dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Rahandusministeerium · 30. september 2022
Viit
9.2-6.1/7872
Registreeritud
30. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
European Commission
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9.2 VÄLISABI JA EUROOPA LIIDU TOETUSTE PROGRAMMIDE KORRALDAMINE
Sari
9.2-6.1 Taasterahastu (RRF) planeerimine ja rakendamine
Toimik
9.2-6.1
Vastutaja
Karin Reiska (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
Lahendamise tähtaeg
20. oktoober 2022

Failid

  • 📎EE_Cover letter_20092022_EE.pdf372 KB
  • 📎EE_Draft-Final audit report in EE_sent.pdf783 KB

Sisu (failidest)

Ref. Ares(2022)6708216 - 29/09/2022 EUROOPA KOMISJON PEADIREKTORAAT: MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED Ressursid ja tulemusjuhtimine Kontroll, planeerimine ja hindamine AUDITIARUANDE KAVAND1 Audit nr EE-Q2 2022 UKM Liidu finantshuvide kaitse Liikmesriik: Eesti Vabariik AUDITEERITUD ASUTUSED:  KredEx (Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus)  AS Eesti Raudtee  Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning Põhja- Eesti meditsiinilinnaku arendamise sihtasutus  Keskkonnainvesteeringute Keskus ARUANDE ADRESSAADID: Rahandusministeerium ning Riigi Tugiteenuste Keskus AUDITI KUUPÄEV: 30. mai 2022 – 3. juuni 2022 PEAAUDIITOR: Emese Pásztélyi ABIAUDIITORID: Dragana Djuričić, Peter Niklas, Daniel von Dungen 1 Käesolevas aruandes esitatakse komisjoni audiitorite esialgsed tähelepanekud, järeldused ja soovitused. Neid võidakse riigi ametiasutuste märkuste ja lisateabe põhjal muuta. Seega tuleb käesolevat aruannet käsitada konfidentsiaalsena kuni järelkontrolli lõpetamiseni. Kui kogu aruanne või mõni selle osa edastatakse auditiga seotud isikutele, et nad saaksid märkusi esitada, palume tagada ka käesolevas lõigus esitatud teabe edastamine. SISUKORD LÜHENDITE JA VIIDETE LOEND .............................................................................. 3 1. KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE ..................................................................... 4 1.1. Sissejuhatus ....................................................................................................... 4 1.2. Auditi järeldused ja arvamus ............................................................................. 4 1.3. Auditi leidude kokkuvõte .................................................................................. 4 2. KAASAMISE KONTEKST........................................................................................ 6 2.1. Õiguslik alus ...................................................................................................... 6 2.2. Auditi eesmärgid ............................................................................................... 6 2.3. Auditi ulatus ...................................................................................................... 6 2.4. Metoodika .......................................................................................................... 8 3. LEIUD, ANALÜÜS JA SOOVITUSED .................................................................... 9 I auditeeritav: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ................................................... 9 II auditeeritav: Eesti Raudtee AS .............................................................................. 19 III auditeeritav: Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (endine KredEx) ........................................................................................................... 22 IV auditeeritav: Keskkonnainvesteeringute Keskus.................................................. 25 I LISA. LEIDUDE OLULISUS ........................................................................................ 27 2 | Lehekülg LÜHENDITE JA VIIDETE LOEND VEK Volitatud eelarvevahendite käsutaja NRO Nõukogu rakendusotsus DG ECFIN Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat Otsus Eesti Vabariigi valitsuse 30. juuni 2022. aasta otsus Osakond Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet EIS Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus UKM Uurimise kavandamise memorandum EL Euroopa Liit Rahastamisleping Komisjoni ja Eesti Vabariigi vaheline taaste- ja (FA) vastupidavusrahastu rahastamisleping Finantsmäärus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid Sihtasutus Põhja-Eesti meditsiinilinnaku arendamise sihtasutus Haigla Põhja-Eesti meditsiinilinnak RA Rakendusasutus ISA Rahvusvaheline auditeerimisstandard KIK Keskkonnainvesteeringute Keskus MKM Missiooni kavandamise memorandum MS Liikmesriik LFK Liidu finantshuvide kaitse RRF Taaste- ja vastupidavusrahastu Taaste-ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta vastupidavusrahastu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja määrus vastupidavusrahastu RRP Riiklik taaste- ja vastupidavuskava RTK Riigi Tugiteenuste Keskus SFOS Struktuurifondide haldamise infosüsteem 3 | Lehekülg 1. KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE 1.1. Sissejuhatus Kooskõlas majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi 2022/23. aasta auditikavaga ning seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 nõuetele vastavuse hindamisega on majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid teinud süsteemiauditi meetmete kohta, mida Eesti taaste- ja vastupidavuskava puhul on rakendatud liidu finantshuvide kaitseks. 1.2. Auditi järeldused ja arvamus Tehtud auditi põhjal ei ole Euroopa Komisjoni audiitoritele teatavaks saanud midagi, mis paneks neid arvama, et auditi ese ei ole kõigis olulistes aspektides kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõigetega 1 ja 2 ning rahastamislepingu artikliga 11, välja arvatud mõned allpool loetletud leiud:  mittetäielikud pettustevastase võitluse ja korruptsioonivastase võitluse raamistiku strateegiad liidu finantshuvide kaitseks;  puudulik rõhuasetus koolitusprogrammidel ja teabevahetusel;  kaalumiseks mõeldud küsimus: andmete kogumise ja säilitamise süsteemide parem ühtlustamine. Auditiga hinnatakse sisekontrollisüsteemi ülesehitust konkreetsel ajahetkel. Seega ei anna see süsteemiaudit kindlust tulevaste perioodide kohta, pidades silmas selliseid riske nagu tingimuste muutumisest tingitud sisekontrolli nõrgenemine või õiguslike nõuete või menetluste järgimise taseme võimalik halvenemine. Auditis esitatakse audiitorite järeldused ja kõik otsused nende mõju kohta peab tegema volitatud eelarvevahendite käsutaja. 1.3. Auditi leidude kokkuvõte Allpool on kokkuvõtlikult esitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava puhul liidu finantshuvide kaitseks rakendatud meetmete süsteemiauditi tulemused. Leiu Klassifikatsioon Rakendusasutuse Probleem nr° (vt I lisa) vastus Mittetäielik liidu finantshuvide kaitse (st nõus / osaliselt Kriitilise I.1 raamistik: puudub väljakujunenud nõus / tagasi tähtsusega pettustevastane strateegia lükatud) Mittetäielik liidu finantshuvide kaitse (st nõus / osaliselt Kriitilise I.2 raamistik: puudub sihipärane nõus / tagasi tähtsusega riskihindamine ja kohapealne kontroll lükatud) 4 | Lehekülg (st nõus / osaliselt Koolitusprogrammidele ei pöörata I.3 Väga tähtis nõus / tagasi piisavalt tähelepanu lükatud) Puudub standardseisse kategooriatesse (st nõus / osaliselt I.4 kuuluvate andmete ühtlustatud kogumine Soovitatav nõus / tagasi ja säilitamine lükatud) (st nõus / osaliselt II.1 Puudub selge ja regulaarne teabevahetus Soovitatav nõus / tagasi lükatud) Mittetäielik liidu finantshuvide kaitse III (st nõus / osaliselt III.1 raamistik: puudused pettustevastases Väga tähtis nõus / tagasi strateegias lükatud) (st nõus / osaliselt IV.1 Puudused töötajate teadmistes Soovitatav nõus / tagasi lükatud) 5 | Lehekülg 2. KAASAMISE KONTEKST 2.1. Õiguslik alus Finantsmääruse artikli 74 lõige 6 ja artikli 129 lõige 1 ning rahastamislepingu artikli 11 lõige 4 ja artikli 12 lõige 1 moodustavad õigusliku aluse komisjoni süsteemiauditi tegemiseks liidu finantshuvide kaitseks rakendatud meetmete kohta. Nendes sätetes määratletakse komisjoni volitused ja kohustused seoses Eesti taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega. 2.2. Auditi eesmärgid Süsteemiaudit viidi läbi uurimise kavandamise memorandumi „Liidu finantshuvide kaitseks rakendatud meetmete süsteemiaudit“ raames. Auditi üldeesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et liikmesriikide sisekontrollisüsteemid suudavad ära hoida, avastada ja kõrvaldada huvide konflikti, pettuse, korruptsiooni ja topeltrahastamise juhtumeid. Auditi erieesmärgid on järgmised:  kontrollida proportsionaalsete ja tõhusate pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste meetmete ja huvide konflikti vältimise meetmete tõhusat rakendamist;  kontrollida, kas taaste- ja vastupidavuskava meetmete rakendamise eest vastutavad ametiasutused kontrollivad tõsise rikkumiste (pettus, korruptsioon ja huvide konfliktid) ja topeltrahastamise puudumist, näiteks dokumendikontrollide või kohapealsete kontrollide abil, ning  kontrollida, kas on olemas tõhus süsteem, mille abil kogutakse ja säilitatakse andmeid taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite lõppsaajate, töövõtjate ja alltöövõtjate, tegelike tulusaajate ning taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamiseks võetavate meetmete loendi kohta. 2.3. Auditi ulatus Eelkõige hõlmas kohapealne audit järgmisi põhinõudeid:  PN 2: proportsionaalsete pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste meetmete ja huvide konflikti tõhusa vältimise meetmete tõhus rakendamine;  PN 4: asjakohased meetmed, sealhulgas menetlused eesmärkide ja sihtide saavutamise kontrollimiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise horisontaalsete põhimõtete järgimise kontrollimiseks;  PN 6: tõhus süsteem, mis tagab kontrolljälje jaoks vajaliku teabe ja dokumentide säilitamise. Tehtud audit hõlmas järgmist: 6 | Lehekülg (1) asjaomaste dokumentide (käsiraamatud, korrad, kontrollnimekirjad, tõendavad dokumendid, töödokumendid jne) kontrollimine ja läbivaatamine; (2) intervjuud vastutavate töötajatega; (3) läbivaatus; (4) valitud meetmete valimi suhtes tehtud kontrollkatsed ning (5) vooskeem (protsessi toimimise visuaalne esitus, sündmuste ja andmete süsteemi kaudu liikumise visualiseerimine). Audit tehtud alljärgnevate auditeeritavate ning vahe-eesmärkide ja sihtide tasandil. Auditeeritav Eesmärgid ja sihid Rahandusministeerium ning Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi „RTK“) – koordineeriv asutus, auditeerimisasutus KredEx (Eesti Ettevõtluse ja EE-C[D]-I[4-3-.4-3-]-M[68]: Innovatsiooni Sihtasutus) Renoveerimistoetuse projektikonkursside väljakuulutamine AS Eesti Raudtee EE-C[E]-I[5-2-.5-2-]-M[84]: Raudtee ehituslepingu sõlmimine raudtee ehitamiseks Turba-Ellamaa ja Ellamaa-Risti lõikudel Tallinna Sotsiaal- ja EE-C[F]-I[6-2-.6-2-]-M[99]: Põhja-Eesti Tervishoiuamet ning Põhja- meditsiinilinnaku projekteerimislepingu Eesti meditsiinilinnaku allkirjastamine arendamise sihtasutus Keskkonnaministeeriumi EE-C[B]-I[2-3-.2-3-]-M[28]: allasutus Arendusprogrammi kavandamise ja koostamise Keskkonnainvesteeringute töörühma moodustamine Keskus Tuleb märkida, et tulenevalt Eesti valitsuse 30. juuni 2022. aasta otsusest 2 (edaspidi „otsus“) kavatsevad Eesti ametiasutused kaks alljärgnevat auditeeritud meedet Eesti taaste- ja vastupidavuskavast välja jätta:  6-2. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine  5-2. Läänesuunalise Tallinna-Rohuküla raudteeliini lõigu rajamine Eesti ametiasutuste ning majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi ning peasekretariaadi taaste ja vastupidavuse rakkerühma kolleegide3 vahelise 2 Ares(2022)5268424. 3 Ares(2022)5602046. 7 | Lehekülg teabevahetuse kohaselt soovib Eesti oma kava läbi vaadata alles pärast esimese maksetaotluse esitamist (mis peaks toimuma 2022. aasta septembris/oktoobris). Seega, kuigi Eesti ametiasutused kavatsevad eespool nimetatud meetmed taaste- ja vastupidavuskava rakendamisest välja jätta, jäävad järgmised esimesed eesmärgid, mis on seotud nende meetmetega, vastavalt kehtivale rakendusotsusele esmase maksetaotluse osaks:  EE-C[F]-I[6-2-.6-2-]-M[99]: Põhja-Eesti meditsiinilinnaku projekteerimislepingu allkirjastamine, mille viivad ellu Tallinna Linnavalitsus ja Põhja-Eesti meditsiinilinnaku arendamise sihtasutus;  EE-C[E]-I[5-2-.5-2-]-M[84]: Raudtee ehituslepingu sõlmimine raudtee ehitamiseks Turba-Ellamaa ja Ellamaa-Risti lõikudele, mille viib ellu AS Eesti Raudtee. Seetõttu kontrollivad Euroopa Komisjoni audiitorid allpool esitatud soovituste täitmist. 2.4. Metoodika Auditeerimine viidi läbi eespool nimetatud uurimise kavandamise memorandumis sätestatud metoodika (sealhulgas standardsed kontroll-lehed) kohaselt. Audit viidi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (nt INTOSAI, IFAC ja IIA poolt välja antud standarditega). 8 | Lehekülg 3. LEIUD, ANALÜÜS JA SOOVITUSED I auditeeritav: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Auditeeritava kirjeldus Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehitamine (edaspidi „haigla“) on taaste- ja vastupidavuskava suurim meede,4 mis hõlmab ka täiendavaid riiklikke ja kohalikke vahendeid, mistõttu oli auditis erilist tähelepanu pööratud meetme rakendamise konkreetsetele aspektidele. Valitud eesmärk5 oli haigla projekteerimise hankemenetlus, mida juhtis kohalik Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi „amet“). Edasisi ehitustöid juhib Põhja-Eesti meditsiinilinnaku arendamise sihtasutus (edaspidi „sihtasutus“). Kuigi ametil on enamasti toimiv sisekontrolli- ja juhtimissüsteem ning esitatud üksikasjad projekteerimise esimese hankemenetluse kohta vastasid peamiselt põhinõuetele 2 ja 4, on uus sihtasutus,6 mis hakkab ainuisikuliselt vastutama meetme edasise rakendamise eest, siiski alles üsna algelises loomisetapis7. Kuna valitud meedet haldas esialgu amet ning sihtasutus loodi alles hilisemas etapis haigla ehitusprotsessi edasiseks juhtimiseks, uurisid Euroopa Komisjoni audiitorid eelkõige ameti menetlusi ja poliitikat (kuna amet haldas esimest projekteerimise hankemenetlust). Seetõttu puudutavad alljärgnevad järeldused komisjoni auditini toimunud tegevuste kohta ameti asjakohaseid tegevusi. Leid nr I.1 Probleem: mittetäielik liidu finantshuvide kaitse raamistik: puudub väljakujunenud pettustevastane strateegia Põhinõuded:  PN 2: proportsionaalsete pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste meetmete ja huvide konflikti tõhusa vältimise meetmete tõhus rakendamine  PN 4: asjakohased meetmed, sealhulgas menetlused eesmärkide ja sihtide saavutamise kontrollimiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise horisontaalsete põhimõtete järgimise kontrollimiseks Leiu kirjeldus Asjakohaste meetmete võtmine liidu finantshuvide kaitseks on liikmesriigi ja selle rakendusasutuste esmane kohustus. Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõikes 2 ning rahastamislepingus sisalduvates liikmesriikide sisekontrollisüsteemi põhinõuetes on prioriteet pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ärahoidmine, avastamine ja kõrvaldamine. 4 Vastavalt taaste- ja vastupidavuskavale koosneb meede 5 eesmärgist ja 2 sihist, mis viiakse ellu ettenähtud taaste- ja vastupidavusrahastu raamperioodil. 5 EE-C[F]-I[6-2-.6-2-]-M[99]: Põhja-Eesti meditsiinilinnaku projekteerimislepingu allkirjastamine. 6 Sihtasutus ise alustas ametlikult tegevust 1. juunil 2022, auditi ajaks (toimus samal päeval) ja koosnes ministeeriumide delegeeritud liikmetest, finants-, õigus-, meditsiini- ja tehnikaekspertidest, kuid töötajate arvu ei suurendata tulevikus märkimisväärselt (maksimaalselt umbes 15–20 liiget). 7 Euroopa Komisjoni audiitorite tähelepanu juhiti sellele, et amet ei ole tulevikus kaasatud, vaid kõike haldab sihtasutus. 9 | Lehekülg Komisjoni audiitorid märkisid, et amet peaks parandama pettusejuhtumite ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamise poliitikat ja strateegiaid. Olemasolevates sisesuunistes, korraldustes ja määrustes8 on esitatud üksikasjalik teave huvide konflikti, korruptsiooni ja topeltrahastamise (nt määratlus, teavitamine, kuidas käsitleda jne), asjakohaste sanktsioonide rakendamise, tulemuste edastamise ja kontrollimise ning nendega seotud koolituste kohta. Lisaks Eesti karistusseadustikule (RT I 2001, 61, 364) ja korruptsioonivastasele seadusele (RT I, 29.6.2012), mis on mõlemad kohaldatavad riigi tasandil, puudub siiski ameti eripäradele kohandatud ametlik pettustevastane strateegia ja/või poliitika. Erinevalt teistest liikmesriikidest ei ole Eestis ka üldist riigiametnike käitumisjuhendit/eetikakoodeksit, mis annaks sellise raamistiku. Pettuste probleemi edukaks lahendamiseks soovitab komisjon9 rakendusasutustel töötada välja struktureeritud lähenemisviis pettuste vastu võitlemiseks. Sellises poliitikas, mis peaks olema lihtne ja keskendatud, tuleks käsitleda järgmisi teemasid: • pettustevastaste hoiakute väljakujundamise strateegia; • pettuse tõkestamisega seotud ülesannete jaotus; • pettusekahtluse korral rakendatavad aruandlusmehhanismid; • eri osalejate koostöö. Lisaks ei ole ametil asutusesisest rikkumisest teataja funktsiooni, mis tähendab, et töötajatel ei ole tegelikku võimalust teatada anonüümselt kahtlustest pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti ja kontrolli puudujääkide kohta organisatsioonis. See võib oluliselt suurendada auditeeritava vastuvõtlikkust tõsistele rikkumistele. Tuleb siiski märkida, et töötajatega peetud intervjuude põhjal sai Euroopa Komisjoni audiitoritele selgeks, et töötajad on teadlikud võimalusest teavitada politseid anonüümselt võimalikest rikkumistest politsei korruptsioonisüütegude veebisaidi kaudu10. Intervjuudest nähtus aga ka see, et ameti väiksuse tõttu on asutusesisene anonüümselt kahtlasest tegevusest teavitamine peaaegu võimatu ning et töötajad pigem keelduksid asutusesisesest teavitamise võimalusest võimalike rikkumiste kohta või ei valiks seda. Ideaalis peaks taaste- ja vastupidavusrahastu rakendusasutustel olema hästi toimiv pettustevastane raamistik, mis peaks sisaldama konkreetset punkti rikkumisest teatamise kohta, milles kirjeldatakse üksikasjalikult järgmist:  rikkumisest teatamise menetluse eesmärk ja sellega hõlmatud eetiliste rikkumiste, kuritegude, väärtegude või tõsiste rikkumiste liigid;  meetodid, mis on kindlaks määratud rikkumisest teatamiseks, näiteks veebilehe kaudu, vastutava isikuga ühendust võttes, e-kirja või kirja saatmise teel või vastutavale isikule helistades; 8 Nt Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskirja § 13 (vastu võetud 18.5.2011, nr 79) 9 Vt täpsemalt: https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/guidance_fraud_risk_assessment _et.pdf. 10 https://www.politsei.ee/et/korruptsioonisueueteod. 10 | Lehekülg  rikkumisest teatamise menetluse eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;  teatatud juhtumite menetlemise ajakava ja suunised selle kohta, millal rikkumisest teataja peaks uuesti kontrollima, kas meetmeid on võetud;  töötajate ja juhtkonna kohustused töödelda rikkumisest teatajate andmeid ja teatada juhtumitest õiguskaitseasutustele, kui seda peetakse vajalikuks;  rikkumisest teatamise menetluse eest vastutava isiku sõltumatus;  rikkumisest teataja kaitsmine survestamise eest. Selged suunised pettustevastaste meetmete, sealhulgas rikkumisest teatamise funktsiooni kohta aitavad töötajatel paremini mõista oma isiklikku vastutust pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ärahoidmisel ning kontrollide tähtsust. Soovitus(ed) Ametil soovitatakse: 1) kehtestada pettustevastane poliitika, mis hõlmab selgelt ja täielikult kõiki elemente, mis on nõutud komisjoni juhiste (pettuseriski hindamise11 ning tõhusate ja proportsionaalsete pettustevastaste meetmete kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks aastateks 2014–2020)123. lisas „Pettusevastase poliitikaga seotud näidisvorm“; 2) luua asutusesisene rikkumisest teataja funktsioon ja luua töötajatele suunised selle kohta, kus ja kuidas nad peaksid teatama pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti või kontrolli puuduste kahtlusest. Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa): 4 kuud kriitilise tähtsusega Vastutav asutus: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (nõus / osaliselt nõus / tagasi lükatud): [täidetakse ärakuulamismenetluse ajal] Koordineeriva asutuse märkused: [täidetakse ärakuulamismenetluse ajal] 11 Vt täpsemalt: https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/guidance_fraud_risk_assessment_ annex3_et.pdf. 12 Vt täpsemalt: https://ec.europa.eu/sfc/sites/default/files/sfc- files/guidance_fraud_risk_assessment_et.pdf. 11 | Lehekülg Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral): [täidetakse ärakuulamismenetluse ajal] 12 | Lehekülg Leid nr I.2 Probleem: mittetäielik liidu finantshuvide kaitse raamistik: puudub sihipärane riskihindamine ja kohapealne kontroll Põhinõuded:  PN 4: asjakohased meetmed, sealhulgas menetlused eesmärkide ja sihtide saavutamise kontrollimiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise horisontaalsete põhimõtete järgimise kontrollimiseks Leiu kirjeldus Komisjoni audiitorid märkisid, et ametil puudub põhjalik riskihindamine. On olemas üsna üldsõnaline 8-leheküljeline riskihindamise dokument, milles on loetletud võimalikud riskikategooriad (nt tervisekaitse ja töökeskkonna risk, inimressursiga seotud riskid, finantsriskid, regulatiivsed riskid jne) koos lühidalt kirjeldatud leevendusmeetmetega. Konkreetsed riskinäitajad, nende tegelik hindamine ja võimalikud riskiseirealased tegevused puuduvad täielikult. Lisaks käsitletakse riskihindamises üsna üldisi teemasid ning ei keskenduta rikkumistele ja pettustele. Riskihindamise peamine eesmärk on hõlbustada rakendusasutuse enesehindamist konkreetsete pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti stsenaariumide mõju ja tõenäosuse osas. Riskid, mida tuleks hinnata, tuleks tavaliselt kindlaks teha varasemate pettusjuhtumite tundmise kaudu ja kohapealsete kontrollide kaudu kogu projekti rakendamise ajal, samuti üldtunnustatud ja korduvate skeemide kaudu. Lisada tuleks kõik muud hinnatava taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud teadaolevad riskid. Siinkohal tasub mainida, et esitatud dokumentide ja töötajatega läbiviidud vestluste põhjal ei kontrolli amet tavaliselt kohapealsete kontrollide abil meetmete rakendamist. Kohapealsed kontrollid jäetakse maksekontrollide tegemisel RTK-le ja ainult harvadel juhtudel võib RTK otsustada alustada kohapealseid kontrolle enne maksete kinnitamist. Komisjoni audiitorid kiitsid asjaolu, et RTK pakub taaste- ja vastupidavusrahastu rakendusasutustele standardiseeritud riskihindamise vormi (Exceli tabel), mis sisaldab järgmisi põhielemente:  riski tuvastamine ja kirjeldamine;  riskihindamine;  riski maandamine ja seire;  fondid;  spetsiaalne pettuseriskide loetelu koos viitega komisjoni vastavale sõnastusele ning  peamised riskikategooriad. Taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete ühtne riskihindamine võib aidata kaasa tõhusa pettustevastase strateegia rakendamisele. Lisaks sellele võib amet tervikliku riskihindamise puudumisel jätta kasutamata võimaluse oma sisekontrollisüsteemi ja - menetluste toetamiseks. Sihitud pettuseriski hindamine koos selgelt väljendatud kohustusega võidelda pettuse vastu võib saata võimalikele petturitele selge sõnumi. Soovitus(ed) 13 | Lehekülg Ametil soovitatakse: 1) luua keerukamate elementidega igakülgne ja põhjalik riskihindamine või kasutada RTK koostatud ühtset riskihindamise Exceli tabelit; 2) võtta kasutusele riskihindamise tulemustel13 põhinevad kohapealsed kontrollid ja rakendada võimalikke saadud kogemusi. Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa): 4 kuud kriitilise tähtsusega Vastutav asutus: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (nõus / osaliselt nõus / tagasi lükatud): [täidetakse ärakuulamismenetluse ajal] Koordineeriva asutuse märkused: [täidetakse ärakuulamismenetluse ajal] Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral): [täidetakse ärakuulamismenetluse ajal] 13 Riskihindamise põhjal otsustatakse metoodika (nt rahaühikute valimi moodustamine) ja kohapealsete kontrollide sageduse üle. 14 | Lehekülg Leid nr I.3 Probleem: koolitusprogrammidele ei pöörata piisavalt tähelepanu Põhinõuded:  PN 2: proportsionaalsete pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste meetmete ja huvide konflikti tõhusa vältimise meetmete tõhus rakendamine  PN 4: asjakohased meetmed, sealhulgas menetlused eesmärkide ja sihtide saavutamise kontrollimiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise horisontaalsete põhimõtete järgimise kontrollimiseks Leiu kirjeldus Kui tugineda dokumentide läbivaatamisele ja intervjuudele auditiväliste töötajatega, võiks amet parandada oma üldist koolitusstrateegiat. Amet ja Tallinna Linnavalitsus ei paku oma töötajatele üksuse spetsiifilistele vajadustele kohandatud väljaõpet. Kuigi töötajatele on kättesaadavad mitmesugused koolitused RTIP portaali (mis on üldine e-õppe portaal kõigile riigi tasandi avalikele teenistujatele) ja YouTube’i üldiste videote kaudu mitmesugustel teemadel (sealhulgas koolitused tõsiste rikkumiste avastamise, ärahoidmise ja vältimise kohta), ei ole nende läbimine alati kohustuslik ning nende läbimata jätmisel ei ole tagajärgi. Komisjoni audiitorid kiitsid asjaolu, et personaliosakonnal on juurdepääs töötajate läbitud koolituste andmetele; et töötajad saavad teavitusi ja soovitusi olemasolevate koolituste kohta; et töötajad peavad andma tagasisidet ka läbitud koolituste kohta ning tõsiste rikkumistega seotud võimalikke küsimusi arutatakse töötajate vahel sageli vähem ametlikul viisil. Uue töötajaga läbi viidud intervjuu ajal ei suutnud ta siiski meenutada loetelu koolitustest, mida ta pidi läbima, ja ta ei olnud kindel, millistes väljaõppes ta peaks osalema. Kuna ametil puudub kogemus ELi vahendite haldamisega, oleks kasulik ja vajalik läbimõeldum ja struktureeritum koolitussüsteem, mille konkreetne rõhuasetus oleks järgmisel: a) ELi fondide ja eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu eripärad ning b) teadlikkuse suurendamine tõsiste rikkumiste ärahoidmise, avastamise ja vältimise tähtsusest Soovitus(ed) Ametil soovitatakse: töötada välja asutusesisene koolitusprogramm ning luua võimalusel ELi vahendite haldamise ja sellega seotud riskide alane erikoolitus. Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa): 5 kuud väga tähtis Vastutav asutus: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet 15 | Lehekülg Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (nõus / osaliselt nõus / tagasi lükatud): [täidetakse ärakuulamismenetluse ajal] Koordineeriva asutuse märkused: [täidetakse ärakuulamismenetluse ajal] Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral): [täidetakse ärakuulamismenetluse ajal] 16 | Lehekülg Leid nr I.4 Probleem: puudub standardseisse kategooriatesse kuuluvate andmete ühtlustatud kogumine ja säilitamine Põhinõuded:  PN 6: tõhus süsteem, mis tagab kontrolljälje jaoks vajaliku teabe ja dokumentide säilitamise Leiu kirjeldus Vastavalt rahastamislepingu artikli 11 lõike 1 punktile c esitavad liikmesriigid auditi ja kontrolli eesmärgil võrreldava teabe taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamise kohta ning koguvad ja tagavad juurdepääsu andmete standardsetele kategooriatele. Vastavalt Eesti taaste- ja vastupidavuskavale kogub ja säilitab RTK rakendusasutuste esitatud andmeid ning teeb need kättesaadavaks komisjonile, OLAFile ja Euroopa Kontrollikojale. Lisaks sellele peaks Eestis olema tõhus süsteem, mis tagab kontrolljälje jaoks vajaliku teabe ja dokumentide säilitamise. RTK koos enamiku taaste- ja vastupidavuskava rakendusasutustega kasutab andmekogumissüsteemi ja andmeotsingu vahendina struktuurifondide haldamise teabesüsteemi (edaspidi „SFOS“) kui keskset ja ühtset andmekogumissüsteemi. Kuna SFOSi, mis täiendab taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärke, kohaldatakse ka muude Euroopa fondide,14 Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna programmide ning mitmete riiklike eelarvemeetmete rakendamiseks, kujutab see endast rikkalikku ja kõikehõlmavat teabeallika15. SFOS on seotud eri riiklike registritega,16 mis võimaldab tõhusat eel-, järel-, rist- ja horisontaalse vastavuse kontrolli äriühingute, tegelike tulusaajate, töövõtjate ja alltöövõtjate üle, kes on seotud riigihangete, toetuste või muude toetuskavadega. Lisaks on andmekogumissüsteemis jälgitav ka konkreetsete projektidega seotud kontrolljälg (st tulemuslikkus, seotud menetlused ja lõpuleviidud kontrollitegevuse tulemused). SFOSi kasutavad oma rakendustegevuse raames peaaegu kõik auditeeritavad, nimelt KredEx ja EAS, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Raudtee, olgu siis tegemist toetuste eraldamise, riigihangete või järelkontrolliga. Rakendusasutustel on juurdepääs ainult oma projektidele, kuid andmed lõppsaajate kohta muude fondide või toetusmeetmete raames on kättesaadavad kõigile kasutajatele. Amet ei kasuta aga tavapärast SFOSi, vaid kasutab teist süsteemi, mille nimi on Postipoiss. Euroopa Komisjoni audiitoritele tutvustati Postipoisi süsteemi omadusi,17 mis on tõepoolest väga sarnased SFOSi funktsioonidega (olemasolevate allikate, kontrollnimekirjade poolest). Kui aga andmeid kogutakse ja säilitatakse SFOSist erinevas süsteemis, ei pruugi topeltrahastamise avastamine ja võrreldavate andmete esitamine olla optimaalsed, sest 14 Näiteks: ESF, ERF, ühtekuuluvusfond, JTF, REACT-EU. 15 SFOS on SAPil põhinev süsteem, millel on üle 570 aktiivse haldusvaldkonna kasutaja ja üle 11 200 avaliku kasutaja. Selles on üle 49 000 projektikirje ja üle 93 000 maksetaotluse. 16 Äriregister, rahvastikuregister, karistusregister, riigihangete register, riigiabi register, Maa-ameti register, Maksu- ja Tolliamet, Ametlikud Teadeanded (Eesti Vabariigi ametlik veebiväljaanne) ning infosüsteem MATS (põllumajandusabi infosüsteem). 17 Palun tutvuge veebisaidiga siin: http://www.ppoiss.ee/. 17 | Lehekülg mitme paralleelse andmesüsteemi sõelumine ja võrdlemine ei pruugi olla tõhus. Seetõttu soovitatakse ametil kaaluda kõigi asjakohaste andmete edastamist Postipoisist SFOSi. Soovitus(ed) Ametil soovitatakse kaaluda järgmist: andmete kogumise ja säilitamise süsteemide ühtlustamine. Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa): 4 kuud soovitatav Vastutav asutus: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (nõus / osaliselt nõus / tagasi lükatud): [täidetakse ärakuulamismenetluse ajal] Koordineeriva asutuse märkused: [täidetakse ärakuulamismenetluse ajal] Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral): [täidetakse ärakuulamismenetluse ajal] 18 | Lehekülg II auditeeritav: Eesti Raudtee AS Leid nr II.1 Probleem: puudub selge ja regulaarne teabevahetus Põhinõuded:  PN 2: proportsionaalsete pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste meetmete ja huvide konflikti tõhusa vältimise meetmete tõhus rakendamine Auditeeritava kirjeldus AS Eesti Raudtee18 on riigile kuuluv ettevõte, mis tegutseb alates 1870. aastast ning vastutab raudteehaldusega seotud ülesannete, raudteetaristu hooldamise ja tõhusa liikluskorralduse eest. Arvestades, et AS Eesti Raudteel on pikaajaline kogemus Euroopa Ühtekuuluvusfondide haldamisel, on tema siseauditi- ja kontrollisüsteem võimeline võimalikke rikkumisi avastama, ära hoidma ja kõrvaldama. Esiteks tõendasid seda eelnevalt ja auditi käigus saadetud dokumendid (nt eetikakoodeks, sisemenetlused, tõsiste rikkumistega seotud põhimõtted ja kord, asutusesisesed riski- ja kontrollisüsteemid ning riigihankemenetlused). Teiseks andsid pettustevastase võitlusega tegelevate töötajate ja juhtkonnaga läbi viidud intervjuud piisava kindluse, et töötajad on eespool nimetatud küsimustega kursis ning on kohustatud järgima Eesti Raudtee eetikakoodeksit ja muid suuniseid (nt nelja silma põhimõte, korrapäraselt ajakohastatavad deklaratsioonid huvide konflikti kohta ja sagedased taustakontrollid). Siiski on avastatud väiksemaid probleeme, mis on loetletud allpool leidudena. Leiu kirjeldus Kooskõlas rahastamislepingu artikli 11 punktidega a ja b kontrollib liikmesriik korrapäraselt, kas eraldatud rahalisi vahendeid on kasutatud nõuetekohaselt kooskõlas kõigi kohaldatavate eeskirjadega ning kas kõiki taaste- ja vastupidavuskava kohaseid meetmeid on nõuetekohaselt rakendatud kooskõlas kõigi kohaldatavate eeskirjadega (eelkõige seoses tõsiste rikkumiste ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamisega). Lisaks võtab liikmesriik asjakohaseid meetmeid, et ära hoida, avastada ja kõrvaldada liidu finantshuve kahjustavaid tõsiseid rikkumisi ning võtta õiguslikke meetmeid ebaseaduslikult omastatud vahendite tagasinõudmiseks, sealhulgas seoses mis tahes meetmetega, mis on ette nähtud reformide ja investeerimisprojektide rakendamiseks taaste- ja vastupidavuskava raames. Pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ärahoidmise ja avastamisega seotud heade tavade näideteks on meetmed, mille puhul auditeeritav on loonud ja edendanud töötajate selget teavitamist, et nad saaksid aru nõutavatest käitumisnormidest ja nende isiklikust vastutusest pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ärahoidmisel ja avastamisel. Auditi käigus said Euroopa Komisjoni audiitorid kontrollida, et auditeeritaval on olemas pettustevastased põhimõtted, huvide konflikti ärahoidmise ja avastamise meetmed, rakenduskavad ja käsiraamatud. Samal ajal ei võimaldata neile dokumentidele lihtsat 18 Auditeeritava rakendatud seotud meede: EE-C[E]-I[5-2-.5-2-]-M[84]: Raudtee ehituslepingu sõlmimine raudtee ehitamiseks Turba-Ellamaa ja Ellamaa-Risti lõikudel. 19 | Lehekülg juurdepääsu. Dokumente ei ole võimalik leida siseveebis ühest kohast. Siseveebis oli vaja kasutada otsingufunktsiooni, et leida näiteks huvide konflikti vältimise kord või pettustevastane poliitika ja rikkumistest teatamise kord. See võib takistada töötajate teadlikkust strateegiate ja poliitikate regulaarsest ajakohastamisest ning arusaamist sellest, kus ja kuidas nad peaksid teatama pettuse või kontrolli puuduste kahtlusest. Lisaks ei olnud pistelise vestluse käigus kahe pettustevastase võitlusega mitteseotud töötajaga (üks uus töötaja ja üks tehniline projektijuht) piisavalt ilmne, et töötajad on tutvunud pettustevastase võitluse, korruptsioonivastase poliitika ja huvide konflikti vältimise korraga. Samuti ei olnud selgelt tuvastatav ka tugev „eetiline sisekliima“, nagu eeldati auditeeritava esitatud teatise põhjal (kuigi tehniline ekspert rääkis, et ausus on organisatsiooni üks põhiväärtusi). Lisaks sellele hõlmavad auditeeritava kõrgema juhtkonna koosolekute protokollid ja protokollid, mis on saadud auditi käigus, vaid vähesel määral pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti teemasid. Selgitati, et neid teemasid arutatakse koosolekutel vastavalt vajadusele. Selge ja korrapärase välis- ja sisekommunikatsioonistrateegia puudumine võib viia selleni, et puudub teadlikkus sellest, kui oluline on vältida pettust, korruptsiooni ja huvide konflikti. Iga tasandi korrapärane teabevahetus ja selged sõnumid pettusejuhtumite korral ette nähtud karistuste kohta võivad olla hoiatava toimega. Soovitus(ed) 1) Huvide konflikti ja pettustevastast poliitikat käsitlevad dokumendid tuleks teha siseveebis kergesti kättesaadavaks. 2) Tippjuhtkonnapoolset teabevahetust võiks parandada. Soovitatakse regulaarseid meeldetuletusi töötajate koosolekutel, siseveebis või e-posti teel ka pettustevastase võitlusega mitteseotud töötajatele. Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa): 4 kuud soovitatav Vastutav asutus: Eesti Raudtee AS Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (nõus / osaliselt nõus / tagasi lükatud): [täidetakse ärakuulamismenetluse ajal] Koordineeriva asutuse märkused: [täidetakse ärakuulamismenetluse ajal] Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral): 20 | Lehekülg [täidetakse ärakuulamismenetluse ajal] 21 | Lehekülg III auditeeritav: Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (endine KredEx) Leid nr III.1 Probleem: mittetäielik liidu finantshuvide kaitse II raamistik: puudused pettustevastases strateegias Põhinõuded:  PN 2: proportsionaalsete pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste meetmete ja huvide konflikti tõhusa vältimise meetmete tõhus rakendamine  PN 4: asjakohased meetmed, sealhulgas menetlused eesmärkide ja sihtide saavutamise kontrollimiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise horisontaalsete põhimõtete järgimise kontrollimiseks Auditeeritava kirjeldus KredEx ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, EIS) ühinesid 2022. aasta alguses. Ühinemisprotsessi ja veel käimasoleva üleminekuperioodi tõttu ei olnud mõned ametlikud sisekontrollimenetlused ja riskimaandamispoliitika raamistik auditi ajaks veel lõplikult välja töötatud. Siiski tasub märkida, et endisel KredExil oli üle 10-aastane kogemus ELi vahendite haldamisel, mistõttu selle sisemine struktuur, andmesüsteem19 ja olemasolevate töötajate kogemused võivad tagada eespool nimetatud kahe põhinõude täitmise. Sellest hoolimata aitavad järgmised soovitused auditeeritava kontrollisüsteeme veelgi parandada ja tugevdada. Leiu kirjeldus Euroopa Komisjoni audiitorid märkisid, et kuigi EISil 20 on mitmes sisesuunises ja protsessikirjelduses olemas pettustevastase poliitika elemendid, puudub hästi dokumenteeritud ametlik pettustevastane poliitika või pettustevastane (tegevus)plaan. EISi töötajatega tehtud intervjuude põhjal olid töötajad enamasti teadlikud kohaldatavast korrast ja asutuse vastutavatest osalejatest, kuid siiski esines mõningat ebakindlust (nt vastuseks Euroopa Komisjoni audiitorite küsimustele kohaldatava korra kohta viitasid intervjueeritavad sageli KredExi varasemale praktikale, kuid ei olnud kindlad, kuidas seda täpselt hallatakse vastloodud rakendusasutuse menetluste raames). Samuti tasub mainida, et kuigi EISil on rikkumisest teatamise funktsioon nii välis- kui ka sisekasutajate jaoks, ei ole üksikasjalikult dokumenteeritud sellega seotud menetluse ajakava ja etapid; sellega hõlmatud eetiliste rikkumiste või tõsiste õigusnormide rikkumiste liigid; vastutava isiku nimi ja kontaktandmed; rikkumisest teatamise menetluse eest vastutava isiku sõltumatus ning rikkumisest teataja kaitse survestamise eest. Sihtasutuse eetikakoodeks sisaldab üksnes eetikastandardite rikkumistest teatamist käsitlevat osa, mis on üsna lühike ja ilma üksikasjadeta. Ebaselgus võib olla tingitud ka asjaolust, et kui mõned uutele töötajatele mõeldud mitteametlikud koolitused välja arvata, puudus auditi ajaks asutuse tasandi terviklik koolitussüsteem; see oli olemas ainult kõrgemal kesktasandil, ning seda korraldas RTK, riigikontroll või seda pakuti RTIPi veebilehe kaudu. Töötajad, eelkõige rakendusasutuste 19 KredEx kasutab samuti SFOSi andmete kogumiseks, säilitamiseks ja kontrollimiseks. 20 Auditeeritava rakendatud seotud meede: EE-C[D]-I[4-3-.4-3-]-M[68]: Renoveerimistoetuse projektikonkursside väljakuulutamine. 22 | Lehekülg protsesside omanikud/juhid vastutavad pettuseriskide igapäevase juhtimise ja tegevuskavade eest ning eelkõige järgmise eest:  oma vastutusalas asjakohase sisekontrollisüsteemi tagamine;  pettuste ärahoidmine ja avastamine;  hoolsuskohustuse tagamine ja ettevaatusmeetmete rakendamine pettusekahtluse korral ning  kõrvaldamismeetmete võtmine, sealhulgas vajaduse korral halduskaristuste rakendamine. Hästi toimiv ja töökindel pettustevastane strateegia koos töötajate tõhusa struktureeritud koolitussüsteemiga võib märkimisväärselt vähendada pettuseohtu ja leevendada võimalikku ebaselgust. Seetõttu on soovitatav töötada välja spetsiaalne pettustevastane poliitika ja pettustevastane tegevuskava, mis peaks hõlmama järgmist:  kohustus võidelda pettuste vastu;  pettustevastase võitlusega seotud kohustused;  pettusest teatamise kord;  pettustevastased meetmed;  kohustus vaadata läbi pettustevastane poliitika, viia vähemalt kord aastas läbi riski- ja pettuseriski hindamine ning vaadata see läbi, võttes arvesse teatatud pettuse asjaolude muutumist;  kohustus levitada poliitikat laialdaselt organisatsioonis siseveebi ja/või töötajate korrapärase teavitamise kaudu. Lisaks peaks auditeeritav kaaluma tõsise rikkumiste kahtluse või kinnitatud juhtumite korrapärase läbivaatamise ametliku protsessi rakendamist, et parandada olemasolevaid ärahoidmis-, avastamis- ja kõrvaldamisprotsesse. See peaks aitama lahendada ka võimalikke tuvastatud kontrollialaseid puuduseid. Iga juhtumi kohta peaks toimuma vähemalt üks selline läbivaatamine ja analüüs ning analüüs ning tehtud järeldused ja parandused tuleks dokumenteerida ja edastada asjaomastele kolleegidele. Soovitus(ed) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel soovitatakse teha järgmist: 1) töötada välja spetsiaalne ametlik pettustevastane poliitika ja pettustevastane tegevuskava, mis peaks sisaldama eespool loetletud elemente; 2) kehtestada hästi dokumenteeritud rikkumisest teatamise kord; 3) viia vähemalt kord aastas läbi riski- ja pettuseriski hindamine; 4) levitada poliitikat ja tegevuskava organisatsioonis laialdaselt siseveebi, tõhusa ja struktureeritud koolitussüsteemi ja/või töötajate korrapärase teavitamise kaudu. Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa): 4 kuud väga tähtis Vastutav asutus: Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (nõus / osaliselt nõus / tagasi lükatud): 23 | Lehekülg [täidetakse ärakuulamismenetluse ajal] Koordineeriva asutuse märkused: [täidetakse ärakuulamismenetluse ajal] Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral): [täidetakse ärakuulamismenetluse ajal] 24 | Lehekülg IV auditeeritav: Keskkonnainvesteeringute Keskus Auditeeritava kirjeldus Keskkonnainvesteeringute keskusel (edaspidi „KIK“) on muljetavaldav 21-aastane kogemus fondide haldamisel, üksusel on kindel ja tõhus sisekontrolli- ja juhtimissüsteem. Lisaks auditi eel ja selle ajal esitatud dokumentidele ja menetlustele sai mitmetest auditi/riskihindamise ja juhtkonna töötajatega ning auditiväliste töötajatega läbi viidud intervjuudest selgelt kinnitust, et töötajad on üldiselt pädevad ja et olemasolevad riskimaandamismeetmed on hästi välja töötatud ja on osutunud tõhusaks. Leid nr IV.1 Probleem: puudused töötajate teadmistes Põhinõuded:  PN 2: proportsionaalsete pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste meetmete ja huvide konflikti tõhusa vältimise meetmete tõhus rakendamine  PN 4: asjakohased meetmed, sealhulgas menetlused eesmärkide ja sihtide saavutamise kontrollimiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise horisontaalsete põhimõtete järgimise kontrollimiseks Leiu kirjeldus Euroopa Komisjoni audiitorid täheldasid KIKi auditi käigus21 järgmist vähetähtsat koolitussüsteemiga seotud probleemi. Kuigi KIKi töötajatele on olemas hästi toimiv ja terviklik koolitusprogramm, näitas auditivälise töötajaga läbiviidud intervjuu, et intervjueeritav ei olnud teadlik kõigist oma koolitusvõimalustest KIKi asutusesiseses koolitusportaalis. Seetõttu võiksid teadlikkuse suurendamise meetmed, nagu e-posti meeldetuletused või muu pakutavate koolituste alane teabevahetus, parandada olemasoleva kursuste kataloogi nähtavust. Lisaks sellele, võttes arvesse taaste- ja vastupidavusrahastu eripära, võiks taaste- ja vastupidavusrahastu programmi eripärade integreerimine koolituskavasse veelgi suurendada KIKi asutusesisese koolitussüsteemi tõhusust. Soovitus(ed) Ametil soovitatakse: 1) integreerida koolituskavasse taaste- ja vastupidavusrahastu programmi eripärad, võrreldes ühtekuuluvusprogrammide juhtimisega. 2) Kaaluda edasisi teadlikkuse suurendamise meetmeid ja tõhustada teadmiste jagamist organisatsioonis. Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa): 4 kuud soovitatav 21 Auditeeritava rakendatud seotud meede: EE-C[B]-I[2-3-.2-3-]-M[28]: Arendusprogrammi kavandamise ja koostamise töörühma moodustamine 25 | Lehekülg Vastutav asutus: Keskkonnainvesteeringute Keskus Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (nõus / osaliselt nõus / tagasi lükatud): [täidetakse ärakuulamismenetluse ajal] Koordineeriva asutuse märkused: [täidetakse ärakuulamismenetluse ajal] Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral): [täidetakse ärakuulamismenetluse ajal] 26 | Lehekülg I LISA. LEIDUDE OLULISUS Süsteemsed leiud Kriitilise tähtsusega: parandusmeetmed on vajalikud selleks, et kõrvaldada põhikontrollides oluline puudus, mis seab kahtluse alla kogu sisekontrollisüsteemi või selle osa usaldusväärsuse, et kaitsta liidu finantshuve, ning mille tulemuseks on või võib olla eeskirjade ulatuslik rikkumine. On märkimisväärne oht, et liidu finantshuvid ei ole kaitstud. Väga tähtis: parandusmeetmed on vajalikud selleks, et kõrvaldada põhikontrollides oluline puudus, mis mõjutab sisekontrollisüsteemide märkimisväärse osa usaldusväärsust, et kaitsta liidu finantshuve, ning mille tulemuseks on või võib olla eeskirjade rikkumine. Liidu finantshuvide kaitse meetmete usaldusväärsusele on suur oht. Tähtis: parandusmeetmed on vajalikud selleks, et kõrvaldada sisekontrollisüsteemide puudused, millel on taaste- ja vastupidavuskava tasandil mõõdukas mõju, kuid mis koos teiste puudustega võivad viia eeskirjade rikkumiseni. Parem kontroll tooks kasu taaste- ja vastupidavuskava rakendamisele ja/või võimaldaks liidu finantshuvide kaitsmise meetmete suuremat tulemuslikkust ja/või tõhusust. Soovitatav: vähetähtis probleem, mille parandamine toetaks liidu finantshuvide kaitse meetmete tulemuslikkust, tõhusust ja usaldusväärsust. Üksikleiud Kriitilise tähtsusega: parandusmeetmed on vajalikud selleks, et kõrvaldada suure mõjuga tõsine rikkumine (sealhulgas süsteemse iseloomuga rikkumine). Väga tähtis: parandusmeetmed on vajalikud selleks, et kõrvaldada keskmise mõjuga rikkumine. Tähtis: parandusmeetmed on vajalikud selleks, et kõrvaldada puudus või rikkumine, millel puudub (võimalik) mõju või mille (võimalik) mõju on väike. 27 | Lehekülg Elektrooniliselt allkirjastatud 27/09/2022 11:13 (UTC+02) vastavalt komisjoni otsuse (EL) 2021/2121 artikli 11 Ref. Ares(2022)6708216 - 29/09/2022 EUROPEAN COMMISSION DIRECTORATE-GENERAL ECONOMIC AND FINANCIAL AFFAIRS Resources and performance management The Director Brussels, ECFIN/R4 /EP/SGJ(2022)7187344 Subject: EPM 'System audit on measures implemented to protect the financial interests of the Union' Republic of Estonia’s Resilience and recovery plan Draft audit report Ref.: Audit No EE-Q2 2022 (to be used in all correspondence) Announcement letter Ares(2022)2956082 Your Excellency, Please find enclosed the draft audit report of the audit mentioned in reference. The draft audit report sets out the provisional findings, conclusions and recommendations of the Commission auditors. These may be modified in the light of the observations and further information received from the national authorities. Accordingly, I request that you treat the draft audit report as confidential until the contradictory procedure has been brought to a final conclusion. When the whole or part of the report is transmitted to the persons concerned by the audit to enable them to provide comments, please ensure that the information set out in this paragraph accompanies the transmission. In the context of the contradictory procedure, the national authorities are invited at this stage to clarify or validate the facts presented in the draft audit report and to express their agreement or disagreement with the findings, actions and recommendations set out in the draft audit report within 30 calendar days of submission of the national language version of this report. In this regard, the coordinating authority is invited to consult during this contradictory process the implementing authorities concerned where needed (in particular in relation to findings and preliminary conclusions under the responsibility of the implementing authorities). Please note that, in the absence of a reply within the requested period, we will consider that the national authorities accept the findings and the conclusions stated in the draft audit report and the enclosed version will be considered as final and sent to the Member State for the required follow up. Mr Aivo ORAV Keit Pentus-Rosimannus Ambassador, Permanent Representative Minister of Finance Permanent Representation of Estonia to the Ministry of Finance EU Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Rue Guimard 11/13, 1040, Brussels Commission européenne/Europese Commissie, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË — Tel. +32 22991111 Following examination of the reply from the national authorities (where a reply is sent within the above mentioned deadline), the Commission auditors will communicate the final version of this report. The Member State will then be invited to inform the Commission auditors on the implementation of the recommendations and actions within the deadlines indicated for each recommendation in the final audit report. Yours faithfully, e-signed Michaela Di Bucci Enclosure: Draft audit report in Estonian c.c.: Kaur Siruli, Head of Financial Control Department, Ministry of Finance of the Republic of Estonia, the RRF audit body Mart Pechter, Advisor of the Financial Control Department, Ministry of Finance of the Republic of Estonia, the RRF audit body Triin Tomingas, Strategic Adviser of the State Budget Department, Ministry of Finance of the Republic of Estonia, the RRF coordinating body Katri Targama, Expert for Result-based Management at State Shared Services Centre Annelii Ausmees, Project manager at KredEx/Estonian Business and Innovation Agency Lilly Ammon, Treasury manager at AS Eesti Raudtee Janne Kivistik, Head of the legal and procurement unit at the Welfare and Health Care Department of the Tallinn City Government Gunnar Vaikmaa, Head of Risk Department at Environmental Investment Centre Directorate-General for Economic and Financial Affairs Coordination of economic policies of Member States; Declan Costello, Deputy Director General Mark Schelfhout, Head of Unit, ECFIN R.4 Massimo Suardi, Director ECFIN E Joern Griesse, Head of Unit, ECFIN E.2 Delphine Leroy Deputy head of Unit ECFIN R.4 Recovery and Resilience Task Force Johannes Luebking, Principal Adviser, SG.RECOVER.PA Maria Teresa Fabregas Fernandez, Director, SG.RECOVER.B Felicia Stanescu, Head of Unit, SG.RECOVER.B2 Ave Schank-Lukas, SG.RECOVER.B2 – Tallinn Electronically signed on 27/09/2022 11:13 (UTC+02) in accordance with Article 11 of Commission Decision (EU) 2021/2121
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel