Tuti külas Saare detailplaneeringu ärakuulamise P R O T O K O L L 04 . november 20 21 , Rapla vallamajas Arutelu algas kell 1 5 .00 Arutelu lõppes kell 1 6 . 45 Juhatas: T iiu Pärn Rahandusministeeriumi regionaalhalduse o sakonna planeeringute järelevalve nõunik Protokollis: Aire Müürsepp Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Saare talitus e ruumilise planeerimise peaspetsialist Ärakuulamisel osalesid : vastuväite esitaja Heavara OÜ juhatuse liige Joel Aug , Saare kinnistu omanik Jüri Haud , Rapla valla arhitekt Cerly-Marko Järvela. Cerly - Marko Järvela tutvustas Saare detailplaneeringu t ja selle menetluse käiku. Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitas kirjalik u vastuväi t e 23 . 09.2021 Heavara OÜ esindaja Joel Aug. Rapla Vallavalitsus andis kirjaliku vastuse 05.10.2021 ja korraldas avaliku väljapaneku järgse avaliku arutelu 28 .0 9 .2021 . Saare detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvamus e esitanud isiku, kelle arvamusi detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Rapla Vallavalitsuse esindajate ärakuulamine viidi läbi lähtuvalt planeerimisseaduse § 90 lõike 3 punktist 2. Esitatud arvamused ja täiendavad selgitused: 1. Joel Aug: Heavara OÜ hinnangul on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Cerly- Marko Järvela : Rapla valla üldplaneeringust tulenevalt on kohustus koostada üldplaneeringut muutev detailplaneering, kui sihtotstarbe muutmine on kavandatud üle 75%. Kuna Sa are detailplaneeringus jääb kaitsehaljastus e maad alles kogu pindalast 75%, siis käsitleme Saare detailplaneeringut üldplaneeringu kohasena. Kokkulepet ei saavutatud. 2. Joel Aug: Algatamise otsusest ei teavitatud piirinaabrit, millest tulenevalt polnud võimalik vaidlustada algatamise otsust. Cerly-Marko Järvela : Algatamisest on teavitatud 13.11.2020 OÜ Heavara vastavalt äriregistris registreeritud e-maili aadressil. Joel Aug on edaspidiselt olnud kaasatud planeeringu protsessi, on olnud võimalus arvamuse avaldamiseks eskiislahendusele ja avaliku väljapaneku jooksul, mida on ka kasutatud. Arvamuse esitaja nõustus , et on olnud piisavalt võimalusi olla kaasatud planeeringuprotsessis. 3. Joel Aug : Planeeringus p uudub nõue, et kinnistu omanik on kohustatud rajama enne hoonestamist kõrghaljastuse. Palun planeeringusse lisada nõu e, et kinnistu tuleb metsastada kase või männi puudega ja is t utatud puistut hooldada järgnevad 7 aastat . Metsa taastamiseks loetakse, kui 1 ha metsamaa kohta on kasvama läinud 1500 taime, seega istutama peaks 3000 taime. Kuidas omavalitsus garanteerib, et kaitsehaljastus taastatakse. Seada hoonestuse rajamise eelti ngimuseks kinnistu metsastamise nõue metsaseaduse mõistes. Cerly-Marko Järvela: Nõustume, et vallavalitsuse ametnikud ei saa käia kontrollimas, kas on piisavalt metsaistikuid istutatud. Saame teha kokkulepped istutamiseks ja seada nõude detailplaneeringusse . Jüri Haud: Olen nõus metsa istutamisega, aga häirib, et seda peale pressitakse . Tänaseks on istutatud ca 300 uut mändi , p iiri peale sarapuid ja kuuski. Ei saa lubada, et 7 aasta pärast on kasvanud mets nii kõrgeks, nagu seda nõuab naaber. Kevadel jätkan uute taimede istutamisega. Cerly-Marko Järvela : Metsa taastamise kohustus tuleneb ka metsakorralduskavast. Maaomanikul puudub võimalus planeeringu elluviimiseks enne detailplaneeringu kehtestamist, seega ei saa seada varasemalt kohustusi. Kaitsehaljastus e taastamise osas ei jõut ud lõplikult kokkuleppele . Otsustati, et Saare detailplaneeringu seletuskirja tegevuskavasse lisatakse metsa taastamise kohustus. 4. Joel Aug : Kuritegevuse riskide vähendamise osa on v astuoluline, kuna planeeringuga püütakse likvideerida kõik varjumise kohad, milleks mets ilmtingimata on. Cerly-Marko Järvela : Kui võtame selle osa seletuskirjast välja, kas see sobib. Joel Aug : Sobib Kokkulepe saavuta ti. 5. Joel Aug : Planeeringu koosseisus puudub mürauuring. Kaitsehaljastus oli puhveralaks Rail Baltic trassilt tuleva müra eest. Jüri Ha ud : Mind ei häiri rongi müra. Cerly-Marko Järvela : Mürauuringu läbiviimine või müra modelleerimine ei kuu lu detailplaneeringu ülesannete hulka. Rail Baltic maakonnaplaneeringu koostamise käigus on koostatud mürauuringud. Mets on maha võetud varasemalt. Mets kasvab ja taastub müra suhtes endine olukord. Aire Müürsepp : Rapla maakonnaplaneering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” käsitleb müra leevendusvajadusega alasid. Saare kinnistu asub RB trassikoridorist ~ 600 m kaugusel. Seega pole alust arvata, et Saare kinnistule ja sealt kaugemale võiks müratase ületada müra piirnorme. Müra küsimuses saavutati kokkulepe . 6. Joel Aug : Reovee lahendus on planeeri ngus andmata. Projekti mahus ei ole teostatud geoloogilisi uuringuid omapuhasti rajamiseks. Cerly-Marko Järvela : D etailpla neeringus on antud 3 võimalikku lahenduspõhimõte t (kogumismahuti, biopuhasti ja liitumine naabruses ol eva kanalisatsioonisüsteemiga). Ehituslik projekte erimine ja geoloogilise uuringu läbiviimine ei kuulu detailplaneeringu ülesannete hulka. Kui on teadaolevad andmed, siis p uudub vajadus geoloogilisteks uuringuteks. Täiendame planeeringut, et projekteerimise käigus vajadusel teha geoloogili ne uuring. Saare kinnistu asub k eskmiselt kaitstud pinnas el, mis on Rapla valla kohta harv juhus. Biopuhasti osas jõuti kokkuleppele , vajadusel tellitakse geoloogiline uuring . See nõue viiakse ka detailplaneeringu seletuskirja 7. Joel Aug : Palun näidata planeeringus t ehnovõrkude lahendused liitumispunktidest kuni kinnistuni. Planeerimisseaduse § 126 lõike 4 kohasaelt on üheks detailplaneeringu ülesandeks detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine. Jüri Ha ud : Elektrilevi märkis esialgselt liitumiskohaks Vesiallika alajaama, kuid praeguseks hetkeks on kokkulepped ja kooskõlastused liitumiseks Hundinuia kaabliga liitumiseks, mis asub 600 m Saare kinnistust lõuna pool. Cerly-Marko Järvela : Lisan detailplaneeringu juurde täpsustava joonise . 8. Joel Aug : Ettepanek ehitada trassid teemaale. Ei nõustu, et trassid on kaitsehaljastus e maal. Jüri Ha ud : Olen nõus tegema kummalegi krundile oma puurkaevu, jääb veetrass ära. Elektrikaablit pole võimalik teemaale ehitada, ei mahu kraavi ja tee vahele. Metsapoolsesse kraavi serva ainus võimalus. Cerly-Marko Järvela : Elektrikaabel ei mahu tee ja kraavi vahele . Kaabli võimalikku asuko ht a täpsustame Elektrilevi ga . Jõuti kokkuleppele , et planeeringust kustutatakse veetrass, mõlemale elamukrundile planeeritakse oma kaev . Kaabli paigaldamise asukoha osas jõuti kokkuleppele , kuid puudub Elektrilevi kooskõlastus . Elektrileviga kooskõlastuse saamise järel täpsustame d etailplan eeringu joonist ja seletuskirja . 9. Joel Aug : E i nõustu kolme kinnistu moodustami sega Saare kinnistust. Nõustun ühe elamumaa moodustamisega. Cerly-Marko Järvela : Antud juhul jääb alles kaitsehaljastus e maad 75%, mis on üldplaneeringu kohane, seega pole alust keeldumiseks kahe elamumaa krundi moodustamiseks. Lepiti kokku, et vallavalitsus täpsustab ja täiendab detailplaneeringu seletuskirja ja jooniseid, lisab võrguvaldajaga läbi räägitud elektriühenduse skeemi (joonise) ning saadab korrigeeritud planeeringumaterjalid võimalikult kiiresti (paari nädala jooksul) Rahandusministeeriumile. Kokkuleppeta arvamuste osas annab Rahandusministeerium oma kirjaliku seisukoha.
Rapla Vallavalitsus
Teie 01.06.2022 nr 6-2/12-40
[email protected]
Meie 26.09.2022 nr 15-3/4863-2
Saare detailplaneeringu
heakskiitmine
Rapla Vallavalitsus esitas planeerimisseaduse (PlanS) § 138 lõike 1 alusel Tuti külas Saare
detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) esmakordselt heakskiitmiseks 07.10.2021.
Rahandusministeerium tagastas 06.01.2022 kirjaga nr 14-11/6322-4 detailplaneeringu Rapla
Vallavalitsusele ning palus esitada uuesti heakskiitmise üle otsustamiseks 04.11.2021
ärakuulamisel kokku lepitu kohaselt korrigeeritud detailplaneeringu seletuskirja ja joonised.
Samuti kinnituse selle kohta, et OÜ-ga Elektrilevi on detailplaneeringu koostamisel tehtud
koostööd.
Rapla Vallavalitsus esitas 07.04.2022 kirjaga nr 6-2/12-36 detailplaneeringu uuesti
Rahandusministeeriumile. Vastavalt ärakuulamisel jõutud kokkuleppele oli detailplaneeringut
täiendatud metsa taastamise nõude osas.
Arvamuse esitaja Joel Aug saatis 08.05.2022 Rapla Vallavalitsusele kirja, milles esitab
detailplaneeringule 13 tingimust. Rapla Vallavalitsus edastas kirja Rahandusministeeriumile
10.05.2022. Seejärel esitas Rapla Vallavalitsus 01.06.2022 kirjaga nr 6-2/12-40
Rahandusministeeriumile korrigeeritud detailplaneeringu. Planeeringumaterjalidest selgus, et
vaidlusalune elektrikaabel oli kavandatud OÜ Elektrilevi poolt pakutud lahendusena üle Joel Augi
kinnistute, millega piirinaaber ei nõustunud. Pärast seda leiti koostöös OÜ-ga Elektrilevi uus
lahendus elektrikaabli toomiseks teisest alajaamast, mis ei läbi Joel Augi kinnistuid. OÜ-ga
Elektrilevi jõuti kokkuleppele uute tingimuste osas, kus uue alajaama toide planeeriti 10 kV
maakaabelliiniga alates keskpinge õhuliini mastist nr 42, mis asub Niidre kinnistu piiril (~740 m
Saare kinnistu piirist). Erinevatele osapooltele sobiva lahenduse jaoks andis 13.06.2022 OÜ
Elektrilevi uued tehnilised tingimused nr 413831.
Rapla Vallavalitsus esitas 15.06.2022 kirjaga nr 6-2/12-41 veelkord korrigeeritud elektriühenduse
lahendusega detailplaneeringu materjalid Rahandusministeeriumile. Uue elektriühenduse puhul
puudusid kokkulepped maaomanikega, kelle maid elektrikaabel läbib. Rahandusministeerium
esitas Rapla Vallavalitsusele kooskõlastuste kohta päringu 06.07.2022 e-mailiga. Kirjalikud
kokkulepped kõikide maaomanikega, kelle maadele on planeeritud elektriühenduseks maakaabli
paigaldamine, esitas Rapla Vallavalitsus Rahandusministeeriumile 15.08.2022.
Heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud
ametniku pädevuses PlanS § 138 lõigete 4 ja 5 kohaselt detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse
kontrollimine ning avalikul väljapanekul kirjaliku arvamuse esitanud isiku, ja detailplaneeringu
koostamise korraldaja ärakuulamine ning seisukoha andmine arvestamata jäänud arvamuste
kohta, kui vaidlevad osapooled ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
1. Asjaolud
Detailplaneeringu koostamine algatati Rapla Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 43. Sama
otsusega kinnitati ka lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks ning jäeti algatamata
keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Keskkonnaamet andis oma nõusoleku KSH
algatamata jätmiseks 15.09.2020. Detailplaneeringu algatamise otsuses on märgitud, et Rapla
Vallavolikogu hinnangul ei ole juhtotstarbe muutmisettepanek ulatuslik ega sisalda endas
üldplaneeringu põhilahenduse muutmisettepanekut.
Detailplaneering hõlmab Tuti külas asuva Saare katastriüksuse (katastritunnus 66904:003:0118,
pindala 23989 m², sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Detailplaneeringu eesmärgiks on kahe
elamumaa krundi, suurustega 3796 m2 ja 2004 m2 ning kaitsehaljastuse maa suurusega 17996 m2
ja tee- ja tänavamaa krundi suurusega 193 m2 moodustamine. Detailplaneeringuga määratakse
mõlemale elamumaa krundile ehitusõigus ühe 8 m kõrguse eluhoone ja kahe 5 m kõrguse
abihoone ehitamiseks.
Detailplaneeringu koostamist on korraldanud Rapla Vallavalitsus. Detailplaneeringu on
koostanud osaühing Mereno Ehitus, kelle vastutav planeerija Rein Ailt vastab planeerimisseaduse
§ 6 punktis 10 esitatud nõuetele.
Enne vastuvõtmist on detailplaneeringu kooskõlastanud 31.03.2021 Põllumajandus- ja Toiduamet
kirjaga nr 6.2-2/15379. Koostööd on tehtud OÜ-ga Elektrilevi ja naaberkinnisasjade omanikega.
Rapla Vallavalitsus 28.06.2021 korraldusega nr 351 võttis detailplaneering vastu ja suunas
avalikule väljapanekule, mis toimus ajavahemikul 22.07 - 09.08.2021. Avalikul väljapanekul
esitatud arvamuste alusel planeeringulahendust korrigeeriti, kuid arvesse ei võetud kõiki esitatud
arvamusi.
Rapla Vallavalitsus 23.08.2021 korraldusega nr 433 võttis teistkordselt detailplaneeringu vastu ja
suunas avalikule väljapanekule, mis toimus 09.09 - 23.09.2021. Avalikust väljapanekust teavitati
maakonnalehes Raplamaa Sõnumid 25.08.2021, Rapla valla lehes Rapla Teataja 10.09.2021 ning
koostöötegijaid ja kaasatavaid 24.08.2021 e-kirjaga.
Avaliku väljapaneku kestel esitas planeeringulahenduse kohta oma kirjalikud arvamused Heavara
OÜ esindaja Joel Aug. Ettepanekute alusel planeeringulahendust korrigeeriti, kuid arvesse ei
võetud kõiki arvamusi. Avaliku väljapaneku tulemuste arutelu toimus 28.09.2021. Arvamuse
esitaja oma arvamustest ei loobunud.
Kuna detailplaneeringu avalikul väljapaneku esitatud arvamustega kohalik omavalitsus ei
arvestanud, siis lähtuvalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium
27.04.2022 vaidlevate osapoolte ärakuulamise 04.11.2021 Rapla vallamajas. Ärakuulamisel
osalesid vastuväite esitaja Joel Aug, Saare kinnistu omanik Jüri Haud ja Rapla valla arhitekt Cerly-
Marko Järvela.
Arvamuste ärakuulamise käigus jõudsid vaidlevad osapooled kokkuleppele algatamise otsusest
teavitamise, kuritegevuse riskide vähendamise peatüki korrigeerimise, geoloogia ja mürauuringu
vajaduse puudumise, täpsema reovee lahenduse vajaduse puudumise, tehnovõrkude lahenduse
liitumispunktide näitamise, trasside kaitsehaljastusmaale ehitamise ja kahe elamukrundi
moodustamise osas. Arvamuste esitaja ei leppinud detailplaneeringu käsitlemisega üldplaneeringu
kohasena ning soovis nõude lisamist, mis näeks ette, et kaitsehaljastusmaal on enne hoonestamist
taastatud kõrghaljastus. Detailplaneeringu arvamuste ärakuulamise protokoll on lisatud
käesolevale kirjale.
2
Lähtuvalt esitatud detailplaneeringu materjalidest, esitatud arvamustest ja kohaliku omavalitsuse
vastusetest ning ärakuulamise tulemustest esitab Rahandusministeerium PlanS § 138 lõike 5 alusel
enda seisukoha arvestamata jäänud arvamuste osas.
2. Arvestamata jäänud arvamused ning neile antud kohaliku omavalitsuse vastused ja
Rahandusministeeriumi seisukoht
2.1. Arvamuse esitaja oli seisukohal, et Saare detailplaneeringu puhul on tegemist üldplaneeringut
muutva detailplaneeringuga.
Rapla Vallavalitsus on selgitanud, et Rapla valla üldplaneeringust tulenevalt on kohustus
koostada üldplaneeringut muutev detailplaneering, kui juhtotstarbe muutmine on kavandatud üle
75%. Kuna Saare detailplaneeringus jääb alles kaitstavat (säilitatavat) metsamaad kogu pindalast
75%, siis käsitletakse Saare detailplaneeringut üldplaneeringu kohasena.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitusega ja leiab, et detailplaneeringu
lahendus ei ole vastuolus kehtiva Rapla valla üldplaneeringuga. Antud juhul on kohalik
omavalitsus põhjendanud detailplaneeringuga kavandatava hoonestuse ulatust ja iseloomu ning
planeeringulahenduse vastavust üldplaneeringule. Rapla valla üldplaneeringu peatükis 5.1.4
„Tingimused detailplaneeringute koostamisel“ on tingimus, et määratud maakasutuse juhtotstarve
peab üldplaneeringuga moodustama vähemalt 75% planeeritavast alast, mis on antud juhul
täidetud.
PlanS § 142 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse
detailplaneeringuga muutmine on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik
muutmine. Detailplaneeringu algatamisel ja koostamisel on kohalik omavalitsus arvestanud Rapla
valla üldplaneeringuga, mis on kohalikule omavalitsusele järgimiseks detailplaneeringu
koostamisel, sealhulgas aluseks kaalutlusotsuste tegemisel. PlanS § 74 lõike 5 kohaselt on
üldplaneering detailplaneeringu koostamise alus.
2.2. Arvamuse esitaja soovis, et planeeringus oleks kinnistu omanikule seatud nõue, mis kohustab
rajama enne hoonestamist kõrghaljastuse ning esitas ettepaneku planeeringusse lisada nõue, et
kinnistu tuleb metsastada kase või männi puudega ja istutatud puistut hooldada järgnevad 7 aastat.
Metsa taastamiseks loetakse, kui 1 ha metsamaa kohta on kasvama läinud 1500 taime, seega
istutama peaks 3000 taime. Seada hoonestuse rajamise eeltingimuseks kinnistu metsastamise nõue
metsaseaduse mõistes.
Rapla Vallavalitsus on seisukohal, et saab teha kokkulepped metsa istutamiseks ja seada nõude
detailplaneeringusse, täiendada elluviimiskava.
Rahandusministeerium leiab, et raiutud metsamaal metsa taastamise kohustus tuleneb Saare
kinnistule koostatud metsakorralduskavast. Täiendatud planeeringumaterjalide kontrollimisel
tuvastas heakskiidu andja, et kõrghaljastuse rajamise ja hoidmise nõue on lisatud
detailplaneeringu seletuskirja, mis on detailplaneeringu elluviimisel kinnistu omanikule ka
täitmiseks.
2.3. Arvamuse esitaja tegi ettepaneku, et trassid ehitatakse teemaale ning ei nõustu trasside
ehitamisega kaitsehaljastusmaale.
3
Rapla Vallavalitsus leiab, et trassid ei mahu tee ja kraavi vahele. Detailplaneeringusse on jäetud
veetrassi lahenduse osas kaks varianti, kus kumbki kinnistu teeb oma puurkaevu või ühe
puurkaevuga lahendus, mille puhul viiakse veetrass puurkaevust teisele kinnistule.
Rahandusministeerium on seisukohal, et kohalik omavalitsus on kaalunud trasside (tehnovõrkude)
asukohta ja leidnud koostöös võrguvaldajaga sobivaima lahenduse. Elektrikaabli asukoht on
kooskõlastatud võrguvaldajaga (OÜ Elektrilevi 13.06.2022 tehnilised tingimused nr 413831), kes
on leidnud selleks sobiva lahenduse. Uus elektriühendus on kavandatud 10 kV maakaabelliiniga
alates keskpinge õhuliini mastist nr 42, mis asub Niidre kinnistu piiril (~740 m Saare kinnistu
piirist). Maaomanikele, kelle maadele elektrikaabel planeeritakse paigaldada, saatis Rapla
Vallavalitsus nõusoleku saamiseks 13.07.2022 e-mailid. Maaomanikega on kirjalikud
kokkulepped saavutatud ja Rapla Vallavalitsus seda kinnitanud kirjaga 15.08.2022.
Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse
kontrollimine. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel
ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Trasside (tehnovõrkude) täpne asukoht selgub
detailplaneeringu elluviimisel koostöös maaomanike ja trasside valdajatega.
2.4. Arvamuse esitaja ei nõustunud kahe elamumaa krundi moodustamisega Saare kinnistust.
Rapla Vallavalitsus on seisukohal, et antud juhul jääb alles kaitsehaljastusmetsa 75%, mis on
üldplaneeringu kohane, seega pole alust kahe elamumaa krundi moodustamisest keeldumiseks.
Rahandusministeerium on seisukohal, et kuna tegemist on üldplaneeringu kohase
detailplaneeringuga, siis sisulise lahenduse otstarbekuse üle on ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on kohaliku elu
küsimuste, sh ruumilise planeerimise iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine.
Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda
otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Detailplaneeringu materjalidest on näha,
et lõplik lahendus on kujunenud erinevate lahendusvariantide kaalumise käigus. Kohalik
omavalitsus on selle vastu võtnud ja sellega kinnitanud, et detailplaneering vastab õigusaktidele
ja valla ruumilise arengu eesmärkidele. Kui detailplaneering ei ole vastuolus kehtivate
õigusaktidega, siis detailplaneeringu sisulise lahenduse, sh kruntide arvu, hoonestusala ja krundi
ehitusõiguse suuruse üle on kaalutlusõiguse alusel pädev otsustama kohalik omavalitsus.
Kinnisasja omanikul on õigus oma kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt kasutada. Samas peavad
naaberkinnisasjade omanikud siiski vastastikku arvestama üksteise õigustega ulatuses, mis on
vajalik nende teostamiseks. Detailplaneeringu koostamisel on naabrusõiguste väljaselgitamine ja
nendega arvestamine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Detailplaneeringu kehtestamisel ei saa aga
olla takistuseks igasugune naabri elukeskkonna muutumine, vaid tegemist peab olema
subjektiivsete õiguste või avalike huvide rikkumisega. Arvamuse esitaja ei ole arvamuses välja
toonud, kuidas kahe elamumaa krundi moodustamine rikub tema enda õiguseid või ka avalikke
huve, mistõttu saab arvamuse arvestamata jätmist põhjendatuks pidada.
3. Kokkuvõte
Planeerimisalase tegevuse korraldamine on PlanS § 4 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 kohaselt on
kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu.
PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku
omavalitsuse üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja
tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt
4
planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse
alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate
õigusaktidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega
kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik
omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringu lahenduse õigusaktidele
vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna keskkonda sobivuse)
hindamine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas
proportsionaalsuse põhimõttega vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka
planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist.
Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on kogu valla või linna
territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, siis on
paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud
isikute soovidega.
Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtuvalt on arvamusi esitanud isik olnud teadlik
planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus.
Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamusi esitanud isiku
arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on
arvamusi esitanud isik saanud kasutada oma õigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud
planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise üks
eesmärke. PlanS § 9 kohaselt on planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust
detailplaneeringu algatamisest teavitatud. Detailplaneering on Rapla Vallavalitsuse poolt vastu
võetud kaks korda. Pärast esimest korda vastuvõtmist ja avalikustamist täiendati
detailplaneeringut ning Rapla Vallavalitsuse 23.08.2021 korraldusega nr 433 korraldusega võeti
detailplaneering uuesti vastu. Seejärel toimus uus avalik väljapanek ja arutelu, millest on
teavitatud vastavalt planeerimisseaduses ettenähtud korrale.
Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud kirjalikke
arvamusi esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt
tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud
detailplaneeringu koostamise ja avaliku menetluse nõuetega ning täidetud on PlanS §-s 126
sätestatud kohustuslikud detailplaneeringu ülesanded. Detailplaneering on kooskõlastatud
asjakohaste asutustega ning detailplaneeringu koostamisel on kaasatud ja planeeringulahendusest
teavitatud puudutatud isikuid.
Detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab antud
juhul kohalik omavalitsus, kas Saare detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude
ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isiku huvide) arvestamise.
Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama
kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades
olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab
õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema
eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante.
Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema
ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab
5
lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab
endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt haldusakti
motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti
tühistamise aluseks1. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega
kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid
planeeringu koostamise käigus2. Palun kohalikul omavalitsusel Saare detailplaneeringu
kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise
põhimõtetega.
Lähtuvalt heakskiidu andja pädevuse piiridest PlanS § 138 lõikest 3 ning arvestades
riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu
Tuti külas Saare detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele
edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on vastuväiteid esitanud isikutel võimalik
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisa(d): 04.11.2021 toimunud ärakuulamise protokoll
Aire Müürsepp 715 5872
[email protected]
Lisaadressaadid: Jüri Haud, Joel Aug
1
RKHKo 3-3-1-39-07
2
RKHKo 3-3-1-37-04
6