Viive Aasma Teie 09.09.2022
Alfa-Omega Communications Meie 30.09.2022 nr 12.2-1/7264-5
[email protected]
Järelevalveteate ajendil
järelevalvemenetluse mittealustamine
Austatud proua Aasma
Osaühingu Alfa-Omega Communications, registrikood 10639849, seadusliku esindajana esitasite
Rahandusministeeriumile märgukirja, milles juhtisite tähelepanu riigihangete seaduse (RHS)
võimalikule rikkumisele Eesti Haigekassa (edaspidi: hankija) avatud hankemenetlusega riigihankes
"Riiklike sõeluuringute reklaami- ja turundusteenused", viitenumber 250388 (edaspidi: riigihange).
Väitsite, et hankija rikkus RHS § 47 lg 4 p-st 3 tulenevat kohustust sellega, et ei esitanud koos
teatega pakkumuse edukaks tunnistamise kohta edukat pakkumust iseloomustavaid andmeid, mis
andsid edukale pakkumusele eelise Osaühingu Alfa-Omega Communications pakkumusega
võrreldes. Märkisite, et edukale pakkumusele hindepunktide andmise põhjuseid teadmata ei olnud
Osaühingul Alfa-Omega Communications võimalust enda subjektiivseid õigusi riigihangete
vaidlustuskomisjonis (edaspidi: VAKO) kaitsta. Lisaks märkisite, et kaaspakkujana ühispakkumuses
saite küll teavituse riigihangete registris hankija otsuse avaldamise kohta, kuid nimetatud otsust
ennast Osaühingule Alfa-Omega Communications nähtavaks ei tehtud.
RHS § 205 lg 2 teise lause kohaselt on Rahandusministeeriumil õigus koguda järelevalvemenetluse
alustamise otsustamiseks lähteandmeid ja küsida hankijalt selgitusi. Rahandusministeerium, olles
tutvunud riigihangete registrist nähtuvate andmetega, tuvastas järgmised järelevalvemenetluse
alustamise otsustamise seisukohast tähtsust omavad asjaolud:
(1) Eesti Haigekassa avaldas 06.06.2022 riigihangete registris hanketeate, millega alustas ühe
pakkujaga reklaami- ja turundusteenuste (CPV 79340000-9) raamlepingu sõlmimiseks
avatud hankemenetlust riigihankes "Riiklike sõeluuringute reklaami- ja turundusteenused",
viitenumber 250388. Raamlepingu eeldatav maksumus ületas rahvusvahelist piirmäära.
(2) Hankija kehtestas hanke alusdokumentides pakkumuste hindamiseks järgmised kriteeriumid:
(i) näidistöö maksumus (30 punkti); (ii) loovlahendus kampaaniale (hindamiskomisjon
hindab loovlahenduse atraktiivsust ja loomingulisust ning sõnumite sobivust sihtrühmas:
35 punkti – kampaania loovlahenduse kontseptsioon on detailselt lahti kirjutatud, loovlahendus
on terviklik ning toetab parimal võimalikul moel kampaania eesmärke ja sõnumit; 25 punkti
– kampaania loovlahenduse kontseptsioon on lahti kirjutatud, loovlahendus toetab
enamjaolt kampaania eesmärke ja sõnumit; 15 punkti – kampaania loovlahendus ei vasta
hankija ootustele, kontseptsioon on pealiskaudselt lahti kirjutatud, loovlahendus ei ole
terviklik ning ei toeta kampaania eesmärke ja sõnumit); (iii) kommunikatsiooniplaan
kampaaniale (hindamiskomisjon hindab kommunikatsiooniplaani sobivust ja põhjendatust
kampaania eesmärkide täitmisel ja sihtrühmani jõudmisel: 35 punkti – kommunikatsiooni-
plaan vastab kõige paremini hankija ootustele, see on hästi üles ehitatud ja põhjendatud,
kommunikatsioonitegevuste ja kanalite valik aitab parimal viisil ellu viia kampaania
eesmärke ning jõuda võimalikult suure osani sihtrühmast; 25 punkti – kommunikatsiooni-
plaan vastab hankija ootustele ning on enamasti selge ja põhjendatud, kommunikatsiooni-
tegevuste ja kanalite valik aitab enamjaolt ellu viia kampaania eesmärke ja jõuda sihtrühmani;
15 punkti – kommunikatsiooniplaan on nõrk, segane või puudulik).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
(3) Tähtaegselt laekusid järgmised pakkumused: (i) Zavod Advertising Osaühing ja Osaühing
Alfa-Omega Communications ühispakkumus; (ii) Agentuur La Ecwador OÜ ja OÜ Agenda
Public Relations ühispakkumus; (iii) OÜ AGE REKLAAM pakkumus; (iv) Akkadian OÜ
ja AD Angels OÜ ühispakkumus; (v) Adell Taevas PR OÜ ja Adell Taevas OÜ
ühispakkumus.
(4) 26.08.2022 kell 17:04 edastas hankija pakkujatele teate hankemenetluses tehtud otsuse kohta,
millega saab tutvuda riigihangete registris riigihanke alamsektsioonis "Hanke tulemid" -
"Dokumendid" - "Tulemdokumendid". Viidatud lehelt nähtub, et dokumendi kättesaadavust
on piiratud ja see on tehtud nähtavaks järgmistele pakkujatele: Adell Taevas PR OÜ; Agentuur
La Ecwador OÜ; Akkadian OÜ; OÜ AGE REKLAAM; Zavod Advertising Osaühing
(ühispakkumuse korral saadab register teavituse otsusest ka kaaspakkujatele, kuid otsust
näeb vaid põhipakkuja meeskonna liige; hankekutse p 5.2 kohaselt pidid ühispakkujad
nimetama hankemenetlusega ning raamlepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute
tegemiseks volitatud esindaja).
(5) Eelnevalt nimetatud tulemdokumendiks on Eesti Haigekassa juhatuse 26.08.2022 otsus
nr 280, millega tegi hankija järgmised otsused: (i) tunnistas vastavaks kõik laekunud
(ühis)pakkumused; (ii) tunnistas hindamiskriteeriumide kohaselt edukaks Akkadian OÜ ja
AD Angels OÜ (ühis)pakkumuse kui majanduslikult soodsaima pakkumuse; (iii) kvalifitseeris
eduka pakkuja ja tegi otsustuse eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise kohta.
Otsuses on toodud hindamiskriteeriumide lõikes pakkumustele omistatud hindepunktid, kuid
puuduvad sõnaselged põhjendused selle kohta, miks on pakkumustele, sh edukale pakkumusele
loovlahenduse ideekavandi ja kommunikatsiooniplaani eest antud vastavad punktid.
(6) Riigihangete registri teabevahetuse töölehel nähtuvas 08.09.2022 selgituspäringus on
Zavod Advertising Osaühing palunud hankijal selgitada, milliste kriteeriumite ja põhjuste
alusel vastavalt pakkujatele punkte määrati. Vastusena selgituspäringule edastas hankija
pakkujale 09.09.2022 faili pealkirjaga „Otsuse lisa 1_Zavod ja Alfa-Omega.docx“, milles on
põhjendatud, miks on Zavod Advertising OÜ ja Alfa-Omega Communications OÜ
(ühis)pakkumusele omistatud loovlahenduse ja kommunikatsiooniplaani eest, kummagi
hindamiskriteeriumi alusel, 25 punkti. Ent nimetatud dokumendis ei ole esitatud teavet selle
kohta, miks on edukale pakkujale omistatud loovlahenduse ja kommunikatsiooniplaani eest
maksimum-punktid.
Tuginedes järelevalvemenetluse alustamise otsustamise faasis kogutud lähteandmetele ja teatavaks
saanud asjaoludele pöördus Rahandusministeerium 12.09.2022 kirjaga nr 12.2-1/7264-2 hankija
poole, paludes järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks selgitada järgmisi asjaolusid:
(i) Kas hankija on kõiki vastavaks tunnistatud pakkumuse esitajaid teavitanud eduka
pakkumuse eelistest riigihangete registri väliselt? Kui vastus eelnevale küsimusele on
jaatav, siis palume lisada seda tõendavad dokumendid.
(ii) Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis millal täidab hankija RHS § 47 lg 3 p-st 4
tuleneva kohustuse esitada igale vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale
edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema
pakkumusega võrreldes?
Rahandusministeerium palus hankija esitada järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks
vajalikud selgitused hiljemalt 16.09.2022, paludes seni hoiduda raamlepingu sõlmimisest.
Hankija vastas 13.09.2022 e-posti teel, teatades, et Eesti Haigekassa ja edukaks tunnistatud
pakkumuse esitanud ühispakkujad on sõlminud (allkirjastanud) raamlepingu nr 6-2.5/76,
millega avatud hankemenetlus "Riiklike sõeluuringute reklaami- ja turundusteenused" (viitenumber
250388) on lõppenud. Hankija e-kirjale manusena lisatud digitaalselt allkirjastatud dokumendist
nähtus, et hankija seaduslik esindaja allkirjastas raamlepingu 13.09.2022 kell 16:14 ning esimese
ühispakkuja seaduslik esindaja (ja ühtlasi ühispakkujate volitatud esindaja) 13.09.2022 kell
16:37 ja teise ühispakkuja seaduslik esindaja 13.09.2022 kell 17:43.
2
Hankija leidis, et on RHS § 47 lg 4 p-s 3 sätestatud teavitamise kohustuse nõuetekohaselt täitnud,
sest juhatuse 26.08.2022 otsuses nr 280 on välja toodud pakkumuste maksumused ja pakkumuste
hindepunktid kehtestatud hindamiskriteeriumite järgi. Kuivõrd kõnealuses riigihankes hinnati
(lisaks pakkumuste maksumusele) iga pakkumust vastavalt kehtestatud hindamise (kvaliteedi)
kriteeriumidele iseseisvalt, mitte võrreldes teiste pakkumustega, saigi hankija arvates eduka pakkumuse
„eeliseks“ teiste pakkumustega võrreldes olla üksnes kõrgem punktide arv. Hankija arvates nõuab
RHS § 47 lg 4 p 3 erinevalt teistest sama lõike punktidest üksnes andmete, mitte põhjuste
(põhjenduste), esitamist.
Lähtudes hankija esitatud teabest ja dokumentidest ei ole juhtumipõhise järelevalvemenetluse
alustamine praegusel juhul võimalik, sest esineb absoluutne menetlustaksitus – riigihanke
menetlus on lõppenud. Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks
selge pädevuse ja volituse: avaliku võimu poolne sekkumine eraõiguslikku suhtesse, sh hanke- või
raamlepingu alusel hankija ja ettevõtja vahel tekkinud õigussuhtesse, võib toimuda ainult seadusega
kindlaks määratud tingimustel, korras ja ulatuses (vt RKHKm 13.04.1998, nr 3-3-1-14-98, p 4;
RKHKo 31.10.2000, nr 3-3-1-41-00, p 4; 19.11.2012, nr 3-3-1-43-12, p 19).
RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib juhtumipõhise järelevalvemenetluse
alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel
muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad
RHS § 206 lg-s 1 nimetatud järelevalvemenetlust välistavad asjaolud. Seega on juhtumipõhise
järelevalvemenetluse alustamise esmane eeldus ajendi ja aluse olemasolu – menetluse läbiviimiseks
peab olema küllaldane alus. Ajendis (järelevalveteates) toodud väited peavad olema põhjendatud
rikkumiskahtluse tekkimiseks piisavad. Ent pelgalt ajendis RHS-i rikkumisele viitavate
tunnuste sedastamisest järelevalvemenetluse alustamiseks alati ei piisa, sest RHS § 206 lg-s 1
nimetatud juhtudel ei saa Rahandusministeerium juhtumipõhist järelevalvemenetlust alustada
ka siis mitte, kui esineb põhjendatud rikkumiskahtlus. Kuivõrd hankijale ettekirjutuse tegemine
on võimalik üksnes enne hanke- või raamlepingu sõlmimist (RHS § 208 lg-d 1-2), ei ole pärast
lepingu sõlmimist juhtumipõhise järelevalvemenetluse läbiviimine enam põhjendatud ega
eesmärgi-pärane. Lepingu sõlmimise korral on võimalikud rikkumised lõpule viidud ja hankijale
ettekirjutuse tegemine pole enam õiguslikult võimalik (vt M. Antonov. RHS § 206 komm-d 13-14
– M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn:
Juura 2019). Kehtiv õigus ei võimalda Rahandusministeeriumil sekkuda järelevalvemeetmega
raamlepingu alusel hankija ja tema lepingupartneri(te) vahel tekkinud tsiviilõigussuhtesse.
Arvestades, et hankija ja edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ühispakkujate vaheline
raamleping on sõlmitud, ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4, § 73 lg 3
p-st 1 ja vastavalt RHS § 206 lg-le 3, teatame, et seadusest tulenevalt ei saa Rahandusministeerium
alustada järelevalvemenetlust avatud hankemenetluse "Riiklike sõeluuringute reklaami- ja
turundusteenused" (viitenumber 250388) läbiviimise õiguspärasuse kontrollimiseks.
Järelevalvemenetluse läbiviimise võimatusele vaatamata, ei nõustunud Rahandusministeerium täielikult
hankija subjektiivse õigustõlgendusega, et RHS § 47 lg 4 p 3 ei pane hankijale põhjendamise
kohustust. 28.09.2022 kirjas nr 12.2-1/7264-4 soovitas Rahandusministeerium hankijal
vaadata edasistes hankemenetlustes kriitiliselt üle RHS § 47 lg 4 p-s 3 sätestatud kohustuse täitmine
viisil, et hankija piirdub kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide korral üksnes punktijärjestuse
avaldamisega ega tee pakkujatele teatavaks hindepunktide omistamise põhjendusi.
Rahandusministeerium peab vajalikuks selgitada ka järelevalveteate esitajale, et kuigi kvalitatiivsete
hindamiskriteeriumide kasutamise korral lasub hankijal kohustus avaldada lisaks pakkumuste
punktijärjestusele ka hindepunktide jagamist selgitavad põhjendused (vt lähemalt 28.09.2022 kirjas
nr 12.2-1/7264-4 esitatud vaidlustuskomisjoni- ja kohtupraktika analüüsi), sõltub selle kohustuse
täitmise viis konkreetse juhtumi asjaoludest.
3
Nimelt on Riigikohtu halduskolleegium sedastanud haldusasjas nr 3-20-1198, et: (i) pakkumuste
hindamismetoodika, sh punktiskaala, ei pea olema ammendav, seda võib pärast pakkumuste avamist
kohandada konkreetsetele pakkumustele; (ii) hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse
võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda; (iii) vajaduse korral võib
hankija jätta metoodika ette kindlaks määramata ja kujundada see tervikuna alles pärast pakkumuste
avamist; (iv) mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija
hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused;
(v) vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada; (vi) kui
riigihanke alusdokumentides kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi,
võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete põhjendamiseta (RKHKo 11.12.2020,
nr 3-20-1198, p-d 20-21).
Kuna antud juhtumil järelevalvemenetlust läbi ei viidud, siis Rahandusministeerium ei saa võtta
seisukohta küsimuses, kas käesolevas riigihankes oli sarnaselt haldusasjas nr 3-20-1198 leitule
riigihanke alusdokumentides kehtestatud hindamismetoodika sedavõrd detailne, täpne ja selge,
et järelevalveteate esitajale pidi ka ilma hinnete põhjendamiseta olema arusaadav (arvestades
hindepunktide kirjeldust ja hankija poolt 09.09.2022 esitatud andmeid), mille poolest oli edukas
pakkumus tema pakkumusest „parem“, st milles seisnesid edukat pakkumust iseloomustavad
andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes (vrd RKHKo
11.12.2020, nr 3-20-1198, p 22). Küll aga saab nentida, et nii praeguses riigihankes kui ka
haldusasjas nr 3-20-1198 käsitletud riigihankes (viitenumber 215323) olid riigihanke alusdokumentides
kehtestatud nii kriteeriumide osakaalud kui ka hindamismetoodika – kolmeastmelise absoluutne
skaala koos hinnete kirjeldustega. Ka kasutatud kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide kirjeldused
olid mõlemas riigihankes sarnased (vrd riigihanke nr 250388 hankekutse p-des 10.4.2-10.4.3 toodud
loovlahenduse ja kommunikatsiooniplaani hindamismetoodika kirjeldust riigihanke nr 215323
alusdokumendi p-s 7.3 kehtestatud kommunikatsiooniplaani hinnete kirjeldusega).
Arvestades pakkumuses sisalduva konfidentsiaalse teabe avaldamise keeldu (RHS § 45 lg 7, § 46
lg 2, § 47 lg 5, vt ka Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-927/19, p-d 114-126), ühelt poolt,
ja teisalt seda, et Riigikohus on aktsepteerinud eduka pakkumuse hindamist puudutavate asjaolude
täpsustamise ja hindamisotsuse põhjendamise võimalust kohtumenetluses, ei pruugi hankijad olla
kohustatud esitama igale vastavaks tunnistatud pakkumuse teinud ettevõtjale täielikku ja
ammendavat teave eduka pakkumuse kõigi omaduste ja eeliste kohta. Riigikohus on koguni
aktsepteerinud edukaks tunnistamise otsuse kohta põhjenduste esitamist kohtumenetluses ning
riigihanke alusdokumentides märgitud hindamismetoodika selguse ja arusaadavuse korral ka
hinnete põhjendamise nõudest loobumist.
Kirjeldatud olukorras on ettevõtjal oma subjektiivsete õiguste tõhusaks ja efektiivseks kaitseks,
vaatamata hindamisotsust puudutava info võimalikule ebatäielikkusele, soovitatav vaidlustada
hankija hindamisotsus riigihangete vaidlustuskomisjonis. Riigikohtu halduskolleegiumi suuniste
kohaselt ei piirdu hankija hindamisotsuse kohtulik kontroll ilmselgete vigade testiga: VAKO ja
kohtud peavad minema kaugemale ilmselgete vigade testist ja kontrollima sisuliselt pakkumusele
antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud
fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus riigihanke alusdokumentides
teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (vt RKHKo 11.12.2020, nr 3-20-1198, p 17).
Riigihankest osavõtva ja hankija hindamisotsuse õiguspärasuses kahtleva ettevõtja jaoks on
otstarbekas kasutada hankija hindamisotsuste õiguspärasuse kontrollimiseks vaidlustus- ja
kohtumenetluses ette nähtud menetluslikke võimalusi. Seadusandja on lähtunud soovist vältida
ühel ja samal alusel õigusvaidlusi paralleelselt vaidlustus- ja järelevalvemenetluses, andes hankija
otsuste õiguspärasuse kontrolli prioriteedi VAKO-le ja kohtutele (RHS § 206 lg 1 p-d 1-2, vt ka
(vt RHS eelnõu (450 SE I) seletuskiri, lk 139).
4
Olete põhjendatult märkinud, et ühispakkumuse korral muutub hankija poolt automatiseeritult
edastatav otsus riigihangete registris nähtvaks üksnes põhipakkujale – kaaspakkujad saavad
otsuse tegemise kohta teavituse, kuid otsus ise neile nähtvakas ei muutu. Selline tehniline
lahendus on kooskõlas seadusega.
Hankemenetluses võib osaleda suur arv ühispakkujaid ning kui hankija peaks suhtlema iga
ühispakkujaga eraldi, siis see võib hankija jaoks tähendada üleliia suurt töökoormust. Seetõttu
seadusandja on ette näinud, et ühispakkujad peavad määrama volitatud esindaja, kellele otsusest
teatamisel on hankija täitnud oma vastava kohustuse kõikide ühispakkujate ees (vt RHS eelnõu
(450 SE I) seletuskiri, lk 20). RHS § 7 lg 5 sätestab, et ühispakkujad või -taotlejad nimetavad
riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast
volitatud esindaja.
Järelikult ei ole hankija eksinud, kui adresseeris RHS § 47 lg 4 p-s 3 sätestatud teate (edukaks
tunnistamise otsuse riigihangete registris nähtvaks tegemise kaudu) üksnes põhipakkujatele. Seda
enam, et tegemist on hankijast sõltumatu tehnilise lahendusega: ühispakkumuse korral saadab
riigihangete register teavituse otsusest ka kaaspakkujatele, kuid otsust ennast näeb vaid
põhipakkuja meeskonna liige (kui hankija on otsuse pakkujatele registris nähtvaks teinud). Kaas-
pakkuja, olles registri vajadusel otsuse tegemisest teadlik, saab otsusega tutvumiseks paluda
põhipakkujal see registrist alla laadida ja temale saata.
Vaatamata praegusel juhul järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud
märgukirja ja selles tõstatatud küsimustele tähelepanu juhtimise eest. Arvestame juhtumipõhise
järelevalvemenetluse läbiviimiseks esitatud järelevalveteadete lahendamisel teatavaks saanud infot
ja asjaolusid riskianalüüside ja valimipõhise järelevalvemenetluse tööplaanide koostamisel.
Mööname, et RHS § 47 lg 4 p-s 3 sätestatud kohustuse täpne sisu, maht ja ulatus ei ole riigi
kõrgeima kohtu tasandil lõplikult selgeks vaieldud, mistõttu küsimus on hankepraktikas jätkuvalt
akuutne, seda eriti kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide aktiivsema rakendamise suuniste taustal.
Samuti kaalume riigihangete registri tulevaste arendustööde vajaduste hindamisel Teie poolt
pakutud lahendust, et ühispakkumuse korral võiksid kaaspakkujad sarnaselt põhipakkujaga näha
hankija poolt registris pakkujatele nähtvaks tehtavaid tulemdokumente.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja
Lisaadressaat: Kaire Paloots, Zavod Advertising Osaühing
Mihhail Antonov 611 3468
[email protected]
5