dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus

Rahandusministeerium · 30. september 2022
Viit
12.1-1/7607-3
Registreeritud
30. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaelu Edendamise Sihtasutus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.1 RIIGIABIALANE TEGEVUS
Sari
12.1-1 Riigiabialane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.1-1/2022
Vastutaja
Maris Kalda (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf67 KB
  • 📎Vastus_Euroopa_Komisjoni_teabenoudele_30_09_2022_.asice124 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 30.09.2022 10:02 Adressaat: RAM Info <[email protected]>; Maris Kalda <[email protected]> Teema: Maaelu Edendamise Sihtasutuse vastus HT.6262 Garantiiteatise hindamise teabenõudele Tere Edastan Maaelu Edendamise Sihtasutuse vastuskirja HT.6262 Garantiiteatise hindamise teabenõudele. Lugupidamisega Merja Madismäe sekretär Maaelu Edendamise Sihtasutus Oru 21, Viljandi 71 003 Tel: 648 40 64 Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraat Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi kaudu 30. september 2022, nr 3-1/1416-1 [email protected] [email protected] Maaelu Edendamise Sihtasutuse vastus HT.6262 Garantiiteatise hindamise - teabenõudele Maaelu Edendamise Sihtasutuseni (edaspidi ka sihtasutus) jõudis 22. septembril 2022 Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraadi teabenõue HT.6262 Garantiiteatise hindamise raames. Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraat (edaspidi ka komisjon) soovib saada teavet ja dokumente garantiiteatise1 (edaspidi garantiiteatis) rakendamise kohta. Sihtasutus esitab käesolevaga vastused komisjoni poolt esitatud küsimustele (v.a vastused küsimustele number 3 ja 11): 1. Palun esitage teave Eesti ametite ja asutuste kohta, kes annavad Eestis riiklikke, piirkondlikke või kohalikke garantiisid. Palun kirjeldage ka mehhanismi, millega tagatakse, et liikmesriigi tasandil on olemas ajakohastatud andmed liikmesriigi antud garantiide kohta, sealhulgas seoses eri asutustega, kes vastutavad garantiimeetmete andmise, haldamise ja järelevalve eest. Üks selline garantiisid andev asutus ongi sihtasutus. Andmed garantii vormis antud abi kohta kannab sihtasutus riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. Nimetatud andmed on avalikult kättesaadavad Rahandusministeeriumi riigiabi kodulehel olevast avalikust päringust eelnimetatud registrisse: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi. 2. Palun kirjeldage üldiselt, kuidas Eestis algatatakse riiklik, piirkondlik või kohalik garantii. Kes algatab tavaliselt taotlusmenetluse, kas laenuandja või laenuvõtja? Kas taotlusprotsess on erinev sõltuvalt sellest, kas meede on kava, mis hõlmab riskipositsioone mitme laenuvõtja suhtes, või üksikgarantii? Millised menetlused on nende taotluste käsitlemiseks kehtestatud? Laenuvõtja pöördub laenutaotlusega krediidiasutuse poole ning krediidiasutus esitab laenugarantii taotluse sihtasutusele. Sihtasutus ei anna üksikgarantiisid vaid annab garantiisid garantiikava alusel, mis põhineb garantiiteatisel (punkt 3.5) ja mille kohta on Euroopa Komisjonile esitatud grupierandi teatis SA.62952 (abi oli võimalik anda kuni 31.12.2021, komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikkel 14 alusel) ja põllumajandusliku grupierandi teatis SA.41494 (abi antakse määruse (EL) nr 702/2014 artikkel 14 ja 17 alusel). Garantiide andmiseks on sihtasutuse nõukogu kehtestanud Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ja mittetulundussektori võlakohustuste käendamise korra (edaspidi garantiikava). 3. Sihtasutus esitab vastuse komisjoni küsimusele nr 3 hiljemalt 05.12.2022. 4. Kas garantiisid on antud ka olemasolevatele laenudele? 1 Komisjoni teatis EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (ELT C 155, 20.6.2008, lk 10-22). Sihtasutus on andnud ja annab garantiisid ka olemasolevatele laenudele. a. Kui jah, siis milliseid meetmeid on Eesti võtnud, et vältida laenuandjale eelise andmist (riigigarantiiga kaetud laenuga kaasnev risk on tõenäoliselt palju väiksem kui ilma sellise garantiita laenu puhul)? Sihtasutus annab garantii olemasolevale laenule ainult tingimusel, et laenuvõtja jaoks kohandatakse laenutingimusi paremaks. Näiteks pikendatakse laenu tagasimakse tähtaega või vähendatakse laenuintresse jmt. b. Kas Eesti on andnud portfelligarantiisid? Kuidas põhjendatakse nende kokkusobivust ja kuidas välditakse portfelli haldavale finantseerimisasutusele eelise andmist Sihtasutus ei anna portfelligarantiisid. 5. Kirjeldage meetodeid, mida kasutati teie kavades laenuvõtja krediidikvaliteedi kindlaks tegemiseks. Sihtasutus lähtub laenuvõtja krediidikvaliteedi kindlaks määramisel krediidiasutuse poolt laenuvõtjale määratud krediidireitingust, kusjuures krediidiasutuse poolt määratud krediidireiting peab põhinema rahvusvaheliselt tunnustatud krediidikvaliteedi määramise metoodikal (st Standard and Poor’s või Fitch või Moody’se metoodikal). 6. Kas kõik Eesti finantsvahendajad saavad kasutada garantiikavasid, et anda riigi poolt tagatud laene? Kui ei, siis milliste kriteeriumide alusel valitakse pangad, kes saavad garantiikavasid kasutada? Sihtasutus teeb koostööd ja tal on sõlmitud koostöölepingud garantiide andmiseks, kõigi Eesti Vabariigis tegutsevate krediidiasutustega. 7. Kas on olemas mehhanism, millega tagatakse, et laenuvõtja saab võrrelda eri pankade pakutavate tagatud laenude tingimusi? Teisisõnu, kas laenuvõtjal on võimalik valida, milliselt finantsvahendajalt ta tagatud laenu võtab, et saada parimad tingimused? Kui jah, siis kirjeldage mehhanismi, mille abil laenuvõtjad saavad valida vahendaja. Laenuvõtja valib ise, millise krediidiasutuse poole ta laenu taotlemiseks pöördub. Laenuvõtja võib pöörduda ka mitme krediidiasutuse poole samasisulise laenutaotlusega. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus laenuvõtja on pöördunud laenu saamiseks mitme erineva krediidiasutuse poole ning kõik need krediidiasutused on pöördunud garantii saamiseks sihtasutuse poole ning sihtasutus on teinud kõigi taotluste osas positiivse otsuse. Taolisel juhul ongi laenuvõtja valinud, millise krediidiasutuse käest ta laenu võtab ning sihtasutus sõlmib garantiilepingu laenuvõtja poolt valitud krediidiasutusega. Sisuliselt toimub krediidiasutuste poolt võistupakkumine ning laenuvõtja valib nendest laenupakkumistest enda jaoks parima. 8. Kuidas Eesti tagab, et finantsvahendajale ei anta laenugarantii andmisel eelist? Näiteks on mõned liikmesriigid rakendanud juhtimismehhanismi, mis tagab kooskõla nõutavate garantiipreemiate ja tegeliku intressimäära vahel, mida laenuandja nõuab; laenuandjate vaheline võistupakkumine tagatud laenu andmiseks võib samuti tagada tegeliku intressimäära vastavuse turutingimustele (vt küsimus 7). Eelise andmine krediidiasutusele on välistatud esiteks põhjusel, et sihtasutus teeb koostööd kõigi Eestis tegutsevate krediidiasutustega ning kõigil krediidiasutustel õigus taotleda sihtasutuselt laenugarantiid. Teiseks lähtub sihtasutus garantiipreemiate määramisel garantiiteatise punktis 3.3. sätestatud safe-harbour metoodikast ning kohaldab taolist lähenemist ühetaoliselt kõigi krediidiasutuste suhtes. Kolmandaks kohustuvad kõik krediidiasutused, kes sihtasutuselt laenugarantiid taotlevad kasutama rahvusvaheliselt tunnustatud krediidikvaliteedi määramise süsteeme (st Standard and Poor’s või Fitch või Moody’se süsteemi), mille alusel määratakse kindlaks laenuvõtja krediidikvaliteet ja garantiipreemia. 9. Kui Eesti on teatanud komisjonile garantiiteatise punkti 3.4 kohasest meetodist sellele heakskiidu saamiseks ja kasutab seda meetodit VKEde laenugarantiide puhul, siis mis oli peamine põhjus, miks programmi safe-harbour preemiatest kõrvale kalduti? Sihtasutuse garantiikava on koostatud garantiiteatise punkt 3.5 alusel. Garantiikava on suunatud ainult VKE-dele ning sihtasutus lähtub garantiipreemiate määramisel garantiiteatise punktis 3.3. nimetatud safe-harbour metoodikast ega kaldu sellest kõrvale. 10. Iga garantiikava kohta, mida rakendatakse garantiiteatise punkti 3.4 alusel ja mida toetab komisjoni otsus, mis kehtis mis tahes ajal ajavahemikus 2017. aasta jaanuarist kuni 2021. aasta detsembrini, palume teil esitada tabeli krediidikvaliteedi astmete kohta (reitinguskaala astmed, riskiklassid), makseviivituse tõenäosuse vahemikud (kui need on olemas), makseviivitusest tingitud kahjumäära eeldused (kui need on 5 olemas), nende paigutus Moody, S&P või Fitchi reitinguskaalal ning garantii hinnakujundus igas krediidikvaliteedi astmes. Palun märkige, kas kava hõlmab VKEsid, suurettevõtteid või mõlemaid. Kui eri liiki äriühingute või eri liiki laenude suhtes kohaldatakse erinevaid hinnakujundusmeetodeid, esitage palun iga juhtumi kohta eraldi tabelid. Sihtasutus rakendab garantiikava, mis on vastuvõetud garantiiteatise p 3.5 alusel (vt sihtasutuse vastust küsimusele nr 9). 11. Sihtasutus esitab vastuse komisjoni küsimusele nr 11 hiljemalt 05.12.2022. Sihtasutus palub võimalike täiendavate küsimuste korral, pöörduda sihtasutuse jurist Katrin Tamre poole (telefon +372 6484 097; e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Annus Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel