dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Detailplaneeringu kehtestamine

Rahandusministeerium · 30. september 2022
Viit
15-3/7884-1
Registreeritud
30. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Agnes Lihtsa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
30. oktoober 2022

Failid

  • 📎Tartu_Linnavalitsus_Kiri_20220930_DP-20-030.asice5424 KB

Sisu (failidest)

Arena spordiklubi, N ujula Bussipeatus Rahinge jalg- ja S Bussipeatus jalgrattatee m 0 50 Rahinge Ilmatsalu Kandit e 1000m e Bussipeatus 22103T Bussipeatus a r tu–I l mat sal u–Rõhu Visa spordihall Bussipeatus Bussipeatus Bussipeatus Planeeringu- ala Maxima X kauplus Tartu Lasteaed Meelespea Tartu Lasteaed Kannike Veeriku Neste Tartu Veeriku park Väljavõte Tartu linna üldplaneeringu 2040+ maakasutuse tankla Kool juhtotstarvete joonisest koos planeeringualaga Aluskaart: Maa-ameti põhi- ja katastrikaart (WMS teenus) Töö nimetus: Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering Asukoht: Kandiküla Joonis: Situatsiooniskeem ja Joonise nr: 1 Tartu linn kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed Projektijuht/ Merlin Kalle Töö koostamisest Merlin Kalle Kuupäev: 02.09.2022 planeerija: huvitatud isik: Diplomeeritud ruumilise keskkonna planeerija, Mõõtkava: 1 : 10 000 tase 7 (nr 163361) N Kandi tee 18 S 83101:005:0040 Elamumaa 100% Kandi tee 16 Terrass 6 117 m² 83101:005:0073 57.95 H E Kandi tee 14 K Elamumaa 100% 13 kr 58. 58. 10 83101:005:0106 57.89 18 58.11 58.06 2 091 m² 58.19 Elamumaa 100% 58.13 58.12 1 999 m² 58.28 57.94 58.08 1 58.41 PK 2 6474200 3 ai am aa 58.20 656050 58.38 57.99 58.08 58.08 kasvuhoone 57.96 58.05 57.96 58.25 58.12 58.21 58.41 58.23 58.36 58.40 asukoht orienteeruv 1 58.54 58.49 2 58.51 3 21 54 3 1 vpa 1 2 kr 57.76 57.92 58.12 H 2 ehitatav 19 it 58.54 58.34 ri 1 u L L u 58.19 p 2 43 58.49 58.14 58.43 H H 57.67 asuko 58.20 58.43 katuse hari 64.15 12 räästas Kandi tee 10 ht or laut K 61.30 katuse hari 12 68.92 83101:005:0042 i 58.37 entee 57.75 57.65 räästas Elamumaa 100% ruv 57.45 57.42 58.46 58.46 65.12 kasvuhoone 58.31 3 262 m² LEPPEMÄRGID: 58.27 58.30 58.03 58.30 kaevumaja K 19 6 1 Planeeringuala piir 57.53 57.97 5 Kandi tee 12 H kuur H 4 3 2 vpa E 83101:005:0107 Katastriüksuse piir 10 Ilmatsalu tee 21 57.74 58.12 Elamumaa 100% 58.06 kuur 57.94 Olemasolev hoone planeeringualal 83101:005:0038 57.37 bet 58.31 1 853 m² or 57.27 or ie 58.33 58.13 Olemasolev naaberhoone ie nt Elamumaa 100% nt 57.84 . . 58.24 19 332 m² Ilmatsalu tee 19 58.07 Juurdepääs katastriüksusele 58.03 58.08 58.19 57.34 83101:005:0072 57.99 58.15 58.04 57.93 Olemasolev viljapuu Elamumaa 100% 57.20 57.98 57.28 57.43 10 82657.58 m² 57.78 kr 57.94 Riigitee kaitsevöönd laiusega 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast 57.17 57.99 58.04 58.17 58.15 Elektri õhuliini kaitsevöönd laiusega 2 m mõlemal pool liini telge 58.03 06 57.88 14 58. 58.10 14 58. 58. 57.82 Elektri maakaabelliini kaitsevöönd laiusega 1 m äärmisest kaablist vpa Veekaevu hooldusala laiusega 10 m 57.84 57.42 Jalg- ja jalgrattatee 57.78 01 57.91 Sundvalduse ala jalg- ja jalgrattatee tarbeks suurusega ca 1 114 m² 03 03 57.04 58. 58. 57.21 57.25 58. 57.72 58.05 57.85 57.18 Koidu 57.28 57.71 renett l Kil 57. 03 57. 11 57.61 A 57.83 57.9 57.98 58.06 58.11 58.19 58.22 A 58.24 57.88 57.97 58.04 58.12 58.17 58.24 58.28 57.94 58.3 57. 76 57. 75 A 58.12 58.13 58.11 58.09 58.16 58.13 58.14 Ki ll 58.09 58.35 58.36 ELASA sidekaabel 58.41 Katastriüksuse andmed: 58.16 58.18 58.40 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee 58.37 58.40 58.41 58.42 A 58.25 A 58.27 83101:005:0065 22103 Tartu - Ilmatsalu - Rõhu maantee Ilmatsalu tee 19 Aadress Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee 58.24 58.29 A 58.43 58.46 58.16 Transpordimaa 100% 83101:005:0072 Tunnus 58.23 58.15 58.18 58.23 58.22 58.18 58.22 58.16 4,63 ha 58.21 kr 58.30 58.29 58.31 Elamumaa 100% Sihtotstarve 58.18 58.29 58.17 58.28 58.30 10 826 m² Pindala 56.89 56.62 57.26 57.31 57.21 Olevi 79301:001:0394 Maatulundusmaa 100% 94,38 ha Töö nimetus: Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering MÄRKUSED: Asukoht: Kandiküla Joonis: Olemasolev olukord Joonise nr: 2 1. Planeeringuala suurus on 10 826 m². Tartu linn 2. Planeeringu koostamisel on kasutatud OÜ WeW poolt jaanuaris 2021.a mõõdistatud geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr GEO-015-21), kus katastriüksuste piirid on seisuga 18.01.2021.a, Tartu Geodeesia OÜ poolt detsembris 2021.a koostatud Ilmatsalu tee ehitusjärgset kontrollmõõdistust täpsusastmega M 1:1000 (töö nr TG290) ning Tartu Veevärk AS poolt detsembris 2021.a koostatud Projektijuht/ Merlin Kalle Töö koostamisest Merlin Kalle Kuupäev: 02.09.2022 planeerija: huvitatud isik: Kandi tee 12 ja Ilmatsalu tee 19 välisveevarustuse ja reoveekanalisatsiooni teostusmõõdistuse teostusjoonist täpsusastmega M 1:500 (töö nr TVK-22-21). Teostusjoonisel on torustikud mõõdistatud kinnise Diplomeeritud ruumilise keskkonna planeerija, kaevikuga. Nimetatud alusjooniste koordinaadid on esitatud L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Mõõtkava: 1 : 500 tase 7 (nr 163361) N Kandi tee 18 S 83101:005:0040 Elamumaa 100% Kandi tee 16 Katastriüksuse andmed: Terrass 6 117 m² 83101:005:0073 57.95 H E Kandi tee 14 Aadress K Elamumaa 100% 13 kr 58. 58. 10 83101:005:0106 Tunnus 57.89 18 58.11 58.06 2 091 m² KRUNTIDE EHITUSÕIGUS 58.19 Elamumaa 100% Sihtotstarve 58.13 58.12 1 999 m² Pindala 58.28 57.94 58.08 1 58.41 PK 2 6474200 3 ai am aa 58.20 656050 58.38 57.99 58.08 58.08 kasvuhoone 57.96 58.05 57.96 58.25 58.12 58.21 58.41 4 58.23 58.36 58.40 4 1 58.54 58.49 8.4 2 58.51 3 21 54 3 1 vpa 1 2 kr 57.76 57.92 58.12 H 2 ehitatav 19 it 58.54 58.34 ri 1 u L L u 58.19 p 2 43 58.49 4 4 58.14 58.43 H H 57.67 asuko 58.20 58.43 katuse hari 4 64.15 12 räästas Kandi tee 10 ht or laut K 61.30 katuse hari 12 68.92 83101:005:0042 i 58.37 entee 57.75 57.65 räästas Elamumaa 100% ruv 57.45 57.42 58.46 58.46 65.12 kasvuhoone 58.31 3 262 m² LEPPEMÄRGID: 58.27 58.30 58.03 58.30 kaevumaja K 19 6 1 Planeeringuala piir 57.53 57.97 5 4 Kandi tee 12 H kuur H 4 3 2 vpa E 83101:005:0107 Katastriüksuse piir 10 Ilmatsalu tee 21 57.74 58.12 Elamumaa 100% 58.06 kuur Planeeritud krundipiir 57.94 83101:005:0038 57.37 bet 58.31 1 853 m² or 57.27 or 1 ie 58.33 58.13 Planeeritud krundi number ie nt Elamumaa 100% nt 57.84 . . 58.24 19 332 m² 17 58.07 Olemasolev naaberhoone 2.7 58.03 58.08 5.4 57.34 5 Ip 4 57.99 17 58.19 Planeeritud hoonestusala 2 6.8 58.15 57.93 58.04 5 57.20 Ip 4 57.43 57.58 57.78 57.98 kr 57.94 Planeeritud põhimõtteline hoone 2.7 57.17 57.28 57.99 58.04 (krundi hoonete suurim lubatud ehitisealune pind) 58.17 3. 5 58.15 58.03 Olemasolev juurdepääs krundile 06 57.88 1 14 58. 58.10 14 58. 58. 57.82 3. 5 Planeeritud juurdepääs krundile 43.7 43.7 vpa Säiliv viljapuu 52.1 57.84 52.1 57.42 57.78 56.9 Planeeritud põhimõtteline kõrg- ja madalhaljastus 56.8 57.91 Planeeritud põhimõtteline haljasmaa 01 03 03 57.04 58. 58. 57.21 57.25 58. 57.72 57.85 58.05 Planeeritud piirdeaed 57.18 Koidu 57.28 Planeeritud põhimõtteline sõidutee 57.71 renett Ip 4 Planeeritud põhimõtteline parkla kohtade arvuga l Kil 57. 03 57. 11 57.61 A Jalg- ja jalgrattatee 8.4 57.83 57.9 57.98 58.06 58.11 58.19 58.22 A 58.24 Nähtavuskolmnurk riigiteele (7 x 320 m, rahuldav norm kiirusel 90 km/h) 57.88 57.97 58.04 58.12 58.17 58.24 58.28 57.94 58.3 57. 76 57. 75 Likvideeritav objekt 7 A 58.12 58.09 58.16 58.13 58.13 Ki ll 58.11 58.09 58.35 ELASA sidekaabel 58.41 Riigitee kaitsevöönd laiusega 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast 58.14 58.16 58.36 58.40 58.18 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee 58.37 58.40 58.41 58.42 A Sundvalduse ala jalg- ja jalgrattatee tarbeks suurusegaca 1 114 m² 58.25 A 58.27 83101:005:0065 22103 Tartu - Ilmatsalu - Rõhu maantee Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee 58.24 58.29 A 58.43 58.46 58.16 Transpordimaa 100% Servituudi seadmise vajadus 58.23 58.15 58.18 58.23 58.22 58.18 58.22 58.16 4,63 ha 58.21 kr 58.30 58.29 58.31 58.18 58.29 58.17 58.28 58.30 56.89 56.62 57.26 57.31 57.21 Olevi 79301:001:0394 Maatulundusmaa 100% 94,38 ha MÄRKUSED: 1. Planeeringuala suurus on 10 826 m². Töö nimetus: Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 2. Planeeringu koostamisel on kasutatud OÜ WeW poolt jaanuaris 2021.a mõõdistatud geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr GEO-015-21), kus katastriüksuste piirid on seisuga 18.01.2021.a, Tartu Geodeesia OÜ poolt detsembris 2021.a koostatud Ilmatsalu tee ehitusjärgset kontrollmõõdistust täpsusastmega M 1:1000 (töö nr TG290) ning Tartu Veevärk AS poolt detsembris 2021.a koostatud Asukoht: Kandiküla Joonis: Põhijoonis Joonise nr: 3 Kandi tee 12 ja Ilmatsalu tee 19 välisveevarustuse ja reoveekanalisatsiooni teostusmõõdistuse teostusjoonist täpsusastmega M 1:500 (töö nr TVK-22-21). Teostusjoonisel on torustikud mõõdistatud kinnise Tartu linn kaevikuga. Nimetatud alusjooniste koordinaadid on esitatud L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Planeeritud juurdepääs krundile, krundisisene sõidutee, parkla, kõrg- ja madalhaljastus ja hoonete illustreeriv asukoht/suurus on näidatud illustreeriva lahenduse alusel põhimõttelisena ja need täpsustuvad Projektijuht/ Merlin Kalle Töö koostamisest Merlin Kalle Kuupäev: 02.09.2022 planeerija: huvitatud isik: projekteerimisel. Diplomeeritud ruumilise keskkonna planeerija, 4. Servituudi seadmise vajadus on määratud illustreeriva lahenduse alusel ning täpsustub servituuti vajava objekti rajatavast asukohast lähtuvalt. Mõõtkava: 1 : 500 tase 7 (nr 163361) N Kandi tee 18 S 83101:005:0040 Elamumaa 100% Kandi tee 16 Terrass 6 117 m² 83101:005:0073 H 57.95 E Kandi tee 14 LEPPEMÄRGID: K Elamumaa 100% 13 kr 58. 58. 10 83101:005:0106 57.89 18 58.11 58.06 2 091 m² Planeeringuala piir 58.19 Elamumaa 100% 58.13 58.12 1 999 m² Katastriüksuse piir 58.28 57.94 58.08 1 58.41 PK 2 6474200 Planeeritud krundipiir 3 ai am aa 58.20 Kandi tee 656050 58.08 57.99 58.38 83101:005:0167 1 Planeeritud krundi number 58.08 kasvuhoone 57.96 58.05 57.96 58.25 58.12 58.41 Transpordimaa 100% Olemasolev naaberhoone 58.21 58.23 58.36 58.40 1 2 480 m² 58.54 58.49 1 58.51 3 21 54 3 2 Planeeritud hoonestusala vpa 1 2 57.76 57.92 58.12 H kr 2 Planeeritud põhimõtteline hoone ehitatav 19 (krundi hoonete suurim lubatud ehitisealune pind) it 58.54 58.34 ri 1 u L L u 58.19 Säiliv viljapuu p 2 43 58.49 58.14 58.43 H H 57.67 Planeeritud põhimõtteline kõrg- ja madalhaljastus asuko 58.20 58.43 katuse hari 64.15 12 räästas Kandi tee 10 ht or 61.30 laut K 12 katuse hari Planeeritud põhimõtteline sõidutee 68.92 83101:005:0042 i 58.37 entee 57.75 57.65 räästas Elamumaa 100% Planeeritud põhimõtteline parkla ruv 57.45 57.42 58.46 58.46 65.12 kasvuhoone 58.31 58.27 3 262 m² 58.30 58.30 kaevumaja K Jalg- ja jalgrattatee 58.03 19 6 1 57.53 57.97 5 Kandi tee 12 H Likvideeritav objekt kuur H 4 3 2 vpa E 83101:005:0107 10 Riigitee kaitsevöönd laiusega 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast Ilmatsalu tee 21 57.74 58.12 Elamumaa 100% 58.06 kuur 57.94 83101:005:0038 57.37 bet 58.31 1 853 m² Servituudi seadmise vajadus or 57.27 or ie 58.33 58.13 ie nt Elamumaa 100% nt 57.84 . Olemasolev veetorustik . 58.24 19 332 m² 58.07 58.03 57.34 58.19 58.08 Olemasolev reovee kanalisatsioonitorustik ja kogumiskaev 57.99 2 58.15 58.04 57.93 Olemasolev elektri maakaabelliin 57.20 57.58 57.98 kr 57.43 57.78 57.94 57.17 57.28 57.99 58.04 Olemasolev elektri õhuliin kaitsevööndi laiusega 2 m mõlemal pool liini telge 58.17 58.15 58.03 Planeeritud elektri madalpinge maakaabelliin/-id ja liitumiskilp 06 57.88 1 14 58. 58.10 14 58. 58. 57.82 Planeeritud sideliin/id vpa Planeeritud veetrass 57.84 57.42 57.78 Planeeritud olmereovee kanalisatsioonitrass 57.91 Planeeritud gaasitrass 01 03 03 57.04 58. 58. 57.21 57.25 Projekteeritud veetrass (vt märkus nr 3) 58. 57.72 58.05 57.85 tv 57.18 Koidu 57.28 Planeeritud tuletõrjehüdrant 57.71 renett v t Planeeritud tuletõrjeveemahuti l Kil 57. 03 57.61 57. 11 A Projekteeritud olmereovee kanalisatsiooni survetrass (vt märkus nr 3) 57.83 57.9 57.98 58.06 58.11 58.19 58.22 A 58.24 Veekaevu hooldusala laiusega 10 m 57.88 57.97 58.04 58.12 58.17 58.24 58.28 57.94 58.3 57. 76 57. 75 Maasoojuspuuraugu rajamise keeluala A 58.12 58.13 58.11 ELASA sidekaabel 58.09 58.13 Ki ll 58.41 58.16 58.14 58.09 58.35 58.16 58.36 58.40 58.18 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee 58.37 58.40 58.41 58.42 A 58.25 A 58.27 83101:005:0065 22103 Tartu - Ilmatsalu - Rõhu maantee Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee 58.24 58.29 A 58.43 58.46 58.16 Transpordimaa 100% 58.23 58.15 58.18 58.23 58.22 58.18 58.22 58.16 4,63 ha 58.21 kr 58.30 58.29 58.31 58.18 58.29 58.17 58.28 58.30 56.89 56.62 57.26 57.31 57.21 Olevi 79301:001:0394 Maatulundusmaa 100% MÄRKUSED: 94,38 ha 1. Planeeringuala suurus on 10 826 m². 2. Planeeringu koostamisel on kasutatud OÜ WeW poolt jaanuaris 2021.a mõõdistatud geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr GEO-015-21), kus katastriüksuste piirid on seisuga 18.01.2021.a, Töö nimetus: Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering Tartu Geodeesia OÜ poolt detsembris 2021.a koostatud Ilmatsalu tee ehitusjärgset kontrollmõõdistust täpsusastmega M 1:1000 (töö nr TG290) ning Tartu Veevärk AS poolt detsembris 2021.a koostatud Kandi tee 12 ja Ilmatsalu tee 19 välisveevarustuse ja reoveekanalisatsiooni teostusmõõdistuse teostusjoonist täpsusastmega M 1:500 (töö nr TVK-22-21). Teostusjoonisel on torustikud mõõdistatud kinnise Asukoht: Kandiküla Joonis: Tehnovõrgud Joonise nr: 4 kaevikuga. Nimetatud alusjooniste koordinaadid on esitatud L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Tartu linn 3. Projekteeritud veetorustikud ning olmereovee kanalisatsiooni survetrass Tartu - Ilmatsalu - Rõhu maantee ääres vastavaltRahinge küla - Kandiküla - Tartu linn vahelised vee- ja kanalisatsioonitorustikud tööprojektile. 4. Planeeritud krundisisene sõidutee, parkla, kõrg- ja madalhaljastus ja hoonete illustreeriv asukoht/suurus on näidatud illustreeriva lahenduse alusel põhimõttelisena ja need täpsustuvad projekteerimisel. Projektijuht/ Merlin Kalle Töö koostamisest Merlin Kalle Kuupäev: 02.09.2022 planeerija: huvitatud isik: 5. Planeeritud tehnovõrkude ja -rajatiste konkreetsed asukohad selguvad projekteerimisel. Diplomeeritud ruumilise keskkonna planeerija, 6. Maa-aluste tehnovõrkude kaitsevööndeid joonise selguse huvides joonisele kantud ei ole. Mõõtkava: 1 : 500 tase 7 (nr 163361) 13.09.2022 Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering Seletuskiri ja joonised Tartu 2021-2022 Merlin Kalle Projektijuht-planeerija Diplomeeritud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163361) Merlin Kalle Töö koostamisest huvitatud isik Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering Sisukord 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ...................................... 5 1.1 Tartu linna üldplaneering ....................................................................................................................5 1.2 Rahinge jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt .............................................................................................6 1.3 Kandi tee vee- ja reoveekanalisatsioonitorustiku tööprojekt ..............................................................7 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................... 7 2.1 Planeeringuala kontaktvööndi üldine iseloomustus ja analüüs ..........................................................7 2.2 Planeeringuala iseloomustus .............................................................................................................8 3 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ........................................................... 8 3.1 Planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused .................................................................8 3.2 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ...............................................................................................9 3.3 Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused ....................................................9 3.4 Haljastus, heakord, piirded ja vertikaalplaneerimine ....................................................................... 11 3.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ............................................................................ 11 3.6 Tehnovõrgud- ja rajatised................................................................................................................ 12 3.6.1. Veevarustus......................................................................................................................... 13 3.6.2. Olmereoveekanalisatsioon .................................................................................................. 13 3.6.3. Sademevee ärajuhtimine ..................................................................................................... 13 3.6.4. Tuletõrje veevarustus .......................................................................................................... 13 3.6.5. Elektrivarustus, välisvalgustus ............................................................................................ 14 3.6.6. Soojavarustus ...................................................................................................................... 15 3.6.7. Telekommunikatsioonivarustus ........................................................................................... 16 3.7 Tuleohutuse tagamine ..................................................................................................................... 16 3.8 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................................... 16 3.9 Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine ............................................................................. 17 3.10 Piirangud ....................................................................................................................................... 19 3.10.1 Servituutide seadmise määramise vajaduse märkimine ............................................................ 19 3.10.2 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ......................................................................................... 19 3.10.3 Sundvalduse ala ......................................................................................................................... 19 3.10.4 Tehnovõrkude kaitsevööndid ..................................................................................................... 20 3.11 Detailplaneeringu rakendamise nõuded ........................................................................................ 20 JOONISED (Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena) 1. Situatsiooniskeem ja kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1 : 10 000 2. Olemasolev olukord M 1 : 500 3. Põhijoonis M 1 : 500 4. Tehnovõrgud M 1 : 500 KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 5 SELETUSKIRI 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on Tartu Linnavalitsuse 09.03.2021 korraldus nr 265 Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine (sh planeeringu koostamise lähteseisukohad ja planeeringuala situatsiooniskeem). Planeeringu koostamisel kasutati alusdokumentatsioonina: • Tartu linna üldplaneeringut (kehtestatud Tartu Linnavolikogu 07.10.21 otsusega nr 373); • Rahinge jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti (Novarc AS, 2019, töö nr 1475-2); • Ilmatsalu tee ehitusjärgset kontrollmõõdistust täpsusastmega M 1:1000 (Tartu Geodeesia OÜ, detsember 2021; töö nr TG290; • Tartu linn, Kandi tee vee- ja reoveekanalisatsioonitorustiku tööprojekti (Altren Projekt OÜ, märts 2021, töö nr VK2131); • Kandi tee 12 ja Ilmatsalu tee 19 välisveevarustuse ja reoveekanalisatsiooni teostusmõõdistust (Tartu Veevärk AS, detsember 2021; töö nr TVK-22-21); • Eelprojekti: Kandi tee piirkonna sidevõrk. Kandi tee, Kandiküla küla, Tartu linn, Tartumaa. Elektroonilise side võrgu rajatis. (AS Stik-Elekter, mai 2021, töö nr 9640PP-K2); • Rahinge küla – Kandiküla – Tartu linn vahelised vee- ja kanalisatsioonitorustikud tööprojekti (Mirrom OÜ; detsember 2020; töö nr 20001); • Geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (OÜ WeW, jaanuar 2021, töö nr GEO-015-21); alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis; • Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi krundi jagamiseks ja ehitusõiguse määramiseks üksikelamute rajamiseks. Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. 1.1 Tartu linna üldplaneering Tartu linna üldplaneering seab eesmärgiks elamupiirkonna ruumiliselt ja arhitektuurselt ühtse arengu. Üldplaneeringu kohaselt on Ilmatsalu tee 19 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks määratud väikeelamu maa. Ilmatsalu tee 19 kinnistu jääb üldplaneeringuga määratud Kandiküla detailplaneeringu kohustusega alale, kompaktse asustuse arengualale (tiheasustusalale) Kandiküla asumisse (KAN 3), kus kehtivad väikeelamumaa juhtfunktsiooni kohased üldtingimused ja kus kolme ja enama korteriga elamud, sh ridaelamud ei ole lubatud ning ala arendamisel on vajalik koostada detailplaneering. Asumi ehituslikus iseloomustuses on toodud, et seni valdavalt vanades talukohtades hoonestatud maa-alad reserveeritakse laialdaselt väikeelamumaadeks. Lisaks on määratud täpsemad ehitustingimused: väikeelamukrundile on lubatud rajada üks elamu ja kuni üks abihoone, üle 5000 m² olemasolevatel elamukruntidel kuni neli abihoonet. Uushoonestusalade krundi- ja hoonestusstruktuuri planeerimisel tuleb olemasolevad talukohad integreerida asumi tervikusse. Hoonete maksimaalne ehitisealune pind krundi kohta on üldjuhul kuni 250 m². Lubatud on kaldkatused ja lamekatused, aga ühe kvartali või tänava äärne hoonestus peab olema ühtsete nõuetega arhitektuurne tervik. Hoone suurimaks lubatud kõrguseks on 8,5 m ja lamekatuste korral 7,5 m hoonet ümbritsevast keskmisest maapinnast; maksimaalseks korruselisuseks on kaks (korruse arvestuslikuks keskmiseks kõrguseks elamul on 3,2 m). Kehtib ehitusjoone järgimise kohustus. Krundi 6 Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering täisehitusprotsendiks on määratud 15%, erisusega: 3000<=10%. Minimaalne lubatud krundi suurus on 1800 m2. Olemasolevate talukohtade kruntimine minimaalse suurusega üksusteks ei ole lubatud, krundi jagamine on igakordne kaalutlus. Kruntide moodustamisel tuleb tagada, et iga krunt külgneks tänavaga. Autode parkimine peab olema tervikuna lahendatud krundil, parkimiskoha kavandamine ei saa toimuda tänava maa arvelt. Talukohtades säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus. Maanteede lähedastel kruntidel tuleb müratõke lahendada haljastuse abil (nt tihe kaherealine hekk). Piirded peavad olema ažuursed, lahendada kaasaegselt, kõrgusega 1,2-1,5 m. Vältida ulatuslikke plankaedasid ja müratõkkeseinu - müra tõkestamiseks kasutada teisi meetmeid (haljastus, hoonete paigutus). Leida lahendused sademevete korduvkasutuseks ja immutamiseks krundil. Üldplaneering käsitleb ka müra normtasemeid ning maanteemüraga arvestamisel annab soovituse kõrvalmaantee Tartu-Ilmatsalu-Rõhu ääres kavandada uushooned vähemalt 50 m kaugusele. Uute müratundlike alade rajamine teele lähemale (nt Kandiküla) on lubatud asjakohaseid leevendusmeetmeid rakendades. Hoonestatavatele kruntidele väikeelamu maal on üldplaneeringus seatus järgmised haljastuse nõuded: kõrghaljastuse kavandamisel lähtuda krundi ja hoone paiknemisest naabrite, päikese ja tänava suhtes; kõrghaljastuse ja tehnilise taristu elementide (sh maasoojussüsteemi) paiknemine peab olema omavahel kooskõlas; soovitatav on katustelt lähtuva sademevee taaskasutus krundil; kruntide eraldamiseks, tänavailme ja elurikkuse rikastamiseks on soovitatav rajada nii vabakujulisi kui ka pöetavaid hekke. Hekk ei tohi hakata piirama liikumist tänavamaal ega nähtavust ristmikel; rohevõrgu toimimise ülesannete täitmiseks peab haljastatud ala reeglina olema vähemalt 40% krundi pindalast. Kõrghaljastuse osakaal haljastatud alast peab reeglina olema vähemalt 25%. Elamute kavandamisel peab krundi haljastatav osa üldjuhul olema suurem, kui kõvakattega ala. Hoonete alune maapealne pind ei kuulu kõvakattega ega haljastatava ala sisse. Üldplaneeringuga on määratud jalgrattateede põhivõrk ja tugivõrk, mis on seotud naaberomavalitsustele kuuluvate teedevõrgustikega. Ilmatsalu tee äärde on planeeritud jalgrattateede tugivõrgu osa, mis tihendab põhivõrku, parandab ühendustegurit ja juurdepääsetavust ning teenindab valdavalt asumisisest liiklust. Ilmatsalu teel on jalg- ja jalgrattateede paiknemine kavandatud ühel pool sõiduteed eraldatud haljasribaga. 1.2 Rahinge jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt Ilmatsalu tee äärde koostati Rahinge jalg- ja jalgrattatee (JJT) põhiprojekt. Projekt hõlmab erakinnistuid, millest tulenevalt on mh ka Ilmatsalu tee 19 kinnistule kergliiklustee rajamise eesmärgil seatud ligikaudu 1114 m² suurusele alale sundvaldus. Rahinge JJT ning sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitaja on Tartu linn. Vastavalt projektile on JJT laiuseks kavandatud 3 m. Ilmatsalu tee 19 kinnistule projekteeritud JJT ja sõidutee vaheriba laius on ca 7 m. Ilmatsalu tee 19 kinnistu mahasõidule laiusega 4 m ja pöörderaadiusega 7 m on kavandatud uus asfaltkate. Sademeveel on planeeritud imbuda vaheriba pinnasesse. Ette on nähtud Ilmatsalu tee 19 kinnistul 11 puu (peamiselt viljapuud) raadamine. JJT äärmisesse serva, sõiduteest kaugemasse serva on projekteeritud valgustid 6 m metallpostidel (38 - 40 m sammuga). Olemasolev võrkpiire ja väravad on kavandatud likvideerida ning asendada uue piirdeaia (projekti kooskõlastamisstaadiumis kokku lepitud: kuni 2 m kõrgune puitplank) ja väravaga. Rahinge JJT ehitati Rahingeni projektikohaselt välja 2021.a suvel/sügisel ja detsembris 2021.a teostati selle kontrollmõõdistus1 (Ilmatsalu tee ehitusjärgne kontrollmõõdistust). 1 Ilmatsalu tee ehitusjärgne kontrollmõõdistus Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 7 1.3 Kandi tee vee- ja reoveekanalisatsioonitorustiku tööprojekt Projektlahendus näeb ette Kandi teel vee- ja reoveekanalisatsioonitorustike rajamise ühendades need olemasoleva vee- ja reoveekanalisatsioonitorustikuga Ristla tee 4 kinnistul. Kandi teelt on projekteeritud ühendustorustikud (kaks veetoru ja reoveekanalisatsioonitoru) Ilmatsalu tee 19 kinnistule läbi Kandi tee 12 kinnistu. Projekteeritud Kandi tee veetorustiku läbimõõt ühenduslõigus on 160 mm. Projektikohased vee- ja kanalisatsioonitorustikud rajati Kandi tee 12 ja Ilmatsalu tee 19 kinnistule hilissügisel 2021.a ning väljaehitatu teostusmõõdistus teostati detsembris 2021.a. 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud joonisel nr 2. 2.1 Planeeringuala kontaktvööndi üldine iseloomustus ja analüüs Ilmatsalu tee 19 kinnistu asub riigitee nr 22103 Tartu – Ilmatsalu – Rõhu km 0,43-0,56 ääres Kandikülas ca 400 m kaugusel nn Ilmatsalu ringristmikust. Planeeringuala kontaktvööndisse jäävat Kandiküla osa võib liigitada külatüübilt tänavakülaks, kus taluõued paiknevad järjest mõlemal pool külatänavat - Kandi teed. Küla kujunes ajalooliste talukohtade maadele. Kontaktvööndisse jäävate Kandiküla kinnistute suurused varieeruvad alates 1999 m 2 (Kandi tee 14, kt 83101:005:0106) kuni 19332 m²(Ilmatsalu tee 21, kt 83101:005:0038; elamukompleksiga õuemaa osa sellest ca 5000 m2, ülejäänu põllumaa). Keskmiseks kinnistu suuruseks on ca 3000 m2, suuremad kinnistud jäävad küla äärealadele: loodesuunda Kandi tee 18, kt 83101:005:0040, 6117 m² ja Ilmatsalu tee 21 eelnevalt esitatud andmetega, ja üks ka küla keskmesse: Kandi tee 3, kt 83101:005:0100, 7422 m². Riigiteega külgnevate kinnistute põhihooned asetsevad enam-vähem ühtsel ehitusjoonel ca 50 m kaugusel teest. Kruntide riigitee ja hoonestuse vaheline ala on hooldatud muru- või rohumaa-ala. Riigitee äärde jäävat hoonestust iseloomustab elamute suurus ca 100 m2 ja rohkema kui kahe abihoone olemasolu, millest üks on suurema ehitisealuse pinnaga kui elamu (ca 130 m2). Kuna riigitee ja Kandi tee vahelisele alale jäävad kinnistud on ca 3000 m2 suurused, jäävad kinnistute hoonete ehitisealused pinnad vahemikku ca 200 – 350 m2. Hooned on nii ühe- kui kahekorruselised ja enamasti viilkatusega. Välisviimistluses on kasutatud puitu, kivi, krohvi; harjajoon on nii risti kui paralleelselt riigiteega. Kontaktvööndi suurematel kinnistutel (Kandi tee 18, Kandi tee 3) on hoonete ehitisealune pind ca 375 m2. Küla ümbritsevad haritavad põllumaad. Planeeringualast linnulennult ca 1 km raadiusesse jäävad ühistranspordipeatused, 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa maantee selle äärse tootmis- ja ärihoonestusega, Visa hall, Maxima kauplus, Neste tankla ning Ravila ja Ilmatsalu tn korterelamud. Veidi kaugemale jäävad Veeriku linnaosa kool ja lasteaiad ning Arena spordiklubi. Kandiküla näol on tegemist kompaktse maa-asulaga, mida iseloomustab tihe korrapärane hoonestusstruktuur. Seoses kergliiklustee ehitusega Ilmatsalu tee äärde ning tehnovõrkude rajamisega piirkonda liitub küla orgaaniliselt keskuslinnaga kujunedes kompaktse ruumilahendusega elupiirkonnaks. Planeeringuala asukoht koos kontaktvööndiga on vaadeldav joonisel nr 1. 8 Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 2.2 Planeeringuala iseloomustus Planeeringualaks on maaüksus Ilmatsalu tee 19 (kt 83101:005:0072) pindalaga 10 826 m², mille sihtotstarve on elamumaa 100%. Ilmatsalu tee 19 maaüksus on hoonestatud ühekorruselise elamu (ehr kood 104049118, ehitisealune pind 85 m2) ja rekonstrueeritava abihoonega (ehr kood 120839836, ehitisealune pind 124,6 m 2) ning alla 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga ehitistega (laut, kasvuhoone). Elamu on viimistletud puitlaudvoodriga ja omab valtsplekist püramiidkatust, ka abihoonel on puitlaudvooder ning plekk-katus. Mõlemal hoonel on keldrikorrus. Maaüksus on heakorrastatud ja liigirikka rohttaimestiku ja haljastusega (loodusliku mitmekesisuse eest hoolitsevad lambad). Ajalooliselt (1930- ja 40-ndatel aastatel) on maaüksusel (endise nimega Koidu talu; ja seda ümbritsevatel kinnistutel, mis on moodustatud endise Koidu talu maadele) asunud Koidu talu katse- ja sordiaed, kus aretati õunasort Koidu renett (aretaja Aleksander Lange; käesolevalt alal säilinud üks sordipuu, mis on joonistel tähistatud). Seetõttu kasvab maa-alal rohkesti vanu õunapuid. Koidu talu katse- ja sordiaed on määratud pärandkultuuriobjektiks 2 reg nr-ga 831:VIL:001 seisundiga: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50%. Eluhoone läheduses kasvavad ilutaimed ja marjapõõsad. Maapinna kõrgused jäävad vahemikku ca 57 – 58 m/abs, reljeef on tasane. Juurdepääs Ilmatsalu tee 19 maaüksusele toimub lõunasuunast otse kõrvalmaanteelt nr 22103 Tartu – Ilmatsalu – Rõhu, mis on asfaltkattega ja ca 8,5 m laiuse sõiduteeosaga. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus 2020. aasta andmetel on 1511 sõidukit, millest 95% moodustasid sõiduautod ja pakiautod, 3% autorongid ja 2% veoautod ja autobussid. Teel liikumise piirkiirus on 90 km/h. Kergliiklejad liiguvad 2021.a lõpus valminud Rahinge jalg- ja jalgrattateel, mille jaoks on Ilmatsalu tee 19 maaüksusele määratud sundvaldus. Elamust lõunasuunas on olemas kruusakatteline parkimisala sõidukitele. Planeeringualale ulatub riigitee nr 22103 kaitsevöönd ulatusega 30 m. Olemasoleva hoonestuse elektriühenduse tagab elektri õhuliin; kuni 2022.a alguseni toimus hoonestuse veega varustamine Kandi tee 10, kt 83101:005:0042, kinnistul asuvast lokaalsest puurkaevust (veevõtt alla 10 m3/ööpäevas, hooldusala ulatus 10 m) ning reovesi suunati oma lokaalsesse kogumiskaevu. 2021.a lõpus rajati Ilmatsalu tee 19 kinnistule ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniühendus Kandi teele ehitatud torustikest. Lisaks asub hoonete vahelisel õuealal oma salvkaev (hooldusala ulatus 10 m). Maaüksust läbival elektri õhuliinil on kaitsevöönd ulatusega 2 m mõlemal pool liini telge. Maaüksuse loodeosas asub õhuliinipostil naaberkinnistu Kandi tee 18 elektri liitumiskilp, millest suundub hoonestuseni elektri maakaabelliin kaitsevööndi ulatusega 1 m äärmisest kaablist. 3 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV 3.1 Planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused Detailplaneeringu koostamise eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine. Üldplaneeringu kohaselt on Ilmatsalu tee 19 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks määratud väikeelamu maa, kus seni valdavalt vanades talukohtades hoonestatud maa-alad reserveeritakse laialdaselt väikeelamumaadeks. Planeeringualal on kavandatud olemasolev elamumaa kinnistu jaotada kaheks. Lähtuvalt kontaktvööndi analüüsist sobivad moodustatud kruntide suurused olemasolevasse külastruktuuri. Krunt nr 1 on 2 Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad märgid, mida tuleb osata märgata , hinnata ja sellesse lugupidavalt suhtuda. Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 9 moodustatud suuremana, et oleks tagatud endisele õunasordiaretajale kuulunud hoonestuse ja säilinud viljapuude paiknemine samal kinnistul. Krunt nr 2 on loogiliseks jätkuks olemasolevale krundistruktuurile. Planeeritud kruntide hoonestamine on võimalik lähtuvalt piirkonnas väljakujunenud ehitusjoonest, misläbi asuvad hooned riigiteest piisaval kaugusel vältimaks teest põhjustatud häiringuid. Planeeritud kruntidele kavandatud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ja kõrgus ühtivad külale iseloomulike näitajatega. Kuna krunt nr 1 asub ajaloolise talukoha, Koidu talu, asukohas ja on olemasolevalt hoonestatud, võimaldab määratud ehitusõigus krundi hoonestada maksimaalselt 350 m2 ulatuses kuni kahekorruseliste hoonetega, krundi nr 2 kui uue piirkonda moodustatava krundi hoonete suurim lubatud ehitisealune pind järgib üldplaneeringuga määratut ehk 250 m2 ning samuti on võimalik ehitada piirkonnale iseloomulikult kuni kahekorruseline hoonestus. Planeeritud krundid on suure pinnaga ning riigitee äärsel alal haljasmaaga. Planeeritud kruntide hoonete suurim lubatud ehitisealune pind tagab kruntidel suure haljastatava ala osakaalu. Planeering annab soovituse kohamälu (Koidu talu katse- ja sordiaed) säilimise eesmärgil kruntidele istutada viljapuid. Planeeritud kruntide lõunakülge ehitatud Rahinge jalg- ja jalgrattatee loob head võimalused Tartu linnakeskusesse liikuda jalgsi või rattaga. Planeeringulahendusega on loodud eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Kuna tihendatakse olemasolevat küla, on tegemist otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtteid järgiva lahendusega. 3.2 Planeeritava ala kruntideks jaotamine Ilmatsalu tee 19 maaüksus on jaotatud kaheks üksikelamu maa krundiks. Kruntide moodustamine ja pindalad on nähtavad joonisel nr 3. 3.3 Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused Kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelis. Samal joonisel kujutatud illustratiivne ehitiste paiknemine, suurus, konfiguratsioon jmt on põhimõtteline ning täpsustub projekteerimisel. Kruntide ehitusõiguse kohaselt säilib krundil nr 1 olemasolev hoonestus, kuid ehitusõigus võimaldab ka täiendavat hoonestust. Olemasolevaid hooneid võib remontida ja parendada, lubatud on ka ümberehitus ja vajadusel lammutamine. Ümberehitamisel või uushoonete rajamisel tuleb lähtuda planeeritud ehitusõigusest. Krundile nr 2 on planeeritud uushoonestus: üksikelamu ja abihoone. Elamukruntide ehitusõiguse määramisel on lähtutud Tartu linna üldplaneeringu Kandiküla asumi ehitustingimustest ja kontaktvööndi analüüsist. Kuna krundi nr 1 pindala on üle 6000 m 2, on hoonete suurim lubatud ehitisealune pind määratud rohkem kui 250 m 2. Planeeritud kruntide hoonestuse olulisemad arhitektuursed tingimused: • Katusetüüp: kaldkatus; • Katusekalded: 3-45 kraadi; • Katusekattematerjalid: plekk, vm katusetüübile sobiv, vältida tuleb matkivaid materjale; • Välisviimistlusmaterjalid: kasutada ajas kestvaid kvaliteetmaterjale, näiteks klaas, puit, kivi, krohv (ka kombineeritult). Vältida tuleb matkivaid (plastvooder jmt) materjale; • Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata • +/- 0.00 sidumine: tuleb lahendada projekteerimise käigus. 10 Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering Planeeritud on järgmised ehitise kasutamise otstarbed 3: • Krundil nr 1: üksikelamu (11101); elamu abihoone (12744); • Krundil nr 2: üksikelamu (11101); elamu abihoone (12744). Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus lubada täiendavalt loetelus nimetamata ehitise kasutamise otstarbeid, kui need sobivad krundi kasutamise sihtotstarvetega ja/või kui need on vajalikud planeeritud tegevuse elluviimiseks/tööks (nt torujuhtmed (22000), elektrijaotusvõrgud ja sideliinid (22240), kanalisatsioonitorustik (22231), veejaotustorustikud (22220), gaasijaotustorustikud (22210), teed (21100) jne). Kruntide ehitusõigusega määratletud hoone mahud tuleb ehitada hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hoonestuse) piirides ning arvestatakse ehitisealuse pinna sisse. Suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi, päikesekaitsevarjestust, terrassi, treppi, tehnosüsteemi ja -seadme osa jt vastavas õigusaktis 4 nimetatud hooneosi. Lisaks ehitusõiguses toodud hoonestusele on elamukruntidel lubatud täiendavalt kuni 5 m kõrguste ja kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga ehitiste (ehk ehitusloakohustuseta ehitiste) püstitamine (ei kuulu ehitusõiguse näitajate hulka). Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrguseid ehitisi, võib vajadusel rajada ka väljapoole hoonestusala, määrates ehitistele oma piirkonna, et ühtlustada krundile tekkivate ehitiste paigutust ja välistada kruntide kaootilist risustamist vaba ehitustegevuse alla kuuluvate ehitistega. Ehitiste kavandamisel tuleb arvestada naabrusõigustega ning tuleohutuse tagamisega. Kruntide hoonestusalade määramisel on lähtutud kontaktvööndis välja kujunenud ehitusjoonest, üldplaneeringu soovitusest arvestada maanteemüraga ning kavandada uushooned kõrvalmaantee Tartu – Ilmatsalu – Rõhu ääres vähemalt 50 m kaugusele ning tuleohutusnõuete täitmisest. Hoonestusalad on kavandatud riigitee sõiduteeservast ca 57 m kaugusele. Hoonestusala on kruntidel antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab vabamalt valida hoonestuse kuju ja asetust. Hoonestusalasse võib rajada ka rajatisi (teid/platse jm) ja istutada puid ning põõsaid. Hoonestusala on kruntidel määratud terviklikult, st ka elektri õhuliini kaitsevööndis ja veekaevu hooldusalal. Hoonete ehitamisel ja kasutamisel tuleb arvestada krundil asuvate tehnovõrkude kaitsevöönditega. Elektri õhuliini alla ja kaitsevööndisse on võimalik hoonestada ainult kas võrguvaldaja nõusolekul või liini likvideerimise järel; samuti on veekaevu hooldusalal võimalik hoonestada kaevu likvideerimise järel. Planeeritud hoonestusalade sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3. Hoonestuse arhitektuurne tase ja hoonete vaheline ruum peab olema lahendatud kõrgekvaliteediliselt. Muuhulgas on hoonete mahus vaja lahendada abiruumid jalgrataste, lapsekärude, kelkude jms hoidmiseks. Arvestades ptk-s 3.8 tooduga on lubatud projekteerimisel näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Päikesepaneelid võib sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada need hoone osade külge (katus, fassaad). Samuti on lubatud päikesepaneele paigutada maapinnale selleks sobivasse kohta. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused: • Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust; • Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, väliruumis liiklejaid ja looduskeskkonda; • Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teel liiklejaid. 3 Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu 4 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 lg 6 Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 11 Ehitustegevus tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. 3.4 Haljastus, heakord, piirded ja vertikaalplaneerimine Kuna planeeritud kruntidel on asunud Koidu talu katse- ja sordiaed, tuleb maksimaalselt säilitada olemasolevaid viljapuid kui puude asukoht ja tervislik seisund seda võimaldab. Samuti säilitada võimalusel muu olemasolev kõrghaljastus, kuna olemasolev haljastus võrreldes istutatava haljastusega omab kohest roheefekti. Perspektiivse maaküttesüsteemi projekteerimisel tuleb tagada säilitatava kõrghaljastuse kasvamiseks vajalikud tingimused. Võimalik uushaljastus tuleb lahendada vastavalt vastava krundi omaniku soovile, kuid kohamälu säilimise eesmärgil on soovitatav kruntidele istutada samuti viljapuid. Kõrghaljastuse kavandamisel tuleb lähtuda krundi ja hoone paiknemisest naabrite, päikese ja tee suhtes; kõrghaljastuse ja tehnilise taristu elementide paiknemine peab olema omavahel kooskõlas; soovitatav on katustelt lähtuva sademevee taaskasutus krundil; kruntide eraldamiseks, tänavailme ja elurikkuse rikastamiseks on soovitatav rajada nii vabakujulisi kui ka pöetavaid hekke. Rohevõrgu toimimise ülesannete täitmiseks peab haljastatud ala olema vähemalt 40% krundi pindalast. Kõrghaljastuse osakaal haljastatud alast peab olema vähemalt 25%. Krundi haljastatav osa peab olema suurem kui kõvakattega ala. Planeeringujoonistel on istutatava haljastuse lahendus markeeritud põhimõttelisena illustreeriva lahenduse alusel. Elamukrundid on lubatud piirata kõikidest külgedest kuni 1,6 m kõrguse metall- või puitpiirdeaiaga (sh läbipaistmatu plankaed), kuna olemasolevalt on mõlemad piirdetüübid kinnistupiiridel esindatud. Vaid riigitee poolsel krundi küljel sundvalduse alast alates krundi sisemuses on lubatud kuni 2 m kõrgune metall- (läbi nähtav) või puitpiire (sh läbipaistmatu, vt ptk 1.2). Soovitatav on nii krundi nr 1 kui nr 2 kirdenurgas piirdeaial tekitada eest ära tõstetav osa või värav, et vajadusel oleks päästeautol võimalik alale juurde pääseda või päästjatel sirgjooneliselt voolikuliini vedada Kandi teelt läbi Kandi tee 12 kinnistu. Jäätmete kogumiseks tuleb kruntidel ette näha suletav kogumiskonteiner. Konteiner peab asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel ja hoonestusest vähemalt 2 m kaugusel. Prügikonteinerite täpne asukoht krundil tuleb anda projekteerimise käigus. Kruntide maapinna kõrguse olulist ja põhimõttelist muutmist ei ole kavandatud. Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt hoonestuse asukohast. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et sademevesi ei valguks naaberkruntidele ja - kinnistutele. 3.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Mõlemad planeeritud krundid külgnevad avalikult kasutatava riigiteega, mille äärde on ehitatud Rahinge jalg- ja jalgrattatee. Krundi nr 1 juurdepääs säilib olemasolevas asukohas riigitee km 0,473; krundi nr 2 juurdepääs on kavandatud samuti krundi nr 1 mahasõidult. Krundi nr 2 juurdepääsuks tuleb rajada sõidutee läbi krundi nr 1. Uut mahasõitu riigiteele kavandatud ei ole. 12 Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering Riigitee nr 22103 liigitub IV klassi maanteeks (kuigi tee asub Tartu linna territooriumil, määratleb ka üldplaneering tee maanteena). Kruntide riigiteele mahasõidul/kruntidele juurdepääsul on sõiduki juhil tagatud teistelt harudelt ristmikule lähenevate sõidukite õigeaegne nägemine ehk on tagatud normikohane nähtavuskolmnurk (vt skeem 3.5.1). Nähtavuskolmnurk on tagatud seoses haljastuse likvideerimisega. Ellu viidud Rahinge jalg- ja jalgrattatee projektiga on tagatud ka riigitee külgnähtavus. Skeem 3.5.1 Nähtavuskolmnurga ulatus (aluskaart: Maa-amet 2022) Käsitletaval alal näeb planeeringulahendus ette kaks elamut ja nende abihooned. Seega lähtub planeeritavatelt kruntidelt kahe pere liikumine. Kruntide nr 1 ja nr 2 sundvaldusega alal asub 3 m laiune valgustatud asfaltkattega Rahinge jalg- ja jalgrattatee (algusega nn Ilmatsalu ringilt kulgedes esimeses ehitusetapis Rahingeni). Jalg- ja jalgrattatee ning riigitee sõidutee vaheriba laiuseks on jäetud ca 7 m. Planeeritud kruntide mahasõidu ning jalg- ja jalgrattatee ristumine on lahendatud selliselt, et jalg- ja jalgrattateed ei katkesta ükski äärekivi ning kergliiklustee jätkub samas tasapinnas. Kergliiklustee võimaldab ohutult ja keskkonnasäästlikult kasutada enamusliikumisviisina jalgsi, rattaga jm kergliiklusvahendiga liikumist; samuti jõuda ohutult Ilmatsalu tee ääres asuvasse bussipeatusesse. Tartu linnas arendatav kergliiklusteede võrk on autovaba liikumisviisina muuhulgas üheks kliimamuutuste leevendusmeetmeks. Jalgrataste ja autode parkimine on mõlemal planeeritud krundil lahendatud krundisiseselt. Jalgrataste hoiustamine on ette nähtud planeeritud hoonete mahus selleks ette nähtud hoiuruumides. Sõidukite ruumivajaduse arvutamisel on aluseks võetud EVS 843:2016 Linnatänavad. Vastavalt standardile on kummalegi elamukrundile kavandatud neli sõiduki parkimiskohta (parkimiskoht ka külalistele). Planeeringujoonisel on kujutatud põhimõtteline kruntide parkimise lahendus illustreeriva lahenduse alusel, mida on lubatud projekteerimisel muuta. Riigiteel parkimist ja tagurdamist ette ei ole nähtud. Planeeringualale ulatub riigitee nr 22103 kaitsevöönd ulatusega 30 m. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Kuna mõlema krundi lõunakülge on projekteeritud ja ehitatud avalikult kasutatav Rahinge jalg- ja jalgrattatee, asub riigitee kaitsevööndis nimetatud jalg- ja jalgrattatee, mille äärde on projekteeritud piirdeaia ehitamine. Planeeringukohane hoonestus on kavandatud väljapoole riigitee kaitsevööndit, hoonestusala määramisel on lähtutud väljakujunenud hoonestusjoonest. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse uusi tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda Transpordiameti nõuded projekti koostamiseks. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 3.6 Tehnovõrgud- ja rajatised Planeeritud tehnovõrkude lahendus on koostatud vastavalt tehnovõrguvaldajate tehnilistele tingimustele ja koostatud projektlahendustele. Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 13 Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 4. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida tuleb täpsustada projekteerimise käigus tulenevalt hoonete asendiplaanist ja ruumiprogrammist. Projekteerimisel tuleb arvestada säilitatava ja kavandatava haljastusega. Ehitustööde käigus ja planeeritud kruntide kasutamisel tuleb tagada olemasolevate ja planeeritud tehnovõrkude kaitse. 3.6.1.Veevarustus Planeeringuala veevarustuse lahenduse aluseks on AS Tartu Veevärk 26.04.2021 liitumistingimused INF/336 (kehtivad kaks aastat alates tingimuste väljastamisest). Vastavalt projektlahendusele5 ning liitumistingimustele tagab planeeringuala veevarustuse Kandi tee veetorustik. 2021.a lõpus ehitati läbi planeeringuala naaberkinnistu, Kandi tee 12, Kandi teele rajatud veetorustikust krundile nr 1 kaks veeühendustoru, millest üks tagab veevarustuse krundile nr 1 ning pikendades teist toru, saab tagatud krundi nr 2 veevarustus. Seega on planeeringuga kavandatud pikendada olemasolevat teist veetoru krundini nr 2 ning nimetatud tegevuse järgselt saab realiseerida krundile nr 2 planeeritud ehitusõiguse. Krundil nr 1 asub hoonete vahelisel õuealal salvkaev hooldusala ulatusega 10 m. Kuna õuealal polnud võimalik olmereovee kanalisatsioonitoru rajada väljapoole salvkaevu hooldusala, tuleb salvkaev likvideerida. 3.6.2.Olmereoveekanalisatsioon Planeeringuala olmereovee ärajuhtimise lahenduse aluseks on AS Tartu Veevärk 26.04.2021 liitumistingimused INF/336 (kehtivad kaks aastat alates tingimuste väljastamisest). Vastavalt projektlahendusele6 ning liitumistingimustele juhitakse planeeringuala olmereovesi Kandi tee reoveekanalisatsioonitorustikku. 2021.a lõpus ehitati läbi planeeringuala naaberkinnistu, Kandi tee 12, Kandi teele rajatud olmereoveekanalisatsiooni tänavatorustikust krundile nr 1 ühendustoru. Planeeringuga on kavandatud pikendada olmereoveekanalisatsiooni ühendustoru krundini nr 2 ning nimetatud tegevuse järgselt saab realiseerida krundile nr 2 planeeritud ehitusõiguse; reovee omapuhasti või kogumiskaevu rajamine ei ole lubatud. Drenaaži- ja sademevee juhtimine kruntidelt perspektiivsesse olmereovee ühiskanalisatsiooni on keelatud. 3.6.3.Sademevee ärajuhtimine Planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahenduse aluseks on AS Tartu Veevärk 26.04.2021 liitumistingimused INF/336 (kehtivad kaks aastat alates tingimuste väljastamisest). Piirkonnas puuduvad AS-le Tartu Veevärk kuuluvad sademeveesüsteemid. Vastavalt liitumistingimustele on kruntide nr 1 ja 2 sademevesi kavandatud käidelda kruntidel ehk juhtida/immutada kasvupinnasesse ja taaskasutada. Sademevett ei ole lubatud juhtida riigitee alusele maaüksusele. 3.6.4.Tuletõrje veevarustus Planeeritud tegevus planeeringualal liigitub tuleohutuse järgi I (eluhooned) kasutusviisi alla7. 5 Tartu linn, Kandi tee vee- ja reoveekanalisatsioonitorustiku tööprojekt (Altren Projekt OÜ, märts 2021, töö nr VK2131) 6 Tartu linn, Kandi tee vee- ja reoveekanalisatsioonitorustiku tööprojekt (Altren Projekt OÜ, märts 2021, töö nr VK2131) 7 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 14 Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehitisel olema nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht 8, välja arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise lahendusega. Üheks lahenduseks üksikelamute puhul, millal ei pea veevõtukohta rajama, on lahendus, kui kogu hoone on kaitstud automaatse tulekustutussüsteemiga, mis rakendub ja teavitab sellest hoones olijaid 9: Lähimad tuletõrje veevõtukohad asuvad linnulennult ca 200 m ja ca 270 m kaugusel planeeringualast kirdesuunas Ristla tee 2 kinnistul (kt 83101:005:0125; VVK 7141 ja VVK 7143) ning ca 235 m kaugusel planeeringualast põhjasuunas Vana-Kandi tee 4 kinnistul (kt 83101:005:0068; VVK 7142). Vastavalt määrusele nr 1010 peab üldjuhul tuletõrje veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus, ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Lähtuvalt ülalnimetatud määrusest on krundi nr 1 välise tuletõrjeveega varustamiseks planeeritud tuletõrjehüdrant ca 50 m kaugusele Kandi teele projekteeritud veetorustikule, mille läbimõõt hüdrantkaevu paigaldamist võimaldab. I kasutusviisi korral on hüdrandi veevooluhulgaks vajalik 10 l/s 3 tunni jooksul. Kuna planeeritud hüdrant jääb kaugemast, krundi nr 2 hoonestusalast ca 100 m kaugusele, on krundi nr 2 välise tuletõrjeveega varustamiseks kavandatud maa-alune tehislik tuletõrjeveehoidla normatiivse veekogusega min 30 m³11. Joonisel nr 4 on näidatud tuletõrjehüdrandi ja maa-aluse tuletõrjeveemahuti põhimõtteline asukoht. Lubatud on ka muud välise tuletõrjeveega varustamise võimalused ja lahendused, mis vastavad kehtivatele normidele ja nõuetele. Projekteerimisel on kohalikul päästeasutusel õigus teha mööndusi, kui ehitise tuleohutust tõendatakse arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil (tingimusel, et tagatud on olulised tuleohutusnõuded ning tõenduse viis on kajastatud ehitise ehitusprojektis). Päästeauto juurdepääs planeeringualale on tagatud nii riigiteelt kui vajadusel Kandi teelt. Soovitatav on nii krundi nr 1 kui nr 2 kirdenurgas piirdeaial tekitada eest ära tõstetav osa või värav, et vajadusel oleks päästeautol võimalik alale juurde pääseda või päästjatel sirgjooneliselt voolikuliini vedada Kandi teelt läbi Kandi tee 12 kinnistu. Ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega. 3.6.5.Elektrivarustus, välisvalgustus Planeeringuala elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ 23.02.2022 tehnilised tingimused nr 402335 (kehtivad kuni 23.02.2024). Vastavalt tehnilistele tingimustele tuleb krundi nr 2 elektrivarustuse toide ette näha olemasolevast alajaamast Kandiküla:(Puhja), kas olemasolevale fiidrile, olemasolevalt fiidrilt maakaabliga või eraldi maakaabliga või, kui planeeringukohaselt planeeringualal asuva elektri õhuliini demontaaži ette ei nähta, siis kavandada krundi nr 2 elektrivarustus õhuliinilt. 8 Veeallika juures olev aasta ringi kasutatav rajatis, mille kaudu võetakse vett pääste - ja demineerimistöödeks ning veekahuri täitmiseks 9 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrash oiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord § 3 10 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord § 6 ja 7 11 Vastavalt määrusele nr 10 loetakse I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³ Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 15 Krundi nr 2 elektrivarustuse tagamiseks on planeeritud liitumiskilp krundil asuvale olemasolevale õhuliinimastile. Elektritoide liitumiskilbist elektripaigaldise peakilbini on ette nähtud maakaabliga. Krundi nr 1 elektrivarustus on tagatud olemasolevast liitumiskilbist. Olemasolevad 0,4 kV õhuliinid hoonestuseni on kavandatud asendada 0,4 kV maakaabelliinidega. Nii krundi nr 1 olemasolev liitumiskilp kui krundi nr 2 planeeritud liitumiskilp jäävad krundi sisemusse ning nende teenindamine on eelnevalt vaja kokku leppida krundi omanikuga. Olemasoleval õhuliinil tuleb tagada selle kaitsevöönd. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana. Krundil nr 2 asub olemasoleval õhuliinipostil naaberkinnistu Kandi tee 18 elektri liitumiskilp, millest suundub hoonestuseni elektri maakaabelliin kaitsevööndi ulatusega 1 m äärmisest kaablist. Krundi nr 2 hoonestamisel tuleb arvestada maakaabelliini kaitsevööndi ulatusega või kokkuleppel Kandi tee 18 kinnistu omanikuga maakaabelliin ümber tõsta. Krundi nr 1 ja 2 sisene välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimise käigus soovitatavalt koos ülejäänud elektrivarustuse kavandamisega. Välisvalgustuse kavandamisel tuleb vältida naaberkinnistutele valgusreostuse tekitamist. Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. 3.6.6.Soojavarustus Piirkonnas ei ole kaugküte välja arendatud ja puudub võimalus sellega liitumiseks. Olemasolev B- kategooria gaasitorustik jääb kontaktvööndist väljapoole, kuid perspektiivselt on maagaasi kasutamine lubatud. Selleks on kavandatud perspektiivne gaasitorustik Rahinge jalg- ja jalgrattatee alale. Krundi nr 1 ja 2 hoonestuse soojavarustus on lubatud lahendada lokaalselt. Võimalikud on tahkeküte (kuiv küttematerjal: küttepuud, pellet, puitbrikett), soojuspumbad (sh maaküte), elektriküte ja taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid, vt ptk 3.2 ja 3.8) või muud projekteerimise ajal võimalikud energiasäästlikud ning minimaalselt keskkonda saastavad lahendused. Täpne lahendus, sh võimalikud kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus. Vastavalt üldplaneeringule ulatub planeeringuala idaosale maasoojuspuuraugu rajamise keeluala (ühisveevärgi Kesk-Devoni veekihi puurkaevu ohutusalal (r=200 m) põhjavee kui joogivee kaitse; vt joonis nr 4). Mujal planeeringualal on maasoojuspuuraugu rajamine lubatud suletud maaküttesüsteemina projekteerides selle kuni Narva veepideme lasumissügavuseni, juhul kui jälgitakse üldplaneeringus toodud maakütte kavandamise tingimusi. Maasoojuspuuraugu rajamise suurim lubatud sügavusvahemik on 80-85 m. Maakütte valikul peab horisontaalse maaküttekontuuriga alal olema välditud uute ehitiste rajamine ja ehitamisega kaasnevad kaevetööd. Haljastuses tuleb horisontaalse maaküttekontuuriga alal piirduda madala juurestikuga taimedega, et need ei kahjustaks maaküttesüsteemi. Maaküttesüsteemi projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav ala krundil vastavalt üldplaneeringus sätestatud haljastuse rajamise nõuetele, sh tuleb tagada säilitatava kõrghaljastuse kasvamiseks vajalikud tingimused. Maaküttesüsteemi projekteerimisel tuleb tagada minimaalsed kaugused, mis on välja toodud üldplaneeringus. 16 Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 3.6.7.Telekommunikatsioonivarustus Planeeringuala sidevarustuse kavandamisel on arvestatud Telia Eesti AS 08.09.2021 tehniliste tingimustega nr 35537075 (kehtivad kuni 07.09.2022). Vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele paigaldab Telia Eesti AS alltöövõtja EstNetworks olemasolevale hoonele krundil nr 1 ja planeeritud krundile nr 2 optilise kaabli. Selleks on Rahinge jalg- ja jalgrattatee äärde kavandatud lisaks välisvalgustuse maakaabelliinile sideliin, millelt on näidatud ühendusliinid planeeritud kruntideni. Hoonete sisevõrk tuleb ehitada vähemalt CAT6 kaabliga. Riigitee ääres kulgeb ELASA sideliin, mis tuleb säilitada. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia AS järelevalvega (info järelevalve kohta telefoninumbril 53412210). Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Tehniline lahendus (ehitusprojekt) tuleb esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust ehitisregistris Telia AS-le kooskõlastamiseks Ehitajate portaali (https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/) kaudu. 3.7 Tuleohutuse tagamine Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega 12. Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Hoonetevahelise kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m2 ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 m2, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud hoonestusalad jäävad planeeritud kruntide piiridel ja olemasolevast naaberhoonest esitatud normikohasele kaugusele. Hoonestusalade vahelised normatiivkujad on nähtavad joonisel nr 3. 3.8 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske reguleerib standard 809-1:2002. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on oluline: • Tagada hea nähtavus (nii territooriumi valgustatus kui vaated naaberaladelt, n-ö naabrivalve võimalus); • Piirata krundile sissepääsu (selgelt eristatavad autotranspordi sissepääsud) ja kasutada lukustatavaid väravaid; • Eristada selgelt avalik ja eramaa, st eramaa piiramine piirdega. Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel on kuriteohirmu vähendamiseks ja vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks soovitatav arvestada lisaks veel järgnevaga: • Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid; • Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente ja maastikukujundust; • Kasutada atraktiivseid materjalide ja värve; • Hoida ala korras; 12 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 17 • Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). 3.9 Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualal on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Seetõttu on planeeringualal välja ehitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud. Krundil nr 2 saab planeeritud ehitusõiguse realiseerida, kui krundini on rajatud vee- ja kanalisatsioonitorustik; reovee omapuhasti või kogumiskaevu rajamine ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud kummalgi krundil reovee immutamine. Olmejäätmete kogumine peab vastama jäätmeseadusele ja Tartu linna jäätmehoolduseeskirjale. Hoonetele kavandatavatel tehnilistel seadmetel tuleb tagada müranõuetele13 vastav lahendus, vajadusel tuleb tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleb kütte/jahutusseadmete välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, soovituslikult maapinnal eraldiseisval alusel, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra. Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides, võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi: temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine 14. Seetõttu tuleb meil kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega arvestada ning projekteerimisel tähelepanu pöörata mh sademevee ärajuhtimise ja haljastuse temaatikale. Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist 15. Kruntide haljasalade kujundamisel tuleb arvestada kliimamuutuste mõjuga ning võimalusel vertikaalplaneerimisel leida lahendusi sademevee kogumiseks, immutamiseks (nt alale kujundatud nõgu vm) ning loodusliku mitmekesisuse tõstmiseks. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehitised pärast 31.12.2020. a olema liginullenergiahooned. Liginullenergiahoone tähendab, et hoone on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus‐ ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendusi kasutades tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille energiatõhususarv (ETA) on suurem kui 0 kWh/(m²∙a), kuid mitte suurem kui asjakohases määruses sätestatud näitaja. Vastavalt direktiivile 2010/31/EL on Eesti kehtestanud liginullenergia standardi nõuded. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1. Uute hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks. Liginullenergiahoone nõuet ei kohaldata väikeelamule köetava pinnaga kuni 220 m 2. Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilansi komponentide kui ka projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone mahuline lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientatsioon. Olulisusest järgmine on hoone fassaadide kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust, valgusläbivust ja varjestust. Lisaks mahule, vormile ja piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid on seotud energiavarustuse lahendustega, mis sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega (gaas, kaugküte, elekter jne). Tehnosüsteemidest on kõige suurem ruumivajadus ventilatsioonisüsteemil. Võimalikult vähese energiakasutusega ventilatsioonisüsteemi rajamine eeldab õigesti valitud 13 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 ja sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 14 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf 15 Veeseadus 18 Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering ventilatsiooniseadmeid ja ‐torustikku ning arhitektuurse projekteerimise käigus nende hoolikat hoonesse sobitamist. Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine. Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.2. Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti Geoloogiakeskuse veebirakenduse kaardi Radooni sisaldus pinnaseõhus16 kohaselt on planeeringuala piirkonnas pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk 30-50 kBq/m3 ehk tegemist on normaalse (foonilise) Rn- riskiga pinnasega, kus on madala looduskiirgusega pinnased ja kõrge radooni tase majade siseõhus esineb harva, mistõttu võib eeldada, et täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Hoonete siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Vajadusel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid vastavalt EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule. Planeeritud hoonete ehitisealuse pinna suurus suhtes krundi pindalaga (täisehitus) ja krundi lubatud maksimaalne hoone kõrgus võimaldavad rajada hooned, millega on tagatud normatiivne insolatsioon päevas nii planeeritud hoones kui naaberhoonetes. Planeeringulahenduses on arvestatud üldplaneeringu soovitusega kõrvalmaantee Tartu – Ilmatsalu – Rõhu ääres kavandada uushooned vähemalt 50 m kaugusele. Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid nõuetest. Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra hindamisel lugeda II kategooria alaks (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad). Planeeritud krundid piirnevad kõrvalmaanteega nr 22103 Tartu – Ilmatsalu – Rõhu, mille keskmine ööpäevane liiklussagedus planeeringualas olevas teelõigus 2020. aasta andmetel on 1511 sõidukit, millest 95% moodustasid sõiduautod ja pakiautod, 3% autorongid ja 2% veoautod ja autobussid. Tee kiiruspiirang vaadeldavas lõigus on 90 km/h. Lähtudes viimaste aastate suurima liikluskoormusega aastast (2019. a liikluskoormus 1723 sõidukit, sh 4,4% raskeliiklust) võib kavandatud hoonestusaladeni (ca 56…57 m kaugusel äärmise sõiduraja servast) arvutuslikult17 ulatuda müra hinnatud tase18, mis on väiksem kui 55 dB päeval ning väiksem kui 50 dB öösel. Liiklusmüra tase kavandatud hoonestusaladel vastab nii II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse (60 dB päeval/55 dB öösel, sh hoonete teepoolsel küljel vastavalt 65/60 dB) kui ka sihtväärtuse (55 dB päeval ja 50 dB öösel) nõuetele. Seega ei ole liiklusmüra piiramise meetmed välisõhus otseselt vajalikud, samuti ei kujune suhteliselt tagasihoidlikust liikluskoormusest ning piisavast puhverala suurusest tingituna planeeringualal probleemseks liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid ega ka võimalik vibratsioon. Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on tagatud ka kavandatud hoonestusala piiril, mistõttu rangeid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada. Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid esitatud piirnorme ehk eluruumides 40 dB päeval ning magamisruumides 30 dB öösel. Uute hoonete rajamisel tuleb järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest, mille kohaselt kavandades eluruume kuni 55 dB müratsooni on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 30 dB. Samas on uute headele tingimustele 16 Kättesaadav: https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd 17 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades Euroopa Liidus ja Eestis laialdaselt kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“. 18 Müra hinnatud tase päeval (L , 7.00-23.00) ja öösel (L , 23.00-7.00) d n Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 19 vastavate eluruumide kavandamisel soovituslik rakendada mõnevõrra suuremat ühisisolatsiooni väärtust (vaatamata planeeringuala suhteliselt madalale müratasemele) ehk välispiirde ühisisolatsiooni vahemikus 35…40 dB. Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades: • Soovitatav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus)); • Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega; • Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele. 3.10 Piirangud 3.10.1 Servituutide seadmise määramise vajaduse märkimine Planeeringualal on vajalik seada servituut krundile nr 1 krundi nr 2 kasuks selliselt, et : • krundile nr 2 on tagatud sõidukitega juurdepääs avalikult kasutatavalt riigiteelt km 0,473; • krundile nr 2 on tagatud vee-, kanalisatsiooniühendus Kandi teel asuvatelt trassidelt; • krundile nr 2 on tagatud sideühendus. Planeeringualal on vajalik seada servituut krundile nr 2 Kandi tee 18 kasuks selliselt, et Kandi tee 18 krundile on tagatud elektriühendus krundil nr 2 asuvalt õhuliinipostilt. Planeeringualal on vajalik seada servituut krundile nr 1 ja 2 elektri- ja sideliini valdajale selliselt, et võrguvaldaja saab juhtida tehnovõrku läbi krundi ning seda seal hooldada. Väljaspool planeeringuala on vajalik seada servituut Kandi tee 12 kinnistule krundi nr 1 ja 2 kasuks selliselt, et krundile nr 1 ja 2 oleks tagatud vee- ja kanalisatsiooniühendus. Servituudid seatakse asjaõigusseaduses sätestatud korras. Tehnovõrkudele määratakse servituudid nende kaitsevööndite ulatuses. 3.10.2 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd Tee kaitsevöönd tagab tänava kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid 19. 3.10.3 Sundvalduse ala Sundvaldus on seatud avalikult kasutatava kohaliku tee (jalg- ja jalgrattatee) koos välisvalgustusega ehitamiseks, omamiseks, majandamiseks, korrashoiuks ja muul viisil kasutamiseks teedevõrgu toimimise tagamise eesmärgil. Kinnisasja omanik hoidub oma omandi teostamisest sundvalduse alal, välja arvatud kasutusõiguste andmine tingimusel, et need ei takista sundvalduse teostamist. 19 Kaitsevööndis kehtivad piirangud vt ehitusseadustik § 72 20 Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 3.10.4 Tehnovõrkude kaitsevööndid Tehnovõrkudel ja -rajatistel on kaitsevööndid, mis on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks 20. 3.11 Detailplaneeringu rakendamise nõuded Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks maakorralduslike toimingute teostamisele, ehitusprojektide koostamisele ja uute hoonete püstitamiseks. Rahinge jalg- ja jalgrattatee ning sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised ehitas välja Tartu linn. Muid kohustusi planeeringu koostamisega seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sealhulgas sademeveekanalisatsiooni) väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks Tartu linnale ei kaasne. Planeeritud ehitiste väljaehitamise planeeringus ettenähtud ulatuses ja sellega seotud kulude kandmise tagab krundi nr 1 ja 2 igakordne omanik. Krundi nr 2 ehitusõiguse realiseerimise eelduseks on järgmiste tegevuste elluviimine esitatud järjestuses: 1. Olemasoleva kinnistu jagamine ehk planeeringukohaste kruntide moodustamine; 2. Krundile nr 2 vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine; 3. Krundile nr 2 juurdepääsutee väljaehitamine. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt planeeritud krundi igakordse omaniku ja võrguvaldaja kokkuleppele. Kandi teele planeeritud hüdrandi rajab Tartu Veevärk AS. Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Krundi omanik kohustub tagama, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul, kui planeeringu realiseerimisel tekitatakse kahju kolmandatele isikutele, kohustub krundi omanik selle koheselt hüvitama. 20 Ehitusseadustiku § 70 lg 1, kaitsevööndis keelatud tegevused vt ehitusseadustik § 70 lg 2 Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 21 JOONISED (Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena) 1. Situatsiooniskeem ja kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1 : 10 000 2. Olemasolev olukord M 1 : 500 3. Põhijoonis M 1 : 500 4. Tehnovõrgud M 1 : 500 22 Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 23 KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL Jrk. Kooskõlastav Kooskõlastuse kuupäev ja nr Kooskõlastuse ärakiri Kooskõlastuse nr organisatsioon/ asukoht isik 1. Kandi tee 12 11.01.2022 - Digitaalselt allkirjastatud Toomas Raud kooskõlastuskonteiner asub digitaalsete materjalide hulgas. 2. Telia Eesti AS 23.12.2021 Telia Eesti AS (edaspidi "Telia") seisukohad esitatud dokumentide kooskõlastamisel: Kooskõlastuskiri asub nr 35933475 Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast: jah planeeringu lisade kaustas, Töid võib teostada ainult Telia volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel: jah digitaalselt allkirjastatud Info tööloa saamiseks telefoninumbril: 53412210 kooskõlastuskonteiner asub Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised: jah digitaalsete materjalide Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis: Kaablikanalisatsioon hulgas. Kooskõlastus kehtib kuni 22.12.2022 3. Elektrilevi OÜ 23.03.2022 Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Kooskõlastuskiri asub nr 1477412057 planeeringu lisade kaustas, digitaalselt allkirjastatud kooskõlastuskonteiner asub digitaalsete materjalide hulgas. 4. AS Tartu Veevärk 22.03.2022 Üle vaadatud nr.245. Digitaalselt allkirjastatud kooskõlastuskonteiner asub digitaalsete materjalide hulgas. 5. Päästeameti Lõuna 15.06.2022 - Digitaalselt allkirjastatud päästekeskus kooskõlastuskonteiner asub digitaalsete materjalide hulgas. 6. Kandi tee 12 06.09.2022 - Digitaalselt allkirjastatud Liis Järv kooskõlastuskonteiner asub Vallo Järv digitaalsete materjalide hulgas. 7. Kandi tee 12 12.09.2022 Oleme nõustamisel käinud ning ei soovi allkirjastada dokumenti.See aga ei keela teil Kooskõlastuskiri asub Jaan Eylandt olemasolevat ja juba paigaldatud vee ja kanaliühendust kasutamast. planeeringu lisade kaustas. . TARTU LINNAVALITSUS KORRALDUS Tartu, Raekoda 27.09.2022 nr 1043 Kandiküla, Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneeringu kehtestamine Tartu Linnavalitsuse 09.03.2021. a korraldusega nr 265 algatati Kandiküla, Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering eesmärgiga kaaluda võimalusi krundi jagamiseks ja ehitusõiguse määramiseks üksikelamute rajamiseks. Detailplaneeringust huvitatud isik ja planeeringu koostaja on Merlin Kalle (diplomeeritud ruumilise keskkonna planeerija tase 7, kutsetunnistus nr 163361). Ilmatsalu tee 19 krunt suurusega 10 826 m2 asub Kandikülas. Detailplaneeringuga nähakse ette Ilmatsalu tee 19 krundi jagamine kaheks üksikelamu maa krundiks. Ehitusõigus määratakse krundile nr 1 ühe üksikelamu ja kuni nelja abihoone ehitamiseks, ehitisealune pind krundil kokku 350 m², hoonete suurim lubatud absoluutkõrgus 67,30 m, suurim lubatud sügavus 54,50 m. Krundile 2 määratakse ehitusõigus ühe põhihoone ja ühe abihoone ehituseks, suurim lubatud ehitisealune pind 250 m², hoonete suurim lubatud absoluutkõrgus 66,80 m, suurim lubatud sügavus 54,00 m. Lisaks ehitusõiguses toodud hoonestusele on elamukruntidel lubatud täiendavalt kuni 5 m suhtelise kõrguse ja kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga ehitusloakohustuseta ehitiste püstitamine. Sätestatud on, et vähemalt 40% krundi pindalast peab olema haljastatud ning kõrghaljastuse osakaal haljastatud alast peab olema vähemalt 25%. Kuna planeeritud kruntidel on asunud Koidu talu katse- ja sordiaed, tuleb maksimaalselt säilitada olemasolevaid viljapuid, kui puude asukoht ja tervislik seisund seda võimaldab. Võimalik uushaljastus tuleb lahendada vastavalt krundi omaniku soovile, kuid kohamälu säilimise eesmärgil on soovitatav kruntidele istutada samuti viljapuid. Juurdepääs planeeritavatele kruntidele säilib olemasolevast asukohast Tartu-Ilmatsalu-Rõhu teel. Krundi nr 2 kasuks on määratud sõidutee ja juurdepääsuservituudi seadmise vajadus läbi krundi nr 1. Jalgrataste ja autode parkimine on mõlemal planeeritud krundil lahendatud krundisiseselt. Jalgrataste hoiustamine on ette nähtud planeeritud hoonete mahus selleks ette nähtud hoiuruumides. Detailplaneering on kooskõlastatud Päästeametiga. Tartu Linnavalitsuse 05.07.2022. a korraldusega nr 719 võeti planeering vastu ja suunati avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek toimus 25.07.2022 - 08.08.2022. a. Väljapaneku ajal ei esitatud lahenduse kohta ettepanekuid ega vastuväiteid. Linnavalitsus on seisukohal, et planeering on linnaehituslikult vastuvõetav ja kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga. Võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 1, Tartu Linnavolikogu 28.06.2017. a määruse nr Võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 1, Tartu Linnavolikogu 28.06.2017. a määruse nr 140 "Ülesannete jaotus ehitamise ja planeerimise korraldamisel Tartu linnas" § 5 lg 2 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 10.10.2021. a otsusega nr 373 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus o t s u s t a b: 1. Kehtestada Kandiküla, Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering vastavalt lisale. 2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 3. Käesoleva korralduse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama detailplaneeringu kehtestamisest, pöörduda Tartu Halduskohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle korraldusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Klaas Jüri Mölder linnapea linnasekretär . TARTU LINNAVALITSUS Rahandusministeerium 30.09.2022 nr 9-3.2/DP-20-030 Suur-Ameerika 1 10129 TALLINN Detailplaneeringu kehtestamine Planeerimisseaduse § 139 lg 6 p 4 kohaselt anname teada, et Tartu Linnavalitsus kehtestas 27.09.2022. a korraldusega nr 1043 Kandiküla, Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneeringu. Edastame nimetatud korralduse ja planeeringu materjalid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Gea Kangilaski abilinnapea Janne Schasmin 736 1261 [email protected] ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Raekoja plats 1a tel 736 1111 www.tartu.ee 50089 TARTU rg-kood 75006546 [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel