Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 30.09.2022 10:02
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>; Maris Kalda <
[email protected]>
Teema: Maaelu Edendamise Sihtasutuse vastus HT.6262 Garantiiteatise
hindamise teabenõudele
Tere
Edastan Maaelu Edendamise Sihtasutuse vastuskirja HT.6262 Garantiiteatise
hindamise teabenõudele.
Lugupidamisega
Merja Madismäe
sekretär
Maaelu Edendamise Sihtasutus
Oru 21, Viljandi 71 003
Tel: 648 40 64
Euroopa Komisjoni
Konkurentsi Peadirektoraat
Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi kaudu 30. september 2022, nr 3-1/1416-1
[email protected]
[email protected]
Maaelu Edendamise Sihtasutuse vastus
HT.6262 Garantiiteatise hindamise - teabenõudele
Maaelu Edendamise Sihtasutuseni (edaspidi ka sihtasutus) jõudis 22. septembril 2022
Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraadi teabenõue
HT.6262 Garantiiteatise hindamise raames. Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraat
(edaspidi ka komisjon) soovib saada teavet ja dokumente garantiiteatise1 (edaspidi
garantiiteatis) rakendamise kohta. Sihtasutus esitab käesolevaga vastused komisjoni poolt
esitatud küsimustele (v.a vastused küsimustele number 3 ja 11):
1. Palun esitage teave Eesti ametite ja asutuste kohta, kes annavad Eestis riiklikke,
piirkondlikke või kohalikke garantiisid. Palun kirjeldage ka mehhanismi, millega
tagatakse, et liikmesriigi tasandil on olemas ajakohastatud andmed liikmesriigi antud
garantiide kohta, sealhulgas seoses eri asutustega, kes vastutavad garantiimeetmete
andmise, haldamise ja järelevalve eest.
Üks selline garantiisid andev asutus ongi sihtasutus. Andmed garantii vormis antud abi kohta
kannab sihtasutus riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse vastavalt konkurentsiseaduse
§ 492 lõikele 3. Nimetatud andmed on avalikult kättesaadavad Rahandusministeeriumi
riigiabi kodulehel olevast avalikust päringust eelnimetatud registrisse:
https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi.
2. Palun kirjeldage üldiselt, kuidas Eestis algatatakse riiklik, piirkondlik või kohalik
garantii. Kes algatab tavaliselt taotlusmenetluse, kas laenuandja või laenuvõtja? Kas
taotlusprotsess on erinev sõltuvalt sellest, kas meede on kava, mis hõlmab
riskipositsioone mitme laenuvõtja suhtes, või üksikgarantii? Millised menetlused on
nende taotluste käsitlemiseks kehtestatud?
Laenuvõtja pöördub laenutaotlusega krediidiasutuse poole ning krediidiasutus esitab
laenugarantii taotluse sihtasutusele. Sihtasutus ei anna üksikgarantiisid vaid annab
garantiisid garantiikava alusel, mis põhineb garantiiteatisel (punkt 3.5) ja mille kohta on
Euroopa Komisjonile esitatud grupierandi teatis SA.62952 (abi oli võimalik anda kuni
31.12.2021, komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikkel 14 alusel) ja põllumajandusliku
grupierandi teatis SA.41494 (abi antakse määruse (EL) nr 702/2014 artikkel 14 ja 17 alusel).
Garantiide andmiseks on sihtasutuse nõukogu kehtestanud Väikese ja keskmise suurusega
ettevõtjate ja mittetulundussektori võlakohustuste käendamise korra (edaspidi garantiikava).
3. Sihtasutus esitab vastuse komisjoni küsimusele nr 3 hiljemalt 05.12.2022.
4. Kas garantiisid on antud ka olemasolevatele laenudele?
1
Komisjoni teatis EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi
suhtes (ELT C 155, 20.6.2008, lk 10-22).
Sihtasutus on andnud ja annab garantiisid ka olemasolevatele laenudele.
a. Kui jah, siis milliseid meetmeid on Eesti võtnud, et vältida laenuandjale eelise
andmist (riigigarantiiga kaetud laenuga kaasnev risk on tõenäoliselt palju väiksem
kui ilma sellise garantiita laenu puhul)?
Sihtasutus annab garantii olemasolevale laenule ainult tingimusel, et laenuvõtja jaoks
kohandatakse laenutingimusi paremaks. Näiteks pikendatakse laenu tagasimakse tähtaega
või vähendatakse laenuintresse jmt.
b. Kas Eesti on andnud portfelligarantiisid? Kuidas põhjendatakse nende
kokkusobivust ja kuidas välditakse portfelli haldavale finantseerimisasutusele eelise
andmist
Sihtasutus ei anna portfelligarantiisid.
5. Kirjeldage meetodeid, mida kasutati teie kavades laenuvõtja krediidikvaliteedi
kindlaks tegemiseks.
Sihtasutus lähtub laenuvõtja krediidikvaliteedi kindlaks määramisel krediidiasutuse poolt
laenuvõtjale määratud krediidireitingust, kusjuures krediidiasutuse poolt määratud
krediidireiting peab põhinema rahvusvaheliselt tunnustatud krediidikvaliteedi määramise
metoodikal (st Standard and Poor’s või Fitch või Moody’se metoodikal).
6. Kas kõik Eesti finantsvahendajad saavad kasutada garantiikavasid, et anda riigi poolt
tagatud laene? Kui ei, siis milliste kriteeriumide alusel valitakse pangad, kes saavad
garantiikavasid kasutada?
Sihtasutus teeb koostööd ja tal on sõlmitud koostöölepingud garantiide andmiseks, kõigi
Eesti Vabariigis tegutsevate krediidiasutustega.
7. Kas on olemas mehhanism, millega tagatakse, et laenuvõtja saab võrrelda eri
pankade pakutavate tagatud laenude tingimusi? Teisisõnu, kas laenuvõtjal on
võimalik valida, milliselt finantsvahendajalt ta tagatud laenu võtab, et saada parimad
tingimused? Kui jah, siis kirjeldage mehhanismi, mille abil laenuvõtjad saavad valida
vahendaja.
Laenuvõtja valib ise, millise krediidiasutuse poole ta laenu taotlemiseks pöördub.
Laenuvõtja võib pöörduda ka mitme krediidiasutuse poole samasisulise laenutaotlusega.
Praktikas on ette tulnud olukordi, kus laenuvõtja on pöördunud laenu saamiseks mitme
erineva krediidiasutuse poole ning kõik need krediidiasutused on pöördunud garantii
saamiseks sihtasutuse poole ning sihtasutus on teinud kõigi taotluste osas positiivse otsuse.
Taolisel juhul ongi laenuvõtja valinud, millise krediidiasutuse käest ta laenu võtab ning
sihtasutus sõlmib garantiilepingu laenuvõtja poolt valitud krediidiasutusega. Sisuliselt
toimub krediidiasutuste poolt võistupakkumine ning laenuvõtja valib nendest
laenupakkumistest enda jaoks parima.
8. Kuidas Eesti tagab, et finantsvahendajale ei anta laenugarantii andmisel eelist?
Näiteks on mõned liikmesriigid rakendanud juhtimismehhanismi, mis tagab
kooskõla nõutavate garantiipreemiate ja tegeliku intressimäära vahel, mida
laenuandja nõuab; laenuandjate vaheline võistupakkumine tagatud laenu andmiseks
võib samuti tagada tegeliku intressimäära vastavuse turutingimustele (vt küsimus 7).
Eelise andmine krediidiasutusele on välistatud esiteks põhjusel, et sihtasutus teeb koostööd
kõigi Eestis tegutsevate krediidiasutustega ning kõigil krediidiasutustel õigus taotleda
sihtasutuselt laenugarantiid. Teiseks lähtub sihtasutus garantiipreemiate määramisel
garantiiteatise punktis 3.3. sätestatud safe-harbour metoodikast ning kohaldab taolist
lähenemist ühetaoliselt kõigi krediidiasutuste suhtes. Kolmandaks kohustuvad kõik
krediidiasutused, kes sihtasutuselt laenugarantiid taotlevad kasutama rahvusvaheliselt
tunnustatud krediidikvaliteedi määramise süsteeme (st Standard and Poor’s või Fitch või
Moody’se süsteemi), mille alusel määratakse kindlaks laenuvõtja krediidikvaliteet ja
garantiipreemia.
9. Kui Eesti on teatanud komisjonile garantiiteatise punkti 3.4 kohasest meetodist
sellele heakskiidu saamiseks ja kasutab seda meetodit VKEde laenugarantiide puhul,
siis mis oli peamine põhjus, miks programmi safe-harbour preemiatest kõrvale
kalduti?
Sihtasutuse garantiikava on koostatud garantiiteatise punkt 3.5 alusel. Garantiikava on
suunatud ainult VKE-dele ning sihtasutus lähtub garantiipreemiate määramisel
garantiiteatise punktis 3.3. nimetatud safe-harbour metoodikast ega kaldu sellest kõrvale.
10. Iga garantiikava kohta, mida rakendatakse garantiiteatise punkti 3.4 alusel ja mida
toetab komisjoni otsus, mis kehtis mis tahes ajal ajavahemikus 2017. aasta jaanuarist
kuni 2021. aasta detsembrini, palume teil esitada tabeli krediidikvaliteedi astmete
kohta (reitinguskaala astmed, riskiklassid), makseviivituse tõenäosuse vahemikud
(kui need on olemas), makseviivitusest tingitud kahjumäära eeldused (kui need on 5
olemas), nende paigutus Moody, S&P või Fitchi reitinguskaalal ning garantii
hinnakujundus igas krediidikvaliteedi astmes.
Palun märkige, kas kava hõlmab VKEsid, suurettevõtteid või mõlemaid.
Kui eri liiki äriühingute või eri liiki laenude suhtes kohaldatakse erinevaid
hinnakujundusmeetodeid, esitage palun iga juhtumi kohta eraldi tabelid.
Sihtasutus rakendab garantiikava, mis on vastuvõetud garantiiteatise p 3.5 alusel (vt
sihtasutuse vastust küsimusele nr 9).
11. Sihtasutus esitab vastuse komisjoni küsimusele nr 11 hiljemalt 05.12.2022.
Sihtasutus palub võimalike täiendavate küsimuste korral, pöörduda sihtasutuse jurist Katrin
Tamre poole (telefon +372 6484 097; e-post
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meelis Annus
Maaelu Edendamise Sihtasutuse
juhatuse liige