Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn
[email protected] teadmiseks: Finantsinspektsioon Sakala 4 15030 Tallinn
[email protected] … august 2022 PÖÖRDUMINE Lugupeetud Rahandusministeeriumi ja Finantsinspektsiooni töötajad! Pöördume teie poole murega, mis seondub Eestis võrdlemisi populaarseks kujunenud hoiu-laenuühistute liikmete võimalusega (tegelikult sisuliselt võimatusega) ühistu tegevusi kontrollida. Meie mure otseseks ajendiks on 20.07.2022.a Eesti Ekspressis avaldatud artikkel „Suur püramiidskeem“ , mis käsitleb Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu Maksim Sorokini tegevust ühistu raha kasutamisel isiklikes huvides. On ilmne, et vaatamata artikli keskendumisele vaid ühe ettevõtte tegevusele ei ole siiski tegemist üksnes ühe hoiu-laenuühistu ega ühe juhiga seotud spetsiifilise olustikuga. Artiklis kirjeldatud asjaolud seonduvad kogu hoiu-laenuühistute tegevusvaldkonna üldise regulatsiooni ebapiisavusega. Hoiu-laenuühistute juhtimisega kaasnevate õiguste kuritarvitamisel võib juhtimise kontrollimise keerukuse tõttu sama probleem puudutada ka teisi hoiu-laenühistuid ja nende liikmeid. Leiame, et hoiu-laenuühistute juhatuse tegevuse kontrolliga seotud probleemistik on süsteemne ning vajab sekkumist seadusandlikul tasandil. Sisuliselt toimiva proaktiivse, operatiivse ja tegeliku mõjuga sekkumis- ja järelevalvemehhanismi puudumine ohustab üle kogu riigi tegutsevate ja kümnete tuhandete hoiustajate raha kasutavate varalisi huve. Hoiu-laenuühistute tegevuse tõhusam järelevalve on meie hinnangul võimalik Eesti Vabariigis tänaseks tegutsevates hoiu-laenuühistutes tegelikult välja kujunenud olukorra, liikmeskonna vajaduste ning ühistegevuse reeglite omavahelise kooskõlastamisega. Hoiustajate huve kahjustavaks kujuneb ühistu juhtimine eeskätt juhtudel kui initsiatiivikas ja samaaegselt pahauskne isikute rühm valib ja hoiab ühistu kõikides organites (juhatus, revisjonikomisjon, nõukogu) üksnes sellele huvigrupile lojaalseid liikmed ning asub ülejäänud liikmeid kas ignoreerima ja/või tõrjuma. Näiteks saab selline juhtgrupp niisugusel juhul praktiliselt segamatult otsustada laenude väljaandmise tingimuste, ühistu vara koormamise ja käsutamise ja kasumi kasutamise ja muude tegelikult kõigi liikmete huve puudutavate küsimuste üle. Sellisel juhul on laiemaks hoiustajaterühmaks olevatel ühistu liikmetel juhatuse tegevust info puudumise tõttu sisuliselt võimatu nii suunata kui kontrollida. Selline olukord kujuneb hõlpsalt just suure liikmelisusega hoiu-laenuühistutes, kus suurema osa ühistu liikmete huvid piirduvad vaid hoiustelt tasutavate intressidega (kuni neid millestki maksta on) ja neil puudub soov liikmete üldkoosolekutel ja seeläbi juhtivate isikute valimises osaleda. Tavapärane on sellises olukorras oma liikme õiguste teostamine volitamise teel, kusjuures volitatuteks osutuvad just nn initsiatiivgrupi liikmed, kes suurelt heausksete liikmetele hulgalt saadud volituse abil seejärel omakasulikke eesmärke teostavad. Selliste ühistute üldkoosolekutel toimub demokraatliku ja sisulise otsustusprotsessi asemel pelgalt dokumentide „vormistamine“ juhatuse kui koosoleku kokkukutsuja ja läbiviija plaani kohaselt. Kuna formaalseid nõudeid sellisel viisil reeglina ei rikuta, puudub liikmetel ka selliste otsustuste vaidlustamise võimalus. Paratamatult viib liikme algne usaldav passiivsus varem või hiljem selleni, et ühistu juhtimisel asendub iga liikme vara kasvatamise eesmärk ühistut juhtiva huvigrupi enese vara kasvatamise eesmärgiks. Meie hinnangul puudub kehtivas õiguses tegelikult adekvaatne kontroll tuhandete heausksete Eestimaa elanike vara saatust ja seega inimeste toimetulekut mõjutavate otsuste üle, samuti suurema kahju tekkimise ennetamise võimalused. Puudub ka hoiu-laenuühistute liikmete hoiuste riiklik garanteerimine. Isikliku vara hoiustamise jätmisel üksnes iga üksikisiku enda riskisfääri on arvestades hoiu-laenuühistute liikmete suurt arvu ja hoiuste suurt mahtu ilmne, et kui ühistu tegevus hakkab ühel hetkel enamusliikmete huve kahjustama, siis kahjustub sel juhul ka üldine usaldus riigi toimemehhanismide vastu, mis selliseid heausksete liikmete kuritarvitusi võimaldavad. Juhtimisõiguse kuritarvitamisega nii liikmetele kui ühiskondliku turvatundele olulise kahju tekkimisel seda hiljem võimalik heastada ei ole. Kahju tekkimist on aga võimalik ennetada ja seda riski vähendada kui luua hoiu-laenuühistute juhtimise üle senisest tugevama ja operatiivsema kontrolli võimalused. Seejuures on vajalik eeskätt just liikmete endi võimestamine, milleks teeme ettepanekuid alljärgnevalt. Kehtiva õiguse kohaselt on juhatusel võimalik takistada ühistu vahendite isiklikes huvides kasutamist puudutavate dokumentide ja teabe edastamist liikme(te)le, samuti vastavate küsimuste panemist ühistu üldkoosoleku päevakorda. Juhatuse liikmete sellise käitumise puhul on liikmel ainus võimalus pöörduda hagita menetluses avaldusega kohtusse (TÜS § 28). Hoiu-laenuühistu seadus (HLÜS ) sellises olukorras ühistu liikmele mingeid täiendavaid õigusi ega sekkumisvõimalusi ei anna. Samuti puuduvad kehtivas õiguses mehhanismid, mis võimaldaks rikkumisi toime pannud organite liikmeid asendada juhul, kui rikkumist kahtlustab või on koguni juba avastanud mõni või mõned liikmed. On asjakohane, et juba mitmeid aastaid tagasi tõusis riigi huviorbiiti hoiu-laenuühistute üle kontrolli teostamise tõhustamise vajadus, sh jõuti kaks aastat tagasi vastava õigusmuudatuse sõnastamiseni . Valmimisel olnud eelnõu (Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus; eelnõu toimiku number: 20-1223) a. vaatamata lubadusele ja lootusele siiski avalikkuse ette ja vastuvõtmiseni ei jõudnud. Ka 2022.a juulikuus kehtib Hoiu-laenuühistute seadus jätkuvalt 29.03.2015. vastu võetud redaktsioonis. Ette valmistamisel olnud seadusemuudatuse eelnõu seletuskirja e . se. kohaselt oli eesmärk tagada hoiu-laenuühistute tegevuse suurem läbipaistvus ja hoiu-laenuühistute liikmete tõhusam kaitse. Muudatuse vajalikkust põhjendas küsimus sellest, kas ja kuivõrd hoiu-laenuühistud juhinduvad oma praktikas liikmelisuse põhimõttest ja kui palju on nende tegevus kooskõlas seaduse algse mõttega (sh seaduse tasemel ettenähtud sotsiaalse kontrolli põhimõttega). Ehkki ka selle eelnõu osas esines nii hoiustajate, ühistute kui erinevate asutuste poolt erinevaid ja kohati vastakaid seisukohti, tähistas eelnõu valmimine siiski riigi fookust hoiu-laenuühistute juhtimise järelvalve tõhustamise vajadusele ja hoiu-laenuühistute liikmete suurema kaitse järele. Tänaseks on ilmne, et eelnõu seletuskirjas püstitatud kahtlus on selgelt põhjendatud ja tegeliku järelevalvemehhanismita hoiu-laenuühistute tegevuse riskid juba realiseeruvadki. Oleme seisukohal, et arvestades avalikkusse jõudnud teavet võib suure osa hoiustajate vara ebamõistlikku ohtu sattumineolla käega katsutavas kauguses Puudub vähimgi lootus, et tänaseks meediasse sattunud teave üksikute ühistute juhtimisega seotud kahtlustest ja probleemidestjääks ainsateks ja et need tõeks ei osutuks. Algselt usaldussuhetel põhinenud ühistute tegutsemine on muutunud mitmel juhul usaldussuhte kuritarvitamiseks ja tegutsemine, sh juhtimine, muutunud ja muutumas ülal näidatud seaduselünkade kasutamise harjutamise tõttu sisuliselt kontrollimatumaks. Ühistute juhtimise kontrollimehhanismid on näilikud ja reaalse kontrolli teostamine on võimalik üksnes vägasuure aja- ja rahakulugakaasnevate kohtumenetluste läbimil, kusjuures kohtute töökoormust arvestades on jõustunud kohtulahendi tulemusel saadav info lahendi täitmise hetkel lootusetult vananenudSeda kinnitab ainuüksi põgus vaade kohtulahendite avalikele andmebaasidele (sh Riigikohtu lahendite andmebaas ja Riigi Teataja otsingusüsteem), millest ilmneb, et ka pelgalt ühistu juhtimist puudutava teabe nõudmise õiguse menetluse alustamiseks on vajalik läbida mitmeastmelisi ja aastaid vältavaid kohtumenetlusi (nt Riigikohtu kohtuasjad nr 3-2-1-6-15 ; 3-2-1-136-16 ), millele võib pahauskse käitumise korral järgneda samuti aastaid kestev täitemenetlus. Hetkel kehtiva TÜS § 71 kohaselt on õigus nõuda ühistu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist vähemalt ühel kümnendikul (1/10) ühistu liikmetest. Erand sellest arvust on ette nähtud vaid väga väikestele ühistutele (nõudeõigus vähemalt kahel liikmel kui ühistus on alla 20 liikme). Erandit puhuks, kui ühistul, sh hoiu-laenuühistul on aga väga suur arv liikmeid, ette nähtud ei ole. Nii on näiteks 1000 liikmega hoiu- laenuühistu puhul erikontrolli nõudmiseks vajalik vähemalt 100 liikme koondumist ja 3000 liikmega ühistu puhul juba 300 liikme koondumist. On selge, et ühelgi liikmel ei ole 3000 liikmega ühistu puhul 300 lähedast sõpra ega tuttavat, kelle kontaktandmed talle lihtsalt kättesaadavad on. Igal juhul on vähemalt 300-le inimese üleskutse esitamiseks vajalik omada liikmete kontaktandmeid, milleks on aga omakorda vajalik juhatuse peetav osanike nimekiri. Kehtiva TÜS § 15 lg 1 kohaselt peab nimekirja juhatus, kes on kohustatud kandma sinna liikme isiku- või registrikoodi ja elu- või asukoha kohaliku omavalitsuse täpsusega. Olukorras, kus juhatus aga nimekirja kas ei pea või liikmele koos liikmete kontaktandmetega ei esita, ei ole seega erikontrolli taotlemiseks vajaliku häälte arvu koondamine mingilgi viisil reaalne. Ainuüksi l iikmete nimekirja pidamise ja esitamise nõuete rikkumisel ei ole liikmel teiste liikmete teavitamine ja aktiivsusele üleskutsumine objektiivselt võimalik. Sisuliselt oleks ühel liikmel teiste liikmete üleskutsumiseks ainus võimalus teate avaldamine üleriigilise levikuga ajalehes või päringutega rahvastikuregistrisse, mida ei saa pidada ei mõistlikuks ega piisavaks. Isegi juhul, kui erikontrolli taotleval liikmel või liikmete grupil osutub võimalikuks endi arvates vajalik arv liikmeid erikontrolli taotlemisele kaasata, ei pruugi see otsuseprojekt üldkoosolekule üldse arutuselegi tulla. Kuna liikmete nimekirja peab juhatus, võib ühistus koosoleku toimumise ajaks olla 3000 liikme asemel juba nt 3002 liiget ja 300 isiku nõudmisest erikontrolli otsustamiseks ei piisa, sest 1/10 liimetest ei ole otsustaval hetkel esindatud. Niisugune manipuleerimine liikmeskonnaga on väga lihtne ja praktikas ka levinud, sest TÜS § 15 ei sätesta nimekirjale mitte mingisuguseid vorminõudeid, isegi numereerimist mitte. Kuigi kohtupraktikas on leitud, et ühistu liikmel on õigus saada juhatuselt liikmete nimekirja, võib juhatus selle väljastada numereerimata kujul, skaneeritult (elektrooniliselt mittetöödeldavalt või väga raskesti töödeldavalt) ja täpselt määratlemata aja seisuga. Tuleb möönda, et praktikas on võimalik ühistuliikmete nimekirja leida äriregistrist, sest HLÜS § 18 lg 3 alusel tuleb liikmete nimekiri esitada registripidajale koos majandusaasta aruandega. Samas ei juhtu mõne aja jooksul mitte midagi, kui majandusaasta aruannet ei esitata õigeaegselt või ei esitata seda koos liikmete nimekirjaga. Sel juhul võib registripidaja küll nõuda aruande ja sellega koos nimekirja esitamist, kuid pidades silmas liikmeskonna dünaamilisust, on registripidajale esitatav nimekiri tavaliselt vähemalt 6 kuud n.ö ajast maas isegi juhul, kui majandusaasta aruanne esitatakse õigeaegselt. Viivitamisega on aga praktikas lihtsasti tekitatud olukord, kus praeguse pöördumise koostamise ajal on registris võimalik tutvuda Tartu HLÜ liikmete nimekirjaga seisuga 31.12.2020, mis on esitatud registripidajale 21.03.2022, numereerimata, 4-s eraldi skaneeritud failis, milles puuduvad liikmete isiku- või registrikoodid ja elu- või asukohad. Arusaadavalt võimaldab niisugune manipuleerimine liikmete nimekirjaga manipuleerida ka ühistu üldkoosoleku otsustel osalejate kvoorumiga, volitustega ja seega sisuliste otsustega, sest liikmetel puudub võimalus isegi kvooruminõuetele või volitustele vastuväiteid esitada, kuivõrd liikmeskond ja selle täpne suurus on kontrollimatu. Täna kehtivast õigusest tulenevad erikontrolli taotlemise õigusega isikute kohustuslik miinimumhulk seab ka suurte ja väikeste liikmete arvudega hoiu-laenuühistud ja nende liikmed selgelt ebavõrdsesse olukorda. Liikmete ebavõrdsust suurendab veelgi asjaolu, et suurema hulga liikmetega ühistutel on kasutamiseks suurem hulk vahendeid ja on oma kohustusi rikkuda võival juhatusel suuremad võimalused ühistut kahjustavateks omasulikeks toiminguteks. Selline ebavõrdsus tuleb lõpetada, mis on võimalik erikontrolli taotlemiseks vajaliku liikmete arvu vähendamisega meie hinnangul suuremate ühingute puhul kümnele ühistu liikmele. Taotleme ka, et hoiu- laenuühistute tegevust reguleerivatesse õigusaktidesse viiakse sisse liikme õigus nõuda ühistu juhatuselt tegevuse kohta teavet ja ühistu dokumente ilma, et see nõudeõigus oleks seotud üldkoosoleku vastava otsusega. Teabe ja/või dokumentide nõudmise õiguse sidumine üldkoosoleku otsusega loob olukorra, kus esmalt on vajalik üldkoosoleku kokkukutsumine ja seejärel selle toimumine ning juhatusel on samal ajal võimalik liikme õigusi kas täielikult ignoreerida või koosoleku korraldamisega viivitada. Tekkiv ajaline vahe liikme taotluse ja kohtusse pöördumise õiguse tekkimise vahel võib aga liikme õigusi omakorda kumulatiivselt kahjustada, kuna võimaldab uute asjaolude tekkimist, mille vastu on liikmel taas põhjendatud huvi, kuid mida ta taas ilma järjekordse koosoleku nõudmise ja toimumiseta rahuldatud ei saaks. Ühtegi objektiivset põhjust siduda liikme õigust teabe ja dokumentide saamiseks ühistu üldkoosoleku eelneva otsusega meie hinnangul tegelikult olemas ei ole. Eeltoodu alusel taotleme hoiu-laenuühistu seaduse ja/või sellega seotud seaduste muutmist viisil, et: Juhatusel on kohustus pidada liikmete liikmete numereeritud nimekirja ISO/IEC 26300 standardile vastavas failiformaadis ning esitada see liikme nõudmisel digiallkirjastatult esitamise päeva seisuga; enam kui 100 liikmega ühistus oleks erikontrolli taotlemise õigus vähemalt kümnel (10) liikmel; ühistu liikmel oleks seadusest tulenev õigus nõuda juhatuselt ühingu tegevuse kohta teavet ja dokumente ilma üldkoosoleku otsuseta ja teabe ja/või dokumentide andmisest keeldumisel pöörduda avaldusega kohtusse hagita menetluse korras. Lugupidamisega
Saatja: Liina Miks <
[email protected]>
Saadetud: 25.09.2022 19:09
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Tartu HLÜ liikmete kirjast
Tere!
Tartu HLÜ liikmed saatsid 22.08 teile lahendamist vajava probleemide
kogumiku, millele ei ole vastust saanud.
12.10.k.a. toimuval nõukogu koosolekul üks päevakorra punktidest näeb
ette Rahandusministeeriumile saadetud kirja arutelu, sestap soovime teada
milline on olnud päises nimetatud pöördumise teekond: kelle töölauale
sattunud, millises staadiumis on kiri antud hetkel? Kas me võiksime saada
menetleva isiku konktakti?
Ühtlasi sooviks teada, mis sai Tartu HLÜ 3.12.2020.a. kirjast minister
M.Helme`le (Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise eelnõust, toimiku nr.20-
1223)
Või puudubki vähim lootus HLÜ tegevuse muutmiseks, mõningad ühistu juhid
jätkavad edasi tembutamisega, millega kaasneb aina rohkem Hoiu-
laenuühistute mutta vajumine.
Jäädes vastust ootama!
Lugupidamisega
Liina Miks
Manuses 22.08 saadetud kiri
THLÜ liige