Riigikantselei Meie 26.09.2022 nr 1.1-10.1/7688-1
[email protected]
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning
alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse
muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine
Vabariigi Valitsuse istungile
Austatud härra riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse 27. septembri istungile alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi
seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise
seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. EN_ATKEAS.docx 1 lehel
2. SK_VV2022_ATKEAS.docx 8 lehel
Lauri Lelumees 6113059
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
22.09.2022
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning
alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise
seaduse muutmise seadus
§ 1. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §-s 8519 asendatakse tekstiosa „31.
detsembrini“ tekstiosaga „2024. aasta 30. aprillini“.
§ 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmine
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduses (RT I, 14.12.2021, 1)
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse arv „2023“ arvuga „2024“;
2) paragrahvi 4 lõikes 4 asendatakse arv „2024“ arvuga „2025“;
3) paragrahvi 4 lõikes 5 asendatakse arv „2025“ arvuga „2026“;
4) paragrahvi 4 lõikes 6 asendatakse arv „2026“ arvuga „2027“.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn 2022
Algatab Vabariigi Valitsus 2022
1
22.09.2022
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning
alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise
seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust ning alkoholi-,
tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadust.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega1 langetati 2020. a 1. maist
algselt kaheaastaseks perioodiks elektri- ja teatud kütuste aktsiisimäärasid. Määrade
langetamise eesmärk oli leevendada COVID-19 viiruse levikust tingitud kriisi mõjusid kütuse
tarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut. 2021. a lõpus võeti vastu seadus, millega
nähti ette alates 2023. a 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine
kriisieelsele tasemele.
Muutunud julgeolekuolukord Euroopas on kaasa toonud energiakandjate järsu hinnakasvu. See
on toonud Eestisse viimaste aastakümnete suurima hinnatõusu. Kujunenud olukorras on
oluline, et riik toetaks nii kodumajapidamisi kui ka äritarbijaid. Seetõttu on põhjendatud 1. mail
2023–2026 aset leidma pidanud aktsiisitõusud aasta võrra edasi lükata ning saavutada
aktsiisimäärade kriisieelne tase 2027. a. Muudatus põhineb Eesti Reformierakonna, Isamaa
Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostöölepingul aastateks 2022–2023.
Kaasnevalt saavad põllumajandussektor ja põlevkivikaevandused kasutada kuni 2024. a
30. aprillini eriotstarbelist diislikütust Euroopa Liidu miinimummära tasemel, mis on 21 eurot
1000 liitri kohta. Meede toetab nimetatud sektorite konkurentsivõimet. Alates 2024. a 1. maist
tõuseb põllumajandussektorile eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär 107 eurole 1000 liitri
kohta ning põlevkivikaevandused saavad kasutada vaid tavamääraga maksustatud diislikütust.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna
peaspetsialist Lauri Lelumees (e-post
[email protected], tel 611 3059), aktsiisilaekumise
eelarvemõju hinnangu koostas fiskaalpoliitika osakonna analüütik Merliin Laos (e-post
[email protected], tel 611 3115) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis personali- ja
õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post
[email protected], tel 611 3549).
Keeleliselt toimetas Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje
Lilover (e-post
[email protected]).
1.3 Märkused
Eelnõuga muudetakse:
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020001
1
alkoholi-, tubaka-, kütuse ja elektriaktsiisi seaduse redaktsiooni RT I 22.05.2022, 4;
alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadust (RT I,
14.12.2021, 1).
Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab maksuseaduse, samuti selle muudatuse
vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma üldjuhul vähemalt kuus kuud. Antud juhul on tegemist
maksukohustuslast soodustava mõjuga muudatusega, mistõttu see piirang ei kohaldu.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Käesoleva seaduse eesmärk on pikendada ühe aasta võrra langetatud aktsiisimäärade kehtivust.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadust muudetakse ja
sätestatakse, et langetatud määrad kehtivad veel ühe aasta võrra, kuni 2024. a 30. aprillini.
Sellele järgneb nelja aasta jooksul (2024–2027) aktsiisimäärade lauge taastamine kriisieelsele
tasemele.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja
normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 1 ei koostata eelnõule väljatöötamiskavatsust, sest
eelnõu menetlus peab olema kiireloomuline. Eelnõu on seotud 2023. a riigieelarve seaduse
eelnõuga ning muudatus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimeses paragrahvis sätestatakse alkoholi-, tubaka-,
kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse rakendussätte muudatus, teises paragrahvis alkoholi-, tubaka-
, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muudatused ja kolmandas sätestatakse
seaduse jõustumine.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse rakendussätet
§ 8519. Sätestatakse Euroopa Liidu miinimummääraga maksustatud eriotstarbelise diislikütuse
kasutamise pikenemine käesoleva aasta 31. detsembrilt 2024. a 30. aprillini.
Eelnõu §-ga 2 pikendatakse aasta võrra ajutiselt vähendatud aktsiisimäärade kehtivust. See
puudutab diislikütust, kütteõlisid, maagaasi nii kütteainena kui mootorikütusena, vedelgaasi
kütteainena ja elektrienergiat.
Seega jääb kuni 2024. a 30. aprillini näiteks diislikütuse aktsiisimääraks praegu kehtiv 372 eurot
1000 liitri kohta. Kokkuvõtvalt taastatakse aktsiisimäärad kriisieelsele tasemele alljärgneva
tabeli 1 järgi.
2
Tabel 1. Energiatoodete aktsiisimäärad aastatel 2022–2027 (eurot)
Kuni alates
ENERGIATOODE
30.04.2024 01.05.2024 01.05.2025 01.05.2026 01.05.2027
Diislikütus (1000 l) 372 399 428 459 493
Eriotstarbeline
21 107 115 123 133
diislikütus (1000 l)
Maagaas (1000 m3) 40 47,81 56,42 66,58 79,14
Vedelgaas (1000 kg) 55 65,01 79,91 90,98 107,71
Kütus, mille KNi
kaheksa numbrit on
372 399 428 459 493
2710 19 31 või
2710 19 35 (1000 l)
Kerge kütteõli (1000 l) 372 399 428 459 493
Raske kütteõli (1000 kg) 422 456 490 525 559
Põlevkivikütteõli
414 447 481 515 548
(1000 kg)
Veeldatud mootori-
55,79 58,34 60,9 63,45 66
maagaas (1000 kg)
Mootorimaagaas
40 41,83 43,66 45,5 47,32
(1000 m3)
Elektriaktsiis (1 MWh) 1 1,45 2,1 3,07 4,47
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga muudetavates seadustes ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
6.1 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine
Mõju majandusele
Sihtrühm: muudatus avaldab mõju kõigile põllumajandus- ja põlevkivi kaevandavatele
ettevõtjatele, kellel on õigus kasutada eriotstarbelist diislikütust. Eriotstarbelise diislikütuse
aktsiisivähenduse pikendamine kuni 2024. a 30. aprillini võimaldab kütusemüüjatel
potentsiaalselt seda kütust müüa 9,48 sendi võrra (aktsiis ja käibemaks) liitri kohta soodsamalt,
eeldusel et nii hulgi- kui ka jaemüüjad kannavad aktsiisilangetuse kütuse lõpphinda täielikult
edasi. Eriotstarbelise diislikütuse hulgimüügihinna statistikat iseloomustab alljärgnev tabel 2.
Maksu- ja Tolliameti andmetel ostetakse hulgimüügist umbes 90% eriotstarbelise diislikütuse
kogusest.
3
Tabel 2. Eriotstarbelise diislikütuse indikatiivsed hulgimüügi hinnad
Periood Keskmine EDK müügihind eurodes liitri kohta
Märts 2021 0,72
Aprill 2021 0,71
Maist juunini 2021 0,74
Juulist augustini 2021 0,76
September 2021 0,81
Oktoobrist novembrini 2021 0,93
Detsember 2021 0,92
Jaanuar 2022 1,03
Veebruar 2022 1,27
Märts 2022 1,30
Aprill 2022 1,32
August 2022 1,21
Mõju olulisus: mõju majandusele tervikuna on pigem väheoluline. Erimärgistatud diislikütuse
kasutamine parandab piiratud määral (täiendavalt 16 kuud) põllumajandustootjate
konkurentsivõimet ja aitab säilitada selles sektoris hõivatute töökohti. Meede vähendab ka
põlevkivi kaevandamise kulu ja omab seeläbi kaudset positiivset mõju põlevkivienergeetika
sektorile. Erimärgistatud diislikütuse hulgimüügihind võiks aktsiisilangetuse perioodi
pikenemise tulemusena püsida 9,48 sendi võrra (aktsiis ja käibemaks) liitri kohta soodsam. Kui
erimärgistatud diislikütust kasutaval ettevõtjal on kütusekulu osakaal tegevuskuludes 20%, siis
püsib muudatuse tulemusena tema summaarne tegevuskulu 1,4% võrra madalam, võrreldes
olukorraga kui eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär oleks 10 senti liitri kohta.
6.2 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmine
Mõju majandusele
Alljärgnevas tabelis 3 on hinnatud aastatel 2024–2027 toimuva aktsiiside taastamise mõju
tarbijahinnaindeksile (THI). Muude kütuste osakaal tarbimiskorvist ja mõju THI-le on
marginaalne.
Tabel 3. Aktsiiside taastamise mõju tarbijahinnaindeksile
01.05.2023 01.05.2024 01.05.2025 01.05.2026 01.05.2027
DIISLIKÜTUS
Mõju THI-le (%) 0 0,044 0,046 0,049 0,052
Mõju THI-le võrreldes
ATKEASes ettenähtud –0,044 –0,002 –0,002 –0,004 0,052
aktsiisitõstmisega (%)
MAAGAAS
Mõju THI-le (%) 0 0,007 0,007 0,007 0,008
Kaudne mõju THI-le läbi soojuse
0 0,006 0,011 0,013 0,015
hinna (%)
ELEKTRIENERGIA
Mõju THI-le (%) 0 0,036 0,036 0,036 0,037
4
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Riigieelarve tulud vähenevad vastavalt tabelis 4 esitatud mõjudele. Väikese tarbimismahuga
kütuseliikide aktsiisimäära muutmiste mõju koos käibemaksuga jääb alla 0,1 miljoni euro aasta
kohta, seega nende mõjusid eraldi välja toodud ei ole.
Tabel 4. Energiatoodete aktsiisimäärade taastamise edasilükkamise eelarvemõju aastatel 2023–
2026 (mln eurot)
ENERGIATOODE 2023 2024 2025 2026
Diislikütus –5 –13 –28 –25
Eriotstarbeline diislikütus –6 –5 –1 –1
Maagaas kütteainena –2 –3 –4 –5
Vedelgaas kütteainena –0,2 –0,4 –0,4 –0,5
Elektrienergia –3 –6 –8 –13
Muudatuste kogumõju
–16,2 –27,4 –41,4 –44,5
eelarvele koos käibemaksuga
Mõju on hinnatud võrreldes olukorraga, kui jääksid kehtima juba seadustatud aktsiisitõusud.
Nende edasilükkamine aasta võrra suurendab mõnevõrra tarbimist, sest aktsiisimäära tõusust
tulenev jaehinna kasv jääb järgmisel aastal ära. Näiteks, diislikütuse aktsiisitõusu ärajätmine
vähendab keskmist jaehinda 3,2 sendi võrra. Suurim positiivne mõju energiatoodete kogustele
tuleb piiriülesest tankimisest. Puudutab see eelkõige diislikütuse koguseid ning mõjutab
ligikaudu 10 mln liitri tarbimist, mis jääb järgmisel aasta Eestisse. Suurim piirikaubanduse
mahu kasv liigub aasta võrra edasi ning toimub 2025. aastal, kui diislikütuse aktsiisimäär ületab
Läti vastavat taset, eeldades, et sealne aktsiisitase jääb samaks. Käesolevaks aastaks
prognoosime ligikaudu 25 mln liitri tarbimise liikumist naaberriikidesse, eelkõige Lätti ja
Leetu. Edasistel aastatel jätkub piiriülese tankimise kasv, sest diislikütuse aktsiisimäär jõuab
järk-järgult 2020. aasta alguses kehtinud tasemele tagasi.
8. Rakendusaktid
Seaduse jõustumisel ei ole vaja muuta ega kehtestada uusi rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2023. a 1. jaanuaril. Eelnõu jõustumine arvestab Riigikogus eelnõu
menetlemiseks tavapäraselt kuluva ajaga.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele, sealhulgas Justiitsministeeriumile ja
arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti
Tööandjate Keskliidule, Eesti Gaasiliidule, Eesti Õliühingule ning Eesti Maksumaksjate
Liidule. Muudatusettepanekud ja arvamused ning info nende arvesse võtmise kohta on
kajastatud seletuskirja lisas 1.
5
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi
seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi
seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja
Lisa 1
Kooskõlastustabel
Mär- Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine, sh
kuse mittearvestamise või osalise
esitaja arvestamise põhjus
Justiits Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu. Kõik seletuskirja kohta tehtud märkused
ministee Palume arvesse võtta kirjale lisatud seletuskirja on arvesse võetud.
rium failis esitatud märkused.
Keskkon Teeme ettepaneku lisada eelnõu seletuskirja Mittearvestatud. Meil puuduvad andmed
na- mõjude hindamise peatükki alapeatükk „Mõju selle kohta, et eriotstarbelise diislikütuse
ministee keskkonnale“ ning tuua seal esile negatiivne (EDK) kasutusõiguse pikendamine
rium mõju kliimaeesmärkide täitmisele. Vastavalt põlevkivi kaevandustele aasta võrra
strateegiale „Eesti 2035“ on Eesti seadnud tooks EDK tarbimise suhtelise kasvu iga
eesmärgiks vähendada aastaks 2035 tonni kaevandatava põlevkivi kohta. Ehk
kasvuhoonegaaside heitkoguseid ligi 80%, kaasnevalt täiendavate õhuheitmete
samuti kehtestatakse peagi uued senisest emiteerimise põlevkivi kaevandustes.
oluliselt kõrgemad ning mitmeid sektoreid (sh Juhul kui põlevkivi kaevandused ei
transport, põllumajandus) hõlmavad eesmärgid saaks EDK-d kasutada, siis kasutaksid
kliimapaketi „Eesmärk 55“ läbirääkimiste nad tavamääraga maksustatud
raames. Eriotstarbelise diislikütuse diislikütust, mille õhuheitmed on
aktsiisivähenduse pikendamine kuni 2024. aasta samasugused. EDK hulgimüügihind on
30. aprillini ja seeläbi põlevkivisektori viimase aasta jooksul oluliselt kasvanud
konkurentsivõime tõstmine vähendab Eesti (vt seletuskirja tabel 2). Seetõttu on
võimalusi energeetikasektori loogiline eeldada, et
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. kaevandusettevõtjad kasutavad niigi
Diisli aktsiisimäära ajutise vähendamise EDK-d nii säästlikult kui võimalik.
pikendamine mõjutab oluliselt transpordisektori Põlevkivi kaevandamiseks kasutavates
heitkoguseid. Kui viimaste aastate jooksul on masinates ja seadmetes üldjuhul puudub
energeetikasektori kasvuhoonegaaside heide võimalus kasutada EDK-ga võrreldes
pigem kahanenud, siis 2021. aasta heitkogused keskkonnasõbralikumaid alternatiive,
kasvasid 2020. aastaga võrreldes taas ligi 16%. näiteks säästlikke biokütuseid, mis võiks
See kasv on põhjustatud eeskätt põlevkivi aidata transpordisektori KHG heitmeid
kasutamise suurenemisest. Esialgsete andmete vähendada.
põhjal kasvasid eelmisel aastal 2020. aastaga Diislikütuse aktsiisitõusu
võrreldes märkimisväärselt ka transpordisektori edasilükkamine aasta võrra tähendab
heitkogused pea 10% võrra. Heite kasvu üheks näiteks 2023. a kontekstis, et olemata
põhjuseks on diislikütuse aktsiisi ajutine jääb hinnatõus 3,24 senti liitri kohta.
langetamine ning sellest tulenev kütuse Mõju on sedavõrd väike, et mõjutab
tarbimise suurenemine. diislikütuse tarbimist marginaalselt.
Ettevõtlussektori tarbimine on seotud
majanduse konjunktuuriga, kütuse
soetust Eestist (nt transpordiettevõtete
puhul) mõjutab diislikütuse hind
naaberriikides, mis jäävad
veoteekonnale. Eesti riigile tervikuna on
kasulikum kui siin tarbitavad kogused
6
oleksid ka meilt soetatud ja maksud
laekuksid meie eelarvesse. ELi
õhuheitmeid tervikuna ei mõjuta see, kas
veofirma täitis paagi 1000 liitri
diislikütusega Leedus või Eestis.
Kaubanduskoda toetab eelnõuga plaanitavaid Võetud
Eesti teadmiseks. Võimalikud
Kauban tulevikus tehtavad otsused ei ole
muudatusi.
dus- käesoleva eelnõu sisuks.
Tööstus Samas on oluline, et ka 2024. aasta 1. maiks
planeeritud aktsiisitõus vaadatakse uuel aastal
koda
veel kord üle. Võimalik, et kiire inflatsiooni ja
energiakandjate kõrge hinna jätkumisel ning
Eesti ettevõtlusekeskkonna konkurentsivõime
tagamiseks on vaja aktsiisitõusu veelgi
kaugemasse tulevikku edasi lükata,
aktsiisitõusud üldse ära jätta, aktsiisimäärasid
vähendada või kehtestada täiendavaid
aktsiisisoodustusi või laiendada olemasolevate
soodustuste kohaldamisala.
Eesti Eelnõu on positiivne nii ettevõtjatele kui ka Võetud teadmiseks. Tulenevalt
Gaasiliit tarbijatele lühikeses perspektiivis, aga endiselt valitsuskoalitsiooni koostöölepingust ei
oleme liikumas aktsiisimäärade suunas, mis on ole muud täiendavad meetmed, nt
kordades kõrgemad võrreldes lähinaabrite nagu maagaasi aktsiisimäära vähendamine
Läti, Leedu, Poola ja Saksamaaga. Seda oleme või gaasi intensiivselt tarbiva ettevõtja
varasemate pöördumistega juba selgitanud, et aktsiisisoodustuse kriteeriumide
hea majanduskeskkonna huvides on oluline leevendamine võimalikud ega käesoleva
jälgida naaberriikide aktsiisipoliitikat. Kui meie eelnõu eesmärgiga kooskõlas.
kehtiv aktsiisimäär on 3,79 €/MWh, siis Lätis on
kehtestatud aktsiisimäär 0,55 €/MWh tööstuste
jaoks ning 1,65 €/MWh kütmisele. Leedus on
0,54 €/MWh tööstusele ja 1,08 €/MWh muu
tarbimise jaoks.
Eelneva info põhjal saab väita, et aktsiisimäärad
sõltuvad selle kasutamise valdkonnast ja
võtavad arvesse majanduslikke aspekte ja
eesmärke. Eestis seevastu ei ole vahet, kes gaasi
kasutab – on see eratarbija või ettevõte, kõigile
on kehtestatud ühesuurune aktsiisimäär. On
üsna loogiline, et meie Balti naabrid on aru
saanud, et ettevõtete konkurentsivõime on väga
tugevasti mõjutatud sisendite hindadest ning
gaasikomponent tööstustes on oluline aspekt,
mida aktsiisipoliitika kujundamisel arvesse
võtta. Kui Lätis ja Leedus on võimalik
diferentseerida aktsiisimäärasid 2 vastavalt
kasutusele, siis on võimalik seda ka Eestis teha.
Seaduses on energiaintensiivse ettevõtte
definitsioon niivõrd karmilt defineeritud, et
Eestis on ca 10 – 12 ettevõtet, kes riigi silmis on
energiaintensiivsed. Eesti Gaasiliit on asjale
7
varasemalt tähelepanu pööranud ja teinud
ettepanekud, et vastav definitsioon tuleks
kiirkorras ära muuta ja ettevõtete ring, kes
soodusaktsiisimäärast osa saaksid, peaks olema
oluliselt laiem. Praeguses olukorras peaks
energiaintensiivse ettevõtte määratlema
vastavalt EL miinimumile. Ka see annaks
valitsusele võimaluse sihitud meetmeks kui
toetatakse ainult energiaintensiivseid
ettevõtteid, sest nemad on kõige rohkem kõrgete
energiahindade tõttu mõjutatud. Loomulikult
tuleks eelnevalt definitsiooni muuta.
Vaja on muudatusi, mis aitavad konkreetsel
ajahetkel, aga on ühtlasi suunatud tulevikku, sest
keeruline periood kestab erinevate
majandusanalüütikute sõnul 2-3 aastat. Sellest
tulenevalt teeme eelnõusse järgmised
ettepanekud: 1) Diferentseerida kütuste
aktsiisimäärad vastavalt kasutusotstarbele
(tööstus, transport ja muu tarbimine) ning
sätestada tööstuses kasutatavale maagaasile
aktsiisimääraks 0,55 €/MWh (v.a
tööstusettevõtetele, kellel on muu erisoodustus);
2) Muuta energiamahuka ettevõtja definitsiooni
järgmiselt: „Energiamahukas ettevõte on
majandusüksus, kus energiatoodete ja
elektrienergia ost moodustab vähemalt 3%
toodangu väärtusest“. Vastav säte kehtiks 3
vähemasti 3 aastat või niikaua kuniks Fit55
paketis olev uus energia maksustamise direktiiv
tuleb Eesti õigusesse üle võtta;
Leiame, et energiaintensiivse ettevõtte
määratlus on võimalik teha kohe nüüd ja praegu
ning see võimaldaks riigil ka sihitud meetmeid
rakendada, et vältida ettevõtjate pankrotilainet.
8