsekategooria
kaitsealuse orhideega hõlmatud kinnistu kogu lääneserva lagedamad alad ja üksikuid taimi
leidub ka kinnistu keskosas.
3. Ala keskkonnatingimused
Planeeringuala asub Ohessaare külas Ahiste maaüksusel. Kinnistu piirneb põhjast, loodest ja
läänest maatulundusmaaga. Idaküljel paikneb 21103 Läätsa-Jämaja-Sääre-Mäebe tee, millelt
hakkaks olema ka juurdepääs kinnistule. DP algatamistaotluse lisamaterjalidega on esitatud
ajalooline kaardileht, mille kohaselt on kinnistul kunagi asunud kaks hoonet. Tänaseks nendest
hoonetest midagi säilinud ei ole, sest kinnistut on kunagi tõenäoliselt kasutatud karjäärina ja
kogu lahtine mineraalne materjal koos oletatavate hoonete jäänustega on kinnistult minema
veetud. Küll on kinnistule kaasajal rajatud puitsõrestikust ja kilekangast varjualune (Joonis 2)
ning välikäimla (Joonis 3), suitsuahi ja munakivisillutis (Joonised 2 ja 3) ning kohale on toodud
haagissuvila (Joonis 4).
Kinnistu on kirde-edelasuunaliselt jagunenud looduslike tingimuste osas kaheks. Selle
lääneserv on kuiv ja lagedam endise karjääri põhi, maanteega piirnev osa pigem liigniiske ja
võsastunud. Kinnistu läänepoolses osas on kunagi seal olnud mineraalne materjal suure
2
tõenäosusega eemaldatud ja ära viidud kuni idapoolses servas paiknenud liigniiske ala piirini.
Täna on kinnistu reljeef valdavalt tasane (kõrgus 3-3,5 m) välja arvatud lõunatipp, kus maantee
rajamise käigus on rohkem mineraalselt materjali alles jäetud, mistõttu on see osa ka
ümbritsevast veidi kõrgem.
Joonis 2. Ahiste maaüksusel paiknev kergkonstruktsiooniga varjualune ja munakivisillutis selle
ees (05.07.2022).
Kinnistu lääneservas kasvab kuivadele niitudele omane taimestik, põõsarindes domineerib
kadakas. Idaosas kasvab ajuti liigniiskele kooslusele omane hõre rohttaimestik, puurindes
domineerivad kased ja pajud. Kinnistu lõunatippu on inventeeritud II kaitsekategooria
taimeliigi kasvukoht. Reaalsuses kasvab kõnealust kaitstavat orhideed kogu kinnistu lääneserva
lagedamatel aladel ohtralt, vähemalt paarsada isendit. Üksikuid isendeid leidub ka kinnistu
keskosas, rajatiste vahel, tänasel nö hoovialal. Lisaks kasvab kinnistul veel vähemalt 3 liiki
orhideesid (käokeel, neiuvaip, käopõll).
3
Joonis 3. Kinnistule rajatud kuivkäimla ja kivisillutis. (05.07.2022).
Joonis 4. Kinnistul lääne- ja põhjapiiril paiknev roigasaed, põhjapiirile on viidud haagissuvila
(05.07.2022).
4
Joonis 5. Kinnistu lääneserva lagedatel laikudel kasvab ohtralt II kaitsekategooria orhideeliiki
(05.07.2022).
4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud
Planeeritud tegevustega kaasnevad mõjud on kas ehitamisaegsed või ehitamisjärgsed mõjud.
Ehitamisaegsete mõjude puhul on tegemist intensiivsemate mõjudega kui seda on
ehitamisjärgsed. Alale ei ole plaanis rajada keskkonda reostavaid ega ohustavaid objekte,
millest võiks lähtuda naabermaaüksustele edasi kanduv oluline keskkonnamõju.
4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele
Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Reostatud pinnase kohta andmed
puuduvad ning tõenäoliselt seda maaüksusel ka pole. Planeerides ja rajades planeeringualale
nõuetekohased vee- ja reoveekäitlussüsteemid, arvestades ka kõrval asuvate kinnistute
puurkaevude ja reoveesüsteemidega ning neist lähtuvate piirangutega ja järgides vastavaid
hooldusjuhiseid, ei ole oodata olulisi mõjusid põhja- ja pinnaveele. Küll tuleb puurkaevu ja
kogumismahuti asukohad planeerida väljaspoole kaitstavate liikide kasvukohti, mis kõnealusel
kinnistul võib ilma kompenseerivate meetmeteta (taimede ümberistutus vms) osutuda
keeruliseks.
4.2. Mõju maavaradele
Maa-ameti maardlate kaardi andmetel ei paikne planeeringualal maardlaid ega
kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-
5
ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist. Mõningane maavarade kasutamise
vajadus tekib seoses juurdepääsu ja hoonestuse rajamisega kinnistule, mis ilmselt eeldab
täitematerjali kasutust. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva
detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab ära
kasutada krundi piires, väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik
Keskkonnaameti luba.
4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule
Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide
rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja
kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus
planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika
tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda osa alustaimestikku.
Toimunud paikvaatlusel tuvastati, et kinnistul kasvab registris toodust oluliselt laiemal alal II
kaitsekategooria taimeliiki, mis on endale sobilikud tingimused leidnud ka kohtades, kus
ajalooliselt arvatakse hoonestus olnud olevat ning kuhu seda soovitakse DP alusel taastada.
Kinnistu lääneserva lagedatel niidulaikudel kasvab II kategooria kaitsealust taime ja veel
vähemalt kolme liiki orhideesid lausaliselt. Mõju kompenseerivate tegevusteta (kaitsealuse liigi
isendite ümberasustamine vms) ehitustegevus kinnistu lääneservas võimalik ei ole ilma, et
kaitstavad taimed hävineksid. LKS § 55 lg 7 kohaselt on I ja II kaitsekategooria taimede ja
seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, keelatud. Oluliselt vähem on II
kategooria taimeliigi isendeid kinnistu keskosas, tänasel nö õuealal kergrajatiste ja maantee
vahele jäävas piirkonnas. Hoonestuse kavandamisel kinnistu keskossa, kus varem pole
hoonestust olnud, kaasneks tõenäoliselt oluliselt väiksem kahjulik mõju kaitstavatele
taimeliikidele ning väiksemas mahus kompenseerivate meetmete rakendamise vajadus.
Kaitstavate taimede ümberistutamise vajadusega tuleb arvestada ka juurdepääsutee rajamisel
kinnistu läänepiirilt kavandatava hoonestuse juurde.
Kaitstavate linnuliikide pesitsemist alal registreeritud pole. Arvestades kinnistu väikest pindala
ja seal kasvava puistu iseloomu, siis kaitsealuseid linnuliike kinnistul suure tõenäosusega pigem
ei pesitse.
Vastavalt „Saare maakonnaplaneering 2030+” (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/94) lisas 12 olevale teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused” (kehtestatud maavanema 28.04.2008 korraldusega nr 474)
moodustab Saare maakonnas rohelise võrgustiku Natura 2000 võrgustik, mis koosneb
kaitsealadest, hoiualadest ja püsielupaikadest ning mere ranna piiranguvööndist, mis üldjuhul
on 200 m, kuid korduva üleujutusega randadel lisandub veel ka üleujutatava ala laius. Seega
paikneb planeeringuala valdavalt rohelise võrgustiku alal. Loomadele olulisi liikumisteid
planeeringualal teadaolevalt pole. Kuna planeeringuala näol on tegemist väikese kinnistuga
maantee servas, mis piirneb mitmest küljest maatulundusmaadega, võib eeldada, et hoonestuse
taastamisel kasutavad loomad ka edaspidi liikumisteedena planeeringualast itta jäävat Jaandi
hoiuala. Planeeringualast itta jääb ulatuslik ning looduslikult mitmekesine poollooduslike
koosluste, märgalade ja võsa ning metsaga liigendatud massiiv, mis suure tõenäosusega
funktsioneerib piirkonnas ka praegu loomade liikumist toetava peamise võrgustikuna.
Planeeringuala funktsioon loomade liikumiskoridorina on tõenäoliselt suhteliselt tagasihoidlik.
6
Rohevõrgustiku toimimist ega ranna ja kalda kaitse eesmärke kavandatav tegevus otseselt ei
ohusta, kuna on lokaalne ja lühiajalise otsese mõjuga ümbritsevale keskkonnale.
4.4. Mõju välisõhu seisundile
Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Tegemist on
üksikmajapidamisega, mille juures õhusaaste on tavapärane keskmisele majapidamisele ning ei
oma seega olulist mõju. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust ei
ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja
sisepõlemismootorite tööst.
4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud
Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla
jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitus- ja sisustustöödega võib kaasneda mõningane
pakendijäätmete teke. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist
tõendavate dokumentide esitamist. Kavandatav tegevus ei suurenda jäätmeteket. Jäätmete
käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures.
Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju
keskkonnale.
4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju
Käesoleva planeeringuga ei ole ette nähtud tegevusi, mis põhjustaksid olulist mürataseme
suurenemist piirkonnas. Mürataseme ajutist tõusu võib ette näha ehitusperioodi jooksul
planeeringu ellu rakendamisel. Planeeringuga kavandatuga ei ole ette näha ka vibratsiooni,
valgus- soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.
4.7. Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele
Planeeringu elluviimine avaldab pigem positiivset mõju piirkonna majanduslikele ja
sotsiaalsetele näitajatele tänu elanike lisandumisele Ohessaare külla.
5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Avariisid võib ette tulla töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kütuste
käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete täitmisel
ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla vaid
hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on
lühiajalised ja lokaalsed. Nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade
esinemise võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on
avariiolukord ja saasteainete jõudmine pinnasesse, põhjavette või merre ning sellest olulise
reostuse tekkimine kavandatava tegevuse puhul ebatõenäoline.
6. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal,
kavandatava tegevuse eeldatav mõju. Natura eelhindamine.
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste
või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu
7
direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul, kui
kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala.
Käesoleva detailplaneeringuga kavandatu ei hõlma tegevusi konkreetselt Natura 2000
võrgustiku aladel, küll aga piirneb hoonestatav ala Ohessaare loodusala ning Kura kurgu
linnualaga.
Ohessaare loodusala eesmärk on kaitsta loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe, milleks on merele
avatud pankrannad (1230) ja lood (alvarid) (6280). Siia kuuluv Ohessaare maastikukaitseala on
krundist ca 120 m kaugusel. Selle eesmärk on kaitsta Ohessaare panka ja tüüpilist kliburanda.
Kura kurgu linnuala eesmärk on kaitsta linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate
rändlinnuliikide elupaiku. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: alk (Alca torda), soopart e
pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart
(Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), hallhani e
roohani (Anser anser), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), merivart
(Aythya marila), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas
(Bucephala clangula), niidurüdi e niidurisla (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e suurrisla
(Calidris canutus), väikerüdi e väikerisla (Calidris minuta), krüüsel (Cepphus grylle), liivatüll
(Charadrius hiaticula), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),
kühmnokk-luik (Cygnus olor), punakurk-kaur (Gavia stellata), merikotkas (Haliaeetus
albicilla), tõmmukajakas (Larus fuscus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tõmmuvaeras
(Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel
(Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), plüü (Pluvialis squatarola),
sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra
avosetta), hahk (Somateria mollissima), räusktiir e räusk (Sterna caspia), tumetilder (Tringa
erythropus).
Ohessaare loodusala ja Kura kurgu linnuala juurde kuulub ka Jaandi hoiuala, mille kaitse-
eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - lubjarikkal
mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude
(6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste
madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230) ja puiskarjamaade (9070) kaitse ning II
kaitsekategooria linnuliigi - laululuige (Cygnus cygnus) ja III kaitsekategooria linnuliikide -
hallpõsk-püti (Podiceps grisegena), roo-loorkulli (Circus aeruginosus), taida (Gallinula
chloropus) ning sookure (Grus grus) elupaikade kaitse. Jaandi hoiuala jääb planeeringualast
teisel pool Läätsa-Jämaja-Sääre-Mäebe teed ca 15 m kaugusel.
6.1 Kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele aladele
Eelpool nimetatud loodus ja linnualaga kavandatav tegevus otseselt seotud ei ole. Ohessaare
loodusala juurde kuuluv maastikukaitseala asub planeeringualast piisavalt kaugel ning on
loodud kitsa eesmärgiga, et kaitsta Ohessaare panka ja tüüpilist kliburanda. Selle kaitstava
loodusobjekti iseloom välistab planeeringu elluviimise võimalikud mõjud arvestades
planeeringuala maaüksuse väikest pindala ja DPga kavandatava tegevuse lokaalset iseloomu.
Seetõttu ei oma planeeritav tegevus olulist mõju. Kura kurgu linnuala asub planeeringualast
väljaspool. Kaitsealused linnuliigid on peamiselt seotud vee- või märgalaelupaikadega ning
kaitse-eesmärgiks olevate lindude elupaiku planeeringualal ei ole, mistõttu pole tõenäoline, et
kaitstavad linnud planeeringuala ka kuidagi muudmoodi kui juhuslikuks ülelennuks kasutaksid.
