Ülemiste ühisterminali DP

Lp Õnnela Urb Tallinna Linnaplaneerimise Amet Tallinn [email protected]. Lp Mart Uusjärv Rahandusministeerium [email protected] SEISUKOHT ÜLEMISTE ÜHISTERMINALI DETAILPLANEERINGU VASTUVÄITE OSAS MITTETULUNDUSÜHING ARB esitas 16. detsembril 2020 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ettepaneku Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus. MTÜ ARB on Advokaadibüroo Walless OÜ klient. Vastuseks Tallinna Linnavalitsuse 14. septembri 2022. a kirjale nr 1-12/1253-5 annab MTÜ ARB teada, et soovib jääda Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepaneku juurde, et vajalik on läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. 1. Detailplaneeringuga kavandatu on olulise keskkonnamõjuga tegevus Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu koostamise käigus on tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p-st 3 ning § 6 lg 1 p-st 14 kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine. KeHJS § 6 lg 1 p 14 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus muuhulgas uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt kattub planeeringuala osaliselt olemasoleva Ülemiste raudteejaama alaga, kuhu jääb u 700 meetri pikkuses raudteemaad koos sellel asuvate rööbasteede ja platvormidega, juurdepääsude ning jalakäijate tunneliga (lk 1). Detailplaneeringu eesmärgiks on muuhulgas määrata ehitusõigus Ülemiste reisiterminalihoone, bussijaamahoone ja ärihoonete ehitamiseks (lk 2). Eeltoodust tulenevalt kavandatakse detailplaneeringuga uue raudteejaama ehitamist, mille puhul on KSH algatamine vastavalt KeHJS § 33 lg 1 p 3 ja § 6 lg 1 p-le 14 kohustuslik juhul, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed. Seejuures ei ole KeHJS § 6 lg 1 p 14 sõnastuse kohaselt nõutav, et uue raudteejaama ehitamisel peaksid ka raudteeliinid ja jaamateed uued olema. Raudteeseaduse (RdtS) kohaselt ei tähenda raudteejaam mitte üksnes raudteeliine ja jaamateid, vaid teenindusrajatist, praegusel juhul reisijaama RdtS § 95 lg 2 p 1 mõttes. Tallinna Linnavalitsuse 14. septembri 2022. a kirja kohaselt on detailplaneeringu alal tulevikus kaks raudteeliini seitsme jaamateega. Seega on täidetud KeHJS § 6 lg 1 p-s 14 sätestatud tingimus – ehitatakse uus raudteejaam, millel on kahe rajaga raudteeliin vähemalt viie jaamateega. Kui detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus kahe kuni nelja maapealse ja kahe maa-aluse korrusega raudteejaama hoone, kahe kuni üheksa maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ärihoone, ühe kuni nelja maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äri- ja/või transpordihoone, ühe kuni üheksa maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äri- ja/või transpordihoone, kahe kuni 10 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äri- ja/või transpordihoone ehituseks (vt detailplaneeringu seletuskiri lk 2), siis isegi kui mingil põhjusel ei saa seda tegevust lugeda uue raudteejaama ehitamiseks, on vaieldamatult tegemist olemasoleva raudteejaama laiendamisega. Ka sellisel juhul on tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega KeHJS § 6 lg 1 p 14 mõttes, sest laiendamise tulemusena on raudteejaamas kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed. Linnavalitsuse kirjale lisatud jaamateede jooniselt nähtub, et kõik senised rööbasteed lammutatakse ning rajatakse uued, teiste parameetritega rööbasteed, muuhulgas muutub rööbasteede asukoht. Seega on tegemist ka uute raudteeliinide ja jaamateede rajamisega ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg 1 mõttes. Sellest tulenevalt saab kavandatavat tegevust käsitada ka uue raudteeliini ehitamisena ning kuna rajatakse kaks raudteeliini seitsme jaamateega, siis vastab ka ainuüksi see tegevus KeHJS § 6 lg 1 p-s 14 kirjeldatud olukorrale. Lisaks eelnevale toome välja, et detailplaneeringu seletuskirja lk 2 kohaselt on Rail Balticu reisiterminali ala kujunemas Tallinna üheks olulisemaks logistiliseks ühistranspordi sõlmpunktiks, kuid ka piirkondlikuks tõmbekeskuseks. Juba ainuüksi sellest lausest lähtuvalt saab selle detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju pidada oluliseks keskkonnamõjuks KeHJS § 22 tähenduses, mis tingib KeHJS § 33 lg 1 p-st 1 tulenevalt keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kohustuslikkuse. Keskkonnamõju olulisusele viitavad selgelt ka detailplaneeringu menetlemise käigus tekkinud probleemid seoses müra ja vibratsiooni hindamise vajalikkusega ning asjaolu, et detailplaneeringu koostaja on pidanud vajalikuks detailplaneeringut täiendada müra leevendamise meetmete osas. Ilma KSH läbiviimiseta ei ole detailplaneeringu koostamise korraldajal võimalik asuda seisukohale, et vastavad leevendusmeetmed on asjakohased või piisavad. Tallinna Linnavalitsuse 14. septembri 2022. a kirja kohaselt viidi Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ raames KSH läbi ka Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu alal ning seega on piisava detailsusega Rail Baltic terminaliga kaasnevaid kumulatiivseid mõjusid maakonnaplaneeringu KSH aruandes käsitletud. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Tallinna Linnavalitsuse 19. mai 2021. a korralduses nr 522 „Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lasnamäe linnaosas“ Harju maakonnaplaneeringu koostamise käigus läbi viidud KSH-le viidatud ei ole. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruandes on Ülemiste reisiterminaliga seotud mõju käsitletud p-s 9.10.1 ning seal on muuhulgas märgitud, et Rail Baltic raudtee müra mõju on leevendavate meetmete puudumisel potentsiaalselt oluline ning ka Rail Baltic raudtee vibratsiooni mõju võib raudtee läheduses olla oluline. Seega on Harju maakonnaplaneeringu KSH aruandes käsitletud üksnes Rail Baltic raudteega kaasnevast mürast ja vibratsioonist tingitud mõjusid ning sedagi lakooniliselt. Muudest Ülemiste reisiterminali detailplaneeringuga kavandatavate tegevuste elluviimisega seotud mõjusid Harju maakonnaplaneeringu KSH aruandes dokumendis käsitletud ei ole. 2/4  2. Ebaselge on detailplaneeringu alale jäävate raudteerajatiste ehitusõiguse küsimus Detailplaneeringu seletuskirjas lk 2 on märgitud, et planeeringualale projekteeritavate raudteerajatiste ehitusõigus, st raudtee, platvormide ning tunnelite jms rajatiste ehitusõigus antakse Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt väljastatud ja väljastatavate projekteerimistingimuste ja ehituslubade alusel ning planeeritud rajatised on detailplaneeringu materjalides välja toodud üksnes selguse huvides. Sama seisukohta on rõhutatud ka Tallinna Linnavalitsuse 14. septembri 2022. a kirjas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 7. septembri 2022. a kirjas nr 25-4/22-32-1 märkinud, et Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu raames jaamateede arvu ja pikkuse leidmine ei ole otstarbekas, sest detailplaneeringu ülesandeks ei ole raudteerajatiste planeerimine. Kui detailplaneeringu alale jäävate raudteerajatiste ehitusõigus on antud Harju maakonnaplaneeringuga ning viimati nimetatud planeering on vastavate raudteerajatiste ehitusprojekti koostamise ning ehitusloa taotlemise aluseks, siis tekib küsimus, miks detailplaneering sätestab, millised detailplaneeringu alale jäävad rööbasteed lammutatakse ja kuhu ning mitu uut rööbasteed rajatakse. EhS § 42 lg 1 kohaselt peab ehitusloa andmiseks esitatud ehitusprojekt vastama õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Kui Ülemiste ühisterminali detailplaneeringuga täpsustatakse Harju maakonnaplaneeringut, siis peab detailplaneeringu alale jäävate raudteerajatiste ehituslubade väljastamisel TTJA juhinduma detailplaneeringus sätestatust. Seega on ebaõige detailplaneeringu koostaja väide, et detailplaneeringu alusel raudteerajatiste ehitamist ei kavandata. Vastasel korral on detailplaneering vastuoluline ning üheselt ei selgu, kas see reguleerib rööbasteede ehitusõigust või mitte. Ka Tallinna Linnavalitsuse 19. mai 2021. a korralduse nr 522 „Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lasnamäe linnaosas“ p 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärk muuhulgas olemasoleva raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimine ja rajamine. 3. Paralleelselt detailplaneeringu menetlemisega viidi läbi ehitushange Vastavalt EhS § 42 lg-le 1 saab ehitusloa anda ehitusprojektile, mis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Praegusel juhul viidi Rail Baltica Ülemiste jaamaalal reisiterminali, selle lähiala ja raudtee infrastruktuuri ehitustööde hange läbi juba enne detailplaneeringu kehtestamist (riigihangete registris viitenumber 246973, avaldatud 14. veebruar 2022). Seega on Ülemiste terminali ehitusprojekt valmis ning arendajal on plaanis kohe pärast detailplaneeringu kehtestamist taotleda ehitusluba. See võib võimaldada arendajal asuda ehitama enne, kui detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Kui reisiterminali ehitus toimub paralleelselt detailplaneeringu üle käiva kohtuvaidlusega, puudub hiljem sisuline võimalus vigade parandamiseks, kui kohus peaks detailplaneeringu tühistama. Kokkuvõttes on MTÜ ARB seisukohal, et Ülemiste reisiterminali detailplaneering ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, muuhulgas on ebaõigesti jäetud algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Seega ei ole Rahandusministeeriumil võimalik sellele praegusel kujul heakskiitu anda. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Kergandberg, vandeadvokaat 3/4 MITTETULUNDUSÜHINGu ARB lepinguline esindaja 4/4 VOLIKIRI ÕIGUSTEENUSE OSUTAMISEKS 12.07.2022 MTÜ ARB (registrikood 80365715 ) ( klient ) annab käesolevaga Advokaadibüroo W ALLESS OÜ vandeadvokaat Piret Kergandbergile , edasivolitamis e õigusega teistele sama büroo advokaatidele ( esindajad ) , volituse esindada k lienti seoses Tallinna Ülemiste terminali planeeringuga, sh kohtus . Esindaja te l on õigus kasutada kõiki õiguslikke meetmeid, mida nad peavad vajalikuks volikirjas nimetatud menetluse s kliendi huvide kaitseks . Käesolev volikiri kehtib tähtajatult. _______________________ Priit Humal Juhatuse liige Saatja: Piret Kergandberg | WALLESS <[email protected]> Saadetud: 27.09.2022 14:34 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Koopia: lvpost tallinnlv ee <[email protected]> Teema: Ülemiste ühisterminali DP Tere Edastan kirjaliku seisukoha Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu menetluses. Lugupidamisega Piret Kergandberg Managing Partner | Attorney at Law &#43;372 514 1979 Liivalaia 45, 10145 Tallinn, Estonia Estonia, Latvia, Lithuania Services provided by WALLESS are subject to terms and conditions available on our . This e-mail message and its attachment(s) (if any) are confidential and intended only for the recipient(s) named above. If you have received this message in error, please notify the sender immediately and delete this e-mail message. Thank you.