Päästeamet
[email protected]
Keskkonnaamet
[email protected]
Transpordiamet
[email protected]
Riigimetsa Majandamise keskus
[email protected]
Rahandusministeerium
[email protected] 27.09.2022 nr 7-6/157-6
Uusküla Uuemetsa, Järvekalda ja Monacho kinnistute
detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamine
Alutaguse Vallavalitsus võttis 16.09.2022 vastu seisukohad Uusküla Uuemetsa, Järvekalda ja Monacho
kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohtadele esitatud ettepanekute osas (lisa 1). Täiendatud
lähteseisukohad on avalikustatud Alutaguse valla veebilehel https://www.alutagusevald.ee/algatatud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Liina Talistu
Geoinfospetsialist
+372 33 66 924, +372 56 203 048
[email protected]
Lisa:
1. Alutaguse Vallavalitsuse seisukohad Uusküla Uuemetsa, Järvekalda ja Monacho kinnistute
detailplaneeringu lähteseisukohtadele esitatud ettepanekute ja arvamuste osas (16.09.2022);
Tartu mnt 56 Iisaku alevik Tel: 3 366 901 Reg. nr: 77000281
Alutaguse vald E-post:
[email protected] a/a: EE882200221068420618
41101 Ida-Virumaa Swedbank
Seisukohad Uusküla Uuemetsa, Järvekalda ja Monacho kinnistute detailplaneeringu
lähteseisukohtadele esitatud ettepanekute ja arvamuste osas
Seisukohti täiendatud 16.09.2022
Arvamuse esitaja ja Arvamuse/ettepaneku sisu Seisukoht esitatud
kuupäev arvamuse/ettepaneku osas
Päästeamet Päästeameti Ida päästekeskuse ettepanekud detailplaneeringule: Võetud arvesse – lisatud
1. Uute hoonete planeerimisel ja projekteerimisel tuleb muuhulgas tagada lähteseisukohtadesse
19.08.2022 nr 7.2- tuleohutusnõuded nii ehitiste ohutute vahekauguste, tulekustutusvee
3.3/5215-2 olemasolu kui põlevmaterjali hoiustamise osas.
2. Kohtades, kus tuletõrjeveevarustust ei ole võimalik/otstarbekas lahendada Võetud arvesse – lisatud
ühisveevarustuse torustike abil, tuleb see lahendada objekti/hoone/rajatise lähteseisukohtadesse
omanikul. Lubatud on tuletõrjeveemahutite kavandamine nii
hoonegruppidele ühiselt kui individuaalselt
Keskkonnaamet 1. Järvekalda katastril ja osaliselt Uuemetsa (kagu suunas) ning 13111 Kauksi- Võetud arvesse – p 1.1 ja 1.2 lisatud
Vasknarva tee katastril paikneb männisinelase (Boros schneideri) leiukoht2. lähteseisukohtadesse
30.08.2022 nr 6- Männisinelane kuulub Eesti kaitsealuste liikide II kaitsekategooriasse, Eesti
2/22/14962-2 Punase nimestiku (2008) eriti ohustatud liikide kategooriasse (kriteerium D1)
ja Loodusdirektiivi II lisa liikide nimekirja. Männisinelase ohuteguriteks
peetakse sanitaar-ja lageraieid liigi elupaigas, metsade (männikute)
ekstensiivse majandamise asendumine intensiivsega, männimassiivide
killustumist, raielangile jäetud seemnemändide, mis hiljem surnud,
kõrvaldamist enne koore varisemist ja vanade (surnud) kaskede kõrvaldamist.
Männisinelase elunemisel mändidel on väga oluline metsamassiivide suurus,
metsade majandamise ekstensiivsus ja kaugus inimasustusest
(Mannerkoski2001; Karalius, Blažytė-Čereškienė, 2009).
25.04.2022 kirjas nr 6-5/22/2359-4 oli Keskkonnaamet seisukohal, et
arvestades planeeritava tegevuse iseloomu ei kaasne eeldatavalt olulist
keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 22mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik3, kui
arvestatakse allpool männisinelase kohta esitatud märkustega:
1
1.1. Männisinelane (Boros schneideri) on II kategooria kaitsealune loomaliik.
Vastavalt looduskaitseseaduse(edaspidi LKS)§ 55 lg 1 on kaitsealuse
loomaliigi isendi tahtlik surmamine keelatud ning vastavalt LKS§ 55 lg 6 on
keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine
paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal.
1.2. Eelnevast tulenevalt peab männisinelase registreeritud elupaigas puude raie
korral kaasama eksperdi, kes peab andma enne iga puu raiet hinnangu, kas
puu võib olla männisinelase pool asustatud. Raie on lubatav vaid nende puude
osas, mille suhtes on eksperthinnangule tuginedes veendumus, et need pole
raie tegemise ajal männisinelase poolt asustatud. Männisinelast leidub Eestis
vähestes kohtades(neid leidub vähesel määral ka mujal Eestis), sellepärast on
oluline kõikide ettevaatusabinõude kasutuselevõtt, et kõik populatsioonid
säiliksid nii heas seisukorras kui vähegi võimalik. Antud populatsioon ka
teistest väga eraldatud ning seda olulisem on selle säilimine.
2. Keskkonnaamet teeb ettepaneku männisinelase elupaigas loobuda täielikult Lähteseisukohtadesse lisatud
ehitustegevuse ja puude raie kavandamisest. Sellisel juhul oleks tingimus, et männisinelase kaitseks
männisinelasele tagatud piisav toidubaas ja liigi leiukoha terviklikkus säiliks. rakendatavad meetmed kajastad
Samuti ei toimuks otsest häirimist inimasustuse kohalolu tõttu. detailplaneeringus seletuskirjas.
Keskkonnaamet palub männisinelase kaitseks rakendatavad meetmed DP
seletuskirja sisse kirjutada.
3. Järvekalda katastriüksusel paikneb II kaitsekategooriasse kuuluva põhja- Lähteseisukohtadesse on lisatud
nahkhiire (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusi) ja tingimus, et arvestada KSH
tiigilendlased (Myotis dasycneme) leiukohad. 04.03.2022 kirjas nr 6- eelhinnangus ja nahkhiirte
5/22/2359-2 oli Keskkonnaamet seisukohal, et KSH eelhinnangus ja eksperthinnangus toodud
nahkhiirte eksperthinnangus soovitatud leevendusmeetmed on piisavad. kaitsemeetmete soovitustega ja need
Keskkonnaamet palub KSH eelhinnangus ja nahkhiirte eksperthinnangus ka DP seletuskirja sisse kirjutada.
toodud kaitsemeetmete soovitustega arvestada ja need ka DP seletuskirja sisse
kirjutada.
4. Alutaguse valla üldplaneeringu kohaselt jääb DP ala rohevõrgustiku Lisatud lähteseisukohtadesse.
tugialale ning kavandatav tegevus ei ole kooskõlas rohevõrgustiku Vajadusel töötada välja
toimimiseks üldplaneeringus määratletud tingimustega. leevendusmeetmed.
Detailplaneeringuala Peipsi järve äärne osa kuulub maakondliku tähtsusega
2
Kauksi-Remniku väärtusliku maastiku hulka ning planeeritud hoonestus
(parkla) ning külastuskoormuse suurenemine võivad kahjustada Peipsi järve
rannaastangut ning sealset iseloomulikku männimetsa ja rannaluidetel
kasvavat tallamistundlikku taimestikku.
5. Märgime, et Peipsi järve ranna ehituskeeluvööndi vähendamisega seotud Võetakse arvesse. Ehituskeeluvööndi
detailplaneeringute koostamisel peavad kohalikud omavalitsused erandi taotlemise korral esitatakse
tegemist põhjendama ning analüüsima tegevuse keskkonnamõjusid. vastuvõetud detailplaneering ja
Detailplaneeringu lahendus peab arvestama varem välja selgitatud ning taotlus peale avalikustamise
üldplaneeringus fikseeritud avalikke huve (kehtiva Alutaguse valla korraldamist.
üldplaneeringu kohaselt välditakse väärtusliku maastiku alal
ehituskeeluvööndit vähendavate detailplaneeringute tegemist). Lähtudes
muuhulgas riigikontrolli poolt märgitust tohiks üldplaneeringu lahendusi
muuta vaid alles siis, kui asja on kaalutud ja avalik arutelu korraldatud sama
põhjalikkusega kui üldplaneeringu koostamisel.
6. Keskkonnaamet ei anna eelseisukohta ehituskeeluvööndi vähendamise Võetud teadmiseks.
võimalikkuse osas. Keskkonnaamet saab võtta seisukoha ehituskeeluvööndi
vähendamise osas alles siis, kui esitatakse vastu võetud planeeringu alusel
LKS § le 40 vastav ehituskeeluvööndi vähendamise taotlus koos
motiveeritud kaaskirjaga.
7. Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtub Keskkonnaamet LKS § 40 lõikes 1 Võtta arvesse EKV vähendamise
sätestatud tingimustest: arvestab kalda kaitse eesmärke ning lähtub taotluse kaalumisel.
taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast
teede ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS §
34 on kalda kaitse eesmärkideks kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,
inimtegevusest lähtuva kahjulik u mõju piiramine, kalda eripära arvestava
asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Keskkonnaamet annab oma seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamisele
iga nimetatud asjaolu kaaludes.
8. Selgitame, et ehituskeeluvööndi vähendamine on erandiks üldnormist, mille Võetud teadmiseks.
kohaselt on ehituskeeluvööndis ehitamine üldjuhul keelatud. Erandeid, sh
ka ehituskeeluvööndi vähendamist, võib lubada vaid siis, kui
ehituskeeluvööndisse on võimalik ehitustegevust teostada ranna kaitse
3
eesmärke kahjustamata. Juhul kui Keskkonnaamet nõustub
ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuga, kehtib see ainult konkreetse
planeeringuga kavandatud ehitusõigusele, st ehituskeeluvööndisse ei ole
hiljem võimalik realiseerida ehitusõigust, mida ei kavandatud
ehituskeeluvööndi vähendamise aluseks olnud planeeringuga.
9. Keskkonnaamet soovitab jätkuvalt detailplaneeringu lahenduse töötada Võetud teadmiseks.
välja selliselt, et puuduks vajadus ehituskeeluvööndi vähendamiseks,
kuivõrd kinnistute piirid võimaldavad tegevusi kavandada ka väljapoole
ehituskeeluvööndit.
10. DP lähteseisukohtade punktis 3.3.1. on väidetud, et Järvekalda kinnistu jääb Võetud teadmiseks.
osaliselt kompaktse asustusega alale, kus ehituskeeluvöönd ühtib
kompaktse asustusega ala piiriga (100 m). Keskkonnaamet juhib
tähelepanu, et nimetatud ehituskeeluvööndi ulatuse käsitlus ei ole antud
juhul õiguspärane. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 2 ulatub rannal ja
järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses
ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Kuna
üldplaneeringuga tiheasustusalaks määratud Järvekalda katastriüksuse osa
on metsamaa ja see jääb ranna piiranguvööndisse, siis laieneb ranna
ehituskeeluvöönd ka sellele alale.
Riigimetsa Oleme tutvunud esitatud lähteseisukohtadega ja teeme ettepaneku Täiendatud lähteseisukohti RMK
Majandamise Keskus detailplaneeringu koostamisel arvestada et Uuemetsa (12201:001:0312) kõrval telkimisala osas. Peale
asub Iisaku metskond 36 (12201:001:0470) igaühe õigusega RMK telkimisala ja detailplaneeringu kehtestamist
13.08.2022 nr 3- telkimisala huvitsoon millel puudub valve. toimub katastrimõõdistamine, mille
1.1/2022/2895 Uuemetsa (12201:001:0312) ja Iisaku metskond 36 (12201:001:0470) vaheline käigus tuleb lahendada ka
piir on ebaselge sama ka Järvekalda (12201:001:0313) ja Iisaku metskond 35 piirimärkide küsimus.
(12201:001:0460) vaheline piir. Piirimärgid ei ole looduses leitavad.
Transpordiamet Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 13111 Kauksi-Vasknarva (edaspidi riigitee) Lähteseisukohtadesse lisatud punkt,
km 4,135-4,405. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 271 sõidukit ning et juurdepääsude ja liikluskorralduse
31.08.2022 nr 7.2- kehtib kiirusrežiim 50 km/h.. lahendamisel arvestada
2/22/17285-2 Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi Transpordiameti seisukohtadega.
PlanS) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
4
1. Juurdepääsuna Uuemetsa ja Monacho kinnistutele kasutada olemasolevat
ristumiskohta riigitee km 4,4; juurdepääsuks Järvekalda kinnistule
kavandada ristumiskoht samuti riigitee km 4,4. Täiendavaid ristumiskohti
riigiteedelt mitte planeerida. Uuemetsa ja Monacho kinnistutele
juurdepääsu tagav olemasolev ristumiskoht tuleb rekonstrueerida (vt
allpool p 17).
2. Ristumiskohtade vahetusse lähedusse näha ette teeületuskoht
kergliiklejatele.
3. Kohalikul omavalitsusel palume korraldada olemasolevate eratee(-de)
avaliku kasutuse määramine, transpordimaa planeerimine ja teeregistrisse
kandmine vastavalt ehitusseadustikule, et tagada juurdepääs
planeeringualale ja sellega külgnevatele kinnistutele.
4. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele
kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
5. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja §
72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee
kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda meie
nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis
puudub väljakujunenud hoonestusjoon.
6. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning
planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja
projektide lahendustega.
7. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse
tagamine, sh väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb
jalg- jalgrattatee eraldada sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse
valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5.
8. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist
mitte ette näha. Planeeringualal tagada parkimisvõimalused ka randa
külastavatele kohalikele elanikele nii, et ranna külastajad planeeringu
realiseerimise järgselt riigitee servas enam ei pargi (vt Joonis 1).
5
9. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhendi „Ristmike
vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad,
milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette
metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
10. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja
kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee
rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt
anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks kasutada. Kui
planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis
tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
11. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee
ärajuhtimise lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele
maaüksusele.
12. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb
rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või
liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne
planeeringualale mistahes ehitusloakohustusliku hoone või rajatise
ehitamise alustamise teatise esitamist.
13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema
mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata
planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise
süsteemi jms.
14. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh
hoonestusala, parkla, piirded jms.
15. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee)
põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu
koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest
põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest
põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning
planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad
6
meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri
16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete
tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata
joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja
lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi
planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud
ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku saamiseks. Riigiteega
liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb
taotleda nõuded meie käest nõuded projekti koostamiseks.
18. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja
väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad.
Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning
täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Rahandusministeerium Teeme ettepaneku täiendada läheseisukohti ja mitte lubada ajutisi lokaalseid Detailplaneeringu koostamisest
kogumismahuteid (punkt 7.5.2.), kuna kaasaja praktika ja hea planeerimistava huvitatud isikuga on sõlmitud
kohaselt tuleks arendajal enne hoonete ehitamisele asumist välja ehitada ja kokkulepe planeeringukohaste
kohalikul omavalitsusel vastu võtta teenindava infrastruktuuri objektid (ühine rajatiste väljaehitamiseks ja
veevärk ja kanalisatsioon, kinnistute vaheline tee, tuletõrje veevarustus, väljaehitamisega seotud kulude
välisvalgustus jne). kandmiseks.
Alutaguse valla ÜVK arengukava
kohaselt on Kauksi-Kuru-Uusküla-
Katase piirkond, kus esmajärjekorras
lahendatakse piirkondlikult
ühisveevärk ja –kanalisatsioon.
Detailplaneeringu lähteseisukohades
on arvestatud võimalusega, et
7
detailplaneeringu elluviimise ajaks on
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
rajamisega alustatud ning
planeeringu elluviimiseks vajalikud
lahendused liidetakse piirkondliku
süsteemiga.
8