Mulgi Vallavalitsus
[email protected]
29.09.2022 nr 6-3/22/7457-4
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala
keskkonnamõju hindamise programmi kohta
seisukoha küsimine
Kivisalu Capital OÜ esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks
keskkonnakompleksloa KKL/319482 muutmise taotluse menetluse nr M-118193 raames
koostatud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu (koostaja: Estonian,
Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)).
KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16
kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt
(asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt
puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).
KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest
alates seisukohad KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata
teie pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Lisa: KMH programm (Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala KMH programm_ELLE_220921
(1).asice)
Sama: Põllumajandus- ja Toiduamet, Rahandusministeerium, Terviseamet, Transpordiamet
Ivo Ojamäe 505 7438
[email protected]
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala
keskkonnamõjude hindamine
Programm
Tartu 2022
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
Nimetus Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
Versioon Keskkonnaametile edastamiseks
Töö nr KL-22-16E
KMH tellijad Kivisalu Capital OÜ
Registrikood: 11287855
Viljandi maakond, Mulgi vald, Veelikse küla, Alliku sigala, 69307
Telefon: +372 56640008
E-post:
[email protected]
KHM koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)
Registrikood: 10705517
Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn
Telefon/faks: +372 61 17 690 / +372 61 17 699
E-post:
[email protected]
Vastutav ekspert Toomas Pallo, MSc, litsents KMH0090
Eksperdid Kaido Soosaar, PhD
Kerli Leetsaar, MSc
Birgit Kena, MSc
Liisi Nõgu, MSc
.
Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle
lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle
kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande
omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian
& Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info
kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.
Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.
2/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ---------------------------------------------------------------------------------- 4
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK -------------------------------------------------------- 6
3 KÄITISE TÄPSEM ASUKOHT JA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
7
4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE
LÜHIKIRJELDUS --------------------------------------------------------------------------------------- 10
4.1 Reaalsed alternatiivsed võimalused ....................................................... 10
4.2 Kavandatav tegevus .......................................................................... 14
5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 18
6 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ULATUS JA SISU ------------------------------------------ 21
7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS -- 25
7.1 Avalik protsess ................................................................................ 25
7.2 Teabe lähteallikad ja kasutatavad materjalid ........................................... 25
7.3 Keskkonnamõju hindamine .................................................................. 25
7.4 Alternatiivide võrdlemine ................................................................... 26
8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE
AJAKAVA ----------------------------------------------------------------------------------------------- 27
9 KMH OSAPOOLED ------------------------------------------------------------------------------ 28
10 TEGEVUSLOA TAOTLUSE KOOPIA ----------------------------------------------------------- 30
LISAD 31
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/39
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
1 SISSEJUHATUS
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) algatati
Keskkonnaameti poolt 13.04.2022 kirjaga nr DM-118193-2 (Lisa 1). Algatamise aluseks oli
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 27
ja p 35, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 3, tööstusheite seaduse § 27 ning Keskkonnaameti peadirektori
10.02.2020 käskkiri nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“
lisa 16 „Keskkonnaameti veeosakonna põhimäärus“ punkt 2.2.2 ja Keskkonnaameti peadirektori
03.02.2022 käskkiri nr 1-1/22/18 „Volituste andmine“ ning ettevõtte Kivisalu Capital OÜ
keskkonnakompleksloa taotlus. Kompleksloa taotlus on registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 17.12.2021 nr DM-118193-1.
Viljandi maakonnas asuva Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala põhitegevusalaks on sigade
intensiivkasvatus. Ülesseatud tootmisvõimsuseks on käitise peale kokku 7164 nuumseakohta.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) objektiks on Viljandi maakonnas Mulgi vallas Veelikse külas Alliku
sigala (katastriüksuse tunnus 10501:004:0087) katastril asuva suurenenud tootmisvõimsusega
seafarmi tegevus.
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on tootmismahu suurendamine võrreldes Kivisalu Capital OÜ
Veelikse sigala olemasolevas kompleksloas (nr KKL/319482) tooduga. Seoses sellega on
kavandatavaks tegevuseks seafarmi rekonstrueerimine, lautade juurde rajamine ning nende
kasutuselevõtt. Lisaks soovitakse juurde rajada ja kasutusele võtta veel üks ringjas
vedelsõnnikumahuti. Planeeritav mahutavus on sigalakompleksi peale kokku 7164 nuumseakohta.
Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on:
hinnata farmi laiendamiseks vajalikke tegevusi, kaasnevaid tagajärgi ja nende eeldatavat
keskkonnamõju;
hinnata laiendatud farmi tegevusega kaasnevaid tagajärgi ja selle eeldatavat
keskkonnamõju;
hinnata farmi sulgemisega kaasnevaid tagajärgi ja eeldatavat keskkonnamõju;
välja tuua olulised keskkonnamõjud;
prognoosida võimalikke muutusi keskkonnas, sealjuures nii positiivseid kui ka negatiivseid;
välja valida parimad alternatiivsed lahendused;
negatiivsete mõjude olemasolul välja pakkuda nende mõjude vältimise ning leevendamise
võimalusi ja positiivsete mõjude suurendamise võimalusi;
esitada soovitusi keskkonna- ja seirenõuete seadmiseks, et kontrollida ja minimeerida
käitise tegevusest tulenevat potentsiaalset negatiivset keskkonnamõju.
Keskkonnamõju hindamise programmi eesmärgiks on kindlaks määrata keskkonnamõju hindamise
ulatus, täpsustada valdkonnad, kus mõjude ilmnemine on võimalik ning need valdkonnad, kus
hindamine ei ole asjakohane.
Keskkonnamõju hindamisel tuginetakse KeHJS-ele ning selle rakendusaktides KMH protseduurile ja
sisule esitatud nõuetele.
Keskkonnamõju hindamise raames hinnatakse kahte reaalset alternatiivset olukorda:
olukorda, kui kavandatavas tegevuskohas toimub loomakasvatus sellisel kujul, nagu on
kajastatud kehtivas keskkonnakompleksloas (KKL/319482) ning kus nuumseakohti on
käitises kuni 4115 ehk nullalternatiivi;
4/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
olukorda, kui käitises toimub lautade rekonstrueerimine ning juurde rajamine ning kus
juurde rajatakse vedelsõnnikumahuti ning kui käitis on laiendatud tootmismahuni – 7164
nuumseakohta ehk laiendatud farmi tegevuse (alternatiiv 1).
Asukoha alternatiive ei hinnata, sest tegemist on olemasoleva ja töötava seafarmiga ja omanike
eesmärk on tegevust jätkata samas asukohas.
Keskkonnamõju hindamise näol on tegemist ühe abivahendiga keskkonnalubade väljaandmise üle
otsustamise protsessis. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses
sätestatud protseduuri kohaselt on läbiviidava hindamise eesmärk anda otsustajale informatsiooni
kavandatava tegevuse võimalikust keskkonnamõjust. Lõplik otsus tehakse erineva teabe alusel,
millest keskkonnamõju hindamise aruanne ja selles toodud järeldused on vaid üks ja ilmtingimata
mitte määrav osa informatsioonist.
Keskkonnamõju hindamise viib läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE) Toomas
Pallo kuuluva KMH isikulitsentsi (KMH 0090) alusel. Keskkonnamõju hindamise osapoolte andmed
on esitatud käesoleva programmi viimases peatükis.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/39
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK
Arendaja, Kivisalu Capital OÜ, poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on sigade
intensiivkasvatuse jätkamine, liha tootmine ning Veelikse sigalas tootmismahu suurendamine ja
loomakasvatuse efektiivsemaks muutmine olemasolevas asukohas. Võrreldes kehtiva olukorraga
laiendatakse tegevust nii loomade arvu näol, kui ka rajatakse juurde lautasid ja sõnnikuhoidlaid.
Farmikompleksi laiendamisel lähtutakse loomade heaolust ning arvestatakse ümbritseva
keskkonnaga.
6/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
3 KÄITISE TÄPSEM ASUKOHT JA EELDATAVALT
MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala asub Viljandi maakonnas Mulgi vallas Veelikse külas Alliku sigala
maaüksusel (Joonis 1).
Alliku sigala maaüksus (katastriüksuse tunnus 10501:004:0087) on sihtotstarbelt maatulundusmaa.
Maaüksuse suurus on 8,95 ha, millest 0,96 ha on haritav maa, 0,71 ha on metsamaa, 3,03 ha on
õuemaa ja 4,25 ha on muu maa. Alliku sigala kinnistul asuvad kõik Veelikse sigala kompleksi
rajatised. Puurkaev, millest võetakse farmi tegevuse jaoks vett, asub KMH programmi koostamise
ajal Veelikse-Farmi (katastriüksuse tunnus 10501:004:0700) maaüksusel, kuid läbirääkimised on
pooleli ning ees ootab maaüksuste piiride muutmine selliselt, et ka puurkaev hakkaks asuma sigala
kompleksiga ühel maaüksusel (Alliku sigala maaüksus).
Kavandatud tegevuse alal asub KMH programmi koostamise ajal töötav sigala ning
tootmisterritooriumit ümbritsevad maatulundusmaad ja tootmismaad. Veelikse sigalat
ümbritsevad igast ilmakaarest põllud, tootmishoonetega maad või põllud või metsatukad. Ligipääs
farmi toimub kas mööda Valga-Uulu teed ( tee number: 6) või mööda Veelikse-Laatre-Riigipiiri
teed (tee number: 24203). Farm ei asu suuremate teede ääres ning tootmisterritooriumini
jõudmiseks peab läbima mitmeid teisi maaüksusi. Samamoodi nagu puurkaevugi puhul, toimuvad
KMH programmi koostamise ajal läbirääkimised, et Alliku sigala maaüksuse koosseisu hakkaks
kuuluma ka tee osa farmist Valga-Uulu maanteeni.
Alliku sigala kinnistu piirneb Sukapolli (MPS kood: 6113690010060/ehitise kood: 001)
maaparandusehitisega.
Käitise eeldatavas mõjupiirkonnas ei ole teisi töötavaid loomapidamiskomplekse ega muid käitisi,
kellele oleks väljastatud keskkonnaluba või registreering, mille toimimise tõttu võiks tekkida
käitistest eralduvate saasteainete vahel oluline koosmõju.1
Farmikompleksist lõuna suunas ca 1 km kaugusele jääb lähim tiheasustusala – Veelikse küla,
üksikumad Veelikse küla majapidamised asuvad ka farmile lähemal. Lähim elamu jääb lähimast
heiteallikast mõõdetuna ca 210 m kaugusele ida suunda. Mõisaküla linn jääb farmist ca 3,3 km ja
Abja-Paluoja linn ca 5,5 km kaugusele.
Farmile lähim Natura ala jääb ligikaudu 7 km kaugusele kirde suunda - Kariste järve loodusala
(EELIS kood: RAH0000269).
Veelikse farmikompleksi tootmisterritooriumil (maaüksuse piiril asuv vana tiik) asub
looduskaitsealuse liigi leiukoht – rohukonn (registrikood: KLO91136650), kes kuulub III
kaitsekategooria alla. Rohukonna leidub ka farmi maaüksusega piirneval maaüksuse tiigis
(registrikood: KLO9113648). Käitisest 200-400 m kaugusel asuvates tiikides on ka tiigikonna
leiukohad (registrikood: KLO9113533; KLO9113530).2
Veelikse külla jäävad I kaitsekategooria alla kuuluva väike-konnakotka leiukohad (KR kood:
KLO9124816; KLO9124436) ning II kaitsekategooria alla kuuluva veelendlase leiukoht (KR kood:
1 KOTKAS infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/registry/index?represented_id=
2 Maa-Amet, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/39
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
KLO9115777). Ükski I ja II kaitsekategooria alla kuuluva liigi leiukoht ei asu Veelikse
farmikompleksi eeldatavas mõjupiirkonnas.3
Veelikse sigala maaüksusel looduslikud veekogud puuduvad.Territooriumit läbivad kraavid ning
maaüksuse kirdepoolses servas asuvad tiigid. Veelikse sigala lähimast heiteallikast 130 m kaugusel
ida suunas möödub Hendrikhansu oja (Sarja oja) (registrikood: VEE1136900).
Seafarmile lähim kultuurimälestis asub 1,2 km kaugusel kagu suunas ning selleks on
arheoloogiamälestis Kalmistu (registrinumber: 13206). Tootmisterritooriumi keskelt arvestatuna
asub lähimatest pärandkultuuriobjektidest seafarmist 180 m kaugusel idas Alliku talukoht
(registrinumber: 105:TAK:025), 230 m kaugusel lõunas Alliku talu laut (registrinumber:
105:LAU:004), 500 m kaugusel loodes Veelikse meierei (registrinumber: 105:MTH:005). 1 km
raadiuses asuvad veel järgmised pärandkultuuriobjektid: Veelikse postijaam (registrinumber:
105:POJ:002), Penikerdi taluhäärber (registrinumber: 480:TAH:012), Veelikse vesiveski
(registrinumber: 105:VEV:001), Veelikse karjamõis (registrinumber: 105:MTH:004) ja Turbavõtuala
(registrinumber: 480:TVK:003).4
Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt asub Veelikse
sigala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.5 Käitis ei asu nitraaditundlikul alal.6
3 EELIS – Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur, https://infoleht.keskkonnainfo.ee/
4 Maa-Amet, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse
5 Maa-Amet, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia400k
6 Maa-Amet,
https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=MA24H5&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1620&HEIGHT=937&zlevel=0,552500,650500
0
8/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht Veelikse külas
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/39
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE
ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS
4.1 Reaalsed alternatiivsed võimalused
Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi
saavutamise erinevaid võimalusi. Käesoleva arenduse peamine eesmärk on sigade kasvatamine liha
tootmise eesmärgil. Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad vastama eesmärgile.
Keskkonnamõju hindamisel käsitletavad reaalsed kavandatavad alternatiivid peavad vastama
järgnevatele kriteeriumitele:
olema vastavuses õigusaktidega;
ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju;
vastama eesmärgile;
olema majanduslikult teostatavad;
olema tehniliselt teostatavad;
vastama parimale võimalikule tehnikale;
arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima.
Keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel on ekspert koos arendajaga leidnud kaks
alternatiivi, mille tagajärgi ja võimalikke mõjusid aruande koostamisel hinnatakse.
Kompleksloaga kehtestatud olukord nullalternatiiv
Hinnatakse olukorda, kus kavandatavat arendustegevust läbi ei viida. Kivisalu Capital OÜ Veelikse
sigalas jätkuks tegevus kompleksloaga (KKL/319482) lubatud mahus (4115 kohta nuumsigadele).
Tegemist oleks nn nullalternatiiviga (Joonis 2).
10/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
Joonis 2. Veelikse sigala asendiplaan nullalternatiivi puhul
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/39
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
Kavandatav tegevus ehk Alternatiiv 1
Alternatiiv 1 on KMH käsitluses arendaja soov laiendada Veelikse sigalat. Selleks kavandatakse
rekonstrueerida kolm sigalat, rajada ühe sigala asemele uus sigala ning rajada lisaks veel üks
sigala. Lisaks kavandatakse juurde rajada üks vedelsõnnikuhoidla. Loomakohti nuumsigadele
hakkaks olema 7164 (Joonis 3).
12/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
Joonis 3. Veelikse sigala asendiplaan alternatiiv 1 korral
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/39
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
Kuna tegemist on olemasoleva töötava sigalaga, siis teisi asukoha alternatiive ei hinnata. KMH
käigus hinnatakse tehnoloogilisi lahendusi, lähtudes arendaja kavadest, PVT-järeldustest ja
ehitusprojektidest.
4.2 Kavandatav tegevus
Hinnatavat kavandatavat tegevust võib jagada laias laastus kolme etappi:
farmi rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks vajalikud ehitustegevused;
laiendatud farmi tegevus;
farmi tegevuse lõpetamine.
Alljärgnevalt kirjeldatakse arendaja plaane kavandatava tegevuse elluviimiseks. Toodud tegevuse
kirjeldus võib detailide osas muutuda või modifitseeruda ehitusprojekti koostamisest ning KMH
tulemustest sõltuvalt.
Rekonstrueerimis- ja ehitustööde käigus viiakse läbi järgmised tegevused:
rekonstrueeritakse Laut nr 1 (kehtivas loas Laut nr 1 + Laut nr 2) (kohti kokku 1200
nuumseale);
rajatakse Laut nr 2 kehtivas loas Laut nr 3 asemele (kohti kokku 1768 nuumseale);
rekonstrueeritakse Laut nr 3 (kehtivas loas Laut nr 4 sektsioon 1 ja sektsioon 2) (kohti kokku
1468 nuumseale);
rajatakse Laut nr 4 (kohti kokku 1768 nuumseale);
rekonstrueeritakse Laut nr 5 (kehtivas loas Laut nr 5) (kohti kokku 960 nuumseale);
rajatakse juurde vedelsõnnikuhoidla;
rajatakse/rekontrueeritakse abihooned.
Ehitatavad rajatised ja rekonstrueeritavad hooned on tänapäevased ja parima võimaliku tehnika
nõuetele vastavad.
Kavandatud tegevuse tehnoloogiline skeem (tegevuse sisendid ja väljundid) on esitatud järgneval
joonisel (Joonis 4).
14/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
Joonis 4. Tehnoloogiline skeem
Alljärgnevalt on kirjeldatud kavandatavat tegevust.
Sigade pidamine
Nuumikulauta tuuakse võõrdepõrsad ca 12 nädala vanuselt 25-30 kg raskustena. Tapaküpseks
saavad nuumikud ca 100 kg-na, mis intensiivse tootmise juures saavutatakse 3-4 kuuga. Ühele
seale on arvestatud 0,80-0,85 m2 brutopinda.
Nuumikute pidamiseks jagatakse iga laut kaheks sektsiooniks. Hügieeninõuete täitmiseks
(desinfitseerimistööd) ja söötmise paremaks korraldamiseks toimub ühe sektsiooni sigadega
täitmine ja tühjendamine korraga.
Loomi peetakse vabapidamisel vedelsõnniku tehnoloogial täisrestpõrandal. Sõnniku
eemaldamiseks on kasutusel vaakumsüsteem, toimub sõnniku põhjakihi jahutamine.
Nuumikusigalate kütteks kasutatakse küttetorusid, mis paigaldatakse seinaklappide alla. Iga
sektsiooni orienteeruv küttevajadus on ca 40 KW. Lägakanalite alla paigaldatakse
soojatagastustorustik, mis ühendatakse soojuspumpadega.
Farmi kütteks vajaliku soojusenergia saamiseks rajatakse kaks süsteemi:
1. Sõnnikujahutussüsteem mis üheaegselt jahutab põrandaalustes lägakanalites olevat läga
ning sellega vähendab saasteainete emisiooni ning teisalt kasutatakse saadavat energiat
ruumide kütteks ja olmevee ettesoojendamiseks, orienteeruv soojuspumpade võimsus ca
2x50-60 kW. Sõnnikujahutussüsteemi kasutatakse aastaringselt;
2. Talvisel tipperioodil vajaliku soojusenergia saamiseks paigaldatakse vedelküttekatel
võimsusega ca 100-150 kW. Katlast väljuvad suitsugaasid suunatakse korstnasse. Korstna
kõrgus planeeritud 9,5 m maapinnast, diameetriga 0,325 m. Katla ja varugeneraatori
toitmiseks paigaldatakse kütusemahuti mahutavusega 1 m3.
Vedelküttekatel rakendub tööle üksnes äärmuslikes olukordades, eeldatavasti (arendaja
kogemuste põhjal) ei pea seda üldse kasutama, seega heiteallikana katelt KMH aruandes ei
käsitleta.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/39
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
Sigade söötmine ja jootmine
Söötmiseks kasutatakse automaatseid söötmis- ja jootmisseadmeid. Sööda jagamine
söödaautomaatidesse ja künadesse toimub automaatselt söödaliinide kaudu. Eelnevalt on sööt
segatud vastavalt ratsioonile söödatehases. Söötadena kasutatakse madala proteiinisisaldusega
söötasid, millele lisatakse ensüüme. Nuumikuid söödetakse vedelsöödaga ning sulus olevad loomad
mahuvad korraga söödaküna juurde, st. optimaalne künafront looma kohta on 0,3-0,5 m.
Söötmine toimub kuni 115 kg kehakaaluni ad libitum printsiibil, edasi kuni müügini piiratud
printsiibil (max 2,9 SÜ päevas).
Nuumikute jootmiseks on igasse sulgu paigaldatud sõnnikuala kohale üks automaatjootur.
Ventilatsioon
Õhuvahetuseks sigalates on kasutusel sundventilatsioon. Nuumikusigalatesse paigaldatakse
ümarad väljatõmbekorstnad. Sisselaskeklapid paigaldatakse uutes lautades külgseina aknaavade
ülemise osa kõrgusele, vanades lautades paigaldatakse sisselaskeklapid seintesse.
Sõnnikukäitlus sealautades
Veelikse sigalates peetakse loomi täisrestpõrandatel, mille tulemusena tekib farmis vedelsõnnik.
Vedelsõnnik valgub läbi restpõrandate sõnniku kogumiskanalitesse, kust see juhitakse
sõnnikupumplasse ning sealt pumbatakse läbi torustiku vedelsõnnikumahutitesse.
Sõnnikut hoiustatakse kahes vedelsõnnikuhoidlas, mille mahutavus on kokku 9000 m3.
Vedelsõnnikuhoidlad on ringja põhiplaaniga mahutitüüpi hoidlad, mille diameetrid on 36,31 m ning
kõrgus maapinnast 4 m. Hoidlate põhjad on valatud betoonist. Hoidlate lekkepidavuse kontrolliks
on hoidlatele rajatud drenaaž kontrollkaevudega. Vedelsõnnikuhoidlate täitmine toimub pumba
abil sõnnikuhoidlate põhjast - kinnised sõnnikutorud on suunatud üle servade sõnnikuhoidlatesse,
kus umbes 40 cm kõrgusel sõnnikuhoidlate põhjast toimub sõnniku väljapumpamine torudest
hoidlatesse. Sõnnikumahutite tühjendamine toimub vastavalt vajadusele (tavaliselt kaks korda
aastas) ning sõnnik antakse lepingu alusel üle Sukahärma Märdi talule.
Veelikse sigalas tekkivat sõnnikut kasutatakse väetisena mullaviljakuse tõstmiseks. Enne väljavedu
segatakse vedelsõnnikut mahutites, et eri fraktsiooniks eraldunud ja settinud kihid ühtlustada ning
võimaldada ka tahkema fraktsiooni väljavedu.
Veevarustus ja reoveekäitlus
Vett võetakse Veelikse-Farmi kinnistul (katastritunnus: 10501:004:0700) asuvast puurkaevust
(katastrinumber: 6976), mis kuulub Jüri ja Vivian Patusele, kuid mida lepingu alusel haldab Kivisalu
Capital OÜ. KMH programmi koostamise ajal käivad läbirääkimised ning ees ootab maaüksuste
piiride muutmine selliselt, et ka puurkaev hakkaks asuma sigala kompleksiga ühel maaüksusel
(Alliku sigala maaüksus) ning Kivisalu Capital OÜ saab puurkaevu omanikuks.
Vett kasutatakse farmis:
nuumikute jootmiseks ja söötmiseks;
loomapidamishoonete pesuks;
inventari pesuks;
töötajate olmevajadusteks;
muuks otstarbeks.
Tehnoloogiline reovesi ja olmereovesi juhitakse vedelsõnnikuhoidlasse. Heitvett ei juhita
suublasse ega pinnasesse.
Hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt juhitakse sademevesi kalletega territooriumi
haljastatud osadesse, kus see infiltreerub pinnasesse.
16/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
Jäätmekäitlus
Peamised seafarmi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on loomsed jäätmed, olmejäätmed,
pakendijäätmed, ohtlikud jäätmed. Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi mahutitesse.
Olmejäätmed on planeeritud üle anda jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud jäätmed
antakse üle ainult jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale saatekirja
vastu. Loomsed jäätmed antakse käitlemiseks üle selleks tunnustatud ettevõttesse.
Loomsed kõrvalsaadused
Keskkonnaohutuse seisukohalt on eelkõige oluline üldine veterinaarohutuse tagamine ja loomsete
jäätmete käitlemise nõuete järgimine. Haiged loomad eraldatakse sektsioonidest ning
paigutatakse teistest loomadest eraldi. Lõpnud loomad eraldatakse koheselt selleks ettenähtud
kohta ning antakse üle Atria Eesti Aktsiaseltsile asukohaga Kulli küla. Kuni lõpnud loomade
üleandmiseni paigutatakse need selleks ettenähtud kohta, kust võimalike nakkuste ja ebameeldiva
lõhna levik on viidud miinimumini.
Tööjõud
Käitises on kolm täistööajaga töökohta.
Transpordimaht
Käitise tegevuse tagamiseks transporditakse raskeveokitega sinna loomad, söödad ja
mitmesuguseid abimaterjale.
Käitisest veetakse raskeveokite või traktoritega ära loomad, vedelsõnnik, loomsed jäätmed,
olmejäätmed ning vajadusel muud jäätmed.
Raskeveokite liikumine on kavandatud püsikattega Veelikse-Laatre-Riigipiiri teele (tee number:
24203), kuhu saab mööda püsikattega Valga-Uulu teed (tee nr 6).
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/39
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“7 peamine eesmärk on ruumilise arengu suunamine kõige
üldisemates küsimustes. Eesmärgiks on tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele
võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne
ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine. Lisaks on üleriigilises planeeringus seatud
eesmärgiks rohelise võrgustiku sidususe ja väärtuslike maastike hoidmine ja seada nende säilimist
tagavad tingimused.
Kivisalu Capital OÜ kavandatav tegevus Veelikse sigalas loob inimestele juurde töökohti.
„Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030“ eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad
looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus-
ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti
Keskkonnastrateegia aastani 2030 on püstitanud mitmeid eesmärke nii loodusvarade säästlikuks
kasutamiseks kui ka jäätmetekke vähendamiseks.8
Sigalas kavandatav tegevus vastab PVT-järeldustele.9 Sigalas hakatakse seirama saasteainete teket
ja põhjavett, hoidmaks looduskeskkonna head seisundit. Samas luuakse juurde inimestele uusi
töökohti.
„Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020“10 visioon aastani 2030+ on piirkondade eripäradele
toetuv majanduskasv ja riigi konkurentsivõime ning inimeste heaks elukvaliteediks vajalike hüvede
tagatus toimepiirkondades. Ühtlasi on „Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+“11 peamine
eesmärk maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades
seejuures riiklikud ja kohalikud huvid. Planeeringus käsitletavad olulisemad teemad on asustuse
paiknemine, teenuste kättesaadavus ja transpordiühendused, ettevõtlus, looduskeskkonna
väärtused, tehniline taristu, riigikaitse ja siseturvalisus. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus
viidi läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärk on arvestada
keskkonnakaalutlusi maakonnaplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada
kõrgetasemeline keskkonnakaitse. KSH aruandes on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud
planeeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid loodus- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale
ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmed säästvaks ja tasakaalustatud
arenguks. Maakonnaplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millega kaasneks oluline piiriülene
keskkonnamõju.
Kivisalu Capital OÜ kavandatav tegevus Veelikse külas toetab Viljandimaal põllumajanduse
valdkonnas majandussektori kasvu, luues inimestele rohkem töökohti, samas tagades oma
7 Üleriigiline planeering Eesti 2030+, https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/uleriigiline-
planeering
8 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf#
9 KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/302, 15. veebruar 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse jaoks
10 Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020, 2014, file:///C:/Users/kerli/Downloads/Eesti_regionaalarengu_strateegia_2014-
2020.pdf
11 Viljandi maakonnaplaneering 2030+, https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/viljandimaa/viljandi-mp-2030/
18/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
tegevusega keskkonnakaitse. Keskkonnamõju hindamise aruandes hinnatakse, kui palju tekib
Veelikse sigalas sõnnikut ning kui palju maad on vajalik sellise sõnnikukoguse laotamiseks lähtuvalt
Veeseaduses sätestatule, mis tagabki keskkonnasõbraliku mulla kasutamise.
Mulgi (Abja) valla kehtiva üldplaneering12 sätestab, et põllumajanduses peab järgima säästliku
majandamise printsiipe. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) seab eesmärgiks mulla
keskkonnasõbraliku kasutamise. Keskkonnasõbralik mulla kasutamine saavutatakse toitainete ja
orgaanilise aine bilansi tasakaalus hoidmisega, taimekaitsevahendeid tuleb kasutada optimaalselt.
Põllumajanduslike tegevuste arendamisel tuleb arvestada:
heade põllumajandustavade järgimine (üldtunnustatud tootmisvõtted ja -viisid, mille
järgimise korral ei teki ohtu keskkonnale);
sõnnikuga on lubatud anda haritava maa hektari kohta külvikorra keskmisena kuni 170 kg
lämmastikku aastas. Mineraalväetistega on lubatud anda haritava maa hektari kohta
külvikorra keskmisena 30 kg fosforit aastas ja selline kogus lämmastikku, mis on
põllumajanduskultuuride kasvuks vajalik ning vastavuses mineraalväetiste kasutamise
kohta kehtestatud nõuetega;
kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi (nitraaditundlikul
alal üle 5 loomühiku), peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist nõuetekohane sõnnikuhoidla või
sõnniku- ja virtsahoidla;
sügavallapanuga lautades ei ole hoidlat vaja, kui laut mahutab ühe aasta koguse ja lauda
sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele
nõuetele.
Keskkonnamõju hindamise aruandes hinnatakse, kui palju tekib Veelikse sigalas sõnnikut ning kui
palju maad on vajalik sellise sõnnikukoguse laotamiseks lähtuvalt Veeseaduses sätestatule.
Abja valla kehtiva üldplaneering kohaselt on Veelikse sigala territoorium osaliselt reserveeritud
tootmisalana, kus on lubatud põllumajanduslike tootmishoonete ja neid teenindavate
infrastruktuuride rajamine.
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava13 kohaselt on põllumajanduslik hajukoormus
(taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine, loomakasvatus) oluline koormusallikas põhjaveele.
Hajureostuse seisukohalt on oluline põhjaveekogumi maakasutus. Hajukoormus sõltub suurel
määral konkreetse aasta veerohkusest ning põllumajanduse osas kasutatud väetiste hulgast ja
koristatud saagi suurusest. Põllumajanduse intensiivsus sõltub suurel määral looduslikest oludest,
kõige enam mullaviljakusest. Põllumajanduslik hajukoormus ohustab eelkõige maapinnalähedaste
põhjaveehaarete vee kvaliteeti kaitsmata põhjaveega aladel. Veelikse sigala puhul toimub farmi
tegevus vastavalt kehtestatud keskkonnanõuetele.
Loomakasvatushoonetega seotud heidete vähendamiseks peab jätkuma
loomakasvatuskomplekside korrastamine (sh sõnnikuhoidlate rajamine või rekonstrueerimine),
mille rakendumist toetab loastamis- ja järelevalvesüsteem ning maaelu arengukavaga seotud
toetuste mehhanism. Veelikse sigala puhul toimub vanade lautade rekonstrueerimine ning uute
rajamine, sh uue vedelsõnnikuhoidla ehitamine. Ehitatavad ja rekonstrueeritavad laudad ja
sõnnikuhoidlad vastavad kõikidele keskkonnanõuetele.
12 Abja valla üldplaneering, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud
13 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava, Keskkonnaministeerium, Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a.,
https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/39
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
Merestrateegia raamdirektiivi meetmekava14. Mere ökosüsteemi seisundit mõjutavad nii
maismaal kui Läänemeres toimuvad protsessid ja mõjurid, olulisim neist inimtegevus. Eesti asub
Läänemere valgalal ja jõgede kaudu satub merre põllumajanduse hajukoormusest pärinevaid
toitaineid, mis põhjustavad meres toitainete üleküllust ja eutrofeerumist, millest põhilise osa
moodustab väetiste kasutamine15. Merestrateegia raamdirektiivi põhieesmärk on säilitada või
saavutada mereala hea keskkonnaseisund. Keskkonnaseisundi säilitamiseks või saavutamiseks on
vaja rakendada keskkonnakaitsemeetmeid.16 Veelikse sigalas rakendatakse keskkonnaseisundi
säilitamiseks keskkonnakaitsemeetmeid, näiteks lekkekindlad sõnnikutorustikud, laudad ja
sõnnikuhoidlad.
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Olulisemad tegurid kliimapoliitika stsenaariumi
kohaselt, mille abil kasvuhoonegaaside heidet pidurdatakse ning mis on seotud otseselt või
kaudselt ka loomakasvatusega, on parem sööt loomadele, põllumajanduslikust toorainest
biometaani tootmise laiendamine, sõnnikuhoidlate seisukorra parendamine, täppisväetamise
ulatuslikum rakendamine ning turvasmuldadel paiknevate põllumaade üle viimine püsirohumaade
alla.17 Veelikse sigala tegevusele kohaldub keskkonnanõuetele vastavate hoidlate rajamine,
mistõttu on rakendatud ka meetmed kasvuhoonegaaside heite pidurdamiseks. Samuti toimub
ettevõttes vastavalt loomarühmale sobivaima pidamisviisi ja sobivaima sööda kasutamine.
Euroopa Liidu strateegia „Talust taldrikule”18 eesmärgiks on põllumajanduses pestitsiidide
kasutamise vähendamine, toitainete kao vähendamine, väetiste kasutamise vähendamine,
antimikroobikumide müügi vähendamine põllumajandusloomade ja vesiviljeluse tarbeks ja
mahepõllumajanduse arendamine.19 Veelikse sigalas toimub loomade söötmine vastavalt
söödaratsioonidele. Loomade söötmiseks kasutatakse erinevaid söödasegusid, vastavalt loomade
kaalule ja kasvufaasile. Ratsioon on koostatud vastavalt loomarühma füsioloogilisele tarbele
(söötmisnormidele). Sellega aidatakse kaudselt vähendada loomakasvatuse keskkonna- ja
kliimamõju. Samuti toimub sigalas üldine veterinaarohutuse tagamine.
14 Eesti merestrateegia meetmekava, Heakskiidetud Vabariigi Valitsuse 23.03.2017. a istungi protokollilise otsusega
(päevakorrapunkt nr 1), 2016. https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/el-merestrateegia-raamdirektiiv
15 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium, 2019. https://www.envir.ee/media
16 Keskkonnaministeerium. Merestrateegia. https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia
17 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050
18 Komisjoni teatis euroopa parlamendile, nõukogule, euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele, Strateegia
„Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks. Euroopa Komisjon, 2020. https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1590404602495&uri=CELEX%3A52020DC0381
19 Talust toidulauale. Euroopa Komisjon. https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal/actions-being-
taken-eu/farm-fork_et
20/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
6 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ULATUS JA SISU
Alljärgnevalt antakse ülevaade keskkonnamõju hindamise sisust ehk valdkondadest, millele
pööratakse kogu keskkonnamõju hindamise protsessis olulist tähelepanu.
Keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse rajatiste ehitamisega, käitamisega ja sulgemisega
kaasneda võivat mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule. Hinnang toob välja käitise
ehitamise ja kasutamisega seotud keskkonnariskid ja vajadusel nende leevendamise võimalused.
Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale etteantud maa-alade piires ning nende
lähiümbruse ulatuses, kus käitise mõju on tuntav.
Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 56 arvestatakse käitise tegevuse hinnanguliseks
mõjupiirkonnaks ala vähemalt 500 m raadiuses tootmisterritooriumist või ala, mille kaugus
tootmisterritooriumist võrdub kõrgeima paikse heiteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast.
Veelikse sigala kõrgeim paikne heiteallikas on kõrgusega 7,8 m maapinnast. Kuna kõrgeima paikse
heiteallika 50-kordse kõrgusega raadius on 7,8 m * 50 = 390 m, siis arvestuslikuks mõjupiirkonnaks
arvestatakse 500 m raadiusega ala mõõdetuna tootmisterritooriumist.
Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju.
Järgnevalt esitatav keskkonnamõju hindamise sisu rakendub kõigile eelpool toodud
alternatiividele.
Peamised kavandatava arendustegevusega kaasnevad olulised mõjud on:
sõnniku tekkest ja käitlemisest tulenev keskkonnamõju, sh mõju välisõhu kvaliteedile;
vee tarbimisest tulenev keskkonnamõju;
jäätmekäitlusest tulenev keskkonnamõju;
farmi teenindavast transpordist tulenev keskkonnamõju;
võimalike avariiolukordade keskkonnamõju.
Nende ja ka teiste vähem oluliste mõjude suurust, ulatust, olulisust ning negatiivsete mõjude
leevendamise võimalusi hinnatakse ja käsitletakse keskkonnamõju hindamise aruandes.
Aruanne koosneb järgmistest osadest ning näeb ette järgmiste teemade kajastamist:
Sissejuhatus. Kirjeldatakse keskkonnamõju hindamise eesmärki ja alust. Viidatakse KMH
algatamise otsusele. Määratletakse keskkonnamõju hindamise ulatus.
Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus. Kirjeldatakse eesmärki ning vajadust arendaja poolt
kavandatava tegevuse järele.
Keskkonnamõju hindamise meetodid. Kirjeldatakse ning selgitatakse keskkonnamõjude
prognoosimisel kasutatud lähenemist ning alternatiivide võrdlemise meetodit.
Alternatiivide valik ja eelhindamine. Selgitatakse alternatiivide valimise ja sõelumise protsessi
ning esitatakse mõttekäik reaalsete alternatiivideni jõudmiseks.
Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning piirkonna keskkonnaseisundi hinnang.
Kirjeldatakse eeldatavalt mõjutatavat keskkonda ning hinnatakse selle seisundit. Antakse
ülevaade piirkonda jäävatest loodus- ja muinsuskaitse objektidest, looduskaitse- ja
muinsuskaitsealadest ning tehisobjektidest. Kirjeldatakse erinevate keskkonnaelementide
seisundit, põhja- ja pinnavee seisundit, välisõhu seisundit.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/39
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
Olemasoleva olukorra kirjeldus. Kirjeldatakse kavandatava tegevuse ala enne kavandatava
tegevusega alustamist.
Olemasoleva tegevusega kaasnevad tagajärjed ja keskkonnamõju hinnang. Hinnatakse
olemasolevast olukorrast tuleneda võivaid tagajärgi ning keskkonnamõjusid.
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus. Kirjeldatakse
kavandatavat tegevust koos mahtude ning võimalusel kavandatavat tegevust iseloomustavate
skeemide-joonistega. Selgitatakse kavandatavat sõnnikukäitlust ja reovee ning jäätmete
kogumist.
Käitise ehituse, tegevuse ning sulgemisega kaasnevate tagajärgede ja eeldatava
keskkonnamõju hinnang. Eesmärk on välja selgitada mõju suurus erinevatele
keskkonnavaldkondadele ning keskkonnaelementidele ja eristada olulised mõjud ebaolulistest.
Mõju maastikule ja pinnasele ning taimedele ja loomadele. Hinnatakse nii pinnase seisundi ja
pinnavormide muutust kui ka visuaalseid muutusi maastikuvaadetes. Samuti mõju taimedele ja
loomadele. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna.
Mõju põhja- ja pinnaveele. Käitise mõju põhja- ja pinnaveele hinnatakse eksperthinnanguna,
lähtudes veetarbe eeldatavast suurusest, kasutatavast põhjaveekihist, piirkonna põhjaveevarust,
geoloogilistest tingimustest jms. Arvestatakse käitisesisese sõnnikukäitlusega kaasneda võivate
võimalike mõjudega veekeskkonnale. Võetakse arvesse asjaolu, et käitis asub nõrgalt kaitstud
põhjaveega alal. Sõnniku laotamisega kaasnevat mõju põllupõhiselt ei hinnata (kuna ettevõte ise
sõnnikulaotamisega ei tegele), kuid hinnatakse vajalike põllupindade olemasolu tekkiva sõnniku
laotamiseks. Vajalike laotuspindade vajalikkuse aluseks võetakse toitainete sisaldus sõnnikus,
mille põhjal määratakse minimaalselt vajalik laotuspind.20 Sõnniku toitainete sisalduse määramisel
võetakse aluseks maaeluministri määrus nr 7321. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna.
Mõju välisõhu kvaliteedile, sh lõhn. Välisõhu lenduvate saasteainete heitkogused ning
saasteainete saastetaset modelleeritakse, võttes arvesse käitise tehnilisi omadusi, mahtusid,
kavandatavat tehnoloogiat, prognoositakse heitmeid, arvestatakse kohalikke meteoroloogilisi
tingimusi (nt tuule suund, temperatuur). Saasteainete emissioonid arvutatakse vastavalt
keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määrusele nr 6622. Sarnaste parameetritega heiteallikad
grupeeritakse koondheiteallikateks. Lähtuvalt sellest, et PVT-viitedokumendis23 on kirjeldatud
võimaliku tolmu teket sigalates, hinnatakse saasteainetest lisaks ka peenosakeste (PM10) teket.
Lõhna hindamine viiakse läbi vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrusele nr 8124.
Õhusaaste leviku modelleerimiseks ja visualiseerimiseks kasutatakse saasteainete
hajumisarvutuste arvutimudelit Airviro, mis vastab välisõhus saasteainete hajumisarvutuste
arvutimudelitele Eestis kehtestatud nõuetele25. Saasteainete modelleerimine teostatakse kõigi
alternatiivide puhul ning koosmõjus teiste asjakohaste heiteallikatega. Atmosfääriõhu kaitse
seaduse § 92 lõige 3 kohaselt võetakse iga saasteaine hajumise arvutuslikul hindamisel arvesse
kõik käitise tootmisterritooriumil paiknevad heiteallikad ja kõik õhusaasteluba,
keskkonnakompleksluba või registreeringut omavad heiteallikad, mis jäävad saasteainete
hajumise arvutuslikuks hindamiseks kasutatava arvutusprogrammi hindamise piirkonda.26
20 Veeseadus. Riigikogu seadus. Vastu võetud 30.01.2019
21 Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja
sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika. Maaeluministri määrus nr 73, vastu võetud 30.09.2019.
22 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid.
Keskkonnaministri 12. detsembri 2016. a. määrus nr 66
23 PVT-viitedokument - https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/JRC107189_IRPP_Bref_2017_published.pdf
24 Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed. Keskkonnaministri
27. detsembri 2016 a määrus nr 81
25 Õhukvaliteedi hindamise kord1. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016 a määrus nr 84
26 Atmosfääriõhu kaitse seadus1. Riigikogu poolt 15.juuni 2016 a seadus
22/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
Mõju müra tasemele. Hinnatakse müra allikaid ning nende levikut ja mõju. Muuhulgas käsitletakse
käitist teenindavat transpordikoormust ja selle muutust. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna.
Jäätmetekke mõju. Eksperthinnanguna hinnatakse tekkivate jäätmete (olmejäätmed, ohtlikud
jäätmed) käitlusega kaasneda võivaid mõjusid.
Mõju kliimale. Käitise mõju kliimale on seotud eelkõige loomade elutegevusest tingitud
kasvuhoonegaaside heitega (eelkõige metaan, dilämmastikoksiid ja süsinikdioksiid) välisõhku.
Lähtudes kliimamuutuste mastaapsusest ning üksikute farmide suhteliselt väiksest panusest
kliimamuutustele, võib eeldada, et kavandatud mahus tegevuste läbiviimine ei too kaasa olulist
mõju kliimale ning selle hindamine ei ole vajalik, mistõttu mõju kliimale ei hinnata.
Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuuripärandile. Mõju kultuurimälestistele,
kaitstavatele loodusobjektidele ja pärandkultuuriobjektidele hinnatakse eksperthinnanguna.
Mõju valguse, soojuse, kiirguse ja vibratsioon tasemele. Kavandatava tegevuse käigus ei eraldu
olulisel määral valgust, soojust, kiirgust ega teki vibratsiooni. Järelikult puuduvad ka eelpool
mainitud tagajärjed ning neist tulenev mõju. Selle põhjal ei pea keskkonnamõju hindamise ekspert
vajalikuks hinnata mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele.
Mõju hädaolukordadest. Viidatakse võimalikele riskidele ja avariiolukordadele ning tuuakse välja
riskide maandamise meetmed. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna.
Kaudne mõju. Kaudse mõju all käsitletakse mõju, mis avaldub käitise tegevuse tulemusena mõnes
teises asukohas. Samuti mõju, mis on kandunud ühest keskkonnaelemendist teise ning avaldub läbi
selle. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna.
Mõju vastuvõtvale keskkonnale. Mõju inimese tervisele, mõju elusloodusele ja mõju sotsiaal- ja
majanduskeskkonnale. Siinkohal hinnatakse mõjusid nn retseptorile. Mõju hindamisel inimese
tervisele lähtutakse eeldusest, et juhul, kui kavandatavatest tegevustest tekkiv häiring (seotuna
saasteainete heitega õhku, müra tekkega vm) jääb alla neid reguleerivates Eesti Vabariigis
kehtivates õigusaktides toodud piirväärtusi, siis otsest ohtu inimese tervisele ei ole. Häiring
kohalike elanike heaolule on aga võimalik ka allapoole piirväärtusi jäävate tasemete korral.
Inimese heaolu mõjutab eeldatavalt eelkõige tootmistegevusest (seejuures eeskätt
sõnnikukäitlusest) tulenev õhusaaste (lõhnahäiring). Häiring avaldub eeldatavalt eelkõige lähimate
elamute juures, sõnnikulaotusperioodidel on häiring võimalik ka laotuspindade lähistel. Võimalik
mõju ulatus selgitatakse ja täpsustatakse mõju hindamise käigus.
Võrdlus PVT-järeldustega. Esitatakse ettevõttes kasutatava tehnika võrdlus parima võimaliku
tehnika alastes järeldustes tooduga. Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigalas toimuv seakasvatus ületab
tööstusheite seaduses toodud künniskoguse, millest tulenevalt vajab ettevõte tegevuseks
keskkonnakompleksluba ning ettevõtte tegevus peab vastama parima võimaliku tehnika
referentsdokumendis27 toodud nõudmistele.
Peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavate meetmete kirjeldus ning
meetmete kasutamise eeldatav efektiivsus. Tuuakse välja olulise keskkonnamõjuga valdkonnad
ning kirjeldatakse planeeritavaid leevendavaid meetmeid. Võimalusel esitatakse tehnoloogilisi
lahendusi saastuse vähendamiseks ja/või heitmete kontrolliks.
Loodusvara kasutamise otstarbekuse hinnang ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimaluste vastavuse hinnang säästva arengu põhimõtetele. Hinnatakse
erinevate loodusressursside tarbimist säästva arengu seisukohast.
Kavandatava tegevuse võrdlus reaalsete alternatiivsete võimalustega ning nende
paremusjärjestus. Sobivat meetodit kasutades hinnatakse alternatiive ning võrreldakse neid
omavahel. Hindamist täiendatakse seletustega ning võrdlusprotsessi sisu analüüsiga.
27 KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/302, 15. veebruar 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse jaoks
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/39
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
Ettepanekud seire korraldamiseks. Antakse soovitusi keskkonnamõju hindamise käigus välja
selgitatud eeldatavalt oluliste keskkonnamõjude seireks kavandatava tegevuse elluviimise etapis.
Ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise tulemuste kohta. Antakse
ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist ning avalikkuse kaasamisest väljapanekute ning
avaliku arutelu käigus.
Kokkuvõte ja järeldused. Juhitakse tähelepanu mõju hindamise käigus leitud olulistele
keskkonnamõjudele ning rõhutatakse negatiivsete mõjude leevendamise ning positiivsete mõjude
suurendamise võimalusi.
Kasutatud kirjandus. Tuuakse ära loend mõju hindamise käigus kasutatud andmebaasidest,
alusdokumentidest, metoodikatest jne.
Lisad. Lisatakse nõuetekohased lisad ning teised aruande juurde kuuluvad dokumendid.
24/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA
HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS
7.1 Avalik protsess
KMH protsessi saavad sekkuda ja aruannet täiendada oma põhjendatud soovituste, ettepanekute
ja kommentaaridega kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib käitise laiendamine ja
selle tegevus mõjutada, vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel,
hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus. Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega
võib pöörduda nii otsustaja, keskkonnamõju hindaja kui ka arendaja poole.
7.2 Teabe lähteallikad ja kasutatavad materjalid
Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse olulisi valdkondi, mida sigala tegevus võib mõjutada.
Olemasoleva keskkonnaseisundi kohta hangitakse teavet vähemalt järgmistest allikatest:
• Mulgi Vallavalitsus ja tema käsutuses olev ning eksperdile kättesaadavaks tehtud teave;
• Keskkonnaministeeriumi avalikud tasuta ja vajadusel tasulised andmebaasid (nt EELIS);
• Maa-Ameti aluskaart;
• KAUR andmed kliimatingimuste kohta;
• ekspertide kohapealsed vaatlused välitöödel;
• tehniliste ekspertide esitatud teave ehitiste ja rajatiste ning tootmistehnoloogia kohta.
Keskkonnamõju hindamise protsessis ei plaanita läbi viia täiendavaid mõõtmisi.
7.3 Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamises lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis
kaasnevad kavandatava tegevuse elluviimisel. Selleks kirjeldatakse loodus-, tehis- ja
sotsiaalmajanduslikule keskkonnale avaldatava otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju
iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Hindamise tulemusena tehakse
ettepanekud negatiivse mõju vältimiseks või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava
tegevuse elluviimisel. Mõjude hindamisel on oluline teada tegevusega kaasnevaid aspekte
(tagajärgi), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides (näiteks tegevusega välisõhku
eralduvad saasteained on tagajärg ning nendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi muutus).
Lõpuks vaadatakse keskkonnaelementides (välisõhk, pinnavesi, põhjavesi jne) toimuvaid muutusi
vastuvõtja kontekstis. Seejuures lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on:
• sotsiaalne keskkond, s.h. inimese tervis;
• elusloodus;
• majanduskeskkond.
Põhimõtteline hindamismetoodika on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 5).
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25/39
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
Joonis 5. Keskkonnamõju hindamise metoodika
Täpsem mõju ulatus selgitatakse välja, iga mõjuvaldkonna puhul eraldi, KMH aruande käigus, ning
selleks kasutatakse õhusaaste modelleerimist, sõnnikumahu arvutusi, hinnatakse ettevõtte
kasutuses olevate põllumaade pindala piisavust kompleksis aastas tekkiva sõnniku kasutamiseks
orgaanilise väetisena.
Töö teostamisel võetakse arvesse avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja nendega arvestamise
või mittearvestamise põhjendused.
7.4 Alternatiivide võrdlemine
Alternatiive võrreldakse välja selgitatud mõjude kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid hinnanguid
kõrvutades ning analüüsides. Võrdluse tulemusena esitatakse kavandatava tegevuse ja selle
reaalsete alternatiivsete võimaluste paremusjärjestus.
26/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI JA SELLE
TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA
Alljärgnev tabel (Tabel 1) annab ülevaate KMH protsessist ning programmi koostamise hetke
orienteeruvast ajakavast.
Tabel 1. Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala KMH läbiviimise ja tulemuste avalikustamise
orienteeruv ajakava
KMH etapp Menetluse aeg KeHJS järgi päevades Eeldatav aeg
KHM algatamine - 13.04.2022
KMH programmi koostamine - August-september 2022
Programmi esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib programmi
Kuni 14 September 2022
sisu vastavust nõuetele
Otsustaja küsib asutustelt seisukohti programmi sisu kohta 30 Oktoober 2022
Otsustaja menetleb saabunud seisukohti ja esitab enda seisukoha Kuni 14 Oktoober-november 2022
Märkuste menetlemine ja programmi parandamine - November 2022
Programmi esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib programmi November-detsember
Kuni 14
sisu ning esitab avalikustamisele 2022
Programmi avalik väljapanek Vähemalt 14 Detsember 2022
KMH programmi avalik arutelu - Jaanuar 2023
Programmi täiendamine vastavalt märkustele ja ettepanekutele,
- Jaanuar 2023
vastamine kirjadele
KMH programmi esitamine otsustajale, otsustaja tunnistab
Kuni 30 Veebruar 23
programmi nõuetele vastavaks
August 2022 – märts
KMH aruande koostamine -
2023
Aruande esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib aruande sisu
Kuni 21 Aprill 2023
vastavust nõuetele
Otsustaja küsib asutustelt seisukohti aruande sisu kohta 30 Aprill-mai 2023
Otsustaja menetleb saabunud seisukohti ja esitab enda seisukoha Kuni 21 Mai 2023
Märkuste menetlemine ja aruande parandamine - Juuni 2023
KMH aruande esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib aruande
Kuni 14 Juuni 2023
sisu ning esitab avalikustamisele
Aruande avalik väljapanek Vähemalt 21 Juuli 2023
Aruande avaliku arutelu - August 2023
Aruande täiendamine vastavalt märkustele ja ettepanekutele,
- August 2023
vastamine kirjadele
Otsustaja esitab aruande asutustele kooskõlastamiseks Kuni 30 September 2023
Otsustaja kontrollib aruande vastavust kooskõlastustest lähtuvalt Kuni 30 Oktoober 2023
Otsustaja tunnistab aruande nõuetele vastavaks ja teavitab
Kuni 14 Oktoober-november 2023
otsusest
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27/39
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
9 KMH OSAPOOLED
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohased osapooled on arendaja,
ekspert ja otsustaja (Tabel 2).
Tabel 2. KMH osapooled
Arendaja Ekspert Otsustaja
Keskkonnaameti
keskkonnakasutuse valdkonna
Kivisalu Capital OÜ ELLE OÜ
ringmajanduse osakonna
keskkonnakorralduse büroo
Esindaja: Esindaja: -
Toomas Pallo
Rünno Patune -
(KMH litsents nr 0090)
Roheline 64
Alliku sigala, Veelikse küla, Mulgi vald, Viljandi maakond Tõnismägi 3a-15 10119 Tallinn
80010 Pärnu, Eesti
Tel: +372 56640008 Tel: 6117692 Tel: +372 662 5999
[email protected] [email protected] [email protected]
Käesoleva keskkonnamõju hindamise puhul on juhteksperdiks Toomas Pallo (litsents: KMH 0090).
Juhteksperdi juhtimisel koostab töörühm, mis koosneb peamiselt arendajapoolsetest tehnilistest
ekspertidest ja ELLE OÜ erinevate valdkondade keskkonnaekspertidest (Tabel 3), keskkonnamõju
hindamise aruande. Vajadusel kaasatakse KMH protsessi täiendavaid eksperte ka väljastpoolt ELLE
OÜ-d.
Tabel 3. ELLE OÜ ekspertrühm ja täiendavad eksperdid
Ekspert Positsioon Haridustase Ülesanded
Mõjuvaldkonnad: pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, õhusaaste,
Toomas juhtekspert, KMH jäätmeteke, soojus, müra ja vibratsioon, kiirgus, lõhn, maismaa
MSc geograafias
Pallo litsents nr 0090 taimestik, maismaa loomastik, kaitstavad loodusobjektid. Alternatiivide
võrdlus.
Mõjuvaldkonnad: maavara, pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase,
Kaido PhD geograafias, MSc õhusaaste, jäätmeteke, soojus, müra ja vibratsioon, kiirgus, lõhn,
ekspert
Soosaar keskkonnatehnoloogias maismaa taimestik, maismaa loomastik, mets, kaitstavad loodusobjektid.
Alternatiivide võrdlus.
Mõjuvaldkonnad: inimese tervis, pinnas ja maastik, veesaaste ja
Kerli veetase, õhusaaste, jäätmeteke, soojus, müra ja vibratsioon, kiirgus,
ekspert MSc keskkonnakaitses
Leetsaar lõhn, maismaa taimestik, maismaa loomastik, kaitstavad loodusobjektid,
kultuuripärand, geoloogia, maavara, vee-elustik. Alternatiivide võrdlus.
Mõjuvaldkonnad: pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, õhusaaste,
Birgit Kena ekspert MSc keskkonnatehnoloogias jäätmeteke, maismaa taimestik, maismaa loomastik, kaitstavad
loodusobjektid, kultuuripärand. Alternatiivide võrdlus.
Liisi Nõgu ekspert MSc loodusgeograafias GIS, kaartide koostamine
Lisaks eeltoodule tuleb arvestada ka teiste huvirühmadega, kellele farmi tegevus võib huvi
pakkuda (Tabel 4).
28/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
Tabel 4. Muud huvirühmad
Isik või asutus Mõju või huvi
Asjaomased asutused
Mulgi Vallavalitsus Vallas toimuva arendustegevuse osas
Põllumajandus- ja Toiduamet Mõju maaparandussüsteemidele
Rahandusministeerium Vastavus planeerimisseadusele
Terviseamet Mõju inimeste tervisele
Muud asutused
Teehoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks
Transpordiamet
riigimaanteedel
Maa-Amet Maakatastri pidamine
Kaasatavad isikud
Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid Avaliku huvi esindaja keskkonnavaldkonnas
Piirnevate kinnistute omanikud Huvi mõju osas, mis lähtub käitise kinnistutelt
Veelikse küla elanikud Mõju elukeskkonnale
Mulgi valla elanikud Mõju elukeskkonnale
Laiem avalikkus Erinev võimalik huvi
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29/39
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
10 TEGEVUSLOA TAOTLUSE KOOPIA
Tegevusloa taotluse koopia on leitav infosüsteemist KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/)
keskkonnalubade dokumentide registri alt dokumendi numbri DM-118193-1 alt.
30/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
LISAD
Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus (Lisa 1).
Asjaomaste asutuste kirjade koopiad (Lisa 2).
KMH programmi kohta esitatud kirjalikud ettepanekud ja vastuväited ja nende vastused (Lisa 3).
Informatsioon KMH programmi avalikustamise kohta (Lisa 4).
KMH programmi avaliku arutelu protokoll, osalejate registreerimisleht ning KMH programmi
tutvustavad slaidid (Lisa 5).
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31/39
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
Lisa 1. Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus
32/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33/39
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
34/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 35/39
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
Lisa 2. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad
Lisatakse pärast KMH programmi esitamist asjaomastele asutustele.
36/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
Lisa 3. KMH programmi kohta esitatud kirjalikud ettepanekud ja
vastuväited ja nende vastused
Lisatakse pärast KMH programmi avalikustamist.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 37/39
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
Lisa 4. Informatsioon KMH programmi avalikustamise kohta
Lisatakse pärast KMH programmi avalikustamist.
38/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõjude hindamine
Lisa 5. KMH programmi avaliku arutelu protokoll ning KMH programmi
tutvustavad slaidid
Lisatakse pärast KMH programmi avalikku arutelu.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 39/39