EELNÕU
13.09.2022
MINISTRI KÄSKKIRI
nr
Tervise- ja tööministri 25. novembri 2014. a
käskkirja nr 210 "Karjäärinõustamise
kättesaadavuse suurendamine“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas tervise- ja
tööministri 25. novembri 2014 käskkirjaga nr 210 "Karjäärinõustamise kättesaadavuse
suurendamine" kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.5.2 teen toetuse andmise
tingimustes järgmised muudatused:
1. Sõnastan punkti 2.2.2 järgmiselt:
„2.2.2. Tegevuse üldajaraam
01.11.2014–31.12.2023“.
2. Asendan toetuse andmise tingimuste lisa 1 vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“
käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Peterson
tervise- ja tööminister
KINNITATUD
tervise- ja tööministri 30.10.2018
käskkirjaga nr 83
„Tervise- ja tööministri 25. novembri 2014. a käskkirja nr 210
„Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ muutmine“
MUUDETUD
tervise- ja tööministri …………. käskkirjaga nr……
Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.11.2014–31.12.2023
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Toetuse saaja
Eesti Töötukassa
2
Sisukord
1. TAT kirjeldus ....................................................................................................................... 3
1.1. Seos rakenduskavaga .................................................................................................. 3
1.1.1. Prioriteetne suund .................................................................................................. 3
1.1.2. Prioriteetse suuna eesmärk .................................................................................... 3
1.1.3. Meetme nimetus..................................................................................................... 3
1.1.4. Meetme eesmärk ................................................................................................... 3
1.2. TAT eesmärk ................................................................................................................ 3
1.2.1. TAT tulemus........................................................................................................... 3
1.2.2. TAT vajalikkuse põhjendus .................................................................................... 3
1.2.3. Eelarve................................................................................................................... 6
1.2.4. Mõisted .................................................................................................................. 6
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks..................................................................... 6
2.1. Karjäärinõustamine....................................................................................................... 6
2.1.1. Sihtrühm ................................................................................................................ 7
2.1.2. Tegevuse üldajaraam ............................................................................................. 7
2.2. Karjääriteenuste arendamine ........................................................................................ 7
2.2.1. Sihtrühm ................................................................................................................ 8
2.2.2. Tegevuse üldajaraam ............................................................................................. 8
2.3 Karjäärinõustamise arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele ........... 8
2.3.1. Sihtrühm ................................................................................................................ 9
2.3.2. Tegevuse üldajaraam ............................................................................................. 9
3. Näitajad............................................................................................................................... 9
4. TAT mõju läbivatele teemadele ......................................................................................... 11
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega ............. 12
6. Seos valdkondlike arengukavadega .................................................................................. 13
7. TAT rakendamine ............................................................................................................. 13
7.1. Toetuse saaja kohustused .......................................................................................... 13
7.2. Kulude abikõlblikkus ................................................................................................... 14
7.3. Riigiabi ....................................................................................................................... 14
7.4. Toetuse maksmine ..................................................................................................... 15
7.5. TAT muutmine ............................................................................................................ 16
7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine .............................. 17
7.7. Finantskorrektsioonid ................................................................................................. 17
Lisa: ...................................................................................................................................... 18
3
Toetuse andmise tingimused (TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
(edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel.
1. TAT kirjeldus
1.1. Seos rakenduskavaga
1.1.1. Prioriteetne suund
Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul.
1.1.2. Prioriteetse suuna eesmärk
Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise
vähendamine ning karjäärivalikute toetamine.
Kutse- ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud, inimeste elukestva
õppe võtmepädevused on paranenud ning suurenenud on nende konkurentsivõime tööturul.
1.1.3. Meetme nimetus
TAT panustab meetme 1.1 „Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“
tegevusse 1.1.2 „Karjääriteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele
ning meetme 1.6 „Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine“ tegevusse 1.6.4
„Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“.
1.1.4. Meetme eesmärk
Kvaliteetsete hariduse tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise
vähendamine ning karjäärivalikute toetamine.
Kutse- ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud ja elukestva õppe
võtmepädevused paranenud.
1.2. TAT eesmärk
Tagada karjääriteenuste kättesaadavus töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele ning noortele,
et toetada neid teadlike karjääri- ja haridustee valikute tegemisel, suurendades seeläbi inimeste
konkurentsivõimet tööturul.
1.2.1. TAT tulemus
Karjäärinõustamise tulemusena langetavad noored teadlikumaid otsuseid ühelt haridusastmelt
teisele ja haridusest tööellu liikudes, õpingute katkestamine on vähenenud ning inimeste oskus
planeerida oma karjääri ja tööelu ning teha haridus- ja tööalaseid valikuid on paranenud.
Tegevus toetab töötajate sujuvat liikumist ühelt töökohalt teisele, aitab ennetada nende töötuks
jäämist ning parandab tööturul ja elukestvas õppes mitteaktiivsete inimeste võimalusi leida
kiiremini sobiv töö või haridusvõimalus. Seeläbi paraneb peale noorte, töötavate ja tööturul
mitteaktiivsete inimeste ka nende inimeste konkurentsivõime tööturul, kellel ei ole õigust
karjäärinõustamisele tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel.
1.2.2. TAT vajalikkuse põhjendus
Majanduse tsüklilisus muudab tööturu dünaamiliseks. Kiiresti arenev tehnoloogia mõjutab
majanduse arengut ning sellega seoses muutub tööjõunõudlus pidevalt. Konkurentsivõime
hoidmiseks ja kiireks kohanemiseks tööturu nõudmistega on oluline pakkuda inimestele haridus-
ja kutsealast infot karjäärinõustamise kaudu.1 Kuni 2018. aasta lõpuni osutab
karjäärinõustamisteenust töötutele ja töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta teate saanud
tööotsijatele2 Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse
1 TÜ RAKE, karjääriteenuste süsteemi uuring 2011. Hiljem ei ole sarnaseid uuringuid tehtud.
2 Tööturuteenuste ja -toetuste seadus § 14.
4
alusel. Lisaks osutab töötukassa käesoleva TAT toel karjäärinõustamisteenust töötavatele ja
tööturul mitteaktiivsetele inimestele (sh noortele) ning teistele inimestele, kellel ei ole õigust
karjäärinõustamisele tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel. 7–26-aastastele noortele
(edaspidi noored) osutavad karjäärinõustamisteenust kuni 31.12.2018 struktuurivahendite toel
(„Karjääri- ja õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“) SA Innove
Rajaleidja keskused3.
Eesmärgiga vähendada karjääriteenuste osutamisel dubleerimist kahe asutuse vahel ning muuta
karjääriteenuste süsteem efektiivsemaks ja eesmärgipärasemaks kiitis Vabariigi Valitsus
24.05.2018 heaks karjääriteenuste osutamise korrastamise tegevuskava, mille kohaselt
ühendatakse SA Innove karjäärinõustamise ja -info teenuste osutamise süsteem töötukassa
karjääriteenuste süsteemiga ning alates 01.01.2019 osutab karjääriteenuseid töötukassa.
Reformi tulemusena koonduvad töötukassasse karjäärinõustamisteenus ja karjääriinfo
vahendamise teenus ning karjääriteenuste metoodika arendamine. Käesoleva TAT toel jätkab
töötukassa karjäärinõustamisteenuse osutamist töötavatele ja tööturul mitteaktiivsetele
inimesetele. Täiendavalt toetab TAT karjääriteenuste ümberkorraldamist vastavalt valitsuse
heaks kiidetud tegevuskavale ning karjääriteenuste osutamise jätkamist 7–26-aastastele
noortele.
Karjääriteenuste süsteemi uuringust4 (edaspidi uuring) ilmnes, et majanduskriisi ja suurenenud
tööpuuduse tingimustes on karjääriteenuste kättesaadavusel väga tähtis roll.
Karjäärinõustamisteenus peaks olema kättesaadav kogu elanikkonnale hoolimata inimese
haridustasemest või muudest teguritest. Teenuse pakkumine aitab suurendada inimeste
konkurentsivõimet tööturul.
Uuringust selgus ka, et inimeste enda huvi ja vajadus karjääriteenuste järele on suur – 61%
tööealisest elanikkonnast (ligikaudu 550 000 inimest vanuses 15–64 aastat) plaanib lähiajal oma
töö- või hariduselus teha muutusi ning 90% neist vajab selleks täiendavat infot ja nõustamist.
Probleemina toodi välja, et praegu ei ole kõigile elanikkonna sihtrühmadele karjääriteenused
kergesti kättesaadavad (40% eestimaalastest jagas seda arvamust). Leiti, et vanemaealistel ja
töötutel ning neil, kellel puudub internetile ligipääs ja kes ise aktiivselt infot ei otsi, on keeruline
hankida infot tööturul toimuva kohta. Karjäärinõustamine aitab inimestel teha teadlikke otsuseid.
Eesti elukestva õppe strateegia 20205 punktis 3.4 tuuakse välja, et teadlikud otsused
võimaldavad inimestel oma potentsiaali parimal moel välja arendada, mis muu hulgas aitab
vähendada väljakujunenud ealisi ja soolisi stereotüüpe. Samuti vähendab teadlik erialavalik
õpingute katkestamise tõenäosust ning loob eeldused omandatud teadmisi ja oskusi hiljem
töömaailmas kasutada.
Karjääriteenustel on noorte haridustee ja karjäärivalikute tegemisel oluline roll. Kohe peale
põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist kutseõppesse suundunute seas pole positiivset nihet
toimunud. 2017. aastal jätkas põhikoolilõpetajatest6 samal aastal õpinguid kutsehariduses 25,2%,
gümnaasiumi järel 9,7%. Samas teevad paljud põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajad valiku
kutseõppe kasuks hiljem, aasta või rohkem peale lõpetamist, nii jõuab kolme aasta jooksul peale
põhikooli lõpetamist kutseõppesse 38% noortest. Viimastel aastatel on kutseõppes oluliselt
laienenud töökohapõhise õppe pakkumine. Töökohapõhises õppes osalejad moodustasid 2017.
aastal 7% kõigist õppijatest.
Peale põhikooli lõpetamist ei suundu samal aastal edasi õppima ca 3% ja pärast gümnaasiumi
lõpetamist ca 40% õpilastest (Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) 2017. a andmetel). Kutseõppes
tervikuna on katkestamine olnud viimastel aastatel stabiilne (katkestab 19–20% kõigist
3 Perioodil 2014–2017 sai Rajaleidja võrgustiku kaudu individuaalseid karjääriteenuseid põhikooli 3. kooliastmel ligi 40 000 õpilast ning
gümnaasiumis ja kutseõppeasutustes ligi 21 000 õppijat. Lisaks sellele on teenust saanud ka u 2100 varakult haridussüsteemist lahkunud noort
(SA Innove andmed).
4 TÜ RAKE, karjääriteenuste süsteemi uuring 2011
5 http://hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf
6 Statsionaarne õpe, riiklik õppekava.
5
kutseõppes õppijatest), langustrendis on katkestamine kutsekeskhariduses (2016/2017.
õppeaastal 15,6%). Kõrghariduses katkestab keskmiselt 14,5% üliõpilastest, õpingute esimesel
aastal 21,2% (2017. a EHISe andmetel).
Haridusliku erivajadusega (HEV) õpilased vajavad neile sobival viisil osutatud karjääriteenuseid,
et leida endale võimetekohased haridusvõimalused või täiskasvanueas rakenduse tööjõuturul.
Õppe- ja karjäärinõustamise programmi vahehindamise7 raames tehtud küsitluse järgi leidis 40%
vastanutest, et nende koolis ei räägita karjääriplaneerimisest ja -valikute tegemisest piisavalt või
üldse. Uuringus intervjueeritud nende noorte tagasisidest, kes ei õpi ega tööta (NEET-noored),
selgus samuti, et karjääritemaatikat puudutati koolis harva ning koolis puudus inimene, kes
tegeleks karjäärivaldkonnaga. NEET-noori on võimalik sobivate valikute leidmisel ja elluviimisel
suunata professionaalsete karjääriteenuste ja hea võrgustikutööga.
Oluline roll noorte valikute kujunemisel on lapsevanematel, kes on noortele esmasteks
nõuandjateks haridusteel ja tööelu alustamisel. Seetõttu vajavad lapsevanemad professionaalset
tuge oma laste toetamiseks. Sageli sõltuvad alaealise või äsja täisealiseks saanud noore
haridusvalikud ja esmane õpitee ennekõike vanemate ootustest ja toetusest.
Noortele suunatud karjääriteenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine aitab kaasa
haridustee jätkajate arvu kasvule nii kesk- kui kõrgharidustaseme õppes, sh kutseõppes, samuti
kutseõppe ja kõrgharidustaseme õppe katkestamise vähendamisele. Seega suureneb noorte
hõivatus ja aktiivsus tööturul.
Eestis lahkub lähikümnenditel üha enam inimesi vanuse tõttu tööturult ning süveneb
tööjõupuuduse probleem. Seega oleks oluline suunata tööturule tagasi inimesi, kes sealt
erinevatel põhjustel eemal on. 2013. aastal oli Eestis tööturu mõistes mitteaktiivseid inimesi
(16 aastat kuni pensioniiga) 186 000. Mitteaktiivsete inimeste hulgas on palju neid, kes sooviksid
küll tööd teha, kuid ise tööd ei otsi. Mitteaktiivseid töösoovijaid (vanuses 15–74 aastat) oli 34
700, sh pensionärid, õpilased, terviseprobleemide tõttu tööturult eemal olijad,
hoolduskoormusega inimesed ja heitunud.8 Tööikka jõudvate nooremate aastakäikude kõrgem
haridustase võrreldes põlvkondadega, kelle tööiga on lõppemas, vanaduspensioniea tõus 65.
eluaastani ja sellele järgnev pensioniea sidumine keskmise eeldatava eluea pikenemisega,
samuti sisserännanute ja nende järeltulijate edasine lõimumine võib sisse- ja väljarände
tasakaalu juures korvata kuni poole tööealiste arvu vähenemisest.9 Mitteaktiivsete inimeste tööle
naasmise soodustamiseks on oluline tagada neile asjakohane info haridusvõimalustest, tööturu
nõudmistest ja vajadusest ning seeläbi suurendada nende töötamise ja õppimise motivatsiooni
ja konkurentsivõimet tööturul.
Uuringust10 selgusid ka karjääriteenuste osutamise senised kitsaskohad, mis raskendavad
teenuse osutamist kõigile soovijatele. Lisaks teenuse piiratud kättesaadavusele on Eestis
karjäärispetsialiste vähe, mistõttu on nende töökoormus suur. Karjäärispetsialistide
tasemekoolitust Eestis ei pakuta. Samuti on olemasolevad nõustamisvaldkonna koolitused
suunatud enam psühholoogilise nõustamise spetsialistidele. Seetõttu on karjäärispetsialistidele
vaja järjepidevalt korraldada baas- ja täienduskoolitusi ning supervisooni erialaste teadmiste ja
oskuste omandamiseks ja arendamiseks. Süsteemsed koolitused loovad eeldused
kutsetunnistusega karjäärispetsialistide arvu suurendamiseks ning kindlustavad karjääriteenuste
osutamise ühtlase kvaliteedi.
Kvaliteetsete karjääriteenuste pakkumiseks vajavad karjäärispetsialistid kaasaegseid metoodilisi
materjale täiskasvanutele ja noortele individuaalse ja grupinõustamise ning iseseisva töö
7 Õppe- ja karjäärinõustamise programmi vahehindamise lõpparuanne: https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne_1.pdf
8 Statistikaamet, tööjõu-uuringud, 2013
9 Allan Puur, Magnus Piirits, Luule Sakkeus, Martin Klesment, Raul Eamets "Hõivatud hõivestsenaariumide ja EIA rahvastikuprognoosi taustal",
Arenguseire Keskus, 2018
10 TÜ RAKE, karjääriteenuste süsteemi uuring 2011.
6
tegemiseks. Metoodiliste materjalide väljatöötamisel ja kaasajastamisel võetakse järgnevatel
aastatel enam arvesse eri kliendigruppide (sh erivajadustega inimesed, NEET-noored,
lapsevanemad jpt) vajadusi ning kaasaegseid teoreetilisi ja tõenduspõhiseid lähenemisi
maailmapraktikast.
Selleks, et juba töötavad ning tööturul mitteaktiivsed inimesed ja noored oleksid teadlikud
karjäärinõustamise võimalusest, on vajalik ette valmistada ja ellu viia sihtrühmapõhiseid
kommunikatsioonitegevusi.
1.2.3. Eelarve
Summa Osakaal
1 ESFi toetus 7 696 708,13 85%
2 Riiklik kaasfinantseering 1 358 242,62 15%
3 Omafinantseering 0 0%
4 TAT eelarve kokku 9 054 950,75 100%
1.2.4. Mõisted
Karjääriteenused – karjääriinfo vahendamine ja karjäärinõustamine. Need on teenused, mida
inimene saab karjääri planeerimisel kasutada ja mis aitavad kaasa teadliku karjäärivaliku
kujunemisele.
Karjääriinfo vahendamine – haridust, tööturgu, elukutseid ja nende omavahelisi seoseid
puudutavate korrastatud andmete esitamine kliendile karjääriinfospetsialisti poolt, et toetada
riiklikes õppekavades ette nähtud karjääri planeerimise oskuste arendamist. Karjääriinfo
vahendamise eesmärk on toetada kliendi iseseisvate valikute tegemist hariduses ja tööturul (sh
õpilase iseseisva infootsioskuse, info analüüsimise oskuse ja digipädevuse arengu toetamine).
Seetõttu on oluline luua eeldused, et kliendile oleks kättesaadav info karjääri kujundamisest,
õpivõimalustest, tööturu olukorrast, sh info vabatahtliku töö kohta nii Eestis kui välismaal,
elukutsetest Eestis ja välismaal, õpirändest jms.
Karjäärinõustamine – eesmärk on aidata kliendil iseseisvalt teha teadlikke kutse-, töö- ja
haridusvalikuid, et ta saaks hariduses ja tööturul tõhusamalt osaleda ja olla ühiskonnas rohkem
sotsiaalselt kaasatud. Karjäärinõustamine toetab üleminekut ühelt haridusastmelt teisele ja
haridusest tööturule.
Karjäärispetsialistid – töötukassas töötavad karjäärinõustajad, karjääriinfospetsialistid,
juhtivkarjäärispetsialistid ning karjääriteenuste osutamise ja arendamise eest vastutavad
töötajad.
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks
2.1. Karjäärinõustamine
Karjäärinõustamisel nõustatakse inimest töö, kutse või haridustee valikul, töö otsimisel ja karjääri
kujundamisel. Karjäärinõustaja aitab inimesel end paremini tundma õppida, kohaneda
muutustega ning teha läbimõeldud valikuid ja otsuseid. Lisaks hindavad karjäärinõustajad alates
1. maist 2017 töötavate inimeste koolitusvajadust töötukassa toetusel tasemeõppes või tööalasel
täienduskoolitusel osalemiseks.
Karjäärinõustamisteenust osutavad ja teenuse osutamist korraldavad töötukassas töötavad
karjäärinõustajad, juhtivkarjäärispetsialistid, karjäärikeskuse juht ning karjääriteenuste
osutamise ja arendamise eest vastutavad töötajad. Karjäärinõustamine on kavandatud peamiselt
individuaalse nõustamisena, grupinõustamisena, online-nõustamisena (Skype, e-post, telefon,
chat).
7
2.1.1. Sihtrühm
Töötavad ja mitteaktiivsed11 inimesed ning muud isikud, kellel ei ole õigust karjäärinõustamisele
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel.
2.1.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2015–31.12.2021
2.2. Karjääriteenuste arendamine
Karjääriteenuste arendamise eesmärk on tagada karjääriteenuste osutamise ühtlane kvaliteet
kõigile töötukassa kliendigruppidele ning vajalike metoodiliste materjalide olemasolu, arvestades
kõigi sihtrühmade vajadustega.
Aastateks 2019–2022 karjääriteenuste arendamisele kavandatud kulude maht kasvab
peaasjalikult karjääriteenuste reformi tõttu, mille tulemusena koondub töötukassasse kogu
karjääriteenuste metoodika ning karjäärispetsialistide teadmiste ja oskuste arendamine.
Karjääriteenuste arendamine koosneb järgmistest tegevustest:
1) Karjäärispetsialistide koolitamine
Karjäärispetsialistide professionaalse taseme tõstmiseks ja karjääriteenuste kvaliteedi
parendamiseks toetatakse kutse omandamist ja kutsetaseme tõstmist, arendatakse
koolitussüsteemi, rahastatakse baas- ja täienduskoolitusi (sh avatud turu koolitusi), näiteks
karjääriinfo vahendamise ja karjäärinõustamise tööalaste oskuste ja teadmiste arendamisega
seotud koolitusi, võimaldatakse osalemist supervisioonil ja kovisioonil. Karjäärispetsialistide
oskuste ühtlase taseme hoidmise toetamiseks korraldatakse üleriigilisi teema- ja
valdkonnaseminare, eri maakondade spetsialistidele ühiseid enesearendamis- ja
võrgustikukohtumisi ning teabepäevi. Samuti toetatakse piirkondlike erialaste seminaride jm
valdkondlike ürituste (nt karjääripäevad) korraldamist ja võrgustikutööd (sh lõimitud nõustamine)
maakonnas. Valdkonna arendamisse kaasatakse sidusrühmade esindajaid.
2) Karjääriteenuste metoodika arendamine
Karjääriteenuste metoodika arendamise tegevussuuna raames arendatakse teenuse pakkumise
metoodikat, sh töötatakse välja või kohandatakse individuaalseks ja grupinõustamiseks ning
iseseisvaks tööks materjale (nt juhendmaterjalid nõustajatele koos kliendi töölehtedega,
töövihikud ning abi- ja hindamisvahendid, sh testid ja nende kasutamiseks vajalikud litsentsid12).
Materjalide koostamisel arvestatakse erinevate vajadustega inimestega (nt puudega inimesed,
HEV-noored ja nende vanemad). Materjale on kavas tõlkida vene ja inglise keelde. Koostatud
või olemasolevaid materjale tiražeeritakse vastavalt tekkivatele vajadustele.
Karjäärinõustamise pakkumiseks online-kanalite kaudu arendatakse edasi keskkonda
www.minukarjäär.ee. Veebikeskkonda arendatakse ja täiendatakse pidevalt, et see oleks aja- ja
asjakohane ning tagaks võimaluse eneseanalüüsiks, mis toetab karjääriplaneerimise oskuste
arengut ning õppimise ja töötamisega seotud valikute tegemist (st luuakse kasutamiseks
täiendavaid harjutusi vm interaktiivseid lahendusi, vajadusel luuakse ühendusi teiste
keskkondadega operatiivseks andmevahetuseks, kaasajastatakse olemasolevate materjalide
sisusid jms).
Karjääriteenuste kättesaadavuse võimaluste rikastamiseks jätkatakse praegu SA Innove
Rajaleidja keskuste pakutava chat’i vormis teenuse osutamist ning luuakse selleks töötukassa
11 Tööturu mõistes mitteaktiivsed inimesed on rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel viibijad, hoolduskoormusega inimesed, haiguse või
vigastuse tõttu tööturult eemal olevad inimesed, heitunud, õpingutega hõivatud ja muudel põhjustel mitteaktiivsed.
12 Karjäärinõustajad vajavad nõustamisel teste (näiteks isiksuse küsimustik, vaimsete võimete skaala, tööalase suundumuse küsimustik, ametialase
suundumuse küsimustik). Testide kasutusõigusi on vaja osaliselt uuendada alates 2019. aastast. Samuti tuleb võimaldada uutele tööd alustavatele
karjäärinõustajatele testidega seotud koolitused ja litsentsid.
8
juurde vajalik tehniline võimekus. Chat lahenduse kaudu on inimestel võimalik pöörduda oma
tööd, haridust ja/või karjääri puudutavate küsimustega läbi online-rakenduse töötukassa
karjäärispetsialisti poole.
Töötukassa maakondlikes osakondades paiknevad karjäärikeskused, kust saab infot tööotsimise
ja õppimisvõimaluste kohta ning nõu ja tuge tööalaste valikute tegemisel. Igas neist on
karjääriraamatukogu, mis on avatud kõikidele külastajatele töötukassa lahtiolekuaegadel.
Karjääriraamatukogu koondab materjale, mis sisaldavad tööotsimiseks ning õppimis- ja
töötamisvõimaluste valimiseks vajalikke infoallikaid (teavikud, raamatud), samuti tööotsinguid
abistavaid materjale (nt psühholoogiaalane kirjandus). Perioodil 2019–2022 on kavas
karjääriraamatukogusid jätkuvalt edasi arendada (osta täiendavaid materjale), seejuures eraldi
tähelepanuga noorte sihtrühma vajadustel.
3) Teavitustegevuste korraldamine
Selleks, et teavitada avalikkust töötukassa pakutavatest karjääriteenustest, viiakse sihtrühmades
ellu tegevusi teenuse tutvustamiseks ja teadlikkuse hoidmiseks (sh töötatakse välja info- ja
teavitusmaterjale): vahendatakse tööturu- ja õppimisvõimaluste infot erinevatele sihtrühmadele
suunatud üritustel, tööturu- ja õppimisvõimalusi puudutava info paremaks jagamiseks
arendatakse veebilahenduste võimalusi. Sihtrühmade teadlikkuse suurendamiseks korraldab
töötukassa ise teabepäevi, infotube jms ning osaleb samalaadsete ürituste korraldamises.
Teavitusel kasutatakse erinevaid meediakanaleid, sh sotsiaalmeediat, flaiereid/infovoldikuid,
plakateid, roll-up’e, pastapliiatseid, märkmikke jms.
4) Karjääriteenuste koordineerimine
Haridus- ja Teadusministeeriumi pakutavate karjääriõppe ja karjääriõpet toetavate tegevuste
ning töötukassa pakutava karjäärinõustamise ja karjääriinfo vahendamisega seotud tegevuste
arendamiseks luuakse töötukassa eestvedamisel asjaomaste institutsioonide ja sidusrühmade
esindajatest koostöökogu. Koostöökogus lepitakse kokku eelnimetatud tegevuste ühised
arenduseesmärgid ja -tegevused ning korraldatakse seiret.
2.2.1. Sihtrühm
Töötukassa karjäärispetsialistid, karjääriteenuste saajad, laiem avalikkus, koostööpartnerid ja
sidusrühmad.
2.2.2. Tegevuse üldajaraam
01.11.2014–31.12.2023
2.3 Karjäärinõustamise arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele
Karjääriteenuste arendamine hõlmab karjääriteenuste pakkumise ümberkorraldamist vastavalt
valitsuse 24.05.2018 heaks kiidetud karjääriteenuste osutamise korrastamise tegevuskavale.
Noorte karjäärinõustamisel toetatakse noort iseseisvate ja teadlike kutse-, töö- ja haridusvalikute
tegemisel selleks, et vähendada koolist väljalangevust ja toetada üleminekut ühelt
haridusastmelt teisele ning haridusest tööturule. Täiendavalt toetatakse noore karjääri
kujundamise pädevuse arendamist.
Karjäärinõustamine aitab muu hulgas toetada ja jõustada HEV-noort sobivate hariduslike
lahenduste ja karjäärivalikute leidmisel ning elluviimisel eri osapooli kaasates. Lapsevanemate
puhul annab karjäärinõustamine peamised teadmised ja oskused lapse toetamiseks tema
karjäärivalikute (sh õppimis- ja töötamisvõimalused) tegemisel ja karjääri kujundamise pädevuse
arendamisel. Noorte karjäärinõustamise teenust osutatakse tihedas koostöös koolide ja SA
Innove Rajaleidja keskustega.
Tegevuse raames hinnatakse uuringute ja analüüside abil karjääriteenuste kvaliteeti ja mõju, et
selgitada välja arendusvajadused ning teenuse kasutajate teadlikkus ja rahulolu teenustega.
9
Noorte karjäärinõustamise teenust osutab alates 01.01.2019 töötukassa. Karjäärinõustamist
pakutakse individuaalse või grupinõustamisena, otsese kontakti või online-nõustamisena
(Skype, e-post, telefon, chat). Silmast silma nõustamist tehakse koolides, töötukassas kohapeal
(karjäärikeskuses) ja vajaduse korral mujal (nt noortekeskustes). Selleks, et kujundada
töötukassa karjäärikeskused atraktiivsemaks, luuakse uuenduslikke lahendusi (nt
virtuaalreaalsuse võimalused jms). Nõustamisprotsessis kasutatakse vastavalt vajadusele
erinevaid meetodeid ning abi- ja hindamisvahendeid (mh testid, küsimustikud jms).
Karjäärinõustamisteenust osutavad ja teenuse osutamist korraldavad töötukassas töötavad
karjäärinõustajad, juhtivkarjäärispetsialistid, karjäärikeskuse juht ning karjääriteenuste
osutamise ja arendamise eest vastutavad töötajad. Alates 2022. aastast liiguvad tööjõukulud üle
töötukassa eelarvesse.
Teavitamaks noori, nende vanemaid, haridussüsteemi töötajaid ning sidusrühmi karjääriteenuste
ümberkorraldusest ja Töötukassast kui karjääriteenuste pakkujast, on 2019. aastal kavandatud
viia reformiga seonduvalt erinevaid teavitustegevusi.
2.3.1. Sihtrühm
Noored vanuses 7–26 eluaastat ja nende vanemad, üldhariduskoolid, noortekeskused.
2.3.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2019–31.12.2023
3. Näitajad
Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitus
(viide TAT punktile, (2018) (202313)
missugusest
tegevusest kujuneb)
Rakenduskava Töötavatele ja 0 72 000 108 000 Tegevuste 2.1 ja 2.2
väljundinäitaja mitteaktiivsetele tulemusnäitaja
(TAT inimestele osutatud
tulemusnäitaja) karjäärinõustamise
kordade arv
Rakenduskava Eesti Töötukassasse 0 20 20 Tegevuste 2.1 ja 2.2
väljundinäitaja on loodud tulemusnäitaja
(TAT karjäärinõustaja
tulemusnäitaja) ametikohad
töötavatele ja
mitteaktiivsetele
inimestele
karjäärinõustamise
teenuse osutamiseks
Rakenduskava Individuaalseid 0 0 174 930 Näitajasse panustab
väljundinäitaja õppenõustamis- ja tegevuse 2.3 näitaja (vt
(TAT karjääriteenuseid allpool). Rakenduskava
tulemusnäitaja) saanud laste, väljundinäitajasse
14 õppurite ning noorte panustab lisaks HTMi
arv õppenõustamise TAT
tegevus 47 500
nõustamisjuhtumiga
13 Sihttasemed saavutatakse 2021. aastaks.
14
Töötukassa vastutab individuaalseid õppenõustamis- ja karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning noorte arvu
näitaja täitmise eest alates 2019. aastast karjääriteenuste osas (st aastatel 2019–2021 osutab töötukassa individuaalset
karjäärinõustamisteenust 41 380 lapsele, õppurile ja noorele). 2018. aasta lõpuks täitmata jääva karjääriteenuste
tulemuse eest vastutavad Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Innove.
10
ning kuni 2018. a lõpuni
ka
karjäärinõustamisega.
Käesolev TAT panustab
näitajasse üksnes
karjäärinõustamise
juhtumitega (41 380
alates 2019. a)
sh põhikooli 3. 0 0 75 680 Näitajasse panustab
kooliastmes tegevus 2.3 (vt allpool)
individuaalset 24 680
nõustamisjuhtumiga
karjääriteenust alates 2019. a.
saanud õppijate arv Ülejäänud 51 000
nõustamisjuhtumi
saavutamise eest 2018.
a lõpuni vastutavad
HTM ja Innove
TAT- Tegevus 2.1. Karjäärinõustamine
spetsiifilised
väljundinäitaja
d
Väljundinäitaja 2.1.1. Töötavatele ja 0 72 000 108 000 Panustab otseselt
mitteaktiivsetele rakenduskava
inimestele osutatud väljundinäitajasse
karjäärinõustamise
kordade arv
TAT- Tegevus 2.2. Karjääriteenuste arendamine
spetsiifilised
väljundinäitaja
d
Väljundinäitaja Metoodikapakett on 0 - 1 Panustab kaudselt
täiendatud, rakenduskava
arvestades noorte väljundinäitajasse
sihtrühma
Väljundinäitaja Kutsetunnistusega Fikseeritak - 55% Panustab kaudselt
spetsialistide osakaal se 2019 rakenduskava
väljundinäitajasse
Väljundinäitaja Teadlikkus Mõõdetaks - Algtase Panustab kaudselt
töötukassast e 2019 2019 + 6 rakenduskava
karjääriteenuste pp väljundinäitajasse
pakkujana (osakaal
vanuserühmas 15–64
a)
TAT- Tegevus 2.3 Karjäärinõustamise arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele
spetsiifilised ja noortele
väljundinäitaja
d
Väljundinäitaja Individuaalseid 0 0 41 380 Panustab otseselt
karjääriteenuseid rakenduskava
saanud laste, väljundinäitajasse
õppurite ning noorte
arv
11
sh põhikooli 3. 0 0 24 680 Panustab otseselt
kooliastmes rakenduskava
individuaalset väljundinäitajasse
karjääriteenust
saanud õppijate arv
sh gümnaasiumides 0 0 16 300 Panustab otseselt
ja rakenduskava
kutseõppeasutustes väljundinäitajasse
karjääriteenuseid
saanud õppijate arv
sh varakult 0 0 400 Panustab otseselt
haridussüsteemist rakenduskava
lahkunud 18-24 väljundinäitajasse
aastaste
põhihariduse või
madalama
haridustasemega
mitteõppivatele jm
noortele
karjääriteenuste
osutamine (teenust
saanud noorte arv)
4. TAT mõju läbivatele teemadele
TAT mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust
argumenteeritult põhjendada):
Regionaalareng jah ei
TAT omab mõju regionaalarengule. Karjäärinõustamisel võetakse arvesse ka regiooni tööturu
olukorda, teavitades inimesi millise hariduse ja oskustega tööjõudu vastavas regioonis vajatakse.
See võib kaasa aidata inimeste oskuste ja tööturuvajaduste vastavusse viimisele ning seeläbi
soodustada piirkondlike erinevuste tasakaalustamist. Karjäärinõustamise teenust arendatakse
ühtlaselt kõigis piirkondades, tagades sihtrühmale võrdsed võimalused ja teenuse kvaliteedi,
sõltumata nende elukohast.
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja
kliima eesmärgile. Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise
partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) aruandel.
Infoühiskond jah ei
TAT omab mõju infoühiskonnale. TAT tegevustes sisaldub karjäärinõustamisel kasutatavate e-
lahenduste kaasajastamine ja arendamine. See võimaldab osutada avalikku teenust otstarbekalt
ning jõuda kliendirühmadeni, kes eelistavad kasutada teenust e-lahenduste abil. Teenuste
arendamisel arvestatakse riigis olemasolevate või arendatavate taristuvõimalustega.
Riigivalitsemine jah ei
TAT tegevused ei oma olulist mõju tõhusa riigivalitsemise edendamise eesmärgile. TAT
ettevalmistamisel on lähtutud ühtse riigivalitsemise põhimõttest, karjäärinõustamisteenuse
osutamise küsimust arutati Haridus- ja Teadusministeeriumi vastava teemaga tegelevate
12
osakondadega ning SA Innove karjääriteenuste arenduskeskusega. TAT tegevused ise
(karjäärinõustamise pakkumine) ei mõjuta oluliselt riigivalitsemise tõhusust.
Võrdsed võimalused15 jah ei
Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)16
Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral):
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse
jah ei
Karjäärinõustamise tulemusena on inimesed teadlikumad töö-, pere- ja eraelu ühitamise
võimalustest, sh hoolduskohustustest ja ajakasutusest.
TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega17 TAT-de
ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse
jah ei
Selgitus, kuidas on TAT-s rakendatud sooküsimuste lõimimist:
Karjäärinõustajad saavad väljaõppe, mis annab neile võimaluse nõustada soolisi stereotüüpe
vältides, tutvustada nii meestele kui naistele mittetraditsioonilisi karjäärivalikuid ning julgustada
neid tegema sooneutraalseid valikuid, lähtudes nende eeldustest ja isiksuseomadustest.
Võrdne kohtlemine
jah ei
Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral):
(Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral)
Kirjeldada, kuidas on TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud:
a) eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine – karjäärinõustamisel on tagatud eri vanuses
inimeste võrdne kohtlemine;
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine – töötukassa maakondlikes osakondades on tagatud
juurdepääs liikumispuudega inimestele;
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest,
usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest18 – TAT raames osutatakse
karjäärinõustamisteenust kõikidele mainitud gruppidele.
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega
TAT on seotud meetmega 1.1 „ Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“,
mille eesmärk on vähendada koolist väljalangemist ning toetada noorte karjäärivalikuid. Meetme
raames pakutakse kuni 26-aastastele noortele individuaalset karjäärinõustamist Rajaleidja
keskuste vahendusel ning alates 01.01.2019 sama teenust töötukassa kaudu. Töötukassa
karjäärinõustamine keskendub seega kogu elanikkonnale, et toetada teadlikke valikuid nii ühelt
haridustasemelt teisele liikumiseks, haridusest tööellu siirdumiseks kui ka töökohtade
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7 (Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse
edendamine ja mittediskrimineerimine).
16 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides
eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad
ka naisi ja mehi.
17 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi
ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi
kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus.
18 Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus).
13
vahetamiseks ideaalolukorras vahepealsel ajal töötust kogemata. Töötukassa
karjäärinõustamisteenuse kasutamisele ei ole seatud vanusepiirangut. Eeldatavasti tulevad
töötukassa büroosse karjäärinõustamisele peamiselt need noored, kes soovivad tööd leida.
Samas hakkab töötukassa karjäärinõustamist pakkuma ka koolides kohapeal, et toetada noorte
teadlike valikute tegemist haridussüsteemi sees ja ka sellest välja liikumisel. Töötukassa teenuse
osutamisega seotud kommunikatsioon keskendub alates 01.01.2019 kõikidele inimestele, et
tagada eri sihtrühmade teadlikkus karjäärinõustamise kasutamise võimalustest töötukassa abil.
TAT on seotud meetme 1.5 „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevusega 1.5.1
„Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“. Tööjõuvajaduse seire- ja
prognoosisüsteemist saadav info on abiks karjäärinõustajatele, et tutvustada klientidele tööturu
olukorda ja tööjõuvajadust.
TAT on seotud meetme 1.6 „Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine“ tegevusega
1.6.1 „Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse ja õppes
osalemise toetamine“, kuna karjäärinõustamise käigus on võimalik tutvustada meetme raames
pakutavaid õppimisvõimalusi ning toetavaid tegevusi õppima asumiseks. Ühtlasi on TAT seotud
sama meetme tegevusega 1.6.2 „Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja
ümberõppe pakkumine kutse- ja erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ning elukestva õppe
võtmepädevuste parandamiseks“. Karjäärinõustamise käigus saab karjäärinõustaja lähtuvalt
inimese oskustest, teadmistest ja soovidest soovitada sobivaid täiend- ja ümberõppe võimalusi,
mis toetavad inimese kvalifikatsiooni paranemist.
TAT on seotud meetmega 3.2 „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives
osalemiseks“. Kuna karjäärinõustamine on suunatud ka tööturul mitteaktiivsetele inimestele, on
teenuse kaudu võimalik tutvustada uuele sihtrühmale (pensioniealised tööotsijad) teenuseid,
mida sihtrühmale meetme raames pakutakse.
6. Seos valdkondlike arengukavadega
Eesti 2020:
- Valitsuse poliitika põhisuund 2. Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu
vajadustega (sh kasutades paremini ELi siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse-
või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine.
Elukestva õppe strateegia 2020:
Strateegiline eesmärk 3.4. Eesmärk on luua kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega
ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused ja karjääriteenused, et suurendada
erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu eri vanuserühmades ja regioonides.
Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020:
- Eesmärk 1. Vanemaealised on ühiskonda kaasatud ja sotsiaalselt aktiivsed.
- Eesmärk 2. Vanemaealised on õpihimulised ja mitmekülgselt aktiivsed õppijad.
- Eesmärk 3. Vanemaealised on tööturul aktiivsed ja oma tööeluga rahul.
Heaolu Arengukava 2016-2023:
- Alaeesmärk 1. Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning
kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist.
7. TAT rakendamine
7.1. Toetuse saaja kohustused
14
Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduses (edaspidi struktuuritoetuse seadus) ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud:
7.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve
kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendi peale selle kinnitamist viie tööpäeva jooksul
rakendusüksusele (edaspidi RÜ);
7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt eelarvele;
7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta
RA poolt välja töötatud vormil;
7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul
peale vormi B kinnitamist; esitama esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva
jooksul TAT kinnitamisest;
7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.4 nimetatud
maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 esitatud prognoosist.
7.2. Kulude abikõlblikkus
7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri
2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on
kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele.
7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud:
7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1
punktidele 1–4;
7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest.
TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ja § 9
lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud.
7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud
järgmised kulud:
7.2.4.1 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates
õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
7.2.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
7.2.4.3 muud kaudsed kulud, mis ei kuulu punktis 7.2.3.2 nimetatud kaudsete kulude alla.
7.3. Riigiabi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
15
7.4. Toetuse maksmine
7.4.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidele.
7.4.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 ning § 18 lõigete 1 ja 2 alusel.
7.4.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
7.4.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid
ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.4.3.2 koopia hankekorrast;
7.4.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja
kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral
vastavad volituste koopiad.
7.4.4. Punktis 7.4.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varasemate TAT-
de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist
muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.
7.4.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord
kuus.
7.4.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel
kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu.
Esimesele maksetaotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide
koopiad. Kui esimene taotlus on ettemaksetaotlus, lisatakse esimese ettemakse kasutamise
aruandega kõik konkreetse ettemakse kasutamise aruande aluseks olevate kuludokumentide ja
tasumist tõendavate dokumentide koopiad.
7.4.7. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest
kuludest ja mitte rohkem, kui määratud toetuse summa.
7.4.8. RÜ-l on õigus maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande menetlemine osaliselt või
täielikult peatada, kui:
7.4.8.1 maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes esineb puudusi;
7.4.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
7.4.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
7.4.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks TAT-d
ellu viia või saavutada kavandatud tulemust;
7.4.8.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48
lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel
väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
7.4.9. Kui maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande kontrollimisel ilmneb, et toetuse
saajal on maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue täitmata või
maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, võib
RÜ määrata kohustuse või nõude täitmiseks ja puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus
kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et
maksetaotlus või ettemakse kasutamise aruanne on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue
on täidetud.
7.4.10. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Kui toetuse saajale
on toetus välja makstud ettemaksena, esitatakse ettemakse kasutamise aruanne koos nõutud
16
kulu- ja maksedokumentidega hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud
kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt.
7.4.11. Ettemaksete tegemisel ei või ettemaksetena välja maksta viimast 5 protsenti määratud
toetusest.
7.5. TAT muutmine
7.5.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi
muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse.
7.5.2. RA vaatab punktis 7.5.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates
taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 7.5.4
nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.5.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.5.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja
võrra.
7.5.4. RA edastab muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l
on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg
kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
7.5.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT
seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on
vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks.
7.5.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud
juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek.
7.5.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks
elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata.
Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on
RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa
ulatuses.
7.5.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva
rakendusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna
meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest.
7.5.9. TAT muutmiseks punkti 7.5.1 tähenduses ei loeta:
7.5.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve esitamist kulukohtade
kaupa;
7.5.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumist aastati tingimusel, et
TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
7.5.10. RA vaatab punktis 7.1.1 nimetatud eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning kui puudusi ei
esine, esitab punkti 7.5.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve
ministrile kinnitamiseks.
7.5.11. Kui eelarves esineb puudusi, annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja
võrra.
17
7.5.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda konkreetse aasta eelarve muutmine
TAT muutmist tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal ei muutu, kui:
7.5.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt
rohkem kui 15% ja
7.5.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot.
7.5.13. Peale punktis 7.5.12 nimetatud muudatuste kooskõlastamist esitab toetuse saaja viie
tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le.
7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
7.6.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega
struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui tehniline
viga e-keskkonna töös takistab vahearuande tähtaegset esitamist, loetakse uueks vahearuande
esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja
esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse
vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
7.6.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT lõpparuande struktuuritoetuse e-
keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui
tehniline viga e-keskkonna töös takistab lõpparuande tähtaegset esitamist, loetakse uueks
lõpparuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.
7.6.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
7.6.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne)
laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
7.6.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
7.6.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab viie tööpäeva
jooksul RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult,
edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks.
7.6.7. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale
puuduste kõrvaldamist.
7.6.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-
d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, edastab RÜ
lõpparuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks.
7.6.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine
lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.6.8.
7.6.10. TAT seirearuandes kajastatav info tuleb struktuuritoetuse e-keskkonna seirearuande
vormilt.
7.7. Finantskorrektsioonid
7.7.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47.
18
7.7.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49.
Lisa:
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B
Tervise- ja tööministri käskkirja „Tervise ja tööministri 25.11.2014. a käskkirja nr 210
„Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
I. Sissejuhatus
Muudatusega pikendatakse toetuse andmise tingimuste (TAT) tegevuse 2.2 „Karjääriteenuste
arendamine“ üldajaraami aasta võrra kuni 31. detsembrini 2023. a seoses tegevuste elluviimise ja
selle raames hangete läbiviimise osalise nihkumisega 2023. aastasse. Vastavalt muutub ka TAT
eelarve.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna
peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186,
[email protected]) ja tööhõive osakonna
tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 626 9294,
[email protected]) ning Eesti Töötukassa juhatuse
liige Reelika Leetmaa (tel 614 8500,
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi
on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128,
[email protected]).
Märkused:
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Seletuskiri kirjeldab ainult eelnõus nimetatud TAT muudatusi.
II. TAT muudatuste sisu
Punktiga 1 pikendatakse TAT tegevuse 2.2 „Karjääriteenuste arendamine“ üldajaraami aasta võrra
kuni 31. detsembrini 2023. a.
Punktiga 2 asendatakse TAT eelarve (lisa 1 vorm B) eelnõu lisaga. TAT 2021. ja 2023. aasta
eelarves tehakse järgmised muudatused:
Eelarve kulurida 1.2.1.1 Karjääriteenuste arendamine 2021. aasta eelarvest tõstetakse jääk
summas 33 129 eurot 2023. aasta eelarvesse samale kulureale.
Eelarve kulurida 1.2.1.1 Karjääriteenuste arendamine 2022. aasta eelarvest tõstetakse 75 000
eurot 2023. aasta eelarvesse samale kulureale.
Eelarve kulurida 1.3.1.1 Otsene personalikulu jääk summas 292 512,79 tõstetakse 2023. aasta
eelarvesse kulureale 1.4.1.1 Karjääriteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele
ja noortele.
Eelarve kulurida 1.3.1.2 Karjäärinõustamisega seotud sõidukulud jääk summas 5 223,50
tõstetakse 2023. aasta eelarvesse kulureale 1.4.1.1 Karjääriteenuste arendamine ja
kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele.
Eelarve kulurida 1.4.1.1 Karjääriteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja
noortele 2021. aasta eelarvest tõstetakse jääk summas 218 381,16 eurot 2023. aasta
eelarvesse samale kulureale.
Eelarve kulurida 1.4.1.2 Teavituskulud jääk summas 6 777,96 tõstetakse 2023. aasta
eelarvesse samale kulureale.
Eelarve muudatused ei ületa meetme tegevustele eraldatud eelarve summasid. TAT kogueelarve
ei muutu.
III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb
Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
IV. TAT muudatuste mõjud
Eelnõuga pikendatakse karjääriteenuste arendamisega seotud TAT tegevuse 2.2 elluviimise
perioodi. Tegevustes sisulisi muudatusi ei tehta, vaid jätkatakse karjäärispetsialistide koolitamise,
karjääriteenuste metoodika ning karjäärikeskuste eksponaatide arendamisega.
V. TAT muudatuste jõustumine
Käskkiri jõustub üldises korras.
VI. TAT muudatuste kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja Haridus- ja Teadusministeeriumile ning e-posti teel Riigi Tugiteenuste
Keskusele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale.
2
Rahandusministeerium Meie 29.09.2022 nr 1.2-2/133-1
Riigi Tugiteenuste Keskus
Haridus- ja Teadusministeerium
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri käskkirja
„Tervise- ja tööministri 25. novembri 2014. a käskkirja nr 210 „Karjäärinõustamise
kättesaadavuse suurendamine“ muutmine“ eelnõu.
Eelnõu hõlmab perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava prioriteetse suuna 1
„Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetmete 1.1
„Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ ja 1.6 „Täiskasvanud
elanikkonna kompetentside arendamine“ tegevusi 1.1.2 „Karjääriteenuste arendamine ja
kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele“ ja 1.6.4 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse
suurendamine“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Peterson
tervise- ja tööminister
Lisad:
1. käskkirja eelnõu;
2. toetuse andmise tingimused;
3. eelnõu seletuskiri;
4. eelarve (toetuse andmise tingimuste lisa).
Lisaadressaat:
Eesti Töötukassa
Jüri Lõssenko 626 9186
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/22-1157 - Tervise- ja tööministri 25. novembri 2014. a
käskkirja nr 210 "Karjäärinõustamise
kättesaadavuse suurendamine“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 13.10.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/46f44358-f089-42a9-bfbb-748448899315
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/46f44358-f089-42a9-bfbb-748448899315?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main