dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

"2023. aasta riigieelarve seadus" eelnõu esitamine

Rahandusministeerium · 28. september 2022
Viit
1.1-10.1/7819-1
Registreeritud
28. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Anu Kikas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.17819-1 28.09.2022 Väljaminev kiri.asice10506 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi Valitsus 09.09.2022 nr 7-7/22-436 [email protected] Riigikogu [email protected] Kohtute haldamise nõukoja pöördumine Kohtute haldamise nõukoda arutas oma 121. istungil 8.-9. septembril esimese ja teise astme kohtutele 2023. aastaks planeeritud eelarvet ja annab arvamuse vastavalt Riigieelarve seaduse § 35 lõikele 3. Kohtute haldamise nõukoda (edaspidi KHN) peab vajalikuks RES 2023-2026 protsessis lisaraha eraldamist esimese ja teise astme kohtutele lisaks sellele eelarvekasvule, mis on ette nähtud KRAPSiga seotud palkade indekseerimiseks ning RKAS kulude suurenemiseks. KHN toob kohtute valdkonnas välja kaks eelarveprioriteeti ning palub Vabariigi Valitsusel ja Riigikogul nendega arvestada: 1. KHN peab oluliseks kohtute töökoormusega toimetulekuks ja mõistliku menetlusaja tagamiseks luua juurde 4 ringkonnakohtuniku ametikohta ja eraldada lisaraha vajaliku tugipersonali värbamiseks; 2. KHN juhib tähelepanu kohtuametnike madala, töö väärtusele mittevastavale palgatasemele, mistõttu kohtutest lahkub kvalifitseeritud personal ja uute inimeste värbamine ei õnnestu. Kohtuistungisekretäridel (keskmine palk ca 1205 eurot), kohtutõlkidel (keskmine palk ca 1500 eurot), kantseleiametnikel (keskmine palk ca 1160 eurot) ning kohtukordnikel (keskmine palk ca 900 eurot) on oluline roll õigusemõistmise tagamisel ja palgaprobleem halvendab kohtumenetluse kvaliteeti. Kohtute tööjõukulud peavad võimaldama maksta kohtuametnikele turuga võrreldavat palka, mis tähendab eri ametigruppides arvestades 2022. a. inflatsiooninäitajaid ca 30- 40 % palgatõusu. Kui ei lahendata ringkonnakohtute ülekoormuse ja kõigi kohtute tugipersonali palgaprobleemi, siis peab arvestama, et kohtud ei suuda tagada mõistlikku menetlusaega. Kriminaalasjade menetlemisel on suureks probleemiks kohtutõlkide puudus ning kogemustega istungisekretäride lahkumine kohtust. Sisuliste tsiviilasjade ja haldusasjade menetlus kestab praegu juba ligi aasta ja üle aastaste menetluste arv kasvab järjest, juba igas viies kohtuasi on esimeses astmes kauem kui aasta. Suurema avaliku huvi ja ühiskondliku Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee tähtsusega kohtuasjade menetlus jätkub tavapäraselt aga ka ringkonnakohtus, kus menetlusajad on järjest pikenenud, ulatudes omakorda juba aastani. Ringkonnakohtute ülekoormuse tõttu takerdub ka esimese astme menetlus, sest määruskaebuste läbivaatamise aeg kestab kuid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Villu Kõve Kohtute haldamise nõukoja esimees Teadmiseks: - Rahandusministeerium - Justiitsministeerium 2(2) Lisa 1. VABARIIGI VALITSUSE JA EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU RIIGI EELARVESTRATEEGIA 2023-2026 JA RIIGIEELARVE 2023 LÄBIRÄÄKIMISTE TÖÖRÜHMADE ARUTELUDE KOONDTABEL 1. Rahanduse- ja maksupoliitika töörühma ettepanekud ............................................................................................................................................................................................................... 1 2. Haridus- ja noorsootöö valdkonna töörühma ettepanekud ...................................................................................................................................................................................................... 8 3. Töö-, sotsiaal- ja tervise valdkonna töörühma ettepanekud ....................................................................................................................................................................................................17 4. Transpordi ja teede töörühma ettepanekud ..............................................................................................................................................................................................................................43 5. IKT töörühma ettepanekud .......................................................................................................................................................................................................................................................56 6. Kultuuri ja spordi valdkonna töörühma ettepanekud ..............................................................................................................................................................................................................60 7. Keskkonna töörühma ettepanekud ...........................................................................................................................................................................................................................................67 8. Ruumi, elamumajanduse ja maade töörühma ettepanekud .....................................................................................................................................................................................................77 9. Lõimumise töörühma ettepanekud ...........................................................................................................................................................................................................................................82 1. Rahanduse- ja maksupoliitika töörühma ettepanekud Tabel 1. Osapoolte ettepanekud muudatusteks Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Töörühma Ministeeriumi seisukoht (töörühma koosolek nr ELVLi ettepanek kokkulepe, Ettepanek ja põhjendus 12.mai 2022, seisukohad uuendatud sept 2022) maksumusest eriarvamused 1. Kohalikele omavalitsustele ülekantava tulumaksumäära tõstmine. Rahandusministeerium saab aru, et ELVL Jätkatakse ettepanekud on suunatud raha juurde küsimisele läbirääkimisi. Tulumaksust KOV üksustele laekuva osakaalu taastamine Tõstes tulumaksumäära erinevatest kanalitest – tulumaksuosa taastamine, vähemalt majanduskriisi eelsele tasemele (lisaks varasemale 12,19 % võttes arvutuse tulumaks pensionidelt ja dividendidelt. määra tõstmisele maamaksuvabastuste kompenseerimiseks 0,2 aluseks tulumaksu protsendipunkti võrra ja lisandunud ülesannete täitmiseks). KOV laekumise 2023. a RaM Rahandusministeerium võtab KOVide tulubaasi üksustele laekuv füüsilise isiku tulumaksu osakaal võiks seega olla prognoosi 1 554 mln, suurendamise taotlust ühtse tervikuna, mille 12,19%. saame arvestuslikuks puhul on eraldi läbirääkimiste objektid tulubaasi tulumaksu laekumise suurendamine ning raha juurde andmisel Kasu: suureneb KOVide finantsvõimekus, jätkusuutlikkus, pakutavate summaks 1 584 mln ehk lahendused, missugune rahastamise allikas või hüvede kvaliteet, võime täita KOV üksustele seadusega pandud viis toetaks Eesti arengut kõige paremini. kohustusi. KOV üksused saavad edukamalt rahastada oma tegevusi + 30 mln eurot tulude arvel, mille tulemusel jääb nende laenukoormus väiksemaks. Fiskaalne detsentraliseerimine on kooskõlas 1 subsidiaarsuspõhimõttega, suurendab avaliku sektori kulutuste ja ELVL ettepanek KOVide tulubaasi suurendamisega tuleks läbi objektiivsete vajaduste vastavust ning tugevdab demokraatiat. rääkida ka see, missuguste omavalitsuslike 2023 12,19% teenuste parandamine on fookuses. Selgitus: 2009. a vähendati KOV üksustele laekuvat osa füüsiliste 2024 12,19% isikute tulumaksust 0,53 protsendipunkti võrra 11,93%-lt 11,4%-le. 2012. a tõsteti seda 0,17 protsendipunkti võrra ja 2014. a veel 0,03 2025 12,20% protsendipunkti võrra kompenseerimaks maamaksuvabastuse 2026 12,21% negatiivset mõju KOV üksustele. Alles 2018. a toimus esimene kärbitud tulumaksuosa taastamine 0,23 protsendipunkti ulatuses, millele 2019. a lisandus 0,04 protsendipunkti. 2018. a tõsteti KOV üksustele laekuvat määra ka 0,03 protsendipunkti seoses ujumise algõpetuse ja tugiteenuste rahastamisega ning 2019. a 0,03 protsendi- punkti seoses jäätmehoolduse ja sotsiaalteenuste korraldamise toetuse tõstmisega tulubaasi. 2020. a tõsteti KOV osa 11,96%-le, mille järel sai taastatud 0,3 protsendipunkti ning taastada jääb veel 0,23 protsendipunkti. 2. Ukraina sõjapõgenikega seonduvate kulude hüvitamine. 2022. a lisaeelarves on ette nähtud KOVidele Jätkatakse vahendid Ukraina sõjapõgenike kulude katteks. läbirääkimisi. Selgitus: Kohalikele omavalitustele kaasnevad järgnevatel aastatel Riigihalduse minister taotleb 2023. a riigieelarves täiendavad kulud, mis on seotud sõjapõgenike vastuvõtmisega ja nendele ühekordselt KOVidele 25 mln Ukraina teenuste pakkumisega. sõjapõgenike teenuste kulude katteks. Alates 2023. a II poolaastast peaks Ukraina sõjapõgenik olema Eesti oludega kohanenud ja eraldi KOVide tuge enam ei vaja. Täiskasvanutest Ukraina sõjapõgenikud saavad eeldatavasti tööle ja nende eest hakkab laekuma KOVidele tulumaksu. 3. Tasandusfondi valemi korrigeerimine. Tasandusfond peaks rohkem 2023. a tõus + 2% Tasandusfondis on arvestatud 2018. aastast Jätkatakse arvesse võtma regionaalseid erinevusi. tagamaalisuse koefitsiendiga, mis arvestab haja- läbirääkimisi. 109,448 mln (+2,15 asustuses hariduse suuremate kuludega. ELVL mln) peaks täpsustama, kas sellega on ELVL taotlus ELVL ettepanek täidetud või missuguseid regionaalseid erinevusi RE 2023 - 107,302 mln peaks veel arvesse võtma. RE 2024 - 111,637 mln RE 2025 - 113,870 mln RE 2026 - 116,147 mln 4. Rahandusministeerium on 10.09.2020 kirjas nr 5-1/6165-1 asunud Ühistranspordi dotatsioonide andmine on sisuliselt Jätkatakse seisukohale, et käibemaksuseaduse (KMS) § 12 lõike 2 alusel enamik juhtudel teenuse ostmine ning tuleb ka läbirääkimisi. kehtestatud määrus nr 41 ja selle volitusnorm tuleb tervikuna sedasi kajastada koos käibemaksuga. Umbes 2 kehtetuks tunnistada, millega ei saa nõustuda (Tallinna ELVL ei ole seaduse pooled KOVid on tehingut õigesti kajastanud ning Linnavalitsuse kiri 05.10.2020 nr Õ-1/2328 – 2). muudatuse mõjuanalüüsi oma eelarvest leidnud raha käibemaksu tasumiseks. näinud. Kohalikule omavalitsusele ühistransporditeenuse toetuse käibemaksuga Ühistranspordi dotatsioonide muutmisel teenuse maksustamisel suureneb selle kulu käibemaksu võrra, s.o. 20%. Käibe- Arvestuslik vajadus ostmiseks kaasneb KOVidele täiendav käibemaksu maksusumma tuleks arvestada kas toetuse või piletite hüpoteetilise kokku ca 30 mln € (sh kulu ning oleme valmis läbi arutama üleminekuaega müügihinna põhjal. Käibemaksu saaks riik, s.t. kohalikule omavalitsusele KOV ühistransport ca leevendusmeetmega. on see kulu. Kui samas olukorras oleks riik, siis peaks riik toetuse andjana 16 mln, huviharidus max küll suurendama toetussummat 20% võrra, kuid riik saaks selle oma 1 mln) ühingult käibemaksuna tagasi. Seega tähendaks käibemaksu lisamine 14 mln riigi poolt toetus riigile käibemaksuraha ühelt eelarverealt teisele kandmist, mis ei too kaasa ühistranspordi keskused. vara vähenemist. Hinnanguliselt on mõju Kohaliku omavalitsuse üksusele tooks analoogne olukord kaasa likviidsete üksnes Tallinnale 15 mln varade vähenemise ja riigi rikastumise selle arvelt. eurot täiendavat kulu Toetusel põhinevate avalike teenuste osutamise mudelite erineva maksu- mõju korral ei saaks rääkida tasakaalust riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel, kui negatiivne finantsmõju oleks kohalikule omavalitsusele suurem ja see mõju tooks kaasa positiivse finantsmõju riigile. Määruse kehtetuks tunnistamise mõjud tuleb kohalikele omavalitsustele hüvitada. 5. Vähemalt osa (nt sama määr nagu füüsilise isiku tulumaksu Rahandusministeerium saab aru, et ELVL Jätkatakse puhul) juriidilise isiku poolt dividendidelt makstavast tulu- ettepanekud on suunatud raha juurde küsimisele läbirääkimisi. 2021.a RaM suvises maksust kohalikele omavalitsustele või eraldada 10% riigi- erinevatest kanalitest – tulumaksuosa taasta- majandusprognoosis on eelarvesse laekuvast juriidiliste isikute tulumaksust kohalikele mine, tulumaks pensionidelt ja dividendidelt. riigieelarvesse omavalitsustele. prognoositud Rahandusministeerium võtab KOVide tulubaasi Kasu: suureneb KOVide finantsvõimekus, jätkusuutlikkus, pakutavate arvestuslikult 462 mln suurendamise taotlust ühtse tervikuna, mille hüvede kvaliteet, võime täita KOV üksustele seadusega pandud puhul on eraldi läbirääkimiste objektid tulubaasi 12,19 % korral 56,32 kohustusi. Fiskaalne detsentraliseerimine on kooskõlas subsidiaarsus- suurendamine ning raha juurde andmisel mln põhimõttega, suurendab avaliku sektori kulutuste ja objektiivsete lahendused, missugune rahastamise allikas või vajaduste vastavust ning tugevdab demokraatiat. KOV üksustele viis toetaks Eesti arengut kõige paremini. tekib täiendav stiimul ettevõtluse soodustamiseks. KOVide tulubaasi suurendamisega tuleks läbi Täiendav meede: tasandusfondi valemi korrigeerimine võtmaks arvesse rääkida ka see, missuguste omavalitsuslike ettevõtete tulumaksu osalise KOV üksustele kandmisega kaasnevat teenuste parandamine on fookuses. KOV üksuste ebavõrdsuse kasvu, kuna suurem enamus dividendi- Valitsuskabinet arutas 11.11.2021. a KOVidele saajaid elab Tallinnas ja Tallinna lähivaldades. Tulumaksu (sh juriidilise isiku tulumaksust osa andmist dividendidelt makstavat tulumaksu) reguleerib tulumaksuseadus töökohtade arvu järgi KOVides. Eesti arengu (edaspidi TuMS), sh sätestab TuMS §5 maksu laekumise riigile või 3 kohalikule omavalitsusele. Dividendidelt makstava tulumaksu osalise seisukohalt on väga oluline, et Eesti väljaspool laekumise võimaldamiseks tuleb muuta TuMS §5. Harjumaad ei jääks arengus maha. Seega on prioriteediks motiveerida KOVide senisest enam panustama ettevõtluskeskkonna edendamisse, soosides uute töökohtade loomist. Riigihalduse minister on esitamas RES taotlust KOVide osa andmiseks juriidilise isiku tulumaksust töökohtade järgi. 6. Vähemalt osa (nt sama määr kui füüsilise isiku tulumaksu Tegemist on juriidilise isiku tulumaksuga. Vt Jätkatakse puhul) juriidilise isiku poolt erisoodustuselt makstavast tulu- eelmine punkt. läbirääkimisi. 2021. aastal laekus MTA- maksust kohalikele omavalitsustele. le erisoodustustelt Kasu: suureneb KOVide finantsvõimekus, jätkusuutlikkus, pakutavate 36,2 mln ehk 7,5% kogu hüvede kvaliteet, võime täita KOV üksustele seadusega pandud jur.isik tulumaksust kohustusi. Fiskaalne detsentraliseerimine on kooskõlas subsidiaarsus- põhimõttega, suurendab avaliku sektori kulutuste ja objektiivsete 12,19% oleks 4,41 mln vajaduste vastavust ning tugevdab demokraatiat. KOV üksustele tekib täiendav stiimul ettevõtluse soodustamiseks. 7. Mitteresidendist füüsiliste isikute maksatav tulumaks. Eestis ajutiselt tööd tegeva inimese eest tulumaksu Jätkatakse saamise eelduseks on KOVi kohustused avalikku läbirääkimisi. Muuta tulumaksuseaduse § 5 (1) lisades juurde sõna „mitte- teenust osutada ja isikul peab olema rahvastiku- residendid“ § 5. Maksu laekumine(1) Residendist ja mitteresidendist registri järgne elukoha aadress. füüsiliste isikute makstud tulumaks laekub järgmiselt: 1) arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub maksumaksja Eestis töötavad isikud määratakse suuremal osadel elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96% residendist ja juhtudest Eesti maksuresidentideks. mitteresidendist füüsilise isiku maksustatavast tulust; Mitteresidentide Maksuresidentide eest saavad KOVid tulumaksu. tulumaksu jaotamisel kohalike omavalitsuste vahel võtta aluseks RM Seega väga väike Eestis tööd tegevate isikute grupp määrus 19.12.2008 nr 54, (RTL 2008, 105, 1503) „Füüsilise isiku on mitteresidendid ning nende isikute tuludelt tulumaksu kohaliku omavalitsuse üksustele eraldamise kord“, kus § 6 KOVile tulumaksu eraldamisel oleks täiendav tulu (1) on öeldud „Kui tulumaksu eraldamise ajaks puuduvad registris väga väike ja muudatus oleks ebamõistlik. andmed maksumaksja elukoha kohta, jaotatakse omavalitsusüksustele eraldatav maksusumma kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt nende arvestuslike osakaaludega." 8. Pensionidelt maksatav tulumaks. MTA info kohaselt 2021. Rahandusministeerium saab aru, et ELVL Jätkatakse a pensionidelt makstud ettepanekud on suunatud raha juurde küsimisele läbirääkimisi. Muuta tulumaksuseadust ja näha ette tulumaksuosa eraldamine tulumaks jagunes: erinevatest kanalitest – tulumaksuosa taasta- KOVidele ka pensionidelt makstud tulumaksust. residendid 109 404 104 mine, tulumaks pensionidelt ja dividendidelt. 4 Selgitus: eakate osakaal KOVide elanikkonnast suureneb järk-järgult eurot mitteresidendid Rahandusministeerium võtab KOVide tulubaasi seoses demograafiliste muudatustega. Seoses sellega lasub KOVidel ka 8 460 318 eurot suurendamise taotlust ühtse tervikuna, mille edaspidi suurem koormus eakatele suunatud teenuste ja taristu puhul on eraldi läbirääkimiste objektid tulubaasi Kokku 117 864 422 arendamisel, mistõttu peaks ka pensionidelt makstavast tulumaksust osa suurendamine ning raha juurde andmisel eurot laekuma vastavale KOVile, kelle elanike registris on pensioni saaja. lahendused, missugune rahastamise allikas või Võttes aluseks tulu- viis toetaks Eesti arengut kõige paremini. maksu arvutamise määra KOVide tulubaasi suurendamisega tuleks läbi 12,19 % oleks summa rääkida ka see, missuguste omavalitsuslike 14,25 mln eurot teenuste parandamine on fookuses. Tulumaks pensionitelt arvutustabel esitati ELVL-ile 2018. a Rahandusministeerium on nõus teemat arutama. 9. Muuta elukoha registreerimisega seotud põhimõtteid selliselt, Ei toeta ettepanekut. Läbirääkimised et tudengi puhul käsitletakse tema põhielukohana seda oma- lõpetatud. Isiku rahvastikregistri järgse elukoha kaudu käib valitsust, kus ta ajaliselt rohkem viibib ja/või näha ette isiku põhiõiguste realiseerimine (valimisõigus ja täiendavad meetmed kulude kompenseerimaks riigieelarvest teenused). Elukoha registreerimise põhimõtete neile omavalitsustele, kus elab igapäevaselt rohkelt tudengeid, muutmine väljub KOV rahastamissüsteemi kes ei ole oma õpingute kohta (omavalitsust) rahvastiku- kujundamise kontekstist. registris oma elukohana määratlenud. Rahvastikuregistri järgne elukoht näitab, millise Selgitus: Haridusandmete portaali Haridusilm andmetel omandas KOViga isik tahab end seostada. Kui tudeng 2021/2022 sügisel Eestis kõrgharidust 44 611 üliõpilast, neist Tartu alustab iseseisvat elu, saab ta end Tartu elanikuks kõrgemates õppeasutustes 18 578. Üle kolmandiku õpib neist seega registreerida ning Tartu linna tasandusfondi Tartus. Tartu on elukohana registreerinud vaid 2749 (14,7%). Teeme arvestuses läheb isik Tartu elanikuna arvesse. Kui ettepaneku tasandusfondi arvutamisel võtta arvesse 19-64 aastate tudeng on endiselt seotud vanemate elanike üldarvu puhul koefitsiendiga ka üliõpilaste arv, kes ei ole ülalpidamisega, on tõenäoliselt tema kodu ja huvide Tartut oma elukohana määratlenud, st 15 829. Võiks rakendada keskus lapsepõlvekodu ning raha laekub sellesse koefitsienti 0,7 lähtudes asjaolust, et 5 päeva nädalas on tudeng Tartus KOVi. ja 2 päeva koduvallas, linnas). Selgitus: kuigi oluline osa tudengitest elab õppetööga seoses esmas- päevast reedeni (enamasti) Tartus ja tarbib linna poolt osutatavaid avalikke teenuseid, on nende elukohana registreeritud teised omavalitsusüksused ja linn nendega seotud tuludest osa ei saa. 10. Korrastada kohalike maksude süsteemi, täiendada kohalike Valitsus on võtnud lähtekohaks maksurahu. Jätkatakse maksude seadust (täiendada loetelu). Ettepanekuid saab arutada pärast 2023. a Riigikogu läbirääkimisi. valimisi. Laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Täiendada kohalike maksude loetelu (nt turistimaks, müügimaks) juriidiliselt korrektses 5 maksuvaidlusi välistavas sõnastuses, et laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Kohalike maksude seaduse sõnastus vajab ajakohas- tamist viimaks see vastavusse teiste õigusaktidega. Kohalike maksude osakaal omavalitsuste tuludest on madal, mis on osaliselt tingitud objektiivsetest asjaoludest (näiteks administreerimiskulud), kuid teisalt on valitsuse sekkumise tulemusena vähendatud kohalike omavalitsuste võimalusi (paadi- ja müügimaksu kaotamine). Näha muudatused ette vähemalt 5 aastat enne nende tegelikku rakendamist, andes sellega turuosalistele piisava ajavaru sellega ennetavaks kohanemiseks. 11. Riigieelarve seaduse § 51 määratleb riiklike Jätkatakse Tagada Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010 kohtuotsuse nr 3-4-1-8- ülesannete rahastamise põhimõtted. Riiklike läbirääkimisi. 09 täitmine. ülesannetena on eristatud toimetulekutoetuse Antud Riigikohtu otsusega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks maksmine, rahvastiku ja perekonnaseisu selliste õigust loovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid, millised toimingud. Riigikohtu lahendi otsus on valitsuse seadusega kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustused on oma- poolt loetud täidetuks. Uute ülesannete andmisel valitsuslikud ja millised riiklikud ja eristaksid kohaliku omavalitsuse ning ülesannete muutmisel on ülesannete liigitamist üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ette ja vastavalt ülesande loomusele rahastuse tagamist nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid järgitud. ette kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste Riigikohtu otsus ei näe üheski vormis ette õigusakti rahastamise riigieelarvest. andmist, mida ELVL on oma taotluses esitanud. Tegelikkuses on andmata õigusakt millega on määratud omavalitsuste KOVide tulubaas on kujundatud erinevate tulud KOKS'iga sätestatud omavalitsuslike ja kohalikule omavalitsusele õigusaktide alusel. ainuomaste ülesannete täitmiseks. 12. Näha riigieelarves ette vahendid maamaksu vähenemise Iga-aastaselt jääb KOV- Toetame. Riigihalduse minister on kaalumas Jätkatakse kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele. idel looduskaitsealade vastavasisulise ettepaneku esitamist. läbirääkimisi. maksusoodustuste tõttu Eesti maismaa pindalast on 31.12.2018 seisuga kaetud kaitstavate saamata ca 3,1 mln loodusobjektidega 18,8% (816 556 ha). Kaitsealade kogupindalast on eurot, millest 1,6 mln 71% riigiomandis, 27% eraomandis, 1% avalik-õiguslikus omandis ja 1% moodustavad maksu- munitsipaalomandis. vabad sihtkaitsevööndi 01.01.2021 jõustub maamaksuseaduse muudatus, mille kohaselt alad ning 1,5 mln 50% veeseaduse § 118 alusel sätestatud kalda või ranna veekaitsevööndi maalt maksuvabastusega makstakse maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast (sellest tulenevalt piiranguvööndid. väheneb Tallinna linnas kogutav maamaks hinnanguliselt 300 000 eurot). Üks kõige suurem Mõju KOV eelarvetele: Iga-aastaselt jääb KOV-idel looduskaitsealade kaotaja on Tallinna linn, maksusoodustuste tõttu saamata ca 3,1 mln eurot , millest 1,6 mln kus maamaksu moodustavad maksuvabad sihtkaitsevööndi alad ning 1,5 mln 50% vähenemine on 0,37 mln 6 maksuvabastusega piiranguvööndi alad. Kõige suuremad „kaotajad“ on eurot. Seoses veeseaduse Tallinna linn (367 822), Kuusalu vald (175 969), Vihula vald (165 174) ja jõustumisega uuest Suure-Jaani vald (120 917). Ca 80% KOV-ides on looduskaitsealadest aastast väheneb laekuv tingitud maamaksu vähenemine üle 1000 euro. maamaks järgmisel aastal veel ca 0,3 mln eurot. Looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemist KOVidele otseselt ei kompenseerita. Tasandusfondi jaotamisel arvestatakse KOVi väiksema Tallinn: 0,37 mln eurot maamaksulaekumisega ning saamata jääva maamaksu tõttu on +0,3 mln, kokku tasandusfond suurem . Tasandusfondi mitte saava KOVi jaoks selline 670 000 eurot. Kuusalu võimalus puudub. vald 175 969 eurot, Vihula vald 165 174 Ettepanek on, et raha laekuks KOV-ile eraldi reana. eurot ja Suure-Jaani vald 120 917 eurot. Ca 80% KOV-ides on looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemine üle 1000 euro. 13. COVID-19 eriolukorrast tulenevalt tulubaasi stabiliseerimise Prognoosid ei näe hetkel ette, et KOV tulumaksu Jätkatakse toetus. laekumine peaks muutuma negatiivseks, et oleks läbirääkimisi. Vähemalt 2021. aasta vajadus sellise meetme järele. Kui selline olukord COVID-19 põhjustatud olukorra halvenemisel võib taas tekkida vajadus tase ca 30,0 mln peaks siiski saabuma, saab selle juurde tagasi tulla. tulubaasi stabiliseerimise toetuseks (täiendavaks meetmeks). nr ministeeriumi ettepanekud ja selgitused ELVL seisukoht Töörühma Ettepanek ja põhjendus Märkus/ kokkulepe, maksumus eriarvamused 1. Sihtotstarbeliste toetuste andmine KOVide tulubaasi jaotatuna tulumaksu Eesmärk on suurendada Jätkatakse ja tasandusfondi kaudu. KOVide läbirääkimisi. finantsautonoomiat 2. KOV finantsjuhtimise seaduse põhjalik läbivaatamine Eesmärk on vähendada Jätkatakse üleliigseid regulatsioone läbirääkimisi. ning minna üle arvestus- üksuselt konsolideerimis- grupi põhisele arvestusele 7 2. Haridus- ja noorsootöö valdkonna töörühma ettepanekud Tabel 2. ELVL ettepanek toetusfondi vahendite osas: Hariduse- ja noorsootöö valdkond 2022 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 RES Üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus (mln) sh: 380,718 393,580 432,938 476,231 523,860 Õpetajate tööjõukulu toetus 309,03 Direktorite, õppealajuh. tööjõukulu toetus 15,2 Koolilõuna toetus 24,16 Õppekirjanduse toetus 8,14 Õpetajate ja juhtide täiendkoolitus 1,96 Tõhustatud ja eritoe õpilaste tegevuskulu 21,3 Kultuuriranits 0,923 Huvitegevuse ja huvihariduse toetus 10,25 14,25 14,96 15,71 15,71 Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulu toetus 15,0 16,5 16,5 18,15 18,15 Õpilaskodude kohatoetus toimetulekuraskustes perede lastele 2000 € per õpilane aastas 2500 € per 3000 € per 3000 € per 3000 € per Maakondlike õpilasürituste ja aineühenduste, koolijuhtide ja õpetajate 1,6 1,6 1,68 1,76 1,85 ühistegevuse ja täiendkoolituse toetus Tabel 3. Osapoolte ettepanekud muudatusteks Ministeeriumi seisukoht (töörühma Töörühma kokkulepe, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused koosolek 7.sept) eriarvamused nr ELVLi ettepanek Ettepanek ja põhjendus maksumusest 1. Taastada huvihariduse ja -tegevuse toetus vähemalt 2021. a 2023. a 14,25 mln 1) Huviharidus-ja tegevus oli ja on ka jätkuvalt Kokkulepe: Jätkata tasemele (võttes täiendavalt arvesse ka aastatega toimunud eurot kohaliku omavalitsuse ülesanne ja kulud läbirääkimisi seades elukalliduse tõusu). kaetakse valdavalt KOVi tulubaasi vahenditest. eesmärgiks huvihariduse ELVL ettepanek RES 2023-2026 on kavandatud toetusfondi kvaliteedi ning paindlikud Kasu: nõudlus vastava teenuse järele on olemas. Toetuse vähenemise RE 2023 14,25 mln kaudu igal aastal täiendavalt 10,25 mln €. võimalused üld-ja tingimustes on kohalikel omavalitsustel kolm halba valikut: kas jätta huvihariduse lõimimiseks. lapsed teenusest ilma, nõuda tasu lapsevanematelt või rahastada RE 2024 14,75 mln 2) Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel oli Toetame eesmärgi teenuse osutamist oma eelarvest. Viimase puhul kahaneb niigi madal 2021/2022 õppeaastal huvikoolidesse RE 2025 15,25 mln täitmiseks vajalike kohalike omavalitsuste finantssuutlikkus. 2021. a oli kogu kohalikele registreeritud õppima rohkem 7-19 noori. RE 2026 15,75 mln õigusaktide tervikanalüüsi Võrreldes eelmise õppeaastaga on õpilaste ja seadusmuudatuste 8 omavalitsustele jaotatav toetus 14,25 miljonit eurot, käesolevaks arv tõusnud rohkem kui 4500 õpilase võrra, ettevalmistust ja arutelu aastaks on kavandatud 10,25 miljonit eurot. kokku enam kui 84 000 õpilaset. (ala)töörühmas. Tekkinud on teatav ebavõrdsus toetuse kasutamisega osade kohalike omavalitusüksuste poolt. Tartu LV (15.03.2022): Taastada huvihariduse ja -tegevuse toetus vähemalt 2021. a tasemele (võttes täiendavalt arvesse ka aastatega toimunud elukalliduse tõusu). Kasu: nõudlus vastava teenuse järele on olemas. Toetuse vähenemise tingimustes on KOVidel kolm halba valikut: kas jätta lapsed teenusest ilma, nõuda tasu lapsevanematelt või rahastada teenuse osutamist oma eelarvest. Viimase puhul kahaneb niigi madal KOVide finantssuutlikkus. 2021. a oli kogu kohalikele omavalitsustele jaotatav toetus 14,25 miljonit eurot, käesolevaks aastaks on kavandatud 10,25 miljonit eurot. Türi VV (16.03.22): huvihariduse pakkumise summade vähendamine riigi poolt, vald ei saa ju niisama lihtsalt seda teenust pakkumata jätta ja selleks peab olema KOVil tulu poolelt siis katet võtta või suunata muu teenuse kulu ümber, et pakkuda huvihariduse teenust. 2. Haridustoetuse kasv ja õiglane jaotamine on KOVide jaoks oluline. 1) Riigieelarvest antakse linnadele ja valdadele Kokkulepe: jätkata Loobuda eraldi arvestuse pidamisest hariduskulude osas. üldhariduskoolide pidamiseks toetust. läbirääkimisi. 2022. a 357,8 mln 2022.aastal anti toetusfondi kaudu kohalikele Põhjendus: eurot + 10% kasv omavalitsustele 380, 7 mln €. Haridusvõrgu 1) Riigieelarvelise haridustoetuse jagamine koefitsientide alusel on 2023. a 393,58 mln kujundamine ja koolide eelarvete kulude ebaõiglane ja ei rahulda KOVide ootusi. eurot katmine on koolipidaja vastutus. Haridustoetuse jaotuse aluseks võetud koefitsientidele põhinev 2024.a 432,938 mln 2) Palume täiendavat selgitust ettepanekule arvestussüsteem ei ole kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude poolt suurendada suuremat tuge vajavate laste 2025.a 476,231 mln aktsepteeritud. Haridustoetuse lisamisel tulubaasi ei saa aluseks võtta seni õpetaja tööjõukulude toetust 30%. kehtinud koefitsiente, sest ühinemistel on tunda ja näha kui ebavõrdne see 2026.a 523,860 mln Suuremat tuge vajavate laste õpetajate jaotus on olnud. tööjõukulu toetuse aluseks on HTMi poolt käivitatud protsess on kaugenemine varasemalt (2007.a) lisakoefitsiendid, mis loovad võimaluse tuge kokkulepitud haridusmudelist, mille kohaselt toetuse maht peab olema vajavate laste õpetajatele tagada välja arvutatud vastavalt kokku lepitud haridusmudelile. HTM on mitme konkurentsivõimelise palga. poolselt kokku lepitud haridusmudeli kõrvale jätnud, millega ei saa 3) Lähtuvalt ELVLi ja VV eelnevast kokku- nõustuda. Väljavõte Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöö- leppest toetame suunda, et pikema perspek- kogu delegatsiooni läbirääkimiste lõpp-protokollist 2015.a riigieelarve tiiviga muudatused st põhihariduse, alus- ja osas: „Haridustoetuse kogumaht peab kujunema kuni 2012. aastani huvihariduse sihtotstarbeline toetus tulubaasi 9 kehtinud valemi komponentide summast ja kindlustama õppekava ja keskhariduse vastutus riigile ja koostöö täitmise kõigil kooliastmetel.“ keskhariduse õppekohtade osas KOVide ja eraõiguslike juriidiliste isikutega toimuks KOVid taotlevad kas 2012. aastani haridustoetuse jaotamise aluseks olnud samal ajal. Muudatuste eelduseks on, et mudeli rakendamist või haridustoetuse lisamine tulubaasi. õpetajate töötasu läbirääkimiste protsessi Narva LV (25.02.22): Üldhariduse osas antud toetuse arvestuseks arengud ja põhihariduse korralduseks riigi- tõhustatud toel ja eritoel rakendatavaid koefitsiente suurendada ca 30%: eelarvelise rahastuse jaotus tulubaasis on põhikooliastmel rakendada tõhustatud toel 2,6 (hetkel kehtiv 2) ja eritoel kokku lepitud. Tegevuskulude arvelduse 5,2 (hetkel kehtiv 4); gümnaasiumiastmel rakendada tõhustatud toel 3,5 arengute osas tuleb leida omavalitsuste (hetkel kehtiv2,7) ja eritoel 5,2 (hetkel kehtiv 4) ning tegevuskulutoetuse vahelised kokkulepped. arvestusel mittestatsionaarseks õppeks tõhustatud toel 0,9 (hetkel kehtiv 4) Enne pikema perspektiiviga muudatusi 0,7) ja statsionaarseks õppeks tõhustatud toel 1,3 (hetkel kehtiv 1) ) ja teeme ettepaneku jätkata alatöörühmades eritoel 5,2 (hetkel kehtiv 4). arutelusid, kuidas kehtivad rahastamise alused 2) KOVid ei peaks haridustoetuse kasutuse osas pidama eraldi oleks enam koolipidajatel abiks, et arvestust põhikooli, gümnaasiumi ja juhtimiskulude osas. haridusvõrku korrastada. Tegelikult täistsükli koolides (1.-12.klass) õpetajad õpetavad paralleelselt nii põhikoolis kui gümnaasiumis. Selline arvestuse pidamine nõuab KOVilt täiendavat resurssi. (Antud ettepanek on seotud ka ettepanek p 3.-ga). 3. Õpetajate töötasu kasv on jätkuvalt prioriteet. Õpetaja palgakasv on prioriteet. 1) Kokkulepe: RE 2023 ja RESi 2023-2026 1) 2023. aastal taastada õpetajate tööjõukulu toetuse vähemalt 20%-ne 1) HTM on esitanud RE 2023 ja RES 2023- kavandada õpetajate lõtk (hetlkel on see 17%). 2026 lisataotluse 239,3 mln €.Vastavalt töötasu kasvuks lisaraha, et läbirääkimiste ajagraafikule tehakse lõplikud 2) Õpetajate järelkasvu teemaga tuleb tegeleda komplekselt. hariduse arengukavas otsused 20.09 2021-2035 püstitatud 3) Koolide juhtimiskulu toetus peab kasvama samas proportsioonis Diferentseeritava osa suurendamine võimaldab eesmärki, õpetaja õpetajate tööjõukulu kasvuga. koolipidajatel ja koolijuhtidel kujundada töö-ja keskmine palk on 120% Narva LV (25.02.22): Üldhariduskoolide direktorite ja palgakorralduse alused, mis väärtustavad eesti keskmisest palgast, õppealajuhatajate tööjõukulude toetuse arvestuseks rakendada alustavat õpetajat ja õpetaja personaalset töö täita. protsent aineõpetajatele ja tugispetsialistidele arvestatud panust tervikuna. Taastada õpetajate tööjõukuludest (näiteks 5%, mis ca on võrdne hetkel kehtivusega). tööjõukulu toetuses 20%- 2) Valminud on õpetajate järelkasvu tegevus- Põhjendus: ne diferentseeritav osa. kava, koostamisel on RE 2023 ja RES taotlus õpetajate järelkasvu tegevuskava elluviimiseks 2) Jätkata läbirääkimisi 1) Õpetajate töötasu kasvu ei tohi teha teiste haridustoetuste või sh täiendavad õppekohad õpetajakoolituses, koolijuhide hindamise, tööjõukulude toetuse lõtku arvelt. Koolidel on kasvanud vajadus õpetajate akadeemia käivitamine. arenndamise ja tasustamise õpetajate täiendavateks lisatasudeks seoses suurenenud töökoormusega sh osalise distantsõppe ja/või hübriidõppe teemal. 3) Peame oluliseks koolijuhtimise kvaliteeti. korraldamisega. Koolijuhtide kompetentsimudel koostati 10 2) Õpetajate puudus on kasvamas, eriti loodus- ja täppisteaduste ning kaasates omavalitsuste ja koolide esindajaid tehnoloogia (LTT) ainevaldkonnas, koostöös ülikoolidega tuleb leida juba aastal 2012, kuid juhtide regulaarse lahendused. Soovime HTM ülevaadet õppeainete õpetajate kaupa, st hindamisega valdav osa koolipidajaid veel ei milline on üldine olukord õpetajate puudusel ja analüüsi ning infot tegele sh koolijuhtidega ei pea kuidas on plaanis olukorda parandada. arenguvestluseid enam kui pooled omavalitsused. 3) Arvestades koolijuhtide vastutust ja kompetentsimudelit vajab juhtimiskulu toetus tõstmist. 4) Peame oluliseks, et haridusjuhtide palk oleks konkurentsivõimeline. Koolidirektori Ettepanek loobuda eraldi arvestuse ( pidamisest hariduskulude osas) siis töötasu kasvuks saab omavalitsus kasutada nii me ei peaks kauplema selle summaga. toetusfondi, kui ka tulubaasi vahendeid. Riigieelarvest on lisaks koolijuhtide palgatoetusele rahastatud ka nende arengprogrammid. 4. Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuse kasv. 2023.a 16,5 mln Kohaliku omavalitsuse tulumaksu laekumise Kokkulepe: jätkata Lasteaiaõpetajate töötasud on proportsionaalselt seotud õpetajate töötasu kasv loob omavalitsustele võimekuse ka läbirääkimisi 2024.a 16,5 mln kasvuga, selleks on vaja täiendavaid vahendeid lasteaiaõpetajate aastal 2023 suurendada lasteaiaõpetajate töötasutoetuse tõstmiseks. 2025.a 18,15 mln töötasu. RES 2023-2026 on kavandatud iga aasta 15 mln €. 2026.a 18,15 mln 5. Tugevajavate laste ja õpilaste toetamine ning tugipersonal: 2023. a 2 500 eurot 1) Tugiteenuste kättesaadavuseks on Kokkulepe: + 500 eurot per riigieelarveline tegevuskulutoetus igal aastal 1) Pöörame jätkuvalt tähelepanu tugispetsialistide üldisele puudusele nii Kokkulepe: Jätkame õpilane aastas oluliselt kasvanud. Jätkame tugispetsialistide koolieelsetes lasteasutustes kui üldhariduskoolides. Jätkata KOVide läbirääkimisi tugiteenuste kättesaadavuse eesmärgil finantseerimist toetamist tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks tulubaasi kaudu kättesaadavuse tulubaasi ja toetusfondi kaudu õigusaktides samas mahus. parandamiseks. sätestatud alustel. 2) Keskenduda tugevajavate laste ning õpilaste haridus- ja ELVL:Nõustume 2) Tugiteenuste kättesaadavus on paranenud, sotsiaalvaldkonna tugiteenuste lõimimisele ning rahastustele. õpilaskodu toetuse kuid Riigikontrolli hinnangul on veel ca suurendamise ja 3) Suurendada toimetulekuraskustes perede õppurite õpilaskodu veerandis põhikoolides tugiteenuste alushariduse seaduse kohatoetust. kättesaadavus vähene või olematu. eelnõus tugispetsialistide 4) Täiendada HTMi määrus 21.08.2018 nr 5 „Õpetaja ja tugispetsialisti HTM viis läbi 2021. aastal seire lähtetoetuse lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ paragrahvi üldhariduskoolide tugispetsialistide laiendamisega. 1 sõnastust ja sätestada „Koolieelse lasteasutuse seaduses“ ka alustava kvalifikatsiooni, koormuse, töölepingute Jätkame läbirääkimisi tugispetsialisti lähtetoetus. teemal. Analüüsi järeldusi saavad tugiteenuste omavalitsused kasutada tugiteenuste Põhjendus: kättesaadavuse kättesaadavuse parandamiseks. parandamiseks. 1) Jätkuvalt ei ole leidnud lahendust tugipersonali puudus paljudes 3) HTM ja SOM valmistavad ette 2022 üldhariduskoolides, võimaldada magistriõppes õppival tugispetsialistil juuniks suuremat tuge vajavate laste 11 töötada haridusasutuses assistendina. Peame vajalikuks õpetajate hindamise konsolideerimise ettepanekud jätkuvat täiendkoolitust kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks ja Vabariigi Valitsusele. KOVid on kaasatud ka tugispetsialistide ettevalmistust ülikoolides. SOMi loodud töörühma tegevustesse. Märgime, et kaasava hariduse põhimõtete rakendamisel vajab õpetaja 4) Riigieelarvest on toetatud perioodil 2022- tuge klassiruumis statsionaarselt abiõpetaja näol esimesest klassist 2024 7 omavalitsuste haridus-ja alates, sh varajase märkamise ja ennetustöö eesmärgil. sotsiaalvaldkonna koostööprojekti kogumahus 1,7 mln €.( EMP ja Norra meede 2) Hetkel on olukord, kus rahastamine toimub läbi erinevate „Integreeritud tugiteenused koolist valdkondade ja põhimõtete ning erinevad osapooled ei tee piisavalt väljalangevuse ennetamiseks“). koostööd, et seada laste huvid esikohale. Eesmärk peaks olema, et lapse abivajaduse hindamine ja teenuste osutamine võiks käia 5) Õpilaskodu toetust on alates 2022.aastast võimalikult läbi „ühe ukse poliitika“. suurendatud õppuri sihtgrupi vajadusest lähtuvalt: üldtoel oleva õpilane 2000 €, 3) Suurendada õpilaskodutoetust – vähemalt 2500 euroni. Õpilaskodu tõhustatud toe õppur 2700 €, eritoe õppur kohatoetus 2000 eurot on püsinud 2014. aastast. Kujundada koostöös 3400 €. Täiendavat vajadust riigieelarves see HTMiga kriteeriumid, millisele sihtrühmale oleks seda toetust kõige kaasa ei too, sest õpilaskodu õppekohtade enam tarvis. Eraldatav toetus personali- ja majandamiskulude, tugi- koguarv on aastast 2017 vähenenud. teenuste ning vaba aja tegevuste kulude katteks ei ole piisav, kooli pidaja katab enamuse kuludest KOVi eelarvest. 6) Alushariduse seaduse eelnõus on laiendatud lähtetoetus ka koolieelsete Narva LV (25.02.22): Pakume õpilaskodutoetuse arvestuseks ühe lasteasutuste tugispetsialistidele. See eeldab õpilase kohta rakendatavaid määrasid suurendada ca 20% võrra: riigieelarvest täiendavalt 0,4 mln eurot aastas. tavaklassis õppel 2 400 eurot (hetkel kehtiv 2 000 eurot), tõhustatud toel 3 240 eurot (hetkel kehtiv 2 700 eurot) ja eritoel 4 080 eurot (hetkel kehtiv 3 400 eurot). Varajane märkamine algab ennekõike koolieelsest lasteasutusest kus samuti töötavad tugispetsialistid, kes väärivad võrdset kohtlemist koolis tööd alustavate tugispetsialistidega. 6. Tagada riigipoolne toetus tervisliku koolilõuna pakkumiseks Ministeerium katab 1) Koolilõuna toetus riigieelarvest on Kokkulepe: jätkata võrdsetel alustel ja ulatuses riigi üldhariduskoolidega, so 1,36 riigikoolide kooli- 2022.aastal 30.44 mln eurot (KOV, era, riik). läbirääkimisi. Analüüsime eurot õpilase kohta (esialgne taotlus). lõuna kulud kulu- Maaeluministeerium eraldab mahetoidu omavalitsuste ja põhisena (1,36 eurot pakkumiseks programmiga liitujatele laste- ministeeriumide koostöös Kasvav inflatsioon, sh toidukaupade hinnatõus ei võimalda kehtiva õpilase kohta). aedadele ja koolidele täiendavat lisaraha: Sotsiaalministeeriumi (alates 01.01.2018) ühe euro suuruse toetuse juures õpilase kohta Teistele üldharidus- Esimese nelja aasta lisakulud on määruse ühes õppepäevas enam pakkuda kvaliteetset ja täisväärtuslikku koolidele eraldab hinnanguliselt 5,8 mln €, sh 2022.aastal 0,8 „Tervisekaitsenõuded koolilõunat. (Koolitoidu Liidu ettepanek ühe koolilõuna hind 1,5 riik koolilõuna mln €. toitlustamisele koolieelses eurot ja alla 100 õpilasega koolis 1,8 eurot). Hinnanguline toetust (1,00 euro lasteasutuses ja koolis“ koolilõuna maksumus 2023. õppeaastaks oleks 42,35 mln eurot 2 )ELVLi ettepanek eeldab 17,5 mln lisaraha, õpilase kohta), (täienav taotlus). vastav taotlus on RE ja RESi esitatud.. arvestades seejuures 12 ka üldist inflatsiooni 3) Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused muudatuse vajadusi (toidukaupade ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu. kaasates valdkonna hinnatõusu). Kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eksperte. regulatsioon võimaldab koolilõunat pakkuda Märgime, et kõiki riigilt antavat koolilõuna toetuse, koolipidaja õpilasi tuleb kohelda ja lapsevanema panust arvestades. võrdselt sõltumata kooli omandivormist. 7. Koolitervishoiuteenuse süsteem vajab üle vaatamist, so vastutuse Palume tuua välja konkreetsed probleemid, mis Kokkulepe: jätkata valdkonna ja vastutuse ulatuse osas. vajaksid eraldi arutelu koostöös SOMi ja läbirääkimisi sotsiaalvaldkonna teemasid käsitleva eelarve Põhjendus: töörühmaga. Süsteemi analüüs koostöös Sotsiaalministeerimi ja ELVLi TST töörühmaga on vajalik. Koolitervishoiuteenuse olulisemad tegevused on tervise edendamine, haiguste ennetamine, tervise jälgimine ja esmaabi. Covid kriisis ei ole koolitervishoiuteenuse osutaja kõikjal koolidele toeks ja partneriteks olnud (nt testimisel, vaktsineerimisel, info jagamisel, lähikontakstsete määramisel, nõustamisel jne.) vaid koolid pidid ise nende küsimustega tegelema. Teenust rahastab Eesti Haigekassa vastavalt õpilaste arvule koolis: ühe õpilase kohta 3,93 eurot, lisaks KOVid toetavad oma eelrvest. 8. Koolivõrgu investeeringute toetamine finantsperioodil 2021-2027: 1) Uue programmeerimisperioodi 2021-2027 Kokkulepe: jätkata põhikoolitaristu toetusmeede on suunatud läbirääkimisi 1) Luua eraldi meede hariduslike erivajadusega õpilaste (HEV) Ida-Virumaa omavalitsuste koolivõrgu haridusasutuste renoveerimiseks ja loomiseks kasvavatesse optimeerimisele, sest õppurite arvu piirkondadesse; põhikoolivõrgu taristu korrastamiseks. kahanemine 2035+ vaates on Ida-Virus kõige 2) Kujundada terviklikud regionaalpoliitilised lahendused, sh suurem. Kogumaht meetmel 50 mln + 15% toetusmeetmed koolivõrgu korrastamiseks. RE kaasfinantseerimine. 3) Keskharidust puudutava õigusruumi kaasajastamine, sh kelle vastutada 2) Jätkub kaasava hariduse meede 10 mln € on keskhariduse kättesaadavus ja rahastamine. 3) Rahandusministeerium on ette Põhjendus: valmistatud CO² meede, mille eesmärk ka haridushoonete energiatõhususe 1) Taristu ja õpikeskkonna jätkuv edendamine on üheks osaks kvaliteetse suurendamine ja ventilatsioonisüsteemide hariduse tagamisel. Õppimiseks ja õppija arenguks toetava keskkonna ehitamine. RESi arutelude käigus selgub, kas loomisel on oluline kaasaegne õpikeskkond, mis toetab kaasavat eraldi meede vaid haridusobjektidele on haridust ja nüüdisaegset õpikäsitust. 13 Koolivõrgu korrastamine on KOVide jaoks saamas oluliseks vajalik. Toetuse eesmärk peab toetama küsimuseks, nii kasvavates kui kahanevates piirkondades. muuhulgas avalike teenuste koondumist. Investeeringutoetuste meetmed peaksid arvestama erinevaid aspekte: 4) ELVLi esindajad kaasatakse koolivõrgu nt koolihoone renoveerimine kasvavates piirkondades, vajadusel nii korrastamise tegevuskava ja selle suurte kui ka väikekoolide jätkusuutlikkuse tagamine. rakendamiseks vajalike meetmete Tartu LV (15.03.22): Võimaldada Tartu linnal osaleda põhikoolivõrgu kujundamisse. korrastamise toetusmeetmes toetuse taotlejana. Selgitus: Rahandusministeerium korraldas 28. septembril 2021. a kohalikele omavalitsustele suunatud EL2021+ infopäeva, kus ühe osana tutvustati "Põhikoolivõrgu korrastamise" võimalusi. Tutvustatud kava kohaselt ei kvalifitseeru Tartu linn enam toetuse taotlejaks. Tartu koolides on kaasaegne mehaaniline ventilatsiooni- süsteem klassiruumides täies mahus tagatud ainult 29% hoonetest. Linn kavandab järgmise dekaadi jooksul kõigi koolihoonete ulatuslikku parendamist, kuid investeeringute kava pikendab ainuüksi ehitus- hindade kiire tõus. Linn ei suuda omavahenditest soovitud investeerin- guid vajalikus tempos teostada, mistõttu on arvestatud riigi ja EL struktuurfondide toetusega koolihoonete rekonstrueerimisel. Tartu linna haridusasutused teenindavad mitte ainult linna enda, vaid ka paljude lähivaldade lapsi. Suuremate kohalike omavalitsuse hoonete rekonstrueerimine annab ka olulisema tulemuse avaliku sektoris olevate hoonete energiatõhusaks muutmisel ja kannab "Eesti riikliku energia-kliimakava aastani 2030" eesmärke. 2014.-2020. a perioodi toetustest sai Tartu Variku ja Raatuse kooli renoveerimiseks 7,9 miljonit eurot. 9. Võimaldada Eesti Linnade ja Valdade Liidu liikmetel osaleda Uue põhikoolitaristu programmiperioodi Kokkulepe: jätkata põhikoolivõrgu korrastamise toetusmeetmes toetuse taotlejana. vahendite maht antud ettepanekuga arvestada ei läbirääkimisi võimalda. EL Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021+ rahastamiskava kohaselt „Põhikoolivõrgu korrastamine“ ettenähtud rahalisi vahendeid kokku 72 mln eurot, mis on oluliselt vähem perioodiga 2014+ võrreldes. Rahastamiskava projekti koostajate nägemuse kohaselt ei kvalifitseeru suuremad omavalitusüksused- Tallinn, Tartu toetuse taotlejateks. Näiteks Tartu koolides on kaasaegne mehaaniline ventilatsiooni- süsteem klassiruumides täies mahus tagatud ainult 29% hoonetest. Linn kavandab järgmise dekaadi jooksul kõigi koolihoonete ulatuslikku 14 parendamist, kuid investeeringute kava pikendab ainuüksi ehitus- hindade kiire tõus. Linn ei suuda omavahenditest soovitud investeeringuid vajalikus tempos teostada, mistõttu on arvestatud riigi ja EL struktuurfondide toetusega koolihoonete rekonstrueerimisel. Tartu linna haridusasutused teenindavad mitte ainult linna enda, vaid ka paljude lähivaldade lapsi. Suuremate kohalike omavalitsuse hoonete rekonstrueerimine annab ka olulisema tulemuse avaliku sektoris olevate hoonete energiatõhusaks muutmisel ja kannab „Eesti riikliku energia-kliimakava aastani 2030“ eesmärke. 10. Piisava arvu gümnaasiumi õppekohtade tagamine. 1) Koostöös haridusvaldkonna strateegiliste Kokkulepe: jätkata partneritega koostati haridusvaldkonna läbirääkimisi Põhjendus: arengukava 2021-2035, mida arutas ka 2015.a menetluses olnud haridusseaduse eelnõus on tulevikus Riigikogu ja mille Vabariigi Valitsuses kiitis keskhariduse andmine riiklik ülesanne. Samas aastaks 2023 on riigil heaks 11.novembril 2021. Otsese suunana on plaanis tagada vaid 10 000 õppekohta gümnaasiumiastmes kuigi arengukavas kirjas, et vastutuse jagunemine vajadus oleks 23 650 õppekoha tagamiseks. Järelikult üle 13 500 keskhariduse tasemel tuleb muuta selgemaks, õppekoha pakkumiseks peab olema valmis keegi teine - tõenäoliselt riigi ja kohalike omavalitsuste koostööd KOVid, võimalik et mingil määral ka erakoolid. keskhariduse konsolideerimisel ja korralda- misel muuta tõhusamaks, andes põhjendatud Vajadus on täpsemate kriteeriumide järele (õpilaste arv või kaugus vajaduse korral ja koostöiste lahenduste lähimast riigigümnaasiumist või mingi õppesuund, mida riik peab kaudu enam vastutust riigile. Kohalike strateegiliselt oluliseks), millistele koolidele riik plaanib delegeerida keskhariduse pakkumise ülesannet. omavalitsuste ja riigi koostöös on tänaseks loodud 18 riigigümnaasiumi ja loomisel on Pika kohanemis- ja üleminekuajaga venitatakse teadmatuse perioodi ja veel 8. Täiskasvanute üldhariduse korralduse vintsutatakse neid KOV koole, kes arendavad keskharidust lootuses, et on otsustanud tänase seisuga riigi vastutusele tulevikus sõlmitakse HTM halduslepingud antud tasemeõppe anda 7 omavalitsust. pakkumiseks ning kulude katmiseks. Nt Tallinnas, Nõmme 2) Haridus- ja Teadusministeerium on ette gümnaasium alates 2023. aastast jaguneb Nõmme gümnaasiumiks ja valmistamas keskhariduse vastutuse ja Hiiu Põhikooliks, siis vajab linn 12 miljonit eurot Hiiu Põhikooli korraldusega seonduvaid seadusemuudatusi, hoone renoveerimiseks. et esitada need Vabariigi Valitsusega koos- kõlastatult Riigikogule otsustamiseks hiljemalt 2024. aastal. Perioodil 2022-2023 toimub gümnaasiumivõrgu korrastamise plaani arutelu nii kohalike omavalitsuste kui ka teiste koostööpartneritega. 3) Riigikontrolli aruanne 2022 “Gümnaasiumivõrgu kujundamine” kinnitab, et gümnaasiumivõrgu reformimise vajadust 15 on teadvustanud nii riik kui ka omavalitsused. Riigikontroll soovitab otsustada, milline valitsemistasand vastutab üldkeskhariduse omandamise võimaluse pakkumise eest leppides kokku ühe vastutajaga süsteemile ülemineku korraldus, tõsta gümnaasiumi- võrgu arendamise keskmesse üldkeskhariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse ühtsete nõuete tagamine ning luua detailne gümnaasiumi- võrgu korrastamise plaan. 11. Keeleõppe rahastamine. 1) Vastavalt kehtivale koalitsioonilepingule on Kokkulepe: jätkata koostamisel eesti keelsele haridusele ülemineku läbirääkimisi Koolide ja lasteaedade eesti keele õppe rahastamist on vaja jätkata tegevuskava 2022-2023 sh õigusaktide vähemalt samal tasemel. Täiendava eesti keele õppe korraldamine (ja seda muudatused. Haridus-ja Teadusministeerium mitte ainult muukeelse õppega koolides vaid kõikides koolides, kus on on esitanud tegevuskava ellurakendamiseks RE muukeelseid õpilasi) vajab suuremat toetamist. Lisaks on eesti keele ja RES lisataotluse. õpetajate puudus jätkuvalt aktuaalne. 2) 2022. aastal anti 5 mln € lisaraha eesti keelse hariduse tegevuskava rakendamiseks (+1 õpetaja, eesti keelest erineva emakeelega laps eesti koolis). HTMil on esitatud taotlus , et saada see baasi ja suurendada keeleõppe toetuse mahtu keelekümbluse programmis ja uusimmigrantidel, sest õpilaste arv, kes seda vajavad, on kasvanud (sh UA õppurid). 12. Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine. 1) Keskseid riiklikke hankeid digiõppevara Kokkulepe: jätkata kasutamiseks ei ole HTMil plaanis. läbirääkimisi 1) Luua digitaalse õppevara toetusfond, mis võimaldaks õppekava rakendamisel digiõppe uuele tasemele jõudmist. 2) HTM jätkab ka uuel perioodil 2021-2027 E- koolikoti arendamist ja sinna sisse kvaliteetsete 2) Jätkata õppematerjale koondavate e-teenuste (E-Koolikott, Opiq jms) õppematerjalide kogumist/koostamist. arendamist ja toetamist. Samuti jätkata läbirääkimisi vastavate litsentside keskseks hankimiseks. 3) Koolide digitaristu kaasajastamise programm algas 2016. aasta ja lõpeb 2022. Õppekava rikastamise eesmärgil võimaldada õpilastel külastada aasta lõpus. Tänaseks on kaasajastatud kokku mäluasutusi tasuta. kohtvõrgud ca 270 üldhariduskoolis üle Eesti. 1) Digiõppevara kasutamine on oluliselt kasvanud COVID-19 kriisi ajal. 2022. aasta lõpuks kaasajastatakse täiendavalt Samas on vaja suuremat toetust, nt vastavat fondi, mille kaudu vähemalt 20 üldhariduskooli võimaldada digiõppe ja digivahendite arenguhüpe kõikides koolides. andmesidevõrgud. 16 2) Oluline on keskselt (läbi riigihangete) kindlustada kõikidele koolidele 4) Jätkame Kultuuriranitsa toetusega võrdne ligipääs digitaalsetele õppematerjalidele. vähemalt samas mahus mis 2022 (kokku KOV, era, riigi põhikoolide õppurid 1 mln €). 3) Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumiga kultuuriranitsa põhimõtte rakendamine ja toetuse rahastamise suurendamine. 13. Kolmandatest riikides saabuvate laste ja õpilaste koolitamine ja 1) Tuginedes lapse õiguste konventsioonile, Kokkulepe: D-viisaga õpetamine. Eesti Vabariigi põhiseadusele ja võrdse riigis viibivatele isikutele kohtlemise seadusele, tuleb kooli- ja nende pereliikmetele Leida lahendus toetamaks KOVe sisserändajate ja sissekirjutuseta laste kohustuslikule lapsele (7-17) tagada õppekoht tuleb luua seadusandluse koolieelse lasteasutuse koha ja selle maksumuse ja õpilaste õppekoha põhihariduse omandamiseks. muudatustega tegevuskulu arvlemise osas, sh vajadusel erinevate tugiteenuste osas. võimalused lihtsustatud Paljude omavalitsuste jaoks on probleem sissekirjutuseta lastele lasteaia- ja 2) D-viisaga töötajad on Eesti korras koolikoha tagamine, sh erinevate teenuste tagamine (nt HEV-laps). maksuresidendid. Omavalitsustele antakse rahvastikuregistrisse Millised on lahendused ajutiste õppekohtade loomiseks ja kas selleks on tulubaasi rahvastikuregistri kandeta isikute kandmine. See tagab kavandatud ka riigipoolne toetus? tulumaksuosa, mida saab kasutada lastele peredele avalike teenuste õppekoha tagamisel.. kättesaadavuse nr ministeeriumi ettepanekud ja selgitused ELVL seisukoht Töörühma kokkulepe, Ettepanek ja põhjendus Märkus/ eriarvamused maksumus Õpetaja palgakasv on prioriteet. RE 2023 ja RES 2023-2026 on Õpetajate töötasu peab vastama Hariduse Kokkulepe: toetada vajalik planeerida riigieelarvest lisaraha, et õpetaja keskmine palk arengukavas 2021-2035 püstitatud eesmärgile. Haridus-ja 2026.a 239,3 mln € oleks aastaks 2025 vähemalt 120% Eesti keskmisest. Kohalike Õpetaja keskmine palk on 2025.aastaks Teadusministeeriumi omavalitsuste ja riigi koostöös haridusvõrku korrastades ja selgus vähemalt 120% eesti keskmisest palgast. esitatud RE ja RES esitatud keskhariduse vastutuses ja rahastamises loob eeldused tagada taotlust. õpetaja keskmiseks palgaks enam kui 120%. 3. Töö-, sotsiaal- ja tervise valdkonna töörühma ettepanekud Tabel 4. ELVL ettepanek toetusfondi vahendite osas: Sotsiaalvaldkond (mln eurot) 2022 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 RES Toimetulekutoetuseks (sh admin.hüvitis) 17,55 20,41 22,4 22,4 22,4 Raske ja sügavapuudega laste lapsehoiuteenus 2,65 2,92 2,92 3,21 3,21 Matusetoetus 4,0 4,0 4,4 4,4 4,4 Asendus- ja järelhooldusteenuse toetus 19,0 19,0 20,09 20,09 22,99 17 Tabel 5. Osapoolte ettepanekud muudatusteks Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Töörühma ELVLi nr Ministeeriumi seisukoht (töörühma koosolek 12.05.2022) kokkulepe, Ettepanek ja põhjendus ettepanek eriarvamused maksumusest Sotsiaalvaldkond 1. Leida võimalused toimetulekupiiri suurendamiseks ja Valitsus andis 19. aprilli 2022 kabinetinõupidamisel põhimõttelise Jätkatakse paindliku toimetulekupiiri arvestusvalemi väljatöötamiseks, heakskiidu toimetulekupiiri tõstmisele 150 eurolt 200 dialoogi. mis tagaks adekvaatsuse ja suudaks aegkriitiliselt euroni. Perekonna teise ja iga järgneva täisealise liikme toime- reageerida hindade tõusule (nt elektri, gaasi jne tulekupiir on edaspidi praeguse 120 euro asemel 160 eurot ning iga hinnatõusust tingitud toodete ja kaupade hinnatõusule). alaealise lapse toimetulekupiir 180 euro asemel 240 eurot. Prognoosi järgi suureneb toimetulekupiiri suurenemisel Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest toimetulekutoetust saavate leibkondade arv umbes 1300 võrra. tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Hetkel Riigikogu menetluses on ettepanek võtta eluasemekulu liigina kehtiva toimetulekupiiri suurus ei kata minimaalseid vajadusi. arvesse ka eluasemelaenu tagasimakset nagu seni on toetatud peresid, kes elavad üüripinnal. See aitab raskustesse sattunud 2021. aastal on toimetulekupiir leibkonna esimesele liikmele 150 peredel eluaset alles hoida. Eeldatav jõustumistähtaeg on 1. juuli eurot, igale järgnevale täisealisele liikmele 120 eurot ja igale 2022. alaealisele 180 eurot. Toimetulekupiir on summa, mis pärast eluasemekulude katmist inimesele peab kätte jääma muude Muudatusettepanekud võetakse vastu koos lisaeelarve kulutuste jaoks. kinnitamisega Riigikogus. Toimetulekupiiri tõusu eeldatav jõustumisaeg on tagasiulatuvalt 1. mai 2022. Töögrupi ja SoM läbirääkimised otsustati lõpetada, kuna jõuti ühtsele arusaamale, et toimetulekupiir peab tõusma ja SoM seisab Riigikokku esitatud eelnõus on menetluskulude määr 2022. aasta toimetulekupiiri tõstmise eest. Kahjuks viimase 2 kuu arutelu riigieelarve seadusega kehtestatud tasemel. Sotsiaalministeerium on ministeeriumiga ja 2022. aasta eelarve projekt ei näe ette, et SoM taotlenud määrade muutust alates 2023. aastast ja sellega kaasnevalt oleks arvestanud toimetulekupiiri tõstmisega. on plaanis korrastada ka korralduskulude arvestuse metoodika. Asjaolu, et SoM on kujundamas laiemat abimeedet elanikkonnale Lisaks toimetulekupiiri tõstmisele on parema toimetuleku energiakulu tõusu mõjude leevendamiseks ei tähenda, et ei peaks tagamiseks võetud vastu järgmised meetmed: tõusma toimetulekupiir, mis peab katma kõige haavatavama sihtgrupi toidukulud ja muud esmatarbekaupade kulud, mida • Elektri-, gaasi- ja kaugküttearvete hüvitamine kuni keskmise samuti kallinenud elektri-, gaasi- ja küttehind mõjutab. Praeguse sissetulekuga peredele (september 2021 – aprill 2022). Toetust olukorra valguses on adekvaatse toimetulekupiiri tagamine eriti on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu kriitiline! keskmine netosissetulek on alla meetmega määratud arvestus- liku piiri. Seda arvestatakse pere ühe inimese kohta 1126 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase leibkonnaliikme kohta on sama summa kaaluga 0,5 ja alla 14-aastased lapsed kaaluga 18 0,3. Aprilli 2022 seisuga on alates detsembrist, mil oma- valitsused hakkasid taotlusi vastu võtma, rahuldatud 77 670 taotlust ning toetusteks on välja makstud 10,5 miljonit eurot. Energiakulude edasist tõusu on võimalid edaspidi leevendada toimetulekutoetuse raames. • Kuni märtsi lõpuni 2022 hüvitati automaatselt kõigile era- tarbijatele osa kaugküttearve hinnatõusust, elektri- ja gaasi- arvetele kehtestatud hinnapiirist ülejääv osa, elektri võrgutasu 50% ulatuses ja gaasi võrguteenuse tasu täies ulatuses. Täpsem teave: https://www.rahandusministeerium.ee/et/energiakulude- huvitamine • SHSi on täiendatud kohaliku omavalitsuse kohustusega tagada toimetulekutoetuse taotlejale, kellel suhtes on algatatud täitemenetlus, võlanõustamisteenuse kättesaadavus ning pakkuda toimetulekutoetuse saajatele toimetuleku- ja majandamisoskusi parandavaid tugiteenuseid. Muudatuste eesmärk on parandada abivajajate terviklikku toimetulekut, pakkudes täiendavat abi ning toetada nende iseseisvat majanduslikku toimetulekut. Võlanõustamisteenus on üks 13-st SHSst tulenevast kohustuslikust kohaliku omavalitsuse teenusest, mida abivajajale tuleb vajaduse korral tagada. 2. Leida vahendid kohalikele omavalitsustele riigi 2021. aastal lepiti eelarveläbirääkimiste käigus kokku, et selgitatakse Jätkatakse dialoogi. rahastatavate erihoolekandeteenuste sh igapäevaelu välja erihoolekandeteenuste kulude kompenseerimise vajadus toetamise, kogukonnas elamise ja ööpäevaringse kohalike omavalitsuste lõikes, sest riigil puudub terviklik ülevaade, erihooldusteenuse tagamisega seotud kulutuste mis summas kohalikud omavalitsused tasuvad nende inimeste eest, kompenseerimiseks. kes on üldhooldusteenusel erihoolekandeteenuste kohtade puudumise tõttu.. Palume omavalitsustel need andmed esitada. Probleem on väga kriitiline, sest paljud inimesed, kes on ohtlikud Andmeid saaksime kasutada näiteks teenusekohtade planeerimisel. endale ja teistele, on teenuseta järjekorras ootel või valel teenusel. Kui abivajaja ei saa talle vajalikku teenust, sest riigi eelarves ei ole Riik on toetanud erihoolekande teenuste pakkumise suurenemist selleks vahendeid või ei ole teenusel vaba kohta, siis langeb järgmiste meetmetega: kohustus KOVile, et inimest ja perekonda aidata. Teenuse puudumine või vale teenus (üldhooldekodu) ei taga inimesele • Alates 2017. aastast katsetab Sotsiaalkindlustusamet isiku- vajalikku ravi ja tervis halveneb. Kuna tegu on riiklikult keskse erihoolekande teenusmudeli rakendamist rahastatava teenusega, kuid omavalitsused peavad teenuste eest kohalikes omavalitsustes. Psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel katsetatakse tegevuskomponentide põhist 19 ise tasuma, et inimesed ei jääks abita, siis tuleks KOVi kulu riigi lähenemist, milleks rakendatakse korraldusskeemi, kus poolt kompenseerida. psüühilise erivajadusega inimeste abi ja teenuseid korraldab kohalik omavalitsus. Läbi on viidud kaks pilootprojekti Näiteks: (täpsem teave: 1) Tallinn maksab teenuste mahu ebapiisavuse tõttu täiendavalt https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja- ainuüksi oma hallatavates asutustes teenuse piisavas mahus hoolekanne/erihoolekandeteenused/isikukeskse- tagamiseks juurde 2021. aastal ligi 2,7 miljonit eurot. erihoolekande-teenusmudeli-iste-rakendamine). Aastatel 2019- 2021 osales katseprojektis 20 omavalitsust ning loodi 578 2) Rakvere linn maksab ühe kliendi teenuse eest igakuiselt üle 500 teenuskohta. Alates 2022. aastast on käivitunud teenusmudeli euro. arendusetapp, millega on liitunud 28 omavalitsust 12 3) Viru-Nigula vald tasus 2020 aasta jooksul 16 452.-eurot maakonnast. Plaanis on luua 700 teenuskohta. Arendusetapi klientide eest, kes vajavad erihoolekandeteenust, aga on lepingute maht on ligikaudu 3,4 milj €. paigutatud üldhooldusteenusele. Aastatel 2023-2024 mudeli piloteerimine jätkub, teenus- kohtade arvu on plaanis veidi suurendada ja mudelit katsetada ka praegu kogukonnas elamise teenuseid kasutavale sihtgrupile teenuste osutamisel. Mudel on plaanis üle-eestiliselt rakendada praeguste toetavate teenuste (igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus) asemel aastaks 2025. Muudatusplaanid kajastuvad sotsiaal- hoolekandeseaduse muutmise väljatöötamise kavatsuses (erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamine), mis valmib 2022 juunis. • Alates 2018. aastast rahastatakse lähedaste hoolduskoormuse vähendamiseks paindlikku igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenust, mida on inimesel võimalik kasutada 23 (öö)päeva kuus. 31.12.2021 seisuga kasutab teenust 178 suure hooldusvajadusega vaimupuudega inimest. • Alates 2019. aastast on võimekus rahastada ka ööpäeva- ringset erihooldusteenust äärmuslikult kahjustava käitumisega autismispektrihäirega inimestele, kuid paraku pole selle teenuse osutamine käesolevaks ajaks alanud, kuna sobivat teenuseosutajat ja teenuse osutamise keskkonda on keeruline leida. 20 3. Rahastada üldhooldusteenust osaliselt riigieelarvest, selleks Aprillis 2022 saatis sotsiaalministeerium kooskõlastamisele Jätkatakse dialoogi. kas KOV tulubaasi suurendamise või sihtotstarbeliste seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK), kuidas muuta Jätkatakse eraldistega. hooldekodu kohatasu rahastamist. Soov on luua ööpäeva- üldhooldusteenuse ringsele üldhooldusteenusele eraldi rahastamise skeem, Eakate osakaal rahvastikus kasvab. Statistikaameti prognoosi rahastamise mille kohaselt jaguneks teenuse rahastamine inimese ja senisest kohaselt kasvab aastaks 2040 üle 65 aastaste elanike osakaal 26% lahenduste suuremas määras avaliku sektori vahel. Olukorra lahendamiseks ni rahvastikust ning koguarv 332 tuhandeni. Inimesed elavad väljatöötamisega. oleks asjakohane muuta väljaspool kodu osutatava üldhooldus- kauem, aga kahjuks ei kasva sama kiiresti tervena elatud aastate teenuse rahastamisega seonduvat. Selleks on pakutud välja kaks hulk ja nõudlus hoolekandeteenuste järgi kasvab. Eakate hoole- regulatiivset võimalust: komponendipõhine rahastus või teenuse- kanne on olnud küll KOV korraldada, aga järjest kasvab ka nt saaja sissetulekust sõltuv omaosalus. Lahendused aitavad dementsuse diagnoosiga inimeste arv, kes vajavad erinevaid vähendada teenusesaajate maksekoormust ja suurendada avaliku tingimusi, mida tavaline üldhooldusteenus ei taga. Kõik eeltoodu sektori panust teenuse rahastamisel. Muudatused võivad aidata suurendab nõudlust ka väljaspool kodu osutatava üldhooldus- parandada ka teiste kodus elamist toetavate teenuste kätte- teenuse järele. Üldhooldusteenuse koha maksumus käib saadavust. Samuti aitavad planeeritavad muudatused korrastada klientidele üle jõu. Teenuse hinnad tõusevad järjest, eriti on seda teenusepakkujate turgu (pannes paika hinna ja kvaliteedi suhte) mõjutanud COVID 19 kriis ja energiahindade kallinemine. ning parandada teenuseosutajate tööjõu palga- ja töötingimusi. Keskmisest pensionist ei piisa isegi poole teenuse maksumuse VTK koostamisse kaasati ka kohalike omavalitsuste esindajad. tasumiseks. Teenuse eest aitavad tasuda lähedased, samuti kasvab VTKle järgnevalt on alustada koheselt seaduseelnõu välja- kohalike omavalitsuste panus. töötamist. Eesmärk on seadusemuudatused liita 2023. a riigi- Näiteks: eelarve menetluse protsessiga (algab 2022 a augustis). Kui valitsus eraldab muudatusteks vajalikud vahendid, oleks esmane võimalik 1)Viimsi vald kompenseerib aastas 25 inimese teenuse jõustumine 2023. aasta teises pooles. maksumust, kulutades selleks 130 000.-€, 2) Tartu linn toetab 300 inimest, panustades 1 milj. eurot. Hoolekandepoliitika suund on jätkuvalt arendada eelkõige kodus elamist toetavaid teenuseid, et inimene saaks 3) Viljandi linn toetab ca 60 inimest hooldekodu kulude võimalikult kaua, iseseisvalt ja väärikalt elada oma enda tasumisel, tasudes paljudel kogu pensionist puudjääva osa. kodus, kuid kvaliteetset teenust tuleb pakkuda ka hoole- Eelarvekulu 2019 oli ca 426 000 eurot. kandeasutuses. Riik on eelnevatel aastatel pakkunud tuge 4) Rakvere linn maksab keskmiselt 65 eaka teenuse eest hoolekandeasutuste kaasajastamiseks, teenusekohtade kohanda- kogukulus kuni 320 000 eurot. miseks ja uute loomiseks (sh dementsusega inimestele). Hoole- kandeasutusi on toetatud ka isikukatisevahenditega ning kaetud 5) Viru-Nigula vald tasub 2020.aastal igakuiselt keskmiselt 25 üld- ja erihooldekande asutustele täiendavate tööjõukulud isiku üldhooldusteenuse eest , suurusjärgus summas 109 000.- seoses COVID-19 haigusjuhtumitega. Eraldiseisvalt on riik eurot aastas. planeerinud ESF-st ja ERF-st REACT-EU vahendite toel tugimeetmeid COVID-19 mõjude leevendamiseks. Euroopa Liidu uuel rahastusperioodil soovib Sotsiaal- ministeerium välisvahendeid suunata eelkõige institutsionaalset hooldusvajadust ennetava infrastruktuuri arendamisse, pakkudes lahendusi nt eakate toetatud elamise kohtade tekkeks ja 21 dementsussündroomiga inimeste ja nende lähedastele mõeldud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Taust 2020. aastal oli teenusekoha hind hoolekandeasutuses vahemikus 500-1793 eurot, keskmiselt 824 eurot kuus. 2020. aastal oli üld- hooldusteenuse kogukulu ligi 90 miljonit eurot, millest inimesed maksid ligi 78% ehk 70 miljonit eurot. Hooldekodu eest tasumisel on inimeste omapanus kümne aasta (2010–2020) jooksul kasvanud ligi 228% ehk pea 50 miljoni euro võrra ja omavalitsuste panus 75% ehk 8,4 miljoni euro võrra. Sageli on just kõrge omaosalus hooldekodus põhjuseks, miks püütakse ise peresiseselt hooldami- sega toime tulla. Mittetöötamise tõttu jäävad inimesed ilma ka minimaalsetest sotsiaalsetest tagatistest ning elavad vaesuspiiril. 4. Suurendada asendushoolduse korraldamise kulude katteks Asendus- ja järelhooldusteenuse rahastussüsteemi eesmärk on Jätkatakse dialoogi. eraldatavaid vahendeid motiveerida kohalikke omavalitsusi paigutama lapsi eelkõige Sotsiaalministeerium perepõhisele hooldusele, sh otsida pidevalt perepõhise Rahad teenuse osutamiseks on KOV-idele eraldatud tuginedes on ette valmistamas elukorralduse võimalusi ka nende laste puhul, kes on varasemalt teenuse varasemate aastate hindadele. Käesoleval ajal on enamus ettepanekuid rahaliste institutsionaalsele hooldusele suunatud. Asutuses kasvavate laste teenuse osutajaid hindu oluliselt tõstnud. Asenduskoduteenuse vahendite hulk väheneb vaevaliselt ning lisaks lapsi kahjustavatele mõjudele üleandmisel omavalitsustele tekkis olukord, kus senine ministri toetusfondist koormab see jätkuvalt KOV-e enam kulude osas. Oluline on, et kinnitatud teenuse hind asendus vabaturu tingimustes oluliselt tulubaasi üleandmise KOV-d kasutaksid aktiivsemalt enda võimalusi ja vastutust kõrgema teenuse hinnaga. kohta. Esimene perepõhise asendushoolduse soodustamise osas ning astuksid arutelu sellel teemal Asendus- ja järelhooldusteenuse kulud kasvavad seoses 1.juulist samme ka oma KOV-s enam perepõhiste võimaluste otsimiseks. TSTs toimub mais 2020 jõustunud seadusemuudatusega, mille kohaselt muutus Vastutuse võtmist toetab KOV-le ka rahastuse osas suurema 2022. minimaalne summa, millega kohalik omavalitsus on kohustatud autonoomsuse andmine. toetama hooldusperet lapse hooldamisel. Võrreldes varasemaga Kohalike 2022. aasta augustis valmib väljatöötamiskavatsus, mis pakub suurenes hooldusperede minimaalne toetamine kaks korda ehk omavalitsuste soov täiendavaid lahendusi perepõhise asendushoolduse hooldusperele makstava toetuse või tasu miinimum on edaspidi on hinnata edendamiseks ning praeguste kitsaskohtade lahendamiseks. pool töötasu alammäärast lapse kohta. KOVi kulusid tõstab ka olemasolevaid Samuti soovime alustada kohalike omavalitsustega 2022. aasta mais üldine suundumus jätkata perepõhise asendushoolduse ressursse ning leida arutelusid toetusfondi vahendite tulubaasi andmiseks alates 2024. väärtustamist. Omavalitsustelt oodatakse suuremat panustamist, võimalusi teenuse aastast, mis on nii rahaliselt kui sisuliselt vajalik ja kasulik. Samuti kui seaduses sätestatud miinimum. pandlikumaks jätkame mitmete oluliste tegevustega ja nende kulude katmisega ka muutmiseks. Näiteks : 1) Kui kuni 2017. aasta lõpuni oli asenduskoduteenuse järgmise perioodi struktuurivahenditest. hind vastavalt 1150 eurot (tavalaps) või 1450 eurot (alla 3-aastane Asendushoolduse osa riigieelarves tõusis 2022. aastal ligi miljon või erivajadusega laps), siis 2020. aastal ostab Tartu linn teenust euro võrra, lisataotlustega on plaan jätkata. Positiivne on, et KOV- hinnavahemikus 1265-2250 eurot. Tartu linn on küsinud kõigilt d on toetusfondi vahendite kasutamisel julgemad ning panustavad teenuspakkujatelt 2021. aasta teenuse hindade info, mille põhjal ka omavahenditest järjest enam. See lubab eeldada, et järjest enam 22 teenuste hinnad tõusevad ca 12-31% ja on 2021. aastal mõistetakse ühetaolise pearahapõhise rahastamise sobimatust ning vahemikus 1600-2260 eurot. Teenuse hind jääb 2020. aastal tugi lastele ja noortele on vajaduspõhisem. eelmise aasta tasemele ainult kahes asenduskodus. Järelhooldusteenuse hind tõuseb 2021 aastal kuni 47%, jäädes vahemikku 590-1920 eurot. 1) Viljandi SA Perekodu kallim koht hakkab 2021 aastast olema 2550 eurot. Et osutada asendushooldusteenusel viibivatele lastele võimalikult kvaliteetset teenust, mille käigus tagatakse ka perevanematele ja teistele töötajatele vääriline töötasu, oleks vajalik suurendada riigi poolt asendushooldusteenuse pakkumise toetamiseks eraldatavaid vahendeid. Seejuures teeb omavalitsusele asendus- ja järelhoolduse rahastamise keerukaks ka asjaolu, et mõnda sihtrühma (vanema nõusolekul asendushooldusel viibiv laps; eestkostelt ellu astuv noor; mitteõppiv elluastuv noor) ei arvestata riigi poolt vahendite eraldamisel. Et need sihtrühmad vajavad teenust samavõrra kui teised asendus- ja järelhooldust saavad lapsed ja noored, ei piisa võimalusest, et toetusfondi vahendeid võib nende jaoks kasutada, vaid lisaks võiks toetusfondi eralduse suuruses arvestada ka nende sihtrühmadega. 5. Leida vahendid KOVile eestkoste korraldamisega seotud Mööname, et eestkoste korraldus vajab üle vaatamist. Sotsiaal- Jätkatakse dialoogi. kulude hüvitamiseks. ministeerium korraldas 2020 aasta lõpus kohalike omavalitsuste seas küsitluse, et selgitada välja kohalike omavalitsuste kohustused, Eestkoste korraldus vajab üle vaatamist, sest tänane olukord ei kohustuste maht ja probleemkohad eestkostega seoses. Kahjuks taga eestkostetava huvide maksimaalset kaitset. Kohalikel laekus vastuseid vaid 28 omavalitsusest. Vastuste analüüs on omavalitsustel on eestkostja ülesannete täitmisel probleemiks sisendiks 2022. aasta III kvartalis läbiviidavale eestkoste uuringule, rollikonflikt, mis seisneb kohaliku omavalitsuse avalikus mille pinnalt otsustame edasised sammud. ülesandes pakkuda isikule kohaseid teenuseid ja eestkostja rollis valvata teenuste sobivuse ja kvaliteedi üle isiku esindajana. Sotsiaalministeeriumis kaalutavad lahendusvariandid on suunatud Probleemiks on ka see, et KOVid kannavad kulusid seoses eest- eelkõige eestkostet vajavate inimeste huvide kaitsele läbi neile kostega nii juhul, kui KOV on määratud eestkostjaks kui ka siis, vajaliku toe tagamise. Oleme kaalunud võimalusi, kuidas ees- kui eestkostjaks on määratud füüsiline isik. Eestkostega seotud tkoste määramisi vähendada, tagades inimese huvide kaitse muul ülesanded on olnud KOVil küll Eesti taasiseseisvumisest alates, moel. Näiteks oleme põgusalt kaalunud toetatud otsustamise kuid nende sisu on oluliselt muutunud. Ka Perekonnakoodeksi süsteemi loomist, kus tuge vajav inimene saaks vajalikku tuge järgi oli eestkostega seonduv teatud ulatuses kohalik ülesanne otsuste tegemisel ja eestkoste määramine ei oleks vajalik või (eestkoste seadis rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee), kuid näiteks ei määratud eestkostjat nendele isikutele, kes asusid 23 mõnes hoolekande- või kasvatusasutuses, seal lasusid vastavad määrataks osaline eestkoste. Süsteemi võtmekoht on toetaja ette- kohustused nimetatud asutuste administratsioonil. valmistus. Nimelt näeme praeguse eestkostesüsteemi ühe kitsas- kohana füüsilisest isikust eestkostjate ettevalmistuse puudumist. Kuni 2010.a. kehtinud perekonnaseaduse kohaselt oli KOV eestkosteorgan, kelle ülesandeks oli füüsilisest isikust eestkostja Eestkoste korralduses muudatuste tegemise üks takistustest on see, leidmine ja kohtule eestkoste seadmiseks avalduse esitamine. et eestkoste määramiste kohta ei koguta sisulist statistikat Vastavalt seadusele pidi eestkosteorgan korraldama ka järele- (määramise põhjuste kategooriad, kas eestkoste ja osaline või täielik valvet. Eestkostjaks määrati tavaliselt vanavanemad või selle jms), millest tulenevalt on keeruline ka hetkeolukorra asutuse töötaja, kus isik asus (nt hooldekodu töötaja). Juriidilist kaardistamine. Eelmainitud uuringuga kogutakse vajalik info. isikut või KOVi ei saanud eestkostjaks määrata. Seaduses KOV eestkostel olevate laste asendushooldusteenuse sätestati ka eestkostja aruandekohustus, mida pidi eestkostja kord tasumiseks eraldatakse igal aastal toetusfondi aastas eestkosteasutusele esitama, kuid sellest olid vabastatud sihtotstarbelised vahendid (2021. aastal summas 18,03 miljonit vanemad. eurot). Vahendeid võib kasutada nii asendus- kui Alates uue perekonnaseaduse jõustumisest 2010.a. on olukord järelhooldusteenuse osutamiseks, hooldusperede toetamiseks kui oluliselt muutunud. Eestkostjaks võib määrata ka juriidilise isiku, ka teenuste korraldamiseks. Korraldamiskuludena arvestatakse ka KOVi. Välistatud on nende juriidiliste isikute ja juriidiliste SHS § 459 lõikes 4 nimetatud tegevuste kulutuste katmist (KOV isikute töötajate määramine eestkostjaks, kus isik asub. Kui suure ülesanded asendushooldusteenuse korraldamisel), sh on võimalik koormuse see KOVile tõi, võib näha Riigikontrolli auditist, mille katta nt täiendavaid tööjõukulutusi, mida KOVid nende ülesannete kohaselt oli 2017. aasta alguses KOVi eestkostel kokku 1014 last täitmiseks teevad. Seega on võimalik laste puhul osaliselt eestkoste (Järelaudit: omavalitsuse eestkostel olevate laste elatisraha teostamisega seotud kulutusi katta KOV toetusfondi eraldatud sissenõudmine 17.11.2017). vahendite arvelt. Täpsem juhis ja selgitused KOV toetusfondi vahendite kasutamise kohta on leitav Sotsiaalkindlustusameti Leiame, et seoses eestkoste korraldamisega seotud ülesannete kodulehelt. Füüsilisest isikust eestkostja peres kasvava lapse ja täitmisega ja vaatamata kohustuste olulisele kasvamisele, ei ole eestkostja toetamist ja KOV rolli arutame KOVdega riigi poolt KOVile kulude katteks raha eraldatud. väljatöötamiskavatsuse koostamise käigus. Nt 1) Viljandi linnas on täna ühel spetsialistil üle 60 eestkoste- tava, kellest ca pooled elavad oma kodudes ja kellega seonduvalt on väga palju tööd. Optimaalne oleks ca 30-40 isikut ühel töötajal. Ühe töötaja töötasu on praegu ca 25 000 eurot aastas. Vajaksime juba teist töötajat ka. Seega oleks kulu ainult töötasudele ca 50 000 eurot aastas. 2) Rakvere linnas on KOV eestkostel olevate täisealiste arv kasvanud, 2017-2020 aastatel tõusnud 17 inimestelt 35 inimesele. Meie piikonna kohus eelistab täisealistele KOV eestkostet, sest lapsed ja lähedased loobuvad juba menetluse raames tihti oma lähedase abistamisest või tekivad probleemid eestkostet vajava inimese raha asjadega. Näiteks saadakse teada võlgade summa, kardetakse varadega seotud kohustusi jne. See kõik on toonud 24 väga suure töömahu meie sotsiaaltöötajale, kes korraldab oma igapäeva töö kõrvalt ka täiskasvanute eestkoste korraldamist. 3) Viru-Nigula vallas on eestkostel 8 last ja 10 täiskasvanut, kohtus on otsuse ootel 1 ja kahe isiku puhul on eestkoste seadmise vajadus hetkel selgitamisel. Võrdluseks 2018.aastal oli valla eestkostel 3 täiskasvanut ja 6 last. Hetkel veel jõuab üks töötaja toime tulla muude kohustuste kõrvalt. Kuid KOV sotsiaalvaldkonnale järjest lisanduvate kohustuste valguses jääb järjest vähemaks võimalus süveneda personaalselt iga eest- kostetava vajadustesse. Kuna osa eestkostetavaid on laiali üle vabariigi asuvates hoolekandeasutustes, siis on ka eestkostetavate külastamine keeruline ja kulutusi nõudev. 6. Näha ette takistusteta liikumise ja ligipääsetavuse tagamise Ligipääsetavuse tagamine on riigi ja KOV ühine vastutus Jätkatakse dialoogi. projektide rahastamine riigi eelarvelistest vahenditest või väärikat ja iseseisvat toimetulekut võimaldava elu tagamisel kõigi Määrustes on vaja Euroopa Liidu finantsperioodi 2021+ vahenditest ning inimeste jaoks. Ligipääsetavusest ja universaalsest disainist saab hinnata planeerida vajalikud vahendid EL finantsperioodi 2021- kasu kogu elanikkond, sh on suurteks sihtgruppideks eakad, lapsed, ligipääsetavuse 2027 raames. lastega pered jt.. Teenuste planeerimisel ja keskkonna kujundamisel rahalist mõju. peavad ligipääsetavuse parandamiseks tegema vajalikke Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) ja fakultatiiv- investeeringuid ühtviisi nii riik kui kohalikud omavalitsused. protokoll jõustusid 29. juunil 2012. Konventsiooni rakendamise eest vastutavad erinevad osapooled sh ka kohalikud oma- Peame oluliseks rõhutada, et ligipääsetavaid lahendusi on valitsused oma vastutusala pädevuses. PIK-i vastu võtmisel võimalik luua ning kaasava disaini ja ligipääsetavuse juhtisid kohalikud omavalitsused tähelepanu tõsiasjale, et PIK-i põhimõttega arvestada jooksvalt ja pidevalt. Muuhulgas on jõustumine toob KOV-idele kohustusi, mille täitmiseks ligipääsetavus üks horisontaalsetest põhimõtetest ning puuduvad rahalised vahendid. Nt nõuab PIK ligipääsu tagamist ligipääsetavuse nõuete järgimine kohustuslik struktuurivahendite kõigile ehitistele, ka olemasolevatele, mitte ainult uutele, samuti kasutamisel nii uuel kui lõppeval perioodil. transpordile, infole jne. Nimetatud kohustuse täitmiseks st Kohalike omavalitsuste edasiseks toetamiseks on vaja teada ligipääsetavuse tagamiseks, ei ole KOV-idele rahalisi vahendeid KOVide tegelikku ligipääsetavuse vajadust, KOVide eraldatud. valmidust ise ligipääsetavusse investeerida ning seniseid On oluline, et läbi riiklike tegevuste panustataks ligipääsetavuse häid kogemusi jagada. Näiteks võiksid kohalike omavalitsuste saavutamisse ning lisaks ERF vahenditele isikute eluruumide prioriteetide hulgas olla 2020. aastal avaldatud transpordisõlmede kohandamiseks (mida peaks laiendama ka kütte- ja elektri- ligipääsetavuse uuringu1 objektid. süsteemide parandamisele), leitaks täiendavaid võimalusi ka Ligipääsetavuse parandamiseks riigis tervikuna moodustati muudeks toetavateks meetmeteks, pidades eriti silmas ligi- septembris 2019 ligipääsetavuse rakkerühm2, mis septembriks pääsetavust avalikke teenuseid pakkuvatele hoonetele. Silmas 2021 töötas välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad 1 Lõpparuanne on leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/transpordi_ja_tehiskeskkonna_analyys.pdf 2 Lisateavet ligipääsetavuse rakkerühma kohta leiab https://www.riigikantselei.ee/et/ligipaasetavus 25 tuleb pidada ka seda, et toetataks nii füüsilise kui ka psüühilise lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele erivajadusega inimesi nt lõppenud eluruumide kohandamise ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. toetus oli mõeldud füüsilise ligipääsu tagamiseks. Rakkerühma lõpparuandes tehakse muuhulgas ettepanekud viia ligipääsetavuse nõue sisse KOV planeeringutesse ning kajastada Nt Tallinn kohaliku omavalitsusena on välja töötanud Tallinna ligipääsetavust KOV arengukavas olulise investeeringute ligipääsetavuse arengusuunad 2016-2022. Eelmainitud planeerimise alusinfona. Lisaks on aruandes arvukalt dokumendi oluliseks ja kandvaks elemendiks on universaalse ettepanekuid, mis ühel või teisel viisil suunavad KOVe disaini ja ligipääsetavuse infosüsteemi loomine (tinglik nimetus tulevikus suuremale ligipääsetavuse teadlikkusele ja Accessible Tallinn), mis kajastaks ligipääsetavuse seisukorda valikutele. 2022. aastal seatakse rakkerühma ettepanekud hoonete, rajatiste jms linnaruumi osas, jagaks infot elanikele ja prioriteetsuse järjekorda. linna külalistele, aga oleks ka töövahendiks linna ametitele ligipääsetavuse tegevuste planeerimisel ja mõõdikuks ligipääseta- Välisvahendite, sh perioodi 2021−2027 struktuurivahendite vuse hindamisel. Planeeritav infosüsteem kavandatakse planeerimisel ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel peavad arvestusega, et muuta see üleriigiliselt kättesaadavaks kõigi oma- kõik ministeeriumid tagama välisvahenditest rahastatavate valitsuste jaoks. Infosüsteemi kasutamine on tulemuslik vaid investeeringute ja tegevuste vastavuse kehtivatele ligipääsetavuse regulaarse hooldamise, sh info uuendamisega ja süsteemi nõuetele. Täiendavat teavet saab ÜKP fondide võrdõiguslikkuse tsentraalse haldamisega. Üleriigilise portaali töös hoidmine vajab kompetentsikeskusest. riigi poolset rahastamist hinnanguliselt aastas 20 000-.€. 7. Luua riiklik toetusprogramm noorte tugisüsteemi Sotsiaalministeerium peab oluliseks noorte, eriti NEET-noorte Jätkatakse dialoogi. arendamiseks ja tõhustamiseks. ülesleidmiseks ja toetamiseks vajaliku koostöömudeli arendamist koostöös kohalike omavalitsustega. Üha enam vajab tähelepanu noorte vaimse tervise toetamine ning noorte sotsiaalse tõrjutuse riskide vähendamine. Rõhutame Noortegarantii tugisüsteemi piloteerimise käigus ning järelanalüüsi vajadust pöörata erilist tähelepanu haavatavatele noorte- tulemustest3 selgus mitmeid kitsaskohti, mille parendamisse oleme rühmadele (sh NEET-staatuses noored, erivajadustega noored, valmis ka järgmistel aastatel panustama. rändetaustaga noored) hõlbustades ligipääsu hariduse, tööhõive Samuti on ellu kutsutud töörühm, mis toob kokku hariduse-, ning tervise ja heaoluga seotud teabele ning nõustamisele. sotsiaal- ja töövaldkonna eksperdid eesmärgiga kaardistada täna Sagenevad vaimse tervise mured nagu depressioon ja ärevus. NEET noorte toetamisel kitsaskohti ja töötada välja ning Oluline on pakkuda noortele kvaliteetset ja kättesaadavat abi rahastada uuest struktuurivahendite perioodist täiendavaid vaimse tervise küsimustes ning täiendada ka noorte endi teadmisi sekkumisi. ja sotsiaalseid oskuseid selleks, et nad oleksid võimelised vaimse tervise probleeme ennetama, ära tundma ja õigeaegset abi otsima. Sotsiaalministeerium koostöös Haridus-ja Teadusministeeriumi, Praegu pakutakse noortele tuge suures osas projektipõhiselt. Haridus-ja Noorteameti ja Sotsiaalkindlustusametiga on ellu Noorte tugisüsteemi arendamiseks ja tõhustamiseks tuleks luua kutsunud koosloome protsessi, mille raames töötatakse välja riiklik toetusprogramm. olemasolevate praktikate põhjal ühtlane, efektiivne ja toimiv NEET-noorte toetamise mudel KOV-idele. Protsessi on kaasatud Tallinn, Pärnu, Viimsi, Viljandi vald ja Narva linn. 3 Noortegarantii tugisüsteemi analüüsi lõpparuanne on avaldatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel: https://www.sm.ee/sites/default/files/lopparuanne_ngts.pdf 26 28.04.2022 kabinetinõupidamisel kiitis valitsus heaks noorte- garantii tugevdamise tegevuskava4 aastani 2027. Tegevuskava laiendab abipakkumise võimalusi alla 30-aastastele mitteõppivatele ja -töötavatele noortele. Lisaks pannakse uues tegevuskavas oleme veelgi enam rõhku eri valdkondade koostööle ja ennetusele. 8. Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide Sotsiaalkindlustusamet on alustanud parkimiskaartide ühtse Jätkatakse dialoogi. väärkasutamisega kaasnevaid probleeme. registri loomist. SKAs on loodud soodustingimustel parkimise võimaldamise teenuse disainimise töörühm, kuhu kuuluvad ka Olukorra parandamiseks on vaja luua üleriigiline parkimiskaartide puudega inimesed, kes seda teenust ise kasutavad. Töörühma register, et saada üle-eestiline ülevaade kehtivatest arutelude tulemusel on valminud teenuse prototüüp, mida parkimiskaartidest ning võimalus nende kehtivust kontrollida. testitakse lõppkasutajatega. Liiklusseaduse menetlust ja muudatuste jõustumist on korduvalt edasi lükatud ning eelnõu on jätkuvalt Riigikogus lugemisel. Kui seaduse muudatus jõustub enne uue teenuse valmimist, leiab SKA ajutise lahenduse parkimiskaartide väljastamiseks ja üleriigilise registri käivitamiseks. Tervise valdkond 9. Tagada Haigekassa poolse rahastusega statsionaarse Alates 2020. aastast rahastab Eesti Haigekassa eraldi teenusena Jätkatakse dialoogi. õendusteenuse kättesaadavus üldhooldekodudes kõigil õendusteenuse osutamist üldhooldekodudes, et parandada Leida lahendused, nädalapäevadel, ja vastavalt vajadusele nt suuremates teenuse kättesaadavust (alates 31.03.2022 on piirhind 64,74 € ühe kuidas tagada hooldekodudes ka öötundidel hooldekodu elaniku kohta ühes kalendrikuus). 2021. aastast õendusteenos võimaldatakse hooldekodudes õendusabi kättesaadavuse Tunnustavalt märgime, et alates 2020. aastast rahastab Eesti hooldekodudes parandamiseks alla 20 voodikohaga hooldekodudel võtta tööle Haigekassa eraldi teenusena õendusteenuse osutamist üldhoolde- ööpäevaringselt igal poole koormusega õde, tasutakse pearaha 20 inimese eest. kodudes, et parandada teenuse kättesaadavust. Õendusteenust päeval nädalas. Haigekassa on ette näinud teenuse osutamisel miinimumi, st et üldhooldekodus osutatakse koduõenduse tegevusloa alusel, mida teenust osutatakse tööpäevadel ning päevasel ajal. Muudel aegadel võib omada või taotleda väljaspool kodu asuva üldhooldus- õendusteenuse osutamine hooldekodu ning õendusteenuse osutaja teenuse pakkuja (ehk üldhooldekodu) ise või sõlmib haigekassa vahel on kokkuleppeline. Iga teenuseosutaja peab hindama, lepingu vastava teenuseosutajaga, kellel on koostöölepe üld- millised on tema teenuse saajate vajadused ning sellest lähtuvalt kasutama olemasolevaid võimalusi. Kui hooldekodu kliendil on tervisest tulenevalt suurem tervishoiuteenuse vajadus, kui seda 4 Tegevuskava on leitav Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: https://www.sm.ee/sites/default/files/noortegarantii_tugevdamise_tegevuskava_2022-2027.pdf 27 hooldekoduga. Kui üldhooldekodu tahab ise osutada õendus- olemasolev teenus katab, siis on võimalik kaaluda iseseisva statsio- teenust, peab tal olema Terviseameti poolt väljastatud naarse õendusabiteenuse osutamist (kui asutuse tingimused koduõenduse osutamise tegevusluba. vastavad, on võimalik taotleda vastav tegevusluba, palgata personal jms). Teenus on rahastatud pearaha põhimõttel, mille suurus on 49,77 eurot ühe üldhooldekodu elaniku kohta ühes kalendrikuus, kuhu Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse raames osutatava kuulub ühe täistööajaga õe ressurss 40 üldhooldekodu elaniku õendusteenuse rakendumise analüüsimisel on võimalik esitatud kohta. ettepanekut kaaluda. Analüüsi viib läbi Eesti Haigekassa. Tegemist on teenuse osutamisega tööpäevadel, puhkepäevadel ja Hooldekodu võib taotleda õendushaigla tegevusluba. Selleks on riiklike pühade ajal teenust ei osutata, mis ei ole mõeldav suures nõuded ja rahastusmudel olemas. 300-kliendilises hooldekodus (nt Iru Hooldekodu). Ambulatoorne õendusteenus vajab laiendamist kõikidele nädala- päevadele, suuremates hooldekodudes ka öötundidel. Paljud üldhooldekodu kliendid vajavad pidevat meditsiinilist abi, milleks hooldustöötajad ei ole pädevad. Kaaluda tuleks võimalust statsionaarse õendusabi osutamiseks suuremates hoolekodudes vajalike tingimuste loomiseks ja välja töötada sellekohane teenuse rahastamise skeem läbi EHK. 10. Tagada esmatasandi arstiabi (perearstiteenus) Rahalised toetusmeetmeid ei rakendata ainult tervisekeskustele. Jätkatakse dialoogi. kättesaadavus võrdsetel alustel üle Eesti. Väljaspool Tallinna ja Tartut ning nendega piirnevaid valdasid töötavatele perearstidele hakati alates 2020 maksma igakuist Üle Eesti on suur probleem perearstide teenuse kätte- lisatasu 823,41 euro ulatuses. Lähimast haiglast enam kui 40 km saadavusega. Eesti Haigekassa andmetel on ligi 20 000 inimest kaugusel või saarel töötavale perearstile hakati sama muudatuse ilma perearstita. Tervisekeskuste rajamise kõrval, kuhu on raames maksma igakuist lisatasu 1646,82 eurot. koondunud vähemalt 3 perearsti, tuleks toetada ka üksi töötavaid perearste. Eelmise aasta eelarveläbirääkimistel leppisime kokku, et Sotsiaal- ministeeriumi eesmärk on tagada perearstiabi kõigile neile lastele, kellel ei ole perearsti. Lahendamisega tegelevad Terviseamet ja Eesti Haigekassa koostöös Sotsiaalkindlustusametiga jätkuvalt. Toetused esmatasandi tervisekeskuste loomiseks EL Regionaal- arengufondi meetmest: jätkub alustanud projektide rahastamine. Lõpparuanne on esitatud 18 projektile 56st, ülejäänutega töö jätkub. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus on muutmisel ja eelnõu on läbinud parlamendis I lugemise. Muudatuste eesmärgiks on üld- arstiabi kättesaadavuse parandamine läbi süsteemi paindlikumaks 28 muutmise ning suurema rahalise lähtetoetuse võimaldamise perearstile või eriarstile, kes asub tööle väljaspool suuri keskuseid. Hiljuti valminud Praxise detsentraliseerimise analüüs hindas KOV võimalusi üldarstiabi kättesaadavuse parandamisel5. Paremaid töötingimusi ja mitmekülgsemat teenust pakkuvate tervisekeskuste loomisel võivad takistused olla ka organisatoorset laadi ja see on üks näide, kus KOV võiks abiks olla. 11. Tagada koolitervishoiuteenuse rahastamine kõigile Koolitervishoiu teenuse rahastamiseks kõigile lastele on valmis- Jätkatakse dialoogi. õpilastele. olek olemas. Seaduse kohaselt kooli pidaja korraldab kooli- tervishoiuteenuse kättesaadavuse ning teeb järjepidevuse Koolitervishoid vajab täiendavat rahastamist. Tervisele luuakse tagamiseks koolitervishoiuteenuse osutajaga koostööd, tagab vundament lapse- ja koolieas. Koolitervishoiu olulisemad ruumide ja mittemeditsiinilise sisseseade olemasolu koolis tegevused on tervise edendamine, haiguste ennetamine, tervise tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 25 lõike 2 alusel jälgimine ja esmaabi. Koolitervishoiuteenust rahastab Eesti kehtestatud nõuete kohaselt ja katab sellega seotud kulud Haigekassa vastavalt õpilaste arvule koolis 1 õpilane - 3,93 eurot Koolitervishoiuteenuse peamine eesmärk on kooliealiste laste Nõutud tööaeg on 6 tundi nädalas. Keeruline on leida õde nii tervise ja arengu süsteemne jälgimine, võimalike problee- väikesele koormusele ja suurele vastutusele. Praegu on KOV-id mide korral lapsevanema teavitamine ning lapse suunamine sunnitud teenuse toimimiseks juurde maksma. Eriti raskes täiendavateks uuringuteks ja abi saamiseks vajalike spetsialistide olukorras on väiksemad koolid. Teema on oluline, sest laste juurde. Koolitervishoiuteenuse hulka kuulub õpilaste ennetav puhul on varane märkamine eriti oluline. Täiskasvanueas tervisekontroll, mis hõlmab õendusanamneesi kogumist ja ägenevad ja süvenevad terviseprobleemid saavad sageli alguse just terviseseisundi hindamist. Alates 2020. aasta 1. aprillist hakkas koolieas. Probleemideks on vähene liikumine, ülekaalulisus, neti- kehtima kooliõdedele mõeldud nüüdisajastatud tegevusjuhend. sõltuvus, rohke stress, vaimne tervis. Suures osas on kooliõe Täpsustatud sisuga koolitervishoiuteenus on suunatud tervise tegevus ennetustegevus. edendamisele ja haiguste ennetamisele, tervisliku koolikesk- Nt 1) Nõo vald maksab põhikooli tervishoiutöötajale oma eel- konna kujundamisele, tervise järelevalvele ning vajaduse korral arvest töötasu 0,5 ametikoha eest kuus 270 eurot. Kulu aastas esmaabi osutamisele. Koolitervishoiu teenuse eest tasutakse kokku 4 4 65 eurot. partneritele püsitasu põhimõttel. Koolitervishoiuteenuse rahastamine kasvas 2021. aastal võrreldes 2020.aastaga 5%. 2) Lääne- Virumaa vald – valla eelarvest makstakse perearstile 400 EUR täiendavat toetust Alates 2021 aasta sügisest vaktsineerivad kooliõed ka 3) Elva - kohalik omavalitsus tagab tasuta ruumid ning maksab COVID-19 vastu. 2021. aastal kasutas koolitervishoiuteenust kokku 84 200 õpilast ehk ligi 51% õpilaste koguarvust. Kooli- spetsiaalse arvutiprogrammi kuutasu (2018. aastal 1169 eurot) tervishoiuteenuseid kasutanud õpilaste arv kasvas 2020. aastaga ning toetatud on koolitervishoiuteenuse pakkuja ruumide võrreldes 17%. Teenust kasutanud õpilaste arvu suurenemine sisustamist (2018. aastal 1518 eurot). 5 Analüüs on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel: https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/omavalitsustele_ulesannete_detsentraliseerimise_analuus.zip?download=1 29 4) Anija valla poolt on tagatud teenuse osutajale tasuta ruumid ja on seotud COVID-19 vaktsineerimisega ja COVID-19 testide samuti nende sisustus. tegemisega kooliõe poolt. 5) Konguta Kool 80 õpilast, sissetulek 314 eurot kuus (summa Märgime, et vajaduse korral on võimalik vaadata koostöös sisse peab mahtuma kooliõe palk, nõutud koolitused, vahendid, osapooltega üle olemasolevate teenuste hinnad. Piirhinna alustades kabineti sisustamine, koolitervishoiu IT lahendus). arvutamine toimub vastavalt sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrusele nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“, sealjuures arvestatakse ka Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018. a määrusega nr 62 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide täpsem sisu ning kriteeriumidele vastavuse hindajad, tervishoiu- teenuste loetelu hindamise tingimused ja kord, tervishoiu- teenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord ning arvamuse andmise kord”. Lõpliku piirhinna kiidab heaks ja esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Eesti Haigekassa nõukogu arvestades ravikindlustuse seaduse kohaselt ravikindlustuse eelarve võimalusi. Mis puudutab koolitervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke ruume ja vahendeid, siis vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumi- seadusele (§ 43 lg 2) kooli pidaja tagab ruumide ja mitte- meditsiinilise sisseseade olemasolu koolis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 25 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete kohaselt ja katab sellega seotud kulud. Aparatuur, tarvikud, ravimid jm teenuse osutamise jaoks vajalik kulu on arvestatud teenuse hinna sisse. Seega on jätkuvalt koolitervishoiuteenuse hinna muutmine võimalik, kui teenuste osutajate ühendused esitavad haigekassale argumenteeritud ettepaneku hindade muutmiseks. KOVide osaluse kindlaks- tegemiseks teeme ettepaneku, et ELVL koostaks konkreetse ülevaate, kes kui palju ja mille eest koolitervishoiuteenuse osutamisel juurde maksab. 12. Laiendada erisoodustuse vabastust töötaja vaimse tervisega Töötervishoiu, sh vaimse tervisega tegelemise, kulud on maksu- Jätkatakse dialoogi. seotud teemadele- eelkõige vaimse tervise tasakaalus vabad, kui need tulenevad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse hoidmise kulud, nt nõustamisteenused, supervisioon jms. § 13 lõikest 1. See tähendab seda, et: Vaimse tervisega seotud teemad on kasvav probleem eriti koroonajärgses- ja -aegses ühiskonnas. Oluliselt on kasvanud 30 nõustamise, supervisiooni ja psühholoogilise toe vajadus. Mures 1) tööandja on hinnanud töökeskkonna riskianalüüsiga inimesed pöörduvad sotsiaalvaldkonna spetsialistide poole tihti töökeskkonnas esinevaid ohutegureid (sh psühho- just nõustamisteenuse või psühholoogi teenuse leidmiseks, aga ka sotsiaalseid) ja nendega seotud riske töötajate tervisele; teenuse eest tasumiseks toetuse saamiseks. 2) tööandja on koostanud töökeskkonna riskianalüüsi alusel Ka KOV-i enda spetsialistid, eriti sotsiaal- ja haridusvaldkond, tegevuskavas, milles on näinud ette meetmed riskide vajavad õigeaegset supervisiooni ja psühholoogilist tuge, et vältimiseks või vähendamiseks. vältida läbipõlemist. Haigekassa kulul teenuse õigeaegne saamine Samuti ei kuulu maksustamisele töötervishoiuarsti otsuse alusel on praktiliselt võimatu (pikad järjekorrad ulatuvad kuudesse). konkreetsele isikule tulenevalt tema töö iseloomust ennetus- Tasuline teenus on psühholoogi puhul kallis. Siinkohal võiks olla tegevuseks või taastusraviks tehtavad kulud. Arsti soovitus peab võimalus tööandjal neid kulusid hüvitada vähemalt siis, kui olema arusaadav ja täidetav ning seotud konkreetse töötaja töö teenuse vajadus on otseselt töö iseloomust või -keskkonnast iseloomust tuleneva võimaliku tervisekahjustuse ennetamise või tingitud. vähendamisega. Kui töötervishoiuarsti soovitus on üldsõnaline, Tööandjal võiks olla erisoodustuse vabastus mitte ainult siis on tegemist erisoodustusega. sportimise toetamisel vaid ka vaimse tervise hoidmisel. Seega, kui tegevus tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja selle alusel väljaantud õigusaktidest, siis ei loeta seda tegevust erisoodustuseks. Oluline on, et kulutused, mis tööandja lähtuvalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1 teeb, on ka dokumentaalselt tõendatavad, et maksuhaldur ei käsitaks tema poolt tehtud kulutusi erisoodustuse või ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Tulumaksuseaduse § 32 lõike 2 kohaselt on kulu ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seoses ettevõtlusega on selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1. Tulumaksuseaduse § 48 lõike 55 kohaselt ei maksustata erisoodustusena töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastus- arsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele. Erisoodustuste kohta on täpsemalt kirjeldatud ka Maksu- ja Tolliameti kodulehel: 31 https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks- ja-sotsiaalmaks/erisoodustused/tootervishoid 13. Tagada ravikindlustuseta isikutele esmatasandi arstiabi Sotsiaalministeerium ei poolda kindlustuspaketi kaheks Jätkatakse dialoogi. kättesaadavuseks selle rahastamine riiklikest vahenditest, jagamist. täna on ravikindlustuseta inimeste abistamine kohaliku Sotsiaalministeerium analüüsis, kas luua eri sihtrühmadele erineva omavalitsuse vastutada. ulatusega paketid, nt katta ravikindlustamata isikutele ainult esma- Tagamaks Põhiseadusest tulenevat kõigi elanike õigust tervise tasandi kulutused. See tekitaks aga olukorra, kus tuleks hakata kaitsele, tagada ravikindlustusega hõlmamata isikutele tasuta sekkumiste kaupa määrama, mis peaks inimesele lisaks pere- esmatasandi tervishoiuteenus ja katta nende statsionaarse arstiabile ja vältimatule abile olema veel kaetud ja mis mitte. raviteenuse kulud. Näiteks on perearstiabi kättesaadavusest vähe abi, kui perearstil ei ole võimalust väljastada soodustingimusel retsepti ja seetõttu ei Tunnustavalt tuleb märkida, et alates 2021. aastast toimub suuda inimene kindlustuse puudumise tõttu soetada vajalikke rinnavähi, emakakaela vähi ja jämesoolevähi skriining ka ravimeid. Seega oleks teenusepaketi diferentseerimine poolik ravikindlustamatutele tasuta. Tagada tuleb tasuta esmatasandi lahendus, mis paneks perearstidele ebaproportsionaalse statsionaarse ravi teenuse osutamine ravikindlustamatutele. vastutuse tegeleda nende pädevusse mittekuuluvate haigus- Nt: 1) Tallinnas osutatakse ravikindlustamata isikutele seisunditega või leida patsiendile võimalus saada kindlustus, et statsionaarset abi Kallavare Haigla AS-is 120 ravikindlustusega patsienti edasi suunata või alustada vajalikku ravi. hõlmamata isikule. Vastuvõtul AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Seega ei saa ministeerium toetada teenuste paketi eristamist Kopli Polikliinikus, lisaks öömajades õendusteenuse osutaja sõltuvalt kindlustuse olemasolust. Arenenud ühiskondades poolt. Linnaeelarveliste vahendite kulu 2020.a oli 138 000 eurot, riiklike ravikindlustussüsteemide puhul on see ka õigustatult tava- kulu 2021.a on 138 000 eurot ja sama summa on planeeritud ka pärane lähenemine. Võttes arvesse teiste riikide kogemust ja vara- 2022. aastasse. semaid uuringuid ning arvestades Eesti tervishoiusüsteemi praegust 2) Tartu kulu ravikindlustuseta isikutele aastas on 6000.-. korraldust, oleme pigem analüüsinud ja teinud ettepanekuid ravi- kindlustuse universaalseks laiendamiseks kogu elanikkonnale. Vastav eesmärk on püstitatud ka Rahvastiku tervise arengukavas 2020-2030. Analüüs ja ettepanekud tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlik- kuse ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ravi- kindlustamata isikutele esitati VV-le 2021 aasta aprillis. VV nõu- pidamisel ei tehtud otsuseid kindlustuskaitse laiendamise osas. Sotsiaalministeerium jätkab osapooltega läbirääkimisi, et laiendada ravikindlustus kogu elanikkonnale. 14. Tallinna Haigla täiendav finantseerimine tasutud Eelmisel aastal lepiti kokku, et Tallinna Haigla rahastamise Jätkatakse dialoogi. käibemaksu arvelt. + ca 100 mln läbirääkimised eelarveläbirääkimiste töörühmas on lõpetatud ja eurot Sotsiaalministeerium jätkab läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga. Tallinna Linnavolikogu otsustanud rajada Narva mnt 129, 129b kinnistutele uue meditsiinilinnaku – Lasnamäe meditsiinilinnaku, 32 kuhu ehitatakse kaasaegne ca 550 kohaline aktiivravi haigla, mis Euroopa Komisjon kiitis Eesti taastekava heaks septembris 2021. koondaks endasse valdava osa tänaste Tallinna keskhaiglate Tallinna Haigla rajamist toetatakse 280 milj euroga. ravitööst. Uue kavandatava Tallinna Haigla ravitöö maht Täpsustus sept 2022: Vabariigi Valitsus otsustas 30.06 2022 Eesti moodustab ca 25% kogu Eesti eriarstiabi ravitöömahust ning taaste- ja vastupidavuskavast välja jätta kolm projekti, sh Tallinna sellest töömahust ca 50% pärineb väljastpoolt Tallinna ning Haigla rajamise. Harjumaad. Läbitud on projekti määratlemise ja funktsionaalse arengukava koostamine (SoM-i poolt heaks kiidetud 19.veebruar 2019.a), koostatud detailplaneering aadressil Narva mnt 129 ja 129b. DP on plaanis kehtestada märtsis 2021.a. Orienteeruv objekti rajamise ehitusmaksumus on 520 mln €, millest haigla seadmestamise ja sisustamise maksumus ca 70 mln €. Rahastamine lahendatakse linna ja sotsiaalministeeriumi ning rahandusministeeriumi ühistegevusena. 2021.a oktoobriks on tulnud rahastuse osas toetavad seisukohad EL taasterahastu fondi vahenditest Tallinna Haiga rajamise finantseerimiseks 280 mln euroga. Arvestades Tallinna Haigla rajamise kogu maksumust on möödapääsmatult vajalik ka riigi eelarveline panus, millest tulenevalt on ettepanek Vabariigi Valitsusel täiendavalt lisaks EL taasterahastu vahenditele toetada riigieelarvest Tallinna Haigla rajamist ca 100 mln euroga, mis oleks ligilähedaselt võrdväärne Tallinna Haigla projektilt saadava käibemaksu summaga. Ministeeriumi ettepanekud ja selgitused6 Töörühma nr ELVL seisukoht kokkulepe, Ettepanek ja põhjendus eriarvamused 1. 1. Suurendada kohalike omavalitsuste omapanust sotsiaalsesse kaitsesse Kohalikud omavalitsused on valmis panustama sotsiaalsesse Jätkatakse dialoogi. vähemalt samas tempos tulubaasi kasvuga, eelisarendades kodus elamist kaitsesse vastavalt elanike vajadusele ja omavalitsuse võimalustele. toetavate teenuste pakkumist ning toetatud elamise võimalusi eakatele. Kindlasti aitab sellele kaasa tulubaasi kasv. Hoolekandelise abi pakkumine kohalikes omavalitsustes on ebaühtlane ja ei ole alati Oleme nõus, et kodus elamist toetavad teenused vajavad piisav. Kuna kohalike omavalitsuste omapanuse osakaal maksutuludest ja arendamist, kuid üheks takistuseks on teenuse osutajate puudus. toetusfondist sotsiaalsesse kaitsesse vähenes oluliselt aastatel 2009-2018 ja on alles Selleks ja lähedaste hoolduskoormuse vähendamiseks, on kindlasti viimase kahe aasta jooksul kasvama hakanud ning sotsiaalhoolekanne on pikka aega vaja integreerida sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. Suur osa isikutest, olnud alarahastatud, on tulubaasi kasvu tingimustes asjakohane eeldada, et kohalikud omavalitsused investeeriksid sotsiaalsesse kaitsesse tulubaasi keskmisest kasvust 6 Sotsiaalministeeriumi ettepanekud Eesti Linnade ja Valdade Liidule 2022.aasta riigieelarve läbirääkimisteks koos põhjalikumate selgituste ning tulemusnäitajatega on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi veebilehel: https://somblogi.wordpress.com/2020/12/12/milliste-ettepanekutega-laheb-riik-vastu-eelarvelabiraakimistele-linnade-ja-valdade-liiduga-2/#_ftn1 33 rohkemgi, eelisarendades teenuseid. Selle üheks eelduseks on, et omavalitsused kes vajavad pikaajalist abi ja saaksid hakkama kodus, vajavad ka pööraksid senisest enam tähelepanu abivajajate leidmisele ning nende nõustamisele tervishoiuteenuseid nt koduõenduse teenust. ja toetamisele. Rahaliste vajaduste ja võimaluste hindamiseks on vajalik põhjali- Hoolekande suund on pakkuda hooldusvajadusega inimestele nende vajadustele kum analüüs, kui hetkel ettepanekule lisatud selgitused. Sotsiaal- vastavat kõrvalabi ja hooldust eeskätt tavapärases elukeskkonnas ehk kodus ja kaitse kulude osakaalu tõstmine saab tulla ainult mingite teiste kogukonnas ning vaid äärmise vajaduse korral asutusepõhiselt. Eesmärk on valdkondade osakaalude vähenemise arvelt. Oleks abiks, kui oleks suurendada iseseisvat elamist toetavate teenuste kasutajate arvu võrreldes võimalik välja tuua ka valdkondi või tegevusi, mis KOVide poolt ööpäevaringsel üldhooldusteenusel olevate inimeste arvuga. on täna ülerahastatud või ebamõistlikult rahastatud? Täisealiste inimeste lähedaste hoolduskoormuse vähendamiseks peaksid kohalikud Kindlasti tuleb jätkata KOVide sotsiaalkaitseliste kulude analüüsi. omavalitsused investeerima senisest enam kodus elamist toetavate teenuste (isiklik Esialgsed tulemused näitavad, et KOVidelt kogutavate andmete abistaja, tugiisik, koduteenus, päevahoiuteenus) pakkumisse, sest vajadus teenuste alusel ei ole võimalik korrektseid järeldusi teha. järele on suurem kui tegelik pakkumine. Teenused peaksid olema kättesaadavad igas KOVde panus sotsiaalkaitsesse on kahtlemata oluline. Siinjuures omavalitsuses. tuleb siiski arvestada ka viimaste kriiside tagajärjel muutunud Hoolduskoormusega inimestele tuleks pakkuda hoolduskoormusega toimetulekuks olukorda, kus ollakse üsna tugeva majandusliku surve olukorras. vajalikku tuge, näiteks psühholoogilist tuge, koolitusi, võimalust osaleda Teenusmajade rajamine vajab meedet, kus KOVide osalus on tugigruppides jne. Hoolduskoormusega inimesed on ja jäävad ka edaspidi oluliseks võimalikult madal (nt mitte kõrgem kui nt 10%). Lisaks on oluline, abistavaks ressursiks kohalikele omavalitsustele, mistõttu kui neil puuduvad vajalikud et meetme raames saaks teenusmajade rajamisel teha kootööd oskused või nad on emotsionaalselt läbi põlenud, sest ei ole saanud piisavat või erasektoriga. Arvestades COVID-19 järelmõju, sh eeldatavat õigeaegset tuge, ei ole nad võimelised ka kvaliteetset abi pakkuma oma lähedastele. majanduslangust, ei teki KOVidel juurde vahendeid, mille arvelt Pikemas perspektiivis võib see tähendada nii hooldusvajadusega kui investeeringuid ja uue taristu ehitamist realiseerida. Meetmes võiks hoolduskoormusega inimeste toimetulekuraskuste süvenemist ja omavalitsuse olla taotlejaks või omaosaluse maksjaks erasektor, kes tulevikus kulude suurenemist. võtaks teenusmaja opereerimise enda hallata, st et meetmes tekiks Võimalikult pikalt iseseiva elu võimaldamiseks peaksid kohalikud omavalitsused võimalus omaosalust jagada KOVdel erasektoriga. looma ja arendama vanemaealistele mõeldud toetatud elamise teenuskohti Tänuväärne on, et ESF meetmetest saab taotleda kodus elamist teenusmajades. Toetatud elamise teenus on mõeldud vähest kõrvalabi vajavatele toetavate teenuste rahastamist. Meetmest võiks kaaluda lisaks eakatele, kellel ei ole ööpäevaringset hooldusvajadust, kuid kes vajavad regulaarselt teenuse loomisele ka olemasoleva teenuse laiendamist ehk uute igapäevaelu toetavaid teenuseid. Teenusmajas asuvad inimeste kodud, ehk eakatele teenuskohtade loomise rahastamist. mõeldud väikesed korterid ning elanike suunatud ühised ajaveetmise ja toetavate teenuste pakkumise ruumid. Seoses elanikkonna vananemisega on üldhooldusteenuse teenus- kohtadest juba praegu puudus ja seetõttu on teataval hulgal Vanemate hoolduskoormuse vähendamiseks, erivajadustega lastele hariduses toe ööpäevaringse üldhooldusteenuse kohti siiski vaja juhtudeks, kus pakkumiseks ning huvitegevuse tagamiseks peaksid kohalikud omavalitsused kodus elamist toetavad teenused ei kata inimese teenusvajadust. tulemuslikumalt kasutama toetusfondist eraldatavat raske ja sügava puudega laste Üldhooldekoduteenusele suunamist saab mõjutada ka läbi riigi tugiteenuste toetust. Laste vajadustele tuleb läheneda terviklikult, mida toetab näiteks teenuste parema toimimise ja kättesaadavuse, nt taastusravi või omavalitsuse haridus- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide tihe koostöö ning eraldatud statsionaarse õendusabi kättesaadavus ja teenuse mahu ebapiisavus, vahendite paindlik kasutamine. perearstiabi vastutus (kõrges eas inimene on perearsti nimistus, aga 34 reaalseid kontakte ei ole olnud mitmel aastal), erihoolekande- teenuste kättesaadavus jne Hoolduskoormusega inimestele toe pakkumine nõuab nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste panust, sest ka riigi rahastataval erihoolekandeteenusel olevate või teenust vajavate klientide hooldajad vajavad tuge. Pakkuda sotsiaalteenuseid ja muud abi vastavalt inimese hinnatud Kohalikud omavalitsused osutavad abi ja korraldavad teenuseid Jätkatakse dialoogi. abivajadusele. vastavalt inimese hinnatud abivajadusele. Tähelepanu vajab SHS sätete sõnastus, mis kohati vajab täpsustamist. Riigikohtu n.ö Puuetega inimeste abivajaduse hindamisel ning toetuste ja teenuste pakkumisel on Narva lahendis on tõdetud: „Kolleegium möönab, et sotsiaalhoole- suund lihtsustada abi andmise korraldust. Abi andmise teekond peaks algama kande seaduses on terminit puue ja selle raskusastmeid kasutatud eelistatult kohalikust omavalitsusest, kus hinnatakse inimese abivajadust, ebajärjekindlalt, mis võib raskendada omavalitsusüksustel seaduse koordineeritakse abi saamist ning suunatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse või rakendamist.“ riiklikele teenustele (nt rehabilitatsiooniteenusele, abivahendit taotlema). KOVe suunatakse juba kohe täna siduma abistamiskohustus Sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõikest 1 tulenevalt selgitab kohalik omavalitsus puudest lahti ja kõik otsused peaksid sündima hindamise välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. Toetuste ja tulemusel, samas puudub täisealise inimese abivajaduse hindamise teenuste pakkumisel tuleb võtta arvesse inimese tegelikke vajadusi, hinnata töövahend. individuaalset abivajadus ja seda, milline teenus vastab pöörduja abivajadusele. Abivajaduse hindamine ja teenuste osutamine peaksid toimuma inimesekeskselt, Kohaliku omavalitsuse vaates on loomulik, et abivajadusega lähtuma konkreetse inimese tegelikest vajadustest ega tohiks olla seotud piiravate inimene peab vajaliku abi saama ja abistamine ei tohi takerduda eeltingimustega. Oluline on jälgida, et omavalitsus ei tohi oma määrustes ega abi vorminõuete tõttu. Samas on riigi teenuste puhul tavapärane, et andmisel seada seaduses sätestatust kitsamaid tingimusi (nt puude raskusaste või need võivad olla seotud puude olemasolu või raskusastmega 2. puude liik). Eelkõige tuleb pakkuda abivajaduse tekkimist või süvenemist ennetavaid (soodustus retseptiravimitele, tasuta sõiduõigus jne). meetmeid ning vältida olukordi, kus inimene jääb abitult süsteemide vahele (nt Teeme ettepaneku, et sama põhimõtet rakendataks ka riiklike lapseeast täiskasvanuikka jõudmisel, hariduselust tööellu üleminekul, teenuste ja toetuste puhul, mis seotaks puude määramisest lahti, et tervisesüsteemist hoolekandesse üleminekul). inimene ei peaks teenuse või toetuse saamiseks puuet taotlema, Menetluses on sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu, millega seotakse ööpäevaringse vaid ta saaks vajaduspõhiselt abi, nt rehabilitatsioon, abivahendid erihooldusteenuse osutamine puudest lahti8. Teiste riigiteenuste puudest lahti jne. sidumist on planeeritud käsitleda pikaajalise hoolduse korraldust puudutavate Täielikult hindamispõhisele lähenemisele minek eeldab vajaliku seadusemuudatuste väljatöötamiskavatsuses, mis esitatakse 2022. aastal. Sama aasta hindamispädevuse ja töövahendite olemasolu. Vajalikud on ühtsete lõpuks valmib Sotsiaalministeeriumi tellitud analüüs, mille tulemusel on võimalik hindamisvahendite juurutamine, süsteemsed hindamispädevust pakkuda omavalitsustele abivajaduse hindamise instrumenti. Seejärel luuakse ühtlustavad koolitused ja KOVide toetamine ühtse hindamis- abivajaduse hindamisele IT-lahenduse ja täiendatakse SHS-i selliselt, et KOV praktika kujundamisel teenused oleksid selgelt seotud hinnatud abivajadusega. KOVi jaoks tähendab olukord, kus senised erivajadusega inimeste kodus elamist toetavad teenused on lahti seotud puude olemas- olust, selget kulude suurenemist nii teenuste kui tööjõukulu osas. Eeldatavalt kasvab abivajaduse hindamiste arv, lisaks tuleb hinnata 35 ka seda osa abivajadusest, mida praegu võiks katta hindamine puude määramisel. KOV nõustamisele pöördub üha enam inimesi, kellel ei ole puuet pikendatud, mistõttu nad on ilma jäänud senisest riigi korraldatud abist. KOVle tähendab see nii suurenevat nõustamiste hulka kui otsest rahalist kulu (toetused abivahendite ostuks jne). Oluline on mõtestada ka seda, kas inimene vajab hoolekande- teenust või on küsimus muude teenuste puudulikus korralduses (nt piisava liinivõrguga, madalapõhjaline ühistransport vs sotsiaaltransporditeenus). Suunata enam tähelepanu inimeste konkurentsivõime ja tööhõive Jätkatakse dialoogi. toetamisele kohalikul tasandil, eeskätt mitteõppivate ja mittetöötavate noorte Kohalikud omavalitsused pööravad üha enam tähelepanu noortele, tagasiaitamisel haridusse ja tööturule, et ennetada noorte suurenevat kes vajavad või võivad vajada abi. NEET noorte projekt on tänu- sotsiaalabivajadust tulevikus. väärne algatus, aga projekt vajaks oluliselt paremat andmekvaliteeti selleks, et KOV saaks sisuliselt kasutatava tööriista. Kohaliku oma- Kohalikud omavalitsused on inimestele kõige lähemal ja võimalus aidata kaasa valitsuse vaates tuleb enam luua selgust, millised on Töötukassa mittetöötava ja mitteõppiva inimese suunamiseks haridusse või tööturule on suur. tegevused noorte tööle saamise toetamiseks Tööhõive ja noorte konkurentsivõime edendamine peaks olema oluline ja süsteemne ka kohaliku omavalitsuse tasandil, mitte ainult Töötukassa vastutusel. Endiselt on probleemiks ressursipuudus ja välisabi rahastus ei ole lahendus, kuna see on ajutine, ka välisrahade taotlemine ja Tihtipeale ei piisa ainult inimese Töötukassasse suunamisest toimetulekutoetuse kasutamine (aruandlus jm reeglid) eeldab selleks ressursi olemasolu. saamise nõude täitmisel. Kohalikul omavalitsusel on rohkem potentsiaali ja võimalusi toetada inimeste tööhõives osalemist, kui seda tänaseni tehtud on. Oleme Probleemiks on ka suhteliselt suur halduskoormus – selleks, et seadnud eesmärgiks, et noortegarantii tugisüsteemi seires osalevate kohalike saavutada tulemusi, tuleb teha individuaalset juhtumitööd, mis omavalituste arv kasvaks järjepidevalt ning jõuaks 2020. aasta algtasemelt, mil seires eeldab vastavate teadmistega juhtumitöötajate olemasolu KOVi 3. osales 46 omavalitsust, 60 seires osaleva omavalitsuseni aastaks 2024. tasandil. Sihtrühma vanusest tulenevalt (16-26 ea) on keeruline juhtumikorralduslikku vastutust jagada lastekaitsetöötajate ja Näiteks on kohalikele omavalitsustele loodud kasutamiseks noortegarantii sotsiaaltöötajate vahel, st et tegelikult vajatakse KOVi tasandile tugisüsteem (NGTS), mille eesmärk on võimaldada kohalikele omavalitsustele eraldi sihtrühmapõhiseid juhtumikorraldajaid – selleks, aga ei ole andmeid mitteõppivate ja mittetöötavate noorte kohta ja pakkuda potentsiaalselt abi- ressursse. vajavatele noortele proaktiivselt ja sihitatud juhtumikorralduslikku abi, et noor jõuaks võimalikult kiiresti vajalike toetuste ja teenusteni. NGTS on täna kohalike Samuti on küsimus teenuste ja toetuste pakkumises, paljud noored omavalitsuste kasutuses olnud alates 2018. aasta juunist. Aja jooksul on paranenud vajavad kompleksteenuseid, mis ei pruugi olla seotud karjääriga STARi NGTS IT-lahendus funktsionaalsus ja andmekvaliteet. Alates esimesest vaid hoopis nende erivajaduse või vaimse tervise seisundiga. seirest on NGTS kasutanud 15 kohalikku omavalitsust, kelle seiretes osalemisest Selliste teenuste kättesaadavus KOViti võib olla väga erinev. võrreldes on näha, et noorte abistamise efektiivsus ja tulemuslikkus sõltub sellest, kui Probleemide ennetamiseks tuleks hakata noortega tegelema juba järjepidevad on kohalikud omavalitsused noortele abi pakkumisel. varem – põhikooli 7. või 8. klassis, siis on võimalik ennetada Ettepanek kohalikele omavalitsustele on järgmisel aastal viia läbi NEET-olukorras hilisemaid karjäärialaseid probleeme. noorte toetus-ja koostöömudeli rakendamise koolitused. Selleks on oluline, et 36 kohalikud omavalitsused mõtestaksid oma konteksti raames, milline on täna nende Kui tööturuteenused loetakse KOVi jaoks tungivalt soovituslikuks piirkonnas olukord ja millised on nende noorte vajadused. Selleks on oluline, vaadata teenuseks, siis vastavate teenuste korraldamiseks tuleb suurendada üle kohalikus omavalitsuses kasutusel olev süsteem ja kaardistada olemasolevad KOVide tulubaasi. ressursid, sh koostööpartnerid, kellele on võimalik inimeste abistamiseks koostööd Riigi tasandil on fookus koondunud noortele ja puuetega teha. Samuti peame mõistlikuks kasutada töötukassa ja kohaliku omavalitsuse inimestele. Üks suur grupp, kelle tööle saamise ja abistamisega on koostöö paremaks toimimiseks piloteeritud koostöömudelit. suured probleemid, on alkoholi liigtarvitajad. Alkoholisõltuvusest väljaaitamine ei ole KOV pädevuses ja KOVile jõukohane, aga alkoholi liigtarvitamine on üks olulisemaid sotsiaalprobleemide põhjustajaid. Nimetatud probleemi lahendamiseks oleks kindlasti vajalik suurendada riigi panust. Toetada asendushooldust vajavate laste asutustesse paigutamise asemel Kohalikud omavalitsused nõustuvad seisukohaga, et pere on Jätkatakse dialoogi. peredesse jõudmist ja pakkuma vajaduspõhist tuge asendushoolduselt lapsele kõige parem koht kasvamiseks ja arenemiseks. Vt ka lahkuvatele noortele. Hooldusperede leidmiseks ja püsimiseks ei piisa ainult KOVi toest. asendushoolduse Perepõhine hooldus on oodatust tagasihoidlikumalt arenenud. Institutsionaalsel Vajalik on laste asendushooldusele jõudmise põhjuste jm laste kokkulepet ja edasisi hooldusel viibivate laste arv on loodetust suurem ning planeeritust vähem on tausta ning erivajaduste analüüs, millele tuginevalt saaks kaardistada tegevusi ELVL erinevate laste jaoks sobivaid hooldusperesid. vajalikud teenused. On vaja riigi panust, et laste abistamiseks ettepanekute juures vajalikud teenused oleksid peredele kättesaadavad, KOV seda oma punkt 4. Oleme seadnud eesmärgiks, et mitteinstitutsionaalsele asendushooldusele paigutatud võimalustega alati tagada ei saa. laste osakaal kõigist asendushooldusele paigutatud lastest10 kasvaks 65%lt 2020. aastal 70%ni 2024. aastal. Perepõhisel asendushooldusteenusel on esitatud andmete alusel 2019. aastal olnud 65% asendushooldusteenust vajavatest lastest, Kohalikud omavalitsused peaksid toetusfondi vahendeid senisest enam kasutama vastav protsent on aasta-aastalt suurenenud. Kas on andmeid, mis perepõhise hoolduse soodustamiseks, seejuures kaardistama oma piirkonna asendus- asjaoludel (nt asendushooldusel oleva lapse tervisest tulenevad hoolduse vajadused ning tagama piisaval hulgal perepõhiste või peresarnaste põhjused, mis nõuavad ööpäevaringset hooldust, vanus, käitumis- 4. teenuste pakkumise. Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga peaksid kohalikud oma- häired vm) ei ole leitud ülejäänud pisut vähem kui 35% juhtudest valitsused panustama rohkem hooldusperede leidmisse ning nende püsimisse, alternatiivi institutsionaalsele hooldusele? Kuivõrd praktikas on seejuures on perede toetamisel kohalikel omavalitsustel võtmeroll. Kohalik juhtumeid, kus asendushooldus perekonnas on vormiliselt omavalitsus lapse eestkostja ja teenuse korraldajana peab lapse heaolu tagamiseks lõpetatud ja sama hoolduspere jätkab tegevust institutsionaalsena, olema asendushooldusteenuse osutajale ka sisuliseks toeks kogu hoolduse vältel. siis millised on ettepanekud vältimaks asendushooldust pakkuvate 2022. aasta aprillis valmib Sotsiaalministeeriumis koostöös partneritega välja- asutuste tegevust perepõhise asendushoolduse vastu töötamisel. töötamiskavatsus perepõhise asendushoolduse soodustamiseks. Väljatöötamis- kavatsuses pakutakse välja õiguslikud lahendused nii hooldusperede leidmise, KOV suunal on sõnastatud ootused kaardistada piirkonnas toetamise kui ka mitmekesisuse tagamiseks erinevate vajadustega lastele. Samuti asendushoolduse vajadus, tagada piisaval hulgal perepõhiste esitatakse väljatöötamiskavatsuses ettepanekud asendus- ja järelhoolduse toetusfondi teenuste pakkumine, hooldusperede leidmine ja püsimisse rahastamise korraldusega seoses. panustamine jne. Täpsustamist vajab, et kuna töö hooldusperedega on olnud teadaolevalt SKA tegevuste loetelus, siis milline on edas- Samuti on kohalike omavalitsuste ülesanne planeerida noorte elluastumist ja järel- pidi SKA roll asendushoolduse tagamisel või rollide jaotus SKA ja hooldusteenust juba noore asendushooldusel viibimise ajal ning tagada järelhooldus- KOVde vahel? teenuse osutamine noore vajadustest lähtuvalt ja teda kaasates. 37 Seoses Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatava TAT „Asendushoolduse Selgitustes on välja toodud, et peale 2022.a tuleb KOVidel katta kvaliteedi tõstmine“ lõppemisega tuleb kohalikel omavalitsustel arvestada, et sinnani välisabist rahastatavaid teenuseid. Oluline oleks välja tuua kohalike omavalitsuste panus tegevuste kulutuste katmisel järk-järgult järgnevatel üleantavate teenuste rahalised mahud. Katteallikana on näidatud aastatel suureneb Alates 2022. aastast lõpetab SKA tugiisikuteenuse pakkumise toetusfondi jääki. Antud jääki ei saa kasutada uute kulude katte- asendushoolduselt lahkuvatele noortele. Nii tugiisiku- kui järelhooldusteenus, mille allikana, kuna eelneval aastal ülesse jääva jäägi võrra vähendatakse raames saab pakkuda erinevaid toetavaid teenuseid, on kohaliku omavalitsuse jooksva aasta rahastust, teenuste hinnad kallinevad ja neil teenused ja nende kulutused kaetakse kohaliku omavalitsuse eelarvest. Osaliselt omavalitsustel, kellel jääki ei ole, ei ole võimalust ka seda kasutada. (järelhooldusteenust saavate noorte puhul) saab kulutusi katta riigi poolt toetusfondi eraldatud vahendite arvelt, mille jääk oli 2021. aasta alguses 2,9 miljonit eurot. Sotsiaalkindlustusameti kogemustele tuginedes on tugiisikuteenuse vajadus individuaalne, kuid kõige enam vajavad tugiisikut asutusepõhiselt hoolduselt lahkuvad noored11. Sotsiaalkindlustusamet pakub kohalikele omavalitsustele nõustamist ja tuge muutusega kohanemisel, samuti jätkab vähemalt esialgu tugiisikutele koolituste ja supervisioonide pakkumist. Võtta suuremat vastutust rahvastiku tervise edendamise eest ning Kohalikud omavalitsused nõustuvad, et hea tervis on inimese Jätkatakse dialoogi. suurendama kohalike omavalitsuste panust kahjulike tervisemõjude suurim vara sõltumata vanusest. Rahvatervise edendamisele ennetamisel ning ohjamisel. püüavad KOVid igati kaasa aidata vastavalt oma võimalustele. Tervist edendavad meetmed on tõhusamad kui neid rakendada kohalikul tasandil Selgituste järgi oodatakse KOVidelt süsteemsemat analüüsi ja ning lähtuvalt konkreetse kohaliku omavalitsuse olukorrast ning vajadusest, panust ennetusprogrammidesse ja mõõdikuks on rahvatervise sealjuures seades pikaajalisi eesmärke. Riigi ootus on, et kohalikud omavalitsused valdkonna käsitlemine arengukavas. KOVide panus rahva analüüsiksid oma rahvastiku tervise seisundit ning seda mõjutavaid tegureid, tervisesse on palju laiem, kui ennetusprogrammid. Ka juhul, kui koostaksid parimale võimalikule teadmisele tuginedes tegevuskava riskitegurite arengukavades selgesõnaliselt pole rahvatervist välja toodud, siis ohjamiseks ja kaitsetegurite suurendamiseks, et rahvastiku tervise seisundit KOVide arengukavades on ka täna tegevused, mis sellesse parandada, sh suurendaksid oma panust tõenduspõhiste ennetusprogrammide panustavad: vastavalt kohalike elanike soovidele ja ettepanekutele pakkumisesse. rajatakse spordirajatise, kergliiklusteid, puhkealasid, soodustatakse 5. elanike ühistegevust, rajatakse rohealasid jpm. Samuti pööratakse Tervise edendamine peab olema süsteemne ning kohaliku omavalitsuse arengu tähelepanu tervist soodustava elukeskkonna kujundamisse läbi planeerimisel tuleb kõikides valdkondades arvestada otsuste ja tegevuste mõju planeerimis- ja ehitustegevuse. paikkonna elanike tervisele ja heaolule. Elukeskkond kõigis oma aspektides on üks olulisemaid tervisemõjureid ning kohalikul omavalitsusel on oluline roll selle Laiem spetsiifiliste ennetusprogrammide rakendamine on uus kujundamisel. Et elukeskkond oleks tervist toetav, tuleb süsteemselt hinnata tegevus, mida siiani on peamiselt rahastatud riigieelarvest, sh riigi paikkonnas esinevaid riskitegureid ning nende mõju ennetada ning ohjata. Selleks, et poolt projektipõhiselt, juhtivat rolli selles on täitnud Tervise rahvastiku tervist mõjusalt parandada, tuleb panustada teadmistele ja tõendusele Arengu Instituut. KOVide rolli suurendamine eeldab selleks ka põhinevatele ennetustegevustele, mida viiakse läbi süsteemselt ja pikaajaliselt. lisaressurssi, eriti kui pidada silmas tõenduspõhiseid Kahjuks on tänaseni omavalitsusi, kes ei ole võtnud piisavalt omaks rolli seista ennetusprogramme. rahvastiku tervise arendamise eest ning seada elukeskkonna kujundamise keskmesse Kohalik omavalitsus vajab tervist edendavate tegevuste planeeri- inimese tervis ja turvalisus. miseks riigi kogutud andmeid (tervisekäitumine, keskkond, tervis- hoiuteenuste tarbimine, haigestumus, suremus jne) KOV lõikes. 38 Vastasel juhul peab iga KOV tellima esmalt andmekorje ja andme- analüüsi. Kui KOV tasandil oleks andmed kättesaadavad, tehtaks tõenäoliselt ka rohkem analüüse. Teine variant on pakkuda KOVidel senisest enam tuge terviseprofiilide koostamisel. Olukorras, kus rahastus on korraldatud vaid maakondlike omavalitsusliitude kaudu, võivad olenevalt piirkonnast suuremad linnad välja jääda, sest eeldatakse nende võimet ise tegevused rahastada. Tagada traumaatilise sündmuse järgselt psühhosotsiaalse kriisiabi Täiesti uus on lähenemine, et kohaliku omavalitsuse tagatav Jätkatakse dialoogi. kättesaadavuse kohaliku omavalitsuse kogukondadele ja organisatsioonide vältimatu abi on sisustatud muuhulgas ka psühhosotsiaalse kriisiabi juhtidele. tagamise kohustusega. Sotsiaalhoolekande seadus nimetab kohaliku omavalitsuse kohustusena vältimatu Traumaatilise sündmuse psühhosotsiaalse kriisiabi tagamine on sotsiaalabi andmise (§8). COVID-19 kriisi ajal tuli ilmekalt esile, et elanikkonda ennekõike valmisolekut tagav teenus, sest õnneks juhtub õnnetusi traumeerivates olukordades tuleb kohalikel omavalitsustel pakkuda sotsiaalabina ka harva. Samas on see ülesanne, mille mahtu ei saa ette näha, kuna psühhosotsiaalset kriisiabi. Kriisi toimumisel tuleb käivitada psühhosotsiaalne õnnetusi on perepõhistest kuni mitut KOVi hõlmavate kriisiabi elanikkonna toimetuleku toetamiseks. suurõnnetusteni. Viimastel aastakümnetel on Eestis toimud mitmeid kriisiolukorrad ja suuremat hulka Kohalikele omavalitsustele uue seadusest tuleneva ülesande inimesi traumeerinud sündmused, mis on toonud välja vajaduse erinevate kohalike andmisel peab olema selge, millises ulatuses KOV peab vastavat omavalitsuste ja asutuste koordineeritud tegevuseks olukorrast puudutatud inimeste teenust tagama ja kust tuleb ressurss, sh nii raha kui ka pädevad abistamiseks. Ootus on, et omavalitsused tagavad traumaatilise sündmuse järgselt inimesed. Seni on SKA-l keskne roll psühhosotsiaalse kriisiabi psühhosotsiaalse kriisiabi kättesaadavuse kohaliku omavalitsuse kogukondadele ja korraldamisel. SKA ohvriabi süsteemis on olemas kompetentsid 6. organisatsioonide juhtidele, et neil oleks võimekus adekvaatselt tegutseda ja (töötajad, väljaõpe jne), loodud on koostöövõrgustik, teenus on sündmustest taastuda. Seega, vajalik on nimetada ja kirjeldada kohaliku omavalitsuse kättesaadav üle Eesti (sh üle KOV piiride) jne. Arvestada tuleb, et vastutus ja läbi selle tugevdada kohalikul tasandi võimekust psühhosotsiaalse kriisiabi ükskõik milline kriis võib olla KOV piiride ülene, puudutada korraldamiseks ja teenuste osutamiseks kriisidest mõjutatud inimestele. mitme omavalitsuse inimesi või asutusi. Omavalitsuste koostöö juhtumite lahendamisel on tavapraktika, aga ei saa välistada Ohvriabi seaduse muutmise raames (eelnõu esitatakse valitsusele aprillis 2022) teeb omavalitsuste pakutavate teenuste ebaühtlast taset. Jääb ebaselgeks Sotsiaalministeerium ettepaneku täiendada Sotsiaalhoolekande seadust ning sätestada eesmärk juba toimiva omavalitsuste ülese ohvriabi kaudu tagatud psühhosotsiaalse kriisiabi kui vältimatu abi andmine kohaliku omavalitsuse psühhosotsiaalse kriisiabi pakkumise süsteemi asendamiseks KOV ülesandena. Valmimas on psühhosotsiaalse kriisiabi juhendmaterjal KOVidele. põhise teenuse pakkumisega. Selleks, et psühhosotsiaalne kriisiabi oleks tulemuslik, peab igas kohalikus Teadaolevalt rahastab hetkel psühholoogilist abi Eesti Haigekassa omavalitsuses olema välja töötatud ja praktikas läbimängitud kriisisekkumise plaan, lähtuvalt enda kehtestatud hinnakirjast. Kuivõrd kriis on igaühe milles on nimetatud ja kirjeldatud psühhosotsiaalse kriisiabi osutamine, sh nimetatud jaoks erinev ja kriisiolukorrad ei teki inimestel ainult suurte on psühhosotsiaalse kriisiabi võimekusega spetsialistid piirkonnas. sündmuste (suured katastroofid), vaid ka isikliku elu sündmuste tagajärjel, on oluline tagada üldine arstiabi ning psühholoogilise abi pidev kättesaadavus. 39 Uue süsteemi loomise ja KOVle kohustuse panemise asemel on oluline tagada piisav hulk pädevate psühholoogide olemasolu viisil, mis võimaldab inimesi teenusele suunata (sh väljaspool kriisiaega). Erialaspetsialistide vähesust ei saa leevendada teenuse osutamise ülesande andmisega teisele vastutajale. Täna on kohalikud omavalitsused olukorras, kus psühholoogide leidmine ka igapäevasteks vajadusteks (kooli tugiteenused) on raske, ühel teenuseosutajal on lepingud mitme KOViga. Traumadega tegelemine tahab ka psühholoogidelt kitsamat pädevust, kõik selleks kohe võimelised ei ole Lahendusena võiks kaaluda nt tervisekeskuste baasil töötavate kliiniliste psühholoogide rahastuse ülevaatamist, leida võimalusi veebinõustamiseks, suurendada perearstide teraapiafondi jne. Teraapiafondi kasutamine peaks olema paindlikum – arstid, kes fondi aktiivselt kasutavad, kulutavad ettenähtud summad kiiresti ära, saavad raha juurde, samas passiivsemate perearstide poolt kasutamata summad võiks ümber jaotada aktiivsetele perearstidele. Luua lisarahastus KOV baasil ei ole mõistlik ning suurendab potentsiaalselt teenuste ristkasutust, topeltarvete esitamist jne. Võimestada kohalike omavalitsuse sotsiaalhoolekande töötajaid töös Nõustume, et perevägivalla probleemiga tuleb jätkuvalt tegeleda. Jätkatakse dialoogi. perevägivallast puudutatud inimestega. Väga vajalik on parimate praktikate laiem tutvustamine. Sotsiaalhoolekande seadus sätestab kohaliku omavalitsuse ülesannetena vältimatu Selgituste järgi on konkreetne ootus KOVidele, et oleks olemas sotsiaalabi (SHS §8), varjupaigateenuse (SHS §30) ning turvakoduteenuse (SHS §33) majutusvõimalus, mis üldjuhul on KOVidel tagatud. Muus osas osutamise. See tähendab, et kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada vältimatu vajaksid KOVid konkreetsemat infot, milliseid teemaspetsiifilisi abi ja majutus, kui inimesed vajavad turvalist majutust või kui vägivallatsejal (sh nt tööriistu on ettepanekuga mõeldud ja mis oleks nende osas Covid-19 haigustunnustega või diagnoosi saanud inimestel, kelle suhtes on politsei ootused KOVile. kehtestanud viibimiskeelu ja kellel koju jäämine ei ole võimalik) ei ole kuhugi minna. 7. KOVidel on ootus, et seda tehakse koostöös riigiga ja arenduseks Turvakoduteenus peab tagama ka kriisiabi psüühilise tasakaalu ja tegutsemisvõime püstitatakse konkreetsed eesmärgid, suunad, tegevuste taastamiseks. Vajalik majutus, kriisiabi ja kompetents perevägivallas kannatavatele planeerimine ning ajakava. peredele (sh meessoost perevägivallaohvritele, nt isadele koos lastega, kellel mingil põhjusel ei ole võimalik jääda enda koju) peavad omavalitsustes tagatud olema. Vajalik on tagada sotsiaal-, tervishoiu- ja haridustöötajate vastav koolitus. Perevägivallas kannatanute abistamine ja probleemide lahendamine vajab professionaalseid teadmisi, mis spetsialistide (sotsiaaltöötajate ja lastekaitsetöötajate) erialaõppes pigem puudub. 2019. aastal läbi viidud infopäevade jätkuks näeme, et riik koostöös kohalike omavalitsustega peaks sõnastama ja praktiseerima parimaid praktikaid perevägivalla kannatanute abistamiseks, sh pakkuma vägivallatsejatele 40 vajadusel öömaja kodust eemaldamise korral, aga tagama ka abi perevägivallas meessoost kannatanutele (nt psühholoogiline nõustamine jm). Selleks toetab riik kohalikke omavalitsusi teemaspetsiifiliste tööriistade, materjalide ja teadmistega. Pöörata senisest rohkem tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Teema vajab jätkuvat tähelepanu ja ühiskonna kaasamist. Leiame, Jätkatakse dialoogi. et see on oluliselt laiema ootusega teema kui sotsiaalvaldkond. Naiste ja meeste võrdne kohtlemine ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine on kõikide riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutuste ühine ülesanne kõigis nende Tegevuste/kulude sooline analüüs eeldab üsna spetsiifilisi teadmisi rollides, sh nii poliitikakujundaja, -rakendaja kui tööandjana tegutsedes. Poliitika- ja oskust näha valikute seoseid soolise võrdõiguslikkusega. kujundaja ja -rakendajana peavad kohalikud omavalitsused soolist võrdõiguslikkust Selgitustes toodud soolise eelarvestamise rakendamine eeldab soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt süstemaatiliselt ja eesmärgistatult konkreetsete KOVspetsiifiliste tööriistade olemasolu. Näiteks edendama. Selleks on mitmeid võimalusi. kontrollküsimustikud KOV püsiülesanneteks olevate tegevuste kohta, mille juures erinevad valikud võivad võrdõiguslikkust Heaks näiteks on sooline eelarvestamine, kus eelarvet ette valmistades teevad mõjutada erinevalt vms. kohalikud omavalitsused planeeritavatele tegevustele ja kuludele soolise mõju (eel)analüüsi, mille tulemustega nad eelarve tegemisel arvestavad. Poliitikate, teenuste Täpsustamist vajaks, milline täpsemalt peaks olema kohaliku ja tegevuskavade planeerimisel, ellu viimisel ja hindamisel tuleks lähtuda naiste ja omavalitsuse poolt läbi viidav „oma asutuste soolise võrdõigus- meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestada, kuidas likkuse audit“? Kas jälgima peaks ainult naiste piisavat kaasatust 8. rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda juhtorganites või ka meeste ja naiste tasakaalu haridus- ja ühiskonnas. hoolekandeasutustes? Millised kulud sellega kaasnevad? Mida tähendab ettepaneku selgituses toodud soovitus: „vajadusel Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eesmärkide täitmiseks tööandjatena oleks kohalikel korrigeerida oma komisjonide, nõukogude ja teiste kollegiaalsete omavalitsustel soovitav viia oma asutustes läbi soolise võrdõiguslikkuse audit, et kogude soolist koosseisu“ siin ootavad kohalikud omavalitsused saada ülevaade meeste ja naiste olukorrast organisatsioonis, ja planeerida auditist riigi poolset eeskuju ja selgitamist. ilmnenud sooga seotud ebavõrdsuse kaotamiseks meetmed võrdse kohtlemise tagamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Samuti on oluline vaadata üle ning vajaduse korral korrigeerida oma komisjonide, nõukogude ja teiste kollegiaalsete kogude soolist koosseisu. Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakond on vajaduse korral valmis omavalitsusi nõustama. Samuti julgustame konsulteerima asjakohaste huvigruppide ning mittetulundusühendustega, kellel on õigustatud huvi aidata võidelda soolise diskrimineerimise vastu, toetamaks võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist. Suunata senisest rohkem tähelepanu aktiivsena vananemise toetamisele ja Teema edenemisele aitaks kaasa, kui eelnevalt oleks selge, kus ja Jätkatakse dialoogi. kaasama vanemaealisi kohalikku elu puudutavatesse otsustusprotsessidesse millised on senised probleemid. Leiame, et teema vajaks ja vabatahtlikusse tegevusse. täpsustamist. Kas probleem on sotsiaalteenuste väheses kätte- saadavuses, kõrvalabi ebapiisavuses vmt? Selleks, et probleemi 9. Vanemaealiste osakaalu kasv rahvastikus toob endaga kaasa mitmeid väljakutseid lahendada, peab seda tundma. seoses nende elukvaliteedi ja võimalikult iseseiseva toimetulekuga. Kohalikud omavalitsused ei saa mööda vaadata, et lähiaastatel tuleb vanusest tingitud kõrvalabi KOV teenustele lisaks on oluline rakendada riiklikult meetmeid, vajavatele inimestele senisest enam ja oluliselt kvaliteetsemaid teenuseid ja tooteid mis suurendavad eaka iseseisvat toimetulekut võimalikult kaua. pakkuda. Vanemaealiste iseseisvat toimetulekut on võimalik toetada läbi Näiteks, kuna kukkumisest tulenevad meditsiini- ja hoolduskulud 41 vanusesõbralike poliitikameetmete, mis arvestavad vanemaealiste vajadusi igas on märkimisväärsed (vastavad analüüsid riigi tasandil on tehtud), eluvaldkonnas. Vanemaealisi tuleb senisest enam kaasata poliitika kujundamisse ning siis on oluline rakendada ennetavaid meetmeid kukkumiste ära- anda neile võimalus sõna sekka öelda nende elu-olu puudutavates otsustes. Tuleb hoidmiseks, et vähendada kulusid, mis on seotud hilisema abi- mõista, et vanemaealised on ressurss, mida kogukonna heaks on võimalik rakendada. vajadusega. Kaaluda võiks riiklikul tasandil tegevuskava loomist Üheks eesmärgiks võiks olla eakate nõukogude tekkimise soodustamine kohalike eakate koduste kukkumiste ennetamiseks, toetada KOVe rahaliselt omavalitsuste volikogude juurde. Aastaks 2024 võiks volikogude juures tegutseda 20 lähtuvalt nende elanikkonnast ja piirkondlikest eripäradest sobivate eakate nõukogu. ennetusmeetmete rakendamiseks, muuta kukkumisriskide vähendamine ja kukkumiste ennetamine riiklikuks prioriteediks. Samuti on asjakohane mistahes kohaliku elu kujundamisel (nt hoonete ehitamisel, transpordi korraldamisel, linnaruumi planeerimisel, avalike teenuste pakkumisel jt) Selgituste järgi on KOVidele konkreetsed ootused: arvestada vanusesõbraliku keskkonna põhimõtetega. Lisaks tuleb luua võimalusi aktiviseerivateks tegevusteks (nt huvitegevus, vabatahtliku tegevuse arendamine, • eakate nõukogu loomine volikogude juurde – on kohalikule soodustused ujulate kasutamiseks või treeningutel osalemiseks jt). Riik omaltpoolt omavalitsusele üks võimalus kogukonna laiemaks kaasa- pakub selleks omavalitsustele tuge – perioodil 2022-2024 rahastab Sotsiaal- miseks. ministeerium vanemaealiste strateegilist partnerlust. Strateegilise partneri üheks Innustavalt mõjuks heade praktikate tutvustamine ja riigi ülesandeks on töötada välja vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtted nii kohaliku positiivne eeskuju vanusest tuleneva diskrimineerimise omavalitsuse kui riigi tasandil, samuti toetada uute vanemealiste nõukogude vältimiseks. moodustamist. • liitumine üle- Eestilise vabatahtlikke kaasava koostöö- Vabatahtlike kaasamine panustab oluliselt nii kohalike omavalitsuse teenuste mudeliga. pakkumisse kui ka omavalitsuse elanike elukvaliteeti – seda nii abistaja kui ka vabatahtlike vaatest. Perioodil 2021-2023 viiakse koostöös MTÜ-ga Külaliikumine Selleks, et KOV saaks hinnata kas ja millal koostöömudeliga Kodukant ellu projekt, mille eesmärk on juurutada hoolekandes vabatahtliku liituda, oleks vaja täpsealt aru saada nii kaasnevast töömahust kui tegevuse koostöömudelit kohalikul tasandil. Vabatahtlike panus saab pakkuda rahalisest panusest. näiteks lisatuge ametlikele sotsiaalteenustele. Julgustame omavalitsusi kasutama TAI kodulehe andmetel tähendab see: võimalust projektis kaasa lüüa ja projekti ellu viijatega koostööd teha. Kohaliku omavalitsuse ülesanneteks projektis on koostöös maakondliku koordinaatoriga ja Koostöömudeli rakendamist rahastatakse kuni 2023. a teise poolaastani omavalitsuse hoolekandeasutustega võimalike abivajajate kaardistamine, osalemine ESFi ja kohalike omavalitsuste eelarvest ning alates 2023. a teisest avalikkuse teavitamisel projekti tegevustest koostöös kogukondadega, koostöö poolaastast omavalitsuste ja riigi eelarvest. tegemine maakondliku vabatahtlike koordinaatori ja vabatahtlikega, vabatahtliku Alates 2023. aasta teisest poolest hakkavad kohalikud omavalitsused tööga kaasnevate otseste sõidukulude kompenseerimine vabatahtlikule vastavalt transpordikuludele lisaks katma ka piirkondliku tasandi tegevuste kulusid omavalitsuses kehtivale korrale, samuti maakonnapõhistel kohtumistel osalemine. (koordinaatori palk, töökoha ja vabatahtlikke toetavate tegevuste kulud) oma Projekti lõpuks aastaks 2023 loodame kaasata vähemalt 60 KOVi ning aastaks 2024 eelarvest. Sujuvamaks üleminekuks plaanime toetada maapiirkonna oma- võiks vabatahtlike koostöömudeliga olla liitunud vähemalt 65 omavalitsust. valitsusi ja/või kogukondi vabatahtliku tegevuse korraldamisel LEADER tegevusgruppide kaudu. Riigieelarvest kaetakse keskse koordinatsiooni kulud. Edaspidi võib lisanduda ka vabatahtlike kindlustamisega seotud kulu. Kahjuks ei ole selgitatud, millistest allikatest lisanduvad kulud kaetakse. 42 4. Transpordi ja teede töörühma ettepanekud Tabel 6. Osapoolte ettepanekud muudatusteks Töörühma Ministeeriumi seisukoht (töörühma koosolek Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused kokkulepe, nr 17.05.2022) eriarvamused Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek maksumusest 1. Suurendada kohalike teede hoiuks ja tänavavalgustuse teenuse 2023. a 45,5 mln Vastavalt RES 2022-2025 on kohalike teede hoiuks kavas Jätkatakse osutamiseks eraldavate vahendite mahtu 2023. aastal vähemalt eurot eraldada valemipõhist toetust igal aastal 29,3 mln eurot. läbirääkimisi. omavalitsusliitude läbirääkimiste delegatsiooni 2021.a taotluse tasemeni, + 16,2 mln eurot 2020. aastal eraldati valemipõhist toetust kokku 59,3 mln st 43,5 miljoni euroni. eurot, sh 30 mln eurot eriolukorrast tingitud negatiivsete ELVL ettepanek 2021 eraldus 2022 taotlus 2023 taotlus mõjude leevendamiseks ning juhtumipõhist toetust RE 2023 45,5 mln kokku 21,1 mln eurot, sh 14,1 mln eurot eriolukorrast Eraldis kohalike 29 313 000, 45 494 900 Teehoiu teede hoiuks sh Tallinn rahastamise RE 2024 45,5 mln tingitud majanduslanguse mõjude vähendamiseks kohalike teede hoiu täiendava toetusmeetmena. toetusfondi kaudu, € viimine RE 2025 45,5 mln 3 407 274 2021. aastaks Majandus- ja Kommunikatsiooni- vastavusse tegelike RE 2026 45,5 mln ministeeriumi valitsemisalale kohalike teede ja tänavate vajadustega toetuseks riigieelarve seaduse § 50 alusel juhtumipõhist toetust ei eraldatud. Selle asemel eraldati kohalike Juhtumipõhine - 7 000 000 10 200 000 omavalitsusüksutele täiendavat eraldist kogusummas 17,3 toetus, € mln € tulenevalt riigieelarve seaduse § 53 lõikele 7. 2022. aastal eraldati juhtumipõhist toetust 7 mln eurot. Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6%. Kriisi-eelsel 2008. aastal Kohalike teede remondi- ja hooldustööde mahajäämus eraldati kohalike teede hoiuks riigieelarvest 40 456 074 eurot, mida järgnevatel 2021. aastal teostatud uuringu kohaselt moodustab 3,78 aastatel vähendati oluliselt. miljardit, mis tähendab, KOV teedevõrgu seisukorra Viimasetel aastatel eraldatud toetuse summa 29,3 mln eurot on olnud sisuliselt parendamiseks optimaalse seisukorrani tuleks alates 2013. aastast (väljaarvatud COVID meede 2020.a). Omavalitsususte olemasolevat iga-aastast teede ja tänavate hooldus- ja läbirääkimiste delegatsioon, sh Tallinna linn Eesti Linnade ja Valdade Liidu remonditööde eelarvet kasvatada summani 314,1 miljonit liikmena, taotleb teehoiuks eraldatavate vahendite 2008. aasta taseme taastamist ja eurot aastas. selle edasist suurendamist proportsionaalselt riigiteedele teehoiukavas kavandatud Seni on kohalikud omavalitsused investeerinud oma mahtude kasvule. Kriisijärgsel perioodil kuni aastani 2020 riigi poolt eraldatud teedesse ca 60-100 miljonit aastas. Riik on toetanud ja vahendid teehoiu kulude katteks ei kata omavalitsuste tegelikku vajadust toetab kohalike teede hoidu ka edaspidi vastavalt riigi teehoiukulude katmiseks ja vajaliku teenustaseme täitmiseks. eelarvelistele võimalustele (valemipõhine toetus vastavalt 43 2021. aastal juhtumipõhist toetust KOV-idele ei eraldatud, küll aga eraldati teede pikkusele, juhtumipõhine toetus transiit- ja Vabariigi Valitsuse 15.1.2021 korraldusega nr 11 „2021. aasta riigieelarve täiendav ettevõtlusega seotud teedele ning välisabi) kokku ca 29- liigendamine“ täiendavat investeeringutoetust transporti 34 779 067 €, sh Tallinna 80 miljonit aastas. linnale Jõe ja Pronksi tn rekonstrueerimiseks 1 050 000 €. Juhtumipõhise Kohalike teede rahastamise küsimust arutas Vabariigi toetuse eraldamisel edaspidi arvestada ka liiklusohutuse parandamise eesmärgil Valitus oma 31.03.2022 kabinetinõupidamisel, mille järel eraldatava toetusega teeületuskohtade ohutumaks muutmiseks vastavalt otsustati, et Rahandusministeeriumil ja Majandus- ja liiklusohutusprogrammi 2016–2025 elluviimiskavale. Kommunikatsiooniministeeriumil tuleb korraldada Arvestades Tallinna linna territooriumil kavandatavate suuremahuliste tee-ehitus- uuringu soovituste elluviimise võimaluste arutelud Eesti töödega, nagu Lennujaama laiendus, Rail Baltic ja bussiterminali ehitus, Tallinna Linnade ja Valdade Liidu ja valitsuskomisjoni väike ringtee (Delta ühendustee), Peterburi mnt rekonstrueerimine, suurenevad läbirääkimiste raames ning kohalike teede hoiu oluliselt Tallinna linna läbivad liiklusvood, mille tagajärjel on vajadus suurendada lisarahastamist arutada riigi eelarvestrateegia 2023–2026 teehoiukulusid teede seisundi tagamiseks. koostamise käigus. Tänavavalgustuse teenuse osutamine on riiklike õigusaktide alusel kohalikele omavalitsustele pandud kohustus, mis on tee seisundinõuete täitmiseks osutatav teenus. Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ § 6 lg 1 punkt 10 kohaselt peab paigaldatud valgustus pimeda ajal põlema. Tee omanik võib valgustust vähendada või välja lülitada, kui ta on täitnud tingimused ohutuks liiklemiseks. Määrus kehtestab nõuded teede seisundile, hooldusele ja valgustamisele pannes eeltoodud kohustused tee omanikele, ehk omavalitsustele. Teel asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik. 2. Finantseerida riigieelarvest linnu/valdu läbivate riigimaanteede, sh TEN-T 2023. a 41,9 mln Ühenduste arendamise ja erinevate liikumisviiside Jätkatakse võrgustikku kuuluvate põhimaanteede teehoidu. ühendamise meetmete raames toetatakse kohalike teede läbirääkimisi. Vastavalt lõike, mis ühendavad erinevaid TEN-T võrgustikku Kohalike omavalitsuste haldusterritooriumi läbivate riigimaanteede korrashoiu KOVidelt kuuluvaid taristuid. Perioodil 2014-2020 eraldati toetust tagamiseks eraldatavate vahendite mahu tõstmine. kogutud Tallinna, Narva ja Tartu linnale kokku 71,27 mln €. andmetele vajadus Määrata riigi seadusjärgseks kohustuseks kohalike omavalitsuste haldusterritooriumi Perioodi 2021-2027 vahendite jaotus on veel TENT-T teedele läbivate riigimaanteede korrashoiu tagamiseks vajaliku rahastuse planeerimine otsustamata, kuid kuna EL on võtnud vastu kaalukad vaja keskelt läbi riigieelarvesse ja vastavate vahendite eraldamine omavalitsustele. eesmärgid rohepöörde osas, siis suuremates linnades 18 milj aastas KOV-e läbivad olemuslikult riigi tähtsusega ja TEN-T võrgustikku kuuluvad toetame perioodil 2021-2027 rattateede põhivõrgustike ja 2022. a 48,9 mln trammiteede rajamist ning multimodaalsete sõlmpunktide riigiteed, mistõttu peaksid need kuuluma majandus- ja taristuministri 25.06.2015 arendamist. Seda selleks, et propageerida linnades, kus määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ kinnitatud riigiteede 2023. a 18.5 mln õhusaaste ja CO2 kontsentratsioon suurim, säästvat ja nimekirja riigiteedena, mitte linnade, alevite või alevike piirides olevate riigiteede 2024. a 5,8 mln puhast liikuvust. lõikudena, mis on ehitusseadustiku mõistes tänavad. 2025. a 4,85 mln Lisaks eraldab riik vastavalt riigieelarvelistele võimalustele suurema transiitliiklusega kohalike teede lõikudele juhtumipõhist toetust. 2018. aastal eraldati kohalikele 44 Kuigi kehtiva õigusakti „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ kohaselt on põhi- ELVL ettepanek omavalitsustele juhtumipõhist toetust 9 mln €, millest maantee ülesanne ühendada pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate, raud- transiitteid toetati 7 mln €. 2019. aastal eraldati RES 2023 41,9 teesõlmede ja piiripunktidega, siis riigiteede nimekirja kantud põhimaantee algus või juhtumipõhist toetust 6 mln €, millest transiitteedele mln lõpp-punkt on määratud KOV haldusterritooriumi piiriga. See tähendab et KOV kulus üle 4 mln €. piiridesse jääva riigimaantee tunnustele vastava tee korrashoiu kohustus jääb KOV RES 2024 18,5 2020. aastal eraldati kohalike teede toetuseks kokku 80,4 kanda, kuigi see peaks olema riigi ülesanne. mln mln €, sellest valemipõhist toetust kokku 59,3 mln eurot Olemuslikult riigiteedena olevatena ja riigile strateegiliselt tähtsate transpordi- RES 2025 5,8 mln ning juhtumipõhist toetust kokku 21,1 mln eurot. objektide ühendusteedena (ligi 1,77 mln m2 (106,163 km)), tuleb nende korrashoidu RES 2026 4,85 2021. a riigieelarvest otsustas Vabariigi Valitsus eraldada finantseerida riigieelarvest summas 52,5 mln €/aastas, mis on arvestatud Tallinna mln kohalike teede investeeringutoetusi omavalitsuste tänavate PMS analüüsi 2015. hindade alusel nõutava seisunditaseme saavutamiseks võimekuse tõstmiseks ja majanduse elavdamiseks vajalik teehoiu kulu aastas. täiendavaid eraldisi 17 279 067 euro suuruses summas. Liiklusseaduse §-s 11 on muu hulgas reguleeritud riigitee ehitamise raames ka riigile Kohalike teede lõikudel, mis viivad nt olulise mittekuuluva tee osaline ehitamine, millest lähtuvalt on lubatud teehoiukavas oleva tähtsusega sadamasse või lennujaama, võib esineda riigitee ehitamise raames riigile mittekuuluva tee osaline ehitamine, kui see on vajalik üksikuid funktsionaalseid riigitee tunnuseid, kuid teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. liikluskoosseisu seisukohalt on tegemist eelkõige Sellest lähtuvalt on ettepanek teedevõrgu arendamisel alustada läbirääkimisi kohalikku liiklust teenindavate teedega ning seotud kohalike omavalitsustega, et leppida kokku ja seadustada linnu/valdu läbivate teede eelkõige kohaliku elu korraldamisega, mis on omandivorm ja teehoiu rahastamine. See võimaldab koostöös Maanteeametiga omavalitsuse ülesanne. alustada alljärgnevate olemuslikult riigiteede, sh. TEN-T võrgustikku kuuluvate maanteede hoiu rahastamisega riigieelarvest: - Vabaduse pst Männiku tee ristmikust kuni linna piirini Pääsküla jõe sillal; - Peterburi tee Väo ristmikust kuni Tartu mnt (või Smuuli teeni); - Rannamõisa tee Lõuka ristmikust kuni linna piirini Tiskre oja truubil; - Paldiski mnt Haabersti ristmikust kuni linna piirini Tähetorni ristmikul. Tallinna linn on seisukohal, et pealinna suubuvate riiklikult tähtsate põhimaanteede, mis viivad rahvusvahelise lennujaama, sadama ja/või ühistransporditerminalini, riigiteede nimekirja kandmine (st kuni sihtkohani) ning teehoiu korraldamise kokku- leppimine peab toimuma riigi ja omavalitsuste vahel, andmata riigiteede nimekirja kantud teid riigi bilanssi. 3. Teehoiuks mõeldud vahendite eraldamisel toetusfondi kaudu lähtuda Inventeerimise jätkutegevuste läbiviimine ei ole Jätkatakse kohalike teede pinnaarvestusele põhinevast registrist ja inventariseerimise metoodika muutmise eelduseks. läbirääkimisi. käigus saadud liiklussageduse andmetest ning eraldada raha ka muude Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saab kohalike teerajatiste hoolduseks. teha ettepaneku Vabariigi Valituse määruse 45 Tänased riigi poolt eraldatud vahendid teehoiu kulude katteks ei kata tegelikku muutmiseks kohe, kui metoodika muutmis- vajadust, mistõttu on järgnevatel aastatel vajadus tõsta teehoiuks mõeldud ettepanek on ELVL poolt töörühmale esitatud. vahendeid iga-aastaselt vähemalt 5% kuni teede olemi kohase amortisatsiooni välba Kohalike teede remondi- ja hooldustööde mahajäämus saavutamiseni. 2021. aastal teostatud uuringu kohaselt moodustab 3,78 Teehoiuks mõeldud vahendite võrdsetel alustel eraldamisel toetusfondi kaudu tuleb miljardit, mis tähendab, KOV teedevõrgu seisukorra lähtuda kohalike teede pinnaarvestusel põhinevatest riikliku registri andmebaasidest. parendamiseks optimaalse seisukorrani tuleks olemas- Hetkel kasutusel oleva teehoiu vahendite eraldamise metoodika muutmine saab olevat iga-aastast teede ja tänavate hooldus- ja remondi- toimuda kohalike teede inventeerimise tulemusel omavalitsusliidu ettepaneku alusel. tööde eelarvet kasvatada summani 314,1 miljonit eurot aastas. Maanteeameti poolt korraldatud kohalike teede inventeerimine on lõppenud. Seisuga 22.08.2019 edastatud info kohaselt on loomisel kohalike teede Seni on kohalikud omavalitsused investeerinud oma panoraampiltide vaatamise rakendus (EyeVi). Teehoiu toetuse jaotuse arvestuse uue teedesse ca 60-100 miljonit aastas. Riik on toetanud ja metoodika väljatöötamise eelduseks on kohalike teede inventeerimise jätku- toetab kohalike teede hoidu ka edaspidi vastavalt riigi tegevuste läbiviimine. MKM on teinud ELVL-ile ettepaneku inventeerimise eelarvelistele võimalustele (valemipõhine toetus vastavalt jätkutegevuste (kohalike teede liiklussageduse analüüs, kohalike teede optimaalse teede pikkusele, juhtumipõhine toetus transiit- ja ette- seisukorra määratlemine ning kohalike teede teehoiuks vajaminevate vahendite võtlusega seotud teedele ning välisabi) kokku ca 29-80 suuruse analüüs) läbiviimiseks ja rahastamiseks. Inventeerimise jätkutegevuse miljonit aastas. rahastamiseks on kavas esitada taotlus Riigikantseleile toetuse eraldamiseks Kohalike teede rahastamise küsimust arutas Vabariigi Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine meetmest. Kuivõrd toetusfondi osaks Valitus oma 31.03.2022 kabinetinõupidamisel, mille järel olev kohalike teede teehoiu toetus võib tulevikus muutuda kohaliku omavalitsuse otsustati, et Rahandusministeeriumil ja Majandus- ja üksuste püsiva tulubaasi osaks, soovitab MKM kaasata metoodika muutmisesse ka Kommunikatsiooniministeeriumil tuleb korraldada Rahandusministeeriumi. Teede pinnaarvestusel põhinev arvestus kajastab uuringu soovituste elluviimise võimaluste arutelud Eesti objektiivsemalt kohalike teede teehoiu vajadusi ning järgib võrdse kohtlemise Linnade ja Valdade Liidu ja valitsuskomisjoni läbi- põhimõtet. Arvestada tuleb ka jalgratta- ja/või jalgteid. rääkimiste raames ning kohalike teede hoiu lisa- rahastamist arutada riigi eelarvestrateegia 2023–2026 koostamise käigus. Juhtumipõhist toetust ei ole antud kohalike teede hoiu toetuste arvelt. Toetusfondist eraldatav toetus kohalike teede hoiuks eraldatakse Rahandusministeeriumi eelarvest ning toetuse summat ei ole aastaid vähendatud. Juhtumipõhist toetust eraldatakse MKM eelarvest ning see on aastate lõikes olnud erinev küündides 21 mln euroni. 4. Riigi poolse ühistranspordi doteerimise arvestuse alused peavad olema Ühistranspordi toetused on sätestatud riigieelarve- Jätkatakse kõigile regioonidele ühesugused sõltumata, kas kehtestati tasuta seaduses ning RES-s. Täiendavate toetuste kavanda- läbirääkimisi. MTÜ Pärnumaa ühistranspordile üleminek või mitte. mine ÜTK-de korraldatud ühistransporditeenuste Ühistranspordi- rahastamiseks RES-st ja riigieelarvest eeldab ÜTK-lt keskusel jääb 46 Pärnu maakonnas (teenindab MTÜ Pärnumaa Ühistranspordi-keskus) ja riigieelarvest vastava taotluse esitamist, kus on juhtumipõhiselt koos Harjumaal, Rapla- ja Lääne maakonnas, Lääne-Viru maakonnas (teenindab saamata piletitulu finantsarvestustega kirjeldatud lisavahendite kasutamise MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus) ei ole mindud tasuta ühistranspordi võrra vähem raha otstarve. teed ning maakonnaliinidel on kehtestatud piletihinnad. Piletitulu, mida ainsana ehk MKM kavandab uude RES-i esitada lisataotluse nii kogutakse, laekub riigieelarvesse, mis kokkuvõttes viib maakonnast raha välja. 538,2 tuhat eurot maakondliku nõudetranspordi kui ka täiendava liini- Piletitulude arvelt saaks toetada nõudepõhist ühistransporti sh sotsiaaltransport mahu finantseerimiseks. KOV-i põhise nõude- (Pärnumaa Omavalitsuste Liidu kiri). transpordi ja sotsiaaltranspordi korraldamine ja finantseerimine ei ole seaduse kohaselt MKM-i valitsemisala ülesanne, so KOV-i ülesanne, mistõttu 5. Suunata ühistranspordis saadav piletitulu maakondlikele ÜTK tele. ÜTK Jätkatakse riigieelarvest maakondliku ühistranspordi toetustest ega peab jääma võimalus saadud piletitulu kasutamiseks kohapeal. läbirääkimisi. piletitulust neid teenuseid finantseerida ei saa. Piletitulu Täpsustuseks: on seotud konkreetse avaliku teenindamise lepinguga riigile võetud kohustuste rahastamiseks ega ole Pärnumaa avalike maakonna bussiliinide 2021.a. plaaniliste andmete näitel: ülekantav teiste lepinguliste teenuste rahastamiseks. 2.1. Veoteenuse maksumus kokku 6 538,3 tuh. eur. (käibemaksuta) 2.2. Veoteenuse maksumusest kaetakse riigieelarvest 6 000,1 tuh. eur (toetus, käibemaksuta) 2.3. Riigieelarvest jääb katmata veoteenuse maksumusest - 538,2 tuh. eur (6 000,1 - 6 538,3) 2.4. Riigieelarvest katmata osa kaetakse: maaliinidel laekuv piletitulu 494,5 tuh. eur (km-ta, kantakse vedajale veoteenuse maksumuse katteks) KOV-delt laekuv toetus maakonnaliinidele 43,7 tuh. eur (km-ta, kantakse vedajale veoteenuse maksumuse katteks) 3. Järeldused 3.1. Pärnumaal, nagu ka ülejäänud 3 maakonnas, maksavad osa riigi poolt tellitavate maakonnaliinide veoteenuse maksumusest riigi asemel kinni bussikasutajad. Selle võrra eraldab riik oma eelarvest neile maakondadele vähem raha. Ülejäänud 11 maakonnas, kus on kehtestatud tasuta bussisõit, maksab riik oma eelarvest kinni kogu maakonnaliinide veoteenuse maksumuse. Sel moel käitudes survestab riik kehtestama tasuta bussisõitu kõigis maa- kondades. Selline käitumine rikub aga oluliselt Euroopa ühtse transpordi- piirkonna tegevuskava („Valge raamat“) poolt kehtestatud „kasutaja maksab” põhimõtet. „Valge raamat“ näeb ette kõrvaldada moonutused, sealhulgas kahjulikud toetused, kasvatada tulusid ja tagada transpordisektorisse tehtavate investeeringute rahastamine. 47 3.2. Riigieelarvest samasuguse avaliku teenuse eest erinevatele maakondadele erinevate põhimõtete alusel raha eraldamine on asukohapõhine ebavõrdne kohtlemine. 3.3. Nimetatud neljas maakonnas laekub riigile käibemaks müüdud bussipiletitelt, mis loob ka maksustamise alase ebavõrdsuse erinevate maakondade elanike vahel avaliku veoteenuse kasutamisel. Neljas maakonnas Lääne-Virumaal, Harjumaal, Raplamaal, Pärnumaal ei ole mindud tasuta ühistranspordi teed ning maakonnaliinidel on kehtestatud pileti- hinnad. Piletitulu, mida kogutakse Pärnumaal, Harju maakond, Rapla maakond, Lääne-Viru maakond laekub aga riigieelarvesse, mis kokkuvõttes viib maa- konnast raha välja. Meie ettepanek on, et maakondadel peab jääma võimalus saadud piletitulu kasutamiseks kohapeal. Näiteks võib suunata maakonna avalikul liiniveol laekuva piletitulu nõudepõhise ühistranspordi (sh sotsiaal- transport) toetuseks. Sel juhul tekib igas maakonnas kaalutlemise vajadus - kas jätkata tööealiste elanike tasuta bussisõiduga või kehtestada mõistlik piletihind. Piletitulude arvelt tuleks toetada nõudepõhist ühistransporti (sh sotsiaal- transport). Sisuliselt oleks tegu omalaadse kindlustustootega, kus tööealine inimene sõidab bussis mõistliku piletihinnaga teades, et laekuv piletitulu tagab talle tulevikus, mil tema tervislik seisund seda iganes nõuab, nõudepõhise (sotsiaal-)transpordi kättesaadavuse. Lisaks võiks piletitulu eest panustada ühistranspordi taristu uuendamisse ja arendamisse. Lahendus 1. Riigipoolne ebavõrdne kohtlemine oleks ületatav, kui riigieelarvest rahastataks avalikku liinivedu kõigis Eesti maakondades samadel alustel. 2. Juhul, kui mõnes maakonnas otsustatakse vastava ühistranspordikeskuste liikmete poolt kehtestada tasuline bussisõit, tuleks näha ette laekuva piletitulu kasutamise võimalus, täiendavalt riigi poolt makstavale toetusele, selle maakonnas avaliku bussiveoteenuse ja taristu arendamiseks. Näiteks laekuvate piletitulude arvelt nõudepõhise ühistranspordi, sh sotsiaaltranspordi, toetamiseks, ühistranspordi taristu rajamiseks ja kaasajastamiseks jms.. 3. Eeltoodud juhul saaks piletiostja omalaadse kindlustustoote teades, et tema poolt ostetav pilet tagab talle tulevikus selles piirkonnas, mil olukord seda iganes nõuab, nõudepõhise- või sotsiaaltranspordi kättesaadavuse ning parema ligipääsetavuse taristule. 48 6. Kavandada ühistranspordiseaduse muutmine, pidades silmas vajadust MKM-ile ei ole teada, et Riigikohtu üldkogu või Jätkatakse kompenseerida ühistranspordiseadusest tulenevate riigipoolsete Riigikohtu muu kolleegium oleks teinud mõne ÜTS läbirääkimisi. sõidusoodustuste tõttu saamata jäävad tulud kohalikele omavalitsustele sõidusoodustuste regulatsiooni puutuva otsuse. Riik ei ole KOVile pannud riigi ülesannet, mida riik ei hüvitaks. Kehtiva ÜTS-i kohaselt on riik kehtestanud rida sõidusoodustusi, mida ei Ühtlasi leiab MKM nimetatud asjas, et ÜTS-ga vedajale hüvitata kohalikule omavalitusele. Juhime tähelepanu, et PS § 154 lg 2 teise pandud kohustus tasuta vedada teatud isikuid lause kohaselt kaetakse seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike (eelkooliealist last, puudega kuni 16-aastast isikut, sügava kohustustega seotud kulud riigieelarvest. PS § 154 lg 2 teisest lausest tuleneb puudega 16-aastast ja vanemat isikut, raske omavalitsusüksustele õigus seadusega pandud riiklike kohustuste täielikule nägemispuudega isikut, sügava või raske nägemispuudega finantseerimisele riigieelarvest. Riigi kohustus on rahastada isiku saatjat) , on proportsionaalne, säärasel viisil tasuta omavalitsusüksustele pandud riiklikke kohustusi. sõitjate arv on väike (kommertsliinidel nt kuni 3% Teeme ettepaneku muuta ÜTS-i selliselt, et riigi poolt nimetatud kategooriate bussireisijate üldarvust). Tasuta sõidu õigus nimetatud sõitjate tasuta vedu hüvitatakse riigieelarvest. Ka Riigikohus on mitmetes oma sihtgrupile on kehtestatud mh suurendamaks nende lahendites asunud seisukohale ja üle korranud põhimõtte, et riigi poolt isikute liikumisvõimalusi ning näitamaks ühiskondlikku kohalikule omavalitusele pandud riiklikud kohustused tuleb katta riigi eelarvest. hoolt nende gruppide suhtes. Rõhutame, et põhiseaduse Riigikohus on käsitanud PS § 154 kohaliku omavalitsuse põhiseadusliku järgi on puudega isikute ja laste suhtes erilise hoole tagatisena. (p 46 ) Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-4-1-8- näitamine nii riigi kui kohaliku omavalitsuse ülesanne (vt 09, p 49. PS § 154 lg-st 2 järeldub, et kui kohalikule omavalitsusele on PS § 28 lg 4). Nii on ka näiteks Tallinna linn iseseisvalt seadusega pandud riiklik kohustus, tuleb selle kohustusega seotud kulud katta kehtestanud kõikidele linna elanikele, sh nimetatud riigieelarvest. (p 49) Seega peab riiklike kohustustega seotud kulude katmine gruppidele tasuta sõidu õiguse. olema õiguslikult sätestatud. Riigikohtu praktika kohaselt on PS § 154 lg 2 teises lauses riigieelarve all silmas peetud riigieelarvet PS § 115 lg 1 tähenduses, s.o Riigikogu iga aasta kohta vastu võetud seadust, mis sätestab riigi kõik tulud ja kulud. Riigieelarve peab kajastama ka riigi neid kulusid, mis PS § 154 lg 2 teise lause kohaselt tekivad kohalikele omavalitsustele pandud riiklike kohustustega seotud kulude katmisel (kõikehaaravuse põhimõte) ning riigieelarves peab olema selgelt ja läbinähtavalt kindlaks määratud see, kui palju ühe või teise kohalikele omavalitsustele pandud riikliku kohustuse täitmiseks raha eraldatakse (läbipaistvuse põhimõte). (p 60) Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-4-1-8-09, p 76. Riigikohtu 08. juuni 2010 3-4-1-1-10 lahend : Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. 7. Finantseerida riigieelarvest linnade haldusterritooriumil asuvate MKM-i vaates jätab seadus vajaliku paindlikkuse, mida Jätkatakse ühistranspordi infrastruktuuri osaks olevate maakonna- ja kaugliinide on toetanud ka vastav halduspraktika, mille kohaselt on läbirääkimisi. bussipeatuste väljaehitamist ja sisustamist. bussipeatuste rajamist riigiteedel finantseeritud nii riigieelarvest kui KOV-de eelarvetest, sõltuvalt peatuse Liikumisvõimaluste tagamine kõigile elanikele on üleriigiline prioriteet. Kuna rajamise asjaoludest. Tallinnas elab ja töötab kõigi naabervaldade ja teiste maakondade elanikke, peaks 49 riigipoolne toetus hõlmama ka investeeringutoetusi selliste ühistranspordi Kui on tegemist riigitee rekonstrueerimisega, siis on tugisüsteemide arendamiseks ja infrastruktuuri kaasajastamiseks (peatuste üldreeglina projektis kajastatud ka bussipeatused ning väljaehitamine, ümberistumisterminalide rajamine), mis ei ole seotud linnasisese need ehitatakse Transpordiameti teehoiu eelarve ühistranspordi korraldamisega, kuid on oluline väljaspool linna elavate elanike vahenditest. Samuti on bussipeatustega seonduvaid liikumisvõimaluste tagamiseks. kulutusi sihtfinantseeritud riigieelarves maakondliku ühis- transpordi korraldamiseks ettenähtud toetustest, mis on Kuna nimetatud taristu rajamist, korrashoidu ja puhastamist korraldatakse linna eraldatud vastava piirkonna ühistranspordikeskusele. kulul, kuid rajatised teenindavad väljaspool linna elavate elanike huve, on linn seisukohal, et need kulud tuleb linnale hüvitada nt. Harju maakonnale eraldatava KOV-de poolset finantseerimist eeldaks eelkõige nende riigieelarvelise ühistranspordi toetuse kaudu. peatuste rajamisel, mida kasutavad ainult kohalikud ,st valla või linnaliinid, aga ka teiste liinide korral, kus näiteks kiiret lahendamist vajab vaid mõne üksiku kohalikus omavalitsuses elava inimese sõiduvajadus, aga riigi- eelarvest vahendite taotlemise menetlus oleks liigselt aeganõudev, või ka Transpordiamet ei planeeri lähi- aastatel teehoiu projektide raames vastavat bussipeatust rajada vms. Sobilikuim lahendus tuleks vajadusel leida juhtumi- põhiselt eelkõige ühistranspordikeskuse tasandi koostöö- formaadis, kuna selles osalevad ühistransporti korraldavad pädevad asutused, nii piirkonna omavalitsused kui maanteeamet riigi esindajana. 8. Seoses suur- või raskeveoste lagundava mõjuga teekattele ning sildade- Menetluses on liiklusseaduse muutmise eelnõu, mis näeb Jätkatakse viaduktide konstruktsioonile (ühtlasi Tallinna linna tulubaasi vähenemisega suur- ette eriloa menetlustasu piirmäära 30 eurot iga tee läbirääkimisi. või raskeveose teostamise) muuta majandus- ja taristuministri 4.09.2015 omaniku poolt välja antud eriloa kohta ning seega määrust nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade võimaldab tõsta kiirloa menetlustasu. väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa Teeomaniku tulubaasi vähenemine ei ole piisav alus menetlustasu ja eritasu määrad“ alljärgnevalt: eritasu määrade suurendamiseks. Eritasude kehtestamisel 1. Kehtestada § 14 lg-s 2 sätestatud eriloa kiirendatud korras vormistamise peab arvestama mitte ainult tee omaniku kulutusi menetlustasuks vähemalt 20 eurot. teehoiule, vaid ka vedude tõhustamise võimalusi ning samuti ka regulatsiooni terviklikku mõju majandusele ja 2. Suurendada veose kogukaalu ja teljekoormuse ületamise eest ette nähtud teistele valdkondadele. Veose kogukaalu ja teljekoormuse tasumäärasid praegu kehtivatega võrreldes vähemalt 2,5 korda, sest kõnealuste ületamise eest ette nähtud tasumäärad on küll juba veoste lagundav mõju teekattele ning sildade-viaduktide konstruktsioonile on aastaid olnud samad, kuid 2018. aastal on lisandunud suurim. vedajatele kohustus maksta ka teekasutustasu. Majandus- ja taristuministri 4.09.2015 määrusega nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“ § 14 lg 1 kohaselt on 50 eriloa menetlustasu 6 eurot. Määruse § 14 lg 2 sätestab, et menetlustasu kiirloa vormistamise (vormistatud kiiremini kui 8 töötunni jooksul) eest 10 eurot. Kuna tavalise loa ja kiirloa menetlustasu erinevus on vaid 4 eurot, ei motiveeri see taotlejaid õigeaegselt eriluba taotlema. Seetõttu kasutab valdav enamik taotlejaid nüüd kiirloa vormistamise võimalust. See põhjustab suurt halduskoormust, mistõttu pole võimalik kiirendatud korras lube vormistada määruses ettenähtud aja jooksul. Põhiosa ülegabariidilistele veostele väljastatavatest erilubadest on seotud Tallinna sadama kaudu liikuva transiidiga ning linnas toimuva ehitustegevusega. Erilubade väljastamisest saadav tulu sõltub seega nii riigi poolt kehtestatud tariifidest kui Tallinnas toimuvast ehitustegevusest ning linna läbivatest transiitveostest. Samas on suur- või raskeveosed lagundava mõjuga teekattele ning sildade- viaduktide konstruktsioonile, tuues kaasa täiendavaid teede korrashoiu kulusid veoselubadel märgitud marsruutidel 9. Töötada välja meetmed linnalistes piirkondades lamellrehvide kasutamise Naastrehvide kasutusmaksu kehtestamine kohalikul Jätkatakse soodustamiseks või maksustada naastrehvide kasutamist. tasandil vajab enam KOVide poolset selgitamist, sh läbirääkimisi. maksustamise viiside ja administreerimise osas. Arutelud Kuna tihedalt asustatud piirkondades avaldavad naastrehvid õhukvaliteedile kohalike maksude teemal toimuvad rahanduse rohkem negatiivset mõju, kui hõredamalt asustatud piirkondades, on ettepanek töörühmas. välja töötada meetmed linnalistes piirkondades lamellrehvide kasutamise soodustamiseks ja propageerimiseks. Õigusaktidega sellist selektiivsus tekitada, et suuremates linnades sõidetakse peamiselt lamellrehvidega ei ole Alternatiivina kaaluda kohaliku maksu kehtestamist naastrehvide soetamisel ja selle kahjuks võimalik. Kui on olemas konkreetsed ette- suunamist teede korrashoiuks. panekud, millised need meetmed on, siis oleme valmis neid arutama, kuna õhusaaste ning teede kulumise vähendamine on kindlasti oluline küsimus. Naastrehvi ostumaksu on keeruline administreerida, kuna rehve saab lihtsalt tellida ka välisriikidest interneti kaudu, lisaks võib hoogustuda piirikaubandus, kuna ka Eesti naaberriikides on naastrehvid laialdaselt levinud. Seega võidavad sellest maksust pigem teiste riikide rehvimüüjad. Naastrehvide kasutusmaksu kehtestamine nõuab kulukaid infotehnoloogilisi arendusi ning suurendab järelevalve halduskoormust, lisaks seab see ebavõrdsesse olukorda inimesed, kes ei ela linnades ning kelle iga- päevased liikumised toimuvad eelkõige kõrvalteedel, kus ei tehta libedusetõrjet ning kus naastrehvide kasutamine 51 on ohutum. Seega naastrehvide maksustamist me hetkel ei toeta. 10. Riigil analüüsida uute taristuobjektide rajamiseks vajalike maapõuevarade Eelmise aasta vastus: Jätkatakse mahtusid ja sobilike karjääride asukohti ning sätestada kord, mille alusel läbirääkimisi. Harjumaa maakonna ehitusmaavarade teemaplaneering suunatakse kaevandamise keskkonnatasudest suurem osa kohalikule on algatatud, lähteülesanne koostatud ja toimub tegijate omavalitsusele. valik. Paralleelselt teostab Eesti Geoloogiateenistus Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu (EMTEL) hinnangul ohustab Eesti ehitusturgu uurimistöid maakondade kaupa selgitamaks uute taristu- toorainekriis, kuna teede ja hoonete rajamiseks vajalikud paekivivarud hakkavad objektide rajamiseks vajalike maavarade võimalikku lõppema ning lube uute karjääride avamiseks ei anta. Kõige paremad lubjakivivarud kasutuselevõttu erinevates piirkondades. on Tallinna lähiümbruses Jõelähtme ja Harju vallas. Samas on Jõelähtme valla Kaevandamisõiguse tasude jätkusuutlikuma kontsept- valimisliidu lepingus kirjas, et kaevandusi seal ei avata. siooni väljatöötamiseks on MKM teinud ettepaneku Suurte ehitusobjektide rajamiseks ei piisa kodumaisest materjalist, kuid materjali KeMile, et kaevandamisõiguse tasudest suunata Soomest, Norrast või Rootsist toomine toob kaasa teedeehituse ja muu taristu KOVidele suurem osa. ehituse tunduva kallinemise. Hinnanguline lisavajadus analüüside ja uurimistööde Teemaks on olnud teenindusteede alusmaterjalina aheraine kasutamine, kuid suure teostamiseks on vähemalt 100-150 tuh eurot aastas. liikluskoormusega teede jaoks pole see materjal sobiv. 2021. aastal viis Transpordiameti läbi ehitumaavarade Seadus on andnud valitsusele võimaluse sõltumata kohaliku omavalitsuse otsusest vajaduspõhisest analüüsi tuginedes riigi suurimate kaevandamisluba välja anda, kuid sellega võivad kaasneda pikaajalised taristuehituse tellijate - Rail Baltic Eesti OÜ, Transpordi- kohtuvaidlused. Kuigi kaevandajad maksavad kaevandamisõiguse tasu ameti, Eesti Raudtee AS, Tallinna Kommunaalameti ja keskkonnahäiringute vähendamiseks, on kohalikule omavalitsusele ja konkreetsele RMK – ehitusmaterjalivajadusele arvestades muuhulgas kogukonnale, keda kaevandamine häirib, laekuv tulu praktiliselt reguleerimata. taristu ehitamiseks Riigi eelarvestrateegiaga 2022-2025 kavandatud vahendeid. Ehitusmaavarade aastane vajadus sõltub oluliselt tellijate projektide elluviimise erinevate etappide ajagraafikus püsimisega. Tõrked varasemates etappides toovad kaasa viivitusi ka ehituses ja ehitusmaterjali nõudluses aastate lõikes. Niisamuti muutub ka teede ehitusmaterjali nõudlus vastavalt riigi teehoiu rahastamise mahtudele aastate lõikes Lähtudes maapõue poliitika põhialustest aastani 2050 ajakohastatakse ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise mudel ja tekitatakse maavarade paikemise ja kasutamise ajalis-geograafiliste prognooside koostamise võimekus. 52 Tulenevalt ehitusmaavarade varustuskindluse ja eel- olevate aastate nõudluse analüüsist on oluline, et teemat käsitletaks MaaPS VTK väljatöötamise protsessis ning algatada keskkonnatasude seaduse muutmine, mis tagaks kvaliteetse kohaliku ehitusmaterjali kättesaadavuse ning väldiks taristuehituse maksumuste suurenemist imporditavate ehitusmaterjalide arvelt. 11. Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021+ planeerimise ja CO2 kvootide CO2 vahendeid planeeritakse jooksvalt, võttes arvesse Jätkatakse müügist saadavate vahendite arvel näha ette toetusmeetmed teede, saada olevaid vahendeid, mis sõltuvad nii meie läbirääkimisi. tänavate, sildade, viaduktide, raudtee peatuste taristu jms. ehitamiseks ja kohustuste täitmise tublidusest kui ka CO2 kvoodi renoveerimiseks; vee- ja kanalisatsioonisüsteemide EL nõuetega vastavusse turuhinnast. viimiseks, seal hulgas sademevee eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete CO2 vahenditest jt nn rohefondidest investeeringute kanalisatsioonisüsteemide lahkvoolseks viimiseks. Samuti kergliiklusteede tegemisel lähtume meetmete kulutõhususest ja nende rahastamine. marginaalkulust ehk püüame ühe euro eest võimalikult Tallinna linnas on mitmete ehitus- ja taristuobjektide, eriti suuremate ristmike palju kasvuhoonegaaside või muude saasteainete heidet rajamise eelduseks sademevee eelvoolu rajamine, mistõttu on ettepanek, et vähendada. Keskkonnainvesteeringute Keskus näeks ette ehituse, energeetika ja transpordi Rattateede ja kergliiklusteede investeeringuteks oleme valdkonnas rahastusmeetme sademevee eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete kavandamas toetusmeetmeid EL SF-st. Eelistame ratta- kanalisatsioonisüsteemide lahkvoolseks viimiseks. teede lahendusi, mis on suunatud tervikliku rattateede võrgustiku loomisele või nende ühendamisele. Kliimamuutustega kohanemisega seotud investeeringute rahastamiseks soovitame pöörduda Keskkonna- ministeeriumi poole. 12. Riigieelarveliste vahendite, CO2 kvootide müügist saadavate vahendite või EL SF-st oleme kavandamas meetmeid trammiliinide Jätkatakse EL 2021+ vahendite arvelt finantseeritavad toetusmeetmed liikuvuse rajamise, multimodaalsete sõlmpunktide arendamise ning läbirääkimisi. parandamiseks, sh elektrisõidukite laadimistaristu rajamiseks, ühis- jalgrattateede põhivõrgustike ehitamise toetamiseks. transpordi veeremi soetamiseks, ühistranspordi jm aktiivsete liikumisviiside Samuti on RRF-st planeeritud vahendid vesiniku taristu rajamiseks. kasutuselevõtu toetamiseks. Esimene vesiniku pilootvoor Elektritranspordi arendamiseks uute trammiliinide ehitus ja vastava veeremi soetus, korraldatakse CO2 kauplemistulust ja on suunatud jalgrattateede ehitus, elektri ja vesiniksõidukite soetus ja laadimistaristu rajamine vesinikutehnoloogiate tervikahelatele. jms. Laadimistaristu loomine aitab tagada kiiremat üleminekut heite- ja müravabale Laadimistaristu rajamise võimalike toetusmeetmete autokasutusele, mis on oluline nii keskkonnahoiu kui ka kliimamuutuste mõju kujundamisel tuleb arvestada ka ülevõetava keskkonna- leevendamisel. Elektrisõidukite laadimistaristu ehitamine on eelduseks madalama sõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite direktiivi müratasemega sõidukite kasutuselevõtuks. Lisaks autodele peaks taristu (2019/1161), mis sätestavad kohustused avaliku sektori võimaldama laadida ka teisi elektrilisi sõidukeid (jalgrattad, tõukerattad jne). hankijatele, nt 2025. aastaks peab olema hangetes 53 13. Arvestada CO2 kvootide müügitehingutest laekuvate vahendite suunamisel Rataste vähemalt 31% keskkonnahoidlikke busse, sh pool selles Jätkatakse võimalustega linna heakorra tagamiseks. Riiklik või EL 2021+ vahenditest laenutussüsteem: tuleb tagada nullheitmetega ehk kas elektri või läbirääkimisi. finantseeritav toetusmeede elektrisõidukite laadimistaristu rajamiseks 10 mln eurot vesinikubusside abil. kohalikele omavalitsustele Vajalikud uuringud Erasõidukite laadimistaristu arendamine on MKM-l 1) Ettepanek on kaaluda võimalusi tulevaste perioodide CO2 kvootide ja analüüsid: erastatud ning selles toimib konkurents. Samas näeme müügitehingutest laekuvaid vahendeid: võimalikku vajadust toetada nt eramute ja kortermajade üle 140 000 juurde renoveerimistel laadimistaristu rajamist. Selles osas 2) suunata tiheasustusaladel välisvalgustuse alaste kokkuhoiumeetmete euro. oleme asunud läbirääkimistesse KeM-iga vahendite rakendamiseks, sealhulgas amortiseerunud valgustite koos kande- ja leidmiseks. liinielementide uuendamisega, mitmeastmelist juhtimist võimaldavate juhtimissüsteemide ja selleks sobivate valgustussüsteemide soetamiseks; Moderniseerimisfondist kavandame investeeringuid energiatõhusasse ühistransporti, täpsemalt täiselektrilise 3) rakendada linnades jalgrataste laenutussüsteemide ning turvaliste parklate parvlaeva ehitamiseks, 10. uueks elektriliselt reisirongiks loomiseks, integreerimaks rongiliine, maaliine ja linnasisest ühistransporti. ja linnaliseks ühistranspordiks. Laadimistaristu loomine aitab tagada kiiremat üleminekut heite- ja müravabale autokasutusete, mis on oluline nii keskkonnahoiu kui ka kliimamuutuste mõju leevendamisel. Elektrisõidukite laadimistaristu ehitamine on eelduseks madalama müratasemega sõidukite kasutuselevõtuks. Lisaks autodele peaks taristu võimaldama laadida ka teisi elektrilisi sõidukeid ( jalgrattad, tõukerattad jne). 14. Riigipoolse toetuse tagamine Tallinna ühtse piletisüsteemi piiriüleste liinide ATL lepinguid korrigeeritakse kaks korda aastas Jätkatakse teenindamise kulude. vastavalt ühistranspordi hinnaindeksile. Linna läbirääkimisi. administratiivpiiri sõitvate liinikilomeetrite hind Vaja on üheselt mõistetava finantsmehhanismi väljatöötamine. Ühistranspordi korrigeeritakse kord aastas vastavalt THI-le finantseerimine peab olema läbipaistev ja kõiki omavalitsusi võrdselt kohtlev. Ülepiiri liinide finantseerimine puudutab mitte ainult Tallinnat, vaid ka Viimsi, Kompromissina võib kokku leppida, et hinnaindeksit Saue, Harku valda ja Maardu linna. Kui riigi toetust ei arvestata sarnaselt teiste KOV-idega korrigeeritakse samuti kaks korda aastas. avaliku liiniveo lepingute finantseerimisega, mõjutab see kõiki nimetatud MKM on pealinnapiirkonna ühistranspordisüsteemi omavalitususte finantskoormust, mitte ainult Tallinna oma. uurimiseks tellinud analüüsi (Tallinna regiooni liikuvuse ühendatud planeerimis-, juhtimis- ja finantseerimis- analüüs), mis annab ühelt poolt nägemuse sidusast ühis- transpordi liinivõrgust, mis läheb üle omavalitsuste piiride ja transpordiliikide ning teisalt pakub välja stsenaariumid, kuidas erinevad tänased ÜT korraldajad, rahastajad ja muud huvitatud osapooled peaksid koostööd tegema, et pakkuda inimestele mugavat ja sidusat ühistranspordi kasutust kogu regioonis. Analüüs valmis 2021 suvel ning selle rakendustegevused peaks olema esimene samm Tallinna, Harju- ja Põhja-Raplamaa ühistranspordi- süsteemi ühildamise suunas. Eesmärk on koostöös 54 KOV-dega leida ja rakendada põhjalik ja töötav lahendus, mida oleks tulevikus võimalik laiendada kogu Eestile. 15. Andmete saamine riigi registritest. MKM huvi on samuti saada nimetatud andmeid Jätkatakse automatiseeritult ning töö selles suunas käib ja suhtlus läbirääkimisi. Vajadus liikumisnõudluse väljaselgitamiseks (anonüümsed andmed elu ja STATiga on avatud. Käesoleva seisuga oleme saanud töökohtade vahelistest seostest). Täna kahjuks andmed KOVidele käsitööna komplekteeritud andmed 2018. aasta seisuga. automaatpäringu kaudu andmetele ligipääsuks kättesaadavad ei ole. Samuti tuleks võimaldada avaandmetena kättesaadavus. Vahepeal on ka riiklik Transpordiamet tellinud Statistikaametist värskemad, uuendatud töötamise Antud punkti sisu on planeerimistegevuse hõlbustamiseks saada andmed registri andmetega maatriksid, mis on ka Transpordi- inimeste töö ja elukohtade vahelistest seostest. Andmed on vajalikud kõigile ametile tehtava päringuna omavalitsustele kättesaadavad. omavalitsustele. Teostatud on Tallinna Transpordiametil 2020. aasta seisuga Tallinna piirkonna liikumismaatriksite koostamine Statistikaametilt, mis kasutavad ruumilisel skaalal detailsemaid andmeid. Statistikaamet on esitamas ka üleeestilise liikuvusuuringu regulaarset teostamist osana riiklikust statistikatööde tellimusest. Sellele järgnev samm on andmevahetuse automatiseerimine ning avaandmetena kättesaadavuse võimaldamine. 16. Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide väärkasutamisega Õigusloome Invakaartide väljastaja muutmine (omavalitsusüksuse Jätkatakse kaasnevaid probleeme muudatus asemel Sotsiaalkindlustusamet) sisaldub liiklusseaduse ja läbirääkimisi. sellega seonduvate seaduste muudatuspaketis, paketi Invakaartide väljastaja muutmine (omavalitsusüksuse asemel menetlusprotsess on käimas. Sotsiaalkindlustusamet) ja asjaomaste muudatuste planeerimine liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatuspaketis Asjaomased muudatused on planeeritud liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatuspaketis, optimistliku stsenaariumi põhjal loodame, et jõuame selle ära menetleda 2022. aasta sügiseks. 17. Täpsustada millised maksu-muudatused on kavandatud rakendada ja Arengukavas on võimalike maksumuudatuste Jätkatakse millised õigused ja kohustused sellega kaasnevad KOVidele. kehtestamine sätestatud selliselt, et neid kaalutakse läbirääkimisi. koostöös Rahandusministeeriumiga, kuna maksupoliitika Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-2035 räägitakse et tuleks kaaluda eest vastutaja on ikkagi Rahandusministeerium. põhimõtte „Kasutaja maksab“ rakendamiseks ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks nende põhimõtete väljendamist nii riigi aktsiisipoliitikas (võttes aluseks kütuste energiasisalduse ja nende kasvuhoonegaaside eriheitme5¹) kui ka 55 teistes modaalset nihet soodustavates majandusmeetmetes ning seadma need eesmärgiks ka kohalikul tasandil (nt kohaliku liikluse rahustamine, ummikumaksud, ühistranspordi ja kergliikluse arendamine jms). Samas ei ole selge milliseid maksumuudatusi on kavas rakendada, millal ja millised kohustused ning õigused kaasnevad nendega KOVidele. 5. IKT töörühma ettepanekud Tabel 7. Osapoolte ettepanekud muudatusteks Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Töörühma nr ELVLi ettepanek Ministeeriumi seisukoht (töörühma koosolek 24.05.2022) kokkulepe, Ettepanek ja põhjendus maksumusest eriarvamused 1. 2021+ SF rahastusperioodil KOV IKT strateegias Kinnitatud KOV kinnitatud infosüsteemide arendustele ja ELVL IKT IKT strateegia kompetentsikeskuse arendamiseks rahastusskeemi maht - 5,6 MEUR. loomine 2021+ SF regionaalarengu toetamise meetmest Kui laiendada Riik panustab eelkõige riigi registrite arendamisega, mida taotlusvooru KOVid saavad kasutada (nt STAR, rahvastikuregister, Alternatiivina on ettepanek KOV infosüsteemide arendusi kõikidele KOV- valitsusportaal). IT arendused ei ole eraldiseisvad tegevused 2021+ toetada MKM digiriigi arendamise suunast, kui seda dele (st mitte vaid vaid osa valdkonna teenuse arendusest (sotsiaalteenused, finantseeritakse sihtotstarbeliselt RAM regionaalarengu suuna strateegia toetused vmt). KOVides on enam vaja teadlikkuse ja meetmest, eesmärgiga teha KOV-ide kesksete lahenduste ja projektid, vaid ka kompetentsi tõusu, VOLISe edasiarendusi, IKT taristu kompetentsikeskuse arendamise programmiline meede. selle põhised uuendamist, mida on võimalik SFist toetada kui KOVidel on ELVL on suhelnud seoses selle ettepanekuga erinevate osa- KOV endal samuti valmidust panustada. SF uue perioodi meetmete pooltega, kuid ühtset selgust selles, milline saaks olla lahendus, ühisprojektid) – toetuse andmise tingimused on kooskõlastusringil eeldatavalt Jätkatakse tänaseks ei ole. On reaalne oht, et KOV IKT SF allikatest 20,1 MEUR. suve lõpus või sügisel. Digioskuste ja pädevuste teemal läbirääkimisi. finantseerimine võib selliselt jääda katmata, mis tõenäoliselt viib toetuse taotlemiseks eeldatakse, et projektil on suurem mõju langusesse KOV kesksete infosüsteemide arendamise ning IKT ja uuele tasemele jõudmine, ei saa jääda infokoolituseks. alase koostöö. Vastavalt Euroopa Komisjoni nõuetele rahastatakse 2021. a strateegias näidatud projektitaotlused on esitatud MKM SF regionaalvaldkonna SF vahenditest maakonna arengu- taotlusvooru, kaks taotlust on rahastatud ja kolmas on rahastuse strateegias kokku lepitud tegevusi maakonna tasandil ootel. tehtavate otsustega. See ei taga vahendeid üleriigilisteks tegevusteks. 2. Leppida kokku lahendus, kuidas teostatakse koostöös Kui teostada riigiga KOV IKT strateegias mainitud KOV IKT taristu riigieelarvest – 1,8 infoturbe nõuetele vastavuse saavutamise projektid. MEUR, kui teostada SF 56 Olukorras, kus omavalitsused kasutavad e-teenuste osutamisel vahenditest – 3 erinevaid andmekogusid, tuleb vastavalt turvata ka KOV IKT MEUR. taristud, mille kaudu erinevatesse andmekogudesse sisenetakse Maksumuste ning nendes olevaid andmeid töödeldakse. Linna- ja erinevus tuleneb vallavalitsustes ning hallatavates asutustes tuleb liituda kiirete sellest, et riigi- andmesideühendustega, luua optimaalsed, jätkusuutlikud ja eelarve puhul turvalised IKT taristud. Omavalitsustele tekib võimalus saada IKT kasutatakse toetus taristule kehtestatud etalonturbe nõuetele vastavat teenust ning KOV-dele teenuse teenusega seotud infosüsteemid majutatakse teenuse käigus maksumuse 2 a Riigipilve või sellega võrreldava teenus- ja turbetasemega hüvitamiseks, SF majutuskeskkonda. Vaata täpsemalt probleemistikku KOV IKT puhul aga tuleb strateegiast (https://www.elvl.ee/kov_ikt_arengustrateegia#03) nõuete järgi ELVL esitas taotluse MKMi korraldatava IKT projektide RES hankida seadmed ja taotluste raames märtsis 2021. Komisjon tegi ettepaneku toetada tarkvara ELVL-le, lisataotluse rahastamist RE-st, summad broneerida millega hakatakse Rahandusministeeriumi sihtotstarbelisse reservi. teenust osutama ja mis antakse SF projektiga kinnitatud teenuse- pakkujale kasutusse. 3. Jätkata ELVL IKT kompetentsikeskuse finantseerimist 2023. a pikendada Senise toetuse eesmärk on olnud, et 2023. aastast rahastaks Jätkatakse 2023. a senises mahus. RM ja ELVL KK ELVL IKT kompetentsikeskust. Toetus ei saa olla püsiv läbirääkimisi. finantseerimise lahendus. Valmimas on ELVL KOV IKT haldus- ja teenusmudeli analüüs. lepingut. Lähtuvalt Praegune leping IKT kompetentsikeskuse rahastamiseks lõpeb KOV IKT haldus- 2022. a. Kuna uue mudeli käivitamine ja KOVidega ja teenusmudeli läbirääkimised võtavad aega ning uued infosüsteemid ei valmi analüüsist. enne 2023-2024, on ettepanek jätkata Rahandusministeeriumi poolt ELVL kompetentsikeskuse finantseerimist 2023. a vähemalt senises ulatuses. Järgnevate aastate finantseerimise maht leppida kokku lähtuvalt uue haldus- ja teenusmudeli rakendamise käigust. 4. Ühtse kaevetööde, tänavate ajutiste sulgemiste ja teiste Normdokumendi Teehoiutööde menetlusprotsesside kaardistus- ja Jätkatakse teemaa-alal toimuvate teehoiutööde menetlemise väljatöötamise normdokumendi väljatöötamiseks vajalikud vahendid palume läbirääkimisi. normdokumendi väljatöötamine eelanalüüsi leida ELVL- Rahandusministeeriumi koostöö lepingu (protsesside vahenditest. kaardistus, 57 Tallinna linna haldusterritooriumil on kasutuses toimuvate kaeve- universaliseerimise tööde, tänavate ajutiste sulgemiste ja teiste teemaa-alal analüüs ja eelnõu toimuvate teehoiutööde menetlemise infosüsteem (edaspidi koostamine) Operatiivinfo). Infosüsteem on koostatud AS Spin TEK poolt ning eeldatav seda rahastati Riigi Infosüsteemi Ameti kaudu 100% ulatuses maksumus: 15 000 Euroopa Regionaalarengu Fondist. Andmekogu/infosüsteem on €. kaevetöölubade ja tänava ajutiste sulgemiste lubade taotluste OPIS analüüsiks elektroonseks vastuvõtmiseks, menetlemiseks, lubade väljasta- SF vahendeid miseks, järelevalvetoimingute teostamiseks ning eelpoolnimetatud kasutada ei saa. tegevuste käigus tekkinud andmete avalikustamiseks. Kasutajaid ja andmesisestajaid üheaegselt teenindav andmekogu muudab andmete haldamise tsentraalseks, tagades kasutajatele aktuaalsete andmete kättesaadavuse ja teha need masinloetaval kujul kättesaadavaks kõikidele soovijatele. Arvestades, et riik on toetanud Tallinna linnas hästi toimiva operatiivinfo andmekogu loomist, ning kaevetööde teostajad on sageli samad teistes piirkondades, on vajadus teha sarnaseks omavalitsustes teetöödega seonduvad menetlused kogu vabariigis. Võimalusel tuleks analüüsida Tallinna operatiivinfosüsteemi universaalselt omavalitsustele kättesaadavaks tegemist (sh vastavust riigi poolt kehtestatud avaliku sektori poolt arendatavate infosüsteemide nõuetele). Andmekogu eesmärk on tagada andmete kättesaadavus teistele infosüsteemidele, näiteks Maanteeameti „TARK TEE“. Maanteeamet on andmekogu „TARK TEE“ ühe arendamise suunana kavandanud koostööd linnade ja kohalike omavalitsuste teede andmete osas. 5. Tulla ettepaneku juurde muuta veterinaarseaduse § 32 lg 1 Analüüs on töös. Ei toeta veterinaarseaduse (VS) muutmist. Jätkatakse ja lg 4 sõnastust ning panna lemmikloomade registreerimise läbirääkimisi. VS § 32 lg 1 kohustab ka praegu loomapidajat oma looma korraldamise kohustus riigile tagasi peale ELVL poolt KOV identifitseerima ning juhul kui loom (koer, kass, valgetuhkur) on IKT strateegia alusel läbiviidava projekti lõpp-aruande identifitseeritud mikrokiibiga, on sama paragrahvi lg 5 kohaselt kinnitamist. kohustus kanda sellekohased andmed andmekogusse (eeldatult KOV IKT strateegia projekti „KOV-ide poolt elanikele teenuste elektroonilisse). osutamiseks kasutatavate peamiste infosüsteemide analüüs“ VS § 32 lg 4 kohaselt korraldab koerte ja vajaduse korral teiste täistaotlus on rahastatud ja töövõtja hanke tulemusena leitud. Töö lemmikloomade kohta arvestuse pidamist KOV. Täpsema korra valmimise tähtaeg on august 2022. kehtestab iga KOV volikogu koerte ja kasside pidamise eeskirjas 58 Selle analüüsi skoobis on ka lemmikloomaregister LLR. Analüüsi KOKS § 22 punkti 362 alusel. Seaduses ei ole täpsemaid juhiseid järelduste põhjal võib olla võimalik uue (riikliku)registri loomise selle ülesande täitmiseks, KOV on vaba valima meetodeid, ettepaneku juurde tagasitulek. kuidas ülesannet täidab ja milliseid registreid kasutab (KOV autonoomia ülesannet täites). Õigusliku regulatsiooni küsimus – kas lemmikloomade registreerimise funktsioon peab olema kohalik või riiklik – on Eestis on 79st KOVist 66 sõlminud lepingu kummagagi kahest suunatud teise töörühma (keskkonna töörühm). peamisest lemmikloomaregistri teenust pakkuvast ettevõtjast. Neist 64 Spin TEK ASga ja 6 EVSiga, nende hulgas on 4 KOVi, kellel on sõlmitud leping mõlema ettevõtjaga. Arvestades, et üle 80% kõigist Eesti KOVidest on vabatahtlikult sõlminud lemmikloomade üle arvestuse pidamiseks lepingu elektroonilise veebipõhise andmekogu teenusepakkujaga, võib järeldada, et KOVid on valmis neile pandud ülesannet täitma. Kuigi õiguslikult on igal KOVil oma register, on nad koondunud kahele üleriigiliselt toimivale platvormile (Spin TEK ja EVS), ja saame rääkida kahest veebipõhisest infosüsteemist, kust loomi otsida. Leiame, et uue lemmikloomaregistri loomine ei ole eelnevalt nimetatud põhjusel otstarbekas ning asjakohane on jätkata olemasolevate süsteemide põhiselt, muutes neid vajadusel kasutajasõbralikemateks Maaeluministeeriumis on valminud VS muutmise väljatöötamis- kavatsus (VTK), milles analüüsitakse ühiskonna valmisolekut kohustuslikuks lemmikloomade kiipimiseks ning sellega kaasnevat mõju erinevatele osapooltele, sealhulgas andmete lemmikloomaregistrisse kandmisel ning andmekogude haldamisel. Lisaks on võrreldud ja analüüsitud lemmikloomade andmete andmekogude haldamisega seonduvat, sealhulgas erinevaid olemasolevaid lemmikloomaregistreid ning võimalikke uusi lahendusi. VTK esitatakse EIS kaudu arvamuse saamiseks seotud ministeeriumitele ja osapooltele. Lõplik Maaeluministeeriumi seisukoht võimalike muudatuste kohta VSis kohustusliku lemmikloomade kiipimise ning lemmikloomade registri koosseisu kohta antakse pärast VTK kooskõlastusringilt saadud tagasiside koondamist ja esitatud ettepanekute analüüsimist. 59 6. Infragi normdokumendi väljatöötamine (projekteerimine, Õigusloome Printsiibis nõus. Vajab täpsemat arutelu, millise normdokumendi Kokkulepe ruumi, ehitamine, haldamine) tegevus. suhtes ootus on. Ehitise infomudeli koostamise ja kasutamise elamumajanduse loogika peaks läbivalt lõimuma kõigisse töölõikudesse ja ja maade Varasem praktika on näidanud, et digitaliseeritud lahenduste olulisematesse normdokumentidesse. töörühmast: kasutuselevõtt on oluliselt lihtsustanud informatsiooni loomise ja MKM ja ELVL jagamise võimalusi ning muutumas ehitussektori tööprotsesse üle lepivad selle osas maailma. Eesti ehitussektori võimalus on läbi digitaalsete eraldi kohtumise lahenduste kasutuselevõtu tõsta kohaliku turu teenuste kvaliteeti, kokku. tulemuslikkust ning luua atraktiivne keskkond tulevastele töö- andjatele ja töötajatele. Uute tehnoloogiatega kohanemine ja modernsete töömetoodikatega harjumine on vältimatu suurendamaks Eestis nii teede- kui tsiviilehitussektori jätku- suutlikku arengut kohalikul ja rahvusvahelisel turul. On oluline, et ehitussektoril oleks normdokument digitaalse ehitusinfo rakenda- miseks, mis võimaldab ehitise elutsükli vältel protsessis kõigil osapooltel - arhitektil, konstruktoril, eriosade projekteerijatel, arendajal, ehitajal, omanikul, kasutajal, haldajal jne integreerida ühte mudelisse omale vajalik informatsioon ning kontrollida olemasolevat teavet. 6. Kultuuri ja spordi valdkonna töörühma ettepanekud Tabel 8. ELVL ettepanek toetusfondi vahendite osas: Siseriiklikud kultuuri ja sporditoetused (mln eurot) 2022 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 RES Maakonnaraamatukogude tegevustoetus 1,24 1,3 1,3 1,5 1,5 Raamatukogude teavikute toetus 1,88 1,88 1,88 1,98 1,98 Muuseumide, orkestrite, teatrite toetus 1,8 1,8 1,8 1,95 1,95 Regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetus 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 Treenerite tööjõukulu toetus 7, 7,8 8,0 8,0 8,2 Laulu-ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgatoetus 2,7 2,7 2,9 2,9 2,9 60 Tabel 9. Osapoolte ettepanekud muudatusteks nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht (töörühma koosolek 10.05.2022) Töörühma kokkulepe, eriarvamused ELVLi Ettepanek ja põhjendus ettepanek maksumusest Kultuur 1. Jätkatakse seniste kokkulepete täitmist ja 50/50 Kokkulepe: mõlemad Eraldada vahendeid kohalike omavalitsusüksuste finantseerimise põhimõtte järgimist. pooled toetavad 50/50 (KOVide) omanduses olevate kuid üleriigiliste finantseerimise põhimõtte Ülevaade objektidest, mille arendamisse riik on äsja funktsioonidega kultuuriobjektide arendamiseks järgimist. panustanud või panustab: (näiteks nagu Tallinna Lauluväljak, Tallinna 50/50 Tallinna Linnateatri osas Linnahall). finantseerimise • alates 2017. aastast Kalevi keskstaadioni jätkab KUM omapoolsete põhimõte riigi ja rekonstrueerimisse (ca 4 mln); Arvestades asutuste riiklikku tähtsust on hädavajalik kohustuste täitmist. kohaliku • 2018. ja 2019. a 520 tuhande euroga Tallinna riigipoolne suurem toetus, et tagada asutuste areng. omavalitsuse Lauluväljaku kaare rekonstrueerimisse; Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik vahel. lisada linnapoolsele panusele teatud protsent riigieelarvest • alates 2018. aastast Tallinna Linnateatri teatrikompleksi eraldatavaid vahendeid. arendamisse kokku 12,6 mln euroga (2021.aastasse eraldati täiendav 3 mln); 2. Vajadus on kultuurispetsialistide koolitusprogrammi Kultuuriministeerium (KuM) on koos Eesti Rahvakultuuri Kokkulepe: mõlemad järgi, et tõsta omavalitsustes kultuuri- ja Vajab analüüsi ja Keskuse ja Rahandusministeeriumiga kokku pannud esialgse pooled peavad teemat spordivaldkonna kompetentsi. koostööd. koolituskava ja hinnastanud selle maksumuse. Proovitakse leida oluliseks. Edasine sõltub vahendeid, et programmi elluviimisega 2023. aastal alustada. rahastusvõimalustest. Peale haldusreformi on omavalitsustes tööl kultuuri- korraldajad ja/või spordispetsialistid, keda varasemalt ei olnud. Nüüd oleks vaja tegeleda süsteemse valdkondliku koolitamisega, et tõsta spetsialistide teadlikkust ja asjakohasust valdkondades. 3. 53 eurot põhi- Toetusmeetmega jätkatakse ja esitatakse lisataotlus meetme Kokkulepe: mõlema Jätkata Kultuuriranitsa programmiga, mille kaudu kooliõpilase mahu suurendamiseks RES 2023-2026 protsessis. poole jaoks prioriteetne saab iga õpilane käia igal õppeaastal kontserdil, kohta on praegu tegevus. teatrietendusel, kunstinäitusel, kinoseansil ja arvestuslik kesk- KuM jätkab 2023. aastal muuseumitunnis. mine summa, meedet vähemalt samas mis täpsustub, mahus kui 2022. aastal (1 kui saab paika mln), kuid esitab ka toetuse koefit- 61 sient haja- lisataotluse 2023-2026 asustusega piir- protsessis. kondade kohali- kele oma- valitsustele. 4. Suurendada kahekordselt vahendeid muinsus- KuM toetab mõtet, et toetusi mälestiste omanikele on vaja Kokkulepe: jätkatakse kaitseobjektide toetuseks. Muinsuskaitse all olevate Vähemalt 2022. järk-järgult suurendada. läbirääkimisi. kultuuriväärtuste säilimine peab olema kõrgendatud aasta tase. Leida KuM on pidamas läbirääkimisi teiste ministeeriumitega, et KuM jätkab toetamist riikliku tähelepanu all. rahalised kasutada uue perioodi EL vahendeid võimalikult palju samas mahus kui 2022. Eraldatud vahendid ei kata tegelikke vajadusi. Tekkinud vahendid muinsuskaitseliste hoonete korda tegemiseks. Samuti oleme aastal. on olukord, kus ühelt poolt on riik objektide kaitse alla valdkonna analüüsimas võimalikke finantsmehhanisme, mis aitaksid võtmisega deklareerinud, et nende säilimine on riiklik toetuste suuren- valdkonda ressursse juurde tuua. huvi, samas kõik kohustused objektide säilimise damiseks. tagamiseks on pandud omanikule. 5. KuM toetab 2022. aastal laulu- ja tantsupeo liikumises Kokkulepe: 2023. aastal osalevaid kollektiive 1 mln euroga (Eesti Laulu- ja Tantsupeo jätkub laulu- ja SA kaudu) ning kollektiivijuhtide tööandjaid juhendajatele tantsupeoliikumises töötasu maksmisel ( tööjõukulu toetus Eesti Rahvakultuuri osalevate kollektiivijuhtide Keskuse kaudu) 2,7 mln euroga. Toetusmeetmed jätkuvad ka palgatoetusmeede 2022. 2023. aastal. aasta tasemel (2,7 mln Tagada riigipoolne järjepidev tegevustoetus eurot). KOVidele laulu- ja tantsupeotraditsiooni säilimise ja Rahvarõivaste osas on võimalus saada toetusi KULKA jätkusuutlikkuse osas, sh: eraldada täiendavad vahendid rahvakultuuri sihtkapitalilt ning maakondlikelt ekspert- KOVidele rahvarõivaste soetamise toetuseks (nt luua Vähemalt 2022. gruppidelt. Samuti on toetusi jaganud piirkondlikud võimalus KOVidele toetuse taotlemiseks). aasta tase. LEADER grupid ning toetusi lastekollektiividele on jaganud rahvarõivaste soetamiseks kultuuriruumide toetusmeetmed. Autentsete rahvarõiva komplektide soetamine Lisaks toetatakse ka rahvarõivaste valmistamise õppimist. kollektiividele on osalejate jaoks kulukas tegevus. Eraldi toetusprogrammi rahvarõivaste ostmiseks ei ole, kuid MTÜ Rahvarõivas kaudu toetatakse kihelkondlike rahva- rõivaste portaali haldamist, rahvarõivaste kandmise ja valmistamise teavitustööd, tuues s.h välja ka unustuse hõlma vajunud kihelkondade rahvarõivaid (https://rahvaroivad.ee/). 6. Kokkulepe 2022-2025 RES läbirääkimistelt, et tegu on pigem Kokkulepe: Laulu- ja tantsupeo juhendajate väärtustamise maine ja väärtustamise küsimusega, kui rahalise küsimusega. Läbirääkimised lõpetatud Vajab analüüsi ja kampaania korraldamine eesmärgiga tuua noori 2021. a. Osapooled on koostööd. Lepiti kokku, et väärtustamise ja maine parandamisega saab senisest enam selle ameti juurde. üksmeelel, et tegu on kaasa aidata läbi koostöö erinevate katuseorganisatsioonide ja pigem maine ja 62 Probleem on selles, et noored ei vali õppimiseks erialaorganisatsioonide. Väärtustamisele ja maine parandamisele väärtustamise küsimusega, dirigendi, rahvatantsu ja pilliõppe juhendaja ametit, kuna aitab kaasa ka 2021. aastal rakenduv kollektiivijuhtide kui rahalise küsimusega. selle ametiga käib kaasas suur ebakindlus. Olukorras, kus palgatoetuse meede. Lepiti kokku, et riik on astunud suure sammu juhendajate palkade väärtustamise ja maine tasumisel ja seadustamisel oleks hea mõelda, kuidas neid parandamisega saab kaasa erialasid populariseerida. aidata läbi koostöö erinevate katuseorganisatsioonide ja erialaorganisatsioonide. Väärtustamisele ja maine parandamisele aitab kaasa ka 2021. aastal rakendunud kollektiivijuhtide palgatoetuse meede. Raamatukogud 7. Kahekordistada vahendeid rahvaraamatukogude KuM peab raamatukogude valdkonna arendamist (sh Kokkulepe: teavikute soetamiseks ja raamatukogusüsteemi teavikute kättesaadavuse suurendamist) oluliseks. Kultuuriministeerium arendamiseks, samuti toetuse eraldamist teavikute Rahvaraamatuko peab raamatukogude gu seadus on KuM on analüüsimas raamatute komplekteerimise ja transpordiks. Transpordikulud teavikute arendamist prioriteetseks, muutmisel. transpordi ümberkorraldamise võimalusi, et KOV-ide transpordiks on senini KOVidele katmata. kuid lisataotlus on plaanis koormust vähendada. esitada RES 2024-2027 Tänased eraldised rahvaraamatukogudele on jäänud Reformi vajadus ja eesmärgid: raames, sest hetkel käivad samasse suurusjärku eelmiste aastate tasemega, need ei 2022. aasta veel arutelud ole piisavad valdkonna jätkusuutlikuks rahastamiseks. raamatukogude 1) Käivitada üle-eestiline raamatute e-laenutuse süsteem (et raamatukogude rolli üle Samas on teavikute hinnatase märkimisväärselt tõusnud teavikute toetus e-raamatud jõuaks kõigi lugejateni üle Eesti); tervikuna rahva- ning suurenenud on ka elanike ootused uute raamatukogu 1,88 mln eurot. 2) Parandada 521 rahvaraamatukogu tehnilist võimekust raamatukogude seaduse poolt pakutavate lisateenuste järele. Leida rahalised ning luua lugejale paremad tingimused raamatukogus muutmise seaduseelnõu Luua arengumeede rahvaraamatukogude tehnilise vahendid toetuse töötamiseks (uued arvutid raamatukogus, avatud koostamise raames. võimekuse suurendamiseks. Vajadus on muuta suurendamiseks. raamatukogu tehnika jm); digiriigile (sh erinevatele avalikele teenustele) 3) Suurendada teavikute toetust, mille tulemusel saavad ligipääsu kvaliteeti läbi riistvara ja internetiühenduse raamatukogud laenutada mitmekülgsemat kirjandust ning parandamise. Vajab analüüsi. koordineerida maakondades raamatukoguteenust (teavikute Rohkem tuleb tähelepanu pöörata koostöös toetus on püsinud aastaid sama, samas raamatute hinnad omavalitsustega raamatukogutöötajate koolitamisele ja kallinevad); järelkasvule. 63 4) Toetada eestikeelsete väljaannete kirjastamist (sh autoreid, illustraatoreid, tõlkijad). Kui täpsed vajadused on selgunud, siis KuM on valmis esitama lisataotluse kas RES 2023-2026 või RES 2024-2027 raames. Sport 8. Toetada investeeringute tegemist üleriigilise Jätkatakse seniste kokkulepete täitmist ja 50/50 Kokkulepe: mõlemad tähtsusega spordirajatiste renoveerimisel ja ehitamisel finantseerimise põhimõtte järgimist. pooled toetavad 50/50 põhimõttel, et investeeringu maht jaguneks pooleks finantseerimise põhimõtte Ülevaade objektidest, mille arendamisse riik on äsja riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel. järgimist. panustanud või panustab: Ettepanek on tõsta 2023. a prioriteetseks objektiks Tallinna linn peab esitama • alates 2017. aastast Kalevi keskstaadioni Kadrioru Staadion. Seda põhjusel, et tegemist on taotluse seoses Kadrioru rekonstrueerimisse (ca 4 mln); üleriikliku tähtsusega, rahvusvahelise potentsiaaliga ja staadioni mitmekülgset lisaväärtust loova, kuid tugevalt • alates 2018. a Rääma sõudebaasi renoveerimisse kokku 1 rekonstrueerimise amortiseerunud ja kiiremas korras rekonstrueerimist mln euroga; kallinemisega ja edasise vajava objektiga. ajakavaga. • 2019 kuni 2022 Hiiumaa Spordikeskuse ehitamist 5 mln Kadrioru Staadion: renoveerimise hinnanguline kogu- euroga; Pirita Velodroomi osas maksumus – 12 mln eurot. Eesmärgiks on jätkuvalt peab Tallinna linn esitama • 2020 - 2022. a multifunktsionaalsete aastaringselt riikliku tähtsusega Eesti rahvusstaadioni täielik 50/50 edasise sisulise plaani, kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide renoveerimine kaasaegseks võistlus- ja treeningkeskuseks. finantseerimise rahastamiskava ja ajakava rajamine 18 mln eur Hetkel käib erinevate mahtude kaardistamine ja põhimõte riigi ja rekonstrueerimistööde projekteerimistööde ettevalmistamine. Mälestisena kohaliku Kadrioru Staadion – KuM info kohaselt on staadioni osas. (muinsuskaitseobjektina) arvel oleva peatribüüni omavalitsuse renoveerimine planeeritud Tallinna linna eelarvesse. seisukorra hindamiseks läbi viidud ekspertiisi kokkuvõtte vahel. Ministeeriumile taotlust ei ole esitatud. on, et hoone remonti ei ole enam võimalik edasi lükata. Lisaks kandekonstruktsioonidele on väga halvas Pirita Velodroom – KuM peab objekti tähtsaks. olukorras kõik kommunikatsioonid (elekter, vesi, küte). Läbirääkimised linna ja ministeeriumi vahel võiksid jätkuda, Kohene valmisolek on alustada staadioni peaareeni et võimalusel tulevikus rakendada 50/50 finantseerimist. valgustuse kaasajastamisega. Järjekorras ootavad: harjutusväljakute renoveerimistööd ja neid teenindava juurdeehituse rajamine, laoruumide laiendamine. Teiseks oluliseks objektiks on Pirita Velodroom. Pirita Velodroom: multifunktsionaalse sisetreki projekteerimise ja ehituse hinnanguline kogumaksumus – 12 mln eurot. 1969. a valminud velodroom on amortiseerunud ning trekirada ei saa kasutada treeninguteks ega võistlusteks. Ettepaneku kohaselt on kavas senise velodroomi asemele 64 ehitada kaasaegne spordikeskus, kus lisaks sisetrekile on areeni keskel võimalus erinevaid. spordikatteid kasutades läbi viia mitmete teiste spordialade treeninguid, võistlusi ja muid üritusi. Kaasaegsel trekil on puidust ovaal siseringi pikkusega 250 m. Sisetrekk vajab maa-ala, mis on vähemalt 110-115 m pikk ja 55-60 m lai. Rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks peaks keskus mahutama vähemalt 2000 pealtvaatajat. Uue multifunktsionaalse keskuse ehitamiseks on olemas kehtiv detailplaneering. Kohapeal on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid ja muu taristu. Hetkel on Tallinna linn ja riik tegemas koostööd Kalevi Staadioni rekonstrueerimisel, kus panustatakse 50:50 põhimõttel 6 miljonit eurot. Projekt on lõpusirgel ja rohkem töös olevaid ning Tallinnas asuvaid riikliku tähtsusega spordiobjekte prioriteetide seas ei ole. Tegemist oli esmakordse sedalaadi koostööga Tallinna ja riigi vahel. Kuigi investeerimisobjektiks oli spordirajatis, siis riigi poolne huvi panustada oli seotud esmajärjekorras laulu- ja tantsupeo traditsioonidega. Tallinnas on arvukalt üleriikliku tähtsusega spordiobjekte, millede parendamine võiks olla nii riigi kui linna ühine prioriteet. 9. KuM vaatest oluline teema. KuM plaanides on käivitada Kokkulepe: mõlemad Liikumisaktiivsuse edendamiseks luua toetusfond, liikumisharrastuse kompetentsikeskus, mis nõustab, koolitab, osapooled peavad teemat mille eesmärgiks on kooli ja lasteaedade keskkonna toetab üleriigilist võrgustikku, kelle üheks ülesandeks on oluliseks. Leiti, et tegemist kujundamine liikuma kutsuvaks. omakorda kohapealsete haridusasutuste nõustamine, ei ole niivõrd rahalise koolitamine jne. Samuti teadmisvara levitamine, kampaaniad küsimuse, vaid metoodika Spordivaldkonnas on oluline suurenda liikumist jms. rakendamise küsimusega. koolidesse ja ka lasteaedadesse. Laste vähene liikumine Vajab analüüsi. on üks suuremaid probleeme. Samas aitab liikumise Optimaalne võrgustik oleks maakonna tasand (maakonna soodustamine kaasa nutisõltuvuse vähendamisele, mis on spordiliidud). Oluline, et KOV’id mõtestaksid arenguvajadused saamaks oluliseks vaimse tervise probleemiks. Seda ja nö kohapealse tellimuse spordiorganisatsioonidelt läbi ja probleemi on võimalik lahendada spordi- ja seoks need ka rahastusega. Riik võimendaks 50/50 põhimõttel haridusvaldkonna koostöös. (spordiliitude tegevustoetused). Väikevahendite investeeringud jms võiks olla ka tulevikus üks tegevustest. 10. Vähemalt 2022. Meede jätkub vähemalt samas mahus Kokkulepe: enne Suurendada vahendeid ujumise algõpetuse aasta tase. vahendite suurendamise läbiviimiseks ja korraldamiseks. Vaadata üle toetuse vajadust on vaja välja 65 eraldamise põhimõtted arvestades muuhulgas selgitada, et kas senine transpordikulude ja töötasude kasvu. toetuse jagamise metoodika on seotud asjaoluga, et vaid pooled programmis osalenud lastest õpivad ujuma. Teemat käsitletakse edasi. 11. KuM jätkab meetmega Kokkulepe: Toetada jätkuvalt regionaalseid Regionaalsete Vähemalt 600 tervisespordikeskuste tervisespordikeskusi, mille kaudu paraneb 000 eurot aastas. toetusmeede jätkub 2023. tervisesporditeenuse kättesaadavus ja kvaliteet. aastal mahus 0,6 mln eurot aastas. 12. Viia 5. kutsetasemega treenerite palk Eesti KuM toetab ettepanekut ja on valmisolek esitada lisataotlus Kokkulepe: keskmisele tasemele. RES 2023-2026 protsessis Mõlemad osapooled Oluline on laiendada ka treeneripalga maksmist treeneri peavad viienda ja kõrgema kutse 4. taseme omanikele diferentseeritult treeneri- kutsetaseme treeneri palgast. Noorte liikumisharjumuste tõus on oluline ees- töötasu tõusu oluliseks. märk, et tõsta meie elanikkonna heaolu. Juhime tähele- KuM esitab sellesisulise panu, et treenerite kvalifikatsiooni tõstmine on väga lisataotluse RES 2023-2026 oluline ning seega soovime arutada võimalust laiendada protsessis. diferentseeritult 4. kutsetasemega treeneritele palga- toetuse võimalust, mille eesmärk on laiendada kvalifikat- Vajab analüüsi. siooniga treenerite hulka ning innustada neid kõrgema kategoorika taotlemiseks. Täna annab riik treenerite palgatoetust alates 5. astme kutsekvalifikatsiooni omavatele treeneritele. Eesti spordiseaduse alusel kvalifitseerub 4. astme treener nooremtreenerina, kes võib samuti iseseisvalt juhendada huvitegevust. Eesti Spordiregistri statistika põhjal lõpetab igal aastal treeneri- töö (ei pikenda kutsekvalifikatsiooni) ligemale 300 treenerit (spordiregistris kokku ~3300 treenerit). Väärtustamaks treeneri kutset ja anda paremad võimalused ka noortele algajatele treeneritele, tuleks lisada riigi poolsesse toetuse saajate hulka ka 4. kutse- kvalifikatsiooni taset omavad treenerid. Antud toetus võib olla eraldi toetus n.ö „starditoetus“ treeneri kutsetöö 66 alustamiseks ning võiks olla ka ajalise piiranguga toetus, näiteks kolme aastane toetus, eesmärgiga antud perioodi jooksul tõsta oma kutsekvalifikatsiooni vähemalt ühe astme võrra ja saada edaspidi hetkel riigi poolt kehtestatud treeneripalga toetust. 13. Suunata vahendeid treeneri- ja juhendajakoolituse Teema vajab täiendavat analüüsi. KuM „hoiab“ teemat Eesti Kokkulepe: mõlemad programmide välja töötamisse eesmärgiga tõsta Paraolümpiakomiteega. osapooled peavad teemat laste ja noortega töötavate juhendajate teadlikkust oluliseks. Kahepoolselt erivajadustega lastega töötamisel ning ka laste Vajab täiendavat kinnitati, et Teemat abivajaduse märkamisel laiemalt. analüüsi. käsitletakse edasi. Täna on keerukad lapsed ja noored ka treeningutes ja huviringides, kuid treeneritel ja juhendajatel on vähene ettevalmistus nende lastega tegelemisele (erinevate diagnooside eripärad ja käitumissoovitused). 7. Keskkonna töörühma ettepanekud Tabel 10. Osapoolte ettepanekud muudatusteks nr Töörühma Ministeeriumi seisukoht (töörühma koosolek Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused kokkulepe, 27.04.2022) eriarvamused ELVLi Ettepanek ja põhjendus ettepanek maksumusest Projektitoetused 1. Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021+ planeerimisel näha ette Maksumus Toetame ettepanekut ühisvoolsete kanalisatsiooni- Käib meetme toetusmeetmed teede, tänavate, sildade, viaduktide, raudtee peatuste taristu vajab süsteemide lahkvoolseks ehitamise toetamist, sest sellega ettevalmistus, jms. ehitamiseks ja renoveerimiseks. Nende ehitamisel vee- ja täpsustamist ja vähendatakse reoveepuhastite hüdraulilist koormust ning niikaua teema kanalisatsioonisüsteemide EL nõuetega vastavusse viimiseks, sealhulgas analüüsi. reoveepuhastuse häiringuid sademeterikkal ajal. EL 2021+ läbirääkimistel sademevee eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide vahenditest on planeeritud toetada kombineeritud kui meede Esialgse lahkvoolseks viimiseks. sadeveesüsteemide sh. lahkvoolsete sademeveesüsteemide käivitub analüüsi rajamist Linnades on ehitus- ja taristuobjektide, eriti suuremate ristmike rajamise eelduseks maksumus sademevee eelvoolu rajamine, mistõttu on ettepanek, et Keskkonnainvesteeringute hinnanguliselt Ehitus- ja taristuobjektide sademevee eelvoolud on osa Keskus näeks ette ehituse, energeetika ja transpordi valdkonnas rahastusmeetme 20 000 eurot taristuobjekti tervikust, mistõttu tuleks eelvool kavandada taristuobjekti projekteerimisel ning eelvoolu rajamise kulu arvestada taristuobjekti maksumuse osaks. Võimalusel 67 sademevee eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide kaaluda ka muid sademevee lahendusi, sh säästvaid lahkvoolseks viimiseks. sademeveesüsteeme (Sustainable Urban Drainage Systems – SUDS) Nende teemadega seotud voorud avatakse järgmise aasta alguses (sõltub rakenduskava heakskiitmisest). Sügisel toimuvad RaMi eestvedamisel regionaalsed infopäevad, kus tutvustame tegevusi. 2. Eraldada vahendeid kohaliku omavalitsusüksuste omanduses olevate kuid Tallinna Kõik nimetatud objektid on olulised ja vajalikud ka riigi Tuleb leida üleriigiliste funktsioonidega looduskaitse või muinsuskaitse all olevate Loomaaed, jaoks, aitavad kaasa erinevate riiklike eesmärkide rahastusmudel keskkonnaobjektide arendamiseks (näiteks nagu Kadrioru park, Tallinna Tallinna saavutamisele ning kohustuste täitmisele. Oleme ka Loomaaed, Tallinna Botaanikaaed, Toomemägi, mõisapargid). Siin toodud Botaanikaaed, varasemalt nende osas investeeringuid teinud ja nimekiri on lahtine ja siia võib lisada meie rahvuse ja riigi seisukohalt olulisi Kadrioru park. vahendite olemasolul toetame konkreetseid projekte ka objekte. edaspidi. Tallinna Arvestades asutuste riiklikku tähtsust on hädavajalik riigipoolne suurem toetus, et objektid: üle tagada asutuste areng. Kadrioru parki, Tallinna Loomaaeda ja Tallinna ning Tartu 38,6 mln euro Botaanikaaeda ei külasta pelgalt tallinlased. Tallinna Loomaaed on ainuke omataoline tegelik loomaaed Eestis ning seega olemuselt rahvuslik. Loomaaeda külastab Tallinna elanike kõrval märkimisväärne osa inimesi mujalt Eestist saades osa loomaaia poolt pakutavast sõltumata elukohast. Seetõttu on kallutatud (ning paraku ka mitteküllaldane) loomaaia finantseerimine ainult Tallinna vahenditest. See pärsib loomaaia terviklikku toimimist. Loomaaia põhilisteks ajalooliselt üle maailma väljakujunenud neljaks omavahel tugevalt läbipõimunud põhifunktsiooniks on haridus, loodushoid, teaduslikud rakenduslikud uuringud ja hariv puhkus. Arvestades tänapäevast tempokalt hoogu saavat inimtekkelist keskkonnakriisi tema erinevates omavahel läbipõimunud ilmingutes (kliima soojenemine, loodusliku mitmekesisuse kiirenev häving, plastireostus, mulla kadu jne) muutub järjest kriitilisemaks just eelpool loetletud funktsioonide tulemuslik ühisrakendamine selleks, et säilitada meie elukeskkonda, täita seatud riiklike eesmärke ning rahvusvahelisi kohustusi. Loomaaed on selles osas juba tõestanud oma võimekust sisult rahvusliku institutsioonina. Loodushoid ja uuringud pole seaduse järgi kohaliku omavalitsuse funktsioonid, vaid pigem riigi ülesanne, mida on raske täita vaid Tallinna rahastusega. Samuti on Tallinna Botaanikaaia (TBA) puhul esmatähtis loodusharidus ning selle kõrval liigikaitse – tegelemine nii Eesti kui rahvusvaheliselt ohustatud taimeliikidega 68 ning uuringute läbiviimine, sealjuures kindlasti mitte ainult linna, vaid kogu riigi jaoks. Pirita jõeoru maastikukaitseala, kus TBA paikneb, on riiklik kaitseala, mille õppetaristu ja taimekooslused on kogu Eesti elanikkonna harimiseks ning vajavad sellest tulenevalt riigi toetust. Kadriorgu, sh parki kui Eesti esindusparki külastavad kõik riigi külalised kui Vabariigi presidendi residentsi. Aastas külastab Kadrioru parki üle 4,5 miljoni külalise nii Eestist kui välismaalt, mistõttu on riigipoolne toetamine pargi arenguks hädavajalik. Oluline on riigipoolne toetamine ka Tallinna kalmistutel olevate arhitektuurimälestiste säilitamised. Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik lisada linnapoolsele panusele teatud protsent riigieelarvest eraldatavaid vahendeid. Lemmikloomade pidamine 3. Muuta veterinaarseaduse § 32 lg 1 ja lg 4, kohustades loomaomanikku Ei toeta veterinaarseaduse (VS) muutmist. oma looma identifitseerida ja pannes lemmikloomade registreerimise VS § 32 lg 1 kohustab ka praegu loomapidajat oma looma korraldamise kohustus riigile. identifitseerima ning juhul kui loom (koer, kass, Veterinaarseaduse § 32 Koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimine ning nende valgetuhkur) on identifitseeritud mikrokiibiga, on sama kohta arvestuse pidamine lõige 1 sätestab: Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja paragrahvi lg 5 kohaselt kohustus kanda sellekohased korraldab oma looma identifitseerimise. Muuta Veterinaarseaduse § 32 lg 1, andmed andmekogusse (eeldatult elektroonilisse). sätestades, et loomaomanikul peab olema kohustus tagada oma koduloomade VS § 32 lg 4 kohaselt korraldab koerte ja vajaduse korral identifitseerimine. Identifitseerimiseks vajalikud vahendid väljastatakse teiste lemmikloomade kohta arvestuse pidamist KOV. loomapidaja kulul. Loomapidaja on kohustatud pidama peetavate loomade kohta Täpsema korra kehtestab iga KOV volikogu koerte ja arvestust ning registreerima nad riiklikus registris käesolevas seaduses ja selle kasside pidamise eeskirjas KOKS § 22 punkti 362 alusel. alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Seaduses ei ole täpsemaid juhiseid selle ülesande Veterinaarseaduse § 32 lg 4 kohaselt korraldab koerte ja vajaduse korral teiste täitmiseks, KOV on vaba valima meetodeid, kuidas lemmikloomade kohta arvestuse pidamist kohalik omavalitsus. ülesannet täidab ja milliseid registreid kasutab (KOV autonoomia ülesannet täites). Vastav kohustus tuleb panna riigile mitte kohalikule omavalitsusele. Eestis on 79st KOVist 66 sõlminud lepingu kummagagi Luua üleriiklik veebipõhine lemmikloomade register, mida haldaks riik ja kahest peamisest lemmikloomaregistri teenust pakkuvast kehtestada lemmiklooma omanikule kohustus mikrokiipimiseks ning üleriigilisse ettevõtjast. Neist 64 Spin TEK ASga ja 6 EVSiga, nende registrisse kasside-koerte kandmiseks. Riik on juba 2004. aastal investeerinud 30 hulgas on 4 KOVi, kellel on sõlmitud leping mõlema 000 krooni (üks kolmandik registri arenduse maksumusest) üle-eestilise ettevõtjaga. Arvestades, et üle 80% kõigist Eesti lemmikloomade registri (www.llr.ee) infosüsteemi väljatöötamisse. LLR register KOVidest on vabatahtlikult sõlminud lemmikloomade üle töötab endiselt, seda kasutab lisaks Tallinna linnale veel 47 omavalitsust üle arvestuse pidamiseks lepingu elektroonilise veebipõhise Eesti. LLR-i registrile on Tallinn juurde arendanud ka varjupaigaliidese, andmekogu teenusepakkujaga, võib järeldada, et KOVid mõlemad andmebaasid kasutavad sama kiibinumbri otsingut ja omaniku on valmis neile pandud ülesannet täitma. andmete otsingut. See on oluliselt lihtsustanud nii Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kui ka varjupaigateenuseid Kuigi õiguslikult on igal KOVil oma register, on nad koondunud kahele üleriigiliselt toimivale platvormile (Spin 69 pakkuvate mittetulundusühingute tööd. Seega ei ole otstarbekas uut infosüsteemi TEK ja EVS), ja saame rääkida kahest veebipõhisest hankida, vaid jätkata olemasoleva ja toimiva infosüsteemi kasutamist. infosüsteemist, kust loomi otsida. Antud hetkel on Eestis loomakaitsjate hinnangul ligi 100 erinevat Leiame, et uue lemmikloomaregistri loomine ei ole lemmikloomaregistrit. Kolm suuremat on üle-eestilised: LLR lemmik- eelnevalt nimetatud põhjusel otstarbekas ning asjakohane loomaregister (registri hoolduse ja majutusteenused maksavad kinni kohalikud on jätkata olemasolevate süsteemide põhiselt, muutes neid omavalitsused, loomaomanikule on looma registreerimine kui haldustoiming vajadusel kasutajasõbraliemateks tasuta), väikeloomaarstide register (MTÜ Eesti Väikeloomaarstide Seltsi Maaeluministeeriumis on valminud VS muutmise välja- omandisse kuuluv register, kuhu loomade kandmise maksavad kinni töötamiskavatsus (VTK), milles analüüsitakse ühiskonna loomaomanikud) ja Kennelliidu register (MTÜ Eesti Kennelliidu omandisse valmisolekut kohustuslikuks lemmikloomade kiipimiseks kuuluv register, mis on vaid tõutunnistusega koertele loodud andmekogu, kuhu ning sellega kaasnevat mõju erinevatele osapooltele, ei kanta teistest liikidest loomi ega tõutunnistuseta koeri). sealhulgas andmete lemmik-loomaregistrisse kandmisel Lisaks on kohalikel omavalitsustel ja loomakliinikutel piirkonniti väikse- ning andmekogude haldamisel. Lisaks on võrreldud ja mamahulised registrid, millest osade andmed on kirjutatud üksnes paberkandjale. analüüsitud lemmikloomade andmete andmekogude Koerte ja kasside kiibistamine ning registrisse kandmine tuleb Eestis muuta haldamisega seonduvat, sealhulgas erinevaid kohustuslikuks ja luua tuleb üks üle-eestiline register, mis annaks adekvaateset olemasolevaid lemmikloomaregistreid ning võimalikke informatsiooni viivitusteta, et loom saaks esimesel võimalusel tagastatud uusi lahendusi. VTK esitatakse EIS kaudu arvamuse omanikule. Antud küsimus tuleb lahendada riigi tasandil, sest registreid on palju, saamiseks seotud ministeeriumitele ja osapooltele. segadus seetõttu suur ja erinevate registrite haldajad omavahelisest koostööst Lõplik Maaeluministeeriumi seisukoht võimalike huvitatud ei ole. Üleriigilise registri loomise tulemusena muutuks kohalike muudatuste kohta VSis kohustusliku lemmikloomade omavalitsuste tegevus tulemuslikumaks ja kulud väheneksid ning langeks kiipimise ning lemmikloomade registri koosseisu kohta kadunud ja hukkunud lemmikloomade arv. antakse pärast VTK kooskõlastusringilt saadud tagasiside koondamist ja esitatud ettepanekute analüüsimist 4. Lisada Veterinaarseadusesse punkt, mis käsitleb ennetava Ei toeta VS muutmist. vaktsineerimise kohustust. Õigusloome- 11.03.2022 on vastu võetud maaeluministri määrus nr 14 Antud hetkel oleme olukorras, kus loomade ennetavat vaktsineerimist, sh alane tegevus „Marutaudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed“, mis kasside ja koerte marutaudi vastu vaktsineerimist ei reguleeri ükski seadus. Sellest on kehtestatud VS § 55 lõike 3 alusel. Nimetatud määruse tulenevalt ei ole võimalik ka kohalikul omavalitsusel põhjendada, miks oma §-s 3 on sätestatud nõuded kasside ja koerte territooriumil nõutakse loomade vaktsineerimist ja miks varjupaigas seda tehakse marutaudivastase vaktsineerimise kohta. omaniku kulul, kui hulkuma sattunud loom tagastatakse ja ta on vaktsineerimata. Ennetav vaktsineerimine põllumajandusloomadel on Tulenevalt praeguse aja olukorrast, kus meile satub loomi Ukrainast, kus reguleeritud eriti ohtlike loomataudide puhul kas läbi marutaudi levik on laiaulatuslik, on antud kohustus väga oluline. Samuti tuuakse otsekohalduvate EL määruste või VS § 59 lg 3 alusel. aasta-aastalt enam loomi riiki Venemaalt, kus on samuti marutaud äärmiselt Muude taudide puhul annab VS § 55 lg 3 aluse kõrge levikuga. Sellest tulenevalt on nii marutaudi, kui loomakatku ennetav maaeluministrile aluse täiendavate meetmete vaktsineerimine ainuvõimalik viis ennetamaks antud haiguste levikut ka meie kehtestamiseks. riigis. 70 Maavarad 5. Riigil analüüsida uute taristuobjektide rajamiseks vajalike maapõuevarade Esialgsed MKMi vastutusvaldkond. Alates 2026 mahtusid ja sobilike karjääride asukohti ning sätestada kord, mille alusel analüüsid üle võiks tulla 2021. aasta detsembris algatas Vabariigi Valitsus Harju suunatakse kaevandamise keskkonnatasudest suurem osa kohalikule 80 000 euro suurem maakonna maavarade maakonnaplaneeringu omavalitsusele. muutus teemaplaneeringu, mille eesmärgiks on maavarade kaevandus- Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu (EMTEL) hinnangul ohustab Eesti ehitusturgu kaevandamise valdkonnas riiklike strateegiliste tasudes toorainekriis, kuna teede ja hoonete rajamiseks vajalikud paekivivarud hakkavad maakasutusprioriteetide seadmine, sealhulgas lõppema ning lube uute karjääride avamiseks ei anta. Kõige paremad lubjakivivarud ehitusmaavarade uuringualade ja kaevandamisalade on Tallinna lähiümbruses Jõelähtme ja Harku vallas. Samas on Jõelähtme valla paiknemine. Samuti olemasolevate karjääride laiendamise valimisliidu lepingus kirjas, et kaevandusi seal ei avata. võimaluste määramine. Alad määratakse lähtuvalt riigi huvist ja koostöös kohalike omavalitsuste ning Suurte ehitusobjektide rajamiseks ei piisa kodumaisest materjalist, kuid materjali kogukondadega. 1. juuliks 2022. a esitab Soomest, Norrast või Rootsist toomine toob kaasa teedeehituse ja muu taristu Keskkonnaministeerium Rahandusministeeriumile Rapla- ehituse tunduva kallinemise. ja Pärnu maakonna maavarade maakonnaplaneerinu Teemaks on olnud teenindusteede alusmaterjalina aheraine kasutamine, kuid suure teemaplaneeringu algatamise taotluse. liikluskoormusega teede jaoks pole see materjal sobiv. Keskkonnaministeerium on koostamas maavarade Seadus on andnud valitsusele võimaluse sõltumata kohaliku omavalitsuse otsusest memorandumit Vabariigi Valitsusele, milles teeme kaevandamisluba välja anda, kuid sellega võivad kaasneda pikaajalised kohtu- ettepaneku jaotada ümber maavara kaevandamisõiguse vaidlused. Kuigi kaevandajad maksavad kaevandamisõiguse tasu keskkonna- tasujagunemine selliselt, et kaevandamise kohalik häiring häiringute vähendamiseks, on kohalikule omavalitsusele ja konkreetsele kogu- oleks õiglaselt hüvitatud, nii tasumäära ulatuse kui ka konnale, keda kaevandamine häirib, laekuv tulu praktiliselt reguleerimata. mõjutatud piirkonna võtmes. 6. Töötada välja seadusandlikud aktid, mis reguleeriksid maavarade 60 000 eurot Arvestades kehtivat õigusruumi on kohalikel Vaadatakse läbi kaevandamist KOV-i territooriumil, sh tiheasustusalal. omavalitsustel olemas õigused ja võimalused reguleerida Maapõueseadus maavarade uurimist ning kaevandmist oma territooriumil, uuendamise KOV-idel (sh KOV-id tiheasustusaladel) puuduvad maavarade kaevandamise sh tihestusaladel. käigus tõkestamiseks õiguslikud alused. Kaevandamislubasid pikendatakse olenemata kohaliku omavalitsuse vastuväidetest ja üldplaneeringutes määratud piirangutest. Iga Maapõueseaduse § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt uue geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa puhul on kirjeldatud mõjusid ainult keeldutakse uuringuloa andmisest kui kohaliku konkreetse taotluse raames. Kuna taotletavad alad jäävad oma suuruste tõttu omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. kohustusliku keskkonnamõju hindamise piiridest enamasti välja (kaevandajad on Lisaks keeldutakse maapõueseaduse § 55 lõike 2 punkti 11 erinevad ja iga luba taotletakse ning menetletakse eraldi), siis puudubki koosmõjusid kohaselt kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku hindavate uuringute ning kaevandamise osas ühtne nägemus KOV-ide haldusterri- omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa tooriumitel. Üksikud keskkonnamõju hindamised, mis on tehtud, ei anna ühtset andmisega. Samad reeglid kehtivad ka kaevandamisloa nägemust kogu maardla (sh maardlad tiheasustusalal) piirkonna olukorra kohta. muutmise ja pikendamise kohta. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus nimetatud lubade Üldplaneeringute põhieesmärk KOV-ide haldusterritooriumitel on ruumilise arengu andmisega, muutmisega või pikendamisega, võib põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine hea elukeskkonna kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa kujunemiseks. andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi 71 Üldplaneeringutes käsitletakse: Valitsuse poole pöördumine on ainult erandkorras, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. 30 aasta jooksul on 1. Erinevaid keskkonnaaspekte (veevarud, rohevõrgustik, kaitsealused liigid ja selliseid otsuseid tehtud alla 10ne. üksikobjektid jne) ja Status Quo koormus keskkonnale. Maavarade kaevandamine kuulub nende keskkonnamõju 2. Tegevusi, mis käsitlevad veevarude kadusid. hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses 3. Piirkondade analüüsi, kus võib kaevandada ja millises ulatuses ning kus tuleb loetletud kavandatavate tegevuste hulka, millega kaasnevat hoiduda olulist keskkonnamõju tuleb hinnata. Kui KMH algatamine ei ole kohustuslik, siis asjakohasel juhul peab 4. Tegevuste analüüse ja ettepanekuid, mis tagavad järgmiste eesmärkide üheaegse tegevusloa andja selgitama KMH algatamise või täitmise (ilma üksteist kompromiteerimata ehk arvestamata): algatamata jätmise välja eelhinnangu andmise kaudu o joogiveevarude kaitse; (sealjuures tuleb küsida ka asjaomastelt asutustelt o toimimine rekreatsioonialana; seisukohti). Nii eelhinnangu andmisel kui KMH materjalide koostamisel tuleb arvestada ka kavandatava o toimimine rohevõrgustiku tuumalana; tegevuse koosmõju muude praeguste ja planeeritavate o toimimine kaitsealustele kahepaiksetele, roomajatele, haudelindudele ja taimedele tegevustega. Näiteks kui maardlas on mitu karjääri, siis soodsa elupaigana ning toimimine soodsas seisundis liiviku- ja rabakooslusena; tuleb KMH käigus anda ka hinnangud kumulatiivse mõju kohta seoses olemasolevate karjääridega. o riigikaitse. Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 näeb ette, et 5. Ruumiliste lahenduste analüüsi, mis aitavad tagada punktis 4 nimetatud eesmärkide maapõue kasutamise korraldus ja ruumiline planeerimine täitmise. peavad toimima kooskõlas. Kuna tegelikkuses pikendatakse olemasolevaid kaevandamislubasid olenemata kohaliku omavalitsuse vastuväidetest ja üldplaneeringutes määratud piirangutest, ning ei analüüsita keskkonnamõjusid puhke- ja virgestusmaal (sh tiheasustusaladel) uute geoloogiliste uuringute läbiviimiseks ning karjääride avamiseks, on vajalik välja töötada KOV-ide huvide kaitseks seadusandlikud aktid, mis reguleeriksid maavarade kaevandamist KOV-i territooriumil, sh tiheasustusalal. Jäätmemajandus 7. Luua võimalus omavalitsuskeskse jäätmeveosüsteemi rakendamiseks. Õigusloome Koostatud on Maailmapanga poolt tehtud ja Euroopa Seaduse Jäätmeseaduses tuleb sõnastada selge alus, et KOV-id võivad küsida tegevus Komisjoni poolt rahastatav analüüs Eesti muutmiseks korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise eest tasu. jäätmevaldkonna reformiks. Oma analüüsis on puudub Maailmapank teinud näiteks ettepaneku, et KOVid poliitiline Teeme ettepaneku täiendada jäätmeseadust § 65 lõikega 2, muutes järgnevat võiksid koguda maksu või tasu jäätmetekitajalt, et konsensus, numeratsiooni, järgmiselt: valdkonda finantseerida. Uuring on kättesaadav ministeerium „(2) Jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Hetkel valmistatakse toetab kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või selle üksuse uuringu põhjal ette VTK-d, mis peaks valmima 2022.a volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse jooksul. 72 pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või selle üksuse volitatud mittetulundusühingul.“ Tasub märkida, et jäätmeseadus reguleerib üksnes Alates 06.01.2015 on kehtetu jäätmeseaduse § 66 lg 11, mis andis kohaliku korraldatud jäätmeveo hanget ning jäätmekäitluskoha saab omavalitsuse üksusele volituse osutada jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo määrata eraldiseisvalt. Jäätmekäitluskoha kaudu saab teenust ja küsida neilt osutatud teenuse eest tasu. KOV otsustada olulisel määral, mis saab tema territooriumil kokku korjatud jäätmetest ning kuidas Nimetatud sätte kehtetuks tunnistamine riivab kohaliku omavalitsuse üksuse kujuneb olmejäätmete ringlussevõtu tase. enesekorraldusõigust ja õigust otsustada, kuidas oma haldusterritooriumil Jäätmekäitluskoha valikuga seotud hinnastamisel tuleb jäätmehooldust korraldada. Tallinna linn osutab korraldatud jäätmevedu 9-s jäätme- lähtuda, et see kataks vähemalt jäätmekäitluskoha rajamis-, veopiirkonnas 13-st ja leiab, et tegemist on nii riigi jäätmepoliitika (nt jäätmete kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud. ringlussevõtu sihtmäärade saavutamine) kui ka jäätmevaldajate jaoks parima võimaliku lahendusega, mis tuleb jäätmeseaduses taaskehtestada. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine kohaliku omavalitsuse üksuse poolt võimaldab omavalitsusel saada vahetut teavet korraldatud jäätmeveoga liitunutest, mis omakorda võimaldab paremini järelevalvet teostada. Samuti on kohaliku omavalitsuse üksusel sellisel juhul aktuaalsed andmed tekkivate jäätmevoogude kohta. Seni jäätmevedajate poolt edastatud andmed on olnud puudulikud. Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt teenuse osutamine tagab, et jäätmevedajal ei teki motivat- siooni jäätmevaldajatelt kogutud jäätmeid ebaseaduslikult ladestada, sest jäätme- käitluskohale maksab omavalitsus, mitte vedaja. Ettepaneku elluviimine võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel jäätmeveohinda jäätmeliikide lõikes ristsubsideerida ja kehtestada jäätmevaldajale liigiti kogutud jäätmete äraandmise eest odavam hind kui näiteks segaolmejäätmete äraandmise eest, edendades selle kaudu tekkekohal jäätmete liigiti kogumist. 8. Lubada korraldatud jäätmeveole kohaldada riigihangete seaduse kohast Õigusloome Vt eelmist vastust Läbirääkimised sisetehingute regulatsiooni ning vastavalt tunnistada kehtetuks ja jätta välja tegevus jätkuvad. sisetehingu keelavad sätted jäätmeseaduse § 1 lõikest 5 Sätte kohaselt ei ole lubatud korraldatud jäätmeveo tellimine sisetehingu korras riigihanget korraldamata. Kui jäätmeseaduses vastavat keeldu ei oleks, oleks sisetehingu tegemine riigihangete seaduse § 12 alusel lubatud. Puudub mõistlik põhjendus võtta kohaliku omavalitsuse üksuselt ära riigihangete seaduse kohaselt lubatud õigus teha sisetehingut. Omavalitsustel peab olema võimalus valida sobivaim viis jäätmeveo korraldamiseks. Nii Euroopa Liidus kui ka maailmas on nii veemajanduses kui ka jäätmemajanduses trend selline, et parema ja stabiilselt tulemuslikumaks muutuva teenuse tagab KOV-kesksetele lahendustele, sealhulgas in-house lahendustele tagasipöördumine. 73 9. Käsitleda jäätmeseadust puudutavate ettepanekute hulgas ka jäätmeregistri Õigusloome Arvestatakse väljatöötamiskavatsuses. Lisaks on KEM Aasta pärast teemat: Täpsustada jäätmeseaduse §-s 711 sätestatud jäätmevaldajate registri tegevus. algatanud jäätmevaldkonna digitaliseerimise projekti, mis ülevaade, mis regulatsiooni. samuti panustab andmevahetuse ja registrite info seis on parandamisele. digitaliseeri- Jäätmevaldajate register on sätestatud jäätmeseaduse §-s 711 järgmiselt: misega. (1) Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. (2) Kohalikul omavalitsusel on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registri andmete kohta. Jäätmeseadusega sätestatud ülesannete täitmiseks peab igal KOV-il olema jäätme- valdajate register. Seadusandja ei ole määratlenud andmekogu sisu ja sellesse kogutavate andmete koosseisu. Jäätmevaldaja mõiste jäätmeseaduses on nii lai, et jääb arusaamatuks, kelle andmeid tuleb registrisse kanda. Olemuslikult kogutakse registrisse jäätmetekkekohad – ehk maaüksused, mis on hoonestatud – st kinnistud, mille kasutusotstarbest tuleneb eeldus, et seal tekivad jäätmed. Objekti suhtes ei saa olla nõudeid, mistõttu on vaja objektiga seotud subjekti. Seetõttu peaks jäätmeseadus sõnaselgelt sätestama, kes korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud kinnisasjal jäätmete käitlemise eest vastutab. Korraldatud olmejäätmeveos on subjektide ring, kes peaks tagama jäätme- tekkekohalt olmejäätmete nõuetekohase äraveo, oluliselt kitsam. Seadusega ei ole jäätmevaldajale kehtestatud mh kohustust tagada jäätmeregistris jäätmevedaja jaoks vajalikud andmed. Veemajandus 10. Peremehetute puurkaevude inventariseerimine Pilootprojekti Igas omavalitsuses on puurkaeve ja puurauke, mis Omavalitsuse maksumus 475 puuduvad ehitusregistrist ja keskkonnaregistrist, mis haldus- Kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil puurkaevude inventariseerimine ning 000 eurot. muudab nende ümberehitamise või muud toimingud väga territooriumil kaevude registri korrastamine koos asukoha täpsustamisega tülikaks ning on määratlemata kitsendused nende ümber. puurkaevude Üleriiklike https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx? Kuna puurkaevude ja –aukude ehitamiseks annab ehitus- inventariseeri- tegevuste loa KOV, siis peaks Keskkonnaministeeriumi hinnangul mine maksumus just KOV tegelema mahajäetud puurkaevude kaardistami- selgub peale sega ja nende lammutamise või ümberehitamise vajaduse pilootprojekti hindamisega. Mahajäetud ja peremeheta puurkaevud ja – läbiviimist. augud on ohuks põhjaveele, nende kaardistamine on vajalik tegevus ja eeldus edaspidisteks ehitustöödeks. 74 11. Kehtestada võrdsed tingimused vooluveekogude ja maaparandussüsteemide Esialgse Linnapiirkondades asuvate kraavide hooldamiseks Erinevad korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks tiheasustusaladel analüüsi mõeldud rahalise katte saamiseks on menetluses oleva uue eesmärgid, maksumus ÜVVKS eelnõu kohaselt võimaldatud lisada sademevee erinevad Omavalitsuste piire ületavate vooluveekogude hoolduseks puudub terviklik suurusjärgus ~ kraavid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni hulka, mistõttu rahastus- finantseerimislahendus. Vooluveekogude seisundi parendamiseks on võimalik 20 000 eurot nende hooldamise kulu võib tulevikus samuti lisada võimalused . toetust taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskusest. Maaparandusseaduse mõistes sademevee teenuse hinda. Siiski tuleks eraldi arvestust ÜVVKS maaparandussüsteeme linna territooriumil ei ole. Linnade territooriumitel asuvad pidada avalike teede ja tänavate puhastamiseks ja kraavide lahendab osa kraavid on rajatised, millede hoolduseks maaparandussüsteemide hoolduseks hoolduseks mõeldud kulutuste osas. probleeme mõeldud toetused ei laiene. Linna territooriumil on vajalik liigvee ärajuhtimine merre, mis on ainuvõimalik maaparandussüsteeme kasutades. Seetõttu peab linn Vooluveekogude korrastamiseks on SA KIK Keskkonna- õigeks linna territooriumil maaparandussüsteemide kasutamist ning nende programmis loodud toetusmeede, mis lähtub veekogumi hoolduseks ja korrastamiseks samade finantseerimislahenduste kehtestamist. ökoloogilisest seisundist. Kui eesmärk on vähendada liigveest tingitud probleeme tiheasustusaladel, siis on sisuliselt tegemist üleujutusriskide maandamisega ning ka selleks on toetusmeetmed loodud (nii uuringuteks kui ehitustöödeks) 12. Suvilapiirkondade välise tulekustutuse veevõtukohtade väljaarendamise Keskkonnaministeeriumi pädevusse kuulub ÜVVKS ÜVVKS osas toetamine, ligipääsetavuse tagamiseks tagada erisused muutes seaduse alusel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine, mille KeM toetab. nõudeid. käigus rajatakse ühisveevärgile ka tuletõrjehüdrandid. Ühisveevärgil asuvate tuletõrjehüdrantide rajamist Aiandusühistu (AÜ) veesüsteem teenindab 50 elanikku, on tegemist ÜVVKS toetatakse SA KIK kaudu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni mõistes ühisveevärgiga ja AÜ on vee-ettevõtja. Ühisveevärgil asuvad tuletõrje- rajamise käigus. hüdrandid on ühisveevärgi osaks, mistõttu toimub nende rajamine koos ühisveevärgi rajamisega ning rahastamine toimub samamoodi nagu ühisveevärgi rahastamine. Kui aiandusühistut teenindav vee-ettevõtja ei suuda tagada Ühisveevärgi, sealhulgal tuletõrjehüdrantide rajamine toimub nii liitumistasude kui ka piirkonda ühisveevärgi kaudu nõuetekohaseid tuletõrje- veeteenuse hinna arvelt vastavalt ÜVVKS-le hüdrante, tuleb tõdeda, et vee-ettevõtja ei ole suuteline investeerimiskohustusi nõuetekohaselt täitma, mistõttu Tegemist on osaliselt munitsipaal-, osaliselt aiandusühistute omandis, osaliselt riigi tuleb tegeleda vee-ettevõtja reorganiseerimise võimalus- omandis olevatele kinnitutele,/arendustustele tuleohutus nõuete tagamise tega. Selleks tuleb aiandusühistu piirkond hõlmata mõne võimekusega. Kui vaadata Narva aiandusühistute kinnistute omandit, on riik on üks suurema või regionaalse vee-ettevõtja tegevuspiirkonda, kinnistuomanikest. Kui riik soovib müüa kinnistuid, siis on vajalik arvestada sellega, sest investeerimisvõimekuse puudumine seab ohtu lisaks et linn ei saa väljastada ehituslubasid uute ehitiste rajamiseks kuna piirkonnas tulekustutusvee saamisele ka nõuetekohase joogivee puuduvad normidekohased veevõtukohad ja tuleohutus seetõttu ei ole piirkonnas teenuse. tagatud. Kuna aiandusühistud ei ole võimelised veevõtukohtade süsteeme oma kuludega välja ehitama, siis on vajalik leida lahendused toetusteks. Samuti tuleb Keskkonnaministeeriumi pädevusse ei kuulu tuleohutuse arvestada seni kehtinud ehitusvõimaluste piiramisega (sh. riigi kinnistutel), põhjusel, tagamine väljaspool ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piir- et päästeamet ei anna kooskõlastusi ning linn ei või väljastada ehitus- ega konda. Veevõtukohtadeks võivad olla sobivad nii lokaal- kasutuslubasid ilma kooskõlastuseta. sed selleks otstarbeks kaevatud tiigid kui ka looduslikud veekogud vms, kuid nende sobivust tuleohutuseks ning 75 nende rajamisega kaasnevat korraldab Siseministeerium koostöös Päästeametiga. Heakord 13. Eraldada vahendid riigi- ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade, kinnistute, Riigi omandis ja Maa-ameti eelarves on 2022.aastal riigimaade kõigiks Olemasolevate maaüksuste koristamiseks hüljatud jäätmetest ja riigi omandis olevate reformimata hooldustöödeks kokku 500 000 eurot. ressursside avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamiseks. maa raames tegeleme Sellest on kavandanud riigimaadel erinevaid hooldustöid hooldamiseks probleemiga. Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate riigimaade ja riigi omandis olevate järgmiselt: taotleme lisa- KOV-l tuleks avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamise kulud ja Maa-ameti omandis rahastust ~100 000 riigimaadelt jäätmete (prügi) likvideerimiseks üle vaadata olevate riigi omandis ja jätkuvalt riigi omandis olevate kinnistute maaüksuste riigieelarvest peremeheta hooldamine ja jäätmetest koristamise kulud peaksid olema kaetud riigieelarvest. ~120 000 üldise hoolduse töödeks ( niitmine, lume ja 154 tuh krundid. libedusetõrje) Hooldamine aitab ära hoida bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja tagab eurot/aastas. kaitstavatel aladel ohustatud liikide säilimise. ~20 000 ohtlike puude ja okste likvideerimiseks Heakorraprobleemidega maaüksuseid, mille suhtes KOV näeb, et need peaksid ~10 000 muudeks erakorralisteks töödeks (kaevude, olema munitsipaalomandis, saavad KOV-id ka praegu taotleda aukude katmine-ohutustamine, reostusuuring jne) munitsipaalomandisse. ~250 000 ohtlike jt lagunenud ehitiste likvideerimiseks Prügi likvideerimiseks on täna seisuga Maa-ametil lepinguid sõlmitud summas 78 014 eurot ja hanked hetkel töös veel eeldatavas summas 16 800 eurot. Seega on käesoleva aasta eelarves pürgi likvideerimiseks kavandatud summast võimalik kasutada veel ca 15 000. Prügi likvideerimise tööde ootel kinnistuid on aga hetke- teadmise järgi ca 30 ja neid lisandub pidevalt, kuna lumi ju alles sulas ja prügi tuleb nähtavale. Seega oleks üsna tervitatav, kui ka KOV-d jäätmete likvi- deerimisse saaks panustada, sest osalt on KOV-d selle eest vastutavad, et jäätmemajandus ei ole inimestele nii kättesaadavaks tehtud, et loodusesse prügi ei satuks. Maa-ametil ei ole kohustust ega ka võimekust koristada riigi omandis olevate avalike veekogude kaldaalasid, kuna nendele maa-aladele ei olegi määratud kindlat valitsejat- haldajat, st need alad on riigi omaks määratud seadusega ega ole üldjuhul riigivarana arvele võetud. 76 8. Ruumi, elamumajanduse ja maade töörühma ettepanekud Tabel 11. Osapoolte ettepanekud muudatusteks nr Töörühma kokkulepe, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht (töörühma koosolek 16.05.2022) eriarvamused ELVLi Ettepanek ja põhjendus ettepanek maksumusest 1. Kaaluda infrastruktuuri tasu kehtestamist avalik- Nimetatud teema lahendamisega on sammhaaval tegeletud, Läbirääkimised jätkuvad, õigusliku tasuna ning laiendada planeerimisseaduse § alustades nendest aspektidest, mille osas on olnud võimalik aruteludesse tuleb kaasata ka 131 lõikes 2 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse saavutada sisuline ja poliitiline kokkulepe. 13.01.2022 jõustunud teised seotud huvigrupid. kohustuste üleandmise õiguse kohaldamisala. PlanS muudatustega anti KOVidele võimalus selges raamistikus välja töötada kohakeskseid vajadusi ning KOV eripära arvestav Oluline on ühtse mudeli olemasolu, et juba äriplaane kord. See tähendab, et KOVidel on võimalus seisuga 01.11.22 koostades oleks selge, millise kuluga tuleb arvestada. Ei saa välja töötada määrus tehnilise taristu välja ehitamise ja kompen- pidada mõistlikuks ja ökonoomseks olukorda, kus kõik seerimisega seonduvas. Oleme seisukohal, et tehnilise taristu omavalitsused ise leiutavad finantseerimise põhimõtteid, osas tagab see ka arendajatele suurema õigusselguse ja võimaluse ühtlasi on läbi vaidlemata, milline on õiglane ja oma äriplaani enam ettenähtaval kujul koostada konkreetse proportsionaalne kaasfinantseeringutasu. Nimetatud teema KOVI lõikes. Küll aga ei õnnestunud mh Riigikogu menetluses puudutab lisaks teedele ja tehnovõrkudele ka sotsiaalse ka KOVidel endil veenda seadusloomes sisse tooma sotsiaalse infrastruktuuri rajamist. Omavalitsusele jääb paindlikus alles, infrastruktuuri teemat. Selge suunis oli, et selles osas tuleb ei ole kohustus valida varianti, kus arendaja kaasfinantseerib alustada ehitusettevõtjate ja kinnisvara arendajatega ühiste taristu rajamist vaid saab leppida kokku selles, et arendaja huvide selgitamiseks arutelusid. Õigusloome aspektist märgime rajab arendusala teenindamiseks vajaliku taristu 100% ise. järgmist: Ühtlustatud valikupõhimõtted on see, mida tegelikult ehitusettevõtjad/ kinnisvaraarendajad avalikult sektorilt - PlanS järelhindamise protsess käib aastatel 2022-23 ning ootavad. Lisaks sellele selgepiirilisemad valikupõhimõtted käesoleval hetkel ei ole plaanis PlanS uuesti avada enne uue vähendavad kindlasti ka korruptsiooniohtlikke olukordi. VTK ja eelnõu koostamist. Palume RaM kaasata ELVL ja Võimalik regulatsioon reguleeriks vaid neid juhtumeid, kus arendajate esindajatega peetavatesse aruteludesse, et esmalt omavalitsused soovivad leppida kokku selles, et taristu sisustada sotsiaalse taristu mõiste ning seejärel püüda leida rajamise asemel tuleb mingis osas selle rajamist osapooltele vastuvõetav lahendus, kas arendustasu vms finantseerida. näol. - juhime tähelepanu ka asjaolule, et tänase seisuga Vabariigi Valitsus uute maksude ellu kutsumiseks meile teadaolevalt valmis ei ole. KOV finants poolelt on seisukoht ka see, et KOVile on tagatud oma ülesannete täitmiseks tulubaas (tulumaks, tasandusfond ja riigieelarve toetused) ning võimalus laenu võtta netovõlakoormuse 77 piirmäära piires ning selle arvelt teostada avalikes taristu investeeringuid. Arendajatele avaliku taristu väljaehitamise kohustuse panemine või tasu võtmine on kohane kaaspanusena olukordades, kus arendustega seonduvalt kuhjub KOVi taristu suuremahuline investeeringute vajadus kitsale ajaperioodile. Seda ei saa pidada otstarbekaks lausaliselt ja mistahes juhtudel. RaM on valmis olema kaasatud arendajatega arutelude juurde. 2. Võõrandada KOV-dele riigi maareservist tasuta maad, 2021. aasta 21. oktoobril lepiti valitsuskabinetis kokku Läbirääkimised jätkuvad, mis KOVide taotluste kohaselt on vajalikud arenguks, põhimõtted lihtsustamaks KOV-dele maade võõrandamist: ELVL annab oma tagasiside sh ettevõtluse ning tootmise ja liikluskeskkonna Enamike seaduses sätestatud ülesanne täitmiseks vajalikku maad eelnõule. arendamiseks. on võimalik võõrandada tausta v.a elamumaa ja arendusmaa. Samas vähendatakse tasumise osakaalu maa väärtusest 50%-le Riigi ja KOVide arendamiseks tuleb luua ka soodsat (seniselt 65%-lt), pikendatakse tasumise aega 7 aasta peale ruumilist ettevõtlus-, tootmis- ja liikluskeskkonda, sealhulgas (seniselt 5-lt) ning sellest summast on omakorda õigus maha soodustada tööstusparkide ja KOV siseste liiklussõlmede arvestada KOV i poolt tehtud kasulikud kulutused. rajamist. See eeldab selleks sobivate maaüksuste olemasolu ja kui KOV-il neid maaüksusi ei ole, siis taotlemist riigi Hetkel koostatakse otsustele vastavat riigivara seaduse ja maareservist. KOVide seisukohast on oluline, et käsitletud maareformi seaduse muutmise eelnõud. Eelnõu koostamine on teemad võetakse arutusele ja riigi pädevad asutused esitaksid lõppfaasis ja plaanitakse saata maikuu lõpus EISi oma põhjendatud seisukohad ning pakuksid vajadusel kooskõlastamiseks. toimivad lahendused probleemile. KOV-id (nt Tallinn, Tartu, Kuressaare jt) on valmis arutelu käigus esitama täiendavaid selgitusi ja lahendamise ettepanekuid. Siiani ei ole vastu võetud õigusakti, mis võimaldaks KOV- del võõrandada tasuta maad ettevõtluse ning tootmise ja liikluskeskkonna arendamiseks. Puudub § 74-1 lg (3) kohane Vabariigi Valitsuse määrus, mille alusel toiminguid teha. Muudel juhtudel riigivara tasuta võõrandamiseks pole määrust vaja. Jätaks selle siis ettevõtluskeskkonna puhul ka ära, sest selline bürokraatia ei soodusta kuidagi ettevõtluse arengut. Ettevõtluse valdkonnas tuleb, just vastupidi, teha otsuseid kiirendatud menetlusega, sest ettevõtjal pole aega oodata aastaid. 3. Tunnistada kehtetuks MaaRS § 25 lõige 4 või Ettepanek on 2021. aasta 21. oktoobril lepiti valitsuskabinetis kokku põhimõtted Läbirääkimised jätkuvad, ELVL vähendada KOV kohustust tasuda munitsipaal- põhimõtteline, lihtsustamaks KOV-dele maade võõrandamist, mille ühe osana annab oma tagasiside eelnõule. omandisse antud maa võõrandamisel riigieelarvesse Tallinna linn ei tunnistatakse MaarS § 25 lõiked 3, 4, 41 ja 42 kehtetuks. 65% maa turuväärtusest. ole sellist maad Hetkel koostatakse otsustele vastavat riigivara seaduse ja 2020 maareformi seaduse muutmise eelnõud. Eelnõu koostamine on 78 Kohaliku omavalitsuse kohustus tasuda munitsipaal- võõrandanud ja lõppfaasis ja plaanitakse saata maikuu lõpus EISi omandisse antud maa võõrandamise, kasutusvaldusse seetõttu ei pea kooskõlastamiseks. andmise või hoonestusõigusega koormamise korral riigile riigile raha üle hüvitist 65% maa harilikust väärtusest, on ebaõiglaselt kandma. koormav ega arvesta ettevõtluse arengu tagamise vajadusega. KOV-de maksustamine munitsipaalomandisse antud maa kasutusvalduse või hoonestusõigusega koorma- mise korral piirab oluliselt KOV võimalusi kohaliku elu ja ettevõtluse arendamiseks ega motiveeri efektiivsema maakasutuse eelduste loomiseks. 4. Eraldada kohalikele omavalitsustele vahendid elu- Mõistame investeeringutoetuse vajadust, kuid hetkel puuduvad Läbirääkimised jätkuvad. asemeteenuse kättesaadavuse parandamiseks, riigieelarves selleks vajalikud vahendid. arvestades summa määramisel elanike arvu/ toime- tuleku toetuse saajate arvu kohalikus omavalitsuses. Sotsiaalhoolekande seaduse §41 sätestab eluruumi tagamise (s.o. eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat elu- ruumi tagama) kui kohaliku omavalitsuse üksuse korral- datava sotsiaalteenuse. Aina suurenev teenuse vajadus ületab kohalike omavalitsuste, eriti suuremate linnade võimalusi nõudlusele pakkumisega vastata. Tallinnas oli seisuga 01.10.2021 eluruumi üürimist taotlejana arvele võetud 1979 isikut. Üha kasvavad kinnisvara- ja üürihinnad muudavad eluaseme haavatavale sihtgrupile kättesaamatuks. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13.07.2017 määrus nr 38 „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arenda- miseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“ näeb muude eesmärkide kõrval ette ka investeeringute soodustamist sotsiaalteenuse osutamise raames või tühjenevate haldamata korterelamute probleemi lahendamiseks vajalike eluruumide pakkumiseks sotsiaal- majanduslikult vähekindlustatud sihtgrupile. Sama määruse § 8 lg 3 sätestab maksimaalseks toetussummaks kõigi taotlusvoorude peale kokku kuni 2 500 000 eurot kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, olenemata selle elanike arvust. 79 5. Infragi normdokumendi väljatöötamine Printsiibis nõus. Vajab täpsemat arutelu, millise normdokumendi Läbirääkimised jätkuvad. MKM (projekteerimine, ehitamine, haldamine). suhtes ootus on. Ehitise infomudeli koostamise ja kasutamise ja ELVL lepivad kokku eraldi loogika peaks läbivalt lõimuma kõigisse töölõikudesse ja koosoleku ajas teema detailides Varasem praktika on näidanud, et digitaliseeritud lahenduste olulisematesse normdokumentidesse. arutamiseks. kasutuselevõtt on oluliselt lihtsustanud informatsiooni loomise ja jagamise võimalusi ning muutumas ehitussektori tööprotsesse üle maailma. Eesti ehitussektori võimalus on läbi digitaalsete lahenduste kasutuselevõtu tõsta kohaliku turu teenuste kvaliteeti, tulemuslikkust ning luua atraktiivne keskkond tulevastele tööandjatele ja töötajatele. Uute tehnoloogiatega kohanemine ja modernsete töömetoodika- tega harjumine on vältimatu suurendamaks Eestis nii teede- kui tsiviilehitussektori jätkusuutlikku arengut kohalikul ja rahvusvahelisel turul. On oluline, et ehitussektoril oleks normdokument digitaalse ehitusinfo rakendamiseks, mis võimaldab ehitise elutsükli vältel protsessis kõigil osapooltel - arhitektil, konstruktoril, eriosade projekteerijatel, arendajal, ehitajal, omanikul, kasutajal, haldajal jne integreerida ühte mudelisse omale vajalik informatsioon ning kontrollida olemasolevat teavet. 6. Kaasata omavalitsuste esindajaid nii uue Lähiaastatesse planeeritud arendused suurendavad EHR-i Läbirääkimised jätkuvad (kuni ehituseadustiku kui ka planeerimisseaduse muutmise jõudlust, kasutajamugavust, veakindlust ja protsesside läbi- seaduseelnõude VV-le aruteludesse ning viia läbi ehitisregistri (EHR) paistvust. Muuhulgas sisaldavad need arendused ka menetlus- esitamiseni). täiustamine hõlbustamaks suuremahuliste keskkonda ametisiseste ülesannete jagamise funktsionaalsuse projektdokumentatsioonide menetlust, sh: loomist. Uus menetluskeskkond jõuab kasutajate ette 2022. aasta 1. pooles. 1) arendada välja EHRis eskiiside, muudatusprojektide ja riikliku järelevalve menetluste osa; Uus arhitektuur võimaldab olemuslikult paremat käideldavust, kuid reaalne jõudluse kasv sõltub ennekõike investeeringutest 2) oluliselt tõhustada/ kiirendada käivitunud EHRi lubade Riigipilve. menetlemise rakenduse töökindlamaks ja kasutajasõbralikumaks muutmist. Niisamuti on oluline kodanike/ettevõtete (taotlejate), oma- valitsuste ja kooskõlastajate jaoks tagada ühtsed menetlused Ehitusseadustiku kehtestamisega on likvideeritud ühtne teede ja muude rajatiste jaoks. See eeldab muuhulgas EHR-i ja e- teede regulatsioon, kohustused, vastutused ning piirangud, ehituse platvormi tihedat integratsiooni Teeregistriga. millel on oluline roll avalikus õiguses. Seetõttu vajab täpsustamist teerajatiste osas nii ehitus- kui ka Koostame ehitusseadustiku tervikmuudatuse eelnõud, milles kasutuslubade väljastamise kohustuslikkus. Tänavate ja tuginetakse tekkinud praktikale ja lahendatakse kitsaskohad teede osas on linn huvitatud eelkõige linnale ületulevate seoses ehitussektori digitaliseerimise vajadustega. Analüüsi teede ja tänavate, sh tänavavalgustus ja tulemus võetakse aluseks seaduse muutmisel. sademeveekanalisatsioon, ehitusprojektidele EHR-is ehitus- 80 ja kasutuslubade menetlemisest. EHR-i kaudu ei saa enam Kehtiv ehitusseadustik ei reguleeri eskiiside ja ehitusprojektide menetleda kasutusteatisi. Ehitusseadustiku alusel asutatud muudatuste esitamist pädevale asutusele menetlemiseks, seega ei EHRi kasutamisel on praktikas ilmnenud mitmed ole mõistlik nende menetluste arendus EHRis. kitsaskohad, mida oleks vaja üle vaadata/kohendada. EHR Järelevalvemenetluste läbiviimist EHRi keskkonnas toetame ja ei vasta suuremahuliste ehitusprojektide menetlusnõuete oleme planeerinud arendusega alustada selle aasta teisel poolel. vajadustele, mistõttu on projektide menetlemine oluliselt viibinud võrreldes 2015. aastaga. Probleeme valmistab Ilmselt on siin silmas peetud kasutusloa andmist riigiteedel suurte andmemahtude üleslaadimine. Vajadus on EHR-i asuvate sildadele ja viaduktidele KOV poolt. Ministeeriumi laadida dwg faile ja jagada ametite siseselt ülesandeid. poolt on esitatud ettepanek see vastuolu muuta selliselt, et riigi Tähtaja märkimisel arvestada tööpäevadega, mitte sildadele ja viaduktidele väljastab kasutusload Transpordiamet. nädalapäevadega. Õigusaktid näevad ette riikliku järelevalve Ideaalis võiks olla teerajatiste kasutusloa andmete täielik andmete olemasolu EHRis, kuid täna seda võimalust ei ole. ühildumine Teeregistris nõutud andmeväljadega, et vältida Ehitusseadustiku alusel teevad järelevalvet nii KOVid kui ka samade andmete mitmekordset sisestamist. mitmed riigiasutused, kuid info objekti teise asutuse .dwg asemel võetakse kasutusele otse .ifc (3D) formaadi järelevalves oleku kohta puudub. EHRi töökindluse ja digitaalse ehitusinfo sisestamiseks. BIM-ehituslubade rakenduse kasutajasõbralikkuse (õigemini nende puudumise) taga projekt on läbi viidud, 2022. suvel alustatakse piloodiga ühes seisab hetkel suur hulk tööjõudlust. omavalitsuses. Samm-sammult viiakse see funktsionaalsus ka teistesse omavalitsustesse ja laiendatakse rajatistele. Varasematel kohtumistel lepiti kokku, et ELVL esitab täpsema probleemikirjelduse ning ettepaneku EHR lahtrite lisamiseks/ muutmiseks. PlanS kontekstis märgime, et ka VVTPs on seatud eesmärk tõhustada ruumilist planeerimist nii õiguslike kui digitaalsete instrumentidega. 13.01.22 jõustunud PlanS muudatustega juba toodi sisse mitmed menetluse efektiivsusele suunatud sätted. Nt laiendati elektroonse teavitamise võimalusi, arutelude hübriid- sena korraldamist kui ka vähendati mõnel puhul planeeringu menetlusetappe. Käimasolevasse PlanS järelhindamise protsessi on KOVid olnud kaasatud ja see on jätkuvalt plaanis. Seaduse toimivuse hindamiseks koostatud põhjalik küsimustik saadeti järelhindamise protsessis välja kõigile KOVidele. Kirjalikud vastused saadi 31-st KOVist ja see info on analüüsitud ka läbi. Lisaks oli KOV mõõde esindatud 2022 kevadel küsimustike ja eelanalüüsi baasil läbi viidud fookusgruppide aruteludes (suure- mad KOVd ka aktiivselt osalesid). Tegevus jätkub 2022 sügisel konkreetsemalt eelnõu tööversiooni üle mõtete vahetamisega, et leida tasakaalustatud lahendus VTKga edasi liikumiseks. RaM 81 teeb koostööd ka MKM ehituse valdkonnaga ja kaasab KOVe asjakohasel viisil. Ruumilise planeerimise digipöörde raames on töös 3 peamist tegevussuunda, millest kõik on abiks ka KOVidele. - planeeringute keskse andmekogu PLANK loomine, 01.11.22 alates tuleb sinna esitada kõik kehtivad planeeringud, mis tähendab, et mõne aja pärast on planeeringute andmed keskselt ka loamenetluste aluseks vm kättesaadavad. KOVid ei pea omama dubleerivaid süsteeme; - 2022-23 minnakse RRF rahastuse toel RaM MKM koostöös appi ca 10-12 digiarenduste osas kehvemas seisus olevale KOVile, eesmärgiga tagada seal kehtivate planeeringute kandmine PLANKi; - eelanalüüsi faasis on planeeringute menetluse süsteemi loomiseks IT arendusega alustamine 2023, kui leitakse rahastus. See aitab KOVidel tulevikus hoida kokku ressursse ning tagada efektiivsemad, läbipaistvamad menetlused. 9. Lõimumise töörühma ettepanekud Tabel 12. Osapoolte ettepanekud muudatusteks Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused ELVLi Töörühma kokkulepe, nr Ministeeriumi seisukoht (töörühma koosolek 12.05.2022) Ettepanek ja põhjendus ettepanek eriarvamused maksumusest 1. Toetusmeede erinevate programmide läbiviimiseks eesti Keeleõpe on korraldatud tsentraalselt ja mõistlik oleks suures osas Eesti Keele Maja keele õppe toetamisel kohalikes omavalitsustes. selliselt jätkata. Keeleõpet pakutakse Eesti Keele Majade kaudu, kaardistab koostöös lisaks teiste ametkondade poolt erinevatele sihtrühmadele (nt Tallinna linnaga täpse haridustöötjad (HTM), sotsiaaltöötajad (INSA), kolmandate vajaduse ja uurib riikide kodanikud (INSA), uussisserändajad võimalust keeleõpet (Kultuuriministeerium) jne. konkreetsele sihtrühmale pakkuda (muukeelsed MTÜde juhid). Küsime valitsuselt lisaeelarve raames täiendavat tuge, et laiendada keeleõpet 82 regionaalselt, et toetada KOVide spetsiifilisi vajadusi keeleõppel. 2. Toetada toetusmeetmete kaudu tegevusi, mille eesmärk Tuleks käivitada uus meede omavaheliste kontaktide loomiseks, Taotleda lisaressurssi on aidata kaasa erineva kultuurilise taustaga inimeste kuhu oleksid kaasatud raamatukogud, KOVid ja noortekeskused. 100 000 eurot toetus- igapäevaste kontaktide tekkele, suhtlusele ja kaasamisele. meetme käivitamiseks. Jäi lahtiseks, kas teha tsentraalselt või taotlus- voorud kohalikul tasandil. Vajab veel arutelu. 3. Edendada vähemusrahvuste kultuuriseltside loomist ja Ministeerium toetab ettepanekut. Tuleb kaardistada vajadus tegutsemist läbi projektikonkursside kaasates neid täpsustada eesmärki. lõimumisprotsessi ja aidata neil säilitada oma kultuuriruumi. Leida võimalused kultuuriseltside tegevuseks kasutatavate üüripindade kulude katmiseks (vajab analüüsi ja koostööd). 4. Viia läbi kohalike omavalitsuste uussisserändajatega Hetkel on toimumas maakondlikud infopäevad AMIFi toel, lisaks Tegevused on kaetud ESF vahetult kokkupuutuvatele ametnikele tsentraliseeritud on kohalike omavalitsuste (sh ametnike) võimestamine ja vahenditest ning koolitused, eesmärgiga tõsta ametnike võimekust koolitamine sees ESF21+ programmis. täiendavat ressurssi ei vaja. uussisserändajate kohanemise toetamisel. 5. Rahvusvahelise kaitse saanud pagulaste toimetuleku Säilitada 2022.a. 2020. aastal asuti tugiisikuteenust ümber kujundama eesmärgiga Tugiisikuteenus on uuel edendamiseks on vaja tõsta tugiisiku rolli ja tähtsust ning toetuste maht, viia see kohalikule tasandile lähemale. Hetkel puudub info, kuhu perioodil rahastatud suurendada teenuse mahtu, selle eesmärgi täitmisele aitaks lisaks ette näha teenuse arendamisega on jõutud, tuleb SKA-lt täpsustada. AMIFist, täiendavat kaasa ka pagulase tugiisiku ja omavalitsuste koostöö täiendavad ressurssi ei vaja. tihendamine. Tegemist on riigipoolse teenusega. vahendid Sotsiaalkindlustusamet kavandatavate kutsuda plaani tutvustama muudatuste lõimumise töörühma rakendamiseks järgmisele koosolekule. süsteemi haldamises. Ministeeriumi ettepanekud ja selgitused Töörühma kokkulepe, nr Märkus/ ELVL seisukoht Ettepanek ja põhjendus eriarvamused maksumus 83 Analüüsida kohalike omavalitsuste valmisolekut pakkuda 1. kohalike omavalitsuste tasandil lõimumise ja kohanemise Ettepanek on töös, analüüs valmib 2022. aasta lõpuks. teenuseid. Luua kohalike omavalitsuste tasandil kontaktpunktid/kontaktvõrgustik, kes on kursis 2. lõimumise ja kohanemise teenustega, et pakkuda Ettepanek on töös, võrgustik luuakse 2022. aasta jooksul. lõimumisvaldkonnas koostööpartnerlust KOVi-siseselt ning riigiasutustele. Luua ELVLi rändekoordinaatori ametikoht, kelle eesmärk on koondada valdkondlikku infot, analüüsida teenuste Tegevus on rahastatud 3. pakkumise võimekust ja ametnike koolitusvajadusi ning ELVL kujundab otsuse juunikuisel juhatuse koosolekul. ESF vahenditest. teha koostööd erinevate valdkonna osapooltega ning koordineerida KOV tasandi koostööd. 84 Riina Solman r iigihalduse minister Rahandusministeerium 2 6.09 .2022 nr 1-7/277 Valitsuskomisjoni ja ELVL -i 2023. aasta riigieelarve läbirääkimised Austatud proua minister Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatus arutas 26. septembril toimunud erakorralisel juhatuse koosolekul Rahandusministeeriumi poolt 23. septembril saadetud Valituskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu riigieelarvestrateegia 2023 – 2026 ja 2023 . aasta riigieelarve läbirääkimiste protokolli eelnõuga seonduvat. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on kohalike omavalitsuste finantsseis 2023. aastal halvenemas. V õrreldes eelmise aastaga , o mavalitsuste põhitegevuse tulud küll kasvavad 103 mln euro ehk 4,1% võrra , samas põhitegevuse kulud kasvavad 130 mln euro ehk 5,3% võrra. Lisaks mõjutavad kohalike omavalitsuste eelarveid oluliselt nii sellel kui järgnevatel aastatel inflatsioon, energiahin dade tõus ja surve töötasule. Liidu juhatus leiab, et Vabariigi Valitsus ei ole 2023. aasta riigieelarve kavandamisel leidnud piisavalt lahendusi kohalikele omavalitsustele järgmiste oluliste prioriteetide osas katteallikate leidmisel : k ohalikele omavalitsustele ülekantava tulumaksumäära tõstmine aastaks 2023 tasemele 12,19% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust ; üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse kasv; koolilõuna toetuse kasv; huvitegevuse ja huvihariduse toetuse taastamine 2021. aasta tasemele; koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuse kasv; kohalike teede hoiu valemipõhine toetuse suurendamine. Oleme tänulikud, et riik on leidnud täiendavaid vahendeid nii põgenikega seotud kulude katmiseks kui ka kõrgenenud energiakulude kompenseerimiseks. Samas tuleb arvestada, et nimetatud kulud kasvavad lähiaja l veelgi. Olukorras, kus kohalikel omavalit s ustel puudub kindlus, kuidas süvenevas majanduskriisis oma ülesandeid jätkusuutlikult täita, ei pea Eesti Linnade ja Valdade Liit võimalikuks allkirjastada v alitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu riigieelarvestrateegia 2023 – 2026 ja 2023 . aasta riigieelarve läbirääkimiste protokolli. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mihhail Kõlvart j uhatuse esimees Eesti Linnade ja Valdade Liit ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli. VALITSUSKOMISJONI JA EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU RIIGI EELARVESTRATEEGIA 2023-2026 JA 2023. A RIIGIEELARVE LÄBIRÄÄKIMISTE KOKKUVÕTE September, 2022 Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjon1 ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad2. Pooled juhinduvad oma tegevuses Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest, põhiseaduse paragrahvidest 154 ja 157, Eesti Vabariigi seadustest, poolte poolt kinnitatud läbirääkimiste töökorrast3, riigi eelarvestrateegia 2023-2026 ja 2023. a riigieelarve läbirääkimistel arutletust ning otsustest ja käesolevate läbirääkimiste käigus vastu võetud otsustest. Eesti Linnade ja Valdade Liidu lähtealused läbirääkimistel: Läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu. 1. Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine. 2. Riigikohtu üldkogu 2010. aasta 16. märtsi otsuse 2009. aasta lisaeelarve kohta (kohtuasi nr 3-4-1- 8-09) seisukohad ning OECD ja CLRAE ettepanekud omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks, partnerluse arendamiseks ja omavalitsuste koostöö suurendamiseks. 3. Kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine. 4. Enamuse riigieelarvest eraldatavate toetuste integreerimine kohalike omavalitsuste tulubaasiga, mis jaotatakse maksutulude ja tasandusfondi kaudu. 5. Taastada 2009. aastani kehtinud omavalitsuste spordi ja noorsootöö valdkonna ülesannete, koos nende kulude katteks kohalikku eelarvesse laekuva tulumaksu osa ja tasandusfondi taastamine 2009. aasta kärbete eelsele tasemele. Arvestades vahepealseid muudatusi kodualuse maa maksustamisel ja lisanduvate ülesannete täitmiseks tulumaksu eraldamise määra tõstmist näha alates 2023. aastast üksikisiku brutotulust tulumaksuna kohalikku eelarvesse laekuva osa määraks 12,18% koos tasandusfondi mahu proportsionaalse kasvuga. 6. Kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ülesannete eristamine õigusaktides ja rahastamine kulupõhiselt riigieelarvest. 7. Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks ning teenuste efektiivsemaks osutamiseks analüüsida seadusandlust ja täpsustada seda valdkondades, kus omavalitsuste koostöö on otstarbekam, kindlustades koostöö võimalikkuse erineva suurusega territooriumil ja erineva arvu omavalitsuste vahel. 8. Omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamine riigi strateegiadokumentides. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/303072018004?leiaKehtiv 2 https://www.elvl.ee/2021_lr_tooruhmade_liikmed 3 https://www.elvl.ee/vabariigi-valitsuse-ja-eesti-linnade-ja-valdade-liidu-vahelise-eelarve-labiraakimiste-tookord 1 ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli. KOHALIKE OMAVALITSUSTE EELARVE PÕHINÄITAJAD JA INDIKATIIVSED MAHUD Tabel 1. Kohalike omavalitsuste tulubaasi põhinäitajad4 KOV EELARVED 2019 2020 2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* TULUD KOKKU 2 270 2 350 2 506 2 692 2 825 2 929 3 057 3 166 - Tulumaks 1 215 1 262 1 355 1 534 1 644 1 736 1 820 1 900 - Maamaks 59 58 59 59 59 62 62 62 - Kohalikud maksud 17 14 17 18 20 21 21 21 - Keskkonnatasud 16 14 16 16 16 16 17 17 - Tasandusfond 102 107 107 107 107 107 107 107 KULUD KOKKU 2 289 2 366 2 642 2 801 2 932 3 030 3 189 3 251 KOV tasakaal -19 -15 -136 -108 -107 -101 -132 -84 KOV sektor tasakaal -25 9 -115 -78 -76 -77 -125 -53 Võlakoormus 779 983 987 1 096 1 188 1 301 1 444 1 539 Likviidne vara 232 395 280 281 265 278 289 299 Suhtarvud ja kasvud KOV eelarve tulud SKP-s 8,2% 8,8% 8,2% 7,4% 7,3% 7,3% 7,3% 7,2% KOV tulubaas SKP-s 4,8% 5,2% 4,8% 4,5% 4,5% 4,6% 4,6% 4,6% KOV koondtasakaal SKP-s -0,1% -0,1% -0,4% -0,3% -0,3% -0,2% -0,3% -0,2% KOV koondvõlg SKP-s 2,8% 3,7% 3,2% 3,0% 3,1% 3,2% 3,4% 3,5% KOV eelarve tulude kasv 8,9% 3,5% 6,6% 7,4% 4,9% 3,7% 4,4% 3,6% KOV tulubaasi kasv 10,7% 6,2% 5,6% 11,0% 6,7% 5,3% 4,6% 4,2% Riigieelarve puhastulud SKP-s 16,3% 15,8% 17,1% 16,0% 15,5% 15,4% 15,4% 15,3% Riigieelarve puhastulude kasv (v.e.a) 6,5% -6,0% 23,0% 11,6% 2,5% 3,9% 4,4% 3,3% * Prognoos 4 RES otsustena 2023. a riigitöötajate palgatõusu tõttu suureneb tulumaksu laekumise prognoos ja lisandub pikaajalise hoolduse toetus 2 ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli. LÄBIRÄÄKIMISTE TULEMUSED Tabel 3. Omavalitsuste tulubaasi ja toetusfondi toetuste 2023. a RE eelnõu ja RES perioodi 2023-2026 indikatiivsed mahud5. 2022 eelarve 2023 eelarve RES 2024 RES 2025 RES 2026 ELVL esitatud lisavahendite ELVLi poolne eelnõu6 taotlus RES 2023-2026 ja 2023.a kokkulepe või RE7 eriarvamus 1. Tulubaas 2023.a 12,19% 2024.a 12,19% KOV tulumaksuosa 11,96% 11,96% 11,96% 11,96% 11,96% Eriarvamus 2025.a 12,20% 2026.a 12,21% 2023. a tõus + 2% ehk +2,15 mln 2023.a 109,448 mln KOV tasandusfond koos muudest 107,302 mln 107,370 mln 107,440 mln 107,440 mln 107,440 mln 2024.a 111,637 mln Eriarvamus allikatest lisanduvate summadega 2025.a 113,870 mln 2026.a 116,147 mln Kriisi süvenedes soovime arutada nii põgenikega seotud Sõjapõgenike ja kõrgenenud 10,43 mln 0 0 0 kulude kui ka energiakuludega toimetulemise toetus täiendavate energiakulude kompenseerimist. 2. Toetusfond Hariduse- ja noorsootöö valdkond 2023.a 393,58 mln Üldhariduskoolide pidamiseks antav 2024.a 432,938 mln 380,71 mln 380,71 mln 380,71 mln 380,71 mln 380,71 mln Eriarvamus toetus8, sh: 2025.a 476,231 mln 2026.a 523,86 mln - Õpetajate tööjõukulude toetus 309,0 mln 5 Eelarve numbrid on enamuses ümardatud mln täpsusega. 6 Toetuste suurused RES 2023–2026. a on indikatiivsed ja võivad täpsustuda vastava aasta riigieelarve eelnõu vastu võtmisel Riigikogus. 7 ELVL esitatud RES lisavahendite taotlused, ettepanekud koos põhjendustega on toodud töörühmade materjalides lisas 1, leitav ka https://www.elvl.ee/riigieelarvelabiraakimised 8 Toetuse muutus on tingitud õpilaste liikumisega omavalitsuste koolidest loodavatesse riigigümnaasiumidesse. 2023.a toetussummat korrigeeritakse lähtudes KOV koolide õpilaste arvust EHISes 10.11.2022 ja haridustoetuse kasvust, mis selgub riigieelarve menetlemisel. Lk 3 / 10 ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli. 2022 eelarve 2023 eelarve RES 2024 RES 2025 RES 2026 ELVL esitatud lisavahendite ELVLi poolne eelnõu6 taotlus RES 2023-2026 ja 2023.a kokkulepe või RE7 eriarvamus - Direktorite ja õppealajuhatajate 15,2 mln tööjõukulude toetus - Koolilõuna toetus 24,16 mln - Õppekirjanduse toetus 8,14 mln - Õpetajate ja juhtide täiendkoolitus 1,96 mln - Tõhustatud ja eritoe õpilastele 21,3 mln tegevuskulu toetus - Kultuuriranitsa toetus 0,92 mln 2023.a 14,25 mln 2024.a 14,96 mln Huvitegevuse ja huvihariduse toetus 10,25 mln 10,25 mln 10,25 mln 10,25 mln 10,25 mln Eriarvamus 2025.a 15,71 mln 2026.a 15,71 mln 2023.a 16,5 mln Koolieelsete lasteasutuste õpetajate 2024.a 16,5 mln 15 mln 15 mln 15 mln 15 mln 15 mln Eriarvamus tööjõukulude toetus 2025.a 18,15 mln 2026.a 18,15 mln 2023.a 2500 eur per õpilane Õpilaskodude kohatoetus toime- 2000 eur per 2000 eur per 2000 eur per 2000 eur per 2000 eur per 2024.a 3000 eur per õpilane Eriarvamus tulekuraskustes perede lastele õpilane aastas õpilane aastas õpilane aastas õpilane aastas õpilane aastas 2025.a 3000 eur per õpilane 2026.a 3000 eur per õpilane 2023.a 1,6 mln Maakondlike õpilasürituste ja aine- 2024.a 1,68 mln ühenduste, koolijuhtide ja õpetajate 1,6 mln 1,6 mln 1,6 mln 1,6 mln 1,6 mln Kokkulepe 2025.a 1,76 mln ühistegevuse ja täienduskoolituse toetus 2026.a 1,85 mln Sotsiaalvaldkond 2023.a 20,41 mln Kokkulepe, Toimetulekutoetusteks (sh toime- 2024.a 22,4 mln toimetulekutoetuse 46,12 mln10 38,46 mln 38,41 mln 38,03 mln 38,90 mln tulekutoetuse administreerimise hüvitis)9 2025.a 22,4 mln piirmäär vajaks 2026.a 22,4 mln ülevaatamist. 9 Sisaldab toimetulekutoetuse administreerimise hüvitist. 10 Sh Ukraina sõjapõgenikega seotud lisavahendid. Lk 4 / 10 ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli. 2022 eelarve 2023 eelarve RES 2024 RES 2025 RES 2026 ELVL esitatud lisavahendite ELVLi poolne eelnõu6 taotlus RES 2023-2026 ja 2023.a kokkulepe või RE7 eriarvamus 2023.a 2,92 mln Raske ja sügava puudega laste 2024.a 2,92 mln 2,65 mln 2,65 mln 2,65 mln 2,65 mln 2,65 mln Eriarvamus lapsehoiuteenus 2025.a 3,21 mln 2026.a 3,21 mln 2023.a 4,0 mln 2024.a 4,4 mln Matusetoetus 4 mln 4 mln 4 mln 4 mln 4 mln Kokkulepe 2025.a 4,4 mln 2026.a 4,4 mln 2023.a 19,0 mln 2024.a 20,09 mln Asendus- ja järelhooldusteenuse toetus 19,0 mln 21,3 mln 21,3 mln 21,3 mln 21,3 mln Kokkulepe 2025.a 20,09 mln 2026.a 22,99 mln Eriarvamus. Vajab Pikaajalise hoolduse toetus - 39,2 mln 56,7 mln11 59,3 mln 62,0 mln täiendavat rahalist mõjuanalüüsi. Kohalike teede hoid 2023.a 45,5 mln 2024.a 45,5 mln Kohalike teede hoiu valemipõhine toetus 29,3 mln 29,3 mln 29,3 mln 29,3 mln 29,3 mln Eriarvamus 2025.a 45,5 mln 2026.a 45,4 mln 2023.a 41,9 mln Projektipõhine toetus teede 2024.a 18,5 mln 7 mln 0 0 0 0 Eriarvamus korrastamiseks (juhtumipõhine toetus) 2025.a 5,8 mln 2026.a 4,85 mln Üle antud endiste riigiteede toetus 62,8 tuh 64,4 tuh 64,4 tuh 64,4 tuh 64,4 tuh - Riiklikud ülesanded Perekonnaseisu ja rahvastikutoimingute 1,127 mln 1,127 mln 1,127 mln 1,127 mln 1,127 mln - hüvitis 11 Alates 2024. a antakse tulubaasi jaotatuna tulumaksu ja tasandusfondi kaudu Lk 5 / 10 ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli. 2022 eelarve 2023 eelarve RES 2024 RES 2025 RES 2026 ELVL esitatud lisavahendite ELVLi poolne eelnõu12 taotlus RES 2023-2026 ja 2023.a kokkulepe või RE13 eriarvamus 2. Eraldised toetustena Siseriiklikud kultuuri ja sporditoetused 2023.a 1,3 mln 2024.a 1,3 mln Maakonnaraamatukogude tegevustoetus 1,24 mln 1,5 mln 1,5 mln 1,5 mln 1,5 mln Kokkulepe 2025.a 1,5 mln 2026.a 1,5 mln 2023.a 1,88 mln 2024.a 1,88 mln Raamatukogude teavikute toetus 1,88 mln 2 mln 2 mln 2 mln 2 mln Kokkulepe 2025.a 1,98 mln 2026.a 1,98 mln 2023.a 1,8 mln 2024.a 1,8 mln Muuseumide, orkestrite, teatrite toetused 1,8 mln 1,8 mln 1,8 mln 1,8 mln 1,8 mln Kokkulepe 2025.a 1,95 mln 2026.a 1,95 mln 2023.a 0,6 mln Regionaalsete tervisespordikeskuste 2024.a 0,6 mln 600 000 600 000 600 000 600 000 600 000 Kokkulepe arendamise toetus 2025.a 0,6 mln 2026.a 0,6 mln 2023.a 7,8 mln 2024.a 8,0 mln Treenerite tööjõukulude toetus 7,3 mln 12,3 mln 12,3 mln 12,3 mln 12,3 mln Kokkulepe 2025.a 8,0 mln 2026.a 8,2 mln 2023.a 2,7 mln Laulu- ja tantsupeo kollektiivide 2024.a 2,9 mln 2,7 mln 2,7 mln 2,7 mln 2,7 mln 2,7 mln Kokkulepe juhendajate palgatoetus 2025.a 2,9 mln 2026.a 2,9 mln Regionaalvaldkonna toetused 2023.a 2,06 mln Maakondliku arendustegevuse toetus 2,06 mln 2,06 mln 2,06 mln 2,06 mln 2,06 mln Kokkulepe 2024.a 2,1 mln 12 Toetuste suurused RES 2023–2026. a on indikatiivsed ja võivad täpsustuda vastava aasta riigieelarve eelnõu vastu võtmisel Riigikogus. 13 ELVL esitatud RES lisavahendite taotlused, ettepanekud koos põhjendustega on toodud töörühmade materjalides lisas 1, leitav ka https://www.elvl.ee/riigieelarvelabiraakimised Lk 6 / 10 ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli. 2022 eelarve 2023 eelarve RES 2024 RES 2025 RES 2026 ELVL esitatud lisavahendite ELVLi poolne eelnõu12 taotlus RES 2023-2026 ja 2023.a kokkulepe või RE13 eriarvamus 2025.a 2,1 mln 2026.a 2,1 mln 2023.a 60 tuh Üleriigiliste omavalitsusliitude 2024.a 60 tuh 60 000 60 000 60 000 60 000 60 000 Kokkulepe rahvusvahelise koostöö toetus ELVLile 2025.a 60 tuh 2026.a 60 tuh KOV IKT toetus ELVLile 150 000 120 000 0 0 0 2023.a 150 tuh Kokkulepe Lk 7 / 10 ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli. 2023-2026 RIIGI EEELARVESTRATEEGIASSE JA 2023. A RIIGIEELARVE EELNÕULE ESITATUD FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUTE SELGITUSED 1. Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud 1.1. Kohalike omavalitsuste tulubaas ja toetused ELVL ettepanek 1: Kohalikele omavalitsustele ülekantava tulumaksumäära tõstmine aastaks 2023 tasemele 12,19% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Majandusprognoosi kohaselt KOVide finantsseis käesoleval aastal halveneb, põhitegevuse tulem väheneb aastaga ¼ võrra. KOVide kulude kasvu survestab THI ja riigi keskmise palga tõus (prognoositav kasv 2022. a vastavalt 12,7% ja 7,0%), energiakandjate kõrged hinnad kui ka sõjapõgenikega lisanduvad kulud. Põhitegevuse tulemi langus nii 2022. a kui ka 2023. a vähendab omavalitsuste võimalusi parandada teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Tulumaksu määra suurendamine 11,96%-lt 12,19%-le (+0,23%) võimaldab kohalikel omavalitsustel täiendavalt finantseerida toetusfondi kaudu täna ebapiisavalt rahastatavaid valdkondi nagu näiteks huviharidus või haridustöötajate töötasude suurendamine. Kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksu määra suurendamine võimaldab osaliselt katta eelarve tulemi defitsiiti Valitsuskomisjoni seisukoht: Rahandusministeerium saab aru, et ELVL ettepanekud on suunatud raha juurde küsimisele erinevatest kanalitest – tulumaksuosa taastamine, tulumaks pensionidelt ja dividendidelt. Rahandusministeerium võtab KOVide tulubaasi suurendamise taotlust ühtse tervikuna, mille puhul on eraldi läbirääkimiste objektid tulubaasi suurendamine ning raha juurde andmisel lahendused, missugune rahastamise allikas või viis toetaks Eesti arengut kõige paremini. KOVide tulubaasi suurendamisega tuleks läbi rääkida ka see, missuguste omavalitsuslike teenuste parandamine on fookuses. Prognoosi kohaselt on KOVide finantsseis 2023. a halvenemas: KOVide põhitegevuse tulud kasvavad 103 mln eurot ehk 4,1%, võrreldes eelmise aastaga. Põhitegevuse kulud kasvavad 130 mln ehk 5,3%. Põhitegevuse tulem väheneb 9%-le, mis oli viimati 2014. a. ELVL seisukoht: Eriarvamus Osapoolte otsus: Jätkatakse läbirääkimisi. ELVL ettepanek 2: Ukraina põgenikega seotud kulude katmisega seonduv meede. Kavandada 2023. a eelarves kohalikele omavalitsustele täiendavaid vahendeid suurenenud halduskoormuse katteks. Sõjapõgenike vastuvõtmisega on kohalikel omavalitsustel oluliselt suurenenud halduskoormus eelkõige sotsiaalvaldkonnas, mis omakorda on tinginud vajaduse täiendavate ametikohtade (töökoha sisustamine, uue töötaja väljaõpe) loomiseks. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et täiendav halduskoormus on lisandunud linnavalitsuste kui ka vallavalitsuste kõigile struktuuriüksustele. Hinnanguline meetme maht võiks olla ca 4,8 mln eurot. Kuluks ühe põgeniku kohta oleks 96 eurot aastas. Ühikukulu 8 eurot on tuletatud energiakulude menetlemise halduskulu määrast (Riigihalduse ministri 23. novembri 2021. a määrus nr 31 „Energiahinna tõusu leevendusmeede vähemkindlustatud peredele“). Arvestuse aluseks on eeldus, et sõjapõgenikke saabub Eestisse kuni 50 tuhat inimest. Kavandada 2023. a eelarves sõjapõgenike laste alushariduse ja üldhariduse toetuse arvestus 2022. a lisaeelarve seaduse seletuskirjas viidatud põhimõtetel. Kavandada 2023. a eelarves sõjapõgenike laste alushariduse ja üldhariduse toetuse kulude arvestus sarnaselt 2022. a lisaeelarve seadusega (lapse koha kogumaksumus 465 € kuus ja õpilaskoha maksumus 506 € kuus).Eesti Linnade ja Valdade Liidu jaoks on oluline, et 2023. a eelarve koostamisel võetakse aluseks 2022. a lisaeelarve arvestusmetoodika, mille kohaselt alushariduses kulu ühe lapse kohta kuus on 465 eurot ja üldhariduses kulu õpilase koht kuus on 506 eurot kuus. Lk 8 / 10 ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli. Valitsuskomisjoni seisukoht: 2023. a riigieelarves on KOVidele Ukraina sõjapõgenike kulude katteks kavandatud 5 mln. ELVL seisukoht: Kriisi süvenedes soovime arutada põgenikega seotud kulude suurenemise kompenseerimist. Osapoolte otsus: Jätkatakse läbirääkimisi. ELVL ettepanek 3: Reservi moodustamine. Luua kohalike omavalitsuste tarbeks erinevate kriisisituatsioonides tekkida võivate kulude katmise reserv (koroona, sõjapõgenikega seonduv jne), millest siis riigi pool saab vastavalt tekkinud vajadusele omavalitsustele vahendeid eraldada. Valitsuskomisjoni seisukoht: 2023. a riigieelarves on KOVidele energiakulude kallinemise katteks kavandatud 5,4 mln. ELVL seisukoht: Kriisi süvenedes soovime arutada täiendavate energiakulude kompenseerimist. Osapoolte otsus: Jätkatakse läbirääkimisi. ELVL ettepanek 4: Kohalike teede hoiuks eraldatava toetuse suurendamine vähemalt 45,45 mln euroni. Alates 2013. aastast on riigipoolne teede hoiu toetus olnud 29,3 mln eurot (v.a 2020.aasta). ERC Konsultatsiooni OÜ poolt 2021. aastal koostatud analüüs „Kohalike teede teehoiu rahastamisvajadus ja eelarve stsenaariumite mõjud“ toob välja, et kohalike teedevõrgu olemasoleva seisukorra tagamiseks tuleb iga-aastast eelarvemahtu kasvatada (järgmise 30 aasta jooksul) senisest 170 mln eurost 211,5 mln euroni. Valitsuskomisjoni seisukoht: Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium mõistavad vajadust teehoiutoetuse kasvuks. Tegemist on valitsuse tasandi arutelude otsusega. ELVL seisukoht: Eriarvamus Osapoolte otsus: Jätkatakse läbirääkimisi. ELVL ettepanek 5: Kasvav inflatsioon, sh toidukaupade hinnatõus ei võimalda kehtiva (alates 01.01.2018) ühe euro suuruse toetuse juures õpilase kohta ühes õppepäevas enam pakkuda kvaliteetset ja täisväärtuslikku koolilõunat. (Koolitoidu Liidu ettepanek ühe koolilõuna hind 1,5 eurot ja alla 100 õpilasega koolis 1,8 eurot). Hinnanguline koolilõuna maksumus 2023. õppeaastaks oleks 42,35 mln eurot Valitsuskomisjoni seisukoht: Koolilõuna toetus riigieelarvest on 2022. a 30,44 mln eurot (KOV, era, riik). Maaeluministeerium eraldab mahetoidu pakkumiseks programmiga liitujatele lasteaedadele ja koolidele täiendavat lisaraha: Esimese nelja aasta lisakulud on hinnanguliselt 5,8 mln eurot, sh 2022. a 0,8 mln eurot. ELVLi aasta alguse ettepanek oli tagada riigipoolne toetus tervisliku koolilõuna pakkumiseks võrdsetel alustel ja ulatuses riigi üldhariduskoolidega, so 1,36 eurot õpilase kohta. See ELVLi ettepanek eeldab 12,6 mln lisaraha, vastav taotlus on RE ja RESi esitatud. Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu. Kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse regulatsioon võimaldab koolilõunat pakkuda riigilt antavat koolilõuna toetuse, koolipidaja ja lapsevanema panust arvestades. ELVL seisukoht: Eriarvamus Osapoolte otsus: Jätkatakse läbirääkimisi. ELVL ettepanek 6: Tõsta omavalitsustele makstavat toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulude hüvitist, korrastada korralduskulude arvestuse metoodikat. Toimetulekutoetus on küll riiklik toetus, aga selle ebapiisavus mõjutab omavalitsuse kulusid. Lähtuvalt eeltoodust teeme Lk 9 / 10 ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli. ettepaneku leida võimalused toimetulekupiiri suurendamiseks ja paindliku toimetulekupiiri arvestusvalemi väljatöötamiseks, mis tagaks toetuse adekvaatsuse ja suudaks aegkriitiliselt reageerida hindade tõusule (nt elektri, gaasi jne hinnatõusust tingitud toodete ja kaupade hinnatõusule). Käesoleval aastal küll tõsteti toimetulekumäära, aga see vajaks süsteemset ülevaatamist, arvestades viimase aja 20%-list inflatsiooni. Valitsuskomisjoni seisukoht: Alates juunist on toimetulekutoetus tõstetud 150 eurolt 200 euroni. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 160 eurot kuus. Lisaks võetakse alates juulist eluasemekulu liigina arvesse ka eluasemelaenu tagasimakset nagu seni on arvestatud üürimakseid. See aitab raskustesse sattunud peredel eluaset alles hoida. Sotsiaalministeerium on taotlenud määrade muutust alates 2023. aastast ja sellega kaasnevalt on plaanis korrastada ka korralduskulude arvestuse metoodika. ELVL seisukoht: Kokkulepe, toimetulekutoetuse piirmäär vajaks ülevaatamist. Osapoolte otsus: Jätkatakse läbirääkimisi. 2. Valitsuskomisjoni ettepanekud Ettepanek 1: Alates 2024. a asendus- ja järelhooldusteenuse toetuse ning matusetoetuse rahaliste vahendite toetusfondist tulubaasi andmine. Meetmete maht 2022.a riigieelarves kokku 23 mln eurot, sh asendus- ja järelhooldus 19 mln ja matusetoetus 4 mln eurot. Toetuse vahendid suunatakse tulubaasi, jaotades need läbi KOV tulumaksu ja tasandusfondi laekumise suurendamise. Eesti Linnade ja Valdade Liidu seisukoht: Põhimõtteliselt toetatakse asendus- ja järelhooldusteenuse toetuse ning matusetoetuse tulubaasi üleandmist, kuid enne peaks asendus- ja järelhooldusteenuse toetuse kogumaht tõusma. See tähendab, et tulubaasi suurendamise tulumaksumäär peaks kasvama enam kui 19 + 4 mln võrra üle antava aasta seisuga. Samuti vajab edasisi arutelusid üle antavate vahendite KOVide vahelise jaotuse valem. Osapoolte otsus: Jätkatakse läbirääkimisi. LISAMATERJALID 1) Ülevaade detailsematest aruteludest töörühmades ja mittefiskaalsetest ettepanekutest on esitatud valdkondlike töörühmade materjalides ja protokollides, mis on leitavad Eesti Linnade ja Valdade Liidu veebilehelt: https://www.elvl.ee/riigieelarvelabiraakimised. Lk 10 / 10 EELNÕU 2023. aasta riigieelarve seadus §1. Riigieelarve vahendid (tuhandetes eurodes) (1) Konsolideeritud eelarve (tuhandetes eurodes) Sealhulgas piirmääraga Eelarve kokku vahendid TULUD 15 565 863 0 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 12 915 270 0 sh riigisisene käibemaks 297 128 0 Saadud toetused 1 600 026 0 Riigilõivud 92 170 0 Tulu majandustegevusest 486 880 0 Tulu põhivara ja varude müügist 26 753 0 Trahvid ja muud varalised karistused 19 961 0 Keskkonnatasud 147 043 0 Muud tulud 43 060 0 Intressi- ja omanikutulud 234 700 0 KULUD -16 794 769 -4 730 400 sh põhivara amortisatsioon -299 050 0 TULUDE JA KULUDE VAHE -1 228 906 -4 730 400 INVESTEERINGUD -775 375 -444 166 FINANTSEERIMISTEHINGUD -459 409 -208 915 0,0000001 (2) Vahendite liigendus (tuhandetes eurodes) Sealhulgas piirmääraga RIIGIKOGU Eelarve kokku vahendid KULUD -32 724 -19 424 sh käibemaks -1 004 0 INVESTEERINGUD -2 829 -2 358 sh käibemaks -471 0 0,0000001 Sealhulgas piirmääraga VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI Eelarve kokku vahendid TULUD 28 0 Tulu majandustegevusest 28 0 KULUD -5 572 -4 580 sh käibemaks -316 0 INVESTEERINGUD -445 -371 sh käibemaks -74 0 0,0000001 Sealhulgas piirmääraga RIIGIKONTROLL Eelarve kokku vahendid KULUD -5 855 -5 342 sh käibemaks -248 0 0,0000001 Sealhulgas piirmääraga ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI Eelarve kokku vahendid KULUD -3 378 -3 128 sh käibemaks -124 0 0,0000001 Sealhulgas piirmääraga RIIGIKOHUS Eelarve kokku vahendid TULUD 220 0 Riigilõivud 220 0 KULUD -6 461 -3 961 sh käibemaks -108 0 0,0000001 Sealhulgas piirmääraga VABARIIGI VALITSUS Eelarve kokku vahendid KULUD -3 080 671 -900 445 Euroopa Liidu makse -372 350 0 Vabariigi Valitsuse reservid -279 017 -279 017 Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -552 523 -514 059 Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond -107 370 -107 370 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 769 411 0 0,0000001 Sealhulgas piirmääraga RIIGIKANTSELEI Eelarve kokku vahendid TULUD 5 953 0 Saadud toetused 5 953 0 KULUD -26 369 -15 245 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -23 481 -15 245 Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -23 481 -15 245 Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -23 481 -15 245 Käibemaks -2 888 0 INVESTEERINGUD -249 -174 sh käibemaks -41 0 0,0000001 Sealhulgas piirmääraga HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku vahendid TULUD 235 140 0 Saadud toetused 224 599 0 Riigilõivud 61 0 Tulu majandustegevusest 10 437 0 Muud tulud 29 0 Intressi- ja omanikutulud 14 0 KULUD -1 080 103 -834 478 Tulemusvaldkond: EESTI KEEL JA EESTLUS -9 951 -7 664 Keeleprogramm -9 951 -7 664 Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -930 -930 Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -4 751 -4 229 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus -4 269 -2 505 Tulemusvaldkond: TARK JA TEGUS RAHVAS -821 307 -638 132 Haridus- ja noorteprogramm -821 307 -638 132 Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -67 232 -23 739 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele -326 432 -305 052 Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele -239 560 -232 434 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine -15 189 -151 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine -36 328 -1 865 Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused -30 122 -16 308 Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -55 185 -44 580 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine -6 543 -587 Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA -3 381 -1 349 Õppe seostamine tööturu vajadustega -28 245 -6 070 Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) -2 554 -191 Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) -853 -853 Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) -4 629 -4 512 Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) -5 053 -440 Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING -224 348 -179 557 ETTEVÕTLUS Teadussüsteemi programm -185 806 -160 717 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine -166 113 -145 522 Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine -19 692 -15 195 Teadmussiirde programm -38 543 -18 840 Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -38 543 -18 840 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -9 710 -9 125 Arhiivindusprogramm -9 710 -9 125 Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine -9 710 -9 125 Käibemaks -14 786 0 INVESTEERINGUD -105 010 -16 018 Gümnaasiumivõrgu korrastamine -68 861 -200 Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile -12 987 -12 987 Muud kokku -4 087 -2 831 Käibemaks -19 074 0 FINANTSEERIMISTEHINGUD 248 -11 Laenukohustused -11 -11 Laenunõuded 259 0 0,0000001 Sealhulgas piirmääraga JUSTIITSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku vahendid TULUD 45 962 0 Saadud toetused 3 960 0 Riigilõivud 29 235 0 Tulu majandustegevusest 2 935 0 Trahvid ja muud varalised karistused 861 0 Muud tulud 8 970 0 KULUD -233 373 -176 387 Tulemusvaldkond: ÕIGUSRIIK -222 427 -176 387 Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum -222 427 -176 387 Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine -11 990 -11 834 Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine -4 865 -2 343 Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus -40 584 -27 560 Karistuste täideviimise korraldamine -80 247 -78 006 Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine -82 752 -55 089 Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -1 987 -1 555 Käibemaks -10 946 0 INVESTEERINGUD -1 658 -1 361 sh käibemaks -276 0 0,0000001 Sealhulgas piirmääraga KAITSEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku vahendid TULUD 16 253 0 Saadud toetused 11 802 0 Tulu majandustegevusest 177 0 Tulu põhivara ja varude müügist 1 837 0 Trahvid ja muud varalised karistused 135 0 Muud tulud 2 301 0 KULUD -890 767 -736 236 Tulemusvaldkond: JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE -817 983 -736 236 Sõjaline riigikaitse ja heidutus -817 983 -736 236 Väeloome: muud üksused -375 223 -310 250 Kaitsevalmidus -11 053 -11 029 Kaitsetahe -29 785 -29 398 Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö -34 571 -34 037 Luure ja eelhoiatus -51 513 -51 513 Riigikaitseliste investeeringute korraldus -17 113 -15 448 Riigikaitseline inimvara -51 709 -51 373 Väeloome: maavägi -178 807 -166 451 Väeloome: merevägi -35 304 -34 908 Väeloome:õhuvägi -25 880 -24 806 Liitlaste kohalolek Eestis -7 025 -7 025 Käibemaks -72 783 0 INVESTEERINGUD -321 711 -235 751 Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -44 477 -41 480 Liitlaste taristu -37 958 -37 958 Kaitseotstarbeline erivarustus -133 391 -133 305 Radarid taastuvenergia statistikakaubanduse ülekantud vahenditest -11 133 0 Masinad ja seadmed CO2 tuludest -12 686 0 Muud kokku -34 868 -23 008 Käibemaks -47 198 0 0,0000001 Sealhulgas piirmääraga KESKKONNAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku vahendid TULUD 732 646 0 Saadud toetused 69 392 0 Riigilõivud 492 0 Tulu majandustegevusest 417 074 0 Tulu põhivara ja varude müügist 24 000 0 Trahvid ja muud varalised karistused 250 0 Keskkonnatasud 146 203 0 Muud tulud 20 0 Intressi- ja omanikutulud 75 215 0 KULUD -196 300 -90 213 Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -6 841 -5 506 Kalandus -6 841 -5 506 Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse korraldamine -6 841 -5 506 Tulemusvaldkond: KESKKOND -184 816 -84 707 Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm -184 816 -84 707 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -35 477 -3 481 Õhukvaliteedi parendamine -13 487 -4 969 Kiirgusohutuse tagamine -1 833 -1 462 Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -13 507 -1 479 Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine -1 044 -974 Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine -3 485 -2 191 Jäätmemajanduse korraldamine -11 351 -4 169 Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -2 351 -1 841 Merekeskkonna kaitse suunamine -3 538 -3 318 Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -35 718 -13 587 Elurikkuse kaitse tagamine -22 306 -11 678 Metsanduse arengu suunamine -13 255 -12 695 Maatoimingute korraldamine -7 085 -4 803 Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine -8 614 -8 114 Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -4 594 -3 240 Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -7 172 -6 707 Käibemaks -4 643 0 INVESTEERINGUD -2 930 -1 853 sh käibemaks -488 0 FINANTSEERIMISTEHINGUD 4 100 0 Laenunõuded 4 100 0 0,0000001 Sealhulgas piirmääraga KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku vahendid TULUD 7 873 0 Saadud toetused 5 661 0 Riigilõivud 7 0 Tulu majandustegevusest 2 205 0 KULUD -361 552 -307 143 Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -10 098 -6 332 Sidus Eesti: Lõimumine, sh kohanemine -10 098 -6 332 Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine -9 954 -6 188 Rahvuskaaslaste toetamine -144 -144 Tulemusvaldkond: KULTUUR JA SPORT -349 310 -300 810 Kultuuriprogramm -290 603 -245 990 Loovisikute toetamine ja tunnustamine -3 133 -336 Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -8 696 -5 736 Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine -44 756 -41 646 Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -17 477 -13 777 Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -18 370 -14 669 Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -9 745 -6 226 Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning rakendamine -2 498 -353 Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -42 654 -42 654 Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -38 395 -38 395 Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -14 985 -11 389 Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine -54 379 -50 502 Kultuurivaldkonna digitaliseerimine -53 -53 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine -5 189 -5 189 Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -1 775 0 Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus -28 498 -15 064 Spordiprogramm -58 707 -54 821 Saavutusspordi toetamine ja arendamine -52 160 -48 274 Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine -279 -279 Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -6 267 -6 267 Käibemaks -2 143 0 INVESTEERINGUD -136 -136 0,0000001 MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI Sealhulgas piirmääraga Eelarve kokku VALITSEMISALA vahendid TULUD 772 982 0 Saadud toetused 655 421 0 Riigilõivud 36 743 0 Tulu majandustegevusest 34 855 0 Tulu põhivara ja varude müügist 117 0 Trahvid ja muud varalised karistused 207 0 Muud tulud 20 458 0 Intressi- ja omanikutulud 25 181 0 KULUD -1 428 949 -519 741 Tulemusvaldkond: TRANSPORT -623 065 -255 589 Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm -623 065 -255 589 Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -198 148 -2 057 Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid -25 920 -18 255 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -11 453 -10 345 Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -204 717 -70 015 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond -26 066 -216 Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -17 105 -15 320 Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine -139 655 -139 381 Tulemusvaldkond: ENERGEETIKA -258 306 -111 820 Energeetika ja maavarade programm -258 306 -111 820 Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -160 297 -80 269 Transpordikütuste reguleerimine ja kütusevarude säilitamine -6 290 -6 266 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -40 639 -20 625 Energiatõhususe suurendamine -1 968 -842 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -44 481 -858 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine -2 645 -1 198 Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents -1 985 -1 763 Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND -123 379 -43 410 Digiühiskonna programm -123 379 -43 410 Digiriigi arenguhüpped -3 225 -710 Digiriigi alusbaasi kindlustamine -88 274 -24 611 Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine -866 -410 Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine -411 -399 Küberturvalisuse tagamine -9 406 -6 406 Õigusruumi tagamine -10 893 -10 593 Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine -10 148 -136 5G taristu ja teenuste arendamine -156 -145 Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING -400 513 -108 921 ETTEVÕTLUS Teadmussiirde programm -145 998 -56 099 Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine -144 610 -55 541 Teadus- ja arendusmahuka iduettevõtluse arendamine -1 387 -559 Ehitus -89 476 -12 824 E-ehitus -3 090 -1 129 Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine -2 079 -1 932 Eluasemepoliitika -84 308 -9 764 Ettevõtluskeskkond -165 039 -39 998 Ettevõtluse arendamise soodustamine -29 908 -15 267 Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine -114 031 -16 546 Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine -21 100 -8 185 Käibemaks -23 687 0 INVESTEERINGUD -245 597 -116 168 IT investeeringud -25 001 -10 499 Riigimaanteede remondi koondprojekt -100 295 -98 887 Rail Baltic arendus -27 011 0 Pärnu-Uulu 2+2 tee -19 961 0 Sauga-Pärnu 2+2 tee -10 000 0 Muud kokku -23 190 -6 782 Käibemaks -40 139 0 FINANTSEERIMISTEHINGUD -217 575 -208 800 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes ning rahvusvahelised osalused -3 000 -3 000 Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -214 575 -205 800 0,0000001 Sealhulgas piirmääraga MAAELUMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku vahendid TULUD 354 868 0 Saadud toetused 343 637 0 Riigilõivud 1 320 0 Tulu majandustegevusest 8 302 0 Tulu põhivara ja varude müügist 500 0 Trahvid ja muud varalised karistused 2 0 Keskkonnatasud 840 0 Muud tulud 22 0 Intressi- ja omanikutulud 245 0 KULUD -475 508 -74 840 Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -470 200 -74 840 Põllumajandus, toit ja maaelu -445 992 -72 193 Toiduohutus -11 435 -8 473 Maakasutus -10 024 -2 163 Maaparandus -13 343 -3 508 Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -10 735 -7 180 Põllumajandusloomade aretus -6 227 -4 899 Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime -79 622 -7 205 Põlvkondade vahetus -10 909 -1 337 Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal -129 138 -13 275 Ühistegevus ja koostöö -4 426 -949 Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -2 701 -1 428 Mahepõllumajandus -28 326 -3 933 Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine -82 278 -3 738 Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine -21 518 -8 899 Maa- ja rannapiirkonna arendamine -35 311 -5 208 Kalandus -24 208 -2 647 Kutseline kalapüük -8 734 -1 608 Vee-elusressursside töötlemine -8 659 -499 Vesiviljelus -3 044 -251 EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine -3 772 -288 Käibemaks -5 308 0 INVESTEERINGUD -4 727 -3 082 sh käibemaks -561 0 0,0000001 Sealhulgas piirmääraga RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku vahendid TULUD 13 140 771 0 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 12 915 270 0 Saadud toetused 78 794 0 Riigilõivud 1 270 0 Tulu majandustegevusest 813 0 Tulu põhivara ja varude müügist 53 0 Trahvid ja muud varalised karistused 470 0 Muud tulud 10 055 0 Intressi- ja omanikutulud 134 045 0 KULUD -381 410 -137 118 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -375 325 -137 118 Riigi rahandus -171 943 -60 166 Eelarvepoliitika kujundamine -13 566 -4 867 Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve -101 433 -1 264 Maksu- ja tollipoliitika kujundamine -1 496 -1 479 Maksu- ja tollikorraldus -55 449 -52 557 Halduspoliitika -69 955 -46 067 Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamine -4 175 -3 401 Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTKs -19 619 -9 792 IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RMITis -25 193 -13 833 Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine -7 373 -7 267 Riiklik statistika ja vastava poliitika kujundamine -13 595 -11 775 Regionaalpoliitika -125 998 -23 474 Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng -120 166 -17 763 Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine -2 882 -2 783 Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine -2 949 -2 928 Finantspoliitika -7 429 -7 411 Finantspoliitika kujundamine -1 031 -1 019 Rahandusteabe poliitika kujundamine -6 398 -6 392 Käibemaks -6 085 0 INVESTEERINGUD -22 778 -18 556 IT investeeringud -16 069 -14 781 Muud kokku -3 774 -3 774 Käibemaks -2 935 0 FINANTSEERIMISTEHINGUD -246 160 -82 Laenukohustused -118 082 -82 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes ning rahvusvahelised osalused -109 162 0 Laenunõuded -18 900 0 Käibemaks -16 0 0,0000001 Sealhulgas piirmääraga SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku vahendid TULUD 65 175 0 Saadud toetused 23 194 0 Riigilõivud 19 460 0 Tulu majandustegevusest 3 835 0 Tulu põhivara ja varude müügist 3 0 Trahvid ja muud varalised karistused 17 975 0 Muud tulud 707 0 KULUD -555 240 -474 959 Tulemusvaldkond: SISETURVALISUS -517 077 -461 028 Siseturvalisus -517 077 -461 028 Turvalise keskkonna kujundamine -11 362 -11 079 Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine -19 671 -17 632 Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -3 552 -3 391 Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine -4 853 -4 837 Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine -9 829 -8 989 Süüteomenetluse tõhustamine -45 553 -44 123 Avaliku korra tagamine -81 076 -77 945 Demineerimine -4 400 -4 296 Päästmine maismaal ja siseveekogul -99 215 -97 098 Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel -21 521 -11 761 Põhiseadusliku korra tagamine -48 916 -48 797 Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus -36 441 -28 405 Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja kriiside lahendamine -6 047 -5 861 Piirihaldus -54 099 -41 185 Objektivalve ja isikukaitse -10 605 -10 403 Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine -9 223 -5 888 Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine -23 856 -15 672 Migratsioonijärelevalve -5 720 -5 498 Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias -18 129 -15 589 Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus -1 349 -1 337 IKT teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast väljapoole -1 660 -1 240 Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -15 834 -13 930 Kogukondlik Eesti -4 881 -4 293 Kogukondliku arengu toetamine -4 102 -3 516 Usuvabaduse kindlustamine -779 -777 Nutikas rahvastikuarvestus -5 713 -4 399 Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine -3 017 -2 428 Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine -2 696 -1 971 Erakondade rahastamine -5 239 -5 239 Erakondade rahastamine -5 239 -5 239 Käibemaks -22 329 0 INVESTEERINGUD -51 969 -39 299 IT investeeringud -12 656 -9 271 Transpordivahendid -11 099 -11 099 Muud investeeringud -14 727 -14 644 Muud kokku -5 536 -4 286 Käibemaks -7 952 0 0,0000001 Sealhulgas piirmääraga SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku vahendid TULUD 174 288 0 Saadud toetused 167 150 0 Riigilõivud 361 0 Tulu majandustegevusest 6 219 0 Trahvid ja muud varalised karistused 60 0 Muud tulud 498 0 KULUD -7 908 420 -322 374 Tulemusvaldkond: HEAOLU -5 535 875 -121 108 Tööturuprogramm -917 302 -11 237 Tööturuvaldkonna arendamine -2 957 -2 836 Aktiivsed ja passiivsed tööturuteenused -890 214 -489 Tööelu kvaliteedi arendamine -20 249 -4 697 Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus -3 883 -3 215 Vanemaealiste programm -3 441 394 -4 926 Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine -850 -635 Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine -3 440 544 -4 291 Sotsiaalhoolekande programm -160 311 -66 771 Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine -15 313 -5 403 Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine -144 998 -61 367 Laste ja perede programm -1 014 210 -36 036 Hüvitised ja toetused lastele ja peredele -971 061 -4 440 Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused -29 065 -21 684 Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine -2 029 -1 772 Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine -3 389 -2 504 Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele -8 665 -5 637 Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm -2 658 -2 139 Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine -732 -731 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik -608 -590 Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine -1 318 -818 Tulemusvaldkond: TERVIS -2 365 948 -201 265 Tervist toetava keskkonna programm -9 046 -6 348 Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine -1 072 -1 070 Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid -2 707 -1 822 Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine -1 274 -1 225 Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine -3 993 -2 230 Tervist toetavate valikute programm -22 355 -18 476 Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine -8 548 -5 700 Vaimse tervise edendamine -1 033 -1 014 Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine -1 091 -424 Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine -5 396 -5 073 Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) -6 285 -6 264 Inimkeskse tervishoiu programm -2 334 547 -176 442 Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine -5 908 -5 207 Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse -33 468 0 Personali võimekus, juhtimine ja vastutus -5 681 -4 087 Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine -56 501 -8 815 Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus -2 328 -2 101 Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine -2 218 403 -148 263 Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine -836 -835 Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus -7 381 -3 514 Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) -4 040 -3 620 Käibemaks -6 597 0 INVESTEERINGUD -7 822 -3 554 sh käibemaks -1 167 0 0,0000001 Sealhulgas piirmääraga VÄLISMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku vahendid TULUD 13 705 0 Saadud toetused 10 462 0 Riigilõivud 3 000 0 Tulu põhivara ja varude müügist 243 0 KULUD -122 120 -104 787 Tulemusvaldkond: VÄLISPOLIITIKA -120 167 -104 787 Välispoliitika ja arengukoostöö programm -120 167 -104 787 Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine -27 424 -25 683 Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades -21 182 -19 790 Juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise kauba küsimuste -19 880 -18 487 lahendamine Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse -22 037 -11 879 Arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine -29 644 -28 948 Käibemaks -1 953 0 INVESTEERINGUD -7 514 -5 485 sh käibemaks -786 0 FINANTSEERIMISTEHINGUD -22 -22 Laenukohustused -22 -22 Riigikantselei [email protected] Meie 28.09.2022 nr 1.1-10.1/7819-1 "2023. aasta riigieelarve seadus" eelnõu ja Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 esitamine Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse 29. septembri Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks „2023. aasta riigieelarve seadus“ eelnõu ja Riigi eelarvestrateegia 2023-2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. „2023. aasta riigieelarve seadus“ eelnõu, 12 lehel; 2. „2023. aasta riigieelarve seadus“ eelnõu seletuskiri, 521 lehel; 3. „2023. aasta riigieelarve seadus“ eelnõu tekstiparagrahvid, 7 lehel; 4. Riigi eelarvestrateegia 2023-2026, 233 lehel; 5. Eesti Linnade ja Valdade Liidu läbirääkimiste kokkuvõte, 10 lehel; 6. Eesti Linnade ja Valdade Liidu läbirääkimiste töörühmade arutelu kokkuvõte, 84 lehel; 7. Eesti Linnade ja Valdade Liidu kiri Riigihalduse ministrile, 1 lehel; 8. Kohtute haldamise nõukoja arvamus, 2 lehel. Anu Kikas 611 3509 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU 2023. aasta riigieelarve seaduse tekstiparagrahvid § 2. Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine (1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised: 1) seaduse § 5 lõike 21 punkti 3 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 631 eurot kalendrikuus; 2) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus 60 eurot õppekuus; 3) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise eritoetuse suurus 135 eurot õppekuus. 4) seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse suurus taotleja kuni 157,75-eurose kalendrikuu sissetuleku korral 220 eurot õppekuus, kalendrikuu sissetuleku vahemiku 157,76 kuni 315,50 eurot korral 135 eurot õppekuus ja kalendrikuu sissetuleku vahemiku 315,51 kuni 631 eurot korral 75 eurot õppekuus; 5) seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatav doktoranditoetuse suurus 660 eurot kalendrikuus; (2) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel kehtestatav õpetaja ja § 77 1 lõike 4 alusel kehtestatav tugispetsialisti lähtetoetuse suurus on 15 979 eurot, Ida-Virumaal on õpetaja lähtetoetuse suurus 20 773 eurot. (3) Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 654 eurot kalendrikuus. (4) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatav puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on 25,57 eurot kalendrikuus. (5) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised: 1) seaduse § 19 lõike 9 alusel kehtestatav ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 4474 eurot; 2) seaduse § 23 lõike 6 alusel kehtestatav tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr 2,78 eurot; 3) seaduse § 231 lõike 4 alusel kehtestatav tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise tasu ülemmäär 2500 eurot koos käibemaksuga kalendriaastas; 4) seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatav töötutoetuse arvutamise aluseks olev päevamäär 10,55 eurot; 5) seaduse § 35 lõike 6 alusel kehtestatav stipendiumi päevamäär 3,84 eurot; 6) seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatav sõidu- ja majutustoetuse määr ühe kilomeetri kohta 0,10 eurot ja ülemmäär 26 eurot päevas. (6) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised: 1) seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 320 eurot kalendrikuus ja ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 320 eurot kalendrikuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse EELNÕU hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, ning ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku maksimaalne omaosalus 376 eurot kalendrikuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule või eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones; 2) seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot kalendrikuus; 3) seaduse § 1393 lõike 1 alusel kehtestatav üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks olev pensioni määr, millest väiksema pensioni korral makstakse pensionäritoetust, mis on 720 eurot kalendrikuus ja pensionäritoetuse suurus on 200 eurot aastas. (7) Sotsiaalmaksuseaduse § 21 alusel kehtestatav sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 654 eurot. (8) Muuseumiseaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised: 1) seaduse § 28 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatav 2023. aasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi tagatava näituse kahjuhüvitise kogusumma piirmäär 64 000 000 eurot; 2) seaduse § 28 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatav omavastutuse suurus 2000 eurot ühe näituse kohta; 3) seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse „Ibeeria maastikud. Hispaania kuvand 20. sajandi alguse kunstis”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Kadrioru kunstimuuseumis, vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood on 2023. aasta septembrist kuni 2024. aasta maini. Näituse omanikud on Kataloonia Rahvuslik Kunstimuuseum, Cau Ferrat muuseum, Kuninganna Sofia kunstikeskus, Prado muuseum, Joaquin Sorolla muuseum, Carem Thysseni muuseum ja erakollektsionäärid. (9) Riigieelarve seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised: 1) seaduse § 61 lõike 4¹ alusel kehtestatav Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk 1 294 000 000 eurot; 2) seaduse § 61 lõike 42 alusel kehtestatav valdkonna eest vastutava ministri antavate laenude suurim lubatud jääk 10 000 000 eurot ja maksimaalne laenusumma 1 000 000 eurot. 3) seaduse § 69 lõike 2 alusel kehtestatav riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk 8 146 000 000 eurot (10) Välissuhtlemisseaduse § 20 punkti 5 alusel kehtestatud varaliste kohustuste piirmääraks, millest alates välisleping peab olema ratifitseeritud Riigikogus, on kolm protsenti eelarveaastaks ette nähtud kuludest riigiasutusele, kelle algatusel selline leping sõlmitakse. (11) Tulumaksuseaduse § 23⁵ lõike 2 alusel kehtestatav keskmine maksuvaba vanaduspension kuus on 704 eurot. § 3. Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted (1) Tasandusfondi toetus T arvutatakse järgmiselt: T = (AK – AT) * k + ÜK + KK2023 + VT + HK, kus EELNÕU 8 𝐴𝐾 = ∑ 𝐶𝑛 ∗ 𝑃𝑛 ∗ 𝐻𝑛 𝑛=1 𝐴𝑇 = 𝑇𝑀2022 ∗ 0,5 + 𝑇𝑀2021 ∗ 0,3 + 𝑇𝑀2020 ∗ 0,2 + 𝑀𝑀𝐴𝑅𝑉𝐸𝑆𝑇 KK2023 = 0,778 * KK2022 VT = Veetee * D + VElanik * E + F HK = HISIK * HM T – tasandusfondi suurus kohaliku omavalitsuse üksuses; AK – kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu; AT – kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud; k – toetustaseme koefitsient väärtusega 0,9 (kui AT > AK, siis k = 0); (AK–AT)*k – kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatud tulu- ja kulutasandus; ÜK – kohaliku omavalitsuse üksusele 2018. aastal arvestatud ühinemisest tingitud tulu- ja kulutasanduse summa vähenemist kompenseeriv lisatoetus (antakse 2018–2025); Cn – kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7– 18 eluaastat) arv, põhikooliealiste (7–15 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, eakate (alates 65 eluaastast) arv rahvastikuregistri andmetel aasta alguse seisuga, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega täiskasvanud isikute kaalutud keskmine arv aastatel 2006–2008 hooldajatoetuse aruandele vastavalt, määratud hooldajaga puudega laste arv Sotsiaalministeeriumi andmetel ning munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arv elukohajärgselt Eesti hariduse infosüsteemi andmetel 2022. aasta 10. novembri seisuga; Pn – arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe eelkooliealise, kooliealise, põhikooliealise, tööealise, eaka, hooldatava ja hooldajateenust saava puudega täiskasvanud isiku, määratud hooldajaga puudega lapse ning munitsipaalgümnaasiumi õpilase kohta eurodes; Hn – elanike paiknemist arvestav tagamaalisuse koefitsient, millega korrutatakse läbi 7– 15-aastaste põhikooliealiste laste arv ja munitsipaalkoolide gümnaasiumiõpilaste arv. Koefitsienti 1,0 ületavast väärtusest võetakse arvesse 75 protsenti. Põhikooliealiste laste arvu parameetri väärtusest 9,04-eurone osa korrutatakse koefitsiendi täisväärtusega ning parameetrite väärtuse keskmise kasvuga. Tagamaalisuse koefitsiendid kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes on määratud valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu delegatsiooni 2018. aasta riigieelarve läbirääkimiste õpp-protokolli lisaga 3; 8 – kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste arvu, kooliealiste arvu, ∑ 𝐶𝑛 ∗ 𝑃𝑛 ∗ 𝐻𝑛 põhikooliealiste arvu, tööealiste arvu, eakate arvu, hooldatavate ja hooldajateenust 𝑛=1 saavate puudega isikute kaalutud keskmise arvu, määratud hooldajaga puudega laste arvu ja munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arvu ning iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud arvestusliku keskmise tegevuskulu ja tagamaalisuse koefitsiendi korrutiste kogusumma eurodes; EELNÕU TM – kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud üksikisiku tulumaks; 𝑀𝑀𝐴𝑅𝑉𝐸𝑆𝑇 – kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik maamaks 2,5 protsenti üldise maa ja 2,0 protsenti põllumajandusmaa maksustamise hinnast 2022. aastal eurodes, millest on maha arvatud riiklikud soodustused ja maksuvabastused; KK – kaevandamisõiguse tasu muutmise kompensatsioon vastaval aastal; VT – püsiasustusega väikesaarte saarelisusest tingitud täiendav arvestuslik kuluvajadus; Veetee – regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee või väikesaarel asuva sadama ja mandril või suursaarel asuva sadama vahelise maa pikkus kilomeetrites; D – arvestuslik kuluvajadus veetee kilomeetri kohta; VElanik – püsiasustusega väikesaare elanike arv jooksva aasta alguse seisuga; E – arvestuslik toetuse suurus ühe püsiasustusega väikesaare elaniku kohta; F – arvestuslik baastoetus püsiasustusega väikesaare kohta. Kui elanike arv väikesaarel on alla viie, arvestatakse baastoetust vastavalt elanike osakaalule viiest; HK – enne 1993. aastat hoolekandeasutusse elama asunud isikute eest makstav hüvitis; HISIK – enne 1993. aasta 1. jaanuari hoolekandeasutusse elama asunud isikute arv Sotsiaalministeeriumi andmetel; HM – hüvitise määr isiku kohta. (2) Kui kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud tulu- ja kulutasandus on väiksem kui eelmisel aastal tasandusfondist tulu- ja kulutasanduseks arvestatud toetus, antakse tulu- ja kulutasanduseks toetust arvestusega, et vähenemine ei oleks suurem kui kaks protsenti käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt arvutatud arvestuslikust keskmisest tegevuskulust. (3) Riigieelarve seaduse § 48 lõike 1 nimetatud toetusfondi kuuluvad toetuse liigid on üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus (380 718 065 eurot), huvihariduse ja huvitegevuse toetus (10 250 000 eurot), koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus (15 000 000 eurot), kohalike teede hoiu toetus (29 313 000 eurot), üle antud endiste riigiteede toetus (64 386 eurot), raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus (2 650 000 eurot), asendus- ja järelhooldusteenuse toetus (21 306 052 eurot), matusetoetus (4 000 000 eurot), pikaajalise hoolduse toetus (39 200 000 eurot), sõjapõgenike ja kõrgenenud energiakuludega toimetulemise toetus (10 430 000 eurot), toimetulekutoetuse maksmise hüvitis (38 464 502 eurot) ning rahvastikutoimingute hüvitis (1 127 000 eurot). (4) Kohaliku omavalitsuse üksustele riiklike rahvastikuregistritoimingutega seonduvate ülesannete täitmise korraldamisega seotud kulude hüvitamise määrad menetlusjuhtumi kohta on järgmised: 1) toimetulekutoetuse maksmise korraldamine 6,47 eurot; 2) sündide registreerimine 15,36 eurot; 3) elektroonilise avalduse alusel sündide registreerimine 4,19 eurot; 4) surmade registreerimine 9,31 eurot; 5) andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmine 7,68 eurot; EELNÕU 6) Euroopa Liidust, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsi Konföderatsioonist pärit kodanikule elukoha esmakordsel registreerimisel Eestis isikukoodi andmine 4,19 eurot; 7) isaduse omaksvõtu registreerimine 15,36 eurot; 8) abielu registreerimine 58,66 eurot; 9) lahutuse registreerimine 42,37 eurot; 10) nime muutmise registreerimine 33,52 eurot; 11) soo muutmise registreerimine 11,17 eurot; 12) vaimuliku juhendamine 27,93 eurot; 13) veebikeskkonnast saadud avalduse alusel tõendi väljastamise kulude hüvitis 5,03 eurot; 14) rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine 5,87 eurot; 15) mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte või korduva tõendi väljastamine, õigustatud huvi korral dokumendi väljastamine, korduva tõendi või muu perekonnasündmuse dokumendi väljastamine ning perekonnaseisudokumentide ja kohtuotsuste andmehõivekannete tegemine ja parandamine 16,76 eurot. (5) Toetusfondi vahendite jaotamise arvnäitajad, käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata arvnäitajate väärtused ja arvnäitajate arvestamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel kehtestatud määrusega. § 4. Riigieelarve liigendamise täpsusaste 2022. aasta riigieelarve liigendatakse täiseurodes. § 5. Riigieelarve vahendite liigenduse muutmine (1) Ministril on õigus oma valitsemisala ja tulemusvaldkonna eelarve mahu piires muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite programmi tegevuse eelarvet viie miljoni euro ulatuses, arvestades järgmist: 1) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on alla nelja miljoni euro, on seda lubatud muuta kuni 25 protsenti; 2) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on neli miljonit eurot või enam, on seda lubatud muuta järgmise valemiga arvutatud mahu ulatuses: 918 400 + 2,04% * programmi tegevuse piirmääraga eelarve maht. (2) Vabariigi Valitsusel on õigus ministeeriumi ettepanekul muuta ministeeriumi valitsemisala investeeringuobjektide piirmääraga vahendite eelarveid kuni 20 protsenti, ületamata sealjuures ministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarveks kinnitatud kogusummat. § 6. Sõltumatute institutsioonide eelarved EELNÕU (1) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 toodud Riigikogu eelarvest moodustab Arenguseire Keskuse eelarve 565 662 eurot, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni eelarve 125 424eurot ja Riigi Valimisteenistuse eelarve 578 480 eurot, millele lisandub eraldis Riigikogu valimise korraldamiseks ja läbiviimiseks summas 2 010 000 eurot. (2) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 toodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi piirmääraga vahendite mahust moodustab Ohutusjuurdluse Keskuse eelarve 168 996 eurot. (3) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 toodud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku tegevuse piirmääraga vahendite mahust moodustab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei eelarve 514 480 eurot. § 7. Kaitsekulu Kaitsekulu on NATO meetodi järgi 1, 0981 miljonit eurot. Kaitsekulus sisalduvad lisaks iseseisva kaitsevõime arendamiseks eraldatud vahenditele ka liitlastega seotud kulud ja kaitseinvesteeringute programmi vahendid. § 8. Eesti Haigekassa eelarvepositsioon Eesti Haigekassa seaduse § 36 lõike 12 alusel kinnitatav Eesti Haigekassa eelarvepositsioon on järgmine: 1) 2023. aastal 64,9 miljonit eurot; 2) 2024. aastal 51,4 miljonit eurot; 3) 2025. aastal -104,4 miljonit eurot; 4) 2026. aastal -129,1 miljonit eurot. § 9. Eelarveaasta jooksul riigiteede üleandmisel kohalike omavalitsuste finantseerimine Eelarveaasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksusele riigitee üleandmisel eraldab Transpordiamet kohaliku omavalitsuse üksusele vahendid üle antud tee teehoiukulude katmiseks kuni jooksva eelarveaasta lõpuni. § 10. Tapa spordi- ja vabaajakeskuse ehituse kontsessioonilepingu sõlmimise luba (1) Kaitseministeeriumil või tema valitsemisala asutusel on lubatud sõlmida Tapa valla ja ehituse kontsessiooni hanke võitjaga kolmepoolne kontsessioonileping Tapa spordi- ja vabaajakeskuse ehituseks ja keskuse teenuste ostmiseks. (2) Kontsessioonilepingu tähtaeg võib olla kuni 18 aastat kontsessioonilepingu sõlmimisest arvates. Kontsessioonilepinguga võib võtta teenuse ostmise kohustuse kuni 15 aastaks spordi- ja vabaajakeskuse teenuste osutamise algusest arvates. EELNÕU (3) Kontsessioonilepinguga võetava teenuste ostmise kohustuse suurus Kaitseministeeriumi valitsemisalale võib olla maksimaalselt 3,75 miljonit eurot. Ühel eelarveaastal võib teenuste ostmise kohustuse suurus Kaitseministeeriumi valitsemisalale olla maksimaalselt 0,25 miljonit eurot. (4) Kontsessioonilepinguga täiendavate rahaliste kohustuste võtmisel lähtutakse riigieelarve seaduse § 60 lõigetes 4 ja 5 sätestatust. § 11. Tulude laekumise korralduse erisus (1) Välisministeerium võib välisesinduse kasutuses olnud põhivara müügist ja Eestis välisriigile selle diplomaatilise esinduse tarbeks müüdud põhivara eest laekunud vahenditest soetada välisesindusele põhivara, olles kavandatavast tehingust eelnevalt teavitanud Rahandusministeeriumi. (2) Kaitseministeerium võib tema käsutuses olevate kinnistute müügist laekunud vahenditest soetada Kaitseministeeriumi valitsemisalale põhivara ja kaitseotstarbelisi varusid, olles kavandatavast tehingust eelnevalt teavitanud Rahandusministeeriumi. RIIGI EELARVESTRATEEGIA 2023-2026 Tallinn 2022 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Sisukord SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 3 1. VABARIIGI VALITSUSE PRIORITEEDID ................................................................................. 7 Eestikeelne haridus ja kõrghariduse rahastamine .................................................................................7 Laiapindne riigikaitse ...........................................................................................................................7 Ukraina toetamine.................................................................................................................................8 Energeetika ja elektriturureform ...........................................................................................................8 Metsandus .............................................................................................................................................9 Merendus ..............................................................................................................................................9 Toimetulek, peretoetused ja hinnatõusu leevendamine ......................................................................10 Muud poliitilised prioriteedid .............................................................................................................11 2. TULEMUSVALDKONNAD ........................................................................................................... 12 2.1 Heaolu...........................................................................................................................................12 2.2 Tervis ............................................................................................................................................22 2.3 Tark ja tegus rahvas ......................................................................................................................29 2.4 Eesti keel ja eestlus .......................................................................................................................35 2.5 Keskkond ......................................................................................................................................37 2.6 Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus ...................................................................................47 2.7 Põllumajandus ja kalandus ...........................................................................................................58 2.8 Transport.......................................................................................................................................64 2.9 Energeetika ...................................................................................................................................71 2.10 Digiühiskond ..............................................................................................................................75 2.11 Tõhus riik....................................................................................................................................77 2.12 Õigusriik .....................................................................................................................................87 2.13 Siseturvalisus ..............................................................................................................................90 2.14 Välispoliitika ..............................................................................................................................95 2.15 Julgeolek ja riigikaitse ..............................................................................................................107 2.16 Kultuur ja sport .........................................................................................................................115 2.17 Sidus ühiskond..........................................................................................................................124 3. FISKAALRAAMISTIK ................................................................................................................ 131 3.1 Vabariigi Valitsuse fiskaalpoliitika eesmärgid ...........................................................................131 3.2 Tulu- ja kulumeetmed .................................................................................................................133 3.3 Valitsussektori eelarvepositsioon ...............................................................................................136 3.4 Maksupoliitika ............................................................................................................................153 3.5 Valitsussektori finantseerimine ..................................................................................................156 3.6 Pikaajaline jätkusuutlikkus .........................................................................................................160 3.7 Riigi rahanduse areng .................................................................................................................162 3.8 Välistoetused fondide ja valitsemisalade lõikes .........................................................................165 LISAD ................................................................................................................................................. 172 Lisa 1. Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvine majandusprognoos ja sensitiivsusanalüüs .......172 Lisa 2. Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 rahastamiskava (tuhat eurot) ..........................................180 Lisa 3. Ülevaade RES 2023-2026 meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes (tuhat eurot) .....................................................................184 Lisa 4. Arvestuslikud ja edasiantavad kulud 2023 – 2026 (tuhat eurot)...........................................190 Lisa 5. EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite kasutamisest ......................................................................................................................................206 Lisa 6. Valitsussektori personali- ja palgaanalüüs ............................................................................214 Lisa 7. Riigi eelarvestrateegias planeeritud investeeringute, investeeringutoetuste ja Riigi Kinnisvara AS-i kaudu tehtavate kinnisvara investeeringute 4-aastane kava (tuhat eurot) ................................226 Lisa 8. Eelarvenõukogu arvamus Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvise majandusprognoosi ning 2023-26 aasta eelarvestrateegia eesmärkide kohta ...................................................................231 2 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 SISSEJUHATUS Riigi eelarvestrateegia ja stabiilsusprogrammi olemus Riigi eelarvestrateegia (eelarvestrateegia) määrab riigi eelarvepoliitika põhisuunad eelseisvaks neljaks aastaks. Eelnevad eelarvestrateegiad ja stabiilsusprogrammid (kirjeldab valitsuse poliitikat Stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevate nõuete täitmisel) koostati ühes dokumendis aprilli lõpuks. Alates 2022 eelarve ja eelarvestrateegia ajakava muudeti nii, et eelarve ja eelarvestrateegia koostatakse septembri lõpuks samas kui stabiilsusprogramm tuleb jätkuvalt Euroopa Komisjonile esitada kevadel. Eelarvestrateegia ja stabiilsusprogramm peavad siiski jääma sidusaks kuna stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide esitamine ja hindamine on oluline osa Euroopa poolaasta (European Semester) majanduspoliitika koordinatsioonist ja järelevalvest. Eelarvestrateegia määratleb eelarvepoliitilised ja valdkondlikud eesmärgid ning seostab need majandus- ning rahandusprognoosidel põhinevate rahaliste võimalustega. Fiskaalpoliitilised valikud avaldavad mõju riigi majanduspoliitikale. Nii eelarvestrateegia kui stabiilsusprogramm põhinevad rahandusministeeriumi majandusprognoosidel. Käesolev 2023-2026 eelarvestrateegia lähtub 2022.a. suvisest majandusprognoosist. Vastavalt riigieelarve seadusele kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul eelarvestrateegia hiljemalt kolm kuud enne järgmise eelarveaasta algust. Riigieelarve seaduse § 341 alusel esitab Vabariigi Valitsus eelarvestrateegia Riigikogule. Eelarvestrateegiat uuendatakse igal aastal – vajadusel täpsustatakse kolme eelseisva aasta eesmärke ja kavasid ning täiendatakse vähemalt ühe aasta võrra. Esimene eelarvestrateegia koostati 2000. aastal. Nii kohandatakse pidevalt keskpika perioodi plaane muutustele majanduses, fiskaalkeskkonnas ja erinevates tegevusvaldkondades. Kui 2022-2025 eelarvestrateegiat mõjutas Covid-19 kriis siis käesolev 2023-2026 eelarvestrateegia on paratamatult mõjutatud 2022.a. alguses alanud energia- ja julgeolekukriisist. Eelarvestrateegia koostamine ja uuendamine Eelarvestrateegiaga seotud strateegilised arengudokumendid on tulemusvaldkonna arengukava ja programm(id). Tulemusvaldkonnad on ühtselt kasutusel nii strateegilises planeerimises kui finantsjuhtimises eesmärgiga paremini seostada valdkondade arengukavasid eelarvestrateegia ja eelarvega. Seetõttu on eelarvestrateegias toodud info tulemusvaldkondade kohta ning alates 2020. aastast on rahastamiskava koostatud tulemusvaldkondade ja programmide lõikes. Aastane eelarve on võrreldes eelarvestrateegiaga oluliselt detailsem. Ministeeriumid täiendavad programme igal aastal ühe aasta võrra, tagades strateegilises planeerimises minimaalselt nelja-aastase perspektiivi. Täiendamise aluseks on sel ajal kehtiv eelarvestrateegia. Eelarvestrateegia koostamiseks esitavad Riigikantselei ja ministeeriumid Rahandusministeeriumile selleks vajalikud andmed ja info, s.h. valitsemisalade vastutusvaldkondadesse jäävad programmi(d), tulemusaruannete projekti(d), juriidilise isiku finantsplaani(d) ning vajadusel taotluse(d) eelarvestrateegias ettenähtud maksimaalsete vahendite suurendamiseks (lisataotlused). Selleks koostab Rahandusministeerium täpsustavaid 3 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 juhiseid ja ajakava. Põhiseaduslike institutsioonide eelarve projekt koostatakse üksnes majandusliku sisu järgi järgmise aasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta. Eelarvestrateegia seire Eelarveaasta järel esitab iga valitsemisala Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile tulemusaruanded, mis sisaldavad nii valdkondade olukorra ja tulemuste analüüsi kui ka andmeid eelarve täitmise kohta tulemusvaldkondade ja programmide tegevuste lõikes. Riigi Tugiteenuste Keskus koostab ülevaate riigi finantsseisundist, -tulemustest ja rahavoogudest ning riigieelarve täitmisest. Rahandusministeerium koostab nende sisendite põhjal riigi majandusaasta koondaruande, mis kajastab terviklikku infot valitsussektori tulemuste ja ressursside kohta. Riigi majandusaasta koondaruande kiidab heaks Vabariigi Valitsus ja esitab selle koos Riigikontrolli kontrolliaruandega Riigikogule kinnitamiseks. 2023-2026 eelarvestrateegia koostamine Eelarvestrateegia koostati 18. juulil 2022 ametisse astunud valitsuse esimestel töökuudel peale 2022-2023 tegevusprogrammi kinnitamist. Ministeeriumid esitasid 1. juuniks 2022 Rahandusministeeriumile uuendatud programmid koos rahastamiskavaga mis oli sisendiks nii majandusprognoosi, kui ka eelarvestrateegia koostamiseks. Valitsuse vahetuse tõttu toimus 1. juuniks esitatud sisendis järgnevatel kuudel arvestatavaid muudatusi. Ametisse astunud valitsus otsis tasakaalu julgeoleku- energia- ja põgenikekriisist tingitud kulude ja investeeringute surve ning kestliku riigirahanduse eesmärkide vahel. Struktuurne eelarvepuudujääk püsib 2023-2026 2,6 % tasemel SKPst, mis on madalam eelmises eelarvestrateegias 2023 ja 2024 aastale kuid kõrgem 2025 aastale seatust. Valitsussektori nominaalne puudujääk on 2023. aastal 3,9 % ning järgnevatel aastatel 3 % ümber SKPst. Inimestele ja ettevõtetele mõeldud toetuste maht on sealjuures 1,9 % SKPst. Eelarvestrateegia koostamisel esitasid põhiseaduslikud institutsioonid Vabariigi Valitsusele lisavahendite taotluseid kokku 53,5 miljoni euro ulatuses kogu eelarvestrateegia perioodi kohta. Riigikogu kantselei esitas lisataotluseid summas 41,7 mln eurot, Vabariigi Presidendi kantselei 4,1 mln eurot, Riigikontroll 1,8 mln eurot, Õiguskantsler 1,2 mln eurot ja Riigikohus 4,8 mln eurot. Põhiseaduslike institutsioonide esitatutud lisataotlused kiideti heaks osaliselt, summas 24,9 mln eurot. Sarnaselt valitsemisaladega ei olnud eelarvepositsiooni eesmärkidesse mahtumiseks võimalik kõiki lisataotlusi täies ulatuses rahuldada ja vahendeid eraldati hinnanguliselt kriitilisemaks vajadusteks. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved peale heakskiitmist on leitavad Lisast 2 (rahastamiskava). Eelarvestrateegia esitati Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks 28.09.2022. 2023-2026 eelarvestrateegia ülesehitus, erinevused võrreldes 2022-2025 eelarvestrateegiaga Dokumendi esimeses osas on toodud Vabariigi Valitsuse prioriteedid, teises osas tulemusvaldkondade ja programmide lühiülevaated koos valdkondi iseloomustavate eesmärkide ja mõõdikutega ning nelja aasta olulisemate tegevustega. Dokumendi teises osas on ülevaated riigis kehtestatud tulemusvaldkondade ja programmide kaupa. Erinevalt eelmisest eelarvestrateegiast ei ole selles peatükis enam toodud iga tulemusvaldkonna ja programmi rahastamiskava, mis on esitatud koondtabelina lisas 2. Tulemusvaldkondade jaotuses võrreldes 2022-2025 eelarvestrateegiaga sisulisi muudatusi ei ole. Riigi tulemusvaldkondade (tabel 1) koosseis võrreldes eelmise eelarvestrateegiaga sisuliselt muutunud ei ole. 4 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Tabel 1. Tulemusvaldkonnad RES 2023-2026 Valitsemisala RES tulemusvaldkonnad 2023-2026 Tark ja tegus rahvas Eesti keel ja eestlus HTM Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Tõhus riik JUM Õigusriik KAM Julgeolek ja riigikaitse Keskkond KEM Põllumajandus ja kalandus (Kalandusprogramm) Kultuur ja sport KUM Sidus ühiskond Energeetika Transport MKM Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Digiühiskond MEM Põllumajandus ja kalandus RAM Tõhus riik Siseturvalisus SIM Sidus ühiskond Heaolu SOM Tervis VÄM Välispoliitika Riigikantselei Tõhus riik Kolmas peatükk kajastab Vabariigi Valitsuse majandus- ja fiskaalpoliitilisi eesmärke ja prioriteete ning valitsussektori fiskaalraamistikku eelolevaks neljaks aastaks. Arvestades teema ajakohasust ja olulisust on sellesse peatükki lisatud eraldi osa Euroopa Liidu fondidest toimuva rahastuse kohta. 2022. aastal jõustunud riigieelarve seaduse muudatuste (§ 26 lõige 5) alusel liigendatakse aastase eelarve kulud programmi tegevuste lõikes. See tähendab, et investeeringuid võrreldes varasemaga tegevuspõhiselt ei liigendata. Sama loogikat on järgitud ka käesolevas eelarvestrateegias kuid üldisemal tasemel: rahastamiskavas on valitsemisalade investeeringute ja kulude eelarve ning tulemusvaldkondade lõikes ainult kulude eelarve. Dokumendil on kaheksa lisa. Võrreldes möödunud aastaga on lisas avaldatud eelarvenõukogu arvamus Rahandusministeeriumi 2022 suvise majandusprognoosi ning 2023-2026 eelarvestrateegia eesmärkide kohta. Partnerite kaasamine eelarvestrateegia koostamises Seotud osapoolte kaasamist korraldavad arengukavade, programmide ja eelarvestrateegia projekti koostamisel vastutavad ministeeriumid. Asjasse puutuvate isikute kaasamine ja valdkondade vaheline koostöö on vältimatu arengudokumentide terviklikkuse ja omavahelise kooskõla saavutamiseks. Valitsus on kaasamiseks andnud ka arengukava koostajatele suunised “Kaasamise heas tavas”. Dokumendis kasutatud lühendid JUM – Justiitsministeerium HTM – Haridus- ja Teadusministeerium KAM – Kaitseministeerium KEM – Keskkonnaministeerium 5 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 KUM – Kultuuriministeerium MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MEM – Maaeluministeerium RAM – Rahandusministeerium SIM – Siseministeerium SOM – Sotsiaalministeerium VÄM – Välisministeerium MAK – Maaelu Arengukava 2014-2020 EMKF – Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014-2020 ESF – Euroopa Sotsiaalfond EAFRD – Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ERF – Euroopa Regionaalarengu Fond ÜF – Ühtekuuluvusfond RKAS – Riigi Kinnisvara AS IKT – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia TUV – Tulemusvaldkond OSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon VV – Vabariigi Valitsus CERN – Euroopa Tuumauuringute Keskus KOV – Kohalik omavalitsus PPA – Politsei – ja Piirivalveamet MTO – Keskpika perioodi eesmärk (medium-term objective) RES – Riigieelarve strateegia mln – miljon mld – miljard 6 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 1. VABARIIGI VALITSUSE PRIORITEEDID Vabariigi valitsus lähtub riigi eelarvestrateegiat koostades koalitsioonileppest, mille prioriteedid on eestikeelne haridus ja kõrghariduse rahastamine, laiapindne riigikaitse, Ukraina toetamine, energeetika ja elektriturureform, metsandus, merendus, toimetulek, peretoetused ja hinnatõusu leevendamine ning muud poliitilised prioriteedid. Nende eesmärkide saavutamiseks on valitsus kinnitanud tegevuskava, milles kavandatud tegevusi finantseeritakse riigieelarvest. Alljärgnevalt toome ära olulisemad eesmärgid ja tegevused, mida valitsus kavandab eesmärkide saavutamiseks astuda ja mille finantseerimiseks on strateegias vahendid kavandatud. Eestikeelne haridus ja kõrghariduse rahastamine Valitsus peab oluliseks eestikeelsele haridusele üleminekut ning kõrghariduse rahastamise suurendamist. Valitsus seab eesmärgiks õpetajate üldise palgakasvu, mis tagaks eestikeelsele haridusele ülemineku reformiks vajaliku pedagoogilise ressursi. Kavandatavad tegevused: • Eestikeelsele haridusele üleminekuks on kavas 2022. aasta sügisel ette valmistada seaduseelnõud, millega algab 2024. aastast üleminek eestikeelsele haridusele alushariduses ning üldhariduse esimeses ja neljandas klassis. Eestikeelsele haridusele ülemine lõppeb 2030. aastal. • Erineva emakeelega laste eesti keeles ja eestikeelses õpikeskkonnas õppimise toetamiseks on kavas kasutada mitmekülgseid teaduspõhiseid õppekorralduse viise ning vajalik täiendada õppemetoodikat. Täiendavalt on kavas muuta kutsehariduse rahastamispõhimõtteid. • Väärtustamaks õpetaja ametit tõstetakse 2023. a õpetajate palga alammäära 23,9%. Valitsus peab oluliseks kvaliteetse eestikeelse kõrghariduse kättesaadavust ja kestlikkust. Aastatel 2023-2026 suurendatakse kõrghariduse riikliku rahastamist 15% aastas. Ülikoolidega sõlmitavatesse mitmeaastastesse halduslepingutesse lisatakse kohustus tagada eestikeelsete õppekavade olemasolu. Mõõdik: • Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal (algtase 91% (2021), sihttase suurem kui 91% (2023)) Laiapindne riigikaitse Valitsus peab oluliseks Eesti kaitsevõime maksimaalset ja kiiret väljaarendamist koostöös liitlastega. Valitsus seab eesmärgiks kriitilisteks võimearendusteks õhu- ja ballistilise kaitse arendamist, kaudtule võimet ja maakaitse tugevdamist ning näeb selleks ette vajalikud vahendid personalivõimekuse kasvuks. Keerukamad ja kallimad kaitsevõimed arendatakse välja liitlaste toel ja koostöös. Kavandatavad tegevused: • Riigile vajalike riigikaitse ja siseturvalisuse valdkondade töötajate olemasolu tagamiseks otsitakse võimalusi vähendada palkade mahajäämust. 7 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • Õhu- ja ballistilise kaitse võimekuse arendamiseks eraldatakse vahendid keskmaa õhutõrje hankimiseks. • Tagamaks riigikaitse ja siseturvalisuse valdkondade piisavat mehitatust, suurendatakse väljaõpet ja laiendatakse harjutusvõimalusi. • Jätkatakse Eesti idapiiri taristu kiirendatud väljaarendamist, sealhulgas kaasaegste idapiiri juhtimiskeskuste rajamisega Narvas ja Luhamaal. • Päästjate minimaalne palk tõstetakse 1620 euroni, politseinike minimaalne palk 1849 euroni ning päästekorraldajate palk 1631 euroni. Mõõdik: Eestit turvaliseks riigiks pidavate inimeste osakaal (algtase 90% (2022), sihttase >90% (2023)) Ukraina toetamine Valitsus peab oluliseks toetada Ukrainat kõigil rahvusvahelistel tasanditel ning toetada jätkuvalt Venemaa Föderatsiooni majanduslikku isoleerimist. Oluline on toetada sõjapõgenikke vastu võtvaid kohalikke omavalitsusi, pakkuda põgenikele eesti keele õpet, suunata lapsi eestikeelsesse kooli ning luua võimalused sõjapõgenike tagasipöördumiseks pärast sõja lõppu. Kavandatavad tegevused: • Eesti lähtub Ukraina ülesehitamisel Ukraina vajadustest, ootustest, plaanidest ja prioriteetidest ning keskendub oma tegevuse kohalikuks võimendamiseks Žõtomõri oblastile. • Valitsus toetab kohalikke omavalitsusi Ukraina sõjapõgenikele vajalike teenuste pakkumisel • Valitsusel on kavas välja töötada toetusmeede Ukraina sõjapõgenikele nende keele- ja kultuuriruumiga sideme säilitamiseks. Mõõdikud: • Ühiskonnarühmade vahelised kontaktid (teistest rahvustest inimeste kontaktid eestlastega: algtase 2,0 (2020), sihttase >2,0 (2023) • Eestlaste kontaktid teistest rahvustest inimestega: algtase 1,7 (2020), sihttase >1,7 (2023)) Energeetika ja elektriturureform Valitsus peab oluliseks kiirendada taastuvelektrile üleminekut ja seab eesmärgiks, et aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht. Oluline on lühendada planeeringute ja lubade menetlusprotsesside pikkust, parandada elektrivõrguga liitumise võimalusi ning toetada uusi taastuvenergia tootmiste tekkimist ja energiatõhususe suurendamist korter- ja väikeelamutes. Kavandatavad tegevused: • Valitsus algatas energiamajanduse korralduse seaduse muutmise, et seada 2030. aastaks eesmärgiks 100%-line taastuvelektri osatähtsus ning suurendada taastuvenergia osakaalu 65%-ni. 8 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • Taastuvelektrile ülemineku kiirendamiseks kuulutab valitsus välja vähempakkumise 650 GWh taastuvelektri turule toomiseks ja paneb paika kava täiendava 1 TWh taastuvelektri vähempakkumisteks. Lisaks kehtestas Riigikogu tuuleenergia kiiremaks väljaarendamiseks tuulikutasu. • Valitsusel on kavas kiirendada tuuleparkide rajamist planeerimis- ja loamenetluse kiirendamise ning ühendloa loomisega. • Jätkatakse 2022.a. lisaeelarve toel alustatud väike- ja korterelamute energiatõhususe suurendamist, samuti jätkatakse struktuurifondide vahenditest korterelamute rekonstrueerimise toetamist. Elektriturureform: • Valitsus algatas elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise. Elektrituru reformiga pannakse Nord Pooli Eesti piirkonnas turgu valitsevat seisundit omavale elektritootjale (Eesti Energia) kohustus müüa alates 2022. aasta oktoobrist kuni 2026. aasta 30. aprillini elektrit Eesti kodutarbijatele ja kõigile elektri edasimüüjatele ka universaalteenusena. Luuakse börsihinnast lähtuvatele pakettidele alternatiiv ja antakse kodutarbijale võimalus osta elektrit börsiväliselt. Sätestatakse võimalus varem elektrienergia lepingu sõlminud kodutarbijal minna universaalteenusele üle ilma kehtiva lepingu lõpetamise leppetrahvita. Mõõdik: Taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises (algtase 30,1% (2020), sihttase >30,1% (2023)) Metsandus Valitsus peab Eesti metsade majandamisel oluliseks lähtuda põhimõttest, et metsad on CO2 netosidujad ning metsamaa pindala ei tohi väheneda. Selleks luuakse pikaajaline ja metsateadusel põhinev visioon mis loob õiguskindluse metsaomanikele ja tagab ka kõigi nelja metsa funktsiooni (majanduslik, sotsiaalne, keskkonnaalane ja ökoloogiline) tasakaalustatud toimimise. Kavandatavad tegevused: • Valitsusel on kavas vaadata üle riigimetsa raiemahud ning kehtestada Riigimetsa Majandamise Keskusele omaniku ootused, millega riik eelistab riigimetsast saadava puidu müümisel kõrgemat lisandväärtust loovaid tootjaid ja kaugkütte ettevõtjaid. • Pikaajalise ja metsateadusel põhineva metsanduse visiooni, mis loob õiguskindluse metsaomanikele ja tagab ka kõigi nelja metsa funktsiooni (majanduslik, sotsiaalne, keskkonnaalane ja ökoloogiline) tasakaalustatud toimimise, loomiseks kiidab valitsus heaks Metsanduse arengukava aastani 2030. Mõõdik: Keskkonnatrendide indeks (algtase 68,75 (2020), sihttase >68,75 (2023)) Merendus Valitsus peab oluliseks suurendada merenduse rahvusvahelist konkurentsivõimet, jätkates rahvusvahelise laevaregistri väljatöötamist ning rannakultuuri toetamist. Lisaks tuuakse erinevate riigiametite ja -asustuste laevastikud ühtse juhtimise alla. 9 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Kavandatavad tegevused: • Merenduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks koostab valitsus laevanduspaketi kontseptsiooni, loob riigilaevastikku haldava organisatsiooni ning toetab merenduse valdkonna ettevõtluse potentsiaali suuremat rakendamist eksporditurgudel läbi merendusklastri. • Rannakultuuri toetamiseks ning randlase mõiste ja randlastele kalapüügiõiguse seadmiseks tehakse ettepanekud kalapüügiseaduse muutmiseks. Mõõdik: IMD (Rahvusvahelise Juhtimise Arendamise Instituudi) rahvusvahelise konkurentsivõime indeks (algtase 26 (2021), sihttase <26 (2023)) Toimetulek, peretoetused ja hinnatõusu leevendamine Valitsus peab oluliseks Eesti inimeste majandusliku turvatunde suurendamist ning Eesti peredele parema toimetuleku tagamist. Oluline on suurendada tulumaksuvaba miinimumi, suurendada peretoetuseid ja alustada pikaajalise hoolduse reformiga, mis samuti aitavad inimestel elukalliduse kasvuga paremini toime tulla. Energiahindade hüppelise tõusuga toimetulekuks kehtestatakse kodutarbijatele tugipakett. Kavandatavad tegevused: • Elukalliduse kasvuga toimetuleku toetamiseks on valitsuse eesmärk alates 1. jaanuarist 2023 tõsta füüsilise isiku maksuvaba tulu 500 eurolt 654 euroni kuus ehk 6000 eurolt 7848 euroni aastas. • Elektri- ja kütuseaktsiiside ning eriotstarbelise diisli kehtiva aktsiisimäära pikendamiseks 1. aprillini 2024. algatab valitsus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. • Lastega perede toimetuleku parandamiseks tõstab valitsus alates 1. jaanuarist 2023 peretoetuste suuruseid. Esimese ja teise lapse lapsetoetus tõuseb 60 eurolt 80 euroni kuus, mis suurendab laste heaolu ja perede kindlustunnet. Üksikvanema lapse toetus tõuseb 18,18 eurolt 80 euroni kuus aitab kaasa aitab kaasa üksikvanemate vaesuse ennetamisele ja leevendamisele. • Lasterikaste perede väärtustamiseks ning sündimuse toetamiseks tõstab valitsus alates 1. jaanuarist 2023 lasterikka pere toetuse suurust 300 eurolt 600 euroni kuus ning seitsme ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 400 eurolt 800 euroni kuus. Samuti on lepitud kokku lasterikka pere toetuse indekseerimises pensioniindeksiga alates 2024. aasta maist. Indekseerimine aitab tagada, et lasterikka pere toetuse suurus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga. • Valitsus on kokku leppinud lasterikka pere toetusest etapiviisiliselt väljumise regulatsiooni – kolmest lapsest vanema 24-aastaseks saamisel väheneb peretoetus 1/3 võrra ning sama mudel laieneb järgmistele lastele. • Energiahindade tõusu leevendamiseks kehtestas valitsus kodutarbijatele järgmiseks kütteperioodiks elektri, gaasi ja kaugkütte toetuse tingimused. Elektri kodutarbijale kompenseeritakse kuu keskmisest käibemaksuta elektrienergia hinnast, mis ületab 80 eurot megavatt-tunni (MWh) kohta, kuni 50 eurot/MWh. Gaasi kodutarbijale kompenseerib riik 80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot/MWh. Seejuures kompenseeritakse maksimaalselt kuni 2,6 MWh tarbimist, mis on keskmise eramu kuine gaasitarbimine. Kaugkütte kodutarbijale kompenseeritakse sarnaselt gaasile 80 eurot/MWh (käibemaksuta) hinda ületav soojuse kulu 80 protsendi ulatuses. 10 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • Valitsusel on kavas reformida väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamist, eesmärgiga vähendada nii teenuse saajate ja nende pereliikmete maksekoormust kui leevendada hoolduskoormust, parandada teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. 2023. aastaks on reformile kavandatud 40 miljonit eurot. Mõõdikud: • Kohortsündimuskordaja (algtase 1,83 (2021), sihttase >1,83 (2023)) • Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal (algtase 2,3% (2021), sihttase <2,3% (2023)) Muud poliitilised prioriteedid Valitsus peab oluliseks kriiside tingimustes erilist tähelepanu pöörata Eesti kultuuri elujõulisusele ja kättesaadavusele, vastutustundlikule riigirahandusele, uuendusmeelsele ja keskkonnasäästlikule ettevõtluskeskkonnale, Eesti kriisikindluse suurendamisele ning sotsiaal- ja raviteenuste kättesaadavusele. Kavandatavad tegevused: • Valitsus on eelarvestrateegia koostamisel arvestanud avaliku sektori palgatõusuga kusjuures prioriteetsed õpetajate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate ning sisejulgeoleku töötajate palgatõus (15 %) saab olema kõrgem üldisest riigieelarveliste asutuste töötajate palgatõusust (5%). • Kavandamisel on rahvaraamatukogude innovatsiooni toetamise meede, arendamaks raamatukogud kogukonna teenuskeskusteks. Samuti on analüüsitud rahvaraamatukogude rolli laiendamise (sh lõimumise, elukestva õppe, tööturu- jm teenused) võimalusi ning ettevalmistamisel on Rahvaraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu. • Jätkub riigile kuuluvate osaluste erastamise ettevalmistamine, et anda inimestele täiendav investeerimisvõimalus. Analüüsitakse Enefit Greeni täiendava osaluse börsile viimist, et inimestel tekiks täiendav võimalus roheenergia kasvust osa saada. Mõõdikud: • Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i 27 liikmesriigi keskmisest (algtase 53,4% (2020), sihttase >53,4% (2023)) • Elukeskkonnaga rahulolu (rahul või pigem rahul) (algtase 84,54% (2020), sihttase >84,54% (2023)) 11 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2. TULEMUSVALDKONNAD Selles peatükis on ülevaade tulemusvaldkondadest, nende eesmärkidest, olukorrast ja rahastamisest. Riigi strateegiline planeerimine ja eelarve on jaotatud tulemusvaldkondade järgi. Nende valdkondade eesmärke saavutatakse programmide abil, mille eesmärgid, mõõdikud ja olulisemad tegevused on kirjeldatud samuti käesolevas peatükis. Tulemusvaldkondade olukorra ülevaade kajastab peamiste näitajate abil ainult üldisemaid trende. Detailsema ülevaate valdkondade seisust leiab vastavatest valdkondlikest arengukavadest ja programmidest. Tagasiside tulemustest annavad iga valdkonna tulemusaruanded, ministeeriumite majandusaasta aruannete tegevusaruanded ja riigi majandusaasta aruande koosseisus olev tegevusaruanne. 2.1 Heaolu Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Eesti on vananeva rahvastikuga riik, kus tänu välisrändele rahvaarv kasvab alates 2015. aastast. 2022. aasta seisuga oli rahvaarv 1,33 miljonit inimest. Statistikaameti prognoosi kohaselt (Stsenaarium 2 (kõrgem sündimus, kõrgem ränne) 1) elab Eestis 2030. aastal 0,2% ja 2060. aastal 0,6% enam inimesi kui praegu. Tööealine elanikkond väheneb prognoosi kohaselt 2060. aastaks 7,6% samas kui 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal rahvastikus kasvab praeguselt 20%-lt 29%ni. Puudega inimesed ja vähenenud töövõimega inimesed moodustavad märkimisväärselt suure (vastavalt 9% ja 11%) ja kasvava2 osa elanikkonnast. Rahvastiku vananemist on keeruline peatada, sest olulisimaks rahvastikku kujundavaks protsessiks olev sündimus on taastetasemest madalamal, eeldatava eluea kasvul on piirid, eestimaalaste tagasiränne on väike ning ühiskond ei ole suuremaks sisserändeks valmis (ei ole teada, mis saab praegustest Ukraina sõjapõgenikest Eestis). Tänu välisrändele rahvaarv kasvab alates 2015. aastast (stsenaarium 2 (kõrgem sündimus, kõrgem ränne)1). Viimase olulise muutuse tulemusel on praeguste laste põlvkond oma vanemate põlvkonnast 20– 30% väiksem. Ühiskonnamuutuste mõjul langes 1980. aastatel lühiajaliselt taastetasemele tõusnud sündimuskordaja juba järgneval kümnendil Eesti kõigi aegade madalaimale tasemele. 1990-ndad olid majanduslikult raske ja poliitiliselt ebastabiilne aeg, kuid laste saamist planeeritakse enam turvalises ja stabiilses keskkonnas. Madala sündimuse taseme oluliseks põhjuseks oli ka laste sünni kiire nihkumine hilisemasse ikka3. Sündimuse nn ajastuspööre, mis käivitus Eestis 1990. aastatel peaks eeldatavalt lõpule jõudma 2030. aastate algupoolel. 1990. aastatel sündinud põlvkond on väiksem, see on toonud kaasa kohanemisvajaduse erinevates ühiskonnaelu valdkondades – kõigepealt lasteaia- ja koolisüsteemis, siis üliõpilaskonna 1 Rahvastikuprognoos koostati aastal 2019, mil varasemate trendide alusel ennustati ka kõige positiivsemas stsenaariumis välisrändesaldo väiksemaks, kui ta on siiani tegelikult olnud. Arvutused on siin tehtud selle põhjal. 2 Sinisaar, H. (2020). Heaolu arengukava 2016–2023 ja laste ja perede programmi eesmärgid. Ettekanne. https://sm.ee/heaolu-arengukava- 2023-2030 3 Puur, A., Vseviov, H. (2019). Eesti sündimusareng ja perepoliitika võimalused. Akadeemia, 3 (360). 12 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 kujunemisel ning alates 2010. aastate keskpaigast tööturul. Nüüdseks on see põlvkond jõudnud sünnitusikka ja kuna nende arv on eelnevast põlvkonnast väiksem, toob see endaga kaasa sündide arvu vähenemise. Eesti panustab perepoliitikasse OECD riikidega võrreldes keskmisel tasemel ning perepoliitika toel on ühiskonnamuutustest tingitud sündimuse madalseis ületatud, mis kestis 2000. aastate esimese kümnendi keskpaigani. Siiski pole sündimus endiselt piisav, et tagada positiivne loomulik iive. Eestis on seejuures võrdlemisi head väljavaated sündimuse kasvuks, sest keskmine soovitud laste arv ületab saadud laste arvu oluliselt. Naiste puhul on soovitud keskmine laste arv 2,59 ja meeste puhul 2,55, mis on üks Euroopa paremaid näitajaid. Kuigi sündimuse summaarkordaja on praegu umbes 1,6 last naise kohta, on põlvkonna vaates lapsesaamise east väljuvatel naistel sündinud keskmiselt 1,80–1,85 last. See näitaja ületab EL- i keskmist. Rahvastikutaasteks vajalik tase on aga 2,05 last naise kohta. Lähima kümne aasta jooksul peaks sünnitusea kasv lõpule jõudma ning erinevus aasta sündimust kirjeldava summaarkordaja ja põlvkonna sündimuse vahel väheneb. Samas isegi sündimuse näitajate kasvu korral rahvastiku vanusekoosseisust tulenevalt sündide arv järgmise kümne aasta jooksul pigem väheneb enne uuesti kasvama hakkamist. Sündimust toetaval poliitikal on oluline roll sündimuse fookuses hoidmisel. Riikliku perepoliitika otsesed meetmed, sealhulgas peretoetused moodustavad vaid ühe osa sündimust mõjutavast tegurikompleksist. Sündimust ja lastega perede heaolu mõjutavad kogumis veel väga mitmed asjaolud, nagu lapsevanema tööga hõivatus ja pere piisav sissetulek. Samuti vanema teadmine, et lapsele on tagatud kättesaadav ja taskukohane lasteaiakoht. Senisest enam tuleb panustada vanemaharidusse ja toetada vanemlikku toimetulekut. Uuringu järgi soovivad Eesti lapsevanemad laste kasvatamisel rohkem nõu ja abi, kuid ei tea, kuhu pöörduda või ei söanda abi küsida ning ligi kolmandik lapse saamisest loobumise põhjustest on seotud partneriga seotud probleemidega. Toetada tuleb kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste loomist, kus pered saaksid õigeaegset ja asjatundlikku abi laste kasvatamisel, vanemaks ja partneriks olemisel ning lapse abivajadusega tegelemisel. Integreeritud, kvaliteetsed ja kättesaadavad sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna teenused, mille keskmes on laps ja pere, on sündimust toetava perepoliitika osa. Tähtsal kohal on lapsesõbraliku keskkonna loomine kõikidele Eestimaa lastele ja eritähelepanu suunamine neile lastele, kes on erivajadusega, kogevad vägivalda, on vanemliku hooleta või muul moel abi vajavad. Elanikkonnas on rühmi, kes ei saa erinevatel põhjustel kas ajutiselt või püsivalt oma majanduslikku toimetulekut ja heaolu töötamise teel kindlustada. Tööturul on ebasoodsamas olukorras tervisepiirangutega, erivajadustega inimesed, samuti noored, vanemaealised, muust rahvusest inimesed ja naised. Tööjõus osalemise määra tõstmiseks tuleb tegeleda riskirühmade tööturule toomisega ja nende tööturul püsimise toetamisega. Tööturu struktuursed probleemid väljenduvad ka piirkondlikes lõhedes – suur osa Eesti majandusest, töökohtadest ja tööjõust on koondunud Tallinna ja Harjumaale, suurim on mahajäämus Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, kus on ka suurim tööpuudus. Kuni 2020. aastani oli Eestis tööhõive määr üks Euroopa kõrgemaid. 2020. aastal vähenes Eesti tööhõive määr majanduslanguse tulemusel oluliselt ning töötus kasvas. Kui Eesti majanduslangus oli Euroopa Liidus üks väiksemaid, oli selle mõju Eesti tööturule Euroopa Liidus kõige suurem, mis võib viidata nii Eesti tööturu paindlikkusele kui ka töötajate kaitse nõrkusele. Tööturul muutub järjest tavalisemaks töötamine erinevates lepingulistes suhetes ja mitte-traditsioonilistes töövormides. Suurenenud on töövõtu- ja käsunduslepingute osakaal, tavaliseks on muutunud projektipõhine töö. Samal ajal suureneb tööturul digivõimaluste ja COVID-19 leviku tõttu vajadus tööaja ja -koha paindlikkuse järele. Näiteks kasvab kaugtööd tegevate hõivatute hulk. Paindlik töökorraldus võib aidata tööturul osaleda erinevatel töötajate gruppidel (nt väikelaste vanemad, erivajadusega töötajad), kuid võib põhjustada ka 13 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 töökoormuse kasvu, töö- ja puhkeaja piiride hägustumist, kehva töökeskkonda ja ebavõrduse suurenemist (nt sissetulekutes, piirkonniti, keelepõhiselt). Eesti kõige olulisemateks majandusarengut pärssivateks teguriteks on kvalifitseeritud tööjõu puudus ja tööjõu vähene tootlikkus. Töötajate teadmised, oskused ja kogemused ei jõua tööandjate vajadustega kaasas käia. Kuigi elukestvas õppes osalemise määr on oluliselt kasvanud, on kasv ebaühtlane ning madalama haridustasemega ja eakamad inimesed osalevad täiend- ja ümberõppes jätkuvalt vähe. Samuti on täiend- ja ümberõppes osalemise aktiivsus madalam meeste seas ning osalemise aktiivsuses on erinevusi ka piirkonniti. Eesti elanike oodatav eluiga võrreldes varasema aastaga on langenud4, mehed elavad tervena vaid 54,9 ja naised 58,0 eluaastat5. Murekohaks on piiratud töövõimelisuse kasv, mida võimendab koroonakriisi mõju elanikkonna vaimsele ja füüsilisele tervisele. Osaliselt põhjustavad terviseprobleeme töökeskkonnast tingitud ohud, mis omakorda vähendavad tervena elatud ja töötatud aastaid. Tööga seotud tervisemured põhjustavad kulu ühiskonnale ja riigile ning mõjutavad negatiivselt ja olulisel määral töötajate elu, tervist ja tööturul osalemist. Töökeskkonnas juhtub tööõnnetusi, lisaks sellele võivad ka töökeskkonnas tekkida ja süveneda erinevad tervisehäired. Levinud tööga seotud terviseprobleemiks on istuvast tööst tingitud luu- ja lihaskonna haigused ning stressirohkest keskkonnast tulenevad vaimse tervise häired. Koroonakriis tõstis esile vajaduse oluliselt panustada bioloogiliste ohtude (sh COVID-19) ennetusse töökohal. Suhtelises vaesuses (nt 2020. aastal sissetulekuga alla 631 euro kuus) elavate inimeste osakaal on viimastel aastatel püsinud 21–22% ringis. Absoluutses vaesuses (nt 2020. aastal sissetulekuga kuni 221 eurot) elavate inimeste osakaal on järjepidevalt vähenenud, ulatudes 2,2%ni 2020. aastal.6 Nii absoluutne kui suhteline vaesus ohustavad Eestis enam naisi, puudega inimesi, lapsi, eakaid ja töötuid. Selgelt on märgatavad vaesuse regionaalsed erinevused - kõrgeimad on vaesuse näitajad Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. Sotsiaalsetel siiretel (riiklikud toetused, kindlustushüvitised ja pensionid) on jätkuvalt suur, kuid mitte alati tulemuslik roll vaesusesse sattumise takistamisel. Siirete mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud pea 40% ja absoluutses vaesuses üle 20% elanikkonnast. Samas töötutest elab vaesusriskis 40,3% ning absoluutses vaesuses 11,1%, mis on ühtlasi Euroopa suurim osakaal. Vanaduspensionäride suhtelise vaesuse risk on mõnevõrra vähenenud, kuid on endiselt oluliselt suurem (47,6%) võrreldes kogu elanikkonnaga. Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi iseloomustab teiste riikidega võrreldes väike sotsiaalkaitsekulude7 osatähtsus SKP-s ja rahaliste hüvitiste domineerimine teenuste üle. 2019. aastal oli Eesti sotsiaalkaitsehüvitistele tehtud kulude osakaal SKP-s kokku 16,1%, seejuures moodustasid rahalised hüvitised 11,1% ja mitterahalised hüvitised vaid 5%8. Kuigi sooline palgalõhe (14,9%) on viimasel kümnel aastal olnud langustrendis, näitab palgalõhe märkimisväärset soolist ebavõrdsust tööturul ning naiste ja meeste majanduslikus iseseisvuses. Ebavõrdsust tööturul iseloomustavad ka tegevusalapõhine sooline segregatsioon (36,7%) ja ametialane sooline segregatsioon (33,3%). Tasakaalustamata hooletöö jaotus 4 Eesti Statistikaamet. (2021). Keskmine oodatav eluiga 2021. aastal on meestel 72,8 ja naistel 81,4 eluaastat. https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/heaolu/tervis/oodatav-eluiga 5 Eesti Statistikaamet. (2021). Tervena elada jäänud aastad. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/tervis/tervena-elada- jaanud-aastad 6 Eesti Statistikaamet. (2020). Poverty and deprivation rate by age group and sex. http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=LES01 7 Allikas: Eurostat. (2019). Social protection statistics – social benefits. https://ec.europa.eu/eurostat/statistics- explained/index.php?title=Social_protection_statistics_-_social_benefits 8 Ibid. 14 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 väljendub kõige teravamalt soolises hõivelõhes, mis on alla 3-aastase lapsega naiste ja meeste seas 60 protsendipunkti9. Need soolise võrduse kitsaskohad väljenduvad omakorda naiste ja üksikvanemate laste vaesusriskis või takistustes vägivaldsest suhtest lahkumisel. Naised ja mehed on endiselt ebavõrdselt esindatud otsustus- ja juhtimistasanditel. Puudujääke esineb endiselt ka soolist võrdõiguslikkust toetavas õigusraamistikus ja selle rakendamises. Tabel 2. Heaolu tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026 tegelik tase Kohortsündimuskordaja 1,79 (2022) 1,80 1,80 1,81 1,81 Allikas: Statistikaamet 61% 2021.a. suuren suuren suuren suuren Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks esialgsetel eb eb eb eb Allikas: Tartu Ülikool, Statistikaamet, andmetel Sotsiaalministeerium, Euroopa Sotsiaaluuring Mehed vähene vähene vähene vähene 2,7 (2020) b b b b Absoluutse vaesuse määr (mehed/naised Naised vähene vähene vähene vähene kokku), % 1,8(2020) b b b b Allikas: Statistikaamet; Eesti sotsiaaluuring Kokku vähene vähene vähene vähene 2,2 (2020) b b b b Mehed 19,6% (2020) vähene vähene vähene vähene b b b b Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse Naised 24,7% (2020) vähene vähene vähene vähene määr (mehed/naised kokku) b b b b Allikas: Eurostat Kokku 22,2%(2020) vähene vähene vähene vähene b b b b Soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE indeks) 61,6 (2021. a) 63,7 64,3 64,9 65,5 Allikas: Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) Mehed 82,3 81,2 (2021) 81,9 82,0 82,1 Tööhõive määr 20–64-aastaste seas, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Naised 77,7 ( 2021) 78,3 78,6 78,8 79,0 Kokku 79,3 ( 2021) 79,9 80,1 80,3 80,5 Heaolu tulemusvaldkonna programmid: laste- ja perede programm, tööturuprogramm, vanemaealiste programm, sotsiaalhoolekande programm ning soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm on koostatud Heaolu arengukava 2023-2030 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programmid keskenduvad vananeva rahvastiku, mitmete järjestikuste kriiside ning kvalifitseeritud tööjõu puuduse tingimustes jätkusuutlikke, säästlikke ning uuenduslikke lahenduste leidmisele, et tagada kõigi inimeste potentsiaali maksimaalne kasutamine ja väärtustamine ning sotsiaalkindlustussüsteemi surve vähenemise. Keskseks küsimuseks on, millised muutused on vajalikud selleks, et probleeme ennetada ja tagada kiire ning kvaliteetne tugi seal, kus seda on vaja, ja milline peaks olema tugisüsteemi korraldus- ja rahastamismudel, mis aitaks selle eesmärgini optimaalsel viisil jõuda. Programmide eesmärkide saavutamise, 9 Eurobaromeeter. (2019). Discrimination in the European Union. https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/survey/getsurveydetail/instruments/special/surveyky/2251 15 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Sotsiaalministeerium kootöös valitsemisala erinevate asutustega. 2.1.1 Laste ja perede programm Programmi eesmärk Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Tabel 3. Laste ja perede programmi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026 tase Soovitud ja tegelike laste arvu vahe metoodika väheneb väheneb väheneb väheneb Allikas: Täpsustatakse kui mõõdiku väljatöötamisel metoodika on välja töötatud Laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tegelik tase 17,4 väheneb väheneb väheneb väheneb tõrjutuse määr (2020) Allikas: Eurostat Elanikkonna teadlikkus ohvriabist, % metoodika suureneb suureneb suureneb suureneb Allikas: Täpsustatakse kui mõõdiku väljatöötamisel metoodika on välja töötatud Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks • Alustatakse lastekaitseseaduse jt seaduste muutmise eelnõu väljatöötamisega. Eelnõuga kavandatakse vajalikud muutused lastekaitse korraldusmudelis, KOV ja riigiasutuste lastekaitsealaste ülesannete jaotuses ning järelevalve korralduses. Uue Euroopa Liidu struktuurvahendite perioodi tegevused on seotud lastekaitsetöötajate baashariduse- ja täiendõppe uuendamisega, lastekaitsetöötajate tööriistapaketi väljaarendamisega koos toetavate IT-lahendustega ning valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli loomise ja käivitamisega. • Jätkatakse erivajadusega laste tugiteenuste reformi tegevustega. Reformi eesmärk on lihtsustada erivajadusega lapse ja tema pere teekonda abini, vähendada dubleerivaid hindamisi tervishoiu,- sotsiaal- ja haridusvaldkonnas, töötada välja automatiseeritud klienditeekonnad lastele, kelle abivajadus ajas oluliselt ei muutu ja, kelle seisundi hindamiseks kulub täna ebamõistlikult palju ressurssi. Samuti on eesmärk muuta puude raskusastme tuvastamise protsess läbipaistvamaks ning siduda lahti teenuste saamise õigus puude raskusastme olemasolust, et laps pääseks abistavatele teenustele võimalikult vara ning tema abistamine toimuks eelkõige KOVi eestvõttel. Reformi üks rõhuasetusi on ennetustööl – tõhustada laste probleemide varajast märkamist, et abi oleks kiire, kodulähedane ning kättesaadav lapse igapäevases peamises viibimiskohas. Muudatuste elluviimine on planeeritud etapiviisiliselt 2027. aastani. • Traumakogemusega ja kompleksprobleemidega lastele on oluline välja töötada sekkumised, mis vastaksid iga lapse vajadusele. Eesmärk on pakkuda teenuseid, kus oleks integreeritud ravi, rehabilitatsioon, haridus ja vajaduse korral ka mõjutusvahend. Vajalik on arendada nii ennetavaid kui statsionaarseid teenuseid, samuti on oluline rõhku panna jätkutoele. Fookuses on ka ennetavate sekkumiste arendamine, eelkõige sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse ümberkujundamine lapse vajadustele vastavaks. Uue Euroopa 16 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Liidu struktuurivahendite perioodi raames on planeeritud erinevaid tegevusi, mis toetavad eeltoodud eesmärkide täitmist. Lisaks valmib 2023. aastal ööpäevaringset rehabilitatsiooniteenust pakkuvate asutuste korraldus- ja rahastamismudel. • Asendushoolduse valdkonnas jätkatakse perepõhist asendushooldust soodustavate ning teenuse kvaliteedi arendamisse panustavate tegevustega. Valdkonna arendamisse planeeritakse kaasata ka uue struktuurivahendite perioodi vahendeid. • Õigusaktides on täpsustatud Sotsiaalkindlustusameti lastemaja ülesanded seksuaalselt väärkoheldud laste abistamiseks, samuti on laiendatud teenust seksuaalselt väärkohtlevalt käituvatele lastele, et panustada rohkem väärkohtlemise ennetusse. Lähiaastate eesmärk on kujundada uue sihtrühma abistamise terviklik süsteem koostöös tervise- ja õiguskaitsevaldkondadega. Pikemaajaline eesmärk on tagada kõigile väärkohtlemist kogenud lastele samaväärne vajaduspõhine ja lapsesõbralik kohtlemine ning abistamine, selleks lastemajateenust järk-järgult laiendades ka füüsiliselt ja vaimselt väärkoheldud lastele. Lastemajade tegevuse arendamisse kaasatakse uue Euroopa Liidu struktuurvahendite perioodi vahendeid. • Alates 1. jaanuarist 2023. aastast suurendatakse lastega perede parema toimetuleku tagamiseks ning perede väärtustamiseks peretoetuseid: esimese ja teise lapse toetus suureneb 80 euroni kuus; üksikvanema lapse toetus suureneb 80 euroni kuus; lasterikka pere toetus suureneb 3–6 lapse puhul 600 euroni kuus ning 7 ja enama lapse puhul 800 euroni kuus. Samuti on lepitud kokku lasterikka pere toetuse indekseerimises pensioniindeksiga alates 2024. aastast ning lasterikka pere toetuse etapiviisiline lõppemine. • Vaadatakse üle lastega peredele makstava toitjakaotuspensioni maksmise süsteem ja luuakse alternatiivsed lahendused peredele, kus üks vanematest on surnud. • Toimub ohvriabi süsteemi arendamine, et tagada kõikidele vägivalla ja kuriteo ohvritele asjakohane abi ja toetus. Uus ohvriabi seadus hakkab kehtima alates 31. märtsist 2023. aastast ning järgmiste aastate töö ohvriabi valdkonnas on suuresti seotud seaduse rakendamise tagamisega – muudatuste tutvustamisega nii laiemale avalikkusele kui spetsialistidele, vajalike juhiste loomisega töö paremaks korraldamiseks jms. Ohvriabi seadus annab aluse asutuste vaheliseks andmevahetuseks, mis loob paremad võimalused kuriteo ja vägivallaohvrite abistamiseks. Sätestatakse ettevalmistusnõuded kõikidele vahetult ohvritega töötavatele isikutele, et tagada abi kvaliteet ja tulemuslikkus. Laiendatakse psühholoogilise abi saamise sihtrühma ning täpsustatakse sisu ja nõuded kõikidele ohvriabiteenustele. • Perevägivalla juhtumite puhul jätkub kannatanu kaitse ja võimestamise tagamise, toimepanijate adekvaatse kohtlemise ning ametkondade koostöö tugevdamise praktikate juurutamine. • Järgmistel aastatel on olulisel kohal ka tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate ning teiste spetsialistide teadlikkuse ja märkamisoskuse suurendamine vägivallaohvrite tuvastamiseks ja abistamiseks. • 2023. aastal algab kuriteoohvri hüvitise süsteemi reformi ettevalmistamine, et tagada ohvrisõbralik ja tõhus tugi raskete vägivallakuritegude ohvritele. 2.1.2 Tööturuprogramm Programmi eesmärk Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. 17 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Tabel 4. Tööturuprogrammi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2023 2024 2025 2026 tase 74,6 Mehed 75,0 75,0 75,0 75,0 Tööjõus osalemise määr 15–74- (2021) aastaste seas 67,8 Naised 68,8 68,7 68,7 68,8 Allikas: Statistikaamet (2021) 71,1 Kokku 71,6 71,7 71,7 71,8 (2021) Tööelu kestus aastates 39,1 39,4 39,6 39,8 40,0 Allikas: Eurostat (2021) Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks • Töötuskindlustusega kaetuse suurendamiseks ning hüvitiste ja toetuste adekvaatsuse tagamiseks tuleb hõlmata töötuskindlustussüsteemi ka mittetraditsioonilisi töövorme. Oluline on, et töötushüvitiste süsteem arvestaks arenguid tööturul (muutused töösuhte pikkuses ja iseloomus) ning muutusi majanduses. Selleks jätkub töötushüvitiste regulatsiooni muudatusettepanekute kaalumine ja mõjude analüüsimine. • Endiselt on oluliseks tööjõuvaruks tööjõuturul ebasoodsamas olukorras olevad sihtrühmad, kes erinevate takistuste tõttu tööturul osaleda ei saa (nt noored, vanemaealised, vähenenud töövõimega, vähese eesti keele oskusega inimesed, pikaajalisel ajutisel töövõimetusel viibijad). Nende tööalaste võimaluste ja tööturul osalemise suurendamiseks on vajalik pidevalt ajakohastada ja arendada erinevaid tööturumeetmeid. • Eesmärgiks on, et tööturuteenuste osutamise korraldus on efektiivne ja paindlik ning arvestab arenguid tööturul. Analüüsitakse tööturumeetmete õigusraamistikku ja muudetakse see osapooltele selgemaks. • Analüüsitakse töösuhte ja töökeskkonna õigusraamistikku ning muudetakse see töötegijate ja ettevõtete majanduslikke ja sotsiaalseid vajadusi ning uusi võimalusi arvestavaks. • Toetatakse toimivat sotsiaaldialoogi ja soodustatakse kollektiivseid läbirääkimisi ja kollektiivlepingute sõlmimist. • Toetatakse tööandjaid ja töötegijaid tööohutusnõuete täitmisel ja töökeskkonnariskide maandamisel, arvestades spetsiifiliste töökeskkonna ohtude ja terviseriskidega. • Parandatakse töötervishoiuteenuse kvaliteeti, sh arendades tööandjate ja teenuseosutajate koostööd ning koostööd spetsialistide vahel. 2.1.3 Vanemaealiste programm Programmi eesmärk Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad. 18 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Tabel 5. Vanemaealiste programmi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026 tegelik tase Aktiivsena vananemise indeks Allikas: Euroopa Komisjon, United 37,9 (2018) suureneb suureneb suureneb suureneb Nations Economic Commission for Europe (UNECE) Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks • Vanaduspensioniealistele piisava pensioni tagamiseks tehakse muudatusi Eesti pensionisüsteemis. Eesmärgiks on tuua pensionisüsteemi täiendavaid rahalisi vahendeid ning tagada pensioniks kogutud vahendite eesmärgipärane kasutamine. • Tulevikus vanemaealistele parema rahalise heaolu tagamiseks arendatakse ja laiendatakse tööealistele, aga ka vanemaealistele mõeldud pensioniteadlikkuse suurendamise teenust. • Üksi elavatele vanematele inimestele parema majandusliku toimetuleku tagamiseks muudetakse üksi elava pensionäri toetuse ja vanemaealiste toitjakaotuspensioniskeeme. • Pensionisüsteemis ebavõrdse kohtlemise vähendamiseks viiakse lõpuni soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide reform. • Arvestades vanemaealiste inimeste osakaalu ja selle jätkuvat kasvu ühiskonnas, vajab vanemaealiste käsitlus Eestis senisest terviklikumat lähenemist ja ambitsioonikamat valdkondade ülest tegevusprogrammi. Vanemaealiste heaoluga seotud teemade senisest paremini koordineerimiseks ja kõikidesse poliitikavaldkondadesse integreerimiseks, on tähtis toetada vanemaealiste ligipääsu ühiskonnaelus osalemisele ja otsuste tegemisele. Sellel eesmärgil toetatakse 2022-2024 strateegilise partnerluse kaudu tegevusi, mille eesmärk on luua hästi toimiv esindus- ja huvikaitseorganisatsioonide koostöövõrgustik, kes esindaks tänaste ja tulevaste vanemaealiste huve ning räägiks poliitikakujundamises aktiivselt kaasa. • Võimestatakse vanemaealiste huvikaitse- ja esindusorganisatsioone ning nende võrgustikke, toetatakse vanemaealiste esinduskogude loomist kohalike omavalitsuse juurde; edendatakse vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist, sh töötatakse välja ja juurutatakse Eestis vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtted; kaasatakse vanemaealisi enam poliitikakujundamisesse. 19 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2.1.4 Sotsiaalhoolekandeprogramm Programmi eesmärk Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. Tabel 6. Sotsiaalhoolekande programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2022 2023 2024 2025 2026 tase Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse 1,1 (2021) 1,4 1,4 1,4 1,4 1,4 hooldusteenuse saajate suhtarv Allikas: Sotsiaalministeerium Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) Protsent näitab suure hoolduskoormusega vähemalt 16-aastaste osatähtsust samaealiste seas. Suur 2,3% hoolduskoormus tähendab vajadust 2,3 2,2 2,2 2,1 2,0 (2021) abistada või hooldada mõnd leibkonnaliiget vähemalt 20 tundi nädalas Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu- uuring Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks • Lähiaastate olulisemaks tegevuseks on arendada välja terviklikum pikaajalise hoolduse süsteem, mille eesmärk on tagada abivajajatele õigeaegne kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ja vähendada perekonnaliikmete hoolduskoormust. Eesmärk on vähendada hooldusvajadusega inimeste ja nende ülalpidajate omaosalust ööpäevaringse üldhooldusteenuse eest tasumisel. • Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse tagamiseks toetatakse kvaliteetsete, sh uuenduslike ja uutele sihtgruppidele (nt teenusmajade meede vähest kõrvalabi vajavatele inimestele jms) suunatud teenuste arendamist. Eraldi toetatakse hoolduskoormusega inimestele suunatud teenuste ja koolituste väljaarendamist ning otsitakse lahendusi sihtrühmale senisest paremate sotsiaalsete garantiide tagamiseks. • Inimestele vajaduspõhise abi tagamise eelduseks on kvalifitseeritud tööjõud. Tänase suure kaadrivoolavuse vähendamiseks sotsiaalvaldkonnas on vaja pikaajalisi lahendusi nii töötajate palga- kui kvalifikatsiooniküsimustes (sh õppevõimalused), samuti ka kaasaegsed töötingimused jms. • Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks jätkatakse kohalike omavalitsustele riigipoolse toe pakkumist. Ühtlustamaks abi korraldust kohalikul tasandil: • toetatakse hoolekandeteenuste kättesaadavuse suurendamist ja arengut; • korrastatakse abivajaduse hindamine üle Eesti pakkudes kohalikele omavalitsustele tõenduspõhised hindamisvahendid nii esmase abivajaduse kui ka hoolduskoormuse hindamiseks (eesti ja vene keeles); • kehtestatakse täpsustatud nõuded ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja koduteenuse sisule; • jätkatakse koordinatsioonimudeli juurutamist üle Eesti, mis aitab inimestel sujuvamalt jõuda neile vajaliku abini ja edendada valdkondade vahelist võrgustikutööd; 20 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • jätkatakse regionaalsete arenguprogrammide elluviimist, et toetada piirkondi oma spetsiifilisest vajadusest lähtuvalt sotsiaalteenuste strateegilisel planeerimisel ja teenuste kättesaadavuse parandamisel. • Vaesuse vähendamisel on oluline iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja võlanõustamisteenuse arendamine ning kättesaadavuse tagamine. • Ajakohastatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust, sh kirjeldatakse ja arendatakse puude raskusastme tuvastamise metoodikat (RFK-põhisele hindamisele üleminek). Seeläbi muutub puude raskusastme tuvastamise protsess paremini mõistetavaks nii taotlejale kui ka spetsialistile. Samuti jätkub lihtsustamine puude raskusastme taotlemisel muutumatu ja progresseeruva seisundiga inimestele. Luuakse iseteeninduskeskkond lastele ja vanaduspensioniealistele puude raskusastme tuvastamise taotlemiseks. 2.1.5 Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm Programmi eesmärk Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Tabel 7. Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026 tegelik tase Nende inimeste osakaal, kes enda arvates kuuluvad mõnda gruppi, mida 7,3% (2020. väheneb väheneb väheneb väheneb Eestis diskrimineeritakse a) Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring Naiste ja meeste keskmiste 14,9% tunnipalkade vahe ehk sooline palgalõhe 13,5% 12,8% 12,1% 11,4% (2021. a) Allikas: Statistikaamet Ligipääsetavuse indeks 35,5% Allikas: Rahandusministeerium 2020. a. suureneb suureneb suureneb suureneb (minuomavalitsus.fin.ee andmekogu) Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks • Viiakse ellu tegevusi, mis suurendavad ühiskonnas soolist võrdõiguslikkust toetavaid ja väärtustavaid hoiakuid. Eraldi pööratakse tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise valmiduse suurendamisele soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamise võtmesihtrühmade, sh tööandjate, haridustöötajate, poliitikakujundajate ning otsustajate seas. • Viiakse ellu tegevusi, mis aitavad vähendada soolist segregatsiooni loodusteaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika ning hariduse, tervishoiu ja hoolekande valdkondades hariduses ning tööturul. • Kooskõlas 4. märtsi 2021. aasta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepanekuga, millega tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise 21 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 põhimõtte kohaldamist tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu, kujundatakse meetmed palkade läbipaistvuse parandamiseks. Töötatakse välja kasutajasõbralik registriandmetel põhinev digitaalne tööriist tööandjatele, mis vähendab tööandjate halduskoormust soolise palgalõhe väljaselgitamisel ja selle vähendamisel oma organisatsioonis. • Suurendatakse riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste institutsionaalset võimekust soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja soolõimeks kõigis poliitikavaldkondades. • Viiakse ellu tegevusi toetamaks soopõhise statistika, andmete ja analüüside kättesaadavust kõigi ministeeriumide vastutusvaldkondades. • Eraldi pööratakse tähelepanu Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate tegevuste puhul soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtete arvestamise soodustamisele ja toetamisele meetmete väljatöötamisel, rakendamisel, seires ja hindamisel. • Strateegilise partnerluse kaudu toetatakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustike tegevust. • Võrdse kohtlemise valdkonnas jätkuvad tegevused mitmekesisuse edendamise suunal, toetades tööandjaid ja tõstes teadlikkust mitmekesisuse kasudest laiemalt (mitmekesise töökoha märgis, mitmekesisuse kokkulepe, mitmekesisuse päev). • Samuti jätkatakse ligipääsetavuse rakkerühma soovituste elluviimise toetamist, tehes koostööd teiste ministeeriumitega. • Töötatakse ligipääsetavuse indeksi välja töötamise ja täiustamise suunal koostöös asjakohaste partneritega. • Panustatakse analüüsi- ja uuringutegevustesse, mis varustaksid võrdse kohtlemise valdkonda kvaliteetsete ja ajakohaste andmetega. • Jätkatakse riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ning võrgustikutegevust valdkonna edendamiseks. • Töötatakse välja olulistele sihtgruppidele suunatud teadlikkust tõstvad materjalid ja panustatakse nende levimusse. 2.2 Tervis Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine tervena elatud aastate arv kasvavad ning ebavõrdsus tervises väheneb. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Keskmise eluea ja tervena elada jäänud aastate tõus on pidurdunud COVID-19 kriisi ajal, selle põhjusteks on olnud peamiselt COVID-19-st, vigastustest ja mürgistustest tingitud surmad. Tervena elatud aastate pikendamiseks peavad nakkushaiguste kõrval lähiaastatel prioriteetseks jääma ka tegevused, mis on suunatud vaimse tervise probleemide ja krooniliste haiguste ennetamise ning teenuste kättesaadavuse parandamisele, ülekaalulisuse vähendamisele, alkoholitarbimise ja sellest tingitud tervisekahjude kahandamisele. Enneaegse haigestumuse ja suremuse peamised riskitegurid on jätkuvalt alkoholi liigtarvitamine, nikotiini tarbimine, tasakaalustamata toitumine ja vähene liikumine. Oma 22 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 panuse annavad näitajatesse ka vaimse tervise probleemid, vigastused ja COVID-19 pandeemia ajal lisaks nakkushaigused. Enneaegse haigestumuse ja suremuse vähendamiseks tuleb elukeskkond ja -viis muuta tervist toetavamaks ning kergelt kättesaadavad valikud tervist toetavamaks. Alates 2018. aastast on esile kerkinud vaimse tervise probleemide ennetus ja abi saamiseks on sagenenud spetsialistide poole pöördumine. Tervise Arengu Instituudi andmetel diagnoositi 2019. aastal kokku 23 625 uut psühhiaatrilist haigusjuhtu. 2020. aastal diagnoositud uute haigusjuhtude arv vähenes (21 045), kuid juba 2021. aastal on neid võrreldes varasemate aastatega tunduvalt rohkem (24 706). Neid muutusi võib seostada COVID-19 pandeemiaga, mil elanikel tekkinud olukorraga oli keerukam hakkama saada ja abini jõudmine võttis kauem aega. Kokku käis psühhiaatri vastuvõtul 2021. aastal 93 212 inimest (2020. aastal 87 996 inimest). Viimasel aastal laste (0–14 aastased) osakaal vastuvõtul käinutest on vähenenud – 7,8% (2020. aastal 9,4%). Suitsiidsus on Eestis jätkuvalt suur. 2019. aastal hukkus suitsiidi tagajärjel 194 inimest, kellest 151 olid mehed10. 2020. aastal suitsiidi tagajärjel hukkus 210, kellest mehi oli 164 ja 2021. aastal 186, kellest mehi 149. Märgatavalt on halvenenud 15-aastaste noorte vaimne tervis, kellest iga viies on aasta jooksul mõelnud enesetapule11. Tahtlike enesekahjustuste registreeritud juhtumeid oli 2019. aastal kokku 1582, enim oli haigestumisi enesevigastamise tõttu vanuserühmades 15–24 eluaastat (398 juhtu), kuid sagedasti ka vanuses 25–34 (271 juhtu) ja 35–44 eluaastat (270 juhtu)12. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi on praeguseks rohkem kui pool Eesti rahvastikust ülemäärase kehakaaluga (ülekaalulised ja rasvunud isikud, kelle KMI on vähemalt 25)13, mis on suuresti tingitud tasakaalustamata toitumisest14,15. Kui 2004. aastal oli Eesti täiskasvanud elanikest ülemäärase kehakaaluga veel 43,2% (meeste ja naiste näitajad olid vastavalt 45,9% ja 41,1%)16, siis 2020. aastal oli selliste isikute osakaal 51,6% (meestel ja naistel vastavalt 62,6% ja 44,2%)17. Euroopa nooremate kooliõpilaste seas läbiviidava laste kasvu seire (COSI) kohaselt oli 2019. aastal ligi 30% esimese ja neljanda klassi õpilastest ülemäärase kehakaaluga18. Keskkonnatervishoid on rahvatervishoiuharu, mis tegeleb inimese tervist otseselt või kaudselt mõjutavate keskkonna- ja ohutegurite tervisemõju hindamisega ning terviseriskide vähendamise ja ennetamisega. Euroopa Komisjon võttis 14. oktoobril 2020. aastal vastu „Kestlikkust toetava kemikaalistrateegia“.19 Selle 21. eesmärgiks on paremini kaitsta inimesi ja keskkonda kahjulike kemikaalide eest ning suurendada innovatsiooni, edendades ohutumate ja 10 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tervise Arengu Instituut. 11 Oja, L., Piksööt J., Aasvee K., jt. (2020). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2017/2018. õppeaasta uuringu raport. Tervise Arengu Instituut 12 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tervise Arengu Instituut. 13 Reile R, Veideman T. (2021). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2020. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. 14 Pitsi T, et al. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2017. 15 Tervise Arengu Instituut. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Rahvastiku toitumise uuring 2014. https://www.tai.ee/et/valjaanded/eesti-taiskasvanud-rahvastiku-tervisekaitumise-uuring-2014 16 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. (2004). Kehamassiindeks soo ja vanuserühma järgi. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__05Uuringud__02TKU__04Liikumine/TKU40.px/table/tableViewLayout2/ 17 Reile R, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2020. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2021. 18 Gluškova N, Nelis L, Nurk E. Eesti õpilaste kasvu seire: 2018/19. õppeaasta uuringu raport WHO Childhood Obesity Surveillance Initiative (COSI). Eesti 2018/2019 õa raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2021. 19 Euroopa Komisjon. (2020). Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Brüssel. https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:f815479a-0f01-11eb-bc07- 01aa75ed71a1.0015.02/DOC_1&format=PDF 23 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 keskkonnasäästlikumate kemikaalide kasutamist. Ohtlikud kemikaalid põhjustavad kogu eluea jooksul inimesega kokkupuutel tervisehäireid ja mittenakkuslikke haigusi. Eesmärk on vähendada ohtlike kemikaalide negatiivset mõju tervisele ja keskkonnale, kasutades kemikaale keskkonnale ja inimesele ohutul viisil20. Kasvav probleem nakkushaiguste leviku tõkestamise kontekstis on resistentsus biotsiidide, nagu desinfektsioonivahendite toimeainetele21,22. Järgnevatel aastatel tuleks eri valdkondade eest vastutavate osalistega kokku leppida Eesti elanike tervisest ja keskkonnast lähtudes prioriteetsed kemikaalid. Kemikaalide riskihindamise võrgustiku kaasabil on vaja käivitada nende kemikaalide bioseire, et saada paremad teadmised inimeste kokkupuutest eri kemikaalidega ja nende tervisemõjust Eesti elanikele. Lisaks tuleb planeerida ja algatada tegevused, mis võimaldaksid teha inimestele kergelt jälgitavaks elukeskkonnast tulenevate tervist mõjutavate põhinäitajate väärtused ja leida võimalused nende negatiivse mõju vähendamiseks. Inimeste vajadustele vastava kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamisel tuleb leida tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Tervishoidu rahastatakse solidaarselt, piiratud omaosaluse ja võrdse ravikindlustushüvitiste kättesaadavuse kaudu. Eestis on 2020. aastal olnud avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKPs 5,9%, mis on COVID-19 pandeemia ajal küll suurenenud kuid nii ELi, OECD kui ka WHO Euroopa regiooni keskmised on tunduvalt suuremad. Nimetatud näitaja peegeldab avaliku sektori tervisevaldkonna tähtsustamist. Samas hindavad ravikindlustuse jätkusuutlikkust prognoosimudelid23,24 ja Eesti Haigekassa 2019. aastal tehtud finantsprognoosi tulemused näitavad, et kui praegune rahastamissüsteem jätkub, ületavad alates 2025. aastast Eesti Haigekassa kulud tulusid ja süsteem ei ole jätkusuutlik. Samal ajal kasvavad elanike ootused kvaliteetsete ja kättesaadavate tervise- ja raviteenuste suhtes. Ravikindlustuskaitseta oli 2021. aasta lõpu seisuga 4,1% elanikest, viimase viie aasta andmed näitavad langustrendi. Samas saab uuringus leitu põhjal öelda, et ravikindlustuseta elanikkonna osakaal võib olla tunduvalt suurem ja ravikindlustus on sageli katkendlik.25 Leibkondade omaosaluskoormus võrreldes teiste ELi riikidega on pigem suurem (Eestis 2020. aastal 21,7% ja ELis 2018. aastal keskmiselt 15,6%) ning veidi üle 5% leibkondadest on pärast omaosaluse tasumist vaesunud, veelgi enam vaesunud või vaesumisohus.26 Seetõttu ei saa ravikindlustuse jätkusuutlikkust lahendada omaosaluse suurendamise kaudu. Kõige suurema osa omaosaluskoormusest moodustavad kulutused hambaravile (27,7%), iseseisevale statsionaarsele õendusabile (18,7%) ja retseptiravimitele (16,9%). 2019. aastal oli naistel keskmiselt omaosalus 375 eurot aastas ja meestel 339 eurot ning pensioniealistel kulus omaosalusele ligi kaks kuupensionit aastas27. Eesti inimeste rahulolematust tervishoiusüsteemiga kajastavad nende hinnangud katmata tervishoiuteenuste vajaduste kohta nii rahaliste, geograafiliste kui ka pika ootejärjekorra tõttu. 20 Riigikantselei. Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030. (2030 Agenda). 21 Assessment of the Antibiotic Resistance Effects of Biocides, SCENIHR, 2009. 22 European Commission. Confronting the clinical relevance of biocide induced antibiotic resistance. Biocides and antibiotic resistance. Confronting the clinical relevance of biocide induced antibiotic resistance 23 Poliitikauuringute Keskus Praxis. Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutliku rahastamise võimalused. Tallinn: Praxis, 2011. 24 Kruus, P., Soe R.-M., Võrk, A., Jüri. L. 2014. Ravikindlustuse jätkusuutlikkuse prognoos. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 25 Koppel, Piirits, Masso et al. (2018). Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile – kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses? Tallinn: Poliitikauuringute Keskus. 26 Tervise Arengu Instituut. Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine. 27 Esnar, K., Lapp, E. (2021). Kas Eesti elanikud saavad endale tervishoiuteenuseid lubada, arvestades nende sissetulekut ja omaosaluskoormust? https://www.sm.ee/uudised/analuus-pensionaridel-kulub-ravimitele-ja-arstiabile-ligi-kahe-kuu-pensioniraha 24 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 See näitaja on endiselt suurim ELis (Eesti 13,1% ja EL 1,9%). Nimetatud põhjustest on peamine pikk ooteaeg (12,2%) ja seda kõige sagedamini seoses eriarsti vastuvõtuga (14,6%).28 Eesti inimesed hindavad tervishoiuteenuseid kvaliteetseks, kuid ootused kvaliteetsete teenuste suhtes üha kasvavad. Seetõttu on oluline arendada uusi tervishoiuteenuste osutamise mudeleid ja võtta kasutusele neid toetavaid digilahendusi, et tervishoiuteenused vastaksid paremini elanikkonna vajadustele. Samuti aitavad digilahendused nii tervishoiutöötajatel kui patsientidel säästa aega ning parandada ravi järjepidevust ja tulemuslikkust. Tabel 8. Tervise tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026 tegelik tase Oodatav eluiga (mehed ja naised Mehed 72,8 Mehed 75,7 Mehed 76,0 Mehed 76,4 Mehed 76,7 eraldi), aastates Naised 81,4 Naised 83,2 Naised 83,3 Naised 83,4 Naised 83,5 Allikas: Statistikaamet (2021) Tervena elada jäänud aastad Mehed 54,9 sünnimomendil (mehed ja naised Mehed 57,0 Mehed 57,7 Mehed 58,4 Mehed 59,1 Naised 58,0 eraldi), aastates Naised 59,6 Naised 60,1 Naised 60,5 Naised 61,0 (2021) Allikas: Statistikaamet Tervise tulemusvaldkonna programmid: tervist toetavate valikute programm, tervist toetava keskkonna programm ja inimkeskse tervishoiu programm on koostatud Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programmid keskenduvad sellele, kuidas ja millised valikud peaksid inimesele olema kättesaadavad, kuidas hinnata keskkonnategurite mõju inimeste tervisele ning inimkesksusele tervishoiusüsteemis. Programmide eesmärkide saavutamise, tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Sotsiaalministeerium kootöös valitsemisala asutustega. 2.2.1 Tervist toetavate valikute programm Programmi eesmärk Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja elukaare üleselt tervisenäitajate parandamiseks on inimestel vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest või elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave, vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad. Tabel 9. Tervist toetavate valikute programm mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026 tegelik tase Standarditud enneaegse suremuse kordaja (30–69-aastaste suremus kroonilistesse mittenakkushaigustesse 100 000 sama vana elaniku 367,0 (2015) 308 301 294 286 kohta) on vähenenud Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon 28 Eurostat. Data Explorer. Self-reported unmet needs for medical examination by sex, age, main reason declared. 25 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks • Lähtuvalt valdkondadeülese ennetuse kokkuleppest viiakse koostöös erinevate osapooltega ellu kokkulepitud tegevusi haiguste ennetamiseks ja tervise edendamiseks. • Laste ja noorte vaimse tervise toetamiseks viiakse ellu uusi algatusi erinevate partnerite koostöös. Näiteks Innoprogrammis lahenduste otsimine laste vaimse tervise toetamiseks; vaimset tervist väärtustava tulevikukooli katsetamine; MTÜ Vaikuseminutid veebikoolituste „Enesejuhtimise baaskursus“ ja „Teadliku õpetaja kursus“ läbiviimise toetamine koostöös HTMi ja KOVidega jne. • Alustatud on koduvigastuste põhjuste analüüsimist ja ennetustavade kaardistamist. Koostatav ülevaade on sisend selleks, et kohalike omavalitsuste tasandil oleks võimalik kavandada sobilikke koduohutusega seotud ennetustegevusi ning lõimida neid juba toimuvatesse tegevustesse. • Toidu koostise parendamise ehk reformuleerimise edasiste tegevuste planeerimiseks on Tervise Arengu Instituut ja Sotsiaalministeerium koostanud toidu reformuleerimise tegevuskava, et seada eesmärgid soola, lisatud suhkrute ja küllastunud rasvhapete sisalduse järkjärguliseks vähendamiseks teatud toidugruppides. Toidu reformuleerimine aitab rahvastiku seas vähendada soola, suhkru ja küllastunud rasvade tarbimist. • Tervise Arengu Instituut on kohandanud 2018. aastal kaardistatud toidu pakendipõhiseid andmeid toidu reformuleerimise Euroopa Liidu üleseks hindamiseks ja andmebaasi loomiseks (ELi ühistegevuse projekt Best-ReMap). • Tervise Arengu Instituudi ja Sotsiaalministeeriumi koostöös on valminud juhis Eesti Ringhäälingute Liidule eneseregulatsiooni koostamiseks audiovisuaalmeedia äriteadete osas, mille eesmärk oleks tõhusalt vähendada laste kokkupuudet suure rasva-, suhkru- ja soolasisaldusega toitude reklaamiga, et seeläbi aidata kaasa laste tasakaalustatud toitumise edendamisele. • Ülekaalulisuse ja rasvumise leviku tõkestamiseks ning langustrendi saavutamiseks on Eestis uuendamisel toitumise ja liikumise roheline raamat, millest järgnevatel aastatel lähtuda tegevuste planeerimisel ja elluviimisel. • Jätkub alkoholipoliitika rohelise raamatu elluviimine, pöörates tähelepanu poliitikamuudatuste eesmärgipärasele elluviimisele ja hinnates seda, missugust mõju on praktikas kaasa toonud juba vastu võetud poliitikamuudatused (sh alkohoolsete jookide reklaamipiirangud ja jaekaubandusele kehtivate nähtavuspiirangud), toimub alkoholitarbimise seire andmekvaliteedi parandamine. • Jätkub tubakapoliitika rohelise raamatu elluviimine, pöörates tähelepanu nikotiini tarbimise vähendamisele ja tubakast loobumise nõustamise teenuse kättesaadavuse suurendamisele ning arendamisele, arvestades alternatiivsete tubakatoodete ning nikotiinitoodete tarbimise levimust, toetatakse tubakatoodete jälgitavuse süsteemi (Track ja Trace) rakendamist. • Koostatakse ja viiakse ellu laiapõhjalise ning pikaajalise immuniseerimise strateegia/tegevuskava, et suurendada rahvatervise seisukohast riiklikult oluliste vaktsineerimiste hõlmatust elanikkonnas ja teha inimestele lihtsamalt kättesaadavaks tõenduspõhine info vaktsineerimisest. 2.2.2 Tervist toetava keskkonna programm Programmi eesmärk Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav. 26 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Tabel 10. Tervist toetava keskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026 tegelik tase Keskkonnast, sh töökeskkonnast tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu 1 709 kaotatud eluaastate arv 100 000 elaniku kohta 1399 1363 1363 1328 (2019) Allikas: Washingtoni Ülikooli tervise ökonomeetria ja hindamise instituut Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks • Eesti on ühinenud rahvusvahelise kemikaalide riskihindamise võrgustikuga, mis avab lähiaastatel Eestile võimaluse võrgustiku kaasabil algatada oluliste kemikaalide kohta biomonitooringu, hinnates eri keskkondadest tulenevaid terviseriske ja töötades välja vajalikud soovitused ning tegevused terviseriskide vähendamiseks. • Luuakse nüüdisaegse tervisele, elule ja keskkonnale ohtlike kemikaalide riskide ohjamiseks elektroonne andmebaas, mis vähendab ettevõtete halduskoormust ja võimaldab paremini hinnata ning toime tulla riskidega riiklikult. • Parandatakse teabe olemasolu ja kättesaadavust kemikaalidest ning keskkonnast tulenevate terviseriskide ohjamiseks. • Suurendatakse teadlikkust kliimamuutustest põhjustatud elukeskkonnast tulenevate terviseriskidest, antakse soovitusi riskide maandamiseks vajalike tegevuste maandamiseks. 2.2.3 Inimkeskse tervishoiu programm Programmi eesmärk Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad, ohutud, kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid, vähendada tervise ebavõrdsust ning toetavad krooniliste haigustega elamist ning on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad. Tabel 11. Inimkeskse tervishoiu programmi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2023 2024 2025 2026 tase Katmata tervishoiuteenuste vajadus väheneb, % 13,0 12,7 12,0 11,3 10,6 Allikas: Eurostat (2020) Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s suureneb, % 5,9 5,1 5,2 5,2 5,2 Allikas: Tervise Arengu Instituut (2020) Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks • Luuakse inimese tervisejuhtimise digitaalne tööriistakast, mis aitaks kasutajasõbralikult leida enda terviseteavet ja saada ülevaadet oma raviteekonnast ning võimestada inimest oma tervise eest hoolt kandma. 27 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • 1. juulil 2024 jõustuva seadusega luuakse patsiendikindlustuse süsteem. Selle peamine eesmärk on paranenud patsiendiohutus ning senisest parem patsientide huvide kaitse ja raviasutuste motiveerimine välditavate ravivigadega tegelema, koguda ja analüüsida vastavaid andmeid ning kogemustest õppida. • Jätkatakse esmatasandi arendustegevustega – esmatasandi arengukava koostamise ja perearstide kvaliteedisüsteemi tugevdamisega. • Koostatakse kiirabi arengusuunad, kus tervishoiu valdkonna osapooltega koostöös kirjeldatakse kiirabisüsteemi arenguvajadused ja koostöökokkulepped. Arengusuundade aluseks kasutatakse „Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi“ analüüsi tulemusi, mille käigus analüüsitakse erakorralise abi praegust korraldust ja selle muutmise vajadust vastavalt elanikkonna vajadustele ning ootustele, eesmärgiga tagada erakorralise meditsiinilise abi osutamise jätkusuutlikus ja efektiivne ressursikasutus. • Koostatakse haiglavõrgu kava, mille eesmärk on luua pikaajaline plaan inimkeskse ja teiste sektoritega integreeritud tervishoiuteenuste korraldamiseks. Kava koostamise aluseks on aastatel 2019–2022 Euroopa Liidu Struktuursete Reformide Elluviimise Programmi toel tehtud analüüsi „Inimkeskne integreeritud haiglavõrk 2040“ tulemused. • Tehakse investeeringuid haiglavõrgu arengukava haiglate (HVA) taristu ehitamiseks ja kaasajastamiseks, et need vastaksid patsientide ja töötajate ootustele kaasaegsest ravikeskkonnast ning aitaksid kaasa paremate ravitulemuste saavutamisele. • Viiakse ellu Euroopa Liidu Struktuursete Reformide Elluviimise Programmi toel tehtud projekti „E-tervise süsteemi audit, juhtimisraamistik ja tegevusplaan“ raames Eesti huvipooltega välja töötatud juhtimisraamistikku ja tegevuskava. • Alustatakse uue tervise infosüsteemi andmevahetusplatvormi arendamist ja juurutamist, mis toetab terviseandmete avamist paindlikumale andmevahetusele ning mis on praegusest tõhusama arendamise ja haldamise mudeliga. • Analüüsitakse tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamise ja ressursside kasutamise tõhustamise võimalusi ning esitatakse ettepanekud Vabariigi Valitsusele. • Analüüsitakse ja peetakse arutelusid ravikindlustuskaitse laiendamise võimaluste üle ja esitatakse ettepanekud Vabariigi Valitsusele. Eesmärk on tagada kõigile Eesti elanikele ennetus- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus. • Analüüsitakse elanike omaosaluskoormuse vähendamise võimalusi ja töötatakse välja vastavad meetmed. Eesmärk on vähendada haavatavamate elanike rühmade omaosaluskoormusest tingitud vajalike tervisesekkumiste edasilükkamist ja ravimite kasutamisest loobumist. • Viiakse ellu ravimipoliitika rakenduskava aastani 2030. Ravimipoliitika dokumendi eesmärk on efektiivsete, kvaliteetsete, ohutute ja taskukohaste ravimite järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutamine ja sellega toetatud inimeste tervena elatud eluea ning patsientide elukvaliteedi paranemine. 28 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2.3 Tark ja tegus rahvas Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Haridusvaldkond, nagu ka kõik teised eluvaldkonnad, on 2020-ndate alguses olnud tugevalt COVID-pandeemia mõjusfääris. Pandeemiast tingitud distantsõpe on tekitanud õpilünkasid, määramatus ning pidevalt muutuvad olud on mõjutanud õppijate vaimset tervist. Sellegipoolest on valdkond suutnud pandeemiaga kohaneda ja võrreldes 2020. aastaga oluliselt paremini toime tulnud. Alates 2021. aasta sügisest üldist distantsõpet enam ei kehtestatud ning koolid reageerisid paindlikult vastavalt nakatumise olukorrale. Olulist leevendust tõi alates novembrist kehtima hakanud lausaline kiirtestimine, mis võimaldas hoida haridus- ja noorsootööasutusi avatuna. Olukorraga toimetulekuks ja tagajärgede leevendamiseks, sh õpilünkade tasandamiseks, on riik pakkunud õppeasutustele mitmekülgset tuge. Viimased aastad on kõigilt haridus- ja noortevaldkonna osapooltelt nõudnud uudseid lahendusi ja kiiret kohanemist – uute oskuste omandamist ning paindlikku toimetulekut muutuvate oludega. Kriis on olnud omamoodi arengukiirendiks, et katsetada paindlikke õppe- ja hindamise viise, võtta fookusesse õppija ning kujundada õppetööd ümber õppijast lähtuvaks – nii, nagu haridusvaldkonna arengukava ka ette näeb. Olulise väljakutsena on lisandunud Ukraina kriis. Ukrainast sõjapõgenikena tulnud õppijate haridustee jätkumiseks tuleb pakkuda võimalusi õppimiseks nii alus- ja üldhariduses kui ka kutse- ja kõrghariduses, täienduskoolitustes, samuti osalemiseks huvihariduses, huvitegevuses ja noorsootöös. Samavõrd oluline on eesti keele õppimise võimaluste loomine kõigile sõjapõgenike vanusegruppidele. Eesti keele kui teise keele oodatust madalam oskus (eriti põhikoolis) on endiselt märkimisväärne ja püsiv probleem. Eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksamite tulemused olid möödunud kevadel madalamad kui eelnenud kolmel aastal – 2021. aastal oli statsionaarse õppe keskmine tulemus 63,3%, varem on see jäänud 70% lähedale. See tähendab, et põhikoolilõpetajate hulk, kes ei oska eesti keelt iseseisva keelekasutaja tasemel, on kasvanud. Viimastel aastatel pole õpetajate töötasu kasv suutnud kaasas käia üldise palgatõusuga. Kui 2020. a moodustas üldhariduskooli õpetajate brutokuupalk 112% Eesti keskmisest, siis 2021. a (1635 eurot) langes tasu tagasi 106%-ni Eesti keskmisest (1548 eurot), mis jääb oluliselt alla seatud eesmärgi. Kutseõppeasutuste õpetajate keskmine palk (1596 eurot) jääb omakorda üldhariduskoolide õpetajate keskmisele palgale pisut alla ja ka selle suhe riigi keskmisse palka on võrreldes eelmise aastaga langenud. Märkimisväärselt madalam on lasteaiaõpetajate keskmine töötasu (1250 eurot), mis jääb märgatavalt alla munitsipaalkoolide õpetajate ja Eesti keskmise brutopalga. Õpetajate keskmise palga sihti - 120% Eesti keskmisest palgast, pole lisaressurssideta ja haridusvõrku korrastamata võimalik saavutada. Tervikuna on oluline kõikide haridus- ja noortevaldkonna töötajate väärtustamine, sest nii õpetajad, noortevaldkonna töötajad, tugispetsialistid, õppejõud jt panustavad igapäevaselt õppijate arengu toetamisse ning potentsiaali avamisse. 29 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste noorte osakaal oli 2021. a 9,8% jäädes endiselt alla COVID-kriisi eelsete aastate tasemele. Näitaja sooline tasakaalustamatus on 2019. aastaga võrreldes veidi vähenenud, kuid murettekitav on just madala haridustasemega noorte naiste osakaalu kasv (võrreldes 2020. aastaga 1,3 protsendipunkti võrra). Endiselt on madala haridustasemega mitteõppivate meeste arv oluliselt suurem kui madala haridustasemega mitteõppivate naiste arv. Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastased) osakaal on aasta-aastalt vähehaaval, kuid järjekindlalt kasvanud – kui 2010. a oli erialase või kutsealase haridusega 68,3% 25–64-aastastest, siis 2020. aastal 74,1%, mis täidab 2021. a sihttaseme. On väga oluline suurendada eri- ja kutsealase haridusega inimeste osakaalu, et toetada inimeste liikumist tööturule ning luua eeldused edasiseks enesearendamiseks. Eriti haavatavad on põhi- või keskhariduseta inimesed, sest võrreldes kõigi 25−64-aastastega on nende töötuse määr suurem ja tööga hõivatuse määr madalam. Eri- või kutsealase haridusega inimeste osakaalu kasvatamiseks on oluline ennekõike vähendada katkestamist formaalhariduses ja suurendada täiskasvanute osalust kutse- ja kõrghariduses. Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr langes oluliselt COVID-pandeemiast tingitud vähenenud kontaktõppe tõttu. Kui 2019. aastal osales elukestvas õppes 19,6% 25–64-aastastest elanikest, siis pärast kriisist tingitud langust (16,6%) taastus õppes osalemine 2021. a 18,4 protsendini. Viimase kümnendi jooksul on märgatavalt tõusnud põhihariduse või sellest madalama haridusega inimeste osalus õppes. Kui eelmise kümnendi alguses osales madala haridustasemega 25–64-aastastest elukestvas õppes vaid 1,9%, siis 2019. aastal juba 8,6%. 2021. aastal oli madala haridustasemega täiskasvanute osalus elukestvas õppes taas 8,6%, mis viitab taastumisele COVID-ist tingitud langusest (osalus 2020. a 6,5%). COVID-pandeemia sundis igat liiki õppetööd oluliselt ümber korraldama, paljud koolitused ja muud mitteformaalse õppe vormid jäid ära või lükkusid edasi. Osalusaktiivsust mõjutas 2021. aastal ka kontaktõppes osalemise eelduseks seatud COVID-tõendi nõue ja pandeemia tõttu muutunud majandusolukord, mis raskendas õppimiseks ressursside leidmist. Teadmusmahuka ning suuremat lisandväärtust pakkuva majanduse konkurentsivõime suurendamisel on oluline, et tööturul oleks piisavalt pädev ja oskuslik tööjõud, kes tuleks toime tehnoloogiarikkas ja pidevalt arenevas keskkonnas ning kes oleks hõivatud majanduse jaoks prioriteetsetes valdkondades nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad läbi erinevate sektorite, tervisetehnoloogiad ning ressursside väärindamine (ehk nutika spetsialiseerumise kasvualad). Seetõttu on oluline seirata kui palju kõrgkoolilõpetajaid prioriteetsetesse majandusvaldkondadesse tööle suundub. Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialiseerumise kasvualadele tööle suundunud kõrgkoolilõpetajate osakaalu on seiratud alates 2018. aastast. Kolme aasta lõikes on kasvualadel rakendunute osakaal kõikidest hõivatutest kõikunud 12-13% ringis ning ulatus 2020. a 12,9%-ni (praktiliselt täites eesmärgiks seatud 13%-ga). Noortevaldkonna olukorra hindamisel tuleb silmas pidada, et noorte (7–26 a) arv ja osakaal elanikkonnas väheneb. Noorte earühma osakaalu vähenemine võib mõjutada otseselt noorte võimalusi ja rolli ühiskonnas. Viimasel kahel aastal on COVID-pandeemia oluliselt pärssinud noorte toimetulekut, võimalusi edukaks iseseisvumiseks, sotsialiseerumist ning vaimset tervist. Pandeemia teisel aastal mõjutasid huvihariduses, huvitegevuses ja noorsootöös osalemist endiselt viirusekriisist tulenevad piirangud, kuid noorte osalemisaktiivsus viiruse-eelse ajaga võrreldes taastus. Põhjuseks võib pidada uute oludega kohanemist, sh nii tegevuste ümberkujundamist pakkujate poolt, kuid ka noorte (ja lastevanemate) kohanemist ja taastunud valmisolekut tegevustest osa võtta. Noorte vaimne tervis on saanud kriisis tõsiselt kannatada. Seetõttu on arendavate, 30 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 toetavate ja positiivseid sotsiaalseid kontakte võimaldavate tegevuste tagamine kõigile noortele kõigis Eesti piirkondades jätkuvalt möödapääsmatult vajalik. Noorte, sh vähemate võimalustega ja tõrjutusriskis noorte toetamine on järgnevatel aastatel endiselt ääretult oluline. Ühelt poolt on noorte võimalused ühiskonnaelu korraldamisse panustamiseks paranenud, kuid teisalt on viimaste aastate muutlikud olud oluliselt pärssinud noorte sujuvat iseseisvumist. Tabel 12. Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026 tase Madala haridustasemega mitteõppivate 18-24-aastaste osakaal, % Allikas: Eurostat kokku 9,8 (2021) 9,6 9,3 9 9 mehed 12 (2021) 12,5 12,0 11,5 11,5 naised 7,6 (2021) 6,7 6,6 6,5 6,5 Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastaste) 73,5 (2021) 74.5 75 75,5 75,5 osakaal, % Allikas: Statistikaamet Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr, % Allikas: Eesti tööjõu uuring (Statistikaamet) formaal- ja mitteformaalõppes 18,4 (2021) >20 >20 >20 20,5 Informaalõppes Uus indikaator, metoodika väljatöötatud, mõõtmist alustatakse 2023. a Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialiseerumise kasvualadel rakendunute osakaal kõigist 12 (2019) 14 14 15 15,5 hõivatutest, % Allikas: Edukus tööturul Ennastjuhtiv õppija Uus indikaator, metoodika väljatöötamisel Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal, %, Sh funktsionaalne lugemisoskus 13,9 (2018) - - 16,3 - matemaatiline kirjaoskus 15,5 (2018) - - 18,6 - loodusteaduslik kirjaoskus 12,2 (2018) - - 14,9 - Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga, % Allikas: Saldoandmik/EHIS/Statistikaamet hoida taset hoida taset hoida taset hoida taset suhtena Eesti suhtena Eesti suhtena Eesti suhtena Eesti koolieelse lasteasutuse õpetaja 81 (2021) keskmisesse keskmisesse keskmisesse keskmisesse palka palka palka palka üldhariduskooli õpetaja 106 (2021) 111 120 120 120 kutseõppeasutuse õpetaja 103 (2021) 111 120 120 120 Noorte usaldus riigi vastu* 56 (2016) 60 - - - Allikas: ICCS * Mõõdetakse iga kuue aasta tagant Tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud „Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035“ ning „Noortevaldkonna arengukavas 2021-2035“. Mõlema 31 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 arengukava eesmärgid ja meetmed toetavad riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ arenguvajadusi ja sihtide saavutamist. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm: haridus- ja noorteprogramm. Programmi eesmärkide saavutamiseks kavandatavate tegevuste ja rahaliste vahendite eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. 2.3.1 Haridus- ja noorteprogramm Programmi eesmärk Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Haridus- ja noorteprogrammi programmi tasandi mõõdikud ja sihttasemed kattuvad tulemusvaldkonna mõõdikute ja sihttasemetega. Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks Kvaliteetne eestikeelne haridus • Viiakse ellu eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdsed võimalused jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel ning osaleda ühiskonna- ja tööelus. Eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamiseks ja toetamiseks on alates 2023. a riigieelarvest ette nähtud 41 mln eurot, millest 15 mln euroga kaetakse juba käimasolevaid tegevusi ja nende laiendamist, ning 26,1 mln euro eest algatatakse uusi tegevusi, mis panustavad eestikeelsele haridusele üleminekusse. • Soodustamaks üleminekut eestikeelsele haridusele töötatakse välja koolide ning kohalike omavalitsuste nõustamis- ja arendustoekorraldus ning laiendatakse järelevalve tegevusi. • Toetamaks rohkemate õpetajate ja tugispetsialistide kooli tööle asumist Ida-Virumaal suurendatakse lähtetoetusi ning alates 2023. a kehtestatakse eesti keeles õpetavatele õpetajatele 1,5-kordne ning lasteaia õpetajatele 1,3-kordne palgalisa koefitsient. Üleminek eestikeelsele haridusele algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal. Koalitsioonileppe järgi on eestikeelsele õppele üle mindud 2030. aastaks. • Soodustamaks õpetajate järelkasvu ning õpetajate professionaalset arengut suurendatakse õpetaja eriala õppekohtade arvu, luuakse sihtstipendium eesti keele kui teise keele õpetaja õppekaval õppivale üliõpilastele ja eesti keeles ainet õpetavatele õpetajatele, töötatakse välja mikrokraadid ning viiakse ellu täienduskoolitusi. • Rakendatakse uut keeleõppetoetuse mudelit, et soodustada eestikeelsele õppele üleminekut eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolis. Toetatakse eesti keelest erineva emakeelega õpilasi eesti keele omandamisel, kooliealiste uussisserändajate keeleõpet ning nende kohanemist põhikoolis. Jätkub keeleõppe programm „Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis ja koolieelses lasteasutuses“, mille eesmärk on tagada üldhariduses kõigile lastele võrdsed võimalused ja eesti keele oskus tasemel, mis on vajalik põhihariduse omandamiseks. Haridus- ja noortevaldkonna professionaalide järelkasv ja jätkusuutlikkus • Senisest enam pööratakse tähelepanu haridus- ja noortevaldkonna töötajate professionaalsele arengule, paindlikule täiendusõppele, järelkasvu tagamisele ning atraktiivse karjäärimudeli kujundamisele. Selleks luuakse valdkondadele ühine professionaalide väärtustamise ja atraktiivsuse kasvu kontseptsioon, kutsutakse ellu Õpetajate Akadeemia, uuendatakse täiendusõppe kontseptsioon ning luuakse õpetajate kutsetasemetel põhinev karjäärimudel ja kasutuselevõtu toetamise plaan. 32 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • Väärtustamaks õpetaja ametit tõstetakse 2023. a õpetajate palga alammäära 23,9% - 1412 eurolt 1749 euroni ning sellele lisatakse diferentseerimise fond 17,1%, mis võimaldab koolijuhtidel õpetajate töö- ja palgakorraldust paindlikumalt reguleerida. Õpetaja arvestuslik keskmine palk ületab esmakordselt 2000 euro piiri, tõustes 1653 eurolt 2048 euroni. Kokku eraldatakse täiendavateks palgavahenditeks 106,6 miljonit eurot. Jätkub toetus kohalikele omavalitsustele, et motiveerida neid hoidma lasteaiaõpetajate palka 90% ning magistrikraadiga õpetajatel 100% üldhariduse õpetaja palga alammäära tasemel. • Jätkatakse tegevustega haridusasutuste juhtimiskvaliteedi tõstmiseks. Selleks luuakse haridusjuhtide karjäärimudel, mis hõlmab nii juhtide tähtajaliste töölepingute rakendamise, värbamise, hindamise ja tagasisidestamise põhimõtted. Karjäärimudeli baasil uuendatakse ka juhtide kompetentsimudel ning töötatakse välja vastavad õigusaktid. • Tagamaks õppejõududele konkurentsivõimelised töötasud ning arendamaks kõrghariduse kvaliteeti suurendatakse 2022. aastal kõrghariduse rahastamist 10 miljoni euro võrra ning alates 2023. aastast täiendavalt 15% võrra aastas. Eelarvekokkulepped võimaldavad sõlmida riigil avalik-õiguslike ülikoolidega uued halduslepingud, milles täpsustatakse eestikeelse õppe tagamise ning eesti keeles õpetavate akadeemiliste töötajate järelkasvu põhimõtteid. Lepingutes on olulisel kohal ka spetsialistide ettevalmistamise suurendamine riigile prioriteetsetel erialadel, kus tööturul on kõige suurem puudus kvalifitseeritud tööjõust. • Tagamaks kutseõppe kvaliteeti ja jätkusuutlikkust rakendatakse kutseõpet korraldavate õppeasutuste tulemusrahastamine. Teaduspõhine haridussüsteemi väljakutsete lahendamine ja paindlik haridussüsteem • Ukraina sõjapõgenike koolikohustuse täitmiseks ja õpiteekonna jätkumiseks alustab 2022/23. õppeaastal Tõnismäe Riigigümnaasiumi osana Vabaduse Kool. Koolis rakendatakse eesti riiklikku õppekava nii põhikooli- kui gümnaasiumitasemel ning õpitakse vähemalt 60% ulatuses eesti keeles. Õppijatel on võimalik õppida kuni 40% oma emakeeles, et säilitada nende side ukraina keele ja kultuuriga. • Haridusvaldkonnas COVID-19 kriisist väljumisplaani raames kavandatakse ja viiakse ellu erinevaid meetmeid kriisiaegse distantsõppe tagajärjel tekkinud õpilünkade tasandamiseks ja õpetajate töökoormuse leevendamiseks. Fookuses on haridustöötajate vaimset tervist toetavad tegevused. • Töötatakse välja ning rakendatakse alushariduse ja lapsehoiu seadus ning alushariduse riiklik õppekava. • Alustatakse ühtse keskhariduse ja uue põhihariduse kontseptsiooni loomist lõimides sinna üld- ja kutsekeskharidus, formaalse ja mitteformaalse hariduse, noorsootöö, HEV õpilaste ja andekate arendamise teemad. Juurutatakse õppe personaliseerimist ning lõimitakse eri haridustasemete ja -liikide õpitegevusi kasutades selleks õpiraja taristu teenuseid. • Alustatakse uue kutsehariduse seaduse väljatöötamist, mis on kooskõlas kavandatava ühtse keskhariduse kontseptsiooni ja kutsete süsteemi reformiga ning asendaks kehtiva kutseõppeasutuse seaduse. • Laste ja noorte vaimse ja füüsilise tervise probleemide ennetamiseks toetatakse tegevusi nii haridus- kui noorsootööasutustes kui nende väliselt. Rakendatakse uut liikumisõpetuse põhimõtetest lähtuvat kehalise kasvatuse ainekava ning vaimset tervist toetavaid lahendusi. • Kohalikke omavalitsusi toetatakse koolivõrgu korrastamisel nii sisuliselt (oskusteave, nõustamine, andmed) kui ka rahaliselt kestliku kahanemise, energiatõhususe suurendamise põhimõtetel ja ligipääsetavuse tagamisel. Aastatel 2023-2026 luuakse 8 uut riigigümnaasiumi ning võetakse riigi pidamisele eestikeelse õppe tegevuskavas väljatoodud Ida-Virumaa põhikoolid. Aastaks 2026 tegutseb 26 riigigümnaasiumi sh igas maakonnas vähemalt üks riigigümnaasium, et tagada kõrge tasemega valikuterohke gümnaasiumiharidus kõigis Eesti maakondades. 33 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • Koostöös Sotsiaalministeeriumiga valmistatakse ette erivajadustega laste tugisüsteemi reform, et lihtsustada ja kiirendada abi kättesaadavust ning tõhustada abivajaduse varajast märkamist. • Uuendatakse üld-, kõrg-, täiskasvanuhariduse ja noorsootöö kvaliteedi edendamise süsteeme ja hindamismudeleid ning luuakse eraldi arendusprogramm üldhariduskoolidele, kel on raskusi õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. • Noorte riskikäitumise vähendamiseks ja tõrjutusriski ennetamiseks parandatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse piirkondliku kättesaadavust, mobiilset noorsootööd ja noorte kaasamist. Töötatakse välja teenused riskinoortele nende kodanikuühiskonda kaasamiseks. Hariduse ja teadussüsteemi kooskõla suurendamine ühiskonna vajadustega • Viiakse läbi kutsesüsteemi reform (sh oskuste klassifikaator ja kataloog, uuendatud oskusprofiilid, kutsestandardid ja õigusraamistik), uuendatakse OSKA metoodikat ning alustatakse enesehindamise keskkonna loomist eesmärgiga välja selgitada ühiskonna ootused õppijate ja töötajate oskustele ning toetada nende kompetentsuse hindamist ja ametlikku tunnustamist. • Alustatakse kutseseaduse ajakohastamist, et luua uuenenud kutsesüsteemile õiguslik alus, uuendada kvalifikatsiooniraamistik ning rakendada mikrokvalifikatsioone kutsesüsteemis. • Doktoriõppe efektiivsuse tõstmiseks viiakse ellu doktoriõppe reform doktorantidest nooremteadurite kujundamiseks. Toetatakse doktoriõppe koostöö ja kvaliteedi kasvatamise tegevusi. • Pakutakse vastavalt OSKA soovitustele täiendus- ja ümberõppe kursuseid täiskasvanutele, suunates tegevusi prioriteetsete sihtgruppidena ilma piisava kvalifikatsioonita ning aegunud oskustega täiskasvanutele. Laiendatakse töökohapõhise õppe pakkumist, toetatakse täiskasvanute naasmist tasemeõppesse ning noorte sisenemist tööturule. • Pööratakse tähelepanu tootmise, tehnika, tehnoloogia ning IT-valdkonna arenguks vajalike teadmise ja oskuste arendamisele. Toetatakse digi- ja rohepöördeks vajalike oskuste arendamist läbi kutse- ja kõrghariduse tegevuste ning ettevõtete digipöördeks vajalike täiskasvanute digioskuste arendamise. • Jätkatakse tegevusi mikrokvalifikatsioonide väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis toetab õppe paindlikumat korraldamist kõrg- ja kutsehariduses, kutsesüsteemis ning täiendkoolituses ning arendatakse täiskasvanud õppija mitteformaalse õppe e-tunnistuste süsteemi. 34 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2.4 Eesti keel ja eestlus Tulemusvaldkonna eesmärk Tagada eesti keele kui riigikeele toimimine kõikides eluvaldkondades, eesti keele õpetamine, uurimine, arendamine ja kaitse ning sellega eesti keele säilimine läbi aegade. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Eesti keelel on riigikeele ja Euroopa Liidu ametliku keelena kindel positsioon. On valdkondi (nt teenindussektor, IT sektor, teadus), kus eesti keele ning inglise keele kui rahvusvahelise asjaajamis- ja suhtluskeele kasutamise vahel otsitakse tasakaalu. Samuti on tööturule lisandunud ametikohti, mille eesti keele oskuse nõudeid tuleks reguleerida. Eesti keele positsiooni hoidmiseks ja kindlustamiseks populariseeritakse ja soodustatakse eesti keele kui riigikeele kasutamist, eesti keele õppimist ja uurimist, tähtsustatakse eesti keelt identiteedi kandjana ning jälgitakse keelevaldkonna õigusruumi vastavust ühiskonnas toimuvatele arengutele. Eesti keeleteadus ja keeletehnoloogia on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeleressursid (nt sõnastikud, andmebaasid, korpused) ja keeletehnoloogilised rakendused (nt kõnesüntees, kõnetuvastus ja masintõlge) kättesaadavad. Keele uurimise ja teadusliku kirjeldamise puhul on probleemiks variatiivsete keeleandmestike ja –korpuste vähesus. Keeletehnoloogia ja keeleressursside arendamisel valmistab probleeme korpuste ebaühtlane kvaliteet, vähesus või puudumine. Ajakohase, kättesaadava ja mitmekesise keeletaristu edasiarendamiseks jätkatakse keeleteaduse ja keeletehnoloogia toetamist. Eesti keele oskus on vajalik Eesti ühiskonnas edukaks toimimiseks, kuid on elanikke, kelle eesti keele oskus ei ole piisav, et nad saaksid takistusteta omandada haridust, osaleda tööturul ja ühiskonnaelus. Elanike keeleoskuse arendamiseks tuleb teha järjepidevat tööd. Täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna koordineeritus vajab süsteemset arendamist. Eesti keele õppes tervikuna on puudu kaasaegseid ja terviklikke e-õppematerjale, piisavalt ei ole pakutud täienduskoolitusi, et nii keele- kui ka aineõpetajad oleksid suutelised toetama õpilaste keeleoskuse igakülgset arengut. Välismaal pakutakse eesti keele õpet nii rahvuskaaslastele emakeelena kui ka teistele huvilistele võõrkeelena, kuid see tegevus vajab laiendamist. Eesti keele oskuse kõrval on oluline ka teiste keelte oskus, kuid võõrkeelte õppes domineerib inglise keel, mis jätab varju teised Eestile samuti olulised võõrkeeled. Teiste oluliste võõrkeelte õpe nõuab eritähelepanu, et jaguks ka nende piisavalt heal tasemel oskajaid. 35 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Tabel 13. Eesti keel ja eestlus tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase tase 2023 2024 2025 2026 (2021) 16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne Uus mõõdik: täpsustatakse 2022/23. a PIAAC uuringu tulemuste põhjal lugemisoskus eesti keeles Eesti keelt kasutavate inimeste > 91% 91* täpsustamisel täpsustamisel täpsustamisel osakaal rahvastikust (2035) Eesti elanike enesehinnanguline Uus mõõdik, sihttasemed täpsustatakse 2022. aastal. võõrkeeleoskus *esialgsed andmed Eesti keele ja eestluse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud „Eesti keele arengukavas 2021-2035“. Eesti keele ja eestluse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud Keeleprogramm. Programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. 2.4.1 Keeleprogramm Programmi eesmärk Eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust. Keeleprogrammi programmi tasandi mõõdikud ja sihttasemed kattuvad tulemusvaldkonna mõõdikute ja sihttasemetega. Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks • Tõhustatakse täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpet ja parandatakse õppevõimalusi. Koostöös teiste eesti keele õpet pakkuvate ministeeriumide ja asutustega korrastatakse täiskasvanute eesti keele õppe korraldust, sh arendatakse täiskasvanute eesti keele õppe tegevusi koondavat e-keskkonda. Täiskasvanute eesti keele kui teise keele oskuse hindamises võetakse suund elektrooniliste hindamisvahendite arendamisele ja jätkatakse eesti keele e-õppe võimaluste arendamist. Toetatakse eesti keele kui teise keele ja aineõpetajate täienduskoolitust. • Arendatakse etapiti välja riigi keskne masintõlkekeskkond, sh arendatakse pidevalt edasi masintõlkekeskkonna sisendiks olevaid masintõlkemootoreid. Riigi keskne masintõlkekeskkond pakub avalikule sektorile ja laiemale avalikkusele kvaliteetset valdkondlikku tõlget, võimaldab tõlkekulude kokkuhoidu kuni 40% ning kiirendab oluliselt tõlkeprotsesse. • Eesti keele maine ja staatuse tugevdamise eesmärgil jätkatakse Keeleameti kujundamist asutuseks, mis tegeleb nii inimeste eesti keele oskuste arendamise kui ka hindamisega. Seejuures ajakohastatakse keelevaldkonna õigusruumi ning teostatakse regulaarset järelevalvet kehtestatud nõuete täitmise üle kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud keelekasutusvaldkondades. • Luuakse mitmekülgseid võimalusi keeletaristu arendamiseks, et tagada selle innovaatilisus ja kättesaadavus. Tõhustatakse keeleressursside koondamist ühtsetesse süsteemidesse, mis võimaldavad sõnakogusid, andmebaase ja keelekorpusi masinloetavalt töödelda. Seejuures arendatakse sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex ja keeleportaali Sõnaveeb. Töötatakse 36 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 välja Eesti terminitöö tegevuskava ning luuakse toimiv Ekilexi terminivõrgustik, et kiirendada termininõuannet ja soodustada erialaspetsialistide, tõlkijate ja (keele)toimetajate koostööd. • Mitmekeelsuse ja võõrkeeleõppe toetamiseks levitatakse Eestis Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaande põhimõtteid ja tasemekirjeldusi. Väljaande rakendamiseks koolitatakse keeleõpetajaid, õppematerjalide koostajaid, testide koostajaid ja hindajaid. • Toetatakse keeleõpet eestlaste kogukondades mitmetes riikides asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ja keelekursustel ning toetatakse Üleilmakooli tegevusi. Toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist rohkem kui 30 erineva riigi kõrgkoolis ning avatakse uus eesti keele õpetuskoht mõnes USA kõrgkoolis. • Koostöös kõrgkoolidega töötatakse välja ja rakendatakse kõrghariduse keele- ja rahvusvahelistumise põhimõtted, mis tagavad eesti keele toimimise kõrgharidus- ja teaduskeelena. 2.5 Keskkond Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Keskkonna tulemusvaldkonna puhul on tegemist kompleksse tulemusvaldkonnaga, mis hõlmab mitmeid alavaldkondi nagu kliima, ringmajandus, välisõhu kaitse, müra, kiirgusohutus, merekeskkond, vee kaitse ja kasutus, looduskaitse, metsandus, jäätmekäitlus, maapõu, maatoimingud, ruumiandmed, ilmainfo, keskkonnaharidus ja –teadlikkus jt. Keskkonna tulemusvaldkonna arengut ja keskkonnapoliitikat mõjutab järgmiste kümnendite jooksul enim Euroopa roheline kokkulepe29, mis lähtub põhimõttest, et kestlikkus ja üleminek turvalisele, elurikkust toetavale, kliimaneutraalsele ning kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja ressursitõhusamale ringmajandusele on liidu pikaajalise konkurentsivõime tagamisel võtmeküsimus. Eesti koos teiste EL riikidega on roheleppega seadnud aastateks 2030 ja 2050 mitmeid ambitsioonikaid eesmärke seoses kliimamuutuste leevendamisega ja nende mõjuga kohanemisega, ringmajandusele ülemineku, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ning tervikuna kestliku arengu saavutamisega. Selleks on muuhulgas vajalik edendada uute (rohe)tehnoloogiate kasutuselevõttu kõigis majandussektorites (energeetikas, tööstuses, transpordis, põllumajanduses, jäätmemajanduses, metsanduses). Samavõrra oluline on suurendada kohalike omavalitsuste ja ettevõtete võimekust ning valmisolekut kohanduda roheleppest tulenevate uute nõuetega, suurendada energia- ja ressursitõhusust ning minna üle ringmajandavatele ärimudelitele. Euroopa rohelisest kokkuleppest tulenevat võetakse arvesse keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030 (KEVAD 2030) ning uue metsanduse arengukava aastani 2030 koostamisel. Eeldatavalt 2023. aasta jooksul kinnitatavad tulemusvaldkonna arengukavad sätestavad lähema 29 Viide roheleppega seotud infole - https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019- 2024/european-green-deal_et 37 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 kümnendi eesmärgid ja tegevussuunad keskkonna alavaldkondades ning saavad olema peamiseks strateegiliseks raamistikuks keskkonnakaitse ja –kasutuse programmile. Keskkonnavaldkonna eesmärkide saavutamiseks on kriitilise tähtsusega valitsussektori keskkonnapoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks vajalike ressursside kättesaadavus. Programmi tegevusi rahastatakse riigi(eelarvelistest) vahenditest ning välisvahenditest. 2023. aastal käivituvad keskkonnavaldkonnas EL eelarveperioodi 2021-2027 struktuuritoetuste meetmed. Kuna välisvahendite maht keskkonnavaldkonnas on märkimisväärselt vähenenud ning keskkonnaprobleemide lahendamise rahastamine on ebapiisav, siis on lähiaastate väljakutseks keskkonnapoliitika jätkusuutliku rahastamise süsteemi loomine. Samuti on lähiaastate fookuses läbiv üleminek keskkonnamõju arvestamisele finantseerimisel, et tagada nii suurettevõtete, finantssektori kui ka avaliku sektori finantseeritavate tegevuste ja finantstoodete vastavus kestliku arengu eesmärkidele ning „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) printsiibile. Lähiaastate väljakutseks on koostöös teiste valdkondadega taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamine ning sellegi väljakutse lahendamisel on lisavahendite leidmine kriitilise tähtsusega. Käimasolevate mõjuhindamiste, planeeringute ja keskkonnalubade menetlustele peaks lisanduma märkimisväärne hulk uusi menetlusi ning samas kasvab ootus, et menetlused kulgevad oluliselt kiiremini ning asjatundlikumalt. Olemasoleva personaliressursiga ei ole sellist puudujääki lahendada võimalik. Kliimapoliitika eesmärk on kliimamuutuste leevendamine ja nende mõjuga kohanemise suunamine. Euroopa Liidu ühine eesmärk on 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside (KHG-de) heitkogust vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Eesti eesmärk on veelgi ambitsioonikam ning 2030. aastaks vähendada KHG-de heitkoguseid 70% võrreldes 1990. aasta tasemega. 2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi (nn „Fit for 55“ või „Eesmärk 55“ pakett), millega tugevdatakse kaheksat kehtivat õigusakti ja esitatakse viis uut algatust erinevates poliitikavaldkondades ja majandussektorites: kliima, energia ja kütused, transport, hooned, maakasutus ja metsandus. Ettepanekute kohaselt jõustuksid erinevad õigusaktid (või nende muudatused) vahemikul 2023-2026. 2020. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside koguheide ligikaudu 12850 kt CO2 ekvivalenti, mis on 65% võrra vähem kui 1990. aastal. 2021. aastal valminud kasvuhoonegaaside prognoosi aastani 2050 kohaselt on Eestis tarvis riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkideni jõudmiseks rakendada lisameetmeid. Lisaks kliimamuutuste leevendamisele on vaja pöörata oluliselt suuremat tähelepanu kliimamuutuste mõjuga kohanemisele. Õigeaegne kliimamuutuse mõjuga arvestamine ja nendega kohanemine vähendab oluliselt teadmatusest tehtavate lühiajaliste otsuste langetamist, mis omakorda aitab kokku hoida ressursse ja vältida kahjusid tulevikus. Kliimapoliitika fookus lähiaastatel on juba planeeritud meetmetele lisaks täiendavate kliimamõju leevendamise meetmete kaardistamine ja rakendamine eelkõige heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi välistes sektorites, samuti inventuuri ja aruandluse ning meetmete kliimamõju hindamise süsteemi parendamine. Välisõhu kvaliteedi osas on Eestile aastateks 2020 ja 2030 seatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused järgmistele saasteainetele: vääveldioksiid (SO2), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3), eriti peened osakesed (PM2,5) ja 38 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 lämmastikoksiidid (NOx). Nende eesmärkide saavutamiseks on KeM koostanud teatavate õhusaateainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030. Eesti täitis Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020-2029 seatud heitkoguste vähendamise eesmärgid ning on hetkel täitmas ka 2030. a seatud eesmärke enamuste saasteainete puhul, seega on seni rakendatud vähendamismeetmed olnud tõhusad. Jätkuvalt on suurimaks väljakutseks ammoniaagi heitkoguse eesmärgi täitmise hoidmine. Enimlevinud F-gaaside kasutus maailmas tõuseb kiiresti – 10-12% aastas (F-gaaside heitkogused moodustavad 2,5% ELi kasvuhoonegaaside koguheitest), samas Euroopa Liidus kehtib F-gaaside kasutuse vähendamise graafik, millega väheneb turule lastud F-gaaside kogus 79% perioodil 2015-2030. Eestis on kiirgusohutus tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu rahvusvaheliste nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiaga (kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027). Lähiaastate olulisemad tegevused on Paldiski endiste tuumareatori sektsioonide dekommissioneerimine, lõppladustuspaiga rajamine, tuumaenergia kasutuselevõtu analüüs ning tuumaenergeetika programmiga alustamine. Lahendamist vajab nimetatud tegevusteks vajalike ressursside pikaajaline tagamine. Ringmajanduspoliitika fookuseks on kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise edendamine, ressursitõhususe suurendamine ning terviklik keskkonnamõju vähendamine. Ringmajanduse arendamisel on peamine väljakutse, kuidas tagada ringmajanduse põhimõtete läbiv kasutus ja arusaam nii ühiskonnas üldiselt kui ka erinevates poliitikavaldkondades. Tugevuseks ringmajanduse arendamisel on erinevad digilahendused ning positiivne trend ettevõtluses aina enam ringmajanduse põhimõtteid juurutada. Lähiaastate fookuseks ringmajanduse arendamisel on ringmajanduse strateegia ja tegevuskava (kinnitatakse eeldatavalt 2023.a) juurutamine. Ringmajanduse edendamisel on jäätmekäitluse korraldamine üheks oluliseks osaks. Eesti jäätmekäitluse tugevustena saab välja tuua, et kõigis KOVides on korraldatud jäätmevedu, millega on liitunud valdav osa elanikest. Samuti on olemas nõuetekohane jäätmekäitlustaristu, toimiv pandipakendisüsteem, toimiv ohtlike jäätmete liigiti kogumine ning toimiv tootjavastutuse süsteem. Valdkonna seniseks kitsaskohaks on suurenenud jäätmeteke ning madal olmejäätmete liigiti kogumise tase, samuti jäätmete ringlusse võtmise madal määr. Kitsaskohtade lahendamiseks on vajalik jõuda jäätmehierarhiat tervikuna rakendava jäätmekäitluseni, arendades üle Eesti välja optimaalne ja toimiv jäätmete liigiti kogumise taristu ning ringlussevõtu võimekus. Peamiseks väljakutseks on jäätmete liigiti kogumise tagamine, milleks on vaja leida õiged stiimulid, tõsta teadlikkust ning võimendada koostööd riigi, KOVi, tarbija ja jäätmekäitleja vahel. 2021. aastal Maailmapanga poolt läbiviidud analüüsist lähtuvalt on jäätmevaldkonnas lähiaastatel kavas ellu viia struktuursed muudatused. Hiljemalt 2023. aasta alguses kehtestatakse uus Riigi Jäätmekava kuni aastani 2028, mis on osa süsteemsest ringmajanduse strateegiast ja tegevuskavast. Eestis on jätkuvalt üheks suuremaks siseriiklikuks kitsaskohaks madal ressursitõhusus. Lähiaastatel jätkatakse ressursitõhususe tõstmise toetusmeedet töötlevas tööstuses, et parandada Eesti majanduse konkurentsivõimet ning vähendada tootmises tekkivaid jäätmeid ja jääke. Ringmajandusele üleminekuks on oluline ka keskkonnakorralduslike keskkonnameetmete (keskkonnamõju hindamine, keskkonnatasud, keskkonnahoidlikud riigihanked, keskkonna- juhtimissüsteemid jt) arendamine ja rakendamine. Oluline on avalikus sektoris keskkonnahoidlike riigihangete süsteemne kasutuselevõtmine. Samuti arendatakse edasi ka teiste vabatahtlike keskkonnameetmete kasutamist, nagu ökomärgised, 39 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 keskkonnajuhtimissüsteemid, vaba tahte lepingud. Käimas on keskkonnakaitselubade süsteemi reform, eesmärgiga tagada keskkonnakasutuse reguleerimine ühtsetel alustel, tasakaalustatud keskkonnakasutusest ja keskkonnariskist lähtuv nutikas ning vähese halduskoormusega avalik teenus. Selleks on käimas projekt "Keskkonnakaitseluba 3.0", samuti arendatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. Eesti vajab arengupotentsiaali realiseerimiseks jätkuvalt erinevaid maapõueressursse ja toormeid. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid tuleb majandusarengu ja keskkonnahoiu tasakaalustamiseks uurida, väärindada ning kasutada Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval ja jätkusuutlikul moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Ehitusmaavara nõudluse suurenemist lähtuvalt seoses suurte taristuobjektidega on lähiaastate üheks fookuseks teemast mõjutatud maakondade maavarade teemaplaneeringute läbiviimine. Samuti kaevandatud alade korrastamise ja taastamise arendamine, sh maapõueseaduse muutmine, mille käigus töötatakse välja kaevandatud alade korrastamise tagamise ja osalise korrastamise parim süsteem. Merekeskkonna peamiseks probleemiks on mere halb seisund, mida põhjustavad maismaalt ja õhust merre jõudvad saasteained ning laevade poolt põhjustatud reostus. Samuti halvendavad mere seisundit globaalsed kliimamuutused, mille tõttu merevesi soojeneb ja hapestub. Halvast seisundist tingituna on piiratud mereressursi kasutamisvõimalused majandustegevuses ning mere elustiku ja liikide säilimine. Kõige olulisemad on tegeleda merre jõudvate saasteainete koguste vähendamisega, eeskätt fosfori ja lämmastikukoormuse vähendamisega. Enim kannatab nende tõttu Soome laht. Samuti tuleb leida lahendus merre jõudvate ohtlike ainete koguste vähendamiseks, sh ravimijääkide vähendamiseks. Uue probleemina vajab kiiret lahendamist mereprügiga seonduv. Vaatamata veevaldkonnas tehtud investeeringutele ja rakendatud erinevatele kaitsemeetmetele ei ole veekogumite seisund viimase 12 aasta jooksul paranenud. Ligi poolte pinnaveekogumite ning veerandi põhjaveekogumite puhul on vähemalt hea seisundi eesmärk jätkuvalt saavutamata30. 2022–2027 veemajanduskavades on seatud eesmärgiks saavutada 2027. aasta lõpuks 65% pinnaveekogumite ja 74% põhjaveekogumite vähemalt hea seisund. Veekogumite hea seisundi saavutamiseks on esmalt vajalik tõhustada veemajanduskavade rakendamist, millega kaasneb ka suur ressursivajadus. Eestis on kõrge ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kvaliteedi tase ja teenusega liitunute osakaal (ühiskanalisatsiooniga on liitunud 82% elanikkonnast, ühisveevärgiga 88%). Samuti on elanikkonnale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind taskukohane, keskmiselt moodustab hind 1,1% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust (OECD soovituse kohaselt ei tohiks hind olla kõrgem kui 3-5%). Paljud vee-ettevõtted Eestis on regionaalsed vee- ettevõtted, kes pakuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust korraga mitmele kohalikule omavalitsusele, tagades seeläbi kvaliteetsema veeteenuse ka väiksematele asulatele. Seoses välisvahenditest rahastatud toetusmeetmete lõppemisega vee- ja kanalisatsioonitaristu investeeringuteks on tarbijale taskukohase hinna juures sektori jätkusuutlikkuse tagamine keeruline, mistõttu on lähiaastate üheks fookuseks Eesti vee-ettevõtete regionaliseerimise soodustamine, samuti haja-asustusega piirkondade reoveekäitluse investeeringute toetamiseks, sh elanikkonna vee- ja reoveetaristuga liitumiseks vajalike vahendite leidmine. Eluslooduse kaitse ja kasutuse eesmärgiks on, et liigid ja elupaigad on soodsas seisundis, maastikud on mitmekesised ning metsa majandatakse jätkusuutlikult. Vaid hästi toimivad ja elurikkad ökosüsteemid on võimelised pakkuma ökosüsteemiteenuseid ning aitavad kohaneda kliimamuutustega. Eesti maismaast on looduskaitseseaduse alusel kaitstavate objektidena 30 Eesti pinnaveekogumitest 53% (2020. a ) ja põhjaveekogumitest 74% (2020.a ) on heas seisundis. 40 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, üksikobjektid) kaitse all 19,5%31 ja merest koos majandusvööndiga 18,7%. Oluline osa kaitstavast territooriumist on range kaitse all – 11% maismaapindalast. Aktiivselt tegeletakse ohustatud liikide ja elupaigatüüpide kaitse ja seirega. Aladele on kehtestatud kaitserežiim ning kaitsealadele ja püsielupaikadele alaspetsiifilised kaitse-eeskirjad. Elupaikade ja liikide soodsa seisundi saavutamine on raskendatud vähese teadlikkuse ja majandushuvide eelistamise tõttu. Elurikkuse kaitset ei nähta majandusringkondades arenguvõimalusena. Looduskaitse ja säästev maakasutus ei ole teistesse poliitikavaldkondadesse ja ruumiloomesse piisavalt integreeritud, mille tulemusena jätkub loodusliku mitmekesisuse vähenemine, seda nii maastiku, liigilise kui geneetilise mitmekesisuse tasemel. Puuduvad tõhusad meetmed säilitamaks elurikkust väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Ohuks on kujunemas ka võõrliikide laienev levik, mida põhjustavad peamiselt globaalsed kaubaveod ja soodustavad kliimamuutused. Lähiaastate fookuses on loodusväärtuste kaitseks kehtestatud meetmete tõhususe ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine, looduskaitse ja keskkonnaga seotud andmete haldamiseks Eesti looduse infosüsteemi EELISe arendamine, elupaikade tegevuskavade, liigitegevuskavade ning alade kaitsekorralduskavade koostamine ja uuendamine. Kesksel kohal on ka looduskaitsetegevusteks vajalike ressursside leidmine. Metsade jätkusuutlik majandamine aitab tagada ka metsade elurikkuse kaitse ja saavutada valdkonna kliimaeesmärke. Eesti metsamaa pindala on 2,3 mln hektarit, moodustades üle poole kogu Eesti maismaa pindalast. Looduskaitse alla kuuluva metsamaa osakaal on viimase kümnendi jooksul suurenenud. Riigimetsamaa 1,19 mln hektarist on nüüdseks range kaitse all neljandik ning kogu metsamaa pindalast moodustab range kaitse all olev mets 17,6% (SMI järgi). Metsade kasutus on võimalikult mitmekülgne, aitab leevendada kliimamuutusi ja nende mõjuga kohaneda ning tagab sotsiaalselt tasakaalustatud elu- ja majanduskeskkonna ning metsaökosüsteemide soodsa seisundi. Eeldatavalt kinnitatakse 2023. aastal uus metsanduse arengukava aastani 2030, mis sätestab järgneva kümnendi metsanduse arengusuunad. Metsa vääriselupaikade kaitseks viiakse läbi üle-eestiline inventuur ning vabatahtliku kaitse eesmärgil sõlmitakse erametsaomanikega lepinguid. Järgmiste aastate peamiseks fookuseks on töötada välja regionaalsed või riiklikud mudelid metsa biomassi ja süsinikuvoogude hindamiseks ning erinevate majandamisvõtete mõju selgitamiseks süsinikubilansile. Samuti on fookuseks puidu väärindamise suurendamine. Jahiulukite jätkusuutlikule kasutamisele aitavad kaasa ulukiseire andmete kogumine, andmete analüüsimine, hinnangute andmine ulukite arvukusele ja selle põhjal küttimisettepanekute tegemine, probleemliikide ohjamiseks tegevuskavade koostamine ning jahimeeste koolitamine. Maa on üks olulisemaid riigi ressursse. Riigimaast 96% valitseb Keskkonnaministeerium. Lõpusirgel oleva maareformi lõpetamiseks on vaja lõpuni viia ligikaudu 9000 menetlust maa eraomandisse andmiseks, riigi omandisse jätmiseks või munitsipaalomandisse andmiseks. Riigi maareservi haldamiseks on kasutusse võetud uus riigi kinnisvararegister. Ruumiandmeteenusega hallatakse avalikkusele olulisi ruumiandmeid, nendega seotud toodete sh kaartide arendamist ja rakendatakse andmeteadust keerukate ruumiandmete analüüside läbiviimiseks. Läbi Eesti topograafia andmekogu andmete pideva uuendamise tagatakse ruumiandmed teistele riiklikutele registritele, nagu maakataster, aadressiandmete infosüsteem, teeregister jne, kui ka topograafiliste kaartide koostamiseks (näiteks Eesti põhikaart). Maakatastri pidamisel jätkatakse infotehnoloogiliste võimaluste arendamist, mis loob täiendava 31 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/avalik/el_fil/kaitstav_territ31122021.htm 41 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 võimaluse parandada katastriandmete kvaliteeti. Üle pika aja viiakse 2022. aasta jooksul läbi maa korraline hindamine. Ilmainfo on fundamentaalseks aluseks kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmete rakendamisel, sh äärmuslikeks ilmastikunähtusteks valmisoleku tagamisel. Viimase juures on eriti oluline varajase hoiatussüsteemi toimivus. Ühelt poolt on usaldusväärsete prognooside ja hoiatuste aluseks nõuetele vastavad ja kvaliteetsed vaatlusandmed. Vaatlusandmete kogumiseks on vajalik jätkusuutlik ja toimepidev seirevõrk. Lähiaastate fookuseks on avalikkusele operatiivse ilmainfo ja ilmaprognooside tagamisega seotud süsteemide edasine arendamine. Tagamaks ühiskonnas arusaam keskkonda säästvast tarbimisest, mis toetaks elurikkuse säilitamist, ökosüsteemi teenuste hoidmist ja aitaks leevendada kliimamuutusi, on pidevalt vajalik tegeleda keskkonnateadlikkuse edendamisega, kujundades Eesti inimeste hoiakuid ja käitumisharjumusi keskkonnahoidlikumaks, et inimesed oskaksid hinnata oma tegevuste otsest või kaudset mõju loodusele. Seejuures on võrdselt oluline nii loodusteaduslik ja keskkonnaalane kirjaoskus, süsteemne mõtlemine, millele pannakse alus koolis, kui ka võimalus leida usaldusväärset asjakohast keskkonnateavet, et teha igapäevaelus kestlikke otsuseid ja valikuid. Oluline on arendada tähendusliku teaduspõhise keskkonnainfo loomise ja edastamise süsteemi kõrvale ka võimalused selleks, et inimesed saaksid keskkonnateadlikult käituda. Kuigi suur osa inimestest peab end keskkonnateadlikeks (keskkonnateadlikkuse indeks oli 2020.a 47%), ei toeta seda väidet inimeste tegelik käitumine. Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse suunamiseks valmis 2018. aasta sügisel Keskkonnaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös tegevuskava32, mille elluviimist hinnatakse ja koostatakse uus tegevuskava aastateks 2023-2026. Eesti Loodusmuuseumi baasil luuakse üleriigiline keskkonnahariduse kompetentsikeskus, oluline rõhk on haridusstrateegia väljatöötamisel ja sellest lähtuva haridustegevuse integreerimine loodava uue ekspositsiooniga. Eestis tegutseb üle 150 keskkonnahariduskeskuse, kes pakuvad õppeprogramme koolidele ja lasteaedadele. Keskkonnateadlikkuse üheks aluseks on ka ajakohane, kvaliteetne ja kättesaadav keskkonnainfo. Keskkonna info üheks saamise üheks vahendiks on keskkonnaseire, kus tuleb arendada ja kasutusele võtta uued tehnoloogilised lahendused ning tagada keskkonnaseire, andmeanalüüsi ning keskkonnainfo valdkonna terviklik arendamine. Keskkonnainfo kättesaadavuse parandamiseks on töösse võetud ja edasiselt sisustamisel keskkonnaportaal. 32 https://envir.ee/kaasamine-keskkonnateadlikkus/keskkonnateadlikkus/keskkonnahariduse-ja-teadlikkuse- tegevuskava-2019 42 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Tabel 14. Keskkonna tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026 tase (2021) Soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osakaal (%) 57 Allikas: Loodusdirektiivi artikkel 17 kohane aruanne: >=57 >=57 >=57 >=57 (2019) https://bd.eionet.europa.eu/article17/reports2012/habitat/report/ 47 Keskkonnateadlikkuse indeks 57 (2020) Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus (sh LULUCF 12,9 sektor), mln tonni CO2 ekvivalenti (arvestades lineaarset 12,7 12,4 12,0 11,6 (2020) vähenemist KPP – 70% eesmärgini) Allikas: KHG inventuur Heas seisundis olevate veekogumite osakaal % 53 54 55 56 57 Jäätmeteke (va põlevkivitööstus) (kg/inimese kohta) Allikas: 4151 3460 3400 3350 3350 Keskkonnaagentuur (2020) Ressursitootlikkus: SKP ja kodumaise toormekasutuse suhe, 0,63 0,68 0,69 0,70 0,71 eur/kg Allikas: Eurostat (2020) Keskkonna tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud Keskkonnakaitse ja - kasutuse programm ja Maaeluministeeriumiga Kalanduse ühisprogramm. Esimese programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Keskkonnaministeerium, Kalanduse ühisprogrammi eest vastutavad Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium ühiselt vastavalt oma vastutusvaldkonnale. Keskkonna tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 ning valdkonna arengukavades. Hetkel on käimas tulemusvaldkonna arengukavade Keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030 (KEVAD 2030) ning uue metsanduse arengukava aastani 2030 koostamine. Eeldatavalt kinnitatakse mõlemad arengukavad 2023. aastal. 2.5.1 Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Programmi eesmärk Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus on tagatud. Tabel 15. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026 tase (2021) Rangelt kaitstavate metsade osakaal, % 17,6 Vähemalt Vähemalt Vähemalt Vähemalt 10 10 10 10 Kaitstavate alade pindala osakaal 19,5 Vähemalt Vähemalt Vähemalt Vähemalt maismaast, % 19,4 19,4 19,4 19,4 Kasvuhoonegaaside summaarne 5,9 5,9 5,8 5,8 5,7 heitkogus kauplemissüsteemi-välistes (2020) sektorites, mln tonni CO2 ekvivalenti Tarbijate osakaal, kes saab ühisveevärgist 99 100 100 100 100 nõuetele vastavat joogivett, % (2020) Välisõhu saasteainete heitkoguste SO2 52,1 Vähenemise Vähenemise Vähenemise Vähenemise vähenemine võrreldes aastaga 2005, % tuh t (- muutus: muutus: muutus: muutus: 85%), SO2 32; SO2 32; SO2 32; SO2 32; NOx 23,8 NOx 18; NOx 18; NOx 18; Nox 18; tuh t (- LOÜ 10; LOÜ 10; LOÜ 10; LOÜ 10; 43 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026 tase (2021) 44%), PM2,5 15; PM2,5 15; PM2,5 15; PM2,5 15; LOÜ 24,4 NH3 1. NH3 1. NH3 1. NH3 1. tuh t (- 23%), PM2,5 5,9 tuh t (- 41%), NH3 9,35 tuh t (- 1%) (2020) Ohtlike jäätmete taaskasutuse osakaal 48 %-punkt %-punkt %-punkt %-punkt ohtlike jäätmete kogumassist, % (v.a (2020) suurem suurem suurem suurem põlevkivijäätmed) 2022. aasta 2023. aasta 2024. aasta 2025. aasta väärtusest väärtusest väärtusest väärtusest Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal 32 40 48 55 56 olmejäätmete kogumassist, % (2020) Ökoinnovatsiooni indeks (% EL 80 76 78 80 82 keskmisest) Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks • Täiendavate kliimamõju vähendavate meetmete kaardistamine, KHG heite vähendamise potentsiaali analüüs ja rakendamine kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi välistes sektorites. HKSi projektide elluviimine eelarvega ca 40,7 mln eurot, millest olulisemad on vähese heitega sõidukite kasutuselevõtt; üleujutusriskide maandamine riskipiirkondades olevates kohalikes omavalitsustes; kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkide elluviimisega seotud tegevused (sh rahvusvaheline kliimakoostöö) ja kohalikes omavalitsustes jäätmete liigiti kogumise arendamine. • Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014-2021 finantsmehhanismi kliimaprogrammi „Kliimamuutuse leevendamine ja nendega kohanemine“ elluviimine. • Uue perioodi struktuurivahenditest toetatakse: kohalike omavalitsuste kliimamuutustega leevendamise ja kohanemise võimekuse ning kliimateadlikkuse suurendamist, kombineeritud sadeveesüsteemide sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamist, meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamist, mitte heas seisundis veekogude taastamist (aastate 2023-2026 eelarve on ca 25,2 mln eurot), üleujutusohu ennetamise ja leevendamise tegevuste elluviimist (aastate 2023-2026 eelarve on 11,4 mln eurot). • Taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) innovaatiliste rohetehnoloogiate arendamise ja levitamise edendamine, et aidata kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, kliimamuutustega kohanemisele ja loodusvarade tootlikkuse suurendamisele (aastate 2023- 2026 eelarve on 7,4 mln eurot). • Keskkonnaministeerium koostas LIFE Strateegilise Integreeritud Projekti taotluse „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“. Projekti eesmärk on viia ellu Kliimamuutustega kohanemise arengukava KeM vastutusalas olevaid tegevusi aastani 2031. Projekti kestus on 9 aastat ja maht on 18,8 miljonit eurot, millest riiklik omafinantseering on 7,5 mln eurot. • Vabatahtliku süsinikuturu riikliku raamistiku väljatöötamine ettevõtete kliimaeesmärkidesse panustamise soodustamiseks. 44 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020– 2030 rakendamine ja uuendamine õhukvaliteedi parandamiseks. Käivitatakse EL SF toetusmeetmed „Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine“ (summas 11,4 mln eurot). Toetatakse elamute liitumist kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamist (summas 13,5 mln eurot). • Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise, ning nendeks vajalike uuringute elluviimine. • Tuumaenergia kasutusele võtmise võimaluste analüüsimine. • Keskkonnahoidlike riigihangete rakendamine avalikus sektoris (2023-2026). • Analüüs kestliku rahastuse põhimõtete ja praktika rakendamiseks keskkonnakestlike investeeringute soodustamiseks Eestis (2023-2026). • Taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamine, sh KMH/KSH menetluste efektiivsuse suurendamine (2023-2026). • Uue keskkonnakasutuse regulatsiooni kontseptsiooni väljatöötamine. Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS edasiarendamine, kuhu koondatakse kogu keskkonnakaitselubadega seonduv menetlus taotlemisest ja riigilõivu tasumisest keskkonnatasu deklareerimise ja aastaaruannete koostamiseni, sh tuulikute taluvustasu arvestamisega seonduva arendustöö tegemine (2023-2026). • Jäätmekäitlussüsteemi arendamine vastavalt Maailmapanga analüüsile, sh parem õigusloome, hinnastamine, KOVde võimekus, liigiti kogumise taristu, käitlusvõimekus, ohtlikud jäätmed (2023-2026). • Jätkatakse struktuurivahenditest ning Taaste- ja vastupidavusrahastust ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamise toetamist. Laiem eesmärk on vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikkust. Tegevusteks on kavandatud kokku ca 93,3 mln eurot (2023- 2026). • Riigi kohustusse jäänud kaevandatud maa ja maapõue korrastamise korraldamine (altkaevandatud alad, karjäärid ja turbatootmisalad) sh kahjude hüvitamise regulatsiooni koostamine (2023-2026). • Maavarade maakondlike teemaplaneeringute algatamises ja koostamises osalemine (2023- 2026). • Mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks merestrateegia rakendamine sh mereuuringute (sh mikroplasti, saasteainete leviku, laevanduse keskkonnamõju jms) läbiviimise toetamine. Merekeskkonna kaitse alase keskkonnajärelevalve süsteemi tõhustamine, järelevalve süsteemi uuendamine ja arendamine. Reostustõrje- ja mereuuringute võimekuse suurendamine. • Veekogumite hea seisundi saavutamiseks perioodi 2022-2027 veemajanduskavade rakendamine ning edukaks rakendamiseks vajalike ressursside tagamine (k.a inimesed). • LIFE integreeritud veemajanduse projekti rakendamine, mille raames viiakse ellu Viru alamvesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks vajalikud meetmed kuni 2028. a lõpuni. 10 aastat kestva projekti kogumaksumus on ligi 16,7 miljonit eurot. • Sademevee kombineeritud lahenduste meetme väljatöötamine ja rakendamise tagamine lokaalsete üleujutuste leevendamiseks või vältimiseks (2022-2027). • Pandivere, Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021-2024 rakendamine pinna- ja põhjaveele põllumajandustootmisest tuleneva keskkonnariski vähendamiseks ja uue perioodi 2025-2028 kava väljatöötamine 2025. a lõpuks. 45 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • Jääkreostusobjektide ohutustamine, mille tulemusel ei kujuta endised tööstusalad enam ohtu põhjaveele, pinnaveekogumitele ega inimeste tervisele. Ida-Virumaa joogivee varustuskindluse uuringuga tuvastatakse piirkonna veeressursside piisavus ning selgitatakse vajalike investeeringute maht alternatiivsete veeressursside kasutuselevõtuks, et tagada joogivesi piirkonna elanikele ja veeressursside piisavus ka olemasolevatele ning perspektiivsetele tööstustele. Tegevusteks on kavandatud ÕÜFist kokku 3,9 mln eurot (2023-2026). • Elupaikade taastamise toetamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks ning linnade rohestamiskavade koostamine ja elluviimine (summas 11,4 mln eurot). • Kurtna järve veerežiimi taastamistööde läbiviimine, mida rahastatakse ÕÜFist (perioodi 2023-2026 eelarve on 2 mln eurot). • Eesti-Šveitsi koostööprogrammist toetatakse bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, mille raames töötatakse välja uuenduslikud seiretehnoloogiad ja lahendused ning rakendatakse kaitsemeetmete tulemuslikkuse süstemaatiline hindamine (aastate 2023-2026 eelarve on 7,25 mln eurot). • Elupaikade (mh sood, metsad, pärandniidud, vooluveekogud) ja liikide kaitse, taastamine ja tegevused nende soodsa seisundi saavutamiseks, et ühegi EL kaitsealuse elupaiga ja liigi kaitsesuundumus ja seisund ei halveneks ning ebasoodsas seisundis olevatest elupaikadest ja liikidest 30% saavutaks aastaks 2030 soodsa seisundi või näitaks selget positiivset suundumust paranemise poole. Mh on vajalik defineerida loodus- ja põlismetsad, need kaardistada, võtta range kaitse alla ja seirata. Koostatakse ja rakendatakse looduse taastamise kava vastavalt EL määrusele (2023-2026). • Looduskaitse tulemuslikuks korraldamiseks vajalikus mahus järjepideva, usaldusväärse ja süsteemse ülevaate tagamine siinsest liikide ja ökosüsteemide/koosluste seisundist. Kaasaegse Eesti looduse infosüsteemi EELISe arendamine looduskaitse ja keskkonnaga seotud andmete paremaks haldamiseks, kasutamiseks ja avalikustamiseks (2024-2026). • Looduskaitsepiirangute kompenseerimine vajalikus mahus, sh toetuse maksmise jätkamine, sh väljaspool Natura 2000 alasid kaitstavate metsade omanikele (2023-2026). • Kaitstavate liikide, sh hanede poolt tekitatud kahju ennetamise ja kompenseerimise süsteemi tõhustamine 2023-2026. • LIFE-IP projekti “Metsa- ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks” elluviimine aastatel 2020–2029. Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit kogumaksumusega 19,4 mln kümne aasta jooksul, millest välisabi 60% ehk 11,6 mln. • Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamine ja rakendamine (2023-2026). • Väärielupaikade inventeerimine ja kaitse lepingute sõlmimine (2023-2026). • Uuritakse metsamajanduslike tegevuste mõju süsiniku sidumisele (2023-2026). • Puidust referentshoone (loodusmuuseumi ja keskkonnamaja) rajamine eesmärgiga luua suurte puitehitiste ehitamise kogemus ja suurendada sellega Eesti puidusektori ekspordipotentsiaali ning edendada kohaliku tooraine väärindamist. • Avalikkusele ajakohaste maakatastriandmete tagamine, sh e-katastri arendamine. • Kvaliteetsete ja rohkemate ruumiandmete kättesaadavaks tegemine INSPIRE nõuetekohaste teenuste kaudu. • 3D ruumiandmete avalikku kasutuse suurendamine. • ESTHub’i vahendatud satelliitide andmete kasutuse suurendamine. 46 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • Avalikkusele operatiivse ilmainfo ja ilmaprognooside tagamise arendamine. Meteoroloogiateave on avaandmete direktiivi alusel väärtuslike andmestike kategoorias, mis peab olema avalikkusele vabalt kättesaadav. • Keskkonnahariduse- ja teadlikkuse tegevuskava 2023-2026 vastuvõtmine ja elluviimine koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga sh riikliku keskkonnahariduse arendamise programmi kavandamine ja elluviimine (2023-2026). • Eesti Loodusmuuseumi uue ekspositsiooni loomine ning üleriigilise keskkonnahariduse kompetentsikeskuse arendamine (2023-2025). Põhjamaade kaasaegseima Loodusmuuseumi valmimine (sh uus püsiekspositsioon ning loodusteaduslike kogude kolimine). • Teaduspõhise, ajakohase ja tähendusliku keskkonnainfo kättesaadavuse tagamine erinevatele sihtgruppidele sh „Keskkonnaportaali“ arendamine (2023-2026). • Toimiva seirevõrgu tagamine, et omada infot keskkonnaseisundist ja surveteguritest, mille põhjal on võimalik kujundada tõhusat faktipõhist keskkonnapoliitikat. • Keskkonnaministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmine. 2.6 Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimasel viiel aastal suurenenud. 2021. aasta riigieelarves33 oli teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks esimest korda planeeritud 1% SKP-st34. 2020. aastal oli teadus- ja arendustegevuse rahastamine Euroopa Liidus keskmiselt avalikus sektoris 0,70% SKPst ja erasektoris 1,54% SKPst, Eestis avalikus sektoris 0,78% SKPst ja erasektoris 1,01% SKP-st35. Viimastel aastatel on erasektori TA kulutused jõudsalt kasvanud, kuid jäävad siiski märgatavalt maha EL keskmisest tasemest. Seetõttu seavad arengukava ja selle meetmed just teadusasutuste ja ettevõtete koostöö toetamise senisest selgemalt esiplaanile. Ettevõtete innovatsioonisuutlikkus on viimastel aastatel tõusnud. Tootlikkus hõivatu kohta on pidevalt tõusutrendis ja läheneb EL keskmisele36. 2035. a sihttase 110% on siiski veel kaugel. Edusammuna võib esile tuua Eesti koha 2021. aasta suvel avaldatud Euroopa Komisjoni innovatsiooni tulemustabelis (Innovation Scoreboard)37, mille järgi Eesti kuulub Euroopa kümne parema innovaatori hulka. 33 Rahandusministeerium. Riigieelarve. https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigieelarve-ja-majandus/riigieelarve-ja- majandusulevaated 34 Meie avaliku sektori kulud on samas Euroopa Liidu keskmisest suuremad. Avaliku sektori TA investeeringute poolest oleme tõusnud Euroopa Liidu riikide hulgas kaheksandaks. 35 Eurostat. https://ec.europa.eu/eurostat/data/database 36 2021. aastal oli näitaja 84,8% EL27 keskmisega võrreldes 37 European Commission. European Innovation Scoreboard 2021. https://ec.europa.eu/growth/industry/policy/innovation/scoreboards_en 47 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Eesti teadus on kõrgetasemeline. Eesti teadlaste tipptasemel publikatsioonide osakaal on ootuspäraselt kasvanud38 ning meie teadlaste edukust Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis näitab nii välisvahendite suur maht kui ka võrdlus teiste Euroopa Liidu riikidega: Eesti paistab eriti positiivselt silma saadud toetuste suhtega SKP-sse, mis moodustas 2021. aastal 338% Euroopa Liidu keskmisest. Teaduse kõrge taseme ja kestliku kvaliteedi kindlustamine vajab aga sihipärast ja järjekindlat riigipoolset tuge, sh teadusasutuste kõrge kvaliteediga tegevuste järjepidevat toetamist, uurimisprojektide rahastamist, heal tasemel teadustaristu kindlustamist ning tuge nii rahvusvahelises kui riigisiseses teaduskoostöös. Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine on vältimatu eeldus, et jõuda teadussaavutuste ühiskondlike ja majanduslike rakendusteni ja aidata kaasa ühiskonna väljakutsete lahendamisele. Ühiskonna teadusmahukuse kasvuks ning loodavate teadmiste ja tehnoloogiate siirdeks ja rakendamiseks on vaja nii teadus- ja arendustegevusega tegelevaid inimesi kui koostööd era- ja avaliku sektori vahel. Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta on kolme viimase aasta keskmisena ligi 80% EL keskmisest. Koostööpublikatsioonide osas on selgelt arenguruumi. Eesti vajab senisest mitu korda rohkem teadlasi ja insenere, eriti väljaspool akadeemilist sektorit. Teadlaste täistöökohtade osakaal kõigist hõivatutest 2020. a seisuga on Eestis 0,82%. See jääb EL keskmisele (0,98%) selgelt alla, eriti erasektoris. Sama näitab teadlaste arv 1000 töötaja kohta OECD riikide võrdluses, kus jääme kaugelt maha juhtivatest innovatsiooniriikidest39. Samal ajal on doktoriõppe atraktiivsus madal ja sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud40. Teadusmahukuse kasvatamiseks tuleb kasvatada teadlaste ja inseneride hulka ennekõike erasektoris. Tulenevalt Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist on alates 2022. aastast Eesti majanduse suurim väljakutse kõrgenenud energiahinnad ja toormete varustuskindlus ning majandusmudeli ümberkujundamine. Lisaks tuleb tagada kehtestatud sanktsioonide rakendamine ja koordineerida majandusmeetmete rakendamist. Ettevõtluskeskkonna suuna ülesanne on tagada ettevõtlust soosiv keskkond kõigis Eesti piirkondades. Sihiks on kujundada tingimused, mis looksid soodsa pinnase uute äriideede kasvuks ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks kogu Eestis, sh toimiva kvaliteeditaristu abil. Ettevõtluse suund toetab teadusmahuka ettevõtluse kasvu ja sellise ettevõtluskeskkonna kujundamist, mis soodustab lisandväärtuse suurenemist. Selleks tuleb piisavas mahus kasutada nii riigieelarvelisi kui struktuuritoetuste vahendeid. Eesti ettevõtluskeskkond on üldjoontes ettevõtjasõbralik, kuid viimastel aastatel on Eesti konkurentsivõime positsioon languses. Maailmapanga ärikeskkonna (Doing Business) raporti (190 riigi võrdlus) kohaselt paigutus Eesti 2016. aastal 12. kohale, seevastu 2020. aastaks oleme langenud 18. kohale. Sarnast trendi näeme ka IMD konkurentsivõime raportis, kus oleme langenud aastaga (2018 – 2019) neli kohta. Eesti ettevõtluskeskkonnas on mitu olulist strateegilist nõrkust, mis suures plaanis pärsivad tootlikkust ning rahvusliku rikkuse kasvamist. Enamikel ettevõtjatel puudub ambitsioon nii tootearenduses kui ka pürgimises välisturgudele. Samuti on oluline tõsta ettevõtete juhtimiskvaliteeti ja efektiivsust. Kitsaskoht on ka vähene ettevõtjate omavaheline koostöö 38 Teadustöö kvaliteedi näitajana jälgitakse Euroopa innovatsiooni tulemustabelis (European Innovation Scoreboard) riigi teadlaste publikatsioonide osakaalu 10% enim tsiteeritud teadusartiklite hulgas. Eesti teadlaste tipptasemel publikatsioonide osakaal oli 2021. a Euroopa innovatsiooni tulemustabeli andmetel 9%. 39 Teadlaste täistöökohtade osakaal kõigist hõivatutest 2020. a seisuga on Eestis 0,82%. See jääb EL keskmisele (0,98%) selgelt alla, eriti erasektoris. 40 2021. a EHISe andmete põhjal oli kaitstud doktorikraadide arv 222. 48 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 eksporditurgudel, kus see on Eesti mahtude väiksuse tõttu ekspordi õnnestumiseks sageli hädavajalik. Ka ettevõtjate koostöö tihedus ja sisukus teadusasutustega on vähene. Oluline murekoht on inimressurss, täpsemalt töötajate teadmised ja oskused ning kvalifitseeritud ning ettevõtjate vajadustele vastava tööjõu tagamine. Vajalike oskustega tööjõu tagamise võtmeküsimus on, mil moel vastab hariduse sisu tööjõuturu vajadusele. Piisava tööjõu tagamisel aga mängib olulist rolli samuti riigi tööjõuregulatsioon, aga ka rändepoliitika. Haridus ja piisaval hulgal kvalifitseeritud tippspetsialistide, sh rahvusvaheliste, kaasamise võimalused on võtmeküsimused hõive parandamiseks ning lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvatamiseks. Eesti on välisinvesteeringute kaasamisel olnud rahvusvahelises võrdluses tulemuslik, kuid edasine potentsiaal eeldab nii tõhusamaid sektoriaalseid väärtuspakkumisi, EISi välisinvesteeringute keskuse teenuste edasiarendamist kui ettevõtluskeskkonna edasiarendamist. Riigi ja Euroopa Liidu (edaspidi EL) poolt seatud nõuete täitmist tuleb näiteks tehnoloogia arengut ära kasutades ettevõtetele vähem koormavaks muuta ning automatiseerida tõhususe eesmärgil ettevõtete majandustegevust ja aruandlust, sh liikuda reaalajamajanduse suunas. Turismisektor on Eesti majandusele olulise mõjuga, olles otseses seoses transpordi, kaubanduse, teeninduse, loomemajanduse, hariduse, kultuuri, maaelu ja regionaalarenguga. Turismiteenuste eksport 2019.a oli üle 2 miljardi euro, mis moodustas 28,7% Eesti teenuste ekspordist ja 10% Eesti kogueksportist. COVID-19 kriisi aastad on sektorit oluliselt räsinud, aastatel 2020-2021 langes turismiteenuste ekspordi osakaal märkimisväärselt, kuid 2022. aasta I kvartalis oli see 11,7% (236,8 miljonit eurot), mis trendina näitab tasakaalukat järele jõudmist 2019. aastale. Turismiteenuste ekspordi moodustavad välisriikide elanike kulutused Eestis ja maksed Eesti reisitranspordifirmadele. Turismistrateegia 2022-2025 eesmärgiks on suurendada turismiteenuste eksporti ja saavutada aastaks 2025 ekspordi kasv 2,3 mld eurole, milleks tuleb tagada turismisektori jätkusuutlikkus ning pingutada, et Eesti oleks eristuv, ligipääsetav, rahvusvaheliselt tuntud ja konkurentsivõimeline turismisihtkoht. Ehitussektoris keskendutakse ehitustegevuse ja ehitatud keskkonna arenguks vajalike eelduste loomisele, hoonefondi ja rajatiste kvaliteedi ning ehitiste keskkonnasäästlikkust suurendavate meetmete kättesaadavuse tagamisele. Kavandatud tegevused on vajalikud selleks, et luua ja säilitada kasutajasõbralik, turvaline ja keskkonnasäästlik elukeskkond, tagada otstarbekas, mõistlik ja säästlik maakasutus ning luua eeldused tõhusaks ja ohutuks ehitustegevuseks, mis ühtlasi ja tervikuna toetab Eesti majanduskasvu. Sealhulgas panustatakse ehitusvaldkonnaga seotud ettevõtjate tootlikkuse tõusu läbi teadus- ja arendustegevuse ning laiema innovatsiooni. Ehitus- ja kinnisvaravaldkond moodustab riigi SKP-st kokku 16,5 ja tööhõivest 12,7 protsenti. Lähiaastatel ootab valdkonda vajadus suurendada nn roheinvesteeringute realiseerimise osakaalu, sealhulgas uute energiatõhusate hoonete ehitus, hoonete renoveerimine, keskkonnasäästlikud transpordivõrgud, taastuvenergiarajatised ning kõik sellega kaasnev. Seega on ehitusvaldkonna roll rohepöörde elluviimisel võtmetähtsusega, mis nähtub ka kasvavates välistoetuste mahtudes. Ehitusvaldkonna riikliku digitaristu ehk e-ehituse platvormi arengud võimaldavad neid investeeringuid teha tõhusamalt ja parema kvaliteediga. Ühtlasi toimub lähiaastatel valdkonna arenguid soosiva õigusraamistiku, sealhulgas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse, järelhindamine ja sellepõhine muutmine. 49 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Tabel 16. Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026 tase (2021) Riigieelarves kavandatud TA rahastamine osakaaluna SKP-st (%) 1 ≥1 ≥1 ≥1 ≥1 Allikas: Statistikaamet Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%) 0,98 1,1 1,3 1,5 1,7 Allikas: Statistikaamet (2020) Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest (%) 85 88 90 92 94 Allikas: Eurostat Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis Tugev Tugev Tugev Tugev Tugev (koht tulemusrühmas) innovaator innovaator innovaator innovaator innovaator Allikas: Euroopa Komisjon Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud neli programmi: 1. Teadussüsteemi programm – peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium. 2. Teadmussiirde programm – vastutajad Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 3. Ettevõtluskeskkonna programm – peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 4. Ehituse programm – peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 (TAIE). Lisaks on tulemusvaldkonna programmide sisendiks ehitusvaldkonna strateegiad „Ehituse pikk vaade 2035“ ja „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“ ning turismivaldkonna strateegia “Turismistrateegia 2022-2025". 2.6.1 Teadussüsteemi programm Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Tabel 17. Teadussüsteemi programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2021) 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal (%) 9 9,6 10,2 10,8 10,9 Allikas: Euroopa innovatsiooni tulemustabel (European Innovation Scoreboard) Positiivselt evalveeritud TA-asutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht 35 280 akadeemilise töötaja kohta (maht eurodes) 29 800 31 400 32 900 34 000 (2020) Allikas: HTM baasfinantseerimise alusandmed, Statistikaamet *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. 50 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks • Tagatakse teadus- ja arendustegevuse rahastamine vähemalt 1% SKP-st mahus, hoides uurimistoetuste ja baasfinantseerimise suhet 50:50. Piisav baasfinantseerimise maht on eelduseks TA-asutuste jätkusuutlikuks toimimiseks, paindliku ja akadeemilise töö mitmekesisust arvestava, mitmekülgset arengut ja suuremat stabiilsust pakkuva akadeemilise karjäärimudeli kujundamiseks ja elluviimiseks, asutuse teadustööks vajaliku taristu tagamiseks ning tihedamaks koostööks ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Kiirenenud palga- ja hindade kasv toob kaasa täiendava koormuse ka teadusasutuste püsikulude vaatest ning vähendab teadussüsteemi konkurentsivõimet, mistõttu on hädavajalik kasvatada teadussüsteemi põhiinstrumentide mahtu. Teaduspõhise kvaliteetse kõrgharidusõppe arendamiseks otsitakse võimalusi kasvatada rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse võimekust.; • Noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks jätkatakse doktoriõppe atraktiivsuse kasvatamise toetamist ja doktoriõppe reformi elluviimist (doktorantide liikumist nooremteaduri positsioonile). Doktorikraadiga inimeste arvu kasv, eriti väljaspool ülikoole, on vältimatu eeltingimus Eesti majanduskasvu hoogustamiseks ning kõrgema lisandväärtuse suunas liikumiseks. Doktoriõppe reformi tulemusena määratletakse doktorandi selgem positsioon teadlaskarjääris, sh võimaldatakse ülikoolides või TA-asutustes doktorantidele nooremteaduri lepinguline ametikoht. Tõukefondide toel alustatakse koostöödoktorantuuri (teadmussiirde doktorantuuri) toetamist, mille käigus doktorant-nooremteadurid töötavad asutustes või ettevõtetes tööandjatele huvipakkuvate teemadega. Muudatuste tulemustena kasvab doktoriõppe tulemuslikkus, õpe on paremini seotud ühiskonna vajadustega ning doktorikraadiga töötajate karjääriväljavaated mitteakadeemilistel ametikohtadel laienevad. • Jätkatakse eesti keele ja kultuuri alaste ning haridusuuringute toetamist, et tagada eesti hariduse, keele ja kultuuriruumi kestlikkus. Need uuringud on olulised Eesti riigi, ühiskonna, rahvuse ja keele püsimajäämiseks ja arenguks, sh Eesti kultuuriruumi ja ühiskonna toimimismudelite uurimiseks, ühiskonna arenguvajaduste lahendamiseks ning globaalsete arengusuundumustega kohanemise toetamiseks. Masinõppe ja tehisintellekti kiire arengu kontekstis on oluline toetada eesti keeletehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ja nende kasutusele võtmist. Jätkatakse haridusuuringute programmi rakendamist, et tagada Eest hariduse edutegurite süsteemne uurimine ja selle põhjal tõenduspõhine poliitikakujundamine; • Tipptasemel uurimisrühmade interdistsiplinaarse koostöö toetamiseks jätkatakse teaduse tippkeskuste tegevuse toetamist. Teaduse tippkeskustel on Eesti teaduses oluline roll, kuna need koondavad mitme teadusasutuse uurimisrühmi, soodustavad koostööd nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, toetavad noorte teadlaste järelkasvu ning aitavad teadustulemusi populariseerida. 2023. a alustatakse tippkeskuste toetamise üleviimisega tõukefondide vahenditelt riiklikule toetusskeemile, tuginedes 2022. a teostatud tippkeskuste meetme hindamise tulemustele; • Jätkatakse riikliku tähtsusega teadustaristu arendamist ja taristu teenuste kättesaadavuse tagamist nii ettevõtetele kui avaliku sektori asutustele, sh rakenduskõrgkoolidele. 2023. a alustatakse teadustaristu toetamise üleminekut tõukefondide rahastuselt riiklikele vahenditele, arvestades 2022. a ette valmistatud taristu toetamise põhimõtteid. 2023. a alustatakse riikliku teadustaristu teekaardi uuendamise protsessiga; • Jätkatakse teaduse rahvusvahelistumise tegevuste toetamist. Rahvusvahelises teaduskoostöös osalemise mõju suurendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks toetatakse teadlaste suurema initsiatiivi võtmist rahvusvahelistes koostööprojektides ja laiendatakse raamprogrammis osalejate ringi. Eesti osaleb aktiivselt EL partnerlustes, missioonides ja rahvusvahelistes teadustaristutes ning teaduskoostöö organisatsioonides; 51 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • Koostöös Eesti Teadusagentuuri, teadusasutuste ja teadlasorganisatsioonidega jätkatakse teaduseetika korralduse ja järelevalve süsteemi ülesehitamist ning viiakse seda ellu; • Jätkuvalt peetakse oluliseks teadusliku maailmavaate kujundamist hariduse kõigil tasemetel ja vormides. Ühiskonda mõjutavate otsuste langetamisel tuginetakse teaduslikult põhjendatud faktidele ning teaduskommunikatsiooni peetakse teadustöö lahutamatuks osaks. Senisest rohkem tähelepanu pööratakse Eesti teadustulemuste jõudmisele laiema avalikkuseni. 2.6.2 Teadmussiirde programm Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Tabel 18. Teadmussiirde programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026 tase (2020) HTM Teadlaste ja inseneride arv MKM ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris, arv 1,65 1,9 2,1 2,3 2,5 1000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet HTM Ettevõtete investeeringud MKM mittemateriaalsesse põhivarasse 7,8 3,2 (1,1 3,5 (1,3 3,7 (1,7 osakaaluna SKP-st (%, mln/mld (2,4 mld) 3,0 (1 mld) mld) mld) mld) eurodes) (2021) Allikas: Statistikaamet *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. Olulised tegevused Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas 2023 - 2026 eesmärkide täitmiseks • Temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide kaudu toetatakse majanduse ja ühiskonna vajadustest lähtuvaid alus- ja rakendusuuringuid, uute uurimissuundade väljaarendamist ja vajaliku kompetentsi loomist TA-asutustes, tippspetsialistide järelkasvu, siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, uurimistulemuste levitamist ning muid TAIE fookusvaldkondade arendamiseks vajalikke tegevusi. Jätkuvad programmid IT ja ressursside väärindamise valdkonnas ning alustatakse uute programmidega teistes TAIE fookusvaldkondades. Ettevõtlik avastusprotsess ja ühisloome (teadlased, ettevõtjad, avalik sektor jt) on nende programmide tugev alus; • Teadmussiirde võimekuse suurendamiseks teadusasutustes ja kõrgkoolides alustatakse 2023. a rahastusskeemiga, mis toetab asutusi teadmussiirde teenuste arendamisel, sellealaste teadmiste ja oskuste täiendamisel, spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise arendamisel ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamisel. Toetatakse kvaliteetsete teadushalduse teenuste arendamist, sh soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel ning koostööd ettevõtetega; • Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste arendamise ja kättesaadavaks tegemiseks pakutakse teadusasutustele võimalusi arendada olemasoleva taristu ja tippkeskuste baasilt kaht tegevussuunda: tippkeskuste koostööd era- ja avaliku sektoriga, sh tippkeskuste teadustulemuste kättesaadavaks tegemist ja 52 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 kasutatavust Eesti ühiskonna ja majanduse nõudlusest lähtuvate vajaduste rahuldamiseks, ning turunõudlusele vastavate teadus- ja arendusteenuste arendamise tuge era- ja avaliku sektori jaoks. Eesmärk on suurendada tippkeskuste majanduslikku ja ühiskondlikku mõju, lõimides tipptasemel teadusuuringuid ettevõtlussektori ja ühiskonna vajadustega, ning parandada teadustaristu kättesaadavust teadus- ja arendustegevuseks väljaspool akadeemilist sektorit; • Jätkatakse rohepöörde tegevuste elluviimiseks vajalike teadus- ja arendustegevuste pakkumise arendamist. Selleks analüüsitakse võimalusi koondada ülikoolide ja teadusasutuste rohetehnoloogia alaseid kompetentse, hinnatakse nende kooskõla rohetehnoloogia turunõudlusega ja pakutakse selle põhjal välja asjakohased riigipoolsed sekkumismeetmed.; • Jätkatakse teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist soodustavate meetmete rakendamist (nn sektoritevaheline liikuvus), mille tulemusena liigub senisest enam teadlasi ettevõtlusesse ning paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada. Samuti kasvab teadusasutustes ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Laiendatakse sektoritevahelist liikuvust toetavaid tegevusi ning toetatakse ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes, et rikastada õppe sisu ning suurendada teadustöö potentsiaalset rakendatavust ning kasvatada ettevõtjate teadlikkust teadus- ja arendustöö protsessidest; • Viiakse ellu teadmussiirde doktorantuuri toetusskeemi, mille puhul doktoritöö valmib koostöös ülikoolivälise tööandjaga tema huvidest lähtuvalt. Teadmussiirdedoktorantuuri peamine eesmärk on valmistada ette tippspetsialiste ja teadus- ning arendustöötajaid väljaspoole akadeemilist maailma ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja pikemaajalist koostööd; • Jätkatakse riigi rolli ja pädevuse suurendamist innovatsiooni eestvedaja ja turuloojana, teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutuselevõtul ühiskondlike probleemide lahendamisel ning uudsete lahenduste hankimisel. Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning selleks oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Teadus- ja arendusnõunike võrgustik aitab TA-tegevusi paremini kavandada, sh seada selgemaid fookusi, kavandada mõjusamaid sekkumisi ja osaleda aktiivsemalt rahvusvaheliste teadusvõrgustike töös. Omavaheline info- ja kogemuste vahetus aitab kaasa TA-tegevuste tõhusamale ja mõjusamale kavandamisele ja elluviimisele, tõstab poliitikakujundamise kvaliteeti ning toetab erasektorile olulise TA- tegevuse elluviimist; • Alustakse Ida-Virumaa õiglase ülemineku tegevuste raames Ida-Virumaa ettevõtlusele vajalike teadusvõimekuste ja teadus- ja arendusteenuste arendamist Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja arendusasutuste ja ülikoolide teadmusvõrgustiku konsortsiumi kaudu. Suurendatakse Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja arendustöötajate hulka ja kompetentsi, arendatakse välja Ida-Virumaa ettevõtlusele vajalikke uurimissuundi ning tõstetakse Ida- Virumaa teadus- ja arendustaristu mahtu ja kvaliteeti. Olulised tegevused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas 2023 - 2026 eesmärkide täitmiseks • Viiakse ellu ettevõtete sisemist arendus- ja innovatsioonivõimekust tõstvaid erinevaid sekkumismeetmeid. Jätkatakse innovatsiooni- ja arendusosakute toetusmeetmega, et võimaldada ettevõtetel koostöös innovatsiooniteenuse pakkujatega läbi viia esmaseid koostööprojekte. Jätkatakse ettevõtjate arenguprogrammiga, mis pakub teenuseid lähtuvalt 53 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 iga ettevõtte spetsiifilistest arengutakistustest. Jätkatakse ka tootearenduse toetusmeetmega. Kõik eelpool nimetatud meetmed on rahastatavad struktuurivahenditest ning uue perioodi meetmed töötatakse välja 2022. a jooksul ning rakendatakse alates 2023. a.; • Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korralduseks on jõustatud vastav programm (RUP), mis toimib virtuaalse uurimis- ja arenduskeskusena. Toimunud on kaks RUP-i rahastusvooru ning programmi meeskonda on värvatud valdkondlikud eksperdid. RUP-i ülesanne on tehnoloogilise ja ärinõustamise ning projektide rahastamise kaudu suurendada Eesti ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahtu. RUP on MKM-i keskne ettevõtete arendustegevuse toetusmeede, millega jätkatakse, lisaks arendatakse RUP programmis välja ettevõtetele vajalikke muid teenuseid, et toimida ettevõtte vaatest tervikliku uurimis- ja arenduskeskusena; • Suunatakse täiendavad vahendid autonoomsete liikumisvahendite ja nende rakendamiseks kaasnevate süsteemide arendamiseks ja testimiseks vajaliku arenduskeskuse loomiseks, sh droonid ja muud mehitamata sõidukid; • Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite raames toetatakse integreeritud Euroopa Liidu üleste vesiniku väärtusahela teadus- ja arendustegevuse projektide elluviimiseks. Ettevõtete arendusvõimekuse ja - valmiduse tõstmine eeldab terviklikult innovatsioonile keskenduvat tugistruktuuri, mistõttu jätkatakse innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse kasvatamisele suunatud teenuste väljatöötamist; • Ettevõtete arendustegevust võimendatakse läbi EL-üleste võrgustike, partnerluste ja rahvusvaheliste organisatsioonide. Jätkatakse ja tugevdatakse Eesti ettevõtete osalust Euroopa Kosmoseagentuuri pakutavates tegevustes, mh viies küberturbe missioonide kaudu läbi küberturvalisuse harjutusi kosmosesektorile. Jätkatakse CERN-i assotsieerunud liikmena eesmärgiga saada esimesel võimalusel (2023. a) täisliikmeks, et võimaldada Eesti ettevõtetel ja teadusasutustel laiemalt ligipääsu CERN-i tegevustele. Alates 2022. aastast osaleb Eesti rahvusvahelise kontinentaalse teadusliku puurimisprogrammi ICDP liige, mille kaudu saadav kompetents võimaldab rakendada teadlaste ja ettevõtete võimalusi näiteks energiatootmises ja rohepöördes laiemalt. Lisaks parandatakse ettevõtete ligipääsu Euroopa Horisondi ja Eurostarsi tegevustele; • Jätkatakse avaliku sektori kui uuenduste eestvedaja rolli võimestamist innovaatiliste lahenduste tellija ning turuloojana. Accelerate Estonia kaudu kutsutakse startupiliku lähenemisega ellu lahendusi, mida on võimalik disainida Eesti uuteks konkurentsieelisteks. Innovatsiooni toetavate riigihangete kaudu suurendatakse riigi võimekust ja valmisolekut olla uudsete lahenduste referentskliendiks; • Käivitatakse teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond eesmärgiga parandada kõrgtehnoloogiliste pikema aredustsükliga ettevõtete rahastusvõimalusi. Jätkatakse iduettevõtete ökosüsteemi arendamist Startup Estonia kaudu, sh teadus- ja tehnoloogiapõhiste kiirendite ellukutsumist. 2022. a. alustas tervistehnoloogiate kiirendi, millele järgneb rohetehnoloogia kiirendi; • Toetatakse ettevõtetes digipöörde tegemise võimekuse kasvatamist. Digitaliseerimise teekaardi tegemisega aidatakse ettevõtetel tuvastada oma protsessides valupunktid, mida on võimalik lahendada digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu. Lisaks toetatakse ettevõtete digitaliseerimise strateegia väljatöötamist ning sellest lähtuvalt ligipääsu investeeringutele, et seatud sihte saavutada; • Riik käivitab Smartcapi kaudu rohefondi, mille eesmärk on koos erakapitaliga rahastada rohetehnoloogiate arendamisele ja ökosüsteemi potentsiaali realiseerimisele suunatud omakapitaliinvesteeringuid (aastatel 2022–2026 kokku 100 mln euro ulatuses, millele lisandub erakapitali panus). Fondi loomine on oluline, toetamaks sageli süvatehnoloogia 54 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 elementidega ettevõtete pikaajalist arendustegevust, mis aitab muu hulgas muuta rohepööret siinse majanduse jaoks konkurentsivõimaluseks; • Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1 miljardi euro suuruses innovatsioonifondis ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis. Fond ja kiirendi luuakse vastukaaluks Euroopas esinevale probleemile, kus süvatehnoloogiamahukad ja kahese kasutusega tehnoloogiad on alarahastatud. Seetõttu on NATO asunud looma võimalusi, mis aitaksid tekitada ja rahastada uusi kahese kasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid ning suurendaks koostööd Läänes, vähendaks protektsionismi ja pakuks turvalist rahastamist just strateegiliselt olulisi valdkondi silmas pidades. • Tulenevalt vajadusest abistada Ukrainat käivitame koostöös Ukraina valitsusega kõrgtehnoloogiliste militaararenduste koostöö projektid. • MKM-i kaasrahastusel (aastail 2022-2025) käivitavad Riigi Infosüsteemide Amet ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse, mille eesmärk on kasvatada küberturbe sektori konkurentsivõimet, edendada üldist kübererksust, suurendada valdkonna järelkasvu ja spetsialistide hulka ning toetada küberturvalisuse valdkonna ettevõtete loomist ja arendamist; • Käivitunud on ettevalmistused Eesti e-DIHi AIRE (AI and Robotics Estonia) loomiseks MKM-i kaasrahastusel. Keskuse eesmärk on toetada tööstusettevõtetes tehisintellektipõhiste ja robootikalahenduste kasutuselevõttu ja valdkonna üldist teadlikkuse kasvu. Lisaks käivitus 2022. aastal Tehnopoli juhtimisel tehisintellekti programm, mille eesmärk on toetada tehisintellektipõhiste lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu eri ettevõtete ja teadusasutuste koostöös. Tegevustega jätkatakse; • Aastail 2022–2026 kaasrahastab MKM Tartu Ülikoolis rahvusvahelist ärikiirendi Creative Destruction Lab eesmärgiga pakkuda teadus- ja tehnoloogiapõhistele iduettevõtetele ligipääsu kapitalile ja rahvusvahelisele mentorite võrgustikule. 2.6.3 Ettevõtluskeskkonna programm Programmi eesmärk Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Tabel 19. Ettevõtluskeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2023 2024 2025 2026 tase (2021) Eesti positsioon Doing Business indeksis (koht Scoreboardi edetabelis) koostmaine 16. 15. 13. 10. Allikas: Maailmapank peatatud Kaupade ja teenuste eksport (mld eurot) 24,7 27 28 30 32 Allikas: Statistikaamet Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest (%) 43 (2020) 45 46 47 48 Allikas: Statistikaamet *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. Olulised tegevused 2023 - 2026 eesmärkide täitmiseks 55 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • Toetame ettevõtete toimetulekut COVID-19 põhjustatud majanduskriisi järelmõjudega ning Ukraina kriisist põhjustatud mõjudega, sh energia hinnatõusu mõjudega, et tuua Eesti majandus kriisist välja kiiremini ja jõulisema kasvu toel. Sh töötame välja pikaajalised ja sihistatud finantsinstrumendid ettevõtete kapitali kättesaadavuse parandamiseks; • Toetame Eesti turismisektori kriisijärgset taaskäivitumist Eesti kui tuntud reisisihina ning turisminõudluse suurendamist, mh rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside korraldamise toetusmeetme kaudu, erinevate transpordiliikide ühenduste välismaailmaga taastamist, turismiettevõtete ärimudelite ümberkujundamist sihtgrupi paremaks teenindamiseks; • Toetatakse tööstuse digitaliseerimist ja automatiseerimist, et suurendada ettevõtete võimekust ja valmisolekut digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks; • Toetame kapitaliturgude mitmekesistamist läbi investeerimisfondide ning soodustame kapitalile ligipääsu (regionaallaen); • Eesti ettevõtete konkurentsi- ja ekspordivõimekuse toetamiseks loome Eesti katselaboritele ja inspekteerimisasutustele võimaluse pakkuda rahvusvaheliselt tunnustatud vastavushindamise teenust; • Ettevõtete nõustamistegevuse ja riikliku järelevalvevõimekuse kasvatamisega toetame ausat konkurentsi ja vastutustundlikku käitumist turul; • Jätkub eksportööride toetamine äridiplomaatia tegevuste ja tõhusa koostöö toel. Samuti jätkub nõustamine maakondlikes arenduskeskustes ja Riigi Tugiteenuste Keskuses, sh e- kaubanduse valdkonnas, mille eesmärgiks on hoogustada regionaalse ettevõtluse arendamist ja e-eksportijate konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel; • Kujundame ümber tarbijavaidluste komisjoni töö korraldamise põhimõtted, et ettevõtjate ning tarbijate erimeelsusi lahendataks tõhusamalt ja kvaliteetsemalt kohtuväliselt ning komisjoni usaldusväärsus suureneks; • Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks arendame 2026. aastaks uuendatud eesti.ee portaali ettevõtja digivärava, mis koondab ettevõtjatele kasutajakeskselt infot ja avalikke teenuseid lihtsaks ja mugavaks avaliku sektoriga suhtlemiseks ning töötame välja kümme „ühest aknast“ tervikteenusena kättesaadavat haldusaladeülest proaktiivset või sündmusteenust, sh nt ettevõtte alustamiseks; riigi eest tähtajaliste kohustuste täitmiseks, finantseerimisvõimaluste leidmiseks; • Loome tingimused reaalajamajanduse kasutuselevõtuks – automatiseerime era- ja avaliku sektori koostöös äriprotsessid ja aruandluskohustuse reaalaja andmevahetusega, mis muudab ettevõtte haldamise ja majandamisega seotud tegevused taustal toimivaks ning vähendab ettevõtjate halduskoormust. Lisaks 2022. aastal avatud e-arvete ja e-veoslehtede toetusmeetmele on lahenduste kiiremaks kasutusele võtmiseks planeeritud erinevad toetusmeetmed ettevõtjatele vähemalt kuni 2025. aastani, sh andmepõhisele aruandlusele üleminekuks ja e-kviitungi kasutuselevõtuks; • Kaasame teadmusmahukaid välisinvesteeringuid ja töötame välja välisinvesteeringute usaldusväärsuse menetluskeskkonna, et tagada investeeringute läbipaistvus ning soodne mõju Eesti majanduskeskkonnale. 2.6.4 Ehituse programm Programmi eesmärk Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks arenguks. Programmiga luuakse keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja 56 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Tabel 20. Ehituse programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2023 2024 2025 2026 tase (2020) Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega 63% võrreldes, 64% 66% 69% 72% (2019) Allikas: Eurostat Kodumajapidamiste elektri- ja soojusenergia tarbimine, TWh 5,6 (2020) 5,3 5,2 5,1 5,0 Allikas: Statistikaamet Olulised tegevused 2023 - 2026 eesmärkide täitmiseks • Esimese tegevussuunana arendatakse välja e-ehituse digitaristu ja seda täiendatakse järjepidevalt. Esmajärgus tagatakse tugevam ringmajanduse ja renoveerimise otsuste tugi, parandatakse ehitatud keskkonna andmete kvaliteeti ja lisatakse aruannetele prognoosivat analüütikat. Ehitisregister on täielikult üle viidud e-ehituse platvormile uuel arhitekuuril, detailplaneeringute menetlemine toimub e-ehituse platvormi abil, toimub dünaamiline energiatarbimise andmete kogumine, töötlus ja analüüs. Kasutusel on uued menetlused (näiteks järelevalvemenetlus, mis kasutab ka visuaalset ruumikujude võrdlust), BIM- põhised kasutusload, uued automaatkontrollid, geoanalüütilised aruanded; • Teise tegevussuunana arendatakse koostöös Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS) järjepidevalt hoonete rekonstrueerimise finantsmeetmeid ja nõustamistegevusi. Peamine rahaline maht suunatakse EL struktuuritoetustest korterelamute renoveerimiseks. Käivitatakse elamuinvesteeringute rahastu, mis võimaldab turutõrke piirkondades saada riiklikku renoveerimislaenu. Hoonete rekonstrueerimise strateegia elluviimiseks toimib üleriigiline teadus- ja arendusprogramm „LIFE IP BuildEst“. Võtmeküsimus pikemas plaanis on riigieelarve stabiilse rahastuse saavutamine, et ühtlaselt täita „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia“ eesmärke; • Tegevustena on olulisel kohal EL hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) ja otsekohalduva ehitustoodete määruse (CPR) muudatuseelnõude läbirääkimistes Eesti seisukohtade kaitsmine ja kehtestatud nõuete ülevõtmine siseriiklikku õigusesse; • Tegevustena arendatakse edasi ehituse keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid ja tehakse vajalikud ettevalmistused nende põhimõtete juurutamiseks ehitusturul; • Valdkonna poliitika jätkusuutlikkuse tagab koostöös teiste ministeeriumite ja Riigikantseleiga ehitatud keskkonna arengu strateegilise juhtimisraamistiku väljaarendamine, hõlmates muuhulgas kvaliteetse ehitatud keskkonna arengukava koostamist ning vastavate tulemusvaldkondade ja programmide väljatöötamist. Muuhulgas jätkatakse arengudokumendi „Ehituse pikk vaade 2035“ elluviimist. 57 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2.7 Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse sektoritel on oluline roll Eesti majanduses ning eestimaalaste toiduga varustamisel. Koroonapandeemia ja ärev julgeolekuolukord Euroopas, ka loomataudide levik ja rahvusvahelised kauplemispiirangud on põhjuseks, et aina rohkem tuleb tähelepanu pöörata rahvusvaheliste tarneahelate haavatavusele ja toidu varustuskindlusele. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport ja import oli 2021. aastal läbi aegade suurima väärtusega. Eestist eksporditi põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,5 mld euro (~9% kogu ekspordist) väärtuses ning imporditi Eestisse 1,8 mld euro eest. Võrreldes 2020. aastaga kasvas eksport 3,5% ja import 9,4%. Kaubavahetuse puudujääk oli 306 mln eurot, mis oli 104 mln euro võrra suurem kui aasta varem. Kaubanduse puudujääk suurenes jõudsamalt kasvanud impordi tõttu. 2021. aastal jätkusid Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2023-2027 ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021-2027 rakenduskava ettevalmistused. ÜPP strateegiakava eesmärgid on tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse; edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse; parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. Sellega suunatakse põllumajandus-, toiduainesektori ja maaelu arenguks 1,4 miljardit eurot EL vahendeid. Roheüleminek, kliimamuutuste pidurdamine, elurikkuse säilitamine on sektori jaoks oluliseks väljakutseks, kuid pakub ka võimalusi keskkonna hoiul põhinevate ärimudelite kasutuselevõtuks. Hea keskkonnaseisund panustab Eesti kui atraktiivse elukeskkonna ja kvaliteetse toidu tootja kuvandisse. Nii loodusressursside olukord, kliimamuutused kui ka laiem ühiskondlik ootus eeldab, et toidu tootmisel arvestataks keskkonnaga: põhja- ja pinnavesi oleks heas seisus, maa- ja mullakasutus tasakaalustatud ja jätkusuutlik, liigid ja elupaigad säilinud, ohud inim- ja loomatervisele ära hoitud, maastikud mosaiiksed ning kliimamuutuste mõjuga on arvestatud. Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist, peamiselt ÜPP toetuste abiga. Pea kogu põllumajandusmaa on seotud nõuetele vastavuse süsteemiga, mis tagab, et toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad keskkonnakaitse, loomade heaolu tagamise, rahva-, looma- ja taimetervise kaitse ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõudeid. Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal kasutuses olevast põllumajandusmaast oli 2021. aastal 88,4%. Tarbitava toidu ohutus ja kvaliteet ning võimalus teha teadlikke ja tervist toetavaid toitumisvalikuid on olulised elanikkonna tervist mõjutavad tegurid. Toiduohutuse poliitika põhineb integreeritud lähenemisel, hõlmates erinevaid etappe toiduahelas ehk „põllult lauale“ lähenemist. Toiduohutuse eesmärgid toetavad toidutootmise, ekspordi ja keskkonna eesmärke ning rahvatervise arengukava eesmärke. Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist 58 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, oli 2021. aastal 99,33. Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt 100. Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilitamisel ja parendamisel mängib olulist rolli seadusandluse efektiivne rakendamine, põllumeeste kasvanud keskkonnateadlikkus ja vabatahtlikud tegevused. 2021. aastal otsustas valitsus, et Maaeluministeerium töötab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga välja uue mahemajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030. Eestis toodetava ja tarbitava, sh sisse- ja väljaveetava toidu usaldusväärsuse hoidmine eeldab pidevat järelevalve kohanemist uute riskidega ning tarbija teadlikkuse tõusu. Toidu- ja söödaohutuse ning eksportturgude avamise ja avatuna hoidmise tagamise eelduseks on süsteemne riskihindamisel põhinev tõhus järelevalvesüsteem, mille saavutamiseks on tarvis laiendada tegevusi olemasolevate ja uute riskidega sh ravimite kasutamisega seotud antimikroobsest resistentsusest (AMR), toidust, söödast ning loomataudidest tulenevate ohtude maandamiseks. Koos positiivse mõjuga rahvatervisele, keskkonnale ja toidusektori konkurentsivõimele kujundavad kõrged taimetervise, loomatervise ning heaolu standardid meie elukeskkonda ning on aluseks eetilisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele. Taimede ja loomade hea tervis ning loomade heaolu toetavad jätkusuutlikku ja kasumlikku tootmist, võimaldavad põllumajandus ning kalandustoodete vaba liikumist ELi siseturul ja ligipääsu välisturgudele. Maapiirkonnas elab jätkuvalt kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ettevõtetest. Maapiirkonnas tegutsevatest ettevõtetest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega, ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega. 2021. aastal oli maapiirkonna elanike vanuses 20-64 tööhõivemäär 78,4%, olles võrreldes eelmise aastaga kasvanud 2 protsendipunkti. Eesti üldine rahvaarv kasvas 2021. aastal viiendat aastat järjest ja maapiirkonna elanike arv on peale kaheaastast kasvu stabiliseerunud. Sealjuures on maapiirkonnas märgata viimase viie aasta jooksul sündinud laste osakaalu jätkuvat kasvu. Toetuste rakendamisel ja sihtide seadmisel tuleb üha enam tähelepanu pöörata maapiirkonnas uute, hästi tasustatud töökohtade loomisele, ettevõtluse mitmekesisuse tagamisele ning kõrgemat lisandväärtust loovate valdkondade (sh biomajanduse, ringmajanduse, ökoturismi ja innovaatiliste ning ekspordile suunatud toodete ja teenuste) edendamisele. Näiteks 2021. aastal otsustati hakata kaaslaenu andma maale kodu ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks. Eesti kalandussektor on konkurentsivõimeline ja kvaliteetse toodanguga ning meil on head eeldused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks. Kalanduse majanduslike eesmärkide täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja konkurentsivõimelisele vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-elusressursside töötlemise sektorile, pöörates enim tähelepanu tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule. Nii kalavarude hea seisundi saavutamiseks kui ka kalandussektori konkurentsivõime tõstmiseks vajalikke tegevusi rahastatakse peamiselt Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahenditest, lõhelistele rändeteede avamist kalanduslikult olulistele jõgedele rajatud paisudel ka Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Seetõttu on oluline, et Euroopa Liidu tõukefondide vahendid ei väheneks olulises mahus, kuna oluline vähenemine seaks ohtu sektori arendamiseks vajalike tegevuste jätkumise. 2021. aastal vähenes kalatööstuse poolt loodud lisandväärtus 10,4 % võrreldes 2020. aastaga. Trendid on tingitud peaasjalikult COVID-19 leviku mõjudest ning tootmissisendite hindade kallinemisest. Majanduslikult olulistest kalavarudest on alla poole praegu heas seisus (heas seisus kalavarude osakaal oli ka 2021. aastal 39%). Kalavarude hea seisundi saavutamiseks on vaja jätkuvalt 59 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid, vähendada püügikoormust nende kalavarude kasutamisel, mis ei ole heas seisundis jm. Tabel 21. Põllumajandus ja kalanduse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2021) Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus hõivatu kohta kolme aasta liikuv 32 243 33 800 34 700 35 500 36 000 keskmine, € Allikas: Statistikaamet Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi väärtuse suhe, % 0,83 0,81 0,80 0,81 0,82 Allikas: Statistikaamet Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti tarbijate On On On On osakaal, % 0,74 (2020) vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt Allikas: EKI 75 75 75 75 Toiduohutuse baromeeter 99,33 ≥ 100 ≥ 100 ≥ 100 ≥ 100 Allikas: MeM/VTA Kasvuhoonegaaside (KHG) heide Madalam Madalam Madalam Madalam põllumajandustoodangu väärtuse kohta, tonni kui 2,5 t kui 2,5 t kui 2,5 t kui 2,5 t tuhande eurot kohta. 2,32 (2020) CO2 CO2 CO2 CO2 Allikas: KEM/Statistikaamet ekv/tuh ekv/tuh ekv/tuh ekv/tuh EUR EUR EUR EUR Maapiirkonna elanike vanuses 20–64 tööhõive määr, % 78,3 78,4 78,7 78,7 79,1 Allikas: Statistikaamet Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi. Põllumajanduse, toidu ja maaelu programmi tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Maaeluministeerium. Kalanduse programmi tegevuste ja rahaliste vahendite eest vastutab Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumiga. 2.7.1 Põllumajanduse, toidu ja maaelu programm Programmi eesmärk Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond Tabel 22. Põllumajanduse, toidu ja maaelu mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2021) Kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala, ha 986 672 990 000 996 000 990 000 990 000 Allikas: Statistikaamet Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori 7,2 7,2 (2019) 7,2 7,0 7,2 lisandväärtusest, % Allikas: Statistikaamet Tarbija kindlustunde indeks, % 67 (2019) - 69 - 69 Allikas: Maaeluministeerium Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal, % 88,4 80 80 80 80 Allikas: PRIA 60 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2021) Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus, % 27,52 27,76 27,76 27,76 27,76 Allikas: Statistikaamet Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks: • Toiduohutuse taseme tõstmiseks Eestis ning uute riskidega (nt kliimamuutused, globaliseeruva kaubanduse, toidutootmise tehnoloogiad, e-kaubanduse areng ja uued toiduohutuse riskid) toimetulekuks on vajalik kõigi osapoolte pidev panustamine toiduohutuse tagamisse (sh järelevalveasutuste haldussuutlikkuse tõstmine, toidukvaliteedi ja –ohutuse seirete mahu suurendamine ja tarbijate teadlikkuse tõstmine). • Mikroobide resistentsus (AMR) mikroobivastaste ravimite suhtes on muutunud üheks inim- ja veterinaarmeditsiini tõsiseimaks ohuks. AMR vähendamiseks kehtestatakse veterinaararstidele antibiootikumide veterinaarsel otstarbel kasutamise aruandluse nõue koos vastava andmekogu loomisega, tõhustatakse järelevalvet veterinaarseks otstarbeks kasutatavate ravimite ja ravimsöötade kasutuse üle, tõstetakse veterinaararstide, loomapidajate, ravimsööda käitlejate ja toidukäitlejate teadlikkust antibiootikumide kasutamisest ning jätkatakse AMRi seire ning teadus- ja rakendusuuringutega. AMR suurendab nii inimeste kui ka loomade haigestumust ja suremust ning tõstab tervishoiuga kaasnevaid kulusid. • Jätkatakse loomataudide ja taimehaiguste seiret ning tauditõrjeprogrammide rakendamist. • Ühiskonna ootusetele vastamiseks loomade heaolu tagamisel nii põllumajanduslikus loomakasvatuses kui lemmikloomade pidamisel jätkatakse põllumajandusloomade kõrgema heaolu tagamiseks tootjate toetamist kõrgemate nõuete järgimiseks ning fokusseeritud järelevalvet mittenõuetekohaste loomapidamisjuhtude lahendamisele . PTA tagab lepingutega jätkusuutliku valmiduse loomade heaolu tagamiseks (pidamine, sööt, veterinaarabi) peale loomapidamiskohustuse ülevõtmist. • Ühise põllumajanduspoliitika vahendite kaudu jätkatakse maakasutusele olulist mõju avaldavate toetuste eraldamist, sealhulgas maaparandustoetused, keskkonnatoetused, nagu keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mulla- ja veekaitse toetus, liikide ja elupaikade säilimise tagamiseks eraldatav poolloodusliku koosluse e pärandniidu hooldamise toetus, mahepõllumajandustoetus, Natura 2000 alal asuva erametsamaa toetus jt. • Põllumajandustootjatele stabiilsete sissetulekute tagamiseks jätkatakse ühtse pindalatoetuse ja tootmisega seotud otsetoetuste maksmisega ning turukorraldusmeetmete ja riskijuhtimismeetmete, sh põllumajanduskindlustustoetuse rakendamisega. • Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetamise kaudu soodustatakse põllumajandussektoris põlvkondade vahetust ja aidatakse kaasa noortel põllumajandusettevõtlusega alustamisel ning jätkamisel. • Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste positsiooni tugevdamiseks toidutarneahelas jätkatakse koostööd ja ühistegevust soodustavate meetmete rakendamisega eesmärgiga jõuda vähemalt ühe tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomiseni igas põllumajandussektori tegevusvaldkonnas Eestis. • Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetustega aidatakse kaasa toiduainetööstuse ettevõtjate tegevuse kestlikkuse parandamisele. • Põllumajandustootjate positsiooni tugevdamiseks on oluline tegeleda kvaliteedikavade arendamisega ning selles valdkonnas ka tarbijate teadlikkuse tõstmisega. Vajalik on toetada 61 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 tootjaid riiklikult tunnustatud kvaliteedikavade arendamisel ning julgustada EL kvaliteedikavade raames geograafiliste tähiste aktiivsemat taotlemist. • Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse visioonidokumendi „Eesti toit 2022-2025“ raames erinevate tegevuste rakendamine, mis panustavad kohaliku toidu kuvandisse, tarbijate teadlikkuse tõstmisse, kohaliku toidutootmise väärtustamisele, toidutootjate konkurentsivõime tõstmisesse. • Ettevõtetele (sh põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, vesiviljelus- ja toiduainetööstuse ettevõtetele) ning teadus- ja arendusasutustele antakse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest toetust, et investeerida tootmistehnoloogia uuendamisse, tootearendusse ja bioressursside väärindamisse, loomaks uuenduslikke, ressursitõhusaid ja kõrge lisandväärusega tooteid. • Ekspordi edendamiseks on vajalik leida võimalusi ja jätkata tegevusi uute eksporditurgude avamiseks ja turgude avatuna hoidmiseks. Müügivõimekuse suurendamiseks ja ettevõtetele paremate võimaluste loomiseks välisriigi messidel osalemiseks makstakse turuarendustoetust ja rakendatakse teadmussiirde pikaajalist programmi. • Koolikava kaudu soodustatakse puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete laialdasemat tarbimist, et koolilaste toidulauale jõuaks senisest rohkem tervist toetavat toitu. • Mahepõllumajanduse arendamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse tarneahela tervikarengut soodustavaid toetusmeetmeid ning jätkatakse mahepõllumajanduse tõhusa järelevalve teostamisega, et tagada mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsus tarbija silmis. Jätkatakse projektiga, mille eesmärk on mahetoidu laialdasem pakkumine koolides. • Jätkatakse maapiirkonnas kohaliku elu edendamise, uute töökohade loomise ja ettevõtluskeskkonna loomise toetamist läbi ÜPP strateegiakava sekkumiste. Jätkatakse ka põllumajandustootjate, toidutööstuste ja teiste maapiirkondade ettevõtete finantseerimist läbi sihitatud rahastamisvahendite. • Valdkonna teadustoe tagamiseks jätkatakse hästi toimiva valdkondliku rakendusuuringute programmiga, sordiaretuse programmiga ning põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumise, säilitamise ja kasutamise programmiga. 2.7.2 Kalanduse programm Programmi eesmärk Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Tabel 23. Kalanduse programmi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2021) Heas seisus varud, % 39 60 61 61 61 Allikas: Keskkonnaministeerium Lisandväärtus töötaja kohta ettevõtetes, mis tegelevad kalandusega (kutseline kalapüük, 28751 (2019) 28 500 29 00 29 500 30 500 vesiviljelus ja kala töötlemine), € Allikas: Statistikaamet Töökohtade arv ettevõtetes, mis tegelevad kalandusega (kutseline kalapüük, vesiviljelus 1904 (2019) 1850 1855 1875 1895 ja kala töötlemine), € Allikas: Statistikaamet 62 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Olulised tegevused Maaeluministeeriumi valitsemisalas 2023-2026 eesmärkide täitmiseks: • Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamise lihtsustamiseks ja kaasajastamiseks ning andmete haldamiseks ja analüüsimiseks juurutatakse elektroonilised infotehnoloogilised lahendused. Tänapäevaste it-lahenduste ja elektroonilise andmevahetuse parendamise toel väheneb ettevõtjate ja kalandus-administratsiooni halduskoormus, paraneb andmete kvaliteet ja operatiivsus, luues võimaluse kasutada andmehalduses täisautomaatset aruandlust ning tõhustada järelevalvet ebaseadusliku tegevuse üle. • Luuakse tingimused merevesiviljeluse arenguks. Selleks, et merevesiviljeluse areng ei tooks kaasa olulist negatiivset mõju merekeskkonnale, on vajalik välja töötada ja rakendada merevesiviljeluse arengut võimaldavad keskkonna leevendus- ja kompensatsioonimeetmed. • Vee-elusressursside väärindamisel soodustatakse kõrgema lisandväärtusega toodete tootmist ja aidatakse kaasa kalapüügi- ja vesiviljelustoodete uute turgude leidmisele. Majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalandussektori arenguks on vajalik pöörata tähelepanu lisandväärtuse kasvule tootearenduse kaudu ja suurendada tehnoloogiliste võimekuste suurendamist, et tagada kohalike ja seni kasutamata vee- elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise. Veeelusressursside väärindamisel tuleb kasutusele võtta uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, mille eelduseks on ettevõtete koostöö teadus- ja arendusasutustega, ka rahvusvaheliselt. Toodetele uute turgude leidmine on suure tähtsusega, kuna võimaldab vähendada võimalikke tekkivaid riske peamistel sihtturgudel, mida võib tekitada geopoliitiline olukord maailmas. • Kalandusega seotud rannakogukondade arengut soodustatakse kalanduse tegevusrühmade tegevuse kaudu. Ranna- ja siseveekogude püügisektori konkurentsivõime tõstmiseks edendatakse ühistegevust püütud saagile lisandväärtuse andmisel ja toodangu turustamisel. Toetatakse investeeringuid kalanduspiirkondade majanduspotentsiaali, sinimajanduse ja rannikuturismi ressursside kasutuselevõtmiseks, et laiendada ranna- ja siseveekogude kalurite majandustegevuste mitmekesisust, tõsta sissetulekuid ning suurendada vastupidavust võimalikele majandus- ja keskkonnakriisidele. Kalanduspiirkondades edendatakse kalandus- ja merendustraditsioone ning kultuuripärandit rannakogukondade identiteedi tugevdamiseks ja suurendatakse kalanduskogukondade oskusi ja teadmisi. • Soodustatakse keskkonnahoidlikku tootmist ja toetatakse investeeringuid taastuvenergeetika kasutuselevõtmiseks kõikides kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja väärindamise etappides. Olulised tegevused Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas 2023-2026 eesmärkide täitmiseks: • Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks kavandatakse liigse püügikoormusega piirkondades vähendada kasutada lubatud püügivahendite arvu ning ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Selleks rakendatakse teadmistepõhist lähenemist, tuginedes otsuste tegemisel kalavarude seisundi hindamisele ja teadussoovitustele. • Kalavarude taastamisemeetmete rakendamine - rändeteede avamine (paisude ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele); elupaikade ja koelmute taastamine; ohustatud kalaliikide asustamine. • Elektrooniliste infosüsteemide täiendamine. Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilisi kontrollimise võimalusi ning kaasatakse vabatahtlikke kudealade kaitsmisel. Harrastuskalapüügi edendamiseks on ajakohastatud 63 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 infosüsteemi (TEHA), et lubade väljastamine ja andmete esitamine oleks ladusam. Lubade väljastamine toimub alates 2022. a 01. märtsist kalaluba.ee süsteemi kaudu. • Harrastuspüügi taristute toetamine, mis tõstab teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele. • Harrastuskalastajate keskkonnateadlikkuse tõstmine. 2.8 Transport Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Transpordi tulemusvaldkond panustab arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kajastatud transpordivaldkonnaga seotud muutuste elluviimise. Transpordi tulemusvaldkonna eesmärk lähtub Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035ˮ (edaspidi TLAK) üldeesmärgist. Transpordi tulemusvaldkonna tegevuste rakendamine on jätkuvalt olnud edukas: • Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamise meetme tegevustes on Ühtekuuluvusfondist rekonstrueeritud või uuendatud 201,89 km maanteelõike. Aastaks 2023 seatud eesmärgist (215km) on täidetud 93,86%. • Uusi maanteelõike oli 2021. aasta lõpuks Ühtekuuluvusfondi toel valminud 31,92 km. Aastaks 2023 seatud eesmärgist (46km) on täidetud 69,39%. • Raudteeliikluse arendamise meetme rakendamine kulgeb hästi ning seatud eesmärgid saavutatakse. 2021. a lõpu seisuga oli Ühtekuuluvusfondist rekonstrueeritud või uuendatud 205,59 km raudteelõike. Seega on aastaks 2023 seatud eesmärki (200 km) pisut ületatud. • Eraldiseisvalt raudteelõikude rekonstrueerimisest käsitleme liiklusjuhtimissüsteemide rekonstrueerimisi, mida on 2021. aasta lõpu seisuga tehtud 50 km. 2023. aasta sihttase on 79 km. • 2021. aasta lõpu seisuga oli ühendusvõimalusi Ühtekuuluvusfondist parandatud kokku 30 ühistranspordipeatuses. 2022. aasta veebruari seisuga on lõppenud kõik meetme tegevusest rahastatud 31 projekti. • Keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide meetme tegevuse raames on aastaks 2023 seatud eesmärgist saavutatud 94,2%. • SF mõõdik „Rongireisijate arv aastas“ tegi 2021. aastal väikese tõusu, ulatudes 6,08 miljonini. Tõus võrreldes 2020. aastaga on 1,5%. • Tulemusnäitaja „Halvas seisus teede osakaal TEN-T võrgustiku teedest“ saavutusmäär on 2020. aastaga võrreldes paranenud, olles vaid 0,4%. Aastaks 2023 seatud sihttase on 11%, seega osakaal 0,4% tähendab eesmärgi kõrget ületamist. • Ühistranspordis valmis 2021. aastal analüüs Tallinna–Harjumaa ühtse ühistranspordi korralduse ja juhtimise osas. See on aluseks edasisteks ümberkorraldusteks, mis võimaldavad paremini planeerida ja korraldada omavalitsuste ja transpordiliikide ülest ühistransporti. 64 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • Maanteede puhul teostati 2021. aastal erinevaid remontöid kokku 2190 km teelõigul (sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade katete ehitust). Ehitati 13 km ulatuses neljarajalisi teelõike. Rekonstrueeriti 20 silda ja 90 km ulatuses erinevaid teelõike. Katteid ehitati 335 km kruusateelõigule. Ehitati ümber 42 liiklusohtlikku kohta. • Haapsalu raudtee II etapi raames teostati ettevalmistavad tegevused Turba–Risti raudteelõigu ehitamiseks. Sõlmiti leping ja tehti esimene makse 6 uue kahesüsteemse elektrirongi soetamiseks. • 2021. aasta septembris lõppesid Pärnu lennujaama lennuliiklusala rekonstrueerimistööd ning lennujaam avati taas lennuliiklusele. Riik investeeris Lennuliiklusteeninduse AS-i tegevustesse 10 miljonit eurot, et soodustada piiriülest koostööd FINEST projekti raames, irdtorni arendusi ning mehitamata lennuliikluse süsteemi arendamist ning rakendamist 2023. aastaks. • Reisilaevandusettevõtjate jätkusuutlikkuse ning säilimise tagamiseks eraldati 2021. aastal 8 mln eurot. Riigiabi andmise eesmärk oli tugevdada Eesti reisilaevanduse konkurentsivõimet, säilitades töökohti ja toetades majanduse ning reisilaeva sektori arengut. Riigiabi andmine oli vajalik, kuna laevandusettevõtjad annavad tööd tuhandetele inimestele, moodustavad olulise osa turismisektorist ning aitavad tagada kaupade ja inimeste liikumist riikide vahel. Selle katkemine oleks toonud endaga kaasa ulatuslikumad ja negatiivsemad tagajärjed. Jäämurre toimus 2021. aastal ligikaudu 1,5 kuud Soome lahel Kunda ja Sillamäe sadamate piirkonnas. Pärnu lahel kestis jäämurre ligikaudu 3 kuud. • Oleme saavutanud ELis viienda koha taastuvenergia kasutamises transpordis. Järgmisena läheme üle säästlikumatele taastuvkütustele (nn “II põlvkonna” biokütused) ning selle tulemusena absoluutnumbrites lähiaastatel biokütuse osatähtsus veidi väheneb, kuid selle tulemusena hoogustame säästlikumate biokütuste (nt kodumaine biometaan) kasutuselevõttu. • KIK on läbi viinud elektribusside ja vastava tankimistaristu toetusvooru, mille tulemusel hakkab Tallinnas sõitma 15 elektribussi ning rajatakse nende jaoks laadimistaristu. Lisaks viis KIK läbi esimese vesiniku kasutuselevõtu pilootmeetme transpordisektoris, mille kohaselt rajab Utilitas rohevesiniku tarneahela ning mille tulemusel väheneb iga-aastane kasvuhoonegaaside heitkogus üle 1000 tonni CO2 ekvivalenti ja rohevesiniku aastane tootmismaht, mida hakatakse kasutama ühistranspordis, on üle 30 tonni. Väljakutsed Tulenevalt Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist on suurim väljakutse 2022. aastal ja edaspidi transpordi ja meremajanduse teenuste toimimise tagamine, kuid samas ka kehtestatud sanktsioonide rakendamise tagamine ja majandusmeetmete rakendamise koordineerimine. Lahendamist vajavad väljakutsed: • raudteetaristu arendamine rongide teenindustiheduse ja kiiruste tõstmiseks, uue raudteeliikluse juhtimissüsteemi kasutuselevõtt; • raudtee elektrifitseerimine ja muu ühistranspordi keskkonnasõbralikkuse kasvatamine; • 1435 mm rööpalaiusega põhja–lõuna suunalise rahvusvahelise raudteeühenduse loomine ja selleläbi Eesti ühendamine Euroopa raudteevõrgustikuga; • riigiteede seisundi parendamine ja remondivõla vähendamine; • TEN-T nõuetele vastavate põhimaanteede ehituse rahastamine; • jalgrattateede põhivõrgustike arendamine ja selle toetamine suuremates linnades; • liiklusohutuse suurendamine maismaal, õhu- ja veeteedel; 65 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • regionaalsete sadamate ja lennujaamade taristu parendamine; • meremajanduse konkurentsivõime tõstmine. Pikemas perspektiivis on transpordi tulemusvaldkonnas suur väljakutse CO2-heite vähendamine. Tänase prognoosi kohaselt Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 eesmärki ei saavutata, kuna vajalike meetmete rakendamine on veel pooleli või edasi lükkunud, mh nii energia- kui Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist põhjustatud kriisi tõttu. Euroopa Liidu Kliimapaketis „Fit for 55“ seatud eesmärk on aga veelgi kõrgem. TLAK mõõdik: transpordi CO2e heite vähenemine 1700 kt CO2 ekv-ni aastaks 2035. Prognoosimiseks on kasutatud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kasvuhoonegaaside (KHG) prognoose ning tegelike tasemete jaoks KHG inventuuri aruandeid. Kavandatud KHG vähendamise trajektoor vastab TLAKis määratud sihile, mis on saavutatav, kui rakendada kõiki arengukavas kirjeldatud poliitikaid. Tulemusvaldkonna vastava mõõdiku sihttase 2022. aastal on 2051 kt CO2 ekv, mida täpsustatud vaheprognooside järgi 2022. aastal ei saavutata (prognoosi järgi on 2022. aastal transpordi KHG heitkogused 2158,31 kt CO2 ekv) ning praegusel trajektooril on aastal 2035 transpordi heide u 1820 kt CO2 ekv. Seoses mh energiakriisi ja Ukraina kriisiga ei ole TLAKi meetmetest nt rakendatud muudatusi aktsiisipoliitikas ning kaubaveo liikumist maanteelt raudteele pole oodatud mahus toimunud. Arvestades lisaks Eesti majanduse inflatsiooni ja perifeerset asukohta ning fakti, et endiselt puudub alternatiivne raudtee kaubakoridor, millele kaupa maanteelt suunata, ei ole praegu ka astutud samme, mis muudaksid kaubavedu maanteel kulukamaks (s.o muudatusi teekasutustasus). Samuti on juba teada osade meetmete valmimise hilinemine võrreldes arengukavas kavandatuga, nt Rail Baltic. Suuremat KHG vähenemise efekti oodati ka COVID mõjust. COVIDi järgselt on vastupidise trendina vähenenud ka inimeste ühistranspordi kasutamise harjumus, mis omakorda on suurendanud autostumist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Lisaks tuleb arvestada, et praegused prognoosid ei oska adekvaatselt hinnata EL Kliimapaketi „Fit for 55“ mõjusid, kuna see pole veel rakendunud ning selle võimalik ulatus on veel lahtine. EL kliimapaketi „Fit for 55“ ettepaneku41 järgi tuleb vähendada ESR sektorite42 (sh transpordi) emissioone 2030. aastaks –24%. Tegemist on sektorite ülese eesmärgiga ning sektorite vahelist jaotust ei ole Eestis seni kokku lepitud. Kui eesmärk rakendub transpordisektorile solidaarselt, peab transpordisektori heide olema aastal 2030 veelgi väiksem (hinnanguliselt 1600 kt CO2 ekv) kui arengukavas seatud siht (1700 kt CO2 ekv). Rohepoliitika ekspertrühma soovitustele tuginedes tuleb KHG heitkoguste vähendamiseks jätkata integreeritud ühistranspordi võrgustike uuendamisega, integreerides need transpordiliikide vaheliselt ja teiste liikuvusteenustega. Samuti tuleb edasi töötada säästva liikuvuse meetmete elluviimisega, nt rattateede ehitamisega ja elektriautode laadimistaristu väljaarendamisega koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Lisaks tuleb töötada välja täiendavaid meetmeid, sh alustada tulevikukindla transpordi maksustamise süsteemi välja töötamist koostöös Rahandusministeeriumiga. Rohepoliitika ekspertrühma soovituste ja sobilike meetmete välja töötamisega tegeletakse. 41 Sh taastuvenergia direktiivi muudatusettepaneku kohaselt tuleb transpordil vähendada oma CO2e heitkoguseid 450 kt võrra ehk 2030. aastaks. 42 ESR sektorid on transport, väiksemahuline energeetika (<20 MW nimivõimsusega), hooned, jäätmemajandus, tööstuslikud protsessid ning põllumajandus. 66 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Tabel 24. Transpordi tulemusvaldkonna/programmi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2021) Liikluses hukkunute arv kolme aasta keskmisena 55 44 42 40 38 Allikas: Transpordiamet Liikluses raskelt vigastatute arv kolme aasta keskmisena 329 316 309 302 295 Allikas: Transpordiamet Transpordi CO2-heide, kt CO2 ekv 2242,74 2262,19 2250,88 2215,37 Allikas: KEM, MKM – kt CO2 kt CO2 kt CO2 kt CO2 ekv ekv ekv ekv Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (500 ja enama kogumahutavusega) 7 20 40 75 100 Allikas: MKM Raudteekaubaveo osakaal tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga 29% 27% 27% 30% 31% Allikas: Statistikaameti tabel TS121 Aastaringsete regulaarsete lennuliinide arv 32 ≥25 ≥29 ≥33 35 Allikas: AS Tallinna Lennujaam Transpordi tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on loodud transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm, mis lähtub Transpordi ja liikuvuse arengukavast 2021–2035. Programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2.8.1 Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm Programmi eesmärk Programmi eesmärk on jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale kättesaadav, ligipääsetav, mugav ja ohutu, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus. Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks Raudteetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks • Jätkatakse AS-i Eesti Raudtee liiklusjuhtimissüsteemide uuendamisega lõigul „Tallinn– Keila–Paldiski, Turba“, aastal 2023 summas 2,01 miljonit eurot. AS Eesti Raudtee lõpetab Pääsküla–Keila II peatee ehitustööd, et tõsta Tallinna lähipiirkonna reisirongiliikluse kvaliteeti (võimaldab Keilaga tagada tihedamat rongigraafikut tipptundidel). Kavandatud on Tapa jaama sorteerimispargi rekonstrueerimine, I etapp aastal 2023 summas 8,51 miljonit eurot. • AS Eesti Raudtee teostab projekteerimise ning alustab raudteelõikude elektrifitseerimisega Tartu ja Narva suunal aastatel 2023–2028 summas 278,7 miljonit eurot, millest SF vahendid 200,7 miljonit eurot. Tapa–Narva ja Tallinna–Tartu suunal 2023. aastal summas 23,9 miljonit eurot. • Elron on sõlminud lepingu täiendavate elektrirongide (6 tk) soetamiseks, summas 56,2 miljonit eurot (2024. aastal CO2 kauplemise vahenditest). 6. septembril 2022. a kiitis 67 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Vabariigi Valitsus heaks 10 täiendava elektrirongi soetamise, kasutades 2026. aastal 90,7 miljoni euro ulatuses Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021– 2030 vahendeid. • Käimas on Rail Baltica projekteerimine (põhitrass + kohalikud objektid 43,4 miljonit eurot) ning ehitamine (põhitrass + kohalikud objektid 1 040,3 miljonit eurot), 2023. aastal summas 161,33 miljonit eurot, millega jätkatakse rajatiste ehitust (näiteks Maardu tee, Kangru ja Kohila liiklussõlmed), alustatakse ehitust kahel põhitrassi lõigul: Ülemiste–Lagedi (4–5 km lõik) ja Harju/Rapla maakonna piir (ca 10 km lõik), alustatakse ehitusbaaside rajamisega Soodevahel ning Pärnu kaubajaama piirkonnas, jätkatakse Ülemiste reisterminali ehitusega ja liigutakse edasi kontaktvõrgu liitumispunktide ehitusega. Lisaks CEF vahenditele kasutatakse RRF ja SF vahendeid järgmiselt: • RRF kaasabil jätkatakse viaduktide ja ökoduktide ehitust eeldatavas toetuse mahus 31,05 miljonit eurot; • SF 2021–2027 perioodil ehitatakse välja Rail Baltica kohalikud peatused ja Pärnu reisiterminal eeldatavas ÜF toetuse mahus 55,28 miljonit eurot. • SF 2021–2027 perioodil tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva liinidel ning ühtlasi rekonstrueeritakse raudteed luues eeldused tulevikus kiiruste tõusuks 160 km/h eeldatavas ÜF toetuse mahus 70,55 miljonit eurot. Aastal 2023 eeldatavas mahus 20,8 miljonit eurot. • Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetatakse Tallinna–Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamist ja Rapla–Lelle raudtee rekonstrueerimist summas 15,51 miljonit eurot. 2023. aastal eeldatavas mahus 10,83 miljonit eurot. Veetransporditaristu ja merenduse konkurentsivõime parendamiseks • 2023. aastal jätkatakse reisilaevade toetusmeetmega mahus 7,7 mln eurot. Toetusmeede aitab laevaomanikel kulusid vähendada, kiirendada Covid-19 kriisist väljumist ning tagada töökohtade ja nendelt tuleneva maksutulu säilimise riigile. • 2023. aastal jätkatakse veeteetasude vähendatud määraga 25%, mis aitab Eesti transiidi-, sadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimusi parandada. • 2023. aastal tellitakse 18 miljonit eurot maksev multifunktsionaalne töölaev, mis hakkab valmimisel asendama kahte seni kasutusel olevat laeva. • Luuakse riigi veesõidukite haldamiseks eraldi asutus (riigilaevastik43), kuhu koondatakse erinevate haldusalade veesõidukit, mida hakatakse loodavast asutusest keskselt haldama, 2023. aastal summas 6,67 mln eurot. • Talvise navigatsiooni tagamine44, 2023.a baaseelarves 6,34 mln eurot ning 2023–2025 summas 19 miljonit eurot. • Rukki kanali süvendamine, 2024. aastal 0,3 miljonit eurot. • Lisaks suurendatakse veeteetaristu rahastust 1 mln euro võrra aastal 2023. • Rohuküla sadamas Transpordiameti merenduse ja veeteede teenistuse kai rekonstrueerimine 2021–2024 summas 3,1 miljonit eurot, sh 2023. aastal summas 1,97 miljonit eurot. 43 Laevade tulemine ühtse juhtimise alla annab võimaluse veesõidukeid aktiivsemalt ristkasutada, tuua püsikulusid alla ja võita investeeringute pealt. Analüüsid näitavad, et kümne aastaga aitab riigilaevastiku loomine säästa vähemalt 34 miljonit eurot. 44 Veetaristu ehitamine ja remontimine, sh jäämurre oluliseks osaks on talvise navigatsiooni tagamine. Sõltumata talve raskusastmest on vajadus jäämurdeteenuse järele püsiv. Arvestades Eesti asukohta Läänemere ääres ja klimaatilisi tingimusi, tuleb riigil tagada piisav jäämurdevõimekus, et võimaldada stabiilse majandustegevuse jätkumist ka talveperioodil, kui meri jäätub. Hetkel on Väinamere-äärsed sadamad 3–4 kuud külma talve ja paksu jää oludes kaubavedudele suletud ja seega teiste sadamatega võrdluses halvemas konkurentsipositsioonis. 68 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • SF 2021–2027 perioodil arendatakse AS-i Saarte Liinid sadamate sadamarajatisi ja akvatooriume kliimamuutustega kohanemiseks ÜF toetuse mahus 9,5 miljonit eurot, 2023. aastal eeldatavas ÜF toetuse mahus 0,63 miljonit eurot. • Säästva transpordi projekt (elektrilise parvlaeva soetamiseks), Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 raames mahus 25,4 miljonit eurot ja CO2 kauplemise vahenditest eeldatavas mahus 14,6 miljonit eurot ning millest 2023. aastal kokku 700 000 eurot. Õhutransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks • 2023. aastal lõpeb ASi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk on suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust. Projekti eelarve aastal 2023 summas ligikaudu 1,1 miljonit eurot. • Jätkub toetuse maksmine ASile Tallinna Lennujaam julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude katmiseks, summas 7,76 miljonit eurot aastas. Jätkub ka sihtotstarbeline toetus ASile Tallinna Lennujaam järgmiste ülesannete täitmiseks: Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel regionaalsele arengule vajaliku taristu regulaarlendude teenindamise tagamiseks maapealse käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamiseks ning pääste- ja hädaabilendude teenindamiseks, summas 2,3 miljonit eurot aastas. • Alustatakse toimiva mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi (U-space) ettevalmistavate tegevustega koostöös Lennuliiklusteeninduse AS-i ja Transpordiametiga eesmärgiga, et see valmiks juhtivatele teenusepakkujatele aastaks 2023. Lisaks antakse Teadmussiirde programmi raames vahendid autonoomsete liikumisvahendite ja nende rakendamiseks kaasnevate süsteemide arendamiseks ja testimiseks arenduskeskuse loomiseks. • Aastaks 2025 toimuvad kaubalennud Aasiast 3 korda nädalas.45 • Tallinna lennujaamas saavutatakse aastane kaubaveomaht 50 000 tonni aastaks 2025. Maanteetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks • Pärnu–Ikla maanteel jätkub 2023. aastal Pärnu–Uulu 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega 38,62 miljonit eurot, sellest 2023. aastal 20 miljonit eurot. Lisaks alustatakse Sauga–Pärnu ja Libatse–Nurme 2+2 tee ehitusega, kogumaksumuses 38,62 miljonit eurot, sellest 2023. aastal 20 miljonit eurot, ning Tartu mnt Neanurme–Pikknurme 2+1 tee ehitusega, kogumaksumuses 10 miljonit eurot, sellest 2023. aastal 6,7 miljonit eurot. • Paldiski maantee Harku ristmiku ehitus on kavandatud aastatele 2024–2025 kogumaksumusega 13,5 mln eurot. • Teedevõrgu korrashoiuks ja säilitamiseks kavandatakse 339 mln eurot, sellest 2023. aastal 121 mln eurot. • Kaitseministeeriumiga koostöös EL Military Mobility programmi raames riigi kaasfinantseerimise vahendite eraldamisel alustatakse Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitust 2024. aastal. • Jätkatakse riigi kruusateedele mustkatte ehitamist kogusummas 1,6 miljonit eurot. Kohalike teede arendamiseks: • Jätkatakse ühtekuuluvusfondi toel kohalike teede arendamist Narvat läbiva (Rahu–Kerese tn) transiittee rekonstrueerimisel, 2023. aastal summas ca 2 mln eurot. 45 Lennuühenduste loomise ja laiendamise osas on MKMil roll sõlmida vastavad kahepoolsed lepingud vastavate kolmandate riikidega, kui seda ei tee samaaegselt EL. See on esmane alus reisijate- ja kaubalendude alustamiseks Aasia suunal, v.a Hiina, kellega on kehtiv lennunduskokkulepe olemas. 69 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • Antakse investeeringu toetust Pärnu linnale silla ehitamiseks, 2023. aastal summas 5 mln eurot ja 2025. aastal summas 15 mln eurot. • Ühtlasi toetatakse 2023. aastal kohaliku omavalitsuse (kergliiklus)tee ehitamist summas 0,7 mln eurot. Keskkonnasõbralik ja ligipääsetav46 linnakeskkond • Terviklike jalgrattateede põhivõrgustike välja ehitamine (fookus Tallinna, Tartu ja Pärnu kesklinnadel ja nende funktsionaalsetel linnapiirkondadel) ning rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km, kogumaht 2021–2027 välistoetustest ca 40 miljonit eurot; • SF 2021–2027 perioodil suunatakse multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamisse struktuuritoetusi ca 16 miljonit eurot, mille eesmärgiks on parandada olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele (buss, tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms). Samuti parandatakse valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029; • SF 2021–2027 perioodil suunatakse struktuurivahenditest uute trammiliinide rajamiseks Tallinna linnapiirkonnas ca 40 miljonit eurot; • RRF vahenditest rajatakse Tallinna Vanasadama trammiliin eeldatavas toetuse mahus 36,5 miljonit eurot, 2023. aastal summas 17,8 miljonit eurot; • Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmist 2021–2030 toetatakse säästvat linnalist transporti (bussid, trammid) 15 miljoni euroga. Tunnel • Tallinna–Helsingi tunneli planeerimistegevustega jätkamine. Ohutus • Jätkub liiklusohutusprogrammi elluviimine. Programmi eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine, et aastate 2023–2025 keskmisena ei hukkuks üle 40 inimese ja raskesti vigastada ei saaks üle 302 inimese aastas 2023–2025 aastate keskmisena. Programmi tegevusteks on liiklusohutusprogrammi elluviimine ning riiklik järelevalve raudteel, veeliikluses ja lennunduses. Tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes liiklejate ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja ohtude maandamine keskkonnale ning kolmandatele osapooltele. Programmi tegevuse „Ohutu ja säästlik transpordisüsteem“ aastate 2023–2026 eelarve on ligi 61 miljonit eurot, millest 2023. a toetatakse ohutuse alaseid tegevusi 17,1 miljoni euroga. Liikuvusteenuse arendamine • Jätkub ühistranspordi liinivedude (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport) toetus aastatel 2023–2026 kogusummas ligikaudu 469,3 miljonit eurot, sellest 2023. aastal ca 124,4 miljonit eurot, sh 9 mln eurot lisaraha rongitranspordi ja KOV laevaliinide dotatsioonideks ning ühekordselt kütusehinna kallinemise leevenduseks 2023. aastal summas 10 mln euro. • Tartu linnale antav toetus 360 tuhat eurot rahvusvaheliste ühenduste pidamiseks. • Jätkatakse ühtse üle-eestilise piletimüügisüsteemi ja piletisüsteemi väljatöötamist. 46 https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus 70 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • Jätkatakse ühistranspordi korraldusmudelite tõhustamisega. Töötatakse selle nimel, et tekitada suuremat sünergiat sotsiaal- ja tavatranspordi vahel, et kasutada olemasolevat sõidukiparki ning teenuseid optimaalselt. • Luuakse teenusmudel e-veoselehtede kasutusele võtmiseks ja piiriülese e-veoselehtede vahetuse võimaldamiseks (reaalajamajanduse edendamine). • Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega. 2.9 Energeetika Tulemusvaldkonna eesmärk Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega. Panustada Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Energeetika tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamist mõõdetakse Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud riikide energiapoliitika jätkusuutlikkuse indikaatoriga Energy Trilemma Index, mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme aspekti: energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju. Indeksi alusel on 2021. aastal 101 riigi seas Eesti 20. kohal tulemusega ABB. Energeetika tulemusvaldkonnas panustatakse strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond“. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas47 toodud muutuste saavutamisel on energeetikas kõige suuremad väljakutsed: 1. Energiajulgeoleku tagamiseks elektrivõrgu sünkroniseerimine Kesk-Euroopa sagedusalaga; elektrivõrgu arendamine kasvavale hajatootmise, salvestuse, laadimise jms nõudmistele vastavaks; maagaasile alternatiivide leidmine; kõrgete energiahindade kompenseerimine ning piisava juhitava (tootmis- ja/või salvestus)võimsuse olemasolu tagamine. 2. Taastuvenergia osakaalu suurendamisel on väljakutse jõuda vähempakkumiste, pikaajaliste taastuvenergia ostulepingute ja turupõhiste taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamise tulemusena taastuvelektri toodangu olulise kasvuni oludes, kus tuuleparkideks sobivaid alasid on maismaal piiratult ning planeerimis- ja mõjuhindamiste menetlusprotsessid võtavad aastaid. Riiklike eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek) täitmiseks vajalikus mahus taastuvenergia projektide elluviimiseks on oluline koostöös ministeeriumide, kohalike omavalitsuste, arendajate jt leida taastuvenergia tootmiseks sobivad alad mahus, mis tagaks ülemineku taastuvenergiale. 3. Energiatõhususe suurendamisel on suurimad väljakutsed kavandatud hoonete rekonstrueerimismahtude realiseerimine (sh avaliku sektori hooned) ja transpordikütuste nõudluse vähendamine, lisaks on oluline täiustada energiasäästu prognoosimise metoodikat energiasäästukohustuse täitmise seiramiseks ja koguda energiatõhususe meetmete tulemuste kohta andmeid energiasäästu hindamiseks. Euroopa Liidu Kliimapaketi „Fit for 55“ raames on 47 Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus 71 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 muutmisel energiatõhususe direktiiv, millega plaanitakse alates 2024. aastast suurendada energiasäästukohustust ligi kaks korda. Eeldatavalt ei suuda Eesti ambitsioonikamat eesmärki praeguste energiatõhususe meetmega saavutada, mistõttu on selle kehtestamisel vajalik kavandada täiendavaid energiatõhususe meetmeid nii hoonete, transpordi, avaliku sektori kui ettevõtete energiatõhususe suurendamiseks. Eesti energiaga varustamise kindlus on väga hea: ELis on Eesti sõltuvus energiakandjate impordist üks väiksemaid, lisaks põlevkivile kindlustab omamaiste energiaallikate kõrge osakaalu taastuvenergia – biomass, tuul ja soojuspumpade abil saadud soojus. Elektrienergia, gaasi, vedelkütuste ja tahkekütuste pakkujate paljusus on taganud tarbijatele turupõhised energiahinnad. Kaugkütte hinnaregulatsioon on taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Pikas plaanis tuleb Eesti energiamajanduses ja maapõue kasutamisel järjepidevalt tegeleda energeetika ja maavarade kasutusest tingitud keskkonnamõjude vähendamisega, tõhusama ning säästlikuma energiatarbimise ja -tootmise edendamisega ja varustuskindluse hoidmisega kõrgel tasemel. Rohepöörde kontekstis mitmekordistub paljude toormete, näiteks akumetallide, vajadus võrreldes fossiilsetel kütustel põhineva majandusmudeliga (Rahvusvahelise Energiaagentuuri raporti48 põhjal). Eestis leidub kriitilisi toormeid (eelkõige haruldaste muldmetallide ja akumetallidena) fosforiidis, graptoliitargilliidis, kristalses aluskorras ja tööstusjäätmetena49. Samas ei ole Eesti riikliku tähtsusega strateegiliste maavarade, sh EL kriitiliste toormete nimekirja50 kuuluvate ressursside uuritus praegu piisav, et võimaldada sektori arendustega edasi minna ja väärtusahelas lisandväärtust suurendada. Seoses hoonete energiatõhususe parandamise ja rekonstrueerimisega on kasvanud ka nõudlus ehitustegevuseks kasutatava materjali, sh looduslike maavarade järele. Nende pidev ja samas säästlik kasutamine suurenenud mahus vajab aga samuti analüüse ja lisauuringuid. Tabel 25. Energeetika tulemusvaldkonna mõõdik ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2021) Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia kättesaadavus tarbijale. ABB ABB ABB ABB ABB Allikas: Maailma Energeetikanõukogu Energeetika tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on loodud energeetika ja maavarade programm, mille tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Energeetika ja maavarade programm on koostatud „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (edaspidi ENMAK või arengukava) ja „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ (edaspidi maapõuepoliitika) eesmärkide saavutamiseks. 48 The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions, IEA, 2021. https://iea.blob.core.windows.net/assets/24d5dfbb-a77a-4647-abcc- 667867207f74/TheRoleofCriticalMineralsinCleanEnergyTransitions.pdf 49 https://www.egt.ee/uudised/meist-meedias-pohjarannik-virumaa-fosforiidis-leiti-ka-haruldasi- muldmetalle 50 https://rmis.jrc.ec.europa.eu/uploads/CRM_2020_Report_Final.pdf 72 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2.9.1 Energeetika ja maavarade programm Programmi eesmärk Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks Seoses 2021. aasta keskel alanud maagaasi (ja sellest tulenevalt elektrienergia ning teiste energiakandjate) järsu hinnatõusuga, rakendati 2021/2022 kütteperioodil ajutisi meetmeid energiakandjate hinnatõusu leevendamiseks. Need meetmed jätkuvad 2022/2023 kütteperioodil (oktoober-märts)51. 2023. aastal on elektrienergia, maagaasi ja kaugkütte hinnatõusu leevendamiseks kodutarbijatele kavandatud ca 100 miljonit eurot (sh elektrienergia 33 miljonit eurot, maagaas 47 miljonit eurot ning kaugküte 20 miljonit eurot). Taastuvelektri osatähtsuse tõstmiseks korraldatakse taastuvelektri vähempakkumisi52 (2022. aastal 450 GWh mahus ning 2023. aastal 650 GWh mahus), mida finantseeritakse elektritarbijatelt kogutavast taastuvenergia tasust. Riigikogu menetluses on seaduseelnõu, mille jõustumisel tõuseks taastuvelektri eesmärk aastal 2030 40%-lt 100%-ni53. Selle eesmärgi täitmiseks korraldatakse täiendavaid taastuvelektri vähempakkumisi. Samuti kavandatakse kiirendada planeerimis- ja loamenetlusi, et turutingimustel tootmisseadmeid rohkem rajada saaks. Maapõueressursside uurimisel on fookus suunatud eelkõige suure majandusliku potentsiaaliga maapõueressursside valdkondadele eesmärkidel, mis aitavad kaasa jätkusuutliku majanduse probleemide lahendamisele kohalike ressursside potentsiaalse kasutuselevõtu ja väärindamise teel. Paralleelselt teostatakse jooksvaid geoloogilisi töid sh geoloogilist baaskaardistamist ning tegevusi maapõuealase informatsiooni kogumiseks ja kasutuselevõtuks. Korraldatakse Eesti riigile kuuluva maapõuealase info kogumist, säilitamist ja kättesaadavust ning tehakse see põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadavaks. Eesti puursüdamikud koondatakse Arbavere hoidlatesse ning jätkatakse Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere keskuse väljaehitamist ja varustamist vajalike seadmetega. Viiakse lõpuni perioodi 2014-2020 EL rahastutest rahastatavad meetmed (projektide lõpetamine, viimased väljamaksed): • Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimist või uue soojustorustiku rajamist toetatakse 2023. aastal ligikaudu 0,8 miljoni euroga. Meetme tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu • Kaugküttekatelde renoveerimist, rajamist ja kütuse vahetust toetatakse 2023. aastal 2,3 miljoni euroga. See annab katlamajadele võimaluse minna üle kohalikele keskkonnasäästlikumatele kütustele nagu puit, toetades seeläbi kohalikku tööhõivet ning hoides kaugkütte kulud mõistlikuna 51 https://mkm.ee/energiakulude-huvitised 52 https://elering.ee/taastuvenergia-vahempakkumine 53 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/281b911d-03da-4187-872d- a21502955d02/Energiamajanduse%20korralduse%20seaduse%20muutmise%20seadus 73 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • Toetatakse tänavavalgustuse taristu renoveerimist energiasäästu eesmärgil 1 miljoni euroga. Eesmärk on tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine, mille selle tulemusena väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine tänu efektiivsema LED-valgustustehnoloogia kasutamisele • Toetatakse rohegaasi tootmist ning suunamist lõpptarbijatele 2023. aastal ligikaudu 6 miljoni euroga. Rohegaasi tootmine tekitab kohalikke töökohti, aitab ära kasutada põllumajanduse jääke, vähendab fossiilkütuste importi ja hoiab looduse puhtamana. Kuivõrd kõrge maagaasi hind on vähendanud toetusvajadust, kavandatakse biometaani tootmise toetamise meedet pikendada maksimaalselt lubatud 2024. aastani. • Elektribusside ühistranspordis piloteerimise meetmega toetatakse 2,6 miljonit euroga transpordisektorisse taastuvenergia kasutuselevõttu ning vähendame seeläbi transpordis tekkivaid heitgaase • Valmib Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere maapõue uuringukeskuse teadusmaja. Samuti käivitatakse 2023. aaastal uue EL rahastusperioodi (2021-2027) meetmed, mille väljamaksed hakkavad vastavalt taotlusvoorude tulemustele järk-järgult programmis kajastuma ning jätkuvad meetmed, mille rahastusotsus on tehtud, kuid väljamaksed toimuvad vastavalt taotlusvooru tulemustele hiljem: • Toetatakse vesiniku väärtusahela (tootmine, tarnimine, tarbimine) ühistranspordis piloteerimist kuni 5 miljoni euroga, et luua alternatiivseid keskkonnasäästlikke elektrienergia tootmise võimalusi ja toetada rohevesiniku kasutuselevõttu ühistranspordis ning käivitatakse jätkumeede EL taaste- ja vastupidavusrahastu mahus 50 miljonit eurot. • Soetatakse koostöös Kaitseministeeriumiga Lääne-Eesti meretuulealade vabastamiseks õhuseireradari 66,8 miljoni euro eest. See on vajalik, et saaksime suurendada kodumaist keskkonnasõbralikku energiatootmist ilma meie kaitsesüsteeme häirimata • Eraldatakse 49 miljonit eurot ulatuses täiendavaid vahendeid võrgutugevusteks elektri jaotusvõrgus, et tõsta jaotusvõrgu võimekust uusi taastuvelektri tootmisseadmeid liita. Et võimalikult paljud rohepöördest osa võtta saaksid, lähevad need vahendid ennekõike väiksemate tootmisseadmete võrguga liitumise kiirendamiseks ja soodsamaks muutmiseks. • Jätkuvad tööd ülekandevõrgu tugevdamiseks (2023. aastal 8,5 miljonit eurot mahus, toetuse kogumaht 36 miljonit eurot), et saaks rohkem taastuvenergia tootmisseadmeid võrku liita Lääne-Eesti piirkonnas. Töödega on alustatud, nende kogumaksumus koos toetusega on üle 70 miljoni euro ning lõpptähtaeg on 2026. aasta keskpaik. • Biometaani kasutuselevõttu kavandatakse suunatakse täiendavalt 12 miljonit eurot EL struktuurivahendite rahastust. • Toimub meetme (kogumahus 8,9 miljonit eurot) tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamiseks ellu viimine. • Toimub meetme energia salvestamise piloteerimiseks (kogumahus 9,6 miljonit eurot) ellu viimine. 74 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2.10 Digiühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk Digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs 2021. a detsembris valmis ja ka juurutati esimese välise osapoole juures nõusolekuteenus, mille eesmärk on võimaldada erasektori ligipääsu avaliku sektori käes olevatele kodanike andmetele. 2021. a lõpus loodi Vabariigi Valitsuse otsusega Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT). Samuti sai kinnitatud esialgne kesksetele teenustele üleminekukava. Sidevõrkude turbe tagamiseks täiendati elektroonilise side seadust ja VV määrust54 (nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded) ning küberturbe tagamise parandamiseks ja strateegilise juhtimise juurutamiseks riiklikul tasandil toodi vastutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse ning loodi riikliku küberturvalisuse osakond. Eesti saavutas ITU küberturbe indeksis (Global Cybersecurity Index) seni kõrgeima koha (3. koht). Need tegevused panustasid Eesti 2035 Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik ning Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik strateegilistesse sihtidesse. Väljakutseks on suurte algatuste rakendamine läbivalt kogu avalikus sektoris. Eesmärk on laiendada nõusolekuteenuse kasutuselevõttu ning toetada riigiasutustes juurutamist. Jätkame nii andmejälgija kui nõusolekuteenuse arendamist vastavalt kasutajate vajadustele ning loome vajaliku õigusliku aluse. Viiakse läbi riigi IT teenuste konsolideerimine vastavalt tegevuskavale, mille tulemusel tuuakse 2022. aastal kesksele teenusele üle esimesed kasutajad. 5G sageduskonkursid viiakse läbi 2022. aastal. Küberturvalisuse suurendamiseks töötatakse välja küberturbe seire metoodika; arendatakse riikliku küberturbe juhtimist ning täiendatakse küberturvalisuse seadust. Oluline väljakutse on esimeste sündmusteenuste elluviimine (esimeste hulgas abielu ja lapse saamine). Uue aasta esimeses pooles on plaanis lõpetada Bürokrati baasplatvormi arendused ning juurutada Bürokratt esimeses kolmes asutuses. Ukraina sõja kogemuste põhjal on ilmsiks tulnud IKT taristu ning infosüsteemide vastupidavuse ja toimekindluse kriitiline tähtsus laiema riigikaitse kontekstis. Sõjalise riigikaitse sõltuvus tsiviiltaristust on integreeritud riigi kaitseplaanidesse, kuid ühiskonna vastupanuvõime ja toimimine sõltuvad nii toimivatest elutähtsatest teenustest, kui ka laiemalt toimivatest infoühiskonna alustaladest. Alates kodanike ja välismeedia pidevast informeerimisest, lõpetades toimivate tervishoiu- ja sotsiaaltoetuste infosüsteemidega on Ukraina edu enda riigi kaitsmisel igal sammul toetunud nende suutlikkusele oma IKT taristut ja infosüsteeme toimivana hoida. Sama olulisena tuleb seda näha ka Eesti riigi kaitses. Selleks on oluline tagada püsiv lisarahastus nii riigi kesksete küberturbevõimete arendamiseks ja käigus hoidmiseks kui ka valdkondade, riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja teiste osapoolte küberturvalisuse taseme tõstmiseks. Tulemusvaldkonna läbivad väljakutsed saab jaotada järgmiselt: 1. Jätkusuutlikkuse tagamine (olemasoleva baasi kindlustamine): 54 https://www.riigiteataja.ee/akt/13122935?leiaKehtiv 75 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • asutustel on baasrahastus olemasolevate teenuste kvaliteetseks ja turvaliseks käitamiseks vajalike arendusprojektide nõuetekohaseks teostamiseks ebapiisav; • süsteemide jätkusuutlikkuse tagamine on piiratud ressursside tõttu raskendatud ja tekib oht uute taakvarade tekkimiseks (rakenduste pidev uuendamine on alarahastatud); • riigi jaoks oluliste kriitiliste alusplatvormide ja infosüsteemide jätkusuutlikkuse tagamine. 2. Tuleviku kindlustamine: • Inimkesksete ja kasutajate vajadustest lähtuvate digiteenuste arendamine; • Digipöörde elluviimine läbi uute tehnoloogiate rakendamise. 3. Küberturvalisuse tagamine: • Olemasolev IT infrastruktuur ei taga piisavat kaitset uute küberturvalisuse riskide vastu; • valdkonna detsentraliseeritus muudab keerukaks riigis keskse planeerimise, juhtimise ning kriisihalduse; • Muutunud julgeolekukeskkond tähendab täiendavaid riske ja ohte Eesti küberruumis ning e-riigi toimimises. Tabel 26. Digiühiskonna tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2021) Avalike digiteenustega rahulolu: Rahuolu e- teenustega 85% elanike seas 69% (2020) 82% 83% 84% 85% Allikas: MKM Teenuste kataloog Küberturvalisuse usaldusväärsus algtase Allikas: Statistikaamet teadmata, algtase algtase + algtase + algtase + esimene +1% 2% 3% 3% tulemus sept. 2022 Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab 58% 62% 64% 66% 68% suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s. Allikas: MKM Digiühiskonna tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud digiühiskonna programm. Selle eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Digiühiskonna tulemusvaldkonnas koostatud programmi abil viiakse ellu 2021. a lõpus Vabariigi Valitsuses kinnitatud arengukava “Eesti digiühiskond 2030”. 2.11 Digiühiskonna programm Programmi eesmärk Avalike teenustega rahulolu tõus, ülikiire interneti parem kättesaadavus ja küberkaitstud Eesti. Olulised tegevused 2022-2025 eesmärkide täitmiseks 76 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Sarnaselt arengukava alaeesmärkide jaotusele on ka programm jaotatud kolmeks meetmeks: digiriik (e-teenuste rahulolu tõus), küberturvalisus (küberruumi turvalisus ja usaldusväärsus) ja ühenduvus (ülikiire, usaldusväärse ja taskukohase sideühenduse kättesaadavus). Digiriigi meetme raames on peamisteks ja suuremahulisemateks tegevusteks: • inimkesksete teenuste, sh elusündmusteenuste arendamine; • krattide ja Bürokrati kasutuselevõtu suurendamine avalikus sektoris; • nõusolekuteenuse ja andmejälgija kasutuselevõtu arendamine ja rohelise digiriigi tegevuskava loomine ning rakendamine; • riigi andmete poliitika arendamine; • digiriigi platvormide edasiarendamine (sh X-tee); • IT-alusteenuste konsolideerimine (sh standardteenuste RITi üleminek, pilveteenustele üleminek); • koodivaramu arendamine ja avaandmete avalikustamine; • teiste riigiasutuste toetamine digimuutuste võimendamiseks ning • IKT-oskuste edendamine avalikus sektoris ja väliskoostöö arendamine. Küberturvalisuse meetme raames viiakse läbi tegevusi, et välja arendada küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon ajakohase ja adekvaatsena: • tugevdatakse Riigi Infosüsteemi Ameti võimekust reageerida küberintsidentidele, sh arendades nii kiirreageerimis- kui reservvõimekust ning suurendatakse ohuteadmusinfo kogumise mahtu; • arendatakse riigi olulisimate teenuste vastupidavust küberrünnetele ja häiretele; • toetatakse erasektori elutähtsate ja oluliste teenuste osutajate vastupidavuse ja võimete arengut; • koostatakse ja edastatakse ohuhinnanguid ja haavatavuse teavitusi; • viiakse läbi tegevusi intsidentide ja kriiside ennetamiseks, valmisolekuks ja haldamiseks; • arendatakse küberintsidentide ja -kriiside ennetamise ja haldamise tehnilist, organisatsioonilist ja analüüsivõimekust; • tehnoloogilise vastupanuvõime tagamiseks ja parandamiseks nõustatakse ja koolitatakse asutusi ja ettevõtteid, sh uue riigi infoturbestandardi (E-ITS) rakendamiseks; • kasvatatakse järelevalve võimekust infoturbe rakendamise tõhustamiseks ning • suurendatakse Eesti elanike teadlikkust küberhügieenist (sh avalikkusele suunatud teavituskampaaniate läbi). Ühenduvuse meetmest: • väljastatakse 5G sagedused; • luuakse turutõrkepiirkondades liitumise võimalused väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga ning • arendatakse 5G transpordikoridoride arvu. 2.11 Tõhus riik Tulemusvaldkonna eesmärk Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2. 77 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Riigivalitsemise keskseks küsimuseks on riigipidamise suutlikkus piiratud ressursside tingimustes. Peamised strateegilised väljakutsed, millega riik peab tegelema ja kohanduma, on demograafiline olukord ning kulusurve riigieelarvele. Eesti rahvastik, sealhulgas tööealine elanikkond, väheneb ja kvalifitseeritud tööjõudu on raske leida kõikides sektorites. Riigi haldusorganisatsiooni ressursside nutikas, tõhus ja tulemuslik kasutamine on jätkuvalt halduspoliitika prioriteetne suund. Tõhususe kasvule töötab vastu kulude, sh palgakulude surve tulenevalt inflatsioonist. Inflatsiooniprognoosi on oluliselt võrreldes kevadega suurendanud. Tarbijahinnad kasvavad sel aastal prognoosi järgi 19,5 protsenti. Hinnakasvu tipp peaks jääma sügiskuudesse; 2023. aasta kevadel taandub inflatsioon ühekohaliseks ning aasta lõpus marginaalseks. Käesoleva aasta eelarvepositsioon on tugevalt mõjutatud Venemaa-Ukraina sõjast, eelarvepuudujääk ulatub 1 miljardi euroni ehk 2,7%ni SKPst. Võrreldes eelmise prognoosiga on suurendatud maksutulude kasvu nii sel kui ka järgmistel aastatel, mille põhjuseks on kiirest hinnakasvust tingitud tarbimismaksude ja palgakasvu ootuste tõttu suurenenud tööjõumaksude laekumine. Riigi rahanduse valdkonnas on mitmed reitinguagentuurid andnud hinnangu, et Eesti majandus on kriisidele hästi vastu pidanud. Sügisene majandusprognoos näitab eelarve oluliselt paremat seisu kui kevadine prognoos. Kui kevadel prognoositi selle aasta struktuurseks defitsiidiks - 4,5%, siis seatud kulutamise raamidest kinnihoidmine ja maksulaekumise kasv vähendab struktuurse puudujäägi sel aastal -2,6%ni. Väljakutseks on Eesti omavalitsuste osakaal valitsussektori kuludes, mis on poole väiksem (23%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Haldusterritoriaalse reformi järel on järgmiseks oluliseks väljakutseks omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate ülesannete üleandmine. OECD uuringud55 on näidanud, et riigi jõukuse ning fiskaalse ja administratiivse detsentraliseerituse vahel valitseb selge positiivne seos. Järgmiste aastate oluline väljakutse on rohepöörde elluviimine ning selle koordineerimine kõigis valdkondades. Euroopa rohelise kokkuleppe raames on EL seadnud endale Euroopa kliimamääruses siduva eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Selleks on vaja kasvuhoonegaaside heitkoguste praegust taset järgmistel kümnenditel olulisel määral vähendada. Paketi „Eesmärk 55“ raames vaatab EL läbi oma kliima-, energia- ja transpordialased õigusnormid, et viia kehtivad õigusaktid kooskõlla 2030. ja 2050. aastaks seatud eesmärkidega. Rohepöördega seotud tegevusi koordineerib Riigikantselei ning Vabariigi Valitsus moodustas rohepoliitika juhtkomisjoni, mille eesmärk on koordineerida rohepöörde elluviimist Eestis kestliku majanduskasvu edendamiseks. Tabel 27. Tõhus riik tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2021) Valitsemissektori kulutuste osakaal SKPs (ei Ei kasvanud 39,0 39,0 39,0 39,0 kasva, %) 2020 vs 55 OECD Regions at a Glance 2018, https://read.oecd-ilibrary.org/governance/oecd-regions-and-cities-at-a-glance- 2018_reg_cit_glance-2018-en#page1; OECD Regional Outlook 2016. 78 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2021) Allikas: Eurostat 2021 (45,1% vs 42,3%) Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas (20-64a), % 15,2 15,2 15,2 15,2 15,2 Allikas: Rahandusministeerium Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta 55 57 57 58 59 EL keskmisest, % Tõhus riik tulemusvaldkonna eesmärk saavutatakse kuue programmiga: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine, Riigi rahandus, Halduspoliitika, Regionaalpoliitika, Finantspoliitika ja Arhiivindus. Eesmärgi saavutamise eest vastutavad riigisekretär, rahandusminister, riigihalduse minister ning haridus- ja teadusminister. Tulemusvaldkonna kohta ei ole koostatud arengukava. 2.11.1 Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamise programm Programmi eesmärk Valitsuse tegevuseesmärkide elluviimine toimib mõjusalt, tõhusalt ja mõistetavalt. Tabel 28. Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamise programmi mõõdik ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2021) Täidesaatva võimu võimekus56 6,8 6,8 kasvab kasvab kasvab Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab riigisekretär ning programmi viib ellu Riigikantselei. Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks • Valitsuse poliitika paremat planeerimist ja koordineerimist toetava strateegia „Eesti 2035“ rakendamiseks tihendatakse koostööd ministeeriumide ja huvirühmadega ning jätkatakse Riigikantselei strateegiabüroo arendamisega riigi strateegilise planeerimise kompetentsikeskuseks. Toetatakse „Eesti 2035“ strateegias toodud arenguvajaduste leevendamiseks uuenduslike lahenduste arendamist ja katsetamist koostöös teadusasutuste ja ettevõtetega. 56 Executive Capacity http://www.sgi-network.org/2019/Governance/Executive_Capacity 79 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • Riigikantselei jätkab riigi otsustusprotsessi toetamise võime arendamist, mis põhineb kogutud andmetel, andmeanalüüsil ja nüüdisaegsel tehnoloogia ning jätkab avaliku sektori innovatsiooni juurutamist valitsussektoris. • Koostöö ja infovahetuse edendamiseks, aga ka avalikkuse paremaks kaasamiseks jätkub riigi koosloome keskkonna väljatöötamine, mis on muu hulgas planeeritud ka avatud valitsemise partnerluse tegevuskavasse, et kaasata partnereid väljastpoolt valitsusasutusi. • Riigikantselei kujundab Eesti rolli 2022. aastal avatud valitsemise partnerluse kaaseesistujana ja 2023. aastal eesistujana. See parandab Eesti rahvusvahelist positsiooni ning kvaliteetset ja teadmistepõhist poliitikakujundamist. • Algab uus Euroopa Liidu rahastamisperiood ja vaja on rakendada sellega seotud meetmed. Pööratakse süsteemsemat tähelepanu Euroopa Liiduga seonduvale kommunikatsioonile. Riigikantselei saab keskse rolli rohepöörde kommunikatsiooni elluviimisel. • Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse tõttu Ukrainas on kavas riigi kaitsetegevuse kava kiirendatud korras üle vaadata, samuti tuleb uuendada Eesti julgeolekupoliitika aluseid. Eesti riigikaitseks ja tsiviilkriisideks valmisoleku suurendamiseks koostab Riigikantselei ministeeriumide ja asutustega koostöös valmisoleku seaduse eelnõu, mis loob riigikaitseseaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja hädaolukorra seaduse vahel killustunud kriiside maailma asemele ühtse õigusruumi. Samal ajal viiakse ellu riigikaitse arengukava strateegilise kommunikatsiooni osa. • Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsuse ja pühendumuse taseme tõstmiseks ning koostöö parandamiseks jätkatakse eesmärgipäraste arendustegevustega, sh arenguprogrammiga tippjuhtide digivõimekuse ja kriisijuhtimise oskuste edendamiseks. Plaanis on uuendada tippjuhtide kompetentsimudelit ning toetada juhtide kandideerimist rahvusvaheliste organisatsioonide mõjukatele ametikohtadele. • Üleriigilise rohepoliitika keskse vaate loomiseks koostatakse tegevuskava, mis esmalt keskendub lähiaastate kõige olulisematele tegevustele rohepööret puudutavate eesmärkide saavutamisel ning milles määratakse ühtlasi kindlaks ka tegevuste elluviimise ajakava koos vastutajatega. Lisaks sellele on plaanis keskenduda kõige olulisemate sihtrühmade – erasektor, kohalikud omavalitsused, üksikisikud – süsteemseks kaasamiseks vajalike nn baasteenuste loomisele, mis hõlmavad nii kompetentside arendamist, süstematiseeritud informatsiooni kättesaadavust kui ka riigiüleseid kommunikatsioonitegevusi. Samal ajal määratakse koostöös ministeeriumidega kindlaks riigivalitsemises olulised rohepööret puudutavad eesmärgid ja seda toetavad tegevused. 2.11.2 Riigi rahanduse programm Programmi eesmärk Kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav riigi rahandus. Tabel 29. Riigi rahanduse programmi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2021) Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon % SKPst -3,8 -2,4 -2,3 -2 -2 Allikas: Statistikaamet Maksude osakaal SKPst, % 34,4 33,4 33,5 33,2 32,8 Allikas: Statistikaamet 80 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2021) Valitsussektori kulude reaalkasv vastavalt Euroopa Komisjoni Andmed metoodikale võrreldes potentsiaalse laekuvad majanduskasvuga, % 57 3,1 3,1 3,1 3,1 2022.a. lõpus Võlakoormuse osakaal SKPst, % 18,1 21,6 25,1 26,5 29,7 Likviidsete finantsreservide osakaal 8,3 7,2 7,3 7,1 6,8 SKPst, % Eelarvepoliitika pikaajaline Madala Madala Madala Madala Madala jätkusuutlikkus (Euroopa Komisjoni riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga hinnang)58 Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks • Riigieelarve seaduse muutmine, sh riigieelarve planeerimise, täitmise, aruandluse ja hindamise põhimõtete, protsessi ja rollijaotuse täpsustamiseks. Koos riigieelarve seaduse muutmisega vaadatakse üle rakendusaktid ja juhised, mh eesmärgil, et igaüks neist reguleeriks vajalikul tasemel vajalikku osa protsessist, need ei dubleeriks üksteist, samas oleksid kõik osad kaetud. • Arendatakse pidevalt prognoosi- ja analüüsimetoodikaid, et anda võimalikult teadmuspõhine, objektiivne ja täpne sisend valitsusele riigieelarve, riigieelarve strateegia ja stabiilsusprogrammi koostamiseks ning erinevate majanduspoliitiliste otsuste langetamiseks. • Edendatakse investorsuhteid, et aidata kaasa riigi võlakirjade õiglasemaks hinnastamiseks ning vähendamaks riski, et kriisiolukorras ei ole riigil võimalik vajalikus mahus ja mõistliku hinnaga võlga kaasata tagamaks riigi arvelduste kohase tegemise. Riigi arvelduste tõhusamaks korraldamiseks kaasajastatakse e-riigikassa infosüsteemi tehnilist platvormi. • Kasvatatakse Maksu- ja Tolliameti maksu- ja tolliriskide analüüsi võimekust, mis toetab andmetel, teabel ja nende analüüsil põhinevaid otsuseid. Kiirelt muutuv majanduskeskkond ja Euroopa Liidu nõuded on kaasa toonud senisest kiirema analüüsivajaduse. • Võrdse majanduskeskkonna ja ühiskonna kaitsmiseks kasvatatakse Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna tehnilist ja IT-võimekust kriminaalmenetlusega seotud teabe töötlemiseks ja keeruliste peitkuritegude (rahvusvahelise salakaubanduse ja maksukuritegude) varajaseks avastamiseks ja tõkestamiseks. Samuti tõstetakse uute kriminaaltulu vormidega (krüptoraha) tegelemise võimekust ja luuakse kõikide seadusandluses sätestatud jälitustoimingute iseseisva teostamise võimalus. 57 Metoodika kirjeldus Box 1.11 lk 52 https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finance/ip075_en.pdf 58 Vastav tase tuuakse iga-aastases stabiilsusprogrammi hinnangus. Vt p 5 - https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finance/06_ee_2018_sp.pdf 81 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2.11.3 Halduspoliitika programm Programmi eesmärk Riigi haldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik statistika muudab riigi toimimise läbipaistvaks. Tabel 30. Halduspoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2021) Keskvalitsuse kulutuste osakaal SKPst, %. 37,2 33,3 33,3 33,3 33,3 Allikas: Eurostat Keskvalitsuse osakaal tööhõivest (20- 9 9 9 9 9 64)59,% Statistika tarbija rahuloluindeks60 72,2 70 70 70 70 Halduspoliitika programm on jagunenud rahandus- ja riigihalduse ministri portfellide vahel. Ministritel on ühine vastutus riigivara osakonna teemades (rahandusministri vastutusalas on osaluspoliitika, riigihalduse ministri vastutusalas on muu riigivarapoliitika, sealhulgas kinnisvara ja omandireform), osaliselt palgapoliitikas ja Rahandusministeeriumi kesksete tugiteenuste teemades. Riigihalduse ministri vastutusvaldkonnas on riigihaldus ja personalipoliitika, riigihangete ja riigiabi teemad, riigihangete vaidlustuskomisjon, Riigi Tugiteenuste Keskuse tegevused ning Riigi Kinnisvara AS aktsionäri roll. Rahandusministri vastutusvaldkonnas on statistikaga seotud õigusloome ja poliitika kujundamine, Statistikaamet, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus ning Eesti Energia AS, Eesti Loto AS ja Levira AS aktsionäri roll. Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks • Riigireformi analüüsist lähtuvalt edasiste suundade elluviimine, sh riigi institutsioonide tõhus korraldus, arendamine ja koostöö, avaliku teenistuse ajakohastamise võimaluste leidmine ja rakendamine ning personalipoliitika sisemise ja välimise sidususe tagamine läbi riigi strateegilise personalijuhtimise tegevuste ja kesksete koolituste arendamine. • Tühjenevate piirkondade probleemi lahendamiseks viiakse ellu elamumajanduse ümberkorraldamise meedet (tühjenevad korterelamud). 2020–2022 läbiviidud pilootprojekti põhjal selgub meetmete täiendamis- ning ka võimaliku lisarahastuse vajadus 2023. aastaks. Võetakse vastu vajalikud seadusemuudatused - asjaõigusseadus ja kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus. • Riigihangete valdkonnas on fookuses väärtuspõhiste riigihangete (sh sotsiaalse, innovaatilise ja keskkonnahoidliku hankimise) edendamine. Töötatakse välja juhendmaterjalid kvaliteedikriteeriumide seadmise kohta, kogutakse kokku parima praktika näited erinevates valdkondades, integreeritakse näidiskriteeriumid riigihangete registrisse ning viiakse läbi parima praktika seminarid hankijatele. 59 Tööhõive (20-64): tööga hõivatu – isik, kes uuritaval perioodil töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena; töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; ajutiselt ei töötanud. 60 Regulaarselt tarbijatele saadetava küsitluse põhjal arvutatud indeks 82 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • Alanud on dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse keskse pakkumise väljaarendamine Riigi Tugiteenuste Keskuses ja riigiasutuste sujuv teenusele üleminek alates 2023. aasta jaanuarist, et muuta valdkonna korraldus tervikuna efektiivsemaks ning koosvõimelisemaks. • Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse eesmärgiks on muuta arendus- ja haldusteenuste korraldamine kiiremaks ja paindlikumaks (läbi DevSecOps toimemudeli kasutusele võtmise) ning kasvatada majasisest arendusvõimekuse osakaalu sisseostetud teenuse kõrval. Väljakutseks on muudatusvajadustele kiire reageerimine ning turvalised ja kvaliteetsed digilahendused, mille lausaline sisseost on oluline riskitegur. • Kvaliteetse statistika õigeaegse tootmise ning Euroopa Liidu õigusaktidele ja regulatsioonidele vastavuse tagamiseks toimuvad Statistikaametis 2028. aastani ettevõtlus-, põllumajandus-, keskkonnavaldkonna-, rahandus- ning rahvastiku ja sotsiaalvaldkonna statistika tootmise mahukad arendused ja uue statistika koostamine. Jätkub ka riikliku andmehalduse sisseviimine, sh riigi põhiandmete määramine ja riigi käsutuses olevate andmete kirjeldamine. 2.11.4 Regionaalpoliitika programm Programmi eesmärk Inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv elukeskkond. Tabel 31. Regionaalpoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026 tase (2021) Harju maakonna elanike osakaal Eesti rahvaarvust (%)61 46 46,8 46,8 46,8 46,8 Allikas: Statistikaamet Väljaspool Harju maakonda loodud Andmed SKP osakaal Eesti SKPst (%)62 laekuvad 35 35 35 35 Allikas: Statistikaamet detsembris Kohaliku omavalitsuse institutsiooni 59 >60 >60 >60 >60 usaldusväärsus elanike seas, % Kinnisvara hindade regionaalne erinevus (Harju-, Tartu-, Pärnumaa vs 4,5 5 5 5 5 ülejäänud Eesti keskmine, kordades)63 Allikas: Maa-amet Elukeskkonnaga rahulolu,% Iga- aastaselt ei 85 85 85 85 mõõdeta Elukeskkonnaga rahulolu Iga- piirkondlikud erinevused kõrgeima ja aastaselt ei 29 29 29 29 madalaima detsiili KOVide vahe mõõdeta Kohalike omavalitsuste kulude 24,4 25 25 25 25 61 Allikas: Statistikaamet RV028U ja RV092. Sihttase näitab prognoosiga võrrelduna tagasihoidlikumat sisserännet Harjumaale. 62 Allikas: Statistikaamet RAA0050. Sihttase näitab teiste maakondade panuse kahanemise pidurdamist. 63 Allikas: Maa-amet, korteriomandite (eluruumide) tehinguandmed, keskmine tehingu hind (eur/m2). Sihttase näitab regionaalsete erinevuste kasvu pidurdamist. 83 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026 tase (2021) osakaal valitsussektori kuludest64,% Allikas: STA Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks • Regionaalse arengu tegevuskava rakendamine: • EL 2021-2027 struktuurivahendite majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgil regionaalarengu toetusmeetmete elluviimine. • Interreg programmide 2021-2027 elluviimine. • Ida-Viru õiglase ülemineku kava koostamine ja selle alusel kavandatud toetusmeetmete ettevalmistamine ja elluviimine. • Erinevate ministeeriumide poolt välisvahenditest rahastatavate toetusmeetmete väljatöötamisel ja elluviimisel nende regionaalse mõju koordineerimine ja piirkondlike eripäradega arvestamine, et tagada nende toetavat mõju regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele, avardada piirkondlikke arenguvõimalusi ja parandada sealsete ettevõtete konkurentsivõimet. • Riigieelarveliste regionaalarengu meetmete ümberkorraldamine perioodiks 2023-2027, mis hõlmab vahendite killustatuse ja halduskoormuse vähendamist, maakondliku tasandi vastutuse suurendamist, meetmete sisu ja eelarvejaotuse regulaarse ülevaatamise süsteemi juurutamist. • Piirkondade arenguerinevuste tasakaalustamisele ja regionaalsete eripäradega arvestamisele suunatud regionaalsete arengulepete ja nõukogude pilootprojektide läbiviimine (eelduslikult Lõuna-Eestis ja Kesk-Eestis). Antud tegevus toetab regionaalse arengu tegevuskava rakendamist. • Kohalike omavalitsuste võimekuse ja kompetentside arendamine, omavalitsuste vahelise koostöö ning kohaliku ja keskvalitsuse partnerluse tugevdamine, detsentraliseerimine ja selle toetamiseks kohalike omavalitsuste rahastamise põhimõtete muutmine ja kohalike omavalitsuste rolli suurendamine kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisel. • Kohaliku omavalitsuse arengu tulevikustsenaariumite koostamine, et hinnata ühiskonna ja riigi arengust tingitud Eesti kohaliku omavalitsuse väljakutseid aastaks 2035 ning kavandada sellest tulenevad õigusruumi jm muutused („Tulevikuomavalitsus 2035“) • Rahandusministeerium, kui ruumilise planeerimise kompetentsikeskus, panustab läbi üleriigilise planeeringu koostamise ning eri- ja teemaplaneeringute transpordi, keskkonna ja regionaalpoliitika arengukavade ja programmide täitmisesse (Suure Väina püsiühenduse, Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse, Haljala-Kukruse 2+2 maantee, Rail Baltic raudtee, Tallinna ringraudtee, Harju maavarade planeeringud). • Tegevused ruumilise planeerimise tõhustamiseks – planeeringute digipöörde elluviimine (sh planeeringute ruumiandmete kättesaadavuse tagamine, menetluste tõhustamine digilahendustega) koos asjakohaste õigusakti muudatustega planeerimise lihtsustamiseks. 64 Statistikaameti andmed, valitsemissektori tulud ja kulud sektori järgi. 84 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2.11.5 Finantspoliitika programm Programmi eesmärk Konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ettevõtlus- ja finantskeskkond. Tabel 32. Finantspoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed. Tegelik tase Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026 (2021) Kapitalituru maht (börs, võlakirjad, 27 ühisrahastus, riskikapitali- ja muud fondid (hinnanguline ning III samba pensionifondid, v.a sest EP ei ole 25 26 26 27 krediidiandjad, II samba pensionifondid ja vastavaid kindlustus) SKP-sse, % andmeid avaldanud) Finants- ja kindlustustegevuse osatähtsus 4 4 4 4 4,2 SKP lisandväärtuses,% Eraisikute netofinantsvara (finantsvara – 27 finantskohustused) suhe SKP-sse, % (hinnanguline sest EP ei ole 14 14 14 15 vastavaid andmeid avaldanud) II samba fondide pikaajaline reaaltootlus Jah Jah Jah (20 aasta libisev keskmine on võrdne või Ei (1) Jah ületab 2%) Baseli rahapesuvastase võitluse indeks Jah Jah Jah Jah Jah (koht riikide edetabelis on esikümnes) Aruandlus- ja auditeerimisstandardite kõrge kvaliteet (koht edetabelis on 30. või Jah Jah Jah Jah Jah kõrgem) Allikas: The Global Competitiveness Report Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks • Rahapesu ja terrorismi rahastamise alase riigisisese riskihinnangu põhjal loodud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tegevuskava elluviimine ning Moneyval’i hindamisel tuvastatud puuduste kõrvaldamine. Rahapesu andmebüroo võimekuse suurendamine rahandusministeeriumi haldusalas, sh strateegilise seire ja analüüsi võimekuse väljaarendamine, digiteadlikemate lahenduste kasutuselevõtmine ning järelevalve ja finantssanktsioonide kohaldamise seire tugevdamine. • EL Pangandusliidu projekti tulemusena ühtse EL finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimise alase raamistiku lõpuni viimistlemine (sh võimaluse korral üleeuroopalise hoiusekindlustuse skeemi loomine), et tagada eelkõige suurem hoiustajate kaitse. • EL Kapitaliturgude Liidu initsiatiivi raames erinevate meetmete väljatöötamine, et soodustada kohaliku kapitalituru arengut kui ka piiriülest kapitali kaasamist, samuti rohelisi investeeringuid (sh seni reguleerimata valdkondades, eelkõige ühisrahastus ja krüptovarad, suurema investorikaitse taseme saavutamine). • Eesti elanikkonna rahatarkuse edendamine ja vastustundliku laenamise põhimõtte parem rakendamine. Eesmärgiks on tagada avaliku-, era- ja kolmanda sektori tihedas koostöös rahatarkuse kättesaadavus nii lastele kui ka täiskasvanutele. Samuti leida kaasaegseid võimalusi, kuidas motiveerida inimesi neid teadmisi praktikas kasutama ning vajadusel ka 85 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 nõu ja abi küsima. Lisaks võimaldada eraisikute kohta kõikide finantskohustustega seotud info kättesaadavust, et vähendada inimeste sattumist võlgadesse. • Koostöös partneritega Euroopa Liidu kestliku rahastamise initsiatiivi raames ettevõtete kestlikkusaruandluse ja selle kontrollimise süsteemide loomine ja juurutamine. 2.11.6 Arhiivindusprogramm Programmi eesmärk Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine. Tabel 33. Arhiivindusprogrammi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2021) Arhiivimoodustajate (asutuste) arv, kes on Rahvusarhiivile üle andnud 40 50 55 60 70 digitaalarhivaale Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal Rahvusarhiivis, % 88 88 88 88 88 Koguhulk 2021.a lõpu seisuga: 10 244 681 arhivaali Arhivaalide kättesaadavus veebis, 25,8 28 29 30 31 miljonit kujutist Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks • Rahvusarhiiv on tugi e-valitsemisele ning keskendub digisündinud teabe, sh andmekogude arhiveerimisele (koostöökeskkonna ASTRA vastuvõtuvõimekuse arendamine erinevas kvaliteedis digisündinud ainese vastuvõtuks, sh. vananenud EDHSides ja kõvaketastel oleva teabe vastuvõtt, aga ka uute süsteemidega liidestamine ja „märkamatu arhiveerimise“ arendamine) ja lindirobotite süsteemi hankimisele Rahvusarhiivile ja Eesti Rahvusringhäälingule (ka teiste digiasutuste) digiarhiivide tarvis. Tagatisfaile saab peale seda säilitada identselt dubleerituna kahes geograafilises asukohas Tallinnas ja Tartus (digikultuuripärandi pikaajaline turvaline säilitamine). • Rahvusarhiiv on avatud asutus ja partner kogukondadele ning keskendub kultuuripärandi digiteerimise projektide läbiviimisele, mis on rahastatud Euroopa Liidu struktuurfondidest (digiteeritakse dokumente, fotosid, filme ja fotonegatiive), filmipärandi voogedastusplatvormi arendamisele koostöös Eesti Filmi Instituudiga ning tehisintellekti kasutamisele digiteabe avamisel ja kasutusse andmisel (sh tekstituvastuse (Transkribus projekt), näo- ja objektituvastus (Ilme, Fotis) arendamine). 86 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2.12 Õigusriik Tulemusvaldkonna eesmärk Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse justiitssüsteemiga riik. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Muutuv ühiskond seab täiendavaid nõudmisi ning majandus lähtub aina enam teadmistepõhisest lähenemisviisist. Sealjuures on oluline, et õiguskord arvestab paindlikult kõiki arenguid maailmas ning riik pakub uuenduslikke ja ettevaatavaid lahendusi. Samuti peab riigi õigus- ja kriminaalpoliitika suurendama inimeste heaolu ning tagama avatud ja turvalise ühiskonna, kus inimesed teavad oma õigusi ja võivad nende kaitses kindlad olla. Riigid ei ole omavahelises konkurentsis mitte ainult majanduse ja elukeskkonna, vaid ka õiguskorra poolest. Seetõttu räägitakse viimastel aastatel palju nn regulatiivsest riikidevahelisest konkurentsist, sh on tekkinud reaalne konkurents ettevõtete jaoks atraktiivseima ärikeskkonna pakkumisel. Suurima tulu maksude ja loodud töökohtade näol saab riik, mis suudab kujundada kõige ettevõtjasõbralikuma ärikeskkonna. Riigi õiguspoliitiline suund peab püüdlema selle poole, et Eesti õiguskeskkond oleks nüüdisaegne, atraktiivne ja konkurentsivõimeline. Oluline on optimeerida riigiasutuste tööd ja muuta isikute suhtlus riigiga lihtsamaks. Eeltoodu tulemusena säilitame või parandame Eesti positsiooni erinevates riikide keskkonda hindavates edetabelites (nt Maailma vabaduse edetabelis on oluline säilitada „vaba“- staatus ning edendada Eesti konkurentsivõime positsiooni). Ühtlasi suurendame toetusi represseeritutele ja selle valdkonnaga tegelejatele. Kvaliteetne õigusloome parandab riigi konkurentsivõimet ning toetab ühiskonna üldist toimimist. Seaduse muutmine ei pea olema esimene ja ainus viis, kuidas probleemi lahendamisele reageerida, vaid kaaluda tuleb ka muid mitteregulatiivseid võimalusi. Seepärast saabki öelda, et õigusloome mahu vähendamisele aitab kaasa eelnõu koostamisele eelneva esmase analüüsi, sh väljatöötamiskavatsuse järjepidev nõudmine. Tagada tuleb perekonna- ja eraelu puutumatust ning teisi inim- ja põhiõigusi kaitsev õiguskeskkond, sh rahvusvahelisel tasandil ja piiriülese koostöö raames. Soodsa ja kaasaaegse ettevõtluskeskkonna loomisel ja Eesti konkurentsivõime tagamisel on oluline roll majandustegevust reguleerival seadusandlusel. Ettevõtlusega alustamine ja tegelemine peab olema arusaadav ja mõistlikult lihtne, sh tuleb nutikalt kasutada tehnoloogia ja digimaailma võimalusi riigi ja ettevõtjate vahelises suhtluses. Nii seadusandluse kui riikliku järelevalve kaudu peab riik tagama intellektuaalse omandi kaitse ning toetama vaba konkurentsi ja tõhusalt reageerima tegevustele, mis võivad seda kahjustada. Muu hulgas on oluline, et rõhk on ennetusel ning toetamisel. Kriminaalpoliitika eesmärk on ennetada õigusrikkumisi ning kohelda õigusrikkujaid mõjusalt. Eesti peab olema turvaline – ootus turvalisele Eestile on ka elanike poolt enim väljendatud ootus riigile ning on selliselt väljendatud strateegias „Eesti 2035“ . Eelkõige peab ühelt poolt olema tagatud ohvrite vajadused ning teiselt poolt toetatud õigusrikkuja naasmine õiguskuulekale teele. Samuti peab kriminaaljustiitssüsteemis tagama õiguskaitsetöötajate (sh kohtud, Prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI)) võimekuse kasvu ning süüteomenetluse digitaliseerimise. Oluline on investeerida nii EKEI seadmetesse kaasaegsete uurimismeetodite kasutamiseks kui ka teadus- ja arendustegevusse. 87 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Eduka kriminaalpoliitika eelduseks on tervishoiu-, haridus- ja sotsiaal-, kultuuri- ja spordisüsteemide koostöö – kriminaaljustiitssüsteem üksi ei suuda kuritegusid ennetada ja kahjusid vähendada. Kogukondliku sekkumiseta ei ole võimalik pakkuda ravi ja nõustamist sõltlastest õigusrikkujatele, kui tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis puuduvad selleks vahendid. Samuti ei ole võimalik tagada kooliturvalisust, kui haridussüsteemil pole ressurssi koolikiusamisvastaste programmide läbiviimiseks või haridus- ja kultuurisüsteemil pole võimalust pakkuda huvi- ja spordiringe. Seega kuritegevuse ennetamine ning sellest tuleneva kahju vähendamine peab olema riiklikult juhitud ning koostöös partneritega. Kuritegevuse määr on viimase 15 aasta jooksul poole võrra vähenenud – aastas registreeritakse umbes 26 000 kuritegu. Ka mujal läänemaailmas on kuritegevus vähenenud ja valdavalt kõige enam levinud kuritegude, eelkõige varguste arvelt. Samas on aga rahvusvaheliselt ja Euroopa Liidu riikide võrdluses Eesti heas positsioonis elanike poolt tajutud turvalisuse ning politsei usalduse kategoorias. Nimelt 94% inimestest peab Eestit turvaliseks, mis on EL riikide pingereas kaheksas. Samas on probleemiks vangide ning tapmiste arv, kus jääme suhtarvult viimaste hulka. Tõhusa karistuse täideviimise süsteemi tagamiseks on eelkõige vaja, et nii vangide kui ka kriminaalhooldusalustega töötaks piisav arv professionaalseid ametnikke ning neil oleks piisav varustus ja konkurentsivõimeline tasu. Tähelepanu tuleb suunata korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määra vähendamisele ning sõltuvuste ja muude vaimse tervise häirete tõttu toime pandud kuritegude ennetusele. Oluline on, et kriminaalkaristus keskenduks õigusrikkuja võimekuse arendamisele nii, et ta oleks võimeline peale vabanemist iseseisvalt õiguskuulekat elu elama. Siin mängib rolli nii kogukondlike karistuste ning taastava õiguse laialdasem kasutamine kui ka vanglate ja kriminaalhoolduse rehabiliteerivad ja taasühiskonnastamise tegevused (sh vangistuse sisu, vabanemisjärgne tugi- ja majutusteenus). Kõike ülaltoodusse panustab oluliselt ka see, kui inimesed saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud nii kohtus kui kohtuväliselt. Isikute ootused on aina suurenemas ning ühiskonna muutused nõuavad õiguste jõustamisel teistsuguseid lahendusi. Mida tõhusam ja õiglasem on kohtupidamine ning mida kättesaadavam nii erinevate õiguselukutsete teenus (vandetõlgid, kohtutäiturid, advokatuur, notariaat, patendivolinikud, pankrotihaldurid) kui ka õigusabi, seda rahulolevamad on ühiskonna liikmed. Tõhusa õigusriigi kehtivuse ja toimimise eeldus on õiguse kättesaadavus. Eestis on 2002. aastal kasutusele võetud elektrooniline Riigi Teataja, kus on enamus olulisest õigusteabest, sh kohaliku omavalitsusüksuste määrused, seaduste ja määruste tõlked, kohtulahendid ja nende kokkuvõtted ning eelnõude menetluse andmed. Vajalik on jätkuvalt koondada oluline õigusteave Riigi Teatajasse ja kaasajastada õigusteabe kättesaadavust kasutajate vajadustest lähtuvalt. Suurendamaks läbipaistvust ettevõtlussektoris ning arendamaks uusi, andmepõhiseid teenuseid, muudetakse ka äriregistri andmed tasuta kättesaadavaks. Eestis on lihtsa ülesehitusega kohtusüsteem, milles puuduvad erikohtud, kuid kohtuasjade menetlus toimub reeglina läbi kolme kohtuastme. 2006. aastal liideti esimese astme kohtute tööpiirkondi. Kvaliteetne õigusemõistmine peab olema kättesaadav üle riigi, kuid selleks peab kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja menetlusosalistele vähem koormavaks. Kohtute tõhusat tööd toetab selge ja lihtne menetlusõigus, kohtunike suurem spetsialiseerumine ja normaalne töökoormus, samuti hästitoimivad digilahendused ning tugiteenused. Eeltoodu saavutamist toetab läbivalt rahvusvaheline koostöö ja tehnoloogilised lahendused. Arvestades isikute piiriülese liikumise suurenemist mängib rahvusvaheline koostöö aina suuremat rolli tõhusama ja inimkeskse õigusruumi kujundamises ning õiguste jõustamises. 88 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Selleks, et ühiskond toimiks hästi, on vaja, et õigusruum oleks arusaadav ja terviklik ning õigusemõistmine tõhus. Õigusriik tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm: Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum. Programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Justiitsministeerium. Õigusriigi tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed on identsed programmi mõõdikutega, mistõttu need on lisatud programmi tutvustuse juurde. 2.12.1 Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Programmi eesmärk Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks, tagatud on põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning kuritegevust on vähe. Tabel 34. Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2021) Staatus Staatus Staatus vaba Staatus Staatus vaba Koht Maailma vabaduse edetabelis vaba vaba vaba Eesti konkurentsivõime positsioon 26 27 27 27 27 Inimeste hulk, kes tunneb end oma kodukandis pärast pimeda saabumist 74% >79% >79% >79% >79% turvaliselt65 Eesti positsioon rahvusvahelises õigusriigi <15 indeksis kriminaaljustiitssüsteemi - <15 <15 <15 alakategoorias World Justice Project õigusriigi indeks 0,81 >0,81 >0,81 >0,81 >0,81 Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks Õiguskaare digitaliseerimine. Riik peab muutuma kodanikule lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Tegevuse raames täiustatakse ja võetakse kasutusele uusi töökeskkondi, mis tagavad vajaliku teabe digitaalse kättesaadavuse ning andmete vahetuse. Eesmärk on masinloetavate andmete kasutuselevõtu kaudu hoida kokku kulusid, muuta poliitikakujundamine andmepõhisemaks. Automatiseerime kriminaalmenetlusega kogutavate andmete analüüsi, arendame infosüsteeme, kohtuekspertiise ning analüütilist võimekust kohtueelses menetluses. Püüdleme tõhusa kriminaalõiguse ja selle rakendamise poole. Kriminaalmenetluse digitaliseerimine hõlmab kõiki asjaosalisi, alates politseist ja prokuratuurist ning lõpetades kohtute ja vanglatega. Eesmärgiks on jõuda 2023. aastal esimeste paberivabade kriminaalmenetlusteni. Läbi infotehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtu saame aidata kaasa nii kriminaalmenetluste tõhustamisele, kui intellektuaalse omandi õiguste tagamisele. Arendamisel olev digitaalne ja kõigile jälgitav koosloome keskkond koondab tulevikus kogu Eesti elu mõjutava õigusloomeprotsessiga seotud teabe ühte kohta, katab kogu õigusakti loomekaare kuni Riigi Teatajas avaldamiseni ja võimaldab huvirühmade ning ekspertidega koostöös avatumat poliitika- ja õigusloomet. 65 Ohvriuuringud 2010-2018 89 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Kodanikukesksed teenused. Kodanikukesksete teenuste kujundamisel on vaja muuta digitaalsetele õigusteenustele ja õigusmenetlustele ligipääs kasutajasõbralikumaks, luua juurde lihtsaid ning kättesaadavaid abi võimalusi. Seetõttu jätkub riigi õigusvõrgu projekt, mille tulemusena valmiv e-keskkond pakub inimestele õigusalast teavet ja mugavaid lahendusi juurdepääsuks õigusmenetlustele ja õigusabile. Samuti käivituvad selle projekti raames kodanike ligipääsupunktid maakondlikes riigimajades. Konkurentsivõimeline ärikeskkond. Digitaliseerimise ja kodanikukesksete teenuste kõrval on Justiitsministeeriumi prioriteediks konkurentsivõimelise ärikeskkonna loomine. Õiguskindlad kohturegistrid, milles sisalduvad andmed on kvaliteetsed ja ajakohased ning mille pakutavad teenused on kasutajale mugavad, aitavad kujundada ettevõtjale lihtsama ja mugava tegutsemise keskkonna. Registriandmete avaldamise ja tasuta kättesaadavaks tegemisega elavdame majandust, suurendame avaliku sektori tegevuse läbipaistvust, pakume kasulikku informatsiooni (ettevõtetele, riigiasutustele nii Eestis kui ka välisriikides), aitame andmete tasuta kättesaadavaks tegemisega tuvastada korruptsiooniriske jne. Toimiv ärikeskkond vajab ka tõhusat võimalust kaitsta oma õigusi. Kohtumenetlus peab olema osalistele arusaadav ning igas kohtuastmes toimuma mõistliku aja jooksul ja kvaliteetselt. Jätkuvalt on prioriteediks võitlus majanduskuritegevusega. Tõhus kriminaalõigus. Jätkatakse tegevusi, et kriminaaljustiitssüsteem oleks tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike. Kriminaalmenetlus peab olema arusaadav, st osapooltele on tagatud ülevaade protsessist, nende õigustest ja kohustustest. Viime ellu tegevusi, et ennetada (korduv)kuritegevust, toetame kogukondlike karistuste rakendamist ning vangistusest vabanemisel pakume tugi- ja majutusteenust (tagada tuleb riigieelarveline rahastamine). Tegeleme noorte kuritegevuse ennetamisega, mis aitab vältida püsiva rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist, sh toetame sotsiaal- ja teraapiaprogrammide väljatöötamist ning rakendamist. Keskendume ühiskonnale enim kahju tekitavatele ning suurima mõjuga kuritegudele: rasked vägivallakuriteod, sh inimkaubandus ning lähedaste (nt perevägivald) ja alaealiste vastu toime pandud teod; samuti organiseeritud kuritegevus ja majandus-, finants- ja rahapesu-, küber-, korruptsiooni-, keskkonna-, tehnoloogia- ning narkokuriteod. Õigushariduse kvaliteet. Jätkatakse tööd ning diskussioone õigushariduse kvaliteedi tõstmise teemal, et tagada õigushariduse kvaliteet ja õigusteaduse kestlik areng. Tartu Ülikooli ning Eesti Teaduste Akadeemiat toetatakse seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Jätkub 2022. aastal käivitatud kriminaalõiguse stipendiumiprogramm eesmärgiga toetada kriminaalvaldkonna juristide järelkasvu. 2.13 Siseturvalisus Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs 90 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Eesti inimesed tunnevad end turvaliselt. 2020. aastal leidis 92% küsitlusele vastanuid, et Eesti on elamiseks turvaline riik, 2022. aastal 90%. Sisejulgeolekut mõjutasid olulisel määral arengud välismaal, eelkõige Valgevene hübriidrünnakud Poola, Leedu ja Läti suunal, sh migrantide smugeldamine ja sisserände kasutamine hübriidründe tööriistana. Samuti olukord Afganistanis ja sellega seotud migratsioonivood. Eelnevale lisandub esialgne Vene vägede koondumise Ukraina piirialadele ja 2022. aasta veebruaris alanud täiemahuline sissetung ja sõda Ukraina vastu. Eesti julgeolekuolukord on sellest tulenevalt ulatuslikult muutunud ning siseturvalisuse valdkonnalt oodatakse tarka ja asjatundlikku sekkumist kriiside lahendamisel. Võib eeldada, et need muutused mõjutavad Eesti inimeste turvatunnet ja arvamust riigi ees seisvate olulisimate probleemide kohta. 2021. ja 2022. aastal jätkus koroonapandeemia. Vaenulikku mõjutustegevust oli Eesti suunal märgata vähem, kuid suur osa vaenu õhutavaid ja terroristlikke sõnumeid liikus veebikeskkonda. Ühiskonda lõhestavad vandenõud, libauudised ja desinformatsioon levisid veebis kiiresti ning sellega suurenes õiguskaitseasutuste, eriti veebikonstaablite töökoormus. Ülemaailmne viirusepuhang ja sõda Euroopas on pannud avalikkust ja riigiasutusi enam teadvustama, et valmis tuleb olla väga erinevateks kriisideks. Kriisid on näidanud, et oluline on tugevdada valitsemisalade, kohalike omavalitsuste ja elanike valmisolekut kriisidega toime tulla. 2021. aastal läbi viidud uuringu järgi on 77 % omavalitsustest saavutanud kriisideks valmisolekus edasijõudnu või eeskujuliku taseme, 14% on baastasemel ning 9% ehk seitse omavalitsust jäid allapoole baastaset. Elanike hädaolukordadeks valmisoleku uuringu järgi on inimeste valmisolek osades Eesti piirkondades paari aasta jooksul veidi paranenud, kuid jäänud 2019. aastaga samale tasemele seal, kus on rohkem vene keelt emakeelena kõnelevaid inimesi, nt Ida-Virumaal. Reageerivate asutuste tööd kergendab inimeste usaldus nende asutuste vastu. Päästeametit usaldas 2021. aastal 95 %, Häirekeskust 94 % ning Politsei- ja Piirivalveametit 86 %küsitlusele vastanutest – tegemist on endiselt kolme kõige enam usaldatud asutusega Eestis. Lisaks reageerivatele asutustele on oluline inimeste endi roll Eesti turvalisena hoidmisel nii vabatahtlikuna panustades, kui vastutustundlikult käitudes. Siseturvalisuse valdkonnas on vabatahtlikke rohkem kui 4000. Vabatahtlikke lisandus 2021. aastal päästjate ja mere- päästjate ridadesse ning abiks riigiinfo telefoni 1247 teenuse pakkumisel. Abipolitseinike arv vähenes 4 protsendi võrra, kuid nende töötundide arv suurenes tänu mitmekülgsemale kaasamisele. Oluline on hoida vabatahtlike väljaõpe ja varustus heal tasemel ning pakkuda mitmekülgseid osalusvõimalusi. Siseturvalisuse 2022. aasta avaliku arvamuse uuringu järgi on 27% elanikest viimase aasta jooksul osalenud mõnes turvalisusega seotud vabatahtlikus tegevuses.66 Riskikäitumine, näiteks alkoholi liigtarvitamine ja hooletu suitsetamine, põhjustab palju õnnetusi ja vigastussurmasid. Tule- ja veeõnnetustes hukkus 2021. aastal veidi enam inimesi kui 2020. aastal. Enamik hukkunutest olid mehed, kellest rohkem kui pooled olid joobes. 2020. aastaga võrreldes sai liiklusõnnetustes vigastada ligi kümnendiku võrra rohkem inimesi, kuid hukkunuid oli veidi vähem. Alkoholi tarvitanud mootorsõidukijuhtide põhjustatud inimkannatanuga liiklusõnnetusi oli 2021. aastal peaaegu 30 % vähem kui 2020. aastal. Tapmistes ja mõrvades hukkunute arv oli kaks korda väiksem kui 2020. aastal. Kõigi fataalse lõpuga kuritegude puhul oli üheks mõjuteguriks alkoholi tarbimine. Märkimisväärne osa 66 Elanike kaasatus siseturvalisuse tagamisse näitab, kui suur osakaal vastanutest on viimase 12 kuu jooksul osa võtnud ühest või mitmest järgmisest tegevusest: turvalisusega seotud õppused või kursused; naabrivalve; korraldanud või aidanud läbi viia turvalisuse teemal üritusi või arutelusid; turvalisusega seotud talgud (õnnetuse tagajärgede likvideerimine, keskkonna turvalisemaks tegemine); osalenud mõne siseturvalisuse valdkonna organisatsiooni tegevuses; osalenud abipolitseinike, vabatahtlike päästjate või merepäästjate töös. 91 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 sotsiaal- ja terviseprobleemidest on omavahel seotud ja ennetatavad. Tihti on probleemide algallikad samad, mistõttu tuleb ennetustööd teha valdkondade üleselt ja sihistatult. Nende näitajate soodsamas suunas mõjutamiseks tegeleti 2021. ja 2022. aastal siseturvalisuse programmi elluviimisel: 1) ennetava ja turvalise elukeskkonna loomisega; 2) kiire ja asjatundliku abi pakkumisega; 3) sisejulgeoleku kindlana hoidmisega; 4) Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitikaga; 5) siseturvalisuse valdkonna targemaks ja innovaatilisemaks muutmisega. Tabel 35. Siseturvalisus tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026 tase 2021 Eestit turvaliseks riigiks hindavate elanike osakaal, % 92 ≥ 94 ≥ 94 ≥ 94 ≥ 94 Allikas: Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Elanike osakaal, kes peavad - kuritegevust, 1 ≤3 ≤3 ≤3 ≤3 - sisserännet, 8 ≤ 12 ≤ 12 ≤ 12 ≤ 12 - terrorismi 0 ≤1 ≤1 ≤1 ≤1 riigi peamiseks mureks Eestis, % Allikas: Standard Eurobaromeeter Siseturvalisuse tagamisse kaasatud elanike osakaal, % 17 ˃ 20 ≥ 25 ≥ 25 ≥ 25 Allikas: Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus, %: - Politsei- ja Piirivalveamet 86 ≥ 89 ≥ 89 ≥ 89 ≥ 89 - Päästeamet 95 ≥ 97 ≥ 97 ≥ 97 ≥ 97 - Häirekeskus 94 ≥ 94 ≥ 94 ≥ 94 ≥ 94 Allikas: Turu-uuringute institutsioonide usaldusväärsuse uuring Vigastussurmade arv 796 ˂ 650 ˂ 640 ˂ 630 ˂ 630 Allikas: Statistikaamet Siseturvalisuse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on koostatud Siseturvalisuse programm, mis lähtub kehtivast Siseturvalisuse arengukavast 67 (STAK 2020–2030). Programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Siseministeerium. 67 https://www.siseministeerium.ee/et/stak2030 92 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2.13.1 Siseturvalisuse programm Programmi eesmärk Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Siseturvalisuse programmi ja tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed ning rahastamiskava on identsed. Vaata eespool tabel 35 „Siseturvalisuse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed“. Olulised tegevused 2023–2026 seatud eesmärkide täitmiseks Siseturvalisuse ja sisejulgeoleku asutuste reageerimissuutlikkuseks ning ohtude, õnnetuste ja kriisidega toimetulemiseks ja nende ennetamiseks piisaval arvul töötajate tagamine. Selleks väärilise töötasu pakkumine, töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmine ning tänasest suuremas mahus töötajate välja õpetamine. Siseturvalisuse tulemusvaldkonna olulisim eelarve muutus 2023. aastal on Siseministeeriumi valitsemisala palgafondi kasv. Valitsemisala palgafond kasvab 2023. aastal üle 20% ehk enam kui 50 miljonit eurot, mis võimaldab tõsta päästjate minimaalse palga 1620 euroni, politseinike minimaalse palga 1849 euroni ning päästekorraldaja palga 1631 euroni. Ka Sisekaitseakadeemia palgafond tõuseb oluliselt ja õpetajatele on võimalik tagada 25%-line palgakasv sarnaselt muu haridusvaldkonnaga. Näiteks tõuseb päästja minimaalne palk 1190 eurolt 1620 euroni, millega kaob aastakümneid püsinud päästjate suure palgavahe kõigi teiste valdkondadega. Ka päästekorraldajate palk tõuseb oluliselt - 1631 euroni. Lisaks palgatõusule saab olulise eelarvelisa siseturvalisuse väljaõpe. Kokku 4,5 miljonit eurot eraldatakse järgmisel aastal siseturvalisuse vabatahtlike kaasamisse ja laiapindsesse riigikaitsesse. Kriisideks valmisoleku parandamine, sealhulgas elanikkonnakaitse suurendamine, et kriiside mõju oleks võimalikult väike. 2023. aastast tagatakse püsirahastuse kasv elanikkonnakaitseks ja kriisideks valmisolekuks mahus 1,5 miljonit eurot aastas. Kriisideks valmisoleku parandamisel olulisima mõjuga tegevused: • Kiire ohuteavitus – üleriikliku kiire ohuteavituse süsteemi loomine ja rakendamine, mis hõlmab nii sireene, SMS-teavitust kui ka teisi alternatiive. • Evakuatsioon ja varjumine – koostöös KOVide jt partneritega ulatusliku evakuatsiooni ettevalmistamine ja avalike varjumiskohtade loomine. Arutelu algatamine varjumiskohtade loomise nõudeks uus-ehitistes. • Päästeameti poolt kohalike omavalitsuste nõustamine kriisideks valmisoleku tõstmisel, KOVide kriisivalmiduse parandamiseks toetusmeetme loomine ning läbipaistva ja võrreldava KOVide kriisivalmiduse arendamise tagamine. • Eelduste loomine, et iga elanik saaks kriisis paremini hakkama, teaks oma rolli ning oskaks muuta oma kodu kriisikindlamaks. Teavitustegevuste, riskikommunikatsiooni, õppuste tegemine ja kodanikualgatuste ja korteriühistute toetamine. • Päästetöö kriisiaegsete võimekuste suurendamine üleujutustele ja varingutele reageerimisel, tormikahjustuste kõrvaldamisel, metsatulekahjude kustutamisel. Samuti demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse parendamine. • Kriisirolliga vabatahtlike arendamine ja nende valmisoleku tagamine. Kõigile siseturvalisuse vabatahtlikele ühtsete kriisi-aegse tegutsemise võimaluste tagamine (nt sotsiaalsed tagatised, võimalus maksta tasu pikaaegsete kriiside korral). Abidemineerijana 93 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 kaasumise võimaluse loomine. Vabatahtlike väljaõppe ja varustuse senisest kõrgemal tasemel tagamine. • Rahvusvaheline koostöö ja abi – rahvusvahelistele nõuetele vastavate võimekuste arendamine (näiteks on Eesti täna ELi elanikkonnakaitse mehhanismi ühisressurssi üles andnud ühe keskmise võimekusega otsingu- ja päästemeeskonna, ühe meditsiinimeeskonna ning koos Läti ja Leeduga ühe üleujutuste pumpamismooduli). Lähiriikidega koostöö tegemine otsides võimalusi ühendmeeskondade saatmiseks kriisipiirkondadesse ja õppuste korraldamiseks. Võimaluse loomine erineva võimekusega meeskondade ja ekspertide kiireks lähetamiseks, kõigile võrdsetel alustel missioonidel tasustamise ja sotsiaalsete tagatiste kindlustamine nii lähetustes kui ka väljaõppes. • Siseministeeriumi valitsemisala toimepidevuse suurendamine kriitiliste teenuste osutamisel kriisiolukorras. • Seoses Vene Föderatsiooni kallaletungiga Ukrainale jätkuvad tegevused Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmiseks ja abistamiseks. Sõja tõttu on suurendatuf tegevuste mahtu Eesti sisejulgeoleku tagamiseks. Idapiiri täies ulatuses väljaehitamine. Sealhulgas maismaapiiri taristu kogu ulatuses väljaehitamine ning seiretehnikaga katmine; jõepiiril tehnilise seirega katmine; Narva ja Vasknarva vahele patrulltee ehitamine; Narva ja Luhamaa juhtimispunktide välja ehitamine. Riigi strateegilise autonoomsuse kaitsmine, hübriidohtude ja välismõjutuste ennetamine ja tõkestamine. Ebausaldusväärsete välisinvesteeringute, sh kinnisvara investeeringute ja tehnoloogiatega, võivad kaasnevad riskid julgeolekule, seetõttu peab riigil peab olema suutlikkust ning ressurssi, et selliseid ohte tuvastada ja tõkestada. Riskide maandamiseks tuleb näiteks hinnata investeeringuid, mida teised riigid soovivad Eestisse teha jmt. Tõhusam võitlus küberkuritegevusega. Küberkuritegude hulk on ajas kasvav ja üha enam kasutatakse digimaailma võimalusi ära kõikides kuriteoliikides. Selle valdkonnaga tegelemiseks on vaja näiteks senisest rohkem valdkonnaeksperte, tehnoloogilist võimekust. Vabatahtliku tegevuse edendamine. Selleks vabatahtlike väljaõppe ja varustuse heal tasemel tagamine ja osalusvõimaluste mitmekülgsemaks muutmine. Siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tuleb senisest enam tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas olemasolevatele vabatahtlikele sobivaid osalusvõimalusi pakkuda, neid hoida ja nende võimekust suurendada (nt on vaja vabatahtlike varustust uuendada). Vaja on toetavaid IT lahendusi, et lihtsustada tööprotsesse ja korraldada abipolitseinike valdkonna igapäeva tööd efektiivsemalt. 2023. aastast suurendatakse siseturvalisuse vabatahtlike toetamist ligi 3 miljoni euro võrra aastas. Sihistatud ennetustegevustega jätkamine ja kogukondade võimestamine. Ennetuse jaoks nt tõendus- või teadmispõhiste ennetusprogrammide elluviimine, vabaühenduste ja vabatahtlike eestvedajate koolitamine ja teavitamine. Kohalike omavalitsuste võimekuse arendamine turvalise elukeskkonna kujundamisel. Sh turvalisuse tegevusmudeli juurutamine, mille eesmärk on toetada ja suunata turvalise elukeskkonna arendamist kohalikul tasandil. Samuti kohalike omavalitsuste rolli täpsustamine turvalise elukeskkonna kujundamisel ning turvalisuse suurendamisel. IKT võimekuse kasvatamine ja säilitamine, infoturbe tugevdamine. Mitmed olulised infosüsteemid riigis on vanad ja teenuste kvaliteetseks jätkamiseks on vaja neid uuendada. Vaja on suunata senisest enam raha infoturbe tugevdamiseks, sest muutunud julgeolekuolukord on suurendanud ka meie e-riigi kaitsmise vajadust. Tehnilise valmisoleku säilitamine. Sh Siseministeeriumi valitsemisala lennuvõimekuse parandamine, et 2025. aastaks tagada valmisolek Politsei- ja Piirivalveameti 94 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 mitmeotstarbeliste helikopteritega Tallinna baasist välja lennata ööpäevaringselt 15 minuti jooksul. 2.14 Välispoliitika Tulemusvaldkonna eesmärk • Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes. • Heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil. • Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Venemaa revanšistlik välispoliitika ja sõda Ukrainas Suurimat ohtu Euroatlandi piirkonna julgeolekule ja stabiilsusele kujutab endast Venemaa tegevus. Venemaa ei hooli rahvusvahelisest õigusest, vastandub agressiivselt reeglitepõhisele maailmakorrale ning kasutab sõjalist jõudu oma mõjuvõimu suurendamiseks. Seejuures, kuna pikas vaates on Venemaa sõjaline jõud võrreldes teiste suurjõududega nõrgenemas, võib eeldada, et Venemaa võib eelkõige lähitulevikus oma strateegiliste sihtide saavutamisel olla eriti avatud konventsionaalse sõjalise jõu maksimaalseks ära kasutamiseks oma eesmärkide saavutamiseks 68. Venemaa varjamatu agressiooniga on külma sõja järgne rahvusvaheliste suhete kord Euroopas läbi saanud ning uus kord on samm-sammult kujunemas. Sõjaline sissetung Gruusiasse 2008. a, Krimmi ja Donbassi eraldamine Ukrainast 2014. a ning 2022. a käivitatud täieulatuslik sõda Ukraina vastu annavad tunnistust Venemaa eesmärgist tuua naabrid jõuga tagasi oma mõjusfääri. Lisaks Ukraina ründamise harjutamisele 2021. a jooksul ning selle ründamisele 2022. a tugevdati või planeeriti tugevdada uute sõjaväeformeeringute ja moodsa relvastusega Soome, Balti riikide ja Ukrainaga piirnevat Lääne sõjaväeringkonda, pöörates eriti suurt rõhku õhudessantvõimekuse suurendamisele 69. Võimalikus konfrontatsioonis NATOga toetab see Venemaa sõjalise heidutuse doktriinis kesksel kohal olevat püüdu omada üllatusefekti eelist ja kiire eskalatsiooni võimekust (ingl escalation dominance) kogu sõjalise jõu kasutamise spektris, mis hõlmab ka konflikti eskaleerimist tuumarelvade kasutamiseni 70 71. Venemaa on ähvardanud läänt tuumarelva kasutamise võimalusega. Venemaa sõnul ei võidelda Ukrainas mitte Ukraina, vaid USA ja selle liitlastega. Venemaa pikaajaliste sihtide saavutamist toetav ideoloogiline raamistik lähtub Vene maailma põhimõttest, mis hõlmab vene väärtusruumi, vene keelt, ajaloolist mälu ning umbusku lääneriikide suhtes 72. Neid aluspõhimõtteid rõhutas ka uuendatud Venemaa riiklik julgeolekustrateegia, mis võeti vastu 2021. a. Lääne väärtuste kujutamist vene ühiskonna jaoks võõrkehana kasutatakse siseriiklikult kodanikuühiskonna tasalülitamiseks ning sidemete 68 Danny Pronk. 2021. Fifty Shades of Grey: 21st Century Strategic Competition with Russia and China. Clingendael. 69 The International Institute for Strategic Studies. 2022. Military Balance 2022. Routledge. 70 Keir Giles. 2021. What deters Russia Enduring principles for responding to Moscow. Russia and Eurasia Programme. Chatham House. 71 Dmitry (Dima) Adamsky. 2021. Deterrence à la Ruse: Genealogy, Uniqueness and Their Sources. e Russia Strategic Initiative U.S. European Command, Stuttgart Germany 72 Adamsky, Dmitry. Russian Nuclear Orthodoxy. Stanford University Press, 2019. 95 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 katkestamiseks lääneriikidega. Vene maailma ühtsuse rõhutamisel ei jäeta ruumi Valgevene ega Ukraina rahvuslikule suveräänsusele. Süsteemselt ja järjekindlalt on Venemaa aastate jooksul teinud eskaleerivaid samme, et vähendada Venemaa tõlgenduses oma mõjusfääri kuuluvates naaberriikides NATO mõjuvõimu ning vastandada end USA-le ja Euroopa liitlastele rahvusvahelisel areenil. Veebruaris 2022. a käivitatud täieulatuslik sõda Ukraina vastu annab tunnistust Venemaa valmidusest naabrid jõuga Venemaa mõjusfääri tagasi tuua. Selleks kasutatakse ka hübriidmeetmeid – energiakandjate müügiga manipuleerimist, küberrünnakuid, rändevoogude suunamist ning rahvusvahelisi läbirääkimisi. Juba 2021. a alustas Venemaa Euroopasse suunatud maagaasitarnete strateegilist vähendamist eesmärgiga testida Euroopa Liidu energiaturu säilenõtkust, energiašokiga seotud poliitiliste arutelude toimemehhanisme Liidus ning pakkumise vähendamise mõju vabal turul kujunevale energia hinnale73. Venemaa astutud sammude mõjul olid Euroopa strateegilised gaasivarud juba Ukraina sõja eel ajalooliselt ühed madalamad ning energiakandjate turuhind rekordiliselt kõrge. 2022. a suve lõpul sulges Venemaa Euroopa gaasiga varustamise North Streami gaasitoru kaudu. Pärast Krimmi annekteerimist 2014. a on Venemaa oma strateegiate koostamise lähtekohti muutnud, tagasi on tõmbutud plaanist Arktikast ja Põhja mereteest kujundada kõikidele osapooltele vabalt kasutatav alternatiive transiidikanal Aasia ja Euroopa vahel 74 75 76. Uuendatud strateegiates on Aasia ja Aafrika majandusliku arengu taustal realiseeruva paratamatu trendina tõlgendatud traditsiooniliste energiakandjate ja toidu tootmismahtude puudujääki maailmaturul ning sellega seotud suurjõudude vahelist pingestuvat geopoliitilist konkurentsi. Strateegiliselt soodne asukoht ida ja lääne vahel peaks andma ressursirikkale Venemaale veel ühe potentsiaalse geopoliitilise mõjutusvahendi. Venemaa poolt ongi seega strateegiliseks eesmärgiks võetud Hiina ja Euroopa vaheliste kaupade transiidivoogude suunamine riiki läbivatele raudteeliinidele. Venemaa näeb enda majanduslikku tulevikku pöördes Itta. Muudetud pika kursi elluviimiseks on suurte investeeringutega Arktikas viimase kümne aasta jooksul üles ehitanud võimekust oma energiakandjaid paindlikkult Euroopa ja Aasia turgude vahel ümber jagada. Siiski, Venemaa eesmärkide saavutamine eeldab jätkuvaid suuri investeeringuid taristusse, mille realiseerimine kestab eeldatavalt veel kümnendeid ning nõuab Venemaalt vajaliku tehnoloogia ja finantside kaasamiseks järeleandmisi oma Arktika alade suveräänsuselt. Diplomaatiliselt on ohuks Venemaal võimul oleva administratsiooni olukorratõlgendus, et süvenev kõiki elualasid hõlmav konfrontatsioon kollektiivse Läänega vaid kiirendab Venemaa uue strateegilise sihi – pööre Itta – suunas liikumist. Venemaa sõjalise rünnaku tagajärjel on NATO ja Euroopa Liidu riigid ilmutanud pretsedenditut ühtsust ja otsusekindlust agressioonile reageerimisel, Ukraina abistamisel ning NATO kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisel, sh kaitsekulude kokkulepitud suurendamisel. Alates 2021. a on NATO uuendanud oma strateegilist kontseptsiooni (vastu võetud 29.06.2022) ja EL on kogu 2021. a jooksul koostanud strateegilist kompassi (vastu võetud 24.03.2022). Eesti on läbivalt seisnud selle eest, et Eesti huvid nendes raamdokumentides oleksid kaitstud ja et ELi strateegilise kompassiga ei loodaks NATO võimekusi dubleerivat alternatiivset julgeolekustruktuuri. NATO strateegiline kontseptsioon vastab täielikult Eesti 73 Jack Sharples. 2022. Falling Like Dominoes: The Impact of Nord Stream on Russian Gas flows in Europe. The Oxford Institute for Energy Studies. 74 Monaghan, Andrew (artiklikogumiku toimetaja). Russian Grand Strategy in the era of global power competition. Manchester University Press, 2022. 75 Diesen, Glenn. Russia’s geoeconomic strategy for a Greater Eurasia. Routledge, 2017. 76 Connolly, Richard. "Russia's Response to Sanctions." Cambridge Books (2019). 96 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 julgeolekuhuvidele: kollektiivkaitse ja konventsionaalne sõjaline heidutus on taas Alliansi raison d'être ning ELi ja NATO ohuhinnangud ja julgeolekupoliitika on tänaseks Eesti välispoliitika pikaajalistele strateegilistele huvidele lähedasemad kui kunagi varem. Eesti julgeoleku tagamisel on eriti oluline, et Alliansi ettenihutatud kohalolekust (ingl forward presence) Balti riikides ollakse edasi liikumas tugevdatud eesliini kaitsele (ingl forward defence). Tugevdatud eesliini kaitse osana luuakse Eestis NATO diviisi staap, millega seotud rahvusvahelises suhtluses toetab Välisministeerium Kaitseministeeriumit. Uuendatud strateegilise kontseptsiooniga väljendab Allianss jätkuvat vankumatut toetust NATO avatud uste poliitikale, millest tulenevad ühed olulisemad Eesti välis- ja julgeolekupoliitika prioriteedid järgmiseks neljaks aastaks: toetada igakülgselt Rootsi ja Soome peatset Alliansiga liitumist ning Gruusia ja Ukraina sama eesmärgiga reforme ja püüdlusi. Ukraina vastase sõja kestmisel jätkab Eesti koostöös NATO ja ELi liitlastega Ukraina toetamist – mh relvastusabi, vägede väljaõpe, rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel toimuv Ukraina majandust stabiliseerivate laenude ja grantide andmine – ning Venemaa jaoks agressiooni hinda suurendavat poliitilist joont, milles kesksel kohal on Venemaa isoleerimine rahvusvahelisel areenil ja Venemaa vastu suunatud sanktsioonirežiimi kujundamine. Tänaseks on ELis sanktsioonirežiimi kujundamisel jõutud seitsmenda sanktsioonipaketini. Demokraatliku Ukraina ülesehitamise toetamine Ida-Euroopa julgeolekukeskkonna ja majandusliku arengu tulevik sõltub Ukraina ülesehitamisest demokraatlikuks, majanduslikult tugevaks õigusriigiks. Maailmapanga hinnangul vajab Ukraina järgmise 18-36 kuu jooksul esmase ülesehitustöö ja ühiskonna toimepidevuse taastamiseks lisavahendeid suurusjärgus 105 miljardit dollarit. Eriti kriitiline eesootava talve vaates on tagada Ukraina riigirahanduse likviidsus, kus puudujääk on igakuiselt jäänud kolme kuni seitsme miljardi dollari juurde ning Ukraina 2023. a valitsuses kinnitatud riigieelarve on planeeritud ligemale 50% (38 miljardi dollarilise) defitsiidiga. Eesti seisab selle eest, et perspektiivis jääks Ukraina ülesehitamise moraalne kohustus ja majanduslikud kulud kanda agressorriigile – Venemaale. Eesti on Ukraina abistamisel võtnud eesmärgiks olla aktiivne nii kahepoolselt kui ka eestkõneleja rollis mitmepoolsetes rahvusvahelistes formaatides. Eesti tahab olla Ukraina ülesehituse küsimustes diplomaatiliselt aktiivne. Eesti soovib korraldada rahvusvahelist Ukraina ülesehituskonverentsi 2025. aastal. Käesoleval aastal toimus ülesehituskonverents Luganos, Šveitsis. 2023. aastal korraldab konverentsi UK, 2024. aasta konverentsi korraldamiseks on valmisolekut näidanud nii Saksamaa kui Poola. Oluline tegevusfookus Ukraina arendamisel demokraatlikuks õigusriigiks on igakülgselt toetada Ukraina tulevast liitumist Euroopa Liiduga, viies ellu vastavat tegevuskava. Ukraina edukas liitumine EL-iga eeldab riigiaparaadi reformimist, milles Eesti saab oma ajaloolise kogemuse ning avatud, innovaatilise, korruptsioonivaba ja demokraatliku valitsemistava juhtriigina Ukrainat toetada. Sellega abistab Eesti Ukrainat Komisjoni esitatud teekaardi seitsme sammu täitmisel, eeskätt korruptsioonivastase võitluse, rahapesuvastase võitluse ja Ukraina ametnike koolitamise valdkondades. Eesti toetatud ühiskonna arendamise projektid lähtuvad sisseehitatud vastupanuvõime põhimõttest ning aitavad seeläbi tagada Ukraina ühiskonna turvalisust ja julgeolekut. Eesti peab kaasuma Ukraina taristu taastamisse ja majanduse ülesehitamisse esimeste seas. Eesti teostab ülesehitusprojekte võimalikult palju ise, kuid kaasab vajadusel partnereid. Keskendume projektidele, mis omavad võimalikult kiiret efekti ning loovad eeldusi tulevaseks pikaajaliseks majanduskoostööks. Majandusliku abi formaatides keskendub Eesti loodavale ELi formaadile, mis käivitatakse plaanide kohaselt oktoobris 2022. a. Kaasame Eesti 97 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 projektidesse teisi doonoreid, sealhulgas Žõtomõri oblasti ülesehitusesse panustavat Šveitsi, samuti pikaajalisi koostööpartnereid (Ühendkuningriik, Põhjamaad ja USA). Suhted Aasiaga, Hiina jõulisem välispoliitiline joon ning Hiina välispoliitikaga seotud määramatus Viimaste aastate jooksul on ilmnenud ja süvenenud lahkhelid ja umbusk Lääne ja Hiina vahel. Euroopa Liidu EL-Hiina suhete strateegiline väljavaade määratleb Hiinat alates 2019. aastast nii koostööpartnerit, majanduslikku konkurenti kui ka süsteemset rivaali. Liidu vaatest on probleemiks asümmeetriline ligipääs Hiina turule – kui Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid on suuresti oma turu Hiina ettevõtjatele avanud, siis Hiina 2001. a WTO-ga liitumisel võetud kohustust oma välismajanduspoliitikat liberaliseerida seni teadlikult täiel määral täitnud ei ole 77 . Täheldatav on pigem vastupidine, süvenev tendents Hiina poolt – kasutada ligipääsu oma suurele siseturule mõjutusvahendina, et kaitsta ja edendada oma välispoliitilisi huvisid ning tagada Lääne kõrgtehnoloogilise tootmise aluseks oleva intellektuaalse omandi siire Hiina rahvamajandusse. Lahkhelisid on tekitanud ka lääneriikide ja Hiina erinev majanduslik ideoloogia 78, sh liigsete tootmismahtude tasandamiseks Hiina keskvalitsuse antav konkurentsi moonutav toetus oma riiklikele suurfirmadele ning inimõigustega seotud erimeelsused. Juunis 2022. a kinnitatud NATO strateegiline kontseptsioon rõhutab Hiina süvenevalt jõulist, Alliansi huvidega vastanduvat välispoliitilist joont, kombineerides sõjalisi, poliitilisi ja majanduslikke mõjutusvahendeid. Ohuks Alliansi julgeolekule on süvenev Hiina ja Venemaa vaheline strateegiline koostöö ning Hiinast lähtuv tööstusspionaaži risk. Suureks ohuks on Allianssi tehnoloogilise eelise kiire erodeerimine – peamiselt vis-à-vis Hiina – võtmetähtsusega uutes pöördelistes tehnoloogiates. Taktikaliselt on Alliansi vaatest eriti ohtlik Hiina uus agressiivsem poliitika Taiwani küsimuses, mis sunnib NATO liitlasi samaaegselt Ukraina sõjaga seotud julgeolekukriisi lahendamisega pöörama tähelepanu stabiilsuse ja jõudude tasakaalu säilitamisele India ja Vaikse ookeani piirkonnas. Käesoleval aastal avaldatud uus, järjekorras kolmas Hiina valge raamat (ingl white paper) Taiwani poliitikast ei välista, erinevalt eelnevast kahest Taiwani teemalisest valgest raamatust (varasemad väljaanded: 1993 ja 2000), otseselt, pärast oodatavalt rahumeelset Hiina ja Taiwani ühendamist, Hiina sõjaväe ja administratiivse aparaadi alalist Taiwanile paigutamist. See muudab keskpikas vaates ebatõenäoliseks, et Hiina ja Taiwani liitumine saaks ühe Hiina poliitika raames vastastikku konsensuslikult toimuma rahumeelse liitumise eelduseks oleva üks riik, kaks süsteemi põhimõttel ning mis säilitaks seni Taiwanil loodud autonoomse demokraatliku ühiskonnaelu korralduse ja avatud kodanikuühiskonna. Hiina on tootmismahtudelt liider mitmes rohepöördeks olulises tehnoloogiaharus, sh akuelemendid, elektrisõidukid, tuuleturbiinid ja päikesepaneelid 79. Euroopa Liidu ambitsioonikad kliimapoliitilised eesmärgid on ülemaailmselt elluviidavad ja globaalses konkurentsis Liidule endale majanduslikult kasulikud vaid siis, kui Liidu algatustega tehnoloogiliste standardite avatuseks ja neutraalsuseks tulevad kaasa tõusvad Aasia suurjõud Hiina ja India 80. Juhtpõhimõtet koostööst, ausa konkurentsi ja julgeolekuhuvide tasakaalust rõhutab Hiinat puudutavas osas ka 2022. a vastu võetud ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamise tegevuskava aastani 2030 ehk Euroopa Liidu Strateegiline kompass. 77 Doshi, Rush. The long game: China's grand strategy to displace American order. Oxford University Press, 2021. 78 Dadush, Uri. "Is the post-war trading system ending." Policy Contribution 4. 2022. Bruegel Policy Brief. 79 Markus Zimme, Françoise Huang, Arne Holzhausen. 2021. The Hot Race For Green Tech Dominance to Cool The Global Climate. Allianz Research. 80 Bradford, Anu. The Brussels effect: How the European Union rules the world. Oxford University Press, USA, 2020. 98 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Eesti välispoliitika eesmärgiks on maandada Hiinaga seotud määramatust ja riske, säilitades samaaegselt võimalused avatud dialoogiks ning vastastikku kasulikuks, poliitiliselt ja ideoloogiliselt neutraalseks valdkondlikuks koostööks, mis on fokuseeritud majandussuhete arendamisele ja kliimapoliitikale. Julgeoleku- ja välismajanduse huvide tasakaalustatud edendamiseks seisab Eesti selle eest, et kõik Euroopa Liidu riigid rakendaksid Liidu välisinvesteeringute sõelumise süsteemi ühisturu avatud ja võrdsetel alustel toimimise kaitsmiseks ning Liidu õigustatud huvide kindlustamiseks kõikide geopoliitiliselt mõjukate välismajanduspartneritega tehtavas koostöös. Samad kaalutlused olid aluseks Eesti otsusele lahkuda Hiina poolt veetavast 16+1 koostööformaadist Ida-Euroopa riikidega. Aasia suunal edendab Eesti olulist kliima- ning digi- ja küberkoostööd ASEAN-i ühendusega, mille juures on kaalukas roll hiljuti avatud Singapuri esindusel ning avatud küberdialoogil Indiaga. Eesti toetab igakülgselt India püüdlusi tihendada koostööd Euroopa Liiduga ning Mongoolia algatatud püüdlusi tihedamaks koostööks Euroopa Liidu ja Eestiga. Laiemat India ja Vaikse ookeani regiooni stabiilsust toetab Eesti panustamisega Euroopa Liidu India ja Vaikse ookeani piirkonna koostööstrateegiasse, läbi panustavate tegevuste NATO-s ning kahepoolse koostööga Eestiga samameelse Jaapani, Korea Vabariigiga ja Austraaliaga. Pinevat julgeolekuolukorda arvestades on eriti oluline kahepoolne kaitsetehnoloogiline koostöö Korea Vabariigiga, kelle tarnitud relvastusel on oluline kaal Eesti ning meie lähinaabruse peamiste liitlaste Poola ja Soome sõjalises heidutusvõimes. Süsteemsed maandamata riskid rahvusvaheliste suhete süsteemis Rahvusvaheliste suhete süsteemi stabiilsust ohustavad mitu pikaajaliselt tasahilju jõudu kogunud suundumust ja muutust. Suurjõudude intensiivistunud konkurents ei piirdu enam kitsalt vaid diplomaatilise- ja sõjalise sfääriga. Järjest enam politiseeritakse ja kasutatakse rahvusvahelises suhtluses mõjutusvahendina laiemaid tsiviileluga seotud eluvaldkondi – ligipääsu jagatud ressurssidele (ingl global commons, sh küberruum, kosmos, avamereteed, polaaralad), rahvusvahelise õiguse ja tehnoloogiliste standardite kujundamist, globaalsete tarneahelate mõjutamist, hargmaiste ettevõtete tegevust, ligipääsu finantsidele ja võtmetähtsusega ressurssidele (sh energiakandjate relvana kasutamine) 81 82 83 84. Sagenevad püüded akadeemilist diskursust ja meediaruumi ideoloogiliselt kallutada. Üldisest pingestunud olukorrast annavad maailma juhtivate välispoliitika mõttekodade raportites aimu ajaloost laenatud analoogiad, kus hetkeseisus nähakse paralleele 20. saj esimesel kahel kümnendil aset leidnud impeeriumite konkureerimisega. Halvima stsenaariumina, mis realiseeruda võib, kirjeldatakse globaliseerumise järsku taandumist ehk külma sõja perioodile omast maailma jagunemist isoleeritud leeridesse. Pinged rahvusvahelistes tarneahelates on juba toonud kaasa suundumuse tuua koduturu lähedale tagasi ettevõtete tootmine, mis on seotud väärtuseloome raskesti alternatiividega asendatavates võtmelülides (ingl nearshoring või reshoring) 85. Seda algatust toetab majandussfääris Euroopa Liidu tasandil avatud strateegilise autonoomia poliitika 86, sh 2020. a uuendatud Liidu tööstusstrateegia, Liidu sõltuvust Venemaa 81 Okko-Pekka Salmimies, Saila Turtiainen. 2021. The EU’s New Trade Strategy Gearing up for Competition Over Values. Finnish Institute of International Affairs. 82 Dr. Roderick Parkes, Anna-Lena Kirch, Serafine Dinkel. 2021. Building European Resilience and Capacity to Act: Lessons for 2030. German Council on Foreign Relations. 83 Jonathan Hackenbroich With Janka Oertel, Philipp Sandner, Pawel Zerka. 2020. Defending Europe’s Economic Sovereignty: New Ways To Resist Economic Coercion. ECFR. 84 Dr. Claudia Schmucker. 2021. The New Geo-Economic Environment and the EU’s Capacity to Act. German Council on Foreign Relations. 85 Dr. Roderick Parkes, Anna-Lena Kirch, Serafine Dinkel. 2021. Building European Resilience and Capacity to Act: Lessons for 2030. German Council on Foreign Relations. 86 Niklas Helwig, Mikale Wigler. 2022. The EU´s quest for geoeconomic power: Pursuing open strategic autonomy. Finnish Institute of Foreign Affairs. 99 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 energiaressurssidest vähendav REPowerEU tegevuskava ning rohepöörde kava elluviimine. Hüppeliselt suurenenud usaldamatusele välismajanduspoliitikas viitab jõudu koguv trend viia tootmine ja kõrgtehnoloogiline arendustegevus riikidesse, kes on hargmaise ettevõtte koduturuga välis- ja julgeolekupoliitiliselt samameelsed (ingl friendshoring) 87 88. Autokraatliku riigikorraldusega riikides elava maailma elanikkonna osakaal on viimase kümne aastaga suurenenud 49%-lt 70%-le ning autokraatsemaks muutuva riigikorraldusega riikide osakaal on suurenenud 5%-lt 36%-le 89. Sagenenud on püüd kahtluse alla seada rahvusvahelisele õigusele tuginevat reeglitepõhist maailmakorda, mis muuhulgas tähendab seniste peamiste rahvusvahelist stabiilsust tagavate organisatsioonide (WTO, ÜRO, OSCE, IMF, Maailmapank) mõjuvõimu vähenemist ning algatusi, mis on suunatud paralleelse rahvusvaheliste organisatsioonide süsteemi loomisele. Näitena on Aasia infrastruktuuriinvesteeringute pank (AIIB) emuleerimas Maailmapanga rolli ning BRICS ühenduse raames on loodud piisav institutsionaalne ja tehnoloogiline valmisolek, et BRICS formaat saaks edaspidi toimida IMF-i analoogina, sh pakkudes reservvaluuta alternatiivi Ameerika dollarile ja IMFi arveldusühikule (SDR) 90 91. Ameerika dollari reservvaluuta rolli nõrgenemine vähendaks oluliselt Euroatlandi ala võimet kriisidele reageerimisel globaalselt ressursse mobiliseerida ning šokkide korral oma finants- ja majandussüsteemi stabiliseerida 92 93 94 . Ukraina jätkuv toetamine, sanktsioonirežiimi püsimine ning demokraatlike ja avatud ühiskonnaga riikide suhteline jõupositsiooni säilimine muutuvas rahvusvaheliste suhete süsteemis saavad suuresti sõltuma sellest, kuivõrd ühtselt Euroatlandi ala ja sellega samameelsed riigid suudavad toime tulla 2021.-22. a vallandunud energia- ja inflatsioonikriisiga, võimaliku majandussurutise ning muude realiseeruda võivate riskidega. Üldiselt kehtib reegel, et autokraatsed režiimid on eriti tundlikud oma suhtelise jõupositsiooni muutuste suhtes, kalibreerides selle muutuse korral kiiresti oma välispoliitilise joone jõulisust 95 . Hüpoteetiline olukord, kus nt Venemaa poolt Ukrainas toime pandud jäme rahvusvahelise õiguse rikkumine jääks karistuseta, sest demokraatlike riikide teotahte ja ühtsuse murrab uus esile kerkiv kriis, ei tähendaks pikaajalisi negatiivseid tulemeid mitte üksnes Ukrainale, vaid kõikidele suveräänsetele demokraatlikele riikidele – madal rahvusvahelise õiguse rikkumise hind ja kuvand nõrgenevast Läänest soodustab igasugust tulevast oportunistlikku rahvusvaheliste reeglite piire kompavat käitumist. Euroopa Liidu jaoks suurendab rahvusvahelise ebastabiilsuse kasvu probleemi keerukust tõik, et mitmed juba varem alanud Euroatlandi piirkonda valusalt tabanud kriisid ja pikaajalised negatiivsed sotsioloogilised arengud on jäänud lõpuni lahendamata. Euroala fiskaalpoliitiliselt probleemsete riikide võlakoormus on Covid-19 kriisi järgselt taas saavutanud kümnenditaguse 87 Michael Every and Erik-Jan van Harn. 2022. Friendshoring: Who will benefit? A good look at ‘friend-shoring’ from China. RaboResearch. 88 Allianz Trade Global Survey 2022. 2022. Allianz Research. 89 Nazifa Alizada, Vanessa A. Boese, Martin Lundstedt, Kelly Morrison, Natalia Natsika, Yuko Sato, Hugo Tai, and Staffan I. Lindberg. 2022. Autocratization Changing Nature? Democracy Report 2022. University of Gothenburg: V-Dem Institute. 90 Doshi, Rush. The long game: China's grand strategy to displace American order. Oxford University Press, 2021. 91 Liu, Zongyuan Zoe, and Mihaela Papa. "Can BRICS De-dollarize the Global Financial System?." Elements in the Economics of Emerging Markets (2022). 92 Zoltan Pozsar. 2022. Money, Commodoties, and Bretton Woods III. Credit Suisse Investment Solutions & Products. 93 Zoltan Pozsar. 2022.War and Interest Rates. Credit Suisse Investment Solutions & Products. 94 Liu, Zongyuan Zoe, and Mihaela Papa. "Can BRICS De-dollarize the Global Financial System?." Elements in the Economics of Emerging Markets (2022). 95 Doshi, Rush. The long game: China's grand strategy to displace American order. Oxford University Press, 2021. 100 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Euroala võlakriisi kõrghetke taseme ning leevendada ei ole suudetud Lõuna-Euroopa riikide struktuurset riigisektori eelarvelist puudujääki ja kuhjunud halbade laenude hulka 96 97 98. Energiakriisist võimendatud inflatsiooni tasandamiseks tõstetud Keskpanga intressimäärad muudavad aga hapramas finantspositsioonis olevate Euroopa riikide avaliku sektori võlakoorma refinantseerimise kulud tunduvalt kõrgemaks. Oluliselt halvenenud majandusliku konjunktuuri mõjud võivad avalduda viiteajaga ning äkiliselt, kuna Euroopa Liidus ja Ameerika Ühendriikides Covid-19 pandeemia perioodil ettevõtjatele antud toetused olid tegelikust vajadusest suuremad ning need andsid ettevõtetele kaaluka likviidsust säilitada aitava puhvri 99 . Majanduslik surutis võib võimendada Lääne ühiskondades juba täheldatavat poliitilist ja sotsiaalset polariseerumist, mis loob soodsa pinnase populistlikele poliitilistele liikumistele – areng, mida kindlasti proovivad avalikus ruumis oma retoorikaga võimendada Venemaa ja teised Euroatlandi alaga vastanduvad riigid. Euroopa Liidu ühisturu tasakaalustatud arengule on proovikiviks Liidu regioonide lõikes tugevalt erinev inflatsiooniprobleemi sügavus. Nii üldine inflatsiooni tase kui ka tööstustoodangu hinnamuutus on suurimad Ida- ja Kesk-Euroopa riikides ning madalamad Lääne-Euroopas 100. Inflatsioonitempo regioonide lõikes ilmnevate erinevuste pikaajaline püsimine viib Eesti majandusliku konkurentsivõime languseni. On väga tõenäoline, et järgneval kümnendil sõltub avatud majanduse ja ühiskonnakorraldusega Eesti käekäik ja heaolu väliskeskkonna arengutest enam kui siseriiklikest poliitikaotsustest. Riskide maandamine ja Eesti huvide kaitsmine eeldab tihedat kahepoolset suhtlemist nii kahepoolsetes kui ka mitmepoolsetes (EL, NATO, ÜRO, NB8) koostööformaatides. Valdkonnaspetsiifilistele kriisidele vastamisel – nt energiakriis – on eriti oluline, et välispartneritega suhtlemisel oleks Eesti diplomaatia siseriiklikult hästi koordineeritud ja terviklik, sh kaasates parim valdkondlik ekspertteadmine. Sama kompetentsi eeldab ka enda kulusid minimaliseeriv ning oponendile võimalikult kuluka sanktsioonipoliitika kujundamine. Taristudiplomaatia Ühendatus (s.o füüsiline ja digitaalne taristu, ingl connectivity) on demokraatiate ja autokraatiate vahelises vastasseisus omandanud geopoliitilise tähtsuse, hõlmates energia- ja majandusjulgeolekut, tarneahelate vastupidavust, digi- ja rohepööret, küberturvalisust ning arengukoostööd. Lisaks geopoliitilistele ja ideoloogilistele ajenditele tuleneb ühendatuse olulisus ka praktilisest kaalutlustest: hinnangute kohaselt on üleilmne taristuinvesteeringute puudujääk triljoni euro piirimail ja puudujääk aina süveneb. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid on pikalt suhtunud taristuinvesteeringutesse kui arenguabisse, aga suuresti Hiina tegevuse tagajärjel on see käsitlus muutunud. 2013. a käivitatud Hiina Vöö ja tee initsiatiivi (ingl Belt and Road Initiative e BRI) peetakse teedrajavaks strateegiaks, millega mahukate rahvusvaheliste taristuinvesteeringutega kindlustada ja edenda riigi pikaajalisi huvisid nii majanduslikult kui ka pehme jõuna 101. Hiina algatuses on 2020. a lõpuks tehtud Aasia ja Euroopa ühenduvust ning tootlikkust parandavaid 96 Steinkamp, Sven, Aaron Tornell, and Frank Westermann. "Evergreening in the Euro area: Evidence from survey data and a conceptual framework." CESifo Economic Studies 67, no. 1 (2021): 1-34. 97 Blake, David P. "Target2: The silent bailout system that keeps the Euro afloat." Available at SSRN 3182995 (2018). 98 Andreas Jobst, Patrick Krizan, Katharina Utermöhl. 2022. Breaking spread: fragmentation risk in the Eurozone. Allianz Research. 99 Maxime Lemerle, Ano Kuhanathan, Aurélien Duthoit, Gaëlle Pécresse, Liora Saada, Erik Held Jakobson. 2022. Global Insolvency Report: Growing risks and uneven state support. Allianz Research. 100 Andmed: Eurostat ja OECD. 101 Tyyne Karjalainen. 2022. The EU’s Global Gateway: Building Connectivity as a Policy. Finnish Institute of Foreign Affairs. 101 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 taristuinvesteeringuid enam kui nelja triljoni dollari suuruses mahus 102 103. BRI hõlmavus ei piirdu vaid rajatava füüsilise taristuga. Eesmärk on investeeringutega kaetavates regioonides suunata Hiinale soodsas suunas globaliseerumise kulgu kõikides selle avaldumise vormides. Strateegiliste investeerimisprojektide poliitiline koordinatsioon hõlmab taristuga koos kujundatavaid kaubanduskokkuleppeid, tehnilisi standardeid, finantseerimismehhanisme, kommunikatsiooni- ja infosüsteemide integreerimist ning investeerija pehmet jõudu tugevdavat koostööd sotsiaal- ja haridusvaldkonnas. Moodsa taristu lahutamatu osa on digikiht. Digiriigina tuntud Eesti võttis eelnimetatud asjaolusid arvestades kasutusele mõiste „usaldusväärne ühendatus“ (ingl trusted connectivity), mille põhimõteteks on demokraatlikud väärtused, kestlikkus, julgeolek, kõrged regulatiivsed ja sotsiaalsed standardid ning usaldusväärsed partnerlused. Usaldusväärne ühendatus kui mõiste annab raamistiku rahvusvahelise ühendatusekoostöö parandamiseks ning autokraatiatele vastukaalu loomiseks. Oma geopoliitilise positsiooni tugevdamiseks ja Hiina BRI-le vastuse andmiseks on samameelsed demokraatiad lansseerinud viimastel aastatel algatused nagu Kolme mere algatus, Euroopa Liidu Global Gateway, G7 Partnership of Global Infrastructure and Investment, Ühendkuningriigi Clean Green Initiative ja Indo-Pacific Economic Framework for Prosperity. Nende algatuste olemuslikuks lähtekohaks ongi usaldusväärne ühendatus – s.o eesmärk pakkuda nii kodus kui võõrsil positiivset, väärtustepõhist ja läbipaistvat alternatiivi autokraatiate taristuinvesteeringutele 104. Teisisõnu soovivad samameelsed demokraatiad pakkuda sõltuvussuhete asemel partnerlusi. Seeläbi kaitstakse reeglitepõhist maailmakorda ja tasandatakse Hiina kasvavat mõjuvõimu. Global Gateway eesmärk on siduda omavahel olemasolevad EL-i reaalpoliitilised tugevused ja võimekused, et pingestuvas suurjõudude konkurentsis mõjusamalt seista demokraatlike väärtuste ja Euroopa riikide majandushuvide eest. Selleks edendatakse algatuse kaudu kvaliteetseid ja kestlikke taristuprojekte üle kogu maailma, suunates 2021–2027 eelarveperioodil kuni €300 mld väärtuses 105 investeeringuid viite prioriteetvaldkonda: digisektor, kliima- ja energiasektor, transpordisektor, tervishoid ning haridus ja teadus. Global Gateway algatus viiakse ellu Euroopa tiimina (ingl Team Europe) ja seda rahastatakse EL-i finantsinstrumentidega (sh Euroopa Kestliku Arengu Fond+ ja naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Global Europe“), kaasates ka EL-i arengupangad (Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank), , liikmesriigid ja Global Gateway poliitiliseks võiduks on EL-i erinevate teemavaldkondade ja institutsioonide koherentne kokku toomine, et Liidu edasisel rahalisel panusel naaberregioonide ühendatuse arendamisel oleks senisest suurem pikaajaline positiivne mõju EL-i julgeolekuhuvide tagamisel, väärtuste ja regulatiivse võimu globaalse mõjukuse suurendamisel ning majandusliku konkurentsipositsiooni kindlustamisel võrdluses teiste suurjõududega. Algatuse geograafilises fookuses on Aafrika, Lääne-Balkani, ning India ja Vaikse ookeani piirkond. 102 Refinitiv. 2021. BRI Connect: An Initiative In Numbers. 5th Edition. 103 BRI raames tehtud investeeringute kogumahu arvestuse kohta on eri algallikates hinnangute koondamiseks kasutatud erinevaid metoodikaid. Siin kirjeldatud mahud näitlikustavad sihtriikide BRI raames tehtud investeeringute kogumahtu, mis hõlmab nii BRI pakutavate rahastusinstrumentide panust kui ka investeeringu maandanud riigi omapanust. 104 Kaush Arha. 2021. Trusted connectivity: A framework for a free, open, and connected world . Atlantic Council. 105 Global Gateway: up to €300 billion for the European Union's strategy to boost sustainable links around the World. European Commission. (https://ec.europa.eu/international-partnerships/news/global-gateway-eu300- billion-european-unions-strategy-boost-sustainable-links-around-world_en). 102 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Tabel 36. Välispoliitika tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2021) Regionaalne julgeolek Allikas: eksperthinnang alakriteeriumide ebastabiilne stabiilne stabiilne stabiilne stabiilne alusel, Välisministeerium ELi ühtekuuluvuse indeks (ELi sidusus) 106 6,7 (2020) >= 6,8 >= 6,8 >= 6,8 >= 6,8 Allikas: ECFR EU Cohesion Monitor Eesti positsioon (Maailma Majandusfoorumi globaalses) konkurentsivõime edetabelis 31(2019)107 täpsustub täpsustub täpsustub täpsustub Allikas: The World Economic Forum Eesti kohalolu ja mõju maailmas.( Positsioon edetabelis väikeriikide seas/ üldjärjestuses )108 9/82 <= 11/89 <= 11/89 <= 11/89 <= 11/89 Allikas: Elcano Global Presence Report Eesti on arvestatav partner rahvusvahelises suhtluses, sh võetud rahvusvaheliste 0,17 RKT-st 0,23% 0,25% 0,26% 0,27% kohustuste täitmine109, % 110 Allikas: OECD DAC Välispoliitika tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud välispoliitika ja arengukoostöö programm. Programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Välisministeerium. Välispoliitika tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Välispoliitika arengukavas 2030. 106 Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) on erinevates raportiversioonides sama perioodi kohta avaldanud erinevaid tulemusi. Arengukava koostamise hetkel värskeim, ECFR Cohesion Monitor 2019 põhineb valdavalt 2017. a andmetel ja on publitseeritud 2019. aprill – Eesti koht 6,8 ja positsioon 6 viide slaid 157: https://ecfr.eu/archive/page/ECFR281_E U_COHESION_MONITOR_2019.pdf]. 2017. a detsembris on avaldatud ECFR Cohesion Monitor 2018, mis samuti viitab 2017. a andmetele ja kus Eesti positsioon on 8 ning tulem 6,7. [viide – slaid 32: https://ecfr.eu/archive/page/-/ECFR238_EU_COHESION_MONITOR_2018.pdf]. 107 2020-2022 ei ole uut riikide reast WEFi poolt avaldatud, mistõttu ei ole seatud ka vahetasemeid. 108 Elcano Instituut uuendab andmeid pidevalt, sh vaadatakse tagasivaatavalt metoodika alakriteeriumite kaalude muutmisel üle eelneva perioodi tulemid. Sihttasemed säilitavad arengukava loogikat hoida Eesti positsiooni 2020. a avaldatud Välispoliitika arengukava võrdlusaasta suhtes (2018. a). Kajastatud viimase Elcano raporti põhiseid näitajaid ja sihttasemeid, mis võivad erineda varasemates dokumentides kajastatud tulemustest. 109 %RKTst; Tulenevalt EL Ministrite Nõukogu 25.05.2005 ja 26.05.2015 otsustest on Eesti võtnud eesmärgiks saavutada 0,33% tase aastaks 2030. Eesti panuse sihttaseme saavutamine sõltub tulevate aastate (2022-2030) eelarvelistest võimalustest. 110 2021. a kohta on esialgsed andmed. 103 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2.14.1 Välispoliitika ja arengukoostöö programm Programmi eesmärk Edendada Eesti huvide kaitset ning kestliku arengu eesmärkide saavutamist välispoliitika ja välissuhtluse kaudu. Tabel 37. Välispoliitika ja arengukoostöö programmi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2021) Eesti julgeolek, iseseisvus, sõltumatus, territoriaalne terviklikkus ja põhiseaduslik kord tagatud (2022) tagatud tagatud tagatud tagatud väliste ohtude vastu tagatud Allikas: Välisministeerium Eesti tööjõu tootlikkus ELi keskmisest 85% (2021) 88% 90% 92% 94% Allikas: Eurostat Eesti julgeolekupoliitiline kuvand rv meedias (positiivseid kajastusi 7% (2021) >= 10% >= 10% >= 10% >= 10% DE, FR, UK ja US meedias) Allikas: RK SITKE monitooring KOFi riigi rahvusvaheline seotus (üldpositsioon) 23 (2021) <= 18 <= 18 <= 18 <= 18 Allikas: ETH Zurich KOFi riigi rahvusvaheline seotus (poliitiline seotus) 60 (2021) <= 54 <= 54 <= 54 <= 54 Allikas: ETH Zurich Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks Välispoliitika programmi eesmärgi täitmine tähendab Eesti huvide edendamist rahvusvahelistes organisatsioonides, kahe- ja mitmepoolses ning regionaalses koostöös. Osaleme ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜJVP) kujundamisel, sealhulgas sanktsioonipoliitikas ühtsuse hoidmisel. Planeerimisperioodi olulisemad tegevused saavad olema seotud Venemaa agressiooni mõjul drastiliselt muutunud Euroopa julgeolekuolukorra järelmitega tegelemisega. Hetkel on Ukraina vastase sõjaga seotud määramatus aga veel sedavõrd suur, et nelja aasta vaates ei ole võimalik lõpuni planeeritavaid tegevusi täpselt kirjelda. Selge on see, et Eesti arengukoostöö edasine peafookus saab olema Ukraina taastamise ja ülesehitamise toetamisel. Samuti jätkuvad olukorrale reageerivad välispoliitilised tegevused, et toetada igakülgselt Ukraina omariikluse püsimist ning Venemaa välispoliitilist ja majanduslikku isoleerimist jõustavaid samme. Ukraina toetamisel ühtsuse hoidmiseks tihendame poliitilist koordinatsiooni EL ja NATO liitlastega. Panustame Euroopa ühtsuse hoidmisse ja Eesti seisukohtadele võimalikult lähedase poliitika kujundamisse, hoides aktiivset suhtlust eri tasanditel nii Brüsselis kui pealinnade vahel. Selleks peame iga EL ja NATO riigiga vähemalt ühed konsultatsioonid aastas. ELi ÜVJP raames jätkub pidev tegevus, et suurendada Ukraina sõja hinda Venemaale, oluline on seni kokkulepitud sanktsioonirežiimi püsimine ja edasine kujundamine. NATO tegevussuunas on fookus Madridi tippkohtumisel 2022 juunis saavutatud kokkulepete ellu rakendamisel, ennekõike, et täielikult saaks realiseeritud tugevdatud eesliini kaitsele (ingl forward defence) üleminek. Jätkub läbiv kahepoolne ja rahvusvahelistes formaatides töö, et 104 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 tasandada Ukraina sõja teemalist Venemaa desinformatsiooni ning hoida liitlaste vahelist ühtsust. Välisministeerium koos siseriiklike ja väliste partneritega panustab Lääne ühtse ja koordineeritud strateegilise kommunikatsiooni kujundamisse, et seista vastu Venemaa ja Hiina narratiividele ja väärinfole kolmandates riikides. Jätkub Atlandiülese koostöö jaoks oluline USA ja Kanada suunal koostöö tihendamise võimaluste otsimine ja pikaajaliste eelduste loomine kahepoolse koostöö süvendamiseks. Pinevat julgeolekuolukorda arvestades on eriti oluline, et NATO Vilniuse 2023. a eelne koordinatsioon oleks nii siseriiklikult kui ka väliste partneritega parimal viisil ette valmistatud. Võtmetähtsusega on siseriiklik riigiteenistujate julgeolekupoliitikaalane teadmiste värskendamine, sest 2022. a jooksul uuendati (NATO Strateegiline kontseptsioon) ja loodi (EL Strateegiline kompass) kaks Eesti julgeolekupoliitika välismõõdet edasiselt strateegiliselt suunavat alusdokumenti. Strateegiliselt oluline on hoida tugevaid liitlassuhteid ELi ja NATO riikidega, sealhulgas Põhja- Balti regiooni riikide ja Poolaga, Ühendkuningriigi, Ameerika Ühendriikide, Saksamaa ja Prantsusmaaga. Need suhted hõlmavad nii julgeoleku, küberturvalisuse kui ka majanduse mõõdet. Läti, Soome ja Rootsiga valmisid 2022. a sõltumatute raportööride juhtimisel koostatud kahepoolsete suhete tulevikuraportid, mille järeltegevused hõlmavad kogu perioodi 2023-2026. Kahepoolsetes suhetes jätkub 2021. a heakskiidetud strateegiate elluviimine Ühendkuningriigiga, Saksamaaga, Prantsusmaaga ja Poolaga. Välislepingute menetluses on välisministeerium selge suuna võtnud välislepingute menetluse lihtsustamiseks ja kiirendamiseks. Selleks on vajalik nii välissuhtlemisseaduse muutmine kui ka välislepingute andmekogu uuele platvormile viimine, et sellele saaksid juurdepääsu kõik menetlevad asutused. Rahvusvahelise õiguse teemadest jääb seoses Venemaa sõjaga Ukrainas pikalt päevakorda karistamatuse vastu võitlemine ja kuritegude eest vastutusele võtmine, millega tegeletakse lisaks Ukrainale ja teiste riikide siseselt ka rahvusvahelisel tasemel – ennekõike Rahvusvahelises Kriminaalkohtus ja erinevate riikide koostöömehhanismides. Ukraina on pöördunud ka Rahvusvahelise Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu poole, kus samameelsed riigid soovivad samuti menetlusse astuda. Kuna Ukrainas toimepandud agressioonikuritegude üle Rahvusvaheline Kriminaalkohus jurisdiktsiooni ei oma, on Ukraina initsiatiivil täiesti eraldi arutelu all agressioonikuritegude eritribunali loomine, mida Eesti aktiivselt toetab. Selle kõige taustal on oluline tõsta teadlikkust rahvusvahelisest humanitaarõigusest nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt. Samuti on oluline suunata arutelusid, kuidas rahvusvaheline õigus kohaldub küberruumis ja kosmoses. Lisaks aitame kaasa EL poliitika prioriteetide elluviimisele ning Eesti kui konstruktiivse EL riigi kuvandi hoidmisele üldasjade nõukogus, sh ülemkogu ettevalmistuste käigus, ja valdkondlikes töörühmades sh EL laienemise, Lääne-Balkani, EL-UK suhete, EL-Türgi suhete ja õigusriigi teemal. EL tulevikukonverentsi järelmite ja eri institutsionaalsete ettepanekute arutellu kaasume sisuliselt, järgides valitsuse seisukohti. Lääne-Balkani regiooni stabiilsus ja areng on oluline Euroopa kui terviku ning seega ka Eesti seisukohalt. Toetame Lääne-Balkani riikide EL integratsiooni, järgides tingimuslikkust ja rõhutades EL kandidaatriikide puhul ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga joondumise tähtsust. Eesti juhib Balti koostööd taas 2023. a ning alustab 2024. a. juulis üheaastast Läänemeremaade Nõukogu eesistumist ja 2025. aastal Läänemere strateegia eesistumist. Samuti juhib Eesti 2026. a nii Balti kui ka Põhja-Balti koostööd. Välismajanduspoliitikas on 2023-2026 perioodil vaja tähelepanu pöörata globaalse ettevõtete minimaalse tulumaksumäära kehtestamise ja hargmaiste korporatsioonide õiglase maksustamise teemalistele aruteludele OECD-s. Tähelepanu tuleb pöörata 2023. a WTO ministrite kohtumise järelmitele, mis saavad oluliselt mõjutama EL-i ja Eesti 105 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 väliskaubanduspoliitika tulevikku. Majandushuvide kaitsmiseks ja edendamiseks ning kaubandustõkete vähendamiseks tähtsustame uusi turge avavate mitme- ja kahepoolsete kaubanduslepingute sõlmimist ja täiendamist ning hoiame heal tasemel välislepingute toimivuse seire. Selleks on muu hulgas oluline viia uuele tasemel välislepingute andmekogu. Tegevus on eriti tähtis inflatsioonikriisi ja võimaliku majandussurutise tingimustes, mis eeldatavasti toob kaasa suurenenud protektsionismi ja välismajanduse poliitilise polariseerumise. Jätkub Eesti äridiplomaatia võrgustiku tugevdamine, sealhulgas äridiplomaatia suunitlusega välisesinduste RRF-i raames tugevdamine, asjakohase IKT- võimekuse arendamine ning välisesindustele peamajast pakutava toe parandamine. Eesti ettevõtjate välisturgudele sisenemist toetatakse selgete ja mõõdetavate tegevuskavade alusel, kaasates rohkem aukonsuleid, väliseestlasi, Eesti sõpru ja e-residente. Alates 2022. a jätkub Välisministeeriumi ja EISi koostöö uuendatud koostöölepingu alusel, mis aitab Eestil äridiplomaatilises esindatuses lähemale jõuda Põhjamaades hea praktikana rakendatud Team Estonia kontseptsiooni realiseerimisele. Aafrika regioonistrateegia elluviimisega seotud tegevused, mis kestavad kogu planeerimisperioodi (2023–2026) vältel, hõlmavad keskse osana ka Eesti välismajanduse huvide edendamist Aafrika mandril. Strateegias „Eesti 2035“ on Välisministeeriumi sihiks senisest enam võimendada kõikide poliitikavaldkondade potentsiaali võõrsil, sealhulgas kujundades Eesti välisesindustest koostöös erasektoriga innovaatilised ettevõtluskeskused. 2021-2022 toimuvale innovaatiliste ettevõtluskeskuste koosloomelisele kontseptsiooni kujundamisele järgnevad kokkulepitut ellurakendavad tegevused, mis kestavad kogu Välispoliitika programmi planeerimisperioodi vältel. Euroopa Komisjoni üheks kuuest peamisest strateegilisest prioriteedist ajavahemikul 2019– 2024 on rohemajanduse arendamine (An European Green Deal). Euroopa Liidus tervikuna on muu hulgas eesmärk suurendada investeeringuid keskkonnahoidlike tehnoloogialahenduste arendamisse ning uuenduslikesse tarbimis-, äri- ja transpordimudelitesse. Selle tegevuse pikaajaline siht on saavutada 2050. a Euroopa Liidu ülene kliimaneutraalsus. Euroopa Komisjoni algatus pakub sektoris tegutsevatele Eesti ettevõtjatele uusi suure lisandväärtusega ekspordivõimalusi, mille realiseerimist toetame äridiplomaatia kaudu. Pikaajalisemas vaates aitab 2050. a eesmärgiks seatud Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse saavutamine kaasa kogu Euroopa Liidu energiajulgeoleku olukorra parendamisele ja leevendab kliimapõgenikega seotud ebastabiilsust Euroopa Liidu lõunapiiril. Välisministeeriumis on alates 2022. a loodud eraldi ühenduvuse ja kliimadiplomaatiaga seotud üksus. Koostöös MKM-i ja KEM-iga esindame Eestit ühenduvuse, kliima ja energeetika seotud EL-i aruteludes, sh REPowerEU tegevusplaan, et kiirelt ja solidaarsust säilitades vähendada EL-i sõltuvust Venemaalt imporditavatest fossiilsetest kütustest. Edukas rohe- ja digipööre Eestis toetab hästi Eesti rahvusvahelist kuvandit, mis on üks meie kliimadiplomaatia eesmärke. Selle nimel tõstame koolituste kaudu diplomaatide pädevust. Küberdiplomaatia valdkonnas kindlustame ja tugevdame Eesti kui valdkonna eestkõneleja mainet ning toetame rahvusvahelise küberjulgeoleku võime kasvatamist, sealhulgas teeme koostööd Eesti peamiste liitlastega. Ukraina sõda on näidanud Venemaalt lähtuvate küberrünnakute ohtu, aga teisalt ka muutuva tehnoloogilise maastiku tähtsust kogu sõjategevuses, nt hargmaiste suurte tehnoloogiaettevõtete roll Ukraina riigiaparaadi ja ühiskonna toimepidevuse säilitamisel ning riiklikult oluliste andmete talletamine ja kättesaadavus sõjaolukorras. Nende järelmitega ja kogemuste rakendamise ja mõtestamisega tegeleb Eesti digi- ja küberdiplomaatia eeldatavalt kogu tulevase planeerimisperioodi jooksul. Suurjõudude konkurents tehnoloogiliste standardite seadmisel seab eriti suure kaalu Eesti huvide esindamisele ja tutvustamisele rahvusvahelistes kehamites, ennekõike ITU-s, ÜRO-s 106 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 (eesmärk lähetada Eesti tehnoloogiliste küsimuste esindaja (ingl tech envoy)) ning teistes regionaalsetes koostööformaatides. Jätkub ametkondadeülese rahvusvahelise personalipoliitika elluviimine, sealhulgas eestlaste toetamine nende kandideerimisel rahvusvaheliste organisatsioonide huvipakkuvatele ametikohtadele ning koolitus- ja ettevalmistusteenuse osutamine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kandideerijatele. Selleks on loodud ka Eesti rahvusvahelise personalipoliitika tegevuskava 2022-2026, mille eesmärk ongi suurendada Eesti esindatust rahvusvaheliste organisatsioonide võtmeametikohtadel. Samuti toimub sihipärane töö, et konsulaarteenuse osutamine oleks kliendile senisest mugavam ning riigile tõhusam. Toetame reisiinfo andmisel ja riskikommunikatsioonis uuenduslikke lahendusi, et jõuda paremini sihtauditooriumini ja tagada, et eestlased oleksid teadlikud reisijad. Kesksel kohal on ka tegevused, millega suurendatakse välismaal elava eestlaskonna kaasamist ühiskonnaellu, et tugevdada väliskogukondade sidet Eestiga kodanikudiplomaatia toel. Eelmisel planeerimisperioodil liikus Välisministeeriumi vastutusse üleilmse eestluse temaatika koordineerimine. Horisontaalse koostöö edendamiseks on koostatud „Üleilmse eestluse tegevuskava“, et tõhusamalt koondada eri ministeeriumide panus väliseesti kogukonna suuremaks kaasamiseks. Tegevuskava annab suunised kultuuridiplomaatia, kodanikudiplomaatia (sh äridiplomaatia) ja konsulaarteenuste koostöiseks edendamiseks. Arengukoostöö valdkonnas on Eesti liitumas OECD DACga. Kõikide Eesti arengukoostöö projektide puhul hakatakse alates 2022. a juurutama uut OECD DACi kinnitatud mõjude hindamise süsteemi, millega tagatakse Välispoliitika arengukavas 2030 seatud laiem siht suurendada Eesti arengukoostöö kestlikku mõju ja tõhusust. Eesti tahab olla Ukraina ülesehituse küsimustes diplomaatiliselt aktiivne, mh soovib Eesti korraldada rahvusvahelist Ukraina ülesehituskonverentsi 2025. aastal. Planeerimisperioodil jätkub 2021. a asutatud arengukoostöö rakendusautuse tööstamine (SA Eesti Rahvusvaheline Arengukoostöö Keskus – EstDev). Keskuse eesmärk on senisest selgemalt eristada arengukoostöö rakendamine ning valdkondliku poliitika üleriigiline kujundamine. 2.15 Julgeolek ja riigikaitse Tulemusvaldkonna eesmärk Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm – sõjaline riigikaitse ja heidutus –, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.111 Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Riigikaitse arengukavaga (RKAK) 2022–2031112, mida viiakse ellu Kaitseministeeriumi 111 Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eesmärkide elluviimise tegevuspõhises planeerimises on edaspidi lihtsuse ja suurema läbipaistvuse huvides ühendatud senised programmid „Kollektiivkaitses osalemine“, „Luure ja eelhoiatus“ ning „Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus“ senise programmiga „Iseseisev sõjaline kaitsevõime“. Ühendatud programmide uus nimetus on „Sõjaline riigikaitse ja heidutus“. 112 https://www.riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/julgeoleku-ja-riigikaitse-koordineerimine; RKAK dokumendi avaliku osa pdf-dokument: https://www.riigikantselei.ee/media/1451/download 107 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 valitsemisala arengukavadega. Seoses Vene Föderatsiooni tegevusega Ukraina suunal on plaanis RKAK selles valguses uuendada 2023. aasta alguses. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs NATO kaitsekulude suuruse eesmärgi osas oli Eesti 2021. aastal üks kaheksast ning 2022. aastal prognooside kohaselt üks üheksast liikmesriigist, mis täidab kaitsekuludeks eraldatavat 2% SKP-st Samuti täidab Eesti NATO põhihangetesse (major equipment) investeerimise eesmärki (20% kaitsekuludest) 2022. aasta prognooside kohaselt 22 % ja perioodil 2023-2026 keskmiselt 33 % kaitsekulust. Järsult halvenenud julgeolekuolukorras on nii Eesti kui teised riigid teinud mitmeid olulisi poliitilisi ja võimearenduslikke kollektiivset ja individuaalset riigikaitset tugevdavaid samme ja otsused. 2021. aastal toimunud Valgevene hübriidrünnak ning Venemaa kasvav surve Ukraina suunal tõi kaasa vajaduse liitlaste toetamiseks. Eesti abistas Leedut nende vastu toimunud hübriidrünnakus nii tõkestusvahenditega kui vastavate hangete läbiviimisega. Migrandivooga toimetulekuks saadeti õppuse "KINDEL PIIR" raames Leedule appi mehitamata lennuvahendite meeskond (UAS), põgenikelaagrites aitas korda tagada Sõjaväepolitsei üksus. Aasta lõpul kutsuti ellu õppus "KINDEL PIIR 2" Poola abistamiseks ebaseadusliku migratsioonivooga toimetulekul. Õppuse raames saatis Eesti Kaitsevägi Poola täiendava radarimeeskonna. Lisaks lähetati piiritõkete rajamise eesmärgil Poola täiendav pioneeriüksus mehitatuna vabatahtlike reservväelaste, Scoutspataljoni tegevväelaste ja Kaitseliitlaste baasil. Samuti oli kohal mehitamata lennuvahendite meeskond, meediameeskond (CCT) ning üksuste varustamiseks vajalik logistikameeskond (NSE). Õppusel osalemine ja Eesti kontingendiga panustamine jätkus ka 2022. aastal. Novembri lõpus viidi edukalt läbi lisaõppekogunemine Okas 2021, mille käigus testiti kaitsevalmidusega seotud otsuste langetamist ja tegutsemist Vabariigi Valitsus, samuti testiti reservüksuste valmidust. Venemaa sissetung Ukrainasse 24.02.2022 tähendas dramaatilist muutust kehtivas julgeolekustruktuuris, ent näitas ka reaktsioonina Lääne tugevat ühtsust nii poliitilises retoorikas kui konkreetsetes tegevustes. Jaanuaris eraldas Vabariigi Valitsus kaitsevõime parendamiseks 339,5 miljonit eurot, mis peaasjalikult kasutatakse laskemoona laovarude suurendamiseks. Suuremad tarned on planeeritud aastatesse 2023 ja 2024. Laskemoona hoiustamiseks ehitatakse ka vajalik taristu. Märtsis eraldas Vabariigi Valitsus Kaitseministeeriumi valitsusalale aastateks 2022-2025 veel 476,8 miljonit eurot. Tugevduspaketi koostamisel võeti arvesse esmased kogemused ja õppetunnid Ukraina sõjast ning Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne kõige kriitilisemate võimete täiendamiseks. Eraldatud vahendid suunati lühimaa õhutõrje-, tankitõrje-, kaudtule võimetele ja olukorrateadlikkuse parendamiseks, liitlaste vastuvõtu taristule ning maakaitse suurendamiseks kuni 20 000 võitlejani ning hangitakse varitsevat õhuründemoona. Eesti oli üks esimesi riike, kes Ukrainat varustusega toetas ning aasta vältel on varustusabist saanud lisaks ka toetus väljaõppe läbiviimisel. Abi hulgas tarniti Ukrainale erinevat laskemoona, meditsiinivarustust, relvasüsteeme jm. Muuhulgas korraldati koos Saksamaaga kahe välihaigla annetamine Ukrainale. Liitlaste intensiivne kaasamine, töö rahvusvahelistes organisatsioonides ja kahepoolselt päädis Eestile positiivsete otsustega NATO Madridi 108 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 tippkohtumiselt. Ettevaatavalt annab see aluse Eesti kaitseväe veelgi tugevamaks sidumiseks ülejäänud NATO väestruktuuriga (diviisistruktuur). Kaitseministeeriumi valitsemisala on keskendunud väeloome (üksuste varustamise ja väljaõppe) kiirendamisele113, tegeletakse kaitsevalmiduse kiiruse ja sujuvuse suurendamisega (protsessid, põhimõtted, õppused). Inimvara osas on oluline reservväelaste igakülgne väärtustamine ning nende seotuse hoidmine üksusekaaslastega. Riigikaitseliste investeeringute teemal on eesmärk kiirete tarnete ja parimate lepingute saavutamine hangete ja taristu valdkonnas. Muuhulgas on tähelepanu ühishangetel, sh Poolaga (lühimaa õhutõrje) ja Lätiga (keskmaa õhutõrje, rivisõidukid). Tähtis on ka laiema ühiskonna informeerimine riigikaitselistel teemadel, sest Ukraina näitel on ühiskonna kaitsetahe määrava tähtsusega. Luurevaldkond keskendub olukorra analüüsile ning eelhoiatuse täiustamisele. Intensiivne töö käib liitlaste kaasamisel, et meie huvid ja vajadused leiaksid kõlapinda laiemalt ning muutuksid vastavateks NATO põhimõteteks, tagades kokkuvõttes piisava heidutuse ja välistaks Vene Föderatsiooni igasuguse soovi Eestit ja seega ka NATO-t rünnata. Eestimaalaste kaitsetahe ja usk, et Eesti peab liitlaste saabumiseni vastu, on Ukraina sõja valguses märkimisväärselt kasvanud. Suurenenud on ka valmidus ise kaitsetegevuses osaleda ning veendumus, et rünnaku korral tuleb osutada relvastatud vastupanu. Organisatsiooniliselt jätkusid valitsemisalas täiendava efektiivsuse ja kokkuhoiu saavutamiseks reformid, mh on käimas personaliteenuse konsolideerimine Kaitseressursside Ametisse, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusesse viidi üle toitlustuse kaitseväe tagamise funktsioon ning 1. jaanuarist 2023 liigub sinna ka riigikaitseliste koormiste korraldamine. Tabel 38. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2021) Üksused on mehitatud, varustatud, Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- välja õpetatud vastavalt Riigikaitse pääsu- pääsu- pääsu- pääsu- pääsu- arengukava otsustele. piiranguga piiranguga piiranguga piiranguga piiranguga Allikas: Kaitseministeerium Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed. JAH JAH JAH JAH JAH Allikas: Kaitseministeerium Sõjalise kaitse kulude tase SKP-st NATO meetodi järgi (%). 2,06%114 >2,0 >2,0 >2,0 >2,0 Allikas: Kaitseministeerium 113 2022. aastal jätkusid uute automaatide, pikamaa tankitõrjesüsteemide ja laske- ja lahingumoona tarned. Sealjuures tarniti meremiinid ning tankitõrje võimekuse suurendamiseks tarnitakse ühekordseid keskmaa tankitõrje raketisüsteeme Spike SR ning ühekordseid tankitõrjelaske Instalaza. Vabariigi Valitsuse jaanuari ja märtsi tugevduspakettide raames eraldatud vahendite osas viidi läbi hankemenetlused ning nende alusel toimuvad relvastuse ja laskemoona tarned toimuvad kuni 2025. aastani. Olulisimad taristuprojektid on Taara linnakus 2. jalaväebrigaadi tehnika parkla rajamine koos varjualustega, RSOM ala laiendamine Tapal ning erinevad varjualused, hoidlad ja universaalhallid erinevates linnakutes. Lisaks valmisid ja jätkatakse täiendavate lahingumoonaladude ehitamisega Lintsis ning aasta lõpuks valmib Jõhvit ja Sirgala harjutusvälja ühendav 20 km pikkune tee. 114 Tegelik kaitsekulude tase NATO meetodi järgi sõltub eelarveaasta tegelikust SKP-st ning tegelikult kasutatud kaitse-eelarvest. Eelarve planeerimises eraldatud tase oli 2,15% SKP-st Rahandusministeeriumi prognoosi alusel. Kaitsekulude tase SKPst võib muutuda pikemal perioodil ka tagantjärgi, see sõltub SKP korrigeerimisest Statistikaameti poolt. 109 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2021) Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, % 57,6 >55 >55 >55 >55 Allikas: Uuring Avalik arvamus ja riigikaitse mai 2022 Tegevväelaste arv aasta lõpul vähemalt. 3459 3623 3660 3697 3735 Allikas: Kaitseministeerium Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2. Kaitsekulude kogumaht Tegevuspõhise riigieelarve ja rahvusvahelise aruandluse arvestus ei ole kõiges ühetaoline. Rahvusvahelises aruandluses on oluline eelkõige kaitsekulude määratlus 115 NATO meetodi järgi, mis ei võta arvesse riigikaitsesse suunatud välistoetusi, teenitud omatulu ega aastast amortisatsiooni, vaid näitab riigi poolt riigikaitsesse suunatud rahaliste vahendite suhet SKP- sse. Kaitsekulude arvestusse kuulub ka vastav käibemaks. Kaitsekulud põhinevad Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvisel majandusprognoosil. Tegelik kaitsekulu selgub paraku alati tagantjärele, kui riigi tegelik SKP on Statistikaameti poolt kokku arvutatud. Tabel 39. Kaitsekulude kogumaht (mln eurot) 2022 2023 2024 2025 2026 1 SKP-st eraldatud Riigikaitse arengukava 672,3 790,7 808,0 843,2 878,6 2022-2031 elluviimiseks sh Kaitseliidule eraldatav 47,9 49,0 45,2 47,3 52,6 sihtotstarbeline toetus116 3 Liitlastega seotud kulud enne RESi 10,1 9,9 5,5 5,5 5,5 4 Laevatõrje 46,0 0,0 0,0 0,0 0,0 5 Riigikaitseinvesteeringute programm 20,0 20,0 0,0117 0,0 20,0 (KIP) 6 Muud täiendavad sihtotstarbelised 2,4 0,05 0,05 0,05 0,05 eraldised118 7 Sõjalise kaitse tugevduspakett (VV 4,4 99,7 204,2 31,2 0 115 Riigieelarve kulusid jagatakse ka valitsemisfunktsioonide lõikes. COFOG (Classification of the Function of Government) on rahvusvaheline valitsemisfunktsioonide klassifikaator, mis on välja arendatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD – Organization for Economic Cooperation and Development) ning on kinnitatud standardina rahvamajanduse arvepidamises. Valitsemisfunktsioonide klassifikaator võimaldab saada ülevaate valitsuse eri funktsioonide kulude suundumustest ning võrrelda valitsuste kulutusi riikide vahel. COFOG- i põhjal arvestatud riigikaitse kulude kogumaht ja osakaal SKP-st erineb NATO metoodika kohaselt arvutatud kaitsekulude mahust ja osakaalust, kulude hulka arvestatakse ka tuludest sõltuvad kulud. 116 Tegevuspõhise eelarve vaates on Kaitseliidu eraldis kajastatud erinevate programmi tegevuste juures, vastavalt sellele, millises mahus Kaitseliit konkreetsesse tegevusse panustab. Lisaks sellele hangib RKIK perioodil 2023- 2026 maakaitsele ca 100 mln euro eest varustust, relvastust ning laskemoona. Julgeoleku suurendamise raames eraldas Vabariigi Valitus maakaitse suurendamiseks 10 500 inimese võrra hangeteks 29,5 mln. 1172024. aastal suunatakse Kaitseministeeriumi kinnistute müügist laekuvatest tuludest kaitseinvesteeringute programmi soetusteks 20,0 mln eurot. Omatuluna ei kajastu see kaitsekulude arvestuses NATO meetodi järgi. 118 Täiendavad sihtotstarbelised eraldised on tegevuspõhise eelarvestamise kulude katteks eraldatud vahendid ja 2022. aastal teadusrahastus ja IKT rahastamine. 110 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2022 2023 2024 2025 2026 jaanuari otsus) 8 Sõjalise kaitse tugevduspakett (VV 15,4 114,8 133,5 213,0 0 märtsi otsus) 9 RES 2023-2026 otsused: Keskmaa õhutõrje119 - 30,0 155,4 45,3 174,4 Liitlaste taristu - 30,0 - - - Kaitseliidu toetus - 0,5 - - - Teadus- ja arendus - 1,2 - - - IKT - Välisvahendite ja EL Rahurahastu 1,3 10,8 16,2 käibemaks 11 Kaitsekulu NATO meetodi järgi 770,6 1098,1 1317,4 1154,4 1078,6 12 % SKP-st 2,11%120 2,85% 3,26% 2,74% 2,46% 13 Mittesõjaline: Laevastikuga seotud kulud SIM-lt 4,4 5,5 5,1 4,8 4,8 Pagulaste abistamiseks 0,2 16 Välisvahendid, tuludest sõltuv kulu ja omatulu, mis ei kajastu kaitsekulude arvestuses NSIP121 ja tuuleenergia 26,2 49,3 36,3 17,1 7,1 kompensatsioonimeede122 EL Rahurahastu 54,0 81,0 Välihaigla soetamine 6,5 KIP taristu müügitulu arvelt, aastate 1,8 -1,8 vahel liigutamine 17 Mitterahaline kulu (amortisatsioon) 67,3 73,1 73,2 73,3 73,3 18 Kõik Kaitseministeeriumi kasutuses 785,5 1142,7 1390,0 1233,7 1064,4 olevad vahendid123 Aastatel 2023-2026 suunatakse sõjalisse riigikaitsesse kokku 4,65 miljardit eurot ning 2023. aastal ületab Eesti aastane kaitsekulu esmakordselt 1 miljardi euro piiri. On ka märkimisväärne, et 2023. aasta kaitsekulu on üle 42 % suurem kui 2022. aasta kaitsekulu. Perioodil 2023-2026 on kaitsekulu keskmiselt üle 2,83 % SKP-st. Hangeteks (eelarve mõttes nii majandamiskulud kui investeeringud) on perioodil 2023-2026 planeeritud kokku peaaegu 2,5 miljardit eurot, mis on üle poole kogu kaitsekulust (53,6 %). Tegemist on pretsedenditult suure osakaaluga, millega Eesti on ka NATO vastava eesmärgi suure varuga täitnud. Perioodiks 2023-2025 on Kaitseministeeriumile kehtestatud RES meetmena tulude laekumise korralduse erisus, millega võib Kaitseministeerium tema käsutuses olevate kinnistute müügist laekunud vahendite arvelt teha kulutusi põhivara ja kaitseotstarbeliste varude soetuseks või 119 RES otsused sisaldavad ka eelarve nö aastate vahelisi nihutamisi ülejäänud eelarve osas. 120 Selle (ümber)arvutuse alus on samuti RaM augustiprognoos. Varasemast kõrgem SKP tähendab, et kaitsekulu protsent saab olema varasemaga planeeritust väiksem. 121 NATO julgeolekuinvesteeringute programm taristu ehituseks 122 CO2 meetme ja MKM statistikakaubanduse vahenditest investeeringud kompensatsioonimeetmetesse (radarid). RRF vahenditest on selle RES-ga planeeritud ka täiendav radar ja passiivsüsteem (66 mln), need kantakse Kaitseministeeriumi eelarvesse üle hiljem (kui tarne hakkab toimuma) 123 Kaitse-eelarve ei sisalda kaitsekuludest SOM, RAM jm valitsemisalade eelarvesse suunatud vahendeid, mille väljamakse tehakse väljaspool Kaitseministeeriumi eelarvet. NATO meetodi järgi arvestatakse need kaitsekulude hulka. 111 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 taristu rajamiseks124. Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvesse on planeeritud kinnistute müügist laekuvaid tulusid ja tuludest sõltuvaid kulusid kokku 21,3 mln eurot, millest suunatakse sihtotstarbeliselt riigikaitseinvesteeringute programmi soetusteks 20 mln eurot. Tabel 40. Kaitseministeeriumi kinnistute nimistu, millele kehtestatakse tulude laekumise erisus, ja eelarve prognoossummad (tuh eurot) Eelarve Kinnistu/hoone prognoos Mäepealse tn 2, Tallinn 9 800 Vihtla puhkekompleks 234 Paunküla Järveääre katastriüksus 130 Kopli 87A, Tallinn 7 400 Narva mnt 8, Tallinn 1 600 Seli tervisekeskuse hooned 1 700 Rae põik 22, Paldiski 430 Jõeääre ja Keskla kinnistu hooned 30 KOKKU kinnistute müügist prognoositud tulu 21 324 Sellest sihtotstarbeliselt kaitseinvesteeringute 20 000 programmi soetusteks tehtavad kulud 2.15.1 Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm Programmi eesmärk Hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude vastu kaitsta. Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks Väeloomes on 2023-2026 jooksul olulisimad eesmärgid mitmikraketiheitjate (MLRS) üksuse loomine, 2. jalaväebrigaadi viimine soomukitele ja maakaitseüksuste varustamine viies läbi hankeid enam kui 300 mln euro eest. Taristu arendustes keskendutakse eelkõige uute võimete toetamisele, ladustamisele ning hoiustamisele. Samuti jätkatakse laevatõrjeraketi üksuse arendamist, meremiinide kasutusele võtmist ning muude üksuste väljaõpet ja uue relvastuse kasutuselevõttu. Märkimisväärsed vahendid eraldatakse veel sidevaldkonda (kokku 161,5 mln), sh liitlastega ühilduva võrgu loomiseks. Toimub toetussoomukite ümberehitus, koos Lätiga on sõlmitud raamleping erinevate rivisõidukite (kuni 693 mln) soetuseks ning vahendid on planeeritud soomus- ja ratastehnika remondi ja hoolduse hangeteks. Vabariigi Valitsuse 2022. aasta jaanuaris ja märtsis täiendavate rahaeraldise tulemusena (vastavalt 333 mln ja 458 mln) on kavandatud perioodil (2022-2025) mõlemasse brigaadi täiendavate liikursuurtükkide ja täiendavate tankitõrjesüsteemide hankimine (kokku 48,7 mln), laskemoonavarude suurendamine, lühimaa õhutõrjesüsteemide soetus. Lisaks sellele parendatakse olukorrateadlikkust, suurendatakse maakaitseüksuste mahtu kuni 20 000 inimeseni ning hangitakse varitsevat õhuründemoona. Kõik laskemoona puudutav on juba 124 Kinnistute müügist laekuvate tulude arvelt tehtud kulutused ei kajastu NATO meetodil arvestatavas kaitsekulude eelarves. Tegemist on potentsiaalsete ühekordsete tehingutega, mis mõjutavad üksnes konkreetse eelarveaasta piirmäärata vahendite mahtu. Tulude laekumise korralduse erisus sätestatakse iga-aastases riigieelarve seaduses. 112 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 lepingutega kaetud, esimesed tarned jõuavad Eestisse juba 2022. aastal. Samuti on lepingud sõlmitud liikursuurtükkide, erinevate tankitõrjesüsteemide (Spike LR, Spike SR ja Instalaza), lühimaa õhutõrje (PIORUN) osas. Maakaitse suurendamise osas 20 000ni peavad täielikult relvastatud, mehitatud ja väljaõppe läbinud üksused valmis olema 2024. aastal, põhiraskus jääb 2023. aastasse. Hanked (nt isikukaitsevahendid, individuaalvarustus) on planeeritud 2023. aasta esimesse poolde, seni eraldatakse osa nt riidevarustust kaitseväe varudest. Intensiivne väljaõppetegevus jääb samuti 2023. aastasse, mis toimub läbi õppekogunemiste, mida muuhulgas aitavad läbi viia kaitseväe instruktorid. Järgmise nelja aasta jooksul investeeritakse laskemoona kokku pea miljard eurot, millest ca 350 mln on iseseisva kaitsevõime 2% raames ning ca 645 mln valitsuse 2022. aastal tehtud täiendavate otsuste tulemus. RES protsessis otsustas valitsus täiendavate vahendite eraldamise keskmaa õhutõrje arendamiseks, 2025. aastaks peab olema toimunud väljaõpe ja taristuehitus ning saabunud süsteemid ja laskemoon. NATO Madridi tippkohtumise tulemus oli Eesti jaoks väga positiivne, kokku lepitud diviisi raamistik nõuab tõenäoliselt muudatusi ja täiendusi kaitseväe senises struktuuris. Kaitsevalmiduse tugevdamine on erakordselt oluline. Valmiduse säilitamise eesmärgil on võetud suunaks vähemalt kahe lisaõppekogunemise korraldamine aastas. Lisaõppekogunemisi korraldatakse üksuste lahinguvalmiduse kontrolliks, lisaks kontrollitakse riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni üksuste reservväelaste kogunemiseni. Mõningatel juhtudel luuakse lisaõppekogunemisega täiendavat väärtust väljaõppe korraldamise näol. Kaitseplaanide koostamise planeerivas faasis panustatakse viimase parima praktika ja õppetundide olemasolu loomisega lähiaja suurtematest kriisidest/sõdadest lähtuvalt. Peamise sisendina analüüsitakse 2022. aasta vältel riigiüleselt Ukrainas toimuvat ning kohandatakse enda plaane ja ressursside kasutust sellele tuginedes. Tegeletakse kohalike omavalitsuste teadmiste parendamisega riigikaitselistest ülesannetest ja nende rollist sõja korral, viiakse läbi erinevas formaadis riigikaitseseminare koostöös teiste riigiasutustega. Ühtlasi on seatud eesmärgiks riigi poliitilisele tasandile vähemalt kahel korral aastas riigikaitselistel teemadel õppuste korraldamine. Jätkatakse parima kaitsevalmidusalase õigusliku kompetentsi pakkumist seadusloomes tagamaks õigusruumi toetuse kiirete ja aegkriitiliste otsuste vastuvõtmiseks. Liitlaste kohaloleku tagamiseks Eestis töötatakse edasi vastuvõtva riigi suutlikkuse tõstmiseks vajalike infrastruktuuri ning tegevuslahenduste tagamisega, et toetada liitlaste pikemaajalist kohalolu Eestis, sh tuginedes NATO kaitsehoiakut toetavatele lahendustele, mis on tingitud Venemaa sõjalisest tegevusest Ukrainas. Samuti on kavas lähtuda väljaõppevõimaluste parandamisel suuremamahuliste liitlasüksuste vajadustest tagamaks laiendatud väljaõppe tingimused. Vabariigi Valitsuse 2022. aasta märtsi täiendavate rahaeraldise raames eraldati aastateks 2022 ja 2023 liitlaste sujuvamaks vastuvõtuks lisanduva taristu ning tingimuste loomine Tapa linnakusse 18,64 mln eurot. RES raames eraldati veel 30 mln eurot, et tagada Madridi otsuste järgselt liitlastele täiendav taristu nii liitlaste üksuste siin roteerimiseks, sh väljaõppeks kui juhtimiselemendi alaliseks loomiseks. Selleks laiendatakse harjutusväljakuid ning luuakse täiendav linnak. Kaitsetahte olulisust ei saa alahinnata. 113 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Olulist rolli kaitsetahte tugevdamiselt mängib Kaitseliit, kes on oluline koostööpartner mitmetele organisatsioonidele riigiüleselt kui piirkondlikult. Riigikaitse eesmärke ja toimimist on arutatud kõigi Eesti kohalike omavalitsustega, koostöö (sh PPA, KL ja Päästeamet) jätkub ka edaspidi. Jätkatakse kaitsetahte parendamisega seotud MTÜde toetamist. ning kaitsetahte avaliku arvamuse uuringute läbiviimist, sh nendest tulenevate võimaluste kasutamist ühiskonna paremaks informeerimiseks ja kaasamiseks. Riigikaitseõpetuse läbiviimise tagamiseks hangitakse täiendavad vormikomplektid, võetakse kasutusele riigikaitseõpetuse toetuse taotlemise keskkond ning alustatakse uue riigikaitseõpetuse õpiku koostamisega. Jätkuvad Kaitseliidu baasil riigikaitseõpetuse laagrite läbiviimine. Peamiseks noorte isamaalise kasvatuse arendajad ja läbiviijad on Kaitseliit ja tema allorganisatsioonid Kodutütred (KT) ning Noored Kotkad (NK). Liitlaste kaasamises ja rahvusvaheline koostöös on 2023-2026 aastate eesmärk liitlaste kaasamine diviisi juhtimisstruktuuri, mis juhiks lisaks Eesti üksustele ka siin alaliselt paiknevaid liitlaste ja kiiresti siirdatavaid täiendavaid üksusi. Diviisi loomise protsessi on alanud ning liitlastega peetakse läbirääkimise nende panuse osas. Viimane võib endas hõlmata panust diviisi staapi personaliga, täiendavaid manööverüksusi ja lahingutoetusüksusi näiteks õhutõrje ja kaudtule näol. Madridi tippkohtumise järel on Eesti prioriteetsemad tegevused alliansi heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamisel: diviisi loomine ja sidumine NATO väestruktuuriga; tõkestusheidutuse ja tugevdatud kaitsehoiaku põhimõtete kajastamine ning täpsustamine NATO sõjalistes ja poliitilistes otsustes ja plaanides. Soome ja Rootsi NATO liikmelisuse taotlemisega seoses laieneb koostöö ja koordineerimine nii kahepoolsetes suhetes kui erinevates regiooni laiemalt hõlmavates formaatides (Balti-Põhjala koostöö, JEF). Eesti kaitselahendi tugevdamiseks ja läbiharjutamiseks korraldatakse liitlastega ühiseid õppuseid, viiakse koos liitlastega ellu võimearendusprojekte, osaletakse rahvusvahelistel operatsioonidel ning tehakse koostööd partnerite, eriti Ukraina toetamisel. Inimvara teemal keskendutakse nii reservteenistuse, tegevteenistuse kui vabatahtlikkuse küsimustele. Oluliselt suuremat tähelepanu pööratakse sõjaaja ametikohale määratud isikutele. Suurendatakse sõjaaja juhtide teadlikkust riigikaitse hetkeseisust ja plaanidest. Laiendatakse võimalusi reservis olevate isikute suhtlemiseks mh arendades kaitseväeteenistuse portaali (www.kaitsevaeteenistus.ee). Suurendatakse reservis olevate isikute kaasatust sõjaväelise väljaõppe läbiviimisse luues võimalused osaleda õppekogunemisel instruktoritena ja makstes neile selle eest kõrgendatud tasu. Ajateenijate arv kasvab 2025. aastaks seatud eesmärgini 4000 ehk vähemal pool noormeeste aastakäigust kutsutakse ajateenistusse. Laiendatakse ajateenijatele suunatud toetusmeetmeid – alustatakse eluasemelaenu intresside hüvitamist ajateenistuse jooksul ning kompenseeritakse enne ajateenistust omandatud B-kategooria sõiduõiguse omandamine. Rakendatakse uus tervisenõuetele vastavuse hindamise korraldus ning teostatakse mõjude järelhindamine. Valitsemisala personaliteenuse tagamine konsolideeritakse alates 01.01.2023 Kaitseressursside Ametisse, kus tagatakse personaliteenus kõikidele valitsemisala asutustele ühtsetel alustel. Arendatakse edasi luure ja eelhoiatuse valdkonda. 114 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2.16 Kultuur ja sport Tulemusvaldkonna eesmärk Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Spordipoliitika eesmärk: liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamiseks on oluline loomevabaduse ja kultuuri kättesaadavuse kindlustamine. Mitmekülgse kultuurielu eelduseks on vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine ja vahendamine, kultuuri kättesaadavuse ning loometingimuste tagamine. Eesti elanikud on Euroopas ühed aktiivsemad kultuuris osalejad, kuid kultuuris osalemise osas on näha mõningast langustrendi125 ning osalemises on ka küllaltki suured maakondlikud erinevused. Alljärgnevalt on toodud valdkonniti ülevaade peamistest tulemusvaldkonna trendidest ja näitajatest. Eesti kirjandusel läheb hästi ja valikuvõimalusi on palju - iga lugeja peaks leidma oma lemmiku. Ehkki Eestis ilmub palju erinevaid raamatuid, vähenevad tiraažid ja raamatute kättesaadavus väheneb. Oluline on suurendada raamatukogude teavikute osturaha, et uuem kirjandus oleks kõigile kättesaadav. Keskenduda tuleks just laste- ja noortekirjanduse ostudele, aga ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestveetavatele lugema innustamise programmidele. Toetades laenutusi raamatukogudest, on oluline toetada ka autoreid, kelle raamatuid loetakse. Autorile õiglase laenutushüvitise maksmine raamatute laenutamise eest raamatukogudest toetaks ja võimestaks loovisikuid ning oleks arvestatavaks sissetulekuallikaks kirjaniku- ja kunstnikupalga kõrval. Teatrite külastatavuse 2020. ja 2021. aasta numbrid olid langustrendis seonduvalt COVID-19 piirangutest - teatrikülastusi oli vastavalt vaid 785 705 ja 673 214 (sh veebikülastajad). 2022. võeti vastu etendusasutuse seaduse muudatused. Seaduse kohaselt on kõigil avalike etenduste ja kontsertide korraldajatel kohustus avalikustada etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavusega seotud teave, hõlbustamaks erivajadustega inimeste osavõttu kultuurist. Lisaks tuleb etenduskunstide valdkonnas toetada rahvusvahelisi koostööprojekte ja festivale Eestis, arvestades viimaste aastate keerulist olukorda. Märkimisväärselt COVID-19 poolt mõjutatud 2021. ja 2020. aastal kukkus kinokülastuste arv 2019. aastaga võrreldes oluliselt vastavalt 3,7 miljoni pealt 1,8 miljonile (2020) ja 1,39 miljonile (2021). Samas Eesti filme käidi kinos vaatamas ning vaatamata keerulisele ajale oli 2021. aastal Eesti filmide turuosa kogu kinolevist 14%. Väljakutseks on kinokülastuste arvu taastamine ning Eesti filmi turuosa suurendamine. Rakendati toetusmeetmeid nii filmide tootmise katkemise vältimiseks kui ka kinodele ja filmilevitajatele. 125 Eesti elanike kultuuris osalemise uuring, Statistikaamet 115 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Riigikogu poolt 2022. veebruaris vastuvõetud meediateenuste seaduse muudatused ajakohastavad oluliselt meediamaastiku korraldust, sh uut liiki sisu ja teenuste kasutamist. Muusikavaldkonnas olid 2021. ja 2020. aasta märgilisteks tegevusteks COVID-kriisist tingitult hübriidlahendused kontserdi- ja festivalikorralduses. Võimendus digilahenduste kasutamine, mis väljendus eelkõige elava muusika esitusega seotud veebiplatvormide väljatöötamises ja integreerimises igapäevasesse kontserdiellu. Kunstinäitusi toimus 2021. aastal üle Eesti kokku 823 ja neid külastas hinnanguliselt enam kui 0,9 mln inimest. Kunstimaastik on sisulise võimekuse ja tegevkunstnike rohkuse poolest heas seisus: valitseb põlvkondlik ja kunstiline mitmekesisus, rahvusvaheliselt on mitmed tegijad suure läbimurde potentsiaaliga. Kasvanud on ka võimekate kunstikorraldajate arv, kes on rahvusvaheliselt võrgustunud. Hädavajalik on näitusetaristu parandamine ja ajakohastamine, 2022-2024 renoveeritakse täielikult 1934. aastal rajatud Tallinna Kunstihoone. Samuti on eesmärgiks arendustegevused galeriide võrgustumise ja haridus- ning publikutöö parandamise suunal, aga ka valdkonna statistika kogumise kaasajastamine, et kunstipoliitika kujundamine saaks olla endisest teadmistepõhine. Kunstielu piirkondliku ja rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks on oluline nii valdkondlike arenduskeskuste tegevuste jätkumine kui ka suurem tähelepanu kunstnike residentuurivõimalustele Eestis ja Eestist väljaspool. Arhitektuurivaldkonnas jätkab Kultuuriministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga programmi „Hea avalik ruum“ jätkumist, mille raames elavdatakse Eesti Arhitektide Liidu eestvedamisel linnakeskusi üle Eesti. Kultuuriministeerium aitab kaasa ruumihariduse ja disainiõppe edendamisele üldhariduskoolis toetades nii õpilastele kui ka õpetajatele ruumihariduse ja disainivaldkonna kursuste läbiviimist. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2021. aasta seisuga 174 muuseumi 229 külastuskohaga, milles säilitati kokku 7,0 miljonit museaali. Muuseumikülastusi oli 2021. aastal 1,68 miljonit, mis on mõnevõrra vähem, kui 2020. aastal ja oluliselt vähem kui 2019. aastal. Muuseumide infosüsteemi (MuIS) oli 2021. aasta lõpu seisuga sisestatud ca 3,97 miljonit museaali kirjeldust, neist ligi 1,9 miljonit on digitaalse kujutise ja põhjaliku kirjeldusega. Muuseumivaldkonna suurimateks probleemideks on muuseumikogude halvad hoiutingimused, moraalselt ja tehniliselt vananenud MuIS, muuseumide alakasutatus haridussüsteemi poolt, mitmed vananenud püsiekspositsioonid ning muuseumihoonete suur remondivõlg. Ühishoidlad on planeeritud Põhja-Eestisse, Lõuna-Eestisse ja Hiiumaale, mille ettevalmistöödega 2021. aastal jätkati. 2021. aasta lõpu seisuga oli Eestis 26 480 kultuurimälestist (arheoloogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestisi ning ajaloolisi looduslikke pühapaiku kokku). Terviklike keskkondade väärtustamiseks on loodud 12 muinsuskaitseala, lisaks on Eestis kaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat objekti. Suurem osa kultuurimälestisi (arheoloogia-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestised) on heas seisukorras. Halvem on olukord ehitismälestistega, mis vajavad teiste mälestiste liikidega võrreldes suuremaid investeeringuid. Kasutusel olevate ehitismälestiste osakaal oli 2021. aastal 76,6%. Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal on – 63,5%, mis tähendab, et 36,5% ehitismälestistest on halvas või avariilises seisukorras. 2021. aastal oli mälestiste omanike küsitud toetuste ja riigi võimaluste vahe kuuekordne. 2021. aastal oli Eestis 864 raamatukogu (rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eriala- ja teadusraamatukogud). Rahvaraamatukogukülastusi oli 2021. aastal 4,6 miljonit ja sellele lisaks 3,7 miljonit virtuaalkülastust. Raamatukogud on üha enam regionaalsed kogukonnakeskused, sest raamatukoguteenuseid kasutab hinnanguliselt üle 50% Eesti elanikest ning seda on kavas 116 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 teha veel suuremal osal elanikest. Tulevikuteenuste kontekstis selgus kasutajate suur soov kasutada raamatukogude digitaalseid väljaandeid veebis. Lisaks vajaksid lugejad uusi e- teenuseid, näiteks on soov kasutada raamatukogudevahelise laenutuse teenust väljaannete tellimiseks pakiautomaati või kullerteenuse vahendusel, otsida ühest e-kataloogist kõikide Eesti raamatukogude väljaandeid ning kasutada laenutamisel ja tagastamisel iseteenindust. 2021. aasta COVID-19 leviku perioodil tegelesid 25 omavalitsust (taotlusvooru „COVD-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldaja teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamiseks“ projektitoetustest) raamatukappide soetamisega ja Tallinn tegi e- laenutuse teenuse ajutiselt üleriigiliselt kättesaadavaks. COVID-19 kriis tõi välja, et arendada tuleb raamatukogude tehnoloogilist võimekust ja sisu mitmekülgsust, et toetada nt õpilasi, toimetulekuraskustesse sattunud peresid, eakaid ja ka ettevõtjaid nii tasulisele infole ligipääsemisel, vaimse tervise säilitamisel, riigiteenuste kasutamisel kui igapäevase eluga toimetulemisel. Eesti rahvakultuuri tugevus on rikkalik pärand ja inimesed, kes väärtustavad ja kannavad paikkondlikke kombeid ja elulaadi ning annavad seda edasi järgmistele põlvkondadele, hoides rahvakultuuri seeläbi elujõulisena. Vaimse kultuuripärandi väärtustamiseks on Kultuuriministeeriumil väljatöötatud seitse piirkondlikku toetusmeedet. 2021. aastal osales alaliselt tegutsevates kollektiivides 78 100 harrastajat. Minemaks lähiaastatel üle tulemusele orienteeritud rahastamismudelitele on vaja koguda statistikat, hinnata ja analüüsida regulaarset valdkonna olukorda. Praegu on valdkondliku statistika kogumine piiratud, sest Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt hallatava andmekogu ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA poolt hallatava registri arhitektuurid on vananenud. Seetõttu on valdkonnale oluline kiiremas korras viia läbi nimetatud andmekogu ja registri ühildamine ning neile uue tehnilise aluse loomine. 2021. aastast käivitati kollektiivijuhtide palgatoetussüsteem. Toetuse eesmärk on väärtustada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte, andes neile võimaluse töötasu tõusuks, luua laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiivijuhtidele sotsiaalsed garantiid ning tagada laulu- ja tantsupeoliikumise traditsiooni jätkusuutlikkus. 2021. aastal jätkus kultuuripärandi digiteerimine, üleriigilise e-väljaannete lahenduse planeerimine ja muuseumide Infosüsteemi e MuIS arendamine (MUIS 2.0). Läbi viidi digitaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemise analüüs. Samuti teavitati avalikkust digiteeritud ja avalikustatud pärandiobjektide kasutusvõimalustest. Kultuuri rahvusvahelistumise oluline lüli lisaks valdkondlikele teabe- ja arenduskeskustele on Eesti saatkondades tegutsev kultuuriesindajate võrgustik, kelle ülesandeks on aidata Eesti loovisikutel, kollektiividel, loomeettevõtetel ja kultuuriorganisatsioonidel jõuda rahvusvahelisele areenile, toetada tugevaid rahvusvahelistumise võimekusega tegijaid ning tutvustada nende tegevuste kaudu Eestit ja Eesti kultuuri maailmas. Senisest enam on vaja tähelepanu pöörata kultuuri rahvusvahelistumise eesmärkide selgemale sõnastamisele, erinevate organisatsioonide rollidele, omavahelisele koordinatsioonile nii valdkonnas sees kui ka valdkonnaväliste asutustega, samuti toetusvõimaluste paremale vastavusele tegutsejate/kultuuriorganisatsioonide tegelikele vajadustele. Eesti loomemajanduse sektorit on alates 2005. aastast kaardistatud 4-aastase intervalliga. Viimase, 2022. aasta kevadel valminud Eesti loomemajanduse olukorra viienda uuringu kohaselt oli Eesti loomemajanduse sektoris 2019. aasta andmetel 28,3 tuhat töötajat (4,2% Eesti töötavast rahvastikust) ning sektoris tegutses 10 705 ettevõtet ja asutust (11,2% Eesti ettevõtete üldarvust). Loomemajanduse ettevõtete ja asutuste kogutulu oli 1,86 miljardit eurot (2,6% Eesti ettevõtete müügitulust). Lisaks on loomemajandussektoril oma osa atraktiivse elukeskkonna loomisel, turismitulude suurendamisel ja digimajanduse arenemisel. Oluline on jätkata kultuuri- ja loomesektori majandusliku potentsiaali avaldumise toetamist, keskenduses innovatsiooni soodustamisele ja loomeettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime, ekspordi- ja 117 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 jätkusuutlikkuse kasvatamisele. Nii alustavate kui kasvuvõimeliste tegutsevate loomeettevõtete toetamine peab olema integreeritud üldisesse tõhusalt toimivasse ettevõtluse tugisüsteemi, mille kaudu tekiks sektorite vaheline sünergia ja suureneks meetmete koosmõju. Spordi riikliku andmebaasi (spordiregister) kohaselt oli Eestis 2021. aastal 2826 spordiorganisatsiooni, 470 spordikooli, 184 337 organiseerunud harrastajat ja 3990 treenerikutsega treenerit. Eestis on hea ja toimiv spordiorganisatsioonide võrgustik, spordiregister, mis võimaldab teha faktidel põhinevat spordipoliitikat ning Euroopa üks paremaid treenerite kutsekvalifikatsiooni süsteeme. EOK liikmeskonda kuuluvate spordialaliitude peamine eesmärk, mis haakub otseselt ka „Sport 2030“ eesmärkidega, on Eesti sportlaste ja võistkondade tulemuslik ning väärikas esindatus rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Tagamaks saavutusspordi arendamiseks soodsaimat keskkonda, on Kultuuriministeerium alates 2015. aastast läbi viinud spordireformi, mille käigus on oluliselt korrastatud spordi rahastamise aluseid. Spordi rahastamise korrastamisega jätkatakse. Spordireformiga seonduvalt käivitati 2019. aastal koostöös EOK-ga Team Estonia projekt, mille eesmärk on tagada kõikidele olümpiamängude ja maailmameistrivõistluste (OM distsipliinidel) esikümne potentsiaaliga sportlastele piisav ettevalmistus ning osalemine tiitlivõistlustel koos kvaliteetsete tugiteenustega. Järgmine samm on koostöös Eesti Kultuurkapitaliga spordi ja kehakultuuri sihtkapitali ümberkujundamine valdavalt liikumisharrastuse projektide toetamiseks ja tippspordi rahastamise osakaalu vähendamine. 2021. aasta oli Eesti spordile ajalooline. Tiitlivõistlustelt võideti täiskasvanute, juunioride ja noorte klassides kokku 191 medalit – 55 kulda, 57 hõbedat ja 79 pronksi. 23 medalit (12%) võideti olümpiakavas olevatelt võistlusaladelt. Tokyo suveolümpiamängudelt võideti vehklemise epee naiskonnavõistluses kuldmedal. „Sport 2030“ üks neljast suurest eesmärgist on see, et valdav osa elanikest liigub ja spordib. Rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmete kohaselt oli liikumisharrastajate, kes liiguvad vähemalt kaks korda nädalas poole tunni vältel, osakaal Eestis 2020. aastal 44,8%, 2018. aastal 40,2% ning 2016. aastal 42%. Probleemiks on laste puudulikud liikumisharjumused. Maailma Terviseorganisatsioon WHO soovitab liikuda vähemalt 60 minutit päevas, kuid Eesti lastest ei liigu piisavalt 75% (Liikumisuuring 2022). Suure tõenäosusega jäävad nad ka täiskasvanuna väheaktiivseks. Samuti on suur probleem laste ülekaalulisus: iga neljas 1. klassi laps ja iga kolmas 4. klassi laps on ülekaaluline või rasvunud, keskmine kehakaal on tõusnud juba viimased 20 aastat (Euroopa laste rasvumise seire, TAI 2018/19). „Sport 2030“ strateegia raames on seatud eesmärk, et 2030. aastaks on Eesti jõudnud liikumisaktiivsuses Põhjamaade tasemele. Viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides. Kui 2012. aastal oli harrastajana märgitud 130 839 inimest, siis 31.12.2021 seisuga oli see arv 184 337. Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate 5–19aastaste noorte osakaal kogu vanusegrupist moodustas 2021. aastal 51,4%. Spordiorganisatsioonide (sh spordiklubide) arv on kasvanud 2826 organisatsioonini (sisaldab nii tegutsevaid kui ka mittetegutsevaid organisatsioone126) ja ületab seega 2021. a seatud sihttaset, mis oli 2700. Nende andmete põhjal saab järeldada, et liikumisaktiivsuse kasvu ei suudeta tagada vaid organiseeritud sportimise korraldamisega. 126 Spordiorganisatsioon on mittetegutsev, kui ta on vastava info edastanud Eesti spordiregistrile. 118 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Spordiaususe valdkonnas on peamine asutus sihtasutus Eesti Antidoping (edaspidi EAD). 2019. aastal alustati EAD ümberkujundamist, mille tulemusena loodi 18.09.2019 uus sihtasutus Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (edaspidi EADSE), mis liitus 2020. aastal EAD’ga. Selle põhikirjalised eesmärgid on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa: 1. dopingu kasutamise ennetamisele; 2. spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; 3. diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis; 4. spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; 5. muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele. Eestis toimub igal aastal sadu spordiüritusi, mis lisaks kohaliku elu rikastamisele ja meelelahutuse pakkumisele omavad mõju ka Eesti ja piirkonna majandusele. Suurematest võistlustest korraldati 2021. aastal kergejõustiku U20 ja U23 Euroopa meistrivõistlused, autoralli maailmameistrivõistluste etapp Rally Estonia, võrkpalli meeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri alagrupiturniir ja Tallinna Ironman. Rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eestis toetavad riik, kohalikud omavalitsused, erasektor ja ka spordiorganisatsioonid ise. Riik ja kohalikud omavalitsused on loonud hea taristu rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks. Eesti spordiorganisatsioonid on läbi aegade korraldanud kõrgetasemelisi rahvusvahelisi spordivõistlusi väga heal tasemel ning sel põhjusel pakutakse Eestile ka järjest enam võimalusi korraldada kõrgetasemelisi spordivõistlusi erinevatel spordialadel. Tabel 41. Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026 tegelik tase Elanike kultuurielus osalemine, %* 73,8 (2020) - - - - Allikas: Statistikaamet Liikumisharrastusega regulaarselt (2 x nädalas 30 min) tegelevate inimeste 44,8 (2020) Ei mõõdeta 50 Ei mõõdeta 56 osakaal 16-64 aastaste vanusegrupist, % Allikas: Tervise Arengu Instituut *2030 aastaks on seatud sihttase 80% Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud 18. novembril 2021. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud strateegiadokumendis „Kultuuri arengukava 2021–2030“ ja Riigikogus 18. veebruaril 2015. a vastu võetud spordivaldkonna pikaajalises strateegiadokumendis „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“. Olulisteks läbivateks prioriteetideks 2023. -2026. perioodil on: - riigilt palka saavate kultuuriasutuste töötajate, sh treenerite, palgafondi tõstmine; - kultuurivaldkonna asutuste ja tegevuste baasrahastuse kasv Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna eesmärke viiakse ellu kultuuriprogrammi ja spordiprogrammi kaudu. Nii tulemusvaldkonna kui ka programmide eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Kultuuriministeerium. Kultuuri- ja spordipoliitika kujundamisel ja eesmärkide saavutamisel on oluline osa ka mitmete teiste valdkondade eest vastutavatel ministeeriumidel, kohalikel omavalitsustel, era- ja kolmanda sektori ning kultuuri- ja spordiorganisatsioonidel. 119 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2.16.1 Kultuuriprogramm Programmi eesmärk Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Tabel 42. Kultuuriprogrammi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2020) Elanike kultuurielus osalemine, %* 73,8 Allikas: Statistikaamet Eesti laste ja noorte Algtase osalemine kultuuris selgitatakse - - - - Allikas: täpsustub välja uuringuga Kultuurivaldkonnas hõivatute keskmine brutokuupalk 82% - - - - võrreldes Eesti keskmisega (2019) Allikas: Statistikaamet Rahulolu kultuuri Algtase kättesaadavuse ja selgitatakse - - - - ligipääsetavusega välja Allikas: täpsustub uuringuga Kultuuri kättesaadavus Algtase digiplatvormidel selgitatakse - - - - Allikas: täpsustub välja uuringuga Eesti elanike Algtase kultuuripäranditeadlikkus selgitatakse - - - - Allikas: Kultuuriministeerium välja uuringuga Eesti kultuuri uurimise Algtase jätkusuutlikkus selgitatakse - - - - Allikas: Kultuuriministeerium välja uuringuga Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus SKPst 2,2% - - - - Allikas: loomemajanduse (2019) uuring Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus töötaja 23 000 kohta - - - - (2019) Allikas: loomemajanduse uuring Eesti kultuuri rahvusvaheline 85 nähtavus - - - - (2020) Allikas: Elcano indeks Eesti kultuurikorralduse Mõõdik keskkonnamõju - - - - väljatöötamisel Allikas: Kultuuriministeerium Eesti elanike elukeskkonnaga 84,54% rahulolu (rahul või pigem - - - - (2020) rahul) 120 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2020) Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet *2030 aastaks on seatud sihttase 80% Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks • Jätkatakse loomeliitude kaudu kirjaniku- ja kunstnikupalga maksmise toetamist ning võimaluse korral palgasaajate arvu suurendamist. • Töötatakse välja loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus, mis valmib 2023. aasta alguseks. • Jätkatakse lugemise populariseerimist ning Eesti kirjanduse rahvusvaheliselt nähtavamaks tegemisega. • Laenutushüvitise maksmine kirjanikele, tõlkijatele, illustraatoritele. • Teatrivõrgustiku jätkusuutliku toimimise jaoks arutatakse koostöövõimalusi kaasfinantseerimiseks kohalike omavalitsustega, kus etendusasutused tegutsevad. Samuti vaadatakse üle olemasolev riigiosalusega etendusasutuste võrgustik ning nende toetamise tõhusus. • Rakendatakse muudetud etendusasutuse seadust, mida määruse tasandil hoitakse piisavalt ajakohasena vastavuses valdkonnas toimuvate sisuliste ja institutsionaalsete arengutega. • Jätkatakse Tallinna Linnateatri uute saalide ehitamise toetamist. • Sõnastatakse riigi kui asutaja ootused riigi asutatud sihtasutustena toimivatele etendusasutustele. • Töötatakse välja lahendused loomingu kvaliteetseks ja süstemaatiliseks salvestamiseks ja digimiseks. • Filmitootmise järjepidevuse püsimiseks toetatakse mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist ning vähemuskaastootmist. • Jätkub tagasimaksefondi Film Estonia meetme rakendamine, eesmärgiga tuua Eestisse välisriikide produktsioone. • Toimuvad Tallinna Filmilinnaku „Tallinn Film Wonderland“ arendamisega seonduvad tegevused. • Jätkub Eesti Rahvusringhäälingu uue telekompleksi ehitusele kaasa aitamine. • Eesti Rahvusringhäälingu katkematu raadioeetri tagamine. • Taotlusvoorude kaudu toetatakse muusikakollektiivide, kontserdikorraldajate, festivalide- ja konkursikorraldajate tegevust. • Kunstihoone Sihtasutuse taristu (Tallinna Kunstihoone) rekonstrueerimisele kaasa aitamine. • Ruumihariduse ja disainihariduse mudeli arendamine kõigil haridustasemetel (sh elukestva õppe võimaluste avardamine ja fokusseerimine). • Museaalide hoiustamis-, konserveerimis-, digiteerimise ja konsultatsiooniteenuste konsolideerimine ning Eesti kultuuripärandi ühishoidlate rajamine. • MuIS 2.0 uue infosüsteemi arendamine, mis vastab tänapäevastele vajadustele, toetab optimaalselt muuseumide tööd ning võimaldab paremat ligipääsu muuseumides leiduvale kultuuripärandile. 121 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • Põhikooli õpilastele kultuurüritustes ja – tegevustes, sh muuseumitundides osalemise, toetussüsteemi e Kultuuriranitsa programmi rakendamine, toetuse suurendamine ja võimaluse korral laiendamine gümnasistidele ja lasteaialastele. • Muuseumide rahastussüsteemi muutmine ning asutaja ja omaniku ootuste sõnastamine muuseumidele ja muuseumivõrgustiku korrastamise jätkumine. • Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra Finantsmehhanismist programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ rakendamise jätkamine, mille kaudu soodustatakse väikelinnade ajalooliste keskuste hoonestuse korrastamist ja kohandamist uutele funktsioonidele selleks, et linnakeskusi korrastada, tihendada ja elavdada ning atraktiivsemaks muuta. • Muinsuskaitseamet jätkab koostöös kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike ja valdkonna ekspertidega muinsuskaitsealade kaitsekordade uuendamist. • Kultuurimälestiste registri eelanalüüsi läbiviimine aastatel 2023-2025. • Rahvaraamatukogu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste ajakohastamine, et luua rahvaraamatukogudele kesksete teenuste arendamist ja haldamist toetav keskus ning tagada sellega üle-eestiline e-väljaannete kiire, efektiivne ja võrdne kättesaadavus, trükiste laenutuse kasutajasõbralikkus, ja raamatukoguteenuse tänapäevane toimimine. • Raamatukogude teenuskeskkonna ajakohastamiseks tehnoloogiliste vahendite soetamise ehk digitaliseerumise programmi rakendamine rahvaraamatukogudele. Toetusprogramm loob eeldused raamatukoguvõrgu ümberkorraldamiseks, parandab avaliku raamatukoguteenuse kvaliteeti, loob elanikele iseteeninduse võimalused ja suurendab informatsiooni regionaalset kättesaadavust. • Viiakse läbi raamatukogusüsteemi detailanalüüs ja hangitakse ühtne raamatukogusüsteem, mis on raamatukogude riiklike ülesannete korrastamise eelduseks. Luuakse automaatse märksõnastamise ja kataloogimise kratt, et tehisintellektiga automatiseerida digitaalsete väljaannete kirjeldamist, mis vähendab oluliselt käsitööd. Eesti Pimedate raamatukogu integreeritakse veebiraamatukogu e-laenutuskeskkonna teenusega, et vähendada erinevaid teenuskeskkondi. Viiakse läbi ärianalüüsid “Raamatukogu juhtimistöölaud” ja “Minu raamatukogu”, et automatiseerida raamatukogude andmete kogumist ning leida lahendus raamatukoguteenuste kasutamiseks ühelt platvormilt. • Jätkub ühtse e-väljaannete laenutusteenuse väljaarendamine kõigile Eesti raamatukogudele ja nende lugejatele.. • Jätkub Eesti Rahvusraamatukogu hoone renoveerimine, et pakkuda kasutajatele mitmekülgseid teenuseid ja tagada nii inimeste kui kultuuri- ja ajalooväärtusega säilitatavate väljaannete (sh digitaalsete) nõuetekohane turvalisus. • Eesti Rahvusraamatukogu äriteenuste taristu haldamine ja asendamine. • Eesti Rahvusraamatukogu innovatsiooniprojekti „Raamatud liikuma“ rakendamine, mis aitab suurendada soetatud raamatute ringlust ja väljaannete kättesaadavust. • Rahvaraamatukogude innovatsioonimeetme väljatöötamine ja rakendamine eesmärgiga arendada raamatukogud kogukonna teenuskeskusteks. • Jätkub laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivijuhtide riikliku palgatoetussüsteemi rakendamine ja selle arendamine lähtuvalt esimeste aastate tagasisidest ja praktikast. • Valmistatakse ette 2023. toimuvat XIII noorte laulu- ja tantsupidu ning 2025. aastal toimuvat XXVIII laulupidu ja XXI tantsupidu. • Rahvakultuuri andmekogu ja ELT SA registri ühildamine ja uuendamine. • Jätkub „Kultuuripärandi digiteerimine 2024–2030“ tegevuskava ettevalmistamine ja elluviimine, eesmärgiga teha 2030. aastaks digitaalselt kättesaadavaks 45% Eesti mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist ning uuendada mäluasutuste info hoidmise taristut. 122 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • Mäluasutuste ühiste ontoloogiate loomise, kasutajate kaasamise, digiainese kättesaadavuse laiendamise, andmete kvaliteedi parandamise, ehituspärandi ja fotopärandi digiteerimisvajaduse ja -võimekuse analüüsimine. • Jätkub kultuurivaldkonna välissuhtluse alase koostöö ja tegevuste, sh teabevahetuse korraldamine ja koordineerimine. • Koostöös Välisministeeriumiga rahvuskaaslaste sideme hoidmine ja loomine Eestiga kultuuri kaudu. • Jätkub Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele ja tutvustamisele kaasa aitamine taotlusvoorude ja kultuuriprojektide kaudu. • Jätkub 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna Tartu programmi toimumisele kaasa aitamine. • Koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega EL 2021-2027 eelarveperioodi vahenditest rahastatava loomemajanduse arendamise meetme rakendamine alates 2023. aastast. Kuni 2023. aastani jätkatakse loomemajanduse arengu toetamist ka EL 2014-2020 eelarveperioodi vahenditest. • Teadus- ja arendustegevuse arendamine, et suurendada valdkonna poliitika kujundamise ja rakendamise teadmistepõhisust ja mõju ühiskondlike eesmärkide saavutamisel. • Loovuurimuse uurimistoetuse meetme rakendamine. 2.16.2 Spordiprogramm Programmi eesmärk Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist. Tabel 43. Spordiprogrammi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026 tegelik tase Spordiorganisatsioonide arv 2826 (2021) 2700 2700 2700 2700 Allikas: Eesti spordiregister Harrastajate arv spordiklubides 184 337 ja spordikoolides (2021) 200 000 204 000 208 000 212 000 Allikas: Eesti spordiregister Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate 5–19 aastaste noorte osakaal kogu 51,4 (2021) 58 59,5 61 62,5 vanusegrupist, %127 Allikas: Eesti spordiregister, Statistikaamet Treenerikutsete arv 3990 (2021) 4000 4050 4100 4150 Allikas: Eesti spordiregister Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks • Jätkub Eesti spordikoondist edendava Team Estonia toetamine, et tõsta Eesti sportlaste ja võistkondade rahvusvahelist konkurentsivõimet. • Jätkatakse treenerite tööjõukulu toetuse rakendamist. 127 Näitaja arvutamise aluseks on Statistikaameti rahvaarv vanusegrupis 1. jaanuari 2020.a ja klubides sporti harrastavate noorte arv 31. detsember 2020. a seisuga. 123 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • Koostöös EOK-ga analüüsitakse programmi perioodil rahvusvahelise või riikliku tähtsusega spordiobjektide olemasolu ja seisukorda. • Jätkatakse Eestis toimuvate rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise toetamist. Sealhulgas toetatakse ka võistlusi, mis on laiemalt Eestile olulised ja omavad olulist majanduslikku ning sotsiaalmajanduslikku mõju. • Jätkatakse Kääriku Spordikeskuse arendamist, Jõulumäe Tervisespordikeskuse kaasajastamist ning Tartumaa Tervisespordikeskuses vajaliku taristu loomist. • Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA arendab uurimisvõimekust, sh „tarka testimist“, ja laiendab ennetustegevusi asutuse haldusalasse jäävates valdkondades. • Jätkatakse Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsiooni ratifitseerimisprotsessiga. • Jätkatakse puuetega inimeste spordi katusorganisatsioonide võimaluste parandamisega, et kaasata rohkem puuetega inimesi liikumisharrastusse ja võimaldades parimatel sportlastel tegeleda tippspordiga. • Koostöös kohalike omavalitsustega jätkub maakondade spordiliitude kui kohaliku tasandi liikumisharrastuse eest vastutavate organisatsioonide arendamine ja võimestamine. • Jätkub multifunktsionaalsete, aasta ringi kasutatavate jalgpalli sisehallide rajamine. • Jätkub regionaalsete tervisespordikeskuste arendamine. 2022. aastal töötatakse välja põhimõtted, kuidas meetmega jätkatakse pärast 2022. aastat. • Panustatakse toitumise ja liikumise rohelises raamatus kirjeldatud meetmete elluviimisesse. • Jätkatakse rahastamissüsteemi korrastamist ja väljatöötamist, sh koostöös Eesti Kultuurkapitaliga. Eesmärgiks rahastada tippsporti süsteemselt ning pikema perspektiiviga ja luua senisest enam võimalusi erinevatele liikumisharrastust edendavatele projektidele. • Viiakse ellu liikumisharrastuse edendamise reformi eesmärgiga tõhustada liikumisharrastuse valdkonna juhtimist ja suurendada koostööd spordiorganisatsioonide ning kohalike omavalitsustega. Selleks koondatakse eri valdkondade kompetentsid, kes lähtuvad maailma parimast praktikast ja töötatakse välja teaduspõhised lahendused, kuidas Eestis parimal viisil liikumisharrastust edendada. 2.17 Sidus ühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti on kestliku rahvastikuga, sidus ja kaasav ühiskond. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Eestis elab eestlaste kõrval arvukalt teistest rahvustest inimesi ning sisserände tulemusel võivad ühiskonna heterogeensus ning keeleline ja kultuuriline mitmekesisus veelgi kasvada. Rahvastikuregistri 01.01.2022 andmete kohaselt elab Eestis 1 339 417 elanikku, kellest 1 133 129 on Eesti kodanikud. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 66 557 (5% elanikest). Teiste riikide kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 139 731 (suurim osakaal on Venemaa Föderatsiooni kodanikel (83 695), järgnevad Ukraina kodakondsusega isikud (12 577)). Statistikaameti andmeil (2021) elab Eestis 194 rahvuse esindajat. 69% riigi elanikkonnast on rahvuselt eestlased, 24% venelased, 2% ukrainlased, 0,9% valgevenelased ja 0,6% soomlased. Eestis elab ka väike roma kogukond (rahvastikuregistri andmetel 01.06.2021. a seisuga 677 inimest, kes on nimetanud oma rahvuseks roma, neist umbes kolmandik (195 inimest) Valga vallas). 124 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Eesti riigi üheks väljakutseks on regionaalsed lõhed ning keelekeskkondade eraldatus. Venekeelsed elanikud on koondunud Ida-Virumaale ja Harjumaale (eelkõige Tallinna, Maardusse, Paldiskisse, Loksale), kus elatakse samades asulates, kuhu sisserändajana Teise maailmasõja järgsel nõukogude võimu perioodil elama saabuti. Sedalaadi eraldatus takistab ühiskonnas eri kogukondade sidususe ja vastastikuste kontaktide teket. Viimasel aastakümnel on erinevate sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste protsesside tulemusel toimunud olulised muutused ka Eesti rändeprotsessides. Rahvusvaheline ränne ei ole Eesti jaoks midagi uut, kuid väljarände asemel näeme viimastel aastatel üha kasvavat sisserännet. Alates 2015. aastast on Eesti rändesaldo muutunud positiivseks, üha enam sisserändajaid soovib jääda Eestisse püsivalt. Väljaränne on vähenenud ning kasvanud on Eesti kodanike tagasipöördumine ja sisseränne. 24.02.2022 hoogustus Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas, mille tõttu on inimesed massiliselt olnud sunnitud riigist lahkuma. Tegemist on ulatusliku humanitaarkriisiga ning ei ole täpselt teada, millal Ukrainast sõja eest põgenenutel on võimalik turvaliselt ja püsivalt oma päritoluriiki või -piirkonda tagasi pöörduda. Eesti toetab Ukraina sõjapõgenikke, et neil oleks võimalik siin kiiresti kohaneda ja ise oma eluga hakkama saada, kuni tekib võimalus kodumaale naasta. Seisuga 22.08.2022 on Eesti alates 27. veebruarist vastu võtnud ca 55 000 Ukraina sõjapõgenikku. Ajutise kaitse taotlusi on kokku registreeritud 33 324. Eesti elanike heategevuses osalemine on paranenud. Olgugi et vabaühenduste tegutsemiskeskkonnas ei toimunud 2021. aastal olulisi muutusi, paranes märgatavalt Eesti elanike heategevuses osalemine: aastatel 2015–2020 on heategevuseks annetamine kasvanud 58%. Eestis on 23 818 mittetulundusühingut ja 828 sihtasutust. Olgugi et registreeritud organisatsioonide arv ei anna iseenesest sektorist tervikpilti, on siiski oluline jälgida registreerimise trendi. MTÜ-dest 91% kasutab igapäevase töökeelena eesti keelt, 18% vene keelt ja 10% inglise keelt. Enamik MTÜ-sid tegutseb kohalikul (valla, küla, linna või linnaosa) tasandil. Kõige levinumad tegevusvaldkonnad on vaba aja sisustamine ja huvitegevus, sport ja kehakultuur ning kultuur ja kunst. Rahvastikuregister on riigile ja inimesele üha olulisem. 2021. aastal suurenes rahvastikuregistrisse tehtud päringute arv - tehti 168 miljonit päringut ehk üle 40 miljoni rohkem kui 2020. aastal. Rahvastikuregistri andmete üha suurem kasutatavus toob kaasa lisaootused taristule ja andmebaasile, mis on vajalikud andmetele tootmiseks, kandmiseks ja andmete väljastamiseks. 2021. aastal paranes rahvastikuregistri e-teenustega rahulolu. Uusi teenuseid ei lisandunud, kuid e-teenuseid arendati lähtudes kasutajate tagasisidest. Rahvastiku toimingute valdkonnas on järgmistel aastatel ülitähtis viia läbi tehnoloogilise baasi uuendamine, mille eesmärk on maandada rahvastikuregistri käigushoidmisega seotud riske ja luua võimalused teenuste automatiseerimiseks. Tabel 44. Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026 tegelik tase Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, eestlased, % 78% (2020) ≥ 79% Ei mõõdeta Ei mõõdeta ≥ 79% Allikas: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring (EIM) 125 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Viimane Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026 tegelik tase Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, teised rahvused, % 85% (2020) ≥ 86% Ei mõõdeta Ei mõõdeta ≥ 86% Allikas: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring (EIM) Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne Eestiga 84% (2021) ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 87% Allikas: Eesti väliskogukondade ja tagasipöördumisega seonduv uuring Rahulolu elanike kaasamisega kohalikus omavalitsuses 38% (2020) > 38% > 38% > 38% > 38% Allikas: Rahandusministeeriumi tellitud rahulolu-uuring Rahvastikuregistri e-teenuste rahulolu soovitusindeks 74% (2021) > 72 > 72 > 72 > 72 Allikas: Recommy, rahvastikuregister Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud 18. novembril 2021. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud arengukavas „Sidusa Eesti arengukava 2021– 2030“. Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna eesmärki panustavad perioodil 2023-2026 neli programmi: „Sidus Eesti: lõimumine, sh kohanemine“, „Kogukondlik Eesti“, „Nutikas Rahvastikuarvestus“ ja „Erakondade rahastamine“. Valdkonna riiklike tegevuste elluviimise ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutavad Siseministeerium ja Kultuuriministeerium. 2.17.1 Sidus Eesti: Lõimumine, sh kohanemine Programmi eesmärk Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Kõigile Eestis elavatele inimestele on loodud võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks. Tabel 45. Sidus Eesti: Lõimumine, sh kohanemine mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026 tegelik tase Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, eestlased, % ei ei 78 (2020) ≥ 79% ≥ 79% Allikas: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring mõõdeta mõõdeta (EIM) Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi ei ei kandjate osakaal, teised rahvused, %Allikas: EIM 85(2020) ≥ 86% ≥ 86% mõõdeta mõõdeta Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne 84(2021) ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 87% Eestiga Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks 126 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • Uue valdkondliku arengukava rakendamine. • Tihe koostöö Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning ministeeriumidega, et kaasata lõimumis- , sh kohanemisvaldkonna arendamisse kohalikud omavalitsused. • Jätkub sihtgrupile lõimumist, sh kohanemist toetavate teenuste pakkumine. • Jätkub ajutise kaitse saajatele kohanemisprogrammi pakkumine. • Jätkatakse rahvusvähemuste kultuuriomavalitsuste toetamist. • Jätkub 2018. aastal käivitatud romade lõimumist toetav projekt ESTROM-2, et edendada lõimumise sidusrühmade, romade, kohalike omavalitsuste ja riigiinstitutsioonide koostööd ja dialoogi. Sealhulgas jätkatakse roma mentoriteenuse pakkumist kohalikes omavalitsustes eesmärgiga tõsta ebasoodsas sotsiaal-majanduslikus olukorras olevate romade teadlikkust oma õigustest ja kohustustest, parandada avaliku sektori suutlikkust nende õiguste tagamiseks ning ületada staatusepõhised lõhed ja mitteroma kogukondade vahel. • Toetatakse hõimurahvastele suunatud kultuurikoostööd, hõimuliikumise arendamist Eestis ja soome-ugri riikide vahel ning MTÜ Fenno-Ugria Asutuse tegevust. • Jätkub rahvusvähemuste katusorganisatsioonide ja kultuuriühingute toetamine. • Tõhustatakse eesti keele omandamist ning jätkub Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade töö. • Korraldatakse õpilasvahetusi eri õppekeelega üldhariduskoolide vahel, eesmärgiga toetada käimasolevat haridusreformi ja üleminekut gümnaasiumiastmes eestikeelsele õppekeelele. • Jätkub rahvuskaaslaste nõustamisteenus, eesmärgiga pakkuda rahvuskaaslastele kohanemisteenuseid ja soodustada tagasipöördumist, sealhulgas arendatakse GlobalEstonian.com veebiportaali. 2.17.3 Kogukondlik Eesti Programmi eesmärk Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda. Tabel 46. Kogukondlik Eesti programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026 tegelik tase Vabatahtlikus tegevuses osalemise määr 49% Allikas: Vabatahtlikus tegevuses ≥ 49% ≥ 49% 50% 50% osalemise uuring (2019/2020) Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda (täiesti nõus ja pigem nõus) 48% (2020) < 48% < 48% < 48% < 48% Allikas: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring Eesti vabaühenduste elujõulisuse indeks (1 - kõrgeim, 7 - madalaim) 2,1 Allikas: Ameerika Ühendriikide (2020) ≤ 2,1 ≤ 2,1 2.0 2.0 arengukoostöö agentuur (USAID) Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks • Kogukonnakeskse lähenemisviisi kui rohujuure demokraatiat viljeleva valitsemisviisi juurutamine. Plaanis on kaasa aidata kohalike omavalitsuste koostööle kohalike elanike 127 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 ja piirkondlike kogukondadega ning elanike rahulolu kasvule kohaliku omavalitsuse valitsemisega. Kasutusele võetakse kogukonnakeskne lähenemisviis ja kujundatakse maakondlik kodanikuühiskonna nõustamisteenus ümber. Selle tulemusena saavad kohalikul tasandil tegutsevad kogukonnad kogukonnakeskseks lähenemisviisiks senisest enam tuge. • Kogukonnakeskse lähenemisviisi ellu kutsumiseks on vaja luua innovatsioonifond, mis aitab rohujuuredemokraatia mudelit käivitada. Innovatsioonifond ei lahenda küll ära kogukondade ja ühiskonna kõiki finantsvajadusi, küll aga aitab kogukondadel ja KOV-i ning riigiteenuste esindajatel koos käia ja praegu aktuaalsetele elanikkonnakaitse küsimustele leida parimaid võimalikke lahendusi, arvestades kohapealseid tingimusi ja kasutada olevat ressurssi. Innovatsioonifond aitab neid lahendusi päriselt ellu viima hakata ning rakendada parimaid ideid. • Keskkonna loomine, mis soosib sotsiaalset ettevõtlust ja omatulu teenivaid vabaühendusi. Kavas on sotsiaalse ettevõtluse tuntust tõsta, selgitada selle olemust ja võimalusi, et parandada sotsiaalsete ettevõtete majandusnäitajaid, kasvatada loodud töökohtade arvu ja selle kaudu suurendada riigieelarve maksulaekumisi. Kõrvaldada tuleb piirangud, mis takistavad sotsiaalsetel ettevõtetel võrreldes tavaliste ettevõtetega ettevõtluse toetamiseks mõeldud meetmetest ühiskondlikult innovaatilisteks tegevusteks tuge saada. • Heategevuse arendamiseks võimaluste loomine eraraha paremaks kaasamiseks annetamisel. Ettevõtete ja investorite annetuste soodustamiseks on plaanis teha maksupoliitika muutmise analüüs ning koostada ettepanekud. Ukraina sõda on tekitanud vajaduse luua ettevõtetele tulumaksuvabalt annetamise võimalus Eestis tegutsevatele Ukraina kriisiga tegelevatele vabaühendustele. • Riigi demokraatia ja säilenõtkuse tagamiseks vabatahtlike võrgustiku käivitamine ja arendamine. Võrgustiku eesmärk on adekvaatse ja kontrollitud info jõudmine keskvõimu tasandilt rohujuure tasandini ja rohujuure tasandilt keskvõimu tasandile otsuste tegemiseks. Siseministeeriumi koordineerimisel on katsetatud sellist võrgustikku nii COVID kui Ukraina sõjapõgenike kriisis. Vabatahtlike võrgustik aitab kaasa kohaliku tasandi demokraatia ja kodanikuühiskonna arengule ja on osa kogukonnakesksest lähenemisviisist. • Saabunud põgenike ühiskonda kaasamise soodustamine, sh vabatahtliku tegevuse võimaluste pakkumine. 2.17.4 Nutikas rahvastikuarvestus programm Programmi eesmärk Inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti kättesaadavad ja võimalusel automatiseeritud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning on aluseks avalike ülesannete täitmisel ja Eesti elanike lihtsal asjaajamisel. Tabel 47. Nutikas rahvastikuarvestus programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2021) Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete tegelikkusele 75 > 75 > 75 > 75 > 75 vastavate andmete osakaal, % Allikas: Statistikaamet 128 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026 (2021) Rahvastikuregistrisse tehtud päringute arv (miljonites) 168 > 172 > 174 > 176 > 178 Allikas: Siseministeerium, rahvastikuregister Rahvastikuregistri e-teenuste arv 15 ˃ 15 ˃ 16 ˃ 16 ˃ 16 Allikas: Siseministeerium, rahvastikuregister Rahvastikuregistri e-teenuste rahulolu soovitusindeks (SI) 74 ˃ 69 ˃ 69 ˃ 69 ˃ 69 Allikas: Recommy, rahvastikuregister Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks 2021. aastal alustati projekti „Kaasaegse rahvastikuregistri väljaarendamine“ planeerimise ja sh. rahastustaotluste ettevalmistamisega. Selle raames viiakse 2022. aastal läbi projekt „Rahvastikuregistri teenuste menetlusahela tehnoloogilise lahenduse analüüs“, et selgitada välja tehnoloogilised lahendused, mille kasutamisel muuhulgas kasvab teenuste kasutamise mugavus ja on võimalik tegevusi automatiseerida. 2023. aastal alustatakse analüüsi käigus selgunud vajalike tehnoloogiliste muudatuste elluviimist. 2023. aastal alustatakse rahvastikuregistri andmebaasi uuendustööde raames päringute logiandmete uuele platvormile viimisega, millega tõstetakse rahvastikuregistri toimepidevust. 2024. aastal alustatakse haldusandmete viimisega uuele platvormile. 2021. aastal viidi läbi ärianalüüs, et selgitada välja lahendus rahvastikuregistri andmelao loomiseks. 2023. aastaks valmib andmelao esimene etapp. Projekti teine etapp on planeeritud aastasse 2024. Andmeladu lahendab toimepidevusega seotud riske ja loob võimalused andmete kvaliteedi tõstmiseks ning kasutajate rahulolu tõstmiseks. Jätkuvad tegevused välisriikide rahvastikuregistritega andmete vahetamiseks, mis on eelduseks täpsema ülevaate saamiseks Eesti kodanikest ning nendega toimunud elusündmustest. Valimiste korraldamisega seonduvalt (Riigikogu valimised 2023, Euroopa Parlamendi valimised 2024, kohalike omavalitsuste volikogude valimised 2025) viiakse läbi arendustööd valijate nimekirjade haldamiseks sh. andmevahetustööd valimiste infosüsteemiga. Portaali rahvastikuregister.ee kasutuselevõtmisest alates 2019. aastal on arendatud uusi teenuseid ja olemasolevaid teenuseid on parendatud vastavalt kasutajate tagasisidele. Arendustööd jätkuvad aastatel 2022–2024, mille käigus luuakse abiellumise ja abielu lahutamise avalduse e-teenusena esitamise võimalus, mis on osa laiemast sündmusteenuse projektist. Lisaks luuakse rahvastikuregistri andmetest väljavõtte tellimise ja digitembeldatud dokumendi loomise võimalus ning luuakse inimestele tema avalduse menetluskäigust info saamiseks teavitussüsteem. Portaaliga on loodud inimestele võimalus hoida kokku enda aega riigiga suhtlemisel. 2023. aastal valmib koostöös Sotsiaalministeeriumiga perelepituse loomiseks andmevahetus, mille eesmärk on vähendada laste hooldusõigusega seotud bürokraatiat ja läbi andmete hoidmise rahvastikuregistris lihtsustada inimestele teenuste osutamist 129 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2022–2023 uue toimub perekonnaseisutoimingute seaduse ettevalmistamine. Uue seadusega luuakse võimalus perekonnasündmuste registreerimise lihtsustamiseks (nt väiksem küsitav andmekoosseis) ja „nähtamatumaks“ muutumiseks. 2023. aastal on plaanis läbi viia isikukoodi väljastamise automatiseerimise analüüs, mille eesmärk on välja selgitada vajadused ja võimalused isikukoodiga seotud tegevuste tõhustamiseks. 2.17.5 Erakondade rahastamise programm Programmi eesmärk Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutsemisvõimekuse tõstmine. Tabel 48. Erakondade rahastamise programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2022 2023 2024 2026 (2020) Eraldatud toetuste osakaal, % 100 100 100 100 100 Erakonnale eraldatavad summad kantakse erakonna kontole Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse kaudu, kelleks hetkel on Siseministeerium, lähtudes Vabariigi Valimiskomisjoni esitatud teatisest, milles on märgitud erakondade poolt Riigikogu valimistel saadud kohtade arv. 2021. aastal anti riigieelarveline eraldis Eesti Reformierakonnale, Eesti Keskerakonnale, Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale, Isamaa Erakonnale, Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ning Erakonnale Eesti 200. 130 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 3. FISKAALRAAMISTIK Eelarvestrateegia ja selle fiskaalraamistik lähtub Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvisest majandusprognoosist, prognoosiga saab tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel128. 3.1 Vabariigi Valitsuse fiskaalpoliitika eesmärgid Valitsuse eelarvepoliitika eesmärgiks käesoleva eelarvestrateegia perioodil on tagada koroonakriisi ning Venemaa-Ukraina sõja tõttu kerkinud kuluvajaduste rahastus, et pehmendada tervise- ja majanduskriisi mõjusid kogu ühiskonnale. Pärast kriisist väljumist keskendutakse taas pikemaajalistele eesmärkidele, saavutades ja säilitades valitsussektori struktuurne eelarvetasakaal. Pikemas perspektiivis on valitsuse eelarvepoliitika põhieesmärk toetada makromajanduslikku stabiilsust läbi turgude paindlikkuse ja efektiivsuse ning ohjata majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske. Koroonakriisi tagajärjel ning Venemaa-Ukraina sõja tõttu valitseb majanduses erandlik olukord. Majandusolukorra halvenemise tulemusena jääb tegelik majanduskasv lähiaastatel oluliselt alla potentsiaalse kasvu taseme. Erakordsele ümbritseva keskkonna määramatusele ja vajadusele muutuvates oludes kiirelt reageerida viitas ka Euroopa Komisjon, otsustades pikendada stabiilsuspakti vabastusklausli kehtivust aastaks 2023. Seda selleks, et riikidel oleks võimalik reageerida energiakriisi väljakutsetele, seda nii suunatud toetustega haavatavamatele majapidamistele kui ka investeeringutega energiajulgeolekusse ning abistada sõjapõgenikke. Valitsus on selle taustal otsustanud valitsussektori struktuurset eelarvepuudujääki 2023. aastal võrreldes käesoleva aastaga mitte suurendada, kuid struktuurse eelarvepuudujäägi vähendamine ei ole eelarvestrateegia perioodil koalitsioonileppest tulenevate kokkulepete, energiahindade volatiilsusega seotud väljakutsete ja kaitseinvesteeringute vajaduse tõttu samuti võimalik. Aastatel 2023-2026 püsib valitsussektori struktuurne eelarvedefitsiit 2,6% SKPst aastas. Aastal 2027 paraneb struktuurne eelarvedefitsiit oluliselt, sest aastasse 2027 ei ole täiendavaid suuremahulisi kaitseinvesteeringuid plaanitud. Eelarvepoliitika kujundamisel lähtub Valitsus järgmistest põhimõtetest: • Valitsuse pikaajaline eesmärk on tagada jätkusuutlik ja makromajandust tasakaalustav eelarvepoliitika. Sihiks on, et eelarvepoliitilised otsused toetavad makromajanduslikku stabiilsust, ohjavad majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske ning parandavad majanduse kasvupotentsiaali ja tööhõivet. Majanduslangustega toimetulekuks peab olema tagatud piisavate reservide olemasolu ja paindlikkus eelarves tulude ja kulude struktuuri muutmiseks. • Eelarvepoliitilised otsused langetatakse üheaegselt (st vaid eelarve(strateegia)protsessis), otsuste tegemisel arvestatakse jätkusuutlikkust (otsuste pikaajalist mõju), valdkonnapoliitikaid ja muude valitsussektori tasandite tegevust ning kõiki rahastamisallikaid (lisaks maksutuludele ka EL toetuste, kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse kvoodi müügitulu jms) käsitletakse ühtselt. • Majanduskriisist väljudes kasutatakse riigi investeeringuid majanduse elavdamiseks ning eelistatakse finantseerimisallikana välitoetuste kasutamist. Prioriteetseteks seatakse need investeeringud, mille tulemusel kasvab nii inimeste heaolu kui paraneb kaitsevõime. Nii saab inimestele pakkuda paremaid teenuseid hariduses, sotsiaalhoolekandes ja tervishoius. 128 http://www.fin.ee/majandusprognoosid 131 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 • Kaitsekulud on jätkuvalt valitsuse üks peamiseid prioriteete. Nende kulude maht küündib pea 3%ni SKPst, sisaldades täiendavaid strateegilisi investeeringuid kaitsevõimesse. • Riigi maksupoliitika on tervik ja suunatud sellele, et majandus kasvaks. Riigi eelarvestrateegia aastate jooksul uusi makse ei kehtestata. • Valitsussektori struktuurse eelarvepuudujäägi keskpika perioodi eesmärk (MTO) on jätkuvalt 0,5 protsenti SKPst ning seda keskpika perioodi eesmärki käesoleva eelarvestrateegia koostamisega ei muudeta129. 3.1.1 Valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärk ning võrdlus eelmise riigi eelarvestrateegiaga Koroonakriisi ning Venemaa-Ukraina sõja tõttu valitseb majanduses erandlik olukord. Stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud vabastusklausel lubab Euroopa Liidu liikmesriikidel kalduda kõrvale keskpikast eelarve eesmärgist (MTO) või selle suunas liikumisest nii sel kui ka järgmisel aastal130. Samas kehtib endiselt nõue vältida ülemäärast eelarvedefitsiiti ehk nominaalne eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKPst. Alates 2024. aastast võib rakenduda taas Eesti eelarve baasseaduse nõue parandada struktuurset eelarvepositsiooni 0,5% võrra SKPst juhul kui eelnenud aastal oli valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon kumulatiivselt puudujäägis ja valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oli puudujäägis. 2022. ja 2023. aastal kehtib nõude suhtes erand vastavalt riigieelarve seaduse eelarvereeglites sisalduvale vabastusklauslile. Käesolevas riigi eelarvestrateegias otsustas Vabariigi Valitsus mitte suurendada struktuurset eelarvepuudujääki käesoleva aastaga võrreldes, säilitades 2,6%-lise defitsiidi kogu eelarvestrateegia perioodi jooksul. Struktuurse eelarvepuudujäägi vähendamine ei ole eelarvestrateegia perioodil energiahindade volatiilsusega seotud väljakutsete ja kaitseinvesteeringute vajaduse tõttu samuti võimalik. Eelmise riigi eelarvestrateegiaga võrreldes on puudujääk 2023. aastal 0,3% võrra SKPst väiksem, kuid aastatel 2024 ja 2025 vastavalt 0,5% ja 1% võrra suurem. Eesmärke järgides jõuab nominaalne defitsiit nõutava 3% piirile 2025. aastal. Käesoleva aasta alguses puhkenud sõja tõttu kasvanud kaitsevajaduse, põgenike voolu ning kõrgete energiahindade leevendamisega seotud kulude katmiseks koostatud lisaeelarve viib eelarve 2,6%lise struktuurse puudujäägini. Kriisiolukord kestab ka järgmisel aastal, mistõttu näeb valitsus käesolevas eelarvestrateegias ette täiendavaid toetusmeetmeid inimestele ning ettevõtetele 1,9% ulatuses SKPst, mis väheneb järgnevatel aastatel 1,6 – 1,8%ni. Tabel 49. Valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärk ja võrdlus eelmise eelarvestrateegiaga 2022 2023 2024 2025 2026 Valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni -2,6 -2,6 -2,6 -2,6 -2,6 eesmärk (% SKPst) Eelmise eelarvestrateegia eesmärk (% SKPst) -3,4 -2,9 -2,1 -1,6 Erinevus 0,8 0,3 -0,5 -1,0 129 Vastavalt Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingule (Treaty on Stability, Coordination and Governance in the Economic and Monetary Union, TSCG) seavad liikmesriigid endile keskpika perioodi eelarve eesmärgi (medium-term objective, MTO), mille täitmist hindab Euroopa Komisjon. 130 Riigi eelarvestrateegiaga MTO-d ei muudeta, st stabiilsuse ja kasvu pakti mõistes jääb Eesti MTO-ks valitsussektori struktuurne defitsiit 0,5% SKPst. 132 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Allikas:Rahandusministeerium. 3.1.2 Maksupoliitilised eesmärgid Valitsuse eesmärk on hoida maksusüsteem stabiilsena. See säilitab maksukoormuse 33 protsendi lähedal SKPst. Maksukoormus leitakse maksutulude suhtena SKPsse. 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga väheneb oluliselt pensionisüsteemi teisest sambast lahkujate mõju ja maksukoormuseks kujuneb 32,7% SKPst. Perioodil 2023-2026 tõstab valitsus üldise maksuvaba tulu 654 eurole ja vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni tasemele. Lisaks pikendatakse kütuse- ja elektriaktsiisi kehtivat aktsiisimäära 2024. aasta 1.aprillini. Maksukoormust suurendab 2023. aastal riigisektori palgatõus, mis ületab SKP kasvu. Maksukoormuse struktuuris tõuseb perioodil 2023-2026 tööjõumaksude osakaal, sest kuigi vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu tõuseb vastavalt keskmise vanaduspensioni prognoosile, jääb üldine maksuvaba tulu 2023. aasta tasemele püsima. Tarbimismaksude osakaal langeb perioodi lõpuks eelkõige saastekvootide müügitulu vähenemise tõttu. Kapitalimaksude osakaal langeb, sest 2022. aasta hea erasektori jaotatud kasumite kasv prognoosi kohaselt baasiefektina täies mahus edasi ei kandu ja pensionisüsteemi teisest sambast lahkujate mõju väheneb. Kokkuvõttes tõuseb maksukoormus 2023. aastal 33,3%le SKPst ja langeb 2026. aastaks 33,0%le. Tulevasest arengust on lähemalt juttu maksupoliitika peatükis. Valitsuse eesmärk on hoida tööjõu efektiivne maksumäär allpool 35 protsenti. Tööjõu efektiivne maksumäär leitakse tööjõumaksude suhtena tööjõukuludesse. 2022. aastal ulatub näitaja 34,1%ni. 2023. aastal vähendab tööjõu maksukoormust nii töö- kui vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu tõstmine. Viimane jätkab kasvu vastavalt keskmise pensioni kasvule ja vähendab seetõttu maksukoormust ka edasistel aastatel. Perioodil 2023– 2026 püsib tööjõu efektiivne maksumäär allpool 35%. 3.2 Tulu- ja kulumeetmed Ühelt poolt suunatakse eelarvestrateegiaga lisavahendeid peamiselt sotsiaalse kaitse ning riigikaitse valdkonda, mis suurendab riigieelarve kulusid, teisalt on kulude katmiseks planeeritud katteallikaid ning kulude kokkuhoiu meetmeid, mis tervikuna vähendavad eelarvepuudujääki pea kõigil aastatel. Samuti plaanitakse kasutada täiendavaid välisvahendeid, sh Rahu Rahastust kaitsekulude finantseerimisel. Tabel 50. RES tulu- ja kulumeetmed 2022–2026 2022 2023 2024 2025 2026 % % % % % Meede SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst Maksuvaba tulu tõstmine 654 euroni 0,00 -0,21 -0,20 -0,18 -0,17 Kütuse-ja elektriaktsiiside kehtivate aktsiisimäärade 0,00 -0,04 -0,07 -0,10 -0,10 pikendamine 1. aprillini 2024, järkjärgulise tõusu nihutamine Dividendid koos tulumaksuga 0,14 0,23 0,21 0,30 0,31 Euroopa Rahurahastu instrument 0,00 0,08 0,31 0,10 0,10 Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahendite 0,00 0,00 0,13 0,19 0,00 täiendav planeerimine 133 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Muud tulud 0,00 0,02 0,01 0,00 0,00 Tulumeetmed kokku 0,14 0,07 0,40 0,31 0,14 Lapse- ja peretoetuste tõusud ning indekseerimine 0,00 -0,37 -0,39 -0,43 -0,44 Kõrghariduse lisarahastus -0,02 -0,07 -0,11 -0,16 -0,21 Eestikeelsele haridusele üleminek 0,00 -0,07 -0,06 -0,06 -0,06 Üldhoolduse rahastamise reform 0,00 -0,07 -0,10 -0,10 -0,10 Elektri-, gaasi- ja kaugkütte kodutarbijate -0,28 -0,26 0,00 0,00 0,00 toetusmeetmed Elektri-, gaasi- ja kaugkütte kodutarbijate 0,28 0,26 0,00 0,00 0,00 toetusmeetmeks CO2 vahendid Julgeoleku kulud (keskmaa õhutõrje, taristu, kulud 0,00 -0,18 -0,47 -0,31 -0,32 Euroopa Rahurahastu instumendist) Täiendav intressikulu 0,00 -0,07 -0,10 -0,14 -0,18 Teadus- ja arenduskulude hoidmine 1% tasemel 0,00 -0,08 -0,03 -0,02 -0,05 SKPst Palgafondi kasv sihtgruppidele 0,00 -0,37 -0,35 -0,34 -0,33 Täiendavad IKT kulud 0,00 -0,11 -0,09 -0,08 -0,08 Majanduskulude tõusu leevendamine 0,00 -0,08 -0,31 -0,10 -0,10 Ukraina abi ja sõjapõgenike toetamine 0,00 -0,12 -0,07 -0,06 -0,06 Investeeringud Taaste- ja vastupidavusrahastust 0,00 -0,10 0,00 0,00 0,00 (RRF), Viljandi haigla jt Erinevad investeeringud, sh olemasolevate 0,02 -0,05 0,00 -0,03 0,00 muudatused Reserv, mh kriisikuludeks ja muud kulud -0,12 -0,22 0,04 -0,16 0,00 Kulumeetmed -0,11 -1,95 -2,05 -1,99 -1,93 KOKKU 0,02 -1,88 -1,65 -1,68 -1,79 Vastu võetud tulupoliitilised meetmed sisaldavad dividenditulu kasvu peamiselt RMK-lt ja AS-lt Eesti Energia, mis tuleneb hüppeliselt suurenenud energiakandjate hinnatasemest. Tulude laekumist vähendavad tehtud maksupoliitilised otsused kehtiva kütuse- ja elektriaktsiisi määra pikendamise osas ning maksuvaba tulu tõstmine 654 euroni. Välisvahendite prognoosi kasv on seotud Euroopa Rahurahastu kasutuselevõtmisega ning välihaigla ostmisega välisvahendite eest. Välisvahendite mahu kasv samas eelarvepositsiooni ei muuda. Väiksemas mahus tulusid on planeeritud ka varade müügist. Kulumeetmetest on suurima mõjuga peretoetuste tõus ning avaliku sektori palgafondi kasv, kus on otsustatud tõsta avaliku sektori palgafondi protsendi ulatuses ning täiendavalt 15 protsendi võrra on suurendatud õpetajate, siseturvalisuse eest seivate töötajate ja kultuuritöötajate palgafondi. Jätkatakse ka teadus- ja arenduskulude hoidmist 1% tasemel SKPst. Suuremat tähelepanu saab uue aasta eelarves üleminek eestikeelsele haridusele ja kõrghariduse täiendav rahastamine. Kõrgete energiahindadega toimetulekuks rakendub kodutarbijatele 1. oktoobrist kuni järgmise aasta märtsi lõpuni automaatne toetus nii kodusooja-, elektri- ja gaasiarvetele. Toetus kaetakse juba planeeritud CO2 vahendite arvelt. Lisaks laiendatakse elektri universaalteenust lisaks eratarbijatele ka mikro- ja väikestele ettevõtetele ja pakutakse likviidsusmeetmeid suurtele ettevõtetele 100 miljoni euro ulatuses. Avaliku sektori asutuste kulusid on samuti kõrged energiakandjate hinnad oluliselt mõjutanud, seetõttu on asutustele eraldatud täiendavaid vahendeid majanduskulude tõusu leevendamiseks. 134 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Laiapindse julgeoleku tagamiseks on tehtud pikemaajalisi otsuseid keskmaaõhutõrje loomiseks. Lisaks tehakse erinevaid kulusid, muuhulgas taristu loomiseks. Täiendavaid vahendeid julgeoleku tagamisel kasutatakse ka uuest Euroopa Rahurahastu fondist. Ukrainale antakse abi nii otse, kui läbi Eestisse saabunud sõjapõgenike toetamise. Lisaks on eraldatud olulise mahuga reserv, et reageerida kiiresti ning adekvaatselt erinevatele võimalikele ootamatustele, muuhulgas põgenikega või COVIDiga seotud täiendavate kulude tekkimise korra. Eelarvestrateegia koostamisel on üle vaadatud riigieelarve kaudu tehtavate investeeringute ja nende maksumuste plaan ja leitud võimalusi täiendavate vahendite eraldamiseks. Olulise tähelepanu all on riigi infotehnoloogiline võimekus, mida on ka toetatud täiendavate vahenditega pea kõigile valdkondadele. Tabel 51. Valitsussektori tulude ja kulude maht eelarvepoliitilisi otsuseid arvestades 2021 2021 2022 2023 2024 2025 2026 mln % % % % % % eurot SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst Valitsussektori tulude 12 259,2 39,0 37,2 38,5 38,4 38,6 38,0 prognoos Valitsussektori kulude 12 980,6 41,3 39,9 42,3 41,7 41,6 41,0 prognoos Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium. Tulenevalt Stabiilsuse ja Kasvu Pakti (SGP) nõuetest peab liikmesriigi valitsussektori kulude kasv olema kooskõlas liikmesriigi majanduskasvuga. Kulude kasvu eesmärgiks (expenditure benchmark) loetakse liikmesriigi 10 aasta keskmine potentsiaalne majanduskasv (t-5 kuni t+4) kui riik täidab oma keskpikka eelarvepositsiooni eesmärki (MTO) ning madalam kokkulepitud määr, kui ei täida. Vabastusklausli tõttu pole Euroopa Komisjon aastateks 2020-2023 meile kulude kasvueesmärki seadnud. Küll aga on Euroopa Komisjon andnud riigipõhise soovituse hoida kulude kasv kooskõlas potentsiaalse majanduskasvuga. Seetõttu võrdleme kulude kasvu meie enda hinnanguga majanduse 10 aasta (samuti t-5 kuni t+4) keskmisele kasvupotentsiaalile, milleks on 2021. aastal 3,0%. Valitsussektori kulud Euroopa Komisjoni metoodika järgi131 vähenesid 2021. aastal reaalväärtuses 1,1% ning vähenevad käesoleval aastal täiendavalt 5,0%. Seega täidame mõlemal aastal kulude kasvueesmärgi varuga. 2023. aastal on kulude reaalkasv 12,5%, mistõttu Eesti eesmärki ei täida. Samas on oluline välja tuua, et peamiselt on siin tegemist hinnatõusu ja sellest tulenevalt SKP deflaatori, ning valitsussektori kulude kasvu vahelise ajalise nihkega. Oluline hinnatõus majanduses algas juba 2021. aastal, süveneb käesoleval aastal ning taandub 2023. aastal. Eelarvestrateegiaga plaanitud suurem kulude kasv, et muutunud oludega kohaneda, jääb aga 2023. aastasse. Võttes aluseks pikema perioodi, on keskmine kulude kasv kooskõlas majanduse kasvupotentsiaaliga. Perioodil 2020-2024 oleks majanduse kasvupotentsiaali järgi majanduskasv 12,5%, kuid valitsussektori kulude reaalkasv vaid 6,0%. Tabel 52. Kulueesmärgist välja jäetavad summad. 2021 2021 2022 2023 Tase (mln % SKPst % SKPst % SKPst eurot 1. Välisvahendite kulu, mis on tuludega kaetud 615,60 1,96 2,41 2,42 1a. sh investeeringud, mis on tuludega kaetud 295,00 0,94 0,84 1,24 131 Kulude arvestamisel on vastavalt Euroopa Komisjoni metoodikale arvestatud kulude reaalkasvu, kasutades SKP deflaatorit, ning arvestusest on eemaldatud teatud kulud (Tabel 52, lisaks intressikulu ja kapitalimahutuse kohandus). 135 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2021 2021 2022 2023 2. Töötuskindlustuse kulu, mis tuleneb 92,40 0,29 0,00 0,00 majandustsüklist132 3. Valitsussektori tulusid muutvad valikulised 308,10 0,98 0,46 -0,08 meetmed (discretionary measures)133 4. Seadusest tulenevad muudatused valitsussektori 0,00 0,00 0,00 0,00 tuludes, mis on seotud kuluvajaduse kasvuga Allikas: Rahandusministeerium. 3.3 Valitsussektori eelarvepositsioon 2020. aastal langes valitsussektori eelarvepositsioon puhkenud Covid-19 pandeemia tõttu sügavasse puudujääki, mis moodustas Statistikaameti täpsustatud andmete kohaselt 1,5 mld eurot ehk 5,5% SKPst. Möödunud aastal hakkas majanduskeskkond taastuma, mis kiirenenud maksulaekumiste toel vähendas puudujääki 721 mln euroni ehk 2,3%ni SKPst. Puudujäägis olid keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused (vastavalt 2,4% ja 0,4% SKPst), mida veidi tasakaalustas sotsiaalkindlustusfondide ülejääk (0,4% SKPst). Keskvalitsuse puudujääk tulenes riigieelarvest, mida olulisel määral mõjutas lisaeelarvega kavandatud kriisileevendusmeetmete kulu. Ka kohalike omavalitsuste rahaline olukord sai kriisi tõttu kannatada läbi vähenenud tulumaksulaekumise ning kiirenenud kulude kasvu. Sotsiaalkindlustusfondide eelarveülejääk tulenes kiiresti kasvanud maksutuludest ning osaliselt riigieelarvest rahastatud kuludest. Joonis 1. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon mln eurot % SKPst 1000 4 3 500 2 1 0 0 -500 -1 -2 -1000 -3 -4 -1500 -5 -2000 -6 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid Kohalikud omavalitsused Valitsussektor (parem skaala) Allikas: Statistikaamet. 2022. aasta eelarvepuudujääk ulatub eelarvestrateegia otsuseid arvestades 2,7%ni SKPst, mis lisaeelarvega lisandunud kulude tõttu on 0,5% SKPst algsest riigieelarvest suurem. 132 Eksperthinnangu korras on eeldatud, et majandustsüklist tulenev kulu on töötasu hüvitise ja töötasu toetuse kulu. 133 Arvestatud meetmed on: erinevad riigi dividendipoliitilised otsused ja nende mõju maksulaekumisele, erinevates riigi eelarvestrateegiates kokku lepitud mittemaksuliste tulude meetmed, erinevad maksu- ja aktsiisimuudatused ning käesoleva eelarvestrateegia meetmed, mis mõjutavad maksulaekumist või mittemaksulisi tulusid. Oleme ka arvestanud nende meetmete mõjuga, mis küll hakkasid kehtima enne 2021. aasta algust, aga millel on üle aastate oluline tulutaset muutev mõju, näiteks üldise maksuvaba tulu tõus ja küpsete ettevõtete madalam jaotatud kasumi maksumäär. 136 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Järgmisel aastal suureneb puudujääk eelarvestrateegias kokkulepitud meetmete tõttu ca 500 miljoni euro võrra ja jõuab 3,9%ni SKPst. Majanduskeskkonna taastudes väheneb puudujääk prognoosiperioodi lõpuks 2026. aastaks 1,3 miljardi euroni ehk 3%ni SKPst. Tabel 53. Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2022–2026 2022 2023 2024 2025 2026 Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (% -2,7 -3,9 -3,3 -3,0 -3,0 SKPst) Keskvalitsus -2,7 -4,0 -3,4 -2,6 -2,6 Sotsiaalkindlustusfondid 0,3 0,2 0,1 -0,3 -0,3 Kohalikud omavalitsused -0,2 -0,1 -0,1 -0,2 0,0 Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (mln eurot) -971 -1 489 -1 350 -1 272 -1 299 Keskvalitsus -999 -1 532 -1 357 -1 078 -1 163 Sotsiaalkindlustusfondid 107 69 43 -109 -131 Kohalikud omavalitsused -79 -26 -36 -85 -5 Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium. Valitsussektori eelarve tsükliliselt tasandatud positsioon Majanduse maksimaalselt soovitava kogutoodangu taseme ehk potentsiaalse SKP134 hindami- seks kasutab Rahandusministeerium tootmisfunktsiooni meetodit135. Rahandusministeeriumi hinnangute kohaselt on Eesti majanduse kasvupotentsiaal praegu 3% lähedal ning langeva trendiga. Majanduse kasvuvõimekust piirab kõige rohkem tööjõu panuse vähenemine, kuid ka tootlikkuse kasvatamise võimalused on praeguses ebakindlas olukorras piiratud. Enne Vene-Ukraina sõja algust ehk 2021. aastal oli toodangulõhe136 positiivne ning majandus 1,6% üle oma potentsiaalse taseme, mis tähendas, et majandus tervikuna oli koroonakriisist taastunud väheste majandustegevuse piirangute ning riikide eelarvetoe kaasabil. Hüppeliselt tõusnud energiahinnad ning sõja puhkemisel kannatavad ekspordivõimalused piiravad majanduskasvu oluliselt. Selle tulemusena jääb majanduskasv potentsiaalsele kasvutempole alla ning toodangulõhe jääb negatiivseks ehk ka SKP tase on madalam potentsiaalsest. Käesoleva kriisi põhi jääb 2023. aastasse, kui negatiivne toodangulõhe ulatub 2,5%ni SKPst. Majanduse mõõdukat taastumist ja seega negatiivse toodangulõhe sulgumist näeme selgemalt alates 2024. aastast. Eelarvepoliitika üks eesmärke on tasakaalustada majandustsüklit. Majanduskriisis (SKP lõhe on negatiivne või SKP tase langeb), peaks riik lõdvendama eelarvepoliitikat. Ja vastupidi, majanduse tõusulainel (SKP lõhe on positiivne), peaks riik kulukasvu tagasi hoidma ja eelarvepositsiooni parandama. 134 Potentsiaalne SKP – maksimaalne kogutoodangu (SKP) tase olemasolevaid tootmissisendeid kasutades (tööjõud, kapital, tootlikkus/oskused), mille korral ei tekitata ülemääraseid hinnatõususurveid. Potentsiaalne majanduskasv – potentsiaalse SKP muutumine ajas. Sõltub tootmissisendites toimuvatest muutustest. 135 SKP lõhe ja tsükliliselt tasandatud eelarvepositsiooni hindamise põhimõtetest võib lugeda Eesti 2004. aasta maikuu Konvergentsiprogrammi lisas 3. Metoodikast täpsemalt: European Commision, 2014. The Production Function Methodology for Calculating Potential Growth Rates & Output Gaps, Economic Papers 535, November 2014. 136 SKP lõhe ehk toodangulõhe– (ingl.k output gap) erinevus tegeliku SKP taseme ja potentsiaalse SKP taseme vahel. 137 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Hindamaks, kas eelarvepoliitika karmistub või lõdveneb, lähtutakse eelarvepositsiooni muutusest137. Lisaks tuleb arvestada ka välisvahendite muutusega, sest need on eelarve- positsiooni osas neutraalsed – tulud on alati võrdsed kuludega – seega näiteks vahendite kasutamise kasv ei peegeldu eelarvepositsiooni muutuses. Samas majanduskriisi ajal võimaldavad välistoetused täiendavalt majandustegevust stimuleerida, mis on olemuselt vastutsükliline poliitikameede. Arvestades välisvahendite muutusega on Eesti eelarvepoliitika vastutsükliline aastatel 2023– 2024, protsükliline 2025. aastal ja neutraalne 2026. aastal. 2025. aastal kasvavad välisvahendid veidi enam kui eelarve karmistub. See annab kokkuvõttes positiivse fiskaalstiimuli olukorras, kui negatiivne SKP lõhe on sulgumas ning valitsus võiks eelarve tuge majandusele vähendama hakata (vt Tabel 54). Samas on fiskaalstiimul suhteliselt väike (0,1% SKPst) ning see kiirendab majanduse taastumist kriisist. Tabel 54. Tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2020–2026 (% SKPst) 2001– 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2019 1. SKP reaalkasv (%) 3,7 -0,6 8,0 1,0 0,5 3,0 2,5 2,0 2. Valitsussektori eelarve- - -5,5 -2,3 -2,7 -3,9 -3,3 -3,0 -3,0 positsioon 3. Intressimaksed - 0,0 0,0 0,1 0,3 0,4 0,5 0,6 4. Potentsiaalse SKP reaalkasv 3,5 3,4 3,0 3,2 2,5 1,9 1,8 1,9 (%) 4.a Tööjõu panus pot. kasvu (%) 0,0 0,3 0,7 1,4 0,8 0,1 0,0 0,0 4.b Kapitali panus pot. kasvu (%) 1,9 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 4.c Tootlikkuse panus pot. kasvu 1,6 1,9 1,1 0,6 0,5 0,5 0,6 0,7 (%) 5. SKP lõhe (output gap) 0,5 -3,1 1,6 -0,6 -2,5 -1,4 -0,8 -0,6 6. Tsükliline eelarve komponent - -1,5 0,8 -0,3 -1,2 -0,7 -0,4 -0,3 7. Tsükliliselt tasandatud eelarve- - -4,0 -3,1 -2,4 -2,6 -2,6 -2,6 -2,6 positsioon (7)=(2)-(6) 8. Tsükliliselt tasandatud - -3,9 -3,0 -2,3 -2,3 -2,2 -2,2 -2,1 primaarne positsioon (8)=(7)+(3) 9. Välisvahendite muutus - 0,0 0,3 0,9 0,8 0,0 0,2 0,1 10. Eelarvepoliitika impulss Vastu- Vastu- Vastu- Vastu- Vastu- Pro- - Neutr. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium. 137 Eelarvepositsiooni muutuse all vaadatakse tsükliliselt tasandatud primaarse positsiooni muutust. Tsükliliselt tasandamine tähendab, et nominaalsest positsioonist eemaldatakse majandustsükli mõju ehk eelarve nominaalset positsiooni korrigeeritakse SKP lõhe ja elastsuse korrutisega. Tsüklilise eelarve komponendi leidmiseks kasutatav poolelastsus on Euroopa Komisjoni poolt 2018. aastal uuendatud kaalude järgi Eesti puhul 0,486 varasema 0,44 asemel (vt ka https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finance/ip095_part_ii.pdf ). Primaarne tähendab, et nominaalset positsiooni vaadatakse enne intressikulude maha arvestamist. 138 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Joonis 2. SKP lõhe ja struktuurne eelarvepositsioon 2017–2026 (% SKPst) 2 1 0 -1 -2 -3 -4 -5 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 SKP lõhe Valitsusektori struktuurne eelarvepositsioon Allikas: Rahandusministeerium. Joonis 3. Eelarvestiimul ja majandustsükkel (% SKPst) 5% 4% 3% 2% 1% 0% -1% -2% -3% -4% `11 `12 `13 `14 `15 `16 `17 `18 `19 `20 `21 `22 `23 `24 `25 `26 SKP lõhe, % SKPst Eelarvedefitsiidi muutus, % SKPst Välistoetuste muutus, % SKPst Allikas: Rahandusministeerium. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon leitakse eemaldades nominaalsest positsioonist lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegurid, mis võivad eelarvepositsiooni moonutada. Ühekordseteks ning ajutisteks meetmeteks loetakse neid eelarvele olulist mõju avaldavaid meetmeid, mis omavad eelarvepositsioonile ainult ajutist ning mittekorduvat olulist mõju suurusjärgus vähemalt 0,1% SKPst. Ühekordsete meetmete mõju eemaldamisel saadakse tulemuseks tegelik eelarveseis ilma ajutiste ilustusteta. Ehkki on määratletud üldised printsiibid, millest lähtuvalt liigitatakse meetme mõju ühekordseks (vt täpsemalt Report on 139 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Public Finances in EMU, 2015, lk 52-65), otsustatakse iga konkreetse juhtumi arvesse võtmine eraldi. Aastatel 2020–2026 on ühekordseteks meetmeteks pensionisüsteemi teise samba muudatus (vt Tabel 55). Pensionisüsteemi teise samba muudatusest loetakse Euroopa Komisjoni metoodika kohaselt ühekordseks meetmeks teisest sambast esimesel kahel aastal lahkujatelt laekuv tulumaks, mis suurendab eelarvetulusid ajutiselt. Tabel 55. Ühekordsed meetmed ja nende mõju 2020–2026 (mln eurot) 2011-19 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Pensionisüsteemi teise samba muudatus 296 86 Kokku, mln eurot -35 0 296 86 0 0 0 0 Kokku, % SKPst -0,1% 0,0% 0,9% 0,2% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% Allikas: Rahandusministeerium. Tabel 56. Struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2020–2026 (% SKPst) 2011- 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 19 1. Tsükliliselt tasandatud 0,2 -4,0 -3,1 -2,4 -2,6 -2,6 -2,6 -2,6 eelarvepositsioon 2. Ühekordsed meetmed -0,1 0,0 0,9 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 3. Struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon 0,3 -4,0 -4,0 -2,6 -2,6 -2,6 -2,6 -2,6 (3)=(1)-(2) Kumulatiivse struktuurse eelarvepositsiooni arvestus -736 -1716 -2 972 -3 920 -4 940 -6 007 -7 121 -8 283 (mln EUR) Kumulatiivse struktuurse eelarvepositsiooni arvestus -2,7 -6,2 -9,5 -10,7 -12,8 -14,9 -16,9 -18,9 (% SKPst) Allikas: Rahandusministeerium. 3.3.1 Valitsussektori tulud ja kulud 2022. aastal ulatuvad valitsussektori tulud 37,2%-ni SKPst ja kulud 39,9%-ni SKPst (vt Tabel 59). Perioodil 2023–2026 kasvavad kulud keskmiselt 5,5% aastas ehk aeglasemalt kui SKP, mistõttu valitsussektori kulud vähenevad 2026. aastaks 41,0%-le SKPst (vt Tabel 57). Võrreldes 2022. aastaga vähenevad 2026. aastaks protsendina SKPst enim COFOGi tegevusaladest majanduse kulud (vt Tabel 60), kuna riigieelarvestrateegia ei näe ette suuremahulisi toetusmeetmeid ettevõtetele. Riigikaitse kulude osakaal kasvab 2024. aastaks maksimaalse 3,4%-ni SKP-st, püsides 2022. aasta tasemest kõrgemal ka 2026. aastal. 2024. aasta riigikaitsekulude osatähtsus SKPs oli ka suveprognoosis kõrgem teistest eelarveaastatest, kuna antud aastasse eraldati 2022. aastal vastu võetud julgeolekuvõimekuse paketi ja sõjalise kaitse tugevduspaketi otsuste tulemusel vahendeid kokku teistest aastatest enam. Riigikaitse kulusid võrreldes suveprognoosiga suurendavad enim eelarvepoliitiliste meetmetega eraldatud vahendid keskmaa õhutõrjevõimekuse loomiseks ja Euroopa Liidu rahurahastust laekuv Euroopa Rahurahastu instrument. 140 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Tabel 57. Eelarvepoliitiliste otsuste mõju valitsussektori tuludele ja kuludele 2021 2021 2022 2023 2024 2025 2026 mln % % % % % % eurot SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst Valitsussektori tulude 12 259,2 39,0 37,2 38,5 38,4 38,6 38,0 prognoos Tulupoliitilised 0,14 0,07 0,40 0,31 0,14 meetmed Kulupoliitilised 0,11 1,95 2,05 1,99 1,93 meetmed Valitsussektori kulude 12 980,6 41,3 39,9 42,3 41,7 41,6 41,0 prognoos Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium. Alumises tabelis on toodud Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvise prognoosi kohased tulud ja kulud ning ülal tabelis tulupoliitiliste meetmete maht riigi eelarvestrateegias toodud eesmärkide täitmiseks. Nii tulu- kui kulupoliitilised meetmed on tabelis leitud netomõju baasilt, s.t. meetme tuludest/kuludest on lahutatud maha kulud/tulud. Riigi eelarvestrateegias toodud otsuste tulemusel suurenevad valitsussektori kulud aastatel 2023-2026 kokku 4,436 miljardit eurot. Tabel 58. Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvise prognoosi tulud ja kulud eelarvepoliitilisi otsuseid arvestamata 2021 2021 2022 2023 2024 2025 2026 mln % % % % % % eurot SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst Valitsussektori tulude 12 259,2 39,0 37,1 37,6 37,3 37,6 37,2 prognoos Valitsussektori kulude 12 980,6 41,3 39,8 39,6 39,0 38,9 38,3 prognoos Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium. Järgnevas tabelis on esitatud valitsussektori tulud ja kulud valitsussektori tasandite lõikes ja liikide lõikes peale eelarvepoliitiliste meetmete lisamist suveprognoosile. Tabel 59. Valitsussektori eelarve tulud ja kulud 2021–2026 2021 2021 2022 2023 2024 2025 2026 mln % % % % % % eurot SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst Eelarvepositsioonid valitsussektori tasandite lõikes 1. Valitsussektor -721,4 -2,3 -2,7 -3,9 -3,3 -3,0 -3,0 2. Keskvalitsus -742,3 -2,4 -2,7 -4,0 -3,4 -2,6 -2,6 4. Kohalikud omavalitsused -114,8 -0,4 -0,2 -0,1 -0,1 -0,2 0,0 5. Sotsiaalkindlustusfondid 135,7 0,4 0,3 0,2 0,1 -0,3 -0,3 Valitsussektor 6. Tulud kokku 12 259,2 39,0 37,2 38,5 38,4 38,6 38,0 7. Kulud kokku 12 980,6 41,3 39,9 42,3 41,7 41,6 41,0 8. Eelarvepositsioon -721,4 -2,3 -2,7 -3,9 -3,3 -3,0 -3,0 9. Intressikulu 8,4 0,0 0,1 0,3 0,4 0,5 0,6 10. Primaartasakaal -713,0 -2,3 -2,6 -3,5 -2,9 -2,5 -2,4 11. Ühekordsed ja ajutised meetmed 295,6 0,9 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 Tulud komponentide lõikes 12. Maksutulud (12=12a+12b+12c) 6 815,8 21,7 21,1 21,2 21,2 21,2 20,8 12a. Tootmis- ja impordimaksud 4 188,5 13,3 13,3 13,9 13,8 13,7 13,2 12b. Sissetuleku- ja varanduse maksud 2 627,3 8,4 7,9 7,4 7,4 7,5 7,6 12c. Kapitalimaksud 0 0 0 0 0 0 0 141 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2021 2021 2022 2023 2024 2025 2026 mln % % % % % % eurot SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst 13. Sotsiaalkindlustusmaksed 3 746,5 11,9 11,6 12,2 12,2 12,3 12,3 14. Omanditulud 87,8 0,3 0,4 0,3 0,2 0,3 0,4 15. Muud tulud 1 609,1 5,1 4,1 4,8 4,7 4,8 4,5 16.=6. Tulud kokku 12 259,2 39,0 37,2 38,5 38,4 38,6 38,0 p.m.: Maksukoormus (D.2 (sh EL-le 10 541,8 33,5 32,7 33,3 33,4 33,4 33,0 makstud)+D.5+D.611+D.91-D.995) Kulud komponentide lõikes 17. Hüvitised töötajatele +vahetarbimine 5 377,0 17,1 16,2 17,8 16,7 16,5 16,1 17a. Hüvitised töötajatele 3 430,4 10,9 10,2 11,2 10,8 10,8 10,6 17b. Vahetarbimine 1 946,6 6,2 6,0 6,6 5,9 5,7 5,5 18. Sotsiaalsiirded (18=18a+18b) 4 680,3 14,9 14,0 14,6 15,0 15,2 15,4 millest töötushüvitised 169,1 0,5 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 18a. Mitterahalised sotsiaalsiirded 765,7 2,4 2,2 2,3 2,3 2,3 2,3 18b. Rahalised sotsiaalsiirded 3 914,6 12,4 11,8 12,3 12,7 12,9 13,1 19.=9. Intressikulu 8,4 0,0 0,1 0,3 0,4 0,5 0,6 20. Subsiidiumid 295,9 0,9 1,1 0,7 0,5 0,4 0,4 21. Kapitali kogumahutus 1 741,9 5,5 5,4 6,5 6,5 6,2 5,9 22. Kapitalisiirded 176,4 0,6 1,1 0,5 0,9 1,0 0,9 23. Muud kulud 700,7 2,2 2,0 1,9 1,8 1,7 1,7 24.=7. Kulud kokku 12 980,6 41,3 39,9 42,3 41,7 41,6 41,0 p.m. Valitsussektori tarbimine 6 225,1 19,8 18,7 20,3 19,2 18,9 18,6 Allikad: Statistikaamet, Rahandusministeerium. Tabel 60. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst) COFOG 2021 2022 2023 2024 2025 2026 kood 1. Üldised valitsussektori teenused 1 3,9 3,8 4,1 3,8 3,9 3,7 2. Riigikaitse 2 2,3 2,3 2,9 3,4 2,9 2,5 3. Avalik kord ja julgeolek 3 1,8 1,9 2,2 2,1 2,0 2,0 4. Majandus 4 4,9 4,9 4,8 4,0 3,9 3,9 5. Keskkonnakaitse 5 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 6. Elamu- ja kommunaalmajandus 6 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 7. Tervishoid 7 6,2 5,9 6,1 6,2 6,3 6,4 8. Vaba aeg, kultuur ja religioon 8 2,0 2,0 2,2 2,1 2,1 2,1 9. Haridus 9 5,8 5,5 5,7 5,4 5,3 5,2 10. Sotsiaalne kaitse 10 13,2 12,5 13,3 13,7 13,9 14,1 11. Valitsussektori kulud kokku TE 41,3 39,9 42,3 41,7 41,6 41,0 Allikad: Statistikaamet, Rahandusministeerium. 3.3.2 Keskvalitsuse eelarvepositsioon Valitsussektorist ca 3/4 moodustava keskvalitsuse suurimaks osaks on riigieelarvelised asutused (põhiseaduslikud institutsioonid ja ministeeriumid koos valitsemisaladega). Keskvalitsuse sektorisse kuuluvad veel riigi asutatud sihtasutused (suurima mõjuga on haiglad), peamiselt riigile teenuseid osutavad äriühingud (näiteks AS Riigi Kinnisvara) ja avalik- õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid, Eesti Rahvusringhääling). 142 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Joonis 4. Keskvalitsuse tulud, kulud ja eelarvepositsioon mln eurot % SKPst 15000 5 4 10000 3 5000 2 1 0 0 -1 -5000 -2 -10000 -3 -4 -15000 -5 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 Tulud Kulud Eelarvepositsioon (parem skaala) Allikas: Statistikaamet. Keskvalitsuse tuludest moodustavad suurima osa majandusarengu suhtes sensitiivsed riigieelarve maksutulud. Sellest lähtuvalt on majandustsükli langusfaasis suurem osa eelarvepuudujäägist tulnud just riigieelarvest. Vastavalt on riigieelarve enim panustanud ka kriisieelsete aastate eelarveülejääkidesse. Lisaks maksutuludele moodustavad keskvalitsuse tuludest suure osa ka mittemaksulised tulud, millest enamus on Euroopa Liidust laekuvad välistoetused. Keskvalitsuse kuludest moodustavad suurima osa samuti riigieelarve kulud, millest ca 1/3 hõlmavad kulutused sotsiaalsele kaitsele (sh riiklik pensionikindlustus)138. Järgnevad kulud majandusele (sh põllumajandus ja teede ehitus) ja tervishoiule (eraldis Haigekassale). Muu keskvalitsuse eelarvepositsioon moodustub sihtasutuste, äriühingute ja avalik-õiguslike institutsioonide positsioonide koondsummana. Üks peamisi eelarvepositsiooni mõjutavaid tegureid on suuremahulised investeeringud, mis ületavad jooksva aasta tulusid. Sõltumata sellest, kas neid finantseeritakse eelmistel aastatel kogunenud reservidest või laenu abil, on mõju eelarvepositsioonile negatiivne. Muu keskvalitsuse asutuste puudujääk ulatub sel aastal Varude Keskuse loomise tõttu 0,6%ni SKPst ning hakkab järgenvatel aastatel paranema jõudes 0,1%se ülejäägini 2025. ja 2026. aastaks. 3.3.2.1 Riigieelarve tulud Perioodil 2023–2026 kasvab riigieelarveliste tulude maht koos edasiantavate tuludega keskmiselt 5,1% aastas, mis on suvisest majandusprognoosist 0,4 protsendipunkti võrra suurem. Võrreldes suvise prognoosiga kasvavad tulud järgmisel aastal kokku 286,9 miljoni euro võrra ehk 2,3%. Tulude kasv kiireneb võrreldes suveprognoosiga peamiselt suurenenud toetuste ja palgafondi suurenemisest tekkinud II ringi efekti näol. Kokkuvõttes 2026. aastaks tulud suurenevad võrreldes käesoleva aastaga kokku 21,7% ehk 3,1 miljardi euro võrra 17,2 miljardi euroni. Riigieelarveliste tulude maht on saadud valitsuses otsustatud tulu- ja kulumeetmete lisamisel Rahandusministeeriumi suvisele majandusprognoosile. 138 2022.a riigieelarve alusel. 143 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Joonis 5. Riigieelarveliste tulude maht ja kasv (mln eurot, %) 20 000 16% 18 000 14% 16 000 12% 14 000 10% 12 000 8% 10 000 6% 8 000 4% 6 000 2% 4 000 0% 2 000 -2% 0 -4% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Maksutulud Edasiantavad tulud Mittemaksulised tulud Kasv v.e.a Allikas: Rahandusministeerium Maksutulud (ilma edasiantavate maksudeta) kasvavad eelarvestrateegia perioodil (2023– 2026) keskmiselt 4,7% aastas ehk 0,2% suveprognoosis oodatust kiiremini. Maksutuludest moodustavad suurima osa sotsiaalmaksu, käibemaksu ning aktsiiside laekumised. Sotsiaalmaksu tasumine kasvab perioodil 2023–2026 keskmiselt 6,3% aastas ja 2026. aasta laekumiseks prognoositakse 5 332 mln eurot. Tasumist toetab eelkõige palgakasv, mis suurendab ka füüsilise isiku tulumaksu laekumist. Viimast mõjutab sel perioodil pensionisüsteemi teise samba muudatusest tuleneva tulu vähenemine ja vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu kehtestamine keskmise vanaduspensioni tasemel alates 2023. aastast. Samuti tõstetakse tööealiste maksuvaba tulu 654 eurole 2023. aastal. Alates 2024. aastast suurendatakse seoses üldhoolduse rahastamise reformiga kohalikele omavalitsustele laekuvat füüsilise isiku tulumaksu, mis vähendab riigieelarvesse laekuvat osa. Seoses nimetatud reformiga kasvab kohalikele omavalitsustele laekuv tulumaks perioodil 2023–2026 keskmiselt 7,1% aastas. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine on 2022. aastal esimeses pooles olnud erakordselt hea ja prognoosis on eeldatud, et kõik sellest ei kandu baasiefektina edasi. Perioodil 2023-2026 on eeldatud erasektori dividendide püsimist viimase kolme aasta keskmisel tasemel SKPst. Riigiettevõtete dividende tõsteti perioodil 2022-2026 igal aastal, mis suurendas juriidilise isiku tulumaksu laekumist vahemikus 8-33 mln eurot aastas. Perioodil 2024–2026 kasvab juriidilise isiku tulumaksu laekumine keskmiselt 3,8% aastas. Käibemaksutulu mõjutavad sel ja järgmisel aastal eelkõige keskmisest kiirem hinnatõus ning kogu prognoosiperioodil riigieelarves otsustatud meetmete II ringi mõjud. Käibemaksu tasumine kasvab vaadeldaval perioodil keskmiselt 4,9% aastas ja 2026. aasta tuluna prognoositakse 4 090 mln eurot. Käibemaksu kasvu mõjutavad eratarbimise, valitsussektori investeeringute, valitsussektori vahetarbimise ja kodumajapidamiste investeeringute kasvud. Samuti ka maksumuudatused ning muutused käibemaksuaugu suuruses. Järgmisel aastal käibemaksutulu kasv tänavusega võrreldes aeglustub taltuva inflatsiooni ja kõrge võrdlustaseme tõttu. Aktsiiside laekumine kasvab aastatel 2023–2026 keskmiselt 3,9% ja 2026. aasta laekumiseks prognoositakse 1 167 mln eurot. Järgmisel aastal suurenevad aktsiisitulud keskmisest rohkem 144 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 ning seda ligi 4,8%, samas 2024. aastal kasv aeglustub 2,7%le ning edasised aastad jäävad keskmise kasvu tempo juurde. Nelja aasta eelarvetulusid mõjutab negatiivselt valitsuse otsus lükata kõrge inflatsiooni valguses järgmisesse aastasse planeeritud kütuse- ja elektriaktsiisi tõusud aasta võrra edasi, lisaks erimärgistatud diislikütusele kehtestatud miinimumaktsiisi perioodi pikendamine kuni 30. aprillini 2024. Positiivselt mõjutab tasumisi eelkõige teise ringi mõjud, mis tulenevad erinevatest kulumeetmetest, näiteks enim mõjutab aktsiise positiivselt nii peretoetuste suurendamine kui ka avaliku sektori palgafondi suurendamine. Tubakaaktsiisi laekumist mõjutab järgmise aasta sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisimäärade tõstmine ning tubakavedelike aktsiisi tasumise kohustuse taastamine. Alates 2024 aastast ei ole planeeritud aktsiisimäärade tõuse ning sellest ka tagasihoidlik laekumiste kasv. Alkoholiaktsiisi puhul ei ole järgmistel aastatel suuri muutusi ees ning aktsiisimäärad jäävad senisele tasemele. Tasumisi mõjutab tarbimise stabiilne kuid tagasihoidlik kasv ning kasvu peamine tegur on turismi taastumine kriisieelsele tasemele. Mittemaksulised tulud kasvavad võrreldes majandusprognoosiga valitsuse eelarvemeetmete toel kõigil aastatel 80 – 190 miljoni euro võrra. Tulusid kasvatavad täiendav dividenditulu ning täiendavad vahendid Rahu Rahastust. Lisaks on planeeritud suurendada tulusid kinnisvara müügist. Järgmise aasta mittemaksuliste tulude maht ulatub 2023. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt 2,65 miljardi euroni. Võrreldes eelmise riigi eelarvestrateegiaga suurenevad 2023. aasta laekumised ligi 2,6 miljardi euro võrra. Peamine kasv tuleneb maksutuludest, mille laekumise prognoos on oluliselt parenenud võrreldes eelmise riigieelarve strateegia aluseks olnud prognoosiga. Muutus tuleneb oluliselt muutunud majandusolukorrast, Ukraina-Venemaa sõjalisest konfliktist ning kõrgetest energiahindadest tingitud kiirest inflatsioonist. Lisaks riigi eelarvestrateegia koostamise aeg on muutunud ning nihkunud aprillist septembrisse, mistõttu jääb vahe eelmise eelarvestrateegiaga pikemaks kui aasta. Joonis 6. 2023-2026 riigi eelarvestrateegias planeeritud tulude võrdlus eelneva riigi eelarvestrateegiaga (mln eurot) 20000 18000 16000 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 2022 2023 2024 2025 2026 RES 2022-2025 RES 2023-2026 Allikas: Rahandusministeerium. 3.3.2.2 Riigieelarve kulud ja investeeringud Kulud Riigieelarveliste asutuste kulud, mille hulka on arvestatud ka investeeringud ja amortisatsioon, kasvavad aastatel 2023-2026 aastas keskmiselt 5,7% ja kogukasvuks antud perioodil on 3,55 miljardit eurot. Riigieelarveliste asutuste kulude hulgas olevad eelarvepoliitilised meetmed 145 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 suurendavad kulusid aastatel 2023-2026 kokku 4,597 miljardi euro ulatuses. Suurim mõju eelarvepoliitilistel meetmetel on tööjõukuludele ja investeeringutele. Suurimateks kuluartikliteks, mis prognoosiperioodil kulude kasvu veavad, on sotsiaaltoetused, investeeringud, välistoetused ja edasisuunatud maksutuludest füüsilise isiku tulumaks ning sotsiaalmaks. Kõige kiirem kulude kasv on riigi eelarvestrateegia perioodil 2023. aastal - 13,3% võrreldes eelneva aastaga. Põhjuseks on peamiselt välisvahendite kasutamise ja vahendamise suurenemine 2022. aastaga võrreldes ning 2023. aastasse planeeritud eelarvemeetmed mahus 1,06 miljardit eurot, mis ületavad oluliselt 2022. aasta lisaeelarvet koos eelarvepoliitiliste meetmetega, mille mahuks on hinnanguliselt 474 miljonit eurot. Nii riigieelarveliste asutuste välisvahenditest tehtud investeeringute kui ka välisvahenditest finantseeritavate tegevuskulude maht on kõige suurem 2023. aastal. 2023. aastal suurenevad sotsiaaltoetused 536 miljonit, riigieelarveliste asutuste poolt tehtud investeeringud 384 miljonit eurot ja edasisuunatud maksutulud 377 miljonit eurot. Eelarvepoliitilised meetmed moodustavad 2023. aasta investeeringutest 173 miljonit eurot ja sotsiaaltoetustest 164 miljonit eurot. Joonis 7. Riigieelarve kulud (mln eurot) ja kulude % SKP-st 20 000 44% 18 000 43,0% 43% 16 000 42,5% 43% 14 000 42,0% 42% 12 000 41,4% 42% 10 000 41% 8 000 41% 40,2% 6 000 40% 4 000 40% 2 000 39% 0 39% 2022 2023 2024 2025 2026 Alates 2024. aastast alates on riigieelarveliste asutuste kulude aastase kasvu kiirus tunduvalt aeglasem kui 2023. aastal. 2024. aastal väheneb riigieelarveliste asutuste välisvahendite kasutamine ja vahendamine 7 miljoni euro võrra. Mitmeid suuremaid ehitusprojekte on edasi lükatud hilisematesse aastatesse, mis vähendab 2024. aasta välisvahendite prognoosi. 2026. aastal on kulude kasv kõige aeglasem – 506 miljonit eurot ehk 2,9% peamiselt välisvahendite kasutamise aeglustumise tõttu. Sotsiaaltoetused suurenevad aastatel 2023-2026 kokku 1,38 miljardi euro võrra. Prognoosiperioodi lõpul, 2026. aastal on sotsiaaltoetuste maht 36% suurem kui 2022. aastal. Kõige kiirem sotsiaaltoetuse kasv jääb 2023. aastasse, mil sotsiaaltoetused kasvavad aastas 17,0%. Suurimad mõjutajad on pensioniindeksi muutuse ja erakorralise pensionitõusu tõttu riikliku vanaduspensioni kasv ja eelarvepoliitilistest otsustest tulenevalt esimese ja teise lapse toetuse ning lasterikka pere toetuse tõus. Aastatel 2023-2026 suurenevad kulutused riikliku vanaduspensioni maksmiseks kokku 936 miljonit eurot. Tööjõukulusid suurendatakse eelarvepoliitiliste meetmetega aastatel 2023-2026 1,492 miljardit eurot, et riigieelarveliste asutuste tööjõukulud püsiksid erasektoriga võrreldes konkurentsivõimelised. Tööjõukulude kasv tuleb peamiselt eripensionide suurenemise, 146 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 sihtgruppide palgafondi kasvu ja valitsemisalade palgafondi kasvu tõttu. Palgafondi kasvuks kulub eeldatavalt aastatel 2023-2026 kokku 931,6 miljonit eurot, millest õpetajate täiendav palgakasvu meede moodustab 426,4 miljonit eurot ja sisejulgeoleku töötajate palgakasvu meede 183,5 miljonit eurot. Majandamiskulud kasvavad riigieelarvestrateegia perioodil vaid 2023. aastal, mil planeeritakse suurendada majandamiskulusid eelneva aastaga võrreldes 228 miljonit eurot ehk 22,2%. Majandamiskulud suurenevad, kuna kiire inflatsiooni tingimustes kasvavad nii energiakulud kui ka hoonete kommunaalkulud, halduskulud ja IT kulud. 2023. aasta majandamiskulude kasv jääb 2022. aasta kasvuga samale tasemele, kasvades üle 20 protsendi. Tööjõu- ja majandamiskulusid mõjutavad ka teadus- ja arendustegevusele suunatud kulud. Teadus- ja arendustegevuse kulumahu hoidmiseks tasemel 1% SKP-st on planeeritud lisavahendeid eelarvestrateegia perioodil 100,8 miljoni euro eest. Välisvahendeid kasutatakse nelja aasta jooksul kokku ligikaudu 6,28 miljardit eurot. Kõige rohkem vahendatakse ja kasutatakse riigieelarveliste asutuste poolt välistoetuseid 2026. aastal – 1,64 miljardi euro eest, millele järgneb aasta 2025, mil välistoetuseid on planeeritud 1,60 miljardi euro ulatuses. Mitmed välisvahenditest rahastatud projektid lükati edasi hilisematesse aastatesse, mistõttu välisvahendite kasutamine muutub suuremaks prognoosiperioodi viimastel aastatel. Ühtekuuluvuspoliitika fondidest toetatakse tööhõive säilitamist ja kasvu, sotsiaalse kaasatuse suurendamist ja soolise võrdsuse edendamist, haridus-, teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni, avalike teenuste kättesaadavust ja ettevõtluse edendamist. Ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabi Euroopa Regionaalfondi (ERF) uue perioodi vahendeid planeeritakse kasutada aastatel 2023-2026 1,04 miljardi euro ulatuses. Rohe- ja digipööret toetavaid investeeringuid tehakse ühtekuuluvuspoliitika fondidest energiatõhususe, IKT ja transpordi valdkonnas. Maaelu arengut ja põllumajanduse ning kalanduse meetmeid rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist. Neist suurimad toetused - keskmiselt 203 miljonit eurot aastas - makstakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist. Covid-19 kriisist taastumisele ning majanduse elavdamisele kaasa aitamiseks toetatakse uuest erakorralisest Taaskäivitamisrahastust (ehk taaste- ja vastupidavusrahastust, RRF) Eesti taaste- ja vastupidavuse kava alusel reforme ja investeeringuid - sh valdkondi, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja regionaalse ühtekuuluvusega, rohe- ja digipöördega, tervishoiu, konkurentsivõime, vastupidavuse, hariduse ja oskustega, teadusuuringute ja innovatsiooniga, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga, töökohtade loomise ja investeeringutega ning finantssüsteemide stabiilsusega. RRFist planeeritakse aastatel 2023-2026 võtta esialgsete plaanide kohaselt kasutusele vahendeid 908 miljoni euro ulatuses. Temaatilised ülevaated valitsussektori kulude kohta on toodud lisas 4 „Arvestuslikud ja edasiantavad kulud 2022-2025“ ja lisas 6 „Valitsussektori personali- ja palgaanalüüs.“ Investeeringud Riigieelarve kontekstis käsitatakse investeeringutena lisaks materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks tehtavatele kuludele ka põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks antavaid toetusi (vt lisa 7). Riigieelarvest rahastatakse nende hoonete investeeringud, mida Riigi Kinnisvara AS-i omandisse ei anta (põhiseaduslike institutsioonide kinnistud, välisriikides asuvad saatkonnad, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja riigi sihtasutuste kinnistud). Riigieelarve vahenditest kasutatakse investeeringute tegemiseks riigi 147 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 maksutulusid, Euroopa Liidu toetusi, nn kvoodiraha (CO2 saastekvoodi müügitulu) ja riigiasutuste majandustegevusest teenitud omatulu. Riigieelarves planeeritakse investeeringuid alates 2024. aastast üle 1,9 miljardi euro aastas, mis sisaldab riigiasutuste investeeringuid, investeeringutoetusi erinevatesse sektoritesse, Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi kaudu tehtavaid investeeringuid ja kasvuhoonegaaside kvoodi müügist tehtavaid investeeringuid (vt lisa 7). Riigieelarve vahenditest investeerivad riigieelarvelised asutused prognoosiperioodil 2023-2026 endi investeeringuteks kokku 4,33 miljardit eurot, millest moodustavad välisvahenditest tehtavad investeeringud vaid veidi üle 12 protsendi ehk 529 miljonit eurot ja eelarvepoliitilised meetmed üle veerandi ehk täpsemalt 985 miljonit eurot. Riigieelarvest suunatakse mujale valitsussektorisse investeeringutoetusteks nelja aasta jooksul 3,38 miljardit eurot, millest suurema osa – 2,98 miljardit eurot - moodustavad välisrahast finantseeritavad investeeringutoetused. Riigieelarveliste asutuste investeeringud moodustavad prognoosiperioodil keskmiselt 56% ja investeeringutoetused 44% riigieelarves planeeritavatest investeeringutest. Kõige kiirem investeeringute kasv jääb eelarvestrateegia perioodil 2023. aastasse. Investeeringute ja investeeringutoetuste planeeritav maht kasvab 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga tempoga 29,3% ehk 404 miljonit eurot, millest kodumaiste investeeringute suurenemine moodustab 317 miljonit eurot. 2023. aastal on suuremad kodumaistest vahenditest tehtavad investeeringud kvooditulust tuuleparkide mõju kompenseerimiseks hangitav Kirde- Eesti lisaradar, rannakaitse raketisüsteemide soetamine, liitlaste taristu laiendamine ja arendamine, gümnaasiumivõrgu korrastamine ning riigimaanteede ehitamine. 2023. aasta investeeringute ja investeeringutoetuste kasv tuleb osaliselt ka uue perioodi välisvahendite investeerimistegevuse rakendumisest. 2024. aastal saavutavad riigieelarveliste asutuste investeeringud ja investeeringutoetused maksimaalse taseme, kasvades 2,0 miljardi euroni. 2024. aastal tehakse suuremahulised investeeringud julgeolekusse seoses keskmaa õhutõrje loomisega. Lisaks on 2024. aastasse planeeritud täiendavaid Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest rahastatavaid investeeringuid mahus 126 miljonit eurot. 2024. aastal planeeritakse ka kasutada Euroopa Rahurahastu vahendeid, mille mõju kuludele on antud aastal 59 miljonit eurot. 2025. aastal investeeringud ja investeeringutoetused vähenevad, kuna eelarvepoliitiliste meetmete maht 148 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 investeeringuteks jääb antud aastal väiksemaks kui 2024. aastal. 2026. aasta investeeringute taset hoiavad kõrgel planeeritavad julgeolekualased investeeringud keskmaa õhutõrjesse. Joonis 8. Riigieelarveliste asutuste investeeringud ja investeeringutoetused aastatel 2022-2026 (mln eurot) 2 500 2 000 1 500 1 000 500 0 22 23 24 25 26 Investeeringud ja investeeringutoetused sh investeeringud riigieelarves sh investeeringutoetused sh välisvahenditest investeeringud sh välisvahenditest investeeringutoetused Valitsemisaladest on suurimate investeeringute ja investeeringutoetuste mahtudega 2023. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (41%), Kaitseministeerium (19%) ja Haridus- ja Teadusministeerium (9%). Joonis 9. Valitsemisalade kaudu tehtavad investeeringud ja investeeringutoetused 2023. aastal (%) VÄM; 0% SOM; 7% HTM; 9% SIM; 3% JUM; 0% RAM; 8% KAM; 19% KEM; 4% KUM; 4% MKM; 41% MEM; 5% Veidi alla poole, täpsemalt 46%, investeeringute ja investeeringutoetuste rahastamisest tuleb riigieelarves välisvahenditest, millest ca 85% suunatakse investeeringutoetustena erinevatesse sektoritesse. Välisvahenditest mahukamad investeeringud on seotud koolivõrgu korrastamise, korterelamute rekonstrueerimise, esmatasandi tervisekeskuste ja transpordiga. 149 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2023. aasta riigieelarves planeeritud investeeringutest ja investeeringutoetustest suurima osakaaluga on kinnisvara investeeringud (vt Tõrge! Järjehoidja lubamatu eneseviide.). Joonis 10. 2023. aastal tehtud Investeeringute ja investeeringutoetuste jaotus soetusgruppide lõikes (mln eurot) 3.3.3 Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon Kohaliku omavalitsuse üksused (79 üksust) täidavad olulist rolli avaliku sektori ülesannete täitmisel. Olenemata suurusest täidetakse samu ülesandeid. Üldvalitsemine hõlmab linna- ja vallavalitsuse ning volikogu ülalpidamiskulusid. Majanduskulud (sh elamu- ja kommunaalmajandus) koosnevad peamiselt valla- või linnasisesest ühistranspordist, valla teede ja linnatänavate korrashoiust, veevarustuse korraldamisest ning tänavavalgustusest. Sotsiaalse kaitse all tagatakse hooldekodude ülalpidamine, sotsiaalabi ja –teenuste osutamine ning perede sotsiaalne kaitse. Koolide ja lasteaedade ülalpidamine kuulub haridusvaldkonna alla. Vaba aeg, kultuur ja religioon hõlmab huvikoolide, kultuurimajade, raamatukogude, muuseumide ja spordirajatiste ülalpidamist ning noorsootööd. Ülejäänud valdkonnad moodustavad kohaliku omavalitsuse üksuste (KOV) väljaminekutest väiksema osa – sinna hulka kuuluvad tegevustest nt heakord ning jäätmehoolduse ja heitveekäitluse korraldamine. Kokku ulatus nende väljaminekute maht konsolideeritult tekkepõhiselt 2021. aastal 2,76 mld euroni (sh 0,1 mld eurot kohustuste tasumine). Sellest 61% moodustasid tööjõu- ja majandamiskulud. 150 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Joonis 11. Kohaliku omavalitsuse üksuste väljaminekute jaotus 2021. aastal (mln eurot) Muud; 379 Laenumaksed; 120 Üldvalitsemine; 181 Haridus; 1 166 Sotsiaalne kaitse; 233 Vabaeg ja kultuur; 298 Majandus; 386 Allikas: Rahandusministeerium KOV eelarved on iseseisvad ehk nad otsustavad ise nende koostamise üle. Riigieelarvest edasikantavate maksutulude (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada neile piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Tasandusfond on mõeldud nende eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks. Toetusfond koosneb valdkondlikest toetusliikidest, võimaldades maksta õpetajatele töötasu, korraldada koolis toitlustamist, maksta toimetulekutoetust ning hooldada kohalike teid. Lisaks on KOV-del võimalus taotleda projektitoetust mitmest meetmest. Muud omatulud hõlmavad peamiselt laekumisi keskkonnatasudest või kaupade- ja teenuste müügist. 151 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Joonis 12. Kohaliku omavalitsuse üksuste sissetulekute jaotus 2021. aastal (mln eurot) Muud tulud; 143 Kaupade ja teenuste müük; 160 Saadud toetused investeeringuteks; 178 Toetusfond; 476 Maksutulud; 1441 Tasandusfond; 107 Allikas: Rahandusministeerium. 2021. aastal oli kohaliku omavalitsuse sektori eelarvedefitsiit 115 mln eurot (0,3% SKP-st). Samal aastal toimus kohalike omavalitsuste volikogu valimine, mis on tavapäraselt kaasa toonud kulude tuludest kiirema kasvu ning defitsiidi suurenemise. Valimiste vahepealsel ajal on defitsiit väiksem (ca 0,2% SKP-st), kuid varasemalt tehtud prognoosidega võrreldes siiski suurenenud seoses kõrge inflatsiooni ja sõjapõgenike lisakuludega seonduvalt. Jooksvalt on KOV eelarvete ja eelarve täitmise andmetega võimalik tutvuda riigiraha rakenduses.139 3.3.4 Sotsiaalkindlustusfondide eelarvepositsioon Sotsiaalkindlustusfondide sektorisse kuuluvad tervishoiuteenuseid ning ravikindlustust pakkuv Eesti Haigekassa ja tööturuteenuseid ning töötuskindlustust pakkuv Eesti Töötukassa. Riiklik pensionikindlustuse süsteem kuulub Eestis keskvalitsuse hulka. Haigekassa jaoks oli 2021. aasta koroonakriisist mõjutatud, aga vähem kui 2020. aasta. Sotsiaalmaksu laekumine paranes oluliselt ning vähenesid kriisiga seotud kulutused, mida rahastati eraldisega lisaeelarvest. Kokkuvõttes oli aasta finantsiliselt algselt oodatust parem ning Haigekassa jäi 145 miljoni euro suurusesse ülejääki. Suurem sotsiaalmaksu laekumine vähendab käesoleval aastal ülejääki, kuid mitte oluliselt. Ootame ülejääki ligi 100 miljonit eurot ehk 0,3% SKPst. Järgmisel kahel aastal on oodata veidi väiksemat, kuid siiski arvestatavat ülejääki, vastavalt 65 ja 52 miljonit eurot. Kuluprognoos sisaldab tervishoiutöötajate palgakasvu üldise majanduse palgakasvu tempos, mis võrreldes varasemate ootustega on väga kiire, peegeldades suure hinnatõusu survet palgakasvuks. 2020. aasta sügisel otsustas riik eraldada Haigekassale selle osa sotsiaalmaksulaekumise langusest tekkinud puudujäägist, mida 139 http://riigiraha.fin.ee 152 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Haigekassa oma reservireeglite järgi aastatel 2021-2024 katta ei saa. Kuna keskvalitsus ei ole otsustanud tegevustoetuse jätkumist 2025. aastast, on alates 2025. aastast oodata ligi 0,3% SKPst suurust puudujääki. Samas on võrreldes eelmise eelarvestrateegiaga oluliselt kasvanud nii ootus Haigekassa kulude mahu kui ka sotsiaalmaksulaekumise osas. Hinnangus on lisaks käesoleva strateegia meetmetele kasutatud Haigekassa 4 aasta finantsplaani, 2022. aasta riigieelarvet ja lisaeelarvet, Sotsiaalkindlustusameti riigieelarvelise eraldise prognoosi ning Rahandusministeeriumi sotsiaalmaksu laekumise prognoosi. Töötukassa finantsseis oli viimasel kahel aastal sarnaselt Haigekaasaga koroonakriisist tugevalt mõjutatud. Erinevate kriisimeetmetega kulutati ära ligi kolmandik töötuskindlustuse reservidest. Tavapärasest suuremaid kulutusi tehti kriisis suurenenud töötuse tõttu ka töötuskindlustushüvitistele. Suurenesid ka tegevuskulud. 2021. aasta lõpetati 9 miljoni euro suuruses puudujäägis. Võrreldes kevadel oodatuga, on väljavaade oluliselt paranenud, kuna tööturg on osutunud vastupidavamaks. Ootame käesoleval ja järgmisel aastal nappi ülejääki. Järgnevatel aastatel ootame minimaalset puudujääki. Kokkuvõttes Töötukassa reservide maht prognoosihorisondil ei muutu ja jääb perioodi lõpuks üle 500 miljoni euro suuruseks. Hinnangus on lisaks käesolevale strateegiale kasutatud Töötukassa nõukogu maksemäärade arvestuse aluseid ja ettepanekut, mis sisaldab ka kuluprognoosi, samuti Rahandusministeeriumi töötuskindlustusmakse laekumise prognoosi. 3.4 Maksupoliitika 3.4.1 Üldine maksukoormus Eesti üheks maksupoliitiliseks eesmärgiks on olnud maksude osalise ümberorienteerimise abil nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Samas hoitakse süsteem stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste erandite ja erisustega. Eesti maksukoormus oli 2020. aastal 33,3% SKPst, mis oli Euroopa Liidu keskmisest 6,9 protsendipunkti madalam (vt Joonis 13). Joonis 13. Maksukoormus Euroopa Liidus 2020. aastal (% SKPst) 50 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 IE RO MT BG LT LV EE CY SK PT PL CZ HU ES HR SI LU GR NL DE EL € AT FI IT SE BE FR DK Allikad: Taxation Trends in the European Union 2022, Rahandusministeerium 153 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2021. aasta maksukoormuseks kujunes 33,5% SKPst, seda suurendas pensionisüsteemi teise samba muudatus. 2022. aastal teisest sambast lahkujate mõju väheneb ja maksukoormus langeb 32,7%le SKPst. Maksustruktuuris suureneb perioodil 2023-2026 tööjõumaksude140 osakaal palgakasvu toel, seda tasakaalustab nii töö- kui vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu tõstmine 2023. aastal. Kapitalimaksude141 osakaal langeb osaliselt pensionisüsteemi teisest sambast lahkujate mõju vähenemise tõttu. Ka tarbimismaksude142 osakaal väheneb, osaliselt saastekvootide müügitulu vähenemise tõttu. Maksukoormus langeb 2026. aastaks 33,0%le SKPst. 3.4.2 Efektiivne maksumäär Lisaks maksutulude osakaalule SKPs iseloomustab maksukoormuse suurust efektiivne maksu- määr143 (implicit tax rate, ITR), mis on laekunud maksutulu suhe maksubaasi. Kuna efektiivse maksumäära arvutamise aluseks on tegelikult laekunud maksud, siis rahvusvahelise võrdluse puhul tuleb arvestada sellega, et maksuametite võimekus ning inimeste maksukuulekus on riigiti erinev ning see võib näitajat mõjutada. Tööjõu efektiivne maksumäär ulatus 2020. aastal Eestis 32,0%ni, mis oli Euroopa Liidus 18. kohal. Näitaja leitakse tööjõumaksude suhtena tööjõukuludesse. Kiire kasv aastatel 2021– 2022 tuleneb palgakasvust ja maksuvaba tulu paigal püsimisest, mis viib inimesed maksuvaba tulu piirkonnast välja. Pensioni II sambast lahkujate tulu loetakse kapitalituluks ega mõjuta antud näitajat. Alates 2023. aastast kehtestatakse vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu ja tõstetakse ka tööealiste maksuvaba tulu, mis on näitajat vähendava mõjuga. Tööjõu efektiivne maksumäär kasvab prognoosiperioodi lõpus, kuid jääb alla 35% taset (vt Joonis 14 A). Tarbimise efektiivne maksumäär oli 2020. aastal 22,8%, mis oli Euroopas Taani, Ungari ja Horvaatia järel neljandal kohal. See tuleneb osaliselt vähestest käibemaksu eranditest. Aastaks 2024 tõstavad käibemaksu laekumise kiire kasv ning saastekvootide müügitulu suurenemine näitaja 24,3%ni. 2026. aastal kahaneb saastekvootide müügitulu, mistõttu prognoosiperioodi lõpuks langeb tarbimise efektiivne maksumäär 23,4%le (vt Joonis 14 B). 140 ESA2010 metoodika kohaselt loetakse tööjõumaksude hulka: sotsiaalkindlustusmaksed, füüsilise isiku tulu- maks palgatuludelt, füüsilise isiku tulumaks sotsiaalsiiretelt ja pensionidelt, füüsilise isiku tulumaks ettevõtlusega tegelemiselt. 141 ESA2010 metoodika kohaselt loetakse kapitalimaksude hulka: juriidilise isiku tulumaks, füüsilise isiku tulu- maks kapitalitulult, hasartmängumaks, reklaamimaks, maamaks, raskeveokimaks, tegevuslubade ja litsentside riigilõiv, vee erikasutustasu, teede ja tänavate sulgemise maks, muud maksud ja tasud. 142 ESA2010 metoodika kohaselt loetakse tarbimismaksude hulka: käibemaks, tollimaks, aktsiisid, autode registreerimistasu, müügimaks, saastetasud, kalapüügiõiguse tasu, paadimaks, saastekvootide müügitulu, vedelkütusevaru varumakse ja Tagatisfondi osamaksed. Vahel tõlgitakse ka tegeliku või keskmise maksumäärana. Eelistatud mõiste on siiski efektiivne maksumäär, 143 mis omab võrreldes teistega täpsemat tähendust. 154 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Joonis 14. Efektiivne maksumäär (% maksubaasist) A. Tööjõu efektiivne maksumäär B. Tarbimise efektiivne maksumäär 40% 25% 38% 23% 36% 21% 34% 19% 32% 17% 30% 15% 28% 13% `08 `10 `12 `14 `16 `18 `20 `22 `24 `26 '08 '10 '12 '14 '16 '18 '20 '22 '24 '26 Eesti Läti Leedu EL 27 Eesti Läti Leedu EL 27 Allikad: Taxation Trends in the European Union 2022, Rahandusministeerium 3.4.3 Maksukulud Maksukulu on valitsuse instrumendiks sotsiaal- või majanduspoliitika suunamisel ning annab maksusoodustusi teatud tunnustega maksumaksjatele . 2023. ja 2024. aasta riigieelarvete laekumist mõjutavad 26 suuremat maksukulu sätet. Kokku moodustab peamiste maksukulude maht 2023. aastal 519,9 mln eurot ehk 1,3% SKPst ja 4,9% maksutuludest. Võrreldes aasta varasemaga suurenevad maksukulud aastaga 37,7%. 2023. aastal tõuseb suurimaks maksukuluks maksuvaba tulu vanaduspensionieas, mis viib eelarvest 123,6 mln eurot ning mis moodustab 24% kõikidest maksukuludest. Vanaduspensioniealiste maksuvabale tulule keskmise pensioni ulatuses on uus maksukulu ning on ühtlasi ka põhjus, miks järgmisel aastal maksukulud üle kolmandiku suurenevad. Suuruselt järgmised kaks maksukulu on madalama käibemaksumäär ravimitele ja meditsiiniseadmetele ning regulaarselt jaotatava kasumi madalam maksumäär, vastavalt 94,0 mln ja 78,8 mln eurot. Kolme suurema maksukulu maht moodustab 2023. aastal 57% kehtestatud maksukulu kogumahust. Aastal 2024 suureneb maksukulu 10,4% 573,9 mln euroni, kasv tuleneb eelkõige sissetulekute suurenemisest ning seotud otseseid makse puudutavate maksukuludega. Tabel 61. Maksukulud riigieelarves aastatel 2023–2024 (mln €) Valitsemis- Maksukulu Säte 2023 2024 funktsioon144 1. Käibemaksumäär 9% raamatutele ja haridus 8,7 9,2 KMS §15 lg 2 p 1 õppekirjandusele 2. Käibemaksumäär 5% vaba aeg, kultuur 11,3 11,9 KMS §15 lg 21 ajakirjandusväljaanded ja religioon 3. Käibemaksumäär 9% ravimitele ja KMS §15 lg 2 p 2 tervishoid 94,0 97,0 meditsiiniseadmetele 4. KMS §15 lg 2 p 4 vaba aeg, kultuur 43,2 44,6 Käibemaksumäär 9% majutusteenustele ja religioon 5. Osaliselt või täielikult tasumata arvetega KMS § 29 lõige majandus 15,0 15,0 seotud käibemaksuarvestuse korra muudatus 141 144 Valitsemisfunktsioonid: 1. üldised valitsussektori tegevused; 2. riigikaitse; 3. avalik kord ja julgeolek; 4. majandus; 5. keskkonnakaitse; 6. elamu- ja kommunaalmajandus; 7. tervishoid; 8. vaba aeg, kultuur ja religioon; 9. haridus; 10. sotsiaalne kaitse. 155 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Valitsemis- Maksukulu Säte 2023 2024 funktsioon144 6. Regulaarselt jaotatava kasumi madalam TMS §4 lg 5, §18 majandus 78,8 91,4 maksumäär 14% lg 1³ 7. Täiendav maksuvaba tulu alates teisest TMS §23¹ sotsiaalne kaitse 27,9 27,9 lapsest 8. Täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest TMS §234 sotsiaalne kaitse 6,3 6,3 9. Maksuvaba tulu vanaduspensionieas TMS §235 sotsiaalne kaitse 123,6 153,3 10. Eluasemelaenu intresside mahaarvamine TMS §25 sotsiaalne kaitse 7,7 10,5 11. Koolituskulude mahaarvamine TMS §26 haridus 16,6 18,0 12. Kingitused ja annetused TMS §27 lg 1, §49 vaba aeg, 5,4 5,7 lg 1,2,3,6 kultuur ja religioon 13. Kindlustusmaksed ning pensionifondi TMS §28 sotsiaalne kaitse 10,2 10,7 osakute soetamine 14. FIE täiendav maksuvaba tulu TMS §32 lg 4 majandus 9,0 9,0 põllumajandussaaduste või metsamaterjali võõrandamisel 15. Maksuvaba töötaja terviseedendamise kulu TuMS §48 lg 55 tervishoid 5,5 5,8 16. Väikeõlletootjate 50% aktsiisimäär ATKEAS §46 lg 1 vaba aeg, kultuur 0,9 1,0 ja religioon 17. Etanoolisisaldusega kuni 6%vol kääritatud ATKEAS §46 lg 2 majandus 15,0 15,4 joogi ja veini aktsiisi soodusmäär (soodusmäär on 43% standardmäärast) 18. Eriotstarbelise diislikütuse soodsam ATKEAS §66 lg 7 sotsiaalne kaitse 35,0 34,0 aktsiisimäär 19. Kalurite kütuseaktsiisivabastus ATKEAS §27 lg 1 majandus 1,2 1,2 p 22² 20. Elektrienergia, mida kasutatakse keemilise ATKEAS §27 lg 1 sotsiaalne kaitse 0,1 0,1 reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes, p24, 284 metallurgilistes ja mineraloogilistes protsessides 21. Elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse ATKEAS §27 lg 1 majandus 1,4 2,0 elektrienergia tootmiseks ning p282 elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks 22. Kütus, mida kasutatakse mineraloogilistes ATKEAS §27 lg 1 majandus 1,1 1,3 protsessides p24 23. Maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu ATKEAS §27 lg 1 majandus 0,02 0,03 töös hoidmiseks P 286 24. Suurtarbijate elektrienergia aktsiisi ATKEAS §66 lg majandus 0,4 0,8 soodustus 121 25. Suurtarbijate gaasiaktsiisi soodustus ATKEAS §66 lg majandus 1,0 1,2 103 26.Aktsiisiga maksutamata biokütuse edastatud ATKEAS §19 lg majandus 0,6 0,7 kogus 14 P 22 KOKKU 519,9 573,9 Allikas: Rahandusministeerium. 3.5 Valitsussektori finantseerimine 3.5.1 Rahavoog ja netopositsioon Riigieelarve strateegia kohaselt on riigieelarve positsioon nii sel kui ka järgnevatel aastatel nominaalses puudujäägis Vene agressiooni kriisi mõjude tõttu. Samuti on rahavoog kokku käesoleval ja järgmisel aastal negatiivne, sealjuures võetakse lisaks riigieelarve positsioonile arvesse ka teisi tegureid. Põhiliselt tuleneb negatiivne rahavoog läbi kolme teguri: riigieelarve 156 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 defitsiidi, riigikassa poolt tagasimakstava laenu suuruse ning muude kohanduste. Näiteks mõjutavad rahavoogu veel välisvahendite kohandus, millega on sel aastal Euroopa Liidu struktuurifondide mõju rahavoole samuti negatiivne – toetuste väljamaksmine toimub suuremas mahus kui Euroopa Liidust raha laekumine ning vahe katteks kasutatakse likviidsusreservi ja kaasatakse lisavahendeid. Samuti mõjutavad sellel ja järgmisel aastal rahavoogu negatiivselt suurem finantseerimistehingute rahastamine. Riigieelarve negatiivset rahavoogu 2022-2026 rahastatakse lühi- ja pikaajaliste võlakirjaemissioonide ning uute laenude abil. Valitsussektori võlg ületas 2021. aastal reservide taset ning netovõlg moodustas 7,7% SKPst (vt Joonis 15). Prognoosi kohaselt suureneb järgmisel aastal võlg ja samas väheneb reservide tase, mistõttu kasvab netovõlg 2023. aasta lõpuks 13%ni SKPst. Tulenevalt võla osakaalu kasvust ning reservide langusest aastatel 2023 kuni 2026, suureneb netovõlg prognoosiperioodi lõpuks 19,9%le SKPst. Seega valitsussektori netopositsioon ehk võla ja reservide taseme vahe suureneb tänavu ning jätkab halvenemist edasistel aastatel. Joonis 15. Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon 2011–2026 (% SKPst) (% SKPst) 16 12 9,9% 9,2% 6,9% 6,4% Reservid 8 4 0 -4 -7,7% -8 -9,7% -12 -13,0% -16 Võlg -20 -17,6% -19,9% -24 -18,8%-19,8% -28 -26,2% -32 '11 '12 '13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21 '22 '23 '24 '25 '26 Reservid Võlg Netovarad(+)/-võlg(-) Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet. 3.5.2 Valitsussektori võlakoormus Eesti eelarvepoliitika põhieesmärk iseseisvusaastate jooksul on olnud hoida valitsussektori eel- arvepositsioon keskpikal perioodil tasakaalus ning võimaluse korral ülejäägiga, mis on oma- korda väljendunud madalas võlakoormuse tasemes. Eesti valitsussektori võlg suurenes 2021. aastal nominaalselt 5,53 miljardi euroni, kuid osakaaluna SKPst vähenes ühe protsendipunkti võrra. Nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste võlatase nominaalselt kasvas eelmisel aastal. Põhiline osa võla kasvust tulenes riigikassa poolt möödunud aastal võetud täiendavatest võlakohustustest, sealhulgas laenud ja lühiajaliste ja võlakirjade emissioonid. Võlakoormus suureneb negatiivse rahavoo survel sel aastal 18,8%ni SKPst ning järgnevatel aastatel kasvab ja küündib 26,2% tasemele SKPst prognoosiperioodi lõpus. Valitsussektori 5 535 mln euro suurusest võlgnevusest moodustas keskvalitsuse panus koos EFSFi145 mõjuga arvestuslikult 145 Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (The European Financial Stability Facility, EFSF), ehk euroala riikide ajutine kriisilahendusmehhanism, mis loodi 2010. aasta juunis ning tänaseks finantsabi enam ei väljasta, olles praeguse euroala finantseerimisasutuse - Euroopa Stabiilsusmehhanismi (European Stability Mechanism, ESM) eelkäija. 157 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 4 135 mln eurot146 ning kohalike omavalitsuste võlg 908 mln eurot, välisvõla osakaal oli kogu- võlast 69%. Tabel 62. Valitsussektori võlakoormuse muutus 2021. aastal 31. detsember 2020 31. detsember 2021 Muutus mln eurot % SKPst mln eurot % % SKPst SKPst Valitsussektor 5 097,5 18,6 5 534,9 17,6 -1,0 Kodumaine võlg 1656,8 6,0 1736,3 5,5 -0,5 Välisvõlg 3 440,7 12,5 3 798,6 12,1 -0,4 Keskvalitsus147 5053,4 18,4 5563,2 17,7 -0,7 Kodumaine võlg 1 841,8 6,7 1 987,2 6,3 -0,4 Välisvõlg 3211,6 11,7 3576,0 11,4 -0,3 Kohalikud omavalitsused 877,1 3,2 908,1 2,9 -0,3 Kodumaine võlg 648 2,4 685,5 2,2 -0,2 Välisvõlg 229,1 0,8 222,6 0,7 -0,1 Sotsiaalkindlustusfondid 0 0 0 0 0 Kodumaine võlg 0 0 0 0 0 Välisvõlg 0 0 0 0 0 Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet. Nominaalselt suureneb tänavu võlg nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste tasandil 2021. aastaga võrreldes. Prognoosi kohaselt tõuseb võlakoormus ka järgmisel aastal, kerkides osakaaluna SKPst 19,8%ni. Riigieelarve negatiivsest rahavoost lähtuvalt on riigikassa tänavu kaasanud lisavahendeid kokku 670 miljoni ulatuses, millele eelarveprognoosi kohaselt tuleb täiendavalt võlakohustusi võtta 1 miljardi ulatuses. Riik võib selle aasta sügisel lisanduva rahavoolise puudujäägi tõttu tekkiva võlavajaduse katta lühi- või pikaajalise võlakirja emissiooniga või uue laenuga. Võlakohustuste kaasamise ajastus ja täpsemad summad selguvad aasta lõpul lähtuvalt riigi rahavoo juhtimise tegelikust vajadusest ning turuolukorrast. Finantseerimisvajadus tuleneb käesoleva aasta planeeritud puudujäägiga kaasnevast negatiivsest rahavoost. Täiendavaid võlakohustusi tuleb riigikassal rahavoogudest lähtuvalt võtta prognoosi kohaselt ka järgnevatel aastatel. EFSFi panus keskvalitsuse võlakoormusesse prognoosiperioodi jooksul väheneb nii nominaalselt, kui ka protsendina SKPst. Kohalike omavalitsuste puudujääk kaetakse prognoosi kohaselt kogu keskpika perioodi jooksul võõrvahenditest ning nende nominaalne võla maht suureneb, kuid protsendina SKPst väheneb see 2,5% juurde. Tabel 63. Valitsussektori võlakoormus 2021–2026 (% SKPst) 2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* 1. Võlg kokku 17,6 18,8 19,8 22,5 24,6 26,2 2. Muutus võlakoormuses -1,0 1,2 1,0 2,7 2,1 1,6 Panused võlakoormuse muutusesse: (2=3-4+5+6)148 3. Nominaalse SKP kasvu panus -2,3 -2,4 -1,0 -0,9 -1,0 -1,0 4. Primaarne eelarvetasakaal -2,3 -2,6 -3,5 -2,9 -2,5 -2,4 5. Intressimaksed 0,0 0,1 0,3 0,4 0,5 0,6 146 Valitsussektori tasemel konsolideeritud number. 147 Keskvalitsuse tasemel konsolideeritud võlg nii kodumaise kui ka välisvõla osas, arvestades tehinguid, mis on seotud valitsemissektori allsektoritega (sh kohustuste muutused). 148 Mõnel aastal ümardamisest tulenevalt võrdus ei kehti. 158 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* 6. Võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni -0,9 1,0 -1,8 0,2 0,1 -0,4 vaheline erinevus (stock-flow adjustment, SFA) Valitsussektori võla hinnanguline intressimäär 0,2 0,5 1,7 2,1 2,2 2,4 (%) Muud asjakohased näitajad 7. Likviidsed finantsvarad 9,9 9,2 6,9 6,7 6,6 6,4 8. Võla amortisatsioon alates eelmise aasta 1,6 1,3 1,1 0,7 0,8 0,6 lõpust149 9. Netovõlg (9=1-7) 7,7 9,7 13,0 15,8 18,0 19,9 10. Välisvaluutas nomineeritud võla osakaal (%) 0 0 0 0 0 0 11. Keskmine aegumistähtaeg (aastat) 150 7,4 7,2 7,5 7,5 7,5 7,5 * - prognoos. Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet. Joonis 16. Võlakoormuse areng 2017–2026 (% SKPst) A. Valitsussektori võlg (% SKPst, pp kasv) B. Võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vaheline erinevus, SFA (% SKPst) 30,0 12,0 26,2 25,0 10,0 5 kasv, protsendipunkti 19,8 8,0 20,0 4 17,6 6,0 3 15,0 2 % SKP-st 4,0 1 10,0 0 1,62,0 1,0 -1 5,0 0,0 -2 -1,0 0,0 -2,0 -3 '17 '18 '19 '20 '21 '22 '23 '24 '25 '26 '08 '10 '12 '14 '16 '18 '20 '22 '24 '26 Võlakoormuse muutuse ja eelarvepuudujäägi Võlakoormus, % SKP-st kasv pp v.e.a vaheline erinevus C. Keskvalitsuse151 võla tagasimaksed (mln eur) D. Keskvalitsuse152 võla keskmine intress (%) 600 6 500 5 4 400 3 300 472,4 261,0 2 200 1 100 0 0 -1 '18 '19 '20 '21 '22 '23 '24 '25 '26 '08 '10 '12 '14 '16 '18 '20 '22 '24 '26 Võla tagasimaksed (mln eur) Aasta keskmine intress Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet, Eurostat. 149 Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta. 150 Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta. 151 Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta. 152 Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta. 159 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 3.5.3 Valitsussektori likviidsete finantsvarade areng Valitsussektori likviidsete finantsvarade (edaspidi ka reservid) maht oli 2021. aasta lõpul eelneva aastaga võrreldes 2,2% võrra SKP-st madalam peamiselt seetõttu, et finantseerimisvajaduse katteks kasutati esmalt likviidsusreservi vahendid. Võrreldes 2020. aastaga vähenesid nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste reservid, kuid suurenesid sotsiaalkindlustusfondide (Haigekassa) reservid. Prognoosi kohaselt vähenevad käesoleval aastal kohalike omavalitsuste reservid, kuid täienevad keskvalitsuse reservid ja riigi toel suurenevad ka sotsiaalkindlustusfondide (Haigekassa ja Töötukassa) reservid. Sel aastal vähendab likviidsusreservi taset rahavooline puudujääk, mille täitmiseks kaasatakse prognoosi kohaselt täiendavaid vahendeid kokku 1,5 mld ulatuses. Riigikassa likviidsust on tänavu parandanud laenud EIB-lt 120 mln ja CEB-lt 50 mln eurot ning samuti lühiajaline võlakirjaemissioon kokku 500 mln euro ulatuses, mis katavad riigikassa rahavoost tulenevaid vajadusi. Riik võib selle aasta sügisel lisanduva rahavoolise puudujäägi tõttu tekkiva võlavajaduse katta lühi- või pikaajalise võlakirja emissiooniga. Riigieelarve negatiivset rahavoogu rahastatakse esmalt likviidusreservi arvelt, mille hulgas on juba eelnevalt kaasatud lisavahendid. Prognoosiperioodi jooksul hoitakse keskvalitsuse tasemel vajalikku likviidsuspuhvrit rahavoogude teenindamiseks. Seetõttu püsib aastatel 2023-2026 reservide maht valitsussektoris tervikuna stabiilne, kuid väheneb osakaaluna SKPst. 2026. aasta lõpuks moodustavad reservid 6,4% SKPst. Tabel 64. Valitsussektori likviidsed finantsvarad ehk reservid 2021–2026 (mln eurot, % SKPst) 2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* Finantsvarad kokku (mln eurot) 3 099 3 340 2 648 2 707 2 790 2 801 sh keskvalitsus 1 806 1 955 1 200 1 223 1 433 1 576 sh kohalikud omavalitsused 385 369 364 357 340 339 sh sotsiaalkindlustusfondid 909 1 015 1 084 1 127 1 017 886 Finantsvarad kokku (% SKPst) 9,9 9,2 6,9 6,7 6,6 6,4 sh keskvalitsus 5,7 5,4 3,1 3,0 3,4 3,6 sh kohalikud omavalitsused 1,2 1,0 0,9 0,9 0,8 0,8 sh sotsiaalkindlustusfondid 2,9 2,8 2,8 2,8 2,4 2,0 * - prognoos. Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet. 3.6 Pikaajaline jätkusuutlikkus Selles peatükis esitatud pikaajalised eelarveprojektsioonid (vt tabel 65) tuginevad 2021 Ageing Report’i eeldustel ja prognoosidel (lühidalt AR2021). AR2021 on iga kolme aasta järel EL liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni koostöös valmiv põhjalik ühiskonna vananemisega seonduvate kulude analüüs ja prognoos. Selles käsitletakse põhjalikult pensioni- tervishoiu-, hoolekande- ja haridusega seonduvaid kulutusi. Pikemas perspektiivis ühtivad need trendid Rahandusministeeriumi nägemusega tulevasest arengust. Pensionide prognoosis on lähtutud Rahandusministeeriumi detailsest pensionimudeli prognoosist. Kuna töövõimetuspensionid on liikunud pensionisüsteemist välja Töötukassasse, kuid on riigi jaoks ikkagi vananemisega seonduv kulu, on selle kulu käsitletud koos pensionidega. Muud vananemisega seotud kuluprognoosid on koostatud Euroopa Komisjoni poolt. Valitsussektori tulude ja kulude koondprognoos on koostatud Rahandusministeeriumi poolt. Väärib rõhutamist, et käesolevas peatükis esitatud projektsioonide eelduseks on tänaste otsuste kehtimine kogu projektsiooniperioodi jooksul ning tänaste poliitikate jätkumine, mistõttu ei peegelda nad kõige tõenäolisemat tulevikustsenaariumit, vaid näitavad demograafiliste trendidega kaasneva 160 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 väljakutse suurust, millele on võimalik poliitikameetmetega reageerida. Selleks, et avalduksid jätkusuutlikkuse probleemid, on eeldatud, et eelarvereeglid ei kehti. Avaldatav AR2021 sisaldab ka tervet rida erinevaid stsenaariumeid, lähtuvalt erinevatest eeldustest, et näidata nende prognooside tundlikkust eelduste suhtes. Vananemise mõju riigi rahandusele tuleb peamiselt läbi selle, et muutub töötava ja ülalpeetava rahvastiku suhe. Vastavalt Eurostati viimasele rahvastikuprognoosile (EUROPOP2019) kasvab ülalpeetavate (siin eeldatud kuni 19-aastased ja vanemad kui 65 aastat) suhe tööealisse rahvastikku (vanusevahemik 20–64) 72%lt aastal 2022 95%ni aastaks 2070, ehk jõuame peaaegu ühe ülalpeetavani ühe töötaja kohta. Pensionisüsteemile avaldab rahvastiku vananemine ja ülalpeetavate suhte halvenemine kõige enam mõju. Kehtiv süsteem on finantsiliselt küll jätkusuutlik (kulud osakaaluna SKPst vähenevad), kuid pensionide suhe keskmisesse palka halveneb. Samuti on probleemiks pensionide suurenev ebavõrdsus. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse ja muude probleemide parandamiseks on viimastel aastatel tehtud olulisi muudatusi: • Lisaks juba kehtinud pensioniea tõusudele kuni aastani 2026, seotakse pensioniea muutus oodatava eluea muutusega. • Alates 2021. aastast on pensionile mineku aeg paindlik ning vastavad pensionivähendused- ja suurendused on aktuaarselt neutraalsed, mis tähendab, et keskmine riigi kulu pensionile ei sõltu sellest, kui vara või hilja inimene pensionile läheb. • Samuti on alates 2021. aastast võimalik inimestel oma pensionimakseid vähendada või peatada, näiteks kui on soov osaleda tööturul. • Alates 2021. aastast on pensionivalemis uus solidaarsust suurendav komponent. Pensioni teise samba vabatahtlikuks tegemine suurendab survet esimese samba kulutusteks pikemas perspektiivis, kuna keskmine pensioni asendusmäär võib langeda alla 40%, mis on vastuolus Euroopa sotsiaalharta kokkuleppega. Teise samba muudatusi pole allolevas prognoosis arvestatud, kuna prognoos valmis enne nende jõustumist. Käesoleval aastal valmib korraline pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs. Tervishoiusüsteemis on olemas pikaajaline demograafiast tulenev surve kulutusi suurendada. Vanemad inimesed kasutavad rohkem ja keskmisest kallimaid tervishoiuteenuseid. Samuti suureneb hoolduskoormus. Haridussüsteemile pikas perspektiivis kulusurvet ei ole, kuna laste arv tõenäoliselt ei kasva. Pikaajaline valitsussektori kulude ja tulude prognoos on koostatud vahetult enne koroonakriisi, kuid seda on kohendatud selliselt, et see oleks paremini kooskõlas Rahandusministeeriumi viimase suveprognoosiga. Ka siin on peamiseks sisendiks demograafiline trend ja selle mõju tänastele poliitikatele. Näeme stabiilset kulude taset, kuid vähenevaid maksutulusid, seda vaatamata üsna soodsatele tööturu eeldustele. Kokkuvõttes näitab tänase poliitika jätkusuutlikkuse analüüs, et tulenevalt pensioniea kasvust on surve riigi rahandusele demograafiliste muudatuste poolt Eestile Euroopa Liidu riikide hulgast üks madalamaid ja tervikuna väheneb. Tabel 65. Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus 2019–2070 (% SKPst) 2019 2030 2040 2050 2060 2070 Kulud kokku 38,9 39,9 39,5 39,5 39,2 38,6 sellest: vananemisega seotud kulud 17,2 16,6 16,2 16,1 16,0 15,6 Pensionid 7,8 6,9 6,5 6,1 5,8 5,4 Sotsiaalkindlustuspensionid 7,8 6,9 6,5 6,1 5,8 5,4 161 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2019 2030 2040 2050 2060 2070 Vanadus- ja eelpensionid 6,2 5,6 5,4 5,1 4,8 4,6 toitjakaotus- ja invaliidsuspensionid, töövõimetoetus 1,3 1,0 0,9 0,8 0,8 0,7 ametipensionid (juhul, kui valitsussektori eelarvest) - - - - - - muud pensionid 0,2 0,2 0,2 0,1 0,1 0,1 Tervishoid 4,9 5,2 5,4 5,6 5,7 5,7 Hoolekanne (oli varem tervishoiukulude osa) 0,4 0,5 0,5 0,6 0,7 0,7 Intressimaksed 0,0 0,4 0,3 0,2 0,2 0,2 Hariduskulud 4,2 4,1 3,7 3,8 3,9 3,8 Muud vananemisega seotud kulud 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Tulud kokku 39,0 38,5 37,5 36,9 36,5 36,2 sellest: tulud varadelt (sh intressitulud) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 sellest: sotsiaalkindlustusmaksed (I samba tulud) 6,5 5,8 5,7 5,6 5,5 5,5 Pensionikindlustuse varad (I sammas) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 sellest: pensionikindlustuse konsoliseeritud varad 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 (muud varad muu valitsussektori võlakirjad) Pensionireformi mõju II sambasse suunatud sotsiaalkindlustusmaksed (riigi 1,7 1,8 1,8 1,9 1,9 1,9 4%) II samba pensionite väljamaksed 0,1 0,3 0,6 1,0 1,5 1,9 Eeldused: Tööjõu tootlikkuse kasv, % 3,5 3,0 1,9 1,8 1,7 1,5 SKP reaalkasv, % 3,9 2,5 1,6 1,3 1,4 1,5 Tööjõus osalemise määr, mehed (vanuses 20–64), % 87,4 88,4 89,4 90,2 90,9 91,1 Tööjõus osalemise määr, naised (vanuses 20–64), % 80,3 81,3 82,3 83,3 84,5 84,6 Tööjõus osalemise määr kokku (vanuses 20–64), % 83,8 84,9 86,0 86,9 87,8 88,0 Töötuse määr (15-64), % 4,6 6,5 6,6 6,6 6,6 6,6 Üle 65-aastaste osakaal rahvastikus, % 19,9 23,3 25,8 28,4 30,9 30,5 Allikas: Rahandusministeerium, EL Majanduspoliitika komitee. Märkused: prognoos ei sisalda pensionikindlustuse teise samba vabatahtlikuks tegemise muudatusi, mis jõustusid 2020 aasta sügisel, kuna prognoosieeldused - ja arvutused valmisid enne vastavat riigikohtu otsust. Valitsussektori potentsiaalsete kohustuste hulka loetakse kohustusi, mille tegelik realiseerumine sõltub mõnest tulevikus selguvast asjaolust. Potentsiaalseid kohustusi ei liideta valitsussektori võlakoormusele (v.a EFSFi garantii), kuid nende mahtu on oluline jälgida riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse hindamisel. Tabel 66. Valitsussektori potentsiaalsed kohustused 2021 (% SKPst) 2021 Riiklikud garantiid kokku 8,2 sh ESMi sissenõutav kapital 3,7 sh EFSFi võlakohustuste põhisumma garantii 1,7 sh EIB, NIB, CEB, EBRD, IBRD sissenõutav kapital 1,4 sh Kredex ja Kredex krediidikindlustus 1,2 sh Õppelaenud 0,1 sh Laenugarantiid 0,1 3.7 Riigi rahanduse areng 3.7.1 Riigi pikaajalised sihid ja tulemusaruandlus Arengustrateegia Eesti 2035 võeti Riigikogu poolt vastu 12. mail 2021. Riigi pikaajaline arengustrateegia lisati möödunud aastal Riigieelarve seadusesse strateegilise arengudokumentide loetelusse, mis aitab kaasa õigusselgusele ja loob edaspidiseks selge aluse riigi pikaajalise arengustrateegia koostamiseks. 162 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2020. aastal täienes Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi koostöös koordineeritav riigi strateegiline raamistik, mis lähtub tulemuspõhisest loogikast ning aitab riigi vahendeid paremini suunata ja selgemini mõõta. Lepiti kokku, et katusstrateegiaga „Eesti 2035“ seatakse Eesti riigile järgmiseks viieteistkümneks aastaks viis strateegilist sihti ning määratakse kindlaks nende saavutamiseks vajalikud muutused. See on Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööstrateegia Eesti arengu terviklikuks juhtimiseks ning tugevdab eri liiki strateegiliste poliitikadokumentide omavahelisi seoseid. Ministeeriumide valdkondlikud arengukavad on kooskõlas riigi pikaajaliste sihtidega ja neid viiakse ellu riigi eelarvestrateegias planeeritud ressursside ulatuses 4-aastaste programmidega. Viis strateegilist sihti 2020. aastal jõustunud määruse muudatuse kohaselt annab iga valdkonna arengukava tulemusaruanne ülevaate eesmärkide saavutamisest ja riigi vahendite kasutamisest. Riigikantselei ja Rahandusministeerium jätkavad koostöös ministeeriumidega tulemusaruandluse täiendamisega terviklikumaks. Eesmärk on ühildada ülevaade tulemuste täitmisest paremini riigi eelarvestrateegia protsessiga (ka ajaliselt), et anda võimalikult hea sisend järgmise perioodi planeerimisse ning et see oleks võimalikult vähe halduskoormav selle täitjatele. Läbipaistev ülevaade riigi vahendite ja eesmärkide täitmisest võimaldab luua laiemat dialoogi riigi arengusuundadest ning seada prioriteete eelarveotsuste tegemiseks. 3.7.2 Eelarve protsess 2021. aastal muudeti oluliselt Riigieelarve seadust. Muudatuse eesmärk oli suurendada riigieelarve detailsust ja läbipaistvust, optimeerida riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia) koostamise protsesse ning anda alus riigi pikaajalise arengustrateegia loomisele. • Muudeti riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid, millega tehakse iga-aastase riigieelarve seaduse tegevuspõhine vaade detailsemaks; • Korrigeeriti riigieelarve paindlikkuse reegleid, mis võimaldab riigieelarve detailsuse suurenedes säilitada tasakaal seadusandliku ja täidesaatva võimu otsustuspädevuses; • Vähendati riigieelarve ja eelarvestrateegia protsessi ressursikulu, viies eelarveliste tulude ja kulude puhul sisuliste ja detailsete arutelude arvu valitsuse tasandil aastas kahelt ühele; • Sõnastati uue strateegilise arengudokumendina riigi pikaajaline arengustrateegia, mis loob juriidilise aluse poliitikavaldkondade terviklikule visioonidokumendile Eesti 2035. Eelarveprotsess on väga pikka aega olnud kaheastmeline ning sellest tulenevalt väga ressursimahukas kõikidele osapooltele. Kevadise makromajandus- ja rahandusprognoosi alusel fikseeritakse järgneva nelja aasta fiskaalsed eesmärgid, sõnastatakse meetmed eesmärkideni jõudmiseks ja võetakse vastu neid sisaldav eelarvestrateegia koos stabiilsusprogrammiga. 163 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Viimane neist esitatakse Euroopa Komisjonile Euroopa semestri raames eelarveseisundi ja majanduspoliitika järelevalve tegemiseks. Väljakutseks on osutunud asjaolu, et septembri alguses rahandusministeeriumi poolt koostatav suvine makromajandus- ja rahandusprognoos (kehtivas riigieelarve seaduses nimetatud ka kui sügisene rahandusprognoos) toob üldjuhul kaasa muutusi riigi rahalistes võimalustes ning kogu otsustusprotsess kordub. Kuigi teatud väikeste erinevuste puhul eelarvepositsiooni prognoosis on riigieelarve seaduse kohaselt võimalik eelarvearutelusid mitte avada, on selleks praktikas piisavalt motivatsiooni, sest poliitiline ja majanduslik keskkond võib poole aastaga palju muutuda. Lisaks soovitakse muutunud prognoosi tingimustes uuesti arutada kevadises protsessis kõrvale jäänud lisataotlusi või teha täiendavaid poliitilisi valikuid. Selline kahe detailse otsustusprotsessi läbi viimine ühe aasta jooksul toob kaasa suure töökoormuse ning devalveerib kevadiste otsuste usaldusväärsust. Lahendusena lahutatakse eelarvestrateegia stabiilsusprogrammist ning kevadine arutelu keskendub suuremate strateegiliste valikute (eelarvepositsioon, riigi üldine kulutase, võlakoormus jms) fikseerimisele ning detailsed meetmete valikud tehakse septembri jooksul suvise rahandusprognoosi alusel. Sellest tulenevalt tehakse edaspidi detailsed valikud Vabariigi Valitsuse poolt eelarvestrateegia ja riigieelarve puhul üheaegselt aasta viimase prognoosi alusel. 3.7.3 Fiskaalse läbipaistvuse hindamine Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) viis Rahandusministeeriumi soovil Eestis läbi fiskaalse läbipaistvuse hindamise ning virtuaalne missioon toimus 18.11.–7.12.2020. IMF andis protsessi käigus hinnangu eelarveprotsessile, -aruandlusele ning majandusprognoosidele ning eelarveliste riskide analüüsile ja haldamisele. Erinevates kategooriates hinnati, kas Eesti praktika vastab IMF-i fiskaalse läbipaistvuse koodeksile. Fiskaalläbipaistvus on eelarve tõhusa juhtimise ja aruandekohustuse jaoks ülioluline. See aitab tagada, et valitsustel oleks majandusotsuste tegemisel täpne ülevaade oma rahandusest, sealhulgas poliitiliste muudatuste kuludest ja tuludest ning võimalikest riskidest riigi rahandusele. Suurem eelarve läbipaistvus aitab tugevdada riigi eelarvekavade usaldusväärsust. Samuti aitab see tagada vajalikku teabe kättesaadavust seadusandjatele, ettevõtjatele ja kodanikele. IMF-i hinnang oli Eestile hea või väga hea 27 kategoorias 36-st, sealhulgas kõrgeima tulemuse näiteks makromajanduslike prognooside, eelarvet puudutava seadusandluse ning eelarveliste eesmärkide seadmise vallas (vt Tabel 67). Eriti hästi vastab soovitustele Eesti riigi raamatupidamise eelarvearuandlus. Hindamisprotsessi käigus märkis IMF ära ka Eesti riigi raamatupidamise hea korralduse ja ainulaadse laia haarde. Nimelt kinnitati esmakordselt hinnang, kus raamatupidamine katab kõiki avaliku sektori asutusi. Tegevuspõhise eelarvestamine on raporti kohaselt Eestis baastasemel, kuid on hindamine viidi läbi 2019. aasta andmetel ning raportisse on lisatud, et taseme hinnang tõuseb oluliselt peale tegevuspõhiste aruannete avaldamist 2021. aastal. Raportis annab IMF Eestile ka mitmeid nõuandeid, näiteks soovitatakse koondada eelarve täitmise teave kasutajasõbralikemateks kuu- ja kvartaliaruanneteks ning koostada erinevate valdkondade riskihinnangutele tuginedes keskne riigi fiskaalriskide analüüs. Rahandusministeeriumi juhtimisel on alustatud ettepanekute juurutamist. Kokkuvõttes on Eesti üldhinnang võrreldav või parem kui teistel Euroopa Liidu riikidel, mis on fiskaalläbipaistvuse hindamise läbinud. Läbipaistvust on võimalik kiirelt parandada andmete kättesaadavuse ja esituse parandamisega. 164 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Tabel 67. Eesti fiskaalse läbipaistvuse hinnangud II. Eelarve prognoosimine ja I. Eelarvearuandlus eelarve koostamine III. Eelarve riskianalüüs ja juhtimine Institutsioonid Eelarve terviklikkus Makromajanduslikud riskid Makromajanduslikud Varud Fiskaalriskid prognoosid Rahavood Keskpikk eelarveraamistik Eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus Maksukulud Investeerimisprojektid Eelarves ettenägematud kulud Aastasiseste aruannete Eelarve õigusaktid Vara ja kohustuste juhtimine esitamise sagedus Eelarve dokumentatsiooni Aastaaruannete õigeaegsus Garantiid õigeaegsus Klassifikatsioon Eelarvepoliitika eesmärgid Avaliku ja erasektori partnerlused Sisemine järjepidevus Tegevuspõhine info Finantssektor Ajaloolised revisjonid Avalikkuse kaasatus Loodusvarad Statistiline terviklikkus Hindamise sõltumatus Keskkonnariskid Välisaudit Lisaeelarve Omavalitsused Eelarveandmete Prognoosi muutuste seire Avalik-õiguslikud juriidilised isikud võrreldavus 3.8 Välistoetused fondide ja valitsemisalade lõikes Aastatel 2023-2026 jätkub ühtekuuluvuspoliitika fondide, maaelu arengu fondi, Euroopa merendus- ja kalandusfondi ja teiste Euroopa Liidu (EL) toetuste 2014-2020 perioodiks eraldatud vahendite rakendamine ning alustatakse uue 2021-2027 perioodi välistoetuste vahendite kasutuselevõtuga. Kuna perioodi 2014-2020 välisvahendite kasutamisega hakatakse jõudma lõpusirgele, siis eesmärk on kõigil valitsemisaladel EL vahendite maksimaalne kasutamine. Tabel 68. Välistoetused fondide ja valitsemisalade lõikes RES 2023, RES 2024, RES 2025, RES 2026, Fondide lõikes tuh eur tuh eur tuh eur tuh eur KOKKU 1 599 034 1 614 062 1 608 661 1 559 391 165 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 RES 2023, RES 2024, RES 2025, RES 2026, Fondide lõikes tuh eur tuh eur tuh eur tuh eur Euroopa Regionaalarengu Fond 2014- 338 099 - - - 2020 Euroopa Sotsiaalfond 2014-2020 42 402 - - - Struktuurifondide tehniline abi 2014-2020 11 828 - - - Euroopa abifond enim 3 541 - - - puudustkannatavate isikute jaoks Ühtekuuluvusfond 2014-2020 52 592 - - - Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 14 356 - - - 2014-2020 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja 2 038 15 525 15 932 18 112 Vesiviljelusfond 2021-2027 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond 182 100 201 161 204 122 206 983 Euroopa Maaelu Arengu 134 996 76 968 28 453 - Põllumajandusfond 2014-2020 Euroopa Maaelu Arengu 7 142 57 239 72 838 89 961 Põllumajandusfond 2021-2027 Norra ja EMP finantsinstrument 15 563 13 548 6 433 5 972 Euroopa naabrusinstrumendi programm 40 40 - - Euroopa territoriaalse koostöö programm 10 370 9 580 12 266 8 638 Üleriigilised jaotamata toetused - 67 982 3 578 - Muud (otsetoetused asutustele) 200 093 323 025 401 437 471 097 Siseturvalisuse valdkonna fondid 12 702 16 415 14 720 16 314 REACT-EU 91 851 - - - Taaste- ja vastupidavusrahastu 148 520 215 243 143 653 95 403 Euroopa Regionaalarengu Fond 2021- 108 017 258 328 302 396 306 755 2027 Euroopa Sotsiaalfond 2021-2027 55 435 91 513 112 596 129 155 Struktuurifondide tehniline abi 2021-2027 117 107 172 747 165 134 116 219 Ühtekuuluvusfond 2021-2027 6 888 14 983 15 080 15 708 Õiglase Ülemineku Fond 2021-2027 43 354 79 766 110 021 79 075 RES 2023, RES 2024, RES 2025, RES 2026, Valitsemisalade lõikes tuh eur tuh eur tuh eur tuh eur KOKKU 1 599 034 1 614 062 1 608 661 1 559 391 Riigikantselei haldusala 5 953 7 907 7 991 8 134 Haridus- ja Teadusministeeriumi 224 174 113 199 158 120 174 901 valitsemisala Kaitseministeeriumi valitsemisala 11 802 61 921 87 976 7 017 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala 68 901 56 316 53 942 47 243 Kultuuriministeeriumi valitsemisala 5 627 9 782 10 164 10 338 166 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 RES 2023, RES 2024, RES 2025, RES 2026, Fondide lõikes tuh eur tuh eur tuh eur tuh eur Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 655 377 727 705 741 638 783 809 valitsemisala Maaeluministeeriumi valitsemisala 343 637 361 746 328 490 325 795 Rahandusministeeriumi valitsemisala 78 794 98 820 123 358 118 780 Siseministeeriumi valitsemisala 23 194 37 450 22 496 19 609 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 167 150 60 374 61 244 57 920 10 Välisministeeriumi valitsemisala 7 912 7 238 3 417 462 Justiitsministeeriumi valitsemisala 3 960 2 948 2 426 2 428 Üleriigilised jaotamata toetused - 67 982 3 578 - 2014-2020 eelarveperiood Aasta 2023 on enamike 2014-2020 eelarveperioodi fondide puhul viimaseks rakendamise aastaks. Kuna senine vahendite väljamaksmine on olnud aeglasem kui prognoositud, siis suureneb 2023 aastasse planeeritud eelarve võrreldes 2022. aastaga. Perioodil 2014-2020 on EL ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) raames Eestile eraldatav summa 3,8 mld eurot, millele lisandub Eesti riigi kaasfinantseering ja toetuse saajate omapanus kokku 1,3 mld eurot. ÜKP toetused (sh Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond ja React-EU) keskenduvad perioodil 2014-2020 järgmistele eesmärkidele153: tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine; ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul; sotsiaalse kaasatuse suurendamine; kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus; väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine; veekaitse ja rohelise infrastruktuuri parendamine, energiatõhususe ning hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine; jätkusuutlik linnapiirkondade ja transpordi areng; IKT-teenuste taristu ja haldusvõimekuse arendamine. COVID-19 kriisile reageerimiseks lisandusid 2021 aastal React-EU meetmed. Eestile eraldatav toetussumma on kokku ligi 203 miljonit eurot, kasutamiseks kuni 31.12.2023 ning see lisandus perioodi 2014-2020 ÜKP fondide varasemale toetusmahule. Lisaks on võetud rakenduskava mahust 2,17% (80 miljonit eurot) ulatuses ülebroneering, mis suunati samuti kriisileevenduseks (tööturuteenused, koroonameede, loomemajandus, haiglavõrk, tervisekeskused, raudtee). 2022. aasta 30. juuni seisuga on rakenduskava raames kohustusi võetud 3,67 miljardit eurot (98%) ja toetuse saajatele makseid tehtud 2,8 miljardit eurot (75%). Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020154 raames antav toetus Eestile koos 2025 aastani kestva üleminekuperioodiga ning taasterahastu panusega on ligi 1 082 mln eurot, millele Eesti riik lisab riikliku finantseeringu näol 218 mln eurot. Eesmärgiks on aidata tõsta põllumajanduse konkurentsivõimet, parandada loodusvarade jätkusuutlikku majandamist, tõhustada kliimameetmeid ning tagada maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalne areng. 153 Struktuurifondide rakenduskava on leitav: https://www.rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa- liidu-valisvahendid/rakenduskavad-ja-partnerluslepped 154 Eesti maaelu arengukava 2014-2020 on kättesaadav Maaeluministeeriumi kodulehel: https://agri.ee/eesti- maaelu-arengukava-2014-2020 167 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Arengukava kokku 16 meetmest ja 39 tegevuse liigist on kõik käivitunud. 2022. aasta 30. juuni seisuga on arengukava raames EL vahenditest kohustusi võetud 911 mln eurot ja toetuse saajatele makseid tehtud 763,6 mln eurot. MAK 2014-2020 raames on erandina teistest eelmise rahastuperioodi fondidest lubatud üleminekuperiood, mis tähendab et selle fondi vahendeid saab kasutada 2025 aastani. Selleks tõsteti perioodi 2021-2027 kahe esimese aasta vahendid üle perioodi 2014-2020. Üleminekuperioodi rahastamisskeem ei erine perioodi 2014-2020 rahastamisskeemist. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014–2020 rakenduskava155 maht on 100,97 mln eurot, millele Eesti riik lisab riikliku kaasfinantseeringuna 26,99 mln eurot. Toetatakse järgmiste eesmärkide saavutamist: kalanduseks, vesiviljeluseks ja kala töötlemiseks soodsa ja jätkusuutliku keskkonna arendamist; ranna- ja sisevete kalanduse majandusliku elujõulisuse parandamist; ressursside optimaalse kasutamise tagamist; järelevalve efektiivsuse tõstmist ning koostöö edendamist teadus- ja arendusasutuste, haridusasutuste ja kalandussektori vahel. 2022. aasta 30. juuni seisuga on Euroopa Liidu vahenditest kohustusi võetud 96 mln euro eest (95%) ning väljamakseid on toetuse saajatele tehtud 72,7 mln euro ulatuses (72%). Põllumajanduslikeks otsetoetusteks kasutatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi vahendeid. Otsetoetuste sihtgrupp on aktiivsed põllumajandustootjad, eraldi toetused on ette nähtud alustavatele noortele põllumajandustootjatele ja väiketootjatele. Suurem osa otsetoetuste eelarvest, on ette nähtud ühtseks pindalatoetuseks ja rohestamise toetuseks. Sisejulgeoleku fondi, mis koosneb kahest rahastamisvahendist (välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend)156, välistoetuste maht programmperioodil 2014–2020 Euroopa Komisjoni vahenditest on kokku 53,2 mln eurot (koos tehnilise abiga). Sellele lisab Eesti riik riikliku kaasfinantseeringuna 12,7 mln eurot. Fondi üldeesmärk on aidata kaasa turvalisuse kõrge taseme tagamisele Euroopa Liidus, hõlbustada isikute seaduslikku liikumist Euroopa Liidus välispiiride ühetaolise ja kõrgetasemelise kontrolli ning Schengeni viisade mõjusa menetlemise abil. 2022. aasta 30. juuni seisuga on toetuslepingutega kohustusi võetud 61,1 mln euro eest (92,7%), millest väljamakseid on tehtud 58,9 mln euro ulatuses (89,4%). Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi välistoetuste maht programmiperioodil 2014– 2020 Euroopa Komisjoni vahenditest on kokku 15,5 mln eurot (koos tehnilise abiga). Sellele lisab Eesti riik riikliku kaasfinantseeringuna 4,2 mln eurot. Fondi eesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele ning ühise varjupaiga-, täiendava või ajutise kaitse poliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja edasiarendamisele, austades seejuures täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid. 2022. aasta 30. juuni seisuga on toetuslepingutega kohustusi võetud 14,5 mln euro eest (73,6%) ning väljamakseid on tehtud 11,4 mln euro ulatuses (57,9%). Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide programmperioodil 2014– 2021 saab Eesti Euroopa Majanduspiirkonna programmist 29,88 mln ja Norra finantsmehhanismist 33,02 mln eurot, sellele lisandub riiklik kaasfinantseering vastavalt 4,18 mln ja 5,36 mln. Kõik programmid on välja töötatud ning programmilepingud allkirjastatud ning nende abil toetatakse konkurentsivõime tõstmist, kohalikku arengut ja vaesuse 155 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava on kättesaadav Maaeluministeeriumi kodulehel: https://agri.ee/euroopa-merendus-ja-kalandusfond-emkf-2014-2020 156 Täiendav teave siseturvalisuse fondide kohta: https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/rahvusvaheline-koostoo/valisvahendite-kasutamine 168 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 vähendamist, teadustööd ja haridust ning kliimamuutuste leevendamist ja kohanemist. 2022. aasta 30. juuni seisuga on kohustusi võetud 55,5 mln euro eest (88%) eest ning väljamakseid on tehtud 19,6 mln euro (31%) ulatuses. Uue programmina on alates 2023. aastast eelarvesse lisandumas Eesti-Šveitsi programmi tegevused, mille kokkuleppimine jääb aastasse 2022. Eesti osaleb 2014-2020 perioodil kokku seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö (ETK) ehk Interreg ja ühes Euroopa naabruspoliitika instrumendi (ENI) programmis. Programmid jagunevad piiriülese koostöö (Eesti-Läti, Eesti-Vene, Kesk-Läänemere), piirkondadevahelise koostöö (INTERACT III, Interreg Euroopa, ESPON 2020 ja URBACT III) ning riikidevahelise koostöö (Läänemere piirkonna) programmideks. Perioodil 2021-2027 jätkavad kõik seitse Interreg programmi. Kesk-Läänemere, Läänemere piirkonna, Interreg Euroopa, Interact ja Espon programmid on Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud. URBACTi ja Eesti-Läti programmide heakskiitmist on oodata 2022. a sügisel, mille järel kuulutatakse ka programmide esimesed taotlusvoorud. Kesk-Läänemere, Läänemere piirkonna ja Interreg Euroopa programmid viisid läbi esimesed taotlusvoorud 2022 aasta talvel-kevadel. Läänemere piirkonna programmis on tehtud ka esimesed rahastamisotsused. ELi välispiiriprogrammi ettevalmistamine on peatatud Venemaa agressiooni Ukraina vastu ning sellele programmile eraldatud välisvahendite kasutamise osas käivad läbirääkimised Euroopa Komisjoni ja teiste asjaomaste liikmesriikidega. Euroopa naabrusinstrumendi programmi ehk Eesti-Vene koostööprogrammi välistoetuse maht on programmiperioodil 2014–2020 kokku 16,8 mln eurot. 2022. aasta 30. juuni seisuga on kohustusi võetud 15,9 mln euro eest (95%) eest ning väljamakseid on tehtud 10,5 mln euro (63%) ulatuses. Eesti-Vene programmi rakendamine on alates Vene-Ukraina sõja algusest peatatud, kuid Eesti partnerid saavad oma projektitegevustega jätkata ning neid lõpuni ellu viia. Euroopa Komisjon töötas välja määruse, mis võimaldab häiritud piiriülese koostöö programmide tegevust leebemate tingimustega jätkata ja need ühepoolselt lõpule viia. Euroopa territoriaalse koostöö programmidest Eesti-Läti koostööprogrammi välistoetuse maht on programmiperioodil 2014–2020 kokku 38,9 mln eurot. 2022. aasta 30. juuni seisuga on kohustusi võetud 38,7 mln euro eest (99%) eest ning väljamakseid on tehtud 31,8 mln euro (82%) ulatuses. Väljaspool Euroopa Liidu eelarve programme saab Eesti kasutada ka Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemi (EL HKS) kaudu saadavat enampakkumistulu, millest vähemalt 50% suunatakse kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega ja EL direktiiviga 2003/87/EÜ kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Alates 2021. aastast saab Eesti direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 alusel kasutada EL ülese Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa vahendeid kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse panustavate tegevuste toetamiseks (välja arvatud tahkeid fossiilkütuseid kasutavate energiatootmisüksustega seoses). Sellekohaste otsuste alusel on Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osast kavas, külgnevalt teiste kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetavate meetmetega, toetada kahe pikaajalise programmi elluviimist fondi energiatõhususe ja taastuvenergia arendamise prioriteetsetes valdkondades. Moderniseerimisfondi suunatud KHG ühikute kauplemistulu saadakse EL kauplemissüsteemist. Moderniseerimisfondi kogu välistoetuse summa aastateks 2023-2026 on prognoositud 246,7 miljonit. Muud välistoetused – riigiasutustel on võimalik taotleda otsetoetustena mitmetest Euroopa Liidu fondidest lisaraha olulisteks tegevusteks, kogemuste vahetamiseks, riikidevahelise koostöö edendamiseks, riikide süsteemide ühtlustamiseks ja paljuks muuks. Välistoetust tuleb sellisel juhul käsitada täiendava panusena asutuse omavahenditele (baaseelarvele) ning nõutava 169 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 omafinantseeringu jaoks tuleb leida vahendid oma eelarvest (üldjuhul otse laekuvate välistoetuste jaoks riikliku kaasrahastamist ei eraldata). 2021-2027 eelarveperiood ning Euroopa Liidu majanduse taastepakett Taaste- ja vastupidavusrahastu (Recovery and Resilience Facility - RRF) moodustab suure osa EL majanduse taastepaketist. Rahastu eesmärk on toetada investeeringuid ja reforme, mis on hädavajalikud majanduse pikaajaliseks taastumiseks, liikmesriikide majanduse ja sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning rohelise- ja digiülemineku toetamiseks. Taaste- ja vastupidavussrahastu maht Eestile on 863,3 miljonit ja kasutamise aega kuni 2026. aastani. Kuna RRFi taastekava lepiti kokku algselt suurema mahu peale (toetusmahu prognoos oli algselt suurem), siis on 2023. aastal plaanis lõpule viia 2022.a. alustatud taastekava muutmise menetlus. 01.01.2021 algas uus EL eelarveperiood ning selle raames on Eestile aastatel 2021-2027 EL ühtekuuluvuspoliitika toetuseid ette nähtud ca 3,369 mld eurot. Need jaotuvad nelja fondi ja kuue üldise poliitikaeesmärgi vahel. Ühtekuuluvuspoliitikat toetatakse neljast fondist – Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Ühtekuuluvusfond (ÜF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF+), Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF). Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk struktuuritoetuste planeerimise aluseks on Euroopa Komisjoni antavad riigipõhised soovitused ning pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ määratletud arenguvajadused ja sihid. Lisandunud ÕÜFi eesmärk on toetada neid EL regioone, keda EL kliimaneutraalsele üleminek mõjutab enim ning aidata neil toime tulla sellega kaasnevate sotsiaalmajanduslike väljakutsetega. Eestile eraldatav toetusmaht ÕÜF-ist on 353,9 miljonit eurot ning selle peamine eesmärk on ettevõtluse mitmekesistamine ja uute töökohtade loomine Ida-Virumaal. Ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamine jaguneb kuue eesmärgi vahel: nutikam, rohelisem, ühendatum, sotsiaalsem, inimestele lähedasem Eesti ning õiglane üleminek. Tabel 69. Fondide mahud (sh tehniline abi) ja kasutusulatus (mln eurot). ESF 534,7 Inimeste oskused, ümberõpe, tööturuteenused, sotsiaalne kaasatus, haridusteenused, terviseteenused (va taristu) ERF 1 701,5 Teadus- ja arendustegevus, innovatsioon, ettevõtlus, e-teenused, sotsiaal- tervise- ja haridustaristu, digitaristu, regionaalareng, keskkonna- ja transporditaristu, energiasääst, ressursitõhusus, energeetika, kliima ÜF 779,2 Keskkonna- ja transporditaristu, energiasääst, ressursitõhusus, energeetika, kliima ÕÜF 353,9 Majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnatagajärgede leevendamine piirkondades, mida kliimaneutraalsusele üleminek mõjutab kõige rohkem. Iga fondi mahust 2,5%-5% ette nähtud fondide administreerimiseks ette nähtud halduskuludeks (nn tehniline abi) ehk kokku 110 mln eurot. Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava kinnitamine on plaanis 2022. aasta lõpuks. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMFAF / EMKVF) 2021-2027 rakenduskava maht on 97,4 mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 41,7 mln eurot. Rakenduskava eesmärk on tagada majanduslikult konkurentsivõimeline ja keskkonnasäästlik kalandus ja vesiviljelus läbi järgmiste alaeesmärkide: kalavarude hea seisundi tagamine, kalandus- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime suurendamine ning kalandus- ja vesiviljelustoodete kvaliteedi ja lisandväärtuse tõstmine. Rakenduskava kinnitamine on plaanis 2022. aasta lõpuks. „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027“ sisaldab kahe fondi Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi vahendeid. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi 2023-2027 (EAFRD) osa rakenduskavast on 440 mln 170 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 202 mln eurot. Strateegiakava eesmärk on sarnane eelmise perioodi fondiga aidata tõsta põllumajanduse konkurentsivõimet, parandada loodusvarade jätkusuutlikku majandamist, tõhustada kliimameetmeid ning tagada maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalne areng. Uuel 2021-2027 rahastusperioodil jaguneb senine Sisejulgeolekufond kaheks eraldi rahastuks: Sisejulgeolekufond (ISF) ning piirihalduse ja viisade rahastu (BMVI). ISF-i eesmärgid on üldjoontes sarnased eelmise perioodiga (v.a. kriisiohje). Fondi üldeesmärk on aidata kaasa kõrge turvalisuse taseme tagamisele liidus, eelkõige võideldes terrorismi ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega, juhtides turvalisusega seotud riske ning abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid. ISF-i 2021-2027 eeldatavaks mahuks on 28,6 mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering summas 8,8 mln eurot. Piirihalduse ja viisade rahastu (BMVI) 2021-2027 eeldatavaks mahuks on 37,1 mln eurot millele lisandub riiklik kaasfinantseering 10,7 mln eurot. BMVI kaudu toetab Euroopa Liit tegevusi, mis on suunatud EL välispiiri kaitsmisele, seadusliku rände hõlbustamisele ning ühise viisapoliitika elluviimisele. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) 2021-2027 eeldatavaks mahuks on 21,1 mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 6,7 mln eurot. AMIF-i eesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele, tugevdada ja arendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, toetada seaduslikku rännet ja aidata seejuures kaasa ka kolmandate riikide kodanike integreerimisele ning aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu ja tagada tõhus tagasisaatmine kolmandate riikidesse. Kõikide siseturvalisuspoliitika fondide raames on võimalik taotleda vahendeid lisaks otse Euroopa Komisjoni temaatilisest rahastust, kuid erinevalt teistest EL fondidest, suureneb teatud juhtudel (nt erimeetmetest vahendite taotlemisel) vastava fondi rakenduskava maht Euroopa Komisjoni eraldatud toetuse võrra. 171 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 LISAD Lisa 1. Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvine majandusprognoos ja sensitiivsusanalüüs Majandusprognoos Eelarvestrateegia ja selle fiskaalraamistiku üheks aluseks on Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvine majandusprognoos, mille makromajanduse osa kokkuvõtlikud tabelid on esitatud käesolevas Lisas 1. Majandusprognoosi põhjalikuma seletuskirjaga saab tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel (https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/majandus-ja- rahandusprognoosid/rahandusministeeriumi-majandusprognoos). Rahandusministeeriumi majandusprognoos on koostatud ministeeriumi Fiskaalpoliitika osakonna analüütikute poolt, kes Riigieelarve seaduse kohaselt on prognoosi koostamisel ja koostamise metoodika valikul sõltumatud. Suvise majandusprognoosi eeldused on fikseeritud 2022. aasta augusti keskpaiga seisuga. Tabel 70. Prognoosi olulisemad väliseeldused (protsenti) Euroopa Komisjon Eeldused RM 2022. a suvises prognoosis (2022 suvine vaheprognoos) 2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* 2021 2022* 2023* 1. Euribor, 3 kuud (aasta -0,5 0,3 1,4 1,4 1,5 1,7 -0,5 0,3 2,2 keskmine) 2. Eurotsooni pikaajaline -0,4 1,0 1,7 1,8 1,9 2,0 -0,4 1,2 1,8 intressimäär (aasta keskmine) 3. EUR/USD vahetuskurss 1,182 1,055 1,019 1,019 1,019 1,019 1,18 1,06 1,05 (aasta keskmine) 4. Nominaalne efektiivne 0,5 -2,0 -0,9 0,0 0,0 0,0 - - - vahetuskurss 5. Maailma majanduskasv 5,8 3,1 2,8 3,4 3,4 3,3 5,9** 3,0** 3,3** 6. Euroala SKP kasv 5,4 2,8 1,2 1,6 1,6 1,5 5,3 2,6 1,4 7. Eesti eksportturgude 9,5 2,6 1,8 3,2 3,0 2,9 - - - impordikasv 8. Nafta hind (Brent, 70,8 103,7 88,1 82,0 78,3 75,9 70,7 108,2 95,6 USD/barrel) Allikad: Eurostat, Eesti Pank, Euroopa Keskpank (ECB), IMF, U.S. Energy Information Administration (EIA); Consensus Economics (CF), Euroopa Komisjon (COM suvine vaheprognoos, juuli 2022) ja NYMEX Brent futuurid. ** Maailma majanduskasv, ilma Euroopa Liiduta. Riigi rahanduse prognoosi koostamisel on aluseks võetud makromajandusprognoosi põhi- stsenaarium. Lähtutakse kehtivast olukorrast – kehtivad õigusaktid, info riigieelarve täitmise ja muu valitsussektori kohta. Makromajandusprognoos Kuni viimase ajani on Eesti majandusnäitajad olnud head – keskmise palga ja hõive kasv kiire, tarbimine ning tööstustoodang ja eksport tugev. Samas on kindlustunne nii Eestis kui ka kogu ELis sügisest alates stabiilselt nõrgenenud ja langenud tasemele, kus mõningane majanduslangus selle aasta teises pooles on paljudes riikides ilmselt vältimatu. Ülikiire hinnatõus kiirendab küll palgakasvu, kuid elanike ostujõud väheneb 2022. aastal siiski oluliselt. See on sõja hind. Tööturul sõda olulist tagasilööki siiski kaasa ei too – hõive kasvab 172 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2022. aastal pea 3% ja edaspidi tagasihoidlikult, seoses põgenike tööturule jõudmisega. 11% palgakasv sellel aastal taandub 7% juurde järgmisel ja jääb edaspidi 4-5% juurde. Tarbijahindade kasvutempo tipp peaks jääma sügiskuudesse, 2023. aasta kevadel taandub inflatsioon ühekohaliseks ning aasta lõpus marginaalseks. See kehtib eeldusel, et kevadel pöörduvad energiahinnad langusesse nagu oodatakse tulevikutehingutes ja uusi üllatusi energiakandjate kättesaadavuses ei tule. Eratarbimist tervikuna suudetakse säästude kasutamise hinnaga hoida 2022. aastal küll napilt eelmise aasta tasemel, kuid mitte kõikidel leibkondadel ei õnnestu sundkulude katmise järel tarbida endises mahus ka mittehädapäraseid kaupu ja teenuseid. 2023. aastal tagasihoidlik reaalpalga kasv taastub ning pensionitõus saab olema kiire (keskmine pension kasvab 18,3%), mis võimaldab rohkematel inimestel suurendada ka tarbimist. Investeeringud langevad 2022. aastal mulluse ühekordselt kõrge võrdlusbaasi tõttu, kuid neid pärsib ka ülikiire ehituse hinnatõus. Intressitõusu mõju investeeringutele saab loodetavasti olema tagasihoidlik ning surve energiatõhususe suurendamiseks toetab kapitalimahutust veel kaua. Eluasemeinvesteeringuid toetab lisaks eluasemevajadusele ka kinnisvara hinnatõus. Seni tugeva välisnõudluse toel kiirelt kasvanud ekspordi kasv aeglustub oluliselt, toetudes rohkem teenustele. Eesti kaupade eksport Venemaale on vähenemas ning see suundumus jätkub ka aasta teisel poolel. Kokkuvõttes aeglustub Eesti majandus 2022. aasta teises pooles oluliselt ja mõne kvartali jooksul majanduse maht kahaneb. 2022. ja 2023. aasta keskmisena peaks SKP kasv jääma siiski kergelt positiivseks ning kiirenema 2024. aastal 3%ni. Tabel 71. Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2022–2026 (protsenti) 2021 2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* tase 1. SKP reaalkasv 26039 8,0 1,0 0,5 3,0 2,5 2,0 2. SKP nominaalkasv 31445 14,5 16,0 5,8 4,6 4,4 4,2 Kasvuallikad 3. Eratarbimiskulutused (sh MTÜd) 6,5 0,4 1,4 4,3 3,1 2,4 4. Valitsussektori lõpptarbimis- 4,0 -1,5 -1,2 -1,5 0,0 -2,0 kulutused 5. Kapitali kogumahutus põhivarasse 2,8 -12,5 3,7 3,8 3,3 2,3 6. Sisenõudlus 6,3 -1,7 -0,5 2,9 2,5 1,8 7. Kaupade ja teenuste eksport 19,9 3,0 1,6 3,5 3,1 3,1 8. Kaupade ja teenuste import 21,0 -0,6 0,3 3,4 3,0 2,9 Panus SKP kasvu1 9. Sisemajanduse nõudlus 6,3 -1,7 -0,5 2,8 2,3 1,7 11. Kaupade ja teenuste bilanss -0,7 2,6 1,0 0,2 0,2 0,2 Lisandväärtuse kasv 12. Primaarsektor -15,6 -0,4 3,8 5,0 3,0 3,0 13. Tööstus 5,6 -0,1 -0,1 2,0 2,0 1,8 14. Ehitus 6,8 -2,3 -0,1 2,0 2,0 1,5 15. Muud teenused 9,1 0,9 0,4 3,3 2,6 2,1 1 ) Panus SKP kasvu näitab, kui suure osa majanduskasvust konkreetne valdkond moodustab. Arvutatakse, korrutades vald konna kasv tema osakaaluga SKPs. Valdkondade panuste summa annab kokku majanduskasvu (väikese erinevuse põhjuseks on statistiline viga – osa SKPst, mida ei ole olnud võimalik valdkondade vahel ära jagada). Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet. 173 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Tabel 72. Hindade prognoos 2022–2026 (protsenti) 2021 2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* 2010=100 % % % % % % 1. SKP deflaator 132,7 6,0 14,8 5,2 1,5 1,9 2,2 2. Eratarbimise deflaator 125,2 4,2 17,4 5,5 1,0 1,6 2,0 3. Harmoniseeritud tarbijahinnaindeks 124,8 4,5 19,5 6,7 1,0 1,5 1,9 3a. Tarbijahinnaindeks 121,6 4,6 19,5 6,7 1,0 1,5 1,9 4. Valitsussektori tarbimiskulutuste 158,2 5,1 12,2 4,4 0,9 2,1 0,5 deflaator 5. Investeeringute deflaator 120,9 3,1 19,9 5,2 2,2 1,9 2,2 6. Ekspordi deflaator 111,1 7,9 15,7 3,9 2,2 2,2 2,1 7. Impordi deflaator 106,9 7,6 16,8 3,8 1,7 1,8 1,7 Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet. Tabel 73. Tööturu prognoos 2022–2026 (15–74-aastased) (protsenti) 2021 tase 2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* % % % % % % 1. Hõive, hõivatute arvu järgi 650,51) -0,5 2,9 0,5 0,2 0,1 0,0 3. Tööpuuduse määr 6,2 6,0 6,4 6,1 6,0 6,0 4. Tööjõu tootlikkus, hõivatute arvu järgi 40,02) 8,6 -1,8 0,1 2,8 2,4 2,1 6. Hüvitised töötajatele 15 300,73) 9,6 14,1 7,7 5,5 5,0 4,4 7. Hüvitis töötaja kohta (6./1.) 23,54) 10,1 11,0 7,1 5,3 4,9 4,5 1) Tuhat inimest. 2)Tuhat eurot hõivatu kohta. 3) Miljon eurot. 4) Tuhat eurot. Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet. Tabel 74. Maksebilansi prognoos 2022–2026 (% SKPst) 2011– 2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* 2020 1. Võlgnevus välismaailma suhtes 2,9 7,3 3,0 4,5 4,3 4,1 4,5 1a. Jooksevkonto 0,9 -1,6 1,5 2,5 2,7 2,8 3,1 2. Kaupade ja teenuste bilanss 3,3 0,2 1,7 2,9 3,5 3,8 4,3 3. Esmase ja teisese tulu bilanss -2,3 -1,8 -0,2 -0,3 -0,7 -0,9 -1,2 4. Kapitalikonto 2,0 8,9 1,5 1,9 1,6 1,3 1,5 5. Vead ja täpsustused -0,2 -1,2 Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Pank, Statistikaamet. Riigi rahanduse prognoos Tabel 75. Valitsussektori eelarvepositsioon 2022-2026 2022 2022 2023 2024 2025 2026 riigieelarve Valitsussektori struktuurselt tasandatud -2,6 -2,6 -2,6 -2,6 -2,6 -2,6 eelarvepositsioon (% SKPst) Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon -2,2 -2,7 -3,9 -3,3 -3,0 -3,0 (% SKPst) Keskvalitsus -2,4 -2,7 -4,0 -3,4 -2,6 -2,6 Sotsiaalkindlustusfondid 0,4 0,3 0,2 0,1 -0,3 -0,3 Kohalikud omavalitsused -0,1 -0,2 -0,1 -0,1 -0,2 0,0 174 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2022 2022 2023 2024 2025 2026 riigieelarve Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon -698 -971 -1 489 -1 350 -1 272 -1 299 (mln eurot) Keskvalitsus -781 -999 -1 532 -1 357 -1 078 -1 163 Sotsiaalkindlustusfondid 123 107 69 43 -109 -131 Kohalikud omavalitsused -40 -79 -26 -36 -85 -5 Allikas: Rahandusministeerium Tabel 76. Valitsussektori eelarve tulud ja kulud 2021–2026 2021 2021 2022 2023 2024 2025 2026 mln % % % % % % eurot SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst Eelarvepositsioonid valitsussektori tasandite lõikes 1. Valitsussektor -721,4 -2,4 -3,8 -3,7 -3,5 -2,8 -2,2 2. Keskvalitsus -742,3 -2,4 -3,3 -3,3 -3,1 -2,1 -1,7 4. Kohalikud omavalitsused -114,8 -0,4 -0,3 -0,4 -0,3 -0,4 -0,1 5. Sotsiaalkindlustusfondid 135,7 0,4 -0,2 -0,1 -0,1 -0,4 -0,3 Valitsussektor 6. Tulud kokku 12 259,2 40,0 39,5 39,9 39,5 38,8 38,3 7. Kulud kokku 12 980,6 42,3 43,3 43,6 43,1 41,6 40,4 8. Eelarvepositsioon -721,4 -2,4 -3,8 -3,7 -3,5 -2,8 -2,2 9. Intressikulu 8,4 0,0 0,0 0,2 0,3 0,3 0,3 10. Primaartasakaal -713,0 -2,3 -3,8 -3,6 -3,3 -2,5 -1,9 11. Ühekordsed ja ajutised meetmed 295,6 1,0 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 Tulud komponentide lõikes 12. Maksutulud (12=12a+12b+12c) 6 815,8 22,2 21,7 21,1 21,1 20,8 20,5 12a. Tootmis- ja impordimaksud 4 188,5 13,7 13,7 13,6 13,5 13,1 12,8 12b. Sissetuleku- ja varanduse maksud 2 627,3 8,6 7,9 7,5 7,6 7,7 7,7 12c. Kapitalimaksud 0 0 0 0 0 0 0 13. Sotsiaalkindlustusmaksed 3 746,5 12,2 12,2 12,2 12,3 12,4 12,4 14. Omanditulud 87,8 10,7 10,9 10,9 11,0 11,1 11,1 15. Muud tulud 1 609,1 -5,2 -5,3 -4,4 -4,8 -5,4 -5,7 16.=6. Tulud kokku 12 259,2 40,0 39,5 39,9 39,5 38,8 38,3 p.m.: Maksukoormus (D.2 (sh EL-le 10 541,8 34,4 33,8 33,2 33,3 33,0 32,8 makstud)+D.5+D.611+D.91-D.995) Kulud komponentide lõikes 17. Hüvitised töötajatele +vahetarbimine 5 377,0 17,5 17,2 16,9 16,4 16,1 15,6 17a. Hüvitised töötajatele 3 430,4 11,2 10,8 10,8 10,5 10,3 10,1 17b. Vahetarbimine 1 946,6 6,3 6,3 6,2 5,9 5,7 5,5 18. Sotsiaalsiirded (18=18a+18b) 4 680,3 15,3 15,4 15,6 15,6 15,8 15,9 millest töötushüvitised 169,1 0,6 0,8 0,7 0,7 0,7 0,6 18a. Mitterahalised sotsiaalsiirded 765,7 2,5 2,5 2,4 2,4 2,4 2,4 18b. Rahalised sotsiaalsiirded 3 914,6 12,8 12,9 13,1 13,2 13,4 13,5 19.=9. Intressikulu 8,4 0,0 0,0 0,2 0,3 0,3 0,3 20. Subsiidiumid 295,9 1,0 0,8 0,5 0,5 0,5 0,5 21. Kapitali kogumahutus 1 741,9 5,7 6,7 7,6 7,6 6,7 6,1 22. Kapitalisiirded 176,4 0,6 1,0 0,8 0,7 0,4 0,3 23. Muud kulud 700,7 2,3 2,1 2,0 2,0 1,8 1,7 24.=7. Kulud kokku 12 980,6 42,3 43,3 43,6 43,1 41,6 40,4 p.m. Valitsussektori tarbimine 6 225,1 20,3 19,8 19,5 19,0 18,6 18,1 Allikad: Statistikaamet, Rahandusministeerium. 175 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Tabel 77. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst) COFOG 2021 2022 2023 2024 2025 kood 2026 1. Üldised valitsussektori teenused 1 3,9 3,7 3,6 3,5 3,4 3,3 2. Riigikaitse 2 2,3 2,3 2,7 2,9 2,6 2,1 3. Avalik kord ja julgeolek 3 1,8 1,8 1,9 1,9 1,8 1,8 4. Majandus 4 4,9 4,9 4,5 3,6 3,7 3,7 5. Keskkonnakaitse 5 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 6. Elamu- ja kommunaalmajandus 6 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 7. Tervishoid 7 6,2 5,9 6,0 6,2 6,3 6,4 8. Vaba aeg, kultuur ja religioon 8 2,0 2,0 2,0 2,0 2,0 2,0 9. Haridus 9 5,8 5,5 5,1 4,7 4,6 4,5 10. Sotsiaalne kaitse 10 13,2 12,5 12,7 13,2 13,4 13,5 11. Valitsussektori kulud kokku TE 41,3 39,8 39,6 39,0 38,9 38,3 Allikad: Statistikaamet, Rahandusministeerium. Tabel 78. Võrdlus RES 2022-2025 prognoosiga 2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* SKP reaalkasv (%) Eelmine versioon 2,5 4,8 3,2 3,1 2,9 - Praegune uuendus 8,0 1,0 0,5 3,0 2,5 2,0 Erinevus 5,5 -3,8 -2,6 -0,1 -0,3 - SKP nominaalkasv (%) Eelmine versioon 4,9 7,0 5,3 5,1 4,8 - Praegune uuendus 14,5 16,0 5,8 4,6 4,4 4,2 Erinevus 9,6 9,0 0,5 -0,5 -0,3 - Harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) (%) Eelmine versioon 2,0 2,1 2,0 1,9 1,9 - Praegune uuendus 4,5 19,5 6,7 1,0 1,5 1,9 Erinevus 2,5 17,4 4,7 -0,9 -0,4 - Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (% SKPst) Eelmine versioon -6,0 -3,8 -3,2 -2,2 -1,7 - Praegune uuendus -2,3 -2,7 -3,9 -3,3 -3,0 -3,0 Erinevus 3,7 1,1 -0,6 -1,2 -1,4 - Valitsussektori võlg (% SKPst) Eelmine versioon 21,4 24,6 27,4 28,0 28,2 - Praegune uuendus 17,6 18,8 19,8 22,5 24,6 26,2 Erinevus -3,8 -5,8 -7,6 -5,5 -3,6 - Allikas: Rahandusministeerium. Intressimäärade sensitiivsusanalüüs Eesti riigil tuleb oma tegevuste rahastamiseks jätkuvalt laenata nii kodumaisest kui ka välistest vahenditest. Intressimäärade tõus ja seeläbi intressikulude suurenemine avaldab otsest ning negatiivset mõju eelarvetasakaalule. Samuti avaldab intressimäärade kasv ka ebasoodsat mõju investeeringutele ning tarbimisele. Seega on oluline hinnata läbi sensitiivsusanalüüsi ka Eesti majanduse ning riigi rahanduse sensitiivsust (haavatavust) kõikuvate intressimäärade korral. Juhul, kui valitsussektorile kohaldatud intressimäärad tõusevad vahemikus 2022-2026 100 baaspunkti võrra, on otsemõju eelarvele 62 mln eurot (0,2% SKPst) esimesel ning prognoosiperioodi viimasel aastal on kumulatiivne intressikulu kokku 423 mln eurot (1,0% SKPst. 176 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Tabel 79. Intressimäärade tõusu mõju Intressimäärade tõusu mõju 100 baaspunkti võrra (1%) 2022 2023 2024 2025 2026 Intressikulude erinevus võrreldes 62,3 70,4 84,7 97,5 108,6 baasstsenaariumiga, mln Intressikulu erinevus baasstsenaariumist, % SKP 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 Makromajanduse sensitiivsusanalüüs: riskistsenaarium Riskistsenaariumi koostamise eesmärgiks on näidata majandusarengu alternatiivseid võimalusi ning nende mõju riigieelarvele. Kevadise prognoosi riskistsenaariumi täitumise ülevaade Rahandusministeeriumi kevadprognoos oli koostatud suure ebakindluse olukorras, kus Venemaa algatatud sõja majanduslikud mõjud ei olnud valdavalt veel majandusstatistikas kajastamist leidnud. Täna võime tõdeda, et vähemalt osaliselt on kevadprognoosi saatnud positiivne kiire kohandumise riskistsenaarium realiseerunud, kuna Vene turu ja toorme äralangemisega ning alternatiivsete kaubakanalite leidmisega on Eesti ettevõtted suhteliselt kiiresti hakkama saanud. Selle taga on ka osaline majandussuhete säilimine Venemaaga, kuna vaatamata sanktsioonide järkjärgulisele rakendumisele on teatud kaubavahetus endiselt võimalik. Tänast ülikõrget inflatsiooni kevadine positiivne riskistsenaarium siiski ette ei näinud, mis nõrgendab elanike ostujõudu ning lähiaastate kasvupotentsiaal tõenäoliselt ikkagi kannatab kõrgete energiahindade ning kaubandusraskuste tõttu. Suvise prognoosi riskistsenaarium Suvise prognoosi koostamise võtmeküsimus on olnud kiire inflatsiooniga toimetulek ning Euroopa energiasõltuvus Venemaast. Balti riikide ühine elektriturg vaevleb tootmisvõimsuste nappuse käes, mis avaldub üksüheselt kõrges elektrihinnas. Lisaks on kogu Euroopa jaoks endiselt olulised Venemaalt tulevad maagaasi- ja naftatarned. Kuigi strateegilises plaanis on võetud suund Euroopa lahti sidumisele Venemaa energiast, ei ole eriti just maagaasi puhul asenduse leidmine väga kiiresti võimalik, kuna puudub vastav taristu ning alternatiivsed tarneahelad. Seega võib Venemaa poolne ennatlik energiaekspordi katkestamine kaasa tuua meie ning meie peamiste kaubanduspartnerite majanduslanguse. Maagaasi- ja sellest tulenevalt ka elektrihinnad kujunevad augusti alguses fikseeritud futuuridest tunduvalt kõrgemaks, lisaks on arvestatud ka naftahindade täiendava tõusuga. Sellest tulenevalt kaotavad Euroopa ettevõtted globaalsel turul konkurentsivõimes ning osadel energiaintensiivsetel ettevõtetel tuleb tootmine seisma panna. Venemaa nafta- ja gaasiekspordi katkestamine Euroopasse võib kaasa tuua veelgi kiirema inflatsiooni ning majanduslanguse süvenemise. Negatiivses riskistsenaariumis eeldame seetõttu baasprognoosiga võrreldes 80% kõrgemaid energiahindu (eelkõige elekter ja maagaas), mis võib kaasa tuua kahekohalise inflatsiooni jätkumise ka järgmisel aastal. Tarbijate ostujõud ning tarbimine langevad selle tõttu veelgi. Samuti tähendab see meie peamiste kaubanduspartnerite impordinõudluse vähenemist, tuues kaasa Eesti ekspordi languse. Riskistsenaariumi kohaselt ulatuks Eesti majanduslangus järgmisel aastal 3,5%ni võrreldes 0,5%se kasvuga baasprognoosis. Jooksevhindades Eesti majanduse maht ehk SKP siiski suureneks järgmisel aastal 4% võrra. Riskistsenaariumi tulude ja kulude prognoos tugineb makromajanduse vastavale prognoosile ja näeb ette valitsussektori eelarvepositsiooni halvenemist 0,3% võrra SKPst sel aastal ehk puudujääk ulatub 3%ni SKPst. Käesoleva aasta suurem puudujääk baasstsenaariumiga 177 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 võrreldes tuleneb eelkõige maksutulude väiksemast laekumisest, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Ka järgnevate aastate majanduskasv on riskistsenaariumi kohaselt baasstsenaariumist madalam, mis kasvatab puudujääki järgmisel aastal 1,2% võrra SKPst ja 2024. aastal 1,1% võrra SKPst. Riskistsenaariumi kohaselt suureneb netovõlg kuni 2,8 protsendipunkti võrra. Baasstsenaariumist negatiivsem keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon suurendavad riskistsenaariumis nende valitsussektori tasandite võla taset. Seega valitsussektori võlakoormus suureneb täiendava finantseerimisvajaduse tõttu riskistsenaariumis kuni 2,5% võrra. Halvenenud sotsiaalkindlustusfondide eelarvepositsiooni läbi vähenevad valitsussektori reservid kuni 0,3 protsendipunkti võrra. Tabel 80. Riskistsenaarium (protsenti) Riskistsenaarium Erinevus baasprognoosist 2021 2022* 2023* 2024* 2022* 2023* 2024* SKP jooksevhindades (mld eurot) 31,4 36,3 37,9 39,6 -0,2 -0,7 -0,8 SKP reaalkasv 8,0 0,0 -3,5 2,5 -1,0 -4,0 -0,5 SKP nominaalkasv 14,5 15,5 4,3 4,5 -0,5 -1,5 -0,1 THI 4,6 21,6 12,0 1,5 2,1 5,4 0,5 Sisenõudluse reaalkasv 6,3 -3,6 -5,1 2,3 -1,8 -4,6 -0,6 Ekspordi reaalkasv 19,9 1,8 -3,0 3,3 -1,1 -4,7 -0,2 Tööhõive kasv -0,5 2,6 -0,4 1,0 -0,3 -0,9 0,8 Palga nominaalkasv 6,8 10,5 5,0 3,9 -0,5 -2,4 -1,1 Valitsussektor Maksukoormus (% SKPst) 33,5 33,5 33,1 33,2 0,8 0,5 0,4 Valitsussektori eelarvepositsioon (% SKPst) -2,3 -3,0 -3,2 -2,8 -0,3 -1,2 -1,1 Valitsussektori võlakoormus (% SKPst) 17,6 19,5 19,3 21,2 0,7 0,7 2,5 Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet. Makromajandusprognoosi lisastsenaarium eelarvepoliitiliste otsuste mõjuga Prognoosi lisastsenaarium on koostatud selleks, et näidata, kuidas käesoleval sügisel Vabariigi Valitsuse poolt tehtud eelarvepoliitilised otsused võivad mõjutada majandusarengut. Samuti on lisastsenaarium vastuseks Eelarvenõukogu soovitusele ning sisaldab kõige värskemaid kulueeldusi. Antud lisastsenaarium tugineb rahandusministeeriumi suvisele majandusprognoosile, mis avalikustati 23. augustil. Lisastsenaariumiga simuleeriti, kuidas 2023. aasta riigieelarve eelnõu ning 2023–2026. aasta riigieelarve strateegia koostamise käigus tehtud eelarvepoliitilised otsused võivad mõjutada erinevaid majandusarengu näitajaid. Muus osas lähtub lisastsenaarium suvise majandusprognoosi eeldustest. Valitsuse otsused suurendavad märkimisväärselt sisenõudlust järgmise nelja aasta jooksul. Lisaks riigi palgaliste töötasu suurendamise tõstetakse peretoetusi, vähendatakse tulumaksukoormust ning suurendatakse riigi muid kulusid ja investeeringuid, sh riigikaitsele. 2023. aastaks planeeritakse ka erakorralisi kriisikulusid, mis on suunatud sõjapõgenike toetuseks ning võimalikke koroonaviiruse leviku tõkestamisega seotud kulusid. Lisaks rakendab valitsus elanikele ja mikro- ning väikeettevõtetele suunatud hinnatõusu leevendamise meetmeid, mis piiravad energiahindade tõusuga seotud kulusid. Lisastsenaariumi kohaselt suunab valitsus täiendavalt majandusse umbes 1 mld eurot. Eesti avatud majanduse puhul ei lähe kogu täiendav nõudlus kohalikuks lisandväärtuseks, vaid suur osa sellest „lekib“ impordi kaudu Eesti majandusest välja. On põhjust eeldada, et täiendavate tarbimiskulutuste impordisisaldus on suurem kui tarbimiskulutustel keskmiselt. Selle tulemusena suureneb suvise prognoosiga võrreldes import ning väheneb jooksevkonto ülejääk. 178 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Kui suvises prognoosis ootasime jooksevkonto ülejäägi mõningast suurenemist üle 2% SKPst, siis lisastsenaariumi kohaselt jooksevkonto ülejääk järgmisel aastal hoopis väheneb. Valitsuse täiendavad kulutused annavad siiski tõuke ka kohalikule majandustegevusele. See kiirendab 2023. aasta majanduskasvu 0,5 protsendipunkti võrra. Kuna plaanide kohaselt on valitsuse täiendav stiimul 2023. aastal suurem kui järgnevatel aastatel, siis tähendab see baasstsenaariumiga võrreldes natukene aeglasemat majanduskasvu järgneval kahel aastal. SKP nominaalne ja reaalne maht jäävad siiski baasprognoosiga võrreldes kõrgemaks kogu prognoosiperioodi jooksul. Energia hinnatõusu leevendusmeetmete abil väheneb tarbijahindade kasv sel aastal 0,7 protsendipunkti võrra ning järgmisel aastal 0,3 protsendipunkti võrra. Kuna elektri universaalteenuse hind ei olnud lisastsenaariumi koostamise ajal teada, siis võib inflatsioonimõju hinnang veel muutuda. Täiendav sissetulekute kasv suurendab tarbimist ning mõnevõrra ka sisemaist hinnatõusu. Tabel 81. Makromajandusprognoosi lisastsenaarium eelarvepoliitiliste otsuste mõjuga (protsenti) Lisastsenaarium Erinevus baasprognoosist 2022 2023* 2024* 2025* 2026* 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* SKP 36,5 39,2 40,7 42,4 44,1 0,0 0,6 0,3 0,3 0,2 jooksevhindade s (mld eurot) SKP reaalkasv 1,0 1,0 2,8 2,4 2,0 0,0 0,5 -0,2 -0,1 0,0 SKP 16,0 7,5 3,9 4,1 4,1 0,0 1,7 -0,7 -0,3 -0,1 nominaalkasv THI 4,6 18,8 6,4 1,4 1,5 1,9 -0,7 -0,3 0,4 0,0 Palga 11,0 10,0 5,1 4,9 4,5 0,0 2,6 0,1 0,3 0,0 nominaalkasv Jooksevkonto 1,5 1,1 1,4 1,8 2,1 0,0 -1,4 -1,3 -1,0 -1,0 (% SKPst) Sisenõudluse -1,7 0,8 2,6 1,9 1,8 0,0 1,3 -0,2 -0,4 0,1 panus kasvu Kaupade ja 2,6 0,2 0,2 0,5 0,2 0,0 -0,8 0,0 0,3 0,0 teenuste bilansi panus kasvu Valitsussektor Nominaalne -2,7 -3,9 -3,3 -3,0 -3,0 0,0 -1,8 -1,6 -1,7 -1,8 eelarve- positsioon (% SKPst) Struktuurne -2,6 -2,6 -2,6 -2,6 -2,6 0,0 -1,8 -1,6 -1,7 -1,8 eelarve- positsioon (% SKPst) Allikas: Rahandusministeerium. 179 Lisa 2. Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 rahastamiskava (tuhat eurot) 2023 2024 2025 2026 Kokku vahendid -17 570 144 -17 698 589 -17 925 877 -18 541 356 Piirmääraga vahendid -5 174 566 -4 909 454 -4 619 495 -4 701 284 Piirmäärata vahendid -12 395 578 -12 789 135 -13 306 382 -13 840 072 Jaotamata eelarve fondide ja tegevuste lõikes 0 -89 170 -75 559 -99 126 piirmääraga vahendid 0 -8 -23 -30 piirmäärata vahendid 0 -89 161 -75 536 -99 095 Uue perioodi välisvahendid, sh uued fondid, koos 0 -67 982 -3 578 0 riigieelarvelise kaasfinantseeringuga Kinnisvarakulud ja investeeringud 0 -8 -23 -30 Muud 0 -21 179 -71 958 -99 095 Riigikogu Kantselei -35 553 -32 420 -31 365 -32 651 piirmääraga vahendid -21 781 -20 126 -18 522 -19 209 piirmäärata vahendid -13 771 -12 294 -12 843 -13 441 Kulud -32 724 -32 083 -30 907 -31 542 Investeeringud -2 829 -336 -459 -1 109 Vabariigi Presidendi Kantselei -6 017 -5 334 -5 364 -5 390 piirmääraga vahendid -4 951 -4 338 -4 338 -4 338 piirmäärata vahendid -1 066 -996 -1 026 -1 052 Kulud -5 572 -5 328 -5 359 -5 385 Investeeringud -445 -6 -6 -6 Riigikontroll -5 855 -5 764 -5 765 -5 773 piirmääraga vahendid -5 342 -5 300 -5 300 -5 300 piirmäärata vahendid -513 -465 -465 -474 Kulud -5 855 -5 764 -5 765 -5 773 Õiguskantsleri Kantselei -3 378 -3 389 -3 397 -3 403 piirmääraga vahendid -3 128 -3 128 -3 128 -3 128 piirmäärata vahendid -250 -262 -269 -276 Kulud -3 378 -3 389 -3 397 -3 403 Riigikohus -6 461 -6 623 -6 750 -6 861 piirmääraga vahendid -3 961 -3 931 -3 931 -3 931 piirmäärata vahendid -2 500 -2 692 -2 819 -2 930 Kulud -6 461 -6 623 -6 750 -6 861 Vabariigi Valitsus -3 080 671 -3 096 220 -3 221 864 -3 334 679 piirmääraga vahendid -900 445 -761 247 -750 446 -754 131 piirmäärata vahendid -2 180 226 -2 334 973 -2 471 418 -2 580 548 Kulud -3 080 671 -3 096 220 -3 221 864 -3 334 679 Riigikantselei haldusala -26 618 -26 929 -27 024 -27 235 piirmääraga vahendid -15 419 -13 353 -13 338 -13 352 piirmäärata vahendid -11 199 -13 576 -13 685 -13 883 Kulud -26 369 -26 929 -27 024 -27 235 Tulemusvaldkond: Tõhus riik Kulud -23 481 -23 921 -24 002 -24 178 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala -1 185 113 -1 102 680 -1 182 105 -1 264 139 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2023 2024 2025 2026 piirmääraga vahendid -850 496 -897 592 -925 299 -987 842 piirmäärata vahendid -334 617 -205 088 -256 806 -276 297 Kulud -1 080 103 -1 078 597 -1 157 990 -1 226 142 Investeeringud -105 010 -24 082 -24 114 -37 997 Tulemusvaldkond: Eesti keel ja eestlus Kulud -9 951 -10 407 -10 408 -10 410 Tulemusvaldkond: Tark ja tegus rahvas Kulud -821 307 -812 178 -873 860 -932 818 Tulemusvaldkond: Tõhus riik Kulud -9 710 -9 710 -9 710 -9 710 Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Kulud -224 348 -230 271 -247 710 -256 872 Justiitsministeeriumi valitsemisala -235 030 -230 120 -231 127 -230 913 piirmääraga vahendid -177 748 -172 239 -172 334 -170 661 piirmäärata vahendid -57 282 -57 881 -58 793 -60 252 Kulud -233 373 -229 867 -230 873 -230 659 Investeeringud -1 658 -254 -254 -254 Tulemusvaldkond: Õigusriik Kulud -222 427 -219 310 -220 467 -220 253 Kaitseministeeriumi valitsemisala -1 212 478 -1 470 360 -1 300 945 -1 137 640 piirmääraga vahendid -971 987 -1 144 947 -1 005 122 -956 061 piirmäärata vahendid -240 490 -325 413 -295 823 -181 579 Kulud -890 767 -1 160 572 -988 432 -814 202 Investeeringud -321 711 -309 788 -312 513 -323 438 Tulemusvaldkond: Julgeolek ja riigikaitse Kulud -817 983 -1 044 458 -901 459 -757 227 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala -199 231 -168 181 -155 353 -146 989 piirmääraga vahendid -92 067 -85 663 -85 336 -85 475 piirmäärata vahendid -107 164 -82 518 -70 017 -61 514 Kulud -196 300 -166 246 -154 098 -145 734 Investeeringud -2 930 -1 935 -1 255 -1 255 Tulemusvaldkond: Põllumajandus ja kalandus Kulud -6 841 -4 916 -4 886 -4 874 Tulemusvaldkond: Keskkond Kulud -184 816 -157 554 -145 604 -137 345 Kultuuriministeeriumi valitsemisala -361 688 -337 534 -320 750 -315 669 piirmääraga vahendid -307 279 -276 507 -258 356 -252 167 piirmäärata vahendid -54 409 -61 027 -62 394 -63 502 Kulud -361 552 -337 511 -320 727 -315 646 Investeeringud -136 -23 -23 -23 Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond Kulud -10 098 -15 893 -15 733 -15 817 Tulemusvaldkond: Kultuur ja sport 181 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2023 2024 2025 2026 Kulud -349 310 -319 337 -302 680 -297 550 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi -1 674 545 -1 520 211 -1 458 393 -1 570 636 valitsemisala piirmääraga vahendid -635 909 -467 565 -459 086 -519 104 piirmäärata vahendid -1 038 637 -1 052 646 -999 307 -1 051 533 Kulud -1 428 949 -1 348 872 -1 343 153 -1 426 995 Investeeringud -245 597 -171 338 -115 240 -143 641 Tulemusvaldkond: Transport Kulud -623 065 -749 571 -746 052 -893 623 Tulemusvaldkond: Energeetika Kulud -258 306 -93 064 -82 714 -77 661 Tulemusvaldkond: Digiühiskond Kulud -123 379 -108 628 -125 639 -110 142 Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Kulud -400 513 -370 440 -367 089 -322 311 Maaeluministeeriumi valitsemisala -480 235 -487 956 -453 945 -457 085 piirmääraga vahendid -77 922 -64 132 -64 147 -64 159 piirmäärata vahendid -402 313 -423 824 -389 799 -392 926 Kulud -475 508 -487 065 -453 054 -456 194 Investeeringud -4 727 -891 -891 -891 Tulemusvaldkond: Põllumajandus ja kalandus Kulud -470 200 -483 998 -449 987 -453 126 Rahandusministeeriumi valitsemisala -404 188 -431 075 -473 050 -505 270 piirmääraga vahendid -155 674 -143 672 -135 785 -135 432 piirmäärata vahendid -248 514 -287 403 -337 265 -369 838 Kulud -381 410 -416 316 -466 531 -499 148 Investeeringud -22 778 -14 760 -6 518 -6 122 Tulemusvaldkond: Tõhus riik Kulud -375 325 -410 699 -460 894 -493 311 Siseministeeriumi valitsemisala -607 209 -553 179 -532 146 -541 614 piirmääraga vahendid -514 258 -455 592 -453 377 -463 748 piirmäärata vahendid -92 951 -97 587 -78 769 -77 866 Kulud -555 240 -530 419 -510 568 -501 231 Investeeringud -51 969 -22 760 -21 578 -40 383 Tulemusvaldkond: Siseturvalisus Kulud -517 077 -497 382 -477 575 -469 144 Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond Kulud -15 834 -15 357 -15 600 -14 936 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala -7 916 242 -8 019 490 -8 335 303 -8 753 873 piirmääraga vahendid -325 928 -293 937 -170 308 -171 137 piirmäärata vahendid -7 590 314 -7 725 553 -8 164 995 -8 582 736 Kulud -7 908 420 -8 013 413 -8 328 761 -8 746 704 Investeeringud -7 822 -6 076 -6 542 -7 169 Tulemusvaldkond: Tervis 182 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2023 2024 2025 2026 Kulud -2 365 948 -2 375 560 -2 364 506 -2 476 580 Tulemusvaldkond: Heaolu Kulud -5 535 875 -5 631 680 -5 958 130 -6 264 011 Välisministeeriumi valitsemisala -129 634 -111 954 -105 673 -102 409 piirmääraga vahendid -110 272 -96 177 -91 320 -92 079 piirmäärata vahendid -19 362 -15 777 -14 353 -10 330 Kulud -122 120 -105 820 -103 746 -99 015 Investeeringud -7 514 -6 134 -1 927 -3 394 Tulemusvaldkond: Välispoliitika Kulud -120 167 -104 763 -102 737 -98 160 *Valitsemisala kulude summa ja tema tulemusvaldkondade kulude summad ei ole võrdsed kuna valitsemisala tulemusvaldkondade kulude summa ei sisalda käibemaksu. 183 Lisa 3. Ülevaade RES 2023-2026 meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes (tuhat eurot) 2023 2024 2025 2026 TULUMEETMED KOKKU 354 200 335 148 388 796 343 159 Kaitseministeerium 8 250 52 222 80 958 0 Euroopa Rahutagamisrahastuse toetus 0 53 972 80 958 0 Välistoetus välihaigla soetuseks 6 500 0 0 0 Valitsemisala kinnistu müügist saadud tuluprognoosi täpsustamine aastate vahel 1 750 -1 750 0 0 Keskkonnaministeerium 58 400 19 000 19 000 19 000 Täiendavad dividendid 58 400 19 000 19 000 19 000 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -3 000 0 4 249 6 865 Täiendavad dividendid 0 0 4 249 6 865 Veeteetasude alandamine 75%-le -3 000 0 0 0 Rahandusministeerium 290 550 259 966 284 588 317 294 Kütuseaktsiiside ning eriotstarbelise diisli kehtiva aktsiisimäära pikendamine 1. aprillini 2024, järkjärgulise tõusu nihutamine -13 471 -21 726 -32 907 -31 583 Elektriaktsiisi kehtiva aktsiisimäära pikendamine 1. aprillini 2024, järkjärgulise tõusu nihutamine -2 729 -5 674 -8 493 -12 917 Täiendavad dividendid 16 954 48 007 88 135 81 149 Maksuvaba tulu määra tõstmine 654 euroni -82 261 -79 669 -76 997 -74 274 Meetmetelt laekuv täiendav maksutulu 372 057 319 028 314 850 354 919 Siseministeerium 0 3 960 0 0 Siseministeeriumi kinnisvara müük 0 3 960 0 0 KULUMEETMED KOKKU -1 427 703 -1 120 398 -1 258 592 -1 404 447 Riigikogu -4 203 -4 775 -4 799 -4 823 Palgafondi suurendamine -1 126 -1 126 -1 126 -1 126 Tegevuskulude kasv -150 -150 -150 -150 Valimistega seotud IKT kulu -2 927 -3 499 -3 523 -3 547 Vabariigi President -403 -403 -403 -403 Palgafondi suurendamine -283 -283 -283 -283 Tegevuskulude kasv -60 -60 -60 -60 Välisvisiitideks -60 -60 -60 -60 Riigikontroll -418 -418 -418 -418 Palgafondi suurendamine -353 -353 -353 -353 Tegevuskulude kasv -65 -65 -65 -65 Õiguskantsler -267 -267 -267 -267 Palgafondi suurendamine -240 -240 -240 -240 Tegevuskulude kasv -27 -27 -27 -27 Riigikohus -489 -489 -489 -489 Palgafondi suurendamine -391 -391 -391 -391 Tegevuskulude kasv -98 -98 -98 -98 Vabariigi Valitsus -312 588 -246 435 -252 314 -267 556 Sõjapõgenike ja kõrgenenud energiakuludega toimetulemise toetus KOVidele -10 430 0 0 0 Asendushooldusteenuse rahastamise kasv -2 300 -2 300 -2 300 -2 300 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2023 2024 2025 2026 Üldhoolduse rahastamise reform -39 200 -56 700 -59 322 -62 005 Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1% SKPst) -2 608 -21 461 -20 809 -25 300 Idapiiri välja ehitamise ambitsiooni tõstmine -2 614 -9 166 -6 971 -2 019 Ettenägematute kulude reserv -148 000 0 0 0 Riigipoolne AS Eesti Raudtee kahjumi katmine -25 859 -24 909 -29 512 -32 338 Aastate vahelised ümbertõstmised -981 0 0 0 Energiasäästumeetmeteks -2 000 0 0 0 IT vajaku kompenseerimine -25 860 -25 965 -25 548 -25 591 IKT küberturvalisuse kulud -2 405 -1 992 -2 107 -2 031 Film Estonia tagasimakseprogrammi suurendamine 0 -2 000 -2 000 -2 000 KOV Tulumaks -50 331 -101 942 -103 745 -113 972 Riigikantselei -4 113 -1 601 -1 601 -1 601 Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1% SKPst) -411 0 0 0 Palgafondi suurendamine -351 -351 -351 -351 Rohepoliitika koordineerimise ja elluviimisega seotud tegevused -500 -500 -500 -500 Innovatsioonitiimi tegevuskulud -250 -250 -250 -250 Kriisivalmiduse parandamine ja suurendamine -500 -500 -500 -500 Avatud valitsemise partnerluse tippkohtumine Tallinnas -1 500 0 0 0 CREVEX 2023 üleriigiline kriisireguleerimisõppus -600 0 0 0 Haridus- ja Teadusministeerium -216 228 -216 134 -246 311 -292 519 Kõrghariduse täiendav rahastamine -41 500 -70 500 -102 500 -140 500 Eestikeelsele haridusele üleminek -41 000 -41 000 -41 000 -41 000 Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1% SKPst) -11 427 14 786 16 609 8 401 Aastate vahelised ümbertõstmised -1 881 0 0 0 Täiendav palgafondi kasv õpetajatele -106 600 -106 600 -106 600 -106 600 Majanduskulude kasv -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 Täiendav palgafondi kasv kultuuritöötajatele -820 -820 -820 -820 Investeeringutoetus kohalikele omavalitsustele -1 000 0 0 0 Justiitsministeerium -24 884 -19 100 -19 100 -19 100 Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1% SKPst) -539 0 0 0 Palgafondi suurendamine -11 618 -11 618 -11 618 -11 618 Seadusest tulenevate lisanduvate kulude kasvuks (sh täiendavad teenistuskohad) -3 532 -3 532 -3 532 -3 532 Õigusabi -1 450 -1 450 -1 450 -1 450 Majanduskulude kasv -2 000 -2 000 -2 000 -2 000 Represseeritute toetus -500 -500 -500 -500 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi laboriseadmed kaasaegsete uurimismeetodite kasutuselevõtuks -1 170 0 0 0 Valitsemisala teenuste toimepidavuse tagamine -1 185 0 0 0 Toetus Eesti Mälu Instituudile Kommunismiohvrite muuseumi sisustuse 1. etapp -865 0 0 0 Toetused represseeritute abistamise fondile, valdkonna MTÜdele ja partnerorganisatsioonidele õigusloomes -990 0 0 0 185 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2023 2024 2025 2026 Õigusaktidest tulenevate kohustuste katmiseks (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus) -45 0 0 0 Taasühiskonnastamise lisategevused -990 0 0 0 Kaitseministeerium -71 202 -218 377 -142 460 -174 430 Keskmaa õhutõrje võime loomine ja investeeringute aastate vahelised täpsustamised -30 000 -155 360 -45 310 -174 430 Täiendav liitlaste taristu NATO Madridi tippkohtumise otsuste elluviimiseks -30 000 0 0 0 Euroopa Rahutagamisrahastusega kaetavad kulud 0 -64 767 -97 150 0 Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1% SKPst) -1 152 0 0 0 Välihaigla soetus -7 800 0 0 0 Aastate vahelised ümbertõstmised -1 750 1 750 0 0 Toetus Kaitseliidu Tallinna malevale -500 0 0 0 Keskkonnaministeerium -8 499 -4 839 -4 839 -4 839 Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1% SKPst) -1 190 0 0 0 Palgafondi suurendamine -1 939 -1 939 -1 939 -1 939 Mereala planeeringust tulenev ja tuulikutega seotud räime mürauuringu jätkamine -350 0 0 0 Kliima LIFE IP projekti omafinantseering -900 -900 -900 -900 Täiendav palgafondi kasv -2 000 -2 000 -2 000 -2 000 Rohepöörde teadlikkuse suurendamine -500 0 0 0 Merestrateegia meetmekava- merekeskkonna seisundi parandamine -120 0 0 0 IKT ja masinate ning seadmete soetamine -600 0 0 0 Tegevustoetused keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamiseks ning keskkonnavaldkonna MTÜdele -900 0 0 0 Kultuuriministeerium -64 892 -29 711 -32 238 -32 416 Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1% SKPst) -467 0 0 0 Aastate vahelised ümbertõstmised -15 411 2 632 86 0 Palgafondi suurendamine -17 985 -17 985 -17 985 -17 985 Majanduskulude kasv -12 800 -12 800 -12 800 -12 800 XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ korraldamine -3 300 0 0 0 Ida-Viru kultuuriprogramm -1 000 0 0 0 Erameediakanalite toetus venekeelse inforuumi tasakaalustamine -1 000 0 0 0 Investeeringutoetus -4 345 0 0 0 Film Estonia tagasimakseprogrammi suurendamine -2 000 0 0 0 PÖFF tegevustoetus -1 000 -1 000 -1 000 -1 000 Rally Estonia tegevustoetus -1 500 0 0 0 Terviseradade arendamise toetusmeede -3 000 0 0 0 Investeeringutoetus Pärnu sõudeklubile -360 0 0 0 KULKA rahastus 3,5% alkoholi- ja tubakaaktsiisist -723 -558 -539 -631 Maaeluministeerium -18 013 -6 291 -6 291 -6 291 Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1% SKPst) -1 722 0 0 0 Palgafondi suurendamine -1 793 -1 793 -1 793 -1 793 Natura erandi toetus -1 200 -1 200 -1 200 -1 200 186 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2023 2024 2025 2026 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ja Põllumajandus- ja Toiduameti täiendav palgafondi kasv -2 300 -2 300 -2 300 -2 300 Mahetoidu programm -400 -400 -400 -400 Kinnisvara hoolduskulud -500 -500 -500 -500 Toidujulgeolek ja kriisiabi -10 000 0 0 0 Täiendav palgafondi kasv kultuuritöötajatele -98 -98 -98 -98 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -63 570 -36 346 -46 385 -39 627 Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1% SKPst) -15 760 -6 414 -4 591 -12 799 Linnahalli investeeringust loobumine 20 000 0 0 0 Aastate vahelised ümbertõstmised 3 486 -3 486 0 0 Palgafondi suurendamine -3 068 -3 068 -3 068 -3 068 Täiendav tegevuskulude kasv (sh palgafondi ja majandamiskulude kasv) -1 700 -1 700 -1 700 -1 700 Droonikeskuse loomine -2 215 0 0 0 Viimase miili kogukonna meede -1 000 0 0 0 IT lahenduste (litsentsid) rahastamine -35 0 0 0 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti välisinvesteeringute usaldusvääsuse hindamise IT lahendus -390 0 0 0 Militaartaibutalgud koostöös Ukrainaga -100 0 0 0 IT turbe investeering -1 000 0 0 0 Toetus MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusele -108 0 0 0 Kestlikkuse meistriklassi piloot Eesti ettevõtetele -242 0 0 0 Ühistranspordi dotatsioonid -10 000 -10 000 -10 000 -10 000 Toetus transpordisektorile kütusehinna kallinemise leevenduseks -10 000 0 0 0 Maanteetransporditaristu korrashoiud -2 000 0 0 0 Veetransporditaristu korrashoid -1 000 0 0 0 Reisilaevanduse toetusmeede -7 700 0 0 0 Riigilaevastiku asutamine -6 670 0 0 0 Toetus maapiirkondades uute eluhoonete ehitamiseks või olemasolevate renoveerimiseks -5 000 0 0 0 E-ehituse arenguhüpe -1 000 0 0 0 Rahvusvahelise lennundusorganisatsiooni Eurocontrol liikmemaksu kasv -600 0 0 0 Investeeringutoetus kohalikele omavalitsustele -700 0 0 0 Toetus Tartule, kui kultuuripealinnale, rahvusvahelisteks ühendusteks -360 -360 -360 -360 Toetus Pärnu linnale ühenduste tagamiseks -5 000 0 -15 000 0 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigusaktidest tulenevate kohustuste katmiseks -599 -774 -844 -869 Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse käivitamine ja infoturve -3 979 -3 979 -3 979 -3 979 Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele turvalise side tagamiseks -977 -695 -885 -705 Riigi Infosüsteemi Ameti täiendava kübervõime tagamiseks -5 852 -5 869 -5 958 -6 146 Rahandusministeerium -52 863 -62 865 -71 974 -92 472 Suurema laenuvajadusega kaasnev intressikulu -25 335 -40 171 -57 253 -79 883 Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1% SKPst) -544 0 0 0 187 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2023 2024 2025 2026 Siseministeeriumi ühishoonesse kolimise kallinemine -800 0 0 0 Palgafondi suurendamine -3 811 -3 811 -3 811 -3 811 Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -800 0 0 0 Riigireformi tegevused ja organisatsioonide võimekuse tõstmine -500 0 0 0 Regionaalseteks planeeringuteks -920 0 0 0 Rahvamajanduse arvepidamise kaasajastamine ja riikliku statistikaprogrammi täiendused -2 115 -2 115 -2 115 -2 115 Rahapesu ja terrorismi tuvastamise võimekuse suurendamine -2 400 -2 400 -2 400 -2 400 Maksu- ja Tolliameti kriminaalmenetluse ja järelevalve tõhustamine -600 0 0 0 Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus täiendav palgafondi kasv -1 500 -1 500 -1 500 -1 500 Õigusaktidest tulenevate kohustuste katmiseks (EL õigusaktid) -12 385 -12 447 -4 475 -2 343 Toetus SA Pere Sihtkapitalile -250 -250 -250 -250 Toetus MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidule -150 -150 -150 -150 Digitaalse tööriista loomine palgalõhe mõõtmiseks -253 -20 -20 -20 Üldhoolduse rahastamise reformiga seotud Maksu- ja Tolliameti IKT kulud -500 0 0 0 Siseministeerium -80 945 -71 225 -68 288 -68 520 Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1% SKPst) -1 468 -995 -795 0 Aastate vahelised ümbertõstmised -315 -2 224 514 -514 Palgafondi suurendamine -58 007 -58 007 -58 007 -58 007 Siseturvalisuse väljaõpe -2 000 -2 000 -2 000 -2 000 Projekt "Kodud tuleohutuks" -1 000 -1 000 -1 000 -1 000 Rändemenetluse tõhustamine -3 000 -1 000 -1 000 -1 000 Siseturvalisuse vabatahtlike toetus -3 500 -3 000 -3 000 -3 000 Kodanikuühiskonna arendamine -1 500 -1 500 -1 500 -1 500 Laiapindne riigikaitse -1 500 -1 500 -1 500 -1 500 IKT arendused ja ülalhoidmine -2 000 0 0 0 Kohalikud investeeringud -6 255 0 0 0 CREVEX 2023 üleriigiline kriisireguleerimisõppus -400 0 0 0 Sotsiaalministeerium -487 487 -195 068 -354 362 -392 620 Esimese ja teise lapse toetuse tõus -56 807 -56 747 -56 489 -56 129 Üksikvanema lapse toetuse tõus -7 385 -7 260 -7 137 -7 017 Lasterikka pere toetuse tõus -85 018 -83 582 -82 165 -82 156 Lasterikka pere toetuse indekseerimine 0 -7 615 -19 445 -30 123 Lasterikka pere toetuse maksmine kuni noore 24-aastaseks saamiseni -14 500 -28 800 -42 900 -50 400 Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1% SKPst) -1 200 0 0 0 Palgafondi suurendamine -5 055 -5 055 -5 055 -5 055 Geeniproovide säilitamine (Geenivaramu) -1 100 -1 100 -1 100 -1 100 Terviseameti võimekuse tugevdamine kriisidega toimetulekuks -2 600 0 0 0 Ukraina sõjapõgenikega seotud kulud (Tervisekassa) -14 400 0 0 0 Vaimse tervise teenused -4 700 -3 900 -3 900 -3 900 Rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeteenuse rahastamise kasv -9 337 -9 337 -9 337 -9 337 Asendushooldusteenuse kvaliteedi tõstmine -690 -690 -690 -690 188 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2023 2024 2025 2026 Energiameede üld- ja erihoolekandeasutustele -4 300 0 0 0 Õigusaktidest tulenevate kohustuste katmiseks -1 971 -4 084 -3 894 -3 741 Pensioni II samba kompensatsioonimaksete toomine 2023. aastasse -138 000 138 000 0 0 Perehüvitiste seaduse muutmise rakenduskulud -1 681 -943 -546 -562 Üldhooldusreformi järelevalve -300 -300 -300 -300 Pensionikindlustusest II sambasse -9 400 -8 300 -8 000 -9 200 Sotsiaalmaksutulu I samba pensionikulu katteks -74 505 -66 642 -65 579 -76 928 Lisandunud sotsiaalmaksulaekumise mõju ravikindlustuse osale (Tervisekassa) -54 538 -48 712 -47 827 -55 984 Välisministeerium -16 641 -6 054 -6 054 -6 054 Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1% SKPst) -587 0 0 0 Palgafondi suurendamine -1 454 -1 454 -1 454 -1 454 Sanktsioonide edendamine ja karistamatuse vältimine seoses sõjaga Ukrainas -4 600 -4 600 -4 600 -4 600 Ukraina toetamine ja muud tegevused tulenevalt muutunud julgeolekukorrast -10 000 0 0 0 FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU -153 871 -5 471 -5 471 -871 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -130 000 0 0 0 NATO Innovatsioonifondis osalemine -30 000 0 0 0 Likviidsusmeede ettevõtjatele energiakriisiga toimetulekuks -100 000 0 0 0 Rahandusministeerium -23 871 -5 471 -5 471 -871 Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) kapitalimakse korrigeerimine -23 000 0 0 0 Euroopa Nõukogu Arengupanga (CEB) kapitalitõus -871 -871 -871 -871 Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) kapitalitõus 0 -4 600 -4 600 0 *Tabel sisaldab RES 2023-2026 meetmete mõju riigieelarveliste asutuste kuludele, tuludele ja finantseerimistehingutele. Tabelis on kulude ja finantseerimistehingute suurenemine kajastatud negatiivse märgiga ja tulu suurenemine positiivse märgiga. Meetmed on käibemaksuta (v.a Kaitseministeeriumi valitsemisala, kus on summad käibemaksuga) 189 Lisa 4. Arvestuslikud ja edasiantavad kulud 2023 – 2026 (tuhat eurot) RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus KOKKU -9 779 280 -10 209 895 -10 822 047 -11 387 800 Riigikogu Kantselei -11 289 -10 241 -10 803 -11 283 Riigikogu liikmete palgafond -11 289 -10 241 -10 803 -11 283 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017011 Vabariigi Presidendi -511 -557 -587 -613 Kantselei Presidendi palgafond ja -256 -279 -294 -307 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus; https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017011 esindustasud Vabariigi Presidendi ametihüve seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/127062017010 Eelarveaastal väljamakstavad -255 -278 -293 -306 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus; https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017011 eripensionid ja Vabariigi Presidendi ametihüve seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/127062017010 pensionisuurendused Riigikontroll -109 -164 -119 -125 Riigikontrolöri palgafond ja -109 -164 -119 -125 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus; https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017011 esinduskulu Riigikontrolli seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/119122019013? leiaKehtiv Õiguskantsleri Kantselei -156 -114 -120 -126 Õiguskantsleri palgafond -156 -114 -120 -126 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus; https://www.riigiteataja.ee/akt/126052020011 Õiguskantsleri seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017011 Riigikohus -1 874 -1 958 -2 054 -2 151 Kohtunike palgafond -1 874 -1 958 -2 054 -2 151 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017011 Riigikohtu esimehele makstakse esindustasu Kohtute seaduse §76(1) alusel. Vabariigi Valitsus -2 180 226 -2 334 973 -2 471 418 -2 580 548 EL makse, sh osa tollimaksu -372 350 -380 450 -431 475 -449 500 Euroopa Liidu eelarveraamistik 2014-2020. laekumisest Aluseks on võetud vastuvõetud EL 2020 eelarve, Euroopa Komisjoni 31.01.20 kiri käibemaksubaasi ja RKT tasaarvelduste kohta, Euroopa Komisjoni viimane makseprognoos 2020-2024 ja hetkeseis 2021-2027 EL finantsraamistiku läbirääkimistel. KOVidele edasiantavad -1 769 411 -1 916 112 -2 001 910 -2 092 145 Tulumaks, maamaks, keskkonnatasud maksutulud KOVide toetusfondis -38 465 -38 411 -38 033 -38 903 Toimetulekutoetus kohalike omavalitsuse toimetulekutoetus üksustele on mõeldud peredele, kelle eelmise kuu https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020038? netosissetulek pärast eluruumi jooksva kuu alaliste leiaKehtiv kulude maha arvamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Alates 01.06.2022 tõsteti Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus toimetulekupiir 150 eurolt 200 eurole. Alus: Sotsiaalhoolekande seadus Haridus- ja -7 134 -6 331 -5 528 -3 765 Teadusministeeriumi valitsemisala Õpetaja lähtetoetus -3 700 -3 700 -3 700 -3 700 "Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse, taotlemise, https://www.riigiteataja.ee/akt/102032018001 maksmise ja tagasinõudmise kord"- lähtetoetus makstakse õpetajale kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamisel ning tugispetsialistile erialase kõrghariduse omandamisel, kui nad asuvad esimest korda tööle kooli. Doktoranditoetuste -3 369 -2 566 -1 763 0 Doktoranditoetuse sotsiaalmaks https://www.riigiteataja.ee/akt/127052022045 sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu seaduse § 6 "Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud" lõike 1 punkt 14 "Isik, kes saab doktoranditoetust õppetoetuste ja õppelaenuseaduse § 41 lõikes 1 ning §-s 43 sätestatud tingimustel". Eesti keele õppe kulude -60 -60 -60 -60 Keeleseaduse §28 lõike 3 alusel on õigus taotleda hüvitamine eesti keele tasemeeksami positiivse sooritamise https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011001? korral tasemeeksamiks ettevalmistamise leiaKehtiv täiendkoolitusel osalemisel õppemaksu hüvitamist kuni 100% ulatuses. Õppelaenu tagasimaksmisega -5 -5 -5 -5 Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Õppelaenu seotud kulud tagasimaksmise ning kustutamise tingimused ja https://www.riigiteataja.ee/akt/834802?leiaKe kord. htiv Õppelaenuvõlglaste eest intressimaksed pankadele. Justiitsministeeriumi -32 935 -35 524 -37 252 -38 708 valitsemisala Kohtute postikulud -1 110 -1 110 -1 110 -1 110 Kohtute postikulude alla kajastuvad kohtu poolt kättetoimetatavad menetlusdokumendid. Ettemaksed kohtutäituritele -5 -5 -5 -5 Kohtutäiturite ettemaksete alla kajastuvad kohtutäituritele makstavad tasud. Kohtute kolmandate isikute -1 000 -1 000 -1 000 -1 000 Kohtute kolmandate isikute kuludes kajastuvad tasud kohtusüsteemi väliste menetlusosaliste (nt rahvakohtunike, pankrotihalduri, kannatanu, tunnistaja, tõlkimise, ekspertiisi jms) kulud. 191 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus Kohtunike palgafond -20 883 -22 712 -23 935 -24 960 Kohtunike arvestuslike kulude alus tuleneb https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017011? kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusest leiaKehtiv (KRAPS) ja KRAPSi indeksi muutustest. Prokuröride palgafond -8 437 -9 197 -9 702 -10 133 Prokuröride arvestuslike kulude alus tuleneb https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017011? KRAPSist ja KRAPSi indeksi muutustest. leiaKehtiv Patendiameti toimingute -1 500 -1 500 -1 500 -1 500 Patendiameti toimingute riigilõiv Euroopa https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011003? riigilõiv - Euroopa Patendiametile. leiaKehtiv Patendiametile Keskkonnaministeeriumi -1 842 -1 838 -1 548 -1 548 valitsemisala Maareformi seadusest tulenev -26 -22 -32 -32 Alus: Maareformi seaduse §223 lg 9 ja §223 lg 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/119052020009# peretoetus ja Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrus nr 267 para22b3 "Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine". Enammakstud summade tagastamine kuni 1600 euro ulatuses maaomaniku või maa erastaja iga pärast 1996. aasta 7. juunit sündinud lapse kohta ja kuni 1600 euro ulatuses füüsilise isiku kohta, kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt neli alla 18-aastast last. Riigimaade maamaks ja -1 816 -1 816 -1 516 -1 516 Maamaksu arvestuse aluseid reguleerib hooldamise kulud rahandusministri 16.10.2014. aasta määrus nr 38 "Maamaksu arvutamise ja tasumise ning maksusoodustuse taotlemise kord". Maa-ameti hallatava riigimaa maamaks ning hooldamise kulud Kultuuriministeeriumi -42 366 -43 319 -44 348 -45 196 valitsemisala Alkoholi- või tubakaaktsiisist -18 643 -18 688 -18 809 -18 796 Alus: Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi https://www.riigiteataja.ee/akt/103062020006? eraldatavad toetused seadus leiaKehtiv Loovisikute ja loomeliitude -1 926 -1 926 -1 926 -1 926 Alus: Loovisikute ja loomeliitude seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/117042021007? seadus leiaKehtiv Hasartmängumaks- KULKA -21 797 -22 705 -23 613 -24 474 Alus: Hasartmängumaksu seaduse § 7 lg2 https://www.riigiteataja.ee/akt/13315648?leia Kehtiv Rahandusministeeriumi -102 538 -141 263 -176 392 -211 022 valitsemisala 192 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus Õppelaenude tagastamisega -236 -235 -230 -230 Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Õppelaenu seotud kulud tagasimaksmise ning kustutamise tingimused ja https://www.riigiteataja.ee/akt/834802?leiaKe kord. Õppelaenude riigitagatise vahendid htiv krediidiasutustele õppelaenu põhiosa ja intressi https://www.riigiteataja.ee/akt/13211056?leia tasumiseks laenusaaja surma korral ning Kehtiv intresside tasumiseks ajateenistuses viibimise ajal, kuni 3-aastast last kasvataval vanemal ja arst- residendil residentuuri lõpetamiseni. Lisaks tagab riik krediidiasutustele kommertsintressimäära ja laenusaaja tasutava intressimäära vahe.Vahendid kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema hallatavate asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute töötajate õppelaenude kustutamiseks. Eelarve vähenemine on seotud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatusega, mille tulemusel alates 01.07.2009 ei võeta vastu enam uusi taotlusi õppelaenu kustutamiseks avaliku sektori töötajatele. Õigusabi, alusetu vabaduse -1 400 -1 400 -1 400 -1 400 Süüteomenetluses riigi poolt tekitatud kahju https://www.riigiteataja.ee/akt/120112014001 võtmise hüvitis hüvitamine kohtute, prokuratuuri ja politsei https://www.riigiteataja.ee/akt/117042012006? õigeksmõistvatest lahenditest tulenevalt. leiaKehtiv Hüvitamiste aluseks on süüteomenetluses tekitatud https://www.riigiteataja.ee/akt/108072021019? kahju hüvitamise seadus, kriminaalmenetluse leiaKehtiv seadustik, väärteomenetluse seadustik, https://www.riigiteataja.ee/akt/109042021017? tsiviilkohtumenetluse seadustik, leiaKehtiv halduskohtumenetluse seadustik ja https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019054? karistusseadustik. leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/184411?leiaKe htiv Arvelduste korraldamine ning -1 044 -1 094 -1 146 -1 166 Riigikassa arvelduste korraldamise ning riigi riigi finantsvarade ja -kohustu finantsvarade ja -kohustuste haldamisega seotud kulud ja reitingukulud ning MTA krediitkaardi- ja pangalingimaksed. Tõus on tingitud t-billide mahu kasvu tõttu suurenevatest Nasdaqi haldustasudest ja kolmanda Bloombergi terminali tasust. MTA-l krediitkaardimaksete ja pangalingimaksete mahu kasv. 193 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus Reformimata maade -390 -390 -390 -370 Arvestuse aluseid reguleerib rahandusministri https://www.riigiteataja.ee/akt/114082018005 maamaksukulud 16.10.2014. aasta määrus nr 38 "Maamaksu arvutamise ja tasumise ning maksusoodustuse taotlemise kord". Eelarve väheneb seoses riigimaade müügiga ning üleandmisega kohalikele omavalitsustele. Maksumärgid -673 -673 -673 -673 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi https://www.riigiteataja.ee/akt/103062020006? seaduse § 49 ja § 61. Alkoholi ja tubaka leiaKehtiv maksumärkide tellimine ja väljastamine. Finantskulud -98 795 -137 471 -172 553 -207 183 Haigekassa, töötukassa, laenude ja pikaajaliste https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022007? võlakirjade intress. Intressikulude kasv on tingitud leiaKehtiv turuintressimäärade tõusust. Maksukorralduse seaduse alusel maksuhalduri poolt maksude ettemaksetelt makstavad intressid maksumaksjale. Siseministeeriumi -7 248 -6 865 -7 156 -7 213 valitsemisala Pensionioote toetus -221 -221 -221 -221 Päästeteenistuse seadus § 19 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019069? leiaKehtiv Ettemaksed kohtutäituritele -251 -251 -251 -251 Kajastuvad kohtutäituritele makstavad tasud. Hüvitised hukkumise ja -297 -297 -297 -297 Ühekordne hüvitisteks, mis eraldatakse https://www.riigiteataja.ee/akt/126032013005? vigastuse korral politseiametniku või päästeteenistuja hukkumise, leiaKehtiv püsivalt töövõimetuks tunnistamise, haigestumise või talle kehavigastuse tekitamise korral. Alus: Avaliku teenistuse seadus Isikut tõendavate dokumentide -6 183 -5 800 -6 091 -6 148 Erinevate isikuttõendavate dokumentide https://www.riigiteataja.ee/akt/131012020014? väljaandmine väljastamine leiaKehtiv Trahviteadete postikulud -246 -246 -246 -246 Politsei- ja Piirivalveameti poolt tehtavate trahvide https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020049? postiteel väljastamise kulud leiaKehtiv 194 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus IT Agentuuri hüvitised -50 -50 -50 -50 Hüvitist makstakse alates 2016.a vastavalt Riigikogus 18.02.2015 ratifitseeritud kokkuleppele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti peakorteri, Eesti Vabariigi valitsuse ja IT-ameti vahel. Hüvitist makstakse ameti koosseisulisele personalile Eestis sisse elamiseks. Hüvitist on õigus taotleda esimesel ametis töötamise aastal isiklikuks tarbeks teatud püsikaupade soetamisel Eestis makstud käibemaksu ulatuses. Sotsiaalministeeriumi -7 391 053 -7 626 749 -8 064 722 -8 485 502 valitsemisala Riikliku pensionikindlustuse ( -2 599 511 -2 850 208 -3 068 095 -3 269 483 I sammas) kulu kokku: sh vanaduspension -2 447 717 -2 682 890 -2 889 475 -3 080 726 Kulude muutused on seotud peamiselt töötatud aja https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020033? lisandumisest ja pensioni indekseerimisest. Alates leiaKehtiv 01.01.2023 lisandub pensioni baasosale 20 eurot. Alus: Riiklik pensionikindlustuse seadus 195 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus sh väljateenitud aastate -43 702 -48 810 -52 563 -55 801 - Väljateenitud aastate pension on töötajatel, kes https://www.riigiteataja.ee/akt/106072018023? pension, töövõimetuspension, teevad sellist tööd, millega kaasneb enne leiaKehtivhttps://www.riigiteataja.ee/akt/1210 toitjakaotuspension -sh muud vanaduspensioniikka jõudmist töövõime kaotus 42020033?leiaKehtiv pensionid või vähenemine, mis takistab selle töö jätkamist. Mõju kulude muutusele on seotud peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega.Alus: Väljateenitud aastate pensionide seadus (VAPS)- Töövõimetuspensioni makstakse 40–100%-lise töövõimekaotuse korral. Seoses töövõimereformi käivitumisega ei lisandu alates 1. juulist 2016 enam uusi töövõimetuspensione ning alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust Eesti Töötukassa. Mõju kulude muutusele on seotud peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega.-Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Mõju kulude muutusele on seotud peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega.Alus: Riikliku pensionikindlustuse seadus. 196 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus sh rahvapension, -84 560 -92 510 -98 083 -103 144 Rahvapensionile on õigus, kui inimene on jõudnud https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020033? pensionilisad ja vanaduspensioniikka, kuid tal ei ole leiaKehtiv pensionisuurendused vanaduspensioni taotlemiseks vajalikku pensionistaaži. Inimene peab olema elanud vahetult enne pensioni taotlemist vähemalt viis aastat Eestis. Mõju kulude muutusele on seotud peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega. Pensionisuurendust makstakse nendele inimestele, kellel oli enne seaduse muudatust õigus tekkinud. Mõju kulude muutusele on seotud peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega. Alus: Riikliku pensionikindlustuse seadus sh avaliku teenistuja -23 532 -25 998 -27 973 -29 811 Enne 2013. aasta aprilli jõustunud avaliku https://www.riigiteataja.ee/akt/126032013005? pensionisuurendus teenistuse seaduse muudatust kehtis ametnikele leiaKehtiv õigus riikliku vanaduspensioni suurendamiseks teenistusstaaži alusel. Pensionisuurendust makstakse nendele inimestele, kellel oli enne seadusemuudatust õigus tekkinud. Alus: Avaliku teenistuse seadus Kogumispensioni -276 000 0 0 0 Seoses COVID piirangutega peatati ajutiselt https://www.riigiteataja.ee/akt/131122016028? kompensatsioonimakse kogumispensionimaksete (4%) tasumine 2020. leiaKehtiv varasemaks toomine aasta 1. detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini ning nüüd riik kompenseerib selle tagasiulatuvalt koos tootlusega. Riigipoolne toetus -468 400 -484 700 -499 550 -516 500 Vanaduspensioni kogumispension II sammas https://www.riigiteataja.ee/akt/131122016028? kohustusliku kogumispensioni sotsiaalmaksust edasiantav osa ja vanaduspensioni leiaKehtiv fondidesse kogumispensioni töötaja töötasust kinnipeetav osa (2%) . Alus: Kogumispensionide seadus 197 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus Toetus kohustusliku -27 277 -28 869 -29 820 -31 191 Toetusi tehakse alla 3-aastast last kasvatava ühe https://www.riigiteataja.ee/akt/131122016028? kogumispensioni fondi alla 3. vanema eest, kes on liitunud kohustusliku leiaKehtiv aastast last kasvatava vanema kogumispensioniga. Eelarve muutus on seotud eest eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulust ja II sambaga liitunud vanemate,(kes kasvatavad alla 3-aastast last), arvu kasvust. Alus: Kogumispensionide seaduse Kahjuhüvitised seoses -7 591 -7 903 -8 121 -8 265 Sotsiaalkindlustusamet hüvitab tööandja https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020007? tööõnnetustega õigusjärglaseta likvideerimise korral tööandja leiaKehtiv poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab töövõime kaotuse protsendi ning maksab hüvitist. Eelarve muutus on seotud pensioniindeksi ja saajate arvuga. Alus: Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse Välisriigist Eestisse -137 -151 -162 -174 Sotsiaaltoetuse maksmisel vanaduspensionieas https://www.riigiteataja.ee/akt/122032021014? tagasipöördunu toetus välisriigist Eestisse asunutele nähakse ette toetus leiaKehtiv rahvapensioni määras, mille kulu muutus on seotud pensioniindeksi ning saajate arvuga. Toetuse eesmärgiks on tagada sissetulek vanaduspensionieas tagasipöördujale, kellel puudub Eestis vanaduspensioni määramiseks vajalik tööstaaž. Alus: Sotsiaalhoolekande seadus Toetused olümpiavõitjatele -209 -224 -249 -292 Toetust makstakse olümpiavõitjale vanuse https://www.riigiteataja.ee/akt/1013701?leiaK (kümme aastat enne vanaduspensioniiga) või ehtiv osalise või puuduva töövõime alusel. Kulu muutused on seotud saajate arvu ning eelmise kalendriaasta kolmanda kvartali keskmine brutokuupalgaga. Alus: Spordiseadus 198 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus Puuetega inimeste igakuulised -62 593 -63 147 -63 765 -64 603 Toetused jagunevad: puudega lapse toetus, https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017061? toetused puudega tööealise inimese toetus, puudega leiaKehtivhttps://www.riigiteataja.ee/akt/1290 vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega 62017007?leiaKehtiv vanema toetus, õppetoetus ja täienduskoolitustoetus. Puudega inimeste toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks riigieelarve seadusega kehtestatav puudega inimeste sotsiaaltoetuse määr. 2020a vahendites on arvesse võetud ka lisaeelarvega eraldatud HEV laste vanematele toetus ( 10 mln.)Alus: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Toetused represseeritutele (sh -1 844 -1 766 -1 692 -1 622 Represseeritutele toetuse maksmine. Kulude https://www.riigiteataja.ee/akt/122032021014? Tsernobõli AEJ likvideerijad) muutus on seotud saajate arvuga. leiaKehtiv Alus: Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus. Alates 1. aprillist 2018 kehtib sotsiaaltoetus tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijatele. Alus: Sotsiaalhoolekande seaduse Üksielava pensionäri toetus -18 056 -17 904 -18 234 -18 874 Eestis üksi elavale vanaduspensioniealisele isikule https://www.riigiteataja.ee/akt/122032021014? tema majandusliku iseseisvuse parandamiseks ja leiaKehtiv vaesuse vähendamiseks üks kord kalendriaastas makstav toetus. Kulude muutus on seotud vanaduspensionil olevate üksikute isikute arvust. Alus: Sotsiaalhoolekande seadus Ajateenija lapse toetus -275 -275 -275 -275 Ajateenijate lapsetoetusteks arvestatud vahendid kajastatakse alates 2020. aastast https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020009? Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarves, kuid leiaKehtiv kulud arvestatakse kaitsekulude hulka. Alus: Kaitseväeteenistuse seadus Elatisabi -5 524 -5 829 -6 143 -6 135 Elatisabikulu suurenemine on seotud saajate arv kasvuga (teadlikkus kasvab) ning elatisnõude https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017062? sissenõudmise üleminekuga riigile. leiaKehtiv Alus: Perehüvitiste seadus Hüvitised kuriteoohvritele -132 -133 -134 -134 Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil https://www.riigiteataja.ee/akt/12791909?leia toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri Kehtiv ülalpeetavatele. Hüvitise suurus sõltub kehtivast alampalgast ja toitjakaotuspensioni või töövõimetoetuse suurusest Alus: Ohvriabi seadus 199 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus Õppelaenude kustutamine -128 -124 -126 -124 Õppelaenu võtnud puuduva töövõimega inimesele, https://www.riigiteataja.ee/akt/834802?leiaKe (vähenenud töövõimega isik; puudega lapse vanemale makstakse rahalist htiv puudega lapse vanem) hüvitist. Alus: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Täiendav puhkusetasu -17 166 -17 596 -18 446 -19 296 Täiendava puhkusetasude kulumuutused on https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146? (lapsepuhkuse päevade, seotud saajate arvu ja töötasu alammäära leiaKehtiv pikendatud põhipuhkuse, muutustega.Alaealiste ja osalise töövõimega puudega lapse tööealiste täiendava puhkusetasu toetuse summa vanemaigakuulise puhkepäeva muutus on seotud keskmise palga ja lapsetoitmise vaheaja nominaalkasvuga, saajate arvu, kasutatud päevade tasudeks; alaealised ja osalise arvuga.Täiendavad lisapuhkepäevad sügava töövõimega tööealiste puudega isiku töötavale hooldajale -kuni 5- tasudeks; lisapuhkepäevade päevane lisapuhkus töötavale inimesele, kes tasu sügava puudega isiku hooldab kodus sügava puudega täisealist töötavale hooldajale) pereliiget. Alus: Töölepingu seaduse Peretoetused -465 646 -483 432 -504 732 -520 883 Peretoetuste muudatused on seotud esimese ja https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017062? teise lapse toetuse ning üksikvanema toetuse leiaKehtiv tõusuga 60-euorlt 80-eurole kuus ning lasterikaste perede toetuse tõusuga 3–6 lapse puhul 600 euroni kuus ning 7 ja enama lapse puhul 800 euroni kuus. Alates 1. jaanuarist 2023. a rakendatakse lasterikka pere toetuse maksmist ja sujuvat lõppemist kuni pere noorima lapse 24-aastaseks saamiseni. Alates 2018. aastast kajastatakse ajateenija lapse toetus koos perehüvitiste üldise eelarvega. Alus: Perehüvitiste seadus Vanemahüvitis -375 115 -405 744 -423 482 -443 023 Vanemahüvitise kulude muutus on seotud https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017062? keskmise hüvitise tõusuga (keskmise palga ja leiaKehtiv alampalga muutuse mõju). Alus: alates 01.01.2017 Perehüvitiste seadus (kuni 2016. a lõpuni Vanemahüvitise seadus) Töötutoetus -39 214 -38 008 -38 846 -40 283 Töötutoetust maksab Eesti Töötukassa. Kulu https://www.riigiteataja.ee/akt/121122010016? sõltub töötute arvust, päevamäärast ja palga leiaKehtiv alammäärast. Alus: Tööturuteenuste ja -toetuste seadusega 200 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus Töövõimetoetus -449 449 -491 691 -517 498 -540 649 Eesti Töötukassa maksab osalise või puuduva https://www.riigiteataja.ee/akt/124122016018? töövõimega inimestele töövõimetoetust. Eesti leiaKehtiv Töötukassa on oma prognoosides lähtunud eeldusest, et kehtiva süsteemi järgi suurema töövõimekaoga inimesed (90-100% ning osa 80%lise töövõime kaotusega inimestest) hinnatakse uues süsteemis puuduva töövõimega isikuteks ning väiksema töövõime kaotusega (10- 30%) inimestel ei ole uue hindamissüsteemi kohaselt töövõime vähenenud. Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on osalise töövõimega inimesele 57% ja puuduva töövõimega inimesele 100% päevamäärast, mis tulenevalt töövõimetoetuse seadus § 14 on 14,81 euro Alus: Töövõimetoetuse seadus Erijuhtudel riigi poolt makstav -39 -43 -46 -45 Välisriigist tagasipöördunud isikute sotsiaalne https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020041? sotsiaalmaks (välisriigist toetus, mille muutus on seotud alampalga leiaKehtiv tagasipöörduja) mõjuga.Alus: Sotsiaalmaksuseadus Erijuhtudel riigi poolt makstav -63 839 -72 251 -76 349 -76 164 Kulude muutus on seotud sotsiaalmaksu maksmise https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020041? sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste aluseks olevast kuumäärast. leiaKehtiv saajate ees Alus: Sotsiaalmaksuseadus Erijuhtudel riigi poolt makstav -33 070 -34 208 -35 197 -36 885 Riik tasub erijuhtudel sotsiaalmaksu Eesti https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020041? sotsiaalmaks töötute eest Töötukassas end töötuna arvele võtnud isikute leiaKehtiv eest, kes saavad https://www.riigiteataja.ee/akt/121122010016? töötutoetust, on tööturukoolitusel, tööharjutusel leiaKehtiv või tööpraktikal või on arvel kui pikaajalised töötud. Kulu muutust mõjutab erijuhtudelt riigi poolt makstava sotsiaalmaksu kuumäära tõus ja saajate arv. Alus: Tööturuteenuste ja -toetuste seadus; sotsiaalmaksuseadus 201 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus Erijuhtudel riigi poolt makstav -39 244 -44 848 -47 803 -50 288 Alates 01.07.2016. aastast võttis Töötukassa https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020041? sotsiaalmaks töötava seoses töövõimereformiga leiaKehtiv töövõimetuspensionäri eest Sotsiaalkindlustusametilt üle kohustuse hüvitada kehtestatud kuumääralt sotsiaalmaks äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele või füüsilisest isikust ettevõtjale töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni Alus: Sotsiaalmaksuseadus Arstide lähtetoetus -750 -938 -1 125 -1 125 Eriarstide lähtetoetus on mõeldud eriarstidele, kes asuvad residentuuri lõpetamise järel tööle https://www.riigiteataja.ee/akt/117052020012? väljaspool Tartut ja Tallinna perearstina või leiaKehtiv kohalikku, üld- või keskhaiglasse. Alus: Tervishoiuteenuste korraldamise seadus Apteekrite lähtetoetus -150 -150 -150 -150 Makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub tööle või tegutsema üldapteeki või selle https://www.riigiteataja.ee/akt/104052016004? struktuuriüksusesse, mis asub linnas või leiaKehtiv vallasiseses linnas, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses linnast või vallasisesest linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel. Alus: Ravimiseadus Abivahenditeenus puudega -15 907 -16 193 -16 550 -16 948 Kulude muutusi mõjutavad saajate arv, https://www.riigiteataja.ee/akt/129062017007? inimestele tarbijahinnaindeks. leiaKehtiv Alus: Sotsiaalhoolekande seadus Toetused pagulastele -85 -85 -85 -85 Kulu sõltub isikute arvust, kes viibivad pagulaste https://www.riigiteataja.ee/akt/117062020004? majutuskeskuses või, kes saanud rahvusvahelise leiaKehtiv kaitse. Alus: Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus. Riigikogu pensionid -8 238 -8 850 -8 954 -9 017 Alus: Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu https://www.riigiteataja.ee/akt/108072016006? ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete leiaKehtiv pensioni seadus Riigikontrolli ametnike -665 -697 -730 -727 Alus: Riigikontrolli seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/119122019013? pensionid leiaKehtiv 202 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus Õiguskantsleri ametipension -42 -44 -46 -48 Makstakse endise õiguskantsleri eripensioni 70% https://www.riigiteataja.ee/akt/12788991?leia tema ametipalgast ning õiguskantsleri asetäitja- Kehtiv nõuniku pension on 65% tema ametipalgast.Alus: Õiguskantsleri seadus Riigikohtunike pensionid -1 268 -1 329 -1 323 -1 385 Alus: Kohtute seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/12769841?leia Kehtiv Prokuröride pensionid -1 262 -1 323 -1 385 -1 359 Pensioni suuruseks on 65% prokuröride viimasest ametipalgast. https://www.riigiteataja.ee/akt/12749278?leia Alus: Prokuratuuriseadus Kehtiv I ja II astme kohtunike -5 346 -5 602 -5 866 -6 005 Pensioni suuruseks on 75% kohtunike viimasest https://www.riigiteataja.ee/akt/12769841?leia pensionid ametipalgast. Kehtiv Alus: Kohtute seadus Kaitseväelaste pensionid -17 134 -19 846 -22 260 -24 725 Pensione indekseeritakse pensioniindeksiga https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020009? Alus: Kaitseväeteenistuse seadus; leiaKehtiv; Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/119122019007? leiaKehtiv Politseinike ja piirivalve -35 872 -37 594 -39 351 -41 111 Alus: Politsei ja piirivalve seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/104072020002? pensionid leiaKehtiv Päästeametnike -467 -489 -512 -536 Alus : Päästeteenistuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019069? pensionisuurendus leiaKehtiv Töötuskindlustusmakse -282 000 -298 000 -313 000 -327 000 Eesti Töötukassale kantakse edasiantava https://www.riigiteataja.ee/akt/13198680?leia töötuskindlustusmakse vahendeid Kehtiv töötuskindlustushüvitiste sihtfondi, koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi ning tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali. Sihtfondidest makstakse töötuskindlustushüvitist ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral makstavat hüvitist. Sihtkapitali vahendeid kasutatakse aktiivsete tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste (v.a töötutoetus) maksmiseks. Alus: Töötuskindlustuse seadus 203 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus Psühholoogiline abi -1 388 -1 748 -2 194 -2 751 Süüteo ohvril (ei ole vägivallakuritegu ohver) on süüteoohvritele õigus vajaduse korral saada kuni ühe kuupalga https://www.riigiteataja.ee/akt/12791909?leia alammäära ulatuses psühholoogilise abi kulu Kehtiv hüvitist. Hüvitist makstakse ühe kuupalga alammäära ulatuses perekonnaliikme kohta, kuid kõige rohkem kolme kuupalga alammäära ulatuses perekonna kohta. Prognoosil arvestatakse ohvrite arvu kasvu. Alus: Ohvriabi seadus Ravikindlustuse seadusest -1 811 624 -1 899 613 -1 985 677 -2 080 507 Maksu- ja Tolliamet kannab vastavalt tulenevate kohustuste tagamine sotsiaalmaksuseadusele riigieelarve riikliku https://www.riigiteataja.ee/akt/125102012020? ravikindlustuse vahenditesse sotsiaalmaksu leiaKehtiv ravikindlustuse osa, mis laekub Eesti Haigekassale. Alus: Ravikindlustuse seadus Eraldis Eesti Haigekassale -257 585 -284 381 -305 935 -326 017 Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele tehakse (mittetöötavate pensionäride Sotsiaalkindlustusameti eelarvest Eesti https://www.riigiteataja.ee/akt/117052020012? eest) Haigekassale igakuine eraldis (SKA andmete leiaKehtiv alusel) mittetöötavatele vanaduspensionäridele ja vanaduspensioniealistele rahvapensionäridele arvestatud pensionilt st tasutakse ravikindlustuse osa vastavalt kokkulepitud protsendimahule. Alus: Tervishoiuteenuste korraldamise seadus; Vabariigi Valitsuse määrus "Riigieelarve eraldise arvestamise alused, eraldise arvestamise hulka kuuluvad mittetöötavad riikliku pensioni saajad ja andmete esitamise kord". Varjupaigateenus pagulastele -500 -500 -500 -500 Makstakse varjupaigataotlejatele rahalist toetust, https://www.riigiteataja.ee/akt/117062020004? mis on võrdne kehtiva minimaalsetest leiaKehtiv tarbimiskulutustest lähtuva toimetulekupiiriga. Alus: Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus Pensionide ja toetuste -287 -287 -288 -288 Riik kannab posti kaudu kojukande kulud üksnes kojukanne posti kaudu siis, kui seadusest (RPKS ja PISTS) tulenevalt ja põhjendatud taotluse alusel. Kojukannet teostatakse üksnes liikumistakistusega, hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav ning vanaduspensioniealine isikule või sügava puudega isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. 204 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus Töövaidluskomisjonide -23 -25 -27 -28 Töövaidluse lahendamise seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/124112020006? kaasistujate tasud leiaKehtiv 205 Lisa 5. EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite kasutamisest Rahvusvahelise kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks rakendatakse Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ) kauplemise süsteemi (edaspidi EL HKS). Selles peavad EL liikmesriigid müüma enampakkumistel157 kõik lubatud heitkoguse ühikud (edaspidi LHÜ), mida ei eraldata tasuta paiksetele saasteallikatele direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 3e, 10a ja artikli 10c alusel, ega ei lisata turustabiilsusreservi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele (EL) 2015/1814. Tabel 82. Eesti müüdavad LHÜ kogused ja Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvise majandusprognoosi põhistsenaariumi kohane tuluprognoos LHÜ-dega kauplemisest aastail 2021-2026 2021 2022 2023 2024 2025 2025 Kokku Enampakkumise kogus (KKM 4,684 4,181 4,530 4,529 4,641 4,089 26,654 andmeil), tasuta elektri kvoodita (mln LHÜ) Tuluprognoos (mln €) 248,065 331,050 411,272 427,350 305,894 306,309 2029,939 Kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ158 artikliga 10 ja atmosfääriõhu kaitse seadusega159 on üldised eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb kasutada vähemalt 50% enampakkumisel saadud tulust, järgmised: 1) vähem saastavatele transpordiliikidele ja ühistranspordile ülemineku ergutamine; 2) taastuvenergeetika arendamine, energiatõhususe suurendamisele kaasa aitamine; 3) energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse rahastamine sektorites, mida käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/29/EÜ; 4) energiatõhususe suurendamine, parem soojustamine ja kaugküttesüsteemide arendamine ning väikese ja keskmise sissetulekuga leibkondade toetamine energiatarbimisest tekkivate sotsiaalprobleemide lahendamisel; 5) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja kliimamuutuste mõjudega kohanemise alase teadus- ja arendustegevuse ning näidisprojektide rahastamine, 6) panus Ülemaailmsesse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi ning kohanemisfondi; 7) kliimamuutuste mõjuga kohanemine ning kliimamuutuste mõju leevendamine; 8) osalemine Eesti ja Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani ning Euroopa tehnoloogiaplatvormide algatustes, samuti kliimamuutuste leevendamise poliitika ja energiapoliitika planeerimises ning nende poliitikate tulemuslikkuse seires; 157 Enampakkumiste kord on täpsemalt määratud Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1031/2010, milles täpsustatakse EL HKS enampakkumiste ajastamise, haldamise jm aspektid. 158 Direktiiv on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/HTML/?uri=CELEX:02003L0087-20180408&from=EN 159 Seadus on leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/127052022004 ; vt § 161 lg 4 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 9) meetmed raadamise vältimiseks, metsastamise hoogustamiseks ja metsade ulatuslikumaks uuendamiseks ning kliimamuutuste ebasoodsa mõjuga kohanemiseks arenguriikides, kes on ratifitseerinud kliimamuutuste raamkonventsiooni, sealhulgas Eesti rahvusvaheliste kliimaalaste rahastamiskohustuste täitmine; 10) süsinikdioksiidi sidumine metsanduses; 11) EL HKS-i Eestiga seotud halduskulude katmine; 12) kliimameetmete, sealhulgas kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamine kliimamuutuste mõju suhtes haavatavates kolmandates riikides; 13) oskuste omandamise ja tööjõu ümbersuunamise soodustamine, aitamaks kaasa õiglasele üleminekule vähese süsinikdioksiidi heitega majandusele. Nimetatud eesmärkidel kliimaga seotud meetmed on vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikele 1 kavandatud riigi eelarvestrateegia protsessi osana, lähtudes üleriigilistest eesmärkidest ja valdkondlike arengukavade eesmärkidest. Seejuures arvestatakse mh koosmõju Euroopa Liidu perioodi 2021–2027 vahenditest kavandatud meetmetega ja muudest siseriiklikest ning välisvahenditest rahastatavate meetmete ning tegevustega. Tegu on tuludest sõltuvate kuludega, st vahendeid saab kasutada sõltuvalt tegelikust tulu laekumisest. Riigiabi loa vajadust hinnatakse iga meetme puhul eraldi ning riigiabi loa taotleb vajadusel meetme elluviimise eest vastutaja. EL HKS-i enampakkumistulu prognoosi uuendatakse koostöös Keskkonnaministeeriumiga vähemalt kaks korda aastas, Rahandusministeeriumi majandusprognoosi koostamisel. Vajadusel uuendatakse siis ka enampakkumisvahenditest kavandatud meetmete loendit. EL ning Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärke viiakse EL HKS-i enampakkumistelt saadud vahendite arvel eelarvestrateegia perioodi jooksul ellu energeetika ja keskkonna tulemusvaldkondade kaudu. Kauplemisperioodi 2013-2020 enampakkumistulust toetatavate meetmete elluviimist jätkatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse asjakohase määrusega160 hiljemalt 2024. aastani. Selle kauplemisperioodi meetmete toetusmaht 2020. a lõpu seisuga laekunud kauplemistulu arvestades on toodud allolevas tabelis. Tabel 83. 2013-2020 perioodi EL sisese kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise vahenditest kavandatavad meetmed RES 2021-2024 tulemusvaldkondades (2020. aasta lõpu seisuga laekunud kauplemistulu jaotus mln €) Tulemusvaldkond, meede Kokku 2013-2020 Vastutaja 6. Energeetika 183,105 Majandus- ja Energiasäästumeetmed korterelamutes 22,913 taristuminister Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis Majandus- ja (biogaas) 38,489 taristuminister Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes161 118,503 Riigihalduse minister 14. Keskkonnahoid 84,037 160 Määrus on leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/109112021004 161 Kauplemisperioodi 2013–2020 sellele meetmele kavandatud enampakkumistulust suunati 54% KOV hoonete (munitsipaallasteaiad ja hoolekandeasutused) ja 46% keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks. 207 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Tulemusvaldkond, meede Kokku 2013-2020 Vastutaja Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse 8,329 Keskkonnaminister Üleujutusriskide maandamine 5,367 Keskkonnaminister Keskkonnaminister, majandus- ja Kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektideks162 39,483 taristuminister 2020.aasta nn prognoosi aluste uuendamisest tuleneva täiendava laekumise/tulu 50% sihtotstarbeline kasutus (Rail Balticu projekti riigieelarveline kaasfinantseering 2020.a; säästva transpordi projektid Majandus- ja raudtee-transpordis ning veetranspordis (parvlaev)* 30,858 taristuminister * Nn prognoosi aluste uuendamisest tuleneva 2020.a täiendava laekumise/tulu 50% sihtotstarbeline kasutus otsustati Vabariigi Valitsuse poolt 2020.a riigieelarve protsessis. 2021. aastal algas EL HKS-i kauplemisperiood 2021-2030, mille enampakkumistulu kasutus on kavandatud pikaajalise strateegilise planeerimise raames ühtse protsessi osana, sarnaselt 2021-2027 perioodi EL struktuuri- ja maaelu arengu vahendite ning muude riigi eelarvevahendite kasutuse kavandamisele. Kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega kavandatakse rahastatavate tegevuste ja meetmete vahendite jaotus selles protsessis tehtud otsuste alusel riigi eelarvestrateegias. EL HKS-i enampakkumistulu prognoosi uuendamisel uuendatakse vajadusel ka meetmetevahelist jaotust. Konkreetse aasta vahendite jaotus kajastatakse riigieelarves. EL 2030.a kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) heite vähendamise uuendatud, senisest rangema sihttasemena lepiti 2020. aasta lõpul EL liikmesriikide vahel kokku 55% võrreldes 1990. aasta heitkogusega ning see sihttase on sätestatud EL kliimamääruses163. Selle sihttaseme saavutamiseks ning jätkuna Euroopa komisjoni teatisega „Euroopa roheline kokkulepe“ algatatud protsessile esitas Euroopa komisjon 2021. aasta suvel EL kliimaeesmärkide saavutamisega seotud peamisi sektoreid ning EL HKS-i aluseid määratlevate õigusaktide muutmise eelnõud, mille läbirääkimised on 2022.a septembri seisuga jätkumas. Nende läbirääkimiste tulemusel lepitakse kokku olulised EL HKS-iga seonduvad muudatused, sh kauplemissüsteemi ulatuses ja sellest saadava tulu kasutuse reeglites, viimased omakorda mõjutavad lähikümnendi EL HKS-i kauplemistulu suurust riigieelarves. 2022. aasta veebruaris Venemaa Ukrainale kallaletungi tulemusel otsustatud EL sanktsioonide ning Euroopa energiaturgudel toimuva mõjul on paralleelselt arutusel võimalikud muudatused energiaturu regulatsioonis, mis omakorda võivad mõjutada EL HKS-iga seonduvat. Kuna läbirääkimisel olevad muudatused jõustuvad lähiaastail, ent ka nende jõustumisaeg ei ole veel teada, on allolevas tabelis esitatud EL HKS-i tulu sihtotstarbeliste meetmete vahelise jaotuse aluseks oleva prognoosi määramatusaste suur, seda ka rahvusvahelistest prognoosidest lähtumisel. Eelnevat arvestades on allolevas tabelis aastate 2021-2026 kohta esitatud kauplemisperioodi 2021-2030 enampakkumistulust toetatavate sihtotstarbeliste meetmete loend ning 162 Kauplemisperioodi 2013–2020 sellele meetmele kavandatud enampakkumistulust suunati 50% energeetika tulemusvaldkonnas esmajoones korterelamute energiatõhususe ja alternatiivsete kütuste transpordis kasutuselevõtu suurendamise meetmetesse ning 50% keskkonnahoiu tulemusvaldkonnas esmajoones kliimamuutustega kohanemise ning kliimamuutuste mõju leevendamise tegevuste elluviimiseks; sh 2019.a enampakkumistulust suunati taastuvenergia arendamisega seotud uuringuks 0,1 mln € keskkonnahoiu tulemusvaldkonna ja 0,3 mln € energeetika tulemusvaldkonna vahendeid ning 2019. ja 2020.a enampakkumistulust suunati rohetehnoloogiate ärikiirendi programmile 0,2 mln € keskkonnahoiu ja 0,2 mln € energeetika tulemusvaldkonna vahendeid. 163 Määrus on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/?uri=CELEX:32021R1119 208 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 kauplemistulu prognoositav meetmetevaheline jaotus (käesoleva Lisa esimeses tabelis esitatud tuluprognoosi alusel) samuti arvestatava määramatusastmega. 164 Tabel 84. 2021-2030 perioodi EL sisese kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise vahenditest kavandatavate meetmete esialgne toetusmaht (2022. aasta RM suvise majandusprognoosi kohase tuluprognoosi alusel, mln €)* Meede 2021* 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* Vastutaja Sihtotstarbeliselt kasutatav osa 124,03 165.53 205,64 388,89 275,30 275,68 kauplemistulu prognoosist (RM 2022.a suvise majandusprognoosi alusel)** Täiendavate elektrirongide 8,43 5,40 34,59 2,81 Majandus- ja soetamine (ühistranspordi taristuminister kasutatavuse suurendamiseks) Investeering kompensatsiooni- 0,55 11,50 17,95 7,00 Kaitseminister, koostöös meetmesse, võimaldamaks majandus- ja Kirde-Eestis tuuleenergia taristuministriga tootmisvõimsuste rajamist Rail Balticu 13,80 Majandus- ja elektriraudteeühenduse taristuminister rajamise (2021. a) omapanuseks Rahvusvaheline kliimapoliitika- 1,50 1,50 1,50 1,50 1,50 1,50 Keskkonnaminister alane koostöö Avaliku sektori hoonete 15,00 15,00 20,00 20,00 20,00 20,00 Riigihalduse minister energiatõhusus *** Vähese heitega sõidukite 6,00 4,00 Keskkonnaminister, kasutuselevõtt koostöös majandus- ja taristuministriga Rahvusvaheline kliimapoliitika ja 0,70 0,70 0,70 0,70 0,70 0,70 Keskkonnaminister biokütuste aruandlus ning KHG kauplemissüsteemide koordineerimine ja arendamine 165 Ressursitõhususe ja/või 1,00 2,00 1,00 Maaeluminister süsinikuauditid suuremates põllumajandusettevõtetes, CO2 taaskasutuse ja kontrollitavate kliimatingimustega kasvuhoonete pilootprojektid 164 Erandina muudest riigi eelarvestrateegia andmetest on see prognoos esitatud tulust sõltuva kuluna: nii tulude kui kulude maht on esitatud tuluprognoosi alusel; EL direktiivi 2003/87/EÜ kohast arvestust enampakkumistulu sihtotstarbelise kasutuse kohta (vt viide alamärkuses 3; 2023. aastal kehtib sihtotstarbelise kasutuse määr vähemalt 50%) peetakse tulu jaotuse alusel. 165 Kliimapoliitika aruandlus, selle koordineerimine ja arendus ning biokütuste aruandlus sh: iga- aastane kasvuhoonegaaside inventuur ((EL)525/2013 art. 7 ning (EL)2018/1999 art. 26(2)(3)(4)(5) ja art. 37); kasvuhoonegaasidega seotud poliitikasuundi ja meetmeid ning prognoose käsitlev lõimitud aruandlus ((EL)2018/1999 art. 18 ja 39); riiklikke kohanemismeetmeid käsitlev lõimitud aruandlus ((EL) 2018/1999 art. 19(1)); kliimaaruanne (UNFCCC art. 12, 2/CP.17); iga kahe aasta tagant esitatav aruanne (2/CP.17); iga kahe aasta tagant esitatav läbipaistvusaruanne (18/CMA.1); lõimitud riiklik energia- ja kliimaalane eduaruanne ((EL)2018/1999 art. 17) – CO2-heite vähendamise mõõte ja kliimapoliitika osas; lõimitud riiklik energia- ja kliimakava teatis ((EL)2018/1999 art. 3) – CO2-heite vähendamise mõõte ja kliimapoliitika osas.; kohanemisteatis (Pariisi kliimakokkulepe art. 7(10); maanteetranspordisektoris kasutatud kütuste ja energia koguste ja täiendava informatsiooni aruandlus ((EL) 2009/30 art. 7a) 209 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Meede 2021* 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* Vastutaja Keskkonnasäästlikud 1,80 Siseminister, koostöös energialahendused väikesaartel majandus- ja taristuministriga Kohaliku omavalitsuse 5,00 10,00 2,50 2,50 5,00 Haridus- ja teadusminister haridushoonete energiatõhusaks muutmine166 Energiahinna tõusu 16,08 Riigihalduse minister leevendusmeede vähemkindlustatud leibkondadele (2021.-2022.a alameede) Energiahinna tõusu 54,17 100,00 Majandus- ja leevendusmeede taristuminister vähemkindlustatud leibkondadele (2022.-2023.a alameede Energiatõhususe ja puhaste 14,68 13,26 17,60 11,63 Horisontaalne tehnoloogiate alase teadus- ja (seirekomisjoni otsuste arendustegevuse toetamine EL alusel) HKS sektorites (Sh vesiniku IPCEI Vesiniku IPCEI projektide projektide alameede****) alameetme eest: Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Energiasäästlikud 9,00 Alameetme valgustuslahendused (sh „energiasäästlikud alameede: energiasäästlikud valgustuslahendused valgustuslahendused kultuuriasutustele eest: kultuuriasutustele) Kultuuriminister * Sihtotstarbeliste meetmete toetusmaht kajastab osa eelarveaastal laekuvast kauplemistulust. Seda uuendatakse 2024.-2027. aasta riigi eelarvestrateegia protsessis, lähtudes 2023. aasta RM suvise majandusprognoosi kohasest tuluprognoosist ning suunates kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega sihtotstarbeliselt vähemalt 50% enampakkumisel saadavast tulust. Arvestades, et läbirääkimised EL kauplemissüsteemi aluste muutmise üle on 2022. a septembri seisuga veel käimas ning nende tulemusel jõustuvate muudatuste ulatus ega jõustumisaeg ei ole selgunud, on pikemaajaline prognoos väga esialgne. ** Sihtotstarbelise osana on 2022. aasta RM suvise majandusprognoosi kohaselt käsitletud kuni 2023. aastani vähemalt 50% EL sisese kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi Eestile laekuvast tulust ning alates 2024. aastast nimetatud süsteemi kauplemistulu mahtu, millest on maha arvatud (2022.a septembri seisuga läbirääkimisel oleva EL direktiivi eelnõu kohase) EL heitkogustega kauplemise süsteemi põhise uue EL omavahendi kohane makse. Sõltuvalt viidatud läbirääkimiste tulemusest võivad muutuda nii sihtotstarbeliselt kasutatava tuluosa maht kui määr. *** 2023.-2025.a avaliku sektori hoonete energiatõhususe meetme vahenditest suunatakse 8 mln € aastas energiatõhususe parandamiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras kultuurimälestiseks tunnistatud hoonetes. **** Nn vesiniku IPCEI projektide avaliku sektori poolse toetuse eelbroneering, kooskõlas valitsuskabineti 06.01.2022 otsusega. Alates 2014. aastast toimuvad lisaks eespool kirjeldatud nn tava-enampakkumistele ka lennunduse LHÜ-de enampakkumised. Kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ167 artikliga 3d ja 166 Sh meetme „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014–2020“ raames valitud hoonete energiatõhususe projekti elluviimiseks 167 Direktiiv on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/HTML/?uri=CELEX:02003L0087-20180408&from=EN 210 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 atmosfääriõhu kaitse seadusega168 on üldised eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb kasutada 100% enampakkumisel saadud tulust, järgmised: 1) vähem saastavatele transpordiliikidele ja ühistranspordile ülemineku ergutamine; 2) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja kliimamuutuste mõjudega kohanemise alase teadus- ja arendustegevuse ning näidisprojektide rahastamine, 3) panus Ülemaailmsesse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi ning kohanemisfondi; 4) kliimamuutuste mõjuga kohanemine ning kliimamuutuste mõju leevendamine; 5) osalemine Eesti ja Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani ning Euroopa tehnoloogiaplatvormide algatustes, samuti kliimamuutuste leevendamise poliitika ja energiapoliitika planeerimises ning nende poliitikate tulemuslikkuse seires; 6) meetmed raadamise vältimiseks, metsastamise hoogustamiseks ja metsade ulatuslikumaks uuendamiseks ning kliimamuutuste ebasoodsa mõjuga kohanemiseks arenguriikides, kes on ratifitseerinud kliimamuutuste raamkonventsiooni, sealhulgas Eesti rahvusvaheliste kliimaalaste rahastamiskohustuste täitmine; 7) süsinikdioksiidi sidumine metsanduses; 8) kliimamuutuste leevendamis- ja kohanemisprotsessiga seotud teadus- ja arendustegevus, eriti aeronautika ja õhutranspordi valdkonnas; 9) selliste ühisprojektide toetamine, mis käsitlevad kasvuhoonegaaside heite vähendamist lennundussektoris ning parandavad aeronavigatsiooni infrastruktuuri, aeronavigatsiooniteenuste osutamist ja õhuruumi kasutamist; 10) kliimamuutuste mõju leevendamine Euroopa Liidus ja kolmandates riikides. Tabel 85. Eesti müüdavad LHÜ-de kogused ja Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvise majandusprognoosi põhistsenaariumi kohane tuluprognoos lennunduse LHÜ-dega kauplemisest aastail 2021-2026 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kokku 2021-2026 Enampakkumise kogus 10 500 10 500 10 500 10 500 10 500 10 500 31 500 (Keskkonnaministeeriumi andmeil) Tuluprognoos (mln €) 0,572 0,709 0,818 0,818 0,818 0,818 1,019 Nimetatud eesmärkidel kliimapoliitika eesmärkidega seotud meetmed on vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikele 1 kavandatud riigi eelarvestrateegia protsessi osana ning neid kavandatakse ja viiakse ellu eespool kirjeldatud põhimõtetest lähtudes. Kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse panustatakse lennunduse LHÜ-de enampakkumistelt saadud vahendite arvel eelarvestrateegia perioodi jooksul energeetika ja keskkonna tulemusvaldkondade kaudu. Keskkonnaministeerium on vahendite kasutuse Riigikantselei, Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kooskõlastanud ning vahendite väikest mahtu arvestades suunanud piloottegevusteks, milles on kasutatud ja kasutatakse IKT võimalusi kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks (nt kliimateemalised taibutalgud ning nende jätkuna üritusel arendatud parimate IT-lahenduste toetamine jmt). Lennunduse enampakkumistelt saadud vahendite kasutamise eest vastutab Keskkonnaministeerium. 168 Seadus on leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/127052022004 ; vt § 161 lg 6 211 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Täiendavalt EL HKS-ile on Euroopa Parlamendi ja nõukogu jõupingutuste jagamise määrusega (EL) 2018/842 liikmesriikide kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustuste kohta 2021- 2030169 on seatud Eestile KHG heitkoguste vähendamise kohustus - 13% võrra 2030. aastaks (võrreldes 2005.a heitkogustega) EL HKS-i välistes sektorites: transport, põllumajandus, jäätmemajandus, lahustite ja teiste toodete kasutamine, EL lubatud heitkogustega kauplemise süsteemist väljajääv osa tööstuslikest protsessidest ja energeetikast. Selle määruse muutmise teemaliste läbirääkimiste, mis on 2022.a septembri seisuga käimas, tulemusel lepitakse eeldatavasti kokku EL riikide – sh Eesti – uued, senisest rangemad kohustused nimetatud sektorites KHG heite vähendamiseks. Nimetatud määruse kohaselt kasutatakse kauplemisühikuna aastast heitkoguse ühikuid ehk AEA (annual emissions allocation), mis on võrdne 1 tonni CO2 ekvivalendiga (t CO2 ekv). AEA-de aastane kogus näitab kasvuhoonegaaside heitkogust, mis on EL liikmesriigil lubatud sel konkreetsel aastal nimetatud sektorites õhku paisata. Eesti AEA-de kogused on arvutatud ühtse EL ülese metoodika alusel ja need on perioodiks 2021-2030 fikseeritud aastate lõikes Euroopa Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2020/2126 lisas II170. Eesti heitkoguste aastased piirmahud (ehk trajektoor) eespool nimetatud sektorites on otsusega määratletud aastani 2030, mil maksimaalne heitkogus kauplemissüsteemi välistes sektorites võib olla 5 390 638 t CO2 ekv. Tegelike heitkoguste arvestust peetakse iga-aastaselt ning riik peab tagama, et reaalsed heitkogused ei ületaks konkreetse aasta heitkoguste piirmahtu. Riigi kohustuste täitmiseks saab vajadusel kasutada nn jõupingutuste jagamise määrusega tagatud paindlikkusi: nt EL riikide vaheline AEA ühikutega kauplemine, ühikute ülejäägi piiratud ulatuses üle kandmine järgnevatesse aastatesse või laenamine järgnevatest aastatest, maakasutusest ja metsandusest tuleneva netosidumise kasutamine teatud ulatuses. Jõupingutuste jagamise määruse AEA-dega kauplemise süsteemis ei ole Eesti seni leppeid sõlminud ning lepeteni jõudmist lähiaastail ei ole ette näha. Riigi võimalus AEA-dega kauplemiseks 2021-2030 kauplemisperioodil sõltub esmajoones sellest, kas Eestis suudetakse nimetatud sektorites saavutada kooskõlas energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, riigi energia- ja kliimakavaga aastani 2030 ning kliimapoliitika põhialustega aastani 2050 kohustuslikud iga-aastased KHG heite sihttasemed. Sihttaseme ületamise korral tekiks nn ülejääk, mille võrra oleks võimalik AEA-sid teistele riikidele müüa; puudujäägi korral aga tuleks riigil neid teistelt (oma heite piiramise sihttasemed ületanud) riikidelt eelarvevahendite eest osta. Seega on energia- ja kliimapoliitika meetmete optimaalsel kavandamisel ja elluviimisel mõju mh potentsiaalsele riigieelarve tulu- või kuluallikale. Alates 2021. aastast saab Eesti direktiivi 2003/87/EÜ171 artikli 10d ning atmosfääriõhu kaitse seaduse172 § 1651 alusel kasutada EL ülese Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa vahendeid kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse panustavate tegevuste toetamiseks 169 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/201: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/?uri=celex%3A32018R0842 170 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/2126, milles määratakse kindlaks liikmesriikidele aastaks eraldatud heitkogused ajavahemikul 2021–2030 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/842. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/?uri=CELEX:32020D2126 171 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/HTML/?uri=CELEX:02003L0087- 20180408&from=EN 172 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052022004 212 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 (välja arvatud tahkeid fossiilkütuseid kasutavate energiatootmisüksustega seoses). Fondi suunatud KHG lubatud heitkoguse ühikute Eestiga seotud osaga173 kauplemisest saadavate vahendite kasutus kliima- ja energiapoliitika tegevuste toetamiseks on kavandatud pikaajalise strateegilise planeerimise raames ühtse protsessi osana, sarnaselt 2021-2027 perioodi EL struktuuri- ja maaelu arengu vahendite ning muude riigi eelarvevahendite kasutuse kavandamisele, arvestades Moderniseerimisfondi kasutusreegleid. Fondi vahendite kasutus kajastatakse asjakohaselt riigi eelarvestrateegias ja riigieelarves. Sellekohaste otsuste alusel on Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osast kavas, külgnevalt teiste kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetavate meetmetega, toetada kahe pikaajalise programmi elluviimist fondi energiatõhususe ja taastuvenergia arendamise prioriteetsetes valdkondades. Programmide toetusmaht on fondi reeglite kohaselt kavandatud 2 aastaks, lähtudes RM uusima majandusprognoosi kohasest tuluprognoosist. Tulenevalt asjaolust, et Moderniseerimisfondi suunatud KHG ühikute kauplemistulu saadakse EL kauplemissüsteemist, mille aluste muutmise teemalised läbirääkimised on veel käimas, on fondi toetusmahu ning programmide pikemaajaline prognoos lähiaastateks esialgne ning seda uuendatakse läbirääkimistulemusi arvestades tulevaste prognooside alusel. Tabel 86. Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa vahenditest kavandatavad programmid (indikatiivne prognoos, mln €) Kogumaht 2021-2030 (suurusjärk, väga Programm 2021* 2022* 2023* indikatiivselt) Avaliku sektori hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia programm 28,20 36,27 41,34 ca 170 Vähese heitega (säästva) ühistranspordi arendamise programm 16,45 21,16 24,11 ca 130 Kokku 44,65 57,43 65,45 ca 300 * Fondi programmide kavandatav toetusmaht uuendatakse 2024.-2027. aasta riigi eelarvestrateegia protsessis, lähtudes 2023. aasta RM suvise majandusprognoosi kohasest tuluprognoosist. Arvestades, et läbirääkimised EL kauplemissüsteemi aluste muutmise üle on 2022. a septembri seisuga veel käimas ning nende tulemusel jõustuvate muudatuste ulatus ega jõustumisaeg ei ole selgunud, on pikemaajaline prognoos väga esialgne. 173 Direktiivi 2003/87/EÜ lisa IIb kohaselt on Eestiga seotud osa 2,78% fondi kogumahust. 213 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Lisa 6. Valitsussektori personali- ja palgaanalüüs Valitsussektori personalinäitajad Kogu valitsussektori (sh riigi äriühingud ja sihtasutused) töötajate osakaal tööealisest elanikkonnast kasvab. Suurimad kasvud KOV sektoris on MTÜd (+4,6%) ja äriühingud (+3,5%), keskvalitsuses avalik-õiguslikud (+3,2%) ja hallatavad asutused IT majade kasvu tõttu (+2,7%). Joonis 17. Valitsussektori (sh riigi äriühingud ja sihtasutused) töötajate arv ja osakaal tööealisest elanikkonnast kasvab Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike süsteem, Statistikaamet Ministeeriumite ja valitsemisala asutuste töötajate arvu osakaal tööealisest elanikkonnast on kahanemas. Suurimad kahanejad on Siseministeeriumi valitsemisala Päästeameti ja Politsei- ja Piirivalveameti arvelt (-351 töötajat), Kaitseministeerium Kaitseväe arvelt (-205 töötajat), Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliameti ja Rahandusministeeriumi arvelt (-127 töötajat). Viie aasta vaates on valitsemisaladest enim töötajate arv vähenenud Siseministeeriumi valitsemisalas, Justiitsministeeriumi valitsemisalas, Maaeluministeeriumi valitsemisalas ja Välisministeeriumis. 214 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Joonis 18. Ministeeriumite (sh valitsemisala) ja põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei töötajate arv kahanes 2022. aastal 1,8% * I poolaasta andmed Allikas: Rahandusministeerium Ministeeriumite ja valitsemisala asutuste vabatahtlik voolavus on kasvutrendis. 2022. I poolaasta andmed näitavad, et see on viie aasta kõrgeim. Keskmiselt küll 10%, kuid on asutusi, kelle vabatahtlik voolavus on rohkem kui 17% (Sotsiaalministeeriumi valitsemisala, Siseministeeriumi valitsemisala ja Justiitsministeeriumi valitsemisala asutused). Joonis 19. Ministeeriumite (sh valitsemisala) ja põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei vabatahtlik voolavus on viie aasta kõrgeim Allikas: Personali- ja palgaarvestuse andmekogu Valitsussektori palgaanalüüs 2022. a kasvas ministeeriumites ja nende valitsemisala asutustes keskmine kogupalk 11,3%, samas kui Eesti keskmine kogupalk kasvas 10,1%. Ministeeriumite ja nende valitsemisala asutuste keskmise kogupalga kasv oli seega Eesti keskmise kogupalga kasvust 1,2 protsendipunkti kiirem. Samas 2021. aastal oli ministeeriumite ja valitsemisala asutuste keskmise kogupalga kasv vaid 1,5% ja Eesti keskmise kogupalga kasv 6,9%, mis oli ministeeriumite ja valitsemisala asutuste kasvust 5,4 protsendipunkti kiirem. 215 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Joonis 20. Ministeeriumite (sh valitsemisala) ja põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei keskmise kogupalga kasv 2022.aastal olnud Eesti keskmise kogupalga kasvust kõrgem, kuna 2021. aastal kasvas erasektoris keskmine kogupalk 5,4 protsendipunkti kiiremini Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu, Statistikaamet) Eesti keskmine palk hõlmab kõiki töötajaid madalapalgalistest kuni tippjuhtideni. Ministeeriumite ja nende valitsemisala asutuste töötajate hulgas on madalapalgaliste ametikohtade arv oluliselt väiksem kui erasektoris, samuti on erasektoris oluliselt vähem kõrgharidusega töötajaid. Kui võrrelda ministeeriumite ja nende valitsemisala asutuste palkasid üldturu palkadega läbi tööväärtuspunktide, siis on põhipalkade mahajäämus üldturust samaväärse töö eest 174 keskmiselt 13%, tippspetsialistidel ja juhtidel keskmiselt 18%. 174 Tööde võrdlus põhineb tööperestamise metoodikal, töö väärtus kujuneb järgmiste kriteeriumide alusel: haridus, erialane kogemus, töö reguleeritus, mõtlemisülesande keerukus, juhtimine ja/või koostöö, vastutus tööprotsesside eest, otsuste mõju 216 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Joonis 21. Ministeeriumite (sh valitsemisala) ja põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei keskmine põhipalkade mahajäämus samaväärse töö eest üldturust on keskmiselt 13% Allikas: Fontes Konsultatsioonid OÜ 2022.a palgauuring Kogupalkade mahajäämus üldturust samaväärse töö eest on veelgi suurem - keskmiselt 20%, tippspetsialistidel ja juhtidel keskmiselt 26%. Joonis 22. Ministeeriumite (sh valitsemisala) ja põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei keskmine kogupalkade mahajäämus samaväärse töö eest üldturust on keskmiselt 20% Allikas: Fontes Konsultatsioonid OÜ 2022.a palgauuring Ministeeriumite ja nende valitsemisala asutuste omavahelises võrdluses samaväärse töö eest on enim mahajäänud Maaeluministeeriumi valitsemisala (-10,4%), Keskkonnaministeeriumi valitsemisala (-9,3%), Riigikogu Kantselei (-7,5%) ja KUM valitsemisala (-7,4%). 217 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Joonis 23. Ministeeriumite (sh valitsemisala) ja põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei keskmine kogupalkade mahajäämus omavahelises võrdluses * Riigikontroll on paigutanud oma enamus ametikohti madalamale tasemele, kui teised samaväärse töö tegijad ning on seetõttu liiga kõrgel positsioonil. Allikas: Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste ning osa teiste valitsussektori asutuste palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu Ministeeriumite ja põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei omavahelises võrdluses samaväärse töö eest on enim mahajäänud Riigikogu Kantselei (-7,5%), Keskkonnaministeerium (-5,0%) ja Riigikohus (-2,3%). 218 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Joonis 24. Ministeeriumite ja põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei keskmine kogupalkade mahajäämus omavahelises võrdluses * Riigikontroll on paigutanud oma enamus ametikohti madalamale tasemele, kui teised samaväärse töö tegijad ning on seetõttu liiga kõrgel positsioonil. Allikas: Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste ning osa teiste valitsussektori asutuste palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu Tulenevalt palgasurvest, on ministeeriumid ja nende valitsemisalade asutused, põhiseaduslikud institutsioonid ning Riigikantselei tõstnud 2022. aastal põhipalku keskmiselt 10%, enamasti sisemiste ressursside arvelt või sihtgruppidele juurde antud vahendite arvelt. Samas palgapositsioon omavahelises võrdluses oluliselt ei muutu. Need valitsemisalad (Maaeluministeeriumi valitsemisala ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisala), kes ei kuulu nendesse sihtgruppidesse, kellele enamasti lisavahendeid eraldatakse, ei suuda oma palgapositsiooni teistega võrreldes parandada. Riigikogu Kantselei on oma põhipalku kõige vähem kasvatanud kuna tegemist on väikese asutusega, kellel puudub valitsemisala. Joonis 25. Ministeeriumite (sh valitsemisalade) ja põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei keskmine põhipalkade kasv 2021/2022 219 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Allikas: Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste ning osa teiste valitsussektori asutuste palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu Asutuste omavahelises võrdluses on suurimad mahajääjad Maaeluministeeriumi valitsemisalas Põllumajandus- ja Toiduamet, PRIA, Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Astangu KRK ja Sotsiaalkindlustusamet, Kultuuriministeeriumi valitsemisalas Eesti Rahvakultuurikeskus ja Muinsuskaitseamet, Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas Keskkonnagentuur ja Keskkonnaamet ning Rahandusministeeriumi valitsemisalas Statistikaamet. Joonis 26. Asutuste keskmine kogupalkade mahajäämus omavahelises võrdluses 220 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 * Asutused, kelle palgapositsioon on teistega võrreldes üle 5%, on jooniselt parema loetavuse eesmärgil välja jäetud. Allikas: Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste ning osa teiste valitsussektori asutuste palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu Palgad valdkondades 2022. aastaks eraldati IT-le (KEMIT, RMIT, RIK, TEHIK, MKM IT tööd, MEM IT tööd, PRIA IT tööd) palkade konkurentsivõime tõstmiseks lisaraha palgafondi 5%. IT tööde põhipalkade keskmine mahajäämus võrreldes üldturuga on 2022. aastal 14%, tippspetsialistidel ja juhtidel kuni 30%. Joonis 27. IT tööde põhipalkade keskmine mahajäämus samaväärse töö eest üldturust on keskmiselt 14% 221 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Allikas: Fontes Konsultatsioonid OÜ 2022.a palgauuring Lisaks IT asutustele on IT-teenistusgruppide töötajaid ka ministeeriumites ja teistes asutustes. Spetsiifiliste teadmistega IT spetsialiste on vähe, seetõttu liiguvad nad nii erasektori kui ka asutuste vahel, mis omakorda lükkab tagant sektori palgakasvu. Joonis 28. IT tööde keskmine kogu- ja põhipalk asutuste lõikes *RIT loodi 2022. Tema kogupalga andmetes ei sisaldu aasta jooksul makstud lisatasud Allikas: Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste ning osa teiste valitsussektori asutuste palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu 222 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Siseturvalisusele eraldati 2022. aastal 5% lisaraha palgafondi. See andis võimaluse kasvatada põhipalku kuni 13%. Lisaks eraldatud lisavahenditele saadi palgakasvuks vahendeid ka sisemiste ressursside arvelt (töötajate vähendamine, muude kulude vähendamine). Siseturvalisuse tööde kogupalk moodustab Eesti keskmise kogupalgaga võrreldes 84%-121% sõltuvalt asutusest. Joonis 29. Siseturvalisuse tööde keskmine kogu- ja põhipalk asutuste lõikes Allikas: Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste ning osa teiste valitsussektori asutuste palgauuring, Statistikaamet (II kvartali andmed) Kõrgharidusega kultuuritöötajatele eraldati 2022. aastaks kultuuritöötajate palkade konkurentsivõime tõstmiseks 5% lisaraha palgafondi Kultuuriministeeriumi valitsemisalale, Haridus- ja Teadusministeeriumile (Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut, Rahvusarhiiv), Maaeluministeeriumile (SA Eesti Maaelumuuseumid) ja Keskkonnaministeeriumile (Eesti Loodusmuuseum). Joonis 30. Kõrgharidusega kultuuritöötajate keskmine kogupalk on veidi üle Eesti keskmise kogupalga. 223 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 * KUMi esitatud prognoos, Statistikaameti II kvartali andmed Allikas: Kultuuriministeerium, Statistikaamet Õpetajate palgafondi lisandus 2022. aastaks 5% lisaraha, millele Haridus- ja Teaduministeerium lisas 0,7 miljonit eurot. See kasvatas õpetajate keskmist põhipalka 7%. Kuigi õpetajate sihtgrupile on alates 2014. aastast eraldatud lisaraha igaks eelarveaastaks, jääb õpetaja keskmise kogupalga suhe võrreldes Eesti keskmise kogupalgaga väiksemaks. Eesmärktaseme 120% saavutamist raskendab Eesti keskmise kuupalga kiire kasv. Joonis 31. Õpetajate keskmise kuupalga suhe Eesti keskmisest palgast väheneb * HTMi esitatud prognoos, Statistikaameti II kvartali andmed Allikas: HaridusSilm, Haridus- ja Teadusministeerium 224 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Sotsiaalhoolekande valdkonna keskmise kogupalga suhe Eesti keskmisesse kogupalka on igal aastal kasvanud, kuid jääb siiski Eesti keskmisele kogupalgale alla. Kuigi põhipalk on 2022. aastal 9% kasvanud, on üleüldine põhipalga tase nendes asutustes suhteliselt madal. Kogupalgast moodustab suure osa lisatasud ületundide, öötöö ja riiklikel pühadel töötamise eest. Joonis 32. Sotsiaalhoolekande keskmine kogupalk on Eesti keskmisest kogupalgast väiksem Allikas: Tervise Arengu Instituut, Statistikaamet Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade muutuse prognoos aastateks 2023-2026 Kõrgemate riigiteenijate kõrgeima palgamäära indeksi väärtus on Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt 2023. aasta 1. aprillist 1,145. See tähendab, et kõrgemate riigiteenijate ametipalgad kasvavad prognoosi kohaselt 2023. aastal ja ka järgnevatel aastatel. Tabel 87. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade palgakasvu prognoos 2023-2026 2023 2024 2025 2026 14,5% 7,4% 4,9% 4,3% Allikas: Rahandusministeerium 225 Lisa 7. Riigi eelarvestrateegias planeeritud investeeringute, investeeringutoetuste ja Riigi Kinnisvara AS-i kaudu tehtavate kinnisvara investeeringute 4-aastane kava (tuhat eurot) 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 RES Hoonestatud kinnisvara investeeringud RKAS eelarvest -75 256 -54 615 -29 094 -25 763 kokku Keskkonnamaja -11 281 -18 336 -7 290 0 Optimeerimisreserv -26 857 -17 116 -16 230 -21 598 Optimeerimisreserv (Siseministeerium) -15 894 -423 -200 -3 312 PPA Tallinn ja Tartu 0 0 -2 706 -853 Rüütelkonna hoone -10 624 -4 482 0 0 Optimeerimisreserv (toetused kasvuhoonegaaside kvootide müügi -10 599 -14 258 -2 668 0 arvelt) Investeeringud kokku -654 212 -472 704 -414 681 -480 714 Investeeringutoetused kokku -843 130 -910 867 -858 706 -845 136 Riigikogu Kantselei -2 358 -281 -383 -925 Investeeringud kokku -2 358 -281 -383 -925 IT investeeringud -211 -211 -211 -211 Riigikogu hoonete renoveerimine -2 146 -70 -171 -713 Vabariigi Presidendi Kantselei -371 -5 -5 -5 Investeeringud kokku -371 -5 -5 -5 Inventar -11 -5 -5 -5 Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone -360 0 0 0 Riigikantselei -207 0 0 0 Investeeringud kokku -207 0 0 0 IT investeeringud -33 0 0 0 Rüütelkonna hoone rekonstrueerimine -174 0 0 0 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala -130 960 -21 832 -16 814 -30 697 Investeeringud kokku -85 936 -16 782 -16 814 -30 697 Inventar -692 -695 -695 -695 IT investeeringud -2 027 -1 992 -1 992 -1 992 Muud investeeringud -1 369 -614 -520 -514 Gümnaasiumivõrgu korrastamine -68 861 -494 -620 -14 509 Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile -12 987 -12 987 -12 987 -12 987 Investeeringutoetused kokku -45 024 -5 050 0 0 CO2 kvooditulust rahastatav investeering -13 450 -5 050 0 0 HEV koolivõrgu korrastamine 1.4.1 -5 578 0 0 0 Põhikoolivõrgu korrastamine 1.4.1 -19 618 0 0 0 Riikliku tähtsusega teadusinfra 4.1.2 -4 497 0 0 0 KOV koolide investeeringud -1 881 0 0 0 Justiitsministeeriumi valitsemisala -1 381 -211 -211 -211 Investeeringud kokku -1 381 -211 -211 -211 IT investeeringud -133 -133 -133 -133 Masinad ja seadmed -1 248 -78 -78 -78 Kaitseministeeriumi valitsemisala -281 113 -267 639 -268 878 -282 758 Investeeringud kokku -274 513 -267 039 -268 278 -279 158 Inventar -522 -286 -295 -286 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 RES IT investeeringud -4 138 -2 808 -2 097 -3 219 Masinad ja seadmed -2 428 -2 496 -497 -472 Muud investeeringud -8 625 -12 460 -7 684 -2 555 Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -44 477 -49 080 -32 873 -8 307 Liitlaste taristu -37 958 0 0 0 Kaitseotstarbeline erivarustus -133 391 -182 658 -182 333 -264 318 CO2 kvooditulust rahastatav investeering -6 446 0 0 0 Kaitseinvesteeringute programm -9 125 -5 417 -39 167 0 Radarid taastuvenergia statistikakaubanduse ülekantud vahenditest -11 133 -4 167 -3 333 0 Masinad ja seadmed CO2 tuludest -12 686 -5 833 0 0 Radarite taristu statistikakaubanduse vahenditest -3 583 -1 833 0 0 Investeeringutoetused kokku -6 600 -600 -600 -3 600 Garnisonide kalmistute renoveerimine -37 -37 -37 -37 Investeeringutoetus Kaitseliidule -6 563 -563 -563 -3 563 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala -60 716 -52 034 -49 945 -45 620 Investeeringud kokku -2 442 -1 613 -1 046 -1 046 IT investeeringud -1 952 -1 438 -1 046 -1 046 Transpordivahendid -190 -175 0 0 Masinad ja seadmed -300 0 0 0 Investeeringutoetused kokku -58 274 -50 421 -48 899 -44 574 CO2 kvooditulust rahastatav investeering -11 197 -2 687 0 0 ressursitootlikkuse tõstmine (4.3.1) -3 476 0 0 0 Jäätmete ringmajandus (4.3.5) -4 000 0 0 0 Veemajandustaristute arendamine (7.1.1) -8 616 0 0 0 Pool-looduslike koosluste säilitamine (8.1.2) -543 0 0 0 Elamute kohtküte -4 000 -4 000 -3 000 -2 500 Õhuseire arendamine -4 286 -4 286 -1 429 -1 429 Kliimamõjudega kohan -3 494 -5 951 -7 412 -8 365 Elupaigad ja elurikkus -1 303 -2 647 -3 706 -3 706 Üleujutusriskide maand -2 429 -2 550 -3 643 -2 793 Ringmajanduse korrald -7 134 -18 854 -22 421 -23 440 Pärandmõjude likv -3 868 -1 289 -1 289 -754 Jääkreostusobjektid -1 929 -714 -714 -514 Järvede veerežiim -1 000 -443 -286 -286 Rohetehnoloogiad -1 000 -7 000 -5 000 -789 Kultuuriministeeriumi valitsemisala -52 677 -29 817 -8 577 -7 700 Investeeringud kokku -136 -23 -23 -23 IT investeeringud -100 0 0 0 Lastekirjanduse Keskuse põhivara soetus -23 -23 -23 -23 ERM Narva mnt hoidla remonttööd -13 0 0 0 Investeeringutoetused kokku -52 541 -29 794 -8 554 -7 677 IT investeeringud -232 -232 -232 -232 Muud investeeringud -16 022 -854 -854 -867 Rahvusringhääling, hooned ja tehnika -1 917 -1 917 -1 917 -1 917 227 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 RES Muinsuskaitseamet, toetused kinnismälestiste omanikele -2 774 -2 774 -2 774 -2 774 Jõulumäe Tervisespordi Keskus SA -150 -150 -150 -150 Tehvandi Spordikeskus SA -1 737 -1 737 -1 737 -1 737 Eesti Kontsert -400 -100 0 0 Kunstihoone SA -4 310 -500 0 0 Eesti Rahvusraamatukogu hoone -23 901 -21 450 -890 0 SA Rakvere Teatrimaja -260 0 0 0 Endla Teater SA -150 0 0 0 Virumaa Muuseumid SA -69 0 0 0 Narva muuseum -73 0 0 0 Vabaõhumuuseum -390 0 0 0 Saaremaa Muuseum SA -75 0 0 0 Vastseliina Piiskopilinnuse SA, linnuse renoveerimine -80 -80 0 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala -619 395 -775 067 -710 723 -752 862 Investeeringud kokku -205 458 -143 793 -96 284 -119 949 Inventar -100 -100 -100 -100 IT investeeringud -25 001 -23 748 -15 349 -12 895 Transpordivahendid -637 0 -11 969 -7 468 Muud investeeringud -306 -271 -271 -271 E265 Tallinna ringtee II etapp -1 690 0 0 0 Veeteede süvendamine 0 -333 0 -333 Riigimaanteede remondi koondprojekt -100 295 -51 464 -30 245 -95 023 Tuletornid -300 -300 -300 -300 Rail Baltic arendus -27 011 -19 519 0 0 VA Rohuküla tootmisbaasi uuendamine -167 -167 -167 -167 Arbavere puursüdamike hoidla -390 -375 -375 -375 Rohuküla sadama kai taastamine -1 971 -1 008 0 0 Transpordiameti hoonete renoveerimine -767 -517 -517 -517 Maade soetamine -2 662 -2 500 -2 500 -2 500 Vähese heitega transport CO2 tulust -101 -8 087 -3 451 0 Pärnu-Uulu 2+2 tee -19 961 -10 664 0 0 Sauga-Pärnu 2+2 tee -10 000 0 0 0 Paldiski mnt Harku ristmik 0 -6 740 -6 740 0 Neanurme-Pikknurme 2+1 tee -6 700 -3 300 0 0 Libatse-Nurme 2+2 tee -7 400 -14 700 -24 300 0 Investeeringutoetused kokku -413 937 -631 274 -614 439 -632 913 IT investeeringud -38 407 -46 235 -64 111 -49 857 Muud investeeringud -2 300 -5 815 -9 930 -3 350 CO2 kvooditulust rahastatav investeering -13 975 -64 309 0 0 Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi paren -1 086 0 0 0 Tallinn-Keila-Paldiski; Keila-Riisipere raudtee remont II -170 0 0 0 Tallinn-Keila-Paldiski liiklusjuhtimissüsteemi rekonstr. -2 013 0 0 0 TEN-T transiitteede rekonstrueerimistööd Narvas -1 976 0 0 0 Nutika teenuste taristu arendamine -3 539 0 0 0 228 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 RES Rail Baltic arendus -121 828 -207 852 -277 952 -362 227 Lairiba jaotusvõrgu ehitamine -5 100 0 0 0 Taastuvenergia kasutuselevõtt -23 500 -18 500 -9 500 -3 500 Kodutoetus. Lasterikaste perede eluasemete parandamine -3 040 -3 040 -3 040 -3 040 Väikeelamute energiatõhususe suurendamine -358 -13 100 -13 100 -13 100 Korterelamute rekonstrueerimine -65 865 -96 141 -71 811 -66 000 Biometaani tootmise tarbimise (transport) toetamine -1 930 -2 895 -2 895 -1 930 Kaugküttekatelde renov. ja/või rajamine ning kütuse vahetus -5 250 -5 790 -5 790 -7 238 Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine -799 0 0 0 Tänavavalgustuse taristu renoveerimine -1 090 0 0 0 Suurinvestori investeeringutoetus -2 500 -2 500 -2 500 -2 500 Tapa - Tartu raudtee rekonstrueerimine -261 0 0 0 Uue põlvkonna lairibavõrkude arendamine -10 000 -25 000 -15 000 -15 000 Ülemiste ühisterminali rajamine 0 -8 250 -11 800 -11 000 Tallinna Vanasadama trammiliini rajamine -17 800 -15 300 -1 600 0 Tapa jaama sorteerimispark -8 513 0 0 0 Sadamate akvatooriumi kaitse -141 -839 -3 254 -3 642 Raudtee elektrifits. Tartu-Tapa-Narva -23 892 -45 376 -59 482 -60 518 Kõv. õgven. rdt. kap.rem Tapa-Narva 0 0 -13 055 0 Kõv. õgven. rdt. kap.rem Tal-Tart-Koid -20 673 -28 812 0 -5 012 Tallinn-Lelle rekonstrueerimistööd -10 830 -7 320 -100 0 Jalgrattateed ja parklad -5 000 -10 000 -10 000 -10 000 Mitmeliigilised ühistransp.sõlmed -1 000 -5 000 -5 000 -5 000 Trammiliikluse arendamine Tallinnas -2 000 -3 000 -5 000 -10 000 5G arendamine 0 -6 200 -12 520 0 Transpordivahendid -6 000 -10 000 -2 000 0 Tln-Tartu rt uuendus kiiruseks 135 km/h -800 0 0 0 Tapa-Narva rt uuendus kiiruseks 135 km/h -800 0 0 0 Viimase miili kogukonna meede -800 0 0 0 Elukondlik kinnisvara maapiirkondades -5 000 0 0 0 Pärnu linnale ühenduste tagamine -5 000 0 -15 000 0 Kadrina valla kergliiklustee -700 0 0 0 Maaeluministeeriumi valitsemisala -76 883 -73 551 -41 821 -15 397 Investeeringud kokku -4 166 -823 -823 -823 IT investeeringud -1 957 -268 -268 -268 Transpordivahendid -35 -35 -35 -35 Masinad ja seadmed -1 225 -200 -200 -200 Laborite sisseseade -70 -70 -70 -70 CO2 kvooditulust rahastatav investeering -779 0 0 0 MEM adminhoone Lai 39/41 -100 -250 -250 -250 Investeeringutoetused kokku -72 717 -72 727 -40 998 -14 574 CO2 kvooditulust rahastatav investeering 0 -500 0 0 Maaelu arengukava investeeringud -61 805 -58 353 -27 124 0 Kalanduse rakenduskava investeeringud -10 463 -13 574 -13 574 -14 274 229 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 RES C.R.J.Talumuuseumi elamu-peahoone -450 -300 -300 -300 Rahandusministeeriumi valitsemisala -121 977 -118 079 -127 646 -127 250 Investeeringud kokku -19 843 -12 857 -5 447 -5 111 IT investeeringud -16 069 -12 578 -5 165 -4 633 Masinad ja seadmed -931 -140 -140 -331 Muud investeeringud -2 700 0 0 0 taaste- ja vastupidavusrahastu tehniline abi -143 -139 -142 -147 Investeeringutoetused kokku -102 134 -105 222 -122 199 -122 139 Muud investeeringud -62 419 -83 529 -105 699 -103 139 CO2 kvooditulust rahastatav investeering -39 715 -21 693 -16 500 -19 000 Siseministeeriumi valitsemisala -44 018 -18 943 -18 150 -33 511 Investeeringud kokku -44 018 -18 943 -18 150 -33 511 IT investeeringud -12 656 -5 271 -4 420 -4 593 Transpordivahendid -11 099 -7 798 -9 265 -3 705 Masinad ja seadmed -1 333 -1 333 -820 -1 847 Muud investeeringud -14 727 -2 104 -2 833 -22 553 Sisekaitseakadeemia Kase tn kompleks -430 -40 -40 -40 Sisekaitseakadeemia ühiselamute rekonstrueerimine -1 749 -1 624 0 0 CO2 kvooditulust rahastatav investeering -1 250 0 0 0 Isikut tõendavate dok. väljastamine -773 -773 -773 -773 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala -98 558 -20 869 -28 495 -25 661 Investeeringud kokku -6 655 -5 090 -5 478 -6 002 IT investeeringud -6 540 -4 990 -5 378 -5 902 Masinad ja seadmed -115 -100 -100 -100 Investeeringutoetused kokku -91 903 -15 779 -23 017 -19 659 Haiglavõrk (meetme tegevus 2.4.1) -39 098 0 0 0 Tervisekeskused (meetme tegevus 2.4.2) -33 251 -1 676 -5 029 0 Erihoolekandeasutused (meetme tegevus 2.5.1) -12 172 -14 102 -17 988 -19 659 Ida-Viru KHaigla aktiivravikorpus -7 382 0 0 0 Välisministeeriumi valitsemisala -6 728 -5 245 -1 739 -3 254 Investeeringud kokku -6 728 -5 245 -1 739 -3 254 IT investeeringud -2 275 -2 400 -840 -600 Transpordivahendid -830 -330 -330 -330 Muud investeeringud -1 226 -2 116 -170 -170 Välisministeeriumi ja välisesinduste ruumide ehitusinvesteeringud -2 397 -399 -399 -2 154 230 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Lisa 8. Eelarvenõukogu arvamus Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvise majandusprognoosi ning 2023-26 aasta eelarvestrateegia eesmärkide kohta Vastavalt Riigieelarve seaduse §18-le avaldas Eelarvenõukogu 6. septembril arvamuse Rahandusministeeriumi 2022. suvise majandusprognoosi kohta (https://eelarvenoukogu.ee/uudised/eelarvenoukogu-ei-kiida-heaks-rahandusministeeriumi- suvist-majandusprognoosi) ning 27. septembril arvamuse täiendava makromajandusstsenaariumi ning 2023-2026 aasta riigieelarve eesmärkide kohta. Eelarvenõukogu ei kiitnud 6. septembri arvamuses rahandusministeeriumi 2022. aasta suvist majandusprognoosi heaks, kuna leidis, et valitsussektori kulude mahtu on oluliselt alahinnatud. Kuna rahandusministeerium ei nõustunud Eelarvenõukogu arvamusega, vastas rahandus- ministeerium Eelarvenõukogule 9. septembril avalikult. Eelarvenõukogu soovitustele osaliselt vastu tulles koostas rahandusministeerium 23. septembriks täiendava lisastsenaariumi (toodud Lisa 1), mis sisaldas eelarvepoliitiliste otsuste mõjusid. Selle lisastsenaariumi alusel kiitis Eelarvenõukogu rahandusministeeriumi 27. septembril uue makrostsenaariumi heaks, pidades seda oluliseks sisendiks riigieelarve ja eelarvestrateegia edasisel arutelul. Allpool on toodud ära Eelarvenõukogu 6. septembri arvamus, Rahandusministeeriumi 9. septembri vastus Eelarvenõukogu arvamusele ning Eelarvenõukogu 27. septembri pressiteade, millega kiideti heaks täiendav makromajandusstsenaarium, kuid kritiseeriti 2023 aasta valitsussektori puudujäägi ning riigi eelarvestrateegias 2024.‒2026. aastaks seatud eesmärke. Eelarvenõukogu 6. septembri arvamus Eelarvenõukogu ei kiida heaks rahandusministeeriumi 2022. aasta suvist majandusprognoosi, kuna selle koostamisel on kasutatud aegunud eeldusi valitsuse kulude kasvu kohta. Eelarvenõukogu soovitab, et riigi eelarvestrateegia 2023‒2026 sisaldaks ka uuendatud makromajandusprognoosi. Esiteks on suvise prognoosi koostamisel kasutatud valitsussektori tarbimise ja palgakulude prognoose, mis lähtuvad poolteist aastat tagasi valminud riigi eelarvestrateegiast, mille prognoosieeldused on kiire inflatsiooni oludes aegunud. Teiseks ei ole suvise prognoosi koostamisel arvesse võetud uue valitsuskoalitsiooni kavandatavaid kulumeetmeid, mille sisu avalikustati juulikuus. Seetõttu on rahandusministeeriumi suvises prognoosis oluliselt alahinnatud valitsussektori kulude mahtu, eelarvepuudujääki ja võlakoormust aastatel 2023‒2026, mis omakorda avaldab mõju teistele prognoositavatele majandusnäitajatele. Rahandusministeeriumi vastus Eelarvenõukogu arvamusele majandusprognoosi kohta Rahandusministeerium on tutvunud Eelarvenõukogu arvamusega 2022. aasta suvise majandusprognoosi kohta. Vastavalt riigieelarve seadusele oleme vastanud Eelarvenõukogule avalikult, sest me ei nõustu Eelarvenõukogu arvamusega (vt täpsemalt: https://www.fin.ee/uudised/rahandusministeeriumi-vastus-eelarvenoukogu-arvamusele-2022- aasta-suvise-0). Me võtame teadmiseks Eelarvenõukogu arvamuse valitsussektori kulueelduste kohta, kuid leiame, et Eelarvenõukogu poolt esitatud põhjendused on faktiliselt ebakorrektsed ning ei kajasta piisava õigsusega rahandusministeeriumi kuluprognoosi koostamise tegelikku metoodikat ja seetõttu jõutakse rahandusministeeriumi hinnangul ekslike järeldusteni. Eelarvenõukogu ei ole olnud järjepidev, käsitleb sel korral valitsuskoalitsiooni kavandatavaid kulumeetmeid erinevalt oma varasemast praktikast ja see käsitlusviis ei ole kooskõlas Euroopa 231 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Liidu põhimõttega, mille kohaselt tuleb eelarve koostamisel eristada poliitika-muutusteta prognoos kavandavatest poliitikameetmetest ja nende meetmete mõjust. Eelarvenõukogu arvamus makromajandusprognoosi kohta ei ole üheselt sõnastatud, kuid siiski on võimalik aru saada, et makromajandusnäitajate sobilikkus on kahtluse alla seatud peamiselt valitsussektori kulueeldusega seotud arvamuse tõttu, kuid mitte muude argumentidega. Eelarvenõukogu lähtub oletusest, et hinnatõusu ja palgakulude kasvu ning valitsuskoalitsiooni kavandatavate kulumeetmetega kaasneb iga-aastane lisakulu kogu prognoosiperioodiks. Viidatakse et sellel võib omakorda olla oluline mõju valitsussektori kuludele, eelarvepuudujäägile ja võlakoormusele, mis omakorda avaldab mõju teistele prognoositavatele majandusnäitajatele. Eelarvenõukogu arvamusest jääb mulje, justkui puudutaks eelnev kogu valitsussektori kuluprognoosi. Tegelikult on valitsussektori kulutuste osa, mis kajastab eelmisel aastal ehk enne kõrget inflatsiooni langetatud otsuseid, väiksem kui üks kolmandik valitsussektori kuludest. Ülejäänud rohkem kui kaks kolmandikku valitsussektori kulutustest sisaldab värskeimast makromajandusprognoosist tulenevat mõju. Tuleb ka arvestada, et mainitud vähem kui kolmandiku osas, samuti koalitsioonileppe rakendamise osas, on valitsusel väga suur kaalutlusõigus, mistõttu ei ole rahandusprognoosi jaoks piisava detailsusega võimalik hinnata kõige tõenäolisemat arengutrajektoori, sest need otsused tehakse eelarve ja eelarvestrateegia arutelude käigus. Tulenevalt sellest, et kulumeetmete maht võib käesoleval sügisel olla tavapärasest suurem, oleme käesoleva aasta erandlikust arvestades valmis täpsustama riigieelarve tegelike kulude sisseviimise mõju makromajandusprognoosile septembri lõpuks vastavalt Eelarvenõukogu soovitustele ehk lisama seekord täiendava hinnangu poliitikamuutustega prognoosi mõjust. Eelarvenõukogu pressiteade 27. septembril 2022. Valitsus on riigi 2023.‒2026. aasta eelarvestrateegia koostamisel otsustanud suurendada järgmise nelja aasta eelarvepuudujääki rahandusministeeriumi suvise prognoosiga võrreldes 2,9 miljardi euro võrra. Valitsuse eesmärk on hoida struktuurset eelarvepuudujääki ka edaspidi 2022. aasta tasemel, milleks rahandusministeeriumi prognoosi järgi kujuneb 2,6% SKPst. Seega on loobutud struktuurse puudujäägi vähendamisest, mida veel kevadel stabiilsusprogrammis oluliseks peeti. Puudujääki põhjendatakse täiendavate kaitsekulutuste, peretoetuste ning elektrihinna tõusu kompenseerimise vajadusega. Eelarvestrateegia sisaldab uusi püsiva loomuga kulusid, kuid mitte uusi püsivaid tululiike. Eelarvenõukogu mõistab täiendavaid erakorralisi kulutusi käesoleval ja järgmisel aastal Ukraina sõja ja kiire hinnatõusu tõttu. Seetõttu on ka eelarvereeglite nõuded kõikjal Euroopas jätkuvalt peatatud. Samas peab eelarvenõukogu oluliseks, et ka ajal, mil eelarvereeglid ajutiselt ei kehti ja kulusurve on suur, juhitaks riigirahandust vastutustundlikult. Seega oleks vaja keskpikas vaates leida ka selliseid kulude katteallikaid, mis ei oleks vaid laenuraha. Prognoosi järgi suureneb valitsussektori nominaalne puudujääk 2023. aastal käesoleva aastaga võrreldes ligikaudu poole miljardi euro võrra. Selline eelarvepoliitika hoiak ei toeta rahapoliitikat võitluses inflatsiooniga. Lisaks ei vasta riigi eelarvestrateegias 2024.‒2026. aastaks seatud eesmärgid riigieelarve seaduses kehtestatud nõuetele, mille kohaselt tuleb majanduse tavaoludes struktuurset puudujääki igal aastal vähendada vähemalt 0,5 protsendipunkti võrra. Prognoosi järgi on Eesti majanduse väljavaade selleks ajaks piisavalt paranenud. 232 Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Koos riigi eelarvestrateegiaga valmis rahandusministeeriumil ka uus makromajanduse prognoosistsenaarium, milles on arvesse võetud nii muutunud majandusolusid kui ka koalitsioonilepet. Eelarvenõukogu hinnangul oli kohene prognoosiuuendus vajalik (ja võib osutuda vajalikuks ka tulevikus), kuna suveprognoosile lisandunud valitsuse otsuste ja meetmete eelarvemõju on erakordselt suur. Eelarvenõukogu kiidab rahandusministeeriumi uue makrostsenaariumi heaks, pidades seda oluliseks sisendiks riigieelarve ja eelarvestrateegia edasisel arutelul. Eelarvenõukogu ei pea kohaseks praegust olukorda, kus riigirahanduse pikemaajalisi eesmärke seatakse kaks korda aastas (kevadel stabiilsusprogrammis ja sügisel eelarvestrateegias), kusjuures need plaanid ei ole omavahel siduvad. Tänane Eesti poliitilise otsustamise kultuur peaks olema juba sellisel tasemel, et neljaks aastaks kavandatud riigirahanduse plaane ei muudeta iga poole aasta tagant. Seetõttu leiame, et varasem süsteem, kus koos stabiilsusprogrammiga lepiti kokku ka riigi eelarvestrateegia järgmiseks neljaks aastaks, toimis paremini. Eelarvenõukogu seletuskirjad riigi eelarvestrateegia 2023‒2026 ja rahandusministeeriumi uuendatud makromajanduse prognoosistsenaariumi kohta avaldatakse nädala lõpus eelarvenõukogu veebilehel www.eelarvenoukogu.ee. 233 RIIGIEELARVE SELETUSKIRI 2023 Koostaja: Rahandusministeerium Tallinn, 2022 1 Rahandusministri eessõna Hea lugeja Viimased kolm aastat ja pea katkematu kriisiolukord on proovile pannud vaimu ja füüsise, tervishoiusüsteemi ning majanduse. Oleme tulnud toime COVIDi kriisiga, aga Venemaa alustatud sõda lääne väärtusruumi vastu kestab ja dikteerib fookuse. Keerulised ajad plaanide tegemist muidugi ei peata. Kuulen igapäevaselt heatahtlike soove tõsta ja tõhustada, arendada ning toetada. Rahavajaduste nimekiri näib lõputu. Kulude kontrolli all hoidmine nõuab raskeid valikuid, aga vajadus vastutustundliku rahanduspoliitika ja iga maksurahana kokku kogutud euro maksimaalselt tulemuslikult kasutamise järele on just keerulistel aegadel eriti suur. Veel kevadel stabiilsusprogrammis 2022. aastaks kavandatud 4,5% struktuursest puudujäägist jõuame järgmise aasta eelarvega 2,6% defitsiidini. See on 752 miljoni võrra parem positsioon. Uuesti kulude ja tulude tasakaaluni jõudmine nõuab sama tõsist pingutust mitmel järgmisel aastal. Sel aastal tegime sügisel esmakordselt korraga nii järgmise aasta eelarve, kui nelja aasta eelarvestrateegia. Neljaks aastaks riigi olulisemat rahalist kava kokku pannes oli selge - praegu tuleb esmajoones teha kõik, mis vajalik, et meie turvalisus oleks tagatud. 2023. aastal jõuavad kaitsekulud parlamendile esitatava ettepaneku kohaselt Eestis esmakordselt üle ühe miljardi euro piiri, see on 2,9 % SKP-st. 2024. aastal ületab Eesti kaitsekulude tase 3% SKP-st. Iseseisvuse taastamise järgne tõsiseim julgeolekukriis on Eestilt sel aastal nõudnud kiireloomulisi julgeolekut tugevdavaid otsuseid. Lisaks juba otsustatud 947 miljoni euro suurusele julgeoleku tugevduspaketile sisaldab riigi eelarvestrateegia otsust rajada Eestisse keskmaa õhutõrje võimekus. Tegevused selleks algavad kohe. Kiiret tegutsemist nõuab ka Venemaa peetav energiasõda. Toetame energiatõhususe ja taastuvenergia investeeringuid ning elamumajandust 166 mln euroga, rahasüsti saab taastuvenergia kiirendamise kava. Kodutarbijatele rakendub 1. oktoobrist kuni märtsi lõpuni automaatne toetus nii kodusooja-, elektri- kui gaasiarvetele, mis kogu kütteperioodi peale võtab eelarvest ca 200 miljonit eurot. Energiahindadega on hädas aga ka ettevõtted. Universaalteenuse võimalus laieneb mikro- ja väikestele ettevõtetele, energiahindande kallinemise mõju leevendamiseks laienevad likviidsusmeetmed suurtele ettevõtetele. Hinnasõda nõuab lähiajal meilt erilise tähelepanu osutamist neile, kelle toime tulemine ülikiire hinnatõusu oludes muidu valusalt pihta saaks. Teeme parlamendile ettepaneku tõsta 2023. aastal maksuvaba tulu 654 euroni, mis jätaks kuni 1200 euro teenivale inimesele kätte aastas 370 eurot rohkem. Lastega perede jaoks on oluline nii esimese kui teise lapse toetuse kasv 80 euroni, lasterikka pere toetus kasvab 600 euroni kuus, seitsme ja enama lapsega pered saavad alates 2023. aasta algusest toetust 800 eurot kuus. Vanemaealiste toimetuleku jaoks on 2023. aastal tähtis nii keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabaks muutumine, kui maksulaekumiste kasvu tulemusel 704 euroni tõusev keskmine pension. 2 2023. aasta riigieelarve koostamisel oli oluline leida lahendus paljude põhjendatud palgamurele. Õpetaja töötasu alammäär tõuseb 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9%. Päästja minimaalne palk tõuseb 1190 eurolt 1620 euroni, ehk 36%. Politseiniku minimaalne palk tõuseb 1575 eurolt 1849 euroni, ehk 17%. Tulevikku ette valmistades on julgeoleku tugevdamise kõrval üks olulisema kaaluga otsuseid seotud kindlasti Eesti kõrghariduse rahastamise kasvuga. Kõrgharidusse lisame 2023. aastal 41,5 miljonit eurot ning igal järgneval aastal tõstame rahastust täiendavalt 15% võrra. Haridusvallast tuleb teinegi suure ja pikaajalise kaaluga otsus eestikeelsele haridusele üleminek saab nii korraliku sisulise kava kui olulise rahastuse. 2023. aastast panustab riik iga- aastaselt 41 miljonit eurot. 2023. aasta eelarve ei suuda lahendada kõiki muresid, mis meil on, kuid astub siiski märkimisväärse - 18 miljardilise sammu selles suunas, et Eesti inimeste tulevikuväljavaade oleks kindlam ja turvalisem. Tänan kõiki, kes on 2023. aasta eelarve koostamisse on panustanud. Eesti saab raskel ajal hea eelarve. Rahulikku aega soovides, Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister 3 Sisukord Rahandusministri eessõna .................................................................................................................................. 2 1. OSA. Riigieelarve ülevaade .................................................................................................................. 10 1.1 Riigieelarve kokkuvõte .......................................................................................................................... 10 1.2 Riigieelarve ülesehitus ja metoodika ................................................................................................15 2. OSA. Riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve ............................................................... 19 2.1 Tulud ............................................................................................................................................................ 19 2.1.1 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed maksulised tulud .................................................... 20 2.1.2 Mittemaksulised tulud ........................................................................................................................... 24 2.2 Kulud............................................................................................................................................................. 28 2.3 Investeeringud ...........................................................................................................................................31 2.4 Finantseerimistehingud ......................................................................................................................... 34 3. OSA. 2023. aasta Riigieelarve vahendite liigendus ....................................................................35 3.1 Riigikogu kantselei ........................................................................................................................ 36 3.1.1 Kulud majandusliku sisu vaates ......................................................................................................... 37 3.1.2 Investeeringud ..........................................................................................................................................38 3.2 Vabariigi Presidendi kantselei .................................................................................................. 38 3.2.1 Tulud .............................................................................................................................................................38 3.2.2 Kulud majandusliku sisu vaates ......................................................................................................... 39 3.2.3 Investeeringud ......................................................................................................................................... 40 3.3 Riigikontroll ...................................................................................................................................... 40 3.3.1 Kulud majandusliku sisu vaates ......................................................................................................... 41 3.4 Õiguskantsleri kantselei .............................................................................................................. 41 3.4.1 Kulud majandusliku sisu vaates ........................................................................................................ 42 3.5 Riigikohus ......................................................................................................................................... 43 3.5.1 Tulud ............................................................................................................................................................ 43 3.5.2 Kulud majandusliku sisu vaates .........................................................................................................44 3.6 Vabariigi Valitsus ........................................................................................................................... 45 3.6.1 Euroopa Liidu makse .............................................................................................................................46 3.6.2 Vabariigi valitsuse reservid ..................................................................................................................46 3.6.3 Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond ................................................ 47 3.6.4 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud ........................................................49 3.7 Riigikantselei ................................................................................................................................... 49 3.7.1 Tulud ............................................................................................................................................................49 3.7.2 Kulud tegevuspõhises vaates .............................................................................................................51 4 3.7.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik .........................................................................................................................51 3.7.2.1.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ..................................................................................................................................................................................... 52 3.7.2.1.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi tegevused ...................................... 52 3.7.3 Kulud majandusliku sisu vaates ......................................................................................................... 53 3.7.4 Investeeringud .......................................................................................................................................... 54 3.8 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala ................................................................55 3.8.1 Tulud ............................................................................................................................................................ 56 3.8.2 Kulud tegevuspõhises vaates ............................................................................................................. 58 3.8.2.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas .................................................................................................. 58 3.8.2.1.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ............................................................................................................................................................... 59 3.8.2.1.2 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas programmid ja programmi tegevused ............... 60 3.8.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus ......................................................... 74 3.8.2.2.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ................................................................................................ 75 3.8.2.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus programmid ja programmi tegevused................................................................................................................................................... 76 3.8.2.3 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus .................................................................................................... 81 3.8.2.3.1 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ............................................................................................................................................................... 82 3.8.2.3.2 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus programm ja programmi tegevused ..................... 82 3.8.2.4 Tulemusvaldkond Tõhus riik ....................................................................................................................... 85 3.8.2.4.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes .....................................................................................................................................................................................86 3.8.2.4.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi tegevused.....................................86 3.8.3 Kulud majandusliku sisu vaates........................................................................................................88 3.8.4 Investeeringud.........................................................................................................................................89 3.8.5 Finantseerimistehingud ...................................................................................................................... 90 3.9 Justiitsministeeriumi valitsemisala ....................................................................................... 90 3.9.1 Tulud ............................................................................................................................................................ 91 3.9.2 Kulud tegevuspõhises vaates .............................................................................................................94 3.9.2.1 Tulemusvaldkond Õigusriik ..........................................................................................................................94 3.9.2.1.1 Tulemusvaldkond Õigusriik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ..................................................................................................................................................................................... 95 3.9.2.1.2 Tulemusvaldkond Õigusriik programmid ja programmi tegevused ........................................ 95 3.9.3 Kulud majandusliku sisu vaates ...................................................................................................... 100 3.9.4 Investeeringud ........................................................................................................................................ 101 3.10 Kaitseministeeriumi valitsemisala ....................................................................................... 102 3.10.1 Tulud ......................................................................................................................................................... 104 3.10.2 Kulud tegevuspõhises vaates .......................................................................................................... 106 5 3.10.2.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse .......................................................................................... 106 3.10.2.1.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes .............................................................................................................................................................107 3.10.2.1.2 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse programmid ja programmi tegevused ........ 108 3.10.3 Kulud majandusliku sisu vaates ........................................................................................................115 3.10.4 Investeeringud ........................................................................................................................................ 116 3.11 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala .............................................................................. 118 3.11.1 Tulud .......................................................................................................................................................... 118 3.11.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 122 3.11.2.1 Tulemusvaldkond Keskkond..................................................................................................................... 122 3.11.2.1.1 Tulemusvaldkond Keskkond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ................................................................................................................................................................................... 124 3.11.2.1.2 Tulemusvaldkond Keskkond programmid ja programmi tegevused .................................. 124 3.11.2.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus .................................................................................. 142 3.11.2.2.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ................................................................................................................................ 143 3.11.2.2.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus programmid ja programmi tegevused 143 3.11.3 Kulud majandusliku sisu vaates .......................................................................................................144 3.11.4 Investeeringud ........................................................................................................................................ 145 3.11.5 Finantseerimistehingud .......................................................................................................................146 3.12 Kultuuriministeeriumi valitsemisala ................................................................................... 147 3.12.1 Tulud .......................................................................................................................................................... 147 3.12.2 Kulud tegevuspõhises vaates ...........................................................................................................148 3.12.2.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport .........................................................................................................149 3.12.2.1.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ..............................................................................................................................................................151 3.12.2.1.2 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport programmid ja programmi tegevused ....................... 152 3.12.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond ........................................................................................................168 3.12.2.2.1 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes .............................................................................................................................................................169 3.12.2.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmid ja programmi tegevused ......................170 3.12.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 172 3.12.4 Investeeringud ........................................................................................................................................ 174 3.13 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ................................ 174 3.13.1 Tulud .......................................................................................................................................................... 175 3.13.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 178 3.13.2.1 Tulemusvaldkond Energeetika ............................................................................................................... 178 3.13.2.1.1 Tulemusvaldkond Energeetika kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes .................................................................................................................................................................................. 180 3.13.2.1.2 Tulemusvaldkond Energeetika programmid ja programmi tegevused ............................. 181 Programmi tegevuse nimetus: Elektri- ja gaasivarustuse tagamine ........................................................ 181 6 3.13.2.2 Tulemusvaldkond Transport ...................................................................................................................186 3.13.2.2.1 Tulemusvaldkond Transport kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ...................................................................................................................................................................................188 3.13.2.2.2 Tulemusvaldkond Transport programmid ja programmi tegevused .................................188 3.13.2.3 Tulemusvaldkond Digiühiskond ............................................................................................................. 193 3.13.2.3.1 Tulemusvaldkond Digiühiskond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ................................................................................................................................................................................... 195 3.13.2.3.2 Tulemusvaldkond Digiühiskond programmid ja programmi tegevused .......................... 195 3.13.2.4 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus ................................................... 200 3.13.2.4.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes .......................................................................................................................... 202 3.13.2.4.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmid ja programmi tegevused ........................................................................................................................................................................ 202 3.13.3 Kulud majandusliku sisu vaates ...................................................................................................... 210 3.13.4 Investeeringud .........................................................................................................................................211 3.13.5 Finantseerimistehingud ....................................................................................................................... 213 3.14 Maaeluministeeriumi valitsemisala ..................................................................................... 215 3.14.1 Tulud .......................................................................................................................................................... 215 3.14.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 217 3.14.2.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus .................................................................................. 218 3.14.2.1.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja Kalandus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ................................................................................................................................ 219 3.14.2.1.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus programmid ja programmi tegevused ............................................................................................................................................................................................. 220 3.14.3 Kulud majandusliku sisu vaates .......................................................................................................227 3.14.4 Investeeringud ....................................................................................................................................... 228 3.15 Rahandusministeeriumi valitsemisala ............................................................................... 229 3.15.1 Tulud ......................................................................................................................................................... 229 3.15.2 Kulud tegevuspõhises vaates .......................................................................................................... 233 3.15.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik ................................................................................................................... 233 3.15.2.1.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes .................................................................................................................................................................................. 234 3.15.2.1.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi tegevused................................. 235 3.15.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 244 3.15.4 Investeeringud ........................................................................................................................................ 246 3.15.5 Finantseerimistehingud ....................................................................................................................... 247 3.16 Siseministeeriumi valitsemisala ............................................................................................ 248 3.16.1 Tulud ......................................................................................................................................................... 248 3.16.2 Kulud tegevuspõhises vaates .......................................................................................................... 250 3.16.2.1 Tulemusvaldkond Siseturvalisus ........................................................................................................... 250 7 3.16.2.1.1 Tulemusvaldkond Siseturvalisus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ............................................................................................................................................................ 252 3.16.2.1.2 Tulemusvaldkond Siseturvalisus programmid ja programmi tegevused......................... 253 3.16.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond ....................................................................................................... 265 3.16.2.2.1 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ............................................................................................................................................................ 266 3.16.2.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmid ja programmi tegevused ..................... 266 3.16.3 Kulud majandusliku sisu vaates ...................................................................................................... 269 3.16.4 Investeeringud ....................................................................................................................................... 270 3.17 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala .................................................................................... 270 3.17.1 Tulud ..........................................................................................................................................................272 3.17.2 Kulud tegevuspõhises vaates .......................................................................................................... 274 3.17.2.1 Tulemusvaldkond Heaolu ........................................................................................................................ 275 3.17.2.1.1 Tulemusvaldkond Heaolu kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ............................................................................................................................................................................................. 278 3.17.2.1.2 Tulemusvaldkond Heaolu programmid ja programmi tegevused ...................................... 279 3.17.2.2 Tulemusvaldkond Tervis .......................................................................................................................... 293 3.17.2.2.1 Tulemusvaldkond Tervis kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ............................................................................................................................................................................................. 294 3.17.2.2.2 Tulemusvaldkond Tervis programmid ja programmi tegevused........................................ 295 3.17.3 Kulud majandusliku sisu vaates ......................................................................................................305 3.17.4 Investeeringud .......................................................................................................................................306 3.18 Välisministeeriumi valitsemisala .......................................................................................... 307 3.18.1 Tulud ........................................................................................................................................................ 308 3.18.2 Kulud tegevuspõhises vaates ..........................................................................................................309 3.18.2.1 Tulemusvaldkond Välispoliitika ............................................................................................................. 310 3.18.2.1.1 Tulemusvaldkond Välispoliitika kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ....................................................................................................................................................................................311 3.18.2.1.2 Tulemusvaldkond Välispoliitika programmid ja programmi tegevused ............................ 312 3.18.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 319 3.18.4 Investeeringud ....................................................................................................................................... 320 3.18.5 Finantseerimistehingud ....................................................................................................................... 321 4. OSA. 2023 a Riigieelarve seaduse tekstiparagrahvide selgitused ............................................ 322 LISAD 330 LISA 1. Ülevaade 2022 meetmete mõjust riigieelarvelistele asutustele ...................................... 331 LISA 2. Sotsiaaltoetused .................................................................................................................................. 337 LISA 3. Kavandatavad toetused juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes ......................................................................................................................................................................349 LISA 4. Investeeringud ..................................................................................................................................... 356 8 LISA 5. Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite jaotus tegevuste lõikes 2022- 2025 ...................................................................................................................................................................... 359 LISA 6. Rail Baltica ehitamise tegevuskava 2022. aastal ning sellele järgnevail aastatel ..... 362 LISA 7. Riigi eelarvestrateegia 2022-2025 rahastamiskava .............................................................368 LISA 8. Makromajandusprognoos aastateks 2023-2026 ................................................................. 372 LISA 9. Riigi rahanduse arengud .................................................................................................................. 378 Valitsussektori eelarvepositsioon........................................................................................................................... 378 Valitsussektori eelarve tsükliline ja struktuurne positsioon ..........................................................................381 Rahavoog ja netopositsioon ..................................................................................................................................... 382 Maksukoormus ja tulevane areng maksupoliitikas ........................................................................................ 386 LISA 10. Maksukulud riigieelarves 2023-2024 ......................................................................................389 LISA 11. Välistoetused ....................................................................................................................................... 392 LISA 12. Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide kulud administratiivselt majandusliku sisu lõikes ..................................................................................................................................396 LISA 13. Programmi tegevuste mõõdikud ja sihttasemed tulemusvaldkondade lõikes ....... 413 LISA 14. Valitsemisalade kulud tulemusvaldkondade ja eelarveliikide lõikes................................... ......................................................................................................................................................................458 LISA 15. Valitsemisalade kulud tulemusvaldkondade, majandusliku sisu ja eelarveliikide lõikes ......................................................................................................................................................................470 LISA 16. Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide majandusliku sisu kulud eelarveliikide lõikes ............................................................................................................................................ 512 LISA 17. Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide investeeringud eelarveliikide lõikes ...................................................................................................................................................................... 518 9 1. OSA. Riigieelarve ülevaade 1.1 Riigieelarve kokkuvõte Riigieelarvet mõjutab suuremahuline kaitsevõime ja sotsiaaltoetuste pakett. Riigieelarve koostatakse kogu valitsussektori eelarvetasakaalu eesmärkidest lähtuvalt. Peamise ankruna hoitakse 2023. aastal sama struktuurset eelarvepositsiooni nagu prognoositakse 2022. aastaks ehk -2,6% SKPst. Seda vaatamata suuremahulisele meetmepaketile (vt lisa 1), mis 2022. aasta riigieelarve koostamise käigus on otsustatud. Kuna majandus ei toimi veel oma potentsisaalsel tasemel, antakse läbi 3,9% nominaalse eelarvepuudujäägi kaudu lisastiimulit majandusele ja sellega kaasneb ka võlakoormuse suurenemine. Muuhulgas julgeoleku ja sotsiaalkaitsekulude märkimisväärse kasvu tõttu suureneb võlg ca 780 mln euro võrra 19,8%ni SKPst. Joonis 1. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % SKPst Joonis 2. Valitsussektori võlakoormus, % SKPst Riigieelarve tulude kogumaht on 2023. aastal 15,57 mld eurot. Võrreldes 2021. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 2,19 mld euro võrra ehk 16,4%. Kulude kogumaht on 2023. aastal 16,79 mld eurot, kasvades 2022. aastaga võrreldes 2,59 mld eurot ehk 18%. 10 Joonis 3. Riigi tulud, kulud ja investeeringud perioodil 2021-2023, miljon eurot Kulude kasv tuleb peamiselt lisaeelarvest ning kõrgest sotsiaaltoetustest, palga- ja majandamiskulude kasvust ning edasiantavate maksude suurenemisest. Joonis 4. 2023. aasta riigieelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi, % 11 Joonis 5. Maksuliste tulude jaotus 2023. aasta riigieelarves, % 2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3% SKPst, mis on 0,6% võrra kõrgem kui 2022. aastal. Joonis 6. Maksukoormus 2022-2023, % Tabel 1. Riigieelarve tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute dünaamika perioodil 2021-2023 2021 Muutus Valitsemisala 2022 2023 Muutus tegelik % Tulud 138 0 0 0 0% Kulud -22 999 -23 245 -32 724 -9 479 41% Riigikogu kantselei Investeeringud -562 -631 -2 829 -2 198 348% Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0% Tulud 143 28 28 0 0% Vabariigi Presidendi kantselei Kulud -4 895 -4 963 -5 572 -609 12% Investeeringud -86 -481 -445 36 -7% Tulud 26 0 0 0 0% Riigikontroll Kulud -5 039 -5 214 -5 855 -641 12% Investeeringud -128 -120 0 120 -100% Õiguskantsleri kantselei Kulud -3 006 -3 071 -3 378 -307 10% Tulud 267 220 220 0 0% Riigikohus Kulud -5 236 -5 699 -6 461 -762 13% Vabariigi Valitsus Tulud 221 548 0 0 0 0% 12 2021 Muutus Valitsemisala 2022 2023 Muutus tegelik % Kulud -2 672 971 -2 753 693 -3 080 671 -326 978 12% Tulud 1349 916 5 953 5 037 550% Riigikantselei Kulud -17 450 -16 733 -26 369 -9 636 58% Investeeringud -3 231 -8 418 -249 8 169 -97% Tulud 156 849 199 846 235 140 35 294 18% Kulud -741 311 -886 755 -1 080 103 -193 348 22% Haridus- ja teadusministeerium Investeeringud -74 987 -78 731 -105 010 -26 279 33% Finantseerimistehingud 150 261 248 -13 -5% Tulud 48 914 47 444 45 962 -1 482 -3% Kulud -191 773 -194 313 -233 373 -39 060 20% Justiitsministeerium Investeeringud -1936 -2946 -1 658 1 288 -44% Finantseerimistehingud -3 0 0 0 0% Tulud 5 038 21 416 16 253 -5 163 -24% Kaitseministeerium Kulud -551 619 -589 077 -890 767 -301 690 51% Investeeringud -145 729 -253 324 -321 711 -68 387 27% Tulud 482 810 412 946 732 646 319 700 77% Kulud -164 862 -176 717 -196 300 -19 583 11% Keskkonnaministeerium Investeeringud -6 016 -3 109 -2 930 179 -6% Finantseerimistehingud 5 551 4 200 4 100 -100 -2% Tulud 10 408 5 781 7 873 2 092 36% Kultuuriministeerium Kulud -316 684 -309 388 -361 552 -52 164 17% Investeeringud -843 -105 -136 -31 30% Tulud 329 414 712 430 772 982 60 552 8% Majandus- ja Kulud -777 739 -979 602 -1 428 949 -449 347 46% kommunikatsiooniministeerium Investeeringud -259 473 -312 816 -245 597 67 219 -21% Finantseerimistehingud -1 788 -368 300 -217 575 150 725 -41% Tulud 318 993 352 948 354 868 1 920 1% Kulud -410 752 -461 072 -475 508 -14 436 3% Maaeluministeerium Investeeringud -4 588 -3 144 -4 727 -1 583 50% Finantseerimistehingud -8374 0 0 0 0% Tulud 10 893 406 11 359 702 13 140 771 1 781 069 16% Kulud -299 839 -271 539 -381 410 -109 871 40% Rahandusministeerium Investeeringud -15 363 -10 584 -22 778 -12 194 115% Finantseerimistehingud 469 875 723 209 -246 160 -969 369 -134% Tulud 50 205 63 899 65 175 1 276 2% Siseministeerium Kulud -432 150 -514 155 -555 240 -41 085 8% Investeeringud -37 658 -52 915 -51 969 946 -2% Tulud 160 562 186 387 174 288 -12 099 -6% Sotsiaalministeerium Kulud -6 372 251 -6 914 415 -7 908 420 -994 005 14% Investeeringud -13 138 -7 614 -7 822 -208 3% 13 2021 Muutus Valitsemisala 2022 2023 Muutus tegelik % Tulud 3 189 9 125 13 705 4 580 50% Kulud -76 763 -92 365 -122 120 -29 755 32% Välisministeerium Investeeringud -17 517 -10 400 -7 514 2 886 -28% Finantseerimistehingud -19 -22 -22 0 0% 14 1.2 Riigieelarve ülesehitus ja metoodika Kulud riigieelarves esitatakse nii majandusliku sisu kui tegevuspõhisuse järgi. Iga-aastase riigieelarve koostamise õiguslikuks aluseks on: põhiseadus, riigieelarve seadus ning riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ja Euroopa semestri raames antud Euroopa Komisjoni soovitustest. Riigieelarve põhineb Rahandusministeeriumi suvisel majandusprognoosil, millele annab oma arvamuse eelarvenõukogu. Eelarvenõukogu arvamus majandusprognoosi ja Rahandusministeeriumi vastuse ning aastate 2023-2026 struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkide kohta leiab lisast 8. Alates 2020. aastast on Riigieelarve tegevuspõhine. Tegevuspõhine eelarve on kontseptsioon, mis seob kuluarvestuse abil strateegilise planeerimise ja eelarve vahendid ning võimaldab mõõta saavutatavaid tulemusi. Strateegiline planeerimine on üles ehitatud viie tasandi lõikes: tulemusvaldkond, programmid, meetmed, tegevused ja teenused. Tulemusvaldkond on riigi eelarvestrateegias määratud valdkond, millel on Vabariigi Valitsuse seatud pikaajaline mõõdetav eesmärk ning lähtub Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist. Tulemusvaldkonna arengudokument on valdkonna arengukava. Programm on arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamiseks kavandatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava. Programmi kinnitab minister. Programmi planeerimistasanditeks on programmi tegevus ja teenus. Meede ja programmi tegevus selgitavad, kuidas programm kavandatud meetmete ja programmi tegevustega aitab saavutada tulemusvaldkonna eesmärki. Teenused on hinnastatud ja 100% eelarvest on seotud teenustega ja vastupidi - riigi strateegilised eesmärgid on seotud kasutada olevate vahenditega. Joonis 7. Tegevuspõhise riigieelarve ülesehitus. Riigieelarve seletuskirja osas 3 selgitatakse eelarve kujunemist peamiselt läbi tulemusvaldkonna, programmi (koondinfona) ja programmi tegevuse (detailinfona). Teised planeerimistasandid on fookuses teistes dokumentides, näiteks riigi eelarvestrateegias (RES) või teenused asutusesisese planeerimistasandina. Põhiseaduslikud institutsioonid ei ole tegevuspõhisele eelarvele üle läinud, mistõttu on nende eelarve kajastatud ja 15 selgitatud majandusliku sisu järgi- tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kaupa. Riigieelarve seletuskirja struktuur Riigieelarve seletuskiri koosneb neljast osast ja kuueteistkümnest dokumendi juurde käivast lisast: 1. Esimene osa annab ülevaate riigieelarve ülesehitusest ning teeb kokkuvõtte riigieelarve kõige olulisematest teemadest. 2. Teine osa on riigi konsolideeritud eelarve ehk riigieelarve koondvaade. See annab ülevaate eelarve tuludest, kuludest, investeeringutest ja finantseerimistehingutest majandusliku sisu järgi. 3. Kolmandas osas liigendatakse kulud valitsemisalade, põhiseaduslike institutsioonide ja Vabariigi Valitsuse lõikes ning tegevuspõhiselt. Samuti on kolmandas osas välja toodud investeeringute ja finantseerimistehingute jaotused valitsemisalade lõikes. Mõlemad liigendatakse nii valitsemisala kui majandusliku sisu järgi. 4. Neljandas osas on esitatud 2023. aasta riigieelarve seaduse tekstiparagrahvide selgitused. 5. Lisad aitavad täpsemalt aru saada ja mõtestada sellele eelnevates peatükkides käsitletut. Riigieelarve kajastab 11 valitsemisala (ministeeriumi) ja nende allasutuste koondvaadet, sh kulusid majandusliku sisu lõikes. Riigieelarves on kajastatud ka põhiseaduslikud institutsioonid, milleks on riigikogu, presidendi kantselei, riigikontroll, õiguskantsleri kantselei, riigikohus. Eelarveliigid Riigieelarve jaguneb piirmääraga ja piirmäärata kuludeks. Piirmäärata vahendite maht on prognoos ja nendele ei seata eelarvega rangelt piiratud limiiti. Üldjuhul on piirmäärata vahendite puhul juba eelnevalt fikseeritud sihtotstarve (nt seadustega), mistõttu ei ole nende sihtotstarve pelgalt aastase riigieelarve seadusega muudetav. Piirmäärata vahenditeks on: • Välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga- kulud, millest enamus on Euroopa Komisjonis kokku lepitud ja mille muutmine on kaetud erinevate regulatsioonidega; • Muud tuludest sõltuvad kulud või investeeringud - kulu, investeering või finantseerimistehing, mille tegemise võimalikkus sõltub konkreetse tulu tekkimisest (nt majandustegevusest laekuva tulu arvelt tehtavad kulutused); • Arvestuslikud vahendid - kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille suurus tuleneb seadusest (nt pensionid); • Mitterahalised kulud (nt põhivara amortisatsioon). Piirmääraga vahendid on kõik muud vahendid, mis ei ole eelnevalt kirjeldatud piirmäärata vahendite all loetletud. Nendele seatakse riigieelarve seadusega kasutamise limiit. Mõisted ja lühendid Tulud on kõik vahendid, mida riik oma ülesandeid täites kogub või saab toetusena. Tulud jagunevad maksulisteks ja mittemaksulisteks tuludeks. Mittemaksulised tulud koosnevad kaupade ja teenuste müügist (nt riigilõivud ja CO2 kvootide müügitulu), saadud toetustest (peamiselt toetused Euroopa Liidust), finantstuludest (dividendid) ja muudest tuludest (nt keskkonnatasud, trahvid, varade müügitulu). 16 Maksulised tulud on maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Kulud on riigi kasutatavad vahendid, mis pole investeeringud ega finantseerimistehingud. Need on riigiasutuste tegevus- jm kulud, sh toetused, tööjõu- ja majandamiskulud, põhivara amortisatsioon, intressikulu ja käibemaksukulu. Investeeringud on materiaalse põhivara, immateriaalse põhivara ja bioloogilise vara soetamine ning olemasoleva põhivara parendamine. Investeeringud maksumusega kümme miljonit eurot või rohkem liigendatakse riigieelarve seaduses objektide lõikes. Investeeringud riigieelarves ei sisalda kõiki riigi tehtavaid investeeringuid, vaid ainult riigieelarveliste asutuste investeeringuid. Finantseerimistehingud on tehingud finantsvarade või -kohustustega, mille puhul kahekordse kirjendamise põhimõttest tulenevalt tehakse mõlemad kirjed finantsvarades või - kohustustes ning mille tulemusena eelarvepositsioon ei muutu. Käibemaksu kasutatakse seaduse eelnõus ja käesolevas seletuskirjas kahes tähenduses. Käibemaks tulude alapeatükkides ning tabelites tähendab maksulist tulu käibemaksuseaduse alusel. Tulu saajaks on Maksu- ja Tolliamet maksu- ja tollideklaratsioonide alusel. Käibemaks kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute alapeatükkides ja tabelites tähendab tegevuskulude ja varade soetamisega seotud käibemaksukulu, mida ei saa arvestada sisendkäibemaksuks. Nii käibemaksu tulu kui ka käibemaksu kulu nimetatakse käibemaksuks. Riigieelarve koondtuludes on maksutulude juures välja toodud mittekäibemaksukohustuslastest riigiasutuste ja põhiseaduslike institutsioonide poolt hankijatele tasutud käibemaksukulu, mis arvestuslikult jõuab käibemaksukohustuslaste poolt tasutud sisendkäibemaksu kaudu riigi maksutuludesse. Samad arvestuslikud käibemaksukulu summad on välja toodud vastava majandusliku sisu koondosas st kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute juures. Edasiantavad maksud on riigieelarves nii tulu kui ka kuluna planeeritud maksud, maksed ja muud tasud, mida riik kogub ja edastab õigusaktis määratud isikule, ja mis kantakse saajale edasi vastavalt maksu tegelikule laekumisele. Näiteks on edasiantavateks maksudeks tulumaks, sotsiaalmaks, hasartmängumaks, maamaks, keskkonnatasud jmt. Riigieelarve seletuskirjas kasutatakse järgmiseid lühendeid või tähiseid: • Eelarve summad tabelis esitatakse tuhandetes eurodes (esitatud on summad, millele tuleb lisada 000); • Summad tekstides, joonistel ja tabelites on ümardatud lähima tuhandeni või miljonini; • Ümardamisel kehtib matemaatiline ümardamise reegel; • Koondülevaadetes esitatakse summad ka miljardites (mld) või miljonites (mln) eurodes; • Riigieelarve seaduses on kulud esitatud miinusmärgiga, tuludele märki ei panda. Seaduse seletuskirja tabelites on kulud samuti miinusmärgiga. Sellest tulenevalt kajastatakse (miinusmärgiga). Tulude poolel vastavalt tulude kasv + (pluss)märgiga ning tulude kahanemine (miinus)märgiga; • Muutused protsentides on arvestatud, võttes arvesse eelnevalt ümardatud andmeid. Dokumendis kasutatakse lühendeid ja need on esmakordsel kasutamisel sulgudes lahti kirjutatud. Ministeeriumite puhul kasutakse alljärgnevaid lühendeid: 17 • JUM Justiitsministeerium • HTM Haridus- ja Teadusministeerium • KAM Kaitseministeerium • KEM Keskkonnaministeerium • KUM Kultuuriministeerium • MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • MEM Maaeluministeerium • RAM Rahandusministeerium • SIM Siseministeerium • SOM Sotsiaalministeerium • VÄM Välisministeerium 18 2. OSA. Riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve Riigieelarve kulude kasv ületab tulude kasvu ja eelarve on jätkuvalt puudujäägis. Tabel 2. Riigieelarve tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, tuhat eurot 2021 tegelik 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % Tulud 12 426 734 13 373 088 15 565 863 2 192 775 16% Kulud 12 777 278 14 202 016 16 794 769 2 592 753 18% Investeeringud 584 734 745 340 775 375 30 035 4% Finantseerimistehingud 477 922 359 348 459 409 100 061 28% Riigieelarve tulude kogumaht on 2023. aastal 15,57 mld eurot. Võrreldes 2022. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 2,19 mld euro võrra ehk 16,4%. Kulude kogumaht on 2023. aastal 16,79 mld eurot, kasvades 2022. aastaga võrreldes 2,59 mld eurot ehk 18%. 2023. aasta kulude kasv tuleb peamiselt lisaeelarvest ning kõrgest sotsiaaltoetustest, palga- ja majandamiskulude kasvust ning edasiantavate maksude suurenemisest. 2022. aasta riigieelarve pildis on algsele riigieelarvele lisatud ka 2022. aasta lisaeelarve maht. Finantseerimistehingute kogumaht kasvab 2023. aastal eelmise aastaga võrreldes 28 protsenti. 2.1 Tulud 2023.a riigieelarve tulude kasv tuleneb jätkuvalt kiirest inflatsioonist. 2023. aasta riigieelarveliste tulude prognoos lähtub Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvisest majandusprognoosist, millele on lisatud valitsuses ja Riigikogus otsustatud tulumeetmed. Kõik tulud on esitatud tekkepõhiselt. Võrreldes 2022. aastaks prognoosituga kasvavad tulud 2023. aastal 1,4 miljardi euro võrra ehk 10%. Joonis 8. Riigieelarvelised tulud, miljonit eurot, % Tulude mahuks on 2023. aastal kavandatud 15 566 mln eurot. Sellest 12 915 mln eurot ehk 83% moodustavad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Mittemaksulised tulud kokku on 2 19 650 mln eurot ehk 17%. 2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3% SKPst, mis on 0,6% võrra kõrgem kui 2022. aastal. 2.1.1 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed maksulised tulud Kõrgest inflatsioonist tulenevalt kasvab kõige kiiremini käibemaksu tulu. 2023. aastal laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse maksulisi tulusid 12 915 mln eurot, mida on 877 mln eurot ehk 6,8% enam kui 2022. aasta viimases prognoosis ning 1,67 mld eurot ehk 14,8% rohkem kui 2022. aasta algses riigieelarves koos lisaeelarve otsustega. 20 Tabel 3. Maksuliste tulude jaotus, tuhat eurot Muutus, Muutus %2023 2022.a suvine 2023RE vs 2021 tegelik 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % RE vs 2022.a prognoos 2022.a suvine suvine prognoos prognoos Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 10 787 825 11 248 151 12 915 273 1 667 119 15% 12 038 400 876 870 -7% Füüsilise isiku tulumaks 2 146 148 2 151 991 2 239 421 87 430 4% 2 260 000 -20 579 -1% Juriidilise isiku tulumaks 481 174 492 063 599 738 107 675 22% 597 000 2 738 0% Sotsiaalmaks 3 732 323 4 009 631 4 618 443 608 812 15% 4 175 000 443 443 11% Raskeveokimaks 5 092 4 800 5 000 200 4% 5 100 -100 -2% Käibemaks 2 877 103 2 996 942 3 765 012 768 069 26% 3 385 000 380 011 11% Aktsiisid kokku 981 418 1 025 189 1 051 259 26 068 3% 1 003 700 47 557 5% Alkoholiaktsiis 223 328 234 842 259 639 24 797 11% 249 000 10 639 4% Tubakaaktsiis 242 418 253 150 273 022 19 872 8% 254 000 19 022 7% Kütuseaktsiis 506 820 528 002 510 326 -17 677 -3% 492 000 18 325 4% Pakendiaktsiis 397 295 400 105 36% 400 - 0% Elektriaktsiis 8 455 8 900 7 871 -1 029 -12% 8 300 -429 -5% Hasartmängumaks 33 010 33 500 45 600 12 100 36% 44 700 900 2% Tollimaks 62 253 56 100 69 800 13 700 24% 75 900 -6 100 -8% Töötuskindlustusmakse 229 933 247 000 282 000 35 000 14% 262 000 20 000 8% Kogumispensionimakse 180 068 172 512 180 000 7 488 4% 171 000 9 000 5% Maamaks 59 303 58 423 59 000 577 1% 59 000 - 0% 21 Joonis 9. Maksuliste tulude jaotus 2023. aasta riigieelarves, % Füüsilise isiku tulumaksu laekumine keskvalitsuse eelarvesse on kavandatud 545,1 mln eurot. Laekumine sõltub eelkõige tööturu arengust nii keskmise palga kui hõive kasv aeglustuvad võrreldes 2022. aastaga. Laekumine kahaneb võrreldes 2022. aastaga, sest rakendub maksuvaba tulu vanaduspensionieas keskmise vanaduspensioni 704 eurot ulatuses ning tõstetakse tööealiste maksuvaba tulu 654 eurole. 2023. aastal jätkub pensionisüsteemi teise samba muudatuse mõju, kuigi oluliselt väiksemal määral kui eelnevatel aastatel. Rahandusministeeriumi suveprognoosis on eeldatud, et 2023. aastal lahkub teisest pensionisambast 15 tuhat inimest, mille mõju laekumisele on 24 mln eurot. Füüsilise isiku tulumaksu tagastuse prognoos on 2023. aastal on 231 mln eurot, mis jaotub järgmiselt: üldine maksuvaba tulu 160 mln eurot, maksuvaba tulu teise ja enama lapse kohta 28 mln eurot, pensionikindlustus 16 mln eurot, koolituskulud 16 mln eurot, eluasemelaenu intressid 8 mln eurot, annetused ja kingitused 3 mln eurot. Juurde määratud tulumaksu prognoos on 101 mln eurot. Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine on kavandatud 1 694,3 mln eurot. Pensionisüsteemi II samba muudatused ei mõjuta kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumist. Kohalike omavalitsuste eraldise määr on 11,96% ja laekumine moodustab 75,7% kogu 2023. aastal tasutavast füüsilise isiku tulumaksust. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine on kavandatud 599,7 mln eurot. Prognoosis on eeldatud, et kogu 2022. aastal erasektori jaotatud kasumite kiire kasv baasiefektina edasi ei kandu, vaid osa sellest on erakorraline. Riigiettevõtete jaotatud kasumilt laekuv tulumaks kahaneb võrreldes 2022. aastaga üle nelja mln euro võrra, seda mõjutab ka eelarves otsustatud tulumaksu ajatamine 2024. aastasse kolme mln euro ulatuses. Sotsiaalmaksu tasumine on kavandatud 4 618,4 mln eurot. Sarnaselt füüsilise isiku tulumaksule sõltub sotsiaalmaksu tasumine tööturu arengust. 2023. aastal aeglustub palgafondi kasv 7,6%le vastavalt Rahandusministeeriumi suveprognoosile. 22 Sotsiaalmaksu tasumisest sõltuvad pensioniindeks ja pensionikulud. Keskmise vanaduspensioni1 prognoos on suveprognoosi kohaselt 2023. aastal 704 eurot kuus. Käibemaksu tasumine kasvab järgmisel aastal 11,3%, mis tuleb eratarbimise, kodumajapidamiste ja valitsussektori investeeringute ning valitsussektori lõpptarbimiskulutuste ehk käibemaksubaasi komponentide kasvust. Samuti on arvestatud maksumuudatuste ja 2023. aasta riigieelarves otsustatud meetmete II ringi mõjuga käibemaksu tasumisele, mis küündib järgmisel aastal 145 mln euroni. 2023. aasta käibemaksu tasumise prognoos tõuseb võrreldes 2022.a prognoosituga 382 mln euro võrra 3 765 mln euroni. 2023.a aasta käibemaksutulu kasv võrreldes tänavusega aeglustub kõrge võrdlustaseme tõttu, kuid tasumise kasvu toetab kriisieelse ajaga võrreldes keskmisest kiirem hinnatõus ja meetmete II ringi mõju. Alkoholiaktsiisi laekumise prognoosimisel on arvestatud muuhulgas eratarbimise, keskmise palga ja alkoholi hinna prognoosidega ning aluseks on võetud Maksu- ja Tolliameti andmed alkoholi deklareeritud koguste kohta alkoholiliikide lõikes. 2023. aastal täiendavaid aktsiisimäärade muutuseid ei toimu ning laekumine kasvab aastaga 4,3%. Kasvu peamine eeldus on turismi taastumine kriisieelsele tasemele. Alkoholiliikide lõikes jaotub alkoholiaktsiisi prognoositav laekumine 2023. aastaks järgmiselt: • õllelt 66,2 miljonit eurot, • veinilt 31,1 miljonit eurot, • kääritatud jookidelt 13,3 miljonit eurot, • vahetootelt 1,3 miljonit eurot ja • muult (kangelt) alkoholilt 146,9 miljonit eurot Tubakaaktsiisi laekumise prognoosimisel on lähtutud tubakaaktsiisi igakuisest laekumisest ning vabasse ringlusse lubatud sigarettide koguste andmetest. 2023. aasta laekumine suureneb võrreldes 2022. aastaga 7,5%. 2023. aasta 1. jaanuaril tõstetakse aktsiisimäärasid nii sigarettidel kui ka suitsetamistubakal 5%. Maksumäärade kõrval suurendavad laekumist järjest suuremat populaarsust koguvad alternatiivsed tubakatooted. Kütuseaktsiisi laekumise prognoosimisel on aluseks võetud kütuse deklareeritud andmed koguste kohta kütuseliikide lõikes. Samuti on kasutatud Rahandusministeeriumi hinnangut eratarbimise reaalkasvu ja erinevate majandussektorite kohta (veondussektor, põllumajandussektor), sissetulekute muutusi ning ootusi majanduskasvu ja maailmaturu naftahinna suhtes. 2023. aasta laekumine kasvab võrreldes 2022. aastaga 3,8% 510 mln euroni. Laekumist mõjutab Vabariigi Valitsuse otsus lükata planeeritud aktsiisitõusud aasta võrra edasi, mis suurendab mõnevõrra tarbimist kuid vähendab laekumisi. Laekumisi vähendab ka otsus pikendada eriotstarbelisele diislikütusele kehtestatud ajutise miinimummäära perioodi kuni 30. aprillini 2024. Kütuseaktsiisi 2023. aastaks kavandatud laekumine jaotub erinevate kütuseliikide vahel järgmiselt: • bensiinilt 160,5 mln eurot, • diislikütuselt 321,9 mln eurot, 1 Keskmine vanaduspension (eurot kuus 1.aprilli seisuga) on leitud 44- keskmine vanaduspensionäride osakute summa 2020. aastal). See sõltub pensioni baasosast, aastahindest ja pensioniindeksist, ega sõltu pensionäride arvust. 23 • erimärgistatud kütustelt 1,8 mln eurot, • soojuse tootmiseks kasutatavalt maagaasilt 15,3 mln eurot, • muudelt kütuseliikidelt 10,8 mln eurot. Elektriaktsiisi laekumise kasvu prognoos tuleb eelkõige eratarbimise reaalkasvust ja SKP reaalkasvust. Hasartmängumaksu tulu prognoosimisel kasutatakse Maksu- ja Tolliameti kuulisi andmeid mänguautomaatide ja -laudade arvu ning hasartmängumaksu tulu kohta maksuobjektide kaupa. 2023. aasta kasvab tulu 2% võrra 45,6 mln euroni. Loteriidelt tasumine moodustab ligikaudu 37% kogu hasartmängumaksu tulust. Tänavu jõustus hasartmängumaksu seaduse muudatus, mille kohaselt ei jagata neljale ministeeriumile (SOM, KUM, HTM, RAM) hasartmängumaksu enam hasartmängumaksu seaduses sätestatud protsendina tasutud maksust, vaid RES 2022-2025 raames kokkulepitud kindla summa alusel. Tollimaksu tulust moodustab ligi 95% tasumine tööstuskaupadelt, mille prognoosimisel võetakse aluseks kaupade impordi prognoos Euroopa Liidu välistest riikidest, kuid arvestatakse ka muude tasumist mõjutavate tegurite mõjuga2. Ülejäänud tasumise3 puhul tuginetakse eksperthinnangutele. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist tolliliidust saavutati Euroopa Liiduga kokkulepe. Vastavalt kokkuleppele ei seata tariife/kvoote just nendele toodetele, mis on toodetud (või töödeldud piisavalt) Ühendkuningriigis või Euroopa Liidus. Seoses sõjategevusega Ukrainas on kehtestatud ja jõustunud sanktsioonid kindlatele Venemaa ja Valgevene kaupadele (sh puit, teras, mineraalkütused), mille import on peatatud. Tollimaksu kogulaekumisest 75% kantakse otse edasi Euroopa Liidu omavahenditesse ning ülejäänud 25% jääb Eestile administreerimiskulude katteks. Töötuskindlustusmakse prognoos on seotud brutopalgafondi kasvu prognoosiga. Kogumispensionimakse prognoos on üks osa füüsilise isiku tulumaksu prognoosist ja sõltub kogumispensioni süsteemiga liitunute arvust. Maamaksu prognoos sõltub kohalike omavalitsuste kehtestatud maksumääradest ja maa väärtusest. 2.1.2 Mittemaksulised tulud 2023. aasta mittemaksuliste tulude kasvu veavad saadud toetuste ning CO2 tulude kasv. Mittemaksulistest tuludest moodustavad suurima osa saadud toetused, peamiselt välistoetused. Samuti kuuluvad siia mitmesugused tulud kaupade ja teenuste müügist (nt riigilõivud ja majandustegevuse tulud), finantstulud (dividendid) ja muud tulud (nt keskkonnatasud, trahvid, varade müügitulu). 2023. aasta mittemaksuliste tulude laekumiseks kujuneb 2,65 mld eurot. Võrreldes 2022. aasta riigieelarvega suurenevad mittemaksulised tulud 24,7%. 2 Näiteks vabakaubanduslepingute sõlmimine, keskmise maksumäära langus jm. 3 Laekumine põllumajandustoodetelt, dumpingu-vastane tollimaks, tasakaalustav tollimaks jm. 24 Tabel 4. Mittemaksuliste tulude jaotus, tuhat eurot Muutus, Muutus %2023 2022.a suvine 2023RE vs 2021 tegelik 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % RE vs 2022.a prognoos 2022.a suvine suvine prognoos prognoos Mittemaksulised tulud kokku 1 668 173 2 124 937 2 650 593 525 656 25% 2 056 162 594 431 29% Saadud toetused 965 844 1 463 342 1 600 026 136 684 9% 1 230 429 369 597 30% Riigilõivud 89 238 87 264 92 170 4 906 6% 87 161 5 009 6% Tulud majandustegevusest 320 579 300 337 486 880 186 543 62% 329 961 156 919 48% Tulud põhivara ja varude 31 486 24 975 26 753 1 778 7% 50 608 -23 855 -47% müügist Trahvid ja muud varalised 17 654 18 402 19 961 1 558 8% 19 902 59 0% karistused Keskkonnatasud 91 043 78 610 147 043 68 433 87% 154 357 -7 314 -5% Muud tegevustulud 43 520 43 641 43 060 -582 -1% 40 249 2 811 7% Intressi- ja omanikutulud 108 808 108 365 234 700 126 335 117% 143 496 91 204 64% 25 Joonis 10. Mittemaksuliste tulude jaotus 2023. aasta riigieelarves, % Saadud toetused Saadud toetused koosnevad kodumaistest ja välistoetustest. Perioodi 2014-2020 välisvahendite kasutamisega hakatakse jõudma lõpusirgele. Välistoetuste osas on 2023.a ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa merendus- ja kalandusfondi 2014-2020 perioodiks eraldatud vahendite viimane rakendamise aasta ning seoses Venemaa-Ukraina sõjaga pikendati ka siseturvalisuse valdkonna 2014-2020 perioodi fondide kasutust ühe aasta võrra. Seega on 2023. aasta eesmärgiks Euroopa Liidu (EL) vahendite maksimaalne kasutamine. 2023. aastal on oodata uue, 2021-2027 EL eelarveperioodi, vahendite esimest täismahus rakendamisaastat ja paljude uute taotlusvoorude avanemist. Tegemist on üleminekuaastaga, kus paralleelselt on kasutusel rohkem erinevate fondide vahendeid kui tavapäraselt. Planeerimisel on erinevate EL eelarveperioodide kattuvusele ka rohkem tähelepanu pööratud ning uue rahastusperioodi fondide eelarved on seetõttu oluliselt väiksemad kui eelmise rahastuperioodi fondide eelarved. Detailsema ülevaate planeeritud toetustest leiab seletuskirja lisast 11 ja olulisematest rahastatavatest tegevustest seletuskirja osast 3, ministeeriumide valitsemisalade peatükkidest. Riigilõivud Riigilõive koguvad pea kõikide ministeeriumite valitsemisalade asutused, kuid 90% lõivutulust laekub Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Siseministeeriumi asutustelt. Riigilõiv on tasu riigi poolt osutatava toimingu eest. Kõige enam laekub riigilõivu liiklusregistri toimingutelt, 2021. aastal 31,8 mln eurot. Järgnevad riigilõivud isikut tõendavate dokumentide väljastamisest (15,1 mln eurot), kinnistusraamatu toimingutelt (10,5 mln eurot) ning kohtuasjade toimingutelt (7,6 mln eurot). Koroonakriisiga kaasnenud majandusaktiivsuse langus vähendas 2020. a laekumist ca 10%, kuid möödunud aastal kasvas kõikide suuremate riigilõivude laekumine (kokku 19%). Selle aasta prognoos näeb ette laekumise ajutist langust (2,2%), mis järgmisel aastal pöördub taas kasvuks. 2023. aasta riigieelarves kavandatakse riigilõivude laekumiseks 92,2 mln eurot. Tulud majandustegevusest Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemi (EL HKS) kaudu saadav enampakkumistulu (2022. aasta suvise majandusprognoosi põhistsenaariumi kohaselt) 26 suureneb 2023. aastal võrreldes 2022. aasta prognoositava tuluga, kuna EL HKS keskmine ühikuhind enampakkumistel on kasvanud nõudluse tõttu suurenenud. Tuluprognoos lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest aastal 2023 on 411 mln eurot, see on 24% suurem kui 2022. aasta planeeritav tulu (331 mln eurot). Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa 2023. aastaks prognoositav tulumaht on 65 mln eurot, see tähendab 93% kasvu võrreldes aasta varasemaga. Atmosfääriõhu kaitse seadusest ja direktiivist 2003/87/EÜ tulenevalt, kasutatakse enampakkumistulust 50% kliima- ja energiapoliitika eesmärkidesse panustavate meetmete elluviimiseks, sh Kirde-Eestis tuuleenergia tootmise arendamise eeldusena paigaldatava radari rajamise tegevusteks, keskkonnasäästlike energialahenduste loomiseks väikesaartel, säästva transpordi projektideks, vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu toetamiseks, avaliku sektori hoonete energiatõhususe parandamiseks, rahvusvaheliseks kliimapoliitika alaseks koostööks, energiahinna tõusu leevendusmeetmeks vähemkindlustatud leibkondadele, energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse toetamiseks EL HKS sektorites, rahvusvahelise kliimapoliitika ja biokütuste teemaliseks aruandluseks ning kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemide koordineerimiseks ja arendamiseks, samuti ressursitõhususe ja/või süsinikuauditite koostamiseks suuremates põllumajandusettevõtetes ning CO2 taaskasutuse ja kontrollitavate kliimatingimustega kasvuhoonete pilootprojektide elluviimiseks. Alates 2021. aastast saab Eesti kasutada EL ülese Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa vahendeid kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse panustavate tegevuste toetamiseks (välja arvatud tahkeid fossiilkütuseid kasutavate energiatootmisüksustega seoses). Atmosfääriõhu kaitse seadusega kooskõlas otsustatu alusel on Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osast kavas, külgnevalt teiste kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetavate meetmetega, toetada kahe pikaajalise (2021- 2030) programmi elluviimist fondi energiatõhususe ja taastuvenergia arendamise prioriteetsetes valdkondades: energiatõhususe edendamiseks avaliku sektori hoonetes ning vähese heitega ühistranspordis. Programmide toetusmaht on fondi reeglite kohaselt kavandatud 2. aastaks, lähtudes Rahandusministeeriumi 2022. a suvise majandusprognoosi tuluprognoosist. Tulenevalt asjaolust, et Moderniseerimisfondi suunatud EL HKS ühikute kauplemistulu saadakse EL kauplemissüsteemist, mille aluste muutmise teemalised läbirääkimised on veel käimas, on fondi toetusmahu ning programmide pikemaajaline prognoos lähiaastateks esialgne ning seda uuendatakse läbirääkimistulemusi arvestades tulevaste prognooside alusel. Tulud põhivara ja varude müügist Tulu põhivara ja varude müügist teenib peamiselt Maa-amet riigi funktsioonide täitmiseks mittevajaliku maa müügist. Vähesel määral teenivad riigieelarvelised asutused tulu ka kinnisvara, transpordivahendite, metsa ning muude kaupade ja varude müügist. Järgmise aasta eelarves kavandatakse põhivarade ja varude müügituluks ligi 26,8 mln eurot, mida on võrreldes käesoleva aasta eelarvega 1,8 mln võrra enam. Trahvid ja muud varalised karistused Trahvide ja muude varaliste karistuste all prognoositakse peamiselt väärteomenetluse seadustiku ja karistusseadustiku, aga ka muude õigusaktide, alusel saadavaid trahvitulusid. Suurima osakaalu (ca 90%) moodustavad Siseministeeriumi haldusala poolt kogutavad 27 liiklusjärelevalvega seotud trahvid. Ligi miljon eurot laekub trahvitulu ka kohtute kaudu. Erinevalt mitmest teisest koroonakriisi ajal vähenenud tululiigist on trahvitulu eelmisel aastal suurenenud ja prognoositavalt kasvab ka sel aastal. Järgmise aasta eelarves kavandatakse trahvituluks 20 mln eurot, mida on võrreldes käesoleva aasta eelarvega 1,6 mln võrra enam. Keskkonnatasud Keskkonnatasud laekuvad maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise, vee erikasutuse, kasvava metsa raieõiguse, kalapüügiõiguse ja jahipidamisõiguse (loodusvara kasutusõiguse tasu/ressursitasu) ning saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise (saastetasu) eest. Valdav osa keskkonnatasudest laekub jäätmete keskkonda viimisest ning maavarade kaevandamise õiguse andmisest. Ligi 80% kogutud keskkonnatasudest jääb riigieelarve kulude katteks ja kohalikele omavalitsustele eraldatakse ligikaudu 10% laekunud tuludest. Ülejäänud 10% laekunud tuludest finantseeritakse iga-aastaselt SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu sihtotstarbeliselt keskkonnaprojektidele keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Majanduskriis vähendas oluliselt ka keskkonnatasude laekumist. Vähenesid pea kõik tululiigid, enim langes raske kütteõli hinnast sõltuv põlevkivi kaevandusõiguse tasumäär. Samas ka majandusaktiivsuse taastumisel on see tululiik nüüd kiirema kasvuga. Järgmise aasta riigieelarves kavandatakse keskkonnatasude mahuks 147 mln eurot, mida on võrreldes käesoleva aasta eelarvega 68,4 mln võrra enam. Muud tegevustulud Muud tegevustulud sisaldavad peamiselt kohtute menetluskulude hüvitisi, oportuniteeditasusid, universaalse postiteenuse makseid, konfiskeeritud ja konfiskeerimise asendamisel saadud varasid, sunniraha ja tulusid asendustäitmisest, väljanõudmata deposiite, tagatistasusid ja regressinõudeid. Need laekuvad riigieelarvesse peamiselt kohtute ja Prokuratuuri tegevuse kaudu ning Konkurentsiameti eelarvesse universaalse postiteenuse maksetena. Kokku moodustab see tuluartikkel järgmise aasta eelarves 43,1 mln eurot. Intressi- ja omanikutulud Intressi- ja omanikutulud koosnevad omanikutuludest (dividendid ja Eesti Panga kasumieraldis) ja riigikassale laekuvatest intressituludest. Dividenditulud on prognoositud äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad fikseeritakse 2023. aasta kevadel Vabariigi Valitsuse korralduses pärast 2022. aasta tegelike majandustulemuste selgumist. Peamised omanikutulu maksjad on Riigimetsa Majandamise Keskus, Elering AS, Eesti Energia AS, AS Tallinna Sadam ja AS Eesti Loto. Dividende maksab ka Riigi Kinnisvara AS, kuid kuna ta kuulub valitsussektorisse, siis on tal valitsussektori eelarvepositsioonile neutraalne mõju. Võrreldes käesoleva aastaga suurenevad järgmisel aastal intressi- ja omanikutulud 234,7 mln euroni ettevõtete kasumite kasvust seoses kiire hinnatõusuga. Seletuskirja kolmandas osas on põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide valitsemisalade juures selgitatud tulusid detailsemalt. 2.2 Kulud 2023. a eelarve prioriteetideks on julgeolek ja Eesti inimesed. 28 Käesoleva osa eesmärk on anda ülevaade 2023. aasta riigieelarve kulude üldisest majandusliku sisu põhisest jaotusest. Detailsem valitsemisalade, tulemusvaldkondade ja programmide põhine kulude ülevaate on esitatud seletuskirja osas 3. Riigieelarves planeeritud kulud jagunevad kulude adressaadi järgi kolme kategooriasse: riigiasutuste kulude, füüsilistele isikutele mõeldud toetused ning juriidilistele isikutele edasiandmiseks mõeldud eraldised. Riigiasutustele planeeritakse tööjõu- ja majandamiskulusid, finantskulusid, muid tegevuskulusid, käibemaksu ning mitterahalise kuluna arvestatakse amortisatsiooni. Füüsilistele isikutele edasiandmiseks planeeritakse sotsiaaltoetusi ning juriidilistele isikutele investeeringutoetusi, muid toetusi ja edasiantavaid makse. 2023. aasta riigieelarve kulude planeeritud kogumaht on 16,79 mld eurot ja see suureneb 2022. aasta riigieelarvega võrreldes 18% (vt Tabel 5). 2023. aasta riigieelarve kuludest moodustavad suurima osa (9,48mld eurot) eraldised juriidilistele isikutele. Füüsilistele isikutele mõeldud toetuste maht on 3,99 mld eurot ning riigiasutustele planeeritud kulude maht 3,32 mld eurot (vt Joonis 12). Tabel 5. Kulude jaotus, tuhat eurot 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -14 202 016 -16 794 769 -2 592 753 18% Tööjõu- ja majandamiskulud -2 015 525 -2 354 538 -339 013 17% Finantskulud -2 914 -98 804 -95 890 3290% Muud tegevuskulud -364 655 -394 331 -29 675 8% Sotsiaaltoetused -3 227 350 -3 993 244 -765 894 24% Investeeringutoetused -708 309 -843 130 -134 821 19% Muud toetused -3 602 332 -4 209 999 -607 667 17% Edasiantavad maksud -3 899 473 -4 425 725 -526 253 13% Käibemaks -265 190 -299 050 -33 860 13% Põhivara amortisatsioon -116 268 -175 948 -59 680 51% Majandusliku sisu järgi moodustavad 2023. aasta riigieelarve kuludest suurima osa edasiantavad maksud (26%) ja muud toetused (25%) ning sotsiaaltoetused (24%; vt joonis 11). Joonis 11. 2023. aasta riigieelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi, % 29 2022. aasta riigieelarve mahtudega võrreldes suurenevad enim sotsiaaltoetused (765,9 mln euro võrra), muud toetused (607,7 mln euro võrra) ja edasiantavad maksud (526,3 mln euro võrra). Riigieelarve mahtu mõjutab oluliselt maksude laekumise prognoos, aga ka Euroopa Liidu uue eelarveperioodi algusest ja CO2 vahendite laekumisest tulenev suurenemine. Kasvab ka investeeringutoetuste maht 134,8 mln euro võrra. Joonis 12. 2023. aasta riigieelarve kulude jaotus adressaadi järgi, % Edasiantavad maksud Suurima osa 2023. aasta riigieelarve kuludest moodustavad juriidilistele isikutele planeeritud edasiantavad maksud, mis kasvavad 2022. aasta riigieelarvega võrreldes 13%. Peamise osa edasiantavatest maksudest moodustavad Eesti Haigekassale sotsiaalmaksust suunatavad vahendid (1 811,6 mln eurot), kogumispensioni maksed (495,7 mln eurot) ja töötuskindlustusmakse (282 mln eurot) ning kohalikele omavalitsustele edasiantavad maksud (1 769 mln eurot). Muud toetused Muude toetuste eelarve kasvab 2022. aastaga võrreldes 17% võrra. 2023. a eelarvet mõjutavad kõige enam kasvud HTMi valitsemisalas (peamiselt teaduse- ja arenduskulude ning kõrghariduse ja eestikeelse haridusele ülemineku täiendav rahastus ja haridustoetuste suurenemine) ja MKMi valitsemisalas (peamiselt toetused energiahindade kallinemise katteks). 2023. aasta riigieelarve eelnõu koostamisel teadaolevatest toetustest juriidilistele isikutele on võimalik saada ülevaade lisast 3. Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetused on riigieelarvelised toetused füüsilistele isikutele. 2022. aastaga võrreldes suurenevad sotsiaaltoetused 24% võrra. Peaaegu kogu (99%) sotsiaaltoetuste eelarve planeeritakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvesse, mille 3 921 mln eurost 2 599,5 mln eurot (66%) moodustab riiklik pensionikindlustus, 465,6 mln eurot (12%) peretoetusteks planeeritud summad ja 375,1 mln eurot (10%) vanemahüvitis. 30 Sotsiaaltoetuste eelarve suurenemise peamiseks põhjuseks on riikliku pensionikindlustuse vahendite suurenemine 351,7 mln euro (kasv 16%) ning peretoetuste kasv 151,7 mln euro (kasv 48%) võrra. Oluliselt mõjutab sotsiaaltoetuste eelarvet ka kogumispensioni maksete taastamine riigieelarvest (276 mln eurot, kasv 2022. a eelarvega võrreldes 254 mln eurot). 2023. aasta riigieelarves ettenähtud sotsiaaltoetustest on võimalik saada eraldiseisvalt ülevaade lisast 3. Tööjõu- ja majandamiskulud 2022. aasta riigieelarvega võrreldes kasvavad tööjõu- ja majandamiskulud 17% ehk 339 mln euro võrra. Kõige enam mõjutavad tööjõu- ja majandamiskulude eelarvet KAM-i valitsemisala majandamiskulude kasv laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks, samuti kasvud HTM-i ja SIM-i valitsemisalades, mis võimaldavad muuhulgas tõsta valitsemisalades töötasusid. SOM-i valitsemisalas vähenevad COVID pandeemiaga seotud tegevuste kulud. 2.3 Investeeringud Suurimad investeeringud suunatakse kaitsekulutustesse ning haridus- ja teadustaristusse. Riigieelarves planeeritud investeeringud kasvavad võrreldes 2022. aastaga 4%. Kõige suurema osakaaluga, 56% kogumahust, on kinnisvara investeeringud. Muud investeeringud moodustavad 26%, IT investeeringud 11% ning masinad ja seadmed 5% investeeringute eelarvest (arvestamata käibemaksu). Eelarve kasv on tingitud masinatesse ja seadmetesse tehtavate investeeringute ja muude investeeringute suurenemisest. Tabel 6. Riigieelarve investeeringud, tuhat eurot 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -745 340 -775 375 -30 035 4% Inventar -3 174 -1 325 1 849 -58% IT investeeringud -77 158 -74 009 3 149 -4% Transpordivahendid -19 465 -12 891 6 574 -34% Masinad ja seadmed -11 252 -31 400 -20 148 179% Muud investeeringud -148 008 -171 469 -23 460 16% Kinnisvara -367 890 -363 118 4 772 -1% Käibemaks -118 393 -121 163 -2 770 2% Valitsemisaladest moodustavad Kaitseministeeriumi investeeringud 41% ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi investeeringud 32% investeeringute kogumahust. Haridus- ja Teadusministeerium moodustab 14% ning Siseministeerium 7% kogu investeeringute kogumahust. 2023. a investeeringute eelarvet mõjutavad kõige enam mahtude kasv KAMi ja HTMi valitsemisalades ning investeeringute vähenemine MKMi valitsemisalas. 31 Joonis 13.Suurima investeeringu mahuga valitsemisalad, miljonit eurot Investeeringute detailsemast jaotusest valitsemisalade lõikes on võimalik saada ülevaade lisast 4. Inventar Soetustest moodustab 52% ehk 0,7 mln eurot HTM-i valitsemisala inventari ning 39% KAM- i valitsemisala inventari investeeringud. IT investeeringud Suurimad IT investeeringud on MKM-is, mille riist- ja tarkvara soetamiseks ning IT arendusteks suunatavate vahendite (25 mln eurot) osakaal IT-investeeringute kogueelarest on 34%. RAM-i IT investeeringud (16,2 mln eurot) moodustavad 22% kogumahust ning need on kavandatud valitsemisala riigiasutuste infosüsteemidesse. SIM-i IT investeeringud moodustavad 18% IT-investeeringute kogumahust. Transpordivahendid Suurim soetus ehk 86% kogu transpordivahendite investeeringute mahust on planeeritud SIM-i valitsemisalas kriisivalmisoleku parandamiseks vajalikesse soetustesse. Masinad ja seadmed 84% kogu masinate ja seadmete investeeringute mahust on planeeritud KAM-i, kus 26,2 mln euro eest investeeritakse taastuvenergia tootmisvõimsuste arendamise eeldusena vajalikesse kaitsevaldkonna seadmetesse. Muud investeeringud Muude investeeringute kogumahust 88% ehk 151,1 mln eurot on planeeritud KAMi valitsemisalas kaitseotstarbeliseks erivarustuseks ja muudeks laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamisega seotud investeeringuteks. 32 Kinnisvara Kinnisvarainvesteeringutest on suurim osakaal MKMil (49%, 179,3 mln eurot), kus suuremad investeeringud suunatakse teedeehitusse ja Rail Balticu rajamisse. 25% kinnisvarainvesteeringute kogumahust (92,4 mln eurot) on kavandatud KAMi, sealhulgas liitlaste vastuvõtmise taristu arendamisse. HTMi valitsemisala osakaal kinnisvarainvesteeringute eelarvest on 23% (81,8 mln eurot), millest peamine osa suunatakse gümnaasiumivõrgu korrastamisse. Riigi kinnisvarapoliitika kohaselt on Riigi Kinnisvara AS tsentraliseeritud korraldusmudeli pakkuja, mis võimaldab vara optimeerida ning hoida kokku kinnisvarakeskkonnaga seotud kulutusi. Riigi Kinnisvara AS-i eelarvest rahastatakse nende hoonete investeeringuid, mis on Riigi Kinnisvara AS-i omandis ning investeeringujärgselt antakse tagasi rendile keskvalitsuse asutustele (riigieelarves kajastub investeering läbi rendimaksete) kogumahus 75,3 mln eurot. Ülevaade investeeringutest asub Rahandusministeeriumi kodulehel. Seletuskirja kolmandas osas on põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide valitsemisalade juures detailsem ülevaade investeeringutest ja investeeringutoetustest. 33 2.4 Finantseerimistehingud Finantseerimistehingute eelarves kajastatakse eelarveaastal kavandatav finantskohustuste võtmine (nt laenude ja kapitalirendikohustuste võtmine ja võlakirjade emiteerimine) ja varem võetud finantskohustuste tasumine, laenude andmine ja antud laenude tagasimaksed, aga ka finantsinvesteeringute (nt aktsiad ja osalused) ost ja müük. Positiivne eelarve näitab raha sissevoolu riigikassasse ja negatiivne eelarve raha väljavoolu. Tabel 7. Riigieelarve finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % Finantseerimistehingud kokku 359 363 -459 393 -818 756 -228% Laenukohustised 847 516 -118 115 -965 631 -114% Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes, -347 828 -112 162 235 666 -68% rahvusvahelised osalused Laenunõuded 475 -14 541 -15 016 -3161% Finantseerimistegevuseks antud -140 800 -214 575 -73 775 52% sihtfinantseerimine Suurema finantseerimistehingute eelarve mahuga valitsemisalad on Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Finantseerimistehingud on planeeritud samuti Haridus- ja Teadusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Välisministeeriumi valitsemisaladel. Suurima mõjuga tegevus: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kavandab Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutusele finantseerimistehinguna 100 mln euro ulatuses vahendeid ettevõtluslaenude täiendavaks tagamiseks. Detailsem ülevaade finantseerimistehingute eelarvetest on esitatud osas 3 vastavate valitsemisalade peatükkides. 34 3. OSA. 2023. aasta Riigieelarve vahendite liigendus Riigieelarve seletuskirja 3. osa on esitatud struktuuris, mis vastab seaduse ülesehitusele. 2023. a riigieelarve seaduses liigendatakse riigieelarve vahendid administratiivselt põhiseaduslike institutsioonide, Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide valitsemisalade kaupa ning sisu järgi tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks. Antud peatükk käsitleb valitsemisalade tulusid, kulusid tegevuspõhises ja majandusliku sisu vaates, investeeringuid ning finantseerimistehinguid. 3. osa lisad, on järjestatud numbritega 12-17. 2023. aasta riigieelarve seletuskirjas on muutunud andmete esitamise struktuur. Kui varasemalt esitati riigieelarve struktuuris tekst ja väikest infohulka sisaldavad tabelid vaheldumisi, siis praeguses struktuuris on seletuskirja igas alapeatükis alles üks tabel, mis vad iga tulemusvaldkonna koondandmeid, kus tulemusvaldkonna kulude jaotus on esitatud programmide ja programmide tegevuste lõikes. See loob tervikülevaate tulemusvaldkonna ülesehitusest, tegevustest ja nende maksumusest kolme eelarveaasta võrdluses. Kõik muud selgitavad tabelid on koondatud lisadesse ning need on esitatud riigiüleses vaates, kus iga valitsemisala või tulemusvaldkond on tervikvaates tabelina esitatud. 3. osa metoodika selgitus • Kulud majandusliku sisuga vaadetes on arvestatud koos käibemaksuga; • käibemaksuta; • Finantseerimistehingute kulud on toodud kooskäibemaksuga; • Kulud tegevuspõhises vaates on välja toodud käibemaksuta; • Tuludes tuuakse ka riigiasutuste käibemaksukulu välja samas summas maksutuluna; • Vastavalt riigieelarve seadusele kajastatakse t - märgiga, finantseerimistehingud kajastatakse sõltuvalt tehingu iseloomust - või - märgiga. • 2021 a. andmed vastavad Riigikontrollile esitatud Riigieelarve täitmise aruande (RETA) andmetele. 2021 andmed esitatakse 2021.a struktuuris. 2022.a andmetes kuvatakse riigieelarve (RE), riigieelarve lisaeelarve (LEA), riigieelarve liigenduste muutmine VV korraldusega (VV liigendused) muutusest 2023 vs 2022. Tegevuspõhist eelarvet selgitavad tabelid, milles on veerud 2021 täitmine, 2022 RE, näitavad programme ja programmi tegevusi, millel on väärtus ka 2023. aastal. Neid programme ja programmi tegevusi, mis 2023. aastal enam kasutusel pole, tabelites ei märgita. Veerus 2023 RE vastab programmi tegevuste summa koondsummale. Kui aastatel 2021 ja 2022 on tehtud muudatusi programmide ja programmi tegevuste vahel, mis aastal 2023 enam ei kehti, siis on neid muudatusi selgitatud vastavate aastate seletuskirjades; • Kui joonistel on rohkem kui 4 sektorit (andmerida), siis tuuakse nimeliselt välja 3 suuremat risse. Jooniseid toetavad samas alapeatükis tabelid, kus andmed on detailselt välja toodud. 35 3.1 Riigikogu kantselei Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule kuulub seadusandlik võim. Riigikogu eelarve koosseisu kuulub Riigikogu liikmete seadusest tulenevaid kulusid kajastav eelarve ning Riigikogu Kantselei, mille koosseisu kuuluvad eriseaduste alusel tegutsevad struktuuriüksused Riigi valimisteenistus ja Arenguseire Keskus. Riigikogu valitsemisala eelarves kajastub Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni eelarve. Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamisel esitas Riigikogu kantselei Vabariigi Valitsusele lisavahendite taotlusi kokku 41,7 miljoni euro ulatuses kogu eelarvestrateegia perioodi kohta. Lisataotlused kiideti heaks osaliselt. Sarnaselt valitsemisaladega ei olnud eelarvepositsiooni eesmärkidesse mahtumiseks võimalik kõiki lisataotlusi täies ulatuses rahuldada ja vahendeid eraldati hinnanguliselt kriitilisemaks vajadusteks. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved peale heakskiitmist on leitavad Lisast 7. Riigikogu Kantselei põhiülesanne on Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste loomine, Riigikogu ja tema organite nõustamine õigusloome ja parlamentaarse kontrolli alal ning Riigikogu teenindamine ja tema asjaajamise korraldamine. Riigi valimisteenistus tagab valimiste seadusekohase ettevalmistamise ja läbiviimise ning korraldab valimisseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste lahenduste arendust ja haldust. Arenguseire Keskuse ülesanne on ühiskonna pikaajaliste arengute väljaselgitamine, analüüsimine ja nende põhjal arengustsenaariumide koostamine. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib erakondade ja valimistel osalevate valimisliitude ning üksikkandidaatide raha hankimise ja kulutamise seaduslikkust ning muude erakonnaseadusest tulenevate reeglite täitmist. Komisjoni teenindab Riigikogu Kantselei. 36 3.1.1 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 14. Riigikogu kantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 8. Riigikogu kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Kulud kokku -22 999 -23 245 -32 724 -9 478 41% Tööjõukulud -15 748 -16 457 -20 072 -3 615 22% Majandamiskulud -5 311 -5 070 -8 495 -3 424 68% Sotsiaaltoetused -1 -3 -3 0 0% Muud toetused -145 -133 -2 143 -2 010 1511% Põhivara amortisatsioon -1 011 -1 000 -1 007 -7 1% Käibemaks -783 -582 -1 004 -422 73% 2023. aasta kulude ja toetuste eelarve kasvab võrreldes 2022. aastaga 41%. Kulude eelarve suurenemise peamised põhjused on: 2023. aasta märtsis toimuva Riigikogu valimiste korraldamine ja läbiviimine, palkade mahajäämuse järkjärguline vähendamine ning valimistega seotud infosüsteemide arendamine. Tööjõukuludest kasutatakse 56% Riigikogu liikmetele tasude ning Riigikogu koosseisu vahetusega seotud lahkumishüvitiste maksmiseks vastavalt Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele ja Riigikogu liikme staatuse seadusele. Muud tööjõukulud nähakse ette viie fraktsiooni, üheteistkümne alalise komisjoni, nelja eri- ja probleemkomisjoni ning muude teenistujate töötasuks ning sellega seotud maksudeks. Majandamiskulude aastasest eelarvest 32% kasutatakse Riigikogu liikme staatuse seadusest tulenevate hüvitiste maksmiseks ning 68% peamiselt administreerimiskuludeks, hoonete ülalpidamiskuludeks, välissuhtlusega seotud kuludeks ning IT ja muude põhitegevusega seotud kuludeks. Sotsiaaltoetused - "August Rei parlamendiuuringu stipendiumi statuudile" õppetoetus teadustööde eest kahele parlamendiuuringute stipendiaadile, suurus stipendiaadi kohta on 1 500 eurot. 37 Muude toetuste eelarvesse on lisaks rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudele planeeritud 2 010 tuhat eurot 2023. aasta märtsis toimuva Riigikogu valimise korraldamiseks ja läbiviimiseks. Liikmemaksud - Riigikogu on 11 rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest suuremad on Balti Assamblee, Parlamentidevaheline Liit, Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni Parlamentaarne Assamblee ja NATO Parlamentaarne Assamblee. Amortisatsiooni arvestatakse hoonetelt, IT tark- ja riistvaralt ning muudelt varadelt. 3.1.2 Investeeringud Investeeringuid on 2023. aasta eelarvesse planeeritud vaid Riigikogu käsutuses olevate hoonete renoveerimiseks ja IT investeeringuteks. Tabel 9. Riigikogu kantselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Investeeringud kokku -562 -631 -2 829 -2 197 348% Inventar -69 -9 0 9 -100% IT investeeringud -265 -211 -211 0 0% Kinnisvara -138 -304 -2 146 -1 842 606% Riigikogu hoonete renoveerimine -138 -304 -2 146 -1 842 606% Käibemaks -91 -107 -471 -364 339% 3.2 Vabariigi Presidendi kantselei Vabariigi Presidendi Kantselei ülesandeks on Vabariigi Presidendi põhiseaduslike funktsioonide täitmise toetamine. Vabariigi Presidendi Kantselei korraldab Eesti riigipea riigisisest ja -välist suhtlemist ning nõustamist, juhib infovahetust meedia, avalikkuse ja teiste partneritega, valmistab ette õigusakte. Korraldab ametist lahkunud presidentide teenindamise vastavalt Vabariigi Presidendi ametihüvede seadusele ning täidab teisi ülesandeid. Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamisel esitas Vabariigi Presidendi kantselei Vabariigi Valitsusele lisavahendite taotlusi kokku 4,1 miljoni euro ulatuses kogu eelarvestrateegia perioodi kohta. Lisataotlused kiideti heaks osaliselt. Sarnaselt valitsemisaladega ei olnud eelarvepositsiooni eesmärkidesse mahtumiseks võimalik kõiki lisataotlusi täies ulatuses rahuldada ja vahendeid eraldati hinnanguliselt kriitilisemaks vajadusteks. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved peale heakskiitmist on leitavad Lisast 7. 3.2.1 Tulud Tabel 10. Vabariigi Presidendi kantselei tulude dünaamika, tuhat eurot 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Tulud kokku 143 28 28 0 0% Saadud toetused 126 0 0 0 0% Riigilõivud 0 0 0 0 0% Tulud majandustegevusest 16 28 28 0 0% 38 Tulud majandustegevusest Tuludes kajastatakse toitlustusest saadavat omatulu. 2021. aastal lisandus toitlustamisest saadavale omatulule ka Välisministeeriumist saadud Kolme mere kohtumise jätkutegevuse toetus ja MKM-ist struktuuritoetus IT vahenditeks. Vabariigi Presidendi Kantselei tulud jäävad võrreldes eelmise aastaga samale tasemele. 3.2.2 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 15. Vabariigi Presidendi kantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 11. Vabariigi Presidendi kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Kulud kokku -4 895 -4 963 -5 572 -609 12% Tööjõukulud -2 372 -2 361 -2 691 -330 14% Majandamiskulud -1 886 -1 964 -2 199 -235 12% Muud tegevuskulud -6 0 0 0 0% Muud toetused -286 -229 -229 0 0% Põhivara amortisatsioon -101 -137 -137 0 0% Käibemaks -243 -272 -316 -44 16% Kulude suurenemine on tingitud personali ja majandamiskulude kasvust. Presidendi palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Majandamiskuludes kajastatakse presidendi esindustasu, mis makstakse vastavalt Vabariigi Presidendi ametihüve seadusele. Presidendi esindustasu on 20% ametipalgast. Ametis oleva presidendi abikaasa esindustasu on 30% presidendi ametipalgast. Eelarveaastal väljamakstavad eripensionid ja pensionisuurendused makstakse vastavalt Vabariigi Presidendi ametihüve seadusele. Pensionid jagunevad toitjakaotuspensiniks (makstakse ühele isikule) ja presidendi ametipensioniks (makstakse kolmele isikule). 39 Vabariigi Presidendi Kantselei eelarvest eraldatakse tegevustoetuseks Presidendi poolt ellu kutsutud institutsioonidele: • SA Eesti Koostöö Kogu, • SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu, • Eesti Kodukaunistamise Ühendus, • MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, • MTÜ 20. Augusti Klubi. 3.2.3 Investeeringud Investeeringuna on planeeritud inventari soetamine ja Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone rekonstrueerimise projekteerimise jätkamine. Tabel 12. Vabariigi Presidendi kantselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Investeeringud kokku -86 -481 -445 36 -8% Inventar -10 -11 -11 0 0% IT investeeringud 0 -170 0 170 -100% Kinnisvara -70 -189 -360 -171 91% Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone -70 -189 -360 -171 91% Käibemaks -6 -112 -74 38 -34% 3.3 Riigikontroll Riigikontroll viib läbi tulemus-, vastavus- ja finantsauditeid, eesmärgiga uurida kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. Riigikontrolli eelarve kogumaht on 2023. aastal ca 5,86 mln eurot, mis on riigieelarvest 0,03%. Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamisel esitas Riigikontroll Vabariigi Valitsusele lisavahendite taotluseid kokku 1,8 miljoni euro ulatuses kogu eelarvestrateegia perioodi kohta. Lisataotlused kiideti heaks osaliselt. Sarnaselt valitsemisaladega ei olnud eelarvepositsiooni eesmärkidesse mahtumiseks võimalik kõiki lisataotlusi täies ulatuses rahuldada ja vahendeid eraldati hinnanguliselt kriitilisemaks vajadusteks. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved peale heakskiitmist on leitavad Lisast 7. 40 3.3.1 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 16. Riigikontrolli suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 13. Riigikontrolli kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Kulud kokku -5 039 -5 214 -5 855 -641 12% Tööjõukulud -3 502 -3 587 -4 109 -522 15% Majandamiskulud -1 247 -1 350 -1 417 -67 5% Põhivara amortisatsioon -61 -64 -82 -18 28% Käibemaks -229 -214 -248 -34 16% Riigikontrolli eelarvest (va käibemaks) 73% on tööjõukulud. Majandamiskuludest ca 49% kulub rendi ja kõrvalkulude makseteks Riigi Kinnisvara AS-ile. Ülejäänud majandamiskuludest moodustavad suurema osa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, personali arendamise ja koolitusega seotud kulud ning välissuhtlusega seotud kulud. 2023. aasta tööjõu- ja majandamiskulude kasv võrreldes 2022. aastaga on tingitud muutustest majanduskeskkonnas. Riigikontrolöri palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Majandamiskuludes kajastatakse riigikontrolöri esindustasu. Riigikontrolli liikmemaksud planeeritakse majandamiskulude koosseisus. 3.4 Õiguskantsleri kantselei Õiguskantsleri Kantselei ülesandeks on toetada õiguskantsleri tegevust põhiseadusest ja seadustest tulenevate ülesannete täitmisel, teostada järelevalvet õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle, kontrollida isikute põhiõiguste ja vabaduste järgimist avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja ametnike poolt, täita lasteombudsmani funktsiooni, täita Eesti riikliku inimõiguste kaitse ja edendamise asutuse ülesandeid, tagada 41 puuetega inimeste õiguste kaitse, ning olla Eesti Vabariigi kui ÜRO isikute väärkohtlemise vastase konventsiooniga ühinenud riigi ennetusasutus. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on seista hea selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud. Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamisel esitas Õiguskantsler Vabariigi Valitsusele lisavahendite taotlusi kokku 1,2 miljoni euro ulatuses kogu eelarvestrateegia perioodi kohta. Lisataotlused kiideti heaks osaliselt. Sarnaselt valitsemisaladega ei olnud eelarvepositsiooni eesmärkidesse mahtumiseks võimalik kõiki lisataotlusi täies ulatuses rahuldada ja vahendeid eraldati hinnanguliselt kriitilisemaks vajadusteks. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved peale heakskiitmist on leitavad Lisast 7. 3.4.1 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 17. Õiguskantsleri kantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 14. Õiguskantsleri kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Kulud kokku -3 006 -3 071 -3 378 -307 10% Tööjõukulud -2 347 -2 361 -2 568 -207 9% Majandamiskulud -544 -584 -675 -91 15% Muud toetused -10 -11 -11 0 0% Põhivara amortisatsioon -7 -9 0 9 -100% Käibemaks -98 -105 -124 -19 18% Kulud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud peamiselt tööjõu-ja kinnisvara kulude katteks eraldatud vahenditest. Õiguskantsleri palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Majandamiskuludes kajastatakse õiguskantsleri esindustasu. 42 Õiguskantsleri Kantselei on kolme rahvusvahelise organisatsiooni liige - Rahvusvaheline Ombudsmanide Instituut ja Euroopa lasteombudsmanide võrgustik ning Riiklike inimõiguste institutsioonide Euroopa võrgustik. Liikmemaksude eelarve muutus on seotud Riiklike inimõiguste institutsioonide Euroopa võrgustiku liikmemaksu suurenemisega, kuna liikmekandidaadi staatusest liikus Õiguskantsleri Kantselei A akrediteeringuga võrgustiku liikmeks. 3.5 Riigikohus Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuses on põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine, kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine, teistmisavalduste läbivaatamine ning muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Riigikohtu kui Eesti kõrgema kohtu ülesanne on tagada lõpliku õigusrahu saabumine menetlusosaliste vahel ja aidata kaasa seaduste ühetaolisele kohaldamisele kogu riigis. Riigikohus on ajavahemikul 2017-2022 tegutsenud eelarvelise piiratuse tingimustes ning kohtumenetluse kvaliteedi ja efektiivsuse hoidmine on toimunud peamiselt sisemiste ressursside arvel. Kõige ulatuslikum tugi- ja õigusemõistmist kaudselt toetavate tööprotsesside ülevaatamine toimus 2021-2022. Loobuti kõikidest tegevustest, mis ei ole hädavajalikud Riigikohtu seadusejärgsete ülesannete täitmiseks ja toimepidevuseks. Selle tulemusena ei tee Riigikohus alates 2022. aastast enam ka kohtupraktika analüüse. Riigikohtus toimunud ümberkorralduste ulatust iseloomustab kokkuvõtvalt kõige paremini teenistuskohtade arvu vähenemine (11,8%), mis on keskvalitsussektorisse kuuluvate organisatsioonide võrdluses üks suurimaid4 Eelarvestrateegia koostamisel esitas Riigikohus Vabariigi Valitsusele lisavahendite taotlusi kokku 4,8 miljoni euro ulatuses kogu eelarvestrateegia perioodi kohta. Lisataotlused kiideti heaks osaliselt. Sarnaselt valitsemisaladega ei olnud eelarvepositsiooni eesmärkidesse mahtumiseks võimalik kõiki lisataotlusi täies ulatuses rahuldada ja vahendeid eraldati hinnanguliselt kriitilisemaks vajadusteks. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved peale heakskiitmist on leitavad Lisast 7. 3.5.1 Tulud Tulenevalt menetlusseadustikes tehtud muudatustele tasuvad menetlusosalised alates 2023. aastast üksnes riigilõivu. Varasem kautsjoniteks ja riigilõivudeks jagunemine on asendunud menetlusosaliste jaoks selgema käsitlusega, millised kulud on õigusemõistmisega seotud, aga samuti lihtsamalt administreeritava korraldusega. Tabel 15. Riigikohtu tulude dünaamika, tuhat eurot 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Tulud kokku 267 220 220 0 0% Saadud toetused 3 0 0 0 0% Riigilõivud 0 0 220 220 100% Tulud majandustegevusest 1 0 0 0 0% 4 Personali- ja palgaülevaade 2022 43 Trahvid ja muud varalised karistused 4 0 0 0 0% Muud tulud 259 220 0 -220 -100% Riigilõivud Riigikohtu muude tegevustulude all kajastati kuni 2022. aastani Riigikohtule kaebuse esitamisel tasutud kassatsioonikautsjonite laekumist ning laekunud riigilõive. Seoses Tsiviilkohtumenetluse Seadustiku ning Halduskohtumenetluse Seadustiku muutustega kajastatakse kõik kohtutoimingute eest tasutavad summad riigilõivudena. 3.5.2 Kulud majandusliku sisu vaates Alates 2019. aastast ei ole riigi eelarvestrateegia ja riigieelarvega Riigikohtule tegevuskuludeks ettenähtud piirmääraga vahendite maksimaalsed mahud küllaldased. Joonis 18. Riigikohtu suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 16. Riigikohtu kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Kulud kokku -5 236 -5 699 -6 461 -762 13% Tööjõukulud -4 384 -4 774 -5 424 -650 14% Majandamiskulud -531 -609 -703 -95 15% Muud toetused -11 -9 -9 0 0% Põhivara amortisatsioon -220 -218 -217 1 0% Käibemaks -89 -89 -108 -18 21% Riigikohtu kulud on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 13%. Muutust mõjutab enim arvestuslike kulude kasv, milles sisaldub kohtunike töötasu. Kohtunike töötasu makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Samuti suurenevad tugipersonali tööjõukulud ca 14% ning majandamiskulud ca 15%. Majandamiskulude hulgas näidatakse ka Riigikohtu esimehe esindustasu. 44 Riigikohtu eelarvest 84% moodustavad tööjõukulud. Sellest 40% moodustab kohtunike arvestuslik palgafond. Kohtunike palgafondi osakaal kogukuludest, mis kuni 2020. aastani püsis stabiilselt alla 30%, moodustab nii 2022. aastal kui ka 2023. aastal 33%. Riigikohtu kui organisatsiooni töökorralduslik efektiivsus ja kulutõhusus on parim, kui eelnimetatud näitaja on alla 30%. Teisisõnu iseloomustab see näitaja eelarve defitsiiti. Vaatamata sellele, et 2022. aastal õnnestus tänu ressursside sisemisele ümbersuunamisele eelarve defitsiidi mõju vähendada ja 2023. aastal eelarve defitsiit ei suurene, samuti oluliselt tänu eelarve üldisele kasvule, hakkab üldine eelarveline mahajäämus alates 2024. aastas uuesti püsivalt suurenema. See tähendab, et alates 2024. aastast võib Riigikohus olla sunnitud rakendama osaajalisi tööprotsesse, et hoida õigusemõistmise kvaliteeti, kuid millega võib kaasneda menetlusaegade pikenemine. Riigikohus on üheksa rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest viiele organisatsioonile tasutakse liikmemaksu. Suuremad on EL Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Ühenduse liikmemaks, Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustiku liikmemaks (EJTN) ning Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsi liikmemaks. Viimast tasutakse üle 2 aasta. 3.6 Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse eelarve koosseisu kuuluvad Euroopa Liidu makse, Vabariigi Valitsuse reserv ja omandireformi reservfond, kohalike omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond, kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud. Joonis 19. Vabariigi Valitsuse suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 17. Vabariigi Valitsuse eelarve, tuhat eurot 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % KULUD -2 672 971 -2 753 693 -3 080 671 -326 978 12% Euroopa Liidu makse -366 805 -357 415 -372 350 -14 935 4% Rahvusvaheliste organisatsioonide -4 709 0 0 0 0% liikmemaksud Vabariigi Valitsuse reservid -282 004 -122 778 -279 017 -156 238 127% Kohaliku omavalitsuse üksuste -475 527 -508 250 -552 523 -44 273 9% 45 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % toetusfond Kohaliku omavalitsuse üksuste -107 225 -107 302 -107 370 -68 0% eelarvete tasandusfond Kohaliku omavalitsuse üksustele -1 436 702 -1 553 869 -1 769 411 -215 542 14% edasiantavad maksud Muud 0 -104 079 0 104 079 -100% 3.6.1 Euroopa Liidu makse Eesti makse Euroopa Liidu eelarvesse suureneb võrreldes 2022. aasta eelarvesse planeeritud summaga, eelkõige seetõttu, et 2023. aasta EL eelarve maht kujuneb tõenäoliselt suuremaks kui 2022. aasta EL eelarve tulenevalt Ukraina täiendavast toetamisest ning struktuurivahendite suurematest ettemaksetest Ukraina põgenike toetamiseks. Lisaks makstakse EL eelarvesse 75% kogutud tollimaksudest ning võrreldes 2022. aasta eelarvesse planeerituga suurendatud EL makse tollimaksude osa prognoosi 10 miljoni euro võrra. EL iga-aastane eelarve koostatakse EL pikaajalise 2021-2027 eelarveraami alusel, milles lepiti eesmärgid ja eri poliitikavaldkondade maksimaalsed rahamahud kokku 7 aastaks. Liikmesriigi iga-aastane sissemakse sõltub eelkõige EL programmide makseprofiilist ehk sellest, kuidas eri programmide mahud aasta-aastalt muutuvad ning riigi osakaalust eelarve rahastamises, mis omakorda sõltub eelkõige riigi RKT (rahvamajanduse kogutoodang) osakaalust EL RKT-s. Kuna Eesti RKT läheneb aasta-aastalt EL keskmisele, kasvab ka Eesti osakaal EL eelarve rahastamises. EL eelarve tulud (omavahendid) kogutakse alates 2021. aastast kokku järgmistest allikatest: • RKT põhised sissemaksed umbes 72% tuludest; • Harmoneeritud käibemaksubaasi põhised sissemaksed umbes 12% tuludest; • EL välispiirilt kogutud tollimaksud 75% ulatuses kogutud summadest umbes 12% tuludest; • Ringlusesse võtmata plastpakendijäätmete omavahend umbes 4% tuludest. 3.6.2 Vabariigi valitsuse reservid Tabel 18. Vabariigi Valitsuse eelarve. Vabariigi Valitsuse reservid, tuhat eurot 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Vabariigi Valitsuse reservid -282 004 -122 778 -279 017 -156 238 127% Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reserv -132 473 -6 542 -156 773 -150 231 2 296% Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond -2 829 -2 000 -2 000 0 0% Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeline reserv -146 703 -114 236 -120 244 -6 008 5% Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist antakse toetusi omandireformiga seotud kulude katteks. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamine ja selle kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 46 Vabariigi Valitsuse reservist antakse toetusi ettenägematuteks ning sihtotstarbelisteks kuludeks vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele. Reservist ettenägematuteks kuludeks vahendite eraldamine ja selle kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ning reservi kavandatakse vahendeid kooskõlas riigieelarve seaduse §-ga 58. Sihtotstarbeline reserv kujuneb vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele. Ülevaade sihtotstarbelise reservi tegevustest asub lisas 5. 3.6.3 Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond Tabel 19. Vabariigi Valitsuse eelarve. Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond, tuhat eurot 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Kohaliku omavalitsuse üksuste -475 527 -508 250 -552 523 -44 273 9% toetusfond kokku Üldhariduskoolide pidamiseks antav -357 819 -380 718 -380 718 0 0% toetus Koolieelsete lasteasutuste õpetajate -15 000 -15 000 -15 000 0 0% tööjõukulude toetus Huvihariduse ja -tegevuse toetus -14 250 -10 250 -10 250 0 0% Kohalike teede hoiu toetus -29 313 -29 313 -29 313 0 0% Üle antud endiste riigiteede toetus - -63 -64 -2 3% Raske ja sügava puudega lastele abi -2 650 -2 650 -2 650 0 0% osutamise toetus Matusetoetus -4 000 -4 000 -4 000 0 0% Asendus- ja järelhooldusteenuse toetus -18 031 -19 006 -21 306 -2 300 12% Toimetulekutoetuse maksmise hüvitis -17 400 -46 123 -38 465 7 658 -17% Rahvastikutoimingute hüvitis -1 064 -1 127 -1 127 0 0% Sõjapõgenike ja kõrgenenud - 0 -10 430 -10 430 100% energiakuludega toimetulemise toetus Pikaajaline hooldus - 0 -39 200 -39 200 100% Tulubaasi toetus -16 000 0 0 0 0% Riigieelarvest omavalitsustele edasi kantavate riiklike maksutulude ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Kui ülejäänud vahendite kasutamise üle otsustab ainult kohalik omavalitsus, siis toetusfondi vahendid on määratud konkreetseteks otstarveteks. Toimetulekutoetust maksavad välja kohaliku omavalitsuse üksused selleks riigieelarvest saadava hüvitise arvelt. Toimetulekutoetuse kulud on 2022. aasta kaheksa kuuga kasvanud kaks korda ukraina sõjapõgenike tõttu. Kui 2021. aastal kulus toimetulekutoetuste maksmiseks 16 miljonit eurot, siis 2022. aastal eeldatavasti ca 38 mln eurot. Samasse suurusjärku jääb kulu prognoositavalt ka järgnevatel aastatel 47 Toetust üldhariduskoolide pidamiseks antakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuluks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduseks, koolilõunaks ning tõhustatud ja eritoe tegevuskuludeks (toetatakse vajalike tugiteenuste, kohandatud õppematerjalide, - vahendite ja keskkonna pakkumisega seotud kulude katmist). Täpsem üldhariduskoolide pidamiseks antava summa suurus sõltub õpilaste arvu muutustest ning selgub 10.11.2022 EHISe andmete põhjal. Kohalike teede hoiu toetus suurendab kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust kohalike teede jooksval hooldamisel ning ehitamisel. Üle antud endiste riigiteede toetus võimaldab kohaliku omavalitsuse üksustel tagada saadud teede hooldus vajalikul tasemel. Huvitegevuse toetus panustab haridus ja noorte programmi eesmärgi saavutamisse. Kohaliku omavalitsuse üksustele suunatava toetuse eesmärk on teha huvitegevus ja huviharidus 7 19-aastastele noortele paremini majanduslikult ja regionaalselt kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid võimalusi vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia. Raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenust korraldavad sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt kohaliku omavalitsuse üksused. Kohaliku omavalitsuse üksus saab toetust kasutada raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust. Asendus- ja järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Lisavahenditega on suurendatud eelarvet 2,3 mln eurot teenuse hindade tõstmiseks. Matusetoetust on võimalik kohalikel omavalitsustel maksta saadud toetuse arvelt matuse korraldajale keskmiselt 250 eurot. Maavalitsuste tegevuse lõpetamisega seonduvalt anti 2018. aastast Siseministeeriumi vastusvaldkonda kuuluvate rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute (nt abielud, lahutused jne) täitmine maakonnakeskuse kohalikele omavalitsustele koos selle täitmiseks vaja minevate vahenditega. Ülejäänud kohaliku omavalitsuse üksused registreerivad üksnes sünde ning üksikutel juhtudel ka surmasid. Hüvitist makstakse eelarveaastale eelnenud aasta juhtumite arvu alusel. 2022. aastal makstakse ukraina sõjapõgenike lisandumise tõttu osa hüvitisest ette ära. Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetust antakse kohaliku omavalitsuse üksustele eesmärgiga motiveerida neid suurendama õpetajate palka. 2019. aastast antakse omavalitsusüksusele toetust lasteaiaõpetajate palga tõstmise motiveerimiseks juhul, kui omavalitsuse lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on vähemalt 90% ning magistrikraadiga (või sellega võrdsustatud tasemega) lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast. Pikaajalise hoolduse toetuse eesmärk on vähendada inimeste omaosalust väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamisel avaliku sektori rahastuse osakaalu suurendamisega. 2023. aastal jaotatakse need vahendid kohalikele omavalitsustele toetusena 48 toetusfondist, aga 2024. aastast suunatakse vastavad vahendid ümber ja jaotatakse läbi tulumaksu ja tasandusfondi laekumise suurendamise. Uue meetme rakendamiseks on riigieelarvest eraldatud 39,2 mln eurot. Sõjapõgenike ja kõrgenenud energiakuludega toimetulemise toetus abistab kohalike omavalitsusi ukraina sõjapõgenikega ja kõrgete energiakuludega kaasnevate lisakulude katmisel. Toetus on ühekordne. Tasandusfondi vahendid on ette nähtud kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmise võimaluste ühtlustamiseks. Vahendite kasutamise üle otsustavad toetuse saajad. 3.6.4 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud Tabel 20. Vabariigi Valitsuse eelarve. Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud, tuhat eurot 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad -1 436 702 -1 553 869 -1 769 411 -215 542 14% maksud Tulumaks -1 354 992 -1 480 532 -1 694 331 -213 799 14% Maamaks -59 325 -58 423 -59 000 -577 1% Keskkonnatasud -16 301 -14 799 -15 965 -1 166 8% Liikluskaamerate trahvitulu 0 -115 -115 0 0% Füüsilise isiku tulumaksu laekumine jaguneb keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse vahel. Seevastu maamaks, mis on küll riiklik maks, laekub täielikult kohalike omavalitsuste eelarvesse. Keskkonnatasude laekumine jaguneb jällegi keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel. Kohalikele omavalitsustele hakatakse 2022. aastast edasi kandma 50% nende automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemidega fikseeritud trahvitulust. Hetkel on vastavad kaamerad olemas Tallinnal. Maksutulude kohta saab detailse ülevaate seletuskirja osa 2 tulude peatükis. 3.7 Riigikantselei Riigikantselei fookus on 2023. aastal kriisivalmiduse, riigikaitselise ja julgeoleku olukorrateadlikkuse parandamisel ning tõstmisel, rohepoliitika koordineerimise ja elluviimise tõhustamisel, avaliku sektori innovatsiooni toetamisel ning Avatud Valitsemise Partnerluse tippkohtumise korraldamisel Tallinnas. 3.7.1 Tulud Välistoetuste maht suureneb 5,04 mln euro võrra, mille eest saab 2023. aastal oluliselt suuremas mahus toetada avaliku sektori innovatsiooni. 49 Tabel 21. Riigikantselei tulude dünaamika, tuhat eurot 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Tulud kokku 1 349 916 5 953 5 036 550% Saadud toetused 1 347 916 5 953 5 036 550% Tulud majandustegevusest 3 0 0 0 0% Saadud toetused Toetusi kasutatakse Riigikantselei kulude ja investeeringute katteks Euroopa Sotsiaalfondist (2014-2020) ja Euroopa Regionaalarengu Fondist (2021-2027). Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 Nutikam Eesti ja us- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste vuste 21.1.1.3 ja 21.1.4.3 toetused on kokku 2023. aastal 5,48 mln eurot (sh ei ole riiklikku kaasfinantseeringut). Toetuste mahuks kogu perioodil on planeeritud 47 mln eurot. Meetme tegevused aitavad tõsta avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni võimekust ja leida koostöös teadlaste ja ettevõtetega avalikus sektoris kasutusele võetud nutikad lahendused ning suurendada avaliku sektori juhtide pädevust ja rolli uuenduste elluviijana ning sektorite ülese koostöö loojatena. Täpsemalt finantseeritakse järgmisi tegevusi: • Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetus Eesti olulistele arenguvajadustele lahenduste leidmiseks ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuste toetuseks; • Individuaalsed ja grupiviisilised arendustegevused, sektoriülesed koostööformaadid, temaatilised arendusprojektid, konverentsid ja seminarid. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 e arendamise ja riiklikku kaasfinantseeringut). Meetme tegevused aitavad kaasa riigi võimekuse suurendamisele inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu ning arendavad poliitikakujundamise kvaliteeti. Täpsemalt finantseeritakse järgmisi tegevusi: • Avaliku teenistuse tippjuhtide juhtimis- ja koostöövõimekuse arendamine ning tippjuhtide järelkasvu tagamine, tippjuhtide värbamise ja valiku ning hindamise ja arendamise süsteemi uuendamine; • Poliitika kujundamist toetava analüütilise võimekuse suurendamine; • Kaasamise arendamine; • Rakke- ja ekspertrühmade teenindamine. Perioodi 2014-2020 toetust kasutatakse kuni 2023. aasta lõpuni. 50 3.7.2 Kulud tegevuspõhises vaates Riigikantselei tulemusvaldkonna Tõhus riik eesmärk on, et Vabariigi Valitsus teeb ja viib ellu mõjusaid, tõhusaid ja mõistetavaid otsuseid. 3.7.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik Tulemusvaldkonna eesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine. Valdkonna strateegiline eesmärk on seatud riigi eelarvestrateegias koos selle saavutamist näitavate mõõdikutega ja eraldi valdkonna arengukava ei ole. Lisaks Rahandusministeeriumi valitsemisalale osalevad Tõhusa riigi tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamises Riigikantselei ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala. Tulemusvaldkonna eesmärk saavutatakse kuue programmiga: • Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine vastutab riigisekretär; • Riigi rahandus, halduspoliitika, regionaalpoliitika ja finantspoliitika vastutavad rahandusminister ja riigihalduse minister; • Arhiivindus vastutab haridus- ja teadusminister. Rahandusministeeriumi valitsemisala jaguneb kahe ministri rahandusministri ja riigihalduse ministri vastutusvaldkondadesse. Riigi rahanduse ja finantspoliitika programmide eest on vastutav rahandusminister, regionaalpoliitika programmi eest riigihalduse minister. Ministrid jagavad vastutust halduspoliitika programmi eesmärgi saavutamise eest. Joonis 20. Tõhus riik tulemusvaldkond ja selle maht 51 3.7.2.1.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 22. Tulemusvaldkond Tõhus riik programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Tõhus riik -16 506 -15 564 -23 481 -7 917 51% Vabariigi Valitsuse ja peaministri -16 506 -15 564 -23 481 -7 917 51% tegevuse toetamine Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse -16 506 -15 564 -23 481 -7 917 51% toetamine Riigikantselei tegevused hõlmavad Vabariigi Valitsuse töö planeerimise toetamist, riigi strateegilise planeerimise korraldamist ja koordineerimist, istungite ja valitsuskabineti nõupidamiste ettevalmistamist ja korraldamist, peaministri nõustamist ja abistamist, valitsuse ja peaministri kommunikatsiooni korraldamist, Euroopa Liidu asjade koordineerimist, Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni töö korraldamist, riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimise koordineerimist, Teadus- ja Arendusnõukogu teenindamist ning avaliku teenistuse tippjuhtide värbamise, valiku, hindamise ja arendamise korraldamist. Programmi kulud suurenevad 7,9 mln eurot ilma käibemaksuta. Peamine suurenemine on tingitud uue välisvahendite perioodi (2021-2027) käivitamisega, millega toetatakse 2023. aastal avaliku sektori innovatsiooni kokku 6,3 mln euroga (sh riiklik kaasfinantseering). 3.7.2.1.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi tegevused Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine Programmi eesmärk: Valitsuse tegevuseesmärkide elluviimine toimib mõjusalt, tõhusalt ja mõistetavalt Asutused, kes viivad programmi ellu: Riigikantselei Programmi tegevuse nimetus: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Vabariigi Valitsuse üldeesmärgid on ellu viidud Tegevuste kirjeldus Riigikantselei jätkab riigi otsustusprotsessi toetamise võime arendamist, mis põhineb kogutud andmetel, andmeanalüüsil ja nüüdisaegsel tehnoloogial. Koostöö ja infovahetuse edendamiseks, aga ka avalikkuse paremaks kaasamiseks jätkub riigi koosloome keskkonna väljatöötamine, mis on muu hulgas planeeritud ka avatud valitsemise partnerluse tegevuskavasse, et kaasata partnereid väljastpoolt valitsusasutusi. Uuendatakse tippjuhtide kompetentsimudelit ning toetatakse juhtide kandideerimist rahvusvaheliste organisatsioonide mõjukatele ametikohtadele. 52 3.7.3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 21. Riigikantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 23. Riigikantselei kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Kulud kokku -17 450 -16 733 -26 369 -9 636 58% Tööjõukulud -7 769 -7 774 -8 571 -797 10% Majandamiskulud -5 666 -5 653 -13 281 -7 628 135% Finantskulud -3 -3 -3 0 3% Muud tegevuskulud -10 0 0 0 0% Sotsiaaltoetused -21 0 0 0 0% Muud toetused -1 661 -1 162 -176 986 -85% Põhivara amortisatsioon -1 375 -972 -1 450 -478 49% Käibemaks -944 -1 169 -2 888 -1 718 147% Riigikantselei 2023. aasta eelarvemaht suureneb kokku 9,6 mln (sh tegevuskulud 8,4 mln, amortisatsioon 0,5 mln ja käibemaks 1,7 mln eurot). Kulude vähenemine muudes toetustes on 1 mln eurot. Kulude suurenemise eelarvest on uue perioodi (2021-2027) välisvahendite hulk koos riikliku kaasfinantseeringuga 6,3 mln eurot (vt täpsemalt kulude sisu punktis 3.7.1.). Muudatused tööjõu- ja majandamiskulude eelarves võrreldes möödunud perioodiga on olnud mõlema suunalised 2022. aasta eelarve sisaldab lisaks 2022. aasta lisaeelarvele ka 2022. aastaks eraldatud ühekordseid vahendeid, mida 2023. aasta eelarve baasis ei ole. Samas on 2023. aasta eelarve baasi suurendatud teiste uute nii ühekordsete tegevuste kui ka püsikuludega. Tööjõu- ja majandamiskulude hulgas on kaks suurt üheaastast projekti - Avatud valitsemise partnerluse tippkohtumine Tallinnas (1,5 mln eurot) ning CREVEX 2023 üleriigiline kriisireguleerimise õppus (0,6 mln eurot). 2022. aastal loodi Riigikantseleisse rohepoliitika tiim, kes töötab selle nimel, et leppida kokku rohepoliitika olulisemad eesmärgid, töötada välja lahendused valdkondade üleselt kokkulepete ja võtmetähtsusega otsusteni jõudmiseks ning teha ettepanekuid nende 53 elluviimiseks. Alates 2023. aastast on rohepoliitika koordineerimise ja elluviimisega seotus tegevusteks planeeritud püsivalt 0,5 mln eurot. Muutunud rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast tulenevalt vajab julgeoleku ja turvalisuse tagamine veelgi suuremat pingutust riigikaitse- ja julgeolekualase olukorrateadlikkuse suurendamiseks ja strateegilise kommunikatsiooni parandamiseks. Riigikantseleisse on alates 2021. a koondatud lisaks riigikaitselistele kriisidele ka hädaolukordade lahendamise planeerimine, et tugevdada Riigikantselei koordineerivat rolli veelgi. Alates 2020. a märtsist on Riigikantselei toetanud valitsust ja peaministrit koroonaviiruse levikust tingitud hädaolukorra ja eriolukorra lahendamisel ning riigiülese tegevuse koordineerimist strateegilise tasandil. Hädaolukordade lahendamise planeerimise ja koordineerimise ülesande andmine Riigikantseleile on koroonakriisi näitel muutunud veelgi asjakohasemaks. Kriisivalmiduse parandamiseks ja suurendamiseks on planeeritud kokku 0,5 mln eurot. Avaliku sektori innotiim loodi 2018. aastal ja seda on rahastatud osaliselt struktuurivahendite perioodi 2014-2020 rahadest ning osaliselt ministeeriumide riigieelarveliste osamaksete kaudu. Alates 2023. aastast on innotiimi rahastamise püsivalt Riigikantselei eelarvest (0,25 mln eurot). 2023. aasta eelarve väheneb riigikaitselise ja julgeolekualase olukorrateadlikkuse parandamise tegevus- ja investeeringutoetuse tõstmisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse Riigi Infosüsteemide Ametile tarkvaralahenduse arendamiseks summas 0,9 mln eurot. Tegevustoetuseid antakse riigiasutustele riiklike ekspertide, erialadiplomaatide ja ministeeriumite teenistujate roteerimise ja värbamisega seotud kulude katmiseks ning projekti - Kommunikatsiooni Oivakeskuse liikmemaks. 3.7.4 Investeeringud Riigikantselei peamine väljakutse on Rüütelkonna hoone rekonstrueerimine. Joonis 22. Riigikantselei investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % 54 Tabel 24. Riigikantselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Investeeringud kokku -3 231 -8 418 -249 8 169 -97% Inventar -42 0 0 0 0% IT investeeringud -871 -378 -33 344 -91% Muud investeeringud -130 0 0 0 0% Kinnisvara -1 649 -6 643 -174 6 469 -97% Rahukohtu 1 ja 3 hoonete -1 640 0 0 0 0% renoveerimine Rüütelkonna hoone rekonstrueerimine 0 -6 643 -174 6 469 -97% Lisaeelarve 2021 -9 0 0 0 0% Käibemaks -538 -1 398 -41 1 356 -97% Kinnisvara investeeringute eelarvesse planeeritud Rüütelkonna hoone rekonstrueerimise 2021-2023 aasta eelarvevahendid antakse üle Riigi Kinnisvara AS-le (edaspidi RKAS). RKAS viib rekonstrueerimise projekti ellu Riigikantselei tellimusel. Rüütelkonna hoone rekonstrueeritakse Eesti riigi esindushooneks, kus saab hakata korraldama presidendi, Riigikogu, valitsuse, ministeeriumide ja riigiasutuste üritusi. Tööde käigus rekonstrueeritakse kogu hoone, paigaldatakse uus küttesüsteem, ventilatsioon, vee- ja kanalisatsioonitorustik, tugev- ja nõrkvool. Lisaks vahetatakse katus, taastatakse välisfassaad ja avatäited. Hoone valmimisel hakkab hoonet rentima Riigikantselei. Riigikantselei 2023. aasta eelarvesse on jääb 174 tuh eurot väiksemateks investeeringuteks. IT investeeringutest on planeeritud jätkata tippjuhtide konkursiveebi arendamist. 3.8 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala Haridus- ja Teadusministeeriumi peamiseks ülesandeks on tagada haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng ning teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ja konkurentsivõime. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutse-, kõrg-, huviala- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade tegevuse korraldamine. Selleks Haridus- ja Teadusministeerium: • planeerib, korraldab ja arendab haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitikat; • töötab välja riigi arengukavad haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades ning tagab nende kooskõla üleriigiliste ja valdkondlike arengukavadega; • korraldab arengukavade rahastamise, elluviimise ja tulemuste hindamise; • teostab riiklikku järelevalvet haridusasutuste õppe- ja kasvatustegevuse üle, samuti riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite täitmise üle; • planeerib, arendab riiklikke õppekavasid ja muid haridusstandardeid ning korraldab nende koostamise ja akrediteerimise. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on koos ministeeriumiga 87 asutust, sealhulgas riigi kutseõppeasutused, riigi rakenduskõrgkoolid, riigi üldhariduskoolid, riigi teadus- ja arendusasutused Eesti Kirjandusmuuseum ning Eesti Keele Instituut. Valitsusasutustena Rahvusarhiiv, Haridus- ja Noorteamet (Harno) ning Keeleamet. Haridus- ja Teadusministeerium on SA Teaduskeskus AHHAA, SA Kutsekoda, SA Euroopa Kool ning 55 SA Eesti Teadusagentuur asutaja. Lisaks tegutsevad valitsemisalas avalik-õiguslike juriidiliste isikutena Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Eesti Teaduste Akadeemia. 3.8.1 Tulud Välistoetuste tuluprognoosi maht kasvab 35,4 mln euro võrra. Joonis 23. Haridus- ja Teadusministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Tabel 25. Haridus- ja Teadusministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Tulud kokku 156 849 199 846 235 140 35 294 18% Saadud toetused 145 225 189 490 224 599 35 109 19% Riigilõivud 66 61 61 0 0% Tulud majandustegevusest 11 443 10 251 10 437 186 2% Tulud põhivara ja varude müügist 28 0 0 0 0% Trahvid ja muud varalised karistused 4 0 0 0 0% Muud tulud 61 29 29 0 0% Intressi- ja omanikutulud 21 15 14 -1 -7% Saadud toetused Välisvahenditest on kavandatud Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF), Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) ja REACT-EU toetuste laekumisi 224,2 mln eurot, kasv 35,4 mln eurot. Tulude prognoos uue rahastamisperioodi laekumiste kavandamisest suureneb 41,9 mln eurot. Lõppeva välisvahendite rahastusperioodi tulud vähenevad 6,5 mln eurot Toetused suunatakse mh: 56 • eesti keele õppeks ja keeleõppe arendamiseks; • haridusvõrgu korrastamise jätkamiseks; • kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamise ning karjäärivalikute toetamiseks; • õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamiseks; • õppevara ja õppekavade teaduspõhiseks arendamiseks ja kvaliteedi hindamiseks; • tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamiseks, täiskasvanute taseme- ja täienduskoolituseks, ümberõppeks ning noorsootöö teenuste pakkumiseks; • tehnoloogiaprogrammi (Inseneriakadeemia) käivitamiseks; • tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA arendamiseks ning rakendamiseks ja kutsesüsteemi reformi ettevalmistamiseks; • rohe- ja digipöörde elluviimise tegevusteks; • teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ja TAIE fookusvaldkondade eesmärkide täitmiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades ning teadustaristu avamiseks laiemale kasutajaskonnale; • ettevõtluse teadusmahukuse suurendamiseks, täienduskoolituse ning tasemeõppe arendamiseks ja mahu suurendamiseks Ida-Virumaal. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna, alustava Eesti- itsi koostööprogrammi ning Erasmus+ tegevuste elluviimiseks laekub toetusi 34 mln eurot. Toetuste maht jääb eelmise aastaga võrreldes samaks. Toetused suunatakse rahvusvaheliseks teadus- ja arenduskoostööks, rahvusvahelistes haridusprojektides osalemiseks, kõrg- ja kutsehariduse rahvusvahelise koostöö toetamiseks, haridus- ja tervishoiutöötajate täiendusõppeks ning noorteprojektide korraldamiseks. Kodumaiste toetuste maht on 0,4 mln eurot peamiselt Eesti Kultuurkapitalilt, Eesti Kooriühingult jt kaunite kunstidega seotud organisatsioonidelt, lisaks maakondlikelt arenduskeskustelt Võrumaa KHK puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskusele. Riigilõivud Riigilõiv laekub koolitus- ja tegevuslubade taotlemisest ning arhiivitoimingutest. Tulud majandustegevusest Tulud majandustegevusest laekuvad kutse-, rakenduskõrg- ja üldhariduskoolide õppebaaside ja õpilaskodude haldamisest, haridusalasest tegevusest, täienduskoolitusest ja elamu- ja kommunaaltegevusest (sh Kloogaranna noortelaager) ning Rahvusarhiivi arhiivitoimingutest sh: • Riigi kutseõppeasutuste tulud on 7,9 mln eurot. Kõige suuremad laekumised on Luua Metsanduskoolil (peamiselt metsamaterjali müük) ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolil (laekumised põllumajanduse ja toitlustamise praktikabaasist ning mõisaga seotud teenustest). • Riigi rakenduskõrgkoolide tulud on ca 1,6 mln eurot tasulistest õppeteenustest, rakendusuuringutest, üliõpilaselamute ning ruumide rendist. 57 • Eesti Keele Instituut kavandab tulu 85 000 eurot asutustele, ettevõtetele ja eraisikutele suunatud keelekoolituste ja keeleekspertiisidega seoses. • Eesti Kirjandusmuuseumil 30 000 eurot tulud trükiste müügist, koopiate tegemisest arhiivimaterjalidest, ekskursioonide korraldamisest ning Eesti Keele Instituudile tööruumide rentimisest. • Haridus- ja Noorteametil on 0,1 mln eurot tulu Kloogaranna noortelaagri elamu- ja kommunaaltegevusest. • Rahvusarhiivil on 30 000 eurot tulu arhiiviseaduse alusel teostatavate toimingute riigilõivust ja 0,1 mln eurot arhivaalide kasutamisega seotud teenuste eest. Muud tulud Muude tulude all kajastuvad sunnirahad riikliku ja haldusjärelevalve läbiviimisest õppeasutustes 14 000 eurot ja Keeleameti keeleseaduse ja teiste keeleoskusnõudeid ja keelekasutust sätestavate õigusaktide täitmise järelevalvest 15 000 eurot. Intressi- ja omanikutulud Õppelaenu nõuete intressi laekumine summas 15 000 eurot. 3.8.2 Kulud tegevuspõhises vaates Käivitatakse otsustava tähtsusega etapp eestikeelsele haridusele üleminekul. Õpetaja palk kasvab hüppeliselt. Lisaraha toetab kvaliteetset eestikeelset kõrgharidust ja võimaldab tõsta õppejõudude palka. Teaduse rahastamisel tagatakse 1% SKP-st. 3.8.2.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas Joonis 24. Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkond ja selle maht 58 Joonis 25. Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel 26. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna Programm strateegiadokumendid Haridusvaldkonna arengukava Haridus- ja noorteprogramm 2021-2035 Tark ja tegus rahvas Noortevaldkonna arengukava Haridus- ja noorteprogramm 2021 2035 Valitsemisala tulemusvaldkondadega seotud programmdokumendid on kättesaadavad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel. 3.8.2.1.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 27. Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Tark ja tegus rahvas -528 020 -641 614 -821 307 -179 693 28% Haridus- ja noorteprogramm -528 020 -641 614 -821 307 -179 693 28% Haridusvõrgu korrastamine ja -33 486 -42 778 -67 232 -24 454 57% arendamine Juurdepääsu tagamine üld- ja -202 490 -275 832 -326 432 -50 601 18% kutseharidusele Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele -197 955 -202 834 -239 560 -36 726 18% Täiskasvanuhariduse arendamine ja -15 505 -6 213 -15 189 -8 976 144% õppimisvõimaluste loomine Hariduse rahvusvahelise 0 -34 624 -36 328 -1 704 5% konkurentsivõime edendamine 59 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Õppekava ja koolikorralduse -20 834 -26 513 -30 122 -3 609 14% arendustegevused Võrdsete võimaluste tagamine -10 836 -16 904 -55 185 -38 282 226% hariduses Õpetajate ja haridusasutuste juhtide -5 372 -6 639 -6 543 96 -1% arengu toetamine Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste -16 691 -2 089 -3 381 -1 292 62% prognoosisüsteem OSKA Õppe seostamine tööturu -2 241 -15 485 -28 245 -12 760 82% vajadustega Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste -3 343 -3 472 -2 554 918 -26% toetamine (HOOG) Noorte kodanikuosaluse toetamine ja -9 379 -853 -853 0 0% õiguste kaitsmine (OSA) Noorsootöö kättesaadavuse ja -1 450 -4 838 -4 629 210 -4% kvaliteedi arendamine (ISE) Noortele ühiskonnas võrdsete -2 907 -2 540 -5 053 -2 513 99% võimaluste tagamine (KINDLUS) 3.8.2.1.2 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas programmid ja programmi tegevused Haridus- ja noorteprogramm Programmi eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Asutused, kes viivad programmi ellu: Programmi elluviimisse panustavad ka Haridus- ja Noorteamet (Harno), Eesti Keele Instituut, SA Kutsekoda. Programmi tegevuse nimetus: Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades. Tegevus toetab põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, riigigümnaasiumide loomist, haridustaristu optimeerimist ning energiatõhususe suurendamist, õppekeskkonna nüüdisajastamist, kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, hariduse kättesaadavuse parandamist ja haridusasutuste vahelise koostöö suurendamist. Korrastatakse tuge vajavate õpilaste koolide võrk, parandatakse õppetingimusi ja teenuste kättesaadavust. Kohalikud omavalitsused saavad kaasava hariduse põhimõtete rakendamisel toetust, mis on suunatud mistahes erivajadusega inimese tavapärases õppe- ja noorsootöös osalemise toetamisele ning osalemise suurendamisele läbi õppekeskkonna parendamise. Tegevuste elluviimiseks on kokku kulud 67,2 mln eurot. Tegevuse eesmärkidesse panustavad ka koolivõrgu, sh riigigümnaasiumide ehitamiseks kavandatud investeeringud, 81,8 mln eurot. Tegevuse kuludes suurenevad toetused koolidele ja teadusasutustele energiatõhususe suurendamiseks CO2 toetustest ja koolide nüüdisaegse jäätmete sorteerimissüsteemi 60 rajamiseks kokku 12 mln eurot, rendimaksed Riigi Kinnisvara AS-ile suurenevad 5,3 mln eurot ning koolivõrgu korrastamiseks suunatakse 8,6 mln eurot, sh välisvahendeid 7,6 mln eurot. Tegevuste kirjeldus Tuge vajavate õpilaste HEV koolide (Tartu Pärli Kool ja Võru Järve Kool) korrastamiseks suunatakse EL struktuurfondidest 5,6 mln eurot, millega parandatakse õppetingimusi ja teenuste kättesaadavust. 2023. aasta eelarve väheneb 2,3 mln eurot, sest eelmise perioodi välisvahendite projektid on lõppemas. Lahenduste loomiseks tuge vajavate laste kaasamiseks tavakoolidesse kavandatakse EL struktuurfondidest 4,2 mln eurot. Eelarve suureneb 2,3 mln eurot. Põhikoolide õppehoonetesse suunatakse EL struktuurifondidest investeeringutoetusi 20,2 mln eurot, kasv 7,5 mln eurot. Alustavad uued gümnaasiumid: Pelgulinna Riigigümnaasium, Mustamäe Riigigümnaasium, Rae Gümnaasium, Narva Eesti Gümnaasium ja Narva Riigigümnaasium. Riigigümnaasiumite ehituseks on investeeringutena kavandatud 68,9 mln eurot. Kohalikele omavalitsusüksustele HEV koolide üleandmise kulude katmiseks on kavandatud 0,08 mln eurot. Võru Järve Kooli (HEV kool) toetus koolivõrgu korrastamiseks on 1,0 mln eurot. Riigi Kinnisvara AS-i haridus- ja teadusasutuste kinnistute haldamiseks on 36,7 mln eurot, millest 13 mln eurot investeeringuteks. RKAS-i rendimaksed on 20,8 mln eurot, kasv 5,3 mln eurot, lähtudes RKAS-i prognoosist. Taastuvenergia lahendusteks koolides ja teadusasutustes on kavandatud CO2 vahenditest 9,5 mln eurot, kasv 7,95 mln eurot, uue tegevusena koolide nüüdisaegse jäätmete sorteerimissüsteemi rajamiseks 4,0 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Programmi tegevuse eesmärk: Luua tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs üldharidusele ja vähendada väljalangevust ja õppetöö katkestamist. Luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppe võimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele. Tegevus hõlmab üldhariduses kolme haridustaset: alus-, põhi- ja üldkeskharidust ning kutseharidust. Ligipääsu tagamiseks kvaliteetsele üldharidusele antakse haridustoetust munitsipaal- ja erakoolide pidajatele, tagatakse vajalikud õppekohad riigi koolides ning toetatakse IBO õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arengut. Kutsehariduses kavandatakse õppes osalemise kasvu ning lõpetajate oskuste tööturu vajadustele vastavuse tagamiseks kutseõppe koolitusmahud ja õppekavarühmade üleriigiline optimaalne jaotus, tagatakse vajalikud õppekohad ja õppijate toimetulekut toetavad meetmed, kaasajastatakse õppekeskkonda. Tegevuse eelarve kulud on 326,4 mln eurot ja investeeringud 0,6 mln eurot. Eelarve muutus tuleneb peamiselt üld- ja kutsehariduse õpetajate palga kasvust, milleks eraldati lisavahendeid 106,6 mln eurot. 61 Tegevuste kirjeldus Õpetajate tööjõukuludeks on 2023. a eelarves 552 mln eurot. Palga alammäär kasvab 23,9% 1412-lt eurolt 1749 euroni, millele lisatakse diferentseerimise määr 17,1% (õpetaja arvestuslik keskmine palk on 2048 eurot). Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt moodustab õpetaja arvestuslik keskmine palk riigi keskmisest palgast 111%. Õpetajate palgavahendite jaotus üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste vahel tehakse pärast tegelike õpilaste arvude selgumist Eesti Hariduse Infosüsteemis seisuga 10.11.2022. Õpilaste arvu kasvust tuleneva baasi tagamiseks, uute riigi gümnaasiumide moodustamiseks ning tõhustatud ja eritoel olevate õpilaste tegevuskulude katmiseks eraldati lisaraha kokku 12,7 mln eurot. Riigi haridusasutuste kallinenud haldamis- ja majandamiskulude katmiseks ning kutseõppeasutuste tulemusrahastamise rakendamiseks eraldati lisaraha kokku 12 mln eurot. Tegevuse eesmärkidesse panustab ka kohalikele omavalitsustele eraldatav üldhariduskoolide pidamise toetus 380 mln eurot, mis ei kajastu riigieelarves antud tegevuse all, vaid Vabariigi Valitsuse peatükis. Üldhariduskoolide pidamise toetus on mõeldud õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduse soetamiseks, koolilõunaks ja koolide tegevuskuludeks, sh tõhustatud ja eritoe õpilaste arvust lähtudes, et tagada vajalikud tugiteenused ja õppekorraldus. Üldhariduskoolide toetus jaotatakse iga Täpsem toetuste jaotus selgub EHIS-e (Eesti Hariduse Infosüsteem) andmete põhjal 10.11.2022. Ukraina lastega seotud kulud on hetkel kajastatud Vabariigi Valitsuse reservis ning tõstetakse tegevuse eelarvesse 2023. a riigieelarve seaduse III lugemisel. Õpilaskodu toetuseks munitsipaal-ja erakoolidele on kavandatud 1 mln eurot., arvestusega 2000 eurot õpilase kohta. 2022. aastal eraldati õpilaskodutoetust koolide pidajatele 373 õpilase kohta. Täpsem toetuste jaotus selgub EHIS-e (Eesti Hariduse Infosüsteem) andmete põhjal 10.11.2022.Alates 2022. aastast eraldas HTM õpilaskodu toetust õpilase kohta järgnevalt: üldtoel oleva õpilase osas 2000 eurot, tõhustatud toel oleva õpilase õpilaskodu koha 2700 eurot ning eritoel oleva õpilase õpilaskodu koha toetus 3400 eurot. Täpsem toetuste jaotus selgub EHIS-e andmete põhjal 10.11.2022. Erakoolidele, omavalitsustele vanglaõppe korraldamiseks, rahvusvaheliste õppekavade arendamiseks ning riigikoolidele on planeeritud 94,4 mln eurot. Toetust eraldatakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduse hankimiseks, koolilõunaks (v.a vanglaõpe) ja tegevuskuludeks (v.a vanglaõpe), sh: • Toetatakse IBO (International Baccalaureate Organisation) õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arengut- 4,2 mln eurot. Toetus rahvusvaheliste õppekavade arendamiseks eraldatakse SA-le Euroopa Kool ja kahele omavalitsusele - Tallinna ja Tartu linnale. Rahvusvahelise õppekavade rakendamine ja kvaliteet aitavad oluliselt kaasa välisriikide ja Eesti diplomaatide roteerimisele ning välisekspertide töötamisele Eestis. Võetud kohustusega luuakse võimalused töötajate laste koolitamiseks Euroopa Kooli EB (European Baccalaureate) õppekava alusel, mille eesmärk on võimaldada ühtset haridust Euroopa Liidu teenistujate lastele. • Vanglaõppe haridustoetus summas 0,7 mln eurot on kavandatud kinnipeetavate üldhariduse omandamiseks, sh tagatakse vahistatud ja täiendavate julgeolekuabinõude 62 raames lukustatud kambris viibivate õpilaste individuaalne õpe nii põhikooli riikliku õppekava kui ka lihtsustatud õppekava järgi. Õpet korraldavad Tallinna linn, Kohtla- Järve linn ja Tartu linn. • Riigi üldhariduskoolidele tagatakse koolipidamise kulud (tööjõu- ja majandamiskulud, investeeringud, RKAS) 52,8 mln eurot (sh tagatakse haiglaõppe võimalus). Käesoleval õppeaastal käib õppetöö 40 riigi üldhariduskoolis (sh SA Euroopa Kool). Üldhariduskoolina lõpetas 2022 augustis tegevuse Tallinna Muusikakeskkool. Riik võttis üle alates 01.09.2022 Kohtla-Järve Järve Kooli ja Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi pidamise ja alustas Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi juurde loodud sõjapõgenikele mõeldud Vabaduse Kooli tegevust. Tänase teadmise põhjal tegutsevad 2023/24 õppeaastal 45 riigi üldhariduskooli. Täpne toetuste jaotus selgub EHIS-e andmete põhjal 10.11.2022. Kutsekoolide tööjõu- ja majandamiskulud koos õpetajate, koolijuhtide jt töötajate töötasude ning õpilaste sotsiaaltoetustega on kokku kavandatud 78,9 mln eurot, sellest rahastamismudeli alusel planeeritavad õpetajate tööjõukulud 40,7 mln eurot. Selles summas ei kajastu õpetajate palgatõusu vahendid, see jaotus üld- ja kutsehariduse õpetajate vahel tehakse novembris 2022. Rahastatakse ca 21 000 koolituskohta, ühe koolituskoha arvestuslik alus on 60 arvestuspunkti (s.o ühe õppeaasta õppetöö maht) mahus õpiväljundeid. Täpsem jaotus tegevuskulude ning sotsiaaltoetuste vahel selgub tegelike Eesti Hariduse Infosüsteemi õpilaste arvude alusel seisuga 10.11.2022. Kutseõppe õpilaste õppetoetuste, sõidusoodustuste ja koolitoidu toetuse eesmärk on tagada kutseõppe kättesaadavus ning vähendada õpingute katkestamist majanduslikel põhjustel. Tegevuse raames võimaldatakse õppijatele õppeedukuse alusel makstavaid õppetoetusi, õpinguid takistavate asjaolude korral eritoetusi ning kompenseeritakse sõit kodu ja kooli vahel juhul kui õppijatel puudub võimalus kasutada tasuta ühistransporti. Samuti toetatakse keskhariduseta õpilaste koolilõuna kulude katmist ja Meresõiduohutuse seadusega reguleeritud esmaõppe õppekavadel õppijate toitlustuse ja vormiriietusega seotud kulud. Arvestuslik õpilaste arv, kes saavad õppetoetusi, on 8500. Koolitoidu toetust saab ca 11 000 õpilast. Meresõiduohutuse seaduse alusel rahastatakse ca 300 õpilase toitlustamist ning vormiriietuse ostmist. Kutsekoolide omatulud (kokku 6,1 mln eurot) on seotud praktilise õppega, mis kasutatakse kutseõppeasutuste õppeprotsessi arendamiseks ja tasuliste teenustega seotud kuludeks. Lisaks suunatakse laekuv tulu õppevaldkonna eripära arvestades tagasi õppetootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetusest 0,9 mln eurot suunatakse kutsevaliku õppekavade projekti. Toetuse eesmärgiks on toetada madala haridustasemega ja riskigruppi kuuluvate noorte haridustee jätkumist või valmisoleku kujunemist tööturule siirdumiseks pärast põhikooli. Kogu toetuse kasutamise üheks väljundnäitajaks on vähemalt 400 noore osalemine kutseõppeasutuste poolt läbiviidavas kutsevaliku õppekava programmis. 0,5 mln eurot on kutseõppeasutuste investeeringud õppekeskkonna (nt õppelaborite inventar, õppetööks vajalikud seadmed) kaasajastamiseks. Programmi tegevuse nimetus: Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele 63 Programmi tegevuse eesmärk: Tagada igale motiveeritud ja võimekale üliõpilaskandidaadile ligipääs kvaliteetsele, paindlikule ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavale kõrgharidusõppele. Tegevuse raames toetatakse kvaliteetse kõrgharidusõppe läbiviimist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides, kindlustatakse eestikeelse kõrgharidusõppe jätkusuutlikkus, tagatakse õppija toimetulekule ja õppe tulemuslikkusele suunatud toetused ja teenused, juurutatakse õppijakeskset õpikäsitust, tagatakse õppejõudude järelkasv, toetades nende arengut, enesetäiendamise võimalusi ning tagades neile konkurentsivõimeline töötasu. Programmi tegevuse eelarve kulud on 239,6 mln eurot ja investeeringud 0,7 mln eurot. Eelarve kasvab peamiselt kõrghariduse tegevustoetuse suurenemise arvelt. Tegevuste kirjeldus Tegevuste elluviimiseks on eraldatud lisaraha 41,5 mln eurot, sh 10 mln eurot tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, mis eraldati täiendavalt ka 2022. aastal. Kõrghariduse tegevustoetus avalik-õiguslikele ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele on 201,5 mln eurot. Kasv 41,5 mln eurot ehk+26%. Lisavahendite toel võimaldatakse senisest suuremas mahus õpet IKT, inseneeria ning haridusteaduste valdkondades, tagatakse akadeemilistele töötajatele konkurentsivõimeline töötasu ning suurendatakse meditsiiniõdede vastuvõttu. • Ukraina üliõpilaste 2023. aasta kõrghariduse kulud on hetkel kajastatud Vabariigi Valitsuse reservis ning tõstetakse tegevuse eelarvesse 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu III lugemisel. • Rakenduskõrgkoolide tuludest sõltuvatest kuludest suunatakse investeeringuteks1,2 mln eurot, millega kaetakse rakenduskõrgkoolide õppeprotsessi arendamise ja tasuliste teenustega (nt täienduskoolitus, ühiselamute ja muude ruumide välja rentimine) seotud kulud. • Ülikoolide raamatukogusid toetatakse 1,9 mln euroga. • SA Tartu Ülikooli Kliinikumi arstiõppe kliinilise õppe läbiviimist toetatakse 0,8 mln euroga. • Õpetajakoolituse ja koolipsühholoogide kutseaasta tegevusi Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis toetatakse0,4 mln euroga. • 1,4 mln eurot eraldatakse kõrgharidusõppe läbiviimiseks ja kvaliteedi tugevdamiseks • Doktoriõppe tulemustasud on 3,1 mln eurot. • Akadeemilise järelkasvu ning kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide tagamiseks toetatakse doktoriõppe efektiivsuse kasvu. 2022. a doktoriõppesse astunutest pakutakse nooremteaduri ametikohta kuni 300-le üliõpilasele, varem alustanutele jätkatakse doktoranditoetuse maksmist nende nominaalse õppeaja lõpuni. Doktoranditoetuseks ning nooremteaduri tööjõukuludeks on kokku 10,9 mln eurot (kasv 0,7 mln) ning doktoranditoetuselt makstavaks sotsiaalmaksu kuluks on kavandatud 3,4 mln eurot (vähenemine 0,8 mln). Doktoriõppe reformi tulemusena asetleidva üleminekuga doktorandist nooremteaduriks kaasnevaid täiendavaid kulusid rahastatakse teadussüsteemi programmist. • Üliõpilaste sotsiaaltoetusteks on 12,4 mln eurot, sellest vajaduspõhisteks õppetoetusteks ja vajaduspõhisteks eritoetusteks on kokku 9,7 mln eurot, toetuse saajaid on ligikaudu 6000 üliõpilast igal semestril. Toetused suuruses 75-220 eurot kuus toetavad neid üliõpilasi, kes on majanduslikult ebasoodsamas olukorras. Sihtotstarbeliste 64 stipendiumidega 0,3 mln eurot, toetatakse erivajadustega üliõpilaste ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusõppele. Puude liigist ja raskusastmest lähtuvat 60-510 euro suurust igakuist stipendiumit saab ligikaudu 350 üliõpilast aastas. Parema õppeedukusega üliõpilastel on võimalik saada tulemusstipendiumi, milleks on planeeritud 2,4 mln eurot. 100 euro suurust stipendiumi saab u 2500 üliõpilast aastas. • Rakenduskõrgkoolide arvestuslikeks amortisatsioonikuludeks on planeeritud 2,6 mln eurot (kasv 0,2 mln). Programmi tegevuse nimetus: Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine Programmi tegevuse eesmärk: Paranenud on täiskasvanute ligipääs õppija huvidest ja võimetest lähtuvale, tema arengut toetavale ja tööturu vajadustega arvestavale kvaliteetsele mitteformaalsele õppele. Koostöövormid on parandanud täiskasvanute teadlikkust elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest. Tegevuste kirjeldus Toetatakse täiskasvanute mitteformaalses ja tasemeõppes osalemist, koolitusasutuste võimekuse suurendamist, täiskasvanuhariduse osapoolte võrgustikutööd, täiskasvanute teadlikkuse tõstmist elukestvast õppest ning õppimisvõimalustest. Oluliseks tegevuseks on täienduskoolitussüsteemi kvaliteediarendus ning täiskasvanute õpiteede paindlikumaks muutmine. Tegevuste elluviimise kuludeks on kokku kavandatud erinevatest rahastamisallikatest 16,5 mln eurot. Programmi tegevuse eelarve kulude maht on kokku 15,2 mln eurot. Tegevuse kulud suurenevad ligikaudu 8,9 mln eurot seoses EL struktuurivahendite uue perioodi avanemisega ja Eesti- vahendeid on eelarvesse planeeritud 3,4 mln eurot. Pakutakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi kvalifikatsiooni tõstmiseks ja võtmepädevuste arendamiseks. Toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse. Eesti- - ja tervishoiutöötajate täiendusõpet. 0,4 mln euro võrra suurenevad ka kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide tuludest sõltuvad kulud, mis on seotud tasuliste täiskasvanute täienduskoolituste kuludega. Programmi tegevuse nimetus: Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eestis antav haridus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Tegevuse raames panustatakse hariduse rahvusvahelistumisse, sh tegeletakse rahvusvahelise haridusturundusega, arendatakse kutsehariduses ja kõrghariduses rahvusvahelist koostööd, toetatakse kõrghariduse rahvusvahelise atraktiivsuse suurendamist, pakutakse õpirände soodustamiseks stipendiumiprogramme ning korraldatakse välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase teabe andmine ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenus (ENIC/NARIC keskus). 65 Programmi tegevuse kulude eelarve on 36,3 mln eurot. Haridus- ja Noorteameti eelarvesse planeeritud Erasmus+ toetuste maht suureneb 2,3 mln eurot. Vähenevad muud otselaekuvad välistoetused 0,6 mln eurot. Tegevuste kirjeldus • Erasmus+ kaudu läbiviidavad tegevused summas 30,9 mln eurot, mis panustavad kõrghariduse, kutsehariduse ja noorte valdkonda. Suurendatakse Eesti kõrgkoolide rahvusvahelist atraktiivsust ning toetatakse Eesti üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet. Noorte valdkonnas toetatakse Erasmus+ programmi raames noorte omaalgatusi, sotsiaalseid algatusprojekte ning kogukonda kaasavat sotsiaalset ettevõtlust. • 1,8 mln euroga tagatakse välisriigi kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide (akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused jt) hindamine, kvalifikatsioonidele vastavuse määramine Eesti haridussüsteemis ning tunnustamiseks ettepanekute tegemine. Lisaks tagatakse erinevate riigisiseste ja rahvusvaheliste Eesti üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet toetavate instrumentide kättesaadavus nt riikidevaheliste lepingute stipendiumid, Noore õpetlase toetusmeede koostöös erasektoriga, Kristjan Jaagu stipendium, Nordplus kõrgharidusprogramm jt. • Erinevate rahvusvaheliste projektide kaudu toetatakse 2,8 mln euroga õpirännet jt arendusprojekte kutseõppeasutustes ning rakenduskõrgkoolides. • Norra ja Euroopa majanduspiirkonna programmi ning erinevate rahvusvaheliste projektide kaudu suunatakse kõrgkoolidevahelise koostöö arendamisse 0,5 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused Programmi tegevuse eesmärk: Õppekavade arendamisel ja rakendamisel lähtutakse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning toetatakse nutika õppevara ja metoodika kasutamist õppes. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist ja õpetamist, hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele. Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames arendatakse üld- ja kutsehariduse riiklikke õppekavasid, kutsehariduse õppekavu, õpitulemuste välishindamise elektroonseid vahendeid ja õppevara (sh digiõppevara, hindamisvahendid). Samuti kaardistatakse õppevara loomise ja kohandamise vajadus, tehakse õppevara laialdaselt kättesaadavaks ja toetatakse keskselt tellitud õppevara kasutuselevõttu. Õppekavade rakendamisel ja arendustöös toetatakse koole vajaduspõhise nõustamisega, korraldatakse võrgustikutööd parimate praktikate vahetamiseks ning soodustatakse huvipoolte (näiteks ülikoolid, aineliidud, tööandjad jt) kaasamist õppe kaasajastamisel. Õppe kvaliteedi tagamiseks arendatakse õppeasutuste sisehindamist, viiakse läbi õpitulemuste välishindamist ja rahulolu-uuringuid. Luuakse ja edendatakse nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist toetavaid koostöövorme ning toetatakse andekate õpilaste arengut. Viiakse läbi Eesti kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hindamist. Viiakse ellu haridus- ja noortevaldkonna koostöövõimeliste infosüsteemide arendus- ja juurutustöid ning toetatakse koolide digitaristut. Tegevuste elluviimiseks on kokku kavandatud kulusid 29, 430 mln eurot, millest 2,2 mln eurot moodustavad investeeringud. 66 • Riiklike õppekavade arendamiseks ja rakendamiseks on kavandatud kokku 2,3 mln eurot. Toetatakse põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade rakendamist sh õpetajate koostöövõrgustike tegevust. Toetatakse õppekavaalast teavitust erinevatele sihtgruppidele sh õppekava üldosa põhimõtete ja ainevaldkondade kavade sidustamist ning õpilaste keskkonna- ja säästva arengu alase hariduse edendamist GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit Environment) ja BSP (the Baltic Sea Project) programmi, sh õpilasürituste ja ainekomisjonide tööde toetamist. • Õpitulemuste ja õppeasutuste välis- ja sisehindamiseks ning nõustamiseks on 1,6 mln eurot. Toetatakse testide arendustöid, tegevusnäitajate ja kvalitatiivsete hinnangute rakendamist koolide järelevalves ja nõustamisel, rahuloluhindamist koolides, järelevalve ümberkujundamist ning PISA (Programme for International Student Assessment) testi läbiviimist, sh analüüse ja teavitustöid ja rahvusvahelise inglise keele C1-taseme eksami korraldamisest kaks korda aastas. • Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide arendamiseks on 0,5 mln eurot, sh väärtusprogrammi toetamiseks 0,1 mln eurot, mille fookuses on lasteaia, põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades väärtuskasvatuse toetamine haridusasutuse, kooli/lasteaia pidaja ja lapsevanemate koostöös ning avalikkusele suunatud väärtusarendus. • Koolikiusamise ennetamise ja vähendamise programmide toetamiseks ja koolituste läbiviimiseks on kavandatud 0,8 mln eurot. • Andekate õpilaste arengut toetatakse 1,3 mln euroga üleriigiliste aineolümpiaadide ja konkursside korraldamiseks ning võistkondade lähetamiseks rahvusvahelistele olümpiaadidele. • 0,5 mln eurot eraldatakse kõrgharidusõppe kvaliteedi tagamiseks korraldatavateks kõrgkoolide välishindamisteks. • Hariduse valdkonna infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu (sh nt õppeinfosüsteem Tahvel, EHIS 2 jne) arendamiseks on kokku kavandatud 2023. aastal 3,4 mln eurot. • Kaasaegse ning uuendusliku õppevara arendamise ja kasutuselevõtu toetuseks on välisvahenditest planeeritud kasutada 2023. aastal 4,9 mln eurot, kulude kasv 1,7 mln eurot. Antud tegevuste raames on kavandatud: E-hindamist toetava üldhariduse õppevara arendamine EIS-s, E-tasemetööde ja e-eksamite väljatöötamine ja katsetamine, ProgeTiigri programmi elluviimine ja IT hariduse edendamine alus- ja üldhariduses (sh õppevara loomine ja uuendamine ning õpilasüritused). Samuti IT akadeemia kutsehariduse programmi raames õppevara hankimine ja koostamine. Lisaks kasutatakse vahendeid üld- ja kutsehariduse õppevara uuendamiseks ja koostamiseks ning õppevara kasutuselevõtu toetamiseks ja E-Koolikoti arendustegevusteks. • Tegevus sisaldab Haridus- ja Teadusministeeriumile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid summas 9,4 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Programmi tegevuse eesmärk: Õppekorralduses arvestatakse õpilaste individuaalseid arenguvajadusi. Tegevuste kirjeldus Võrdsete võimaluste tagamiseks alus- ja põhihariduses jätkatakse kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, sh tagatakse õppenõustamise teenuste kättesaadavus; toetatakse 67 muukeelseid õpilasi eesti keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga piirkondade koole, toetatakse hariduslikku lõimumist. Tegevuste elluviimiseks on kokku kavandatud kulud 70, 255 mln eurot. Kulud suurenevad 38,3 mln peamiselt eestikeelsele õppele ülemineku kulude kasvu arvelt. Eestikeelsele haridusele üleminek, tegevusteks kavandatakse 26 mln eurot, sh: • Alushariduse õpetajate, klassiõpetajate, eesti keele (sh E2) õpetajate, aineõpetajate ja eesti keelt valdavate kutseõpetajate õppekohtade arvu suurendamise läbirääkimised ülikoolidega- 8,6 mln eurot; • Palgalisa koefitsiendi (lasteaed 1,3 ja kool 1,5) kehtestamine kõikidele Ida-Virumaa eesti keeles õpetavatele õpetajatele 2023. a septembrist alates- 4,5 mln eurot; • Sihtstipendium eesti keele kui teise keele õpetaja õppekaval õppivale üliõpilastele ja eesti keeles ainet õpetavatele õpetajatele alates 2023. a õppeaastast- 2,1 mln eurot; • Õpetajatele soodustingimustel eluasemete võimaldamine Ida-Virumaal läbi renditasu maksmise 0,3 mln eurot; • Lähtetoetus Ida-Virumaa piirkonda lähetatutele kasv 30% ehk 5,5 mln eurot; • Eesti keele õpe eesti keelest erineva emakeelega õpilastele (v.a Ida-Virumaa) keeleõppesüsteemi tõhustamine- 3,3 mln eurot; • Järelevalve tegevuste laienemine seoses üleminekuga eestikeelsele õppele- 0,3 mln eurot; • Alushariduses õppe-kasvatustegevuse läbiviimine eesti keeles- 0,9 mln eurot. Valdkondlikud (lõimitud aine- ja keeleõppe) koolitused 0,4 mln eurot. Kasusaavate haridustöötajate hulk on ca 2000 õpetajat, kellel on võimalik parandada oma mitmekultuurilises klassiruumis või rühmas töötamise teadmiseid ja oskuseid. Lisaks pakub Haridus- ja Noorteameti nõustajate võrgustik keeleõppe valdkondlikku tuge kõigile haridustasemetele. 2,8 mln euroga toetatakse pearaha põhiselt koole, kus rakendatakse vähemalt 40% ulatuses eestikeelset aineõpet (sh keelekümblusprogramm) ning tagatakse emakeele õppe tugi rahvusvähemuste huvikoolidele. Koolieelsete lasteasutuste muukeelsete laste eesti keele õppeks on 1,3 mln eurot, millega toetatakse venekeelseid lasteaiarühmasid väiksemas mahus eestikeelsete õpetajate ja lasteaia meeskondasid varajase keeleõppe täienduskoolituste ning eesti keele õpet toetava õpi- ja kasvukeskkonna loomisega. - Järvel 10, Jõhvis 1, Sillamäel 3, Toilas 1, Mustvees 1, Viru-Nigulas 1. Lisa eestikeelne õpetaja on värvatud 151 vene õppekeelega rühma, milles õpib ligi 2000 (ülikooli poolt saadud andmete põhjal) 3 7-aastast eesti keelest erineva kodukeelega last. Eelarveks on kavandatud 5 mln eurot. Eesti keelest erineva emakeelega õpilastele täiendava õppevara toetus 2,1 mln eurot. Uussisserändaja keeleõppetoetus 4 mln eurot. Eestikeelsete põhikoolide toetusrahastus (kokku 1,9 mln eurot), kus õpib vähemalt 10% eesti keelest erineva emakeelega lapsi. Tagatakse 2 tundi täiendavat eestikeelset õpet. 68 Rajaleidja keskuste (kokku 16 keskust) kaudu õppenõustamisteenuse osutamiseks eelkooliealistele lastele ning üldharidus-ja kutseõppeasutustes õppijatele 3,9 mln eurot, millest 3,3 mln on välisabi vahenditest ja riigieelarvelistest vahenditest 0,6 mln eurot. Õppenõustamise teenust saanud laste ja õppijate arv on aastas 8000, nõustatud täiskasvanute arv on 18 000, koolivälise nõustamismeeskonna haridussoovituste arv aastas on 5000. omavalitsused ja omavalitsusliidud integreeritud teenuste osutamise mudelite, mis toetavad ebasoodsas olukorras olevate laste ja noorte üleminekuid haridustasemete vahel ning haridusest tööturule, väljatöötamiseks ja piloteerimiseks kohalikul tasandil. Lasteaiaõpetajate täiendkoolituseks eraldatakse 0,4 mln eurot omavalitsusliitudele ja 4 suuremale linnale: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu. Tegevuse eesmärkidesse panustab lisaks omavalitsustele lasteaiaõpetaja palgatoetuseks eraldatud 15 mln eurot, mida on võimalik kasutada ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks lasteaedades. Riigi toetus kohalike omavalitsustele on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse all ja ei sisaldu seetõttu käesolevas programmis. Programmi tegevuse nimetus: Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate, haridusasutuste juhtide ja tugispetsialistide järelkasv ning paindlikud võimalused ametisse asumisel. Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames arendatakse õpetajate taseme- ja täiendusõppe süsteemi ja meetmeid haridusasutuste juhtide hindamiseks ning professionaalse arendamise toetamiseks. Toetatakse tegevusi õpetaja, haridusasutuse juhi ja tugispetsialisti ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks. Tegevused toetavad noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendõpet ja järelkasvu. Tegevuste elluviimiseks on kokku kavandatud kuludeks 6,5 mln eurot. Vähenemine on seotud välisvahendite perioodi lõppemisega. • Igal aastal toimub õpetajate ja teiste haridustöötajate tunnustusüritusena aasta Õpetaja Gala. Haridustöötajate töö väärtustamiseks ning väljapaistvate tööalaste saavutuste eest tunnustamiseks määratakse riiklikke hariduspreemiaid kokku 0,4 mln eurot. • Esimest korda tööle asuvad õpetajad ja tugispetsialistid saavad lähtetoetust kokku 3,7 mln eurot. 2021. aastal said toetust 180 taotlejat, kellest 137 olid õpetajad ja 43 tugispetsialistid. • Õpetajahariduse ja haridusasutuste juhtide täiendusõppesüsteemi arendamiseks ning ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks välisabist kokku 2,3 mln eurot. • Õpetajatel ja tugispetsialistidel on igal aastal võimalik kandideerida riiklikule haridusstipendiumile, mille eesmärgiks on haridusvaldkonna arengu ergutamine. Prioriteetsed teemad määratakse konkursi väljakuulutamisel. Stipendiumit saab kasutada 69 kuni kuus kuud järjest ning ühe stipendiumi suurus on kuni 11 000 eurot. Antakse välja kuni 5 stipendiumit, kokku 55 000 eurot. • Õpetajakoolituse stipendiumide eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist ning suurendada õpetajakoolituse erialadele kandideerijate ja õpetajakutse omandajate arvu. Selleks on planeeritud 2023. aasta eelarvesse 0,2 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem (OSKA) Programmi tegevuse eesmärk: Kutsesüsteemi kaudu on haridussüsteem ja tööturg paremini seostatud. Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames tagatakse kutsesüsteemi toimimine ning arendatakse ja rakendatakse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA 2 mln euroga. Tegevuste kulud suurenevad 1,3 mln eurot seoses uue EL struktuurifondide perioodi tegevuste käivitumisega. Toetatakse kutsesüsteemi reformi ettevalmistamist, et toetada haridus- ja töömaailma süsteemset ja paindlikku sidustamist, parendades tööjõu ja oskuste vajaduse analüüsimise, prognoosimise ja seiresüsteemi OSKA. Kutsesüsteemi hariduse ja töömaailma koostööarendusteks on 1,4 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Õppe seostamine tööturu vajadustega Programmi tegevuse eesmärk: Viia õppimisvõimalused suuremasse vastavusse tööturu arenguvajadustega. Tegevuste kirjeldus Tegevuse abil arendatakse praktikasüsteemi nii kutse- kui ka kõrghariduses ja laiendatakse töökohapõhise õppe võimalusi. Samuti viiakse ellu IT Akadeemia tegevusi kutse- ja kõrghariduses. Lisaks viiakse läbi uuringuid kutse- ja kõrghariduse lõpetajate edukusest tööelus. Tegevuste elluviimiseks on kokku kuludeks 28,3 mln eurot ning IT investeeringuteks 0,1 mln eurot. Kasv 10 mln on seotud EL struktuurifondide 2021+ perioodi vahendite kavandamisega eelarvesse , millest 1 mln on rohepöördeks ning 1,2 mln lõppevast perioodist töökohapõhise õppe rakendamiseks. Tegevuse abil arendatakse IT Akadeemiat, praktikasüsteemi nii kutse- kui ka kõrghariduses ja laiendatakse töökohapõhise õppe võimalusi. Lisaks käivitatakse ja rakendatakse taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toel rohe- ja digipööret toetavate tegevuste elluviimine. • IT Akadeemia kaudu toetatakse IT valdkonna jätkusuutlikku arengut läbi infotehnoloogia õppe arendamise kokku 1,5 mln euroga kõrg- ja kutsehariduse valdkondades. Kutsekoolidest osalevad projektis Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Polütehnikum ning Tartu Kutsehariduskeskus. Lisaks toetatakse 2,7 mln euroga kõrghariduse IKT õppekavade arendamist Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Selle raames suurendatakse informaatika ja infotehnoloogia õppekavagruppide vastuvõttu keskmiselt 10% aastas. 70 • Kõigil haridustasemetel arendatakse ettevõtlusõpet 2,6 mln euroga eesmärgiga rakendada ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ja rakendada ettevõtlus- ning karjääriõpet süsteemselt kõigil haridustasemetel ja -liikides ning luua vajalik metoodika ja õppevara kõigile õppijaile ettevõtlus- ja karjääriõppe läbimise võimaluse tagamiseks. 2023. aasta lõpuks osaleb programmis vähemalt 450 õppeasutust, nendest võtab vähemalt 90% kasutusele tegevuse raames loodud ettevõtlusmooduli. • Täiendavate töökohapõhise õppe koolituskohtade loomist ning praktilise õppe arendamist kutse- ja kõrgkoolides toetatakse 4 mln euroga. Töökohapõhine õpe on tasemeõpe, kus vähemalt 2/3 õppest toimub ettevõttes (kõrghariduses 1/2 õppest). Tegevusi viiakse ellu koostöös Eesti Tööandjate Keskliidu ning kutse- ja kõrgkoolidega. Tegevuse raames luuakse koostöös ettevõtetega täiendavaid töökohapõhise õppe koolituskohti, toetatakse koole ja ettevõtteid töökohapõhise õppe pakkumisel, töötatakse välja juhendmaterjale, piloteeritakse erinevaid rakendusmudeleid ning populariseeritakse töökohapõhist õpet. 2023. aasta juuni lõpuks on planeeritud kaasata õpipoisiõppesse kumulatiivselt kokku 7200 õppijat ja 350 ettevõtet. • Siseriiklike ja rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste korraldamiseks on kavandatud 0,5 mln eurot. Toetatakse siseriiklike kutsemeistrivõistluste korraldamist kutseõppe kvaliteedi tõstmiseks ja TV-sarja tootmist kutsehariduse populariseerimiseks. Rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemiseks toetatakse Eesti võistkonna ettevalmistamist ja osalemist EuroSkills võistlustel Poolas Gdanskis septembris 2023, eesmärgiga tõsta kutseõppijate motivatsiooni osaleda siseriiklikel kutsemeistrivõistlustel ning tutvustada rahvusvaheliselt Eesti kutseharidust. • Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kaudu käivitatakse 3 mln euroga rohepöörde elluviimiseks roheoskuste pakkumise suurendamisele suunatud tegevused. Roheoskuste defineerimisel lähtutakse OSKA meeskonna läbiviidavast uuringust. Tegevuse disainimisel lähtutakse sellest, et vaja on pakkuda roheoskusi traditsioonilistes tegevusvaldkondades, mis peavad muutuma keskkonnasõbralikumaks. Samuti ajakohastatakse õpet, et valmistada inimesi ette uute n.ö roheoskusi vajavate töökohtade tekkeks. Selleks toetatakse tasemeõppe programmide sisu ja korralduse ajakohastamist kõrg- ja kutsehariduses ning täiend- ja ümberõppe programmide pakkumist. Fookuses on eelkõige energeetika, transpordi, logistika, ehituse, põllumajanduse, keemia ja metsanduse valdkonnad. • RRF-st rahastatava digipööret toetavate oskuste arendamise raames toetatakse 3 mln euroga digitaalse ettevõtte juhtimisvõimekuse kasvatamist, IKT ekspertide õppe sisu ja korralduse muutmine pakkumispõhiselt targa nõudluse põhiseks tehnika, logistika, tootmise-ja ehitusvaldkondade tasemeõppeks. Lisaks on kavas kvalifikatsiooni tõendamise muutmine, sh kutsestandardite sisuline ajakohastamine ning mikrokvalifikatsioonide loomise piloteerimine. • Kõrghariduse valdkonna IT süsteemide arendamiseks on planeeritud 0,6 mln eurot (s.h. välisvahendite arvelt sisseastumise IT süsteemi SAIS arendamiseks 0,03 mln eurot). Programmi tegevuse nimetus: Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) Programmi tegevuse eesmärk: Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud - hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade nügijad ning eestvedajad. Tegevuste kirjeldus 71 Tegevuse raames toetatakse noorte siseriiklikke ja rahvusvahelisi omaalgatusprojekte ning kohalikul tasandil nutikate lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu noortevaldkonnas. Viiakse ellu nutika noorsootöö tegevuskava. Tegevuste elluviimiseks on kavandatud 2,6 mln eurot. Eelarve vähenemine 0,9 mln euro võrra on seotud valdavalt EL kaudu rahastatavate noorteprogrammide Erasmus+: Euroopa Noored ja Euroopa Solidaarsuskorpus välistoetuste vähenemisega 0,4 mln euro ulatuses ning 0,6 mln eurot väheneb Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetusest elluviidavate tegevuste eelarve. 0,1 mln euro võrra suureneb noorte omaalgatuste toetusprogrammi eelarve seoses noortevaldkonna tegevuste vaheliste eelarvete täpsustamisega, mille käigus suunatakse enne hasartmängumaksu seaduse muutmist tegevuse ISE eelarvestatud hasartmängumaksu laekumiste eelarve ka tegevusele HOOG, mille eesmärkide elluviimisse eelarve panustab. • Noorteprogrammide Erasmus+: Euroopa Noored, Euroopa Solidaarsuskorpus ja Ideeviit kaudu arendatakse institutsioonide võrgustikke ning toetatakse noorte sotsialiseerumist ja ühistegevust soodustavaid algatusi noorsootööasutustes ja noorteühingutes kokku 2,1 mln euroga, millest 1,6 mln on välisvahendid. Toetatakse noorte omaalgatusi ja noorteprojekte, noorte omavahelisi kohtumisi, sotsiaalseid algatusprojekte ning kogukonda kaasavat sotsiaalset ettevõtlust ja noorte vabatahtlikku tegevust praktika-, töö- ja solidaarsusprojekte ning võrgustikutegevust. • Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna 0,4 mln eurot suunatakse noorte ja noorsootöötajate digipädevuste toetamiseks. Programmi tegevuse nimetus: Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) Programmi tegevuse eesmärk: Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud. Tegevuste kirjeldus Tegevusega võimestatakse noori olema aktiivsed kodanikud. Toetatakse noorteühinguid kodanikuaktiivsuse edendamiseks ja noortele tuleviku toimekindluseks vajalike oskuste omandamise võimaluste loomiseks ning noorte osaluskogusid, mis võimaldavad paremat ühiskondlikku sidusust, sh tagatakse parimate kaasamispraktikate koondamine ja levik, arendades seeläbi ka kohalike omavalitsuste kaasamisvõimekust. Tegevuste elluviimiseks on kavandatud 0,9 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks. Tegevuste kirjeldus Tegevuse all toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse korraldajaid tegevuste kvaliteedi arendamises, samuti korraldajate võrgustumist ja koostööd. Arendatakse noortevaldkonna töötajaskonna pädevusi ja professionaalsust. Toetatakse noorsootöö, 72 huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavuse parendamist, korraldatakse ja arendatakse riiklikku noorteinfo teenust ning töötatakse välja terviklik noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem. Tegevuste elluviimiseks on kavandatud 4,6 mln eurot. Eelarve vähenemine 0,2 mln euro võrra on tingitud noortevaldkonna meetme tegevuste vahelistest eelarvete täpsustamisest. Tegevuse eesmärkidesse panustab ka noorte huvihariduse ja tegevuse mitmekesistamise ja kättesaadavuse toetamise riiklik toetus kogumahus 11 mln eurot, millest 10,3 mln eurot moodustab kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus, mis on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse kulude all ja ei sisaldu programmi eelarves. 0,2 mln eurot sellest on suunatud omavalitsuste nõustamiseks toetuse kasutuse kavandamisel, tulemuste analüüsiks ning omavalitsuste ja erinevate huvipoole (sh huvialavaldkondade ja noorsootöö esindusühingute ning omavalitsuste) koostöö parandamiseks ning toetuse kasutamise tulemuste tagasisidestamiseks. 0,5 mln eurot suunatakse huvialavaldkondade esindusühingutele huvialade kvaliteedi parandamiseks. Programmi tegevuse nimetus: Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) Programmi tegevuse eesmärk: Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil. Tegevuse eesmärgiks on noortele võrdsete võimaluste pakkumine, mis tagab neile võimalused huvihariduses, -tegevuses ja noorsootöös ning selle tulemusel ka ühiskonnas osalemiseks, olenemata pere ja noore majanduslikust sissetulekust, elukohast, erivajadustest või muudest sotsiaalsetest ja demograafilistest tingimustest. Ebasoodsad tingimused suurendavad tõenäosust noore riskikäitumiseks. Tegevuse raames tagatakse kõikidele noortele võrdsed võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks ja soodustatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse noorte eemale- ja üksijäämise riski. Toetakse noorte iseseisvumist ja üleminekuid tööellu, arendatakse tugisüsteemi õpingutest ja tööturult eemale jäänud noorte toetamiseks. Tegevuste kirjeldus Tegevuste elluviimiseks on eelarves 5,1 mln eurot. 2014+ välisvahendite periood lõppeb ja tegevustele planeeritud eelarve väheneb 1,1 mln euro võrra. Samal ajal käivituvad 2021+ perioodi välisvahendite toel elluviidavad tegevused, milleks on eelarves 3,6 mln eurot. • Perioodi 2014+ välisvahenditest toetatakse 1 mln euroga tõrjutusriskis noorte kaasamiseks toetavat noorsootööd, huvihariduse- ja tegevuse teenuste kättesaadavust, mitmekesisust ning omavalitsuste piirkondlikku koostööd. • Noorte tööeluga kokkupuute suurendamiseks toetatakse 0,4 mln euroga noori (sh tõrjutusriskis noori), et saada töökogemust ning teadvustada ja kasutada noorsootöös õpitut. • Uue 2021+ perioodi välisvahenditest toetatakse mobiilse noorsootöö pakkumise laiendamist ning riskinoortele suunatud koolipõhist sekkumisprogrammi rakendamist. Mobiilse noorsootöö arendamise eesmärk on laiendada võimalusi, mille läbi leida üles ja luua kontakt NEET-olukorras või -riskis noortega. 73 3.8.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Joonis 26. Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus tulemusvaldkond ja selle maht Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Joonis 27. Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna mõõdikud Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on koostatud neli programmi: • Teadussüsteemi programm peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium; • Teadmussiirde programm vastutajad Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 74 • Ettevõtluskeskkonna programm peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; • Ehituse programm peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Teadmussiirde programmi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhitavat osa, Ettevõtluskeskkonna ja Ehituse programme kirjeldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala peatüki all. Tabel 28. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna Programm strateegiadokumendid Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse Teadussüsteemi programm arengukava 2021 2035 (TAIE 2023-2026 Teadus- ja arendustegevus ja arengukava) ettevõtlus Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse Teadmussiirde programm arengukava 2021 2035 (TAIE 2023-2026 arengukava) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalaga seotud programmdokumendid on kättesaadavad haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel https://www.hm.ee/et/tegevused/arengukavad 3.8.2.2.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 29. Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot5 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Teadus- ja arendustegevus ning 0 -218 717 -224 348 -5 631 3% ettevõtlus Teadussüsteemi programm 0 -176 289 -185 806 -9 516 5% Teadusasutuste ja teadlaskonna 0 -161 095 -166 113 -5 018 3% arengu toetamine Teadustaristu kvaliteedi ja 0 -15 194 -19 692 -4 498 30% kättesaadavuse kindlustamine Teadmussiirde programm 0 -42 428 -38 543 3 885 -9% Sektoritevahelise teadmussiirde 0 -42 428 -38 543 3 885 -9% toetamine 5 Tabelites 2021. aasta täitmise andmeid ei kuvata, kuna 2022. aastast muutus TAIE programmide ja tegevuste struktuur. 75 3.8.2.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus programmid ja programmi tegevused Teadussüsteemi programm Programmi eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Asutused, kes viivad programmi ellu: Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i, SA Eesti Teadusagentuur (ETAG) ja Haridus- ja Noorteamet (Harno). Programmi tegevuse nimetus: Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Toetada teadusasutustes tehtavat kõrgetasemelist ja mõjusat teadus- ja arendustegevust ning kindlustada teadussüsteemi sujuv toimimine, sh tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Programmi tegevuse kaudu tagatakse Eesti teadusasutuste ja teadlaskonna toimimine ja selleks vajalik arengukeskkond. Programmi tegevusse on koondatud tegevused uute teadmiste, tehnoloogiate ja ideede loomiseks vajalike alus- ja rakendusuuringute toetamiseks, teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamiseks, teadlaste töötingimuste ning teadlaskonna juurde- ja järelkasvu tagamiseks. Toetatakse tipptasemel uurimisrühmade interdistsiplinaarset Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd teaduse tippkeskustes. Teaduse populariseerimise ja teadushariduse tegevused on suunatud Eesti elanike teadusteadlikkuse kasvatamisele, sh noorte teaduse ja tehnoloogia juurde toomisele, valdkonna vastu huvi tekitamisele ja hoidmisele selleks, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, et teadusel ja teadlaskonnal oleks innustunud järelkasv ja teadustegevus ja selle väljundid oleks ühiskonnas laiemalt nähtavad ja kasutatavad. Toetatakse eesti keele, kultuuri- ja haridusalaseid uuringuid, et tagada eesti hariduse, keele ja kultuuriruumi kestlikkus. Samuti edendatakse Eesti teadlaste ja ettevõtjate osalemist rahvusvahelises teadmusringluses, sh teadlasmobiilsust, osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja EL ühisalgatustes, programmides, partnerlustes, koostöös kolmandate riikidega, Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning turundustegevusi. Teadus- ja arendustegevuse kulude eelarve on 166, 1 mln eurot, eelarve suureneb kooskõlas TAIE arengukava eesmärgiga hoida teadus- ja arendustegevuse rahastamise maht riigieelarvest 1% SKP-st tasemel. 2023. aastal suunatakse riigi eelarvestrateegia ja 2023. aasta riigieelarve raames lisanduvatest vahenditest teadusasutuste ja teadlaskonna arendamise toetamiseks 14 mln eurot. Tegevusest tagatakse järgmiste instrumentide rahastuse suurenemine: teadusasutuste baasfinantseerimine, uurimistoetused, riigi TA asutuste tegevuskulud, sh kultuuritöötajate palgakasv ning nooremteadurite ametikohtadele üleminekuga kaasnevad kulud. Tegevuse eelarve muutus on seotud ka välisvahendite 2014+ perioodi tegevuste lõppemisega, mille tõttu välisvahendite eelarve väheneb selles tegevuses võrreldes 2022. aastaga 7,9 mln euro võrra. Uue SF 2021+ perioodi meetmega rahvusvahelistes teadmusvõrgustikes osalemise toetamine (Mobilitas++), planeeritakse alustada 2023. aastal. Tegevuste kirjeldus 76 • Teadusasutuste baasfinantseerimine 55,3 mln eurot. Baasfinantseerimine on teadus- ja arendustegevuse finantseerimine teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks. Baasfinantseerimise suurendamine on eelduseks stabiilse akadeemilise karjäärimudeli väljatöötamisele ning tihedama koostöö arendamisele ettevõtete ja teadusasutuste vahel. • Noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks jätkatakse doktorantide ülemineku toetamist nooremteaduri ametikohtadele 7,5 mln euroga. Toetatakse nooremteadurite ametikohti ülikoolides ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustes. Doktoriõppe reformimise tulemusena määratletakse doktorandi selgem positsioon teadlaskarjääris sh tagatakse ülikoolides või TA-asutustes doktorantidele nooremteaduri lepinguline ametikoht. • Institutsionaalse arendusprogrammi (ASTRA) raames toetatakse kõrgkoolide ja teadus- ja arendusasutuste strateegilist arengut, sh vastutusvaldkondade arendamist, milleks on planeeritud eelarvesse 5,8 mln eurot. Teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamiseks toetatakse doktorikoole. Toetatakse ülikoolide, TA-asutuste ja rakenduskõrgkoolide teenuste väljaarendamist ettevõtluskoostöö laiendamiseks (teadustaristu avamine ettevõtetele, rakendusuuringute võimekuse kasvatamine jm) ja tugiteenuste kvaliteedi tõstmist. Tegevuste toetamine lõppeb 2023. a., edaspidi toetatakse neid tegevusi teadmussiirde programmi tegevuste kaudu (ASTRA+). Kõrgkoolide õppetegevuse kvaliteedi arendamisega seotud tegevused hakkavad edaspidi kajastuma haridus- ja noorteprogrammis. • Esmakordselt nähakse ette ka teadus- ja arendustegevuse sihttoetus Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavatele rakenduskõrgkoolidele mahus 2,7 mln eurot, et võimaldada kvaliteetseks kõrgharidusõppeks vajalikku teadus- ja arendustegevust. • Uurimistoetused 55,3 mln eurot on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemeliseks teadus- ja arendustegevuseks, sealhulgas stardi- ja rühmagrandid ning tagasipöörduvate teadlaste toetused Eesti teadussüsteemi lõimumisel. Uurimistoetuste kavandamisel peetakse silmas, et igal aastal väljakuulutatav uurimistaotluste voor oleks vähemalt 10 miljonit eurot. • Kõrgetasemeliste uurimisrühmade valdkondade ülest koostööd toetakse teaduse tippkeskuste kaudu 2,9 mln euroga. Seoses välisvahendite 2014+ perioodi lõppemisega teostati tippkeskuste tegevuste vahehindamine, mis kinnitas, et kõrgetasemeliste teadusrühmade koostöö toetamine on ennast õigustanud ja aidanud Eesti tipptasemel uurimisrühmadel püsida maailma tipus. Seetõttu on vajalik jätkata tippkeskuste tegevuste toetamist ka järgneval perioodil ning see on planeeritud teadmussiirde programmi. • Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamisse suunatakse 0,7 mln valdkondliku teadus- ja arendustegevuse lisavahendeid, kokku on eelarvesse planeeritud 3,7 mln eurot, sh rakendatakse HTMi valdkondlikke teadus- ja arendustegevuse programme humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, mis toetavad Programmid toetavad poliitikavajadustest tulenevate eesti keele, ajaloo, hariduse ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringuid, keeletehnoloogiliste lahenduste arendamist ja laialdast kasutuselevõttu. • Teadussüsteemi toetavate tegevuste raames kaetakse teadussüsteemi haldamise ja arendamise kulusid 7,2 miljoni euro ulatuses sh toetatakse Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuuri tegevusi, teadussüsteemi koostööpartnereid ning rahastatakse riigi TA asutuste tegevuskulusid. Lisandub kultuuritöötajate palgatõus ning lisavahendid suunatakse tegevustoetuse suurendamiseks. Lisanduvate vahendite arvelt suurendatakse aastaid samal tasemel püsinud riigi teaduspreemiaid ja teadustööde riiklike konkursside 77 preemiaid, et tunnustada ja tõsta esile Eesti teadusesse väärtusliku panuse andnud teadlasi ja motiveerida parimaid üliõpilasi teadustööga jätkama (0,9 mln eurot ehk 0,2 mln rohkem võrreldes 2022. aastaga). Teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise toetamise tegevuste toel arendatakse Eesti elanike sh noorte teadus- ja tehnoloogiahuvi. Pööratakse tähelepanu teaduse ja teadushariduse populariseerimisele läbi teaduskeskus AHHAA tegevustoetuse ning oluline osa on ka välisvahenditest rahastatava tegevuse • Tagatakse Eesti teadlastele võimalus osaleda rahvusvahelises teadustöös kasutades maailma tipptasemel teadustaristut ja osaleda maailma juhtivate teadusorganisatsioonide juures toimuvas teadustöös, (sealhulgas Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis, Euroopa Kosmoseagentuuris, teaduskeskuses European Spallation Source (ESS), rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) juures, MAX-LABis ja muu). Alates 2019. a tagatakse Eesti kohustused Euroopa Neutronkiirgusallika European Spallation Source (ESS) rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel ning Euroopa Kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttes (EuroHPC), selleks on eelarvesse planeeritud 7,9 mln eurot. Balti suunal, milleks on planeeritud 0,5 mln eurot. • Toetatakse teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumist (Mobilitas Pluss ja DoRa Pluss): eraldades uurimistoetusi järeldoktoritele ja tagasipöörduvatele teadlastele, luuakse stiimuleid ERC granditaotluste ettevalmistamiseks. Uueks keskseks tegevuseks on Eesti edukas osalemine Euroopa tasandi teaduskoostöös, milleks toetatakse Euroopa teadusruumi algatustes osalemist. Samuti panustatakse koostöövõimaluste arendamisse kolmandate riikide teadlaste ja teadusasutustega. Jätkatakse Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist. Kokku on selleks planeeritud eelarvesse 4,5 mln eurot. 2023. a alustatakse stal ja jätkutegevused kajastuvad edaspidi haridus- ja noorteprogrammis. Tegevus sisaldab Haridus- ja Teadusministeeriumile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid summas 3,8 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine Programmi tegevuse eesmärk: Kindlustada kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine. Tegevuste kirjeldus Tegevuse kulude eelarve on 19,7 mln eurot, tegevusse suunatakse lisandunud teaduse vahenditest 3,4 mln eurot mille abil suurendatakse riiklikult oluliste teadustaristute investeeringu- ja tegevustoetusi. Rahastamise suurendamine on vajalik selleks, et kompenseerida välisvahendite 2014+ perioodi lõppemisest tulenevat teadustaristu toetuse langust juba alates 2023. aastast. Alates 2023. a. minnakse üle riiklikult olulise tähtsusega teadustaristu toetamise uuele skeemile, mille käigus nähakse ette riiklikult olulise tähtsusega teadustaristutele investeeringu- ja tegevustoetus tervikuna ja suurendatakse seeläbi taristute autonoomiat oma arengu suunamisel. Toetatakse 8,5 mln euroga riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringuid ja juurdepääsu riiklikult olulistele rahvusvahelistele teadustaristutele, teadustaristu haldajate jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamist ja juurutamist, sh toetades taristu teenuste väljaarendamist 78 ja rakendamist ning laborite akrediteerimist, et avada teadustaristu ühiskasutuseks nii ettevõtjatele kui avalikule sektorile. Kindlustatakse 11,5 mln euro ulatuses teadustöö tegemiseks vajalik juurdepääs andmetele ja teadustulemustele, sh andmearhiivide ja -kogude ning teadusraamatukogude tegevuse jätkumine ning juurdepääs olulistele teadusandmebaasidele. Toetatakse EENet-i haridusteenuste tagamist. EENet pakub haridus-, teadus-, kultuuriasutustele turvalist virtuaalse privaatserveri teenust. Teadmussiirde programm Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Asutused, kes viivad programmi ellu: Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i ja MKM-i Eesti Teadusagentuur (ETAg), Haridus- ja Noorteamet (Harno), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ja Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol). Programmi tegevuse nimetus: Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. Tegevuste kirjeldus Tegevusega luuakse eeldused sektoritevaheliseks teadmussiirdeks ja toetatakse teadmussiirde protsesside toimumist. Selleks toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde võimekuse arengut ja koostöötegevusi ettevõtete, avaliku sektori ja teadusasutuste endi vahel. Kasvatatakse majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaust era- ja avalikule sektorile. Selleks toetatakse tippkeskuste koostööd era- ja avaliku sektoriga, tegevuse väljundite, sh teadustulemuste, kättesaadavaks tegemist ja kasutatavust Programmi sektoritevahelise teadmussiirde toetamise tegevuse raames eelisarendatakse TAIE fookusvaldkondi teadmussiirde, riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöö soodustamiseks ning erinevate majandussektorite ja teadusvaldkondade sidumiseks. Fookusvaldkonnad annavad ühelt poolt panuse Eesti arenguvajaduste lahendamisse ning teisalt võimaldavad paremini ära kasutada Eesti ettevõtluse ja teaduse tugevusi. Nad on kõrge ärilise potentsiaaliga või globaalselt suure mõjuga. Programmi tegevuse kulude eelarve on 38,5 mln eurot, kulud vähenevad 3,9 mln eurot. TAIE fookusvaldkondades teadus- ja arendustegevuste toetamise eesmärk on ettevõtete ja ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamine, sh: • Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondades. Seejuures jätkatakse IKT programmi (3,4 mln eurot) ja ressursside väärindamise programmi (ResTA) tegevusi (1,9 mln eurot), mis vaadatakse üle teiste programmide väljatöötamise raames. Alustatakse uute programmidega teistes TAIE fookusvaldkondades, milleks on planeeritud eelarvesse 1,8 mln eurot. Neid programme rahastatakse välisvahenditest. 79 • omavalitsustega koostöös välja selgitatud probleemidele võimalike lahenduste piloteerimist. Tippkeskus uurib ja katsetab uusi lahendusi viies valdkonnas: energia, transport, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine. Eesmärk on muuta linnad nutikamateks. Välisvahenditest on planeeritud selleks 2023. aastal eelarvesse 2,3 mln eurot. • Jätkatakse nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute (NUTIKAS) toetamist välisvahenditest 0,3 mln euroga. Toetus aitab tõsta teadusasutuste võimekust ettevõtlusele vajalike rakendusuuringute läbiviimiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades ning aitab ettevõtetel tellida ülikoolidelt ja teadusasutustelt vajalikke rakendusuuringuid või tootearendusprojekte. Tegevused lõppevad 2023. a, ettevõtete rakendusuuringute toetamist jätkatakse edaspidi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rakendusuuringute programmist (RUP). • Jätkatakse kõrghariduse erialastipendiumide eraldamist nutika spetsialiseerumise valdkondades, sh loodus, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades. Välisvahenditest on selleks planeeritud 2023. aastal 0,4 mln eurot. Tegevus lõppeb 2023. a, jätkutegevused hakkavad edaspidi kajastuma haridus- ja noorteprogrammis. • Jätkatakse rohepöörde tegevuste elluviimiseks vajalike teadus- ja arendustegevuste pakkumise arendamist. Selleks analüüsitakse võimalusi koondada ülikoolide ja teadusasutuste rohetehnoloogia alaseid kompetentse, hinnatakse nende kooskõla rohetehnoloogia turunõudlusega ja töötatakse selle põhjal välja asjakohased riigipoolsed sekkumismeetmed. 2023. aasta eelarvesse on planeeritud 15,7 mln eurot. • Tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste arendamise ja kättesaadavaks tegemiseks pakutakse teadusasutustele võimalusi arendada olemasoleva taristu ja tippkeskuste baasilt kaht tegevussuunda: tippkeskuste koostööd era- ja avaliku sektoriga ning turunõudlusele vastavate teadus- ja arendusteenuste arendamise tuge era- ja avaliku sektori jaoks. Eesmärk on suurendada tippkeskuste majanduslikku ja ühiskondlikku mõju, lõimides tipptasemel teadusuuringuid ettevõtlussektori ja ühiskonna vajadustega, ning parandada teadustaristu kättesaadavust teadus- ja arendustegevuseks väljaspool akadeemilist sektorit. Eelarvesse on planeeritud selleks 3,1 mln eurot. Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamiseks: • Toetamaks läbimurdeliste teadustulemuste jõudmist praktiliste rakendusteni (proof-of- concept), jätkatakse eksperimentaalarenduse grantide väljaandmist konkurentsipõhise uurimistoetuse tulemusena saavutatud teadustulemuste äripotentsiaali testimiseks ja arenduseks (0,7 mln eurot). • Alustatakse õiglase ülemineku tegevuste raames Ida-Virumaa ettevõtlusele vajalike teadusvõimekuste ja teadus- ja arendusteenuste arendamist Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja arendusasutuste ja ülikoolide teadmusvõrgustiku konsortsiumi kaudu. Suurendatakse Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja arendustöötajate hulka ja kompetentsi, arendatakse välja ettevõtlusele vajalikke uurimissuundi ning tõstetakse teadus- ja arendustaristu mahtu ja kvaliteeti. Selleks on planeeritud 2023. aastaks 3,2 mln eurot. • Käivitatakse toetusskeem TA-asutuste ning kõrgkoolide teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö võimekuste arendamiseks (ASTRA+). Toetatakse ettevõtliku kõrgkooli ja teadusasutuse arendamiseks vajalikke tegevusi, sh pädevuse suurendamist teadmussiirdeprotsesside valdkonnas, tõhusa teadus- ja teadmussiirde juhtimissüsteemi ja -teenuste väljatöötamist, teadmussiirde alaste pädevuste arendamist. Muu hulgas toetatakse spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamist ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja 80 võimekuse parandamist, soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel (nt Adapter-tüüpi tegevustes, ühislaborite, testkeskkondade, demoalade jm arendamisel jms). Tegevuste raames on kavandatud nii programmilisi ühistegevusi kui asutusekeskseid toetusi. 2023. aastaks on planeeritud 1 mln eurot. • Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamiseks rahastatakse välisvahenditest valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise toetusmeetme (RITA) kaudu interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, ministeeriumite vajadusest lähtuvaid aktuaalseid ning kiiret sekkumist vajavaid rakendusuuringuid, toetatakse teadusnõunike ja arendusnõunike palgakulusid ja võrgustikuga seotud tegevusi planeeritud 1,8 mln eurot. • Jätkatakse teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist soodustavate meetmete rakendamist (nn sektoritevaheline liikuvus), mille tulemusena liigub senisest enam teadlasi ettevõtlusesse ning paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada. Samuti kasvab teadusasutustes ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Laiendatakse sektoritevahelist liikuvust toetavaid tegevusi ning toetatakse ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes, et rikastada õppe sisu ning suurendada teadustöö potentsiaalset rakendatavust ning kasvatada ettevõtjate teadlikkust teadus- ja arendustöö protsessidest. Välisvahenditest on planeeritud selleks 2,9 mln eurot. 3.8.2.3 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus Joonis 28. Eesti keel ja eestlus tulemusvaldkond ja selle maht 81 Tabel 30. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna Programm strateegiadokumendid Eesti keel ja eestlus Keeleprogramm 2023 Eesti keele arengukava 2021 2035 2026 Valitsemisala tulemusvaldkondadega seotud programmdokumendid on kättesaadavad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel. 3.8.2.3.1 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 31. Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Eesti keel ja eestlus -5 907 -5 874 -9 951 -4 077 69% Keeleprogramm -5 907 -5 874 -9 951 -4 077 69% Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -2 831 -712 -930 -219 31% Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -451 -3 787 -4 751 -965 25% Eesti keele õppe toetamine ja oskuse 0 -1 376 -4 269 -2 894 210% hindamine ning mitmekeelsus 3.8.2.3.2 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus programm ja programmi tegevused Keeleprogramm Programmi eesmärk: eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust. Asutused, kes viivad programmi ellu: Programmi elluviimisse panustavad lisaks HTM-ile Haridus- ja Noorteamet, Keeleamet ja Eesti Keele Instituut). Programmi tegevuse nimetus: Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea Tegevuste kirjeldus Toetatakse eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse Eesti inimeste keelehoiakuid ning juhitakse keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku levikut. Tegevuste elluviimiseks on kavandatud kuludeks kokku 0,9 mln eurot. Tegevuse eelarve suureneb 0,2 mln euro võrra seoses eesti keele mainetegevuste mahu suurenemise ja 82 Keeleameti vastutuse laiendamisega üld- ja kutsehariduse järelevalvesse (kontroll eestikeelse aineõppe üle). • Teostatakse järelevalvet keeleseaduse ja teiste keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle. Tõstetakse inimeste teadlikkust keeleõigusest ja keeleõppest, pakutakse vastavat nõustamist. Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava raames laiendatakse Keeleameti järelevalvepädevust koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste eesti keele ja eestikeelse õppe kontrollimisse. Tegevustele on ette nähtud 0,7 mln eurot. • Antakse välja auhindu keelevaldkonna tunnustuseks sh F.J. Wiedemanni keeleauhinna väljaandmiseks on 0,1 mln eurot mis aitavad väärtustada eesti keelt, sh eesti keele piirkondlikke erikujusid ning mitmekeelsust. • Populariseeritakse eesti keele kasutamist, õpetamist ja uurimist ning edendatakse rahvusvahelist keelepoliitika ja -õppe alast koostööd 0,1 mln euroga. Suureneb eesti keele populariseerimisele suunatud tegevuste maht, millega seatakse eesmärgiks eesti keele maine tõstmine nii eestlaste kui eesti keelest erineva ema- või kodukeelega kõnelejate hulgas, selle erinevate õppimisviiside tutvustamine ja mitmete turundustegevuste ja ettevõtmiste käivitamine eesti keele kui identiteedi kandja tähtsuse suurendamiseks. Programmi tegevuse nimetus: Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult Toetatakse keeleressursside loomist ning keeletehnoloogia arendamist ja keeletehnoloogia vahendite kasutuselevõttu. Tegevus hõlmab keeleteaduse arendamist, sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Luuakse võimalused, et töötada välja keeletehnoloogilise toega rakendusi erivajadustega inimeste jaoks. Tegevuste elluviimiseks on kokku kavandatud 4,8 mln eurot, millest ca 22 000 eurot investeeringud ning 0,4 mln amortisatsioon. Kulude eelarve suurenemine 0,2 mln eurot on seotud asutuste tegevuskulude, sh kultuuritöötajate palgakasvuga, ning 0,6 mln eurot keeletehnoloogia, terminoloogia keeleinfoteenuse ja viipekeele arendamisega. Seeläbi soodustataks keeletehnoloogia vahendite ja keeleressursside kasutuselevõttu lõppkasutajale mõeldud (digi)teenustes. Tegevuste kirjeldus • 1 mln euroga hoogustatakse kõigi valdkondade terminitöö toetamist, et tagada terminivara pidev ajakohastamine ja kiire termininõuanne. Suureneb terminoloogia tegevuste maht, sh tehnoloogiliste lahenduste ja keeletehnoloogia vahendite kasutamise kaudu terminitöös. Toetatakse eesti kõrgharidus- ja teaduskeele arendamist, eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamist ning eestikeelse teaduskirjanduse levitamist. Toetatakse omariikluseta hõimurahvaste keelte ja kultuuride arendamist teadus-, kultuuri- ja haridustegevuse kaudu ning soodustatakse hõimurahvaste omavahelisi kontakte ja koostööd. Tegevusi korraldab peamiselt Eesti Keele Instituut. • 1, 5 mln euroga jätkatakse tänapäevaste sõnastike ja keelekorpuste koostamist ning nende pidevat ajakohastamist, sh keeleportaal Sõnaveeb ja terminihalduskeskkond Ekilex. Soodustatakse keeleteaduste arendamist, sh eesti keele murrete ja soome-ugri keelte uurimist ja õpetamist. Täiustatakse keeleinfo teenust, et kõik vajalik oleks kasutajale mugavalt kättesaadav. Selleks uuendatakse ja ühendatakse killustatud keelenõuallikad ja 83 mahukad andmebaasid EKI teatmikku. Hoitakse töös riigi keskset masintõlkeplatvormi ehk Tõlkeväravat, mis teenindab avaliku sektori tõlketöid ja tõlkeprotsesse. Tegevuste peamine korraldaja on Eesti Keele Instituut. • 0,1 mln eurot suunatakse viipekeele arengu keskse koordineerimise tagamisse, et seada eesti viipekeele areng stabiilsele alusele. Sh koordineeritakse tegevusi viipekeelse kogukonnaga, et lahendada eri osapooli kaasates esmaseid väljakutseid, mis on seotud viipekeele kirjeldamise ja õpetamisega, viipevara ja viipekeele õppevara arendamisega, viipekeele spetsialistide koolitamisega ning viipekeele alase teadlikkuse tõstmisega. • Tegevus sisaldab Haridus- ja Teadusministeeriumile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid summas 1,7 mln eurot, mis on 11,19% ministeeriumi ülalpidamiskuludest. Programmi tegevuse nimetus: Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsuse toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust Tegevuste kirjeldus Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte õpet toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe välismaal. Toetatakse keeleõpetajate erialast arengut ja koostööd, arendatakse keeleõppematerjale ja keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust toetavaid hoiakuid. Muu hulgas toetavad tegevused eestikeelsele haridusele üleminekut. Tegevuste elluviimiseks on kavandatud 4,3 mln eurot. Eelarve suureneb 1,7 mln eurot seoses 2021+ perioodi välisvahendite toel elluviidavate tegevuste käivitumisega ning 1,2 mln eurot peamiselt eesti keele tasemeeksamite korraldamise ja väliseesti kogukondades eesti keele ja eesti keeles õppe tagamise kulude suurenemisega. • 0,9 mln euroga parandatakse täiskasvanute eesti keele õppe kvaliteeti ja tõhustatakse järelevalvet. Valmistatakse ette ja korraldatakse eesti keele tasemeeksameid neljal keeleoskustasemel (A2-C1). Vastavalt regulatsioonile hüvitatakse tasemeeksami sooritanutele ning keeleseaduse § 28 lõigete 3 ja 4 alusel keeleeksamile suunatud ja kodakondsust taotlevate inimeste eesti keele õppe kulud. Riigi poolt loodud tasuta eesti keele e-õppe kursuste kasutajatele tagatakse õpetajatoe teenus. Tegevustele planeeritud eelarve suureneb 0,5 mln eurot. Eelarve tõus tuleneb eesti keele tasemeeksamite sooritajate ja Eesti kodakondsuse taotlejate arvu olulisest tõusust ning samuti on märkimisväärselt kasvanud e-õppe kursuste kasutajate arv. 2023. a lisanduvad e- kursused ukraina keele baasil, mis toob kaasa täiendava õppijate arvu kasvu. • 2021 + perioodi välisvahendistest toetatakse 1,9 mln euroga haridusvaldkonna töötajate eesti keele õpet ja arendatakse eesti keele kui teise keele ja aineõpetajate eesti keele õpetamise oskusi, sh haridustöötajate, sh tugipersonali, huvikoolide õpetajate ja noorsootöötajate eesti keele õpe, et tagada haridustöötajate piisav eesti keele oskus, keeleõppe metoodika- ja didaktikaalane enesetäiendus, et suurendada haridustöötajate võimekust toetada õppijate eesti keele omandamist. Samuti arendatakse hindamisvahendid täiskasvanud õppijatele (keeleoskustaset määratlev sõeltest), jätkatakse eesti keele tasemeeksamite digitaliseerimist. • Eesti keele õpet eestlaste kogukondades asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ning keelekursustel rahastatakse 0,9 mln euroga. Sh toetatakse välismaal elavatele eesti lastele ja noortele suunatud keelelaagreid ja 84 noortevahetusi, välismaal töötavate eesti keele õpetajate täienduskoolitust, väliseesti noorte õppimist Eestis, välismaal asuvatele õpetuskohtadele sobivate eestikeelsete õppematerjalide koostamist, väliseesti ajaloolis-kultuurilise pärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud projekte ning Üleilmakooli tegevusi. Üleilmakooliga on tänaseks liitunud õpilased 33 erinevast riigist, õppijate arv suureneb iga aastaga, küündides 2022/2023. õppeaastal rohkem kui 30 000 õpilaseni. • Eesti keele ja kultuuri õpetamist jätkatakse 0,5 mln euroga rohkem kui 30 erineva riigi kõrgkoolis, lisandunud vahenditest kavandatakse mh eesti keele õpetuskoha loomist mõnda Põhja-Ameerika kõrgkooli. Lisaks antakse eestikeelses keskkonnas õppimiseks ning eesti keele ja kultuuri välisõppurite tihedamaks sidumiseks Eesti kultuuriruumiga välja stipendiume ja sihttoetusi. • 0,2 mln euroga soodustatakse haridusasutustes erinevate võõrkeelte õpetamisega alustamist ja võõrkeelte valiku laiendamist ning rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeelte riigieksamite sooritamist. Eestisse vahendatakse Euroopa keelepoliitika ja keeleõppe suundumusi (sh Euroopa keeleõppe raamdokumendi uuendused), jätkatakse koostööd Eestis võõrkeelte õpet toetavate kultuuriinstituutidega ning toetatakse võõrkeelte õpetajate täiendkoolituste ning keeleõpetajate omavahelise koostöö edendamist. 3.8.2.4 Tulemusvaldkond Tõhus riik Joonis 29. Tõhus riik tulemusvaldkond ja selle maht 85 Joonis 30. Tõhusa riigi tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel 32. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna Programm strateegiadokumendid Tõhus riik Arhiivindusprogramm 2023- - 2026 3.8.2.4.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 33. Tulemusvaldkond Tõhus riik programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2021 2022 2023 Muutus, Planeerimistasand Muutus täitmine RE RE % Tõhus riik Tulemusvaldkond -9 260 -8 736 -9 710 -974 11% Arhiivindusprogramm Programm -9 260 -8 736 -9 710 -974 11% Arhivaalide kogumine, säilitamine ja Programmi -9 260 -8 736 -9 710 -974 11% juurdepääsu tagamine tegevus 3.8.2.4.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi tegevused Arhiivindusprogramm Programmi eesmärk: Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine Asutused, kes viivad programmi ellu: Rahvusarhiiv Programmi tegevuse nimetus: Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine 86 Programmi tegevuse eesmärk: Tagada arhivaalide kogumine, säilitamine ja neile juurdepääs Tegevuste kirjeldus Tegevusega kaetakse arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud arhiivinduse valdkond. Rahvusarhiiv osaleb Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekti koostamises ja elluviimises. Pärast rekonstrueerimist kolivad Rahvusarhiivi Tallinnas tegutsevad üksused Rahvusraamatukoguga sama katuse alla. See avab uudsed võimalused sünergiaks, mis muudab tavaarusaama teabehalduse korraldamisest Eestis ja loob tingimused tõhusamaks teenuste osutamiseks ja tugifunktsioonide täitmiseks. Rahvusarhiivi suuremad väljakutsed seonduvad keeruliste arendusülesannetega nii digiühiskonnas laiemalt, aga samuti organisatsiooni sees. Lähiaastateks on kokku lepitud kaks fookusvaldkonda: Rahvusarhiiv kui osa e-riigist ja infoühiskonnast ning Rahvusarhiiv kui avatud asutus ja partner kogukondadele. Uuendatakse keskseid arhiivihalduse süsteeme ja lõimitakse need omavahel nii kliendi kui töötaja vaates. Tegeletakse enam ka täiskasvanuõppe toetamisega, samuti laiendatakse erivajadustega inimestele suunatud programme, panustatakse paindlike ja isikupõhiste õpiteede arendamisse. Tegevusi suunatakse üha rohkem erinevatele kogukondadele, sh jätkatakse ühisloomeprojektidega. Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatud projektide käigus digitakse Rahvusarhiivi ja teiste mäluasutuste kogudest 3,9 miljonit kaadrit dokumente, 167 tuhat fotot ja 245 tundi filme. Rahvusarhiiv on tugi e-valitsemisele ning keskendub digisündinud teabe, sh andmekogude arhiveerimisele (koostöökeskkonna ASTRA vastuvõtuvõimekuse arendamine erinevas kvaliteedis digisündinud ainese vastuvõtuks, sh. vananenud EDHSi-des ja kõvaketastel oleva arendamine) ja lindirobotite süsteemi hankimisele Rahvusarhiivile ja Eesti Rahvusringhäälingule (ka teiste digiasutuste) digiarhiivide tarvis. Tagatisfaile saab peale seda säilitada identselt dubleerituna kahes geograafilises asukohas Tallinnas ja Tartus (digikultuuripärandi pikaajaline turvaline säilitamine). Kultuuripärandi digiteerimise projektide läbiviimist, rahastatakse Euroopa Liidu struktuurfondidest (digiteeritakse dokumente, fotosid, filme ja fotonegatiive), filmipärandi voogedastusplatvormi arendamist koostöös Eesti Filmi Instituudiga ning tehisintellekti kasutamist digiteabe avamisel ja kasutusse andmisel (sh tekstituvastuse (Transkribus projekt), näo- ja objektituvastus (Ilme, Fotis) arendamine). Kokku on kavandatud 9,7 mln eurot, sealhulgas RKAS vahendid 2,9 mln eurot, mis on seitsme kinnistu ülalpidamiskuludeks, kus paiknevad Rahvusarhiivi kogud. Kõrgharidusega kultuuritöötajate tööjõukulud on 4,9 mln eurot, mis kasvavad 0,8 mln eurot ning investeeringuteks on 0,5 mln eurot. 87 3.8.3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 31. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 34. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Kulud kokku -741 311 -886 755 -1 080 103 -193 348 22% Tööjõu- ja majandamiskulud -222 007 -213 634 -238 427 -24 793 12% Finantskulud -1 -5 0 5 -100% Muud tegevuskulud 1 574 0 -5 -5 100% Sotsiaaltoetused -24 028 -50 583 -52 907 -2 324 5% Investeeringutoetused -6 200 -26 163 -45 024 -18 861 72% Muud toetused -458 784 -563 731 -707 792 -144 061 26% Põhivara amortisatsioon -21 167 -20 825 -21 161 -336 2% Käibemaks -10 698 -11 814 -14 786 -2 973 25% Tööjõu- ja majandamiskulud kasvavad tulenevalt uue perioodi välistoetuste avanemisest, õpetajate ja kultuuritöötajate palkade tõusust, eestikeelsele haridusele ülemineku täiendavast rahastusest. Sotsiaaltoetuste suurenemine on peamiselt tingitud Haridus- ja Noorteameti kaudu makstavate Eramus+ toetuste kasvust, mis on kavandatud õpilaste ja õpetajate erinevateks stipendiumiteks. Investeeringutoetused suurenevad tulenevalt uue perioodi välistoetuste avanemisest. Muud toetused kasvavad tulenevalt uue perioodi välistoetuste avanemisest, teaduse- ja arenduskulude ning kõrghariduse ja eestikeelse haridusele ülemineku täiendavast rahastusest ja haridustoetuste mahu kasvust. 88 3.8.4 Investeeringud Uued riigigümnaasiumid, kaasaegne teadus- ja haridustaristu ning digilahendused. Joonis 32. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Tabel 35. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Investeeringud kokku -74 987 -78 731 -105 010 -26 279 33% Inventar -201 -3 002 -692 2 310 -77% IT investeeringud -1 885 -2 103 -2 027 76 -4% Transpordivahendid -20 0 0 0 0% Masinad ja seadmed -707 -530 0 530 -100% Muud investeeringud -43 794 -613 -1 369 -756 123% Kinnisvara -16 050 -58 989 -81 848 -22 859 39% Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile -15 080 -9 000 -12 987 -3 987 44% Tallinna Tehnikakõrgkool -583 -700 0 700 -100% kinnisvarainvesteeringud Tallinna Tervishoiu Kõrgkool -87 0 0 0 0% kinnisvarainvesteeringud Gümnaasiumivõrgu korrastamine 0 -48 689 -68 861 -20 172 41% Rakvere Ametikooli õpperestoran -58 0 0 0 0% Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli -180 0 0 0 0% aednikumaja Vabaduse kool LEA2022 0 -600 0 600 -100% H. Elleri Tartu Muusikakooli õppekorpus -63 0 0 0 0% Käibemaks -12 330 -13 495 -19 074 -5 580 41% 89 Inventari investeeringute mahu moodustab riigi rakenduskõrgkoolide õppeotstarbelise inventari soetused. Inventari soetuseks kavandatud investeeringud vähenevad kuna eelmisel aastal kavandati ühekordse investeeringuna eelarvesse Tallinna Muusika- ja Balletikooli vallasvara soetus 2,5 mln eurot. IT investeeringud suunatakse erinevate infosüsteemide ja digilahenduste arendamisse, sh sisseastumise infosüsteem SAIS, Tahvel, personaalne digirada jne. Muude investeeringutena kajastatakse riigi kutseõppeasutuste, üldhariduskoolide ja Rahvusarhiivi soetuseid. Eelarve maht suureneb kutseharidusse suunatavate soetuste ja kutsekoolide omatulust sõltuvate investeeringute arvelt. Kinnisvara: • Riigigümnaasiumite ehituseks on 2023.a. planeeritud 68,9 mln eurot, sh struktuuritoetustest 68,7 mln eurot. Investeeringu maht suureneb 20,1 mln eurot. Õppetegevust alustavad uued gümnaasiumid: Pelgulinna Riigigümnaasium, Mustamäe Riigigümnaasium, Rae Gümnaasium, Narva Eesti Gümnaasium ja Narva Riigigümnaasium • Riigi Kinnisvara AS-i poolt hallatavate haridus- ja teadusasutuste kinnistute parendusinvesteeringuteks on planeeritud 13 mln eurot. Maht suureneb 4 mln eurot objektide lisandumise ja kallinemise arvelt. 3.8.5 Finantseerimistehingud Tabel 36. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Finantseerimistehingud kokku 150 261 248 -13 -5% Laenukohustised -12 -14 -11 3 -21% Laenunõuded 164 275 259 -16 -6% Käibemaks -2 0 0 0 0% Laenukohustiste all on kajastatud Viljandi Kutseõppekeskuse kapitalirendi tehing õppeotstarbelise tehnika soetamiseks. Laenunõuete all on kajastatud õppelaenuvõlglaste eest põhiosa maksed pankadele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile õppelaenu kohustuste hüvitamine õppelaenuvõlglaste poolt. 3.9 Justiitsministeeriumi valitsemisala Justiitsministeerium kavandab ja viib ellu riigi õigus- ja kriminaalpoliitikat, mis aitavad tagada avatud ja turvalist ühiskonda Valitsemisalas on koos ministeeriumiga 18 asutust: Justiitsministeerium, Prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), Andmekaitse Inspektsioon, Konkurentsiamet, Patendiamet, esimese ja teise astme kohtud (Tallinna Ringkonnakohus, Harju Maakohus, Tallinna Halduskohus, Viru Maakohus, Tartu Ringkonnakohus, Taru Maakohus, Tartu Halduskohus, Pärnu Maakohus) ning 90 kinnipidamisasutused (Viru Vangla, Tartu Vangla, Tallinna Vangla). Esimese ja teise astme kohtud ning kinnipidamisasutused on riigieelarves esitatud grupina. Suurimate eelarvemahtudega valitsemisala asutused on vanglad vaadelduna grupina, kohtud vaadelduna grupina ja ministeerium. Lisaks kuulub valitsemisala haldusalasse AS Eesti Vanglatööstus, mis tegeleb kinnipeetavate tööhõivega Tallinna, Viru ja Tartu vangla tootmisüksustes. Ettevõte valmistab metall- ja puitmööblit, erinevaid metallkonstruktsioone ja õmblustoodangut, pakub pesumaja-, pakendamis- ning pulbervärvimise teenust. Valitsemisalas töötab kokku 2843 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Kõige suurema töötajaskonna moodustavad kinnipidamisasutused, kus on täistööajale taandatuna 1039 teenistujat (36,5% valitsemisala teenistujatest). 3.9.1 Tulud Justiitsministeeriumi tuludest moodustavad üle poole riigilõivud, mida koguvad peamiselt kohtud. Joonis 33. Justiitsministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Tabel 37. Justiitsministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2021 täitmine 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 48 914 47 444 45 962 -1 482 -3% Saadud toetused 3 157 2 653 3 960 1 308 49% Riigilõivud 28 195 29 235 29 235 0 0% Tulud majandustegevusest 7 949 5 665 2 935 -2 730 -48% Tulud põhivara ja varude müügist 2 0 0 0 0% Trahvid ja muud varalised karistused 1 407 861 861 0 0% 91 2021 täitmine 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % Muud tulud 8 205 9 030 8 970 -60 -1% Majandustegevusest saadava tulu vähenemine on seotud äriregistri andmete tasuta kättesaadavaks muutmisega, mille tõttu väheneb Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) majandustegevuse tulu. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste projektimahud on 2023. aastal oluliselt vähenenud, seevastu Euroopa Sotsiaalfondi perioodi 2021-2027 (edaspidi ESF+) struktuurivahendid (1,8 mln) suurendavad oluliselt välistoetuste mahtu. Saadud toetused Saadud toetused on välistoetused, mis laekuvad Justiitsministeeriumile (3,1 mln eurot) ja Patendiametile (0,8 mln eurot) Norra finantsvahenditest 0,75 mln eurot, Euroopa Sotsiaalfondist 2,3 mln eurot ning Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiga (edaspidi EUIPO) ja Euroopa Patendiametiga (edaspidi EPO) sõlmitud koostööprojektidest. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetus on mõeldud alaealiste erikohtlemise süsteemi loomiseks. Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatakse riskilaste programm, mille eesmärgiks on laste ja noorte heaolu parandamine. Perioodi 2014-2020 ESF vahenditest toetatakse vanglast vabanejate tugiteenuse projekti. Eesmärk on saavutada vanglast vabaneja hoidumine uutest kuritegudest ja ühiskonda sulandumine, mida toetavad individuaalsete oskuste ning teadmiste arendamine ja sotsiaalse kapitali tugevdamine. Patendiametile laekuv toetus EUIPO-st ja EPO-st on EL-i kaubamärgisüsteemi toimimise toetavateks tegevusteks. Euroopa Sotsiaalfondi uue eelarve perioodi 2021 2027 vahendeid kasutatakse noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamiseks. Eesmärk on soodustada ja edendada õigusrikkumistaustaga noorte osalust ühiskonnaelus. Selleks tuleb toetada nende iseseisvat toimetulekut, õppetegevusse ja tööturule liikumist ja seal püsimist, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist. Samuti toetatakse ESF+ vahenditest bivate inimeste jaoks on riigikeele õppimine üheks taasühiskonnastavaks tegevuseks kui ka vabanemisjärgse elu planeerimisel tähtsaks aspektiks. Üleüldiselt on vanglas läbiviidavad tegevused suunatud korduvkuritegevuse vähendamisele. Tegevuste suureks eesmärgiks on lõimida igakülgselt inimene tagasi ühiskonda ja seda igast aspektist. Riigilõivud Valitsemisalas on suurimate mahtudega riigilõivude kogujad kohtud (25,5 mln eurot). Riigilõivude laekumisi kavandatakse: • kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu toimingutelt; • kohtuasjade toimingutelt; • Patendiameti toimingutelt (näiteks patentide-, kaubamärkide-, tööstusdisainlahenduste-, kasulike mudelite toimingutelt jne); • elektrituru-, maagaasi- ja kaugkütteseaduse alusel teostatavatelt toimingutelt; • mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingutelt; • Konkurentsiameti toimingutelt; 92 • väljaandes Ametlikud Teadaanded teadete avaldamiselt; • karistusregistritoimingutelt. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse oma kulude katteks. Tulud laekuvad: • Kinnipidamiskohtadele personali toitlustamise, vangla transpordi ja saatemeeskonna lühiajalise väljaviimise, pildistamise, isiklike riiete pesemise eest, vangla kaupluse tulust ning kinnipeetavatega kokkusaamise toa kasutamisest saadavast tasust 0,9 mln eurot. Laekuvat tulu kasutatakse vanglate ülalpidamiskulude katmiseks. • Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile Politsei- ja Piirivalveameti koostöökokkuleppega joobe tuvastamise ekspertiisidest; Eesti Haigekassalt haiguste tagajärjel hukkunute ning välismaalaste lahangutest; Tartu Ülikoolilt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis residentuuril olevate tudengite palkadeks; eraisikust tellijatelt DNA analüüsidest 0,3 mln eurot. Laekuvat tulu kasutatakse peamiselt majandamiskulude katteks ning seadmete uuendamiseks. • Registrite ja Infosüsteemide Keskusele teenuste müügist 1,8 mln eurot. Trahvid ja muud varalised karistused Tulud laekuvad peamiselt kohtute kaudu riigieelarvesse (0,9 mln eurot). Trahvid ja muud varalised karistused on: • karistusseadustiku alusel määratud karistused; • äriseadustiku alusel määratud trahvid; • väärteomenetluse seadustiku alusel määratud trahvid; • muud trahvid ja varalised karistused. Muud tulud Muud tegevustulud laekuvad peamiselt kohtute (6,3 mln eurot) ja Prokuratuuri (1,1 mln eurot) tegevuse kaudu riigieelarvesse. Konkurentsiameti eelarvesse laekuvad universaalse postiteenuse maksed (0,7 mln eurot). Muud tegevustulud on: • menetluskulude hüvitised; • oportuniteeditasud; • universaalse postiteenuse maksed; • konfiskeeritud ja konfiskeerimise asendamisel saadud varad; • sunniraha ja tulud asendustäitmisest; • väljanõudmata deposiidid ja tagatistasud; • regressinõuded. 93 3.9.2 Kulud tegevuspõhises vaates Justiitsministeeriumi tulemusvaldkonna Õigusriik kulud on suunatud programmi tegevuste elluviimisele. Prioriteediks on valitsemisala palgataseme tõstmine, millest fookuses on kohtute ja Prokuratuuri madalapalgaliste teenistujate palgakasv ning siseturvalisuse ja küberjulgeoleku valdkonna palgad. 3.9.2.1 Tulemusvaldkond Õigusriik Joonis 34. Õigusriik tulemusvaldkond ja selle maht Valdkonna arengukava ei koostata, Vabariigi Valitsus on tulemusvaldkonna eesmärgid seadnud lähtuvalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ning kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Tulemusvaldkonna eesmärk: Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse justiitssüsteemiga riik. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud programm Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Justiitsministeerium vastutab programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest. Tabel 38. Justiitsministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkonna Tulemusvaldkond Programm strateegiadokumendid Õigusloomepoliitika põhialused aastani Usaldusväärne ja Õigusriik 20306, tulemuslik õigusruum 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002 94 Kriminaalpoliitika põhialused aastani 20307 Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020-20238 Riigi Eelarvestrateegia 2023-2026 Õigusriigi tulemusvaldkonnaga seotud programmdokument avaldatakse Justiitsministeeriumi kodulehel. 3.9.2.1.1 Tulemusvaldkond Õigusriik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 39. Tulemusvaldkond Õigusriik programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Õigusriik -182 457 -184 263 -222 427 -37 963 21% Usaldusväärne ja tulemuslik -182 457 -184 263 -222 427 -37 963 21% õigusruum Õiguspoliitika kujundamine ja -1 945 -8 210 -11 990 -3 780 46% õigusloome kvaliteedi tagamine Intellektuaalse omandi valdkonna -4 674 -4 358 -4 865 -508 12% rakendamine Kriminaalpoliitika kujundamine ja -2 919 -4 783 -40 584 -35 802 749% elluviimine, sh ennetus Karistuste täideviimise korraldamine -68 626 -70 788 -80 247 -9 459 13% Õigusemõistmise, õigusregistrite ja -55 565 -54 253 -82 752 -28 500 53% õigusteenuste tagamine Kesksed IT-teenused teistele -3 261 -1 110 -1 987 -878 79% valitsemisaladele Kulud suurenevad võrreldes eelmise aastaga 21%, mis on peamiselt tingitud palgafondide kasvust. Tööjõukulude kasvu mõjutavad eelkõige Vabariigi Valitsuse otsustega eraldatud vahendid palgafondi kasvuks. Lisaks suurenevad kulud toetustele ning majandamiskuludele, mille on tinginud valdavalt energiahindade kallinemine. Programmi tegevuste mahud ei ole võrreldavad eelneva aastaga tulenevalt sellest, et alates 2023. aastast on programmi tegevusi kokku koondatud. 3.9.2.1.2 Tulemusvaldkond Õigusriik programmid ja programmi tegevused Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Programmi eesmärk: Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks, tagatud on põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning kuritegevust on vähe. Asutused, kes viivad programmi ellu: Justiitsministeerium, esimese ja teise astme kohtud, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Patendiamet, 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/313112020006 8 https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/esimese-ja-teise-astme-kohtute-arengukava 95 Andmekaitse Inspektsioon, vanglad, Konkurentsiamet, Notarite Koda, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Eesti Advokatuur, Patendivolinike Koda. Programmi tegevuse nimetus: Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine, väärtustades põhiõigusi, riigisisese õiguskorra süsteemsust, õigusloome kvaliteeti ning konkurentsivõimelist majanduskeskkonda. Õiguspoliitikat kujundatakse ja viiakse ellu avaliku õiguse, eraõiguse, intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse valdkonnas. Õigusloome alal tagatakse ühtlane ja kvaliteetne korraldus ning tase. Tegevuste kirjeldus Varasem tege Tegevust viiakse ellu kuue teenuse kaudu. Suuremate eelarvemahtudega teenused on Toetuste vahendamine (3,8 mln eurot) ning Õigusloome kvaliteedi tagamine ja koordineerimine (2,6 mln eurot). Tegevuste elluviimisel peetakse läbivalt silmas demokraatiat ja sõnavabadust. Paindliku, kaasaegse ja efektiivse haldustegevuse tagamiseks analüüsitakse halduskohtu- ja haldusmenetluse kaasajastamise vajadust, samuti korrastatakse ja kaasajastatakse riikliku järelevalve ning korrakaitse regulatsiooni. Inim- ja kodanikuõiguste kaitse tuleb tagada infotehnoloogia (sh tehisintellekti) kasutusele võtmisel. Läbiva tegevusena luuakse võimalusi inimeste laiemaks kaasamiseks ja informeerimiseks erinevatel ühiskonnaelu teemadel (nt õigusloome protsess). Isikuandmete kaitse regulatsiooni rakendatakse avalikus ja erasektoris nii, et see sobib infoühiskonnale ja arvestab ka teabevabadusega. Eelnevaga seonduvalt on vaja tõhustada Andmekaitse Inspektsiooni suutlikkust oma ülesannete täitmisel, mis tähendab ametnike kompetentsi arendamist, eeskätt tehnoloogiaalaste teadmiste vallas, aga ka toetavate tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu. Ühiskonna sujuvaks toimimiseks on vaja jälgida ühingu- ja maksejõuetusõiguse sobitumist kaasaja muutuvasse keskkonda, et see arvestaks majandusarengutega ning samas pakuks stabiilset õigusraamistikku. Konkurentsiõiguses on olulisel kohal reeglite (sh õigusraamistikus sisalduvate järelevalve pädevuste) süsteemne ülevaatamine, arvestades Euroopa Liidu suuniseid. Lähemate aastate väljakutse Euroopa Liidu tasandil on konkurentsiõiguse reeglite ning nende jõustamise kohandamine digiajastu tingimustele ja sellele iseloomulikele ärimudelitele. Õigusloome kvaliteeti aitab tagada ja edendada nii õigusloomejuristide kompetentsi pidev arendamine kui ka infotehnoloogiliste lahenduste rakendamine õigusloome vallas (õiguse koosloome keskkonna arendamine). Senisest suuremas mahus toetatakse represseeritute valdkonnaga tegelejaid. Eesti Mälu Instituudile eraldatakse täiendav tegevustoetus (0,87 mln eurot) toetamaks kommunismiohvrite muuseumi ekspositsiooni valmimist. Suur osa valitsuse meetmetega eraldatud (ca 1 mln eurot) vahenditest on suunatud represseeritute 96 jäädvustamiseks, repressioonide ajaloo uurimiseks, ürituste korraldamiseks ning ühenduste põhikirjaliste tegevuste elluviimiseks. Samuti toetatakse tegevusi, mis on vajalikud inimõiguste olukorra analüüsimiseks ja tutvustamiseks, riigiõiguse ja õigushariduse arendamiseks ning teadustöö edendamiseks. Programmi tegevuse nimetus: Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: õiguspoliitika intellektuaalse omandi valdkonnas on kujundatud ja elluviidud. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse seitset teenust. Suurimate eelarvemahtudega on EPO (EPO The European Patent Organisation) edasikantavad lõivud (1,5 mln eurot), leiutiste õiguskaitse taotlemine (1,04 mln eurot) ja kaubamärgi, disainilahendi registreerimise taotlemine (1,03 mln eurot). Koos ühiskonna pideva muutumisega on järjepidevalt kasvanud immateriaalse vara - leiutised, ärisaladused, kaubamärgid, autoriõigusega kaitstud teosed osatähtsus igapäevaelus. Neid ohustab üha enam infotehnoloogia ja teiste uute tehnoloogiate (nt 3D-printimine) areng, mistõttu on vaja immateriaalsele varale tagada järjepidev ja kaasaegne kaitse. Teadmistepõhise ja innovaatilise ettevõtluskeskkonna toetamiseks tuleb tagada ettevõtjate nõustamine intellektuaalse omandi küsimustes, kiire ja tõhus intellektuaalomandi registreerimismenetlus ning vaidluste kiire kohtueelne lahendamine. Patendiametist tuleb kujundada tänapäevane intellektuaalomandi kompetentsikeskus, mis oleks suuteline panustama valdkonda ka rahvusvahelisel tasandil. Üha suureneva rahvusvahelise (sh Euroopa Liidu tasandi) koostöö tingimustes tuleb tagada suutlikkus sellesse erinevates formaatides piisavalt panustada, osaledes rahvusvahelises koostöös teiste riikide patendiametitega, rahvusvaheliste intellektuaalomandi organisatsioonidega (WIPO ja EPO) ning Euroopa Liidu intellektuaalomandi alaste asutustega (EUIPO). Programmi tegevuse nimetus: Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus Programmi tegevuse eesmärk: Kriminaalpoliitika põhineb andmetel ning uuringutel ning ühiskonnaliikmete õiguskuulekus on kõrge. Kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike. Tegevuste kirjeldus Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse ennetamine ja Kriminaalpoliitika elluviimine on liidetud ning esitatud uue programmi tegevusena Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus . Tegevus viiakse ellu kolmekümne kahe teenuse kaudu. Suurimate eelarvemahtudega teenused on Kogukonnaga seotud kuritegude menetlemine (14 mln eurot), Raskete peitkuritegude menetlemine (8,1 mln eurot) ja Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse ennetamine (6,2 mln eurot). Kriminaalpoliitika põhialustes toodud tegevusi viiakse ellu (korduv)kuritegevuse ennetamiseks. Samuti tegeletakse õigussüsteemi vaatevälja sattunud noorte kuritegevuse ennetamisega, mis aitab vältida püsiva rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist. 97 Hinnatakse kriminaalpoliitika mõjusid, mis hõlmab nii sotsioloogilisi uuringuid ja ametliku statistika kasutamist (nt reovee seire narkoainete suhtes, retsidiivsuse seire, kriminaalstatistika analüüs ja avaldamine). Kujundatakse karistus- ja kriminaalmenetlusõigust, et tagada menetlusosaliste (kannatanute, kahtlustatavate ja kolmandate isikute) põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust (kriminaalmenetluse revisjon ja mitmete muude õigusaktide muudatused). Automatiseeritakse kriminaalmenetlusega kogutavate andmete analüüs (juhtimislauad ja andmeanalüütika, JAAK arendused). Arendatakse infosüsteeme, kohtuekspertiise ning analüütilist võimekust kohtueelses menetluses (nt konsultandid prokuratuurides), et kriminaalpoliitika oleks tehnoloogiliselt mitu sammu õigusrikkujatest eespool. Kriminaalmenetluse tõhusamaks muutmiseks digiteeritakse õiguskaar, tõstetakse inimressurssi kompetentsi ning värvatakse juurde inimesi. Pööratakse tähelepanu kuritegevuse tulususe vähendamisele ja kriminaaltulu äravõtmisele ning suurendatakse vara konfiskeerimise võimekust. ESF-ist on tagatud tugiisiku- ja majutusteenuse rahastus kuni 2023. aasta III kvartalini, tugiteenuse jätkuvaks toimimiseks planeeritakse tegevuste edasist rahastamist riigieelarvest. Euroopa Sotsiaalfondi perioodi 2021 2027 vahendeid kasutatakse noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamise tegevusteks soodustamaks noorte osalust ühiskonnaelus. 2023. aastal investeeritakse ca 1,2 mln eurot EKEI laboriseadmetesse, mis võimaldavad kaasaegseid uurimismeetodeid kasutada ning teadus- ja arendustegevusse suunatakse 0,5 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Karistuse täideviimise korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele ning väheneb korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv. Tegevuste kirjeldus Tegevust viiakse ellu karistuste täideviimise üldjuhtimise (eelarve maht 75,8 mln eurot) ja inimväärika karistuse täideviimise teenuse (eelarve maht 4,4 mln eurot) kaudu. Vangla peab võimalikult suurel määral peegeldama ühiskonna elu vabaduses, et vang suudaks vabanedes ühiskonnas iseseisvalt toime tulla (normaalsusprintsiip). Vanglates tuleb tagada kõigi seal viibivate isikute turvalisus ning inimväärikad vangistamistingimused, sh täiskasvanulikku otsustusõigust tagav keskkond, mis hõlbustab hilisemat ühiskonda taassisenemist. AS Eesti Vanglatööstus suurendab pakutava töö mitmekesisust ja mahtu, võimaldades vangidel kujundada tavaelule sarnast tööharjumust ja rütmi. Vabanemisjärgse tööhõive soodustamiseks hõivab AS Eesti Vanglatööstuses igakuiselt vähemalt 248 kinnipeetavat, samal ajal tagatakse süsteemi jätkusuutlikkus. Kõikides vanglates võimaldatakse vangidele riigikeele õpet tasemetel A1 kuni C1. Süsteemi paremaks administreerimiseks ja killustatuse vähendamiseks tuleb vanglameditsiin ühendada tsiviilmeditsiiniga. Sealjuures peab olema tagatud HIV ja C-hepatiidi testimine ja ravi ning AIDS-i ravi. Tõhusa karistuse täideviimise süsteemi tagamiseks on eelkõige vaja, et nii vangide kui ka kriminaalhooldusalustega töötaks piisav arv professionaalseid ametnikke ning neil oleks piisav 98 varustus ja konkurentsivõimeline tasu. Samuti on eesmärk suurendada vabatahtlike kriminaalhooldusabiliste arvu. Täiendavalt panustab vanglateenistus laiapindsesse riigikaitsesse ning osutab Siseministeeriumi valitsemisalale ametiabi siseturvalisuse tagamisel, mis eeldab vajalikku varustust ja väljaõpet. Suurendatakse digitaalsete lahenduste võimekust, kaasajastatakse infosüsteeme ja/või luuakse uusi. Paremad digitaalsed lahendused ja digitaliseeritud tööprotsessid võimaldavad ametnikel suunata oma aega rohkem inimestele ja kulutada vähem aega andmete saamisele ja kokku panemisele. Euroopa Sotsiaalfondi perioodi 2021 2027 vahendeid kavandatakse projektile Programmi tegevuse nimetus: Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Inimesed ja ettevõtted saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud. Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine toimib usaldusväärselt ja tõhusalt, õigusteenused ja õigusteave on usaldusväärsed ja kättesaadavad. Tegevuste kirjeldus Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine ja Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse tagamine on liidetud ning esitatud uue progra Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine . Tegevust viiakse ellu üheksateistkümne teenuse kaudu. Suurimate eelarvemahtudega teenused on Õigusemõistmine tsiviilkohtumenetluses (28,3 mln eurot), Õigusemõistmine süüteomenetluses (19,6 mln eurot) ja Õigusemõistmine halduskohtumenetluses (7,9 mln eurot). Kohtumenetlus on kulukas, seetõttu pööratake tähelepanu ennetava õigusabi ja kohtuväliste vaidluste lahendamise võimaluste arendamisele. Õigusvaidluse või õigusrikkumise korral tagatakse kättesaadav, asjatundlik ja kiire õigusemõistmine, hoolimata inimese elukohast ning tema rahalistest ja muudest võimalustest. Oluline on jätkata riigi õigusabi teenusega ning muuta taotlemine ja määramine lihtsamaks, tasude haldamine automatiseeritumaks ning laiendada esmase õigusnõu mahtu. Toimub digilahenduste edasiarendamine. Näiteks kohtute infosüsteem KIS viiakse üle uuele arhitektuurile, automatiseeritakse tegevusi, muudetakse kohtumenetlus läbipaistvamaks, vähendatakse halduskoormust ning toimub üleminek digitaalsetele kohtutoimikutele. Hiljemalt 01.01.2024 luuakse ühtne riiklik täitmisregister, mis annab täieliku ülevaate kõigist täiteasjadest. Toimub täituribüroode üleminek ühisele infosüsteemile-tööplatvormile sarnaselt notariaadi e-notariga. Lisaks on käivitatud Riigi Teataja uuendamine, et pakkuda kasutajale veelgi rohkem võimalusi õigusteabe saamiseks. Ametlike Teadaannete puhul koondatakse rohkem üldsuse ja kogukonna teavitamiseks mõeldud teadaandeid. Oleme alustanud uue maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi loomisega, mis märgatavalt vähendab tehnilist tööd ja suurendab automatiseeritust. 99 Digitaalsetele õigusteenustele ligipääs muudetakse kasutajasõbralikumaks ja luuakse juurde eneseabivõimalusi. Selleks käivitasime riigi õigusvõrgu projekti, millega loome abistava keskkonna. Elatisnõuete täitmist hakatakse alates aastast 2023 toetama riigieelarvest, sest elatisnõuete täitmine on täituribüroole tugevalt kahjumlik (väike tasu, aastatepikkune menetlus, palju lisanõudeid) ning laste suhtluskorra tagamise lahendite sundtäitmine komplitseeritud. Tegevuse kaudu on toetatud esmatasandi õigusabiteenuse osutamine ning Eesti Advokatuuri kaudu osutatav riigi õigusabi. Programmi tegevuse nimetus: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele Programmi tegevuse eesmärk: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud. Tegevuste kirjeldus RIK osutab haldusala välistele asutustele erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendustega seotud teenuseid, sh dokumendihaldussüsteemi haldamine ja arendamine, infosüsteemide haldamine, majutamine ja arendamine. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse neljateist teenust, neist suurima eelarvemahuga on IT-teenus muudele avaliku sektori klientidele (1,2 mln eurot), ülejäänud teenused jagunevad enam-vähem võrdsetes mahtudes erinevate ministeeriumite valitsemisaladele ja institutsioonidele. 01.10.2022 muudeti äriregistri andmed tasuta kättesaadavaks, seetõttu kaob RIK-il osaliselt püsiv omatulu, mida teeniti äriregistri andmete vaatamisest. 3.9.3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 35. Justiitsministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % 100 Tabel 40. Justiitsministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Kulud kokku -191 773 -194 313 -233 373 -39 059 20% Tööjõukulud -109 332 -112 929 -145 052 -32 123 28% Majandamiskulud -54 506 -57 159 -59 317 -2 158 4% Muud tegevuskulud -2 968 0 0 0 0% Sotsiaaltoetused -20 -13 -23 -10 75% Investeeringutoetused -73 -20 0 20 -100% Muud toetused -10 139 -8 638 -12 331 -3 693 43% Edasiantavad maksud -1 533 -1 500 -1 500 0 0% Põhivara amortisatsioon -3 886 -4 205 -4 205 0 0% Käibemaks -9 316 -9 850 -10 946 -1 096 11% Kulud suurenevad võrreldes eelmise aastaga 20%. Enam suurenevad kulud tööjõule summas 32 mln eurot, mis on tingitud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) alusel määratud palkade kasvust, inflatsiooni survest palkadele ning laiemalt töövõimekuse suurendamisest, sh , kohtute ja prokuratuuri madalapalgaliste teenistujate palgakasvust ja siseturvalisuse ning küberjulgeoleku valdkonna palgakasvust. Lisaks suurenevad kulud toetustele 3,7 mln eurot, et tagada õigusabi ning olulisel määral toetatakse represseeritute valdkonna MTÜ-sid ja partnerorganisatsioone. Majandamiskulud suurenevad 2,2 mln euro võrra, mis on tingitud valdavalt energiahindade kallinemisest. 3.9.4 Investeeringud Justiitsministeeriumi valitsemisalas on peamised investeeringud laboriseadmetesse. Joonis 36. Justiitsministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Eesti Kohtuekspertiisi Instituut soetab laboriseadmeid amortiseerunud seadmete asemele, mis on vajalik võimekuse hoidmiseks ning võimaldab kasutada kaasaegsamaid uurimismeetodeid. 101 Tabel 41. Justiitsministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Investeeringud kokku -1 936 -2 946 -1 658 1 288 -44% IT investeeringud -137 -217 -133 84 -39% Transpordivahendid 0 -120 0 120 -100% Masinad ja seadmed -180 -1 283 -1 248 35 -3% Muud investeeringud -1 326 -135 0 135 -100% Kinnisvara 0 -720 0 720 -100% LEA2022 vanglate turvalisus- 0 -720 0 720 -100% toimepidevus Käibemaks -294 -471 -276 194 -41% 2022. aasta eelarve oli suuremas mahus, kuna lisaeelarvega eraldati vahendid kinnipidamisasutuste toimepidevuse ning kriisideks valmisoleku tõstmiseks. Varasematel aastatel on valitsemisala suurimaks põhivara soetajaks olnud RIK, kes investeeris peamiselt IT infrastruktuuri. See osa RIK-i teenusest anti olulises mahus 2022. aastal üle Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele. 3.10 Kaitseministeeriumi valitsemisala Hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude eest kaitsta. Kaitseministeeriumi valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigi kaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine, kutsealuste kutsumine ajateenistusse, Kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, Kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Kaitseministeeriumi valitsemisala moodustavad kuus riigiasutust: Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseressursside Amet, Välisluureamet ja Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Kaitseministeeriumi haldusalasse kuuluvad riigi osalusega sihtasutused SA CR14 ja SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus ning avalik- õiguslik juriidiline isik Kaitseliit. Valitsemisala kulude ja investeeringute koondeelarvest moodustab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse eelarve 62%, Kaitseväe eelarve 27% ja Kaitseministeeriumi eelarve 7%. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult alla 3%. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse osakaal kogu eelarvest on oluliselt suurem, kuna selles kajastuvad valitsemisala investeeringute ja erivarustuse hanked ning taristu arendamise ja korrashoiu teenused. Valitsemisalas töötab kokku ligi 5 900 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Suurima töötajate arvuga valitsemisala asutus on Kaitsevägi ligi 3 957 töötajaga (67% valitsemisala töötajaskonnast). Kaitseministeeriumi senised neli programmi on alates 2023. aastast ühendatud üheks terviklikuks sõjalise kaitse ja heidutuse programmiks. Valitsemisalas uuendati 2021. 2022. aasta jooksul teenuseid, et need toetaksid senisest paremini tegevuspõhist juhtimist. 102 Uuendatud teenused on kooskõlas Vabariigi Valitsuse otsusega jaotatud üheteistkümne programmi tegevuse vahel. Teenuste muudatustest tulenevalt on programmi tegevuste eelarvetes olulised mahulised muutused peamiselt väeloome ja kaitsevalmiduse ning riigikaitselise inimvara tegevustes. Valitsemisala personalitöö korraldamine on konsolideeritud Kaitseressursside Ametisse ning tsiviiltoetuse toimimist tagab alates 1. septembrist 2022. aastal Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kaitsekulud Tegevuspõhise riigieelarve ja rahvusvahelise aruandluse arvestus ei ole kõiges ühetaoline. Rahvusvahelises aruandluses on oluline eelkõige kaitsekulude määratlus NATO meetodi järgi, mis ei võta arvesse riigikaitsesse suunatud välistoetusi ja muid tuludest sõltuvaid kulusid ega aastast amortisatsiooni, vaid näitab riigi poolt riigikaitsesse suunatud rahaliste vahendite suhet SKP-sse. NATO kaitsekulude arvestusse kuulub ka vastav käibemaks. Tegelik kaitsekulu osakaal selgub alati tagantjärele, kui riigi tegelik SKP on Statistikaameti poolt kokku arvutatud. Joonis 37. Kaitsekulude kogumaht, mln eurot 2021 RE 2022 RE 2023 RE SKP-st eraldatud Riigikaitse arengukava 2022-2031 1 614,6 672,3 790,7 elluviimiseks sh Kaitseliidule eraldatav sihtotstarbeline toetus9 38,7 46,9 49,0 2 Liitlastega seotud kulud RES 2022-2025 alusel 10,6 10,1 9,9 3 Laevatõrje raketisüsteem - 46,0 0,0 4 Riigikaitseinvesteeringute programm (KIP) 20,0 20,0 20,0 5 Muud täiendavad sihtotstarbelised eraldised 10 1,6 2,4 0,05 6 Sõjalise kaitse tugevduspakett (VV jaanuari otsus) - 4,4 99,7 7 Sõjalise kaitse tugevduspakett (VV märtsi otsus) - 15,4 114,8 RES 2023-2026 otsused (keskmaa õhutõrje, liitlaste taristu, 8 toetus Kaitseliidule, teadus- ja arendustegevuse kulud, 63,0 välisvahendite käibemaks) 9 Kaitsekulu NATO meetodi järgi 646,8 770,6 1098,1 10 % SKP-st 2,06% 2,11%11 2,85% 11 Mittesõjaline: Laevastikuga seotud kulud SIM-lt - 4,4 5,5 Pagulaste abistamiseks - 0,2 - Välisvahendid, tuludest sõltuv kulu ja omatulu, mis ei kajastu 12 kaitsekulude arvestuses NSIP12 ja tuuleenergia kompensatsioonimeede13 14,5 26,2 49,3 Välihaigla soetamine - - 6,5 KIP taristu müügitulu arvelt, aastate vahel liigutamine - - 1,8 13 Mitterahaline kulu (amortisatsioon) 63,3 67,3 73,1 9 Tegevuspõhise eelarve vaates on Kaitseliidu eraldis kajastatud erinevate programmi tegevuste juures vastavalt sellele, millises mahus Kaitseliit konkreetsesse tegevusse panustab. Lisaks sellele hangib Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus perioodil 2023-2026 maakaitsele ca 100 mln euro eest varustust, relvastust ning laskemoona. Julgeoleku suurendamise raames eraldas Vabariigi Valitsus maakaitse suurendamiseks 10 500 inimese võrra hangeteks 29,5 mln eurot. 10 Täiendavad sihtotstarbelised eraldised on tegevuspõhise eelarvestamise kulude katteks eraldatud vahendid ja 2022. aastal teadusrahastus ja IKT rahastamine. 11 Selle (ümber)arvutuse alus on RAM suvine majandusprognoos. Varasemast kõrgem SKP tähendab, et kaitsekulu protsent saab olema varasemaga planeeritust väiksem. 12 NATO julgeolekuinvesteeringute programm taristu ehituseks. 13 CO2 kvooditulust ja MKM statistikakaubanduse vahenditest investeeringud kompensatsioonimeetmetesse (radarid). RRF vahenditest on selle RES-ga planeeritud ka täiendav radar ja passiivsüsteem (66 mln), need kantakse Kaitseministeeriumi eelarvesse üle hiljem (kui tarne hakkab toimuma). 103 2021 RE 2022 RE 2023 RE 14 Kõik Kaitseministeeriumi kasutuses olevad vahendid14 647,2 785,5 1142,7 Eesti jätkab NATO põhihangete sihttaseme täitmist, planeerides 2023. aasta põhihangete prognoositavaks tasemeks rohkem kui 20% kaitsekulude kogumahust. 3.10.1 Tulud Välisrahastusel on oluline roll Eesti sõjalises riigikaitses. Joonis 38. Kaitseministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Tabel 42. Kaitseministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Tulud kokku 5 038 21 416 16 253 -5 163 -24% Saadud toetused 1 775 18 647 11 802 -6 845 -37% Tulud majandustegevusest 2 119 175 177 2 1% Tulud põhivara ja varude müügist 860 87 1 837 1 750 2011% Trahvid ja muud varalised karistused 140 205 135 -70 -34% Muud tulud 99 2 301 2 301 0 0% Intressi- ja omanikutulud 46 0 0 0 0% Valitsemisala tulud on võrreldes eelmise aastaga muutunud peamiselt välisvahendite prognoosi vähenemisest tingituna, sest NATO rahastusega projektid on lükkunud edasi. Samuti vähenevad trahvid ja sunnirahad seoses vabatahtlike ajateenistusse kutsumisega. Kasvavad tulud põhivara ja varude müügist seoses valitsemisala kinnistute müügiga. Muudes tululiikides olulisi muutusi ei ole planeeritud. 14 Kaitse-eelarve ei sisalda kaitsekuludest SOM, RAM jm valitsemisalade eelarvesse suunatud vahendeid, mille väljamakse tehakse väljaspool Kaitseministeeriumi eelarvet. NATO meetodi järgi arvestatakse need kaitsekulude hulka. 104 Saadud toetused NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NSIP NATO Security Investment Programme) raames saadud välistoetustest investeeritakse 2023. aastal Eestisse kokku ligi 4,8 mln eurot, sh: • NATO meresidesüsteemi väljaarendamine (BRASS) 3,7 mln eurot; • lennubaasi võimekuse suurendamiseks Ämaris (MULTIPURPOSE) 1 mln eurot; • NATO õhujuhtimissüsteemi arendamine (ASBE) 0,1 mln eurot. Ukraina abistamiseks annetatud välihaiglaga seotud välistoetust laekub 6,5 mln eurot. Mehitamata maismaasõidukite süsteemi (iMUGS - Integrated Modular Unmanned Ground Systems) projekti välistoetust on planeeritud 0,9 mln eurot. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna vahenditest investeeritakse 2023. aastal küberharjutusvälja arendamiseks 0,4 mln eurot. Tulud majandustegevusest Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumile laekub trükiste ja meenete müügist, ruumide lühiajalisest rendist, piletitulust ning orkestriteenuse osutamisest 31 000 eurot. Saadud tulu kasutatakse müüdava kauba soetamiseks muuseumipoodi ja kontserttegevusega kaasnevateks kuludeks. Eelmise aastaga samas mahus on planeeritud üüritulu kaitseväe linnakutes asuvatelt müügipunktidelt ja tasu kaitseväe territooriumile paigaldatud sideoperaatorite seadmetelt, kokku 0,1 mln eurot. Tulu põhivarade müügist Vanametalli, toidupakkide ja muu vara müügist planeeritakse sarnaselt eelmisele aastale 87 000 eurot. Kaitseministeeriumi käsutuses olevate kinnistute müügist planeeritakse 1,75 mln eurot, mis suunatakse kaitseotstarbeliste varude soetuseks. Trahvid ja muud varalised karistused Rahatrahve ja sunnirahasid ajateenistusse mitteilmumise eest on planeeritud ligi 0,1 mln eurot. Trahvide ja sunnirahade hulk prognoositavalt väheneb seoses vabatahtlike ajateenistusse kutsumisega. Reservõppustele põhjuseta ilmumata jäämise eest on planeeritud sunnirahasid 40 000 eurot. Muud tulud Ämari õhuturbe kulude hüvitamine vastavalt Balti riikide kokkuleppele ning kaotatud ja lõhutud kaitseväe varustuse hüvitamine ligi 2,3 mln eurot. Intressi- ja omanikutulud 2023. aastaks intressi- ja omanikutulusid ei planeerita. 105 3.10.2 Kulud tegevuspõhises vaates Vahendid suunatakse sõjalist kaitsevõimet enim loovatesse valdkondadesse 3.10.2.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse Joonis 39. Julgeolek ja riigikaitse tulemusvaldkond ja selle maht 15 Tulemusvaldkonna eesmärk on usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine. 15 Kaitsekulu kokku NATO meetodil on 1098,1 mln eurot. Joonisel on tulemusvaldkonna kulud ilma investeeringuteta ja käibemaksuta ning koos amortisatsiooniga ja välisvahenditest ja majandustegevusest sõltuvate kuludega. 106 Joonis 40. Julgeolek ja riigikaitse tulemusvaldkonna mõõdikud Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm sõjaline riigikaitse ja heidutus , mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Riigikaitse arengukavaga 2022 2031 (RKAK 2022 2031), mida viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavadega. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonnaga seotud programmdokument on kättesaadav Kaitseministeeriumi kodulehel https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid- tegevused/alusdokumendid-ja-oigusaktid. 3.10.2.1.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 43. Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2021 Muutus, Planeerimistasand 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Julgeolek ja riigikaitse Tulemusvaldkond -515 615 -564 392 -817 983 -253 591 45% Sõjaline riigikaitse ja -564 392 -253 591 45% Programm -515 615 -817 983 heidutus Programmi -171 842 -203 381 118% Väeloome: muud üksused 0 -375 223 tegevus Programmi -48 989 37 936 -77% Kaitsevalmidus 0 -11 053 tegevus Programmi -25 116 -4 669 19% Kaitsetahe 0 -29 785 tegevus Liitlaste kaasamine ja Programmi -34 722 151 0% 0 -34 571 rahvusvaheline koostöö tegevus Programmi -51 813 299 -1% Luure ja eelhoiatus 0 -51 513 tegevus Riigikaitseliste Programmi -12 087 -5 025 42% 0 -17 113 investeeringute korraldus tegevus Programmi -25 909 -25 800 100% Riigikaitseline inimvara 0 -51 709 tegevus Programmi -140 561 -38 247 27% Väeloome: maavägi 0 -178 807 tegevus Programmi -16 856 -18 448 109% Väeloome: merevägi 0 -35 304 tegevus Programmi -20 289 -5 591 28% Väeloome: õhuvägi 0 -25 880 tegevus 107 2021 Muutus, Planeerimistasand 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Programmi -16 208 9 183 -57% Liitlaste kohalolek Eestis 0 -7 025 tegevus 3.10.2.1.2 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse programmid ja programmi tegevused Programmi nimetus Sõjaline riigikaitse ja heidutus Programmi eesmärk: hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude vastu kaitsta. Asutused, kes viivad programmi ellu: Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseressursside Amet, Välisluureamet ja Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Programmi tegevuse nimetus: Väeloome: muud üksused Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud ressursiraamistikku, võimed saavutatakse kiiresti ning võrreldes sarnaste riikidega suudab Eesti väge toota tõhusamalt. Tagatud on, et Kaitseväe sõjaline struktuur vastab tuleviku vajadustele ja muud üksused on täiemahuliselt varustatud, mehitatud ja väljaõpetatud vastavalt Riigikaitse arengukavas kokkulepitule. Tegevuste kirjeldus: Tegevus koondab Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse teenuseid, mis on suunatud RKAK võimete ja üksuste loomisele ning üksuste alalhoidmisele ja väljaõppele muudes üksustes. Samuti kajastuvad tegevuse all üksuste, välja arvatud maaväe, mereväe ja õhuväe, varustamiseks mõeldud kaitseotstarbeliste hangete kulud. Muude üksustena kajastatakse kaitseväe juhtimisstruktuuri, küberväejuhatust, sõjaväepolitseid ja Toetuse väejuhatust. Siin kajastatakse ka üldisi väeloomet suunistavaid ja toetavaid teenuseid nagu väeloomepoliitika kujundamine ja riigikaitseliste infosüsteemide arendus, kaitsealane teadus- ja arendustegevus ning rahuaegse taristu alalhoidmine ja harjutusväljade tagamine. Alustatakse mitmikraketiheitjate (MLRS) üksuse loomisega, millega suureneb kaudtule ulatus ja võime muutub regionaalseks vastase mõjutusvahendiks. Võime loomiseks viiakse läbi relva-, juhtimissüsteemide ja laskemoona hange, õpetatakse välja meeskonnad ja rajatakse toetav taristu. Lisaks sellele jätkub kaitseväe sidevõrgu arendamine ning koostöös NATO-ga alustatakse kallas-laev sidesüsteemi arendust. Jätkatakse üksuste automaatrelvadega ümber relvastamisega ning hangitakse täiendavad kuulipildujad. Kaitsealane teadus- ja arendustegevus on suunatud väeloome uute rakenduslike lahendite leidmisele, panustades uute tehnoloogiate alastesse uuringutesse ja sõjaliste otsustusprotsesside kiirendamise projektidesse. Oluliste suundadena jätkuvad riigikaitselise inimvara ja kaitsetahte teadusuuringud. Teaduskoostööks liitlastega arendatakse välja kompetentsikeskused küberi, elektroonilise sõjapidamise ning sõja- ja katastroofimeditsiini alal. Platvorm rahvusvaheliseks koostööks loob võimalused kaitsetööstuse 108 ekspordipotentsiaali realiseerimiseks, nt Euroopa kaitsefondis osalemise kaudu (mh sõjalise mobiilsuse ja modulaarse tulevikulaeva projektides). Eelarve mahud muutuvad seoses kaitsealase teadus- ja arendustegevuse teenuse muutusega (varem riigikaitseliste investeeringute korralduse all, 2,2 mln eurot). Rahuaegse taristu alalhoiu ning harjutusväljade tagamise teenused olid kuni 2022. aastani jaotatud hinnanguliselt üksuste vahel, alates 2023. aastast käsitletakse neid eraldiseisvate teenustena, mida üksuste ning väeliikide vahel ei jagata. Väeloome tegevuse jaotamisel väeliikide lõikes on kõik üksustega sidumata teenused kajastatud muude üksuste all. Programmi tegevuse nimetus: Väeloome: maavägi Programmi tegevuse eesmärk: tagatud on, et Kaitseväe sõjaline struktuur vastab tuleviku vajadustele ja maavägi on täiemahuliselt varustatud, mehitatud ja väljaõpetatud vastavalt Riigikaitse arengukavas kokkulepitule. Tegevuste kirjeldus: Väeloome tegevus koondab Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi teenuseid, mis on suunatud uute RKAK võimete ja üksuste loomisele alalhoidmisele ja väljaõppele maaväes. Samuti kajastuvad tegevuse all maaväe üksuste varustamiseks mõeldud kaitseotstarbeliste hangete kulud. Maaväe alla kuuluvad 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad ja sõjaline maakaitse. NATO Madridi kohtumise olulisima järelmina läheb maavägi üle diviisi struktuurile. Alustatakse teise brigaadi manööverüksuste ja mõlema brigaadi tankitõrjekompaniide soomustamisega, misläbi suureneb nende kaitstus ning paraneb mobiilsus. 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljon saab enda kasutusse esimesed CV90 toetussoomukid. Tagalapataljonile hangitakse erinevaid transpordivahendeid, eritehnikat ja treilereid. 2. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljonis täiendatakse tulejuhtimise mõõdistusvarustust, esmane digitaliseeritud valmidus saavutatakse 2024. aasta lõpuks. Brigaadi pioneeripataljonile hangitakse erinevat tüüpi pioneeritehnikat (välikindlustus- ja tõkestamisvõime tõstmine) ja transpordivahendeid. Tagalapataljonile hangitakse erinevaid transpordivahendeid, eritehnikat ja treilereid. Jätkub ühekordsete SPIKE SR tankitõrjerelvade soetamine, mis vahetavad välja vananenud 90mm tankitõrjekahurid ja millega suurendatakse ka kaitseväe lahinguvõimet. Maakaitse üksustele hangitakse erinevaid ratassõidukeid ning side- ja IKT varustust. Vabariigi Valitsuse täiendava lisarahastuse toel suureneb maakaitse isikoosseis algselt planeeritud 9 500 inimeselt juba 2024. aastaks 20 000 inimeseni. Seoses maakaitse laienemisega viiakse 2023. aasta jooksul läbi täiendavad õppekogunemised 10 500 inimesele teadmiste ja oskuste värskendamiseks. Kokku kutsutakse 2023. aastal kaitseväe õppekogunemistele üle 25 000 inimese. Traditsiooniliselt jätkub iga-aastaselt õppuse Kevadtorm läbiviimine. Programmi tegevuse nimetus: Väeloome: merevägi Programmi tegevuse eesmärk: tagatud on, et Kaitseväe sõjaline struktuur vastab tuleviku vajadustele ja merevägi on täiemahuliselt varustatud, mehitatud ja väljaõpetatud vastavalt Riigikaitse arengukavas kokkulepitule. Tegevuste kirjeldus: 109 Tegevus koondab Kaitseväe teenuseid, mis on suunatud uute RKAK võimete ja üksuste loomisele mereväes, ning mereväe üksuste alalhoidmisele ja väljaõppele. Samuti kajastuvad tegevuse all mereväe üksuste varustamiseks mõeldud kaitseotstarbeliste hangete kulud. Mereväes jätkub olemasolevate võimete alalhoidmine ja arendamine, toimub rannakaitse raketisüsteemide ning meremiinide esmane integratsioon uuendatud struktuuri. Tuukriüksuse osas säilitatakse tänaseks saavutatud võime toetada miinijahtijaid. Jätkatakse mereolukorra teadlikkuse (MSA - Maritime Situational Awareness) arendamist ning integreerimist Balti riikide ja NATO-üleselt. 2023. aasta alguses integreeritakse mereväe koosseisu Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) piirivalve laevastik ja kaldaradarite süsteem ning vastava valdkonna ülesanded liiguvad PPA- lt Mereväele. Siseministeeriumi valitsemisalalt üle võetud kulud kajastuvad teenuspõhiselt väeloome: merevägi ja kaitsevalmiduse tegevuste all. Programmi tegevuse nimetus: Väeloome: õhuvägi Programmi tegevuse eesmärk: tagatud on, et Kaitseväe sõjaline struktuur vastab tuleviku vajadustele ja õhuvägi on täiemahuliselt varustatud, mehitatud ja väljaõpetatud vastavalt Riigikaitse arengukavas kokkulepitule. Tegevuste kirjeldus: Tegevus koondab Kaitseväe teenuseid, mis on suunatud RKAK võimete ja üksuste loomisele õhuväes, ning õhuväe üksuste alalhoidmisele ja väljaõppele. Samuti kajastuvad tegevuse all õhuväe üksuste varustamiseks mõeldud kaitseotstarbeliste hangete kulud. Õhuväes jätkatakse igapäevast ja aastaringset lennutegevuse käitamist 24/7 põhimõttel, tagamaks õhuturbeoperatsioonide läbiviimist ja liitlaste vastuvõttu. Luure- ja olukorrateadlikkuse tagamiseks jätkatakse lennutegevust selleks varustatud vahenditega. Maapealse õhutulejuhtimise ja õhuturbelennukite sihitamise oskuste väljaõppeks ja alalhoiuks jätkatakse tegevusi senises mahus. Programmi tegevuse nimetus: Kaitsevalmidus Programmi tegevuse eesmärk: Eesti jõuab 2026. aastal lahingusse kaks korda kiiremini kui 2021. aastal Tegevuste kirjeldus: Kaitsevalmiduse tegevus koondab Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse teenused, mis on suunatud olukorrateadlikkuse hoidmisele ning täieliku sõjalise lahinguvalmiduse saavutamise kiiruse tõstmisele, samuti PPA-lt Kaitseväele üle antud mereseire ja merereostuse tõrje teenuseid. Koostöös Riigikantseleiga planeeritakse korraldada riigi poliitilisele juhtkonnale vähemalt kaks korda aastas riigikaitselisi õppuseid. Formeerimiskiiruse tõstmiseks jätkub õppuste (k.a erinevate tasemete lauaõppuste) ja lisaõppekogunemiste korraldamine. Lahinguvalmiduse kontrolliks korraldatakse igal aastal kaks lisaõppekogunemist. Kohalike omavalitsuste ülesannete ja rolliselguse ning koordinatsioonivõime parendamise eesmärgil jätkatakse riigikaitseseminare. Valmiduse kiiremaks saavutamiseks on eesmärgiks täiendavate lepingute sõlmimine maa- alade kasutamiseks, mis tagavad kaitseväele alade paindliku kasutusele võtmise. 110 Riigikaitseliste koormiste korraldus viiakse Kaitseressursside ametist Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusesse, mis muudeti valitsusasutuseks. Riigikaitseks vajalikud varad on planeeritud ning soetatud ja vajadusel on rakendatud täiendavad meetmed tsiviilsektorist ressursside kaasamiseks. Eelarve mahu muutus tuleneb teenuste ümberkorraldamisest 2022. aasta üksuste valmiduse tagamise teenused on asendunud teistel alustel hinnastatavate teenustega, mistõttu 2022. ja 2023. aasta eelarved ei ole üheselt võrreldavad. Kaitsevalmiduse olukorrateadlikkuse hoidmise teenuses kajastuvad laevastike liitmisest tulenevalt Siseministeeriumi valitsemisalalt üle võetud kuludest 3,5 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Kaitsetahe Programmi tegevuse eesmärk: tõsta avalikkuse teadlikkust ja stimuleerida avalikku arutelu julgeoleku, riigikaitse ja välispoliitika küsimustes. Tugevdada Eesti kaitsevaldkonda, tuvastades ja analüüsides riigikaitse- ja julgeolekuprobleeme ning pakkudes strateegilisi ja poliitilisi lahendusi. Kaasata ühiskonda laiemalt riigikaitsesse - riigikaitse on kodanikuidentiteedi vaidlustamatu osa. Tegevuste kirjeldus: Kaitsetahte tegevus koondab Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu, Kaitseressursside Ameti ja Eesti Sõjamuuseumi teenuseid, mis on suunatud ühiskonna laiemale kaasamisele riigikaitsesse, sealhulgas riigikaitse õpetusega seotud teenused, strateegiline kommunikatsioon, mõttekodade kaasamine, sõjaväelise muusikakultuuri edendamine, ajaloolise pärandi uurimine, säilitamine ja tutvustamine, laiapindse riigikaitse ettevalmistamine ja toetamine, noorte isamaaline kasvatus ning erinevad kaitsetahte projektid. Suure osa kaitsetahte tegevuse eelarvest moodustab Kaitseliidu sihtotstarbeline toetus, mis on suunatud Kaitseliidu vabatahtliku tegevuse arendamisse (18,4 mln eurot)16 ning tagab motiveeritud ja ettevalmistatud liikmeskonna ning riiklike ja kohalike omavalitsuste struktuuride toetamise. 2023. aastal on eesmärk Noorte Kotkaste ja Kodutütarde rühmade arvu suurendamine põhikoolides ning organisatsiooniväliste inimeste kaasamine.. Kaitseliit korraldab riigikaitselaagreid, mis võimaldab Kaitseliidul noortele tutvustada Eesti riigikaitset ning võimalusi sinna panustamiseks. Laagrite läbiviimise toetamiseks soetatakse 2023. aastal täiendavad vormikomplektid. Võetakse kasutusele riigikaitseõpetuse toetuse taotlemise keskkond, mis lihtsustab riigikaitseõpetajate tööd toetuste taotlemisel. Samuti alustatakse uue riigikaitseõpetuse õpiku koostamisega. Alustatakse järjekordse riigikaitseõpetaja kursusega Tallinna Ülikoolis. Jätkub toetuste andmine MTÜ-dele, mõttekodadele (sh SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus) ja projektidele kaitsetahte tõstmiseks ja riigikaitselist teadlikkuse suurendamiseks. 2023. aastal jätkub sõjamuuseumi püsiekspositsiooni uuendamine ja väliala väljaarendamine. Valmib relvastatud vastupanuvõitluse uurimuse käsikiri. Eeldatavalt toimub senisest märgatavamalt intensiivsem sõjahaudade ekshumeerimine. Sõjaväeorkester tagab riiklike ja kaitseväeliste tseremooniate kõrgekvaliteedilise teenindamise ning teeb muusikalisi koostööprojekte teiste artistide ja muusikakollektiividega. Programmi tegevuse nimetus: Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö 16 Kogu Kaitseliidu sihtotstarbeline toetus on 49,5 mln, millele lisanduvad maakaitseüksuste hanked. 111 Programmi tegevuse eesmärk: liitlaste toetus Eesti kaitselahendile on tagatud pikaajaliste vägedega täidetud plaanide ning kaitsekokkulepetega. Tegevuste kirjeldus: Liitlaste kaasamise ja rahvusvahelise koostöö tegevus koondab Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe teenused, mis on suunatud rahvusvahelise kaitsealase koostöö edendamisele, ning sisaldab rahvusvahelise koostöö edendamise, rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise, rahvusvahelise küberkoostöö, välisteenistuse, Kaitseväe rahvusvahelistes staapides, valmidusüksustes ja rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemise ning rahvusvahelisele koostööle suunatud õppuste teenuseid. Rahvusvahelise koostöö tegevused keskenduvad Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhieesmärgi teostamisele tagada heidutus ja kindlustada liitlaste osalemine Eesti sõjalises kaitses. Selleks arendame koostööd liitlaste ja regionaalsete partnerriikidega, töötame aktiivselt kaasa NATO arengutes kollektiivkaitse tugevdamisel ning osaleme julgeoleku tagajana erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu NATO, EL, ÜRO ja OSCE juhitud kriisiohje- ja rahuoperatsioonides. Abikäepoliitika raames on planeeritud vahendid ja tegevused sihtriikide, sh Ukraina toetamiseks valdkonnapõhiselt (territoriaalkaitse arendamine, küberkaitse, sõja- ja katastroofimeditsiin, rehabilitatsioon, väljaõpe) ning Genfi julgeolekupoliitika teaduskeskusesse panustamiseks abikäeriikide, sh Ukraina õppurite toetamiseks. Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise eesmärk on saavutada NATO ja Euroopa Liidu kaitsepoliitika toetus Eesti riigikaitsele. NATO-s on oluline tagada Venemaa Ukraina vastase agressiooni järgselt fundamentaalselt muutunud julgeolekuolukorras NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamine, muuhulgas 2022. aasta Madridi tippkohtumise otsuste elluviimine. Euroopa Liidus jätkub Venemaa Ukraina vastase agressiooni järgselt kasvanud Euroopa Liidu kaitsekoostöö arendamine, toetades seejuures NATO kollektiivkaitset, NATO-EL koostööd ning lähedast partnerlussuhet Eesti strateegiliste liitlastega. See hõlmab näiteks Euroopa Liidu strateegilise kompassi jätkutegevuste elluviimist ning Euroopa Liidu rahalise panuse suurendamist Eesti riigikaitse eesmärkide toetuseks, muuhulgas Euroopa Liidu liikmesriikide kaitsevõime arendamisel ning Ukraina ja teiste Euroopa Liidu idapartnerite toetamisel. Jätkatakse küberharjutusvälja arendamist sihtasutuses CR14, viiakse ellu Open Cyber Range projekti. Eestis paiknev NATO küberkaitsekoostöö keskus jätkab panustamist NATO kui ka Keskuse liikmete küberkaitsealase väljaõppe ja teadus- ning arendustegevusse koolituste, õppuste, konverentside, uuringute jms tegevuste kaudu. Rahvusvahelise koostöö edendamisele suunatud õppused lähtuvad käesoleval perioodil erinevatest rahvusvahelise koostöö kokkulepetest (näiteks NATO, PfP ja kahepoolsetest kokkulepetest), Balti riikide koostegevuse kokkulepetest ja õppuste plaanist ning muudest kaitseväe võimearenduse- ja koostööprojektidest (näiteks VJTF, eFP, NRF, NRI, JEF). Jätkatakse osalemist rahvusvahelistel sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel ning valmidusüksustes, mis toetavad Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärkide saavutamist ning kaitsekoostöö süvendamist Eesti jaoks oluliste strateegiliste liitlasriikidega. 2023. aastal on plaanis säilitada Eesti panus valmidusüksustesse sarnasel tasemel kui 2022. aastal. Operatsioonidel osalemise maht lähtub Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu otsustest. Programmi tegevuse nimetus: Luure ja eelhoiatus 112 Programmi tegevuse eesmärk: võimalikult pikk eelhoiatus väliste ohtude kohta, mis ähvardavad Eestit ja teisi Balti riike. Tegevuste kirjeldus: Luure ja eelhoiatus koondab Välisluureameti ja Kaitseväe luurekeskuse tegevused. Täpsem kirjeldus ei ole avalik. Programmi tegevuse nimetus: Riigikaitseliste investeeringute korraldus Programmi tegevuse eesmärk: tagatud on, et iga riigikaitsesse investeeritud euro annab võimalikult palju kaitsevõimet. Tegevuste kirjeldus: Riigikaitseliste investeeringute korralduse tegevus koondab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseministeeriumi teenused, mis on suunatud hangete, taristu ehituse ja korrashoiu ning toitlustamise korraldamisele ja kaitsetööstuspoliitika kujundamisele. Hangetega soetatud kaupade ja teenuste, taristu ning toitlustamise kulud kajastuvad nendes programmi tegevustes, mille eesmärkide täitmiseks soetused tehakse, ning põhivara soetused kajastuvad investeeringutena. 2021. aasta sügisel alguse saanud ja peale Ukraina sõja algust veelgi hoogustunud ehitushindade kasv ja määramatus on tinginud juba kavas olevate ehitusprojektide ümberhindamise ja osaliselt edasi lükkamise järgmisesse otsustusperioodi. Arendatakse põhiliselt uute võimete tagamiseks vajalikku taristut ja kaitsevaldkonna kasvust tingitud puuduvat hoonestust. Samuti on prioriteet liitlaste ja nende toetusega kaasneva taristu kiire valmimine. Tähelepanu pööratakse energiatõhususe tagamisele ja taastuvenergia senisest suuremale kasutusele. Otsitakse võimalusi taristu ja süsteemide loomise ja ülalpidamiskuluside vähendamiseks, et säästliku majandamise läbi arendada RKAK-iga sätestatud väestruktuur välja ennaktempos. Hangete ja ostude korralduse läbivateks eesmärkideks on avatus turule ja seeläbi konkurentsi tagamine, vajaduste konsolideerimine ja mastaabisäästu saavutamine ning teenuste ja materjali õigeaegne tarnimine. Tihedat koostööd kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ühishangete formaadis tehakse nii rahvusvaheliselt teiste riikidega (nt Läti, Poola) aga ka Eesti siseselt teiste ministeeriumite ja riigiasutustega. Jätkatakse 2022. aastast Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusesse üle viidud valitsemisala toitlustusteenuse funktsiooni arendamisega, eesmärgiga kasvatada kliendirahulolu, säilitades Toetatakse kaitsetööstuse innovatsiooni, tootearendust ja ekspordivõimalusi. Jätkub kaitsekuludest kaitsetööstuse projektide rahastamine, mille eesmärk on suurendada rahvuslikku rikkust, tõstata riigi kaitsevõimet ning panustada ühistesse kaitsevaldkonna lahenduste loomisesse Euroopa Liidus. Toetusteks kaitsetööstusele on planeeritud 0,8 mln eurot, millest makstakse tegevustoetust Eesti Kaitsetööstuste Liidule, kaetakse Eesti omaosalus Euroopa Kaitsefondi abil rahastatud EL liikmesriikide ühistes kaitsetööstuse arendusprojektides ning toetatakse riigisisestel konkurssidel sihtotstarbeliselt valitud ettevõtteid ja organisatsioone. Programmi tegevuse nimetus: Riigikaitseline inimvara 113 Programmi tegevuse eesmärk: ajateenistusel põhinev reservvägi on võrreldaval tasemel NATO valmidusüksustega. Tegevuste kirjeldus: Riigikaitselise inimvara tegevus koondab Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Kaitseressursside Ameti teenused, mis on suunatud kõrge motivatsiooni, väljaõppetaseme, füüsilise ettevalmistusega ja kiire ööpäevase reageerimisajaga reservväe kujunemisele, sealhulgas kaitseväekohustuse täitmise toetamine, sotsiaalsed ja teenistusalased toetused, sõjaväelise hariduse andmine ja täiendõpe, ajateenistus, reservteenistuse väärtustamine ning kaitsevaldkonna personaliteenuse osutamine ja riigikaitselise inimvara poliitika kujundamine. Suurema osa tegevuse eelarvest moodustavad ajateenistuse teenus ning Kaitseväe Akadeemia tegevus sõjaväelise hariduse andmiseks. Jätkatakse sõjaväelise taseme- ja täiendusõpe andmist nii Eestis (Kaitseväe Akadeemias ja is) kui ka välisriikides. 2023. aastal tõuseb ajateenistusse võetavate kutsealuste arv 3 800 kutsealuseni. Toetamaks ajateenistuses antavat väljaõpet, alustatakse 2023. aastal jaanuari ja juuli kutsesse võetud B- kategooria juhtimisõigust eelnevalt omanud ajateenijatele ajateenistuse lõpus juhtumisõiguse kompenseerimist 1 000 euroga. Soodustamaks ajateenistuse läbimist, alustatakse 2023. aastast ajateenijatele, kellel on eluasemelaen, intresside hüvitamist. Suuremat rõhku pannakse ajateenijate teenistuse rahulolule, mida hinnatakse jooksvalt. 2023. aastal võetakse vastu ja rakenduvad Kaitseliidu seaduse muudatused, mis loovad paindlikkuse Kaitseliidu organisatoorse ülesehituse kujundamisel, muudavad paindlikkumaks liikmeks võtmise regulatsiooni ning viivad osad teenistusega seotud toimingute tegemise madalamale juhtimise tasemele, mis muudab otsustusprotsessi kiiremaks. 2023. aastal laiendatakse võimalusi reservis olevate isikute suhtlemiseks mh arendades kaitseväeteenistuse portaali (www.kaitsevaeteenistus.ee). Suurendatakse reservis olevate isikute kaasatust sõjaväelise väljaõppe läbiviimisse luues võimalused osaleda õppekogunemisel instruktoritena. Rakendatakse uus tervisenõuetele vastavuse hindamise korraldus ning teostatakse mõjude järelhindamine. Valitsemisala personaliteenuse tagamine konsolideeritakse alates 01.01.2023 Kaitseressursside Ametisse, kus tagatakse personaliteenus kõikidele valitsemisala asutustele ühtsetel alustel. Sotsiaaltoetustena kajastuvad riigikaitselased õppetoetused (9 000 eurot), kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud asendusteenistujate toetus ja kutsealuste sõidukulu (0,7 mln eurot), asendusteenistujate eest makstav sotsiaalmaks (0,2 mln eurot) ning ajateenijate toetus ning ajateenijate eest makstava sotsiaalmaks (12,8 mln eurot). Programmi tegevuse nimetus: Liitlaste kohalolek Eestis Programmi tegevuse eesmärk: tugevdada Eesti kaitsevõimet ja NATO heidutus- ning kaitsehoiakut, võõrustades liitlaste pataljoni lahingugrupp (NATO enhanced Forward Presence - eFP), NATO Balti õhuturbe missiooni ( tic Air Policing - BAP), NATO staabielementi (NATO Force Integration Unit NFIU) ja rahvusvahelisi sõjalisi õppusi. Tegevuste kirjeldus: Liitlaste kohalolek Eestis tegevus sisaldab Kaitseväe vastuvõtva riigi toetuse teenust liitlaste kohaloleku toetamiseks Eestis. Jätkatakse erinevate liitlasüksuste formaatide võõrustamist 114 ning ollakse valmis võõrustama täiendavaid liitlasi. Vastuvõtva riigi toetus (HNS) koondab endas kõik tegevused, mis on seotud HNS valdkonna rahvusvaheliste, riiklike ning valitsemisala üleste koordineerivate ning korraldavate tegevustega ning välisriikide relvajõududele lubade menetlemise ja väljastamisega. Kaitsevägi planeerib ja viib ellu saatvate riikide vägede vastuvõtmist ning lõimimist. NATO Madridi tippkohtumise tulemusel astuti selge samm liitlaste kohaloleku suurendamise poole Eestis ja NATO idatiival laiemalt liikudes tugevamale tõkestusheidutusele ning tugevdatud kaitsehoiaku strateegiale. Oluline roll selles on kiirel liitlaste siirdataval tugevdusel ning seetõttu peab NATO jätkuvalt töötama selle kallal, et võimalik Vene agressioon saaks allianssi poolt kiire ja kollektiivse vastuse. Selle tagamiseks on oluline juba rahuajal luua vastavad sõjalised eeldused ning tagada Eesti suutlikus pakkuda liitlaste võõrustamiseks vajalik taristu, millega luuakse väljaõppevõimalused ning kaasaegsed ja paindlikud tingimused liitlasüksuste majutamiseks. 2023. aastal on planeeritud liitlaste vastuvõtuks vajaliku taristu loomiseks kokku 45,54 mln eurot17. 3.10.3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 41. Kaitseministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 44. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Kulud kokku -551 619 -591 517 -890 767 -299 250 51% Tööjõukulud -140 128 -148 502 -170 431 -21 929 15% Majandamiskulud -178 415 -221 897 -433 673 -211 776 95% Muud tegevuskulud -50 155 -52 083 -59 381 -7 298 14% Sotsiaaltoetused -11 737 -12 012 -14 382 -2 370 20% Investeeringutoetused -1 280 -7 740 -6 600 1 140 -15% Muud toetused -57 762 -54 889 -60 453 -5 564 10% Põhivara amortisatsioon -76 138 -67 270 -73 063 -5 793 9% 17 Millest 4,9 mln oli eraldatud juba varem;, 10,64 mln otsustati täiendavalt VV 2022 märtsi julgeolekupaketi osana ning 30 mln RES otsusena 115 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Käibemaks -36 004 -27 125 -72 783 -45 659 168% Kulud võrreldes eelmise aastaga suurenevad, see on seotud peamiselt julgeoleku tugevdamise meetmetega, milleks Vabariigi Valitsus on eraldanud 2022. aasta kevadel Kaitseministeeriumile lisavahendid. Majandamiskulud sisaldavad muuhulgas kaitseotstarbelise erivarustuse kulusid, sh laskemoon, ning kaitseväe kulu ajateenijate väljaõppeks, kaitseväelaste osalemist rahvusvahelistel õppustel. Samuti kaetakse majandamiskuludest rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemisega seotud kulud ning kaitseväe ja ministeeriumi välisteenistuse kulud. Valitsemisala taristu haldust korraldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Majandamiskulude kasv on seotud Vabariigi Valitsuse julgeoleku suurendamise meetmetega, millega eraldatud lisavahendid on kasvatanud ligemale kahekordseks kaitseotstarbelise varustuse kulude mahtu võrreldes 2022. aastaga. Muud tegevuskulud sisaldavad Välisluureameti ja Kaitseväe riigisaladusega seotud kulu, mille detailsem jaotus on riigisaladus. Sotsiaaltoetused on ajateenijate ja asendusteenistujate toetused ning ajateenija või asendusteenistuja eest tasutav sotsiaalmaks. Samuti planeeritakse sotsiaaltoetusena vigastuste korral makstavad hüvitised. Sotsiaaltoetuste kasv tuleneb peamiselt ajateenijate arvu kasvust 300 ajateenija võrra. Muude toetuste hulgas on suurenenud koolidele riigikaitseõpetuse läbiviimiseks antav toetus seoses relvaõppe läbiviimisega ning suurendatakse riigikaitseõpetuse laagrite varustuse hankeid. Samuti suurenevad toetused Kaitseliidule, sihtasutustele CR14 ning Rahvusvahelisele Kaitseuuringute Keskusele. 3.10.4 Investeeringud Vahendite otsustav suunamine investeeringutesse kiirendab üksuste loomist ja tagab kaitsevalmiduse. Joonis 42. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % 116 Tabel 45. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Investeeringud kokku -145 729 -253 324 -321 711 -68 387 27% Inventar -150 -23 -522 -500 2 220% IT investeeringud -3 554 -3 335 -4 138 -804 24% Masinad ja seadmed -1 824 -5 371 -26 247 -20 877 389% Muud investeeringud (sh -90 045 -129 689 -151 141 -21 452 17% kaitseotstarbeline varustus) Kinnisvara -29 020 -75 387 -92 464 -17 077 23% Maa soetused -2 567 -103 0 103 -100% Hoonete ja rajatiste soetus ning -24 533 -57 028 -44 477 12 551 -22% renoveerimine Liitlaste taristu -1 920 -10 706 -37 958 -27 252 255% CO2 kvooditulust rahastatav 0 -7 550 -6 446 1 104 -15% investeering Radarite taristu statistikakaubanduse 0 0 -3 583 -3 583 100% vahenditest Käibemaks -21 136 -39 521 -47 198 -7 678 19% Investeeringud võrreldes eelmise aastaga suurenevad hüppeliselt, see on seotud nii julgeoleku tugevdamise meetmetega, milleks Vabariigi Valitsus on eraldanud Kaitseministeeriumile lisavahendid summas 28,8 mln eurot (käibemaksuga 34,6 mln eurot), kui valitsemisala selge poliitikaga suunata vahendid jõuliselt investeeringuteks, et üksuste varustamine oleks võimalikult kiire. Inventari soetamise maht suureneb. Kaitseväe Ämari lennubaasi päästeteenistusele soetatakse lennukimaketid ja vahetatakse välja vananenud inventari. IT investeeringute suurenemine on seotud seadmete elutsüklite lõppemisega seadmete kasutusajast tulenevalt. Masinatest ja seadmetest soetatakse Kaitseväele kaks bussi ning seadmeid ja taristu uute tuuleenergia tootmisvõimsuste rajamise võimaldamiseks Kirde-Eestis (investeering CO2 osakute ning taastuvenergia kvootide müügist saadud tulu arvel) ja Mandri-Eestis. Muude investeeringutena kajastuvad kaitseotstarbelise erivarustuse ja kaitseinvesteeringute programmi investeeringud, mis hõlmavad mitmeid erinevaid hankeid, nt tankitõrje granaadiheitjad, miinipildujad, veokid ning soomusjalaväepataljoni toetussoomukid. Kinnisvarainvesteeringud kasvavad peamiselt liitlaste taristusse suunatud täiendavate vahendite tõttu. Hoonete ja rajatiste soetuse ning renoveerimise investeeringutes keskendutakse uute võimete toetamisele ning ladustamist ning hoiustamist tagavatele taristu arendustele. 2023. aastal valmivad üksuste toetuseks laod ja laskemoonahoidlad, laskemoona käitusalad, tehnikahall mereväe üksusele, Paldiski söökla laiendus, tehnika varjualused. Lisaks sellele valmib NATO Küberkaitse Kompetentsikeskuse laiendus. Lõpule jõuab ka Rabasaare linnavõitluslinnaku ehitus ning ühendusteed keskpolügoonile. Kuna taristuehituse hinnad on oluliselt kallinenud (ca 30%), on eelnevalt kavandatud arendustest edasi nihutatud Sõja- ja Katastroofimeditsiinikeskuse/Lahingukooli ehitus ning Riigikaitsemaja valmimine. Liitlaste taristu investeeringud sisaldavad taristuprojekte, millega jätkatakse liitlaste vajaduste toetamist Ämari lennubaasis, Tapa linnakus ja harjutusväljadel. Jätkatakse harjutusväljakute laiendamisega ning täiendava linnaku loomisega Madridi otsuste järgselt liitlastele täiendav 117 taristu tagamiseks liitlaste üksuste roteerimiseks, sh väljaõppeks, ning juhtimiselemendi alaliseks loomiseks. 3.11 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala Valitsemisala on Eesti keskkonnavaldkonna eestvedaja, mille põhieesmärk on vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamine. Valitsemisalas kujundatakse ja viiakse ellu kliima-, maapõue-, looduskaitse-, kalandus-, metsa-, jahindus-, õhukvaliteedi-, kiirgus-, merekeskkonna-, vee kasutamise ja kaitse ning keskkonnateadlikkuse poliitikat, keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitikat ning tööstusheite- ja kemikaalipoliitikat. Samuti kütuse ja müra valdkonna poliitikat, riigi maapoliitikat ning tagatakse kvaliteetsete ruumiandmete ja ilmainfo kättesaadavus. Valitsemisala tulemusvaldkond tulemusvaldkonda Keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuulub kaks valitsusasutust: Maa-amet ja Keskkonnaamet ning kolm hallatavat riigiasutust: Keskkonnaagentuur, Eesti Loodusmuuseum ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Lisaks kuuluvad haldusalasse riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Erametsakeskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus ja AS Ökosil. Menetluses olev SA Erametsakeskuse ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi SA KIK) ühinemisprotsess peaks lõpule jõudma 01.01.2023. Valitsemisala tulud, 732,6 mln eurot, moodustavad 5% kogu riigieelarve mahust ning kulud 196,3 mln, 1% riigieelarvest. Valitsemisala siseselt moodustab Keskkonnaministeeriumi kulude ja investeeringute eelarve 70% valitsemisala eelarvest, Keskkonnaameti eelarve 12%, Maa-ameti ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogia keskuse eelarved mõlemad 6%, Keskkonnaagentuuri eelarve 5% ja Eesti Loodusmuusemi eelarve jääb alla 1% valitsemisala kulude ja investeeringute eelarve mahust. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas töötab 30.06.2022 seisuga 1307 teenistujat, kõige suurema töötajaskonnaga on Keskkonnaamet (541 teenistujat so 41,4% valitsemisala teenistujatest). 3.11.1 Tulud Tulud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ) müügist kasvavad 205,5 mln eurot ehk 97%. 57% Keskkonnaministeeriumi valitsemisala tuludest moodustavad tulud majandustegevusest, mis võrreldes eelneva aastaga kasvavad 97% ehk 205,5 mln eurot. Suurim kahanev tululiik on riigilõivud, mis vähenevad 18 530 euro võrra ehk 4%, eelkõige kiirgustegevusloa taotluse läbivaatamise toimingute vähenemise tõttu. Detailne ülevaade tuludest on seletuskirja osas 2 tulude peatükis. 118 Joonis 43. Keskkonnaministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Tabel 46. Keskkonnaministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2021 täitmine 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 482 810 412 946 732 646 319 700 77% Saadud toetused 72 159 65 971 69 392 3 421 5% Riigilõivud 531 511 492 -19 -4% Tulud majandustegevusest 255 245 211 607 417 074 205 467 97% Tulud põhivara ja varude müügist 28 645 24 000 24 000 0 0% Trahvid ja muud varalised karistused 275 200 250 50 25% Keskkonnatasud 89 971 77 770 146 203 68 433 88% Muud tulud 86 20 20 0 0% Intressi- ja omanikutulud 35 899 32 867 75 215 42 348 129% Saadud toetused Saadud toetuste maht kasvab 5% võrreldes eelmise aastaga ehk 3,4 mln euro võrra. Saadud toetusi välisdoonoritelt kasutatakse koos riikliku ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi kaasrahastusega nii valitsemisala oma kulude ja investeeringute katteks, kui ka vahendamiseks teistele asutustele. EL struktuurifondide lõppeva, 2014-2020 eelarveperioodi tegevustele on planeeritud kokku 33,7 mln eurot, järgmiste meetmete elluviimiseks: • saastunud alade ja veekogude korrastamiseks 10,4 mln; • veemajandustaristu arendamiseks 8,6 mln; • ettevõtete ressursitõhususe suurendamiseks 7,6 mln; • kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamiseks ning taastamiseks 4,9 mln; • struktuurivahendite tehniline abi 2,2 mln eurot. Ühtekuuluvuspoliitika fondide uue, 2021-2027 eelarveperioodi Keskkonnaministeeriumi rakendatavate meetmete kogueelarveks koos tehnilise abi ja riikliku kaasfinantseeringuga on 119 244 mln eurot, millest 2023. aastaks on planeeritud 29,4 mln eurot järgmiste meetmete elluviimiseks: • elamute liitumiseks kaugküttevõrguga ja kütteseadmete uuendamiseks 4 mln; • õhuseire arendamiseks 4,3 mln; • kliimamõjudega kohanemiseks 3,5 mln; • elupaikade taastamiseks ja elurikkuse parendamiseks 1,3 mln; • üleujutusriskide maandamiseks 2,4 mln; • ringmajanduse korraldamiseks 7,1 mln; • kaevandamise ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks 6,8 mln eurot. Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) projektide finantseerimiseks on planeeritud 2023. aastal 3,6 mln eurot, sh rohetehnoloogiate arenguprogrammideks ja infosüsteemide arendamiseks 2,6 mln eurot ning ettevõtetele ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks 1 mln eurot. LIFE programmi vahendid elupaikade ja liikide seisundi parandamiseks metsa- ja põllumajandusmaal 1,6 mln eurot, Eesi-Läti ühisprojekti elluviimiseks puisniitude taastamiseks ja jätkusuutliku majandamise edendamiseks 1,1 mln eurot, Ida- ja Lääne-Virumaa veekogude seisundi parandamiseks 0,9 mln eurot ja teiste väiksemamahuliste projektide elluviimiseks 0,6 mln eurot. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna vahenditest on planeeritud 2,3 mln eurot keskkonna ja kliimameetme elluviimiseks. Eesti- raames lisanduvad 2023-2029 eelarveperioodil toetusvahendid bioloogilise mitmekesisuse programmi elluviimiseks, mille kogueelarve koos riikliku kaasfinantseeringuga moodustab 8,4 mln eurot, millest 2023. aastal elluviidav osa on 0,7 mln eurot. Riigilõivud Valitsemisalas on suurimate mahtudega lõivutulud riiklike tegevuslitsentside ja tegevuslubade väljastamine ning pikendamine 0,4 mln eurot. Lõivu kogujateks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, kiirgusseaduse ja tööstusheite seaduse alusel on Keskkonnaamet ning maakatastriseaduse alusel Maa-amet. Laekumiste prognoos on vähenenud 4% võrra, eelkõige kiirgustegevusloa taotluse läbivaatamise toimingute riigilõivu vähenemisest, sest suur osa varasemalt 5a tähtajaga lubadest muutuvad tähtajatuks. Tulud majandustegevusest Tulud majandustegevusest suurenevad võrreldes eelneva aastaga 97%, kuna Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ) hind ja kogused on kasvanud nõudluse tõttu tõusnud. Majandustegevusest laekuvast tulust suunatakse riigituludesse riigimaade kasutustasudest laekuv tulu 3,7 mln ja 50% LHÜ müügist laekuvast tulust ehk 205,6 mln. Ülejäänud 50% LHÜ müügist laekuvast tulust suunatakse kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse vastutavate ministrite kaudu. 120 Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas kasutatakse majandustegevusest laekunud tuludest valitsemisala kuludeks ja investeeringuteks 23,2 mln eurot, millest 21,9 mln eurot moodustavad LHÜ müügi tuludest tehtavad kulutused ja 1,3 mln eurot omatuludest tehtavad kulutused. Tulud laekuvad Keskkonnaagentuurile lennumeteoroloogia info edastamise, lennuvaatlusteenuse, meteoroloogilise -ja hüdroloogilise info edastamise, metsa hindamise ja Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse käitamise eest, Keskkonnaametile (KeA) kiirgusseaduse alusel KeA põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise eest, Eesti Loodusmuuseumile piletite müügitulust ja ürituste korraldamise eest, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele rakendusadministraatori teenuse eest ja Maa-ametile maa erastamise korraldamise eest. Tulu põhivarade müügist Tulud põhivarade müügist laekuvad Maa-ametile maade ja riigivara müügist. Tulude prognoos 24 mln eurot on sama võrreldes eelmise aastaga. Trahvid ja muud varalised karistused Trahvid 0,25 mln eurot laekuvad Keskkonnaametile keskkonnaalaste rikkumiste eest. Laekumise kasvuprognoosi on suurendatud 50 000 euro võrra, eelnevate perioodide tegelikult laekunud tulu alusel. Keskkonnatasud Keskkonnatasude 2023. aasta laekumise prognoosiks on 146,2 mln eurot, mis on 68,4 mln eurot suurem võrreldes eelneva aastaga. Kasv on tingitud peamiselt põlevkivi koguse ja kaevandamisõiguse tasumäära tõusust. Keskkonnatasud laekuvad maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise, vee erikasutuse, kasvava metsa raieõiguse, kalapüügiõiguse ja jahipidamisõiguse (loodusvara kasutusõiguse tasu /ressursitasu) ning saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise (saastetasu) eest: • kalapüügi- ja jahipidamisõiguse müügist 0,6 mln eurot; • maavara kaevandusõiguse, vee erikasutuse ning saastetasude eest kokku 145,6 mln eurot, millest arvestatakse sihtotstarbeliselt kohalikele omavalitsusüksustele 16,5 mln eurot ja riigieelarvesse suunatakse 129,1 mln eurot. Tulenevalt keskkonnatasude seadusest eraldatakse Keskkonnaministeeriumi eelarvelistest vahenditest SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimiseks 14,2 mln eurot, mis vastab minimaalselt riigieelarve koostamisele eelnenud aasta vee erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule. SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimine toimub keskkonnaministri 31.01.2020 määruse nr 10 sätete alusel, mille kohaselt on moodustatud 9 valdkondlikku programmi: atmosfääriõhu kaitse, kalanduse, keskkonnateadlikkuse, looduskaitse merekeskkonna, metsanduse, ringmajanduse, veemajanduse ja kaasrahastamise valdkondades. 121 Muud tulud Maa-ametile laekub viivisintressitulu tähtajaks tasumata maa järelmaksu-, hoonestusõiguste- ja kasutusvaldusetasu nõuetelt 20 000 eurot, mis jääb võrreldes eelneva aastaga samaks. Intressi- ja omanikutulud Dividenditulu 75,2 mln eurot on planeeritud äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2023. aasta kevadel pärast 2022. aasta tegelike majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksavad dividende Riigimetsa Majandamise Keskus ja Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Muude finantstuludena on kavandatud intressitulu maa järelmaksunõuetelt. 3.11.2 Kulud tegevuspõhises vaates Keskkonnaministeeriumi tulemusvaldkonna Keskkond kulud on suunatud Eesti inimestele puhta ja mitmekesise elukeskkonna tagamiseks, ühtlasi toetades loodusesse vastutustundliku suhtumise kujundamist. 3.11.2.1 Tulemusvaldkond Keskkond Joonis 44. Keskkonna tulemusvaldkond ja selle maht Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik. 122 Joonis 45. Keskkonna tulemusvaldkonna mõõdikud Keskkonna tulemusvaldkonna peamiseks strateegiliseks aluseks on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, millega on määratletud pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Tegevuse majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine. Tulemusvaldkonnas on loomisel uus strateegiline raamistik. Hetkel koostatakse ning eeldatavalt 2023. aasta jooksul kiidetakse heaks kaks keskkonna tulemusvaldkonna arengukava keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030 (KEVAD) ja metsanduse arengukava aastani 2030. KEVADega integreeritakse ühtsesse arengudokumenti kõik keskkonnavaldkonnas seni kehtinud arengudokumendid, va poliitika põhialused. Tulemus- valdkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid18 Programm Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016 2030 Keskkonnakaitse ja Keskkond kasutuse Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 programm Riigi jäätmekava 2014 2020 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027 Tabel 47. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Võrreldes keskkonnakaitse ja -kasutuse programmiga aastateks 2022-2025 on programmi tegevustes kavandatud üks muudatus eesmärgistamine ei ole vajalik. Lisaks on tegevuse eelarve maht oluliselt väiksem võrreldes teiste programmi tegevuste eelarvetega. 18 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 on väljatöötamisel ja kinnitatakse eelduslikult 2023.a teisel poolaastal. 123 3.11.2.1.1 Tulemusvaldkond Keskkond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 48. Tulemusvaldkond Keskkond programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2021 täitmine 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % Keskkond -154 424 -166 010 -184 816 -18 806 11% Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm -154 424 -166 010 -184 816 -18 806 11% Kliimamuutuste leevendamine ja -6 930 -25 432 -35 477 -10 046 40% kliimamuutustega kohanemine Õhukvaliteedi parendamine -7 314 -7 093 -13 487 -6 394 90% Kiirgusohutuse tagamine -1 367 -1 660 -1 833 -173 10% Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni -22 094 -19 713 -13 507 6 206 -31% edendamine Keskkonnamõju hindamise ja selle -1 069 -1 236 -1 044 192 -16% maandamise tagamine Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika -1 141 -1 285 -3 485 -2 201 171% kujundamine Jäätmemajanduse korraldamine -3 353 -4 039 -11 351 -7 312 181% Maapõueressursside kasutamise ja kaitse -1 070 -1 363 -2 351 -988 72% korraldamine Merekeskkonna kaitse suunamine -2 974 -2 694 -3 538 -843 31% Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -54 429 -48 117 -35 718 12 399 -26% Elurikkuse kaitse tagamine -14 879 -17 076 -22 306 -5 230 31% Metsanduse arengu suunamine 19 -10 092 -11 188 -13 255 -2 067 18% Jahinduse arengu suunamine -1 590 -1 522 0 1 522 -100% Maatoimingute korraldamine -6 327 -6 087 -7 085 -998 16% Ruumiandmete hõive, analüüsid ja -8 842 -7 728 -8 614 -886 11% kättesaadavaks tegemine Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste -4 341 -4 051 -4 594 -542 13% tagamine Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu -5 878 -5 727 -7 172 -1 445 25% suunamine 3.11.2.1.2 Tulemusvaldkond Keskkond programmid ja programmi tegevused Keskkonnakaitse ja kasutuse programm Programmi eesmärk: Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus on tagatud. Asutused, kes viivad programmi ellu: Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Eesti Loodusmuuseum ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Strateegilised alused, millele programm tugineb on ümberkujundamisel. Hetkel on koostamisel Keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030 (KEVAD 2030) ning uue 19 2023. aastal ühendati pr 124 metsanduse arengukava aastani 2030 koostamine. Eeldatavalt 2023. aasta jooksul kinnitatavad tulemusvaldkonna arengukavad sätestavad lähema kümnendi eesmärgid ja tegevussuunad keskkonna alavaldkondades ning saavad olema peamiseks strateegiliseks raamistikuks keskkonnakaitse ja kasutuse programmile, need on läbinud laiapõhjalise ühiskondliku arutelu ning kokku lepitud valdkonna ekspertide, teadlaste ning erinevate huvipooltega. Lähiaastate väljakutseks kujuneb piisava rahastuse tagamine keskkonnaeesmärkide täitmiseks. Kuna välisvahendite, mille abil pika perioodi kestel seni Eesti keskkonnapoliitikat rahastati, maht mõnel keskkonnavaldkonna suunal on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud, siis tuleb kokku leppida uus mudel keskkonnapoliitika jätkusuutlikuks rahastamiseks. Täiendavalt tuleb arvestada kogu riigi väljakutsega kiirenevas tempos taastuvenergeetikale üleminekuks, et täita Euroopas ühiselt kokku lepitud kliimaeesmärke ning tagada piirkonna energiajulgeolek. Taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamine eeldab, et juba käimasolevate mõjuhindamiste, planeeringute ja keskkonnalubade menetlustele lisandub märkimisväärne hulk uusi menetlusi ning samas kasvab ootus, et menetlused kulgevad oluliselt kiiremini ning asjatundlikumalt. Olemasoleva personaliressursi ning valitsemisalade palgakonkurentsis viimasel redelipulgal olevate töötasudega ei ole sellist puudujääki, rääkimata arenguhüppest, lahendada võimalik. Programmi tegevus: Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine Programmi tegevuse eesmärk: Välja on töötatud ja ellu on rakendatud poliitikad, tegevused ning meetmed, mis toetavad kliimamuutuste leevendamist ja mõjuga kohanemist igal tasandil. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite kontrollimine ja piiramine on tagatud ning vastav poliitika kujundatud ja rakendatud. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi täitmiseks tagatakse kliimapoliitika kujundamine ja suurendatakse elanikkonna teadlikkust kliimavaldkonnas. Tagatakse toimiv ja ajakohane kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, tehakse kliimavaldkonna analüüse ja prognoose, koostatakse ja esitatakse kliimaaruandeid. Tagatakse osoonikihti kahandavate ainete ja f- gaaside käitlemine ja järelevalve, tagatakse võimekus järk-järgult üle minna alternatiivsetele väikese kliimamõjuga külmaainete kasutamisele. Antakse fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme (jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, paiksete tuletõrjeseadmete) ja süsteemi käitlemislube. Euroopa Liidu ühine eesmärk on vähendada aastaks 2030 KHG-de heitkogust vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. See otsus on sätestatud Euroopa kliimamääruses, mis jõustus 2021. aasta juunis. Eesti 2030. aasta eesmärk on vähendada KHG-de heitkoguseid 70% võrreldes 1990. aasta tasemega. 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks koostasid KEM ja MKM 2019. aasta lõpuks riikliku energia- ja kliimakava (REKK), milles lepiti kokku riigi pikaajalised tegevused. REKKi eduaruanne esitatakse Euroopa Komisjonile 2023. aastal ja ajakohastatud aruanne 2024. aastal. pitud Eesti riiklik kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050 ja strateegia tegevuskava seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 mln tonni CO2-ekvivalenti. Need eesmärgid on ambitsioonikamad, kui kehtivas 125 ajakohastada. 2021.a avaldas Euroopa Komisjon uue kliima- - 2026 kaheksat kehtivat õigusakti ja esitatakse viis uut algatust erinevates poliitikavaldkondades ja majandussektorites: kliima, energia ja kütused, transport, hooned, maakasutus ja metsandus. Euroopa Liidu ülese eesmärgina on seatud vähendada Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemise süsteemi (edaspidi EL HKS) sektori koguheidet 43% suurendada. Eesmärk on seatud ELi HKSi kuuluvate sektorite üleselt ja riiklikke eesmärke ei ole. Turg reguleerib heite vähendamist läbi turul saadaval olevate lubatud heitkoguse ühikute koguse järk-järgulise vähendamise. Eesti EL HKS heitkogus vähenes perioodil 2018 2020 ligi 60% valdavalt seoses põlevkivist elektri tootmise vähenemisega. 2021. aastal algas ELi HKSi neljas kauplemisperiood, mis on võrreldes eelnevate perioodidega kestuselt pikem, mis omakorda jaguneb kaheks nö eraldusperioodiks (2021 2025 ja 2026 2030). Riigile iga- aastaselt laekuvatest EL HKS-i enampakkumistuludest vähemalt 50% suunatakse kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks. Ettevõtete kliimaeesmärkidesse panustamise soodustamiseks on väljatöötamisel vabatahtliku süsinikuturu riiklik raamistik. Riikliku rohepöörde tegevuskava raames koostatakse riigi sektorile ühtne kasvuhoonegaaside jalajälje hindamise juhis ning viiakse läbi piloothindamine. Samuti koostatakse juhis kliimamõju hindamiseks KSH ja KMH protsessides ning nõustatakse juhise rakendamisel nii Keskkonnaametit kui ka keskkonnamõju hindajaid. Viiakse läbi kasvuhoonegaaside (KHG) riiklik inventuur ja prognoosid ning esitatakse aruandluse Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. Arendatakse veelgi täpsemaks KHG riiklikku inventuuri ja prognoose ning parandatakse andmete kättesaadavust. Kaardistatakse täiendavaid kliimamõjusid vähendavaid meetmeid, analüüsitakse ja rakendatakse KHG heite vähendamise potentsiaali kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi välistes sektorites. Keskkonnaministeerium koostas LIFE Strateegilise Integreeritud Projekti taotluse Kliimamuutustega kohanemise arengukava KeM vastutusalas olevaid tegevusi aastani 2031. Projekti juhtpartner on KeM, kaasatud on 16 kaaspartnerit sh (KeA, KAUR, KEMIT, EKUK, RMK, ELM). Projekti kestus on 9 aastat ja maht on 18,8 mln eurot, millest riiklik omafinantseering on 7,5 mln eurot. 2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu 95% toetused ja HKS vahenditest rahastatavad tegevused, millest olulisemad on välja toodud järgnevalt. HKSi projektid eelarvega 21,9 mln eurot, millest olulisemad on vähese heitega sõidukite kasutuselevõtt; üleujutusriskide maandamine riskipiirkondades olevates kohalikes omavalitsustes; kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkide elluviimisega seotud tegevused (sh rahvusvaheline kliimakoostöö) ja kohalikes omavalitsustes jäätmete liigiti kogumise arendamine. 126 Uue perioodi struktuurivahenditest on plaanitud toetada: kohalike omavalitsuste kliimamuutustega leevendamise ja kohanemise võimekuse ning kliimateadlikkuse suurendamist, kombineeritud sadeveesüsteemide sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamist, meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamist, mitte heas seisundis veekogude taastamist (2023.a eelarve 3,5 mln eurot), üleujutusohu ennetamise ja leevendamise tegevuste elluviimist (2023.a eelarve 2,4 mln eurot). Taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) edendatakse innovaatiliste rohetehnoloogiate arendamist ja levitamist, et aidata kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, kliimamuutustega kohanemisele ja loodusvarade tootlikkuse suurendamisele (2023.a eelarve 2,6 mln eurot). Samuti jätkatakse Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014-2021 finantsmehhanismi eelarve 2 mln eurot). Programmi tegevuse eelarve maht kasvab seoses HKSi projektide (kasv võrreldes 2022.a 2,1 mln eurot) ja RRF toetuse (kasv võrreldes 2022.a 1,6 mln eurot) mahu kasvuga ning uue perioodi struktuurivahendite (5,9 mln eurot) lisandumisega. Programmi tegevus: Õhukvaliteedi parendamine Programmi tegevuse eesmärk: Õhukvaliteedi tagamiseks on siseriiklikult tagatud vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele, õhuseire on teostatud ja avalikkust teavitatud. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi täitmiseks tagatakse õhu, müra ja kütuse valdkonna õigusraamistik ja õigusaktide rakendamine, tehakse analüüse, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet, kontrollitakse tarbimisse lubatud kütuste aruannete nõuetele vastavust, registreeritakse paikse heiteallika või orgaanilisi lahusteid kasutava käitaja tegevus, antakse õhusaaste lube. Peamiseks väljakutseks õhu valdkonnas on erinevate sektorite õhusaaste heitkoguste vähendamine. Kõige keerulisem on saavutada ammoniaagi heitkoguse vähendamise eesmärki. Eesmärk on 1% vähendamist võrreldes 2005. aasta tasemega, seega sisuliselt on tegemist heitkoguse külmutamisega. Ligi 90% ammoniaagi heitkogusest tekib põllumajanduses. Ligi 5% heitkogusest on seotud puidu põletamisega keskmistes ja suurtes põletusseadmes, mille osakaal on järjepidevalt kasvanud. Kuna energeetikas ja tööstuses on järjepidevalt vähendatud õhusaasteainete heitkoguseid, seondub aina suurem heitkoguse osakaal hajusate heiteallikatega nagu kohtküte ja transport. 36% Eestis tekkivatest peenosakestest (PM2,5), 48% mustast süsinikust, 14% lenduvatest orgaanilistest ühenditest ja 78% benso(a)püreenist eraldub koduahjudest. Maanteeliiklusega on seotud 31% lämmastikoksiididest, 6% lenduvatest orgaanilistest ühenditest ning 7% eriti peente osakeste heitkogusest. Nendes sektorites on õhusaastesse panustajate arv väga suur ning heitkoguse vähendamine keerulisem ning aeganõudvam kui ettevõtte tasandil heidete vähendamise kokkulepete saavutamine. 127 Avalikkuse parem teadlikkus heitkoguste tekkesektoritest ning igaühe võimalustest heite vähendamiseks on hädavajalik, et täiendavalt piirata heitkoguseid kohtküttest ja transpordist. Vajalik on kutaoigesti.ee kampaania jätkamine, et parendada elanike teadmisi efektiivsest kütmisest. Strateegilistes müra kaardistamise alusel on üle poole Tallinna (59,9%) ja pooled Tartu (50,1%) elanikest kokkupuutes vähemalt 55 dB autoliikluse müraga. Selline kokkupuude suurendab suure häirituse riski 12,8% müratasemetel 55-59 dB (Lden) ja 42,8% müratasemetel ≥75dB (Lden). Niisamuti suureneb nendel müratasemetel südame isheemiatõve haigestumuse risk 1,04 ja 1,2 korda, mis teeb vastavalt 4% ja 20%. Halva ruumilise planeerimise tulemusel tekkinud õhukvaliteedi ja müra probleemide lahendamine on keeruline. Koos eri ametkondadega tuleb leida müra vähendamise võimalusi ja neid ka rakendada. 2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu neli viiendikku toetused, millest olulisemad on välja toodud järgnevalt. Õhukvaliteedi parandamiseks rakendatakse ja uuendatakse teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020 2030. Käivitatakse EL SF larve ca 4,3 mln eurot). Toetatakse elamute liitumist kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamist (2023.a eelarve 4 mln eurot). Lisaks tegevustoetused valitsemisala asutustele (2023.a eelarve 2,6 mln eurot). Programmi tegevuse eelarve maht kasvab seoses eelmises lõigus mainitud toetuste lisandumisega eelarvesse (8,3 mln eurot). Programmi tegevus: Kiirgusohutuse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Kiirgusohutus on tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi täitmiseks tagatakse kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine, antakse kiirgustegevuslube ning kiirguseksperdi tunnistusi ja teostatakse riiklikku järelevalvet. Tagatakse kiirgushädaolukordadeks valmisolek ja neile reageerimine, avaldatakse kiirgusandmeid ning nõustatakse pädevaid asutusi ja järelevalve teostajaid, peetakse riiklikku kiirgustöötajate doosiregistrit. Eesti energiajulgeoleku, säästvuse ja konkurentsivõime suurendamiseks ning 2050. aasta kliima-eesmärkide saavutamiseks kutsus VV 2021.a aprillis ellu tuumaenergia töörühma, mille eesmärgiks on analüüsida tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalust Eestis ning esitada oma järeldused ja ettepanekud VVle (vahearuanne 2022.a septembris ja lõpparuanne eeldatavasti 2024.a). Tuumaenergia töörühmas on üheks käsitletavaks teemaks ka tööstuse kaasamine ning kompetentside, oskusteabe ja tööjõu arenguvajadused. 2021. aastal alustati radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise sisuliste tegevustega alustatud on KOV eriplaneeringu protsessi ja asukohavalikuga. Valdkonna peamised kitsaskohad: 128 • Kiirgusohutuse tagamiseks ning kiirgus hädaolukorrale reageerimisvõimekuse tagamiseks tuleb teha lähiaastail mahukad investeeringud, vahetada välja amortiseerunud seadmed ning tagada pidev seire kiirguse vallas. • Lõpule tuleb viia Paldiskis asuva radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaiga lõplik ohutuks muutmine ning teha vajalik eeltöö lõppladestuspaiga rajamiseks. Selleks on vajalik läbi viia kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja KSH II etapp ning lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorsektsioonide likvideerimiseks vajalikud uuringud. Samuti on tarvis läbi viia lõppladustuspaiga asukoha detailse lahenduse koostamiseks vajalikud asukohaspetsiifilised uuringud ja reaktorsektsioonide likvideerimise keskkonnamõju hindamine. Nõukogudeaegse tuumapärandi (Paldiski, Sillamäe) osas lõpplahendust leidmata ning avalikkuse hirme maandamata ei saa toimuda mõistlike argumentidega avalikke arutelusid tuumajaama rajamise võimalikkuse ümber ning Paldiski objekti osas lõpplahenduse ning Sillamäe objekti püsiva hoolduse ning seire tagamine on selle eelduseks. Valdkondlikud vajadused ja arengusuunad on väga ressursimahukad (inimressurss, tehnilised ja rahalised vahendid) ning vajavad väga pikaajalist pühendumust ja kindlustunnet finantseerimisallikate osas (nt Paldiski endiste tuumareaktori sektsioonide dekommissioneerimine, lõppladustuspaiga rajamine, tuumaenergia kasutuselevõtu analüüs ning tuumaprogrammiga alustamise etapid). Programmi tegevus: Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Lisandväärtus ressursikasutuse suhtes kasvab, ettevõtted pakuvad rohkem keskkonnahoidlikke tooteid-teenuseid ning kasutavad vabatahtlikke keskkonnahoidu tõendavaid ja tõhustavaid meetmeid. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi täitmiseks toetatakse keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitika kujundamise ja rakendamisega ettevõtluse üleminekut ressursitõhusale ringmajandusele ja saastamise vähenemist, korraldatakse keskkonnatasude deklareerimist, väljastatakse ökomärgiseid ning Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) tunnistusi ning arendatakse keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume nende laiemaks rakendamiseks avalikus sektoris. Ringmajanduse valdkond on viimastel aastatel kiires tempos edasi arenenud, kuigi ringmajandus kui vajalike tarvete ühiskasutus või ressursside optimaalne kasutamine on olnud meie praktika pikka aega. Eestis soodustavad ringmajandusele üleminekut ringkasutuspõhised algatused. Uue rahastamisperioodi puhul nähakse ette ka edendavad ja üleminekut kiirendavad toetused. Tugevuseks ringmajanduse arendamisel on digilahendused, kuna nende kasutus on üks peamistest ringmajanduse hõlbustajatest. Kohalike omavalitsuste roll teadlikkuse tõstmisel on kriitilise tähtsusega, kuid omavalitsustes on ressursside puudus nii inimeste, teadmiste kui raha osas. 2022.a jooksul on valminud riiklikul tasandil ringmajanduse üldiseid põhimõtteid kokkuvõttev dokument (ringmajanduse valge raamat), millele koostatakse edaspidi ka konkreetsem tegevuskava. Oluline on seejuures keskkonnakorralduslike meetmete rakendamine. Nt on oluline avalikus sektoris keskkonnahoidlike riigihangete süsteemne kasutuselevõtmine. 2022.a 1. jaanuarist alates rakendatakse neljas kategoorias (koopia- ja joonestuspaber, puhastustooted ja- teenused, kontori IT seadmed ning mööbel) avaliku sektori ja 129 võrgustikusektori hankijale kohustuslikus korras keskkonnahoidlikke kriteeriume. Kavas on kehtestada keskkonnahoidlikud kriteeriumid ka maanteesõidukitele ning teevalgustusele ja fooridele ning kujutise reprodutseerimise seadmetele. Lisaks on võimalik ringset praktikat järgida ka teistes valdkondades oluline on seada fookus teisese toorme võimalikult laialdasele kasutamisele riigihangetes. Eesti üheks kitsaskohaks on madal ressursitõhusus. Et parandada Eesti majanduse konkurentsivõimet ning vähendada tootmises tekkivaid jäätmeid ja jääke, jätkatakse struktuurivahenditest ning Taaste- ja vastupidavuskavast ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamise toetamist. Laiem eesmärk on vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikkust. See hõlmab nii ringmajanduse tehniliste ekspertide koolitamist, investeeringuid uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks ringmajanduse suunal kui ka jätkusuutlikuks jäätme- ja materjalimajanduseks vajalikke füüsilise ja digitaalse infrastruktuuri arendusi (eelarve 2023.a 11,7 mln eurot). 2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu 91% toetused. Programmi tegevuse eelarve maht kahaneb seoses Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõppemisega (6,1 mln eurot). Programmi tegevus: Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Oluline keskkonnamõju (KMH ja KSH) on hinnatud ja tagatud vastavus keskkonnaeesmärkidele, rakendatakse leevendusmeetmeid. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks rakendatakse keskkonnamõju tõhusa maandamise meetmeid, kooskõlastatakse planeeringuid ja projekte, otsustatakse KMH/KSH algatamise vajalikkuse üle ning antakse sellekohaseid seisukohti, väljastatakse litsentse KMH juhtekspertidele, menetletakse keskkonnavastutuse juhtumeid. KEM osaleb erinevate piiriülese mõjuga või riigi eriplaneeringutega seotud KMH/KSH menetlustes ja seisukohtade kujundamises. Paralleelselt on käimas suuremad projektid, nt Rail Baltic ja Helsingi-Tallinna tunnel. Valitsemisala peamine roll taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamisel ning energiajulgeoleku tagamisel seisneb taastuvenergeetika taristu rajamise eelduste ja võimaluste väljaselgitamisel, pakkudes keskkonnaalast infot ja ekspertiisi, et leida võimalused loodusväärtuste ja taristu kooseksisteerimiseks. Selle rolli täitmiseks on valitsemisala pakutavad teenused seotud peamiselt planeerimistegevuse, keskkonna (strateegilise ja Natura) mõjude hindamise, keskkonnalubade väljaandmise, optimaalsete looduskaitseliste piirangute kehtestamise ning otsustamise aluseks oleva täpse ja kvaliteetse keskkonnaandmestiku tagamisega. 2022.a augustis viidi läbi audit, mh keskkonnamõjude hindamise protsessile, eesmärgiga kiirendada taastuvenergiaprojektide elluviimist. Audit keskendus eeskätt tuuleparkide loomise kiirendamisele vajalik on töötada välja seadusandluse muudatused, et kiirendada menetlusprotsesse, sh mõjuhindamise valdkonda. 130 2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu kolm neljandikku tööjõukulud ning ühe neljandiku majandamiskulud. Programmi tegevuse eelarve mahu langus on seotud valitsemisala majandamiskulude üldise vähendamisega. Programmi tegevus: Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika on kujundatud selliselt, et on saavutatud keskkonna kui terviku kaitse. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse tööstusheite ja kemikaalipoliitikat, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, korraldatakse riigi poolt suletud prügilate järelhooldust ja -seiret, töötatakse välja ühtse keskkonnakaitseloa kontseptsioon, teostatakse riiklikku järelevalvet, antakse keskkonnakomplekslube. Ministeeriumi ja valitsuse ülesandeks on valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamine, EL-i otsustusprotsessis osalemine, EL-i õigusaktidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest (Basel, Stockholm, Minamata) tulenevate nõuete täitmine, sh aruandlus ja muu rahvusvaheline koostöö. Samuti õigusraamistiku ja juhiste loomine, suhtlus huvigruppidega, tööstusheite valdkonna koordineerimine õigusaktide ja uuringute alusel. Tööstusheite valdkonnas on lähiaastate prioriteediks tööstusheite direktiivi muudatusettepanekute osas Eesti seisukohtade esindamine ning hilisem direktiivi ülevõtmine Eesti õigusesse. Kemikaalipoliitika kujundamisel on oluline jätkata ohutu materjaliringluse põhimõtte juurutamist, tagamaks, et materjale saaks võimalikult palju ringlusse võtta. Samuti tuleb jätkata panustamist üleriigilise kemikaalikorralduse tõhustamisse ja tõsta teadlikkust kemikaalidest kui läbivast valdkonnast. Oluline on jätkuvalt leida põlevkivi töötlemisel tekkivatele jäätmetele, tuhale ja aherainele, aga ka poolkoksile, efektiivset rakendust ja suurendada taaskasutust. Selleks on vajalik kaardistada tekkinud jäätmete kogus ja koostis ning jätkata uuringutega, mis toetavad põlevkivi kaevandus- ja tööstusjäätmete taaskasutust, otsese toormena või teisese toormena, kasulike komponentide eraldamiseks ja kasutuselevõtuks. Oluline on kasutada riiklikel taristuobjektidel aherainet. Samuti keskendutakse keskkonnakaitseloa põhimõtete ülevaatamisele. Keskkonnakaitselubade süsteemi kestlikkuse tagamiseks ja vajadusest kohaneda muutuva maailmaga, alustas Keskkonnaministeerium 2021. aastal projektiga "Keskkonnakaitseluba 3.0". Projekti eesmärk on tagada keskkonnakasutuse reguleerimiseks ühtsetel alustel, tasakaalustatud keskkonnakasutusest ja keskkonnariskist lähtuv nutikas ning halduskoormust vähendav avalik teenus. 2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu poole toetused. Olulisem on ÜFi toetus pärandmõjude likvideerimiseks, milles raames tegeletakse kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamise ja jäätmekäitluse piirkondliku arendamisega (2023.a eelarve 1,2 mln eurot). Programmi tegevuse eelarve maht kasvab peamiselt seoses eelmises lõigus mainitud toetuse lisandumisega ning SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimiseks antava toetusmahu suurenemisega. 131 Programmi tegevus: Jäätmemajanduse korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Efektiivne ja innovaatiline jäätmekäitlus, mis vastab jäätmehierarhiale. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse jäätmekäitlusega seotud poliitikat, antakse jäätmelube, tehakse analüüse, koostatakse ja esitatakse aruandeid, korraldatakse jätkuvalt riigiomandis maalt jäätmete koristamist, teostatakse riiklikku järelevalvet. Ringmajanduse edendamisel on jäätmekäitluse korraldamine üheks oluliseks osaks. Eestil on jätkuvalt probleeme suurenenud jäätmetekkega ning madala jäätmete liigiti kogumisega. Jäätmeid võetakse vähe ringlusse ja jäätmete lakkamise kriteeriumeid rakendatakse vähe. Puudusi esineb jäätmekäitluse andmetes, kus olemasolev andmete ajakohasus ei ole piisav ning vaja on arendada reaalaja andmeid. Nende kitsaskohtade ja probleemide ületamiseks on töös erinevaid seadusandlikke muudatusi ning projekte. Näiteks algas 2022.a jäätmete valdkonna digitaliseerimise projekt, mis viiakse ellu KeM ja MKM koostöös ning mille eesmärk on jäätmevaldkonna andmete digitaliseerimise piloteerimine. Tervikuna on oluline jõuda jäätmehierarhiat rakendava jäätmekäitluseni, arendades üle Eesti välja optimaalne ja toimiv jäätmete liigiti kogumise taristu ja ringlussevõtu võimekus ning leida stiimulid liigiti kogumise edendamiseks. Seejuures on oluline koostöö riigi, KOVi, tarbija ja jäätmekäitleja vahel ühiste eesmärkide saavutamiseks. 2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu 60% toetused. Olulisemad on EL vahenditest kavandatud toetusmeede ettevõtete jäätmete ringlussevõtuks (2023.a eelarve 4 mln eurot) ning ÜFi toetus pärandmõjude likvideerimiseks, milles raames tegeletakse kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamise ja jäätmekäitluse piirkondliku arendamisega (2023.a eelarve 2,3 mln eurot). Programmi tegevuse eelarve maht kasvab peamiselt seoses eelmises lõigus mainitud toetuste lisandumisega ning SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimiseks antava toetusmahu suurenemisega. Programmi tegevus: Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Maapõueressursid on kasutatud säästlikult ja jätkusuutlikult. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse maapõue kaitse ja kasutamise poliitikat, koostatakse maavarade maakondlikud teemaplaneeringud, antakse maavara kaevandamisega seotud lube, samuti geoloogiliste uuringute, kivimi, kaevise või katendiga seotud lube, teostatakse riiklikku järelevalvet. Eesti vajab jätkuvalt maapõueressursse ja toormeid, et tagada Eesti majandusareng, kuid seda mitte vaid kasvava ressursside ammendamise arvelt. Tähtis on kaevandamise ruumiline planeerimine ning õigusruumi loomine. Lisaks on oluline tagada kaevandatud alade korrastamine ning tõsta arendajate motivatsiooni kaevandatud alade senisest kiiremaks korrastamiseks ja parimate võimalike tehnikate juurutamiseks, mis aitaks vähendada mäetööstuse keskkonnamõju. Seejuures on maapõueressursside kasutamise suunamisel 132 oluline lähtuda ressurssidest võimalikult suure lisandväärtuse saamisest ning laiemalt suurendada ringmajanduse põhimõtete rakendamist, et tekiks minimaalselt kadusid ja väheneks jäätmeteke. Maakasutuse jätkusuutlikkuse edendamiseks tuleb tagada kaevandatud alade korrastamine, sealhulgas ka vanad mahajäetud karjäärid, hüljatud või ammendunud turbatootmisalad ja vanade kaevanduste varingud ning vajumid, mis võivad olla ohtlikud nii inimestele kui ka keskkonnale ja takistavad maa otstarbekat kasutamist. Maapõueressursside kasutamine peab toimuma jätkusuutlikult, avatud menetluse põhimõtetest lähtuvalt ning maavaradega seotud teave tuleb hoida kaasaegsete infosüsteemide kaudu pidevalt kättesaadav ja ajakohane. 2023. a lõppevad maapõueressursside väärindamise TA projektid (ResTA), kus KeM osaleb eelkõige eesmärgil tagada uuringute läbiviimisel keskkonna alaste aspektide arvestamine ja suunata maavara efektiivse kasutamise põhimõtted. Samuti on KeM kaasatud HTM-MKM ühise TAIE arengukava alusel koostatava maapõueressursside teekaardi kujundamises ja rakendamises. Ohutu elukeskkonna tagamiseks on vajalik korrastada vanad allmaakaevandamisega seotud varingud ja vajumid ning korrastamata ehitusmaavarade karjäärid (korrastustööd perioodil 2023-2026 on kavandatud ÕÜFi raames). Mahajäetud karjääride, ammendunud turbatootmisalade või jääksoode, varingute ja vajumite korrastamisega seotud tegevused on planeeritud perioodile 2021 2030. a. Endiste turbatootmisalade taastamisega seoses teostatakse kuni 2023. toetatakse ca 3,7 mln euro ulatuses. 2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu 43% tööjõukulud, 36% toetused ning 20% majandamiskulud. Programmi tegevuse eelarve mahu kasvu mõjutavad peamiselt lisanduv ÜFi toetus pärandmõjude likvideerimiseks ning SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimiseks antava toetusmahu suurenemine. Programmi tegevus: Merekeskkonna kaitse suunamine Programmi tegevuse eesmärk: Merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped jõustatud, rahvusvahelised kohustused täidetud, see tagab merekeskkonna kaitse Eestis ja väljaspool Eesti jurisdiktsiooni olevatel merealadel. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse poliitikat ja rakendatakse meetmeid mere uurimiseks ning töötatakse välja meetmeid merekeskkonna seisundi parandamiseks, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, kooskõlastatakse reostustõrjeplaane, antakse vee erikasutuslube ning lube mereuuringuteks Eesti merealal. Merekeskkonna peamiseks probleemiks on mere halb seisund, mida põhjustavad maismaalt ja õhust merre jõudvad saasteained ning laevade poolt põhjustatud reostus. Samuti halvendavad mere seisundit globaalsed kliimamuutused, mille tõttu merevesi soojeneb ja hapestub. Eesti korraldab merekeskkonna kaitset merestrateegia alusel koostöös teiste Läänemere riikidega. 2021. aastal valmis ja võeti vastu Läänemere riikide ühine tegevuskava Läänemere kaitseks. Programmi tegevuses on oluline ka mereprügiga seonduv. Eesti elanikele on kõige murettekitavam rannikulähedase merevee olukord seal on eutrofeerumise tagajärjed kõige 133 ilmsemad. Mere kestlikku kasutamist võimaldavate tegevuste määratlemiseks ja soodustamiseks koostatakse pikaajaline kava (nn sinimajanduse kava). Ajakohastatakse mere vesiviljelusega seotud nõuded ning toetatakse vesiviljeluse kahjuliku mõju leevendavate meetmete rakendamist, et soodustada vesiviljelust. Maailmamere ja rahvusvahelise meretranspordi tõttu on vaja tagada rahvusvaheliste kokkulepete ratifitseerimine Eestis ning nende jõustamine nii Eesti merealal kui ka väljaspool riikide jurisdiktsiooni olevatel merealadel. 2023.a programmi tegevuse eelarve jaguneb võrdselt majandamiskulude, toetuste ja tööjõukulude vahel. Programmi tegevuse eelarve mahu kasvu mõjutavad Vabariigi Valitsuse poolt eraldatud vahendid (0,12 mln eurot) merestrateegia meetmekava tegevuste elluviimiseks ja tööjõukulude eelarve suurenemine. Lisaks suureneb SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimiseks antav toetusmaht. Programmi tegevus: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi saavutamise ja säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse ja rakendatakse meetmeid veekogumitega seotud eesmärkide saavutamiseks, sh paisudel kaladele läbipääsu tagamiseks, põllumajandusliku hajukoormuse, maaparandushoiust tingitud koormuse, ohtlikest ainete koormuse ja veevõtust tingitud koormuse vähendamiseks, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tagamiseks ja üleujutuste mõjude maandamiseks. Eesmärkide saavutamiseks korraldatakse veemajandusega seotud tegevustes kvalifikatsiooni taotlemist, antakse veelube, tehakse veekogumite seiret, hinnatakse veekogumite seisundeid ja koormusi, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet. Vaatamata veevaldkonnas tehtud investeeringutele ja rakendatud erinevatele kaitsemeetmetele ei ole veekogumite seisund viimase 12 a jooksul paranenud. Eestis määratud 744 pinnaveekogumist on ligi poolte puhul ning 31 põhjaveekogumist ligi veerandi puhul vähemalt hea seisundi eesmärk jätkuvalt saavutamata. Aastaks 2027 on seatud eesmärk saavutada hea seisund 65% pinnaveekogumitel ja 74% põhjaveekogumitel. Samas VMK eesmärkide saavutamine on ebarealistlik, kuna selleks vajalikele tegevustele puudub rahaline kate. Eestis on kõrge ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kvaliteedi tase ja teenusega liitunute osakaal (ühiskanalisatsiooniga on liitunud 82% ja ühisveevärgiga 88% elanikkonnast). Samuti on elanikkonnale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind taskukohane, keskmiselt moodustab hind 1,1% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust (OECD soovituse kohaselt ei tohiks hind olla kõrgem kui 3-5%). Siiski tuleb lähitulevikus valdkonnas ellu viia olulisi muutusi, kuna toetusrahade abil rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitaristu nõuab ulatuslikke reinvesteeringuid, mida olemasoleva veeteenuse hinnaga pole võimalik katta. Nõuetekohase veeteenuse kättesaadavuse tagamiseks on vajalik ellu viia vee-ettevõtete reform, et konsolideerimise ja efektiivsuse suurendamise kaudu ning mõistliku veeteenuse hinnaga suudaksid vee-ettevõtted ise teha vajalikke reinvesteeringud. EL-i vahenditest 134 kavandatud investeeringutoetus üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel veemajandustaristu rekonstrueerimise projektide elluviimiseks on 2023.aaastal 8,6 mln eurot. Samas ei vasta paljud individuaalsed joogi- ja reoveelahendused nõuetele. Uuringud näitavad, et oma kaevuvett tarbivatest inimestest, keda on ligikaudu 12%-15% elanikkonnast, tervelt 60-70% ei saa tervisele ohutut joogivett. Sageli on põhjuseks lekkivad kanalisatsiooniehitised (reovee kogumismahutid, septikud jms) ning nende mitte nõuetekohane tühjendamine. 2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu kolm neljandikku eelarvest toetused, millest olulisemad on välja toodud järgnevalt. • Muudetakse ohutuks jääkreostusobjektid, mille tulemusel ei kujuta endised tööstusalad enam ohtu põhjaveele, pinnaveekogumitele ega inimeste tervisele (2023.a eelarve 8,8 mln eurot). Ida-Virumaa joogivee varustuskindluse uuringuga tuvastatakse piirkonna veeressursside piisavus ning selgitatakse vajalike investeeringute maht alternatiivsete veeressursside kasutuselevõtuks, et tagada joogivesi piirkonna elanikele ja veeressursside piisavus ka olemasolevatele ning perspektiivsetele tööstustele. Tegevusteks on kavandatud ÕÜFist kokku 3,8 mln eurot, sh 2023.a 1,9 mln eurot. • Rakendatakse LIFE integreeritud veemajanduse projekti, mille raames viiakse ellu Viru alamvesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks vajalikud meetmed kuni 2028. a lõpuni. 10 aastat kestva projekti kogumaksumus on ligi 16,7 mln eurot. 2023. aastaks puhastatakse Erra jõgi Uhaku karstialal 1,5 km ulatuses jääkreostusest ning testitakse Pahnimäe jääkreostusalal in-situ puhastusmeetodit. Samuti viiakse lõpule Rakvere Soolikaoja taimtervendamise katse ning luuakse loodusrada Aidu karjääri. • EL vahenditest teostab Riigimetsa Majandamise Keskus ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamiseks vajalikke tegevusi (2023.a eelarve 1,6 mln eurot). • Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus antav toetus keskkonnaprogrammi elluviimiseks (2023.a prognoositav eelarve 6,3 mln eurot). Programmi tegevuse eelarve maht langeb seoses veemajandustaristu rekonstrueerimise investeeringutoetuse mahu vähenemisega. Toetust vahendati EL-i lõppevast eelarveperioodist ning uuel EL eelarveperioodil ei ole veemajandustaristu toetamiseks vahendeid kavandatud (kahanemine võrreldes 2022.a 15,6 mln eurot). Programmi tegevus: Elurikkuse kaitse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus on tagatud, nii et elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja elurikkuse poolt pakutavad ökosüsteemiteenused on jätkusuutlikud. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse looduskaitsepoliitikat, kavandatakse meetmeid liikide ja elupaikade soodsa seisundi ja maastike mitmekesisuse saavutamiseks muutuvas kliimas ning korraldatakse nende rakendamist. Taastatakse elupaiku, tõrjutakse võõrliike, tehakse eluslooduse rakendusuuringuid ja seiret, hinnatakse liikide ja elupaikade seisundit, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, võetakse loodusväärtusi riikliku kaitse alla, koostatakse tegevuskavasid ja kaitsekorralduskavasid (sh üle-euroopalise loodusväärtuste võrgustiku Natura 2000 kaitse tõhusaks korraldamiseks), antakse lube ohustatud liikidega legaalseks kaubitsemiseks, antakse looduskaitse piirangutega seotud kooskõlastusi ja lube, teostatakse riiklikku 135 järelevalvet, jagatakse looduskaitseteavet, arendatakse ökosüsteemiteenuste kaardistamise hindamise ja taastamise süsteemi jm. Eesti maismaast on looduskaitseseaduse alusel kaitstavate objektidena (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, üksikobjektid) kaitse all 19,5% ja merest koos majandusvööndiga 18,7%. Oluline osa kaitstavast territooriumist on range kaitse all 11% maismaapindalast. Aktiivselt tegeletakse ohustatud liikide ja elupaigatüüpide kaitse ja seirega. Käivitatud on protsessid tagamaks, et aastaks 2030 kaitstakse ELis vähemalt 30% EL maismaast ja merealast ning üleeuroopalisse loodusvõrgustikku on lõimitud ökoloogilised koridorid. Toimub elupaikade (mh sood, metsad, pärandniidud, vooluveekogud) ja liikide kaitse, taastamine ja tegevused nende soodsa seisundi saavutamiseks, et ühegi EL kaitsealuse elupaiga ja liigi kaitsesuundumus ja seisund ei halveneks ning ebasoodsas seisundis olevatest elupaikadest ja liikidest 30% saavutaks aastaks 2030 soodsa seisundi või näitaks selget positiivset suundumust paranemise poole. Koostatakse ja rakendatakse looduse taastamise kava vastavalt EL määrusele. Kõik kaitstavate objektide kaitse-eeskirjad tuleb looduskaitseseaduse nõuetega vastavusse viia 1. maiks 2023. Looduskaitsepiirangute kompenseerimine vajalikus mahus, sh toetuse maksmise jätkamine, sh väljaspool Natura 2000 alasid kaitstavate metsade omanikele (2023-2026). Vabariigi Valitsuse poolt eraldati saamata jäänud tulu kompenseerimiseks erametsaomanikele, kellel on metsaraie keelatud, sh piiranguvööndites ja hoiualadel, et nad saaksid võrdsetel alustel toetust 1,2 mln eurot aastas. Toetusvahendid suunatakse ÜPP Natura erametsamaa toetuse tõstmisest ja toetatavate alade laiendamisest tulenevat lisavajadust. Tõhustatakse kaitstavate liikide, sh hanede poolt tekitatud kahju ennetamise ja kompenseerimise süsteemi. 2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu poole toetused, millest olulisemad on välja toodud järgnevalt. • Jätkatakse LIFE- - ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine 2029. Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit kogumaksumusega 19,4 mln eurot kümne aasta jooksul, millest välisabi 60% ehk 11,6 mln eurot. (2023.a eelarve 1,6 mln eurot). • Samuti jätkatakse Eesti- 026. Projekt keskendub puisniidu alade taastamisele Eestis ja Lätis, jätkusuutlike lahenduste loomisele hooldamisel ja avalikkuse teadlikkuse tõstmisele puisniitude loodus- ja kultuuripärandist ning nende kaitsest ja majandamisest. Projekti kogu eelarve 6,7 mln eurot (2023.a eelarve 1 mln eurot). • Ühtekuuluvusfondist toetatakse elupaikade taastamist kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks ning linnade rohestamiskavade koostamist ja elluviimist (2023. a eelarve 1,3 mln eurot). Lisaks alustataks taastamistöödega, mida rahastatakse ÕÜFist (2023.a eelarve 1 mln eurot). • Eesti- raames töötatakse välja uuenduslikud seiretehnoloogiad ja lahendused ning rakendatakse kaitsemeetmete tulemuslikkuse süstemaatiline hindamine (2023.a eelarve 0,7 mln eurot). 136 • Oluline eelarveline maht on Riigimetsa Majandamise Keskusele antavatel toetustel kaitstavate soo-elupaikade ja poolloodusike koosluste taastamiseks 1,3 mln eurot ning kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimiseks 1,6 mln eurot. Lisaks toetustele moodustavad programmi tegevuse eelarvest ligi kolmandiku tööjõukulud ning veerandi majandamiskulud. Programmi tegevuse eelarve maht kasvab peamiselt seoses eelnevalt mainitud lisandunud toetustele (bioloogilise mitmekesisuse säilitamine 0,7 mln, puisniitude pikaajalise jätkusuutliku majandamise taastamine ja edendamine 1 mln, elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamine ning linnade mln) summas 4 mln eurot. Programmi tegevus: Metsanduse arengu suunamine Programmi tegevuse eesmärk: Metsade tootlikkus ja elujõulisus ning metsade mitmekesine, tõhus ja jätkusuutlik kasutamine, jahiulukiliikide mitmekesisus ning elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine on tagatud. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse metsa- ja jahinduspoliitikat, antakse vääriselupaiga väljavaliku eksperdi tunnistusi, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet, peetakse metsaressursi ja geenireservmetsade arvestust. Samuti antakse metsakorraldajate kutsetunnistusi ja metsakorraldustööde tegevuslube ja jahinduse valdkonna lube, avaldatakse metsastatistikat, metsateatised registreeritakse riiklikus metsaregistris, sõlmitakse erametsaomanikega vääriselupaiga kaitselepinguid, sertifitseeritakse metsapuude seemneid ja metsataimi. Eesti metsamaa pindala on 2,3 mln hektarit, moodustades üle poole kogu Eesti maismaa pindalast. Looduskaitse alla kuuluva metsamaa osakaal on viimase kümnendi jooksul suurenenud. Riigimetsamaa 1,19 mln hektarist on nüüdseks range kaitse all neljandik ning kogu metsamaa pindalast moodustab range kaitse all olev mets 17,6% (SMI järgi). Võrdlusena 2010. aastal 10%. Eeldatavalt kinnitatakse 2023. aastal uus metsanduse arengukava aastani 2030, mis sätestab järgneva kümnendi metsanduse arengusuunad. Järgmiste aastate peamisteks väljakutseteks on töötada välja regionaalsed või riiklikud mudelid metsa biomassi ja süsinikuvoogude hindamiseks ning erinevate majandamisvõtete mõju selgitamiseks süsinikubilansile. Samuti on väljakutseks puidu väärindamine. Puidu väärtusahelas on seni tähelepanu pööratud puidu mehhaanilisele väärindamisele. Nii metsanduse, kui ka puidu mehhaanilise töötlemise valdkonnas on Eestis olemas kaasaegne teadmus, tugev ettevõtlussektor võimekusega investeerida tänapäevastesse tehnoloogiatesse. Kuid puidu keemilise väärindamise valdkond on kodumaise kapitali poolt väga nõrgalt kaetud, seega on üheks fookuseks puidu komponentideks lahutamise ja keemilise väärindamise alased teadusuuringud. Puidupõhistel kestvustoodetel on kliimamuutuste seisukohast oluline roll. Puitu kasutatakse Eesti kaasaegses arhitektuuris seni vähe, seega tuleb selle kasutamist ehitistes ja insenertehnoloogilist arendamist senisest rohkem toetada, ning silmapaistvaid (sh avaliku sektori) näidisehitisi rajada (näiteks Loodusmuuseum ja Keskkonnamaja). 137 Keskkonnakestliku ehitisena aitab Keskkonnamaja leevendada inimtegevuse kahjulikke kliimamõjusid. Keskkonnamaja projekti kohta on koostatud CO2 jalajälje analüüs kogu hoone elutsükli ulatuses see on esimene selline suure hoone analüüs Eestis. Puitehitis lukustab endas süsihappegaasi ja Keskkonnamaja hoonetesse seotakse aastakümneteks ligikaudu 3900 tonni süsinikku. Samuti on puidu kasutamise jalajälg palju väiksem teiste ehitusmaterjalidega võrreldes. Keskkonnamaja on kavandatud liginullenergiahoonena. Erametsanduse arengut ja kestlikkust toetatakse tugisüsteemi abil, mille kaudu suunatakse metsaomanike ühistegevust metsade kasvatamisel ja kasutamisel sh toetatakse erametsade metsauuendustööde tegemist võimalikult heade pärilike omaduste ja kasvukohale sobivamate kodumaiste puuliikidega. Jätkatakse vääriselupaikade vabatahtlikuks kaitseks lepingute sõlmimist erametsaomanikega (0,27 mln eurot aastas). Samuti jätkuvad uuringud nii olulist majanduslikku kahju põhjustavate metsapatogeenide leviku analüüsimiseks ning kahjude prognoosimiseks, kui ka kuivendatud metsade süsinikusidumise osas. 2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu poole antud toetused, millest on olulisemad Erametsakeskusele antav sihtotstarbeline eraldis (5,3 mln eurot) ja SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimiseks antav toetus (2023.a kavandatud eelarve 1,1 mln eurot). Programmi tegevus: Maatoimingute korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Riigil on läbipaistev maapoliitika, mis tagab maa otstarbeka, säästliku ja heaperemeheliku haldamise Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse riigi maapoliitikat ning korraldatakse riigi maatoiminguid, sh viiakse läbi maareform, peetakse maa arvestust, korraldatakse riigile maa omandamist jm. Maareform on lõpusirgel. Kõik maad on kantud maakatastrisse. Riigimaast 96% valitseb KEM. Sellest riigimaast on reservina säilitatav RMK hallatavast maast u 96% ning Maa-ameti hallatavast maast 60%. Oluline on, et reservmaa on keskselt hallatud, heaperemehelikult hooldatud, otstarbekohaselt kasutuses ja mittevajalik riigimaa suunatakse käibesse (rent ja müük). Riigi maapoliitika ja valdkonna õigusaktid vajavad ajakohastamist. Täiendatakse olemasolevat õigusregulatsiooni, eesmärgiga edasi arendada riigi maapoliitikat, määrata õigusaktis üheselt ja selgelt riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja reservmaa kasutamine, muuta kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigi vahelised maatoimingud lihtsamaks, kiiremaks ning läbipaistvamaks, ühtlustada riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste maade võõrandamisel avaliku huvi väljaselgitamise kohustust ja võimalusi, riigile antakse õigus sekkuda avaliku huvi korral kohaliku omavalitsuse üksuste maa omandamiseks. Katastriandmete ajakohastamiseks täiendatakse ning täpsustatakse katastri andmete kvaliteedi ja usaldusväärsuse parandamiseks kehtivaid kinnisomandi ruumilist ulatust reguleerivaid põhimõtteid ja norme ning luuakse eeldused Eesti topograafia andmekogu (ETAK) ja katastri andmete ruumiliseks sidumiseks. Täpsustatakse avaliku veekoguga seotud piiriandmete parandamise reegleid. See võimaldab katastripidajal muuta avaliku veekogu kaldajoone muutumisel ka kaldajoonega seotud katastriüksuste piire ühetaoliselt. 138 2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu poole majandamiskulud ning ülejäänud poole tööjõukulud, mille suurenemine mõjutab programmi tegevuse eelarve mahu kasvu. Programmi tegevus: Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskond on varustatud ajakohaste ja kvaliteetsete ruumiandmete ja -teenustega. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks hõivatakse topograafilisi andmeid sh hallatakse Eesti topograafia andmekogu, mis on aluseks ruumiandmetele teistes riiklikes registrites, koostatakse olulisi topograafilisi kaarte, hallatakse geodeetilisi, geoloogilisi, aadressi- ja kohanimeandmeid, peetakse maakatastrit, analüüsitakse ja avalikustatakse ruumiandmeid, avalikustatakse pinnase, sh mulla andmeid jm. Eesti e-riigi toimimine põhineb avatud suurandmetel (aerofotod, ortofotod, ALS andmed, kõrgusmudelid, aluskaardid, topograafilised andmed, kaugseire/satelliitandmed, aadressiandmed, kohanimeandmed, katastriandmed, geoloogilised- ja geodeetilised andmed jne). Nimetatud andmeid kasutavad suuremal või väiksemal määral enamus avaliku sektori teenuseid ja rakendusi. Nende tehnoloogia ja protsesside (tehnika, hõive, kaardistamine, väärindamine, mudeldamine, analüüs ja visualiseerimine) 3D võimekuse etapiviisiline väljaarendamine 2025. aastaks on ainus tee ajakohaste ruumiandmete tagamise ja avalikustamise eesmärgi täitmiseks. Lisaks soodustab INSPIRE direktiiv rakendamine ruumiandmete paremat kättesaadavust ja ristkasutamist EL liikmesriikides eelkõige avaliku, aga ka erasektori tasemel. Ruumiandmete haldamise võimekuse arendamine, sh 3D, avaldab mõju väga paljudes eluvaldkondade, nii avaliku kui erasektori kasutajate hulgas. Geodeetiliste andmete muutuste monitoorimiseks kasutatakse Eesti GNSS püsijaamade võrku ESTPOS. Riigi ja erasektorile on tagatud aadressiotsingu teenus ja omavalitsustele nõustamine aadresside ja kohanimede määramisel. Maa väärtuse andmete ajakohastamiseks viiakse 2022. aastal Maa-ameti poolt läbi maa korraline hindamine. Eelmine maa korraline hindamine toimus 2001. aastal. Hindamise tulemused on alates 2024. aastast aluseks maamaksu ja tehnovõrkude talumistasude määramisel ning kasutuslepingutes kasutustasu määramisel. Tulenevalt hindamistulemuste laialdasest kasutusest ja maa väärtuse mitmekordsest kasvust möödunud 21 aasta jooksul pakuvad hindamistulemused olulist avalikku huvi ja vajavad selgitamist 2023.-2024. aastatel. Järgnev korraline hindamine toimub 2026. aastal. 2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad kaks kolmandikku tööjõukulud ning ning kolmandiku majandamiskulud, mille suurenemine mõjutab programmi tegevuse eelarve mahu kasvu. Programmi tegevus: Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Sihtrühmad on operatiivselt ning järjepidevalt varustatud täpsete meteoroloogiliste andmete, prognooside ja hoiatustega maismaal, merel ja õhus. Tegevuste kirjeldus 139 Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse ja avalikustatakse ilmavaatlusandmeid, koostatakse ilmaprognoose ja hoiatusi, antakse mudelprognoose, analüüsitakse ja avaldatakse kaugseire andmeid, osutatakse lennumeteoroloogia teenust jm. Eesmärgi saavutamise oluliseks tegevuseks on üleriigilise hüdrometeoroloogilise seiretaristu väljatöötamine ja rakendamine. Hüdrometeoroloogiline seirevõrk (sh ilmajaamad) vajab järjepidevaid investeeringuid ning tuleb luua avaandmete jagamismehhanism. Ilmainfo on fundamentaalseks aluseks kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmete rakendamisel, sh äärmuslikeks ilmastikunähtusteks valmisoleku tagamisel. Viimase juures on eriti oluline varajase hoiatussüsteemi toimivus. Keskkonnaagentuur aitab tagada riigi garantiiga kohalikule spetsiifikale vastava ja kvaliteetse ilmateenuse. Tagatakse operatiivne ilmateenus, sh meteoroloogilised ja hüdroloogilised prognoosid ja hoiatused ohtlike ilmastikunähtuste kohta, teenindatakse riigiasutusi, lennundus-, laevandus- ja maanteetranspordiga tegelevaid ettevõtteid ning rahvusvahelisi organisatsioone vastavalt koostöölepetele ja kehtivatele õigusaktidele. Meteoroloogiliste, hüdroloogiliste, keskkonna- ja kliimaandmete tasuta ja piiramatu kättesaadavaks tegemine on kasvav trend nii globaalselt kui ELi siseselt. World Meteorological Organization (WMO) kinnitas äsja uuendatud andmepoliitika, mis hõlmab seirejaamade, satelliidi-, radarite, raadiosondide, pilootpallide ja lennukitelt mõõdetavad andmete laiemasse kasutusse andmist. ELi avaandmete direktiiv koos väljatöötamisel oleva rakendusaktiga puudutab mh väärtuslike andmete avalikustamist. Suur osa meteoroloogilisi, hüdroloogilisi, keskkonna- ja kliimaandmeid on väärtuslikud andmed ning riigil on kohustus teha need rakendusliidese kaudu kättesaadavaks masinloetaval ja hulgiallalaaditaval kujul. Nõue dikteerib arendustööde vajaduse, esialgne tähtaeg vastavusse viimiseks on suvi 2023. Teenuste arendamisega samal ajal toimub hüdroloogilise ja meteoroloogilise seirevõrgu ajakohastamine. Prognoosteenuse kvaliteedi parandamiseks ning ühiste teenuste väljatöötamiseks tihendatakse koostööd rahvusvaheliste partneritega. Alates 1. detsembrist 2020 on Eesti Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) kahekümne kolmas täieõiguslik liige. Täisliikmelisus võimaldab Eestile juurdepääsu ECMWFi superarvutile ja arhiveerimisruumile, samuti hääleõigusele ECMWFi nõukogus. Prognooside tegemisel ning üldise teadlikkuse suurendamiseks võetakse lisaks arvesse ka kolmandate osapoolte edastatud andmeid. Samuti arendatakse edasi siseveekogude hüdroloogilist prognoosimist ja võimalusi prognoosi pakkumiseks nii üleujutusohtlikel veekogudel kui ka muudel suure avaliku huvi (süstamatkajad, kärestikuaerutajad jt) all olevatel siseveekogudel. 2021. aasta kevadel valmis riiklik ilmaäpp ILM+, mis aitab olla alati kursis kõige värskema ilmainfoga. 2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu poole tööjõukulud ning veerandi majandamiskulud, mille suurenemine mõjutab programmi tegevuse eelarve mahu kasvu. Programmi tegevus: Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine Programmi tegevuse eesmärk: Toimiv erinevaid osapooli kaasav keskkonnahariduse võrgustik, mille tegevuse tulemusena suureneb keskkonnahariduse kvaliteet ning järjepidevalt elanike keskkonnateadlikkus; usaldusväärne ja ajakohane keskkonnainfo on kättesaadav, keskkonnaseisundi kohta on teave olemas ning inimestel on selle põhjal võimalik igapäevaelus keskkonnateadlikke valikuid teha. 140 Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnaharidus) poliitikat, sh viiakse ellu keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava, edendatakse keskkonnahariduse kvaliteeti ning keskkonnahariduse asutuste koostööd erinevate osapooltega, korraldatakse loodushariduslikke näituseid ja üritusi. Loodusmuuseumis edendatakse muuseumikogusid ja kodanikuteadust, korraldatakse keskkonnaalaseid õppeprogramme ja teavitusüritusi ning koostatakse ja levitatakse teabematerjale, avaldatakse keskkonnateavet, arendatakse riiklikke keskkonnaseire programme, viiakse läbi keskkonnahariduse ja -teadlikkuse alaseid uuringuid jm. Keskkonnahariduse valdkonnas on KEM teinud aastatepikkust koostööd HTM-iga, kellega koos on välja töötatud Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2019-2022, mis määratleb erinevate osapoolte rollid. KEMi fookus on mitteformaalse keskkonnahariduse arendamisel ja kogu ühiskonna keskkonnateadlikkuse suurendamisel, HTM toetab formaal- ja mitteformaalhariduse lõimimist. Heaks näiteks on rahvusvahelise Rohelise kooli programmi rakendamine ligi 200 haridusasutuses. Eestis tegutsevad pika traditsiooniga loodusvaldkonna huvikoolid, kelle tegevus toetab nii formaalharidust kui ka üldist elanikkonna keskkonnateadlikkuse suurendamist ning on oluline valdkonna spetsialistide järelkasvu lava. Eestis tegutseb üle 150 keskkonnahariduskeskuse, kes pakuvad õppeprogramme koolidele ja lasteaedadele. Õppeprogrammides osalemist rahastatakse läbi Keskkonnainvesteeringute Keskusekeskkonnahariduse keskkonnateadlikkuse programmi. Formaal- ja mitteformaalhariduse koostöövõrgustiku tegevust koordineerib maakondades Keskkonnaamet. Võrgustiku infokanaliks on keskkonnahariduse portaal www.keskkonnaharidus.ee, mis vahendab teavet keskkonnahariduskeskuste, õppeprogrammide, koolituste jm kohta. Võrgustikus etendab olulist rolli MTÜ Eesti Keskkonnahariduse Ühing, mis koondab laiapõhjaliselt erinevaid keskkonnahariduse edendajaid. Hetkel toimuvad ettevalmistustööd uue Loodusmuuseumi maja valmimiseks ning sinna kolimiseks. Selleks toimuvad tegevused uue Loodusmuuseumi teenuste disaini suunal, püsiekspositsiooni ideekonkursi ettevalmistamisega, haridusstrateegia loomisega ning ehitushanke sisendi ettevalmistamisega. Oluline rõhk on haridusstrateegia väljatöötamisel ja sellest lähtuva haridustegevuse integreerimine loodava ekspositsiooniga. Keskkonnateadlikkuse üheks aluseks on ka ajakohane, kvaliteetne ja kättesaadav keskkonnainfo. Keskkonna info üheks saamise üheks vahendiks on keskkonnaseire, kus tuleb arendada ja kasutusele võtta uued tehnoloogilised lahendused ning tagada keskkonnaseire, andmeanalüüsi ning keskkonnainfo valdkonna terviklik arendamine. Keskkonnainfo kättesaadavuse parandamiseks on töösse võetud ja edasisel sisustamisel keskkonnaportaal. 2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu 40% toetused, 35% tööjõukulud ning 22% majandamiskulud. Olulisem on SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimiseks antav toetus (2023.a kavandatav eelarve 2,2 mln eurot). Programmi tegevuse eelarve maht kasvab peamiselt seoses SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimiseks antava toetusmahu suurenemisega ning keskkonnavaldkonna teabematerjali väljaandmisega. 141 3.11.2.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonnas Põllumajandus ja kalandus viib Keskkonnaministeerium tegevusi ellu koostöös Maaeluministeeriumiga. Keskkonnaministeeriumi kulude eelarve on suunatud kalandusvaldkonna konkurentsivõime tagamiseks ning kalavarude jätkusuutlikus majandamiseks. Joonis 46. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkond ja selle maht Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi: põllumajanduse, toidu ja maaelu programm ning kalanduse programm. Kalanduse programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite eest vastutab Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumiga Joonis 47. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna mõõdikud 142 Tabel 49. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna Programm strateegiadokumendid* Põllumajandus ja kalandus Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna Kalandus arengukava aastani 2030 3.11.2.2.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 50. Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2021 täitmine 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % Põllumajandus ja kalandus -6 242 -5 788 -6 841 -1 053 18% Kalandus -6 242 -5 788 -6 841 -1 053 18% Kalavarude ja -püügi haldamise ning -6 242 -5 788 -6 841 -1 053 18% kaitse korraldamine 3.11.2.2.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus programmid ja programmi tegevused Kalandus Programmi eesmärk: Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Asutused, kes viivad programmi ellu: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium Programmi tegevus: Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: saavutada olukord, kus kalavarude püügitingimused ja võimalused on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud, harrastuspüük on korraldatud ja arendatud. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks on liigse püügikoormusega piirkondades vaja oluliselt vähendada kasutada lubatud püügivahendite arvu ning ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis- ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Selleks rakendatakse teadmistepõhist lähenemist, tuginedes otsuste tegemisel kalavarude seisundi hindamisele ja teadussoovitustele. Lõheliste rändeteede probleemi lahendamiseks avatakse kalanduse seisukohalt olulistele jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele. Lisaks taastatakse elupaiku ning koelmuid, et tagada varude parem looduslik taastumine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke, arvestades seejuures vajadusega säilitada looduses geneetiline mitmekesisus. 143 Kalavarude hea seisundi ja säästliku kasutamise tagamiseks parendatakse järelevalve süsteeme ja planeerimist olulisemate kalaliikide keeluaegadel, -kohtades, püügialadel ja maaletulekukohtades, koostatakse kontrollkavad ning korraldatakse rahvusvahelisi ühisoperatsioone. Aastal 2022 alustati ettevalmistusi eksperimentaalse uuringu tuulikute müra mõju olulisusest räime rändele Eesti rannikumeres teostamiseks. Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilise kontrollimise võimalusi ning arendatakse uusi, riskipõhist järelevalvet hõlbustavaid infotehnoloogilisi süsteeme ja rakendusi. Samuti parandatakse koostööd vabatahtlikega kudealade kaitsmisel. Selleks, et tõsta kalurite teadlikkust kestlikust kalapüügist, kaasatakse neid erinevatesse kalavarude kaitse ja ebaseadusliku kalapüügi ohjamisega seonduvatesse tegevustesse. Harrastuskalapüügi edendamiseks ajakohastatakse infosüsteemi, et lubade väljastamine ja andmete esitamine oleks ladusam. Toetatakse harrastuspüügiks vajalike taristute rajamist, mis aitab tõsta teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele. Samuti on vajalik kasvatada harrastuskalastajate keskkonnateadlikkust. Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Keskkonnaamet. Lisaks on olulised partnerid teenuste elluviimisel Riigimetsa Majandamise Keskus ning Keskkonnainvesteeringute Keskus. 2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu 41 % tööjõukulud, 30% majandamiskulud ning 26% toetused. Programmi tegevuse eelarve maht kasvab peamiselt SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimiseks antava toetusmahu suurenemisega ning täiendavate ressursside suunamisega tegevusse kalavarude haldamine jätkusuutlikul tasemel (0,4 mln eurot). 3.11.3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 48. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 51. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 täitmine 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -164 862 -176 717 -196 300 -19 583 11% 144 2021 täitmine 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % Tööjõukulud -39 622 -37 619 -43 596 -5 977 16% Majandamiskulud -23 087 -30 243 -28 780 1 463 -5% Muud tegevuskulud -1 155 0 -1 -1 100% Sotsiaaltoetused -27 -36 -36 0 0% Investeeringutoetused -4 959 -62 930 -58 274 4 656 -7% Muud toetused -88 231 -37 874 -57 173 -19 298 51% Põhivara amortisatsioon -3 584 -3 096 -3 799 -702 23% Käibemaks -4 197 -4 919 -4 643 276 -6% Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kulude eelarve on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 19,6 mln eurot. Keskkonnaministeeriumi suurimaks kuluks on investeeringutoetused, mis on suunatud järgmistele programmi tegevustele: • 17,1 mln eurot Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine; • 11,6 mln Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine; • 10,5 mln Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine; • 8,3 mln Õhukvaliteedi parendamine; • 6,3 mln Jäätmemajanduse korraldamine; • 2,8 mln Elurikkuse kaitse tagamine; • 1,2 mln Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine; • 0,4 mln Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine. Tööjõukulud kasvavad 2023. aastal ligi 6 mln eurot ehk võrreldes eelmise aastaga 16%. Tööjõukulude kasvu mõjutavad peamiselt Vabariigi Valitsuse otsustega eraldatud vahendid palgafondi kasvuks ja Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist on lisandunud vahendid avaandmete direktiivi rakendamisega seotud tööjõukulude katmiseks. Samuti jätkatakse koostöös MKMiga andmepõhisele aruandlusele ülemineku tegevusi ja suurenevad ka saadud välistoetustest kaetavad tööjõukulud. Muud toetused kasvavad 19,3 mln eurot, millest olulise eelarvega toetusi on lähemalt kirjeldatud programmi tegevuste peatükkides. Lisaks toetatakse Vabariigi Valitsuse otsustega eraldatud vahenditest 1,4 mln euro ulatuses rohepöörde teadlikkust suurendavaid projekte ning antakse tegevus- ja investeeringutoetusi keskkonnavaldkonna ühingutele ja keskkonnaharidust edendavatele organisatsioonidele. Teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõhustamiseks on kavandatud 1,2 mln eurot, sh teadmussiire teaduspõhise keskkonnapoliitika kujundamiseks, keskkonna valdkonna teadlaskonna kestlikkuse tagamiseks, rahvusvahelise TA koostöö edendamiseks. Jätkatakse eksperimentaalse uuringuga, mis käsitleb tuulikute müra mõju räime rändele Eesti rannikumeres maksumusega ca 0,35 mln eurot. 3.11.4 Investeeringud Investeeringute maht on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 6% ehk 0,2 mln euro võrra. 145 Joonis 49. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Tabel 52. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2021 täitmine 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -6 016 -3 109 -2 930 179 -6% IT investeeringud -1 226 -1 596 -1 952 -356 22% Transpordivahendid -262 -175 -190 -15 9% Masinad ja seadmed -110 -404 -300 104 -26% Muud investeeringud -2 912 -83 0 83 -100% Käibemaks -993 -852 -488 363 -43% Keskkonnaministeeriumi investeeringute eelarves on kavandatud peamiselt IKT investeeringud riist- ja tarkvara arendusteks, seadmete uuendamiseks ning sõidukite soetamiseks. Investeeritakse järgmistesse põhivaragruppidesse: • IT investeeringud 2 mln eurot - Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus investeerib infosüsteemide arendamiseks, küber- ja infoturbe tagamiseks, seadmete uuendamiseks ning vajalike litsentside hankimiseks 1,4 mln eurot. Taaste- ja Vastupidavusrahastu vahenditest investeeritakse 0,6 mln eurot rohepöörde alusandmestiku ettevalmistamiseks iduettevõtluse toetamiseks. • Masinad ja seadmed 0,3 mln eurot - Keskkonnaagentuuri hüdroloogiliste ja meteoroloogiliste seirejaamade seadmete ning Keskkonnaameti kiirgusohutuse seadmete soetamiseks ja uuendamiseks. • Transpordivahendid 0,2 mln eurot - Keskkonnaamet soetab keskkonna järelevalve eesmärkide täitmiseks kuus kastiga maasturit ja Keskkonnaministeerium ostab liisingult välja väikebussi selle jääkväärtusega. 3.11.5 Finantseerimistehingud Finantseerimistehingutena kajastatakse maa erastamisest järelmaksuga laekuvaid tulusid. Maa järelmaksunõuete prognoosimisel on aluseks kehtivad maksegraafikud nõude jääkidega, millele lisatakse hinnanguliselt ennetähtaegselt laekuv summa. 146 Tabel 53. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2021 täitmine20 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % Finantseerimistehingud kokku 5 551 4 200 4 100 -100 -2% Laenunõuded 2 690 4 200 4 100 -100 -2% 3.12 Kultuuriministeeriumi valitsemisala Sihipärane kultuuri, lõimumis- ja spordipoliitika(te) elluviimine tagab eesti kultuuri säilimise, arengu ning jätkusuutlikkuse, elanike heaolu, ühiskonna sidususe ja säästva arengu eesmärkide saavutamise. Kultuuriministeerium toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist kahes tulemusvaldkonnas: Kultuur ja sport ning Sidus ühiskond. 01.01.2023 seisuga kuulub Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse üks valitsusasutus ja üheksa hallatavat asutust, lisaks neli avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja 34 riigi asutatud sihtasutust. Valitsemisala 2023. aasta eelarve kulud on 361,6 mln eurot, investeeringud kokku on 0,14 mln eurot ja tulud 7,9 mln eurot. Valitsemisala eelarve jaguneb ministeeriumi ja valitsusasutuste ning hallatavate asutuste vahel järgmiselt: Kultuuriministeerium 91%, Eesti Rahva Muuseum 3,7%, Muinsuskaitseamet 2,1% ja Eesti Rahvakultuuri Keskus 1,6%. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult alla 1%. 3.12.1 Tulud Kultuuriministeeriumi valitsemisala tulud moodustuvad peamiselt välisabi toetustest ning riigimuuseumide tasuliste teenuste müügist. Tabel 54. Kultuuriministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Tulud kokku 10 408 5 781 7 873 2 092 36% Saadud toetused 8 504 4 322 5 661 1 339 31% Riigilõivud 24 7 7 0 0% Tulud majandustegevusest 1 867 1 450 2 205 754 52% Võrreldes 2022. aastaga on valitsemisala tulude laekumisi planeeritud 2023. aasta eelarves suuremas mahus. Suurenemine on planeeritud seoses välisvahenditest tehtavate tegevustega. Lisaks on Eesti Rahva Muuseum planeerinud majandustegevusest laekuva tulu kasvu (piletitulu, muuseumis korraldatavate ürituse tulu, muuseumikaupade müük). Saadud toetused Saadud toetuste all kajastatakse vahendeid perioodi 2014-2021 ning 2021-2027 struktuurivahendite loomemajanduse ja lõimumise (sealhulgas kohanemise) tegevuste 20 2021 täitmine moodustub laenunõuetest 2,7 mln eurot ja pikaajaliste laenunõuete laekumisest 2,9 mln eurot. 147 -Eesti koostööprogrammi integratsioonitegevuste vahendeid ja teisi välistoetusi. Välisvahendid suurenevad alates 2023. aastast seoses avanevate 2021- -Eesti kootööprogrammi rakendamisega. Riigilõivud Riigilõivuna laekuvad Muinsuskaitseameti väljastatavate tegevuslubade eest saadavad tasud: pädevustunnistuse riigilõiv, otsinguvahendi ja kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo riigilõivud. Muinsuskaitseamet prognoosib riigilõivu laekumist 2022. aastaga samal tasemel. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest teenivad tulu peamiselt riigiasutustena tegutsevad muuseumid piletimüügist, ürituste korraldamisest, raamatute ja muude muuseumikaupade müügist ning konverentsitasudest. Võrreldes 2022. aastaga suureneb valitsemisala majandustegevusest plaanitud tulu 52%. Kõige rohkem mõjutab valitsemisala omatulude kasvu Eesti Rahva Muuseum, kes planeerib ca 84%-list kasvu piletitulus, muuseumis korraldatavate ürituse tulus ja muuseumikaupade müügis (0,9 mln euro pealt 1,7 mln euro peale). 3.12.2 Kulud tegevuspõhises vaates Tagatud on kultuuriorganisatsioonide jätkusuutlikkus, panustatakse kultuuritöötajate ja treenerite palgataseme tõstmisesse. Parandatakse veelgi võimalusi, et eri emakeele ja kultuuritaustaga inimesed osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus ning tunneksid ühtekuuluvust Eestiga. Fookuses on liikumisaktiivsuse suurendamine. Kultuuriministeerium toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist kahes tulemusvaldkonnas: Kultuur ja sport ning Sidus ühiskond. Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulude eelarve moodustab umbes 2,15% riigieelarve kulude kogumahust. Kultuuri, spordi ja lõimumise eesmärgid on püstitatud riigi eelarvestrateegias aastateks 2023 2026 ning valdkonna strateegiadokumentides - - arengukava 2021- Kultuuri, spordi ja lõimumise valdkondadel on tihe seos ka teiste ministeeriumide juhitavate valdkondadega ning kultuuripoliitika eesmärgid saavutatakse erinevate valdkondlike poliitikate koosmõjus. Niisamuti panustavad omakorda ka Kultuuriministeeriumi juhitavad tegevused teiste valdkondlike arengukavade strateegiliste eesmärkide saavutamisse. Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2023. aasta eelarve kulud panustavad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesannete täitmisesse. Tegevused on kooskõlas mitmete valdkondlike ja valdkondade üleste strateegiadokumentidega ning kavandatakse ministeeriumi nelja- aastastes programmides ning ministeeriumi aastases tööplaanis. Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel. 148 3.12.2.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport Joonis 50. Kultuur ja sport tulemusvaldkond ja selle maht Joonis 51. Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna mõõdikud Tulemusvaldkonna Kultuur ja sport eelarve suureneb võrreldes 2022. aastaga 20%. Olulisemad muudatused ja lisavahendid • Raamatukogude innovatsioonifond 0,5 mln eurot aastas. • Riigilt palka saavate kultuuri- ja spordiasutuste töötajate palgatõus: • Kultuuriministeeriumi valitsemisala hallatavate asutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja riigi asutatud sihtasutuste palgafond suureneb 2023. aastal 14% ehk 13 miljoni euro võrra. 149 • Kõrgharidusega kultuuritöötajateks peetakse neid, kes töötavad täiskoormusega kõrgharidust või ka kõrgemat kutsekvalifikatsiooni nõudval või spetsiifilisi erialaseid teadmisi nõudval ametikohal. • Palgatõusu vahendite abil saab kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka tõsta 200 euro võrra, 1400-lt 1600 euroni ehk ca 14,3%. Lisaks võimaldavad täiendavad palgavahendid tõsta nende töötajate palgafondi, keda miinimumtasu tõus ei puuduta. • Kultuuriministeeriumi valitsemisala hallatavates asutustes, avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes ja riigi asutatud sihtasutustes töötab kokku ca 3600 inimest, kellest kõrgharidusega kultuuritöötajateks on kvalifitseeritud ca 2460 inimest, neist omakorda ca 1780 inimest puudutab miinimumtasu tõus 1400lt 1600-le eurole. • Kultuuri- ja spordivaldkonna asutuste ja tegevuste jätkusuutlikkuse tagamiseks suureneb riigipoolne baasrahastus 12,8 mln eurot. Nimetatud tõus puudutab nii kultuuriministeeriumi valitsemisala hallatavaid asutusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ja riigi asutatud sihtasutusi kui ka Kultuuriministeeriumi eelarvest tegevustoetust saavaid kolmanda sektori kultuuri- ja spordiorganisatsioone. • Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna eelarvemahu suurenemist võrreldes 2022. aastaga mõjutab ka Eesti Kultuurkapitalile alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest minev eraldis. Võrreldes 2022. aastaga prognoositakse ca 22%-list maksulaekumise tõusu. Olulisemad muudatused ja lisavahendid valdkond KULTUUR • Laenutus- ja reprograafiahüvitis suureneb 0,4 mln euro võrra 0,25 miljonilt 0,65 miljoni euroni. • 2023. aastal toimub noorte XIII laulu- eraldatakse 3,3 mln eurot. • Erameediakanaleid toetatakse ühekordselt venekeelse inforuumi tasakaalustamiseks ühe miljoni euroga. • Olulise toetusmeetmena jätkub tagasimaksefondi Film Estonia meetme rakendamine. Meetme maht suureneb kahelt miljonilt eurolt nelja miljoni euroni aastas eesmärgiga tuua Eestisse veel rohkem välisriikide produktsioone. • Kultuuri- ja loomevaldkondade teadus-ja arendustegevuste projekte toetatakse mahus 0,5 mln eurot. • Kultuuriranitsa kontseptsiooni rakendamine suureneb 0,5 mln euro võrra 1-lt miljonilt 1,5 miljonini euroni. Olulisemad muudatused ja lisavahendid valdkond SPORT • 2023. aasta on liikumisaasta. Aasta eesmärk on tekitada inimestes rohkem huvi liikumisharrastuse ja tervislikumate eluviiside vastu. Liikumisele pühendatud aasta juhib tähelepanu tõsiasjale, et vaatamata paranenud statistilistele andmetele oleme endiselt paarikümne protsendi kaugusel Põhjamaadest, kus liigub regulaarselt vähemalt kolmveerand elanikkonnast. • Toetusmeede treenerite tööjõukulude katmiseks suureneb 4,5 mln euro võrra, mis võimaldab täiskohaga töötava noore treeneri töötasu tõsta 1020 eurolt 1400 euroni ehk 37 protsenti. • Ühekordselt rakendub terviseradade arendamise toetusmeede. Meetme maht on 3 mln eurot. • Rally Estonia korraldamist toetatakse 2023. aastal vähemalt 1,5 mln euroga. 150 Tabel 55. Kultuuriministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna Programm strateegiadokumendid Kultuuri arengukava 2021- Kultuuriprogramm 2030 Kultuur ja sport spordipoliitika põhialused Spordiprogramm 3.12.2.1.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 56. Tulemusvaldkond Kultuur ja sport programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % -349 Kultuur ja sport -305 950 -291 255 -58 055 20% 310 -290 Kultuuriprogramm -249 704 -242 194 -48 409 20% 603 Loovisikute toetamine ja tunnustamine -10 072 -2 754 -3 133 -379 14% Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -7 263 -7 240 -8 696 -1 456 20% Etenduskunstide poliitika kujundamine ja -41 434 -38 648 -44 756 -6 107 16% rakendamine Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -20 538 -11 817 -17 477 -5 660 48% Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -16 007 -16 518 -18 370 -1 852 11% Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -4 686 -8 239 -9 745 -1 506 18% Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning -2 131 -2 238 -2 498 -260 12% rakendamine Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -38 814 -39 327 -42 654 -3 327 8% Raamatukogupoliitika kujundamine ja -12 384 -34 651 -38 395 -3 744 11% rakendamine Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja -9 165 -10 907 -14 985 -4 078 37% rakendamine Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, -46 843 -49 158 -54 379 -5 221 10% rakendamine Kultuurivaldkonna digitaliseerimine -45 -284 -53 231 -81% Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise -3 274 -4 255 -5 189 -934 22% edendamine Loomemajanduspoliitika kujundamine ja -1 423 -1 637 -1 775 -137 8% rakendamine Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja -35 626 -14 519 -28 498 -13 979 96% arendustegevus Spordiprogramm -56 246 -49 061 -58 707 -9 646 20% Saavutusspordi toetamine ja arendamine -53 827 -38 541 -52 160 -13 620 35% Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning -346 -198 -279 -81 41% arendamine Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -2 072 -10 323 -6 267 4 055 -39% 151 3.12.2.1.2 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport programmid ja programmi tegevused Kultuuriprogramm Programmi eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks Asutused, kes viivad programmi ellu: Programmi elluviimise peavastutaja on Kultuuriministeerium. Lisaks sellele panustavad programmi elluviimisesse Muinsuskaitseamet, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Viljandi Muuseum. Programmi tegevuse nimetus: Loovisikute toetamine ja tunnustamine Programmi tegevuse eesmärk: Loovisikute loometegevuseks vajalikud tingimused on paranenud. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 3,13 mln eurot (2022. aastal 2,75 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Loovisikute loometegevuse tingimuste tagamiseks eraldatakse loomeliitudele toetust loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel. Seaduse rakendamiseks on ette nähtud 1,9 mln eurot. Võrreldes 2022. aastaga on seaduse rakendamiseks ette nähtud vahendite maht kasvanud 0,2 mln euro võrra tulenevalt Eesti keskmise brutopalga tõusust. Loomeliidud saavad toetust kasutada loometoetuse maksmiseks vabakutselistele loovisikutele ja loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppe stipendiumideks, kui toetust ei ole kasutatud täies ulatuses loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele. • Riigi kultuuripreemiad 0,2 mln eurot ja riigi kultuuristipendiumid 46 000 eurot. Kultuuripreemiate ja stipendiumite eelarve oli sama ka 2022. aastal. • Eesti Kultuurkapitali kaudu hasartmängumaksu laekumisest antavad toetused kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks 0,9 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti elanike lugemisharjumus on stabiilne või suureneb ning eesti kirjandus on rahvusvaheliselt nähtav. Tegevuste kirjeldus Riik väärtustab kirjandust kui omakeelse kultuuriruumi ühte alustala. Selleks loob ja rakendab Kultuuriministeerium toetusmehhanisme, mis toetavad Eesti autorite uute teoste loomist, kirjanduse populariseerimist ja kättesaadavust. Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 8,69 mln eurot (2022. aastal 7,24 mln). 152 Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Eesti Kirjanike Liit maksab kirjanikupalka avaliku konkursiga valitud professionaalidele. 2023. aastal saab riiklikku palka 15 kirjanikku mahus 0,4 mln eurot. Palgasaajad valib välja loomeliit koos valdkondlike esindusorganisatsioonidega. Kirjanikupalk annab tippvormis kirjanikule võimaluse keskenduda loomingule ja tagab talle sotsiaalsed garantiid. • Autorihüvitusfond SA laenutus- ja reprograafiahüvitisteks 0,65 mln eurot. • Eesti Lastekirjanduse Keskus 1 mln eurot. Lugejate kasvatamiseks on vaja head (laste)kirjandust, laste ja noorte lugema innustamist nii kodus, lasteaias kui ka koolis. Väga olulisel kohal on oma valdkonna kompetentsikeskuse Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevus, kes kogub, säilitab ja vahendab eesti laste- ja noortekirjandust. Eesti Lastekirjanduse Keskuse kaudu toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa lastekirjanduse ning lasteraamatute illustratsioonide ekspordipotentsiaalile. • Sihtasutus Kultuurileht 3,4 mln eurot (2022.a 2,8 mln eurot). Tegevustoetuse suurenemine tuleneb palgatõusuks ja majanduskuludeks juurde antud vahenditest. Sihtasutus annab välja Eesti tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti: Akadeemia, Diplomaatia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar, Õpetajate Leht, Värske Rõhk, Hea Laps, võrukeelne Uma Leht ja Müürileht. • Eesti kirjanduse rahvusvahelise nähtavuse tagamisel on väga tähtis roll Eesti Kirjanduse Teabekeskusel. Eesti kirjanduse rahvusvahelistumise parendamiseks toetatakse Eesti Kirjanduse Teabekeskuse tegevust 0,2 mln euroga tõlkijate koolitamiseks sh tõlkijatele mõeldud stipendiumid ja residentuuri loomist. • Eesti osalemiseks rahvusvahelistel raamatumessidel Londonis ja Bolognas on planeeritud 0,2 mln eurot. • Riik toetab kirjandust ja kirjastamist ka Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kaudu alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik maht on 3 mln eurot. Võrreldes 2022. aastaga prognoositakse ca 22%-list maksulaekumise tõusu. Programmi tegevuse nimetus: Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Etenduskunstide valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Tegevuste kirjeldus Kultuuriministeerium toetab teatritegevust teatri omandivormist olenemata, st toetatakse nii riigi osalusega sihtasutusi kui ka era- ja munitsipaaletendusasutusi. Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 44,76 mln eurot (2022. aastal 38,65 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Riigi osalusega sihtasutustena tegutsevate etendusasutuste ja Rahvusooper Estonia toetuste detailne ülevaade on organisatsioonide lõikes välja toodud lisas 3. Muutused on tingitud kultuuritöötajate palgatõusuks ja majanduskulude kasvuks eraldatud vahendite lisandumisest. Lisaks on muudatused seotud ühekordsete toetustega remondifondifondist. • Eraõiguslikele väiketeatritele ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevatele etendusasutustele eraldatakse tegevustoetusi kogumahus 3,6 mln eurot. Toetuste 153 eraldamiseks on moodustatud komisjon, kes teeb otsuse hiljemalt detsembri jooksul. Sellest tulenevalt pole täpne toetuste jaotus seletuskirja koostamise hetkeks selgunud. • Et Eesti vaatajani jõuaks rahvusvaheline teatrikunst ja et tekiksid valdkondlikud rahvusvahelised koostööprojektid, eraldatakse toetusi 0,25 mln euro ulatuses läbi avatud • Eesti Teatri Agentuur SA tegevustoetus 0,2 mln eurot. Toetuse abil ostab sihtasutus teiste tegevuste seas autoriloomingut ja tegeleb rahvusvahelistumisega. • Olulised etenduskunstide valdkonna partnerid, keda iga-aastaselt toetatakse, on Narva Vaba Lava, eraldatav toetus rendimaksete katteks 0,1 mln eurot, Heategevusfond Aitan Lapsi SA 20 000 eurot ja Eesti Tantsuagentuur SA 30 000 eurot. • Üksikprojektidest toetatakse iga-aastaselt Draamafestivali 18 000 eurot aastas ja teatripäeva läbiviimist 17 000 eurot aastas. • Riik toetab etenduskunstide projekte ka läbi Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3,1 mln eurot. Võrreldes 2022. aastaga prognoositakse ca 22%-list maksulaekumise tõusu. Programmi tegevuse nimetus: Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Filmivaldkond on kunstiliselt mitmekesine ja Eesti film on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 17,48 mln eurot (2022. aastal 11,82 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Kõiki olulisemaid filmivaldkonna tegevusi kattev riiklik organisatsioon on Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (EFI), kes toetab filmide arendamist, tootmist ja turundamist. EFI tegevustoetus on 1,3 mln eurot (2022.a 1,1 mln). Tegevustoetus suureneb täiendavate palgavahendite ja majanduskulude eraldamise tõttu. Lisaks toetab Kultuuriministeerium ühekordselt Berliini filmifestivaliga seotud tegevusi. • EFI kaudu toetatakse mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist. 2023. a filmitootmise toetuste eelarve on 7 mln eurot. • Väliskapitalil Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia kuludeks on kavandatud 4 mln eurot. • Väärtfilmikino kättesaadavuse tagamiseks toetatakse kino Artis (Tallinnfilm OÜ) 0,3 mln euroga. • Väärtfilmi levikule aitab kaasa ka EFI kaudu rakendatav avatud taotlusvoor väärtfilmikinode toetamiseks 0,2 mln eurot aastas. Väärtfilmikinod toovad publikuni Euroopa ja maailma mitmekesise filmiparemiku, mis võivad olla tavarepertuaarist keerulisema sisuga ning ei pruugi seetõttu kommertskinodes ekraanile pääseda. • Ministeerium toetab Põhjamaade ainsat A-kategooria filmifestivali PÖFF 1,4 mln euroga. • Riik toetab filmivaldkonda ka Kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali kaudu alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3,7 mln eurot. Võrreldes 2022. aastaga prognoositakse ca 22%-list maksulaekumise tõusu. 154 Programmi tegevuse nimetus: Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti meedia on sõltumatu ja usaldusväärne infoallikas. Tegevuste kirjeldus Kultuuriministeerium kujundab, koordineerib ja valmistab ette meediavaldkonna õigusakte, strateegiaid, tegevuskavasid ja teisi dokumente. Ministeeriumi tegevus hõlmab ka meediateenuste ning infoühiskonna sisuteenuste ja uute tehnoloogiate arengute analüüsi ja ettepanekute tegemist poliitikasuundade seadmiseks. Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 42,65 mln eurot (2022. aastal 39,33 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Meediapoliitika kujundamise ja rakendamise meetme tegevuse eelarve moodustab toetus avalik-õiguslik juriidilisele isikule Eesti Rahvusringhääling (ERR), kelle üks peamisi eesmärke on sõltumatu ja usaldusväärse info kättesaadavuse tagamine. ERR lähtub oma sisuvalikutes Eesti Rahvusringhäälingu seadusest ja ERR-i strateegilistest eesmärkidest. ERR soodustab oma tegevusega eesti keele ja kultuuri arengut, kultuurilise mitmekesisuse säilimist ning aitab kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri jäädvustamisele ja hoidmisele. • ERRi tegevustoetus on 39,7 mln eurot (2022. a toetus 37 mln eurot). Võrreldes 2022. aastaga suureneb baastegevustoetus palgatõusudeks ja majanduskulude katteks eraldatud lisavahendite võrra. Lisaks eraldatakse täiendavad vahendid AS-le Levira tele- ja raadioleviteenuste kallinemise katmiseks 0,4 mln eurot. Aastate vaheline muudatus on seotud ka ühekordsete toetustega remondifondifondist. • Tegevustoetusest 0,3 mln eurot sisaldab ERR-i telekanalite SD-paralleeledastuse üle- eestilise levi tagamist. • Väiksemamahulisteks investeeringuteks (sealhulgas tehnika ja inventari soetuseks) on planeeritud investeeringutoetus 1,9 mln eurot. • 2023. aastal toetakse täiendavalt 1 mln euroga erameediakanaleid, et nad tasakaalustaks venekeelse inforuumi. Programmi tegevuse nimetus: Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Muusika valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 18,37 mln eurot (2022. aastal 16,52 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Eesti muusikavaldkonnas tegutseb kolm riigi asutatud kontserdiorganisatsiooni: SA Eesti Kontsert, eraldatav tegevustoetus 5,7 mln eurot (2022.a 5 mln eurot), SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, eraldatav tegevustoetus 3,9 mln eurot (2022. a 3,4 mln eurot), SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor eraldatav tegevustoetus 1,2 mln eurot (2022. a 1 mln eurot). SA-le Eesti Kontsert eraldatakse lisaks tegevustoetusele investeeringutoetust kontserdimajade remondiks 0,4 mln eurot. Võrreldes 2022. aastaga suureneb baastegevustoetus palgatõusudeks ja majanduskulude katteks eraldatud lisavahendite võrra. 155 • Olulisteks kontsertorganisatsioonideks kohalike omavalitsuste tasandil on Tallinna Filharmoonia toetus 60 000 eurot aastas, Pärnu Linnaorkester 30 000 eurot aastas ja Narva Linna Sümfooniaorkester 30 000 eurot aastas. • Nelja taotlusvooru toetustega panustab Kultuuriministeerium Eraõiguslike kontserdikorraldajate, kollektiivide ja heliloojate võimalustesse arendada interpretatsioonikunsti. Uue heliloomingu teket ja noodimaterjali kättesaadavust mahus 0,2 mln eelarve 0,5 mln eurot). • Rahvusvahelise Arvo Pärdi keskuse tegevustoetus 0,5 mln eurot. • Estonian Festival Orchestra tegevust toetatakse läbi Eesti Festivaliorkester SA kaudu 0,5 mln eurot. • Ansambli Vox Clamantis tegevust toetatakse läbi MTÜ Eesti Gregoriaani Ühing 0,2 mln eurot. • Järvi Festival MTÜ toetus 0,1 mln eurot eraldatakse Pärnu muusikafestivali läbiviimiseks ja eesti noorte dirigentide järelkasvu projekti teostamiseks. • Tallinn Music Week korraldamist toetatakse 0,1 mln euroga läbi Shiftworks OÜ. • Muusika arenduskeskustest ja partnerorganisatsioonidest toetatakse Music Estonia MTÜ- d 0,1 mln euroga ja Eesti Muusika Infokeskus MTÜ-d 0,1 mln euroga, Muusikanõukogu MTÜ-d 30 000 eurot, Eesti Pillifond SA-d 30 000 eurot. • Eesti muusikapärandi säilimise ja uurimise eesmärgil toetatakse Veljo Tormise Kultuuriselts MTÜ-d 25 000 euroga. • Riik toetab muusikavaldkonna projekte ka läbi Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3,7 mln eurot. Võrreldes 2022. aastaga prognoositakse ca 22%-list maksulaekumise tõusu. Programmi tegevuse nimetus: Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Kunstielu on mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Tegevuste kirjeldus Kunsti valdkonna riigipoolse rahastuse eesmärk on tagada tingimused kunsti loomiseks, muuta kunst Eestis nähtavaks ja jätkata kunstivaldkonna rahvusvahelistumist, leides selleks uusi viise ja võimalusi. Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu toetatakse eelkõige valdkonna loometööd, näitustegevust, rahvusvahelistumist ja kunsti uurimist. Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 9,75 mln eurot (2022. aastal 8,24 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Kultuuriministeerium toetab tegevustoetustega kolme näitusasutust: • Riigi osalusega SA Kunstihoone (aastane toetus 0,7 mln eurot). • Eesti Kunstnike Liidu galerii (aastane toetus 30 000 eurot) . • Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (aastane toetus 30 000 eurot). 156 • Kunstihoone renoveerimiseks on SA-le Kunstihoone kavandatud 2023. aastal investeeringutoetus 4,3 mln eurot (investeeringutoetuse kogumaht 2021-2024 on 6,5 mln eurot). • SA Kunstihoone 2022. a ja 2023. a toetussummad on toodud seletuskirja lisas nr 3. Tegevustoetuse kasv on tingitud kultuuritöötajate palgatõusuks ja majanduskulude katteks eraldatud vahenditest. • Kunstivaldkonna rahvusvahelistumises on oluline tegevus Veneetsia kunstibiennaalil osalemine. Biennaalil osalemist korraldab SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, keda läbi Kultuuriministeeriumi eelarve toetatakse 0,15 mln euroga aastas. • Rahvusvahelisi suhteid arendavad valdkondlikud info- ja arenduskeskused SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (tegevustoetus 0,2 mln eurot aastas) ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus MTÜ (85 000 eurot aastas). • Läbi Eesti Kunstiakadeemia SA jätkub Narva kunstiresidentuuri toetamine 75 000 euroga. • Olulise loometöö toetamise meetmena jätkub ka kunstnikupalga maksmine. 2023. aastal tõuseb palga saajate arv 5 võrra ehk 15lt 20ni. Palgasaajad valib välja loomeliit MTÜ Eesti Kunstnike Liit ning Kultuuriministeerium tagab loomeliidule rahastuse palga maksmiseks mahus 0,5 mln eurot. • Kunstiklassika uurimise ja tutvustamise eesmärgil toetatakse Konrad Mägi Sihtasutuse tegevust aastas 50 000 euroga. • Riik toetab kujutava kunsti valdkonda ka läbi Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3,5 mln eurot. Võrreldes 2022. aastaga prognoositakse ca 22%-list maksulaekumise tõusu. Aktiivses kunstielus (nüüdisloomes) on oluline roll ka mäluasutustel, sest kunsti avalikuks saamise peamine formaat on näitused ning kunstimuuseumid (Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tarbekunsti- ja Disainimuuseum jt) panustavad sellesse märkimisväärselt. Kunstimuuseumide toetused kajastuvad Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamise tegevuse all. Programmi tegevuse nimetus: Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Arhitektuuri- ja disainivaldkonna õigusruum vastab valdkonna vajadustele. Tegevuste kirjeldus Tegevus on suunatud kvaliteetse elukeskkonna kavandamiseks ja loomiseks vajalike tingimuste kujundamisele arhitektuuri ja disaini valdkondades. Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välis- ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab muu hulgas planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, disaini), eesmärgiga muuta olemasolev elukeskkond ruumiotsustega pikas vaates võimalikult paljudele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus, mistõttu aitab Kultuuriministeerium kaasa ruumipädevuse läbivale tõstmisele ühiskonnas. 157 Kultuuriministeerium aitab kaasa riigi ruumiloomepoliitika ühtlustamisele ja arendamisele. Arhitektuuripoliitika siht on käsitleda ehitatud keskkonda Eesti rahvusliku rikkuse ühe osana ning säilitada ja kasvatada selle väärtust. Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 2,5 mln eurot (2022. aastal 2,24 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ kaudu toetatakse 41 000 euroga osalemist Veneetsia Arhitektuuribiennaalil. Arhitektuuribiennaal toimub üle üheaastase intervalliga ja toimub taas 2023. aastal. • Olulised valdkondlikud katusorganisatsioonid ja ministeeriumi strateegilised partnerid on Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ ja Eesti Disainikeskus MTÜ. Mõlema organisatsiooni aastane tegevustoetuse suurus on 0,1 mln eurot. • Lisaks toetatakse avatud taotlusvooru kaudu arhitektuuri ja disaini valdkondade arendusprojekte 0,1 mln euroga. • Riik toetab kujutava kunsti valdkonda ka läbi Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 2 mln eurot. Võrreldes 2022. aastaga prognoositakse ca 22%- list maksulaekumise tõusu. Oluline roll arhitektuuri- ja disainivaldkonnas on valdkondlikel mäluasutustel Eesti Arhitektuurimuuseumil ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumil, kus toimub hulgaliselt arhitektide ja disainerite nüüdisloomingut tutvustavaid näitusi, loenguid jpm. Muuseumide toetused kajastuvad Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamise tegevuse all. Oluline on ära märkida ka eelarvega mitte seotud tegevused: • Disainivaldkonnas aitab Kultuuriministeerium kaasa ringdisainialase teadlikkuse tõstmisele, mis toetab ringmajanduse eesmärkide saavutamist. • Kultuuriministeerium aitab teadvustada arhitekti kaalukat rolli ja vastutust elukeskkonna kvaliteedi eest seismisel ja selle tõstmisel. • Kultuuriministeerium aitab kaasa ruumihariduse ja disainiõppe edendamisele üldhariduskoolis. Programmi tegevuse nimetus: Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Muuseumikogudes hoitav ja muinsuskaitse all olev kultuuripärand on mitmekesine, kättesaadav ja jätkusuutlik. Muuseumide ja muinsuskaitse teenused on kvaliteetsed. Tegevuste kirjeldus • Kultuuriväärtuste kaitse on riigi põhiseaduslik ülesanne. Kultuuripärand on Eesti ajaloo oluline osa ja identiteediallikas nii igale üksikisikule kui ka riigile tervikuna. Muinsuskaitse ja muuseumialast tööd korraldab Kultuuriministeeriumi valitsemisala ainus valitsusasutus Muinsuskaitseamet, kelle eesmärk on väärtustada kultuuripärandit ja kultuuriväärtuslikku keskkonda ning tagada nende säilimine. Alates 2023. aastast on muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika poliitika kujundamine ja rakendamine liidetud programmis üheks tegevuseks, et tagada terviklik lähenemine 158 kultuuripärandi kaitsele ja kasutamisele. Tugevdamaks ja ühtlustamaks kultuuriväärtuste kaitse, säilitamise ja arendamise strateegilist juhtimist nii muinsuskaitse kui muuseumide valdkonnas muudeti juba 2019. aastal muinsuskaitseseadust. Tegevuste liitmine programmi tasandil tagab viidatud seaduse rakendamiseks vajaliku muudatuse ka ressursijuhtimise vaates. Muudatuse tulemusena saavutatakse riigi tasandil selgem ja terviklikum strateegiline vaade kultuuripärandi kesksete tegevuste osas, milleks on kogumine ja kaitse alla võtmine, säilitamine ja kaitsmine ning näitamine ja tutvustamine. Lisaks tegeletakse kultuuripärandiga seoses säästva arengu teemadega ka laiemalt, st mitte ainult pärandi kaitsealuse osaga, ning nii on suurem fookus võimalik suunata ennetus- ja nõustamistegevusele mõlemas valdkonnas. • Muuseumi- ja muinsuskaitsevaldkonna tegevused on jaotatud Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti vahel. Kultuuriministeeriumi korraldada on muuseumi- ja muinsuskaitsevaldkonna strateegiline planeerimine ja õigusloome. Lisaks on ministeerium muuseumidele kontaktiks investeeringute ja riigi antava tegevustoetuse küsimustes. Muinsuskaitseamet on riigi muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika rakendaja ja tegevuste koordineerija. Ameti ülesanneteks on muuseumide nõustamine ja populariseerimine, muuseumivaldkonna arenduste eestvedamine ja muuseumide vahelise koostöö koordineerimine. Läbi ameti toimub valdkondlike avatud taotlusvoorude läbiviimine. Muinsuskaitse valdkonna avalikke teenuseid osutab Muinsuskaitseamet, kes nõustab mälestiste omanikke, väljastab seaduse alusel antavaid lube, eraldab toetuseid ja maksab hüvitisi, teeb järelevalvet ning peab kultuurimälestiste registrit. Kultuurimälestiste riiklik register (register.muinas.ee) on Muinsuskaitseameti hallatav register kultuurimälestiste, muinsuskaitsealade ja kultuuriväärtusega leidude üle arvestuse pidamiseks ning nende kohta informatsiooni talletamiseks. Muuhulgas on Muinsuskaitseamet riiklik kontaktasutus, kes korraldab kultuuriväärtuste eksporti ning ELi liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamist. Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 54,38 mln eurot (2022. aastal 49,2 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Riigi osalusega sihtasutustena tegutsevate muuseumide 2022. a ja 2023. a toetussummad on toodud seletuskirja lisa nr 3. 2022. a ja 2023. a vahelised muutused toetuste suuruses tulenevad palgatõusuks ja majanduskulude katteks juurde antud vahenditest, ühekordsetest remondifondi toetustest ning Riigi Kinnisvara AS-ile mõeldud vahendite suuruse muutusest. • Hallatavate riigiasutustena tegutsevate muuseumide tegevuskulud: • Eesti Rahva Muuseum 9,48 mln eurot (2022.a 8,47 mln), • Eesti Arhitektuurimuuseum 0,94 mln eurot (2022.a 0,77 mln), • Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum 0,58 mln eurot (2022.a 0,48 mln), • Tartu Kunstimuuseum 0,75 mln eurot (2022.a 0,59 mln), • Palamuse O.Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum 0,28 mln eurot (2022.a 0,2 mln), • Viljandi muuseum 0,33 mln eurot (2022.a 0,27 mln), • 2022. a ja 2023. a vahelised muutused tegevuskulude suuruses tulenevad palgatõusuks ja majanduskulude katteks juurde antud vahenditest. • Eraõiguslikele muuseumitele ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevatele muuseumitele eraldatakse tegevustoetusi kogumahus 1,2 mln eurot. Täpne toetuste 159 jaotus pole seletuskirja koostamise hetkeks selgunud. Eelmiste aastate põhjal saab toetust ca 3 avalik-õigusliku juriidilise isiku, 6 era-, 13 KOV-i omanduses olevat muuseumi aastas. • Läbi Muinsuskaitseameti viiakse 0,4 mln euro ulatuses läbi avatud taotlusvooru püsiekspositsioonide toetamine. • Meetme eelarves sisalduvad Muinsuskaitseameti tegevuskulud 3,48 mln eurot (2022.a 3,3 mln) 2022. a ja 2023. a vahelised muutused toetuste suuruses tulenevad palgatõusuks ja majanduskulude katteks juurde antud vahenditest. • Välistoetuste arvelt tehtud kuludes kajastatakse Eesti Rahva Muuseumi projekte summas 0,1 mln eurot. • Mälestiste omanike toetuste ja hüvitiste eelarvemaht on 2023. aastal 2,8 mln eurot. • Läbi Muinsuskaitseameti viiakse läbi Eesti ajaloolise taluarhitektuuri toetusprogrammi ja toetus on mõeldud muuseumide ja muinsuskaitse koostöö edendamiseks ja mõlema valdkonna strateegiliseks arendamiseks. Mõlema taotlusvooru aastane eelarvemaht on 0,2 mln eurot. • Kultuuriministeeriumi kaudu antakse investeeringutoetust 80 000 eurot Vastseliina linnuse konserveerimiseks (2022-2024 on toetuse kogumaht 0,3 mln eurot). • väikelinnade ajaloolistes keskustes muinsuskaitsealadel hoonete restaureerimist 2023. aastal 0,9 mln euroga. Programmi tegevuse nimetus: Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Raamatukogu on kestlik ja selle mitmekesine kogu on kättesaadav igale Eesti inimesele. Tegevuste kirjeldus Riigi ülesanne on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs informatsioonile, mis on kõikidele inimestele võrdselt kättesaadav. Eesti raamatukoguvõrgu moodustavad rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud ning Eesti Rahvusraamatukogu. 2020. aastal oli Eestis 871 raamatukogu (rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eriala- ja teadusraamatukogud). Kultuuriministeeriumi haldusalas on avalik-õiguslik Eesti Rahvusraamatukogu, millega alates 01.01.2023 liidetakse senise riigiasutusena toiminud Eesti Hoiuraamatukogu. Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku asutuse ülesanne on Eestis ilmunud või Eesti kohta informatsiooni sisaldavate teavikute kogumine, alaliselt säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, samuti raamatukogunduse ja sellega seotud valdkondade teadus- ja arendustegevus ning parlamendi- ja teadusraamatukogu ülesannete täitmine. Rahvusraamatukogu koordineerib ja nõustab Eesti raamatukogusid ning on oluline kultuurikeskus. Rahvusraamatukogu on ühtseks väljaannete säilituseksemplaride keskuseks nii loovutajaile kui säilitajaile ja on Eestis ainus Eesti digitaalsete väljaannete säilitaja. Riiklikult olulist kultuuripärandit ehk ajaloo- ja kultuuriväärtuslikke väljaandeid (sõltumata nende vormist) on Rahvusraamatukogu kohustatud säilitama pikaajalist säilimist tagavates tingimustes. Pärandi säilitamine hõlmab ka tegevusi nagu hoidmine, konserveerimine, arhiveerimine, digiteerimine jms. 160 Alates 01.01.2023. on Rahvusraamatukogu ülesanneteks ka endised Hoiuraamatukogu ülesanded: säilitada üleriigilist vähekasutatavate võõrkeelsete trükiste hoiukogu, vahendada vahetuskogu teavikuid asutustele ja organisatsioonidele üle Eesti ning teenindada nägemispuudega ja selle temaatika vastu huvi tundvaid lugejaid. • Rahvaraamatukogud on kohaliku omavalitsuse asutused, mille tegevust toetab Kultuuriministeerium. Rahvaraamatukogude tööd reguleerib rahvaraamatukogu seadus ja koostööd koordineerivad Kultuuriministeeriumi juures tegutsev Rahvaraamatukogude Nõukogu, maakonnaraamatukogud, Eesti Rahvusraamatukogu, MTÜ Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ning MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium. Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 38,4 mln eurot (2022. aastal 34,65mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Rahvusraamatukogu tegevustoetus 2023.aastal on 10 mln eurot (2022.a toetus 8 mln eurot). Tegevustoetuse suurenemine on tingitud kultuuritöötajate palgatõusuks ja majanduskulude katteks eraldatud vahendite lisandumisest. Lisaks on tegevustoetuse suurenemine seotud Eesti Hoiuraamatukogu viimisega Rahvusraamatukogu alla ( 1,2 mln eurot). • Raamatukogude innovatsioonifond 0,5 mln eurot aastas. • Rahvusraamatukogu toetus sisaldab vahendeid digiarhiivi jaoks (0,2 mln eurot aastas). • Rahvusraamatukogu saab toetust e-raamatukogu funktsionaalsuse arendamiseks (0,2 mln eurot aastas). • Rahvusraamatukogu hoone renoveerimiseks on 2023.a eelarves ette nähtud 23,9 mln eurot (rekonstrueerimiseks on kokku eraldatud kuni aastani 2025 53 mln eurot). • Rahvaraamatukogude teavikute toetuseks on 2023. aastal ette nähtud 2 mln eurot (kasv võrreldes eelmise aastaga 147 tuhat eurot). • Raamatukogude arendustoetuseks on kavandatud 0,5 mln eurot. • Rahvaraamatukogude tegevuskulusid toetatakse 2023.aastal 1,5 mln euroga. 2022. aastal oli toetusmaht 1,3 mln. Suurenemine toimub tulenevalt üldisest kultuuritöötajate palgatõusust. Programmi tegevuse nimetus: Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Rahvakultuurivaldkond on mitmekesine, elanikkonnale kättesaadav ning kestlik. Tegevuste kirjeldus Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus. Rahvakultuuri valdkonna üle-eestilisi tegevusi juhivad või koordineerivad Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Võru Instituut ning riigi partneritena seitse valdkondlikku rahvakultuuri seltsi. Kultuuriministeerium on loonud kogukondade toetuseks piirkondlikud toetusmeetmed, mida praegu on seitse. Lisaks toetatakse toetusmeetmete kaudu muidki olulisi vaimse kultuuripärandiga seotud tegevusi ja väiksemaid valdkondlikke või piirkondlikke institutsioone. Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 14,99 mln eurot (2022. aastal 10,91 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: 161 • Rahvakultuuri valdkonna riikliku kompetentsikeskuse Eesti Rahvakultuuri Keskuse rahastamine. 2023. aasta tegevuskulude eelarve on 1,4 mln eurot (2022.a eelarve 1,3 eurot). Tegevuskulude suurenemine tuleneb lisandunud palgavahenditest ja majanduskulude suurenemisest. • Edasiantavate toetuste maht Rahvakultuuri Keskuse eelarves on 2023. aastal 4,5 mln eurot (2022.a 4,2 mln eurot). • Taotlusvoor rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamiseks mahus 0,5 mln eurot aastas. Taotlusvooru rakendab Rahvakultuuri Keskus. • Jätkatakse kogukondade toetuseks loodud toetusmeetmetega, mida praegu on seitse: Setomaa (0,2 mln eurot aastas), Kihnu (0,1 mln eurot aastas), Saarte (87 000 eurot aastas), Peipsiveere (54 000 eurot aastas), Mulgimaa (0,1 mln eurot aastas), Vana Võromaa (0,1 mln eurot aastas) ja Virumaa (77 000 eurot aastas). • Avatud taotlusvoor piirkondlikele kultuuriprojektidele mahus 0,4 mln eurot. Taotlusvooru rakendab Rahvakultuuri Keskus. • 67 000 eurot aastas. Taotlusvooru rakendab Rahvakultuuri Keskus. • Lisaks toetatakse toetusmeetmete kaudu muidki olulisi vaimse kultuuripärandiga seotud tegevusi ja väiksemaid valdkondlikke või piirkondlikke institutsioone. • Laulu- ja tantsupidusid korraldab Kultuuriministeeriumi asutatud sihtasutus Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA (ELTSA), kelle 2023. aasta tegevustoetuse suurus on 4 mln eurot. Kasv 3,3 mln eurot on seotud 2023. aastal toimuva peoga. ELTSA rakendab ka laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusmeedet mahus 1 mln eurot aastas. • Meetme tegevuse mahus kajastub Võru Instituudi tegevuskulude osa (0,5 mln eurot), mille raames tegeletakse ajaloolise Võrumaa uurimisega ja aidatakse elus hoida võrukestele omast keelt ja kultuuri. • Eesti Pärimusmuusika Keskus MTÜ tegevust toetatakse 0,4 mln euroga aastas. • Laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgatoetust rakendatakse alates 2021. aastast. Palgatoetusmeetme aastane eelarve on 2,6 mln eurot. • Regionaalse kättesaadavuse tagamiseks jagab toetusi Eesti Rahvakultuuri Keskuse 0,2 mln eurot aastas. • Riik toetab rahvakultuuri valdkonda ka läbi Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali, alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3,5 mln eurot. Võrreldes 2022. aastaga prognoositakse ca 22%-list maksulaekumise tõusu. Programmi tegevuse nimetus: Kultuurivaldkonna digitaliseerimine Programmi tegevuse eesmärk: Kultuuri kättesaadavus ja rahvusvaheline konkurentsivõimelisus on suurenenud. Tegevuste kirjeldus Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi tegevuskavaga seati riigi üldised prioriteedid kultuuripärandi digiteerimisel ning pandi alus valdkondade vahelisele koostööle. Tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt 162 kättesaadavaks kolmandik Eesti mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist ning uuendada mäluasutuste digitaalse pikaajalise säilitamise taristut. Tegevuskava osaks on 13 digiteerimisprojekti, millest kaks esimest dokumentide ja esemete digiteerimine on edukalt lõppenud. Ülejäänud dokumentide, trükiste, esemete, fotode ja filmide digiteerimisprojektid lõppevad 2022. ja 2023. aasta jooksul. Digiteeritud pärand saab kõigile huvilistele kättesaadavaks läbi valdkondlike digitaalarhiivide ja portaalide. Eesti Rahvusraamatukogu on arendamas üleriigilist e-laenutuse lahendust, Muinsuskaitseamet koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega on arendamas muuseumide infosüsteem MuIS ning Eesti Rahvusringhääling ja Rahvusarhiiv peegeldavad teises geograafilises asukohas lindirobotitel paiknevaid arhiive. Digiteerimise tegevuskava täitmise tegevusteks on 2023. aastal Kultuuriministeeriumi eelarves ette nähtud 53 000 eurot (2022. aastal 277 000 eurot), mis on mõeldud digiteerimisprojektide omafinantseeringu katteks, täiendkoolitusteks, seminarideks valdkonna personalile tegevuskava tulemite tutvustamiseks. Programmi tegevuse eelarve on oluliselt vähenenud, sest jõudnud lõpule. Viimane 2023. aastal elluviidav digiteerimise projekt on Tartu Ülikooli trükiste - ja õppekirjandus". Programmi tegevuse nimetus: Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Aidata kaasa Eesti tutvustamisele, kultuuridiplomaatia edendamisele ja Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele; samuti aidata kaasa Eesti aktiivsele osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides ja Eesti huvide kaitsele. Tegevuste kirjeldus Eestis on kultuurivaldkonna välissuunalise suhtluse peamised koordineerijad ja toetuste andjad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, aga koordineerijatena ka kultuurivaldkonna arenduskeskused. Rahvusvaheliste projektide jaoks annab riik toetusi nii taotlusvooru kaudu kui ka otsetoetusi valdkondlikele arenduskeskustele, toetades projekte, mis soodustavad Eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, Eesti tutvustamist maailmas kultuuri kaudu ja võimaluste loomist Eesti loovisikutele. Lisaks kaasrahastab Kultuuriministeerium Euroopa Liidu kultuuriprogrammis osalevaid Eesti projekte. Kultuuriministeeriumi koosseisus on eraldi üksusena UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon, mille peamisteks ülesanneteks on koordinatsioon UNESCO ja Eestis organisatsiooni tegevusega seotud organisatsioonide, asutuste ning isikute vahel. Eesmärk on ka luua võimalused Eesti haridus-, teadus- ja kultuuriküsimustest huvitatud asutustele olla UNESCO tööga seotud. Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 5,19 mln eurot (2022. aastal 4,26 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Jätkub kultuuriesindajate võrgustiku hoidmine Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias, Belgias, Ameerika Ühendriikides (New York). 2023. aastal alustab tööd 163 kultuuriesindaja Rootsis. Kultuuriesindajate aastane tegevuskulude eelarve on 0,6 mln eurot. • 2023.a maht on 0,8 mln eurot. (2022.aastal 0,5 mln eurot) • Jätkub UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon tegevuse toetamine 0,2 mln euroga aastas. • Eesti Instituut MTÜ tegevuse toetamine 0,2 mln eurot. • Balti Kultuurifondi toetamine iga-aastaselt 0,1 mln eurot. • Kultuuripealinn 2024 tegevuste toetamine. 2023.a toetussumma on 2,5 mln eurot (kogumaht 10 mln eurot, 2022. a toetussumma 1,3 mln eurot). • Euroopa Liidu kultuuriprogrammis osalevate Eesti projektide kaasrahastamise fond summas 0,1 mln eurot. • Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise liikmemaksude maht on 0,5 mln eurot. Detailne ülevaade rahvusvahelistes organisatsioonides osalemisest on toodud Programmi tegevuse nimetus: Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtete lisandväärtus ja ekspordisuutlikkus on suurenenud. Tegevuste kirjeldus Loomemajandus on majandusvaldkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel, on võimeline looma heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi loomise ja peamise müügiargumendina kasutamise kaudu ning kus loovisikud on protsessides kesksel kohal. Loomemajanduse arendamise poliitikat kujundab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- - - ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavale 2021 -2020 ja 2021-2027 rakenduskavadele. Loomemajanduse arendamise meetme rakendusüksus ja elluviija on EAS, mis alates 2022. aastast tegutseb EASi ja Kredexi ühendamise tulemusena Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nime all. Loomemajanduse arendamise poliitikat kujundab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- kasvustrateegiale 2014 - ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavale 2021 uvuspoliitika fondide 2014-2020 ja 2021- 2027 rakenduskavadele. Loomemajanduse arendamise meetme rakendusüksus ja elluviija on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 1,78 mln eurot (2022. aastal 1,64 mln). • 2023.a Kultuuriministeeriumi eelarves kajastuvad SF fondide 2014-2020 perioodi vahendid. Valdkondlike projektide toetuseks läbi EASi on planeeritud 1,4 mln eurot. • Alates 2023. a lisanduvad loomemajanduse tegevuste toetamiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2017 struktuurivahendid. Uuel perioodil on kasutatavate vahendite maht 10 mln eurot (2023. a eelarve maht 350 000 eurot). 164 Programmi tegevuse nimetus: Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus Programmi tegevuse eesmärk: Teadmistepõhise kultuuripoliitika kujundamine. Tegevuste kirjeldus • Kultuuriministeerium tellib teadus- ja arendustegevuste raames peamiselt poliitika kujundamiseks vajalikke uuringuid. Tegevustoetuste kaudu on samuti rahastatud valitsemisala asutusi, mis tegelevad teadus- ja arendustegevusega vastavalt oma põhiülesannetele. Alates 2022. aastast rakendatakse loovuurimuse toetusmeedet. Programmi tegevuse all kajastatakse lisaks tegevusi ja toetusmeetmeid, mis panustavad suuremal või vähemal määral kõikidesse teistesse kultuuriprogrammi tegevustesse. Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 28,5 mln eurot (2022. aastal 14,52 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Kultuuri- ja loomevaldkondade teadus- ja arendustegevuste projektide toetamine 2023. aastal 0,5 mln eurot. • Kultuuriranitsa kontseptsiooni rakendamine ehk õppekeskkonna mitmekesistamine muuseumiõppe, teatri- ja kontserdikülastuste abil 1,5 mln eurot aastas (2022. aasta 1 mln eurot). • Kultuuri valdkonna investeeringutoetused 5 mln eurot • Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutustele mõeldud remondifond. Fondi suurus 2023. aastal kokku on 1,9 mln eurot. • Programmi tegevuse all kajastuvad ka Kultuuriministeeriumi kui üksikasutuse tegevuskulud. • Kultuurkapitali kaudu hasartmängumaksu laekumisest kultuuriehitiste rahastamine. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht 2023. aastal on 13 mln eurot. Spordiprogramm Programmi eesmärk: Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist. Asutused, kes viivad programmi ellu: Spordiprogrammi koostamise ja elluviimise eest vastutab ning seiret koordineerib Kultuuriministeerium. Programmi tegevuse nimetus: Saavutusspordi toetamine ja arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline keskkond saavutusspordi arendamiseks. Tegevuste kirjeldus Saavutusspordi poliitika kujundamine ja toetamine ning tingimuste loomine spordiga tegelemiseks on Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna peamine roll ja ülesanne. Spordialaliitude, -klubide ja -koolide ning teiste spordiühendustega on Eestis toimiv spordikorraldus, mis tagab võimalused nii noortele kui ka täiskasvanutele harrastus- või tippspordiga tegelemiseks. Ajakohastatud sporditaristu kaudu luuakse kõikjal Eestis tingimused nii saavutusspordi arenguks kui ka liikumisharrastusega tegelemiseks. 165 Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 52,16 mln eurot (2022. aastal 38,54 mln). Eelarve suurenemise summas 10,3 mln eurot seisneb selles, et 2022. aastal kajastati multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide rajamise toetusi organiseeritud liikumisharrastuse edendamise meetme all, kuid 2023. aastal kajastuvad nimetatud toetused antud meetmes. Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Tegevustoetused riigi osalusega sihtasutustele: • Tehvandi Spordikeskus SA (2023.a 1,5 mln eurot, 2022.a 1,1 mln eurot), • Jõulumäe Spordikeskus SA (2023.a 0,7 mln eurot, 2022.a 0,6 mln eurot), • Spordikoolituse ja -Teabe SA (2023.a 0,7 eurot, 2022.a 0,6 mln eurot) ning • oluline strateegiline partner Eesti Olümpiakomitee MTÜ (EOK) (2023.a 1,9 mln eurot, 2022.a 1,7 mln eurot). • Sihtasutuste ja EOK 2022. aasta ja 2023. aasta täpsemad toetussummad on toodud seletuskirja lisas nr 3. • Sihtasutuste ja EOK puhul tulenevad 2022. aasta ja 2023. aasta vahelised muutused toetuste suuruses palgatõusuks ja majandamiskuludeks juurde antud vahenditest. Lisaks on muudatused seotud ühekordsete toetustega remondifondist. • 2023. aastal jätkatakse Team Estonia toetamist, et Eesti sportlased ja võistkonnad oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Toetusmeetme maht 3,3 mln eurot. Meedet rakendab EOK. • Olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks on ette nähtud 2,6 mln eurot. Meedet rakendab EOK. • Jätkatakse treenerite tööjõukulu toetuste eraldamist. 2023.a toetusmeetme maht 12,3 mln eurot (kasv võrreldes eelmise aastaga 4,5 mln eurot). • Spordialaliitude toetuseks on planeeritud 2,5 mln eurot. Meedet rakendab EOK. • Jätkub noortespordi toetamine mahus 1,7 mln eurot aastas. Meedet rakendab EOK. • Spordikohtunike tegevuse arendamiseks on planeeritud 0,4 mln eurot. Meedet rakendab EOK. • Erinevate spordiprojektide toetamiseks on ette nähtud 0,8 mln eurot. Meedet rakendab EOK. • Tiitlivõistlustel osalenud sportlaste ja nende treenerite tunnustamiseks on planeeritud 0,3 mln eurot. • Jätkatakse Eestis toimuvate rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise toetamist mahus 1 mln eurot. • Rally Estonia korraldamist toetakse 2023. aastal vähemalt 1,5 mln euroga. • Ühekordselt on eelarves ette nähtud toetus 0,4 mln eurot Eesti naiste ja meeste võrkpallikoondiste osalemiseks Euroopa Meistrivõistluste finaalturniiril. • Spordimeditsiini SA tegevust toetakse 0,2 mln euroga. • Jätkatakse puuetega inimeste spordi katusorganisatsioonide võimaluste parandamisega, et kaasata rohkem puuetega inimesi liikumisharrastusse ja võimaldades parimatel 166 sportlastel tegeleda tippspordiga. Tegevustoetust antakse Eesti Paralümpiakomitee MTÜ-le 0,9 mln eurot. • Audentes AS õppursportlaste toetamine 2,4 mln eurot aastas. Tegevus võeti üle Haridus- ja Teadusministeeriumilt. • Jätkub spordipreemiate (0,2 mln eurot) ja spordistipendiumite (0,1 mln eurot) väljaandmine. • Jätkatakse multifunktsionaalsete, aasta ringi kasutatavate jalgpalli sisehallide rajamist. Investeeringutoetuste maht kokku 10,4 mln eurot. • Riik toetab kujutava saavutusspordi valdkonda ka läbi Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3,9 mln eurot. Võrreldes 2022. aastaga prognoositakse ca 22%-list maksulaekumise tõusu. Programmi tegevuse nimetus: Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on ausat sporti ja sporditurvalisust toetav keskkond. Tegevuste kirjeldus Tegevuse eesmärk on tagada dopinguvaba aus sport ja liikumisharrastus ning turvaline osalemine spordivõistlustel nii sportlastele kui ka pealtvaatajatele. Kultuuriministeeriumi tegevus seisneb õigusruumi loomises, poliitikate ja toetusmeetmete kujundamises. Programmi tegevuse eelarve peamise osa moodustab valdkondlik oluline strateegiline partner Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA, kelle tegevust toetatakse 2023. aastal 0,3 mln euroga (2022. a 162 000 eurot). SA ülesanneteks on ennetustegevuste ja testimiste läbiviimine, kokkuleppemängude Eesti kontaktpunkti rahastamine ning koostöö edendamine Politsei- ja Piirivalveameti ning spordiorganisatsioonidega sporditurvalisuse tagamisel. Programmi tegevuse nimetus: Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud. Kultuuriministeeriumi otsene vastutus ja roll inimese liikumisaktiivsuse tõstmisel on organiseeritud liikumisharrastuse, noorte huvihariduse/noortespordi (spordialaliidud/spordiklubid) ja tippspordi arendamine ning sporditaristu ja sportimiseks soodsa õigusruumi loomine. Liikumisharrastuse tegevuse raames rakendatakse regionaalsete maakondlike spordikeskuste toetusmeedet ja toetatakse terviseradade võrgustiku arendamist. Poliitikakujundamises edendatakse inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisega seotud valdkondade vahelist koostööd ning puuetega inimeste suuremat kaasatust nii liikumisaktiivsusse kui ka saavutussporti. Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 6,27 mln eurot (2022. aastal 10,32 mln). Eelarve vähenemise põhjus seisneb selles, et 2022. aastal kajastati multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide rajamise toetusi antud meetme all, kuid 2023. aastal kajastuvad nimetatud toetused programmi tegevuse Saavutusspordi toetamine ja arendamine all. 167 Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Tööd alustab liikumisharrastuse kompetentsikeskus, kelle tegevuseks on ette nähtud 0,6 mln euroga aastas. • 2023. aasta on Liikumisaasta. Teema-aasta rakendaja on Eesti Olümpiakomitee MTÜ. • Ühekordselt rakendub terviseradade arendamise toetusmeede. Meetme maht on 3 mln eurot. • Koolispordi Liit MTÜ tegevuse toetamine 0,3 mln eurot aastas. • Eestimaa Spordiliit Jõud MTÜ tegevuse toetamine 0,2 mln euroga aastas. • Eriolümpia Eesti Ühendus MTÜ tegevuse toetamine 0,2 mln euroga aastas. • Ühendus Sport Kõigile MTÜ tegevuse toetamine 0,1 mln eurot aastas. • Jätkub maakondlike spordiliitude toetamine 0,7 mln euroga aastas. • Jätkub regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetusmeede 0,6 mln eurot aastas. 3.12.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond Joonis 52. Sidus ühiskond tulemusvaldkond ja selle maht 168 Joonis 53. Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel 57. Kultuuriministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna Programm strateegiadokumendid Sidus ühiskond Sidusa Eesti arengukava Lõimumis-, sh 2021 2030 kohanemisprogramm Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond eelarve väheneb võrreldes 2022. aastaga 38%. 2022. aastal eraldati Ukraina kriisiga seonduvalt ühekordselt Kultuuriministeeriumile kohanemisprogrammi elluviimiseks ja eesti keele õppeks ca 9,1 mln eurot. Neid vahendeid ei ole ette nähtud 2023. aasta eelarves. Olulisemad muudatused ja lisavahendid: • Ida-Viru kultuuriprogrammi elluviimiseks on ette nähtud 2023. aastal 1 mln eurot. • -Eesti koostööprogramm 2021 2029 kogumahus astal 700 tuhat eurot). Kultuuriministeeriumi programmikomponendi tegevused on suunatud kultuurilise ja keelelise lõimumise toetamiseks. • Rakendub toetusmeede Ukraina kultuuri toetamiseks. Toetusmeetme maht on 100 tuhat eurot. • Alates 2023 lisanduvad ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 struktuurivahendid lõimumise sh kohanemise tegevuste toetamiseks. SF 2021-2027 vahendite kogumaht lõimumise sh kohanemise toetuseks on koos riikliku kaasfinantseeringuga 50,5 mln eurot (2023. a eelarve 2,8 mln eurot). 3.12.2.2.1 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 58. Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Sidus Eesti: Lõimumine, sh kohanemine -8 001 -16 402 -10 098 6 304 -38% 169 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Lõimumis-, sh kohanemispoliitika -8 001 -16 402 -9 954 -6 448 -39% kujundamine ja rakendamine Rahvuskaaslaste toetamine 0 0 -144 -144 100% 3.12.2.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmid ja programmi tegevused Sidus Eesti: lõimumine, sh kohanemine Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. Asutused, kes viivad programmi ellu: Programmi koostamise ja elluviimise eest vastutab ning seiret koordineerib Kultuuriministeerium. Programmi tegevuse nimetus: Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamist ja rakendamist soodustav keskkond. Tegevuste kirjeldus Kultuuriministeeriumis toimub lõimumis-, sh kohanemispoliitika planeerimine, analüüs, koostööpartneritega koostöö korraldamine ning sisendi andmine valdkondlike poliitikate kujundamiseks lõimumise kontekstis ja vastava informatsiooni kogumine. Peamiselt toimub poliitikakujundamine õigusaktide ja regulatsioonide koostamise ning kooskõlastamise käigus. Samuti on olulisel kohal koostöö olulisemate partneritega ja avaliku kaasamise korraldamine, sh iga-aastase lõimumisakadeemia (koostööseminar sidusministeeriumite esindajatega) korraldamine, kohalike foorumite korraldamine piirkondades, kus on suur osakaal teisest rahvusest inimestel. Kultuuriministeerium koostöös rahvusvähemuste kultuurinõukoja ja Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlauaga kujundab vähemusrahvuste kultuuriorganisatsioonidele suunatud poliitikat. Romade lõimumisküsimustega tegelemiseks ja teabe koordineerimiseks on Kultuuriministeeriumi juurde loodud romade lõimumise nõukoda. Kohanemispoliitika kujundamiseks ja efektiivsete ning jätkusuutlike kohanemisele kaasaaitavate tugiteenuste terviksüsteemi loomiseks Eestis on loodud uussisserändajate kohanemist toetav tugivõrgustik. Tihedat koostööd tehakse ka Välisministeeriumiga ÜRO ja Euroopa Nõukogu rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustuste täitmise ja rahvusvähemuste õiguste seires. Koostöös Välisministeeriumiga viiakse ellu üleilmse eestluse tegevuskava rahvuskaaslastele ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga hõimurahvaste programme. 170 Lisaks on Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni Euroopa integratsioonivõrgustiku liige, Euroopa Komisjoni riiklik roma kontaktpunkt ja esindab Eestit Euroopa Nõukogu romade ja rändlejateeksperdikomitees. Valdkonna allasutus, Integratsiooni SA (INSA) on Eesti lõimumispoliitika peamine rakendaja ja kompetentsikeskus. Enamik INSA väljakujunenud töösuundi keele- ja kodanikuõpe, tööturuvaldkonna tugiprojektid, rahvusvähemuste identiteedi toetamine, on osutunud integratsiooni monitooringute tulemusi arvestades lõimumisprotsesside toetamisel ja kujundamisel otstarbekaks. Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Integratsiooni SA tegevustoetus 2023. aastal on 1,3 mln eurot (2022.a 0,8 mln eurot). 2023. aasta toetust suurendavad palgatõusuks ja majandamiskuludeks eraldatud täiendavad vahendid. • Ida-Viru kultuuriprogrammi elluviimiseks on ette nähtud 2023. aastal 1 mln eurot. • Jätkatakse rahvusvähemuste kultuuriseltside ja nende katusorganisatsioonide ning vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuste toetamist. Tegevuste planeeritud eelarve 0,6 mln eurot. • Integratsiooni Sihtasutus jätkab nii info jagamise, nõustamise kui ka kogemuskohtumiste korraldamise kaudu Eestisse naasvate inimeste kohanemise toetamist ühiskonnaga. Teenuse planeeritud eelarve on 60 000 eurot. • Jätkatakse taotlusvooruga, mis edendab lõimumist läbi kultuuri- ja sporditegevuste mahus 0,1 mln eurot. • Jätkatakse täiskasvanutele eesti keele õppe pakkumisega 2,2 mln euroga. (2022.a maht 6,6 mln eurot, kasv on seotud 2022. aasta lisaeelarvest ühekordselt eraldatud 4,5 mln euroga). • VeniVidiVici MTÜ-d toetatakse õpilasvahetuse läbiviimiseks 40 000 euroga. • Pereõppe partnerorganisatsioonide toetamist jätkatakse 0,1 mln euroga. • Jätkatakse 2019. aastal käivitatud romade lõimumist toetava välisvahendite projektiga ESTROM 3, et edendada lõimumise sidusrühmade, romade, kohalike omavalitsuste ja riigiinstitutsioonide koostööd ja dialoogi. Tegevuse planeeritud eelarve on 23 000 eurot. • Jätkatakse MTÜ Fenno-Ugria Asutuse tegevuse toetamist 0,2 mln euroga. • Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia toetamine 0,1 mln euroga. • Rakendub toetusmeede Ukraina kultuuri toetamiseks. Toetusmeetme maht on 100 tuhat eurot. Programmi tegevuse nimetus: Rahvuskaaslaste toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Välismaal elavad rahvuskaaslased on teadlikud eestluse säilimist toetavatest teenustest. Tegevuste kirjeldus Prioriteetsena jätkuvad tegevused eesti rahvuskultuuri säilitamiseks ja viimiseks laia maailma ning eesti keele hoidmine ja edendamine üleilmselt. Aidatakse kaasa, et väljaspool Eestit elav eestlaskond kannaks jätkuvalt Eesti identiteeti, sh luuakse võimalusi osaleda Eesti ühiskonna- 171 ja kultuurielus ning toetatakse eestlaskonna tagasipöördumist kodumaale. Kesksel kohal on nooremate põlvkondade kaasamine ning nendega sidemete tugevdamine. Kultuuriministeerium panustab diasporaapoliitikasse järgmiselt: • Kultuuriseltside ja -tegevuste toetamise kaudu, mis säilitavad ja edendavad Eesti identiteeti välisriikides. • Välismaal elava eestlaskonna ja Eesti sõprade kaasamisega Eesti ühiskonnaellu. • Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamisega (nõustamine ja tagasipöördumistoetused). • Väliseesti noorte keele- ja kultuurilaagrite korraldamise toetamisega. • Portaali Eestlased üle maailma (Global Estonian) haldamise ja infovahendusega. • • Eesti kultuuriürituste toetamisega välismaal. Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Väliseesti kultuuriseltse toetatakse 44 000 euroga. • Tagasipöördumistoetuste planeeritud eelarve on 0,1 mln eurot. 3.12.3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 54. Kultuuriministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Riigiasutuste tegevuskulude (personali- ja majandamiskulude) osakaal kogu Kultuuriministeeriumi eelarvest on 10%. Kuludest suurema osa moodustavad jagatavad toetused (90%): tegevustoetused, avatud taotlusvoorude kaudu antavad projektipõhised toetused, investeeringutoetused. Toetusi jagavad Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ja Eesti Rahvakultuuri Keskus. Olulise valitsemisala avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja sihtasutustele. 2022.a ja 2023.a e isikutele 172 suuruses tulenevad palgatõusudeks ja majandamiskulude katmiseks juurde antud vahenditest ja/või ühekordsete projektipõhiste toetuste lisandumisest või lõppemisest. Tabel 59. Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Kulud kokku -316 684 -309 388 -361 552 -52 164 17% Tööjõukulud -12 500 -13 030 -14 211 -1 182 9% Majandamiskulud -12 329 -19 467 -13 831 5 636 -29% Sotsiaaltoetused -3 666 -871 -871 0 0% Investeeringutoetused -22 935 -43 584 -52 541 -8 957 21% Muud toetused -229 754 -196 785 -236 443 -39 657 20% Edasiantavad maksud -31 090 -33 093 -40 440 -7 347 22% Põhivara amortisatsioon -1 673 -827 -1 073 -245 30% Käibemaks -2 733 -1 731 -2 143 -412 24% Tööjõukulude suurenemist mõjutab üldine palgatõus. Tööjõukulude suurenemist mõjutab ka asjaolu, et Kultuuriministeerium lõpetas teenuslepped Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusega (RMIT), mille tagajärjel teenuste osutamisega seotud vahendid tagastati, sealhulgas IT töötajate palgafond. Majandamiskulude vähenemine on seotud Eesti Hoiuraamatukogu likvideerimisega (vahendid suunati Rahvusraamatukogule, kes Eesti Hoiuraamatukogu funktsioonid alates 01.01.2023 osaliselt üle võtab). Lisaks mõjutab aastate vahelist erinevust oluliselt see, et 2022. aastaks eraldati lisaeelarvega ministeeriumi tegevuskuludesse kohanemisprogrammi elluviimiseks ühekordsed vahendid mahus 4,62 mln eurot. 2023. a majandamiskuludes Ukraina põgenikega seotud kohanemisprogrammi tegevuskulusid ette pole nähtud. Investeeringutoetuste suurenemise peamiseks põhjuseks on multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute kulude aastate vaheline ümbertõstmine (2022. aastast 2023. aastasse) tulenevalt hanketegevuse viibimisest. Uusi täiendavaid investeeringutoetusi 2023. aasta eelarvesse ei ole lisandunud. Muud toetused kasvavad peamiselt palgatõusudeks ja kultuuri- ja spordiorganisatsioonide majandamiskulude kasvuks eraldatud vahendite arvelt. Kultuuriministeeriumi kuludes edasiantavate maksude all kajastuvad vahendid alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest, mida jaotab toetustena edasi Eesti Kultuurkapital. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning osa hasartmängumaksulaekumisest läheb Eesti Kultuurkapitali koosseisus tegutsevale kaheksale sihtkapitalile (kirjandus, helikunst, kujutav ja rakenduskunst, arhitektuur, valdkondade vahelised projektid, näitekunst, audiovisuaalne kunst, rahvakultuur, kehakultuur ja -sport) toetuste jagamiseks. Hasartmängumaksu laekumisest rahastatakse lisaks sihtkapitalidele ka kultuuriehitisi ning kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamist. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest planeeritud kulud on eelarves arvestuslikud, mis tähendab, et tegelik kulude suurus sõltub tegelikust maksulaekumisest. Võrreldes 2022. aastaga prognoositakse ca 22%-list maksulaekumise tõusu. 173 3.12.4 Investeeringud Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on vähe riigiasutusi, seetõttu on investeeringute eelarve väike. Valitsemisala investeeringud avalik-õiguslike ja sihtasutustele kajastuvad Investeeringutoetustena st kajastuvad kulude all. Tabel 60. Kultuuriministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Investeeringud kokku -843 -105 -136 -31 30% IT investeeringud (Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi 0 -25 -100 -75 300% arendused) Põhivara -80 -68 -36 32 -47% Lastekirjanduse Keskuse teavikute -23 -23 -23 0 0% soetus ERM Narva mnt hoidla remonttööd 0 0 -13 -13 100% 3.13 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala Loome tingimused edukaks innovatsiooni-, rohe- ja digipöördeks, et globaalsete edulugude abil viia Eesti majanduse konkurentsivõime uutesse kõrgustesse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise kaudu21. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos oma allasutustega töötab selle nimel, et Eesti ettevõtted oleksid konkurentsivõimelised, transpordisüsteem efektiivne ja turvaline, digiühiskond areneks ja küberruum oleks kaitstud ning Eestis oleks tagatud keskkonnasõbralik energiavarustus. Rohkem infot ministeeriumi eesmärkide ja ülesannete kohta, samuti valitsemisala asutuste kohta leiab ministeeriumi kodulehelt22 . Valitsemisalas on koos ministeeriumiga kuus asutust: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Transpordiamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Geoloogiateenistus ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus. 2023. aastal on neist kolm suurima eelarvemahuga riigiasutust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mille eelarve moodustab 63% valitsemisala kulude ja investeeringute eelarve mahust, Transpordiamet (vastavalt 32%) ja Riigi Infosüsteemi Amet (vastavalt 2%). Ülejäänud asutuste eelarve moodustab valitsemisala kulude ja investeeringute mahust kokku 3% (lisa 15). Suurima teenistujate arvuga on neist Transpordiamet, moodustades 30. augustil 2022 oma 756 teenistujaga tervelt 48% kogu valitsemisala riigiasutuste ametikohtade arvust (väljavõte SAP andmebaasist). Valitsemisala haldusalasse kuuluvad ka riigi osalusega mittetulundusühingud MTÜ Eesti Standardi- ja Akrediteerimiskeskus, MTÜ Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee, MTÜ Nordic Institute for Interoperability Solutions. 21 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus https://www.riigiteataja.ee/akt/12934222?leiaKehtiv 22 https://www.mkm.ee/ 174 Valitsemisala haldusalasse kuuluvad sihtasutused on Eesti Interneti Sihtasutus, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS), Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL, Sihtasutus Tartu Teaduspark. Valitsemisala haldusalasse kuuluvad järgmised riigi osalusega äriühingud: A.L.A.R.A AS, AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Loots, AS Eesti Post (Omniva), AS Eesti Raudtee, AS Eesti Varude Keskus, AS Operail, AS Metrosert, AS KredEx Krediidikindlustus, AS Nordic Aviation Group, AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Sadam, AS Teede Tehnokeskus, Elering AS, Lennuliiklusteeninduse AS, OÜ Rail Baltic Estonia, OÜ Transpordi Varahaldus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on toimunud järgmised muudatused võrreldes 2022. aasta riigieelarve seletuskirjas tooduga: 2021. a detsembris loodi Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus; 2022. a jaanuarist loodi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Sihtasutus KredExi ühendamisel Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning 2022. veebruaris muudeti Sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus ärinime - uus nimi on Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur. 2021. aasta detsembris loodud ja 01.01.2022 tööd alustanud Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse tegevusvaldkond on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alusteenuste ehk arvutitöökoha alusteenuse, serveri alustaristu teenuse ning nendega seotud tugiteenuste osutamine. Neid teenuseid osutatakse riigiasutustele ja kokkuleppel kohaliku omavalitsuse üksuse asutustele, riigi asutatud sihtasutustele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja avalikke ülesandeid täitvatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele ulatuses, mis on seotud vastavate avaliku ülesannete täitmisega. 2022. a jaanuaris moodustatud ühendasutuse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus sisuline Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Sihtasutus KredExi ühendamine planeeritakse lõpetada 2022. a jooksul. Ühendasutuse eesmärk on toetada ettevõtlust ja elamistingimuste parandamist Eestis, suurendada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, nähtavust ning atraktiivsust äri-, elu- ja õpipiirkonnana. Täpsemalt rahastamiskavast lisas 7. 3.13.1 Tulud Loome tingimused edukaks innovatsiooni-, rohe- ja digipöördeks, et globaalsete edulugude abil viia Eesti majanduse konkurentsivõime uutesse kõrgustesse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala tulud välistoetustest kasvavad 90 mln võrra, tulud majandustegevusest vähenevad 19 mln ja omanikutulud 14 mln võrra. 175 Joonis 55. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Tabel 59 kujutatakse ülevaadet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala tulude dünaamikast. Põhjalikud selgitused iga tulugrupi kohta on toodud vastavates peatükkides. Tabel 61. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Tulud kokku 329 414 712 430 772 982 60 552 8% Saadud toetused 202 260 565 069 655 421 90 352 16% Riigilõivud 36 661 33 391 36 743 3 352 10% Tulud majandustegevusest 19 459 53 632 34 855 -18 777 -35% Tulud põhivara ja varude müügist 1 886 120 117 -3 -3% Trahvid ja muud varalised karistused 650 209 207 -2 -1% Muud tulud 21 437 20 465 20 458 -7 0% Intressi- ja omanikutulud 47 060 39 544 25 181 -14 364 -36% Saadud toetused Saadud toetustena planeeritakse Euroopa Liidu struktuurivahendid jms toetused, mida makstakse välja rakendusüksuste Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Keskkonna Investeeringute Keskus ja Riigi Tugiteenuste Keskus kaudu. 2023. aastal kasvab saadud toetuste maht eelarves ligikaudu 90 mln ehk 16% võrra, kogumahuni 655 mln eurot. Suurenemine on tingitud eelkõige EL 2021-2027 finantsperioodi ühtekuuluvuspoliitika fondide (ca 330 mln) ning taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite (ca 120 mln) mahu kasvust, kuivõrd mõlema allika puhul liigutakse planeerimisfaasist üha enam rakendamise faasi. 2023. aasta on ühtlasi viimane aasta EL 2014-2020 finantsperioodi ühtekuuluvuspoliitika fondide (ca 190 mln) rakendamiseks. Kui ühtekuuluvuspoliitika on suunatud tavapäraselt Euroopa Liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse sidususe tugevdamisele, siis ajutise rahastu eesmärk on täiendavalt toetada investeeringuid ja reforme majanduse pikaajaliseks taastumiseks, suurendada sotsiaalset vastupidavust ning toetada rohe- ja digiüleminekut. Kodumaiseid toetusi on saadud toetuste hulgas vaid 44 tuhat eurot. 176 Riigilõivud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala riigilõivude prognoositav kogumaht 2023. aastal on 36,7 mln eurot, suurenemine 10%. Suurima mahuga riigilõivud on: • Transpordiameti tehtavatelt liiklusregistri toimingutelt 31,9 mln eurot, mis moodustavad 87% valitsemisala poolt kogutavatest riigilõivudest; • Elektroonilise side seaduse alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teostatavate toimingute riigilõiv 4,1 mln eurot (11% riigilõivude kogumahust). Riigilõivude 2023. aasta eelarve suurenemine 3 mln eurot tuleneb liiklusregistri toimingute arvu kasvu prognoosist, sest sõidukite registreerimine on hoogustunud. Tulud majandustegevusest Suurema osa tulusid majandustegevusest teenivad Transpordiamet (50% valitsemisala majandustegevuse tulude mahust), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (43%) ja Riigi Infosüsteemi Amet (5%). Prognoositav tulude kogumaht majandustegevusest 2023. aastal on 34,9 mln eurot. Transpordiamet on planeerinud tulu veeteetasudest 15,1 mln eurot, mis on 5,8 mln eurot enam, kui eelneval aastal. Kasv on tingitud asjaolust, et 2023. aastal rakendatakse 25% vabastust veeteetasudest, kuid 2022. aastal oli see määr 50%. Tulud laekuvad riigieelarvesse. Tulu majandustegevusest laekub Transpordiametile veel Maanteemuuseumi piletitulust (0,18 mln eurot) ning raskekaaluliste ja suurekaliibriliste veokite veolubadelt (0,89 mln eurot). Tulusid kasutatakse muuseumi kuludeks ja riigiteede remondiks. Transpordiameti merenduse ja veeteede teenistus saab 1,1 mln eurot tulu elektrooniliste kaartide müügist, sadamate hallatavate navigatsioonimärkide hooldusest ning osutatavast ametiabist. Tulusid kasutatakse samade teenuste kulude katteks. Eelpool nimetatud tulude prognoosi on võrreldes 2022. aastaga suurendatud 0,23 mln euro võrra. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on planeerinud tulu sidealaste sageduslubade õiguste müügist 15 mln eurot, mis on 25 mln eurot vähem, kui 2022. aastal. Tulud vähenevad, sest 2022. aastal korraldatakse kaks sageduslubade müügi konkurssi, 2023. aastasse on planeeritud üks. Tulud laekuvad riigieelarvesse. Riigi Infosüsteemi Amet saab 1,85 mln tulu andmesideteenuse osutamisest, mida kasutatakse sama teenuse kulude katteks. Nimetatud tulu suureneb võrreldes 2022. aastaga 0,2 mln eurot seoses teenuse mahu kasvuga. Tulu põhivarade ja varude müügist Tulu põhivarade ja varude müügist on planeeritud 2022. aastaga samal tasemel (0,1 mln eurot). Põhiosa sellest moodustab Rail Baltica projektiga seoses maade ostu-müügi tehingutest saadav tulu. Trahvid ja muud varalised karistused Transpordiameti ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti trahvid 0,2 mln eurot, mis on määratud väärteomenetluse seadustiku jm õigusaktide alusel. Transpordiametil on õigus nimetatud trahvidest saadud tulusid kasutada riigimaanteede remondi koondprojekti kulude katteks. Muud tulud 177 Muud tulud valitsemisala eelarves kogumahus 20,5 mln eurot koosnevad peamiselt Transpordiameti kogutavat teekasutustasu 20,4 mln eurot, mille mahu muutust võrreldes 2022. aastaga ette ei ole nähtud. Veel kuuluvad muude tulude hulka viivisintressitulud Transpordiameti merenduse ja veeteede teenistuse nõuetelt 25 tuh eurot, kindlustushüvitised teederajatistele tekitatud kahjude eest 30 tuh eurot ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile nõuete rikkumiste eest laekuvad sunnirahad 3 tuh eurot. Intressi- ja omanikutulud Dividenditulud on prognoositud kogusummas 25,2 mln eurot äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2023. aasta kevadel pärast 2022. aasta tegelike majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksavad 2023. aastal dividende järgmised äriühingud: AS Tallinna Sadam, AS Eesti Post ja Elering AS. Omanikutulude 36% langus võrreldes 2022. aastaga on tingitud sõjalisest konfliktist Ukrainas ja selle mõjudest maailma majanduses, millest on väga tugevalt mõjutatud ka valitsemisala äriühingud. 3.13.2 Kulud tegevuspõhises vaates Ehitame paindlikku, tugevat ja uuendusmeelset majanduskeskkonda, luues muutuvates oludes eeldusi energiatõhususeks ja taskukohase energia kättesaadavuseks, liikuvust toetavateks ja kvaliteetseteks transpordiühendusteks, turvaliseks ja jätkusuutlikuks digiühiskonna toimimiseks ning ettevõtjate tootlikkuse kasvuks. 3.13.2.1 Tulemusvaldkond Energeetika Loome võimalused kiireks taastuvenergia tootmismahtude kasvuks ning tagame energia varustuskindluse ja taskukohased hinnad Eesti inimestele ja ettevõtetele. 178 Joonis 56. Energeetika tulemusvaldkond ja selle maht Energeetika tulemusvaldkonna eesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Energeetika tulemusvaldkonnas on perioodil 2023 2026 koostatud üks programm, energeetika ja maavarade programm, mis on koostatud Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (edaspidi ENMAK2030) eesmärkide saavutamiseks. Samas laiemalt energeetika valdkonda ja ENMAK2030 meetmetesse panustavad ka teised tulemusvaldkonnad ja neis koostatud programmid, sh käsitletakse transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmis ning ehituse programmis järgmisi ENMAK2030 meetmeid: • Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine; • Tõhus sõidukipark; • Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine; • Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine. Lisaks ENMAK2030-le on tulemusvaldkonnas koostatud programmi sisendiks maapõuepoliitika põhialused ja samuti käsitletakse programmis riigi tegevusvaru moodustamise ja haldamisega seotud tegevusi. Energeetika ja maavarade programm 179 Energiapoliitika, sh energiamajanduse, energiaturgude ja taastuvenergia arendamise ning maapõuepoliitika kohta leiab rohkem informatsiooni Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt .23 Energeetika tulemusvaldkond on lisaks seotud järgmiste riiklike strateegiadokumentidega: Üleriigiline p Kliimapoliitika põhialused aastani 2050; Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030; Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia; Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021 2035; Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021 2035. Tabel 62. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkonna Tulemusvaldkond Programm strateegiadokumendid Energeetika ja Energiamajanduse Energeetika maavarade arengukava 2030 programm Energeetika tulemusvaldkonnas on perioodil 2023 2026 koostatud üks programm Energeetika ja maavarade programm. Programmi planeerimistasandites 2022. ja 2023. aasta võrdluses olulisi muudatusi ei ole kavandatud. Rohkem infot leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas koostatud erinevate perioodide programmide ja tulemusaruannete kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt.24 3.13.2.1.1 Tulemusvaldkond Energeetika kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 63. Tulemusvaldkond Energeetika programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Energeetika -74 948 -63 426 -258 306 -194 880 307% Energeetika ja maavarade -74 948 -63 426 -258 306 -194 880 307% programm Elektri- ja gaasivarustuse -33 774 -378 -160 297 -159 919 42284% tagamine Transpordikütuste reguleerimine -5 512 -6 718 -6 290 428 -6% ja kütusevarude säilitamine Soojusenergia tõhus tootmine ja -134 -204 -40 639 -40 435 19867% ülekanne Energiatõhususe suurendamine -24 063 -23 161 -1 968 21 192 -92% Taastuvenergia osakaalu -11 326 -29 884 -44 481 -14 597 49% suurendamine lõpptarbimises Maapõueressursside uurimine ja 0 -1 242 -2 645 -1 403 113% kasutamine 23 https://www.mkm.ee/ 24 https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve 180 Geoloogiline kaardistamine ja 0 -1 839 -1 985 -146 8% maapõuealane kompetents 3.13.2.1.2 Tulemusvaldkond Energeetika programmid ja programmi tegevused Energeetika ja maavarade programm Programmi eesmärk: Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Asutused, kes viivad programmi ellu: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Geoloogiateenistus ja AS Eesti Varude Keskus. 2021. aastal alanud energiakandjate hüppelise hinnatõusu tingimustes on Eesti energiamajanduse arengukavaga seatud eesmärgid (taastuvelektri osatähtsuse kasv, energiatõhususe suurendamine, varustuskindluse tagamine) relevantsemad kui kunagi varem. 2023. aastal on prioriteetideks energiakandjate hinnatõusu leevendavate toetusmeetmete rakendamine, et lühiperspektiivis olukorda leevendada. Samal ajal tuleb edasi töötada pikaajaliste lahendustega: taastuvelektri osatähtsuse suurendamine, energiatõhusus ning varustuskindluse tagamine. Programmi tegevuse nimetus: Elektri- ja gaasivarustuse tagamine Programmi tegevuse eesmärk on elektri- ja gaasivarustuskindluse, kvaliteedi ning konkurentsivõimelise hinna tagamine. Tegevuste kirjeldus Elektrivarustuse tagamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, elektrituru-alaste õigusaktide väljatöötamine ja uuendamine (sh direktiivide ülevõtmine), regionaalne ning rahvusvaheline koostöö elektrimajanduse valdkonnas. Osaledes EL-i otsustusprotsessides tuleb kaitsta Eesti seisukohti elektrituru-alaste õigusaktide menetlemisel. Töötatakse välja elektrituruga seotud arengudokumendid ning riiklikud meetmed. Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamiseks ja selle elluviimise korraldamiseks kujundatakse ja edendatakse gaasiturgu reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt siseriiklikele ja regiooniülestele eesmärkidele (ENMAK2030) ja EL-i õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Gaasivarustuse seisukohast on oluline, et gaasi varustuskindlus on tagatud ja loob soodsa pinnase gaasi kasutamiseks nii tööstuslikes protsessides, soojuse tootmises kui transpordis. Seoses 2021. aasta keskel alanud maagaasi (ja sellest tulenevalt elektrienergia ning teiste energiakandjate) järsu hinnatõusuga rakendati 2021/2022 kütteperioodil ajutisi meetmeid energiakandjate hinnatõusu leevendamiseks. Need meetmed jätkuvad 2022/2023 181 kütteperioodil (oktoober-märts)25. 2023. aastal on elektrienergia, maagaasi ja kaugkütte hinnatõusu leevendamiseks kodutarbijatele kavandatud ca 100 mln eurot (sh elektrienergia 33 mln eurot ja maagaas 47 mln eurot - kokku 80 mln eurot), mille katteallikana kasutatakse EL heitmekaubandussüsteemi kvoodimüügitulusid. Lisaks leevendab kodutarbijate elektrienergia hinnatõusu elektri universiaalteenuse regulatsiooni26 rakendumine. Programmi tegevuse nimetus: Transpordikütuste reguleerimine ja kütusevarude säilitamine Programmi tegevuse eesmärk on tagada transpordikütuste valdkonnas aus konkurents eesmärgiga võimaldada tarbijale võimalikult madal konkurentsitingimustes kujunev transpordikütuste hind; tagada vedelkütuste varu olemasolu ja kasutamine lähtudes ELi õigusest ja IEA ees võetud kohustustest. Tegevuste kirjeldus Alates 2022. aastast kajastatakse energeetika ja maavarade tulemusvaldkonnas ka elanikkonnakaitse kontseptsioonist ja hädaolukorraseadusest lähtuva tegevusvaru tagamise teenus. Programmi tegevuse eesmärk täidetakse läbi transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse varu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine on täna reguleeritud vedelkütuse- ja vedelkütusevaru seadusega. Vedelkütuste varude(mootoribensiin, diislikütus ja lennukipetrool), moodustamiseks ja haldamiseks on loodud AS Eesti Varude Keskus (EVK). 2022. aasta algul oli Eestis hoiustatud umbes 50% kohustusliku varu kogumahust. Oktoobriks on Eestis hoiustatud varu osakaal tõusnud 58%- ni.. Eesti liitus Rahvusvahelise Energiaagentuuriga (IEA) 2014. aastal ja sellega seonduvalt lähtutakse varude hoidmisel lisaks vedelkütusevaru seadusele ka IEA energiaprogrammi käsitlevast kokkuleppest. Tänases olukorras tuleb üha enam arvestada geopoliitilisest olukorrast tingitud mõjudega kütuse tarnetele. pöörata tähelepanu suutlikkusele tagada tarneraskuse ilmnemisel tõhus riikidevaheline info liikumine ja kütuse võimalikult kiire tarnimine kütuse edasimüüjatele. Programmis ettenähtud tegevused aitavad kaasa transpordikütuste valdkonna paremale reguleerimisele ja vedelkütuse varu hoidmise korraldamisele. Olulisel kohal on energeetika innovatsiooni- ja tehnoloogiaalase koostöö edendamine IEA raames. Vedelkütuse varu poliitika peab tagama IEA liikmesriigi poolt võetud kohustused ja EL direktiivis sätestatud kohustused. Programmi tegevuse nimetus: Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne Programmi tegevuse eesmärk: Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele, kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige külmemal kütteperioodil. 25 https://mkm.ee/energiakulude-huvitised 26 Elektrituruseaduse ja konkuretsiseaduse muutmise seadus 182 Tegevuste kirjeldus Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on tagada läbi kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele soojusmajanduse jätkusuutlik areng. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Kaugkütteseaduse kohaselt on kaugküttesektor 100% riigipoolse regulatsiooni all. Regulatsiooni kohaselt peab soojusettevõtja tagama, et kaod soojusvõrgus oleksid minimaalsed. Õigusloome motiveerib soojusettevõtjat võtma kasutusele piisavad meetmed selleks, et kaugküttevõrgus oleks kasutusel piisavalt palju taastuvaid energiaallikaid ja soojuskadu võrkudes oleks minimaalne. Seoses 2021. aasta keskel alanud maagaasi (ja sellest tulenevalt elektrienergia ning teiste energiakandjate) järsu hinnatõusuga rakendati 2021/2022 kütteperioodil ajutisi meetmeid energiakandjate hinnatõusu leevendamiseks. Need meetmed jätkuvad 2022/2023 kütteperioodil (oktoober-märts)27. 2023. aastal on elektrienergia, maagaasi ja kaugkütte hinnatõusu leevendamiseks kodutarbijatele kavandatud ca 100 mln eurot (sh kaugküte 20 mln eurot), mille katteallikana kasutatakse EL heitmekaubandussüsteemi kvoodimüügitulusid. Programmi tegevuse nimetus: Energiatõhususe suurendamine Programmi tegevuse eesmärk on muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel, vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust, riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine, parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse alla kuuluvad teenused nagu valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine, tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu ja lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduste asemel. Energiatõhususe valdkonna tegevused on suunatud energiatõhususe suurendamiseks ja energia säästmiseks energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel. Valdkonnale püstitatud eesmärgid ja sihid on kokku lepitud vastavates direktiivides ning kirjeldatud riiklikus energia- ja kliimakavas aastaks 2030. Energiatõhususe valdkond hõlmab riikliku energiasäästukohustuse täitmist energia säästmist edendavate meetmete kaudu, energiasäästukohustuse täitmise hindamist ning aruandluse esitamist riiklike energia- ja kliimakavade eduaruannete raames. Energiatõhususe valdkond hõlmab näiteks veel avaliku sektori kui ka eraomanduses olevate hoonete rekonstrueerimise ergutamist (tagatud on tõhusam energiakasutus ja parem sisekliima) ja ettevõtetes energiakasutuse tõhustamist, mis viiakse ellu teiste tulemusvaldkonade ja programmide all. Valdkonnas on olulisel kohal ka tarbijate teadlikkuse tõstmine nende seadmete, sõidukite ja hoonete energiatarbimise kohta. Energiatõhususe valdkonna tegevused edendavad riigi pikaajalist konkurentsivõimet ja soodustavad majanduskasvu, eriti kui selle käigus kasutatakse ära kohapealsete ettevõtete potentsiaali innovaatiliste tehniliste ja digitaalsete lahenduste rakendamisel. 2023. aastal toimub möödunud (2014-2020) EL rahastusperioodi meetmete lõpetamine: 27 Energiakulude leevendamise hüvitised 183 • Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimist või uue soojustorustiku rajamist toetatakse 2023. aastal ligikaudu 0,8 mln euroga. Meetme tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu; • Kaugküttekatelde renoveerimist, rajamist ja kütuse vahetust toetatakse 2023. aastal 2,3 mln euroga. See annab katlamajadele võimaluse minna üle kohalikele keskkonnasäästlikumatele kütustele nagu puit, toetades seeläbi kohalikku tööhõivet ning hoides kaugkütte kulud mõistlikuna; • Toetatakse tänavavalgustuse taristu renoveerimist energiasäästu eesmärgil 1 mln euroga. Eesmärk on tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine, mille selle tulemusena väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine tänu efektiivsema LED-valgustustehnoloogia kasutamisele. Samuti käivitatakse 2023. aaastal uue EL rahastusperioodi (2021-2027) meetmed, mille väljamaksed hakkavad vastavalt taotlusvoorude tulemustele järk-järgult programmis kajastuma: • Avatakse meetmed kaugküttesüsteemide uuendamiseks kogumahus 42,5 mln eurot (sh 20 mln eurot Ida-Virumaal, õiglase ülemineku fondist). Programmi tegevuse nimetus: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Programmi tegevuse eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpp- ning primaarenergia tarbimises, kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärki viiakse ellu läbi seitsme teenuse, alates poliitikakujundamisest kuni konkreetsete välisvahenditest finantseeritud taastuvenergiale üleminekut toetavate meetmete rakendamiseni. Kujundatakse ja edendatakse riigi taastuvenergia alase õigusliku keskkonda vastavalt nii ELi tasandil kui ka siseriiklikul tasandil vastuvõetud kavadele, õigusaktidele ja eesmärkidele, kaasates selleks taastuvenergia valdkonnas tegutsetud huvitatud osapooli nii Eestis kui ka välismaal. Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamiseks ja elluviimise korraldamiseks töötatakse välja taastuvenergia osakaalu suurendamiseks loodud meetmed. Taastuvelektri osatähtsuse tõstmiseks korraldatakse taastuvelektri vähempakkumisi28 (2022. aastal 450 GWh mahus ning 2023. aastal 650 GWh mahus), mida finantseeritakse elektritarbijatelt kogutavast taastuvenergia tasust. Riigikogu menetluses on seaduseelnõu, mille jõustumisel tõuseks taastuvelektri eesmärk aastal 2030 40%-lt 100%-ni29. Selle eesmärgi täitmiseks korraldatakse täiendavaid taastuvelektri vähempakkumisi. Samuti kavandatakse kiirendada planeerimis- ja loamenetlusi, et turutingimustel tootmisseadmeid rohkem rajada saaks. 2023. aastal toimub möödunud (2014-2020) EL rahastusperioodi meetmete lõpetamine: • Toetatakse rohegaasi tootmist ning suunamist lõpptarbijatele 2023. aastal ligikaudu 6 mln euroga. Rohegaasi tootmine tekitab kohalikke töökohti, aitab ära kasutada põllumajanduse jääke, vähendab fossiilkütuste importi ja hoiab looduse puhtamana. 28 Taastuvenergia vähempakkumine 29 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus 184 Kuivõrd kõrge maagaasi hind on vähendanud toetusvajadust, kavandatakse biometaani tootmise toetamise meedet pikendada maksimaalselt lubatud 2024. aastani. • Elektribusside ühistranspordis piloteerimise meetmega toetatakse 2,6 mln euroga transpordisektorisse taastuvenergia kasutuselevõttu ning vähendame seeläbi transpordis tekkivaid heitgaase. Samuti käivitatakse 2023. aaastal uue EL rahastusperioodi (2021-2027) meetmed, mille väljamaksed hakkavad vastavalt taotlusvoorude tulemustele järk-järgult programmis kajastuma ning jätkuvad meetmed, mille rahastusotsus on tehtud, kuid väljamaksed toimuvad vastavalt taotlusvooru tulemustele hiljem: • Toetatakse vesiniku väärtusahela (tootmine, tarnimine, tarbimine) ühistranspordis piloteerimist kuni 5 mln euroga, et luua alternatiivseid keskkonnasäästlikke elektrienergia tootmise võimalusi ja toetada rohevesiniku kasutuselevõttu ühistranspordis ning käivitatakse jätkumeede EL taaste- ja vastupidavusrahastu mahus 50 mln eurot. • Soetatakse koostöös Kaitseministeeriumiga Lääne-Eesti meretuulealade vabastamiseks õhuseireradari 66,8 mln euro eest. See on vajalik, et saaksime suurendada kodumaist keskkonnasõbralikku energiatootmist ilma meie kaitsesüsteeme häirimata. • Eraldatakse 49 mln eurot ulatuses täiendavaid vahendeid võrgutugevusteks elektri jaotusvõrgus, et tõsta jaotusvõrgu võimekust uusi taastuvelektri tootmisseadmeid liita. Et võimalikult paljud rohepöördest osa võtta saaksid, lähevad need vahendid ennekõike väiksemate tootmisseadmete võrguga liitumise kiirendamiseks ja soodsamaks muutmiseks. • Jätkuvad tööd 36 mln eurot mahus meetmes elektrivõrkude tugevdamiseks (2023. aastal 8,5 mln eurot), et saaks rohkem taastuvenergia tootmisseadmeid võrku liita Lääne-Eestis. Töödega on alustatud, nende kogumaksumus on üle 70 mln euro ning lõpptähtaeg on 2026. aasta keskpaik. • Biometaani kasutuselevõttu kavandatakse suunatakse täiendavalt 12 mln eurot EL struktuurivahendite rahastust. • Toimub meetme (kogumahus 8,9 mln eurot) tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamiseks ellu viimine. • Toimub meetme energia salvestamise piloteerimiseks (kogumahus 9,6 mln eurot) ellu viimine. Programmi tegevuse nimetus: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Programmi tegevuse eesmärk: Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moodustab maapõueressursside kompleksne teadmistepõhine uurimine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Geoloogiateenistus. 185 Programmi tegevuse nimetus: Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents Programmi tegevuse eesmärk on informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid teha mahus ja suundades, mis tagavad piisava teadmisbaasi; korraldada maapõuealase info kogumist, säilitamist ja kättesaadavust parimal moel ja teha põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadavaks. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks teostatakse kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagatakse parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeletakse pidevalt avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. Eesmärki aitab oma teenuste kaudu saavutada Eesti Geoloogiateenistus. 3.13.2.2 Tulemusvaldkond Transport Järgmiste aastate suurim väljakutse transpordi sektoris on säilitada transpordi toimepidevus, misjuures võtta transpordis kasutusele rohetehnoloogiad ja leida efektiivsust sektoris digilahenduste juurutamise läbi. Joonis 57. Transport tulemusvaldkond ja selle maht Transpordi tulemusvaldkonna eesmärk lähtub Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021 2035ˮ (edaspidi TLAK) üldeesmärgist: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisv imalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega. 186 Joonis 58. Transpordi tulemusvaldkonna mõõdikud Transpordipoliitika tegeleb peamiselt transporditaristu, liikuvuse, liikumisvahendite korraldamisega ning investeeringute suunamisega. Sealjuures ei ole transport eraldiseisnev valdkond, vaid võimaldab ja soodustab teiste eluvaldkondade, nagu näiteks ettevõtluse, toimimist. Samuti on transpordil tugev ühisosa muu hulgas ka keskkonna- ja energeetikavaldkondadega. Seetõttu lähtutakse transpordivaldkonna kujundamisel ka teiste poliitikavaldkondade eesmärkidest, samuti panustatakse nendesse eesmärkidesse, näiteks energia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja - . energeetika, ettevõtluse ja innovatsiooni ning teiste tulemusvaldkondade, poliitikate, strateegiate, arengukavade ja programmidega, mille eesmärkide täitmist see mõjutab. Rohkem infot leiab transpordipoliitika kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt30. Tabel 64. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkonna Tulemusvaldkond Programm strateegiadokumendid Transpordi Transpordi ja liikuvuse Transport konkurentsivõime ja arengukava 2021-2035 liikuvuse programm Transpordi tulemusvaldkonnas on perioodiks 2023 2026 koostatud üks, kõikide liikumisviiside planeerimise ja tegevuste elluviimise ülene programm Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm. Programmi planeerimistasandites 2022. ja 2023. aasta võrdluses olulisi muudatusi ei ole kavandatud, kuid nii tulemusvaldkonna, programmi kui ka meetme mõõdikuid on korrastatud TLAK-i ja strateegia Eesti 2035 mõõdikutega vastavaks. Rohkem infot leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas koostatud erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt31. 30 https://www.mkm.ee/ 31 Tegevuspõhine riigieelarve 187 3.13.2.2.1 Tulemusvaldkond Transport kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 65. Tulemusvaldkond Transport programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Transport -431 638 -476 725 -623 064 -146 340 31% Transpordi konkurentsivõime ja -431 638 -476 725 -623 064 -146 340 31% liikuvuse programm Raudteetransporditaristu 0 -122 677 -198 148 -75 470 61% arendamine ja korrashoid Veetransporditaristu arendamine -24 032 -26 288 -25 920 368 -1% ja korrashoid Õhutransporditaristu arendamine 0 -13 412 -11 453 1 959 -15% ja korrashoid Maanteetransporditaristu -168 096 -170 353 -204 717 -34 364 21% arendamine ja korrashoid Keskkonnahoidlikku liikuvust 0 -6 688 -26 066 -19 378 290% soodustav linnakeskkond Ohutu ja säästlik -23 405 -25 399 -17 105 8 294 -35% transpordisüsteem Liikuvusteenuse arendamine ja -80 316 -111 907 -139 655 -27 748 25% soodustamine 3.13.2.2.2 Tulemusvaldkond Transport programmid ja programmi tegevused Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm Programmi eesmärk: Jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus. Asutused, kes viivad programmi ellu: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), Transpordiamet (TA), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Programmi tegevuse nimetus: Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk on elektrifitseerida etapiviisiliselt raudteevõrgustik Tartu ja Narva suunal, arendada raudteed saavutamaks kiirust kuni 160 km/h, parandada ohutust, et kasvatada raudteetaristu kasutust suunates nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Tegevuste kirjeldus Jätkatakse AS- Keila Paldiski, Tu Keila II peatee ehitustööd, et tõsta Tallinna lähipiirkonna reisirongiliikluse kvaliteeti (võimaldab Keilaga tagada tihedamat rongigraafikut tipptundidel). Kavandatud on Tapa jaama sorteerimispargi rekonstrueerimise I etapp aastal 2023 summas 8,51 mln eurot. AS Eesti Raudtee teostab projekteerimise ning alustab raudteelõikude elektrifitseerimisega Tartu ja Narva suunal aastatel 2023 2028 summas 278,7 mln eurot, millest SF vahendid 200,7 mln eurot. Tapa Narva ja Tallinna Tartu suunal 2023. aastal summas 23,9 mln eurot. 188 Elron on sõlminud lepingu täiendavate elektrirongide (6 tk) soetamiseks, summas 56,2 mln eurot (2024. aastal CO2 kauplemise vahenditest). 6. septembril 2022. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks 10 täiendava elektrirongi soetamise, kasutades 2026. aastal 90,7 mln ulatuses Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021 2030 vahendeid. Käimas on Rail Baltica projekteerimine (põhitrass + kohalikud objektid 43,4 mln eurot) ning ehitamine (põhitrass + kohalikud objektid 1 040,3 mln eurot), 2023. aastal summas 161,33 mln eurot, millega jätkatakse rajatiste ehitust (näiteks Maardu tee, Kangru ja Kohila liiklussõlmed), alustatakse ehitust kahel põhitrassi lõigul: Ülemiste Lagedi (4 5 km lõik) ja Harju/Rapla maakonna piir (ca 10 km lõik), alustatakse ehitusbaaside rajamisega Soodevahel ning Pärnu kaubajaama piirkonnas, jätkatakse Ülemiste reisterminali ehitusega ja liigutakse edasi kontaktvõrgu liitumispunktide ehitusega. Lisaks CEF vahenditele kasutatakse RRF ja SF vahendeid järgmiselt: • RRF kaasabil jätkatakse viaduktide ja ökoduktide ehitust eeldatavas toetuse mahus 31,05 mln eurot; • SF 2021 2027 perioodil ehitatakse välja Rail Baltica kohalikud peatused ja Pärnu reisiterminal eeldatavas ÜF toetuse mahus 55,28 mln eurot. SF 2021 2027 perioodil tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise Tallinna Tartu ja Tapa Narva liinidel ning ühtlasi rekonstrueeritakse raudteed luues eeldused tulevikus kiiruste tõusuks 160 km/h eeldatavas ÜF toetuse mahus 70,55 mln eurot. Aastal 2023 eeldatavas mahus 20,8 mln eurot. Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetatakse Tallinna Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamist ja Rapla-Lelle raudtee rekonstrueerimist kokku 15,51 mln eurot sh 2023. aastal 10,83 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk: on muuta meretranspordisektor konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga. Tegevuste kirjeldus 2023. aastal jätkatakse reisilaevade toetusmeetmega mahus 7,7 mln eurot. Toetusmeede aitab laevaomanikel kulusid vähendada, kiirendada Covid-19 kriisist väljumist ning tagada töökohtade32 ja nendelt tuleneva maksutulu säilimise riigile. 2023. aastal jätkatakse veeteetasude vähendatud määraga 25%, mis aitab Eesti transiidi-, sadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimusi parandada33. 32 Lähiriigid on jätkanud varasemate ning täiendavalt ka Covid-19 tingitud toetusmeetmetega, mis võib tuua kaasa ohu, et Eesti lipu all olevad laevad liiguvad teiste, soodsama maksusüsteemiga riikide lipu alla (nt Läti või Soome). Laevade liikumisel muude riikide lippude alla võib tekkidas hinnanguline negatiivne muutus riigi maksutulude vaates (pardatöötajad) ca -54 mln ning ca -1,7 mln eurot (kaldatöötajad) aastas). 33 Sektor on pärast intensiivistunud sõjategevust Ukrainas kaotamas sanktsioonide tõttu kaubamahtudes ning meetme kaudu on ettevõtjatel võimalus paremini konkureerida lähiriikide sadamatega Kesk-Aasia riikide kaupade pärast, mis aitab sanktsioonidest tekkivad kahju Eesti majandusele kompenseerida. Enne sanktsioonide kehtestamist olid enamike Eesti sadamate kaubamahud tänud veeteetasude vähendatud määrale kasvutrendis, samas kui teiste lähiriikide sadamate kaubamahud valdavalt vähenesid. 189 2023. aastal tellitakse 18 mln eurot maksev multifunktsionaalne töölaev, mis hakkab valmimisel asendama kahte seni kasutusel olevat laeva. Uus multifunktsionaalne töölaev võimaldab tõsta riigi teenuste kvaliteeti, moderniseerida laevastikku ja optimeerida kulusid tulevikus, sest laev on planeeritud asendama kahte laeva. Luuakse riigi veesõidukite haldamiseks eraldi asutus (riigilaevastik), kuhu koondatakse erinevate haldusalade veesõidukit, mida hakatakse loodavast asutusest keskselt haldama, 2023. aastal summas 6,67 mln eurot. Transpordiamet, koostöös praeguse parvlaevaliinide operaatoriga TS Laevad, otsib võimalusi veomahtude suurendamiseks Virtsu Kuivastu ja Rohuküla Heltermaa laevaliinidel. Käimas on uue (viienda), energiatõhusa ja keskkonnasõbralikku parvlaeva kontseptsiooni väljatöötamine, peale mida korraldatakse hange laeva põhiprojekti koostamisele ja laevaehitusele. Uue laeva ehitamiseks kavandatakse Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021 2030 raames ligikaudu 25,4 mln eurot ning lisaks CO2 kauplemise vahenditest 14,6 mln eurot, millest 2023. aastal on planeeritud kokku 700 000 eurot. Riigi poolt ehitatav parvlaev peaks asuma laevaliine teenindama aastal 2026.SF 2021 2027 perioodil arendatakse AS-i Saarte Liinid sadamate sadamarajatisi ja akvatooriume kliimamuutustega kohanemiseks ÜF toetuse mahus 9,5 mln eurot, 2023. aastal eeldatavas ÜF toetuse mahus 0,63 mln eurot. Oluliseks on ka Transpordiameti merenduse ja veeteede teenistuse kai rekonstrueerimine 2021 2024 summas 3,1 mln eurot, sh 2023. aastal summas 1,97 mln eurot. Veetaristu ehitamise ja remontimise, sh jäämurde oluliseks osaks on talvise navigatsiooni tagamine. Sõltumata talve raskusastmest on vajadus jäämurdeteenuse järele püsiv. Arvestades Eesti asukohta Läänemere ääres ja klimaatilisi tingimusi, tuleb riigil tagada piisav jäämurdevõimekus, et võimaldada stabiilse majandustegevuse jätkumist ka talveperioodil, kui meri jäätub. Hetkel on Väinamere-äärsed sadamad 3 4 kuud külma talve ja paksu jää oludes kaubavedudele suletud ja seega teiste sadamatega võrdluses halvemas konkurentsipositsioonis. Talviseks navigatsiooniks on kavandatud 6,34 mln eurot. Lisaks suurendatakse veeteetaristu rahastust 1 mln euro võrra 2023. aastal. Programmi tegevuse nimetus: Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk: on majanduse konkurentsivõime tagamiseks hoida Eesti ühendatuna muu maailmaga, arendades lennundussektori uusi ärisuundasid, muuhulgas digiteerides õhutransporti, aga ka maandades lennundussektori keskkonnajalajälge. Tegevuste kirjeldus 2023. aastal lõpeb ASi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk on suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust. Projekti eelarve 2023. aastal 1,1 mln eurot. ASile Tallinna Lennujaam suunatakse julgestus- ja päästeteenistuse kulude katmiseks 7,76 mln eurot. Jätkub ka sihtotstarbeline toetus ASile Tallinna Lennujaam järgmiste ülesannete täitmiseks: Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel regionaalsele arengule vajaliku taristu regulaarlendude teenindamise tagamiseks maapealse käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamiseks ning pääste- ja hädaabilendude teenindamiseks, summas 2,3 mln eurot aastas. 190 Alustatakse toimiva mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi (U-space) ettevalmistavate tegevustega koostöös Lennuliiklusteeninduse AS-i ja Transpordiametiga eesmärgiga, et see valmiks juhtivatele teenusepakkujatele aastaks 2023. Lisaks antakse Teadmussiirde programmi raames vahendid autonoomsete liikumisvahendite ja nende rakendamiseks kaasnevate süsteemide arendamiseks ja testimiseks arenduskeskuse loomiseks. Programmi tegevuse nimetus: Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk: on säilitada ja parendada olemasoleva teedevõrgu seisunditaset ning jätkata teedevõrgu arendamisega, et muuta liiklemine mugavamaks, vähendada aegruumilisi vahemaid ja tõsta liiklemise ohutust. Kõrvaleesmärgiks on toetada kohalike omavalitsuste teede ja tänavate korrashoidu ning teetaristu ligipääsetavust. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi täitmiseks jätkub Riigiteede teehoiukava elluviimine: • Pärnu Ikla maanteel jätkub 2023. aastal Pärnu Uulu 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega 38,62 mln eurot, sellest 2023. a 20 mln eurot. Lisaks alustatakse Sauga Pärnu ja Libatse Nurme 2+2 tee ehitusega, kogumaksumuses 56,4 mln eurot, sellest 2023. a 17,4 mln eurot, ning Tartu mnt Neanurme Pikknurme 2+1 tee ehitusega, kogumaksumuses 10 mln eurot, sellest 2023. a 6,7 mln eurot. • Teedevõrgu korrashoiuks ja säilitamiseks kavandatakse 121 mln eurot. • Jätkatakse riigi kruusateedele mustkatte ehitamist kogusummas 1,6 mln eurot. Lisaks jätkatakse ühtekuuluvusfondi toel kohalike teede arendamist Narvat läbiva (Rahu Kerese tn) transiittee rekonstrueerimisel, 2023. aastal summas 2 mln eurot. Pärnu linnale antakse investeeringu toetust silla ehitamiseks, 2023. aastal summas 5 mln eurot ja 2025. aastal summas 15 mln eurot. Ühtlasi toetatakse 2023. aastal kohaliku omavalitsuse (kergliiklus)tee ehitamist summas 0,7 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond Programmi tegevuse eesmärk: on soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikuvust suuremates linnapiirkondades (Tallinn, Tartu, Pärnu). Tegevuste kirjeldus Eesmärk saavutatakse kolme peamise tegevusega, mille raames toetatakse suuremaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu, Pärnu) järgmiste muudatuste elluviimisel: • terviklike jalgrattateede põhivõrgustike välja ehitamine (fookus Tallinna, Tartu ja Pärnu kesklinnadel ja nende funktsionaalsetel linnapiirkondadel) ning rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km, kogumaht 2021-2027 välistoetustest 40 mln; • multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamisse suunatakse struktuuritoetusi 16 mln eurot, mille eesmärgiks on parandada olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele (buss, tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms). Samuti parandatakse 191 valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029; • struktuurivahenditest suunatakse uute trammiliinide rajamiseks Tallinna linnapiirkonnas 40 mln eurot. RRF vahenditest rajatakse Tallinna Vanasadama trammiliin eeldatavas toetuse mahus 36,5 mln eurot, 2023. aastal summas 17,8 mln eurot. Struktuuritoetusest rahastatavate tegevuste 2023. aasta eelarve on 5 mln eurot. Lisaks toetatakse Moderniseerimisfondist energiatõhusa ühistranspordi programmist 2021 2030 säästvat linnalist transporti (bussid, trammid) 15 mln euroga. Programmi tegevuse nimetus: Ohutu ja säästlik transpordisüsteem Programmi tegevuse eesmärk: on liikluses osalejate ohutust väärtustavate hoiakute kujundamine ja ohutusalase teadlikkuse tõstmine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks. Tegevuste kirjeldus Eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine, et aastate 2023 2025 keskmisena ei hukkuks üle 40 inimese ja raskesti vigastada ei saaks üle 302 inimese aastas 2023 2025 aastate keskmisena. Programmi tegevusteks on liiklusohutusprogrammi elluviimine ning riiklik järelevalve raudteel, veeliikluses ja lennunduses. Tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes liiklejate ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja ohtude maandamine keskkonnale ning kolmandatele osapooltele. Programmi tegevuse 2023 2026 eelarve on ligi 61 mln eurot, millest 2023. a toetatakse ohutuse alaseid tegevusi 17,1 mln euroga. Programmi tegevuse nimetus: Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine Programmi tegevuse eesmärk: on tagada inimeste kulutõhus ja nutikas liikuvuse korraldamine, tuues ühistranspordi kasutamise inimestele lähemale ja muutes selle kasutamise mugavamaks, ligipääsetavamaks ja kiiremaks läbi selle ühtse ja targema korralduse ja planeerimise, digitaliseerimise ning nutikama sõiduõiguse ja piletimüügi korralduse. Linnapiirkondades on eesmärk tagada ühistranspordi sujuv korraldus ühiste koostöömudelite abil tagamaks parem koordinatsioon erinevate transpordiliikide ja - korraldajate vahel ning seeläbi vähendada sõiduautoga tehtava pendelrände osakaalu. Kaupade liikumisel läbi Eesti on eesmärk tõsta maismaatranspordi, lennunduse ja laevanduse konkurentsivõimet muuhulgas nutikate digitaalsete lahenduste kaudu. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse järgmisi tegevusi: • Toetatakse liinivedusid (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport) ca 124,4 mln eurot, sh 9 mln eurot lisaraha rongitranspordi ja KOV laevaliinide dotatsioonideks ning ühekordselt kütusehinna kallinemise leevenduseks 2023. aastal summas 10 mln eurot. • Tartu linnale antav toetus 360 tuhat eurot rahvusvaheliste ühenduste pidamiseks. • Jätkatakse ühtse üle-eestilise piletimüügisüsteemi ja piletisüsteemi väljatöötamist. 192 • Jätkatakse ühistranspordi korraldusmudelite tõhustamisega. Töötatakse selle nimel, et tekitada suuremat sünergiat sotsiaal- ja tavatranspordi vahel, et kasutada olemasolevat sõidukiparki ning teenuseid optimaalselt. • Luuakse teenusmudel e-veoselehtede kasutusele võtmiseks ja piiriülese e-veoselehtede vahetuse võimaldamiseks (reaalajamajanduse edendamine). • Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega. 3.13.2.3 Tulemusvaldkond Digiühiskond Ehitame turvalise ja jätkusuutliku digiühiskonna, mille keskmes on uuenduslikud ja kasutajakesksed teenused. Joonis 59. Digiühiskond tulemusvaldkond ja selle maht Mõistete ühtlustamise eesmärgil on infoühiskonna tulemusvaldkond 2023. a nimetatud digiühiskonna tulemusvaldkonnaks, kuna tulemusvaldkonnas koostatud programmi abil Digiühiskonna tulemusvaldkonna eesmärk on, et digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne. Sarnaselt arengukava alaeesmärkide jaotusele tegeletakse ka tulemusvaldkonnas kolme suunaga: digiriigi (e-teenuste rahulolu tõus), küberturvalisuse (küberruumi turvalisus ja usaldusväärsus) ja ühenduvusega (ülikiire, usaldusväärse ja taskukohase sideühenduse kättesaadavus). 193 Joonis 60. Digiühiskonna tulemusvaldkonna mõõdikud Tulemusvaldkonnas koostatud programm panustab mitmesse arengustrateegia Eesti 2035 tehnoloogiate ja digipädevuste arendamise, ettevõtjate ja riigi koostöö suurendamise ja kiire andmemajanduse arendamise, digiidentiteedi arendamise, sidevõrkude turvalisuse ja varustuskindluse ning küberturvalisuse tagamise ja riigiasutuste tugitegevuste konsolideerimise. Digiühiskonna arengukava, digiriigi, küberturvalisuse ja ühenduvuse kohta leiab rohkem infot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt34. Tabel 66. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkonna Tulemusvaldkond Programm strateegiadokumendid Digiühiskonna Digiühiskonna Digiühiskond arengukava 2030 programm Digiühiskonna tulemusvaldkonnas koostatakse üks programm, mis on digiühiskonna programm. Võrreldes perioodiga 2022-2025 on digiühiskonna programmipuus tehtud muutused tegevuste planeerimistasandini (k.a.) pigem tehnilised või täpsustatakse tegevuste ja eesmärkide sõnastusi. Rohkem infot leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas koostatud erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt35. 34 https://www.mkm.ee/ 35 https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve 194 3.13.2.3.1 Tulemusvaldkond Digiühiskond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 67. Tulemusvaldkond Digiühiskond programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Digiühiskond -44 349 -99 604 -123 379 -23 775 24% Digiühiskonna programm 0 -99 604 -123 379 -23 775 24% Digiriigi arenguhüpped 0 -2 143 -3 225 -1 082 50% Digiriigi alusbaasi kindlustamine 0 -67 811 -88 274 -20 463 30% Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja 0 -1 434 -866 569 -40% koordineerimine Suundumuste, riskide ja mõjude 0 -147 -411 -264 180% analüüsivõime arendamine Küberturvalisuse tagamine 0 -9 765 -9 406 360 -4% Õigusruumi tagamine 0 -13 778 -10 893 2 885 -21% Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 0 -4 404 -10 148 -5 744 130% 5G taristu ja teenuste arendamine 0 -121 -156 -35 29% 3.13.2.3.2 Tulemusvaldkond Digiühiskond programmid ja programmi tegevused Digiühiskonna programm Programmi eesmärk: Digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne. Peamised asutused, kes viivad programmi ellu: Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Programmi tegevuse nimetus: Digiriigi arenguhüpped Programmi tegevuse eesmärk: Uued lahendused on aktiivselt kasutusele võetud. Tegevuste kirjeldus Eesmärk on viia digiriik uute lahendustega järgmisele arengutasemele. Tegevuse raames on olulisemad suunad: • üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele; • krattide rakendamine avalikus sektoris laiemalt; • vestluskrati (bürokratt) arendamine; • nõusolekuteenuse ja andmejälgija kasutusele võtmine; • roheline digiriik. Programmi raames toimub sündmusteenuste väljaarendamine, et muuta riigiga suhtlemine ja asjaajamine oluliselt lihtsamaks ja proaktiivsemaks. Sündmusteenuste eesmärgiks on elu- ja ärisündmuste teenuste sujuv pakkumine, et riigi toimimise keerukus (nt eri asutuste ja 195 tasandite koostöö) on teenuse saajale nähtamatu. Selle tulemusel tõuseb inimeste rahulolu digiriigi poolt pakutud teenustega. 2022 aasta lõpuks on plaanis välja arendada abielu ja lapsesünni sündmusteenus. Järgmistel aastatel jätkatakse Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud sündmusteenuste teekaardi elluviimist ja sündmusteenustele vajaliku baastaristu välja arendamist. Programmi tegevuse raames töötatakse krattide laiemaks kasutuselevõtmiseks avalikus sektoris, eesmärgiga toetada riigisektori tõhusust ja pakkuda inimestele mugavamat teenust. Krattide kasutuselevõttu toetatakse kõigis haldusalades ja asutustes. Selle saavutamiseks on kavas jätkata kesksete kratijuppide (taaskasutatavad krati komponendid, näiteks tekstianalüütika ja protsessikaeve töövahend), eesti keeletehnoloogia (näiteks masintõlke, kõnetuvastuse, kõnesüntees) ja bürokrati platvormi (digiriigi virtuaalne assistent-juturobot) edasise arenduste ning juurutamisega. Plaanis on jätkata bürokrati liidestamisega teiste asutustega ja olulisemate teenuste liidestamisega. Samuti on plaanis kratikava tegevuste elluviimine, et laiendada krattide kasutuselevõtmist avalikus sektoris. Nõusolekuteenuse raames tekib võimalus nii eraisikul kui ka ettevõtjal andmete jagamiseks ning andmejälgija raames tekib ülevaade, milliseid andmeid ja millistel eesmärkidel riik kasutab. Jätkame partnerite ja infosüsteemide liidestamisega nõusolekuteenuse ja andmejälgijaga. Rohelise digiriigi raames lähtutakse põhimõttest, et digiriigi arendamine ja haldus lähtub kliima- ja keskkonnahoidlikkusest. Kui võimalik, valitakse uue lahenduse kasutuselevõtul kliima- ja keskkonnasäästlikem variant ning vähendatakse digiriigi keskkonnajalajälge. Programmi tegevuse nimetus: Digiriigi alusbaasi kindlustamine Programmi tegevuse eesmärk: Seni loodu kvaliteet on hoitud kõrgel tasemel ja ajakohasena. Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames on olulisemad suunad: • avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine; • andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus; • kesksete digiriigi ühisplatvormide (sh X-tee, eID jm) arendamine ja infoturbe kindlustamine; • keskselt osutatud IT baasteenuste arendamine; • avaliku sektori digimuutuste võimendamine. Programmi raames arendatakse välja teenuste arendamise tööriistakast ja teenuste arendamise standard. Lisaks on käivitatud teenuste äripaneel kasutajakesksuse juurutamiseks laiemalt avalikus sektoris. Plaanis on välja töötada riiklik mobiilirakendus (mRIIK), et pakkuda digiriigi teenuseid üle mobiiltelefoni platvormi. Andmepõhise riigivalitsemise raames viiakse ellu andmehalduse tegevuskava, lisaks jätkuvad tööd andmekvaliteedi parandamiseks, et riigi põhiregistrites oleks rakendatud andmete ühekordse küsimise printsiip. Samuti jätkatakse avaandmete tegevuskavas kokkulepitud tegevuste elluviimist. 196 Programmi raames tagatakse digiriigi kesksete platvormide (x-tee, eID jne.) ja olulisemate infosüsteemide ülal hoidmine (taakvara), jätkusuutlik areng ja infoturbe kindlustamine. Kesksete IT baasteenuste raames jätkatakse arvutitöökoha- ja servertaristu teenuste konsolideerimist Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusega (RIT) vastavalt kokkulepitud teekaardile, samuti riigipilve edasi arendamine ja andmesaatkonna võimekuse laiendamine. Arendatakse avaliku sektori töötajate digioskusi läbi koolitusprogrammide (k.a Digiriigi Akadeemia koolituse platvormi edasiarendamine) ja asutuste digimuutuste alase nõustamise. Lisaks võimendatakse suuremahulisi digimuutusi avalikus sektoris, rahastades infosüsteemide ja taristu arendust eri valitsemisalades ja käivitades vastavaid arendusprojekte. Lisaks viiakse ellu Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIKS) poolt tsentraalne satelliitandmeside lahendus ja turvaline lauatelefonside. Programmi tegevuse raames rahastatakse Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutust 2023. aastal 145 000 euro ulatuses, et ülal hoida turvalise lauatelefoni taristut, ning 832 000 euro ulatuses, et arendada välja esmane satelliitandmeside varulahendus riigi kriitilistele andmeside vajavatele teenustele. Kõik mainitud tegevused jätkuvad ka pärast aastat 2023. Programmi tegevuse nimetus: Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine Programmi tegevuse eesmärk: Küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon on ajakohane ja adekvaatne. Tegevuste kirjeldus • Keskse küberintsidentide haldamise võime kasvatamine; • Riiklikul tasemel küberturvalisuse valdkonna strateegilise juhtimise tagamine; • Küberturvalisuse valdkonna rahastuspõhimõtete ühtlustamine; • Riigi kesksete kübervõimete kujundamise suunamine; • Riigisektori asutuste küberturbe võimete seiramine ja suunamine; • Küberturvalisust puudutava õigusruumi kujundamine. Riikliku küberturvalisuse korraldamiseks koostatakse ja hoitakse riskianalüüsidest lähtuvalt ajakohasena riikliku küberturvalisuse korralduse mudelit, millega määratakse oluliste küberturbe funktsiooniga asutuste ja organisatsioonide rollid, vastutuse ja ülesanded. Täiendatakse ja täpsustatakse õigusakte, lepinguid ja teisi regulatiivseid dokumente, mis sätestavad asutuste ja organisatsioonide rollid, vastutuse, ülesanded ja koostöösuhted. Tegeletakse pideva asutusteülese tegevuste koordineerimisega, sest küberturvalisuse tagamisel on paljudel asutustel oma konkreetne roll. Programmi tegevuse nimetus: Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Mõistame tehnoloogia arengut ja oskame küberriskidega toime tulla. Programmi tegevuse raames: • Koostatakse regulaarseid riskianalüüse ja olukorra ülevaateid küberruumist; • Viiakse läbi teadusasutustega koostöös analüüse ja uuringuid, et tagada küberturvalisuse poliitika kujundamise teaduspõhisus; 197 • Viiakse läbi ühiskonnale suunatud küberturbe teavituskampaaniaid, et tõsta ühiskonna vastupidavust küberohtudele. Küberturvalisuse tagamiseks on oluline otsustajate, poliitika kujundajate ning võrgu- ja infosüsteemide omanike hea olukorrateadlikkus globaalsetest digiarengu ja küberturvalisuse trendidest, riskidest ja mõjudest Eestile. Programmi tegevuses tellitakse ja teostatakse vastavaid analüüse, töötatakse välja ettepanekuid küberturvalisuse tagamise meetmeteks. Riigi Infosüsteemi Ametis arendatakse välja tehnilise analüüsivõime kompetentsi. Samuti jätkatakse regulaarsete ühiskonna küberturvet parandavate teavituskampaaniate läbi viimist. Programmi raames koostatakse ka regulaarseid ülevaateid ja analüüse Eesti ja maailma küberruumis toimuvast ning tõstetakse nende abil nii spetsialistide kui otsustajate teadlikkust. Programmi tegevuse nimetus: Küberturvalisuse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Suurem küberturbe tagamise võimekus. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse raames toimuvad kümned tegevused, mille eesmärgiks on Eesti küberruumi kaitse, vastupidavus rünnetele ja häiretele ning kõrge suutlikkus reageerida igasuguse mastaabiga intsidentidele. Tegevuse raames muuhulgas: • Tugevdatakse Riigi Infosüsteemi Ameti võimekust reageerida küberintsidentidele, sh arendades nii kiirreageerimis- kui reservvõimekust ning suurendatakse ohuteadmusinfo kogumise mahtu; • Arendatakse riigi olulisimate teenuste vastupidavust küberrünnetele ja häiretele; • Toetatakse erasektori elutähtsate ja oluliste teenuste osutajate vastupidavuse ja võimete arengut; • Arendatakse ja suunatakse infoturbemeetmete rakendamist, sh värske Eesti Infoturbestandard (E-ITS); • Arendatakse riikliku järelevalve võimekust, et võimaldada sisulist ja põhjalikku kontrolli reeglite täitmise üle nii riigiasutuste kui erasektori osapoolte poolt. Programmi tegevuse tulemusena arendatakse ja rakendatakse küberturbe standard ning suurendatakse järelevalve võimekust, tõstetakse Eesti küberruumi seire tehnoloogilist taset ning parandatakse eelhoiatuste operatiivset teostamist, luuakse küberintsidentidele kiirreageerimise ja ennetava testimise keskne üksus ning parandatakse reservi kaasamise võimekust, viiakse läbi küberturbe õppusi, koolitusi ja kohustuslikke teste ning tõstetakse elanikkonna teadlikkust küberohtudest. Programmi tegevuse nimetus: Õigusruumi tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele ja ootustele Tegevuste kirjeldus 198 Programmi tegevuse raames arendatakse sideturu ja sideühenduste regulatsiooni, sideregulaator (TTJA) teostab turujärelevalvet ja rakendab regulatsiooni (sh lubade andmine, numeratsioonihaldus, sagedushaldus jm). Õigusruumi kujundamisel on arvestatud osapoolte huve selliselt, et regulatiivne keskkond püsiks võimalikult stabiilsena ja tasakaalustatuna ning soodustaks koostööd baastaristu rajamisel, sh. turutõrkepiirkondades. Mobiilsidevõrgu arenguhüppeks vajalik sagedusressurss on kiiresti ja tõhusalt turule eraldatud. Euroopa Liidus ja Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus tehtud otsused vastavad Eesti huvidele. Lisaks hõlmab programm postituru toimimiseks vajalikke tegevusi, sh toetatakse riigieelarvest perioodika kodukannet maapiirkondades summas 1,8 mln eurot. MKM sõlmib lepingu universaalse postiteenuse osutajaga: eesmärgiks on maapiirkondades elavatele inimestele perioodiliste väljaannete edastamise rahaline toetamine tulenevalt Eesti Vabariigi regionaal- ja sotsiaalpoliitilistest vajadustest. Toetuse maksmise ja kasutamise tingimused määratletakse lepinguga. Lisaks perioodika sihtotstarbelisele toetusele on muude toetuste summa sees ka rahvusvaheliste side- ja postiorganisatsioonide liikmemaksud (UPU, ITU jm) 0,156 mln eurot. Riigieelarvest on täiendavalt ette nähtud 1 mln eurot kogukonna lairibavõrkude toetusmeetme pilootprojekti käivitamiseks. Antud toetusmeede on mõeldud külakogukondadele, kes soovivad ise lairibataristut rajada. Programmi tegevuse nimetus: Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine Programmi tegevuse eesmärk: Turutõrkepiirkondades on loodud liitumise võimalus väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga. Tegevuste kirjeldus Tegevuse eesmärgiks on tagada liitumisvõimalus turutõrkepiirkondades väga suure läbilaskevõimega lairiba juurdepääsuvõrguga. Eesti maapiirkondades on rajatud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile ettevõtetele, asutustele ja kõigile aastaringselt kasutuses olevatele majapidamistele. Juurdepääsuvõrguga liitunutel on võimalik kasutada ülikiiret (vähemalt 100 Mbit/s) lairibaühendust, mida on võimalik suurendada kuni 1 Gbit/s´ini. Programmi tegevuses antakse sideettevõtjatele avatud taotlusvoorudes investeeringutoetust, et nad rajaks turutõrkepiirkondadesse väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrke samuti tegeletakse vastavate järgnevate meetmete ettevalmistuse ja käivitamisega. 2022 2023. on taasterahastust (RRF) ette nähtud toetuse suurus juurdepääsuvõrkudele kuni 24,29 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: 5G taristu ja teenuste arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G leviga. Tegevuste kirjeldus Tegevuse eesmärgiks on tagada, et Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G leviga. Selleks antakse toetust täiendava baastaristu (mastid ja nende ühendus lairiba 199 baasvõrguga) rajamiseks kohtades, kus piisav levi puudub. Peale baastaristu esimesi investeeringuid kavandatakse side-ja/või sisuteenuste piloteerimist. 3.13.2.4 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Ehitame usaldusväärset, innovaatilist ja konkurentsivõimelist/teadmusmahukat ettevõtluskeskkonda ning seda toetavat energiatõhusat taristut. Joonis 61. Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus tulemusvaldkond ja selle maht Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärk on: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. 200 Joonis 62. Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna mõõdikud Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkond panustab arengustrateegia Eesti 2035 sihtidesse: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik; Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond ning Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Tulemusvaldkonna seost strateegiliste arengudokumentidega on kirjeldatud Tabel 66. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on perioodil 2023-2026 koostatud neli programmi: • Teadussüsteemi programm peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium; • Teadmussiirde programm vastutajad Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; • Ettevõtluskeskkonna programm peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning • Ehituse programm peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutada olevate programmide planeerimistasandites 2022. ja 2023. aasta võrdluses olulisi muudatusi ei ole kavandatud. Rohkem infot leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas koostatud erinevate perioodide programmide ja tulemusaruannete kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt. Teadussüsteemi programmi ja Teadmussiirde programmi Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitavat osa kirjeldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala peatüki all. Tabel 68. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Eesti teadus- ja arendustegevuse, Teadmussiirde programm innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) 2023-2026 Teadus- ja arengukava 2021 2035 Ettevõtluskeskkonna arendustegevus ning Turismistrateegia 2022-2025 programm 2023-2026 ettevõtlus Ehituse programm 2023- Ehituse pikk vaade 2035 2026 201 3.13.2.4.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 69. Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus -327 569 -400 512 -72 942 22% Teadmussiirde programm -109 963 -145 997 -36 034 33% Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde -109 797 -144 610 -34 813 32% soodustamine Teadus- ja arendusmahuka iduettevõtluse -166 -1 387 -1 221 734% arendamine Ehitus -80 323 -89 476 -9 153 11% E-ehitus -2 174 -3 090 -916 42% Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna -1 301 -2 079 -778 60% kvaliteedi arendamine Eluasemepoliitika -76 849 -84 308 -7 459 10% Ettevõtluskeskkond -137 283 -165 039 -27 755 20% Ettevõtluse arendamise soodustamine -27 094 -29 908 -2 814 10% Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi -88 218 -114 031 -25 813 29% edendamine Tehnoloogia- ja arendusmahukate -21 971 -21 100 872 -4% investeeringute soodustamine 3.13.2.4.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmid ja programmi tegevused Teadmussiirde programm Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Asutused, kes viivad programmi ellu: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG), Haridus- ja Noorteamet (HARNO), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Tegemist on Haridus- ja Teaduministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühisprogrammiga, mille kahest meetmest ühe (Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine) elluviimine on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutada. Selle meetme all kavandatud programmi tegevusi kirjeldatakse allpool. Programmi tegevuse nimetus: Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine 202 Programmi tegevuse eesmärk on luua vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde läbiviimiseks. Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames on koondatud sekkumised, mis suurendavad ettevõtjate teadlikkust TAI vajalikkusest ja võimalustest. Pakutakse ettevõtetele terviklikult innovatsioonivõimekuse ja -valmisoleku kasvatamise teenuseid. Sellest lähtuvalt töötatakse välja ka vastav tugisüsteem, mille kaudu ettevõtted saavad osaleda eri infoüritustel, saavad ligipääsu eri analüüsidele ja turuseirele, palgata kvalifitseeritud tööjõudu, kaasata valdkondlikke eksperte, arendada ja osaleda eri koostöövõrgustikes, teha ekspertiise, diagnostikaid, analüüsida intellektuaalset kapitali jne. Tegevused käivitatakse 2023. aastal uue EL rahastusperioodi (2021-2027) vahenditest perioodi kogumahus 19,8 miljonit eurot. Jätkatakse ettevõtete vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse tervikliku programmiga (RUP), mis virtuaalse RTO-na (research and technology organization) toimib vahelülina ettevõtete ja (sh rahvusvaheliste) teadusasutuste vahel. Ettevõtetele võimaldatakse nii rahastust kui ka toetavaid tegevusi partnerite otsingu rahvusvahelise võrgustumise jms näol. Lisaks teeb RUP ettepanekuid TA pakkumispoole kohandamiseks ettevõtjate vajadustele mahus 14,9 miljonit eurot. Ettevõtete ja TA-asutuste koostöö ning ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks pakutakse innovatsiooni- ja arendusosakuid, toetusmeede käivitatakse 2023. aastal uue EL rahastusperioodi (2021-2027) vahenditest kogumahus 8,2 miljonit eurot, rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks toetatakse ettevõtete osalemist rahvusvahelistes ja EL- ülestes organisatsioonides (ESA ja CERN) mahus 6,6 miljonit eurot, partnerlustes ja võrgustikes (nt Horizon Europe, Eurostars jt) osalemist 1,3 miljoni euroga. Toetatakse Eesti osalemist digitaalse innovatsiooni keskuste (e-DIH) võrgustikes fookusega tehisintellektil ja robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab TalTech nimetusega AIRE (AI and Robotics Estonia). Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid mahus 1,0 miljonit eurot. Toetatakse ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist ning üleminekut lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele, tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi kogumahus 58 miljoni euroga. Samuti suurendatakse riigi rolli ja pädevust innovatsiooni eestvedajana ja turuloojana, ning uudsete lahenduste hankijana, mille kaudu omakorda suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna (kogumahus 2,5 miljonit eurot EL 2021- 2027 rahastusperioodi vahenditest). Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse vajalikku teadmussiiret ettevõtetes (märksõnad: ringmajandus, madalsüsinikutehnoloogiad, energiaintensiivne tööstus). Toetatakse tegevusi ettevõtetes, mis aitavad ettevõtetel kohandada ärimudeleid madalsüsiniku- ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaks ning arendada säästvaid tehnoloogiaid. Tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi kogumahus 9 miljoni euroga. Suunatakse täiendavad vahendid mahu 2,1 miljonit eurot autonoomsete liikumisvahendite ja nende rakendamisega kaasnevate süsteemide arendamiseks ja testimiseks vajaliku arenduskeskuse loomiseks, sh droonid ja muud mehitamata sõidukid. 203 Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite raames toetatakse mahus 14.67 miljonit eurot integreeritud Euroopa Liidu üleste vesiniku väärtusahela teadus- ja arendustegevuse projektide elluviimiseks. Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse mitmekesistamist, sh kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamise kaudu. Selleks toetatakse ettevõtjate investeeringuid uute toodete või teenuste arendamisse mahus 153 miljonit eurot ning suurendatakse ettevõtjate teadusmahukust ja koostööd teadus- ja arendusasutustega mahus 25 miljonit eurot. Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning sellega seonduva uusettevõtluse tekitamiseks käivitati Tehnopolis uus raamprogramm, mille tulemusi hinnatakse 2022a. lõpus, 2023a. alguses. Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist. Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks tööriista pakkumisega läbi Accelerate Estonia programmi mahus 1,5 miljonit eurot. Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1 mld euro suuruses innovatsioonifondis (Eesti panus on 30 miljonit eurot) ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis (mahus 2,85 miljonit eurot). Fond ja kiirendi luuakse vastukaaluks Euroopas esinevale probleemile, kus süvatehnoloogiamahukad ja kahese kasutusega tehnoloogiad on alarahastatud. Seetõttu on NATO asunud looma võimalusi, mis aitaksid tekitada ja rahastada uusi kahese kasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid ning suurendaks koostööd Läänes, vähendaks protektsionismi ja pakuks turvalist rahastamist just strateegiliselt olulisi valdkondi silmas pidades. Kaasrahastatakse 850 000 euroga küberturvalisuse arendamisele suunatud Eesti koordinatsiooniüksuse loomist Riigi Infosüsteemide Ametisse. se laienemist. Programmi tegevuse nimetus: Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine Programmi tegevuse eesmärk on toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut. Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames luuakse teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete arenguks vajalik keskkond, mis toetaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtteid ettevõtte kõigis arengufaasides, iduettevõtete loomist ja arendamist ning olulise kasvu saavutamist rahvusvahelistel turgudel. Aktiveeritakse eelseemne- ja seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja tehnoloogiamahukates sektorites, sh aidatakse suurendada kapitali pakkumist teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta piisavalt erakapitali ettevõtete arengu tagamiseks. Lisaks toetatakse iduettevõtete innovatsiooni ning intellektuaalomandi loomist ja rakendamist kõigis majandusharudes. 204 Käivitatakse koostöös Ukraina valitsusega kõrgtehnoloogiliste militaararenduste koostöö projektid mahus 100 000 eurot. Jätkatakse iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamise ja arendamisega Startup Estonia kaudu kogumahus 8 miljonit eurot EL 2021-2027 rahastusperioodi vahenditest. Kuna kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus ja ärimudel põhinevad suuresti teadus- ja arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel omandil ja nende ettevõtete arendustöö on aja- ja ressursimahukam, vajab see segment eraldi lahendusi, mistõttu AS Smartcapi kaudu kutsutakse ellu seda segmenti sihtiv(ad) kiirendi(d). Lisaks üldise ökosüsteemi arendamisele ja kiirendite ellu kutsumisele jätkatakse riigi osalusega fondide rahastamist AS Smartcapi (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust. Ettevõtluskeskkonna programm Programmi eesmärk: Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Asutused, kes viivad programmi ellu: Ettevõtluse ja innovatsiooni Sihtasutus (EIS), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Programmi tegevuse nimetus: Ettevõtluse arendamise soodustamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ja ettevõtted ambitsioonikad Tegevuste kirjeldus • luuakse soodne kasvupinnas uute ettevõtete tekkimiseks ja nende edasiseks kasvamiseks, tagades selleks näiteks maakondlike arenduskeskuste regionaalne tugi (345 000 eurot); • soodustatakse ambitsioonikate äriideede juurdevoolu, ambitsioonikate ärimudelite loomist ja rakendamist; • viiakse ellu Work in Estonia tegevuskava ja talendipoliitika, et soodustada Eesti ettevõtjatele vajalike tippspetsialistide leidmist (1,6 miljonit eurot); • rakendatakse tegevusi, mis soodustavad ettevõtjate ja haridusasutuste koostööd ning toetatakse (tööstus)ettevõtetele vajalike spetsialistide koolitamist; • toetatakse ettevõtete teadlikkuse kasvu kestlike, vastutustundlike ja parimatest juhtimispraktikatest lähtuvate ärimudelite arendamiseks kogumahus 6,1 miljonit eurot EL 2021-2027 rahastusperioodi vahenditest; • vähendatakse ettevõtjate halduskoormust, mh töötades välja ettevõtjatele suunatud proaktiivsed digitaalsed avalikud teenused, sealhulgas ettevõtja ärisündmustest lähtuvad sündmusteenused; • toetatakse reaalajamajandusele üleminekut era- ja avaliku sektori koostöös äriprotsesside ja aruandluskohustuse automatiseerimiseks ning digitaliseerimiseks; • soodustatakse digikaubandust (e‑kaubandus, platvormimajandus, jagamismajandus); • tugevdatakse EL ühtse siseturu toimimist soodustades kaupade, äriteenuste ja digitaalsete ning andmete ühekordse küsimise põhimõttel toimivate avalike teenuste piiriülest liikumist ning õiglast konkurentsi; 205 • arendatakse tarbijate harjumusi tarbida säästlikult ja targalt ning kujundatakse tarbijate majandushuvide kaitseks kohane õigusraamistik; • tagatakse toodete ja teenuste ohutus ja nõuetele vastavus; • tagatakse kvaliteedi infrastruktuuri (standardimise, akrediteerimise, vastavushindamise ja metroloogia) süsteemi toimivus; • suurendatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti võimekust tõhustada menetlusprotsesse tarbijavaidlustes ja ettevõtlusvaldkondade järelevalves ning tarbijate ja ettevõtjate nõustamist. Programmi tegevuse nimetus: Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt Tegevuste kirjeldus • Soositakse kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ja uutele turgudele sisenemist läbi asjakohaste müügi-, turundus ja teadlikkuse tõstmise tegevuste (riikliku kuvandi edasiarendamine ja juurutamine, sihtturupõhised nõustamised, kasvuprogrammid, koolitused, ühis-stendide, visiitide ja kontaktreiside korraldamine jm) kogumahus 60 miljonit eurot EL 2021-2027 rahastusperioodi vahenditest; • arendatakse edasi riigi äridiplomaatia võimekust, suurendades selleks ministeeriumite ülest koostööd nii protsesside juurutamiseks kui ühiste tegevuste planeerimiseks ning elluviimiseks (sh ühised välisesinduste laienemiskavad ja tööplaanid, eesmärgid välisturgudel, once only ja tehnilised lahendused); • toetatakse Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu väärtusahelates; • toetatakse parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist tööstusettevõtetes ning soodustatakse nüüdisaegsetel tehnoloogiatel põhinevate ärimudelite kasutuselevõttu • tagatakse stabiilne, ajakohane ja ettevõtlust soodustav õiguslik turismiregulatsioon; • turisminõudlust suurendavate ning turismitoodete ja teenuste konkurentsivõimet tõstvate tegevusega tagatakse, et Eesti on ligipääsetav ja nutikas reisisihtkoht, külastajateekond on mitmekesiste elamustega ning Eesti on väljapaistva kliendikogemusega rahvusvaheline konverentside ja äriturismi sihtkoht ning suursündmuste toimumispaik (suurusjärgus 10,1 miljonit eurot); • toetatakse turismisihtkohtade arengut ja konkurentsvõimet erinevates Eesti piirkondades positiivse külastuskogemusega, kohaliku turismitulu kasvu ja kestlikku turismi arengut. Programmi tegevuse nimetus: Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule finantseerimisele ja kapitalile. Tegevuste kirjeldus • soodustatakse tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringute kaasamist ning mahu suurendamist ja tagatakse välisinvesteeringute usaldusväärsus. Tutvustatakse Eestit kui paindlikku ja ettevõtjasõbralikku majanduskeskkonda maailmas; • kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond kõigis Eesti piirkondades; 206 • Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutusele kavandatakse 2023. aasta riigieelarve raames 100 miljonit eurot ettevõtluslaenude täiendavaks tagamiseks; • parandatakse ettevõtete finantseerimisvõimaluste (kapitali) kättesaadavust, sh tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades, lisaks on tegevuse alla koondunud kapitaliturgu elavdavad riskikapitali-instrumendid EIS-is nagu Balti Innovatsioonifond I ja II ning EstFund. Ehituse programm Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks arenguks. Programmiga luuakse keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Asutused, kes viivad programmi ellu: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Programmi tegevuse nimetus: E-ehitus Programmi tegevuse eesmärk: Tõhusale andmevahetusele loodud digiteenused tõstavad ehitusvaldkonna tootlikkust ja kvaliteeti. Tegevuste kirjeldus E-ehituse keskkonna moodustavad nii E-ehituse platvorm, ehitisregister kui ka muud ehitusandmete digitaalseks käitlemiseks mõeldud riiklikud süsteemid ja meetmed. E-ehituse keskkond annab usaldusväärset infot ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks, tagades seeläbi ehitise eluringiga seotud menetluste tõhususe, lihtsuse ja läbipaistvuse ning soodustades ehitus- ja kinnisvarasektori digitaliseerimist, timmitud ehituse ja BIM-i kontseptsioonide levikut. E-ehituse tegevuste kriitilisus seisneb vajaduses tõhustada ja kiirendada ehituse ja ehitistega seotud protsesse, et parandada tootlikkust ja ehitatud keskkonna kvaliteeti. Paremate ja kiiremate andmepõhiste ruumiotsustega säästetakse raha ning vastavate objektide kasutamine saab toimuda tõhusalt. Energiatõhusa keskkonnasäästliku ehitatud keskkonna huvides rakenduvad EL tasemel nõuded digitaalsele ehitise logiraamatule, mis Eesti kontekstis võrdub ehitisregistriga. Samuti rakenduvad lähiajal nõuded renoveerimispassile ja erinevatele digitaalsetele juhistele keskkonnasäästlike ehitiste rajamiseks. See on võimalik üksnes tõhusa digitaalse info- ja andmevahetuse korral, milles ehitus on siiani üks kõige vähem arenenud valdkond. E-ehituse võrdselt olulised teenused on Eesti ehitatud keskkonna andmete haldamine, ehitiste eluringi menetluskeskkonna üleval pidamine ning ehitiste eluringi protsesside digitaliseerimine. 2023. a alguseks on täielikult üle mindud uuele ehitisregistri tarkvarale. Edasine prioriteet on alustada ehitisregistri funktsionaalsuse laiendamisega. E-ehituse 2023. aasta eelarve täiendavas 1 mln euro mahus sisaldab lähtevahendeid tarkvarainvesteeringutele (sh personal) menetluste ja renoveerimise kiirendamiseks 207 (muuhulgas ehitisregistri edasiarendused; detailplaneeringute menetluskeskkond; renoveerimispass; renoveerimise finantskalkulaatorid; automaatsed energiaauditid; projektide automaatkontrollid; erinevate riigiasutuste menetlusinfo ühildamine nt Transpordiamet, Päästeamet, TTJA). Eelarves sisaldub ka tarkvara hooldus-, majutus- ja koolituskulu. E-ehituse kogueelarves sisalduvad täiendavad e-ehituse platvormi investeeringud ning ehituse e-hüppe toetused ehitus- ja kinnisvaraettevõtjate ning avaliku sektori asutuste valdkondlike digitaalteenuste arendamiseks. Programmi tegevuse nimetus: Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Ehitussektor loob kvaliteetset elukeskkonda, toimib keskkonnasäästlikult ja tõhusalt, on konkurentsivõimeline ning suunanäitaja innovaatiliste lahenduste rakendamisel. Ehitatud keskkond on energia- ja kliimasäästlik ning hoonetes on kvaliteetne sisekliima. Tegevuste kirjeldus Peamised teenused on ohutu ja toimiva ehitatud keskkonna poliitika kujundamine, mis hõlmab ka ehitusseadustiku tervikmuudatuse väljatöötamist ning ehitusvaldkonna ja energiatõhususe järelevalve, olles Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ülesandeks. Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu mõiste hõlmab eelkõige Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 lisas 1 sätestatud ehitistele esitatavaid põhinõudeid ja nende täitmise tagamist. Ehitussektor koos arhitekti- ja inseneriteenuste, ehitusmaterjalide tootmise ning kinnisvarasektoriga moodustab ettevõtete arvu poolest umbes veerandi. Nimetatud tegevused panustavad riigi majandusse umbes 17%. Suure mõjupotentsiaali tõttu loob riik tingimusi selleks, et vastav ettevõtlus soodustaks Eesti majandusarengut parimal võimalikul moel. Ühtlasi paraneb ehitatud keskkonna kvaliteet, sealhulgas keskkonnasäästlikkus ja energiatõhusus. Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine sisaldab erinevaid poliitikakujundamise ja järelevalve alaseid tegevusi, et ehitatud keskkond oleks ohutum, energiasäästlikum, kliimasäästlikum, ligipääsetavam ja muul moel kvaliteetne. Suurim väljakutse tuleneb rahvusvahelistest kokkulepetest, sh EL õigusaktidest. Ehitiste mõju kliimale, keskkonnale, julgeolekule ja majandusarengule on väga suur, mida näitavad ka viimaste aastate kriisiolukorrad ja nende lahendused või leevendused. Seetõttu muutuvad ehitusnõuded üha rangemaks, intensiivistades ka järelevalve vajadust. Võrreldes varasemate aastatega olulisi muutusi eelarves ei kavandata. Programmi tegevuse nimetus: Eluasemepoliitika Programmi tegevuse eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Tegevuste kirjeldus Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel, korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada. Seda tehakse õiguslike regulatsioonide, institutsionaalse korralduse ja riiklike toetusmeetmete abil. Eesmärkide elluviimisel tehakse 208 koostööd valdkonnas tegutsevate ettevõtjate, institutsioonide, huvigruppide, siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti teiste elamumajandusega seotud valdkondade (sh regionaalpoliitika, ruumilise planeerimise, sotsiaalhoolekande, energeetika jms) ekspertidega. Eluasemepoliitika sisaldab eelkõige hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia elluviimiseks vajalikke tegevusi ning eluasemete kättesaadavusega seonduvat. Hoonetes tarbitakse üle poole riigis tarbitud energiast, kodumajapidamistes veidi alla kolmandiku. Seega panustavad investeeringud hoonete ja elamute energiatõhususse oluliselt kogu riigi energiasäästu ning energiasõltumatuse potentsiaali, rääkimata kaasnevast elukeskkonna paranemisest. Nii linnastumine kui ka ääremaade tühjenemine, aga ka demograafia (näiteks vananev rahvastik või sõjapõgenike ränne) muudab inimeste vajadusi elukohale. Uute elukohtade kavandamine peab toimuma koosmõjus ülejäänud ehitatud keskkonna arenguplaanidega, mis vajab nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi poolset koordinatsiooni. Oluline muudatus eluasemepoliitikas võrreldes varasemate aastatega on suurem rahvusvaheliste kokkulepetega kooskõlas olev ja pikaajaliselt stabiilsem rahastuskava. Elamuvaldkonna investeeringute rakendamine toimub läbi Ettevõtluse Innovatsiooni sihtasutuse (EIS). Elamumajandusse panustab riik järgmisel aastal toetustena kokku umbes 84 mln eurot, millega toetame nii eraomanikele kui omavalitsustele kuuluvate elamute rekonstrueerimist, kasutusest välja langenud ehitiste lammutamist, lasterikaste perede kodude korrastamist ning kohalike omavalitsuste ja erasektori uue elukondliku kinnisvara rajamist, eesmärgiga tagada riigis paremad elamistingimused. Kuna hoonete energiatarve moodustab umbes poole kogu riigi energiatarbest, on selle vähendamine kliima- ja energiapoliitika üks olulisemaid prioriteete. Elamumajanduse toetused parandavad elukeskkonda ning paljude inimeste kodude seisukorda. Paraneb ohutus, ligipääsetavus ja väheneb negatiivne tervisemõju ning seda kõike on soodsam üleval pidada. Finantseerimistehingutena jätkatakse maapiirkonna eluasemelaenu käendamist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaudu summas 0,8 mln eurot. Uue perioodi struktuurifondide vahenditest suunatakse 8,8 mln eurot korterelamute rekonstrueerimise rahastu käivitamiseks. Peamised elamumajanduse investeeringud: • Tõhusama energiakasutuse ja parema elukvaliteedi saavutamiseks toetab riik peamiselt struktuurifondide vahendite abil järgmisel aastal korterelamute rekonstrueerimist 75 mln euroga. Kokku panustab riik toetusesse 2023.-2026. aastal 315 mln eurot, et vähendada korterelamute energiatarvet ning parandada nende ohutust, sisekliimat ja üleüldist elukeskkonna kvaliteeti. 2023. a-l valmib suur osa tehaseliselt rekonstrueeritud korterelamutest (CO2 vahendid), mis tähendab võrreldes 2022. a-ga lisarahastust summas 4,6 mln eurot. • Üürituru tõrgete likvideerimiseks maapiirkondades toetab riik elukondliku kinnisvara investeeringuid 2023. aastal 5 mln euroga. Selle eesmärk on luua üle Eesti uusi või renoveeritud eluhooneid piirkondadesse, kus nõudlus on suur, kuid elupindu napib. Tänu uuele rahastusele on võimalik välja kuulutada uus toetuste taotlusvoor, millest on võimalik rahastada 3-5 hoone ehitamist umbes 100 korteriga. Üle 200 inimese saavad seeläbi uue kodu. • Vähekindlustatud lasterikaste perede elamistingimuste parandamist toetab riik 3,3 mln euroga. Pered saavad toetuse abil soetada kodu või parandada olemasoleva kodu 209 elamistingimusi. Lasterikaste perede kodutoetuse kogumaht 2023.-2026. aastal on 13,4 mln eurot. • Väikeelamute rekonstrueerimistoetustega saavutame hoonete parem energiatõhusus ja sisekliima ning soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu. Kokku panustab riik 2023.- 2026. aastal toetustesse 40 mln eurot. • Kasutusest välja jäänud ehitiste lammutamist toetatakse 0,7 mln euroga, et likvideerida varisemis- või tuleohtlikud hooned, mille renoveerimine või võõrandamine pole otstarbekas, ning parandada seeläbi elukeskkonna kvaliteeti. Aastatel 2023-2026 kavandatakse lammutustoetusteks 2,7 mln eurot. 3.13.3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 63. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kulude kasvust tuleneb 85,5% investeeringu- ja muude toetuste suurenemisest, mille põhjuseks on välistoetuste kasutuselevõtt 85,4 mln eurot suuremas mahus, kui 2022. aastal ning eelarvesse lisandunud toetustest energiahindade kallinemise katteks 200,36 mln eurot (sh 100,36 mln eurot kindlaksmääratud vahenditest ja 100 mln CO2 kvooditulust). Tööjõukulude kasvu on planeerinud kõik valitsemisala asutused keskmiselt 20% ning see sisaldab ka täiendavate ametikohtade tööjõukulusid ning IKT kulude täiendavaks rahastamiseks antud vahendeid (5,5 mln eurot). Ka välistoetustest rahastatavate projektide tööjõukulud kasvavad 19,5%. Samas mõjutab ministeeriumi tööjõukulude dünaamikat asjaolu, et 2022. aasta eelarves ei kajastu aasta alguses tööd alustanud Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse tööjõukulud veel täies mahus, kuid 2023. aastas on need kogu ulatuses arvesse võetud (asutuse tööjõukulude kasv seetõttu võrreldes 2022. aastaga 3,7 mln ehk 84%). Veel sisalduvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2023. aasta tööjõukulude eelarves täiendavad vahendid Riigilaevastiku loomiseks 2,5 mln eurot. Majandamiskulude eelarve muutuse põhjuseks on täiendavalt eraldatud IKT kulud summas 3,4 mln eurot. Samuti mõjutab Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse kulude 210 eelarves kajastamise erisus võrreldes 2022. aastaga (asutuse majandamiskulude kasv seetõttu 3,9 mln ehk 244%) ja ministeeriumi eelarvesse planeeritud täiendavad vahendid Riigilaevastiku kuludeks 3,6 mln eurot. Investeeringutoetustest vähenevad toetused kindlaksmääratud vahenditest kokku 50,3 mln. Vähenevad vahendid Tallinna linnahalli renoveerimiseks 20 mln, kohalike teede juhtumipõhiseks toetuseks 7 mln ning 2022. a lisaeelarve vahendid 28,3 mln. Lisandusid vahendid Pärnu linnale ühenduste tagamiseks 5 mln eurot. Välisvahenditest rahastatavate investeeringutoetuste eelarve kasvab 161,4 mln eurot (sh riiklik kaasfinantseering) - kõige enam suunatakse vahendeid raudteetransporditaristu arendamisse 188 mln ja korter- ning väikeelamute rekonstrueerimisse 67 mln eurot. Muude toetuste kasvust moodustavad kõige märkimisväärsema osa toetused energiahindade kallinemise katteks kokku 200,36 mln eurot (sh 100,36 mln eurot kindlaksmääratud vahenditest ja 100 mln eurot CO2 kvooditulust). Kindlaksmääratud vahenditest suurenevad veel 11 mln euro võrra toetused ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamiseks ning 23 mln eurot toetused transpordi tulemusvaldkonda (sh kasvasid dotatsioonid ühistranspordi korraldamiseks 2023. aastal 20 mln eurot, toetus Tallinna Lennujaamale 1 mln eurot ning Eurocontroli liikmemaksu tõus 0,6 mln eurot). Samas vähenes tegevustoetus AS-ile Eesti Raudtee 12 mln võrra. Välisvahenditest rahastatavate muude toetuste eelarve kasvab 53 mln eurot (sh riiklik kaasfinantseering). Kõige enam toetatakse ettevõtete tegevusi innovatsiooni, digi- ja rohepöörde valdkonnas (kokku 75 mln euro ulatuses) ning konkurentsivõime ja ekspordi edendamiseks (kokku 78 mln eurot). CO2 kvooditulust antavatest toetustest vähenevad 2023. aastal 5 mln euro võrra toetus alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis (biogaas), samas lisandus eelarvesse 15 mln eurot toetusi vesiniku IPCEI projektidele (teadus- ja arendustegevus). Põhivara amortisatsiooni kulusid prognoosivad valitsemisala asutused eelarvesse vastavalt eelnevatel perioodidel toimunud põhivarade soetustele. Käibemaksu on valitsemisala planeerinud eelarvesse vastavalt Rahandusministeeriumist saadud sisendile. Tabel 70. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Kulud kokku -777 739 -979 602 -1 428 949 -449 347 46% Tööjõukulud -55 243 -60 109 -78 833 -18 723 31% Majandamiskulud -69 661 -76 721 -88 429 -11 709 15% Muud tegevuskulud -377 -417 -417 0 0% Sotsiaaltoetused -5 0 0 0 0% Investeeringutoetused -65 371 -313 611 -413 937 -100 325 32% Muud toetused -434 875 -397 620 -681 702 -284 082 71% Põhivara amortisatsioon -132 371 -118 846 -141 945 -23 098 19% Käibemaks -19 836 -12 277 -23 687 -11 410 93% 3.13.4 Investeeringud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarvest 60% suunatakse teede ehitusse, 11% RailBaltic´u arendusse ning 10% IT valdkonda. 211 Joonis 64. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Tabel 71. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Investeeringud kokku -259 473 -312 816 -245 597 67 220 -21% Inventar -175 -100 -100 0 0% IT investeeringud -6 307 -41 400 -25 001 16 399 -40% Transpordivahendid -2 883 -10 865 -738 10 127 -93% Muud investeeringud -35 869 -1 799 -306 1 493 -83% Kinnisvara -171 757 -207 914 -179 313 28 601 -14% E265 Tallinna ringtee II etapp 0 -9 817 -1 690 8 126 -83% Veeteede süvendamine -270 -333 0 333 -100% Riigimaanteede remondi koondprojekt -150 440 -126 806 -100 295 26 511 -21% Tuletornid -1 152 -335 -300 35 -11% Hundipea sadama rekonstrueerimise II 0 -2 329 0 2 329 -100% etapp Rail Baltica arendus 0 -41 320 -27 011 14 309 -35% VA Rohuküla tootmisbaasi uuendamine 0 -167 -167 0 0% Kose-Mäo neljarealiseks ehitamine -12 073 -15 385 0 15 385 -100% Arbavere puursüdamike hoidla -372 -601 -390 211 -35% Rohuküla sadama kai taastamine 0 -94 -1 971 -1 877 1993% Transpordiameti hoonete -542 -227 -767 -540 238% renoveerimine Maade soetamine -1 648 -2 500 -2 662 -162 6% Pärnu-Uulu 2+2 tee 0 -8 000 -19 961 -11 961 150% Sauga-Pärnu 2+2 tee 0 0 -10 000 -10 000 100% Neanurme-Pikknurme 2+1 tee 0 0 -6 700 -6 700 100% Libatse-Nurme 2+2 tee 0 0 -7 400 -7 400 100% Käibemaks -42 482 -50 738 -40 139 10 600 -21% 2023. aasta investeeringute eelarve kahaneb võrreldes 2022. aastaga 67,2 mln euro võrra. IT investeeringud vähenevad võrdluses eelmise aastaga, sest 2022. aasta eelarve sisaldab lisaeelarvega eraldatud täiendavaid vahendeid 12,5 mln eurot. Ka vähenevad välistoetustest rahastatavad IT investeeringud 4 mln euro võrra. Üheks põhjuseks on see, et 2022. aasta eelarve sisaldab Riigipilve väljaostu kulusid, mida 2023. aastasse enam planeerida ei ole vaja. 212 Investeeringud transpordivahenditesse vähenevad seetõttu, et täpsustati CO2 kvooditulust rahastatava parvlaeva projektiplaani ja kulude tekkimise perioode. Muude investeeringute 2022. aasta eelarve sisaldab ühekordseid eelarve muudatusi, mille tõttu 2023. aasta eelarve on võrdluses väiksem. Eesti Geoloogiateenistusele suunati 2022. aastal ministeeriumi teadus- ja arendustegevuse kuludest 0,92 mln eurot, et soetada uurimistööks vajalikku seadmestikku ning Transpordiamet suunas oma investeeringute eelarve sees ringi 0,54 mln eurot merendusvaldkonna seadmete soetuseks. Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp aasta alguses, mistõttu 2023. aastaks objektil SF eelarve puudub. Projekti eesmärk oli rekonstrueerida Hundipea sadama osaliselt varisenud kai ja lainemurdja koos sildumis- ja tehnovarustusega ning sadama teenindusalaga jäämurdja teenuse osutamise tagamiseks. Projekti tegevused on seni edukalt ellu viidud. Hundipea sadam on kavandatud ka loodava riigilaevastiku ühe võimaliku baasina. Rohuküla sadamas Transpordiameti merenduse ja veeteede teenistuse kai rekonstrueerimine 2021 2024 summas 3,1 mln eurot, sh 2023. aastal summas 1,97 mln eurot. Ühtekuuluvusfondi 2014 2020 eelarveperioodi projektid on lõppemas. Tallinna ringtee II etapp lõigus Kanama Valingu neljarajalise tee ehitus algas 2021. aastal ning lõpeb 2023. aastal. 2022. aasta lõpus avatakse liiklusele Tallinna Tartu maantee Kose-Mäe neljarajaliseks ehitamise viimane Võõbu Mäo teelõik. 2022. aastal alustati Ühtekuulusfondi 2021 2027 eelarveperioodi projektide elluviimisega. Jätkub Pärnu Uulu teelõigu neljarajaliseks ehitamine ning 2023. aastal alustatakse Tallinna Pärnu Ikla maanteel Sauga Pärnu (2+2), Libatse Nurme (2+2) teelõikude ning Tallinna Tartu Võru Luhamaa maanteel Neanurme Pikknurme (2+1) teelõigu ehitusega. Rai Baltica investeeringud katavad 2022 ning 2023. aastale peamiselt Rail Baltica põhitrassi viaduktide, sildade ning ökoduktide ehitust ning ka kohalike objektide (Ülemiste ja Pärnu reisiterminalid, Muuga ja Pärnu kaubaterminalid jms) ehitamist. 2023. aastast alustatakse pikemate põhitrassi lõikude ehitamisega, mis katab lisaks konkreetse lõigu raudtee muldkehale ka sildu, viadukte, ökodukte jms. Jätkub kohalike objektide ehitus. Investeeringud võtab põhivarana arvele Transpordiamet (riigimaanteede ristumised Rail Baltica trassiga) või OÜ Rail Baltic Estonia (raudtee taristu, samuti ökoduktid jms). Täpsem kirjeldus ning rahalised mahud teostatavate tegevuste osas on toodud lisas 6 (vastavalt 19.06.2017 vastu võetud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadusele). 3.13.5 Finantseerimistehingud Tabel 72. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2021 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % täitmine Finantseerimistehingud kokku -1 788 -368 300 -217 575 150 725 -41% Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes, rahvusvahelised -32 940 -227 500 -3 000 224 500 -99% osalused Finantseerimistegevuseks antud -4 250 -140 800 -214 575 -73 775 52% sihtfinantseerimine 213 Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1 miljardi euro suuruses innovatsioonifondis ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis. Eesti panus on innovatsioonifondis on 30 mln eurot. Fond ja kiirendi luuakse vastukaaluks Euroopas esinevale probleemile, kus süvatehnoloogiamahukad ja kahese kasutusega tehnoloogiad on alarahastatud. Seetõttu on NATO asunud looma võimalusi, mis aitaksid tekitada ja rahastada uusi kahese kasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid ning suurendaks koostööd Läänes, vähendaks protektsionismi ja pakuks turvalist rahastamist just strateegiliselt olulisi valdkondi silmas pidades. Samuti jätkatakse riskikapitali pakkumist AS Smartcapi kaudu mahus 75 mln eurot, kavandatavate investeeringute eesmärk on toetada innovaatilisi rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga ettevõtteid, aidates seeläbi Eesti majandust ajakohastada ja kohalikku kapitaliturgu arendada. Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutusele kavandatakse 2023. aasta riigieelarve raames finantseerimistehinguna 100 mln euro ulatuses vahendeid ettevõtluslaenude täiendavaks tagamiseks. Eluasemevaldkonnas jätkatakse maapiirkonna eluasemelaenu käendamist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu summas 0,8 mln eurot. Uue perioodi struktuurifondide vahenditest suunatakse 8,8 mln eurot korterelamute rekonstrueerimise rahastu käivitamiseks. 3 mln euro eest märgitakse Rail Baltic Estonia OÜ osakuid. 214 3.14 Maaeluministeeriumi valitsemisala Maaeluministeeriumi valitsemisala töötab selle nimel, et Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada. Valitsemisala tegeleb kestliku toidusüsteemi kujundamisega, maaelu-, põllumajandus- ja kalanduspolitiika kavandamise ja elluviimisega, keskkonnahoiu ja elurikkuse hoidmisega, loomakaitse ja -tervise ning taimekaitse ja -tervisega seotud tegevuste koordineerimisega, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamisega. 2023. aastal on kolm suurema eelarvemahuga valitsemisala asutust Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemide Amet (PRIA, 86%), Maaeluministeerium (6%) ja Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA, 4%). Valitsemisalas on kaks riigi osalusega aktsiaseltsi (Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS, AS Vireen) ja kaks riigi osalusega sihtasutust (SA Eesti Maaelumuuseumid, Maaelu Edendamise Sihtasutus). Suurima töötajaskonnaga asutus on PTA, mille koosseisu kuulub 487 teenistujat, mis moodustab 33,6% valitsemisala töötajate arvust. 01.01.2023 liidab Maaeluministeerium Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) ja Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) üheks asutuseks, mille nimeks saab Maaelu Teadmuskeskus (METK). 3.14.1 Tulud Algab uus põllumajanduse ja kalanduse välisfondide rahastusperiood (2023-2027), mille maht on 1,6 mld eurot. Suuremas fookuses on ettevõtjate toetamine roheüleminekul ja ühistegevuse soodustamine. Joonis 65. Maaeluministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % 215 Tabel 73. Maaeluministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2021 täitmine 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 318 993 352 948 354 868 1 921 1% Saadud toetused 314 899 342 800 343 637 837 0% Riigilõivud 1 509 1 320 1 320 0 0% Tulud majandustegevusest 10 009 7 218 8 302 1 083 15% Tulud põhivara ja varude müügist -3 500 500 0 0% Trahvid ja muud varalised karistused 16 2 2 0 0% Keskkonnatasud 1 072 840 840 0 0% Muud tulud 1 234 22 22 0 0% Intressi- ja omanikutulud -9 742 245 245 0 0% Saadud toetused Toetusi kasutatakse peamiselt põllumajandus-, maaelu- ja kalandussektori kulude ja investeeringute katteks ja nende hulgas on: • 142,1 mln eurot Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist Eesti maaelu arengukava 2014 2020 (MAK) meetmetele ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava aastateks 2023 2027 sekkumistele; • 16,3 mln eurot Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014 2020 ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond1 2021- 2027 rakenduskava meetmetele; • 182,1 mln eurot Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) põllumajanduse otsetoetuste maksmiseks ja põllumajanduse turukorralduse meetmete (sealhulgas koolikavade) rakendamiseks. Riigilõivud Tulud laekuvad mahepõllumajanduse-, seemne ja taimse paljundusmaterjali-, sordikaitse-, taimekaitse, väetise-, veterinaarkorralduse- ning maaparandusseaduste alusel tehtavate toimingute eest, sealhulgas mahepõllumajanduse seaduse alusel 0,7 mln eurot. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse valitsemisala kuludeks ja investeeringuteks. Tulu majandustegevusest valitsemisalas prognoositakse: • PTA järelevalvetoimingute eest 2,2 mln eurot; • PMK sordivõrdluskatsete, sortide registreerimiskatsete ja sertifitseeritud seemnete järelkontrolli katsete, laboriteenuste ning konsulendi kutsetunnistuse eksamite läbiviimise eest 1,9 mln eurot; • VTL tasuliste laboriteenuste eest 2 mln eurot; • ETKI-le põllumajandustoodangu müügist, tasulistest teenustest, litsentsitasudest ja lepingulistest töödest 2 mln eurot. Tulud suurenevad sortide registreerimiskatsete ja sertifitseeritud seemnete järelkontrolli katsete eest saadud tasude ja teadusasutustele ning kodu- ja välismaistele klientidele tehtud laboratoorsete analüüside arvel. 216 Üüri- ja renditulude prognoos on 0,2 mln eurot, millest Tartu Agro maarendi osa on 0,1 mln eurot. Tulu põhivarade müügist Varude müügi tulemiks sekkumiskokkuostu läbiviimisel on prognoositud 0,5 mln. Sekkumiskokkuost on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõu, mis aitab toetada sekkumisega hõlmatud toodete turuhinda liigse toodangukoguse turult kõrvaldamise kaudu hooajalise ülepakkumise või turu üldise nõrkuse korral ning stabiliseerida turud sekkumiskoguste turule paiskamisega hooajast või muudest asjaoludest (nt põud) tingitud alapakkumise korral. Trahvid ja muud varalised karistused Trahvid laekuvad PTA-le summas 2 000 eurot. Keskkonnatasud Kalapüügiõiguse tasu on prognoositud summas 0,84 mln eurot. Muud tulud Veterinaaria-, toiduohutuse-, mahe- ja aiandusvaldkondade seaduste alusel rakendatavate sunnirahade prognoositav laekumine on 0,02 mln eurot. Intressi- ja omanikutulud Prognoosi kohaselt maksavad dividende AS Vireen summas 0,23 mln ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS summas 0,015 mln eurot. Dividenditulu on prognoositud äriühingute eeldatavate majandustulemuste alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2023. aasta kevadel pärast 2022. aasta tegelike tulemuste selgumist. 3.14.2 Kulud tegevuspõhises vaates Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus poliitikavaldkondade prioriteet on tagada Eesti inimestele ohutu, piisav ja tervislik toit, pidades silmas keskkonnahoidu ja majanduslikke eesmärke. 217 3.14.2.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Joonis 66. Põllumajandus ja kalandus tulemusvaldkond ja selle maht Tulemusvaldkonna pikaajalised sihid on kokkulepitud Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030. Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised. Joonis 67. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna mõõdikud Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi, sealhulgas kalanduse ühisprogramm Keskkonnaministeeriumiga. Põllumajanduse, toidu ja maaelu programmi eesmärkide ning tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Maaeluministeerium. 218 Kalanduse programmi eesmärkide ning tegevuste ja rahaliste vahendite saavutamise eest vastutab Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarves kavandatud kalanduse programmi kulud ja investeeringud esitatakse seletuskirjas Keskkonnaministeeriumi valitsemisala peatükis. Tabel 74. Maaeluministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkonna Tulemusvaldkond Programm strateegiadokumendid Põllumajandus, toit ja Põllumajanduse ja kalanduse maaelu Põllumajandus ja kalandus valdkonna arengukava aastani 2030 Kalandus Põllumajandus ja kalandus tulemusvaldkonnaga seotud programmdokumendid on kättesaadavad Maaeluministeeriumi kodulehel: Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 | Maaeluministeerium (agri.ee) Strateegilised alusdokumendid | Maaeluministeerium (agri.ee) 3.14.2.1.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja Kalandus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 75. Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Põllumajandus ja kalandus -414 238 -463 881 -470 200 -13 160 3% Põllumajandus, toit ja maaelu -391 843 -429 772 -445 992 -16 220 4% Toiduohutus -10 112 -9 069 -11 435 -2 366 26% Maakasutus -6 814 -7 547 -10 024 -2 477 33% Maaparandus -12 371 -11 399 -13 343 -1 944 17% Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -9 347 -8 851 -10 735 -1 884 21% Põllumajandusloomade aretus -5 190 -6 279 -6 227 53 -1% Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste -37 830 -63 054 -79 622 -16 568 26% konkurentsivõime Põlvkondade vahetus -5 287 -8 597 -10 909 -2 313 27% -127 Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal -18 505 -1 714 -129 138 7434% 423 Ühistegevus ja koostöö -1 103 -3 077 -4 426 -1 348 44% Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -127 217 -131 397 -2 701 128 696 -98% Mahepõllumajandus -22 392 -28 446 -28 326 120 0% Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine 0 0 -82 278 -82 278 100% Taimetervise, loomade tervise ja heaolu 0 0 -21 518 -21 518 100% tagamine Maa- ja rannapiirkonna arendamine 0 0 -35 311 -35 311 100% Kalandus -16 153 -28 320 -24 208 4 112 -17% Kutseline kalapüük -9 199 -13 368 -8 734 4 634 -35% Vee-elusressursside töötlemine -4 718 -6 212 -8 659 -2 446 39% 219 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Vesiviljelus -1 908 -5 727 -3 044 2 683 -47% EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine -328 -3 013 -3 772 -759 25% 3.14.2.1.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus programmid ja programmi tegevused Põllumajanduse, toidu ja maaelu programm Programmi eesmärk: Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond. Asutused, kes viivad programmi ellu: Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (VTL), Põllumajandusuuringute Keskus (PMK), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) Programmi tegevuse nimetus: Toiduohutus Programmi tegevuse eesmärk: on tagada olukord, kus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad. Tegevuse kirjeldus Toiduohutuse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu MeM toiduohutuse poliitika kujundamisega, PTA toiduohutuse järelevalve ja haiguspuhanguteks valmisoleku tagamisega ning VTL toidu ja alkoholi laboratoorse kontrolli, toiduvaldkonna referentvolituste täitmise ja toiduohutuse valdkonna riskihindamisega. Programmi tegevuse nimetus: Maakasutus Programmi tegevuse eesmärk: on tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine ja põllumajandusmaa säilimine. Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM poliitika kujundamine maakasutuse valdkonnas, mida rakendatakse PRIA (toetuste maksmine) ning PMK (riikliku mullaseire teostamine, väetistarbekaartide koostamine, mullaproovide võtmine, mullaproovivõtjate koolitamine ja laboratoorsete analüüside teostamine) teenuste kaudu. 2023. aastal suureneb maakasutuse programmi tegevuse eelarve 1,2 mln euro võrra, mis suunatakse Natura 2000 toetusesse. Programmi tegevuse nimetus: Maaparandus Programmi tegevuse eesmärk: on tagada kuivendatud põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine. Tegevuse kirjeldus 220 Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM poliitika kujundamine maaparanduse valdkonnas. PTA korraldab maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutamisega seotud dokumentide taotlemist, maaparanduse kooskõlastuste ja tõendusdokumentide taotlemist ja maaparandussüsteemi toimimisega seotud tegevusi, samuti maaparanduse nõuetele vastavuse kontrolli ja järelevalvet. PRIA kaudu makstakse erinevaid toetusi: toetatakse maaparandusega seotud taristu arendamist ja hoidmist ning maaparandussüsteemide ehitamist. Programmi tegevuse nimetus: Sordiaretus ja taime paljundusmaterjal Programmi tegevuse eesmärk: on tagada mitmekesised, kvaliteetsed ja kohalikesse oludesse sobivad põllu- ja aiakultuuride sordid. Tegevuse kirjeldus Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkonnas poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA (toetatakse kohalikku sorti taimede kasvatamist), ETKI (põllumajanduskultuuride sordiaretusega), PTA (seemnete sertifitseermine ja turustamise nõuetele vastavuse kontrollid, sordi registreerimine ja kaitse, tuulekaera tõrjemeetmete kohaldamine)., PMK (seemnete kvaliteedi määramine ning seemnepartiide järelkontrolli katsete läbiviimine ja geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine) teenuste kaudu. Programmi tegevuse nimetus: Põllumajandusloomade aretus Programmi tegevuse eesmärk: on tagada tõuaretusega Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus. Tegevuse kirjeldus Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM poliitika kujundamine põllumajandusloomade aretuse valdkonnas, mida rakendatakse PRIA (makstakse ohustatud tõugu looma pidamise toetust ja põllumajandusloomade aretustoetust) ja PTA (järelevalve) teenuste kaudu. Selleks, et tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike ohustatud tõugude (eesti maatõugu veis, eesti hobune, tori hobune, eesti raskeveohobune, kihnu maalammas ja eesti vutt) säilimine, makstakse ohustatud tõugu loomade pidajatele alates 2004. aastast Eesti maaelu arengukavast toetust. See on aidanud mõne tõu arvukuse languse pöörata tõusule ning mõnel juhul pidurdanud loomade arvu vähenemist. Programmi tegevuse nimetus: Põllumajandustootjate ja töötlejate konkurentsivõime Programmi tegevuse eesmärk: on tagada Eesti toiduainesektori konkurentsivõime sise- ja välisturul. Tegevuse kirjeldus Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA 221 teenuste kaudu (toetuse väljamaksmine). Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime tõstmiseks rakendatakse investeeringutoetusi tulemuslikkuse parandamiseks, töötlemise toetusi mikro- ja väikeettevõtjatele, väikeste põllumajandusettevõtete toetust ning eraldi investeeringutoetusi ka suurettevõtete arengule kaasas aitamiseks. Mesindussektori arengu toetamiseks rakendatakse mesindusprogrammi ning mesilasperede toetust. Põllumajandusliku turukorraldusmeetmena rakendatakse koolikavade toetust, toetatakse nõuandeteenuse toimimist ning tehakse järelevalvet turukorralduse üle. Programmi tegevuse nimetus: Põlvkondade vahetus Programmi tegevuse eesmärk: on tõsta noorte põllumajandustootjate osakaalu põllumajandussektoris. Tegevuse kirjeldus Noortes huvi tõstmine on vajalik põlvkondade vahetuse soodustamisega tuua noori põllumajandussektorisse. Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM põlvkondade vahetuse poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA teenuste kaudu (toetuse väljamaksmine). Noorte põllumajandustootjate osakaalu suurendamiseks ja põlvkondade vahetuse toetamiseks rakendatakse noore alustava põllumajandustootja toetust ning noore põllumajandustootja otsetoetust. Programmi tegevuse nimetus: Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal Programmi tegevuse eesmärk: on tagada põllumajandustootjate stabiilsed sissetulekud ja riskide maandamine. Tegevuse kirjeldus Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsuse tagamiseks rakendame erinevaid toetusmeetmeid (sh maksuerisusi), mis vähendavad tootjate sissetulekute kõikumist turu- ja tootmisriskide puhul. Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsuse tagamiseks rakendame ELis pindalapõhiseid otsetoetusi. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeetmetest aitavad sekkumiskokkuost, eraladustamine ja erakorralised meetmed stabiliseerida turgu ja tagada põllumajandustootjatele turuväljundi ja sissetuleku. Saagi, loomade ja taimede kindlustamise toetamise raames hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Lisaks on põllumajandustootjal võimalik taotleda ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetust. Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM riskijuhtimise ja põllumajandusturgude tasakaalu poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA teenuste kaudu (toetuse väljamaksmine). 222 2023. aastal võrreldes varasemaga on programmi tegevuse eelarve suurenenud 114 mln euro võrra programmis ümber suunatud otsetoetuste eelarve vahendite arvelt. Varasemalt kajastati otsetoetusi programmi tegevuse Eesti toit ja ekspordivõimekus all. Programmi tegevuse teenuste analüüsimisel leiti, et otsetoetused panustavad rohkem riskijuhtimise ja põllumajandusturgude tasakaalu tegevusse. Toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks eraldati täiendavalt 10 mln vahendeid sihipäraselt suunatud siseriikliku toetuse maksmiseks. Programmi tegevuse nimetus: Ühistegevus ja koostöö Programmi tegevuse eesmärk: on tagada põllumajandustootjate tugev positsioon tarneahelas. Tegevuse kirjeldus Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM ühistegevuse ja koostöö poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA teenuste kaudu (toetuse väljamaksmine). Ühistegevuse ja koostöö arendamine aitavad tugevdada põllumajandustootjate positsiooni turul, mis saavutatakse tootjaorganisatsioonide ja tootjarühmade tunnustamise toetuse, lühikeste tarneahelate toetuse ning kvaliteedikavades osalemise toetuse rakendamise teel. Programmi tegevuse nimetus: Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand Programmi tegevuse eesmärk: on, et Eesti põllumajandus- ja toiduainesektor on välisturgudel konkurentsivõimeline ning Eesti toidu kuvand on positiivne. Tegevuse kirjeldus Ettevõtete müügi- ja turunduskompetentside tõstmiseks alustas 2021. aastal toidusektori müügivõime arendamise tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajaline programm, mis kestab 2024. aasta kevadeni. Programmi eesmärgiks on põllumajandustootjate ja töötlejate ekspordialaste kompetentside tõstmine ning koostöövõimaluste arendamine erinevate infopäevade, konverentside, täiendkoolituste, õppereiside ja ettevõtete juhendamiste abil. Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM, müügivõimekuse ja Eesti toidu kuvandi poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA teenuste (toetuse väljamaksmine) ja PTA (uute turgude avamine) kaudu. Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtuse suurendamiseks ning eesti toidu positiivse kuvandi hoidmiseks nii siseturul kui eksporditurgudel rakendatakse turuarendustoetust ja põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekuse tõstmise toetust, ning avatakse uusi eksporditurge. 2023. aastal võrreldes varasemaga on programmi tegevuse eelarve vähenenud programmis ümber suunatud otsetoetuste eelarve vahendite arvelt. Varasemalt kajastati otsetoetusi programmi tegevuse Eesti toit ja ekspordivõimekus all. Programmi tegevuse teenuste analüüsimisel leiti, et otsetoetused panustavad rohkem riskijuhtimise ja põllumajandusturgude tasakaalu tegevusse. Programmi tegevuse nimetus: Mahepõllumajandus 223 Programmi tegevuse eesmärk: on tõsta mahepõllumajanduse konkurentsivõimet ja tagada mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsus tarbija silmis. Tegevuse kirjeldus Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM mahepõllumajanduse poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA (toetuse väljamaksmine) ja PTA (järelevalve) kaudu. Mahepõllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks ning mahepõllumajanduses tunnustatud ettevõtjate arvu säilitamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse toetust, tehakse järelevalvet mahepõllumajandustootjate ning mahekäitlejate üle. 2023. aastaks eraldati Maaeluministeeriumile täiendavalt 0,4 mln eurot, et panustada laste tervisesse, toitumisharjumuste kujundamisesse, mahepõllumajandusse ja keskkonna alastesse teadmistesse. Vahendite eest saab jätkata mahetooraine kasutamise kompenseerimiseks koolidele ja lasteaedadele, mis kasutavad mahetoitlustamise ökomärki. Programmi tegevuse nimetus: Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine Programmi tegevuse eesmärk: vähendada põllumajandustootmisega seotud väetiste, taimekaitsevahendite ja gaaside emissiooni negatiivset keskkonnamõju ning tagada põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimine. Tegevuse kirjeldus liidetud ning esitatud uue programmi tegevusena Põllumajanduskeskkonna hea seisund, väetiste ja taimekaitsevahendite ohutus inimesele ja keskkonnale tagatakse MeM taimekaitsepoliitika, väetiste turustamise poliitika ja täiendava keskkonnahoiu poliitika kujundamisega. Seda toetab riiklik järelevalve, mida teostab PTA, tuginedes PMK pakutavale laboritoele, mille tulemused on vajalikud poliitikate kujundamisel ja seaduste väljatöötamisel. ETKI panustab valdkondadesse teaduse ja teadmussiirde teenustega. PMK teostab Eesti maaelu arengukava keskkonnategevuste seiret ja hindamist. PRIA ülesanne on korraldada riiklike toetuste ning ühise põllumajanduspoliitika toetuste väljastamist, nõuetele vastavuse süsteemi on hõlmatud PRIA ja PTA. Programmi tegevuse nimetus: Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine Programmi tegevuse eesmärk: on tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest ja eriti ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud. Tegevuse kirjeldus Senised program Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada MeM, PTA, PRIA ja PMK oma teenuste kaudu. Hea taimetervise ja loomade tervise alane olukord ning kõrge loomade heaolu tagatakse MeM taimetervise, söödaohutuse, loomatervise ja loomade heaolu poliitika kujundamisega. 224 PTA teostab järelevalvet söödaohutuse, loomade pidamise, heaolu, kõrvalsaaduste käitlemise ja puidutöötlemisettetvõtete üle. PTA teostab taimetervise alase väljaveo ja sisseveo kontrolli. PRIA kaudu makstakse loomade heaolu toetust. PMK teostab teravilja, sööda ja taimekahjustajate määramise laboratoorseid analüüse. VTL tegeleb loomahaiguste laboratoorse diagnoosimise, taimekaitsevahendite ja mükotoksiinide laboratoorse analüüsimise ja loomatervise valdkonna riskide hindamisega. Programmi tegevuse nimetus: Maa- ja rannapiirkonna arendamine Programmi tegevuse eesmärk: on aktiivne ja elujõuline maapiirkonna elanikkond. Tegevuse kirjeldus - Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on maaelu ja kohaliku kogukonna ning finantsinstrumendi poliitika kujundamine ning toetus investeeringuteks majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mitte-põllumajandusliku tegevuse suunas, LEADER toetus, finantsinstrumendi toetus. Maaelu ja kohaliku kogukonna poliitika kujundamise teenuse osutamise eesmärk on luua maapiirkonda uusi, kestlikke töökohti ja kaasata maapiirkonna elanikkonda kohaliku arengu strateegiaga. Maapiirkonna ettevõtluse arendamisse suunatakse investeeringuid ettevõtete konkurentsivõime tugevdamiseks ja selle kaudu uute kestlike töökohtade loomiseks, sh majandustegevuse mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas. Rakendatakse Leader-tüüpi kohalikul algatusel põhinevaid lähenemisviise ja toimuvad Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ÜPP võrgustik) tegevused, näiteks kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD/Leader) meetme võrgustikutöö korraldamine, maaelu arendamise näidete kogumine ja levitamine ning koostöö piiriüleste organisatsioonidega, sh osalemine Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ENRD) töös. Finantsinstrumentide teenuse eesmärk on tagada põllumajandustootjatele, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevatele ning maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele parem juurdepääs kapitalile. Kalanduse programm Programmi eesmärk: Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Asutused, kes viivad programmi ellu: Maaeluministeerium, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). Programmi tegevuse nimetus: Kutseline kalapüük Programmi tegevuse eesmärk: on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline kutseline kalapüügisektor. 225 Tegevuse kirjeldus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). PTA peamisteks teenusteks on kutselise kalapüügi korraldus ja turukorralduse järelevalve, PRIA korraldab riiklike ning EMKVF (varasemalt EMKF) toetuste andmist ja toetustega seotud järelevalvet. Kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtete majandusnäitajate parandamiseks toetame püütud saagi väärindamist ja otseturustamist. Kalapüügiga kaasnevate kulutuste vähendamiseks toetame investeeringuid kalalaevade energiatõhususe suurendamiseks. Kalasadamate ja lossimiskohtade väljaarendamise toetamisega loome eeldused selleks, et maale toodav kala oleks kvaliteetne ning mitut eesmärki täitvad - multifunktsionaalsed - kalasadamad teeniksid tagasi vähemalt osa ülalpidamisega seonduvatest kuludest. Kalapüügisektori ettevõtete omavahelise parema koostöö tagamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks jätkame teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega ka Kalanduse Teabekeskuses. Programmi tegevuse nimetus: Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine Programmi tegevuse eesmärk: on kalandus- ja vesiviljelussektori kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga toodang. Tegevuse kirjeldus Jätkuva nõudluse rahuldamiseks kalapüügi- ja vesiviljelustoodete järele maailmas ja Eesti kalatoodetega isevarustatuse kõrge taseme juures soodustame kvaliteetse ja kõrge lisandväärtuse ning suure ekspordipotentsiaaliga toodete tootmist. Ühe teenusena aitame kaasa uute turgude leidmisele ja vähendame võimalikke riske peamistel sihtturgudel. Programmi tegevuse nimetus: Vesiviljelus Programmi tegevuse eesmärk: on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline vesiviljelussektor. Tegevuse kirjeldus Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise vesiviljeluse arenguks. Vesiviljelussektori ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks jätkame teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse Teabekeskuses. Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustame keskkonnahoidlikku tootmist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist. Kvaliteetne ja kõrge lisandväärtusega vesiviljelustoodang ning tarbijateadlikkuse kasv loovad eeldused vesiviljelustoodete tarbimise suurendamiseks. Programmi tegevuse nimetus: Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine 226 Programmi tegevuse eesmärk: Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tegevus sisaldab nii Maaeluministeeriumi kui ka Keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisala asutuse poolt taotletavaid toetusi. Tegevuse kirjeldus Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetust saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis tagavad seire, kontrolli, õigus- ja haldusnormide täitmise, suurendades seejuures riiklikku järelevalve administratiivset suutlikkust, avalike teenuste efektiivsust ja tulemuslikkust täiendavat halduskoormust tekitamata ning lihtsustades kalapüügi andmete esitamist. Kalandusandmete kogumise toetus saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis on vajalikud kalandusandmete kogumise, haldamise ja kasutamise toetamiseks teaduspõhiste otsuste tegemiseks kalavarude majandamiseks ning ühise kalanduspoliitika rakendamiseks. Merekeskkonnateadmiste parendamise toetuse peamine eesmärk on panustada Eesti merestrateegia meetmekava rakendamisesse. Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetusega toetatakse kudemiskohtade ja rändeliikide rändeteede taastamist 3.14.3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 68. Maaeluministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 76. Maaeluministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 täitmine 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -410 752 -461 072 -475 508 -14 436 3% Tööjõukulud -41 252 -35 276 -46 700 -11 424 32% Majandamiskulud -19 865 -20 344 -23 703 -3 359 17% Muud tegevuskulud -3 080 -6 -10 -5 81% Investeeringutoetused -15 -58 312 -72 717 -14 405 25% Muud toetused -339 685 -338 400 -322 956 15 444 -5% Põhivara amortisatsioon -3 618 -5 754 -4 112 1 642 -29% Käibemaks -2 755 -2 980 -5 308 -2 328 78% 227 Maaeluministeeriumi valitsemisala palgafond kasvab 2023. aastal 5%, sellele lisandub täiendav palgafond kultuuritöötajatele 15%. Kahel suuremal ametil (PRIA ja PTA) on täiendav palgafondi kasv kokku 2,3 mln eurot. Lisaks on tööjõukulude suurenemises Euroopa Liidu vahendite uue finantsperioodi rahastuse põhimõtete muutus. Majandamiskuludes on lisandunud RKAS rendimakseteks 2,2 mln eurot. Teadus- ja arendustegevusele lisandub 2023. aastaks 0,5 mln eurot. Vahendeid kasutatakse MeM valitsemisala teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmiseks ning seeläbi toidu tootmise toimepidevuse ning roheülemineku toetamiseks. 3.14.4 Investeeringud Enim investeeritakse IT-arendustesse ning katsetehnikasse ja laboriseadmetesse, et tagada teadus-arendustegevuse järjepidevus ning järelevalve kvaliteet. Joonis 69. Maaeluministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Tabel 77. Maaeluministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2021 täitmine 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -4 588 -3 144 -4 727 -1 583 50% IT investeeringud -1 249 -2 162 -1 957 206 -10% Transpordivahendid 0 -28 -35 -7 24% Masinad ja seadmed -295 -317 -1 225 -908 287% Kinnisvara 0 -133 -949 -817 616% MEM adminhoone Lai 39/41 0 0 -100 -100 100% Laborite sisseseade 0 -70 -70 0 0% CO2 kvooditulust rahastatav investeering 0 -63 -779 -717 1147% Käibemaks -647 -504 -561 -57 11% Enim investeeritakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse, et tagada infosüsteemide töökindlus. 2023. aasta suuremad IT-investeeringu projektid on: 228 • laboriinfosüsteemi arendus; • PTA järelevalve infosüsteemide arendustööd; • Maaeluministeeriumi kliendiportaali e-teenuste arendused; • PRIA arengutoetuste valdkonna menetlussüsteemid (MATS); • PRIA otsetoetuste valdkonna menetlussüsteemid (TAKS); • kalanduse infosüsteemide arendamine, et lihtsustada kutselise kalapüügi lubade taotlemist ja kalapüügiga seonduvate andmete esitamist; • põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse kasutamist kontrollia infosüsteemi loomine. Lisaks soetatakse ETKIle ja PMKle põldkatsete läbiviimiseks katsetehnikat ning laboriseadmeid järelevalve ja seire toimivuse tagamiseks vajalike laborianalüüside jaoks. CO2 kvooditulust viiakse ellu pilootprojekt, mille raames rajatakse taaskasutuse ja kontrollitavate kliimatingimustega kasvuhooned. 3.15 Rahandusministeeriumi valitsemisala Valitsemisala vastutuses on riigi eelarve-, haldus- ja regionaalpoliitika-, maksu-, tolli- ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine, mille keskseks küsimuseks on riigipidamise suutlikkus. Rahandusministeeriumi valitsemisala vastutuses on riigi eelarve-, ressursihaldus-, maksu-, tolli- ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine. Lisaks sisaldub selles majandusanalüüs ja -prognoos, riigiabialane nõustamine ja koordineerimine,. Samuti raamatupidamise, audiitortegevuse, rahapesu tõkestamise ja ennetamise, riikliku statistika, avaliku teenistuse ning riigivara ja riigihangetega seotud tegevus. Valitsemisala vastutab ka riigi rahavoo juhtimise, välisvahendite kasutamise korraldamise ja riigi antavate laenude ja riigigarantiide korraldamise eest. Samuti hõlmab see, kohaliku omavalitsuse üksuste arendamist ja nõustamist, regionaalarengu, riigi- ning regionaalhalduse kavandamist ja koordineerimist ning ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamist ja järelevalvet. Valitsemisala moodustavad kuus riigiasutust: Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ja Rahapesu Andmebüroo. Rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluvad äriühingud Eesti Energia, Eesti Loto, Riigi Kinnisvara ja Levira ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud Tagatisfond ja Audiitorkogu. Valitsemisala siseselt moodustab Rahandusministeeriumi kulude eelarve 68% ehk 256 mln eurot valitsemisala kulude eelarvest (375 mln eurot), Maksu- ja Tolliameti eelarve 15% (55 mln eurot) ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse eelarve 7% (25 mln eurot) valitsemisala kulude eelarve mahust. Valitsemisala töötajate arv on ca 2500, suurima töötajate arvuga riigiasutus on Maksu- ja Tolliamet moodustades 44% töötajaskonnast. 3.15.1 Tulud Valitsemisala tulude eelarve suurim mõjutaja on maksuline tulu. 229 Detailne ülevaade maksudest ja sotsiaalkindlustusmaksetest on seletuskirja osas 2 tulude peatükis. Joonis 70. Rahandusministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Tabel 78. Rahandusministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Tulud kokku 10 893 406 11 359 702 13 140 771 1 781 069 16% Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 10 793 537 11 248 151 12 915 270 1 667 119 15% Saadud toetused 50 370 62 986 78 794 15 808 25% Riigilõivud 1 459 1 300 1 270 -30 -2% Tulud majandustegevusest 1 308 823 813 -10 -1% Tulud põhivara ja varude müügist 41 13 53 40 308% Trahvid ja muud varalised karistused 467 380 470 90 24% Muud tulud 10 729 10 355 10 055 -300 -3% Intressi- ja omanikutulud 35 495 35 694 134 045 98 352 276% Saadud toetused Toetusi kasutatakse valitsemisala poolt oma kulude ja investeeringute katteks ning vahendamiseks teistele asutustele. Toetused saadakse välisdoonoritelt. EL struktuurifondidest rahastatavate tegevuste elluviimiseks on planeeritud kokku 46,1 mln eurot sh: • struktuurivahendite tehniline abi 13,1 mln eurot; • keskse koolituse programm 1 mln eurot; • meetmes osalevate partnerite võimestamine 0,4 mln eurot; • institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine 0,3 mln eurot; • strateegilise juhtimise arendamine 0,2 mln eurot; • KOV-ide teenuste tasemete hindamise süsteemi arendamine 0,1 mln eurot; • regionaalarengu toetamine 31 mln eurot sh: • piirkondade konkurentsivõime tugevdamine 19,1 mln eurot, 230 • linnapiirkondade jätkusuutlik areng 6 mln eurot, • piirkondliku ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamine 4,6 mln eurot; • piirkondlike algatuste ja investeeringute toetamine õiglaseks üleminekuks • 1,3 mln eurot Moderniseerimisfondi avaliku sektori hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia programmi elluviimiseks on kavandatud 18,5 mln eurot; Euroopa territoriaalse koostöö programmide elluviimiseks on kavandatud 10,9 mln eurot, sh Eesti-Läti programmile 7,9 mln eurot ja Eesti-Vene programmile 3 mln eurot. Eesti-Vene programmi kahepoolne rakendamine on alates Vene-Ukraina sõja algusest peatatud, kuid Eesti partnerid saavad oma projektitegevustega jätkata, 2022. a novembrist jõustub uus määrus, mis võimaldab häiritud piiriülese koostöö programmide tegevust leebemate tingimustega jätkata ja need ühepoolselt lõpule viia; Taaste- ja vastupidavusrahastust on planeeritud KOV-ide investeeringuteks jalgratta- ja/või jalgteedesse 2 mln eurot; Statistikaametile laekuvad Eurostati toetused Euroopa Liidu liikmelisusega kaasnevate õigusaktidest tulenevate kohustuste juurutamiseks 0,6 mln eurot; Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide rakendamise projektide rakendamise finantseerimiseks on kavandatud 0,3 mln eurot; Maksu- ja Tolliametile laekuvad toetused tolli ja maksunduse koostööprogrammide Fiscalis, Customs ja Tobac raames kokku summas 0,2 mln eurot. Eesti- ettevalmistamiseks ja tehniliseks abiks on kavandatud 0,1 mln eurot; Toetuste mahu kasv on tingitud peamiselt Euroopa Liidu 2021-2027 perioodi struktuurivahendite meetmete vahendite kasutuselevõtust ja lisandunud Moderniseerimisfondi vahenditest. Riigilõivud Valitsemisalas on suurimate mahtudega lõivutulud ja lõivu kogujad: • Rahapesu Andmebüroo 0,9 mln eurot rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel väljastatava tegevusloa taotluste läbivaatamise eest; • Maksu- ja Tolliamet 0,2 mln eurot maksukorralduse seaduse ja hasartmänguseaduse alusel tehtavate toimingute eest; • Rahandusministeerium 0,2 mln eurot riigihangete seaduse alusel tehtavate toimingute eest. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse valitsemisala asutuste poolt oma tegevuskulude katteks. Tulude laekumine on planeeritud: • Statistikaametile 0,7 mln eurot statistilistelt tellimustöödelt; 231 • Maksu- ja Tolliametile 30 000 eurot Tallinna Linnavalitsuselt müügimaksu ja reklaamimaksu haldamise eest ning Eesti Liikluskindlustuse Fondilt piirikindlustuspoliisi vormistamise eest. Lisaks on sellel eelarvereal kajastatud riigi tuludesse laekuvad tulud Rahandusministeeriumile ning Maksu- ja Tolliametile vastavalt 50 000 eurot ja 30 000 eurot süüteomenetluses konfiskeeritud varade müügist. Tulu põhivarade müügist Tulu põhivarade müügist planeerib Rahandusministeerium loobutud kinnisvara ning Maksu- ja Tolliamet amortiseerunud ametisõidukite müügist. Loobutud vara müügiprognoosi on suurendatud 40 000 eurot, kuna huvi loobutud korterite vastu on suurenenud. Trahvid ja muud varalised karistused Tulude laekumist prognoosib Maksu- ja Tolliamet 0,4 mln eurot, sh: • maksukorralduse seaduse alusel 70 000 eurot; • tolliseaduse alusel 0,2 mln eurot; • hasartmänguseaduse, alkoholiseaduse, tubakaseaduse, vedelkütuse seaduse, vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja biotsiidiseaduse alusel kokku 0,1 mln eurot. Finantsinspektsioonilt kantakse riigi tuludesse üle haldustrahve hinnanguliselt 0,1 mln eurot. Prognooside aluseks on varasematel aastatel laekunud tulud ning 2022. aasta eelarve täitmise prognoos. Muud tulud Maksu- ja Tolliamet prognoosib laekumist 10 mln eurot, sh: • intressitulu õigeaegselt tasumata maksudelt summas 8,5 mln eurot. Maksuintress määratakse maksumaksjale maksukohustuse täitmisega viivitamise korral. Maksuintressi määr on 0,06 protsenti päevas; • laekumised maksukorralduse seaduse alusel kokku 1,5 mln eurot, sh sunnirahad 0,5 mln eurot, väljanõudmata deposiidid 0,2 mln eurot ning arestitud varade kanded riigituludesse, tulud kahjunõuetelt jm ebatavalised tulud kokku 0,8 mln eurot. Statistikaamet prognoosib sunnirahade laekumist 40 000 eurot. Intressi- ja omanikutulud Dividenditulu 114,9 mln eurot on planeeritud äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2023. aasta kevadel pärast 2022. aasta tegelike majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksavad dividende aktsiaseltsid Eesti Energia, Riigi Kinnisvara, Eesti Loto ja Levira. Tuluna finantsinvesteeringutelt on kavandatud 0,4 mln eurot dividenditulu Põhjamaade Investeerimispangalt. Muude finantstuludena on kavandatud intressitulu riigi likviidsusreservilt, stabiliseerimisreservilt ja antud laenudelt, kokku 18,7 mln eurot. Kasv on tingitud turuintressimäärade ja likviidsusreservi mahu tõusust. 232 3.15.2 Kulud tegevuspõhises vaates Rahandusministeeriumi tulemusvaldkonna Tõhus riik poliitikavaldkondade prioriteet on riigieelarveline toimetulek ja hinnatõusu leevendamine. 3.15.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik Joonis 71. Tõhus riik tulemusvaldkond ja selle maht Tulemusvaldkonna eesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine. Valdkonna strateegiline eesmärk on seatud riigi eelarvestrateegias koos selle saavutamist näitavate mõõdikutega ja eraldi valdkonna arengukava ei ole. Joonis 72. Tõhusa riigi tulemusvaldkonna mõõdikud 233 Lisaks Rahandusministeeriumi valitsemisalale osalevad Tõhusa riigi tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamises Riigikantselei ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala. Tulemusvaldkonna eesmärk saavutatakse kuue programmiga: • Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine vastutab riigisekretär; • Riigi rahandus, halduspoliitika, regionaalpoliitika ja finantspoliitika vastutavad rahandusminister ja riigihalduse minister; • Arhiivindus vastutab haridus- ja teadusminister. 3.15.2.1.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Rahandusministeeriumi valitsemisala jaguneb kahe ministri rahandusministri ja riigihalduse ministri vastutusvaldkondadesse. Riigi rahanduse ja finantspoliitika programmide eest on vastutav rahandusminister, regionaalpoliitika programmi eest riigihalduse minister. Ministrid jagavad vastutust halduspoliitika programmi eesmärgi saavutamise eest. Muutustena programmide te ja riigiabi regu Tabel 79. Tulemusvaldkond Tõhus riik programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Tõhus riik -294 540 -264 579 -375 325 -110 746 42% Riigi rahandus -68 755 -70 239 -171 943 -101 704 145% Eelarvepoliitika kujundamine -12 493 -11 862 -13 566 -1 703 14% Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve -3 859 -5 253 -101 433 -96 180 1831% Maksu- ja tollipoliitika kujundamine -1 442 -1 422 -1 496 -74 5% Maksu- ja tollikorraldus -50 961 -51 702 -55 449 -3 747 7% Halduspoliitika -61 728 -60 570 -69 955 -9 384 15% Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside 0 0 -4 175 -4 175 100% korraldamine Tugiteenuste pakkumine ja toetuste -17 161 -18 517 -19 619 -1 103 6% rakendamine RTKs IKT valdkonna arendamine ja korraldamine -22 172 -21 319 -25 193 -3 873 18% RMITis Ministeeriumite ühishoone kesksete -6 832 -6 728 -7 373 -644 10% tugiteenuste korraldamine 234 2021 Muutus, 2022 RE 2023 RE Muutus täitmine % Riiklik statistika ja vastava poliitika kujundamine -11 363 -10 406 -13 595 -3 189 31% Regionaalpoliitika -160 409 -127 666 -125 998 1 669 -1% Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese 0 -120 101 -120 166 -65 0% koostöö areng Kohalike omavalitsuste poliitika ja 0 0 -2 882 -2 882 100% finantseerimine Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja -1 752 -4 620 -2 949 1 671 -36% korraldamine Finantspoliitika -3 648 -6 103 -7 429 -1 326 22% Finantspoliitika kujundamine -3 449 -5 823 -1 031 4 793 -82% Rahandusteabe poliitka kujundamine 0 0 -6 398 -6 398 100% 3.15.2.1.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi tegevused Riigi rahandus Programmi eesmärk: Riigi rahandus on kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav. Asutused, kes viivad programmi ellu: Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet. Programmi tegevuse nimetus: Eelarvepoliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Valitsuse tõhusad ja mõjusad eelarvepoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks. Tegevuste kirjeldus Tegevuse sisuks on iga-aastane makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostamine, riigi eelarvestrateegia, riigieelarve ja stabiilsusprogrammi koostamine ja täitmise jälgimine, nimetatud riigiüleste protsesside juhtimine ja arendamine, lisaks rahandusministri ja valitsuse toetamine analüüside ja eelarve otsuste ettepanekute koostamisega, osalemine valitsemisalade horisontaalsete ja valdkondlike poliitikate kujundamises ning Euroopa Liidu ja Norra välisvahendite planeerimises. Kulud on planeeritud peamiselt tegevuskuludeks, sh vahendatavad välisvahendid sihtasutustele struktuurivahendite rakendamiseks. Kulude mahu kasvu mõjutavad peamiselt välistoetustest rahastatavate tegevuste prognoosi värskendamine ning valitsemisala üldiseks palgafondi kasvuks eraldatud lisavahendid. Programmi tegevuse nimetus: Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve Programmi tegevuse eesmärk: Toimiv riigi rahavoo juhtimine, riigiarvelduste korraldamine ja välisvahendite sihtotstarbeline kasutamine. Tegevuste kirjeldus Tegevuse sisuks on riigi rahavoo juhtimine (sealhulgas konsolideeritud rahavoo planeerimine, finantsvarade paigutamine, võlakohustuste kaasamine), likviidsusreservi ja võlakohustuse võtmise taseme hoidmine, laenude andmine või riigigarantiide väljastamine erandjuhtudel 235 olukorras, kui pangad annavad laenu väga ebamõistlikel tingimustel või ei anna üldse ning välisvahendite kasutamise auditeerimine. Kulude mahtu suurendab intressikulude kasv. Rahandusministeeriumi finantskulud sisaldavad riigi võetud laenudelt makstavaid intresse ning Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa arvelduskonto jäägilt makstavaid intresse. Intressikulude tõus on tingitud turuintressimäärade tõusust. Programmi tegevuse nimetus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Valitsuse stabiilsed ja tasakaalus maksupoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks. Tegevuste kirjeldus Tegevuse sisuks on maksude, riigilõivude ja tollialane analüüs, õigusloome, nõustamine ning valdkonna poliitikate rakendamise koordineerimine. Lisaks maksude kogumise regulatsioonidele hõlmab tollipoliitika ka ühiskonnakaitselist aspekti, mis väljendub ohtlike ning keelatud kaupade sisse- ja väljaveo tõkestamises. Oluline tegevusmaht on siseriikliku õiguse kooskõlla viimine EL-i õigusega. Kasvamas on keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks muudatuste tegemine nii energiatoodete ja elektri aktsiisiga maksustamise süsteemis, süsiniku piirimeetme rakendamisel energiamahukate toodete impordi suhtes kui ka ringmajanduse osakaalu suurendamise ja jäätmekäitluse korrastamise saavutamiseks pakendiaktsiisiga maksustamise efektiivsemaks muutmisel. Programmi tegevuse nimetus: Maksu- ja tollikorraldus Programmi tegevuse eesmärk: Riigi maksutulud on kogutud ja ebaaus majandustegevus väheneb. Tegevuste kirjeldus Tegevuse elluviijaks on Maksu- ja Tolliamet. Maksu- ja Tolliameti teenused: maksuhalduse administreerimine, maksumaksjate nõustamine ja teenindamine, rahaliste nõuete arvestuse pidamine, võlgade sissenõudmine ja aruandlusdistsipliini tagamine, maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll, tollikontrolli läbiviimine, maksu- ja tollialase kuritegevuse vastu võitlemine, aktsiisikauba käitlemise järelevalve ning tolliprotseduuride ja -formaalsuste haldamine. Eelarveliselt on kõige kallimad teenused tollikontrolli läbiviimine (ligi 15,7 mln eurot) ning maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll (ligi 13 mln eurot). Üle 9 mln euro maksab ka maksu- ja tollialase kuritegevuse vastu võitlemise teenus. Maksu- ja Tolliametil on plaanis mitmed IT arendused, mis tulenevad tema rollist nii Eesti riigis kui ka Euroopa Liidus. Panustatakse nii riigiasutuste koostööprojektidesse (nt sündmusteenused, reaalmajandus, bürokratt), kui viiakse läbi arendusi MTAle strateegiliselt olulistes teemades: • realiseeritakse maade korralisest hindamisest tulenevat maamaksu tõusu kaitsemehhanismi, e-kalkulaatori ja maamaksu infosüsteemi äriloogika muutusega seotud arendust; 236 • tegeletakse EL ühtse käibemaksu süsteemi (OSS) rakendamiseks lisaarenduste tegemisega, et tagada üle-euroopaline e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu erikorra (OSS/IOSS) infovahetus liikmesriikide vahel. Selle eesmärk on rakendada uut lahendust käibemaksupettuse vastu võitlemisel e-kaubanduses. • Jätkatakse e-tolli infosüsteemide uuendamisega, mis kestab 2025. aastani. Tolliprotseduuride sh eTolli süsteemide (riskianalüüsid, import, eksport, transiit) täiendamine panustab sanktsioonide edukasse rakendamisse ja heidutushoiakute tõhustamisse ning parandab julgeoleku koosvõimet Eestis, Balti riikides ja EU üleselt. Sealjuures osaletakse elektroonilise deklaratsioonide vahetuse eCMR projektis, milles Maksu- ja Tolliamet on partner uudsete röntgenlahenduste väljatöötamisel; Programmi tegevuse maht suureneb, lisavahendeid eraldati õigusaktidest tulenevate kohustuste katmiseks ning üldiseks palgafondi kasvuks. Halduspoliitika Programmi eesmärk: Riigihaldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik statistika muudab riigi toimimise läbipaistvaks. Asutused, kes viivad programmi ellu: Rahandusministeerium, Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Riigihangete vaidlustuskomisjon. Programmi tegevuse nimetus: Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Tõhus haldusorganisatsioon ning ressursside korraldamine. Tegevuste kirjeldus ühendati kolm tegevust ja ressursside eelarvemahuga ligi üks miljon eurot. Riigi personalipoliitika kujundamisel panustatakse riigi palgapoliitika, keskse koolituse põhimõtete, värbamispoliitika, personali hindamise, planeerimise ja arvestuse põhimõtete, avaliku teenistuse seaduse rakenduspraktika kujundamisesse ning strateegilise personalijuhtimise, ametniku eetika ja avaliku teenistuse arendamisele. Selleks töötatakse välja keskseid juhendeid ja viiakse läbi uuringuid (nt palgauuringud) ning tehakse neist ülevaateid Vabariigi Valitsusele. Riigihalduse korraldamise raames analüüsitakse riigireformi seniseid tulemusi ning planeeritakse järgmisi samme. Jätkub riigi ühiste teenuskeskuste (riigimajade) rajamise koordineerimine maakonnakeskustes (va Tallinn ja Tartu). 2023. aastal valmib riigimaja Pärnus. Riigivara valitsemise poliitika väljatöötamisel ja rakendamise nõustamisel arendatakse peamiselt riigivara valitsemist puudutavat õiguslikku keskkonda. Riigi kinnisvara strateegilise juhtimise olulisemateks tegevusteks on: 237 • vajaliku kinnisvara ressursi planeerimine ja eelarvestamine ning tööprotsesside kirjeldamine; • riigi kinnisvara juhtimise üleviimine kesksetele võtmenäitajatele, mida on võimalik rakendada täies mahus peale riigi kinnisvararegistri arenduste juurutamist (eelduslikult 2023. aastal); • riigi olemasoleva põhitegevuse jaoks kasutatava hoonestatud kinnisvara investeeringute tegemisel optimeerimisreservi edukas rakendamine Riigi Kinnisvara AS-i kaudu, vähendamaks Valitsuses tehtavaid üksikobjektide otsuseid. Riigi osaluspoliitika kujundamise ja korraldamise sisuks on riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise põhimõtete kaasajastatuna hoidmine ning regulaarne aruandlus valdkonna tulemuslikkuse kohta Vabariigi Valitsusele, Riigikogule ja Riigikontrollile. Viiakse läbi jaotusvõrgu eraldamise analüüs Eesti Energia kontsernist ning jaotus- ja põhivõrgu varade ühendamise võimaluste ja mõjude analüüs ning analüüs Enefit Greeni täiendava osaluse börsile viimise kohta. Jätkuvad tööd ka omandireformi lõpuleviimisel: vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamine ja andmete analüüsimine, kompensatsiooninõuete esitajate nõustamine, nimetatud tegevustes koostöö tegemine Maa-ameti ja kohalike omavalitsustega ning Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi taotluste menetlemine. Riigihangete valdkonna poliitika kujundamise sisuks on peamiselt riigihangete alase õigusregulatsiooni arendamine, nõustamine ja koolitamine, riigihangete registri pidamine ning koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega. Samuti on olulisel kohal riikliku ja haldusjärelevalve teostamine riigihangete seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise üle ja väärteomenetluste läbiviimine. Riigiabi reeglite rakendamise koordineerimisel aidatakse tagada, et riigiabi andjate antud riigiabi oleks kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega, nõustatakse ja koolitatakse ning mh tagatakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri pidamisega andmete läbipaistvus ja kontrollitavus. 2023. aastaks eraldati programmi tegevusele täiendavad vahendid 0,5 mln eurot riigireformi tegevuste elluviimiseks ja organisatsioonide võimekuse tõstmiseks. Programmi tegevuse nimetus: Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine Riigi Tugiteenuste Keskuses (RTK) Programmi tegevuse eesmärk: Pakkuda kvaliteetseid ja tõhusaid tugiteenuseid enamikule keskvalitsuse asutustest. Tegevuste kirjeldus Keskne tugiteenus aitab kaasa teenindatavate asutuste eesmärkide saavutamisele ja arengule, võimaldades neil keskenduda oma põhitegevusele. Tegevus sisaldab personali- ja palgaarvestuse teenust, finantsarvestuse teenust, riigi raamatupidamise koondaruandluse koostamise teenust, riigihangete korraldamise teenust, personaliarenduse teenust, toetuste kasutamise korraldamise teenust, samuti riigi nõuete haldamise teenust. Personali- ja palgaarvestuse- ning finantsarvestusteenuste osutamist laiendatakse riigi asutatud sihtasutustele aastatel 2019-2023. Riigi sihtasutuste arvestusteenuste konsolideerimise neljandal ehk viimasel etapil aastal 2023 liituvad teenusega viimased 5 riigi asutatud sihtasutust. 238 Tugiteenuste osutamise raames täidab Riigi Tugiteenuste Keskus Euroopa Liidu struktuurivahendite ja piiriüleste programmide korraldus- ja makseasutuse funktsiooni, Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide kontaktasutuse ning õigusaktides määratud juhul ka rakendusüksuse ülesandeid. Fookuses on rahastusperioodi 2021-2027, Õiglase ülemineku fondi, Solidaarsusfondi, Brexit tsi toetuse, Taaste- ja taaskäivitusrahastu rakenduskavade käivitamine ja rakendamine. Lisaks olemasolevatele teenustele on alanud keskse dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse väljaarendamine. Uue teenuse eesmärk on muuta valdkonna korraldus efektiivsemaks ja koosvõimelisemaks. Programmi tegevuse maht suureneb struktuurivahendite uue eelarveperioodi vahendite kasutuselevõtu ja üldiseks palgafondi kasvuks eraldatud lisavahendite tõttu. Programmi tegevuse nimetus: IKT valdkonna arendamine ja korraldamine Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses (RMIT) Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetne ja tõhus tugiteenus infotehnoloogia valdkonnas. Tegevuste kirjeldus Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus pakub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas arendus- ja majutusteenuseid, et toetada asutuste äriprotsesse ning strateegiliste eesmärkide saavutamist. Teenus sisaldab infoturbeteenust. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse eesmärgiks on muuta arendus- ja haldusteenuste korraldamine kiiremaks ja paindlikumaks (läbi DevSecOps toimemudeli kasutusele võtmise) ning kasvatada majasisest arendusvõimekuse osakaalu sisseostetud teenuse kõrval. Väljakutseks on muudatusvajadustele kiire reageerimine ning turvalised ja kvaliteetsed digilahendused, mille lausaline sisseost on oluline riskitegur. Oluline on RMIT-i pakutavate teenuste vastavus asjakohastele standarditele ja nõuetele ( KüTS, E-ITS, ISO, GDPR jm), käideldavuse tõstmine, sealhulgas eelduste loomine teenuste suuremaks automatiseerituseks, kiiremaks skaleeritavuseks ja lihtsamaks teenuste uuendamiseks läbi konteinertehnoloogiate. Programmi tegevuse maht suureneb, lisavahendid eraldati küberturbevõimekuse kiireloomuliseks tõstmiseks, palgataseme mahajäämuse likvideerimiseks ja üldiseks palgafondi kasvuks ning õigusaktidest tulenevate kohustuste katmisega seotud Maksu- ja Tolliameti infosüsteemide arenduste mahu olulise kasvuga. Programmi tegevuse nimetus: Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Tugifunktsioonide kvaliteetne ja tõhus täitmine. Tegevuste kirjeldus Tegevusi viib ellu peamiselt Rahandusministeeriumi ühisosakond, kes täidab tugifunktsioone ühishoones asuva nelja ministeeriumi (Justiitsministeerium, 239 Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) jaoks. Tegevus sisaldab dokumendihaldusteenust, haldus- ja riigivara teenust (hõlmab kolme valdkonda: kinnisvara valitsemisega seonduvad funktsioonid, ühishoones töökeskkonna tagamine ja ühishoone administraatorite/autojuhtide teenus), õigusteenindust (peamisteks ülesanneteks on riigihangete ja lepingute sõlmimisel õigusalase tegevuse koordineerimine, sh hankeplaani koostamise koordineerimine ja elluviimise nõustamine ning ministeeriumite ja Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakonna vahelise koostöö korraldamine). Sisuliseks väljakutseks on hoonestatud kinnisvara juhtimiskava prioriteetide elluviimine nelja ministeeriumi osas ning ühishoone ruumiressursi kasutamise pidev tõhustamine muutuvates ootustes töökeskkonnale. Koostöös valmistatakse ette Siseministeeriumi kolimist ühishoonesse ning seoses sellega viie ministeeriumi ühistöökeskkonna loomist. Programmi tegevuse mahu kasv on seotud kinnistukulude suurenemisega. Programmi tegevuse nimetus: Riiklik statistika ja vastava poliitika tegemine Programmi tegevuse eesmärk: Riiklik statistika ja teave kajastab tarbijatele huvipakkuvaid, aja- ja asjakohaseid valdkondi arusaadavalt, tagades järjepidevuse ning tõhususe. Tegevuste kirjeldus Statistikaameti peamisteks teenusteks on riikliku statistika tegemine (rahvusvaheliste ja arengukavade näitajate tootmine), riigi andmehalduse juhtimine ja tellimustööde teostamine. Rahandusministeerium panustab tegevusse peamiselt riikliku statistika alase õigusloomega. Riikliku statistika tegemist mõjutab Euroopa Liidu tasemel õigusaktide väljatöötamine ja ellu viimine. Täiendavalt pakub Statistikaamet klientidele mitmesuguseid teenuseid: teabenõue, tellimustöö (sh uuringud, analüüsid, erinevad statistika visualiseerimise lahendused, andmekaeve jms), teaduslikul eesmärgil andmete kasutamine, statistikaalased koolitused (sh andmekirjaoskus), andmejagamisteenus, pressiteate ja väljaande teavituse tellimine, statistikaväljaande tellimine, konsultatsioon Euroopa Liidu riikide statistika kättesaadavuse kohta, andmesubjektile tema andmetega tutvumise võimaldamine ning klienditugi. Statistikaamet jätkab metaandmetega tehtava töö standardiseerimist ja automatiseerimist. Tellimus kiire statistika järele kasvab ning andmekvaliteedi riski maandamiseks peab andmetele kogu töötlusprotsessis lisama kvaliteetsed metaandmed ehk kirjeldused ja selgitused, mis allikatest on andmed pärit ja millise metoodikaga saadud, kuidas töödeldud. Programmi tegevuse maht suureneb, lisavahendeid eraldati rahvamajanduse arvepidamise kaasajastamiseks ja riikliku statistikaprogrammi täiendamiseks, palgalõhe mõõtmise digitaalse tööriista arendamiseks ning üldiseks palgafondi kasvuks. Regionaalpoliitika Programmi eesmärk: Inimestel on igas piirkonnas kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv elukeskkond. Asutused, kes viivad programmi ellu: Rahandusministeerium 240 Programmi tegevuse nimetus: Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng Programmi tegevuse eesmärk: Riigi arengudokumentides määratud regionaalse arengu eesmärkide saavutamine ning regionaalmeetmete mõjus ja nõuetekohane elluviimine. Tegevuste kirjeldus Tegevus hõlmab riigi regionaalpoliitika kujundamist, sealhulgas valdkonnapoliitikate regionaalse mõju suunamist, piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmete ning piiriülese koostöö edendamise meetmete kujundamist. Tegevuse kulude eelarvest 99% antakse toetusteks regionaalsete erinevuste ühtlustamiseks. nimel, et tagada kõigi piirkondade ühtlane areng, rakendades nende eripäradest tulenevat potentsiaali. Nendeks sihipärasteks tegevusteks ja paremaks regionaalpoliitika elluviimiseks eraldatakse toetusi Euroopa Liidu struktuurivahenditest, taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF), kasvuhoonegaaside kvooditulust ja riigieelarvest. Lisainfot Rahandusministeeriumi kodulehelt. Toetusi viib ellu Riigi Tugiteenuste Keskus halduspoliitika programmi raames, siin tegevuses kavandatakse ja valmistatakse regionaalsed toetusmeetmed ette. Tegevuse raames toetatakse ka kohaliku, regionaalse ja riikliku tasandi piiriülest koostööd põhiliselt Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa naabruspoliitika programmide kaudu, mis rahastatakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest ja riigieelarve vahenditest. Eesti osaleb seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö ehk Interreg programmis, mille raames toetatakse koostööd: • piiriüleselt: Eesti-Läti, Kesk-Läänemere programmid; • riikide vahel: Läänemere piirkonna programm; • piirkondade vahel: Interreg Euroopa, URBACT III, ESPON 2020, INTERACT III programmid. Euroopa naabruspoliitika instrumendi Eesti-Vene programmi rakendamine on alates Vene- Ukraina sõja algusest peatatud, kuid Eesti partnerid saavad oma projektitegevustega jätkata ning neid lõppuni ellu viia. Lisaks töötas Euroopa Komisjon välja määruse, mis võimaldab häiritud piiriülese koostöö programmide tegevust leebemate tingimustega jätkata ja need ühepoolselt lõpule viia. Täiendava meetmena lisandus sihtotstarbeline toetus SA-le Pere Sihtkapital 0,25 mln eurot ning MTÜ-le Eesti Lasterikaste Perede Liit 0,15 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Programmi tegevuse eesmärk: Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus. Tegevuste kirjeldus ühendati kaks programmi 241 peamiselt eelarveliselt väiksemate tegevuste liitmise teel, eelarvemahuga üks miljon eurot. Tegevusega töötatakse selle nimel, et Eestis oleks võimekas ja hästi korraldatud, kohalikele elanikkonnale kvaliteetseid teenuseid tagav kohalik tasand, mille usaldusväärsus elanike seas on suurem kui 63%, ning et Eestis oleks toimiv kohanimede korraldus, mille tulemusena on kohanimede registrisse kantud aastaks 2025 80% kohanimedest. Uuendatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, valmistatakse ette kohalike omavalitsuste vabatahtlike ühinemiste toetamist, uuendatakse regulaarselt andmeid minuomavalitsus.fin.ee veebilehel. Koordineeritakse ministeeriumidevahelise KOV inimvara arendamise võrgustiku tegevust ja tegevuskava elluviimist. Algamas on KOVide ettevõtluskeskkonna- ja juhtide arenguprogrammid. Toetused sisaldavad väiksemahulisi toetusi KOVidele ja omavalitsusliitudele. Toetused sisaldavad muuhulgas vahendeid eesmärgiga toetada kohalike omavalitsuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengut, kohalikele omavalitsustele kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse § 7 lg 5 alusel läbi viidavate menetlustoimingute kulude hüvitamist ning muid väiksemahulisi tegevusi seoses regionaalhalduse koordineerimisega. Tegevuse fookuseks on ka suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ülesannete täitmise tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks: • andes sihtotstarbelised toetused kohalike omavalitsuste tulubaasi ja jaotades vahendid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu, Programmi tegevuse nimetus: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi. Tegevuste kirjeldus Ruumilise planeerimise põhiülesanne on maa-ala ruumilise arengu põhimõtetes ja tingimustes kokkuleppimine. Planeeringuga koostatakse planeeringuala kohta terviklik ruumilahendus, millega määratakse maakasutus- ja ehitustingimused. Eesti planeerimissüsteemis on kuus liiki planeeringuid. Planeeringud jagunevad üleriigilisteks, maakondlikeks, üld- ja detailplaneeringuteks ning riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuteks. Üleriigilised, maakonna- ja riigi eriplaneeringud on riigi tasandil koostatavad planeeringud, mille peamine eesmärk on väljendada riigi ruumilise arengu vajadusi. Tegevuse raames suunatakse detailplaneeringute praktikat, nõustatakse ja koolitatakse KOVe, arendatakse planeerimisõigust, arendamisel on planeeringute keskne andmekogu ning analüüsietapis on menetluskeskkonna loomine. Lisaks koostatakse maakonnaplaneeringuid ning eriplaneeringutena on menetluses Suure väina püsiühenduse ja Tallinna ringraudtee eriplaneering, Tallinn - Narva maantee Haljala - Kukruse lõigu 2+2 ja Liivi lahe meretuulepargi elektrikaabli eriplaneering. 242 Kulude maht väheneb peamiselt planeeringute lisavajaduste katteks ühekordsete otsustega 2022. ja 2023. aastatesse eraldatud vahendite muutusest. 2022. aasta eelarvesse eraldati planeeringute lisavajaduste katteks 2,8 mln eurot ning 2023. aastasse 0,92 mln eurot. Finantspoliitika Programmi eesmärk: Konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ettevõtlus- ja finantskeskkond. Asutused, kes viivad programmi ellu: Rahandusministeerium, Rahapesu Andmebüroo rahapesu ja terrorismi tõkestamise teem arvestusala ja audiitortegevuse korraldamine samanimelisest tegevusest, mis kaotati. Programmi tegevuse nimetus: Finantspoliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Tasakaalupunkt avaliku huvi ja ettevõtjate ärihuvi vahel, läbipaistvus ja finantsstabiilsus. Tegevuste kirjeldus Tegevusse panustab Rahandusministeerium. Tegevuse sisuks on finantssektori stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamisele, konkurentsiolukorra suurendamisele ning finantsteenuste tarbijate ja investorite kaitsmisele suunatud tegevused: • finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimise alase raamistiku täiustamine; • hoiuste tagamise ja muude tagatisskeemide toimimise tõhustamine; • ühistulise panganduse revisjoni läbiviimine; • piiriülese kapitali kaasamise soodustamine seadusandluses; • eelduste loomine uute finantsteenuste arenguks, samas ka piisava investorikaitse taseme ja võrdse kohtlemise tagamine; • finantskirjaoskuse edendamise strateegia 2021 2030 rakendamine; • eelduste loomine eraisikute krediidi- ja muude finantskohustuste jagamist puudutava süsteemi tekkeks (nn positiivse krediidi register); • finantsteenustega seotud vaidluste lahendamise kohtuvälise süsteemi loomise alternatiivide kaalumine ja süsteemi ett
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel