Arena spordiklubi,
N
ujula
Bussipeatus
Rahinge jalg- ja S
Bussipeatus
jalgrattatee
m
0
50
Rahinge
Ilmatsalu
Kandit
e 1000m
e
Bussipeatus
22103T
Bussipeatus a r
tu–I
l
mat
sal
u–Rõhu Visa spordihall
Bussipeatus Bussipeatus
Bussipeatus
Planeeringu-
ala Maxima X kauplus
Tartu Lasteaed
Meelespea
Tartu Lasteaed
Kannike Veeriku
Neste Tartu Veeriku park
Väljavõte Tartu linna üldplaneeringu 2040+ maakasutuse tankla Kool
juhtotstarvete joonisest koos planeeringualaga
Aluskaart: Maa-ameti põhi- ja katastrikaart (WMS teenus)
Töö nimetus: Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering
Asukoht: Kandiküla Joonis: Situatsiooniskeem ja Joonise nr: 1
Tartu linn kontaktvööndi funktsionaalsed
ja linnaehituslikud seosed
Projektijuht/ Merlin Kalle Töö koostamisest Merlin Kalle Kuupäev: 02.09.2022
planeerija: huvitatud isik:
Diplomeeritud ruumilise
keskkonna planeerija,
Mõõtkava: 1 : 10 000
tase 7 (nr 163361)
N
Kandi tee 18
S
83101:005:0040
Elamumaa 100% Kandi tee 16
Terrass
6 117 m² 83101:005:0073
57.95
H
E Kandi tee 14
K Elamumaa 100%
13
kr
58.
58.
10 83101:005:0106
57.89
18 58.11 58.06 2 091 m²
58.19
Elamumaa 100%
58.13
58.12 1 999 m²
58.28
57.94 58.08 1
58.41
PK 2 6474200
3
ai
am aa
58.20
656050
58.38
57.99
58.08 58.08 kasvuhoone
57.96 58.05 57.96
58.25
58.12
58.21 58.41
58.23 58.36 58.40
asukoht orienteeruv 1
58.54 58.49 2
58.51 3 21 54 3
1
vpa 1
2
kr
57.76
57.92 58.12 H 2
ehitatav
19
it
58.54 58.34
ri
1
u
L L
u
58.19
p
2
43
58.49
58.14 58.43 H H
57.67
asuko
58.20 58.43 katuse hari
64.15 12
räästas Kandi tee 10
ht or
laut K 61.30 katuse hari
12
68.92 83101:005:0042
i
58.37
entee
57.75
57.65 räästas Elamumaa 100%
ruv
57.45 57.42 58.46 58.46 65.12
kasvuhoone
58.31 3 262 m² LEPPEMÄRGID:
58.27
58.30
58.03 58.30 kaevumaja K
19 6
1 Planeeringuala piir
57.53
57.97 5 Kandi tee 12 H
kuur
H 4 3 2
vpa
E
83101:005:0107 Katastriüksuse piir
10
Ilmatsalu tee 21 57.74 58.12 Elamumaa 100% 58.06
kuur
57.94
Olemasolev hoone planeeringualal
83101:005:0038 57.37 bet 58.31 1 853 m²
or
57.27
or
ie
58.33 58.13
Olemasolev naaberhoone
ie
nt
Elamumaa 100%
nt
57.84
.
.
58.24
19 332 m² Ilmatsalu tee 19 58.07 Juurdepääs katastriüksusele
58.03
58.08
58.19
57.34
83101:005:0072 57.99
58.15
58.04
57.93 Olemasolev viljapuu
Elamumaa 100%
57.20
57.98
57.28
57.43 10 82657.58
m² 57.78 kr 57.94 Riigitee kaitsevöönd laiusega 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast
57.17
57.99
58.04
58.17
58.15 Elektri õhuliini kaitsevöönd laiusega 2 m mõlemal pool liini telge
58.03
06
57.88
14
58.
58.10
14
58.
58.
57.82
Elektri maakaabelliini kaitsevöönd laiusega 1 m äärmisest kaablist
vpa
Veekaevu hooldusala laiusega 10 m
57.84
57.42
Jalg- ja jalgrattatee
57.78
01
57.91 Sundvalduse ala jalg- ja jalgrattatee tarbeks suurusega ca 1 114 m²
03
03
57.04
58.
58.
57.21 57.25
58.
57.72 58.05
57.85
57.18
Koidu 57.28
57.71
renett
l
Kil
57.
03
57.
11 57.61
A
57.83
57.9 57.98
58.06 58.11
58.19 58.22
A 58.24
57.88
57.97 58.04
58.12 58.17 58.24
58.28 57.94 58.3
57.
76 57.
75
A
58.12 58.13 58.11
58.09
58.16 58.13
58.14
Ki
ll 58.09 58.35
58.36
ELASA sidekaabel 58.41 Katastriüksuse andmed:
58.16 58.18 58.40
22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee 58.37 58.40
58.41 58.42
A
58.25
A
58.27
83101:005:0065 22103 Tartu - Ilmatsalu - Rõhu maantee Ilmatsalu tee 19 Aadress
Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee 58.24 58.29 A 58.43 58.46
58.16
Transpordimaa 100% 83101:005:0072 Tunnus
58.23
58.15 58.18
58.23 58.22
58.18
58.22
58.16 4,63 ha 58.21 kr
58.30
58.29
58.31 Elamumaa 100% Sihtotstarve
58.18 58.29
58.17 58.28
58.30
10 826 m² Pindala
56.89
56.62 57.26 57.31
57.21
Olevi
79301:001:0394
Maatulundusmaa 100%
94,38 ha
Töö nimetus: Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering
MÄRKUSED:
Asukoht: Kandiküla Joonis: Olemasolev olukord Joonise nr: 2
1. Planeeringuala suurus on 10 826 m². Tartu linn
2. Planeeringu koostamisel on kasutatud OÜ WeW poolt jaanuaris 2021.a mõõdistatud geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr GEO-015-21), kus katastriüksuste piirid on seisuga 18.01.2021.a,
Tartu Geodeesia OÜ poolt detsembris 2021.a koostatud Ilmatsalu tee ehitusjärgset kontrollmõõdistust täpsusastmega M 1:1000 (töö nr TG290) ning Tartu Veevärk AS poolt detsembris 2021.a koostatud Projektijuht/ Merlin Kalle Töö koostamisest Merlin Kalle Kuupäev: 02.09.2022
planeerija: huvitatud isik:
Kandi tee 12 ja Ilmatsalu tee 19 välisveevarustuse ja reoveekanalisatsiooni teostusmõõdistuse teostusjoonist täpsusastmega M 1:500 (töö nr TVK-22-21). Teostusjoonisel on torustikud mõõdistatud kinnise Diplomeeritud ruumilise
keskkonna planeerija,
kaevikuga. Nimetatud alusjooniste koordinaadid on esitatud L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Mõõtkava: 1 : 500
tase 7 (nr 163361)
N
Kandi tee 18
S
83101:005:0040
Elamumaa 100% Kandi tee 16 Katastriüksuse andmed:
Terrass
6 117 m² 83101:005:0073
57.95
H
E Kandi tee 14 Aadress
K Elamumaa 100%
13
kr
58.
58.
10 83101:005:0106 Tunnus
57.89
18 58.11 58.06 2 091 m² KRUNTIDE EHITUSÕIGUS
58.19
Elamumaa 100% Sihtotstarve
58.13
58.12 1 999 m² Pindala
58.28
57.94 58.08 1
58.41
PK 2 6474200
3
ai
am aa
58.20
656050
58.38
57.99
58.08 58.08 kasvuhoone
57.96 58.05 57.96
58.25
58.12
58.21 58.41
4
58.23 58.36 58.40
4
1
58.54 58.49 8.4 2
58.51 3 21 54 3
1
vpa 1
2
kr
57.76
57.92 58.12 H 2
ehitatav
19
it
58.54 58.34
ri
1
u
L L
u
58.19
p
2
43
58.49
4 4 58.14 58.43 H H
57.67
asuko
58.20 58.43 katuse hari
4 64.15 12
räästas Kandi tee 10
ht or
laut K 61.30 katuse hari
12
68.92 83101:005:0042
i
58.37
entee
57.75
57.65 räästas Elamumaa 100%
ruv
57.45 57.42 58.46 58.46 65.12
kasvuhoone
58.31 3 262 m² LEPPEMÄRGID:
58.27
58.30
58.03 58.30 kaevumaja K
19 6
1
Planeeringuala piir
57.53
57.97 5 4 Kandi tee 12 H
kuur
H 4 3 2
vpa
E
83101:005:0107 Katastriüksuse piir
10
Ilmatsalu tee 21 57.74 58.12 Elamumaa 100% 58.06
kuur
Planeeritud krundipiir
57.94
83101:005:0038 57.37 bet 58.31 1 853 m²
or
57.27
or
1
ie
58.33 58.13
Planeeritud krundi number
ie
nt
Elamumaa 100%
nt
57.84
.
.
58.24
19 332 m² 17
58.07 Olemasolev naaberhoone
2.7
58.03
58.08
5.4
57.34 5 Ip 4 57.99
17
58.19
Planeeritud hoonestusala
2
6.8
58.15 57.93
58.04
5
57.20 Ip 4
57.43 57.58
57.78
57.98 kr 57.94 Planeeritud põhimõtteline hoone
2.7
57.17 57.28
57.99
58.04 (krundi hoonete suurim lubatud ehitisealune pind)
58.17
3.
5 58.15
58.03
Olemasolev juurdepääs krundile
06
57.88
1
14
58.
58.10
14
58.
58.
57.82
3.
5
Planeeritud juurdepääs krundile
43.7
43.7
vpa
Säiliv viljapuu
52.1
57.84
52.1
57.42
57.78
56.9
Planeeritud põhimõtteline kõrg- ja madalhaljastus
56.8
57.91
Planeeritud põhimõtteline haljasmaa
01
03
03
57.04
58.
58.
57.21 57.25
58.
57.72 57.85
58.05 Planeeritud piirdeaed
57.18
Koidu 57.28 Planeeritud põhimõtteline sõidutee
57.71
renett
Ip 4 Planeeritud põhimõtteline parkla kohtade arvuga
l
Kil
57.
03
57.
11 57.61
A Jalg- ja jalgrattatee
8.4
57.83
57.9 57.98
58.06 58.11
58.19 58.22
A 58.24 Nähtavuskolmnurk riigiteele (7 x 320 m, rahuldav norm kiirusel 90 km/h)
57.88
57.97 58.04
58.12 58.17 58.24
58.28 57.94 58.3
57.
76 57.
75 Likvideeritav objekt
7
A
58.12
58.09
58.16
58.13
58.13 Ki
ll
58.11
58.09 58.35
ELASA sidekaabel 58.41 Riigitee kaitsevöönd laiusega 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast
58.14
58.16 58.36 58.40
58.18
22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee 58.37 58.40
58.41 58.42
A Sundvalduse ala jalg- ja jalgrattatee tarbeks suurusegaca 1 114 m²
58.25
A
58.27
83101:005:0065 22103 Tartu - Ilmatsalu - Rõhu maantee
Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee 58.24 58.29 A 58.43 58.46
58.16
Transpordimaa 100% Servituudi seadmise vajadus
58.23
58.15 58.18
58.23 58.22
58.18
58.22
58.16 4,63 ha 58.21 kr
58.30
58.29
58.31
58.18 58.29
58.17 58.28
58.30
56.89
56.62 57.26 57.31
57.21
Olevi
79301:001:0394
Maatulundusmaa 100%
94,38 ha
MÄRKUSED:
1. Planeeringuala suurus on 10 826 m². Töö nimetus: Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering
2. Planeeringu koostamisel on kasutatud OÜ WeW poolt jaanuaris 2021.a mõõdistatud geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr GEO-015-21), kus katastriüksuste piirid on seisuga 18.01.2021.a,
Tartu Geodeesia OÜ poolt detsembris 2021.a koostatud Ilmatsalu tee ehitusjärgset kontrollmõõdistust täpsusastmega M 1:1000 (töö nr TG290) ning Tartu Veevärk AS poolt detsembris 2021.a koostatud
Asukoht: Kandiküla Joonis: Põhijoonis Joonise nr: 3
Kandi tee 12 ja Ilmatsalu tee 19 välisveevarustuse ja reoveekanalisatsiooni teostusmõõdistuse teostusjoonist täpsusastmega M 1:500 (töö nr TVK-22-21). Teostusjoonisel on torustikud mõõdistatud kinnise Tartu linn
kaevikuga. Nimetatud alusjooniste koordinaadid on esitatud L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis.
3. Planeeritud juurdepääs krundile, krundisisene sõidutee, parkla, kõrg- ja madalhaljastus ja hoonete illustreeriv asukoht/suurus on näidatud illustreeriva lahenduse alusel põhimõttelisena ja need täpsustuvad Projektijuht/ Merlin Kalle Töö koostamisest Merlin Kalle Kuupäev: 02.09.2022
planeerija: huvitatud isik:
projekteerimisel. Diplomeeritud ruumilise
keskkonna planeerija,
4. Servituudi seadmise vajadus on määratud illustreeriva lahenduse alusel ning täpsustub servituuti vajava objekti rajatavast asukohast lähtuvalt. Mõõtkava: 1 : 500
tase 7 (nr 163361)
N
Kandi tee 18
S
83101:005:0040
Elamumaa 100% Kandi tee 16
Terrass
6 117 m² 83101:005:0073
H
57.95
E Kandi tee 14 LEPPEMÄRGID:
K Elamumaa 100%
13
kr
58.
58.
10 83101:005:0106
57.89
18 58.11 58.06 2 091 m² Planeeringuala piir
58.19
Elamumaa 100%
58.13
58.12 1 999 m² Katastriüksuse piir
58.28
57.94 58.08 1
58.41
PK 2 6474200 Planeeritud krundipiir
3
ai
am aa
58.20
Kandi tee
656050
58.08
57.99
58.38
83101:005:0167 1 Planeeritud krundi number
58.08 kasvuhoone
57.96 58.05 57.96
58.25
58.12
58.41
Transpordimaa 100% Olemasolev naaberhoone
58.21
58.23 58.36 58.40
1 2 480 m²
58.54 58.49
1 58.51 3 21 54 3
2
Planeeritud hoonestusala
vpa 1
2
57.76
57.92 58.12 H
kr
2
Planeeritud põhimõtteline hoone
ehitatav
19
(krundi hoonete suurim lubatud ehitisealune pind)
it
58.54 58.34
ri
1
u
L L
u
58.19
Säiliv viljapuu
p
2
43
58.49
58.14 58.43 H H
57.67
Planeeritud põhimõtteline kõrg- ja madalhaljastus
asuko
58.20 58.43 katuse hari
64.15 12
räästas Kandi tee 10
ht or
61.30
laut K 12
katuse hari
Planeeritud põhimõtteline sõidutee
68.92 83101:005:0042
i
58.37
entee
57.75
57.65 räästas Elamumaa 100% Planeeritud põhimõtteline parkla
ruv
57.45 57.42 58.46 58.46 65.12
kasvuhoone
58.31
58.27
3 262 m²
58.30
58.30 kaevumaja K
Jalg- ja jalgrattatee
58.03
19 6
1
57.53
57.97 5 Kandi tee 12 H Likvideeritav objekt
kuur
H 4 3 2
vpa
E
83101:005:0107
10 Riigitee kaitsevöönd laiusega 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast
Ilmatsalu tee 21 57.74 58.12 Elamumaa 100% 58.06
kuur
57.94
83101:005:0038 57.37 bet 58.31 1 853 m² Servituudi seadmise vajadus
or
57.27
or
ie
58.33 58.13
ie
nt
Elamumaa 100%
nt
57.84
.
Olemasolev veetorustik
.
58.24
19 332 m² 58.07
58.03
57.34 58.19
58.08
Olemasolev reovee kanalisatsioonitorustik ja kogumiskaev
57.99
2 58.15
58.04
57.93
Olemasolev elektri maakaabelliin
57.20
57.58 57.98 kr
57.43 57.78 57.94
57.17 57.28
57.99
58.04
Olemasolev elektri õhuliin kaitsevööndi laiusega 2 m mõlemal pool liini telge
58.17
58.15
58.03
Planeeritud elektri madalpinge maakaabelliin/-id ja liitumiskilp
06
57.88
1
14
58.
58.10
14
58.
58.
57.82
Planeeritud sideliin/id
vpa
Planeeritud veetrass
57.84
57.42
57.78
Planeeritud olmereovee kanalisatsioonitrass
57.91
Planeeritud gaasitrass
01
03
03
57.04
58.
58.
57.21 57.25
Projekteeritud veetrass (vt märkus nr 3)
58.
57.72 58.05
57.85
tv
57.18
Koidu 57.28 Planeeritud tuletõrjehüdrant
57.71
renett
v
t Planeeritud tuletõrjeveemahuti
l
Kil
57.
03 57.61
57.
11
A
Projekteeritud olmereovee kanalisatsiooni survetrass (vt märkus nr 3)
57.83
57.9 57.98
58.06 58.11
58.19 58.22
A 58.24 Veekaevu hooldusala laiusega 10 m
57.88
57.97 58.04
58.12 58.17 58.24
58.28 57.94 58.3
57.
76 57.
75 Maasoojuspuuraugu rajamise keeluala
A
58.12 58.13 58.11 ELASA sidekaabel
58.09 58.13 Ki
ll 58.41
58.16 58.14 58.09 58.35
58.16 58.36 58.40
58.18
22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee 58.37 58.40
58.41 58.42
A
58.25
A
58.27
83101:005:0065 22103 Tartu - Ilmatsalu - Rõhu maantee
Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee 58.24 58.29 A 58.43 58.46
58.16
Transpordimaa 100%
58.23
58.15 58.18
58.23 58.22
58.18
58.22
58.16 4,63 ha 58.21 kr
58.30
58.29
58.31
58.18 58.29
58.17 58.28
58.30
56.89
56.62 57.26 57.31
57.21
Olevi
79301:001:0394
Maatulundusmaa 100%
MÄRKUSED: 94,38 ha
1. Planeeringuala suurus on 10 826 m².
2. Planeeringu koostamisel on kasutatud OÜ WeW poolt jaanuaris 2021.a mõõdistatud geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr GEO-015-21), kus katastriüksuste piirid on seisuga 18.01.2021.a, Töö nimetus: Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering
Tartu Geodeesia OÜ poolt detsembris 2021.a koostatud Ilmatsalu tee ehitusjärgset kontrollmõõdistust täpsusastmega M 1:1000 (töö nr TG290) ning Tartu Veevärk AS poolt detsembris 2021.a koostatud
Kandi tee 12 ja Ilmatsalu tee 19 välisveevarustuse ja reoveekanalisatsiooni teostusmõõdistuse teostusjoonist täpsusastmega M 1:500 (töö nr TVK-22-21). Teostusjoonisel on torustikud mõõdistatud kinnise
Asukoht: Kandiküla Joonis: Tehnovõrgud Joonise nr: 4
kaevikuga. Nimetatud alusjooniste koordinaadid on esitatud L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Tartu linn
3. Projekteeritud veetorustikud ning olmereovee kanalisatsiooni survetrass Tartu - Ilmatsalu - Rõhu maantee ääres vastavaltRahinge küla - Kandiküla - Tartu linn vahelised vee- ja kanalisatsioonitorustikud tööprojektile.
4. Planeeritud krundisisene sõidutee, parkla, kõrg- ja madalhaljastus ja hoonete illustreeriv asukoht/suurus on näidatud illustreeriva lahenduse alusel põhimõttelisena ja need täpsustuvad projekteerimisel. Projektijuht/ Merlin Kalle Töö koostamisest Merlin Kalle Kuupäev: 02.09.2022
planeerija: huvitatud isik:
5. Planeeritud tehnovõrkude ja -rajatiste konkreetsed asukohad selguvad projekteerimisel. Diplomeeritud ruumilise
keskkonna planeerija,
6. Maa-aluste tehnovõrkude kaitsevööndeid joonise selguse huvides joonisele kantud ei ole. Mõõtkava: 1 : 500
tase 7 (nr 163361)
13.09.2022
Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi
detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Tartu 2021-2022
Merlin Kalle
Projektijuht-planeerija
Diplomeeritud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163361)
Merlin Kalle
Töö koostamisest huvitatud isik
Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering
Sisukord
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ...................................... 5
1.1 Tartu linna üldplaneering ....................................................................................................................5
1.2 Rahinge jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt .............................................................................................6
1.3 Kandi tee vee- ja reoveekanalisatsioonitorustiku tööprojekt ..............................................................7
2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................... 7
2.1 Planeeringuala kontaktvööndi üldine iseloomustus ja analüüs ..........................................................7
2.2 Planeeringuala iseloomustus .............................................................................................................8
3 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ........................................................... 8
3.1 Planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused .................................................................8
3.2 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ...............................................................................................9
3.3 Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused ....................................................9
3.4 Haljastus, heakord, piirded ja vertikaalplaneerimine ....................................................................... 11
3.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ............................................................................ 11
3.6 Tehnovõrgud- ja rajatised................................................................................................................ 12
3.6.1. Veevarustus......................................................................................................................... 13
3.6.2. Olmereoveekanalisatsioon .................................................................................................. 13
3.6.3. Sademevee ärajuhtimine ..................................................................................................... 13
3.6.4. Tuletõrje veevarustus .......................................................................................................... 13
3.6.5. Elektrivarustus, välisvalgustus ............................................................................................ 14
3.6.6. Soojavarustus ...................................................................................................................... 15
3.6.7. Telekommunikatsioonivarustus ........................................................................................... 16
3.7 Tuleohutuse tagamine ..................................................................................................................... 16
3.8 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................................... 16
3.9 Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine ............................................................................. 17
3.10 Piirangud ....................................................................................................................................... 19
3.10.1 Servituutide seadmise määramise vajaduse märkimine ............................................................ 19
3.10.2 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ......................................................................................... 19
3.10.3 Sundvalduse ala ......................................................................................................................... 19
3.10.4 Tehnovõrkude kaitsevööndid ..................................................................................................... 20
3.11 Detailplaneeringu rakendamise nõuded ........................................................................................ 20
JOONISED
(Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena)
1. Situatsiooniskeem ja kontaktvööndi funktsionaalsed
ja linnaehituslikud seosed M 1 : 10 000
2. Olemasolev olukord M 1 : 500
3. Põhijoonis M 1 : 500
4. Tehnovõrgud M 1 : 500
KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL
Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 5
SELETUSKIRI
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA
EESMÄRK
Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on Tartu Linnavalitsuse 09.03.2021 korraldus nr 265
Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine (sh
planeeringu koostamise lähteseisukohad ja planeeringuala situatsiooniskeem).
Planeeringu koostamisel kasutati alusdokumentatsioonina:
• Tartu linna üldplaneeringut (kehtestatud Tartu Linnavolikogu 07.10.21 otsusega nr 373);
• Rahinge jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti (Novarc AS, 2019, töö nr 1475-2);
• Ilmatsalu tee ehitusjärgset kontrollmõõdistust täpsusastmega M 1:1000 (Tartu Geodeesia OÜ,
detsember 2021; töö nr TG290;
• Tartu linn, Kandi tee vee- ja reoveekanalisatsioonitorustiku tööprojekti (Altren Projekt OÜ, märts
2021, töö nr VK2131);
• Kandi tee 12 ja Ilmatsalu tee 19 välisveevarustuse ja reoveekanalisatsiooni teostusmõõdistust
(Tartu Veevärk AS, detsember 2021; töö nr TVK-22-21);
• Eelprojekti: Kandi tee piirkonna sidevõrk. Kandi tee, Kandiküla küla, Tartu linn, Tartumaa.
Elektroonilise side võrgu rajatis. (AS Stik-Elekter, mai 2021, töö nr 9640PP-K2);
• Rahinge küla – Kandiküla – Tartu linn vahelised vee- ja kanalisatsioonitorustikud tööprojekti
(Mirrom OÜ; detsember 2020; töö nr 20001);
• Geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (OÜ WeW, jaanuar 2021, töö nr GEO-015-21);
alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;
• Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule
kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi krundi jagamiseks ja ehitusõiguse
määramiseks üksikelamute rajamiseks.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud
menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
1.1 Tartu linna üldplaneering
Tartu linna üldplaneering seab eesmärgiks elamupiirkonna ruumiliselt ja arhitektuurselt ühtse arengu.
Üldplaneeringu kohaselt on Ilmatsalu tee 19 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks määratud väikeelamu
maa. Ilmatsalu tee 19 kinnistu jääb üldplaneeringuga määratud Kandiküla detailplaneeringu
kohustusega alale, kompaktse asustuse arengualale (tiheasustusalale) Kandiküla asumisse (KAN 3),
kus kehtivad väikeelamumaa juhtfunktsiooni kohased üldtingimused ja kus kolme ja enama korteriga
elamud, sh ridaelamud ei ole lubatud ning ala arendamisel on vajalik koostada detailplaneering. Asumi
ehituslikus iseloomustuses on toodud, et seni valdavalt vanades talukohtades hoonestatud maa-alad
reserveeritakse laialdaselt väikeelamumaadeks.
Lisaks on määratud täpsemad ehitustingimused: väikeelamukrundile on lubatud rajada üks elamu ja
kuni üks abihoone, üle 5000 m² olemasolevatel elamukruntidel kuni neli abihoonet. Uushoonestusalade
krundi- ja hoonestusstruktuuri planeerimisel tuleb olemasolevad talukohad integreerida asumi
tervikusse. Hoonete maksimaalne ehitisealune pind krundi kohta on üldjuhul kuni 250 m². Lubatud on
kaldkatused ja lamekatused, aga ühe kvartali või tänava äärne hoonestus peab olema ühtsete nõuetega
arhitektuurne tervik. Hoone suurimaks lubatud kõrguseks on 8,5 m ja lamekatuste korral 7,5 m hoonet
ümbritsevast keskmisest maapinnast; maksimaalseks korruselisuseks on kaks (korruse arvestuslikuks
keskmiseks kõrguseks elamul on 3,2 m). Kehtib ehitusjoone järgimise kohustus. Krundi
6 Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering
täisehitusprotsendiks on määratud 15%, erisusega: 3000<=10%. Minimaalne lubatud krundi suurus on
1800 m2. Olemasolevate talukohtade kruntimine minimaalse suurusega üksusteks ei ole lubatud, krundi
jagamine on igakordne kaalutlus. Kruntide moodustamisel tuleb tagada, et iga krunt külgneks tänavaga.
Autode parkimine peab olema tervikuna lahendatud krundil, parkimiskoha kavandamine ei saa toimuda
tänava maa arvelt. Talukohtades säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus. Maanteede
lähedastel kruntidel tuleb müratõke lahendada haljastuse abil (nt tihe kaherealine hekk). Piirded peavad
olema ažuursed, lahendada kaasaegselt, kõrgusega 1,2-1,5 m. Vältida ulatuslikke plankaedasid ja
müratõkkeseinu - müra tõkestamiseks kasutada teisi meetmeid (haljastus, hoonete paigutus). Leida
lahendused sademevete korduvkasutuseks ja immutamiseks krundil.
Üldplaneering käsitleb ka müra normtasemeid ning maanteemüraga arvestamisel annab soovituse
kõrvalmaantee Tartu-Ilmatsalu-Rõhu ääres kavandada uushooned vähemalt 50 m kaugusele. Uute
müratundlike alade rajamine teele lähemale (nt Kandiküla) on lubatud asjakohaseid
leevendusmeetmeid rakendades.
Hoonestatavatele kruntidele väikeelamu maal on üldplaneeringus seatus järgmised haljastuse nõuded:
kõrghaljastuse kavandamisel lähtuda krundi ja hoone paiknemisest naabrite, päikese ja tänava suhtes;
kõrghaljastuse ja tehnilise taristu elementide (sh maasoojussüsteemi) paiknemine peab olema
omavahel kooskõlas; soovitatav on katustelt lähtuva sademevee taaskasutus krundil; kruntide
eraldamiseks, tänavailme ja elurikkuse rikastamiseks on soovitatav rajada nii vabakujulisi kui ka
pöetavaid hekke. Hekk ei tohi hakata piirama liikumist tänavamaal ega nähtavust ristmikel; rohevõrgu
toimimise ülesannete täitmiseks peab haljastatud ala reeglina olema vähemalt 40% krundi pindalast.
Kõrghaljastuse osakaal haljastatud alast peab reeglina olema vähemalt 25%. Elamute kavandamisel
peab krundi haljastatav osa üldjuhul olema suurem, kui kõvakattega ala. Hoonete alune maapealne pind
ei kuulu kõvakattega ega haljastatava ala sisse.
Üldplaneeringuga on määratud jalgrattateede põhivõrk ja tugivõrk, mis on seotud naaberomavalitsustele
kuuluvate teedevõrgustikega. Ilmatsalu tee äärde on planeeritud jalgrattateede tugivõrgu osa, mis
tihendab põhivõrku, parandab ühendustegurit ja juurdepääsetavust ning teenindab valdavalt
asumisisest liiklust. Ilmatsalu teel on jalg- ja jalgrattateede paiknemine kavandatud ühel pool sõiduteed
eraldatud haljasribaga.
1.2 Rahinge jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt
Ilmatsalu tee äärde koostati Rahinge jalg- ja jalgrattatee (JJT) põhiprojekt. Projekt hõlmab erakinnistuid,
millest tulenevalt on mh ka Ilmatsalu tee 19 kinnistule kergliiklustee rajamise eesmärgil seatud ligikaudu
1114 m² suurusele alale sundvaldus. Rahinge JJT ning sellega seonduvate rajatiste, haljastuse,
välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitaja on Tartu linn.
Vastavalt projektile on JJT laiuseks kavandatud 3 m. Ilmatsalu tee 19 kinnistule projekteeritud JJT ja
sõidutee vaheriba laius on ca 7 m. Ilmatsalu tee 19 kinnistu mahasõidule laiusega 4 m ja
pöörderaadiusega 7 m on kavandatud uus asfaltkate. Sademeveel on planeeritud imbuda vaheriba
pinnasesse. Ette on nähtud Ilmatsalu tee 19 kinnistul 11 puu (peamiselt viljapuud) raadamine. JJT
äärmisesse serva, sõiduteest kaugemasse serva on projekteeritud valgustid 6 m metallpostidel
(38 - 40 m sammuga). Olemasolev võrkpiire ja väravad on kavandatud likvideerida ning asendada uue
piirdeaia (projekti kooskõlastamisstaadiumis kokku lepitud: kuni 2 m kõrgune puitplank) ja väravaga.
Rahinge JJT ehitati Rahingeni projektikohaselt välja 2021.a suvel/sügisel ja detsembris 2021.a teostati
selle kontrollmõõdistus1 (Ilmatsalu tee ehitusjärgne kontrollmõõdistust).
1 Ilmatsalu tee ehitusjärgne kontrollmõõdistus
Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 7
1.3 Kandi tee vee- ja reoveekanalisatsioonitorustiku
tööprojekt
Projektlahendus näeb ette Kandi teel vee- ja reoveekanalisatsioonitorustike rajamise ühendades need
olemasoleva vee- ja reoveekanalisatsioonitorustikuga Ristla tee 4 kinnistul. Kandi teelt on projekteeritud
ühendustorustikud (kaks veetoru ja reoveekanalisatsioonitoru) Ilmatsalu tee 19 kinnistule läbi Kandi
tee 12 kinnistu. Projekteeritud Kandi tee veetorustiku läbimõõt ühenduslõigus on 160 mm.
Projektikohased vee- ja kanalisatsioonitorustikud rajati Kandi tee 12 ja Ilmatsalu tee 19 kinnistule
hilissügisel 2021.a ning väljaehitatu teostusmõõdistus teostati detsembris 2021.a.
2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud joonisel nr 2.
2.1 Planeeringuala kontaktvööndi üldine iseloomustus ja
analüüs
Ilmatsalu tee 19 kinnistu asub riigitee nr 22103 Tartu – Ilmatsalu – Rõhu km 0,43-0,56 ääres Kandikülas
ca 400 m kaugusel nn Ilmatsalu ringristmikust. Planeeringuala kontaktvööndisse jäävat Kandiküla osa
võib liigitada külatüübilt tänavakülaks, kus taluõued paiknevad järjest mõlemal pool külatänavat - Kandi
teed. Küla kujunes ajalooliste talukohtade maadele.
Kontaktvööndisse jäävate Kandiküla kinnistute suurused varieeruvad alates 1999 m 2 (Kandi tee 14,
kt 83101:005:0106) kuni 19332 m²(Ilmatsalu tee 21, kt 83101:005:0038; elamukompleksiga õuemaa
osa sellest ca 5000 m2, ülejäänu põllumaa). Keskmiseks kinnistu suuruseks on ca 3000 m2, suuremad
kinnistud jäävad küla äärealadele: loodesuunda Kandi tee 18, kt 83101:005:0040, 6117 m² ja Ilmatsalu
tee 21 eelnevalt esitatud andmetega, ja üks ka küla keskmesse: Kandi tee 3, kt 83101:005:0100,
7422 m².
Riigiteega külgnevate kinnistute põhihooned asetsevad enam-vähem ühtsel ehitusjoonel ca 50 m
kaugusel teest. Kruntide riigitee ja hoonestuse vaheline ala on hooldatud muru- või rohumaa-ala.
Riigitee äärde jäävat hoonestust iseloomustab elamute suurus ca 100 m2 ja rohkema kui kahe abihoone
olemasolu, millest üks on suurema ehitisealuse pinnaga kui elamu (ca 130 m2). Kuna riigitee ja Kandi
tee vahelisele alale jäävad kinnistud on ca 3000 m2 suurused, jäävad kinnistute hoonete ehitisealused
pinnad vahemikku ca 200 – 350 m2. Hooned on nii ühe- kui kahekorruselised ja enamasti viilkatusega.
Välisviimistluses on kasutatud puitu, kivi, krohvi; harjajoon on nii risti kui paralleelselt riigiteega.
Kontaktvööndi suurematel kinnistutel (Kandi tee 18, Kandi tee 3) on hoonete ehitisealune pind
ca 375 m2.
Küla ümbritsevad haritavad põllumaad.
Planeeringualast linnulennult ca 1 km raadiusesse jäävad ühistranspordipeatused, 2 Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa maantee selle äärse tootmis- ja ärihoonestusega, Visa hall, Maxima kauplus, Neste tankla
ning Ravila ja Ilmatsalu tn korterelamud. Veidi kaugemale jäävad Veeriku linnaosa kool ja lasteaiad ning
Arena spordiklubi.
Kandiküla näol on tegemist kompaktse maa-asulaga, mida iseloomustab tihe korrapärane
hoonestusstruktuur. Seoses kergliiklustee ehitusega Ilmatsalu tee äärde ning tehnovõrkude rajamisega
piirkonda liitub küla orgaaniliselt keskuslinnaga kujunedes kompaktse ruumilahendusega
elupiirkonnaks.
Planeeringuala asukoht koos kontaktvööndiga on vaadeldav joonisel nr 1.
8 Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering
2.2 Planeeringuala iseloomustus
Planeeringualaks on maaüksus Ilmatsalu tee 19 (kt 83101:005:0072) pindalaga 10 826 m², mille
sihtotstarve on elamumaa 100%.
Ilmatsalu tee 19 maaüksus on hoonestatud ühekorruselise elamu (ehr kood 104049118, ehitisealune
pind 85 m2) ja rekonstrueeritava abihoonega (ehr kood 120839836, ehitisealune pind 124,6 m 2) ning
alla 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga ehitistega (laut, kasvuhoone). Elamu on viimistletud
puitlaudvoodriga ja omab valtsplekist püramiidkatust, ka abihoonel on puitlaudvooder ning plekk-katus.
Mõlemal hoonel on keldrikorrus.
Maaüksus on heakorrastatud ja liigirikka rohttaimestiku ja haljastusega (loodusliku mitmekesisuse eest
hoolitsevad lambad). Ajalooliselt (1930- ja 40-ndatel aastatel) on maaüksusel (endise nimega Koidu
talu; ja seda ümbritsevatel kinnistutel, mis on moodustatud endise Koidu talu maadele) asunud Koidu
talu katse- ja sordiaed, kus aretati õunasort Koidu renett (aretaja Aleksander Lange; käesolevalt alal
säilinud üks sordipuu, mis on joonistel tähistatud). Seetõttu kasvab maa-alal rohkesti vanu õunapuid.
Koidu talu katse- ja sordiaed on määratud pärandkultuuriobjektiks 2 reg nr-ga 831:VIL:001 seisundiga:
objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50%.
Eluhoone läheduses kasvavad ilutaimed ja marjapõõsad. Maapinna kõrgused jäävad vahemikku
ca 57 – 58 m/abs, reljeef on tasane.
Juurdepääs Ilmatsalu tee 19 maaüksusele toimub lõunasuunast otse kõrvalmaanteelt nr 22103 Tartu –
Ilmatsalu – Rõhu, mis on asfaltkattega ja ca 8,5 m laiuse sõiduteeosaga. Riigitee keskmine ööpäevane
liiklussagedus 2020. aasta andmetel on 1511 sõidukit, millest 95% moodustasid sõiduautod ja
pakiautod, 3% autorongid ja 2% veoautod ja autobussid. Teel liikumise piirkiirus on 90 km/h.
Kergliiklejad liiguvad 2021.a lõpus valminud Rahinge jalg- ja jalgrattateel, mille jaoks on Ilmatsalu tee
19 maaüksusele määratud sundvaldus. Elamust lõunasuunas on olemas kruusakatteline parkimisala
sõidukitele.
Planeeringualale ulatub riigitee nr 22103 kaitsevöönd ulatusega 30 m.
Olemasoleva hoonestuse elektriühenduse tagab elektri õhuliin; kuni 2022.a alguseni toimus hoonestuse
veega varustamine Kandi tee 10, kt 83101:005:0042, kinnistul asuvast lokaalsest puurkaevust (veevõtt
alla 10 m3/ööpäevas, hooldusala ulatus 10 m) ning reovesi suunati oma lokaalsesse kogumiskaevu.
2021.a lõpus rajati Ilmatsalu tee 19 kinnistule ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniühendus Kandi teele
ehitatud torustikest. Lisaks asub hoonete vahelisel õuealal oma salvkaev (hooldusala ulatus 10 m).
Maaüksust läbival elektri õhuliinil on kaitsevöönd ulatusega 2 m mõlemal pool liini telge. Maaüksuse
loodeosas asub õhuliinipostil naaberkinnistu Kandi tee 18 elektri liitumiskilp, millest suundub
hoonestuseni elektri maakaabelliin kaitsevööndi ulatusega 1 m äärmisest kaablist.
3 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
3.1 Planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku
põhjendused
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine. Üldplaneeringu kohaselt
on Ilmatsalu tee 19 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks määratud väikeelamu maa, kus seni valdavalt
vanades talukohtades hoonestatud maa-alad reserveeritakse laialdaselt väikeelamumaadeks.
Planeeringualal on kavandatud olemasolev elamumaa kinnistu jaotada kaheks. Lähtuvalt kontaktvööndi
analüüsist sobivad moodustatud kruntide suurused olemasolevasse külastruktuuri. Krunt nr 1 on
2 Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad märgid, mida tuleb osata märgata , hinnata ja sellesse
lugupidavalt suhtuda.
Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 9
moodustatud suuremana, et oleks tagatud endisele õunasordiaretajale kuulunud hoonestuse ja säilinud
viljapuude paiknemine samal kinnistul. Krunt nr 2 on loogiliseks jätkuks olemasolevale
krundistruktuurile. Planeeritud kruntide hoonestamine on võimalik lähtuvalt piirkonnas väljakujunenud
ehitusjoonest, misläbi asuvad hooned riigiteest piisaval kaugusel vältimaks teest põhjustatud häiringuid.
Planeeritud kruntidele kavandatud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ja kõrgus ühtivad külale
iseloomulike näitajatega. Kuna krunt nr 1 asub ajaloolise talukoha, Koidu talu, asukohas ja on
olemasolevalt hoonestatud, võimaldab määratud ehitusõigus krundi hoonestada maksimaalselt 350 m2
ulatuses kuni kahekorruseliste hoonetega, krundi nr 2 kui uue piirkonda moodustatava krundi hoonete
suurim lubatud ehitisealune pind järgib üldplaneeringuga määratut ehk 250 m2 ning samuti on võimalik
ehitada piirkonnale iseloomulikult kuni kahekorruseline hoonestus.
Planeeritud krundid on suure pinnaga ning riigitee äärsel alal haljasmaaga. Planeeritud kruntide hoonete
suurim lubatud ehitisealune pind tagab kruntidel suure haljastatava ala osakaalu. Planeering annab
soovituse kohamälu (Koidu talu katse- ja sordiaed) säilimise eesmärgil kruntidele istutada viljapuid.
Planeeritud kruntide lõunakülge ehitatud Rahinge jalg- ja jalgrattatee loob head võimalused Tartu
linnakeskusesse liikuda jalgsi või rattaga.
Planeeringulahendusega on loodud eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja
kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö
arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Kuna tihendatakse olemasolevat küla, on tegemist
otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtteid järgiva lahendusega.
3.2 Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Ilmatsalu tee 19 maaüksus on jaotatud kaheks üksikelamu maa krundiks. Kruntide moodustamine ja
pindalad on nähtavad joonisel nr 3.
3.3 Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed
tingimused
Kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelis. Samal joonisel kujutatud illustratiivne ehitiste
paiknemine, suurus, konfiguratsioon jmt on põhimõtteline ning täpsustub projekteerimisel.
Kruntide ehitusõiguse kohaselt säilib krundil nr 1 olemasolev hoonestus, kuid ehitusõigus võimaldab ka
täiendavat hoonestust. Olemasolevaid hooneid võib remontida ja parendada, lubatud on ka ümberehitus
ja vajadusel lammutamine. Ümberehitamisel või uushoonete rajamisel tuleb lähtuda planeeritud
ehitusõigusest.
Krundile nr 2 on planeeritud uushoonestus: üksikelamu ja abihoone.
Elamukruntide ehitusõiguse määramisel on lähtutud Tartu linna üldplaneeringu Kandiküla asumi
ehitustingimustest ja kontaktvööndi analüüsist. Kuna krundi nr 1 pindala on üle 6000 m 2, on hoonete
suurim lubatud ehitisealune pind määratud rohkem kui 250 m 2.
Planeeritud kruntide hoonestuse olulisemad arhitektuursed tingimused:
• Katusetüüp: kaldkatus;
• Katusekalded: 3-45 kraadi;
• Katusekattematerjalid: plekk, vm katusetüübile sobiv, vältida tuleb matkivaid materjale;
• Välisviimistlusmaterjalid: kasutada ajas kestvaid kvaliteetmaterjale, näiteks klaas, puit, kivi,
krohv (ka kombineeritult). Vältida tuleb matkivaid (plastvooder jmt) materjale;
• Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata
• +/- 0.00 sidumine: tuleb lahendada projekteerimise käigus.
10 Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering
Planeeritud on järgmised ehitise kasutamise otstarbed 3:
• Krundil nr 1: üksikelamu (11101); elamu abihoone (12744);
• Krundil nr 2: üksikelamu (11101); elamu abihoone (12744).
Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus lubada täiendavalt loetelus nimetamata ehitise kasutamise
otstarbeid, kui need sobivad krundi kasutamise sihtotstarvetega ja/või kui need on vajalikud planeeritud
tegevuse elluviimiseks/tööks (nt torujuhtmed (22000), elektrijaotusvõrgud ja sideliinid (22240),
kanalisatsioonitorustik (22231), veejaotustorustikud (22220), gaasijaotustorustikud (22210), teed
(21100) jne).
Kruntide ehitusõigusega määratletud hoone mahud tuleb ehitada hoonestusala (krundi osa, kuhu võib
rajada ehitusõigusega lubatud hoonestuse) piirides ning arvestatakse ehitisealuse pinna sisse. Suurima
lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi,
päikesekaitsevarjestust, terrassi, treppi, tehnosüsteemi ja -seadme osa jt vastavas õigusaktis 4
nimetatud hooneosi.
Lisaks ehitusõiguses toodud hoonestusele on elamukruntidel lubatud täiendavalt kuni 5 m kõrguste ja
kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga ehitiste (ehk ehitusloakohustuseta ehitiste) püstitamine (ei
kuulu ehitusõiguse näitajate hulka).
Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrguseid ehitisi, võib vajadusel rajada ka väljapoole
hoonestusala, määrates ehitistele oma piirkonna, et ühtlustada krundile tekkivate ehitiste paigutust ja
välistada kruntide kaootilist risustamist vaba ehitustegevuse alla kuuluvate ehitistega. Ehitiste
kavandamisel tuleb arvestada naabrusõigustega ning tuleohutuse tagamisega.
Kruntide hoonestusalade määramisel on lähtutud kontaktvööndis välja kujunenud ehitusjoonest,
üldplaneeringu soovitusest arvestada maanteemüraga ning kavandada uushooned kõrvalmaantee
Tartu – Ilmatsalu – Rõhu ääres vähemalt 50 m kaugusele ning tuleohutusnõuete täitmisest.
Hoonestusalad on kavandatud riigitee sõiduteeservast ca 57 m kaugusele.
Hoonestusala on kruntidel antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab
vabamalt valida hoonestuse kuju ja asetust. Hoonestusalasse võib rajada ka rajatisi (teid/platse jm) ja
istutada puid ning põõsaid. Hoonestusala on kruntidel määratud terviklikult, st ka elektri õhuliini
kaitsevööndis ja veekaevu hooldusalal. Hoonete ehitamisel ja kasutamisel tuleb arvestada krundil
asuvate tehnovõrkude kaitsevöönditega. Elektri õhuliini alla ja kaitsevööndisse on võimalik hoonestada
ainult kas võrguvaldaja nõusolekul või liini likvideerimise järel; samuti on veekaevu hooldusalal võimalik
hoonestada kaevu likvideerimise järel.
Planeeritud hoonestusalade sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3.
Hoonestuse arhitektuurne tase ja hoonete vaheline ruum peab olema lahendatud kõrgekvaliteediliselt.
Muuhulgas on hoonete mahus vaja lahendada abiruumid jalgrataste, lapsekärude, kelkude jms
hoidmiseks.
Arvestades ptk-s 3.8 tooduga on lubatud projekteerimisel näha ette päikeseenergia kasutamise
võimalusi. Päikesepaneelid võib sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega
kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada need
hoone osade külge (katus, fassaad). Samuti on lubatud päikesepaneele paigutada maapinnale selleks
sobivasse kohta. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised
nõuded ja tingimused:
• Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;
• Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, väliruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;
• Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teel liiklejaid.
3 Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu
4 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 lg 6
Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 11
Ehitustegevus tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja
kehtivatele normidele.
3.4 Haljastus, heakord, piirded ja vertikaalplaneerimine
Kuna planeeritud kruntidel on asunud Koidu talu katse- ja sordiaed, tuleb maksimaalselt säilitada
olemasolevaid viljapuid kui puude asukoht ja tervislik seisund seda võimaldab. Samuti säilitada
võimalusel muu olemasolev kõrghaljastus, kuna olemasolev haljastus võrreldes istutatava haljastusega
omab kohest roheefekti. Perspektiivse maaküttesüsteemi projekteerimisel tuleb tagada säilitatava
kõrghaljastuse kasvamiseks vajalikud tingimused.
Võimalik uushaljastus tuleb lahendada vastavalt vastava krundi omaniku soovile, kuid kohamälu
säilimise eesmärgil on soovitatav kruntidele istutada samuti viljapuid.
Kõrghaljastuse kavandamisel tuleb lähtuda krundi ja hoone paiknemisest naabrite, päikese ja tee
suhtes; kõrghaljastuse ja tehnilise taristu elementide paiknemine peab olema omavahel kooskõlas;
soovitatav on katustelt lähtuva sademevee taaskasutus krundil; kruntide eraldamiseks, tänavailme ja
elurikkuse rikastamiseks on soovitatav rajada nii vabakujulisi kui ka pöetavaid hekke.
Rohevõrgu toimimise ülesannete täitmiseks peab haljastatud ala olema vähemalt 40% krundi pindalast.
Kõrghaljastuse osakaal haljastatud alast peab olema vähemalt 25%. Krundi haljastatav osa peab olema
suurem kui kõvakattega ala.
Planeeringujoonistel on istutatava haljastuse lahendus markeeritud põhimõttelisena illustreeriva
lahenduse alusel.
Elamukrundid on lubatud piirata kõikidest külgedest kuni 1,6 m kõrguse metall- või puitpiirdeaiaga (sh
läbipaistmatu plankaed), kuna olemasolevalt on mõlemad piirdetüübid kinnistupiiridel esindatud. Vaid
riigitee poolsel krundi küljel sundvalduse alast alates krundi sisemuses on lubatud kuni 2 m kõrgune
metall- (läbi nähtav) või puitpiire (sh läbipaistmatu, vt ptk 1.2). Soovitatav on nii krundi nr 1 kui nr 2
kirdenurgas piirdeaial tekitada eest ära tõstetav osa või värav, et vajadusel oleks päästeautol võimalik
alale juurde pääseda või päästjatel sirgjooneliselt voolikuliini vedada Kandi teelt läbi Kandi tee 12
kinnistu.
Jäätmete kogumiseks tuleb kruntidel ette näha suletav kogumiskonteiner. Konteiner peab asetsema
tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel ja hoonestusest vähemalt 2 m kaugusel.
Prügikonteinerite täpne asukoht krundil tuleb anda projekteerimise käigus.
Kruntide maapinna kõrguse olulist ja põhimõttelist muutmist ei ole kavandatud. Täpne
vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt hoonestuse asukohast.
Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et sademevesi ei valguks naaberkruntidele ja - kinnistutele.
3.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Mõlemad planeeritud krundid külgnevad avalikult kasutatava riigiteega, mille äärde on ehitatud Rahinge
jalg- ja jalgrattatee.
Krundi nr 1 juurdepääs säilib olemasolevas asukohas riigitee km 0,473; krundi nr 2 juurdepääs on
kavandatud samuti krundi nr 1 mahasõidult. Krundi nr 2 juurdepääsuks tuleb rajada sõidutee läbi krundi
nr 1. Uut mahasõitu riigiteele kavandatud ei ole.
12 Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering
Riigitee nr 22103 liigitub IV klassi maanteeks (kuigi tee asub Tartu linna territooriumil, määratleb ka
üldplaneering tee maanteena). Kruntide riigiteele mahasõidul/kruntidele juurdepääsul on sõiduki juhil
tagatud teistelt harudelt ristmikule lähenevate sõidukite õigeaegne nägemine ehk on tagatud
normikohane nähtavuskolmnurk (vt skeem 3.5.1). Nähtavuskolmnurk on tagatud seoses haljastuse
likvideerimisega. Ellu viidud Rahinge jalg- ja jalgrattatee projektiga on tagatud ka riigitee külgnähtavus.
Skeem 3.5.1 Nähtavuskolmnurga ulatus (aluskaart: Maa-amet 2022)
Käsitletaval alal näeb planeeringulahendus ette kaks elamut ja nende abihooned. Seega lähtub
planeeritavatelt kruntidelt kahe pere liikumine. Kruntide nr 1 ja nr 2 sundvaldusega alal asub 3 m laiune
valgustatud asfaltkattega Rahinge jalg- ja jalgrattatee (algusega nn Ilmatsalu ringilt kulgedes esimeses
ehitusetapis Rahingeni). Jalg- ja jalgrattatee ning riigitee sõidutee vaheriba laiuseks on jäetud ca 7 m.
Planeeritud kruntide mahasõidu ning jalg- ja jalgrattatee ristumine on lahendatud selliselt, et jalg- ja
jalgrattateed ei katkesta ükski äärekivi ning kergliiklustee jätkub samas tasapinnas. Kergliiklustee
võimaldab ohutult ja keskkonnasäästlikult kasutada enamusliikumisviisina jalgsi, rattaga jm
kergliiklusvahendiga liikumist; samuti jõuda ohutult Ilmatsalu tee ääres asuvasse bussipeatusesse.
Tartu linnas arendatav kergliiklusteede võrk on autovaba liikumisviisina muuhulgas üheks
kliimamuutuste leevendusmeetmeks.
Jalgrataste ja autode parkimine on mõlemal planeeritud krundil lahendatud krundisiseselt. Jalgrataste
hoiustamine on ette nähtud planeeritud hoonete mahus selleks ette nähtud hoiuruumides.
Sõidukite ruumivajaduse arvutamisel on aluseks võetud EVS 843:2016 Linnatänavad. Vastavalt
standardile on kummalegi elamukrundile kavandatud neli sõiduki parkimiskohta (parkimiskoht ka
külalistele). Planeeringujoonisel on kujutatud põhimõtteline kruntide parkimise lahendus illustreeriva
lahenduse alusel, mida on lubatud projekteerimisel muuta. Riigiteel parkimist ja tagurdamist ette ei ole
nähtud.
Planeeringualale ulatub riigitee nr 22103 kaitsevöönd ulatusega 30 m. Kaitsevööndis on keelatud
tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist
ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul
vastavalt EhS § 70 lg 3. Kuna mõlema krundi lõunakülge on projekteeritud ja ehitatud avalikult kasutatav
Rahinge jalg- ja jalgrattatee, asub riigitee kaitsevööndis nimetatud jalg- ja jalgrattatee, mille äärde on
projekteeritud piirdeaia ehitamine.
Planeeringukohane hoonestus on kavandatud väljapoole riigitee kaitsevööndit, hoonestusala
määramisel on lähtutud väljakujunenud hoonestusjoonest.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse uusi tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või
ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda Transpordiameti nõuded projekti
koostamiseks. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
3.6 Tehnovõrgud- ja rajatised
Planeeritud tehnovõrkude lahendus on koostatud vastavalt tehnovõrguvaldajate tehnilistele tingimustele
ja koostatud projektlahendustele.
Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 13
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 4. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida tuleb
täpsustada projekteerimise käigus tulenevalt hoonete asendiplaanist ja ruumiprogrammist.
Projekteerimisel tuleb arvestada säilitatava ja kavandatava haljastusega.
Ehitustööde käigus ja planeeritud kruntide kasutamisel tuleb tagada olemasolevate ja planeeritud
tehnovõrkude kaitse.
3.6.1.Veevarustus
Planeeringuala veevarustuse lahenduse aluseks on AS Tartu Veevärk 26.04.2021 liitumistingimused
INF/336 (kehtivad kaks aastat alates tingimuste väljastamisest).
Vastavalt projektlahendusele5 ning liitumistingimustele tagab planeeringuala veevarustuse Kandi tee
veetorustik. 2021.a lõpus ehitati läbi planeeringuala naaberkinnistu, Kandi tee 12, Kandi teele rajatud
veetorustikust krundile nr 1 kaks veeühendustoru, millest üks tagab veevarustuse krundile nr 1 ning
pikendades teist toru, saab tagatud krundi nr 2 veevarustus. Seega on planeeringuga kavandatud
pikendada olemasolevat teist veetoru krundini nr 2 ning nimetatud tegevuse järgselt saab realiseerida
krundile nr 2 planeeritud ehitusõiguse.
Krundil nr 1 asub hoonete vahelisel õuealal salvkaev hooldusala ulatusega 10 m. Kuna õuealal polnud
võimalik olmereovee kanalisatsioonitoru rajada väljapoole salvkaevu hooldusala, tuleb salvkaev
likvideerida.
3.6.2.Olmereoveekanalisatsioon
Planeeringuala olmereovee ärajuhtimise lahenduse aluseks on AS Tartu Veevärk 26.04.2021
liitumistingimused INF/336 (kehtivad kaks aastat alates tingimuste väljastamisest).
Vastavalt projektlahendusele6 ning liitumistingimustele juhitakse planeeringuala olmereovesi Kandi tee
reoveekanalisatsioonitorustikku. 2021.a lõpus ehitati läbi planeeringuala naaberkinnistu, Kandi tee 12,
Kandi teele rajatud olmereoveekanalisatsiooni tänavatorustikust krundile nr 1 ühendustoru.
Planeeringuga on kavandatud pikendada olmereoveekanalisatsiooni ühendustoru krundini nr 2 ning
nimetatud tegevuse järgselt saab realiseerida krundile nr 2 planeeritud ehitusõiguse; reovee omapuhasti
või kogumiskaevu rajamine ei ole lubatud.
Drenaaži- ja sademevee juhtimine kruntidelt perspektiivsesse olmereovee ühiskanalisatsiooni on
keelatud.
3.6.3.Sademevee ärajuhtimine
Planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahenduse aluseks on AS Tartu Veevärk 26.04.2021
liitumistingimused INF/336 (kehtivad kaks aastat alates tingimuste väljastamisest).
Piirkonnas puuduvad AS-le Tartu Veevärk kuuluvad sademeveesüsteemid.
Vastavalt liitumistingimustele on kruntide nr 1 ja 2 sademevesi kavandatud käidelda kruntidel ehk
juhtida/immutada kasvupinnasesse ja taaskasutada.
Sademevett ei ole lubatud juhtida riigitee alusele maaüksusele.
3.6.4.Tuletõrje veevarustus
Planeeritud tegevus planeeringualal liigitub tuleohutuse järgi I (eluhooned) kasutusviisi alla7.
5 Tartu linn, Kandi tee vee- ja reoveekanalisatsioonitorustiku tööprojekt (Altren Projekt OÜ, märts 2021, töö nr VK2131)
6 Tartu linn, Kandi tee vee- ja reoveekanalisatsioonitorustiku tööprojekt (Altren Projekt OÜ, märts 2021, töö nr VK2131)
7 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
14 Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering
Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehitisel olema nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht 8, välja
arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise
lahendusega.
Üheks lahenduseks üksikelamute puhul, millal ei pea veevõtukohta rajama, on lahendus, kui kogu
hoone on kaitstud automaatse tulekustutussüsteemiga, mis rakendub ja teavitab sellest hoones olijaid 9:
Lähimad tuletõrje veevõtukohad asuvad linnulennult ca 200 m ja ca 270 m kaugusel planeeringualast
kirdesuunas Ristla tee 2 kinnistul (kt 83101:005:0125; VVK 7141 ja VVK 7143) ning ca 235 m kaugusel
planeeringualast põhjasuunas Vana-Kandi tee 4 kinnistul (kt 83101:005:0068; VVK 7142).
Vastavalt määrusele nr 1010 peab üldjuhul tuletõrje veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m
kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus, ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste
päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse
mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.
Lähtuvalt ülalnimetatud määrusest on krundi nr 1 välise tuletõrjeveega varustamiseks planeeritud
tuletõrjehüdrant ca 50 m kaugusele Kandi teele projekteeritud veetorustikule, mille läbimõõt
hüdrantkaevu paigaldamist võimaldab. I kasutusviisi korral on hüdrandi veevooluhulgaks vajalik 10 l/s
3 tunni jooksul.
Kuna planeeritud hüdrant jääb kaugemast, krundi nr 2 hoonestusalast ca 100 m kaugusele, on krundi
nr 2 välise tuletõrjeveega varustamiseks kavandatud maa-alune tehislik tuletõrjeveehoidla normatiivse
veekogusega min 30 m³11.
Joonisel nr 4 on näidatud tuletõrjehüdrandi ja maa-aluse tuletõrjeveemahuti põhimõtteline asukoht.
Lubatud on ka muud välise tuletõrjeveega varustamise võimalused ja lahendused, mis vastavad
kehtivatele normidele ja nõuetele.
Projekteerimisel on kohalikul päästeasutusel õigus teha mööndusi, kui ehitise tuleohutust tõendatakse
arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil (tingimusel, et tagatud on olulised
tuleohutusnõuded ning tõenduse viis on kajastatud ehitise ehitusprojektis).
Päästeauto juurdepääs planeeringualale on tagatud nii riigiteelt kui vajadusel Kandi teelt. Soovitatav on
nii krundi nr 1 kui nr 2 kirdenurgas piirdeaial tekitada eest ära tõstetav osa või värav, et vajadusel oleks
päästeautol võimalik alale juurde pääseda või päästjatel sirgjooneliselt voolikuliini vedada Kandi teelt
läbi Kandi tee 12 kinnistu.
Ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega.
3.6.5.Elektrivarustus, välisvalgustus
Planeeringuala elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ 23.02.2022 tehnilised tingimused
nr 402335 (kehtivad kuni 23.02.2024).
Vastavalt tehnilistele tingimustele tuleb krundi nr 2 elektrivarustuse toide ette näha olemasolevast
alajaamast Kandiküla:(Puhja), kas olemasolevale fiidrile, olemasolevalt fiidrilt maakaabliga või eraldi
maakaabliga või, kui planeeringukohaselt planeeringualal asuva elektri õhuliini demontaaži ette ei
nähta, siis kavandada krundi nr 2 elektrivarustus õhuliinilt.
8 Veeallika juures olev aasta ringi kasutatav rajatis, mille kaudu võetakse vett pääste - ja demineerimistöödeks ning veekahuri
täitmiseks
9 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrash oiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord § 3
10 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord § 6 ja 7
11 Vastavalt määrusele nr 10 loetakse I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks
vähemalt 30 m³
Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 15
Krundi nr 2 elektrivarustuse tagamiseks on planeeritud liitumiskilp krundil asuvale olemasolevale
õhuliinimastile. Elektritoide liitumiskilbist elektripaigaldise peakilbini on ette nähtud maakaabliga.
Krundi nr 1 elektrivarustus on tagatud olemasolevast liitumiskilbist. Olemasolevad 0,4 kV õhuliinid
hoonestuseni on kavandatud asendada 0,4 kV maakaabelliinidega.
Nii krundi nr 1 olemasolev liitumiskilp kui krundi nr 2 planeeritud liitumiskilp jäävad krundi sisemusse
ning nende teenindamine on eelnevalt vaja kokku leppida krundi omanikuga.
Olemasoleval õhuliinil tuleb tagada selle kaitsevöönd.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana.
Krundil nr 2 asub olemasoleval õhuliinipostil naaberkinnistu Kandi tee 18 elektri liitumiskilp, millest
suundub hoonestuseni elektri maakaabelliin kaitsevööndi ulatusega 1 m äärmisest kaablist. Krundi nr 2
hoonestamisel tuleb arvestada maakaabelliini kaitsevööndi ulatusega või kokkuleppel Kandi tee 18
kinnistu omanikuga maakaabelliin ümber tõsta.
Krundi nr 1 ja 2 sisene välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimise käigus soovitatavalt koos
ülejäänud elektrivarustuse kavandamisega. Välisvalgustuse kavandamisel tuleb vältida
naaberkinnistutele valgusreostuse tekitamist.
Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus
olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le
kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda
Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute
aadressid.
3.6.6.Soojavarustus
Piirkonnas ei ole kaugküte välja arendatud ja puudub võimalus sellega liitumiseks. Olemasolev
B- kategooria gaasitorustik jääb kontaktvööndist väljapoole, kuid perspektiivselt on maagaasi
kasutamine lubatud. Selleks on kavandatud perspektiivne gaasitorustik Rahinge jalg- ja jalgrattatee
alale.
Krundi nr 1 ja 2 hoonestuse soojavarustus on lubatud lahendada lokaalselt. Võimalikud on tahkeküte
(kuiv küttematerjal: küttepuud, pellet, puitbrikett), soojuspumbad (sh maaküte), elektriküte ja
taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid, vt ptk 3.2 ja 3.8) või muud projekteerimise ajal võimalikud
energiasäästlikud ning minimaalselt keskkonda saastavad lahendused. Täpne lahendus, sh võimalikud
kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus.
Vastavalt üldplaneeringule ulatub planeeringuala idaosale maasoojuspuuraugu rajamise keeluala
(ühisveevärgi Kesk-Devoni veekihi puurkaevu ohutusalal (r=200 m) põhjavee kui joogivee kaitse; vt
joonis nr 4). Mujal planeeringualal on maasoojuspuuraugu rajamine lubatud suletud
maaküttesüsteemina projekteerides selle kuni Narva veepideme lasumissügavuseni, juhul kui jälgitakse
üldplaneeringus toodud maakütte kavandamise tingimusi. Maasoojuspuuraugu rajamise suurim lubatud
sügavusvahemik on 80-85 m.
Maakütte valikul peab horisontaalse maaküttekontuuriga alal olema välditud uute ehitiste rajamine ja
ehitamisega kaasnevad kaevetööd. Haljastuses tuleb horisontaalse maaküttekontuuriga alal piirduda
madala juurestikuga taimedega, et need ei kahjustaks maaküttesüsteemi. Maaküttesüsteemi
projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav ala krundil vastavalt üldplaneeringus sätestatud
haljastuse rajamise nõuetele, sh tuleb tagada säilitatava kõrghaljastuse kasvamiseks vajalikud
tingimused. Maaküttesüsteemi projekteerimisel tuleb tagada minimaalsed kaugused, mis on välja
toodud üldplaneeringus.
16 Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering
3.6.7.Telekommunikatsioonivarustus
Planeeringuala sidevarustuse kavandamisel on arvestatud Telia Eesti AS 08.09.2021 tehniliste
tingimustega nr 35537075 (kehtivad kuni 07.09.2022).
Vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele paigaldab Telia Eesti AS alltöövõtja EstNetworks
olemasolevale hoonele krundil nr 1 ja planeeritud krundile nr 2 optilise kaabli. Selleks on Rahinge jalg-
ja jalgrattatee äärde kavandatud lisaks välisvalgustuse maakaabelliinile sideliin, millelt on näidatud
ühendusliinid planeeritud kruntideni. Hoonete sisevõrk tuleb ehitada vähemalt CAT6 kaabliga.
Riigitee ääres kulgeb ELASA sideliin, mis tuleb säilitada.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia AS järelevalvega (info
järelevalve kohta telefoninumbril 53412210). Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega
sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Tehniline lahendus (ehitusprojekt) tuleb esitada
enne ehitusloa/-teatise menetlust ehitisregistris Telia AS-le kooskõlastamiseks Ehitajate portaali
(https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/) kaudu.
3.7 Tuleohutuse tagamine
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega 12.
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile
ja muule sarnasele, nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle
täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on
vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja
mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid
põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Hoonetevahelise kuja arvestamisel võib
ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast
tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m2
ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 m2, siis peab tule levikut takistama ehituslike
abinõudega.
Planeeritud hoonestusalad jäävad planeeritud kruntide piiridel ja olemasolevast naaberhoonest esitatud
normikohasele kaugusele.
Hoonestusalade vahelised normatiivkujad on nähtavad joonisel nr 3.
3.8 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske reguleerib standard 809-1:2002. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on oluline:
• Tagada hea nähtavus (nii territooriumi valgustatus kui vaated naaberaladelt, n-ö naabrivalve
võimalus);
• Piirata krundile sissepääsu (selgelt eristatavad autotranspordi sissepääsud) ja kasutada
lukustatavaid väravaid;
• Eristada selgelt avalik ja eramaa, st eramaa piiramine piirdega.
Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel on kuriteohirmu vähendamiseks ja vandalismiaktsioonide
ärahoidmiseks soovitatav arvestada lisaks veel järgnevaga:
• Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid;
• Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente ja maastikukujundust;
• Kasutada atraktiivseid materjalide ja värve;
• Hoida ala korras;
12 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 17
• Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).
3.9 Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine
Planeeringualal on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse
suhtes. Seetõttu on planeeringualal välja ehitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud. Krundil nr
2 saab planeeritud ehitusõiguse realiseerida, kui krundini on rajatud vee- ja kanalisatsioonitorustik;
reovee omapuhasti või kogumiskaevu rajamine ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud kummalgi krundil
reovee immutamine.
Olmejäätmete kogumine peab vastama jäätmeseadusele ja Tartu linna jäätmehoolduseeskirjale.
Hoonetele kavandatavatel tehnilistel seadmetel tuleb tagada müranõuetele13 vastav lahendus,
vajadusel tuleb tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab
vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleb kütte/jahutusseadmete
välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, soovituslikult maapinnal eraldiseisval
alusel, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra.
Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides,
võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi: temperatuuritõus,
sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine 14. Seetõttu tuleb meil
kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega arvestada ning projekteerimisel tähelepanu pöörata
mh sademevee ärajuhtimise ja haljastuse temaatikale.
Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle
tekkekohas, vältides sademevee reostumist 15. Kruntide haljasalade kujundamisel tuleb arvestada
kliimamuutuste mõjuga ning võimalusel vertikaalplaneerimisel leida lahendusi sademevee kogumiseks,
immutamiseks (nt alale kujundatud nõgu vm) ning loodusliku mitmekesisuse tõstmiseks.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta
(Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehitised pärast 31.12.2020. a olema
liginullenergiahooned. Liginullenergiahoone tähendab, et hoone on parima võimaliku ehituspraktika
kohaselt energiatõhusus‐ ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendusi kasutades tehniliselt mõistlikult
ehitatud hoone, mille energiatõhususarv (ETA) on suurem kui 0 kWh/(m²∙a), kuid mitte suurem kui
asjakohases määruses sätestatud näitaja.
Vastavalt direktiivile 2010/31/EL on Eesti kehtestanud liginullenergia standardi nõuded.
Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1. Uute hoonete projekteerimisel
tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha
ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.
Liginullenergiahoone nõuet ei kohaldata väikeelamule köetava pinnaga kuni 220 m 2.
Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilansi komponentide kui ka
projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone mahuline
lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientatsioon. Olulisusest järgmine on hoone fassaadide
kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust, valgusläbivust ja varjestust. Lisaks mahule, vormile ja
piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid
on seotud energiavarustuse lahendustega, mis sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega (gaas,
kaugküte, elekter jne). Tehnosüsteemidest on kõige suurem ruumivajadus ventilatsioonisüsteemil.
Võimalikult vähese energiakasutusega ventilatsioonisüsteemi rajamine eeldab õigesti valitud
13 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 ja sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42
14 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf
15 Veeseadus
18 Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering
ventilatsiooniseadmeid ja ‐torustikku ning arhitektuurse projekteerimise käigus nende hoolikat hoonesse
sobitamist.
Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia allikatest
lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja
elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on
soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit)
kasutamine. Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.2.
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti Geoloogiakeskuse
veebirakenduse kaardi Radooni sisaldus pinnaseõhus16 kohaselt on planeeringuala piirkonnas pinnase
õhu interpoleeritud Rn-risk 30-50 kBq/m3 ehk tegemist on normaalse (foonilise) Rn- riskiga pinnasega,
kus on madala looduskiirgusega pinnased ja kõrge radooni tase majade siseõhus esineb harva, mistõttu
võib eeldada, et täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Hoonete siseruumides tuleb tagada
radooniohutu keskkond. Vajadusel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid vastavalt EVS 840:2017
Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.
Planeeritud hoonete ehitisealuse pinna suurus suhtes krundi pindalaga (täisehitus) ja krundi lubatud
maksimaalne hoone kõrgus võimaldavad rajada hooned, millega on tagatud normatiivne insolatsioon
päevas nii planeeritud hoones kui naaberhoonetes.
Planeeringulahenduses on arvestatud üldplaneeringu soovitusega kõrvalmaantee Tartu – Ilmatsalu –
Rõhu ääres kavandada uushooned vähemalt 50 m kaugusele.
Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71
Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid
nõuetest. Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra hindamisel lugeda II kategooria
alaks (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad).
Planeeritud krundid piirnevad kõrvalmaanteega nr 22103 Tartu – Ilmatsalu – Rõhu, mille keskmine
ööpäevane liiklussagedus planeeringualas olevas teelõigus 2020. aasta andmetel on 1511 sõidukit,
millest 95% moodustasid sõiduautod ja pakiautod, 3% autorongid ja 2% veoautod ja autobussid. Tee
kiiruspiirang vaadeldavas lõigus on 90 km/h.
Lähtudes viimaste aastate suurima liikluskoormusega aastast (2019. a liikluskoormus 1723 sõidukit, sh
4,4% raskeliiklust) võib kavandatud hoonestusaladeni (ca 56…57 m kaugusel äärmise sõiduraja
servast) arvutuslikult17 ulatuda müra hinnatud tase18, mis on väiksem kui 55 dB päeval ning väiksem kui
50 dB öösel. Liiklusmüra tase kavandatud hoonestusaladel vastab nii II kategooria alade liiklusmüra
piirväärtuse (60 dB päeval/55 dB öösel, sh hoonete teepoolsel küljel vastavalt 65/60 dB) kui ka
sihtväärtuse (55 dB päeval ja 50 dB öösel) nõuetele.
Seega ei ole liiklusmüra piiramise meetmed välisõhus otseselt vajalikud, samuti ei kujune suhteliselt
tagasihoidlikust liikluskoormusest ning piisavast puhverala suurusest tingituna planeeringualal
probleemseks liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid ega ka võimalik vibratsioon.
Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on tagatud ka kavandatud hoonestusala piiril, mistõttu
rangeid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks ei ole otstarbekas
seada.
Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid esitatud piirnorme ehk eluruumides 40 dB päeval ning magamisruumides 30 dB öösel. Uute
hoonete rajamisel tuleb järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest, mille kohaselt kavandades eluruume kuni 55 dB müratsooni on standardi kohane välispiirde
(välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 30 dB. Samas on uute headele tingimustele
16 Kättesaadav: https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd
17 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades Euroopa Liidus ja Eestis laialdaselt kasutatavat
arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“.
18 Müra hinnatud tase päeval (L , 7.00-23.00) ja öösel (L , 23.00-7.00)
d n
Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 19
vastavate eluruumide kavandamisel soovituslik rakendada mõnevõrra suuremat ühisisolatsiooni
väärtust (vaatamata planeeringuala suhteliselt madalale müratasemele) ehk välispiirde ühisisolatsiooni
vahemikus 35…40 dB.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja
kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest
suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja tolmamine, mida saab
leevendada vastavaid töövõtteid kasutades:
• Soovitatav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus
kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus));
• Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide langemiskõrgust,
katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt
puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
• Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga
tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta
ohtu ümbritsevatele hoonetele.
3.10 Piirangud
3.10.1 Servituutide seadmise määramise vajaduse märkimine
Planeeringualal on vajalik seada servituut krundile nr 1 krundi nr 2 kasuks selliselt, et :
• krundile nr 2 on tagatud sõidukitega juurdepääs avalikult kasutatavalt riigiteelt km 0,473;
• krundile nr 2 on tagatud vee-, kanalisatsiooniühendus Kandi teel asuvatelt trassidelt;
• krundile nr 2 on tagatud sideühendus.
Planeeringualal on vajalik seada servituut krundile nr 2 Kandi tee 18 kasuks selliselt, et Kandi tee 18
krundile on tagatud elektriühendus krundil nr 2 asuvalt õhuliinipostilt.
Planeeringualal on vajalik seada servituut krundile nr 1 ja 2 elektri- ja sideliini valdajale selliselt, et
võrguvaldaja saab juhtida tehnovõrku läbi krundi ning seda seal hooldada.
Väljaspool planeeringuala on vajalik seada servituut Kandi tee 12 kinnistule krundi nr 1 ja 2 kasuks
selliselt, et krundile nr 1 ja 2 oleks tagatud vee- ja kanalisatsiooniühendus.
Servituudid seatakse asjaõigusseaduses sätestatud korras. Tehnovõrkudele määratakse servituudid
nende kaitsevööndite ulatuses.
3.10.2 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
Tee kaitsevöönd tagab tänava kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid
keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid 19.
3.10.3 Sundvalduse ala
Sundvaldus on seatud avalikult kasutatava kohaliku tee (jalg- ja jalgrattatee) koos välisvalgustusega
ehitamiseks, omamiseks, majandamiseks, korrashoiuks ja muul viisil kasutamiseks teedevõrgu
toimimise tagamise eesmärgil. Kinnisasja omanik hoidub oma omandi teostamisest sundvalduse alal,
välja arvatud kasutusõiguste andmine tingimusel, et need ei takista sundvalduse teostamist.
19 Kaitsevööndis kehtivad piirangud vt ehitusseadustik § 72
20 Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering
3.10.4 Tehnovõrkude kaitsevööndid
Tehnovõrkudel ja -rajatistel on kaitsevööndid, mis on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille
ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja
kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks 20.
3.11 Detailplaneeringu rakendamise nõuded
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks maakorralduslike toimingute teostamisele,
ehitusprojektide koostamisele ja uute hoonete püstitamiseks.
Rahinge jalg- ja jalgrattatee ning sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning
tehnorajatised ehitas välja Tartu linn. Muid kohustusi planeeringu koostamisega seotud avalikuks
kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning
tehnorajatiste (sealhulgas sademeveekanalisatsiooni) väljaehitamiseks või vastavate kulude
kandmiseks Tartu linnale ei kaasne.
Planeeritud ehitiste väljaehitamise planeeringus ettenähtud ulatuses ja sellega seotud kulude kandmise
tagab krundi nr 1 ja 2 igakordne omanik.
Krundi nr 2 ehitusõiguse realiseerimise eelduseks on järgmiste tegevuste elluviimine esitatud
järjestuses:
1. Olemasoleva kinnistu jagamine ehk planeeringukohaste kruntide moodustamine;
2. Krundile nr 2 vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine;
3. Krundile nr 2 juurdepääsutee väljaehitamine.
Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt planeeritud krundi igakordse omaniku ja võrguvaldaja
kokkuleppele.
Kandi teele planeeritud hüdrandi rajab Tartu Veevärk AS.
Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Krundi omanik kohustub tagama, et
rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega ka kasutamise
käigus. Juhul, kui planeeringu realiseerimisel tekitatakse kahju kolmandatele isikutele, kohustub krundi
omanik selle koheselt hüvitama.
20 Ehitusseadustiku § 70 lg 1, kaitsevööndis keelatud tegevused vt ehitusseadustik § 70 lg 2
Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 21
JOONISED
(Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena)
1. Situatsiooniskeem ja kontaktvööndi funktsionaalsed
ja linnaehituslikud seosed M 1 : 10 000
2. Olemasolev olukord M 1 : 500
3. Põhijoonis M 1 : 500
4. Tehnovõrgud M 1 : 500
22 Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering
Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering 23
KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL
Jrk. Kooskõlastav Kooskõlastuse kuupäev ja nr Kooskõlastuse ärakiri Kooskõlastuse
nr organisatsioon/ asukoht
isik
1. Kandi tee 12 11.01.2022 - Digitaalselt allkirjastatud
Toomas Raud kooskõlastuskonteiner asub
digitaalsete materjalide
hulgas.
2. Telia Eesti AS 23.12.2021 Telia Eesti AS (edaspidi "Telia") seisukohad esitatud dokumentide kooskõlastamisel: Kooskõlastuskiri asub
nr 35933475 Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast: jah planeeringu lisade kaustas,
Töid võib teostada ainult Telia volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel: jah digitaalselt allkirjastatud
Info tööloa saamiseks telefoninumbril: 53412210 kooskõlastuskonteiner asub
Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised: jah digitaalsete materjalide
Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis: Kaablikanalisatsioon hulgas.
Kooskõlastus kehtib kuni 22.12.2022
3. Elektrilevi OÜ 23.03.2022 Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Kooskõlastuskiri asub
nr 1477412057 planeeringu lisade kaustas,
digitaalselt allkirjastatud
kooskõlastuskonteiner asub
digitaalsete materjalide
hulgas.
4. AS Tartu Veevärk 22.03.2022 Üle vaadatud nr.245. Digitaalselt allkirjastatud
kooskõlastuskonteiner asub
digitaalsete materjalide
hulgas.
5. Päästeameti Lõuna 15.06.2022 - Digitaalselt allkirjastatud
päästekeskus kooskõlastuskonteiner asub
digitaalsete materjalide
hulgas.
6. Kandi tee 12 06.09.2022 - Digitaalselt allkirjastatud
Liis Järv kooskõlastuskonteiner asub
Vallo Järv digitaalsete materjalide
hulgas.
7. Kandi tee 12 12.09.2022 Oleme nõustamisel käinud ning ei soovi allkirjastada dokumenti.See aga ei keela teil Kooskõlastuskiri asub
Jaan Eylandt olemasolevat ja juba paigaldatud vee ja kanaliühendust kasutamast. planeeringu lisade kaustas.
.
TARTU LINNAVALITSUS
KORRALDUS
Tartu, Raekoda 27.09.2022 nr 1043
Kandiküla, Ilmatsalu tee 19 krundi
detailplaneeringu kehtestamine
Tartu Linnavalitsuse 09.03.2021. a korraldusega nr 265 algatati Kandiküla, Ilmatsalu tee 19
krundi detailplaneering eesmärgiga kaaluda võimalusi krundi jagamiseks ja ehitusõiguse
määramiseks üksikelamute rajamiseks. Detailplaneeringust huvitatud isik ja planeeringu koostaja
on Merlin Kalle (diplomeeritud ruumilise keskkonna planeerija tase 7, kutsetunnistus nr 163361).
Ilmatsalu tee 19 krunt suurusega 10 826 m2 asub Kandikülas. Detailplaneeringuga nähakse ette
Ilmatsalu tee 19 krundi jagamine kaheks üksikelamu maa krundiks. Ehitusõigus määratakse
krundile nr 1 ühe üksikelamu ja kuni nelja abihoone ehitamiseks, ehitisealune pind krundil kokku
350 m², hoonete suurim lubatud absoluutkõrgus 67,30 m, suurim lubatud sügavus 54,50 m.
Krundile 2 määratakse ehitusõigus ühe põhihoone ja ühe abihoone ehituseks, suurim lubatud
ehitisealune pind 250 m², hoonete suurim lubatud absoluutkõrgus 66,80 m, suurim lubatud
sügavus 54,00 m. Lisaks ehitusõiguses toodud hoonestusele on elamukruntidel lubatud täiendavalt
kuni 5 m suhtelise kõrguse ja kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga ehitusloakohustuseta
ehitiste püstitamine.
Sätestatud on, et vähemalt 40% krundi pindalast peab olema haljastatud ning kõrghaljastuse
osakaal haljastatud alast peab olema vähemalt 25%. Kuna planeeritud kruntidel on asunud Koidu
talu katse- ja sordiaed, tuleb maksimaalselt säilitada olemasolevaid viljapuid, kui puude asukoht ja
tervislik seisund seda võimaldab. Võimalik uushaljastus tuleb lahendada vastavalt krundi omaniku
soovile, kuid kohamälu säilimise eesmärgil on soovitatav kruntidele istutada samuti viljapuid.
Juurdepääs planeeritavatele kruntidele säilib olemasolevast asukohast Tartu-Ilmatsalu-Rõhu teel.
Krundi nr 2 kasuks on määratud sõidutee ja juurdepääsuservituudi seadmise vajadus läbi krundi nr
1.
Jalgrataste ja autode parkimine on mõlemal planeeritud krundil lahendatud krundisiseselt.
Jalgrataste hoiustamine on ette nähtud planeeritud hoonete mahus selleks ette nähtud
hoiuruumides.
Detailplaneering on kooskõlastatud Päästeametiga.
Tartu Linnavalitsuse 05.07.2022. a korraldusega nr 719 võeti planeering vastu ja suunati avalikule
väljapanekule. Avalik väljapanek toimus 25.07.2022 - 08.08.2022. a. Väljapaneku ajal ei esitatud
lahenduse kohta ettepanekuid ega vastuväiteid.
Linnavalitsus on seisukohal, et planeering on linnaehituslikult vastuvõetav ja kooskõlas Tartu
linna üldplaneeringuga.
Võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 1, Tartu Linnavolikogu 28.06.2017. a määruse nr
Võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 1, Tartu Linnavolikogu 28.06.2017. a määruse nr
140 "Ülesannete jaotus ehitamise ja planeerimise korraldamisel Tartu linnas" § 5 lg 2 ning
arvestades Tartu Linnavolikogu 10.10.2021. a otsusega nr 373 kehtestatud Tartu linna
üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Kehtestada Kandiküla, Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering vastavalt lisale.
2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
3. Käesoleva korralduse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul arvates päevast,
millal isik sai teada või pidi teada saama detailplaneeringu kehtestamisest, pöörduda Tartu
Halduskohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle
korraldusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Klaas Jüri Mölder
linnapea linnasekretär
.
TARTU LINNAVALITSUS
Rahandusministeerium 30.09.2022 nr 9-3.2/DP-20-030
Suur-Ameerika 1
10129 TALLINN
Detailplaneeringu kehtestamine
Planeerimisseaduse § 139 lg 6 p 4 kohaselt anname teada, et Tartu Linnavalitsus kehtestas
27.09.2022. a korraldusega nr 1043 Kandiküla, Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneeringu.
Edastame nimetatud korralduse ja planeeringu materjalid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Gea Kangilaski
abilinnapea
Janne Schasmin 736 1261
[email protected]
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Raekoja plats 1a tel 736 1111 www.tartu.ee
50089 TARTU rg-kood 75006546
[email protected]