dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 30. september 2022
Viit
15-3/6508-2
Registreeritud
30. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rapla Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Aire Müürsepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-36508-2 30.09.2022 Väljaminev kiri.asice414 KB

Sisu (failidest)

Teie 15.08.2022 nr 6-2/15-21 Rapla Vallavalitsus Meie 30.09.2022 nr 15-3/6508-2 [email protected] Arvamus Viljandi mnt 7 detailplaneeringule Rapla Vallavalitsus esitas 15.08.2022 kirjaga nr 6-2/15-21 planeerimisseaduse (PlanS) § 133 lõike 1 kohaselt Rapla linnas Viljandi mnt 7 detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) arvamuse andmiseks. Detailplaneering algatati Rapla Vallavolikogu 21.12.2020 otsusega nr 57. Planeeringuala hõlmab Viljandi mnt 7 (katastritunnus 67001:006:0860) kinnistut, mis on 100 % ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega. Rapla valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kohaselt on planeeritav ala üldkasutatava hoone maa juhtotstarbega. Planeeritava maa-ala suurus on 3143 m2. Detailplaneeringu eesmärk on Viljandi mnt 7 kinnistu jagamine kaheks eraldi katastriüksuseks pindaladega 1068 m2 ja 2075 m2 ning ehitusõiguse andmine ühe uue kortermaja ja ühe uue segafunktsiooniga korrusmaja ehitamiseks kõrgustega 17 m ja 14 m. Detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringus määratud üldkasutatava hoone maa juhtotstarve äri ja korterelamumaa juhtotstarbeks. Tutvunud esitatud materjalidega, toome välja järgmised puudused. 1. Detailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt järgitakse segafunktsiooniga hoonestuse kavandamisega üldplaneeringu põhilahendust ning olemasolevast juhtotstarbest erineva maakasutuse määramine ei sisalda endas üldplaneeringu muutmisettepanekut. Detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringu kohast detailplaneeringut. Juhime Teie tähelepanu, et PlanS § 142 lõige 1 määrab tingimused, millisel juhul on detailplaneering üldplaneeringut muutev, mh on sätestatud, et kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Antud juhul kavandatakse üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe muutmist kinnistul 100% ulatuses, mistõttu on tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga., Rahandusministeerium on Rapla Vallavalitsusele korduvalt andnud selgitusi, millal on tegemist ulatusliku juhtotstarbe muutmisega (09.09.2022 kiri nr 15-3/6245-2, 18.05.2022 kiri nr 15-3/3506-2). Seega tuleb Viljandi mnt 7 detailplaneeringu puhul lähtuda PlanS §-st 142, sh viidatud paragrahvi lõikest 2 ehk kohaldada üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. 2. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering üksnes põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Arvamuse avaldamiseks esitatud detailplaneeringu seletuskirjas puudub üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus. Kuna detailplaneeringuga kavandatakse üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, siis vastavalt PlanS §-le 142 lg-le 1 tuleb seletuskirja lisada põhjendused, millest tulenevalt on üldplaneeringu muutmine vajalik. Lisaks, vastavalt PlanS § 142 lõikele 7 kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek, kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Arvestades eeltoodut tuleb detailplaneeringut täiendada ja lisada üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. 3. Üldplaneeringu peatükis 5.2 „Elamumaa“ on korterelamute planeerimiseks seatud tingimus, mille kohaselt tuleb tagada sõidukite parkimine omal kinnistul - vähemalt kaks parkimiskohta ühe korteri kohta. Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringus ei ole antud nõue täidetud. Parkimiskohti on vähe ka äri ja korterelamumaa kinnistul. Palume tuua detailplaneeringus põhjendused, miks üldplaneeringus toodud tingimusest loobutakse. 4. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala miljööväärtuslikul alal. Detailplaneeringu koostamisel ei ole arvestatud üldplaneeringus määratud miljööväärtuslike alade üldiste arendustingimustega. Näiteks uute hoonete püstitamine tuleb reeglina kõne alla vaid olemasolevate/endiste hoonete asukohale ja uute hoonete ehitusalune pindala, kõrgus ning maht peavad sarnanema sellel kohal kunagi asunud hoonele või olevatele naaberhoonetele. Antud juhul kavandatakse neljakordset hoonet olemasoleva ühekordse hoone asemele ning lisaks kolmekordset kortermaja. Üldplaneering rõhutab mitmes peatükis head elukeskkonna, looduskeskkonna olulisust linnas. Ka koostatava üldplaneeringu arenguvajadustes on välja toodud, et säilitada ja arendada tuleb jätkusuutlikult väljakujunenud asustusmustrit ning säilitada ja luua kvaliteetne elukeskkond nii suuremates asulates kui hajaasustuses, arvestades kogukondade väärtustega. Lisaks on keskkonnaväärtuste puhul toodud välja, et Rapla vallale iseloomulikud väärtused on loodus- ja keskkonnaväärtused. Loodus- ja keskkonnaväärtused on tasakaalus loodus, puhas õhk ja elukeskkond, vaikus, rahu, rikkalik valik loodusressursse, parajalt hajus asustus. Palume kaaluda veelkord planeeringulahenduse vastavust nimetatud eesmärkidele ja tingimustele. Üldplaneeringu peatükis 5.3. „Tiheasustuse ja kompaktse hoonestusega elamualadel esitatavad arhitektuursed nõuded“ on tingimusteks seatud, et nii uute hoonete projekteerimisel kui olemasolevate hoonete laiendamisel ja/või rekonstrueerimisel tuleb lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist, hoonestus peab olema kooskõlas vahetus naabruses olevate ehitistega, lähtuda tuleb ehitiste kõrgusest ning asukoha looduslikust eripärast. 4-korruselise hoone planeerimise puhul ületab hoone kõrgus väljakujunenud hoonete kõrguseid kahe korruse võrra, naabruses asuval kinnistul asuva hoone puhul lausa kolme korruse võrra. Seega ei vasta detailplaneering üldplaneeringule. Palume detailplaneering üldplaneeringuga kooskõlla viia või siis lisada kaalutlused, millest sellise erisuse kavandamisel lähtutakse. 2 Eeltoodud märkuste alusel täiendatud detailplaneering koos menetlusdokumentatsiooniga palume esitada Rahandusministeeriumile PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Aire Müürsepp 715 5872 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel