dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ohessaare küla Ahiste detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Rahandusministeerium · 23. september 2022
Viit
15-3/7669-1
Registreeritud
23. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Saaremaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Katrin Kuusk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
23. oktoober 2022

Failid

  • 📎5-25371-1 23.09.2022 Väljaminev kiri.asice2445 KB
  • 📎E-kiri.pdf65 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber} Ohessaare küla Ahiste detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 28.06.2022 nr 5-2/3895-1) detailplaneeringu algatamiseks Ohessaare küla Ahiste katastriüksusel. Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine elamu ja kõrvalhoonete ehitamiseks ning Torgu valla ranna-alade osaüldplaneeringu muutmine juhtotstarbe ja ranna ehituskeeluvööndi osas. Detailplaneeringuala suurus on ca 0,5 ha ja hõlmab Ohessaare külas Ahiste katastriüksust (katastritunnus 80701:001:0205, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 4612 m2). Detailplaneeringu nimetus on Ahiste detailplaneering. A. Olemasolev olukord Tegemist on endise talukohaga (hooned on lammutatud). Ehitisregistri andmetel katastriüksusel hooneid ei ole. Kõlvikuliselt koosseisult koosneb katastriüksus 1584 m2 looduslikust rohumaast, 2976 m2 metsamaast ja 52 m2 muust maast. Planeeringuala piirneb läänest Kubja (katastritunnus 80701:001:0311, maatulundusmaa 100%), põhjast Poopuu (katastritunnus 80701:001:0621, maatulundusmaa 100%) ja Kastani (katastritunnus 80701:001:0623, maatulundusmaa 100%) ning idast 21103 Läätsa-Jämaja-Sääre-Mäebe tee (katastritunnus 80701:003:0718, transpordimaa 100%) katastriüksustega. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse alusel on planeeringualal avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised ning ranna ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd. B. Kehtiv üldplaneering Vastavalt Torgu Vallavolikogu 30. jaanuari 2006 määrusega nr 1-1/2 kehtestatud Torgu valla ranna-alade osaüldplaneeringule (edaspidi üldplaneering) asub planeeringuala nii maatulundusmaa ja kui ka elamumaa juhtfunktsiooniga alal ning suures osas ranna ehituskeeluvööndis. Elamumaade planeerimise põhimõte on olemasolevate külade tihendamine ja laiendamine esmajärjekorras ajaloolistele talukohtadele algses kohas. Eluhoonete projekteerimisel ei tohi nende omavaheline kaugus elamumaal olla väiksem kui 50 m, kuid tingimus ei kehti taluhoonestuse taastamisel algses kohas. Elamukruntide rajamisel metsaalale ranna piiranguvööndis tuleb krundil olevast kõrghaljastuse (va võsa) pindalast säilitada vähemalt 80%. Soovitav on säilitada traditsioonilised piirdeaiad (kiviaiad), väravad ning väikevormid. Maatulundusmaa juhtfunktsiooniga ala osas on ehitamiseks eelisarendatavad kohad ajaloolised talukohad. Maatulundusmaa igale katastriüksusele on võimalik ehitada üks ühepereelamu ning selle juurde kuni viis kõrvalhoonet. Eluhoonete projekteerimisel ei tohi nende omavaheline kaugus maatulundusmaal olla väiksem kui 200 m. Üldplaneeringuga sätestatud ehituskeeluvööndisse jääva taluhoonestuse taastamiseks algses kohas tuleb koostada detailplaneering koos ettepanekuga üldplaneeringu muutmiseks. Esitatud taotluse alusel planeeritakse hooneid maatulundusmaa juhtfunktsiooniga alale ja ehituskeeluvööndisse. Lähimad elamud asuvad kinnistu piirist ca 60 m kaugusel. Kuna eluhoonete projekteerimisel ei tohi nende omavaheline kaugus maatulundusmaal olla väiksem kui 200 m, siis planeeringuga muudetakse maatulundusmaa juhtfunktsiooniga ala elamumaa juhtfunktsiooniks. Detailplaneeringuga tehakse ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek. C. Kaalutlused Detailplaneeringu algatamise vajadus tuleneb looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 40. Kuna üldplaneeringuga ei ole piirkonnas ranna ehituskeeluvööndit vähendatud, käsitletakse algatatavat detailplaneeringut LKS § 40 lg 4 p 2 alusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Elamumaa juhtfunktsiooniga ala asub suures osas avalikult kasutatava tee kaitsevööndis. Transpordiamet on andnud nõusoleku hoonete (välja arvatud elamu) kavandamiseks tee kaitsevööndisse tingimusel, et need asuvad väljapool külgnähtavusala (16,0 m teekatte servast). Tegemist on ajaloolise talukohaga, kuhu soovitakse püstitada elamut ja abihooneid. Juurdepääs on lubatud kavandada olemasoleva ristumiskoha kaudu Läätsa-Jämaja-Sääre-Mäebe teelt. Vastavalt üldplaneeringule soositakse elamuehitust esmajärjekorras ajaloolistele talukohtadele algses kohas. Hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada kaitstavate taimede kasvukohaga. Eeltoodust tulenevalt leiab Saaremaa vald, et planeeritav hoonestus ja rajatised sobivad antud piirkonda arvestades lähipiirkonna maakasutust ja hoonestust ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine ja juhtfunktsiooni muutmine on põhjendatud. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või punktis 3 sätestatud juhul. Eeltoodust tulenevalt koostati KSH eelhinnang. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu (käesoleva otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vald seisukohal, et Ahiste detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega pole vajalik algatada KSH-d. Saaremaa vald edastas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 Keskkonnaametile (KeA) 09.08.2022 kirjaga nr 8-5/4533-1 ja Rahandusministeeriumile 23.09.2022 kirjaga nr XXX käesoleva otsuse eelnõu koos lisadega seisukoha saamiseks. KeA on oma 07.09.2022 kirjas nr 6-2/22/15434-2 andnud seisukoha, et eeldatavalt ei kaasne algatatava detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning (KSH) algatamine ei ole vajalik, kui arvestatakse KeA esitatud ettepanekutega. Arvestades tegevuse väikest mahtu ei ole eeldada mõju ilmnemist Jaandi hoiualale, Ohessaare maastikukaitsealale või Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele Kura kurgu linnualale ja Ohessaare loodusalale. KSH eelhinnangus esitatud kirjelduse järgi kasvab püramiid-koerkäpp maaüksuse lääneosas lagedamatel aladel, mistõttu tuleb ehitised kavandada väljapoole neid alasid. KeA kirjast 2 tulenevalt on KSH eelhinnangut täiendatud ning korrigeeritud Natura eelhinnangu peatükki ning täiendatud lähteseisukohti hoonestuse võimaliku asukoha osas. Rahandusministeerium oma XX.XX.2022 kirjas nr xxx on seisukohal, et XXX. D. Kokkuvõte Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud XXX kolmepoolse lepingu nr XXX huvitatud isiku ja detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude kokku leppimiseks. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel 452 5000), koostaja on OÜ Kompro (XXX) ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002). Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald. Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 2, planeerimisseaduse § 124 lõiked 2, 6 ja 10, § 125 lõiked 1 ja 2, § 126 lõike 1, § 128 lõiked 1 ja 5, § 129 lõike 1, § 142 lõiked 1 ja 2, § 77 lõike 1, looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punkti 3, § 40 lõike 3 ja lõike 4 punkti 2 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 3, Saaremaa Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Ohessaare küla Ahiste detailplaneering, mille eesmärk on ehitusõiguse määramine elamu ja kõrvalhoonete ehitamiseks ning Torgu valla ranna-alade osaüldplaneeringu muutmine juhtotstarbe ja ranna ehituskeeluvööndi osas. 2. Detailplaneeringu nimetus on „Ahiste detailplaneering“. 3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 0,5 ha vastavalt käesoleva otsuse lisale nr 1. 4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt käesoleva otsuse lisale nr 2. 5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale nr 3. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisega. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. 3 Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu XX. oktoober 2022 otsusele nr xxx EELNÕU DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. NIMETUS Ahiste detailplaneering (asukoht Ohessaare külas Ahiste katastriüksusel tunnusega 80701:001:0205) PlanID Maa-ametis 111292, planeeringu nr Saaremaa vallas DP-22-032 2. ALGATAJA Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku esitaja ja huvitatud isik: Janek Vilisaar Algataja: Saaremaa Vallavolikogu Koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus 3. EESMÄRK PLANEERINGU EESMÄRK: ehitusõiguse määramine elamu ja kõrvalhoonete JA VASTAVUS ehitamiseks ning Torgu valla ranna-alade osaüldplaneeringu muutmine ÜLDPLANEE- juhtotstarbe ja ranna ehituskeeluvööndi osas. RINGULE PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 0,5 ha PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: üldplaneeringut muudetakse ranna ehituskeeluvööndi osas ja osaliselt juhtotstarbe osas. 4. PLANEE- OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVE: RINGU maatulundusmaa 100% LÄHTE- PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem MATERJAL GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500 GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering ja selle teemaplaneering - asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Torgu valla ranna-alade osaüldplaneering. Saaremaa Vallavolikogu 23.03.2018 määrus nr 13 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“. Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“. Keskkonnaameti 06.07.2022 kiri nr 7-9/22/11508-2 ja 07.09.2022 kiri nr 6- 2/22/15434-2. Transpordiameti 28.07.2022 kiri nr 7.2-2/22/14884-2. kättesaadavad www.saaremaavald.ee 5. UURINGUD Selgitada välja kaitstavate taimeliikide levikuala. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu- lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 6. EHITUSLI- TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: kruntideks ei jaotata KUD JA KRUNTIDE KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga, ARHITEK- soovituslikult maatulundusmaa. TUURSED LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga, NÕUDED kaasa arvatud alla 20 ruutmeetrised hooned, kui neid soovitakse püstitada. Järgida väljakujunenud traditsioonilist hoonestuse tihedust ja –struktuuri. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga, järgida väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid. KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga. Arvestada Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu XX. oktoober 2022 otsusele nr xxx üldplaneeringus toodud tingimust, et kõrghaljastuse pindalast tuleb säilitada vähemalt 80%. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse ehituslikud sidumiskõrgused. KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND, VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga, hooned projekteerida kaasaegse arhitektuurse lahendusega - vormilt lihtsad ning harmoneeruvad ümbritseva miljööga/olemasolevate hoonetega. Järgida väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne). KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga servituutide vajadus KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: --- JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: olemasoleva mahasõidu kaudu Läätsa- Jämaja-Sääre-Mäebe teelt. Juurdepääsutee planeerimisel kõrvalmaanteelt arvestada päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega. Arvestada Transpordiameti seisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks. Riigiteega liitumise korral (EhS § 99 lg 3) tuleb huvitatud isikul taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. Servituudi seadmise vajadus. TEED: määrata planeeringuga. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada kinnistul vastavalt kehtivatele normidele. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. HEAKORD JA HALJASTUS: Täpsustada haljastuse ja heakorrastuse põhimõtteid ning seada täpsemad tingimused kõrghaljastuse raietegevusele (seletuskirjas ja joonisel). Lageraie ei ole lubatud. Seletuskirjas tuua välja leevendavad meetmed taimestiku säilitamiseks nii ehitustegevuse läbiviimisel kui ka ehitusjärgselt ala kasutamisel. Hoonete ja teede rajamisel arvestada olemasoleva looduskeskkonnaga ning maastiku iseärasusi, tagades metsailmelise ja loodusliku keskkonna säilimise. Uushaljastuse rajamisel kasutada piirkonna looduskeskkonnale omaseid liike. JÄÄTMEKÄITLUS: määrata planeeringuga. Juurdepääs jäätmemahutitele peab olema piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane. 7. INSENER- VEEVARUSTUS: määrata planeeringuga lokaalselt. VÕRKUDE REOVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga lokaalselt. Kinnistu PROJEKTEE- asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Reoveekäitluse lahendamiseks on RIMISTINGI- järgmised võimalused: 1. Kogumismahuti paigaldamine, 2. Bioloogilisest MUSED reoveepuhastist ja imbsüsteemist koosneva omapuhasti planeerimine - kasutatav ainult aastaringse püsielamise korral. SADEMEVEE KANALISEERIMINE: käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendused. ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu XX. oktoober 2022 otsusele nr xxx SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga 8. KOOSTÖÖ JA + Päästeamet KAASAMINE + Keskkonnaamet + Transpordiamet + Telia Eesti AS + Elektrilevi OÜ + MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab) 9. PLANEERIN- DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED GU KOOSSEIS vt www.saaremaavald.ee JA VORMIS- DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS TAMINE 1:500 ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile. Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Lisaks planeeringulahenduse vastavust alal kehtivale üldplaneeringule. Planeeringu joonised koostada litsentseeritud geodeedi poolt ajakohasele geodeetilisele alusplaanile kõrgussüsteemis EH 2000. Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: + SELETUSKIRI + ASENDISKEEM + TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega + PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis + kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis + TEHNOVÕRKUDE JOONIS + LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus 10. PLANEE- DETAILPLANEERING ESITADA: RINGU + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS üks eksemplar ESITAMINE paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis. + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon + KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt CD-l pdf ja dwg formaadis. 11. PLANEERI- Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest. TAV ESI- DP algatamine 43. nädal 2022 ALGNE AJA- DP eskiislahenduse lahenduse 44.nädal 2022 - 17. nädal 2023 KAVA (ajakava koostamine Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu XX. oktoober 2022 otsusele nr xxx võib muutuda DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne olenevalt DP lahenduse täpsustamine 24. – 26. nädal 2023 detailplaneeringu DP kooskõlastamine ja esitamine 30 päeva koostamise arvamuse avaldamiseks menetlusetappide DP vastuvõtmine 34. nädal 2023 tegelikust Ehituskeeluvööndi vähendamiseks 30 päeva ajakulust). Keskkonnaametile DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne DP korrigeerimine vajadusel 41. – 42. nädal 2023 DP esitamine heakskiitmiseks 60 päeva Rahandusministeeriumile DP kehtestamine 4. nädal 2024 Lisa 3 Saaremaa Vallavolikogu Xx.xx.2022 otsusele nr xxx KESKKONNAMÕJU EELHINNANG Ohessaare külas asuva Ahiste maaüksuse (80701:001:0205) detailplaneeringu algatamise taotlusele. 06.07.2022 1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste planeerimisdokumentidega: Käesolev eelhinnang on antud Saaremaa vallas, Ohessaare külas asuva Ahiste maaüksuse (Joonis 1) detailplaneeringu (DP) algatamise taotlusele. Maaüksuse (katastriüksuse tunnus 80701:001:0205) pindala on 4612 m², see on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega. DP algatamise taotluse kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärk maa sihtotstarbe muutmine ning ehituskeeluvööndi vähendamine üksikelamu ja kahe kõrvalhoone ning tehnosüsteemide ehitamiseks endisele talukohale. Alal ei ole kehtivat detailplaneeringut. Ahiste katastriüksus on hoonestamata. Kõlvikuliselt koosseisult hõlmab Ahiste katastriüksus 1584 m² loodusliku rohumaad, 2976 m² metsamaad ja 52 m² muud maad. Planeeringuala piirneb põhjast Kastani (80701:001:0623, 100% maatulundusmaa) ja Poopuu (80701:001:0621, 100% maatulundusmaa) kinnistutega; läänest Kubja (80701:001:0311, 100% maatulundusmaa) ja idast 21103 Läätsa-Jämaja-Sääre-Mäebe teega (80701:003:0718, 100% transpordimaa). Joonis 1. Ohessaare külas asuva Ahiste maaüksuse (80701:001:0205) asendiskeem. Kinnistu on tähistatud oranži markeriga (Maa-amet, 05.07.2022). Vastavalt Torgu Vallavolikogu 30. jaanuari 2006 määrusega nr 1-1/2 kehtestatud Torgu valla ranna-alade osaüldplaneeringule (edaspidi üldplaneering) asub planeeringuala nii 1 maatulundusmaa ja kui ka elamumaa juhtfunktsiooniga alal. Üldplaneeringuga ei ole piirkonnas ranna ehituskeeluvööndit vähendatud. Elamumaade planeerimise põhimõte on olemasolevate külade tihendamine ja laiendamine esmajärjekorras ajaloolistele talukohtadele nende algses kohas. Eluhoonete projekteerimisel ei tohi nende omavaheline kaugus elamumaal olla väiksem kui 50 m, kuid tingimus ei kehti taluhoonestuse taastamisel algses kohas. Maatulundusmaa juhtfunktsiooniga ala osas on ehitamiseks eelisarendatavad kohad ajaloolised talukohad. Maatulundusmaa igale katastriüksusele on võimalik ehitada üks ühepereelamu ning selle juurde kuni viis kõrvalhoonet. Eluhoonete projekteerimisel ei tohi nende omavaheline kaugus maatulundusmaal olla väiksem kui 200 m. Tulenevalt planeeringu eesmärgist on detailplaneering kooskõlas üldplaneeringu hoonestamise põhimõtetega. Detailplaneeringuga soovitakse taluhoonestuse taastamiseks algses kohas muuta üldplaneeringut ranna ehituskeeluvööndi ulatuse osas, mistõttu on käesolev detailplaneering planeerimisseaduse (edaspidi nimetatud PlanS) § 142 lg 1 p 3 ja looduskaitseseaduse (LKS) § 40 lg 4 p 2 kohaselt vastuolus üldplaneeringuga ning planeeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine juhul, kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 2. Ala kitsendused ja kommunikatsioonid Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse alusel on planeeringuala tervenisti kitsendustega koormatud. Elamumaa juhtfunktsiooniga ala asub suures osas avalikult kasutatava tee kaitsevööndis. Lisaks on suurem osa kinnistust ranna ehituskeeluvööndis, üldplaneeringuga ei ole piirkonnas ranna ehituskeeluvööndit vähendatud. Ka on kinnistu lõunatippu inventeeritud II kaitsekategooria kaitsealuse taimeliigi kasvukoht. Tegelikkuses on II kaitsekategooria kaitsealuse orhideega hõlmatud kinnistu kogu lääneserva lagedamad alad ja üksikuid taimi leidub ka kinnistu keskosas. 3. Ala keskkonnatingimused Planeeringuala asub Ohessaare külas Ahiste maaüksusel. Kinnistu piirneb põhjast, loodest ja läänest maatulundusmaaga. Idaküljel paikneb 21103 Läätsa-Jämaja-Sääre-Mäebe tee, millelt hakkaks olema ka juurdepääs kinnistule. DP algatamistaotluse lisamaterjalidega on esitatud ajalooline kaardileht, mille kohaselt on kinnistul kunagi asunud kaks hoonet. Tänaseks nendest hoonetest midagi säilinud ei ole, sest kinnistut on kunagi tõenäoliselt kasutatud karjäärina ja kogu lahtine mineraalne materjal koos oletatavate hoonete jäänustega on kinnistult minema veetud. Küll on kinnistule kaasajal rajatud puitsõrestikust ja kilekangast varjualune (Joonis 2) ning välikäimla (Joonis 3), suitsuahi ja munakivisillutis (Joonised 2 ja 3) ning kohale on toodud haagissuvila (Joonis 4). Kinnistu on kirde-edelasuunaliselt jagunenud looduslike tingimuste osas kaheks. Selle lääneserv on kuiv ja lagedam endise karjääri põhi, maanteega piirnev osa pigem liigniiske ja võsastunud. Kinnistu läänepoolses osas on kunagi seal olnud mineraalne materjal suure 2 tõenäosusega eemaldatud ja ära viidud kuni idapoolses servas paiknenud liigniiske ala piirini. Täna on kinnistu reljeef valdavalt tasane (kõrgus 3-3,5 m) välja arvatud lõunatipp, kus maantee rajamise käigus on rohkem mineraalselt materjali alles jäetud, mistõttu on see osa ka ümbritsevast veidi kõrgem. Joonis 2. Ahiste maaüksusel paiknev kergkonstruktsiooniga varjualune ja munakivisillutis selle ees (05.07.2022). Kinnistu lääneservas kasvab kuivadele niitudele omane taimestik, põõsarindes domineerib kadakas. Idaosas kasvab ajuti liigniiskele kooslusele omane hõre rohttaimestik, puurindes domineerivad kased ja pajud. Kinnistu lõunatippu on inventeeritud II kaitsekategooria taimeliigi kasvukoht. Reaalsuses kasvab kõnealust kaitstavat orhideed kogu kinnistu lääneserva lagedamatel aladel ohtralt, vähemalt paarsada isendit. Üksikuid isendeid leidub ka kinnistu keskosas, rajatiste vahel, tänasel nö hoovialal. Lisaks kasvab kinnistul veel vähemalt 3 liiki orhideesid (käokeel, neiuvaip, käopõll). 3 Joonis 3. Kinnistule rajatud kuivkäimla ja kivisillutis. (05.07.2022). Joonis 4. Kinnistul lääne- ja põhjapiiril paiknev roigasaed, põhjapiirile on viidud haagissuvila (05.07.2022). 4 Joonis 5. Kinnistu lääneserva lagedatel laikudel kasvab ohtralt II kaitsekategooria orhideeliiki (05.07.2022). 4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud Planeeritud tegevustega kaasnevad mõjud on kas ehitamisaegsed või ehitamisjärgsed mõjud. Ehitamisaegsete mõjude puhul on tegemist intensiivsemate mõjudega kui seda on ehitamisjärgsed. Alale ei ole plaanis rajada keskkonda reostavaid ega ohustavaid objekte, millest võiks lähtuda naabermaaüksustele edasi kanduv oluline keskkonnamõju. 4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad ning tõenäoliselt seda maaüksusel ka pole. Planeerides ja rajades planeeringualale nõuetekohased vee- ja reoveekäitlussüsteemid, arvestades ka kõrval asuvate kinnistute puurkaevude ja reoveesüsteemidega ning neist lähtuvate piirangutega ja järgides vastavaid hooldusjuhiseid, ei ole oodata olulisi mõjusid põhja- ja pinnaveele. Küll tuleb puurkaevu ja kogumismahuti asukohad planeerida väljaspoole kaitstavate liikide kasvukohti, mis kõnealusel kinnistul võib ilma kompenseerivate meetmeteta (taimede ümberistutus vms) osutuda keeruliseks. 4.2. Mõju maavaradele Maa-ameti maardlate kaardi andmetel ei paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa- 5 ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist. Mõningane maavarade kasutamise vajadus tekib seoses juurdepääsu ja hoonestuse rajamisega kinnistule, mis ilmselt eeldab täitematerjali kasutust. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab ära kasutada krundi piires, väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba. 4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda osa alustaimestikku. Toimunud paikvaatlusel tuvastati, et kinnistul kasvab registris toodust oluliselt laiemal alal II kaitsekategooria taimeliiki, mis on endale sobilikud tingimused leidnud ka kohtades, kus ajalooliselt arvatakse hoonestus olnud olevat ning kuhu seda soovitakse DP alusel taastada. Kinnistu lääneserva lagedatel niidulaikudel kasvab II kategooria kaitsealust taime ja veel vähemalt kolme liiki orhideesid lausaliselt. Mõju kompenseerivate tegevusteta (kaitsealuse liigi isendite ümberasustamine vms) ehitustegevus kinnistu lääneservas võimalik ei ole ilma, et kaitstavad taimed hävineksid. LKS § 55 lg 7 kohaselt on I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, keelatud. Oluliselt vähem on II kategooria taimeliigi isendeid kinnistu keskosas, tänasel nö õuealal kergrajatiste ja maantee vahele jäävas piirkonnas. Hoonestuse kavandamisel kinnistu keskossa, kus varem pole hoonestust olnud, kaasneks tõenäoliselt oluliselt väiksem kahjulik mõju kaitstavatele taimeliikidele ning väiksemas mahus kompenseerivate meetmete rakendamise vajadus. Kaitstavate taimede ümberistutamise vajadusega tuleb arvestada ka juurdepääsutee rajamisel kinnistu läänepiirilt kavandatava hoonestuse juurde. Kaitstavate linnuliikide pesitsemist alal registreeritud pole. Arvestades kinnistu väikest pindala ja seal kasvava puistu iseloomu, siis kaitsealuseid linnuliike kinnistul suure tõenäosusega pigem ei pesitse. Vastavalt „Saare maakonnaplaneering 2030+” (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) lisas 12 olevale teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (kehtestatud maavanema 28.04.2008 korraldusega nr 474) moodustab Saare maakonnas rohelise võrgustiku Natura 2000 võrgustik, mis koosneb kaitsealadest, hoiualadest ja püsielupaikadest ning mere ranna piiranguvööndist, mis üldjuhul on 200 m, kuid korduva üleujutusega randadel lisandub veel ka üleujutatava ala laius. Seega paikneb planeeringuala valdavalt rohelise võrgustiku alal. Loomadele olulisi liikumisteid planeeringualal teadaolevalt pole. Kuna planeeringuala näol on tegemist väikese kinnistuga maantee servas, mis piirneb mitmest küljest maatulundusmaadega, võib eeldada, et hoonestuse taastamisel kasutavad loomad ka edaspidi liikumisteedena planeeringualast itta jäävat Jaandi hoiuala. Planeeringualast itta jääb ulatuslik ning looduslikult mitmekesine poollooduslike koosluste, märgalade ja võsa ning metsaga liigendatud massiiv, mis suure tõenäosusega funktsioneerib piirkonnas ka praegu loomade liikumist toetava peamise võrgustikuna. Planeeringuala funktsioon loomade liikumiskoridorina on tõenäoliselt suhteliselt tagasihoidlik. 6 Rohevõrgustiku toimimist ega ranna ja kalda kaitse eesmärke kavandatav tegevus otseselt ei ohusta, kuna on lokaalne ja lühiajalise otsese mõjuga ümbritsevale keskkonnale. 