Haljala Vallavalitsus Teie 29.07.2022 nr 7-1/20-48
[email protected] Meie 26.09.2022 nr 15-3/6183-3
Essu küla Visuoja ja Madismäe
maaüksuste detailplaneering
Austatud vallavanem Anti Puusepp
Haljala Vallavalitsus esitas 29.07.2022 kirjaga nr 7-1/20-48 Rahandusministeeriumile
planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks Essu
küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu (detailplaneering) koos
menetlusdokumentidega. Detailplaneeringu puuduolevad menetlusdokumendid edastati
Rahandusministeeriumile 22.08.2022 e-kirjaga.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Haljala Vallavolikogu 18.05.2010 määrusega nr 10
kehtestatud Haljala valla üldplaneeringu muutmiseks, kuna planeeringuga soovitakse
vähendada üldplaneeringuga kehtestatud loomapidamishoone 700 meetrist kuja 210 meetrini
Kalju katastriüksusel ja 250 meetrini teistel katastriüksustel vastavalt joonisel nr 4/4
„Maakasutuse sihtotstarbed, kujad“ näidatule.
Vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud
menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud
nõudeid. PlanS § 142 lõikes 5 on sätestatud, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul kohaldatakse PlanS §-s 90 sätestatud nõudeid.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt on Rahandusministeeriumi ülesandeks üldplaneeringut muutvale
detailplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel muuhulgas kontrollida detailplaneeringu
vastavust õigusaktidele. Haldusmenetluse uurimispõhimõtte (haldusmenetluse seadus § 6)
kohaselt peab heakskiidu andja selgitama välja kõik menetletavas asjas olulise tähendusega
asjaolud.
Haljala Vallavolikogu 24.04.2019 otsusega nr 94 algatati Essu küla Visuoja ja Madismäe
maaüksuse detailplaneeringu koostamine ning kinnitati lähteseisukohad. Detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata Haljala Vallavolikogu 22.03.2022
otsusega nr 39. Keskkonnaamet on oma 14.12.2021 kirjas nr 6-5/21/23899-2 seisukohal, et
lähtudes algatatava detailplaneeringu eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust,
planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise
keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt
vajalik.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Planeeritav ala, suurusega ca 11,7 ha, paikneb Essu külas Madismäe ja Visuoja kinnistutel.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Madismäe ja Visuoja kinnistutele hoonestusala
ning ehitusõiguse määramine loomapidamishoonete kompleksi laiendamiseks
(noorkarjalauda, ca 2770 m2 ja lägahoidla, ca 1000 m2 ehitamine), maaüksuste heakorrastuse,
haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise
lahendamine. Juurdepääs planeeringualale on tagatud Varangu-Essu kõrvalmaanteel olevatelt
mahasõitudelt.
Detailplaneering võeti vastu Haljala Vallavolikogu 22.03.2022 otsusega nr 40.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 11.04.2022-11.05.2022 Haljala
vallamajas, Võsu teenuskeskuses ja Haljala valla veebilehel. Detailplaneeringu avaliku
väljapaneku toimumisest teavitati 31.03.2022 ajalehes Virumaa Teataja, 2022. aasta aprillikuu
ajalehes Haljala Valla Sõnumid ja Haljala valla veebilehel. Koostöötegijaid ja kaasatavaid
teavitati vallavalitsuse 28.03.2022 ja 31.03.2022 kirjadega. Detailplaneeringu avaliku
väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 30.05.2022 Haljala vallamajas ja Microsoft
Teams’is. Detailplaneeringu avaliku arutelu toimumisest teavitati 14.05.2022 ajalehes
Virumaa Teataja ning 16.05.2022 kirjaga koostöö tegijatele ja kaasatavatele. Haljala
Vallavalitsuse 29.07.2022 kirjale nr 7-1/20-48 lisatud detailplaneeringu menetluskäigu
dokumendis on kirjas, et planeeringu avaliku väljapaneku jooksul kirjalikke arvamusi ega
vastuväiteid ei esitatud. Samuti osales detailplaneeringu avalikul arutelul vaid valla
planeerimisspetsialist.
Vaadanud läbi detailplaneeringu materjalid, märgime:
1. PlanS § 77 lõike 6 kohaselt avaldatakse teade üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
algatamisest planeeringu koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva jooksul algatamisest
arvates. Detailplaneeringu algatamise teade peab sisaldama PlanS § 77 lõikes 4 nimetatud
teavet. Palume lisada menetlusdokumentide hulka Haljala valla veebilehe väljavõte või
põhjendada selle puudumist.
2. PlanS § 82 lõige 5 sätestab, et teade üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu
avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse detailplaneeringu koostamise
korraldaja veebilehel. Sellest tulenevalt palume lisada menetlusdokumentide hulka Haljala
valla veebilehe väljavõte või põhjendada selle puudumist.
3. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi
võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. PlanS § 127 lõike
3 kohaselt võib detailplaneeringu koostamisse kaasata isiku, kelle huve planeering võib
puudutada. PlanS § 87 lõike 5 kohaselt teatatakse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
avalikust väljapanekust PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt
14 päeva enne avaliku väljapaneku algust.
Detailplaneeringu menetlusdokumentidest ei selgu, et planeeritava kinnistu Pahla alajaam
(katastritunnus 19003:002:1130) omanikku, planeeringuala naaberkinnistu Liivamäe
(katastritunnus 19003:002:0039) hoonestusõiguse omanikku, planeeringulahendusest
puudutatud kinnistute Kunda metskond 85 (katastritunnus 19003:002:0243) ja Vendla
(katastritunnus 19003:002:0072) omanikke, Rudja kinnistul (katastritunnus 19003:002:0501)
oleva elamu isikliku kasutusõiguse omanikku ning planeeringulahendusest puudutatud
kinnistute Saua (katastritunnus 19003:002:0020) ja Suuresoo (katastritunnus
2
19003:002:0034) hoonestusõiguse omanikku oleks detailplaneeringu avaliku väljapaneku
toimumisest teavitatud. Eeltoodust tulenevalt palume kohalikul omavalitsusel kaasata
eelnimetatud kinnistute, hoonestusõiguse ja isikliku kasutusõiguse omanikud
detailplaneeringu menetlusse, edastades neile informatsiooni detailplaneeringu lahenduse
kohta ning viite, kus on võimalik detailplaneeringu materjalidega tutvuda. Ühtlasi palume
kohalikul omavalitsusel teavitada eelnimetatud omanikke, et neil on võimalus esitada oma
arvamus detailplaneeringu lahenduse kohta.
Juhul, kui eelnimetatud kinnistute, kinnistute hoonestusõiguse ja isikliku kasutusõiguse
omanikud esitavad kirjalikke arvamusi detailplaneeringu lahenduse kohta, palume kohalikul
omavalitsusel käsitleda neid detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud kirjalike
arvamustena (sealhulgas anda PlanS § 87 lõike 9 kohane põhjendatud seisukoht arvamuste
kohta ning korraldada PlanS § 88 kohane avalik arutelu).
Samuti palume kohalikul omavalitsusel teavitada esitatud arvamustest ka riigihalduse
ministrit, kelle pädevuses on avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja
planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine
arvamuste kohta, kui neid ei arvestatud planeeringu koostamisel.
4. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt esitatakse planeering kooskõlastamiseks PlanS § 127 lõikes 1
nimetatud asutustele ning teavitatakse PlanS § 127 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi
võimalusest esitada detailplaneeringu eelnõu kohta arvamust. Palume lisada detailplaneeringu
menetlusdokumentide hulka isikute ja asutuste kirjalikud arvamused (näiteks planeeringualale
jäävate tehnovõrkude valdajad). Samuti ei ole detailplaneeringu menetlusdokumentide
hulgast leitavad Transpordiameti 13.12.2021 kiri nr 7.1-2/21/27375-2 ja Päästeameti
15.12.2021 kiri nr 7.2-3.3/8987-2. Märgime, et soovime tutvuda ka Terviseameti 28.10.2020
kirjaga nr 9.3-1/20/9032-2. Samuti soovime teada, kas Maa-amet on Haljala Vallavalitsuse
11.11.2021 kirjale vastanud.
5. Põllumajandus- ja Toiduameti 14.12.2021 kirjas nr 6.2-2/53058 juhitakse tähelepanu
sellele, et Liivaru 1 (MS 1107570020030) maaparandussüsteemi rekonstrueerimisel tuleb
projektlahendus kooskõlastada Põllumajandus-ja Toiduameti Ida regiooni Rakvere
esindusega. Palume kanda eelnimetatud nõue detailplaneeringu seletuskirja.
6. Palume koostatavas detailplaneeringus kontrollida üle viited seadustele ja määrustele, kuna
planeering sisaldab mitmeid viiteid hetkel kehtetutele õigusaktidele. Samuti tuleb
detailplaneeringus viidata määrustele nende vastuvõtmise aja, mitte jõustumise aja järgi.
Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.2 „Ehitusõigus“ toodud määruse õige nimetus on
siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 8.3 „Veevarustus“ toodud määruste õige nimetus on
sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid1“ ning keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50 „Veehaarde
sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti
kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“.
Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 8.4 „Kanalisatsioon“ toodud määruse õige nimetus on
keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
3
sademe- , kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“.
Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 9.1 toodud määruste õige nimetus on siseministri
07.01.2013 määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb
automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning
tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ ning siseministri 30.03.2017 määrus nr
17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
7. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.1 „Planeeringuala kruntimine ja maakasutuse
sihtotstarve“ on selgitatud, et koostatud detailplaneering ei tee ettepanekut kruntide
jagamiseks. Koostatav detailplaneering teeb ettepaneku säilitada olemasolevad maakasutuse
sihtotstarbed: Madismäe ja Visuoja maaüksustel jätta maakasutuse sihtotstarbeks 100%
põllumajandusmaa, katastris 100% maatulundusmaa. Põhjuseks on asjaolu, et Madismäe
maaüksusel saaks määrata ainult 7% ja Visuoja maaüksusel ainult 2% maast
põllumajandusliku tootmisehitise maaks. Maaüksusele ei ole proportsionaalne määrata
eraldi nii väikest maakasutuse sihtotstarvet.
7.1. Märgime, et koostatavas detailplaneeringus on määratud planeeringuala suuruseks ca
11,7 hektarit, millel paiknevad olemasolevad ja kavandatavad loomakasvatushooned ja -
rajatised. Kui vaadata detailplaneeringu joonist 3/4 „Põhijoonis. Tehnovõrgud“, siis nähtub
sellelt, et loomakasvatushooned ja sellega seotud rajatised katavad suurema osa
planeeringualast. Seega detailplaneeringu seletuskirjas sisalduv selgitus eraldi
põllumajandusliku tootmisehitise maa krundi mitte moodustamiseks ei ole põhjendatud.
Tulenevalt PlanS § 126 lõikest 2 on planeeringuala kruntideks jaotamine detailplaneeringu
koostamise kohustuslik ülesanne. Rahandusministeeriumile jääb arusaamatuks, miks ei ole
detailplaneeringuga kruntide moodustamine kohaliku omavalitsuse hinnangul põhjendatud.
Detailplaneeringu joonisel 3/4 „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ olevas ehitusõiguse tabelis on
välja toodud planeeritavad krundid (Pos 1 ja Pos 2) ja nende ehitusõigused, kuid
detailplaneeringu seletuskirjas öeldakse, et krunte ei moodustata. Seega on detailplaneeringu
seletuskiri ja joonis omavahel vastuolus. Arvestades PlanS § 3 lõikes 2 sätestatut peavad
planeeringu joonised ja seletuskiri moodustama ühtse terviku. Haldusmenetluse seaduse § 55
lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Eeltoodust lähtudes palume
vastuolu kõrvaldada.
7.2. Detailplaneeringu joonisel 3/4 „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ olevas ehitusõiguse tabelis on
kirjas, et Madismäe krundi (Pos 1) pindala on 50,00 hektarit ja Visuoja krundi (Pos 2) pindala
on 49,99 hektarit. Märgime, et detailplaneeringuga planeeritav ala ei hõlma kogu Madismäe
ja Visuoja kinnistuid terviklikult. Seetõttu on vajalik ehitusõiguse tabelit korrigeerida ja
fikseerida selles planeeritavate kruntide andmed.
Kuna planeeringualale jääb ka Pahla alajaama kinnistu, siis palume selle krundi andmed kanda
samuti ehitusõiguse tabelisse.
7.3. Detailplaneeringu joonisel 3/4 „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ olevas ehitusõiguse tabelis on
toodud krundi kasutamise sihtotstarbed, milleks on nii Visuoja kui ka Madismäe kinnistute
puhul 100% põllumajandusmaa (MP), ning katastriüksuse sihtotstarbed, milleks on mõlema
kinnistu puhul 100% maatulundusmaa (M).
4
Juhime tähelepanu asjaolule, et PlanS § 126 lõike 5 kohaselt määrab detailplaneering krundi
kasutamise sihtotstarve, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist
kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab vallavalitsus katastriüksuse
sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Krundile võib määrata mitu kasutamise
sihtotstarvet.
Maakatastriseaduse § 181 lõike 9 kohaselt on maatulundusmaa põllumajandussaaduste
tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik
potentsiaal. Seevastu sama seaduse lõike 3 punkti 1 kohaselt on tootmismaa tootmis- ja
tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas põllumajandusehitiste maa.
Haljala valla üldplaneeringus (kehtestatud 18.05.2010) on määratud enamusele
planeeringualast reserveeritud tootmismaa maakasutuse juhtotstarve, seega oleks
detailplaneeringu alusel eraldiseisva tootmismaa katastriüksuse sihtotstarbe määramine ka
kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas.
Eeltoodust tulenevalt palume kohalikul omavalitsusel korrigeerida detailplaneeringu
seletuskirja ja jooniseid, moodustada planeeringus krundid, vaadata ehitusõiguse tabelis üle
planeeritavate kruntide suurused, krundi kasutamise sihtotstarbed ja katastriüksuse
sihtotstarbed.
8. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 2.5 „Vastavus üldplaneeringule, kehtiva
üldplaneeringu muutmise ettepanek ja kehtivad detailplaneeringud“ on märgitud, et
üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks reserveeritud
tootmisala. Rohelise värviga on üldplaneeringus tähistatud kultuurrohumaa.
Haljala valla üldplaneeringu jooniselt nähtub, et detailplaneeringu ala põhjaosas asub lisaks
reserveeritud tootmisala maakasutuse juhtotstarbele ka reserveeritud elamuala maakasutuse
juhtotstarve. Rahandusministeeriumi hinnangul on seega üldplaneeringu muutmine
ulatuslikum, kuna detailplaneeringuala piires kavandatakse üksnes tootmisala arendamist,
mitte elamualade rajamist.
Palume lisada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek elamuala
maakasutuse juhtotstarbe osas detailplaneeringu seletuskirja vastavasse peatükki. Samuti
palume detailplaneeringus läbivalt kasutada PlanS § 6 punkti 9 kohast maakasutuse
juhtotstarbe mõistet.
9. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 2.2 „Olemasolevad sihtotstarbed“ on öeldud, et
kinnistutest lääne pool paikneb riigimaantee 17167 Varangu-Essu tee (katastritunnus
19003:002:1480). Märgin, et riigimaantee paikneb planeeringualast ida pool.
Rahandusministeerium on sellise märkuse teinud ka 15.07.2020 kirjas nr 14-11/4635-2.
Samuti on kirjas see, et planeeringualaga piirnevad peamiselt maatulundusmaa
sihtotstarbega kinnistud. Palume tuua detailplaneeringu seletuskirjas välja ka planeeringuala
lõunaküljega piirnevad Liivamäe ja Vahemetsa kinnistud.
10. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.2 „Ehitusõigus“ on kirjas, et ehitamise üldisemad
reeglid on määratletud Haljala valla üldplaneeringus. Sellest tulenevalt palume
detailplaneeringu seletuskirjas selgitada täpsemalt, milliseid üldplaneeringu tingimusi
ehitamise üldiste reeglite all on mõeldud.
5
11. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud
seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt
mõistetav.
Detailplaneeringu joonisel 2/4 „Olemasolev olukord“ on puudu leppemärkide hulgas
näidatud planeeringuala piir ja juurdepääs kinnistule. Palume korrigeerida
detailplaneeringu joonist.
Detailplaneeringu joonisel 2/4 „Olemasolev olukord“ on leppemärgi elektripaigaldise
kaitsevöönd selgituses kirjas, et õhuliini 1 kV – 35 kV puhul on kaitsevööndi laiuseks
1 m mõlemal pool liini telge. Märgime, et majandus- ja taristuministri 25.06.2015
määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lõike 1 punkti 3 kohaselt on õhuliini
kaitsevööndi ulatus 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit mõlemal
pool liini telge. Palume planeeringumaterjale selles osas korrigeerida.
Juhime tähelepanu asjaolule, et detailplaneeringu joonistel 2/4 „Olemasolev olukord“
ja 3/4 „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on olemasoleva puurkaevu asukoht märgitud
erinevasse asukohta võrreldes Maa-ameti Geoportaali kitsenduste kaardil nähtava
puurkaevu (PRK0003115) asukohaga. Palume kontrollida detailplaneeringu joonistele
märgitud puurkaevu asukoha õigsust.
Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 2.3 „Ehituslik ja looduslik situatsioon“ on
öeldud, et Madismäe ja Visuoja maaüksusi läbib ida lääne suunas 17167 Varangu-
Essu teelt algav 4 meetri laiune kruusakattega tee. Tegemist on avalikus kasutuses
oleva teega. Märgime, et Maa-ameti Geoportaali teeregistri kaardikiht ja
kinnistusraamat ei näita, et antud teelõik oleks avalikus kasutuses. Palume
detailplaneeringu seletuskirja selles osas korrigeerida.
Pärast eeltoodud märkustega arvestamist ja vajalike toimingute läbiviimist saame
otsustada Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringule heakskiidu
andmise võimalikkuse üle tulenevalt PlanS § 142 lõikest 5 ja § 90 lõikest 1.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Janika Merisalu 6113038
[email protected]
6