dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Muudatusettepanekud 626 SE-le.docx

Rahandusministeerium · 27. september 2022
Viit
1.1-10.1/7769-1
Registreeritud
27. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu põhiseaduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Olivia Taluste (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Kohalike omavalitsuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.17769-1 27.09.2022 Väljaminev kiri.asice586 KB

Sisu (failidest)

Eduard Odinets Riigikogu põhiseaduskomisjon Meie 27.09.2022 nr 1.1-10.1/7769-1 [email protected], [email protected] Muudatusettepanekud 626 SE-le Austatud põhiseaduskomisjoni esimees Rahandusministeerium teeb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõule (626 SE) järgmised muudatusettepanekud. 1. Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 1 punktis 4 kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) täiendamisest § 2 lõikega 3 välja lauseosa „kaitsta isikute põhiõigusi ja vabadusi,“. Selgitus: Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) juhtis oma täiendavas 14.09.2022 kirjas nr 5- 1/186-2 eelnõu kohta tähelepanu, et kavandatava KOKS § 2 lõikes 3 on kohaliku omavalitsuse (KOV) ühe eesmärgina märgitud sõnastus isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitsmisest ebaselge ja eksitav, sest KOV ei kaitse aktiivselt isikute põhiõigusi: KOV ei esita isikute nimel populaarkaebusi, ei aita isikutel nende põhiõiguste rikkumisel kohtusse pöörduda vms. KOKS § 3 punkti 2 sõnastus „kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: /…./ igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste tagamine vallas ja linnas“ vastab seevastu Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 14 sõnastusele „igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele“. Seega on eelnõuga kavandatav KOKS § 2 lõikes 3 märgitud KOV eesmärk „kaitsta isikute põhiõigusi ja vabadusi“ ka üleliigne. Praktikas on tulnud ELVLi kirja järgi ette ka juhtumeid, kui elanikud on kehtiva KOKSi § 3 punktile 2 viidates pöördunud KOVi poole ja palunud nende põhiõigusi kaitsta selle asemel, et ise kohtusse pöörduda. Kohus on aktsepteerinud seisukohta, et KOV ei pea ise aktiivselt isikute vaidlusi pidama, kuid uus KOKS § 2 lõike 3 pakutud sõnastus seaks eelneva seisukoha ELVLi arvates kahtluse alla. Eelnõuga välja pakutava KOKS § 2 lõike 3 põhiõiguste ja -vabaduste kaitse järgimise kohustuse lisamisega ei kavandatud siiski muuta senist lähenemist, kus KOV ei pea elaniku asemel tema õigusi kohtulikult kaitsma ega tagama õigusabi andmist isikuga seotud vaidluste korral. Sätte mõtte oli selles, et KOV peab oma asjaajamises ja kohaliku elu korraldamisel näiteks õigusaktide andmisel ja avalike teenuste osutamisel pidama silmas elanike põhiõigusi. Kuigi eelnõu väljatöötamisel oli sätte eesmärk tagada, et KOV põhiõiguste adressaadina oma tegevuses juhinduks alati ka elanike kui põhiõiguste kandjate põhiõiguste ja -vabaduste kaitse põhimõttest, on see nõue tõepoolest tuletatav juba PSi ja KOKSi § 3 punkti 2 koostoimest ning seetõttu nõustume, et vastava lauseosa võiks KOKS § 2 lõikest 3 välja jääda. 2. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktiga 54 kavandatud KOKS § 22 lõike 1 punkti 6 sõnastust grammatiliselt, sõnastades selle sarnaselt KOKS §-s 34 kasutatud sõnastusele „valla või linna vara valitsemine“. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Palume sõnastada KOKS § 22 lõike 1 punkti 6 sõnastuse järgmiselt: „6) valla- või linnavara valla või linna vara valitsemise põhimõtete kehtestamine;“. Selgitus: Kehtiva KOKS § 22 lõike 1 punkti 6 järgi on volikogu pädevuses valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine. KOKS § 34 kasutab aga lõikes 2 sõnastust „valla või linna vara valitsemine“. Teksti ühtlustamise huvides oleks eelistatud kasutada lahku kirjutatud sõnastust. 3. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punktiga, milles näha ette sarnaselt eelnõu § 1 punktiga 82 (KOKS § 29 lõike 1 muudatus) KOKS § 29 lõike 3 sõnastuse muudatus, et pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni kinnitamise päevale järgneva päevani. Selgitus: Eelnõu § 1 punktis 82 nähakse ette KOKS § 29 lõike 1 muudatus. Kehtiv KOKS sätestab, et valla- või linnavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Eelnõuga muudetakse nimetatud lõiget, et tagada õigusselgus, mis hetkest alates valitsus otsustusvõimeliseks saab ja uus valitud vallavanem ja linnapea oma volitused saab (muutub n-ö allkirjaõiguslikuks). Praktikas on tekitanud allkirjaõiguse tekkimise hetk vaidlusi, eriti paberkandjal dokumentide allkirjastamisel, mille juurde ei märgita allkirjastamise täpset kellaaega. Eelnõu järgi saab valitsus oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast (KOKS § 29 lõike 1 muudatus). Paraku on eelnõus jäänud korrigeerimata KOKS § 29 lõike 3 sõnastus, mis on seotud KOKS § 29 lõike 1 muudatusega. Kehtiva KOKS § 29 lõike 3 kohaselt täidab valla- või linnavalitsus pärast lahkumispalve esitamist (valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil1) oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. Lõike 1 muudetud sõnastus ja kehtiv lõike 3 sõnastus on omavahel vastuolus. N-ö vana valitsuse koosseis peaks saama oma ülesandeid täita õiguslikult järjepidevalt senikaua kuni uue valitsuse koosseisu volitused algavad – so päevani pärast uue valitsuse ametisse kinnitamist. Eeltoodud põhjusel teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punktiga 84 (muutes praegust eelnõu punktide järjestust) järgmises sõnastuses: „84) paragrahvi 29 lõikes 3 asendatakse sõna „kinnitamiseni“ sõnadega „kinnitamise päevale järgneva päevani“.“. 4. Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu § 1 punktis 95 kavandatava KOKS § 321 lõikes 2, et elanike algatusel saab rahvaküsitluse algatada (sarnaselt volikogule) vaid olulises kohaliku elu küsimuses ja lõikes 3 rahvaküsitlusele mittekuuluvate küsimuste juures, et sättes nimetatud küsimustes ei saa rahvaküsitlust korraldada elanike algatusel. Kavandatava KOKS § 321 lõigete 2 ja 3 sõnastust võiks muuta järgmiselt (täiendused allajoonitud): „(2) Vähemalt kümnel protsendil hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest on õigus esitada valitsusele olulises kohaliku elu küsimuses rahvaküsitluse korraldamiseks algatus. 1 KOKS § 29 lõige 2. 2 (3) Rahvaküsitlust ei saa korraldada elanike algatusel valla või linna eelarve, välja arvatud kaasav eelarve, maksude ja seadusest tulenevate hüvitiste ning avalik-õiguslike tasude, valla või linna ameti- või töökohtadele värbamise, palkade ja muude teenistussuhetega seonduvate ning seadusega mitte kooskõlas olevate küsimuste üle.“. Selgitus: Eelnõuga kavandatakse KOKSi lisada uus paragrahv (§ 321), mis reguleerib rahvaküsitlusega seonduvat. Uue paragrahvi lõike 1 teise lause järgi võib rahvaküsitluse valla- või linnaelanike arvamuse väljaselgitamiseks korraldada volikogu või elanike algatusel. Esimese lause järgi võib volikogu otsustada korraldada omavalitsusüksuse pädevusse kuuluvas olulises kohaliku elu küsimuses antud omavalitsusüksuse territooriumil või territooriumiosal rahvaküsitluse. Olulisuse aspekti ei ole aga ekslikult rõhutatud kavandatava KOKS § 321 lõikes 2, mis reguleerib elanike algatusel rahvaküsitluse korraldamist. Ka elanike algatusel rahvaküsitluse algatamisel on vajalik rõhutada, et tegemist saab olla siiski vaid olulise kohaliku elu küsimusega, mitte nt päevapoliitilise üksikküsimusega. Elanikel tuleb rahvaküsitluse algatuse esitamist väga põhjalikult kaaluda ja põhjendada. Kavandatava KOKS § 321 lõike 3 järgi ei saa rahvaküsitlust korraldada valla või linna eelarve, välja arvatud kaasav eelarve, maksude ja seadusest tulenevate hüvitiste ning avalik-õiguslike tasude, valla või linna ameti- või töökohtadele värbamise, palkade ja muude teenistussuhetega seonduvate ning seadusega mitte kooskõlas olevate küsimuste üle2. Eelnõu väljatöötamisel peeti antud sättes siiski silmas, et esitatud piirangud kohalduvad elanike algatusel rahvaküsitluse korraldamisel, mitte aga volikogu algatusel rahvaküsitluse korraldamiseks. Kui KOV volikogu soovib elanike arvamust selgitada välja näiteks KOV strateegiliste arengusuundade kujundamiseks või ka eelarveliste valikute tegemiseks (lisaks kaasavale eelarvele) tulevikus tehtavate investeeringute kavandamiseks, siis puudub mõistlik põhjendus seda volikogule seadusega keelata. Ameti- ja töökohtadele värbamise, KOV palgapoliitika ja teenistussuhetega seonduvat ei saa lugeda oluliseks kohaliku elu küsimuseks, mistõttu neis küsimustes ilmselt ka volikogu rahvaküsitlust ei korralda (teenistussuhetega seonduvad küsimused on pealegi valitsuse pädevuses). Samuti ei saa KOV avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutseda vastuolus seadusega, pannes rahvaküsitlusele küsimusi, mis ei oleks seadusega kooskõlas (lahendused, mille realiseerimist kehtivad seadused ei võimalda). 5. Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 1 punktiga 98 kavandatava KOKS § 34 lõikest 3 välja teise lause (mahajoonitud tekst), mis on ebavajalik täpsustus: „(3) Omavalitsusüksus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui see ei ole enam vajalik või see on muutunud kõlbmatuks omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta omavalitsusüksuse omandisse antud kinnisasja võib omavalitsusüksus võõrandada ainult käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sätestatud korras.“. Selgitus: Kavandatava KOKS § 34 lõike 2 järgi kehtestab valla või linna vara valitsemise alused ja korra volikogu määrusega, milles võib volitada vara valitsemise täpsemate tingimuste ja menetlusnõuete kehtestamise valitsusele. Vastavas korras tuleb reguleerida ka erisusi, mis tulenevad KOKS § 34 lõike 3 esimesest lausest. Nimetatud sätte järgi võib KOV talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui see ei ole enam vajalik või see on muutunud kõlbmatuks omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Kuna KOV vara võõrandamisega seonduvat tuleb nagunii terviklikult käsitleda valla või linna vara valitsemise aluste ja korra määruses, siis puudub vajadus KOKS § 34 lõike 3 teise lause järele, 2 Sätte sõnastamisel oli eeskujuks muuhulgas rahvahääletuse seaduse § 1 lõige 2. 3 mis sätestaks, et riigi poolt KOV omandisse antud kinnisasja võib KOV võõrandada ka vaid lõike 2 alusel sätestatud korras. 6. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punktiga 132 kavandatava KOKS § 43 lõike 4 sõnastust lausega 4, mis sätestab tagajärje, kui volikogu esimees või aseesimees ei kutsu neljandiku volikogu liikmete ettepanekul tehtud küsimuse arutamiseks volikogu kokku ühe kuu jooksul. Kavandatava KOKS § 43 lõike 4 sõnastust võiks muuta järgmiselt (lisatud lause allajoonitud): „(4) Volikogu esimees või aseesimees kutsub volikogu kokku valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende esitatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või aseesimees, arvestades volikogu töökorras sätestatut. Volikogu istung peab toimuma ühe kuu jooksul ettepaneku esitamise päevast arvates. Kui volikogu esimees või aseesimees ei kutsu volikogu istungit kuu aja jooksul kokku, kutsub istungi viivitamatult kokku vähemalt neljandiku volikogu koosseisu kokku lepitud volikogu liige, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid.“. Selgitus: Eelnõuga kavandatava KOKS § 43 lõike 4 järgi kutsub volikogu esimees või aseesimees3 volikogu kokku valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende esitatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või aseesimees, arvestades volikogu töökorras sätestatut. Volikogu istung peab toimuma ühe kuu jooksul ettepaneku esitamise päevast arvates. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus volikogu esimees ei ole nimetatud kuu ajalist tähtaega järginud. Õiguslikult on eriti ränkade tulemustega olukorrad, kus volikogu esimehe või aseesimehe viivituse tulemusena võib tekkida KOKS § 52 lõikes 1 sätestatud tagajärg ehk volikogu tegutsemisvõimetus, mis vähendab olulisel määral volikogu representatiivsust ja riivab oluliselt volikogu liikmete passiivset valimisõigust. Näiteks muutub volikogu automaatselt tegutsemisvõimetuks ja kõigi tema liikmete volitused lõppevad, kui volikogu: - ei ole kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates vastu võtnud valla või linna eelarvet; - pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või linnapead või pole nelja kuu jooksul vallavanema või linnapea vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; või - pole kahe kuu jooksul vallavanemale, linnapeale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat või linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid (KOKS § 52 lõike 1 punktid 1, 3 ja 4). Selleks, et tagada vähemalt neljandiku volikogu liikmete õigust nende esitatud küsimuste arutamiseks volikogu istungil, kui volikogu esimees või aseesimees ei ole istungit kokku kutsunud kuu aja jooksul, oleks põhjendatud anda istungi viivitamata kokku kutsumise õigus vähemalt neljandiku volikogu koosseisu kokku lepitud volikogu liikmele, KOKS § 43 lõikes 3 sätestatud nõudeid arvestades. Selle kohaselt tehakse volikogu kokkukutsumise korral volikogu istungi kutse volikogu liikmetele teatavaks vähemalt neli päeva enne istungit ning kutses märgitakse istungi aeg, koht ja töövorm, samuti nimetatakse arutusele tulevad küsimused. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid. Volikogu esimehe või tema äraolekul volikogu aseesimehe protseduuriline õigus kutsuda kokku volikogu istungit ei saa üles kaaluda õigusliku tagajärge vältimise huvi, mis kaasneks, 3 Aseesimees kutsub istungi kokku siis, kui volikogu esimees on ära (viibib näiteks puhkusel, välislähetuses, on haige vms). 4 kui volikogu esimehe või aseesimehe tegevusetuse tagajärjel muutuks volikogu tegutsemisvõimetuks või vähemalt neljandiku volikogu liikmete ettepandud küsimust ei võtaks arutusele ehk neil ei võimaldata seadusega ettenähtud mandaati vabalt teostada. Riigikohus on aktsepteerinud kohaliku omavalitsuse volikogu istungi jätkamist (pidamist), kui valla põhimääruse järgi istungi juhatamiseks pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt ning istungil vastu võtmata otsused tooks kaasa volikogu tegutsemisvõimetuse (27.06.2001 otsus nr 3-3-1-35-01). Kohus on selles otsuses sedastanud: „Volikogu istungi juhatamine on protseduuriline küsimus. See, kas volikogu on või pole tegutsemisvõimetu, ei saa sõltuda sellest, kes juhatab volikogu istungit, kui juhataja on valitud demokraatlikult. Rahva poolt valitud esindusorgani liikmete mandaat ei saa sõltuda ühe isiku meelevaldsest tegevusest ega esindusorgani poolt sätestatud ebatäielikust õiguslikust regulatsioonist. Vastupidine järeldus oleks vastuolus Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-s 3 sätestatud passiivse valimisõigusega. Volikogu liikmete passiivse valimisõiguse kaitse huvides tuleb tunnustada volikogu õigust valida uus istungi juhataja ja jätkata istungit eelarve menetlemiseks ka pärast seda, kui valla põhimääruse järgi istungit juhatama pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt.“. Riigikohus on selgelt öelnud, et kui volikogu liikmel puuduvad oma õiguste kaitseks (istungi kokku kutsumisest sõltub volikogu tegutsemisvõimetuks osutumine ja selle liikmete volituste lõppemine) volikogu esimehe meelevaldse tegevuse või tegevusetuse vastu muud tõhusad võimalused, on aktsepteeritav protseduurireeglitest kõrvalekaldumine. Seda võimalust on praktikas ka kasutatud ehk mindud volikogu istungi kokku kutsumisel mööda volikogu esimehest. Teises lahendis on Riigikohus (16.04.2004 otsuses nr 3-4-1-12-04, punkt 21) sedastanud, et kuigi KOKS ei sätesta volikogu liikmete õigust omaalgatuslikult koguneda volikogu istungile, peab kolleegium võimalikuks, et volikogu võib teatud tingimustel istungile koguneda ka siis, kui volikogu esimees keeldub volikogu istungi kokku kutsumisest vähemalt neljandiku volikogu koosseisu poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Kohus on leidnud järgmist: Põhiseaduse § 154 järgi otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused. Kohaliku omavalitsuse esindusorganiks on volikogu. Rahva poolt valitud esindusorgani põhiseaduslike ülesannete täitmine ei saa sõltuda ühe isiku meelevaldsest tegevusest või tegevusetusest. Selleks, et hoida edaspidi analoogsetes olukordades ära tarbetuid kohtuvaidlusi, on õigusselguse huvides põhjendatud lisada KOKS § 43 lõikesse 4 tagajärg, mis saab siis kui seaduse järgi istungi kokku kutsumise õigust omav volikogu esimees või aseesimees ei ole seda teinud. Ehk kui volikogu esimees või aseesimees ei kutsu volikogu istungit kuu aja jooksul kokku, saab õiguse kutsuda istung viivitamatult kokku vähemalt neljandiku volikogu koosseisu kokku lepitud volikogu liige. 7. Teeme ettepaneku korrigeerida eelnõu § 1 punktiga 151 kavandatava KOKS § 48 lõike 6 teise lause viiteid KOKS §-le 26 järgmises sõnastuses: „(6) Revisjonikomisjonil on õigus saada oma käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja teavet. Revisjonikomisjoni küsimusele vastamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 26 lõikeid 2–5.“. Selgitus: tegemist on normitehnilise ettepanekuga. Eelnõus on KOKS § 48 lõike 6 muudatuses ekslikult viidatud KOKS § 26 lõigetele 11 ja 12, mida eelnõus ei sisaldu. 5 Muudatusettepanekuga korrigeeritakse viiteid volikogu liikme teabe saamise õigust puudutavatele sätetele KOKS §-s 26. 8. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktiga 167 kavandatava KOKS § 531 lõike 1 sõnastust selliselt, et see ei hõlmaks korrakaitseüksuse või -ametniku järelevalvepädevust üksnes volikogu vastuvõetud eeskirjade üle, vaid võimaldaks järelevalves kontrollida ka muude avaliku korra tagamisega seotud volikogu õigusaktide täitmist. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada KOKS § 531 lõige 1 järgmiselt: „(1) Omavalitsusüksus võib moodustada valitsuse korrakaitseüksuse (edaspidi korrakaitseüksus) või nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva ametniku (edaspidi korrakaitseametnik), kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teha oma pädevuse piires volikogu vastuvõetud eeskirjade õigusaktide täitmise üle järelevalvet omavalitsusüksuse määratud tööpiirkonnas.“. Selgitus: eelnõu § 1 punktis 167 kavandatud KOKS § 531 lõike 1 järgi võib KOV moodustada valitsuse korrakaitseüksuse (korrakaitseüksus) või nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva ametniku (korrakaitseametnik), kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teha volikogu vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalvet KOV määratud tööpiirkonnas. ELVL juhtis tähelepanu, et „eeskiri“ on liialt kitsas mõiste ning ei hõlma kõiki järelevalvatavaid õigusakte (nende nimes ei pruugi sisalduda sõna „eeskiri“, vaid mõni neist on hoopis kord, vms). Sellest tulenevalt teeme ettepaneku asendada eelnõu tekstis korrakaitseüksuse või -ametniku järelevalvepädevus volikogu eeskirjade täitmise üle üldisema sõnastusega, mille järgi tehakse järelevalvet volikogu õigusaktide täitmise üle oma pädevuse piires. Sõnastus „oma pädevuse piires“ on vajalik lisada, sest korrakaitseüksus või -ametnik ei saa järelevalvesse hõlmata mistahes volikogu kehtestatud õigusakte, vaid ikka neid, mis puudutavad tema ametivaldkonda, avaliku korra kaitset. 9. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktiga 188 kavandatava KOKS § 571 lõike 2 sõnastust, asendades osavalla või linnaosa vanema vallavanema või linnapeaga koostöö mittelaabumisel teenistusest vabastamise sättes osavalla- või linnaosakogu arvamusega arvestamise viimase arvamuse ärakuulamisega. Analoogse muudatuse palume kavandada eraldi punktiga ka KOKS § 571 lõikes 1 osavalla või linnaosa vanemate teenistusse võtmisel. 8.1. Teeme ettepaneku muuta eelnõuga KOKS § 571 lõike 1 sõnastust järgmiselt: „(1) Osavalla või linnaosa vanema nimetab ametikohale valla- või linnavalitsus osavalla või linnaosa põhimääruses sätestatud korras, võttes arvesse kuulates ära osavalla- või linnaosakogu arvamuse.“. 8.2. Teeme ettepaneku muuta eelnõus kavandatud KOKS § 571 lõike 2 sõnastust järgmiselt: „(2) Osavalla või linnaosa vanema vabastab teenistusest valitsus, kui vallavanema või linnapea hinnangul tema koostöö osavalla või linnaosa vanemaga ei laabu, võttes arvesse kuulates ära osavalla- või linnaosakogu arvamust arvamuse.“. Selgitus: KOKS § 571 lõike 1 järgi tuleb osavalla või linnaosa vanema ametisse nimetamiseks ja vallavanema või linnapeaga koostöö mittelaabumise tulemusena vabastamisel võtta arvesse osavalla- või linnaosakogu arvamust. Säte on tekitanud praktikas vaidlusi, kas osavalla- või linnaosakogul on osavalla või linnaosa vanema ametisse nimetamisel ja koostöö 6 mittelaabumisel teenistusest vabastamisel sisuline otsustusõigus ja ta võib isiku kandidatuuri tagasi lükata või tema ametist vabastamise peatada või mõeldakse arvamuse arvesse võtmise all siiski osavalla- või linnaosakogu arvamuse ärakuulamist, mis ei ole vallavanemale või linnapeale ja valitsusele otsustamiseks siduv. Õigusselguse huvides asendatakse KOKS sõnastus, mille järgi tuleb osavalla- või linnaosakogu arvamus arvesse võtta vastava kogu arvamuse ära kuulamisega, mis ei ole valitsusele vastava lõpliku otsuse tegemiseks siduv. ELVL juhtis samuti tähelepanu, et praktikas võib linnavalitsus linnaosa vanema ikkagi ametisse nimetada, kui linnaosakogu ei toeta linnaosa vanema kandidatuuri. 10. Teeme ettepaneku lisada eelnõu § 1 punktis 224 ette nähtud KOKS § 709 rakendussätte „Paragrahvi 481 lõike 21 rakendamine“ lõikes 2 koma sõnade „sisekontrollisüsteemi toimimise“ järele sõnastades lõike nii: „(2) Omavalitsusüksus peab korraldama sisekontrollisüsteemi toimimise, asjakohasuse ja tõhususe auditeerimise ning selle kohta aruande koostamise hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks.“. Selgitus: tegemist on tehnilise veaga, kus eelnõu tekstist on välja jäänud koma sisekontrollisüsteemi erinevate komponentide hindamise vahel. Eelnõu sätte mõte on selles, et KOV peab korraldama auditeerimise nii sisekontrolllisüsteemi toimimise, selle asjakohasuse kui ka tõhususe üle. Mitte et KOV peab korraldama auditeerimise sisekontrollisüsteemi toimimise asjakohasuse üle. Sõnastus on ühtlustatud eelnõuga kavandatud KOKS § 481 lõike 21 täiendusega. 11. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu §-ga 2 „Elamuseaduse muutmine“ muutes vastavalt ka eelnõu edasiste §-de järjestust. Palume sõnastada eelnõu § 2 järgmiselt: „§ 2. Elamuseaduse muutmine Elamuseaduse § 8 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.“. Selgitus: Elamuseaduse muutmise ettepaneku esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Nimetatud muudatusettepaneku vajadus tuleneb asjaolust, et eelnõuga kavandatava KOKS § 22 lõige 1 punkti 6 muudatuse kohaselt kuulub volikogu pädevusse valla- või linnavara valitsemise põhimõtete kehtestamine ja § 34 lõike 2 järgi valla või linna vara valitsemise aluste ja korra kehtestamine. Samal ajal sätestab kehtiv elamuseaduse § 8 punkt 2, et kohaliku omavalitsuse volikogu võimkonda elamusuhete reguleerimisel tema haldusterritooriumil kuulub ka munitsipaalomandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra, sealhulgas hooldus- ja remondieeskirjade kehtestamine. Arvestades, et puudub vajadus munitsipaalomandis olevate eluruumide valdamist, kasutamist ja käsutamist eraldi elamuseaduses reguleerida, kuna see on kaetud KOKS § 22 lõike 1 punktis 6 nimetatud valla või linna vara valitsemise põhimõtete kehtestamise ja § 34 lõike 2 volitusnormiga (valla või linna vara valitsemise alused ja korra kehtestab volikogu määrusega, milles võib volitada vara valitsemise täpsemate tingimuste ja menetlusnõuete kehtestamise valitsusele), tuleks tunnistada kehtetuks samu õigussuhteid reguleeriv elamuseaduse § 8 punkt 2. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman 7 riigihalduse minister Olivia Taluste 6113092 [email protected] 8
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel