dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoht elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (680 SE) kohta

Rahandusministeerium · 27. september 2022
Viit
1.1-11/7673-3
Registreeritud
27. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-117673-3 27.09.2022 Väljaminev kiri.asice408 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Teie 22.09.2022 nr 2-5/22-01918; Kommunikatsiooniministeerium RIIGIKOGU/22-1119/- [email protected] 2T Meie 27.09.2022 nr 1.1-11/7673-3 Riigihalduse ministri seisukoht elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (680 SE) kohta Vastavalt Riigikantselei 23. septembri 2022. a resolutsioonile 2-5/22-01918 edastame riigihalduse ministri seisukohad elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (680 SE) kohta. Rahandusministeerium toetab üldiselt esitatud eelnõud, kuid meie hinnangul on vaja eelnõu menetlemisel täiendavalt analüüsida riigiabiga seonduvaid küsimusi. 1. Eelnõu seletuskirjas viidatakse nõukogu määruse eelnõule kõrgetele elektrihindadele reageerimiseks võetavate erakorraliste sekkumismeetmete kohta, kuid eelnõust ei ole võimalik välja lugeda järeldust, et kui liikmesriigi antavad toetused mikro- ja väikeettevõtjatele baseeruvad sellel määrusel, siis ei ole tegemist riigiabiga. Seega ei saa (vähemalt praegu) teha ka järeldust, et tegemist ei ole riigiabiga ning riigiabi andmiseks on vaja taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise luba. Riigiabi luba võib taotleda ka nn riigiabi kriisiabi raamistiku alusel (nagu seletuskirjas mainitud), kuid eelnõus tuleb sel juhul viidata ka riigiabi kriisiabi raamistikule ja samuti selgitada, millist riigiabi sel juhul taotlema minnakse. Rõhutame, et ka riigiabi kriisiraamistiku alusel riigiabi andmiseks on vaja taotleda enne abi andmist Euroopa Komisjonilt riigiabi luba. Koos riigiabi loa taotlusega tuleb esitada ka meetme eelnõu (selleks võib olla õigusakt, nt ELTS eelnõu või nt toetusmeetme määrus vms) või vähemalt kirjeldus, kellele, kui palju, kuidas ja mille jaoks riigiabi antakse. Riigiabi kriisiabi raamistiku alusel riigiabi loa taotlemisel on vajalik täita ka komisjoni poolt välja töötatud template. Enne komisjonilt loa saamist ei tohi meedet rakendada ehk nt seadust ei saa enne rakendada, st tagasiulatuvalt riigiabi anda ei saa. Riigiabi kriisiabi raamistiku alusel on näiteks on võimalik taotleda luba nn piiratud summas riigiabi andmiseks – sellise abi piirmäär ettevõtja kohta on 500 000 eurot. Seda tüüpi riigiabi tohib anda põllumajandustoodete esmatootmisega tegeleva ettevõtja kohta aga vaid 62 000 eurot ja kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtja kohta 75 000 eurot. Seega eeldab riigiabi kriisiabi raamistiku alusel abi andmine ka abisumma kindlaksmääramist. Hetkel kehtiva riigiabi kriisiabi raamistiku alusel saaks piiratud summas riigiabi anda kuni käesoleva aasta lõpuni, kuid võimalik on, et raamistiku kehtivust pikendatakse. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Juhime ka tähelepanu, et vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3 on abi andjad (ELTSi eelnõu kohaselt: elektrimüüjad) kohustatud esitama andmed kogu nende poolt antava riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile. Eelnõu seletuskirja alusel jääb selgusetuks, kes esitab Euroopa Komisjonile riigiabi loa taotluse (riigiabi teatise). Eesti senise kogemuse põhjal võtab riigiabi kriisiabi raamistiku alusel riigiabi loa saamine aega vähemalt kuu. 2. Eelnõu seletuskirja kohaselt on elektrimüüjad kohastatud kontrollima, kas äritarbija on mikro- või väikeettevõte, füüsilisest isikust ettevõtja või mittetulundusühing või sihtasutus ja vastavat kontrolli on võimalik teostada Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) registrite kaudu. Seal on toodud ära andmed ettevõtte töötajate arvu kohta (töötamise register) ning ettevõtte käive. Märgime, et sellist kontrolli ei ole võimalik ainuüksi MTA avalikult kättesaadava info põhjal siiski teha, vajalik võib olla ka teiste registrite (näiteks äriregistri) andmete kasutamine. Eeltoodu põhjal ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul võimalik praegu veenduda selles, et eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, nagu viidatakse eelnõu seletuskirja punktis 5. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisaadressaadid: Riigikantselei Maris Kalda 611 3525 [email protected] Virge Aasa 6113549 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel