Riigikantselei Meie 26.09.2022 nr 1.1-10.1/7689-1
[email protected]
Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile
Saadame Vabariigi Valitsuse korralduse “Luba netovõlakoormuse suurenemiseks” eelnõu
arutamiseks Vabariigi Valitsuse 27.09.2022 istungile koos RES heakskiitmisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. VV korraldus_netovõlg_2022;
2. Netovõlakoormuse seletuskiri_2022.
Margus Täht 6113351
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Vabariigi Valitsus
KORRALDUS
Luba netovõlakoormuse suurenemiseks
Riigieelarve seaduse § 10 lõike 1 alusel:
1. Anda järgmistele keskvalitsuse juriidilistele isikutele luba netovõlakoormuse
suurendamiseks üle riigieelarve seaduses sätestatud 40% piiri, kehtestades netovõlakoormusele
järgmised ülempiirid:
2022, % 2023, % 2024, % 2025, % 2026, %
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 72% 78% 81% 77% 69%
AS Eesti Liinirongid 109% 94% 81% 65% 52%
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 635% 290% 256% 204% 149%
2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a korraldus nr 157 „Luba
netovõlakoormuse suurenemiseks“.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse “ Luba netovõlakoormuse suurenemiseks ”
eelnõu juurde
I. Sissejuhatus
Vastavalt riigieelarve seaduse § 10 lõikele 1 võib keskvalitsuse juriidilise isiku (keskvalitsuse
üksusena määratletud avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi asutatud sihtasutus ja riigi osalusega
äriühing) eelarveaasta lõpu seisuga planeeritud võlakohustuste ja likviidsete varade
kogusumma vahe (netovõlakoormus) moodustada kuni 40% samaks eelarveaastaks kavandatud
põhitegevuse tuludest kogu 4-aastase prognoosiperioodi kestel. Netovõlakoormuse üle 40%
suurenemise lubamise otsustab Vabariigi Valitsus, vastava asutuse taotluse alusel, milles on
põhjendatud netovõlakoormuse kasvu vajalikkust ning tõendatud rahanduslik jätkusuutlikus.
Vabariigi Valitsuse korralduse „Luba netovõlakoormuse suurenemiseks ” eelnõu ja seletuskirja
koostas Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Margus Täht (tel 611
3351, e-mail
[email protected]).
II. Eelnõu eesmärk
Korralduse eelnõu esitamisega teeb Rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku
anda luba netovõlakoormuse piirmäära ületamiseks järgmistele keskvalitsuse juriidilistele
isikutele: Riigi Kinnisvara AS, AS Eesti Liinirongid ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Eelmine analoogne korraldus tunnistatakse kehtetuks.
III. Eelnõu sisu
Kõik keskvalitsuse juriidilised isikud koostavad iga aasta alguses kogu nende tegevust
hõlmavad finantsplaanid ja esitavad need asutajaõigusi teostava või valdkonna ministeeriumi
vahendusel Rahandusministeeriumile. Esitatud finantsplaanid on sisendiks
Rahandusministeeriumi majandusprognoosile ning riigi eelarvestrateegiale. Nimetatud
plaanide kohaselt arvutatakse iga asutuse netovõlakoormus ja kui see ületab 40% piiri, siis tuleb
koos finantsplaaniga esitada põhjendatud taotlus netovõlakoormuse suurenemise lubamiseks.
Koos riigi eelarvestrateegia heakskiitmisega otsustab valitsus ka loa andmise
netovõlakoormuse suurendamiseks.
Uusimatel andmetel ning värskeimal prognoosil põhinevad finantsplaanid muudavad reeglina
varasemate aastate plaane, seetõttu annab valitsus igal aastal uue korralduse ning tunnistab
eelmise vastavasisulise korralduse kehtetuks.
Käesoleval aastal esitatud finantsplaanide kohaselt ületas netovõlakoormuse tase lubatud 40%
piiri kolmel asutusel. Käesolevas korralduses toodud netovõlakoormuse määrad põhinevad
otseselt esitatud finantsplaanidel. Riigi Kinnisvara AS finantseerib investeeringuid vastavalt
oma strateegiale võõrkapitali kaasamise teel. Investeeringuid tehakse pikaajalistesse
kinnisvaraprojektidesse, mille tasuvusperiood on reeglina kümme või enam aastat. Seetõttu
võlakohustuse piirtase 40% jooksva aasta tegevustuludest ei ole ettevõttele saavutatav.
AS Eesti Liinirongid võlakoormuse suurenemise põhjuseks on diiselrongide hankimine
kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (liisinguperiood 2014–2034).
Ettevõtte rahandusliku jätkusuutlikkuse tagab Eesti Vabariigiga 18.06.2009.a sõlmitud
kokkulepe „Kokkulepe reisirongide soetamise ja finantseerimise kohta“.
1
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) netovõlakoormuse piirmäära ületamise
põhjuseks on Rahandusministeeriumiga 2009. aastal sõlmitud laenuleping mahus 130 miljonit
eurot, millest võeti lõplikult kasutusse 101,3 miljonit eurot. Teine laenuleping on sõlmitud
Rahandusministeeriumiga 2016. aastal mahus 30 miljonit eurot, mida plaanitakse kasutusele
võtta 2022. ja 2023. aastal. Tegemist on edasilaenamiseks saadud laenudega, mille kasutamise
sihtotstarve on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatavate veeprojektide
omafinantseeringu rahastamine. Kõik KIKi laenud on eranditult väljastatud KOVidele või
KOVidele kuuluvatele vee-ettevõtetele. KIK-i krediidikomitee hinnangul on kõik KIK-i
laenunõuded 2021. aasta lõpu seisuga toimivad. Kõik kliendid tasuvad oma kohustusi
tähtaegselt ja laenud on piisavalt tagatud. KIK-i juhtkonna hinnangul on KIK ja tema
laenuportfell jätkusuutlikud.
IV. Korralduse mõjud, kulutused ja võimalikud tulud
Nimetatud keskvalitsuse juriidiliste isikute tegevusest tuleneva mõjuga valitsussektori
rahandusele, sh eelarvepositsioonile on arvestatud Rahandusministeeriumi majandusprognoosi
ning riigi eelarvestrateegia aastateks 2023-2026 koostamisel. Täiendavad mõjud korralduse
eelnõul puuduvad.
V. Korralduse eelnõu kooskõlastamine
Korralduse eelnõu saadeti e-posti teel kooskõlastamisele korralduses nimetatud keskvalitsuse
juriidilistele isikutele. Kõik adressaadid kooskõlastasid eelnõu märkusteta.
16.09.2022
2