dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Rahandusministeerium · 26. september 2022
Viit
1.1-10.1/7689-1
Registreeritud
26. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Margus Täht (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Fiskaalpoliitika osakond, Riigi rahanduse talitus)

Failid

  • 📎1.1-10.17689-1 26.09.2022 Väljaminev kiri.asice705 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 26.09.2022 nr 1.1-10.1/7689-1 [email protected] Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Saadame Vabariigi Valitsuse korralduse “Luba netovõlakoormuse suurenemiseks” eelnõu arutamiseks Vabariigi Valitsuse 27.09.2022 istungile koos RES heakskiitmisega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. VV korraldus_netovõlg_2022; 2. Netovõlakoormuse seletuskiri_2022. Margus Täht 6113351 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Vabariigi Valitsus KORRALDUS Luba netovõlakoormuse suurenemiseks Riigieelarve seaduse § 10 lõike 1 alusel: 1. Anda järgmistele keskvalitsuse juriidilistele isikutele luba netovõlakoormuse suurendamiseks üle riigieelarve seaduses sätestatud 40% piiri, kehtestades netovõlakoormusele järgmised ülempiirid: 2022, % 2023, % 2024, % 2025, % 2026, % Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 72% 78% 81% 77% 69% AS Eesti Liinirongid 109% 94% 81% 65% 52% SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 635% 290% 256% 204% 149% 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a korraldus nr 157 „Luba netovõlakoormuse suurenemiseks“. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse “ Luba netovõlakoormuse suurenemiseks ” eelnõu juurde I. Sissejuhatus Vastavalt riigieelarve seaduse § 10 lõikele 1 võib keskvalitsuse juriidilise isiku (keskvalitsuse üksusena määratletud avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi asutatud sihtasutus ja riigi osalusega äriühing) eelarveaasta lõpu seisuga planeeritud võlakohustuste ja likviidsete varade kogusumma vahe (netovõlakoormus) moodustada kuni 40% samaks eelarveaastaks kavandatud põhitegevuse tuludest kogu 4-aastase prognoosiperioodi kestel. Netovõlakoormuse üle 40% suurenemise lubamise otsustab Vabariigi Valitsus, vastava asutuse taotluse alusel, milles on põhjendatud netovõlakoormuse kasvu vajalikkust ning tõendatud rahanduslik jätkusuutlikus. Vabariigi Valitsuse korralduse „Luba netovõlakoormuse suurenemiseks ” eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Margus Täht (tel 611 3351, e-mail [email protected]). II. Eelnõu eesmärk Korralduse eelnõu esitamisega teeb Rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku anda luba netovõlakoormuse piirmäära ületamiseks järgmistele keskvalitsuse juriidilistele isikutele: Riigi Kinnisvara AS, AS Eesti Liinirongid ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Eelmine analoogne korraldus tunnistatakse kehtetuks. III. Eelnõu sisu Kõik keskvalitsuse juriidilised isikud koostavad iga aasta alguses kogu nende tegevust hõlmavad finantsplaanid ja esitavad need asutajaõigusi teostava või valdkonna ministeeriumi vahendusel Rahandusministeeriumile. Esitatud finantsplaanid on sisendiks Rahandusministeeriumi majandusprognoosile ning riigi eelarvestrateegiale. Nimetatud plaanide kohaselt arvutatakse iga asutuse netovõlakoormus ja kui see ületab 40% piiri, siis tuleb koos finantsplaaniga esitada põhjendatud taotlus netovõlakoormuse suurenemise lubamiseks. Koos riigi eelarvestrateegia heakskiitmisega otsustab valitsus ka loa andmise netovõlakoormuse suurendamiseks. Uusimatel andmetel ning värskeimal prognoosil põhinevad finantsplaanid muudavad reeglina varasemate aastate plaane, seetõttu annab valitsus igal aastal uue korralduse ning tunnistab eelmise vastavasisulise korralduse kehtetuks. Käesoleval aastal esitatud finantsplaanide kohaselt ületas netovõlakoormuse tase lubatud 40% piiri kolmel asutusel. Käesolevas korralduses toodud netovõlakoormuse määrad põhinevad otseselt esitatud finantsplaanidel. Riigi Kinnisvara AS finantseerib investeeringuid vastavalt oma strateegiale võõrkapitali kaasamise teel. Investeeringuid tehakse pikaajalistesse kinnisvaraprojektidesse, mille tasuvusperiood on reeglina kümme või enam aastat. Seetõttu võlakohustuse piirtase 40% jooksva aasta tegevustuludest ei ole ettevõttele saavutatav. AS Eesti Liinirongid võlakoormuse suurenemise põhjuseks on diiselrongide hankimine kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (liisinguperiood 2014–2034). Ettevõtte rahandusliku jätkusuutlikkuse tagab Eesti Vabariigiga 18.06.2009.a sõlmitud kokkulepe „Kokkulepe reisirongide soetamise ja finantseerimise kohta“. 1 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) netovõlakoormuse piirmäära ületamise põhjuseks on Rahandusministeeriumiga 2009. aastal sõlmitud laenuleping mahus 130 miljonit eurot, millest võeti lõplikult kasutusse 101,3 miljonit eurot. Teine laenuleping on sõlmitud Rahandusministeeriumiga 2016. aastal mahus 30 miljonit eurot, mida plaanitakse kasutusele võtta 2022. ja 2023. aastal. Tegemist on edasilaenamiseks saadud laenudega, mille kasutamise sihtotstarve on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatavate veeprojektide omafinantseeringu rahastamine. Kõik KIKi laenud on eranditult väljastatud KOVidele või KOVidele kuuluvatele vee-ettevõtetele. KIK-i krediidikomitee hinnangul on kõik KIK-i laenunõuded 2021. aasta lõpu seisuga toimivad. Kõik kliendid tasuvad oma kohustusi tähtaegselt ja laenud on piisavalt tagatud. KIK-i juhtkonna hinnangul on KIK ja tema laenuportfell jätkusuutlikud. IV. Korralduse mõjud, kulutused ja võimalikud tulud Nimetatud keskvalitsuse juriidiliste isikute tegevusest tuleneva mõjuga valitsussektori rahandusele, sh eelarvepositsioonile on arvestatud Rahandusministeeriumi majandusprognoosi ning riigi eelarvestrateegia aastateks 2023-2026 koostamisel. Täiendavad mõjud korralduse eelnõul puuduvad. V. Korralduse eelnõu kooskõlastamine Korralduse eelnõu saadeti e-posti teel kooskõlastamisele korralduses nimetatud keskvalitsuse juriidilistele isikutele. Kõik adressaadid kooskõlastasid eelnõu märkusteta. 16.09.2022 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel