Majandus- ja Teie 22.09.2022 nr 2-5/22-01918;
Kommunikatsiooniministeerium RIIGIKOGU/22-1119/-
[email protected] 2T
Meie 27.09.2022 nr 1.1-11/7673-3
Riigihalduse ministri seisukoht
elektrituruseaduse muutmise
seaduse eelnõu (680 SE) kohta
Vastavalt Riigikantselei 23. septembri 2022. a resolutsioonile 2-5/22-01918 edastame
riigihalduse ministri seisukohad elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (680 SE) kohta.
Rahandusministeerium toetab üldiselt esitatud eelnõud, kuid meie hinnangul on vaja eelnõu
menetlemisel täiendavalt analüüsida riigiabiga seonduvaid küsimusi.
1. Eelnõu seletuskirjas viidatakse nõukogu määruse eelnõule kõrgetele elektrihindadele
reageerimiseks võetavate erakorraliste sekkumismeetmete kohta, kuid eelnõust ei ole
võimalik välja lugeda järeldust, et kui liikmesriigi antavad toetused mikro- ja
väikeettevõtjatele baseeruvad sellel määrusel, siis ei ole tegemist riigiabiga. Seega ei saa
(vähemalt praegu) teha ka järeldust, et tegemist ei ole riigiabiga ning riigiabi andmiseks on
vaja taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise luba.
Riigiabi luba võib taotleda ka nn riigiabi kriisiabi raamistiku alusel (nagu seletuskirjas
mainitud), kuid eelnõus tuleb sel juhul viidata ka riigiabi kriisiabi raamistikule ja samuti
selgitada, millist riigiabi sel juhul taotlema minnakse. Rõhutame, et ka riigiabi
kriisiraamistiku alusel riigiabi andmiseks on vaja taotleda enne abi andmist Euroopa
Komisjonilt riigiabi luba. Koos riigiabi loa taotlusega tuleb esitada ka meetme eelnõu (selleks
võib olla õigusakt, nt ELTS eelnõu või nt toetusmeetme määrus vms) või vähemalt kirjeldus,
kellele, kui palju, kuidas ja mille jaoks riigiabi antakse. Riigiabi kriisiabi raamistiku alusel
riigiabi loa taotlemisel on vajalik täita ka komisjoni poolt välja töötatud template. Enne
komisjonilt loa saamist ei tohi meedet rakendada ehk nt seadust ei saa enne rakendada, st
tagasiulatuvalt riigiabi anda ei saa.
Riigiabi kriisiabi raamistiku alusel on näiteks on võimalik taotleda luba nn piiratud summas
riigiabi andmiseks – sellise abi piirmäär ettevõtja kohta on 500 000 eurot. Seda tüüpi riigiabi
tohib anda põllumajandustoodete esmatootmisega tegeleva ettevõtja kohta aga vaid 62 000
eurot ja kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtja kohta 75 000 eurot. Seega eeldab riigiabi
kriisiabi raamistiku alusel abi andmine ka abisumma kindlaksmääramist. Hetkel kehtiva
riigiabi kriisiabi raamistiku alusel saaks piiratud summas riigiabi anda kuni käesoleva aasta
lõpuni, kuid võimalik on, et raamistiku kehtivust pikendatakse.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Juhime ka tähelepanu, et vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3 on abi andjad (ELTSi
eelnõu kohaselt: elektrimüüjad) kohustatud esitama andmed kogu nende poolt antava riigiabi
ja vähese tähtsusega abi kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile.
Eelnõu seletuskirja alusel jääb selgusetuks, kes esitab Euroopa Komisjonile riigiabi loa
taotluse (riigiabi teatise). Eesti senise kogemuse põhjal võtab riigiabi kriisiabi raamistiku
alusel riigiabi loa saamine aega vähemalt kuu.
2. Eelnõu seletuskirja kohaselt on elektrimüüjad kohastatud kontrollima, kas äritarbija on
mikro- või väikeettevõte, füüsilisest isikust ettevõtja või mittetulundusühing või sihtasutus ja
vastavat kontrolli on võimalik teostada Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) registrite kaudu.
Seal on toodud ära andmed ettevõtte töötajate arvu kohta (töötamise register) ning ettevõtte
käive.
Märgime, et sellist kontrolli ei ole võimalik ainuüksi MTA avalikult kättesaadava info põhjal
siiski teha, vajalik võib olla ka teiste registrite (näiteks äriregistri) andmete kasutamine.
Eeltoodu põhjal ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul võimalik praegu veenduda selles, et
eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, nagu viidatakse eelnõu seletuskirja punktis 5.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Lisaadressaadid:
Riigikantselei
Maris Kalda 611 3525
[email protected]
Virge Aasa 6113549
[email protected]
2