Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 26.09.2022 nr 1.1-10.1/7686-1
[email protected]
Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Vabariigi Valitsusele esitamine
Austatud riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse istungil arutamiseks tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
ja seletuskirja koos lisaga. Palume lisada Vabariigi Valitsuse otsusesse, et
Rahandusministeeriumil tuleb esitada taotlus Vabariigi Valitsuse reservist eelnõuga seotud IT
arendusteks raha eraldamiseks (72 000 eurot Maksu- ja Tolliametile).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu;
2. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri;
3. Kooskõlastustabel.
Inga Klauson 6113066
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
21.09.2022
Tulumaksuseaduse muutmise seadus
§ 1. Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 23 lõigetes 1 ja 2 asendatakse arv „6000“ arvuga „7848“;
2) paragrahvi 23 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ravikindlustuse seaduse alusel
väljamakstud sünnitushüvitise ja lapsendamishüvitise ning“;
3) paragrahvi 42 lõikes 1 asendatakse arv „500“ arvuga „654“;
4) paragrahvi 61 lõiget 66 täiendatakse pärast tekstiosa „kuni“ tekstiosaga „2023. aasta”.
§ 2. Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, ”.…” …………….. 2021. a.
Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2021
(allkirjastatud digitaalselt)
Tulumaksuseaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa
Kooskõlastustabel
Kooskõlastustabelis on esitatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (EIS toimik nr 22-0976) kohta
esitatud märkused.
Märkus ja selle esitaja Märkusega arvestamine
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
1. Pikendada vähemalt ühe aasta võrra Arvestatud.
juriidilistele isikutele kehtestatud erandit,
mille kohaselt ei maksustata Ukraina
abistamiseks tehtud annetusi ja kingitusi
tulumaksuga.
2. Tõsta isikliku sõiduauto kasutamise Ei ole arvestatud. Oleme nõus, et isikliku
hüvitise maksuvaba piirmäära. sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba
piirmäära tõstmine on vajalik. Analüüsime
kõnealuse piirmäära tõstmise võimalusi ja
selle mõju riigieelarvele.
Eesti Tööandjate Keskliit
Tõsta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise Ei ole arvestatud. Oleme nõus, et isikliku
maksuvaba piirmäära. sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba
piirmäära tõstmine on vajalik. Analüüsime
kõnealuse piirmäära tõstmise võimalusi ja
selle mõju riigieelarvele.
Eesti Väike ka Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Kaotada regresseeruv maksuvaba tulu ja Ei ole arvestatud. Sellisel muudatusel on
kehtestada ühtne maksuvaba tulu kõigile. väga suur mõju riigieelarvele, mistõttu ei ole
hetkel võimalik nii suurt muudatust ette
võtta.
Justiitsministeerium
1. Palume sisukokkuvõttes 1-2 lausega välja Arvestatud. Sisukokkuvõte on täiendatud.
tuua eelnõu muudatuste üldine eesmärk (vt
HÕNTE paragrahv 41 lg 2 p 2): nimelt viide
kiirele inflatsioonile, inimeste
majanduslikule turvatundele ja sihtrühmale,
kellele eelkõige on suunatud (väiksema
sissetulekuga inimesed, kes teenivad 654-
1200 eur kuus) ja kui suurt osa inimesi üldse
kokku mõjutab (368 000 inimest).
2. Seda SK osa palume täiendada infoga, et Arvestatud. Seletuskiri on täiendatud.
muudatus on suunatud eelkõige väiksema
sissetulekuga inimestele, samuti võiks olla
viide sellele, millal viimane kord ja kui palju
tulumaksuvaba miinimumi tõsteti (ehk
praegu kehtivale tasemele). See täiendus
lisab muudatusele konteksti (vt ka HÕNTE
paragrahv 42 lg 1 p 2).
3. Palume SK 6. osa lõppu hinnangut selle Arvestatud. Seletuskirja mõjude osa on
kohta, kas muudatustel on mingi mõju täiendatud.
füüsiliste isikute halduskoormusele ja kui
siis milline (kasv, kahanemine), või lisada
siia kinnitus, et muudatus seda ei mõjuta.
4. Palume lisada jõustumisaja põhjendus, Arvestatud. Põhjendused jõustumisaja kohta
HÕNTE § 49. on lisatud.
Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt tõstetakse füüsilise isiku maksuvaba tulu
6000 eurolt 7848 euroni aastas, st 500 eurolt 654 euroni kuus.
Seaduseelnõu eesmärk on suurendada Eesti inimeste majanduslikku turvatunnet seoses kiiresti
kasvava inflatsiooniga. Eelnõu aitab füüsilisi isikuid, kelle maksustamisperioodi tulu ei ületa
25 200 eurot kalendriaastas. Muudatusest võidab umbes 368 tuhat inimest ehk 56% tööealistest
inimestest. Enim võidavad kuus 654–1200€ teenivad inimesed, kellele jääb kasutamiseks kätte
370 lisaeurot aastas.
Muudatus ei puuduta vanaduspensionealisi isikuid, kellele on 2023. aasta 1. jaanuarist juba
tagatud maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni ulatuses (2022. aasta suveprognoosi
kohaselt 704 eurot kuus) ning kellel tulule regresseeruv maksuvaba tulu ei kohaldu.
Lisaks pikendatakse eelnõuga tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust
residendist juriidiliste isikute poolt Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse
säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik
Inga Klauson (e-mail
[email protected], tel 611 3066) ja peaspetsialist Helena Lehtis (e-mail
[email protected], tel 611 3149). Mõjuanalüüsi tegi fiskaalpoliitika osakonna riigi rahanduse
talituse analüütik Margus Tuvikene (e-mail
[email protected], tel 611 3221). Eelnõu
juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome
valdkonna juht Virge Aasa (e-mail
[email protected], tel 611 3549). Eelnõu toimetas keeleliselt
personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-mail
[email protected], tel 611
3638).
1.2 Märkused
Eelnõu näeb ette tulumaksuseaduse (edaspidi ka TuMS) kuni 31. detsembrini 2022. a kehtiva
redaktsiooni (RT I, 05.04.2022, 5) muutmise.
Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna
koostöölepinguga aastateks 2022–2023, mille kohaselt tõstetakse tulumaksuvaba tulu 654
euroni kuus.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga,
sh teiste tulumaksuseaduse muutmist puudutavate eelnõudega.
Eelnõule ei ole enne eelnõu ettevalmistamist koostatud väljatöötamiskavatsust kooskõlas
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika
1
eeskiri“ § 1 lõike 2 punktiga 1, kuna eelnõu on põhjendatult kiireloomuline. Et leevendada
kiiresti kasvava inflatsiooni mõju, on vajalik muudatuste rakendamine uue maksuperioodi, s.o
2023. aasta algusest. Muudatuse rakendamiseks peab Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka MTA)
kohandama IT-süsteeme. Samuti peavad tööandjad kaasajastama raamatupidamissüsteeme
ning maksumaksjad üle vaatama oma maksuvaba tulu arvestamise avaldused. Seetõttu on
oluline, et eelnõu menetlemine ei viibiks.
Ukraina toetuseks kehtestatud tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise erisus on
töötanud edukalt ning on julgustanud Eesti ettevõtjaid Ukraina abistamiseks annetusi tegema.
Kuna sõjategevus Ukrainas ei ole lõppenud, vajab Ukraina jätkuvalt toetajate abi. Seetõttu on
vajalik pikendada ajutist erisust aasta võrra ehk kuni 2023. aasta 31. detsembrini.
Seadus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril.
Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Seaduseelnõu eesmärk on suurendada Eesti inimeste majanduslikku turvatunnet. Selleks
tõstetakse vanaduspensioni east noorema füüsilise isiku maksuvaba tulu 500 eurolt 654 euroni
kuus. Seega tõuseb füüsilise isiku maksuvaba tulu 6000 eurolt 7848 euroni aastas.
Maksuvaba tulu tõsteti viimati 2018. aastal 2160 eurolt 6000 eurole aastas. Samas muudeti
maksuvaba tulu regresseeruvaks, mistõttu saavad maksimaalset maksuvaba tulu kasutada
üksnes need füüsilised isikud, kelle tulu ei ületa 14 400 eurot aastas. 2018. aastani kehtis kõigile
ühtne maksuvaba tulu.
Muudatusest võidab umbes 368 tuhat inimest ehk 56% tööealistest inimestest. Mõjutatud isikud
on füüsilised isikud, kes ei ole jõudnud vanaduspensioni ikka ja kelle maksustamisperioodi tulu
ei ületa 25 200 eurot kalendriaastas. Enim võidavad maksuvaba tulu alammäära muutmisest
inimesed, kes teenivad 654–1200€ kuus.
Seaduseelnõu teine eesmärk on pikendada tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise
võimalust residendist juriidiliste isikute poolt Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja
suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks.
Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksa residendist juriidiline isik tulumaksu Ukraina
territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi
andmiseks ja korraldamiseks tehtud annetustelt ja kingitustelt, kui need on tehtud 2022. aasta
24. veebruarist kuni 31. detsembrini järgmistele juriidilistele isikutele: MTÜ Eesti Pagulasabi,
MTÜ Mondo; Ukraina Kultuurikeskus; Riigikaitse Edendamise Sihtasutus; Eesti Punane Rist;
Päästeliit; Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Tulenevalt sõjategevuse jätkumisest Ukrainas on
vajalik tulumaksuvabade annetuste tegemise perioodi pikendamine.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse TuMS § 23 lõigetes 1 ja 2 arv „6000“ arvuga „7848“. Seega
tõuseb maksuvaba tulu 6000 eurolt aastas 7848 eurole aastas, st 500 eurolt kuus 654 euroni
kuus. Muudatuse tulemusena saavad kuni 14 400 eurot aastas teenivad füüsilised isikud arvata
2
oma maksustatavast tulust maha maksuvaba tulu 7848 eurot, st kuni 1200 eurot kuus teenivad
isikud saavad maha arvata maksuvaba tulu 654 eurot kuus.
Füüsilistel isikutel, kelle maksustamisperioodi tulu jääb vahemikku 14 400 kuni 25 200 eurot,
arvutatakse maksuvaba tulu summa järgmise valemi kohaselt: 7848 – 7848 / 10 800 ×
(tulu summa – 14 400). Füüsilised isikud, kelle maksustamisperioodi tulu ületab 25 200 eurot,
ei saa oma maksustatavast tulust maksuvaba tulu maha arvata.
Eelnõu § 1 punktiga 2 jäetakse TuMS § 23 lõike 4 esimesest lausest välja viide ravikindlustuse
seaduse alusel väljamakstud sünnitushüvitisele ja lapsendamishüvitisele. TuMS § 23 lõige 4
annab maksustamisperioodi neljandas kvartalis ravikindlustuse seaduse alusel väljamakstud
sünnitushüvitise ja lapsendamishüvitise ning töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse või
töötuskindlustuse seaduse alusel koondamise tõttu väljamakstud ülesütlemise või teenistusest
vabastamise hüvitise saajale õiguse tuludeklaratsioonis taotleda tulumaksu ümberarvestamist
nimetatud hüvitise osas, mida makstakse väljamakse tegemise kalendriaastale järgneva
maksustamisperioodi eest, muutes vastavalt väljamakse aasta ja sellele järgneva kalendriaasta
maksuarvestust.
Kõnealuse sätte eesmärk oli leevendada olukorda, kus sünnitushüvitist ja lapsendamishüvitist
või koondamishüvitist maksti aasta lõpus mitme kuu eest, mis suurendas maksustatavat tulu,
mida võeti arvesse maksuvaba tulu arvutamisel. Selle tulemusena vähenes maksuvaba tulu
summa ning sünnitushüvitise või koondamishüvitise saajal tekkis kohustus tulumaksu juurde
maksta. Kui sünnitushüvitist või koondamishüvitist oleks saanud iga kuu, siis ei oleks tekkinud
ootamatut maksuvaba tulu summa vähenemist ega tulumaksu juurde maksmise kohustust.
TuMS § 23 lõike 4 alusel sai osa sünnitushüvitisest ja lapsendamishüvitisest või
koondamishüvitisest järgmisesse aastasse n-ö üle kanda, eesmärgiga saavutada maksustamisel
sama olukord, kui sünnitushüvitist, lapsendamishüvitist või koondamishüvitist saaks iga kuu.
2022. aasta 1. aprillist ei maksa Haigekassa enam sünnitus- ega lapsendamishüvitist,
vaid Sotsiaalkindlustusamet maksab sama perioodi eest vanemahüvitist. Kuna vanemahüvitist
makstakse iga kuu, ei teki selle saajal vajadust kasutada TuMS § 23 lõikes 4 sätestatud
tulumaksu ümberarvestamist. Kuivõrd selliseid hüvitise liike nagu sünnitus- või
lapsendamishüvitis enam ei ole, jäetakse TuMS § 23 lõike 4 esimesest lausest välja viide
ravikindlustuse seaduse alusel väljamakstud sünnitushüvitisele ja lapsendamishüvitisele.
Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse TuMS § 42 lõikes 1 arv „500“ arvuga „654“. Seega kui
füüsilise isiku tulu ei ületa 1200 eurot kuus, arvatakse tema kirjaliku avalduse alusel tema
maksustatavast tulust enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha 654 eurot. Kui füüsilise
isiku tulu jääb vahemikku 1200 kuni 2100 eurot kuus, arvutatakse maksuvaba tulu järgmise
valemi kohaselt: 654 – 654 / 900 × (väljamakse – 1200). Kui füüsilise isiku tulu ületab 2100
eurot kuus, ei arvata tema maksustatavast tulust maha maksuvaba tulu.
Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse tulumaksuseaduse § 61 lõiget 66, milles sätestatakse, et
kuni 2023. aasta 31. detsembrini tehtud annetused Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja
suveräänsuse säilitamiseks on tulumaksuvabad.
Ukraina toetuseks kehtestatud tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise erisus on
töötanud edukalt ning on julgustanud Eesti ettevõtjaid Ukraina abistamiseks annetusi tegema.
Kuna sõjategevus Ukrainas ei ole lõppenud, vajab Ukraina jätkuvalt oma toetajate abi. Seetõttu
on vajalik pikendada ajutist erisust aasta võrra ehk kuni 2023. aasta 31. detsembrini. Muudatus
3
annab ka ettevõtjatele selge sõnumi, et Ukrainale annetuste tegemise jätkamine on oluline ja
vajalik samm.
Paragrahvi 61 lõikes 66 nimetatud konkreetsete ühingute nimekirja ei muudeta, kuna ühingute
piiritlemine võimaldab Maksu- ja Tolliametil ka ilma halduskoormuse olulise suurenemiseta
kontrollida tehtud annetuste sihtotstarbelist kasutamist.
Eelnõu § 2 kohaselt jõustub seadus 2023. aasta 1. jaanuaril.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei leidu õigusaktides varem kasutamata ega võõrkeelseid termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu järgib Euroopa Liidu õiguse põhimõtteid, eelkõige isikute õigust Euroopa Liidu piires
vabalt liikuda ja teenuseid osutada. Sarnaselt residendist füüsilise isikuga saavad maksuvaba
tulu oma Eestis teenitud maksustatavast tulust maha arvata ka teiste Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriikide residendid.
6. Seaduse mõjud
6.1 Maksuvaba tulu tõstmine
Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, riigi
julgeolekule, välissuhetele ja riigiasutuste korraldusele. Eelnõu rakendamisega on ette näha
mõju sotsiaalvaldkonnale ja majandusele.
Kaasnev mõju: Mõju sotsiaalvaldkonnale ja majandusele
Sihtrühm. Mõjutatud isikud on füüsilised isikud, kes ei ole jõudnud vanaduspensioni ikka ja
kelle maksustamisperioodi tulu ei ületa 25 200 eurot kalendriaastas. Vanaduspensioniealistele
isikutele hakkab 1. jaanuarist 2023.a kehtima fikseeritud maksuvaba tulu keskmise
vanaduspensioni ulatuses (2022. aasta suveprognoosi kohaselt on 2023. aasta keskmine
vanaduspension 704 eurot) ning kelle tulule regresseeruva maksuvaba tulu süsteem ei kohaldu.
Muudatusest võidab umbes 368 tuhat inimest ehk 56% tööealistest inimestest.
Tabel 1. Maksuvaba tulu muudatusest võitjad
Võitjad 2023
Keskmise
Inimeste rahaline võit Detsiili
Osakaa osakaal inimese kohta, € keskmine tulu
Detsiil Mln € l Inimeste arv tööealistest aastas 2023, € kuus
I 0 0% 0 0% 0 99
II 0 0% 8 247 1% 31 365
III -5 5% 24 514 4% 203 555
IV -9 10% 25 894 4% 365 642
V -16 16% 42 693 7% 370 733
VI -28 28% 75 527 12% 370 944
4
VII -26 26% 81 642 13% 318 1253
VIII -14 14% 84 158 13% 160 1620
IX -1 1% 25 340 4% 31 2147
X 0 0% 0 0% 0 4389
Kokk
u -99 100% 368 015 56% 268 1486
Tööealised kokku 651 729
Mõju ulatus. Kuna maksuvaba tulu jääb jätkuvalt regresseeruvaks, sõltub täpsem mõju ulatus
sissetuleku suurusest. Näiteks isik, kelle maksustamisperioodi maksustatav tulu on 14 000
eurot, võidab kõnealusest maksuvaba tulu rakendamise muudatusest 369,6 eurot aastas. Isik,
kelle maksustamisperioodi maksustatav tulu on 20 000 eurot, võidab muudatusest 177,96 eurot
aastas. Peres, kus 2 inimest saavad keskmist palka ehk 1845€ kuus, on aastane võit pere kohta
210€. Inimene, kelle igakuine sissetulek on kaks kolmandikku keskmisest palgast ehk 1230€,
saab aastas praegusest rohkem kätte 357€. Enim ehk ligi 370€ aastas võidavad maksuvaba tulu
alammäära muutmisest inimesed, kes teenivad 654-1200€ kuus.
Kuna inimeste netosissetulek suureneb, avaldab see positiivset mõju ka tarbimisele.
Prognooside kohaselt suureneb tarbimismaksude laekumine kõnealuse muudatuse tulemusena
2023. aastal 16 miljoni euro võrra.
Mõju avaldumise sagedus on igakuine. Kuna maksumaksja saab esitada avalduse, et
väljamakse tegija arvaks tema tulust igakuiselt maha suurema maksuvaba tulu summa,
suureneb isiku igakuine netosissetulek.
Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha. Füüsilistel isikutel, kellel tekib õigus suuremale
maksuvabale tulule, tuleb esitada tööandjale avaldus, et väljamakse tegija arvaks tema tulust
igakuiselt maha suurema maksuvaba tulu summa. Kuna avalduse esitamine on ühekordne, on
mõju füüsilise isiku halduskoormusele väike.
6.2 Ukraina annetuste tulumaksuvabastuse pikendamine
Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju sotsiaalvaldkonnale ja majandusele,
regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja riigiasutuste korraldusele.
Eelnõu rakendamisega on ette näha mõju välissuhetele.
Kaasnev mõju: Mõju välissuhetele
Sihtrühm. Mõjutatud isikud on residendist juriidilised isikud, kes teevad MTÜ-le Eesti
Pagulasabi, MTÜ-le Mondo, Ukraina Kultuurikeskusele, Riigikaitse Edendamise
Sihtasutusele, Eesti Punasele Ristile, Päästeliidule ja Rotary Klubi Tallinn Vanalinnale annetusi
ja kingitusi Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning
sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks. Kuna kõnealused juriidilised
isikud peavad esitama deklaratsiooni tehtud annetuste kohta alles 2023. aastal, ei ole hetkel
võimalik täpset sihtrühma arvu välja tuua.
Mõju ulatus. Käesolev seadus võimaldab residendist juriidilistel isikutel teha MTÜ-le Eesti
Pagulasabi, MTÜ-le Mondo, Ukraina Kultuurikeskusele, Riigikaitse Edendamise
Sihtasutusele, Eesti Punasele Ristile, Päästeliidule ja Rotary Klubi Tallinn Vanalinnale 2023.
5
aasta lõpuni tulumaksuvabalt annetusi ja kingitusi Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja
suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks.
Mõju ulatus on suur, kuna residendist juriidilised isikud teeksid vähem annetusi ja kingitusi
Ukraina toetuseks, kui nendelt tuleks tulumaksu tasuda.
Mõju avaldumise sagedus on igakuine. Residendist juriidilise isiku maksustamisperiood on
kalendrikuu ning üldjuhul tuleb tehtud kingitusi ja annetusi deklareerida ja nendelt tulumaksu
tasuda igakuiselt. Tänu tulumaksuvabastusele ei pea residendist juriidilised isikud igakuiselt
deklaratsiooni esitama MTÜ-le Eesti Pagulasabi, MTÜ-le Mondo, Ukraina Kultuurikeskusele,
Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele, Eesti Punasele Ristile, Päästeliidule ja Rotary Klubi
Tallinn Vanalinnale Ukraina heaks tehtud annetuste ja kingituste kohta. Selliseid annetusi ja
kingitusi tuleb deklareerida vaid üks kord aastas. Seega väheneb muudatuse tulemusena
nimetatud MTÜ-dele annetusi ja kingitusi tegevate residendist juriidiliste isikute
halduskoormus.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
7.1 Maksuvaba tulu suurendamine
Eelnõu rakendamine eeldab muudatusi Maksu- ja Tolliameti e-maksuameti infosüsteemis. IT-
kulu on esialgsete hinnangute kohaselt 72 000 eurot. Selle katmiseks esitatakse taotlus raha
eraldamiseks Vabariigi Valitsuse reservist.
Muudatuse mõju valitsussektori positsioonile on kajastatud järgmises tabelis.
Tabel 2. Maksuvaba tulu muudatuse mõju valitsussektori positsioonile
Üldine MVT 2022.a 654€, regressioonivahemik
sama (1200-2100€) 2023 2024 2025 2026
Üldine maksuvaba tulu, € kuus 654 654 654 654
Tööealiste mõju, mln € -99 -96 -92 -89
Tarbimismaksude mõju, mln € 16 16 15 15
Mõju valitsussektori positsioonile kokku, mln € -82 -80 -77 -74
7.2 Ukraina annetuste tulumaksuvabastuse pikendamine
Käesolev seadus ei too kaasa otseseid täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Muudatus ei avalda
olulist mõju Maksu- ja Tolliameti halduskoormusele, kuna tulumaksuvabasid annetusi ja
kingitusi saavate ühingute loetelu on piiritletud.
8. Rakendusaktid
Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta rahandusministri 14. juuni 2011. a määrust nr 30
„Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine“.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Seoses kiiresti kasvava inflatsiooniga on oluline
suurendada Eesti inimeste majanduslikku turvatunnet esimesel võimalusel.
6
Ukraina toetuseks kehtestatud tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise erisus on
töötanud edukalt ning on julgustanud Eesti ettevõtjaid Ukraina abistamiseks annetusi tegema.
Kuna sõjategevus Ukrainas ei ole lõppenud, vajab Ukraina jätkuvalt oma toetajate abi. Seetõttu
on vajalik pikendada ajutist erisust aasta võrra ehk kuni 2023. aasta 31. detsembrini.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti
Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule ja Eesti
Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu
ning palus arvesse võtta kooskõlastuskirjale lisatud seletuskirja failis esitatud märkused. Eelnõu
kohta esitasid arvamuse Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti
Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. Nende tulumaksuseaduse muutmise
ettepanekud on esitatud kooskõlastustabelis.
7