Ergo Pallo, õigusosakonna juhataja Teie 13.09.2022
Eesti Haigekassa Meie 28.09.2022 nr 12.2-1/7264-4
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata jätmine
Austatud härra Pallo
12.09.2022 kirjas nr 12.2-1/7264-2 teavitasime Teid sellest, et Rahandusministeeriumile on
laekunud järelevalveteade seoses riigihangete registris Eesti Haigekassa (edaspidi: hankija)
poolt 06.06.2022 avaldatud hanketeatega alustatud avatud hankemenetlusega "Riiklike
sõeluuringute reklaami- ja turundusteenused" (viitenumber 250388).
Samas kirjas selgitasime riigihangete seaduse (RHS) §-s 47 sätestatud korda hankija otsustest
teavitamise kohta, sealhulgas RHS § 47 lg 4 p-s 3 toodud nõuet, et koos RHS § 47 lg-s 1 nimetatud
teatega peab hankija esitama vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukat
pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema
pakkumusega võrreldes. RHS § 47 lg 4 p-s 3 sätestatud andmete esitamine koos teatega
pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta on oluline tagamaks tõhusat õiguskaitset, sest
teadmata hankija otsuse tagamaid, sealhulgas hankija põhjendusi eduka pakkuja pakkumusele
hindepunktide omistamise kohta, võib teistel nõuetele vastava pakkumuse esitanud pakkujatel
olla keeruline kui mitte võimatu hankija vastavasisulist otsust vaidlustada. Riigihangete vaidlustus-
komisjon on leidnud, et pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise tähtaeg ei hakka
kulgema enne, kui hankija on esitanud vaidlustajale edukat pakkumust iseloomustavad andmed,
mis andsid edukale pakkumusele eelise vaidlustaja pakkumusega võrreldes (vt VAKO 31.10.2018,
219-18/200962, p 12).
Tuginedes RHS § 205 lg-le 2 palusime hankijal järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks
selgitada järgmist: 1) Kas hankija on kõiki vastavaks tunnistatud pakkumuse esitajaid teavitanud
eduka pakkumuse eelistest riigihangete registri väliselt? Kui vastus eelnevale küsimusele on
jaatav, siis palume lisada seda tõendavad dokumendid. 2) Kui vastus esimesele küsimusele on
eitav, siis millal täidab hankija RHS § 47 lg 3 p-st 4 tuleneva kohustuse esitada igale vastavaks
tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis
andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes? Ühtlasi palusime hankijal
hoiduda raamlepingu sõlmimisest kuni RHS § 189 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaeg
pole möödunud (arvestusega, et vaidlustuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema RHS § 47 lg 3
p-s 4 sätestatud andmete esitamisest).
Hankija vastas 13.09.2022 e-posti teel teatades, et Eesti Haigekassa ja edukaks tunnistatud
pakkumuse esitanud ühispakkujad on sõlminud (allkirjastanud) raamlepingu nr 6-2.5/76,
millega avatud hankemenetlus "Riiklike sõeluuringute reklaami- ja turundusteenused" (viitenumber
250388) on lõppenud. Hankija e-kirjale manusena lisatud digitaalselt allkirjastatud dokumendist
nähtus, et hankija seaduslik esindaja allkirjastas raamlepingu 13.09.2022 kell 16:14 ning esimese
ühispakkuja seaduslik esindaja (ja ühtlasi ühispakkujate volitatud esindaja) 13.09.2022 kell
16:37 ja teise ühispakkuja seaduslik esindaja 13.09.2022 kell 17:43.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Hankija leidis, et on RHS § 47 lg 4 p-s 3 sätestatud teavitamise kohustuse nõuetekohaselt
täitnud, sest juhatuse 26.08.2022 otsuses nr 280 on välja toodud pakkumuste maksumused
ning pakkumuste hindepunktid kehtestatud hindamiskriteeriumite järgi. Kuivõrd kõnealuses
riigihankes hinnati (lisaks pakkumuste maksumusele) iga pakkumust vastavalt kehtestatud
hindamise (kvaliteedi)kriteeriumidele iseseisvalt, mitte võrreldes teiste pakkumustega, saigi
hankija arvates eduka pakkuja „eeliseks“ teiste pakkumustega võrreldes olla üksnes kõrgem
punktide arv. Hankija arvates nõuab RHS § 47 lg 4 p 3 erinevalt teistest sama lõike punktidest
üksnes andmete, mitte põhjuste (põhjenduste), esitamist.
Lähtudes hankija esitatud teabest ja dokumentidest ei ole juhtumipõhise järelevalvemenetluse
alustamine praegusel juhul võimalik, sest esineb absoluutne menetlustaksitus – riigihanke
menetlus on lõppenud. Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks
selge pädevuse ja volituse: avaliku võimu poolne sekkumine eraõiguslikku suhtesse, sh hanke- või
raamlepingu alusel hankija ja ettevõtja vahel tekkinud õigussuhtesse, võib toimuda ainult seadusega
kindlaks määratud tingimustel, korras ja ulatuses (vt RKHKm 13.04.1998, nr 3-3-1-14-98, p 4;
RKHKo 31.10.2000, nr 3-3-1-41-00, p 4; 19.11.2012, nr 3-3-1-43-12, p 19).
RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib juhtumipõhise järelevalvemenetluse
alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel
muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad
RHS § 206 lg-s 1 nimetatud järelevalvemenetlust välistavad asjaolud. Seega on juhtumipõhise
järelevalvemenetluse alustamise esmane eeldus ajendi ja aluse olemasolu – menetluse läbiviimiseks
peab olema küllaldane alus. Ajendis (järelevalveteates) toodud väited peavad olema põhjendatud
rikkumiskahtluse tekkimiseks piisavad. Ent pelgalt ajendis RHS-i rikkumisele viitavate
tunnuste sedastamisest järelevalvemenetluse alustamiseks alati ei piisa, sest RHS § 206 lg-s 1
nimetatud juhtudel ei saa Rahandusministeerium juhtumipõhist järelevalvemenetlust alustada
ka siis mitte, kui esineb põhjendatud rikkumiskahtlus.
Kuivõrd hankijale ettekirjutuse tegemine on võimalik üksnes enne hanke- või raamlepingu
sõlmimist (RHS § 208 lg-d 1-2), ei ole pärast lepingu sõlmimist juhtumipõhise järelevalve-
menetluse läbiviimine enam põhjendatud ega eesmärgipärane. Lepingu sõlmimise korral on
võimalikud rikkumised lõpule viidud ja hankijale ettekirjutuse tegemine pole enam õiguslikult
võimalik (vt M. Antonov. RHS § 206 komm-d 13-14 – M. A. Simovart, M. Parind (koost).
Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Kehtiv õigus ei
võimalda Rahandusministeeriumil sekkuda järelevalvemeetmega raamlepingu alusel hankija
ja tema lepingupartneri(te) vahel tekkinud tsiviilõigussuhtesse.
Arvestades, et hankija ja edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ühispakkujate vaheline
raamleping on sõlmitud, ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4 ja 73 lg 3
p-st 1, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta järelevalvemenetlust avatud hankemenetluse
"Riiklike sõeluuringute reklaami- ja turundusteenused" (viitenumber 250388) läbiviimise
õiguspärasuse kontrollimiseks.
Vaatamata praegusel juhul järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, peab Rahandusministeerium
vajalikuks veelkord hankijale selgitada RHS § 47 lg 4 p-s 3 ette nähtud korda edukaks tunnistatud
pakkumusest teistele vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatele teatamise kohta.
Rahandusministeerium ei saa nõustuda hankija kasuistliku käsitlusega, et erinevalt RHS § 47 lg 4
p-dest 1, 11 ja 2 ei tulene RHS § 47 lg 4 p-st 3 hankijale põhjendamise kohustust ning et hankija
ei pea avama teistele vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatele põhjusi, miks
tunnistati edukaks teise pakkuja pakkumus. Vaatamata sellele, et RHS § 47 lg 4 p 3 ei nimeta
sõnaselgelt, et hankija peaks edukaks tunnistamise otsust teistele pakkujatele põhjendama või
esitama vastavad põhjused, saab ja tuleb RHS § 47 lg 4 p 3 koostoimes RHS § 3 p-dega 1-2
sisustada just selliselt, et hankija peab tagama, et iga vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud
pakkuja saaks aru, miks on tehtud just selline otsus – miks on edukaks tunnistatud teise pakkuja
pakkumus ja mille poolest oli edukas pakkumus tema pakkumusest „parem“.
2
Selleks, et tagada hankija otsuste läbipaistvus ja kontrollitavus, kõigi pakkujate võrdne kohtlemine
ja õigus tõhusale õiguskaitsele, peab hankija tegema igale vastavaks tunnistatud pakkumuse
esitanud pakkujale teatavaks „edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale
pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes“. Sisuliselt tähendabki see edukaks
tunnistamise otsuse põhjendamist – otsuse põhjuste ja motiivide avamist. Kuigi hankija ei ole
RHS-i järgi kohustatud tegema kättesaadavaks edukaks tunnistamise otsust, tuleb RHS § 47 lg 4
p 3 sisustamisel arvestada ka RHS § 117 lg 1 teises lauses sätestatut, mille kohaselt tunnistab
hankija põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt
majanduslikult soodsaima pakkumuse. RHS § 117 lg 1 teine lause nõuab, et pakkumuse edukaks
tunnistamise otsus oleks: (i) kirjalik ja (ii) põhjendatud.
Seega peab hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta olema kirjalikult motiveeritud.
Riigihangete seaduse eelnõu (450 SE I) seletuskirjas on selgitatud, et hankija otsustest teavitamise
küsimuses toob eelnõu muudatuse, mille kohaselt peab hankija kvalifitseerimata jätmise ja
pakkumuse tagasilükkamise põhjused, edukat pakkumust iseloomustavad andmed, selle eelised
asjaomase pakkumuse ees ja eduka pakkuja nime esitama asjaomastele pakkujatele juba koos
edukaks tunnistamise otsusega. Kuivõrd sellised põhjendused peavad hankijal olemas olema juba
vastava otsuse tegemise ajal, ei ole põhjendatud nende esitamine eraldi taotleja või pakkuja
taotlusel. Ilmselt on üksnes käputäis juhtumeid, kus taotleja või pakkuja sellise info saamisest
huvitatud ei ole, mistõttu on liigne kehtestada taotlejale ja pakkujale eraldi kohustus seda infot
nõuda. Liiatigi nähtub info enamasti juba hankija otsusest või otsusele lisatud protokollidest (vt
450 SE I. Seletuskiri, lk 59).
Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on riigihangete vaidlustuskomisjoni ja kohtute
praktikale tuginedes leitud, et põhjendatud kirjalik otsus RHS § 117 lg 1 tähenduses peab sisaldama
asjaolusid, mille alusel on hankija tunnistanud pakkumuse edukaks, s.t hindamiskriteeriumide
alusel antud punkte ja lühikokkuvõtet punktide andmise põhjendustega või vähemalt viidet
dokumendile, mis vastavaid põhjendusi sisaldavad (vt RKHKo 28.11.2012, nr 3-3-1-45-12, p
29; VAKO 27.07.2018, 140-18/197708, p 21; 12.02.2019, 8-19/203288, p 9). Kui pakkumuse
edukaks tunnistamise otsuses puuduvad hindamise kohta põhjendused, siis on hankija otsus
põhjendamata ja kontrollimatu ning seega vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 3 p-ga 1 (VAKO
12.02.2019, 8-19/203288, p 9). Kui hindamiskriteerium on väga üldsõnaline ning sellest ei
nähtu konkreetsed asjaolud, mida hankija selle puhul tegelikult hindab, lasub hankijal eriline
vastutus hindamiskriteeriumi kohaldamise põhjendamisel (VAKO 11.08.2014, 181-14/151310,
p 8).
Seejuures sõltub hankija põhjendamiskoormise ulatus sellest, millised olid rakendatavad hindamise
kriteeriumid. Kui ainsaks kriteeriumiks oli madalaim hind, ei ole hankija põhjendamiskoormis
üleliia kõrge – pakkujad saavad pakkumuse maksumusi kõrvutades selgelt aru, mis põhjusel
pakkumus edukaks tunnistati ja piisab hankija sedastusest, et ta tunnistab pakkumuse edukaks,
kuna see on madalaima maksumusega (VAKO 06.12.2018, 232-18/201257, p 22). Kvalitatiivse
hindamise kriteeriumi kasutamisel on põhjenduste vajaliku ulatuse hindamisel asjakohane
lähtuda konkreetse kriteeriumi iseloomust: mida subjektiivsem ja hinnangulisem on kvalitatiivne
hindamise kriteerium ehk mida suurem on hankija hindamisruum („hindamisvabadus“), seda
põhjalikumad peavad olema ka hankija põhjendused (vt L. Prints. Hankija kaalutlusõiguse
teostamise piirangud kvalitatiivsete hindamise kriteeriumite kasutamisel. Magistritöö, juhendaja
dr. iur. Mari Ann Simovart, Tartu Ülikool, 2018, lk 64).
Kui otsus sisaldab üksnes hindepunkte ilma nende andmise põhjendusteta, on otsus sisuliselt
põhjendamata ja õigusvastane (vt EÜK T-57/09, p-d 38-42). Viidatud Euroopa Üldkohtu
seisukoht, mis puudutas Euroopa Liidu Nõukogu hanget, võib olla ülekantav ka hankedirektiividele
ja seeläbi ka RHS-ile. Kui otsus sisaldab üksnes punktitabelit ega selgita hindamise tulemuse
tegelikke põhjuseid, siis ei ole pakkujal võimalik hinnata otsuse õiguspärasust ega hinnata
tõhusaid õiguskaitse võimalust ja vahendeid (vt Z. Petersen. Information on the scores obtained is
insufficient to fulfil the obligation to state reasons – Alfastar Benelux SA v Council of the
European Union (T-57/09). Public Procurement Law Review 2012, 5, NA253-256, p 3).
3
Kui hankija on hinnanud pakkumusi kvaliteedikriteeriumi alusel, kuid põhjendused hinde-
punktide andmise osas on väga lakoonilised ega võimalda aru saada, millest lähtuvalt on üks
või teine pakkumus konkreetses hindamiskategoorias vastava arvu hindepunkte saanud, on
otsus vastuolus RHS § 117 lg 1 teise lausega ning RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja
kontrollitavuse põhimõtetega. Hankija poolt edukale pakkumusele omistatud hinded on sellisel
juhul jälgimatud ja meelevaldsed ega võimalda jälgida hankija otsustuskäiku, mis tingib hindamise
protsessi ja edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse (VAKO 27.07.2018, 140-18/197708,
p-d 23-28). Kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide kasutamisel ei ole hankija põhjendamiskohustuse
täitmiseks peetud piisavaks, kui hankija on kirjutanud hindamisotsusesse ümber alusdokumentides
sätestatud hindamise kriteeriumi definitsiooni (kirjelduse) või hinnangulise mõiste (nt „kõige
paremini“, „hästi“, „parimal viisil“, „üldine“, „ebapiisav“, „nõrk“, „selgusetu“, „väljapaistev“,
„väga selge“, „arusaadav“), mis vastavat punktisummat riigihanke alusdokumentidest tulenevalt
iseloomustab (VAKO 12.06.2015, 105-15/156076, p 11).
Seega on kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide korral hankijal märkimisväärne põhjendamis-
koormus – peale punktijärjestuse avaldamise peab hankija avaldama pakkujatele ka (asjaoludele
tuginevad) põhjendused, miks neile hindamiskriteeriumide alusel teatud arv punkte omistati.
Vastasel juhul ei ole edukaks tunnistamise otsus läbipaistev ega kontrollitav (vt K. Matteus. RHS
§ 117 komm.-d 20-22 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
Hankija on märkinud riigihanke alusdokumentides, et lepingu esemeks on reklaami- ja turundus-
teenused (CPV 79340000-9). Hankija kui avalik-õiguslik juriidiline isik, kes võrgustikusektoris ei
tegutse, on avaliku sektori hankija. Riigihanke esemeks olevad reklaamiteenused on n-ö
tavateenused ja raamlepingu eeldatav maksumus (600 000 eurot) ületab tavateenuste rahvus-
vahelist piirmäära (vt RHS § 14 lg 3 ja 2014/24/EL art 4 punkt c – 215 000 eurot). Seega
kuulub kõnealune riigihange klassikalise hankedirektiivi kohaldamisalasse (2014/24/EL art 1
lg 1) ja RHS § 47 lg 4 p 3 sisu selgitamisel on relevantne direktiivikonformne tõlgendus.
Nii õiguskirjanduses kui ka kohtupraktikas on kinnitatud, et hankedirektiivide jõustamiseks
kehtestatud siseriiklikku regulatsiooni peab (üldjuhul alati) tõlgendama direktiivikonformselt (nn
kooskõlaline tõlgendamine), s.o direktiivi silmas pidades (vt nt C-258/97, p 25; Simovart, M. A.
Lepinguvabaduse piirid riigihankes: Euroopa Liidu hankeõiguse mõju Eesti eraõigusele. Tartu
Ülikooli Kirjastus, 2010, lk 20). Enamgi veel, osundades Riigikohtu väljakujunenud praktikale,
tuleb hankedirektiivi sätteid ülevõtvate RHS-i normide tõlgendamisel arvestada direktiivi
regulatsiooniga isegi juhul, kui asjaomase riigihanke eeldatav maksumus ei küündi rahvusvahelise
piirmäärani (vt RKHKo 16.11.2011, nr 3-3-1-65-11, p 35; 13.06.2013, nr 3-3-1-24-13, p 14).
Kooskõlalise tõlgendamise nõue tähendab seda, et siseriiklikku õigust (RHS-i) tuleb sisustada nii
suures ulatuses kui võimalik ülevõetava direktiivi (2013/24/EL) sõnastuse ja eesmärgi valguses,
et saavutada direktiiviga soovitud tulemus (vt kooskõlalise tõlgendamise kohta lähemalt: M. A.
Simovart, N. Parrest. RHS § 1 komm 9 jj – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete
seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
RHS § 47 lg 4 p 3 aluseks on ja sellega võetakse Eesti õigusesse üle õiguskaitsemeetmete direktiivi
(89/665/EMÜ) art 2a lg 2 neljas lause ja klassikalise hankedirektiivi (2014/24/EL) art 55 lg 2
punkt c (vt RHS eelnõu (450 SE I) seletuskiri, Lisa 1 „Euroopa Liidu õigusallikate ja Eesti seaduse
eelnõu võrdlustabel“, lk- 18-19). Direktiivi 89/665/EMÜ art 2a lg 2 neljanda lause kohaselt peab
hankija saatma igale asjaomasele pakkujale koos teatega lepingu sõlmimisotsusest asjakohaste
põhjenduste kokkuvõte, nagu sätestatud 2014/24/EL art 55 lg-s 2. 2014/24/EL art 55 lg 2 punkt
c sätestab, et asjaomase taotleja või pakkuja taotlusel teavitab avaliku sektori hankija võimalikult
kiiresti ja igal juhul 15 päeva jooksul alates kirjaliku taotluse saamisest iga vastavaks tunnistatud
pakkumuse esitanud pakkujat edukaks tunnistatud pakkumuse omadustest ja suhtelistest eelistest
ning talle teatatakse ka edukaks tunnistatud pakkuja nimi või osapooled, kellega raamleping
sõlmiti.
4
Seega kohustavad hankedirektiivid hankijat edastama nendes sätetes nimetatud informatsiooni
üksnes ettevõtja vastaval taotlusel, mistõttu on direktiivide regulatsioon võetud Eesti õigusesse üle
rangemalt kui direktiivid seda nõuavad. Kuna RHS § 47 lg 4 seab ettevõtjad võrreldes direktiividega
soodsamasse positsiooni ega koorma hankijat ülemäära, on põhjendatud RHS § 47 lg-s 4
kehtestatud lahendus, et hankijale pandud teavitamise ja põhjendamise kohustus ei vaja pakkuja
poolt vastava teabe eraldi taotlemist (vt D. Minumets. RHS § 47 komm 14 – M. A. Simovart, M.
Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Mis
puudutab aga teavitamiskohustuse sisu, mahtu ja ulatust, siis selles osas ei ole seadusandja
hankedirektiividega võrreldes erisusi teinud.
Euroopa Kohus on selgitanud, et direktiivides ette nähtud hankija kohustus teavitada pakkujaid
riigihanke menetluses tehtud otsustest ja nende põhjustest teenib riigihanke läbipaistvuse ja
kontrollitavuse ning tõhusa õiguskaitse tagamise eesmärke. Tõhusa õiguskaitse kohaldatavate
riigihanke õigusnormide rikkumiste vastu saab saavutada vaid juhul, kui vaidlustamise tähtajad
hakkavad kulgema alles kuupäeval, kui vaidlustaja sai kõnealuste sätete väidetavast rikkumisest
teada või pidi teada saama. Selleks, et vaidlustamise tähtajad üldse kulgema hakkaksid peab
pakkujatele teatavaks tehtud hankija otsusele olema lisatud kokkuvõte asjakohastest
põhjendustest (vt C-532/20, p 33; C-406/08, p-d 25-35; vt ka A. Brown: From when does a
national deadline for bringing a procurement challenge start to run? Alstom Transport v CFR (C-
532/20), Public Procurement Law Review 2022 p. NA115- NA118).
Asjakohaste põhjenduste kokkuvõttega, soovitakse tagada, et asjaomased pakkujad saavad või
võiksid saada teada riigihangete menetluseeskirjade võimalikust rikkumisest. Võimalus tutvuda
konsulteerimise teel hankijate otsuse põhjendustega, mis sisalduvad hankemenetluse protokollis,
ei ole samaväärne otsuste asjakohaste põhjenduste pakkujatele teatavaks tegemisega nende
otsuste avaldamisel või neist teatamisel. Seega ei saa olukorras, kus hankija mõne otsuse
asjakohaseid põhjendusi ei ole pakkujatele teatavaks tehtud otsuse avaldamise teel ega sellest
teatavaks tegemise ajal, hakata kulgema vaidlustamise tähtaeg. Vaidlustamise tähtaeg hakkab
kulgema kuupäevast, mil pakkujale teatati selle otsuse asjakohased põhjendused, tagades nii, et
kõnealune pakkuja sai teada või võis teada saada võimalikest liidu õiguse rikkumistest selles
otsuses. Kui hankija otsuse teatavaks tegemise või avaldamise ajal ei olnud pakkujale
teatavaks tehtud kokkuvõtet hankija otsuse asjakohastest põhjendustest, nagu teave
pakkumuse hindamise üksikasjade kohta, siis tuleb vaidlustamise tähtaja arvutamisel võtta
aluseks samale pakkujale selle kokkuvõtte edastamine (vt lähemalt C-532/20, p-d 32-38).
Kohtuasjas C-927/19 (Klaipėdos regiono atliekų tvarkymo centras) on Euroopa Kohus selgitanud
2014/24/EL art 55 lg 2 punktis c sätestatud põhjendamiskohustuse ja hankemenetluses ettevõtjate
ärisaladuse kaitse vahekorda. Otsuse põhjuste avaldamise kohustus ei tähenda, et pakkujal peaks
olema täielik teave hankija edukaks tunnistatud pakkumuse omaduste kohta. Hankemenetlused
põhinevad hankijate ja ettevõtjate vahelisel usaldusel, mistõttu peavad ettevõtjad saama edastada
hankijatele kogu riigihankemenetluses vajaliku teabe, kartmata et hankijad esitaksid kolmandatele
isikutele andmeid, mille avaldamine võiks olla neile kahjulik. Seejuures ei ole hankija seotud
ettevõtja pelga väitega, et edastatud teave on konfidentsiaalne. Ettevõtja, kes soovib tugineda
ärisaladuse kaitsele, peab tõendama, et teave, mille avalikustamist ta ei soovi, on tõepoolest
konfidentsiaalne, nt tõendades, et see teave sisaldab tehnika- või ärialaseid saladusi, et selle sisu
võidakse kasutada konkurentsi moonutamiseks või et teabe avalikustamine võiks olla talle muul
viisil kahjulik.
Samas peab hankija lähtuma ka EL-i õiguse üldpõhimõttest hea halduse kohta, millega
kaasneb otsuste põhjendamise kohustus. Tegemist on olulise kohustusega, sest põhjendamine
annab otsuste adressaatidele võimaluse kaitsta oma õigusi ja otsustada kõiki juhtumi asjaolusid
teades, kas nende otsuste peale tuleks esitada kohtule kaebus. See kohustus on vajalik selleks,
et kohtud saaksid kontrollida selliste otsuste õiguspärasust, ja kujutab endast ühte tõhusa
kohtuliku kontrolli tingimustest. Konfidentsiaalse teabe ja ärisaladuse kaitse põhimõtet tuleb
rakendada nii, et see sobituks tõhusa kohtuliku kaitse nõuete ja vaidluse poolte kaitseõiguste
tagamisega.
5
Kui puudub piisav teave, mis võimaldaks kontrollida, kas hankija otsus sõlmida kõnealune
hankeleping teise ettevõtjaga on vigadega või õigusvastane, siis ei ole edutul pakkujal
tegelikult võimalust tugineda niisuguse otsuse vastu õiguskaitsemeetmete direktiivis ette
nähtud õigusele tõhusale õiguskaitsevahendile.
Seega, et seda õigust mitte rikkuda, ei pea hankija mitte ainult põhjendama oma otsust
käsitada teatavaid andmeid konfidentsiaalsena, vaid ta peab ka neutraalsel kujul, võimalikult
suures ulatuses ja tingimusel, et sellise avaldamisega säilitatakse konfidentsiaalsus nende
andmete konkreetsete osade puhul, mille kaitse on sellisena põhjendatud, avaldama sellele
pakkujale, kes teavet taotleb, andmete põhisisu ja eelkõige selle sisu, mis puudutab tema
otsuse ja eduka pakkumuse määravaid aspekte.
Hankija kohustust kaitsta eduka pakkuja teavet ei tohi tõlgendada nii laialt, et see muudaks
põhjendamiskohustuse sisutühjaks ja võtaks õiguskaitsemeetmete direktiivis sätestatud tõhusate
õiguskaitsevahendite ettenägemise kohustuselt soovitava toime. Selleks võib hankija edastada
kokkuvõtte vormis pakkumuse teatud aspektid ja nende tehnilised omadused, nii et konfidentsiaalset
teavet ei ole võimalik kindlaks teha (vt C-927/19, p-d 114-126).
Riigikohtu halduskolleegium on möönnud, et RHS § 47 lg 4 p 3 täitmiseks on piisav, kui
pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest või selles viidatud dokumendist nähtuvad, millistele
alustele hankija otsustused tuginevad, ning kui kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid
hinnete kirjeldusi, siis võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema
põhjendamiseta. Teisalt on samas lahendis Euroopa Kohtu seisukohtade valguses märgitud, et
väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3. Mida
üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning
seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused. Ka absoluutse
hindamisskaala puhul peab hankija vajaduse korral selgitama sarnaste pakkumuste erinevat
hindamist (vt RKHKo 11.12.2020, nr 3-20-1198, p-d 20-21).
Toetudes eelnevalt refereeritud riigihangete vaidlustuskomisjoni ja kohtute seisukohtadele
ning juhindudes RHS § 210 lg-st 1, mis lubab Rahandusministeeriumil anda RHS-i
paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks soovitusi ja juhiseid, palume hankijal
edasistes riigihanke menetlustes vaadata kriitiliselt üle RHS § 47 lg 4 p-s 3 sätestatud
kohustuse täitmine viisil, et hankija piirdub kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide korral
üksnes punktijärjestuse avaldamisega ega tee pakkujatele teatavaks hindepunktide omistamise
põhjendusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja
Mihhail Antonov 6113468
[email protected]
6