dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Rahandusministeerium · 28. september 2022
Viit
12.2-1/7264-4
Registreeritud
28. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Haigekassa
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2022
Vastutaja
Mihhail Antonov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-17264-4 28.09.2022 Väljaminev kiri.asice463 KB

Sisu (failidest)

Ergo Pallo, õigusosakonna juhataja Teie 13.09.2022 Eesti Haigekassa Meie 28.09.2022 nr 12.2-1/7264-4 [email protected] Järelevalvemenetluse alustamata jätmine Austatud härra Pallo 12.09.2022 kirjas nr 12.2-1/7264-2 teavitasime Teid sellest, et Rahandusministeeriumile on laekunud järelevalveteade seoses riigihangete registris Eesti Haigekassa (edaspidi: hankija) poolt 06.06.2022 avaldatud hanketeatega alustatud avatud hankemenetlusega "Riiklike sõeluuringute reklaami- ja turundusteenused" (viitenumber 250388). Samas kirjas selgitasime riigihangete seaduse (RHS) §-s 47 sätestatud korda hankija otsustest teavitamise kohta, sealhulgas RHS § 47 lg 4 p-s 3 toodud nõuet, et koos RHS § 47 lg-s 1 nimetatud teatega peab hankija esitama vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes. RHS § 47 lg 4 p-s 3 sätestatud andmete esitamine koos teatega pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta on oluline tagamaks tõhusat õiguskaitset, sest teadmata hankija otsuse tagamaid, sealhulgas hankija põhjendusi eduka pakkuja pakkumusele hindepunktide omistamise kohta, võib teistel nõuetele vastava pakkumuse esitanud pakkujatel olla keeruline kui mitte võimatu hankija vastavasisulist otsust vaidlustada. Riigihangete vaidlustus- komisjon on leidnud, et pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise tähtaeg ei hakka kulgema enne, kui hankija on esitanud vaidlustajale edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise vaidlustaja pakkumusega võrreldes (vt VAKO 31.10.2018, 219-18/200962, p 12). Tuginedes RHS § 205 lg-le 2 palusime hankijal järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks selgitada järgmist: 1) Kas hankija on kõiki vastavaks tunnistatud pakkumuse esitajaid teavitanud eduka pakkumuse eelistest riigihangete registri väliselt? Kui vastus eelnevale küsimusele on jaatav, siis palume lisada seda tõendavad dokumendid. 2) Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis millal täidab hankija RHS § 47 lg 3 p-st 4 tuleneva kohustuse esitada igale vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes? Ühtlasi palusime hankijal hoiduda raamlepingu sõlmimisest kuni RHS § 189 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaeg pole möödunud (arvestusega, et vaidlustuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema RHS § 47 lg 3 p-s 4 sätestatud andmete esitamisest). Hankija vastas 13.09.2022 e-posti teel teatades, et Eesti Haigekassa ja edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ühispakkujad on sõlminud (allkirjastanud) raamlepingu nr 6-2.5/76, millega avatud hankemenetlus "Riiklike sõeluuringute reklaami- ja turundusteenused" (viitenumber 250388) on lõppenud. Hankija e-kirjale manusena lisatud digitaalselt allkirjastatud dokumendist nähtus, et hankija seaduslik esindaja allkirjastas raamlepingu 13.09.2022 kell 16:14 ning esimese ühispakkuja seaduslik esindaja (ja ühtlasi ühispakkujate volitatud esindaja) 13.09.2022 kell 16:37 ja teise ühispakkuja seaduslik esindaja 13.09.2022 kell 17:43. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Hankija leidis, et on RHS § 47 lg 4 p-s 3 sätestatud teavitamise kohustuse nõuetekohaselt täitnud, sest juhatuse 26.08.2022 otsuses nr 280 on välja toodud pakkumuste maksumused ning pakkumuste hindepunktid kehtestatud hindamiskriteeriumite järgi. Kuivõrd kõnealuses riigihankes hinnati (lisaks pakkumuste maksumusele) iga pakkumust vastavalt kehtestatud hindamise (kvaliteedi)kriteeriumidele iseseisvalt, mitte võrreldes teiste pakkumustega, saigi hankija arvates eduka pakkuja „eeliseks“ teiste pakkumustega võrreldes olla üksnes kõrgem punktide arv. Hankija arvates nõuab RHS § 47 lg 4 p 3 erinevalt teistest sama lõike punktidest üksnes andmete, mitte põhjuste (põhjenduste), esitamist. Lähtudes hankija esitatud teabest ja dokumentidest ei ole juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamine praegusel juhul võimalik, sest esineb absoluutne menetlustaksitus – riigihanke menetlus on lõppenud. Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks selge pädevuse ja volituse: avaliku võimu poolne sekkumine eraõiguslikku suhtesse, sh hanke- või raamlepingu alusel hankija ja ettevõtja vahel tekkinud õigussuhtesse, võib toimuda ainult seadusega kindlaks määratud tingimustel, korras ja ulatuses (vt RKHKm 13.04.1998, nr 3-3-1-14-98, p 4; RKHKo 31.10.2000, nr 3-3-1-41-00, p 4; 19.11.2012, nr 3-3-1-43-12, p 19). RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud järelevalvemenetlust välistavad asjaolud. Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamise esmane eeldus ajendi ja aluse olemasolu – menetluse läbiviimiseks peab olema küllaldane alus. Ajendis (järelevalveteates) toodud väited peavad olema põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks piisavad. Ent pelgalt ajendis RHS-i rikkumisele viitavate tunnuste sedastamisest järelevalvemenetluse alustamiseks alati ei piisa, sest RHS § 206 lg-s 1 nimetatud juhtudel ei saa Rahandusministeerium juhtumipõhist järelevalvemenetlust alustada ka siis mitte, kui esineb põhjendatud rikkumiskahtlus. Kuivõrd hankijale ettekirjutuse tegemine on võimalik üksnes enne hanke- või raamlepingu sõlmimist (RHS § 208 lg-d 1-2), ei ole pärast lepingu sõlmimist juhtumipõhise järelevalve- menetluse läbiviimine enam põhjendatud ega eesmärgipärane. Lepingu sõlmimise korral on võimalikud rikkumised lõpule viidud ja hankijale ettekirjutuse tegemine pole enam õiguslikult võimalik (vt M. Antonov. RHS § 206 komm-d 13-14 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Kehtiv õigus ei võimalda Rahandusministeeriumil sekkuda järelevalvemeetmega raamlepingu alusel hankija ja tema lepingupartneri(te) vahel tekkinud tsiviilõigussuhtesse. Arvestades, et hankija ja edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ühispakkujate vaheline raamleping on sõlmitud, ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4 ja 73 lg 3 p-st 1, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta järelevalvemenetlust avatud hankemenetluse "Riiklike sõeluuringute reklaami- ja turundusteenused" (viitenumber 250388) läbiviimise õiguspärasuse kontrollimiseks. Vaatamata praegusel juhul järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, peab Rahandusministeerium vajalikuks veelkord hankijale selgitada RHS § 47 lg 4 p-s 3 ette nähtud korda edukaks tunnistatud pakkumusest teistele vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatele teatamise kohta. Rahandusministeerium ei saa nõustuda hankija kasuistliku käsitlusega, et erinevalt RHS § 47 lg 4 p-dest 1, 11 ja 2 ei tulene RHS § 47 lg 4 p-st 3 hankijale põhjendamise kohustust ning et hankija ei pea avama teistele vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatele põhjusi, miks tunnistati edukaks teise pakkuja pakkumus. Vaatamata sellele, et RHS § 47 lg 4 p 3 ei nimeta sõnaselgelt, et hankija peaks edukaks tunnistamise otsust teistele pakkujatele põhjendama või esitama vastavad põhjused, saab ja tuleb RHS § 47 lg 4 p 3 koostoimes RHS § 3 p-dega 1-2 sisustada just selliselt, et hankija peab tagama, et iga vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja saaks aru, miks on tehtud just selline otsus – miks on edukaks tunnistatud teise pakkuja pakkumus ja mille poolest oli edukas pakkumus tema pakkumusest „parem“. 2 Selleks, et tagada hankija otsuste läbipaistvus ja kontrollitavus, kõigi pakkujate võrdne kohtlemine ja õigus tõhusale õiguskaitsele, peab hankija tegema igale vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale teatavaks „edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes“. Sisuliselt tähendabki see edukaks tunnistamise otsuse põhjendamist – otsuse põhjuste ja motiivide avamist. Kuigi hankija ei ole RHS-i järgi kohustatud tegema kättesaadavaks edukaks tunnistamise otsust, tuleb RHS § 47 lg 4 p 3 sisustamisel arvestada ka RHS § 117 lg 1 teises lauses sätestatut, mille kohaselt tunnistab hankija põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. RHS § 117 lg 1 teine lause nõuab, et pakkumuse edukaks tunnistamise otsus oleks: (i) kirjalik ja (ii) põhjendatud. Seega peab hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta olema kirjalikult motiveeritud. Riigihangete seaduse eelnõu (450 SE I) seletuskirjas on selgitatud, et hankija otsustest teavitamise küsimuses toob eelnõu muudatuse, mille kohaselt peab hankija kvalifitseerimata jätmise ja pakkumuse tagasilükkamise põhjused, edukat pakkumust iseloomustavad andmed, selle eelised asjaomase pakkumuse ees ja eduka pakkuja nime esitama asjaomastele pakkujatele juba koos edukaks tunnistamise otsusega. Kuivõrd sellised põhjendused peavad hankijal olemas olema juba vastava otsuse tegemise ajal, ei ole põhjendatud nende esitamine eraldi taotleja või pakkuja taotlusel. Ilmselt on üksnes käputäis juhtumeid, kus taotleja või pakkuja sellise info saamisest huvitatud ei ole, mistõttu on liigne kehtestada taotlejale ja pakkujale eraldi kohustus seda infot nõuda. Liiatigi nähtub info enamasti juba hankija otsusest või otsusele lisatud protokollidest (vt 450 SE I. Seletuskiri, lk 59). Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on riigihangete vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktikale tuginedes leitud, et põhjendatud kirjalik otsus RHS § 117 lg 1 tähenduses peab sisaldama asjaolusid, mille alusel on hankija tunnistanud pakkumuse edukaks, s.t hindamiskriteeriumide alusel antud punkte ja lühikokkuvõtet punktide andmise põhjendustega või vähemalt viidet dokumendile, mis vastavaid põhjendusi sisaldavad (vt RKHKo 28.11.2012, nr 3-3-1-45-12, p 29; VAKO 27.07.2018, 140-18/197708, p 21; 12.02.2019, 8-19/203288, p 9). Kui pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses puuduvad hindamise kohta põhjendused, siis on hankija otsus põhjendamata ja kontrollimatu ning seega vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 3 p-ga 1 (VAKO 12.02.2019, 8-19/203288, p 9). Kui hindamiskriteerium on väga üldsõnaline ning sellest ei nähtu konkreetsed asjaolud, mida hankija selle puhul tegelikult hindab, lasub hankijal eriline vastutus hindamiskriteeriumi kohaldamise põhjendamisel (VAKO 11.08.2014, 181-14/151310, p 8). Seejuures sõltub hankija põhjendamiskoormise ulatus sellest, millised olid rakendatavad hindamise kriteeriumid. Kui ainsaks kriteeriumiks oli madalaim hind, ei ole hankija põhjendamiskoormis üleliia kõrge – pakkujad saavad pakkumuse maksumusi kõrvutades selgelt aru, mis põhjusel pakkumus edukaks tunnistati ja piisab hankija sedastusest, et ta tunnistab pakkumuse edukaks, kuna see on madalaima maksumusega (VAKO 06.12.2018, 232-18/201257, p 22). Kvalitatiivse hindamise kriteeriumi kasutamisel on põhjenduste vajaliku ulatuse hindamisel asjakohane lähtuda konkreetse kriteeriumi iseloomust: mida subjektiivsem ja hinnangulisem on kvalitatiivne hindamise kriteerium ehk mida suurem on hankija hindamisruum („hindamisvabadus“), seda põhjalikumad peavad olema ka hankija põhjendused (vt L. Prints. Hankija kaalutlusõiguse teostamise piirangud kvalitatiivsete hindamise kriteeriumite kasutamisel. Magistritöö, juhendaja dr. iur. Mari Ann Simovart, Tartu Ülikool, 2018, lk 64). Kui otsus sisaldab üksnes hindepunkte ilma nende andmise põhjendusteta, on otsus sisuliselt põhjendamata ja õigusvastane (vt EÜK T-57/09, p-d 38-42). Viidatud Euroopa Üldkohtu seisukoht, mis puudutas Euroopa Liidu Nõukogu hanget, võib olla ülekantav ka hankedirektiividele ja seeläbi ka RHS-ile. Kui otsus sisaldab üksnes punktitabelit ega selgita hindamise tulemuse tegelikke põhjuseid, siis ei ole pakkujal võimalik hinnata otsuse õiguspärasust ega hinnata tõhusaid õiguskaitse võimalust ja vahendeid (vt Z. Petersen. Information on the scores obtained is insufficient to fulfil the obligation to state reasons – Alfastar Benelux SA v Council of the European Union (T-57/09). Public Procurement Law Review 2012, 5, NA253-256, p 3). 3 Kui hankija on hinnanud pakkumusi kvaliteedikriteeriumi alusel, kuid põhjendused hinde- punktide andmise osas on väga lakoonilised ega võimalda aru saada, millest lähtuvalt on üks või teine pakkumus konkreetses hindamiskategoorias vastava arvu hindepunkte saanud, on otsus vastuolus RHS § 117 lg 1 teise lausega ning RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. Hankija poolt edukale pakkumusele omistatud hinded on sellisel juhul jälgimatud ja meelevaldsed ega võimalda jälgida hankija otsustuskäiku, mis tingib hindamise protsessi ja edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse (VAKO 27.07.2018, 140-18/197708, p-d 23-28). Kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide kasutamisel ei ole hankija põhjendamiskohustuse täitmiseks peetud piisavaks, kui hankija on kirjutanud hindamisotsusesse ümber alusdokumentides sätestatud hindamise kriteeriumi definitsiooni (kirjelduse) või hinnangulise mõiste (nt „kõige paremini“, „hästi“, „parimal viisil“, „üldine“, „ebapiisav“, „nõrk“, „selgusetu“, „väljapaistev“, „väga selge“, „arusaadav“), mis vastavat punktisummat riigihanke alusdokumentidest tulenevalt iseloomustab (VAKO 12.06.2015, 105-15/156076, p 11). Seega on kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide korral hankijal märkimisväärne põhjendamis- koormus – peale punktijärjestuse avaldamise peab hankija avaldama pakkujatele ka (asjaoludele tuginevad) põhjendused, miks neile hindamiskriteeriumide alusel teatud arv punkte omistati. Vastasel juhul ei ole edukaks tunnistamise otsus läbipaistev ega kontrollitav (vt K. Matteus. RHS § 117 komm.-d 20-22 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Hankija on märkinud riigihanke alusdokumentides, et lepingu esemeks on reklaami- ja turundus- teenused (CPV 79340000-9). Hankija kui avalik-õiguslik juriidiline isik, kes võrgustikusektoris ei tegutse, on avaliku sektori hankija. Riigihanke esemeks olevad reklaamiteenused on n-ö tavateenused ja raamlepingu eeldatav maksumus (600 000 eurot) ületab tavateenuste rahvus- vahelist piirmäära (vt RHS § 14 lg 3 ja 2014/24/EL art 4 punkt c – 215 000 eurot). Seega kuulub kõnealune riigihange klassikalise hankedirektiivi kohaldamisalasse (2014/24/EL art 1 lg 1) ja RHS § 47 lg 4 p 3 sisu selgitamisel on relevantne direktiivikonformne tõlgendus. Nii õiguskirjanduses kui ka kohtupraktikas on kinnitatud, et hankedirektiivide jõustamiseks kehtestatud siseriiklikku regulatsiooni peab (üldjuhul alati) tõlgendama direktiivikonformselt (nn kooskõlaline tõlgendamine), s.o direktiivi silmas pidades (vt nt C-258/97, p 25; Simovart, M. A. Lepinguvabaduse piirid riigihankes: Euroopa Liidu hankeõiguse mõju Eesti eraõigusele. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010, lk 20). Enamgi veel, osundades Riigikohtu väljakujunenud praktikale, tuleb hankedirektiivi sätteid ülevõtvate RHS-i normide tõlgendamisel arvestada direktiivi regulatsiooniga isegi juhul, kui asjaomase riigihanke eeldatav maksumus ei küündi rahvusvahelise piirmäärani (vt RKHKo 16.11.2011, nr 3-3-1-65-11, p 35; 13.06.2013, nr 3-3-1-24-13, p 14). Kooskõlalise tõlgendamise nõue tähendab seda, et siseriiklikku õigust (RHS-i) tuleb sisustada nii suures ulatuses kui võimalik ülevõetava direktiivi (2013/24/EL) sõnastuse ja eesmärgi valguses, et saavutada direktiiviga soovitud tulemus (vt kooskõlalise tõlgendamise kohta lähemalt: M. A. Simovart, N. Parrest. RHS § 1 komm 9 jj – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). RHS § 47 lg 4 p 3 aluseks on ja sellega võetakse Eesti õigusesse üle õiguskaitsemeetmete direktiivi (89/665/EMÜ) art 2a lg 2 neljas lause ja klassikalise hankedirektiivi (2014/24/EL) art 55 lg 2 punkt c (vt RHS eelnõu (450 SE I) seletuskiri, Lisa 1 „Euroopa Liidu õigusallikate ja Eesti seaduse eelnõu võrdlustabel“, lk- 18-19). Direktiivi 89/665/EMÜ art 2a lg 2 neljanda lause kohaselt peab hankija saatma igale asjaomasele pakkujale koos teatega lepingu sõlmimisotsusest asjakohaste põhjenduste kokkuvõte, nagu sätestatud 2014/24/EL art 55 lg-s 2. 2014/24/EL art 55 lg 2 punkt c sätestab, et asjaomase taotleja või pakkuja taotlusel teavitab avaliku sektori hankija võimalikult kiiresti ja igal juhul 15 päeva jooksul alates kirjaliku taotluse saamisest iga vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujat edukaks tunnistatud pakkumuse omadustest ja suhtelistest eelistest ning talle teatatakse ka edukaks tunnistatud pakkuja nimi või osapooled, kellega raamleping sõlmiti. 4 Seega kohustavad hankedirektiivid hankijat edastama nendes sätetes nimetatud informatsiooni üksnes ettevõtja vastaval taotlusel, mistõttu on direktiivide regulatsioon võetud Eesti õigusesse üle rangemalt kui direktiivid seda nõuavad. Kuna RHS § 47 lg 4 seab ettevõtjad võrreldes direktiividega soodsamasse positsiooni ega koorma hankijat ülemäära, on põhjendatud RHS § 47 lg-s 4 kehtestatud lahendus, et hankijale pandud teavitamise ja põhjendamise kohustus ei vaja pakkuja poolt vastava teabe eraldi taotlemist (vt D. Minumets. RHS § 47 komm 14 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Mis puudutab aga teavitamiskohustuse sisu, mahtu ja ulatust, siis selles osas ei ole seadusandja hankedirektiividega võrreldes erisusi teinud. Euroopa Kohus on selgitanud, et direktiivides ette nähtud hankija kohustus teavitada pakkujaid riigihanke menetluses tehtud otsustest ja nende põhjustest teenib riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning tõhusa õiguskaitse tagamise eesmärke. Tõhusa õiguskaitse kohaldatavate riigihanke õigusnormide rikkumiste vastu saab saavutada vaid juhul, kui vaidlustamise tähtajad hakkavad kulgema alles kuupäeval, kui vaidlustaja sai kõnealuste sätete väidetavast rikkumisest teada või pidi teada saama. Selleks, et vaidlustamise tähtajad üldse kulgema hakkaksid peab pakkujatele teatavaks tehtud hankija otsusele olema lisatud kokkuvõte asjakohastest põhjendustest (vt C-532/20, p 33; C-406/08, p-d 25-35; vt ka A. Brown: From when does a national deadline for bringing a procurement challenge start to run? Alstom Transport v CFR (C- 532/20), Public Procurement Law Review 2022 p. NA115- NA118). Asjakohaste põhjenduste kokkuvõttega, soovitakse tagada, et asjaomased pakkujad saavad või võiksid saada teada riigihangete menetluseeskirjade võimalikust rikkumisest. Võimalus tutvuda konsulteerimise teel hankijate otsuse põhjendustega, mis sisalduvad hankemenetluse protokollis, ei ole samaväärne otsuste asjakohaste põhjenduste pakkujatele teatavaks tegemisega nende otsuste avaldamisel või neist teatamisel. Seega ei saa olukorras, kus hankija mõne otsuse asjakohaseid põhjendusi ei ole pakkujatele teatavaks tehtud otsuse avaldamise teel ega sellest teatavaks tegemise ajal, hakata kulgema vaidlustamise tähtaeg. Vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema kuupäevast, mil pakkujale teatati selle otsuse asjakohased põhjendused, tagades nii, et kõnealune pakkuja sai teada või võis teada saada võimalikest liidu õiguse rikkumistest selles otsuses. Kui hankija otsuse teatavaks tegemise või avaldamise ajal ei olnud pakkujale teatavaks tehtud kokkuvõtet hankija otsuse asjakohastest põhjendustest, nagu teave pakkumuse hindamise üksikasjade kohta, siis tuleb vaidlustamise tähtaja arvutamisel võtta aluseks samale pakkujale selle kokkuvõtte edastamine (vt lähemalt C-532/20, p-d 32-38). Kohtuasjas C-927/19 (Klaipėdos regiono atliekų tvarkymo centras) on Euroopa Kohus selgitanud 2014/24/EL art 55 lg 2 punktis c sätestatud põhjendamiskohustuse ja hankemenetluses ettevõtjate ärisaladuse kaitse vahekorda. Otsuse põhjuste avaldamise kohustus ei tähenda, et pakkujal peaks olema täielik teave hankija edukaks tunnistatud pakkumuse omaduste kohta. Hankemenetlused põhinevad hankijate ja ettevõtjate vahelisel usaldusel, mistõttu peavad ettevõtjad saama edastada hankijatele kogu riigihankemenetluses vajaliku teabe, kartmata et hankijad esitaksid kolmandatele isikutele andmeid, mille avaldamine võiks olla neile kahjulik. Seejuures ei ole hankija seotud ettevõtja pelga väitega, et edastatud teave on konfidentsiaalne. Ettevõtja, kes soovib tugineda ärisaladuse kaitsele, peab tõendama, et teave, mille avalikustamist ta ei soovi, on tõepoolest konfidentsiaalne, nt tõendades, et see teave sisaldab tehnika- või ärialaseid saladusi, et selle sisu võidakse kasutada konkurentsi moonutamiseks või et teabe avalikustamine võiks olla talle muul viisil kahjulik. Samas peab hankija lähtuma ka EL-i õiguse üldpõhimõttest hea halduse kohta, millega kaasneb otsuste põhjendamise kohustus. Tegemist on olulise kohustusega, sest põhjendamine annab otsuste adressaatidele võimaluse kaitsta oma õigusi ja otsustada kõiki juhtumi asjaolusid teades, kas nende otsuste peale tuleks esitada kohtule kaebus. See kohustus on vajalik selleks, et kohtud saaksid kontrollida selliste otsuste õiguspärasust, ja kujutab endast ühte tõhusa kohtuliku kontrolli tingimustest. Konfidentsiaalse teabe ja ärisaladuse kaitse põhimõtet tuleb rakendada nii, et see sobituks tõhusa kohtuliku kaitse nõuete ja vaidluse poolte kaitseõiguste tagamisega. 5 Kui puudub piisav teave, mis võimaldaks kontrollida, kas hankija otsus sõlmida kõnealune hankeleping teise ettevõtjaga on vigadega või õigusvastane, siis ei ole edutul pakkujal tegelikult võimalust tugineda niisuguse otsuse vastu õiguskaitsemeetmete direktiivis ette nähtud õigusele tõhusale õiguskaitsevahendile. Seega, et seda õigust mitte rikkuda, ei pea hankija mitte ainult põhjendama oma otsust käsitada teatavaid andmeid konfidentsiaalsena, vaid ta peab ka neutraalsel kujul, võimalikult suures ulatuses ja tingimusel, et sellise avaldamisega säilitatakse konfidentsiaalsus nende andmete konkreetsete osade puhul, mille kaitse on sellisena põhjendatud, avaldama sellele pakkujale, kes teavet taotleb, andmete põhisisu ja eelkõige selle sisu, mis puudutab tema otsuse ja eduka pakkumuse määravaid aspekte. Hankija kohustust kaitsta eduka pakkuja teavet ei tohi tõlgendada nii laialt, et see muudaks põhjendamiskohustuse sisutühjaks ja võtaks õiguskaitsemeetmete direktiivis sätestatud tõhusate õiguskaitsevahendite ettenägemise kohustuselt soovitava toime. Selleks võib hankija edastada kokkuvõtte vormis pakkumuse teatud aspektid ja nende tehnilised omadused, nii et konfidentsiaalset teavet ei ole võimalik kindlaks teha (vt C-927/19, p-d 114-126). Riigikohtu halduskolleegium on möönnud, et RHS § 47 lg 4 p 3 täitmiseks on piisav, kui pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest või selles viidatud dokumendist nähtuvad, millistele alustele hankija otsustused tuginevad, ning kui kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, siis võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta. Teisalt on samas lahendis Euroopa Kohtu seisukohtade valguses märgitud, et väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3. Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused. Ka absoluutse hindamisskaala puhul peab hankija vajaduse korral selgitama sarnaste pakkumuste erinevat hindamist (vt RKHKo 11.12.2020, nr 3-20-1198, p-d 20-21). Toetudes eelnevalt refereeritud riigihangete vaidlustuskomisjoni ja kohtute seisukohtadele ning juhindudes RHS § 210 lg-st 1, mis lubab Rahandusministeeriumil anda RHS-i paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks soovitusi ja juhiseid, palume hankijal edasistes riigihanke menetlustes vaadata kriitiliselt üle RHS § 47 lg 4 p-s 3 sätestatud kohustuse täitmine viisil, et hankija piirdub kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide korral üksnes punktijärjestuse avaldamisega ega tee pakkujatele teatavaks hindepunktide omistamise põhjendusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Mesilane riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Mihhail Antonov 6113468 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →