dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine

Rahandusministeerium · 26. september 2022
Viit
1.1-11/7684-1
Registreeritud
26. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Piret Loorand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
Lahendamise tähtaeg
10. oktoober 2022

Failid

  • 📎1.2-2126-1 21.09.2022 Õigusakti eelnõu.asice4140 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 21.09.2022 nr 1.2-2/126-1 Rahandusministeerium Terviseamet Tartu Ülikool Eelnõu kooskõlastamine Edastame kooskõlastamiseks sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muudatuse. Toetuse andmise tingimused on kehtestatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 REACT-EU ESFi prioriteetse suuna 16 „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme 16.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse 16.1.2 „COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvriabi“ elluviimiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu 2. TAT muutmise seletuskiri 3. Seletuskiri 4. Mitteametlik terviktekst 5. Lisa 1_projektid 6. Lisa 4_infektsioon 7. Lisa 7_õed_arstid Ingrid Mangulson 626 9208 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EELNÕU 05.09.2022 MINISTRI KÄSKKIRI nr Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas toetuse andmise tingimuste punktiga 5.6.7 teen sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimustes „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ järgmised muudatused: 1. Lisan tiitellehele elluviijaks Sotsiaalministeeriumi ning partneriks Tartu Ülikooli. 2. Sõnastan punkti 1.2 järgmiselt: „1.2. Toetuse andmise tingimused COVID-19 on suurendanud vaimse tervise probleemidega laste ja noorte arvu ning lastevastase vägivalla ohtu. Laste vaimse tervise probleemide tuvastamiseks ja laste abistamiseks toetatakse lastega töötavate spetsialistide koolitamist, samuti toetatakse VEPA (ennetusprogramm, mis vähendab noorte riskikäitumist) ja laste abitelefoni tegevuste elluviimist. Alaealiste surmaga lõppenud õnnetuste korral pakutakse lähedastele kriisisekkumist. Samuti tugevdatakse ohvriabisüsteemi. Selleks tehakse investeeringuid vägivalla tunnistajaks ja muu trauma kogemusega laste ravikvaliteedi parandamiseks, arendatakse vabatahtlikku rehabilitatsioonisüsteemi ja seksuaalse vägivalla ohvrite tugiteenuseid, psühholoogilise esmaabi teenuseid ning antakse toetust uue ohvriabi seaduse (koolitus- ja teavitustegevus) rakendamiseks ja ohvriabiteenuse raames osutatavaks õigusabiks. Tagamaks jätkusuutlik infektsioonialane nõustamine üld- ja erihoolekandeasutustes ning laiendamaks nõustamist ka teistele sotsiaalteenustele, on vaja teha investeeringuid nii kohapealse infektsioonialase nõustamise korraldamiseks kui keskse infektsioonialase koolituse pakkumiseks üld- ja erihoolekandeteenuse ning teistele sotsiaalteenuste osutajale. Ühtlasi toetatakse tervishoiusüsteemi tagasi tööle soovivate arstide täiendõpet, et võimaldada neil minna vastavuseksamile ja seejärel registreerida end tervishoiutöötajana. Samuti toetatakse õdede põhiõppes tööpraktika korraldamise rahastamist praktikabaasides, et praktikabaasid oleksid suutelised tagama kvaliteetse väljaõppe ja motiveerima juhendajaid praktikakohtadel, kui suurendatakse riikliku kokkuleppe alusel koolitatavate õdede arvu. 2 Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) koosnevad kuuest projektist: 1. Lastekaitse telefoniteenused vaimse tervise parandamiseks. 2. Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks. 3. Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine. 4. Ohvriabiteenused. 5. VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks. 6. Arstid ja õed tervishoidu.“. 3. Asendan punkti 1.2.1 tabeli järgmise tabeliga: Summa Osakaal 1 ESF REACT-EU toetus ja 3 760 000 100% abikõblik eelarve 2 Jaotamata eelarve 201 643 4. Sõnastan punktis 2 projekti 3 kirjelduse järgmiselt: „1. Sotsiaalhoolekandeasutuste infektsioonikontrolli alase toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika väljatöötamine ja selle raames riskijuhtimise põhimõtete, riskide tuvastamise ja hindamise ning riskide haldamise protsessi ja kontrollisüsteemi loomine. Hoolekandeasutuste tööl on väga suur mõju ühiskonna toimimisele ja selle katkemine või suuremahuline häirumine ohustab vahetult elanike elu või tervist. Enamikul hoolekandeasutustest puudub praegu toimepidevuse plaan, sh infektsioonikontrolli alase toimepidevuse plaan. Projektitegevuste raames koostatakse hoolekandeasutustele suunatud infektsioonikontrolli alase toimepidevuse plaani metoodika, enesehindamise vorm ja juhendmaterjal, mis aitab teenuseosutajatel nii tavaolukorras kui ka kriisisituatsioonis esineda võivate riskide suhtes ennast efektiivsemalt hinnata. Infektsioonikontrolli alase toimepidevuse plaani väljatöötamise protsessi juurde kuulub ka metoodika testimine (koos nõustamise toega), mille tulemusena valmib täiustatud toimepidevuse hindamise metoodiline juhend hoolekandeasutustele. Koostatakse infektsioonialase nõustamise plaan, kus on näidatud infektsioonikontrolli nõustamise korraldamine, välja toodud järjepidevat kontrolli vajavad tegevused ning mille abil on võimalik igal sotsiaalhoolekandeasutusel hinnata oma teenuse infektsioonikontrollialase toimepidevuse ja riskijuhtimise võimekust. Infektsioonikontrollialase toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika ja enesehindamise maatriks on üles ehitatud lähtuvalt eesmärkidele, mida sotsiaalhoolekandeteenust osutavad asutused peaksid ellu viima mistahes olukorras (nt turvalisus, sotsiaalsus, hügieen, korraldatud ravi- ja hooldustoimingud, elutähtsate teenuste tagamine). 2. Hoolekandeasutuste juhtide, hooldusjuhtidele tervishoiuteenuse osutajate, hooldustöötajate ja infektsioonikontrolli alase toimepidevuse tagamisega seotud partnerite koolitused ja teabepäevad. Tegevuse eesmärk on hoida sotsiaalhoolekandeasutused ja järelevalveametnikud samas infoväljas ning jagada projekti kohta aja- ja asjakohast informatsiooni. TAT eesmärkide täitmiseks, teadlikkuse suurendamiseks ja toimiva koostöö arendamiseks korraldatakse sotsiaalhoolekandeasutuste juhtidele ja hoolekandeasutuste järelevalveametnikele koolitusi nii COVID-19 viirusega kui ka muu bioloogilise riskiga toimetulekuks. Muuhulgas on eesmärk parandada koostööd, jagada omavahel teadmisi ja kogemusi, arutada ennetava ja ohupõhise nõustamise vajadusi ning anda vastastikku 3 tagasisidet. Samuti jagavad probleemidega toime tulnud asutused oma kogemusi parima praktika tutvustamise raames. Hoolekandeasutuste juhtide ja järelevalveametnike jaoks on oluline ka meediaga suhtlemise koolitus, et tekiks pädevus meediaga käituda. Koolituste eesmärk on suurendada ka üldist teadlikkust toimepidevusest. 3. Trükised infektsioonialase teadlikkuse ja toimepidevuse suurendamiseks Trükised koostatakse TAT projekti raames vastavalt vajadusele, peamiselt pidades silmas erihoolekandeasutuste vajadusi. 4. Hoolekandeasutuste ja järelevalvega seotud ametnike võrgustiku supervisioon Supervisioon on suunatud projektiga seotud hoolekandeasutuste juhtidele ja järelevalve ametnikele, et muuta omavaheline suhtlemine ladusamaks ning anda probleemide korral ühtsed vastused. Koolitusprogrammide koostamine ja kättesaadavaks tegemine e- keskkonnas 5. Erinevatele sihtgruppidele suunatud koolitusprogrammid koos õppefilmidega. Sihtrühm hoolekandeasutuste õed ja hooldustöötajad ning kõik teised hooldekodude ametipositsioonid: Infektsioonikontrolli standard- ja isolatsiooniabinõude baaskoolitus Teoreetilised loengud kokku 8 tundi koos õppefilmidega. Sihtrühm õed: tervishoiuteenuse osutamisega seotud infektsioonide ennetamine, järelevalve ja kolleegide koolitamise põhimõtted. Sihtrühm puhastusteenindajad: koristamine hoolekandeasutustes.“. 5. Täiendan punkti 2 projekti 6 kirjeldusega järgmises sõnastuses: „Projekt 6. Arstid ja õed tervishoidu Tegevus 1 Tegevuse eesmärk on võimaldada tervishoiutöötajate registrisse kandmata arstidel pöörduda tagasi Eesti tervishoiusüsteemi Tartu Ülikooli korraldatava täiendkoolituse projekti kaudu. Alaeesmärk on korraldada projekti vältel praktiseerimisest eemal olnud ja tervishoiutöötajate registrisse kandmata 18 arstile registrisse saamiseks vajalik praktika ning nende teoreetiline koolitus, mis hõlbustaks neil vajaliku üldarsti eksami sooritamist. Projekti tulemusel on osalejad sooritanud registrisse kandmiseks vajaliku praktika ning nad on üldarsti eksamiks paremini valmistunud. Kulude hüvitamine: arstide praktika ning koolituse tasu hüvitatakse Tartu Ülikoolile tegelike kulude alusel tervishoiutöötajate registrisse kandmata arstide täiendkoolituse tasuks. Üldajaraam: 01.04.2022–30.12.2023 Elluviijad: Sotsiaalministeerium, partnerina Tartu Ülikool, kes osaleb projektis „Arstid tagasi tervishoidu“ täiendkoolituse korraldajana Sihtrühm: arstid, kes ei ole kantud Eesti tervishoiutöötajate registrisse, kuid soovivad registreerida end tervishoiutöötajana ning vajavad selleks täiendavat koolitust 4 Tegevus 2 Tegevuse eesmärk on toetada Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, tervishoiukõrgkoolide ja eriala esindusorganisatsioonide vahel sõlmitud konsensusleppe elluviimist, mille alusel suurendatakse õdede vastuvõttu kõrgkoolides ning seatakse praktikabaasidele ootus neid juhendada. Leppest tuleneb Sotsiaalministeeriumi kohustus toetada kriisi ajal suure löögi alla sattunud praktikabaaside praktikajuhendamist rahaliselt, et motiveerida töötajaid tagama kvaliteetne praktika juhendamine ja õdede põhiõppes õppijatele hariduse saamine. Konsensusleppe alusel ning REACT-EU ESF meetme tegevuse toel ei pea kõrgkoolid enam ise maksma baasidele praktikatasu õe põhiõppe praktikantide juhendamise eest ning seeläbi jääb Haridus- ja Teadusministeeriumilt saadav tegevustoetus suurenenud õppemahu täitmise tagamiseks teoreetilise osa jaoks. Kulude hüvitamine: praktikabaasidele makstakse õdede väljaõppe praktikajuhendaja tunnitasu vastavalt ühikuhinnale, mis on 81 senti praktikatunni kohta. Tegevuse koostööpartneriteks (ei ole partnerid struktuuritoetuse seadus § 2 punkti 10 tähenduses) on Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kõrgkoolide juures töötavate praktikakoordinaatorite, kes tegelevad õdede praktika korraldamisega, töötasu on abikõlblik TAT projektist. Üldajaraam: 01.01.2022–30.12.2023 Elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühmad: õdede põhiõppes õppijad, tervishoiuteenuse osutajad, praktikabaasides õe põhiõppe juhendajad“. 6. Täiendan punkti 3 järgmiselt: Näitaja Näitaja nimetus Ühik Sihttase Selgitus (2023) Rakenduskava/meet REACT-EU ESF meetme eur 2 000 000 me tegevuse tegevuse meetmete väärtus väljundinäitaja võitluses COVID-19 mõjuga Projekt 6. Arstid ja õed tervishoidu Projektipõhised väljundinäitajad Sihttase Sihttase Selgitus 2022 2023 Projekt 6. Arstid ja õed tervishoidu Täiendkoolitust „Arstid tagasi tervishoidu” 18 Algtase 0 alustanud arstide arv Õe põhiõppesse vastu võetud täiendavate 83 83 Algtase 2020. a õppurite arv 517 5 7. Täiendan punkti 4 viimase lõiguga järgmises sõnastuses: „Eesti rahvastiku vananemise tõttu tuleb üha enam tegeleda krooniliste haiguste ravi ja toetavate teenustega. Kvaliteetse ja kättesaadava tervishoiuteenuse tagamiseks on vaja piisavat hulka pädevaid tervishoiutöötajaid ja spetsialiste. Õdede põhiõppe suurenemise ja praktika toetamise tulemusena REACT-EU ESF meetme tegevuse kaudu jõuab riik lähemale õdede arvu kasvule 100 000 elaniku kohta.“. 8. Sõnastan punkti 5.1.1.1 järgmiselt: „5.1.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) projekti järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisad 2–7) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;“. 9. Täiendan punkti 5.1. alapunktiga 5.1.2 järgmises sõnastuses: „5.1.2. TAT partnerile kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. Ühtlasi on partner kohustatud: 5.1.2.1 esitama elluviija nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 5.1.2.2 esitama elluviija nõudmisel partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 5.1.2.3 esitama elluviija poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt elluviija ja/või partneri vajadusest; 5.1.2.4 esitama elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud elluviija maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 5.1.2.5 esitama elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 5.1.2.6 esitama elluviija elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 1. juuniks ning lõpparuande elluviija antud tähtajaks.“. 10. Täiendan punkti 5.4.2 teise lausega järgmises sõnastuses: „Projektis 6 on õdede põhiõppe praktika juhendamise tasu abikõlblik vastavalt standardiseeritud ühikuhinnale. Arstide täiendkoolituse tasu hüvitatakse tegelike kulude alusel“. 11. Sõnastan punkti 5.5.1 järgmiselt: „5.5.1. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel, välja arvatud TAT projekti 6 õdede põhiõppe praktika juhendamise tasu, mis makstakse välja ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõikele 2. Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-des 28 ja 29, ühendmääruse §-des 11–14 ja § 15 lõikes 2 ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustest ja korrast. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita.“. 6 12. Asendan lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“, lisa 4 „Projekti 3 tegevuste detailne kirjeldus“ ja lisa 6 „Projekti 5 tegevuste detailne kirjeldus“ käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). 13. Täiendan toetuse andmise tingimusi lisaga 7 „Projekti 6 tegevuste detailne kirjeldus“ (lisatud). 14. Rakendan käskkirja tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri …. käskkirjaga nr …… „„Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine“ kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 4 Projekti 3 tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.04.2021–31.12.2023 Hoolekandeasutuste infektsioonikontrolli alase toimepidevuse suurendamine 1. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse ning ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja kogukonnas elamise teenuse (edaspidi hoolekandeasutuse) infektsioonikontrolli alase toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika väljatöötamine ja selle raames infektsioonikontrolli alase riskijuhtimise põhimõtete, riskide tuvastamise ja hindamise ning riskide haldamismeetodi protsessi ja kontrollisüsteemi loomine. Hoolekandeasutuste tööl on väga suur mõju ühiskonna toimimisele ja selle katkemine või suuremahuline häirumine ohustab vahetult sealsete elanike elu või tervist. Enamikul hoolekandeasutustest puudub praegu toimepidevuse plaan, sh infektsioonikontrolli alase toimepidevuse plaan. Projektitegevuste raames koostatakse hoolekandeasutustele suunatud toimepidevuse plaani metoodika, mis hõlmab endas infektsioonikontrolli alast enesehindamise vormi ja juhendmaterjali, mis aitab teenuseosutajatel nii tavaolukorras kui ka kriisisituatsioonis esineda võivate riskide suhtes enda valmisolekut efektiivsemalt hinnata, suurendada teadlikkust organisatsiooni riskide tuvastamise ja käsitlemise vajadusest, parandada ohtude ja võimaluste tuvastamist ning seeläbi suurendada kõikide huvipoolte kindlustunnet ja usaldust. Riskijuhtimise metoodika rakendamisel on positiivne mõju ka hoolekandeasutuse töötajate õppimisharjumustele ja asutuse üldisele töökultuurile. Toimepidevuse plaani Infektsioonikontrolli alase väljatöötamise protsessi juurde kuulub ka vastava metoodika testimine (koos nõustamise toega), mille tulemusena valmib täiustatud toimepidevuse hindamise metoodiline juhend hoolekandeasutustele. Metoodika peab olema lihtsalt kasutatav kahele olulisele osapoolele: väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust ja/või ööpäevaringset erihoolekandeteenust ja kogukonnas elamise teenust (edaspidi erihoolekandeteenus) osutava asutuse juhile, kes saab relevantselt hinnata oma asutuse teenuste kvaliteeti, mis põhineb klientide vajadustel ning järelevalvet teostav organ saab ülevaate teenuste ja oluliste ressursside tasemest. Infektsioonikontrollialase toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika ja asutuse enesehindamise maatriks on üles ehitatud lähtuvalt eesmärkidele, mida hoolekandeteenust osutavad asutused peaksid ellu viima mistahes olukorras (nt turvalisus, igapäevaelu ja huvitegevused, hügieen, korraldatud ravi- ja hooldustoimingud, elutähtsate teenuste tagamine). Infektsioonikontrolli alase toimepidevuse osana koostatakse infektsioonialase nõustamise plaan, kus on näidatud asutuse infektsioonikontrolli nõustamise korraldamine ja välja toodud järjepidevat kontrolli vajavad tegevused ning projekt meeskond panustab sotsiaalkaitseministri 22. juuli 2021. a määruses nr 27 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ toetusmeetme raames ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise tegevuskohas bioloogiliste riskide ja nakkushaiguste tõkestamisse suunatud projektitaotluste hindamisse, andes hinnangu planeeritavate tegevuste vastavusele infektsioonialase nõustamise plaanis toodud soovitustele. Plaani saab kasutada hoolekandeasutus oma infektsioonialase tegevuse planeerimiseks ja korraldamiseks. Hindamisabivahend on loodud hoolekandeasutuse infektsiooni- ja õendustöö korraldamiseks ning asutuse enesekontrolliks ja abivahendiks. 2. Hoolekandeasutuste juhtide, hooldusjuhtide, tervishoiuteenuse osutajate, tegevusjuhendajate, hooldustöötajate ja teiste infektsioonikontrolli alase toimepidevuse tagamisega seotud partnerite koolitused ja nõustamine. 2 Koolituste kõige laiem eesmärk on suurendada üldist teadlikkust toimepidevusest TAT eesmärkide täitmiseks, teadlikkuse suurendamiseks ja toimiva koostöö arendamiseks korraldatakse hoolekandeasutuste juhtidele või hooldusjuhtidele/tegevusjuhendajatele ning hoolekandeasutuste järelevalveametnikele koolitusi nii COVID-19 viirusega kui ka muu bioloogilise riskiga toimetulekuks. Eesmärk parandada koostööd, jagadakogemusi, arutada ennetava ja ohupõhise nõustamise vajadusi ning anda vastastikku tagasisidet parima praktika tutvustamise raames. . Koolitused sisaldavad supervisiooni aluseid, et saavutada võimekus vaadelda enda asutust ja meeskonda kõrvalpilguga ja tuua positiivseid muutusi, samuti võimaldab tegelda jõustamise ja positiivsete ressursside esiletoomisega ning avalikkusega (sh meediaga) suhtlemise aluseid, mis tõstab asjaomaste osapoolte pädevust esitada avalikke sõnumeid avalikku huvi pakkuvatel ja tundlikel teemadel. Toimuvad regulaarsed teabepäevad, eesmärgiga hoida sotsiaalhoolekandeasutused ja järelevalveametnikud ühises infoväljas ning jagada projekti kohta ajakohast informatsiooni. 3. Õppefilmid bioloogiliste riskide haldamisest ja infektsioonikontrolli alase toimepidevuse tagamisega seotud riskide maandamisest: õiged koristusvõtted ja -vahendid ning õiged tööpõhimõtted peamiste hooldustoimingute tegemisel. Õppefilmid toodetakse võimalusel hoolekandeasutuste keskkonnas. 4. Erinevatele sihtgruppidele suunatud koolitusprogrammid: Infektsioonikontrolli standard- ja isolatsiooniabinõude koolitus hoolekandeasutuste õdedele, hooldus- ja teistele töötajatele (tegevusjuhendajad, sotsiaaltöötajad, füsioterapeudid, puhastusteenindajad jne). Teoreetilised loengud kokku 8 tundi, õdedel (16 tundi), kuhu lisandub tervishoiuteenuse osutamisega seotud infektsioonide ennetamine, järelevalve ja kolleegide koolitamise põhimõtted. Koolitusprogrammid muudetakse kättesaadavaks e- keskkonnas. 5. Trükised infektsioonialase teadlikkuse ja toimepidevuse suurendamiseks (vastavalt vajadusele, peamiselt plakatid erihoolekande vajadusi silmas pidades). Tabel 1. Projekti ajakava Tegevus Tegevuse üldine Tegevuse algus- ja lõppkuupäev ajaraam Infektsiooninõustamine (kestis 2021-2022 01.04.2021-30.06.2022. kuni 30.06.22 infektsioonivolinike poolt) Järelevalveametnike 2022-2023 01.07.2022- 31.12.2023 võimestamine ja hooldekandeasutuste infektsioonikontrolli alase riskijuhtimissüsteemi testimine ja väljatöötamine. Koolitused 2021-2023 01.04.2021–31.12.2023 Teabepäevad 2021-2023 01.04.2021–31.12.2023 2021-2023 01.04.2021–31.12.2023 - Toimepidevuse plaani metoodika väljatöötamine, asutuste nõustamine ja metoodika testimine - Enesehindamisabivahendi ja metoodika täiendamine Koolitusprogrammide koostamine 2022-2023 01.07.2022- 31.12.2023 koos e-lahendusega sh õppefilmide tootmine Infektsiooni ja nakkushaiguste 2022-2023 01.10.2022- 31.12.2023 tõkestamise meetmete osas 3 hinnangute andmine RTKsse laekunud projektitaotlustele, mis on suunatud tegevuskohas bioloogiliste riskide ja nakkushaiguste tõkestamisse. Tabel 2. Projektiga seotud näitajad Indikaator Selgitus Sihttase Sihttase Sihttase (2021) (2022) 2023 Väljundinäitaja Nõustatud asutuste arv 192 150 Seose volinike tegevuse lõppemisega puudub Väljundinäitaja Koolitusgruppide arv 6 4 4 Väljundinäitaja Supervisioonide arv 4 4 4 (koolituste osana) Väljundinäitaja Teabepäevade arv 4 4 4 Väljundinäitaja Trükiste arv 1 0 Vastavalt vajadusele Väljundnäitaja Koolitusprogrammide 0 0 2 koostamine koos e- lahendusega sh õppefilmide tootmine Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet (kuni 30.06.2022) ja Terviseamet (alates 01.07.2022) Terviseamet. Sihtrühm: Väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust erihoolekande teenuseid pakkuvad teenuseosutajad (hoolekandeasutuste õed, hooldus- ja teised töötajad näiteks tegevusjuhendajad, sotsiaaltöötajad, füsioterapeudid, puhastusteenindajad), hoolekandeasutustes tervishoiuteenuse osutajad, järelevalvega seotud partnerid. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri …. käskkirjaga nr …… „„Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine“ kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 6 Projekti 5 tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2022–31.08.2023 VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks 1. VEPA metoodika rakendamine Eestis VEPA metoodika katseprojekt viidi ellu 2014/2015. õppeaastal. Tegevust koordineeris Tervise Arengu Instituut (TAI) koostöös Sihtasutusega Kiusamise Vastu. Finantseerijaks oli Siseministeerium. Projektis osales 20 kooli ja kümme mentorit ning VEPA metoodikast sai osa 538 õpilast. Aastatel 2015–2020 viis TAI VEPA-t ellu Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahastamisel projekti „Riskikäitumise ennetamine, riskis olevate perede toetamine ning turvalise elukeskkonna arendamine“ (kood 2014-2020.2.07.004.01.15-0003) raames. Seitsme õppeaasta jooksul on VEPA-ga liitunud 158 kooli ja 640 õpetajat. Metoodikast on osa saanud üle 12 200 1.–6. klassi õpilase, kellest enamik on 1.–3. klassi õpilased. VEPA rakendamisse on kaasatud nii linna- kui maakoole kõigist Eesti maakondadest ning nii eesti kui vene õppekeelega koole. Liitunud on ka viis erakooli ja kolm erikooli. Õpetajad võtavad osa kolmest VEPA metoodika koolituspäevast. Terve õppeaasta jooksul toetab algajat VEPA õpetajat VEPA mentor, kes aitab õpetajal kohandada metoodikat vastavalt klassi vajadustele, märgata õnnestumisi ja planeerida järgnevaid samme. Mentor teeb tunnikülastusi ning nõustab telefoni või e-kanalite kaudu. 2019/2020. õppeaastal panustasid VEPA rakendamisse esmakordselt osaliselt ka mõned kohalikud omavalitsused. 2. VEPA metoodika arendamine, elluviimine ja laiendamine laste toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks koolis ja lasteaias VEPA metoodika eesti- ja venekeelset versiooni arendatakse vastavalt vajadusele (tagasiside ja uuringute põhjal), sealhulgas töötatakse välja, hangitakse, kohandatakse, tõlgitakse ja täiendatakse materjale, juhendeid ja hindamisinstrumente, vajaduse korral tellitakse eksperdiarvamusi, arendatakse või kohandatakse koolitusi vastavalt olukorrale, suurendatakse koolitajate pädevust (sealhulgas koosolekud ja täiendkoolitused). VEPA metoodika koolitajatele ja mentoritele korraldatakse ja viiakse läbi väljaõpe ja täiendkoolitused (sealhulgas nõustamised, kovisioonid, supervisioonid), et suurendada koolitajate ja mentorite pädevust ja töökvaliteeti ning tagada piisav regionaalset aspekti arvestav mentorite hulk. Vajaduse korral tehakse need tegevused vene keeles. VEPA metoodika rakendamisega liituvate koolide ja lasteaedade õpetajatele, tugipersonalile ja juhtkonnale viiakse läbi koolitusi, et laieneda uutesse koolidesse ja lasteaedadesse ning jätkata osalevates koolides uute õpetajate kaasamisega. Huvi korral on juhtkonna koolitustele oodatud ka KOVi esindajad. Vajaduse korral tehakse need tegevused vene keeles. Mentorid nõustavad ja juhendavad õpetajaid kaugnõustamise teel, e-vahendite abil või koolis kohapeal. Hinnatakse tulemusi sekkumiseelse ja -järgse andmekogumisega, tehes tunnivaatlusi, küsimustikke õpilaste käitumise kohta, täidetakse hindamisküsimustikke, analüüsitakse tulemusi jms. Samuti hinnatakse VEPA protsessi, rakendamist ja mõju. 2 Arendatakse ja täiendatakse VEPA veebilehte. Tegevusi ja uudiseid kajastatakse sotsiaalmeedias. Korraldatakse VEPA teavitusüritusi e-kanalite kaudu ja võimaluse korral kohtumistena. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: põhikooli I ja II kooliastme õpilased, õpetajad, kooli tugispetsialistid ja juhtkond; lasteaedade kõige vanema rühma lapsed, õpetajad, tugipersonal ja juhtkond Tabel 1. Projekti ajakava Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev Uute ja jätkavate koolide ning uute 2022 01.01.2022–30.04.2022 lasteaedade väljaselgitamine, eelkokkulepete sõlmimine Mentorite ja koolitajate hankimine 2022 02.05.2022–30.09.2022 Osapooltega lepingute sõlmimine 2022, 2023 21.06.2022–31.08.2023 Õpetajate, tugipersonali ja juhtkonna 2022, 2023 13.01.2022–31.08.2023 esindajate koolitused üle Eesti Tabel 2. Projektiga seotud näitajad Indikaator Selgitus Sihttase Sihttase (2022)1 (2023)2 Väljundinäitaja VEPA koolituse läbinud õpetajate 128 100 arv Tulemusnäitaja Mittesoovitud käitumiste keskmine Väheneb Väheneb arv (algtase mõõdetakse õppeaasta neljandiku neljandiku alguses) võrra võrra 1 Sihtttase ei ole kumulatiivne ja kehtib 2021/2022 õppeaasta kohta 2 Sihtttase ei ole kumulatiivne ja kehtib 2022/2023 õppeaasta kohta Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri …. käskkirjaga nr …… „„Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine“ kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 7 Projekti 6 tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2022–31.12.2023 Arstid ja õed tervishoidu 1. Arstid tagasi tervishoidu Meetme abil võimaldatakse tervishoiutöötajate registrisse kandmata arstidel pöörduda tagasi Eesti tervishoiusüsteemi Tartu Ülikooli korraldatava täiendkoolituse projekti kaudu. Alaeesmärk on korraldada projekti vältel praktiseerimisest eemal olnud ja tervishoiutöötajate registrisse kandmata 18 arstile registrisse saamiseks vajalik praktika ning nende teoreetiline koolitus, mis hõlbustaks vajaliku üldarsti eksami sooritamist. Projekti tulemusel on osalejad sooritanud registrisse kandmiseks vajaliku praktika ning nad on üldarsti eksamiks paremini valmistunud. Projekti juhib projektijuht ning tegevusi toetab koordinaator. Koostatakse tunniplaanid, leitakse lektorid ja õpperuumid, vormistatakse lepingud tunnitasudeks või lisatasude esildised õppejõududele, leitakse praktikabaasid, valmistatakse ette lepingud baaside ja programmis osalejatega, suheldakse ja vahetatakse infot kursusel ja praktikal osalejatega, vormistatakse konfidentsiaalsuslepingud, antakse juurdepääsud infosüsteemidele, peetakse projekti kulude arvestust ja tehakse muud vajalikud tööd. Eraldi toimuvad teoreetilised koolitused ning praktika. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, partnerina Tartu Ülikool Sihtrühm: arstid, kes ei ole kantud Eesti tervishoiutöötajate registrisse 2. Õed tagasi tervishoidu Meetme toel on võimalik suurendada tervishoiukõrgkoolidega konsensusleppega planeeritud lepingumahte ning motiveerida tervishoiuteenuse osutajaid suurendama praktikantide vastuvõttu. Sotsiaalministeerium toetab käesoleva projekti kaudu kõrgkoolide poolt tööpraktikale suunatud õppureid juhendavaid praktikabaase õdede põhiõppe praktika juhendamise korraldamisel, tasudes praktikabaasidele kõrgkoolidele esitatud praktikateatises toodud praktikatundide eest 81 senti tunni eest. REACT-EU ESFi meetme tegevuse elluviimiseks palgatakse projekti koordinaator, kes töötab Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonnas osalise tööajaga ning tegeleb toetuse väljamaksmise korraldamisega õdede põhiõppe praktikat korraldavatele praktikabaasidele ning tervishoiukõrgkoolide praktikakoordinaatoritega suhtlemisega, et kontrollida praktikabaaside esitatavate aruannete vastavust koolide abil nende peetavates praktikapäevikutes olevaga. Tema tööde hulka kuuluvad TAT projekti muutmise vajaduste hindamine, projekti administreerimine, seirearuannete koostamine, rahastamise korraldamine, aruandmine, partnerite juhendamine ning TAT rakendamisega seotud tegevuste üle järelevalve ja kontrolli tegemine. Samuti aitab ta protokollida ja administreerida töörühma kohtumisi, kus on plaanis järgmise kahe aasta jooksul hakata koos Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Haigekassa ja kõrgkoolidega analüüsima ja looma tervisevaldkonna praktikarahastuse süsteemi, et alates 2024. aastast oleks võimalik rahastus üle viia RES vahenditesse, et tagada REACT-EU ESFi meetme tegevuse jätkusuutlikkus. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: õdede põhiõppes õppijad, praktikabaasidest tervishoiuteenuse osutajad, praktikabaasides õe põhiõppe juhendajad 2 Tabel 1. Projekti ajakava Tegevus Tegevuse üldine Tegevuse algus- ja lõppkuupäev ajaraam Tegevus 1. Projekti „Arstid tagasi 2022–2023 01.04.2022–30.11.2023 tervishoidu“ elluviimise tegevustoetuse väljamaksmine Tegevus 2. Õe põhiõppesse täiendavate 2021–2022 01.01.2022–31.12.2022 õppurite vastuvõtmisega seoses perioodi 2021–2022 tegevustoetuse väljamaksmine Õe põhiõppesse täiendavate 2022–2023 01.01.2023–30.11.2023 õppurite vastuvõtmisega seoses perioodi 2022–2023 tegevustoetuse väljamaksmine Tabel 2. Projektiga seotud näitajad Indikaator Selgitus Sihttase Sihttase Märkused (2022) (2023) Väljundi- Täiendkoolitust „Arstid tagasi tervishoidu” 18 0 näitaja alustanud arstide arv Väljundi- Õe põhiõppesse vastu võetud täiendavate 83 83 517 näitaja õppurite arv Elluviija: Sotsiaalministeerium, partnerina Tartu Ülikool Sihtrühm: õdede põhiõppes õppijad, arstid Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmise seletuskiri 1. Sissejuhatus Toetuse andmise tingimuste muudatusena lisatakse projekt 6, millega toetatakse tervishoiusüsteemi tagasi tööle soovivate arstide täiendõpet, võimaldades neil minna vastavuseksamile ja seejärel registreerida end tervishoiutöötajana. Lisaks rahastatakse õdede põhiõppes tööpraktika läbiviimist praktikabaasides, et seeläbi tagada kvaliteetne väljaõpe ja motiveerida juhendajaid praktikakohtadel, kui suurendatakse riikliku kokkuleppe alusel koolitatavate õdede arvu. Projekti viib ellu Sotsiaalministeerium koos partneriga - Tartu Ülikooliga. 1.2. Muudatuste ettevalmistaja TAT muudatused on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (626 9208, [email protected]) ja tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Katre Trofimov (626 9308, [email protected]). TAT muudatuste juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (626 9128, [email protected]). TAT muudatused on keeletoimetamata, keeletoimetus tehakse enne allkirjastamist. 1.3. Märkused Käeskkirjaga tehakse muudatused tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimustes „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ (edaspidi TAT) Muudatustel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. TAT muudatuste sisu TAT muudatused koosnevad 14 punktist. Eelnõu punktiga 1 lisatakse TAT-sse seoses projekti 6 lisandumisega toetuse saajana (elluviijana) Sotsiaalministeerium ning partnerina Tartu Ülikool. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse toetuse andmise eesmärki seoses lisanduva projektiga 6. Arstid ja õed tervishoidu Projekt koosneb kahest tegevusest, mis on suunatud tervishoiutöötajate arvu suurendamisele seeläbi, et toetatakse õdede põhiõppe praktika korraldamist praktikabaasides ning arstide tagasitoomist tervishoiusüsteemi. Eesti tervishoiuvaldkond seisab silmitsi spetsialistide puudusega. 2017. aasta analüüsis (Mets, Veldre & Kutsekoda AS, 2017) on välja toodud, et tervishoiuvaldkonna prognoositav koolituspakkumine suudab enamikul kutsealadel pakkuda asendust tööturult lahkujatele, kuid kasvava vajaduse täitmiseks tuleb vastuvõttu mitmel kutse- ja erialal suurendada. Kõige teravam vajadus koolitusmahu suurendamise järele on õenduse erialal – soovitavas mahus õendusabi pakkumiseks vajavad õdesid juurde nii haiglad kui ka esmatasand (RTA 2020–2030). Eesti tervishoiuasutustes tegutses 2020. aasta seisuga 6,3 õde iga 1000 elaniku kohta (2018. aastal EL-is 8,16). Eestis on praegu täitmata ligi 600 õe ametikohta ning pandeemia ajal on tegelik puudus ning õdede-hooldajate ületöö muutunud väga tõsiseks probleemiks. Rahvastiku vananemine toob endaga kaasa suurenenud nõudluse tervishoiuteenuste järele. 2020. aastal korraldati uue kollektiivlepingu läbirääkimised uueks perioodiks kõrgkoolide, Eesti Perearsti Seltsi, Kiirabi Liidu, Eesti Õdede Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kuid uue leppe sõlmimiseks kokkuleppele ei jõutud. Praegu on tervishoiukõrgkoolid vaikimisi jätkanud õdede vastuvõttu samas mahus, kuid 2021. aastal see enam jätkusuutlik ei olnud. Suurim murekoht oli rahulolematus olukorraga, kus kõik õdesid vajavad valdkonnad ei olnud eelneva konsensusleppe osalised ja küsisid endiselt kõrgkoolidest praktika eest tasu. 2022. aastal sõlmiti osapooltega õdede põhiõppesse vastuvõtu arvu suurendamiseks konsensuslepe, mis vajab lisameetmena toetussüsteemi, et rahastada õdede põhiõppe praktikajuhendamist praktikabaasides. Kõrgkoolidel on praegu praktika juhendamise kohta sõlmitud lepingud praktikabaasidega, kus kõikidel erialadel on sama hind (v.a õe põhiõppe juhendamine, mis jäi eelmise konsensusleppe tulemusena praktikabaaside enda kanda). Tartu Tervishoiu Kõrgkoolil on praktika juhendamise eest olemas leping kõikide praktikabaasidega (v.a kaks erandit) ja kõikidel erialadel on sama tunnitasu ehk 50 senti tunni eest. Ühel baasil on tunnitasuks 60 senti. Erandiks on Terviseamet, kellele makstakse 70 senti tunni eest, seal käivad peamiselt tervisekaitsespetsialisti õppekava järgi õppivad üliõpilased. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli praktikatunni hinna variandid nii suurtes kui ka väikestes praktikabaasides on 50 senti koos km-ga, 50 senti + km ja ühes praktikabaasis 60 senti + km. Erialade praktikatasud ei erine. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis eksisteerib ka sümboolne otse praktikajuhendajale tasu maksmise variant tunnitasuga 0,06 senti ja kõrgkool maksab tööandjamaksud 33,8% sellel tasult. Praktikabaaside hinnangul ei motiveeri vanast ajast jäänud summa enam juhendama, sest tudengite arv on aastatega suureks läinud ning uue konsensusleppe valguses suureneb veelgi. Haigla lisakulu on juhendamise protsess ise (igapäevane juhendamine, õendussekkumiste ja tegevuste pidev juhendamine, pidev jälgimine, igapäevane suuline tagasisidestamine, graafikute kokkuleppimine ja vajaduse korral muutmine). Praktikandid saavad riietuse kooli poolt, kuigi osad haiglad pakuvad ka praktikantidele haigla riietust igaks praktikal olemise päevaks, nagu nende enda töötajatele. Samuti olid COVID osakondades praktiseerivad praktikandid haiglale väga suur kulu seoses isikukaitsevahenditega (sh visiir, kitlid, FFP2 maskid). Lisaks on eelmise konsensusleppe kohaselt praktikabaase, kus juhendajad töötavad vabatahtlikkuse alusel ning tasu ei saagi. See on tekitanud ebavõrdse seisu eri piirkondade õdede vahel, kes on võtnud vastutuse juhendada kõrgkoolide tudengeid. REACT-EU meetme abil võrdsustatakse kõikidele praktikabaasidele makstav praktikajuhendamise tasu õe põhiõppe praktikantidele, et toetada seeläbi praktika kvaliteeti juhendajate täiendava rahalise motiveerimise kaudu ning tõsta ajale jalgu jäänud töötasu summat (81 sendile tunni eest). Projekti planeeritakse kasutada tervishoiukõrgkoolidele õdede vastuvõtu arvu suurendmiseks ja tervishoiuteenuse osutajatele praktikantide mahu suurendamiseks. Meetme abil on võimalik suurendada tervishoiukõrgkoolidega planeeritavaid lepingumahte ning motiveerida tervishoiuteenuse osutajaid praktikantide vastuvõttu suurendama. Meetme abil on eesmärk toetada õdede vastuvõtu suurendamist võrreldes 2020. aasta vastuvõtuga vähemalt 5% ning tagada tervishoiuteenuse osutajate poolt kõrgkoolide praktikantide vastuvõtt ja juhendamine sellises mahus, et aidata täita kõrgkoolidelt oodatavat õppurite arvu kasvu. 2 Õdede väljaõppe rahastus on oluline, et vähendada tervishoiukõrgkoolide rahalist koormust ning motiveerida tervishoiuteenuse osutajaid suurendama praktikakohtade arvu. Õppekohtade arvu suurendamine on oluline, sest veel on teadmata mõju praegustele tudengitele, kes pidid poole õpingu pealt siirduma kliinilisse praktikasse ning on võtnud akadeemilise puhkuse või langenud suure koormuse tõttu õpingutelt välja. REACT-EU ESFi meetme tegevuses kehtestatakse ühikuhinda: kõikidele õdede väljaõppe praktikabaasidele makstavaks praktikajuhendamise tasuks kehtestatakse ühikuhinnana 81 senti praktikatunni kohta. Riigiabi Lisanduvas projektis „Arstid ja õed tervishoidu“ on toetuse saaja (elluviija) Sotsiaalministeerium ning partner Tartu Ülikool. Kaudseks toetuse saajateks on tervishoiukõrgkoolid Tallinnas ja Tartus. Toetust antakse õdede praktikatasu puhul ühikuhinnana – praktika juhendaja tasu tunnihind. Arstide õppekoha maksumust rahastatakse tegelike kulude alusel. Projekti 6 raames riigiabi ei anta. Sotsiaalministeerium ei tegele majandustegevusega ega paku vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Tartu Ülikool on avalik-õigusliku juriidilise isikuna universaalne integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus, kelle eesmärk on edendada teadust ja kultuuri, pakkuda teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme kolmel astmel humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ja loodusteaduste alal ning osutada õppe-, teadus- ja muul loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid. Toetuse saaja (elluviija) ja partner ei ole oma põhitegevuse iseloomult riigiabi saajaks, kuna tegutsevad avalikes huvides ning nende eesmärk on teatud ulatuses ka teadus- ja arendustegevus. Ka käesoleva meetme puhul täidavad nad enda seadustest tulenevaid ja põhimääruste järgseid ülesandeid ega välju nende raamidest. Projekti 6 tegevuste puhul on tegu õdede põhiõppe praktika juhendamise korraldamise toetamisega, tasudes praktikabaasidele kõrgkoolidele esitatud praktikateatises toodud praktikatundide eest, ning tervishoiutöötajate registrisse kandmata arstide toetamisega Tartu Ülikooli korraldatava täiendkoolituse projekti kaudu, et võimaldada neil Eesti tervishoiusüsteemi tagasi pöörduda. Projekti 6 mõjud COVID-19 on suurendanud olulisel määral õdede ja arstide koormust ning nende väljaõppe suurendamine iga õppuri võrra on riigi tervishoiusüsteemile abiks. Lisaks on tervishoiuteenuse ostuajad olnud suure koormuse all oma igapäeva töö kõrvalt ning motivatsioonisüsteem praktikantide juhendamise arvu suurendamiseks aitab tagada ülekoormatud asutustel ja juhendajatel tagada kvaliteetne praktika õppurile ning tulla toime alates 2022. aastast planeeritud õppekohtade arvu suurendamisega. Projekti 6 kooskõla valikukriteeriumitega TAT tulemusena vastavad COVID-19 mõjude leevendamiseks ettenähtud vahendid ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele. 1. TAT mõju meetme eesmärkide saavutamisele Kriteeriumi „mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ puhul võetakse arvesse meetme eesmärki – inimeste füüsilise ja vaimse tervise tagamine, viiruse mõjude leevendamine tervishoiusüsteemile ning järgmisteks võimalikeks nakkuspuhanguteks valmisoleku tagamine. Selleks, et tagada 3 jätkusuutlik infektsioonialane nõustamine üld- ja erihoolekandeasutustes ning laiendada nõustamist ka teistele sotsiaalteenustele, on vaja teha investeeringuid nii kohapealse infektsioonialase nõustamise korraldamiseks kui keskse infektsioonialase koolituse pakkumiseks üld- ja erihoolekandeteenuse ning teiste sotsiaalteenuste osutajatele. Eesmärk on tagada igas asutuses vastava pädevusega töötajate olemasolu, kes koolituse tulemusena oskavad juhendada kätehügieeni nõuetekohast teostamist, isikukaitsevahendite kasutamist, isolatsiooni põhimõtete järgimist, puhastamise ja desinfektsiooni töövõtete rakendamist. COVID-19 pandeemiast põhjustatud ärevus on suurendanud laste ja noorte vaimse tervise probleeme ning lastevastase vägivalla riski. Seetõttu on oluline koolitada personali, et töötada lastega ning paremini mõista laste vaimse tervise probleeme, jätkata VEPA ja laste abiliini ning kriisiabi pakkumist, tugevdada ohvriabisüsteemi. Investeeringud on vajalikud, et parandada vägivalla ja trauma ohvritest lastele pakutava teraapia kvaliteeti. Arendatakse rehabilitatsioonisüsteemi ja tugisüsteemi seksuaalse vägivalla ohvrite toetuseks. Meetme eesmärk on toetada arstide ja õdede arvu suurendamist, et leevendada tööjõupuudust tervishoiusektoris. TAT projektide elluviimisel on oluline mõju REACT-EU ESFi meetme 16.1 eesmärkide saavutamisele. 2. TAT põhjendatus Projektide põhjendatuse hindamisel lähtutakse projektide vajalikkusest. COVID-19 valmisoleku tagamiseks rahastatakse nakkushaigustega toimetuleku nõustamist sotsiaalteenuseid pakkuvate asutustele, tervishoiutöötajate järelkasvu tagamiseks praktika korraldamist ja arstide täiendkoolitust, vaimse tervise ja ohvriabiteenuseid ning COVID-19 seiret ja teaduskoostööd. COVID-19 on suurendanud vaimse tervise probleemidega laste ja noorte arvu ning lastevastase vägivalla ohtu. Laste vaimse probleemide tuvastamiseks ja nende abistamiseks toetatakse lastega töötavate spetsialistide koolitamist ning VEPA (ennetusprogramm, mis vähendab noorte riskikäitumist) ja laste abitelefoni tegevuste elluviimist. Alaealiste surmaga lõppenud õnnetuste puhul pakutakse lähedastele kriisisekkumist. Samuti tugevdatakse ohvriabisüsteemi. Vägivalla tunnistajaks ja muu trauma kogemusega laste ravi kvaliteedi parandamiseks arendatakse vabatahtlikku rehabilitatsioonisüsteemi ning seksuaalse vägivalla ohvrite tugiteenuseid ja psühholoogilise esmaabi teenuseid, samuti antakse toetust uue ohvriabiseaduse (koolitus- ja teavitustegevus) rakendamiseks ja ohvriabiteenuse raames osutatavaks õigusabiks. Meetme toel on võimalik suurendada tervishoiukõrgkoolidega konsensusleppega planeeritud lepingumahte, tervishoiuteenuse osutajaid motiveerida praktikantide vastuvõttu suurendama ning tuua tagasi tervishoidu kuni 18 arsti, kes saavad end peale õppe läbimist registreerida tervishoiutöötajate registris ning alustada tööd arstina. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve jagunemist TAT projektide vahel on kirjeldatud TAT lisas 1 (eelarve). Kõikide TAT projektide eelarved kokku on kajastatud kõnesoleva meetme tegevuse kogumaksumuses 29.04.2021 Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas. 4. Toetuse saajate suutlikkus projekti ellu viia TAT projekti 6 elluviijaks lisandub Sotsiaalministeerium ning partneriks Tartu Ülikool. Tartu Ülikool Tartu Ülikool on Baltimaade juhtiv ülikool, kuuludes ainukesena regioonis maailma 1,2% parima sekka. Ülikoolina on Tartu Ülikooli prioriteet teadus- ja õppetöö. Tartu Ülikoolil on eelnev välisrahastuse rakendamise kogemus: Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös ressursside väärindamise teadus- ja arendustegevuse programm ResTA, erinevad programmid, mis on rahastatud EL-i teadusuuringute ja innovatsiooni 4 raamprogrammist „Horisont 2020“. Kokku on sellest programmist aastatel 2014–2020 ülikooli projekte rahastatud üle 60 miljoni euro eest. Eelnõu punktiga 3 suurendatakse eelarvet, kuna lisanduva projektiga 6 suureneb TAT eelarve 2 miljoni euro võrra. Eelnõu punktiga 4 muudetakse projekti 3 kirjeldust, kuna tegevuste üleminekul Terviseametile saab toimepidevuse alane nõustamine olla vaid infektsioonialase suunaga, kuna laiemaid nõustamise teemasid ei võimalda teha Terviseameti põhimäärus.. Eelnõu punktiga 5 lisatakse TAT punkti 2 projekti 6 kirjeldus. Eelnõu punktiga 6 lisatakse TAT punkti 3 TAT projektiga 6 seotud rahalised ja väljundinäitajad. Eelnõu punktiga 7 lisatakse TAT punkti 4 uus seos valdkondlike arengukavadega, mis on lisandunud seoses projektiga 6. Eelnõu punktiga 8 muudetakse punktis 5.1.1.1 lisade arv seitsmeks, seoses lisandunud projektiga 6. Eelnõu punktiga 9 lisatakse punkti 5.1 alapunkt 5.1.2, kus on sätestatud partneri kohustused. Seoses uue lisanduva projektiga tekib TATi ka partner. Eelnõu punktiga 10 lisatakse punkti 5.4.2 säte projektiga 6 lisanduva toetatava tegevuse rahastamise kohta ühikuhinna alusel, mis on nimetatud punktis 2 projekti 6 tegevuste kirjelduse juures. Eelnõu punktiga 11 muudetakse punkti 5.5.1, lisades väljamaksete osale võimaluse maksta toetust välja ka ühikuhinna alusel. Eelnõu punktiga 12 asendatakse lisa 1 uue versiooniga, kuhu on lisatud projekti 6 kulud ning asendatakse lisad 4 ja 6. Eelnõu punktiga 13 täiendatakse TAT lisaga 7, milles kajastatakse projekti 6 tegevuste detailne kirjeldus, sealhulgas ühikuhinna suurus ja rakendamise kord. Eelnõu punktiga 14 rakendatakse käskkirja tagasiulatuvalt alates 01.01.2022. Tagasiulatuva rakendamise põhjuseks on lisanduvate tegevuste algus vastavalt jaanuaris ja mais 2022. 3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Muudatused on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Muudatuste koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 5 4. TAT muudatuste mõjud Lisanduva projektiga 6 toetatakse tervishoiusüsteemi tagasi tööle soovivate arstide täiendõpet, võimaldades neil minna vastavuseksamile ja seejärel registreerida end tervishoiutöötajana, ning õedede põhiõppes tööpraktika korraldamise rahastamist praktikabaasides, et praktikabaasid oleksid suutelised tagama kvaliteetse väljaõppe ja motiveerima juhendajaid praktikakohtadel, kui suurendatakse riikliku kokkuleppe alusel koolitatavate õdede arvu. 5. TAT muudatuste jõustumine TAT muudatused jõustuvad üldises korras, kuid rakenduvad tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2022. Tagasiulatuv jõustumine on vajalik, et hüvitada jaanuaris 2022 alustanud õdede praktikatunde ning mais 2022 alustavate arstide täiendusõppe õppekohti täies mahus. 6. TAT muudatuste kooskõlastamine TAT muudatused saadetakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele korraldusasutuse ja rakendusüksusena ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile ning Tartu Ülikoolile, kuna neid puudutavad planeeritavad TAT muudatused. 6 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirja „Euroopa Sotsiaalfondi REACT- EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Toetuse andmise tingimused (TAT) on välja töötanud Sotsiaalministeerium. REACT-EU Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi REACT-EU ESF) vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Vastavalt STS § 12 lõikele 3 antud Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a korraldusele nr 165 on Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) järgmistele REACT-EU ESFist ja ERFist rahastatavatele prioriteetsete suundade 15 ja 16 meetme tegevustele: 15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek“; 15.1.2 „COVID-19 vaktsineerimine“; 15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“; 15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“; 15.2.1 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“; 16.1.1 „Tööturuteenuste pakkumine“; 16.1.2 „COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvriabi“. Vastavalt STS § 16 lõikele 1 võib RA rakenduskavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks ettenähtud tegevuste kohta koostada TAT käskkirja. Kuna TAT käskkiri hõlmab mitut projekti, on toetuse andmise tingimuste alusel viidatud ka STS § 16 lõikele 2. Sama paragrahvi lõike 4 alusel võib toetatavate tegevuste elluviimise volitada juriidilisele isikule. Kui toetatavate tegevuste elluviijaks on juriidiline isik, võib RA vajaduse korral sõlmida toetatavate tegevuste elluviijaga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Käesoleva TATga kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) REACT-EU ESFi prioriteetse suuna 16 „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme 16.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse 16.1.2 „COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvriabi“ elluviimiseks TAT. TAT sisaldab eesmärkide ja projektide tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate projektide sihtrühma, näitajaid, seost valdkondlike arengukavadega ning rakendamise tingimusi. Seletuskirja lisaks on riigiabi analüüs. TAT-d viiakse ellu projektide alusel. Kahe projekti elluviija on Sotsiaalkindlustusamet, kahe projekti elluviija on Tervise Arengu Instituut, ühe projekti elluviija on Terviseamet ning ühe projekti elluviija on Sotsiaalministeerium. TAT ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]). TAT juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). TAT eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 2. TAT vajalikkuse põhjendus Projekt 1. Lastekaitse telefoniteenused vaimse tervise parandamiseks Vaimse tervise roheline raamat toob esile, et oluline on tagada riigi rahastatud nõustamistelefonide, sh lasteabitelefoni 116111 toimimine, mis tagab esmase sotsiaalse ja psühholoogilise info ja nõustamise. Lastekaitse telefoniteenused hõlmavad endas kompleksteenusena lasteabitelefoni 116111, kadunud laste telefoni 116000 ja spetsialistide ööpäevaringse nõustamise teenuse (edaspidi lasteabiteenus). Lasteabiteenus pakub nõustamist nii telefoni teel kui veebinõustamisena (chat, e-post). Planeeritav registreeritud nõustamise võimalus laiendab kliendile pakutavaid valikuid ning muudab nõustamisvõimalused kättesaadavamaks. Riigikontrolli 2020. a novembri audit „Hariduse tugiteenuste kättesaadavus“ toob soovitustena välja tugiteenuste kättesaadavuse parandamiseks erinevate e-teenuste kasutamise soodustamise, näiteks e-psühholoogi teenuse pakkumise: soodustada sarnaselt e-logopeedi ja e-psühholoogi teenusega ka muude veebipõhiste nõustamisteenuste pakkumist õpetajatele, lapsevanematele ja lastele. See võimaldaks pakkuda tugiteenuseid seal, kus tugispetsialistidest on puudus. Lasteabiteenuse laiendamine registreeritud nõustamise pakkumisega aitab kaasa laste, vanemate ja spetsialistide toetamisele IKT-põhise nõustamisega. Soov on laiendada lasteabi, sh vaimse tervise nõustamise võimalusi, alateenusena ka registreeritud nõustamist. Selleks tuleb tagada nii kaasaegne toimiv tehniline valmidus kui ka piisav kompetentse personaliga kaetus. Varakult ja kohe lapse probleemidele reageerimine ja lapsi ohustavate riskide vähendamine aitavad ennetada probleemide kuhjumist. Probleeme märgates ja operatiivselt tegutsedes on võimalik ennetada lapsele raskuste, nt vaimse tervise probleemide tekkimist, riskikäitumise või komplekssete probleemide kujunemist. Lasteabi pakub klientidele teenust ennetuse universaalsel tasandil, mis on mõeldud üldelanikkonnale, et pakkuda tuge ja teadmisi nõustamise kaudu (60% lasteabi pöördumistest) enne suuremate probleemide tekkimist. Samuti pakub lasteabi abi ja tuge ennetuse valikulisel tasandil, kus tegevused on suunatud kindlale sihtrühmale (nt abivajav laps), et hoida ära varases staadiumis probleemide, sh vaimse tervise probleemide süvenemist. Ligi 28% lasteabisse pöördumistest suunatakse edasi KOVi lastekaitsetöötajatele, kes saavad pakkuda lapsele ja perele tuge ja abi nende kodukohas. Samuti jõuab 12–15% kõigist laste seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega või seksuaalse väärkohtlemise juhtumitest lastemajani lasteabi pöördumiste kaudu. Lasteabiteenuse pakkumine avaldab mõju lisaks sotsiaalsüsteemile ka teistele valdkondadele (tervisevaldkond, haridusvaldkond, justiitssüsteem). Lasteabisse pöördumistest u 15% on seotud laste vaimse heaolu ja tervise küsimustega, sh suitsiidne käitumine. Umbes 20% lasteabisse pöördumistest on seotud lapse väärkohtlemise juhtumitega (hooletusse jätmine, füüsiline, seksuaalne ja emotsionaalne väärkohtlemine). Eestis tehtud uuringutest selgub, et vähese teadlikkuse ja väheste võimaluste tõttu abi lasteni ei jõua. Häbitunne ja soov vanemaid mitte kurvastada on sagedasemad põhjused, miks ahistamisest ja vägivallast ei räägita. Teadlased on kirjeldanud IKT-vahendite (nt telefoni- ja internetinõustamine) efektiivsust ning leidnud, et tehnoloogia areng, kulutõhusus ja aja kokkuhoid on telefoni- ja internetinõustamisest teinud atraktiivse alternatiivi traditsioonilisele kontaktnõustamisele, sh lastele abi pakkumisele. Lasteabi on üks väheseid teenuseid Eestis, kuhu laps saab abi või nõuande saamiseks iseseisvalt pöörduda sõltumata vanemast, asukohast ja ajast. Kuna sihtrühmas toimuvad pidevad muutused (nt sünnivad uued lapsed, kes kasvades vajavad informeerimist; teemad, milles nõuannet vajatakse, muutuvad), on oluline jätkata ning laiendada lasteabi teavitus- ja ennetustööga, et sihtrühmad oleksid informeeritud ja erinevatest tugimeetmetest teadlikud. Lisarahastus võimaldab vahendeid teavitus- ja ennetustegevuseks, et suurendada ja hoida teadlikkust lasteabiteenusest (lasteabitelefoni 2020. a uuringu põhal oli teadlikkus abikanalist järgmine: lapsed 53%, 2 täiskasvanud 47%) ning juurutada süsteemset töömetoodikat professionaalse toe tagamiseks, samuti suurendada pöördumiste arvu, et tagada esmane professionaalne tugi abivajajale ning võimaldada rohkemate laste, lapsevanemate jt seotud osapoolte murede varajast märkamist ja abi pakkumist. Eesmärk Lasteabiteenuse 116111 eesmärk on laste ja perede abistamine ja heaolu suurendamine telefoni- ja internetinõustamise kaudu, samuti abivajava ja hädaohus oleva lapse abistamine ning juhtumite menetlemine. Varajase märkamise ja abipakkumise eesmärk on toetada ning abistada last ja perekonda, mis hoiab ära probleemide süvenemise ja kuhjumise, muutes nende lahendamise kokkuvõttes aja- ja ressursisäästlikumaks. Kanalid: telefonid 116111 ja 116000, online veebivestlus, e-kiri [email protected], koduleht www.lasteabi.ee, alates 2021. aastast registreeritud e-nõustamine. Tulemus Teavitus- , ennetustöö ning professionaalse nõustamise toel tõuseb laste, perede, spetsialistide jt teadlikkus abi vajavate laste ning perede märkamisest, reageerimise olulisusest ja abi saamise võimalustest ning pöördumiste arv teenusele tõuseb. Lasteabisse pöördumiste arv kalendriaasta kohta teenusekaardi põhjal: 2020 2021 2022 2023 2024 2025 9500 9700 9900 10 000 10 000 10 000 2020. a tegelik pöördumiste arv kokku 10 009. Korrigeeritud prognoos järgnevateks aastateks: 2021 2022 2023 2024 2025 10 100 10 200 10 300 10 400 10 500 Projekt 2. Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks COVID-19 viiruse leviku tingimustes on halvenenud Eesti laste ja nende vanemate vaimne tervis, samuti on neid toetavad spetsialistid pidanud kohanema uute töötingimustega ja tajunud töö keerukamaks muutumist. Tallinna Ülikool uuris 2020. aasta kevadise eriolukorra ajal lastekaitsetöötajate kogemusi nende tööst peredega (Toros & Falch-Eriksen 2020) ning Lastekaitse Liit uuris 2021. aasta kevadel lastekaitsetöötajate kogemusi Eesti perede olukorra ja vaimse tervise kohta (Lastekaitse Liit 2021). Peredes, kus probleemid olid niigi olemas, on need teravamalt esile tulnud, lisaks on paljud pered, kes varem olid hästi toime tulevad, muutunud abivajavateks (Toros & Falch-Eriksen 2020). Vanemad on väsinud ja kurnatud, kuna peavad kodukontoris töötama ja samal ajal toetama kaugõppel olevate laste edenemist koolis või tegelema tähelepanu nõudvate väikelastega, kes on jäetud lasteaiast koju (Lastekaitse Liit 2021). Tuge ei saa küsida ka vanavanematelt, kes kuuluvad riskigruppi, sest see seaks nad haigestumise ohtu (samas). Vanemad ja lapsed vajaksid uutmoodi või suuremat tuge COVID-19 leviku tingimustes – tugiliini, tugiisikuid vm (samas). Lapsed, kes on kannatanud perevägivalla all, on nüüd veelgi raskemas olukorras, kuna distantsõppe tingimustes peavad nad ka päeval püsima vägivaldses keskkonnas, kus on kaugtöö tõttu vanemadki. Tõsine perevägivald mõjutab laste vaimset tervist ja võib mõjutada nende arengut. See jätab lastele trauma, mille mõjud avalduvad aastaid hiljemgi. Mured kodus pärsivad võimet õppimisega toime tulla. Distantsõppel, kui õpetaja tugi lapsele väheneb, tajuvad õpetajad, et mõned õpilased kaovad neil täiesti „käest“ – ei täida enam kooliülesandeid (Lastekaitse Liit 2021). 3 Lähisuhtevägivalla korral väheneb ohvrist vanemal jõud laste eest hoolitseda, mistõttu laps nagu kaotaks mõlemad vanemad, nii vägivallatseja kui ohvrist vanema. Samas on koolil paradoksaalselt distantsõppe tõttu keerulisem märgata abivajavaid lapsi ja teavitada sellest lastekaitsetöötajaid. Teiste spetsialistide hulk lastekaitsetöötajaid abivajavatest lastest teavitada hoopis väheneb. Näiteks ütlesid lastekaitsetöötajad, et teavitamine koolikohustuse mittetäitmise kohta 2020. aasta kevade eriolukorra ajal vähenes (Toros & Falch-Eriksen 2020). COVID-19 levik on nõudnud ka lastekaitstöötajatelt ja tugispetsialistidelt olukorraga kohanemist, sh veebis perede ja lastega kontakti loomisega. Abivajaduse hindamine on lastekaitsetöötajatele kaugtöö kontekstis inimest nägemata keeruline (Toros & Falch-Eriksen 2020). Samuti kogesid lastekaitsetöötajad, et 2020. aasta kevadel eriolukorra ajal peatasid mitmed tugispetsialistid (psühholoogid, psühhiaatrid, logopeedid) oma teenused või oli ligipääs teenustele piiratud (Toros & Falch-Eriksen 2020). Seda ajal, kui nende abi järele oli vajadus tegelikult suurenenud. Tuge ja lahendusi vajavad kõik, nii lapsed, nende vanemad kui ka neid toetavad spetsialistid (Lastekaitse Liit 2021). Muu hulgas arvavad lastekaitsetöötajad, et ka kool võiks leida lahendusi õppimisega raskustesse sattunud laste paremaks toetamiseks (samas). Näiteks on mõned õpetajad Lastekaitse Liidu küsitluse järgi andnud lastele ainult iseseisvaid ülesandeid, loomata kontakti reaalajas veebi kaudu, mis annaks vähegi aimu, kuidas lapsel läheb. See, et laps ei tule õppimisülesannetega toime, vajab tähele panemist, samuti muud märgid, mis viitavad COVID-19 leviku tingimustes sellele, et ta vajab abi. Neid märke tuleb esmalt osata tähele panna ning seejärel edastada teave lastekaitsetöötajale. Seega vajaksid lastega töötavad spetsialistid teadmisi laste ja nende vanemate vaimsest tervisest ja abivõimalustest, samuti koostöö parandamist. See oleks oluline ka pikemas perspektiivis, kui COVID-19 viiruse levik peaks taanduma, sest selle mõju vaimsele tervisele võib kesta pikemat aega. Lisaks oli laste vaimse tervise olukord Eestis juba varem probleemne. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (2019) järgi koges iga kolmas 11– 15-aastane laps 2017/2018. a depressiivset episoodi. Seetõttu oleks lastega töötavatele spetsialistidele vaimse tervise alase koolituse väljatöötamisest kasu nii COVID-19 viiruse leviku tingimustes kui ka pärast seda. Indikaator koolitustegevuse hindamiseks: koolitusega rahul olevate osalejate osakaal Kasutatud allikad: Vaimse tervise roheline raamat (2020). Sotsiaalministeerium Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (2019). Tervise Arengu Instituut Toros, K., Falch-Eriksen, A. (2020). Lastekaitsetöö COVID-19 pandeemia ajal Eestis. Sotsiaaltöö 3 Eesmärk Parandada Eesti laste võimalust vaimse tervise probleemide korral õigeaegset abi saada, suurendades selleks lastega töötavate spetsialistide pädevust laste vaimse tervise probleeme märgata ja neid tõhusamalt abistada. Tulemus Lastega töötavad spetsialistid oskavad märgata laste vaimse tervise probleeme ja neid õigel ajal abistada. Projekt 3. Sotsiaalhoolekandeasutuste infektsioonikontrolli alase toimepidevuse suurendamine Toimepidevuse, sh infektsioonikontrolli alase toimepidevuse ja riskijuhtimise võimekuse suurendamine on oluline erinevate hoolekandeasutuste puhul. Meetme tegevustes keskendutakse ennekõike väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele, kuid kaasatakse ka ööpäevaringse erihoolekande teenuseosutajad. Eestis on 15.02.2021 seisuga majandustegevuse registris 156 väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse tegevusloaga ettevõtjat (edaspidi hooldekodu) maksimaalse teenusekohtade 4 arvuga 10 108, 05.04.22 seisuga on SKA andmetel 130 ööpäevaringset erihoolekande teenusekohta (teenusekohti kokku 2991). Terviseameti tehtud sihtuuringust (https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content- editor/vanaveeb/Tervishoid/8.05_Kokkuvote_2015._a_sihtuuringust.pdf) „Tervisekaitsenõuded elukeskkonnale ning toitlustamisele hoolekandeasutuses“ selgub, et ainult 46%-l hooldekodudest on ventilatsiooni hooldusleping. Hooldekodudes puuduvad sageli eraldi ruumid külaliste vastuvõtmiseks, tervishoiuteenuse osutamiseks (nt õe tööruum), koristusvahendite ruum, puhta pesu ja üleriiete hoiuruum. Inimeste arv magamistoas on osades hooldekodudes isegi üle nelja (https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content- editor/vanaveeb/Tervishoid/hooldeasutuste_uuring.pdf). COVID-19 pandeemia ajal on nakkuse levik hooldekodudes olnud suur. Perioodil 29.10.2020– 11.01.2021 oli hooldekodudes nakatunud 1194 elanikku, s.o 12% elanikest. Hooldekodudes levib nakkus kiiresti, seda eriti olukorras, kus ruumilahendus ja sisustus ei toeta haigete ja tervete klientide eraldamist, samuti ei ole võimalik personalile luua turvalisi käiguteid jne. Hooldekodudes aset leidvate probleemide väljaselgitamine ja hooldekodude kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks tagab võimalikult nakkusohutud tööolud ja töövõtted hooldekodu personalile, elamistingimused hooldekodu klientidele ja tingimused klientidega vahetult kokku puutuvatele külastajatele. Samuti on hooldekodude tegevus enam mõjutatud elektri-, veevarustus- ja kanalisatsioonikatkestustest. 2019. aasta novembritormi tulemusel olid Lõuna-Eestis osad tarbijad enam kui 72 tunniks ilma kütte, vee ja kanalisatsioonita. Hooldekodude elanikud on vanemaealised, erinevate terviseprobleemidega ning vähe liikuvad inimesed, mis tähendab, et eriti oluline on tagada stabiilne, ligipääsetav ja ohutu keskkond. Hooldekodudes on oluline tagada pidev elektrienergiaga ja veega varustatus, mis tähendab nt hooldekodu varustamist generaatoriga või muude toimepidevust suurendavate lahendustega. Hooldekodudes elavad eakad Eesti elanikud kuuluvad COVID-19 riskirühma ning seetõttu on äärmiselt vajalik tegeleda nakkusohutuse ennetustegevusega ja riskide maandamisega, kuni on võimalik vähendada olukorra eskaleerumist. Avaldatud statistika näitab, et nakatunute haiglaravivajadus ja suremus kasvab hüppeliselt just vanemaealiste hulgas. Allikas: Terviseamet https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik Infektsioonivolinike kontrollvisiitide käigus on selgunud, et personali infektsioonialane teadlikkus on väga minimaalne, nõustamine ja koolitus on puudulik/olematu. Paljudes hoolekandeasutustes pole võimalik kohaldada vajaduse korral klientide isoleerimise tingimusi. Isikukaitsevahendite kasutamine on väga minimaalne, personalil puudub harjumus isikukaitsevahendeid kasutada. Hoolekandeasutustes pole tihti võimalik tagada personalile puhkeruumi. Infektsiooninõustamise vajalikkuse põhjendus Sotsiaalhoolekandeasutustes peab olema piisavalt tagatud nakkusohutus. Infektsioonikontrolli ja nakkusohutusnõuete täitmist ja nõuetest kinnipidamist tuleb töötajatele meelde tuletada ja selle üle järelevalvet teha. Infektsiooninõustamise käigus suurendatakse personali infektsioonikontrollialast teadlikkust ning selgitatakse infektsioonikontrolli põhimõtteid ja olulisust. Hoolekandeasutuste juhte nõustatakse isoleerimistingimuste loomise vajalikkusest ja võimalustest asukohapõhiselt. 5 Eestis puudub praegu süsteemne lähenemine sellele teemale. Tervisekriisist tulenevalt on Sotsiaalkindlustusamet võtnud teema riigilt enda vedada. Eesmärk on projekti lõpuks pakkuda välja, missuguse teenuse puhul ja kes peab võtma vastutuse. Eesmärk Ennetada infektsiooniriski ja suurendada infektsioonialast teadlikkust hoolekandeteenust osutavates asutustes. Nõustada hoolduspersonali infektsioonikontrolli nõuete suhtes. Hinnatud on õigusruumi muutmise vajadus ja tehtud on ettepanekud sotsiaalministeeriumile, loodud on tegevusmudelid ja interaktiivne kaart. Tulemus Sotsiaalhoolekandeasutused on teadlikud infektsiooniriskidest ja oskavad riske ennetada, personal on koolitatud vastavalt infektsioonikontrolli nõuetele. Projekti lõpuks on välja pakutud, milline skeem on Eesti jaoks kõige lihtsam, parem ja õigem. Toimuvad vajalikud muutused õigusruumis. 2021 aasta IV kvartalis – 2022 aasta I kvartal oli põhitegevus sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine läbi infektsioonialase nõustamise ja jõustamise Selleks sõlmiti käsunduslepingud 18 infektsioonivolinikuga (lepingud olid tähtajalised kuni 31.12.2022, kuid lõpetati seoses projekti elluviija vahetumisega 30.06.2022) Infektsioonivolinikud nõustasid kokku 160 hoolekandeasutust. Toimepidevuse plaani vajalikkuse põhjendus Hoolekandeasutuste tööl on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja selle katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist. Enamikul hoolekandeasutustest puudub praegu toimepidevuse plaan. Tegevuse raames pannakse paika hoolekandeasutustele suunatud toimepidevuse plaani metoodika ning koostakse vorm ja täitmise juhendmaterjal, mis aitab teenuseosutajal oma toimepidevust kriisisituatsioonis esineda võivate riskide suhtes hinnata ja panna paika riski maandamise meetmed. Toimepidevuse plaani väljatöötamise protsessi juurde kuulub ka testimine (koos nõustamise toega), mille tulemusena valmib täiustatud toimepidevuse hindamise juhend hoolekandeasutustele. Seoses projekti elluviija vahetumisega keskendutakse projektitegevustes alates 01.07.2022 peamiselt hooldekodude infektsioonikontrolli alase toimepidevuse ja riskijuhtimissüsteemi arendamisele. Eesmärk Ennetada toimepidevuse tagamisega seotud riske ja suurendada teadlikkust hoolekandeteenust osutavates asutustes. Nõustada toimepidevuse plaani ja enesehindamise koostamisel. Hinnatud on õigusruumi muutmise vajadus ja tehtud on ettepanekud Sotsiaalministeriumile, loodud on toimepidevuse plaani metoodika ja vorm ning võimaldatud selle täitmine e-lahenduse abil. Tulemus Hoolekandeasutused on teadlikud infektsioonikontrolli toimepidevuse tagamisega seotud riskidest ja oskavad riske ennetada. Hoolekandeasutuse personal on koolitatud ja oskab ohuolukorras riske maandada. Projekti lõpuks on välja pakutud, milline skeem on Eesti jaoks kõige lihtsam, parem ja õigem. Toimuvad vajalikud muutused õigusruumis. Projekt 4. Ohvriabiteenused COVID-19 kriis on kaasa toonud elanike vaimse tervise halvenemise, sagenenud on noorte ennastkahjustav käitumine ning raskete vägivallakuritegude arv. COVID-19 kriisi on teadustöödes kirjeldatud kui kollektiivset traumat ühiskondlikul tasemel, kuid suurenenud stressitase koos elumuutustega toob sagedamini kaasa ka traumaatilise mõjuga sündmusi, mille mõju leevendamisele ja taastumise toetamisele on ka ohvriabiteenusega seotud tegevused suunatud. 6 Tegevused on järgmised: - spetsialistide seas psühholoogilise esmaabi oskuste parandamine, et traumat kogenud inimesi paremini toetada; - alaealistega seotud traumasündmuse (suitsiidid jm surmad) järel lähedastele kriisiabi pakkumine; - abivajavate laste (kes on sageli kogenud psühholoogilist traumat) vajaduste väljaselgitamine ning sobiva ja traumateadliku abi pakkumise toetamine teenusepakkuja juures; - seksuaalvägivalda kogenud inimestele abi pakkumine (sh tugigruppide kättesaadavuse tagamine). Teisi tegevusi toetavad abivajajatele suunatud juriidilise abi arendamine, ohvriabi vabatahtlike töö toetamine ning uue ohvriabiseaduse rakendamisega seotud koolituste korraldamine. Tegevuste tulemusena jõuab abi inimesteni kiiremini, abi on kvaliteetsem ning toetab traumat kogenud inimesi iseseisva toimetulekuvõime parandamisel. Eesmärk Ohvriabiteenused on kättesaadavamad kriisist enim mõjutada saanud inimeste jaoks. Tulemus Tegevuste tulemusena jõuab abi inimesteni kiiremini, abi on kvaliteetsem ning toetab traumat kogenud ja kriisist mõjutatud inimesi iseseisva toimetulekuvõime parandamisel. Projekt 5. VEPA Eesti noorte hulgas tehtud tervisekäitumise uuringute andmetel on noorte seas järjest enam levinud vaimse tervise probleemid ja kõrge riskikäitumise tase uimastite (tubakas, alkohol, narkootikumid) tarvitamisel. Rahvusvahelisest kirjandusest on teada, et enamik vaimse tervise probleeme areneb välja lapsepõlves või nooremas täiskasvanueas. 50% vaimse tervise probleemidest avaldub enne 14. eluaastat ning 75% enne 24. eluaastat (Kessler jt 2005). Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt on depressiivsete episoodide sagedus aastatel 2010–2018 suurenenud nii tüdrukutel kui poistel, tüdrukutel vastavalt 32%-lt 40%-le ja poistel 18%- lt 26%-le. Kui 2010. aastal tunnistas suitsiidimõtteid 15% tüdrukutest ja 10% poistest, siis 2018. aastaks oli tüdrukute hulgas suitsiidimõtteid juba 26%-l ja poiste hulgas 13%-l (Oja jt 2019a). Kuigi suitsetamine on Eesti noorte hulgas 2003. aastast järjepidevalt vähenenud, on võrreldes rahvusvahelises kooliõpilaste uuringus osalenud riikidega Eesti 13- ja 15-aastaste õpilaste elu jooksul sigarettide suitsetamise levimus siiski kolme esimese hulgas, Leedu ja Läti järel (Oja jt 2020). Kui pikemas perspektiivis on Eesti noorte alkoholitarvitamise näitajad oluliselt langenud, siis viimasel kahel uuringuaastal enam olulisi muudatusi ei näe – näiteks oli viimase 30 päeva jooksul alkoholi tarvitanud 2015. aastal 38% ja 2019. aastal 39% 15–16-aastastest noortest (Vorobjov jt 2020). Narkootiliste ainete tarvitamine on Eesti noorte hulgas populaarne, elu jooksul proovinute ja/või tarvitajate osakaal oli 2019. aastal 38% ehk enam kui iga kolmas noor on illegaalseid aineid proovinud (Vorobjov jt 2020). Keskkond, kus lapsed veedavad väga suure osa oma ajast, on haridusasutus. Eestis on olemas vaid mõned tõenduspõhised ennetusprogrammid, mille mõju noorte vaimse tervise ja heaolu toetamisele ning sotsiaalsete oskuste arendamisele on nii Eestis kui ka mujal maailmas hinnatud. Üheks koolides rakendatavaks laste vaimset tervist toetavaks metoodikaks on VEPA käitumisoskuste mäng. Eesmärk VEPA metoodika eesmärk on arendada õpilaste enesekontrolli ja sotsiaalseid oskusi, ennetada õpilaste käitumisprobleemide teket ja õpiedukuse vähenemist ning toetada nii laste kui õpetajate vaimset tervist. 7 Tulemus Tegevuse tulemusel viiakse tõendatud mõjuga VEPA metoodikat ellu vähemalt 70 haridusasutuses 228 õpetaja seas (sealhulgas vene õppekeelega koolides). Projekt 6. Arstid ja õed tervishoidu Projekt koosneb kahest tegevusest, mis on suunatud erinevate tervishoiutöötajate arvu suurendamisele läbi õdede põhiõppe praktika läbiviimise toetamise praktikabaasidele ning arstide tagasitoomise tervishoidu. Eesti tervishoiuvaldkond seisab silmitsi spetsialistide puudusega. 2017. aasta analüüsis (Mets, Veldre & Kutsekoda AS, 2017) on välja toodud, et tervishoiuvaldkonna prognoositav koolituspakkumine suudab enamikul kutsealadel pakkuda asendust tööturult lahkujatele, kuid kasvava vajaduse täitmiseks tuleb vastuvõttu mitmel kutse- ja erialal suurendada. Kõige teravam vajadus koolitusmahu suurendamise järele on õenduse erialal – soovitavas mahus õendusabi pakkumiseks vajavad õdesid juurde nii haiglad kui ka esmatasand (RTA 2020-2030). Õed Eesti tervishoiuasutustes tegutses 2020 seisuga 6,3 õde iga 1000 elaniku kohta (2018. aastal EL- is 8,16). Eestis on hetkel täitmata ligi 600 õe ametikohta ning pandeemia ajal on tegelik puudus ning õdede-hooldajate üle töö muutunud väga tõsiseks probleemiks. Rahvastiku vananemine toob endaga kaasa suurenenud nõudluse tervishoiuteenuste järele. 2020 aastal viidi läbi uue kollektiivlepingu läbirääkimised uueks perioodiks kõrgkoolide, Eesti Perearsti Seltsi, Kiirabi Liidu, Eesti Õdede Liidu ja HTM-iga, kuid uue leppe sõlmimiseks kokkuleppele ei jõutud. Hetkel on vaikimisi jätkanud tervishoiu kõrgkoolid õdede vastuvõttu samas mahus, kuid 2021 aastal see enam jätkusuutlik ei ole. Suurim murekoht oli rahulolematus olukorraga, kus kõik õdesid vajavad valdkonnad ei olnud eelneva konsensusleppe osalised ja küsisid endiselt kõrgkoolidest praktika eest tasu. 2022. aastal sõlmiti osapooltega õdede põhiõppe vastuvõtu arvu suurendamiseks konsensuslepe, mis see vajab lisameetmena toetussüsteemi õdede põhiõppe praktikajuhendamise rahastamise toetamiseks praktikabaasides. Projekti planeeritakse kasutada tervishoiukõrgkoolidele õdede vastuvõtu arvu suurendmiseks ja tervishoiuteenuse osutajatele praktikantide mahu suurendamiseks. Meetme abil on võimalik suurendada tervishoiukõrgkoolidega planeeritavaid lepingumahte ning TTO-sid motiveerida praktikantide vastuvõttu suurendama. Meetme abil on eesmärgiks toetada õdede vastuvõtu suurendamist võrreldes 2020 aasta vastuvõtuga vähemalt 5 % ning tagada tervishoiuteenuse osutajate poolt kõrgkoolide praktikantide vastuvõtt ja juhendamine mahus, et aidata täita kõrgkoolidelt oodatav õppurite arvu kasv. Õdede väljaõppe rahastus on oluline vähendamaks tervishoiukõrgkoolide rahalist koormust ning motiveerida tervishoiuteenuse osutajaid suurendam praktikakohtade arvu. Õppekohtade arvu suurendamine on oluline, sest hetkel on veel teadmata mõju praegustele tudengitele, kes poole õpingu pealt pidid siirduma kliinilisse praktikasse ning on võtnud akadeemilise puhkuse või langenud suure koormuse tõttu õpingutelt välja. Arstid “Arstid tagasi tervishoidu” projekti eesmärk on võimaldada tervishoiutöötajate registrisse kandmata arstidel tagasi pöörduda Eesti tervishoiusüsteemi. Seda läbi Tartu Ülikooli poolt korraldatava täiendõppe koolituse, mille tegevusteks on korraldada praktiseerimisest eemal olnud ja 8 tervishoiutöötajate registrisse kandmata arstidele registrisse saamiseks vajalik praktika ning viia läbi neile arstidele teoreetiline koolitus, mis hõlbustaks neil vajaliku üldarsti eksami sooritamist. Eesmärk Tervishoiu järelkasvu suurendamine Tulemus Aastaks 2023 on suurenenud õdede põhiõppe vastuvõtt vähemalt 5% ja aastal 2022 on „Arstid tagasi tervishoidu“ projekti vastu võetud vähemalt 18 arsti. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega TAT-l on seos prioriteetse suuna 13 meetmetega 15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine” ja 15.2 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“. TAT projektide rakendamine on seotud järgmiste meetme tegevustega, mis kõik panustavad COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumise ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemise toetamiseks, et valmistada tervishoiusüsteem ja majandus ette roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks taastumiseks:  15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek“ – toetatakse COVID-19 rPCR testimisvõimekuse suurendamist ja riigi ravimivaru tagamist;  15.1.2 „COVID vaktsineerimine“ – toetatakse COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamist ja vaktsineerimise korraldamist;  15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse” – toetatakse HVA haiglate olemasolevate palatite ümberehitamist isolatsioonipalatiteks või uute isolatsioonipalatite loomist, sh hapnikravi võimekuse suurendamist statsionaarsetes või erakorralise meditsiini osakondades vastavalt HVA haigla vajadustele ning valmisoleku ja raviteenuste jätkamise võimestamist pikaajaliste elektri- ja sidekatkestuste korral. Projektide elluviimise ja toetuse andmise tulemusena luuakse COVID-19 patsientide jaoks vähemalt 150 täiendavat voodikohta. Toetust antakse avatud taotlemisel;  15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ – toetatakse COVID-19 vastases võitluses vähemalt 100 üksust. Toetust antakse avatud taotlemisel ja toetuse andmise eesmärk on ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse teenusekohtade kohandamine selleks, et pidurdada COVID-19 haiguse levikut hooldekodudes ja tagada nende toimepidevus, sh nakkushaiguste leviku tõkestamiseks;  15.2.1 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ – toetatakse HVA haiglate infrastruktuuri projekte, mille tulemusena kaasajastatakse palatiosakondi erakorralise meditsiini osakondades. Toetust antakse tervise- ja tööministri käskkirjaga „Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste alusel. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks ESF REACT-EU toetusega ei ole  TAT tegevuste elluviimise eelarve on läbi võimalik TAT tegevusi täielikult ellu viia mõeldud, selle koostamisel on tuginetud asjakohastele prognoosidele ja kaasatud on erialaspetsialiste Projektide eesmärke ei ole võimalik  Tegevuskavasse on planeeritud ajaline puhver abikõlblikkuse perioodil ellu viia võimalike probleemide ja viivituste lahendamiseks, tegevuskavast peetakse kinni 9  Osapoolte vahel toimub probleemide vältimiseks aktiivne koostöö ja kommunikatsioon  Kõik vajalikud tegevused tehakse ja lubade taotlused esitatakse õigeks ajaks, tegevustega ei viivitata Hangete luhtumine, vaidlused hangetes  TAT projektide elluviijad kaasavad pädevad juristid, hankespetsialistid  Hanke eelteade avaldatakse riigihangete registris  Hankes ei ole piiravaid tingimusi, hange on kooskõlas riigihangete seaduses sätestatuga  Hanke luhtumise korral on TAT projektide elluviijad arvestanud tegevuste ajakava planeerimisel puhverajaga, esimesel võimalusel kuulutatakse välja uus hange  Hanke ajakavas on võimaluse korral arvestatud täiendava ajakuluga võimalike vaidlustuste lahendamiseks Finantskorrektsioon  TAT projektide elluviijad järgivad hankedokumentide koostamisel riigihangete seadust Hankelepinguid ei täideta  Õiguskaitsevahendite kasutamine tingimustekohaselt (müüjad ei suuda  TAT projektide elluviijad kaasavad pädevad tarnida õigel ajal vajalikus koguses või juristid, hankespetsialistid, kes järgivad vajaliku kvaliteediga asju; hankijad ei jälgi hankelepingus sätestatud nõuete täitmist lepingutes sätestatud nõudeid asjade vastuvõtmise vormistamisel Personalirisk projektide meeskondades  Kogu projektiga seotud info dokumenteeritakse ja tehakse projektimeeskonnale kättesaadavaks 3. TAT sisu TAT kinnitatakse sotsiaalkaitse ning tervise- ja tööministri käskkirjaga STS § 16 lõigete 1, 2 ja 4 alusel. TAT-s on viis peatükki: 1. peatükk „Toetuse andmise tingimuste kirjeldus"; 2. peatükk „Projektide kirjeldus tulemuste saavutamiseks"; 3. peatükk „Näitajad; 4. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega”; 5. peatükk „Projektide rakendamine“; TAT sisule eelnevad terminid. Vajaduse korral taasesitatakse õigusaktide termineid, mida konkreetses TAT-s kasutatakse. Kui terminit kasutatakse õigusaktides sätestatust erinevas tähenduses või kui terminit ei ole varem õigusaktis sätestatud, määratletakse termini sisu. TAT lisadeks on projektide tegevuste detailsed kirjeldused (lisad 2–6) ja eelarve kulukohtade kaupa. Detailne kirjeldus sisaldab 2. peatükis nimetatud tegevuste elluviimiseks konkreetseid etappe, nende vajaduse selgitusi ja näitajaid. Selline TAT ülesehitus annab piisava paindlikkuse tegevuste planeerimisel ja annab ülevaate, mida konkreetselt ühe või teise tegevuse raames tehakse, ning aitab ära hoida vaidlusi elluviidavate tegevuste abikõlblikkuse küsimuses, samuti aitab see elluviijal analüüsida, kas tõhusama tulemuse saamiseks tuleks tegevusi muuta, lisada või ära jätta. Viimane aitab kaasa paremale finantsjuhtimisele, kuna varakult on võimalik näha kitsaskohti, sh vahendite üle- või alaplaneerimist. 10 1. peatükk „Toetuse andmise tingimuste kirjeldus“ TAT kirjeldus koosneb kahest osast. Esimeses osas sätestatakse prioriteetse suuna ja meetme nimetus, nende eesmärgid ja meetme tulemus ehk seos rakenduskavaga. Teine osa kirjeldab konkreetse TAT eesmärki ja tulemust, millest tingitult TAT tegevusi ellu viiakse. Kogu TAT eelarve on näidatud 1. peatüki punktis 1.2.1. 2. peatükk „Projektide kirjeldus tulemuste saavutamiseks“ Peatükis kirjeldatakse projektide kaupa tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, näidatakse iga TAT projekti sihtrühm, projekti üldajaraam ja elluviija. TAT projektide elluviijatel on kohustus järgida riigihangete seadust (RHS) tervikuna, kui nad on hankijad RHS § 5 lõike 2 tähenduses. 3. peatükk „Näitajad“ TAT näitajad aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvalitatiivselt, kvantitatiivselt kui ka ajaliselt. Peatükis tuuakse välja rakenduskava väljundinäitaja ja algtase (näitaja algtase on 0), sihttase aastaks 2023 ning selgitus. TAT projektid panustavad otseselt rakenduskava väljundinäitajatesse „COVID-19 pandeemiaga võitluses toetatud osalejate arv“ ning „ESFi meetmete väärtus võitluses COVID-19 mõjuga”. Lisaks on eraldi välja toodud iga projekti väljundinäitajad. 4. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega” Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud valdkondlike arengukavadega. 5. peatükk „Projektide rakendamine“ Peatükk koosneb kaheksast alapeatükist: 5.1 „Elluviija kohustused“; 5.2 „Rakendusüksuse kohustused“ 5.3 „Rakendusasutuse õigused ja kohustused“ 5.4 „Kulude abikõlblikkus“; 5.5 „Toetuse maksmine“; 5.5 „Toetuse andmise tingimuste muutmine“; 5.7 „Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine“; 5.8 „Finantskorrektsioonid“; 5.9. „Vaiete menetlemine“; 5.10. „Riigiabi“. 5.1. Elluviija kohustused Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad elluviijale kõik STS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. Elluviija on kohustatud koguma TAT-s osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 125 lõike 2 punktile e. Osalejate andmed tuleb esitada koos aruandega vähemalt üks kord aastas 31. detsembri seisuga. 11 RA-le esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) detailne tegevuste kirjeldus ja sellele vastav eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks. RA nõudmisel on TAT elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. Toetuse saaja on kohustatud RA-le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete või meetme tegevuste elluviimises ning sellest eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kord aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Peale TAT kinnitamist tuleb RÜ-le esitada väljamaksete prognoos 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormide A ja B kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad 25% esitatud prognoosist, tuleb toetuse saajal esitada uus väljamaksete prognoos järele jäänud eelarve aasta kohta. Prognoosi esitamise nõue on tingitud rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 „Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri” §-st 8, mille alusel peab RÜ omakorda esitama Rahandusministeeriumile prognoosi väljamaksmisele minevate summade kohta. Kui ESFist rahastatud tegevuste tulemusel teenitakse TAT abikõlblikkuse perioodil tulu, siis kohaldatakse puhastulu arvestamiseks ühissätete määruse artikli 65 lõiget 8, mille kohaselt tuleb TAT abikõlblikke kulusid korrigeerida TAT abikõlblikkuse perioodi jooksul teenitud puhastulu võrra hiljemalt TAT lõppmakse esitamisel. TAT abikõlblikke kulusid vähendatakse teenitud puhastulu summa osa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile TAT kogukuludest. Puhastulu ei mõjuta abikõlblike kulude mahtu siiski ühissätete määruse artikli 65 lõikes 8 nimetatud juhtudel (sh tegevustele, millele kehtivad riigiabi reeglid). Kui abikõlblikud kulud jäävad alla 100 000 euro, ei ole vaja tulu teenimist jälgida. Puhastulu on ühissätete määruse artikli 61 lõike 1 tähenduses TAT arvestusperioodil tarbijalt TAT vara abil osutatud teenuse või loodud toote müügi eest saadud rahaline laekumine, sh TAT vara müümise või kasutamise eest saadud rahaline laekumine, millest on lahutatud tegevus- ja lühiajalise TAT vara asenduskulud. Puhastulule liidetakse TAT tulemusena saadav kokkuhoid tegevuskuludes, v.a juhul, kui kokkuhoiu võrra vähenevad TAT muud sissetulekud (riigi- või erasektori toetus). Dokumentide säilitamisel tuleb lähtuda STS §-st 35, kus reguleeritakse dokumentide säilitamise kohustust kooskõlas ühissätete määruse artikli 140 lõikes 1 nimetatud võimalustega. Kui dokumentide säilitamistähtaeg lõpeb, kuuluvad kogutud või ülesannete täitmisel tekkinud andmed, sealhulgas isikuandmed, ja dokumendid hävitamisele, välja arvatud juhul, kui need tuleb üle anda Rahvusarhiivile. STS § 35 lõikes 2 sätestatud kord on sõnastatud toetuse saaja seisukohast. Kuna toetuse saaja jaoks loetakse kulu abikõlblikuks seaduse kohaselt vaid siis, kui RÜ on maksetaotluses nimetatud kulu abikõlblikuks lugenud ja toetuse välja maksnud (sh tasaarveldanud), hakkab säilitamisaja arvamine just RÜ poolt kulu või terve TAT kulude abikõlblikuks lugemisest. Kõikide TAT abikõlblike kulude dokumentide säilitamise nelja-aastane tähtaeg algab viimase kulu 30. juuni seisuga abikõlblikuks lugemise aasta 31. detsembrist. Seega, kui TAT viimane kulu loeti abikõlblikuks näiteks 4. oktoobril, algab säilitamistähtaeg järgmise aasta 31. detsembrist. TAT elluviija jaoks muutub tähtaeg võrreldes STSis 2007–2013 sätestatud ühtse tähtajaga, milleks on 31.12.2025, lühemaks. STS § 35 lõike 4 kohaselt katkeb dokumentide säilitamistähtaeg vastavalt ühissätete määrusele vaide- ja kohtumenetluse ajaks või kui nii on nõudnud Euroopa Komisjon. Katkeda saab tähtaeg 30. juuni seisuga RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu või lõpetatud TAT korral, kui kontrolli või auditi 12 tulemusel on alanud vaide- või kohtumenetlus. 5.2. Rakendusüksuse kohustused Sätestatud on RÜ kohustused lisaks STS § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele. RÜ peab RA-d teavitama toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu TAT eesmärgi saavutamise, TAT tegevuste elluviimise või väljamaksete tegemise. RÜ peab viie tööpäeva jooksul edastama RA-le teadmiseks tehtud finantskorrektsiooni otsused. 5.3. Rakendusasutuse kohustused ja õigused Sätestatakse RA õigus küsida toetuse saajalt täpsustusi TAT tegevuste eelarve jagunemise kohta aastate kaupa (lisa 1). 5.4. Kulude abikõlblikkus Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse TAT abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. Abikõlblike kulude määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus või ÜM). TAT-s nimetatakse vajaduse korral mitteabikõlblikud kulud, mida ühendmääruses ei ole nimetatud, ning täpsustatakse abikõlblikke kulusid. Käesolevas TAT-s on täpsustatud mootorsõiduki liisimise või rentimise tingimusi ning isikliku sõiduvahendi kasutamisel tehtavaid kulusid, samuti on keelatud hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost. Lisaks on abikõlblik ainult personali (TAT otsene personal) toitlustuskuludelt tasutav erisoodustusmaks, mis on otseselt seotud TAT tegevustega (teabepäevad, koolitused). Kuna tegemist on struktuurivahendite kasutamisega, on lubatud väliskoolitused ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides ning Šveitsis. TAT kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Kaudseteks kuludeks loetakse TAT üldkulud ja administreerimisega seotud personalikulud. Üldkuludeks loetakse (ÜM § 9 lg 5): 1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud; 2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise, ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud; 4) kütte, vee, elektri ja ruumide koristamise kulud; 5) ruumide rendikulud; 6) valveteenuse kulud; 7) maamaks; 8) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu; 9) riigisisese lähetuse kulu tehnilise abina toetuse andmisel. Administreerimisega seotud personalikulud on (ÜM § 9 lg 6): 1) raamatupidamine; 2) sekretäri- ja personalitöö; 3) juriidiline nõustamine; 4) vara haldamine; 5) infotehnoloogiline tugitegevus; 6) muu abistav töö. 13 Vastavalt ühendmääruse § 4 punktile 7 on üldkulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviiside alusel. TAT-s on lubatud kasutada ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamist. Ühtse määra rakendamisel ei tõenda TAT elluviija kaudseid kulusid, st kuludokumente ja kulude tasumist tõendavaid dokumente RÜ-le ei esitata. Samuti ei ole vajalik RÜle koos maksetaotlusega esitada kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid ei kontrollita paikvaatluse ega TAT auditi käigus. Sellest tulenevalt ei pea osalise tööajaga struktuurivahendeid rakendav TAT elluviija pidama tööajatabeleid TAT administreeriva personali üle. Samuti ei pea TAT elluviija raamatupidamisarvestuses eristama ühtse määra alusel hüvitatud kaudsete kulude aluseks olevate kuludokumentide abikõlblikke summasid. Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest. Kui üldkulude hüvitamist ei taotleta, on abikõlblikud ainult administreeriva personali kulud tavakorras ehk kuludokumentide alusel. 5.5. Toetuse maksmine Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse §-de 11–15 alusel. Toetuse väljamaksmise tingimuseks on TAT elluviija poolt RÜ-le esitatud väljamaksete prognoos. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab TAT elluviija 15 tööpäeva jooksul peale TAT kinnitamist. Iga-aastane väljamaksete prognoos esitatakse kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormide A ja B kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad 25% esitatud prognoosist, tuleb TAT elluviijal esitada uus väljamaksete prognoos järele jäänud eelarve aasta kohta. Maksetaotlusi võib esitada vastavalt nimetatud prognoosile vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Punktis 5.3.9 on loetletud olukorrad, millal RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada. Uudsena on perioodil 2014–2020 lisandunud korraldusasutuse (edaspidi KA) õigus toetuse väljamaksmine keelata. KA võib vastavalt asjaoludele kas kohustada RÜ-d toetuse maksmine peatada või keelata RÜ-l makset teha. KA esitab RÜ-le motiveeritud otsuse. RÜ teavitab toetuse saajat ja palub toetuse saajal maksetaotlust korrigeerida või esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi. Puuduse likvideerimise järel jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui toetuse saaja puudusi ei likvideeri, teeb RÜ finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb RÜ toimingust, likvideerib puudused RÜ. Toetuse saaja või RÜ selgituse, esitatud informatsiooni või täiendavate tegevuste põhjal võib KA peatamise tühistada ning maksetaotluse menetlemisega jätkatakse. KA-l on õigus vajaduse korral kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks olevaid dokumente, sest RÜ täidab ühissätete määruse artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud kulude abikõlblikkuse kontrolli vahendusasutusena. Seega peab KA olema veendunud, et KA enda poolt mittetäidetavat ülesannet täidetakse korrektselt. KA võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui sertifitseerimisasutus ei nõustu RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu lisamisega ühissätete määruse artikli 126 punktides a ja b nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib tingida eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt mittelaekumine. Euroopa Komisjonilt toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisiseselt toetuse maksete peatamist, kuid KA võib sellise otsuse teha, kui: 1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt RÜ) tööprotsesside puudused on niivõrd olulised, et RÜ poolt toetuse saajatele maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist; 2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik riigisiseselt riigieelarveliste vahendite arvelt maksetega jätkata. 14 5.6. TAT muutmine TAT-d on lubatud muuta kõige rohkem üks kord kuue kuu jooksul objektiivsete asjaolude ilmnemisel, välja arvatud RÜ nõusolekul. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT- d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT tegevuskava, finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgselt planeeritud. Ülejäävad vahendid saab sel juhul operatiivselt suunata vastavalt vajadusele kas sama meetme tegevuse avatud taotlusvoorudesse või teistesse meetme tegevustesse. TAT muutmist ei eelda TAT lisas näidatud toetuse muutumine aastate kaupa (punkt 5.4.2). Viimasel juhul peab olema täidetud tingimus, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. See tähendab, et kuluridadevahelised eelarvetõsted ei eelda TAT lisa muutmist, sh ei pea TAT lisa muutma juhul, kui eelarveaastal ei kasutata TAT lisas prognoositud eelarvet täielikult ära. Sellisel juhul kandub kasutamata eelarve automaatselt järgmisesse aastasse. RA otsustab TAT muutmise või mittemuutmise 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Siinkohal tuleb arvestada, et lisaks RA-le tuleb muudatused kooskõlastada RÜ, KA ja valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. seirekomisjoniga. Kogu muutmisprotsess võib võtta aega kuni kolm kuud. 5.7. Toetuse kasutamisega seotud teabe ning vahe- ja lõpparuannete esitamine Elluviija esitab RÜ-le projekti vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri e-toetuse keskkonna vahendusel iga aasta 20. jaanuariks eelneva aasta 31.12 seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. TAT lõpparuanne esitatakse 45 päeva jooksul TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, ei nõuta vahearuande esitamist ning esitatakse vaid lõpparuanne. 5.8. Finantskorrektsioonid Finantskorrektsioone vormistab RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ning toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 5.9. Vaiete menetlemine Vaiete menetlemise üldine põhimõte on, et vaide lahendab asutus, millele vaie on esitatud ehk RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA ning RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. 15 5.10. Riigiabi Analüüsitavate toetuse tingimuste väljatöötamisel ja rakendamisel on oluline muu hulgas silmas pidada ka riigiabi reegleid. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud juba Euroopa Liidu aluslepingute tasemel. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 kohaselt on siseturuga kokkusobimatu igasugune liikmesriigi poolt või riigi (sh riigisisesed haldusüksused) ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. peatükk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul ettevõtjale antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Riigiabi hinnatakse 4 kriteeriumi alusel: 1) abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest; 2) abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate kategooriale või teatud kaupade tootmiseks; 3) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 4) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Oluliseks aspektiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist on teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. TAT koosneb kuuest projektist, mille elluviijateks on Sotsiaalkindlustusamet (SKA),Tervise Arengu Instituut (TAI), Terviseamet ja Sotsiaalministeerium. SKA osutab riigiasutusena avaliku ülesande täitmiseks sihtrühmale teenuseid Eesti sotsiaalsüsteemi raames ning nende teenuste sihtrühma moodustavad 99,9% ulatuses Eesti kodanikud. TAI kui sotsiaalministeeriumi allasutuse põhitegevus on tervise- ja sotsiaalvaldkonna teadus-, arendus- ja rakendustegevus ning tervisestatistika tegemine. SKA ega TAI ei tegele nimetatud teenuseid osutades majanduslikku laadi tegevustega ega ei tegutse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ettevõtjana. Toetus meetme tegevusest 16.1.2 „COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvriabi“ jääb väljapoole riigiabi. Oluline on siinkohal, et tegu on Eesti-siseste tegevustega, mis ei mõjuta kaubandust ja konkurentsi Euroopa Liidu riikide vahel ja Eesti ettevõtted/asutused ei saavuta sellega eelist. Seega tegemist ei ole riigiabiga. Lisanduvas projektis „Arstid ja õed tervishoidu“ on toetuse saaja (elluviija) Sotsiaalministeerium ning partner Tartu Ülikool (TÜ). Kaudseks abi saajaks on tervishoiukõrgkoolid Tallinnas ja Tartus. Abi antakse õdede praktikatasu puhul ühikuhinnana, mis on praktika juhendaja tasu tunnihinne ning arstide puhul hüvitatakse õppekoha maksumus tegelike kulude alusel. Sotsiaalministeerium ei tegele majandustegevusega ega paku vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Tartu Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isikuna universaalne integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus, kelle eesmärk on edendada teadusi ja kultuuri, pakkuda teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme kolmel astmel humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal ning osutada õppe-, teadus- ja muul loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid. Toetuse saaja (elluviija) ja partnerid ei ole oma põhitegevuse iseloomult riigiabi saajaks, kuna tegutsevad avalikes huvides ning eesmärgiks on teatud ulatuses ka teadus- ja arendustegevus. Ka käesoleva meetme puhul täidavad nad enda 16 seadustest tulenevaid ja põhimääruste järgseid ülesandeid ega välju nende raamidest. Antud juhul on tegu õdede põhiõppe praktika juhendamise läbiviimise toetamisega tasudes praktikabaasidele kõrgkoolide poolt tellitud praktikajuhendamise läbiviimiseks sooritatud praktikatundide eest ning tervishoiutöötajate registrisse kandmata arstide toetamisega läbi Tartu Ülikooli läbiviidava täiendkoolituse projekti, et võimaldada neil tagasi pöörduda Eesti tervishoiusüsteemi. Toetusega ei anta kokkuvõtlikult majanduslikku eelist, vaid tervishoiuteenuste osutajad tegutsevad turul võrdsetes tingimustes, samuti puudub konkurentsimoonutus Euroopa Liidu riikide vahel. 4. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 5. TAT mõjud Selleks, et tagada jätkusuutlik infektsioonialane nõustamine üld- ja erihoolekandeasutustes ning laiendada nõustamist ka teistele sotsiaalteenustele, on vaja teha investeeringuid nii kohapealse infektsioonialase nõustamise korraldamiseks kui keskse infektsioonialase koolituse pakkumiseks üld- ja erihoolekandeteenuse ning teiste sotsiaalteenuste osutajatele. Eesmärk on tagada igas asutuses vastava pädevusega töötajate olemasolu, kes koolituse tulemusena oskavad juhendada kätehügieeni nõuetekohast teostamist, isikukaitsevahendite kasutamist, isolatsiooni põhimõtete järgimist, puhastamise ja desinfektsiooni töövõtete rakendamist. COVID-19 pandeemiast põhjustatud ärevus on suurendanud laste ja noorte vaimse tervise probleeme ning lastevastase vägivalla riski. Seetõttu on oluline koolitada personali, et töötada lastega ning paremini mõista laste vaimse tervise probleeme, jätkata VEPA ja laste abiliini ning kriisiabi pakkumist, tugevdada ohvriabi süsteemi. Investeeringud on vajalikud vägivalla ja trauma ohvritest lastele pakutava teraapia kvaliteedi parandamiseks. Arendatakse rehabilitatsioonisüsteemi ja tugisüsteemi seksuaalse vägivalla ohvrite toetuseks. COVID-19 on suurendanud vaimse tervise probleemidega laste ja noorte arvu ning lastevastase vägivalla ohtu. Laste vaimse tervise probleemide tuvastamiseks ja nende abistamiseks toetatakse lastega töötavate spetsialistide koolitamist ning toetatakse VEPA (ennetusprogramm, mis vähendab noorte riskikäitumist) ja laste abitelefoni tegevuste elluviimist. Alaealiste surmaga lõppenud õnnetuste puhul pakutakse lähedastele kriisisekkumist. Samuti tugevdatakse ohvriabisüsteemi. Vägivalla tunnistajaks ja muu trauma kogemusega laste ravikvaliteedi parandamiseks arendatakse vabatahtlikku rehabilitatsioonisüsteemi ja seksuaalse vägivalla ohvrite tugiteenuseid, psühholoogilise esmaabi teenuseid ning antakse toetust uue ohvriabiseaduse (koolitus- ja teavitustegevus) rakendamiseks ja ohvriabiteenuse raames osutatavaks õigusabiks. COVID-19 on suurendanud olulisel määral õdede ja arstide koormust ning nende väljaõppe suurendamine iga õppuri võrra on riigi tervishoiusüsteemile abiks. Lisaks on tervishoiuteenuse ostuajad olnud suure koormuse all oma igapäeva töö kõrvalt ning motivatsioonisüsteem praktikantide juhendamise arvu suurendamiseks aitab tagada ülekoormatud asutustel ja 17 juhendajatel tagada kvaliteetne praktika õppurile ning tulla toime alates 2022 a. planeeritud õppekohtade arvu suurendamisega. Andmekaitsealane mõjuhinnang REACT-EU vahendid on osa ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavast ning nimetatud vahenditele kehtivad samad andmekorje ja seire reeglid. STS § 24 punkti 7 kohaselt on toetuse saaja kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondist toetatavas toimingus osaleja kohta ühissätete määruse artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need RÜ-le. Ühissätete määruse nimetatud punkti kohaselt on andmekorje KA ülesanne, mis on STS-iga delegeeritud riigisiseselt RÜ-le. Kui TAT-s on ette nähtud võimalus jagada toetust edasi (nt on kehtestatud konkursi korraldamise võimalus elluviija leidmiseks), peab toetuse saaja lähtuma STS-ist, sh täitma STS § 24 punktis 7 sätestatud andmekorje kohustust, kui toetust antakse ESF-ist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 I ja II lisas on esitatud ESFi investeeringute ühised väljundi- ja tulemusnäitajad. Andmekorje nõudeid on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus on esitatud KA juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. RÜ edastab isikukoodid Statistikaametile, kes teeb andmekorjet riiklikest registritest. Liikmesriigid esitavad nende kogutud andmed Euroopa Komisjonile, kes koondab andmed. Lisaks eelnevale on toetatavate tegevuste kontrollimiseks kontrollijal juurdepääs asjakohastele andmetele. Õiguslik alus kontrollimise käigus andmete saamiseks ja isikuandmete töötlemiseks tuleneb perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 42 lõikest 1 (õigus saada juurdepääs asjakohasele teabele). 6. TAT kooskõla valikukriteeriumitega TAT tulemusena vastavad COVID-19 mõjude leevendamiseks ettenähtud vahendid ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele. 1. TAT mõju meetme eesmärkide saavutamisele Kriteeriumi „mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ puhul võetakse arvesse meetme eesmärki – inimeste füüsilise ja vaimse tervise tagamine, viiruse mõjude leevendamine tervishoiusüsteemile ning järgmisteks võimalikeks nakkuspuhanguteks valmisoleku tagamine. Selleks, et tagada jätkusuutlik infektsioonialane nõustamine üld- ja erihoolekandeasutustes ning laiendada nõustamist ka teistele sotsiaalteenustele, on vaja teha investeeringuid nii kohapealse infektsioonialase nõustamise korraldamiseks kui keskse infektsioonialase koolituse pakkumiseks üld- ja erihoolekandeteenuse ning teiste sotsiaalteenuste osutajatele. Eesmärk on tagada igas asutuses 18 vastava pädevusega töötajate olemasolu, kes koolituse tulemusena oskavad juhendada kätehügieeni nõuetekohast teostamist, isikukaitsevahendite kasutamist, isolatsiooni põhimõtete järgimist, puhastamise ja desinfektsiooni töövõtete rakendamist. COVID-19 pandeemiast põhjustatud ärevus on suurendanud laste ja noorte vaimse tervise probleeme ning lastevastase vägivalla riski. Seetõttu on oluline koolitada personali, et töötada lastega ning paremini mõista laste vaimse tervise probleeme, jätkata VEPA ja laste abiliini ning kriisiabi pakkumist, tugevdada ohvriabisüsteemi. Investeeringud on vajalikud, et parandada vägivalla ja trauma ohvritest lastele pakutava teraapia kvaliteeti. Arendatakse rehabilitatsioonisüsteemi ja tugisüsteemi seksuaalse vägivalla ohvrite toetuseks. Meetme eesmärk on toetada arstide ja õdede arvu suurendamist, et leevendada tööjõupuudust tervishoiusektoris. TAT projektide elluviimisel on oluline mõju REACT-EU ESFi meetme 16.1 eesmärkide saavutamisele. 2. TAT põhjendatus Projektide põhjendatuse hindamisel lähtutakse projektide vajalikkusest. COVID-19 valmisoleku tagamiseks rahastatakse nakkushaigustega toimetuleku nõustamist sotsiaalteenuseid pakkuvate asutustele, tervishoiutöötajate järelkasvu tagamiseks praktika korraldamist ja arstide täiendkoolitust, vaimse tervise ja ohvriabiteenuseid ning COVID-19 seiret ja teaduskoostööd. COVID-19 on suurendanud vaimse tervise probleemidega laste ja noorte arvu ning lastevastase vägivalla ohtu. Laste vaimse probleemide tuvastamiseks ja nende abistamiseks toetatakse lastega töötavate spetsialistide koolitamist ning VEPA (ennetusprogramm, mis vähendab noorte riskikäitumist) ja laste abitelefoni tegevuste elluviimist. Alaealiste surmaga lõppenud õnnetuste puhul pakutakse lähedastele kriisisekkumist. Samuti tugevdatakse ohvriabisüsteemi. Vägivalla tunnistajaks ja muu trauma kogemusega laste ravi kvaliteedi parandamiseks arendatakse vabatahtlikku rehabilitatsioonisüsteemi ning seksuaalse vägivalla ohvrite tugiteenuseid ja psühholoogilise esmaabi teenuseid, samuti antakse toetust uue ohvriabiseaduse (koolitus- ja teavitustegevus) rakendamiseks ja ohvriabiteenuse raames osutatavaks õigusabiks. Meetme toel on võimalik suurendada tervishoiukõrgkoolidega konsensusleppega planeeritud lepingumahte, TTO-sid motiveerida praktikantide vastuvõttu suurendama ja tuua tagasi tervishoidu kuni 18 arsti, kes saavad end peale õppe läbimist registreerida tervishoiutöötajate registris ning alustada tööd arstina. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve jagunemist TAT projektide vahel on kirjeldatud TAT lisas 1 (eelarve). Kõikide TAT projektide eelarved kokku on kajastatud kõnesoleva meetme tegevuse kogumaksumuses 29.04.2021 VV poolt kinnitatu meetmete nimekirjas. 4. Toetuse saajate suutlikkus projekti ellu viia TAT projektide elluviijateks on Sotsiaalkindlustusamet,Tervise Arengu Instituut ja Sotsiaalministeerium, partneriks on Tartu Ülikool. Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet (SKA) on Sotsiaalministeeriumi hallatav makseasutus, millel on vajalik teenuste osutamise ja korraldamise, sh klienditöö ja arvete väljamaksmise kogemus ning piirkondlikud teeninduspunktid üle Eesti. SKA ülesanne on muu hulgas ohvriabi- ja lepitusteenuse osutamine ja korraldamine, riigi osutatava rehabilitatsiooniteenuse osutamise tagamine ja rahastamine, järelevalve teenuse osutamise üle. SKA on edukalt osalenud toetuse saaja ja partnerina programmiperioodide 2007–2013 ja 2014–2020 projektides. Tervise Arengu Instituut 19 Tervise Arengu Instituut (TAI) on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus, mis pakub muu hulgas hoolekandevaldkonnas koolitusi ja tegeleb erialase info levitamisega. TAI on edukalt osalenud toetuse saaja ja partnerina programmiperioodide 2007–2013 ja 2014–2020 projektides. Tartu Ülikool Tartu Ülikool on Baltimaade juhtiv ülikool, kuuludes ainukesena regioonis maailma 1,2% parima sekka. Ülikoolina on Tartu Ülikooli prioriteet teadus- ja õppetöö. TÜ-l on eelnev välisrahastuse rakendamise kogemus: ETAg-i ja HTM-i koostöös ressursside väärindamise teadus- ja arendustegevuse programm ResTA, erinevad programmis, mis on rahastatud EL-i teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“. Kokku on sellest programmist aastatel 2014– 2020 ülikooli projekte rahastatud üle 60 miljoni euro ees Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium on viinud toetuse saajana ellu välisvahendite projekte alates perioodist 2004- 2006 kuni käesoleva perioodini (2014-2020). 5. Mõju läbivatele teemadele Läbivatele teemadele projekti mõju hindamisel hinnati projekti mõju regionaalarengule, keskkonnale ja kliimale, infoühiskonna edendamisele, ühtsele riigivalitsemisele ja võrdsetele võimalustele. Peatükis määratakse koos selgitusega, millist mõju omavad TAT projektid rakenduskavas esitatud läbivatele (horisontaalsetele) teemadele. Hinnatud on TAT projektide mõju järgmistele teemadele:  keskkonnahoid ja kliima  võrdsed võimalused, sh tuleb eraldi hinnata panust o soolisse võrdsusesse o võrdsesse kohtlemisse  infoühiskond  regionaalareng  riigivalitsemine Nendest mõjutavad TAT projektid regionaalarengut ja riigivalitsemist ning võrdseid võimalusi. TAT- l puudub mõju soolise võrdsuse edendamisele, keskkonnale ja kliimale ning infoühiskonnale. Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad: Regionaalareng jah ei TAT tegevused omavad mõõdukat mõju regionaalarengule, toetades kõigi Eesti piirkondade kestlikku ja ühtlast arengut. TAT edukas elluviimine tasakaalustab sotsiaalhoolekandeteenuste levimust eri piirkondades. See on eelduseks kõigi piirkondade arengueelduste maksimaalseks ärakasutamiseks ja ühtlaseks regionaalarenguks, kus inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad head teenused ja töökohad ning mitmekesiseid tegevusi võimaldav elukeskkond. Toetades hooldekodusid, kus toimepidevus ja infektsioonialane kontroll vajab parandamist, tasakaalustame piirkondlike erinevusi. Keskkonnahoid ja kliima jah ei Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandel. 20 Infoühiskond jah ei TAT projektide elluviimisel puudub oluline mõju infoühiskonna edendamisele. TAT projektist 3 „Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine” toetatakse interaktiivne kaardirakenduse ja enesehindamise platvormi loomist ja ülalpidamist, kuid see moodustab TAT kogueelarvest väikese osa, mistõttu ei saa öelda, et TAT elluviimisel oleks oluline mõju infoühiskonna edendamisele. Riigivalitsemine jah ei TAT tegevuste elluviimisel on oluline mõju riigivalitsemisele. Planeeritud TAT tegevuste edukas elluviimine toetab ühtlast arengut ja elukvaliteedi paranemist terves riigis. Suurem integreeritus ja koordineeritus valitsemistasandite vahel aitab valitsusel toime tulla mitut valdkonda läbivate probleemidega. Senisest paindlikum ühtsete eesmärkide nimel koostöötamine aitab tõhustada ressursikasutust. Koostöö avalike teenuste osutamisel tagab kodanikusõbralikuma teenindamise ja tõhusalt toimiva süsteemi. COVID-19 puhangust tekkinud rahvatervishoiu eriolukord Eestis tingis haiguse leviku piiramiseks ja elanikkonnale kiireloomulise abi pakkumiseks erakorraliste meetmete kasutusele võtmise vajaduse ningtervishoiuteenuste osutamisega seotud lisainvesteeringute tegemise. Lisaks käesoleva TATi eesmärkide elluviimisele, toetatakse REACT-EU ERFist sotsiaal- ja tervishoiuasutuste infrastruktuuri investeeringuid, COVID-19 testimisvõimekuse toetamist ja vaktsiinide soetamist ning vaktsineerimise korraldust. Kõikide REACT-EU ERFi investeeringute eesmärk on parandada tervishoiusüsteemi vastupidavust COVID-19 levikust tingitud kriisile (sh arvestades ka võimalike sarnaseid kriise tulevikus). Toetatavad tegevused on kooskõlas Tervisesüsteemi plaaniga COVID-19 kriisi ületamiseks 2021. aastal, Eesti 2035 sihtidega, 2020 riigipõhiste soovituste ning COVID väljumise plaaniga. TAT toetatavad tegevused on mh kokku lepitud ja kinnitatud valitsuskomisjoni otsustega. Seega panustab TAT projektide elluviimine riigivalitsemisse, olles osa COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumine ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemisega. Võrdsed võimalused1 Sooline võrdsus jah ei TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimise kaudu2 TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei Võrdne kohtlemine jah ei TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas, toetades seega sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused on suunatud tööturul vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates eri soost ja rahvusest ning eri vanuses ja terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus täisväärtusliku osalemise võimaluste võrdsustamist teiste ühiskonnaliikmetega. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 2 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 21 8. TAT kinnitamine TAT kinnitavad sotsiaalkaitseminister ning tervise- ja tööminister oma käskkirjaga. 22 KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 83 MUUDETUD Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.07.2022 käskkirjaga nr 101 MUUDETUD Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ……2022 käskkirjaga nr …. Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks Abikõlblikkuse periood 01.04.2021–31.12.2023 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Elluviijad (toetuse saajad) Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut Terviseamet Sotsiaalministeerium Partnerid Tartu Ülikool 1 SISUKORD TERMINID ............................................................................................................................................................................ 3 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS ........................................................................................................4 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA .......................................................................................................................................4 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND .............................................................................................................................................. 4 1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK ............................................................................................................................ 4 1.1.3. MEETME NIMETUS .................................................................................................................................................. 4 1.1.4. MEETME EESMÄRK.................................................................................................................................................. 4 1.1.5. MEETME TEGEVUS .................................................................................................................................................. 4 1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED ............................................................................................................................4 1.2.1. Eelarve ............................................................................................................................................................... 5 2. PROJEKTIDE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ..............................................................................................5 PROJEKT 1. LASTEKAITSE TELEFONITEENUSED VAIMSE TERVISE PARANDAMISEKS .......................................................5 PROJEKT 2. LASTEGA TÖÖTAVATE SPETSIALISTIDE KOOLITAMINE LASTE VAIMSE TERVISE PROBLEEMIDE MÄRKAMISEKS JA LASTE TÕHUSAMAKS ABISTAMISEKS ................................................................................................5 PROJEKT 3. SOTSIAALHOOLEKANDEASUTUSTE TOIMEPIDEVUSE SUURENDAMINE (SH INFEKTSIOONIALANE NÕUSTAMINE JA JÕUSTAMINE).....................................................................................................................................6 PROJEKT 4. OHVRIABITEENUSED ...................................................................................................................................7 PROJEKT 5. VEPA METOODIKA ARENDAMINE JA LAIENDAMINE LASTE SOTSIAALSETE JA ENESEREGULATSIOONIOSKUSTE PARANDAMISEKS NING RISKIKÄITUMISE ENNETAMISEKS ..........................................8 PROJEKT 6. ARSTID JA ÕED TERVISHOIDU......................................................................................................................9 3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................ 11 PROJEKTIPÕHISED VÄLJUNDINÄITAJAD ....................................................................................................................... 12 4. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................... 13 5. PROJEKTIDE RAKENDAMINE .................................................................................................................................... 14 5.1. Elluviija kohustused ............................................................................................................................................ 14 5.2. Rakendusüksuse kohustused .............................................................................................................................. 14 5.3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused ........................................................................................................... 15 5.4. Kulude abikõlblikkus ........................................................................................................................................... 15 5.5. Toetuse maksmine .............................................................................................................................................. 15 5.6. Toetuse andmise tingimuste muutmine ............................................................................................................. 16 5.7. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine ............................................................................ 17 5.8. Finantskorrektsioonid ......................................................................................................................................... 18 5.9. Vaiete menetlemine ........................................................................................................................................... 18 5.10. Riigiabi .............................................................................................................................................................. 18 6. Lisad....................................................................................................................................................................... 19 2 Terminid  Vaimne tervis – heaoluseisund, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevaelu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ja saab anda oma panuse ühiskonna heaks (viidatud vaimse tervise roheline raamat 2020).  Laps – iga alla 18-aastane isik. Kui isiku vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et ta on alla 18- aastane, käsitatakse isikut lapsena, kuni ei ole tõendatud vastupidist.  Abivajav laps – laps, kelle heaolu on ohus või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu (LasteKS).  Abivajavate lastega töötavad spetsialistid – kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad, õpetajad, kooliõed, perearstid, tugispetsialistid, politseiametnikud.  Hädaohus olev laps – on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist (LasteKS).  Abivajavate ja/või hädaohus olevate lastega töötavad spetsialistid – kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad, õpetajad, kooliõed, perearstid, tugispetsialistid, politseiametnikud, sotsiaalkindlustusameti töötajad ja teised spetsialistid, kes täidavad ülesandeid laste õiguste ja heaolu tagamisel.  Ennetus – ühe või mitme osapoole tegevus ära hoidmaks, peatamaks või edasilükkamaks mõne ebasoovitava käitumise või terviseprobleemi tekkimist või süvenemist teatud indiviidi jaoks või inimeste grupi seas (viidatud Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon 2019, lk 2).  Töökeskkonna riskianalüüs – tegevus, millega tööandja selgitab välja ja hindab töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid kahjustada, näiteks ebapiisav valgustus, sundasendis töötamine, kokkupuude kemikaalide või pideva müraga. Oluline on avastada tervist ohustavad tegurid enne, kui need töötajaid kahjustavad, ning mõelda ka lahendustele. Riskianalüüsi praktiliseks osaks on ettepanekud iga ohuteguri neutraliseerimiseks.  Toimepidevuse plaan – toimepidevuse juhtimise komponendina käsitatav kompleksne kirjalik tegevuste plaan tegevuse taastamiseks ja jätkamiseks võimaliku ettenägematu olukorra jaoks. https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/riskijuhtimise_protses si_hindamine.pdf  Infektsioonivolinik/-nõustaja – koolitatud meditsiinilise baasharidusega spetsialist, kes hindab asutuse valmisolekut standardolukorras, COVID-19 või teiste nakkuste korral, annab soovitusi olukorra parandamiseks ning korraldab võtmeisikute nõustamise ja töötajate koolituse.  Riskihalduse plaan – dokument, mille eesmärk on viia asutuse tegevustega kaasnevad riskid juhtkonnale vastuvõetava riskitasemeni (riskivalmidus), rakendades meetmeid, mis maandavad tuvastatud riskide esinemise tõenäosust, riskide realiseerumise mõju või mõlemat korraga. Selleks peavad asutuse töötajad eelnevalt teadvustama, et riskid on nende igapäevategevuste loomulik osa – neid ei saa alati vältida, kuid neid saab hallata. https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/riskijuhtimine.pdf  Bioloogilised ohutegurid – tegurid, mis võivad põhjustada inimese rasket haigestumist ja ohustavad seetõttu tõsiselt töötaja tervist, samuti võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Alates 24.11.2020 kuulub COVID-19, ametliku nimega SARS-CoV-2 (severe acute respiratory syndrome coronavirus 2) sellesse ohurühma. https://www.riigiteataja.ee/akt/112112020002?leiaKehtiv  Supervisioon – professionaalne ehk valdkondadeülene süsteemne nõustamisprotsess, mille fookuses on inimese, tema tööalaste ülesannete ning tööandja vastastikune mõju ja koostoime. Supervisiooni juhib väljaõppinud superviisor. https://supervisioon.ee/supervisioonist/  Interaktiivne kaart – arvutikaart, mis võimaldab kaardi suurendamist, vähendamist, aadressi järgi soovitava koha (asutuse) otsingut ning millele on märgitud ja millel avaneb teave asutuse kohta. 3 Toetuse andmise tingimused on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõigete 1, 2 ja 4 alusel. Projekte rahastatakse EL COVID-19 pandeemiale reageerimise raames. 1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund 16. COVID-19 kriisiga võitlemine 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk COVID-19 valmisoleku tagamine 1.1.3. Meetme nimetus 16.1. COVID-19 valmisoleku tagamine 1.1.4. Meetme eesmärk COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumine ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemine 1.1.5. Meetme tegevus 16.1.2 COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvriabi 1.2. Toetuse andmise tingimused COVID-19 on suurendanud vaimse tervise probleemidega laste ja noorte arvu ning lastevastase vägivalla ohtu. Laste vaimse tervise probleemide tuvastamiseks ja laste abistamiseks toetatakse lastega töötavate spetsialistide koolitamist, samuti toetatakse VEPA (ennetusprogramm, mis vähendab noorte riskikäitumist) ja laste abitelefoni tegevuste elluviimist. Alaealiste surmaga lõppenud õnnetuste korral pakutakse lähedastele kriisisekkumist. Samuti tugevdatakse ohvriabisüsteemi. Selleks tehakse investeeringuid vägivalla tunnistajaks ja muu trauma kogemusega laste ravikvaliteedi parandamiseks, arendatakse vabatahtlikku rehabilitatsioonisüsteemi ja seksuaalse vägivalla ohvrite tugiteenuseid, psühholoogilise esmaabi teenuseid ning antakse toetust uue ohvriabi seaduse (koolitus- ja teavitustegevus) rakendamiseks ja ohvriabiteenuse raames osutatavaks õigusabiks. Tagamaks jätkusuutlik infektsioonialane nõustamine üld- ja erihoolekandeasutustes ning laiendamaks nõustamist ka teistele sotsiaalteenustele, on vaja teha investeeringuid nii kohapealse infektsioonialase nõustamise korraldamiseks kui keskse infektsioonialase koolituse pakkumiseks üld- ja erihoolekandeteenuse ning teistele sotsiaalteenuste osutajale. Ühtlasi toetatakse tervishoiusüsteemi tagasi tööle soovivate arstide täiendõpet, et võimaldada neil minna vastavuseksamile ja seejärel registreerida end tervishoiutöötajana. Samuti toetatakse õdede põhiõppes tööpraktika korraldamise rahastamist praktikabaasides, et praktikabaasid oleksid suutelised tagama kvaliteetse väljaõppe ja motiveerima juhendajaid praktikakohtadel, kui suurendatakse riikliku kokkuleppe alusel koolitatavate õdede arvu. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) koosnevad kuuest projektist: 1. Lastekaitse telefoniteenused vaimse tervise parandamiseks. 2. Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks. 3. Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine. 4. Ohvriabiteenused. 5. VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks. 6. Arstid ja õed tervishoidu 4 1.2.1. Eelarve Eelarve täpsem jaotus elluviijate ja projektide kaupa on esitatud lisas 1. Summa Osakaal 1 ESF REACT-EU toetus ja 3 760 000 100% abikõblik eelarve 2 Jaotamata eelarve 201 643 2. Projektide kirjeldus tulemuste saavutamiseks Projekt 1. Lastekaitse telefoniteenused vaimse tervise parandamiseks Tegevus 1. Teavitus- ja ennetustöö varajase märkamise ja abisaamise võimaluste kohta:  üle-eestilise teavituskampaania korraldamine (materjalide tootmine ja kajastamine);  teavituspinnad laste õppevahendites ja keskkondades erinevatele vanuserühmadele;  õppe- ja infomaterjalid lastele, täiskasvanutele ja spetsialistidele eesti ja vene keeles. Tegevus 2. Laste ja perede abistamine ning toetamine, abivajava ja hädaohus oleva lapse abistamine:  laste, perede, spetsialistide jt 24/7 üle-eestiline tasuta nõustamine telefoni ja interneti teel;  registreeritud nõustamise pakkumine e-nõustamisena lastele, peredele, spetsialistidele jt;  abivajava ja hädaohus oleva lapse juhtumites abi pakkumine, juhtumite vahendamine KOVi lastekaitsetöötajatele, politseile ja häirekeskusele;  töövälisel ajal lastekaitsetöötaja rollis abivajava ja hädaohus oleva lapse juhtumi menetlemine. Teenuse laiendamine registreeritud e-nõustamisega võimaldab pakkuda (lisaks senisele anonüümsele nõustamisvõimalusele) põhjalikumat keskendumist konkreetse isiku probleemidele ja küsimustele. E-nõustamine võimaldab pöörduda samal isikul korduvalt, jätkates nõustamisprotsessi, ning pakkuda abi ja tuge senisest veelgi efektiivsemalt. Vajadus sellise võimaluse järele on tulnud esile nii nõustamisteenuste piiratud kättesaadavuses Eestis üldisemalt kui ka lasteabi praktikast töös klientidega. Teavitus- ja ennetustöö võimaldab parandada inimeste teadlikkust teenusest, et abivajajad hakkaksid teenust saama. Rahastusarvestus võimaldab korraldada aastas ühe suurema kampaania koos tootmise ja kajastamisega ning regulaarselt väiksemate õppe- ja infomaterjalidega. Teavitustöö tegemisel jätkatakse senist koostööd partneritega (KOVi töötajad, haridusasutused, noortekeskused, politsei, huviharidus jt asutused). Üldajaraam: 01.01.2022–31.12.2022 Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühmad: lapsed, pered, spetsialistid, kogu ühiskond Projekt 2. Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks Tegevus: lastega töötavatele spetsialistidele vaimse tervise alase koolituse väljatöötamine Lastega töötavatele spetsialistidele asjakohaste koolituste pakkumiseks tehakse kõigepealt koolitusvajaduse analüüs, millest selgub milliseid koolitusi spetsialistid enim vajavad, et laste vaimset tervist tõhusamalt toetada. Analüüsist lähtuvalt valmivad koolitusplaan ja täpsemad koolituskavad. 5 Projekti vältel toimuvad jooksvalt arendustegevused, sh koolitajate arenduskoosolekud, koolitajate koolitused, e-õppega seotud arendused, koolitusmaterjalide koostamine jms. Koolituste tulemusena paranevad lastega töötavate spetsialistide oskused märgata laste vaimse tervise probleeme ning lapsi tõhusamalt abistada. Üldajaraam: 01.04.2021–31.12.2022 Elluviija: Tervise Arengu Insituut Sihtrühmad: kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajad, Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna töötajad, perearstid, kooliõed, politseiametnikud, õpetajad ja tugispetsialistid Projekt 3. Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine (sh infektsioonialane nõustamine ja jõustamine) 1. Sotsiaalhoolekandeasutuste infektsioonikontrolli alase toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika väljatöötamine ja selle raames riskijuhtimise põhimõtete, riskide tuvastamise ja hindamise ning riskide haldamise protsessi ja kontrollisüsteemi loomine. Hoolekandeasutuste tööl on väga suur mõju ühiskonna toimimisele ja selle katkemine või suuremahuline häirumine ohustab vahetult elanike elu või tervist. Enamikul hoolekandeasutustest puudub praegu toimepidevuse plaan, sh infektsioonikontrolli alase toimepidevuse plaan. Projektitegevuste raames koostatakse hoolekandeasutustele suunatud infektsioonikontrolli alase toimepidevuse plaani metoodika, enesehindamise vorm ja juhendmaterjal, mis aitab teenuseosutajatel nii tavaolukorras kui ka kriisisituatsioonis esineda võivate riskide suhtes ennast efektiivsemalt hinnata. Infektsioonikontrolli alase toimepidevuse plaani väljatöötamise protsessi juurde kuulub ka metoodika testimine (koos nõustamise toega), mille tulemusena valmib täiustatud toimepidevuse hindamise metoodiline juhend hoolekandeasutustele. Koostatakse infektsioonialase nõustamise plaan, kus on näidatud infektsioonikontrolli nõustamise korraldamine, välja toodud järjepidevat kontrolli vajavad tegevused ning mille abil on võimalik igal sotsiaalhoolekandeasutusel hinnata oma teenuse infektsioonikontrollialase toimepidevuse ja riskijuhtimise võimekust. Infektsioonikontrollialase toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika ja enesehindamise maatriks on üles ehitatud lähtuvalt eesmärkidele, mida sotsiaalhoolekandeteenust osutavad asutused peaksid ellu viima mistahes olukorras (nt turvalisus, sotsiaalsus, hügieen, korraldatud ravi- ja hooldustoimingud, elutähtsate teenuste tagamine). 2. Hoolekandeasutuste juhtide, hooldusjuhtidele tervishoiuteenuse osutajate, hooldustöötajate ja infektsioonikontrolli alase toimepidevuse tagamisega seotud partnerite koolitused ja teabepäevad. Tegevuse eesmärk on hoida sotsiaalhoolekandeasutused ja järelevalveametnikud samas infoväljas ning jagada projekti kohta aja- ja asjakohast informatsiooni. TAT eesmärkide täitmiseks, teadlikkuse suurendamiseks ja toimiva koostöö arendamiseks korraldatakse sotsiaalhoolekandeasutuste juhtidele ja hoolekandeasutuste järelevalveametnikele koolitusi nii COVID-19 viirusega kui ka muu bioloogilise riskiga toimetulekuks. Muuhulgas on eesmärk parandada koostööd, jagada omavahel teadmisi ja kogemusi, arutada ennetava ja ohupõhise nõustamise vajadusi ning anda vastastikku tagasisidet. Samuti jagavad probleemidega toime tulnud asutused oma kogemusi parima praktika tutvustamise raames. Hoolekandeasutuste juhtide ja järelevalveametnike jaoks on oluline ka meediaga suhtlemise koolitus, et tekiks pädevus meediaga käituda. Koolituste eesmärk on suurendada ka üldist teadlikkust toimepidevusest. . 3. Trükised infektsioonialase teadlikkuse ja toimepidevuse suurendamiseks 6 Trükised koostatakse TAT projekti raames vastavalt vajadusele, peamiselt pidades silmas erihoolekandeasutuste vajadusi. 4. Hoolekandeasutuste ja järelevalvega seotud ametnike võrgustiku supervisioon Supervisioon on suunatud projektiga seotud hoolekandeasutuste juhtidele ja järelevalve ametnikele, et muuta omavaheline suhtlemine ladusamaks ning anda probleemide korral ühtsed vastused. Koolitusprogrammide koostamine ja kättesaadavaks tegemine e- keskkonnas 5. Erinevatele sihtgruppidele suunatud koolitusprogrammid koos õppefilmidega. Sihtrühm hoolekandeasutuste õed ja hooldustöötajad ning kõik teised hooldekodude ametipositsioonid: Infektsioonikontrolli standard- ja isolatsiooniabinõude baaskoolitus Teoreetilised loengud kokku 8 tundi koos õppefilmidega. Sihtrühm õed: tervishoiuteenuse osutamisega seotud infektsioonide ennetamine, järelevalve ja kolleegide koolitamise põhimõtted. Sihtrühm puhastusteenindajad: koristamine hoolekandeasutustes Üldajaraam: 01.04.2021–31.12.2023 Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet kuni 30.06.2022. Terviseamet alates 01.07.2022. Sihtrühmad: - hoolekandeasutuste juhid, hooldusjuhid, tervishoiu- ja hooldustöötajad - sotsiaalhoolekandeasutuste kliendid ja nende lähedased - kohalikud omavalitsused, Terviseamet, Päästeamet jt toimepidavuse tagamisega seotud osapooled Hoolekandeasutuste juhtide, hooldusjuhtide, tervishoiu- ja hooldustöötajate teadlikkuse suurenemisest saavad kasu hoolekandeasutuste kliendid (ja nende lähedased). Klientide teenuseosutamise ja elukeskkond muutub turvalisemaks. Paraneb asutuste valmisolek kriisideks (toimepidevuse plaan ja infektsioonialane nõustamine). Suureneb kõigi kriisimeetmete rakendamisega seotud osapoolte teadlikkus oma rollist ja tegevustest. Klientide lähedased saavad interaktiivse kaardi kaudu pidevat teavet, mis võimaldab valida inimesele õige asutuse. Projekt 4. Ohvriabiteenused Tegevus 1. Vabatahtlike süsteemi arendamine ohvriabis Varasemast enam kaasatakse vabatahtlikke, et pakkuda laiapõhjalist ja kättesaadavat abi vaimse tervise, vägivalla ja kriisisündmuse ohvritele. Tegevus 2. Seksuaalvägivalla ohvritele tugiteenuste pakkumise arendamine Arendatakse seksuaalvägivalla ohvritele abi kättesaadavust ning võimalusi selleks. Arendatakse teenuste pakkumist, mis pole kaetud ohvriabi seaduse tingimustel makstavate hüvitistega (nt psühholoogiline abi ja tugigrupi teenused). Tegevus 3. Psühholoogilise esmaabi oskused esmareageerijatele Ohvriabis töötavatele spetsialistidele ja vabatahtlikele antakse psühholoogilise esmaabi oskused tööks kriisis ja traumat kogenud inimestega. Eesmärk on suurendada valmisolekut reageerivaks tööks traumasündmuse järel. Tegevus 4. Ohvriabi seaduse rakendamise toetamine 7 Muudetav ohvriabi seadus hõlmab mitmeid uusi valdkondi ja palju muudatusi senises regulatsioonis (nt psühhosotsiaalne kriisiabi, seksuaalvägivald, ohvriga töötavate inimeste nõuded ja kohustused jms). Eesmärk on teavitus- ja koolitustegevuse abil tagada spetsialistide teadlikkus ja vajalikud oskused uue seaduse rakendamiseks. Tegevus 5. Ohvriabiteenuste raames pakutava juriidilise abi arendamine Rahastus võimaldab toetada ohvriabi tööd eksperdi kaasamisega juriidilise abi valdkonnas, klientide nõustamisel tsiviilõiguslikes ja kriminaalõiguse küsimustes. Tegevus 6. Alaealiste traumasurmadega seotud kriisitöö Ebaloomulike surmade korral, mille põhjuseks on suitsiid, kuritegu või muu traumaatiline õnnetus, tagatakse kriisitööga psühhosotsiaalne abi alaealisi ja noori puudutavates juhtumites. Eesmärk on luua võimekus, et tagada 24/7 valmisolek pakkuda abi üle Eesti. Tegevus 7. Terapeutiline abi sotsiaalses rehabilitatsioonis Abivajava lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kaudu jõuavad tulevikus riigi rahastusel abini ka rohkemad traumat kogenud lapsed. Eesmärk on parandada teenuse kvaliteeti, et enam lapsi hakkaks teenust saama ning neile pakutaks asjatundlikku ja traumaspetsiifilist abi. Üldajaraam: 01.04.2021–31.12.2022 Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühmad: traumat kogenud alaealised ja noored ning nende lähedased, traumat kogenud laste ja noortega töötavad spetsialistid, Ohvriabi vabatahtlikud, kuriteo ohvriks langenud inimesed ja neid toetavad spetsialistid Projekt 5. VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks VEPA, mis tähistab sõnu „veel parem“, on koolikeskkonnas rakendatav sekkumisprogramm, mis ennetab õpilaste käitumisprobleemide teket või süvenemist ja toetab nii laste kui õpetajate vaimset tervist. Mäng loob õppimist soodustava keskkonna, vähendab korrarikkumisi ja õppimist segavaid tegevusi, arendab laste võimet enda käitumist ja reaktsioone kontrollida. Lisaks edendab metoodika positiivset sotsiaalset käitumist soovitud käitumise defineerimise, tunnustamise ja omavahelise koostöö kaudu. Eestis rakendatakse VEPA käitumisoskuste mängu, mille arendajaks ja levitajaks on PAXIS Instituut USA-s eesotsas Dennis D. Embry’ga1. Programm on kantud USA tõenduspõhiste programmide registrisse2 ja seda on tõenduspõhise ennetusmeetodina esile toonud sellised organisatsioonid nagu Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction ning Center for the Study and Prevention of Violence. Pikaaegsed teadusuuringud on näidanud, et metoodika rakendamine koolikeskkonnas suurendab akadeemilist edukust ning vähendab laste käitumisprobleeme, tähelepanuhäirete esinemist, koolikiusamist ja agressiivsust, tõenäosust depressiooni tekkeks, raskustega lastele mõeldud teenuste kasutamist, sõltuvusainete tarvitamist ja kuritegelikku käitumist. Eestis tehti metoodika kontrollgrupiga mõju-uuring aastatel 2016–2018.3 Uuring näitas VEPA positiivset mõju laste vaimsele tervisele, eneseregulatsiooni oskustele ning õpetajate enesetõhususele. Programmi mõju oli eriti suur nende laste puhul, kellel oli enne sekkumist käitumisega rohkem raskusi. 1 http://paxis.org/products/vie w/pax-good-behavior-game 2 Substance Abuse and Mental Health Services Administration’s National Registry of Evidence-based Programs and Practices. 3 Streimann, K., Selart, A., Trummal, A. (2019) Effectiveness of a Universal, Classroom-Based Preventive Intervention (PAX GBG) in Estonia: a Cluster-Randomized Controlled Trial. Prevention Science, https://doi.org/10.1007/s11121-019-01050-0 8 VEPA-t rakendatakse eelkõige esimeses kooliastmes, kuid seda sobib kasutada ka vanemate klasside puhul. Metoodika aitab õpetajal tulla klassi kui tervikuga toime, ilma et ta peaks igale korrarikkumisele individuaalselt reageerima. Selleks koolitatakse õpetajat kasutama tunni ajal või väljaspool tundi erinevaid tööriistu (suupill, stopper, nimepulgad, sobib / ei sobi lauakaardid jm), mängima lastega koos käitumise jälgimisele suunatud meeskonnamängu ning jagama üksteisele tunnustust hea käitumise eest. VEPA metoodika kasutamine on osa tavapärastest tunnitegevustest. www.vepa.ee. Üldajaraam: 1.01.2022-31.08.2023 Elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühmad: - põhikooli I ja II kooliastme õpilased, õpetajad, kooli tugispetsialistid ja juhtkond - lasteaedade kõige vanema rühma lapsed, õpetajad, tugipersonal ja juhtkond, lapsevanemad - VEPA metoodika elluviijad (mentorid, metoodika koolitajad), TAI spetsialistid (VEPA-ga seotud) Projekt 6. Arstid ja õed tervishoidu Tegevus 1 Tegevuse eesmärk on võimaldada tervishoiutöötajate registrisse kandmata arstidel pöörduda tagasi Eesti tervishoiusüsteemi Tartu Ülikooli korraldatava täiendkoolituse projekti kaudu. Alaeesmärk on korraldada projekti vältel praktiseerimisest eemal olnud ja tervishoiutöötajate registrisse kandmata 18 arstile registrisse saamiseks vajalik praktika ning nende teoreetiline koolitus, mis hõlbustaks neil vajaliku üldarsti eksami sooritamist. Projekti tulemusel on osalejad sooritanud registrisse kandmiseks vajaliku praktika ning nad on üldarsti eksamiks paremini valmistunud. Kulude hüvitamine: arstide praktika ning koolituse tasu hüvitatakse Tartu Ülikoolile tegelike kulude alusel tervishoiutöötajate registrisse kandmata arstide täiendkoolituse tasuks. Üldajaraam: 01.04.2022–31.12.2023 Elluviijad: Sotsiaalministeerium, partnerina Tartu Ülikool, kes osaleb projektis „Arstid tagasi tervishoidu“ täiendkoolituse korraldajana Sihtrühm: arstid, kes ei ole kantud Eesti tervishoiutöötajate registrisse, kuid soovivad registreerida end tervishoiutöötajana ning vajavad selleks täiendavat koolitust Tegevus 2 Tegevuse eesmärk on toetada Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, tervishoiukõrgkoolide ja eriala esindusorganisatsioonide vahel sõlmitud konsensusleppe elluviimist, mille alusel suurendatakse õdede vastuvõttu kõrgkoolides ning seatakse praktikabaasidele ootus neid juhendada. Leppest tuleneb Sotsiaalministeeriumi kohustus toetada kriisi ajal suure löögi alla sattunud praktikabaaside praktikajuhendamist rahaliselt, et motiveerida töötajaid tagama kvaliteetne praktika juhendamine ja õdede põhiõppes õppijatele hariduse saamine. Konsensusleppe alusel ning REACT meetme toel ei pea kõrgkoolid enam ise maksma baasidele praktikatasu õe põhiõppe praktikantide juhendamise eest ning seeläbi jääb Haridus- ja Teadusministeeriumilt saadav tegevustoetus suurenenud õppemahu täitmise tagamiseks teoreetilise osa jaoks. Kulude hüvitamine: praktikabaasidele makstakse õdede väljaõppe praktikajuhendaja tunnitasu vastavalt ühikuhinnale, mis on 81 senti praktikatunni kohta. 9 Tegevuse koostööpartneriteks (ei ole partnerid struktuuritoetuse seadus § 2 punkti 10 tähenduses) on Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kõrgkoolide juures töötavate praktikakoordinaatorite, kes tegelevad õdede praktika korraldamisega, töötasu on abikõlblik TAT projektist. Üldajaraam: 01.01.2022–31.12.2023 Elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühmad: õdede põhiõppes õppijad, tervishoiuteenuse osutajad, praktikabaasides õe põhiõppe juhendajad“. 10 3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Ühik Sihttase Selgitus (2023) Rakenduskava / COVID-19 inime 384 CV31 – COVID-19 pandeemiaga meetme pandeemiaga st võitluses toetatud osalejate arv, 2023. tegevuse võitluses toetatud aasta sihtmäär on 384. Sihtmäär väljundinäitaja / osalejate arv koosneb 192 institutsioonist, keskmiselt projekti 3 1–3 osalejat institutsiooni kohta tulemusnäitaja (koolitus või teabepäev). Antud näitajasse panustab projekt 3: sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine Rakenduskava / ESFi meetmete eur 3 760 000 meetme väärtus võitluses tegevuse COVID-19 väljundinäitaja mõjuga Projekt 1. ESFi meetmete eur 166 000 Lastekaitse väärtus võitluses telefoniteenused COVID-19 vaimse tervise mõjuga parandamiseks Projekt 2. ESFi meetmete eur 120 000 Lastega töötavate väärtus võitluses spetsialistide COVID-19 koolitamine laste mõjuga vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks Projekt 3. ESFi meetmete eur 760 000 Sotsiaalhoolekan väärtus võitluses deasutuste COVID-19 toimepidevuse mõjuga suurendamine Projekt 4. ESFi meetmete eur 399 000 Ohvriabiteenused väärtus võitluses COVID-19 mõjuga Projekt 5. VEPA ESFi meetmete eur 315 000 metoodika väärtus võitluses arendamine ja COVID-19 laiendamine laste mõjuga sotsiaalsete ja eneseregulatsioo nioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks Projekt 6. Arstid ja REACT-EU ESFi eur 2 000 000 õed tervishoidu meetme tegevuse väärtus võitluses 11 COVID-19 mõjuga Projektipõhised väljundinäitajad Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus 2021 2022 2023 Projekt 1. Lastekaitse telefoniteenused Sihttasemed on vaimse tervise parandamiseks aastapõhised ning ei ole Pöördumiste arv 10 200 kumulatiivsed. Kõikide Projekt 2. Lastega töötavate projektide projektipõhiste spetsialistide koolitamine laste vaimse väljundinäitajate algtase tervise probleemide märkamiseks ja on 0. laste tõhusamaks abistamiseks Valminud koolitusvajaduse analüüs 1 Koolitusel osalenute arv 40 210 Projekt 3. Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine Nõustatud asutuste arv 192 150 Koolitusgruppide arv 6 4 Supervisioonide arv 4 4 Teabepäevade arv 4 3 Trükiste arv 1 0 Õppevahendite arv 1 0 Projekt 4. Ohvriabiteenused Traumasündmuses otsest abi saanud 25 50 inimesed Tugiteenuseid saanud seksuaalvägivalla 50 100 ohvrid Kaasatud vabatahtlike arv 120 150 Abivajava lapse sotsiaalse 300 400 rehabilitatsiooni teenust saanud laste arv Projekt 5. VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks VEPA koolituse läbinud õpetajate arv 128 Projekt 6. Arstid ja õed tervishoidu Täiendkoolitust „Arstid tagasi tervishoidu” 18 Algtase 0 alustanud arstide arv Õe põhiõppesse vastu võetud 83 83 Algtase 2020. a 517 täiendavate õppurite arv 12 4. Seos valdkondlike arengukavadega „Heaolu arengukava 2016–2023“ koondab tööpoliitika, sotsiaalkaitsepoliitika ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika strateegilised eesmärgid aastateks 2016–2023, andes tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest eesmärkidest, tegevussuundadest ja probleemidest4. Alaeesmärk 3. Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud. Kriisi ja traumasündmuse järgse täiendava ja laiema abi pakkumisega suureneb inimeste heaolu ja võimalus tulla ka peale kriisisündmust iseseisvalt toime. „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ näeb võimaliku tulevikusuunana kaugteenuseid.5 „Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020“ alaeesmärk 2: vägivallaohvrite vajadustest lähtuv kaitse ja tugi on paremini tagatud. Vägivallaohvrite abistamist hinnatakse selle põhjal, kui palju isikuid on saanud ohvritele mõeldud tugi- ja kaitsemeetmeid, kui hästi teatakse ohvrite abistamise võimalusi ja missugune on teenuseid saanud ohvrite tagasiside. Laiemate abivõimaluste pakkumisega (nt juriidiline abi, täiendav psühholoogiline ja esmane kriisiabi) on tagatud suurem kaitse ja tugi ohvritele. „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 3 „Inimkeskne tervishoid“: inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid, vähendada tervise ebavõrdsust ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad. Eesti rahvastiku vananemise tõttu, tuleb üha enam tegeleda krooniliste haiguste ravi ja toetavate teenustega. Kvaliteetse ja kättesaadava tervishoiuteenuse tagamiseks on vaja piisavat hulka pädevaid tervishoiutöötajaid ja spetsialiste. Õdede põhiõppe suurenemise ja praktika toetamise tulemusena REACT-EU ESFi meetme tegevuse kaudu jõuab riik lähemale õdede arvu kasvule 100 000 elaniku kohta. 4 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/heaolu_arengukava_2016-2023.pdf 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/319112013014 13 5. Projektide rakendamine 5.1. Elluviija kohustused 5.1.1. Projekti elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on projekti elluviija kohustatud: 5.1.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) projekti järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisad 2–7) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 5.1.1.2 esitama punktis 5.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ); 5.1.1.3 esitama RA nõudmisel projekti eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 5.1.1.4 rakendama projekti vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 5.1.1.5 teavitama RÜ-d, kui projektiga samalaadsele tegevustele on saadud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 5.1.1.6 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 5.1.1.7 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisade kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 5.1.1.8 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 5.5 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 5.1.1.7 nimetatud prognoosist; 5.1.1.9 pidama arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning esitama nimetatud arvestuse RÜ-le üks kord aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta või muul ajal RÜ nõudmisel; 5.1.1.10 TAT koguma TATs osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 125 lõike 2 punktile e. 5.1.2. TAT partnerile kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. Ühtlasi on partner kohustatud: 5.1.2.1 esitama elluviija nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 5.1.2.2 esitama elluviija nõudmisel partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 5.1.2.3 esitama elluviija poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt elluviija ja/või partneri vajadusest; 5.1.2.4 esitama elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud elluviija maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 5.1.2.5 esitama elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 5.1.2.6 esitama elluviijale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 1. juuniks ning lõpparuande elluviija antud tähtajaks. 5.2. Rakendusüksuse kohustused RÜ on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele: 5.2.1 teavitama RA-d punkti 5.1.1.5 kohasest infost ja toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu TAT tegevuste elluviimise või väljamaksete tegemise; 14 5.2.3 edastama RA-le teadmiseks finantskorrektsiooni otsuse viie tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest arvates; 5.2.4 tegema muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud toiminguid. 5.3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused RA-l on õigus küsida elluviijatelt täpsustusi punktis 5.1.1.1 nimetatud projekti eelarve jagunemise kohta aastate kaupa (TAT lisa 1) ning põhjendatud juhtudel teha ettepanek eelarve korrigeerimiseks. 5.4. Kulude abikõlblikkus 5.4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. REACT-EU vahendite abikõlblik periood saab alata kõige varasemalt 01.02.2020. 5.4.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. Projektis 6 on õdede põhiõppe praktika juhendamise tasu abikõlblik vastavalt standardiseeritud ühikuhinnale. Arstide täiendkoolituse tasu hüvitatakse tegelike kulude alusel. 5.4.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud: 5.4.3.1 tegevuste elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4; 5.4.3.2 tegevuste kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 4 nimetatud kulud. 5.4.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 5.4.4.1 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 5.4.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 5.4.4.3 väliskoolitus- ja -lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike. 5.4.5. Projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6. 5.5. Toetuse maksmine 5.5.1. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel, välja arvatud TAT projekti 6 õdede põhiõppe praktika juhendamise tasu, mis makstakse välja ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõikele 2. Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-des 28 ja 29, ühendmääruse §-des 11–14 ja § 15 lõikes 2 ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustest ja korrast. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 5.5.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 ning § 15 lõigete 1 ja 4 alusel. 5.5.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab elluviija esitama RÜ-le: 5.5.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 5.5.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 15 5.5.3.3 vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 5.5.4. Punktis 5.5.3 nimetatud dokumente ei tule esitada, kui projekti elluviija on varasemate TAT-de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Projekti elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 5.5.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 5.5.6. Toetus makstakse projekti elluviijale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu. 5.5.7. Projekti kaudsed kulude katteks makstakse toetust, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 5.5.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 5.5.9. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui: 5.5.9.1 maksetaotluses esineb puudusi; 5.5.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 5.5.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 5.5.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et elluvija ei suuda ettenähtud ajaks viia projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust; 5.5.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 5.5.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et elluviijal on maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue täitmata või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik RÜ määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, võib RÜ määrata kohustuse või nõude täitmiseks või puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 5.5.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 5.5.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 5.5.13. Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega ja RÜ teeb lõppmakse pärast lõpparuande kinnitamist. Vastavalt ühendmääruse § 13 lõikes 1 sätestatud tingimusele tuleb lõppmakse esitada RÜ-le hiljemalt 17.01.2024 ning makse peab olema tasutud hiljemalt 31.12.2023. 5.6. Toetuse andmise tingimuste muutmine 5.6.1. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud ettepaneku. Kui tekib vajadus muuta projekti sisest eelarve jaotust, esitab elluviija RÜ-le sellekohase ettepaneku teavitades RA-d. 16 5.6.2. TAT muutmiseks punkti 5.6.1 tähenduses ei loeta lisas 1 näidatud toetuse muutumist aastati (punkt 5.6.1) tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 5.6.3. RA vaatab ettepaneku läbi hiljemalt 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja otsustab TAT muutmise pärast RÜ ja punktis 5.6.8 nimetatud kooskõlastusel esitatud arvamuste läbivaatamist. 5.6.4. Puuduste või täpsustavate küsimuste esinemise korral annab RA projekti elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või täiendava info esitamiseks. Ettepaneku läbivaatamise tähtaega võib pikendada. 5.6.5. RA edastab elluviija ettepaneku arvamuse avaldamiseks RÜ-le, andes RÜ-le vastamise tähtaja. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. 5.6.6. RÜ võib RA-le teha ettepaneku projekti või TAT eelarvet muuta, kui projekti aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT või projekti eduka elluviimise tagamiseks. 5.6.7. RA võib TAT-i muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 5.6.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 5.7. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine 5.7.1. Elluviija esitab RÜ-le projekti vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri (edaspidi register) e-toetuse keskkonna vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks eelneva aasta 31.12 seisuga. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 5.7.2. Elluviija esitab RÜ-le projekti lõpparuande registri vahendusel 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem kui 17. jaanuariks 2024. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. 5.7.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 5.7.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 5.7.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. 5.7.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ projekti elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 5.7.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande e-toetuse keskkonnas. 17 5.7.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ projekti elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 5.7.9. Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 5.7.9.1 näitajate täitmine (kumulatiivselt); 5.7.9.2 ülevaade projekti elluviimisest (kumulatiivselt) sh hinnang projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 5.7.9.3 projekti mõju läbivatele teemadele. 5.7.10. Elluviija esitab RÜ-le vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate andmetega kohta teabe iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 5.8. Finantskorrektsioonid 5.8.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 5.8.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 5.9. Vaiete menetlemine 5.9.1. RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. 5.9.2. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. 5.10. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 18 6. Lisad Lisa 1. TAT eelarve kulukohtade kaupa Lisa 2. Projekti 1 tegevuste detailne kirjeldus Lisa 3. Projekti 2 tegevuste detailne kirjeldus Lisa 4. Projekti 3 tegevuste detailne kirjeldus Lisa 5. Projekti 4 tegevuste detailne kirjeldus Lisa 6. Projekti 5 tegevuste detailne kirjeldus Lisa 7. Projekti 6 tegevuste detailne kirjeldus 19 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri …..käskkirjaga nr ….. „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimu Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamisek TAT eelarve kulukohtade kaupa TAT abikõlblikkuse periood: 01.04.2021-31.12.2023 TAT nimi: Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks TAT elluviijad: Sotsiaalkindlustusamet, Tervise Arengu Instituut Aasta 2021 Rea nr Kulukoht Abikõlblik kulu 1 Projekt 1. Lastekaitse telefoniteenused vaimse tervise parandamiseks 1.1 Sisutegevuste personalikulu 1.2 Lastekaitse telefoniteenused vaimse tervise parandamiseks 1.3 Kaudsed kulud 1.4 Kokku 2 Projekt 2. Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks 2.1 Sisutegevuste personalikulu 24 261 2.2 Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks 32 100 2.3 Kaudsed kulud 3 639 2.4 Kokku 60 000 3 Projekt 3. Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine 3.1 Sisutegevuste personalikulu 50 576 3.2 Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine 175 788 3.3 Kaudsed kulud 7 586 3.4 Kokku 233 951 4 Projekt 4. Ohvriabiteenused 4.1 Sisutegevuste personalikulu 52 450 4.2 Ohvriabiteenused 36 000 4.3 Kaudsed kulud 7 867 4.4 Kokku 96 317 Projekt 5. VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise 5 ennetamiseks 5.1 Sisutegevuste personalikulu 5.2 VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks 5.3 Kaudsed kulud 5.4 Kokku 6 Projekt 6 Õed ja arstid tervishoidu 6.1 Sisutegevuste personalikulu 6.2 Tegevus 1. Õdede põhiõppe praktikatunni hüvitamine praktikabaasidele 6.3 Tegevus 2. „Arstid tagasi tervishoidu“ täiendkoolitus 6.4 Kaudsed kulud 6.5 Kokku 6.6 Projektid kokku 3 558 357 6.7 Jaotamata eelarve 201 643 tri ning tervise- ja tööministri …..käskkirjaga nr ….. kinnitatud äskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa CT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine“ Lisa 1 2022 2023 Abikõlblik Abikõlblik Kokku 2021-2023 kulu kulu 78 062 78 062 76 229 76 229 11 709 11 709 166 000 166 000 26 087 50 348 30 000 62 100 3 913 7 552 60 000 0 120 000 69 957 72 567 193 100 189 148 172 998 537 935 10 494 10 885 28 965 269 599 256 450 760 000 0 231 742 284 192 36 180 72 180 34 761 42 628 302 683 399 000 95 000 95 000 145 750 60 000 205 750 14 250 14 250 255 000 60 000 315 000 44 000 44 000 88 000 703 120 792 880 1 496 000 201 157 201 157 6 600 6 600 13 200 1 798 357 3 558 357 201 643 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/22-1125 - Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.10.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/94997527-e66a-4e14-be42-0c84aca32d93 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/94997527-e66a-4e14-be42-0c84aca32d93?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel