dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneering

Rahandusministeerium · 26. september 2022
Viit
15-3/6183-3
Registreeritud
26. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haljala Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Janika Merisalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-36183-3 26.09.2022 Väljaminev kiri.asice471 KB

Sisu (failidest)

Haljala Vallavalitsus Teie 29.07.2022 nr 7-1/20-48 [email protected] Meie 26.09.2022 nr 15-3/6183-3 Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneering Austatud vallavanem Anti Puusepp Haljala Vallavalitsus esitas 29.07.2022 kirjaga nr 7-1/20-48 Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu (detailplaneering) koos menetlusdokumentidega. Detailplaneeringu puuduolevad menetlusdokumendid edastati Rahandusministeeriumile 22.08.2022 e-kirjaga. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Haljala Vallavolikogu 18.05.2010 määrusega nr 10 kehtestatud Haljala valla üldplaneeringu muutmiseks, kuna planeeringuga soovitakse vähendada üldplaneeringuga kehtestatud loomapidamishoone 700 meetrist kuja 210 meetrini Kalju katastriüksusel ja 250 meetrini teistel katastriüksustel vastavalt joonisel nr 4/4 „Maakasutuse sihtotstarbed, kujad“ näidatule. Vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. PlanS § 142 lõikes 5 on sätestatud, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul kohaldatakse PlanS §-s 90 sätestatud nõudeid. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt on Rahandusministeeriumi ülesandeks üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel muuhulgas kontrollida detailplaneeringu vastavust õigusaktidele. Haldusmenetluse uurimispõhimõtte (haldusmenetluse seadus § 6) kohaselt peab heakskiidu andja selgitama välja kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Haljala Vallavolikogu 24.04.2019 otsusega nr 94 algatati Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuse detailplaneeringu koostamine ning kinnitati lähteseisukohad. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata Haljala Vallavolikogu 22.03.2022 otsusega nr 39. Keskkonnaamet on oma 14.12.2021 kirjas nr 6-5/21/23899-2 seisukohal, et lähtudes algatatava detailplaneeringu eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Planeeritav ala, suurusega ca 11,7 ha, paikneb Essu külas Madismäe ja Visuoja kinnistutel. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Madismäe ja Visuoja kinnistutele hoonestusala ning ehitusõiguse määramine loomapidamishoonete kompleksi laiendamiseks (noorkarjalauda, ca 2770 m2 ja lägahoidla, ca 1000 m2 ehitamine), maaüksuste heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Juurdepääs planeeringualale on tagatud Varangu-Essu kõrvalmaanteel olevatelt mahasõitudelt. Detailplaneering võeti vastu Haljala Vallavolikogu 22.03.2022 otsusega nr 40. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 11.04.2022-11.05.2022 Haljala vallamajas, Võsu teenuskeskuses ja Haljala valla veebilehel. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumisest teavitati 31.03.2022 ajalehes Virumaa Teataja, 2022. aasta aprillikuu ajalehes Haljala Valla Sõnumid ja Haljala valla veebilehel. Koostöötegijaid ja kaasatavaid teavitati vallavalitsuse 28.03.2022 ja 31.03.2022 kirjadega. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 30.05.2022 Haljala vallamajas ja Microsoft Teams’is. Detailplaneeringu avaliku arutelu toimumisest teavitati 14.05.2022 ajalehes Virumaa Teataja ning 16.05.2022 kirjaga koostöö tegijatele ja kaasatavatele. Haljala Vallavalitsuse 29.07.2022 kirjale nr 7-1/20-48 lisatud detailplaneeringu menetluskäigu dokumendis on kirjas, et planeeringu avaliku väljapaneku jooksul kirjalikke arvamusi ega vastuväiteid ei esitatud. Samuti osales detailplaneeringu avalikul arutelul vaid valla planeerimisspetsialist. Vaadanud läbi detailplaneeringu materjalid, märgime: 1. PlanS § 77 lõike 6 kohaselt avaldatakse teade üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamisest planeeringu koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva jooksul algatamisest arvates. Detailplaneeringu algatamise teade peab sisaldama PlanS § 77 lõikes 4 nimetatud teavet. Palume lisada menetlusdokumentide hulka Haljala valla veebilehe väljavõte või põhjendada selle puudumist. 2. PlanS § 82 lõige 5 sätestab, et teade üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Sellest tulenevalt palume lisada menetlusdokumentide hulka Haljala valla veebilehe väljavõte või põhjendada selle puudumist. 3. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. PlanS § 127 lõike 3 kohaselt võib detailplaneeringu koostamisse kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. PlanS § 87 lõike 5 kohaselt teatatakse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avalikust väljapanekust PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Detailplaneeringu menetlusdokumentidest ei selgu, et planeeritava kinnistu Pahla alajaam (katastritunnus 19003:002:1130) omanikku, planeeringuala naaberkinnistu Liivamäe (katastritunnus 19003:002:0039) hoonestusõiguse omanikku, planeeringulahendusest puudutatud kinnistute Kunda metskond 85 (katastritunnus 19003:002:0243) ja Vendla (katastritunnus 19003:002:0072) omanikke, Rudja kinnistul (katastritunnus 19003:002:0501) oleva elamu isikliku kasutusõiguse omanikku ning planeeringulahendusest puudutatud kinnistute Saua (katastritunnus 19003:002:0020) ja Suuresoo (katastritunnus 2 19003:002:0034) hoonestusõiguse omanikku oleks detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumisest teavitatud. Eeltoodust tulenevalt palume kohalikul omavalitsusel kaasata eelnimetatud kinnistute, hoonestusõiguse ja isikliku kasutusõiguse omanikud detailplaneeringu menetlusse, edastades neile informatsiooni detailplaneeringu lahenduse kohta ning viite, kus on võimalik detailplaneeringu materjalidega tutvuda. Ühtlasi palume kohalikul omavalitsusel teavitada eelnimetatud omanikke, et neil on võimalus esitada oma arvamus detailplaneeringu lahenduse kohta. Juhul, kui eelnimetatud kinnistute, kinnistute hoonestusõiguse ja isikliku kasutusõiguse omanikud esitavad kirjalikke arvamusi detailplaneeringu lahenduse kohta, palume kohalikul omavalitsusel käsitleda neid detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud kirjalike arvamustena (sealhulgas anda PlanS § 87 lõike 9 kohane põhjendatud seisukoht arvamuste kohta ning korraldada PlanS § 88 kohane avalik arutelu). Samuti palume kohalikul omavalitsusel teavitada esitatud arvamustest ka riigihalduse ministrit, kelle pädevuses on avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid ei arvestatud planeeringu koostamisel. 4. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt esitatakse planeering kooskõlastamiseks PlanS § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse PlanS § 127 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada detailplaneeringu eelnõu kohta arvamust. Palume lisada detailplaneeringu menetlusdokumentide hulka isikute ja asutuste kirjalikud arvamused (näiteks planeeringualale jäävate tehnovõrkude valdajad). Samuti ei ole detailplaneeringu menetlusdokumentide hulgast leitavad Transpordiameti 13.12.2021 kiri nr 7.1-2/21/27375-2 ja Päästeameti 15.12.2021 kiri nr 7.2-3.3/8987-2. Märgime, et soovime tutvuda ka Terviseameti 28.10.2020 kirjaga nr 9.3-1/20/9032-2. Samuti soovime teada, kas Maa-amet on Haljala Vallavalitsuse 11.11.2021 kirjale vastanud. 5. Põllumajandus- ja Toiduameti 14.12.2021 kirjas nr 6.2-2/53058 juhitakse tähelepanu sellele, et Liivaru 1 (MS 1107570020030) maaparandussüsteemi rekonstrueerimisel tuleb projektlahendus kooskõlastada Põllumajandus-ja Toiduameti Ida regiooni Rakvere esindusega. Palume kanda eelnimetatud nõue detailplaneeringu seletuskirja. 6. Palume koostatavas detailplaneeringus kontrollida üle viited seadustele ja määrustele, kuna planeering sisaldab mitmeid viiteid hetkel kehtetutele õigusaktidele. Samuti tuleb detailplaneeringus viidata määrustele nende vastuvõtmise aja, mitte jõustumise aja järgi. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.2 „Ehitusõigus“ toodud määruse õige nimetus on siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 8.3 „Veevarustus“ toodud määruste õige nimetus on sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“ ning keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50 „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 8.4 „Kanalisatsioon“ toodud määruse õige nimetus on keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, 3 sademe- , kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 9.1 toodud määruste õige nimetus on siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ ning siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. 7. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.1 „Planeeringuala kruntimine ja maakasutuse sihtotstarve“ on selgitatud, et koostatud detailplaneering ei tee ettepanekut kruntide jagamiseks. Koostatav detailplaneering teeb ettepaneku säilitada olemasolevad maakasutuse sihtotstarbed: Madismäe ja Visuoja maaüksustel jätta maakasutuse sihtotstarbeks 100% põllumajandusmaa, katastris 100% maatulundusmaa. Põhjuseks on asjaolu, et Madismäe maaüksusel saaks määrata ainult 7% ja Visuoja maaüksusel ainult 2% maast põllumajandusliku tootmisehitise maaks. Maaüksusele ei ole proportsionaalne määrata eraldi nii väikest maakasutuse sihtotstarvet. 7.1. Märgime, et koostatavas detailplaneeringus on määratud planeeringuala suuruseks ca 11,7 hektarit, millel paiknevad olemasolevad ja kavandatavad loomakasvatushooned ja - rajatised. Kui vaadata detailplaneeringu joonist 3/4 „Põhijoonis. Tehnovõrgud“, siis nähtub sellelt, et loomakasvatushooned ja sellega seotud rajatised katavad suurema osa planeeringualast. Seega detailplaneeringu seletuskirjas sisalduv selgitus eraldi põllumajandusliku tootmisehitise maa krundi mitte moodustamiseks ei ole põhjendatud. Tulenevalt PlanS § 126 lõikest 2 on planeeringuala kruntideks jaotamine detailplaneeringu koostamise kohustuslik ülesanne. Rahandusministeeriumile jääb arusaamatuks, miks ei ole detailplaneeringuga kruntide moodustamine kohaliku omavalitsuse hinnangul põhjendatud. Detailplaneeringu joonisel 3/4 „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ olevas ehitusõiguse tabelis on välja toodud planeeritavad krundid (Pos 1 ja Pos 2) ja nende ehitusõigused, kuid detailplaneeringu seletuskirjas öeldakse, et krunte ei moodustata. Seega on detailplaneeringu seletuskiri ja joonis omavahel vastuolus. Arvestades PlanS § 3 lõikes 2 sätestatut peavad planeeringu joonised ja seletuskiri moodustama ühtse terviku. Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Eeltoodust lähtudes palume vastuolu kõrvaldada. 7.2. Detailplaneeringu joonisel 3/4 „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ olevas ehitusõiguse tabelis on kirjas, et Madismäe krundi (Pos 1) pindala on 50,00 hektarit ja Visuoja krundi (Pos 2) pindala on 49,99 hektarit. Märgime, et detailplaneeringuga planeeritav ala ei hõlma kogu Madismäe ja Visuoja kinnistuid terviklikult. Seetõttu on vajalik ehitusõiguse tabelit korrigeerida ja fikseerida selles planeeritavate kruntide andmed. Kuna planeeringualale jääb ka Pahla alajaama kinnistu, siis palume selle krundi andmed kanda samuti ehitusõiguse tabelisse. 7.3. Detailplaneeringu joonisel 3/4 „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ olevas ehitusõiguse tabelis on toodud krundi kasutamise sihtotstarbed, milleks on nii Visuoja kui ka Madismäe kinnistute puhul 100% põllumajandusmaa (MP), ning katastriüksuse sihtotstarbed, milleks on mõlema kinnistu puhul 100% maatulundusmaa (M). 4 Juhime tähelepanu asjaolule, et PlanS § 126 lõike 5 kohaselt määrab detailplaneering krundi kasutamise sihtotstarve, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab vallavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet. Maakatastriseaduse § 181 lõike 9 kohaselt on maatulundusmaa põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Seevastu sama seaduse lõike 3 punkti 1 kohaselt on tootmismaa tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas põllumajandusehitiste maa. Haljala valla üldplaneeringus (kehtestatud 18.05.2010) on määratud enamusele planeeringualast reserveeritud tootmismaa maakasutuse juhtotstarve, seega oleks detailplaneeringu alusel eraldiseisva tootmismaa katastriüksuse sihtotstarbe määramine ka kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas. Eeltoodust tulenevalt palume kohalikul omavalitsusel korrigeerida detailplaneeringu seletuskirja ja jooniseid, moodustada planeeringus krundid, vaadata ehitusõiguse tabelis üle planeeritavate kruntide suurused, krundi kasutamise sihtotstarbed ja katastriüksuse sihtotstarbed. 8. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 2.5 „Vastavus üldplaneeringule, kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja kehtivad detailplaneeringud“ on märgitud, et üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks reserveeritud tootmisala. Rohelise värviga on üldplaneeringus tähistatud kultuurrohumaa. Haljala valla üldplaneeringu jooniselt nähtub, et detailplaneeringu ala põhjaosas asub lisaks reserveeritud tootmisala maakasutuse juhtotstarbele ka reserveeritud elamuala maakasutuse juhtotstarve. Rahandusministeeriumi hinnangul on seega üldplaneeringu muutmine ulatuslikum, kuna detailplaneeringuala piires kavandatakse üksnes tootmisala arendamist, mitte elamualade rajamist. Palume lisada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek elamuala maakasutuse juhtotstarbe osas detailplaneeringu seletuskirja vastavasse peatükki. Samuti palume detailplaneeringus läbivalt kasutada PlanS § 6 punkti 9 kohast maakasutuse juhtotstarbe mõistet. 9. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 2.2 „Olemasolevad sihtotstarbed“ on öeldud, et kinnistutest lääne pool paikneb riigimaantee 17167 Varangu-Essu tee (katastritunnus 19003:002:1480). Märgin, et riigimaantee paikneb planeeringualast ida pool. Rahandusministeerium on sellise märkuse teinud ka 15.07.2020 kirjas nr 14-11/4635-2. Samuti on kirjas see, et planeeringualaga piirnevad peamiselt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud. Palume tuua detailplaneeringu seletuskirjas välja ka planeeringuala lõunaküljega piirnevad Liivamäe ja Vahemetsa kinnistud. 10. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.2 „Ehitusõigus“ on kirjas, et ehitamise üldisemad reeglid on määratletud Haljala valla üldplaneeringus. Sellest tulenevalt palume detailplaneeringu seletuskirjas selgitada täpsemalt, milliseid üldplaneeringu tingimusi ehitamise üldiste reeglite all on mõeldud. 5 11. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav.  Detailplaneeringu joonisel 2/4 „Olemasolev olukord“ on puudu leppemärkide hulgas näidatud planeeringuala piir ja juurdepääs kinnistule. Palume korrigeerida detailplaneeringu joonist.  Detailplaneeringu joonisel 2/4 „Olemasolev olukord“ on leppemärgi elektripaigaldise kaitsevöönd selgituses kirjas, et õhuliini 1 kV – 35 kV puhul on kaitsevööndi laiuseks 1 m mõlemal pool liini telge. Märgime, et majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lõike 1 punkti 3 kohaselt on õhuliini kaitsevööndi ulatus 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit mõlemal pool liini telge. Palume planeeringumaterjale selles osas korrigeerida.  Juhime tähelepanu asjaolule, et detailplaneeringu joonistel 2/4 „Olemasolev olukord“ ja 3/4 „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on olemasoleva puurkaevu asukoht märgitud erinevasse asukohta võrreldes Maa-ameti Geoportaali kitsenduste kaardil nähtava puurkaevu (PRK0003115) asukohaga. Palume kontrollida detailplaneeringu joonistele märgitud puurkaevu asukoha õigsust.  Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 2.3 „Ehituslik ja looduslik situatsioon“ on öeldud, et Madismäe ja Visuoja maaüksusi läbib ida lääne suunas 17167 Varangu- Essu teelt algav 4 meetri laiune kruusakattega tee. Tegemist on avalikus kasutuses oleva teega. Märgime, et Maa-ameti Geoportaali teeregistri kaardikiht ja kinnistusraamat ei näita, et antud teelõik oleks avalikus kasutuses. Palume detailplaneeringu seletuskirja selles osas korrigeerida. Pärast eeltoodud märkustega arvestamist ja vajalike toimingute läbiviimist saame otsustada Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle tulenevalt PlanS § 142 lõikest 5 ja § 90 lõikest 1. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Janika Merisalu 6113038 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →