Eduard Odinets
Riigikogu põhiseaduskomisjon Meie 27.09.2022 nr 1.1-10.1/7769-1
[email protected],
[email protected]
Muudatusettepanekud 626 SE-le
Austatud põhiseaduskomisjoni esimees
Rahandusministeerium teeb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate
seaduste muutmise seaduse eelnõule (626 SE) järgmised muudatusettepanekud.
1. Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 1 punktis 4 kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
(KOKS) täiendamisest § 2 lõikega 3 välja lauseosa „kaitsta isikute põhiõigusi ja
vabadusi,“.
Selgitus: Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) juhtis oma täiendavas 14.09.2022 kirjas nr 5-
1/186-2 eelnõu kohta tähelepanu, et kavandatava KOKS § 2 lõikes 3 on kohaliku omavalitsuse
(KOV) ühe eesmärgina märgitud sõnastus isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitsmisest
ebaselge ja eksitav, sest KOV ei kaitse aktiivselt isikute põhiõigusi: KOV ei esita isikute nimel
populaarkaebusi, ei aita isikutel nende põhiõiguste rikkumisel kohtusse pöörduda vms. KOKS
§ 3 punkti 2 sõnastus „kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: /…./ igaühe
seaduslike õiguste ja vabaduste tagamine vallas ja linnas“ vastab seevastu Eesti Vabariigi
põhiseaduse (PS) § 14 sõnastusele „igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele“. Seega on
eelnõuga kavandatav KOKS § 2 lõikes 3 märgitud KOV eesmärk „kaitsta isikute põhiõigusi
ja vabadusi“ ka üleliigne. Praktikas on tulnud ELVLi kirja järgi ette ka juhtumeid, kui
elanikud on kehtiva KOKSi § 3 punktile 2 viidates pöördunud KOVi poole ja palunud nende
põhiõigusi kaitsta selle asemel, et ise kohtusse pöörduda. Kohus on aktsepteerinud seisukohta,
et KOV ei pea ise aktiivselt isikute vaidlusi pidama, kuid uus KOKS § 2 lõike 3 pakutud
sõnastus seaks eelneva seisukoha ELVLi arvates kahtluse alla.
Eelnõuga välja pakutava KOKS § 2 lõike 3 põhiõiguste ja -vabaduste kaitse järgimise
kohustuse lisamisega ei kavandatud siiski muuta senist lähenemist, kus KOV ei pea elaniku
asemel tema õigusi kohtulikult kaitsma ega tagama õigusabi andmist isikuga seotud vaidluste
korral. Sätte mõtte oli selles, et KOV peab oma asjaajamises ja kohaliku elu korraldamisel
näiteks õigusaktide andmisel ja avalike teenuste osutamisel pidama silmas elanike põhiõigusi.
Kuigi eelnõu väljatöötamisel oli sätte eesmärk tagada, et KOV põhiõiguste adressaadina oma
tegevuses juhinduks alati ka elanike kui põhiõiguste kandjate põhiõiguste ja -vabaduste kaitse
põhimõttest, on see nõue tõepoolest tuletatav juba PSi ja KOKSi § 3 punkti 2 koostoimest
ning seetõttu nõustume, et vastava lauseosa võiks KOKS § 2 lõikest 3 välja jääda.
2. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktiga 54 kavandatud KOKS § 22 lõike 1
punkti 6 sõnastust grammatiliselt, sõnastades selle sarnaselt KOKS §-s 34 kasutatud
sõnastusele „valla või linna vara valitsemine“.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Palume sõnastada KOKS § 22 lõike 1 punkti 6 sõnastuse järgmiselt:
„6) valla- või linnavara valla või linna vara valitsemise põhimõtete kehtestamine;“.
Selgitus: Kehtiva KOKS § 22 lõike 1 punkti 6 järgi on volikogu pädevuses valla- või
linnavara valitsemise korra kehtestamine. KOKS § 34 kasutab aga lõikes 2 sõnastust „valla
või linna vara valitsemine“. Teksti ühtlustamise huvides oleks eelistatud kasutada lahku
kirjutatud sõnastust.
3. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punktiga, milles näha ette sarnaselt eelnõu §
1 punktiga 82 (KOKS § 29 lõike 1 muudatus) KOKS § 29 lõike 3 sõnastuse muudatus,
et pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused
kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni kinnitamise päevale järgneva
päevani.
Selgitus: Eelnõu § 1 punktis 82 nähakse ette KOKS § 29 lõike 1 muudatus. Kehtiv KOKS
sätestab, et valla- või linnavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse
kinnitamise päevast. Eelnõuga muudetakse nimetatud lõiget, et tagada õigusselgus, mis
hetkest alates valitsus otsustusvõimeliseks saab ja uus valitud vallavanem ja linnapea oma
volitused saab (muutub n-ö allkirjaõiguslikuks). Praktikas on tekitanud allkirjaõiguse
tekkimise hetk vaidlusi, eriti paberkandjal dokumentide allkirjastamisel, mille juurde ei
märgita allkirjastamise täpset kellaaega. Eelnõu järgi saab valitsus oma volitused volikogu
poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast (KOKS § 29 lõike 1
muudatus).
Paraku on eelnõus jäänud korrigeerimata KOKS § 29 lõike 3 sõnastus, mis on seotud KOKS
§ 29 lõike 1 muudatusega. Kehtiva KOKS § 29 lõike 3 kohaselt täidab valla- või linnavalitsus
pärast lahkumispalve esitamist (valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu
esimesel istungil1) oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse
kinnitamiseni. Lõike 1 muudetud sõnastus ja kehtiv lõike 3 sõnastus on omavahel vastuolus.
N-ö vana valitsuse koosseis peaks saama oma ülesandeid täita õiguslikult järjepidevalt
senikaua kuni uue valitsuse koosseisu volitused algavad – so päevani pärast uue valitsuse
ametisse kinnitamist.
Eeltoodud põhjusel teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punktiga 84 (muutes praegust
eelnõu punktide järjestust) järgmises sõnastuses:
„84) paragrahvi 29 lõikes 3 asendatakse sõna „kinnitamiseni“ sõnadega „kinnitamise päevale
järgneva päevani“.“.
4. Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu § 1 punktis 95 kavandatava KOKS § 321 lõikes
2, et elanike algatusel saab rahvaküsitluse algatada (sarnaselt volikogule) vaid olulises
kohaliku elu küsimuses ja lõikes 3 rahvaküsitlusele mittekuuluvate küsimuste juures,
et sättes nimetatud küsimustes ei saa rahvaküsitlust korraldada elanike algatusel.
Kavandatava KOKS § 321 lõigete 2 ja 3 sõnastust võiks muuta järgmiselt (täiendused
allajoonitud):
„(2) Vähemalt kümnel protsendil hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest on õigus esitada
valitsusele olulises kohaliku elu küsimuses rahvaküsitluse korraldamiseks algatus.
1
KOKS § 29 lõige 2.
2
(3) Rahvaküsitlust ei saa korraldada elanike algatusel valla või linna eelarve, välja arvatud
kaasav eelarve, maksude ja seadusest tulenevate hüvitiste ning avalik-õiguslike tasude, valla
või linna ameti- või töökohtadele värbamise, palkade ja muude teenistussuhetega seonduvate
ning seadusega mitte kooskõlas olevate küsimuste üle.“.
Selgitus: Eelnõuga kavandatakse KOKSi lisada uus paragrahv (§ 321), mis reguleerib
rahvaküsitlusega seonduvat. Uue paragrahvi lõike 1 teise lause järgi võib rahvaküsitluse valla-
või linnaelanike arvamuse väljaselgitamiseks korraldada volikogu või elanike algatusel.
Esimese lause järgi võib volikogu otsustada korraldada omavalitsusüksuse pädevusse
kuuluvas olulises kohaliku elu küsimuses antud omavalitsusüksuse territooriumil või
territooriumiosal rahvaküsitluse. Olulisuse aspekti ei ole aga ekslikult rõhutatud kavandatava
KOKS § 321 lõikes 2, mis reguleerib elanike algatusel rahvaküsitluse korraldamist. Ka elanike
algatusel rahvaküsitluse algatamisel on vajalik rõhutada, et tegemist saab olla siiski vaid
olulise kohaliku elu küsimusega, mitte nt päevapoliitilise üksikküsimusega. Elanikel tuleb
rahvaküsitluse algatuse esitamist väga põhjalikult kaaluda ja põhjendada.
Kavandatava KOKS § 321 lõike 3 järgi ei saa rahvaküsitlust korraldada valla või linna eelarve,
välja arvatud kaasav eelarve, maksude ja seadusest tulenevate hüvitiste ning avalik-õiguslike
tasude, valla või linna ameti- või töökohtadele värbamise, palkade ja muude teenistussuhetega
seonduvate ning seadusega mitte kooskõlas olevate küsimuste üle2. Eelnõu väljatöötamisel
peeti antud sättes siiski silmas, et esitatud piirangud kohalduvad elanike algatusel
rahvaküsitluse korraldamisel, mitte aga volikogu algatusel rahvaküsitluse korraldamiseks.
Kui KOV volikogu soovib elanike arvamust selgitada välja näiteks KOV strateegiliste
arengusuundade kujundamiseks või ka eelarveliste valikute tegemiseks (lisaks kaasavale
eelarvele) tulevikus tehtavate investeeringute kavandamiseks, siis puudub mõistlik põhjendus
seda volikogule seadusega keelata. Ameti- ja töökohtadele värbamise, KOV palgapoliitika ja
teenistussuhetega seonduvat ei saa lugeda oluliseks kohaliku elu küsimuseks, mistõttu neis
küsimustes ilmselt ka volikogu rahvaküsitlust ei korralda (teenistussuhetega seonduvad
küsimused on pealegi valitsuse pädevuses). Samuti ei saa KOV avalik-õigusliku juriidilise
isikuna tegutseda vastuolus seadusega, pannes rahvaküsitlusele küsimusi, mis ei oleks
seadusega kooskõlas (lahendused, mille realiseerimist kehtivad seadused ei võimalda).
5. Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 1 punktiga 98 kavandatava KOKS § 34 lõikest 3 välja
teise lause (mahajoonitud tekst), mis on ebavajalik täpsustus:
„(3) Omavalitsusüksus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada
juhul, kui see ei ole enam vajalik või see on muutunud kõlbmatuks omavalitsusüksuse
ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta omavalitsusüksuse omandisse antud kinnisasja võib
omavalitsusüksus võõrandada ainult käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sätestatud korras.“.
Selgitus: Kavandatava KOKS § 34 lõike 2 järgi kehtestab valla või linna vara valitsemise
alused ja korra volikogu määrusega, milles võib volitada vara valitsemise täpsemate
tingimuste ja menetlusnõuete kehtestamise valitsusele. Vastavas korras tuleb reguleerida ka
erisusi, mis tulenevad KOKS § 34 lõike 3 esimesest lausest. Nimetatud sätte järgi võib KOV
talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui see ei ole enam
vajalik või see on muutunud kõlbmatuks omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Kuna
KOV vara võõrandamisega seonduvat tuleb nagunii terviklikult käsitleda valla või linna vara
valitsemise aluste ja korra määruses, siis puudub vajadus KOKS § 34 lõike 3 teise lause järele,
2
Sätte sõnastamisel oli eeskujuks muuhulgas rahvahääletuse seaduse § 1 lõige 2.
3
mis sätestaks, et riigi poolt KOV omandisse antud kinnisasja võib KOV võõrandada ka vaid
lõike 2 alusel sätestatud korras.
6. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punktiga 132 kavandatava KOKS § 43 lõike
4 sõnastust lausega 4, mis sätestab tagajärje, kui volikogu esimees või aseesimees ei
kutsu neljandiku volikogu liikmete ettepanekul tehtud küsimuse arutamiseks volikogu
kokku ühe kuu jooksul.
Kavandatava KOKS § 43 lõike 4 sõnastust võiks muuta järgmiselt (lisatud lause allajoonitud):
„(4) Volikogu esimees või aseesimees kutsub volikogu kokku valitsuse või vähemalt
neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende esitatud küsimuste arutamiseks. Istungi
toimumise aja määrab volikogu esimees või aseesimees, arvestades volikogu töökorras
sätestatut. Volikogu istung peab toimuma ühe kuu jooksul ettepaneku esitamise päevast
arvates. Kui volikogu esimees või aseesimees ei kutsu volikogu istungit kuu aja jooksul
kokku, kutsub istungi viivitamatult kokku vähemalt neljandiku volikogu koosseisu kokku
lepitud volikogu liige, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid.“.
Selgitus: Eelnõuga kavandatava KOKS § 43 lõike 4 järgi kutsub volikogu esimees või
aseesimees3 volikogu kokku valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu
ettepanekul nende esitatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu
esimees või aseesimees, arvestades volikogu töökorras sätestatut. Volikogu istung peab
toimuma ühe kuu jooksul ettepaneku esitamise päevast arvates.
Praktikas on esinenud juhtumeid, kus volikogu esimees ei ole nimetatud kuu ajalist tähtaega
järginud. Õiguslikult on eriti ränkade tulemustega olukorrad, kus volikogu esimehe või
aseesimehe viivituse tulemusena võib tekkida KOKS § 52 lõikes 1 sätestatud tagajärg ehk
volikogu tegutsemisvõimetus, mis vähendab olulisel määral volikogu representatiivsust ja
riivab oluliselt volikogu liikmete passiivset valimisõigust. Näiteks muutub volikogu
automaatselt tegutsemisvõimetuks ja kõigi tema liikmete volitused lõppevad, kui volikogu:
- ei ole kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates vastu võtnud valla või linna eelarvet;
- pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema või linnapea ametist vabastamisest
arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või linnapead või pole nelja kuu jooksul
vallavanema või linnapea vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; või
- pole kahe kuu jooksul vallavanemale, linnapeale või valitsusele umbusalduse avaldamise
päevast arvates valinud uut vallavanemat või linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse
avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid (KOKS § 52 lõike 1 punktid 1, 3 ja
4).
Selleks, et tagada vähemalt neljandiku volikogu liikmete õigust nende esitatud küsimuste
arutamiseks volikogu istungil, kui volikogu esimees või aseesimees ei ole istungit kokku
kutsunud kuu aja jooksul, oleks põhjendatud anda istungi viivitamata kokku kutsumise õigus
vähemalt neljandiku volikogu koosseisu kokku lepitud volikogu liikmele, KOKS § 43 lõikes
3 sätestatud nõudeid arvestades. Selle kohaselt tehakse volikogu kokkukutsumise korral
volikogu istungi kutse volikogu liikmetele teatavaks vähemalt neli päeva enne istungit ning
kutses märgitakse istungi aeg, koht ja töövorm, samuti nimetatakse arutusele tulevad
küsimused. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid.
Volikogu esimehe või tema äraolekul volikogu aseesimehe protseduuriline õigus kutsuda
kokku volikogu istungit ei saa üles kaaluda õigusliku tagajärge vältimise huvi, mis kaasneks,
3
Aseesimees kutsub istungi kokku siis, kui volikogu esimees on ära (viibib näiteks puhkusel, välislähetuses, on
haige vms).
4
kui volikogu esimehe või aseesimehe tegevusetuse tagajärjel muutuks volikogu
tegutsemisvõimetuks või vähemalt neljandiku volikogu liikmete ettepandud küsimust ei
võtaks arutusele ehk neil ei võimaldata seadusega ettenähtud mandaati vabalt teostada.
Riigikohus on aktsepteerinud kohaliku omavalitsuse volikogu istungi jätkamist (pidamist),
kui valla põhimääruse järgi istungi juhatamiseks pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks
ja lahkunud istungilt ning istungil vastu võtmata otsused tooks kaasa volikogu
tegutsemisvõimetuse (27.06.2001 otsus nr 3-3-1-35-01). Kohus on selles otsuses sedastanud:
„Volikogu istungi juhatamine on protseduuriline küsimus. See, kas volikogu on või pole
tegutsemisvõimetu, ei saa sõltuda sellest, kes juhatab volikogu istungit, kui juhataja on valitud
demokraatlikult. Rahva poolt valitud esindusorgani liikmete mandaat ei saa sõltuda ühe isiku
meelevaldsest tegevusest ega esindusorgani poolt sätestatud ebatäielikust õiguslikust
regulatsioonist. Vastupidine järeldus oleks vastuolus Kohaliku omavalitsuse volikogu
valimise seaduse §-s 3 sätestatud passiivse valimisõigusega. Volikogu liikmete passiivse
valimisõiguse kaitse huvides tuleb tunnustada volikogu õigust valida uus istungi juhataja ja
jätkata istungit eelarve menetlemiseks ka pärast seda, kui valla põhimääruse järgi istungit
juhatama pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt.“.
Riigikohus on selgelt öelnud, et kui volikogu liikmel puuduvad oma õiguste kaitseks (istungi
kokku kutsumisest sõltub volikogu tegutsemisvõimetuks osutumine ja selle liikmete volituste
lõppemine) volikogu esimehe meelevaldse tegevuse või tegevusetuse vastu muud tõhusad
võimalused, on aktsepteeritav protseduurireeglitest kõrvalekaldumine. Seda võimalust on
praktikas ka kasutatud ehk mindud volikogu istungi kokku kutsumisel mööda volikogu
esimehest.
Teises lahendis on Riigikohus (16.04.2004 otsuses nr 3-4-1-12-04, punkt 21) sedastanud, et
kuigi KOKS ei sätesta volikogu liikmete õigust omaalgatuslikult koguneda volikogu istungile,
peab kolleegium võimalikuks, et volikogu võib teatud tingimustel istungile koguneda ka siis,
kui volikogu esimees keeldub volikogu istungi kokku kutsumisest vähemalt neljandiku
volikogu koosseisu poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Kohus on leidnud järgmist:
Põhiseaduse § 154 järgi otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud
omavalitsused. Kohaliku omavalitsuse esindusorganiks on volikogu. Rahva poolt valitud
esindusorgani põhiseaduslike ülesannete täitmine ei saa sõltuda ühe isiku meelevaldsest
tegevusest või tegevusetusest.
Selleks, et hoida edaspidi analoogsetes olukordades ära tarbetuid kohtuvaidlusi, on
õigusselguse huvides põhjendatud lisada KOKS § 43 lõikesse 4 tagajärg, mis saab siis kui
seaduse järgi istungi kokku kutsumise õigust omav volikogu esimees või aseesimees ei ole
seda teinud. Ehk kui volikogu esimees või aseesimees ei kutsu volikogu istungit kuu aja
jooksul kokku, saab õiguse kutsuda istung viivitamatult kokku vähemalt neljandiku volikogu
koosseisu kokku lepitud volikogu liige.
7. Teeme ettepaneku korrigeerida eelnõu § 1 punktiga 151 kavandatava KOKS § 48 lõike
6 teise lause viiteid KOKS §-le 26 järgmises sõnastuses:
„(6) Revisjonikomisjonil on õigus saada oma käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja teavet. Revisjonikomisjoni küsimusele
vastamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 26 lõikeid 2–5.“.
Selgitus: tegemist on normitehnilise ettepanekuga. Eelnõus on KOKS § 48 lõike 6
muudatuses ekslikult viidatud KOKS § 26 lõigetele 11 ja 12, mida eelnõus ei sisaldu.
5
Muudatusettepanekuga korrigeeritakse viiteid volikogu liikme teabe saamise õigust
puudutavatele sätetele KOKS §-s 26.
8. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktiga 167 kavandatava KOKS § 531 lõike 1
sõnastust selliselt, et see ei hõlmaks korrakaitseüksuse või -ametniku
järelevalvepädevust üksnes volikogu vastuvõetud eeskirjade üle, vaid võimaldaks
järelevalves kontrollida ka muude avaliku korra tagamisega seotud volikogu
õigusaktide täitmist. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada KOKS § 531 lõige
1 järgmiselt:
„(1) Omavalitsusüksus võib moodustada valitsuse korrakaitseüksuse (edaspidi
korrakaitseüksus) või nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva ametniku (edaspidi
korrakaitseametnik), kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teha oma
pädevuse piires volikogu vastuvõetud eeskirjade õigusaktide täitmise üle järelevalvet
omavalitsusüksuse määratud tööpiirkonnas.“.
Selgitus: eelnõu § 1 punktis 167 kavandatud KOKS § 531 lõike 1 järgi võib KOV moodustada
valitsuse korrakaitseüksuse (korrakaitseüksus) või nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva
ametniku (korrakaitseametnik), kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teha
volikogu vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalvet KOV määratud tööpiirkonnas.
ELVL juhtis tähelepanu, et „eeskiri“ on liialt kitsas mõiste ning ei hõlma kõiki
järelevalvatavaid õigusakte (nende nimes ei pruugi sisalduda sõna „eeskiri“, vaid mõni neist
on hoopis kord, vms). Sellest tulenevalt teeme ettepaneku asendada eelnõu tekstis
korrakaitseüksuse või -ametniku järelevalvepädevus volikogu eeskirjade täitmise üle
üldisema sõnastusega, mille järgi tehakse järelevalvet volikogu õigusaktide täitmise üle oma
pädevuse piires. Sõnastus „oma pädevuse piires“ on vajalik lisada, sest korrakaitseüksus või
-ametnik ei saa järelevalvesse hõlmata mistahes volikogu kehtestatud õigusakte, vaid ikka
neid, mis puudutavad tema ametivaldkonda, avaliku korra kaitset.
9. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktiga 188 kavandatava KOKS § 571 lõike 2
sõnastust, asendades osavalla või linnaosa vanema vallavanema või linnapeaga
koostöö mittelaabumisel teenistusest vabastamise sättes osavalla- või linnaosakogu
arvamusega arvestamise viimase arvamuse ärakuulamisega. Analoogse muudatuse
palume kavandada eraldi punktiga ka KOKS § 571 lõikes 1 osavalla või linnaosa
vanemate teenistusse võtmisel.
8.1. Teeme ettepaneku muuta eelnõuga KOKS § 571 lõike 1 sõnastust järgmiselt:
„(1) Osavalla või linnaosa vanema nimetab ametikohale valla- või linnavalitsus osavalla või
linnaosa põhimääruses sätestatud korras, võttes arvesse kuulates ära osavalla- või
linnaosakogu arvamuse.“.
8.2. Teeme ettepaneku muuta eelnõus kavandatud KOKS § 571 lõike 2 sõnastust
järgmiselt:
„(2) Osavalla või linnaosa vanema vabastab teenistusest valitsus, kui vallavanema või
linnapea hinnangul tema koostöö osavalla või linnaosa vanemaga ei laabu, võttes arvesse
kuulates ära osavalla- või linnaosakogu arvamust arvamuse.“.
Selgitus: KOKS § 571 lõike 1 järgi tuleb osavalla või linnaosa vanema ametisse nimetamiseks
ja vallavanema või linnapeaga koostöö mittelaabumise tulemusena vabastamisel võtta arvesse
osavalla- või linnaosakogu arvamust. Säte on tekitanud praktikas vaidlusi, kas osavalla- või
linnaosakogul on osavalla või linnaosa vanema ametisse nimetamisel ja koostöö
6
mittelaabumisel teenistusest vabastamisel sisuline otsustusõigus ja ta võib isiku kandidatuuri
tagasi lükata või tema ametist vabastamise peatada või mõeldakse arvamuse arvesse võtmise
all siiski osavalla- või linnaosakogu arvamuse ärakuulamist, mis ei ole vallavanemale või
linnapeale ja valitsusele otsustamiseks siduv. Õigusselguse huvides asendatakse KOKS
sõnastus, mille järgi tuleb osavalla- või linnaosakogu arvamus arvesse võtta vastava kogu
arvamuse ära kuulamisega, mis ei ole valitsusele vastava lõpliku otsuse tegemiseks siduv.
ELVL juhtis samuti tähelepanu, et praktikas võib linnavalitsus linnaosa vanema ikkagi
ametisse nimetada, kui linnaosakogu ei toeta linnaosa vanema kandidatuuri.
10. Teeme ettepaneku lisada eelnõu § 1 punktis 224 ette nähtud KOKS § 709 rakendussätte
„Paragrahvi 481 lõike 21 rakendamine“ lõikes 2 koma sõnade „sisekontrollisüsteemi
toimimise“ järele sõnastades lõike nii:
„(2) Omavalitsusüksus peab korraldama sisekontrollisüsteemi toimimise, asjakohasuse ja
tõhususe auditeerimise ning selle kohta aruande koostamise hiljemalt 2027. aasta 31.
detsembriks.“.
Selgitus: tegemist on tehnilise veaga, kus eelnõu tekstist on välja jäänud koma
sisekontrollisüsteemi erinevate komponentide hindamise vahel. Eelnõu sätte mõte on selles,
et KOV peab korraldama auditeerimise nii sisekontrolllisüsteemi toimimise, selle
asjakohasuse kui ka tõhususe üle. Mitte et KOV peab korraldama auditeerimise
sisekontrollisüsteemi toimimise asjakohasuse üle. Sõnastus on ühtlustatud eelnõuga
kavandatud KOKS § 481 lõike 21 täiendusega.
11. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu §-ga 2 „Elamuseaduse muutmine“ muutes
vastavalt ka eelnõu edasiste §-de järjestust. Palume sõnastada eelnõu § 2 järgmiselt:
„§ 2. Elamuseaduse muutmine
Elamuseaduse § 8 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.“.
Selgitus: Elamuseaduse muutmise ettepaneku esitas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium. Nimetatud muudatusettepaneku vajadus tuleneb asjaolust,
et eelnõuga kavandatava KOKS § 22 lõige 1 punkti 6 muudatuse kohaselt kuulub volikogu
pädevusse valla- või linnavara valitsemise põhimõtete kehtestamine ja § 34 lõike 2 järgi valla
või linna vara valitsemise aluste ja korra kehtestamine. Samal ajal sätestab kehtiv
elamuseaduse § 8 punkt 2, et kohaliku omavalitsuse volikogu võimkonda elamusuhete
reguleerimisel tema haldusterritooriumil kuulub ka munitsipaalomandis olevate eluruumide
valdamise, kasutamise ja käsutamise korra, sealhulgas hooldus- ja remondieeskirjade
kehtestamine. Arvestades, et puudub vajadus munitsipaalomandis olevate eluruumide
valdamist, kasutamist ja käsutamist eraldi elamuseaduses reguleerida, kuna see on kaetud
KOKS § 22 lõike 1 punktis 6 nimetatud valla või linna vara valitsemise põhimõtete
kehtestamise ja § 34 lõike 2 volitusnormiga (valla või linna vara valitsemise alused ja korra
kehtestab volikogu määrusega, milles võib volitada vara valitsemise täpsemate tingimuste ja
menetlusnõuete kehtestamise valitsusele), tuleks tunnistada kehtetuks samu õigussuhteid
reguleeriv elamuseaduse § 8 punkt 2.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
7
riigihalduse minister
Olivia Taluste 6113092
[email protected]
8