4.4. Mõju välisõhu seisundile Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Tegemist on üksikmajapidamisega, mille juures õhusaaste on tavapärane keskmisele majapidamisele ning ei oma seega olulist mõju. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. 4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitus- ja sisustustöödega võib kaasneda mõningane pakendijäätmete teke. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Kavandatav tegevus ei suurenda jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. 4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju Käesoleva planeeringuga ei ole ette nähtud tegevusi, mis põhjustaksid olulist mürataseme suurenemist piirkonnas. Mürataseme ajutist tõusu võib ette näha ehitusperioodi jooksul planeeringu ellu rakendamisel. Planeeringuga kavandatuga ei ole ette näha ka vibratsiooni, valgus- soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. 4.7. Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele Planeeringu elluviimine avaldab pigem positiivset mõju piirkonna majanduslikele ja sotsiaalsetele näitajatele tänu elanike lisandumisele Ohessaare külla. 5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Avariisid võib ette tulla töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on lühiajalised ja lokaalsed. Nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avariiolukord ja saasteainete jõudmine pinnasesse, põhjavette või merre ning sellest olulise reostuse tekkimine kavandatava tegevuse puhul ebatõenäoline. 6. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal, kavandatava tegevuse eeldatav mõju. Natura eelhindamine. Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu 7 direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul, kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatu ei hõlma tegevusi konkreetselt Natura 2000 võrgustiku aladel, küll aga piirneb hoonestatav ala Ohessaare loodusala ning Kura kurgu linnualaga. Ohessaare loodusala eesmärk on kaitsta loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe, milleks on merele avatud pankrannad (1230) ja lood (alvarid) (6280). Siia kuuluv Ohessaare maastikukaitseala on krundist ca 120 m kaugusel. Selle eesmärk on kaitsta Ohessaare panka ja tüüpilist kliburanda. Kura kurgu linnuala eesmärk on kaitsta linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaiku. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: alk (Alca torda), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), hallhani e roohani (Anser anser), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), merivart (Aythya marila), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi e niidurisla (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e suurrisla (Calidris canutus), väikerüdi e väikerisla (Calidris minuta), krüüsel (Cepphus grylle), liivatüll (Charadrius hiaticula), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), punakurk-kaur (Gavia stellata), merikotkas (Haliaeetus albicilla), tõmmukajakas (Larus fuscus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), räusktiir e räusk (Sterna caspia), tumetilder (Tringa erythropus). Ohessaare loodusala ja Kura kurgu linnuala juurde kuulub ka Jaandi hoiuala, mille kaitse- eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230) ja puiskarjamaade (9070) kaitse ning II kaitsekategooria linnuliigi - laululuige (Cygnus cygnus) ja III kaitsekategooria linnuliikide - hallpõsk-püti (Podiceps grisegena), roo-loorkulli (Circus aeruginosus), taida (Gallinula chloropus) ning sookure (Grus grus) elupaikade kaitse. Jaandi hoiuala jääb planeeringualast teisel pool Läätsa-Jämaja-Sääre-Mäebe teed ca 15 m kaugusel. 6.1 Kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele aladele Eelpool nimetatud loodus ja linnualaga kavandatav tegevus otseselt seotud ei ole. Ohessaare loodusala juurde kuuluv maastikukaitseala asub planeeringualast piisavalt kaugel ning on loodud kitsa eesmärgiga, et kaitsta Ohessaare panka ja tüüpilist kliburanda. Selle kaitstava loodusobjekti iseloom välistab planeeringu elluviimise võimalikud mõjud arvestades planeeringuala maaüksuse väikest pindala ja DPga kavandatava tegevuse lokaalset iseloomu. Seetõttu ei oma planeeritav tegevus olulist mõju. Kura kurgu linnuala asub planeeringualast väljaspool. Kaitsealused linnuliigid on peamiselt seotud vee- või märgalaelupaikadega ning kaitse-eesmärgiks olevate lindude elupaiku planeeringualal ei ole, mistõttu pole tõenäoline, et kaitstavad linnud planeeringuala ka kuidagi muudmoodi kui juhuslikuks ülelennuks kasutaksid. 8 Ka Keskonnaamet on seisukohal, et arvestades tegevuse väikest mahtu ei ole eeldada mõju ilmnemist Jaandi hoiualale, Ohessaare maastikukaitsealale või Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele Kura kurgu linnualale ja Ohessaare loodusalale. Planeeringualal leidub II kaitsekategooriasse kuuluvat püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis) lääne- ning lõunaservas lausaliselt ning üksikud isendid ala keskosas, mida leidub ka Jaandi hoiuala niitudel. Hoiuala kaitse-eesmärgiks kõnealust liiki siiski seatud ei ole. Kuna krundi idaservas tingimused püramiid-koerkäpa kasvamises ebasoodsad, siis ei mõjuta ehistustööd selle liigi asurkonna terviklikkust. Kui kaitseala valitseja vajalikuks peab, tuleb kaaluda planeeringu elluviimisest tingitud mõjude leevendamise meetmeid kaitsealuse orhidee isendite säilitamiseks, sest II kategooria liigi isendeid hävitada ei ole lubatud. Keskkonnaamet on seisukohal, et püramiid-koerkäpa isendeid ümber istutada pole võimalik, seega tuleks muuta kõigi hoonete asukohti. Nagu ka eelnevalt mainitud oleks krundi keskossa hoonete rajamisel väiksemad keskkonnamõjud. Ülaltoodut arvestades saab hoonete asukoha muutmisega välistada Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust või soodsa seisundi negatiivselt mõjutamist. Kavandatava tegevusega rajatakse elamu teenindamiseks vajalikud kommunikatsioonid, kuid need tegevused tehakse hoiualast teisel pool maanteed. Nõuetele vastavate tehnosüsteemide (reoveekäitlusrajatis, puurkaev, elektrivarustus jms) rajamisel ei kaasne ka uute kommunikatsioonide rajamisega Natura alade kaitseväärtustele ebasoodsat mõju. 7. Kokkuvõte ja järeldus Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Planeeritav tegevus jääb Natura 2000 võrgustikust välja. Planeeritavad tegevused on võimalik ellu viia nii, et Kura kurgu linnuala ja Ohessaare loodusala loodusväärtusi ei kahjustata. Küll tuleb planeeringu elluviimise eelselt kaaluda planeeringualal kasvava II kaitsekategooria liigi isendite säilimiseks vajalikke kompenseerivaid meetmeid. Keskkonnaamet on seisukohal, et ehitustööd tuleb kavandada väljaspoole kaitsealuste liikide leiukohti, seega tuleb ehitustööd ümber planeerida krundi kesk- või idaossa. Eeltoodust tulenevalt on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega pole vajalik algatada keskkonnamõju täiemahulist strateegilist hindamist. Koostaja: Bert Holm ja Kerli Kuusk 9 Rahandusministeerium [email protected] 23.09.2022 nr 5-2/5371-1 Seisukoha küsimine Ohessaare küla Ahiste detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ja planeerimisseaduse § 127 lg 2 edastame Rahandusministeeriumile seisukoha võtmiseks Ohessaare külas Ahiste detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu (vt lisa). Detailplaneeringu algatamise taotluse materjalid ja menetlusdokumendid on kättesaadavad siin. Kuna Keskkonnaameti seisukoht on juba olemas, siis palume võimalusel Rahandusministeeriumi seisukohta kahe nädala jooksul, selleks et eelnõu saaks suunata oktoobri volikogu istungile. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Siim Kuusik planeeringuteenistuse juhataja Piret Paiste, 452 5093 [email protected] Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 / 452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee Saatja: <[email protected]> Saadetud: 23.09.2022 12:39 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: Seisukoha küsimine Ohessaare küla Ahiste detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Tere!Teile on saadetud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Seisukoha küsimine Ohessaare küla Ahiste detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta, mis on registreeritud 23.09.2022, numbriga 5- 2/5371-1. KontaktinfoSaaremaa VallavalitsusTallinna 10, Kuressaare, Saaremaa valdTel 452 5000e-post:
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel