Rahandusministeerium · 30. september 2022
Sisu (failidest)
Ref. Ares(2022)6708216 - 29/09/2022
EUROOPA KOMISJON
PEADIREKTORAAT:
MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED
Ressursid ja tulemusjuhtimine
Kontroll, planeerimine ja hindamine
AUDITIARUANDE KAVAND1
Audit nr EE-Q2 2022
UKM Liidu finantshuvide kaitse
Liikmesriik: Eesti Vabariik
AUDITEERITUD ASUTUSED: KredEx (Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus)
AS Eesti Raudtee
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning Põhja-
Eesti meditsiinilinnaku arendamise sihtasutus
Keskkonnainvesteeringute Keskus
ARUANDE ADRESSAADID: Rahandusministeerium ning Riigi Tugiteenuste
Keskus
AUDITI KUUPÄEV: 30. mai 2022 – 3. juuni 2022
PEAAUDIITOR: Emese Pásztélyi
ABIAUDIITORID: Dragana Djuričić, Peter Niklas, Daniel von Dungen
1
Käesolevas aruandes esitatakse komisjoni audiitorite esialgsed tähelepanekud, järeldused ja
soovitused. Neid võidakse riigi ametiasutuste märkuste ja lisateabe põhjal muuta. Seega tuleb
käesolevat aruannet käsitada konfidentsiaalsena kuni järelkontrolli lõpetamiseni. Kui kogu aruanne või
mõni selle osa edastatakse auditiga seotud isikutele, et nad saaksid märkusi esitada, palume tagada ka
käesolevas lõigus esitatud teabe edastamine.
SISUKORD
LÜHENDITE JA VIIDETE LOEND .............................................................................. 3
1. KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE ..................................................................... 4
1.1. Sissejuhatus ....................................................................................................... 4
1.2. Auditi järeldused ja arvamus ............................................................................. 4
1.3. Auditi leidude kokkuvõte .................................................................................. 4
2. KAASAMISE KONTEKST........................................................................................ 6
2.1. Õiguslik alus ...................................................................................................... 6
2.2. Auditi eesmärgid ............................................................................................... 6
2.3. Auditi ulatus ...................................................................................................... 6
2.4. Metoodika .......................................................................................................... 8
3. LEIUD, ANALÜÜS JA SOOVITUSED .................................................................... 9
I auditeeritav: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ................................................... 9
II auditeeritav: Eesti Raudtee AS .............................................................................. 19
III auditeeritav: Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (endine
KredEx) ........................................................................................................... 22
IV auditeeritav: Keskkonnainvesteeringute Keskus.................................................. 25
I LISA. LEIDUDE OLULISUS ........................................................................................ 27
2 | Lehekülg
LÜHENDITE JA VIIDETE LOEND
VEK Volitatud eelarvevahendite käsutaja
NRO Nõukogu rakendusotsus
DG ECFIN Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat
Otsus Eesti Vabariigi valitsuse 30. juuni 2022. aasta otsus
Osakond Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
EIS Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
UKM Uurimise kavandamise memorandum
EL Euroopa Liit
Rahastamisleping Komisjoni ja Eesti Vabariigi vaheline taaste- ja
(FA) vastupidavusrahastu rahastamisleping
Finantsmäärus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus
(EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve
suhtes kohaldatavaid finantsreegleid
Sihtasutus Põhja-Eesti meditsiinilinnaku arendamise sihtasutus
Haigla Põhja-Eesti meditsiinilinnak
RA Rakendusasutus
ISA Rahvusvaheline auditeerimisstandard
KIK Keskkonnainvesteeringute Keskus
MKM Missiooni kavandamise memorandum
MS Liikmesriik
LFK Liidu finantshuvide kaitse
RRF Taaste- ja vastupidavusrahastu
Taaste-ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta
vastupidavusrahastu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja
määrus vastupidavusrahastu
RRP Riiklik taaste- ja vastupidavuskava
RTK Riigi Tugiteenuste Keskus
SFOS Struktuurifondide haldamise infosüsteem
3 | Lehekülg
1. KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE
1.1. Sissejuhatus
Kooskõlas majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi 2022/23. aasta
auditikavaga ning seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta
määruse (EL) 2021/241 nõuetele vastavuse hindamisega on majandus- ja
rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid teinud süsteemiauditi meetmete
kohta, mida Eesti taaste- ja vastupidavuskava puhul on rakendatud liidu
finantshuvide kaitseks.
1.2. Auditi järeldused ja arvamus
Tehtud auditi põhjal ei ole Euroopa Komisjoni audiitoritele teatavaks saanud
midagi, mis paneks neid arvama, et auditi ese ei ole kõigis olulistes aspektides
kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõigetega 1 ja 2 ning
rahastamislepingu artikliga 11, välja arvatud mõned allpool loetletud leiud:
mittetäielikud pettustevastase võitluse ja korruptsioonivastase võitluse
raamistiku strateegiad liidu finantshuvide kaitseks;
puudulik rõhuasetus koolitusprogrammidel ja teabevahetusel;
kaalumiseks mõeldud küsimus: andmete kogumise ja säilitamise süsteemide
parem ühtlustamine.
Auditiga hinnatakse sisekontrollisüsteemi ülesehitust konkreetsel ajahetkel. Seega ei
anna see süsteemiaudit kindlust tulevaste perioodide kohta, pidades silmas selliseid
riske nagu tingimuste muutumisest tingitud sisekontrolli nõrgenemine või õiguslike
nõuete või menetluste järgimise taseme võimalik halvenemine.
Auditis esitatakse audiitorite järeldused ja kõik otsused nende mõju kohta peab
tegema volitatud eelarvevahendite käsutaja.
1.3. Auditi leidude kokkuvõte
Allpool on kokkuvõtlikult esitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava puhul liidu
finantshuvide kaitseks rakendatud meetmete süsteemiauditi tulemused.
Leiu Klassifikatsioon Rakendusasutuse
Probleem
nr° (vt I lisa) vastus
Mittetäielik liidu finantshuvide kaitse (st nõus / osaliselt
Kriitilise
I.1 raamistik: puudub väljakujunenud nõus / tagasi
tähtsusega
pettustevastane strateegia lükatud)
Mittetäielik liidu finantshuvide kaitse (st nõus / osaliselt
Kriitilise
I.2 raamistik: puudub sihipärane nõus / tagasi
tähtsusega
riskihindamine ja kohapealne kontroll lükatud)
4 | Lehekülg
(st nõus / osaliselt
Koolitusprogrammidele ei pöörata
I.3 Väga tähtis nõus / tagasi
piisavalt tähelepanu
lükatud)
Puudub standardseisse kategooriatesse (st nõus / osaliselt
I.4 kuuluvate andmete ühtlustatud kogumine Soovitatav nõus / tagasi
ja säilitamine lükatud)
(st nõus / osaliselt
II.1 Puudub selge ja regulaarne teabevahetus Soovitatav nõus / tagasi
lükatud)
Mittetäielik liidu finantshuvide kaitse III (st nõus / osaliselt
III.1 raamistik: puudused pettustevastases Väga tähtis nõus / tagasi
strateegias lükatud)
(st nõus / osaliselt
IV.1 Puudused töötajate teadmistes Soovitatav nõus / tagasi
lükatud)
5 | Lehekülg
2. KAASAMISE KONTEKST
2.1. Õiguslik alus
Finantsmääruse artikli 74 lõige 6 ja artikli 129 lõige 1 ning rahastamislepingu
artikli 11 lõige 4 ja artikli 12 lõige 1 moodustavad õigusliku aluse komisjoni
süsteemiauditi tegemiseks liidu finantshuvide kaitseks rakendatud meetmete kohta.
Nendes sätetes määratletakse komisjoni volitused ja kohustused seoses Eesti taaste-
ja vastupidavuskava rakendamisega.
2.2. Auditi eesmärgid
Süsteemiaudit viidi läbi uurimise kavandamise memorandumi „Liidu finantshuvide
kaitseks rakendatud meetmete süsteemiaudit“ raames.
Auditi üldeesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et liikmesriikide
sisekontrollisüsteemid suudavad ära hoida, avastada ja kõrvaldada huvide konflikti,
pettuse, korruptsiooni ja topeltrahastamise juhtumeid.
Auditi erieesmärgid on järgmised:
kontrollida proportsionaalsete ja tõhusate pettustevastaste meetmete,
korruptsioonivastaste meetmete ja huvide konflikti vältimise meetmete
tõhusat rakendamist;
kontrollida, kas taaste- ja vastupidavuskava meetmete rakendamise eest
vastutavad ametiasutused kontrollivad tõsise rikkumiste (pettus, korruptsioon
ja huvide konfliktid) ja topeltrahastamise puudumist, näiteks
dokumendikontrollide või kohapealsete kontrollide abil, ning
kontrollida, kas on olemas tõhus süsteem, mille abil kogutakse ja säilitatakse
andmeid taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite lõppsaajate, töövõtjate ja
alltöövõtjate, tegelike tulusaajate ning taaste- ja vastupidavuskava kohaste
reformide ja investeerimisprojektide rakendamiseks võetavate meetmete
loendi kohta.
2.3. Auditi ulatus
Eelkõige hõlmas kohapealne audit järgmisi põhinõudeid:
PN 2: proportsionaalsete pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste
meetmete ja huvide konflikti tõhusa vältimise meetmete tõhus rakendamine;
PN 4: asjakohased meetmed, sealhulgas menetlused eesmärkide ja sihtide
saavutamise kontrollimiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise
horisontaalsete põhimõtete järgimise kontrollimiseks;
PN 6: tõhus süsteem, mis tagab kontrolljälje jaoks vajaliku teabe ja
dokumentide säilitamise.
Tehtud audit hõlmas järgmist:
6 | Lehekülg
(1) asjaomaste dokumentide (käsiraamatud, korrad, kontrollnimekirjad,
tõendavad dokumendid, töödokumendid jne) kontrollimine ja läbivaatamine;
(2) intervjuud vastutavate töötajatega;
(3) läbivaatus;
(4) valitud meetmete valimi suhtes tehtud kontrollkatsed ning
(5) vooskeem (protsessi toimimise visuaalne esitus, sündmuste ja andmete
süsteemi kaudu liikumise visualiseerimine).
Audit tehtud alljärgnevate auditeeritavate ning vahe-eesmärkide ja sihtide tasandil.
Auditeeritav Eesmärgid ja sihid
Rahandusministeerium ning
Riigi Tugiteenuste Keskus
(edaspidi „RTK“) –
koordineeriv asutus,
auditeerimisasutus
KredEx (Eesti Ettevõtluse ja EE-C[D]-I[4-3-.4-3-]-M[68]:
Innovatsiooni Sihtasutus) Renoveerimistoetuse projektikonkursside
väljakuulutamine
AS Eesti Raudtee EE-C[E]-I[5-2-.5-2-]-M[84]: Raudtee
ehituslepingu sõlmimine raudtee ehitamiseks
Turba-Ellamaa ja Ellamaa-Risti lõikudel
Tallinna Sotsiaal- ja EE-C[F]-I[6-2-.6-2-]-M[99]: Põhja-Eesti
Tervishoiuamet ning Põhja- meditsiinilinnaku projekteerimislepingu
Eesti meditsiinilinnaku allkirjastamine
arendamise sihtasutus
Keskkonnaministeeriumi EE-C[B]-I[2-3-.2-3-]-M[28]:
allasutus Arendusprogrammi kavandamise ja koostamise
Keskkonnainvesteeringute töörühma moodustamine
Keskus
Tuleb märkida, et tulenevalt Eesti valitsuse 30. juuni 2022. aasta otsusest 2 (edaspidi
„otsus“) kavatsevad Eesti ametiasutused kaks alljärgnevat auditeeritud meedet
Eesti taaste- ja vastupidavuskavast välja jätta:
6-2. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine
5-2. Läänesuunalise Tallinna-Rohuküla raudteeliini lõigu rajamine
Eesti ametiasutuste ning majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi ning
peasekretariaadi taaste ja vastupidavuse rakkerühma kolleegide3 vahelise
2
Ares(2022)5268424.
3
Ares(2022)5602046.
7 | Lehekülg
teabevahetuse kohaselt soovib Eesti oma kava läbi vaadata alles pärast esimese
maksetaotluse esitamist (mis peaks toimuma 2022. aasta septembris/oktoobris).
Seega, kuigi Eesti ametiasutused kavatsevad eespool nimetatud meetmed taaste- ja
vastupidavuskava rakendamisest välja jätta, jäävad järgmised esimesed eesmärgid,
mis on seotud nende meetmetega, vastavalt kehtivale rakendusotsusele esmase
maksetaotluse osaks:
EE-C[F]-I[6-2-.6-2-]-M[99]: Põhja-Eesti meditsiinilinnaku
projekteerimislepingu allkirjastamine, mille viivad ellu Tallinna Linnavalitsus
ja Põhja-Eesti meditsiinilinnaku arendamise sihtasutus;
EE-C[E]-I[5-2-.5-2-]-M[84]: Raudtee ehituslepingu sõlmimine raudtee
ehitamiseks Turba-Ellamaa ja Ellamaa-Risti lõikudele, mille viib ellu AS
Eesti Raudtee.
Seetõttu kontrollivad Euroopa Komisjoni audiitorid allpool esitatud soovituste
täitmist.
2.4. Metoodika
Auditeerimine viidi läbi eespool nimetatud uurimise kavandamise memorandumis
sätestatud metoodika (sealhulgas standardsed kontroll-lehed) kohaselt.
Audit viidi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (nt INTOSAI,
IFAC ja IIA poolt välja antud standarditega).
8 | Lehekülg
3. LEIUD, ANALÜÜS JA SOOVITUSED
I auditeeritav: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Auditeeritava kirjeldus
Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehitamine (edaspidi „haigla“) on taaste- ja
vastupidavuskava suurim meede,4 mis hõlmab ka täiendavaid riiklikke ja kohalikke
vahendeid, mistõttu oli auditis erilist tähelepanu pööratud meetme rakendamise
konkreetsetele aspektidele. Valitud eesmärk5 oli haigla projekteerimise hankemenetlus,
mida juhtis kohalik Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi „amet“). Edasisi
ehitustöid juhib Põhja-Eesti meditsiinilinnaku arendamise sihtasutus (edaspidi
„sihtasutus“). Kuigi ametil on enamasti toimiv sisekontrolli- ja juhtimissüsteem ning
esitatud üksikasjad projekteerimise esimese hankemenetluse kohta vastasid peamiselt
põhinõuetele 2 ja 4, on uus sihtasutus,6 mis hakkab ainuisikuliselt vastutama meetme
edasise rakendamise eest, siiski alles üsna algelises loomisetapis7.
Kuna valitud meedet haldas esialgu amet ning sihtasutus loodi alles hilisemas etapis haigla
ehitusprotsessi edasiseks juhtimiseks, uurisid Euroopa Komisjoni audiitorid eelkõige
ameti menetlusi ja poliitikat (kuna amet haldas esimest projekteerimise hankemenetlust).
Seetõttu puudutavad alljärgnevad järeldused komisjoni auditini toimunud tegevuste kohta
ameti asjakohaseid tegevusi.
Leid nr I.1 Probleem: mittetäielik liidu finantshuvide kaitse raamistik: puudub
väljakujunenud pettustevastane strateegia
Põhinõuded:
PN 2: proportsionaalsete pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste
meetmete ja huvide konflikti tõhusa vältimise meetmete tõhus rakendamine
PN 4: asjakohased meetmed, sealhulgas menetlused eesmärkide ja sihtide
saavutamise kontrollimiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise horisontaalsete
põhimõtete järgimise kontrollimiseks
Leiu kirjeldus
Asjakohaste meetmete võtmine liidu finantshuvide kaitseks on liikmesriigi ja selle
rakendusasutuste esmane kohustus. Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22
lõikes 2 ning rahastamislepingus sisalduvates liikmesriikide sisekontrollisüsteemi
põhinõuetes on prioriteet pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ärahoidmine,
avastamine ja kõrvaldamine.
4
Vastavalt taaste- ja vastupidavuskavale koosneb meede 5 eesmärgist ja 2 sihist, mis viiakse ellu
ettenähtud taaste- ja vastupidavusrahastu raamperioodil.
5
EE-C[F]-I[6-2-.6-2-]-M[99]: Põhja-Eesti meditsiinilinnaku projekteerimislepingu allkirjastamine.
6
Sihtasutus ise alustas ametlikult tegevust 1. juunil 2022, auditi ajaks (toimus samal päeval) ja koosnes
ministeeriumide delegeeritud liikmetest, finants-, õigus-, meditsiini- ja tehnikaekspertidest, kuid
töötajate arvu ei suurendata tulevikus märkimisväärselt (maksimaalselt umbes 15–20 liiget).
7
Euroopa Komisjoni audiitorite tähelepanu juhiti sellele, et amet ei ole tulevikus kaasatud, vaid kõike
haldab sihtasutus.
9 | Lehekülg
Komisjoni audiitorid märkisid, et amet peaks parandama pettusejuhtumite ärahoidmise,
avastamise ja kõrvaldamise poliitikat ja strateegiaid. Olemasolevates sisesuunistes,
korraldustes ja määrustes8 on esitatud üksikasjalik teave huvide konflikti, korruptsiooni ja
topeltrahastamise (nt määratlus, teavitamine, kuidas käsitleda jne), asjakohaste
sanktsioonide rakendamise, tulemuste edastamise ja kontrollimise ning nendega seotud
koolituste kohta. Lisaks Eesti karistusseadustikule (RT I 2001, 61, 364) ja
korruptsioonivastasele seadusele (RT I, 29.6.2012), mis on mõlemad kohaldatavad riigi
tasandil, puudub siiski ameti eripäradele kohandatud ametlik pettustevastane strateegia
ja/või poliitika.
Erinevalt teistest liikmesriikidest ei ole Eestis ka üldist riigiametnike
käitumisjuhendit/eetikakoodeksit, mis annaks sellise raamistiku.
Pettuste probleemi edukaks lahendamiseks soovitab komisjon9 rakendusasutustel töötada
välja struktureeritud lähenemisviis pettuste vastu võitlemiseks. Sellises poliitikas, mis
peaks olema lihtne ja keskendatud, tuleks käsitleda järgmisi teemasid:
• pettustevastaste hoiakute väljakujundamise strateegia;
• pettuse tõkestamisega seotud ülesannete jaotus;
• pettusekahtluse korral rakendatavad aruandlusmehhanismid;
• eri osalejate koostöö.
Lisaks ei ole ametil asutusesisest rikkumisest teataja funktsiooni, mis tähendab, et
töötajatel ei ole tegelikku võimalust teatada anonüümselt kahtlustest pettuse,
korruptsiooni, huvide konflikti ja kontrolli puudujääkide kohta organisatsioonis. See võib
oluliselt suurendada auditeeritava vastuvõtlikkust tõsistele rikkumistele.
Tuleb siiski märkida, et töötajatega peetud intervjuude põhjal sai Euroopa Komisjoni
audiitoritele selgeks, et töötajad on teadlikud võimalusest teavitada politseid anonüümselt
võimalikest rikkumistest politsei korruptsioonisüütegude veebisaidi kaudu10. Intervjuudest
nähtus aga ka see, et ameti väiksuse tõttu on asutusesisene anonüümselt kahtlasest
tegevusest teavitamine peaaegu võimatu ning et töötajad pigem keelduksid asutusesisesest
teavitamise võimalusest võimalike rikkumiste kohta või ei valiks seda.
Ideaalis peaks taaste- ja vastupidavusrahastu rakendusasutustel olema hästi toimiv
pettustevastane raamistik, mis peaks sisaldama konkreetset punkti rikkumisest teatamise
kohta, milles kirjeldatakse üksikasjalikult järgmist:
rikkumisest teatamise menetluse eesmärk ja sellega hõlmatud eetiliste
rikkumiste, kuritegude, väärtegude või tõsiste rikkumiste liigid;
meetodid, mis on kindlaks määratud rikkumisest teatamiseks, näiteks veebilehe
kaudu, vastutava isikuga ühendust võttes, e-kirja või kirja saatmise teel või
vastutavale isikule helistades;
8
Nt Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskirja § 13 (vastu võetud 18.5.2011, nr 79)
9
Vt täpsemalt:
https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/guidance_fraud_risk_assessment
_et.pdf.
10
https://www.politsei.ee/et/korruptsioonisueueteod.
10 | Lehekülg
rikkumisest teatamise menetluse eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;
teatatud juhtumite menetlemise ajakava ja suunised selle kohta, millal
rikkumisest teataja peaks uuesti kontrollima, kas meetmeid on võetud;
töötajate ja juhtkonna kohustused töödelda rikkumisest teatajate andmeid ja
teatada juhtumitest õiguskaitseasutustele, kui seda peetakse vajalikuks;
rikkumisest teatamise menetluse eest vastutava isiku sõltumatus;
rikkumisest teataja kaitsmine survestamise eest.
Selged suunised pettustevastaste meetmete, sealhulgas rikkumisest teatamise funktsiooni
kohta aitavad töötajatel paremini mõista oma isiklikku vastutust pettuste, korruptsiooni ja
huvide konfliktide ärahoidmisel ning kontrollide tähtsust.
Soovitus(ed)
Ametil soovitatakse:
1) kehtestada pettustevastane poliitika, mis hõlmab selgelt ja täielikult kõiki
elemente, mis on nõutud komisjoni juhiste (pettuseriski hindamise11 ning
tõhusate ja proportsionaalsete pettustevastaste meetmete kohta Euroopa
struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks aastateks 2014–2020)123. lisas
„Pettusevastase poliitikaga seotud näidisvorm“;
2) luua asutusesisene rikkumisest teataja funktsioon ja luua töötajatele suunised
selle kohta, kus ja kuidas nad peaksid teatama pettuse, korruptsiooni, huvide
konflikti või kontrolli puuduste kahtlusest.
Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa):
4 kuud kriitilise tähtsusega
Vastutav asutus: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (nõus / osaliselt nõus / tagasi lükatud):
[täidetakse ärakuulamismenetluse ajal]
Koordineeriva asutuse märkused:
[täidetakse ärakuulamismenetluse ajal]
11
Vt täpsemalt:
https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/guidance_fraud_risk_assessment_
annex3_et.pdf.
12
Vt täpsemalt: https://ec.europa.eu/sfc/sites/default/files/sfc-
files/guidance_fraud_risk_assessment_et.pdf.
11 | Lehekülg
Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral):
[täidetakse ärakuulamismenetluse ajal]
12 | Lehekülg
Leid nr I.2 Probleem: mittetäielik liidu finantshuvide kaitse raamistik: puudub
sihipärane riskihindamine ja kohapealne kontroll
Põhinõuded:
PN 4: asjakohased meetmed, sealhulgas menetlused eesmärkide ja sihtide
saavutamise kontrollimiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise horisontaalsete
põhimõtete järgimise kontrollimiseks
Leiu kirjeldus
Komisjoni audiitorid märkisid, et ametil puudub põhjalik riskihindamine. On olemas üsna
üldsõnaline 8-leheküljeline riskihindamise dokument, milles on loetletud võimalikud
riskikategooriad (nt tervisekaitse ja töökeskkonna risk, inimressursiga seotud riskid,
finantsriskid, regulatiivsed riskid jne) koos lühidalt kirjeldatud leevendusmeetmetega.
Konkreetsed riskinäitajad, nende tegelik hindamine ja võimalikud riskiseirealased
tegevused puuduvad täielikult. Lisaks käsitletakse riskihindamises üsna üldisi teemasid
ning ei keskenduta rikkumistele ja pettustele.
Riskihindamise peamine eesmärk on hõlbustada rakendusasutuse enesehindamist
konkreetsete pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti stsenaariumide mõju ja tõenäosuse
osas. Riskid, mida tuleks hinnata, tuleks tavaliselt kindlaks teha varasemate
pettusjuhtumite tundmise kaudu ja kohapealsete kontrollide kaudu kogu projekti
rakendamise ajal, samuti üldtunnustatud ja korduvate skeemide kaudu. Lisada tuleks kõik
muud hinnatava taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud teadaolevad riskid. Siinkohal
tasub mainida, et esitatud dokumentide ja töötajatega läbiviidud vestluste põhjal ei
kontrolli amet tavaliselt kohapealsete kontrollide abil meetmete rakendamist. Kohapealsed
kontrollid jäetakse maksekontrollide tegemisel RTK-le ja ainult harvadel juhtudel võib
RTK otsustada alustada kohapealseid kontrolle enne maksete kinnitamist.
Komisjoni audiitorid kiitsid asjaolu, et RTK pakub taaste- ja vastupidavusrahastu
rakendusasutustele standardiseeritud riskihindamise vormi (Exceli tabel), mis sisaldab
järgmisi põhielemente:
riski tuvastamine ja kirjeldamine;
riskihindamine;
riski maandamine ja seire;
fondid;
spetsiaalne pettuseriskide loetelu koos viitega komisjoni vastavale sõnastusele ning
peamised riskikategooriad.
Taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete ühtne riskihindamine võib aidata kaasa tõhusa
pettustevastase strateegia rakendamisele. Lisaks sellele võib amet tervikliku
riskihindamise puudumisel jätta kasutamata võimaluse oma sisekontrollisüsteemi ja -
menetluste toetamiseks. Sihitud pettuseriski hindamine koos selgelt väljendatud
kohustusega võidelda pettuse vastu võib saata võimalikele petturitele selge sõnumi.
Soovitus(ed)
13 | Lehekülg
Ametil soovitatakse:
1) luua keerukamate elementidega igakülgne ja põhjalik riskihindamine või
kasutada RTK koostatud ühtset riskihindamise Exceli tabelit;
2) võtta kasutusele riskihindamise tulemustel13 põhinevad kohapealsed kontrollid
ja rakendada võimalikke saadud kogemusi.
Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa):
4 kuud kriitilise tähtsusega
Vastutav asutus: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (nõus / osaliselt nõus / tagasi lükatud):
[täidetakse ärakuulamismenetluse ajal]
Koordineeriva asutuse märkused:
[täidetakse ärakuulamismenetluse ajal]
Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral):
[täidetakse ärakuulamismenetluse ajal]
13
Riskihindamise põhjal otsustatakse metoodika (nt rahaühikute valimi moodustamine) ja kohapealsete
kontrollide sageduse üle.
14 | Lehekülg
Leid nr I.3 Probleem: koolitusprogrammidele ei pöörata piisavalt tähelepanu
Põhinõuded:
PN 2: proportsionaalsete pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste
meetmete ja huvide konflikti tõhusa vältimise meetmete tõhus rakendamine
PN 4: asjakohased meetmed, sealhulgas menetlused eesmärkide ja sihtide
saavutamise kontrollimiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise horisontaalsete
põhimõtete järgimise kontrollimiseks
Leiu kirjeldus
Kui tugineda dokumentide läbivaatamisele ja intervjuudele auditiväliste töötajatega, võiks
amet parandada oma üldist koolitusstrateegiat.
Amet ja Tallinna Linnavalitsus ei paku oma töötajatele üksuse spetsiifilistele vajadustele
kohandatud väljaõpet. Kuigi töötajatele on kättesaadavad mitmesugused koolitused RTIP
portaali (mis on üldine e-õppe portaal kõigile riigi tasandi avalikele teenistujatele) ja
YouTube’i üldiste videote kaudu mitmesugustel teemadel (sealhulgas koolitused tõsiste
rikkumiste avastamise, ärahoidmise ja vältimise kohta), ei ole nende läbimine alati
kohustuslik ning nende läbimata jätmisel ei ole tagajärgi.
Komisjoni audiitorid kiitsid asjaolu, et personaliosakonnal on juurdepääs töötajate läbitud
koolituste andmetele; et töötajad saavad teavitusi ja soovitusi olemasolevate koolituste
kohta; et töötajad peavad andma tagasisidet ka läbitud koolituste kohta ning tõsiste
rikkumistega seotud võimalikke küsimusi arutatakse töötajate vahel sageli vähem
ametlikul viisil.
Uue töötajaga läbi viidud intervjuu ajal ei suutnud ta siiski meenutada loetelu koolitustest,
mida ta pidi läbima, ja ta ei olnud kindel, millistes väljaõppes ta peaks osalema.
Kuna ametil puudub kogemus ELi vahendite haldamisega, oleks kasulik ja vajalik
läbimõeldum ja struktureeritum koolitussüsteem, mille konkreetne rõhuasetus oleks
järgmisel:
a) ELi fondide ja eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu eripärad ning
b) teadlikkuse suurendamine tõsiste rikkumiste ärahoidmise, avastamise ja vältimise
tähtsusest
Soovitus(ed)
Ametil soovitatakse: töötada välja asutusesisene koolitusprogramm ning luua võimalusel
ELi vahendite haldamise ja sellega seotud riskide alane erikoolitus.
Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa):
5 kuud väga tähtis
Vastutav asutus: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
15 | Lehekülg
Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (nõus / osaliselt nõus / tagasi lükatud):
[täidetakse ärakuulamismenetluse ajal]
Koordineeriva asutuse märkused:
[täidetakse ärakuulamismenetluse ajal]
Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral):
[täidetakse ärakuulamismenetluse ajal]
16 | Lehekülg
Leid nr I.4 Probleem: puudub standardseisse kategooriatesse kuuluvate andmete
ühtlustatud kogumine ja säilitamine
Põhinõuded:
PN 6: tõhus süsteem, mis tagab kontrolljälje jaoks vajaliku teabe ja dokumentide
säilitamise
Leiu kirjeldus
Vastavalt rahastamislepingu artikli 11 lõike 1 punktile c esitavad liikmesriigid auditi ja
kontrolli eesmärgil võrreldava teabe taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamise
kohta ning koguvad ja tagavad juurdepääsu andmete standardsetele kategooriatele.
Vastavalt Eesti taaste- ja vastupidavuskavale kogub ja säilitab RTK rakendusasutuste
esitatud andmeid ning teeb need kättesaadavaks komisjonile, OLAFile ja Euroopa
Kontrollikojale. Lisaks sellele peaks Eestis olema tõhus süsteem, mis tagab kontrolljälje
jaoks vajaliku teabe ja dokumentide säilitamise.
RTK koos enamiku taaste- ja vastupidavuskava rakendusasutustega kasutab
andmekogumissüsteemi ja andmeotsingu vahendina struktuurifondide haldamise
teabesüsteemi (edaspidi „SFOS“) kui keskset ja ühtset andmekogumissüsteemi.
Kuna SFOSi, mis täiendab taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärke, kohaldatakse ka
muude Euroopa fondide,14 Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna programmide ning
mitmete riiklike eelarvemeetmete rakendamiseks, kujutab see endast rikkalikku ja
kõikehõlmavat teabeallika15. SFOS on seotud eri riiklike registritega,16 mis võimaldab
tõhusat eel-, järel-, rist- ja horisontaalse vastavuse kontrolli äriühingute, tegelike
tulusaajate, töövõtjate ja alltöövõtjate üle, kes on seotud riigihangete, toetuste või muude
toetuskavadega. Lisaks on andmekogumissüsteemis jälgitav ka konkreetsete projektidega
seotud kontrolljälg (st tulemuslikkus, seotud menetlused ja lõpuleviidud kontrollitegevuse
tulemused).
SFOSi kasutavad oma rakendustegevuse raames peaaegu kõik auditeeritavad, nimelt
KredEx ja EAS, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Raudtee, olgu siis tegemist
toetuste eraldamise, riigihangete või järelkontrolliga. Rakendusasutustel on juurdepääs
ainult oma projektidele, kuid andmed lõppsaajate kohta muude fondide või
toetusmeetmete raames on kättesaadavad kõigile kasutajatele. Amet ei kasuta aga
tavapärast SFOSi, vaid kasutab teist süsteemi, mille nimi on Postipoiss. Euroopa
Komisjoni audiitoritele tutvustati Postipoisi süsteemi omadusi,17 mis on tõepoolest väga
sarnased SFOSi funktsioonidega (olemasolevate allikate, kontrollnimekirjade poolest).
Kui aga andmeid kogutakse ja säilitatakse SFOSist erinevas süsteemis, ei pruugi
topeltrahastamise avastamine ja võrreldavate andmete esitamine olla optimaalsed, sest
14
Näiteks: ESF, ERF, ühtekuuluvusfond, JTF, REACT-EU.
15
SFOS on SAPil põhinev süsteem, millel on üle 570 aktiivse haldusvaldkonna kasutaja ja üle 11 200
avaliku kasutaja. Selles on üle 49 000 projektikirje ja üle 93 000 maksetaotluse.
16
Äriregister, rahvastikuregister, karistusregister, riigihangete register, riigiabi register, Maa-ameti register,
Maksu- ja Tolliamet, Ametlikud Teadeanded (Eesti Vabariigi ametlik veebiväljaanne) ning
infosüsteem MATS (põllumajandusabi infosüsteem).
17
Palun tutvuge veebisaidiga siin: http://www.ppoiss.ee/.
17 | Lehekülg
mitme paralleelse andmesüsteemi sõelumine ja võrdlemine ei pruugi olla tõhus. Seetõttu
soovitatakse ametil kaaluda kõigi asjakohaste andmete edastamist Postipoisist SFOSi.
Soovitus(ed)
Ametil soovitatakse kaaluda järgmist: andmete kogumise ja säilitamise süsteemide
ühtlustamine.
Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa):
4 kuud soovitatav
Vastutav asutus: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (nõus / osaliselt nõus / tagasi lükatud):
[täidetakse ärakuulamismenetluse ajal]
Koordineeriva asutuse märkused:
[täidetakse ärakuulamismenetluse ajal]
Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral):
[täidetakse ärakuulamismenetluse ajal]
18 | Lehekülg
II auditeeritav: Eesti Raudtee AS
Leid nr II.1 Probleem: puudub selge ja regulaarne teabevahetus
Põhinõuded:
PN 2: proportsionaalsete pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste
meetmete ja huvide konflikti tõhusa vältimise meetmete tõhus rakendamine
Auditeeritava kirjeldus
AS Eesti Raudtee18 on riigile kuuluv ettevõte, mis tegutseb alates 1870. aastast ning
vastutab raudteehaldusega seotud ülesannete, raudteetaristu hooldamise ja tõhusa
liikluskorralduse eest.
Arvestades, et AS Eesti Raudteel on pikaajaline kogemus Euroopa Ühtekuuluvusfondide
haldamisel, on tema siseauditi- ja kontrollisüsteem võimeline võimalikke rikkumisi
avastama, ära hoidma ja kõrvaldama. Esiteks tõendasid seda eelnevalt ja auditi käigus
saadetud dokumendid (nt eetikakoodeks, sisemenetlused, tõsiste rikkumistega seotud
põhimõtted ja kord, asutusesisesed riski- ja kontrollisüsteemid ning riigihankemenetlused).
Teiseks andsid pettustevastase võitlusega tegelevate töötajate ja juhtkonnaga läbi viidud
intervjuud piisava kindluse, et töötajad on eespool nimetatud küsimustega kursis ning on
kohustatud järgima Eesti Raudtee eetikakoodeksit ja muid suuniseid (nt nelja silma
põhimõte, korrapäraselt ajakohastatavad deklaratsioonid huvide konflikti kohta ja
sagedased taustakontrollid).
Siiski on avastatud väiksemaid probleeme, mis on loetletud allpool leidudena.
Leiu kirjeldus
Kooskõlas rahastamislepingu artikli 11 punktidega a ja b kontrollib liikmesriik
korrapäraselt, kas eraldatud rahalisi vahendeid on kasutatud nõuetekohaselt kooskõlas
kõigi kohaldatavate eeskirjadega ning kas kõiki taaste- ja vastupidavuskava kohaseid
meetmeid on nõuetekohaselt rakendatud kooskõlas kõigi kohaldatavate eeskirjadega
(eelkõige seoses tõsiste rikkumiste ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamisega). Lisaks
võtab liikmesriik asjakohaseid meetmeid, et ära hoida, avastada ja kõrvaldada liidu
finantshuve kahjustavaid tõsiseid rikkumisi ning võtta õiguslikke meetmeid
ebaseaduslikult omastatud vahendite tagasinõudmiseks, sealhulgas seoses mis tahes
meetmetega, mis on ette nähtud reformide ja investeerimisprojektide rakendamiseks
taaste- ja vastupidavuskava raames.
Pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ärahoidmise ja avastamisega seotud heade
tavade näideteks on meetmed, mille puhul auditeeritav on loonud ja edendanud töötajate
selget teavitamist, et nad saaksid aru nõutavatest käitumisnormidest ja nende isiklikust
vastutusest pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ärahoidmisel ja avastamisel.
Auditi käigus said Euroopa Komisjoni audiitorid kontrollida, et auditeeritaval on olemas
pettustevastased põhimõtted, huvide konflikti ärahoidmise ja avastamise meetmed,
rakenduskavad ja käsiraamatud. Samal ajal ei võimaldata neile dokumentidele lihtsat
18
Auditeeritava rakendatud seotud meede: EE-C[E]-I[5-2-.5-2-]-M[84]: Raudtee ehituslepingu sõlmimine
raudtee ehitamiseks Turba-Ellamaa ja Ellamaa-Risti lõikudel.
19 | Lehekülg
juurdepääsu. Dokumente ei ole võimalik leida siseveebis ühest kohast. Siseveebis oli vaja
kasutada otsingufunktsiooni, et leida näiteks huvide konflikti vältimise kord või
pettustevastane poliitika ja rikkumistest teatamise kord.
See võib takistada töötajate teadlikkust strateegiate ja poliitikate regulaarsest
ajakohastamisest ning arusaamist sellest, kus ja kuidas nad peaksid teatama pettuse või
kontrolli puuduste kahtlusest.
Lisaks ei olnud pistelise vestluse käigus kahe pettustevastase võitlusega mitteseotud
töötajaga (üks uus töötaja ja üks tehniline projektijuht) piisavalt ilmne, et töötajad on
tutvunud pettustevastase võitluse, korruptsioonivastase poliitika ja huvide konflikti
vältimise korraga. Samuti ei olnud selgelt tuvastatav ka tugev „eetiline sisekliima“, nagu
eeldati auditeeritava esitatud teatise põhjal (kuigi tehniline ekspert rääkis, et ausus on
organisatsiooni üks põhiväärtusi).
Lisaks sellele hõlmavad auditeeritava kõrgema juhtkonna koosolekute protokollid ja
protokollid, mis on saadud auditi käigus, vaid vähesel määral pettuse, korruptsiooni või
huvide konflikti teemasid. Selgitati, et neid teemasid arutatakse koosolekutel vastavalt
vajadusele.
Selge ja korrapärase välis- ja sisekommunikatsioonistrateegia puudumine võib viia selleni,
et puudub teadlikkus sellest, kui oluline on vältida pettust, korruptsiooni ja huvide
konflikti. Iga tasandi korrapärane teabevahetus ja selged sõnumid pettusejuhtumite korral
ette nähtud karistuste kohta võivad olla hoiatava toimega.
Soovitus(ed)
1) Huvide konflikti ja pettustevastast poliitikat käsitlevad dokumendid tuleks teha
siseveebis kergesti kättesaadavaks.
2) Tippjuhtkonnapoolset teabevahetust võiks parandada. Soovitatakse
regulaarseid meeldetuletusi töötajate koosolekutel, siseveebis või e-posti teel
ka pettustevastase võitlusega mitteseotud töötajatele.
Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa):
4 kuud soovitatav
Vastutav asutus: Eesti Raudtee AS
Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (nõus / osaliselt nõus / tagasi lükatud):
[täidetakse ärakuulamismenetluse ajal]
Koordineeriva asutuse märkused:
[täidetakse ärakuulamismenetluse ajal]
Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral):
20 | Lehekülg
[täidetakse ärakuulamismenetluse ajal]
21 | Lehekülg
III auditeeritav: Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (endine KredEx)
Leid nr III.1 Probleem: mittetäielik liidu finantshuvide kaitse II raamistik:
puudused pettustevastases strateegias
Põhinõuded:
PN 2: proportsionaalsete pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste
meetmete ja huvide konflikti tõhusa vältimise meetmete tõhus rakendamine
PN 4: asjakohased meetmed, sealhulgas menetlused eesmärkide ja sihtide
saavutamise kontrollimiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise horisontaalsete
põhimõtete järgimise kontrollimiseks
Auditeeritava kirjeldus
KredEx ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus, EIS) ühinesid 2022. aasta alguses. Ühinemisprotsessi ja veel käimasoleva
üleminekuperioodi tõttu ei olnud mõned ametlikud sisekontrollimenetlused ja
riskimaandamispoliitika raamistik auditi ajaks veel lõplikult välja töötatud. Siiski tasub
märkida, et endisel KredExil oli üle 10-aastane kogemus ELi vahendite haldamisel,
mistõttu selle sisemine struktuur, andmesüsteem19 ja olemasolevate töötajate kogemused
võivad tagada eespool nimetatud kahe põhinõude täitmise. Sellest hoolimata aitavad
järgmised soovitused auditeeritava kontrollisüsteeme veelgi parandada ja tugevdada.
Leiu kirjeldus
Euroopa Komisjoni audiitorid märkisid, et kuigi EISil 20 on mitmes sisesuunises ja
protsessikirjelduses olemas pettustevastase poliitika elemendid, puudub hästi
dokumenteeritud ametlik pettustevastane poliitika või pettustevastane (tegevus)plaan. EISi
töötajatega tehtud intervjuude põhjal olid töötajad enamasti teadlikud kohaldatavast
korrast ja asutuse vastutavatest osalejatest, kuid siiski esines mõningat ebakindlust
(nt vastuseks Euroopa Komisjoni audiitorite küsimustele kohaldatava korra kohta viitasid
intervjueeritavad sageli KredExi varasemale praktikale, kuid ei olnud kindlad, kuidas seda
täpselt hallatakse vastloodud rakendusasutuse menetluste raames). Samuti tasub mainida,
et kuigi EISil on rikkumisest teatamise funktsioon nii välis- kui ka sisekasutajate jaoks, ei
ole üksikasjalikult dokumenteeritud sellega seotud menetluse ajakava ja etapid; sellega
hõlmatud eetiliste rikkumiste või tõsiste õigusnormide rikkumiste liigid; vastutava isiku
nimi ja kontaktandmed; rikkumisest teatamise menetluse eest vastutava isiku sõltumatus
ning rikkumisest teataja kaitse survestamise eest. Sihtasutuse eetikakoodeks sisaldab
üksnes eetikastandardite rikkumistest teatamist käsitlevat osa, mis on üsna lühike ja ilma
üksikasjadeta.
Ebaselgus võib olla tingitud ka asjaolust, et kui mõned uutele töötajatele mõeldud
mitteametlikud koolitused välja arvata, puudus auditi ajaks asutuse tasandi terviklik
koolitussüsteem; see oli olemas ainult kõrgemal kesktasandil, ning seda korraldas RTK,
riigikontroll või seda pakuti RTIPi veebilehe kaudu. Töötajad, eelkõige rakendusasutuste
19
KredEx kasutab samuti SFOSi andmete kogumiseks, säilitamiseks ja kontrollimiseks.
20
Auditeeritava rakendatud seotud meede: EE-C[D]-I[4-3-.4-3-]-M[68]: Renoveerimistoetuse
projektikonkursside väljakuulutamine.
22 | Lehekülg
protsesside omanikud/juhid vastutavad pettuseriskide igapäevase juhtimise ja
tegevuskavade eest ning eelkõige järgmise eest:
oma vastutusalas asjakohase sisekontrollisüsteemi tagamine;
pettuste ärahoidmine ja avastamine;
hoolsuskohustuse tagamine ja ettevaatusmeetmete rakendamine pettusekahtluse
korral ning
kõrvaldamismeetmete võtmine, sealhulgas vajaduse korral halduskaristuste
rakendamine.
Hästi toimiv ja töökindel pettustevastane strateegia koos töötajate tõhusa struktureeritud
koolitussüsteemiga võib märkimisväärselt vähendada pettuseohtu ja leevendada
võimalikku ebaselgust. Seetõttu on soovitatav töötada välja spetsiaalne pettustevastane
poliitika ja pettustevastane tegevuskava, mis peaks hõlmama järgmist:
kohustus võidelda pettuste vastu;
pettustevastase võitlusega seotud kohustused;
pettusest teatamise kord;
pettustevastased meetmed;
kohustus vaadata läbi pettustevastane poliitika, viia vähemalt kord aastas läbi riski-
ja pettuseriski hindamine ning vaadata see läbi, võttes arvesse teatatud pettuse
asjaolude muutumist;
kohustus levitada poliitikat laialdaselt organisatsioonis siseveebi ja/või töötajate
korrapärase teavitamise kaudu.
Lisaks peaks auditeeritav kaaluma tõsise rikkumiste kahtluse või kinnitatud juhtumite
korrapärase läbivaatamise ametliku protsessi rakendamist, et parandada olemasolevaid
ärahoidmis-, avastamis- ja kõrvaldamisprotsesse. See peaks aitama lahendada ka
võimalikke tuvastatud kontrollialaseid puuduseid. Iga juhtumi kohta peaks toimuma
vähemalt üks selline läbivaatamine ja analüüs ning analüüs ning tehtud järeldused ja
parandused tuleks dokumenteerida ja edastada asjaomastele kolleegidele.
Soovitus(ed)
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel soovitatakse teha järgmist:
1) töötada välja spetsiaalne ametlik pettustevastane poliitika ja pettustevastane
tegevuskava, mis peaks sisaldama eespool loetletud elemente;
2) kehtestada hästi dokumenteeritud rikkumisest teatamise kord;
3) viia vähemalt kord aastas läbi riski- ja pettuseriski hindamine;
4) levitada poliitikat ja tegevuskava organisatsioonis laialdaselt siseveebi, tõhusa
ja struktureeritud koolitussüsteemi ja/või töötajate korrapärase teavitamise
kaudu.
Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa):
4 kuud väga tähtis
Vastutav asutus: Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (nõus / osaliselt nõus / tagasi lükatud):
23 | Lehekülg
[täidetakse ärakuulamismenetluse ajal]
Koordineeriva asutuse märkused:
[täidetakse ärakuulamismenetluse ajal]
Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral):
[täidetakse ärakuulamismenetluse ajal]
24 | Lehekülg
IV auditeeritav: Keskkonnainvesteeringute Keskus
Auditeeritava kirjeldus
Keskkonnainvesteeringute keskusel (edaspidi „KIK“) on muljetavaldav 21-aastane
kogemus fondide haldamisel, üksusel on kindel ja tõhus sisekontrolli- ja juhtimissüsteem.
Lisaks auditi eel ja selle ajal esitatud dokumentidele ja menetlustele sai mitmetest
auditi/riskihindamise ja juhtkonna töötajatega ning auditiväliste töötajatega läbi viidud
intervjuudest selgelt kinnitust, et töötajad on üldiselt pädevad ja et olemasolevad
riskimaandamismeetmed on hästi välja töötatud ja on osutunud tõhusaks.
Leid nr IV.1 Probleem: puudused töötajate teadmistes
Põhinõuded:
PN 2: proportsionaalsete pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste
meetmete ja huvide konflikti tõhusa vältimise meetmete tõhus rakendamine
PN 4: asjakohased meetmed, sealhulgas menetlused eesmärkide ja sihtide
saavutamise kontrollimiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise horisontaalsete
põhimõtete järgimise kontrollimiseks
Leiu kirjeldus
Euroopa Komisjoni audiitorid täheldasid KIKi auditi käigus21 järgmist vähetähtsat
koolitussüsteemiga seotud probleemi. Kuigi KIKi töötajatele on olemas hästi toimiv ja
terviklik koolitusprogramm, näitas auditivälise töötajaga läbiviidud intervjuu, et
intervjueeritav ei olnud teadlik kõigist oma koolitusvõimalustest KIKi asutusesiseses
koolitusportaalis. Seetõttu võiksid teadlikkuse suurendamise meetmed, nagu e-posti
meeldetuletused või muu pakutavate koolituste alane teabevahetus, parandada
olemasoleva kursuste kataloogi nähtavust.
Lisaks sellele, võttes arvesse taaste- ja vastupidavusrahastu eripära, võiks taaste- ja
vastupidavusrahastu programmi eripärade integreerimine koolituskavasse veelgi
suurendada KIKi asutusesisese koolitussüsteemi tõhusust.
Soovitus(ed)
Ametil soovitatakse:
1) integreerida koolituskavasse taaste- ja vastupidavusrahastu programmi
eripärad, võrreldes ühtekuuluvusprogrammide juhtimisega.
2) Kaaluda edasisi teadlikkuse suurendamise meetmeid ja tõhustada teadmiste
jagamist organisatsioonis.
Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa):
4 kuud soovitatav
21
Auditeeritava rakendatud seotud meede: EE-C[B]-I[2-3-.2-3-]-M[28]: Arendusprogrammi kavandamise
ja koostamise töörühma moodustamine
25 | Lehekülg
Vastutav asutus: Keskkonnainvesteeringute Keskus
Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (nõus / osaliselt nõus / tagasi lükatud):
[täidetakse ärakuulamismenetluse ajal]
Koordineeriva asutuse märkused:
[täidetakse ärakuulamismenetluse ajal]
Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral):
[täidetakse ärakuulamismenetluse ajal]
26 | Lehekülg
I LISA. LEIDUDE OLULISUS
Süsteemsed leiud
Kriitilise tähtsusega: parandusmeetmed on vajalikud selleks, et kõrvaldada
põhikontrollides oluline puudus, mis seab kahtluse alla kogu sisekontrollisüsteemi või
selle osa usaldusväärsuse, et kaitsta liidu finantshuve, ning mille tulemuseks on või võib
olla eeskirjade ulatuslik rikkumine. On märkimisväärne oht, et liidu finantshuvid ei ole
kaitstud.
Väga tähtis: parandusmeetmed on vajalikud selleks, et kõrvaldada põhikontrollides
oluline puudus, mis mõjutab sisekontrollisüsteemide märkimisväärse osa
usaldusväärsust, et kaitsta liidu finantshuve, ning mille tulemuseks on või võib olla
eeskirjade rikkumine. Liidu finantshuvide kaitse meetmete usaldusväärsusele on suur oht.
Tähtis: parandusmeetmed on vajalikud selleks, et kõrvaldada sisekontrollisüsteemide
puudused, millel on taaste- ja vastupidavuskava tasandil mõõdukas mõju, kuid mis koos
teiste puudustega võivad viia eeskirjade rikkumiseni. Parem kontroll tooks kasu taaste- ja
vastupidavuskava rakendamisele ja/või võimaldaks liidu finantshuvide kaitsmise
meetmete suuremat tulemuslikkust ja/või tõhusust.
Soovitatav: vähetähtis probleem, mille parandamine toetaks liidu finantshuvide kaitse
meetmete tulemuslikkust, tõhusust ja usaldusväärsust.
Üksikleiud
Kriitilise tähtsusega: parandusmeetmed on vajalikud selleks, et kõrvaldada suure
mõjuga tõsine rikkumine (sealhulgas süsteemse iseloomuga rikkumine).
Väga tähtis: parandusmeetmed on vajalikud selleks, et kõrvaldada keskmise mõjuga
rikkumine.
Tähtis: parandusmeetmed on vajalikud selleks, et kõrvaldada puudus või rikkumine,
millel puudub (võimalik) mõju või mille (võimalik) mõju on väike.
27 | Lehekülg
Elektrooniliselt allkirjastatud 27/09/2022 11:13 (UTC+02) vastavalt komisjoni otsuse (EL) 2021/2121 artikli 11
Ref. Ares(2022)6708216 - 29/09/2022
EUROPEAN COMMISSION
DIRECTORATE-GENERAL
ECONOMIC AND FINANCIAL AFFAIRS
Resources and performance management
The Director
Brussels,
ECFIN/R4 /EP/SGJ(2022)7187344
Subject: EPM 'System audit on measures implemented to protect the financial
interests of the Union'
Republic of Estonia’s Resilience and recovery plan
Draft audit report
Ref.: Audit No EE-Q2 2022 (to be used in all correspondence)
Announcement letter Ares(2022)2956082
Your Excellency,
Please find enclosed the draft audit report of the audit mentioned in reference.
The draft audit report sets out the provisional findings, conclusions and recommendations
of the Commission auditors. These may be modified in the light of the observations and
further information received from the national authorities. Accordingly, I request that you
treat the draft audit report as confidential until the contradictory procedure has been
brought to a final conclusion. When the whole or part of the report is transmitted to the
persons concerned by the audit to enable them to provide comments, please ensure that
the information set out in this paragraph accompanies the transmission.
In the context of the contradictory procedure, the national authorities are invited at this
stage to clarify or validate the facts presented in the draft audit report and to express their
agreement or disagreement with the findings, actions and recommendations set out in the
draft audit report within 30 calendar days of submission of the national language
version of this report. In this regard, the coordinating authority is invited to consult
during this contradictory process the implementing authorities concerned where needed
(in particular in relation to findings and preliminary conclusions under the responsibility
of the implementing authorities).
Please note that, in the absence of a reply within the requested period, we will consider
that the national authorities accept the findings and the conclusions stated in the draft
audit report and the enclosed version will be considered as final and sent to the Member
State for the required follow up.
Mr Aivo ORAV Keit Pentus-Rosimannus
Ambassador, Permanent Representative Minister of Finance
Permanent Representation of Estonia to the Ministry of Finance
EU Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Rue Guimard 11/13, 1040, Brussels
Commission européenne/Europese Commissie, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË — Tel. +32 22991111
Following examination of the reply from the national authorities (where a reply is sent
within the above mentioned deadline), the Commission auditors will communicate the
final version of this report. The Member State will then be invited to inform the
Commission auditors on the implementation of the recommendations and actions within
the deadlines indicated for each recommendation in the final audit report.
Yours faithfully,
e-signed
Michaela Di Bucci
Enclosure: Draft audit report in Estonian
c.c.: Kaur Siruli, Head of Financial Control Department, Ministry of Finance
of the Republic of Estonia, the RRF audit body
Mart Pechter, Advisor of the Financial Control Department, Ministry of
Finance of the Republic of Estonia, the RRF audit body
Triin Tomingas, Strategic Adviser of the State Budget Department,
Ministry of Finance of the Republic of Estonia, the RRF coordinating
body
Katri Targama, Expert for Result-based Management at State Shared
Services Centre
Annelii Ausmees, Project manager at KredEx/Estonian Business and
Innovation Agency
Lilly Ammon, Treasury manager at AS Eesti Raudtee
Janne Kivistik, Head of the legal and procurement unit at the Welfare
and Health Care Department of the Tallinn City Government
Gunnar Vaikmaa, Head of Risk Department at Environmental
Investment Centre
Directorate-General for Economic and Financial Affairs
Coordination of economic policies of Member States; Declan Costello,
Deputy Director General
Mark Schelfhout, Head of Unit, ECFIN R.4
Massimo Suardi, Director ECFIN E
Joern Griesse, Head of Unit, ECFIN E.2
Delphine Leroy Deputy head of Unit ECFIN R.4
Recovery and Resilience Task Force
Johannes Luebking, Principal Adviser, SG.RECOVER.PA
Maria Teresa Fabregas Fernandez, Director, SG.RECOVER.B
Felicia Stanescu, Head of Unit, SG.RECOVER.B2
Ave Schank-Lukas, SG.RECOVER.B2 – Tallinn
Electronically signed on 27/09/2022 11:13 (UTC+02) in accordance with Article 11 of Commission Decision (EU) 2021/2121