8
Ka Keskonnaamet on seisukohal, et arvestades tegevuse väikest mahtu ei ole eeldada mõju
ilmnemist Jaandi hoiualale, Ohessaare maastikukaitsealale või Natura 2000 võrgustikku
kuuluvatele Kura kurgu linnualale ja Ohessaare loodusalale. Planeeringualal leidub II
kaitsekategooriasse kuuluvat püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis) lääne- ning
lõunaservas lausaliselt ning üksikud isendid ala keskosas, mida leidub ka Jaandi hoiuala
niitudel. Hoiuala kaitse-eesmärgiks kõnealust liiki siiski seatud ei ole. Kuna krundi idaservas
tingimused püramiid-koerkäpa kasvamises ebasoodsad, siis ei mõjuta ehistustööd selle liigi
asurkonna terviklikkust. Kui kaitseala valitseja vajalikuks peab, tuleb kaaluda planeeringu
elluviimisest tingitud mõjude leevendamise meetmeid kaitsealuse orhidee isendite
säilitamiseks, sest II kategooria liigi isendeid hävitada ei ole lubatud. Keskkonnaamet on
seisukohal, et püramiid-koerkäpa isendeid ümber istutada pole võimalik, seega tuleks muuta
kõigi hoonete asukohti. Nagu ka eelnevalt mainitud oleks krundi keskossa hoonete rajamisel
väiksemad keskkonnamõjud.
Ülaltoodut arvestades saab hoonete asukoha muutmisega välistada Natura 2000 võrgustiku
alade terviklikkust või soodsa seisundi negatiivselt mõjutamist. Kavandatava tegevusega
rajatakse elamu teenindamiseks vajalikud kommunikatsioonid, kuid need tegevused tehakse
hoiualast teisel pool maanteed. Nõuetele vastavate tehnosüsteemide (reoveekäitlusrajatis,
puurkaev, elektrivarustus jms) rajamisel ei kaasne ka uute kommunikatsioonide rajamisega
Natura alade kaitseväärtustele ebasoodsat mõju.
7. Kokkuvõte ja järeldus
Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust
ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas
pidades. Planeeritav tegevus jääb Natura 2000 võrgustikust välja. Planeeritavad tegevused on
võimalik ellu viia nii, et Kura kurgu linnuala ja Ohessaare loodusala loodusväärtusi ei
kahjustata. Küll tuleb planeeringu elluviimise eelselt kaaluda planeeringualal kasvava II
kaitsekategooria liigi isendite säilimiseks vajalikke kompenseerivaid meetmeid.
Keskkonnaamet on seisukohal, et ehitustööd tuleb kavandada väljaspoole kaitsealuste liikide
leiukohti, seega tuleb ehitustööd ümber planeerida krundi kesk- või idaossa.
Eeltoodust tulenevalt on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et kavandatava tegevuse
elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega pole vajalik algatada
keskkonnamõju täiemahulist strateegilist hindamist.
Koostaja: Bert Holm ja Kerli Kuusk
9
Rahandusministeerium
[email protected] 23.09.2022 nr 5-2/5371-1
Seisukoha küsimine Ohessaare küla Ahiste detailplaneeringu algatamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ja
planeerimisseaduse § 127 lg 2 edastame Rahandusministeeriumile seisukoha võtmiseks
Ohessaare külas Ahiste detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmise otsuse eelnõu (vt lisa). Detailplaneeringu algatamise taotluse materjalid ja
menetlusdokumendid on kättesaadavad siin.
Kuna Keskkonnaameti seisukoht on juba olemas, siis palume võimalusel Rahandusministeeriumi
seisukohta kahe nädala jooksul, selleks et eelnõu saaks suunata oktoobri volikogu istungile.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Siim Kuusik
planeeringuteenistuse juhataja
Piret Paiste, 452 5093
[email protected]
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 /
[email protected] / www.saaremaavald.ee
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 23.09.2022 12:39
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: Seisukoha küsimine Ohessaare küla Ahiste detailplaneeringu
algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise
kohta
Tere!Teile on saadetud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi
Delta kaudu dokument Seisukoha küsimine Ohessaare küla Ahiste
detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmise kohta, mis on registreeritud 23.09.2022, numbriga 5-
2/5371-1.
KontaktinfoSaaremaa VallavalitsusTallinna 10, Kuressaare, Saaremaa
valdTel 452 5000e-post: