dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Järelevalveteate ajendil järelevalvemenetluse mittealustamine

Rahandusministeerium · 30. september 2022
Viit
12.2-1/7264-5
Registreeritud
30. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Alfa-Omega Communications, Kaire Paloots, Zavod Advertising Osaühing, Zavod Advertising Osaühing, Zavod Advertising Osaühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2022
Vastutaja
Mihhail Antonov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-17264-5 30.09.2022 Väljaminev kiri.asice456 KB

Sisu (failidest)

Viive Aasma Teie 09.09.2022 Alfa-Omega Communications Meie 30.09.2022 nr 12.2-1/7264-5 [email protected] Järelevalveteate ajendil järelevalvemenetluse mittealustamine Austatud proua Aasma Osaühingu Alfa-Omega Communications, registrikood 10639849, seadusliku esindajana esitasite Rahandusministeeriumile märgukirja, milles juhtisite tähelepanu riigihangete seaduse (RHS) võimalikule rikkumisele Eesti Haigekassa (edaspidi: hankija) avatud hankemenetlusega riigihankes "Riiklike sõeluuringute reklaami- ja turundusteenused", viitenumber 250388 (edaspidi: riigihange). Väitsite, et hankija rikkus RHS § 47 lg 4 p-st 3 tulenevat kohustust sellega, et ei esitanud koos teatega pakkumuse edukaks tunnistamise kohta edukat pakkumust iseloomustavaid andmeid, mis andsid edukale pakkumusele eelise Osaühingu Alfa-Omega Communications pakkumusega võrreldes. Märkisite, et edukale pakkumusele hindepunktide andmise põhjuseid teadmata ei olnud Osaühingul Alfa-Omega Communications võimalust enda subjektiivseid õigusi riigihangete vaidlustuskomisjonis (edaspidi: VAKO) kaitsta. Lisaks märkisite, et kaaspakkujana ühispakkumuses saite küll teavituse riigihangete registris hankija otsuse avaldamise kohta, kuid nimetatud otsust ennast Osaühingule Alfa-Omega Communications nähtavaks ei tehtud. RHS § 205 lg 2 teise lause kohaselt on Rahandusministeeriumil õigus koguda järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks lähteandmeid ja küsida hankijalt selgitusi. Rahandusministeerium, olles tutvunud riigihangete registrist nähtuvate andmetega, tuvastas järgmised järelevalvemenetluse alustamise otsustamise seisukohast tähtsust omavad asjaolud: (1) Eesti Haigekassa avaldas 06.06.2022 riigihangete registris hanketeate, millega alustas ühe pakkujaga reklaami- ja turundusteenuste (CPV 79340000-9) raamlepingu sõlmimiseks avatud hankemenetlust riigihankes "Riiklike sõeluuringute reklaami- ja turundusteenused", viitenumber 250388. Raamlepingu eeldatav maksumus ületas rahvusvahelist piirmäära. (2) Hankija kehtestas hanke alusdokumentides pakkumuste hindamiseks järgmised kriteeriumid: (i) näidistöö maksumus (30 punkti); (ii) loovlahendus kampaaniale (hindamiskomisjon hindab loovlahenduse atraktiivsust ja loomingulisust ning sõnumite sobivust sihtrühmas: 35 punkti – kampaania loovlahenduse kontseptsioon on detailselt lahti kirjutatud, loovlahendus on terviklik ning toetab parimal võimalikul moel kampaania eesmärke ja sõnumit; 25 punkti – kampaania loovlahenduse kontseptsioon on lahti kirjutatud, loovlahendus toetab enamjaolt kampaania eesmärke ja sõnumit; 15 punkti – kampaania loovlahendus ei vasta hankija ootustele, kontseptsioon on pealiskaudselt lahti kirjutatud, loovlahendus ei ole terviklik ning ei toeta kampaania eesmärke ja sõnumit); (iii) kommunikatsiooniplaan kampaaniale (hindamiskomisjon hindab kommunikatsiooniplaani sobivust ja põhjendatust kampaania eesmärkide täitmisel ja sihtrühmani jõudmisel: 35 punkti – kommunikatsiooni- plaan vastab kõige paremini hankija ootustele, see on hästi üles ehitatud ja põhjendatud, kommunikatsioonitegevuste ja kanalite valik aitab parimal viisil ellu viia kampaania eesmärke ning jõuda võimalikult suure osani sihtrühmast; 25 punkti – kommunikatsiooni- plaan vastab hankija ootustele ning on enamasti selge ja põhjendatud, kommunikatsiooni- tegevuste ja kanalite valik aitab enamjaolt ellu viia kampaania eesmärke ja jõuda sihtrühmani; 15 punkti – kommunikatsiooniplaan on nõrk, segane või puudulik). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 (3) Tähtaegselt laekusid järgmised pakkumused: (i) Zavod Advertising Osaühing ja Osaühing Alfa-Omega Communications ühispakkumus; (ii) Agentuur La Ecwador OÜ ja OÜ Agenda Public Relations ühispakkumus; (iii) OÜ AGE REKLAAM pakkumus; (iv) Akkadian OÜ ja AD Angels OÜ ühispakkumus; (v) Adell Taevas PR OÜ ja Adell Taevas OÜ ühispakkumus. (4) 26.08.2022 kell 17:04 edastas hankija pakkujatele teate hankemenetluses tehtud otsuse kohta, millega saab tutvuda riigihangete registris riigihanke alamsektsioonis "Hanke tulemid" - "Dokumendid" - "Tulemdokumendid". Viidatud lehelt nähtub, et dokumendi kättesaadavust on piiratud ja see on tehtud nähtavaks järgmistele pakkujatele: Adell Taevas PR OÜ; Agentuur La Ecwador OÜ; Akkadian OÜ; OÜ AGE REKLAAM; Zavod Advertising Osaühing (ühispakkumuse korral saadab register teavituse otsusest ka kaaspakkujatele, kuid otsust näeb vaid põhipakkuja meeskonna liige; hankekutse p 5.2 kohaselt pidid ühispakkujad nimetama hankemenetlusega ning raamlepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitatud esindaja). (5) Eelnevalt nimetatud tulemdokumendiks on Eesti Haigekassa juhatuse 26.08.2022 otsus nr 280, millega tegi hankija järgmised otsused: (i) tunnistas vastavaks kõik laekunud (ühis)pakkumused; (ii) tunnistas hindamiskriteeriumide kohaselt edukaks Akkadian OÜ ja AD Angels OÜ (ühis)pakkumuse kui majanduslikult soodsaima pakkumuse; (iii) kvalifitseeris eduka pakkuja ja tegi otsustuse eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise kohta. Otsuses on toodud hindamiskriteeriumide lõikes pakkumustele omistatud hindepunktid, kuid puuduvad sõnaselged põhjendused selle kohta, miks on pakkumustele, sh edukale pakkumusele loovlahenduse ideekavandi ja kommunikatsiooniplaani eest antud vastavad punktid. (6) Riigihangete registri teabevahetuse töölehel nähtuvas 08.09.2022 selgituspäringus on Zavod Advertising Osaühing palunud hankijal selgitada, milliste kriteeriumite ja põhjuste alusel vastavalt pakkujatele punkte määrati. Vastusena selgituspäringule edastas hankija pakkujale 09.09.2022 faili pealkirjaga „Otsuse lisa 1_Zavod ja Alfa-Omega.docx“, milles on põhjendatud, miks on Zavod Advertising OÜ ja Alfa-Omega Communications OÜ (ühis)pakkumusele omistatud loovlahenduse ja kommunikatsiooniplaani eest, kummagi hindamiskriteeriumi alusel, 25 punkti. Ent nimetatud dokumendis ei ole esitatud teavet selle kohta, miks on edukale pakkujale omistatud loovlahenduse ja kommunikatsiooniplaani eest maksimum-punktid. Tuginedes järelevalvemenetluse alustamise otsustamise faasis kogutud lähteandmetele ja teatavaks saanud asjaoludele pöördus Rahandusministeerium 12.09.2022 kirjaga nr 12.2-1/7264-2 hankija poole, paludes järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks selgitada järgmisi asjaolusid: (i) Kas hankija on kõiki vastavaks tunnistatud pakkumuse esitajaid teavitanud eduka pakkumuse eelistest riigihangete registri väliselt? Kui vastus eelnevale küsimusele on jaatav, siis palume lisada seda tõendavad dokumendid. (ii) Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis millal täidab hankija RHS § 47 lg 3 p-st 4 tuleneva kohustuse esitada igale vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes? Rahandusministeerium palus hankija esitada järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks vajalikud selgitused hiljemalt 16.09.2022, paludes seni hoiduda raamlepingu sõlmimisest. Hankija vastas 13.09.2022 e-posti teel, teatades, et Eesti Haigekassa ja edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ühispakkujad on sõlminud (allkirjastanud) raamlepingu nr 6-2.5/76, millega avatud hankemenetlus "Riiklike sõeluuringute reklaami- ja turundusteenused" (viitenumber 250388) on lõppenud. Hankija e-kirjale manusena lisatud digitaalselt allkirjastatud dokumendist nähtus, et hankija seaduslik esindaja allkirjastas raamlepingu 13.09.2022 kell 16:14 ning esimese ühispakkuja seaduslik esindaja (ja ühtlasi ühispakkujate volitatud esindaja) 13.09.2022 kell 16:37 ja teise ühispakkuja seaduslik esindaja 13.09.2022 kell 17:43. 2 Hankija leidis, et on RHS § 47 lg 4 p-s 3 sätestatud teavitamise kohustuse nõuetekohaselt täitnud, sest juhatuse 26.08.2022 otsuses nr 280 on välja toodud pakkumuste maksumused ja pakkumuste hindepunktid kehtestatud hindamiskriteeriumite järgi. Kuivõrd kõnealuses riigihankes hinnati (lisaks pakkumuste maksumusele) iga pakkumust vastavalt kehtestatud hindamise (kvaliteedi) kriteeriumidele iseseisvalt, mitte võrreldes teiste pakkumustega, saigi hankija arvates eduka pakkumuse „eeliseks“ teiste pakkumustega võrreldes olla üksnes kõrgem punktide arv. Hankija arvates nõuab RHS § 47 lg 4 p 3 erinevalt teistest sama lõike punktidest üksnes andmete, mitte põhjuste (põhjenduste), esitamist. Lähtudes hankija esitatud teabest ja dokumentidest ei ole juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamine praegusel juhul võimalik, sest esineb absoluutne menetlustaksitus – riigihanke menetlus on lõppenud. Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks selge pädevuse ja volituse: avaliku võimu poolne sekkumine eraõiguslikku suhtesse, sh hanke- või raamlepingu alusel hankija ja ettevõtja vahel tekkinud õigussuhtesse, võib toimuda ainult seadusega kindlaks määratud tingimustel, korras ja ulatuses (vt RKHKm 13.04.1998, nr 3-3-1-14-98, p 4; RKHKo 31.10.2000, nr 3-3-1-41-00, p 4; 19.11.2012, nr 3-3-1-43-12, p 19). RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud järelevalvemenetlust välistavad asjaolud. Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamise esmane eeldus ajendi ja aluse olemasolu – menetluse läbiviimiseks peab olema küllaldane alus. Ajendis (järelevalveteates) toodud väited peavad olema põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks piisavad. Ent pelgalt ajendis RHS-i rikkumisele viitavate tunnuste sedastamisest järelevalvemenetluse alustamiseks alati ei piisa, sest RHS § 206 lg-s 1 nimetatud juhtudel ei saa Rahandusministeerium juhtumipõhist järelevalvemenetlust alustada ka siis mitte, kui esineb põhjendatud rikkumiskahtlus. Kuivõrd hankijale ettekirjutuse tegemine on võimalik üksnes enne hanke- või raamlepingu sõlmimist (RHS § 208 lg-d 1-2), ei ole pärast lepingu sõlmimist juhtumipõhise järelevalvemenetluse läbiviimine enam põhjendatud ega eesmärgi-pärane. Lepingu sõlmimise korral on võimalikud rikkumised lõpule viidud ja hankijale ettekirjutuse tegemine pole enam õiguslikult võimalik (vt M. Antonov. RHS § 206 komm-d 13-14 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Kehtiv õigus ei võimalda Rahandusministeeriumil sekkuda järelevalvemeetmega raamlepingu alusel hankija ja tema lepingupartneri(te) vahel tekkinud tsiviilõigussuhtesse. Arvestades, et hankija ja edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ühispakkujate vaheline raamleping on sõlmitud, ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4, § 73 lg 3 p-st 1 ja vastavalt RHS § 206 lg-le 3, teatame, et seadusest tulenevalt ei saa Rahandusministeerium alustada järelevalvemenetlust avatud hankemenetluse "Riiklike sõeluuringute reklaami- ja turundusteenused" (viitenumber 250388) läbiviimise õiguspärasuse kontrollimiseks. Järelevalvemenetluse läbiviimise võimatusele vaatamata, ei nõustunud Rahandusministeerium täielikult hankija subjektiivse õigustõlgendusega, et RHS § 47 lg 4 p 3 ei pane hankijale põhjendamise kohustust. 28.09.2022 kirjas nr 12.2-1/7264-4 soovitas Rahandusministeerium hankijal vaadata edasistes hankemenetlustes kriitiliselt üle RHS § 47 lg 4 p-s 3 sätestatud kohustuse täitmine viisil, et hankija piirdub kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide korral üksnes punktijärjestuse avaldamisega ega tee pakkujatele teatavaks hindepunktide omistamise põhjendusi. Rahandusministeerium peab vajalikuks selgitada ka järelevalveteate esitajale, et kuigi kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide kasutamise korral lasub hankijal kohustus avaldada lisaks pakkumuste punktijärjestusele ka hindepunktide jagamist selgitavad põhjendused (vt lähemalt 28.09.2022 kirjas nr 12.2-1/7264-4 esitatud vaidlustuskomisjoni- ja kohtupraktika analüüsi), sõltub selle kohustuse täitmise viis konkreetse juhtumi asjaoludest. 3 Nimelt on Riigikohtu halduskolleegium sedastanud haldusasjas nr 3-20-1198, et: (i) pakkumuste hindamismetoodika, sh punktiskaala, ei pea olema ammendav, seda võib pärast pakkumuste avamist kohandada konkreetsetele pakkumustele; (ii) hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda; (iii) vajaduse korral võib hankija jätta metoodika ette kindlaks määramata ja kujundada see tervikuna alles pärast pakkumuste avamist; (iv) mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused; (v) vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada; (vi) kui riigihanke alusdokumentides kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete põhjendamiseta (RKHKo 11.12.2020, nr 3-20-1198, p-d 20-21). Kuna antud juhtumil järelevalvemenetlust läbi ei viidud, siis Rahandusministeerium ei saa võtta seisukohta küsimuses, kas käesolevas riigihankes oli sarnaselt haldusasjas nr 3-20-1198 leitule riigihanke alusdokumentides kehtestatud hindamismetoodika sedavõrd detailne, täpne ja selge, et järelevalveteate esitajale pidi ka ilma hinnete põhjendamiseta olema arusaadav (arvestades hindepunktide kirjeldust ja hankija poolt 09.09.2022 esitatud andmeid), mille poolest oli edukas pakkumus tema pakkumusest „parem“, st milles seisnesid edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes (vrd RKHKo 11.12.2020, nr 3-20-1198, p 22). Küll aga saab nentida, et nii praeguses riigihankes kui ka haldusasjas nr 3-20-1198 käsitletud riigihankes (viitenumber 215323) olid riigihanke alusdokumentides kehtestatud nii kriteeriumide osakaalud kui ka hindamismetoodika – kolmeastmelise absoluutne skaala koos hinnete kirjeldustega. Ka kasutatud kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide kirjeldused olid mõlemas riigihankes sarnased (vrd riigihanke nr 250388 hankekutse p-des 10.4.2-10.4.3 toodud loovlahenduse ja kommunikatsiooniplaani hindamismetoodika kirjeldust riigihanke nr 215323 alusdokumendi p-s 7.3 kehtestatud kommunikatsiooniplaani hinnete kirjeldusega). Arvestades pakkumuses sisalduva konfidentsiaalse teabe avaldamise keeldu (RHS § 45 lg 7, § 46 lg 2, § 47 lg 5, vt ka Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-927/19, p-d 114-126), ühelt poolt, ja teisalt seda, et Riigikohus on aktsepteerinud eduka pakkumuse hindamist puudutavate asjaolude täpsustamise ja hindamisotsuse põhjendamise võimalust kohtumenetluses, ei pruugi hankijad olla kohustatud esitama igale vastavaks tunnistatud pakkumuse teinud ettevõtjale täielikku ja ammendavat teave eduka pakkumuse kõigi omaduste ja eeliste kohta. Riigikohus on koguni aktsepteerinud edukaks tunnistamise otsuse kohta põhjenduste esitamist kohtumenetluses ning riigihanke alusdokumentides märgitud hindamismetoodika selguse ja arusaadavuse korral ka hinnete põhjendamise nõudest loobumist. Kirjeldatud olukorras on ettevõtjal oma subjektiivsete õiguste tõhusaks ja efektiivseks kaitseks, vaatamata hindamisotsust puudutava info võimalikule ebatäielikkusele, soovitatav vaidlustada hankija hindamisotsus riigihangete vaidlustuskomisjonis. Riigikohtu halduskolleegiumi suuniste kohaselt ei piirdu hankija hindamisotsuse kohtulik kontroll ilmselgete vigade testiga: VAKO ja kohtud peavad minema kaugemale ilmselgete vigade testist ja kontrollima sisuliselt pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus riigihanke alusdokumentides teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (vt RKHKo 11.12.2020, nr 3-20-1198, p 17). Riigihankest osavõtva ja hankija hindamisotsuse õiguspärasuses kahtleva ettevõtja jaoks on otstarbekas kasutada hankija hindamisotsuste õiguspärasuse kontrollimiseks vaidlustus- ja kohtumenetluses ette nähtud menetluslikke võimalusi. Seadusandja on lähtunud soovist vältida ühel ja samal alusel õigusvaidlusi paralleelselt vaidlustus- ja järelevalvemenetluses, andes hankija otsuste õiguspärasuse kontrolli prioriteedi VAKO-le ja kohtutele (RHS § 206 lg 1 p-d 1-2, vt ka (vt RHS eelnõu (450 SE I) seletuskiri, lk 139). 4 Olete põhjendatult märkinud, et ühispakkumuse korral muutub hankija poolt automatiseeritult edastatav otsus riigihangete registris nähtvaks üksnes põhipakkujale – kaaspakkujad saavad otsuse tegemise kohta teavituse, kuid otsus ise neile nähtvakas ei muutu. Selline tehniline lahendus on kooskõlas seadusega. Hankemenetluses võib osaleda suur arv ühispakkujaid ning kui hankija peaks suhtlema iga ühispakkujaga eraldi, siis see võib hankija jaoks tähendada üleliia suurt töökoormust. Seetõttu seadusandja on ette näinud, et ühispakkujad peavad määrama volitatud esindaja, kellele otsusest teatamisel on hankija täitnud oma vastava kohustuse kõikide ühispakkujate ees (vt RHS eelnõu (450 SE I) seletuskiri, lk 20). RHS § 7 lg 5 sätestab, et ühispakkujad või -taotlejad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Järelikult ei ole hankija eksinud, kui adresseeris RHS § 47 lg 4 p-s 3 sätestatud teate (edukaks tunnistamise otsuse riigihangete registris nähtvaks tegemise kaudu) üksnes põhipakkujatele. Seda enam, et tegemist on hankijast sõltumatu tehnilise lahendusega: ühispakkumuse korral saadab riigihangete register teavituse otsusest ka kaaspakkujatele, kuid otsust ennast näeb vaid põhipakkuja meeskonna liige (kui hankija on otsuse pakkujatele registris nähtvaks teinud). Kaas- pakkuja, olles registri vajadusel otsuse tegemisest teadlik, saab otsusega tutvumiseks paluda põhipakkujal see registrist alla laadida ja temale saata. Vaatamata praegusel juhul järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud märgukirja ja selles tõstatatud küsimustele tähelepanu juhtimise eest. Arvestame juhtumipõhise järelevalvemenetluse läbiviimiseks esitatud järelevalveteadete lahendamisel teatavaks saanud infot ja asjaolusid riskianalüüside ja valimipõhise järelevalvemenetluse tööplaanide koostamisel. Mööname, et RHS § 47 lg 4 p-s 3 sätestatud kohustuse täpne sisu, maht ja ulatus ei ole riigi kõrgeima kohtu tasandil lõplikult selgeks vaieldud, mistõttu küsimus on hankepraktikas jätkuvalt akuutne, seda eriti kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide aktiivsema rakendamise suuniste taustal. Samuti kaalume riigihangete registri tulevaste arendustööde vajaduste hindamisel Teie poolt pakutud lahendust, et ühispakkumuse korral võiksid kaaspakkujad sarnaselt põhipakkujaga näha hankija poolt registris pakkujatele nähtvaks tehtavaid tulemdokumente. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Mesilane riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Lisaadressaat: Kaire Paloots, Zavod Advertising Osaühing Mihhail Antonov 611 3468 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel