dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Rahandusministeerium · 26. september 2022
Viit
1.1-10.1/7687-1
Registreeritud
26. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Kertu Fedotov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.17687-1 26.09.2022 Väljaminev kiri.asice1290 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 30.08.2022 Kogumispensionide seaduse muutmise seadus § 1. Kogumispensionide seaduse muutmine Kogumispensionide seaduse § 673 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „aastatel 2023 ja 2024“ tekstiosaga „aastal 2023“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) Kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärgiks on viia perioodil 2020. aasta 1. juuli kuni 2021. aasta 31. august tegemata jäänud kohustusliku kogumispensioni 4% maksete kompenseerimine läbi algselt planeeritud kahe aasta asemel ühel aastal – 2023. aastal. Muudatus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunikud Kertu Fedotov ([email protected]; 6113 048) ja Tõnu Lillelaid ([email protected]; 6113 786). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 611 3611, [email protected]). Eelnõud toimetas keeleliselt sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse kogumispensionide seaduse (KoPS) (RT I, 31.03.2022, 3) 2023. aasta 1. jaanuaril jõustuvat redaktsiooni. Eelnõu on seotud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Eelnõu eesmärk 2.1. Kehtiv regulatsioon ja muudatuste vajalikkus Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadusega (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) nähti ette, et alates 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt (4%) sissemakseid ei tehta. Erandiks olid aastatel 1942–1960 sündinud isikud, kelle puhul toimus 2020. aasta oktoobri lõpuni teise samba sissemaksete tegemine tavapärases korras. 2020. aasta oktoobris said kõik kohustusliku kogumispensioniga liitunud isikud otsustada, kas loobuda ka oma palgalt 2% makse tegemisest. Isikute puhul, kes tegid avalduse maksete mitte tegemiseks, peatus siis ka 2% makse tasumine 2020. aasta detsembrist. Kui avalduse maksete mitte tasumiseks esitas isik, kes on sündinud ajavahemikus 1942–1960, peatusid temal alates 2020. aasta 1. detsembrist nii kogumispensioni makse 2% kui sotsiaalmaksu arvelt tehtavad sissemaksed (4%). Maksete peatamine kestis 2021. aasta 31. augustini. Inimestele, kes tasusid kogumispensioni 2% makset ajal, mil sotsiaalmaksu arvelt teise sambasse sissemakseid ei tehtud, nägi seadus ette kompensatsioonimehhanismi – tegemata jäänud 4% maksed kompenseeritakse läbi riigieelarvest tehtavate täiendavate kannete. Vastavalt KoPS § 673 lõikele 6 eraldatakse 1961. aastal või hiljem sündinud kohustatud isikule riigieelarvest kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemiseks aastatel 2023 ja 2024 täiendavalt tema 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini tasutud maksete kahekordne summa, mis on korrutatud kõigi kohustuslike pensionifondide keskmise osakute puhasväärtuse kasvuga perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini. Kuivõrd jaanuaris 2021 avanesid II sambaga liitunud isikutele võimalused sambast lahkuda ja kogutud raha välja võtta, nähti KoPS § 673 lõikega 7 omakorda ette kompensatsiooni summa väljamaksmine neile vastavalt 2021. aasta septembris, 2022. aasta jaanuaris, mais või septembris, sõltuvalt sellest, millal toimub sambast lahkumine. Eelnõu puudutab maksete kompenseerimist II sambasse jäänud isikutele ehk KoPS § 673 lõikes 6 sätestatud maksete kompenseerimist aastatel 2023 ja 2024. Maksed kompenseeritakse riigieelarvest. Kompenseeritavate summade lõplik suurus selgub 2023. aasta jaanuari alguses, mil on teada kohustuslike pensionifondide keskmine tootlus perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini. Kui keskmine tootlus on positiivne, suurendatakse selle võrra kompenseeritavaid summasid. Esialgsete hinnangute kohaselt oleks aastatel 2023 ja 2024 kulunud kompenseerimisele kummalgi aastal u 138 miljonit eurot. Summa leidmisel on arvestatud II samba keskmise tootlusega, mille puhul on lähtutud II samba keskmisest ajaloolisest tootlusest (4,2% aastas). Prognoositud 138 miljonist eurost moodustab põhiosa 124 miljonit eurot ja intress 14 miljonit eurot. Eelnõuga muudetakse algselt planeeritud kaheaastane kompenseerimise periood üheaastaseks ja nähakse ette, et kogu kompenseeritav summa kantakse II sambasse ära 2023. aastal. Pensionikoguja jaoks on planeeritav muudatus positiivne, sest raha laekub II sambasse rutem ja jõuab seeläbi ka investeeringutesse kiiremini. Kompenseerimise täpsem kord on sätestatud rahandusministri 2021. aasta 18. augusti määruses nr 21 „Kogumispensionide seaduse § 67³ lõikes 8 sätestatud maksete tasumise täpsem kord“. Kõnealuse määruse § 5 lõike 1 kohaselt eraldatakse sambasse jäänud isikute maksete kompenseerimiseks riigieelarvest neile täiendavate sissemaksete tegemiseks nii 2023. kui 2024. aasta jaanuaris kummalgi aastal pool kompenseerimisele kuuluvast summast. Seoses kompenseerimise viimisega kahelt aastalt ühele aastale tehakse parandused ka selles määruses esitatud viidetes kompenseerimise perioodile ning sätestatakse, et 2023. aasta jaanuaris eraldatakse riigieelarvest kogu kompenseerimisele kuuluv summa. Tulenevalt sama määruse §-s 4 sätestatust on täiendavate sissemaksete tegemiseks pensioniregistri pidajale raha kandmiseks Sotsiaalministeeriumi ja pensioniregistri pidaja vahel sõlmitud riigieelarvelise eraldise kasutamise leping. 2.2. Eelnõu väljatöötamiskavatsus Eelnõu on kiireloomuline ja vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 1 sellele eelnõu väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Eelnõu § 1 – KoPS muutmine KoPS § 673 lõike 6 muutmine. Eelnõuga asendatakse aastateks 2023 ja 2024 planeeritud maksete kompenseerimine kompenseerimisega aastal 2023. Muid kompenseerimise põhimõtteid ei muudeta. Kompenseerimise täpsem kord on sätestatud rahandusministri 2021. 2 aasta 18. augusti määruses nr 21 „Kogumispensionide seaduse § 67³ lõikes 8 sätestatud maksete tasumise täpsem kord“, mida on samuti plaanis vastavalt täpsustada. 3.2. Eelnõu § 2 – seaduse jõustumine Arvestades, et eelnõu on seotud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga ja kohustusliku kogumispensioni sissemaksete kompenseerimine peaks algama 2023. aastal, on eelnõu planeeritud seadusena jõustuma samuti 2023. aasta 1. jaanuaril. 3.3. Muudatuse kooskõla põhiseadusega Kohustuslik kogumispension kuulub Põhiseaduse (PS) § 28 kaitsealasse, mille kohaselt on Eesti kodanikul muu hulgas õigus riigi abile vanaduse korral, samuti ka PS §-st 32 tuleneva omandipõhiõiguse kaitsealasse. Eelnõus esitatud muudatused ei sea II sambaga liitunud isikutele täiendavaid kohustusi, aga kiirendavad vahepeal tegemata jäänud sissemaksete kompenseerimist. Kavandatud muudatus ei too isikutele kaasa negatiivseid tagajärgi ning seda saab pidada põhiseadusega kooskõlas olevaks. 4. Terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu kooskõla euroopa liidu õigusega Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu muudab kogumispensioni maksete kompenseerimise kiiremaks. II sambasse jäänud isikutele kantakse kompenseeritavad summad kogu ulatuses nende II sambasse 2023. aastal. Eelnõu rakendamisega kaasnevad majanduslikud mõjud. Mõju sotsiaalvaldkonnale, regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule, välissuhetele ega halduskoormusele ei ole ette näha. Samuti ei mõjuta eelnõu riigiasutuste korraldust. 6.1. Majanduslikud mõjud Sihtrühm 1 – II sambaga liitunud inimesed Keskmist sotsiaalmaksuga maksustatud tulu saaval inimesel jäi maksete peatamise tõttu sotsiaalmaksu 4% eest II sambasse laekumata umbes 780 eurot, mis eelnõu kohaselt kuulub kompenseerimisele 2023. aastal. Sellele lisandub II samba keskmine tootlus perioodil 1. juuli 2020 kuni 31. detsember 2022. II samba mineviku ajaloolise keskmise tootluse pealt arvutatuna oleks antud perioodi keskmine kumulatiivne tootlus 11%, samas 2022. augusti lõpu seisuga oli kumulatiivne tootlus 2020. aasta 1. juulist arvates 15%. Selliste tootluste puhul lisanduks keskmist sotsiaalmaksuga maksustatud tulu saanud inimesele kompenseeritavale summale veel 85-120 eurot. Seega kannab riik prognoosi kohaselt keskmist palka saavale inimesele II sambasse kokku umbes 800 eurot. Inimeste sissetulekud on aga erinevad ja nii on ka kompenseeritavad summad erinevad. Teisalt võis II sambaga liitunud isik maksete peatamise perioodil töötada ka ainult ühe kuu alampalgaga, millisel juhul oleks temale kompenseeritav summa ainult umbes 27 eurot. Kompenseerimise toomine ühele aastale tähendab pensionikoguja jaoks, et kui varem oleks pool kompenseeritavast summast hakanud tootlust teenima alles 2024. aastast, siis nüüd teenib see tootlust juba ka 2023. aastal. Täpset tootluse suurust ei ole võimalik prognoosida, aga arvestades II samba ajaloolist keskmist tootlust (4,2% aastas) saab öelda, et keskmist sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu teeninud inimene teeniks sellega 2023. aasta jooksul umbes 16 eurot. 3 Sihtrühm 2 – pensionifondi valitsejad ja pensioni investeerimiskontot pakkuvad krediidiasutused II samba sissemaksed mõjutavad vähesel määral ka pensionifondide valitsejaid (Aktsiaselts LHV Varahaldus, AS SEB Varahaldus, Luminor Pensions Estonia AS, Swedbank Investeerimisfondid AS ja Tuleva Fondid AS) ja pensioni investeerimiskontot pakkuvaid krediidiasutusi (AS LHV Pank, Luminor Bank AS, AS SEB Pank, Swedbank AS). Pensionifondide valitsejate ja pensioni investeerimiskontot pakkuvate krediidiasutuste jaoks tähendab muudatus, et pensionifondidesse ja pensioni investeerimiskontodele laekub kokku umbes 138 miljonit eurot ühe aasta võrra varem juurde. Selline laekumine ei mõjuta fondivalitsejate tööd ega ka pensionifondide investeerimisstrateegiat. Vähesel määral (umbes 0,6 miljonit eurot kokku) suureneb fondivalitsejate valitsemistasu tulu 2023. aastal. Teisalt tuleb arvestada, et sissemaksete peatamisega jäi fondivalitsejatel maksete peatamise summadelt teenitav valitsemistasu tulu teenimata perioodil juuli 2020 kuni detsember 2022 (2,5 aastat). Sihtrühm 3 – Pensionikeskus Maksete kompenseerimine puudutab ka pensioniregistri pidajat AS Pensionikeskus, kuid tulenevalt sellest, et kompenseerimine pidi ka kehtiva seaduse kohaselt algama 2023. aastal, ei mõjuta kompenseerimise viimine kahelt aastalt ühele aastale pensioniregistri pidajat. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Sotsiaalmaksu arvelt tegemata jäänud kogumispensioni maksed (4%) kompenseeritakse riigieelarvest. Esialgsete prognooside kohaselt kulub kompenseerimisele kokku umbes 379,5 miljonit eurot, sealhulgas: a) 79,7 miljonit eurot 2021. aastal (II sambast lahkujatele); b) 24,4 miljonit eurot 2022. aastal (II sambast lahkujatele) ja c) 275,4 miljonit eurot 2023. aastal. II samba maksete põhiosa kompenseerimine on vastavalt Eurostati 2021. aasta lõpus tehtud otsusele finantseerimistehing, mis ei mõjuta valitsussektori positsiooni. Seega ei mõjuta valitsussektori positsiooni ka nende summade nihutamine ühelt aastalt teisele. Kuivõrd positsiooniarvestus on tekkepõhine, kajastatakse makse põhiosa kompenseerimine 2022. aastas. Kassapõhiselt jääks põhiosa kompenseerimine 248,4 miljoni euro suuruses summas 2023. aastasse. Kui kompenseerimine leiaks aset kahel aastal, nagu oli algselt planeeritud, siis ulatuks kompenseerimine kassapõhiselt nii aastasse 2023 kui 2024, mõlemal aastal 124,2 miljoni euro suuruses summas (vt tabelit nr 1). Tabel nr 1. „Kompenseeritavad summad aastate lõikes (milj EUR)“ Aasta 2021 2022 2023 2024 Kompenseeritav summa 79,7 24,4 124,2 124,2 Intress (prognoos) 13,5 13,5 Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused 4 Kompenseeritav intress teeks prognoosi kohaselt kassapõhiseks kuluks 27 miljonit eurot 2023. aastal (prognoosis arvestatud ajaloolise intressimääraga 4,2% aastas1). Kuna positsiooniarvestus on aga tekkepõhine ja intressikulu võetakse samuti arvesse juba 2022. aastal, ei mõjuta ka intressimaksete nihutamine aastalt 2024 aastale 2023 valitsussektori positsiooni. Arvestades, et riigi rahavoog on suveprognoosi järgi püsivalt negatiivne, tuleb pensionisüsteemi II samba peatatud maksete kompenseerimiseks riigil võtta laenu ja arvestada pika võla intressidega (2023. aastal 2,6%). Kui tasuda põhiosa ja intressid võrdses osas 2023. ja 2024. aastal, kujuneb laenuintressi kuluks 2023. aastal 3 miljonit ja 2024. aastal 6 miljonit eurot. Kui aga tasuda kogu summa 2023. aastal, siis kujuneb laenuintressi kuluks 2023. aastal 6 miljonit ja 2024. aastal 6 miljonit eurot. Seega on kompenseerimine ühes osas 2023. aastal 3 miljoni euro võrra kulukam, mis kajastub ka valitsussektori positsioonis. 2021. aasta kompensatsioonisumma väljamaksmiseks eraldati raha lisaeelarvega ning aastateks 2022 ja 2023 on vahendid planeeritud Sotsiaalministeeriumi eelarvesse. Kavandataval muudatusel puudub mõju kohalikele omavalitsustele. 8. Rakendusaktid Eelnõuga ei anta uusi volitusnorme määruste kehtestamiseks, muutmist vajab aga rahandusministri 2021. aasta 18. augusti määrus nr 21 „Kogumispensionide seaduse § 67³ lõikes 8 sätestatud maksete tasumise täpsem kord“. Seoses maksete kompenseerimise kiirendamisega tuleb ka määruse §-s 1, § 2 lõikes 1 ja § 5 pealkirjas asendada viited aastatel 2023 ja 2024 toimuvale maksete kompenseerimisele viidetega aastal 2023 aset leidvale kompenseerimisele. Vastavalt tuleb kompenseerimise periood ära muuta ka määruse § 5 lõikes 1 ja täpsustada seal, et riigieelarvest eraldatakse II sambasse jäänud isikutele täiendavalt sissemaksete tegemiseks 2023. aasta jaanuaris kogu kompenseeritav summa. Kehtiv määrus näeb ette, et aastatel 2023 ja 2024 eraldatakse kummalgi pool summast. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2023. See võtab arvesse, et eelnõu on seotud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga ja et kohustusliku kogumispensioni sissemaksete kompenseerimine peaks ka kehtiva seaduse kohaselt algama 2023. aastal. 10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu ei esitatud kooskõlastamisele eelnõu kiireloomulisuse tõttu. Algatab Vabariigi Valitsus ……………………2022 (allkirjastatud digitaalselt) 1 See teeb intressi arvestuse perioodi keskmiseks kumulatiivseks tootluseks 11%. 2022. augusti lõpu seisuga oli kumulatiivne tootlus 2020. aasta 1. juulist arvates 15%. Tegelik kumulatiivne tootlus selgub jaanuari alguses 2023. 5 Riigikantselei [email protected] Meie 26.09.2022 nr 1.1-10.1/7687-1 Kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungile kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Kertu Fedotov 6113048 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel