dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine

Rahandusministeerium · 29. september 2022
Viit
14-13/7832-1
Registreeritud
29. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-13 Kirjavahetus riigiasutustega (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-13/2022
Vastutaja
Lembe Reiman (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
29. oktoober 2022

Failid

  • 📎Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine.asice1883 KB

Sisu (failidest)

Mulgi Vallavalitsus [email protected] 29.09.2022 nr 6-3/22/7457-4 Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine Kivisalu Capital OÜ esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks keskkonnakompleksloa KKL/319482 muutmise taotluse menetluse nr M-118193 raames koostatud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu (koostaja: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)). KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata teie pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa: KMH programm (Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala KMH programm_ELLE_220921 (1).asice) Sama: Põllumajandus- ja Toiduamet, Rahandusministeerium, Terviseamet, Transpordiamet Ivo Ojamäe 505 7438 [email protected] Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Programm Tartu 2022 Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Nimetus Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Versioon Keskkonnaametile edastamiseks Töö nr KL-22-16E KMH tellijad Kivisalu Capital OÜ Registrikood: 11287855 Viljandi maakond, Mulgi vald, Veelikse küla, Alliku sigala, 69307 Telefon: +372 56640008 E-post: [email protected] KHM koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Registrikood: 10705517 Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn Telefon/faks: +372 61 17 690 / +372 61 17 699 E-post: [email protected] Vastutav ekspert Toomas Pallo, MSc, litsents KMH0090 Eksperdid Kaido Soosaar, PhD Kerli Leetsaar, MSc Birgit Kena, MSc Liisi Nõgu, MSc . Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. 2/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ---------------------------------------------------------------------------------- 4 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK -------------------------------------------------------- 6 3 KÄITISE TÄPSEM ASUKOHT JA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 7 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS --------------------------------------------------------------------------------------- 10 4.1 Reaalsed alternatiivsed võimalused ....................................................... 10 4.2 Kavandatav tegevus .......................................................................... 14 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 18 6 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ULATUS JA SISU ------------------------------------------ 21 7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS -- 25 7.1 Avalik protsess ................................................................................ 25 7.2 Teabe lähteallikad ja kasutatavad materjalid ........................................... 25 7.3 Keskkonnamõju hindamine .................................................................. 25 7.4 Alternatiivide võrdlemine ................................................................... 26 8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ----------------------------------------------------------------------------------------------- 27 9 KMH OSAPOOLED ------------------------------------------------------------------------------ 28 10 TEGEVUSLOA TAOTLUSE KOOPIA ----------------------------------------------------------- 30 LISAD 31 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/39 Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine 1 SISSEJUHATUS Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) algatati Keskkonnaameti poolt 13.04.2022 kirjaga nr DM-118193-2 (Lisa 1). Algatamise aluseks oli keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 27 ja p 35, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 3, tööstusheite seaduse § 27 ning Keskkonnaameti peadirektori 10.02.2020 käskkiri nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 16 „Keskkonnaameti veeosakonna põhimäärus“ punkt 2.2.2 ja Keskkonnaameti peadirektori 03.02.2022 käskkiri nr 1-1/22/18 „Volituste andmine“ ning ettevõtte Kivisalu Capital OÜ keskkonnakompleksloa taotlus. Kompleksloa taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.12.2021 nr DM-118193-1. Viljandi maakonnas asuva Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala põhitegevusalaks on sigade intensiivkasvatus. Ülesseatud tootmisvõimsuseks on käitise peale kokku 7164 nuumseakohta. Keskkonnamõju hindamise (KMH) objektiks on Viljandi maakonnas Mulgi vallas Veelikse külas Alliku sigala (katastriüksuse tunnus 10501:004:0087) katastril asuva suurenenud tootmisvõimsusega seafarmi tegevus. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on tootmismahu suurendamine võrreldes Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala olemasolevas kompleksloas (nr KKL/319482) tooduga. Seoses sellega on kavandatavaks tegevuseks seafarmi rekonstrueerimine, lautade juurde rajamine ning nende kasutuselevõtt. Lisaks soovitakse juurde rajada ja kasutusele võtta veel üks ringjas vedelsõnnikumahuti. Planeeritav mahutavus on sigalakompleksi peale kokku 7164 nuumseakohta. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on:  hinnata farmi laiendamiseks vajalikke tegevusi, kaasnevaid tagajärgi ja nende eeldatavat keskkonnamõju;  hinnata laiendatud farmi tegevusega kaasnevaid tagajärgi ja selle eeldatavat keskkonnamõju;  hinnata farmi sulgemisega kaasnevaid tagajärgi ja eeldatavat keskkonnamõju;  välja tuua olulised keskkonnamõjud;  prognoosida võimalikke muutusi keskkonnas, sealjuures nii positiivseid kui ka negatiivseid;  välja valida parimad alternatiivsed lahendused;  negatiivsete mõjude olemasolul välja pakkuda nende mõjude vältimise ning leevendamise võimalusi ja positiivsete mõjude suurendamise võimalusi;  esitada soovitusi keskkonna- ja seirenõuete seadmiseks, et kontrollida ja minimeerida käitise tegevusest tulenevat potentsiaalset negatiivset keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise programmi eesmärgiks on kindlaks määrata keskkonnamõju hindamise ulatus, täpsustada valdkonnad, kus mõjude ilmnemine on võimalik ning need valdkonnad, kus hindamine ei ole asjakohane. Keskkonnamõju hindamisel tuginetakse KeHJS-ele ning selle rakendusaktides KMH protseduurile ja sisule esitatud nõuetele. Keskkonnamõju hindamise raames hinnatakse kahte reaalset alternatiivset olukorda:  olukorda, kui kavandatavas tegevuskohas toimub loomakasvatus sellisel kujul, nagu on kajastatud kehtivas keskkonnakompleksloas (KKL/319482) ning kus nuumseakohti on käitises kuni 4115 ehk nullalternatiivi; 4/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine  olukorda, kui käitises toimub lautade rekonstrueerimine ning juurde rajamine ning kus juurde rajatakse vedelsõnnikumahuti ning kui käitis on laiendatud tootmismahuni – 7164 nuumseakohta ehk laiendatud farmi tegevuse (alternatiiv 1). Asukoha alternatiive ei hinnata, sest tegemist on olemasoleva ja töötava seafarmiga ja omanike eesmärk on tegevust jätkata samas asukohas. Keskkonnamõju hindamise näol on tegemist ühe abivahendiga keskkonnalubade väljaandmise üle otsustamise protsessis. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud protseduuri kohaselt on läbiviidava hindamise eesmärk anda otsustajale informatsiooni kavandatava tegevuse võimalikust keskkonnamõjust. Lõplik otsus tehakse erineva teabe alusel, millest keskkonnamõju hindamise aruanne ja selles toodud järeldused on vaid üks ja ilmtingimata mitte määrav osa informatsioonist. Keskkonnamõju hindamise viib läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE) Toomas Pallo kuuluva KMH isikulitsentsi (KMH 0090) alusel. Keskkonnamõju hindamise osapoolte andmed on esitatud käesoleva programmi viimases peatükis. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/39 Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK Arendaja, Kivisalu Capital OÜ, poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on sigade intensiivkasvatuse jätkamine, liha tootmine ning Veelikse sigalas tootmismahu suurendamine ja loomakasvatuse efektiivsemaks muutmine olemasolevas asukohas. Võrreldes kehtiva olukorraga laiendatakse tegevust nii loomade arvu näol, kui ka rajatakse juurde lautasid ja sõnnikuhoidlaid. Farmikompleksi laiendamisel lähtutakse loomade heaolust ning arvestatakse ümbritseva keskkonnaga. 6/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine 3 KÄITISE TÄPSEM ASUKOHT JA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala asub Viljandi maakonnas Mulgi vallas Veelikse külas Alliku sigala maaüksusel (Joonis 1). Alliku sigala maaüksus (katastriüksuse tunnus 10501:004:0087) on sihtotstarbelt maatulundusmaa. Maaüksuse suurus on 8,95 ha, millest 0,96 ha on haritav maa, 0,71 ha on metsamaa, 3,03 ha on õuemaa ja 4,25 ha on muu maa. Alliku sigala kinnistul asuvad kõik Veelikse sigala kompleksi rajatised. Puurkaev, millest võetakse farmi tegevuse jaoks vett, asub KMH programmi koostamise ajal Veelikse-Farmi (katastriüksuse tunnus 10501:004:0700) maaüksusel, kuid läbirääkimised on pooleli ning ees ootab maaüksuste piiride muutmine selliselt, et ka puurkaev hakkaks asuma sigala kompleksiga ühel maaüksusel (Alliku sigala maaüksus). Kavandatud tegevuse alal asub KMH programmi koostamise ajal töötav sigala ning tootmisterritooriumit ümbritsevad maatulundusmaad ja tootmismaad. Veelikse sigalat ümbritsevad igast ilmakaarest põllud, tootmishoonetega maad või põllud või metsatukad. Ligipääs farmi toimub kas mööda Valga-Uulu teed ( tee number: 6) või mööda Veelikse-Laatre-Riigipiiri teed (tee number: 24203). Farm ei asu suuremate teede ääres ning tootmisterritooriumini jõudmiseks peab läbima mitmeid teisi maaüksusi. Samamoodi nagu puurkaevugi puhul, toimuvad KMH programmi koostamise ajal läbirääkimised, et Alliku sigala maaüksuse koosseisu hakkaks kuuluma ka tee osa farmist Valga-Uulu maanteeni. Alliku sigala kinnistu piirneb Sukapolli (MPS kood: 6113690010060/ehitise kood: 001) maaparandusehitisega. Käitise eeldatavas mõjupiirkonnas ei ole teisi töötavaid loomapidamiskomplekse ega muid käitisi, kellele oleks väljastatud keskkonnaluba või registreering, mille toimimise tõttu võiks tekkida käitistest eralduvate saasteainete vahel oluline koosmõju.1 Farmikompleksist lõuna suunas ca 1 km kaugusele jääb lähim tiheasustusala – Veelikse küla, üksikumad Veelikse küla majapidamised asuvad ka farmile lähemal. Lähim elamu jääb lähimast heiteallikast mõõdetuna ca 210 m kaugusele ida suunda. Mõisaküla linn jääb farmist ca 3,3 km ja Abja-Paluoja linn ca 5,5 km kaugusele. Farmile lähim Natura ala jääb ligikaudu 7 km kaugusele kirde suunda - Kariste järve loodusala (EELIS kood: RAH0000269). Veelikse farmikompleksi tootmisterritooriumil (maaüksuse piiril asuv vana tiik) asub looduskaitsealuse liigi leiukoht – rohukonn (registrikood: KLO91136650), kes kuulub III kaitsekategooria alla. Rohukonna leidub ka farmi maaüksusega piirneval maaüksuse tiigis (registrikood: KLO9113648). Käitisest 200-400 m kaugusel asuvates tiikides on ka tiigikonna leiukohad (registrikood: KLO9113533; KLO9113530).2 Veelikse külla jäävad I kaitsekategooria alla kuuluva väike-konnakotka leiukohad (KR kood: KLO9124816; KLO9124436) ning II kaitsekategooria alla kuuluva veelendlase leiukoht (KR kood: 1 KOTKAS infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/registry/index?represented_id= 2 Maa-Amet, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/39 Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine KLO9115777). Ükski I ja II kaitsekategooria alla kuuluva liigi leiukoht ei asu Veelikse farmikompleksi eeldatavas mõjupiirkonnas.3 Veelikse sigala maaüksusel looduslikud veekogud puuduvad.Territooriumit läbivad kraavid ning maaüksuse kirdepoolses servas asuvad tiigid. Veelikse sigala lähimast heiteallikast 130 m kaugusel ida suunas möödub Hendrikhansu oja (Sarja oja) (registrikood: VEE1136900). Seafarmile lähim kultuurimälestis asub 1,2 km kaugusel kagu suunas ning selleks on arheoloogiamälestis Kalmistu (registrinumber: 13206). Tootmisterritooriumi keskelt arvestatuna asub lähimatest pärandkultuuriobjektidest seafarmist 180 m kaugusel idas Alliku talukoht (registrinumber: 105:TAK:025), 230 m kaugusel lõunas Alliku talu laut (registrinumber: 105:LAU:004), 500 m kaugusel loodes Veelikse meierei (registrinumber: 105:MTH:005). 1 km raadiuses asuvad veel järgmised pärandkultuuriobjektid: Veelikse postijaam (registrinumber: 105:POJ:002), Penikerdi taluhäärber (registrinumber: 480:TAH:012), Veelikse vesiveski (registrinumber: 105:VEV:001), Veelikse karjamõis (registrinumber: 105:MTH:004) ja Turbavõtuala (registrinumber: 480:TVK:003).4 Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt asub Veelikse sigala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.5 Käitis ei asu nitraaditundlikul alal.6 3 EELIS – Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur, https://infoleht.keskkonnainfo.ee/ 4 Maa-Amet, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse 5 Maa-Amet, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia400k 6 Maa-Amet, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=MA24H5&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1620&HEIGHT=937&zlevel=0,552500,650500 0 8/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht Veelikse külas Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/39 Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 4.1 Reaalsed alternatiivsed võimalused Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Käesoleva arenduse peamine eesmärk on sigade kasvatamine liha tootmise eesmärgil. Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad vastama eesmärgile. Keskkonnamõju hindamisel käsitletavad reaalsed kavandatavad alternatiivid peavad vastama järgnevatele kriteeriumitele:  olema vastavuses õigusaktidega;  ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju;  vastama eesmärgile;  olema majanduslikult teostatavad;  olema tehniliselt teostatavad;  vastama parimale võimalikule tehnikale;  arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima. Keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel on ekspert koos arendajaga leidnud kaks alternatiivi, mille tagajärgi ja võimalikke mõjusid aruande koostamisel hinnatakse. Kompleksloaga kehtestatud olukord nullalternatiiv Hinnatakse olukorda, kus kavandatavat arendustegevust läbi ei viida. Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigalas jätkuks tegevus kompleksloaga (KKL/319482) lubatud mahus (4115 kohta nuumsigadele). Tegemist oleks nn nullalternatiiviga (Joonis 2). 10/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Joonis 2. Veelikse sigala asendiplaan nullalternatiivi puhul Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/39 Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Kavandatav tegevus ehk Alternatiiv 1 Alternatiiv 1 on KMH käsitluses arendaja soov laiendada Veelikse sigalat. Selleks kavandatakse rekonstrueerida kolm sigalat, rajada ühe sigala asemele uus sigala ning rajada lisaks veel üks sigala. Lisaks kavandatakse juurde rajada üks vedelsõnnikuhoidla. Loomakohti nuumsigadele hakkaks olema 7164 (Joonis 3). 12/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Joonis 3. Veelikse sigala asendiplaan alternatiiv 1 korral Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/39 Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Kuna tegemist on olemasoleva töötava sigalaga, siis teisi asukoha alternatiive ei hinnata. KMH käigus hinnatakse tehnoloogilisi lahendusi, lähtudes arendaja kavadest, PVT-järeldustest ja ehitusprojektidest. 4.2 Kavandatav tegevus Hinnatavat kavandatavat tegevust võib jagada laias laastus kolme etappi:  farmi rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks vajalikud ehitustegevused;  laiendatud farmi tegevus;  farmi tegevuse lõpetamine. Alljärgnevalt kirjeldatakse arendaja plaane kavandatava tegevuse elluviimiseks. Toodud tegevuse kirjeldus võib detailide osas muutuda või modifitseeruda ehitusprojekti koostamisest ning KMH tulemustest sõltuvalt. Rekonstrueerimis- ja ehitustööde käigus viiakse läbi järgmised tegevused:  rekonstrueeritakse Laut nr 1 (kehtivas loas Laut nr 1 + Laut nr 2) (kohti kokku 1200 nuumseale);  rajatakse Laut nr 2 kehtivas loas Laut nr 3 asemele (kohti kokku 1768 nuumseale);  rekonstrueeritakse Laut nr 3 (kehtivas loas Laut nr 4 sektsioon 1 ja sektsioon 2) (kohti kokku 1468 nuumseale);  rajatakse Laut nr 4 (kohti kokku 1768 nuumseale);  rekonstrueeritakse Laut nr 5 (kehtivas loas Laut nr 5) (kohti kokku 960 nuumseale);  rajatakse juurde vedelsõnnikuhoidla;  rajatakse/rekontrueeritakse abihooned. Ehitatavad rajatised ja rekonstrueeritavad hooned on tänapäevased ja parima võimaliku tehnika nõuetele vastavad. Kavandatud tegevuse tehnoloogiline skeem (tegevuse sisendid ja väljundid) on esitatud järgneval joonisel (Joonis 4). 14/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Joonis 4. Tehnoloogiline skeem Alljärgnevalt on kirjeldatud kavandatavat tegevust. Sigade pidamine Nuumikulauta tuuakse võõrdepõrsad ca 12 nädala vanuselt 25-30 kg raskustena. Tapaküpseks saavad nuumikud ca 100 kg-na, mis intensiivse tootmise juures saavutatakse 3-4 kuuga. Ühele seale on arvestatud 0,80-0,85 m2 brutopinda. Nuumikute pidamiseks jagatakse iga laut kaheks sektsiooniks. Hügieeninõuete täitmiseks (desinfitseerimistööd) ja söötmise paremaks korraldamiseks toimub ühe sektsiooni sigadega täitmine ja tühjendamine korraga. Loomi peetakse vabapidamisel vedelsõnniku tehnoloogial täisrestpõrandal. Sõnniku eemaldamiseks on kasutusel vaakumsüsteem, toimub sõnniku põhjakihi jahutamine. Nuumikusigalate kütteks kasutatakse küttetorusid, mis paigaldatakse seinaklappide alla. Iga sektsiooni orienteeruv küttevajadus on ca 40 KW. Lägakanalite alla paigaldatakse soojatagastustorustik, mis ühendatakse soojuspumpadega. Farmi kütteks vajaliku soojusenergia saamiseks rajatakse kaks süsteemi: 1. Sõnnikujahutussüsteem mis üheaegselt jahutab põrandaalustes lägakanalites olevat läga ning sellega vähendab saasteainete emisiooni ning teisalt kasutatakse saadavat energiat ruumide kütteks ja olmevee ettesoojendamiseks, orienteeruv soojuspumpade võimsus ca 2x50-60 kW. Sõnnikujahutussüsteemi kasutatakse aastaringselt; 2. Talvisel tipperioodil vajaliku soojusenergia saamiseks paigaldatakse vedelküttekatel võimsusega ca 100-150 kW. Katlast väljuvad suitsugaasid suunatakse korstnasse. Korstna kõrgus planeeritud 9,5 m maapinnast, diameetriga 0,325 m. Katla ja varugeneraatori toitmiseks paigaldatakse kütusemahuti mahutavusega 1 m3. Vedelküttekatel rakendub tööle üksnes äärmuslikes olukordades, eeldatavasti (arendaja kogemuste põhjal) ei pea seda üldse kasutama, seega heiteallikana katelt KMH aruandes ei käsitleta. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/39 Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Sigade söötmine ja jootmine Söötmiseks kasutatakse automaatseid söötmis- ja jootmisseadmeid. Sööda jagamine söödaautomaatidesse ja künadesse toimub automaatselt söödaliinide kaudu. Eelnevalt on sööt segatud vastavalt ratsioonile söödatehases. Söötadena kasutatakse madala proteiinisisaldusega söötasid, millele lisatakse ensüüme. Nuumikuid söödetakse vedelsöödaga ning sulus olevad loomad mahuvad korraga söödaküna juurde, st. optimaalne künafront looma kohta on 0,3-0,5 m. Söötmine toimub kuni 115 kg kehakaaluni ad libitum printsiibil, edasi kuni müügini piiratud printsiibil (max 2,9 SÜ päevas). Nuumikute jootmiseks on igasse sulgu paigaldatud sõnnikuala kohale üks automaatjootur. Ventilatsioon Õhuvahetuseks sigalates on kasutusel sundventilatsioon. Nuumikusigalatesse paigaldatakse ümarad väljatõmbekorstnad. Sisselaskeklapid paigaldatakse uutes lautades külgseina aknaavade ülemise osa kõrgusele, vanades lautades paigaldatakse sisselaskeklapid seintesse. Sõnnikukäitlus sealautades Veelikse sigalates peetakse loomi täisrestpõrandatel, mille tulemusena tekib farmis vedelsõnnik. Vedelsõnnik valgub läbi restpõrandate sõnniku kogumiskanalitesse, kust see juhitakse sõnnikupumplasse ning sealt pumbatakse läbi torustiku vedelsõnnikumahutitesse. Sõnnikut hoiustatakse kahes vedelsõnnikuhoidlas, mille mahutavus on kokku 9000 m3. Vedelsõnnikuhoidlad on ringja põhiplaaniga mahutitüüpi hoidlad, mille diameetrid on 36,31 m ning kõrgus maapinnast 4 m. Hoidlate põhjad on valatud betoonist. Hoidlate lekkepidavuse kontrolliks on hoidlatele rajatud drenaaž kontrollkaevudega. Vedelsõnnikuhoidlate täitmine toimub pumba abil sõnnikuhoidlate põhjast - kinnised sõnnikutorud on suunatud üle servade sõnnikuhoidlatesse, kus umbes 40 cm kõrgusel sõnnikuhoidlate põhjast toimub sõnniku väljapumpamine torudest hoidlatesse. Sõnnikumahutite tühjendamine toimub vastavalt vajadusele (tavaliselt kaks korda aastas) ning sõnnik antakse lepingu alusel üle Sukahärma Märdi talule. Veelikse sigalas tekkivat sõnnikut kasutatakse väetisena mullaviljakuse tõstmiseks. Enne väljavedu segatakse vedelsõnnikut mahutites, et eri fraktsiooniks eraldunud ja settinud kihid ühtlustada ning võimaldada ka tahkema fraktsiooni väljavedu. Veevarustus ja reoveekäitlus Vett võetakse Veelikse-Farmi kinnistul (katastritunnus: 10501:004:0700) asuvast puurkaevust (katastrinumber: 6976), mis kuulub Jüri ja Vivian Patusele, kuid mida lepingu alusel haldab Kivisalu Capital OÜ. KMH programmi koostamise ajal käivad läbirääkimised ning ees ootab maaüksuste piiride muutmine selliselt, et ka puurkaev hakkaks asuma sigala kompleksiga ühel maaüksusel (Alliku sigala maaüksus) ning Kivisalu Capital OÜ saab puurkaevu omanikuks. Vett kasutatakse farmis:  nuumikute jootmiseks ja söötmiseks;  loomapidamishoonete pesuks;  inventari pesuks;  töötajate olmevajadusteks;  muuks otstarbeks. Tehnoloogiline reovesi ja olmereovesi juhitakse vedelsõnnikuhoidlasse. Heitvett ei juhita suublasse ega pinnasesse. Hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt juhitakse sademevesi kalletega territooriumi haljastatud osadesse, kus see infiltreerub pinnasesse. 16/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Jäätmekäitlus Peamised seafarmi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on loomsed jäätmed, olmejäätmed, pakendijäätmed, ohtlikud jäätmed. Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi mahutitesse. Olmejäätmed on planeeritud üle anda jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud jäätmed antakse üle ainult jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale saatekirja vastu. Loomsed jäätmed antakse käitlemiseks üle selleks tunnustatud ettevõttesse. Loomsed kõrvalsaadused Keskkonnaohutuse seisukohalt on eelkõige oluline üldine veterinaarohutuse tagamine ja loomsete jäätmete käitlemise nõuete järgimine. Haiged loomad eraldatakse sektsioonidest ning paigutatakse teistest loomadest eraldi. Lõpnud loomad eraldatakse koheselt selleks ettenähtud kohta ning antakse üle Atria Eesti Aktsiaseltsile asukohaga Kulli küla. Kuni lõpnud loomade üleandmiseni paigutatakse need selleks ettenähtud kohta, kust võimalike nakkuste ja ebameeldiva lõhna levik on viidud miinimumini. Tööjõud Käitises on kolm täistööajaga töökohta. Transpordimaht Käitise tegevuse tagamiseks transporditakse raskeveokitega sinna loomad, söödad ja mitmesuguseid abimaterjale. Käitisest veetakse raskeveokite või traktoritega ära loomad, vedelsõnnik, loomsed jäätmed, olmejäätmed ning vajadusel muud jäätmed. Raskeveokite liikumine on kavandatud püsikattega Veelikse-Laatre-Riigipiiri teele (tee number: 24203), kuhu saab mööda püsikattega Valga-Uulu teed (tee nr 6). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/39 Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“7 peamine eesmärk on ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Eesmärgiks on tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine. Lisaks on üleriigilises planeeringus seatud eesmärgiks rohelise võrgustiku sidususe ja väärtuslike maastike hoidmine ja seada nende säilimist tagavad tingimused. Kivisalu Capital OÜ kavandatav tegevus Veelikse sigalas loob inimestele juurde töökohti. „Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030“ eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 on püstitanud mitmeid eesmärke nii loodusvarade säästlikuks kasutamiseks kui ka jäätmetekke vähendamiseks.8 Sigalas kavandatav tegevus vastab PVT-järeldustele.9 Sigalas hakatakse seirama saasteainete teket ja põhjavett, hoidmaks looduskeskkonna head seisundit. Samas luuakse juurde inimestele uusi töökohti. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020“10 visioon aastani 2030+ on piirkondade eripäradele toetuv majanduskasv ja riigi konkurentsivõime ning inimeste heaks elukvaliteediks vajalike hüvede tagatus toimepiirkondades. Ühtlasi on „Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+“11 peamine eesmärk maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud huvid. Planeeringus käsitletavad olulisemad teemad on asustuse paiknemine, teenuste kättesaadavus ja transpordiühendused, ettevõtlus, looduskeskkonna väärtused, tehniline taristu, riigikaitse ja siseturvalisus. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus viidi läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi maakonnaplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse. KSH aruandes on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud planeeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid loodus- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmed säästvaks ja tasakaalustatud arenguks. Maakonnaplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millega kaasneks oluline piiriülene keskkonnamõju. Kivisalu Capital OÜ kavandatav tegevus Veelikse külas toetab Viljandimaal põllumajanduse valdkonnas majandussektori kasvu, luues inimestele rohkem töökohti, samas tagades oma 7 Üleriigiline planeering Eesti 2030+, https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/uleriigiline- planeering 8 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf# 9 KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/302, 15. veebruar 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse jaoks 10 Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020, 2014, file:///C:/Users/kerli/Downloads/Eesti_regionaalarengu_strateegia_2014- 2020.pdf 11 Viljandi maakonnaplaneering 2030+, https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/viljandimaa/viljandi-mp-2030/ 18/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine tegevusega keskkonnakaitse. Keskkonnamõju hindamise aruandes hinnatakse, kui palju tekib Veelikse sigalas sõnnikut ning kui palju maad on vajalik sellise sõnnikukoguse laotamiseks lähtuvalt Veeseaduses sätestatule, mis tagabki keskkonnasõbraliku mulla kasutamise. Mulgi (Abja) valla kehtiva üldplaneering12 sätestab, et põllumajanduses peab järgima säästliku majandamise printsiipe. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) seab eesmärgiks mulla keskkonnasõbraliku kasutamise. Keskkonnasõbralik mulla kasutamine saavutatakse toitainete ja orgaanilise aine bilansi tasakaalus hoidmisega, taimekaitsevahendeid tuleb kasutada optimaalselt. Põllumajanduslike tegevuste arendamisel tuleb arvestada:  heade põllumajandustavade järgimine (üldtunnustatud tootmisvõtted ja -viisid, mille järgimise korral ei teki ohtu keskkonnale);  sõnnikuga on lubatud anda haritava maa hektari kohta külvikorra keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas. Mineraalväetistega on lubatud anda haritava maa hektari kohta külvikorra keskmisena 30 kg fosforit aastas ja selline kogus lämmastikku, mis on põllumajanduskultuuride kasvuks vajalik ning vastavuses mineraalväetiste kasutamise kohta kehtestatud nõuetega;  kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi (nitraaditundlikul alal üle 5 loomühiku), peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist nõuetekohane sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla;  sügavallapanuga lautades ei ole hoidlat vaja, kui laut mahutab ühe aasta koguse ja lauda sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele. Keskkonnamõju hindamise aruandes hinnatakse, kui palju tekib Veelikse sigalas sõnnikut ning kui palju maad on vajalik sellise sõnnikukoguse laotamiseks lähtuvalt Veeseaduses sätestatule. Abja valla kehtiva üldplaneering kohaselt on Veelikse sigala territoorium osaliselt reserveeritud tootmisalana, kus on lubatud põllumajanduslike tootmishoonete ja neid teenindavate infrastruktuuride rajamine. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava13 kohaselt on põllumajanduslik hajukoormus (taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine, loomakasvatus) oluline koormusallikas põhjaveele. Hajureostuse seisukohalt on oluline põhjaveekogumi maakasutus. Hajukoormus sõltub suurel määral konkreetse aasta veerohkusest ning põllumajanduse osas kasutatud väetiste hulgast ja koristatud saagi suurusest. Põllumajanduse intensiivsus sõltub suurel määral looduslikest oludest, kõige enam mullaviljakusest. Põllumajanduslik hajukoormus ohustab eelkõige maapinnalähedaste põhjaveehaarete vee kvaliteeti kaitsmata põhjaveega aladel. Veelikse sigala puhul toimub farmi tegevus vastavalt kehtestatud keskkonnanõuetele. Loomakasvatushoonetega seotud heidete vähendamiseks peab jätkuma loomakasvatuskomplekside korrastamine (sh sõnnikuhoidlate rajamine või rekonstrueerimine), mille rakendumist toetab loastamis- ja järelevalvesüsteem ning maaelu arengukavaga seotud toetuste mehhanism. Veelikse sigala puhul toimub vanade lautade rekonstrueerimine ning uute rajamine, sh uue vedelsõnnikuhoidla ehitamine. Ehitatavad ja rekonstrueeritavad laudad ja sõnnikuhoidlad vastavad kõikidele keskkonnanõuetele. 12 Abja valla üldplaneering, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud 13 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava, Keskkonnaministeerium, Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a., https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/39 Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Merestrateegia raamdirektiivi meetmekava14. Mere ökosüsteemi seisundit mõjutavad nii maismaal kui Läänemeres toimuvad protsessid ja mõjurid, olulisim neist inimtegevus. Eesti asub Läänemere valgalal ja jõgede kaudu satub merre põllumajanduse hajukoormusest pärinevaid toitaineid, mis põhjustavad meres toitainete üleküllust ja eutrofeerumist, millest põhilise osa moodustab väetiste kasutamine15. Merestrateegia raamdirektiivi põhieesmärk on säilitada või saavutada mereala hea keskkonnaseisund. Keskkonnaseisundi säilitamiseks või saavutamiseks on vaja rakendada keskkonnakaitsemeetmeid.16 Veelikse sigalas rakendatakse keskkonnaseisundi säilitamiseks keskkonnakaitsemeetmeid, näiteks lekkekindlad sõnnikutorustikud, laudad ja sõnnikuhoidlad. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Olulisemad tegurid kliimapoliitika stsenaariumi kohaselt, mille abil kasvuhoonegaaside heidet pidurdatakse ning mis on seotud otseselt või kaudselt ka loomakasvatusega, on parem sööt loomadele, põllumajanduslikust toorainest biometaani tootmise laiendamine, sõnnikuhoidlate seisukorra parendamine, täppisväetamise ulatuslikum rakendamine ning turvasmuldadel paiknevate põllumaade üle viimine püsirohumaade alla.17 Veelikse sigala tegevusele kohaldub keskkonnanõuetele vastavate hoidlate rajamine, mistõttu on rakendatud ka meetmed kasvuhoonegaaside heite pidurdamiseks. Samuti toimub ettevõttes vastavalt loomarühmale sobivaima pidamisviisi ja sobivaima sööda kasutamine. Euroopa Liidu strateegia „Talust taldrikule”18 eesmärgiks on põllumajanduses pestitsiidide kasutamise vähendamine, toitainete kao vähendamine, väetiste kasutamise vähendamine, antimikroobikumide müügi vähendamine põllumajandusloomade ja vesiviljeluse tarbeks ja mahepõllumajanduse arendamine.19 Veelikse sigalas toimub loomade söötmine vastavalt söödaratsioonidele. Loomade söötmiseks kasutatakse erinevaid söödasegusid, vastavalt loomade kaalule ja kasvufaasile. Ratsioon on koostatud vastavalt loomarühma füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele). Sellega aidatakse kaudselt vähendada loomakasvatuse keskkonna- ja kliimamõju. Samuti toimub sigalas üldine veterinaarohutuse tagamine. 14 Eesti merestrateegia meetmekava, Heakskiidetud Vabariigi Valitsuse 23.03.2017. a istungi protokollilise otsusega (päevakorrapunkt nr 1), 2016. https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/el-merestrateegia-raamdirektiiv 15 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium, 2019. https://www.envir.ee/media 16 Keskkonnaministeerium. Merestrateegia. https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia 17 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 18 Komisjoni teatis euroopa parlamendile, nõukogule, euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele, Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks. Euroopa Komisjon, 2020. https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1590404602495&uri=CELEX%3A52020DC0381 19 Talust toidulauale. Euroopa Komisjon. https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal/actions-being- taken-eu/farm-fork_et 20/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine 6 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ULATUS JA SISU Alljärgnevalt antakse ülevaade keskkonnamõju hindamise sisust ehk valdkondadest, millele pööratakse kogu keskkonnamõju hindamise protsessis olulist tähelepanu. Keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse rajatiste ehitamisega, käitamisega ja sulgemisega kaasneda võivat mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule. Hinnang toob välja käitise ehitamise ja kasutamisega seotud keskkonnariskid ja vajadusel nende leevendamise võimalused. Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale etteantud maa-alade piires ning nende lähiümbruse ulatuses, kus käitise mõju on tuntav. Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 56 arvestatakse käitise tegevuse hinnanguliseks mõjupiirkonnaks ala vähemalt 500 m raadiuses tootmisterritooriumist või ala, mille kaugus tootmisterritooriumist võrdub kõrgeima paikse heiteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast. Veelikse sigala kõrgeim paikne heiteallikas on kõrgusega 7,8 m maapinnast. Kuna kõrgeima paikse heiteallika 50-kordse kõrgusega raadius on 7,8 m * 50 = 390 m, siis arvestuslikuks mõjupiirkonnaks arvestatakse 500 m raadiusega ala mõõdetuna tootmisterritooriumist. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju. Järgnevalt esitatav keskkonnamõju hindamise sisu rakendub kõigile eelpool toodud alternatiividele. Peamised kavandatava arendustegevusega kaasnevad olulised mõjud on:  sõnniku tekkest ja käitlemisest tulenev keskkonnamõju, sh mõju välisõhu kvaliteedile;  vee tarbimisest tulenev keskkonnamõju;  jäätmekäitlusest tulenev keskkonnamõju;  farmi teenindavast transpordist tulenev keskkonnamõju;  võimalike avariiolukordade keskkonnamõju. Nende ja ka teiste vähem oluliste mõjude suurust, ulatust, olulisust ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi hinnatakse ja käsitletakse keskkonnamõju hindamise aruandes. Aruanne koosneb järgmistest osadest ning näeb ette järgmiste teemade kajastamist: Sissejuhatus. Kirjeldatakse keskkonnamõju hindamise eesmärki ja alust. Viidatakse KMH algatamise otsusele. Määratletakse keskkonnamõju hindamise ulatus. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus. Kirjeldatakse eesmärki ning vajadust arendaja poolt kavandatava tegevuse järele. Keskkonnamõju hindamise meetodid. Kirjeldatakse ning selgitatakse keskkonnamõjude prognoosimisel kasutatud lähenemist ning alternatiivide võrdlemise meetodit. Alternatiivide valik ja eelhindamine. Selgitatakse alternatiivide valimise ja sõelumise protsessi ning esitatakse mõttekäik reaalsete alternatiivideni jõudmiseks. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning piirkonna keskkonnaseisundi hinnang. Kirjeldatakse eeldatavalt mõjutatavat keskkonda ning hinnatakse selle seisundit. Antakse ülevaade piirkonda jäävatest loodus- ja muinsuskaitse objektidest, looduskaitse- ja muinsuskaitsealadest ning tehisobjektidest. Kirjeldatakse erinevate keskkonnaelementide seisundit, põhja- ja pinnavee seisundit, välisõhu seisundit. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/39 Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Olemasoleva olukorra kirjeldus. Kirjeldatakse kavandatava tegevuse ala enne kavandatava tegevusega alustamist. Olemasoleva tegevusega kaasnevad tagajärjed ja keskkonnamõju hinnang. Hinnatakse olemasolevast olukorrast tuleneda võivaid tagajärgi ning keskkonnamõjusid. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus. Kirjeldatakse kavandatavat tegevust koos mahtude ning võimalusel kavandatavat tegevust iseloomustavate skeemide-joonistega. Selgitatakse kavandatavat sõnnikukäitlust ja reovee ning jäätmete kogumist. Käitise ehituse, tegevuse ning sulgemisega kaasnevate tagajärgede ja eeldatava keskkonnamõju hinnang. Eesmärk on välja selgitada mõju suurus erinevatele keskkonnavaldkondadele ning keskkonnaelementidele ja eristada olulised mõjud ebaolulistest. Mõju maastikule ja pinnasele ning taimedele ja loomadele. Hinnatakse nii pinnase seisundi ja pinnavormide muutust kui ka visuaalseid muutusi maastikuvaadetes. Samuti mõju taimedele ja loomadele. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Mõju põhja- ja pinnaveele. Käitise mõju põhja- ja pinnaveele hinnatakse eksperthinnanguna, lähtudes veetarbe eeldatavast suurusest, kasutatavast põhjaveekihist, piirkonna põhjaveevarust, geoloogilistest tingimustest jms. Arvestatakse käitisesisese sõnnikukäitlusega kaasneda võivate võimalike mõjudega veekeskkonnale. Võetakse arvesse asjaolu, et käitis asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Sõnniku laotamisega kaasnevat mõju põllupõhiselt ei hinnata (kuna ettevõte ise sõnnikulaotamisega ei tegele), kuid hinnatakse vajalike põllupindade olemasolu tekkiva sõnniku laotamiseks. Vajalike laotuspindade vajalikkuse aluseks võetakse toitainete sisaldus sõnnikus, mille põhjal määratakse minimaalselt vajalik laotuspind.20 Sõnniku toitainete sisalduse määramisel võetakse aluseks maaeluministri määrus nr 7321. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Mõju välisõhu kvaliteedile, sh lõhn. Välisõhu lenduvate saasteainete heitkogused ning saasteainete saastetaset modelleeritakse, võttes arvesse käitise tehnilisi omadusi, mahtusid, kavandatavat tehnoloogiat, prognoositakse heitmeid, arvestatakse kohalikke meteoroloogilisi tingimusi (nt tuule suund, temperatuur). Saasteainete emissioonid arvutatakse vastavalt keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määrusele nr 6622. Sarnaste parameetritega heiteallikad grupeeritakse koondheiteallikateks. Lähtuvalt sellest, et PVT-viitedokumendis23 on kirjeldatud võimaliku tolmu teket sigalates, hinnatakse saasteainetest lisaks ka peenosakeste (PM10) teket. Lõhna hindamine viiakse läbi vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrusele nr 8124. Õhusaaste leviku modelleerimiseks ja visualiseerimiseks kasutatakse saasteainete hajumisarvutuste arvutimudelit Airviro, mis vastab välisõhus saasteainete hajumisarvutuste arvutimudelitele Eestis kehtestatud nõuetele25. Saasteainete modelleerimine teostatakse kõigi alternatiivide puhul ning koosmõjus teiste asjakohaste heiteallikatega. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 92 lõige 3 kohaselt võetakse iga saasteaine hajumise arvutuslikul hindamisel arvesse kõik käitise tootmisterritooriumil paiknevad heiteallikad ja kõik õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavad heiteallikad, mis jäävad saasteainete hajumise arvutuslikuks hindamiseks kasutatava arvutusprogrammi hindamise piirkonda.26 20 Veeseadus. Riigikogu seadus. Vastu võetud 30.01.2019 21 Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika. Maaeluministri määrus nr 73, vastu võetud 30.09.2019. 22 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid. Keskkonnaministri 12. detsembri 2016. a. määrus nr 66 23 PVT-viitedokument - https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/JRC107189_IRPP_Bref_2017_published.pdf 24 Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016 a määrus nr 81 25 Õhukvaliteedi hindamise kord1. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016 a määrus nr 84 26 Atmosfääriõhu kaitse seadus1. Riigikogu poolt 15.juuni 2016 a seadus 22/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Mõju müra tasemele. Hinnatakse müra allikaid ning nende levikut ja mõju. Muuhulgas käsitletakse käitist teenindavat transpordikoormust ja selle muutust. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Jäätmetekke mõju. Eksperthinnanguna hinnatakse tekkivate jäätmete (olmejäätmed, ohtlikud jäätmed) käitlusega kaasneda võivaid mõjusid. Mõju kliimale. Käitise mõju kliimale on seotud eelkõige loomade elutegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heitega (eelkõige metaan, dilämmastikoksiid ja süsinikdioksiid) välisõhku. Lähtudes kliimamuutuste mastaapsusest ning üksikute farmide suhteliselt väiksest panusest kliimamuutustele, võib eeldada, et kavandatud mahus tegevuste läbiviimine ei too kaasa olulist mõju kliimale ning selle hindamine ei ole vajalik, mistõttu mõju kliimale ei hinnata. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuuripärandile. Mõju kultuurimälestistele, kaitstavatele loodusobjektidele ja pärandkultuuriobjektidele hinnatakse eksperthinnanguna. Mõju valguse, soojuse, kiirguse ja vibratsioon tasemele. Kavandatava tegevuse käigus ei eraldu olulisel määral valgust, soojust, kiirgust ega teki vibratsiooni. Järelikult puuduvad ka eelpool mainitud tagajärjed ning neist tulenev mõju. Selle põhjal ei pea keskkonnamõju hindamise ekspert vajalikuks hinnata mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele. Mõju hädaolukordadest. Viidatakse võimalikele riskidele ja avariiolukordadele ning tuuakse välja riskide maandamise meetmed. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Kaudne mõju. Kaudse mõju all käsitletakse mõju, mis avaldub käitise tegevuse tulemusena mõnes teises asukohas. Samuti mõju, mis on kandunud ühest keskkonnaelemendist teise ning avaldub läbi selle. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Mõju vastuvõtvale keskkonnale. Mõju inimese tervisele, mõju elusloodusele ja mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale. Siinkohal hinnatakse mõjusid nn retseptorile. Mõju hindamisel inimese tervisele lähtutakse eeldusest, et juhul, kui kavandatavatest tegevustest tekkiv häiring (seotuna saasteainete heitega õhku, müra tekkega vm) jääb alla neid reguleerivates Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides toodud piirväärtusi, siis otsest ohtu inimese tervisele ei ole. Häiring kohalike elanike heaolule on aga võimalik ka allapoole piirväärtusi jäävate tasemete korral. Inimese heaolu mõjutab eeldatavalt eelkõige tootmistegevusest (seejuures eeskätt sõnnikukäitlusest) tulenev õhusaaste (lõhnahäiring). Häiring avaldub eeldatavalt eelkõige lähimate elamute juures, sõnnikulaotusperioodidel on häiring võimalik ka laotuspindade lähistel. Võimalik mõju ulatus selgitatakse ja täpsustatakse mõju hindamise käigus. Võrdlus PVT-järeldustega. Esitatakse ettevõttes kasutatava tehnika võrdlus parima võimaliku tehnika alastes järeldustes tooduga. Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigalas toimuv seakasvatus ületab tööstusheite seaduses toodud künniskoguse, millest tulenevalt vajab ettevõte tegevuseks keskkonnakompleksluba ning ettevõtte tegevus peab vastama parima võimaliku tehnika referentsdokumendis27 toodud nõudmistele. Peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavate meetmete kirjeldus ning meetmete kasutamise eeldatav efektiivsus. Tuuakse välja olulise keskkonnamõjuga valdkonnad ning kirjeldatakse planeeritavaid leevendavaid meetmeid. Võimalusel esitatakse tehnoloogilisi lahendusi saastuse vähendamiseks ja/või heitmete kontrolliks. Loodusvara kasutamise otstarbekuse hinnang ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavuse hinnang säästva arengu põhimõtetele. Hinnatakse erinevate loodusressursside tarbimist säästva arengu seisukohast. Kavandatava tegevuse võrdlus reaalsete alternatiivsete võimalustega ning nende paremusjärjestus. Sobivat meetodit kasutades hinnatakse alternatiive ning võrreldakse neid omavahel. Hindamist täiendatakse seletustega ning võrdlusprotsessi sisu analüüsiga. 27 KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/302, 15. veebruar 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse jaoks Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/39 Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Ettepanekud seire korraldamiseks. Antakse soovitusi keskkonnamõju hindamise käigus välja selgitatud eeldatavalt oluliste keskkonnamõjude seireks kavandatava tegevuse elluviimise etapis. Ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise tulemuste kohta. Antakse ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist ning avalikkuse kaasamisest väljapanekute ning avaliku arutelu käigus. Kokkuvõte ja järeldused. Juhitakse tähelepanu mõju hindamise käigus leitud olulistele keskkonnamõjudele ning rõhutatakse negatiivsete mõjude leevendamise ning positiivsete mõjude suurendamise võimalusi. Kasutatud kirjandus. Tuuakse ära loend mõju hindamise käigus kasutatud andmebaasidest, alusdokumentidest, metoodikatest jne. Lisad. Lisatakse nõuetekohased lisad ning teised aruande juurde kuuluvad dokumendid. 24/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine 7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS 7.1 Avalik protsess KMH protsessi saavad sekkuda ja aruannet täiendada oma põhjendatud soovituste, ettepanekute ja kommentaaridega kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib käitise laiendamine ja selle tegevus mõjutada, vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus. Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega võib pöörduda nii otsustaja, keskkonnamõju hindaja kui ka arendaja poole. 7.2 Teabe lähteallikad ja kasutatavad materjalid Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse olulisi valdkondi, mida sigala tegevus võib mõjutada. Olemasoleva keskkonnaseisundi kohta hangitakse teavet vähemalt järgmistest allikatest: • Mulgi Vallavalitsus ja tema käsutuses olev ning eksperdile kättesaadavaks tehtud teave; • Keskkonnaministeeriumi avalikud tasuta ja vajadusel tasulised andmebaasid (nt EELIS); • Maa-Ameti aluskaart; • KAUR andmed kliimatingimuste kohta; • ekspertide kohapealsed vaatlused välitöödel; • tehniliste ekspertide esitatud teave ehitiste ja rajatiste ning tootmistehnoloogia kohta. Keskkonnamõju hindamise protsessis ei plaanita läbi viia täiendavaid mõõtmisi. 7.3 Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamises lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad kavandatava tegevuse elluviimisel. Selleks kirjeldatakse loodus-, tehis- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale avaldatava otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud negatiivse mõju vältimiseks või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Mõjude hindamisel on oluline teada tegevusega kaasnevaid aspekte (tagajärgi), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides (näiteks tegevusega välisõhku eralduvad saasteained on tagajärg ning nendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi muutus). Lõpuks vaadatakse keskkonnaelementides (välisõhk, pinnavesi, põhjavesi jne) toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Seejuures lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on: • sotsiaalne keskkond, s.h. inimese tervis; • elusloodus; • majanduskeskkond. Põhimõtteline hindamismetoodika on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 5). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25/39 Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Joonis 5. Keskkonnamõju hindamise metoodika Täpsem mõju ulatus selgitatakse välja, iga mõjuvaldkonna puhul eraldi, KMH aruande käigus, ning selleks kasutatakse õhusaaste modelleerimist, sõnnikumahu arvutusi, hinnatakse ettevõtte kasutuses olevate põllumaade pindala piisavust kompleksis aastas tekkiva sõnniku kasutamiseks orgaanilise väetisena. Töö teostamisel võetakse arvesse avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja nendega arvestamise või mittearvestamise põhjendused. 7.4 Alternatiivide võrdlemine Alternatiive võrreldakse välja selgitatud mõjude kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid hinnanguid kõrvutades ning analüüsides. Võrdluse tulemusena esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste paremusjärjestus. 26/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine 8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA Alljärgnev tabel (Tabel 1) annab ülevaate KMH protsessist ning programmi koostamise hetke orienteeruvast ajakavast. Tabel 1. Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala KMH läbiviimise ja tulemuste avalikustamise orienteeruv ajakava KMH etapp Menetluse aeg KeHJS järgi päevades Eeldatav aeg KHM algatamine - 13.04.2022 KMH programmi koostamine - August-september 2022 Programmi esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib programmi Kuni 14 September 2022 sisu vastavust nõuetele Otsustaja küsib asutustelt seisukohti programmi sisu kohta 30 Oktoober 2022 Otsustaja menetleb saabunud seisukohti ja esitab enda seisukoha Kuni 14 Oktoober-november 2022 Märkuste menetlemine ja programmi parandamine - November 2022 Programmi esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib programmi November-detsember Kuni 14 sisu ning esitab avalikustamisele 2022 Programmi avalik väljapanek Vähemalt 14 Detsember 2022 KMH programmi avalik arutelu - Jaanuar 2023 Programmi täiendamine vastavalt märkustele ja ettepanekutele, - Jaanuar 2023 vastamine kirjadele KMH programmi esitamine otsustajale, otsustaja tunnistab Kuni 30 Veebruar 23 programmi nõuetele vastavaks August 2022 – märts KMH aruande koostamine - 2023 Aruande esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib aruande sisu Kuni 21 Aprill 2023 vastavust nõuetele Otsustaja küsib asutustelt seisukohti aruande sisu kohta 30 Aprill-mai 2023 Otsustaja menetleb saabunud seisukohti ja esitab enda seisukoha Kuni 21 Mai 2023 Märkuste menetlemine ja aruande parandamine - Juuni 2023 KMH aruande esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib aruande Kuni 14 Juuni 2023 sisu ning esitab avalikustamisele Aruande avalik väljapanek Vähemalt 21 Juuli 2023 Aruande avaliku arutelu - August 2023 Aruande täiendamine vastavalt märkustele ja ettepanekutele, - August 2023 vastamine kirjadele Otsustaja esitab aruande asutustele kooskõlastamiseks Kuni 30 September 2023 Otsustaja kontrollib aruande vastavust kooskõlastustest lähtuvalt Kuni 30 Oktoober 2023 Otsustaja tunnistab aruande nõuetele vastavaks ja teavitab Kuni 14 Oktoober-november 2023 otsusest Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27/39 Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine 9 KMH OSAPOOLED Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohased osapooled on arendaja, ekspert ja otsustaja (Tabel 2). Tabel 2. KMH osapooled Arendaja Ekspert Otsustaja Keskkonnaameti keskkonnakasutuse valdkonna Kivisalu Capital OÜ ELLE OÜ ringmajanduse osakonna keskkonnakorralduse büroo Esindaja: Esindaja: - Toomas Pallo Rünno Patune - (KMH litsents nr 0090) Roheline 64 Alliku sigala, Veelikse küla, Mulgi vald, Viljandi maakond Tõnismägi 3a-15 10119 Tallinn 80010 Pärnu, Eesti Tel: +372 56640008 Tel: 6117692 Tel: +372 662 5999 [email protected] [email protected] [email protected] Käesoleva keskkonnamõju hindamise puhul on juhteksperdiks Toomas Pallo (litsents: KMH 0090). Juhteksperdi juhtimisel koostab töörühm, mis koosneb peamiselt arendajapoolsetest tehnilistest ekspertidest ja ELLE OÜ erinevate valdkondade keskkonnaekspertidest (Tabel 3), keskkonnamõju hindamise aruande. Vajadusel kaasatakse KMH protsessi täiendavaid eksperte ka väljastpoolt ELLE OÜ-d. Tabel 3. ELLE OÜ ekspertrühm ja täiendavad eksperdid Ekspert Positsioon Haridustase Ülesanded Mõjuvaldkonnad: pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, õhusaaste, Toomas juhtekspert, KMH jäätmeteke, soojus, müra ja vibratsioon, kiirgus, lõhn, maismaa MSc geograafias Pallo litsents nr 0090 taimestik, maismaa loomastik, kaitstavad loodusobjektid. Alternatiivide võrdlus. Mõjuvaldkonnad: maavara, pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, Kaido PhD geograafias, MSc õhusaaste, jäätmeteke, soojus, müra ja vibratsioon, kiirgus, lõhn, ekspert Soosaar keskkonnatehnoloogias maismaa taimestik, maismaa loomastik, mets, kaitstavad loodusobjektid. Alternatiivide võrdlus. Mõjuvaldkonnad: inimese tervis, pinnas ja maastik, veesaaste ja Kerli veetase, õhusaaste, jäätmeteke, soojus, müra ja vibratsioon, kiirgus, ekspert MSc keskkonnakaitses Leetsaar lõhn, maismaa taimestik, maismaa loomastik, kaitstavad loodusobjektid, kultuuripärand, geoloogia, maavara, vee-elustik. Alternatiivide võrdlus. Mõjuvaldkonnad: pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, õhusaaste, Birgit Kena ekspert MSc keskkonnatehnoloogias jäätmeteke, maismaa taimestik, maismaa loomastik, kaitstavad loodusobjektid, kultuuripärand. Alternatiivide võrdlus. Liisi Nõgu ekspert MSc loodusgeograafias GIS, kaartide koostamine Lisaks eeltoodule tuleb arvestada ka teiste huvirühmadega, kellele farmi tegevus võib huvi pakkuda (Tabel 4). 28/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Tabel 4. Muud huvirühmad Isik või asutus Mõju või huvi Asjaomased asutused Mulgi Vallavalitsus Vallas toimuva arendustegevuse osas Põllumajandus- ja Toiduamet Mõju maaparandussüsteemidele Rahandusministeerium Vastavus planeerimisseadusele Terviseamet Mõju inimeste tervisele Muud asutused Teehoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks Transpordiamet riigimaanteedel Maa-Amet Maakatastri pidamine Kaasatavad isikud Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid Avaliku huvi esindaja keskkonnavaldkonnas Piirnevate kinnistute omanikud Huvi mõju osas, mis lähtub käitise kinnistutelt Veelikse küla elanikud Mõju elukeskkonnale Mulgi valla elanikud Mõju elukeskkonnale Laiem avalikkus Erinev võimalik huvi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29/39 Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine 10 TEGEVUSLOA TAOTLUSE KOOPIA Tegevusloa taotluse koopia on leitav infosüsteemist KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) keskkonnalubade dokumentide registri alt dokumendi numbri DM-118193-1 alt. 30/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine LISAD Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus (Lisa 1). Asjaomaste asutuste kirjade koopiad (Lisa 2). KMH programmi kohta esitatud kirjalikud ettepanekud ja vastuväited ja nende vastused (Lisa 3). Informatsioon KMH programmi avalikustamise kohta (Lisa 4). KMH programmi avaliku arutelu protokoll, osalejate registreerimisleht ning KMH programmi tutvustavad slaidid (Lisa 5). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31/39 Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Lisa 1. Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus 32/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33/39 Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine 34/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 35/39 Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Lisa 2. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad Lisatakse pärast KMH programmi esitamist asjaomastele asutustele. 36/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Lisa 3. KMH programmi kohta esitatud kirjalikud ettepanekud ja vastuväited ja nende vastused Lisatakse pärast KMH programmi avalikustamist. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 37/39 Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Lisa 4. Informatsioon KMH programmi avalikustamise kohta Lisatakse pärast KMH programmi avalikustamist. 38/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine Lisa 5. KMH programmi avaliku arutelu protokoll ning KMH programmi tutvustavad slaidid Lisatakse pärast KMH programmi avalikku arutelu. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 39/39
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel