Vabariigi Valitsus 09.09.2022 nr 7-7/22-436
[email protected]
Riigikogu
[email protected]
Kohtute haldamise nõukoja pöördumine
Kohtute haldamise nõukoda arutas oma 121. istungil 8.-9. septembril esimese ja teise astme
kohtutele 2023. aastaks planeeritud eelarvet ja annab arvamuse vastavalt Riigieelarve seaduse
§ 35 lõikele 3.
Kohtute haldamise nõukoda (edaspidi KHN) peab vajalikuks RES 2023-2026 protsessis
lisaraha eraldamist esimese ja teise astme kohtutele lisaks sellele eelarvekasvule, mis on ette
nähtud KRAPSiga seotud palkade indekseerimiseks ning RKAS kulude suurenemiseks.
KHN toob kohtute valdkonnas välja kaks eelarveprioriteeti ning palub Vabariigi Valitsusel ja
Riigikogul nendega arvestada:
1. KHN peab oluliseks kohtute töökoormusega toimetulekuks ja mõistliku menetlusaja
tagamiseks luua juurde 4 ringkonnakohtuniku ametikohta ja eraldada lisaraha vajaliku
tugipersonali värbamiseks;
2. KHN juhib tähelepanu kohtuametnike madala, töö väärtusele mittevastavale
palgatasemele, mistõttu kohtutest lahkub kvalifitseeritud personal ja uute inimeste
värbamine ei õnnestu. Kohtuistungisekretäridel (keskmine palk ca 1205 eurot),
kohtutõlkidel (keskmine palk ca 1500 eurot), kantseleiametnikel (keskmine palk ca
1160 eurot) ning kohtukordnikel (keskmine palk ca 900 eurot) on oluline roll
õigusemõistmise tagamisel ja palgaprobleem halvendab kohtumenetluse kvaliteeti.
Kohtute tööjõukulud peavad võimaldama maksta kohtuametnikele turuga võrreldavat
palka, mis tähendab eri ametigruppides arvestades 2022. a. inflatsiooninäitajaid ca 30-
40 % palgatõusu.
Kui ei lahendata ringkonnakohtute ülekoormuse ja kõigi kohtute tugipersonali
palgaprobleemi, siis peab arvestama, et kohtud ei suuda tagada mõistlikku menetlusaega.
Kriminaalasjade menetlemisel on suureks probleemiks kohtutõlkide puudus ning
kogemustega istungisekretäride lahkumine kohtust. Sisuliste tsiviilasjade ja haldusasjade
menetlus kestab praegu juba ligi aasta ja üle aastaste menetluste arv kasvab järjest, juba igas
viies kohtuasi on esimeses astmes kauem kui aasta. Suurema avaliku huvi ja ühiskondliku
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post
[email protected]
www.riigikohus.ee
tähtsusega kohtuasjade menetlus jätkub tavapäraselt aga ka ringkonnakohtus, kus
menetlusajad on järjest pikenenud, ulatudes omakorda juba aastani. Ringkonnakohtute
ülekoormuse tõttu takerdub ka esimese astme menetlus, sest määruskaebuste läbivaatamise
aeg kestab kuid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Villu Kõve
Kohtute haldamise nõukoja esimees
Teadmiseks:
- Rahandusministeerium
- Justiitsministeerium
2(2)
Lisa 1. VABARIIGI VALITSUSE JA EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU RIIGI EELARVESTRATEEGIA 2023-2026 JA RIIGIEELARVE 2023
LÄBIRÄÄKIMISTE TÖÖRÜHMADE ARUTELUDE KOONDTABEL
1. Rahanduse- ja maksupoliitika töörühma ettepanekud ............................................................................................................................................................................................................... 1
2. Haridus- ja noorsootöö valdkonna töörühma ettepanekud ...................................................................................................................................................................................................... 8
3. Töö-, sotsiaal- ja tervise valdkonna töörühma ettepanekud ....................................................................................................................................................................................................17
4. Transpordi ja teede töörühma ettepanekud ..............................................................................................................................................................................................................................43
5. IKT töörühma ettepanekud .......................................................................................................................................................................................................................................................56
6. Kultuuri ja spordi valdkonna töörühma ettepanekud ..............................................................................................................................................................................................................60
7. Keskkonna töörühma ettepanekud ...........................................................................................................................................................................................................................................67
8. Ruumi, elamumajanduse ja maade töörühma ettepanekud .....................................................................................................................................................................................................77
9. Lõimumise töörühma ettepanekud ...........................................................................................................................................................................................................................................82
1. Rahanduse- ja maksupoliitika töörühma ettepanekud
Tabel 1. Osapoolte ettepanekud muudatusteks
Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Töörühma
Ministeeriumi seisukoht (töörühma koosolek
nr ELVLi ettepanek kokkulepe,
Ettepanek ja põhjendus 12.mai 2022, seisukohad uuendatud sept 2022)
maksumusest eriarvamused
1. Kohalikele omavalitsustele ülekantava tulumaksumäära tõstmine. Rahandusministeerium saab aru, et ELVL Jätkatakse
ettepanekud on suunatud raha juurde küsimisele läbirääkimisi.
Tulumaksust KOV üksustele laekuva osakaalu taastamine Tõstes tulumaksumäära
erinevatest kanalitest – tulumaksuosa taastamine,
vähemalt majanduskriisi eelsele tasemele (lisaks varasemale 12,19 % võttes arvutuse
tulumaks pensionidelt ja dividendidelt.
määra tõstmisele maamaksuvabastuste kompenseerimiseks 0,2 aluseks tulumaksu
protsendipunkti võrra ja lisandunud ülesannete täitmiseks). KOV laekumise 2023. a RaM Rahandusministeerium võtab KOVide tulubaasi
üksustele laekuv füüsilise isiku tulumaksu osakaal võiks seega olla prognoosi 1 554 mln, suurendamise taotlust ühtse tervikuna, mille
12,19%. saame arvestuslikuks puhul on eraldi läbirääkimiste objektid tulubaasi
tulumaksu laekumise suurendamine ning raha juurde andmisel
Kasu: suureneb KOVide finantsvõimekus, jätkusuutlikkus, pakutavate
summaks 1 584 mln ehk lahendused, missugune rahastamise allikas või
hüvede kvaliteet, võime täita KOV üksustele seadusega pandud
viis toetaks Eesti arengut kõige paremini.
kohustusi. KOV üksused saavad edukamalt rahastada oma tegevusi + 30 mln eurot
tulude arvel, mille tulemusel jääb nende laenukoormus väiksemaks.
Fiskaalne detsentraliseerimine on kooskõlas
1
subsidiaarsuspõhimõttega, suurendab avaliku sektori kulutuste ja ELVL ettepanek KOVide tulubaasi suurendamisega tuleks läbi
objektiivsete vajaduste vastavust ning tugevdab demokraatiat. rääkida ka see, missuguste omavalitsuslike
2023 12,19%
teenuste parandamine on fookuses.
Selgitus: 2009. a vähendati KOV üksustele laekuvat osa füüsiliste
2024 12,19%
isikute tulumaksust 0,53 protsendipunkti võrra 11,93%-lt 11,4%-le.
2012. a tõsteti seda 0,17 protsendipunkti võrra ja 2014. a veel 0,03 2025 12,20%
protsendipunkti võrra kompenseerimaks maamaksuvabastuse
2026 12,21%
negatiivset mõju KOV üksustele. Alles 2018. a toimus esimene
kärbitud tulumaksuosa taastamine 0,23 protsendipunkti ulatuses,
millele 2019. a lisandus 0,04 protsendipunkti. 2018. a tõsteti KOV
üksustele laekuvat määra ka 0,03 protsendipunkti seoses ujumise
algõpetuse ja tugiteenuste rahastamisega ning 2019. a 0,03 protsendi-
punkti seoses jäätmehoolduse ja sotsiaalteenuste korraldamise toetuse
tõstmisega tulubaasi. 2020. a tõsteti KOV osa 11,96%-le, mille järel
sai taastatud 0,3 protsendipunkti ning taastada jääb veel 0,23
protsendipunkti.
2. Ukraina sõjapõgenikega seonduvate kulude hüvitamine. 2022. a lisaeelarves on ette nähtud KOVidele Jätkatakse
vahendid Ukraina sõjapõgenike kulude katteks. läbirääkimisi.
Selgitus: Kohalikele omavalitustele kaasnevad järgnevatel aastatel
Riigihalduse minister taotleb 2023. a riigieelarves
täiendavad kulud, mis on seotud sõjapõgenike vastuvõtmisega ja nendele
ühekordselt KOVidele 25 mln Ukraina
teenuste pakkumisega.
sõjapõgenike teenuste kulude katteks.
Alates 2023. a II poolaastast peaks Ukraina
sõjapõgenik olema Eesti oludega kohanenud ja
eraldi KOVide tuge enam ei vaja. Täiskasvanutest
Ukraina sõjapõgenikud saavad eeldatavasti tööle ja
nende eest hakkab laekuma KOVidele tulumaksu.
3. Tasandusfondi valemi korrigeerimine. Tasandusfond peaks rohkem 2023. a tõus + 2% Tasandusfondis on arvestatud 2018. aastast Jätkatakse
arvesse võtma regionaalseid erinevusi. tagamaalisuse koefitsiendiga, mis arvestab haja- läbirääkimisi.
109,448 mln (+2,15
asustuses hariduse suuremate kuludega. ELVL
mln)
peaks täpsustama, kas sellega on ELVL taotlus
ELVL ettepanek täidetud või missuguseid regionaalseid erinevusi
RE 2023 - 107,302 mln peaks veel arvesse võtma.
RE 2024 - 111,637 mln
RE 2025 - 113,870 mln
RE 2026 - 116,147 mln
4. Rahandusministeerium on 10.09.2020 kirjas nr 5-1/6165-1 asunud Ühistranspordi dotatsioonide andmine on sisuliselt Jätkatakse
seisukohale, et käibemaksuseaduse (KMS) § 12 lõike 2 alusel enamik juhtudel teenuse ostmine ning tuleb ka läbirääkimisi.
kehtestatud määrus nr 41 ja selle volitusnorm tuleb tervikuna sedasi kajastada koos käibemaksuga. Umbes
2
kehtetuks tunnistada, millega ei saa nõustuda (Tallinna ELVL ei ole seaduse pooled KOVid on tehingut õigesti kajastanud ning
Linnavalitsuse kiri 05.10.2020 nr Õ-1/2328 – 2). muudatuse mõjuanalüüsi oma eelarvest leidnud raha käibemaksu tasumiseks.
näinud.
Kohalikule omavalitsusele ühistransporditeenuse toetuse käibemaksuga Ühistranspordi dotatsioonide muutmisel teenuse
maksustamisel suureneb selle kulu käibemaksu võrra, s.o. 20%. Käibe- Arvestuslik vajadus ostmiseks kaasneb KOVidele täiendav käibemaksu
maksusumma tuleks arvestada kas toetuse või piletite hüpoteetilise kokku ca 30 mln € (sh kulu ning oleme valmis läbi arutama üleminekuaega
müügihinna põhjal. Käibemaksu saaks riik, s.t. kohalikule omavalitsusele KOV ühistransport ca leevendusmeetmega.
on see kulu. Kui samas olukorras oleks riik, siis peaks riik toetuse andjana 16 mln, huviharidus max
küll suurendama toetussummat 20% võrra, kuid riik saaks selle oma 1 mln)
ühingult käibemaksuna tagasi. Seega tähendaks käibemaksu lisamine
14 mln riigi poolt toetus
riigile käibemaksuraha ühelt eelarverealt teisele kandmist, mis ei too kaasa
ühistranspordi keskused.
vara vähenemist.
Hinnanguliselt on mõju
Kohaliku omavalitsuse üksusele tooks analoogne olukord kaasa likviidsete
üksnes Tallinnale 15 mln
varade vähenemise ja riigi rikastumise selle arvelt.
eurot täiendavat kulu
Toetusel põhinevate avalike teenuste osutamise mudelite erineva maksu-
mõju korral ei saaks rääkida tasakaalust riigi ja kohaliku omavalitsuse
vahel, kui negatiivne finantsmõju oleks kohalikule omavalitsusele suurem
ja see mõju tooks kaasa positiivse finantsmõju riigile.
Määruse kehtetuks tunnistamise mõjud tuleb kohalikele
omavalitsustele hüvitada.
5. Vähemalt osa (nt sama määr nagu füüsilise isiku tulumaksu Rahandusministeerium saab aru, et ELVL Jätkatakse
puhul) juriidilise isiku poolt dividendidelt makstavast tulu- ettepanekud on suunatud raha juurde küsimisele läbirääkimisi.
2021.a RaM suvises
maksust kohalikele omavalitsustele või eraldada 10% riigi- erinevatest kanalitest – tulumaksuosa taasta-
majandusprognoosis on
eelarvesse laekuvast juriidiliste isikute tulumaksust kohalikele mine, tulumaks pensionidelt ja dividendidelt.
riigieelarvesse
omavalitsustele.
prognoositud Rahandusministeerium võtab KOVide tulubaasi
Kasu: suureneb KOVide finantsvõimekus, jätkusuutlikkus, pakutavate arvestuslikult 462 mln suurendamise taotlust ühtse tervikuna, mille
hüvede kvaliteet, võime täita KOV üksustele seadusega pandud puhul on eraldi läbirääkimiste objektid tulubaasi
12,19 % korral 56,32
kohustusi. Fiskaalne detsentraliseerimine on kooskõlas subsidiaarsus- suurendamine ning raha juurde andmisel
mln
põhimõttega, suurendab avaliku sektori kulutuste ja objektiivsete lahendused, missugune rahastamise allikas või
vajaduste vastavust ning tugevdab demokraatiat. KOV üksustele viis toetaks Eesti arengut kõige paremini.
tekib täiendav stiimul ettevõtluse soodustamiseks.
KOVide tulubaasi suurendamisega tuleks läbi
Täiendav meede: tasandusfondi valemi korrigeerimine võtmaks arvesse rääkida ka see, missuguste omavalitsuslike
ettevõtete tulumaksu osalise KOV üksustele kandmisega kaasnevat teenuste parandamine on fookuses.
KOV üksuste ebavõrdsuse kasvu, kuna suurem enamus dividendi-
Valitsuskabinet arutas 11.11.2021. a KOVidele
saajaid elab Tallinnas ja Tallinna lähivaldades. Tulumaksu (sh
juriidilise isiku tulumaksust osa andmist
dividendidelt makstavat tulumaksu) reguleerib tulumaksuseadus
töökohtade arvu järgi KOVides. Eesti arengu
(edaspidi TuMS), sh sätestab TuMS §5 maksu laekumise riigile või
3
kohalikule omavalitsusele. Dividendidelt makstava tulumaksu osalise seisukohalt on väga oluline, et Eesti väljaspool
laekumise võimaldamiseks tuleb muuta TuMS §5. Harjumaad ei jääks arengus maha. Seega on
prioriteediks motiveerida KOVide senisest enam
panustama ettevõtluskeskkonna edendamisse,
soosides uute töökohtade loomist.
Riigihalduse minister on esitamas RES taotlust
KOVide osa andmiseks juriidilise isiku
tulumaksust töökohtade järgi.
6. Vähemalt osa (nt sama määr kui füüsilise isiku tulumaksu Tegemist on juriidilise isiku tulumaksuga. Vt Jätkatakse
puhul) juriidilise isiku poolt erisoodustuselt makstavast tulu- eelmine punkt. läbirääkimisi.
2021. aastal laekus MTA-
maksust kohalikele omavalitsustele.
le erisoodustustelt
Kasu: suureneb KOVide finantsvõimekus, jätkusuutlikkus, pakutavate
36,2 mln ehk 7,5% kogu
hüvede kvaliteet, võime täita KOV üksustele seadusega pandud
jur.isik tulumaksust
kohustusi. Fiskaalne detsentraliseerimine on kooskõlas subsidiaarsus-
põhimõttega, suurendab avaliku sektori kulutuste ja objektiivsete 12,19% oleks 4,41 mln
vajaduste vastavust ning tugevdab demokraatiat. KOV üksustele
tekib täiendav stiimul ettevõtluse soodustamiseks.
7. Mitteresidendist füüsiliste isikute maksatav tulumaks. Eestis ajutiselt tööd tegeva inimese eest tulumaksu Jätkatakse
saamise eelduseks on KOVi kohustused avalikku läbirääkimisi.
Muuta tulumaksuseaduse § 5 (1) lisades juurde sõna „mitte-
teenust osutada ja isikul peab olema rahvastiku-
residendid“ § 5. Maksu laekumine(1) Residendist ja mitteresidendist
registri järgne elukoha aadress.
füüsiliste isikute makstud tulumaks laekub järgmiselt: 1) arvestamata
4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub maksumaksja Eestis töötavad isikud määratakse suuremal osadel
elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96% residendist ja juhtudest Eesti maksuresidentideks.
mitteresidendist füüsilise isiku maksustatavast tulust; Mitteresidentide Maksuresidentide eest saavad KOVid tulumaksu.
tulumaksu jaotamisel kohalike omavalitsuste vahel võtta aluseks RM Seega väga väike Eestis tööd tegevate isikute grupp
määrus 19.12.2008 nr 54, (RTL 2008, 105, 1503) „Füüsilise isiku on mitteresidendid ning nende isikute tuludelt
tulumaksu kohaliku omavalitsuse üksustele eraldamise kord“, kus § 6 KOVile tulumaksu eraldamisel oleks täiendav tulu
(1) on öeldud „Kui tulumaksu eraldamise ajaks puuduvad registris väga väike ja muudatus oleks ebamõistlik.
andmed maksumaksja elukoha kohta, jaotatakse omavalitsusüksustele
eraldatav maksusumma kohaliku omavalitsuse üksuste vahel
proportsionaalselt nende arvestuslike osakaaludega."
8. Pensionidelt maksatav tulumaks. MTA info kohaselt 2021. Rahandusministeerium saab aru, et ELVL Jätkatakse
a pensionidelt makstud ettepanekud on suunatud raha juurde küsimisele läbirääkimisi.
Muuta tulumaksuseadust ja näha ette tulumaksuosa eraldamine
tulumaks jagunes: erinevatest kanalitest – tulumaksuosa taasta-
KOVidele ka pensionidelt makstud tulumaksust.
residendid 109 404 104 mine, tulumaks pensionidelt ja dividendidelt.
4
Selgitus: eakate osakaal KOVide elanikkonnast suureneb järk-järgult eurot mitteresidendid Rahandusministeerium võtab KOVide tulubaasi
seoses demograafiliste muudatustega. Seoses sellega lasub KOVidel ka 8 460 318 eurot suurendamise taotlust ühtse tervikuna, mille
edaspidi suurem koormus eakatele suunatud teenuste ja taristu puhul on eraldi läbirääkimiste objektid tulubaasi
Kokku 117 864 422
arendamisel, mistõttu peaks ka pensionidelt makstavast tulumaksust osa suurendamine ning raha juurde andmisel
eurot
laekuma vastavale KOVile, kelle elanike registris on pensioni saaja. lahendused, missugune rahastamise allikas või
Võttes aluseks tulu- viis toetaks Eesti arengut kõige paremini.
maksu arvutamise määra
KOVide tulubaasi suurendamisega tuleks läbi
12,19 % oleks summa
rääkida ka see, missuguste omavalitsuslike
14,25 mln eurot
teenuste parandamine on fookuses.
Tulumaks pensionitelt arvutustabel esitati
ELVL-ile 2018. a Rahandusministeerium on
nõus teemat arutama.
9. Muuta elukoha registreerimisega seotud põhimõtteid selliselt, Ei toeta ettepanekut. Läbirääkimised
et tudengi puhul käsitletakse tema põhielukohana seda oma- lõpetatud.
Isiku rahvastikregistri järgse elukoha kaudu käib
valitsust, kus ta ajaliselt rohkem viibib ja/või näha ette
isiku põhiõiguste realiseerimine (valimisõigus ja
täiendavad meetmed kulude kompenseerimaks riigieelarvest
teenused). Elukoha registreerimise põhimõtete
neile omavalitsustele, kus elab igapäevaselt rohkelt tudengeid,
muutmine väljub KOV rahastamissüsteemi
kes ei ole oma õpingute kohta (omavalitsust) rahvastiku-
kujundamise kontekstist.
registris oma elukohana määratlenud.
Rahvastikuregistri järgne elukoht näitab, millise
Selgitus: Haridusandmete portaali Haridusilm andmetel omandas
KOViga isik tahab end seostada. Kui tudeng
2021/2022 sügisel Eestis kõrgharidust 44 611 üliõpilast, neist Tartu
alustab iseseisvat elu, saab ta end Tartu elanikuks
kõrgemates õppeasutustes 18 578. Üle kolmandiku õpib neist seega
registreerida ning Tartu linna tasandusfondi
Tartus. Tartu on elukohana registreerinud vaid 2749 (14,7%). Teeme
arvestuses läheb isik Tartu elanikuna arvesse. Kui
ettepaneku tasandusfondi arvutamisel võtta arvesse 19-64 aastate
tudeng on endiselt seotud vanemate
elanike üldarvu puhul koefitsiendiga ka üliõpilaste arv, kes ei ole
ülalpidamisega, on tõenäoliselt tema kodu ja huvide
Tartut oma elukohana määratlenud, st 15 829. Võiks rakendada
keskus lapsepõlvekodu ning raha laekub sellesse
koefitsienti 0,7 lähtudes asjaolust, et 5 päeva nädalas on tudeng Tartus
KOVi.
ja 2 päeva koduvallas, linnas).
Selgitus: kuigi oluline osa tudengitest elab õppetööga seoses esmas-
päevast reedeni (enamasti) Tartus ja tarbib linna poolt osutatavaid
avalikke teenuseid, on nende elukohana registreeritud teised
omavalitsusüksused ja linn nendega seotud tuludest osa ei saa.
10. Korrastada kohalike maksude süsteemi, täiendada kohalike Valitsus on võtnud lähtekohaks maksurahu. Jätkatakse
maksude seadust (täiendada loetelu). Ettepanekuid saab arutada pärast 2023. a Riigikogu läbirääkimisi.
valimisi.
Laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Täiendada kohalike
maksude loetelu (nt turistimaks, müügimaks) juriidiliselt korrektses
5
maksuvaidlusi välistavas sõnastuses, et laiendada omavalitsuste võimalusi
tulu kogumiseks. Kohalike maksude seaduse sõnastus vajab ajakohas-
tamist viimaks see vastavusse teiste õigusaktidega. Kohalike maksude
osakaal omavalitsuste tuludest on madal, mis on osaliselt tingitud
objektiivsetest asjaoludest (näiteks administreerimiskulud), kuid teisalt on
valitsuse sekkumise tulemusena vähendatud kohalike omavalitsuste
võimalusi (paadi- ja müügimaksu kaotamine). Näha muudatused ette
vähemalt 5 aastat enne nende tegelikku rakendamist, andes sellega
turuosalistele piisava ajavaru sellega ennetavaks kohanemiseks.
11. Riigieelarve seaduse § 51 määratleb riiklike Jätkatakse
Tagada Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010 kohtuotsuse nr 3-4-1-8-
ülesannete rahastamise põhimõtted. Riiklike läbirääkimisi.
09 täitmine.
ülesannetena on eristatud toimetulekutoetuse
Antud Riigikohtu otsusega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks maksmine, rahvastiku ja perekonnaseisu
selliste õigust loovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid, millised toimingud. Riigikohtu lahendi otsus on valitsuse
seadusega kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustused on oma- poolt loetud täidetuks. Uute ülesannete andmisel
valitsuslikud ja millised riiklikud ja eristaksid kohaliku omavalitsuse ning ülesannete muutmisel on ülesannete liigitamist
üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ette ja vastavalt ülesande loomusele rahastuse tagamist
nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid järgitud.
ette kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste
Riigikohtu otsus ei näe üheski vormis ette õigusakti
rahastamise riigieelarvest.
andmist, mida ELVL on oma taotluses esitanud.
Tegelikkuses on andmata õigusakt millega on määratud omavalitsuste KOVide tulubaas on kujundatud erinevate
tulud KOKS'iga sätestatud omavalitsuslike ja kohalikule omavalitsusele õigusaktide alusel.
ainuomaste ülesannete täitmiseks.
12. Näha riigieelarves ette vahendid maamaksu vähenemise Iga-aastaselt jääb KOV- Toetame. Riigihalduse minister on kaalumas Jätkatakse
kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele. idel looduskaitsealade vastavasisulise ettepaneku esitamist. läbirääkimisi.
maksusoodustuste tõttu
Eesti maismaa pindalast on 31.12.2018 seisuga kaetud kaitstavate
saamata ca 3,1 mln
loodusobjektidega 18,8% (816 556 ha). Kaitsealade kogupindalast on
eurot, millest 1,6 mln
71% riigiomandis, 27% eraomandis, 1% avalik-õiguslikus omandis ja 1%
moodustavad maksu-
munitsipaalomandis.
vabad sihtkaitsevööndi
01.01.2021 jõustub maamaksuseaduse muudatus, mille kohaselt alad ning 1,5 mln 50%
veeseaduse § 118 alusel sätestatud kalda või ranna veekaitsevööndi maalt maksuvabastusega
makstakse maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast (sellest tulenevalt piiranguvööndid.
väheneb Tallinna linnas kogutav maamaks hinnanguliselt 300 000 eurot).
Üks kõige suurem
Mõju KOV eelarvetele: Iga-aastaselt jääb KOV-idel looduskaitsealade kaotaja on Tallinna linn,
maksusoodustuste tõttu saamata ca 3,1 mln eurot , millest 1,6 mln kus maamaksu
moodustavad maksuvabad sihtkaitsevööndi alad ning 1,5 mln 50% vähenemine on 0,37 mln
6
maksuvabastusega piiranguvööndi alad. Kõige suuremad „kaotajad“ on eurot. Seoses veeseaduse
Tallinna linn (367 822), Kuusalu vald (175 969), Vihula vald (165 174) ja jõustumisega uuest
Suure-Jaani vald (120 917). Ca 80% KOV-ides on looduskaitsealadest aastast väheneb laekuv
tingitud maamaksu vähenemine üle 1000 euro. maamaks järgmisel aastal
veel ca 0,3 mln eurot.
Looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemist KOVidele otseselt ei
kompenseerita. Tasandusfondi jaotamisel arvestatakse KOVi väiksema Tallinn: 0,37 mln eurot
maamaksulaekumisega ning saamata jääva maamaksu tõttu on +0,3 mln, kokku
tasandusfond suurem . Tasandusfondi mitte saava KOVi jaoks selline 670 000 eurot. Kuusalu
võimalus puudub. vald 175 969 eurot,
Vihula vald 165 174
Ettepanek on, et raha laekuks KOV-ile eraldi reana.
eurot ja Suure-Jaani vald
120 917 eurot.
Ca 80% KOV-ides on
looduskaitsealadest
tingitud maamaksu
vähenemine üle 1000
euro.
13. COVID-19 eriolukorrast tulenevalt tulubaasi stabiliseerimise Prognoosid ei näe hetkel ette, et KOV tulumaksu Jätkatakse
toetus. laekumine peaks muutuma negatiivseks, et oleks läbirääkimisi.
Vähemalt 2021. aasta
vajadus sellise meetme järele. Kui selline olukord
COVID-19 põhjustatud olukorra halvenemisel võib taas tekkida vajadus tase ca 30,0 mln
peaks siiski saabuma, saab selle juurde tagasi tulla.
tulubaasi stabiliseerimise toetuseks (täiendavaks meetmeks).
nr ministeeriumi ettepanekud ja selgitused ELVL seisukoht Töörühma
Ettepanek ja põhjendus Märkus/ kokkulepe,
maksumus eriarvamused
1. Sihtotstarbeliste toetuste andmine KOVide tulubaasi jaotatuna tulumaksu Eesmärk on suurendada Jätkatakse
ja tasandusfondi kaudu. KOVide läbirääkimisi.
finantsautonoomiat
2. KOV finantsjuhtimise seaduse põhjalik läbivaatamine Eesmärk on vähendada Jätkatakse
üleliigseid regulatsioone läbirääkimisi.
ning minna üle arvestus-
üksuselt konsolideerimis-
grupi põhisele
arvestusele
7
2. Haridus- ja noorsootöö valdkonna töörühma ettepanekud
Tabel 2. ELVL ettepanek toetusfondi vahendite osas:
Hariduse- ja noorsootöö valdkond 2022 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 RES
Üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus (mln) sh: 380,718 393,580 432,938 476,231 523,860
Õpetajate tööjõukulu toetus 309,03
Direktorite, õppealajuh. tööjõukulu toetus 15,2
Koolilõuna toetus 24,16
Õppekirjanduse toetus 8,14
Õpetajate ja juhtide täiendkoolitus 1,96
Tõhustatud ja eritoe õpilaste tegevuskulu 21,3
Kultuuriranits 0,923
Huvitegevuse ja huvihariduse toetus 10,25 14,25 14,96 15,71 15,71
Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulu toetus 15,0 16,5 16,5 18,15 18,15
Õpilaskodude kohatoetus toimetulekuraskustes perede lastele 2000 € per õpilane aastas 2500 € per 3000 € per 3000 € per 3000 € per
Maakondlike õpilasürituste ja aineühenduste, koolijuhtide ja õpetajate 1,6 1,6 1,68 1,76 1,85
ühistegevuse ja täiendkoolituse toetus
Tabel 3. Osapoolte ettepanekud muudatusteks
Ministeeriumi seisukoht (töörühma Töörühma kokkulepe,
Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused
koosolek 7.sept) eriarvamused
nr ELVLi ettepanek
Ettepanek ja põhjendus
maksumusest
1. Taastada huvihariduse ja -tegevuse toetus vähemalt 2021. a 2023. a 14,25 mln 1) Huviharidus-ja tegevus oli ja on ka jätkuvalt Kokkulepe: Jätkata
tasemele (võttes täiendavalt arvesse ka aastatega toimunud eurot kohaliku omavalitsuse ülesanne ja kulud läbirääkimisi seades
elukalliduse tõusu). kaetakse valdavalt KOVi tulubaasi vahenditest. eesmärgiks huvihariduse
ELVL ettepanek
RES 2023-2026 on kavandatud toetusfondi kvaliteedi ning paindlikud
Kasu: nõudlus vastava teenuse järele on olemas. Toetuse vähenemise
RE 2023 14,25 mln kaudu igal aastal täiendavalt 10,25 mln €. võimalused üld-ja
tingimustes on kohalikel omavalitsustel kolm halba valikut: kas jätta
huvihariduse lõimimiseks.
lapsed teenusest ilma, nõuda tasu lapsevanematelt või rahastada RE 2024 14,75 mln 2) Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel oli
Toetame eesmärgi
teenuse osutamist oma eelarvest. Viimase puhul kahaneb niigi madal 2021/2022 õppeaastal huvikoolidesse
RE 2025 15,25 mln täitmiseks vajalike
kohalike omavalitsuste finantssuutlikkus. 2021. a oli kogu kohalikele registreeritud õppima rohkem 7-19 noori.
RE 2026 15,75 mln õigusaktide tervikanalüüsi
Võrreldes eelmise õppeaastaga on õpilaste
ja seadusmuudatuste
8
omavalitsustele jaotatav toetus 14,25 miljonit eurot, käesolevaks arv tõusnud rohkem kui 4500 õpilase võrra, ettevalmistust ja arutelu
aastaks on kavandatud 10,25 miljonit eurot. kokku enam kui 84 000 õpilaset. (ala)töörühmas.
Tekkinud on teatav ebavõrdsus toetuse kasutamisega osade kohalike
omavalitusüksuste poolt.
Tartu LV (15.03.2022): Taastada huvihariduse ja -tegevuse toetus
vähemalt 2021. a tasemele (võttes täiendavalt arvesse ka aastatega
toimunud elukalliduse tõusu).
Kasu: nõudlus vastava teenuse järele on olemas. Toetuse vähenemise
tingimustes on KOVidel kolm halba valikut: kas jätta lapsed teenusest
ilma, nõuda tasu lapsevanematelt või rahastada teenuse osutamist oma
eelarvest. Viimase puhul kahaneb niigi madal KOVide finantssuutlikkus.
2021. a oli kogu kohalikele omavalitsustele jaotatav toetus 14,25 miljonit
eurot, käesolevaks aastaks on kavandatud 10,25 miljonit eurot.
Türi VV (16.03.22): huvihariduse pakkumise summade vähendamine riigi
poolt, vald ei saa ju niisama lihtsalt seda teenust pakkumata jätta ja selleks
peab olema KOVil tulu poolelt siis katet võtta või suunata muu teenuse
kulu ümber, et pakkuda huvihariduse teenust.
2. Haridustoetuse kasv ja õiglane jaotamine on KOVide jaoks oluline. 1) Riigieelarvest antakse linnadele ja valdadele Kokkulepe: jätkata
Loobuda eraldi arvestuse pidamisest hariduskulude osas. üldhariduskoolide pidamiseks toetust. läbirääkimisi.
2022. a 357,8 mln
2022.aastal anti toetusfondi kaudu kohalikele
Põhjendus: eurot + 10% kasv
omavalitsustele 380, 7 mln €. Haridusvõrgu
1) Riigieelarvelise haridustoetuse jagamine koefitsientide alusel on 2023. a 393,58 mln kujundamine ja koolide eelarvete kulude
ebaõiglane ja ei rahulda KOVide ootusi. eurot katmine on koolipidaja vastutus.
Haridustoetuse jaotuse aluseks võetud koefitsientidele põhinev 2024.a 432,938 mln 2) Palume täiendavat selgitust ettepanekule
arvestussüsteem ei ole kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude poolt suurendada suuremat tuge vajavate laste
2025.a 476,231 mln
aktsepteeritud. Haridustoetuse lisamisel tulubaasi ei saa aluseks võtta seni õpetaja tööjõukulude toetust 30%.
kehtinud koefitsiente, sest ühinemistel on tunda ja näha kui ebavõrdne see 2026.a 523,860 mln
Suuremat tuge vajavate laste õpetajate
jaotus on olnud.
tööjõukulu toetuse aluseks on
HTMi poolt käivitatud protsess on kaugenemine varasemalt (2007.a) lisakoefitsiendid, mis loovad võimaluse tuge
kokkulepitud haridusmudelist, mille kohaselt toetuse maht peab olema vajavate laste õpetajatele tagada
välja arvutatud vastavalt kokku lepitud haridusmudelile. HTM on mitme konkurentsivõimelise palga.
poolselt kokku lepitud haridusmudeli kõrvale jätnud, millega ei saa
3) Lähtuvalt ELVLi ja VV eelnevast kokku-
nõustuda. Väljavõte Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöö-
leppest toetame suunda, et pikema perspek-
kogu delegatsiooni läbirääkimiste lõpp-protokollist 2015.a riigieelarve
tiiviga muudatused st põhihariduse, alus- ja
osas: „Haridustoetuse kogumaht peab kujunema kuni 2012. aastani
huvihariduse sihtotstarbeline toetus tulubaasi
9
kehtinud valemi komponentide summast ja kindlustama õppekava ja keskhariduse vastutus riigile ja koostöö
täitmise kõigil kooliastmetel.“ keskhariduse õppekohtade osas KOVide ja
eraõiguslike juriidiliste isikutega toimuks
KOVid taotlevad kas 2012. aastani haridustoetuse jaotamise aluseks olnud
samal ajal. Muudatuste eelduseks on, et
mudeli rakendamist või haridustoetuse lisamine tulubaasi.
õpetajate töötasu läbirääkimiste protsessi
Narva LV (25.02.22): Üldhariduse osas antud toetuse arvestuseks arengud ja põhihariduse korralduseks riigi-
tõhustatud toel ja eritoel rakendatavaid koefitsiente suurendada ca 30%: eelarvelise rahastuse jaotus tulubaasis on
põhikooliastmel rakendada tõhustatud toel 2,6 (hetkel kehtiv 2) ja eritoel kokku lepitud. Tegevuskulude arvelduse
5,2 (hetkel kehtiv 4); gümnaasiumiastmel rakendada tõhustatud toel 3,5 arengute osas tuleb leida omavalitsuste
(hetkel kehtiv2,7) ja eritoel 5,2 (hetkel kehtiv 4) ning tegevuskulutoetuse vahelised kokkulepped.
arvestusel mittestatsionaarseks õppeks tõhustatud toel 0,9 (hetkel kehtiv
4) Enne pikema perspektiiviga muudatusi
0,7) ja statsionaarseks õppeks tõhustatud toel 1,3 (hetkel kehtiv 1) ) ja
teeme ettepaneku jätkata alatöörühmades
eritoel 5,2 (hetkel kehtiv 4).
arutelusid, kuidas kehtivad rahastamise alused
2) KOVid ei peaks haridustoetuse kasutuse osas pidama eraldi oleks enam koolipidajatel abiks, et
arvestust põhikooli, gümnaasiumi ja juhtimiskulude osas. haridusvõrku korrastada.
Tegelikult täistsükli koolides (1.-12.klass) õpetajad õpetavad
paralleelselt nii põhikoolis kui gümnaasiumis. Selline arvestuse
pidamine nõuab KOVilt täiendavat resurssi. (Antud ettepanek
on seotud ka ettepanek p 3.-ga).
3. Õpetajate töötasu kasv on jätkuvalt prioriteet. Õpetaja palgakasv on prioriteet. 1) Kokkulepe: RE 2023 ja
RESi 2023-2026
1) 2023. aastal taastada õpetajate tööjõukulu toetuse vähemalt 20%-ne 1) HTM on esitanud RE 2023 ja RES 2023-
kavandada õpetajate
lõtk (hetlkel on see 17%). 2026 lisataotluse 239,3 mln €.Vastavalt
töötasu kasvuks lisaraha, et
läbirääkimiste ajagraafikule tehakse lõplikud
2) Õpetajate järelkasvu teemaga tuleb tegeleda komplekselt. hariduse arengukavas
otsused 20.09
2021-2035 püstitatud
3) Koolide juhtimiskulu toetus peab kasvama samas proportsioonis
Diferentseeritava osa suurendamine võimaldab eesmärki, õpetaja
õpetajate tööjõukulu kasvuga.
koolipidajatel ja koolijuhtidel kujundada töö-ja keskmine palk on 120%
Narva LV (25.02.22): Üldhariduskoolide direktorite ja palgakorralduse alused, mis väärtustavad eesti keskmisest palgast,
õppealajuhatajate tööjõukulude toetuse arvestuseks rakendada alustavat õpetajat ja õpetaja personaalset töö täita.
protsent aineõpetajatele ja tugispetsialistidele arvestatud panust tervikuna. Taastada õpetajate
tööjõukuludest (näiteks 5%, mis ca on võrdne hetkel kehtivusega). tööjõukulu toetuses 20%-
2) Valminud on õpetajate järelkasvu tegevus-
Põhjendus: ne diferentseeritav osa.
kava, koostamisel on RE 2023 ja RES taotlus
õpetajate järelkasvu tegevuskava elluviimiseks 2) Jätkata läbirääkimisi
1) Õpetajate töötasu kasvu ei tohi teha teiste haridustoetuste või
sh täiendavad õppekohad õpetajakoolituses, koolijuhide hindamise,
tööjõukulude toetuse lõtku arvelt. Koolidel on kasvanud vajadus
õpetajate akadeemia käivitamine. arenndamise ja tasustamise
õpetajate täiendavateks lisatasudeks seoses suurenenud
töökoormusega sh osalise distantsõppe ja/või hübriidõppe teemal.
3) Peame oluliseks koolijuhtimise kvaliteeti.
korraldamisega. Koolijuhtide kompetentsimudel koostati
10
2) Õpetajate puudus on kasvamas, eriti loodus- ja täppisteaduste ning kaasates omavalitsuste ja koolide esindajaid
tehnoloogia (LTT) ainevaldkonnas, koostöös ülikoolidega tuleb leida juba aastal 2012, kuid juhtide regulaarse
lahendused. Soovime HTM ülevaadet õppeainete õpetajate kaupa, st hindamisega valdav osa koolipidajaid veel ei
milline on üldine olukord õpetajate puudusel ja analüüsi ning infot tegele sh koolijuhtidega ei pea
kuidas on plaanis olukorda parandada. arenguvestluseid enam kui pooled
omavalitsused.
3) Arvestades koolijuhtide vastutust ja kompetentsimudelit vajab
juhtimiskulu toetus tõstmist. 4) Peame oluliseks, et haridusjuhtide palk
oleks konkurentsivõimeline. Koolidirektori
Ettepanek loobuda eraldi arvestuse ( pidamisest hariduskulude osas) siis
töötasu kasvuks saab omavalitsus kasutada nii
me ei peaks kauplema selle summaga.
toetusfondi, kui ka tulubaasi vahendeid.
Riigieelarvest on lisaks koolijuhtide
palgatoetusele rahastatud ka nende
arengprogrammid.
4. Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuse kasv. 2023.a 16,5 mln Kohaliku omavalitsuse tulumaksu laekumise Kokkulepe: jätkata
Lasteaiaõpetajate töötasud on proportsionaalselt seotud õpetajate töötasu kasv loob omavalitsustele võimekuse ka läbirääkimisi
2024.a 16,5 mln
kasvuga, selleks on vaja täiendavaid vahendeid lasteaiaõpetajate aastal 2023 suurendada lasteaiaõpetajate
töötasutoetuse tõstmiseks. 2025.a 18,15 mln töötasu. RES 2023-2026 on kavandatud iga
aasta 15 mln €.
2026.a 18,15 mln
5. Tugevajavate laste ja õpilaste toetamine ning tugipersonal: 2023. a 2 500 eurot 1) Tugiteenuste kättesaadavuseks on Kokkulepe:
+ 500 eurot per riigieelarveline tegevuskulutoetus igal aastal
1) Pöörame jätkuvalt tähelepanu tugispetsialistide üldisele puudusele nii Kokkulepe: Jätkame
õpilane aastas oluliselt kasvanud. Jätkame tugispetsialistide
koolieelsetes lasteasutustes kui üldhariduskoolides. Jätkata KOVide läbirääkimisi tugiteenuste
kättesaadavuse eesmärgil finantseerimist
toetamist tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks tulubaasi kaudu kättesaadavuse
tulubaasi ja toetusfondi kaudu õigusaktides
samas mahus. parandamiseks.
sätestatud alustel.
2) Keskenduda tugevajavate laste ning õpilaste haridus- ja ELVL:Nõustume
2) Tugiteenuste kättesaadavus on paranenud,
sotsiaalvaldkonna tugiteenuste lõimimisele ning rahastustele. õpilaskodu toetuse
kuid Riigikontrolli hinnangul on veel ca
suurendamise ja
3) Suurendada toimetulekuraskustes perede õppurite õpilaskodu veerandis põhikoolides tugiteenuste
alushariduse seaduse
kohatoetust. kättesaadavus vähene või olematu.
eelnõus tugispetsialistide
4) Täiendada HTMi määrus 21.08.2018 nr 5 „Õpetaja ja tugispetsialisti HTM viis läbi 2021. aastal seire lähtetoetuse
lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ paragrahvi üldhariduskoolide tugispetsialistide laiendamisega.
1 sõnastust ja sätestada „Koolieelse lasteasutuse seaduses“ ka alustava kvalifikatsiooni, koormuse, töölepingute
Jätkame läbirääkimisi
tugispetsialisti lähtetoetus. teemal. Analüüsi järeldusi saavad
tugiteenuste
omavalitsused kasutada tugiteenuste
Põhjendus: kättesaadavuse
kättesaadavuse parandamiseks.
parandamiseks.
1) Jätkuvalt ei ole leidnud lahendust tugipersonali puudus paljudes
3) HTM ja SOM valmistavad ette 2022
üldhariduskoolides, võimaldada magistriõppes õppival tugispetsialistil
juuniks suuremat tuge vajavate laste
11
töötada haridusasutuses assistendina. Peame vajalikuks õpetajate hindamise konsolideerimise ettepanekud
jätkuvat täiendkoolitust kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks ja Vabariigi Valitsusele. KOVid on kaasatud
ka tugispetsialistide ettevalmistust ülikoolides. SOMi loodud töörühma tegevustesse.
Märgime, et kaasava hariduse põhimõtete rakendamisel vajab õpetaja 4) Riigieelarvest on toetatud perioodil 2022-
tuge klassiruumis statsionaarselt abiõpetaja näol esimesest klassist 2024 7 omavalitsuste haridus-ja
alates, sh varajase märkamise ja ennetustöö eesmärgil. sotsiaalvaldkonna koostööprojekti kogumahus
1,7 mln €.( EMP ja Norra meede
2) Hetkel on olukord, kus rahastamine toimub läbi erinevate
„Integreeritud tugiteenused koolist
valdkondade ja põhimõtete ning erinevad osapooled ei tee piisavalt
väljalangevuse ennetamiseks“).
koostööd, et seada laste huvid esikohale. Eesmärk peaks olema, et
lapse abivajaduse hindamine ja teenuste osutamine võiks käia 5) Õpilaskodu toetust on alates 2022.aastast
võimalikult läbi „ühe ukse poliitika“. suurendatud õppuri sihtgrupi vajadusest
lähtuvalt: üldtoel oleva õpilane 2000 €,
3) Suurendada õpilaskodutoetust – vähemalt 2500 euroni. Õpilaskodu
tõhustatud toe õppur 2700 €, eritoe õppur
kohatoetus 2000 eurot on püsinud 2014. aastast. Kujundada koostöös
3400 €. Täiendavat vajadust riigieelarves see
HTMiga kriteeriumid, millisele sihtrühmale oleks seda toetust kõige
kaasa ei too, sest õpilaskodu õppekohtade
enam tarvis. Eraldatav toetus personali- ja majandamiskulude, tugi-
koguarv on aastast 2017 vähenenud.
teenuste ning vaba aja tegevuste kulude katteks ei ole piisav, kooli
pidaja katab enamuse kuludest KOVi eelarvest. 6) Alushariduse seaduse eelnõus on
laiendatud lähtetoetus ka koolieelsete
Narva LV (25.02.22): Pakume õpilaskodutoetuse arvestuseks ühe
lasteasutuste tugispetsialistidele. See eeldab
õpilase kohta rakendatavaid määrasid suurendada ca 20% võrra:
riigieelarvest täiendavalt 0,4 mln eurot aastas.
tavaklassis õppel 2 400 eurot (hetkel kehtiv 2 000 eurot), tõhustatud
toel 3 240 eurot (hetkel kehtiv 2 700 eurot) ja eritoel 4 080 eurot
(hetkel kehtiv 3 400 eurot).
Varajane märkamine algab ennekõike koolieelsest lasteasutusest kus
samuti töötavad tugispetsialistid, kes väärivad võrdset kohtlemist koolis
tööd alustavate tugispetsialistidega.
6. Tagada riigipoolne toetus tervisliku koolilõuna pakkumiseks Ministeerium katab 1) Koolilõuna toetus riigieelarvest on Kokkulepe: jätkata
võrdsetel alustel ja ulatuses riigi üldhariduskoolidega, so 1,36 riigikoolide kooli- 2022.aastal 30.44 mln eurot (KOV, era, riik). läbirääkimisi. Analüüsime
eurot õpilase kohta (esialgne taotlus). lõuna kulud kulu- Maaeluministeerium eraldab mahetoidu omavalitsuste ja
põhisena (1,36 eurot pakkumiseks programmiga liitujatele laste- ministeeriumide koostöös
Kasvav inflatsioon, sh toidukaupade hinnatõus ei võimalda kehtiva
õpilase kohta). aedadele ja koolidele täiendavat lisaraha: Sotsiaalministeeriumi
(alates 01.01.2018) ühe euro suuruse toetuse juures õpilase kohta
Teistele üldharidus- Esimese nelja aasta lisakulud on määruse
ühes õppepäevas enam pakkuda kvaliteetset ja täisväärtuslikku
koolidele eraldab hinnanguliselt 5,8 mln €, sh 2022.aastal 0,8 „Tervisekaitsenõuded
koolilõunat. (Koolitoidu Liidu ettepanek ühe koolilõuna hind 1,5
riik koolilõuna mln €. toitlustamisele koolieelses
eurot ja alla 100 õpilasega koolis 1,8 eurot). Hinnanguline
toetust (1,00 euro lasteasutuses ja koolis“
koolilõuna maksumus 2023. õppeaastaks oleks 42,35 mln eurot 2 )ELVLi ettepanek eeldab 17,5 mln lisaraha,
õpilase kohta),
(täienav taotlus). vastav taotlus on RE ja RESi esitatud..
arvestades seejuures
12
ka üldist inflatsiooni 3) Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused muudatuse vajadusi
(toidukaupade ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu. kaasates valdkonna
hinnatõusu). Kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eksperte.
regulatsioon võimaldab koolilõunat pakkuda
Märgime, et kõiki
riigilt antavat koolilõuna toetuse, koolipidaja
õpilasi tuleb kohelda
ja lapsevanema panust arvestades.
võrdselt sõltumata
kooli
omandivormist.
7. Koolitervishoiuteenuse süsteem vajab üle vaatamist, so vastutuse Palume tuua välja konkreetsed probleemid, mis Kokkulepe: jätkata
valdkonna ja vastutuse ulatuse osas. vajaksid eraldi arutelu koostöös SOMi ja läbirääkimisi
sotsiaalvaldkonna teemasid käsitleva eelarve
Põhjendus:
töörühmaga.
Süsteemi analüüs koostöös Sotsiaalministeerimi ja ELVLi TST
töörühmaga on vajalik. Koolitervishoiuteenuse olulisemad tegevused on
tervise edendamine, haiguste ennetamine, tervise jälgimine ja esmaabi.
Covid kriisis ei ole koolitervishoiuteenuse osutaja kõikjal koolidele toeks ja
partneriteks olnud (nt testimisel, vaktsineerimisel, info jagamisel,
lähikontakstsete määramisel, nõustamisel jne.) vaid koolid pidid ise nende
küsimustega tegelema.
Teenust rahastab Eesti Haigekassa vastavalt õpilaste arvule koolis: ühe
õpilase kohta 3,93 eurot, lisaks KOVid toetavad oma eelrvest.
8. Koolivõrgu investeeringute toetamine finantsperioodil 2021-2027: 1) Uue programmeerimisperioodi 2021-2027 Kokkulepe: jätkata
põhikoolitaristu toetusmeede on suunatud läbirääkimisi
1) Luua eraldi meede hariduslike erivajadusega õpilaste (HEV)
Ida-Virumaa omavalitsuste koolivõrgu
haridusasutuste renoveerimiseks ja loomiseks kasvavatesse
optimeerimisele, sest õppurite arvu
piirkondadesse; põhikoolivõrgu taristu korrastamiseks.
kahanemine 2035+ vaates on Ida-Virus kõige
2) Kujundada terviklikud regionaalpoliitilised lahendused, sh suurem. Kogumaht meetmel 50 mln + 15%
toetusmeetmed koolivõrgu korrastamiseks. RE kaasfinantseerimine.
3) Keskharidust puudutava õigusruumi kaasajastamine, sh kelle vastutada 2) Jätkub kaasava hariduse meede 10 mln €
on keskhariduse kättesaadavus ja rahastamine.
3) Rahandusministeerium on ette
Põhjendus: valmistatud CO² meede, mille eesmärk ka
haridushoonete energiatõhususe
1) Taristu ja õpikeskkonna jätkuv edendamine on üheks osaks kvaliteetse
suurendamine ja ventilatsioonisüsteemide
hariduse tagamisel. Õppimiseks ja õppija arenguks toetava keskkonna
ehitamine. RESi arutelude käigus selgub, kas
loomisel on oluline kaasaegne õpikeskkond, mis toetab kaasavat
eraldi meede vaid haridusobjektidele on
haridust ja nüüdisaegset õpikäsitust.
13
Koolivõrgu korrastamine on KOVide jaoks saamas oluliseks vajalik. Toetuse eesmärk peab toetama
küsimuseks, nii kasvavates kui kahanevates piirkondades. muuhulgas avalike teenuste koondumist.
Investeeringutoetuste meetmed peaksid arvestama erinevaid aspekte:
4) ELVLi esindajad kaasatakse koolivõrgu
nt koolihoone renoveerimine kasvavates piirkondades, vajadusel nii
korrastamise tegevuskava ja selle
suurte kui ka väikekoolide jätkusuutlikkuse tagamine.
rakendamiseks vajalike meetmete
Tartu LV (15.03.22): Võimaldada Tartu linnal osaleda põhikoolivõrgu kujundamisse.
korrastamise toetusmeetmes toetuse taotlejana.
Selgitus: Rahandusministeerium korraldas 28. septembril 2021. a
kohalikele omavalitsustele suunatud EL2021+ infopäeva, kus ühe
osana tutvustati "Põhikoolivõrgu korrastamise" võimalusi.
Tutvustatud kava kohaselt ei kvalifitseeru Tartu linn enam toetuse
taotlejaks. Tartu koolides on kaasaegne mehaaniline ventilatsiooni-
süsteem klassiruumides täies mahus tagatud ainult 29% hoonetest.
Linn kavandab järgmise dekaadi jooksul kõigi koolihoonete ulatuslikku
parendamist, kuid investeeringute kava pikendab ainuüksi ehitus-
hindade kiire tõus. Linn ei suuda omavahenditest soovitud investeerin-
guid vajalikus tempos teostada, mistõttu on arvestatud riigi ja EL
struktuurfondide toetusega koolihoonete rekonstrueerimisel. Tartu
linna haridusasutused teenindavad mitte ainult linna enda, vaid ka
paljude lähivaldade lapsi. Suuremate kohalike omavalitsuse hoonete
rekonstrueerimine annab ka olulisema tulemuse avaliku sektoris
olevate hoonete energiatõhusaks muutmisel ja kannab "Eesti riikliku
energia-kliimakava aastani 2030" eesmärke. 2014.-2020. a perioodi
toetustest sai Tartu Variku ja Raatuse kooli renoveerimiseks 7,9
miljonit eurot.
9. Võimaldada Eesti Linnade ja Valdade Liidu liikmetel osaleda Uue põhikoolitaristu programmiperioodi Kokkulepe: jätkata
põhikoolivõrgu korrastamise toetusmeetmes toetuse taotlejana. vahendite maht antud ettepanekuga arvestada ei läbirääkimisi
võimalda.
EL Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021+ rahastamiskava kohaselt
„Põhikoolivõrgu korrastamine“ ettenähtud rahalisi vahendeid kokku
72 mln eurot, mis on oluliselt vähem perioodiga 2014+ võrreldes.
Rahastamiskava projekti koostajate nägemuse kohaselt ei kvalifitseeru
suuremad omavalitusüksused- Tallinn, Tartu toetuse taotlejateks.
Näiteks Tartu koolides on kaasaegne mehaaniline ventilatsiooni-
süsteem klassiruumides täies mahus tagatud ainult 29% hoonetest.
Linn kavandab järgmise dekaadi jooksul kõigi koolihoonete ulatuslikku
14
parendamist, kuid investeeringute kava pikendab ainuüksi ehitus-
hindade kiire tõus. Linn ei suuda omavahenditest soovitud
investeeringuid vajalikus tempos teostada, mistõttu on arvestatud riigi
ja EL struktuurfondide toetusega koolihoonete rekonstrueerimisel.
Tartu linna haridusasutused teenindavad mitte ainult linna enda, vaid
ka paljude lähivaldade lapsi. Suuremate kohalike omavalitsuse hoonete
rekonstrueerimine annab ka olulisema tulemuse avaliku sektoris
olevate hoonete energiatõhusaks muutmisel ja kannab „Eesti riikliku
energia-kliimakava aastani 2030“ eesmärke.
10. Piisava arvu gümnaasiumi õppekohtade tagamine. 1) Koostöös haridusvaldkonna strateegiliste Kokkulepe: jätkata
partneritega koostati haridusvaldkonna läbirääkimisi
Põhjendus:
arengukava 2021-2035, mida arutas ka
2015.a menetluses olnud haridusseaduse eelnõus on tulevikus Riigikogu ja mille Vabariigi Valitsuses kiitis
keskhariduse andmine riiklik ülesanne. Samas aastaks 2023 on riigil heaks 11.novembril 2021. Otsese suunana on
plaanis tagada vaid 10 000 õppekohta gümnaasiumiastmes kuigi arengukavas kirjas, et vastutuse jagunemine
vajadus oleks 23 650 õppekoha tagamiseks. Järelikult üle 13 500 keskhariduse tasemel tuleb muuta selgemaks,
õppekoha pakkumiseks peab olema valmis keegi teine - tõenäoliselt riigi ja kohalike omavalitsuste koostööd
KOVid, võimalik et mingil määral ka erakoolid. keskhariduse konsolideerimisel ja korralda-
misel muuta tõhusamaks, andes põhjendatud
Vajadus on täpsemate kriteeriumide järele (õpilaste arv või kaugus
vajaduse korral ja koostöiste lahenduste
lähimast riigigümnaasiumist või mingi õppesuund, mida riik peab
kaudu enam vastutust riigile. Kohalike
strateegiliselt oluliseks), millistele koolidele riik plaanib delegeerida
keskhariduse pakkumise ülesannet. omavalitsuste ja riigi koostöös on tänaseks
loodud 18 riigigümnaasiumi ja loomisel on
Pika kohanemis- ja üleminekuajaga venitatakse teadmatuse perioodi ja veel 8. Täiskasvanute üldhariduse korralduse
vintsutatakse neid KOV koole, kes arendavad keskharidust lootuses, et on otsustanud tänase seisuga riigi vastutusele
tulevikus sõlmitakse HTM halduslepingud antud tasemeõppe anda 7 omavalitsust.
pakkumiseks ning kulude katmiseks. Nt Tallinnas, Nõmme
2) Haridus- ja Teadusministeerium on ette
gümnaasium alates 2023. aastast jaguneb Nõmme gümnaasiumiks ja
valmistamas keskhariduse vastutuse ja
Hiiu Põhikooliks, siis vajab linn 12 miljonit eurot Hiiu Põhikooli
korraldusega seonduvaid seadusemuudatusi,
hoone renoveerimiseks.
et esitada need Vabariigi Valitsusega koos-
kõlastatult Riigikogule otsustamiseks hiljemalt
2024. aastal. Perioodil 2022-2023 toimub
gümnaasiumivõrgu korrastamise plaani
arutelu nii kohalike omavalitsuste kui ka teiste
koostööpartneritega.
3) Riigikontrolli aruanne 2022
“Gümnaasiumivõrgu kujundamine” kinnitab,
et gümnaasiumivõrgu reformimise vajadust
15
on teadvustanud nii riik kui ka omavalitsused.
Riigikontroll soovitab otsustada, milline
valitsemistasand vastutab üldkeskhariduse
omandamise võimaluse pakkumise eest
leppides kokku ühe vastutajaga süsteemile
ülemineku korraldus, tõsta gümnaasiumi-
võrgu arendamise keskmesse üldkeskhariduse
kvaliteedi ja kättesaadavuse ühtsete nõuete
tagamine ning luua detailne gümnaasiumi-
võrgu korrastamise plaan.
11. Keeleõppe rahastamine. 1) Vastavalt kehtivale koalitsioonilepingule on Kokkulepe: jätkata
koostamisel eesti keelsele haridusele ülemineku läbirääkimisi
Koolide ja lasteaedade eesti keele õppe rahastamist on vaja jätkata
tegevuskava 2022-2023 sh õigusaktide
vähemalt samal tasemel. Täiendava eesti keele õppe korraldamine (ja seda
muudatused. Haridus-ja Teadusministeerium
mitte ainult muukeelse õppega koolides vaid kõikides koolides, kus on
on esitanud tegevuskava ellurakendamiseks RE
muukeelseid õpilasi) vajab suuremat toetamist. Lisaks on eesti keele
ja RES lisataotluse.
õpetajate puudus jätkuvalt aktuaalne.
2) 2022. aastal anti 5 mln € lisaraha eesti keelse
hariduse tegevuskava rakendamiseks (+1
õpetaja, eesti keelest erineva emakeelega laps
eesti koolis). HTMil on esitatud taotlus , et
saada see baasi ja suurendada keeleõppe
toetuse mahtu keelekümbluse programmis ja
uusimmigrantidel, sest õpilaste arv, kes seda
vajavad, on kasvanud (sh UA õppurid).
12. Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine. 1) Keskseid riiklikke hankeid digiõppevara Kokkulepe: jätkata
kasutamiseks ei ole HTMil plaanis. läbirääkimisi
1) Luua digitaalse õppevara toetusfond, mis võimaldaks õppekava
rakendamisel digiõppe uuele tasemele jõudmist. 2) HTM jätkab ka uuel perioodil 2021-2027 E-
koolikoti arendamist ja sinna sisse kvaliteetsete
2) Jätkata õppematerjale koondavate e-teenuste (E-Koolikott, Opiq jms)
õppematerjalide kogumist/koostamist.
arendamist ja toetamist. Samuti jätkata läbirääkimisi vastavate
litsentside keskseks hankimiseks. 3) Koolide digitaristu kaasajastamise
programm algas 2016. aasta ja lõpeb 2022.
Õppekava rikastamise eesmärgil võimaldada õpilastel külastada
aasta lõpus. Tänaseks on kaasajastatud kokku
mäluasutusi tasuta.
kohtvõrgud ca 270 üldhariduskoolis üle Eesti.
1) Digiõppevara kasutamine on oluliselt kasvanud COVID-19 kriisi ajal. 2022. aasta lõpuks kaasajastatakse täiendavalt
Samas on vaja suuremat toetust, nt vastavat fondi, mille kaudu vähemalt 20 üldhariduskooli
võimaldada digiõppe ja digivahendite arenguhüpe kõikides koolides. andmesidevõrgud.
16
2) Oluline on keskselt (läbi riigihangete) kindlustada kõikidele koolidele 4) Jätkame Kultuuriranitsa toetusega
võrdne ligipääs digitaalsetele õppematerjalidele. vähemalt samas mahus mis 2022 (kokku
KOV, era, riigi põhikoolide õppurid 1 mln €).
3) Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumiga
kultuuriranitsa põhimõtte rakendamine ja toetuse rahastamise
suurendamine.
13. Kolmandatest riikides saabuvate laste ja õpilaste koolitamine ja 1) Tuginedes lapse õiguste konventsioonile, Kokkulepe: D-viisaga
õpetamine. Eesti Vabariigi põhiseadusele ja võrdse riigis viibivatele isikutele
kohtlemise seadusele, tuleb kooli- ja nende pereliikmetele
Leida lahendus toetamaks KOVe sisserändajate ja sissekirjutuseta laste
kohustuslikule lapsele (7-17) tagada õppekoht tuleb luua seadusandluse
koolieelse lasteasutuse koha ja selle maksumuse ja õpilaste õppekoha
põhihariduse omandamiseks. muudatustega
tegevuskulu arvlemise osas, sh vajadusel erinevate tugiteenuste osas.
võimalused lihtsustatud
Paljude omavalitsuste jaoks on probleem sissekirjutuseta lastele lasteaia- ja 2) D-viisaga töötajad on Eesti
korras
koolikoha tagamine, sh erinevate teenuste tagamine (nt HEV-laps). maksuresidendid. Omavalitsustele antakse
rahvastikuregistrisse
Millised on lahendused ajutiste õppekohtade loomiseks ja kas selleks on tulubaasi rahvastikuregistri kandeta isikute
kandmine. See tagab
kavandatud ka riigipoolne toetus? tulumaksuosa, mida saab kasutada lastele
peredele avalike teenuste
õppekoha tagamisel..
kättesaadavuse
nr ministeeriumi ettepanekud ja selgitused ELVL seisukoht Töörühma kokkulepe,
Ettepanek ja põhjendus Märkus/ eriarvamused
maksumus
Õpetaja palgakasv on prioriteet. RE 2023 ja RES 2023-2026 on Õpetajate töötasu peab vastama Hariduse Kokkulepe: toetada
vajalik planeerida riigieelarvest lisaraha, et õpetaja keskmine palk arengukavas 2021-2035 püstitatud eesmärgile. Haridus-ja
2026.a 239,3 mln €
oleks aastaks 2025 vähemalt 120% Eesti keskmisest. Kohalike Õpetaja keskmine palk on 2025.aastaks Teadusministeeriumi
omavalitsuste ja riigi koostöös haridusvõrku korrastades ja selgus vähemalt 120% eesti keskmisest palgast. esitatud RE ja RES esitatud
keskhariduse vastutuses ja rahastamises loob eeldused tagada taotlust.
õpetaja keskmiseks palgaks enam kui 120%.
3. Töö-, sotsiaal- ja tervise valdkonna töörühma ettepanekud
Tabel 4. ELVL ettepanek toetusfondi vahendite osas:
Sotsiaalvaldkond (mln eurot) 2022 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 RES
Toimetulekutoetuseks (sh admin.hüvitis) 17,55 20,41 22,4 22,4 22,4
Raske ja sügavapuudega laste lapsehoiuteenus 2,65 2,92 2,92 3,21 3,21
Matusetoetus 4,0 4,0 4,4 4,4 4,4
Asendus- ja järelhooldusteenuse toetus 19,0 19,0 20,09 20,09 22,99
17
Tabel 5. Osapoolte ettepanekud muudatusteks
Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused
Töörühma
ELVLi
nr Ministeeriumi seisukoht (töörühma koosolek 12.05.2022) kokkulepe,
Ettepanek ja põhjendus ettepanek
eriarvamused
maksumusest
Sotsiaalvaldkond
1. Leida võimalused toimetulekupiiri suurendamiseks ja Valitsus andis 19. aprilli 2022 kabinetinõupidamisel põhimõttelise Jätkatakse
paindliku toimetulekupiiri arvestusvalemi väljatöötamiseks, heakskiidu toimetulekupiiri tõstmisele 150 eurolt 200 dialoogi.
mis tagaks adekvaatsuse ja suudaks aegkriitiliselt euroni. Perekonna teise ja iga järgneva täisealise liikme toime-
reageerida hindade tõusule (nt elektri, gaasi jne tulekupiir on edaspidi praeguse 120 euro asemel 160 eurot ning iga
hinnatõusust tingitud toodete ja kaupade hinnatõusule). alaealise lapse toimetulekupiir 180 euro asemel 240 eurot.
Prognoosi järgi suureneb toimetulekupiiri suurenemisel
Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest
toimetulekutoetust saavate leibkondade arv umbes 1300 võrra.
tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele
kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Hetkel Riigikogu menetluses on ettepanek võtta eluasemekulu liigina
kehtiva toimetulekupiiri suurus ei kata minimaalseid vajadusi. arvesse ka eluasemelaenu tagasimakset nagu seni on toetatud
peresid, kes elavad üüripinnal. See aitab raskustesse sattunud
2021. aastal on toimetulekupiir leibkonna esimesele liikmele 150
peredel eluaset alles hoida. Eeldatav jõustumistähtaeg on 1. juuli
eurot, igale järgnevale täisealisele liikmele 120 eurot ja igale
2022.
alaealisele 180 eurot. Toimetulekupiir on summa, mis pärast
eluasemekulude katmist inimesele peab kätte jääma muude Muudatusettepanekud võetakse vastu koos lisaeelarve
kulutuste jaoks. kinnitamisega Riigikogus. Toimetulekupiiri tõusu eeldatav
jõustumisaeg on tagasiulatuvalt 1. mai 2022.
Töögrupi ja SoM läbirääkimised otsustati lõpetada, kuna jõuti
ühtsele arusaamale, et toimetulekupiir peab tõusma ja SoM seisab Riigikokku esitatud eelnõus on menetluskulude määr 2022. aasta
toimetulekupiiri tõstmise eest. Kahjuks viimase 2 kuu arutelu riigieelarve seadusega kehtestatud tasemel. Sotsiaalministeerium on
ministeeriumiga ja 2022. aasta eelarve projekt ei näe ette, et SoM taotlenud määrade muutust alates 2023. aastast ja sellega kaasnevalt
oleks arvestanud toimetulekupiiri tõstmisega. on plaanis korrastada ka korralduskulude arvestuse metoodika.
Asjaolu, et SoM on kujundamas laiemat abimeedet elanikkonnale Lisaks toimetulekupiiri tõstmisele on parema toimetuleku
energiakulu tõusu mõjude leevendamiseks ei tähenda, et ei peaks tagamiseks võetud vastu järgmised meetmed:
tõusma toimetulekupiir, mis peab katma kõige haavatavama
sihtgrupi toidukulud ja muud esmatarbekaupade kulud, mida • Elektri-, gaasi- ja kaugküttearvete hüvitamine kuni keskmise
samuti kallinenud elektri-, gaasi- ja küttehind mõjutab. Praeguse sissetulekuga peredele (september 2021 – aprill 2022). Toetust
olukorra valguses on adekvaatse toimetulekupiiri tagamine eriti on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu
kriitiline! keskmine netosissetulek on alla meetmega määratud arvestus-
liku piiri. Seda arvestatakse pere ühe inimese kohta 1126 eurot
kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase leibkonnaliikme kohta
on sama summa kaaluga 0,5 ja alla 14-aastased lapsed kaaluga
18
0,3. Aprilli 2022 seisuga on alates detsembrist, mil oma-
valitsused hakkasid taotlusi vastu võtma, rahuldatud 77 670
taotlust ning toetusteks on välja makstud 10,5 miljonit eurot.
Energiakulude edasist tõusu on võimalid edaspidi leevendada
toimetulekutoetuse raames.
• Kuni märtsi lõpuni 2022 hüvitati automaatselt kõigile era-
tarbijatele osa kaugküttearve hinnatõusust, elektri- ja gaasi-
arvetele kehtestatud hinnapiirist ülejääv osa, elektri võrgutasu
50% ulatuses ja gaasi võrguteenuse tasu täies ulatuses. Täpsem
teave:
https://www.rahandusministeerium.ee/et/energiakulude-
huvitamine
• SHSi on täiendatud kohaliku omavalitsuse kohustusega tagada
toimetulekutoetuse taotlejale, kellel suhtes on algatatud
täitemenetlus, võlanõustamisteenuse kättesaadavus ning
pakkuda toimetulekutoetuse saajatele toimetuleku- ja
majandamisoskusi parandavaid tugiteenuseid. Muudatuste
eesmärk on parandada abivajajate terviklikku toimetulekut,
pakkudes täiendavat abi ning toetada nende iseseisvat
majanduslikku toimetulekut. Võlanõustamisteenus on üks
13-st SHSst tulenevast kohustuslikust kohaliku
omavalitsuse teenusest, mida abivajajale tuleb vajaduse
korral tagada.
2. Leida vahendid kohalikele omavalitsustele riigi 2021. aastal lepiti eelarveläbirääkimiste käigus kokku, et selgitatakse Jätkatakse dialoogi.
rahastatavate erihoolekandeteenuste sh igapäevaelu välja erihoolekandeteenuste kulude kompenseerimise vajadus
toetamise, kogukonnas elamise ja ööpäevaringse kohalike omavalitsuste lõikes, sest riigil puudub terviklik ülevaade,
erihooldusteenuse tagamisega seotud kulutuste mis summas kohalikud omavalitsused tasuvad nende inimeste eest,
kompenseerimiseks. kes on üldhooldusteenusel erihoolekandeteenuste kohtade
puudumise tõttu.. Palume omavalitsustel need andmed esitada.
Probleem on väga kriitiline, sest paljud inimesed, kes on ohtlikud
Andmeid saaksime kasutada näiteks teenusekohtade planeerimisel.
endale ja teistele, on teenuseta järjekorras ootel või valel teenusel.
Kui abivajaja ei saa talle vajalikku teenust, sest riigi eelarves ei ole Riik on toetanud erihoolekande teenuste pakkumise suurenemist
selleks vahendeid või ei ole teenusel vaba kohta, siis langeb järgmiste meetmetega:
kohustus KOVile, et inimest ja perekonda aidata. Teenuse
puudumine või vale teenus (üldhooldekodu) ei taga inimesele • Alates 2017. aastast katsetab Sotsiaalkindlustusamet isiku-
vajalikku ravi ja tervis halveneb. Kuna tegu on riiklikult keskse erihoolekande teenusmudeli rakendamist
rahastatava teenusega, kuid omavalitsused peavad teenuste eest kohalikes omavalitsustes. Psüühilise erivajadusega inimeste
abistamisel katsetatakse tegevuskomponentide põhist
19
ise tasuma, et inimesed ei jääks abita, siis tuleks KOVi kulu riigi lähenemist, milleks rakendatakse korraldusskeemi, kus
poolt kompenseerida. psüühilise erivajadusega inimeste abi ja teenuseid korraldab
kohalik omavalitsus. Läbi on viidud kaks pilootprojekti
Näiteks:
(täpsem teave:
1) Tallinn maksab teenuste mahu ebapiisavuse tõttu täiendavalt https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-
ainuüksi oma hallatavates asutustes teenuse piisavas mahus hoolekanne/erihoolekandeteenused/isikukeskse-
tagamiseks juurde 2021. aastal ligi 2,7 miljonit eurot. erihoolekande-teenusmudeli-iste-rakendamine). Aastatel 2019-
2021 osales katseprojektis 20 omavalitsust ning loodi 578
2) Rakvere linn maksab ühe kliendi teenuse eest igakuiselt üle 500
teenuskohta. Alates 2022. aastast on käivitunud teenusmudeli
euro.
arendusetapp, millega on liitunud 28 omavalitsust 12
3) Viru-Nigula vald tasus 2020 aasta jooksul 16 452.-eurot maakonnast. Plaanis on luua 700 teenuskohta. Arendusetapi
klientide eest, kes vajavad erihoolekandeteenust, aga on lepingute maht on ligikaudu 3,4 milj €.
paigutatud üldhooldusteenusele.
Aastatel 2023-2024 mudeli piloteerimine jätkub, teenus-
kohtade arvu on plaanis veidi suurendada ja mudelit katsetada
ka praegu kogukonnas elamise teenuseid kasutavale sihtgrupile
teenuste osutamisel.
Mudel on plaanis üle-eestiliselt rakendada praeguste toetavate
teenuste (igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise
teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus)
asemel aastaks 2025. Muudatusplaanid kajastuvad sotsiaal-
hoolekandeseaduse muutmise väljatöötamise kavatsuses
(erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse
ajakohastamine), mis valmib 2022 juunis.
• Alates 2018. aastast rahastatakse lähedaste hoolduskoormuse
vähendamiseks paindlikku igapäevaelu toetamise päeva- ja
nädalahoiuteenust, mida on inimesel võimalik kasutada 23
(öö)päeva kuus. 31.12.2021 seisuga kasutab teenust 178 suure
hooldusvajadusega vaimupuudega inimest.
• Alates 2019. aastast on võimekus rahastada ka ööpäeva-
ringset erihooldusteenust äärmuslikult kahjustava
käitumisega autismispektrihäirega inimestele, kuid
paraku pole selle teenuse osutamine käesolevaks ajaks alanud,
kuna sobivat teenuseosutajat ja teenuse osutamise keskkonda
on keeruline leida.
20
3. Rahastada üldhooldusteenust osaliselt riigieelarvest, selleks Aprillis 2022 saatis sotsiaalministeerium kooskõlastamisele Jätkatakse dialoogi.
kas KOV tulubaasi suurendamise või sihtotstarbeliste seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK), kuidas muuta
Jätkatakse
eraldistega. hooldekodu kohatasu rahastamist. Soov on luua ööpäeva-
üldhooldusteenuse
ringsele üldhooldusteenusele eraldi rahastamise skeem,
Eakate osakaal rahvastikus kasvab. Statistikaameti prognoosi rahastamise
mille kohaselt jaguneks teenuse rahastamine inimese ja senisest
kohaselt kasvab aastaks 2040 üle 65 aastaste elanike osakaal 26% lahenduste
suuremas määras avaliku sektori vahel. Olukorra lahendamiseks
ni rahvastikust ning koguarv 332 tuhandeni. Inimesed elavad väljatöötamisega.
oleks asjakohane muuta väljaspool kodu osutatava üldhooldus-
kauem, aga kahjuks ei kasva sama kiiresti tervena elatud aastate
teenuse rahastamisega seonduvat. Selleks on pakutud välja kaks
hulk ja nõudlus hoolekandeteenuste järgi kasvab. Eakate hoole-
regulatiivset võimalust: komponendipõhine rahastus või teenuse-
kanne on olnud küll KOV korraldada, aga järjest kasvab ka nt
saaja sissetulekust sõltuv omaosalus. Lahendused aitavad
dementsuse diagnoosiga inimeste arv, kes vajavad erinevaid
vähendada teenusesaajate maksekoormust ja suurendada avaliku
tingimusi, mida tavaline üldhooldusteenus ei taga. Kõik eeltoodu
sektori panust teenuse rahastamisel. Muudatused võivad aidata
suurendab nõudlust ka väljaspool kodu osutatava üldhooldus-
parandada ka teiste kodus elamist toetavate teenuste kätte-
teenuse järele. Üldhooldusteenuse koha maksumus käib
saadavust. Samuti aitavad planeeritavad muudatused korrastada
klientidele üle jõu. Teenuse hinnad tõusevad järjest, eriti on seda
teenusepakkujate turgu (pannes paika hinna ja kvaliteedi suhte)
mõjutanud COVID 19 kriis ja energiahindade kallinemine.
ning parandada teenuseosutajate tööjõu palga- ja töötingimusi.
Keskmisest pensionist ei piisa isegi poole teenuse maksumuse
VTK koostamisse kaasati ka kohalike omavalitsuste esindajad.
tasumiseks. Teenuse eest aitavad tasuda lähedased, samuti kasvab
VTKle järgnevalt on alustada koheselt seaduseelnõu välja-
kohalike omavalitsuste panus.
töötamist. Eesmärk on seadusemuudatused liita 2023. a riigi-
Näiteks: eelarve menetluse protsessiga (algab 2022 a augustis). Kui valitsus
eraldab muudatusteks vajalikud vahendid, oleks esmane võimalik
1)Viimsi vald kompenseerib aastas 25 inimese teenuse
jõustumine 2023. aasta teises pooles.
maksumust, kulutades selleks 130 000.-€,
2) Tartu linn toetab 300 inimest, panustades 1 milj. eurot. Hoolekandepoliitika suund on jätkuvalt arendada eelkõige
kodus elamist toetavaid teenuseid, et inimene saaks
3) Viljandi linn toetab ca 60 inimest hooldekodu kulude võimalikult kaua, iseseisvalt ja väärikalt elada oma enda
tasumisel, tasudes paljudel kogu pensionist puudjääva osa. kodus, kuid kvaliteetset teenust tuleb pakkuda ka hoole-
Eelarvekulu 2019 oli ca 426 000 eurot. kandeasutuses. Riik on eelnevatel aastatel pakkunud tuge
4) Rakvere linn maksab keskmiselt 65 eaka teenuse eest hoolekandeasutuste kaasajastamiseks, teenusekohtade kohanda-
kogukulus kuni 320 000 eurot. miseks ja uute loomiseks (sh dementsusega inimestele). Hoole-
kandeasutusi on toetatud ka isikukatisevahenditega ning kaetud
5) Viru-Nigula vald tasub 2020.aastal igakuiselt keskmiselt 25 üld- ja erihooldekande asutustele täiendavate tööjõukulud
isiku üldhooldusteenuse eest , suurusjärgus summas 109 000.- seoses COVID-19 haigusjuhtumitega. Eraldiseisvalt on riik
eurot aastas. planeerinud ESF-st ja ERF-st REACT-EU vahendite toel
tugimeetmeid COVID-19 mõjude leevendamiseks.
Euroopa Liidu uuel rahastusperioodil soovib Sotsiaal-
ministeerium välisvahendeid suunata eelkõige institutsionaalset
hooldusvajadust ennetava infrastruktuuri arendamisse,
pakkudes lahendusi nt eakate toetatud elamise kohtade tekkeks ja
21
dementsussündroomiga inimeste ja nende lähedastele mõeldud
teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks.
Taust
2020. aastal oli teenusekoha hind hoolekandeasutuses vahemikus
500-1793 eurot, keskmiselt 824 eurot kuus. 2020. aastal oli üld-
hooldusteenuse kogukulu ligi 90 miljonit eurot, millest inimesed
maksid ligi 78% ehk 70 miljonit eurot. Hooldekodu eest tasumisel
on inimeste omapanus kümne aasta (2010–2020) jooksul kasvanud
ligi 228% ehk pea 50 miljoni euro võrra ja omavalitsuste panus
75% ehk 8,4 miljoni euro võrra. Sageli on just kõrge omaosalus
hooldekodus põhjuseks, miks püütakse ise peresiseselt hooldami-
sega toime tulla. Mittetöötamise tõttu jäävad inimesed ilma ka
minimaalsetest sotsiaalsetest tagatistest ning elavad vaesuspiiril.
4. Suurendada asendushoolduse korraldamise kulude katteks Asendus- ja järelhooldusteenuse rahastussüsteemi eesmärk on Jätkatakse dialoogi.
eraldatavaid vahendeid motiveerida kohalikke omavalitsusi paigutama lapsi eelkõige
Sotsiaalministeerium
perepõhisele hooldusele, sh otsida pidevalt perepõhise
Rahad teenuse osutamiseks on KOV-idele eraldatud tuginedes on ette valmistamas
elukorralduse võimalusi ka nende laste puhul, kes on varasemalt
teenuse varasemate aastate hindadele. Käesoleval ajal on enamus ettepanekuid rahaliste
institutsionaalsele hooldusele suunatud. Asutuses kasvavate laste
teenuse osutajaid hindu oluliselt tõstnud. Asenduskoduteenuse vahendite
hulk väheneb vaevaliselt ning lisaks lapsi kahjustavatele mõjudele
üleandmisel omavalitsustele tekkis olukord, kus senine ministri toetusfondist
koormab see jätkuvalt KOV-e enam kulude osas. Oluline on, et
kinnitatud teenuse hind asendus vabaturu tingimustes oluliselt tulubaasi üleandmise
KOV-d kasutaksid aktiivsemalt enda võimalusi ja vastutust
kõrgema teenuse hinnaga. kohta. Esimene
perepõhise asendushoolduse soodustamise osas ning astuksid
arutelu sellel teemal
Asendus- ja järelhooldusteenuse kulud kasvavad seoses 1.juulist samme ka oma KOV-s enam perepõhiste võimaluste otsimiseks.
TSTs toimub mais
2020 jõustunud seadusemuudatusega, mille kohaselt muutus Vastutuse võtmist toetab KOV-le ka rahastuse osas suurema
2022.
minimaalne summa, millega kohalik omavalitsus on kohustatud autonoomsuse andmine.
toetama hooldusperet lapse hooldamisel. Võrreldes varasemaga Kohalike
2022. aasta augustis valmib väljatöötamiskavatsus, mis pakub
suurenes hooldusperede minimaalne toetamine kaks korda ehk omavalitsuste soov
täiendavaid lahendusi perepõhise asendushoolduse
hooldusperele makstava toetuse või tasu miinimum on edaspidi on hinnata
edendamiseks ning praeguste kitsaskohtade lahendamiseks.
pool töötasu alammäärast lapse kohta. KOVi kulusid tõstab ka olemasolevaid
Samuti soovime alustada kohalike omavalitsustega 2022. aasta mais
üldine suundumus jätkata perepõhise asendushoolduse ressursse ning leida
arutelusid toetusfondi vahendite tulubaasi andmiseks alates 2024.
väärtustamist. Omavalitsustelt oodatakse suuremat panustamist, võimalusi teenuse
aastast, mis on nii rahaliselt kui sisuliselt vajalik ja kasulik. Samuti
kui seaduses sätestatud miinimum. pandlikumaks
jätkame mitmete oluliste tegevustega ja nende kulude katmisega ka
muutmiseks.
Näiteks : 1) Kui kuni 2017. aasta lõpuni oli asenduskoduteenuse järgmise perioodi struktuurivahenditest.
hind vastavalt 1150 eurot (tavalaps) või 1450 eurot (alla 3-aastane
Asendushoolduse osa riigieelarves tõusis 2022. aastal ligi miljon
või erivajadusega laps), siis 2020. aastal ostab Tartu linn teenust
euro võrra, lisataotlustega on plaan jätkata. Positiivne on, et KOV-
hinnavahemikus 1265-2250 eurot. Tartu linn on küsinud kõigilt
d on toetusfondi vahendite kasutamisel julgemad ning panustavad
teenuspakkujatelt 2021. aasta teenuse hindade info, mille põhjal
ka omavahenditest järjest enam. See lubab eeldada, et järjest enam
22
teenuste hinnad tõusevad ca 12-31% ja on 2021. aastal mõistetakse ühetaolise pearahapõhise rahastamise sobimatust ning
vahemikus 1600-2260 eurot. Teenuse hind jääb 2020. aastal tugi lastele ja noortele on vajaduspõhisem.
eelmise aasta tasemele ainult kahes asenduskodus.
Järelhooldusteenuse hind tõuseb 2021 aastal kuni 47%, jäädes
vahemikku 590-1920 eurot.
1) Viljandi SA Perekodu kallim koht hakkab 2021 aastast
olema 2550 eurot.
Et osutada asendushooldusteenusel viibivatele lastele
võimalikult kvaliteetset teenust, mille käigus tagatakse ka
perevanematele ja teistele töötajatele vääriline töötasu, oleks
vajalik suurendada riigi poolt asendushooldusteenuse
pakkumise toetamiseks eraldatavaid vahendeid. Seejuures teeb
omavalitsusele asendus- ja järelhoolduse rahastamise
keerukaks ka asjaolu, et mõnda sihtrühma (vanema nõusolekul
asendushooldusel viibiv laps; eestkostelt ellu astuv noor;
mitteõppiv elluastuv noor) ei arvestata riigi poolt vahendite
eraldamisel. Et need sihtrühmad vajavad teenust samavõrra
kui teised asendus- ja järelhooldust saavad lapsed ja noored, ei
piisa võimalusest, et toetusfondi vahendeid võib nende jaoks
kasutada, vaid lisaks võiks toetusfondi eralduse suuruses
arvestada ka nende sihtrühmadega.
5. Leida vahendid KOVile eestkoste korraldamisega seotud Mööname, et eestkoste korraldus vajab üle vaatamist. Sotsiaal- Jätkatakse dialoogi.
kulude hüvitamiseks. ministeerium korraldas 2020 aasta lõpus kohalike omavalitsuste
seas küsitluse, et selgitada välja kohalike omavalitsuste kohustused,
Eestkoste korraldus vajab üle vaatamist, sest tänane olukord ei
kohustuste maht ja probleemkohad eestkostega seoses. Kahjuks
taga eestkostetava huvide maksimaalset kaitset. Kohalikel
laekus vastuseid vaid 28 omavalitsusest. Vastuste analüüs on
omavalitsustel on eestkostja ülesannete täitmisel probleemiks
sisendiks 2022. aasta III kvartalis läbiviidavale eestkoste uuringule,
rollikonflikt, mis seisneb kohaliku omavalitsuse avalikus
mille pinnalt otsustame edasised sammud.
ülesandes pakkuda isikule kohaseid teenuseid ja eestkostja rollis
valvata teenuste sobivuse ja kvaliteedi üle isiku esindajana. Sotsiaalministeeriumis kaalutavad lahendusvariandid on suunatud
Probleemiks on ka see, et KOVid kannavad kulusid seoses eest- eelkõige eestkostet vajavate inimeste huvide kaitsele läbi neile
kostega nii juhul, kui KOV on määratud eestkostjaks kui ka siis, vajaliku toe tagamise. Oleme kaalunud võimalusi, kuidas ees-
kui eestkostjaks on määratud füüsiline isik. Eestkostega seotud tkoste määramisi vähendada, tagades inimese huvide kaitse muul
ülesanded on olnud KOVil küll Eesti taasiseseisvumisest alates, moel. Näiteks oleme põgusalt kaalunud toetatud otsustamise
kuid nende sisu on oluliselt muutunud. Ka Perekonnakoodeksi süsteemi loomist, kus tuge vajav inimene saaks vajalikku tuge
järgi oli eestkostega seonduv teatud ulatuses kohalik ülesanne otsuste tegemisel ja eestkoste määramine ei oleks vajalik või
(eestkoste seadis rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee), kuid
näiteks ei määratud eestkostjat nendele isikutele, kes asusid
23
mõnes hoolekande- või kasvatusasutuses, seal lasusid vastavad määrataks osaline eestkoste. Süsteemi võtmekoht on toetaja ette-
kohustused nimetatud asutuste administratsioonil. valmistus. Nimelt näeme praeguse eestkostesüsteemi ühe kitsas-
kohana füüsilisest isikust eestkostjate ettevalmistuse puudumist.
Kuni 2010.a. kehtinud perekonnaseaduse kohaselt oli KOV
eestkosteorgan, kelle ülesandeks oli füüsilisest isikust eestkostja Eestkoste korralduses muudatuste tegemise üks takistustest on see,
leidmine ja kohtule eestkoste seadmiseks avalduse esitamine. et eestkoste määramiste kohta ei koguta sisulist statistikat
Vastavalt seadusele pidi eestkosteorgan korraldama ka järele- (määramise põhjuste kategooriad, kas eestkoste ja osaline või täielik
valvet. Eestkostjaks määrati tavaliselt vanavanemad või selle jms), millest tulenevalt on keeruline ka hetkeolukorra
asutuse töötaja, kus isik asus (nt hooldekodu töötaja). Juriidilist kaardistamine. Eelmainitud uuringuga kogutakse vajalik info.
isikut või KOVi ei saanud eestkostjaks määrata. Seaduses
KOV eestkostel olevate laste asendushooldusteenuse
sätestati ka eestkostja aruandekohustus, mida pidi eestkostja kord
tasumiseks eraldatakse igal aastal toetusfondi
aastas eestkosteasutusele esitama, kuid sellest olid vabastatud
sihtotstarbelised vahendid (2021. aastal summas 18,03 miljonit
vanemad.
eurot). Vahendeid võib kasutada nii asendus- kui
Alates uue perekonnaseaduse jõustumisest 2010.a. on olukord järelhooldusteenuse osutamiseks, hooldusperede toetamiseks kui
oluliselt muutunud. Eestkostjaks võib määrata ka juriidilise isiku, ka teenuste korraldamiseks. Korraldamiskuludena arvestatakse
ka KOVi. Välistatud on nende juriidiliste isikute ja juriidiliste SHS § 459 lõikes 4 nimetatud tegevuste kulutuste katmist (KOV
isikute töötajate määramine eestkostjaks, kus isik asub. Kui suure ülesanded asendushooldusteenuse korraldamisel), sh on võimalik
koormuse see KOVile tõi, võib näha Riigikontrolli auditist, mille katta nt täiendavaid tööjõukulutusi, mida KOVid nende ülesannete
kohaselt oli 2017. aasta alguses KOVi eestkostel kokku 1014 last täitmiseks teevad. Seega on võimalik laste puhul osaliselt eestkoste
(Järelaudit: omavalitsuse eestkostel olevate laste elatisraha teostamisega seotud kulutusi katta KOV toetusfondi eraldatud
sissenõudmine 17.11.2017). vahendite arvelt. Täpsem juhis ja selgitused KOV toetusfondi
vahendite kasutamise kohta on leitav Sotsiaalkindlustusameti
Leiame, et seoses eestkoste korraldamisega seotud ülesannete
kodulehelt. Füüsilisest isikust eestkostja peres kasvava lapse ja
täitmisega ja vaatamata kohustuste olulisele kasvamisele, ei ole
eestkostja toetamist ja KOV rolli arutame KOVdega
riigi poolt KOVile kulude katteks raha eraldatud.
väljatöötamiskavatsuse koostamise käigus.
Nt 1) Viljandi linnas on täna ühel spetsialistil üle 60 eestkoste-
tava, kellest ca pooled elavad oma kodudes ja kellega seonduvalt
on väga palju tööd. Optimaalne oleks ca 30-40 isikut ühel
töötajal. Ühe töötaja töötasu on praegu ca 25 000 eurot aastas.
Vajaksime juba teist töötajat ka. Seega oleks kulu ainult
töötasudele ca 50 000 eurot aastas.
2) Rakvere linnas on KOV eestkostel olevate täisealiste arv
kasvanud, 2017-2020 aastatel tõusnud 17 inimestelt 35 inimesele.
Meie piikonna kohus eelistab täisealistele KOV eestkostet, sest
lapsed ja lähedased loobuvad juba menetluse raames tihti oma
lähedase abistamisest või tekivad probleemid eestkostet vajava
inimese raha asjadega. Näiteks saadakse teada võlgade summa,
kardetakse varadega seotud kohustusi jne. See kõik on toonud
24
väga suure töömahu meie sotsiaaltöötajale, kes korraldab oma
igapäeva töö kõrvalt ka täiskasvanute eestkoste korraldamist.
3) Viru-Nigula vallas on eestkostel 8 last ja 10 täiskasvanut,
kohtus on otsuse ootel 1 ja kahe isiku puhul on eestkoste
seadmise vajadus hetkel selgitamisel. Võrdluseks 2018.aastal oli
valla eestkostel 3 täiskasvanut ja 6 last. Hetkel veel jõuab üks
töötaja toime tulla muude kohustuste kõrvalt. Kuid KOV
sotsiaalvaldkonnale järjest lisanduvate kohustuste valguses jääb
järjest vähemaks võimalus süveneda personaalselt iga eest-
kostetava vajadustesse. Kuna osa eestkostetavaid on laiali üle
vabariigi asuvates hoolekandeasutustes, siis on ka eestkostetavate
külastamine keeruline ja kulutusi nõudev.
6. Näha ette takistusteta liikumise ja ligipääsetavuse tagamise Ligipääsetavuse tagamine on riigi ja KOV ühine vastutus Jätkatakse dialoogi.
projektide rahastamine riigi eelarvelistest vahenditest või väärikat ja iseseisvat toimetulekut võimaldava elu tagamisel kõigi
Määrustes on vaja
Euroopa Liidu finantsperioodi 2021+ vahenditest ning inimeste jaoks. Ligipääsetavusest ja universaalsest disainist saab
hinnata
planeerida vajalikud vahendid EL finantsperioodi 2021- kasu kogu elanikkond, sh on suurteks sihtgruppideks eakad, lapsed,
ligipääsetavuse
2027 raames. lastega pered jt.. Teenuste planeerimisel ja keskkonna kujundamisel
rahalist mõju.
peavad ligipääsetavuse parandamiseks tegema vajalikke
Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) ja fakultatiiv-
investeeringuid ühtviisi nii riik kui kohalikud omavalitsused.
protokoll jõustusid 29. juunil 2012. Konventsiooni rakendamise
eest vastutavad erinevad osapooled sh ka kohalikud oma- Peame oluliseks rõhutada, et ligipääsetavaid lahendusi on
valitsused oma vastutusala pädevuses. PIK-i vastu võtmisel võimalik luua ning kaasava disaini ja ligipääsetavuse
juhtisid kohalikud omavalitsused tähelepanu tõsiasjale, et PIK-i põhimõttega arvestada jooksvalt ja pidevalt. Muuhulgas on
jõustumine toob KOV-idele kohustusi, mille täitmiseks ligipääsetavus üks horisontaalsetest põhimõtetest ning
puuduvad rahalised vahendid. Nt nõuab PIK ligipääsu tagamist ligipääsetavuse nõuete järgimine kohustuslik struktuurivahendite
kõigile ehitistele, ka olemasolevatele, mitte ainult uutele, samuti kasutamisel nii uuel kui lõppeval perioodil.
transpordile, infole jne. Nimetatud kohustuse täitmiseks st
Kohalike omavalitsuste edasiseks toetamiseks on vaja teada
ligipääsetavuse tagamiseks, ei ole KOV-idele rahalisi vahendeid
KOVide tegelikku ligipääsetavuse vajadust, KOVide
eraldatud.
valmidust ise ligipääsetavusse investeerida ning seniseid
On oluline, et läbi riiklike tegevuste panustataks ligipääsetavuse häid kogemusi jagada. Näiteks võiksid kohalike omavalitsuste
saavutamisse ning lisaks ERF vahenditele isikute eluruumide prioriteetide hulgas olla 2020. aastal avaldatud transpordisõlmede
kohandamiseks (mida peaks laiendama ka kütte- ja elektri- ligipääsetavuse uuringu1 objektid.
süsteemide parandamisele), leitaks täiendavaid võimalusi ka
Ligipääsetavuse parandamiseks riigis tervikuna moodustati
muudeks toetavateks meetmeteks, pidades eriti silmas ligi-
septembris 2019 ligipääsetavuse rakkerühm2, mis septembriks
pääsetavust avalikke teenuseid pakkuvatele hoonetele. Silmas
2021 töötas välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad
1 Lõpparuanne on leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/transpordi_ja_tehiskeskkonna_analyys.pdf
2 Lisateavet ligipääsetavuse rakkerühma kohta leiab https://www.riigikantselei.ee/et/ligipaasetavus
25
tuleb pidada ka seda, et toetataks nii füüsilise kui ka psüühilise lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele
erivajadusega inimesi nt lõppenud eluruumide kohandamise ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas.
toetus oli mõeldud füüsilise ligipääsu tagamiseks. Rakkerühma lõpparuandes tehakse muuhulgas ettepanekud viia
ligipääsetavuse nõue sisse KOV planeeringutesse ning kajastada
Nt Tallinn kohaliku omavalitsusena on välja töötanud Tallinna
ligipääsetavust KOV arengukavas olulise investeeringute
ligipääsetavuse arengusuunad 2016-2022. Eelmainitud
planeerimise alusinfona. Lisaks on aruandes arvukalt
dokumendi oluliseks ja kandvaks elemendiks on universaalse
ettepanekuid, mis ühel või teisel viisil suunavad KOVe
disaini ja ligipääsetavuse infosüsteemi loomine (tinglik nimetus
tulevikus suuremale ligipääsetavuse teadlikkusele ja
Accessible Tallinn), mis kajastaks ligipääsetavuse seisukorda
valikutele. 2022. aastal seatakse rakkerühma ettepanekud
hoonete, rajatiste jms linnaruumi osas, jagaks infot elanikele ja
prioriteetsuse järjekorda.
linna külalistele, aga oleks ka töövahendiks linna ametitele
ligipääsetavuse tegevuste planeerimisel ja mõõdikuks ligipääseta- Välisvahendite, sh perioodi 2021−2027 struktuurivahendite
vuse hindamisel. Planeeritav infosüsteem kavandatakse planeerimisel ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel peavad
arvestusega, et muuta see üleriigiliselt kättesaadavaks kõigi oma- kõik ministeeriumid tagama välisvahenditest rahastatavate
valitsuste jaoks. Infosüsteemi kasutamine on tulemuslik vaid investeeringute ja tegevuste vastavuse kehtivatele ligipääsetavuse
regulaarse hooldamise, sh info uuendamisega ja süsteemi nõuetele. Täiendavat teavet saab ÜKP fondide võrdõiguslikkuse
tsentraalse haldamisega. Üleriigilise portaali töös hoidmine vajab kompetentsikeskusest.
riigi poolset rahastamist hinnanguliselt aastas 20 000-.€.
7. Luua riiklik toetusprogramm noorte tugisüsteemi Sotsiaalministeerium peab oluliseks noorte, eriti NEET-noorte Jätkatakse dialoogi.
arendamiseks ja tõhustamiseks. ülesleidmiseks ja toetamiseks vajaliku koostöömudeli arendamist
koostöös kohalike omavalitsustega.
Üha enam vajab tähelepanu noorte vaimse tervise toetamine ning
noorte sotsiaalse tõrjutuse riskide vähendamine. Rõhutame Noortegarantii tugisüsteemi piloteerimise käigus ning järelanalüüsi
vajadust pöörata erilist tähelepanu haavatavatele noorte- tulemustest3 selgus mitmeid kitsaskohti, mille parendamisse oleme
rühmadele (sh NEET-staatuses noored, erivajadustega noored, valmis ka järgmistel aastatel panustama.
rändetaustaga noored) hõlbustades ligipääsu hariduse, tööhõive
Samuti on ellu kutsutud töörühm, mis toob kokku hariduse-,
ning tervise ja heaoluga seotud teabele ning nõustamisele.
sotsiaal- ja töövaldkonna eksperdid eesmärgiga kaardistada täna
Sagenevad vaimse tervise mured nagu depressioon ja ärevus.
NEET noorte toetamisel kitsaskohti ja töötada välja ning
Oluline on pakkuda noortele kvaliteetset ja kättesaadavat abi
rahastada uuest struktuurivahendite perioodist täiendavaid
vaimse tervise küsimustes ning täiendada ka noorte endi teadmisi
sekkumisi.
ja sotsiaalseid oskuseid selleks, et nad oleksid võimelised vaimse
tervise probleeme ennetama, ära tundma ja õigeaegset abi otsima. Sotsiaalministeerium koostöös Haridus-ja Teadusministeeriumi,
Praegu pakutakse noortele tuge suures osas projektipõhiselt. Haridus-ja Noorteameti ja Sotsiaalkindlustusametiga on ellu
Noorte tugisüsteemi arendamiseks ja tõhustamiseks tuleks luua kutsunud koosloome protsessi, mille raames töötatakse välja
riiklik toetusprogramm. olemasolevate praktikate põhjal ühtlane, efektiivne ja toimiv
NEET-noorte toetamise mudel KOV-idele. Protsessi on
kaasatud Tallinn, Pärnu, Viimsi, Viljandi vald ja Narva linn.
3 Noortegarantii tugisüsteemi analüüsi lõpparuanne on avaldatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel: https://www.sm.ee/sites/default/files/lopparuanne_ngts.pdf
26
28.04.2022 kabinetinõupidamisel kiitis valitsus heaks noorte-
garantii tugevdamise tegevuskava4 aastani 2027. Tegevuskava
laiendab abipakkumise võimalusi alla 30-aastastele mitteõppivatele
ja -töötavatele noortele. Lisaks pannakse uues tegevuskavas oleme
veelgi enam rõhku eri valdkondade koostööle ja ennetusele.
8. Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide Sotsiaalkindlustusamet on alustanud parkimiskaartide ühtse Jätkatakse dialoogi.
väärkasutamisega kaasnevaid probleeme. registri loomist. SKAs on loodud soodustingimustel parkimise
võimaldamise teenuse disainimise töörühm, kuhu kuuluvad ka
Olukorra parandamiseks on vaja luua üleriigiline parkimiskaartide
puudega inimesed, kes seda teenust ise kasutavad. Töörühma
register, et saada üle-eestiline ülevaade kehtivatest
arutelude tulemusel on valminud teenuse prototüüp, mida
parkimiskaartidest ning võimalus nende kehtivust kontrollida.
testitakse lõppkasutajatega.
Liiklusseaduse menetlust ja muudatuste jõustumist on korduvalt
edasi lükatud ning eelnõu on jätkuvalt Riigikogus lugemisel. Kui
seaduse muudatus jõustub enne uue teenuse valmimist, leiab SKA
ajutise lahenduse parkimiskaartide väljastamiseks ja üleriigilise
registri käivitamiseks.
Tervise valdkond
9. Tagada Haigekassa poolse rahastusega statsionaarse Alates 2020. aastast rahastab Eesti Haigekassa eraldi teenusena Jätkatakse dialoogi.
õendusteenuse kättesaadavus üldhooldekodudes kõigil õendusteenuse osutamist üldhooldekodudes, et parandada
Leida lahendused,
nädalapäevadel, ja vastavalt vajadusele nt suuremates teenuse kättesaadavust (alates 31.03.2022 on piirhind 64,74 € ühe
kuidas tagada
hooldekodudes ka öötundidel hooldekodu elaniku kohta ühes kalendrikuus). 2021. aastast
õendusteenos
võimaldatakse hooldekodudes õendusabi kättesaadavuse
Tunnustavalt märgime, et alates 2020. aastast rahastab Eesti hooldekodudes
parandamiseks alla 20 voodikohaga hooldekodudel võtta tööle
Haigekassa eraldi teenusena õendusteenuse osutamist üldhoolde- ööpäevaringselt igal
poole koormusega õde, tasutakse pearaha 20 inimese eest.
kodudes, et parandada teenuse kättesaadavust. Õendusteenust päeval nädalas.
Haigekassa on ette näinud teenuse osutamisel miinimumi, st et
üldhooldekodus osutatakse koduõenduse tegevusloa alusel, mida
teenust osutatakse tööpäevadel ning päevasel ajal. Muudel aegadel
võib omada või taotleda väljaspool kodu asuva üldhooldus-
õendusteenuse osutamine hooldekodu ning õendusteenuse osutaja
teenuse pakkuja (ehk üldhooldekodu) ise või sõlmib haigekassa
vahel on kokkuleppeline. Iga teenuseosutaja peab hindama,
lepingu vastava teenuseosutajaga, kellel on koostöölepe üld-
millised on tema teenuse saajate vajadused ning sellest lähtuvalt
kasutama olemasolevaid võimalusi. Kui hooldekodu kliendil on
tervisest tulenevalt suurem tervishoiuteenuse vajadus, kui seda
4 Tegevuskava on leitav Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: https://www.sm.ee/sites/default/files/noortegarantii_tugevdamise_tegevuskava_2022-2027.pdf
27
hooldekoduga. Kui üldhooldekodu tahab ise osutada õendus- olemasolev teenus katab, siis on võimalik kaaluda iseseisva statsio-
teenust, peab tal olema Terviseameti poolt väljastatud naarse õendusabiteenuse osutamist (kui asutuse tingimused
koduõenduse osutamise tegevusluba. vastavad, on võimalik taotleda vastav tegevusluba, palgata personal
jms).
Teenus on rahastatud pearaha põhimõttel, mille suurus on 49,77
eurot ühe üldhooldekodu elaniku kohta ühes kalendrikuus, kuhu Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse raames osutatava
kuulub ühe täistööajaga õe ressurss 40 üldhooldekodu elaniku õendusteenuse rakendumise analüüsimisel on võimalik esitatud
kohta. ettepanekut kaaluda. Analüüsi viib läbi Eesti Haigekassa.
Tegemist on teenuse osutamisega tööpäevadel, puhkepäevadel ja Hooldekodu võib taotleda õendushaigla tegevusluba. Selleks on
riiklike pühade ajal teenust ei osutata, mis ei ole mõeldav suures nõuded ja rahastusmudel olemas.
300-kliendilises hooldekodus (nt Iru Hooldekodu).
Ambulatoorne õendusteenus vajab laiendamist kõikidele nädala-
päevadele, suuremates hooldekodudes ka öötundidel.
Paljud üldhooldekodu kliendid vajavad pidevat meditsiinilist abi,
milleks hooldustöötajad ei ole pädevad.
Kaaluda tuleks võimalust statsionaarse õendusabi osutamiseks
suuremates hoolekodudes vajalike tingimuste loomiseks ja välja
töötada sellekohane teenuse rahastamise skeem läbi EHK.
10. Tagada esmatasandi arstiabi (perearstiteenus) Rahalised toetusmeetmeid ei rakendata ainult tervisekeskustele. Jätkatakse dialoogi.
kättesaadavus võrdsetel alustel üle Eesti. Väljaspool Tallinna ja Tartut ning nendega piirnevaid valdasid
töötavatele perearstidele hakati alates 2020 maksma igakuist
Üle Eesti on suur probleem perearstide teenuse kätte-
lisatasu 823,41 euro ulatuses. Lähimast haiglast enam kui 40 km
saadavusega. Eesti Haigekassa andmetel on ligi 20 000 inimest
kaugusel või saarel töötavale perearstile hakati sama muudatuse
ilma perearstita. Tervisekeskuste rajamise kõrval, kuhu on
raames maksma igakuist lisatasu 1646,82 eurot.
koondunud vähemalt 3 perearsti, tuleks toetada ka üksi töötavaid
perearste. Eelmise aasta eelarveläbirääkimistel leppisime kokku, et Sotsiaal-
ministeeriumi eesmärk on tagada perearstiabi kõigile neile lastele,
kellel ei ole perearsti. Lahendamisega tegelevad Terviseamet ja
Eesti Haigekassa koostöös Sotsiaalkindlustusametiga jätkuvalt.
Toetused esmatasandi tervisekeskuste loomiseks EL Regionaal-
arengufondi meetmest: jätkub alustanud projektide rahastamine.
Lõpparuanne on esitatud 18 projektile 56st, ülejäänutega töö
jätkub.
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus on muutmisel ja eelnõu on
läbinud parlamendis I lugemise. Muudatuste eesmärgiks on üld-
arstiabi kättesaadavuse parandamine läbi süsteemi paindlikumaks
28
muutmise ning suurema rahalise lähtetoetuse võimaldamise
perearstile või eriarstile, kes asub tööle väljaspool suuri keskuseid.
Hiljuti valminud Praxise detsentraliseerimise analüüs hindas KOV
võimalusi üldarstiabi kättesaadavuse parandamisel5. Paremaid
töötingimusi ja mitmekülgsemat teenust pakkuvate tervisekeskuste
loomisel võivad takistused olla ka organisatoorset laadi ja see on
üks näide, kus KOV võiks abiks olla.
11. Tagada koolitervishoiuteenuse rahastamine kõigile Koolitervishoiu teenuse rahastamiseks kõigile lastele on valmis- Jätkatakse dialoogi.
õpilastele. olek olemas. Seaduse kohaselt kooli pidaja korraldab kooli-
tervishoiuteenuse kättesaadavuse ning teeb järjepidevuse
Koolitervishoid vajab täiendavat rahastamist. Tervisele luuakse
tagamiseks koolitervishoiuteenuse osutajaga koostööd, tagab
vundament lapse- ja koolieas. Koolitervishoiu olulisemad
ruumide ja mittemeditsiinilise sisseseade olemasolu koolis
tegevused on tervise edendamine, haiguste ennetamine, tervise
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 25 lõike 2 alusel
jälgimine ja esmaabi. Koolitervishoiuteenust rahastab Eesti
kehtestatud nõuete kohaselt ja katab sellega seotud kulud
Haigekassa vastavalt õpilaste arvule koolis 1 õpilane - 3,93 eurot
Koolitervishoiuteenuse peamine eesmärk on kooliealiste laste
Nõutud tööaeg on 6 tundi nädalas. Keeruline on leida õde nii
tervise ja arengu süsteemne jälgimine, võimalike problee-
väikesele koormusele ja suurele vastutusele. Praegu on KOV-id
mide korral lapsevanema teavitamine ning lapse suunamine
sunnitud teenuse toimimiseks juurde maksma. Eriti raskes
täiendavateks uuringuteks ja abi saamiseks vajalike spetsialistide
olukorras on väiksemad koolid. Teema on oluline, sest laste
juurde. Koolitervishoiuteenuse hulka kuulub õpilaste ennetav
puhul on varane märkamine eriti oluline. Täiskasvanueas
tervisekontroll, mis hõlmab õendusanamneesi kogumist ja
ägenevad ja süvenevad terviseprobleemid saavad sageli alguse just
terviseseisundi hindamist. Alates 2020. aasta 1. aprillist hakkas
koolieas. Probleemideks on vähene liikumine, ülekaalulisus, neti-
kehtima kooliõdedele mõeldud nüüdisajastatud tegevusjuhend.
sõltuvus, rohke stress, vaimne tervis. Suures osas on kooliõe
Täpsustatud sisuga koolitervishoiuteenus on suunatud tervise
tegevus ennetustegevus.
edendamisele ja haiguste ennetamisele, tervisliku koolikesk-
Nt 1) Nõo vald maksab põhikooli tervishoiutöötajale oma eel- konna kujundamisele, tervise järelevalvele ning vajaduse korral
arvest töötasu 0,5 ametikoha eest kuus 270 eurot. Kulu aastas esmaabi osutamisele. Koolitervishoiu teenuse eest tasutakse
kokku 4 4 65 eurot. partneritele püsitasu põhimõttel. Koolitervishoiuteenuse
rahastamine kasvas 2021. aastal võrreldes 2020.aastaga 5%.
2) Lääne- Virumaa vald – valla eelarvest makstakse perearstile
400 EUR täiendavat toetust Alates 2021 aasta sügisest vaktsineerivad kooliõed ka
3) Elva - kohalik omavalitsus tagab tasuta ruumid ning maksab COVID-19 vastu. 2021. aastal kasutas koolitervishoiuteenust
kokku 84 200 õpilast ehk ligi 51% õpilaste koguarvust. Kooli-
spetsiaalse arvutiprogrammi kuutasu (2018. aastal 1169 eurot)
tervishoiuteenuseid kasutanud õpilaste arv kasvas 2020. aastaga
ning toetatud on koolitervishoiuteenuse pakkuja ruumide
võrreldes 17%. Teenust kasutanud õpilaste arvu suurenemine
sisustamist (2018. aastal 1518 eurot).
5 Analüüs on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel:
https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/omavalitsustele_ulesannete_detsentraliseerimise_analuus.zip?download=1
29
4) Anija valla poolt on tagatud teenuse osutajale tasuta ruumid ja on seotud COVID-19 vaktsineerimisega ja COVID-19 testide
samuti nende sisustus. tegemisega kooliõe poolt.
5) Konguta Kool 80 õpilast, sissetulek 314 eurot kuus (summa Märgime, et vajaduse korral on võimalik vaadata koostöös
sisse peab mahtuma kooliõe palk, nõutud koolitused, vahendid, osapooltega üle olemasolevate teenuste hinnad. Piirhinna
alustades kabineti sisustamine, koolitervishoiu IT lahendus). arvutamine toimub vastavalt sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a
määrusele nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse
Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse
osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“, sealjuures
arvestatakse ka Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018. a määrusega
nr 62 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide
täpsem sisu ning kriteeriumidele vastavuse hindajad, tervishoiu-
teenuste loetelu hindamise tingimused ja kord, tervishoiu-
teenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord ning
arvamuse andmise kord”. Lõpliku piirhinna kiidab heaks ja
esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Eesti Haigekassa
nõukogu arvestades ravikindlustuse seaduse kohaselt
ravikindlustuse eelarve võimalusi.
Mis puudutab koolitervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke
ruume ja vahendeid, siis vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumi-
seadusele (§ 43 lg 2) kooli pidaja tagab ruumide ja mitte-
meditsiinilise sisseseade olemasolu koolis tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse § 25 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete
kohaselt ja katab sellega seotud kulud. Aparatuur, tarvikud,
ravimid jm teenuse osutamise jaoks vajalik kulu on arvestatud
teenuse hinna sisse.
Seega on jätkuvalt koolitervishoiuteenuse hinna
muutmine võimalik, kui teenuste osutajate ühendused
esitavad haigekassale argumenteeritud ettepaneku
hindade muutmiseks. KOVide osaluse kindlaks-
tegemiseks teeme ettepaneku, et ELVL koostaks
konkreetse ülevaate, kes kui palju ja mille eest
koolitervishoiuteenuse osutamisel juurde maksab.
12. Laiendada erisoodustuse vabastust töötaja vaimse tervisega Töötervishoiu, sh vaimse tervisega tegelemise, kulud on maksu- Jätkatakse dialoogi.
seotud teemadele- eelkõige vaimse tervise tasakaalus vabad, kui need tulenevad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
hoidmise kulud, nt nõustamisteenused, supervisioon jms. § 13 lõikest 1. See tähendab seda, et:
Vaimse tervisega seotud teemad on kasvav probleem eriti
koroonajärgses- ja -aegses ühiskonnas. Oluliselt on kasvanud
30
nõustamise, supervisiooni ja psühholoogilise toe vajadus. Mures 1) tööandja on hinnanud töökeskkonna riskianalüüsiga
inimesed pöörduvad sotsiaalvaldkonna spetsialistide poole tihti töökeskkonnas esinevaid ohutegureid (sh psühho-
just nõustamisteenuse või psühholoogi teenuse leidmiseks, aga ka sotsiaalseid) ja nendega seotud riske töötajate tervisele;
teenuse eest tasumiseks toetuse saamiseks.
2) tööandja on koostanud töökeskkonna riskianalüüsi alusel
Ka KOV-i enda spetsialistid, eriti sotsiaal- ja haridusvaldkond, tegevuskavas, milles on näinud ette meetmed riskide
vajavad õigeaegset supervisiooni ja psühholoogilist tuge, et vältimiseks või vähendamiseks.
vältida läbipõlemist. Haigekassa kulul teenuse õigeaegne saamine
Samuti ei kuulu maksustamisele töötervishoiuarsti otsuse alusel
on praktiliselt võimatu (pikad järjekorrad ulatuvad kuudesse).
konkreetsele isikule tulenevalt tema töö iseloomust ennetus-
Tasuline teenus on psühholoogi puhul kallis. Siinkohal võiks olla
tegevuseks või taastusraviks tehtavad kulud. Arsti soovitus peab
võimalus tööandjal neid kulusid hüvitada vähemalt siis, kui
olema arusaadav ja täidetav ning seotud konkreetse töötaja töö
teenuse vajadus on otseselt töö iseloomust või -keskkonnast
iseloomust tuleneva võimaliku tervisekahjustuse ennetamise või
tingitud.
vähendamisega. Kui töötervishoiuarsti soovitus on üldsõnaline,
Tööandjal võiks olla erisoodustuse vabastus mitte ainult siis on tegemist erisoodustusega.
sportimise toetamisel vaid ka vaimse tervise hoidmisel.
Seega, kui tegevus tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse
seadusest ja selle alusel väljaantud õigusaktidest, siis ei loeta
seda tegevust erisoodustuseks.
Oluline on, et kulutused, mis tööandja lähtuvalt töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1 teeb, on ka dokumentaalselt
tõendatavad, et maksuhaldur ei käsitaks tema poolt tehtud
kulutusi erisoodustuse või ettevõtlusega mitteseotud kuluna.
Tulumaksuseaduse § 32 lõike 2 kohaselt on kulu ettevõtlusega
seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu
saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse
säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seoses ettevõtlusega on
selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1. Tulumaksuseaduse § 48 lõike
55 kohaselt ei maksustata erisoodustusena töötaja tervise
edendamiseks tehtavaid kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse
registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastus-
arsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi
või kliinilise psühholoogi 100 euro ulatuses töötaja kohta
kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele
töötajatele.
Erisoodustuste kohta on täpsemalt kirjeldatud ka Maksu- ja
Tolliameti kodulehel:
31
https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-
ja-sotsiaalmaks/erisoodustused/tootervishoid
13. Tagada ravikindlustuseta isikutele esmatasandi arstiabi Sotsiaalministeerium ei poolda kindlustuspaketi kaheks Jätkatakse dialoogi.
kättesaadavuseks selle rahastamine riiklikest vahenditest, jagamist.
täna on ravikindlustuseta inimeste abistamine kohaliku
Sotsiaalministeerium analüüsis, kas luua eri sihtrühmadele erineva
omavalitsuse vastutada.
ulatusega paketid, nt katta ravikindlustamata isikutele ainult esma-
Tagamaks Põhiseadusest tulenevat kõigi elanike õigust tervise tasandi kulutused. See tekitaks aga olukorra, kus tuleks hakata
kaitsele, tagada ravikindlustusega hõlmamata isikutele tasuta sekkumiste kaupa määrama, mis peaks inimesele lisaks pere-
esmatasandi tervishoiuteenus ja katta nende statsionaarse arstiabile ja vältimatule abile olema veel kaetud ja mis mitte.
raviteenuse kulud. Näiteks on perearstiabi kättesaadavusest vähe abi, kui perearstil ei
ole võimalust väljastada soodustingimusel retsepti ja seetõttu ei
Tunnustavalt tuleb märkida, et alates 2021. aastast toimub
suuda inimene kindlustuse puudumise tõttu soetada vajalikke
rinnavähi, emakakaela vähi ja jämesoolevähi skriining ka
ravimeid. Seega oleks teenusepaketi diferentseerimine poolik
ravikindlustamatutele tasuta. Tagada tuleb tasuta esmatasandi
lahendus, mis paneks perearstidele ebaproportsionaalse
statsionaarse ravi teenuse osutamine ravikindlustamatutele.
vastutuse tegeleda nende pädevusse mittekuuluvate haigus-
Nt: 1) Tallinnas osutatakse ravikindlustamata isikutele seisunditega või leida patsiendile võimalus saada kindlustus, et
statsionaarset abi Kallavare Haigla AS-is 120 ravikindlustusega patsienti edasi suunata või alustada vajalikku ravi.
hõlmamata isikule. Vastuvõtul AS Lääne-Tallinna Keskhaigla
Seega ei saa ministeerium toetada teenuste paketi eristamist
Kopli Polikliinikus, lisaks öömajades õendusteenuse osutaja
sõltuvalt kindlustuse olemasolust. Arenenud ühiskondades
poolt. Linnaeelarveliste vahendite kulu 2020.a oli 138 000 eurot,
riiklike ravikindlustussüsteemide puhul on see ka õigustatult tava-
kulu 2021.a on 138 000 eurot ja sama summa on planeeritud ka
pärane lähenemine. Võttes arvesse teiste riikide kogemust ja vara-
2022. aastasse.
semaid uuringuid ning arvestades Eesti tervishoiusüsteemi praegust
2) Tartu kulu ravikindlustuseta isikutele aastas on 6000.-. korraldust, oleme pigem analüüsinud ja teinud ettepanekuid ravi-
kindlustuse universaalseks laiendamiseks kogu elanikkonnale.
Vastav eesmärk on püstitatud ka Rahvastiku tervise arengukavas
2020-2030.
Analüüs ja ettepanekud tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlik-
kuse ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ravi-
kindlustamata isikutele esitati VV-le 2021 aasta aprillis. VV nõu-
pidamisel ei tehtud otsuseid kindlustuskaitse laiendamise osas.
Sotsiaalministeerium jätkab osapooltega läbirääkimisi, et laiendada
ravikindlustus kogu elanikkonnale.
14. Tallinna Haigla täiendav finantseerimine tasutud Eelmisel aastal lepiti kokku, et Tallinna Haigla rahastamise Jätkatakse dialoogi.
käibemaksu arvelt. + ca 100 mln läbirääkimised eelarveläbirääkimiste töörühmas on lõpetatud ja
eurot Sotsiaalministeerium jätkab läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga.
Tallinna Linnavolikogu otsustanud rajada Narva mnt 129, 129b
kinnistutele uue meditsiinilinnaku – Lasnamäe meditsiinilinnaku,
32
kuhu ehitatakse kaasaegne ca 550 kohaline aktiivravi haigla, mis Euroopa Komisjon kiitis Eesti taastekava heaks septembris 2021.
koondaks endasse valdava osa tänaste Tallinna keskhaiglate Tallinna Haigla rajamist toetatakse 280 milj euroga.
ravitööst. Uue kavandatava Tallinna Haigla ravitöö maht
Täpsustus sept 2022: Vabariigi Valitsus otsustas 30.06 2022 Eesti
moodustab ca 25% kogu Eesti eriarstiabi ravitöömahust ning
taaste- ja vastupidavuskavast välja jätta kolm projekti, sh Tallinna
sellest töömahust ca 50% pärineb väljastpoolt Tallinna ning
Haigla rajamise.
Harjumaad. Läbitud on projekti määratlemise ja funktsionaalse
arengukava koostamine (SoM-i poolt heaks kiidetud 19.veebruar
2019.a), koostatud detailplaneering aadressil Narva mnt 129 ja
129b. DP on plaanis kehtestada märtsis 2021.a.
Orienteeruv objekti rajamise ehitusmaksumus on 520 mln €,
millest haigla seadmestamise ja sisustamise maksumus ca 70 mln
€. Rahastamine lahendatakse linna ja sotsiaalministeeriumi ning
rahandusministeeriumi ühistegevusena.
2021.a oktoobriks on tulnud rahastuse osas toetavad seisukohad
EL taasterahastu fondi vahenditest Tallinna Haiga rajamise
finantseerimiseks 280 mln euroga.
Arvestades Tallinna Haigla rajamise kogu maksumust on
möödapääsmatult vajalik ka riigi eelarveline panus, millest
tulenevalt on ettepanek Vabariigi Valitsusel täiendavalt lisaks EL
taasterahastu vahenditele toetada riigieelarvest Tallinna Haigla
rajamist ca 100 mln euroga, mis oleks ligilähedaselt võrdväärne
Tallinna Haigla projektilt saadava käibemaksu summaga.
Ministeeriumi ettepanekud ja selgitused6 Töörühma
nr ELVL seisukoht kokkulepe,
Ettepanek ja põhjendus
eriarvamused
1.
1. Suurendada kohalike omavalitsuste omapanust sotsiaalsesse kaitsesse Kohalikud omavalitsused on valmis panustama sotsiaalsesse Jätkatakse dialoogi.
vähemalt samas tempos tulubaasi kasvuga, eelisarendades kodus elamist kaitsesse vastavalt elanike vajadusele ja omavalitsuse võimalustele.
toetavate teenuste pakkumist ning toetatud elamise võimalusi eakatele. Kindlasti aitab sellele kaasa tulubaasi kasv.
Hoolekandelise abi pakkumine kohalikes omavalitsustes on ebaühtlane ja ei ole alati Oleme nõus, et kodus elamist toetavad teenused vajavad
piisav. Kuna kohalike omavalitsuste omapanuse osakaal maksutuludest ja arendamist, kuid üheks takistuseks on teenuse osutajate puudus.
toetusfondist sotsiaalsesse kaitsesse vähenes oluliselt aastatel 2009-2018 ja on alles Selleks ja lähedaste hoolduskoormuse vähendamiseks, on kindlasti
viimase kahe aasta jooksul kasvama hakanud ning sotsiaalhoolekanne on pikka aega vaja integreerida sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. Suur osa isikutest,
olnud alarahastatud, on tulubaasi kasvu tingimustes asjakohane eeldada, et kohalikud
omavalitsused investeeriksid sotsiaalsesse kaitsesse tulubaasi keskmisest kasvust
6 Sotsiaalministeeriumi ettepanekud Eesti Linnade ja Valdade Liidule 2022.aasta riigieelarve läbirääkimisteks koos põhjalikumate selgituste ning tulemusnäitajatega on kättesaadavad
Sotsiaalministeeriumi veebilehel: https://somblogi.wordpress.com/2020/12/12/milliste-ettepanekutega-laheb-riik-vastu-eelarvelabiraakimistele-linnade-ja-valdade-liiduga-2/#_ftn1
33
rohkemgi, eelisarendades teenuseid. Selle üheks eelduseks on, et omavalitsused kes vajavad pikaajalist abi ja saaksid hakkama kodus, vajavad ka
pööraksid senisest enam tähelepanu abivajajate leidmisele ning nende nõustamisele tervishoiuteenuseid nt koduõenduse teenust.
ja toetamisele.
Rahaliste vajaduste ja võimaluste hindamiseks on vajalik põhjali-
Hoolekande suund on pakkuda hooldusvajadusega inimestele nende vajadustele kum analüüs, kui hetkel ettepanekule lisatud selgitused. Sotsiaal-
vastavat kõrvalabi ja hooldust eeskätt tavapärases elukeskkonnas ehk kodus ja kaitse kulude osakaalu tõstmine saab tulla ainult mingite teiste
kogukonnas ning vaid äärmise vajaduse korral asutusepõhiselt. Eesmärk on valdkondade osakaalude vähenemise arvelt. Oleks abiks, kui oleks
suurendada iseseisvat elamist toetavate teenuste kasutajate arvu võrreldes võimalik välja tuua ka valdkondi või tegevusi, mis KOVide poolt
ööpäevaringsel üldhooldusteenusel olevate inimeste arvuga. on täna ülerahastatud või ebamõistlikult rahastatud?
Täisealiste inimeste lähedaste hoolduskoormuse vähendamiseks peaksid kohalikud Kindlasti tuleb jätkata KOVide sotsiaalkaitseliste kulude analüüsi.
omavalitsused investeerima senisest enam kodus elamist toetavate teenuste (isiklik Esialgsed tulemused näitavad, et KOVidelt kogutavate andmete
abistaja, tugiisik, koduteenus, päevahoiuteenus) pakkumisse, sest vajadus teenuste alusel ei ole võimalik korrektseid järeldusi teha.
järele on suurem kui tegelik pakkumine. Teenused peaksid olema kättesaadavad igas
KOVde panus sotsiaalkaitsesse on kahtlemata oluline. Siinjuures
omavalitsuses.
tuleb siiski arvestada ka viimaste kriiside tagajärjel muutunud
Hoolduskoormusega inimestele tuleks pakkuda hoolduskoormusega toimetulekuks olukorda, kus ollakse üsna tugeva majandusliku surve olukorras.
vajalikku tuge, näiteks psühholoogilist tuge, koolitusi, võimalust osaleda
Teenusmajade rajamine vajab meedet, kus KOVide osalus on
tugigruppides jne. Hoolduskoormusega inimesed on ja jäävad ka edaspidi oluliseks
võimalikult madal (nt mitte kõrgem kui nt 10%). Lisaks on oluline,
abistavaks ressursiks kohalikele omavalitsustele, mistõttu kui neil puuduvad vajalikud
et meetme raames saaks teenusmajade rajamisel teha kootööd
oskused või nad on emotsionaalselt läbi põlenud, sest ei ole saanud piisavat või
erasektoriga. Arvestades COVID-19 järelmõju, sh eeldatavat
õigeaegset tuge, ei ole nad võimelised ka kvaliteetset abi pakkuma oma lähedastele.
majanduslangust, ei teki KOVidel juurde vahendeid, mille arvelt
Pikemas perspektiivis võib see tähendada nii hooldusvajadusega kui
investeeringuid ja uue taristu ehitamist realiseerida. Meetmes võiks
hoolduskoormusega inimeste toimetulekuraskuste süvenemist ja omavalitsuse
olla taotlejaks või omaosaluse maksjaks erasektor, kes tulevikus
kulude suurenemist.
võtaks teenusmaja opereerimise enda hallata, st et meetmes tekiks
Võimalikult pikalt iseseiva elu võimaldamiseks peaksid kohalikud omavalitsused võimalus omaosalust jagada KOVdel erasektoriga.
looma ja arendama vanemaealistele mõeldud toetatud elamise teenuskohti
Tänuväärne on, et ESF meetmetest saab taotleda kodus elamist
teenusmajades. Toetatud elamise teenus on mõeldud vähest kõrvalabi vajavatele
toetavate teenuste rahastamist. Meetmest võiks kaaluda lisaks
eakatele, kellel ei ole ööpäevaringset hooldusvajadust, kuid kes vajavad regulaarselt
teenuse loomisele ka olemasoleva teenuse laiendamist ehk uute
igapäevaelu toetavaid teenuseid. Teenusmajas asuvad inimeste kodud, ehk eakatele
teenuskohtade loomise rahastamist.
mõeldud väikesed korterid ning elanike suunatud ühised ajaveetmise ja toetavate
teenuste pakkumise ruumid. Seoses elanikkonna vananemisega on üldhooldusteenuse teenus-
kohtadest juba praegu puudus ja seetõttu on teataval hulgal
Vanemate hoolduskoormuse vähendamiseks, erivajadustega lastele hariduses toe
ööpäevaringse üldhooldusteenuse kohti siiski vaja juhtudeks, kus
pakkumiseks ning huvitegevuse tagamiseks peaksid kohalikud omavalitsused
kodus elamist toetavad teenused ei kata inimese teenusvajadust.
tulemuslikumalt kasutama toetusfondist eraldatavat raske ja sügava puudega laste
Üldhooldekoduteenusele suunamist saab mõjutada ka läbi riigi
tugiteenuste toetust. Laste vajadustele tuleb läheneda terviklikult, mida toetab näiteks
teenuste parema toimimise ja kättesaadavuse, nt taastusravi või
omavalitsuse haridus- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide tihe koostöö ning eraldatud
statsionaarse õendusabi kättesaadavus ja teenuse mahu ebapiisavus,
vahendite paindlik kasutamine.
perearstiabi vastutus (kõrges eas inimene on perearsti nimistus, aga
34
reaalseid kontakte ei ole olnud mitmel aastal), erihoolekande-
teenuste kättesaadavus jne Hoolduskoormusega inimestele toe
pakkumine nõuab nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste panust,
sest ka riigi rahastataval erihoolekandeteenusel olevate või teenust
vajavate klientide hooldajad vajavad tuge.
Pakkuda sotsiaalteenuseid ja muud abi vastavalt inimese hinnatud Kohalikud omavalitsused osutavad abi ja korraldavad teenuseid Jätkatakse dialoogi.
abivajadusele. vastavalt inimese hinnatud abivajadusele. Tähelepanu vajab SHS
sätete sõnastus, mis kohati vajab täpsustamist. Riigikohtu n.ö
Puuetega inimeste abivajaduse hindamisel ning toetuste ja teenuste pakkumisel on
Narva lahendis on tõdetud: „Kolleegium möönab, et sotsiaalhoole-
suund lihtsustada abi andmise korraldust. Abi andmise teekond peaks algama
kande seaduses on terminit puue ja selle raskusastmeid kasutatud
eelistatult kohalikust omavalitsusest, kus hinnatakse inimese abivajadust,
ebajärjekindlalt, mis võib raskendada omavalitsusüksustel seaduse
koordineeritakse abi saamist ning suunatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse või
rakendamist.“
riiklikele teenustele (nt rehabilitatsiooniteenusele, abivahendit taotlema).
KOVe suunatakse juba kohe täna siduma abistamiskohustus
Sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõikest 1 tulenevalt selgitab kohalik omavalitsus
puudest lahti ja kõik otsused peaksid sündima hindamise
välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. Toetuste ja
tulemusel, samas puudub täisealise inimese abivajaduse hindamise
teenuste pakkumisel tuleb võtta arvesse inimese tegelikke vajadusi, hinnata
töövahend.
individuaalset abivajadus ja seda, milline teenus vastab pöörduja abivajadusele.
Abivajaduse hindamine ja teenuste osutamine peaksid toimuma inimesekeskselt, Kohaliku omavalitsuse vaates on loomulik, et abivajadusega
lähtuma konkreetse inimese tegelikest vajadustest ega tohiks olla seotud piiravate inimene peab vajaliku abi saama ja abistamine ei tohi takerduda
eeltingimustega. Oluline on jälgida, et omavalitsus ei tohi oma määrustes ega abi vorminõuete tõttu. Samas on riigi teenuste puhul tavapärane, et
andmisel seada seaduses sätestatust kitsamaid tingimusi (nt puude raskusaste või need võivad olla seotud puude olemasolu või raskusastmega
2.
puude liik). Eelkõige tuleb pakkuda abivajaduse tekkimist või süvenemist ennetavaid (soodustus retseptiravimitele, tasuta sõiduõigus jne).
meetmeid ning vältida olukordi, kus inimene jääb abitult süsteemide vahele (nt
Teeme ettepaneku, et sama põhimõtet rakendataks ka riiklike
lapseeast täiskasvanuikka jõudmisel, hariduselust tööellu üleminekul,
teenuste ja toetuste puhul, mis seotaks puude määramisest lahti, et
tervisesüsteemist hoolekandesse üleminekul).
inimene ei peaks teenuse või toetuse saamiseks puuet taotlema,
Menetluses on sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu, millega seotakse ööpäevaringse vaid ta saaks vajaduspõhiselt abi, nt rehabilitatsioon, abivahendid
erihooldusteenuse osutamine puudest lahti8. Teiste riigiteenuste puudest lahti jne.
sidumist on planeeritud käsitleda pikaajalise hoolduse korraldust puudutavate
Täielikult hindamispõhisele lähenemisele minek eeldab vajaliku
seadusemuudatuste väljatöötamiskavatsuses, mis esitatakse 2022. aastal. Sama aasta
hindamispädevuse ja töövahendite olemasolu. Vajalikud on ühtsete
lõpuks valmib Sotsiaalministeeriumi tellitud analüüs, mille tulemusel on võimalik
hindamisvahendite juurutamine, süsteemsed hindamispädevust
pakkuda omavalitsustele abivajaduse hindamise instrumenti. Seejärel luuakse
ühtlustavad koolitused ja KOVide toetamine ühtse hindamis-
abivajaduse hindamisele IT-lahenduse ja täiendatakse SHS-i selliselt, et KOV
praktika kujundamisel
teenused oleksid selgelt seotud hinnatud abivajadusega.
KOVi jaoks tähendab olukord, kus senised erivajadusega inimeste
kodus elamist toetavad teenused on lahti seotud puude olemas-
olust, selget kulude suurenemist nii teenuste kui tööjõukulu osas.
Eeldatavalt kasvab abivajaduse hindamiste arv, lisaks tuleb hinnata
35
ka seda osa abivajadusest, mida praegu võiks katta hindamine
puude määramisel.
KOV nõustamisele pöördub üha enam inimesi, kellel ei ole puuet
pikendatud, mistõttu nad on ilma jäänud senisest riigi korraldatud
abist. KOVle tähendab see nii suurenevat nõustamiste hulka kui
otsest rahalist kulu (toetused abivahendite ostuks jne).
Oluline on mõtestada ka seda, kas inimene vajab hoolekande-
teenust või on küsimus muude teenuste puudulikus korralduses (nt
piisava liinivõrguga, madalapõhjaline ühistransport vs
sotsiaaltransporditeenus).
Suunata enam tähelepanu inimeste konkurentsivõime ja tööhõive Jätkatakse dialoogi.
toetamisele kohalikul tasandil, eeskätt mitteõppivate ja mittetöötavate noorte Kohalikud omavalitsused pööravad üha enam tähelepanu noortele,
tagasiaitamisel haridusse ja tööturule, et ennetada noorte suurenevat kes vajavad või võivad vajada abi. NEET noorte projekt on tänu-
sotsiaalabivajadust tulevikus. väärne algatus, aga projekt vajaks oluliselt paremat andmekvaliteeti
selleks, et KOV saaks sisuliselt kasutatava tööriista. Kohaliku oma-
Kohalikud omavalitsused on inimestele kõige lähemal ja võimalus aidata kaasa valitsuse vaates tuleb enam luua selgust, millised on Töötukassa
mittetöötava ja mitteõppiva inimese suunamiseks haridusse või tööturule on suur. tegevused noorte tööle saamise toetamiseks
Tööhõive ja noorte konkurentsivõime edendamine peaks olema oluline ja
süsteemne ka kohaliku omavalitsuse tasandil, mitte ainult Töötukassa vastutusel. Endiselt on probleemiks ressursipuudus ja välisabi rahastus ei ole
lahendus, kuna see on ajutine, ka välisrahade taotlemine ja
Tihtipeale ei piisa ainult inimese Töötukassasse suunamisest toimetulekutoetuse kasutamine (aruandlus jm reeglid) eeldab selleks ressursi olemasolu.
saamise nõude täitmisel. Kohalikul omavalitsusel on rohkem potentsiaali ja
võimalusi toetada inimeste tööhõives osalemist, kui seda tänaseni tehtud on. Oleme Probleemiks on ka suhteliselt suur halduskoormus – selleks, et
seadnud eesmärgiks, et noortegarantii tugisüsteemi seires osalevate kohalike saavutada tulemusi, tuleb teha individuaalset juhtumitööd, mis
omavalituste arv kasvaks järjepidevalt ning jõuaks 2020. aasta algtasemelt, mil seires eeldab vastavate teadmistega juhtumitöötajate olemasolu KOVi
3.
osales 46 omavalitsust, 60 seires osaleva omavalitsuseni aastaks 2024. tasandil. Sihtrühma vanusest tulenevalt (16-26 ea) on keeruline
juhtumikorralduslikku vastutust jagada lastekaitsetöötajate ja
Näiteks on kohalikele omavalitsustele loodud kasutamiseks noortegarantii sotsiaaltöötajate vahel, st et tegelikult vajatakse KOVi tasandile
tugisüsteem (NGTS), mille eesmärk on võimaldada kohalikele omavalitsustele eraldi sihtrühmapõhiseid juhtumikorraldajaid – selleks, aga ei ole
andmeid mitteõppivate ja mittetöötavate noorte kohta ja pakkuda potentsiaalselt abi- ressursse.
vajavatele noortele proaktiivselt ja sihitatud juhtumikorralduslikku abi, et noor
jõuaks võimalikult kiiresti vajalike toetuste ja teenusteni. NGTS on täna kohalike Samuti on küsimus teenuste ja toetuste pakkumises, paljud noored
omavalitsuste kasutuses olnud alates 2018. aasta juunist. Aja jooksul on paranenud vajavad kompleksteenuseid, mis ei pruugi olla seotud karjääriga
STARi NGTS IT-lahendus funktsionaalsus ja andmekvaliteet. Alates esimesest vaid hoopis nende erivajaduse või vaimse tervise seisundiga.
seirest on NGTS kasutanud 15 kohalikku omavalitsust, kelle seiretes osalemisest Selliste teenuste kättesaadavus KOViti võib olla väga erinev.
võrreldes on näha, et noorte abistamise efektiivsus ja tulemuslikkus sõltub sellest, kui Probleemide ennetamiseks tuleks hakata noortega tegelema juba
järjepidevad on kohalikud omavalitsused noortele abi pakkumisel. varem – põhikooli 7. või 8. klassis, siis on võimalik ennetada
Ettepanek kohalikele omavalitsustele on järgmisel aastal viia läbi NEET-olukorras hilisemaid karjäärialaseid probleeme.
noorte toetus-ja koostöömudeli rakendamise koolitused. Selleks on oluline, et
36
kohalikud omavalitsused mõtestaksid oma konteksti raames, milline on täna nende Kui tööturuteenused loetakse KOVi jaoks tungivalt soovituslikuks
piirkonnas olukord ja millised on nende noorte vajadused. Selleks on oluline, vaadata teenuseks, siis vastavate teenuste korraldamiseks tuleb suurendada
üle kohalikus omavalitsuses kasutusel olev süsteem ja kaardistada olemasolevad KOVide tulubaasi.
ressursid, sh koostööpartnerid, kellele on võimalik inimeste abistamiseks koostööd
Riigi tasandil on fookus koondunud noortele ja puuetega
teha. Samuti peame mõistlikuks kasutada töötukassa ja kohaliku omavalitsuse
inimestele. Üks suur grupp, kelle tööle saamise ja abistamisega on
koostöö paremaks toimimiseks piloteeritud koostöömudelit.
suured probleemid, on alkoholi liigtarvitajad. Alkoholisõltuvusest
väljaaitamine ei ole KOV pädevuses ja KOVile jõukohane, aga
alkoholi liigtarvitamine on üks olulisemaid sotsiaalprobleemide
põhjustajaid. Nimetatud probleemi lahendamiseks oleks kindlasti
vajalik suurendada riigi panust.
Toetada asendushooldust vajavate laste asutustesse paigutamise asemel Kohalikud omavalitsused nõustuvad seisukohaga, et pere on Jätkatakse dialoogi.
peredesse jõudmist ja pakkuma vajaduspõhist tuge asendushoolduselt lapsele kõige parem koht kasvamiseks ja arenemiseks.
Vt ka
lahkuvatele noortele.
Hooldusperede leidmiseks ja püsimiseks ei piisa ainult KOVi toest. asendushoolduse
Perepõhine hooldus on oodatust tagasihoidlikumalt arenenud. Institutsionaalsel Vajalik on laste asendushooldusele jõudmise põhjuste jm laste kokkulepet ja edasisi
hooldusel viibivate laste arv on loodetust suurem ning planeeritust vähem on tausta ning erivajaduste analüüs, millele tuginevalt saaks kaardistada tegevusi ELVL
erinevate laste jaoks sobivaid hooldusperesid. vajalikud teenused. On vaja riigi panust, et laste abistamiseks ettepanekute juures
vajalikud teenused oleksid peredele kättesaadavad, KOV seda oma punkt 4.
Oleme seadnud eesmärgiks, et mitteinstitutsionaalsele asendushooldusele paigutatud
võimalustega alati tagada ei saa.
laste osakaal kõigist asendushooldusele paigutatud lastest10 kasvaks 65%lt 2020.
aastal 70%ni 2024. aastal. Perepõhisel asendushooldusteenusel on esitatud andmete alusel
2019. aastal olnud 65% asendushooldusteenust vajavatest lastest,
Kohalikud omavalitsused peaksid toetusfondi vahendeid senisest enam kasutama
vastav protsent on aasta-aastalt suurenenud. Kas on andmeid, mis
perepõhise hoolduse soodustamiseks, seejuures kaardistama oma piirkonna asendus-
asjaoludel (nt asendushooldusel oleva lapse tervisest tulenevad
hoolduse vajadused ning tagama piisaval hulgal perepõhiste või peresarnaste
põhjused, mis nõuavad ööpäevaringset hooldust, vanus, käitumis-
4. teenuste pakkumise. Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga peaksid kohalikud oma-
häired vm) ei ole leitud ülejäänud pisut vähem kui 35% juhtudest
valitsused panustama rohkem hooldusperede leidmisse ning nende püsimisse,
alternatiivi institutsionaalsele hooldusele? Kuivõrd praktikas on
seejuures on perede toetamisel kohalikel omavalitsustel võtmeroll. Kohalik
juhtumeid, kus asendushooldus perekonnas on vormiliselt
omavalitsus lapse eestkostja ja teenuse korraldajana peab lapse heaolu tagamiseks
lõpetatud ja sama hoolduspere jätkab tegevust institutsionaalsena,
olema asendushooldusteenuse osutajale ka sisuliseks toeks kogu hoolduse vältel.
siis millised on ettepanekud vältimaks asendushooldust pakkuvate
2022. aasta aprillis valmib Sotsiaalministeeriumis koostöös partneritega välja-
asutuste tegevust perepõhise asendushoolduse vastu töötamisel.
töötamiskavatsus perepõhise asendushoolduse soodustamiseks. Väljatöötamis-
kavatsuses pakutakse välja õiguslikud lahendused nii hooldusperede leidmise, KOV suunal on sõnastatud ootused kaardistada piirkonnas
toetamise kui ka mitmekesisuse tagamiseks erinevate vajadustega lastele. Samuti asendushoolduse vajadus, tagada piisaval hulgal perepõhiste
esitatakse väljatöötamiskavatsuses ettepanekud asendus- ja järelhoolduse toetusfondi teenuste pakkumine, hooldusperede leidmine ja püsimisse
rahastamise korraldusega seoses. panustamine jne. Täpsustamist vajab, et kuna töö hooldusperedega
on olnud teadaolevalt SKA tegevuste loetelus, siis milline on edas-
Samuti on kohalike omavalitsuste ülesanne planeerida noorte elluastumist ja järel-
pidi SKA roll asendushoolduse tagamisel või rollide jaotus SKA ja
hooldusteenust juba noore asendushooldusel viibimise ajal ning tagada järelhooldus-
KOVde vahel?
teenuse osutamine noore vajadustest lähtuvalt ja teda kaasates.
37
Seoses Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatava TAT „Asendushoolduse Selgitustes on välja toodud, et peale 2022.a tuleb KOVidel katta
kvaliteedi tõstmine“ lõppemisega tuleb kohalikel omavalitsustel arvestada, et sinnani välisabist rahastatavaid teenuseid. Oluline oleks välja tuua
kohalike omavalitsuste panus tegevuste kulutuste katmisel järk-järgult järgnevatel üleantavate teenuste rahalised mahud. Katteallikana on näidatud
aastatel suureneb Alates 2022. aastast lõpetab SKA tugiisikuteenuse pakkumise toetusfondi jääki. Antud jääki ei saa kasutada uute kulude katte-
asendushoolduselt lahkuvatele noortele. Nii tugiisiku- kui järelhooldusteenus, mille allikana, kuna eelneval aastal ülesse jääva jäägi võrra vähendatakse
raames saab pakkuda erinevaid toetavaid teenuseid, on kohaliku omavalitsuse jooksva aasta rahastust, teenuste hinnad kallinevad ja neil
teenused ja nende kulutused kaetakse kohaliku omavalitsuse eelarvest. Osaliselt omavalitsustel, kellel jääki ei ole, ei ole võimalust ka seda kasutada.
(järelhooldusteenust saavate noorte puhul) saab kulutusi katta riigi poolt toetusfondi
eraldatud vahendite arvelt, mille jääk oli 2021. aasta alguses 2,9 miljonit eurot.
Sotsiaalkindlustusameti kogemustele tuginedes on tugiisikuteenuse vajadus
individuaalne, kuid kõige enam vajavad tugiisikut asutusepõhiselt hoolduselt
lahkuvad noored11. Sotsiaalkindlustusamet pakub kohalikele omavalitsustele
nõustamist ja tuge muutusega kohanemisel, samuti jätkab vähemalt esialgu
tugiisikutele koolituste ja supervisioonide pakkumist.
Võtta suuremat vastutust rahvastiku tervise edendamise eest ning Kohalikud omavalitsused nõustuvad, et hea tervis on inimese Jätkatakse dialoogi.
suurendama kohalike omavalitsuste panust kahjulike tervisemõjude suurim vara sõltumata vanusest. Rahvatervise edendamisele
ennetamisel ning ohjamisel. püüavad KOVid igati kaasa aidata vastavalt oma võimalustele.
Tervist edendavad meetmed on tõhusamad kui neid rakendada kohalikul tasandil Selgituste järgi oodatakse KOVidelt süsteemsemat analüüsi ja
ning lähtuvalt konkreetse kohaliku omavalitsuse olukorrast ning vajadusest, panust ennetusprogrammidesse ja mõõdikuks on rahvatervise
sealjuures seades pikaajalisi eesmärke. Riigi ootus on, et kohalikud omavalitsused valdkonna käsitlemine arengukavas. KOVide panus rahva
analüüsiksid oma rahvastiku tervise seisundit ning seda mõjutavaid tegureid, tervisesse on palju laiem, kui ennetusprogrammid. Ka juhul, kui
koostaksid parimale võimalikule teadmisele tuginedes tegevuskava riskitegurite arengukavades selgesõnaliselt pole rahvatervist välja toodud, siis
ohjamiseks ja kaitsetegurite suurendamiseks, et rahvastiku tervise seisundit KOVide arengukavades on ka täna tegevused, mis sellesse
parandada, sh suurendaksid oma panust tõenduspõhiste ennetusprogrammide panustavad: vastavalt kohalike elanike soovidele ja ettepanekutele
pakkumisesse. rajatakse spordirajatise, kergliiklusteid, puhkealasid, soodustatakse
5. elanike ühistegevust, rajatakse rohealasid jpm. Samuti pööratakse
Tervise edendamine peab olema süsteemne ning kohaliku omavalitsuse arengu
tähelepanu tervist soodustava elukeskkonna kujundamisse läbi
planeerimisel tuleb kõikides valdkondades arvestada otsuste ja tegevuste mõju
planeerimis- ja ehitustegevuse.
paikkonna elanike tervisele ja heaolule. Elukeskkond kõigis oma aspektides on üks
olulisemaid tervisemõjureid ning kohalikul omavalitsusel on oluline roll selle Laiem spetsiifiliste ennetusprogrammide rakendamine on uus
kujundamisel. Et elukeskkond oleks tervist toetav, tuleb süsteemselt hinnata tegevus, mida siiani on peamiselt rahastatud riigieelarvest, sh riigi
paikkonnas esinevaid riskitegureid ning nende mõju ennetada ning ohjata. Selleks, et poolt projektipõhiselt, juhtivat rolli selles on täitnud Tervise
rahvastiku tervist mõjusalt parandada, tuleb panustada teadmistele ja tõendusele Arengu Instituut. KOVide rolli suurendamine eeldab selleks ka
põhinevatele ennetustegevustele, mida viiakse läbi süsteemselt ja pikaajaliselt. lisaressurssi, eriti kui pidada silmas tõenduspõhiseid
Kahjuks on tänaseni omavalitsusi, kes ei ole võtnud piisavalt omaks rolli seista ennetusprogramme.
rahvastiku tervise arendamise eest ning seada elukeskkonna kujundamise keskmesse
Kohalik omavalitsus vajab tervist edendavate tegevuste planeeri-
inimese tervis ja turvalisus.
miseks riigi kogutud andmeid (tervisekäitumine, keskkond, tervis-
hoiuteenuste tarbimine, haigestumus, suremus jne) KOV lõikes.
38
Vastasel juhul peab iga KOV tellima esmalt andmekorje ja andme-
analüüsi. Kui KOV tasandil oleks andmed kättesaadavad, tehtaks
tõenäoliselt ka rohkem analüüse. Teine variant on pakkuda
KOVidel senisest enam tuge terviseprofiilide koostamisel.
Olukorras, kus rahastus on korraldatud vaid maakondlike
omavalitsusliitude kaudu, võivad olenevalt piirkonnast suuremad
linnad välja jääda, sest eeldatakse nende võimet ise tegevused
rahastada.
Tagada traumaatilise sündmuse järgselt psühhosotsiaalse kriisiabi Täiesti uus on lähenemine, et kohaliku omavalitsuse tagatav Jätkatakse dialoogi.
kättesaadavuse kohaliku omavalitsuse kogukondadele ja organisatsioonide vältimatu abi on sisustatud muuhulgas ka psühhosotsiaalse kriisiabi
juhtidele. tagamise kohustusega.
Sotsiaalhoolekande seadus nimetab kohaliku omavalitsuse kohustusena vältimatu Traumaatilise sündmuse psühhosotsiaalse kriisiabi tagamine on
sotsiaalabi andmise (§8). COVID-19 kriisi ajal tuli ilmekalt esile, et elanikkonda ennekõike valmisolekut tagav teenus, sest õnneks juhtub õnnetusi
traumeerivates olukordades tuleb kohalikel omavalitsustel pakkuda sotsiaalabina ka harva. Samas on see ülesanne, mille mahtu ei saa ette näha, kuna
psühhosotsiaalset kriisiabi. Kriisi toimumisel tuleb käivitada psühhosotsiaalne õnnetusi on perepõhistest kuni mitut KOVi hõlmavate
kriisiabi elanikkonna toimetuleku toetamiseks. suurõnnetusteni.
Viimastel aastakümnetel on Eestis toimud mitmeid kriisiolukorrad ja suuremat hulka Kohalikele omavalitsustele uue seadusest tuleneva ülesande
inimesi traumeerinud sündmused, mis on toonud välja vajaduse erinevate kohalike andmisel peab olema selge, millises ulatuses KOV peab vastavat
omavalitsuste ja asutuste koordineeritud tegevuseks olukorrast puudutatud inimeste teenust tagama ja kust tuleb ressurss, sh nii raha kui ka pädevad
abistamiseks. Ootus on, et omavalitsused tagavad traumaatilise sündmuse järgselt inimesed. Seni on SKA-l keskne roll psühhosotsiaalse kriisiabi
psühhosotsiaalse kriisiabi kättesaadavuse kohaliku omavalitsuse kogukondadele ja korraldamisel. SKA ohvriabi süsteemis on olemas kompetentsid
6. organisatsioonide juhtidele, et neil oleks võimekus adekvaatselt tegutseda ja (töötajad, väljaõpe jne), loodud on koostöövõrgustik, teenus on
sündmustest taastuda. Seega, vajalik on nimetada ja kirjeldada kohaliku omavalitsuse kättesaadav üle Eesti (sh üle KOV piiride) jne. Arvestada tuleb, et
vastutus ja läbi selle tugevdada kohalikul tasandi võimekust psühhosotsiaalse kriisiabi
ükskõik milline kriis võib olla KOV piiride ülene, puudutada
korraldamiseks ja teenuste osutamiseks kriisidest mõjutatud inimestele. mitme omavalitsuse inimesi või asutusi. Omavalitsuste koostöö
juhtumite lahendamisel on tavapraktika, aga ei saa välistada
Ohvriabi seaduse muutmise raames (eelnõu esitatakse valitsusele aprillis 2022) teeb
omavalitsuste pakutavate teenuste ebaühtlast taset. Jääb ebaselgeks
Sotsiaalministeerium ettepaneku täiendada Sotsiaalhoolekande seadust ning sätestada
eesmärk juba toimiva omavalitsuste ülese ohvriabi kaudu tagatud
psühhosotsiaalse kriisiabi kui vältimatu abi andmine kohaliku omavalitsuse
psühhosotsiaalse kriisiabi pakkumise süsteemi asendamiseks KOV
ülesandena. Valmimas on psühhosotsiaalse kriisiabi juhendmaterjal KOVidele.
põhise teenuse pakkumisega.
Selleks, et psühhosotsiaalne kriisiabi oleks tulemuslik, peab igas kohalikus
Teadaolevalt rahastab hetkel psühholoogilist abi Eesti Haigekassa
omavalitsuses olema välja töötatud ja praktikas läbimängitud kriisisekkumise plaan,
lähtuvalt enda kehtestatud hinnakirjast. Kuivõrd kriis on igaühe
milles on nimetatud ja kirjeldatud psühhosotsiaalse kriisiabi osutamine, sh nimetatud
jaoks erinev ja kriisiolukorrad ei teki inimestel ainult suurte
on psühhosotsiaalse kriisiabi võimekusega spetsialistid piirkonnas.
sündmuste (suured katastroofid), vaid ka isikliku elu sündmuste
tagajärjel, on oluline tagada üldine arstiabi ning psühholoogilise abi
pidev kättesaadavus.
39
Uue süsteemi loomise ja KOVle kohustuse panemise asemel on
oluline tagada piisav hulk pädevate psühholoogide olemasolu viisil,
mis võimaldab inimesi teenusele suunata (sh väljaspool kriisiaega).
Erialaspetsialistide vähesust ei saa leevendada teenuse osutamise
ülesande andmisega teisele vastutajale.
Täna on kohalikud omavalitsused olukorras, kus psühholoogide
leidmine ka igapäevasteks vajadusteks (kooli tugiteenused) on
raske, ühel teenuseosutajal on lepingud mitme KOViga.
Traumadega tegelemine tahab ka psühholoogidelt kitsamat
pädevust, kõik selleks kohe võimelised ei ole
Lahendusena võiks kaaluda nt tervisekeskuste baasil töötavate
kliiniliste psühholoogide rahastuse ülevaatamist, leida võimalusi
veebinõustamiseks, suurendada perearstide teraapiafondi jne.
Teraapiafondi kasutamine peaks olema paindlikum – arstid, kes
fondi aktiivselt kasutavad, kulutavad ettenähtud summad kiiresti
ära, saavad raha juurde, samas passiivsemate perearstide poolt
kasutamata summad võiks ümber jaotada aktiivsetele perearstidele.
Luua lisarahastus KOV baasil ei ole mõistlik ning suurendab
potentsiaalselt teenuste ristkasutust, topeltarvete esitamist jne.
Võimestada kohalike omavalitsuse sotsiaalhoolekande töötajaid töös Nõustume, et perevägivalla probleemiga tuleb jätkuvalt tegeleda. Jätkatakse dialoogi.
perevägivallast puudutatud inimestega. Väga vajalik on parimate praktikate laiem tutvustamine.
Sotsiaalhoolekande seadus sätestab kohaliku omavalitsuse ülesannetena vältimatu Selgituste järgi on konkreetne ootus KOVidele, et oleks olemas
sotsiaalabi (SHS §8), varjupaigateenuse (SHS §30) ning turvakoduteenuse (SHS §33) majutusvõimalus, mis üldjuhul on KOVidel tagatud. Muus osas
osutamise. See tähendab, et kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada vältimatu vajaksid KOVid konkreetsemat infot, milliseid teemaspetsiifilisi
abi ja majutus, kui inimesed vajavad turvalist majutust või kui vägivallatsejal (sh nt tööriistu on ettepanekuga mõeldud ja mis oleks nende osas
Covid-19 haigustunnustega või diagnoosi saanud inimestel, kelle suhtes on politsei ootused KOVile.
kehtestanud viibimiskeelu ja kellel koju jäämine ei ole võimalik) ei ole kuhugi minna.
7. KOVidel on ootus, et seda tehakse koostöös riigiga ja arenduseks
Turvakoduteenus peab tagama ka kriisiabi psüühilise tasakaalu ja tegutsemisvõime
püstitatakse konkreetsed eesmärgid, suunad, tegevuste
taastamiseks. Vajalik majutus, kriisiabi ja kompetents perevägivallas kannatavatele
planeerimine ning ajakava.
peredele (sh meessoost perevägivallaohvritele, nt isadele koos lastega, kellel mingil
põhjusel ei ole võimalik jääda enda koju) peavad omavalitsustes tagatud olema. Vajalik on tagada sotsiaal-, tervishoiu- ja haridustöötajate vastav
koolitus.
Perevägivallas kannatanute abistamine ja probleemide lahendamine vajab
professionaalseid teadmisi, mis spetsialistide (sotsiaaltöötajate ja lastekaitsetöötajate)
erialaõppes pigem puudub. 2019. aastal läbi viidud infopäevade jätkuks näeme, et riik
koostöös kohalike omavalitsustega peaks sõnastama ja praktiseerima parimaid
praktikaid perevägivalla kannatanute abistamiseks, sh pakkuma vägivallatsejatele
40
vajadusel öömaja kodust eemaldamise korral, aga tagama ka abi perevägivallas
meessoost kannatanutele (nt psühholoogiline nõustamine jm). Selleks toetab riik
kohalikke omavalitsusi teemaspetsiifiliste tööriistade, materjalide ja teadmistega.
Pöörata senisest rohkem tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Teema vajab jätkuvat tähelepanu ja ühiskonna kaasamist. Leiame, Jätkatakse dialoogi.
et see on oluliselt laiema ootusega teema kui sotsiaalvaldkond.
Naiste ja meeste võrdne kohtlemine ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine on
kõikide riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutuste ühine ülesanne kõigis nende Tegevuste/kulude sooline analüüs eeldab üsna spetsiifilisi teadmisi
rollides, sh nii poliitikakujundaja, -rakendaja kui tööandjana tegutsedes. Poliitika- ja oskust näha valikute seoseid soolise võrdõiguslikkusega.
kujundaja ja -rakendajana peavad kohalikud omavalitsused soolist võrdõiguslikkust Selgitustes toodud soolise eelarvestamise rakendamine eeldab
soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt süstemaatiliselt ja eesmärgistatult konkreetsete KOVspetsiifiliste tööriistade olemasolu. Näiteks
edendama. Selleks on mitmeid võimalusi. kontrollküsimustikud KOV püsiülesanneteks olevate tegevuste
kohta, mille juures erinevad valikud võivad võrdõiguslikkust
Heaks näiteks on sooline eelarvestamine, kus eelarvet ette valmistades teevad
mõjutada erinevalt vms.
kohalikud omavalitsused planeeritavatele tegevustele ja kuludele soolise mõju
(eel)analüüsi, mille tulemustega nad eelarve tegemisel arvestavad. Poliitikate, teenuste Täpsustamist vajaks, milline täpsemalt peaks olema kohaliku
ja tegevuskavade planeerimisel, ellu viimisel ja hindamisel tuleks lähtuda naiste ja omavalitsuse poolt läbi viidav „oma asutuste soolise võrdõigus-
meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestada, kuidas likkuse audit“? Kas jälgima peaks ainult naiste piisavat kaasatust
8. rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda juhtorganites või ka meeste ja naiste tasakaalu haridus- ja
ühiskonnas. hoolekandeasutustes? Millised kulud sellega kaasnevad? Mida
tähendab ettepaneku selgituses toodud soovitus: „vajadusel
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eesmärkide täitmiseks tööandjatena oleks kohalikel
korrigeerida oma komisjonide, nõukogude ja teiste kollegiaalsete
omavalitsustel soovitav viia oma asutustes läbi soolise võrdõiguslikkuse audit, et
kogude soolist koosseisu“ siin ootavad kohalikud omavalitsused
saada ülevaade meeste ja naiste olukorrast organisatsioonis, ja planeerida auditist
riigi poolset eeskuju ja selgitamist.
ilmnenud sooga seotud ebavõrdsuse kaotamiseks meetmed võrdse kohtlemise
tagamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Samuti on oluline vaadata
üle ning vajaduse korral korrigeerida oma komisjonide, nõukogude ja teiste
kollegiaalsete kogude soolist koosseisu. Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate
osakond on vajaduse korral valmis omavalitsusi nõustama. Samuti julgustame
konsulteerima asjakohaste huvigruppide ning mittetulundusühendustega, kellel on
õigustatud huvi aidata võidelda soolise diskrimineerimise vastu, toetamaks võrdse
kohtlemise põhimõtte järgimist.
Suunata senisest rohkem tähelepanu aktiivsena vananemise toetamisele ja Teema edenemisele aitaks kaasa, kui eelnevalt oleks selge, kus ja Jätkatakse dialoogi.
kaasama vanemaealisi kohalikku elu puudutavatesse otsustusprotsessidesse millised on senised probleemid. Leiame, et teema vajaks
ja vabatahtlikusse tegevusse. täpsustamist. Kas probleem on sotsiaalteenuste väheses kätte-
saadavuses, kõrvalabi ebapiisavuses vmt? Selleks, et probleemi
9. Vanemaealiste osakaalu kasv rahvastikus toob endaga kaasa mitmeid väljakutseid
lahendada, peab seda tundma.
seoses nende elukvaliteedi ja võimalikult iseseiseva toimetulekuga. Kohalikud
omavalitsused ei saa mööda vaadata, et lähiaastatel tuleb vanusest tingitud kõrvalabi KOV teenustele lisaks on oluline rakendada riiklikult meetmeid,
vajavatele inimestele senisest enam ja oluliselt kvaliteetsemaid teenuseid ja tooteid mis suurendavad eaka iseseisvat toimetulekut võimalikult kaua.
pakkuda. Vanemaealiste iseseisvat toimetulekut on võimalik toetada läbi Näiteks, kuna kukkumisest tulenevad meditsiini- ja hoolduskulud
41
vanusesõbralike poliitikameetmete, mis arvestavad vanemaealiste vajadusi igas on märkimisväärsed (vastavad analüüsid riigi tasandil on tehtud),
eluvaldkonnas. Vanemaealisi tuleb senisest enam kaasata poliitika kujundamisse ning siis on oluline rakendada ennetavaid meetmeid kukkumiste ära-
anda neile võimalus sõna sekka öelda nende elu-olu puudutavates otsustes. Tuleb hoidmiseks, et vähendada kulusid, mis on seotud hilisema abi-
mõista, et vanemaealised on ressurss, mida kogukonna heaks on võimalik rakendada. vajadusega. Kaaluda võiks riiklikul tasandil tegevuskava loomist
Üheks eesmärgiks võiks olla eakate nõukogude tekkimise soodustamine kohalike eakate koduste kukkumiste ennetamiseks, toetada KOVe rahaliselt
omavalitsuste volikogude juurde. Aastaks 2024 võiks volikogude juures tegutseda 20 lähtuvalt nende elanikkonnast ja piirkondlikest eripäradest sobivate
eakate nõukogu. ennetusmeetmete rakendamiseks, muuta kukkumisriskide
vähendamine ja kukkumiste ennetamine riiklikuks prioriteediks.
Samuti on asjakohane mistahes kohaliku elu kujundamisel (nt hoonete ehitamisel,
transpordi korraldamisel, linnaruumi planeerimisel, avalike teenuste pakkumisel jt) Selgituste järgi on KOVidele konkreetsed ootused:
arvestada vanusesõbraliku keskkonna põhimõtetega. Lisaks tuleb luua võimalusi
aktiviseerivateks tegevusteks (nt huvitegevus, vabatahtliku tegevuse arendamine, • eakate nõukogu loomine volikogude juurde – on kohalikule
soodustused ujulate kasutamiseks või treeningutel osalemiseks jt). Riik omaltpoolt omavalitsusele üks võimalus kogukonna laiemaks kaasa-
pakub selleks omavalitsustele tuge – perioodil 2022-2024 rahastab Sotsiaal- miseks.
ministeerium vanemaealiste strateegilist partnerlust. Strateegilise partneri üheks Innustavalt mõjuks heade praktikate tutvustamine ja riigi
ülesandeks on töötada välja vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtted nii kohaliku positiivne eeskuju vanusest tuleneva diskrimineerimise
omavalitsuse kui riigi tasandil, samuti toetada uute vanemealiste nõukogude vältimiseks.
moodustamist.
• liitumine üle- Eestilise vabatahtlikke kaasava koostöö-
Vabatahtlike kaasamine panustab oluliselt nii kohalike omavalitsuse teenuste mudeliga.
pakkumisse kui ka omavalitsuse elanike elukvaliteeti – seda nii abistaja kui ka
vabatahtlike vaatest. Perioodil 2021-2023 viiakse koostöös MTÜ-ga Külaliikumine Selleks, et KOV saaks hinnata kas ja millal koostöömudeliga
Kodukant ellu projekt, mille eesmärk on juurutada hoolekandes vabatahtliku liituda, oleks vaja täpsealt aru saada nii kaasnevast töömahust kui
tegevuse koostöömudelit kohalikul tasandil. Vabatahtlike panus saab pakkuda rahalisest panusest.
näiteks lisatuge ametlikele sotsiaalteenustele. Julgustame omavalitsusi kasutama TAI kodulehe andmetel tähendab see:
võimalust projektis kaasa lüüa ja projekti ellu viijatega koostööd teha. Kohaliku
omavalitsuse ülesanneteks projektis on koostöös maakondliku koordinaatoriga ja Koostöömudeli rakendamist rahastatakse kuni 2023. a teise poolaastani
omavalitsuse hoolekandeasutustega võimalike abivajajate kaardistamine, osalemine ESFi ja kohalike omavalitsuste eelarvest ning alates 2023. a teisest
avalikkuse teavitamisel projekti tegevustest koostöös kogukondadega, koostöö poolaastast omavalitsuste ja riigi eelarvest.
tegemine maakondliku vabatahtlike koordinaatori ja vabatahtlikega, vabatahtliku Alates 2023. aasta teisest poolest hakkavad kohalikud omavalitsused
tööga kaasnevate otseste sõidukulude kompenseerimine vabatahtlikule vastavalt transpordikuludele lisaks katma ka piirkondliku tasandi tegevuste kulusid
omavalitsuses kehtivale korrale, samuti maakonnapõhistel kohtumistel osalemine. (koordinaatori palk, töökoha ja vabatahtlikke toetavate tegevuste kulud) oma
Projekti lõpuks aastaks 2023 loodame kaasata vähemalt 60 KOVi ning aastaks 2024 eelarvest. Sujuvamaks üleminekuks plaanime toetada maapiirkonna oma-
võiks vabatahtlike koostöömudeliga olla liitunud vähemalt 65 omavalitsust. valitsusi ja/või kogukondi vabatahtliku tegevuse korraldamisel LEADER
tegevusgruppide kaudu. Riigieelarvest kaetakse keskse koordinatsiooni kulud.
Edaspidi võib lisanduda ka vabatahtlike kindlustamisega seotud kulu.
Kahjuks ei ole selgitatud, millistest allikatest lisanduvad kulud
kaetakse.
42
4. Transpordi ja teede töörühma ettepanekud
Tabel 6. Osapoolte ettepanekud muudatusteks
Töörühma
Ministeeriumi seisukoht (töörühma koosolek
Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused kokkulepe,
nr 17.05.2022)
eriarvamused
Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek
maksumusest
1. Suurendada kohalike teede hoiuks ja tänavavalgustuse teenuse 2023. a 45,5 mln Vastavalt RES 2022-2025 on kohalike teede hoiuks kavas Jätkatakse
osutamiseks eraldavate vahendite mahtu 2023. aastal vähemalt eurot eraldada valemipõhist toetust igal aastal 29,3 mln eurot. läbirääkimisi.
omavalitsusliitude läbirääkimiste delegatsiooni 2021.a taotluse tasemeni,
+ 16,2 mln eurot 2020. aastal eraldati valemipõhist toetust kokku 59,3 mln
st 43,5 miljoni euroni.
eurot, sh 30 mln eurot eriolukorrast tingitud negatiivsete
ELVL ettepanek
2021 eraldus 2022 taotlus 2023 taotlus mõjude leevendamiseks ning juhtumipõhist toetust
RE 2023 45,5 mln kokku 21,1 mln eurot, sh 14,1 mln eurot eriolukorrast
Eraldis kohalike 29 313 000, 45 494 900 Teehoiu
teede hoiuks sh Tallinn rahastamise RE 2024 45,5 mln tingitud majanduslanguse mõjude vähendamiseks
kohalike teede hoiu täiendava toetusmeetmena.
toetusfondi kaudu, € viimine RE 2025 45,5 mln
3 407 274 2021. aastaks Majandus- ja Kommunikatsiooni-
vastavusse
tegelike RE 2026 45,5 mln ministeeriumi valitsemisalale kohalike teede ja tänavate
vajadustega toetuseks riigieelarve seaduse § 50 alusel juhtumipõhist
toetust ei eraldatud. Selle asemel eraldati kohalike
Juhtumipõhine - 7 000 000 10 200 000 omavalitsusüksutele täiendavat eraldist kogusummas 17,3
toetus, € mln € tulenevalt riigieelarve seaduse § 53 lõikele 7.
2022. aastal eraldati juhtumipõhist toetust 7 mln eurot.
Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6%. Kriisi-eelsel 2008. aastal Kohalike teede remondi- ja hooldustööde mahajäämus
eraldati kohalike teede hoiuks riigieelarvest 40 456 074 eurot, mida järgnevatel 2021. aastal teostatud uuringu kohaselt moodustab 3,78
aastatel vähendati oluliselt. miljardit, mis tähendab, KOV teedevõrgu seisukorra
Viimasetel aastatel eraldatud toetuse summa 29,3 mln eurot on olnud sisuliselt parendamiseks optimaalse seisukorrani tuleks
alates 2013. aastast (väljaarvatud COVID meede 2020.a). Omavalitsususte olemasolevat iga-aastast teede ja tänavate hooldus- ja
läbirääkimiste delegatsioon, sh Tallinna linn Eesti Linnade ja Valdade Liidu remonditööde eelarvet kasvatada summani 314,1 miljonit
liikmena, taotleb teehoiuks eraldatavate vahendite 2008. aasta taseme taastamist ja eurot aastas.
selle edasist suurendamist proportsionaalselt riigiteedele teehoiukavas kavandatud Seni on kohalikud omavalitsused investeerinud oma
mahtude kasvule. Kriisijärgsel perioodil kuni aastani 2020 riigi poolt eraldatud teedesse ca 60-100 miljonit aastas. Riik on toetanud ja
vahendid teehoiu kulude katteks ei kata omavalitsuste tegelikku vajadust toetab kohalike teede hoidu ka edaspidi vastavalt riigi
teehoiukulude katmiseks ja vajaliku teenustaseme täitmiseks. eelarvelistele võimalustele (valemipõhine toetus vastavalt
43
2021. aastal juhtumipõhist toetust KOV-idele ei eraldatud, küll aga eraldati teede pikkusele, juhtumipõhine toetus transiit- ja
Vabariigi Valitsuse 15.1.2021 korraldusega nr 11 „2021. aasta riigieelarve täiendav ettevõtlusega seotud teedele ning välisabi) kokku ca 29-
liigendamine“ täiendavat investeeringutoetust transporti 34 779 067 €, sh Tallinna 80 miljonit aastas.
linnale Jõe ja Pronksi tn rekonstrueerimiseks 1 050 000 €. Juhtumipõhise
Kohalike teede rahastamise küsimust arutas Vabariigi
toetuse eraldamisel edaspidi arvestada ka liiklusohutuse parandamise eesmärgil
Valitus oma 31.03.2022 kabinetinõupidamisel, mille järel
eraldatava toetusega teeületuskohtade ohutumaks muutmiseks vastavalt
otsustati, et Rahandusministeeriumil ja Majandus- ja
liiklusohutusprogrammi 2016–2025 elluviimiskavale.
Kommunikatsiooniministeeriumil tuleb korraldada
Arvestades Tallinna linna territooriumil kavandatavate suuremahuliste tee-ehitus- uuringu soovituste elluviimise võimaluste arutelud Eesti
töödega, nagu Lennujaama laiendus, Rail Baltic ja bussiterminali ehitus, Tallinna Linnade ja Valdade Liidu ja valitsuskomisjoni
väike ringtee (Delta ühendustee), Peterburi mnt rekonstrueerimine, suurenevad läbirääkimiste raames ning kohalike teede hoiu
oluliselt Tallinna linna läbivad liiklusvood, mille tagajärjel on vajadus suurendada lisarahastamist arutada riigi eelarvestrateegia 2023–2026
teehoiukulusid teede seisundi tagamiseks. koostamise käigus.
Tänavavalgustuse teenuse osutamine on riiklike õigusaktide alusel kohalikele
omavalitsustele pandud kohustus, mis on tee seisundinõuete täitmiseks osutatav
teenus.
Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ § 6 lg
1 punkt 10 kohaselt peab paigaldatud valgustus pimeda ajal põlema. Tee omanik
võib valgustust vähendada või välja lülitada, kui ta on täitnud tingimused ohutuks
liiklemiseks. Määrus kehtestab nõuded teede seisundile, hooldusele ja valgustamisele
pannes eeltoodud kohustused tee omanikele, ehk omavalitsustele. Teel asuvate
rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik.
2. Finantseerida riigieelarvest linnu/valdu läbivate riigimaanteede, sh TEN-T 2023. a 41,9 mln Ühenduste arendamise ja erinevate liikumisviiside Jätkatakse
võrgustikku kuuluvate põhimaanteede teehoidu. ühendamise meetmete raames toetatakse kohalike teede läbirääkimisi.
Vastavalt
lõike, mis ühendavad erinevaid TEN-T võrgustikku
Kohalike omavalitsuste haldusterritooriumi läbivate riigimaanteede korrashoiu KOVidelt
kuuluvaid taristuid. Perioodil 2014-2020 eraldati toetust
tagamiseks eraldatavate vahendite mahu tõstmine. kogutud
Tallinna, Narva ja Tartu linnale kokku 71,27 mln €.
andmetele vajadus
Määrata riigi seadusjärgseks kohustuseks kohalike omavalitsuste haldusterritooriumi Perioodi 2021-2027 vahendite jaotus on veel
TENT-T teedele
läbivate riigimaanteede korrashoiu tagamiseks vajaliku rahastuse planeerimine otsustamata, kuid kuna EL on võtnud vastu kaalukad
vaja keskelt läbi
riigieelarvesse ja vastavate vahendite eraldamine omavalitsustele. eesmärgid rohepöörde osas, siis suuremates linnades
18 milj aastas
KOV-e läbivad olemuslikult riigi tähtsusega ja TEN-T võrgustikku kuuluvad toetame perioodil 2021-2027 rattateede põhivõrgustike ja
2022. a 48,9 mln trammiteede rajamist ning multimodaalsete sõlmpunktide
riigiteed, mistõttu peaksid need kuuluma majandus- ja taristuministri 25.06.2015
arendamist. Seda selleks, et propageerida linnades, kus
määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ kinnitatud riigiteede 2023. a 18.5 mln
õhusaaste ja CO2 kontsentratsioon suurim, säästvat ja
nimekirja riigiteedena, mitte linnade, alevite või alevike piirides olevate riigiteede
2024. a 5,8 mln puhast liikuvust.
lõikudena, mis on ehitusseadustiku mõistes tänavad.
2025. a 4,85 mln Lisaks eraldab riik vastavalt riigieelarvelistele võimalustele
suurema transiitliiklusega kohalike teede lõikudele
juhtumipõhist toetust. 2018. aastal eraldati kohalikele
44
Kuigi kehtiva õigusakti „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ kohaselt on põhi- ELVL ettepanek omavalitsustele juhtumipõhist toetust 9 mln €, millest
maantee ülesanne ühendada pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate, raud- transiitteid toetati 7 mln €. 2019. aastal eraldati
RES 2023 41,9
teesõlmede ja piiripunktidega, siis riigiteede nimekirja kantud põhimaantee algus või juhtumipõhist toetust 6 mln €, millest transiitteedele
mln
lõpp-punkt on määratud KOV haldusterritooriumi piiriga. See tähendab et KOV kulus üle 4 mln €.
piiridesse jääva riigimaantee tunnustele vastava tee korrashoiu kohustus jääb KOV RES 2024 18,5
2020. aastal eraldati kohalike teede toetuseks kokku 80,4
kanda, kuigi see peaks olema riigi ülesanne. mln
mln €, sellest valemipõhist toetust kokku 59,3 mln eurot
Olemuslikult riigiteedena olevatena ja riigile strateegiliselt tähtsate transpordi- RES 2025 5,8 mln ning juhtumipõhist toetust kokku 21,1 mln eurot.
objektide ühendusteedena (ligi 1,77 mln m2 (106,163 km)), tuleb nende korrashoidu
RES 2026 4,85 2021. a riigieelarvest otsustas Vabariigi Valitsus eraldada
finantseerida riigieelarvest summas 52,5 mln €/aastas, mis on arvestatud Tallinna
mln kohalike teede investeeringutoetusi omavalitsuste
tänavate PMS analüüsi 2015. hindade alusel nõutava seisunditaseme saavutamiseks
võimekuse tõstmiseks ja majanduse elavdamiseks
vajalik teehoiu kulu aastas.
täiendavaid eraldisi 17 279 067 euro suuruses summas.
Liiklusseaduse §-s 11 on muu hulgas reguleeritud riigitee ehitamise raames ka riigile
Kohalike teede lõikudel, mis viivad nt olulise
mittekuuluva tee osaline ehitamine, millest lähtuvalt on lubatud teehoiukavas oleva
tähtsusega sadamasse või lennujaama, võib esineda
riigitee ehitamise raames riigile mittekuuluva tee osaline ehitamine, kui see on vajalik
üksikuid funktsionaalseid riigitee tunnuseid, kuid
teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.
liikluskoosseisu seisukohalt on tegemist eelkõige
Sellest lähtuvalt on ettepanek teedevõrgu arendamisel alustada läbirääkimisi kohalikku liiklust teenindavate teedega ning seotud
kohalike omavalitsustega, et leppida kokku ja seadustada linnu/valdu läbivate teede eelkõige kohaliku elu korraldamisega, mis on
omandivorm ja teehoiu rahastamine. See võimaldab koostöös Maanteeametiga omavalitsuse ülesanne.
alustada alljärgnevate olemuslikult riigiteede, sh. TEN-T võrgustikku kuuluvate
maanteede hoiu rahastamisega riigieelarvest:
- Vabaduse pst Männiku tee ristmikust kuni linna piirini Pääsküla jõe sillal;
- Peterburi tee Väo ristmikust kuni Tartu mnt (või Smuuli teeni);
- Rannamõisa tee Lõuka ristmikust kuni linna piirini Tiskre oja truubil;
- Paldiski mnt Haabersti ristmikust kuni linna piirini Tähetorni ristmikul.
Tallinna linn on seisukohal, et pealinna suubuvate riiklikult tähtsate põhimaanteede,
mis viivad rahvusvahelise lennujaama, sadama ja/või ühistransporditerminalini,
riigiteede nimekirja kandmine (st kuni sihtkohani) ning teehoiu korraldamise kokku-
leppimine peab toimuma riigi ja omavalitsuste vahel, andmata riigiteede nimekirja
kantud teid riigi bilanssi.
3. Teehoiuks mõeldud vahendite eraldamisel toetusfondi kaudu lähtuda Inventeerimise jätkutegevuste läbiviimine ei ole Jätkatakse
kohalike teede pinnaarvestusele põhinevast registrist ja inventariseerimise metoodika muutmise eelduseks. läbirääkimisi.
käigus saadud liiklussageduse andmetest ning eraldada raha ka muude
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saab
kohalike teerajatiste hoolduseks.
teha ettepaneku Vabariigi Valituse määruse
45
Tänased riigi poolt eraldatud vahendid teehoiu kulude katteks ei kata tegelikku muutmiseks kohe, kui metoodika muutmis-
vajadust, mistõttu on järgnevatel aastatel vajadus tõsta teehoiuks mõeldud ettepanek on ELVL poolt töörühmale esitatud.
vahendeid iga-aastaselt vähemalt 5% kuni teede olemi kohase amortisatsiooni välba
Kohalike teede remondi- ja hooldustööde mahajäämus
saavutamiseni.
2021. aastal teostatud uuringu kohaselt moodustab 3,78
Teehoiuks mõeldud vahendite võrdsetel alustel eraldamisel toetusfondi kaudu tuleb miljardit, mis tähendab, KOV teedevõrgu seisukorra
lähtuda kohalike teede pinnaarvestusel põhinevatest riikliku registri andmebaasidest. parendamiseks optimaalse seisukorrani tuleks olemas-
Hetkel kasutusel oleva teehoiu vahendite eraldamise metoodika muutmine saab olevat iga-aastast teede ja tänavate hooldus- ja remondi-
toimuda kohalike teede inventeerimise tulemusel omavalitsusliidu ettepaneku alusel. tööde eelarvet kasvatada summani 314,1 miljonit eurot
aastas.
Maanteeameti poolt korraldatud kohalike teede inventeerimine on lõppenud.
Seisuga 22.08.2019 edastatud info kohaselt on loomisel kohalike teede Seni on kohalikud omavalitsused investeerinud oma
panoraampiltide vaatamise rakendus (EyeVi). Teehoiu toetuse jaotuse arvestuse uue teedesse ca 60-100 miljonit aastas. Riik on toetanud ja
metoodika väljatöötamise eelduseks on kohalike teede inventeerimise jätku- toetab kohalike teede hoidu ka edaspidi vastavalt riigi
tegevuste läbiviimine. MKM on teinud ELVL-ile ettepaneku inventeerimise eelarvelistele võimalustele (valemipõhine toetus vastavalt
jätkutegevuste (kohalike teede liiklussageduse analüüs, kohalike teede optimaalse teede pikkusele, juhtumipõhine toetus transiit- ja ette-
seisukorra määratlemine ning kohalike teede teehoiuks vajaminevate vahendite võtlusega seotud teedele ning välisabi) kokku ca 29-80
suuruse analüüs) läbiviimiseks ja rahastamiseks. Inventeerimise jätkutegevuse miljonit aastas.
rahastamiseks on kavas esitada taotlus Riigikantseleile toetuse eraldamiseks
Kohalike teede rahastamise küsimust arutas Vabariigi
Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine meetmest. Kuivõrd toetusfondi osaks
Valitus oma 31.03.2022 kabinetinõupidamisel, mille järel
olev kohalike teede teehoiu toetus võib tulevikus muutuda kohaliku omavalitsuse
otsustati, et Rahandusministeeriumil ja Majandus- ja
üksuste püsiva tulubaasi osaks, soovitab MKM kaasata metoodika muutmisesse ka
Kommunikatsiooniministeeriumil tuleb korraldada
Rahandusministeeriumi. Teede pinnaarvestusel põhinev arvestus kajastab
uuringu soovituste elluviimise võimaluste arutelud Eesti
objektiivsemalt kohalike teede teehoiu vajadusi ning järgib võrdse kohtlemise
Linnade ja Valdade Liidu ja valitsuskomisjoni läbi-
põhimõtet. Arvestada tuleb ka jalgratta- ja/või jalgteid.
rääkimiste raames ning kohalike teede hoiu lisa-
rahastamist arutada riigi eelarvestrateegia 2023–2026
koostamise käigus.
Juhtumipõhist toetust ei ole antud kohalike teede hoiu
toetuste arvelt. Toetusfondist eraldatav toetus kohalike
teede hoiuks eraldatakse Rahandusministeeriumi
eelarvest ning toetuse summat ei ole aastaid vähendatud.
Juhtumipõhist toetust eraldatakse MKM eelarvest ning
see on aastate lõikes olnud erinev küündides 21 mln
euroni.
4. Riigi poolse ühistranspordi doteerimise arvestuse alused peavad olema Ühistranspordi toetused on sätestatud riigieelarve- Jätkatakse
kõigile regioonidele ühesugused sõltumata, kas kehtestati tasuta seaduses ning RES-s. Täiendavate toetuste kavanda- läbirääkimisi.
MTÜ Pärnumaa
ühistranspordile üleminek või mitte. mine ÜTK-de korraldatud ühistransporditeenuste
Ühistranspordi-
rahastamiseks RES-st ja riigieelarvest eeldab ÜTK-lt
keskusel jääb
46
Pärnu maakonnas (teenindab MTÜ Pärnumaa Ühistranspordi-keskus) ja riigieelarvest vastava taotluse esitamist, kus on juhtumipõhiselt koos
Harjumaal, Rapla- ja Lääne maakonnas, Lääne-Viru maakonnas (teenindab saamata piletitulu finantsarvestustega kirjeldatud lisavahendite kasutamise
MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus) ei ole mindud tasuta ühistranspordi võrra vähem raha otstarve.
teed ning maakonnaliinidel on kehtestatud piletihinnad. Piletitulu, mida ainsana ehk
MKM kavandab uude RES-i esitada lisataotluse nii
kogutakse, laekub riigieelarvesse, mis kokkuvõttes viib maakonnast raha välja.
538,2 tuhat eurot maakondliku nõudetranspordi kui ka täiendava liini-
Piletitulude arvelt saaks toetada nõudepõhist ühistransporti sh sotsiaaltransport mahu finantseerimiseks. KOV-i põhise nõude-
(Pärnumaa Omavalitsuste Liidu kiri). transpordi ja sotsiaaltranspordi korraldamine ja
finantseerimine ei ole seaduse kohaselt MKM-i
valitsemisala ülesanne, so KOV-i ülesanne, mistõttu
5. Suunata ühistranspordis saadav piletitulu maakondlikele ÜTK tele. ÜTK Jätkatakse
riigieelarvest maakondliku ühistranspordi toetustest ega
peab jääma võimalus saadud piletitulu kasutamiseks kohapeal. läbirääkimisi.
piletitulust neid teenuseid finantseerida ei saa. Piletitulu
Täpsustuseks: on seotud konkreetse avaliku teenindamise lepinguga
riigile võetud kohustuste rahastamiseks ega ole
Pärnumaa avalike maakonna bussiliinide 2021.a. plaaniliste andmete näitel:
ülekantav teiste lepinguliste teenuste rahastamiseks.
2.1. Veoteenuse maksumus kokku 6 538,3 tuh. eur. (käibemaksuta)
2.2. Veoteenuse maksumusest kaetakse riigieelarvest 6 000,1 tuh. eur (toetus,
käibemaksuta)
2.3. Riigieelarvest jääb katmata veoteenuse maksumusest - 538,2 tuh. eur (6
000,1 - 6 538,3)
2.4. Riigieelarvest katmata osa kaetakse: maaliinidel laekuv piletitulu 494,5 tuh.
eur (km-ta, kantakse vedajale veoteenuse maksumuse katteks)
KOV-delt laekuv toetus maakonnaliinidele 43,7 tuh. eur (km-ta, kantakse
vedajale veoteenuse maksumuse katteks)
3. Järeldused
3.1. Pärnumaal, nagu ka ülejäänud 3 maakonnas, maksavad osa riigi poolt
tellitavate maakonnaliinide veoteenuse maksumusest riigi asemel kinni
bussikasutajad. Selle võrra eraldab riik oma eelarvest neile maakondadele vähem
raha. Ülejäänud 11 maakonnas, kus on kehtestatud tasuta bussisõit, maksab riik
oma eelarvest kinni kogu maakonnaliinide veoteenuse maksumuse.
Sel moel käitudes survestab riik kehtestama tasuta bussisõitu kõigis maa-
kondades. Selline käitumine rikub aga oluliselt Euroopa ühtse transpordi-
piirkonna tegevuskava („Valge raamat“) poolt kehtestatud „kasutaja maksab”
põhimõtet. „Valge raamat“ näeb ette kõrvaldada moonutused, sealhulgas
kahjulikud toetused, kasvatada tulusid ja tagada transpordisektorisse tehtavate
investeeringute rahastamine.
47
3.2. Riigieelarvest samasuguse avaliku teenuse eest erinevatele maakondadele
erinevate põhimõtete alusel raha eraldamine on asukohapõhine ebavõrdne
kohtlemine.
3.3. Nimetatud neljas maakonnas laekub riigile käibemaks müüdud
bussipiletitelt, mis loob ka maksustamise alase ebavõrdsuse erinevate
maakondade elanike vahel avaliku veoteenuse kasutamisel.
Neljas maakonnas Lääne-Virumaal, Harjumaal, Raplamaal, Pärnumaal ei ole
mindud tasuta ühistranspordi teed ning maakonnaliinidel on kehtestatud pileti-
hinnad. Piletitulu, mida kogutakse Pärnumaal, Harju maakond, Rapla maakond,
Lääne-Viru maakond laekub aga riigieelarvesse, mis kokkuvõttes viib maa-
konnast raha välja. Meie ettepanek on, et maakondadel peab jääma võimalus
saadud piletitulu kasutamiseks kohapeal. Näiteks võib suunata maakonna
avalikul liiniveol laekuva piletitulu nõudepõhise ühistranspordi (sh sotsiaal-
transport) toetuseks. Sel juhul tekib igas maakonnas kaalutlemise vajadus - kas
jätkata tööealiste elanike tasuta bussisõiduga või kehtestada mõistlik piletihind.
Piletitulude arvelt tuleks toetada nõudepõhist ühistransporti (sh sotsiaal-
transport). Sisuliselt oleks tegu omalaadse kindlustustootega, kus tööealine
inimene sõidab bussis mõistliku piletihinnaga teades, et laekuv piletitulu tagab
talle tulevikus, mil tema tervislik seisund seda iganes nõuab, nõudepõhise
(sotsiaal-)transpordi kättesaadavuse. Lisaks võiks piletitulu eest panustada
ühistranspordi taristu uuendamisse ja arendamisse.
Lahendus
1. Riigipoolne ebavõrdne kohtlemine oleks ületatav, kui riigieelarvest
rahastataks avalikku liinivedu kõigis Eesti maakondades samadel alustel.
2. Juhul, kui mõnes maakonnas otsustatakse vastava ühistranspordikeskuste
liikmete poolt kehtestada tasuline bussisõit, tuleks näha ette laekuva piletitulu
kasutamise võimalus, täiendavalt riigi poolt makstavale toetusele, selle
maakonnas avaliku bussiveoteenuse ja taristu arendamiseks. Näiteks laekuvate
piletitulude arvelt nõudepõhise ühistranspordi, sh sotsiaaltranspordi,
toetamiseks, ühistranspordi taristu rajamiseks ja kaasajastamiseks jms..
3. Eeltoodud juhul saaks piletiostja omalaadse kindlustustoote teades, et tema
poolt ostetav pilet tagab talle tulevikus selles piirkonnas, mil olukord seda
iganes nõuab, nõudepõhise- või sotsiaaltranspordi kättesaadavuse ning parema
ligipääsetavuse taristule.
48
6. Kavandada ühistranspordiseaduse muutmine, pidades silmas vajadust MKM-ile ei ole teada, et Riigikohtu üldkogu või Jätkatakse
kompenseerida ühistranspordiseadusest tulenevate riigipoolsete Riigikohtu muu kolleegium oleks teinud mõne ÜTS läbirääkimisi.
sõidusoodustuste tõttu saamata jäävad tulud kohalikele omavalitsustele sõidusoodustuste regulatsiooni puutuva otsuse. Riik ei
ole KOVile pannud riigi ülesannet, mida riik ei hüvitaks.
Kehtiva ÜTS-i kohaselt on riik kehtestanud rida sõidusoodustusi, mida ei
Ühtlasi leiab MKM nimetatud asjas, et ÜTS-ga vedajale
hüvitata kohalikule omavalitusele. Juhime tähelepanu, et PS § 154 lg 2 teise
pandud kohustus tasuta vedada teatud isikuid
lause kohaselt kaetakse seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike
(eelkooliealist last, puudega kuni 16-aastast isikut, sügava
kohustustega seotud kulud riigieelarvest. PS § 154 lg 2 teisest lausest tuleneb
puudega 16-aastast ja vanemat isikut, raske
omavalitsusüksustele õigus seadusega pandud riiklike kohustuste täielikule
nägemispuudega isikut, sügava või raske nägemispuudega
finantseerimisele riigieelarvest. Riigi kohustus on rahastada
isiku saatjat) , on proportsionaalne, säärasel viisil tasuta
omavalitsusüksustele pandud riiklikke kohustusi.
sõitjate arv on väike (kommertsliinidel nt kuni 3%
Teeme ettepaneku muuta ÜTS-i selliselt, et riigi poolt nimetatud kategooriate bussireisijate üldarvust). Tasuta sõidu õigus nimetatud
sõitjate tasuta vedu hüvitatakse riigieelarvest. Ka Riigikohus on mitmetes oma sihtgrupile on kehtestatud mh suurendamaks nende
lahendites asunud seisukohale ja üle korranud põhimõtte, et riigi poolt isikute liikumisvõimalusi ning näitamaks ühiskondlikku
kohalikule omavalitusele pandud riiklikud kohustused tuleb katta riigi eelarvest. hoolt nende gruppide suhtes. Rõhutame, et põhiseaduse
Riigikohus on käsitanud PS § 154 kohaliku omavalitsuse põhiseadusliku järgi on puudega isikute ja laste suhtes erilise hoole
tagatisena. (p 46 ) Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-4-1-8- näitamine nii riigi kui kohaliku omavalitsuse ülesanne (vt
09, p 49. PS § 154 lg-st 2 järeldub, et kui kohalikule omavalitsusele on PS § 28 lg 4). Nii on ka näiteks Tallinna linn iseseisvalt
seadusega pandud riiklik kohustus, tuleb selle kohustusega seotud kulud katta kehtestanud kõikidele linna elanikele, sh nimetatud
riigieelarvest. (p 49) Seega peab riiklike kohustustega seotud kulude katmine gruppidele tasuta sõidu õiguse.
olema õiguslikult sätestatud. Riigikohtu praktika kohaselt on PS § 154 lg 2 teises
lauses riigieelarve all silmas peetud riigieelarvet PS § 115 lg 1 tähenduses, s.o
Riigikogu iga aasta kohta vastu võetud seadust, mis sätestab riigi kõik tulud ja
kulud. Riigieelarve peab kajastama ka riigi neid kulusid, mis PS § 154 lg 2 teise
lause kohaselt tekivad kohalikele omavalitsustele pandud riiklike kohustustega
seotud kulude katmisel (kõikehaaravuse põhimõte) ning riigieelarves peab
olema selgelt ja läbinähtavalt kindlaks määratud see, kui palju ühe või teise
kohalikele omavalitsustele pandud riikliku kohustuse täitmiseks raha eraldatakse
(läbipaistvuse põhimõte). (p 60)
Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-4-1-8-09, p 76.
Riigikohtu 08. juuni 2010 3-4-1-1-10 lahend : Kohalikule omavalitsusele võib
panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega.
7. Finantseerida riigieelarvest linnade haldusterritooriumil asuvate MKM-i vaates jätab seadus vajaliku paindlikkuse, mida Jätkatakse
ühistranspordi infrastruktuuri osaks olevate maakonna- ja kaugliinide on toetanud ka vastav halduspraktika, mille kohaselt on läbirääkimisi.
bussipeatuste väljaehitamist ja sisustamist. bussipeatuste rajamist riigiteedel finantseeritud nii
riigieelarvest kui KOV-de eelarvetest, sõltuvalt peatuse
Liikumisvõimaluste tagamine kõigile elanikele on üleriigiline prioriteet. Kuna
rajamise asjaoludest.
Tallinnas elab ja töötab kõigi naabervaldade ja teiste maakondade elanikke, peaks
49
riigipoolne toetus hõlmama ka investeeringutoetusi selliste ühistranspordi Kui on tegemist riigitee rekonstrueerimisega, siis on
tugisüsteemide arendamiseks ja infrastruktuuri kaasajastamiseks (peatuste üldreeglina projektis kajastatud ka bussipeatused ning
väljaehitamine, ümberistumisterminalide rajamine), mis ei ole seotud linnasisese need ehitatakse Transpordiameti teehoiu eelarve
ühistranspordi korraldamisega, kuid on oluline väljaspool linna elavate elanike vahenditest. Samuti on bussipeatustega seonduvaid
liikumisvõimaluste tagamiseks. kulutusi sihtfinantseeritud riigieelarves maakondliku ühis-
transpordi korraldamiseks ettenähtud toetustest, mis on
Kuna nimetatud taristu rajamist, korrashoidu ja puhastamist korraldatakse linna
eraldatud vastava piirkonna ühistranspordikeskusele.
kulul, kuid rajatised teenindavad väljaspool linna elavate elanike huve, on linn
seisukohal, et need kulud tuleb linnale hüvitada nt. Harju maakonnale eraldatava KOV-de poolset finantseerimist eeldaks eelkõige nende
riigieelarvelise ühistranspordi toetuse kaudu. peatuste rajamisel, mida kasutavad ainult kohalikud ,st
valla või linnaliinid, aga ka teiste liinide korral, kus näiteks
kiiret lahendamist vajab vaid mõne üksiku kohalikus
omavalitsuses elava inimese sõiduvajadus, aga riigi-
eelarvest vahendite taotlemise menetlus oleks liigselt
aeganõudev, või ka Transpordiamet ei planeeri lähi-
aastatel teehoiu projektide raames vastavat bussipeatust
rajada vms.
Sobilikuim lahendus tuleks vajadusel leida juhtumi-
põhiselt eelkõige ühistranspordikeskuse tasandi koostöö-
formaadis, kuna selles osalevad ühistransporti
korraldavad pädevad asutused, nii piirkonna
omavalitsused kui maanteeamet riigi esindajana.
8. Seoses suur- või raskeveoste lagundava mõjuga teekattele ning sildade- Menetluses on liiklusseaduse muutmise eelnõu, mis näeb Jätkatakse
viaduktide konstruktsioonile (ühtlasi Tallinna linna tulubaasi vähenemisega suur- ette eriloa menetlustasu piirmäära 30 eurot iga tee läbirääkimisi.
või raskeveose teostamise) muuta majandus- ja taristuministri 4.09.2015 omaniku poolt välja antud eriloa kohta ning seega
määrust nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade võimaldab tõsta kiirloa menetlustasu.
väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa
Teeomaniku tulubaasi vähenemine ei ole piisav alus
menetlustasu ja eritasu määrad“ alljärgnevalt:
eritasu määrade suurendamiseks. Eritasude kehtestamisel
1. Kehtestada § 14 lg-s 2 sätestatud eriloa kiirendatud korras vormistamise peab arvestama mitte ainult tee omaniku kulutusi
menetlustasuks vähemalt 20 eurot. teehoiule, vaid ka vedude tõhustamise võimalusi ning
samuti ka regulatsiooni terviklikku mõju majandusele ja
2. Suurendada veose kogukaalu ja teljekoormuse ületamise eest ette nähtud
teistele valdkondadele. Veose kogukaalu ja teljekoormuse
tasumäärasid praegu kehtivatega võrreldes vähemalt 2,5 korda, sest kõnealuste
ületamise eest ette nähtud tasumäärad on küll juba
veoste lagundav mõju teekattele ning sildade-viaduktide konstruktsioonile on
aastaid olnud samad, kuid 2018. aastal on lisandunud
suurim.
vedajatele kohustus maksta ka teekasutustasu.
Majandus- ja taristuministri 4.09.2015 määrusega nr 114 „Eriveo tingimused ning
eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud
kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“ § 14 lg 1 kohaselt on
50
eriloa menetlustasu 6 eurot. Määruse § 14 lg 2 sätestab, et menetlustasu kiirloa
vormistamise (vormistatud kiiremini kui 8 töötunni jooksul) eest 10 eurot. Kuna
tavalise loa ja kiirloa menetlustasu erinevus on vaid 4 eurot, ei motiveeri see
taotlejaid õigeaegselt eriluba taotlema. Seetõttu kasutab valdav enamik taotlejaid
nüüd kiirloa vormistamise võimalust. See põhjustab suurt halduskoormust, mistõttu
pole võimalik kiirendatud korras lube vormistada määruses ettenähtud aja jooksul.
Põhiosa ülegabariidilistele veostele väljastatavatest erilubadest on seotud Tallinna
sadama kaudu liikuva transiidiga ning linnas toimuva ehitustegevusega. Erilubade
väljastamisest saadav tulu sõltub seega nii riigi poolt kehtestatud tariifidest kui
Tallinnas toimuvast ehitustegevusest ning linna läbivatest transiitveostest.
Samas on suur- või raskeveosed lagundava mõjuga teekattele ning sildade-
viaduktide konstruktsioonile, tuues kaasa täiendavaid teede korrashoiu kulusid
veoselubadel märgitud marsruutidel
9. Töötada välja meetmed linnalistes piirkondades lamellrehvide kasutamise Naastrehvide kasutusmaksu kehtestamine kohalikul Jätkatakse
soodustamiseks või maksustada naastrehvide kasutamist. tasandil vajab enam KOVide poolset selgitamist, sh läbirääkimisi.
maksustamise viiside ja administreerimise osas. Arutelud
Kuna tihedalt asustatud piirkondades avaldavad naastrehvid õhukvaliteedile
kohalike maksude teemal toimuvad rahanduse
rohkem negatiivset mõju, kui hõredamalt asustatud piirkondades, on ettepanek
töörühmas.
välja töötada meetmed linnalistes piirkondades lamellrehvide kasutamise
soodustamiseks ja propageerimiseks. Õigusaktidega sellist selektiivsus tekitada, et suuremates
linnades sõidetakse peamiselt lamellrehvidega ei ole
Alternatiivina kaaluda kohaliku maksu kehtestamist naastrehvide soetamisel ja selle
kahjuks võimalik. Kui on olemas konkreetsed ette-
suunamist teede korrashoiuks.
panekud, millised need meetmed on, siis oleme valmis
neid arutama, kuna õhusaaste ning teede kulumise
vähendamine on kindlasti oluline küsimus.
Naastrehvi ostumaksu on keeruline administreerida, kuna
rehve saab lihtsalt tellida ka välisriikidest interneti kaudu,
lisaks võib hoogustuda piirikaubandus, kuna ka Eesti
naaberriikides on naastrehvid laialdaselt levinud. Seega
võidavad sellest maksust pigem teiste riikide
rehvimüüjad.
Naastrehvide kasutusmaksu kehtestamine nõuab
kulukaid infotehnoloogilisi arendusi ning suurendab
järelevalve halduskoormust, lisaks seab see ebavõrdsesse
olukorda inimesed, kes ei ela linnades ning kelle iga-
päevased liikumised toimuvad eelkõige kõrvalteedel, kus
ei tehta libedusetõrjet ning kus naastrehvide kasutamine
51
on ohutum. Seega naastrehvide maksustamist me hetkel
ei toeta.
10. Riigil analüüsida uute taristuobjektide rajamiseks vajalike maapõuevarade Eelmise aasta vastus: Jätkatakse
mahtusid ja sobilike karjääride asukohti ning sätestada kord, mille alusel läbirääkimisi.
Harjumaa maakonna ehitusmaavarade teemaplaneering
suunatakse kaevandamise keskkonnatasudest suurem osa kohalikule
on algatatud, lähteülesanne koostatud ja toimub tegijate
omavalitsusele.
valik. Paralleelselt teostab Eesti Geoloogiateenistus
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu (EMTEL) hinnangul ohustab Eesti ehitusturgu uurimistöid maakondade kaupa selgitamaks uute taristu-
toorainekriis, kuna teede ja hoonete rajamiseks vajalikud paekivivarud hakkavad objektide rajamiseks vajalike maavarade võimalikku
lõppema ning lube uute karjääride avamiseks ei anta. Kõige paremad lubjakivivarud kasutuselevõttu erinevates piirkondades.
on Tallinna lähiümbruses Jõelähtme ja Harju vallas. Samas on Jõelähtme valla
Kaevandamisõiguse tasude jätkusuutlikuma kontsept-
valimisliidu lepingus kirjas, et kaevandusi seal ei avata.
siooni väljatöötamiseks on MKM teinud ettepaneku
Suurte ehitusobjektide rajamiseks ei piisa kodumaisest materjalist, kuid materjali KeMile, et kaevandamisõiguse tasudest suunata
Soomest, Norrast või Rootsist toomine toob kaasa teedeehituse ja muu taristu KOVidele suurem osa.
ehituse tunduva kallinemise.
Hinnanguline lisavajadus analüüside ja uurimistööde
Teemaks on olnud teenindusteede alusmaterjalina aheraine kasutamine, kuid suure teostamiseks on vähemalt 100-150 tuh eurot aastas.
liikluskoormusega teede jaoks pole see materjal sobiv.
2021. aastal viis Transpordiameti läbi ehitumaavarade
Seadus on andnud valitsusele võimaluse sõltumata kohaliku omavalitsuse otsusest vajaduspõhisest analüüsi tuginedes riigi suurimate
kaevandamisluba välja anda, kuid sellega võivad kaasneda pikaajalised taristuehituse tellijate - Rail Baltic Eesti OÜ, Transpordi-
kohtuvaidlused. Kuigi kaevandajad maksavad kaevandamisõiguse tasu ameti, Eesti Raudtee AS, Tallinna Kommunaalameti ja
keskkonnahäiringute vähendamiseks, on kohalikule omavalitsusele ja konkreetsele RMK – ehitusmaterjalivajadusele arvestades muuhulgas
kogukonnale, keda kaevandamine häirib, laekuv tulu praktiliselt reguleerimata. taristu ehitamiseks Riigi eelarvestrateegiaga 2022-2025
kavandatud vahendeid.
Ehitusmaavarade aastane vajadus sõltub oluliselt tellijate
projektide elluviimise erinevate etappide ajagraafikus
püsimisega. Tõrked varasemates etappides toovad kaasa
viivitusi ka ehituses ja ehitusmaterjali nõudluses aastate
lõikes. Niisamuti muutub ka teede ehitusmaterjali
nõudlus vastavalt riigi teehoiu rahastamise mahtudele
aastate lõikes
Lähtudes maapõue poliitika põhialustest aastani 2050
ajakohastatakse ehitusmaavarade varustuskindluse
hindamise mudel ja tekitatakse maavarade paikemise ja
kasutamise ajalis-geograafiliste prognooside koostamise
võimekus.
52
Tulenevalt ehitusmaavarade varustuskindluse ja eel-
olevate aastate nõudluse analüüsist on oluline, et teemat
käsitletaks MaaPS VTK väljatöötamise protsessis ning
algatada keskkonnatasude seaduse muutmine, mis tagaks
kvaliteetse kohaliku ehitusmaterjali kättesaadavuse ning
väldiks taristuehituse maksumuste suurenemist
imporditavate ehitusmaterjalide arvelt.
11. Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021+ planeerimise ja CO2 kvootide CO2 vahendeid planeeritakse jooksvalt, võttes arvesse Jätkatakse
müügist saadavate vahendite arvel näha ette toetusmeetmed teede, saada olevaid vahendeid, mis sõltuvad nii meie läbirääkimisi.
tänavate, sildade, viaduktide, raudtee peatuste taristu jms. ehitamiseks ja kohustuste täitmise tublidusest kui ka CO2 kvoodi
renoveerimiseks; vee- ja kanalisatsioonisüsteemide EL nõuetega vastavusse turuhinnast.
viimiseks, seal hulgas sademevee eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete
CO2 vahenditest jt nn rohefondidest investeeringute
kanalisatsioonisüsteemide lahkvoolseks viimiseks. Samuti kergliiklusteede
tegemisel lähtume meetmete kulutõhususest ja nende
rahastamine.
marginaalkulust ehk püüame ühe euro eest võimalikult
Tallinna linnas on mitmete ehitus- ja taristuobjektide, eriti suuremate ristmike palju kasvuhoonegaaside või muude saasteainete heidet
rajamise eelduseks sademevee eelvoolu rajamine, mistõttu on ettepanek, et vähendada.
Keskkonnainvesteeringute Keskus näeks ette ehituse, energeetika ja transpordi
Rattateede ja kergliiklusteede investeeringuteks oleme
valdkonnas rahastusmeetme sademevee eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete
kavandamas toetusmeetmeid EL SF-st. Eelistame ratta-
kanalisatsioonisüsteemide lahkvoolseks viimiseks.
teede lahendusi, mis on suunatud tervikliku rattateede
võrgustiku loomisele või nende ühendamisele.
Kliimamuutustega kohanemisega seotud investeeringute
rahastamiseks soovitame pöörduda Keskkonna-
ministeeriumi poole.
12. Riigieelarveliste vahendite, CO2 kvootide müügist saadavate vahendite või EL SF-st oleme kavandamas meetmeid trammiliinide Jätkatakse
EL 2021+ vahendite arvelt finantseeritavad toetusmeetmed liikuvuse rajamise, multimodaalsete sõlmpunktide arendamise ning läbirääkimisi.
parandamiseks, sh elektrisõidukite laadimistaristu rajamiseks, ühis- jalgrattateede põhivõrgustike ehitamise toetamiseks.
transpordi veeremi soetamiseks, ühistranspordi jm aktiivsete liikumisviiside
Samuti on RRF-st planeeritud vahendid vesiniku
taristu rajamiseks.
kasutuselevõtu toetamiseks. Esimene vesiniku pilootvoor
Elektritranspordi arendamiseks uute trammiliinide ehitus ja vastava veeremi soetus, korraldatakse CO2 kauplemistulust ja on suunatud
jalgrattateede ehitus, elektri ja vesiniksõidukite soetus ja laadimistaristu rajamine vesinikutehnoloogiate tervikahelatele.
jms. Laadimistaristu loomine aitab tagada kiiremat üleminekut heite- ja müravabale
Laadimistaristu rajamise võimalike toetusmeetmete
autokasutusele, mis on oluline nii keskkonnahoiu kui ka kliimamuutuste mõju
kujundamisel tuleb arvestada ka ülevõetava keskkonna-
leevendamisel. Elektrisõidukite laadimistaristu ehitamine on eelduseks madalama
sõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite direktiivi
müratasemega sõidukite kasutuselevõtuks. Lisaks autodele peaks taristu
(2019/1161), mis sätestavad kohustused avaliku sektori
võimaldama laadida ka teisi elektrilisi sõidukeid (jalgrattad, tõukerattad jne).
hankijatele, nt 2025. aastaks peab olema hangetes
53
13. Arvestada CO2 kvootide müügitehingutest laekuvate vahendite suunamisel Rataste vähemalt 31% keskkonnahoidlikke busse, sh pool selles Jätkatakse
võimalustega linna heakorra tagamiseks. Riiklik või EL 2021+ vahenditest laenutussüsteem: tuleb tagada nullheitmetega ehk kas elektri või läbirääkimisi.
finantseeritav toetusmeede elektrisõidukite laadimistaristu rajamiseks 10 mln eurot vesinikubusside abil.
kohalikele omavalitsustele
Vajalikud uuringud Erasõidukite laadimistaristu arendamine on MKM-l
1) Ettepanek on kaaluda võimalusi tulevaste perioodide CO2 kvootide ja analüüsid: erastatud ning selles toimib konkurents. Samas näeme
müügitehingutest laekuvaid vahendeid: võimalikku vajadust toetada nt eramute ja kortermajade
üle 140 000
juurde renoveerimistel laadimistaristu rajamist. Selles osas
2) suunata tiheasustusaladel välisvalgustuse alaste kokkuhoiumeetmete euro.
oleme asunud läbirääkimistesse KeM-iga vahendite
rakendamiseks, sealhulgas amortiseerunud valgustite koos kande- ja
leidmiseks.
liinielementide uuendamisega, mitmeastmelist juhtimist võimaldavate
juhtimissüsteemide ja selleks sobivate valgustussüsteemide soetamiseks; Moderniseerimisfondist kavandame investeeringuid
energiatõhusasse ühistransporti, täpsemalt täiselektrilise
3) rakendada linnades jalgrataste laenutussüsteemide ning turvaliste parklate
parvlaeva ehitamiseks, 10. uueks elektriliselt reisirongiks
loomiseks, integreerimaks rongiliine, maaliine ja linnasisest ühistransporti.
ja linnaliseks ühistranspordiks.
Laadimistaristu loomine aitab tagada kiiremat üleminekut heite- ja müravabale
autokasutusete, mis on oluline nii keskkonnahoiu kui ka kliimamuutuste mõju
leevendamisel. Elektrisõidukite laadimistaristu ehitamine on eelduseks madalama
müratasemega sõidukite kasutuselevõtuks. Lisaks autodele peaks taristu
võimaldama laadida ka teisi elektrilisi sõidukeid ( jalgrattad, tõukerattad jne).
14. Riigipoolse toetuse tagamine Tallinna ühtse piletisüsteemi piiriüleste liinide ATL lepinguid korrigeeritakse kaks korda aastas Jätkatakse
teenindamise kulude. vastavalt ühistranspordi hinnaindeksile. Linna läbirääkimisi.
administratiivpiiri sõitvate liinikilomeetrite hind
Vaja on üheselt mõistetava finantsmehhanismi väljatöötamine. Ühistranspordi
korrigeeritakse kord aastas vastavalt THI-le
finantseerimine peab olema läbipaistev ja kõiki omavalitsusi võrdselt kohtlev.
Ülepiiri liinide finantseerimine puudutab mitte ainult Tallinnat, vaid ka Viimsi, Kompromissina võib kokku leppida, et hinnaindeksit
Saue, Harku valda ja Maardu linna. Kui riigi toetust ei arvestata sarnaselt teiste KOV-idega korrigeeritakse samuti kaks korda aastas.
avaliku liiniveo lepingute finantseerimisega, mõjutab see kõiki nimetatud
MKM on pealinnapiirkonna ühistranspordisüsteemi
omavalitususte finantskoormust, mitte ainult Tallinna oma.
uurimiseks tellinud analüüsi (Tallinna regiooni liikuvuse
ühendatud planeerimis-, juhtimis- ja finantseerimis-
analüüs), mis annab ühelt poolt nägemuse sidusast ühis-
transpordi liinivõrgust, mis läheb üle omavalitsuste piiride
ja transpordiliikide ning teisalt pakub välja stsenaariumid,
kuidas erinevad tänased ÜT korraldajad, rahastajad ja
muud huvitatud osapooled peaksid koostööd tegema, et
pakkuda inimestele mugavat ja sidusat ühistranspordi
kasutust kogu regioonis. Analüüs valmis 2021 suvel ning
selle rakendustegevused peaks olema esimene samm
Tallinna, Harju- ja Põhja-Raplamaa ühistranspordi-
süsteemi ühildamise suunas. Eesmärk on koostöös
54
KOV-dega leida ja rakendada põhjalik ja töötav
lahendus, mida oleks tulevikus võimalik laiendada kogu
Eestile.
15. Andmete saamine riigi registritest. MKM huvi on samuti saada nimetatud andmeid Jätkatakse
automatiseeritult ning töö selles suunas käib ja suhtlus läbirääkimisi.
Vajadus liikumisnõudluse väljaselgitamiseks (anonüümsed andmed elu ja
STATiga on avatud. Käesoleva seisuga oleme saanud
töökohtade vahelistest seostest). Täna kahjuks andmed KOVidele
käsitööna komplekteeritud andmed 2018. aasta seisuga.
automaatpäringu kaudu andmetele ligipääsuks kättesaadavad ei ole. Samuti
tuleks võimaldada avaandmetena kättesaadavus. Vahepeal on ka riiklik Transpordiamet tellinud
Statistikaametist värskemad, uuendatud töötamise
Antud punkti sisu on planeerimistegevuse hõlbustamiseks saada andmed
registri andmetega maatriksid, mis on ka Transpordi-
inimeste töö ja elukohtade vahelistest seostest. Andmed on vajalikud kõigile
ametile tehtava päringuna omavalitsustele kättesaadavad.
omavalitsustele.
Teostatud on Tallinna Transpordiametil 2020. aasta
seisuga Tallinna piirkonna liikumismaatriksite
koostamine Statistikaametilt, mis kasutavad ruumilisel
skaalal detailsemaid andmeid.
Statistikaamet on esitamas ka üleeestilise liikuvusuuringu
regulaarset teostamist osana riiklikust statistikatööde
tellimusest.
Sellele järgnev samm on andmevahetuse
automatiseerimine ning avaandmetena kättesaadavuse
võimaldamine.
16. Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide väärkasutamisega Õigusloome Invakaartide väljastaja muutmine (omavalitsusüksuse Jätkatakse
kaasnevaid probleeme muudatus asemel Sotsiaalkindlustusamet) sisaldub liiklusseaduse ja läbirääkimisi.
sellega seonduvate seaduste muudatuspaketis, paketi
Invakaartide väljastaja muutmine (omavalitsusüksuse asemel
menetlusprotsess on käimas.
Sotsiaalkindlustusamet) ja asjaomaste muudatuste planeerimine liiklusseaduse ja
sellega seonduvate seaduste muudatuspaketis Asjaomased muudatused on planeeritud liiklusseaduse ja
sellega seonduvate seaduste muudatuspaketis,
optimistliku stsenaariumi põhjal loodame, et jõuame selle
ära menetleda 2022. aasta sügiseks.
17. Täpsustada millised maksu-muudatused on kavandatud rakendada ja Arengukavas on võimalike maksumuudatuste Jätkatakse
millised õigused ja kohustused sellega kaasnevad KOVidele. kehtestamine sätestatud selliselt, et neid kaalutakse läbirääkimisi.
koostöös Rahandusministeeriumiga, kuna maksupoliitika
Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-2035 räägitakse et tuleks kaaluda
eest vastutaja on ikkagi Rahandusministeerium.
põhimõtte „Kasutaja maksab“ rakendamiseks ja kasvuhoonegaaside heitkoguse
vähendamiseks nende põhimõtete väljendamist nii riigi aktsiisipoliitikas (võttes
aluseks kütuste energiasisalduse ja nende kasvuhoonegaaside eriheitme5¹) kui ka
55
teistes modaalset nihet soodustavates majandusmeetmetes ning seadma need
eesmärgiks ka kohalikul tasandil (nt kohaliku liikluse rahustamine,
ummikumaksud, ühistranspordi ja kergliikluse arendamine jms).
Samas ei ole selge milliseid maksumuudatusi on kavas rakendada, millal ja
millised kohustused ning õigused kaasnevad nendega KOVidele.
5. IKT töörühma ettepanekud
Tabel 7. Osapoolte ettepanekud muudatusteks
Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Töörühma
nr ELVLi ettepanek Ministeeriumi seisukoht (töörühma koosolek 24.05.2022) kokkulepe,
Ettepanek ja põhjendus
maksumusest eriarvamused
1. 2021+ SF rahastusperioodil KOV IKT strateegias Kinnitatud KOV
kinnitatud infosüsteemide arendustele ja ELVL IKT IKT strateegia
kompetentsikeskuse arendamiseks rahastusskeemi maht - 5,6 MEUR.
loomine 2021+ SF regionaalarengu toetamise meetmest Kui laiendada Riik panustab eelkõige riigi registrite arendamisega, mida
taotlusvooru KOVid saavad kasutada (nt STAR, rahvastikuregister,
Alternatiivina on ettepanek KOV infosüsteemide arendusi
kõikidele KOV- valitsusportaal). IT arendused ei ole eraldiseisvad tegevused
2021+ toetada MKM digiriigi arendamise suunast, kui seda
dele (st mitte vaid vaid osa valdkonna teenuse arendusest (sotsiaalteenused,
finantseeritakse sihtotstarbeliselt RAM regionaalarengu suuna
strateegia toetused vmt). KOVides on enam vaja teadlikkuse ja
meetmest, eesmärgiga teha KOV-ide kesksete lahenduste ja
projektid, vaid ka kompetentsi tõusu, VOLISe edasiarendusi, IKT taristu
kompetentsikeskuse arendamise programmiline meede.
selle põhised uuendamist, mida on võimalik SFist toetada kui KOVidel on
ELVL on suhelnud seoses selle ettepanekuga erinevate osa- KOV endal samuti valmidust panustada. SF uue perioodi meetmete
pooltega, kuid ühtset selgust selles, milline saaks olla lahendus, ühisprojektid) – toetuse andmise tingimused on kooskõlastusringil eeldatavalt Jätkatakse
tänaseks ei ole. On reaalne oht, et KOV IKT SF allikatest 20,1 MEUR. suve lõpus või sügisel. Digioskuste ja pädevuste teemal läbirääkimisi.
finantseerimine võib selliselt jääda katmata, mis tõenäoliselt viib toetuse taotlemiseks eeldatakse, et projektil on suurem mõju
langusesse KOV kesksete infosüsteemide arendamise ning IKT ja uuele tasemele jõudmine, ei saa jääda infokoolituseks.
alase koostöö.
Vastavalt Euroopa Komisjoni nõuetele rahastatakse
2021. a strateegias näidatud projektitaotlused on esitatud MKM SF regionaalvaldkonna SF vahenditest maakonna arengu-
taotlusvooru, kaks taotlust on rahastatud ja kolmas on rahastuse strateegias kokku lepitud tegevusi maakonna tasandil
ootel. tehtavate otsustega. See ei taga vahendeid üleriigilisteks
tegevusteks.
2. Leppida kokku lahendus, kuidas teostatakse koostöös Kui teostada
riigiga KOV IKT strateegias mainitud KOV IKT taristu riigieelarvest – 1,8
infoturbe nõuetele vastavuse saavutamise projektid. MEUR, kui
teostada SF
56
Olukorras, kus omavalitsused kasutavad e-teenuste osutamisel vahenditest – 3
erinevaid andmekogusid, tuleb vastavalt turvata ka KOV IKT MEUR.
taristud, mille kaudu erinevatesse andmekogudesse sisenetakse
Maksumuste
ning nendes olevaid andmeid töödeldakse. Linna- ja
erinevus tuleneb
vallavalitsustes ning hallatavates asutustes tuleb liituda kiirete
sellest, et riigi-
andmesideühendustega, luua optimaalsed, jätkusuutlikud ja
eelarve puhul
turvalised IKT taristud. Omavalitsustele tekib võimalus saada IKT
kasutatakse toetus
taristule kehtestatud etalonturbe nõuetele vastavat teenust ning
KOV-dele teenuse
teenusega seotud infosüsteemid majutatakse teenuse käigus
maksumuse 2 a
Riigipilve või sellega võrreldava teenus- ja turbetasemega
hüvitamiseks, SF
majutuskeskkonda. Vaata täpsemalt probleemistikku KOV IKT
puhul aga tuleb
strateegiast (https://www.elvl.ee/kov_ikt_arengustrateegia#03)
nõuete järgi
ELVL esitas taotluse MKMi korraldatava IKT projektide RES hankida seadmed ja
taotluste raames märtsis 2021. Komisjon tegi ettepaneku toetada tarkvara ELVL-le,
lisataotluse rahastamist RE-st, summad broneerida millega hakatakse
Rahandusministeeriumi sihtotstarbelisse reservi. teenust osutama ja
mis antakse SF
projektiga
kinnitatud teenuse-
pakkujale
kasutusse.
3. Jätkata ELVL IKT kompetentsikeskuse finantseerimist 2023. a pikendada Senise toetuse eesmärk on olnud, et 2023. aastast rahastaks Jätkatakse
2023. a senises mahus. RM ja ELVL KK ELVL IKT kompetentsikeskust. Toetus ei saa olla püsiv läbirääkimisi.
finantseerimise lahendus.
Valmimas on ELVL KOV IKT haldus- ja teenusmudeli analüüs.
lepingut. Lähtuvalt
Praegune leping IKT kompetentsikeskuse rahastamiseks lõpeb
KOV IKT haldus-
2022. a. Kuna uue mudeli käivitamine ja KOVidega
ja teenusmudeli
läbirääkimised võtavad aega ning uued infosüsteemid ei valmi
analüüsist.
enne 2023-2024, on ettepanek jätkata Rahandusministeeriumi
poolt ELVL kompetentsikeskuse finantseerimist 2023. a
vähemalt senises ulatuses.
Järgnevate aastate finantseerimise maht leppida kokku lähtuvalt
uue haldus- ja teenusmudeli rakendamise käigust.
4. Ühtse kaevetööde, tänavate ajutiste sulgemiste ja teiste Normdokumendi Teehoiutööde menetlusprotsesside kaardistus- ja Jätkatakse
teemaa-alal toimuvate teehoiutööde menetlemise väljatöötamise normdokumendi väljatöötamiseks vajalikud vahendid palume läbirääkimisi.
normdokumendi väljatöötamine eelanalüüsi leida ELVL- Rahandusministeeriumi koostöö lepingu
(protsesside vahenditest.
kaardistus,
57
Tallinna linna haldusterritooriumil on kasutuses toimuvate kaeve- universaliseerimise
tööde, tänavate ajutiste sulgemiste ja teiste teemaa-alal analüüs ja eelnõu
toimuvate teehoiutööde menetlemise infosüsteem (edaspidi koostamine)
Operatiivinfo). Infosüsteem on koostatud AS Spin TEK poolt ning eeldatav
seda rahastati Riigi Infosüsteemi Ameti kaudu 100% ulatuses maksumus: 15 000
Euroopa Regionaalarengu Fondist. Andmekogu/infosüsteem on €.
kaevetöölubade ja tänava ajutiste sulgemiste lubade taotluste
OPIS analüüsiks
elektroonseks vastuvõtmiseks, menetlemiseks, lubade väljasta-
SF vahendeid
miseks, järelevalvetoimingute teostamiseks ning eelpoolnimetatud
kasutada ei saa.
tegevuste käigus tekkinud andmete avalikustamiseks.
Kasutajaid ja andmesisestajaid üheaegselt teenindav andmekogu
muudab andmete haldamise tsentraalseks, tagades kasutajatele
aktuaalsete andmete kättesaadavuse ja teha need masinloetaval
kujul kättesaadavaks kõikidele soovijatele.
Arvestades, et riik on toetanud Tallinna linnas hästi toimiva
operatiivinfo andmekogu loomist, ning kaevetööde teostajad on
sageli samad teistes piirkondades, on vajadus teha sarnaseks
omavalitsustes teetöödega seonduvad menetlused kogu vabariigis.
Võimalusel tuleks analüüsida Tallinna operatiivinfosüsteemi
universaalselt omavalitsustele kättesaadavaks tegemist (sh
vastavust riigi poolt kehtestatud avaliku sektori poolt arendatavate
infosüsteemide nõuetele).
Andmekogu eesmärk on tagada andmete kättesaadavus teistele
infosüsteemidele, näiteks Maanteeameti „TARK TEE“.
Maanteeamet on andmekogu „TARK TEE“ ühe arendamise
suunana kavandanud koostööd linnade ja kohalike omavalitsuste
teede andmete osas.
5. Tulla ettepaneku juurde muuta veterinaarseaduse § 32 lg 1 Analüüs on töös. Ei toeta veterinaarseaduse (VS) muutmist. Jätkatakse
ja lg 4 sõnastust ning panna lemmikloomade registreerimise läbirääkimisi.
VS § 32 lg 1 kohustab ka praegu loomapidajat oma looma
korraldamise kohustus riigile tagasi peale ELVL poolt KOV
identifitseerima ning juhul kui loom (koer, kass, valgetuhkur) on
IKT strateegia alusel läbiviidava projekti lõpp-aruande
identifitseeritud mikrokiibiga, on sama paragrahvi lg 5 kohaselt
kinnitamist.
kohustus kanda sellekohased andmed andmekogusse (eeldatult
KOV IKT strateegia projekti „KOV-ide poolt elanikele teenuste elektroonilisse).
osutamiseks kasutatavate peamiste infosüsteemide analüüs“
VS § 32 lg 4 kohaselt korraldab koerte ja vajaduse korral teiste
täistaotlus on rahastatud ja töövõtja hanke tulemusena leitud. Töö
lemmikloomade kohta arvestuse pidamist KOV. Täpsema korra
valmimise tähtaeg on august 2022.
kehtestab iga KOV volikogu koerte ja kasside pidamise eeskirjas
58
Selle analüüsi skoobis on ka lemmikloomaregister LLR. Analüüsi KOKS § 22 punkti 362 alusel. Seaduses ei ole täpsemaid juhiseid
järelduste põhjal võib olla võimalik uue (riikliku)registri loomise selle ülesande täitmiseks, KOV on vaba valima meetodeid,
ettepaneku juurde tagasitulek. kuidas ülesannet täidab ja milliseid registreid kasutab (KOV
autonoomia ülesannet täites).
Õigusliku regulatsiooni küsimus – kas lemmikloomade
registreerimise funktsioon peab olema kohalik või riiklik – on Eestis on 79st KOVist 66 sõlminud lepingu kummagagi kahest
suunatud teise töörühma (keskkonna töörühm). peamisest lemmikloomaregistri teenust pakkuvast ettevõtjast.
Neist 64 Spin TEK ASga ja 6 EVSiga, nende hulgas on 4 KOVi,
kellel on sõlmitud leping mõlema ettevõtjaga. Arvestades, et üle
80% kõigist Eesti KOVidest on vabatahtlikult sõlminud
lemmikloomade üle arvestuse pidamiseks lepingu elektroonilise
veebipõhise andmekogu teenusepakkujaga, võib järeldada, et
KOVid on valmis neile pandud ülesannet täitma.
Kuigi õiguslikult on igal KOVil oma register, on nad
koondunud kahele üleriigiliselt toimivale platvormile (Spin TEK
ja EVS), ja saame rääkida kahest veebipõhisest infosüsteemist,
kust loomi otsida.
Leiame, et uue lemmikloomaregistri loomine ei ole eelnevalt
nimetatud põhjusel otstarbekas ning asjakohane on jätkata
olemasolevate süsteemide põhiselt, muutes neid vajadusel
kasutajasõbralikemateks
Maaeluministeeriumis on valminud VS muutmise väljatöötamis-
kavatsus (VTK), milles analüüsitakse ühiskonna valmisolekut
kohustuslikuks lemmikloomade kiipimiseks ning sellega
kaasnevat mõju erinevatele osapooltele, sealhulgas andmete
lemmikloomaregistrisse kandmisel ning andmekogude
haldamisel. Lisaks on võrreldud ja analüüsitud lemmikloomade
andmete andmekogude haldamisega seonduvat, sealhulgas
erinevaid olemasolevaid lemmikloomaregistreid ning võimalikke
uusi lahendusi. VTK esitatakse EIS kaudu arvamuse saamiseks
seotud ministeeriumitele ja osapooltele.
Lõplik Maaeluministeeriumi seisukoht võimalike muudatuste
kohta VSis kohustusliku lemmikloomade kiipimise ning
lemmikloomade registri koosseisu kohta antakse pärast VTK
kooskõlastusringilt saadud tagasiside koondamist ja esitatud
ettepanekute analüüsimist.
59
6. Infragi normdokumendi väljatöötamine (projekteerimine, Õigusloome Printsiibis nõus. Vajab täpsemat arutelu, millise normdokumendi Kokkulepe ruumi,
ehitamine, haldamine) tegevus. suhtes ootus on. Ehitise infomudeli koostamise ja kasutamise elamumajanduse
loogika peaks läbivalt lõimuma kõigisse töölõikudesse ja ja maade
Varasem praktika on näidanud, et digitaliseeritud lahenduste
olulisematesse normdokumentidesse. töörühmast:
kasutuselevõtt on oluliselt lihtsustanud informatsiooni loomise ja
MKM ja ELVL
jagamise võimalusi ning muutumas ehitussektori tööprotsesse üle
lepivad selle osas
maailma. Eesti ehitussektori võimalus on läbi digitaalsete
eraldi kohtumise
lahenduste kasutuselevõtu tõsta kohaliku turu teenuste kvaliteeti,
kokku.
tulemuslikkust ning luua atraktiivne keskkond tulevastele töö-
andjatele ja töötajatele. Uute tehnoloogiatega kohanemine ja
modernsete töömetoodikatega harjumine on vältimatu
suurendamaks Eestis nii teede- kui tsiviilehitussektori jätku-
suutlikku arengut kohalikul ja rahvusvahelisel turul. On oluline, et
ehitussektoril oleks normdokument digitaalse ehitusinfo rakenda-
miseks, mis võimaldab ehitise elutsükli vältel protsessis kõigil
osapooltel - arhitektil, konstruktoril, eriosade projekteerijatel,
arendajal, ehitajal, omanikul, kasutajal, haldajal jne integreerida
ühte mudelisse omale vajalik informatsioon ning kontrollida
olemasolevat teavet.
6. Kultuuri ja spordi valdkonna töörühma ettepanekud
Tabel 8. ELVL ettepanek toetusfondi vahendite osas:
Siseriiklikud kultuuri ja sporditoetused (mln eurot) 2022 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 RES
Maakonnaraamatukogude tegevustoetus 1,24 1,3 1,3 1,5 1,5
Raamatukogude teavikute toetus 1,88 1,88 1,88 1,98 1,98
Muuseumide, orkestrite, teatrite toetus 1,8 1,8 1,8 1,95 1,95
Regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetus 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6
Treenerite tööjõukulu toetus 7, 7,8 8,0 8,0 8,2
Laulu-ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgatoetus 2,7 2,7 2,9 2,9 2,9
60
Tabel 9. Osapoolte ettepanekud muudatusteks
nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht (töörühma koosolek 10.05.2022) Töörühma kokkulepe,
eriarvamused
ELVLi
Ettepanek ja põhjendus ettepanek
maksumusest
Kultuur
1. Jätkatakse seniste kokkulepete täitmist ja 50/50 Kokkulepe: mõlemad
Eraldada vahendeid kohalike omavalitsusüksuste finantseerimise põhimõtte järgimist. pooled toetavad 50/50
(KOVide) omanduses olevate kuid üleriigiliste finantseerimise põhimõtte
Ülevaade objektidest, mille arendamisse riik on äsja
funktsioonidega kultuuriobjektide arendamiseks järgimist.
panustanud või panustab:
(näiteks nagu Tallinna Lauluväljak, Tallinna 50/50 Tallinna Linnateatri osas
Linnahall). finantseerimise • alates 2017. aastast Kalevi keskstaadioni
jätkab KUM omapoolsete
põhimõte riigi ja rekonstrueerimisse (ca 4 mln);
Arvestades asutuste riiklikku tähtsust on hädavajalik kohustuste täitmist.
kohaliku • 2018. ja 2019. a 520 tuhande euroga Tallinna
riigipoolne suurem toetus, et tagada asutuste areng.
omavalitsuse Lauluväljaku kaare rekonstrueerimisse;
Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik
vahel.
lisada linnapoolsele panusele teatud protsent riigieelarvest • alates 2018. aastast Tallinna Linnateatri teatrikompleksi
eraldatavaid vahendeid. arendamisse kokku 12,6 mln euroga (2021.aastasse
eraldati täiendav 3 mln);
2. Vajadus on kultuurispetsialistide koolitusprogrammi Kultuuriministeerium (KuM) on koos Eesti Rahvakultuuri Kokkulepe: mõlemad
järgi, et tõsta omavalitsustes kultuuri- ja Vajab analüüsi ja Keskuse ja Rahandusministeeriumiga kokku pannud esialgse pooled peavad teemat
spordivaldkonna kompetentsi. koostööd. koolituskava ja hinnastanud selle maksumuse. Proovitakse leida oluliseks. Edasine sõltub
vahendeid, et programmi elluviimisega 2023. aastal alustada. rahastusvõimalustest.
Peale haldusreformi on omavalitsustes tööl kultuuri-
korraldajad ja/või spordispetsialistid, keda varasemalt ei
olnud. Nüüd oleks vaja tegeleda süsteemse valdkondliku
koolitamisega, et tõsta spetsialistide teadlikkust ja
asjakohasust valdkondades.
3. 53 eurot põhi- Toetusmeetmega jätkatakse ja esitatakse lisataotlus meetme Kokkulepe: mõlema
Jätkata Kultuuriranitsa programmiga, mille kaudu kooliõpilase mahu suurendamiseks RES 2023-2026 protsessis. poole jaoks prioriteetne
saab iga õpilane käia igal õppeaastal kontserdil, kohta on praegu tegevus.
teatrietendusel, kunstinäitusel, kinoseansil ja arvestuslik kesk-
KuM jätkab 2023. aastal
muuseumitunnis. mine summa,
meedet vähemalt samas
mis täpsustub,
mahus kui 2022. aastal (1
kui saab paika
mln), kuid esitab ka
toetuse koefit-
61
sient haja- lisataotluse 2023-2026
asustusega piir- protsessis.
kondade kohali-
kele oma-
valitsustele.
4. Suurendada kahekordselt vahendeid muinsus- KuM toetab mõtet, et toetusi mälestiste omanikele on vaja Kokkulepe: jätkatakse
kaitseobjektide toetuseks. Muinsuskaitse all olevate Vähemalt 2022. järk-järgult suurendada. läbirääkimisi.
kultuuriväärtuste säilimine peab olema kõrgendatud aasta tase. Leida KuM on pidamas läbirääkimisi teiste ministeeriumitega, et KuM jätkab toetamist
riikliku tähelepanu all. rahalised kasutada uue perioodi EL vahendeid võimalikult palju samas mahus kui 2022.
Eraldatud vahendid ei kata tegelikke vajadusi. Tekkinud vahendid muinsuskaitseliste hoonete korda tegemiseks. Samuti oleme aastal.
on olukord, kus ühelt poolt on riik objektide kaitse alla valdkonna analüüsimas võimalikke finantsmehhanisme, mis aitaksid
võtmisega deklareerinud, et nende säilimine on riiklik toetuste suuren- valdkonda ressursse juurde tuua.
huvi, samas kõik kohustused objektide säilimise damiseks.
tagamiseks on pandud omanikule.
5. KuM toetab 2022. aastal laulu- ja tantsupeo liikumises Kokkulepe: 2023. aastal
osalevaid kollektiive 1 mln euroga (Eesti Laulu- ja Tantsupeo jätkub laulu- ja
SA kaudu) ning kollektiivijuhtide tööandjaid juhendajatele tantsupeoliikumises
töötasu maksmisel ( tööjõukulu toetus Eesti Rahvakultuuri osalevate kollektiivijuhtide
Keskuse kaudu) 2,7 mln euroga. Toetusmeetmed jätkuvad ka palgatoetusmeede 2022.
2023. aastal. aasta tasemel (2,7 mln
Tagada riigipoolne järjepidev tegevustoetus
eurot).
KOVidele laulu- ja tantsupeotraditsiooni säilimise ja Rahvarõivaste osas on võimalus saada toetusi KULKA
jätkusuutlikkuse osas, sh: eraldada täiendavad vahendid rahvakultuuri sihtkapitalilt ning maakondlikelt ekspert-
KOVidele rahvarõivaste soetamise toetuseks (nt luua Vähemalt 2022. gruppidelt. Samuti on toetusi jaganud piirkondlikud
võimalus KOVidele toetuse taotlemiseks). aasta tase. LEADER grupid ning toetusi lastekollektiividele on jaganud
rahvarõivaste soetamiseks kultuuriruumide toetusmeetmed.
Autentsete rahvarõiva komplektide soetamine
Lisaks toetatakse ka rahvarõivaste valmistamise õppimist.
kollektiividele on osalejate jaoks kulukas tegevus.
Eraldi toetusprogrammi rahvarõivaste ostmiseks ei ole, kuid
MTÜ Rahvarõivas kaudu toetatakse kihelkondlike rahva-
rõivaste portaali haldamist, rahvarõivaste kandmise ja
valmistamise teavitustööd, tuues s.h välja ka unustuse hõlma
vajunud kihelkondade rahvarõivaid
(https://rahvaroivad.ee/).
6. Kokkulepe 2022-2025 RES läbirääkimistelt, et tegu on pigem Kokkulepe:
Laulu- ja tantsupeo juhendajate väärtustamise maine ja väärtustamise küsimusega, kui rahalise küsimusega. Läbirääkimised lõpetatud
Vajab analüüsi ja
kampaania korraldamine eesmärgiga tuua noori 2021. a. Osapooled on
koostööd. Lepiti kokku, et väärtustamise ja maine parandamisega saab
senisest enam selle ameti juurde. üksmeelel, et tegu on
kaasa aidata läbi koostöö erinevate katuseorganisatsioonide ja
pigem maine ja
62
Probleem on selles, et noored ei vali õppimiseks erialaorganisatsioonide. Väärtustamisele ja maine parandamisele väärtustamise küsimusega,
dirigendi, rahvatantsu ja pilliõppe juhendaja ametit, kuna aitab kaasa ka 2021. aastal rakenduv kollektiivijuhtide kui rahalise küsimusega.
selle ametiga käib kaasas suur ebakindlus. Olukorras, kus palgatoetuse meede.
Lepiti kokku, et
riik on astunud suure sammu juhendajate palkade
väärtustamise ja maine
tasumisel ja seadustamisel oleks hea mõelda, kuidas neid
parandamisega saab kaasa
erialasid populariseerida.
aidata läbi koostöö
erinevate
katuseorganisatsioonide ja
erialaorganisatsioonide.
Väärtustamisele ja maine
parandamisele aitab kaasa
ka 2021. aastal
rakendunud
kollektiivijuhtide
palgatoetuse meede.
Raamatukogud
7. Kahekordistada vahendeid rahvaraamatukogude KuM peab raamatukogude valdkonna arendamist (sh Kokkulepe:
teavikute soetamiseks ja raamatukogusüsteemi teavikute kättesaadavuse suurendamist) oluliseks. Kultuuriministeerium
arendamiseks, samuti toetuse eraldamist teavikute Rahvaraamatuko peab raamatukogude
gu seadus on KuM on analüüsimas raamatute komplekteerimise ja
transpordiks. Transpordikulud teavikute arendamist prioriteetseks,
muutmisel. transpordi ümberkorraldamise võimalusi, et KOV-ide
transpordiks on senini KOVidele katmata. kuid lisataotlus on plaanis
koormust vähendada.
esitada RES 2024-2027
Tänased eraldised rahvaraamatukogudele on jäänud
Reformi vajadus ja eesmärgid: raames, sest hetkel käivad
samasse suurusjärku eelmiste aastate tasemega, need ei 2022. aasta veel arutelud
ole piisavad valdkonna jätkusuutlikuks rahastamiseks. raamatukogude 1) Käivitada üle-eestiline raamatute e-laenutuse süsteem (et
raamatukogude rolli üle
Samas on teavikute hinnatase märkimisväärselt tõusnud teavikute toetus e-raamatud jõuaks kõigi lugejateni üle Eesti);
tervikuna rahva-
ning suurenenud on ka elanike ootused uute raamatukogu 1,88 mln eurot. 2) Parandada 521 rahvaraamatukogu tehnilist võimekust raamatukogude seaduse
poolt pakutavate lisateenuste järele.
Leida rahalised ning luua lugejale paremad tingimused raamatukogus muutmise seaduseelnõu
Luua arengumeede rahvaraamatukogude tehnilise vahendid toetuse töötamiseks (uued arvutid raamatukogus, avatud koostamise raames.
võimekuse suurendamiseks. Vajadus on muuta suurendamiseks. raamatukogu tehnika jm);
digiriigile (sh erinevatele avalikele teenustele)
3) Suurendada teavikute toetust, mille tulemusel saavad
ligipääsu kvaliteeti läbi riistvara ja internetiühenduse
raamatukogud laenutada mitmekülgsemat kirjandust ning
parandamise. Vajab analüüsi. koordineerida maakondades raamatukoguteenust (teavikute
Rohkem tuleb tähelepanu pöörata koostöös toetus on püsinud aastaid sama, samas raamatute hinnad
omavalitsustega raamatukogutöötajate koolitamisele ja kallinevad);
järelkasvule.
63
4) Toetada eestikeelsete väljaannete kirjastamist (sh autoreid,
illustraatoreid, tõlkijad).
Kui täpsed vajadused on selgunud, siis KuM on valmis esitama
lisataotluse kas RES 2023-2026 või RES 2024-2027 raames.
Sport
8. Toetada investeeringute tegemist üleriigilise Jätkatakse seniste kokkulepete täitmist ja 50/50 Kokkulepe: mõlemad
tähtsusega spordirajatiste renoveerimisel ja ehitamisel finantseerimise põhimõtte järgimist. pooled toetavad 50/50
põhimõttel, et investeeringu maht jaguneks pooleks finantseerimise põhimõtte
Ülevaade objektidest, mille arendamisse riik on äsja
riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel. järgimist.
panustanud või panustab:
Ettepanek on tõsta 2023. a prioriteetseks objektiks Tallinna linn peab esitama
• alates 2017. aastast Kalevi keskstaadioni
Kadrioru Staadion. Seda põhjusel, et tegemist on taotluse seoses Kadrioru
rekonstrueerimisse (ca 4 mln);
üleriikliku tähtsusega, rahvusvahelise potentsiaaliga ja staadioni
mitmekülgset lisaväärtust loova, kuid tugevalt • alates 2018. a Rääma sõudebaasi renoveerimisse kokku 1 rekonstrueerimise
amortiseerunud ja kiiremas korras rekonstrueerimist mln euroga; kallinemisega ja edasise
vajava objektiga. ajakavaga.
• 2019 kuni 2022 Hiiumaa Spordikeskuse ehitamist 5 mln
Kadrioru Staadion: renoveerimise hinnanguline kogu- euroga; Pirita Velodroomi osas
maksumus – 12 mln eurot. Eesmärgiks on jätkuvalt peab Tallinna linn esitama
• 2020 - 2022. a multifunktsionaalsete aastaringselt
riikliku tähtsusega Eesti rahvusstaadioni täielik 50/50 edasise sisulise plaani,
kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide
renoveerimine kaasaegseks võistlus- ja treeningkeskuseks. finantseerimise rahastamiskava ja ajakava
rajamine 18 mln eur
Hetkel käib erinevate mahtude kaardistamine ja põhimõte riigi ja rekonstrueerimistööde
projekteerimistööde ettevalmistamine. Mälestisena kohaliku Kadrioru Staadion – KuM info kohaselt on staadioni osas.
(muinsuskaitseobjektina) arvel oleva peatribüüni omavalitsuse renoveerimine planeeritud Tallinna linna eelarvesse.
seisukorra hindamiseks läbi viidud ekspertiisi kokkuvõtte vahel. Ministeeriumile taotlust ei ole esitatud.
on, et hoone remonti ei ole enam võimalik edasi lükata.
Lisaks kandekonstruktsioonidele on väga halvas Pirita Velodroom – KuM peab objekti tähtsaks.
olukorras kõik kommunikatsioonid (elekter, vesi, küte). Läbirääkimised linna ja ministeeriumi vahel võiksid jätkuda,
Kohene valmisolek on alustada staadioni peaareeni et võimalusel tulevikus rakendada 50/50 finantseerimist.
valgustuse kaasajastamisega. Järjekorras ootavad:
harjutusväljakute renoveerimistööd ja neid teenindava
juurdeehituse rajamine, laoruumide laiendamine.
Teiseks oluliseks objektiks on Pirita Velodroom. Pirita
Velodroom: multifunktsionaalse sisetreki projekteerimise
ja ehituse hinnanguline kogumaksumus – 12 mln eurot.
1969. a valminud velodroom on amortiseerunud ning
trekirada ei saa kasutada treeninguteks ega võistlusteks.
Ettepaneku kohaselt on kavas senise velodroomi asemele
64
ehitada kaasaegne spordikeskus, kus lisaks sisetrekile on
areeni keskel võimalus erinevaid. spordikatteid kasutades
läbi viia mitmete teiste spordialade treeninguid, võistlusi
ja muid üritusi. Kaasaegsel trekil on puidust ovaal
siseringi pikkusega 250 m. Sisetrekk vajab maa-ala, mis on
vähemalt 110-115 m pikk ja 55-60 m lai. Rahvusvaheliste
võistluste korraldamiseks peaks keskus mahutama
vähemalt 2000 pealtvaatajat. Uue multifunktsionaalse
keskuse ehitamiseks on olemas kehtiv detailplaneering.
Kohapeal on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid
ja muu taristu.
Hetkel on Tallinna linn ja riik tegemas koostööd Kalevi
Staadioni rekonstrueerimisel, kus panustatakse 50:50
põhimõttel 6 miljonit eurot. Projekt on lõpusirgel ja
rohkem töös olevaid ning Tallinnas asuvaid riikliku
tähtsusega spordiobjekte prioriteetide seas ei ole.
Tegemist oli esmakordse sedalaadi koostööga Tallinna ja
riigi vahel. Kuigi investeerimisobjektiks oli spordirajatis,
siis riigi poolne huvi panustada oli seotud esmajärjekorras
laulu- ja tantsupeo traditsioonidega. Tallinnas on arvukalt
üleriikliku tähtsusega spordiobjekte, millede parendamine
võiks olla nii riigi kui linna ühine prioriteet.
9. KuM vaatest oluline teema. KuM plaanides on käivitada Kokkulepe: mõlemad
Liikumisaktiivsuse edendamiseks luua toetusfond, liikumisharrastuse kompetentsikeskus, mis nõustab, koolitab, osapooled peavad teemat
mille eesmärgiks on kooli ja lasteaedade keskkonna toetab üleriigilist võrgustikku, kelle üheks ülesandeks on oluliseks. Leiti, et tegemist
kujundamine liikuma kutsuvaks. omakorda kohapealsete haridusasutuste nõustamine, ei ole niivõrd rahalise
koolitamine jne. Samuti teadmisvara levitamine, kampaaniad küsimuse, vaid metoodika
Spordivaldkonnas on oluline suurenda liikumist
jms. rakendamise küsimusega.
koolidesse ja ka lasteaedadesse. Laste vähene liikumine Vajab analüüsi.
on üks suuremaid probleeme. Samas aitab liikumise Optimaalne võrgustik oleks maakonna tasand (maakonna
soodustamine kaasa nutisõltuvuse vähendamisele, mis on spordiliidud). Oluline, et KOV’id mõtestaksid arenguvajadused
saamaks oluliseks vaimse tervise probleemiks. Seda ja nö kohapealse tellimuse spordiorganisatsioonidelt läbi ja
probleemi on võimalik lahendada spordi- ja seoks need ka rahastusega. Riik võimendaks 50/50 põhimõttel
haridusvaldkonna koostöös. (spordiliitude tegevustoetused). Väikevahendite investeeringud
jms võiks olla ka tulevikus üks tegevustest.
10. Vähemalt 2022. Meede jätkub vähemalt samas mahus Kokkulepe: enne
Suurendada vahendeid ujumise algõpetuse
aasta tase. vahendite suurendamise
läbiviimiseks ja korraldamiseks. Vaadata üle toetuse
vajadust on vaja välja
65
eraldamise põhimõtted arvestades muuhulgas selgitada, et kas senine
transpordikulude ja töötasude kasvu. toetuse jagamise
metoodika on seotud
asjaoluga, et vaid pooled
programmis osalenud
lastest õpivad ujuma.
Teemat käsitletakse edasi.
11. KuM jätkab meetmega Kokkulepe:
Toetada jätkuvalt regionaalseid Regionaalsete
Vähemalt 600 tervisespordikeskuste
tervisespordikeskusi, mille kaudu paraneb
000 eurot aastas. toetusmeede jätkub 2023.
tervisesporditeenuse kättesaadavus ja kvaliteet.
aastal mahus 0,6 mln
eurot aastas.
12. Viia 5. kutsetasemega treenerite palk Eesti KuM toetab ettepanekut ja on valmisolek esitada lisataotlus Kokkulepe:
keskmisele tasemele. RES 2023-2026 protsessis
Mõlemad osapooled
Oluline on laiendada ka treeneripalga maksmist treeneri peavad viienda ja kõrgema
kutse 4. taseme omanikele diferentseeritult treeneri- kutsetaseme treeneri
palgast. Noorte liikumisharjumuste tõus on oluline ees- töötasu tõusu oluliseks.
märk, et tõsta meie elanikkonna heaolu. Juhime tähele-
KuM esitab sellesisulise
panu, et treenerite kvalifikatsiooni tõstmine on väga
lisataotluse RES 2023-2026
oluline ning seega soovime arutada võimalust laiendada
protsessis.
diferentseeritult 4. kutsetasemega treeneritele palga-
toetuse võimalust, mille eesmärk on laiendada kvalifikat-
Vajab analüüsi.
siooniga treenerite hulka ning innustada neid kõrgema
kategoorika taotlemiseks. Täna annab riik treenerite
palgatoetust alates 5. astme kutsekvalifikatsiooni
omavatele treeneritele. Eesti spordiseaduse alusel
kvalifitseerub 4. astme treener nooremtreenerina, kes
võib samuti iseseisvalt juhendada huvitegevust. Eesti
Spordiregistri statistika põhjal lõpetab igal aastal treeneri-
töö (ei pikenda kutsekvalifikatsiooni) ligemale 300
treenerit (spordiregistris kokku ~3300 treenerit).
Väärtustamaks treeneri kutset ja anda paremad
võimalused ka noortele algajatele treeneritele, tuleks
lisada riigi poolsesse toetuse saajate hulka ka 4. kutse-
kvalifikatsiooni taset omavad treenerid. Antud toetus
võib olla eraldi toetus n.ö „starditoetus“ treeneri kutsetöö
66
alustamiseks ning võiks olla ka ajalise piiranguga toetus,
näiteks kolme aastane toetus, eesmärgiga antud perioodi
jooksul tõsta oma kutsekvalifikatsiooni vähemalt ühe
astme võrra ja saada edaspidi hetkel riigi poolt
kehtestatud treeneripalga toetust.
13. Suunata vahendeid treeneri- ja juhendajakoolituse Teema vajab täiendavat analüüsi. KuM „hoiab“ teemat Eesti Kokkulepe: mõlemad
programmide välja töötamisse eesmärgiga tõsta Paraolümpiakomiteega. osapooled peavad teemat
laste ja noortega töötavate juhendajate teadlikkust oluliseks. Kahepoolselt
erivajadustega lastega töötamisel ning ka laste Vajab täiendavat kinnitati, et Teemat
abivajaduse märkamisel laiemalt. analüüsi. käsitletakse edasi.
Täna on keerukad lapsed ja noored ka treeningutes ja
huviringides, kuid treeneritel ja juhendajatel on vähene
ettevalmistus nende lastega tegelemisele (erinevate
diagnooside eripärad ja käitumissoovitused).
7. Keskkonna töörühma ettepanekud
Tabel 10. Osapoolte ettepanekud muudatusteks
nr Töörühma
Ministeeriumi seisukoht (töörühma koosolek
Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused kokkulepe,
27.04.2022)
eriarvamused
ELVLi
Ettepanek ja põhjendus ettepanek
maksumusest
Projektitoetused
1. Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021+ planeerimisel näha ette Maksumus Toetame ettepanekut ühisvoolsete kanalisatsiooni- Käib meetme
toetusmeetmed teede, tänavate, sildade, viaduktide, raudtee peatuste taristu vajab süsteemide lahkvoolseks ehitamise toetamist, sest sellega ettevalmistus,
jms. ehitamiseks ja renoveerimiseks. Nende ehitamisel vee- ja täpsustamist ja vähendatakse reoveepuhastite hüdraulilist koormust ning niikaua teema
kanalisatsioonisüsteemide EL nõuetega vastavusse viimiseks, sealhulgas analüüsi. reoveepuhastuse häiringuid sademeterikkal ajal. EL 2021+ läbirääkimistel
sademevee eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide vahenditest on planeeritud toetada kombineeritud kui meede
Esialgse
lahkvoolseks viimiseks. sadeveesüsteemide sh. lahkvoolsete sademeveesüsteemide käivitub
analüüsi
rajamist
Linnades on ehitus- ja taristuobjektide, eriti suuremate ristmike rajamise eelduseks maksumus
sademevee eelvoolu rajamine, mistõttu on ettepanek, et Keskkonnainvesteeringute hinnanguliselt Ehitus- ja taristuobjektide sademevee eelvoolud on osa
Keskus näeks ette ehituse, energeetika ja transpordi valdkonnas rahastusmeetme 20 000 eurot taristuobjekti tervikust, mistõttu tuleks eelvool kavandada
taristuobjekti projekteerimisel ning eelvoolu rajamise kulu
arvestada taristuobjekti maksumuse osaks. Võimalusel
67
sademevee eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide kaaluda ka muid sademevee lahendusi, sh säästvaid
lahkvoolseks viimiseks. sademeveesüsteeme (Sustainable Urban Drainage Systems –
SUDS)
Nende teemadega seotud voorud avatakse järgmise
aasta alguses (sõltub rakenduskava heakskiitmisest).
Sügisel toimuvad RaMi eestvedamisel regionaalsed
infopäevad, kus tutvustame tegevusi.
2. Eraldada vahendeid kohaliku omavalitsusüksuste omanduses olevate kuid Tallinna Kõik nimetatud objektid on olulised ja vajalikud ka riigi Tuleb leida
üleriigiliste funktsioonidega looduskaitse või muinsuskaitse all olevate Loomaaed, jaoks, aitavad kaasa erinevate riiklike eesmärkide rahastusmudel
keskkonnaobjektide arendamiseks (näiteks nagu Kadrioru park, Tallinna Tallinna saavutamisele ning kohustuste täitmisele. Oleme ka
Loomaaed, Tallinna Botaanikaaed, Toomemägi, mõisapargid). Siin toodud Botaanikaaed, varasemalt nende osas investeeringuid teinud ja
nimekiri on lahtine ja siia võib lisada meie rahvuse ja riigi seisukohalt olulisi Kadrioru park. vahendite olemasolul toetame konkreetseid projekte ka
objekte. edaspidi.
Tallinna
Arvestades asutuste riiklikku tähtsust on hädavajalik riigipoolne suurem toetus, et objektid: üle
tagada asutuste areng. Kadrioru parki, Tallinna Loomaaeda ja Tallinna ning Tartu 38,6 mln euro
Botaanikaaeda ei külasta pelgalt tallinlased.
Tallinna Loomaaed on ainuke omataoline tegelik loomaaed Eestis ning seega
olemuselt rahvuslik. Loomaaeda külastab Tallinna elanike kõrval märkimisväärne
osa inimesi mujalt Eestist saades osa loomaaia poolt pakutavast sõltumata elukohast.
Seetõttu on kallutatud (ning paraku ka mitteküllaldane) loomaaia finantseerimine
ainult Tallinna vahenditest. See pärsib loomaaia terviklikku toimimist.
Loomaaia põhilisteks ajalooliselt üle maailma väljakujunenud neljaks omavahel
tugevalt läbipõimunud põhifunktsiooniks on haridus, loodushoid, teaduslikud
rakenduslikud uuringud ja hariv puhkus.
Arvestades tänapäevast tempokalt hoogu saavat inimtekkelist keskkonnakriisi tema
erinevates omavahel läbipõimunud ilmingutes (kliima soojenemine, loodusliku
mitmekesisuse kiirenev häving, plastireostus, mulla kadu jne) muutub järjest
kriitilisemaks just eelpool loetletud funktsioonide tulemuslik ühisrakendamine
selleks, et säilitada meie elukeskkonda, täita seatud riiklike eesmärke ning
rahvusvahelisi kohustusi. Loomaaed on selles osas juba tõestanud oma võimekust
sisult rahvusliku institutsioonina.
Loodushoid ja uuringud pole seaduse järgi kohaliku omavalitsuse funktsioonid, vaid
pigem riigi ülesanne, mida on raske täita vaid Tallinna rahastusega.
Samuti on Tallinna Botaanikaaia (TBA) puhul esmatähtis loodusharidus ning selle
kõrval liigikaitse – tegelemine nii Eesti kui rahvusvaheliselt ohustatud taimeliikidega
68
ning uuringute läbiviimine, sealjuures kindlasti mitte ainult linna, vaid kogu riigi
jaoks. Pirita jõeoru maastikukaitseala, kus TBA paikneb, on riiklik kaitseala, mille
õppetaristu ja taimekooslused on kogu Eesti elanikkonna harimiseks ning vajavad
sellest tulenevalt riigi toetust. Kadriorgu, sh parki kui Eesti esindusparki külastavad
kõik riigi külalised kui Vabariigi presidendi residentsi. Aastas külastab Kadrioru parki
üle 4,5 miljoni külalise nii Eestist kui välismaalt, mistõttu on riigipoolne toetamine
pargi arenguks hädavajalik. Oluline on riigipoolne toetamine ka Tallinna kalmistutel
olevate arhitektuurimälestiste säilitamised.
Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik lisada linnapoolsele panusele
teatud protsent riigieelarvest eraldatavaid vahendeid.
Lemmikloomade pidamine
3. Muuta veterinaarseaduse § 32 lg 1 ja lg 4, kohustades loomaomanikku Ei toeta veterinaarseaduse (VS) muutmist.
oma looma identifitseerida ja pannes lemmikloomade registreerimise
VS § 32 lg 1 kohustab ka praegu loomapidajat oma looma
korraldamise kohustus riigile.
identifitseerima ning juhul kui loom (koer, kass,
Veterinaarseaduse § 32 Koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimine ning nende valgetuhkur) on identifitseeritud mikrokiibiga, on sama
kohta arvestuse pidamine lõige 1 sätestab: Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja paragrahvi lg 5 kohaselt kohustus kanda sellekohased
korraldab oma looma identifitseerimise. Muuta Veterinaarseaduse § 32 lg 1, andmed andmekogusse (eeldatult elektroonilisse).
sätestades, et loomaomanikul peab olema kohustus tagada oma koduloomade
VS § 32 lg 4 kohaselt korraldab koerte ja vajaduse korral
identifitseerimine. Identifitseerimiseks vajalikud vahendid väljastatakse
teiste lemmikloomade kohta arvestuse pidamist KOV.
loomapidaja kulul. Loomapidaja on kohustatud pidama peetavate loomade kohta
Täpsema korra kehtestab iga KOV volikogu koerte ja
arvestust ning registreerima nad riiklikus registris käesolevas seaduses ja selle
kasside pidamise eeskirjas KOKS § 22 punkti 362 alusel.
alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
Seaduses ei ole täpsemaid juhiseid selle ülesande
Veterinaarseaduse § 32 lg 4 kohaselt korraldab koerte ja vajaduse korral teiste täitmiseks, KOV on vaba valima meetodeid, kuidas
lemmikloomade kohta arvestuse pidamist kohalik omavalitsus. ülesannet täidab ja milliseid registreid kasutab (KOV
autonoomia ülesannet täites).
Vastav kohustus tuleb panna riigile mitte kohalikule omavalitsusele.
Eestis on 79st KOVist 66 sõlminud lepingu kummagagi
Luua üleriiklik veebipõhine lemmikloomade register, mida haldaks riik ja
kahest peamisest lemmikloomaregistri teenust pakkuvast
kehtestada lemmiklooma omanikule kohustus mikrokiipimiseks ning üleriigilisse
ettevõtjast. Neist 64 Spin TEK ASga ja 6 EVSiga, nende
registrisse kasside-koerte kandmiseks. Riik on juba 2004. aastal investeerinud 30
hulgas on 4 KOVi, kellel on sõlmitud leping mõlema
000 krooni (üks kolmandik registri arenduse maksumusest) üle-eestilise
ettevõtjaga. Arvestades, et üle 80% kõigist Eesti
lemmikloomade registri (www.llr.ee) infosüsteemi väljatöötamisse. LLR register
KOVidest on vabatahtlikult sõlminud lemmikloomade üle
töötab endiselt, seda kasutab lisaks Tallinna linnale veel 47 omavalitsust üle
arvestuse pidamiseks lepingu elektroonilise veebipõhise
Eesti. LLR-i registrile on Tallinn juurde arendanud ka varjupaigaliidese,
andmekogu teenusepakkujaga, võib järeldada, et KOVid
mõlemad andmebaasid kasutavad sama kiibinumbri otsingut ja omaniku
on valmis neile pandud ülesannet täitma.
andmete otsingut. See on oluliselt lihtsustanud nii Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalameti, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kui ka varjupaigateenuseid Kuigi õiguslikult on igal KOVil oma register, on nad
koondunud kahele üleriigiliselt toimivale platvormile (Spin
69
pakkuvate mittetulundusühingute tööd. Seega ei ole otstarbekas uut infosüsteemi TEK ja EVS), ja saame rääkida kahest veebipõhisest
hankida, vaid jätkata olemasoleva ja toimiva infosüsteemi kasutamist. infosüsteemist, kust loomi otsida.
Antud hetkel on Eestis loomakaitsjate hinnangul ligi 100 erinevat Leiame, et uue lemmikloomaregistri loomine ei ole
lemmikloomaregistrit. Kolm suuremat on üle-eestilised: LLR lemmik- eelnevalt nimetatud põhjusel otstarbekas ning asjakohane
loomaregister (registri hoolduse ja majutusteenused maksavad kinni kohalikud on jätkata olemasolevate süsteemide põhiselt, muutes neid
omavalitsused, loomaomanikule on looma registreerimine kui haldustoiming vajadusel kasutajasõbraliemateks
tasuta), väikeloomaarstide register (MTÜ Eesti Väikeloomaarstide Seltsi
Maaeluministeeriumis on valminud VS muutmise välja-
omandisse kuuluv register, kuhu loomade kandmise maksavad kinni
töötamiskavatsus (VTK), milles analüüsitakse ühiskonna
loomaomanikud) ja Kennelliidu register (MTÜ Eesti Kennelliidu omandisse
valmisolekut kohustuslikuks lemmikloomade kiipimiseks
kuuluv register, mis on vaid tõutunnistusega koertele loodud andmekogu, kuhu
ning sellega kaasnevat mõju erinevatele osapooltele,
ei kanta teistest liikidest loomi ega tõutunnistuseta koeri).
sealhulgas andmete lemmik-loomaregistrisse kandmisel
Lisaks on kohalikel omavalitsustel ja loomakliinikutel piirkonniti väikse- ning andmekogude haldamisel. Lisaks on võrreldud ja
mamahulised registrid, millest osade andmed on kirjutatud üksnes paberkandjale. analüüsitud lemmikloomade andmete andmekogude
Koerte ja kasside kiibistamine ning registrisse kandmine tuleb Eestis muuta haldamisega seonduvat, sealhulgas erinevaid
kohustuslikuks ja luua tuleb üks üle-eestiline register, mis annaks adekvaateset olemasolevaid lemmikloomaregistreid ning võimalikke
informatsiooni viivitusteta, et loom saaks esimesel võimalusel tagastatud uusi lahendusi. VTK esitatakse EIS kaudu arvamuse
omanikule. Antud küsimus tuleb lahendada riigi tasandil, sest registreid on palju, saamiseks seotud ministeeriumitele ja osapooltele.
segadus seetõttu suur ja erinevate registrite haldajad omavahelisest koostööst
Lõplik Maaeluministeeriumi seisukoht võimalike
huvitatud ei ole. Üleriigilise registri loomise tulemusena muutuks kohalike
muudatuste kohta VSis kohustusliku lemmikloomade
omavalitsuste tegevus tulemuslikumaks ja kulud väheneksid ning langeks
kiipimise ning lemmikloomade registri koosseisu kohta
kadunud ja hukkunud lemmikloomade arv.
antakse pärast VTK kooskõlastusringilt saadud tagasiside
koondamist ja esitatud ettepanekute analüüsimist
4. Lisada Veterinaarseadusesse punkt, mis käsitleb ennetava Ei toeta VS muutmist.
vaktsineerimise kohustust.
Õigusloome- 11.03.2022 on vastu võetud maaeluministri määrus nr 14
Antud hetkel oleme olukorras, kus loomade ennetavat vaktsineerimist, sh alane tegevus „Marutaudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed“, mis
kasside ja koerte marutaudi vastu vaktsineerimist ei reguleeri ükski seadus. Sellest on kehtestatud VS § 55 lõike 3 alusel. Nimetatud määruse
tulenevalt ei ole võimalik ka kohalikul omavalitsusel põhjendada, miks oma §-s 3 on sätestatud nõuded kasside ja koerte
territooriumil nõutakse loomade vaktsineerimist ja miks varjupaigas seda tehakse marutaudivastase vaktsineerimise kohta.
omaniku kulul, kui hulkuma sattunud loom tagastatakse ja ta on vaktsineerimata.
Ennetav vaktsineerimine põllumajandusloomadel on
Tulenevalt praeguse aja olukorrast, kus meile satub loomi Ukrainast, kus reguleeritud eriti ohtlike loomataudide puhul kas läbi
marutaudi levik on laiaulatuslik, on antud kohustus väga oluline. Samuti tuuakse otsekohalduvate EL määruste või VS § 59 lg 3 alusel.
aasta-aastalt enam loomi riiki Venemaalt, kus on samuti marutaud äärmiselt Muude taudide puhul annab VS § 55 lg 3 aluse
kõrge levikuga. Sellest tulenevalt on nii marutaudi, kui loomakatku ennetav maaeluministrile aluse täiendavate meetmete
vaktsineerimine ainuvõimalik viis ennetamaks antud haiguste levikut ka meie kehtestamiseks.
riigis.
70
Maavarad
5. Riigil analüüsida uute taristuobjektide rajamiseks vajalike maapõuevarade Esialgsed MKMi vastutusvaldkond. Alates 2026
mahtusid ja sobilike karjääride asukohti ning sätestada kord, mille alusel analüüsid üle võiks tulla
2021. aasta detsembris algatas Vabariigi Valitsus Harju
suunatakse kaevandamise keskkonnatasudest suurem osa kohalikule 80 000 euro suurem
maakonna maavarade maakonnaplaneeringu
omavalitsusele. muutus
teemaplaneeringu, mille eesmärgiks on maavarade
kaevandus-
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu (EMTEL) hinnangul ohustab Eesti ehitusturgu kaevandamise valdkonnas riiklike strateegiliste
tasudes
toorainekriis, kuna teede ja hoonete rajamiseks vajalikud paekivivarud hakkavad maakasutusprioriteetide seadmine, sealhulgas
lõppema ning lube uute karjääride avamiseks ei anta. Kõige paremad lubjakivivarud ehitusmaavarade uuringualade ja kaevandamisalade
on Tallinna lähiümbruses Jõelähtme ja Harku vallas. Samas on Jõelähtme valla paiknemine. Samuti olemasolevate karjääride laiendamise
valimisliidu lepingus kirjas, et kaevandusi seal ei avata. võimaluste määramine. Alad määratakse lähtuvalt riigi
huvist ja koostöös kohalike omavalitsuste ning
Suurte ehitusobjektide rajamiseks ei piisa kodumaisest materjalist, kuid materjali
kogukondadega. 1. juuliks 2022. a esitab
Soomest, Norrast või Rootsist toomine toob kaasa teedeehituse ja muu taristu
Keskkonnaministeerium Rahandusministeeriumile Rapla-
ehituse tunduva kallinemise.
ja Pärnu maakonna maavarade maakonnaplaneerinu
Teemaks on olnud teenindusteede alusmaterjalina aheraine kasutamine, kuid suure teemaplaneeringu algatamise taotluse.
liikluskoormusega teede jaoks pole see materjal sobiv.
Keskkonnaministeerium on koostamas maavarade
Seadus on andnud valitsusele võimaluse sõltumata kohaliku omavalitsuse otsusest memorandumit Vabariigi Valitsusele, milles teeme
kaevandamisluba välja anda, kuid sellega võivad kaasneda pikaajalised kohtu- ettepaneku jaotada ümber maavara kaevandamisõiguse
vaidlused. Kuigi kaevandajad maksavad kaevandamisõiguse tasu keskkonna- tasujagunemine selliselt, et kaevandamise kohalik häiring
häiringute vähendamiseks, on kohalikule omavalitsusele ja konkreetsele kogu- oleks õiglaselt hüvitatud, nii tasumäära ulatuse kui ka
konnale, keda kaevandamine häirib, laekuv tulu praktiliselt reguleerimata. mõjutatud piirkonna võtmes.
6. Töötada välja seadusandlikud aktid, mis reguleeriksid maavarade 60 000 eurot Arvestades kehtivat õigusruumi on kohalikel Vaadatakse läbi
kaevandamist KOV-i territooriumil, sh tiheasustusalal. omavalitsustel olemas õigused ja võimalused reguleerida Maapõueseadus
maavarade uurimist ning kaevandmist oma territooriumil, uuendamise
KOV-idel (sh KOV-id tiheasustusaladel) puuduvad maavarade kaevandamise
sh tihestusaladel. käigus
tõkestamiseks õiguslikud alused. Kaevandamislubasid pikendatakse olenemata
kohaliku omavalitsuse vastuväidetest ja üldplaneeringutes määratud piirangutest. Iga Maapõueseaduse § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt
uue geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa puhul on kirjeldatud mõjusid ainult keeldutakse uuringuloa andmisest kui kohaliku
konkreetse taotluse raames. Kuna taotletavad alad jäävad oma suuruste tõttu omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega.
kohustusliku keskkonnamõju hindamise piiridest enamasti välja (kaevandajad on Lisaks keeldutakse maapõueseaduse § 55 lõike 2 punkti 11
erinevad ja iga luba taotletakse ning menetletakse eraldi), siis puudubki koosmõjusid kohaselt kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku
hindavate uuringute ning kaevandamise osas ühtne nägemus KOV-ide haldusterri- omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa
tooriumitel. Üksikud keskkonnamõju hindamised, mis on tehtud, ei anna ühtset andmisega. Samad reeglid kehtivad ka kaevandamisloa
nägemust kogu maardla (sh maardlad tiheasustusalal) piirkonna olukorra kohta. muutmise ja pikendamise kohta. Kui kohaliku
omavalitsuse üksus ei ole nõus nimetatud lubade
Üldplaneeringute põhieesmärk KOV-ide haldusterritooriumitel on ruumilise arengu
andmisega, muutmisega või pikendamisega, võib
põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine hea elukeskkonna
kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa
kujunemiseks.
andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi
71
Üldplaneeringutes käsitletakse: Valitsuse poole pöördumine on ainult erandkorras, kui
selleks on ülekaalukas riigi huvi. 30 aasta jooksul on
1. Erinevaid keskkonnaaspekte (veevarud, rohevõrgustik, kaitsealused liigid ja
selliseid otsuseid tehtud alla 10ne.
üksikobjektid jne) ja Status Quo koormus keskkonnale.
Maavarade kaevandamine kuulub nende keskkonnamõju
2. Tegevusi, mis käsitlevad veevarude kadusid.
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses
3. Piirkondade analüüsi, kus võib kaevandada ja millises ulatuses ning kus tuleb loetletud kavandatavate tegevuste hulka, millega kaasnevat
hoiduda olulist keskkonnamõju tuleb hinnata. Kui KMH
algatamine ei ole kohustuslik, siis asjakohasel juhul peab
4. Tegevuste analüüse ja ettepanekuid, mis tagavad järgmiste eesmärkide üheaegse
tegevusloa andja selgitama KMH algatamise või
täitmise (ilma üksteist kompromiteerimata ehk arvestamata):
algatamata jätmise välja eelhinnangu andmise kaudu
o joogiveevarude kaitse; (sealjuures tuleb küsida ka asjaomastelt asutustelt
o toimimine rekreatsioonialana; seisukohti). Nii eelhinnangu andmisel kui KMH
materjalide koostamisel tuleb arvestada ka kavandatava
o toimimine rohevõrgustiku tuumalana; tegevuse koosmõju muude praeguste ja planeeritavate
o toimimine kaitsealustele kahepaiksetele, roomajatele, haudelindudele ja taimedele tegevustega. Näiteks kui maardlas on mitu karjääri, siis
soodsa elupaigana ning toimimine soodsas seisundis liiviku- ja rabakooslusena; tuleb KMH käigus anda ka hinnangud kumulatiivse mõju
kohta seoses olemasolevate karjääridega.
o riigikaitse.
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 näeb ette, et
5. Ruumiliste lahenduste analüüsi, mis aitavad tagada punktis 4 nimetatud eesmärkide maapõue kasutamise korraldus ja ruumiline planeerimine
täitmise. peavad toimima kooskõlas.
Kuna tegelikkuses pikendatakse olemasolevaid kaevandamislubasid olenemata
kohaliku omavalitsuse vastuväidetest ja üldplaneeringutes määratud piirangutest,
ning ei analüüsita keskkonnamõjusid puhke- ja virgestusmaal (sh tiheasustusaladel)
uute geoloogiliste uuringute läbiviimiseks ning karjääride avamiseks, on vajalik välja
töötada KOV-ide huvide kaitseks seadusandlikud aktid, mis reguleeriksid maavarade
kaevandamist KOV-i territooriumil, sh tiheasustusalal.
Jäätmemajandus
7. Luua võimalus omavalitsuskeskse jäätmeveosüsteemi rakendamiseks. Õigusloome Koostatud on Maailmapanga poolt tehtud ja Euroopa Seaduse
Jäätmeseaduses tuleb sõnastada selge alus, et KOV-id võivad küsida tegevus Komisjoni poolt rahastatav analüüs Eesti muutmiseks
korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise eest tasu. jäätmevaldkonna reformiks. Oma analüüsis on puudub
Maailmapank teinud näiteks ettepaneku, et KOVid poliitiline
Teeme ettepaneku täiendada jäätmeseadust § 65 lõikega 2, muutes järgnevat
võiksid koguda maksu või tasu jäätmetekitajalt, et konsensus,
numeratsiooni, järgmiselt:
valdkonda finantseerida. Uuring on kättesaadav ministeerium
„(2) Jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Hetkel valmistatakse toetab
kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või selle üksuse uuringu põhjal ette VTK-d, mis peaks valmima 2022.a
volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse jooksul.
72
pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või selle
üksuse volitatud mittetulundusühingul.“
Tasub märkida, et jäätmeseadus reguleerib üksnes
Alates 06.01.2015 on kehtetu jäätmeseaduse § 66 lg 11, mis andis kohaliku korraldatud jäätmeveo hanget ning jäätmekäitluskoha saab
omavalitsuse üksusele volituse osutada jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo määrata eraldiseisvalt. Jäätmekäitluskoha kaudu saab
teenust ja küsida neilt osutatud teenuse eest tasu. KOV otsustada olulisel määral, mis saab tema
territooriumil kokku korjatud jäätmetest ning kuidas
Nimetatud sätte kehtetuks tunnistamine riivab kohaliku omavalitsuse üksuse
kujuneb olmejäätmete ringlussevõtu tase.
enesekorraldusõigust ja õigust otsustada, kuidas oma haldusterritooriumil
Jäätmekäitluskoha valikuga seotud hinnastamisel tuleb
jäätmehooldust korraldada. Tallinna linn osutab korraldatud jäätmevedu 9-s jäätme-
lähtuda, et see kataks vähemalt jäätmekäitluskoha rajamis-,
veopiirkonnas 13-st ja leiab, et tegemist on nii riigi jäätmepoliitika (nt jäätmete
kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud.
ringlussevõtu sihtmäärade saavutamine) kui ka jäätmevaldajate jaoks parima
võimaliku lahendusega, mis tuleb jäätmeseaduses taaskehtestada.
Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine kohaliku omavalitsuse üksuse poolt
võimaldab omavalitsusel saada vahetut teavet korraldatud jäätmeveoga liitunutest,
mis omakorda võimaldab paremini järelevalvet teostada. Samuti on kohaliku
omavalitsuse üksusel sellisel juhul aktuaalsed andmed tekkivate jäätmevoogude
kohta. Seni jäätmevedajate poolt edastatud andmed on olnud puudulikud. Kohaliku
omavalitsuse üksuse poolt teenuse osutamine tagab, et jäätmevedajal ei teki motivat-
siooni jäätmevaldajatelt kogutud jäätmeid ebaseaduslikult ladestada, sest jäätme-
käitluskohale maksab omavalitsus, mitte vedaja. Ettepaneku elluviimine võimaldab
kohaliku omavalitsuse üksusel jäätmeveohinda jäätmeliikide lõikes ristsubsideerida ja
kehtestada jäätmevaldajale liigiti kogutud jäätmete äraandmise eest odavam hind kui
näiteks segaolmejäätmete äraandmise eest, edendades selle kaudu tekkekohal
jäätmete liigiti kogumist.
8. Lubada korraldatud jäätmeveole kohaldada riigihangete seaduse kohast Õigusloome Vt eelmist vastust Läbirääkimised
sisetehingute regulatsiooni ning vastavalt tunnistada kehtetuks ja jätta välja tegevus jätkuvad.
sisetehingu keelavad sätted jäätmeseaduse § 1 lõikest 5
Sätte kohaselt ei ole lubatud korraldatud jäätmeveo tellimine sisetehingu korras
riigihanget korraldamata. Kui jäätmeseaduses vastavat keeldu ei oleks, oleks
sisetehingu tegemine riigihangete seaduse § 12 alusel lubatud. Puudub mõistlik
põhjendus võtta kohaliku omavalitsuse üksuselt ära riigihangete seaduse kohaselt
lubatud õigus teha sisetehingut. Omavalitsustel peab olema võimalus valida sobivaim
viis jäätmeveo korraldamiseks. Nii Euroopa Liidus kui ka maailmas on nii
veemajanduses kui ka jäätmemajanduses trend selline, et parema ja stabiilselt
tulemuslikumaks muutuva teenuse tagab KOV-kesksetele lahendustele, sealhulgas
in-house lahendustele tagasipöördumine.
73
9. Käsitleda jäätmeseadust puudutavate ettepanekute hulgas ka jäätmeregistri Õigusloome Arvestatakse väljatöötamiskavatsuses. Lisaks on KEM Aasta pärast
teemat: Täpsustada jäätmeseaduse §-s 711 sätestatud jäätmevaldajate registri tegevus. algatanud jäätmevaldkonna digitaliseerimise projekti, mis ülevaade, mis
regulatsiooni. samuti panustab andmevahetuse ja registrite info seis on
parandamisele. digitaliseeri-
Jäätmevaldajate register on sätestatud jäätmeseaduse §-s 711 järgmiselt:
misega.
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning
kehtestab registri pidamise korra.
(2) Kohalikul omavalitsusel on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas
tegutsevalt jäätmevedajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registri andmete
kohta.
Jäätmeseadusega sätestatud ülesannete täitmiseks peab igal KOV-il olema jäätme-
valdajate register. Seadusandja ei ole määratlenud andmekogu sisu ja sellesse
kogutavate andmete koosseisu. Jäätmevaldaja mõiste jäätmeseaduses on nii lai, et
jääb arusaamatuks, kelle andmeid tuleb registrisse kanda.
Olemuslikult kogutakse registrisse jäätmetekkekohad – ehk maaüksused, mis on
hoonestatud – st kinnistud, mille kasutusotstarbest tuleneb eeldus, et seal tekivad
jäätmed. Objekti suhtes ei saa olla nõudeid, mistõttu on vaja objektiga seotud
subjekti. Seetõttu peaks jäätmeseadus sõnaselgelt sätestama, kes korraldatud
olmejäätmeveoga hõlmatud kinnisasjal jäätmete käitlemise eest vastutab.
Korraldatud olmejäätmeveos on subjektide ring, kes peaks tagama jäätme-
tekkekohalt olmejäätmete nõuetekohase äraveo, oluliselt kitsam.
Seadusega ei ole jäätmevaldajale kehtestatud mh kohustust tagada jäätmeregistris
jäätmevedaja jaoks vajalikud andmed.
Veemajandus
10. Peremehetute puurkaevude inventariseerimine Pilootprojekti Igas omavalitsuses on puurkaeve ja puurauke, mis Omavalitsuse
maksumus 475 puuduvad ehitusregistrist ja keskkonnaregistrist, mis haldus-
Kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil puurkaevude inventariseerimine ning
000 eurot. muudab nende ümberehitamise või muud toimingud väga territooriumil
kaevude registri korrastamine koos asukoha täpsustamisega
tülikaks ning on määratlemata kitsendused nende ümber. puurkaevude
Üleriiklike
https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx? Kuna puurkaevude ja –aukude ehitamiseks annab ehitus- inventariseeri-
tegevuste
loa KOV, siis peaks Keskkonnaministeeriumi hinnangul mine
maksumus
just KOV tegelema mahajäetud puurkaevude kaardistami-
selgub peale
sega ja nende lammutamise või ümberehitamise vajaduse
pilootprojekti
hindamisega. Mahajäetud ja peremeheta puurkaevud ja –
läbiviimist.
augud on ohuks põhjaveele, nende kaardistamine on
vajalik tegevus ja eeldus edaspidisteks ehitustöödeks.
74
11. Kehtestada võrdsed tingimused vooluveekogude ja maaparandussüsteemide Esialgse Linnapiirkondades asuvate kraavide hooldamiseks Erinevad
korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks tiheasustusaladel analüüsi mõeldud rahalise katte saamiseks on menetluses oleva uue eesmärgid,
maksumus ÜVVKS eelnõu kohaselt võimaldatud lisada sademevee erinevad
Omavalitsuste piire ületavate vooluveekogude hoolduseks puudub terviklik
suurusjärgus ~ kraavid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni hulka, mistõttu rahastus-
finantseerimislahendus. Vooluveekogude seisundi parendamiseks on võimalik
20 000 eurot nende hooldamise kulu võib tulevikus samuti lisada võimalused .
toetust taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskusest. Maaparandusseaduse mõistes
sademevee teenuse hinda. Siiski tuleks eraldi arvestust ÜVVKS
maaparandussüsteeme linna territooriumil ei ole. Linnade territooriumitel asuvad
pidada avalike teede ja tänavate puhastamiseks ja kraavide lahendab osa
kraavid on rajatised, millede hoolduseks maaparandussüsteemide hoolduseks
hoolduseks mõeldud kulutuste osas. probleeme
mõeldud toetused ei laiene. Linna territooriumil on vajalik liigvee ärajuhtimine
merre, mis on ainuvõimalik maaparandussüsteeme kasutades. Seetõttu peab linn Vooluveekogude korrastamiseks on SA KIK Keskkonna-
õigeks linna territooriumil maaparandussüsteemide kasutamist ning nende programmis loodud toetusmeede, mis lähtub veekogumi
hoolduseks ja korrastamiseks samade finantseerimislahenduste kehtestamist. ökoloogilisest seisundist. Kui eesmärk on vähendada
liigveest tingitud probleeme tiheasustusaladel, siis on
sisuliselt tegemist üleujutusriskide maandamisega ning ka
selleks on toetusmeetmed loodud (nii uuringuteks kui
ehitustöödeks)
12. Suvilapiirkondade välise tulekustutuse veevõtukohtade väljaarendamise Keskkonnaministeeriumi pädevusse kuulub ÜVVKS ÜVVKS osas
toetamine, ligipääsetavuse tagamiseks tagada erisused muutes seaduse alusel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine, mille KeM toetab.
nõudeid. käigus rajatakse ühisveevärgile ka tuletõrjehüdrandid.
Ühisveevärgil asuvate tuletõrjehüdrantide rajamist
Aiandusühistu (AÜ) veesüsteem teenindab 50 elanikku, on tegemist ÜVVKS
toetatakse SA KIK kaudu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
mõistes ühisveevärgiga ja AÜ on vee-ettevõtja. Ühisveevärgil asuvad tuletõrje-
rajamise käigus.
hüdrandid on ühisveevärgi osaks, mistõttu toimub nende rajamine koos ühisveevärgi
rajamisega ning rahastamine toimub samamoodi nagu ühisveevärgi rahastamine. Kui aiandusühistut teenindav vee-ettevõtja ei suuda tagada
Ühisveevärgi, sealhulgal tuletõrjehüdrantide rajamine toimub nii liitumistasude kui ka piirkonda ühisveevärgi kaudu nõuetekohaseid tuletõrje-
veeteenuse hinna arvelt vastavalt ÜVVKS-le hüdrante, tuleb tõdeda, et vee-ettevõtja ei ole suuteline
investeerimiskohustusi nõuetekohaselt täitma, mistõttu
Tegemist on osaliselt munitsipaal-, osaliselt aiandusühistute omandis, osaliselt riigi
tuleb tegeleda vee-ettevõtja reorganiseerimise võimalus-
omandis olevatele kinnitutele,/arendustustele tuleohutus nõuete tagamise
tega. Selleks tuleb aiandusühistu piirkond hõlmata mõne
võimekusega. Kui vaadata Narva aiandusühistute kinnistute omandit, on riik on üks
suurema või regionaalse vee-ettevõtja tegevuspiirkonda,
kinnistuomanikest. Kui riik soovib müüa kinnistuid, siis on vajalik arvestada sellega,
sest investeerimisvõimekuse puudumine seab ohtu lisaks
et linn ei saa väljastada ehituslubasid uute ehitiste rajamiseks kuna piirkonnas
tulekustutusvee saamisele ka nõuetekohase joogivee
puuduvad normidekohased veevõtukohad ja tuleohutus seetõttu ei ole piirkonnas
teenuse.
tagatud. Kuna aiandusühistud ei ole võimelised veevõtukohtade süsteeme oma
kuludega välja ehitama, siis on vajalik leida lahendused toetusteks. Samuti tuleb Keskkonnaministeeriumi pädevusse ei kuulu tuleohutuse
arvestada seni kehtinud ehitusvõimaluste piiramisega (sh. riigi kinnistutel), põhjusel, tagamine väljaspool ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piir-
et päästeamet ei anna kooskõlastusi ning linn ei või väljastada ehitus- ega konda. Veevõtukohtadeks võivad olla sobivad nii lokaal-
kasutuslubasid ilma kooskõlastuseta. sed selleks otstarbeks kaevatud tiigid kui ka looduslikud
veekogud vms, kuid nende sobivust tuleohutuseks ning
75
nende rajamisega kaasnevat korraldab Siseministeerium
koostöös Päästeametiga.
Heakord
13. Eraldada vahendid riigi- ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade, kinnistute, Riigi omandis ja Maa-ameti eelarves on 2022.aastal riigimaade kõigiks Olemasolevate
maaüksuste koristamiseks hüljatud jäätmetest ja riigi omandis olevate reformimata hooldustöödeks kokku 500 000 eurot. ressursside
avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamiseks. maa raames tegeleme
Sellest on kavandanud riigimaadel erinevaid hooldustöid
hooldamiseks probleemiga.
Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate riigimaade ja riigi omandis olevate järgmiselt:
taotleme lisa- KOV-l tuleks
avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamise kulud ja Maa-ameti omandis
rahastust ~100 000 riigimaadelt jäätmete (prügi) likvideerimiseks üle vaadata
olevate riigi omandis ja jätkuvalt riigi omandis olevate kinnistute maaüksuste
riigieelarvest peremeheta
hooldamine ja jäätmetest koristamise kulud peaksid olema kaetud riigieelarvest. ~120 000 üldise hoolduse töödeks ( niitmine, lume ja
154 tuh krundid.
libedusetõrje)
Hooldamine aitab ära hoida bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja tagab eurot/aastas.
kaitstavatel aladel ohustatud liikide säilimise. ~20 000 ohtlike puude ja okste likvideerimiseks
Heakorraprobleemidega maaüksuseid, mille suhtes KOV näeb, et need peaksid ~10 000 muudeks erakorralisteks töödeks (kaevude,
olema munitsipaalomandis, saavad KOV-id ka praegu taotleda aukude katmine-ohutustamine, reostusuuring jne)
munitsipaalomandisse.
~250 000 ohtlike jt lagunenud ehitiste likvideerimiseks
Prügi likvideerimiseks on täna seisuga Maa-ametil
lepinguid sõlmitud summas 78 014 eurot ja hanked hetkel
töös veel eeldatavas summas 16 800 eurot.
Seega on käesoleva aasta eelarves pürgi likvideerimiseks
kavandatud summast võimalik kasutada veel ca 15 000.
Prügi likvideerimise tööde ootel kinnistuid on aga hetke-
teadmise järgi ca 30 ja neid lisandub pidevalt, kuna lumi ju
alles sulas ja prügi tuleb nähtavale.
Seega oleks üsna tervitatav, kui ka KOV-d jäätmete likvi-
deerimisse saaks panustada, sest osalt on KOV-d selle eest
vastutavad, et jäätmemajandus ei ole inimestele nii
kättesaadavaks tehtud, et loodusesse prügi ei satuks.
Maa-ametil ei ole kohustust ega ka võimekust koristada
riigi omandis olevate avalike veekogude kaldaalasid, kuna
nendele maa-aladele ei olegi määratud kindlat valitsejat-
haldajat, st need alad on riigi omaks määratud seadusega
ega ole üldjuhul riigivarana arvele võetud.
76
8. Ruumi, elamumajanduse ja maade töörühma ettepanekud
Tabel 11. Osapoolte ettepanekud muudatusteks
nr Töörühma kokkulepe,
Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht (töörühma koosolek 16.05.2022)
eriarvamused
ELVLi
Ettepanek ja põhjendus ettepanek
maksumusest
1. Kaaluda infrastruktuuri tasu kehtestamist avalik- Nimetatud teema lahendamisega on sammhaaval tegeletud, Läbirääkimised jätkuvad,
õigusliku tasuna ning laiendada planeerimisseaduse § alustades nendest aspektidest, mille osas on olnud võimalik aruteludesse tuleb kaasata ka
131 lõikes 2 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse saavutada sisuline ja poliitiline kokkulepe. 13.01.2022 jõustunud teised seotud huvigrupid.
kohustuste üleandmise õiguse kohaldamisala. PlanS muudatustega anti KOVidele võimalus selges raamistikus
välja töötada kohakeskseid vajadusi ning KOV eripära arvestav
Oluline on ühtse mudeli olemasolu, et juba äriplaane
kord. See tähendab, et KOVidel on võimalus seisuga 01.11.22
koostades oleks selge, millise kuluga tuleb arvestada. Ei saa
välja töötada määrus tehnilise taristu välja ehitamise ja kompen-
pidada mõistlikuks ja ökonoomseks olukorda, kus kõik
seerimisega seonduvas. Oleme seisukohal, et tehnilise taristu
omavalitsused ise leiutavad finantseerimise põhimõtteid,
osas tagab see ka arendajatele suurema õigusselguse ja võimaluse
ühtlasi on läbi vaidlemata, milline on õiglane ja
oma äriplaani enam ettenähtaval kujul koostada konkreetse
proportsionaalne kaasfinantseeringutasu. Nimetatud teema
KOVI lõikes. Küll aga ei õnnestunud mh Riigikogu menetluses
puudutab lisaks teedele ja tehnovõrkudele ka sotsiaalse
ka KOVidel endil veenda seadusloomes sisse tooma sotsiaalse
infrastruktuuri rajamist. Omavalitsusele jääb paindlikus alles,
infrastruktuuri teemat. Selge suunis oli, et selles osas tuleb
ei ole kohustus valida varianti, kus arendaja kaasfinantseerib
alustada ehitusettevõtjate ja kinnisvara arendajatega ühiste
taristu rajamist vaid saab leppida kokku selles, et arendaja
huvide selgitamiseks arutelusid. Õigusloome aspektist märgime
rajab arendusala teenindamiseks vajaliku taristu 100% ise.
järgmist:
Ühtlustatud valikupõhimõtted on see, mida tegelikult
ehitusettevõtjad/ kinnisvaraarendajad avalikult sektorilt - PlanS järelhindamise protsess käib aastatel 2022-23 ning
ootavad. Lisaks sellele selgepiirilisemad valikupõhimõtted käesoleval hetkel ei ole plaanis PlanS uuesti avada enne uue
vähendavad kindlasti ka korruptsiooniohtlikke olukordi. VTK ja eelnõu koostamist. Palume RaM kaasata ELVL ja
Võimalik regulatsioon reguleeriks vaid neid juhtumeid, kus arendajate esindajatega peetavatesse aruteludesse, et esmalt
omavalitsused soovivad leppida kokku selles, et taristu sisustada sotsiaalse taristu mõiste ning seejärel püüda leida
rajamise asemel tuleb mingis osas selle rajamist osapooltele vastuvõetav lahendus, kas arendustasu vms
finantseerida. näol.
- juhime tähelepanu ka asjaolule, et tänase seisuga Vabariigi
Valitsus uute maksude ellu kutsumiseks meile teadaolevalt
valmis ei ole.
KOV finants poolelt on seisukoht ka see, et KOVile on tagatud
oma ülesannete täitmiseks tulubaas (tulumaks, tasandusfond ja
riigieelarve toetused) ning võimalus laenu võtta netovõlakoormuse
77
piirmäära piires ning selle arvelt teostada avalikes taristu
investeeringuid. Arendajatele avaliku taristu väljaehitamise
kohustuse panemine või tasu võtmine on kohane kaaspanusena
olukordades, kus arendustega seonduvalt kuhjub KOVi taristu
suuremahuline investeeringute vajadus kitsale ajaperioodile. Seda ei
saa pidada otstarbekaks lausaliselt ja mistahes juhtudel. RaM on
valmis olema kaasatud arendajatega arutelude juurde.
2. Võõrandada KOV-dele riigi maareservist tasuta maad, 2021. aasta 21. oktoobril lepiti valitsuskabinetis kokku Läbirääkimised jätkuvad,
mis KOVide taotluste kohaselt on vajalikud arenguks, põhimõtted lihtsustamaks KOV-dele maade võõrandamist: ELVL annab oma tagasiside
sh ettevõtluse ning tootmise ja liikluskeskkonna Enamike seaduses sätestatud ülesanne täitmiseks vajalikku maad eelnõule.
arendamiseks. on võimalik võõrandada tausta v.a elamumaa ja arendusmaa.
Samas vähendatakse tasumise osakaalu maa väärtusest 50%-le
Riigi ja KOVide arendamiseks tuleb luua ka soodsat
(seniselt 65%-lt), pikendatakse tasumise aega 7 aasta peale
ruumilist ettevõtlus-, tootmis- ja liikluskeskkonda, sealhulgas
(seniselt 5-lt) ning sellest summast on omakorda õigus maha
soodustada tööstusparkide ja KOV siseste liiklussõlmede
arvestada KOV i poolt tehtud kasulikud kulutused.
rajamist. See eeldab selleks sobivate maaüksuste olemasolu
ja kui KOV-il neid maaüksusi ei ole, siis taotlemist riigi Hetkel koostatakse otsustele vastavat riigivara seaduse ja
maareservist. KOVide seisukohast on oluline, et käsitletud maareformi seaduse muutmise eelnõud. Eelnõu koostamine on
teemad võetakse arutusele ja riigi pädevad asutused esitaksid lõppfaasis ja plaanitakse saata maikuu lõpus EISi
oma põhjendatud seisukohad ning pakuksid vajadusel kooskõlastamiseks.
toimivad lahendused probleemile. KOV-id (nt Tallinn,
Tartu, Kuressaare jt) on valmis arutelu käigus esitama
täiendavaid selgitusi ja lahendamise ettepanekuid.
Siiani ei ole vastu võetud õigusakti, mis võimaldaks KOV-
del võõrandada tasuta maad ettevõtluse ning tootmise ja
liikluskeskkonna arendamiseks. Puudub § 74-1 lg (3)
kohane Vabariigi Valitsuse määrus, mille alusel toiminguid
teha. Muudel juhtudel riigivara tasuta võõrandamiseks pole
määrust vaja. Jätaks selle siis ettevõtluskeskkonna puhul ka
ära, sest selline bürokraatia ei soodusta kuidagi ettevõtluse
arengut. Ettevõtluse valdkonnas tuleb, just vastupidi, teha
otsuseid kiirendatud menetlusega, sest ettevõtjal pole aega
oodata aastaid.
3. Tunnistada kehtetuks MaaRS § 25 lõige 4 või Ettepanek on 2021. aasta 21. oktoobril lepiti valitsuskabinetis kokku põhimõtted Läbirääkimised jätkuvad, ELVL
vähendada KOV kohustust tasuda munitsipaal- põhimõtteline, lihtsustamaks KOV-dele maade võõrandamist, mille ühe osana annab oma tagasiside eelnõule.
omandisse antud maa võõrandamisel riigieelarvesse Tallinna linn ei tunnistatakse MaarS § 25 lõiked 3, 4, 41 ja 42 kehtetuks.
65% maa turuväärtusest. ole sellist maad
Hetkel koostatakse otsustele vastavat riigivara seaduse ja
2020
maareformi seaduse muutmise eelnõud. Eelnõu koostamine on
78
Kohaliku omavalitsuse kohustus tasuda munitsipaal- võõrandanud ja lõppfaasis ja plaanitakse saata maikuu lõpus EISi
omandisse antud maa võõrandamise, kasutusvaldusse seetõttu ei pea kooskõlastamiseks.
andmise või hoonestusõigusega koormamise korral riigile riigile raha üle
hüvitist 65% maa harilikust väärtusest, on ebaõiglaselt kandma.
koormav ega arvesta ettevõtluse arengu tagamise
vajadusega. KOV-de maksustamine munitsipaalomandisse
antud maa kasutusvalduse või hoonestusõigusega koorma-
mise korral piirab oluliselt KOV võimalusi kohaliku elu ja
ettevõtluse arendamiseks ega motiveeri efektiivsema
maakasutuse eelduste loomiseks.
4. Eraldada kohalikele omavalitsustele vahendid elu- Mõistame investeeringutoetuse vajadust, kuid hetkel puuduvad Läbirääkimised jätkuvad.
asemeteenuse kättesaadavuse parandamiseks, riigieelarves selleks vajalikud vahendid.
arvestades summa määramisel elanike arvu/ toime-
tuleku toetuse saajate arvu kohalikus omavalitsuses.
Sotsiaalhoolekande seaduse §41 sätestab eluruumi tagamise
(s.o. eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule,
kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt
võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat elu-
ruumi tagama) kui kohaliku omavalitsuse üksuse korral-
datava sotsiaalteenuse. Aina suurenev teenuse vajadus
ületab kohalike omavalitsuste, eriti suuremate linnade
võimalusi nõudlusele pakkumisega vastata. Tallinnas oli
seisuga 01.10.2021 eluruumi üürimist taotlejana arvele
võetud 1979 isikut. Üha kasvavad kinnisvara- ja üürihinnad
muudavad eluaseme haavatavale sihtgrupile kättesaamatuks.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13.07.2017 määrus nr
38 „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arenda-
miseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise
tingimused ja kord“ näeb muude eesmärkide kõrval ette ka
investeeringute soodustamist sotsiaalteenuse osutamise
raames või tühjenevate haldamata korterelamute probleemi
lahendamiseks vajalike eluruumide pakkumiseks sotsiaal-
majanduslikult vähekindlustatud sihtgrupile. Sama määruse
§ 8 lg 3 sätestab maksimaalseks toetussummaks kõigi
taotlusvoorude peale kokku kuni 2 500 000 eurot kohaliku
omavalitsuse üksuse kohta, olenemata selle elanike arvust.
79
5. Infragi normdokumendi väljatöötamine Printsiibis nõus. Vajab täpsemat arutelu, millise normdokumendi Läbirääkimised jätkuvad. MKM
(projekteerimine, ehitamine, haldamine). suhtes ootus on. Ehitise infomudeli koostamise ja kasutamise ja ELVL lepivad kokku eraldi
loogika peaks läbivalt lõimuma kõigisse töölõikudesse ja koosoleku ajas teema detailides
Varasem praktika on näidanud, et digitaliseeritud lahenduste
olulisematesse normdokumentidesse. arutamiseks.
kasutuselevõtt on oluliselt lihtsustanud informatsiooni
loomise ja jagamise võimalusi ning muutumas ehitussektori
tööprotsesse üle maailma. Eesti ehitussektori võimalus on
läbi digitaalsete lahenduste kasutuselevõtu tõsta kohaliku
turu teenuste kvaliteeti, tulemuslikkust ning luua atraktiivne
keskkond tulevastele tööandjatele ja töötajatele. Uute
tehnoloogiatega kohanemine ja modernsete töömetoodika-
tega harjumine on vältimatu suurendamaks Eestis nii teede-
kui tsiviilehitussektori jätkusuutlikku arengut kohalikul ja
rahvusvahelisel turul. On oluline, et ehitussektoril oleks
normdokument digitaalse ehitusinfo rakendamiseks, mis
võimaldab ehitise elutsükli vältel protsessis kõigil osapooltel
- arhitektil, konstruktoril, eriosade projekteerijatel, arendajal,
ehitajal, omanikul, kasutajal, haldajal jne integreerida ühte
mudelisse omale vajalik informatsioon ning kontrollida
olemasolevat teavet.
6. Kaasata omavalitsuste esindajaid nii uue Lähiaastatesse planeeritud arendused suurendavad EHR-i Läbirääkimised jätkuvad (kuni
ehituseadustiku kui ka planeerimisseaduse muutmise jõudlust, kasutajamugavust, veakindlust ja protsesside läbi- seaduseelnõude VV-le
aruteludesse ning viia läbi ehitisregistri (EHR) paistvust. Muuhulgas sisaldavad need arendused ka menetlus- esitamiseni).
täiustamine hõlbustamaks suuremahuliste keskkonda ametisiseste ülesannete jagamise funktsionaalsuse
projektdokumentatsioonide menetlust, sh: loomist. Uus menetluskeskkond jõuab kasutajate ette 2022. aasta
1. pooles.
1) arendada välja EHRis eskiiside, muudatusprojektide ja
riikliku järelevalve menetluste osa; Uus arhitektuur võimaldab olemuslikult paremat käideldavust,
kuid reaalne jõudluse kasv sõltub ennekõike investeeringutest
2) oluliselt tõhustada/ kiirendada käivitunud EHRi lubade
Riigipilve.
menetlemise rakenduse töökindlamaks ja
kasutajasõbralikumaks muutmist. Niisamuti on oluline kodanike/ettevõtete (taotlejate), oma-
valitsuste ja kooskõlastajate jaoks tagada ühtsed menetlused
Ehitusseadustiku kehtestamisega on likvideeritud ühtne
teede ja muude rajatiste jaoks. See eeldab muuhulgas EHR-i ja e-
teede regulatsioon, kohustused, vastutused ning piirangud,
ehituse platvormi tihedat integratsiooni Teeregistriga.
millel on oluline roll avalikus õiguses. Seetõttu vajab
täpsustamist teerajatiste osas nii ehitus- kui ka Koostame ehitusseadustiku tervikmuudatuse eelnõud, milles
kasutuslubade väljastamise kohustuslikkus. Tänavate ja tuginetakse tekkinud praktikale ja lahendatakse kitsaskohad
teede osas on linn huvitatud eelkõige linnale ületulevate seoses ehitussektori digitaliseerimise vajadustega. Analüüsi
teede ja tänavate, sh tänavavalgustus ja tulemus võetakse aluseks seaduse muutmisel.
sademeveekanalisatsioon, ehitusprojektidele EHR-is ehitus-
80
ja kasutuslubade menetlemisest. EHR-i kaudu ei saa enam Kehtiv ehitusseadustik ei reguleeri eskiiside ja ehitusprojektide
menetleda kasutusteatisi. Ehitusseadustiku alusel asutatud muudatuste esitamist pädevale asutusele menetlemiseks, seega ei
EHRi kasutamisel on praktikas ilmnenud mitmed ole mõistlik nende menetluste arendus EHRis.
kitsaskohad, mida oleks vaja üle vaadata/kohendada. EHR
Järelevalvemenetluste läbiviimist EHRi keskkonnas toetame ja
ei vasta suuremahuliste ehitusprojektide menetlusnõuete
oleme planeerinud arendusega alustada selle aasta teisel poolel.
vajadustele, mistõttu on projektide menetlemine oluliselt
viibinud võrreldes 2015. aastaga. Probleeme valmistab Ilmselt on siin silmas peetud kasutusloa andmist riigiteedel
suurte andmemahtude üleslaadimine. Vajadus on EHR-i asuvate sildadele ja viaduktidele KOV poolt. Ministeeriumi
laadida dwg faile ja jagada ametite siseselt ülesandeid. poolt on esitatud ettepanek see vastuolu muuta selliselt, et riigi
Tähtaja märkimisel arvestada tööpäevadega, mitte sildadele ja viaduktidele väljastab kasutusload Transpordiamet.
nädalapäevadega. Õigusaktid näevad ette riikliku järelevalve Ideaalis võiks olla teerajatiste kasutusloa andmete täielik
andmete olemasolu EHRis, kuid täna seda võimalust ei ole. ühildumine Teeregistris nõutud andmeväljadega, et vältida
Ehitusseadustiku alusel teevad järelevalvet nii KOVid kui ka samade andmete mitmekordset sisestamist.
mitmed riigiasutused, kuid info objekti teise asutuse
.dwg asemel võetakse kasutusele otse .ifc (3D) formaadi
järelevalves oleku kohta puudub. EHRi töökindluse ja digitaalse ehitusinfo sisestamiseks. BIM-ehituslubade rakenduse
kasutajasõbralikkuse (õigemini nende puudumise) taga
projekt on läbi viidud, 2022. suvel alustatakse piloodiga ühes
seisab hetkel suur hulk tööjõudlust.
omavalitsuses. Samm-sammult viiakse see funktsionaalsus ka
teistesse omavalitsustesse ja laiendatakse rajatistele.
Varasematel kohtumistel lepiti kokku, et ELVL esitab täpsema
probleemikirjelduse ning ettepaneku EHR lahtrite lisamiseks/
muutmiseks.
PlanS kontekstis märgime, et ka VVTPs on seatud eesmärk
tõhustada ruumilist planeerimist nii õiguslike kui digitaalsete
instrumentidega. 13.01.22 jõustunud PlanS muudatustega juba
toodi sisse mitmed menetluse efektiivsusele suunatud sätted. Nt
laiendati elektroonse teavitamise võimalusi, arutelude hübriid-
sena korraldamist kui ka vähendati mõnel puhul planeeringu
menetlusetappe. Käimasolevasse PlanS järelhindamise protsessi
on KOVid olnud kaasatud ja see on jätkuvalt plaanis. Seaduse
toimivuse hindamiseks koostatud põhjalik küsimustik saadeti
järelhindamise protsessis välja kõigile KOVidele. Kirjalikud
vastused saadi 31-st KOVist ja see info on analüüsitud ka läbi.
Lisaks oli KOV mõõde esindatud 2022 kevadel küsimustike ja
eelanalüüsi baasil läbi viidud fookusgruppide aruteludes (suure-
mad KOVd ka aktiivselt osalesid). Tegevus jätkub 2022 sügisel
konkreetsemalt eelnõu tööversiooni üle mõtete vahetamisega, et
leida tasakaalustatud lahendus VTKga edasi liikumiseks. RaM
81
teeb koostööd ka MKM ehituse valdkonnaga ja kaasab KOVe
asjakohasel viisil.
Ruumilise planeerimise digipöörde raames on töös 3 peamist
tegevussuunda, millest kõik on abiks ka KOVidele.
- planeeringute keskse andmekogu PLANK loomine, 01.11.22
alates tuleb sinna esitada kõik kehtivad planeeringud, mis
tähendab, et mõne aja pärast on planeeringute andmed
keskselt ka loamenetluste aluseks vm kättesaadavad. KOVid
ei pea omama dubleerivaid süsteeme;
- 2022-23 minnakse RRF rahastuse toel RaM MKM koostöös
appi ca 10-12 digiarenduste osas kehvemas seisus olevale
KOVile, eesmärgiga tagada seal kehtivate planeeringute
kandmine PLANKi;
- eelanalüüsi faasis on planeeringute menetluse süsteemi
loomiseks IT arendusega alustamine 2023, kui leitakse
rahastus. See aitab KOVidel tulevikus hoida kokku ressursse
ning tagada efektiivsemad, läbipaistvamad menetlused.
9. Lõimumise töörühma ettepanekud
Tabel 12. Osapoolte ettepanekud muudatusteks
Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused
ELVLi Töörühma kokkulepe,
nr Ministeeriumi seisukoht (töörühma koosolek 12.05.2022)
Ettepanek ja põhjendus ettepanek eriarvamused
maksumusest
1. Toetusmeede erinevate programmide läbiviimiseks eesti Keeleõpe on korraldatud tsentraalselt ja mõistlik oleks suures osas Eesti Keele Maja
keele õppe toetamisel kohalikes omavalitsustes. selliselt jätkata. Keeleõpet pakutakse Eesti Keele Majade kaudu, kaardistab koostöös
lisaks teiste ametkondade poolt erinevatele sihtrühmadele (nt Tallinna linnaga täpse
haridustöötjad (HTM), sotsiaaltöötajad (INSA), kolmandate vajaduse ja uurib
riikide kodanikud (INSA), uussisserändajad võimalust keeleõpet
(Kultuuriministeerium) jne. konkreetsele sihtrühmale
pakkuda (muukeelsed
MTÜde juhid). Küsime
valitsuselt lisaeelarve
raames täiendavat tuge, et
laiendada keeleõpet
82
regionaalselt, et toetada
KOVide spetsiifilisi
vajadusi keeleõppel.
2. Toetada toetusmeetmete kaudu tegevusi, mille eesmärk Tuleks käivitada uus meede omavaheliste kontaktide loomiseks, Taotleda lisaressurssi
on aidata kaasa erineva kultuurilise taustaga inimeste kuhu oleksid kaasatud raamatukogud, KOVid ja noortekeskused. 100 000 eurot toetus-
igapäevaste kontaktide tekkele, suhtlusele ja kaasamisele. meetme käivitamiseks. Jäi
lahtiseks, kas teha
tsentraalselt või taotlus-
voorud kohalikul tasandil.
Vajab veel arutelu.
3. Edendada vähemusrahvuste kultuuriseltside loomist ja Ministeerium toetab ettepanekut. Tuleb kaardistada vajadus
tegutsemist läbi projektikonkursside kaasates neid täpsustada eesmärki.
lõimumisprotsessi ja aidata neil säilitada oma
kultuuriruumi.
Leida võimalused kultuuriseltside tegevuseks kasutatavate
üüripindade kulude katmiseks (vajab analüüsi ja
koostööd).
4. Viia läbi kohalike omavalitsuste uussisserändajatega Hetkel on toimumas maakondlikud infopäevad AMIFi toel, lisaks Tegevused on kaetud ESF
vahetult kokkupuutuvatele ametnikele tsentraliseeritud on kohalike omavalitsuste (sh ametnike) võimestamine ja vahenditest ning
koolitused, eesmärgiga tõsta ametnike võimekust koolitamine sees ESF21+ programmis. täiendavat ressurssi ei vaja.
uussisserändajate kohanemise toetamisel.
5. Rahvusvahelise kaitse saanud pagulaste toimetuleku Säilitada 2022.a. 2020. aastal asuti tugiisikuteenust ümber kujundama eesmärgiga Tugiisikuteenus on uuel
edendamiseks on vaja tõsta tugiisiku rolli ja tähtsust ning toetuste maht, viia see kohalikule tasandile lähemale. Hetkel puudub info, kuhu perioodil rahastatud
suurendada teenuse mahtu, selle eesmärgi täitmisele aitaks lisaks ette näha teenuse arendamisega on jõutud, tuleb SKA-lt täpsustada. AMIFist, täiendavat
kaasa ka pagulase tugiisiku ja omavalitsuste koostöö täiendavad ressurssi ei vaja.
tihendamine. Tegemist on riigipoolse teenusega. vahendid Sotsiaalkindlustusamet
kavandatavate kutsuda plaani tutvustama
muudatuste lõimumise töörühma
rakendamiseks järgmisele koosolekule.
süsteemi
haldamises.
Ministeeriumi ettepanekud ja selgitused
Töörühma kokkulepe,
nr Märkus/ ELVL seisukoht
Ettepanek ja põhjendus eriarvamused
maksumus
83
Analüüsida kohalike omavalitsuste valmisolekut pakkuda
1. kohalike omavalitsuste tasandil lõimumise ja kohanemise Ettepanek on töös, analüüs valmib 2022. aasta lõpuks.
teenuseid.
Luua kohalike omavalitsuste tasandil
kontaktpunktid/kontaktvõrgustik, kes on kursis
2. lõimumise ja kohanemise teenustega, et pakkuda Ettepanek on töös, võrgustik luuakse 2022. aasta jooksul.
lõimumisvaldkonnas koostööpartnerlust KOVi-siseselt
ning riigiasutustele.
Luua ELVLi rändekoordinaatori ametikoht, kelle eesmärk
on koondada valdkondlikku infot, analüüsida teenuste
Tegevus on rahastatud
3. pakkumise võimekust ja ametnike koolitusvajadusi ning ELVL kujundab otsuse juunikuisel juhatuse koosolekul.
ESF vahenditest.
teha koostööd erinevate valdkonna osapooltega ning
koordineerida KOV tasandi koostööd.
84
Riina Solman r iigihalduse minister Rahandusministeerium 2 6.09 .2022 nr 1-7/277 Valitsuskomisjoni ja ELVL -i 2023. aasta riigieelarve läbirääkimised Austatud proua minister Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatus arutas 26. septembril toimunud erakorralisel juhatuse koosolekul Rahandusministeeriumi poolt 23. septembril saadetud Valituskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu riigieelarvestrateegia 2023 – 2026 ja 2023 . aasta riigieelarve läbirääkimiste protokolli eelnõuga seonduvat. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on kohalike omavalitsuste finantsseis 2023. aastal halvenemas. V õrreldes eelmise aastaga , o mavalitsuste põhitegevuse tulud küll kasvavad 103 mln euro ehk 4,1% võrra , samas põhitegevuse kulud kasvavad 130 mln euro ehk 5,3% võrra. Lisaks mõjutavad kohalike omavalitsuste eelarveid oluliselt nii sellel kui järgnevatel aastatel inflatsioon, energiahin dade tõus ja surve töötasule. Liidu juhatus leiab, et Vabariigi Valitsus ei ole 2023. aasta riigieelarve kavandamisel leidnud piisavalt lahendusi kohalikele omavalitsustele järgmiste oluliste prioriteetide osas katteallikate leidmisel : k ohalikele omavalitsustele ülekantava tulumaksumäära tõstmine aastaks 2023 tasemele 12,19% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust ; üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse kasv; koolilõuna toetuse kasv; huvitegevuse ja huvihariduse toetuse taastamine 2021. aasta tasemele; koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuse kasv; kohalike teede hoiu valemipõhine toetuse suurendamine. Oleme tänulikud, et riik on leidnud täiendavaid vahendeid nii põgenikega seotud kulude katmiseks kui ka kõrgenenud energiakulude kompenseerimiseks. Samas tuleb arvestada, et nimetatud kulud kasvavad lähiaja l veelgi. Olukorras, kus kohalikel omavalit s ustel puudub kindlus, kuidas süvenevas majanduskriisis oma ülesandeid jätkusuutlikult täita, ei pea Eesti Linnade ja Valdade Liit võimalikuks allkirjastada v alitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu riigieelarvestrateegia 2023 – 2026 ja 2023 . aasta riigieelarve läbirääkimiste protokolli. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mihhail Kõlvart j uhatuse esimees Eesti Linnade ja Valdade Liit
ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli.
VALITSUSKOMISJONI JA EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU RIIGI
EELARVESTRATEEGIA 2023-2026 JA 2023. A RIIGIEELARVE LÄBIRÄÄKIMISTE
KOKKUVÕTE
September, 2022
Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjon1 ja Eesti
Linnade ja Valdade Liidu esindajad2.
Pooled juhinduvad oma tegevuses Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest, põhiseaduse
paragrahvidest 154 ja 157, Eesti Vabariigi seadustest, poolte poolt kinnitatud läbirääkimiste
töökorrast3, riigi eelarvestrateegia 2023-2026 ja 2023. a riigieelarve läbirääkimistel arutletust ning
otsustest ja käesolevate läbirääkimiste käigus vastu võetud otsustest.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu lähtealused läbirääkimistel:
Läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa
kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule
omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning
võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu.
1. Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu
juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste
kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine.
2. Riigikohtu üldkogu 2010. aasta 16. märtsi otsuse 2009. aasta lisaeelarve kohta (kohtuasi nr 3-4-1-
8-09) seisukohad ning OECD ja CLRAE ettepanekud omavalitsuste finantsautonoomia
suurendamiseks, partnerluse arendamiseks ja omavalitsuste koostöö suurendamiseks.
3. Kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja läbiviimisel
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine.
4. Enamuse riigieelarvest eraldatavate toetuste integreerimine kohalike omavalitsuste tulubaasiga,
mis jaotatakse maksutulude ja tasandusfondi kaudu.
5. Taastada 2009. aastani kehtinud omavalitsuste spordi ja noorsootöö valdkonna ülesannete, koos
nende kulude katteks kohalikku eelarvesse laekuva tulumaksu osa ja tasandusfondi taastamine
2009. aasta kärbete eelsele tasemele. Arvestades vahepealseid muudatusi kodualuse maa
maksustamisel ja lisanduvate ülesannete täitmiseks tulumaksu eraldamise määra tõstmist näha
alates 2023. aastast üksikisiku brutotulust tulumaksuna kohalikku eelarvesse laekuva osa määraks
12,18% koos tasandusfondi mahu proportsionaalse kasvuga.
6. Kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ülesannete eristamine õigusaktides ja
rahastamine kulupõhiselt riigieelarvest.
7. Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks ning teenuste
efektiivsemaks osutamiseks analüüsida seadusandlust ja täpsustada seda valdkondades, kus
omavalitsuste koostöö on otstarbekam, kindlustades koostöö võimalikkuse erineva suurusega
territooriumil ja erineva arvu omavalitsuste vahel.
8. Omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamine riigi strateegiadokumentides.
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/303072018004?leiaKehtiv
2 https://www.elvl.ee/2021_lr_tooruhmade_liikmed
3 https://www.elvl.ee/vabariigi-valitsuse-ja-eesti-linnade-ja-valdade-liidu-vahelise-eelarve-labiraakimiste-tookord
1
ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli.
KOHALIKE OMAVALITSUSTE EELARVE PÕHINÄITAJAD JA INDIKATIIVSED
MAHUD
Tabel 1. Kohalike omavalitsuste tulubaasi põhinäitajad4
KOV EELARVED 2019 2020 2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026*
TULUD KOKKU 2 270 2 350 2 506 2 692 2 825 2 929 3 057 3 166
- Tulumaks 1 215 1 262 1 355 1 534 1 644 1 736 1 820 1 900
- Maamaks 59 58 59 59 59 62 62 62
- Kohalikud maksud 17 14 17 18 20 21 21 21
- Keskkonnatasud 16 14 16 16 16 16 17 17
- Tasandusfond 102 107 107 107 107 107 107 107
KULUD KOKKU 2 289 2 366 2 642 2 801 2 932 3 030 3 189 3 251
KOV tasakaal -19 -15 -136 -108 -107 -101 -132 -84
KOV sektor tasakaal -25 9 -115 -78 -76 -77 -125 -53
Võlakoormus 779 983 987 1 096 1 188 1 301 1 444 1 539
Likviidne vara 232 395 280 281 265 278 289 299
Suhtarvud ja kasvud
KOV eelarve tulud SKP-s 8,2% 8,8% 8,2% 7,4% 7,3% 7,3% 7,3% 7,2%
KOV tulubaas SKP-s 4,8% 5,2% 4,8% 4,5% 4,5% 4,6% 4,6% 4,6%
KOV koondtasakaal SKP-s -0,1% -0,1% -0,4% -0,3% -0,3% -0,2% -0,3% -0,2%
KOV koondvõlg SKP-s 2,8% 3,7% 3,2% 3,0% 3,1% 3,2% 3,4% 3,5%
KOV eelarve tulude kasv 8,9% 3,5% 6,6% 7,4% 4,9% 3,7% 4,4% 3,6%
KOV tulubaasi kasv 10,7% 6,2% 5,6% 11,0% 6,7% 5,3% 4,6% 4,2%
Riigieelarve puhastulud SKP-s 16,3% 15,8% 17,1% 16,0% 15,5% 15,4% 15,4% 15,3%
Riigieelarve puhastulude kasv (v.e.a) 6,5% -6,0% 23,0% 11,6% 2,5% 3,9% 4,4% 3,3%
* Prognoos
4 RES otsustena 2023. a riigitöötajate palgatõusu tõttu suureneb tulumaksu laekumise prognoos ja lisandub pikaajalise
hoolduse toetus
2
ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli.
LÄBIRÄÄKIMISTE TULEMUSED
Tabel 3. Omavalitsuste tulubaasi ja toetusfondi toetuste 2023. a RE eelnõu ja RES perioodi 2023-2026 indikatiivsed mahud5.
2022 eelarve 2023 eelarve RES 2024 RES 2025 RES 2026 ELVL esitatud lisavahendite ELVLi poolne
eelnõu6 taotlus RES 2023-2026 ja 2023.a kokkulepe või
RE7 eriarvamus
1. Tulubaas
2023.a 12,19%
2024.a 12,19%
KOV tulumaksuosa 11,96% 11,96% 11,96% 11,96% 11,96% Eriarvamus
2025.a 12,20%
2026.a 12,21%
2023. a tõus + 2% ehk +2,15 mln
2023.a 109,448 mln
KOV tasandusfond koos muudest
107,302 mln 107,370 mln 107,440 mln 107,440 mln 107,440 mln 2024.a 111,637 mln Eriarvamus
allikatest lisanduvate summadega
2025.a 113,870 mln
2026.a 116,147 mln
Kriisi süvenedes
soovime arutada nii
põgenikega seotud
Sõjapõgenike ja kõrgenenud
10,43 mln 0 0 0 kulude kui ka
energiakuludega toimetulemise toetus
täiendavate
energiakulude
kompenseerimist.
2. Toetusfond
Hariduse- ja noorsootöö valdkond
2023.a 393,58 mln
Üldhariduskoolide pidamiseks antav 2024.a 432,938 mln
380,71 mln 380,71 mln 380,71 mln 380,71 mln 380,71 mln Eriarvamus
toetus8, sh: 2025.a 476,231 mln
2026.a 523,86 mln
- Õpetajate tööjõukulude toetus 309,0 mln
5 Eelarve numbrid on enamuses ümardatud mln täpsusega.
6 Toetuste suurused RES 2023–2026. a on indikatiivsed ja võivad täpsustuda vastava aasta riigieelarve eelnõu vastu võtmisel Riigikogus.
7 ELVL esitatud RES lisavahendite taotlused, ettepanekud koos põhjendustega on toodud töörühmade materjalides lisas 1, leitav ka https://www.elvl.ee/riigieelarvelabiraakimised
8 Toetuse muutus on tingitud õpilaste liikumisega omavalitsuste koolidest loodavatesse riigigümnaasiumidesse. 2023.a toetussummat korrigeeritakse lähtudes KOV koolide õpilaste
arvust EHISes 10.11.2022 ja haridustoetuse kasvust, mis selgub riigieelarve menetlemisel.
Lk 3 / 10
ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli.
2022 eelarve 2023 eelarve RES 2024 RES 2025 RES 2026 ELVL esitatud lisavahendite ELVLi poolne
eelnõu6 taotlus RES 2023-2026 ja 2023.a kokkulepe või
RE7 eriarvamus
- Direktorite ja õppealajuhatajate
15,2 mln
tööjõukulude toetus
- Koolilõuna toetus 24,16 mln
- Õppekirjanduse toetus 8,14 mln
- Õpetajate ja juhtide täiendkoolitus 1,96 mln
- Tõhustatud ja eritoe õpilastele
21,3 mln
tegevuskulu toetus
- Kultuuriranitsa toetus 0,92 mln
2023.a 14,25 mln
2024.a 14,96 mln
Huvitegevuse ja huvihariduse toetus 10,25 mln 10,25 mln 10,25 mln 10,25 mln 10,25 mln Eriarvamus
2025.a 15,71 mln
2026.a 15,71 mln
2023.a 16,5 mln
Koolieelsete lasteasutuste õpetajate 2024.a 16,5 mln
15 mln 15 mln 15 mln 15 mln 15 mln Eriarvamus
tööjõukulude toetus 2025.a 18,15 mln
2026.a 18,15 mln
2023.a 2500 eur per õpilane
Õpilaskodude kohatoetus toime- 2000 eur per 2000 eur per 2000 eur per 2000 eur per 2000 eur per 2024.a 3000 eur per õpilane
Eriarvamus
tulekuraskustes perede lastele õpilane aastas õpilane aastas õpilane aastas õpilane aastas õpilane aastas 2025.a 3000 eur per õpilane
2026.a 3000 eur per õpilane
2023.a 1,6 mln
Maakondlike õpilasürituste ja aine-
2024.a 1,68 mln
ühenduste, koolijuhtide ja õpetajate 1,6 mln 1,6 mln 1,6 mln 1,6 mln 1,6 mln Kokkulepe
2025.a 1,76 mln
ühistegevuse ja täienduskoolituse toetus
2026.a 1,85 mln
Sotsiaalvaldkond
2023.a 20,41 mln Kokkulepe,
Toimetulekutoetusteks (sh toime- 2024.a 22,4 mln toimetulekutoetuse
46,12 mln10 38,46 mln 38,41 mln 38,03 mln 38,90 mln
tulekutoetuse administreerimise hüvitis)9 2025.a 22,4 mln piirmäär vajaks
2026.a 22,4 mln ülevaatamist.
9 Sisaldab toimetulekutoetuse administreerimise hüvitist.
10 Sh Ukraina sõjapõgenikega seotud lisavahendid.
Lk 4 / 10
ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli.
2022 eelarve 2023 eelarve RES 2024 RES 2025 RES 2026 ELVL esitatud lisavahendite ELVLi poolne
eelnõu6 taotlus RES 2023-2026 ja 2023.a kokkulepe või
RE7 eriarvamus
2023.a 2,92 mln
Raske ja sügava puudega laste 2024.a 2,92 mln
2,65 mln 2,65 mln 2,65 mln 2,65 mln 2,65 mln Eriarvamus
lapsehoiuteenus 2025.a 3,21 mln
2026.a 3,21 mln
2023.a 4,0 mln
2024.a 4,4 mln
Matusetoetus 4 mln 4 mln 4 mln 4 mln 4 mln Kokkulepe
2025.a 4,4 mln
2026.a 4,4 mln
2023.a 19,0 mln
2024.a 20,09 mln
Asendus- ja järelhooldusteenuse toetus 19,0 mln 21,3 mln 21,3 mln 21,3 mln 21,3 mln Kokkulepe
2025.a 20,09 mln
2026.a 22,99 mln
Eriarvamus. Vajab
Pikaajalise hoolduse toetus - 39,2 mln 56,7 mln11 59,3 mln 62,0 mln täiendavat rahalist
mõjuanalüüsi.
Kohalike teede hoid
2023.a 45,5 mln
2024.a 45,5 mln
Kohalike teede hoiu valemipõhine toetus 29,3 mln 29,3 mln 29,3 mln 29,3 mln 29,3 mln Eriarvamus
2025.a 45,5 mln
2026.a 45,4 mln
2023.a 41,9 mln
Projektipõhine toetus teede 2024.a 18,5 mln
7 mln 0 0 0 0 Eriarvamus
korrastamiseks (juhtumipõhine toetus) 2025.a 5,8 mln
2026.a 4,85 mln
Üle antud endiste riigiteede toetus 62,8 tuh 64,4 tuh 64,4 tuh 64,4 tuh 64,4 tuh -
Riiklikud ülesanded
Perekonnaseisu ja rahvastikutoimingute
1,127 mln 1,127 mln 1,127 mln 1,127 mln 1,127 mln -
hüvitis
11 Alates 2024. a antakse tulubaasi jaotatuna tulumaksu ja tasandusfondi kaudu
Lk 5 / 10
ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli.
2022 eelarve 2023 eelarve RES 2024 RES 2025 RES 2026 ELVL esitatud lisavahendite ELVLi poolne
eelnõu12 taotlus RES 2023-2026 ja 2023.a kokkulepe või
RE13 eriarvamus
2. Eraldised toetustena
Siseriiklikud kultuuri ja sporditoetused
2023.a 1,3 mln
2024.a 1,3 mln
Maakonnaraamatukogude tegevustoetus 1,24 mln 1,5 mln 1,5 mln 1,5 mln 1,5 mln Kokkulepe
2025.a 1,5 mln
2026.a 1,5 mln
2023.a 1,88 mln
2024.a 1,88 mln
Raamatukogude teavikute toetus 1,88 mln 2 mln 2 mln 2 mln 2 mln Kokkulepe
2025.a 1,98 mln
2026.a 1,98 mln
2023.a 1,8 mln
2024.a 1,8 mln
Muuseumide, orkestrite, teatrite toetused 1,8 mln 1,8 mln 1,8 mln 1,8 mln 1,8 mln Kokkulepe
2025.a 1,95 mln
2026.a 1,95 mln
2023.a 0,6 mln
Regionaalsete tervisespordikeskuste 2024.a 0,6 mln
600 000 600 000 600 000 600 000 600 000 Kokkulepe
arendamise toetus 2025.a 0,6 mln
2026.a 0,6 mln
2023.a 7,8 mln
2024.a 8,0 mln
Treenerite tööjõukulude toetus 7,3 mln 12,3 mln 12,3 mln 12,3 mln 12,3 mln Kokkulepe
2025.a 8,0 mln
2026.a 8,2 mln
2023.a 2,7 mln
Laulu- ja tantsupeo kollektiivide 2024.a 2,9 mln
2,7 mln 2,7 mln 2,7 mln 2,7 mln 2,7 mln Kokkulepe
juhendajate palgatoetus 2025.a 2,9 mln
2026.a 2,9 mln
Regionaalvaldkonna toetused
2023.a 2,06 mln
Maakondliku arendustegevuse toetus 2,06 mln 2,06 mln 2,06 mln 2,06 mln 2,06 mln Kokkulepe
2024.a 2,1 mln
12 Toetuste suurused RES 2023–2026. a on indikatiivsed ja võivad täpsustuda vastava aasta riigieelarve eelnõu vastu võtmisel Riigikogus.
13 ELVL esitatud RES lisavahendite taotlused, ettepanekud koos põhjendustega on toodud töörühmade materjalides lisas 1, leitav ka https://www.elvl.ee/riigieelarvelabiraakimised
Lk 6 / 10
ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli.
2022 eelarve 2023 eelarve RES 2024 RES 2025 RES 2026 ELVL esitatud lisavahendite ELVLi poolne
eelnõu12 taotlus RES 2023-2026 ja 2023.a kokkulepe või
RE13 eriarvamus
2025.a 2,1 mln
2026.a 2,1 mln
2023.a 60 tuh
Üleriigiliste omavalitsusliitude 2024.a 60 tuh
60 000 60 000 60 000 60 000 60 000 Kokkulepe
rahvusvahelise koostöö toetus ELVLile 2025.a 60 tuh
2026.a 60 tuh
KOV IKT toetus ELVLile 150 000 120 000 0 0 0 2023.a 150 tuh Kokkulepe
Lk 7 / 10
ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli.
2023-2026 RIIGI EEELARVESTRATEEGIASSE JA 2023. A RIIGIEELARVE
EELNÕULE ESITATUD FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUTE SELGITUSED
1. Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud
1.1. Kohalike omavalitsuste tulubaas ja toetused
ELVL ettepanek 1: Kohalikele omavalitsustele ülekantava tulumaksumäära tõstmine aastaks 2023
tasemele 12,19% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Majandusprognoosi kohaselt
KOVide finantsseis käesoleval aastal halveneb, põhitegevuse tulem väheneb aastaga ¼ võrra.
KOVide kulude kasvu survestab THI ja riigi keskmise palga tõus (prognoositav kasv 2022. a
vastavalt 12,7% ja 7,0%), energiakandjate kõrged hinnad kui ka sõjapõgenikega lisanduvad kulud.
Põhitegevuse tulemi langus nii 2022. a kui ka 2023. a vähendab omavalitsuste võimalusi parandada
teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.
Tulumaksu määra suurendamine 11,96%-lt 12,19%-le (+0,23%) võimaldab kohalikel omavalitsustel
täiendavalt finantseerida toetusfondi kaudu täna ebapiisavalt rahastatavaid valdkondi nagu näiteks
huviharidus või haridustöötajate töötasude suurendamine. Kohalikele omavalitsustele eraldatava
tulumaksu määra suurendamine võimaldab osaliselt katta eelarve tulemi defitsiiti
Valitsuskomisjoni seisukoht: Rahandusministeerium saab aru, et ELVL ettepanekud on suunatud
raha juurde küsimisele erinevatest kanalitest – tulumaksuosa taastamine, tulumaks pensionidelt ja
dividendidelt. Rahandusministeerium võtab KOVide tulubaasi suurendamise taotlust ühtse
tervikuna, mille puhul on eraldi läbirääkimiste objektid tulubaasi suurendamine ning raha juurde
andmisel lahendused, missugune rahastamise allikas või viis toetaks Eesti arengut kõige paremini.
KOVide tulubaasi suurendamisega tuleks läbi rääkida ka see, missuguste omavalitsuslike teenuste
parandamine on fookuses.
Prognoosi kohaselt on KOVide finantsseis 2023. a halvenemas: KOVide põhitegevuse tulud
kasvavad 103 mln eurot ehk 4,1%, võrreldes eelmise aastaga. Põhitegevuse kulud kasvavad 130 mln
ehk 5,3%. Põhitegevuse tulem väheneb 9%-le, mis oli viimati 2014. a.
ELVL seisukoht: Eriarvamus
Osapoolte otsus: Jätkatakse läbirääkimisi.
ELVL ettepanek 2: Ukraina põgenikega seotud kulude katmisega seonduv meede. Kavandada
2023. a eelarves kohalikele omavalitsustele täiendavaid vahendeid suurenenud halduskoormuse
katteks. Sõjapõgenike vastuvõtmisega on kohalikel omavalitsustel oluliselt suurenenud
halduskoormus eelkõige sotsiaalvaldkonnas, mis omakorda on tinginud vajaduse täiendavate
ametikohtade (töökoha sisustamine, uue töötaja väljaõpe) loomiseks. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et
täiendav halduskoormus on lisandunud linnavalitsuste kui ka vallavalitsuste kõigile
struktuuriüksustele. Hinnanguline meetme maht võiks olla ca 4,8 mln eurot. Kuluks ühe põgeniku
kohta oleks 96 eurot aastas. Ühikukulu 8 eurot on tuletatud energiakulude menetlemise halduskulu
määrast (Riigihalduse ministri 23. novembri 2021. a määrus nr 31 „Energiahinna tõusu
leevendusmeede vähemkindlustatud peredele“). Arvestuse aluseks on eeldus, et sõjapõgenikke
saabub Eestisse kuni 50 tuhat inimest.
Kavandada 2023. a eelarves sõjapõgenike laste alushariduse ja üldhariduse toetuse arvestus 2022.
a lisaeelarve seaduse seletuskirjas viidatud põhimõtetel. Kavandada 2023. a eelarves sõjapõgenike
laste alushariduse ja üldhariduse toetuse kulude arvestus sarnaselt 2022. a lisaeelarve seadusega
(lapse koha kogumaksumus 465 € kuus ja õpilaskoha maksumus 506 € kuus).Eesti Linnade ja
Valdade Liidu jaoks on oluline, et 2023. a eelarve koostamisel võetakse aluseks 2022. a lisaeelarve
arvestusmetoodika, mille kohaselt alushariduses kulu ühe lapse kohta kuus on 465 eurot ja
üldhariduses kulu õpilase koht kuus on 506 eurot kuus.
Lk 8 / 10
ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli.
Valitsuskomisjoni seisukoht: 2023. a riigieelarves on KOVidele Ukraina sõjapõgenike kulude
katteks kavandatud 5 mln.
ELVL seisukoht: Kriisi süvenedes soovime arutada põgenikega seotud kulude suurenemise
kompenseerimist.
Osapoolte otsus: Jätkatakse läbirääkimisi.
ELVL ettepanek 3: Reservi moodustamine. Luua kohalike omavalitsuste tarbeks erinevate
kriisisituatsioonides tekkida võivate kulude katmise reserv (koroona, sõjapõgenikega seonduv jne),
millest siis riigi pool saab vastavalt tekkinud vajadusele omavalitsustele vahendeid eraldada.
Valitsuskomisjoni seisukoht: 2023. a riigieelarves on KOVidele energiakulude kallinemise katteks
kavandatud 5,4 mln.
ELVL seisukoht: Kriisi süvenedes soovime arutada täiendavate energiakulude kompenseerimist.
Osapoolte otsus: Jätkatakse läbirääkimisi.
ELVL ettepanek 4: Kohalike teede hoiuks eraldatava toetuse suurendamine vähemalt 45,45 mln
euroni. Alates 2013. aastast on riigipoolne teede hoiu toetus olnud 29,3 mln eurot (v.a 2020.aasta).
ERC Konsultatsiooni OÜ poolt 2021. aastal koostatud analüüs „Kohalike teede teehoiu
rahastamisvajadus ja eelarve stsenaariumite mõjud“ toob välja, et kohalike teedevõrgu olemasoleva
seisukorra tagamiseks tuleb iga-aastast eelarvemahtu kasvatada (järgmise 30 aasta jooksul) senisest
170 mln eurost 211,5 mln euroni.
Valitsuskomisjoni seisukoht: Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeerium mõistavad vajadust teehoiutoetuse kasvuks. Tegemist on valitsuse tasandi arutelude
otsusega.
ELVL seisukoht: Eriarvamus
Osapoolte otsus: Jätkatakse läbirääkimisi.
ELVL ettepanek 5: Kasvav inflatsioon, sh toidukaupade hinnatõus ei võimalda kehtiva (alates
01.01.2018) ühe euro suuruse toetuse juures õpilase kohta ühes õppepäevas enam pakkuda
kvaliteetset ja täisväärtuslikku koolilõunat. (Koolitoidu Liidu ettepanek ühe koolilõuna hind 1,5
eurot ja alla 100 õpilasega koolis 1,8 eurot). Hinnanguline koolilõuna maksumus 2023. õppeaastaks
oleks 42,35 mln eurot
Valitsuskomisjoni seisukoht: Koolilõuna toetus riigieelarvest on 2022. a 30,44 mln eurot (KOV,
era, riik). Maaeluministeerium eraldab mahetoidu pakkumiseks programmiga liitujatele lasteaedadele
ja koolidele täiendavat lisaraha: Esimese nelja aasta lisakulud on hinnanguliselt 5,8 mln eurot, sh
2022. a 0,8 mln eurot. ELVLi aasta alguse ettepanek oli tagada riigipoolne toetus tervisliku
koolilõuna pakkumiseks võrdsetel alustel ja ulatuses riigi üldhariduskoolidega, so 1,36 eurot õpilase
kohta. See ELVLi ettepanek eeldab 12,6 mln lisaraha, vastav taotlus on RE ja RESi esitatud.
Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu. Kehtiv
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse regulatsioon võimaldab koolilõunat pakkuda riigilt antavat
koolilõuna toetuse, koolipidaja ja lapsevanema panust arvestades.
ELVL seisukoht: Eriarvamus
Osapoolte otsus: Jätkatakse läbirääkimisi.
ELVL ettepanek 6: Tõsta omavalitsustele makstavat toimetulekutoetuse menetlemise ja
väljamaksmise kulude hüvitist, korrastada korralduskulude arvestuse metoodikat. Toimetulekutoetus
on küll riiklik toetus, aga selle ebapiisavus mõjutab omavalitsuse kulusid. Lähtuvalt eeltoodust teeme
Lk 9 / 10
ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli.
ettepaneku leida võimalused toimetulekupiiri suurendamiseks ja paindliku toimetulekupiiri
arvestusvalemi väljatöötamiseks, mis tagaks toetuse adekvaatsuse ja suudaks aegkriitiliselt reageerida
hindade tõusule (nt elektri, gaasi jne hinnatõusust tingitud toodete ja kaupade hinnatõusule).
Käesoleval aastal küll tõsteti toimetulekumäära, aga see vajaks süsteemset ülevaatamist, arvestades
viimase aja 20%-list inflatsiooni.
Valitsuskomisjoni seisukoht: Alates juunist on toimetulekutoetus tõstetud 150 eurolt 200 euroni.
Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme
toimetulekupiir on 160 eurot kuus. Lisaks võetakse alates juulist eluasemekulu liigina arvesse ka
eluasemelaenu tagasimakset nagu seni on arvestatud üürimakseid. See aitab raskustesse sattunud
peredel eluaset alles hoida.
Sotsiaalministeerium on taotlenud määrade muutust alates 2023. aastast ja sellega kaasnevalt on
plaanis korrastada ka korralduskulude arvestuse metoodika.
ELVL seisukoht: Kokkulepe, toimetulekutoetuse piirmäär vajaks ülevaatamist.
Osapoolte otsus: Jätkatakse läbirääkimisi.
2. Valitsuskomisjoni ettepanekud
Ettepanek 1: Alates 2024. a asendus- ja järelhooldusteenuse toetuse ning matusetoetuse rahaliste
vahendite toetusfondist tulubaasi andmine. Meetmete maht 2022.a riigieelarves kokku 23 mln eurot,
sh asendus- ja järelhooldus 19 mln ja matusetoetus 4 mln eurot.
Toetuse vahendid suunatakse tulubaasi, jaotades need läbi KOV tulumaksu ja tasandusfondi
laekumise suurendamise.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu seisukoht: Põhimõtteliselt toetatakse asendus- ja
järelhooldusteenuse toetuse ning matusetoetuse tulubaasi üleandmist, kuid enne peaks asendus- ja
järelhooldusteenuse toetuse kogumaht tõusma. See tähendab, et tulubaasi suurendamise
tulumaksumäär peaks kasvama enam kui 19 + 4 mln võrra üle antava aasta seisuga. Samuti vajab
edasisi arutelusid üle antavate vahendite KOVide vahelise jaotuse valem.
Osapoolte otsus: Jätkatakse läbirääkimisi.
LISAMATERJALID
1) Ülevaade detailsematest aruteludest töörühmades ja mittefiskaalsetest ettepanekutest on
esitatud valdkondlike töörühmade materjalides ja protokollides, mis on leitavad Eesti
Linnade ja Valdade Liidu veebilehelt: https://www.elvl.ee/riigieelarvelabiraakimised.
Lk 10 / 10
EELNÕU
2023. aasta riigieelarve seadus
§1. Riigieelarve vahendid (tuhandetes eurodes)
(1) Konsolideeritud eelarve (tuhandetes eurodes)
Sealhulgas piirmääraga
Eelarve kokku
vahendid
TULUD 15 565 863 0
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 12 915 270 0
sh riigisisene käibemaks 297 128 0
Saadud toetused 1 600 026 0
Riigilõivud 92 170 0
Tulu majandustegevusest 486 880 0
Tulu põhivara ja varude müügist 26 753 0
Trahvid ja muud varalised karistused 19 961 0
Keskkonnatasud 147 043 0
Muud tulud 43 060 0
Intressi- ja omanikutulud 234 700 0
KULUD -16 794 769 -4 730 400
sh põhivara amortisatsioon -299 050 0
TULUDE JA KULUDE VAHE -1 228 906 -4 730 400
INVESTEERINGUD -775 375 -444 166
FINANTSEERIMISTEHINGUD -459 409 -208 915
0,0000001
(2) Vahendite liigendus (tuhandetes eurodes)
Sealhulgas piirmääraga
RIIGIKOGU Eelarve kokku
vahendid
KULUD -32 724 -19 424
sh käibemaks -1 004 0
INVESTEERINGUD -2 829 -2 358
sh käibemaks -471 0
0,0000001
Sealhulgas piirmääraga
VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI Eelarve kokku
vahendid
TULUD 28 0
Tulu majandustegevusest 28 0
KULUD -5 572 -4 580
sh käibemaks -316 0
INVESTEERINGUD -445 -371
sh käibemaks -74 0
0,0000001
Sealhulgas piirmääraga
RIIGIKONTROLL Eelarve kokku
vahendid
KULUD -5 855 -5 342
sh käibemaks -248 0
0,0000001
Sealhulgas piirmääraga
ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI Eelarve kokku
vahendid
KULUD -3 378 -3 128
sh käibemaks -124 0
0,0000001
Sealhulgas piirmääraga
RIIGIKOHUS Eelarve kokku
vahendid
TULUD 220 0
Riigilõivud 220 0
KULUD -6 461 -3 961
sh käibemaks -108 0
0,0000001
Sealhulgas piirmääraga
VABARIIGI VALITSUS Eelarve kokku
vahendid
KULUD -3 080 671 -900 445
Euroopa Liidu makse -372 350 0
Vabariigi Valitsuse reservid -279 017 -279 017
Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -552 523 -514 059
Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond -107 370 -107 370
Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 769 411 0
0,0000001
Sealhulgas piirmääraga
RIIGIKANTSELEI Eelarve kokku
vahendid
TULUD 5 953 0
Saadud toetused 5 953 0
KULUD -26 369 -15 245
Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -23 481 -15 245
Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -23 481 -15 245
Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -23 481 -15 245
Käibemaks -2 888 0
INVESTEERINGUD -249 -174
sh käibemaks -41 0
0,0000001
Sealhulgas piirmääraga
HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku
vahendid
TULUD 235 140 0
Saadud toetused 224 599 0
Riigilõivud 61 0
Tulu majandustegevusest 10 437 0
Muud tulud 29 0
Intressi- ja omanikutulud 14 0
KULUD -1 080 103 -834 478
Tulemusvaldkond: EESTI KEEL JA EESTLUS -9 951 -7 664
Keeleprogramm -9 951 -7 664
Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -930 -930
Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -4 751 -4 229
Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus -4 269 -2 505
Tulemusvaldkond: TARK JA TEGUS RAHVAS -821 307 -638 132
Haridus- ja noorteprogramm -821 307 -638 132
Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -67 232 -23 739
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele -326 432 -305 052
Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele -239 560 -232 434
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine -15 189 -151
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine -36 328 -1 865
Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused -30 122 -16 308
Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -55 185 -44 580
Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine -6 543 -587
Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA -3 381 -1 349
Õppe seostamine tööturu vajadustega -28 245 -6 070
Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) -2 554 -191
Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) -853 -853
Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) -4 629 -4 512
Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) -5 053 -440
Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING -224 348 -179 557
ETTEVÕTLUS
Teadussüsteemi programm -185 806 -160 717
Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine -166 113 -145 522
Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine -19 692 -15 195
Teadmussiirde programm -38 543 -18 840
Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -38 543 -18 840
Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -9 710 -9 125
Arhiivindusprogramm -9 710 -9 125
Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine -9 710 -9 125
Käibemaks -14 786 0
INVESTEERINGUD -105 010 -16 018
Gümnaasiumivõrgu korrastamine -68 861 -200
Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile -12 987 -12 987
Muud kokku -4 087 -2 831
Käibemaks -19 074 0
FINANTSEERIMISTEHINGUD 248 -11
Laenukohustused -11 -11
Laenunõuded 259 0
0,0000001
Sealhulgas piirmääraga
JUSTIITSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku
vahendid
TULUD 45 962 0
Saadud toetused 3 960 0
Riigilõivud 29 235 0
Tulu majandustegevusest 2 935 0
Trahvid ja muud varalised karistused 861 0
Muud tulud 8 970 0
KULUD -233 373 -176 387
Tulemusvaldkond: ÕIGUSRIIK -222 427 -176 387
Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum -222 427 -176 387
Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine -11 990 -11 834
Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine -4 865 -2 343
Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus -40 584 -27 560
Karistuste täideviimise korraldamine -80 247 -78 006
Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine -82 752 -55 089
Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -1 987 -1 555
Käibemaks -10 946 0
INVESTEERINGUD -1 658 -1 361
sh käibemaks -276 0
0,0000001
Sealhulgas piirmääraga
KAITSEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku
vahendid
TULUD 16 253 0
Saadud toetused 11 802 0
Tulu majandustegevusest 177 0
Tulu põhivara ja varude müügist 1 837 0
Trahvid ja muud varalised karistused 135 0
Muud tulud 2 301 0
KULUD -890 767 -736 236
Tulemusvaldkond: JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE -817 983 -736 236
Sõjaline riigikaitse ja heidutus -817 983 -736 236
Väeloome: muud üksused -375 223 -310 250
Kaitsevalmidus -11 053 -11 029
Kaitsetahe -29 785 -29 398
Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö -34 571 -34 037
Luure ja eelhoiatus -51 513 -51 513
Riigikaitseliste investeeringute korraldus -17 113 -15 448
Riigikaitseline inimvara -51 709 -51 373
Väeloome: maavägi -178 807 -166 451
Väeloome: merevägi -35 304 -34 908
Väeloome:õhuvägi -25 880 -24 806
Liitlaste kohalolek Eestis -7 025 -7 025
Käibemaks -72 783 0
INVESTEERINGUD -321 711 -235 751
Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -44 477 -41 480
Liitlaste taristu -37 958 -37 958
Kaitseotstarbeline erivarustus -133 391 -133 305
Radarid taastuvenergia statistikakaubanduse ülekantud vahenditest -11 133 0
Masinad ja seadmed CO2 tuludest -12 686 0
Muud kokku -34 868 -23 008
Käibemaks -47 198 0
0,0000001
Sealhulgas piirmääraga
KESKKONNAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku
vahendid
TULUD 732 646 0
Saadud toetused 69 392 0
Riigilõivud 492 0
Tulu majandustegevusest 417 074 0
Tulu põhivara ja varude müügist 24 000 0
Trahvid ja muud varalised karistused 250 0
Keskkonnatasud 146 203 0
Muud tulud 20 0
Intressi- ja omanikutulud 75 215 0
KULUD -196 300 -90 213
Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -6 841 -5 506
Kalandus -6 841 -5 506
Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse korraldamine -6 841 -5 506
Tulemusvaldkond: KESKKOND -184 816 -84 707
Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm -184 816 -84 707
Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -35 477 -3 481
Õhukvaliteedi parendamine -13 487 -4 969
Kiirgusohutuse tagamine -1 833 -1 462
Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -13 507 -1 479
Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine -1 044 -974
Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine -3 485 -2 191
Jäätmemajanduse korraldamine -11 351 -4 169
Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -2 351 -1 841
Merekeskkonna kaitse suunamine -3 538 -3 318
Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -35 718 -13 587
Elurikkuse kaitse tagamine -22 306 -11 678
Metsanduse arengu suunamine -13 255 -12 695
Maatoimingute korraldamine -7 085 -4 803
Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine -8 614 -8 114
Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -4 594 -3 240
Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -7 172 -6 707
Käibemaks -4 643 0
INVESTEERINGUD -2 930 -1 853
sh käibemaks -488 0
FINANTSEERIMISTEHINGUD 4 100 0
Laenunõuded 4 100 0
0,0000001
Sealhulgas piirmääraga
KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku
vahendid
TULUD 7 873 0
Saadud toetused 5 661 0
Riigilõivud 7 0
Tulu majandustegevusest 2 205 0
KULUD -361 552 -307 143
Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -10 098 -6 332
Sidus Eesti: Lõimumine, sh kohanemine -10 098 -6 332
Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine -9 954 -6 188
Rahvuskaaslaste toetamine -144 -144
Tulemusvaldkond: KULTUUR JA SPORT -349 310 -300 810
Kultuuriprogramm -290 603 -245 990
Loovisikute toetamine ja tunnustamine -3 133 -336
Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -8 696 -5 736
Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine -44 756 -41 646
Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -17 477 -13 777
Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -18 370 -14 669
Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -9 745 -6 226
Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning rakendamine -2 498 -353
Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -42 654 -42 654
Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -38 395 -38 395
Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -14 985 -11 389
Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine -54 379 -50 502
Kultuurivaldkonna digitaliseerimine -53 -53
Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine -5 189 -5 189
Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -1 775 0
Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus -28 498 -15 064
Spordiprogramm -58 707 -54 821
Saavutusspordi toetamine ja arendamine -52 160 -48 274
Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine -279 -279
Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -6 267 -6 267
Käibemaks -2 143 0
INVESTEERINGUD -136 -136
0,0000001
MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI Sealhulgas piirmääraga
Eelarve kokku
VALITSEMISALA vahendid
TULUD 772 982 0
Saadud toetused 655 421 0
Riigilõivud 36 743 0
Tulu majandustegevusest 34 855 0
Tulu põhivara ja varude müügist 117 0
Trahvid ja muud varalised karistused 207 0
Muud tulud 20 458 0
Intressi- ja omanikutulud 25 181 0
KULUD -1 428 949 -519 741
Tulemusvaldkond: TRANSPORT -623 065 -255 589
Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm -623 065 -255 589
Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -198 148 -2 057
Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid -25 920 -18 255
Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -11 453 -10 345
Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -204 717 -70 015
Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond -26 066 -216
Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -17 105 -15 320
Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine -139 655 -139 381
Tulemusvaldkond: ENERGEETIKA -258 306 -111 820
Energeetika ja maavarade programm -258 306 -111 820
Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -160 297 -80 269
Transpordikütuste reguleerimine ja kütusevarude säilitamine -6 290 -6 266
Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -40 639 -20 625
Energiatõhususe suurendamine -1 968 -842
Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -44 481 -858
Maapõueressursside uurimine ja kasutamine -2 645 -1 198
Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents -1 985 -1 763
Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND -123 379 -43 410
Digiühiskonna programm -123 379 -43 410
Digiriigi arenguhüpped -3 225 -710
Digiriigi alusbaasi kindlustamine -88 274 -24 611
Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine -866 -410
Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine -411 -399
Küberturvalisuse tagamine -9 406 -6 406
Õigusruumi tagamine -10 893 -10 593
Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine -10 148 -136
5G taristu ja teenuste arendamine -156 -145
Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING -400 513 -108 921
ETTEVÕTLUS
Teadmussiirde programm -145 998 -56 099
Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine -144 610 -55 541
Teadus- ja arendusmahuka iduettevõtluse arendamine -1 387 -559
Ehitus -89 476 -12 824
E-ehitus -3 090 -1 129
Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine -2 079 -1 932
Eluasemepoliitika -84 308 -9 764
Ettevõtluskeskkond -165 039 -39 998
Ettevõtluse arendamise soodustamine -29 908 -15 267
Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine -114 031 -16 546
Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine -21 100 -8 185
Käibemaks -23 687 0
INVESTEERINGUD -245 597 -116 168
IT investeeringud -25 001 -10 499
Riigimaanteede remondi koondprojekt -100 295 -98 887
Rail Baltic arendus -27 011 0
Pärnu-Uulu 2+2 tee -19 961 0
Sauga-Pärnu 2+2 tee -10 000 0
Muud kokku -23 190 -6 782
Käibemaks -40 139 0
FINANTSEERIMISTEHINGUD -217 575 -208 800
Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes ning rahvusvahelised osalused -3 000 -3 000
Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -214 575 -205 800
0,0000001
Sealhulgas piirmääraga
MAAELUMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku
vahendid
TULUD 354 868 0
Saadud toetused 343 637 0
Riigilõivud 1 320 0
Tulu majandustegevusest 8 302 0
Tulu põhivara ja varude müügist 500 0
Trahvid ja muud varalised karistused 2 0
Keskkonnatasud 840 0
Muud tulud 22 0
Intressi- ja omanikutulud 245 0
KULUD -475 508 -74 840
Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -470 200 -74 840
Põllumajandus, toit ja maaelu -445 992 -72 193
Toiduohutus -11 435 -8 473
Maakasutus -10 024 -2 163
Maaparandus -13 343 -3 508
Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -10 735 -7 180
Põllumajandusloomade aretus -6 227 -4 899
Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime -79 622 -7 205
Põlvkondade vahetus -10 909 -1 337
Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal -129 138 -13 275
Ühistegevus ja koostöö -4 426 -949
Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -2 701 -1 428
Mahepõllumajandus -28 326 -3 933
Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine -82 278 -3 738
Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine -21 518 -8 899
Maa- ja rannapiirkonna arendamine -35 311 -5 208
Kalandus -24 208 -2 647
Kutseline kalapüük -8 734 -1 608
Vee-elusressursside töötlemine -8 659 -499
Vesiviljelus -3 044 -251
EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine -3 772 -288
Käibemaks -5 308 0
INVESTEERINGUD -4 727 -3 082
sh käibemaks -561 0
0,0000001
Sealhulgas piirmääraga
RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku
vahendid
TULUD 13 140 771 0
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 12 915 270 0
Saadud toetused 78 794 0
Riigilõivud 1 270 0
Tulu majandustegevusest 813 0
Tulu põhivara ja varude müügist 53 0
Trahvid ja muud varalised karistused 470 0
Muud tulud 10 055 0
Intressi- ja omanikutulud 134 045 0
KULUD -381 410 -137 118
Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -375 325 -137 118
Riigi rahandus -171 943 -60 166
Eelarvepoliitika kujundamine -13 566 -4 867
Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve -101 433 -1 264
Maksu- ja tollipoliitika kujundamine -1 496 -1 479
Maksu- ja tollikorraldus -55 449 -52 557
Halduspoliitika -69 955 -46 067
Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamine -4 175 -3 401
Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTKs -19 619 -9 792
IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RMITis -25 193 -13 833
Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine -7 373 -7 267
Riiklik statistika ja vastava poliitika kujundamine -13 595 -11 775
Regionaalpoliitika -125 998 -23 474
Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng -120 166 -17 763
Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine -2 882 -2 783
Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine -2 949 -2 928
Finantspoliitika -7 429 -7 411
Finantspoliitika kujundamine -1 031 -1 019
Rahandusteabe poliitika kujundamine -6 398 -6 392
Käibemaks -6 085 0
INVESTEERINGUD -22 778 -18 556
IT investeeringud -16 069 -14 781
Muud kokku -3 774 -3 774
Käibemaks -2 935 0
FINANTSEERIMISTEHINGUD -246 160 -82
Laenukohustused -118 082 -82
Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes ning rahvusvahelised osalused -109 162 0
Laenunõuded -18 900 0
Käibemaks -16 0
0,0000001
Sealhulgas piirmääraga
SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku
vahendid
TULUD 65 175 0
Saadud toetused 23 194 0
Riigilõivud 19 460 0
Tulu majandustegevusest 3 835 0
Tulu põhivara ja varude müügist 3 0
Trahvid ja muud varalised karistused 17 975 0
Muud tulud 707 0
KULUD -555 240 -474 959
Tulemusvaldkond: SISETURVALISUS -517 077 -461 028
Siseturvalisus -517 077 -461 028
Turvalise keskkonna kujundamine -11 362 -11 079
Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine -19 671 -17 632
Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -3 552 -3 391
Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine -4 853 -4 837
Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine -9 829 -8 989
Süüteomenetluse tõhustamine -45 553 -44 123
Avaliku korra tagamine -81 076 -77 945
Demineerimine -4 400 -4 296
Päästmine maismaal ja siseveekogul -99 215 -97 098
Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel -21 521 -11 761
Põhiseadusliku korra tagamine -48 916 -48 797
Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus -36 441 -28 405
Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja kriiside lahendamine -6 047 -5 861
Piirihaldus -54 099 -41 185
Objektivalve ja isikukaitse -10 605 -10 403
Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine -9 223 -5 888
Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine -23 856 -15 672
Migratsioonijärelevalve -5 720 -5 498
Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias -18 129 -15 589
Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus -1 349 -1 337
IKT teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast väljapoole -1 660 -1 240
Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -15 834 -13 930
Kogukondlik Eesti -4 881 -4 293
Kogukondliku arengu toetamine -4 102 -3 516
Usuvabaduse kindlustamine -779 -777
Nutikas rahvastikuarvestus -5 713 -4 399
Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine -3 017 -2 428
Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine -2 696 -1 971
Erakondade rahastamine -5 239 -5 239
Erakondade rahastamine -5 239 -5 239
Käibemaks -22 329 0
INVESTEERINGUD -51 969 -39 299
IT investeeringud -12 656 -9 271
Transpordivahendid -11 099 -11 099
Muud investeeringud -14 727 -14 644
Muud kokku -5 536 -4 286
Käibemaks -7 952 0
0,0000001
Sealhulgas piirmääraga
SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku
vahendid
TULUD 174 288 0
Saadud toetused 167 150 0
Riigilõivud 361 0
Tulu majandustegevusest 6 219 0
Trahvid ja muud varalised karistused 60 0
Muud tulud 498 0
KULUD -7 908 420 -322 374
Tulemusvaldkond: HEAOLU -5 535 875 -121 108
Tööturuprogramm -917 302 -11 237
Tööturuvaldkonna arendamine -2 957 -2 836
Aktiivsed ja passiivsed tööturuteenused -890 214 -489
Tööelu kvaliteedi arendamine -20 249 -4 697
Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus -3 883 -3 215
Vanemaealiste programm -3 441 394 -4 926
Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine -850 -635
Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine -3 440 544 -4 291
Sotsiaalhoolekande programm -160 311 -66 771
Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine -15 313 -5 403
Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine -144 998 -61 367
Laste ja perede programm -1 014 210 -36 036
Hüvitised ja toetused lastele ja peredele -971 061 -4 440
Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused -29 065 -21 684
Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine -2 029 -1 772
Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine -3 389 -2 504
Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele -8 665 -5 637
Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm -2 658 -2 139
Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine -732 -731
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik -608 -590
Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine -1 318 -818
Tulemusvaldkond: TERVIS -2 365 948 -201 265
Tervist toetava keskkonna programm -9 046 -6 348
Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine -1 072 -1 070
Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid -2 707 -1 822
Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine -1 274 -1 225
Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine -3 993 -2 230
Tervist toetavate valikute programm -22 355 -18 476
Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine -8 548 -5 700
Vaimse tervise edendamine -1 033 -1 014
Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine -1 091 -424
Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine -5 396 -5 073
Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) -6 285 -6 264
Inimkeskse tervishoiu programm -2 334 547 -176 442
Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine -5 908 -5 207
Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse -33 468 0
Personali võimekus, juhtimine ja vastutus -5 681 -4 087
Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine -56 501 -8 815
Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus -2 328 -2 101
Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine -2 218 403 -148 263
Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine -836 -835
Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus -7 381 -3 514
Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) -4 040 -3 620
Käibemaks -6 597 0
INVESTEERINGUD -7 822 -3 554
sh käibemaks -1 167 0
0,0000001
Sealhulgas piirmääraga
VÄLISMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku
vahendid
TULUD 13 705 0
Saadud toetused 10 462 0
Riigilõivud 3 000 0
Tulu põhivara ja varude müügist 243 0
KULUD -122 120 -104 787
Tulemusvaldkond: VÄLISPOLIITIKA -120 167 -104 787
Välispoliitika ja arengukoostöö programm -120 167 -104 787
Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine -27 424 -25 683
Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades -21 182 -19 790
Juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise kauba küsimuste -19 880 -18 487
lahendamine
Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse -22 037 -11 879
Arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine -29 644 -28 948
Käibemaks -1 953 0
INVESTEERINGUD -7 514 -5 485
sh käibemaks -786 0
FINANTSEERIMISTEHINGUD -22 -22
Laenukohustused -22 -22
Riigikantselei
[email protected] Meie 28.09.2022 nr 1.1-10.1/7819-1
"2023. aasta riigieelarve seadus" eelnõu ja Riigi
eelarvestrateegia 2023-2026 esitamine
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsuse 29. septembri Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks
„2023. aasta riigieelarve seadus“ eelnõu ja Riigi eelarvestrateegia 2023-2026.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. „2023. aasta riigieelarve seadus“ eelnõu, 12 lehel;
2. „2023. aasta riigieelarve seadus“ eelnõu seletuskiri, 521 lehel;
3. „2023. aasta riigieelarve seadus“ eelnõu tekstiparagrahvid, 7 lehel;
4. Riigi eelarvestrateegia 2023-2026, 233 lehel;
5. Eesti Linnade ja Valdade Liidu läbirääkimiste kokkuvõte, 10 lehel;
6. Eesti Linnade ja Valdade Liidu läbirääkimiste töörühmade arutelu kokkuvõte, 84 lehel;
7. Eesti Linnade ja Valdade Liidu kiri Riigihalduse ministrile, 1 lehel;
8. Kohtute haldamise nõukoja arvamus, 2 lehel.
Anu Kikas 611 3509
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
2023. aasta riigieelarve seaduse tekstiparagrahvid
§ 2. Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine
(1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
1) seaduse § 5 lõike 21 punkti 3 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks
arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 631 eurot kalendrikuus;
2) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus 60 eurot
õppekuus;
3) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise eritoetuse suurus 135 eurot
õppekuus.
4) seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse suurus taotleja kuni
157,75-eurose kalendrikuu sissetuleku korral 220 eurot õppekuus, kalendrikuu sissetuleku vahemiku
157,76 kuni 315,50 eurot korral 135 eurot õppekuus ja kalendrikuu sissetuleku vahemiku 315,51 kuni
631 eurot korral 75 eurot õppekuus;
5) seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatav doktoranditoetuse suurus 660 eurot kalendrikuus;
(2) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel kehtestatav õpetaja ja § 77 1 lõike 4 alusel
kehtestatav tugispetsialisti lähtetoetuse suurus on 15 979 eurot, Ida-Virumaal on õpetaja lähtetoetuse
suurus 20 773 eurot.
(3) Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 654 eurot
kalendrikuus.
(4) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatav puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste määr on 25,57 eurot kalendrikuus.
(5) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
1) seaduse § 19 lõike 9 alusel kehtestatav ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 4474 eurot;
2) seaduse § 23 lõike 6 alusel kehtestatav tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav
tunnitasu määr 2,78 eurot;
3) seaduse § 231 lõike 4 alusel kehtestatav tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise tasu ülemmäär
2500 eurot koos käibemaksuga kalendriaastas;
4) seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatav töötutoetuse arvutamise aluseks olev päevamäär 10,55
eurot;
5) seaduse § 35 lõike 6 alusel kehtestatav stipendiumi päevamäär 3,84 eurot;
6) seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatav sõidu- ja majutustoetuse määr ühe kilomeetri kohta 0,10
eurot ja ülemmäär 26 eurot päevas.
(6) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
1) seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande
kogukonnas elamise teenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 320 eurot
kalendrikuus ja ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne
maksumus 320 eurot kalendrikuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse
EELNÕU
hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, ning
ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku maksimaalne omaosalus 376 eurot
kalendrikuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas
eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule või eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule,
kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones;
2) seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme
toimetulekupiir 200 eurot kalendrikuus;
3) seaduse § 1393 lõike 1 alusel kehtestatav üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks olev pensioni
määr, millest väiksema pensioni korral makstakse pensionäritoetust, mis on 720 eurot kalendrikuus ja
pensionäritoetuse suurus on 200 eurot aastas.
(7) Sotsiaalmaksuseaduse § 21 alusel kehtestatav sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on
654 eurot.
(8) Muuseumiseaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
1) seaduse § 28 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatav 2023. aasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi
tagatava näituse kahjuhüvitise kogusumma piirmäär 64 000 000 eurot;
2) seaduse § 28 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatav omavastutuse suurus 2000 eurot ühe näituse kohta;
3) seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse „Ibeeria
maastikud. Hispaania kuvand 20. sajandi alguse kunstis”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti
Kunstimuuseum filiaalis Kadrioru kunstimuuseumis, vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood
on 2023. aasta septembrist kuni 2024. aasta maini. Näituse omanikud on Kataloonia Rahvuslik
Kunstimuuseum, Cau Ferrat muuseum, Kuninganna Sofia kunstikeskus, Prado muuseum, Joaquin
Sorolla muuseum, Carem Thysseni muuseum ja erakollektsionäärid.
(9) Riigieelarve seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
1) seaduse § 61 lõike 4¹ alusel kehtestatav Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim
lubatud jääk 1 294 000 000 eurot;
2) seaduse § 61 lõike 42 alusel kehtestatav valdkonna eest vastutava ministri antavate laenude suurim
lubatud jääk 10 000 000 eurot ja maksimaalne laenusumma 1 000 000 eurot.
3) seaduse § 69 lõike 2 alusel kehtestatav riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk
8 146 000 000 eurot
(10) Välissuhtlemisseaduse § 20 punkti 5 alusel kehtestatud varaliste kohustuste piirmääraks, millest
alates välisleping peab olema ratifitseeritud Riigikogus, on kolm protsenti eelarveaastaks ette nähtud
kuludest riigiasutusele, kelle algatusel selline leping sõlmitakse.
(11) Tulumaksuseaduse § 23⁵ lõike 2 alusel kehtestatav keskmine maksuvaba vanaduspension kuus on
704 eurot.
§ 3. Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted
(1) Tasandusfondi toetus T arvutatakse järgmiselt:
T = (AK – AT) * k + ÜK + KK2023 + VT + HK, kus
EELNÕU
8
𝐴𝐾 = ∑ 𝐶𝑛 ∗ 𝑃𝑛 ∗ 𝐻𝑛
𝑛=1
𝐴𝑇 = 𝑇𝑀2022 ∗ 0,5 + 𝑇𝑀2021 ∗ 0,3 + 𝑇𝑀2020 ∗ 0,2 + 𝑀𝑀𝐴𝑅𝑉𝐸𝑆𝑇
KK2023 = 0,778 * KK2022
VT = Veetee * D + VElanik * E + F
HK = HISIK * HM
T – tasandusfondi suurus kohaliku omavalitsuse üksuses;
AK – kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu;
AT – kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud;
k – toetustaseme koefitsient väärtusega 0,9 (kui AT > AK, siis k = 0);
(AK–AT)*k – kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatud tulu- ja kulutasandus;
ÜK – kohaliku omavalitsuse üksusele 2018. aastal arvestatud ühinemisest tingitud tulu-
ja kulutasanduse summa vähenemist kompenseeriv lisatoetus (antakse 2018–2025);
Cn – kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–
18 eluaastat) arv, põhikooliealiste (7–15 eluaastat) arv, tööealiste
(19–64 eluaastat) arv, eakate (alates 65 eluaastast) arv rahvastikuregistri andmetel
aasta alguse seisuga, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega
täiskasvanud isikute kaalutud keskmine arv aastatel 2006–2008 hooldajatoetuse
aruandele vastavalt, määratud hooldajaga puudega laste arv Sotsiaalministeeriumi
andmetel ning munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arv elukohajärgselt Eesti
hariduse infosüsteemi andmetel 2022. aasta 10. novembri seisuga;
Pn – arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe eelkooliealise, kooliealise, põhikooliealise,
tööealise, eaka, hooldatava ja hooldajateenust saava puudega täiskasvanud isiku,
määratud hooldajaga puudega lapse ning munitsipaalgümnaasiumi õpilase kohta
eurodes;
Hn – elanike paiknemist arvestav tagamaalisuse koefitsient, millega korrutatakse läbi 7–
15-aastaste põhikooliealiste laste arv ja munitsipaalkoolide gümnaasiumiõpilaste
arv. Koefitsienti 1,0 ületavast väärtusest võetakse arvesse 75 protsenti.
Põhikooliealiste laste arvu parameetri väärtusest 9,04-eurone osa korrutatakse
koefitsiendi täisväärtusega ning parameetrite väärtuse keskmise kasvuga.
Tagamaalisuse koefitsiendid kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes on määratud
valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu delegatsiooni 2018. aasta
riigieelarve läbirääkimiste õpp-protokolli lisaga 3;
8 – kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste arvu, kooliealiste arvu,
∑ 𝐶𝑛 ∗ 𝑃𝑛 ∗ 𝐻𝑛 põhikooliealiste arvu, tööealiste arvu, eakate arvu, hooldatavate ja hooldajateenust
𝑛=1 saavate puudega isikute kaalutud keskmise arvu, määratud hooldajaga puudega
laste arvu ja munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arvu ning iga vastava näitaja osas
ühe ühiku kohta arvutatud arvestusliku keskmise tegevuskulu ja tagamaalisuse
koefitsiendi korrutiste kogusumma eurodes;
EELNÕU
TM – kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud üksikisiku tulumaks;
𝑀𝑀𝐴𝑅𝑉𝐸𝑆𝑇 – kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik maamaks 2,5 protsenti üldise maa ja 2,0
protsenti põllumajandusmaa maksustamise hinnast 2022. aastal eurodes, millest on
maha arvatud riiklikud soodustused ja maksuvabastused;
KK – kaevandamisõiguse tasu muutmise kompensatsioon vastaval aastal;
VT – püsiasustusega väikesaarte saarelisusest tingitud täiendav arvestuslik kuluvajadus;
Veetee – regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee või väikesaarel asuva
sadama ja mandril või suursaarel asuva sadama vahelise maa pikkus kilomeetrites;
D – arvestuslik kuluvajadus veetee kilomeetri kohta;
VElanik – püsiasustusega väikesaare elanike arv jooksva aasta alguse seisuga;
E – arvestuslik toetuse suurus ühe püsiasustusega väikesaare elaniku kohta;
F – arvestuslik baastoetus püsiasustusega väikesaare kohta. Kui elanike arv
väikesaarel on alla viie, arvestatakse baastoetust vastavalt elanike osakaalule viiest;
HK – enne 1993. aastat hoolekandeasutusse elama asunud isikute eest makstav hüvitis;
HISIK – enne 1993. aasta 1. jaanuari hoolekandeasutusse elama asunud isikute arv
Sotsiaalministeeriumi andmetel;
HM – hüvitise määr isiku kohta.
(2) Kui kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud tulu- ja
kulutasandus on väiksem kui eelmisel aastal tasandusfondist tulu- ja kulutasanduseks arvestatud
toetus, antakse tulu- ja kulutasanduseks toetust arvestusega, et vähenemine ei oleks suurem kui kaks
protsenti käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt arvutatud arvestuslikust keskmisest tegevuskulust.
(3) Riigieelarve seaduse § 48 lõike 1 nimetatud toetusfondi kuuluvad toetuse liigid on
üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus (380 718 065 eurot), huvihariduse ja huvitegevuse toetus
(10 250 000 eurot), koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus (15 000 000 eurot),
kohalike teede hoiu toetus (29 313 000 eurot), üle antud endiste riigiteede toetus (64 386 eurot), raske
ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus (2 650 000 eurot), asendus- ja järelhooldusteenuse
toetus (21 306 052 eurot), matusetoetus (4 000 000 eurot), pikaajalise hoolduse toetus (39 200 000
eurot), sõjapõgenike ja kõrgenenud energiakuludega toimetulemise toetus (10 430 000 eurot),
toimetulekutoetuse maksmise hüvitis (38 464 502 eurot) ning rahvastikutoimingute hüvitis (1 127 000
eurot).
(4) Kohaliku omavalitsuse üksustele riiklike rahvastikuregistritoimingutega seonduvate ülesannete
täitmise korraldamisega seotud kulude hüvitamise määrad menetlusjuhtumi kohta on järgmised:
1) toimetulekutoetuse maksmise korraldamine 6,47 eurot;
2) sündide registreerimine 15,36 eurot;
3) elektroonilise avalduse alusel sündide registreerimine 4,19 eurot;
4) surmade registreerimine 9,31 eurot;
5) andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmine 7,68 eurot;
EELNÕU
6) Euroopa Liidust, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsi Konföderatsioonist pärit
kodanikule elukoha esmakordsel registreerimisel Eestis isikukoodi andmine 4,19 eurot;
7) isaduse omaksvõtu registreerimine 15,36 eurot;
8) abielu registreerimine 58,66 eurot;
9) lahutuse registreerimine 42,37 eurot;
10) nime muutmise registreerimine 33,52 eurot;
11) soo muutmise registreerimine 11,17 eurot;
12) vaimuliku juhendamine 27,93 eurot;
13) veebikeskkonnast saadud avalduse alusel tõendi väljastamise kulude hüvitis 5,03 eurot;
14) rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine 5,87 eurot;
15) mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte või korduva tõendi
väljastamine, õigustatud huvi korral dokumendi väljastamine, korduva tõendi või muu
perekonnasündmuse dokumendi väljastamine ning perekonnaseisudokumentide ja kohtuotsuste
andmehõivekannete tegemine ja parandamine 16,76 eurot.
(5) Toetusfondi vahendite jaotamise arvnäitajad, käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata
arvnäitajate väärtused ja arvnäitajate arvestamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus riigieelarve
seaduse § 48 lõike 4 alusel kehtestatud määrusega.
§ 4. Riigieelarve liigendamise täpsusaste
2022. aasta riigieelarve liigendatakse täiseurodes.
§ 5. Riigieelarve vahendite liigenduse muutmine
(1) Ministril on õigus oma valitsemisala ja tulemusvaldkonna eelarve mahu piires muuta riigieelarvega
kindlaks määratud piirmääraga vahendite programmi tegevuse eelarvet viie miljoni euro ulatuses,
arvestades järgmist:
1) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on alla nelja miljoni euro, on seda
lubatud muuta kuni 25 protsenti;
2) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on neli miljonit eurot või enam, on
seda lubatud muuta järgmise valemiga arvutatud mahu ulatuses:
918 400 + 2,04% * programmi tegevuse piirmääraga eelarve maht.
(2) Vabariigi Valitsusel on õigus ministeeriumi ettepanekul muuta ministeeriumi valitsemisala
investeeringuobjektide piirmääraga vahendite eelarveid kuni 20 protsenti, ületamata sealjuures
ministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarveks kinnitatud kogusummat.
§ 6. Sõltumatute institutsioonide eelarved
EELNÕU
(1) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 toodud Riigikogu eelarvest moodustab Arenguseire Keskuse eelarve
565 662 eurot, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni eelarve 125 424eurot ja Riigi
Valimisteenistuse eelarve 578 480 eurot, millele lisandub eraldis Riigikogu valimise korraldamiseks ja
läbiviimiseks summas 2 010 000 eurot.
(2) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 toodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala
transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi piirmääraga vahendite mahust moodustab
Ohutusjuurdluse Keskuse eelarve 168 996 eurot.
(3) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 toodud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala soolise võrdõiguslikkuse
ja võrdse kohtlemise voliniku tegevuse piirmääraga vahendite mahust moodustab soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei eelarve 514 480 eurot.
§ 7. Kaitsekulu
Kaitsekulu on NATO meetodi järgi 1, 0981 miljonit eurot. Kaitsekulus sisalduvad lisaks iseseisva
kaitsevõime arendamiseks eraldatud vahenditele ka liitlastega seotud kulud ja kaitseinvesteeringute
programmi vahendid.
§ 8. Eesti Haigekassa eelarvepositsioon
Eesti Haigekassa seaduse § 36 lõike 12 alusel kinnitatav Eesti Haigekassa eelarvepositsioon on järgmine:
1) 2023. aastal 64,9 miljonit eurot;
2) 2024. aastal 51,4 miljonit eurot;
3) 2025. aastal -104,4 miljonit eurot;
4) 2026. aastal -129,1 miljonit eurot.
§ 9. Eelarveaasta jooksul riigiteede üleandmisel kohalike omavalitsuste finantseerimine
Eelarveaasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksusele riigitee üleandmisel eraldab Transpordiamet
kohaliku omavalitsuse üksusele vahendid üle antud tee teehoiukulude katmiseks kuni jooksva
eelarveaasta lõpuni.
§ 10. Tapa spordi- ja vabaajakeskuse ehituse kontsessioonilepingu sõlmimise luba
(1) Kaitseministeeriumil või tema valitsemisala asutusel on lubatud sõlmida Tapa valla ja ehituse
kontsessiooni hanke võitjaga kolmepoolne kontsessioonileping Tapa spordi- ja vabaajakeskuse
ehituseks ja keskuse teenuste ostmiseks.
(2) Kontsessioonilepingu tähtaeg võib olla kuni 18 aastat kontsessioonilepingu sõlmimisest arvates.
Kontsessioonilepinguga võib võtta teenuse ostmise kohustuse kuni 15 aastaks spordi- ja
vabaajakeskuse teenuste osutamise algusest arvates.
EELNÕU
(3) Kontsessioonilepinguga võetava teenuste ostmise kohustuse suurus Kaitseministeeriumi
valitsemisalale võib olla maksimaalselt 3,75 miljonit eurot. Ühel eelarveaastal võib teenuste ostmise
kohustuse suurus Kaitseministeeriumi valitsemisalale olla maksimaalselt 0,25 miljonit eurot.
(4) Kontsessioonilepinguga täiendavate rahaliste kohustuste võtmisel lähtutakse riigieelarve seaduse
§ 60 lõigetes 4 ja 5 sätestatust.
§ 11. Tulude laekumise korralduse erisus
(1) Välisministeerium võib välisesinduse kasutuses olnud põhivara müügist ja Eestis välisriigile selle
diplomaatilise esinduse tarbeks müüdud põhivara eest laekunud vahenditest soetada välisesindusele
põhivara, olles kavandatavast tehingust eelnevalt teavitanud Rahandusministeeriumi.
(2) Kaitseministeerium võib tema käsutuses olevate kinnistute müügist laekunud vahenditest soetada
Kaitseministeeriumi valitsemisalale põhivara ja kaitseotstarbelisi varusid, olles kavandatavast
tehingust eelnevalt teavitanud Rahandusministeeriumi.
RIIGI EELARVESTRATEEGIA 2023-2026
Tallinn 2022
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Sisukord
SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 3
1. VABARIIGI VALITSUSE PRIORITEEDID ................................................................................. 7
Eestikeelne haridus ja kõrghariduse rahastamine .................................................................................7
Laiapindne riigikaitse ...........................................................................................................................7
Ukraina toetamine.................................................................................................................................8
Energeetika ja elektriturureform ...........................................................................................................8
Metsandus .............................................................................................................................................9
Merendus ..............................................................................................................................................9
Toimetulek, peretoetused ja hinnatõusu leevendamine ......................................................................10
Muud poliitilised prioriteedid .............................................................................................................11
2. TULEMUSVALDKONNAD ........................................................................................................... 12
2.1 Heaolu...........................................................................................................................................12
2.2 Tervis ............................................................................................................................................22
2.3 Tark ja tegus rahvas ......................................................................................................................29
2.4 Eesti keel ja eestlus .......................................................................................................................35
2.5 Keskkond ......................................................................................................................................37
2.6 Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus ...................................................................................47
2.7 Põllumajandus ja kalandus ...........................................................................................................58
2.8 Transport.......................................................................................................................................64
2.9 Energeetika ...................................................................................................................................71
2.10 Digiühiskond ..............................................................................................................................75
2.11 Tõhus riik....................................................................................................................................77
2.12 Õigusriik .....................................................................................................................................87
2.13 Siseturvalisus ..............................................................................................................................90
2.14 Välispoliitika ..............................................................................................................................95
2.15 Julgeolek ja riigikaitse ..............................................................................................................107
2.16 Kultuur ja sport .........................................................................................................................115
2.17 Sidus ühiskond..........................................................................................................................124
3. FISKAALRAAMISTIK ................................................................................................................ 131
3.1 Vabariigi Valitsuse fiskaalpoliitika eesmärgid ...........................................................................131
3.2 Tulu- ja kulumeetmed .................................................................................................................133
3.3 Valitsussektori eelarvepositsioon ...............................................................................................136
3.4 Maksupoliitika ............................................................................................................................153
3.5 Valitsussektori finantseerimine ..................................................................................................156
3.6 Pikaajaline jätkusuutlikkus .........................................................................................................160
3.7 Riigi rahanduse areng .................................................................................................................162
3.8 Välistoetused fondide ja valitsemisalade lõikes .........................................................................165
LISAD ................................................................................................................................................. 172
Lisa 1. Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvine majandusprognoos ja sensitiivsusanalüüs .......172
Lisa 2. Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 rahastamiskava (tuhat eurot) ..........................................180
Lisa 3. Ülevaade RES 2023-2026 meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike
institutsioonide ja valitsemisalade lõikes (tuhat eurot) .....................................................................184
Lisa 4. Arvestuslikud ja edasiantavad kulud 2023 – 2026 (tuhat eurot)...........................................190
Lisa 5. EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite
kasutamisest ......................................................................................................................................206
Lisa 6. Valitsussektori personali- ja palgaanalüüs ............................................................................214
Lisa 7. Riigi eelarvestrateegias planeeritud investeeringute, investeeringutoetuste ja Riigi Kinnisvara
AS-i kaudu tehtavate kinnisvara investeeringute 4-aastane kava (tuhat eurot) ................................226
Lisa 8. Eelarvenõukogu arvamus Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvise majandusprognoosi
ning 2023-26 aasta eelarvestrateegia eesmärkide kohta ...................................................................231
2
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
SISSEJUHATUS
Riigi eelarvestrateegia ja stabiilsusprogrammi olemus
Riigi eelarvestrateegia (eelarvestrateegia) määrab riigi eelarvepoliitika põhisuunad eelseisvaks
neljaks aastaks. Eelnevad eelarvestrateegiad ja stabiilsusprogrammid (kirjeldab valitsuse
poliitikat Stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevate nõuete täitmisel) koostati ühes dokumendis
aprilli lõpuks. Alates 2022 eelarve ja eelarvestrateegia ajakava muudeti nii, et eelarve ja
eelarvestrateegia koostatakse septembri lõpuks samas kui stabiilsusprogramm tuleb jätkuvalt
Euroopa Komisjonile esitada kevadel. Eelarvestrateegia ja stabiilsusprogramm peavad siiski
jääma sidusaks kuna stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide esitamine ja hindamine on oluline
osa Euroopa poolaasta (European Semester) majanduspoliitika koordinatsioonist ja
järelevalvest.
Eelarvestrateegia määratleb eelarvepoliitilised ja valdkondlikud eesmärgid ning seostab need
majandus- ning rahandusprognoosidel põhinevate rahaliste võimalustega. Fiskaalpoliitilised
valikud avaldavad mõju riigi majanduspoliitikale.
Nii eelarvestrateegia kui stabiilsusprogramm põhinevad rahandusministeeriumi
majandusprognoosidel. Käesolev 2023-2026 eelarvestrateegia lähtub 2022.a. suvisest
majandusprognoosist.
Vastavalt riigieelarve seadusele kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul
eelarvestrateegia hiljemalt kolm kuud enne järgmise eelarveaasta algust. Riigieelarve seaduse
§ 341 alusel esitab Vabariigi Valitsus eelarvestrateegia Riigikogule.
Eelarvestrateegiat uuendatakse igal aastal – vajadusel täpsustatakse kolme eelseisva aasta
eesmärke ja kavasid ning täiendatakse vähemalt ühe aasta võrra. Esimene eelarvestrateegia
koostati 2000. aastal.
Nii kohandatakse pidevalt keskpika perioodi plaane muutustele majanduses, fiskaalkeskkonnas
ja erinevates tegevusvaldkondades. Kui 2022-2025 eelarvestrateegiat mõjutas Covid-19 kriis
siis käesolev 2023-2026 eelarvestrateegia on paratamatult mõjutatud 2022.a. alguses alanud
energia- ja julgeolekukriisist.
Eelarvestrateegia koostamine ja uuendamine
Eelarvestrateegiaga seotud strateegilised arengudokumendid on tulemusvaldkonna arengukava
ja programm(id). Tulemusvaldkonnad on ühtselt kasutusel nii strateegilises planeerimises kui
finantsjuhtimises eesmärgiga paremini seostada valdkondade arengukavasid eelarvestrateegia
ja eelarvega.
Seetõttu on eelarvestrateegias toodud info tulemusvaldkondade kohta ning alates 2020. aastast
on rahastamiskava koostatud tulemusvaldkondade ja programmide lõikes. Aastane eelarve on
võrreldes eelarvestrateegiaga oluliselt detailsem.
Ministeeriumid täiendavad programme igal aastal ühe aasta võrra, tagades strateegilises
planeerimises minimaalselt nelja-aastase perspektiivi. Täiendamise aluseks on sel ajal kehtiv
eelarvestrateegia.
Eelarvestrateegia koostamiseks esitavad Riigikantselei ja ministeeriumid
Rahandusministeeriumile selleks vajalikud andmed ja info, s.h. valitsemisalade
vastutusvaldkondadesse jäävad programmi(d), tulemusaruannete projekti(d), juriidilise isiku
finantsplaani(d) ning vajadusel taotluse(d) eelarvestrateegias ettenähtud maksimaalsete
vahendite suurendamiseks (lisataotlused). Selleks koostab Rahandusministeerium täpsustavaid
3
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
juhiseid ja ajakava. Põhiseaduslike institutsioonide eelarve projekt koostatakse üksnes
majandusliku sisu järgi järgmise aasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta.
Eelarvestrateegia seire
Eelarveaasta järel esitab iga valitsemisala Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile
tulemusaruanded, mis sisaldavad nii valdkondade olukorra ja tulemuste analüüsi kui ka
andmeid eelarve täitmise kohta tulemusvaldkondade ja programmide tegevuste lõikes. Riigi
Tugiteenuste Keskus koostab ülevaate riigi finantsseisundist, -tulemustest ja rahavoogudest
ning riigieelarve täitmisest. Rahandusministeerium koostab nende sisendite põhjal riigi
majandusaasta koondaruande, mis kajastab terviklikku infot valitsussektori tulemuste ja
ressursside kohta. Riigi majandusaasta koondaruande kiidab heaks Vabariigi Valitsus ja esitab
selle koos Riigikontrolli kontrolliaruandega Riigikogule kinnitamiseks.
2023-2026 eelarvestrateegia koostamine
Eelarvestrateegia koostati 18. juulil 2022 ametisse astunud valitsuse esimestel töökuudel peale
2022-2023 tegevusprogrammi kinnitamist. Ministeeriumid esitasid 1. juuniks 2022
Rahandusministeeriumile uuendatud programmid koos rahastamiskavaga mis oli sisendiks nii
majandusprognoosi, kui ka eelarvestrateegia koostamiseks. Valitsuse vahetuse tõttu toimus 1.
juuniks esitatud sisendis järgnevatel kuudel arvestatavaid muudatusi.
Ametisse astunud valitsus otsis tasakaalu julgeoleku- energia- ja põgenikekriisist tingitud
kulude ja investeeringute surve ning kestliku riigirahanduse eesmärkide vahel. Struktuurne
eelarvepuudujääk püsib 2023-2026 2,6 % tasemel SKPst, mis on madalam eelmises
eelarvestrateegias 2023 ja 2024 aastale kuid kõrgem 2025 aastale seatust.
Valitsussektori nominaalne puudujääk on 2023. aastal 3,9 % ning järgnevatel aastatel 3 %
ümber SKPst. Inimestele ja ettevõtetele mõeldud toetuste maht on sealjuures 1,9 % SKPst.
Eelarvestrateegia koostamisel esitasid põhiseaduslikud institutsioonid Vabariigi Valitsusele
lisavahendite taotluseid kokku 53,5 miljoni euro ulatuses kogu eelarvestrateegia perioodi kohta.
Riigikogu kantselei esitas lisataotluseid summas 41,7 mln eurot, Vabariigi Presidendi kantselei
4,1 mln eurot, Riigikontroll 1,8 mln eurot, Õiguskantsler 1,2 mln eurot ja Riigikohus 4,8 mln
eurot. Põhiseaduslike institutsioonide esitatutud lisataotlused kiideti heaks osaliselt, summas
24,9 mln eurot. Sarnaselt valitsemisaladega ei olnud eelarvepositsiooni eesmärkidesse
mahtumiseks võimalik kõiki lisataotlusi täies ulatuses rahuldada ja vahendeid eraldati
hinnanguliselt kriitilisemaks vajadusteks. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved peale
heakskiitmist on leitavad Lisast 2 (rahastamiskava).
Eelarvestrateegia esitati Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks 28.09.2022.
2023-2026 eelarvestrateegia ülesehitus, erinevused võrreldes 2022-2025
eelarvestrateegiaga
Dokumendi esimeses osas on toodud Vabariigi Valitsuse prioriteedid, teises osas
tulemusvaldkondade ja programmide lühiülevaated koos valdkondi iseloomustavate
eesmärkide ja mõõdikutega ning nelja aasta olulisemate tegevustega.
Dokumendi teises osas on ülevaated riigis kehtestatud tulemusvaldkondade ja programmide
kaupa. Erinevalt eelmisest eelarvestrateegiast ei ole selles peatükis enam toodud iga
tulemusvaldkonna ja programmi rahastamiskava, mis on esitatud koondtabelina lisas 2.
Tulemusvaldkondade jaotuses võrreldes 2022-2025 eelarvestrateegiaga sisulisi muudatusi ei
ole.
Riigi tulemusvaldkondade (tabel 1) koosseis võrreldes eelmise eelarvestrateegiaga sisuliselt
muutunud ei ole.
4
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Tabel 1. Tulemusvaldkonnad RES 2023-2026
Valitsemisala RES tulemusvaldkonnad 2023-2026
Tark ja tegus rahvas
Eesti keel ja eestlus
HTM
Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus
Tõhus riik
JUM Õigusriik
KAM Julgeolek ja riigikaitse
Keskkond
KEM
Põllumajandus ja kalandus (Kalandusprogramm)
Kultuur ja sport
KUM
Sidus ühiskond
Energeetika
Transport
MKM
Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus
Digiühiskond
MEM Põllumajandus ja kalandus
RAM Tõhus riik
Siseturvalisus
SIM
Sidus ühiskond
Heaolu
SOM
Tervis
VÄM Välispoliitika
Riigikantselei Tõhus riik
Kolmas peatükk kajastab Vabariigi Valitsuse majandus- ja fiskaalpoliitilisi eesmärke ja
prioriteete ning valitsussektori fiskaalraamistikku eelolevaks neljaks aastaks. Arvestades teema
ajakohasust ja olulisust on sellesse peatükki lisatud eraldi osa Euroopa Liidu fondidest toimuva
rahastuse kohta.
2022. aastal jõustunud riigieelarve seaduse muudatuste (§ 26 lõige 5) alusel liigendatakse
aastase eelarve kulud programmi tegevuste lõikes. See tähendab, et investeeringuid võrreldes
varasemaga tegevuspõhiselt ei liigendata. Sama loogikat on järgitud ka käesolevas
eelarvestrateegias kuid üldisemal tasemel: rahastamiskavas on valitsemisalade investeeringute
ja kulude eelarve ning tulemusvaldkondade lõikes ainult kulude eelarve.
Dokumendil on kaheksa lisa. Võrreldes möödunud aastaga on lisas avaldatud eelarvenõukogu
arvamus Rahandusministeeriumi 2022 suvise majandusprognoosi ning 2023-2026
eelarvestrateegia eesmärkide kohta.
Partnerite kaasamine eelarvestrateegia koostamises
Seotud osapoolte kaasamist korraldavad arengukavade, programmide ja eelarvestrateegia
projekti koostamisel vastutavad ministeeriumid. Asjasse puutuvate isikute kaasamine ja
valdkondade vaheline koostöö on vältimatu arengudokumentide terviklikkuse ja omavahelise
kooskõla saavutamiseks. Valitsus on kaasamiseks andnud ka arengukava koostajatele suunised
“Kaasamise heas tavas”.
Dokumendis kasutatud lühendid
JUM – Justiitsministeerium
HTM – Haridus- ja Teadusministeerium
KAM – Kaitseministeerium
KEM – Keskkonnaministeerium
5
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
KUM – Kultuuriministeerium
MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
MEM – Maaeluministeerium
RAM – Rahandusministeerium
SIM – Siseministeerium
SOM – Sotsiaalministeerium
VÄM – Välisministeerium
MAK – Maaelu Arengukava 2014-2020
EMKF – Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014-2020
ESF – Euroopa Sotsiaalfond
EAFRD – Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond
ERF – Euroopa Regionaalarengu Fond
ÜF – Ühtekuuluvusfond
RKAS – Riigi Kinnisvara AS
IKT – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
TUV – Tulemusvaldkond
OSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon
VV – Vabariigi Valitsus
CERN – Euroopa Tuumauuringute Keskus
KOV – Kohalik omavalitsus
PPA – Politsei – ja Piirivalveamet
MTO – Keskpika perioodi eesmärk (medium-term objective)
RES – Riigieelarve strateegia
mln – miljon
mld – miljard
6
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
1. VABARIIGI VALITSUSE PRIORITEEDID
Vabariigi valitsus lähtub riigi eelarvestrateegiat koostades koalitsioonileppest, mille
prioriteedid on eestikeelne haridus ja kõrghariduse rahastamine, laiapindne riigikaitse, Ukraina
toetamine, energeetika ja elektriturureform, metsandus, merendus, toimetulek, peretoetused ja
hinnatõusu leevendamine ning muud poliitilised prioriteedid. Nende eesmärkide saavutamiseks
on valitsus kinnitanud tegevuskava, milles kavandatud tegevusi finantseeritakse riigieelarvest.
Alljärgnevalt toome ära olulisemad eesmärgid ja tegevused, mida valitsus kavandab eesmärkide
saavutamiseks astuda ja mille finantseerimiseks on strateegias vahendid kavandatud.
Eestikeelne haridus ja kõrghariduse rahastamine
Valitsus peab oluliseks eestikeelsele haridusele üleminekut ning kõrghariduse rahastamise
suurendamist. Valitsus seab eesmärgiks õpetajate üldise palgakasvu, mis tagaks eestikeelsele
haridusele ülemineku reformiks vajaliku pedagoogilise ressursi.
Kavandatavad tegevused:
• Eestikeelsele haridusele üleminekuks on kavas 2022. aasta sügisel ette valmistada
seaduseelnõud, millega algab 2024. aastast üleminek eestikeelsele haridusele
alushariduses ning üldhariduse esimeses ja neljandas klassis. Eestikeelsele haridusele
ülemine lõppeb 2030. aastal.
• Erineva emakeelega laste eesti keeles ja eestikeelses õpikeskkonnas õppimise
toetamiseks on kavas kasutada mitmekülgseid teaduspõhiseid õppekorralduse viise ning
vajalik täiendada õppemetoodikat. Täiendavalt on kavas muuta kutsehariduse
rahastamispõhimõtteid.
• Väärtustamaks õpetaja ametit tõstetakse 2023. a õpetajate palga alammäära 23,9%.
Valitsus peab oluliseks kvaliteetse eestikeelse kõrghariduse kättesaadavust ja
kestlikkust. Aastatel 2023-2026 suurendatakse kõrghariduse riikliku rahastamist
15% aastas. Ülikoolidega sõlmitavatesse mitmeaastastesse halduslepingutesse lisatakse
kohustus tagada eestikeelsete õppekavade olemasolu.
Mõõdik:
• Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal (algtase 91% (2021), sihttase suurem kui 91%
(2023))
Laiapindne riigikaitse
Valitsus peab oluliseks Eesti kaitsevõime maksimaalset ja kiiret väljaarendamist koostöös
liitlastega. Valitsus seab eesmärgiks kriitilisteks võimearendusteks õhu- ja ballistilise kaitse
arendamist, kaudtule võimet ja maakaitse tugevdamist ning näeb selleks ette vajalikud vahendid
personalivõimekuse kasvuks. Keerukamad ja kallimad kaitsevõimed arendatakse välja liitlaste
toel ja koostöös.
Kavandatavad tegevused:
• Riigile vajalike riigikaitse ja siseturvalisuse valdkondade töötajate olemasolu tagamiseks
otsitakse võimalusi vähendada palkade mahajäämust.
7
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• Õhu- ja ballistilise kaitse võimekuse arendamiseks eraldatakse vahendid keskmaa õhutõrje
hankimiseks.
• Tagamaks riigikaitse ja siseturvalisuse valdkondade piisavat mehitatust, suurendatakse
väljaõpet ja laiendatakse harjutusvõimalusi.
• Jätkatakse Eesti idapiiri taristu kiirendatud väljaarendamist, sealhulgas kaasaegste idapiiri
juhtimiskeskuste rajamisega Narvas ja Luhamaal.
• Päästjate minimaalne palk tõstetakse 1620 euroni, politseinike minimaalne palk 1849 euroni
ning päästekorraldajate palk 1631 euroni.
Mõõdik: Eestit turvaliseks riigiks pidavate inimeste osakaal (algtase 90% (2022), sihttase
>90% (2023))
Ukraina toetamine
Valitsus peab oluliseks toetada Ukrainat kõigil rahvusvahelistel tasanditel ning toetada
jätkuvalt Venemaa Föderatsiooni majanduslikku isoleerimist. Oluline on toetada sõjapõgenikke
vastu võtvaid kohalikke omavalitsusi, pakkuda põgenikele eesti keele õpet, suunata lapsi
eestikeelsesse kooli ning luua võimalused sõjapõgenike tagasipöördumiseks pärast sõja lõppu.
Kavandatavad tegevused:
• Eesti lähtub Ukraina ülesehitamisel Ukraina vajadustest, ootustest, plaanidest ja
prioriteetidest ning keskendub oma tegevuse kohalikuks võimendamiseks Žõtomõri
oblastile.
• Valitsus toetab kohalikke omavalitsusi Ukraina sõjapõgenikele vajalike teenuste
pakkumisel
• Valitsusel on kavas välja töötada toetusmeede Ukraina sõjapõgenikele nende keele- ja
kultuuriruumiga sideme säilitamiseks.
Mõõdikud:
• Ühiskonnarühmade vahelised kontaktid (teistest rahvustest inimeste kontaktid eestlastega:
algtase 2,0 (2020), sihttase >2,0 (2023)
• Eestlaste kontaktid teistest rahvustest inimestega: algtase 1,7 (2020), sihttase >1,7 (2023))
Energeetika ja elektriturureform
Valitsus peab oluliseks kiirendada taastuvelektrile üleminekut ja seab eesmärgiks, et aastal
2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht.
Oluline on lühendada planeeringute ja lubade menetlusprotsesside pikkust, parandada
elektrivõrguga liitumise võimalusi ning toetada uusi taastuvenergia tootmiste tekkimist ja
energiatõhususe suurendamist korter- ja väikeelamutes.
Kavandatavad tegevused:
• Valitsus algatas energiamajanduse korralduse seaduse muutmise, et seada 2030. aastaks
eesmärgiks 100%-line taastuvelektri osatähtsus ning suurendada taastuvenergia osakaalu
65%-ni.
8
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• Taastuvelektrile ülemineku kiirendamiseks kuulutab valitsus välja vähempakkumise 650
GWh taastuvelektri turule toomiseks ja paneb paika kava täiendava 1 TWh taastuvelektri
vähempakkumisteks. Lisaks kehtestas Riigikogu tuuleenergia kiiremaks väljaarendamiseks
tuulikutasu.
• Valitsusel on kavas kiirendada tuuleparkide rajamist planeerimis- ja loamenetluse
kiirendamise ning ühendloa loomisega.
• Jätkatakse 2022.a. lisaeelarve toel alustatud väike- ja korterelamute energiatõhususe
suurendamist, samuti jätkatakse struktuurifondide vahenditest korterelamute
rekonstrueerimise toetamist.
Elektriturureform:
• Valitsus algatas elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise. Elektrituru reformiga
pannakse Nord Pooli Eesti piirkonnas turgu valitsevat seisundit omavale elektritootjale
(Eesti Energia) kohustus müüa alates 2022. aasta oktoobrist kuni 2026. aasta 30. aprillini
elektrit Eesti kodutarbijatele ja kõigile elektri edasimüüjatele ka universaalteenusena.
Luuakse börsihinnast lähtuvatele pakettidele alternatiiv ja antakse kodutarbijale võimalus
osta elektrit börsiväliselt. Sätestatakse võimalus varem elektrienergia lepingu sõlminud
kodutarbijal minna universaalteenusele üle ilma kehtiva lepingu lõpetamise leppetrahvita.
Mõõdik: Taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises (algtase 30,1% (2020),
sihttase >30,1% (2023))
Metsandus
Valitsus peab Eesti metsade majandamisel oluliseks lähtuda põhimõttest, et metsad on CO2
netosidujad ning metsamaa pindala ei tohi väheneda. Selleks luuakse pikaajaline ja
metsateadusel põhinev visioon mis loob õiguskindluse metsaomanikele ja tagab ka kõigi nelja
metsa funktsiooni (majanduslik, sotsiaalne, keskkonnaalane ja ökoloogiline) tasakaalustatud
toimimise.
Kavandatavad tegevused:
• Valitsusel on kavas vaadata üle riigimetsa raiemahud ning kehtestada Riigimetsa
Majandamise Keskusele omaniku ootused, millega riik eelistab riigimetsast saadava puidu
müümisel kõrgemat lisandväärtust loovaid tootjaid ja kaugkütte ettevõtjaid.
• Pikaajalise ja metsateadusel põhineva metsanduse visiooni, mis loob õiguskindluse
metsaomanikele ja tagab ka kõigi nelja metsa funktsiooni (majanduslik, sotsiaalne,
keskkonnaalane ja ökoloogiline) tasakaalustatud toimimise, loomiseks kiidab valitsus heaks
Metsanduse arengukava aastani 2030.
Mõõdik: Keskkonnatrendide indeks (algtase 68,75 (2020), sihttase >68,75 (2023))
Merendus
Valitsus peab oluliseks suurendada merenduse rahvusvahelist konkurentsivõimet, jätkates
rahvusvahelise laevaregistri väljatöötamist ning rannakultuuri toetamist. Lisaks tuuakse
erinevate riigiametite ja -asustuste laevastikud ühtse juhtimise alla.
9
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Kavandatavad tegevused:
• Merenduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks koostab valitsus laevanduspaketi
kontseptsiooni, loob riigilaevastikku haldava organisatsiooni ning toetab merenduse
valdkonna ettevõtluse potentsiaali suuremat rakendamist eksporditurgudel läbi
merendusklastri.
• Rannakultuuri toetamiseks ning randlase mõiste ja randlastele kalapüügiõiguse seadmiseks
tehakse ettepanekud kalapüügiseaduse muutmiseks.
Mõõdik: IMD (Rahvusvahelise Juhtimise Arendamise Instituudi) rahvusvahelise
konkurentsivõime indeks (algtase 26 (2021), sihttase <26 (2023))
Toimetulek, peretoetused ja hinnatõusu leevendamine
Valitsus peab oluliseks Eesti inimeste majandusliku turvatunde suurendamist ning Eesti
peredele parema toimetuleku tagamist. Oluline on suurendada tulumaksuvaba miinimumi,
suurendada peretoetuseid ja alustada pikaajalise hoolduse reformiga, mis samuti aitavad
inimestel elukalliduse kasvuga paremini toime tulla. Energiahindade hüppelise tõusuga
toimetulekuks kehtestatakse kodutarbijatele tugipakett.
Kavandatavad tegevused:
• Elukalliduse kasvuga toimetuleku toetamiseks on valitsuse eesmärk alates 1. jaanuarist
2023 tõsta füüsilise isiku maksuvaba tulu 500 eurolt 654 euroni kuus ehk 6000 eurolt 7848
euroni aastas.
• Elektri- ja kütuseaktsiiside ning eriotstarbelise diisli kehtiva aktsiisimäära pikendamiseks 1.
aprillini 2024. algatab valitsus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse
muutmise seaduse eelnõu.
• Lastega perede toimetuleku parandamiseks tõstab valitsus alates 1. jaanuarist 2023
peretoetuste suuruseid. Esimese ja teise lapse lapsetoetus tõuseb 60 eurolt 80 euroni kuus,
mis suurendab laste heaolu ja perede kindlustunnet. Üksikvanema lapse toetus tõuseb 18,18
eurolt 80 euroni kuus aitab kaasa aitab kaasa üksikvanemate vaesuse ennetamisele ja
leevendamisele.
• Lasterikaste perede väärtustamiseks ning sündimuse toetamiseks tõstab valitsus alates 1.
jaanuarist 2023 lasterikka pere toetuse suurust 300 eurolt 600 euroni kuus ning seitsme ja
enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 400 eurolt 800 euroni kuus. Samuti on lepitud
kokku lasterikka pere toetuse indekseerimises pensioniindeksiga alates 2024. aasta maist.
Indekseerimine aitab tagada, et lasterikka pere toetuse suurus oleks jätkuvalt
proportsionaalne elatustaseme tõusuga.
• Valitsus on kokku leppinud lasterikka pere toetusest etapiviisiliselt väljumise regulatsiooni
– kolmest lapsest vanema 24-aastaseks saamisel väheneb peretoetus 1/3 võrra ning sama
mudel laieneb järgmistele lastele.
• Energiahindade tõusu leevendamiseks kehtestas valitsus kodutarbijatele järgmiseks
kütteperioodiks elektri, gaasi ja kaugkütte toetuse tingimused. Elektri kodutarbijale
kompenseeritakse kuu keskmisest käibemaksuta elektrienergia hinnast, mis ületab 80 eurot
megavatt-tunni (MWh) kohta, kuni 50 eurot/MWh. Gaasi kodutarbijale kompenseerib riik
80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot/MWh.
Seejuures kompenseeritakse maksimaalselt kuni 2,6 MWh tarbimist, mis on keskmise
eramu kuine gaasitarbimine. Kaugkütte kodutarbijale kompenseeritakse sarnaselt gaasile 80
eurot/MWh (käibemaksuta) hinda ületav soojuse kulu 80 protsendi ulatuses.
10
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• Valitsusel on kavas reformida väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse
rahastamist, eesmärgiga vähendada nii teenuse saajate ja nende pereliikmete
maksekoormust kui leevendada hoolduskoormust, parandada teenuse kvaliteeti ja
kättesaadavust. 2023. aastaks on reformile kavandatud 40 miljonit eurot.
Mõõdikud:
• Kohortsündimuskordaja (algtase 1,83 (2021), sihttase >1,83 (2023))
• Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste
osakaal (algtase 2,3% (2021), sihttase <2,3% (2023))
Muud poliitilised prioriteedid
Valitsus peab oluliseks kriiside tingimustes erilist tähelepanu pöörata Eesti kultuuri
elujõulisusele ja kättesaadavusele, vastutustundlikule riigirahandusele, uuendusmeelsele ja
keskkonnasäästlikule ettevõtluskeskkonnale, Eesti kriisikindluse suurendamisele ning sotsiaal-
ja raviteenuste kättesaadavusele.
Kavandatavad tegevused:
• Valitsus on eelarvestrateegia koostamisel arvestanud avaliku sektori palgatõusuga kusjuures
prioriteetsed õpetajate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate ning sisejulgeoleku töötajate palgatõus
(15 %) saab olema kõrgem üldisest riigieelarveliste asutuste töötajate palgatõusust (5%).
• Kavandamisel on rahvaraamatukogude innovatsiooni toetamise meede, arendamaks
raamatukogud kogukonna teenuskeskusteks. Samuti on analüüsitud rahvaraamatukogude
rolli laiendamise (sh lõimumise, elukestva õppe, tööturu- jm teenused) võimalusi ning
ettevalmistamisel on Rahvaraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu.
• Jätkub riigile kuuluvate osaluste erastamise ettevalmistamine, et anda inimestele täiendav
investeerimisvõimalus. Analüüsitakse Enefit Greeni täiendava osaluse börsile viimist, et
inimestel tekiks täiendav võimalus roheenergia kasvust osa saada.
Mõõdikud:
• Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i 27 liikmesriigi keskmisest (algtase
53,4% (2020), sihttase >53,4% (2023))
• Elukeskkonnaga rahulolu (rahul või pigem rahul) (algtase 84,54% (2020), sihttase >84,54%
(2023))
11
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2. TULEMUSVALDKONNAD
Selles peatükis on ülevaade tulemusvaldkondadest, nende eesmärkidest, olukorrast ja
rahastamisest. Riigi strateegiline planeerimine ja eelarve on jaotatud tulemusvaldkondade järgi.
Nende valdkondade eesmärke saavutatakse programmide abil, mille eesmärgid, mõõdikud ja
olulisemad tegevused on kirjeldatud samuti käesolevas peatükis.
Tulemusvaldkondade olukorra ülevaade kajastab peamiste näitajate abil ainult üldisemaid
trende. Detailsema ülevaate valdkondade seisust leiab vastavatest valdkondlikest
arengukavadest ja programmidest. Tagasiside tulemustest annavad iga valdkonna
tulemusaruanded, ministeeriumite majandusaasta aruannete tegevusaruanded ja riigi
majandusaasta aruande koosseisus olev tegevusaruanne.
2.1 Heaolu
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide
pikk ja kvaliteetne tööelu.
Tulemusvaldkonna rahastamiskava
Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2.
Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs
Eesti on vananeva rahvastikuga riik, kus tänu välisrändele rahvaarv kasvab alates 2015. aastast.
2022. aasta seisuga oli rahvaarv 1,33 miljonit inimest. Statistikaameti prognoosi kohaselt
(Stsenaarium 2 (kõrgem sündimus, kõrgem ränne) 1) elab Eestis 2030. aastal 0,2% ja 2060.
aastal 0,6% enam inimesi kui praegu. Tööealine elanikkond väheneb prognoosi kohaselt 2060.
aastaks 7,6% samas kui 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal rahvastikus kasvab praeguselt
20%-lt 29%ni. Puudega inimesed ja vähenenud töövõimega inimesed moodustavad
märkimisväärselt suure (vastavalt 9% ja 11%) ja kasvava2 osa elanikkonnast. Rahvastiku
vananemist on keeruline peatada, sest olulisimaks rahvastikku kujundavaks protsessiks olev
sündimus on taastetasemest madalamal, eeldatava eluea kasvul on piirid, eestimaalaste
tagasiränne on väike ning ühiskond ei ole suuremaks sisserändeks valmis (ei ole teada, mis saab
praegustest Ukraina sõjapõgenikest Eestis). Tänu välisrändele rahvaarv kasvab alates 2015.
aastast (stsenaarium 2 (kõrgem sündimus, kõrgem ränne)1).
Viimase olulise muutuse tulemusel on praeguste laste põlvkond oma vanemate põlvkonnast 20–
30% väiksem. Ühiskonnamuutuste mõjul langes 1980. aastatel lühiajaliselt taastetasemele
tõusnud sündimuskordaja juba järgneval kümnendil Eesti kõigi aegade madalaimale tasemele.
1990-ndad olid majanduslikult raske ja poliitiliselt ebastabiilne aeg, kuid laste saamist
planeeritakse enam turvalises ja stabiilses keskkonnas. Madala sündimuse taseme oluliseks
põhjuseks oli ka laste sünni kiire nihkumine hilisemasse ikka3. Sündimuse nn ajastuspööre, mis
käivitus Eestis 1990. aastatel peaks eeldatavalt lõpule jõudma 2030. aastate algupoolel. 1990.
aastatel sündinud põlvkond on väiksem, see on toonud kaasa kohanemisvajaduse erinevates
ühiskonnaelu valdkondades – kõigepealt lasteaia- ja koolisüsteemis, siis üliõpilaskonna
1
Rahvastikuprognoos koostati aastal 2019, mil varasemate trendide alusel ennustati ka kõige positiivsemas stsenaariumis välisrändesaldo
väiksemaks, kui ta on siiani tegelikult olnud. Arvutused on siin tehtud selle põhjal.
2
Sinisaar, H. (2020). Heaolu arengukava 2016–2023 ja laste ja perede programmi eesmärgid. Ettekanne. https://sm.ee/heaolu-arengukava-
2023-2030
3
Puur, A., Vseviov, H. (2019). Eesti sündimusareng ja perepoliitika võimalused. Akadeemia, 3 (360).
12
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
kujunemisel ning alates 2010. aastate keskpaigast tööturul. Nüüdseks on see põlvkond jõudnud
sünnitusikka ja kuna nende arv on eelnevast põlvkonnast väiksem, toob see endaga kaasa
sündide arvu vähenemise.
Eesti panustab perepoliitikasse OECD riikidega võrreldes keskmisel tasemel ning perepoliitika
toel on ühiskonnamuutustest tingitud sündimuse madalseis ületatud, mis kestis 2000. aastate
esimese kümnendi keskpaigani. Siiski pole sündimus endiselt piisav, et tagada positiivne
loomulik iive. Eestis on seejuures võrdlemisi head väljavaated sündimuse kasvuks, sest
keskmine soovitud laste arv ületab saadud laste arvu oluliselt. Naiste puhul on soovitud
keskmine laste arv 2,59 ja meeste puhul 2,55, mis on üks Euroopa paremaid näitajaid. Kuigi
sündimuse summaarkordaja on praegu umbes 1,6 last naise kohta, on põlvkonna vaates
lapsesaamise east väljuvatel naistel sündinud keskmiselt 1,80–1,85 last. See näitaja ületab EL-
i keskmist. Rahvastikutaasteks vajalik tase on aga 2,05 last naise kohta. Lähima kümne aasta
jooksul peaks sünnitusea kasv lõpule jõudma ning erinevus aasta sündimust kirjeldava
summaarkordaja ja põlvkonna sündimuse vahel väheneb. Samas isegi sündimuse näitajate
kasvu korral rahvastiku vanusekoosseisust tulenevalt sündide arv järgmise kümne aasta jooksul
pigem väheneb enne uuesti kasvama hakkamist. Sündimust toetaval poliitikal on oluline roll
sündimuse fookuses hoidmisel. Riikliku perepoliitika otsesed meetmed, sealhulgas
peretoetused moodustavad vaid ühe osa sündimust mõjutavast tegurikompleksist. Sündimust ja
lastega perede heaolu mõjutavad kogumis veel väga mitmed asjaolud, nagu lapsevanema tööga
hõivatus ja pere piisav sissetulek. Samuti vanema teadmine, et lapsele on tagatud kättesaadav
ja taskukohane lasteaiakoht. Senisest enam tuleb panustada vanemaharidusse ja toetada
vanemlikku toimetulekut. Uuringu järgi soovivad Eesti lapsevanemad laste kasvatamisel
rohkem nõu ja abi, kuid ei tea, kuhu pöörduda või ei söanda abi küsida ning ligi kolmandik
lapse saamisest loobumise põhjustest on seotud partneriga seotud probleemidega. Toetada tuleb
kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste loomist, kus pered saaksid õigeaegset ja
asjatundlikku abi laste kasvatamisel, vanemaks ja partneriks olemisel ning lapse abivajadusega
tegelemisel. Integreeritud, kvaliteetsed ja kättesaadavad sotsiaal-, haridus- ja
tervishoiuvaldkonna teenused, mille keskmes on laps ja pere, on sündimust toetava
perepoliitika osa. Tähtsal kohal on lapsesõbraliku keskkonna loomine kõikidele Eestimaa
lastele ja eritähelepanu suunamine neile lastele, kes on erivajadusega, kogevad vägivalda, on
vanemliku hooleta või muul moel abi vajavad.
Elanikkonnas on rühmi, kes ei saa erinevatel põhjustel kas ajutiselt või püsivalt oma
majanduslikku toimetulekut ja heaolu töötamise teel kindlustada. Tööturul on ebasoodsamas
olukorras tervisepiirangutega, erivajadustega inimesed, samuti noored, vanemaealised, muust
rahvusest inimesed ja naised. Tööjõus osalemise määra tõstmiseks tuleb tegeleda riskirühmade
tööturule toomisega ja nende tööturul püsimise toetamisega. Tööturu struktuursed probleemid
väljenduvad ka piirkondlikes lõhedes – suur osa Eesti majandusest, töökohtadest ja tööjõust on
koondunud Tallinna ja Harjumaale, suurim on mahajäämus Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, kus
on ka suurim tööpuudus.
Kuni 2020. aastani oli Eestis tööhõive määr üks Euroopa kõrgemaid. 2020. aastal vähenes Eesti
tööhõive määr majanduslanguse tulemusel oluliselt ning töötus kasvas. Kui Eesti
majanduslangus oli Euroopa Liidus üks väiksemaid, oli selle mõju Eesti tööturule Euroopa
Liidus kõige suurem, mis võib viidata nii Eesti tööturu paindlikkusele kui ka töötajate kaitse
nõrkusele. Tööturul muutub järjest tavalisemaks töötamine erinevates lepingulistes suhetes ja
mitte-traditsioonilistes töövormides. Suurenenud on töövõtu- ja käsunduslepingute osakaal,
tavaliseks on muutunud projektipõhine töö. Samal ajal suureneb tööturul digivõimaluste ja
COVID-19 leviku tõttu vajadus tööaja ja -koha paindlikkuse järele. Näiteks kasvab kaugtööd
tegevate hõivatute hulk. Paindlik töökorraldus võib aidata tööturul osaleda erinevatel töötajate
gruppidel (nt väikelaste vanemad, erivajadusega töötajad), kuid võib põhjustada ka
13
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
töökoormuse kasvu, töö- ja puhkeaja piiride hägustumist, kehva töökeskkonda ja ebavõrduse
suurenemist (nt sissetulekutes, piirkonniti, keelepõhiselt).
Eesti kõige olulisemateks majandusarengut pärssivateks teguriteks on kvalifitseeritud tööjõu
puudus ja tööjõu vähene tootlikkus. Töötajate teadmised, oskused ja kogemused ei jõua
tööandjate vajadustega kaasas käia. Kuigi elukestvas õppes osalemise määr on oluliselt
kasvanud, on kasv ebaühtlane ning madalama haridustasemega ja eakamad inimesed osalevad
täiend- ja ümberõppes jätkuvalt vähe. Samuti on täiend- ja ümberõppes osalemise aktiivsus
madalam meeste seas ning osalemise aktiivsuses on erinevusi ka piirkonniti.
Eesti elanike oodatav eluiga võrreldes varasema aastaga on langenud4, mehed elavad tervena
vaid 54,9 ja naised 58,0 eluaastat5. Murekohaks on piiratud töövõimelisuse kasv, mida
võimendab koroonakriisi mõju elanikkonna vaimsele ja füüsilisele tervisele. Osaliselt
põhjustavad terviseprobleeme töökeskkonnast tingitud ohud, mis omakorda vähendavad
tervena elatud ja töötatud aastaid. Tööga seotud tervisemured põhjustavad kulu ühiskonnale ja
riigile ning mõjutavad negatiivselt ja olulisel määral töötajate elu, tervist ja tööturul osalemist.
Töökeskkonnas juhtub tööõnnetusi, lisaks sellele võivad ka töökeskkonnas tekkida ja süveneda
erinevad tervisehäired. Levinud tööga seotud terviseprobleemiks on istuvast tööst tingitud luu-
ja lihaskonna haigused ning stressirohkest keskkonnast tulenevad vaimse tervise häired.
Koroonakriis tõstis esile vajaduse oluliselt panustada bioloogiliste ohtude (sh COVID-19)
ennetusse töökohal.
Suhtelises vaesuses (nt 2020. aastal sissetulekuga alla 631 euro kuus) elavate inimeste osakaal
on viimastel aastatel püsinud 21–22% ringis. Absoluutses vaesuses (nt 2020. aastal
sissetulekuga kuni 221 eurot) elavate inimeste osakaal on järjepidevalt vähenenud, ulatudes
2,2%ni 2020. aastal.6 Nii absoluutne kui suhteline vaesus ohustavad Eestis enam naisi, puudega
inimesi, lapsi, eakaid ja töötuid. Selgelt on märgatavad vaesuse regionaalsed erinevused -
kõrgeimad on vaesuse näitajad Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis.
Sotsiaalsetel siiretel (riiklikud toetused, kindlustushüvitised ja pensionid) on jätkuvalt suur,
kuid mitte alati tulemuslik roll vaesusesse sattumise takistamisel. Siirete mittearvestamisel
sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud pea 40% ja absoluutses vaesuses üle 20%
elanikkonnast. Samas töötutest elab vaesusriskis 40,3% ning absoluutses vaesuses 11,1%, mis
on ühtlasi Euroopa suurim osakaal. Vanaduspensionäride suhtelise vaesuse risk on mõnevõrra
vähenenud, kuid on endiselt oluliselt suurem (47,6%) võrreldes kogu elanikkonnaga.
Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi iseloomustab teiste riikidega võrreldes väike sotsiaalkaitsekulude7
osatähtsus SKP-s ja rahaliste hüvitiste domineerimine teenuste üle. 2019. aastal oli Eesti
sotsiaalkaitsehüvitistele tehtud kulude osakaal SKP-s kokku 16,1%, seejuures moodustasid
rahalised hüvitised 11,1% ja mitterahalised hüvitised vaid 5%8.
Kuigi sooline palgalõhe (14,9%) on viimasel kümnel aastal olnud langustrendis, näitab
palgalõhe märkimisväärset soolist ebavõrdsust tööturul ning naiste ja meeste majanduslikus
iseseisvuses. Ebavõrdsust tööturul iseloomustavad ka tegevusalapõhine sooline segregatsioon
(36,7%) ja ametialane sooline segregatsioon (33,3%). Tasakaalustamata hooletöö jaotus
4
Eesti Statistikaamet. (2021). Keskmine oodatav eluiga 2021. aastal on meestel 72,8 ja naistel 81,4 eluaastat. https://www.stat.ee/et/avasta-
statistikat/valdkonnad/heaolu/tervis/oodatav-eluiga
5
Eesti Statistikaamet. (2021). Tervena elada jäänud aastad. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/tervis/tervena-elada-
jaanud-aastad
6
Eesti Statistikaamet. (2020). Poverty and deprivation rate by age group and sex. http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=LES01
7
Allikas: Eurostat. (2019). Social protection statistics – social benefits. https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-
explained/index.php?title=Social_protection_statistics_-_social_benefits
8
Ibid.
14
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
väljendub kõige teravamalt soolises hõivelõhes, mis on alla 3-aastase lapsega naiste ja meeste
seas 60 protsendipunkti9. Need soolise võrduse kitsaskohad väljenduvad omakorda naiste ja
üksikvanemate laste vaesusriskis või takistustes vägivaldsest suhtest lahkumisel. Naised ja
mehed on endiselt ebavõrdselt esindatud otsustus- ja juhtimistasanditel. Puudujääke esineb
endiselt ka soolist võrdõiguslikkust toetavas õigusraamistikus ja selle rakendamises.
Tabel 2. Heaolu tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026
tegelik tase
Kohortsündimuskordaja
1,79 (2022) 1,80 1,80 1,81 1,81
Allikas: Statistikaamet
61% 2021.a. suuren suuren suuren suuren
Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks
esialgsetel eb eb eb eb
Allikas: Tartu Ülikool, Statistikaamet,
andmetel
Sotsiaalministeerium, Euroopa Sotsiaaluuring
Mehed vähene vähene vähene vähene
2,7 (2020)
b b b b
Absoluutse vaesuse määr (mehed/naised
Naised vähene vähene vähene vähene
kokku), % 1,8(2020)
b b b b
Allikas: Statistikaamet; Eesti sotsiaaluuring
Kokku vähene vähene vähene vähene
2,2 (2020)
b b b b
Mehed 19,6% (2020) vähene vähene vähene vähene
b b b b
Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse
Naised 24,7% (2020) vähene vähene vähene vähene
määr (mehed/naised kokku)
b b b b
Allikas: Eurostat
Kokku 22,2%(2020) vähene vähene vähene vähene
b b b b
Soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE indeks) 61,6 (2021. a) 63,7 64,3 64,9 65,5
Allikas: Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse
Instituut (EIGE)
Mehed 82,3
81,2 (2021) 81,9 82,0 82,1
Tööhõive määr 20–64-aastaste seas, %
Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Naised 77,7 ( 2021) 78,3 78,6 78,8 79,0
Kokku 79,3 ( 2021) 79,9 80,1 80,3 80,5
Heaolu tulemusvaldkonna programmid: laste- ja perede programm, tööturuprogramm,
vanemaealiste programm, sotsiaalhoolekande programm ning soolise võrdsuse ja võrdse
kohtlemise programm on koostatud Heaolu arengukava 2023-2030 elluviimiseks ja eesmärkide
saavutamiseks. Programmid keskenduvad vananeva rahvastiku, mitmete järjestikuste kriiside
ning kvalifitseeritud tööjõu puuduse tingimustes jätkusuutlikke, säästlikke ning uuenduslikke
lahenduste leidmisele, et tagada kõigi inimeste potentsiaali maksimaalne kasutamine ja
väärtustamine ning sotsiaalkindlustussüsteemi surve vähenemise. Keskseks küsimuseks on,
millised muutused on vajalikud selleks, et probleeme ennetada ja tagada kiire ning kvaliteetne
tugi seal, kus seda on vaja, ja milline peaks olema tugisüsteemi korraldus- ja rahastamismudel,
mis aitaks selle eesmärgini optimaalsel viisil jõuda. Programmide eesmärkide saavutamise,
9
Eurobaromeeter. (2019). Discrimination in the European Union.
https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/survey/getsurveydetail/instruments/special/surveyky/2251
15
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Sotsiaalministeerium kootöös
valitsemisala erinevate asutustega.
2.1.1 Laste ja perede programm
Programmi eesmärk
Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud,
kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas.
Tabel 3. Laste ja perede programmi mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026
tase
Soovitud ja tegelike laste arvu vahe metoodika väheneb väheneb väheneb väheneb
Allikas: Täpsustatakse kui mõõdiku väljatöötamisel
metoodika on välja töötatud
Laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tegelik tase 17,4 väheneb väheneb väheneb väheneb
tõrjutuse määr (2020)
Allikas: Eurostat
Elanikkonna teadlikkus ohvriabist, % metoodika suureneb suureneb suureneb suureneb
Allikas: Täpsustatakse kui mõõdiku väljatöötamisel
metoodika on välja töötatud
Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks
• Alustatakse lastekaitseseaduse jt seaduste muutmise eelnõu väljatöötamisega. Eelnõuga
kavandatakse vajalikud muutused lastekaitse korraldusmudelis, KOV ja riigiasutuste
lastekaitsealaste ülesannete jaotuses ning järelevalve korralduses. Uue Euroopa Liidu
struktuurvahendite perioodi tegevused on seotud lastekaitsetöötajate baashariduse- ja
täiendõppe uuendamisega, lastekaitsetöötajate tööriistapaketi väljaarendamisega koos
toetavate IT-lahendustega ning valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli loomise ja
käivitamisega.
• Jätkatakse erivajadusega laste tugiteenuste reformi tegevustega. Reformi eesmärk on
lihtsustada erivajadusega lapse ja tema pere teekonda abini, vähendada dubleerivaid
hindamisi tervishoiu,- sotsiaal- ja haridusvaldkonnas, töötada välja automatiseeritud
klienditeekonnad lastele, kelle abivajadus ajas oluliselt ei muutu ja, kelle seisundi
hindamiseks kulub täna ebamõistlikult palju ressurssi. Samuti on eesmärk muuta puude
raskusastme tuvastamise protsess läbipaistvamaks ning siduda lahti teenuste saamise õigus
puude raskusastme olemasolust, et laps pääseks abistavatele teenustele võimalikult vara
ning tema abistamine toimuks eelkõige KOVi eestvõttel. Reformi üks rõhuasetusi on
ennetustööl – tõhustada laste probleemide varajast märkamist, et abi oleks kiire,
kodulähedane ning kättesaadav lapse igapäevases peamises viibimiskohas. Muudatuste
elluviimine on planeeritud etapiviisiliselt 2027. aastani.
• Traumakogemusega ja kompleksprobleemidega lastele on oluline välja töötada sekkumised,
mis vastaksid iga lapse vajadusele. Eesmärk on pakkuda teenuseid, kus oleks integreeritud
ravi, rehabilitatsioon, haridus ja vajaduse korral ka mõjutusvahend. Vajalik on arendada nii
ennetavaid kui statsionaarseid teenuseid, samuti on oluline rõhku panna jätkutoele.
Fookuses on ka ennetavate sekkumiste arendamine, eelkõige sotsiaalse
rehabilitatsiooniteenuse ümberkujundamine lapse vajadustele vastavaks. Uue Euroopa
16
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Liidu struktuurivahendite perioodi raames on planeeritud erinevaid tegevusi, mis toetavad
eeltoodud eesmärkide täitmist. Lisaks valmib 2023. aastal ööpäevaringset
rehabilitatsiooniteenust pakkuvate asutuste korraldus- ja rahastamismudel.
• Asendushoolduse valdkonnas jätkatakse perepõhist asendushooldust soodustavate ning
teenuse kvaliteedi arendamisse panustavate tegevustega. Valdkonna arendamisse
planeeritakse kaasata ka uue struktuurivahendite perioodi vahendeid.
• Õigusaktides on täpsustatud Sotsiaalkindlustusameti lastemaja ülesanded seksuaalselt
väärkoheldud laste abistamiseks, samuti on laiendatud teenust seksuaalselt väärkohtlevalt
käituvatele lastele, et panustada rohkem väärkohtlemise ennetusse. Lähiaastate eesmärk on
kujundada uue sihtrühma abistamise terviklik süsteem koostöös tervise- ja
õiguskaitsevaldkondadega. Pikemaajaline eesmärk on tagada kõigile väärkohtlemist
kogenud lastele samaväärne vajaduspõhine ja lapsesõbralik kohtlemine ning abistamine,
selleks lastemajateenust järk-järgult laiendades ka füüsiliselt ja vaimselt väärkoheldud
lastele. Lastemajade tegevuse arendamisse kaasatakse uue Euroopa Liidu
struktuurvahendite perioodi vahendeid.
• Alates 1. jaanuarist 2023. aastast suurendatakse lastega perede parema toimetuleku
tagamiseks ning perede väärtustamiseks peretoetuseid: esimese ja teise lapse toetus
suureneb 80 euroni kuus; üksikvanema lapse toetus suureneb 80 euroni kuus; lasterikka pere
toetus suureneb 3–6 lapse puhul 600 euroni kuus ning 7 ja enama lapse puhul 800 euroni
kuus. Samuti on lepitud kokku lasterikka pere toetuse indekseerimises pensioniindeksiga
alates 2024. aastast ning lasterikka pere toetuse etapiviisiline lõppemine.
• Vaadatakse üle lastega peredele makstava toitjakaotuspensioni maksmise süsteem ja
luuakse alternatiivsed lahendused peredele, kus üks vanematest on surnud.
• Toimub ohvriabi süsteemi arendamine, et tagada kõikidele vägivalla ja kuriteo ohvritele
asjakohane abi ja toetus. Uus ohvriabi seadus hakkab kehtima alates 31. märtsist 2023.
aastast ning järgmiste aastate töö ohvriabi valdkonnas on suuresti seotud seaduse
rakendamise tagamisega – muudatuste tutvustamisega nii laiemale avalikkusele kui
spetsialistidele, vajalike juhiste loomisega töö paremaks korraldamiseks jms. Ohvriabi
seadus annab aluse asutuste vaheliseks andmevahetuseks, mis loob paremad võimalused
kuriteo ja vägivallaohvrite abistamiseks. Sätestatakse ettevalmistusnõuded kõikidele
vahetult ohvritega töötavatele isikutele, et tagada abi kvaliteet ja tulemuslikkus.
Laiendatakse psühholoogilise abi saamise sihtrühma ning täpsustatakse sisu ja nõuded
kõikidele ohvriabiteenustele.
• Perevägivalla juhtumite puhul jätkub kannatanu kaitse ja võimestamise tagamise,
toimepanijate adekvaatse kohtlemise ning ametkondade koostöö tugevdamise praktikate
juurutamine.
• Järgmistel aastatel on olulisel kohal ka tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate ning teiste
spetsialistide teadlikkuse ja märkamisoskuse suurendamine vägivallaohvrite tuvastamiseks
ja abistamiseks.
• 2023. aastal algab kuriteoohvri hüvitise süsteemi reformi ettevalmistamine, et tagada
ohvrisõbralik ja tõhus tugi raskete vägivallakuritegude ohvritele.
2.1.2 Tööturuprogramm
Programmi eesmärk
Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed
töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist.
17
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Tabel 4. Tööturuprogrammi mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik 2023 2024 2025 2026
tase
74,6
Mehed 75,0 75,0 75,0 75,0
Tööjõus osalemise määr 15–74- (2021)
aastaste seas 67,8
Naised 68,8 68,7 68,7 68,8
Allikas: Statistikaamet (2021)
71,1
Kokku 71,6 71,7 71,7 71,8
(2021)
Tööelu kestus aastates 39,1
39,4 39,6 39,8 40,0
Allikas: Eurostat (2021)
Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks
• Töötuskindlustusega kaetuse suurendamiseks ning hüvitiste ja toetuste adekvaatsuse
tagamiseks tuleb hõlmata töötuskindlustussüsteemi ka mittetraditsioonilisi töövorme.
Oluline on, et töötushüvitiste süsteem arvestaks arenguid tööturul (muutused töösuhte
pikkuses ja iseloomus) ning muutusi majanduses. Selleks jätkub töötushüvitiste
regulatsiooni muudatusettepanekute kaalumine ja mõjude analüüsimine.
• Endiselt on oluliseks tööjõuvaruks tööjõuturul ebasoodsamas olukorras olevad sihtrühmad,
kes erinevate takistuste tõttu tööturul osaleda ei saa (nt noored, vanemaealised, vähenenud
töövõimega, vähese eesti keele oskusega inimesed, pikaajalisel ajutisel töövõimetusel
viibijad). Nende tööalaste võimaluste ja tööturul osalemise suurendamiseks on vajalik
pidevalt ajakohastada ja arendada erinevaid tööturumeetmeid.
• Eesmärgiks on, et tööturuteenuste osutamise korraldus on efektiivne ja paindlik ning
arvestab arenguid tööturul. Analüüsitakse tööturumeetmete õigusraamistikku ja
muudetakse see osapooltele selgemaks.
• Analüüsitakse töösuhte ja töökeskkonna õigusraamistikku ning muudetakse see töötegijate
ja ettevõtete majanduslikke ja sotsiaalseid vajadusi ning uusi võimalusi arvestavaks.
• Toetatakse toimivat sotsiaaldialoogi ja soodustatakse kollektiivseid läbirääkimisi ja
kollektiivlepingute sõlmimist.
• Toetatakse tööandjaid ja töötegijaid tööohutusnõuete täitmisel ja töökeskkonnariskide
maandamisel, arvestades spetsiifiliste töökeskkonna ohtude ja terviseriskidega.
• Parandatakse töötervishoiuteenuse kvaliteeti, sh arendades tööandjate ja teenuseosutajate
koostööd ning koostööd spetsialistide vahel.
2.1.3 Vanemaealiste programm
Programmi eesmärk
Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning
nad on majanduslikult hästi toimetulevad.
18
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Tabel 5. Vanemaealiste programmi mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026
tegelik tase
Aktiivsena vananemise indeks
Allikas: Euroopa Komisjon, United
37,9 (2018) suureneb suureneb suureneb suureneb
Nations Economic Commission for
Europe (UNECE)
Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks
• Vanaduspensioniealistele piisava pensioni tagamiseks tehakse muudatusi Eesti
pensionisüsteemis. Eesmärgiks on tuua pensionisüsteemi täiendavaid rahalisi vahendeid
ning tagada pensioniks kogutud vahendite eesmärgipärane kasutamine.
• Tulevikus vanemaealistele parema rahalise heaolu tagamiseks arendatakse ja laiendatakse
tööealistele, aga ka vanemaealistele mõeldud pensioniteadlikkuse suurendamise teenust.
• Üksi elavatele vanematele inimestele parema majandusliku toimetuleku tagamiseks
muudetakse üksi elava pensionäri toetuse ja vanemaealiste toitjakaotuspensioniskeeme.
• Pensionisüsteemis ebavõrdse kohtlemise vähendamiseks viiakse lõpuni soodustingimustel
vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide reform.
• Arvestades vanemaealiste inimeste osakaalu ja selle jätkuvat kasvu ühiskonnas, vajab
vanemaealiste käsitlus Eestis senisest terviklikumat lähenemist ja ambitsioonikamat
valdkondade ülest tegevusprogrammi. Vanemaealiste heaoluga seotud teemade senisest
paremini koordineerimiseks ja kõikidesse poliitikavaldkondadesse integreerimiseks, on
tähtis toetada vanemaealiste ligipääsu ühiskonnaelus osalemisele ja otsuste tegemisele.
Sellel eesmärgil toetatakse 2022-2024 strateegilise partnerluse kaudu tegevusi, mille
eesmärk on luua hästi toimiv esindus- ja huvikaitseorganisatsioonide koostöövõrgustik, kes
esindaks tänaste ja tulevaste vanemaealiste huve ning räägiks poliitikakujundamises
aktiivselt kaasa.
• Võimestatakse vanemaealiste huvikaitse- ja esindusorganisatsioone ning nende
võrgustikke, toetatakse vanemaealiste esinduskogude loomist kohalike omavalitsuse
juurde; edendatakse vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist, sh töötatakse välja ja
juurutatakse Eestis vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtted; kaasatakse vanemaealisi enam
poliitikakujundamisesse.
19
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2.1.4 Sotsiaalhoolekandeprogramm
Programmi eesmärk
Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu.
Tabel 6. Sotsiaalhoolekande programmi mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik 2022 2023 2024 2025 2026
tase
Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate
teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse
1,1 (2021) 1,4 1,4 1,4 1,4 1,4
hooldusteenuse saajate suhtarv
Allikas: Sotsiaalministeerium
Suure hoolduskoormusega (20 ja enam
tundi nädalas) Protsent näitab suure
hoolduskoormusega vähemalt 16-aastaste
osatähtsust samaealiste seas. Suur
2,3%
hoolduskoormus tähendab vajadust 2,3 2,2 2,2 2,1 2,0
(2021)
abistada või hooldada mõnd
leibkonnaliiget vähemalt 20 tundi nädalas
Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-
uuring
Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks
• Lähiaastate olulisemaks tegevuseks on arendada välja terviklikum pikaajalise hoolduse
süsteem, mille eesmärk on tagada abivajajatele õigeaegne kvaliteetsete teenuste
kättesaadavus ja vähendada perekonnaliikmete hoolduskoormust. Eesmärk on vähendada
hooldusvajadusega inimeste ja nende ülalpidajate omaosalust ööpäevaringse
üldhooldusteenuse eest tasumisel.
• Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse tagamiseks toetatakse kvaliteetsete, sh uuenduslike ja
uutele sihtgruppidele (nt teenusmajade meede vähest kõrvalabi vajavatele inimestele jms)
suunatud teenuste arendamist. Eraldi toetatakse hoolduskoormusega inimestele suunatud
teenuste ja koolituste väljaarendamist ning otsitakse lahendusi sihtrühmale senisest
paremate sotsiaalsete garantiide tagamiseks.
• Inimestele vajaduspõhise abi tagamise eelduseks on kvalifitseeritud tööjõud. Tänase suure
kaadrivoolavuse vähendamiseks sotsiaalvaldkonnas on vaja pikaajalisi lahendusi nii
töötajate palga- kui kvalifikatsiooniküsimustes (sh õppevõimalused), samuti ka kaasaegsed
töötingimused jms.
• Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks jätkatakse kohalike
omavalitsustele riigipoolse toe pakkumist. Ühtlustamaks abi korraldust kohalikul tasandil:
• toetatakse hoolekandeteenuste kättesaadavuse suurendamist ja arengut;
• korrastatakse abivajaduse hindamine üle Eesti pakkudes kohalikele omavalitsustele
tõenduspõhised hindamisvahendid nii esmase abivajaduse kui ka hoolduskoormuse
hindamiseks (eesti ja vene keeles);
• kehtestatakse täpsustatud nõuded ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja koduteenuse
sisule;
• jätkatakse koordinatsioonimudeli juurutamist üle Eesti, mis aitab inimestel sujuvamalt
jõuda neile vajaliku abini ja edendada valdkondade vahelist võrgustikutööd;
20
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• jätkatakse regionaalsete arenguprogrammide elluviimist, et toetada piirkondi oma
spetsiifilisest vajadusest lähtuvalt sotsiaalteenuste strateegilisel planeerimisel ja teenuste
kättesaadavuse parandamisel.
• Vaesuse vähendamisel on oluline iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja
võlanõustamisteenuse arendamine ning kättesaadavuse tagamine.
• Ajakohastatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust, sh kirjeldatakse ja arendatakse
puude raskusastme tuvastamise metoodikat (RFK-põhisele hindamisele üleminek). Seeläbi
muutub puude raskusastme tuvastamise protsess paremini mõistetavaks nii taotlejale kui ka
spetsialistile. Samuti jätkub lihtsustamine puude raskusastme taotlemisel muutumatu ja
progresseeruva seisundiga inimestele. Luuakse iseteeninduskeskkond lastele ja
vanaduspensioniealistele puude raskusastme tuvastamise taotlemiseks.
2.1.5 Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm
Programmi eesmärk
Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused,
võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused
eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks.
Tabel 7. Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026
tegelik tase
Nende inimeste osakaal, kes enda
arvates kuuluvad mõnda gruppi, mida 7,3% (2020.
väheneb väheneb väheneb väheneb
Eestis diskrimineeritakse a)
Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring
Naiste ja meeste keskmiste
14,9%
tunnipalkade vahe ehk sooline palgalõhe 13,5% 12,8% 12,1% 11,4%
(2021. a)
Allikas: Statistikaamet
Ligipääsetavuse indeks 35,5%
Allikas: Rahandusministeerium 2020. a. suureneb suureneb suureneb suureneb
(minuomavalitsus.fin.ee andmekogu)
Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks
• Viiakse ellu tegevusi, mis suurendavad ühiskonnas soolist võrdõiguslikkust toetavaid ja
väärtustavaid hoiakuid. Eraldi pööratakse tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse alase
teadlikkuse tõstmisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise valmiduse suurendamisele
soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamise võtmesihtrühmade, sh tööandjate,
haridustöötajate, poliitikakujundajate ning otsustajate seas.
• Viiakse ellu tegevusi, mis aitavad vähendada soolist segregatsiooni loodusteaduste,
tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika ning hariduse, tervishoiu ja hoolekande
valdkondades hariduses ning tööturul.
• Kooskõlas 4. märtsi 2021. aasta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepanekuga,
millega tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise
21
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
põhimõtte kohaldamist tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu,
kujundatakse meetmed palkade läbipaistvuse parandamiseks. Töötatakse välja
kasutajasõbralik registriandmetel põhinev digitaalne tööriist tööandjatele, mis vähendab
tööandjate halduskoormust soolise palgalõhe väljaselgitamisel ja selle vähendamisel oma
organisatsioonis.
• Suurendatakse riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste institutsionaalset võimekust soolise
võrdõiguslikkuse edendamiseks ja soolõimeks kõigis poliitikavaldkondades.
• Viiakse ellu tegevusi toetamaks soopõhise statistika, andmete ja analüüside kättesaadavust
kõigi ministeeriumide vastutusvaldkondades.
• Eraldi pööratakse tähelepanu Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate
tegevuste puhul soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtete
arvestamise soodustamisele ja toetamisele meetmete väljatöötamisel, rakendamisel, seires
ja hindamisel.
• Strateegilise partnerluse kaudu toetatakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustike tegevust.
• Võrdse kohtlemise valdkonnas jätkuvad tegevused mitmekesisuse edendamise suunal,
toetades tööandjaid ja tõstes teadlikkust mitmekesisuse kasudest laiemalt (mitmekesise
töökoha märgis, mitmekesisuse kokkulepe, mitmekesisuse päev).
• Samuti jätkatakse ligipääsetavuse rakkerühma soovituste elluviimise toetamist, tehes
koostööd teiste ministeeriumitega.
• Töötatakse ligipääsetavuse indeksi välja töötamise ja täiustamise suunal koostöös
asjakohaste partneritega.
• Panustatakse analüüsi- ja uuringutegevustesse, mis varustaksid võrdse kohtlemise
valdkonda kvaliteetsete ja ajakohaste andmetega.
• Jätkatakse riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ning võrgustikutegevust valdkonna
edendamiseks.
• Töötatakse välja olulistele sihtgruppidele suunatud teadlikkust tõstvad materjalid ja
panustatakse nende levimusse.
2.2 Tervis
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine tervena elatud aastate arv kasvavad ning
ebavõrdsus tervises väheneb.
Tulemusvaldkonna rahastamiskava
Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2.
Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs
Keskmise eluea ja tervena elada jäänud aastate tõus on pidurdunud COVID-19 kriisi ajal, selle
põhjusteks on olnud peamiselt COVID-19-st, vigastustest ja mürgistustest tingitud surmad.
Tervena elatud aastate pikendamiseks peavad nakkushaiguste kõrval lähiaastatel prioriteetseks
jääma ka tegevused, mis on suunatud vaimse tervise probleemide ja krooniliste haiguste
ennetamise ning teenuste kättesaadavuse parandamisele, ülekaalulisuse vähendamisele,
alkoholitarbimise ja sellest tingitud tervisekahjude kahandamisele.
Enneaegse haigestumuse ja suremuse peamised riskitegurid on jätkuvalt alkoholi
liigtarvitamine, nikotiini tarbimine, tasakaalustamata toitumine ja vähene liikumine. Oma
22
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
panuse annavad näitajatesse ka vaimse tervise probleemid, vigastused ja COVID-19 pandeemia
ajal lisaks nakkushaigused. Enneaegse haigestumuse ja suremuse vähendamiseks tuleb
elukeskkond ja -viis muuta tervist toetavamaks ning kergelt kättesaadavad valikud tervist
toetavamaks.
Alates 2018. aastast on esile kerkinud vaimse tervise probleemide ennetus ja abi saamiseks on
sagenenud spetsialistide poole pöördumine. Tervise Arengu Instituudi andmetel diagnoositi
2019. aastal kokku 23 625 uut psühhiaatrilist haigusjuhtu. 2020. aastal diagnoositud uute
haigusjuhtude arv vähenes (21 045), kuid juba 2021. aastal on neid võrreldes varasemate
aastatega tunduvalt rohkem (24 706). Neid muutusi võib seostada COVID-19 pandeemiaga, mil
elanikel tekkinud olukorraga oli keerukam hakkama saada ja abini jõudmine võttis kauem aega.
Kokku käis psühhiaatri vastuvõtul 2021. aastal 93 212 inimest (2020. aastal 87 996 inimest).
Viimasel aastal laste (0–14 aastased) osakaal vastuvõtul käinutest on vähenenud – 7,8% (2020.
aastal 9,4%). Suitsiidsus on Eestis jätkuvalt suur. 2019. aastal hukkus suitsiidi tagajärjel
194 inimest, kellest 151 olid mehed10. 2020. aastal suitsiidi tagajärjel hukkus 210, kellest mehi
oli 164 ja 2021. aastal 186, kellest mehi 149. Märgatavalt on halvenenud 15-aastaste noorte
vaimne tervis, kellest iga viies on aasta jooksul mõelnud enesetapule11. Tahtlike
enesekahjustuste registreeritud juhtumeid oli 2019. aastal kokku 1582, enim oli haigestumisi
enesevigastamise tõttu vanuserühmades 15–24 eluaastat (398 juhtu), kuid sagedasti ka vanuses
25–34 (271 juhtu) ja 35–44 eluaastat (270 juhtu)12.
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi on praeguseks rohkem kui pool
Eesti rahvastikust ülemäärase kehakaaluga (ülekaalulised ja rasvunud isikud, kelle KMI on
vähemalt 25)13, mis on suuresti tingitud tasakaalustamata toitumisest14,15. Kui 2004. aastal
oli Eesti täiskasvanud elanikest ülemäärase kehakaaluga veel 43,2% (meeste ja naiste näitajad
olid vastavalt 45,9% ja 41,1%)16, siis 2020. aastal oli selliste isikute osakaal 51,6% (meestel ja
naistel vastavalt 62,6% ja 44,2%)17. Euroopa nooremate kooliõpilaste seas läbiviidava laste
kasvu seire (COSI) kohaselt oli 2019. aastal ligi 30% esimese ja neljanda klassi õpilastest
ülemäärase kehakaaluga18.
Keskkonnatervishoid on rahvatervishoiuharu, mis tegeleb inimese tervist otseselt või kaudselt
mõjutavate keskkonna- ja ohutegurite tervisemõju hindamisega ning terviseriskide
vähendamise ja ennetamisega.
Euroopa Komisjon võttis 14. oktoobril 2020. aastal vastu „Kestlikkust toetava
kemikaalistrateegia“.19 Selle 21. eesmärgiks on paremini kaitsta inimesi ja keskkonda
kahjulike kemikaalide eest ning suurendada innovatsiooni, edendades ohutumate ja
10
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tervise Arengu Instituut.
11
Oja, L., Piksööt J., Aasvee K., jt. (2020). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2017/2018. õppeaasta uuringu raport. Tervise Arengu Instituut
12
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tervise Arengu Instituut.
13
Reile R, Veideman T. (2021). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2020. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.
14
Pitsi T, et al. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2017.
15
Tervise Arengu Instituut. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Rahvastiku toitumise uuring 2014.
https://www.tai.ee/et/valjaanded/eesti-taiskasvanud-rahvastiku-tervisekaitumise-uuring-2014
16
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. (2004). Kehamassiindeks soo ja vanuserühma järgi.
https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__05Uuringud__02TKU__04Liikumine/TKU40.px/table/tableViewLayout2/
17
Reile R, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2020. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2021.
18
Gluškova N, Nelis L, Nurk E. Eesti õpilaste kasvu seire: 2018/19. õppeaasta uuringu raport WHO Childhood Obesity Surveillance Initiative
(COSI). Eesti 2018/2019 õa raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2021.
19
Euroopa Komisjon. (2020). Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide
Komiteele. Brüssel. https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:f815479a-0f01-11eb-bc07-
01aa75ed71a1.0015.02/DOC_1&format=PDF
23
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
keskkonnasäästlikumate kemikaalide kasutamist. Ohtlikud kemikaalid põhjustavad kogu eluea
jooksul inimesega kokkupuutel tervisehäireid ja mittenakkuslikke haigusi. Eesmärk on
vähendada ohtlike kemikaalide negatiivset mõju tervisele ja keskkonnale, kasutades kemikaale
keskkonnale ja inimesele ohutul viisil20. Kasvav probleem nakkushaiguste leviku tõkestamise
kontekstis on resistentsus biotsiidide, nagu desinfektsioonivahendite toimeainetele21,22.
Järgnevatel aastatel tuleks eri valdkondade eest vastutavate osalistega kokku leppida Eesti
elanike tervisest ja keskkonnast lähtudes prioriteetsed kemikaalid. Kemikaalide riskihindamise
võrgustiku kaasabil on vaja käivitada nende kemikaalide bioseire, et saada paremad teadmised
inimeste kokkupuutest eri kemikaalidega ja nende tervisemõjust Eesti elanikele. Lisaks tuleb
planeerida ja algatada tegevused, mis võimaldaksid teha inimestele kergelt jälgitavaks
elukeskkonnast tulenevate tervist mõjutavate põhinäitajate väärtused ja leida võimalused nende
negatiivse mõju vähendamiseks.
Inimeste vajadustele vastava kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamisel tuleb leida
tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Tervishoidu rahastatakse solidaarselt, piiratud
omaosaluse ja võrdse ravikindlustushüvitiste kättesaadavuse kaudu. Eestis on 2020. aastal
olnud avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKPs 5,9%, mis on COVID-19 pandeemia ajal
küll suurenenud kuid nii ELi, OECD kui ka WHO Euroopa regiooni keskmised on tunduvalt
suuremad. Nimetatud näitaja peegeldab avaliku sektori tervisevaldkonna tähtsustamist. Samas
hindavad ravikindlustuse jätkusuutlikkust prognoosimudelid23,24 ja Eesti Haigekassa 2019.
aastal tehtud finantsprognoosi tulemused näitavad, et kui praegune rahastamissüsteem jätkub,
ületavad alates 2025. aastast Eesti Haigekassa kulud tulusid ja süsteem ei ole jätkusuutlik.
Samal ajal kasvavad elanike ootused kvaliteetsete ja kättesaadavate tervise- ja raviteenuste
suhtes.
Ravikindlustuskaitseta oli 2021. aasta lõpu seisuga 4,1% elanikest, viimase viie aasta andmed
näitavad langustrendi. Samas saab uuringus leitu põhjal öelda, et ravikindlustuseta elanikkonna
osakaal võib olla tunduvalt suurem ja ravikindlustus on sageli katkendlik.25
Leibkondade omaosaluskoormus võrreldes teiste ELi riikidega on pigem suurem (Eestis 2020.
aastal 21,7% ja ELis 2018. aastal keskmiselt 15,6%) ning veidi üle 5% leibkondadest on pärast
omaosaluse tasumist vaesunud, veelgi enam vaesunud või vaesumisohus.26 Seetõttu ei saa
ravikindlustuse jätkusuutlikkust lahendada omaosaluse suurendamise kaudu. Kõige suurema
osa omaosaluskoormusest moodustavad kulutused hambaravile (27,7%), iseseisevale
statsionaarsele õendusabile (18,7%) ja retseptiravimitele (16,9%). 2019. aastal oli naistel
keskmiselt omaosalus 375 eurot aastas ja meestel 339 eurot ning pensioniealistel kulus
omaosalusele ligi kaks kuupensionit aastas27.
Eesti inimeste rahulolematust tervishoiusüsteemiga kajastavad nende hinnangud katmata
tervishoiuteenuste vajaduste kohta nii rahaliste, geograafiliste kui ka pika ootejärjekorra tõttu.
20
Riigikantselei. Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030. (2030 Agenda).
21
Assessment of the Antibiotic Resistance Effects of Biocides, SCENIHR, 2009.
22
European Commission. Confronting the clinical relevance of biocide induced antibiotic resistance. Biocides and antibiotic resistance.
Confronting the clinical relevance of biocide induced antibiotic resistance
23
Poliitikauuringute Keskus Praxis. Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutliku rahastamise võimalused. Tallinn: Praxis, 2011.
24
Kruus, P., Soe R.-M., Võrk, A., Jüri. L. 2014. Ravikindlustuse jätkusuutlikkuse prognoos. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
25
Koppel, Piirits, Masso et al. (2018). Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile – kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses? Tallinn:
Poliitikauuringute Keskus.
26
Tervise Arengu Instituut. Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine.
27
Esnar, K., Lapp, E. (2021). Kas Eesti elanikud saavad endale tervishoiuteenuseid lubada, arvestades nende sissetulekut ja
omaosaluskoormust? https://www.sm.ee/uudised/analuus-pensionaridel-kulub-ravimitele-ja-arstiabile-ligi-kahe-kuu-pensioniraha
24
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
See näitaja on endiselt suurim ELis (Eesti 13,1% ja EL 1,9%). Nimetatud põhjustest on peamine
pikk ooteaeg (12,2%) ja seda kõige sagedamini seoses eriarsti vastuvõtuga (14,6%).28
Eesti inimesed hindavad tervishoiuteenuseid kvaliteetseks, kuid ootused kvaliteetsete teenuste
suhtes üha kasvavad. Seetõttu on oluline arendada uusi tervishoiuteenuste osutamise mudeleid
ja võtta kasutusele neid toetavaid digilahendusi, et tervishoiuteenused vastaksid paremini
elanikkonna vajadustele. Samuti aitavad digilahendused nii tervishoiutöötajatel kui patsientidel
säästa aega ning parandada ravi järjepidevust ja tulemuslikkust.
Tabel 8. Tervise tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026
tegelik tase
Oodatav eluiga (mehed ja naised Mehed 72,8
Mehed 75,7 Mehed 76,0 Mehed 76,4 Mehed 76,7
eraldi), aastates Naised 81,4
Naised 83,2 Naised 83,3 Naised 83,4 Naised 83,5
Allikas: Statistikaamet (2021)
Tervena elada jäänud aastad
Mehed 54,9
sünnimomendil (mehed ja naised Mehed 57,0 Mehed 57,7 Mehed 58,4 Mehed 59,1
Naised 58,0
eraldi), aastates Naised 59,6 Naised 60,1 Naised 60,5 Naised 61,0
(2021)
Allikas: Statistikaamet
Tervise tulemusvaldkonna programmid: tervist toetavate valikute programm, tervist toetava
keskkonna programm ja inimkeskse tervishoiu programm on koostatud Rahvastiku tervise
arengukava 2020–2030 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programmid keskenduvad
sellele, kuidas ja millised valikud peaksid inimesele olema kättesaadavad, kuidas hinnata
keskkonnategurite mõju inimeste tervisele ning inimkesksusele tervishoiusüsteemis.
Programmide eesmärkide saavutamise, tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest
vastutab Sotsiaalministeerium kootöös valitsemisala asutustega.
2.2.1 Tervist toetavate valikute programm
Programmi eesmärk
Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja elukaare üleselt tervisenäitajate
parandamiseks on inimestel vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused teha tervist
toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest või elukohast. Lihtsalt
mõistetav tervisealane teave, vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad.
Tabel 9. Tervist toetavate valikute programm mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026
tegelik tase
Standarditud enneaegse suremuse kordaja (30–69-aastaste suremus
kroonilistesse mittenakkushaigustesse 100 000 sama vana elaniku
367,0 (2015) 308 301 294 286
kohta) on vähenenud
Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon
28
Eurostat. Data Explorer. Self-reported unmet needs for medical examination by sex, age, main reason declared.
25
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks
• Lähtuvalt valdkondadeülese ennetuse kokkuleppest viiakse koostöös erinevate osapooltega
ellu kokkulepitud tegevusi haiguste ennetamiseks ja tervise edendamiseks.
• Laste ja noorte vaimse tervise toetamiseks viiakse ellu uusi algatusi erinevate partnerite
koostöös. Näiteks Innoprogrammis lahenduste otsimine laste vaimse tervise toetamiseks;
vaimset tervist väärtustava tulevikukooli katsetamine; MTÜ Vaikuseminutid
veebikoolituste „Enesejuhtimise baaskursus“ ja „Teadliku õpetaja kursus“ läbiviimise
toetamine koostöös HTMi ja KOVidega jne.
• Alustatud on koduvigastuste põhjuste analüüsimist ja ennetustavade kaardistamist.
Koostatav ülevaade on sisend selleks, et kohalike omavalitsuste tasandil oleks võimalik
kavandada sobilikke koduohutusega seotud ennetustegevusi ning lõimida neid juba
toimuvatesse tegevustesse.
• Toidu koostise parendamise ehk reformuleerimise edasiste tegevuste planeerimiseks on
Tervise Arengu Instituut ja Sotsiaalministeerium koostanud toidu reformuleerimise
tegevuskava, et seada eesmärgid soola, lisatud suhkrute ja küllastunud rasvhapete sisalduse
järkjärguliseks vähendamiseks teatud toidugruppides. Toidu reformuleerimine aitab
rahvastiku seas vähendada soola, suhkru ja küllastunud rasvade tarbimist.
• Tervise Arengu Instituut on kohandanud 2018. aastal kaardistatud toidu pakendipõhiseid
andmeid toidu reformuleerimise Euroopa Liidu üleseks hindamiseks ja andmebaasi
loomiseks (ELi ühistegevuse projekt Best-ReMap).
• Tervise Arengu Instituudi ja Sotsiaalministeeriumi koostöös on valminud juhis Eesti
Ringhäälingute Liidule eneseregulatsiooni koostamiseks audiovisuaalmeedia äriteadete
osas, mille eesmärk oleks tõhusalt vähendada laste kokkupuudet suure rasva-, suhkru- ja
soolasisaldusega toitude reklaamiga, et seeläbi aidata kaasa laste tasakaalustatud toitumise
edendamisele.
• Ülekaalulisuse ja rasvumise leviku tõkestamiseks ning langustrendi saavutamiseks on Eestis
uuendamisel toitumise ja liikumise roheline raamat, millest järgnevatel aastatel lähtuda
tegevuste planeerimisel ja elluviimisel.
• Jätkub alkoholipoliitika rohelise raamatu elluviimine, pöörates tähelepanu
poliitikamuudatuste eesmärgipärasele elluviimisele ja hinnates seda, missugust mõju on
praktikas kaasa toonud juba vastu võetud poliitikamuudatused (sh alkohoolsete jookide
reklaamipiirangud ja jaekaubandusele kehtivate nähtavuspiirangud), toimub
alkoholitarbimise seire andmekvaliteedi parandamine.
• Jätkub tubakapoliitika rohelise raamatu elluviimine, pöörates tähelepanu nikotiini tarbimise
vähendamisele ja tubakast loobumise nõustamise teenuse kättesaadavuse suurendamisele
ning arendamisele, arvestades alternatiivsete tubakatoodete ning nikotiinitoodete tarbimise
levimust, toetatakse tubakatoodete jälgitavuse süsteemi (Track ja Trace) rakendamist.
• Koostatakse ja viiakse ellu laiapõhjalise ning pikaajalise immuniseerimise
strateegia/tegevuskava, et suurendada rahvatervise seisukohast riiklikult oluliste
vaktsineerimiste hõlmatust elanikkonnas ja teha inimestele lihtsamalt kättesaadavaks
tõenduspõhine info vaktsineerimisest.
2.2.2 Tervist toetava keskkonna programm
Programmi eesmärk
Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest
keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt
kättesaadav.
26
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Tabel 10. Tervist toetava keskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026
tegelik tase
Keskkonnast, sh töökeskkonnast tingitud
enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu
1 709
kaotatud eluaastate arv 100 000 elaniku kohta 1399 1363 1363 1328
(2019)
Allikas: Washingtoni Ülikooli tervise
ökonomeetria ja hindamise instituut
Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks
• Eesti on ühinenud rahvusvahelise kemikaalide riskihindamise võrgustikuga, mis avab
lähiaastatel Eestile võimaluse võrgustiku kaasabil algatada oluliste kemikaalide kohta
biomonitooringu, hinnates eri keskkondadest tulenevaid terviseriske ja töötades välja
vajalikud soovitused ning tegevused terviseriskide vähendamiseks.
• Luuakse nüüdisaegse tervisele, elule ja keskkonnale ohtlike kemikaalide riskide ohjamiseks
elektroonne andmebaas, mis vähendab ettevõtete halduskoormust ja võimaldab paremini
hinnata ning toime tulla riskidega riiklikult.
• Parandatakse teabe olemasolu ja kättesaadavust kemikaalidest ning keskkonnast tulenevate
terviseriskide ohjamiseks.
• Suurendatakse teadlikkust kliimamuutustest põhjustatud elukeskkonnast tulenevate
terviseriskidest, antakse soovitusi riskide maandamiseks vajalike tegevuste maandamiseks.
2.2.3 Inimkeskse tervishoiu programm
Programmi eesmärk
Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad, ohutud, kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis
aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid, vähendada tervise
ebavõrdsust ning toetavad krooniliste haigustega elamist ning on elanikkonnale võrdselt
kättesaadavad.
Tabel 11. Inimkeskse tervishoiu programmi mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik 2023 2024 2025 2026
tase
Katmata tervishoiuteenuste vajadus väheneb, % 13,0
12,7 12,0 11,3 10,6
Allikas: Eurostat (2020)
Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s suureneb, % 5,9
5,1 5,2 5,2 5,2
Allikas: Tervise Arengu Instituut (2020)
Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks
• Luuakse inimese tervisejuhtimise digitaalne tööriistakast, mis aitaks kasutajasõbralikult
leida enda terviseteavet ja saada ülevaadet oma raviteekonnast ning võimestada inimest oma
tervise eest hoolt kandma.
27
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• 1. juulil 2024 jõustuva seadusega luuakse patsiendikindlustuse süsteem. Selle peamine
eesmärk on paranenud patsiendiohutus ning senisest parem patsientide huvide kaitse ja
raviasutuste motiveerimine välditavate ravivigadega tegelema, koguda ja analüüsida
vastavaid andmeid ning kogemustest õppida.
• Jätkatakse esmatasandi arendustegevustega – esmatasandi arengukava koostamise ja
perearstide kvaliteedisüsteemi tugevdamisega.
• Koostatakse kiirabi arengusuunad, kus tervishoiu valdkonna osapooltega koostöös
kirjeldatakse kiirabisüsteemi arenguvajadused ja koostöökokkulepped. Arengusuundade
aluseks kasutatakse „Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi“ analüüsi
tulemusi, mille käigus analüüsitakse erakorralise abi praegust korraldust ja selle muutmise
vajadust vastavalt elanikkonna vajadustele ning ootustele, eesmärgiga tagada erakorralise
meditsiinilise abi osutamise jätkusuutlikus ja efektiivne ressursikasutus.
• Koostatakse haiglavõrgu kava, mille eesmärk on luua pikaajaline plaan inimkeskse ja teiste
sektoritega integreeritud tervishoiuteenuste korraldamiseks. Kava koostamise aluseks on
aastatel 2019–2022 Euroopa Liidu Struktuursete Reformide Elluviimise Programmi toel
tehtud analüüsi „Inimkeskne integreeritud haiglavõrk 2040“ tulemused.
• Tehakse investeeringuid haiglavõrgu arengukava haiglate (HVA) taristu ehitamiseks ja
kaasajastamiseks, et need vastaksid patsientide ja töötajate ootustele kaasaegsest
ravikeskkonnast ning aitaksid kaasa paremate ravitulemuste saavutamisele.
• Viiakse ellu Euroopa Liidu Struktuursete Reformide Elluviimise Programmi toel tehtud
projekti „E-tervise süsteemi audit, juhtimisraamistik ja tegevusplaan“ raames Eesti
huvipooltega välja töötatud juhtimisraamistikku ja tegevuskava.
• Alustatakse uue tervise infosüsteemi andmevahetusplatvormi arendamist ja juurutamist, mis
toetab terviseandmete avamist paindlikumale andmevahetusele ning mis on praegusest
tõhusama arendamise ja haldamise mudeliga.
• Analüüsitakse tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamise ja ressursside kasutamise
tõhustamise võimalusi ning esitatakse ettepanekud Vabariigi Valitsusele.
• Analüüsitakse ja peetakse arutelusid ravikindlustuskaitse laiendamise võimaluste üle ja
esitatakse ettepanekud Vabariigi Valitsusele. Eesmärk on tagada kõigile Eesti elanikele
ennetus- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus.
• Analüüsitakse elanike omaosaluskoormuse vähendamise võimalusi ja töötatakse välja
vastavad meetmed. Eesmärk on vähendada haavatavamate elanike rühmade
omaosaluskoormusest tingitud vajalike tervisesekkumiste edasilükkamist ja ravimite
kasutamisest loobumist.
• Viiakse ellu ravimipoliitika rakenduskava aastani 2030. Ravimipoliitika dokumendi
eesmärk on efektiivsete, kvaliteetsete, ohutute ja taskukohaste ravimite järjepidev
kättesaadavus ning ratsionaalne kasutamine ja sellega toetatud inimeste tervena elatud eluea
ning patsientide elukvaliteedi paranemine.
28
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2.3 Tark ja tegus rahvas
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus,
töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore
avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia.
Tulemusvaldkonna rahastamiskava
Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2.
Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs
Haridusvaldkond, nagu ka kõik teised eluvaldkonnad, on 2020-ndate alguses olnud tugevalt
COVID-pandeemia mõjusfääris. Pandeemiast tingitud distantsõpe on tekitanud õpilünkasid,
määramatus ning pidevalt muutuvad olud on mõjutanud õppijate vaimset tervist. Sellegipoolest
on valdkond suutnud pandeemiaga kohaneda ja võrreldes 2020. aastaga oluliselt paremini toime
tulnud. Alates 2021. aasta sügisest üldist distantsõpet enam ei kehtestatud ning koolid
reageerisid paindlikult vastavalt nakatumise olukorrale. Olulist leevendust tõi alates novembrist
kehtima hakanud lausaline kiirtestimine, mis võimaldas hoida haridus- ja noorsootööasutusi
avatuna. Olukorraga toimetulekuks ja tagajärgede leevendamiseks, sh õpilünkade
tasandamiseks, on riik pakkunud õppeasutustele mitmekülgset tuge. Viimased aastad on kõigilt
haridus- ja noortevaldkonna osapooltelt nõudnud uudseid lahendusi ja kiiret kohanemist – uute
oskuste omandamist ning paindlikku toimetulekut muutuvate oludega. Kriis on olnud
omamoodi arengukiirendiks, et katsetada paindlikke õppe- ja hindamise viise, võtta fookusesse
õppija ning kujundada õppetööd ümber õppijast lähtuvaks – nii, nagu haridusvaldkonna
arengukava ka ette näeb.
Olulise väljakutsena on lisandunud Ukraina kriis. Ukrainast sõjapõgenikena tulnud õppijate
haridustee jätkumiseks tuleb pakkuda võimalusi õppimiseks nii alus- ja üldhariduses kui ka
kutse- ja kõrghariduses, täienduskoolitustes, samuti osalemiseks huvihariduses, huvitegevuses
ja noorsootöös. Samavõrd oluline on eesti keele õppimise võimaluste loomine kõigile
sõjapõgenike vanusegruppidele.
Eesti keele kui teise keele oodatust madalam oskus (eriti põhikoolis) on endiselt
märkimisväärne ja püsiv probleem. Eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksamite tulemused
olid möödunud kevadel madalamad kui eelnenud kolmel aastal – 2021. aastal oli statsionaarse
õppe keskmine tulemus 63,3%, varem on see jäänud 70% lähedale. See tähendab, et
põhikoolilõpetajate hulk, kes ei oska eesti keelt iseseisva keelekasutaja tasemel, on kasvanud.
Viimastel aastatel pole õpetajate töötasu kasv suutnud kaasas käia üldise palgatõusuga. Kui
2020. a moodustas üldhariduskooli õpetajate brutokuupalk 112% Eesti keskmisest, siis 2021. a
(1635 eurot) langes tasu tagasi 106%-ni Eesti keskmisest (1548 eurot), mis jääb oluliselt alla
seatud eesmärgi. Kutseõppeasutuste õpetajate keskmine palk (1596 eurot) jääb omakorda
üldhariduskoolide õpetajate keskmisele palgale pisut alla ja ka selle suhe riigi keskmisse palka
on võrreldes eelmise aastaga langenud. Märkimisväärselt madalam on lasteaiaõpetajate
keskmine töötasu (1250 eurot), mis jääb märgatavalt alla munitsipaalkoolide õpetajate ja Eesti
keskmise brutopalga. Õpetajate keskmise palga sihti - 120% Eesti keskmisest palgast, pole
lisaressurssideta ja haridusvõrku korrastamata võimalik saavutada. Tervikuna on oluline
kõikide haridus- ja noortevaldkonna töötajate väärtustamine, sest nii õpetajad, noortevaldkonna
töötajad, tugispetsialistid, õppejõud jt panustavad igapäevaselt õppijate arengu toetamisse ning
potentsiaali avamisse.
29
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste noorte osakaal oli 2021. a 9,8% jäädes
endiselt alla COVID-kriisi eelsete aastate tasemele. Näitaja sooline tasakaalustamatus on 2019.
aastaga võrreldes veidi vähenenud, kuid murettekitav on just madala haridustasemega noorte
naiste osakaalu kasv (võrreldes 2020. aastaga 1,3 protsendipunkti võrra). Endiselt on madala
haridustasemega mitteõppivate meeste arv oluliselt suurem kui madala haridustasemega
mitteõppivate naiste arv.
Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastased) osakaal on aasta-aastalt
vähehaaval, kuid järjekindlalt kasvanud – kui 2010. a oli erialase või kutsealase haridusega
68,3% 25–64-aastastest, siis 2020. aastal 74,1%, mis täidab 2021. a sihttaseme. On väga oluline
suurendada eri- ja kutsealase haridusega inimeste osakaalu, et toetada inimeste liikumist
tööturule ning luua eeldused edasiseks enesearendamiseks. Eriti haavatavad on põhi- või
keskhariduseta inimesed, sest võrreldes kõigi 25−64-aastastega on nende töötuse määr suurem
ja tööga hõivatuse määr madalam. Eri- või kutsealase haridusega inimeste osakaalu
kasvatamiseks on oluline ennekõike vähendada katkestamist formaalhariduses ja suurendada
täiskasvanute osalust kutse- ja kõrghariduses.
Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr langes oluliselt COVID-pandeemiast tingitud
vähenenud kontaktõppe tõttu. Kui 2019. aastal osales elukestvas õppes 19,6% 25–64-aastastest
elanikest, siis pärast kriisist tingitud langust (16,6%) taastus õppes osalemine 2021. a 18,4
protsendini. Viimase kümnendi jooksul on märgatavalt tõusnud põhihariduse või sellest
madalama haridusega inimeste osalus õppes. Kui eelmise kümnendi alguses osales madala
haridustasemega 25–64-aastastest elukestvas õppes vaid 1,9%, siis 2019. aastal juba 8,6%.
2021. aastal oli madala haridustasemega täiskasvanute osalus elukestvas õppes taas 8,6%, mis
viitab taastumisele COVID-ist tingitud langusest (osalus 2020. a 6,5%). COVID-pandeemia
sundis igat liiki õppetööd oluliselt ümber korraldama, paljud koolitused ja muud mitteformaalse
õppe vormid jäid ära või lükkusid edasi. Osalusaktiivsust mõjutas 2021. aastal ka kontaktõppes
osalemise eelduseks seatud COVID-tõendi nõue ja pandeemia tõttu muutunud
majandusolukord, mis raskendas õppimiseks ressursside leidmist.
Teadmusmahuka ning suuremat lisandväärtust pakkuva majanduse konkurentsivõime
suurendamisel on oluline, et tööturul oleks piisavalt pädev ja oskuslik tööjõud, kes tuleks toime
tehnoloogiarikkas ja pidevalt arenevas keskkonnas ning kes oleks hõivatud majanduse jaoks
prioriteetsetes valdkondades nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad läbi erinevate
sektorite, tervisetehnoloogiad ning ressursside väärindamine (ehk nutika spetsialiseerumise
kasvualad). Seetõttu on oluline seirata kui palju kõrgkoolilõpetajaid prioriteetsetesse
majandusvaldkondadesse tööle suundub. Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialiseerumise
kasvualadele tööle suundunud kõrgkoolilõpetajate osakaalu on seiratud alates 2018. aastast.
Kolme aasta lõikes on kasvualadel rakendunute osakaal kõikidest hõivatutest kõikunud 12-13%
ringis ning ulatus 2020. a 12,9%-ni (praktiliselt täites eesmärgiks seatud 13%-ga).
Noortevaldkonna olukorra hindamisel tuleb silmas pidada, et noorte (7–26 a) arv ja osakaal
elanikkonnas väheneb. Noorte earühma osakaalu vähenemine võib mõjutada otseselt noorte
võimalusi ja rolli ühiskonnas.
Viimasel kahel aastal on COVID-pandeemia oluliselt pärssinud noorte toimetulekut, võimalusi
edukaks iseseisvumiseks, sotsialiseerumist ning vaimset tervist. Pandeemia teisel aastal
mõjutasid huvihariduses, huvitegevuses ja noorsootöös osalemist endiselt viirusekriisist
tulenevad piirangud, kuid noorte osalemisaktiivsus viiruse-eelse ajaga võrreldes taastus.
Põhjuseks võib pidada uute oludega kohanemist, sh nii tegevuste ümberkujundamist pakkujate
poolt, kuid ka noorte (ja lastevanemate) kohanemist ja taastunud valmisolekut tegevustest osa
võtta. Noorte vaimne tervis on saanud kriisis tõsiselt kannatada. Seetõttu on arendavate,
30
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
toetavate ja positiivseid sotsiaalseid kontakte võimaldavate tegevuste tagamine kõigile noortele
kõigis Eesti piirkondades jätkuvalt möödapääsmatult vajalik.
Noorte, sh vähemate võimalustega ja tõrjutusriskis noorte toetamine on järgnevatel aastatel
endiselt ääretult oluline. Ühelt poolt on noorte võimalused ühiskonnaelu korraldamisse
panustamiseks paranenud, kuid teisalt on viimaste aastate muutlikud olud oluliselt pärssinud
noorte sujuvat iseseisvumist.
Tabel 12. Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026
tase
Madala haridustasemega mitteõppivate 18-24-aastaste osakaal, %
Allikas: Eurostat
kokku 9,8 (2021) 9,6 9,3 9 9
mehed 12 (2021) 12,5 12,0 11,5 11,5
naised 7,6 (2021) 6,7 6,6 6,5 6,5
Eri- ja kutsealase haridusega
täiskasvanute (25–64-aastaste)
73,5 (2021) 74.5 75 75,5 75,5
osakaal, %
Allikas: Statistikaamet
Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr, %
Allikas: Eesti tööjõu uuring (Statistikaamet)
formaal- ja mitteformaalõppes 18,4 (2021) >20 >20 >20 20,5
Informaalõppes Uus indikaator, metoodika väljatöötatud, mõõtmist alustatakse 2023. a
Aasta pärast lõpetamist nutika
spetsialiseerumise kasvualadel
rakendunute osakaal kõigist 12 (2019) 14 14 15 15,5
hõivatutest, %
Allikas: Edukus tööturul
Ennastjuhtiv õppija Uus indikaator, metoodika väljatöötamisel
Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal, %,
Sh
funktsionaalne lugemisoskus 13,9 (2018) - - 16,3 -
matemaatiline kirjaoskus 15,5 (2018) - - 18,6 -
loodusteaduslik kirjaoskus 12,2 (2018) - - 14,9 -
Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga, %
Allikas: Saldoandmik/EHIS/Statistikaamet
hoida taset hoida taset hoida taset hoida taset
suhtena Eesti suhtena Eesti suhtena Eesti suhtena Eesti
koolieelse lasteasutuse õpetaja 81 (2021)
keskmisesse keskmisesse keskmisesse keskmisesse
palka palka palka palka
üldhariduskooli õpetaja 106 (2021) 111 120 120 120
kutseõppeasutuse õpetaja 103 (2021) 111 120 120 120
Noorte usaldus riigi vastu*
56 (2016) 60 - - -
Allikas: ICCS
* Mõõdetakse iga kuue aasta tagant
Tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud „Haridusvaldkonna
arengukavas 2021–2035“ ning „Noortevaldkonna arengukavas 2021-2035“. Mõlema
31
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
arengukava eesmärgid ja meetmed toetavad riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“
arenguvajadusi ja sihtide saavutamist.
Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm: haridus- ja
noorteprogramm. Programmi eesmärkide saavutamiseks kavandatavate tegevuste ja rahaliste
vahendite eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium.
2.3.1 Haridus- ja noorteprogramm
Programmi eesmärk
Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus,
töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore
avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia.
Haridus- ja noorteprogrammi programmi tasandi mõõdikud ja sihttasemed kattuvad
tulemusvaldkonna mõõdikute ja sihttasemetega.
Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks
Kvaliteetne eestikeelne haridus
• Viiakse ellu eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdsed võimalused jätkata
õpinguid järgmisel haridustasemel ning osaleda ühiskonna- ja tööelus. Eestikeelsele
haridusele ülemineku ettevalmistamiseks ja toetamiseks on alates 2023. a riigieelarvest ette
nähtud 41 mln eurot, millest 15 mln euroga kaetakse juba käimasolevaid tegevusi ja nende
laiendamist, ning 26,1 mln euro eest algatatakse uusi tegevusi, mis panustavad eestikeelsele
haridusele üleminekusse.
• Soodustamaks üleminekut eestikeelsele haridusele töötatakse välja koolide ning kohalike
omavalitsuste nõustamis- ja arendustoekorraldus ning laiendatakse järelevalve tegevusi.
• Toetamaks rohkemate õpetajate ja tugispetsialistide kooli tööle asumist Ida-Virumaal
suurendatakse lähtetoetusi ning alates 2023. a kehtestatakse eesti keeles õpetavatele
õpetajatele 1,5-kordne ning lasteaia õpetajatele 1,3-kordne palgalisa koefitsient. Üleminek
eestikeelsele haridusele algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal.
Koalitsioonileppe järgi on eestikeelsele õppele üle mindud 2030. aastaks.
• Soodustamaks õpetajate järelkasvu ning õpetajate professionaalset arengut suurendatakse
õpetaja eriala õppekohtade arvu, luuakse sihtstipendium eesti keele kui teise keele õpetaja
õppekaval õppivale üliõpilastele ja eesti keeles ainet õpetavatele õpetajatele, töötatakse välja
mikrokraadid ning viiakse ellu täienduskoolitusi.
• Rakendatakse uut keeleõppetoetuse mudelit, et soodustada eestikeelsele õppele üleminekut
eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolis. Toetatakse eesti keelest erineva emakeelega
õpilasi eesti keele omandamisel, kooliealiste uussisserändajate keeleõpet ning nende
kohanemist põhikoolis. Jätkub keeleõppe programm „Professionaalne eestikeelne õpetaja
põhikoolis ja koolieelses lasteasutuses“, mille eesmärk on tagada üldhariduses kõigile lastele
võrdsed võimalused ja eesti keele oskus tasemel, mis on vajalik põhihariduse omandamiseks.
Haridus- ja noortevaldkonna professionaalide järelkasv ja jätkusuutlikkus
• Senisest enam pööratakse tähelepanu haridus- ja noortevaldkonna töötajate
professionaalsele arengule, paindlikule täiendusõppele, järelkasvu tagamisele ning
atraktiivse karjäärimudeli kujundamisele. Selleks luuakse valdkondadele ühine
professionaalide väärtustamise ja atraktiivsuse kasvu kontseptsioon, kutsutakse ellu
Õpetajate Akadeemia, uuendatakse täiendusõppe kontseptsioon ning luuakse õpetajate
kutsetasemetel põhinev karjäärimudel ja kasutuselevõtu toetamise plaan.
32
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• Väärtustamaks õpetaja ametit tõstetakse 2023. a õpetajate palga alammäära 23,9% - 1412
eurolt 1749 euroni ning sellele lisatakse diferentseerimise fond 17,1%, mis võimaldab
koolijuhtidel õpetajate töö- ja palgakorraldust paindlikumalt reguleerida. Õpetaja arvestuslik
keskmine palk ületab esmakordselt 2000 euro piiri, tõustes 1653 eurolt 2048 euroni. Kokku
eraldatakse täiendavateks palgavahenditeks 106,6 miljonit eurot. Jätkub toetus kohalikele
omavalitsustele, et motiveerida neid hoidma lasteaiaõpetajate palka 90% ning
magistrikraadiga õpetajatel 100% üldhariduse õpetaja palga alammäära tasemel.
• Jätkatakse tegevustega haridusasutuste juhtimiskvaliteedi tõstmiseks. Selleks luuakse
haridusjuhtide karjäärimudel, mis hõlmab nii juhtide tähtajaliste töölepingute rakendamise,
värbamise, hindamise ja tagasisidestamise põhimõtted. Karjäärimudeli baasil uuendatakse
ka juhtide kompetentsimudel ning töötatakse välja vastavad õigusaktid.
• Tagamaks õppejõududele konkurentsivõimelised töötasud ning arendamaks kõrghariduse
kvaliteeti suurendatakse 2022. aastal kõrghariduse rahastamist 10 miljoni euro võrra ning
alates 2023. aastast täiendavalt 15% võrra aastas. Eelarvekokkulepped võimaldavad sõlmida
riigil avalik-õiguslike ülikoolidega uued halduslepingud, milles täpsustatakse eestikeelse
õppe tagamise ning eesti keeles õpetavate akadeemiliste töötajate järelkasvu põhimõtteid.
Lepingutes on olulisel kohal ka spetsialistide ettevalmistamise suurendamine riigile
prioriteetsetel erialadel, kus tööturul on kõige suurem puudus kvalifitseeritud tööjõust.
• Tagamaks kutseõppe kvaliteeti ja jätkusuutlikkust rakendatakse kutseõpet korraldavate
õppeasutuste tulemusrahastamine.
Teaduspõhine haridussüsteemi väljakutsete lahendamine ja paindlik haridussüsteem
• Ukraina sõjapõgenike koolikohustuse täitmiseks ja õpiteekonna jätkumiseks alustab
2022/23. õppeaastal Tõnismäe Riigigümnaasiumi osana Vabaduse Kool. Koolis
rakendatakse eesti riiklikku õppekava nii põhikooli- kui gümnaasiumitasemel ning õpitakse
vähemalt 60% ulatuses eesti keeles. Õppijatel on võimalik õppida kuni 40% oma emakeeles,
et säilitada nende side ukraina keele ja kultuuriga.
• Haridusvaldkonnas COVID-19 kriisist väljumisplaani raames kavandatakse ja viiakse ellu
erinevaid meetmeid kriisiaegse distantsõppe tagajärjel tekkinud õpilünkade tasandamiseks
ja õpetajate töökoormuse leevendamiseks. Fookuses on haridustöötajate vaimset tervist
toetavad tegevused.
• Töötatakse välja ning rakendatakse alushariduse ja lapsehoiu seadus ning alushariduse
riiklik õppekava.
• Alustatakse ühtse keskhariduse ja uue põhihariduse kontseptsiooni loomist lõimides sinna
üld- ja kutsekeskharidus, formaalse ja mitteformaalse hariduse, noorsootöö, HEV õpilaste
ja andekate arendamise teemad. Juurutatakse õppe personaliseerimist ning lõimitakse eri
haridustasemete ja -liikide õpitegevusi kasutades selleks õpiraja taristu teenuseid.
• Alustatakse uue kutsehariduse seaduse väljatöötamist, mis on kooskõlas kavandatava ühtse
keskhariduse kontseptsiooni ja kutsete süsteemi reformiga ning asendaks kehtiva
kutseõppeasutuse seaduse.
• Laste ja noorte vaimse ja füüsilise tervise probleemide ennetamiseks toetatakse tegevusi nii
haridus- kui noorsootööasutustes kui nende väliselt. Rakendatakse uut liikumisõpetuse
põhimõtetest lähtuvat kehalise kasvatuse ainekava ning vaimset tervist toetavaid lahendusi.
• Kohalikke omavalitsusi toetatakse koolivõrgu korrastamisel nii sisuliselt (oskusteave,
nõustamine, andmed) kui ka rahaliselt kestliku kahanemise, energiatõhususe suurendamise
põhimõtetel ja ligipääsetavuse tagamisel. Aastatel 2023-2026 luuakse 8 uut
riigigümnaasiumi ning võetakse riigi pidamisele eestikeelse õppe tegevuskavas väljatoodud
Ida-Virumaa põhikoolid. Aastaks 2026 tegutseb 26 riigigümnaasiumi sh igas maakonnas
vähemalt üks riigigümnaasium, et tagada kõrge tasemega valikuterohke
gümnaasiumiharidus kõigis Eesti maakondades.
33
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• Koostöös Sotsiaalministeeriumiga valmistatakse ette erivajadustega laste tugisüsteemi
reform, et lihtsustada ja kiirendada abi kättesaadavust ning tõhustada abivajaduse varajast
märkamist.
• Uuendatakse üld-, kõrg-, täiskasvanuhariduse ja noorsootöö kvaliteedi edendamise süsteeme
ja hindamismudeleid ning luuakse eraldi arendusprogramm üldhariduskoolidele, kel on
raskusi õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel.
• Noorte riskikäitumise vähendamiseks ja tõrjutusriski ennetamiseks parandatakse
noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse piirkondliku kättesaadavust, mobiilset noorsootööd ja
noorte kaasamist. Töötatakse välja teenused riskinoortele nende kodanikuühiskonda
kaasamiseks.
Hariduse ja teadussüsteemi kooskõla suurendamine ühiskonna vajadustega
• Viiakse läbi kutsesüsteemi reform (sh oskuste klassifikaator ja kataloog, uuendatud
oskusprofiilid, kutsestandardid ja õigusraamistik), uuendatakse OSKA metoodikat ning
alustatakse enesehindamise keskkonna loomist eesmärgiga välja selgitada ühiskonna
ootused õppijate ja töötajate oskustele ning toetada nende kompetentsuse hindamist ja
ametlikku tunnustamist.
• Alustatakse kutseseaduse ajakohastamist, et luua uuenenud kutsesüsteemile õiguslik alus,
uuendada kvalifikatsiooniraamistik ning rakendada mikrokvalifikatsioone kutsesüsteemis.
• Doktoriõppe efektiivsuse tõstmiseks viiakse ellu doktoriõppe reform doktorantidest
nooremteadurite kujundamiseks. Toetatakse doktoriõppe koostöö ja kvaliteedi kasvatamise
tegevusi.
• Pakutakse vastavalt OSKA soovitustele täiendus- ja ümberõppe kursuseid täiskasvanutele,
suunates tegevusi prioriteetsete sihtgruppidena ilma piisava kvalifikatsioonita ning aegunud
oskustega täiskasvanutele. Laiendatakse töökohapõhise õppe pakkumist, toetatakse
täiskasvanute naasmist tasemeõppesse ning noorte sisenemist tööturule.
• Pööratakse tähelepanu tootmise, tehnika, tehnoloogia ning IT-valdkonna arenguks vajalike
teadmise ja oskuste arendamisele. Toetatakse digi- ja rohepöördeks vajalike oskuste
arendamist läbi kutse- ja kõrghariduse tegevuste ning ettevõtete digipöördeks vajalike
täiskasvanute digioskuste arendamise.
• Jätkatakse tegevusi mikrokvalifikatsioonide väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis toetab
õppe paindlikumat korraldamist kõrg- ja kutsehariduses, kutsesüsteemis ning
täiendkoolituses ning arendatakse täiskasvanud õppija mitteformaalse õppe e-tunnistuste
süsteemi.
34
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2.4 Eesti keel ja eestlus
Tulemusvaldkonna eesmärk
Tagada eesti keele kui riigikeele toimimine kõikides eluvaldkondades, eesti keele õpetamine,
uurimine, arendamine ja kaitse ning sellega eesti keele säilimine läbi aegade.
Tulemusvaldkonna rahastamiskava
Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2.
Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs
Eesti keelel on riigikeele ja Euroopa Liidu ametliku keelena kindel positsioon. On valdkondi
(nt teenindussektor, IT sektor, teadus), kus eesti keele ning inglise keele kui rahvusvahelise
asjaajamis- ja suhtluskeele kasutamise vahel otsitakse tasakaalu. Samuti on tööturule
lisandunud ametikohti, mille eesti keele oskuse nõudeid tuleks reguleerida. Eesti keele
positsiooni hoidmiseks ja kindlustamiseks populariseeritakse ja soodustatakse eesti keele kui
riigikeele kasutamist, eesti keele õppimist ja uurimist, tähtsustatakse eesti keelt identiteedi
kandjana ning jälgitakse keelevaldkonna õigusruumi vastavust ühiskonnas toimuvatele
arengutele.
Eesti keeleteadus ja keeletehnoloogia on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeleressursid
(nt sõnastikud, andmebaasid, korpused) ja keeletehnoloogilised rakendused (nt kõnesüntees,
kõnetuvastus ja masintõlge) kättesaadavad. Keele uurimise ja teadusliku kirjeldamise puhul on
probleemiks variatiivsete keeleandmestike ja –korpuste vähesus. Keeletehnoloogia ja
keeleressursside arendamisel valmistab probleeme korpuste ebaühtlane kvaliteet, vähesus või
puudumine. Ajakohase, kättesaadava ja mitmekesise keeletaristu edasiarendamiseks jätkatakse
keeleteaduse ja keeletehnoloogia toetamist.
Eesti keele oskus on vajalik Eesti ühiskonnas edukaks toimimiseks, kuid on elanikke, kelle eesti
keele oskus ei ole piisav, et nad saaksid takistusteta omandada haridust, osaleda tööturul ja
ühiskonnaelus. Elanike keeleoskuse arendamiseks tuleb teha järjepidevat tööd. Täiskasvanute
eesti keele õppe valdkonna koordineeritus vajab süsteemset arendamist. Eesti keele õppes
tervikuna on puudu kaasaegseid ja terviklikke e-õppematerjale, piisavalt ei ole pakutud
täienduskoolitusi, et nii keele- kui ka aineõpetajad oleksid suutelised toetama õpilaste
keeleoskuse igakülgset arengut. Välismaal pakutakse eesti keele õpet nii rahvuskaaslastele
emakeelena kui ka teistele huvilistele võõrkeelena, kuid see tegevus vajab laiendamist. Eesti
keele oskuse kõrval on oluline ka teiste keelte oskus, kuid võõrkeelte õppes domineerib inglise
keel, mis jätab varju teised Eestile samuti olulised võõrkeeled. Teiste oluliste võõrkeelte õpe
nõuab eritähelepanu, et jaguks ka nende piisavalt heal tasemel oskajaid.
35
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Tabel 13. Eesti keel ja eestlus tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase tase 2023 2024 2025 2026
(2021)
16–65-aastaste Eesti elanike
funktsionaalne Uus mõõdik: täpsustatakse 2022/23. a PIAAC uuringu tulemuste põhjal
lugemisoskus eesti keeles
Eesti keelt kasutavate inimeste > 91%
91* täpsustamisel täpsustamisel täpsustamisel
osakaal rahvastikust (2035)
Eesti elanike
enesehinnanguline Uus mõõdik, sihttasemed täpsustatakse 2022. aastal.
võõrkeeleoskus
*esialgsed andmed
Eesti keele ja eestluse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud „Eesti
keele arengukavas 2021-2035“.
Eesti keele ja eestluse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud Keeleprogramm.
Programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest
vastutab Haridus- ja Teadusministeerium.
2.4.1 Keeleprogramm
Programmi eesmärk
Eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust.
Keeleprogrammi programmi tasandi mõõdikud ja sihttasemed kattuvad tulemusvaldkonna
mõõdikute ja sihttasemetega.
Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks
• Tõhustatakse täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpet ja parandatakse õppevõimalusi.
Koostöös teiste eesti keele õpet pakkuvate ministeeriumide ja asutustega korrastatakse
täiskasvanute eesti keele õppe korraldust, sh arendatakse täiskasvanute eesti keele õppe
tegevusi koondavat e-keskkonda. Täiskasvanute eesti keele kui teise keele oskuse
hindamises võetakse suund elektrooniliste hindamisvahendite arendamisele ja jätkatakse
eesti keele e-õppe võimaluste arendamist. Toetatakse eesti keele kui teise keele ja
aineõpetajate täienduskoolitust.
• Arendatakse etapiti välja riigi keskne masintõlkekeskkond, sh arendatakse pidevalt edasi
masintõlkekeskkonna sisendiks olevaid masintõlkemootoreid. Riigi keskne
masintõlkekeskkond pakub avalikule sektorile ja laiemale avalikkusele kvaliteetset
valdkondlikku tõlget, võimaldab tõlkekulude kokkuhoidu kuni 40% ning kiirendab oluliselt
tõlkeprotsesse.
• Eesti keele maine ja staatuse tugevdamise eesmärgil jätkatakse Keeleameti kujundamist
asutuseks, mis tegeleb nii inimeste eesti keele oskuste arendamise kui ka hindamisega.
Seejuures ajakohastatakse keelevaldkonna õigusruumi ning teostatakse regulaarset
järelevalvet kehtestatud nõuete täitmise üle kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud
keelekasutusvaldkondades.
• Luuakse mitmekülgseid võimalusi keeletaristu arendamiseks, et tagada selle innovaatilisus
ja kättesaadavus. Tõhustatakse keeleressursside koondamist ühtsetesse süsteemidesse, mis
võimaldavad sõnakogusid, andmebaase ja keelekorpusi masinloetavalt töödelda. Seejuures
arendatakse sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex ja keeleportaali Sõnaveeb. Töötatakse
36
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
välja Eesti terminitöö tegevuskava ning luuakse toimiv Ekilexi terminivõrgustik, et
kiirendada termininõuannet ja soodustada erialaspetsialistide, tõlkijate ja (keele)toimetajate
koostööd.
• Mitmekeelsuse ja võõrkeeleõppe toetamiseks levitatakse Eestis Euroopa keeleõppe
raamdokumendi sõsarväljaande põhimõtteid ja tasemekirjeldusi. Väljaande rakendamiseks
koolitatakse keeleõpetajaid, õppematerjalide koostajaid, testide koostajaid ja hindajaid.
• Toetatakse keeleõpet eestlaste kogukondades mitmetes riikides asuvates üldharidus- ja
pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ja keelekursustel ning
toetatakse Üleilmakooli tegevusi. Toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist rohkem kui 30
erineva riigi kõrgkoolis ning avatakse uus eesti keele õpetuskoht mõnes USA kõrgkoolis.
• Koostöös kõrgkoolidega töötatakse välja ja rakendatakse kõrghariduse keele- ja
rahvusvahelistumise põhimõtted, mis tagavad eesti keele toimimise kõrgharidus- ja
teaduskeelena.
2.5 Keskkond
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning suhtumine loodusesse on
vastutustundlik.
Tulemusvaldkonna rahastamiskava
Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2.
Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs
Keskkonna tulemusvaldkonna puhul on tegemist kompleksse tulemusvaldkonnaga, mis
hõlmab mitmeid alavaldkondi nagu kliima, ringmajandus, välisõhu kaitse, müra, kiirgusohutus,
merekeskkond, vee kaitse ja kasutus, looduskaitse, metsandus, jäätmekäitlus, maapõu,
maatoimingud, ruumiandmed, ilmainfo, keskkonnaharidus ja –teadlikkus jt.
Keskkonna tulemusvaldkonna arengut ja keskkonnapoliitikat mõjutab järgmiste kümnendite
jooksul enim Euroopa roheline kokkulepe29, mis lähtub põhimõttest, et kestlikkus ja
üleminek turvalisele, elurikkust toetavale, kliimaneutraalsele ning kliimamuutuste suhtes
vastupanuvõimelisele ja ressursitõhusamale ringmajandusele on liidu pikaajalise
konkurentsivõime tagamisel võtmeküsimus.
Eesti koos teiste EL riikidega on roheleppega seadnud aastateks 2030 ja 2050 mitmeid
ambitsioonikaid eesmärke seoses kliimamuutuste leevendamisega ja nende mõjuga
kohanemisega, ringmajandusele ülemineku, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ning
tervikuna kestliku arengu saavutamisega. Selleks on muuhulgas vajalik edendada uute
(rohe)tehnoloogiate kasutuselevõttu kõigis majandussektorites (energeetikas, tööstuses,
transpordis, põllumajanduses, jäätmemajanduses, metsanduses). Samavõrra oluline on
suurendada kohalike omavalitsuste ja ettevõtete võimekust ning valmisolekut kohanduda
roheleppest tulenevate uute nõuetega, suurendada energia- ja ressursitõhusust ning minna üle
ringmajandavatele ärimudelitele.
Euroopa rohelisest kokkuleppest tulenevat võetakse arvesse keskkonnavaldkonna arengukava
aastani 2030 (KEVAD 2030) ning uue metsanduse arengukava aastani 2030 koostamisel.
Eeldatavalt 2023. aasta jooksul kinnitatavad tulemusvaldkonna arengukavad sätestavad lähema
29 Viide roheleppega seotud infole - https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-
2024/european-green-deal_et
37
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
kümnendi eesmärgid ja tegevussuunad keskkonna alavaldkondades ning saavad olema
peamiseks strateegiliseks raamistikuks keskkonnakaitse ja –kasutuse programmile.
Keskkonnavaldkonna eesmärkide saavutamiseks on kriitilise tähtsusega valitsussektori
keskkonnapoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks vajalike ressursside kättesaadavus.
Programmi tegevusi rahastatakse riigi(eelarvelistest) vahenditest ning välisvahenditest. 2023.
aastal käivituvad keskkonnavaldkonnas EL eelarveperioodi 2021-2027 struktuuritoetuste
meetmed. Kuna välisvahendite maht keskkonnavaldkonnas on märkimisväärselt vähenenud
ning keskkonnaprobleemide lahendamise rahastamine on ebapiisav, siis on lähiaastate
väljakutseks keskkonnapoliitika jätkusuutliku rahastamise süsteemi loomine. Samuti on
lähiaastate fookuses läbiv üleminek keskkonnamõju arvestamisele finantseerimisel, et tagada
nii suurettevõtete, finantssektori kui ka avaliku sektori finantseeritavate tegevuste ja
finantstoodete vastavus kestliku arengu eesmärkidele ning „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH)
printsiibile.
Lähiaastate väljakutseks on koostöös teiste valdkondadega taastuvenergeetikale ülemineku
kiirendamine ning sellegi väljakutse lahendamisel on lisavahendite leidmine kriitilise
tähtsusega. Käimasolevate mõjuhindamiste, planeeringute ja keskkonnalubade menetlustele
peaks lisanduma märkimisväärne hulk uusi menetlusi ning samas kasvab ootus, et menetlused
kulgevad oluliselt kiiremini ning asjatundlikumalt. Olemasoleva personaliressursiga ei ole
sellist puudujääki lahendada võimalik.
Kliimapoliitika eesmärk on kliimamuutuste leevendamine ja nende mõjuga kohanemise
suunamine. Euroopa Liidu ühine eesmärk on 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside
(KHG-de) heitkogust vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Eesti eesmärk on veelgi
ambitsioonikam ning 2030. aastaks vähendada KHG-de heitkoguseid 70% võrreldes
1990. aasta tasemega.
2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi (nn
„Fit for 55“ või „Eesmärk 55“ pakett), millega tugevdatakse kaheksat kehtivat õigusakti ja
esitatakse viis uut algatust erinevates poliitikavaldkondades ja majandussektorites: kliima,
energia ja kütused, transport, hooned, maakasutus ja metsandus. Ettepanekute kohaselt
jõustuksid erinevad õigusaktid (või nende muudatused) vahemikul 2023-2026.
2020. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside koguheide ligikaudu 12850 kt CO2 ekvivalenti, mis
on 65% võrra vähem kui 1990. aastal. 2021. aastal valminud kasvuhoonegaaside prognoosi
aastani 2050 kohaselt on Eestis tarvis riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“
kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkideni jõudmiseks rakendada lisameetmeid.
Lisaks kliimamuutuste leevendamisele on vaja pöörata oluliselt suuremat tähelepanu
kliimamuutuste mõjuga kohanemisele. Õigeaegne kliimamuutuse mõjuga arvestamine ja
nendega kohanemine vähendab oluliselt teadmatusest tehtavate lühiajaliste otsuste langetamist,
mis omakorda aitab kokku hoida ressursse ja vältida kahjusid tulevikus.
Kliimapoliitika fookus lähiaastatel on juba planeeritud meetmetele lisaks täiendavate
kliimamõju leevendamise meetmete kaardistamine ja rakendamine eelkõige heitkoguse
ühikutega kauplemise süsteemi välistes sektorites, samuti inventuuri ja aruandluse ning
meetmete kliimamõju hindamise süsteemi parendamine.
Välisõhu kvaliteedi osas on Eestile aastateks 2020 ja 2030 seatud õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise kohustused järgmistele saasteainetele: vääveldioksiid (SO2), mittemetaansed
lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3), eriti peened osakesed (PM2,5) ja
38
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
lämmastikoksiidid (NOx). Nende eesmärkide saavutamiseks on KeM koostanud teatavate
õhusaateainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030.
Eesti täitis Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020-2029 seatud heitkoguste vähendamise
eesmärgid ning on hetkel täitmas ka 2030. a seatud eesmärke enamuste saasteainete puhul,
seega on seni rakendatud vähendamismeetmed olnud tõhusad. Jätkuvalt on suurimaks
väljakutseks ammoniaagi heitkoguse eesmärgi täitmise hoidmine.
Enimlevinud F-gaaside kasutus maailmas tõuseb kiiresti – 10-12% aastas (F-gaaside
heitkogused moodustavad 2,5% ELi kasvuhoonegaaside koguheitest), samas Euroopa Liidus
kehtib F-gaaside kasutuse vähendamise graafik, millega väheneb turule lastud F-gaaside kogus
79% perioodil 2015-2030.
Eestis on kiirgusohutus tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu
rahvusvaheliste nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiaga (kiirgusohutuse riiklik
arengukava 2018-2027). Lähiaastate olulisemad tegevused on Paldiski endiste tuumareatori
sektsioonide dekommissioneerimine, lõppladustuspaiga rajamine, tuumaenergia
kasutuselevõtu analüüs ning tuumaenergeetika programmiga alustamine. Lahendamist vajab
nimetatud tegevusteks vajalike ressursside pikaajaline tagamine.
Ringmajanduspoliitika fookuseks on kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise
edendamine, ressursitõhususe suurendamine ning terviklik keskkonnamõju vähendamine.
Ringmajanduse arendamisel on peamine väljakutse, kuidas tagada ringmajanduse põhimõtete
läbiv kasutus ja arusaam nii ühiskonnas üldiselt kui ka erinevates poliitikavaldkondades.
Tugevuseks ringmajanduse arendamisel on erinevad digilahendused ning positiivne trend
ettevõtluses aina enam ringmajanduse põhimõtteid juurutada. Lähiaastate fookuseks
ringmajanduse arendamisel on ringmajanduse strateegia ja tegevuskava (kinnitatakse
eeldatavalt 2023.a) juurutamine.
Ringmajanduse edendamisel on jäätmekäitluse korraldamine üheks oluliseks osaks. Eesti
jäätmekäitluse tugevustena saab välja tuua, et kõigis KOVides on korraldatud jäätmevedu,
millega on liitunud valdav osa elanikest. Samuti on olemas nõuetekohane jäätmekäitlustaristu,
toimiv pandipakendisüsteem, toimiv ohtlike jäätmete liigiti kogumine ning toimiv
tootjavastutuse süsteem. Valdkonna seniseks kitsaskohaks on suurenenud jäätmeteke ning
madal olmejäätmete liigiti kogumise tase, samuti jäätmete ringlusse võtmise madal määr.
Kitsaskohtade lahendamiseks on vajalik jõuda jäätmehierarhiat tervikuna rakendava
jäätmekäitluseni, arendades üle Eesti välja optimaalne ja toimiv jäätmete liigiti kogumise
taristu ning ringlussevõtu võimekus. Peamiseks väljakutseks on jäätmete liigiti kogumise
tagamine, milleks on vaja leida õiged stiimulid, tõsta teadlikkust ning võimendada koostööd
riigi, KOVi, tarbija ja jäätmekäitleja vahel. 2021. aastal Maailmapanga poolt läbiviidud
analüüsist lähtuvalt on jäätmevaldkonnas lähiaastatel kavas ellu viia struktuursed muudatused.
Hiljemalt 2023. aasta alguses kehtestatakse uus Riigi Jäätmekava kuni aastani 2028, mis on osa
süsteemsest ringmajanduse strateegiast ja tegevuskavast.
Eestis on jätkuvalt üheks suuremaks siseriiklikuks kitsaskohaks madal ressursitõhusus.
Lähiaastatel jätkatakse ressursitõhususe tõstmise toetusmeedet töötlevas tööstuses, et
parandada Eesti majanduse konkurentsivõimet ning vähendada tootmises tekkivaid jäätmeid ja
jääke.
Ringmajandusele üleminekuks on oluline ka keskkonnakorralduslike keskkonnameetmete
(keskkonnamõju hindamine, keskkonnatasud, keskkonnahoidlikud riigihanked, keskkonna-
juhtimissüsteemid jt) arendamine ja rakendamine. Oluline on avalikus sektoris
keskkonnahoidlike riigihangete süsteemne kasutuselevõtmine. Samuti arendatakse edasi ka
teiste vabatahtlike keskkonnameetmete kasutamist, nagu ökomärgised,
39
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
keskkonnajuhtimissüsteemid, vaba tahte lepingud. Käimas on keskkonnakaitselubade
süsteemi reform, eesmärgiga tagada keskkonnakasutuse reguleerimine ühtsetel alustel,
tasakaalustatud keskkonnakasutusest ja keskkonnariskist lähtuv nutikas ning vähese
halduskoormusega avalik teenus. Selleks on käimas projekt "Keskkonnakaitseluba 3.0", samuti
arendatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS.
Eesti vajab arengupotentsiaali realiseerimiseks jätkuvalt erinevaid maapõueressursse ja
toormeid. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid tuleb majandusarengu ja keskkonnahoiu
tasakaalustamiseks uurida, väärindada ning kasutada Eesti ühiskonnale võimalikult suurt
väärtust looval ja jätkusuutlikul moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid,
majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Ehitusmaavara nõudluse suurenemist
lähtuvalt seoses suurte taristuobjektidega on lähiaastate üheks fookuseks teemast mõjutatud
maakondade maavarade teemaplaneeringute läbiviimine. Samuti kaevandatud alade
korrastamise ja taastamise arendamine, sh maapõueseaduse muutmine, mille käigus töötatakse
välja kaevandatud alade korrastamise tagamise ja osalise korrastamise parim süsteem.
Merekeskkonna peamiseks probleemiks on mere halb seisund, mida põhjustavad maismaalt ja
õhust merre jõudvad saasteained ning laevade poolt põhjustatud reostus. Samuti halvendavad
mere seisundit globaalsed kliimamuutused, mille tõttu merevesi soojeneb ja hapestub. Halvast
seisundist tingituna on piiratud mereressursi kasutamisvõimalused majandustegevuses ning
mere elustiku ja liikide säilimine. Kõige olulisemad on tegeleda merre jõudvate saasteainete
koguste vähendamisega, eeskätt fosfori ja lämmastikukoormuse vähendamisega. Enim
kannatab nende tõttu Soome laht. Samuti tuleb leida lahendus merre jõudvate ohtlike ainete
koguste vähendamiseks, sh ravimijääkide vähendamiseks. Uue probleemina vajab kiiret
lahendamist mereprügiga seonduv.
Vaatamata veevaldkonnas tehtud investeeringutele ja rakendatud erinevatele kaitsemeetmetele
ei ole veekogumite seisund viimase 12 aasta jooksul paranenud. Ligi poolte pinnaveekogumite
ning veerandi põhjaveekogumite puhul on vähemalt hea seisundi eesmärk jätkuvalt
saavutamata30. 2022–2027 veemajanduskavades on seatud eesmärgiks saavutada 2027. aasta
lõpuks 65% pinnaveekogumite ja 74% põhjaveekogumite vähemalt hea seisund. Veekogumite
hea seisundi saavutamiseks on esmalt vajalik tõhustada veemajanduskavade rakendamist,
millega kaasneb ka suur ressursivajadus.
Eestis on kõrge ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kvaliteedi tase ja teenusega liitunute
osakaal (ühiskanalisatsiooniga on liitunud 82% elanikkonnast, ühisveevärgiga 88%). Samuti on
elanikkonnale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind taskukohane, keskmiselt
moodustab hind 1,1% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust (OECD soovituse kohaselt
ei tohiks hind olla kõrgem kui 3-5%). Paljud vee-ettevõtted Eestis on regionaalsed vee-
ettevõtted, kes pakuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust korraga mitmele kohalikule
omavalitsusele, tagades seeläbi kvaliteetsema veeteenuse ka väiksematele asulatele. Seoses
välisvahenditest rahastatud toetusmeetmete lõppemisega vee- ja kanalisatsioonitaristu
investeeringuteks on tarbijale taskukohase hinna juures sektori jätkusuutlikkuse tagamine
keeruline, mistõttu on lähiaastate üheks fookuseks Eesti vee-ettevõtete regionaliseerimise
soodustamine, samuti haja-asustusega piirkondade reoveekäitluse investeeringute toetamiseks,
sh elanikkonna vee- ja reoveetaristuga liitumiseks vajalike vahendite leidmine.
Eluslooduse kaitse ja kasutuse eesmärgiks on, et liigid ja elupaigad on soodsas seisundis,
maastikud on mitmekesised ning metsa majandatakse jätkusuutlikult. Vaid hästi toimivad ja
elurikkad ökosüsteemid on võimelised pakkuma ökosüsteemiteenuseid ning aitavad kohaneda
kliimamuutustega. Eesti maismaast on looduskaitseseaduse alusel kaitstavate objektidena
30 Eesti pinnaveekogumitest 53% (2020. a ) ja põhjaveekogumitest 74% (2020.a ) on heas seisundis.
40
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
(kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, üksikobjektid) kaitse all 19,5%31 ja merest koos
majandusvööndiga 18,7%. Oluline osa kaitstavast territooriumist on range kaitse all – 11%
maismaapindalast. Aktiivselt tegeletakse ohustatud liikide ja elupaigatüüpide kaitse ja seirega.
Aladele on kehtestatud kaitserežiim ning kaitsealadele ja püsielupaikadele alaspetsiifilised
kaitse-eeskirjad. Elupaikade ja liikide soodsa seisundi saavutamine on raskendatud vähese
teadlikkuse ja majandushuvide eelistamise tõttu. Elurikkuse kaitset ei nähta
majandusringkondades arenguvõimalusena. Looduskaitse ja säästev maakasutus ei ole teistesse
poliitikavaldkondadesse ja ruumiloomesse piisavalt integreeritud, mille tulemusena jätkub
loodusliku mitmekesisuse vähenemine, seda nii maastiku, liigilise kui geneetilise
mitmekesisuse tasemel. Puuduvad tõhusad meetmed säilitamaks elurikkust väljaspool
kaitstavaid loodusobjekte. Ohuks on kujunemas ka võõrliikide laienev levik, mida põhjustavad
peamiselt globaalsed kaubaveod ja soodustavad kliimamuutused.
Lähiaastate fookuses on loodusväärtuste kaitseks kehtestatud meetmete tõhususe ja
kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine,
looduskaitse ja keskkonnaga seotud andmete haldamiseks Eesti looduse infosüsteemi EELISe
arendamine, elupaikade tegevuskavade, liigitegevuskavade ning alade kaitsekorralduskavade
koostamine ja uuendamine. Kesksel kohal on ka looduskaitsetegevusteks vajalike ressursside
leidmine.
Metsade jätkusuutlik majandamine aitab tagada ka metsade elurikkuse kaitse ja saavutada
valdkonna kliimaeesmärke. Eesti metsamaa pindala on 2,3 mln hektarit, moodustades üle poole
kogu Eesti maismaa pindalast. Looduskaitse alla kuuluva metsamaa osakaal on viimase
kümnendi jooksul suurenenud. Riigimetsamaa 1,19 mln hektarist on nüüdseks range kaitse all
neljandik ning kogu metsamaa pindalast moodustab range kaitse all olev mets 17,6% (SMI
järgi). Metsade kasutus on võimalikult mitmekülgne, aitab leevendada kliimamuutusi ja nende
mõjuga kohaneda ning tagab sotsiaalselt tasakaalustatud elu- ja majanduskeskkonna ning
metsaökosüsteemide soodsa seisundi. Eeldatavalt kinnitatakse 2023. aastal uus metsanduse
arengukava aastani 2030, mis sätestab järgneva kümnendi metsanduse arengusuunad. Metsa
vääriselupaikade kaitseks viiakse läbi üle-eestiline inventuur ning vabatahtliku kaitse eesmärgil
sõlmitakse erametsaomanikega lepinguid. Järgmiste aastate peamiseks fookuseks on töötada
välja regionaalsed või riiklikud mudelid metsa biomassi ja süsinikuvoogude hindamiseks ning
erinevate majandamisvõtete mõju selgitamiseks süsinikubilansile. Samuti on fookuseks puidu
väärindamise suurendamine. Jahiulukite jätkusuutlikule kasutamisele aitavad kaasa ulukiseire
andmete kogumine, andmete analüüsimine, hinnangute andmine ulukite arvukusele ja selle
põhjal küttimisettepanekute tegemine, probleemliikide ohjamiseks tegevuskavade koostamine
ning jahimeeste koolitamine.
Maa on üks olulisemaid riigi ressursse. Riigimaast 96% valitseb Keskkonnaministeerium.
Lõpusirgel oleva maareformi lõpetamiseks on vaja lõpuni viia ligikaudu 9000 menetlust maa
eraomandisse andmiseks, riigi omandisse jätmiseks või munitsipaalomandisse andmiseks. Riigi
maareservi haldamiseks on kasutusse võetud uus riigi kinnisvararegister.
Ruumiandmeteenusega hallatakse avalikkusele olulisi ruumiandmeid, nendega seotud toodete
sh kaartide arendamist ja rakendatakse andmeteadust keerukate ruumiandmete analüüside
läbiviimiseks. Läbi Eesti topograafia andmekogu andmete pideva uuendamise tagatakse
ruumiandmed teistele riiklikutele registritele, nagu maakataster, aadressiandmete infosüsteem,
teeregister jne, kui ka topograafiliste kaartide koostamiseks (näiteks Eesti põhikaart).
Maakatastri pidamisel jätkatakse infotehnoloogiliste võimaluste arendamist, mis loob täiendava
31 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/avalik/el_fil/kaitstav_territ31122021.htm
41
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
võimaluse parandada katastriandmete kvaliteeti. Üle pika aja viiakse 2022. aasta jooksul läbi
maa korraline hindamine.
Ilmainfo on fundamentaalseks aluseks kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise
meetmete rakendamisel, sh äärmuslikeks ilmastikunähtusteks valmisoleku tagamisel. Viimase
juures on eriti oluline varajase hoiatussüsteemi toimivus. Ühelt poolt on usaldusväärsete
prognooside ja hoiatuste aluseks nõuetele vastavad ja kvaliteetsed vaatlusandmed.
Vaatlusandmete kogumiseks on vajalik jätkusuutlik ja toimepidev seirevõrk. Lähiaastate
fookuseks on avalikkusele operatiivse ilmainfo ja ilmaprognooside tagamisega seotud
süsteemide edasine arendamine.
Tagamaks ühiskonnas arusaam keskkonda säästvast tarbimisest, mis toetaks elurikkuse
säilitamist, ökosüsteemi teenuste hoidmist ja aitaks leevendada kliimamuutusi, on pidevalt
vajalik tegeleda keskkonnateadlikkuse edendamisega, kujundades Eesti inimeste hoiakuid ja
käitumisharjumusi keskkonnahoidlikumaks, et inimesed oskaksid hinnata oma tegevuste otsest
või kaudset mõju loodusele. Seejuures on võrdselt oluline nii loodusteaduslik ja
keskkonnaalane kirjaoskus, süsteemne mõtlemine, millele pannakse alus koolis, kui ka
võimalus leida usaldusväärset asjakohast keskkonnateavet, et teha igapäevaelus kestlikke
otsuseid ja valikuid. Oluline on arendada tähendusliku teaduspõhise keskkonnainfo loomise ja
edastamise süsteemi kõrvale ka võimalused selleks, et inimesed saaksid keskkonnateadlikult
käituda. Kuigi suur osa inimestest peab end keskkonnateadlikeks (keskkonnateadlikkuse indeks
oli 2020.a 47%), ei toeta seda väidet inimeste tegelik käitumine.
Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse suunamiseks valmis 2018. aasta sügisel
Keskkonnaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös tegevuskava32, mille
elluviimist hinnatakse ja koostatakse uus tegevuskava aastateks 2023-2026. Eesti
Loodusmuuseumi baasil luuakse üleriigiline keskkonnahariduse kompetentsikeskus, oluline
rõhk on haridusstrateegia väljatöötamisel ja sellest lähtuva haridustegevuse integreerimine
loodava uue ekspositsiooniga. Eestis tegutseb üle 150 keskkonnahariduskeskuse, kes pakuvad
õppeprogramme koolidele ja lasteaedadele.
Keskkonnateadlikkuse üheks aluseks on ka ajakohane, kvaliteetne ja kättesaadav
keskkonnainfo. Keskkonna info üheks saamise üheks vahendiks on keskkonnaseire, kus tuleb
arendada ja kasutusele võtta uued tehnoloogilised lahendused ning tagada keskkonnaseire,
andmeanalüüsi ning keskkonnainfo valdkonna terviklik arendamine. Keskkonnainfo
kättesaadavuse parandamiseks on töösse võetud ja edasiselt sisustamisel keskkonnaportaal.
32 https://envir.ee/kaasamine-keskkonnateadlikkus/keskkonnateadlikkus/keskkonnahariduse-ja-teadlikkuse-
tegevuskava-2019
42
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Tabel 14. Keskkonna tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026
tase
(2021)
Soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osakaal (%)
57
Allikas: Loodusdirektiivi artikkel 17 kohane aruanne: >=57 >=57 >=57 >=57
(2019)
https://bd.eionet.europa.eu/article17/reports2012/habitat/report/
47
Keskkonnateadlikkuse indeks 57
(2020)
Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus (sh LULUCF
12,9
sektor), mln tonni CO2 ekvivalenti (arvestades lineaarset 12,7 12,4 12,0 11,6
(2020)
vähenemist KPP – 70% eesmärgini) Allikas: KHG inventuur
Heas seisundis olevate veekogumite osakaal % 53 54 55 56 57
Jäätmeteke (va põlevkivitööstus) (kg/inimese kohta) Allikas: 4151
3460 3400 3350 3350
Keskkonnaagentuur (2020)
Ressursitootlikkus: SKP ja kodumaise toormekasutuse suhe, 0,63
0,68 0,69 0,70 0,71
eur/kg Allikas: Eurostat (2020)
Keskkonna tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud Keskkonnakaitse ja -
kasutuse programm ja Maaeluministeeriumiga Kalanduse ühisprogramm. Esimese programmi
eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab
Keskkonnaministeerium, Kalanduse ühisprogrammi eest vastutavad Keskkonnaministeerium
ja Maaeluministeerium ühiselt vastavalt oma vastutusvaldkonnale.
Keskkonna tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Eesti
Keskkonnastrateegias aastani 2030 ning valdkonna arengukavades. Hetkel on käimas
tulemusvaldkonna arengukavade Keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030 (KEVAD
2030) ning uue metsanduse arengukava aastani 2030 koostamine. Eeldatavalt kinnitatakse
mõlemad arengukavad 2023. aastal.
2.5.1 Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm
Programmi eesmärk
Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus on tagatud.
Tabel 15. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026
tase
(2021)
Rangelt kaitstavate metsade osakaal, % 17,6 Vähemalt Vähemalt Vähemalt Vähemalt
10 10 10 10
Kaitstavate alade pindala osakaal 19,5 Vähemalt Vähemalt Vähemalt Vähemalt
maismaast, % 19,4 19,4 19,4 19,4
Kasvuhoonegaaside summaarne 5,9 5,9 5,8 5,8 5,7
heitkogus kauplemissüsteemi-välistes (2020)
sektorites, mln tonni CO2 ekvivalenti
Tarbijate osakaal, kes saab ühisveevärgist 99 100 100 100 100
nõuetele vastavat joogivett, % (2020)
Välisõhu saasteainete heitkoguste SO2 52,1 Vähenemise Vähenemise Vähenemise Vähenemise
vähenemine võrreldes aastaga 2005, % tuh t (- muutus: muutus: muutus: muutus:
85%), SO2 32; SO2 32; SO2 32; SO2 32;
NOx 23,8 NOx 18; NOx 18; NOx 18; Nox 18;
tuh t (- LOÜ 10; LOÜ 10; LOÜ 10; LOÜ 10;
43
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026
tase
(2021)
44%), PM2,5 15; PM2,5 15; PM2,5 15; PM2,5 15;
LOÜ 24,4 NH3 1. NH3 1. NH3 1. NH3 1.
tuh t (-
23%),
PM2,5 5,9
tuh t (-
41%),
NH3 9,35
tuh t (-
1%)
(2020)
Ohtlike jäätmete taaskasutuse osakaal 48 %-punkt %-punkt %-punkt %-punkt
ohtlike jäätmete kogumassist, % (v.a (2020) suurem suurem suurem suurem
põlevkivijäätmed) 2022. aasta 2023. aasta 2024. aasta 2025. aasta
väärtusest väärtusest väärtusest väärtusest
Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal 32 40 48 55 56
olmejäätmete kogumassist, % (2020)
Ökoinnovatsiooni indeks (% EL 80 76 78 80 82
keskmisest)
Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks
• Täiendavate kliimamõju vähendavate meetmete kaardistamine, KHG heite vähendamise
potentsiaali analüüs ja rakendamine kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ELi
kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi välistes sektorites.
HKSi projektide elluviimine eelarvega ca 40,7 mln eurot, millest olulisemad on vähese
heitega sõidukite kasutuselevõtt; üleujutusriskide maandamine riskipiirkondades olevates
kohalikes omavalitsustes; kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkide
elluviimisega seotud tegevused (sh rahvusvaheline kliimakoostöö) ja kohalikes
omavalitsustes jäätmete liigiti kogumise arendamine.
• Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014-2021 finantsmehhanismi kliimaprogrammi
„Kliimamuutuse leevendamine ja nendega kohanemine“ elluviimine.
• Uue perioodi struktuurivahenditest toetatakse: kohalike omavalitsuste kliimamuutustega
leevendamise ja kohanemise võimekuse ning kliimateadlikkuse suurendamist,
kombineeritud sadeveesüsteemide sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamist,
meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamist,
mitte heas seisundis veekogude taastamist (aastate 2023-2026 eelarve on ca 25,2 mln eurot),
üleujutusohu ennetamise ja leevendamise tegevuste elluviimist (aastate 2023-2026 eelarve
on 11,4 mln eurot).
• Taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) innovaatiliste rohetehnoloogiate arendamise ja
levitamise edendamine, et aidata kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele,
kliimamuutustega kohanemisele ja loodusvarade tootlikkuse suurendamisele (aastate 2023-
2026 eelarve on 7,4 mln eurot).
• Keskkonnaministeerium koostas LIFE Strateegilise Integreeritud Projekti taotluse
„Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“. Projekti eesmärk on viia ellu
Kliimamuutustega kohanemise arengukava KeM vastutusalas olevaid tegevusi aastani
2031. Projekti kestus on 9 aastat ja maht on 18,8 miljonit eurot, millest riiklik
omafinantseering on 7,5 mln eurot.
• Vabatahtliku süsinikuturu riikliku raamistiku väljatöötamine ettevõtete
kliimaeesmärkidesse panustamise soodustamiseks.
44
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–
2030 rakendamine ja uuendamine õhukvaliteedi parandamiseks. Käivitatakse EL SF
toetusmeetmed „Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning
asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine“ (summas 11,4 mln eurot).
Toetatakse elamute liitumist kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme
uuendamist (summas 13,5 mln eurot).
• Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete
jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise, ning nendeks vajalike uuringute elluviimine.
• Tuumaenergia kasutusele võtmise võimaluste analüüsimine.
• Keskkonnahoidlike riigihangete rakendamine avalikus sektoris (2023-2026).
• Analüüs kestliku rahastuse põhimõtete ja praktika rakendamiseks keskkonnakestlike
investeeringute soodustamiseks Eestis (2023-2026).
• Taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamine, sh KMH/KSH menetluste efektiivsuse
suurendamine (2023-2026).
• Uue keskkonnakasutuse regulatsiooni kontseptsiooni väljatöötamine. Keskkonnaotsuste
infosüsteemi KOTKAS edasiarendamine, kuhu koondatakse kogu
keskkonnakaitselubadega seonduv menetlus taotlemisest ja riigilõivu tasumisest
keskkonnatasu deklareerimise ja aastaaruannete koostamiseni, sh tuulikute taluvustasu
arvestamisega seonduva arendustöö tegemine (2023-2026).
• Jäätmekäitlussüsteemi arendamine vastavalt Maailmapanga analüüsile, sh parem
õigusloome, hinnastamine, KOVde võimekus, liigiti kogumise taristu, käitlusvõimekus,
ohtlikud jäätmed (2023-2026).
• Jätkatakse struktuurivahenditest ning Taaste- ja vastupidavusrahastust ring- ja
ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamise toetamist. Laiem eesmärk on vältida
ja vähendada jäätmeteket ning luua tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse
kogu ressursiahela kestlikkust. Tegevusteks on kavandatud kokku ca 93,3 mln eurot (2023-
2026).
• Riigi kohustusse jäänud kaevandatud maa ja maapõue korrastamise korraldamine
(altkaevandatud alad, karjäärid ja turbatootmisalad) sh kahjude hüvitamise regulatsiooni
koostamine (2023-2026).
• Maavarade maakondlike teemaplaneeringute algatamises ja koostamises osalemine (2023-
2026).
• Mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks merestrateegia rakendamine sh
mereuuringute (sh mikroplasti, saasteainete leviku, laevanduse keskkonnamõju jms)
läbiviimise toetamine. Merekeskkonna kaitse alase keskkonnajärelevalve süsteemi
tõhustamine, järelevalve süsteemi uuendamine ja arendamine. Reostustõrje- ja
mereuuringute võimekuse suurendamine.
• Veekogumite hea seisundi saavutamiseks perioodi 2022-2027 veemajanduskavade
rakendamine ning edukaks rakendamiseks vajalike ressursside tagamine (k.a inimesed).
• LIFE integreeritud veemajanduse projekti rakendamine, mille raames viiakse ellu
Viru alamvesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks vajalikud meetmed kuni
2028. a lõpuni. 10 aastat kestva projekti kogumaksumus on ligi 16,7 miljonit eurot.
• Sademevee kombineeritud lahenduste meetme väljatöötamine ja rakendamise tagamine
lokaalsete üleujutuste leevendamiseks või vältimiseks (2022-2027).
• Pandivere, Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021-2024 rakendamine
pinna- ja põhjaveele põllumajandustootmisest tuleneva keskkonnariski vähendamiseks ja
uue perioodi 2025-2028 kava väljatöötamine 2025. a lõpuks.
45
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• Jääkreostusobjektide ohutustamine, mille tulemusel ei kujuta endised tööstusalad enam ohtu
põhjaveele, pinnaveekogumitele ega inimeste tervisele. Ida-Virumaa joogivee
varustuskindluse uuringuga tuvastatakse piirkonna veeressursside piisavus ning selgitatakse
vajalike investeeringute maht alternatiivsete veeressursside kasutuselevõtuks, et tagada
joogivesi piirkonna elanikele ja veeressursside piisavus ka olemasolevatele ning
perspektiivsetele tööstustele. Tegevusteks on kavandatud ÕÜFist kokku 3,9 mln eurot
(2023-2026).
• Elupaikade taastamise toetamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku
suurendamiseks ning linnade rohestamiskavade koostamine ja elluviimine (summas 11,4
mln eurot).
• Kurtna järve veerežiimi taastamistööde läbiviimine, mida rahastatakse ÕÜFist (perioodi
2023-2026 eelarve on 2 mln eurot).
• Eesti-Šveitsi koostööprogrammist toetatakse bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, mille
raames töötatakse välja uuenduslikud seiretehnoloogiad ja lahendused ning rakendatakse
kaitsemeetmete tulemuslikkuse süstemaatiline hindamine (aastate 2023-2026 eelarve on
7,25 mln eurot).
• Elupaikade (mh sood, metsad, pärandniidud, vooluveekogud) ja liikide kaitse, taastamine ja
tegevused nende soodsa seisundi saavutamiseks, et ühegi EL kaitsealuse elupaiga ja liigi
kaitsesuundumus ja seisund ei halveneks ning ebasoodsas seisundis olevatest elupaikadest
ja liikidest 30% saavutaks aastaks 2030 soodsa seisundi või näitaks selget positiivset
suundumust paranemise poole. Mh on vajalik defineerida loodus- ja põlismetsad, need
kaardistada, võtta range kaitse alla ja seirata. Koostatakse ja rakendatakse looduse
taastamise kava vastavalt EL määrusele (2023-2026).
• Looduskaitse tulemuslikuks korraldamiseks vajalikus mahus järjepideva, usaldusväärse ja
süsteemse ülevaate tagamine siinsest liikide ja ökosüsteemide/koosluste seisundist.
Kaasaegse Eesti looduse infosüsteemi EELISe arendamine looduskaitse ja keskkonnaga
seotud andmete paremaks haldamiseks, kasutamiseks ja avalikustamiseks (2024-2026).
• Looduskaitsepiirangute kompenseerimine vajalikus mahus, sh toetuse maksmise jätkamine,
sh väljaspool Natura 2000 alasid kaitstavate metsade omanikele (2023-2026).
• Kaitstavate liikide, sh hanede poolt tekitatud kahju ennetamise ja kompenseerimise
süsteemi tõhustamine 2023-2026.
• LIFE-IP projekti “Metsa- ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine Natura 2000
elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks” elluviimine aastatel 2020–2029.
Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning
parandada seal elavate liikide seisundit kogumaksumusega 19,4 mln kümne aasta jooksul,
millest välisabi 60% ehk 11,6 mln.
• Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamine ja rakendamine (2023-2026).
• Väärielupaikade inventeerimine ja kaitse lepingute sõlmimine (2023-2026).
• Uuritakse metsamajanduslike tegevuste mõju süsiniku sidumisele (2023-2026).
• Puidust referentshoone (loodusmuuseumi ja keskkonnamaja) rajamine eesmärgiga luua
suurte puitehitiste ehitamise kogemus ja suurendada sellega Eesti puidusektori
ekspordipotentsiaali ning edendada kohaliku tooraine väärindamist.
• Avalikkusele ajakohaste maakatastriandmete tagamine, sh e-katastri arendamine.
• Kvaliteetsete ja rohkemate ruumiandmete kättesaadavaks tegemine INSPIRE
nõuetekohaste teenuste kaudu.
• 3D ruumiandmete avalikku kasutuse suurendamine.
• ESTHub’i vahendatud satelliitide andmete kasutuse suurendamine.
46
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• Avalikkusele operatiivse ilmainfo ja ilmaprognooside tagamise arendamine.
Meteoroloogiateave on avaandmete direktiivi alusel väärtuslike andmestike kategoorias,
mis peab olema avalikkusele vabalt kättesaadav.
• Keskkonnahariduse- ja teadlikkuse tegevuskava 2023-2026 vastuvõtmine ja elluviimine
koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga sh riikliku keskkonnahariduse arendamise
programmi kavandamine ja elluviimine (2023-2026).
• Eesti Loodusmuuseumi uue ekspositsiooni loomine ning üleriigilise keskkonnahariduse
kompetentsikeskuse arendamine (2023-2025). Põhjamaade kaasaegseima
Loodusmuuseumi valmimine (sh uus püsiekspositsioon ning loodusteaduslike kogude
kolimine).
• Teaduspõhise, ajakohase ja tähendusliku keskkonnainfo kättesaadavuse tagamine
erinevatele sihtgruppidele sh „Keskkonnaportaali“ arendamine (2023-2026).
• Toimiva seirevõrgu tagamine, et omada infot keskkonnaseisundist ja surveteguritest, mille
põhjal on võimalik kujundada tõhusat faktipõhist keskkonnapoliitikat.
• Keskkonnaministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmine.
2.6 Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti
ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke
lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele.
Tulemusvaldkonna rahastamiskava
Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2.
Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs
Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimasel viiel aastal suurenenud.
2021. aasta riigieelarves33 oli teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks esimest korda
planeeritud 1% SKP-st34. 2020. aastal oli teadus- ja arendustegevuse rahastamine Euroopa
Liidus keskmiselt avalikus sektoris 0,70% SKPst ja erasektoris 1,54% SKPst, Eestis avalikus
sektoris 0,78% SKPst ja erasektoris 1,01% SKP-st35. Viimastel aastatel on erasektori TA
kulutused jõudsalt kasvanud, kuid jäävad siiski märgatavalt maha EL keskmisest tasemest.
Seetõttu seavad arengukava ja selle meetmed just teadusasutuste ja ettevõtete koostöö
toetamise senisest selgemalt esiplaanile.
Ettevõtete innovatsioonisuutlikkus on viimastel aastatel tõusnud. Tootlikkus hõivatu kohta
on pidevalt tõusutrendis ja läheneb EL keskmisele36. 2035. a sihttase 110% on siiski veel
kaugel. Edusammuna võib esile tuua Eesti koha 2021. aasta suvel avaldatud Euroopa Komisjoni
innovatsiooni tulemustabelis (Innovation Scoreboard)37, mille järgi Eesti kuulub Euroopa
kümne parema innovaatori hulka.
33 Rahandusministeerium. Riigieelarve.
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigieelarve-ja-majandus/riigieelarve-ja-
majandusulevaated
34 Meie avaliku sektori kulud on samas Euroopa Liidu keskmisest suuremad. Avaliku sektori TA investeeringute
poolest oleme tõusnud Euroopa Liidu riikide hulgas kaheksandaks.
35 Eurostat. https://ec.europa.eu/eurostat/data/database
36 2021. aastal oli näitaja 84,8% EL27 keskmisega võrreldes
37 European Commission. European Innovation Scoreboard 2021.
https://ec.europa.eu/growth/industry/policy/innovation/scoreboards_en
47
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Eesti teadus on kõrgetasemeline. Eesti teadlaste tipptasemel publikatsioonide osakaal on
ootuspäraselt kasvanud38 ning meie teadlaste edukust Euroopa Liidu teadusuuringute ja
innovatsiooni raamprogrammis näitab nii välisvahendite suur maht kui ka võrdlus teiste
Euroopa Liidu riikidega: Eesti paistab eriti positiivselt silma saadud toetuste suhtega SKP-sse,
mis moodustas 2021. aastal 338% Euroopa Liidu keskmisest. Teaduse kõrge taseme ja kestliku
kvaliteedi kindlustamine vajab aga sihipärast ja järjekindlat riigipoolset tuge, sh teadusasutuste
kõrge kvaliteediga tegevuste järjepidevat toetamist, uurimisprojektide rahastamist, heal tasemel
teadustaristu kindlustamist ning tuge nii rahvusvahelises kui riigisiseses teaduskoostöös.
Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine on vältimatu eeldus, et jõuda teadussaavutuste
ühiskondlike ja majanduslike rakendusteni ja aidata kaasa ühiskonna väljakutsete
lahendamisele.
Ühiskonna teadusmahukuse kasvuks ning loodavate teadmiste ja tehnoloogiate siirdeks
ja rakendamiseks on vaja nii teadus- ja arendustegevusega tegelevaid inimesi kui koostööd
era- ja avaliku sektori vahel. Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku
kohta on kolme viimase aasta keskmisena ligi 80% EL keskmisest. Koostööpublikatsioonide
osas on selgelt arenguruumi. Eesti vajab senisest mitu korda rohkem teadlasi ja insenere, eriti
väljaspool akadeemilist sektorit. Teadlaste täistöökohtade osakaal kõigist hõivatutest 2020. a
seisuga on Eestis 0,82%. See jääb EL keskmisele (0,98%) selgelt alla, eriti erasektoris. Sama
näitab teadlaste arv 1000 töötaja kohta OECD riikide võrdluses, kus jääme kaugelt maha
juhtivatest innovatsiooniriikidest39. Samal ajal on doktoriõppe atraktiivsus madal ja sihiks
seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud40. Teadusmahukuse
kasvatamiseks tuleb kasvatada teadlaste ja inseneride hulka ennekõike erasektoris.
Tulenevalt Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist on alates 2022. aastast Eesti
majanduse suurim väljakutse kõrgenenud energiahinnad ja toormete varustuskindlus
ning majandusmudeli ümberkujundamine. Lisaks tuleb tagada kehtestatud
sanktsioonide rakendamine ja koordineerida majandusmeetmete rakendamist.
Ettevõtluskeskkonna suuna ülesanne on tagada ettevõtlust soosiv keskkond kõigis Eesti
piirkondades. Sihiks on kujundada tingimused, mis looksid soodsa pinnase uute äriideede
kasvuks ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks kogu Eestis, sh toimiva kvaliteeditaristu
abil. Ettevõtluse suund toetab teadusmahuka ettevõtluse kasvu ja sellise ettevõtluskeskkonna
kujundamist, mis soodustab lisandväärtuse suurenemist. Selleks tuleb piisavas mahus kasutada
nii riigieelarvelisi kui struktuuritoetuste vahendeid.
Eesti ettevõtluskeskkond on üldjoontes ettevõtjasõbralik, kuid viimastel aastatel on Eesti
konkurentsivõime positsioon languses. Maailmapanga ärikeskkonna (Doing Business) raporti
(190 riigi võrdlus) kohaselt paigutus Eesti 2016. aastal 12. kohale, seevastu 2020. aastaks oleme
langenud 18. kohale. Sarnast trendi näeme ka IMD konkurentsivõime raportis, kus oleme
langenud aastaga (2018 – 2019) neli kohta.
Eesti ettevõtluskeskkonnas on mitu olulist strateegilist nõrkust, mis suures plaanis pärsivad
tootlikkust ning rahvusliku rikkuse kasvamist. Enamikel ettevõtjatel puudub ambitsioon nii
tootearenduses kui ka pürgimises välisturgudele. Samuti on oluline tõsta ettevõtete
juhtimiskvaliteeti ja efektiivsust. Kitsaskoht on ka vähene ettevõtjate omavaheline koostöö
38 Teadustöö kvaliteedi näitajana jälgitakse Euroopa innovatsiooni tulemustabelis (European Innovation
Scoreboard) riigi teadlaste publikatsioonide osakaalu 10% enim tsiteeritud teadusartiklite hulgas. Eesti teadlaste
tipptasemel publikatsioonide osakaal oli 2021. a Euroopa innovatsiooni tulemustabeli andmetel 9%.
39 Teadlaste täistöökohtade osakaal kõigist hõivatutest 2020. a seisuga on Eestis 0,82%. See jääb EL keskmisele
(0,98%) selgelt alla, eriti erasektoris.
40 2021. a EHISe andmete põhjal oli kaitstud doktorikraadide arv 222.
48
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
eksporditurgudel, kus see on Eesti mahtude väiksuse tõttu ekspordi õnnestumiseks sageli
hädavajalik. Ka ettevõtjate koostöö tihedus ja sisukus teadusasutustega on vähene.
Oluline murekoht on inimressurss, täpsemalt töötajate teadmised ja oskused ning
kvalifitseeritud ning ettevõtjate vajadustele vastava tööjõu tagamine. Vajalike oskustega tööjõu
tagamise võtmeküsimus on, mil moel vastab hariduse sisu tööjõuturu vajadusele. Piisava tööjõu
tagamisel aga mängib olulist rolli samuti riigi tööjõuregulatsioon, aga ka rändepoliitika.
Haridus ja piisaval hulgal kvalifitseeritud tippspetsialistide, sh rahvusvaheliste, kaasamise
võimalused on võtmeküsimused hõive parandamiseks ning lisandväärtuse ja tootlikkuse
kasvatamiseks.
Eesti on välisinvesteeringute kaasamisel olnud rahvusvahelises võrdluses tulemuslik, kuid
edasine potentsiaal eeldab nii tõhusamaid sektoriaalseid väärtuspakkumisi, EISi
välisinvesteeringute keskuse teenuste edasiarendamist kui ettevõtluskeskkonna
edasiarendamist. Riigi ja Euroopa Liidu (edaspidi EL) poolt seatud nõuete täitmist tuleb näiteks
tehnoloogia arengut ära kasutades ettevõtetele vähem koormavaks muuta ning automatiseerida
tõhususe eesmärgil ettevõtete majandustegevust ja aruandlust, sh liikuda reaalajamajanduse
suunas.
Turismisektor on Eesti majandusele olulise mõjuga, olles otseses seoses transpordi,
kaubanduse, teeninduse, loomemajanduse, hariduse, kultuuri, maaelu ja regionaalarenguga.
Turismiteenuste eksport 2019.a oli üle 2 miljardi euro, mis moodustas 28,7% Eesti teenuste
ekspordist ja 10% Eesti kogueksportist. COVID-19 kriisi aastad on sektorit oluliselt räsinud,
aastatel 2020-2021 langes turismiteenuste ekspordi osakaal märkimisväärselt, kuid 2022. aasta
I kvartalis oli see 11,7% (236,8 miljonit eurot), mis trendina näitab tasakaalukat järele jõudmist
2019. aastale. Turismiteenuste ekspordi moodustavad välisriikide elanike kulutused Eestis ja
maksed Eesti reisitranspordifirmadele. Turismistrateegia 2022-2025 eesmärgiks on suurendada
turismiteenuste eksporti ja saavutada aastaks 2025 ekspordi kasv 2,3 mld eurole, milleks tuleb
tagada turismisektori jätkusuutlikkus ning pingutada, et Eesti oleks eristuv, ligipääsetav,
rahvusvaheliselt tuntud ja konkurentsivõimeline turismisihtkoht.
Ehitussektoris keskendutakse ehitustegevuse ja ehitatud keskkonna arenguks vajalike eelduste
loomisele, hoonefondi ja rajatiste kvaliteedi ning ehitiste keskkonnasäästlikkust suurendavate
meetmete kättesaadavuse tagamisele. Kavandatud tegevused on vajalikud selleks, et luua ja
säilitada kasutajasõbralik, turvaline ja keskkonnasäästlik elukeskkond, tagada otstarbekas,
mõistlik ja säästlik maakasutus ning luua eeldused tõhusaks ja ohutuks ehitustegevuseks, mis
ühtlasi ja tervikuna toetab Eesti majanduskasvu. Sealhulgas panustatakse ehitusvaldkonnaga
seotud ettevõtjate tootlikkuse tõusu läbi teadus- ja arendustegevuse ning laiema innovatsiooni.
Ehitus- ja kinnisvaravaldkond moodustab riigi SKP-st kokku 16,5 ja tööhõivest 12,7 protsenti.
Lähiaastatel ootab valdkonda vajadus suurendada nn roheinvesteeringute realiseerimise
osakaalu, sealhulgas uute energiatõhusate hoonete ehitus, hoonete renoveerimine,
keskkonnasäästlikud transpordivõrgud, taastuvenergiarajatised ning kõik sellega kaasnev.
Seega on ehitusvaldkonna roll rohepöörde elluviimisel võtmetähtsusega, mis nähtub ka
kasvavates välistoetuste mahtudes. Ehitusvaldkonna riikliku digitaristu ehk e-ehituse platvormi
arengud võimaldavad neid investeeringuid teha tõhusamalt ja parema kvaliteediga. Ühtlasi
toimub lähiaastatel valdkonna arenguid soosiva õigusraamistiku, sealhulgas ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse, järelhindamine ja sellepõhine muutmine.
49
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Tabel 16. Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026
tase
(2021)
Riigieelarves kavandatud TA rahastamine
osakaaluna SKP-st (%) 1 ≥1 ≥1 ≥1 ≥1
Allikas: Statistikaamet
Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%) 0,98
1,1 1,3 1,5 1,7
Allikas: Statistikaamet (2020)
Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest
(%) 85 88 90 92 94
Allikas: Eurostat
Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis
Tugev Tugev Tugev Tugev Tugev
(koht tulemusrühmas)
innovaator innovaator innovaator innovaator innovaator
Allikas: Euroopa Komisjon
Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud neli programmi:
1. Teadussüsteemi programm – peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium.
2. Teadmussiirde programm – vastutajad Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium.
3. Ettevõtluskeskkonna programm – peavastutaja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
4. Ehituse programm – peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on
kokku lepitud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava
2021-2035 (TAIE). Lisaks on tulemusvaldkonna programmide sisendiks ehitusvaldkonna
strateegiad „Ehituse pikk vaade 2035“ ja „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“
ning turismivaldkonna strateegia “Turismistrateegia 2022-2025".
2.6.1 Teadussüsteemi programm
Programmi eesmärk
Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine.
Tabel 17. Teadussüsteemi programmi mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2021)
10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli
hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal (%)
9 9,6 10,2 10,8 10,9
Allikas: Euroopa innovatsiooni tulemustabel
(European Innovation Scoreboard)
Positiivselt evalveeritud TA-asutuste
lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht
35 280
akadeemilise töötaja kohta (maht eurodes) 29 800 31 400 32 900 34 000
(2020)
Allikas: HTM baasfinantseerimise alusandmed,
Statistikaamet
*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas.
50
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks
• Tagatakse teadus- ja arendustegevuse rahastamine vähemalt 1% SKP-st mahus, hoides
uurimistoetuste ja baasfinantseerimise suhet 50:50. Piisav baasfinantseerimise maht on
eelduseks TA-asutuste jätkusuutlikuks toimimiseks, paindliku ja akadeemilise töö
mitmekesisust arvestava, mitmekülgset arengut ja suuremat stabiilsust pakkuva
akadeemilise karjäärimudeli kujundamiseks ja elluviimiseks, asutuse teadustööks vajaliku
taristu tagamiseks ning tihedamaks koostööks ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Kiirenenud
palga- ja hindade kasv toob kaasa täiendava koormuse ka teadusasutuste püsikulude vaatest
ning vähendab teadussüsteemi konkurentsivõimet, mistõttu on hädavajalik kasvatada
teadussüsteemi põhiinstrumentide mahtu. Teaduspõhise kvaliteetse kõrgharidusõppe
arendamiseks otsitakse võimalusi kasvatada rakenduskõrgkoolide teadus- ja
arendustegevuse võimekust.;
• Noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks jätkatakse doktoriõppe atraktiivsuse kasvatamise
toetamist ja doktoriõppe reformi elluviimist (doktorantide liikumist nooremteaduri
positsioonile). Doktorikraadiga inimeste arvu kasv, eriti väljaspool ülikoole, on vältimatu
eeltingimus Eesti majanduskasvu hoogustamiseks ning kõrgema lisandväärtuse suunas
liikumiseks. Doktoriõppe reformi tulemusena määratletakse doktorandi selgem positsioon
teadlaskarjääris, sh võimaldatakse ülikoolides või TA-asutustes doktorantidele
nooremteaduri lepinguline ametikoht. Tõukefondide toel alustatakse koostöödoktorantuuri
(teadmussiirde doktorantuuri) toetamist, mille käigus doktorant-nooremteadurid töötavad
asutustes või ettevõtetes tööandjatele huvipakkuvate teemadega. Muudatuste tulemustena
kasvab doktoriõppe tulemuslikkus, õpe on paremini seotud ühiskonna vajadustega ning
doktorikraadiga töötajate karjääriväljavaated mitteakadeemilistel ametikohtadel laienevad.
• Jätkatakse eesti keele ja kultuuri alaste ning haridusuuringute toetamist, et tagada eesti
hariduse, keele ja kultuuriruumi kestlikkus. Need uuringud on olulised Eesti riigi,
ühiskonna, rahvuse ja keele püsimajäämiseks ja arenguks, sh Eesti kultuuriruumi ja
ühiskonna toimimismudelite uurimiseks, ühiskonna arenguvajaduste lahendamiseks ning
globaalsete arengusuundumustega kohanemise toetamiseks. Masinõppe ja tehisintellekti
kiire arengu kontekstis on oluline toetada eesti keeletehnoloogiliste lahenduste
väljatöötamist ja nende kasutusele võtmist. Jätkatakse haridusuuringute programmi
rakendamist, et tagada Eest hariduse edutegurite süsteemne uurimine ja selle põhjal
tõenduspõhine poliitikakujundamine;
• Tipptasemel uurimisrühmade interdistsiplinaarse koostöö toetamiseks jätkatakse teaduse
tippkeskuste tegevuse toetamist. Teaduse tippkeskustel on Eesti teaduses oluline roll, kuna
need koondavad mitme teadusasutuse uurimisrühmi, soodustavad koostööd nii Eestis kui ka
rahvusvaheliselt, toetavad noorte teadlaste järelkasvu ning aitavad teadustulemusi
populariseerida. 2023. a alustatakse tippkeskuste toetamise üleviimisega tõukefondide
vahenditelt riiklikule toetusskeemile, tuginedes 2022. a teostatud tippkeskuste meetme
hindamise tulemustele;
• Jätkatakse riikliku tähtsusega teadustaristu arendamist ja taristu teenuste kättesaadavuse
tagamist nii ettevõtetele kui avaliku sektori asutustele, sh rakenduskõrgkoolidele. 2023. a
alustatakse teadustaristu toetamise üleminekut tõukefondide rahastuselt riiklikele
vahenditele, arvestades 2022. a ette valmistatud taristu toetamise põhimõtteid. 2023. a
alustatakse riikliku teadustaristu teekaardi uuendamise protsessiga;
• Jätkatakse teaduse rahvusvahelistumise tegevuste toetamist. Rahvusvahelises
teaduskoostöös osalemise mõju suurendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks toetatakse
teadlaste suurema initsiatiivi võtmist rahvusvahelistes koostööprojektides ja laiendatakse
raamprogrammis osalejate ringi. Eesti osaleb aktiivselt EL partnerlustes, missioonides ja
rahvusvahelistes teadustaristutes ning teaduskoostöö organisatsioonides;
51
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• Koostöös Eesti Teadusagentuuri, teadusasutuste ja teadlasorganisatsioonidega jätkatakse
teaduseetika korralduse ja järelevalve süsteemi ülesehitamist ning viiakse seda ellu;
• Jätkuvalt peetakse oluliseks teadusliku maailmavaate kujundamist hariduse kõigil tasemetel
ja vormides. Ühiskonda mõjutavate otsuste langetamisel tuginetakse teaduslikult
põhjendatud faktidele ning teaduskommunikatsiooni peetakse teadustöö lahutamatuks
osaks. Senisest rohkem tähelepanu pööratakse Eesti teadustulemuste jõudmisele laiema
avalikkuseni.
2.6.2 Teadmussiirde programm
Programmi eesmärk
Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.
Tabel 18. Teadmussiirde programmi mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026
tase
(2020)
HTM Teadlaste ja inseneride arv
MKM ettevõtlussektoris ja
kasumitaotluseta erasektoris, arv 1,65 1,9 2,1 2,3 2,5
1000 elaniku kohta
Allikas: Statistikaamet
HTM Ettevõtete investeeringud
MKM mittemateriaalsesse põhivarasse 7,8
3,2 (1,1 3,5 (1,3 3,7 (1,7
osakaaluna SKP-st (%, mln/mld (2,4 mld) 3,0 (1 mld)
mld) mld) mld)
eurodes) (2021)
Allikas: Statistikaamet
*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas.
Olulised tegevused Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas 2023 - 2026
eesmärkide täitmiseks
• Temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide kaudu toetatakse majanduse ja ühiskonna
vajadustest lähtuvaid alus- ja rakendusuuringuid, uute uurimissuundade väljaarendamist ja
vajaliku kompetentsi loomist TA-asutustes, tippspetsialistide järelkasvu, siseriiklikku ja
rahvusvahelist koostööd, uurimistulemuste levitamist ning muid TAIE fookusvaldkondade
arendamiseks vajalikke tegevusi. Jätkuvad programmid IT ja ressursside väärindamise
valdkonnas ning alustatakse uute programmidega teistes TAIE fookusvaldkondades.
Ettevõtlik avastusprotsess ja ühisloome (teadlased, ettevõtjad, avalik sektor jt) on nende
programmide tugev alus;
• Teadmussiirde võimekuse suurendamiseks teadusasutustes ja kõrgkoolides alustatakse
2023. a rahastusskeemiga, mis toetab asutusi teadmussiirde teenuste arendamisel,
sellealaste teadmiste ja oskuste täiendamisel, spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku
turupõhise kommertsialiseerimise arendamisel ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste
ja võimekuse parandamisel. Toetatakse kvaliteetsete teadushalduse teenuste arendamist, sh
soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja
pakkumisel ning koostööd ettevõtetega;
• Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste
arendamise ja kättesaadavaks tegemiseks pakutakse teadusasutustele võimalusi arendada
olemasoleva taristu ja tippkeskuste baasilt kaht tegevussuunda: tippkeskuste koostööd era-
ja avaliku sektoriga, sh tippkeskuste teadustulemuste kättesaadavaks tegemist ja
52
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
kasutatavust Eesti ühiskonna ja majanduse nõudlusest lähtuvate vajaduste rahuldamiseks,
ning turunõudlusele vastavate teadus- ja arendusteenuste arendamise tuge era- ja avaliku
sektori jaoks. Eesmärk on suurendada tippkeskuste majanduslikku ja ühiskondlikku mõju,
lõimides tipptasemel teadusuuringuid ettevõtlussektori ja ühiskonna vajadustega, ning
parandada teadustaristu kättesaadavust teadus- ja arendustegevuseks väljaspool
akadeemilist sektorit;
• Jätkatakse rohepöörde tegevuste elluviimiseks vajalike teadus- ja arendustegevuste
pakkumise arendamist. Selleks analüüsitakse võimalusi koondada ülikoolide ja
teadusasutuste rohetehnoloogia alaseid kompetentse, hinnatakse nende kooskõla
rohetehnoloogia turunõudlusega ja pakutakse selle põhjal välja asjakohased riigipoolsed
sekkumismeetmed.;
• Jätkatakse teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist soodustavate
meetmete rakendamist (nn sektoritevaheline liikuvus), mille tulemusena liigub senisest
enam teadlasi ettevõtlusesse ning paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada
ja kohandada. Samuti kasvab teadusasutustes ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis
aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Laiendatakse
sektoritevahelist liikuvust toetavaid tegevusi ning toetatakse ettevõtluskogemusega
inimeste kaasamist õppe- ja teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes, et rikastada
õppe sisu ning suurendada teadustöö potentsiaalset rakendatavust ning kasvatada ettevõtjate
teadlikkust teadus- ja arendustöö protsessidest;
• Viiakse ellu teadmussiirde doktorantuuri toetusskeemi, mille puhul doktoritöö valmib
koostöös ülikoolivälise tööandjaga tema huvidest lähtuvalt. Teadmussiirdedoktorantuuri
peamine eesmärk on valmistada ette tippspetsialiste ja teadus- ning arendustöötajaid
väljaspoole akadeemilist maailma ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt
asutuste tihedamat ja pikemaajalist koostööd;
• Jätkatakse riigi rolli ja pädevuse suurendamist innovatsiooni eestvedaja ja turuloojana,
teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutuselevõtul ühiskondlike probleemide
lahendamisel ning uudsete lahenduste hankimisel. Toetatakse riigiasutuste TAI-alase
võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks
avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning selleks oleks kujundatud soodne
poliitikakeskkond. Teadus- ja arendusnõunike võrgustik aitab TA-tegevusi paremini
kavandada, sh seada selgemaid fookusi, kavandada mõjusamaid sekkumisi ja osaleda
aktiivsemalt rahvusvaheliste teadusvõrgustike töös. Omavaheline info- ja kogemuste
vahetus aitab kaasa TA-tegevuste tõhusamale ja mõjusamale kavandamisele ja
elluviimisele, tõstab poliitikakujundamise kvaliteeti ning toetab erasektorile olulise TA-
tegevuse elluviimist;
• Alustakse Ida-Virumaa õiglase ülemineku tegevuste raames Ida-Virumaa ettevõtlusele
vajalike teadusvõimekuste ja teadus- ja arendusteenuste arendamist Ida-Virumaal
tegutsevate teadus- ja arendusasutuste ja ülikoolide teadmusvõrgustiku konsortsiumi kaudu.
Suurendatakse Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja arendustöötajate hulka ja kompetentsi,
arendatakse välja Ida-Virumaa ettevõtlusele vajalikke uurimissuundi ning tõstetakse Ida-
Virumaa teadus- ja arendustaristu mahtu ja kvaliteeti.
Olulised tegevused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas 2023 -
2026 eesmärkide täitmiseks
• Viiakse ellu ettevõtete sisemist arendus- ja innovatsioonivõimekust tõstvaid erinevaid
sekkumismeetmeid. Jätkatakse innovatsiooni- ja arendusosakute toetusmeetmega, et
võimaldada ettevõtetel koostöös innovatsiooniteenuse pakkujatega läbi viia esmaseid
koostööprojekte. Jätkatakse ettevõtjate arenguprogrammiga, mis pakub teenuseid lähtuvalt
53
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
iga ettevõtte spetsiifilistest arengutakistustest. Jätkatakse ka tootearenduse toetusmeetmega.
Kõik eelpool nimetatud meetmed on rahastatavad struktuurivahenditest ning uue perioodi
meetmed töötatakse välja 2022. a jooksul ning rakendatakse alates 2023. a.;
• Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korralduseks on jõustatud vastav programm
(RUP), mis toimib virtuaalse uurimis- ja arenduskeskusena. Toimunud on kaks RUP-i
rahastusvooru ning programmi meeskonda on värvatud valdkondlikud eksperdid. RUP-i
ülesanne on tehnoloogilise ja ärinõustamise ning projektide rahastamise kaudu suurendada
Eesti ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahtu. RUP on MKM-i
keskne ettevõtete arendustegevuse toetusmeede, millega jätkatakse, lisaks arendatakse RUP
programmis välja ettevõtetele vajalikke muid teenuseid, et toimida ettevõtte vaatest
tervikliku uurimis- ja arenduskeskusena;
• Suunatakse täiendavad vahendid autonoomsete liikumisvahendite ja nende rakendamiseks
kaasnevate süsteemide arendamiseks ja testimiseks vajaliku arenduskeskuse loomiseks, sh
droonid ja muud mehitamata sõidukid;
• Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate
vahendite raames toetatakse integreeritud Euroopa Liidu üleste vesiniku väärtusahela
teadus- ja arendustegevuse projektide elluviimiseks. Ettevõtete arendusvõimekuse ja -
valmiduse tõstmine eeldab terviklikult innovatsioonile keskenduvat tugistruktuuri, mistõttu
jätkatakse innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse kasvatamisele suunatud teenuste
väljatöötamist;
• Ettevõtete arendustegevust võimendatakse läbi EL-üleste võrgustike, partnerluste ja
rahvusvaheliste organisatsioonide. Jätkatakse ja tugevdatakse Eesti ettevõtete osalust
Euroopa Kosmoseagentuuri pakutavates tegevustes, mh viies küberturbe missioonide kaudu
läbi küberturvalisuse harjutusi kosmosesektorile. Jätkatakse CERN-i assotsieerunud
liikmena eesmärgiga saada esimesel võimalusel (2023. a) täisliikmeks, et võimaldada Eesti
ettevõtetel ja teadusasutustel laiemalt ligipääsu CERN-i tegevustele. Alates 2022. aastast
osaleb Eesti rahvusvahelise kontinentaalse teadusliku puurimisprogrammi ICDP liige, mille
kaudu saadav kompetents võimaldab rakendada teadlaste ja ettevõtete võimalusi näiteks
energiatootmises ja rohepöördes laiemalt. Lisaks parandatakse ettevõtete ligipääsu Euroopa
Horisondi ja Eurostarsi tegevustele;
• Jätkatakse avaliku sektori kui uuenduste eestvedaja rolli võimestamist innovaatiliste
lahenduste tellija ning turuloojana. Accelerate Estonia kaudu kutsutakse startupiliku
lähenemisega ellu lahendusi, mida on võimalik disainida Eesti uuteks konkurentsieelisteks.
Innovatsiooni toetavate riigihangete kaudu suurendatakse riigi võimekust ja valmisolekut
olla uudsete lahenduste referentskliendiks;
• Käivitatakse teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond eesmärgiga parandada
kõrgtehnoloogiliste pikema aredustsükliga ettevõtete rahastusvõimalusi. Jätkatakse
iduettevõtete ökosüsteemi arendamist Startup Estonia kaudu, sh teadus- ja
tehnoloogiapõhiste kiirendite ellukutsumist. 2022. a. alustas tervistehnoloogiate kiirendi,
millele järgneb rohetehnoloogia kiirendi;
• Toetatakse ettevõtetes digipöörde tegemise võimekuse kasvatamist. Digitaliseerimise
teekaardi tegemisega aidatakse ettevõtetel tuvastada oma protsessides valupunktid, mida on
võimalik lahendada digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu. Lisaks toetatakse
ettevõtete digitaliseerimise strateegia väljatöötamist ning sellest lähtuvalt ligipääsu
investeeringutele, et seatud sihte saavutada;
• Riik käivitab Smartcapi kaudu rohefondi, mille eesmärk on koos erakapitaliga rahastada
rohetehnoloogiate arendamisele ja ökosüsteemi potentsiaali realiseerimisele suunatud
omakapitaliinvesteeringuid (aastatel 2022–2026 kokku 100 mln euro ulatuses, millele
lisandub erakapitali panus). Fondi loomine on oluline, toetamaks sageli süvatehnoloogia
54
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
elementidega ettevõtete pikaajalist arendustegevust, mis aitab muu hulgas muuta
rohepööret siinse majanduse jaoks konkurentsivõimaluseks;
• Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1
miljardi euro suuruses innovatsioonifondis ning selle investeeringutele eelnevas
innovatsioonikiirendis. Fond ja kiirendi luuakse vastukaaluks Euroopas esinevale
probleemile, kus süvatehnoloogiamahukad ja kahese kasutusega tehnoloogiad on
alarahastatud. Seetõttu on NATO asunud looma võimalusi, mis aitaksid tekitada ja
rahastada uusi kahese kasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid ning
suurendaks koostööd Läänes, vähendaks protektsionismi ja pakuks turvalist rahastamist just
strateegiliselt olulisi valdkondi silmas pidades.
• Tulenevalt vajadusest abistada Ukrainat käivitame koostöös Ukraina valitsusega
kõrgtehnoloogiliste militaararenduste koostöö projektid.
• MKM-i kaasrahastusel (aastail 2022-2025) käivitavad Riigi Infosüsteemide Amet ning
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse,
tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse, mille eesmärk on kasvatada
küberturbe sektori konkurentsivõimet, edendada üldist kübererksust, suurendada valdkonna
järelkasvu ja spetsialistide hulka ning toetada küberturvalisuse valdkonna ettevõtete loomist
ja arendamist;
• Käivitunud on ettevalmistused Eesti e-DIHi AIRE (AI and Robotics Estonia) loomiseks
MKM-i kaasrahastusel. Keskuse eesmärk on toetada tööstusettevõtetes
tehisintellektipõhiste ja robootikalahenduste kasutuselevõttu ja valdkonna üldist
teadlikkuse kasvu. Lisaks käivitus 2022. aastal Tehnopoli juhtimisel tehisintellekti
programm, mille eesmärk on toetada tehisintellektipõhiste lahenduste arendamist ja
kasutuselevõttu eri ettevõtete ja teadusasutuste koostöös. Tegevustega jätkatakse;
• Aastail 2022–2026 kaasrahastab MKM Tartu Ülikoolis rahvusvahelist ärikiirendi Creative
Destruction Lab eesmärgiga pakkuda teadus- ja tehnoloogiapõhistele iduettevõtetele
ligipääsu kapitalile ja rahvusvahelisele mentorite võrgustikule.
2.6.3 Ettevõtluskeskkonna programm
Programmi eesmärk
Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja
kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid
kõigis Eesti piirkondades.
Tabel 19. Ettevõtluskeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik
2023 2024 2025 2026
tase
(2021)
Eesti positsioon Doing Business indeksis (koht Scoreboardi
edetabelis) koostmaine 16. 15. 13. 10.
Allikas: Maailmapank peatatud
Kaupade ja teenuste eksport (mld eurot)
24,7 27 28 30 32
Allikas: Statistikaamet
Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta
EL-27 keskmisest (%) 43 (2020) 45 46 47 48
Allikas: Statistikaamet
*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas.
Olulised tegevused 2023 - 2026 eesmärkide täitmiseks
55
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• Toetame ettevõtete toimetulekut COVID-19 põhjustatud majanduskriisi järelmõjudega ning
Ukraina kriisist põhjustatud mõjudega, sh energia hinnatõusu mõjudega, et tuua Eesti
majandus kriisist välja kiiremini ja jõulisema kasvu toel. Sh töötame välja pikaajalised ja
sihistatud finantsinstrumendid ettevõtete kapitali kättesaadavuse parandamiseks;
• Toetame Eesti turismisektori kriisijärgset taaskäivitumist Eesti kui tuntud reisisihina ning
turisminõudluse suurendamist, mh rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside
korraldamise toetusmeetme kaudu, erinevate transpordiliikide ühenduste välismaailmaga
taastamist, turismiettevõtete ärimudelite ümberkujundamist sihtgrupi paremaks
teenindamiseks;
• Toetatakse tööstuse digitaliseerimist ja automatiseerimist, et suurendada ettevõtete
võimekust ja valmisolekut digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks;
• Toetame kapitaliturgude mitmekesistamist läbi investeerimisfondide ning soodustame
kapitalile ligipääsu (regionaallaen);
• Eesti ettevõtete konkurentsi- ja ekspordivõimekuse toetamiseks loome Eesti katselaboritele
ja inspekteerimisasutustele võimaluse pakkuda rahvusvaheliselt tunnustatud
vastavushindamise teenust;
• Ettevõtete nõustamistegevuse ja riikliku järelevalvevõimekuse kasvatamisega toetame ausat
konkurentsi ja vastutustundlikku käitumist turul;
• Jätkub eksportööride toetamine äridiplomaatia tegevuste ja tõhusa koostöö toel. Samuti
jätkub nõustamine maakondlikes arenduskeskustes ja Riigi Tugiteenuste Keskuses, sh e-
kaubanduse valdkonnas, mille eesmärgiks on hoogustada regionaalse ettevõtluse
arendamist ja e-eksportijate konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel;
• Kujundame ümber tarbijavaidluste komisjoni töö korraldamise põhimõtted, et ettevõtjate
ning tarbijate erimeelsusi lahendataks tõhusamalt ja kvaliteetsemalt kohtuväliselt ning
komisjoni usaldusväärsus suureneks;
• Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks arendame 2026. aastaks uuendatud eesti.ee
portaali ettevõtja digivärava, mis koondab ettevõtjatele kasutajakeskselt infot ja avalikke
teenuseid lihtsaks ja mugavaks avaliku sektoriga suhtlemiseks ning töötame välja kümme
„ühest aknast“ tervikteenusena kättesaadavat haldusaladeülest proaktiivset või
sündmusteenust, sh nt ettevõtte alustamiseks; riigi eest tähtajaliste kohustuste täitmiseks,
finantseerimisvõimaluste leidmiseks;
• Loome tingimused reaalajamajanduse kasutuselevõtuks – automatiseerime era- ja avaliku
sektori koostöös äriprotsessid ja aruandluskohustuse reaalaja andmevahetusega, mis
muudab ettevõtte haldamise ja majandamisega seotud tegevused taustal toimivaks ning
vähendab ettevõtjate halduskoormust. Lisaks 2022. aastal avatud e-arvete ja e-veoslehtede
toetusmeetmele on lahenduste kiiremaks kasutusele võtmiseks planeeritud erinevad
toetusmeetmed ettevõtjatele vähemalt kuni 2025. aastani, sh andmepõhisele aruandlusele
üleminekuks ja e-kviitungi kasutuselevõtuks;
• Kaasame teadmusmahukaid välisinvesteeringuid ja töötame välja välisinvesteeringute
usaldusväärsuse menetluskeskkonna, et tagada investeeringute läbipaistvus ning soodne
mõju Eesti majanduskeskkonnale.
2.6.4 Ehituse programm
Programmi eesmärk
Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks
arenguks. Programmiga luuakse keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud
keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame
arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja
56
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste
tarbimisvõime. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni.
Tabel 20. Ehituse programmi mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik
2023 2024 2025 2026
tase
(2020)
Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega
63%
võrreldes, 64% 66% 69% 72%
(2019)
Allikas: Eurostat
Kodumajapidamiste elektri- ja
soojusenergia tarbimine, TWh 5,6 (2020) 5,3 5,2 5,1 5,0
Allikas: Statistikaamet
Olulised tegevused 2023 - 2026 eesmärkide täitmiseks
• Esimese tegevussuunana arendatakse välja e-ehituse digitaristu ja seda täiendatakse
järjepidevalt. Esmajärgus tagatakse tugevam ringmajanduse ja renoveerimise otsuste tugi,
parandatakse ehitatud keskkonna andmete kvaliteeti ja lisatakse aruannetele prognoosivat
analüütikat. Ehitisregister on täielikult üle viidud e-ehituse platvormile uuel arhitekuuril,
detailplaneeringute menetlemine toimub e-ehituse platvormi abil, toimub dünaamiline
energiatarbimise andmete kogumine, töötlus ja analüüs. Kasutusel on uued menetlused
(näiteks järelevalvemenetlus, mis kasutab ka visuaalset ruumikujude võrdlust), BIM-
põhised kasutusload, uued automaatkontrollid, geoanalüütilised aruanded;
• Teise tegevussuunana arendatakse koostöös Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS)
järjepidevalt hoonete rekonstrueerimise finantsmeetmeid ja nõustamistegevusi. Peamine
rahaline maht suunatakse EL struktuuritoetustest korterelamute renoveerimiseks.
Käivitatakse elamuinvesteeringute rahastu, mis võimaldab turutõrke piirkondades saada
riiklikku renoveerimislaenu. Hoonete rekonstrueerimise strateegia elluviimiseks toimib
üleriigiline teadus- ja arendusprogramm „LIFE IP BuildEst“. Võtmeküsimus pikemas
plaanis on riigieelarve stabiilse rahastuse saavutamine, et ühtlaselt täita „Hoonete
rekonstrueerimise pikaajalise strateegia“ eesmärke;
• Tegevustena on olulisel kohal EL hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) ja
otsekohalduva ehitustoodete määruse (CPR) muudatuseelnõude läbirääkimistes Eesti
seisukohtade kaitsmine ja kehtestatud nõuete ülevõtmine siseriiklikku õigusesse;
• Tegevustena arendatakse edasi ehituse keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid ja tehakse
vajalikud ettevalmistused nende põhimõtete juurutamiseks ehitusturul;
• Valdkonna poliitika jätkusuutlikkuse tagab koostöös teiste ministeeriumite ja
Riigikantseleiga ehitatud keskkonna arengu strateegilise juhtimisraamistiku
väljaarendamine, hõlmates muuhulgas kvaliteetse ehitatud keskkonna arengukava
koostamist ning vastavate tulemusvaldkondade ja programmide väljatöötamist. Muuhulgas
jätkatakse arengudokumendi „Ehituse pikk vaade 2035“ elluviimist.
57
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2.7 Põllumajandus ja kalandus
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad
ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab.
Tulemusvaldkonna rahastamiskava
Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2.
Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs
Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse sektoritel on oluline roll Eesti majanduses ning
eestimaalaste toiduga varustamisel.
Koroonapandeemia ja ärev julgeolekuolukord Euroopas, ka loomataudide levik ja
rahvusvahelised kauplemispiirangud on põhjuseks, et aina rohkem tuleb tähelepanu pöörata
rahvusvaheliste tarneahelate haavatavusele ja toidu varustuskindlusele.
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport ja import oli 2021. aastal läbi aegade suurima
väärtusega. Eestist eksporditi põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,5 mld
euro (~9% kogu ekspordist) väärtuses ning imporditi Eestisse 1,8 mld euro eest. Võrreldes
2020. aastaga kasvas eksport 3,5% ja import 9,4%. Kaubavahetuse puudujääk oli 306 mln eurot,
mis oli 104 mln euro võrra suurem kui aasta varem. Kaubanduse puudujääk suurenes
jõudsamalt kasvanud impordi tõttu.
2021. aastal jätkusid Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2023-2027 ja Euroopa
Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021-2027 rakenduskava
ettevalmistused. ÜPP strateegiakava eesmärgid on tõhustada arukat, vastupidavat ja
mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse; edendada keskkonnahoidu
ja kliimameetmeid ning panustada Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse;
parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. Sellega suunatakse
põllumajandus-, toiduainesektori ja maaelu arenguks 1,4 miljardit eurot EL vahendeid.
Roheüleminek, kliimamuutuste pidurdamine, elurikkuse säilitamine on sektori jaoks oluliseks
väljakutseks, kuid pakub ka võimalusi keskkonna hoiul põhinevate ärimudelite
kasutuselevõtuks. Hea keskkonnaseisund panustab Eesti kui atraktiivse elukeskkonna ja
kvaliteetse toidu tootja kuvandisse. Nii loodusressursside olukord, kliimamuutused kui ka laiem
ühiskondlik ootus eeldab, et toidu tootmisel arvestataks keskkonnaga: põhja- ja pinnavesi oleks
heas seisus, maa- ja mullakasutus tasakaalustatud ja jätkusuutlik, liigid ja elupaigad säilinud,
ohud inim- ja loomatervisele ära hoitud, maastikud mosaiiksed ning kliimamuutuste mõjuga on
arvestatud. Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses
keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist, peamiselt ÜPP
toetuste abiga. Pea kogu põllumajandusmaa on seotud nõuetele vastavuse süsteemiga, mis
tagab, et toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad keskkonnakaitse, loomade
heaolu tagamise, rahva-, looma- ja taimetervise kaitse ning põllumajandusmaa heas korras
hoidmise nõudeid. Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal kasutuses olevast
põllumajandusmaast oli 2021. aastal 88,4%.
Tarbitava toidu ohutus ja kvaliteet ning võimalus teha teadlikke ja tervist toetavaid
toitumisvalikuid on olulised elanikkonna tervist mõjutavad tegurid. Toiduohutuse poliitika
põhineb integreeritud lähenemisel, hõlmates erinevaid etappe toiduahelas ehk „põllult lauale“
lähenemist. Toiduohutuse eesmärgid toetavad toidutootmise, ekspordi ja keskkonna eesmärke
ning rahvatervise arengukava eesmärke. Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist
58
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, oli 2021. aastal
99,33. Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt 100.
Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilitamisel ja parendamisel mängib olulist rolli
seadusandluse efektiivne rakendamine, põllumeeste kasvanud keskkonnateadlikkus ja
vabatahtlikud tegevused. 2021. aastal otsustas valitsus, et Maaeluministeerium töötab koostöös
Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga välja
uue mahemajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030.
Eestis toodetava ja tarbitava, sh sisse- ja väljaveetava toidu usaldusväärsuse hoidmine eeldab
pidevat järelevalve kohanemist uute riskidega ning tarbija teadlikkuse tõusu. Toidu- ja
söödaohutuse ning eksportturgude avamise ja avatuna hoidmise tagamise eelduseks on
süsteemne riskihindamisel põhinev tõhus järelevalvesüsteem, mille saavutamiseks on tarvis
laiendada tegevusi olemasolevate ja uute riskidega sh ravimite kasutamisega seotud
antimikroobsest resistentsusest (AMR), toidust, söödast ning loomataudidest tulenevate ohtude
maandamiseks. Koos positiivse mõjuga rahvatervisele, keskkonnale ja toidusektori
konkurentsivõimele kujundavad kõrged taimetervise, loomatervise ning heaolu standardid meie
elukeskkonda ning on aluseks eetilisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele. Taimede ja loomade
hea tervis ning loomade heaolu toetavad jätkusuutlikku ja kasumlikku tootmist, võimaldavad
põllumajandus ning kalandustoodete vaba liikumist ELi siseturul ja ligipääsu välisturgudele.
Maapiirkonnas elab jätkuvalt kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka
kolmandik ettevõtetest. Maapiirkonnas tegutsevatest ettevõtetest ligi pooled tegelevad teenuste
osutamisega, ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega
ning viiendik töötleva tööstusega. 2021. aastal oli maapiirkonna elanike vanuses 20-64
tööhõivemäär 78,4%, olles võrreldes eelmise aastaga kasvanud 2 protsendipunkti. Eesti üldine
rahvaarv kasvas 2021. aastal viiendat aastat järjest ja maapiirkonna elanike arv on peale
kaheaastast kasvu stabiliseerunud. Sealjuures on maapiirkonnas märgata viimase viie aasta
jooksul sündinud laste osakaalu jätkuvat kasvu.
Toetuste rakendamisel ja sihtide seadmisel tuleb üha enam tähelepanu pöörata maapiirkonnas
uute, hästi tasustatud töökohtade loomisele, ettevõtluse mitmekesisuse tagamisele ning
kõrgemat lisandväärtust loovate valdkondade (sh biomajanduse, ringmajanduse, ökoturismi ja
innovaatiliste ning ekspordile suunatud toodete ja teenuste) edendamisele. Näiteks 2021. aastal
otsustati hakata kaaslaenu andma maale kodu ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks.
Eesti kalandussektor on konkurentsivõimeline ja kvaliteetse toodanguga ning meil on head
eeldused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks. Kalanduse majanduslike eesmärkide
täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja konkurentsivõimelisele vesiviljelus-,
kalapüügi- ja vee-elusressursside töötlemise sektorile, pöörates enim tähelepanu tootlikkuse
tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule.
Nii kalavarude hea seisundi saavutamiseks kui ka kalandussektori konkurentsivõime tõstmiseks
vajalikke tegevusi rahastatakse peamiselt Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahenditest,
lõhelistele rändeteede avamist kalanduslikult olulistele jõgedele rajatud paisudel ka Euroopa
Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Seetõttu on oluline, et Euroopa Liidu tõukefondide
vahendid ei väheneks olulises mahus, kuna oluline vähenemine seaks ohtu sektori arendamiseks
vajalike tegevuste jätkumise.
2021. aastal vähenes kalatööstuse poolt loodud lisandväärtus 10,4 % võrreldes 2020. aastaga.
Trendid on tingitud peaasjalikult COVID-19 leviku mõjudest ning tootmissisendite hindade
kallinemisest.
Majanduslikult olulistest kalavarudest on alla poole praegu heas seisus (heas seisus kalavarude
osakaal oli ka 2021. aastal 39%). Kalavarude hea seisundi saavutamiseks on vaja jätkuvalt
59
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid, vähendada püügikoormust nende kalavarude
kasutamisel, mis ei ole heas seisundis jm.
Tabel 21. Põllumajandus ja kalanduse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2021)
Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja
toiduainete tootmise ning joogitööstuse loodud
lisandväärtus hõivatu kohta kolme aasta liikuv 32 243 33 800 34 700 35 500 36 000
keskmine, €
Allikas: Statistikaamet
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade
ekspordi ja impordi väärtuse suhe, % 0,83 0,81 0,80 0,81 0,82
Allikas: Statistikaamet
Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti tarbijate On On On On
osakaal, % 0,74 (2020) vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt
Allikas: EKI 75 75 75 75
Toiduohutuse baromeeter
99,33 ≥ 100 ≥ 100 ≥ 100 ≥ 100
Allikas: MeM/VTA
Kasvuhoonegaaside (KHG) heide Madalam Madalam Madalam Madalam
põllumajandustoodangu väärtuse kohta, tonni kui 2,5 t kui 2,5 t kui 2,5 t kui 2,5 t
tuhande eurot kohta. 2,32 (2020) CO2 CO2 CO2 CO2
Allikas: KEM/Statistikaamet ekv/tuh ekv/tuh ekv/tuh ekv/tuh
EUR EUR EUR EUR
Maapiirkonna elanike vanuses 20–64 tööhõive
määr, % 78,3 78,4 78,7 78,7 79,1
Allikas: Statistikaamet
Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks
programmi. Põllumajanduse, toidu ja maaelu programmi tegevuste ja rahaliste vahendite
kavandamise eest vastutab Maaeluministeerium. Kalanduse programmi tegevuste ja rahaliste
vahendite eest vastutab Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumiga.
2.7.1 Põllumajanduse, toidu ja maaelu programm
Programmi eesmärk
Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond
Tabel 22. Põllumajanduse, toidu ja maaelu mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2021)
Kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala, ha
986 672 990 000 996 000 990 000 990 000
Allikas: Statistikaamet
Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse
osatähtsus kogu ettevõtlussektori 7,2
7,2 (2019) 7,2 7,0 7,2
lisandväärtusest, %
Allikas: Statistikaamet
Tarbija kindlustunde indeks, %
67 (2019) - 69 - 69
Allikas: Maaeluministeerium
Keskkonnasõbralikult majandatava maa
osakaal, % 88,4 80 80 80 80
Allikas: PRIA
60
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2021)
Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40
osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus, % 27,52 27,76 27,76 27,76 27,76
Allikas: Statistikaamet
Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks:
• Toiduohutuse taseme tõstmiseks Eestis ning uute riskidega (nt kliimamuutused,
globaliseeruva kaubanduse, toidutootmise tehnoloogiad, e-kaubanduse areng ja uued
toiduohutuse riskid) toimetulekuks on vajalik kõigi osapoolte pidev panustamine
toiduohutuse tagamisse (sh järelevalveasutuste haldussuutlikkuse tõstmine, toidukvaliteedi
ja –ohutuse seirete mahu suurendamine ja tarbijate teadlikkuse tõstmine).
• Mikroobide resistentsus (AMR) mikroobivastaste ravimite suhtes on muutunud üheks inim-
ja veterinaarmeditsiini tõsiseimaks ohuks. AMR vähendamiseks kehtestatakse
veterinaararstidele antibiootikumide veterinaarsel otstarbel kasutamise aruandluse nõue
koos vastava andmekogu loomisega, tõhustatakse järelevalvet veterinaarseks otstarbeks
kasutatavate ravimite ja ravimsöötade kasutuse üle, tõstetakse veterinaararstide,
loomapidajate, ravimsööda käitlejate ja toidukäitlejate teadlikkust antibiootikumide
kasutamisest ning jätkatakse AMRi seire ning teadus- ja rakendusuuringutega. AMR
suurendab nii inimeste kui ka loomade haigestumust ja suremust ning tõstab tervishoiuga
kaasnevaid kulusid.
• Jätkatakse loomataudide ja taimehaiguste seiret ning tauditõrjeprogrammide rakendamist.
• Ühiskonna ootusetele vastamiseks loomade heaolu tagamisel nii põllumajanduslikus
loomakasvatuses kui lemmikloomade pidamisel jätkatakse põllumajandusloomade
kõrgema heaolu tagamiseks tootjate toetamist kõrgemate nõuete järgimiseks ning
fokusseeritud järelevalvet mittenõuetekohaste loomapidamisjuhtude lahendamisele . PTA
tagab lepingutega jätkusuutliku valmiduse loomade heaolu tagamiseks (pidamine, sööt,
veterinaarabi) peale loomapidamiskohustuse ülevõtmist.
• Ühise põllumajanduspoliitika vahendite kaudu jätkatakse maakasutusele olulist mõju
avaldavate toetuste eraldamist, sealhulgas maaparandustoetused, keskkonnatoetused, nagu
keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mulla- ja veekaitse toetus, liikide ja elupaikade
säilimise tagamiseks eraldatav poolloodusliku koosluse e pärandniidu hooldamise toetus,
mahepõllumajandustoetus, Natura 2000 alal asuva erametsamaa toetus jt.
• Põllumajandustootjatele stabiilsete sissetulekute tagamiseks jätkatakse ühtse pindalatoetuse
ja tootmisega seotud otsetoetuste maksmisega ning turukorraldusmeetmete ja
riskijuhtimismeetmete, sh põllumajanduskindlustustoetuse rakendamisega.
• Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetamise kaudu soodustatakse
põllumajandussektoris põlvkondade vahetust ja aidatakse kaasa noortel
põllumajandusettevõtlusega alustamisel ning jätkamisel.
• Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste positsiooni tugevdamiseks toidutarneahelas
jätkatakse koostööd ja ühistegevust soodustavate meetmete rakendamisega eesmärgiga
jõuda vähemalt ühe tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomiseni igas
põllumajandussektori tegevusvaldkonnas Eestis.
• Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetustega aidatakse kaasa
toiduainetööstuse ettevõtjate tegevuse kestlikkuse parandamisele.
• Põllumajandustootjate positsiooni tugevdamiseks on oluline tegeleda kvaliteedikavade
arendamisega ning selles valdkonnas ka tarbijate teadlikkuse tõstmisega. Vajalik on toetada
61
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
tootjaid riiklikult tunnustatud kvaliteedikavade arendamisel ning julgustada EL
kvaliteedikavade raames geograafiliste tähiste aktiivsemat taotlemist.
• Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse visioonidokumendi „Eesti toit 2022-2025“
raames erinevate tegevuste rakendamine, mis panustavad kohaliku toidu kuvandisse,
tarbijate teadlikkuse tõstmisse, kohaliku toidutootmise väärtustamisele, toidutootjate
konkurentsivõime tõstmisesse.
• Ettevõtetele (sh põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, vesiviljelus- ja toiduainetööstuse
ettevõtetele) ning teadus- ja arendusasutustele antakse Euroopa Liidu taaste- ja
vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest toetust, et investeerida tootmistehnoloogia
uuendamisse, tootearendusse ja bioressursside väärindamisse, loomaks uuenduslikke,
ressursitõhusaid ja kõrge lisandväärusega tooteid.
• Ekspordi edendamiseks on vajalik leida võimalusi ja jätkata tegevusi uute eksporditurgude
avamiseks ja turgude avatuna hoidmiseks. Müügivõimekuse suurendamiseks ja ettevõtetele
paremate võimaluste loomiseks välisriigi messidel osalemiseks makstakse
turuarendustoetust ja rakendatakse teadmussiirde pikaajalist programmi.
• Koolikava kaudu soodustatakse puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete laialdasemat
tarbimist, et koolilaste toidulauale jõuaks senisest rohkem tervist toetavat toitu.
• Mahepõllumajanduse arendamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse tarneahela
tervikarengut soodustavaid toetusmeetmeid ning jätkatakse mahepõllumajanduse tõhusa
järelevalve teostamisega, et tagada mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsus tarbija
silmis. Jätkatakse projektiga, mille eesmärk on mahetoidu laialdasem pakkumine koolides.
• Jätkatakse maapiirkonnas kohaliku elu edendamise, uute töökohade loomise ja
ettevõtluskeskkonna loomise toetamist läbi ÜPP strateegiakava sekkumiste. Jätkatakse ka
põllumajandustootjate, toidutööstuste ja teiste maapiirkondade ettevõtete finantseerimist
läbi sihitatud rahastamisvahendite.
• Valdkonna teadustoe tagamiseks jätkatakse hästi toimiva valdkondliku rakendusuuringute
programmiga, sordiaretuse programmiga ning põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi
kogumise, säilitamise ja kasutamise programmiga.
2.7.2 Kalanduse programm
Programmi eesmärk
Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise.
Tabel 23. Kalanduse programmi mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2021)
Heas seisus varud, %
39 60 61 61 61
Allikas: Keskkonnaministeerium
Lisandväärtus töötaja kohta ettevõtetes, mis
tegelevad kalandusega (kutseline kalapüük,
28751 (2019) 28 500 29 00 29 500 30 500
vesiviljelus ja kala töötlemine), €
Allikas: Statistikaamet
Töökohtade arv ettevõtetes, mis tegelevad
kalandusega (kutseline kalapüük, vesiviljelus
1904 (2019) 1850 1855 1875 1895
ja kala töötlemine), €
Allikas: Statistikaamet
62
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Olulised tegevused Maaeluministeeriumi valitsemisalas 2023-2026 eesmärkide täitmiseks:
• Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamise lihtsustamiseks ja kaasajastamiseks
ning andmete haldamiseks ja analüüsimiseks juurutatakse elektroonilised
infotehnoloogilised lahendused. Tänapäevaste it-lahenduste ja elektroonilise
andmevahetuse parendamise toel väheneb ettevõtjate ja kalandus-administratsiooni
halduskoormus, paraneb andmete kvaliteet ja operatiivsus, luues võimaluse kasutada
andmehalduses täisautomaatset aruandlust ning tõhustada järelevalvet ebaseadusliku
tegevuse üle.
• Luuakse tingimused merevesiviljeluse arenguks. Selleks, et merevesiviljeluse areng ei tooks
kaasa olulist negatiivset mõju merekeskkonnale, on vajalik välja töötada ja rakendada
merevesiviljeluse arengut võimaldavad keskkonna leevendus- ja kompensatsioonimeetmed.
• Vee-elusressursside väärindamisel soodustatakse kõrgema lisandväärtusega toodete
tootmist ja aidatakse kaasa kalapüügi- ja vesiviljelustoodete uute turgude leidmisele.
Majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalandussektori arenguks on
vajalik pöörata tähelepanu lisandväärtuse kasvule tootearenduse kaudu ja suurendada
tehnoloogiliste võimekuste suurendamist, et tagada kohalike ja seni kasutamata vee-
elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise. Veeelusressursside
väärindamisel tuleb kasutusele võtta uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, mille eelduseks
on ettevõtete koostöö teadus- ja arendusasutustega, ka rahvusvaheliselt. Toodetele uute
turgude leidmine on suure tähtsusega, kuna võimaldab vähendada võimalikke tekkivaid
riske peamistel sihtturgudel, mida võib tekitada geopoliitiline olukord maailmas.
• Kalandusega seotud rannakogukondade arengut soodustatakse kalanduse tegevusrühmade
tegevuse kaudu. Ranna- ja siseveekogude püügisektori konkurentsivõime tõstmiseks
edendatakse ühistegevust püütud saagile lisandväärtuse andmisel ja toodangu turustamisel.
Toetatakse investeeringuid kalanduspiirkondade majanduspotentsiaali, sinimajanduse ja
rannikuturismi ressursside kasutuselevõtmiseks, et laiendada ranna- ja siseveekogude
kalurite majandustegevuste mitmekesisust, tõsta sissetulekuid ning suurendada
vastupidavust võimalikele majandus- ja keskkonnakriisidele. Kalanduspiirkondades
edendatakse kalandus- ja merendustraditsioone ning kultuuripärandit rannakogukondade
identiteedi tugevdamiseks ja suurendatakse kalanduskogukondade oskusi ja teadmisi.
• Soodustatakse keskkonnahoidlikku tootmist ja toetatakse investeeringuid
taastuvenergeetika kasutuselevõtmiseks kõikides kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise
ja väärindamise etappides.
Olulised tegevused Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas 2023-2026 eesmärkide
täitmiseks:
• Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks kavandatakse liigse
püügikoormusega piirkondades vähendada kasutada lubatud püügivahendite arvu ning
ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised
piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Selleks rakendatakse teadmistepõhist
lähenemist, tuginedes otsuste tegemisel kalavarude seisundi hindamisele ja
teadussoovitustele.
• Kalavarude taastamisemeetmete rakendamine - rändeteede avamine (paisude ja
ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele); elupaikade ja koelmute
taastamine; ohustatud kalaliikide asustamine.
• Elektrooniliste infosüsteemide täiendamine. Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks
täiendatakse järelevalve elektroonilisi kontrollimise võimalusi ning kaasatakse
vabatahtlikke kudealade kaitsmisel. Harrastuskalapüügi edendamiseks on ajakohastatud
63
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
infosüsteemi (TEHA), et lubade väljastamine ja andmete esitamine oleks ladusam. Lubade
väljastamine toimub alates 2022. a 01. märtsist kalaluba.ee süsteemi kaudu.
• Harrastuspüügi taristute toetamine, mis tõstab teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning
vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele.
• Harrastuskalastajate keskkonnateadlikkuse tõstmine.
2.8 Transport
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad,
kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides
kehtestatud eesmärkidega.
Tulemusvaldkonna rahastamiskava
Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2.
Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs
Transpordi tulemusvaldkond panustab arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi
vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi tegevuskava teemakimbus „Ruum
ja liikuvus“ kajastatud transpordivaldkonnaga seotud muutuste elluviimise. Transpordi
tulemusvaldkonna eesmärk lähtub Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035ˮ (edaspidi
TLAK) üldeesmärgist.
Transpordi tulemusvaldkonna tegevuste rakendamine on jätkuvalt olnud edukas:
• Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamise meetme tegevustes on
Ühtekuuluvusfondist rekonstrueeritud või uuendatud 201,89 km maanteelõike. Aastaks
2023 seatud eesmärgist (215km) on täidetud 93,86%.
• Uusi maanteelõike oli 2021. aasta lõpuks Ühtekuuluvusfondi toel valminud 31,92 km.
Aastaks 2023 seatud eesmärgist (46km) on täidetud 69,39%.
• Raudteeliikluse arendamise meetme rakendamine kulgeb hästi ning seatud eesmärgid
saavutatakse. 2021. a lõpu seisuga oli Ühtekuuluvusfondist rekonstrueeritud või uuendatud
205,59 km raudteelõike. Seega on aastaks 2023 seatud eesmärki (200 km) pisut ületatud.
• Eraldiseisvalt raudteelõikude rekonstrueerimisest käsitleme liiklusjuhtimissüsteemide
rekonstrueerimisi, mida on 2021. aasta lõpu seisuga tehtud 50 km. 2023. aasta sihttase on
79 km.
• 2021. aasta lõpu seisuga oli ühendusvõimalusi Ühtekuuluvusfondist parandatud kokku 30
ühistranspordipeatuses. 2022. aasta veebruari seisuga on lõppenud kõik meetme tegevusest
rahastatud 31 projekti.
• Keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide meetme tegevuse raames
on aastaks 2023 seatud eesmärgist saavutatud 94,2%.
• SF mõõdik „Rongireisijate arv aastas“ tegi 2021. aastal väikese tõusu, ulatudes 6,08
miljonini. Tõus võrreldes 2020. aastaga on 1,5%.
• Tulemusnäitaja „Halvas seisus teede osakaal TEN-T võrgustiku teedest“ saavutusmäär on
2020. aastaga võrreldes paranenud, olles vaid 0,4%. Aastaks 2023 seatud sihttase on 11%,
seega osakaal 0,4% tähendab eesmärgi kõrget ületamist.
• Ühistranspordis valmis 2021. aastal analüüs Tallinna–Harjumaa ühtse ühistranspordi
korralduse ja juhtimise osas. See on aluseks edasisteks ümberkorraldusteks, mis
võimaldavad paremini planeerida ja korraldada omavalitsuste ja transpordiliikide ülest
ühistransporti.
64
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• Maanteede puhul teostati 2021. aastal erinevaid remontöid kokku 2190 km teelõigul
(sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade katete ehitust). Ehitati 13 km
ulatuses neljarajalisi teelõike. Rekonstrueeriti 20 silda ja 90 km ulatuses erinevaid teelõike.
Katteid ehitati 335 km kruusateelõigule. Ehitati ümber 42 liiklusohtlikku kohta.
• Haapsalu raudtee II etapi raames teostati ettevalmistavad tegevused Turba–Risti
raudteelõigu ehitamiseks. Sõlmiti leping ja tehti esimene makse 6 uue kahesüsteemse
elektrirongi soetamiseks.
• 2021. aasta septembris lõppesid Pärnu lennujaama lennuliiklusala rekonstrueerimistööd
ning lennujaam avati taas lennuliiklusele. Riik investeeris Lennuliiklusteeninduse AS-i
tegevustesse 10 miljonit eurot, et soodustada piiriülest koostööd FINEST projekti raames,
irdtorni arendusi ning mehitamata lennuliikluse süsteemi arendamist ning rakendamist
2023. aastaks.
• Reisilaevandusettevõtjate jätkusuutlikkuse ning säilimise tagamiseks eraldati 2021. aastal
8 mln eurot. Riigiabi andmise eesmärk oli tugevdada Eesti reisilaevanduse
konkurentsivõimet, säilitades töökohti ja toetades majanduse ning reisilaeva sektori arengut.
Riigiabi andmine oli vajalik, kuna laevandusettevõtjad annavad tööd tuhandetele inimestele,
moodustavad olulise osa turismisektorist ning aitavad tagada kaupade ja inimeste liikumist
riikide vahel. Selle katkemine oleks toonud endaga kaasa ulatuslikumad ja negatiivsemad
tagajärjed. Jäämurre toimus 2021. aastal ligikaudu 1,5 kuud Soome lahel Kunda ja Sillamäe
sadamate piirkonnas. Pärnu lahel kestis jäämurre ligikaudu 3 kuud.
• Oleme saavutanud ELis viienda koha taastuvenergia kasutamises transpordis. Järgmisena
läheme üle säästlikumatele taastuvkütustele (nn “II põlvkonna” biokütused) ning selle
tulemusena absoluutnumbrites lähiaastatel biokütuse osatähtsus veidi väheneb, kuid selle
tulemusena hoogustame säästlikumate biokütuste (nt kodumaine biometaan)
kasutuselevõttu.
• KIK on läbi viinud elektribusside ja vastava tankimistaristu toetusvooru, mille tulemusel
hakkab Tallinnas sõitma 15 elektribussi ning rajatakse nende jaoks laadimistaristu. Lisaks
viis KIK läbi esimese vesiniku kasutuselevõtu pilootmeetme transpordisektoris, mille
kohaselt rajab Utilitas rohevesiniku tarneahela ning mille tulemusel väheneb iga-aastane
kasvuhoonegaaside heitkogus üle 1000 tonni CO2 ekvivalenti ja rohevesiniku aastane
tootmismaht, mida hakatakse kasutama ühistranspordis, on üle 30 tonni.
Väljakutsed
Tulenevalt Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist on suurim väljakutse 2022. aastal ja
edaspidi transpordi ja meremajanduse teenuste toimimise tagamine, kuid samas ka
kehtestatud sanktsioonide rakendamise tagamine ja majandusmeetmete rakendamise
koordineerimine.
Lahendamist vajavad väljakutsed:
• raudteetaristu arendamine rongide teenindustiheduse ja kiiruste tõstmiseks, uue
raudteeliikluse juhtimissüsteemi kasutuselevõtt;
• raudtee elektrifitseerimine ja muu ühistranspordi keskkonnasõbralikkuse kasvatamine;
• 1435 mm rööpalaiusega põhja–lõuna suunalise rahvusvahelise raudteeühenduse loomine ja
selleläbi Eesti ühendamine Euroopa raudteevõrgustikuga;
• riigiteede seisundi parendamine ja remondivõla vähendamine;
• TEN-T nõuetele vastavate põhimaanteede ehituse rahastamine;
• jalgrattateede põhivõrgustike arendamine ja selle toetamine suuremates linnades;
• liiklusohutuse suurendamine maismaal, õhu- ja veeteedel;
65
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• regionaalsete sadamate ja lennujaamade taristu parendamine;
• meremajanduse konkurentsivõime tõstmine.
Pikemas perspektiivis on transpordi tulemusvaldkonnas suur väljakutse CO2-heite
vähendamine. Tänase prognoosi kohaselt Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035
eesmärki ei saavutata, kuna vajalike meetmete rakendamine on veel pooleli või edasi lükkunud,
mh nii energia- kui Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist põhjustatud kriisi tõttu. Euroopa
Liidu Kliimapaketis „Fit for 55“ seatud eesmärk on aga veelgi kõrgem.
TLAK mõõdik: transpordi CO2e heite vähenemine 1700 kt CO2 ekv-ni aastaks
2035. Prognoosimiseks on kasutatud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kasvuhoonegaaside
(KHG) prognoose ning tegelike tasemete jaoks KHG inventuuri aruandeid. Kavandatud KHG
vähendamise trajektoor vastab TLAKis määratud sihile, mis on saavutatav, kui rakendada kõiki
arengukavas kirjeldatud poliitikaid.
Tulemusvaldkonna vastava mõõdiku sihttase 2022. aastal on 2051 kt CO2 ekv, mida täpsustatud
vaheprognooside järgi 2022. aastal ei saavutata (prognoosi järgi on 2022. aastal transpordi KHG
heitkogused 2158,31 kt CO2 ekv) ning praegusel trajektooril on aastal 2035 transpordi heide
u 1820 kt CO2 ekv. Seoses mh energiakriisi ja Ukraina kriisiga ei ole TLAKi meetmetest nt
rakendatud muudatusi aktsiisipoliitikas ning kaubaveo liikumist maanteelt raudteele pole
oodatud mahus toimunud. Arvestades lisaks Eesti majanduse inflatsiooni ja perifeerset
asukohta ning fakti, et endiselt puudub alternatiivne raudtee kaubakoridor, millele kaupa
maanteelt suunata, ei ole praegu ka astutud samme, mis muudaksid kaubavedu maanteel
kulukamaks (s.o muudatusi teekasutustasus). Samuti on juba teada osade meetmete valmimise
hilinemine võrreldes arengukavas kavandatuga, nt Rail Baltic. Suuremat KHG vähenemise
efekti oodati ka COVID mõjust. COVIDi järgselt on vastupidise trendina vähenenud ka
inimeste ühistranspordi kasutamise harjumus, mis omakorda on suurendanud autostumist ja
kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Lisaks tuleb arvestada, et praegused prognoosid ei oska adekvaatselt hinnata EL Kliimapaketi
„Fit for 55“ mõjusid, kuna see pole veel rakendunud ning selle võimalik ulatus on veel lahtine.
EL kliimapaketi „Fit for 55“ ettepaneku41 järgi tuleb vähendada ESR sektorite42 (sh transpordi)
emissioone 2030. aastaks –24%. Tegemist on sektorite ülese eesmärgiga ning sektorite vahelist
jaotust ei ole Eestis seni kokku lepitud. Kui eesmärk rakendub transpordisektorile solidaarselt,
peab transpordisektori heide olema aastal 2030 veelgi väiksem (hinnanguliselt 1600 kt CO2
ekv) kui arengukavas seatud siht (1700 kt CO2 ekv).
Rohepoliitika ekspertrühma soovitustele tuginedes tuleb KHG heitkoguste vähendamiseks
jätkata integreeritud ühistranspordi võrgustike uuendamisega, integreerides need
transpordiliikide vaheliselt ja teiste liikuvusteenustega. Samuti tuleb edasi töötada säästva
liikuvuse meetmete elluviimisega, nt rattateede ehitamisega ja elektriautode laadimistaristu
väljaarendamisega koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Lisaks tuleb töötada välja täiendavaid
meetmeid, sh alustada tulevikukindla transpordi maksustamise süsteemi välja töötamist
koostöös Rahandusministeeriumiga. Rohepoliitika ekspertrühma soovituste ja sobilike
meetmete välja töötamisega tegeletakse.
41 Sh taastuvenergia direktiivi muudatusettepaneku kohaselt tuleb transpordil vähendada oma CO2e heitkoguseid 450 kt võrra
ehk 2030. aastaks.
42 ESR sektorid on transport, väiksemahuline energeetika (<20 MW nimivõimsusega), hooned, jäätmemajandus, tööstuslikud
protsessid ning põllumajandus.
66
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Tabel 24. Transpordi tulemusvaldkonna/programmi mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2021)
Liikluses hukkunute arv kolme aasta
keskmisena 55 44 42 40 38
Allikas: Transpordiamet
Liikluses raskelt vigastatute arv kolme aasta
keskmisena 329 316 309 302 295
Allikas: Transpordiamet
Transpordi CO2-heide, kt CO2 ekv 2242,74 2262,19 2250,88 2215,37
Allikas: KEM, MKM – kt CO2 kt CO2 kt CO2 kt CO2
ekv ekv ekv ekv
Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all
(500 ja enama kogumahutavusega) 7 20 40 75 100
Allikas: MKM
Raudteekaubaveo osakaal tonnkilomeetrites
võrreldes maanteetranspordiga 29% 27% 27% 30% 31%
Allikas: Statistikaameti tabel TS121
Aastaringsete regulaarsete lennuliinide arv
32 ≥25 ≥29 ≥33 35
Allikas: AS Tallinna Lennujaam
Transpordi tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on loodud transpordi
konkurentsivõime ja liikuvuse programm, mis lähtub Transpordi ja liikuvuse arengukavast
2021–2035. Programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite
kavandamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
2.8.1 Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm
Programmi eesmärk
Programmi eesmärk on jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel inimeste ja kaupade
liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale kättesaadav, ligipääsetav,
mugav ja ohutu, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks
keskkonnakoormus.
Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks
Raudteetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks
• Jätkatakse AS-i Eesti Raudtee liiklusjuhtimissüsteemide uuendamisega lõigul „Tallinn–
Keila–Paldiski, Turba“, aastal 2023 summas 2,01 miljonit eurot. AS Eesti Raudtee lõpetab
Pääsküla–Keila II peatee ehitustööd, et tõsta Tallinna lähipiirkonna reisirongiliikluse
kvaliteeti (võimaldab Keilaga tagada tihedamat rongigraafikut tipptundidel). Kavandatud
on Tapa jaama sorteerimispargi rekonstrueerimine, I etapp aastal 2023 summas 8,51
miljonit eurot.
• AS Eesti Raudtee teostab projekteerimise ning alustab raudteelõikude elektrifitseerimisega
Tartu ja Narva suunal aastatel 2023–2028 summas 278,7 miljonit eurot, millest SF vahendid
200,7 miljonit eurot. Tapa–Narva ja Tallinna–Tartu suunal 2023. aastal summas 23,9
miljonit eurot.
• Elron on sõlminud lepingu täiendavate elektrirongide (6 tk) soetamiseks, summas 56,2
miljonit eurot (2024. aastal CO2 kauplemise vahenditest). 6. septembril 2022. a kiitis
67
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Vabariigi Valitsus heaks 10 täiendava elektrirongi soetamise, kasutades 2026. aastal 90,7
miljoni euro ulatuses Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–
2030 vahendeid.
• Käimas on Rail Baltica projekteerimine (põhitrass + kohalikud objektid 43,4 miljonit eurot)
ning ehitamine (põhitrass + kohalikud objektid 1 040,3 miljonit eurot), 2023. aastal summas
161,33 miljonit eurot, millega jätkatakse rajatiste ehitust (näiteks Maardu tee, Kangru ja
Kohila liiklussõlmed), alustatakse ehitust kahel põhitrassi lõigul: Ülemiste–Lagedi (4–5 km
lõik) ja Harju/Rapla maakonna piir (ca 10 km lõik), alustatakse ehitusbaaside rajamisega
Soodevahel ning Pärnu kaubajaama piirkonnas, jätkatakse Ülemiste reisterminali ehitusega
ja liigutakse edasi kontaktvõrgu liitumispunktide ehitusega. Lisaks CEF vahenditele
kasutatakse RRF ja SF vahendeid järgmiselt:
• RRF kaasabil jätkatakse viaduktide ja ökoduktide ehitust eeldatavas toetuse mahus 31,05
miljonit eurot;
• SF 2021–2027 perioodil ehitatakse välja Rail Baltica kohalikud peatused ja Pärnu
reisiterminal eeldatavas ÜF toetuse mahus 55,28 miljonit eurot.
• SF 2021–2027 perioodil tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise Tallinna–Tartu ja
Tapa–Narva liinidel ning ühtlasi rekonstrueeritakse raudteed luues eeldused tulevikus
kiiruste tõusuks 160 km/h eeldatavas ÜF toetuse mahus 70,55 miljonit eurot. Aastal 2023
eeldatavas mahus 20,8 miljonit eurot.
• Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetatakse Tallinna–Rapla lõigu läbilaskevõime
suurendamist ja Rapla–Lelle raudtee rekonstrueerimist summas 15,51 miljonit eurot. 2023.
aastal eeldatavas mahus 10,83 miljonit eurot.
Veetransporditaristu ja merenduse konkurentsivõime parendamiseks
• 2023. aastal jätkatakse reisilaevade toetusmeetmega mahus 7,7 mln eurot. Toetusmeede
aitab laevaomanikel kulusid vähendada, kiirendada Covid-19 kriisist väljumist ning tagada
töökohtade ja nendelt tuleneva maksutulu säilimise riigile.
• 2023. aastal jätkatakse veeteetasude vähendatud määraga 25%, mis aitab Eesti transiidi-,
sadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimusi parandada.
• 2023. aastal tellitakse 18 miljonit eurot maksev multifunktsionaalne töölaev, mis hakkab
valmimisel asendama kahte seni kasutusel olevat laeva.
• Luuakse riigi veesõidukite haldamiseks eraldi asutus (riigilaevastik43), kuhu koondatakse
erinevate haldusalade veesõidukit, mida hakatakse loodavast asutusest keskselt haldama,
2023. aastal summas 6,67 mln eurot.
• Talvise navigatsiooni tagamine44, 2023.a baaseelarves 6,34 mln eurot ning 2023–2025
summas 19 miljonit eurot.
• Rukki kanali süvendamine, 2024. aastal 0,3 miljonit eurot.
• Lisaks suurendatakse veeteetaristu rahastust 1 mln euro võrra aastal 2023.
• Rohuküla sadamas Transpordiameti merenduse ja veeteede teenistuse kai rekonstrueerimine
2021–2024 summas 3,1 miljonit eurot, sh 2023. aastal summas 1,97 miljonit eurot.
43 Laevade tulemine ühtse juhtimise alla annab võimaluse veesõidukeid aktiivsemalt ristkasutada, tuua püsikulusid alla ja võita
investeeringute pealt. Analüüsid näitavad, et kümne aastaga aitab riigilaevastiku loomine säästa vähemalt 34 miljonit eurot.
44 Veetaristu ehitamine ja remontimine, sh jäämurre oluliseks osaks on talvise navigatsiooni tagamine. Sõltumata talve
raskusastmest on vajadus jäämurdeteenuse järele püsiv. Arvestades Eesti asukohta Läänemere ääres ja klimaatilisi tingimusi,
tuleb riigil tagada piisav jäämurdevõimekus, et võimaldada stabiilse majandustegevuse jätkumist ka talveperioodil, kui meri
jäätub. Hetkel on Väinamere-äärsed sadamad 3–4 kuud külma talve ja paksu jää oludes kaubavedudele suletud ja seega teiste
sadamatega võrdluses halvemas konkurentsipositsioonis.
68
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• SF 2021–2027 perioodil arendatakse AS-i Saarte Liinid sadamate sadamarajatisi ja
akvatooriume kliimamuutustega kohanemiseks ÜF toetuse mahus 9,5 miljonit eurot, 2023.
aastal eeldatavas ÜF toetuse mahus 0,63 miljonit eurot.
• Säästva transpordi projekt (elektrilise parvlaeva soetamiseks), Moderniseerimisfondi
energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 raames mahus 25,4 miljonit eurot ja
CO2 kauplemise vahenditest eeldatavas mahus 14,6 miljonit eurot ning millest 2023. aastal
kokku 700 000 eurot.
Õhutransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks
• 2023. aastal lõpeb ASi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk on
suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust. Projekti eelarve aastal 2023
summas ligikaudu 1,1 miljonit eurot.
• Jätkub toetuse maksmine ASile Tallinna Lennujaam julgestus- ja päästeteenistuse
tegevuskulude katmiseks, summas 7,76 miljonit eurot aastas. Jätkub ka sihtotstarbeline
toetus ASile Tallinna Lennujaam järgmiste ülesannete täitmiseks: Kärdla, Kuressaare, Tartu
ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel regionaalsele arengule vajaliku
taristu regulaarlendude teenindamise tagamiseks maapealse käitluse teenuse ja
päästeteenuse kindlustamiseks ning pääste- ja hädaabilendude teenindamiseks, summas
2,3 miljonit eurot aastas.
• Alustatakse toimiva mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi (U-space)
ettevalmistavate tegevustega koostöös Lennuliiklusteeninduse AS-i ja Transpordiametiga
eesmärgiga, et see valmiks juhtivatele teenusepakkujatele aastaks 2023. Lisaks antakse
Teadmussiirde programmi raames vahendid autonoomsete liikumisvahendite ja nende
rakendamiseks kaasnevate süsteemide arendamiseks ja testimiseks arenduskeskuse
loomiseks.
• Aastaks 2025 toimuvad kaubalennud Aasiast 3 korda nädalas.45
• Tallinna lennujaamas saavutatakse aastane kaubaveomaht 50 000 tonni aastaks 2025.
Maanteetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks
• Pärnu–Ikla maanteel jätkub 2023. aastal Pärnu–Uulu 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega
38,62 miljonit eurot, sellest 2023. aastal 20 miljonit eurot. Lisaks alustatakse Sauga–Pärnu
ja Libatse–Nurme 2+2 tee ehitusega, kogumaksumuses 38,62 miljonit eurot, sellest 2023.
aastal 20 miljonit eurot, ning Tartu mnt Neanurme–Pikknurme 2+1 tee ehitusega,
kogumaksumuses 10 miljonit eurot, sellest 2023. aastal 6,7 miljonit eurot.
• Paldiski maantee Harku ristmiku ehitus on kavandatud aastatele 2024–2025
kogumaksumusega 13,5 mln eurot.
• Teedevõrgu korrashoiuks ja säilitamiseks kavandatakse 339 mln eurot, sellest 2023. aastal
121 mln eurot.
• Kaitseministeeriumiga koostöös EL Military Mobility programmi raames riigi
kaasfinantseerimise vahendite eraldamisel alustatakse Tallinna ringtee Kanama viadukti
ümberehitust 2024. aastal.
• Jätkatakse riigi kruusateedele mustkatte ehitamist kogusummas 1,6 miljonit eurot.
Kohalike teede arendamiseks:
• Jätkatakse ühtekuuluvusfondi toel kohalike teede arendamist Narvat läbiva (Rahu–Kerese
tn) transiittee rekonstrueerimisel, 2023. aastal summas ca 2 mln eurot.
45 Lennuühenduste loomise ja laiendamise osas on MKMil roll sõlmida vastavad kahepoolsed lepingud vastavate kolmandate
riikidega, kui seda ei tee samaaegselt EL. See on esmane alus reisijate- ja kaubalendude alustamiseks Aasia suunal, v.a Hiina,
kellega on kehtiv lennunduskokkulepe olemas.
69
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• Antakse investeeringu toetust Pärnu linnale silla ehitamiseks, 2023. aastal summas 5 mln
eurot ja 2025. aastal summas 15 mln eurot.
• Ühtlasi toetatakse 2023. aastal kohaliku omavalitsuse (kergliiklus)tee ehitamist summas 0,7
mln eurot.
Keskkonnasõbralik ja ligipääsetav46 linnakeskkond
• Terviklike jalgrattateede põhivõrgustike välja ehitamine (fookus Tallinna, Tartu ja Pärnu
kesklinnadel ja nende funktsionaalsetel linnapiirkondadel) ning rattaparkimise võimaluste
parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km, kogumaht 2021–2027 välistoetustest ca 40
miljonit eurot;
• SF 2021–2027 perioodil suunatakse multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide
arendamisse struktuuritoetusi ca 16 miljonit eurot, mille eesmärgiks on parandada
olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades
ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele (buss,
tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms). Samuti parandatakse
valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1
multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029;
• SF 2021–2027 perioodil suunatakse struktuurivahenditest uute trammiliinide rajamiseks
Tallinna linnapiirkonnas ca 40 miljonit eurot;
• RRF vahenditest rajatakse Tallinna Vanasadama trammiliin eeldatavas toetuse mahus 36,5
miljonit eurot, 2023. aastal summas 17,8 miljonit eurot;
• Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmist 2021–2030 toetatakse
säästvat linnalist transporti (bussid, trammid) 15 miljoni euroga.
Tunnel
• Tallinna–Helsingi tunneli planeerimistegevustega jätkamine.
Ohutus
• Jätkub liiklusohutusprogrammi elluviimine. Programmi eesmärk on liiklussurmade ja
raskesti vigastatute arvu vähendamine, et aastate 2023–2025 keskmisena ei hukkuks üle 40
inimese ja raskesti vigastada ei saaks üle 302 inimese aastas 2023–2025 aastate keskmisena.
Programmi tegevusteks on liiklusohutusprogrammi elluviimine ning riiklik järelevalve
raudteel, veeliikluses ja lennunduses. Tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes
liiklejate ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja ohtude maandamine keskkonnale ning
kolmandatele osapooltele. Programmi tegevuse „Ohutu ja säästlik transpordisüsteem“
aastate 2023–2026 eelarve on ligi 61 miljonit eurot, millest 2023. a toetatakse ohutuse
alaseid tegevusi 17,1 miljoni euroga.
Liikuvusteenuse arendamine
• Jätkub ühistranspordi liinivedude (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport) toetus
aastatel 2023–2026 kogusummas ligikaudu 469,3 miljonit eurot, sellest 2023. aastal ca
124,4 miljonit eurot, sh 9 mln eurot lisaraha rongitranspordi ja KOV laevaliinide
dotatsioonideks ning ühekordselt kütusehinna kallinemise leevenduseks 2023. aastal
summas 10 mln euro.
• Tartu linnale antav toetus 360 tuhat eurot rahvusvaheliste ühenduste pidamiseks.
• Jätkatakse ühtse üle-eestilise piletimüügisüsteemi ja piletisüsteemi väljatöötamist.
46 https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus
70
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• Jätkatakse ühistranspordi korraldusmudelite tõhustamisega. Töötatakse selle nimel, et
tekitada suuremat sünergiat sotsiaal- ja tavatranspordi vahel, et kasutada olemasolevat
sõidukiparki ning teenuseid optimaalselt.
• Luuakse teenusmudel e-veoselehtede kasutusele võtmiseks ja piiriülese e-veoselehtede
vahetuse võimaldamiseks (reaalajamajanduse edendamine).
• Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega.
2.9 Energeetika
Tulemusvaldkonna eesmärk
Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas
Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega. Panustada Eesti
majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.
Tulemusvaldkonna rahastamiskava
Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2.
Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs
Energeetika tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamist mõõdetakse Maailma
Energeetikanõukogu poolt välja arendatud riikide energiapoliitika jätkusuutlikkuse
indikaatoriga Energy Trilemma Index, mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme
aspekti: energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika
keskkonnamõju. Indeksi alusel on 2021. aastal 101 riigi seas Eesti 20. kohal tulemusega ABB.
Energeetika tulemusvaldkonnas panustatakse strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse „Eesti
majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi inimeste vajadustega
arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond“. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas47
toodud muutuste saavutamisel on energeetikas kõige suuremad väljakutsed:
1. Energiajulgeoleku tagamiseks elektrivõrgu sünkroniseerimine Kesk-Euroopa
sagedusalaga; elektrivõrgu arendamine kasvavale hajatootmise, salvestuse, laadimise jms
nõudmistele vastavaks; maagaasile alternatiivide leidmine; kõrgete energiahindade
kompenseerimine ning piisava juhitava (tootmis- ja/või salvestus)võimsuse olemasolu
tagamine.
2. Taastuvenergia osakaalu suurendamisel on väljakutse jõuda vähempakkumiste,
pikaajaliste taastuvenergia ostulepingute ja turupõhiste taastuvenergia tootmisvõimsuste
rajamise tulemusena taastuvelektri toodangu olulise kasvuni oludes, kus tuuleparkideks
sobivaid alasid on maismaal piiratult ning planeerimis- ja mõjuhindamiste menetlusprotsessid
võtavad aastaid. Riiklike eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek)
täitmiseks vajalikus mahus taastuvenergia projektide elluviimiseks on oluline koostöös
ministeeriumide, kohalike omavalitsuste, arendajate jt leida taastuvenergia tootmiseks sobivad
alad mahus, mis tagaks ülemineku taastuvenergiale.
3. Energiatõhususe suurendamisel on suurimad väljakutsed kavandatud hoonete
rekonstrueerimismahtude realiseerimine (sh avaliku sektori hooned) ja transpordikütuste
nõudluse vähendamine, lisaks on oluline täiustada energiasäästu prognoosimise metoodikat
energiasäästukohustuse täitmise seiramiseks ja koguda energiatõhususe meetmete tulemuste
kohta andmeid energiasäästu hindamiseks. Euroopa Liidu Kliimapaketi „Fit for 55“ raames on
47 Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus
71
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
muutmisel energiatõhususe direktiiv, millega plaanitakse alates 2024. aastast suurendada
energiasäästukohustust ligi kaks korda. Eeldatavalt ei suuda Eesti ambitsioonikamat eesmärki
praeguste energiatõhususe meetmega saavutada, mistõttu on selle kehtestamisel vajalik
kavandada täiendavaid energiatõhususe meetmeid nii hoonete, transpordi, avaliku sektori kui
ettevõtete energiatõhususe suurendamiseks.
Eesti energiaga varustamise kindlus on väga hea: ELis on Eesti sõltuvus energiakandjate
impordist üks väiksemaid, lisaks põlevkivile kindlustab omamaiste energiaallikate kõrge
osakaalu taastuvenergia – biomass, tuul ja soojuspumpade abil saadud soojus. Elektrienergia,
gaasi, vedelkütuste ja tahkekütuste pakkujate paljusus on taganud tarbijatele turupõhised
energiahinnad. Kaugkütte hinnaregulatsioon on taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide
toimimise, kus on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Pikas plaanis tuleb Eesti
energiamajanduses ja maapõue kasutamisel järjepidevalt tegeleda energeetika ja maavarade
kasutusest tingitud keskkonnamõjude vähendamisega, tõhusama ning säästlikuma
energiatarbimise ja -tootmise edendamisega ja varustuskindluse hoidmisega kõrgel tasemel.
Rohepöörde kontekstis mitmekordistub paljude toormete, näiteks akumetallide, vajadus
võrreldes fossiilsetel kütustel põhineva majandusmudeliga (Rahvusvahelise Energiaagentuuri
raporti48 põhjal). Eestis leidub kriitilisi toormeid (eelkõige haruldaste muldmetallide ja
akumetallidena) fosforiidis, graptoliitargilliidis, kristalses aluskorras ja tööstusjäätmetena49.
Samas ei ole Eesti riikliku tähtsusega strateegiliste maavarade, sh EL kriitiliste toormete
nimekirja50 kuuluvate ressursside uuritus praegu piisav, et võimaldada sektori arendustega edasi
minna ja väärtusahelas lisandväärtust suurendada.
Seoses hoonete energiatõhususe parandamise ja rekonstrueerimisega on kasvanud ka nõudlus
ehitustegevuseks kasutatava materjali, sh looduslike maavarade järele. Nende pidev ja samas
säästlik kasutamine suurenenud mahus vajab aga samuti analüüse ja lisauuringuid.
Tabel 25. Energeetika tulemusvaldkonna mõõdik ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2021)
Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav
kütuste ja energia kättesaadavus tarbijale. ABB ABB ABB ABB ABB
Allikas: Maailma Energeetikanõukogu
Energeetika tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on loodud energeetika ja maavarade
programm, mille tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
Energeetika ja maavarade programm on koostatud „Energiamajanduse arengukava
aastani 2030“ (edaspidi ENMAK või arengukava) ja „Maapõuepoliitika põhialused
aastani 2050“ (edaspidi maapõuepoliitika) eesmärkide saavutamiseks.
48 The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions, IEA, 2021.
https://iea.blob.core.windows.net/assets/24d5dfbb-a77a-4647-abcc-
667867207f74/TheRoleofCriticalMineralsinCleanEnergyTransitions.pdf
49 https://www.egt.ee/uudised/meist-meedias-pohjarannik-virumaa-fosforiidis-leiti-ka-haruldasi-
muldmetalle
50 https://rmis.jrc.ec.europa.eu/uploads/CRM_2020_Report_Final.pdf
72
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2.9.1 Energeetika ja maavarade programm
Programmi eesmärk
Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu
areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid
loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval
moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku
aspekte.
Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks
Seoses 2021. aasta keskel alanud maagaasi (ja sellest tulenevalt elektrienergia ning teiste
energiakandjate) järsu hinnatõusuga, rakendati 2021/2022 kütteperioodil ajutisi meetmeid
energiakandjate hinnatõusu leevendamiseks. Need meetmed jätkuvad 2022/2023 kütteperioodil
(oktoober-märts)51. 2023. aastal on elektrienergia, maagaasi ja kaugkütte hinnatõusu
leevendamiseks kodutarbijatele kavandatud ca 100 miljonit eurot (sh elektrienergia 33 miljonit
eurot, maagaas 47 miljonit eurot ning kaugküte 20 miljonit eurot).
Taastuvelektri osatähtsuse tõstmiseks korraldatakse taastuvelektri vähempakkumisi52 (2022.
aastal 450 GWh mahus ning 2023. aastal 650 GWh mahus), mida finantseeritakse
elektritarbijatelt kogutavast taastuvenergia tasust. Riigikogu menetluses on seaduseelnõu, mille
jõustumisel tõuseks taastuvelektri eesmärk aastal 2030 40%-lt 100%-ni53. Selle eesmärgi
täitmiseks korraldatakse täiendavaid taastuvelektri vähempakkumisi. Samuti kavandatakse
kiirendada planeerimis- ja loamenetlusi, et turutingimustel tootmisseadmeid rohkem rajada
saaks.
Maapõueressursside uurimisel on fookus suunatud eelkõige suure majandusliku potentsiaaliga
maapõueressursside valdkondadele eesmärkidel, mis aitavad kaasa jätkusuutliku majanduse
probleemide lahendamisele kohalike ressursside potentsiaalse kasutuselevõtu ja väärindamise
teel. Paralleelselt teostatakse jooksvaid geoloogilisi töid sh geoloogilist baaskaardistamist ning
tegevusi maapõuealase informatsiooni kogumiseks ja kasutuselevõtuks. Korraldatakse Eesti
riigile kuuluva maapõuealase info kogumist, säilitamist ja kättesaadavust ning tehakse see
põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadavaks. Eesti puursüdamikud koondatakse Arbavere
hoidlatesse ning jätkatakse Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere keskuse väljaehitamist ja
varustamist vajalike seadmetega.
Viiakse lõpuni perioodi 2014-2020 EL rahastutest rahastatavad meetmed (projektide
lõpetamine, viimased väljamaksed):
• Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimist või uue soojustorustiku
rajamist toetatakse 2023. aastal ligikaudu 0,8 miljoni euroga. Meetme tulemusena väheneb
energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu
• Kaugküttekatelde renoveerimist, rajamist ja kütuse vahetust toetatakse 2023. aastal 2,3
miljoni euroga. See annab katlamajadele võimaluse minna üle kohalikele
keskkonnasäästlikumatele kütustele nagu puit, toetades seeläbi kohalikku tööhõivet ning
hoides kaugkütte kulud mõistlikuna
51 https://mkm.ee/energiakulude-huvitised
52 https://elering.ee/taastuvenergia-vahempakkumine
53 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/281b911d-03da-4187-872d-
a21502955d02/Energiamajanduse%20korralduse%20seaduse%20muutmise%20seadus
73
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• Toetatakse tänavavalgustuse taristu renoveerimist energiasäästu eesmärgil 1 miljoni euroga.
Eesmärk on tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine, mille
selle tulemusena väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine tänu efektiivsema
LED-valgustustehnoloogia kasutamisele
• Toetatakse rohegaasi tootmist ning suunamist lõpptarbijatele 2023. aastal ligikaudu 6
miljoni euroga. Rohegaasi tootmine tekitab kohalikke töökohti, aitab ära kasutada
põllumajanduse jääke, vähendab fossiilkütuste importi ja hoiab looduse puhtamana.
Kuivõrd kõrge maagaasi hind on vähendanud toetusvajadust, kavandatakse biometaani
tootmise toetamise meedet pikendada maksimaalselt lubatud 2024. aastani.
• Elektribusside ühistranspordis piloteerimise meetmega toetatakse 2,6 miljonit euroga
transpordisektorisse taastuvenergia kasutuselevõttu ning vähendame seeläbi transpordis
tekkivaid heitgaase
• Valmib Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere maapõue uuringukeskuse teadusmaja.
Samuti käivitatakse 2023. aaastal uue EL rahastusperioodi (2021-2027) meetmed, mille
väljamaksed hakkavad vastavalt taotlusvoorude tulemustele järk-järgult programmis kajastuma
ning jätkuvad meetmed, mille rahastusotsus on tehtud, kuid väljamaksed toimuvad vastavalt
taotlusvooru tulemustele hiljem:
• Toetatakse vesiniku väärtusahela (tootmine, tarnimine, tarbimine) ühistranspordis
piloteerimist kuni 5 miljoni euroga, et luua alternatiivseid keskkonnasäästlikke
elektrienergia tootmise võimalusi ja toetada rohevesiniku kasutuselevõttu
ühistranspordis ning käivitatakse jätkumeede EL taaste- ja vastupidavusrahastu mahus
50 miljonit eurot.
• Soetatakse koostöös Kaitseministeeriumiga Lääne-Eesti meretuulealade vabastamiseks
õhuseireradari 66,8 miljoni euro eest. See on vajalik, et saaksime suurendada kodumaist
keskkonnasõbralikku energiatootmist ilma meie kaitsesüsteeme häirimata
• Eraldatakse 49 miljonit eurot ulatuses täiendavaid vahendeid võrgutugevusteks elektri
jaotusvõrgus, et tõsta jaotusvõrgu võimekust uusi taastuvelektri tootmisseadmeid liita.
Et võimalikult paljud rohepöördest osa võtta saaksid, lähevad need vahendid ennekõike
väiksemate tootmisseadmete võrguga liitumise kiirendamiseks ja soodsamaks
muutmiseks.
• Jätkuvad tööd ülekandevõrgu tugevdamiseks (2023. aastal 8,5 miljonit eurot mahus,
toetuse kogumaht 36 miljonit eurot), et saaks rohkem taastuvenergia tootmisseadmeid
võrku liita Lääne-Eesti piirkonnas. Töödega on alustatud, nende kogumaksumus koos
toetusega on üle 70 miljoni euro ning lõpptähtaeg on 2026. aasta keskpaik.
• Biometaani kasutuselevõttu kavandatakse suunatakse täiendavalt 12 miljonit eurot EL
struktuurivahendite rahastust.
• Toimub meetme (kogumahus 8,9 miljonit eurot) tööstusaladel taastuvelektri
kasutuselevõtu hoogustamiseks ellu viimine.
• Toimub meetme energia salvestamise piloteerimiseks (kogumahus 9,6 miljonit eurot)
ellu viimine.
74
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2.10 Digiühiskond
Tulemusvaldkonna eesmärk
Digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile soovijatele kättesaadav
ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne.
Tulemusvaldkonna rahastamiskava
Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2.
Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs
2021. a detsembris valmis ja ka juurutati esimese välise osapoole juures nõusolekuteenus, mille
eesmärk on võimaldada erasektori ligipääsu avaliku sektori käes olevatele kodanike andmetele.
2021. a lõpus loodi Vabariigi Valitsuse otsusega Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia
Keskus (RIT). Samuti sai kinnitatud esialgne kesksetele teenustele üleminekukava.
Sidevõrkude turbe tagamiseks täiendati elektroonilise side seadust ja VV määrust54 (nõuded
sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded) ning küberturbe tagamise
parandamiseks ja strateegilise juhtimise juurutamiseks riiklikul tasandil toodi vastutus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse ning loodi riikliku küberturvalisuse osakond.
Eesti saavutas ITU küberturbe indeksis (Global Cybersecurity Index) seni kõrgeima koha (3.
koht). Need tegevused panustasid Eesti 2035 Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja
vastutustundlik ning Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik
strateegilistesse sihtidesse.
Väljakutseks on suurte algatuste rakendamine läbivalt kogu avalikus sektoris. Eesmärk
on laiendada nõusolekuteenuse kasutuselevõttu ning toetada riigiasutustes juurutamist. Jätkame
nii andmejälgija kui nõusolekuteenuse arendamist vastavalt kasutajate vajadustele ning loome
vajaliku õigusliku aluse. Viiakse läbi riigi IT teenuste konsolideerimine vastavalt
tegevuskavale, mille tulemusel tuuakse 2022. aastal kesksele teenusele üle esimesed kasutajad.
5G sageduskonkursid viiakse läbi 2022. aastal. Küberturvalisuse suurendamiseks töötatakse
välja küberturbe seire metoodika; arendatakse riikliku küberturbe juhtimist ning täiendatakse
küberturvalisuse seadust. Oluline väljakutse on esimeste sündmusteenuste elluviimine
(esimeste hulgas abielu ja lapse saamine). Uue aasta esimeses pooles on plaanis lõpetada
Bürokrati baasplatvormi arendused ning juurutada Bürokratt esimeses kolmes asutuses.
Ukraina sõja kogemuste põhjal on ilmsiks tulnud IKT taristu ning infosüsteemide
vastupidavuse ja toimekindluse kriitiline tähtsus laiema riigikaitse kontekstis. Sõjalise
riigikaitse sõltuvus tsiviiltaristust on integreeritud riigi kaitseplaanidesse, kuid ühiskonna
vastupanuvõime ja toimimine sõltuvad nii toimivatest elutähtsatest teenustest, kui ka laiemalt
toimivatest infoühiskonna alustaladest. Alates kodanike ja välismeedia pidevast
informeerimisest, lõpetades toimivate tervishoiu- ja sotsiaaltoetuste infosüsteemidega on
Ukraina edu enda riigi kaitsmisel igal sammul toetunud nende suutlikkusele oma IKT taristut
ja infosüsteeme toimivana hoida. Sama olulisena tuleb seda näha ka Eesti riigi kaitses. Selleks
on oluline tagada püsiv lisarahastus nii riigi kesksete küberturbevõimete arendamiseks ja käigus
hoidmiseks kui ka valdkondade, riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja teiste osapoolte
küberturvalisuse taseme tõstmiseks.
Tulemusvaldkonna läbivad väljakutsed saab jaotada järgmiselt:
1. Jätkusuutlikkuse tagamine (olemasoleva baasi kindlustamine):
54 https://www.riigiteataja.ee/akt/13122935?leiaKehtiv
75
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• asutustel on baasrahastus olemasolevate teenuste kvaliteetseks ja turvaliseks käitamiseks
vajalike arendusprojektide nõuetekohaseks teostamiseks ebapiisav;
• süsteemide jätkusuutlikkuse tagamine on piiratud ressursside tõttu raskendatud ja tekib oht
uute taakvarade tekkimiseks (rakenduste pidev uuendamine on alarahastatud);
• riigi jaoks oluliste kriitiliste alusplatvormide ja infosüsteemide jätkusuutlikkuse tagamine.
2. Tuleviku kindlustamine:
• Inimkesksete ja kasutajate vajadustest lähtuvate digiteenuste arendamine;
• Digipöörde elluviimine läbi uute tehnoloogiate rakendamise.
3. Küberturvalisuse tagamine:
• Olemasolev IT infrastruktuur ei taga piisavat kaitset uute küberturvalisuse riskide vastu;
• valdkonna detsentraliseeritus muudab keerukaks riigis keskse planeerimise, juhtimise ning
kriisihalduse;
• Muutunud julgeolekukeskkond tähendab täiendavaid riske ja ohte Eesti küberruumis ning
e-riigi toimimises.
Tabel 26. Digiühiskonna tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2021)
Avalike digiteenustega rahulolu: Rahuolu e-
teenustega 85% elanike seas 69% (2020) 82% 83% 84% 85%
Allikas: MKM Teenuste kataloog
Küberturvalisuse usaldusväärsus algtase
Allikas: Statistikaamet teadmata,
algtase algtase + algtase + algtase +
esimene
+1% 2% 3% 3%
tulemus sept.
2022
Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete
osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100
Mbit/s internetiühendusega, mida saab 58% 62% 64% 66% 68%
suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s.
Allikas: MKM
Digiühiskonna tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud digiühiskonna programm.
Selle eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Digiühiskonna tulemusvaldkonnas koostatud programmi abil viiakse ellu 2021. a lõpus
Vabariigi Valitsuses kinnitatud arengukava “Eesti digiühiskond 2030”.
2.11 Digiühiskonna programm
Programmi eesmärk
Avalike teenustega rahulolu tõus, ülikiire interneti parem kättesaadavus ja küberkaitstud Eesti.
Olulised tegevused 2022-2025 eesmärkide täitmiseks
76
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Sarnaselt arengukava alaeesmärkide jaotusele on ka programm jaotatud kolmeks meetmeks:
digiriik (e-teenuste rahulolu tõus), küberturvalisus (küberruumi turvalisus ja usaldusväärsus) ja
ühenduvus (ülikiire, usaldusväärse ja taskukohase sideühenduse kättesaadavus).
Digiriigi meetme raames on peamisteks ja suuremahulisemateks tegevusteks:
• inimkesksete teenuste, sh elusündmusteenuste arendamine;
• krattide ja Bürokrati kasutuselevõtu suurendamine avalikus sektoris;
• nõusolekuteenuse ja andmejälgija kasutuselevõtu arendamine ja rohelise digiriigi
tegevuskava loomine ning rakendamine;
• riigi andmete poliitika arendamine;
• digiriigi platvormide edasiarendamine (sh X-tee);
• IT-alusteenuste konsolideerimine (sh standardteenuste RITi üleminek, pilveteenustele
üleminek);
• koodivaramu arendamine ja avaandmete avalikustamine;
• teiste riigiasutuste toetamine digimuutuste võimendamiseks ning
• IKT-oskuste edendamine avalikus sektoris ja väliskoostöö arendamine.
Küberturvalisuse meetme raames viiakse läbi tegevusi, et välja arendada küberturvalisuse
riiklik juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon ajakohase ja adekvaatsena:
• tugevdatakse Riigi Infosüsteemi Ameti võimekust reageerida küberintsidentidele, sh
arendades nii kiirreageerimis- kui reservvõimekust ning suurendatakse ohuteadmusinfo
kogumise mahtu;
• arendatakse riigi olulisimate teenuste vastupidavust küberrünnetele ja häiretele;
• toetatakse erasektori elutähtsate ja oluliste teenuste osutajate vastupidavuse ja võimete
arengut;
• koostatakse ja edastatakse ohuhinnanguid ja haavatavuse teavitusi;
• viiakse läbi tegevusi intsidentide ja kriiside ennetamiseks, valmisolekuks ja haldamiseks;
• arendatakse küberintsidentide ja -kriiside ennetamise ja haldamise tehnilist,
organisatsioonilist ja analüüsivõimekust;
• tehnoloogilise vastupanuvõime tagamiseks ja parandamiseks nõustatakse ja koolitatakse
asutusi ja ettevõtteid, sh uue riigi infoturbestandardi (E-ITS) rakendamiseks;
• kasvatatakse järelevalve võimekust infoturbe rakendamise tõhustamiseks ning
• suurendatakse Eesti elanike teadlikkust küberhügieenist (sh avalikkusele suunatud
teavituskampaaniate läbi).
Ühenduvuse meetmest:
• väljastatakse 5G sagedused;
• luuakse turutõrkepiirkondades liitumise võimalused väga suure läbilaskevõimega
juurdepääsuvõrguga ning
• arendatakse 5G transpordikoridoride arvu.
2.11 Tõhus riik
Tulemusvaldkonna eesmärk
Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine.
Tulemusvaldkonna rahastamiskava
Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2.
77
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs
Riigivalitsemise keskseks küsimuseks on riigipidamise suutlikkus piiratud ressursside
tingimustes. Peamised strateegilised väljakutsed, millega riik peab tegelema ja kohanduma, on
demograafiline olukord ning kulusurve riigieelarvele. Eesti rahvastik, sealhulgas tööealine
elanikkond, väheneb ja kvalifitseeritud tööjõudu on raske leida kõikides sektorites. Riigi
haldusorganisatsiooni ressursside nutikas, tõhus ja tulemuslik kasutamine on jätkuvalt
halduspoliitika prioriteetne suund. Tõhususe kasvule töötab vastu kulude, sh palgakulude surve
tulenevalt inflatsioonist.
Inflatsiooniprognoosi on oluliselt võrreldes kevadega suurendanud. Tarbijahinnad kasvavad sel
aastal prognoosi järgi 19,5 protsenti. Hinnakasvu tipp peaks jääma sügiskuudesse; 2023. aasta
kevadel taandub inflatsioon ühekohaliseks ning aasta lõpus marginaalseks. Käesoleva aasta
eelarvepositsioon on tugevalt mõjutatud Venemaa-Ukraina sõjast, eelarvepuudujääk ulatub 1
miljardi euroni ehk 2,7%ni SKPst. Võrreldes eelmise prognoosiga on suurendatud maksutulude
kasvu nii sel kui ka järgmistel aastatel, mille põhjuseks on kiirest hinnakasvust tingitud
tarbimismaksude ja palgakasvu ootuste tõttu suurenenud tööjõumaksude laekumine.
Riigi rahanduse valdkonnas on mitmed reitinguagentuurid andnud hinnangu, et Eesti majandus
on kriisidele hästi vastu pidanud. Sügisene majandusprognoos näitab eelarve oluliselt paremat
seisu kui kevadine prognoos. Kui kevadel prognoositi selle aasta struktuurseks defitsiidiks -
4,5%, siis seatud kulutamise raamidest kinnihoidmine ja maksulaekumise kasv vähendab
struktuurse puudujäägi sel aastal -2,6%ni.
Väljakutseks on Eesti omavalitsuste osakaal valitsussektori kuludes, mis on poole väiksem
(23%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD
riikides. Haldusterritoriaalse reformi järel on järgmiseks oluliseks väljakutseks omavalitsuste
otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate ülesannete
üleandmine. OECD uuringud55 on näidanud, et riigi jõukuse ning fiskaalse ja administratiivse
detsentraliseerituse vahel valitseb selge positiivne seos.
Järgmiste aastate oluline väljakutse on rohepöörde elluviimine ning selle koordineerimine
kõigis valdkondades. Euroopa rohelise kokkuleppe raames on EL seadnud endale Euroopa
kliimamääruses siduva eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Selleks on vaja
kasvuhoonegaaside heitkoguste praegust taset järgmistel kümnenditel olulisel määral
vähendada. Paketi „Eesmärk 55“ raames vaatab EL läbi oma kliima-, energia- ja
transpordialased õigusnormid, et viia kehtivad õigusaktid kooskõlla 2030. ja 2050. aastaks
seatud eesmärkidega. Rohepöördega seotud tegevusi koordineerib Riigikantselei ning Vabariigi
Valitsus moodustas rohepoliitika juhtkomisjoni, mille eesmärk on koordineerida rohepöörde
elluviimist Eestis kestliku majanduskasvu edendamiseks.
Tabel 27. Tõhus riik tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2021)
Valitsemissektori kulutuste osakaal SKPs (ei Ei kasvanud
39,0 39,0 39,0 39,0
kasva, %) 2020 vs
55
OECD Regions at a Glance 2018, https://read.oecd-ilibrary.org/governance/oecd-regions-and-cities-at-a-glance-
2018_reg_cit_glance-2018-en#page1; OECD Regional Outlook 2016.
78
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2021)
Allikas: Eurostat 2021
(45,1% vs
42,3%)
Valitsussektori töötajate osakaal tööealises
elanikkonnas (20-64a), % 15,2 15,2 15,2 15,2 15,2
Allikas: Rahandusministeerium
Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta
55 57 57 58 59
EL keskmisest, %
Tõhus riik tulemusvaldkonna eesmärk saavutatakse kuue programmiga: Vabariigi Valitsuse ja
peaministri tegevuse toetamine, Riigi rahandus, Halduspoliitika, Regionaalpoliitika,
Finantspoliitika ja Arhiivindus.
Eesmärgi saavutamise eest vastutavad riigisekretär, rahandusminister, riigihalduse minister
ning haridus- ja teadusminister.
Tulemusvaldkonna kohta ei ole koostatud arengukava.
2.11.1 Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamise programm
Programmi eesmärk
Valitsuse tegevuseesmärkide elluviimine toimib mõjusalt, tõhusalt ja mõistetavalt.
Tabel 28. Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamise programmi mõõdik ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2021)
Täidesaatva võimu võimekus56
6,8 6,8 kasvab kasvab kasvab
Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab riigisekretär ning programmi viib ellu
Riigikantselei.
Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks
• Valitsuse poliitika paremat planeerimist ja koordineerimist toetava strateegia „Eesti 2035“
rakendamiseks tihendatakse koostööd ministeeriumide ja huvirühmadega ning jätkatakse
Riigikantselei strateegiabüroo arendamisega riigi strateegilise planeerimise
kompetentsikeskuseks. Toetatakse „Eesti 2035“ strateegias toodud arenguvajaduste
leevendamiseks uuenduslike lahenduste arendamist ja katsetamist koostöös teadusasutuste
ja ettevõtetega.
56 Executive Capacity http://www.sgi-network.org/2019/Governance/Executive_Capacity
79
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• Riigikantselei jätkab riigi otsustusprotsessi toetamise võime arendamist, mis põhineb
kogutud andmetel, andmeanalüüsil ja nüüdisaegsel tehnoloogia ning jätkab avaliku sektori
innovatsiooni juurutamist valitsussektoris.
• Koostöö ja infovahetuse edendamiseks, aga ka avalikkuse paremaks kaasamiseks jätkub
riigi koosloome keskkonna väljatöötamine, mis on muu hulgas planeeritud ka avatud
valitsemise partnerluse tegevuskavasse, et kaasata partnereid väljastpoolt valitsusasutusi.
• Riigikantselei kujundab Eesti rolli 2022. aastal avatud valitsemise partnerluse
kaaseesistujana ja 2023. aastal eesistujana. See parandab Eesti rahvusvahelist positsiooni
ning kvaliteetset ja teadmistepõhist poliitikakujundamist.
• Algab uus Euroopa Liidu rahastamisperiood ja vaja on rakendada sellega seotud meetmed.
Pööratakse süsteemsemat tähelepanu Euroopa Liiduga seonduvale kommunikatsioonile.
Riigikantselei saab keskse rolli rohepöörde kommunikatsiooni elluviimisel.
• Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse tõttu Ukrainas on kavas riigi kaitsetegevuse kava
kiirendatud korras üle vaadata, samuti tuleb uuendada Eesti julgeolekupoliitika aluseid.
Eesti riigikaitseks ja tsiviilkriisideks valmisoleku suurendamiseks koostab Riigikantselei
ministeeriumide ja asutustega koostöös valmisoleku seaduse eelnõu, mis loob
riigikaitseseaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja hädaolukorra seaduse vahel
killustunud kriiside maailma asemele ühtse õigusruumi. Samal ajal viiakse ellu riigikaitse
arengukava strateegilise kommunikatsiooni osa.
• Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsuse ja pühendumuse taseme tõstmiseks ning
koostöö parandamiseks jätkatakse eesmärgipäraste arendustegevustega, sh
arenguprogrammiga tippjuhtide digivõimekuse ja kriisijuhtimise oskuste edendamiseks.
Plaanis on uuendada tippjuhtide kompetentsimudelit ning toetada juhtide kandideerimist
rahvusvaheliste organisatsioonide mõjukatele ametikohtadele.
• Üleriigilise rohepoliitika keskse vaate loomiseks koostatakse tegevuskava, mis esmalt
keskendub lähiaastate kõige olulisematele tegevustele rohepööret puudutavate eesmärkide
saavutamisel ning milles määratakse ühtlasi kindlaks ka tegevuste elluviimise ajakava koos
vastutajatega. Lisaks sellele on plaanis keskenduda kõige olulisemate sihtrühmade –
erasektor, kohalikud omavalitsused, üksikisikud – süsteemseks kaasamiseks vajalike nn
baasteenuste loomisele, mis hõlmavad nii kompetentside arendamist, süstematiseeritud
informatsiooni kättesaadavust kui ka riigiüleseid kommunikatsioonitegevusi. Samal ajal
määratakse koostöös ministeeriumidega kindlaks riigivalitsemises olulised rohepööret
puudutavad eesmärgid ja seda toetavad tegevused.
2.11.2 Riigi rahanduse programm
Programmi eesmärk
Kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav riigi rahandus.
Tabel 29. Riigi rahanduse programmi mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2021)
Valitsussektori struktuurne
eelarvepositsioon % SKPst -3,8 -2,4 -2,3 -2 -2
Allikas: Statistikaamet
Maksude osakaal SKPst, %
34,4 33,4 33,5 33,2 32,8
Allikas: Statistikaamet
80
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2021)
Valitsussektori kulude reaalkasv
vastavalt Euroopa Komisjoni Andmed
metoodikale võrreldes potentsiaalse laekuvad
majanduskasvuga, % 57 3,1 3,1 3,1 3,1
2022.a.
lõpus
Võlakoormuse osakaal SKPst, % 18,1 21,6 25,1 26,5 29,7
Likviidsete finantsreservide osakaal
8,3 7,2 7,3 7,1 6,8
SKPst, %
Eelarvepoliitika pikaajaline
Madala Madala Madala Madala Madala
jätkusuutlikkus (Euroopa Komisjoni
riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga
hinnang)58
Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks
• Riigieelarve seaduse muutmine, sh riigieelarve planeerimise, täitmise, aruandluse ja
hindamise põhimõtete, protsessi ja rollijaotuse täpsustamiseks. Koos riigieelarve seaduse
muutmisega vaadatakse üle rakendusaktid ja juhised, mh eesmärgil, et igaüks neist
reguleeriks vajalikul tasemel vajalikku osa protsessist, need ei dubleeriks üksteist, samas
oleksid kõik osad kaetud.
• Arendatakse pidevalt prognoosi- ja analüüsimetoodikaid, et anda võimalikult
teadmuspõhine, objektiivne ja täpne sisend valitsusele riigieelarve, riigieelarve strateegia ja
stabiilsusprogrammi koostamiseks ning erinevate majanduspoliitiliste otsuste
langetamiseks.
• Edendatakse investorsuhteid, et aidata kaasa riigi võlakirjade õiglasemaks
hinnastamiseks ning vähendamaks riski, et kriisiolukorras ei ole riigil võimalik vajalikus
mahus ja mõistliku hinnaga võlga kaasata tagamaks riigi arvelduste kohase tegemise. Riigi
arvelduste tõhusamaks korraldamiseks kaasajastatakse e-riigikassa infosüsteemi tehnilist
platvormi.
• Kasvatatakse Maksu- ja Tolliameti maksu- ja tolliriskide analüüsi võimekust, mis toetab
andmetel, teabel ja nende analüüsil põhinevaid otsuseid. Kiirelt muutuv majanduskeskkond
ja Euroopa Liidu nõuded on kaasa toonud senisest kiirema analüüsivajaduse.
• Võrdse majanduskeskkonna ja ühiskonna kaitsmiseks kasvatatakse Maksu- ja Tolliameti
uurimisosakonna tehnilist ja IT-võimekust kriminaalmenetlusega seotud teabe töötlemiseks
ja keeruliste peitkuritegude (rahvusvahelise salakaubanduse ja maksukuritegude) varajaseks
avastamiseks ja tõkestamiseks. Samuti tõstetakse uute kriminaaltulu vormidega
(krüptoraha) tegelemise võimekust ja luuakse kõikide seadusandluses sätestatud
jälitustoimingute iseseisva teostamise võimalus.
57
Metoodika kirjeldus Box 1.11 lk 52 https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finance/ip075_en.pdf
58
Vastav tase tuuakse iga-aastases stabiilsusprogrammi hinnangus. Vt p 5 -
https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finance/06_ee_2018_sp.pdf
81
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2.11.3 Halduspoliitika programm
Programmi eesmärk
Riigi haldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik statistika muudab riigi
toimimise läbipaistvaks.
Tabel 30. Halduspoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2021)
Keskvalitsuse kulutuste osakaal
SKPst, %. 37,2 33,3 33,3 33,3 33,3
Allikas: Eurostat
Keskvalitsuse osakaal tööhõivest (20-
9 9 9 9 9
64)59,%
Statistika tarbija rahuloluindeks60 72,2 70 70 70 70
Halduspoliitika programm on jagunenud rahandus- ja riigihalduse ministri portfellide vahel.
Ministritel on ühine vastutus riigivara osakonna teemades (rahandusministri vastutusalas on
osaluspoliitika, riigihalduse ministri vastutusalas on muu riigivarapoliitika, sealhulgas
kinnisvara ja omandireform), osaliselt palgapoliitikas ja Rahandusministeeriumi kesksete
tugiteenuste teemades. Riigihalduse ministri vastutusvaldkonnas on riigihaldus ja
personalipoliitika, riigihangete ja riigiabi teemad, riigihangete vaidlustuskomisjon, Riigi
Tugiteenuste Keskuse tegevused ning Riigi Kinnisvara AS aktsionäri roll. Rahandusministri
vastutusvaldkonnas on statistikaga seotud õigusloome ja poliitika kujundamine, Statistikaamet,
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus ning Eesti Energia AS, Eesti Loto AS ja
Levira AS aktsionäri roll.
Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks
• Riigireformi analüüsist lähtuvalt edasiste suundade elluviimine, sh riigi institutsioonide
tõhus korraldus, arendamine ja koostöö, avaliku teenistuse ajakohastamise võimaluste
leidmine ja rakendamine ning personalipoliitika sisemise ja välimise sidususe tagamine läbi
riigi strateegilise personalijuhtimise tegevuste ja kesksete koolituste arendamine.
• Tühjenevate piirkondade probleemi lahendamiseks viiakse ellu elamumajanduse
ümberkorraldamise meedet (tühjenevad korterelamud). 2020–2022 läbiviidud
pilootprojekti põhjal selgub meetmete täiendamis- ning ka võimaliku lisarahastuse vajadus
2023. aastaks. Võetakse vastu vajalikud seadusemuudatused - asjaõigusseadus ja kinnisasja
avalikes huvides omandamise seadus.
• Riigihangete valdkonnas on fookuses väärtuspõhiste riigihangete (sh sotsiaalse,
innovaatilise ja keskkonnahoidliku hankimise) edendamine. Töötatakse välja
juhendmaterjalid kvaliteedikriteeriumide seadmise kohta, kogutakse kokku parima praktika
näited erinevates valdkondades, integreeritakse näidiskriteeriumid riigihangete registrisse
ning viiakse läbi parima praktika seminarid hankijatele.
59
Tööhõive (20-64): tööga hõivatu – isik, kes uuritaval perioodil töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana,
ettevõtjana või vabakutselisena; töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; ajutiselt ei töötanud.
60
Regulaarselt tarbijatele saadetava küsitluse põhjal arvutatud indeks
82
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• Alanud on dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse keskse pakkumise väljaarendamine Riigi
Tugiteenuste Keskuses ja riigiasutuste sujuv teenusele üleminek alates 2023. aasta
jaanuarist, et muuta valdkonna korraldus tervikuna efektiivsemaks ning
koosvõimelisemaks.
• Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse eesmärgiks on muuta arendus- ja
haldusteenuste korraldamine kiiremaks ja paindlikumaks (läbi DevSecOps
toimemudeli kasutusele võtmise) ning kasvatada majasisest arendusvõimekuse osakaalu
sisseostetud teenuse kõrval. Väljakutseks on muudatusvajadustele kiire reageerimine ning
turvalised ja kvaliteetsed digilahendused, mille lausaline sisseost on oluline riskitegur.
• Kvaliteetse statistika õigeaegse tootmise ning Euroopa Liidu õigusaktidele ja
regulatsioonidele vastavuse tagamiseks toimuvad Statistikaametis 2028. aastani
ettevõtlus-, põllumajandus-, keskkonnavaldkonna-, rahandus- ning rahvastiku ja
sotsiaalvaldkonna statistika tootmise mahukad arendused ja uue statistika koostamine.
Jätkub ka riikliku andmehalduse sisseviimine, sh riigi põhiandmete määramine ja riigi
käsutuses olevate andmete kirjeldamine.
2.11.4 Regionaalpoliitika programm
Programmi eesmärk
Inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja
mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv elukeskkond.
Tabel 31. Regionaalpoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026
tase
(2021)
Harju maakonna elanike osakaal Eesti
rahvaarvust (%)61 46 46,8 46,8 46,8 46,8
Allikas: Statistikaamet
Väljaspool Harju maakonda loodud Andmed
SKP osakaal Eesti SKPst (%)62 laekuvad 35 35 35 35
Allikas: Statistikaamet detsembris
Kohaliku omavalitsuse institutsiooni
59 >60 >60 >60 >60
usaldusväärsus elanike seas, %
Kinnisvara hindade regionaalne
erinevus (Harju-, Tartu-, Pärnumaa vs
4,5 5 5 5 5
ülejäänud Eesti keskmine, kordades)63
Allikas: Maa-amet
Elukeskkonnaga rahulolu,% Iga-
aastaselt ei 85 85 85 85
mõõdeta
Elukeskkonnaga rahulolu Iga-
piirkondlikud erinevused kõrgeima ja aastaselt ei 29 29 29 29
madalaima detsiili KOVide vahe mõõdeta
Kohalike omavalitsuste kulude 24,4 25 25 25 25
61
Allikas: Statistikaamet RV028U ja RV092. Sihttase näitab prognoosiga võrrelduna tagasihoidlikumat
sisserännet Harjumaale.
62
Allikas: Statistikaamet RAA0050. Sihttase näitab teiste maakondade panuse kahanemise pidurdamist.
63
Allikas: Maa-amet, korteriomandite (eluruumide) tehinguandmed, keskmine tehingu hind (eur/m2). Sihttase
näitab regionaalsete erinevuste kasvu pidurdamist.
83
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026
tase
(2021)
osakaal valitsussektori kuludest64,%
Allikas: STA
Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks
• Regionaalse arengu tegevuskava rakendamine:
• EL 2021-2027 struktuurivahendite majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise
eesmärgil regionaalarengu toetusmeetmete elluviimine.
• Interreg programmide 2021-2027 elluviimine.
• Ida-Viru õiglase ülemineku kava koostamine ja selle alusel kavandatud toetusmeetmete
ettevalmistamine ja elluviimine.
• Erinevate ministeeriumide poolt välisvahenditest rahastatavate toetusmeetmete
väljatöötamisel ja elluviimisel nende regionaalse mõju koordineerimine ja piirkondlike
eripäradega arvestamine, et tagada nende toetavat mõju regionaalse ebavõrdsuse
vähendamisele, avardada piirkondlikke arenguvõimalusi ja parandada sealsete ettevõtete
konkurentsivõimet.
• Riigieelarveliste regionaalarengu meetmete ümberkorraldamine perioodiks 2023-2027,
mis hõlmab vahendite killustatuse ja halduskoormuse vähendamist, maakondliku tasandi
vastutuse suurendamist, meetmete sisu ja eelarvejaotuse regulaarse ülevaatamise
süsteemi juurutamist.
• Piirkondade arenguerinevuste tasakaalustamisele ja regionaalsete eripäradega arvestamisele
suunatud regionaalsete arengulepete ja nõukogude pilootprojektide läbiviimine
(eelduslikult Lõuna-Eestis ja Kesk-Eestis). Antud tegevus toetab regionaalse arengu
tegevuskava rakendamist.
• Kohalike omavalitsuste võimekuse ja kompetentside arendamine, omavalitsuste
vahelise koostöö ning kohaliku ja keskvalitsuse partnerluse tugevdamine,
detsentraliseerimine ja selle toetamiseks kohalike omavalitsuste rahastamise põhimõtete
muutmine ja kohalike omavalitsuste rolli suurendamine kohaliku ettevõtluskeskkonna
arendamisel.
• Kohaliku omavalitsuse arengu tulevikustsenaariumite koostamine, et hinnata
ühiskonna ja riigi arengust tingitud Eesti kohaliku omavalitsuse väljakutseid aastaks 2035
ning kavandada sellest tulenevad õigusruumi jm muutused („Tulevikuomavalitsus 2035“)
• Rahandusministeerium, kui ruumilise planeerimise kompetentsikeskus, panustab läbi
üleriigilise planeeringu koostamise ning eri- ja teemaplaneeringute transpordi,
keskkonna ja regionaalpoliitika arengukavade ja programmide täitmisesse (Suure Väina
püsiühenduse, Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse, Haljala-Kukruse 2+2 maantee,
Rail Baltic raudtee, Tallinna ringraudtee, Harju maavarade planeeringud).
• Tegevused ruumilise planeerimise tõhustamiseks – planeeringute digipöörde elluviimine
(sh planeeringute ruumiandmete kättesaadavuse tagamine, menetluste tõhustamine
digilahendustega) koos asjakohaste õigusakti muudatustega planeerimise lihtsustamiseks.
64
Statistikaameti andmed, valitsemissektori tulud ja kulud sektori järgi.
84
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2.11.5 Finantspoliitika programm
Programmi eesmärk
Konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ettevõtlus- ja finantskeskkond.
Tabel 32. Finantspoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed.
Tegelik tase
Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026
(2021)
Kapitalituru maht (börs, võlakirjad, 27
ühisrahastus, riskikapitali- ja muud fondid (hinnanguline
ning III samba pensionifondid, v.a sest EP ei ole
25 26 26 27
krediidiandjad, II samba pensionifondid ja vastavaid
kindlustus) SKP-sse, % andmeid
avaldanud)
Finants- ja kindlustustegevuse osatähtsus
4 4 4 4 4,2
SKP lisandväärtuses,%
Eraisikute netofinantsvara (finantsvara – 27
finantskohustused) suhe SKP-sse, % (hinnanguline
sest EP ei ole
14 14 14 15
vastavaid
andmeid
avaldanud)
II samba fondide pikaajaline reaaltootlus
Jah Jah Jah
(20 aasta libisev keskmine on võrdne või Ei (1) Jah
ületab 2%)
Baseli rahapesuvastase võitluse indeks Jah Jah Jah
Jah Jah
(koht riikide edetabelis on esikümnes)
Aruandlus- ja auditeerimisstandardite
kõrge kvaliteet (koht edetabelis on 30. või Jah Jah Jah
Jah Jah
kõrgem) Allikas: The Global
Competitiveness Report
Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks
• Rahapesu ja terrorismi rahastamise alase riigisisese riskihinnangu põhjal loodud rahapesu
ja terrorismi rahastamise tõkestamise tegevuskava
elluviimine ning Moneyval’i hindamisel tuvastatud puuduste kõrvaldamine. Rahapesu
andmebüroo võimekuse suurendamine rahandusministeeriumi haldusalas, sh strateegilise
seire ja analüüsi võimekuse väljaarendamine, digiteadlikemate lahenduste
kasutuselevõtmine ning järelevalve ja finantssanktsioonide kohaldamise seire tugevdamine.
• EL Pangandusliidu projekti tulemusena ühtse EL finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimise alase
raamistiku lõpuni viimistlemine (sh võimaluse korral üleeuroopalise hoiusekindlustuse
skeemi loomine), et tagada eelkõige suurem hoiustajate kaitse.
• EL Kapitaliturgude Liidu initsiatiivi raames erinevate meetmete väljatöötamine, et
soodustada kohaliku kapitalituru arengut kui ka piiriülest kapitali kaasamist, samuti
rohelisi investeeringuid (sh seni reguleerimata valdkondades, eelkõige ühisrahastus ja
krüptovarad, suurema investorikaitse taseme saavutamine).
• Eesti elanikkonna rahatarkuse edendamine ja vastustundliku laenamise põhimõtte parem
rakendamine. Eesmärgiks on tagada avaliku-, era- ja kolmanda sektori tihedas koostöös
rahatarkuse kättesaadavus nii lastele kui ka täiskasvanutele. Samuti leida kaasaegseid
võimalusi, kuidas motiveerida inimesi neid teadmisi praktikas kasutama ning vajadusel ka
85
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
nõu ja abi küsima. Lisaks võimaldada eraisikute kohta kõikide finantskohustustega seotud
info kättesaadavust, et vähendada inimeste sattumist võlgadesse.
• Koostöös partneritega Euroopa Liidu kestliku rahastamise initsiatiivi raames ettevõtete
kestlikkusaruandluse ja selle kontrollimise süsteemide loomine ja juurutamine.
2.11.6 Arhiivindusprogramm
Programmi eesmärk
Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste
tõendamine.
Tabel 33. Arhiivindusprogrammi mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2021)
Arhiivimoodustajate (asutuste) arv,
kes on Rahvusarhiivile üle andnud 40 50 55 60 70
digitaalarhivaale
Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate
arhivaalide osakaal Rahvusarhiivis, %
88 88 88 88 88
Koguhulk 2021.a lõpu seisuga: 10 244
681 arhivaali
Arhivaalide kättesaadavus veebis,
25,8 28 29 30 31
miljonit kujutist
Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks
• Rahvusarhiiv on tugi e-valitsemisele ning keskendub digisündinud teabe, sh
andmekogude arhiveerimisele (koostöökeskkonna ASTRA vastuvõtuvõimekuse
arendamine erinevas kvaliteedis digisündinud ainese vastuvõtuks, sh. vananenud
EDHSides ja kõvaketastel oleva teabe vastuvõtt, aga ka uute süsteemidega liidestamine ja
„märkamatu arhiveerimise“ arendamine) ja lindirobotite süsteemi hankimisele
Rahvusarhiivile ja Eesti Rahvusringhäälingule (ka teiste digiasutuste) digiarhiivide
tarvis. Tagatisfaile saab peale seda säilitada identselt dubleerituna kahes geograafilises
asukohas Tallinnas ja Tartus (digikultuuripärandi pikaajaline turvaline säilitamine).
• Rahvusarhiiv on avatud asutus ja partner kogukondadele ning keskendub kultuuripärandi
digiteerimise projektide läbiviimisele, mis on rahastatud Euroopa Liidu
struktuurfondidest (digiteeritakse dokumente, fotosid, filme ja fotonegatiive),
filmipärandi voogedastusplatvormi arendamisele koostöös Eesti Filmi Instituudiga
ning tehisintellekti kasutamisele digiteabe avamisel ja kasutusse andmisel (sh
tekstituvastuse (Transkribus projekt), näo- ja objektituvastus (Ilme, Fotis) arendamine).
86
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2.12 Õigusriik
Tulemusvaldkonna eesmärk
Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse justiitssüsteemiga riik.
Tulemusvaldkonna rahastamiskava
Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2.
Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs
Muutuv ühiskond seab täiendavaid nõudmisi ning majandus lähtub aina enam
teadmistepõhisest lähenemisviisist. Sealjuures on oluline, et õiguskord arvestab paindlikult
kõiki arenguid maailmas ning riik pakub uuenduslikke ja ettevaatavaid lahendusi. Samuti peab
riigi õigus- ja kriminaalpoliitika suurendama inimeste heaolu ning tagama avatud ja turvalise
ühiskonna, kus inimesed teavad oma õigusi ja võivad nende kaitses kindlad olla.
Riigid ei ole omavahelises konkurentsis mitte ainult majanduse ja elukeskkonna, vaid ka
õiguskorra poolest. Seetõttu räägitakse viimastel aastatel palju nn regulatiivsest
riikidevahelisest konkurentsist, sh on tekkinud reaalne konkurents ettevõtete jaoks
atraktiivseima ärikeskkonna pakkumisel. Suurima tulu maksude ja loodud töökohtade näol saab
riik, mis suudab kujundada kõige ettevõtjasõbralikuma ärikeskkonna.
Riigi õiguspoliitiline suund peab püüdlema selle poole, et Eesti õiguskeskkond oleks
nüüdisaegne, atraktiivne ja konkurentsivõimeline. Oluline on optimeerida riigiasutuste tööd ja
muuta isikute suhtlus riigiga lihtsamaks. Eeltoodu tulemusena säilitame või parandame Eesti
positsiooni erinevates riikide keskkonda hindavates edetabelites (nt Maailma vabaduse
edetabelis on oluline säilitada „vaba“- staatus ning edendada Eesti konkurentsivõime
positsiooni). Ühtlasi suurendame toetusi represseeritutele ja selle valdkonnaga tegelejatele.
Kvaliteetne õigusloome parandab riigi konkurentsivõimet ning toetab ühiskonna üldist
toimimist. Seaduse muutmine ei pea olema esimene ja ainus viis, kuidas probleemi
lahendamisele reageerida, vaid kaaluda tuleb ka muid mitteregulatiivseid võimalusi. Seepärast
saabki öelda, et õigusloome mahu vähendamisele aitab kaasa eelnõu koostamisele eelneva
esmase analüüsi, sh väljatöötamiskavatsuse järjepidev nõudmine.
Tagada tuleb perekonna- ja eraelu puutumatust ning teisi inim- ja põhiõigusi kaitsev
õiguskeskkond, sh rahvusvahelisel tasandil ja piiriülese koostöö raames. Soodsa ja kaasaaegse
ettevõtluskeskkonna loomisel ja Eesti konkurentsivõime tagamisel on oluline roll
majandustegevust reguleerival seadusandlusel. Ettevõtlusega alustamine ja tegelemine peab
olema arusaadav ja mõistlikult lihtne, sh tuleb nutikalt kasutada tehnoloogia ja digimaailma
võimalusi riigi ja ettevõtjate vahelises suhtluses. Nii seadusandluse kui riikliku järelevalve
kaudu peab riik tagama intellektuaalse omandi kaitse ning toetama vaba konkurentsi ja tõhusalt
reageerima tegevustele, mis võivad seda kahjustada. Muu hulgas on oluline, et rõhk on
ennetusel ning toetamisel.
Kriminaalpoliitika eesmärk on ennetada õigusrikkumisi ning kohelda õigusrikkujaid mõjusalt.
Eesti peab olema turvaline – ootus turvalisele Eestile on ka elanike poolt enim väljendatud
ootus riigile ning on selliselt väljendatud strateegias „Eesti 2035“ . Eelkõige peab ühelt poolt
olema tagatud ohvrite vajadused ning teiselt poolt toetatud õigusrikkuja naasmine
õiguskuulekale teele. Samuti peab kriminaaljustiitssüsteemis tagama õiguskaitsetöötajate (sh
kohtud, Prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI)) võimekuse kasvu ning
süüteomenetluse digitaliseerimise. Oluline on investeerida nii EKEI seadmetesse kaasaegsete
uurimismeetodite kasutamiseks kui ka teadus- ja arendustegevusse.
87
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Eduka kriminaalpoliitika eelduseks on tervishoiu-, haridus- ja sotsiaal-, kultuuri- ja
spordisüsteemide koostöö – kriminaaljustiitssüsteem üksi ei suuda kuritegusid ennetada ja
kahjusid vähendada. Kogukondliku sekkumiseta ei ole võimalik pakkuda ravi ja nõustamist
sõltlastest õigusrikkujatele, kui tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis puuduvad selleks vahendid.
Samuti ei ole võimalik tagada kooliturvalisust, kui haridussüsteemil pole ressurssi
koolikiusamisvastaste programmide läbiviimiseks või haridus- ja kultuurisüsteemil pole
võimalust pakkuda huvi- ja spordiringe. Seega kuritegevuse ennetamine ning sellest tuleneva
kahju vähendamine peab olema riiklikult juhitud ning koostöös partneritega.
Kuritegevuse määr on viimase 15 aasta jooksul poole võrra vähenenud – aastas registreeritakse
umbes 26 000 kuritegu. Ka mujal läänemaailmas on kuritegevus vähenenud ja valdavalt kõige
enam levinud kuritegude, eelkõige varguste arvelt. Samas on aga rahvusvaheliselt ja Euroopa
Liidu riikide võrdluses Eesti heas positsioonis elanike poolt tajutud turvalisuse ning politsei
usalduse kategoorias. Nimelt 94% inimestest peab Eestit turvaliseks, mis on EL riikide
pingereas kaheksas. Samas on probleemiks vangide ning tapmiste arv, kus jääme suhtarvult
viimaste hulka.
Tõhusa karistuse täideviimise süsteemi tagamiseks on eelkõige vaja, et nii vangide kui ka
kriminaalhooldusalustega töötaks piisav arv professionaalseid ametnikke ning neil oleks piisav
varustus ja konkurentsivõimeline tasu.
Tähelepanu tuleb suunata korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määra vähendamisele ning
sõltuvuste ja muude vaimse tervise häirete tõttu toime pandud kuritegude ennetusele. Oluline
on, et kriminaalkaristus keskenduks õigusrikkuja võimekuse arendamisele nii, et ta oleks
võimeline peale vabanemist iseseisvalt õiguskuulekat elu elama. Siin mängib rolli nii
kogukondlike karistuste ning taastava õiguse laialdasem kasutamine kui ka vanglate ja
kriminaalhoolduse rehabiliteerivad ja taasühiskonnastamise tegevused (sh vangistuse sisu,
vabanemisjärgne tugi- ja majutusteenus).
Kõike ülaltoodusse panustab oluliselt ka see, kui inimesed saavad oma õigusküsimused tõhusalt
lahendatud nii kohtus kui kohtuväliselt. Isikute ootused on aina suurenemas ning ühiskonna
muutused nõuavad õiguste jõustamisel teistsuguseid lahendusi. Mida tõhusam ja õiglasem on
kohtupidamine ning mida kättesaadavam nii erinevate õiguselukutsete teenus (vandetõlgid,
kohtutäiturid, advokatuur, notariaat, patendivolinikud, pankrotihaldurid) kui ka õigusabi, seda
rahulolevamad on ühiskonna liikmed.
Tõhusa õigusriigi kehtivuse ja toimimise eeldus on õiguse kättesaadavus. Eestis on 2002. aastal
kasutusele võetud elektrooniline Riigi Teataja, kus on enamus olulisest õigusteabest, sh
kohaliku omavalitsusüksuste määrused, seaduste ja määruste tõlked, kohtulahendid ja nende
kokkuvõtted ning eelnõude menetluse andmed. Vajalik on jätkuvalt koondada oluline
õigusteave Riigi Teatajasse ja kaasajastada õigusteabe kättesaadavust kasutajate vajadustest
lähtuvalt. Suurendamaks läbipaistvust ettevõtlussektoris ning arendamaks uusi, andmepõhiseid
teenuseid, muudetakse ka äriregistri andmed tasuta kättesaadavaks.
Eestis on lihtsa ülesehitusega kohtusüsteem, milles puuduvad erikohtud, kuid kohtuasjade
menetlus toimub reeglina läbi kolme kohtuastme. 2006. aastal liideti esimese astme kohtute
tööpiirkondi. Kvaliteetne õigusemõistmine peab olema kättesaadav üle riigi, kuid selleks peab
kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja menetlusosalistele vähem koormavaks. Kohtute
tõhusat tööd toetab selge ja lihtne menetlusõigus, kohtunike suurem spetsialiseerumine ja
normaalne töökoormus, samuti hästitoimivad digilahendused ning tugiteenused.
Eeltoodu saavutamist toetab läbivalt rahvusvaheline koostöö ja tehnoloogilised lahendused.
Arvestades isikute piiriülese liikumise suurenemist mängib rahvusvaheline koostöö aina
suuremat rolli tõhusama ja inimkeskse õigusruumi kujundamises ning õiguste jõustamises.
88
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Selleks, et ühiskond toimiks hästi, on vaja, et õigusruum oleks arusaadav ja terviklik ning
õigusemõistmine tõhus.
Õigusriik tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm: Usaldusväärne
ja tulemuslik õigusruum. Programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite
kavandamise eest vastutab Justiitsministeerium. Õigusriigi tulemusvaldkonna mõõdikud ja
sihttasemed on identsed programmi mõõdikutega, mistõttu need on lisatud programmi
tutvustuse juurde.
2.12.1 Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum
Programmi eesmärk
Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks, tagatud on põhiõiguste
tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning kuritegevust on vähe.
Tabel 34. Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum programmi mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2021)
Staatus Staatus Staatus vaba Staatus
Staatus vaba
Koht Maailma vabaduse edetabelis vaba vaba vaba
Eesti konkurentsivõime positsioon 26 27 27 27 27
Inimeste hulk, kes tunneb end oma
kodukandis pärast pimeda saabumist 74% >79% >79% >79% >79%
turvaliselt65
Eesti positsioon rahvusvahelises õigusriigi
<15
indeksis kriminaaljustiitssüsteemi - <15 <15 <15
alakategoorias
World Justice Project õigusriigi indeks 0,81 >0,81 >0,81 >0,81 >0,81
Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks
Õiguskaare digitaliseerimine. Riik peab muutuma kodanikule lihtsamaks ja läbipaistvamaks.
Tegevuse raames täiustatakse ja võetakse kasutusele uusi töökeskkondi, mis tagavad vajaliku
teabe digitaalse kättesaadavuse ning andmete vahetuse. Eesmärk on masinloetavate andmete
kasutuselevõtu kaudu hoida kokku kulusid, muuta poliitikakujundamine andmepõhisemaks.
Automatiseerime kriminaalmenetlusega kogutavate andmete analüüsi, arendame infosüsteeme,
kohtuekspertiise ning analüütilist võimekust kohtueelses menetluses. Püüdleme tõhusa
kriminaalõiguse ja selle rakendamise poole. Kriminaalmenetluse digitaliseerimine hõlmab
kõiki asjaosalisi, alates politseist ja prokuratuurist ning lõpetades kohtute ja vanglatega.
Eesmärgiks on jõuda 2023. aastal esimeste paberivabade kriminaalmenetlusteni. Läbi
infotehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtu saame aidata kaasa nii kriminaalmenetluste
tõhustamisele, kui intellektuaalse omandi õiguste tagamisele. Arendamisel olev digitaalne ja
kõigile jälgitav koosloome keskkond koondab tulevikus kogu Eesti elu mõjutava
õigusloomeprotsessiga seotud teabe ühte kohta, katab kogu õigusakti loomekaare kuni Riigi
Teatajas avaldamiseni ja võimaldab huvirühmade ning ekspertidega koostöös avatumat
poliitika- ja õigusloomet.
65 Ohvriuuringud 2010-2018
89
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Kodanikukesksed teenused. Kodanikukesksete teenuste kujundamisel on vaja muuta
digitaalsetele õigusteenustele ja õigusmenetlustele ligipääs kasutajasõbralikumaks, luua juurde
lihtsaid ning kättesaadavaid abi võimalusi. Seetõttu jätkub riigi õigusvõrgu projekt, mille
tulemusena valmiv e-keskkond pakub inimestele õigusalast teavet ja mugavaid lahendusi
juurdepääsuks õigusmenetlustele ja õigusabile. Samuti käivituvad selle projekti raames
kodanike ligipääsupunktid maakondlikes riigimajades.
Konkurentsivõimeline ärikeskkond. Digitaliseerimise ja kodanikukesksete teenuste kõrval
on Justiitsministeeriumi prioriteediks konkurentsivõimelise ärikeskkonna loomine.
Õiguskindlad kohturegistrid, milles sisalduvad andmed on kvaliteetsed ja ajakohased ning mille
pakutavad teenused on kasutajale mugavad, aitavad kujundada ettevõtjale lihtsama ja mugava
tegutsemise keskkonna. Registriandmete avaldamise ja tasuta kättesaadavaks tegemisega
elavdame majandust, suurendame avaliku sektori tegevuse läbipaistvust, pakume kasulikku
informatsiooni (ettevõtetele, riigiasutustele nii Eestis kui ka välisriikides), aitame andmete
tasuta kättesaadavaks tegemisega tuvastada korruptsiooniriske jne. Toimiv ärikeskkond vajab
ka tõhusat võimalust kaitsta oma õigusi. Kohtumenetlus peab olema osalistele arusaadav ning
igas kohtuastmes toimuma mõistliku aja jooksul ja kvaliteetselt. Jätkuvalt on prioriteediks
võitlus majanduskuritegevusega.
Tõhus kriminaalõigus. Jätkatakse tegevusi, et kriminaaljustiitssüsteem oleks tõhus, sh
digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka uusimaid
kuriteoliike. Kriminaalmenetlus peab olema arusaadav, st osapooltele on tagatud ülevaade
protsessist, nende õigustest ja kohustustest. Viime ellu tegevusi, et ennetada
(korduv)kuritegevust, toetame kogukondlike karistuste rakendamist ning vangistusest
vabanemisel pakume tugi- ja majutusteenust (tagada tuleb riigieelarveline rahastamine).
Tegeleme noorte kuritegevuse ennetamisega, mis aitab vältida püsiva rikkumiskäitumisega
täiskasvanute tekkimist, sh toetame sotsiaal- ja teraapiaprogrammide väljatöötamist ning
rakendamist. Keskendume ühiskonnale enim kahju tekitavatele ning suurima mõjuga
kuritegudele: rasked vägivallakuriteod, sh inimkaubandus ning lähedaste (nt perevägivald) ja
alaealiste vastu toime pandud teod; samuti organiseeritud kuritegevus ja majandus-, finants- ja
rahapesu-, küber-, korruptsiooni-, keskkonna-, tehnoloogia- ning narkokuriteod.
Õigushariduse kvaliteet. Jätkatakse tööd ning diskussioone õigushariduse kvaliteedi tõstmise
teemal, et tagada õigushariduse kvaliteet ja õigusteaduse kestlik areng. Tartu Ülikooli ning Eesti
Teaduste Akadeemiat toetatakse seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Jätkub 2022. aastal
käivitatud kriminaalõiguse stipendiumiprogramm eesmärgiga toetada kriminaalvaldkonna
juristide järelkasvu.
2.13 Siseturvalisus
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus,
kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas.
Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule
korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Tulemusvaldkonna rahastamiskava
Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2.
Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs
90
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Eesti inimesed tunnevad end turvaliselt. 2020. aastal leidis 92% küsitlusele vastanuid, et
Eesti on elamiseks turvaline riik, 2022. aastal 90%. Sisejulgeolekut mõjutasid olulisel määral
arengud välismaal, eelkõige Valgevene hübriidrünnakud Poola, Leedu ja Läti suunal, sh
migrantide smugeldamine ja sisserände kasutamine hübriidründe tööriistana. Samuti olukord
Afganistanis ja sellega seotud migratsioonivood. Eelnevale lisandub esialgne Vene vägede
koondumise Ukraina piirialadele ja 2022. aasta veebruaris alanud täiemahuline sissetung ja
sõda Ukraina vastu. Eesti julgeolekuolukord on sellest tulenevalt ulatuslikult muutunud ning
siseturvalisuse valdkonnalt oodatakse tarka ja asjatundlikku sekkumist kriiside lahendamisel.
Võib eeldada, et need muutused mõjutavad Eesti inimeste turvatunnet ja arvamust riigi ees
seisvate olulisimate probleemide kohta.
2021. ja 2022. aastal jätkus koroonapandeemia. Vaenulikku mõjutustegevust oli Eesti suunal
märgata vähem, kuid suur osa vaenu õhutavaid ja terroristlikke sõnumeid liikus
veebikeskkonda. Ühiskonda lõhestavad vandenõud, libauudised ja desinformatsioon levisid
veebis kiiresti ning sellega suurenes õiguskaitseasutuste, eriti veebikonstaablite töökoormus.
Ülemaailmne viirusepuhang ja sõda Euroopas on pannud avalikkust ja riigiasutusi enam
teadvustama, et valmis tuleb olla väga erinevateks kriisideks. Kriisid on näidanud, et oluline on
tugevdada valitsemisalade, kohalike omavalitsuste ja elanike valmisolekut kriisidega toime
tulla. 2021. aastal läbi viidud uuringu järgi on 77 % omavalitsustest saavutanud kriisideks
valmisolekus edasijõudnu või eeskujuliku taseme, 14% on baastasemel ning 9% ehk seitse
omavalitsust jäid allapoole baastaset. Elanike hädaolukordadeks valmisoleku uuringu järgi on
inimeste valmisolek osades Eesti piirkondades paari aasta jooksul veidi paranenud, kuid jäänud
2019. aastaga samale tasemele seal, kus on rohkem vene keelt emakeelena kõnelevaid inimesi,
nt Ida-Virumaal.
Reageerivate asutuste tööd kergendab inimeste usaldus nende asutuste vastu. Päästeametit
usaldas 2021. aastal 95 %, Häirekeskust 94 % ning Politsei- ja Piirivalveametit 86 %küsitlusele
vastanutest – tegemist on endiselt kolme kõige enam usaldatud asutusega Eestis.
Lisaks reageerivatele asutustele on oluline inimeste endi roll Eesti turvalisena hoidmisel
nii vabatahtlikuna panustades, kui vastutustundlikult käitudes. Siseturvalisuse valdkonnas
on vabatahtlikke rohkem kui 4000. Vabatahtlikke lisandus 2021. aastal päästjate ja mere-
päästjate ridadesse ning abiks riigiinfo telefoni 1247 teenuse pakkumisel. Abipolitseinike arv
vähenes 4 protsendi võrra, kuid nende töötundide arv suurenes tänu mitmekülgsemale
kaasamisele. Oluline on hoida vabatahtlike väljaõpe ja varustus heal tasemel ning pakkuda
mitmekülgseid osalusvõimalusi. Siseturvalisuse 2022. aasta avaliku arvamuse uuringu järgi on
27% elanikest viimase aasta jooksul osalenud mõnes turvalisusega seotud vabatahtlikus
tegevuses.66
Riskikäitumine, näiteks alkoholi liigtarvitamine ja hooletu suitsetamine, põhjustab palju
õnnetusi ja vigastussurmasid. Tule- ja veeõnnetustes hukkus 2021. aastal veidi enam inimesi
kui 2020. aastal. Enamik hukkunutest olid mehed, kellest rohkem kui pooled olid joobes. 2020.
aastaga võrreldes sai liiklusõnnetustes vigastada ligi kümnendiku võrra rohkem inimesi, kuid
hukkunuid oli veidi vähem. Alkoholi tarvitanud mootorsõidukijuhtide põhjustatud
inimkannatanuga liiklusõnnetusi oli 2021. aastal peaaegu 30 % vähem kui 2020. aastal.
Tapmistes ja mõrvades hukkunute arv oli kaks korda väiksem kui 2020. aastal. Kõigi fataalse
lõpuga kuritegude puhul oli üheks mõjuteguriks alkoholi tarbimine. Märkimisväärne osa
66 Elanike kaasatus siseturvalisuse tagamisse näitab, kui suur osakaal vastanutest on viimase 12 kuu jooksul osa võtnud ühest
või mitmest järgmisest tegevusest: turvalisusega seotud õppused või kursused; naabrivalve; korraldanud või aidanud läbi viia
turvalisuse teemal üritusi või arutelusid; turvalisusega seotud talgud (õnnetuse tagajärgede likvideerimine, keskkonna
turvalisemaks tegemine); osalenud mõne siseturvalisuse valdkonna organisatsiooni tegevuses; osalenud abipolitseinike,
vabatahtlike päästjate või merepäästjate töös.
91
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
sotsiaal- ja terviseprobleemidest on omavahel seotud ja ennetatavad. Tihti on
probleemide algallikad samad, mistõttu tuleb ennetustööd teha valdkondade üleselt ja
sihistatult.
Nende näitajate soodsamas suunas mõjutamiseks tegeleti 2021. ja 2022. aastal
siseturvalisuse programmi elluviimisel: 1) ennetava ja turvalise elukeskkonna loomisega; 2)
kiire ja asjatundliku abi pakkumisega; 3) sisejulgeoleku kindlana hoidmisega; 4) Eesti arengut
toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitikaga; 5) siseturvalisuse valdkonna
targemaks ja innovaatilisemaks muutmisega.
Tabel 35. Siseturvalisus tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026
tase 2021
Eestit turvaliseks riigiks hindavate elanike
osakaal, %
92 ≥ 94 ≥ 94 ≥ 94 ≥ 94
Allikas: Siseministeerium, siseturvalisuse
avaliku arvamuse uuring
Elanike osakaal, kes peavad
- kuritegevust, 1 ≤3 ≤3 ≤3 ≤3
- sisserännet, 8 ≤ 12 ≤ 12 ≤ 12 ≤ 12
- terrorismi 0 ≤1 ≤1 ≤1 ≤1
riigi peamiseks mureks Eestis, %
Allikas: Standard Eurobaromeeter
Siseturvalisuse tagamisse kaasatud elanike
osakaal, %
17 ˃ 20 ≥ 25 ≥ 25 ≥ 25
Allikas: Siseministeerium, siseturvalisuse
avaliku arvamuse uuring
Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus, %:
- Politsei- ja Piirivalveamet 86 ≥ 89 ≥ 89 ≥ 89 ≥ 89
- Päästeamet 95 ≥ 97 ≥ 97 ≥ 97 ≥ 97
- Häirekeskus 94 ≥ 94 ≥ 94 ≥ 94 ≥ 94
Allikas: Turu-uuringute institutsioonide
usaldusväärsuse uuring
Vigastussurmade arv
796 ˂ 650 ˂ 640 ˂ 630 ˂ 630
Allikas: Statistikaamet
Siseturvalisuse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on koostatud Siseturvalisuse
programm, mis lähtub kehtivast Siseturvalisuse arengukavast 67 (STAK 2020–2030).
Programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest
vastutab Siseministeerium.
67
https://www.siseministeerium.ee/et/stak2030
92
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2.13.1 Siseturvalisuse programm
Programmi eesmärk
Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus,
kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas.
Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule
korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Siseturvalisuse programmi ja tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed ning rahastamiskava
on identsed. Vaata eespool tabel 35 „Siseturvalisuse tulemusvaldkonna mõõdikud ja
sihttasemed“.
Olulised tegevused 2023–2026 seatud eesmärkide täitmiseks
Siseturvalisuse ja sisejulgeoleku asutuste reageerimissuutlikkuseks ning ohtude, õnnetuste ja
kriisidega toimetulemiseks ja nende ennetamiseks piisaval arvul töötajate tagamine. Selleks
väärilise töötasu pakkumine, töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmine ning tänasest
suuremas mahus töötajate välja õpetamine. Siseturvalisuse tulemusvaldkonna olulisim eelarve
muutus 2023. aastal on Siseministeeriumi valitsemisala palgafondi kasv. Valitsemisala
palgafond kasvab 2023. aastal üle 20% ehk enam kui 50 miljonit eurot, mis võimaldab tõsta
päästjate minimaalse palga 1620 euroni, politseinike minimaalse palga 1849 euroni ning
päästekorraldaja palga 1631 euroni. Ka Sisekaitseakadeemia palgafond tõuseb oluliselt ja
õpetajatele on võimalik tagada 25%-line palgakasv sarnaselt muu haridusvaldkonnaga. Näiteks
tõuseb päästja minimaalne palk 1190 eurolt 1620 euroni, millega kaob aastakümneid püsinud
päästjate suure palgavahe kõigi teiste valdkondadega. Ka päästekorraldajate palk tõuseb
oluliselt - 1631 euroni.
Lisaks palgatõusule saab olulise eelarvelisa siseturvalisuse väljaõpe. Kokku 4,5 miljonit eurot
eraldatakse järgmisel aastal siseturvalisuse vabatahtlike kaasamisse ja laiapindsesse
riigikaitsesse.
Kriisideks valmisoleku parandamine, sealhulgas elanikkonnakaitse suurendamine, et kriiside
mõju oleks võimalikult väike. 2023. aastast tagatakse püsirahastuse kasv elanikkonnakaitseks
ja kriisideks valmisolekuks mahus 1,5 miljonit eurot aastas. Kriisideks valmisoleku
parandamisel olulisima mõjuga tegevused:
• Kiire ohuteavitus – üleriikliku kiire ohuteavituse süsteemi loomine ja rakendamine, mis
hõlmab nii sireene, SMS-teavitust kui ka teisi alternatiive.
• Evakuatsioon ja varjumine – koostöös KOVide jt partneritega ulatusliku evakuatsiooni
ettevalmistamine ja avalike varjumiskohtade loomine. Arutelu algatamine varjumiskohtade
loomise nõudeks uus-ehitistes.
• Päästeameti poolt kohalike omavalitsuste nõustamine kriisideks valmisoleku tõstmisel,
KOVide kriisivalmiduse parandamiseks toetusmeetme loomine ning läbipaistva ja
võrreldava KOVide kriisivalmiduse arendamise tagamine.
• Eelduste loomine, et iga elanik saaks kriisis paremini hakkama, teaks oma rolli ning
oskaks muuta oma kodu kriisikindlamaks. Teavitustegevuste, riskikommunikatsiooni,
õppuste tegemine ja kodanikualgatuste ja korteriühistute toetamine.
• Päästetöö kriisiaegsete võimekuste suurendamine üleujutustele ja varingutele
reageerimisel, tormikahjustuste kõrvaldamisel, metsatulekahjude kustutamisel. Samuti
demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse parendamine.
• Kriisirolliga vabatahtlike arendamine ja nende valmisoleku tagamine. Kõigile
siseturvalisuse vabatahtlikele ühtsete kriisi-aegse tegutsemise võimaluste tagamine (nt
sotsiaalsed tagatised, võimalus maksta tasu pikaaegsete kriiside korral). Abidemineerijana
93
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
kaasumise võimaluse loomine. Vabatahtlike väljaõppe ja varustuse senisest kõrgemal
tasemel tagamine.
• Rahvusvaheline koostöö ja abi – rahvusvahelistele nõuetele vastavate võimekuste
arendamine (näiteks on Eesti täna ELi elanikkonnakaitse mehhanismi ühisressurssi üles
andnud ühe keskmise võimekusega otsingu- ja päästemeeskonna, ühe meditsiinimeeskonna
ning koos Läti ja Leeduga ühe üleujutuste pumpamismooduli). Lähiriikidega koostöö
tegemine otsides võimalusi ühendmeeskondade saatmiseks kriisipiirkondadesse ja õppuste
korraldamiseks. Võimaluse loomine erineva võimekusega meeskondade ja ekspertide
kiireks lähetamiseks, kõigile võrdsetel alustel missioonidel tasustamise ja sotsiaalsete
tagatiste kindlustamine nii lähetustes kui ka väljaõppes.
• Siseministeeriumi valitsemisala toimepidevuse suurendamine kriitiliste teenuste
osutamisel kriisiolukorras.
• Seoses Vene Föderatsiooni kallaletungiga Ukrainale jätkuvad tegevused Ukraina
sõjapõgenike vastuvõtmiseks ja abistamiseks. Sõja tõttu on suurendatuf tegevuste mahtu
Eesti sisejulgeoleku tagamiseks.
Idapiiri täies ulatuses väljaehitamine. Sealhulgas maismaapiiri taristu kogu ulatuses
väljaehitamine ning seiretehnikaga katmine; jõepiiril tehnilise seirega katmine; Narva ja
Vasknarva vahele patrulltee ehitamine; Narva ja Luhamaa juhtimispunktide välja ehitamine.
Riigi strateegilise autonoomsuse kaitsmine, hübriidohtude ja välismõjutuste ennetamine
ja tõkestamine. Ebausaldusväärsete välisinvesteeringute, sh kinnisvara investeeringute ja
tehnoloogiatega, võivad kaasnevad riskid julgeolekule, seetõttu peab riigil peab olema
suutlikkust ning ressurssi, et selliseid ohte tuvastada ja tõkestada. Riskide maandamiseks tuleb
näiteks hinnata investeeringuid, mida teised riigid soovivad Eestisse teha jmt.
Tõhusam võitlus küberkuritegevusega. Küberkuritegude hulk on ajas kasvav ja üha enam
kasutatakse digimaailma võimalusi ära kõikides kuriteoliikides. Selle valdkonnaga
tegelemiseks on vaja näiteks senisest rohkem valdkonnaeksperte, tehnoloogilist võimekust.
Vabatahtliku tegevuse edendamine. Selleks vabatahtlike väljaõppe ja varustuse heal tasemel
tagamine ja osalusvõimaluste mitmekülgsemaks muutmine. Siseturvalisuse valdkonna
vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tuleb senisest enam tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas
olemasolevatele vabatahtlikele sobivaid osalusvõimalusi pakkuda, neid hoida ja nende
võimekust suurendada (nt on vaja vabatahtlike varustust uuendada). Vaja on toetavaid IT
lahendusi, et lihtsustada tööprotsesse ja korraldada abipolitseinike valdkonna igapäeva tööd
efektiivsemalt. 2023. aastast suurendatakse siseturvalisuse vabatahtlike toetamist ligi 3 miljoni
euro võrra aastas.
Sihistatud ennetustegevustega jätkamine ja kogukondade võimestamine. Ennetuse jaoks
nt tõendus- või teadmispõhiste ennetusprogrammide elluviimine, vabaühenduste ja
vabatahtlike eestvedajate koolitamine ja teavitamine. Kohalike omavalitsuste võimekuse
arendamine turvalise elukeskkonna kujundamisel. Sh turvalisuse tegevusmudeli
juurutamine, mille eesmärk on toetada ja suunata turvalise elukeskkonna arendamist kohalikul
tasandil. Samuti kohalike omavalitsuste rolli täpsustamine turvalise elukeskkonna
kujundamisel ning turvalisuse suurendamisel.
IKT võimekuse kasvatamine ja säilitamine, infoturbe tugevdamine. Mitmed olulised
infosüsteemid riigis on vanad ja teenuste kvaliteetseks jätkamiseks on vaja neid uuendada. Vaja
on suunata senisest enam raha infoturbe tugevdamiseks, sest muutunud julgeolekuolukord on
suurendanud ka meie e-riigi kaitsmise vajadust.
Tehnilise valmisoleku säilitamine. Sh Siseministeeriumi valitsemisala lennuvõimekuse
parandamine, et 2025. aastaks tagada valmisolek Politsei- ja Piirivalveameti
94
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
mitmeotstarbeliste helikopteritega Tallinna baasist välja lennata ööpäevaringselt 15 minuti
jooksul.
2.14 Välispoliitika
Tulemusvaldkonna eesmärk
• Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja
sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes.
• Heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil.
• Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse.
Tulemusvaldkonna rahastamiskava
Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2.
Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs
Venemaa revanšistlik välispoliitika ja sõda Ukrainas
Suurimat ohtu Euroatlandi piirkonna julgeolekule ja stabiilsusele kujutab endast Venemaa
tegevus. Venemaa ei hooli rahvusvahelisest õigusest, vastandub agressiivselt reeglitepõhisele
maailmakorrale ning kasutab sõjalist jõudu oma mõjuvõimu suurendamiseks. Seejuures, kuna
pikas vaates on Venemaa sõjaline jõud võrreldes teiste suurjõududega nõrgenemas, võib
eeldada, et Venemaa võib eelkõige lähitulevikus oma strateegiliste sihtide saavutamisel olla
eriti avatud konventsionaalse sõjalise jõu maksimaalseks ära kasutamiseks oma eesmärkide
saavutamiseks 68.
Venemaa varjamatu agressiooniga on külma sõja järgne rahvusvaheliste suhete kord Euroopas
läbi saanud ning uus kord on samm-sammult kujunemas. Sõjaline sissetung Gruusiasse 2008.
a, Krimmi ja Donbassi eraldamine Ukrainast 2014. a ning 2022. a käivitatud täieulatuslik sõda
Ukraina vastu annavad tunnistust Venemaa eesmärgist tuua naabrid jõuga tagasi oma
mõjusfääri. Lisaks Ukraina ründamise harjutamisele 2021. a jooksul ning selle ründamisele
2022. a tugevdati või planeeriti tugevdada uute sõjaväeformeeringute ja moodsa relvastusega
Soome, Balti riikide ja Ukrainaga piirnevat Lääne sõjaväeringkonda, pöörates eriti suurt rõhku
õhudessantvõimekuse suurendamisele 69. Võimalikus konfrontatsioonis NATOga toetab see
Venemaa sõjalise heidutuse doktriinis kesksel kohal olevat püüdu omada üllatusefekti eelist ja
kiire eskalatsiooni võimekust (ingl escalation dominance) kogu sõjalise jõu kasutamise spektris,
mis hõlmab ka konflikti eskaleerimist tuumarelvade kasutamiseni 70 71. Venemaa on
ähvardanud läänt tuumarelva kasutamise võimalusega.
Venemaa sõnul ei võidelda Ukrainas mitte Ukraina, vaid USA ja selle liitlastega. Venemaa
pikaajaliste sihtide saavutamist toetav ideoloogiline raamistik lähtub Vene maailma
põhimõttest, mis hõlmab vene väärtusruumi, vene keelt, ajaloolist mälu ning umbusku
lääneriikide suhtes 72. Neid aluspõhimõtteid rõhutas ka uuendatud Venemaa riiklik
julgeolekustrateegia, mis võeti vastu 2021. a. Lääne väärtuste kujutamist vene ühiskonna jaoks
võõrkehana kasutatakse siseriiklikult kodanikuühiskonna tasalülitamiseks ning sidemete
68
Danny Pronk. 2021. Fifty Shades of Grey: 21st Century Strategic Competition with Russia and China.
Clingendael.
69
The International Institute for Strategic Studies. 2022. Military Balance 2022. Routledge.
70
Keir Giles. 2021. What deters Russia Enduring principles for responding to Moscow. Russia and Eurasia
Programme. Chatham House.
71
Dmitry (Dima) Adamsky. 2021. Deterrence à la Ruse: Genealogy, Uniqueness and Their Sources. e Russia
Strategic Initiative U.S. European Command, Stuttgart Germany
72
Adamsky, Dmitry. Russian Nuclear Orthodoxy. Stanford University Press, 2019.
95
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
katkestamiseks lääneriikidega. Vene maailma ühtsuse rõhutamisel ei jäeta ruumi Valgevene
ega Ukraina rahvuslikule suveräänsusele.
Süsteemselt ja järjekindlalt on Venemaa aastate jooksul teinud eskaleerivaid samme, et
vähendada Venemaa tõlgenduses oma mõjusfääri kuuluvates naaberriikides NATO mõjuvõimu
ning vastandada end USA-le ja Euroopa liitlastele rahvusvahelisel areenil. Veebruaris 2022. a
käivitatud täieulatuslik sõda Ukraina vastu annab tunnistust Venemaa valmidusest naabrid
jõuga Venemaa mõjusfääri tagasi tuua. Selleks kasutatakse ka hübriidmeetmeid –
energiakandjate müügiga manipuleerimist, küberrünnakuid, rändevoogude suunamist ning
rahvusvahelisi läbirääkimisi.
Juba 2021. a alustas Venemaa Euroopasse suunatud maagaasitarnete strateegilist vähendamist
eesmärgiga testida Euroopa Liidu energiaturu säilenõtkust, energiašokiga seotud poliitiliste
arutelude toimemehhanisme Liidus ning pakkumise vähendamise mõju vabal turul kujunevale
energia hinnale73. Venemaa astutud sammude mõjul olid Euroopa strateegilised gaasivarud juba
Ukraina sõja eel ajalooliselt ühed madalamad ning energiakandjate turuhind rekordiliselt kõrge.
2022. a suve lõpul sulges Venemaa Euroopa gaasiga varustamise North Streami gaasitoru
kaudu.
Pärast Krimmi annekteerimist 2014. a on Venemaa oma strateegiate koostamise lähtekohti
muutnud, tagasi on tõmbutud plaanist Arktikast ja Põhja mereteest kujundada kõikidele
osapooltele vabalt kasutatav alternatiive transiidikanal Aasia ja Euroopa vahel 74 75 76.
Uuendatud strateegiates on Aasia ja Aafrika majandusliku arengu taustal realiseeruva
paratamatu trendina tõlgendatud traditsiooniliste energiakandjate ja toidu tootmismahtude
puudujääki maailmaturul ning sellega seotud suurjõudude vahelist pingestuvat geopoliitilist
konkurentsi. Strateegiliselt soodne asukoht ida ja lääne vahel peaks andma ressursirikkale
Venemaale veel ühe potentsiaalse geopoliitilise mõjutusvahendi. Venemaa poolt ongi seega
strateegiliseks eesmärgiks võetud Hiina ja Euroopa vaheliste kaupade transiidivoogude
suunamine riiki läbivatele raudteeliinidele. Venemaa näeb enda majanduslikku tulevikku
pöördes Itta. Muudetud pika kursi elluviimiseks on suurte investeeringutega Arktikas viimase
kümne aasta jooksul üles ehitanud võimekust oma energiakandjaid paindlikkult Euroopa ja
Aasia turgude vahel ümber jagada. Siiski, Venemaa eesmärkide saavutamine eeldab jätkuvaid
suuri investeeringuid taristusse, mille realiseerimine kestab eeldatavalt veel kümnendeid ning
nõuab Venemaalt vajaliku tehnoloogia ja finantside kaasamiseks järeleandmisi oma Arktika
alade suveräänsuselt. Diplomaatiliselt on ohuks Venemaal võimul oleva administratsiooni
olukorratõlgendus, et süvenev kõiki elualasid hõlmav konfrontatsioon kollektiivse Läänega
vaid kiirendab Venemaa uue strateegilise sihi – pööre Itta – suunas liikumist.
Venemaa sõjalise rünnaku tagajärjel on NATO ja Euroopa Liidu riigid ilmutanud pretsedenditut
ühtsust ja otsusekindlust agressioonile reageerimisel, Ukraina abistamisel ning NATO kaitse-
ja heidutushoiaku tugevdamisel, sh kaitsekulude kokkulepitud suurendamisel. Alates 2021. a
on NATO uuendanud oma strateegilist kontseptsiooni (vastu võetud 29.06.2022) ja EL on kogu
2021. a jooksul koostanud strateegilist kompassi (vastu võetud 24.03.2022).
Eesti on läbivalt seisnud selle eest, et Eesti huvid nendes raamdokumentides oleksid kaitstud ja
et ELi strateegilise kompassiga ei loodaks NATO võimekusi dubleerivat alternatiivset
julgeolekustruktuuri. NATO strateegiline kontseptsioon vastab täielikult Eesti
73
Jack Sharples. 2022. Falling Like Dominoes: The Impact of Nord Stream on Russian Gas flows in Europe. The
Oxford Institute for Energy Studies.
74
Monaghan, Andrew (artiklikogumiku toimetaja). Russian Grand Strategy in the era of global power competition.
Manchester University Press, 2022.
75
Diesen, Glenn. Russia’s geoeconomic strategy for a Greater Eurasia. Routledge, 2017.
76
Connolly, Richard. "Russia's Response to Sanctions." Cambridge Books (2019).
96
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
julgeolekuhuvidele: kollektiivkaitse ja konventsionaalne sõjaline heidutus on taas Alliansi
raison d'être ning ELi ja NATO ohuhinnangud ja julgeolekupoliitika on tänaseks Eesti
välispoliitika pikaajalistele strateegilistele huvidele lähedasemad kui kunagi varem. Eesti
julgeoleku tagamisel on eriti oluline, et Alliansi ettenihutatud kohalolekust (ingl forward
presence) Balti riikides ollakse edasi liikumas tugevdatud eesliini kaitsele (ingl forward
defence). Tugevdatud eesliini kaitse osana luuakse Eestis NATO diviisi staap, millega seotud
rahvusvahelises suhtluses toetab Välisministeerium Kaitseministeeriumit. Uuendatud
strateegilise kontseptsiooniga väljendab Allianss jätkuvat vankumatut toetust NATO avatud
uste poliitikale, millest tulenevad ühed olulisemad Eesti välis- ja julgeolekupoliitika
prioriteedid järgmiseks neljaks aastaks: toetada igakülgselt Rootsi ja Soome peatset Alliansiga
liitumist ning Gruusia ja Ukraina sama eesmärgiga reforme ja püüdlusi. Ukraina vastase sõja
kestmisel jätkab Eesti koostöös NATO ja ELi liitlastega Ukraina toetamist – mh relvastusabi,
vägede väljaõpe, rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel toimuv Ukraina majandust
stabiliseerivate laenude ja grantide andmine – ning Venemaa jaoks agressiooni hinda
suurendavat poliitilist joont, milles kesksel kohal on Venemaa isoleerimine rahvusvahelisel
areenil ja Venemaa vastu suunatud sanktsioonirežiimi kujundamine. Tänaseks on ELis
sanktsioonirežiimi kujundamisel jõutud seitsmenda sanktsioonipaketini.
Demokraatliku Ukraina ülesehitamise toetamine
Ida-Euroopa julgeolekukeskkonna ja majandusliku arengu tulevik sõltub Ukraina
ülesehitamisest demokraatlikuks, majanduslikult tugevaks õigusriigiks. Maailmapanga
hinnangul vajab Ukraina järgmise 18-36 kuu jooksul esmase ülesehitustöö ja ühiskonna
toimepidevuse taastamiseks lisavahendeid suurusjärgus 105 miljardit dollarit. Eriti kriitiline
eesootava talve vaates on tagada Ukraina riigirahanduse likviidsus, kus puudujääk on igakuiselt
jäänud kolme kuni seitsme miljardi dollari juurde ning Ukraina 2023. a valitsuses kinnitatud
riigieelarve on planeeritud ligemale 50% (38 miljardi dollarilise) defitsiidiga. Eesti seisab selle
eest, et perspektiivis jääks Ukraina ülesehitamise moraalne kohustus ja majanduslikud kulud
kanda agressorriigile – Venemaale.
Eesti on Ukraina abistamisel võtnud eesmärgiks olla aktiivne nii kahepoolselt kui ka
eestkõneleja rollis mitmepoolsetes rahvusvahelistes formaatides. Eesti tahab olla Ukraina
ülesehituse küsimustes diplomaatiliselt aktiivne. Eesti soovib korraldada rahvusvahelist
Ukraina ülesehituskonverentsi 2025. aastal. Käesoleval aastal toimus ülesehituskonverents
Luganos, Šveitsis. 2023. aastal korraldab konverentsi UK, 2024. aasta konverentsi
korraldamiseks on valmisolekut näidanud nii Saksamaa kui Poola.
Oluline tegevusfookus Ukraina arendamisel demokraatlikuks õigusriigiks on igakülgselt
toetada Ukraina tulevast liitumist Euroopa Liiduga, viies ellu vastavat tegevuskava. Ukraina
edukas liitumine EL-iga eeldab riigiaparaadi reformimist, milles Eesti saab oma ajaloolise
kogemuse ning avatud, innovaatilise, korruptsioonivaba ja demokraatliku valitsemistava
juhtriigina Ukrainat toetada. Sellega abistab Eesti Ukrainat Komisjoni esitatud teekaardi
seitsme sammu täitmisel, eeskätt korruptsioonivastase võitluse, rahapesuvastase võitluse ja
Ukraina ametnike koolitamise valdkondades. Eesti toetatud ühiskonna arendamise projektid
lähtuvad sisseehitatud vastupanuvõime põhimõttest ning aitavad seeläbi tagada Ukraina
ühiskonna turvalisust ja julgeolekut.
Eesti peab kaasuma Ukraina taristu taastamisse ja majanduse ülesehitamisse esimeste seas.
Eesti teostab ülesehitusprojekte võimalikult palju ise, kuid kaasab vajadusel partnereid.
Keskendume projektidele, mis omavad võimalikult kiiret efekti ning loovad eeldusi tulevaseks
pikaajaliseks majanduskoostööks. Majandusliku abi formaatides keskendub Eesti loodavale
ELi formaadile, mis käivitatakse plaanide kohaselt oktoobris 2022. a. Kaasame Eesti
97
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
projektidesse teisi doonoreid, sealhulgas Žõtomõri oblasti ülesehitusesse panustavat Šveitsi,
samuti pikaajalisi koostööpartnereid (Ühendkuningriik, Põhjamaad ja USA).
Suhted Aasiaga, Hiina jõulisem välispoliitiline joon ning Hiina välispoliitikaga seotud
määramatus
Viimaste aastate jooksul on ilmnenud ja süvenenud lahkhelid ja umbusk Lääne ja Hiina vahel.
Euroopa Liidu EL-Hiina suhete strateegiline väljavaade määratleb Hiinat alates 2019. aastast
nii koostööpartnerit, majanduslikku konkurenti kui ka süsteemset rivaali. Liidu vaatest on
probleemiks asümmeetriline ligipääs Hiina turule – kui Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid
on suuresti oma turu Hiina ettevõtjatele avanud, siis Hiina 2001. a WTO-ga liitumisel võetud
kohustust oma välismajanduspoliitikat liberaliseerida seni teadlikult täiel määral täitnud ei ole
77
. Täheldatav on pigem vastupidine, süvenev tendents Hiina poolt – kasutada ligipääsu oma
suurele siseturule mõjutusvahendina, et kaitsta ja edendada oma välispoliitilisi huvisid ning
tagada Lääne kõrgtehnoloogilise tootmise aluseks oleva intellektuaalse omandi siire Hiina
rahvamajandusse. Lahkhelisid on tekitanud ka lääneriikide ja Hiina erinev majanduslik
ideoloogia 78, sh liigsete tootmismahtude tasandamiseks Hiina keskvalitsuse antav konkurentsi
moonutav toetus oma riiklikele suurfirmadele ning inimõigustega seotud erimeelsused.
Juunis 2022. a kinnitatud NATO strateegiline kontseptsioon rõhutab Hiina süvenevalt jõulist,
Alliansi huvidega vastanduvat välispoliitilist joont, kombineerides sõjalisi, poliitilisi ja
majanduslikke mõjutusvahendeid. Ohuks Alliansi julgeolekule on süvenev Hiina ja Venemaa
vaheline strateegiline koostöö ning Hiinast lähtuv tööstusspionaaži risk. Suureks ohuks on
Allianssi tehnoloogilise eelise kiire erodeerimine – peamiselt vis-à-vis Hiina – võtmetähtsusega
uutes pöördelistes tehnoloogiates. Taktikaliselt on Alliansi vaatest eriti ohtlik Hiina uus
agressiivsem poliitika Taiwani küsimuses, mis sunnib NATO liitlasi samaaegselt Ukraina
sõjaga seotud julgeolekukriisi lahendamisega pöörama tähelepanu stabiilsuse ja jõudude
tasakaalu säilitamisele India ja Vaikse ookeani piirkonnas.
Käesoleval aastal avaldatud uus, järjekorras kolmas Hiina valge raamat (ingl white paper)
Taiwani poliitikast ei välista, erinevalt eelnevast kahest Taiwani teemalisest valgest raamatust
(varasemad väljaanded: 1993 ja 2000), otseselt, pärast oodatavalt rahumeelset Hiina ja Taiwani
ühendamist, Hiina sõjaväe ja administratiivse aparaadi alalist Taiwanile paigutamist. See
muudab keskpikas vaates ebatõenäoliseks, et Hiina ja Taiwani liitumine saaks ühe Hiina
poliitika raames vastastikku konsensuslikult toimuma rahumeelse liitumise eelduseks oleva üks
riik, kaks süsteemi põhimõttel ning mis säilitaks seni Taiwanil loodud autonoomse
demokraatliku ühiskonnaelu korralduse ja avatud kodanikuühiskonna.
Hiina on tootmismahtudelt liider mitmes rohepöördeks olulises tehnoloogiaharus, sh
akuelemendid, elektrisõidukid, tuuleturbiinid ja päikesepaneelid 79. Euroopa Liidu
ambitsioonikad kliimapoliitilised eesmärgid on ülemaailmselt elluviidavad ja globaalses
konkurentsis Liidule endale majanduslikult kasulikud vaid siis, kui Liidu algatustega
tehnoloogiliste standardite avatuseks ja neutraalsuseks tulevad kaasa tõusvad Aasia suurjõud
Hiina ja India 80. Juhtpõhimõtet koostööst, ausa konkurentsi ja julgeolekuhuvide tasakaalust
rõhutab Hiinat puudutavas osas ka 2022. a vastu võetud ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika
tugevdamise tegevuskava aastani 2030 ehk Euroopa Liidu Strateegiline kompass.
77
Doshi, Rush. The long game: China's grand strategy to displace American order. Oxford University Press, 2021.
78
Dadush, Uri. "Is the post-war trading system ending." Policy Contribution 4. 2022. Bruegel Policy Brief.
79
Markus Zimme, Françoise Huang, Arne Holzhausen. 2021. The Hot Race For Green Tech Dominance to Cool
The Global Climate. Allianz Research.
80
Bradford, Anu. The Brussels effect: How the European Union rules the world. Oxford University Press, USA,
2020.
98
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Eesti välispoliitika eesmärgiks on maandada Hiinaga seotud määramatust ja riske, säilitades
samaaegselt võimalused avatud dialoogiks ning vastastikku kasulikuks, poliitiliselt ja
ideoloogiliselt neutraalseks valdkondlikuks koostööks, mis on fokuseeritud majandussuhete
arendamisele ja kliimapoliitikale. Julgeoleku- ja välismajanduse huvide tasakaalustatud
edendamiseks seisab Eesti selle eest, et kõik Euroopa Liidu riigid rakendaksid Liidu
välisinvesteeringute sõelumise süsteemi ühisturu avatud ja võrdsetel alustel toimimise
kaitsmiseks ning Liidu õigustatud huvide kindlustamiseks kõikide geopoliitiliselt mõjukate
välismajanduspartneritega tehtavas koostöös. Samad kaalutlused olid aluseks Eesti otsusele
lahkuda Hiina poolt veetavast 16+1 koostööformaadist Ida-Euroopa riikidega.
Aasia suunal edendab Eesti olulist kliima- ning digi- ja küberkoostööd ASEAN-i ühendusega,
mille juures on kaalukas roll hiljuti avatud Singapuri esindusel ning avatud küberdialoogil
Indiaga. Eesti toetab igakülgselt India püüdlusi tihendada koostööd Euroopa Liiduga ning
Mongoolia algatatud püüdlusi tihedamaks koostööks Euroopa Liidu ja Eestiga. Laiemat India
ja Vaikse ookeani regiooni stabiilsust toetab Eesti panustamisega Euroopa Liidu India ja Vaikse
ookeani piirkonna koostööstrateegiasse, läbi panustavate tegevuste NATO-s ning kahepoolse
koostööga Eestiga samameelse Jaapani, Korea Vabariigiga ja Austraaliaga. Pinevat
julgeolekuolukorda arvestades on eriti oluline kahepoolne kaitsetehnoloogiline koostöö Korea
Vabariigiga, kelle tarnitud relvastusel on oluline kaal Eesti ning meie lähinaabruse peamiste
liitlaste Poola ja Soome sõjalises heidutusvõimes.
Süsteemsed maandamata riskid rahvusvaheliste suhete süsteemis
Rahvusvaheliste suhete süsteemi stabiilsust ohustavad mitu pikaajaliselt tasahilju jõudu
kogunud suundumust ja muutust. Suurjõudude intensiivistunud konkurents ei piirdu enam
kitsalt vaid diplomaatilise- ja sõjalise sfääriga. Järjest enam politiseeritakse ja kasutatakse
rahvusvahelises suhtluses mõjutusvahendina laiemaid tsiviileluga seotud eluvaldkondi –
ligipääsu jagatud ressurssidele (ingl global commons, sh küberruum, kosmos, avamereteed,
polaaralad), rahvusvahelise õiguse ja tehnoloogiliste standardite kujundamist, globaalsete
tarneahelate mõjutamist, hargmaiste ettevõtete tegevust, ligipääsu finantsidele ja
võtmetähtsusega ressurssidele (sh energiakandjate relvana kasutamine) 81 82 83 84. Sagenevad
püüded akadeemilist diskursust ja meediaruumi ideoloogiliselt kallutada. Üldisest pingestunud
olukorrast annavad maailma juhtivate välispoliitika mõttekodade raportites aimu ajaloost
laenatud analoogiad, kus hetkeseisus nähakse paralleele 20. saj esimesel kahel kümnendil aset
leidnud impeeriumite konkureerimisega. Halvima stsenaariumina, mis realiseeruda võib,
kirjeldatakse globaliseerumise järsku taandumist ehk külma sõja perioodile omast maailma
jagunemist isoleeritud leeridesse. Pinged rahvusvahelistes tarneahelates on juba toonud kaasa
suundumuse tuua koduturu lähedale tagasi ettevõtete tootmine, mis on seotud väärtuseloome
raskesti alternatiividega asendatavates võtmelülides (ingl nearshoring või reshoring) 85. Seda
algatust toetab majandussfääris Euroopa Liidu tasandil avatud strateegilise autonoomia
poliitika 86, sh 2020. a uuendatud Liidu tööstusstrateegia, Liidu sõltuvust Venemaa
81
Okko-Pekka Salmimies, Saila Turtiainen. 2021. The EU’s New Trade Strategy Gearing up for Competition Over
Values. Finnish Institute of International Affairs.
82
Dr. Roderick Parkes, Anna-Lena Kirch, Serafine Dinkel. 2021. Building European Resilience and Capacity to
Act: Lessons for 2030. German Council on Foreign Relations.
83
Jonathan Hackenbroich With Janka Oertel, Philipp Sandner, Pawel Zerka. 2020. Defending Europe’s Economic
Sovereignty: New Ways To Resist Economic Coercion. ECFR.
84
Dr. Claudia Schmucker. 2021. The New Geo-Economic Environment and the EU’s Capacity to Act. German
Council on Foreign Relations.
85
Dr. Roderick Parkes, Anna-Lena Kirch, Serafine Dinkel. 2021. Building European Resilience and Capacity to
Act: Lessons for 2030. German Council on Foreign Relations.
86
Niklas Helwig, Mikale Wigler. 2022. The EU´s quest for geoeconomic power: Pursuing open strategic
autonomy. Finnish Institute of Foreign Affairs.
99
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
energiaressurssidest vähendav REPowerEU tegevuskava ning rohepöörde kava elluviimine.
Hüppeliselt suurenenud usaldamatusele välismajanduspoliitikas viitab jõudu koguv trend viia
tootmine ja kõrgtehnoloogiline arendustegevus riikidesse, kes on hargmaise ettevõtte
koduturuga välis- ja julgeolekupoliitiliselt samameelsed (ingl friendshoring) 87 88.
Autokraatliku riigikorraldusega riikides elava maailma elanikkonna osakaal on viimase kümne
aastaga suurenenud 49%-lt 70%-le ning autokraatsemaks muutuva riigikorraldusega riikide
osakaal on suurenenud 5%-lt 36%-le 89. Sagenenud on püüd kahtluse alla seada
rahvusvahelisele õigusele tuginevat reeglitepõhist maailmakorda, mis muuhulgas tähendab
seniste peamiste rahvusvahelist stabiilsust tagavate organisatsioonide (WTO, ÜRO, OSCE,
IMF, Maailmapank) mõjuvõimu vähenemist ning algatusi, mis on suunatud paralleelse
rahvusvaheliste organisatsioonide süsteemi loomisele. Näitena on Aasia
infrastruktuuriinvesteeringute pank (AIIB) emuleerimas Maailmapanga rolli ning BRICS
ühenduse raames on loodud piisav institutsionaalne ja tehnoloogiline valmisolek, et BRICS
formaat saaks edaspidi toimida IMF-i analoogina, sh pakkudes reservvaluuta alternatiivi
Ameerika dollarile ja IMFi arveldusühikule (SDR) 90 91. Ameerika dollari reservvaluuta rolli
nõrgenemine vähendaks oluliselt Euroatlandi ala võimet kriisidele reageerimisel globaalselt
ressursse mobiliseerida ning šokkide korral oma finants- ja majandussüsteemi stabiliseerida 92
93 94
.
Ukraina jätkuv toetamine, sanktsioonirežiimi püsimine ning demokraatlike ja avatud
ühiskonnaga riikide suhteline jõupositsiooni säilimine muutuvas rahvusvaheliste suhete
süsteemis saavad suuresti sõltuma sellest, kuivõrd ühtselt Euroatlandi ala ja sellega
samameelsed riigid suudavad toime tulla 2021.-22. a vallandunud energia- ja
inflatsioonikriisiga, võimaliku majandussurutise ning muude realiseeruda võivate riskidega.
Üldiselt kehtib reegel, et autokraatsed režiimid on eriti tundlikud oma suhtelise jõupositsiooni
muutuste suhtes, kalibreerides selle muutuse korral kiiresti oma välispoliitilise joone jõulisust
95
. Hüpoteetiline olukord, kus nt Venemaa poolt Ukrainas toime pandud jäme rahvusvahelise
õiguse rikkumine jääks karistuseta, sest demokraatlike riikide teotahte ja ühtsuse murrab uus
esile kerkiv kriis, ei tähendaks pikaajalisi negatiivseid tulemeid mitte üksnes Ukrainale, vaid
kõikidele suveräänsetele demokraatlikele riikidele – madal rahvusvahelise õiguse rikkumise
hind ja kuvand nõrgenevast Läänest soodustab igasugust tulevast oportunistlikku
rahvusvaheliste reeglite piire kompavat käitumist.
Euroopa Liidu jaoks suurendab rahvusvahelise ebastabiilsuse kasvu probleemi keerukust tõik,
et mitmed juba varem alanud Euroatlandi piirkonda valusalt tabanud kriisid ja pikaajalised
negatiivsed sotsioloogilised arengud on jäänud lõpuni lahendamata. Euroala fiskaalpoliitiliselt
probleemsete riikide võlakoormus on Covid-19 kriisi järgselt taas saavutanud kümnenditaguse
87
Michael Every and Erik-Jan van Harn. 2022. Friendshoring: Who will benefit? A good look at ‘friend-shoring’
from China. RaboResearch.
88
Allianz Trade Global Survey 2022. 2022. Allianz Research.
89
Nazifa Alizada, Vanessa A. Boese, Martin Lundstedt, Kelly Morrison, Natalia Natsika, Yuko Sato, Hugo Tai,
and Staffan I. Lindberg. 2022. Autocratization Changing Nature? Democracy Report 2022. University of
Gothenburg: V-Dem Institute.
90
Doshi, Rush. The long game: China's grand strategy to displace American order. Oxford University Press, 2021.
91
Liu, Zongyuan Zoe, and Mihaela Papa. "Can BRICS De-dollarize the Global Financial System?." Elements in
the Economics of Emerging Markets (2022).
92
Zoltan Pozsar. 2022. Money, Commodoties, and Bretton Woods III. Credit Suisse Investment Solutions &
Products.
93
Zoltan Pozsar. 2022.War and Interest Rates. Credit Suisse Investment Solutions & Products.
94
Liu, Zongyuan Zoe, and Mihaela Papa. "Can BRICS De-dollarize the Global Financial System?." Elements in
the Economics of Emerging Markets (2022).
95
Doshi, Rush. The long game: China's grand strategy to displace American order. Oxford University Press, 2021.
100
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Euroala võlakriisi kõrghetke taseme ning leevendada ei ole suudetud Lõuna-Euroopa riikide
struktuurset riigisektori eelarvelist puudujääki ja kuhjunud halbade laenude hulka 96 97 98.
Energiakriisist võimendatud inflatsiooni tasandamiseks tõstetud Keskpanga intressimäärad
muudavad aga hapramas finantspositsioonis olevate Euroopa riikide avaliku sektori
võlakoorma refinantseerimise kulud tunduvalt kõrgemaks. Oluliselt halvenenud majandusliku
konjunktuuri mõjud võivad avalduda viiteajaga ning äkiliselt, kuna Euroopa Liidus ja Ameerika
Ühendriikides Covid-19 pandeemia perioodil ettevõtjatele antud toetused olid tegelikust
vajadusest suuremad ning need andsid ettevõtetele kaaluka likviidsust säilitada aitava puhvri
99
. Majanduslik surutis võib võimendada Lääne ühiskondades juba täheldatavat poliitilist ja
sotsiaalset polariseerumist, mis loob soodsa pinnase populistlikele poliitilistele liikumistele –
areng, mida kindlasti proovivad avalikus ruumis oma retoorikaga võimendada Venemaa ja
teised Euroatlandi alaga vastanduvad riigid.
Euroopa Liidu ühisturu tasakaalustatud arengule on proovikiviks Liidu regioonide lõikes
tugevalt erinev inflatsiooniprobleemi sügavus. Nii üldine inflatsiooni tase kui ka
tööstustoodangu hinnamuutus on suurimad Ida- ja Kesk-Euroopa riikides ning madalamad
Lääne-Euroopas 100. Inflatsioonitempo regioonide lõikes ilmnevate erinevuste pikaajaline
püsimine viib Eesti majandusliku konkurentsivõime languseni.
On väga tõenäoline, et järgneval kümnendil sõltub avatud majanduse ja ühiskonnakorraldusega
Eesti käekäik ja heaolu väliskeskkonna arengutest enam kui siseriiklikest poliitikaotsustest.
Riskide maandamine ja Eesti huvide kaitsmine eeldab tihedat kahepoolset suhtlemist nii
kahepoolsetes kui ka mitmepoolsetes (EL, NATO, ÜRO, NB8) koostööformaatides.
Valdkonnaspetsiifilistele kriisidele vastamisel – nt energiakriis – on eriti oluline, et
välispartneritega suhtlemisel oleks Eesti diplomaatia siseriiklikult hästi koordineeritud ja
terviklik, sh kaasates parim valdkondlik ekspertteadmine. Sama kompetentsi eeldab ka enda
kulusid minimaliseeriv ning oponendile võimalikult kuluka sanktsioonipoliitika kujundamine.
Taristudiplomaatia
Ühendatus (s.o füüsiline ja digitaalne taristu, ingl connectivity) on demokraatiate ja
autokraatiate vahelises vastasseisus omandanud geopoliitilise tähtsuse, hõlmates energia- ja
majandusjulgeolekut, tarneahelate vastupidavust, digi- ja rohepööret, küberturvalisust ning
arengukoostööd. Lisaks geopoliitilistele ja ideoloogilistele ajenditele tuleneb ühendatuse
olulisus ka praktilisest kaalutlustest: hinnangute kohaselt on üleilmne taristuinvesteeringute
puudujääk triljoni euro piirimail ja puudujääk aina süveneb. Euroopa Liit ja Ameerika
Ühendriigid on pikalt suhtunud taristuinvesteeringutesse kui arenguabisse, aga suuresti Hiina
tegevuse tagajärjel on see käsitlus muutunud.
2013. a käivitatud Hiina Vöö ja tee initsiatiivi (ingl Belt and Road Initiative e BRI) peetakse
teedrajavaks strateegiaks, millega mahukate rahvusvaheliste taristuinvesteeringutega
kindlustada ja edenda riigi pikaajalisi huvisid nii majanduslikult kui ka pehme jõuna 101. Hiina
algatuses on 2020. a lõpuks tehtud Aasia ja Euroopa ühenduvust ning tootlikkust parandavaid
96
Steinkamp, Sven, Aaron Tornell, and Frank Westermann. "Evergreening in the Euro area: Evidence from survey
data and a conceptual framework." CESifo Economic Studies 67, no. 1 (2021): 1-34.
97
Blake, David P. "Target2: The silent bailout system that keeps the Euro afloat." Available at SSRN 3182995
(2018).
98
Andreas Jobst, Patrick Krizan, Katharina Utermöhl. 2022. Breaking spread: fragmentation risk in the Eurozone.
Allianz Research.
99
Maxime Lemerle, Ano Kuhanathan, Aurélien Duthoit, Gaëlle Pécresse, Liora Saada, Erik Held Jakobson. 2022.
Global Insolvency Report: Growing risks and uneven state support. Allianz Research.
100
Andmed: Eurostat ja OECD.
101
Tyyne Karjalainen. 2022. The EU’s Global Gateway: Building Connectivity as a Policy. Finnish Institute of
Foreign Affairs.
101
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
taristuinvesteeringuid enam kui nelja triljoni dollari suuruses mahus 102 103. BRI hõlmavus ei
piirdu vaid rajatava füüsilise taristuga. Eesmärk on investeeringutega kaetavates regioonides
suunata Hiinale soodsas suunas globaliseerumise kulgu kõikides selle avaldumise vormides.
Strateegiliste investeerimisprojektide poliitiline koordinatsioon hõlmab taristuga koos
kujundatavaid kaubanduskokkuleppeid, tehnilisi standardeid, finantseerimismehhanisme,
kommunikatsiooni- ja infosüsteemide integreerimist ning investeerija pehmet jõudu tugevdavat
koostööd sotsiaal- ja haridusvaldkonnas.
Moodsa taristu lahutamatu osa on digikiht. Digiriigina tuntud Eesti võttis eelnimetatud
asjaolusid arvestades kasutusele mõiste „usaldusväärne ühendatus“ (ingl trusted connectivity),
mille põhimõteteks on demokraatlikud väärtused, kestlikkus, julgeolek, kõrged regulatiivsed ja
sotsiaalsed standardid ning usaldusväärsed partnerlused. Usaldusväärne ühendatus kui mõiste
annab raamistiku rahvusvahelise ühendatusekoostöö parandamiseks ning autokraatiatele
vastukaalu loomiseks.
Oma geopoliitilise positsiooni tugevdamiseks ja Hiina BRI-le vastuse andmiseks on
samameelsed demokraatiad lansseerinud viimastel aastatel algatused nagu Kolme mere algatus,
Euroopa Liidu Global Gateway, G7 Partnership of Global Infrastructure and Investment,
Ühendkuningriigi Clean Green Initiative ja Indo-Pacific Economic Framework for Prosperity.
Nende algatuste olemuslikuks lähtekohaks ongi usaldusväärne ühendatus – s.o eesmärk
pakkuda nii kodus kui võõrsil positiivset, väärtustepõhist ja läbipaistvat alternatiivi
autokraatiate taristuinvesteeringutele 104. Teisisõnu soovivad samameelsed demokraatiad
pakkuda sõltuvussuhete asemel partnerlusi. Seeläbi kaitstakse reeglitepõhist maailmakorda ja
tasandatakse Hiina kasvavat mõjuvõimu.
Global Gateway eesmärk on siduda omavahel olemasolevad EL-i reaalpoliitilised tugevused ja
võimekused, et pingestuvas suurjõudude konkurentsis mõjusamalt seista demokraatlike
väärtuste ja Euroopa riikide majandushuvide eest. Selleks edendatakse algatuse kaudu
kvaliteetseid ja kestlikke taristuprojekte üle kogu maailma, suunates 2021–2027
eelarveperioodil kuni €300 mld väärtuses 105 investeeringuid viite prioriteetvaldkonda:
digisektor, kliima- ja energiasektor, transpordisektor, tervishoid ning haridus ja teadus. Global
Gateway algatus viiakse ellu Euroopa tiimina (ingl Team Europe) ja seda rahastatakse EL-i
finantsinstrumentidega (sh Euroopa Kestliku Arengu Fond+ ja naabruspoliitika, arengu- ja
rahvusvahelise koostöö instrument „Global Europe“), kaasates ka EL-i arengupangad (Euroopa
Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank), , liikmesriigid ja Global
Gateway poliitiliseks võiduks on EL-i erinevate teemavaldkondade ja institutsioonide
koherentne kokku toomine, et Liidu edasisel rahalisel panusel naaberregioonide ühendatuse
arendamisel oleks senisest suurem pikaajaline positiivne mõju EL-i julgeolekuhuvide
tagamisel, väärtuste ja regulatiivse võimu globaalse mõjukuse suurendamisel ning
majandusliku konkurentsipositsiooni kindlustamisel võrdluses teiste suurjõududega. Algatuse
geograafilises fookuses on Aafrika, Lääne-Balkani, ning India ja Vaikse ookeani piirkond.
102
Refinitiv. 2021. BRI Connect: An Initiative In Numbers. 5th Edition.
103
BRI raames tehtud investeeringute kogumahu arvestuse kohta on eri algallikates hinnangute koondamiseks
kasutatud erinevaid metoodikaid. Siin kirjeldatud mahud näitlikustavad sihtriikide BRI raames tehtud
investeeringute kogumahtu, mis hõlmab nii BRI pakutavate rahastusinstrumentide panust kui ka investeeringu
maandanud riigi omapanust.
104
Kaush Arha. 2021. Trusted connectivity: A framework for a free, open, and connected world . Atlantic Council.
105
Global Gateway: up to €300 billion for the European Union's strategy to boost sustainable links around the
World. European Commission. (https://ec.europa.eu/international-partnerships/news/global-gateway-eu300-
billion-european-unions-strategy-boost-sustainable-links-around-world_en).
102
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Tabel 36. Välispoliitika tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2021)
Regionaalne julgeolek
Allikas: eksperthinnang alakriteeriumide ebastabiilne stabiilne stabiilne stabiilne stabiilne
alusel, Välisministeerium
ELi ühtekuuluvuse indeks (ELi sidusus) 106
6,7 (2020) >= 6,8 >= 6,8 >= 6,8 >= 6,8
Allikas: ECFR EU Cohesion Monitor
Eesti positsioon (Maailma Majandusfoorumi
globaalses) konkurentsivõime edetabelis 31(2019)107 täpsustub täpsustub täpsustub täpsustub
Allikas: The World Economic Forum
Eesti kohalolu ja mõju maailmas.( Positsioon
edetabelis väikeriikide seas/ üldjärjestuses )108 9/82 <= 11/89 <= 11/89 <= 11/89 <= 11/89
Allikas: Elcano Global Presence Report
Eesti on arvestatav partner rahvusvahelises
suhtluses, sh võetud rahvusvaheliste 0,17 RKT-st
0,23% 0,25% 0,26% 0,27%
kohustuste täitmine109, % 110
Allikas: OECD DAC
Välispoliitika tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud välispoliitika ja
arengukoostöö programm. Programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste
vahendite kavandamise eest vastutab Välisministeerium.
Välispoliitika tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Välispoliitika
arengukavas 2030.
106
Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) on erinevates raportiversioonides sama perioodi kohta avaldanud
erinevaid tulemusi. Arengukava koostamise hetkel värskeim, ECFR Cohesion Monitor 2019 põhineb valdavalt
2017. a andmetel ja on publitseeritud 2019. aprill – Eesti koht 6,8 ja positsioon 6 viide slaid 157:
https://ecfr.eu/archive/page/ECFR281_E U_COHESION_MONITOR_2019.pdf]. 2017. a detsembris on
avaldatud ECFR Cohesion Monitor 2018, mis samuti viitab 2017. a andmetele ja kus Eesti positsioon on 8 ning
tulem 6,7. [viide – slaid 32: https://ecfr.eu/archive/page/-/ECFR238_EU_COHESION_MONITOR_2018.pdf].
107
2020-2022 ei ole uut riikide reast WEFi poolt avaldatud, mistõttu ei ole seatud ka vahetasemeid.
108
Elcano Instituut uuendab andmeid pidevalt, sh vaadatakse tagasivaatavalt metoodika alakriteeriumite kaalude
muutmisel üle eelneva perioodi tulemid. Sihttasemed säilitavad arengukava loogikat hoida Eesti positsiooni 2020.
a avaldatud Välispoliitika arengukava võrdlusaasta suhtes (2018. a). Kajastatud viimase Elcano raporti põhiseid
näitajaid ja sihttasemeid, mis võivad erineda varasemates dokumentides kajastatud tulemustest.
109
%RKTst; Tulenevalt EL Ministrite Nõukogu 25.05.2005 ja 26.05.2015 otsustest on Eesti võtnud eesmärgiks
saavutada 0,33% tase aastaks 2030. Eesti panuse sihttaseme saavutamine sõltub tulevate aastate (2022-2030)
eelarvelistest võimalustest.
110
2021. a kohta on esialgsed andmed.
103
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2.14.1 Välispoliitika ja arengukoostöö programm
Programmi eesmärk
Edendada Eesti huvide kaitset ning kestliku arengu eesmärkide saavutamist välispoliitika ja
välissuhtluse kaudu.
Tabel 37. Välispoliitika ja arengukoostöö programmi mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2021)
Eesti julgeolek, iseseisvus,
sõltumatus, territoriaalne
terviklikkus ja põhiseaduslik kord tagatud (2022) tagatud tagatud tagatud tagatud
väliste ohtude vastu tagatud
Allikas: Välisministeerium
Eesti tööjõu tootlikkus ELi
keskmisest 85% (2021) 88% 90% 92% 94%
Allikas: Eurostat
Eesti julgeolekupoliitiline kuvand
rv meedias (positiivseid kajastusi
7% (2021) >= 10% >= 10% >= 10% >= 10%
DE, FR, UK ja US meedias)
Allikas: RK SITKE monitooring
KOFi riigi rahvusvaheline seotus
(üldpositsioon) 23 (2021) <= 18 <= 18 <= 18 <= 18
Allikas: ETH Zurich
KOFi riigi rahvusvaheline seotus
(poliitiline seotus) 60 (2021) <= 54 <= 54 <= 54 <= 54
Allikas: ETH Zurich
Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks
Välispoliitika programmi eesmärgi täitmine tähendab Eesti huvide edendamist rahvusvahelistes
organisatsioonides, kahe- ja mitmepoolses ning regionaalses koostöös. Osaleme ELi ühise
välis- ja julgeolekupoliitika (ÜJVP) kujundamisel, sealhulgas sanktsioonipoliitikas ühtsuse
hoidmisel.
Planeerimisperioodi olulisemad tegevused saavad olema seotud Venemaa agressiooni
mõjul drastiliselt muutunud Euroopa julgeolekuolukorra järelmitega tegelemisega.
Hetkel on Ukraina vastase sõjaga seotud määramatus aga veel sedavõrd suur, et nelja aasta
vaates ei ole võimalik lõpuni planeeritavaid tegevusi täpselt kirjelda. Selge on see, et Eesti
arengukoostöö edasine peafookus saab olema Ukraina taastamise ja ülesehitamise toetamisel.
Samuti jätkuvad olukorrale reageerivad välispoliitilised tegevused, et toetada igakülgselt
Ukraina omariikluse püsimist ning Venemaa välispoliitilist ja majanduslikku isoleerimist
jõustavaid samme.
Ukraina toetamisel ühtsuse hoidmiseks tihendame poliitilist koordinatsiooni EL ja NATO
liitlastega. Panustame Euroopa ühtsuse hoidmisse ja Eesti seisukohtadele võimalikult lähedase
poliitika kujundamisse, hoides aktiivset suhtlust eri tasanditel nii Brüsselis kui pealinnade
vahel. Selleks peame iga EL ja NATO riigiga vähemalt ühed konsultatsioonid aastas. ELi ÜVJP
raames jätkub pidev tegevus, et suurendada Ukraina sõja hinda Venemaale, oluline on seni
kokkulepitud sanktsioonirežiimi püsimine ja edasine kujundamine.
NATO tegevussuunas on fookus Madridi tippkohtumisel 2022 juunis saavutatud kokkulepete
ellu rakendamisel, ennekõike, et täielikult saaks realiseeritud tugevdatud eesliini kaitsele (ingl
forward defence) üleminek. Jätkub läbiv kahepoolne ja rahvusvahelistes formaatides töö, et
104
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
tasandada Ukraina sõja teemalist Venemaa desinformatsiooni ning hoida liitlaste vahelist
ühtsust. Välisministeerium koos siseriiklike ja väliste partneritega panustab Lääne ühtse ja
koordineeritud strateegilise kommunikatsiooni kujundamisse, et seista vastu Venemaa ja Hiina
narratiividele ja väärinfole kolmandates riikides.
Jätkub Atlandiülese koostöö jaoks oluline USA ja Kanada suunal koostöö tihendamise
võimaluste otsimine ja pikaajaliste eelduste loomine kahepoolse koostöö süvendamiseks.
Pinevat julgeolekuolukorda arvestades on eriti oluline, et NATO Vilniuse 2023. a eelne
koordinatsioon oleks nii siseriiklikult kui ka väliste partneritega parimal viisil ette valmistatud.
Võtmetähtsusega on siseriiklik riigiteenistujate julgeolekupoliitikaalane teadmiste
värskendamine, sest 2022. a jooksul uuendati (NATO Strateegiline kontseptsioon) ja loodi (EL
Strateegiline kompass) kaks Eesti julgeolekupoliitika välismõõdet edasiselt strateegiliselt
suunavat alusdokumenti.
Strateegiliselt oluline on hoida tugevaid liitlassuhteid ELi ja NATO riikidega, sealhulgas Põhja-
Balti regiooni riikide ja Poolaga, Ühendkuningriigi, Ameerika Ühendriikide, Saksamaa ja
Prantsusmaaga. Need suhted hõlmavad nii julgeoleku, küberturvalisuse kui ka majanduse
mõõdet. Läti, Soome ja Rootsiga valmisid 2022. a sõltumatute raportööride juhtimisel
koostatud kahepoolsete suhete tulevikuraportid, mille järeltegevused hõlmavad kogu perioodi
2023-2026. Kahepoolsetes suhetes jätkub 2021. a heakskiidetud strateegiate elluviimine
Ühendkuningriigiga, Saksamaaga, Prantsusmaaga ja Poolaga.
Välislepingute menetluses on välisministeerium selge suuna võtnud välislepingute menetluse
lihtsustamiseks ja kiirendamiseks. Selleks on vajalik nii välissuhtlemisseaduse muutmine kui
ka välislepingute andmekogu uuele platvormile viimine, et sellele saaksid juurdepääsu kõik
menetlevad asutused. Rahvusvahelise õiguse teemadest jääb seoses Venemaa sõjaga Ukrainas
pikalt päevakorda karistamatuse vastu võitlemine ja kuritegude eest vastutusele võtmine,
millega tegeletakse lisaks Ukrainale ja teiste riikide siseselt ka rahvusvahelisel tasemel –
ennekõike Rahvusvahelises Kriminaalkohtus ja erinevate riikide koostöömehhanismides.
Ukraina on pöördunud ka Rahvusvahelise Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu poole, kus
samameelsed riigid soovivad samuti menetlusse astuda. Kuna Ukrainas toimepandud
agressioonikuritegude üle Rahvusvaheline Kriminaalkohus jurisdiktsiooni ei oma, on Ukraina
initsiatiivil täiesti eraldi arutelu all agressioonikuritegude eritribunali loomine, mida Eesti
aktiivselt toetab. Selle kõige taustal on oluline tõsta teadlikkust rahvusvahelisest
humanitaarõigusest nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt. Samuti on oluline suunata arutelusid,
kuidas rahvusvaheline õigus kohaldub küberruumis ja kosmoses.
Lisaks aitame kaasa EL poliitika prioriteetide elluviimisele ning Eesti kui konstruktiivse EL
riigi kuvandi hoidmisele üldasjade nõukogus, sh ülemkogu ettevalmistuste käigus, ja
valdkondlikes töörühmades sh EL laienemise, Lääne-Balkani, EL-UK suhete, EL-Türgi suhete
ja õigusriigi teemal. EL tulevikukonverentsi järelmite ja eri institutsionaalsete ettepanekute
arutellu kaasume sisuliselt, järgides valitsuse seisukohti. Lääne-Balkani regiooni stabiilsus ja
areng on oluline Euroopa kui terviku ning seega ka Eesti seisukohalt. Toetame Lääne-Balkani
riikide EL integratsiooni, järgides tingimuslikkust ja rõhutades EL kandidaatriikide puhul ühise
välis- ja julgeolekupoliitikaga joondumise tähtsust.
Eesti juhib Balti koostööd taas 2023. a ning alustab 2024. a. juulis üheaastast Läänemeremaade
Nõukogu eesistumist ja 2025. aastal Läänemere strateegia eesistumist. Samuti juhib Eesti 2026.
a nii Balti kui ka Põhja-Balti koostööd.
Välismajanduspoliitikas on 2023-2026 perioodil vaja tähelepanu pöörata globaalse ettevõtete
minimaalse tulumaksumäära kehtestamise ja hargmaiste korporatsioonide õiglase
maksustamise teemalistele aruteludele OECD-s. Tähelepanu tuleb pöörata 2023. a WTO
ministrite kohtumise järelmitele, mis saavad oluliselt mõjutama EL-i ja Eesti
105
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
väliskaubanduspoliitika tulevikku. Majandushuvide kaitsmiseks ja edendamiseks ning
kaubandustõkete vähendamiseks tähtsustame uusi turge avavate mitme- ja kahepoolsete
kaubanduslepingute sõlmimist ja täiendamist ning hoiame heal tasemel välislepingute
toimivuse seire. Selleks on muu hulgas oluline viia uuele tasemel välislepingute andmekogu.
Tegevus on eriti tähtis inflatsioonikriisi ja võimaliku majandussurutise tingimustes, mis
eeldatavasti toob kaasa suurenenud protektsionismi ja välismajanduse poliitilise
polariseerumise. Jätkub Eesti äridiplomaatia võrgustiku tugevdamine, sealhulgas
äridiplomaatia suunitlusega välisesinduste RRF-i raames tugevdamine, asjakohase IKT-
võimekuse arendamine ning välisesindustele peamajast pakutava toe parandamine. Eesti
ettevõtjate välisturgudele sisenemist toetatakse selgete ja mõõdetavate tegevuskavade alusel,
kaasates rohkem aukonsuleid, väliseestlasi, Eesti sõpru ja e-residente. Alates 2022. a jätkub
Välisministeeriumi ja EISi koostöö uuendatud koostöölepingu alusel, mis aitab Eestil
äridiplomaatilises esindatuses lähemale jõuda Põhjamaades hea praktikana rakendatud Team
Estonia kontseptsiooni realiseerimisele. Aafrika regioonistrateegia elluviimisega seotud
tegevused, mis kestavad kogu planeerimisperioodi (2023–2026) vältel, hõlmavad keskse osana
ka Eesti välismajanduse huvide edendamist Aafrika mandril.
Strateegias „Eesti 2035“ on Välisministeeriumi sihiks senisest enam võimendada kõikide
poliitikavaldkondade potentsiaali võõrsil, sealhulgas kujundades Eesti välisesindustest
koostöös erasektoriga innovaatilised ettevõtluskeskused. 2021-2022 toimuvale innovaatiliste
ettevõtluskeskuste koosloomelisele kontseptsiooni kujundamisele järgnevad kokkulepitut
ellurakendavad tegevused, mis kestavad kogu Välispoliitika programmi planeerimisperioodi
vältel.
Euroopa Komisjoni üheks kuuest peamisest strateegilisest prioriteedist ajavahemikul 2019–
2024 on rohemajanduse arendamine (An European Green Deal). Euroopa Liidus tervikuna on
muu hulgas eesmärk suurendada investeeringuid keskkonnahoidlike tehnoloogialahenduste
arendamisse ning uuenduslikesse tarbimis-, äri- ja transpordimudelitesse. Selle tegevuse
pikaajaline siht on saavutada 2050. a Euroopa Liidu ülene kliimaneutraalsus. Euroopa
Komisjoni algatus pakub sektoris tegutsevatele Eesti ettevõtjatele uusi suure lisandväärtusega
ekspordivõimalusi, mille realiseerimist toetame äridiplomaatia kaudu. Pikaajalisemas vaates
aitab 2050. a eesmärgiks seatud Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse saavutamine kaasa kogu
Euroopa Liidu energiajulgeoleku olukorra parendamisele ja leevendab kliimapõgenikega
seotud ebastabiilsust Euroopa Liidu lõunapiiril. Välisministeeriumis on alates 2022. a loodud
eraldi ühenduvuse ja kliimadiplomaatiaga seotud üksus. Koostöös MKM-i ja KEM-iga
esindame Eestit ühenduvuse, kliima ja energeetika seotud EL-i aruteludes, sh REPowerEU
tegevusplaan, et kiirelt ja solidaarsust säilitades vähendada EL-i sõltuvust Venemaalt
imporditavatest fossiilsetest kütustest. Edukas rohe- ja digipööre Eestis toetab hästi Eesti
rahvusvahelist kuvandit, mis on üks meie kliimadiplomaatia eesmärke. Selle nimel tõstame
koolituste kaudu diplomaatide pädevust.
Küberdiplomaatia valdkonnas kindlustame ja tugevdame Eesti kui valdkonna eestkõneleja
mainet ning toetame rahvusvahelise küberjulgeoleku võime kasvatamist, sealhulgas teeme
koostööd Eesti peamiste liitlastega. Ukraina sõda on näidanud Venemaalt lähtuvate
küberrünnakute ohtu, aga teisalt ka muutuva tehnoloogilise maastiku tähtsust kogu
sõjategevuses, nt hargmaiste suurte tehnoloogiaettevõtete roll Ukraina riigiaparaadi ja
ühiskonna toimepidevuse säilitamisel ning riiklikult oluliste andmete talletamine ja
kättesaadavus sõjaolukorras. Nende järelmitega ja kogemuste rakendamise ja mõtestamisega
tegeleb Eesti digi- ja küberdiplomaatia eeldatavalt kogu tulevase planeerimisperioodi jooksul.
Suurjõudude konkurents tehnoloogiliste standardite seadmisel seab eriti suure kaalu Eesti
huvide esindamisele ja tutvustamisele rahvusvahelistes kehamites, ennekõike ITU-s, ÜRO-s
106
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
(eesmärk lähetada Eesti tehnoloogiliste küsimuste esindaja (ingl tech envoy)) ning teistes
regionaalsetes koostööformaatides.
Jätkub ametkondadeülese rahvusvahelise personalipoliitika elluviimine, sealhulgas eestlaste
toetamine nende kandideerimisel rahvusvaheliste organisatsioonide huvipakkuvatele
ametikohtadele ning koolitus- ja ettevalmistusteenuse osutamine rahvusvahelistesse
organisatsioonidesse kandideerijatele. Selleks on loodud ka Eesti rahvusvahelise
personalipoliitika tegevuskava 2022-2026, mille eesmärk ongi suurendada Eesti esindatust
rahvusvaheliste organisatsioonide võtmeametikohtadel.
Samuti toimub sihipärane töö, et konsulaarteenuse osutamine oleks kliendile senisest mugavam
ning riigile tõhusam. Toetame reisiinfo andmisel ja riskikommunikatsioonis uuenduslikke
lahendusi, et jõuda paremini sihtauditooriumini ja tagada, et eestlased oleksid teadlikud reisijad.
Kesksel kohal on ka tegevused, millega suurendatakse välismaal elava eestlaskonna kaasamist
ühiskonnaellu, et tugevdada väliskogukondade sidet Eestiga kodanikudiplomaatia toel.
Eelmisel planeerimisperioodil liikus Välisministeeriumi vastutusse üleilmse eestluse temaatika
koordineerimine. Horisontaalse koostöö edendamiseks on koostatud „Üleilmse eestluse
tegevuskava“, et tõhusamalt koondada eri ministeeriumide panus väliseesti kogukonna
suuremaks kaasamiseks. Tegevuskava annab suunised kultuuridiplomaatia,
kodanikudiplomaatia (sh äridiplomaatia) ja konsulaarteenuste koostöiseks edendamiseks.
Arengukoostöö valdkonnas on Eesti liitumas OECD DACga. Kõikide Eesti arengukoostöö
projektide puhul hakatakse alates 2022. a juurutama uut OECD DACi kinnitatud mõjude
hindamise süsteemi, millega tagatakse Välispoliitika arengukavas 2030 seatud laiem siht
suurendada Eesti arengukoostöö kestlikku mõju ja tõhusust. Eesti tahab olla Ukraina
ülesehituse küsimustes diplomaatiliselt aktiivne, mh soovib Eesti korraldada rahvusvahelist
Ukraina ülesehituskonverentsi 2025. aastal.
Planeerimisperioodil jätkub 2021. a asutatud arengukoostöö rakendusautuse tööstamine (SA
Eesti Rahvusvaheline Arengukoostöö Keskus – EstDev). Keskuse eesmärk on senisest
selgemalt eristada arengukoostöö rakendamine ning valdkondliku poliitika üleriigiline
kujundamine.
2.15 Julgeolek ja riigikaitse
Tulemusvaldkonna eesmärk
Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna
tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik
rakendumine.
Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm
– sõjaline riigikaitse ja heidutus –, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.111
Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud
Riigikaitse arengukavaga (RKAK) 2022–2031112, mida viiakse ellu Kaitseministeeriumi
111 Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eesmärkide elluviimise tegevuspõhises planeerimises on edaspidi
lihtsuse ja suurema läbipaistvuse huvides ühendatud senised programmid „Kollektiivkaitses osalemine“, „Luure
ja eelhoiatus“ ning „Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus“ senise programmiga „Iseseisev sõjaline
kaitsevõime“. Ühendatud programmide uus nimetus on „Sõjaline riigikaitse ja heidutus“.
112 https://www.riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/julgeoleku-ja-riigikaitse-koordineerimine;
RKAK dokumendi avaliku osa pdf-dokument: https://www.riigikantselei.ee/media/1451/download
107
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
valitsemisala arengukavadega. Seoses Vene Föderatsiooni tegevusega Ukraina suunal on
plaanis RKAK selles valguses uuendada 2023. aasta alguses.
Tulemusvaldkonna rahastamiskava
Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2.
Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs
NATO kaitsekulude suuruse eesmärgi osas oli Eesti 2021. aastal üks kaheksast ning 2022.
aastal prognooside kohaselt üks üheksast liikmesriigist, mis täidab kaitsekuludeks eraldatavat
2% SKP-st Samuti täidab Eesti NATO põhihangetesse (major equipment) investeerimise
eesmärki (20% kaitsekuludest) 2022. aasta prognooside kohaselt 22 % ja perioodil 2023-2026
keskmiselt 33 % kaitsekulust.
Järsult halvenenud julgeolekuolukorras on nii Eesti kui teised riigid teinud mitmeid olulisi
poliitilisi ja võimearenduslikke kollektiivset ja individuaalset riigikaitset tugevdavaid samme
ja otsused.
2021. aastal toimunud Valgevene hübriidrünnak ning Venemaa kasvav surve Ukraina suunal
tõi kaasa vajaduse liitlaste toetamiseks. Eesti abistas Leedut nende vastu toimunud
hübriidrünnakus nii tõkestusvahenditega kui vastavate hangete läbiviimisega. Migrandivooga
toimetulekuks saadeti õppuse "KINDEL PIIR" raames Leedule appi mehitamata
lennuvahendite meeskond (UAS), põgenikelaagrites aitas korda tagada Sõjaväepolitsei üksus.
Aasta lõpul kutsuti ellu õppus "KINDEL PIIR 2" Poola abistamiseks ebaseadusliku
migratsioonivooga toimetulekul. Õppuse raames saatis Eesti Kaitsevägi Poola täiendava
radarimeeskonna. Lisaks lähetati piiritõkete rajamise eesmärgil Poola täiendav pioneeriüksus
mehitatuna vabatahtlike reservväelaste, Scoutspataljoni tegevväelaste ja Kaitseliitlaste baasil.
Samuti oli kohal mehitamata lennuvahendite meeskond, meediameeskond (CCT) ning üksuste
varustamiseks vajalik logistikameeskond (NSE). Õppusel osalemine ja Eesti kontingendiga
panustamine jätkus ka 2022. aastal.
Novembri lõpus viidi edukalt läbi lisaõppekogunemine Okas 2021, mille käigus testiti
kaitsevalmidusega seotud otsuste langetamist ja tegutsemist Vabariigi Valitsus, samuti testiti
reservüksuste valmidust.
Venemaa sissetung Ukrainasse 24.02.2022 tähendas dramaatilist muutust kehtivas
julgeolekustruktuuris, ent näitas ka reaktsioonina Lääne tugevat ühtsust nii poliitilises
retoorikas kui konkreetsetes tegevustes.
Jaanuaris eraldas Vabariigi Valitsus kaitsevõime parendamiseks 339,5 miljonit eurot, mis
peaasjalikult kasutatakse laskemoona laovarude suurendamiseks. Suuremad tarned on
planeeritud aastatesse 2023 ja 2024. Laskemoona hoiustamiseks ehitatakse ka vajalik taristu.
Märtsis eraldas Vabariigi Valitsus Kaitseministeeriumi valitsusalale aastateks 2022-2025 veel
476,8 miljonit eurot. Tugevduspaketi koostamisel võeti arvesse esmased kogemused ja
õppetunnid Ukraina sõjast ning Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne kõige kriitilisemate
võimete täiendamiseks. Eraldatud vahendid suunati lühimaa õhutõrje-, tankitõrje-, kaudtule
võimetele ja olukorrateadlikkuse parendamiseks, liitlaste vastuvõtu taristule ning maakaitse
suurendamiseks kuni 20 000 võitlejani ning hangitakse varitsevat õhuründemoona.
Eesti oli üks esimesi riike, kes Ukrainat varustusega toetas ning aasta vältel on varustusabist
saanud lisaks ka toetus väljaõppe läbiviimisel. Abi hulgas tarniti Ukrainale erinevat
laskemoona, meditsiinivarustust, relvasüsteeme jm. Muuhulgas korraldati koos Saksamaaga
kahe välihaigla annetamine Ukrainale. Liitlaste intensiivne kaasamine, töö rahvusvahelistes
organisatsioonides ja kahepoolselt päädis Eestile positiivsete otsustega NATO Madridi
108
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
tippkohtumiselt. Ettevaatavalt annab see aluse Eesti kaitseväe veelgi tugevamaks sidumiseks
ülejäänud NATO väestruktuuriga (diviisistruktuur).
Kaitseministeeriumi valitsemisala on keskendunud väeloome (üksuste varustamise ja
väljaõppe) kiirendamisele113, tegeletakse kaitsevalmiduse kiiruse ja sujuvuse suurendamisega
(protsessid, põhimõtted, õppused). Inimvara osas on oluline reservväelaste igakülgne
väärtustamine ning nende seotuse hoidmine üksusekaaslastega. Riigikaitseliste
investeeringute teemal on eesmärk kiirete tarnete ja parimate lepingute saavutamine hangete
ja taristu valdkonnas. Muuhulgas on tähelepanu ühishangetel, sh Poolaga (lühimaa õhutõrje) ja
Lätiga (keskmaa õhutõrje, rivisõidukid). Tähtis on ka laiema ühiskonna informeerimine
riigikaitselistel teemadel, sest Ukraina näitel on ühiskonna kaitsetahe määrava tähtsusega.
Luurevaldkond keskendub olukorra analüüsile ning eelhoiatuse täiustamisele. Intensiivne töö
käib liitlaste kaasamisel, et meie huvid ja vajadused leiaksid kõlapinda laiemalt ning
muutuksid vastavateks NATO põhimõteteks, tagades kokkuvõttes piisava heidutuse ja
välistaks Vene Föderatsiooni igasuguse soovi Eestit ja seega ka NATO-t rünnata.
Eestimaalaste kaitsetahe ja usk, et Eesti peab liitlaste saabumiseni vastu, on Ukraina sõja
valguses märkimisväärselt kasvanud. Suurenenud on ka valmidus ise kaitsetegevuses osaleda
ning veendumus, et rünnaku korral tuleb osutada relvastatud vastupanu.
Organisatsiooniliselt jätkusid valitsemisalas täiendava efektiivsuse ja kokkuhoiu saavutamiseks
reformid, mh on käimas personaliteenuse konsolideerimine Kaitseressursside Ametisse, Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskusesse viidi üle toitlustuse kaitseväe tagamise funktsioon ning 1.
jaanuarist 2023 liigub sinna ka riigikaitseliste koormiste korraldamine.
Tabel 38. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2021)
Üksused on mehitatud, varustatud,
Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde-
välja õpetatud vastavalt Riigikaitse
pääsu- pääsu- pääsu- pääsu- pääsu-
arengukava otsustele.
piiranguga piiranguga piiranguga piiranguga piiranguga
Allikas: Kaitseministeerium
Eestis paiknevad alaliselt liitlaste
väed. JAH JAH JAH JAH JAH
Allikas: Kaitseministeerium
Sõjalise kaitse kulude tase SKP-st
NATO meetodi järgi (%). 2,06%114 >2,0 >2,0 >2,0 >2,0
Allikas: Kaitseministeerium
113 2022. aastal jätkusid uute automaatide, pikamaa tankitõrjesüsteemide ja laske- ja lahingumoona tarned.
Sealjuures tarniti meremiinid ning tankitõrje võimekuse suurendamiseks tarnitakse ühekordseid keskmaa
tankitõrje raketisüsteeme Spike SR ning ühekordseid tankitõrjelaske Instalaza. Vabariigi Valitsuse jaanuari ja
märtsi tugevduspakettide raames eraldatud vahendite osas viidi läbi hankemenetlused ning nende alusel toimuvad
relvastuse ja laskemoona tarned toimuvad kuni 2025. aastani. Olulisimad taristuprojektid on Taara linnakus 2.
jalaväebrigaadi tehnika parkla rajamine koos varjualustega, RSOM ala laiendamine Tapal ning erinevad
varjualused, hoidlad ja universaalhallid erinevates linnakutes. Lisaks valmisid ja jätkatakse täiendavate
lahingumoonaladude ehitamisega Lintsis ning aasta lõpuks valmib Jõhvit ja Sirgala harjutusvälja ühendav 20 km
pikkune tee.
114 Tegelik kaitsekulude tase NATO meetodi järgi sõltub eelarveaasta tegelikust SKP-st ning tegelikult kasutatud
kaitse-eelarvest. Eelarve planeerimises eraldatud tase oli 2,15% SKP-st Rahandusministeeriumi prognoosi alusel.
Kaitsekulude tase SKPst võib muutuda pikemal perioodil ka tagantjärgi, see sõltub SKP korrigeerimisest
Statistikaameti poolt.
109
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2021)
Elanike valmisolek osaleda
kaitsetegevuses, %
57,6 >55 >55 >55 >55
Allikas: Uuring Avalik arvamus ja
riigikaitse mai 2022
Tegevväelaste arv aasta lõpul
vähemalt. 3459 3623 3660 3697 3735
Allikas: Kaitseministeerium
Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2.
Kaitsekulude kogumaht
Tegevuspõhise riigieelarve ja rahvusvahelise aruandluse arvestus ei ole kõiges ühetaoline.
Rahvusvahelises aruandluses on oluline eelkõige kaitsekulude määratlus 115 NATO meetodi
järgi, mis ei võta arvesse riigikaitsesse suunatud välistoetusi, teenitud omatulu ega aastast
amortisatsiooni, vaid näitab riigi poolt riigikaitsesse suunatud rahaliste vahendite suhet SKP-
sse. Kaitsekulude arvestusse kuulub ka vastav käibemaks. Kaitsekulud põhinevad
Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvisel majandusprognoosil. Tegelik kaitsekulu selgub
paraku alati tagantjärele, kui riigi tegelik SKP on Statistikaameti poolt kokku arvutatud.
Tabel 39. Kaitsekulude kogumaht (mln eurot)
2022 2023 2024 2025 2026
1 SKP-st eraldatud Riigikaitse arengukava
672,3 790,7 808,0 843,2 878,6
2022-2031 elluviimiseks
sh Kaitseliidule eraldatav
47,9 49,0 45,2 47,3 52,6
sihtotstarbeline toetus116
3 Liitlastega seotud kulud enne RESi 10,1 9,9 5,5 5,5 5,5
4 Laevatõrje 46,0 0,0 0,0 0,0 0,0
5 Riigikaitseinvesteeringute programm
20,0 20,0 0,0117 0,0 20,0
(KIP)
6 Muud täiendavad sihtotstarbelised
2,4 0,05 0,05 0,05 0,05
eraldised118
7 Sõjalise kaitse tugevduspakett (VV 4,4 99,7 204,2 31,2 0
115
Riigieelarve kulusid jagatakse ka valitsemisfunktsioonide lõikes. COFOG (Classification of the Function of
Government) on rahvusvaheline valitsemisfunktsioonide klassifikaator, mis on välja arendatud Majandusliku
Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD – Organization for Economic Cooperation and Development) ning
on kinnitatud standardina rahvamajanduse arvepidamises. Valitsemisfunktsioonide klassifikaator võimaldab saada
ülevaate valitsuse eri funktsioonide kulude suundumustest ning võrrelda valitsuste kulutusi riikide vahel. COFOG-
i põhjal arvestatud riigikaitse kulude kogumaht ja osakaal SKP-st erineb NATO metoodika kohaselt arvutatud
kaitsekulude mahust ja osakaalust, kulude hulka arvestatakse ka tuludest sõltuvad kulud.
116
Tegevuspõhise eelarve vaates on Kaitseliidu eraldis kajastatud erinevate programmi tegevuste juures, vastavalt
sellele, millises mahus Kaitseliit konkreetsesse tegevusse panustab. Lisaks sellele hangib RKIK perioodil 2023-
2026 maakaitsele ca 100 mln euro eest varustust, relvastust ning laskemoona. Julgeoleku suurendamise raames
eraldas Vabariigi Valitus maakaitse suurendamiseks 10 500 inimese võrra hangeteks 29,5 mln.
1172024. aastal suunatakse Kaitseministeeriumi kinnistute müügist laekuvatest tuludest kaitseinvesteeringute
programmi soetusteks 20,0 mln eurot. Omatuluna ei kajastu see kaitsekulude arvestuses NATO meetodi järgi.
118 Täiendavad sihtotstarbelised eraldised on tegevuspõhise eelarvestamise kulude katteks eraldatud vahendid ja
2022. aastal teadusrahastus ja IKT rahastamine.
110
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2022 2023 2024 2025 2026
jaanuari otsus)
8 Sõjalise kaitse tugevduspakett (VV
15,4 114,8 133,5 213,0 0
märtsi otsus)
9 RES 2023-2026 otsused:
Keskmaa õhutõrje119 - 30,0 155,4 45,3 174,4
Liitlaste taristu - 30,0 - - -
Kaitseliidu toetus - 0,5 - - -
Teadus- ja arendus - 1,2 - - -
IKT -
Välisvahendite ja EL Rahurahastu
1,3 10,8 16,2
käibemaks
11 Kaitsekulu NATO meetodi järgi 770,6 1098,1 1317,4 1154,4 1078,6
12 % SKP-st 2,11%120 2,85% 3,26% 2,74% 2,46%
13 Mittesõjaline:
Laevastikuga seotud kulud SIM-lt 4,4 5,5 5,1 4,8 4,8
Pagulaste abistamiseks 0,2
16 Välisvahendid, tuludest sõltuv kulu ja omatulu, mis ei kajastu kaitsekulude arvestuses
NSIP121 ja tuuleenergia
26,2 49,3 36,3 17,1 7,1
kompensatsioonimeede122
EL Rahurahastu 54,0 81,0
Välihaigla soetamine 6,5
KIP taristu müügitulu arvelt, aastate
1,8 -1,8
vahel liigutamine
17 Mitterahaline kulu (amortisatsioon) 67,3 73,1 73,2 73,3 73,3
18 Kõik Kaitseministeeriumi kasutuses
785,5 1142,7 1390,0 1233,7 1064,4
olevad vahendid123
Aastatel 2023-2026 suunatakse sõjalisse riigikaitsesse kokku 4,65 miljardit eurot ning 2023.
aastal ületab Eesti aastane kaitsekulu esmakordselt 1 miljardi euro piiri. On ka märkimisväärne,
et 2023. aasta kaitsekulu on üle 42 % suurem kui 2022. aasta kaitsekulu.
Perioodil 2023-2026 on kaitsekulu keskmiselt üle 2,83 % SKP-st. Hangeteks (eelarve mõttes
nii majandamiskulud kui investeeringud) on perioodil 2023-2026 planeeritud kokku peaaegu
2,5 miljardit eurot, mis on üle poole kogu kaitsekulust (53,6 %). Tegemist on pretsedenditult
suure osakaaluga, millega Eesti on ka NATO vastava eesmärgi suure varuga täitnud.
Perioodiks 2023-2025 on Kaitseministeeriumile kehtestatud RES meetmena tulude laekumise
korralduse erisus, millega võib Kaitseministeerium tema käsutuses olevate kinnistute müügist
laekunud vahendite arvelt teha kulutusi põhivara ja kaitseotstarbeliste varude soetuseks või
119 RES otsused sisaldavad ka eelarve nö aastate vahelisi nihutamisi ülejäänud eelarve osas.
120 Selle (ümber)arvutuse alus on samuti RaM augustiprognoos. Varasemast kõrgem SKP tähendab, et kaitsekulu
protsent saab olema varasemaga planeeritust väiksem.
121 NATO julgeolekuinvesteeringute programm taristu ehituseks
122 CO2 meetme ja MKM statistikakaubanduse vahenditest investeeringud kompensatsioonimeetmetesse (radarid).
RRF vahenditest on selle RES-ga planeeritud ka täiendav radar ja passiivsüsteem (66 mln), need kantakse
Kaitseministeeriumi eelarvesse üle hiljem (kui tarne hakkab toimuma)
123 Kaitse-eelarve ei sisalda kaitsekuludest SOM, RAM jm valitsemisalade eelarvesse suunatud vahendeid, mille
väljamakse tehakse väljaspool Kaitseministeeriumi eelarvet. NATO meetodi järgi arvestatakse need kaitsekulude
hulka.
111
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
taristu rajamiseks124. Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvesse on planeeritud kinnistute
müügist laekuvaid tulusid ja tuludest sõltuvaid kulusid kokku 21,3 mln eurot, millest
suunatakse sihtotstarbeliselt riigikaitseinvesteeringute programmi soetusteks 20 mln eurot.
Tabel 40. Kaitseministeeriumi kinnistute nimistu, millele kehtestatakse tulude laekumise erisus, ja
eelarve prognoossummad (tuh eurot)
Eelarve
Kinnistu/hoone
prognoos
Mäepealse tn 2, Tallinn 9 800
Vihtla puhkekompleks 234
Paunküla Järveääre katastriüksus 130
Kopli 87A, Tallinn 7 400
Narva mnt 8, Tallinn 1 600
Seli tervisekeskuse hooned 1 700
Rae põik 22, Paldiski 430
Jõeääre ja Keskla kinnistu hooned 30
KOKKU kinnistute müügist prognoositud tulu 21 324
Sellest sihtotstarbeliselt kaitseinvesteeringute
20 000
programmi soetusteks tehtavad kulud
2.15.1 Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm
Programmi eesmärk
Hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude vastu
kaitsta.
Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks
Väeloomes on 2023-2026 jooksul olulisimad eesmärgid mitmikraketiheitjate (MLRS) üksuse
loomine, 2. jalaväebrigaadi viimine soomukitele ja maakaitseüksuste varustamine viies läbi
hankeid enam kui 300 mln euro eest. Taristu arendustes keskendutakse eelkõige uute võimete
toetamisele, ladustamisele ning hoiustamisele. Samuti jätkatakse laevatõrjeraketi üksuse
arendamist, meremiinide kasutusele võtmist ning muude üksuste väljaõpet ja uue relvastuse
kasutuselevõttu.
Märkimisväärsed vahendid eraldatakse veel sidevaldkonda (kokku 161,5 mln), sh liitlastega
ühilduva võrgu loomiseks. Toimub toetussoomukite ümberehitus, koos Lätiga on sõlmitud
raamleping erinevate rivisõidukite (kuni 693 mln) soetuseks ning vahendid on planeeritud
soomus- ja ratastehnika remondi ja hoolduse hangeteks.
Vabariigi Valitsuse 2022. aasta jaanuaris ja märtsis täiendavate rahaeraldise tulemusena
(vastavalt 333 mln ja 458 mln) on kavandatud perioodil (2022-2025) mõlemasse brigaadi
täiendavate liikursuurtükkide ja täiendavate tankitõrjesüsteemide hankimine (kokku 48,7 mln),
laskemoonavarude suurendamine, lühimaa õhutõrjesüsteemide soetus. Lisaks sellele
parendatakse olukorrateadlikkust, suurendatakse maakaitseüksuste mahtu kuni 20 000
inimeseni ning hangitakse varitsevat õhuründemoona. Kõik laskemoona puudutav on juba
124 Kinnistute müügist laekuvate tulude arvelt tehtud kulutused ei kajastu NATO meetodil arvestatavas
kaitsekulude eelarves. Tegemist on potentsiaalsete ühekordsete tehingutega, mis mõjutavad üksnes konkreetse
eelarveaasta piirmäärata vahendite mahtu. Tulude laekumise korralduse erisus sätestatakse iga-aastases
riigieelarve seaduses.
112
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
lepingutega kaetud, esimesed tarned jõuavad Eestisse juba 2022. aastal. Samuti on lepingud
sõlmitud liikursuurtükkide, erinevate tankitõrjesüsteemide (Spike LR, Spike SR ja Instalaza),
lühimaa õhutõrje (PIORUN) osas.
Maakaitse suurendamise osas 20 000ni peavad täielikult relvastatud, mehitatud ja väljaõppe
läbinud üksused valmis olema 2024. aastal, põhiraskus jääb 2023. aastasse. Hanked (nt
isikukaitsevahendid, individuaalvarustus) on planeeritud 2023. aasta esimesse poolde, seni
eraldatakse osa nt riidevarustust kaitseväe varudest. Intensiivne väljaõppetegevus jääb samuti
2023. aastasse, mis toimub läbi õppekogunemiste, mida muuhulgas aitavad läbi viia kaitseväe
instruktorid.
Järgmise nelja aasta jooksul investeeritakse laskemoona kokku pea miljard eurot, millest ca 350
mln on iseseisva kaitsevõime 2% raames ning ca 645 mln valitsuse 2022. aastal tehtud
täiendavate otsuste tulemus.
RES protsessis otsustas valitsus täiendavate vahendite eraldamise keskmaa õhutõrje
arendamiseks, 2025. aastaks peab olema toimunud väljaõpe ja taristuehitus ning saabunud
süsteemid ja laskemoon.
NATO Madridi tippkohtumise tulemus oli Eesti jaoks väga positiivne, kokku lepitud diviisi
raamistik nõuab tõenäoliselt muudatusi ja täiendusi kaitseväe senises struktuuris.
Kaitsevalmiduse tugevdamine on erakordselt oluline. Valmiduse säilitamise eesmärgil on
võetud suunaks vähemalt kahe lisaõppekogunemise korraldamine aastas. Lisaõppekogunemisi
korraldatakse üksuste lahinguvalmiduse kontrolliks, lisaks kontrollitakse riigikaitse käsuahela
toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni üksuste reservväelaste kogunemiseni.
Mõningatel juhtudel luuakse lisaõppekogunemisega täiendavat väärtust väljaõppe korraldamise
näol.
Kaitseplaanide koostamise planeerivas faasis panustatakse viimase parima praktika ja
õppetundide olemasolu loomisega lähiaja suurtematest kriisidest/sõdadest lähtuvalt. Peamise
sisendina analüüsitakse 2022. aasta vältel riigiüleselt Ukrainas toimuvat ning kohandatakse
enda plaane ja ressursside kasutust sellele tuginedes.
Tegeletakse kohalike omavalitsuste teadmiste parendamisega riigikaitselistest ülesannetest ja
nende rollist sõja korral, viiakse läbi erinevas formaadis riigikaitseseminare koostöös teiste
riigiasutustega. Ühtlasi on seatud eesmärgiks riigi poliitilisele tasandile vähemalt kahel korral
aastas riigikaitselistel teemadel õppuste korraldamine.
Jätkatakse parima kaitsevalmidusalase õigusliku kompetentsi pakkumist seadusloomes
tagamaks õigusruumi toetuse kiirete ja aegkriitiliste otsuste vastuvõtmiseks.
Liitlaste kohaloleku tagamiseks Eestis töötatakse edasi vastuvõtva riigi suutlikkuse
tõstmiseks vajalike infrastruktuuri ning tegevuslahenduste tagamisega, et toetada liitlaste
pikemaajalist kohalolu Eestis, sh tuginedes NATO kaitsehoiakut toetavatele lahendustele, mis
on tingitud Venemaa sõjalisest tegevusest Ukrainas. Samuti on kavas lähtuda
väljaõppevõimaluste parandamisel suuremamahuliste liitlasüksuste vajadustest tagamaks
laiendatud väljaõppe tingimused. Vabariigi Valitsuse 2022. aasta märtsi täiendavate
rahaeraldise raames eraldati aastateks 2022 ja 2023 liitlaste sujuvamaks vastuvõtuks lisanduva
taristu ning tingimuste loomine Tapa linnakusse 18,64 mln eurot. RES raames eraldati veel 30
mln eurot, et tagada Madridi otsuste järgselt liitlastele täiendav taristu nii liitlaste üksuste siin
roteerimiseks, sh väljaõppeks kui juhtimiselemendi alaliseks loomiseks. Selleks laiendatakse
harjutusväljakuid ning luuakse täiendav linnak.
Kaitsetahte olulisust ei saa alahinnata.
113
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Olulist rolli kaitsetahte tugevdamiselt mängib Kaitseliit, kes on oluline koostööpartner
mitmetele organisatsioonidele riigiüleselt kui piirkondlikult.
Riigikaitse eesmärke ja toimimist on arutatud kõigi Eesti kohalike omavalitsustega, koostöö (sh
PPA, KL ja Päästeamet) jätkub ka edaspidi. Jätkatakse kaitsetahte parendamisega seotud
MTÜde toetamist. ning kaitsetahte avaliku arvamuse uuringute läbiviimist, sh nendest
tulenevate võimaluste kasutamist ühiskonna paremaks informeerimiseks ja kaasamiseks.
Riigikaitseõpetuse läbiviimise tagamiseks hangitakse täiendavad vormikomplektid, võetakse
kasutusele riigikaitseõpetuse toetuse taotlemise keskkond ning alustatakse uue
riigikaitseõpetuse õpiku koostamisega. Jätkuvad Kaitseliidu baasil riigikaitseõpetuse laagrite
läbiviimine.
Peamiseks noorte isamaalise kasvatuse arendajad ja läbiviijad on Kaitseliit ja tema
allorganisatsioonid Kodutütred (KT) ning Noored Kotkad (NK).
Liitlaste kaasamises ja rahvusvaheline koostöös on 2023-2026 aastate eesmärk liitlaste
kaasamine diviisi juhtimisstruktuuri, mis juhiks lisaks Eesti üksustele ka siin alaliselt
paiknevaid liitlaste ja kiiresti siirdatavaid täiendavaid üksusi. Diviisi loomise protsessi on
alanud ning liitlastega peetakse läbirääkimise nende panuse osas. Viimane võib endas hõlmata
panust diviisi staapi personaliga, täiendavaid manööverüksusi ja lahingutoetusüksusi näiteks
õhutõrje ja kaudtule näol. Madridi tippkohtumise järel on Eesti prioriteetsemad tegevused
alliansi heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamisel: diviisi loomine ja sidumine NATO
väestruktuuriga; tõkestusheidutuse ja tugevdatud kaitsehoiaku põhimõtete kajastamine ning
täpsustamine NATO sõjalistes ja poliitilistes otsustes ja plaanides. Soome ja Rootsi NATO
liikmelisuse taotlemisega seoses laieneb koostöö ja koordineerimine nii kahepoolsetes suhetes
kui erinevates regiooni laiemalt hõlmavates formaatides (Balti-Põhjala koostöö, JEF). Eesti
kaitselahendi tugevdamiseks ja läbiharjutamiseks korraldatakse liitlastega ühiseid õppuseid,
viiakse koos liitlastega ellu võimearendusprojekte, osaletakse rahvusvahelistel operatsioonidel
ning tehakse koostööd partnerite, eriti Ukraina toetamisel.
Inimvara teemal keskendutakse nii reservteenistuse, tegevteenistuse kui vabatahtlikkuse
küsimustele. Oluliselt suuremat tähelepanu pööratakse sõjaaja ametikohale määratud isikutele.
Suurendatakse sõjaaja juhtide teadlikkust riigikaitse hetkeseisust ja plaanidest. Laiendatakse
võimalusi reservis olevate isikute suhtlemiseks mh arendades kaitseväeteenistuse portaali
(www.kaitsevaeteenistus.ee). Suurendatakse reservis olevate isikute kaasatust sõjaväelise
väljaõppe läbiviimisse luues võimalused osaleda õppekogunemisel instruktoritena ja makstes
neile selle eest kõrgendatud tasu.
Ajateenijate arv kasvab 2025. aastaks seatud eesmärgini 4000 ehk vähemal pool noormeeste
aastakäigust kutsutakse ajateenistusse. Laiendatakse ajateenijatele suunatud toetusmeetmeid –
alustatakse eluasemelaenu intresside hüvitamist ajateenistuse jooksul ning kompenseeritakse
enne ajateenistust omandatud B-kategooria sõiduõiguse omandamine.
Rakendatakse uus tervisenõuetele vastavuse hindamise korraldus ning teostatakse mõjude
järelhindamine.
Valitsemisala personaliteenuse tagamine konsolideeritakse alates 01.01.2023 Kaitseressursside
Ametisse, kus tagatakse personaliteenus kõikidele valitsemisala asutustele ühtsetel alustel.
Arendatakse edasi luure ja eelhoiatuse valdkonda.
114
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2.16 Kultuur ja sport
Tulemusvaldkonna eesmärk
Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti
rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad
tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris
osalemiseks.
Spordipoliitika eesmärk: liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu
edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel.
Tulemusvaldkonna rahastamiskava
Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2.
Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs
Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamiseks on oluline loomevabaduse ja kultuuri
kättesaadavuse kindlustamine. Mitmekülgse kultuurielu eelduseks on vaimse ja materiaalse
kultuuripärandi säilitamine ja vahendamine, kultuuri kättesaadavuse ning loometingimuste
tagamine. Eesti elanikud on Euroopas ühed aktiivsemad kultuuris osalejad, kuid kultuuris
osalemise osas on näha mõningast langustrendi125 ning osalemises on ka küllaltki suured
maakondlikud erinevused.
Alljärgnevalt on toodud valdkonniti ülevaade peamistest tulemusvaldkonna trendidest ja
näitajatest.
Eesti kirjandusel läheb hästi ja valikuvõimalusi on palju - iga lugeja peaks leidma oma
lemmiku. Ehkki Eestis ilmub palju erinevaid raamatuid, vähenevad tiraažid ja raamatute
kättesaadavus väheneb. Oluline on suurendada raamatukogude teavikute osturaha, et uuem
kirjandus oleks kõigile kättesaadav. Keskenduda tuleks just laste- ja noortekirjanduse ostudele,
aga ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestveetavatele lugema innustamise programmidele.
Toetades laenutusi raamatukogudest, on oluline toetada ka autoreid, kelle raamatuid loetakse.
Autorile õiglase laenutushüvitise maksmine raamatute laenutamise eest raamatukogudest
toetaks ja võimestaks loovisikuid ning oleks arvestatavaks sissetulekuallikaks kirjaniku- ja
kunstnikupalga kõrval.
Teatrite külastatavuse 2020. ja 2021. aasta numbrid olid langustrendis seonduvalt COVID-19
piirangutest - teatrikülastusi oli vastavalt vaid 785 705 ja 673 214 (sh veebikülastajad).
2022. võeti vastu etendusasutuse seaduse muudatused. Seaduse kohaselt on kõigil avalike
etenduste ja kontsertide korraldajatel kohustus avalikustada etenduse või kontserdi ja selle
toimumise koha ligipääsetavusega seotud teave, hõlbustamaks erivajadustega inimeste osavõttu
kultuurist. Lisaks tuleb etenduskunstide valdkonnas toetada rahvusvahelisi koostööprojekte ja
festivale Eestis, arvestades viimaste aastate keerulist olukorda.
Märkimisväärselt COVID-19 poolt mõjutatud 2021. ja 2020. aastal kukkus kinokülastuste arv
2019. aastaga võrreldes oluliselt vastavalt 3,7 miljoni pealt 1,8 miljonile (2020) ja 1,39
miljonile (2021). Samas Eesti filme käidi kinos vaatamas ning vaatamata keerulisele ajale oli
2021. aastal Eesti filmide turuosa kogu kinolevist 14%. Väljakutseks on kinokülastuste arvu
taastamine ning Eesti filmi turuosa suurendamine. Rakendati toetusmeetmeid nii filmide
tootmise katkemise vältimiseks kui ka kinodele ja filmilevitajatele.
125
Eesti elanike kultuuris osalemise uuring, Statistikaamet
115
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Riigikogu poolt 2022. veebruaris vastuvõetud meediateenuste seaduse muudatused
ajakohastavad oluliselt meediamaastiku korraldust, sh uut liiki sisu ja teenuste kasutamist.
Muusikavaldkonnas olid 2021. ja 2020. aasta märgilisteks tegevusteks COVID-kriisist tingitult
hübriidlahendused kontserdi- ja festivalikorralduses. Võimendus digilahenduste kasutamine,
mis väljendus eelkõige elava muusika esitusega seotud veebiplatvormide väljatöötamises ja
integreerimises igapäevasesse kontserdiellu.
Kunstinäitusi toimus 2021. aastal üle Eesti kokku 823 ja neid külastas hinnanguliselt enam kui
0,9 mln inimest. Kunstimaastik on sisulise võimekuse ja tegevkunstnike rohkuse poolest heas
seisus: valitseb põlvkondlik ja kunstiline mitmekesisus, rahvusvaheliselt on mitmed tegijad
suure läbimurde potentsiaaliga. Kasvanud on ka võimekate kunstikorraldajate arv, kes on
rahvusvaheliselt võrgustunud.
Hädavajalik on näitusetaristu parandamine ja ajakohastamine, 2022-2024 renoveeritakse
täielikult 1934. aastal rajatud Tallinna Kunstihoone. Samuti on eesmärgiks arendustegevused
galeriide võrgustumise ja haridus- ning publikutöö parandamise suunal, aga ka valdkonna
statistika kogumise kaasajastamine, et kunstipoliitika kujundamine saaks olla endisest
teadmistepõhine. Kunstielu piirkondliku ja rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks on
oluline nii valdkondlike arenduskeskuste tegevuste jätkumine kui ka suurem tähelepanu
kunstnike residentuurivõimalustele Eestis ja Eestist väljaspool.
Arhitektuurivaldkonnas jätkab Kultuuriministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga
programmi „Hea avalik ruum“ jätkumist, mille raames elavdatakse Eesti Arhitektide Liidu
eestvedamisel linnakeskusi üle Eesti. Kultuuriministeerium aitab kaasa ruumihariduse ja
disainiõppe edendamisele üldhariduskoolis toetades nii õpilastele kui ka õpetajatele
ruumihariduse ja disainivaldkonna kursuste läbiviimist.
Statistikaameti andmetel oli Eestis 2021. aasta seisuga 174 muuseumi 229 külastuskohaga,
milles säilitati kokku 7,0 miljonit museaali. Muuseumikülastusi oli 2021. aastal 1,68 miljonit,
mis on mõnevõrra vähem, kui 2020. aastal ja oluliselt vähem kui 2019. aastal. Muuseumide
infosüsteemi (MuIS) oli 2021. aasta lõpu seisuga sisestatud ca 3,97 miljonit museaali kirjeldust,
neist ligi 1,9 miljonit on digitaalse kujutise ja põhjaliku kirjeldusega. Muuseumivaldkonna
suurimateks probleemideks on muuseumikogude halvad hoiutingimused, moraalselt ja
tehniliselt vananenud MuIS, muuseumide alakasutatus haridussüsteemi poolt, mitmed
vananenud püsiekspositsioonid ning muuseumihoonete suur remondivõlg. Ühishoidlad on
planeeritud Põhja-Eestisse, Lõuna-Eestisse ja Hiiumaale, mille ettevalmistöödega 2021. aastal
jätkati.
2021. aasta lõpu seisuga oli Eestis 26 480 kultuurimälestist (arheoloogia-, ehitis-, kunsti-,
tehnika- ja ajaloomälestisi ning ajaloolisi looduslikke pühapaiku kokku). Terviklike
keskkondade väärtustamiseks on loodud 12 muinsuskaitseala, lisaks on Eestis kaks UNESCO
maailmapärandi nimistusse kuuluvat objekti. Suurem osa kultuurimälestisi (arheoloogia-,
kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestised) on heas seisukorras. Halvem on olukord
ehitismälestistega, mis vajavad teiste mälestiste liikidega võrreldes suuremaid investeeringuid.
Kasutusel olevate ehitismälestiste osakaal oli 2021. aastal 76,6%. Heas ja rahuldavas
seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal on – 63,5%, mis tähendab, et 36,5%
ehitismälestistest on halvas või avariilises seisukorras. 2021. aastal oli mälestiste omanike
küsitud toetuste ja riigi võimaluste vahe kuuekordne.
2021. aastal oli Eestis 864 raamatukogu (rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eriala- ja
teadusraamatukogud). Rahvaraamatukogukülastusi oli 2021. aastal 4,6 miljonit ja sellele lisaks
3,7 miljonit virtuaalkülastust. Raamatukogud on üha enam regionaalsed kogukonnakeskused,
sest raamatukoguteenuseid kasutab hinnanguliselt üle 50% Eesti elanikest ning seda on kavas
116
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
teha veel suuremal osal elanikest. Tulevikuteenuste kontekstis selgus kasutajate suur soov
kasutada raamatukogude digitaalseid väljaandeid veebis. Lisaks vajaksid lugejad uusi e-
teenuseid, näiteks on soov kasutada raamatukogudevahelise laenutuse teenust väljaannete
tellimiseks pakiautomaati või kullerteenuse vahendusel, otsida ühest e-kataloogist kõikide Eesti
raamatukogude väljaandeid ning kasutada laenutamisel ja tagastamisel iseteenindust. 2021.
aasta COVID-19 leviku perioodil tegelesid 25 omavalitsust (taotlusvooru „COVD-19
puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldaja teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli
ümberkorraldamiseks“ projektitoetustest) raamatukappide soetamisega ja Tallinn tegi e-
laenutuse teenuse ajutiselt üleriigiliselt kättesaadavaks. COVID-19 kriis tõi välja, et arendada
tuleb raamatukogude tehnoloogilist võimekust ja sisu mitmekülgsust, et toetada nt õpilasi,
toimetulekuraskustesse sattunud peresid, eakaid ja ka ettevõtjaid nii tasulisele infole
ligipääsemisel, vaimse tervise säilitamisel, riigiteenuste kasutamisel kui igapäevase eluga
toimetulemisel.
Eesti rahvakultuuri tugevus on rikkalik pärand ja inimesed, kes väärtustavad ja kannavad
paikkondlikke kombeid ja elulaadi ning annavad seda edasi järgmistele põlvkondadele, hoides
rahvakultuuri seeläbi elujõulisena. Vaimse kultuuripärandi väärtustamiseks on
Kultuuriministeeriumil väljatöötatud seitse piirkondlikku toetusmeedet. 2021. aastal osales
alaliselt tegutsevates kollektiivides 78 100 harrastajat. Minemaks lähiaastatel üle tulemusele
orienteeritud rahastamismudelitele on vaja koguda statistikat, hinnata ja analüüsida regulaarset
valdkonna olukorda. Praegu on valdkondliku statistika kogumine piiratud, sest Eesti
Rahvakultuuri Keskuse poolt hallatava andmekogu ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA poolt
hallatava registri arhitektuurid on vananenud. Seetõttu on valdkonnale oluline kiiremas korras
viia läbi nimetatud andmekogu ja registri ühildamine ning neile uue tehnilise aluse loomine.
2021. aastast käivitati kollektiivijuhtide palgatoetussüsteem. Toetuse eesmärk on väärtustada
laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte, andes neile võimaluse töötasu tõusuks,
luua laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiivijuhtidele sotsiaalsed garantiid ning
tagada laulu- ja tantsupeoliikumise traditsiooni jätkusuutlikkus.
2021. aastal jätkus kultuuripärandi digiteerimine, üleriigilise e-väljaannete lahenduse
planeerimine ja muuseumide Infosüsteemi e MuIS arendamine (MUIS 2.0). Läbi viidi
digitaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemise analüüs. Samuti teavitati avalikkust
digiteeritud ja avalikustatud pärandiobjektide kasutusvõimalustest.
Kultuuri rahvusvahelistumise oluline lüli lisaks valdkondlikele teabe- ja arenduskeskustele on
Eesti saatkondades tegutsev kultuuriesindajate võrgustik, kelle ülesandeks on aidata Eesti
loovisikutel, kollektiividel, loomeettevõtetel ja kultuuriorganisatsioonidel jõuda
rahvusvahelisele areenile, toetada tugevaid rahvusvahelistumise võimekusega tegijaid ning
tutvustada nende tegevuste kaudu Eestit ja Eesti kultuuri maailmas. Senisest enam on vaja
tähelepanu pöörata kultuuri rahvusvahelistumise eesmärkide selgemale sõnastamisele,
erinevate organisatsioonide rollidele, omavahelisele koordinatsioonile nii valdkonnas sees kui
ka valdkonnaväliste asutustega, samuti toetusvõimaluste paremale vastavusele
tegutsejate/kultuuriorganisatsioonide tegelikele vajadustele.
Eesti loomemajanduse sektorit on alates 2005. aastast kaardistatud 4-aastase intervalliga.
Viimase, 2022. aasta kevadel valminud Eesti loomemajanduse olukorra viienda uuringu
kohaselt oli Eesti loomemajanduse sektoris 2019. aasta andmetel 28,3 tuhat töötajat (4,2% Eesti
töötavast rahvastikust) ning sektoris tegutses 10 705 ettevõtet ja asutust (11,2% Eesti ettevõtete
üldarvust). Loomemajanduse ettevõtete ja asutuste kogutulu oli 1,86 miljardit eurot (2,6% Eesti
ettevõtete müügitulust). Lisaks on loomemajandussektoril oma osa atraktiivse elukeskkonna
loomisel, turismitulude suurendamisel ja digimajanduse arenemisel. Oluline on jätkata kultuuri-
ja loomesektori majandusliku potentsiaali avaldumise toetamist, keskenduses innovatsiooni
soodustamisele ja loomeettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime, ekspordi- ja
117
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
jätkusuutlikkuse kasvatamisele. Nii alustavate kui kasvuvõimeliste tegutsevate loomeettevõtete
toetamine peab olema integreeritud üldisesse tõhusalt toimivasse ettevõtluse tugisüsteemi,
mille kaudu tekiks sektorite vaheline sünergia ja suureneks meetmete koosmõju.
Spordi riikliku andmebaasi (spordiregister) kohaselt oli Eestis 2021. aastal 2826
spordiorganisatsiooni, 470 spordikooli, 184 337 organiseerunud harrastajat ja 3990
treenerikutsega treenerit.
Eestis on hea ja toimiv spordiorganisatsioonide võrgustik, spordiregister, mis võimaldab teha
faktidel põhinevat spordipoliitikat ning Euroopa üks paremaid treenerite kutsekvalifikatsiooni
süsteeme.
EOK liikmeskonda kuuluvate spordialaliitude peamine eesmärk, mis haakub otseselt ka „Sport
2030“ eesmärkidega, on Eesti sportlaste ja võistkondade tulemuslik ning väärikas esindatus
rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Tagamaks saavutusspordi arendamiseks soodsaimat
keskkonda, on Kultuuriministeerium alates 2015. aastast läbi viinud spordireformi, mille käigus
on oluliselt korrastatud spordi rahastamise aluseid. Spordi rahastamise korrastamisega
jätkatakse. Spordireformiga seonduvalt käivitati 2019. aastal koostöös EOK-ga Team Estonia
projekt, mille eesmärk on tagada kõikidele olümpiamängude ja maailmameistrivõistluste (OM
distsipliinidel) esikümne potentsiaaliga sportlastele piisav ettevalmistus ning osalemine
tiitlivõistlustel koos kvaliteetsete tugiteenustega. Järgmine samm on koostöös Eesti
Kultuurkapitaliga spordi ja kehakultuuri sihtkapitali ümberkujundamine valdavalt
liikumisharrastuse projektide toetamiseks ja tippspordi rahastamise osakaalu vähendamine.
2021. aasta oli Eesti spordile ajalooline. Tiitlivõistlustelt võideti täiskasvanute, juunioride ja
noorte klassides kokku 191 medalit – 55 kulda, 57 hõbedat ja 79 pronksi. 23 medalit (12%)
võideti olümpiakavas olevatelt võistlusaladelt. Tokyo suveolümpiamängudelt võideti
vehklemise epee naiskonnavõistluses kuldmedal.
„Sport 2030“ üks neljast suurest eesmärgist on see, et valdav osa elanikest liigub ja spordib.
Rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmete kohaselt oli liikumisharrastajate, kes liiguvad
vähemalt kaks korda nädalas poole tunni vältel, osakaal Eestis 2020. aastal 44,8%, 2018. aastal
40,2% ning 2016. aastal 42%.
Probleemiks on laste puudulikud liikumisharjumused. Maailma Terviseorganisatsioon WHO
soovitab liikuda vähemalt 60 minutit päevas, kuid Eesti lastest ei liigu piisavalt 75%
(Liikumisuuring 2022). Suure tõenäosusega jäävad nad ka täiskasvanuna väheaktiivseks.
Samuti on suur probleem laste ülekaalulisus: iga neljas 1. klassi laps ja iga kolmas 4. klassi laps
on ülekaaluline või rasvunud, keskmine kehakaal on tõusnud juba viimased 20 aastat (Euroopa
laste rasvumise seire, TAI 2018/19). „Sport 2030“ strateegia raames on seatud eesmärk, et
2030. aastaks on Eesti jõudnud liikumisaktiivsuses Põhjamaade tasemele.
Viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides. Kui
2012. aastal oli harrastajana märgitud 130 839 inimest, siis 31.12.2021 seisuga oli see arv 184
337. Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate 5–19aastaste noorte osakaal kogu
vanusegrupist moodustas 2021. aastal 51,4%. Spordiorganisatsioonide (sh spordiklubide) arv
on kasvanud 2826 organisatsioonini (sisaldab nii tegutsevaid kui ka mittetegutsevaid
organisatsioone126) ja ületab seega 2021. a seatud sihttaset, mis oli 2700. Nende andmete põhjal
saab järeldada, et liikumisaktiivsuse kasvu ei suudeta tagada vaid organiseeritud sportimise
korraldamisega.
126
Spordiorganisatsioon on mittetegutsev, kui ta on vastava info edastanud Eesti
spordiregistrile.
118
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Spordiaususe valdkonnas on peamine asutus sihtasutus Eesti Antidoping (edaspidi EAD). 2019.
aastal alustati EAD ümberkujundamist, mille tulemusena loodi 18.09.2019 uus sihtasutus Eesti
Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (edaspidi EADSE), mis liitus 2020. aastal EAD’ga.
Selle põhikirjalised eesmärgid on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti,
sh aidata kaasa:
1. dopingu kasutamise ennetamisele;
2. spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele;
3. diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis;
4. spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele;
5. muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele.
Eestis toimub igal aastal sadu spordiüritusi, mis lisaks kohaliku elu rikastamisele ja
meelelahutuse pakkumisele omavad mõju ka Eesti ja piirkonna majandusele. Suurematest
võistlustest korraldati 2021. aastal kergejõustiku U20 ja U23 Euroopa meistrivõistlused,
autoralli maailmameistrivõistluste etapp Rally Estonia, võrkpalli meeste Euroopa
meistrivõistluste finaalturniiri alagrupiturniir ja Tallinna Ironman. Rahvusvaheliste võistluste
korraldamist Eestis toetavad riik, kohalikud omavalitsused, erasektor ja ka
spordiorganisatsioonid ise. Riik ja kohalikud omavalitsused on loonud hea taristu
rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks. Eesti spordiorganisatsioonid on läbi aegade
korraldanud kõrgetasemelisi rahvusvahelisi spordivõistlusi väga heal tasemel ning sel põhjusel
pakutakse Eestile ka järjest enam võimalusi korraldada kõrgetasemelisi spordivõistlusi
erinevatel spordialadel.
Tabel 41. Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026
tegelik tase
Elanike kultuurielus osalemine, %*
73,8 (2020) - - - -
Allikas: Statistikaamet
Liikumisharrastusega regulaarselt (2 x
nädalas 30 min) tegelevate inimeste
44,8 (2020) Ei mõõdeta 50 Ei mõõdeta 56
osakaal 16-64 aastaste vanusegrupist, %
Allikas: Tervise Arengu Instituut
*2030 aastaks on seatud sihttase 80%
Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud 18.
novembril 2021. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud strateegiadokumendis „Kultuuri arengukava
2021–2030“ ja Riigikogus 18. veebruaril 2015. a vastu võetud spordivaldkonna pikaajalises
strateegiadokumendis „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“.
Olulisteks läbivateks prioriteetideks 2023. -2026. perioodil on:
- riigilt palka saavate kultuuriasutuste töötajate, sh treenerite, palgafondi tõstmine;
- kultuurivaldkonna asutuste ja tegevuste baasrahastuse kasv
Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna eesmärke viiakse ellu kultuuriprogrammi ja
spordiprogrammi kaudu. Nii tulemusvaldkonna kui ka programmide eesmärkide saavutamiseks
vajalike tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Kultuuriministeerium.
Kultuuri- ja spordipoliitika kujundamisel ja eesmärkide saavutamisel on oluline osa ka mitmete
teiste valdkondade eest vastutavatel ministeeriumidel, kohalikel omavalitsustel, era- ja
kolmanda sektori ning kultuuri- ja spordiorganisatsioonidel.
119
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2.16.1 Kultuuriprogramm
Programmi eesmärk
Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti
rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad
tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris
osalemiseks.
Tabel 42. Kultuuriprogrammi mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2020)
Elanike kultuurielus
osalemine, %* 73,8
Allikas: Statistikaamet
Eesti laste ja noorte Algtase
osalemine kultuuris selgitatakse
- - - -
Allikas: täpsustub välja
uuringuga
Kultuurivaldkonnas hõivatute
keskmine brutokuupalk 82%
- - - -
võrreldes Eesti keskmisega (2019)
Allikas: Statistikaamet
Rahulolu kultuuri Algtase
kättesaadavuse ja selgitatakse
- - - -
ligipääsetavusega välja
Allikas: täpsustub uuringuga
Kultuuri kättesaadavus Algtase
digiplatvormidel selgitatakse
- - - -
Allikas: täpsustub välja
uuringuga
Eesti elanike Algtase
kultuuripäranditeadlikkus selgitatakse
- - - -
Allikas: Kultuuriministeerium välja
uuringuga
Eesti kultuuri uurimise Algtase
jätkusuutlikkus selgitatakse
- - - -
Allikas: Kultuuriministeerium välja
uuringuga
Loomemajanduse sektoris
loodud lisandväärtus SKPst 2,2%
- - - -
Allikas: loomemajanduse (2019)
uuring
Loomemajanduse sektoris
loodud lisandväärtus töötaja
23 000
kohta - - - -
(2019)
Allikas: loomemajanduse
uuring
Eesti kultuuri rahvusvaheline
85
nähtavus - - - -
(2020)
Allikas: Elcano indeks
Eesti kultuurikorralduse
Mõõdik
keskkonnamõju - - - -
väljatöötamisel
Allikas: Kultuuriministeerium
Eesti elanike elukeskkonnaga
84,54%
rahulolu (rahul või pigem - - - -
(2020)
rahul)
120
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2020)
Allikas:
Rahandusministeerium,
Statistikaamet
*2030 aastaks on seatud sihttase 80%
Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks
• Jätkatakse loomeliitude kaudu kirjaniku- ja kunstnikupalga maksmise toetamist ning
võimaluse korral palgasaajate arvu suurendamist.
• Töötatakse välja loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus, mis
valmib 2023. aasta alguseks.
• Jätkatakse lugemise populariseerimist ning Eesti kirjanduse rahvusvaheliselt nähtavamaks
tegemisega.
• Laenutushüvitise maksmine kirjanikele, tõlkijatele, illustraatoritele.
• Teatrivõrgustiku jätkusuutliku toimimise jaoks arutatakse koostöövõimalusi
kaasfinantseerimiseks kohalike omavalitsustega, kus etendusasutused tegutsevad. Samuti
vaadatakse üle olemasolev riigiosalusega etendusasutuste võrgustik ning nende toetamise
tõhusus.
• Rakendatakse muudetud etendusasutuse seadust, mida määruse tasandil hoitakse piisavalt
ajakohasena vastavuses valdkonnas toimuvate sisuliste ja institutsionaalsete arengutega.
• Jätkatakse Tallinna Linnateatri uute saalide ehitamise toetamist.
• Sõnastatakse riigi kui asutaja ootused riigi asutatud sihtasutustena toimivatele
etendusasutustele.
• Töötatakse välja lahendused loomingu kvaliteetseks ja süstemaatiliseks salvestamiseks ja
digimiseks.
• Filmitootmise järjepidevuse püsimiseks toetatakse mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide
tootmist ning vähemuskaastootmist.
• Jätkub tagasimaksefondi Film Estonia meetme rakendamine, eesmärgiga tuua Eestisse
välisriikide produktsioone.
• Toimuvad Tallinna Filmilinnaku „Tallinn Film Wonderland“ arendamisega seonduvad
tegevused.
• Jätkub Eesti Rahvusringhäälingu uue telekompleksi ehitusele kaasa aitamine.
• Eesti Rahvusringhäälingu katkematu raadioeetri tagamine.
• Taotlusvoorude kaudu toetatakse muusikakollektiivide, kontserdikorraldajate, festivalide-
ja konkursikorraldajate tegevust.
• Kunstihoone Sihtasutuse taristu (Tallinna Kunstihoone) rekonstrueerimisele kaasa
aitamine.
• Ruumihariduse ja disainihariduse mudeli arendamine kõigil haridustasemetel (sh elukestva
õppe võimaluste avardamine ja fokusseerimine).
• Museaalide hoiustamis-, konserveerimis-, digiteerimise ja konsultatsiooniteenuste
konsolideerimine ning Eesti kultuuripärandi ühishoidlate rajamine.
• MuIS 2.0 uue infosüsteemi arendamine, mis vastab tänapäevastele vajadustele, toetab
optimaalselt muuseumide tööd ning võimaldab paremat ligipääsu muuseumides leiduvale
kultuuripärandile.
121
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• Põhikooli õpilastele kultuurüritustes ja – tegevustes, sh muuseumitundides osalemise,
toetussüsteemi e Kultuuriranitsa programmi rakendamine, toetuse suurendamine ja
võimaluse korral laiendamine gümnasistidele ja lasteaialastele.
• Muuseumide rahastussüsteemi muutmine ning asutaja ja omaniku ootuste sõnastamine
muuseumidele ja muuseumivõrgustiku korrastamise jätkumine.
• Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra Finantsmehhanismist programmi „Kohalik areng ja
vaesuse vähendamine“ rakendamise jätkamine, mille kaudu soodustatakse väikelinnade
ajalooliste keskuste hoonestuse korrastamist ja kohandamist uutele funktsioonidele selleks,
et linnakeskusi korrastada, tihendada ja elavdada ning atraktiivsemaks muuta.
• Muinsuskaitseamet jätkab koostöös kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike ja valdkonna
ekspertidega muinsuskaitsealade kaitsekordade uuendamist.
• Kultuurimälestiste registri eelanalüüsi läbiviimine aastatel 2023-2025.
• Rahvaraamatukogu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste ajakohastamine, et luua
rahvaraamatukogudele kesksete teenuste arendamist ja haldamist toetav keskus ning tagada
sellega üle-eestiline e-väljaannete kiire, efektiivne ja võrdne kättesaadavus, trükiste
laenutuse kasutajasõbralikkus, ja raamatukoguteenuse tänapäevane toimimine.
• Raamatukogude teenuskeskkonna ajakohastamiseks tehnoloogiliste vahendite soetamise
ehk digitaliseerumise programmi rakendamine rahvaraamatukogudele. Toetusprogramm
loob eeldused raamatukoguvõrgu ümberkorraldamiseks, parandab avaliku
raamatukoguteenuse kvaliteeti, loob elanikele iseteeninduse võimalused ja suurendab
informatsiooni regionaalset kättesaadavust.
• Viiakse läbi raamatukogusüsteemi detailanalüüs ja hangitakse ühtne raamatukogusüsteem,
mis on raamatukogude riiklike ülesannete korrastamise eelduseks. Luuakse automaatse
märksõnastamise ja kataloogimise kratt, et tehisintellektiga automatiseerida digitaalsete
väljaannete kirjeldamist, mis vähendab oluliselt käsitööd. Eesti Pimedate raamatukogu
integreeritakse veebiraamatukogu e-laenutuskeskkonna teenusega, et vähendada erinevaid
teenuskeskkondi. Viiakse läbi ärianalüüsid “Raamatukogu juhtimistöölaud” ja “Minu
raamatukogu”, et automatiseerida raamatukogude andmete kogumist ning leida lahendus
raamatukoguteenuste kasutamiseks ühelt platvormilt.
• Jätkub ühtse e-väljaannete laenutusteenuse väljaarendamine kõigile Eesti raamatukogudele
ja nende lugejatele..
• Jätkub Eesti Rahvusraamatukogu hoone renoveerimine, et pakkuda kasutajatele
mitmekülgseid teenuseid ja tagada nii inimeste kui kultuuri- ja ajalooväärtusega säilitatavate
väljaannete (sh digitaalsete) nõuetekohane turvalisus.
• Eesti Rahvusraamatukogu äriteenuste taristu haldamine ja asendamine.
• Eesti Rahvusraamatukogu innovatsiooniprojekti „Raamatud liikuma“ rakendamine, mis
aitab suurendada soetatud raamatute ringlust ja väljaannete kättesaadavust.
• Rahvaraamatukogude innovatsioonimeetme väljatöötamine ja rakendamine eesmärgiga
arendada raamatukogud kogukonna teenuskeskusteks.
• Jätkub laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivijuhtide riikliku
palgatoetussüsteemi rakendamine ja selle arendamine lähtuvalt esimeste aastate tagasisidest
ja praktikast.
• Valmistatakse ette 2023. toimuvat XIII noorte laulu- ja tantsupidu ning 2025. aastal
toimuvat XXVIII laulupidu ja XXI tantsupidu.
• Rahvakultuuri andmekogu ja ELT SA registri ühildamine ja uuendamine.
• Jätkub „Kultuuripärandi digiteerimine 2024–2030“ tegevuskava ettevalmistamine ja
elluviimine, eesmärgiga teha 2030. aastaks digitaalselt kättesaadavaks 45% Eesti
mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist ning uuendada mäluasutuste info hoidmise
taristut.
122
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• Mäluasutuste ühiste ontoloogiate loomise, kasutajate kaasamise, digiainese kättesaadavuse
laiendamise, andmete kvaliteedi parandamise, ehituspärandi ja fotopärandi
digiteerimisvajaduse ja -võimekuse analüüsimine.
• Jätkub kultuurivaldkonna välissuhtluse alase koostöö ja tegevuste, sh teabevahetuse
korraldamine ja koordineerimine.
• Koostöös Välisministeeriumiga rahvuskaaslaste sideme hoidmine ja loomine Eestiga
kultuuri kaudu.
• Jätkub Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele ja tutvustamisele kaasa aitamine taotlusvoorude
ja kultuuriprojektide kaudu.
• Jätkub 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna Tartu programmi toimumisele kaasa aitamine.
• Koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutusega EL 2021-2027 eelarveperioodi vahenditest rahastatava loomemajanduse
arendamise meetme rakendamine alates 2023. aastast. Kuni 2023. aastani jätkatakse
loomemajanduse arengu toetamist ka EL 2014-2020 eelarveperioodi vahenditest.
• Teadus- ja arendustegevuse arendamine, et suurendada valdkonna poliitika kujundamise ja
rakendamise teadmistepõhisust ja mõju ühiskondlike eesmärkide saavutamisel.
• Loovuurimuse uurimistoetuse meetme rakendamine.
2.16.2 Spordiprogramm
Programmi eesmärk
Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist.
Tabel 43. Spordiprogrammi mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026
tegelik tase
Spordiorganisatsioonide arv
2826 (2021) 2700 2700 2700 2700
Allikas: Eesti spordiregister
Harrastajate arv spordiklubides 184 337
ja spordikoolides (2021) 200 000 204 000 208 000 212 000
Allikas: Eesti spordiregister
Spordiklubides ja spordikoolides
sporti harrastavate 5–19 aastaste
noorte osakaal kogu
51,4 (2021) 58 59,5 61 62,5
vanusegrupist, %127
Allikas: Eesti spordiregister,
Statistikaamet
Treenerikutsete arv
3990 (2021) 4000 4050 4100 4150
Allikas: Eesti spordiregister
Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks
• Jätkub Eesti spordikoondist edendava Team Estonia toetamine, et tõsta Eesti sportlaste ja
võistkondade rahvusvahelist konkurentsivõimet.
• Jätkatakse treenerite tööjõukulu toetuse rakendamist.
127 Näitaja arvutamise aluseks on Statistikaameti rahvaarv vanusegrupis 1. jaanuari 2020.a ja klubides sporti
harrastavate noorte arv 31. detsember 2020. a seisuga.
123
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• Koostöös EOK-ga analüüsitakse programmi perioodil rahvusvahelise või riikliku
tähtsusega spordiobjektide olemasolu ja seisukorda.
• Jätkatakse Eestis toimuvate rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise toetamist.
Sealhulgas toetatakse ka võistlusi, mis on laiemalt Eestile olulised ja omavad olulist
majanduslikku ning sotsiaalmajanduslikku mõju.
• Jätkatakse Kääriku Spordikeskuse arendamist, Jõulumäe Tervisespordikeskuse
kaasajastamist ning Tartumaa Tervisespordikeskuses vajaliku taristu loomist.
• Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA arendab uurimisvõimekust, sh „tarka testimist“, ja
laiendab ennetustegevusi asutuse haldusalasse jäävates valdkondades.
• Jätkatakse Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse
konventsiooni ratifitseerimisprotsessiga.
• Jätkatakse puuetega inimeste spordi katusorganisatsioonide võimaluste parandamisega, et
kaasata rohkem puuetega inimesi liikumisharrastusse ja võimaldades parimatel sportlastel
tegeleda tippspordiga.
• Koostöös kohalike omavalitsustega jätkub maakondade spordiliitude kui kohaliku tasandi
liikumisharrastuse eest vastutavate organisatsioonide arendamine ja võimestamine.
• Jätkub multifunktsionaalsete, aasta ringi kasutatavate jalgpalli sisehallide rajamine.
• Jätkub regionaalsete tervisespordikeskuste arendamine. 2022. aastal töötatakse välja
põhimõtted, kuidas meetmega jätkatakse pärast 2022. aastat.
• Panustatakse toitumise ja liikumise rohelises raamatus kirjeldatud meetmete elluviimisesse.
• Jätkatakse rahastamissüsteemi korrastamist ja väljatöötamist, sh koostöös Eesti
Kultuurkapitaliga. Eesmärgiks rahastada tippsporti süsteemselt ning pikema
perspektiiviga ja luua senisest enam võimalusi erinevatele liikumisharrastust edendavatele
projektidele.
• Viiakse ellu liikumisharrastuse edendamise reformi eesmärgiga tõhustada
liikumisharrastuse valdkonna juhtimist ja suurendada koostööd spordiorganisatsioonide
ning kohalike omavalitsustega. Selleks koondatakse eri valdkondade kompetentsid, kes
lähtuvad maailma parimast praktikast ja töötatakse välja teaduspõhised lahendused, kuidas
Eestis parimal viisil liikumisharrastust edendada.
2.17 Sidus ühiskond
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti on kestliku rahvastikuga, sidus ja kaasav ühiskond.
Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs
Eestis elab eestlaste kõrval arvukalt teistest rahvustest inimesi ning sisserände tulemusel võivad
ühiskonna heterogeensus ning keeleline ja kultuuriline mitmekesisus veelgi kasvada.
Rahvastikuregistri 01.01.2022 andmete kohaselt elab Eestis 1 339 417 elanikku, kellest 1 133
129 on Eesti kodanikud. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv, kelle elukoht on
registreeritud Eestis, oli 66 557 (5% elanikest). Teiste riikide kodanike arv, kelle elukoht on
registreeritud Eestis, oli 139 731 (suurim osakaal on Venemaa Föderatsiooni kodanikel (83
695), järgnevad Ukraina kodakondsusega isikud (12 577)).
Statistikaameti andmeil (2021) elab Eestis 194 rahvuse esindajat. 69% riigi elanikkonnast on
rahvuselt eestlased, 24% venelased, 2% ukrainlased, 0,9% valgevenelased ja 0,6% soomlased.
Eestis elab ka väike roma kogukond (rahvastikuregistri andmetel 01.06.2021. a seisuga 677
inimest, kes on nimetanud oma rahvuseks roma, neist umbes kolmandik (195 inimest) Valga
vallas).
124
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Eesti riigi üheks väljakutseks on regionaalsed lõhed ning keelekeskkondade eraldatus.
Venekeelsed elanikud on koondunud Ida-Virumaale ja Harjumaale (eelkõige Tallinna,
Maardusse, Paldiskisse, Loksale), kus elatakse samades asulates, kuhu sisserändajana Teise
maailmasõja järgsel nõukogude võimu perioodil elama saabuti. Sedalaadi eraldatus takistab
ühiskonnas eri kogukondade sidususe ja vastastikuste kontaktide teket.
Viimasel aastakümnel on erinevate sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste protsesside
tulemusel toimunud olulised muutused ka Eesti rändeprotsessides. Rahvusvaheline ränne ei ole
Eesti jaoks midagi uut, kuid väljarände asemel näeme viimastel aastatel üha kasvavat
sisserännet. Alates 2015. aastast on Eesti rändesaldo muutunud positiivseks, üha enam
sisserändajaid soovib jääda Eestisse püsivalt. Väljaränne on vähenenud ning kasvanud on Eesti
kodanike tagasipöördumine ja sisseränne.
24.02.2022 hoogustus Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas, mille tõttu on inimesed
massiliselt olnud sunnitud riigist lahkuma. Tegemist on ulatusliku humanitaarkriisiga ning ei
ole täpselt teada, millal Ukrainast sõja eest põgenenutel on võimalik turvaliselt ja püsivalt oma
päritoluriiki või -piirkonda tagasi pöörduda. Eesti toetab Ukraina sõjapõgenikke, et neil oleks
võimalik siin kiiresti kohaneda ja ise oma eluga hakkama saada, kuni tekib võimalus kodumaale
naasta. Seisuga 22.08.2022 on Eesti alates 27. veebruarist vastu võtnud ca 55 000 Ukraina
sõjapõgenikku. Ajutise kaitse taotlusi on kokku registreeritud 33 324.
Eesti elanike heategevuses osalemine on paranenud.
Olgugi et vabaühenduste tegutsemiskeskkonnas ei toimunud 2021. aastal olulisi muutusi,
paranes märgatavalt Eesti elanike heategevuses osalemine: aastatel 2015–2020 on
heategevuseks annetamine kasvanud 58%. Eestis on 23 818 mittetulundusühingut ja 828
sihtasutust. Olgugi et registreeritud organisatsioonide arv ei anna iseenesest sektorist tervikpilti,
on siiski oluline jälgida registreerimise trendi. MTÜ-dest 91% kasutab igapäevase töökeelena
eesti keelt, 18% vene keelt ja 10% inglise keelt. Enamik MTÜ-sid tegutseb kohalikul (valla,
küla, linna või linnaosa) tasandil. Kõige levinumad tegevusvaldkonnad on vaba aja sisustamine
ja huvitegevus, sport ja kehakultuur ning kultuur ja kunst.
Rahvastikuregister on riigile ja inimesele üha olulisem. 2021. aastal suurenes
rahvastikuregistrisse tehtud päringute arv - tehti 168 miljonit päringut ehk üle 40 miljoni
rohkem kui 2020. aastal. Rahvastikuregistri andmete üha suurem kasutatavus toob kaasa
lisaootused taristule ja andmebaasile, mis on vajalikud andmetele tootmiseks, kandmiseks ja
andmete väljastamiseks. 2021. aastal paranes rahvastikuregistri e-teenustega rahulolu. Uusi
teenuseid ei lisandunud, kuid e-teenuseid arendati lähtudes kasutajate tagasisidest. Rahvastiku
toimingute valdkonnas on järgmistel aastatel ülitähtis viia läbi tehnoloogilise baasi
uuendamine, mille eesmärk on maandada rahvastikuregistri käigushoidmisega seotud riske ja
luua võimalused teenuste automatiseerimiseks.
Tabel 44. Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026
tegelik tase
Tugeva või keskmise tugevusega
riigiidentiteedi kandjate osakaal,
eestlased, % 78% (2020) ≥ 79% Ei mõõdeta Ei mõõdeta ≥ 79%
Allikas: Eesti ühiskonna
integratsiooni monitooring (EIM)
125
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Viimane
Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026
tegelik tase
Tugeva või keskmise tugevusega
riigiidentiteedi kandjate osakaal,
teised rahvused, % 85% (2020) ≥ 86% Ei mõõdeta Ei mõõdeta ≥ 86%
Allikas: Eesti ühiskonna
integratsiooni monitooring (EIM)
Välismaal elavate eestlaste
ühtekuuluvustunne Eestiga
84% (2021) ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 87%
Allikas: Eesti väliskogukondade ja
tagasipöördumisega seonduv uuring
Rahulolu elanike kaasamisega
kohalikus omavalitsuses
38% (2020) > 38% > 38% > 38% > 38%
Allikas: Rahandusministeeriumi
tellitud rahulolu-uuring
Rahvastikuregistri e-teenuste rahulolu
soovitusindeks 74% (2021) > 72 > 72 > 72 > 72
Allikas: Recommy, rahvastikuregister
Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud 18.
novembril 2021. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud arengukavas „Sidusa Eesti arengukava 2021–
2030“. Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna eesmärki panustavad perioodil 2023-2026 neli
programmi: „Sidus Eesti: lõimumine, sh kohanemine“, „Kogukondlik Eesti“, „Nutikas
Rahvastikuarvestus“ ja „Erakondade rahastamine“. Valdkonna riiklike tegevuste elluviimise ja
rahaliste vahendite kavandamise eest vastutavad Siseministeerium ja Kultuuriministeerium.
2.17.1 Sidus Eesti: Lõimumine, sh kohanemine
Programmi eesmärk
Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed
osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja
suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Kõigile Eestis elavatele inimestele on loodud
võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks.
Tabel 45. Sidus Eesti: Lõimumine, sh kohanemine mõõdikud ja sihttasemed.
Viimane
Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026
tegelik tase
Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi
kandjate osakaal, eestlased, % ei ei
78 (2020) ≥ 79% ≥ 79%
Allikas: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring mõõdeta mõõdeta
(EIM)
Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi
ei ei
kandjate osakaal, teised rahvused, %Allikas: EIM 85(2020) ≥ 86% ≥ 86%
mõõdeta mõõdeta
Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne
84(2021) ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 87%
Eestiga
Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks
126
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• Uue valdkondliku arengukava rakendamine.
• Tihe koostöö Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning ministeeriumidega, et kaasata lõimumis-
, sh kohanemisvaldkonna arendamisse kohalikud omavalitsused.
• Jätkub sihtgrupile lõimumist, sh kohanemist toetavate teenuste pakkumine.
• Jätkub ajutise kaitse saajatele kohanemisprogrammi pakkumine.
• Jätkatakse rahvusvähemuste kultuuriomavalitsuste toetamist.
• Jätkub 2018. aastal käivitatud romade lõimumist toetav projekt ESTROM-2, et edendada
lõimumise sidusrühmade, romade, kohalike omavalitsuste ja riigiinstitutsioonide koostööd
ja dialoogi. Sealhulgas jätkatakse roma mentoriteenuse pakkumist kohalikes omavalitsustes
eesmärgiga tõsta ebasoodsas sotsiaal-majanduslikus olukorras olevate romade teadlikkust
oma õigustest ja kohustustest, parandada avaliku sektori suutlikkust nende õiguste
tagamiseks ning ületada staatusepõhised lõhed ja mitteroma kogukondade vahel.
• Toetatakse hõimurahvastele suunatud kultuurikoostööd, hõimuliikumise arendamist Eestis
ja soome-ugri riikide vahel ning MTÜ Fenno-Ugria Asutuse tegevust.
• Jätkub rahvusvähemuste katusorganisatsioonide ja kultuuriühingute toetamine.
• Tõhustatakse eesti keele omandamist ning jätkub Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele
majade töö.
• Korraldatakse õpilasvahetusi eri õppekeelega üldhariduskoolide vahel, eesmärgiga toetada
käimasolevat haridusreformi ja üleminekut gümnaasiumiastmes eestikeelsele õppekeelele.
• Jätkub rahvuskaaslaste nõustamisteenus, eesmärgiga pakkuda rahvuskaaslastele
kohanemisteenuseid ja soodustada tagasipöördumist, sealhulgas arendatakse
GlobalEstonian.com veebiportaali.
2.17.3 Kogukondlik Eesti
Programmi eesmärk
Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus
inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega
kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda.
Tabel 46. Kogukondlik Eesti programmi mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase 2023 2024 2025 2026
tegelik tase
Vabatahtlikus tegevuses osalemise määr
49%
Allikas: Vabatahtlikus tegevuses ≥ 49% ≥ 49% 50% 50%
osalemise uuring (2019/2020)
Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei
ole võimalust mõjutada ühiskonda (täiesti
nõus ja pigem nõus) 48% (2020) < 48% < 48% < 48% < 48%
Allikas: Eesti ühiskonna integratsiooni
monitooring
Eesti vabaühenduste elujõulisuse indeks
(1 - kõrgeim, 7 - madalaim) 2,1
Allikas: Ameerika Ühendriikide (2020)
≤ 2,1 ≤ 2,1 2.0 2.0
arengukoostöö agentuur (USAID)
Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks
• Kogukonnakeskse lähenemisviisi kui rohujuure demokraatiat viljeleva valitsemisviisi
juurutamine. Plaanis on kaasa aidata kohalike omavalitsuste koostööle kohalike elanike
127
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
ja piirkondlike kogukondadega ning elanike rahulolu kasvule kohaliku omavalitsuse
valitsemisega. Kasutusele võetakse kogukonnakeskne lähenemisviis ja kujundatakse
maakondlik kodanikuühiskonna nõustamisteenus ümber. Selle tulemusena saavad
kohalikul tasandil tegutsevad kogukonnad kogukonnakeskseks lähenemisviisiks senisest
enam tuge.
• Kogukonnakeskse lähenemisviisi ellu kutsumiseks on vaja luua innovatsioonifond, mis
aitab rohujuuredemokraatia mudelit käivitada. Innovatsioonifond ei lahenda küll ära
kogukondade ja ühiskonna kõiki finantsvajadusi, küll aga aitab kogukondadel ja KOV-i
ning riigiteenuste esindajatel koos käia ja praegu aktuaalsetele elanikkonnakaitse
küsimustele leida parimaid võimalikke lahendusi, arvestades kohapealseid tingimusi ja
kasutada olevat ressurssi. Innovatsioonifond aitab neid lahendusi päriselt ellu viima
hakata ning rakendada parimaid ideid.
• Keskkonna loomine, mis soosib sotsiaalset ettevõtlust ja omatulu teenivaid vabaühendusi.
Kavas on sotsiaalse ettevõtluse tuntust tõsta, selgitada selle olemust ja võimalusi, et
parandada sotsiaalsete ettevõtete majandusnäitajaid, kasvatada loodud töökohtade arvu ja
selle kaudu suurendada riigieelarve maksulaekumisi. Kõrvaldada tuleb piirangud, mis
takistavad sotsiaalsetel ettevõtetel võrreldes tavaliste ettevõtetega ettevõtluse toetamiseks
mõeldud meetmetest ühiskondlikult innovaatilisteks tegevusteks tuge saada.
• Heategevuse arendamiseks võimaluste loomine eraraha paremaks kaasamiseks
annetamisel. Ettevõtete ja investorite annetuste soodustamiseks on plaanis teha
maksupoliitika muutmise analüüs ning koostada ettepanekud. Ukraina sõda on tekitanud
vajaduse luua ettevõtetele tulumaksuvabalt annetamise võimalus Eestis tegutsevatele
Ukraina kriisiga tegelevatele vabaühendustele.
• Riigi demokraatia ja säilenõtkuse tagamiseks vabatahtlike võrgustiku käivitamine ja
arendamine. Võrgustiku eesmärk on adekvaatse ja kontrollitud info jõudmine keskvõimu
tasandilt rohujuure tasandini ja rohujuure tasandilt keskvõimu tasandile otsuste
tegemiseks. Siseministeeriumi koordineerimisel on katsetatud sellist võrgustikku nii
COVID kui Ukraina sõjapõgenike kriisis. Vabatahtlike võrgustik aitab kaasa kohaliku
tasandi demokraatia ja kodanikuühiskonna arengule ja on osa kogukonnakesksest
lähenemisviisist.
• Saabunud põgenike ühiskonda kaasamise soodustamine, sh vabatahtliku tegevuse
võimaluste pakkumine.
2.17.4 Nutikas rahvastikuarvestus programm
Programmi eesmärk
Inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti kättesaadavad ja
võimalusel automatiseeritud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning on aluseks avalike
ülesannete täitmisel ja Eesti elanike lihtsal asjaajamisel.
Tabel 47. Nutikas rahvastikuarvestus programmi mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2021)
Rahvastikuregistris olevate
elukohaandmete tegelikkusele
75 > 75 > 75 > 75 > 75
vastavate andmete osakaal, %
Allikas: Statistikaamet
128
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2023 2024 2025 2026
(2021)
Rahvastikuregistrisse tehtud
päringute arv (miljonites)
168 > 172 > 174 > 176 > 178
Allikas: Siseministeerium,
rahvastikuregister
Rahvastikuregistri e-teenuste
arv
15 ˃ 15 ˃ 16 ˃ 16 ˃ 16
Allikas: Siseministeerium,
rahvastikuregister
Rahvastikuregistri e-teenuste
rahulolu soovitusindeks (SI)
74 ˃ 69 ˃ 69 ˃ 69 ˃ 69
Allikas: Recommy,
rahvastikuregister
Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks
2021. aastal alustati projekti „Kaasaegse rahvastikuregistri väljaarendamine“ planeerimise ja
sh. rahastustaotluste ettevalmistamisega. Selle raames viiakse 2022. aastal läbi projekt
„Rahvastikuregistri teenuste menetlusahela tehnoloogilise lahenduse analüüs“, et selgitada
välja tehnoloogilised lahendused, mille kasutamisel muuhulgas kasvab teenuste kasutamise
mugavus ja on võimalik tegevusi automatiseerida. 2023. aastal alustatakse analüüsi käigus
selgunud vajalike tehnoloogiliste muudatuste elluviimist.
2023. aastal alustatakse rahvastikuregistri andmebaasi uuendustööde raames päringute
logiandmete uuele platvormile viimisega, millega tõstetakse rahvastikuregistri toimepidevust.
2024. aastal alustatakse haldusandmete viimisega uuele platvormile.
2021. aastal viidi läbi ärianalüüs, et selgitada välja lahendus rahvastikuregistri andmelao
loomiseks. 2023. aastaks valmib andmelao esimene etapp. Projekti teine etapp on planeeritud
aastasse 2024. Andmeladu lahendab toimepidevusega seotud riske ja loob võimalused andmete
kvaliteedi tõstmiseks ning kasutajate rahulolu tõstmiseks. Jätkuvad tegevused välisriikide
rahvastikuregistritega andmete vahetamiseks, mis on eelduseks täpsema ülevaate saamiseks
Eesti kodanikest ning nendega toimunud elusündmustest.
Valimiste korraldamisega seonduvalt (Riigikogu valimised 2023, Euroopa Parlamendi
valimised 2024, kohalike omavalitsuste volikogude valimised 2025) viiakse läbi arendustööd
valijate nimekirjade haldamiseks sh. andmevahetustööd valimiste infosüsteemiga.
Portaali rahvastikuregister.ee kasutuselevõtmisest alates 2019. aastal on arendatud uusi
teenuseid ja olemasolevaid teenuseid on parendatud vastavalt kasutajate tagasisidele.
Arendustööd jätkuvad aastatel 2022–2024, mille käigus luuakse abiellumise ja abielu
lahutamise avalduse e-teenusena esitamise võimalus, mis on osa laiemast sündmusteenuse
projektist. Lisaks luuakse rahvastikuregistri andmetest väljavõtte tellimise ja digitembeldatud
dokumendi loomise võimalus ning luuakse inimestele tema avalduse menetluskäigust info
saamiseks teavitussüsteem. Portaaliga on loodud inimestele võimalus hoida kokku enda aega
riigiga suhtlemisel.
2023. aastal valmib koostöös Sotsiaalministeeriumiga perelepituse loomiseks andmevahetus,
mille eesmärk on vähendada laste hooldusõigusega seotud bürokraatiat ja läbi andmete
hoidmise rahvastikuregistris lihtsustada inimestele teenuste osutamist
129
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2022–2023 uue toimub perekonnaseisutoimingute seaduse ettevalmistamine. Uue seadusega
luuakse võimalus perekonnasündmuste registreerimise lihtsustamiseks (nt väiksem küsitav
andmekoosseis) ja „nähtamatumaks“ muutumiseks.
2023. aastal on plaanis läbi viia isikukoodi väljastamise automatiseerimise analüüs, mille
eesmärk on välja selgitada vajadused ja võimalused isikukoodiga seotud tegevuste
tõhustamiseks.
2.17.5 Erakondade rahastamise programm
Programmi eesmärk
Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutsemisvõimekuse
tõstmine.
Tabel 48. Erakondade rahastamise programmi mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2022 2023 2024 2026
(2020)
Eraldatud toetuste osakaal, % 100 100 100 100 100
Erakonnale eraldatavad summad kantakse erakonna kontole Vabariigi Valitsuse määratud
valitsusasutuse kaudu, kelleks hetkel on Siseministeerium, lähtudes Vabariigi
Valimiskomisjoni esitatud teatisest, milles on märgitud erakondade poolt Riigikogu valimistel
saadud kohtade arv. 2021. aastal anti riigieelarveline eraldis Eesti Reformierakonnale, Eesti
Keskerakonnale, Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale, Isamaa Erakonnale,
Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ning Erakonnale Eesti 200.
130
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
3. FISKAALRAAMISTIK
Eelarvestrateegia ja selle fiskaalraamistik lähtub Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvisest
majandusprognoosist, prognoosiga saab tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel128.
3.1 Vabariigi Valitsuse fiskaalpoliitika eesmärgid
Valitsuse eelarvepoliitika eesmärgiks käesoleva eelarvestrateegia perioodil on tagada
koroonakriisi ning Venemaa-Ukraina sõja tõttu kerkinud kuluvajaduste rahastus, et
pehmendada tervise- ja majanduskriisi mõjusid kogu ühiskonnale. Pärast kriisist väljumist
keskendutakse taas pikemaajalistele eesmärkidele, saavutades ja säilitades valitsussektori
struktuurne eelarvetasakaal. Pikemas perspektiivis on valitsuse eelarvepoliitika
põhieesmärk toetada makromajanduslikku stabiilsust läbi turgude paindlikkuse ja
efektiivsuse ning ohjata majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske.
Koroonakriisi tagajärjel ning Venemaa-Ukraina sõja tõttu valitseb majanduses erandlik
olukord. Majandusolukorra halvenemise tulemusena jääb tegelik majanduskasv lähiaastatel
oluliselt alla potentsiaalse kasvu taseme. Erakordsele ümbritseva keskkonna määramatusele ja
vajadusele muutuvates oludes kiirelt reageerida viitas ka Euroopa Komisjon, otsustades
pikendada stabiilsuspakti vabastusklausli kehtivust aastaks 2023. Seda selleks, et riikidel oleks
võimalik reageerida energiakriisi väljakutsetele, seda nii suunatud toetustega haavatavamatele
majapidamistele kui ka investeeringutega energiajulgeolekusse ning abistada sõjapõgenikke.
Valitsus on selle taustal otsustanud valitsussektori struktuurset eelarvepuudujääki 2023. aastal
võrreldes käesoleva aastaga mitte suurendada, kuid struktuurse eelarvepuudujäägi
vähendamine ei ole eelarvestrateegia perioodil koalitsioonileppest tulenevate kokkulepete,
energiahindade volatiilsusega seotud väljakutsete ja kaitseinvesteeringute vajaduse tõttu samuti
võimalik. Aastatel 2023-2026 püsib valitsussektori struktuurne eelarvedefitsiit 2,6% SKPst
aastas. Aastal 2027 paraneb struktuurne eelarvedefitsiit oluliselt, sest aastasse 2027 ei ole
täiendavaid suuremahulisi kaitseinvesteeringuid plaanitud.
Eelarvepoliitika kujundamisel lähtub Valitsus järgmistest põhimõtetest:
• Valitsuse pikaajaline eesmärk on tagada jätkusuutlik ja makromajandust tasakaalustav
eelarvepoliitika. Sihiks on, et eelarvepoliitilised otsused toetavad makromajanduslikku
stabiilsust, ohjavad majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske ning
parandavad majanduse kasvupotentsiaali ja tööhõivet. Majanduslangustega
toimetulekuks peab olema tagatud piisavate reservide olemasolu ja paindlikkus eelarves
tulude ja kulude struktuuri muutmiseks.
• Eelarvepoliitilised otsused langetatakse üheaegselt (st vaid
eelarve(strateegia)protsessis), otsuste tegemisel arvestatakse jätkusuutlikkust (otsuste
pikaajalist mõju), valdkonnapoliitikaid ja muude valitsussektori tasandite tegevust ning
kõiki rahastamisallikaid (lisaks maksutuludele ka EL toetuste, kasvuhoonegaaside
lubatud heitkoguse kvoodi müügitulu jms) käsitletakse ühtselt.
• Majanduskriisist väljudes kasutatakse riigi investeeringuid majanduse elavdamiseks
ning eelistatakse finantseerimisallikana välitoetuste kasutamist. Prioriteetseteks
seatakse need investeeringud, mille tulemusel kasvab nii inimeste heaolu kui paraneb
kaitsevõime. Nii saab inimestele pakkuda paremaid teenuseid hariduses,
sotsiaalhoolekandes ja tervishoius.
128
http://www.fin.ee/majandusprognoosid
131
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
• Kaitsekulud on jätkuvalt valitsuse üks peamiseid prioriteete. Nende kulude maht
küündib pea 3%ni SKPst, sisaldades täiendavaid strateegilisi investeeringuid
kaitsevõimesse.
• Riigi maksupoliitika on tervik ja suunatud sellele, et majandus kasvaks. Riigi
eelarvestrateegia aastate jooksul uusi makse ei kehtestata.
• Valitsussektori struktuurse eelarvepuudujäägi keskpika perioodi eesmärk (MTO) on
jätkuvalt 0,5 protsenti SKPst ning seda keskpika perioodi eesmärki käesoleva
eelarvestrateegia koostamisega ei muudeta129.
3.1.1 Valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärk ning võrdlus eelmise riigi
eelarvestrateegiaga
Koroonakriisi ning Venemaa-Ukraina sõja tõttu valitseb majanduses erandlik olukord.
Stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud vabastusklausel lubab Euroopa Liidu liikmesriikidel
kalduda kõrvale keskpikast eelarve eesmärgist (MTO) või selle suunas liikumisest nii sel kui
ka järgmisel aastal130. Samas kehtib endiselt nõue vältida ülemäärast eelarvedefitsiiti ehk
nominaalne eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKPst. Alates 2024. aastast võib rakenduda
taas Eesti eelarve baasseaduse nõue parandada struktuurset eelarvepositsiooni 0,5% võrra
SKPst juhul kui eelnenud aastal oli valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon kumulatiivselt
puudujäägis ja valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oli puudujäägis. 2022. ja 2023.
aastal kehtib nõude suhtes erand vastavalt riigieelarve seaduse eelarvereeglites sisalduvale
vabastusklauslile.
Käesolevas riigi eelarvestrateegias otsustas Vabariigi Valitsus mitte suurendada
struktuurset eelarvepuudujääki käesoleva aastaga võrreldes, säilitades 2,6%-lise
defitsiidi kogu eelarvestrateegia perioodi jooksul. Struktuurse eelarvepuudujäägi
vähendamine ei ole eelarvestrateegia perioodil energiahindade volatiilsusega seotud
väljakutsete ja kaitseinvesteeringute vajaduse tõttu samuti võimalik.
Eelmise riigi eelarvestrateegiaga võrreldes on puudujääk 2023. aastal 0,3% võrra SKPst
väiksem, kuid aastatel 2024 ja 2025 vastavalt 0,5% ja 1% võrra suurem. Eesmärke
järgides jõuab nominaalne defitsiit nõutava 3% piirile 2025. aastal. Käesoleva aasta alguses
puhkenud sõja tõttu kasvanud kaitsevajaduse, põgenike voolu ning kõrgete energiahindade
leevendamisega seotud kulude katmiseks koostatud lisaeelarve viib eelarve 2,6%lise
struktuurse puudujäägini. Kriisiolukord kestab ka järgmisel aastal, mistõttu näeb valitsus
käesolevas eelarvestrateegias ette täiendavaid toetusmeetmeid inimestele ning ettevõtetele
1,9% ulatuses SKPst, mis väheneb järgnevatel aastatel 1,6 – 1,8%ni.
Tabel 49. Valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärk ja võrdlus eelmise eelarvestrateegiaga
2022 2023 2024 2025 2026
Valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni -2,6 -2,6 -2,6 -2,6 -2,6
eesmärk (% SKPst)
Eelmise eelarvestrateegia eesmärk (% SKPst) -3,4 -2,9 -2,1 -1,6
Erinevus 0,8 0,3 -0,5 -1,0
129 Vastavalt Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingule (Treaty on Stability,
Coordination and Governance in the Economic and Monetary Union, TSCG) seavad liikmesriigid endile keskpika
perioodi eelarve eesmärgi (medium-term objective, MTO), mille täitmist hindab Euroopa Komisjon.
130 Riigi eelarvestrateegiaga MTO-d ei muudeta, st stabiilsuse ja kasvu pakti mõistes jääb Eesti MTO-ks
valitsussektori struktuurne defitsiit 0,5% SKPst.
132
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Allikas:Rahandusministeerium.
3.1.2 Maksupoliitilised eesmärgid
Valitsuse eesmärk on hoida maksusüsteem stabiilsena. See säilitab maksukoormuse 33
protsendi lähedal SKPst.
Maksukoormus leitakse maksutulude suhtena SKPsse. 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga
väheneb oluliselt pensionisüsteemi teisest sambast lahkujate mõju ja maksukoormuseks
kujuneb 32,7% SKPst. Perioodil 2023-2026 tõstab valitsus üldise maksuvaba tulu 654 eurole
ja vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni tasemele. Lisaks
pikendatakse kütuse- ja elektriaktsiisi kehtivat aktsiisimäära 2024. aasta 1.aprillini.
Maksukoormust suurendab 2023. aastal riigisektori palgatõus, mis ületab SKP kasvu.
Maksukoormuse struktuuris tõuseb perioodil 2023-2026 tööjõumaksude osakaal, sest kuigi
vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu tõuseb vastavalt keskmise vanaduspensioni
prognoosile, jääb üldine maksuvaba tulu 2023. aasta tasemele püsima. Tarbimismaksude
osakaal langeb perioodi lõpuks eelkõige saastekvootide müügitulu vähenemise tõttu.
Kapitalimaksude osakaal langeb, sest 2022. aasta hea erasektori jaotatud kasumite kasv
prognoosi kohaselt baasiefektina täies mahus edasi ei kandu ja pensionisüsteemi teisest sambast
lahkujate mõju väheneb.
Kokkuvõttes tõuseb maksukoormus 2023. aastal 33,3%le SKPst ja langeb 2026. aastaks
33,0%le. Tulevasest arengust on lähemalt juttu maksupoliitika peatükis.
Valitsuse eesmärk on hoida tööjõu efektiivne maksumäär allpool 35 protsenti.
Tööjõu efektiivne maksumäär leitakse tööjõumaksude suhtena tööjõukuludesse. 2022. aastal
ulatub näitaja 34,1%ni. 2023. aastal vähendab tööjõu maksukoormust nii töö- kui
vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu tõstmine. Viimane jätkab kasvu vastavalt keskmise
pensioni kasvule ja vähendab seetõttu maksukoormust ka edasistel aastatel. Perioodil 2023–
2026 püsib tööjõu efektiivne maksumäär allpool 35%.
3.2 Tulu- ja kulumeetmed
Ühelt poolt suunatakse eelarvestrateegiaga lisavahendeid peamiselt sotsiaalse kaitse ning
riigikaitse valdkonda, mis suurendab riigieelarve kulusid, teisalt on kulude katmiseks
planeeritud katteallikaid ning kulude kokkuhoiu meetmeid, mis tervikuna vähendavad
eelarvepuudujääki pea kõigil aastatel. Samuti plaanitakse kasutada täiendavaid välisvahendeid,
sh Rahu Rahastust kaitsekulude finantseerimisel.
Tabel 50. RES tulu- ja kulumeetmed 2022–2026
2022 2023 2024 2025 2026
% % % % %
Meede
SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst
Maksuvaba tulu tõstmine 654 euroni 0,00 -0,21 -0,20 -0,18 -0,17
Kütuse-ja elektriaktsiiside kehtivate aktsiisimäärade 0,00 -0,04 -0,07 -0,10 -0,10
pikendamine 1. aprillini 2024, järkjärgulise tõusu
nihutamine
Dividendid koos tulumaksuga 0,14 0,23 0,21 0,30 0,31
Euroopa Rahurahastu instrument 0,00 0,08 0,31 0,10 0,10
Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahendite 0,00 0,00 0,13 0,19 0,00
täiendav planeerimine
133
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Muud tulud 0,00 0,02 0,01 0,00 0,00
Tulumeetmed kokku 0,14 0,07 0,40 0,31 0,14
Lapse- ja peretoetuste tõusud ning indekseerimine 0,00 -0,37 -0,39 -0,43 -0,44
Kõrghariduse lisarahastus -0,02 -0,07 -0,11 -0,16 -0,21
Eestikeelsele haridusele üleminek 0,00 -0,07 -0,06 -0,06 -0,06
Üldhoolduse rahastamise reform 0,00 -0,07 -0,10 -0,10 -0,10
Elektri-, gaasi- ja kaugkütte kodutarbijate
-0,28 -0,26 0,00 0,00 0,00
toetusmeetmed
Elektri-, gaasi- ja kaugkütte kodutarbijate
0,28 0,26 0,00 0,00 0,00
toetusmeetmeks CO2 vahendid
Julgeoleku kulud (keskmaa õhutõrje, taristu, kulud
0,00 -0,18 -0,47 -0,31 -0,32
Euroopa Rahurahastu instumendist)
Täiendav intressikulu 0,00 -0,07 -0,10 -0,14 -0,18
Teadus- ja arenduskulude hoidmine 1% tasemel
0,00 -0,08 -0,03 -0,02 -0,05
SKPst
Palgafondi kasv sihtgruppidele 0,00 -0,37 -0,35 -0,34 -0,33
Täiendavad IKT kulud 0,00 -0,11 -0,09 -0,08 -0,08
Majanduskulude tõusu leevendamine 0,00 -0,08 -0,31 -0,10 -0,10
Ukraina abi ja sõjapõgenike toetamine 0,00 -0,12 -0,07 -0,06 -0,06
Investeeringud Taaste- ja vastupidavusrahastust 0,00 -0,10 0,00 0,00 0,00
(RRF), Viljandi haigla jt
Erinevad investeeringud, sh olemasolevate 0,02 -0,05 0,00 -0,03 0,00
muudatused
Reserv, mh kriisikuludeks ja muud kulud -0,12 -0,22 0,04 -0,16 0,00
Kulumeetmed -0,11 -1,95 -2,05 -1,99 -1,93
KOKKU 0,02 -1,88 -1,65 -1,68 -1,79
Vastu võetud tulupoliitilised meetmed sisaldavad dividenditulu kasvu peamiselt RMK-lt ja
AS-lt Eesti Energia, mis tuleneb hüppeliselt suurenenud energiakandjate hinnatasemest. Tulude
laekumist vähendavad tehtud maksupoliitilised otsused kehtiva kütuse- ja elektriaktsiisi määra
pikendamise osas ning maksuvaba tulu tõstmine 654 euroni. Välisvahendite prognoosi kasv on
seotud Euroopa Rahurahastu kasutuselevõtmisega ning välihaigla ostmisega välisvahendite
eest. Välisvahendite mahu kasv samas eelarvepositsiooni ei muuda. Väiksemas mahus tulusid
on planeeritud ka varade müügist.
Kulumeetmetest on suurima mõjuga peretoetuste tõus ning avaliku sektori palgafondi kasv,
kus on otsustatud tõsta avaliku sektori palgafondi protsendi ulatuses ning täiendavalt 15
protsendi võrra on suurendatud õpetajate, siseturvalisuse eest seivate töötajate ja
kultuuritöötajate palgafondi. Jätkatakse ka teadus- ja arenduskulude hoidmist 1% tasemel
SKPst. Suuremat tähelepanu saab uue aasta eelarves üleminek eestikeelsele haridusele ja
kõrghariduse täiendav rahastamine.
Kõrgete energiahindadega toimetulekuks rakendub kodutarbijatele 1. oktoobrist kuni järgmise
aasta märtsi lõpuni automaatne toetus nii kodusooja-, elektri- ja gaasiarvetele. Toetus kaetakse
juba planeeritud CO2 vahendite arvelt. Lisaks laiendatakse elektri universaalteenust lisaks
eratarbijatele ka mikro- ja väikestele ettevõtetele ja pakutakse likviidsusmeetmeid suurtele
ettevõtetele 100 miljoni euro ulatuses. Avaliku sektori asutuste kulusid on samuti kõrged
energiakandjate hinnad oluliselt mõjutanud, seetõttu on asutustele eraldatud täiendavaid
vahendeid majanduskulude tõusu leevendamiseks.
134
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Laiapindse julgeoleku tagamiseks on tehtud pikemaajalisi otsuseid keskmaaõhutõrje
loomiseks. Lisaks tehakse erinevaid kulusid, muuhulgas taristu loomiseks. Täiendavaid
vahendeid julgeoleku tagamisel kasutatakse ka uuest Euroopa Rahurahastu fondist. Ukrainale
antakse abi nii otse, kui läbi Eestisse saabunud sõjapõgenike toetamise. Lisaks on eraldatud
olulise mahuga reserv, et reageerida kiiresti ning adekvaatselt erinevatele võimalikele
ootamatustele, muuhulgas põgenikega või COVIDiga seotud täiendavate kulude tekkimise
korra.
Eelarvestrateegia koostamisel on üle vaadatud riigieelarve kaudu tehtavate investeeringute ja
nende maksumuste plaan ja leitud võimalusi täiendavate vahendite eraldamiseks. Olulise
tähelepanu all on riigi infotehnoloogiline võimekus, mida on ka toetatud täiendavate
vahenditega pea kõigile valdkondadele.
Tabel 51. Valitsussektori tulude ja kulude maht eelarvepoliitilisi otsuseid arvestades
2021 2021 2022 2023 2024 2025 2026
mln % % % % % %
eurot SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst
Valitsussektori tulude
12 259,2 39,0 37,2 38,5 38,4 38,6 38,0
prognoos
Valitsussektori kulude
12 980,6 41,3 39,9 42,3 41,7 41,6 41,0
prognoos
Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium.
Tulenevalt Stabiilsuse ja Kasvu Pakti (SGP) nõuetest peab liikmesriigi valitsussektori kulude
kasv olema kooskõlas liikmesriigi majanduskasvuga. Kulude kasvu eesmärgiks (expenditure
benchmark) loetakse liikmesriigi 10 aasta keskmine potentsiaalne majanduskasv (t-5 kuni t+4)
kui riik täidab oma keskpikka eelarvepositsiooni eesmärki (MTO) ning madalam kokkulepitud
määr, kui ei täida. Vabastusklausli tõttu pole Euroopa Komisjon aastateks 2020-2023 meile
kulude kasvueesmärki seadnud. Küll aga on Euroopa Komisjon andnud riigipõhise soovituse
hoida kulude kasv kooskõlas potentsiaalse majanduskasvuga. Seetõttu võrdleme kulude kasvu
meie enda hinnanguga majanduse 10 aasta (samuti t-5 kuni t+4) keskmisele kasvupotentsiaalile,
milleks on 2021. aastal 3,0%.
Valitsussektori kulud Euroopa Komisjoni metoodika järgi131 vähenesid 2021. aastal
reaalväärtuses 1,1% ning vähenevad käesoleval aastal täiendavalt 5,0%. Seega täidame
mõlemal aastal kulude kasvueesmärgi varuga. 2023. aastal on kulude reaalkasv 12,5%, mistõttu
Eesti eesmärki ei täida. Samas on oluline välja tuua, et peamiselt on siin tegemist hinnatõusu ja
sellest tulenevalt SKP deflaatori, ning valitsussektori kulude kasvu vahelise ajalise nihkega.
Oluline hinnatõus majanduses algas juba 2021. aastal, süveneb käesoleval aastal ning taandub
2023. aastal. Eelarvestrateegiaga plaanitud suurem kulude kasv, et muutunud oludega
kohaneda, jääb aga 2023. aastasse. Võttes aluseks pikema perioodi, on keskmine kulude kasv
kooskõlas majanduse kasvupotentsiaaliga. Perioodil 2020-2024 oleks majanduse
kasvupotentsiaali järgi majanduskasv 12,5%, kuid valitsussektori kulude reaalkasv vaid 6,0%.
Tabel 52. Kulueesmärgist välja jäetavad summad.
2021 2021 2022 2023
Tase (mln % SKPst % SKPst % SKPst
eurot
1. Välisvahendite kulu, mis on tuludega kaetud 615,60 1,96 2,41 2,42
1a. sh investeeringud, mis on tuludega kaetud 295,00 0,94 0,84 1,24
131
Kulude arvestamisel on vastavalt Euroopa Komisjoni metoodikale arvestatud kulude reaalkasvu, kasutades SKP deflaatorit,
ning arvestusest on eemaldatud teatud kulud (Tabel 52, lisaks intressikulu ja kapitalimahutuse kohandus).
135
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2021 2021 2022 2023
2. Töötuskindlustuse kulu, mis tuleneb 92,40 0,29 0,00 0,00
majandustsüklist132
3. Valitsussektori tulusid muutvad valikulised 308,10 0,98 0,46 -0,08
meetmed (discretionary measures)133
4. Seadusest tulenevad muudatused valitsussektori 0,00 0,00 0,00 0,00
tuludes, mis on seotud kuluvajaduse kasvuga
Allikas: Rahandusministeerium.
3.3 Valitsussektori eelarvepositsioon
2020. aastal langes valitsussektori eelarvepositsioon puhkenud Covid-19 pandeemia tõttu
sügavasse puudujääki, mis moodustas Statistikaameti täpsustatud andmete kohaselt 1,5 mld
eurot ehk 5,5% SKPst. Möödunud aastal hakkas majanduskeskkond taastuma, mis kiirenenud
maksulaekumiste toel vähendas puudujääki 721 mln euroni ehk 2,3%ni SKPst. Puudujäägis
olid keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused (vastavalt 2,4% ja 0,4% SKPst), mida veidi
tasakaalustas sotsiaalkindlustusfondide ülejääk (0,4% SKPst). Keskvalitsuse puudujääk tulenes
riigieelarvest, mida olulisel määral mõjutas lisaeelarvega kavandatud kriisileevendusmeetmete
kulu. Ka kohalike omavalitsuste rahaline olukord sai kriisi tõttu kannatada läbi vähenenud
tulumaksulaekumise ning kiirenenud kulude kasvu. Sotsiaalkindlustusfondide eelarveülejääk
tulenes kiiresti kasvanud maksutuludest ning osaliselt riigieelarvest rahastatud kuludest.
Joonis 1. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon
mln eurot % SKPst
1000 4
3
500
2
1
0
0
-500 -1
-2
-1000
-3
-4
-1500
-5
-2000 -6
2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020
Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid
Kohalikud omavalitsused Valitsussektor (parem skaala)
Allikas: Statistikaamet.
2022. aasta eelarvepuudujääk ulatub eelarvestrateegia otsuseid arvestades 2,7%ni SKPst, mis
lisaeelarvega lisandunud kulude tõttu on 0,5% SKPst algsest riigieelarvest suurem.
132 Eksperthinnangu korras on eeldatud, et majandustsüklist tulenev kulu on töötasu hüvitise ja töötasu toetuse kulu.
133 Arvestatud meetmed on: erinevad riigi dividendipoliitilised otsused ja nende mõju maksulaekumisele, erinevates riigi
eelarvestrateegiates kokku lepitud mittemaksuliste tulude meetmed, erinevad maksu- ja aktsiisimuudatused ning käesoleva
eelarvestrateegia meetmed, mis mõjutavad maksulaekumist või mittemaksulisi tulusid. Oleme ka arvestanud nende meetmete
mõjuga, mis küll hakkasid kehtima enne 2021. aasta algust, aga millel on üle aastate oluline tulutaset muutev mõju, näiteks
üldise maksuvaba tulu tõus ja küpsete ettevõtete madalam jaotatud kasumi maksumäär.
136
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Järgmisel aastal suureneb puudujääk eelarvestrateegias kokkulepitud meetmete tõttu ca 500
miljoni euro võrra ja jõuab 3,9%ni SKPst. Majanduskeskkonna taastudes väheneb puudujääk
prognoosiperioodi lõpuks 2026. aastaks 1,3 miljardi euroni ehk 3%ni SKPst.
Tabel 53. Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2022–2026
2022 2023 2024 2025 2026
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (% -2,7 -3,9 -3,3 -3,0 -3,0
SKPst)
Keskvalitsus -2,7 -4,0 -3,4 -2,6 -2,6
Sotsiaalkindlustusfondid 0,3 0,2 0,1 -0,3 -0,3
Kohalikud omavalitsused -0,2 -0,1 -0,1 -0,2 0,0
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (mln
eurot) -971 -1 489 -1 350 -1 272 -1 299
Keskvalitsus -999 -1 532 -1 357 -1 078 -1 163
Sotsiaalkindlustusfondid 107 69 43 -109 -131
Kohalikud omavalitsused -79 -26 -36 -85 -5
Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium.
Valitsussektori eelarve tsükliliselt tasandatud positsioon
Majanduse maksimaalselt soovitava kogutoodangu taseme ehk potentsiaalse SKP134 hindami-
seks kasutab Rahandusministeerium tootmisfunktsiooni meetodit135. Rahandusministeeriumi
hinnangute kohaselt on Eesti majanduse kasvupotentsiaal praegu 3% lähedal ning langeva
trendiga. Majanduse kasvuvõimekust piirab kõige rohkem tööjõu panuse vähenemine, kuid ka
tootlikkuse kasvatamise võimalused on praeguses ebakindlas olukorras piiratud.
Enne Vene-Ukraina sõja algust ehk 2021. aastal oli toodangulõhe136 positiivne ning majandus
1,6% üle oma potentsiaalse taseme, mis tähendas, et majandus tervikuna oli koroonakriisist
taastunud väheste majandustegevuse piirangute ning riikide eelarvetoe kaasabil. Hüppeliselt
tõusnud energiahinnad ning sõja puhkemisel kannatavad ekspordivõimalused piiravad
majanduskasvu oluliselt. Selle tulemusena jääb majanduskasv potentsiaalsele kasvutempole
alla ning toodangulõhe jääb negatiivseks ehk ka SKP tase on madalam potentsiaalsest.
Käesoleva kriisi põhi jääb 2023. aastasse, kui negatiivne toodangulõhe ulatub 2,5%ni
SKPst. Majanduse mõõdukat taastumist ja seega negatiivse toodangulõhe sulgumist näeme
selgemalt alates 2024. aastast.
Eelarvepoliitika üks eesmärke on tasakaalustada majandustsüklit. Majanduskriisis (SKP lõhe
on negatiivne või SKP tase langeb), peaks riik lõdvendama eelarvepoliitikat. Ja vastupidi,
majanduse tõusulainel (SKP lõhe on positiivne), peaks riik kulukasvu tagasi hoidma ja
eelarvepositsiooni parandama.
134
Potentsiaalne SKP – maksimaalne kogutoodangu (SKP) tase olemasolevaid tootmissisendeid kasutades
(tööjõud, kapital, tootlikkus/oskused), mille korral ei tekitata ülemääraseid hinnatõususurveid.
Potentsiaalne majanduskasv – potentsiaalse SKP muutumine ajas. Sõltub tootmissisendites toimuvatest
muutustest.
135
SKP lõhe ja tsükliliselt tasandatud eelarvepositsiooni hindamise põhimõtetest võib lugeda Eesti 2004. aasta
maikuu Konvergentsiprogrammi lisas 3. Metoodikast täpsemalt: European Commision, 2014. The Production
Function Methodology for Calculating Potential Growth Rates & Output Gaps, Economic Papers 535, November
2014.
136
SKP lõhe ehk toodangulõhe– (ingl.k output gap) erinevus tegeliku SKP taseme ja potentsiaalse SKP taseme
vahel.
137
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Hindamaks, kas eelarvepoliitika karmistub või lõdveneb, lähtutakse eelarvepositsiooni
muutusest137. Lisaks tuleb arvestada ka välisvahendite muutusega, sest need on eelarve-
positsiooni osas neutraalsed – tulud on alati võrdsed kuludega – seega näiteks vahendite
kasutamise kasv ei peegeldu eelarvepositsiooni muutuses. Samas majanduskriisi ajal
võimaldavad välistoetused täiendavalt majandustegevust stimuleerida, mis on olemuselt
vastutsükliline poliitikameede.
Arvestades välisvahendite muutusega on Eesti eelarvepoliitika vastutsükliline aastatel 2023–
2024, protsükliline 2025. aastal ja neutraalne 2026. aastal. 2025. aastal kasvavad
välisvahendid veidi enam kui eelarve karmistub. See annab kokkuvõttes positiivse
fiskaalstiimuli olukorras, kui negatiivne SKP lõhe on sulgumas ning valitsus võiks eelarve tuge
majandusele vähendama hakata (vt Tabel 54). Samas on fiskaalstiimul suhteliselt väike (0,1%
SKPst) ning see kiirendab majanduse taastumist kriisist.
Tabel 54. Tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2020–2026 (% SKPst)
2001– 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
2019
1. SKP reaalkasv (%) 3,7 -0,6 8,0 1,0 0,5 3,0 2,5 2,0
2. Valitsussektori eelarve-
- -5,5 -2,3 -2,7 -3,9 -3,3 -3,0 -3,0
positsioon
3. Intressimaksed - 0,0 0,0 0,1 0,3 0,4 0,5 0,6
4. Potentsiaalse SKP reaalkasv
3,5 3,4 3,0 3,2 2,5 1,9 1,8 1,9
(%)
4.a Tööjõu panus pot. kasvu (%) 0,0 0,3 0,7 1,4 0,8 0,1 0,0 0,0
4.b Kapitali panus pot. kasvu (%) 1,9 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2
4.c Tootlikkuse panus pot. kasvu
1,6 1,9 1,1 0,6 0,5 0,5 0,6 0,7
(%)
5. SKP lõhe (output gap) 0,5 -3,1 1,6 -0,6 -2,5 -1,4 -0,8 -0,6
6. Tsükliline eelarve komponent - -1,5 0,8 -0,3 -1,2 -0,7 -0,4 -0,3
7. Tsükliliselt tasandatud eelarve-
- -4,0 -3,1 -2,4 -2,6 -2,6 -2,6 -2,6
positsioon (7)=(2)-(6)
8. Tsükliliselt tasandatud
- -3,9 -3,0 -2,3 -2,3 -2,2 -2,2 -2,1
primaarne positsioon (8)=(7)+(3)
9. Välisvahendite muutus - 0,0 0,3 0,9 0,8 0,0 0,2 0,1
10. Eelarvepoliitika impulss Vastu- Vastu- Vastu- Vastu- Vastu- Pro-
- Neutr.
tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl.
Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium.
137
Eelarvepositsiooni muutuse all vaadatakse tsükliliselt tasandatud primaarse positsiooni muutust. Tsükliliselt
tasandamine tähendab, et nominaalsest positsioonist eemaldatakse majandustsükli mõju ehk eelarve nominaalset
positsiooni korrigeeritakse SKP lõhe ja elastsuse korrutisega. Tsüklilise eelarve komponendi leidmiseks kasutatav
poolelastsus on Euroopa Komisjoni poolt 2018. aastal uuendatud kaalude järgi Eesti puhul 0,486 varasema 0,44
asemel (vt ka https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finance/ip095_part_ii.pdf ). Primaarne tähendab,
et nominaalset positsiooni vaadatakse enne intressikulude maha arvestamist.
138
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Joonis 2. SKP lõhe ja struktuurne eelarvepositsioon 2017–2026 (% SKPst)
2
1
0
-1
-2
-3
-4
-5
2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
SKP lõhe Valitsusektori struktuurne eelarvepositsioon
Allikas: Rahandusministeerium.
Joonis 3. Eelarvestiimul ja majandustsükkel (% SKPst)
5%
4%
3%
2%
1%
0%
-1%
-2%
-3%
-4%
`11 `12 `13 `14 `15 `16 `17 `18 `19 `20 `21 `22 `23 `24 `25 `26
SKP lõhe, % SKPst Eelarvedefitsiidi muutus, % SKPst Välistoetuste muutus, % SKPst
Allikas: Rahandusministeerium.
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon leitakse eemaldades nominaalsest positsioonist
lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegurid, mis võivad eelarvepositsiooni
moonutada. Ühekordseteks ning ajutisteks meetmeteks loetakse neid eelarvele olulist mõju
avaldavaid meetmeid, mis omavad eelarvepositsioonile ainult ajutist ning mittekorduvat olulist
mõju suurusjärgus vähemalt 0,1% SKPst. Ühekordsete meetmete mõju eemaldamisel saadakse
tulemuseks tegelik eelarveseis ilma ajutiste ilustusteta. Ehkki on määratletud üldised
printsiibid, millest lähtuvalt liigitatakse meetme mõju ühekordseks (vt täpsemalt Report on
139
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Public Finances in EMU, 2015, lk 52-65), otsustatakse iga konkreetse juhtumi arvesse võtmine
eraldi.
Aastatel 2020–2026 on ühekordseteks meetmeteks pensionisüsteemi teise samba muudatus
(vt Tabel 55).
Pensionisüsteemi teise samba muudatusest loetakse Euroopa Komisjoni metoodika kohaselt
ühekordseks meetmeks teisest sambast esimesel kahel aastal lahkujatelt laekuv tulumaks, mis
suurendab eelarvetulusid ajutiselt.
Tabel 55. Ühekordsed meetmed ja nende mõju 2020–2026 (mln eurot)
2011-19 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
Pensionisüsteemi teise samba muudatus 296 86
Kokku, mln eurot -35 0 296 86 0 0 0 0
Kokku, % SKPst -0,1% 0,0% 0,9% 0,2% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0%
Allikas: Rahandusministeerium.
Tabel 56. Struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2020–2026 (% SKPst)
2011-
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
19
1. Tsükliliselt tasandatud
0,2 -4,0 -3,1 -2,4 -2,6 -2,6 -2,6 -2,6
eelarvepositsioon
2. Ühekordsed meetmed -0,1 0,0 0,9 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0
3. Struktuurselt tasandatud
eelarvepositsioon 0,3 -4,0 -4,0 -2,6 -2,6 -2,6 -2,6 -2,6
(3)=(1)-(2)
Kumulatiivse struktuurse
eelarvepositsiooni arvestus -736 -1716 -2 972 -3 920 -4 940 -6 007 -7 121 -8 283
(mln EUR)
Kumulatiivse struktuurse
eelarvepositsiooni arvestus -2,7 -6,2 -9,5 -10,7 -12,8 -14,9 -16,9 -18,9
(% SKPst)
Allikas: Rahandusministeerium.
3.3.1 Valitsussektori tulud ja kulud
2022. aastal ulatuvad valitsussektori tulud 37,2%-ni SKPst ja kulud 39,9%-ni SKPst (vt Tabel
59). Perioodil 2023–2026 kasvavad kulud keskmiselt 5,5% aastas ehk aeglasemalt kui SKP,
mistõttu valitsussektori kulud vähenevad 2026. aastaks 41,0%-le SKPst (vt Tabel 57).
Võrreldes 2022. aastaga vähenevad 2026. aastaks protsendina SKPst enim COFOGi
tegevusaladest majanduse kulud (vt Tabel 60), kuna riigieelarvestrateegia ei näe ette
suuremahulisi toetusmeetmeid ettevõtetele.
Riigikaitse kulude osakaal kasvab 2024. aastaks maksimaalse 3,4%-ni SKP-st, püsides 2022.
aasta tasemest kõrgemal ka 2026. aastal. 2024. aasta riigikaitsekulude osatähtsus SKPs oli ka
suveprognoosis kõrgem teistest eelarveaastatest, kuna antud aastasse eraldati 2022. aastal vastu
võetud julgeolekuvõimekuse paketi ja sõjalise kaitse tugevduspaketi otsuste tulemusel
vahendeid kokku teistest aastatest enam. Riigikaitse kulusid võrreldes suveprognoosiga
suurendavad enim eelarvepoliitiliste meetmetega eraldatud vahendid keskmaa
õhutõrjevõimekuse loomiseks ja Euroopa Liidu rahurahastust laekuv Euroopa Rahurahastu
instrument.
140
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Tabel 57. Eelarvepoliitiliste otsuste mõju valitsussektori tuludele ja kuludele
2021 2021 2022 2023 2024 2025 2026
mln % % % % % %
eurot SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst
Valitsussektori tulude
12 259,2 39,0 37,2 38,5 38,4 38,6 38,0
prognoos
Tulupoliitilised 0,14 0,07 0,40 0,31 0,14
meetmed
Kulupoliitilised 0,11 1,95 2,05 1,99 1,93
meetmed
Valitsussektori kulude
12 980,6 41,3 39,9 42,3 41,7 41,6 41,0
prognoos
Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium.
Alumises tabelis on toodud Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvise prognoosi kohased tulud
ja kulud ning ülal tabelis tulupoliitiliste meetmete maht riigi eelarvestrateegias toodud
eesmärkide täitmiseks. Nii tulu- kui kulupoliitilised meetmed on tabelis leitud netomõju baasilt,
s.t. meetme tuludest/kuludest on lahutatud maha kulud/tulud. Riigi eelarvestrateegias toodud
otsuste tulemusel suurenevad valitsussektori kulud aastatel 2023-2026 kokku 4,436 miljardit
eurot.
Tabel 58. Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvise prognoosi tulud ja kulud eelarvepoliitilisi otsuseid
arvestamata
2021 2021 2022 2023 2024 2025 2026
mln % % % % % %
eurot SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst
Valitsussektori tulude
12 259,2 39,0 37,1 37,6 37,3 37,6 37,2
prognoos
Valitsussektori kulude
12 980,6 41,3 39,8 39,6 39,0 38,9 38,3
prognoos
Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium.
Järgnevas tabelis on esitatud valitsussektori tulud ja kulud valitsussektori tasandite lõikes ja
liikide lõikes peale eelarvepoliitiliste meetmete lisamist suveprognoosile.
Tabel 59. Valitsussektori eelarve tulud ja kulud 2021–2026
2021 2021 2022 2023 2024 2025 2026
mln % % % % % %
eurot SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst
Eelarvepositsioonid valitsussektori tasandite lõikes
1. Valitsussektor -721,4 -2,3 -2,7 -3,9 -3,3 -3,0 -3,0
2. Keskvalitsus -742,3 -2,4 -2,7 -4,0 -3,4 -2,6 -2,6
4. Kohalikud omavalitsused -114,8 -0,4 -0,2 -0,1 -0,1 -0,2 0,0
5. Sotsiaalkindlustusfondid 135,7 0,4 0,3 0,2 0,1 -0,3 -0,3
Valitsussektor
6. Tulud kokku 12 259,2 39,0 37,2 38,5 38,4 38,6 38,0
7. Kulud kokku 12 980,6 41,3 39,9 42,3 41,7 41,6 41,0
8. Eelarvepositsioon -721,4 -2,3 -2,7 -3,9 -3,3 -3,0 -3,0
9. Intressikulu 8,4 0,0 0,1 0,3 0,4 0,5 0,6
10. Primaartasakaal -713,0 -2,3 -2,6 -3,5 -2,9 -2,5 -2,4
11. Ühekordsed ja ajutised meetmed 295,6 0,9 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0
Tulud komponentide lõikes
12. Maksutulud (12=12a+12b+12c) 6 815,8 21,7 21,1 21,2 21,2 21,2 20,8
12a. Tootmis- ja impordimaksud 4 188,5 13,3 13,3 13,9 13,8 13,7 13,2
12b. Sissetuleku- ja varanduse maksud 2 627,3 8,4 7,9 7,4 7,4 7,5 7,6
12c. Kapitalimaksud 0 0 0 0 0 0 0
141
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2021 2021 2022 2023 2024 2025 2026
mln % % % % % %
eurot SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst
13. Sotsiaalkindlustusmaksed 3 746,5 11,9 11,6 12,2 12,2 12,3 12,3
14. Omanditulud 87,8 0,3 0,4 0,3 0,2 0,3 0,4
15. Muud tulud 1 609,1 5,1 4,1 4,8 4,7 4,8 4,5
16.=6. Tulud kokku 12 259,2 39,0 37,2 38,5 38,4 38,6 38,0
p.m.: Maksukoormus (D.2 (sh EL-le 10 541,8 33,5 32,7 33,3 33,4 33,4 33,0
makstud)+D.5+D.611+D.91-D.995)
Kulud komponentide lõikes
17. Hüvitised töötajatele +vahetarbimine 5 377,0 17,1 16,2 17,8 16,7 16,5 16,1
17a. Hüvitised töötajatele 3 430,4 10,9 10,2 11,2 10,8 10,8 10,6
17b. Vahetarbimine 1 946,6 6,2 6,0 6,6 5,9 5,7 5,5
18. Sotsiaalsiirded (18=18a+18b) 4 680,3 14,9 14,0 14,6 15,0 15,2 15,4
millest töötushüvitised 169,1 0,5 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6
18a. Mitterahalised sotsiaalsiirded 765,7 2,4 2,2 2,3 2,3 2,3 2,3
18b. Rahalised sotsiaalsiirded 3 914,6 12,4 11,8 12,3 12,7 12,9 13,1
19.=9. Intressikulu 8,4 0,0 0,1 0,3 0,4 0,5 0,6
20. Subsiidiumid 295,9 0,9 1,1 0,7 0,5 0,4 0,4
21. Kapitali kogumahutus 1 741,9 5,5 5,4 6,5 6,5 6,2 5,9
22. Kapitalisiirded 176,4 0,6 1,1 0,5 0,9 1,0 0,9
23. Muud kulud 700,7 2,2 2,0 1,9 1,8 1,7 1,7
24.=7. Kulud kokku 12 980,6 41,3 39,9 42,3 41,7 41,6 41,0
p.m. Valitsussektori tarbimine 6 225,1 19,8 18,7 20,3 19,2 18,9 18,6
Allikad: Statistikaamet, Rahandusministeerium.
Tabel 60. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst)
COFOG
2021 2022 2023 2024 2025 2026
kood
1. Üldised valitsussektori teenused 1 3,9 3,8 4,1 3,8 3,9 3,7
2. Riigikaitse 2 2,3 2,3 2,9 3,4 2,9 2,5
3. Avalik kord ja julgeolek 3 1,8 1,9 2,2 2,1 2,0 2,0
4. Majandus 4 4,9 4,9 4,8 4,0 3,9 3,9
5. Keskkonnakaitse 5 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7
6. Elamu- ja kommunaalmajandus 6 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4
7. Tervishoid 7 6,2 5,9 6,1 6,2 6,3 6,4
8. Vaba aeg, kultuur ja religioon 8 2,0 2,0 2,2 2,1 2,1 2,1
9. Haridus 9 5,8 5,5 5,7 5,4 5,3 5,2
10. Sotsiaalne kaitse 10 13,2 12,5 13,3 13,7 13,9 14,1
11. Valitsussektori kulud kokku TE 41,3 39,9 42,3 41,7 41,6 41,0
Allikad: Statistikaamet, Rahandusministeerium.
3.3.2 Keskvalitsuse eelarvepositsioon
Valitsussektorist ca 3/4 moodustava keskvalitsuse suurimaks osaks on riigieelarvelised
asutused (põhiseaduslikud institutsioonid ja ministeeriumid koos valitsemisaladega).
Keskvalitsuse sektorisse kuuluvad veel riigi asutatud sihtasutused (suurima mõjuga on haiglad),
peamiselt riigile teenuseid osutavad äriühingud (näiteks AS Riigi Kinnisvara) ja avalik-
õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid, Eesti Rahvusringhääling).
142
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Joonis 4. Keskvalitsuse tulud, kulud ja eelarvepositsioon
mln eurot % SKPst
15000 5
4
10000 3
5000 2
1
0 0
-1
-5000 -2
-10000 -3
-4
-15000 -5
1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020
Tulud Kulud Eelarvepositsioon (parem skaala)
Allikas: Statistikaamet.
Keskvalitsuse tuludest moodustavad suurima osa majandusarengu suhtes sensitiivsed
riigieelarve maksutulud. Sellest lähtuvalt on majandustsükli langusfaasis suurem osa
eelarvepuudujäägist tulnud just riigieelarvest. Vastavalt on riigieelarve enim panustanud ka
kriisieelsete aastate eelarveülejääkidesse. Lisaks maksutuludele moodustavad keskvalitsuse
tuludest suure osa ka mittemaksulised tulud, millest enamus on Euroopa Liidust laekuvad
välistoetused.
Keskvalitsuse kuludest moodustavad suurima osa samuti riigieelarve kulud, millest ca 1/3
hõlmavad kulutused sotsiaalsele kaitsele (sh riiklik pensionikindlustus)138. Järgnevad kulud
majandusele (sh põllumajandus ja teede ehitus) ja tervishoiule (eraldis Haigekassale).
Muu keskvalitsuse eelarvepositsioon moodustub sihtasutuste, äriühingute ja avalik-õiguslike
institutsioonide positsioonide koondsummana. Üks peamisi eelarvepositsiooni mõjutavaid
tegureid on suuremahulised investeeringud, mis ületavad jooksva aasta tulusid. Sõltumata
sellest, kas neid finantseeritakse eelmistel aastatel kogunenud reservidest või laenu abil, on
mõju eelarvepositsioonile negatiivne. Muu keskvalitsuse asutuste puudujääk ulatub sel aastal
Varude Keskuse loomise tõttu 0,6%ni SKPst ning hakkab järgenvatel aastatel paranema jõudes
0,1%se ülejäägini 2025. ja 2026. aastaks.
3.3.2.1 Riigieelarve tulud
Perioodil 2023–2026 kasvab riigieelarveliste tulude maht koos edasiantavate tuludega
keskmiselt 5,1% aastas, mis on suvisest majandusprognoosist 0,4 protsendipunkti võrra
suurem. Võrreldes suvise prognoosiga kasvavad tulud järgmisel aastal kokku 286,9 miljoni
euro võrra ehk 2,3%. Tulude kasv kiireneb võrreldes suveprognoosiga peamiselt suurenenud
toetuste ja palgafondi suurenemisest tekkinud II ringi efekti näol. Kokkuvõttes 2026. aastaks
tulud suurenevad võrreldes käesoleva aastaga kokku 21,7% ehk 3,1 miljardi euro võrra 17,2
miljardi euroni. Riigieelarveliste tulude maht on saadud valitsuses otsustatud tulu- ja
kulumeetmete lisamisel Rahandusministeeriumi suvisele majandusprognoosile.
138
2022.a riigieelarve alusel.
143
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Joonis 5. Riigieelarveliste tulude maht ja kasv (mln eurot, %)
20 000 16%
18 000 14%
16 000 12%
14 000 10%
12 000 8%
10 000 6%
8 000 4%
6 000 2%
4 000 0%
2 000 -2%
0 -4%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
Maksutulud Edasiantavad tulud Mittemaksulised tulud Kasv v.e.a
Allikas: Rahandusministeerium
Maksutulud (ilma edasiantavate maksudeta) kasvavad eelarvestrateegia perioodil (2023–
2026) keskmiselt 4,7% aastas ehk 0,2% suveprognoosis oodatust kiiremini. Maksutuludest
moodustavad suurima osa sotsiaalmaksu, käibemaksu ning aktsiiside laekumised.
Sotsiaalmaksu tasumine kasvab perioodil 2023–2026 keskmiselt 6,3% aastas ja 2026. aasta
laekumiseks prognoositakse 5 332 mln eurot. Tasumist toetab eelkõige palgakasv, mis
suurendab ka füüsilise isiku tulumaksu laekumist. Viimast mõjutab sel perioodil
pensionisüsteemi teise samba muudatusest tuleneva tulu vähenemine ja vanaduspensioniealiste
maksuvaba tulu kehtestamine keskmise vanaduspensioni tasemel alates 2023. aastast. Samuti
tõstetakse tööealiste maksuvaba tulu 654 eurole 2023. aastal. Alates 2024. aastast
suurendatakse seoses üldhoolduse rahastamise reformiga kohalikele omavalitsustele laekuvat
füüsilise isiku tulumaksu, mis vähendab riigieelarvesse laekuvat osa. Seoses nimetatud
reformiga kasvab kohalikele omavalitsustele laekuv tulumaks perioodil 2023–2026 keskmiselt
7,1% aastas. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine on 2022. aastal esimeses pooles olnud
erakordselt hea ja prognoosis on eeldatud, et kõik sellest ei kandu baasiefektina edasi. Perioodil
2023-2026 on eeldatud erasektori dividendide püsimist viimase kolme aasta keskmisel tasemel
SKPst. Riigiettevõtete dividende tõsteti perioodil 2022-2026 igal aastal, mis suurendas
juriidilise isiku tulumaksu laekumist vahemikus 8-33 mln eurot aastas. Perioodil 2024–2026
kasvab juriidilise isiku tulumaksu laekumine keskmiselt 3,8% aastas.
Käibemaksutulu mõjutavad sel ja järgmisel aastal eelkõige keskmisest kiirem hinnatõus ning
kogu prognoosiperioodil riigieelarves otsustatud meetmete II ringi mõjud. Käibemaksu
tasumine kasvab vaadeldaval perioodil keskmiselt 4,9% aastas ja 2026. aasta tuluna
prognoositakse 4 090 mln eurot. Käibemaksu kasvu mõjutavad eratarbimise, valitsussektori
investeeringute, valitsussektori vahetarbimise ja kodumajapidamiste investeeringute kasvud.
Samuti ka maksumuudatused ning muutused käibemaksuaugu suuruses. Järgmisel aastal
käibemaksutulu kasv tänavusega võrreldes aeglustub taltuva inflatsiooni ja kõrge
võrdlustaseme tõttu.
Aktsiiside laekumine kasvab aastatel 2023–2026 keskmiselt 3,9% ja 2026. aasta laekumiseks
prognoositakse 1 167 mln eurot. Järgmisel aastal suurenevad aktsiisitulud keskmisest rohkem
144
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
ning seda ligi 4,8%, samas 2024. aastal kasv aeglustub 2,7%le ning edasised aastad jäävad
keskmise kasvu tempo juurde. Nelja aasta eelarvetulusid mõjutab negatiivselt valitsuse otsus
lükata kõrge inflatsiooni valguses järgmisesse aastasse planeeritud kütuse- ja elektriaktsiisi
tõusud aasta võrra edasi, lisaks erimärgistatud diislikütusele kehtestatud miinimumaktsiisi
perioodi pikendamine kuni 30. aprillini 2024. Positiivselt mõjutab tasumisi eelkõige teise ringi
mõjud, mis tulenevad erinevatest kulumeetmetest, näiteks enim mõjutab aktsiise positiivselt nii
peretoetuste suurendamine kui ka avaliku sektori palgafondi suurendamine. Tubakaaktsiisi
laekumist mõjutab järgmise aasta sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisimäärade tõstmine ning
tubakavedelike aktsiisi tasumise kohustuse taastamine. Alates 2024 aastast ei ole planeeritud
aktsiisimäärade tõuse ning sellest ka tagasihoidlik laekumiste kasv. Alkoholiaktsiisi puhul ei
ole järgmistel aastatel suuri muutusi ees ning aktsiisimäärad jäävad senisele tasemele. Tasumisi
mõjutab tarbimise stabiilne kuid tagasihoidlik kasv ning kasvu peamine tegur on turismi
taastumine kriisieelsele tasemele.
Mittemaksulised tulud kasvavad võrreldes majandusprognoosiga valitsuse eelarvemeetmete
toel kõigil aastatel 80 – 190 miljoni euro võrra. Tulusid kasvatavad täiendav dividenditulu ning
täiendavad vahendid Rahu Rahastust. Lisaks on planeeritud suurendada tulusid kinnisvara
müügist. Järgmise aasta mittemaksuliste tulude maht ulatub 2023. aasta riigieelarve eelnõu
kohaselt 2,65 miljardi euroni.
Võrreldes eelmise riigi eelarvestrateegiaga suurenevad 2023. aasta laekumised ligi 2,6
miljardi euro võrra. Peamine kasv tuleneb maksutuludest, mille laekumise prognoos on oluliselt
parenenud võrreldes eelmise riigieelarve strateegia aluseks olnud prognoosiga. Muutus tuleneb
oluliselt muutunud majandusolukorrast, Ukraina-Venemaa sõjalisest konfliktist ning kõrgetest
energiahindadest tingitud kiirest inflatsioonist. Lisaks riigi eelarvestrateegia koostamise aeg on
muutunud ning nihkunud aprillist septembrisse, mistõttu jääb vahe eelmise eelarvestrateegiaga
pikemaks kui aasta.
Joonis 6. 2023-2026 riigi eelarvestrateegias planeeritud tulude võrdlus eelneva riigi
eelarvestrateegiaga (mln eurot)
20000
18000
16000
14000
12000
10000
8000
6000
4000
2000
0
2022 2023 2024 2025 2026
RES 2022-2025 RES 2023-2026
Allikas: Rahandusministeerium.
3.3.2.2 Riigieelarve kulud ja investeeringud
Kulud
Riigieelarveliste asutuste kulud, mille hulka on arvestatud ka investeeringud ja amortisatsioon,
kasvavad aastatel 2023-2026 aastas keskmiselt 5,7% ja kogukasvuks antud perioodil on 3,55
miljardit eurot. Riigieelarveliste asutuste kulude hulgas olevad eelarvepoliitilised meetmed
145
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
suurendavad kulusid aastatel 2023-2026 kokku 4,597 miljardi euro ulatuses. Suurim mõju
eelarvepoliitilistel meetmetel on tööjõukuludele ja investeeringutele.
Suurimateks kuluartikliteks, mis prognoosiperioodil kulude kasvu veavad, on
sotsiaaltoetused, investeeringud, välistoetused ja edasisuunatud maksutuludest füüsilise
isiku tulumaks ning sotsiaalmaks. Kõige kiirem kulude kasv on riigi eelarvestrateegia
perioodil 2023. aastal - 13,3% võrreldes eelneva aastaga. Põhjuseks on peamiselt
välisvahendite kasutamise ja vahendamise suurenemine 2022. aastaga võrreldes ning 2023.
aastasse planeeritud eelarvemeetmed mahus 1,06 miljardit eurot, mis ületavad oluliselt 2022.
aasta lisaeelarvet koos eelarvepoliitiliste meetmetega, mille mahuks on hinnanguliselt 474
miljonit eurot. Nii riigieelarveliste asutuste välisvahenditest tehtud investeeringute kui ka
välisvahenditest finantseeritavate tegevuskulude maht on kõige suurem 2023. aastal. 2023.
aastal suurenevad sotsiaaltoetused 536 miljonit, riigieelarveliste asutuste poolt tehtud
investeeringud 384 miljonit eurot ja edasisuunatud maksutulud 377 miljonit eurot.
Eelarvepoliitilised meetmed moodustavad 2023. aasta investeeringutest 173 miljonit eurot ja
sotsiaaltoetustest 164 miljonit eurot.
Joonis 7. Riigieelarve kulud (mln eurot) ja kulude % SKP-st
20 000 44%
18 000 43,0% 43%
16 000 42,5% 43%
14 000 42,0% 42%
12 000 41,4% 42%
10 000 41%
8 000 41%
40,2%
6 000 40%
4 000 40%
2 000 39%
0 39%
2022 2023 2024 2025 2026
Alates 2024. aastast alates on riigieelarveliste asutuste kulude aastase kasvu kiirus
tunduvalt aeglasem kui 2023. aastal. 2024. aastal väheneb riigieelarveliste asutuste
välisvahendite kasutamine ja vahendamine 7 miljoni euro võrra. Mitmeid suuremaid
ehitusprojekte on edasi lükatud hilisematesse aastatesse, mis vähendab 2024. aasta
välisvahendite prognoosi. 2026. aastal on kulude kasv kõige aeglasem – 506 miljonit eurot ehk
2,9% peamiselt välisvahendite kasutamise aeglustumise tõttu.
Sotsiaaltoetused suurenevad aastatel 2023-2026 kokku 1,38 miljardi euro võrra.
Prognoosiperioodi lõpul, 2026. aastal on sotsiaaltoetuste maht 36% suurem kui 2022. aastal.
Kõige kiirem sotsiaaltoetuse kasv jääb 2023. aastasse, mil sotsiaaltoetused kasvavad aastas
17,0%. Suurimad mõjutajad on pensioniindeksi muutuse ja erakorralise pensionitõusu tõttu
riikliku vanaduspensioni kasv ja eelarvepoliitilistest otsustest tulenevalt esimese ja teise lapse
toetuse ning lasterikka pere toetuse tõus. Aastatel 2023-2026 suurenevad kulutused riikliku
vanaduspensioni maksmiseks kokku 936 miljonit eurot.
Tööjõukulusid suurendatakse eelarvepoliitiliste meetmetega aastatel 2023-2026 1,492
miljardit eurot, et riigieelarveliste asutuste tööjõukulud püsiksid erasektoriga võrreldes
konkurentsivõimelised. Tööjõukulude kasv tuleb peamiselt eripensionide suurenemise,
146
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
sihtgruppide palgafondi kasvu ja valitsemisalade palgafondi kasvu tõttu. Palgafondi kasvuks
kulub eeldatavalt aastatel 2023-2026 kokku 931,6 miljonit eurot, millest õpetajate täiendav
palgakasvu meede moodustab 426,4 miljonit eurot ja sisejulgeoleku töötajate palgakasvu
meede 183,5 miljonit eurot.
Majandamiskulud kasvavad riigieelarvestrateegia perioodil vaid 2023. aastal, mil
planeeritakse suurendada majandamiskulusid eelneva aastaga võrreldes 228 miljonit eurot ehk
22,2%. Majandamiskulud suurenevad, kuna kiire inflatsiooni tingimustes kasvavad nii
energiakulud kui ka hoonete kommunaalkulud, halduskulud ja IT kulud. 2023. aasta
majandamiskulude kasv jääb 2022. aasta kasvuga samale tasemele, kasvades üle 20 protsendi.
Tööjõu- ja majandamiskulusid mõjutavad ka teadus- ja arendustegevusele suunatud kulud.
Teadus- ja arendustegevuse kulumahu hoidmiseks tasemel 1% SKP-st on planeeritud
lisavahendeid eelarvestrateegia perioodil 100,8 miljoni euro eest.
Välisvahendeid kasutatakse nelja aasta jooksul kokku ligikaudu 6,28 miljardit eurot.
Kõige rohkem vahendatakse ja kasutatakse riigieelarveliste asutuste poolt välistoetuseid 2026.
aastal – 1,64 miljardi euro eest, millele järgneb aasta 2025, mil välistoetuseid on planeeritud
1,60 miljardi euro ulatuses. Mitmed välisvahenditest rahastatud projektid lükati edasi
hilisematesse aastatesse, mistõttu välisvahendite kasutamine muutub suuremaks
prognoosiperioodi viimastel aastatel.
Ühtekuuluvuspoliitika fondidest toetatakse tööhõive säilitamist ja kasvu, sotsiaalse kaasatuse
suurendamist ja soolise võrdsuse edendamist, haridus-, teadus- ja arendustegevust,
innovatsiooni, avalike teenuste kättesaadavust ja ettevõtluse edendamist. Ühtekuuluvust ja
Euroopa territooriume toetava taasteabi Euroopa Regionaalfondi (ERF) uue perioodi
vahendeid planeeritakse kasutada aastatel 2023-2026 1,04 miljardi euro ulatuses.
Rohe- ja digipööret toetavaid investeeringuid tehakse ühtekuuluvuspoliitika fondidest
energiatõhususe, IKT ja transpordi valdkonnas. Maaelu arengut ja põllumajanduse ning
kalanduse meetmeid rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist, Euroopa Maaelu
Arengu Põllumajandusfondist ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist. Neist suurimad
toetused - keskmiselt 203 miljonit eurot aastas - makstakse Euroopa Põllumajanduse
Tagatisfondist.
Covid-19 kriisist taastumisele ning majanduse elavdamisele kaasa aitamiseks toetatakse
uuest erakorralisest Taaskäivitamisrahastust (ehk taaste- ja vastupidavusrahastust, RRF) Eesti
taaste- ja vastupidavuse kava alusel reforme ja investeeringuid - sh valdkondi, mis on seotud
majandusliku, sotsiaalse ja regionaalse ühtekuuluvusega, rohe- ja digipöördega, tervishoiu,
konkurentsivõime, vastupidavuse, hariduse ja oskustega, teadusuuringute ja innovatsiooniga,
aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga, töökohtade loomise ja investeeringutega ning
finantssüsteemide stabiilsusega. RRFist planeeritakse aastatel 2023-2026 võtta esialgsete
plaanide kohaselt kasutusele vahendeid 908 miljoni euro ulatuses.
Temaatilised ülevaated valitsussektori kulude kohta on toodud lisas 4 „Arvestuslikud ja
edasiantavad kulud 2022-2025“ ja lisas 6 „Valitsussektori personali- ja palgaanalüüs.“
Investeeringud
Riigieelarve kontekstis käsitatakse investeeringutena lisaks materiaalse ja immateriaalse
põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks tehtavatele kuludele ka põhivara soetamiseks ja
renoveerimiseks antavaid toetusi (vt lisa 7). Riigieelarvest rahastatakse nende hoonete
investeeringud, mida Riigi Kinnisvara AS-i omandisse ei anta (põhiseaduslike institutsioonide
kinnistud, välisriikides asuvad saatkonnad, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja riigi
sihtasutuste kinnistud). Riigieelarve vahenditest kasutatakse investeeringute tegemiseks riigi
147
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
maksutulusid, Euroopa Liidu toetusi, nn kvoodiraha (CO2 saastekvoodi müügitulu) ja
riigiasutuste majandustegevusest teenitud omatulu.
Riigieelarves planeeritakse investeeringuid alates 2024. aastast üle 1,9 miljardi euro
aastas, mis sisaldab riigiasutuste investeeringuid, investeeringutoetusi erinevatesse
sektoritesse, Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi kaudu tehtavaid investeeringuid ja
kasvuhoonegaaside kvoodi müügist tehtavaid investeeringuid (vt lisa 7). Riigieelarve
vahenditest investeerivad riigieelarvelised asutused prognoosiperioodil 2023-2026 endi
investeeringuteks kokku 4,33 miljardit eurot, millest moodustavad välisvahenditest tehtavad
investeeringud vaid veidi üle 12 protsendi ehk 529 miljonit eurot ja eelarvepoliitilised meetmed
üle veerandi ehk täpsemalt 985 miljonit eurot. Riigieelarvest suunatakse mujale
valitsussektorisse investeeringutoetusteks nelja aasta jooksul 3,38 miljardit eurot, millest
suurema osa – 2,98 miljardit eurot - moodustavad välisrahast finantseeritavad
investeeringutoetused. Riigieelarveliste asutuste investeeringud moodustavad
prognoosiperioodil keskmiselt 56% ja investeeringutoetused 44% riigieelarves planeeritavatest
investeeringutest.
Kõige kiirem investeeringute kasv jääb eelarvestrateegia perioodil 2023. aastasse.
Investeeringute ja investeeringutoetuste planeeritav maht kasvab 2023. aastal võrreldes 2022.
aastaga tempoga 29,3% ehk 404 miljonit eurot, millest kodumaiste investeeringute
suurenemine moodustab 317 miljonit eurot. 2023. aastal on suuremad kodumaistest vahenditest
tehtavad investeeringud kvooditulust tuuleparkide mõju kompenseerimiseks hangitav Kirde-
Eesti lisaradar, rannakaitse raketisüsteemide soetamine, liitlaste taristu laiendamine ja
arendamine, gümnaasiumivõrgu korrastamine ning riigimaanteede ehitamine. 2023. aasta
investeeringute ja investeeringutoetuste kasv tuleb osaliselt ka uue perioodi välisvahendite
investeerimistegevuse rakendumisest.
2024. aastal saavutavad riigieelarveliste asutuste investeeringud ja investeeringutoetused
maksimaalse taseme, kasvades 2,0 miljardi euroni. 2024. aastal tehakse suuremahulised
investeeringud julgeolekusse seoses keskmaa õhutõrje loomisega. Lisaks on 2024. aastasse
planeeritud täiendavaid Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest rahastatavaid
investeeringuid mahus 126 miljonit eurot. 2024. aastal planeeritakse ka kasutada Euroopa
Rahurahastu vahendeid, mille mõju kuludele on antud aastal 59 miljonit eurot. 2025. aastal
investeeringud ja investeeringutoetused vähenevad, kuna eelarvepoliitiliste meetmete maht
148
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
investeeringuteks jääb antud aastal väiksemaks kui 2024. aastal. 2026. aasta investeeringute
taset hoiavad kõrgel planeeritavad julgeolekualased investeeringud keskmaa õhutõrjesse.
Joonis 8. Riigieelarveliste asutuste investeeringud ja investeeringutoetused aastatel 2022-2026 (mln
eurot)
2 500
2 000
1 500
1 000
500
0
22 23 24 25 26
Investeeringud ja investeeringutoetused sh investeeringud riigieelarves
sh investeeringutoetused sh välisvahenditest investeeringud
sh välisvahenditest investeeringutoetused
Valitsemisaladest on suurimate investeeringute ja investeeringutoetuste mahtudega 2023. aastal
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (41%), Kaitseministeerium (19%) ja Haridus- ja
Teadusministeerium (9%).
Joonis 9. Valitsemisalade kaudu tehtavad investeeringud ja investeeringutoetused 2023. aastal (%)
VÄM; 0%
SOM; 7% HTM; 9%
SIM; 3% JUM; 0%
RAM; 8%
KAM; 19%
KEM; 4%
KUM; 4%
MKM; 41% MEM; 5%
Veidi alla poole, täpsemalt 46%, investeeringute ja investeeringutoetuste rahastamisest tuleb
riigieelarves välisvahenditest, millest ca 85% suunatakse investeeringutoetustena erinevatesse
sektoritesse. Välisvahenditest mahukamad investeeringud on seotud koolivõrgu korrastamise,
korterelamute rekonstrueerimise, esmatasandi tervisekeskuste ja transpordiga.
149
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2023. aasta riigieelarves planeeritud investeeringutest ja investeeringutoetustest suurima
osakaaluga on kinnisvara investeeringud (vt Tõrge! Järjehoidja lubamatu eneseviide.).
Joonis 10. 2023. aastal tehtud Investeeringute ja investeeringutoetuste jaotus soetusgruppide lõikes
(mln eurot)
3.3.3 Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon
Kohaliku omavalitsuse üksused (79 üksust) täidavad olulist rolli avaliku sektori ülesannete
täitmisel. Olenemata suurusest täidetakse samu ülesandeid. Üldvalitsemine hõlmab linna- ja
vallavalitsuse ning volikogu ülalpidamiskulusid. Majanduskulud (sh elamu- ja
kommunaalmajandus) koosnevad peamiselt valla- või linnasisesest ühistranspordist, valla teede
ja linnatänavate korrashoiust, veevarustuse korraldamisest ning tänavavalgustusest. Sotsiaalse
kaitse all tagatakse hooldekodude ülalpidamine, sotsiaalabi ja –teenuste osutamine ning perede
sotsiaalne kaitse. Koolide ja lasteaedade ülalpidamine kuulub haridusvaldkonna alla. Vaba aeg,
kultuur ja religioon hõlmab huvikoolide, kultuurimajade, raamatukogude, muuseumide ja
spordirajatiste ülalpidamist ning noorsootööd. Ülejäänud valdkonnad moodustavad kohaliku
omavalitsuse üksuste (KOV) väljaminekutest väiksema osa – sinna hulka kuuluvad tegevustest
nt heakord ning jäätmehoolduse ja heitveekäitluse korraldamine. Kokku ulatus nende
väljaminekute maht konsolideeritult tekkepõhiselt 2021. aastal 2,76 mld euroni (sh 0,1 mld
eurot kohustuste tasumine). Sellest 61% moodustasid tööjõu- ja majandamiskulud.
150
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Joonis 11. Kohaliku omavalitsuse üksuste väljaminekute jaotus 2021. aastal (mln eurot)
Muud; 379
Laenumaksed; 120
Üldvalitsemine; 181 Haridus; 1 166
Sotsiaalne kaitse;
233
Vabaeg ja
kultuur; 298
Majandus; 386
Allikas: Rahandusministeerium
KOV eelarved on iseseisvad ehk nad otsustavad ise nende koostamise üle. Riigieelarvest
edasikantavate maksutulude (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondi ühtne
eesmärk on tagada neile piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste
alusel otsustamiseks. Tasandusfond on mõeldud nende eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks.
Toetusfond koosneb valdkondlikest toetusliikidest, võimaldades maksta õpetajatele töötasu,
korraldada koolis toitlustamist, maksta toimetulekutoetust ning hooldada kohalike teid. Lisaks
on KOV-del võimalus taotleda projektitoetust mitmest meetmest. Muud omatulud hõlmavad
peamiselt laekumisi keskkonnatasudest või kaupade- ja teenuste müügist.
151
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Joonis 12. Kohaliku omavalitsuse üksuste sissetulekute jaotus 2021. aastal (mln eurot)
Muud tulud; 143
Kaupade ja teenuste
müük; 160
Saadud toetused
investeeringuteks; 178
Toetusfond; 476 Maksutulud; 1441
Tasandusfond; 107
Allikas: Rahandusministeerium.
2021. aastal oli kohaliku omavalitsuse sektori eelarvedefitsiit 115 mln eurot (0,3% SKP-st).
Samal aastal toimus kohalike omavalitsuste volikogu valimine, mis on tavapäraselt kaasa
toonud kulude tuludest kiirema kasvu ning defitsiidi suurenemise. Valimiste vahepealsel ajal
on defitsiit väiksem (ca 0,2% SKP-st), kuid varasemalt tehtud prognoosidega võrreldes siiski
suurenenud seoses kõrge inflatsiooni ja sõjapõgenike lisakuludega seonduvalt.
Jooksvalt on KOV eelarvete ja eelarve täitmise andmetega võimalik tutvuda riigiraha
rakenduses.139
3.3.4 Sotsiaalkindlustusfondide eelarvepositsioon
Sotsiaalkindlustusfondide sektorisse kuuluvad tervishoiuteenuseid ning ravikindlustust pakkuv
Eesti Haigekassa ja tööturuteenuseid ning töötuskindlustust pakkuv Eesti Töötukassa. Riiklik
pensionikindlustuse süsteem kuulub Eestis keskvalitsuse hulka.
Haigekassa jaoks oli 2021. aasta koroonakriisist mõjutatud, aga vähem kui 2020. aasta.
Sotsiaalmaksu laekumine paranes oluliselt ning vähenesid kriisiga seotud kulutused, mida
rahastati eraldisega lisaeelarvest. Kokkuvõttes oli aasta finantsiliselt algselt oodatust parem
ning Haigekassa jäi 145 miljoni euro suurusesse ülejääki. Suurem sotsiaalmaksu laekumine
vähendab käesoleval aastal ülejääki, kuid mitte oluliselt. Ootame ülejääki ligi 100 miljonit eurot
ehk 0,3% SKPst. Järgmisel kahel aastal on oodata veidi väiksemat, kuid siiski arvestatavat
ülejääki, vastavalt 65 ja 52 miljonit eurot. Kuluprognoos sisaldab tervishoiutöötajate
palgakasvu üldise majanduse palgakasvu tempos, mis võrreldes varasemate ootustega on väga
kiire, peegeldades suure hinnatõusu survet palgakasvuks. 2020. aasta sügisel otsustas riik
eraldada Haigekassale selle osa sotsiaalmaksulaekumise langusest tekkinud puudujäägist, mida
139
http://riigiraha.fin.ee
152
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Haigekassa oma reservireeglite järgi aastatel 2021-2024 katta ei saa. Kuna keskvalitsus ei ole
otsustanud tegevustoetuse jätkumist 2025. aastast, on alates 2025. aastast oodata ligi 0,3%
SKPst suurust puudujääki. Samas on võrreldes eelmise eelarvestrateegiaga oluliselt kasvanud
nii ootus Haigekassa kulude mahu kui ka sotsiaalmaksulaekumise osas. Hinnangus on lisaks
käesoleva strateegia meetmetele kasutatud Haigekassa 4 aasta finantsplaani, 2022. aasta
riigieelarvet ja lisaeelarvet, Sotsiaalkindlustusameti riigieelarvelise eraldise prognoosi ning
Rahandusministeeriumi sotsiaalmaksu laekumise prognoosi.
Töötukassa finantsseis oli viimasel kahel aastal sarnaselt Haigekaasaga koroonakriisist
tugevalt mõjutatud. Erinevate kriisimeetmetega kulutati ära ligi kolmandik töötuskindlustuse
reservidest. Tavapärasest suuremaid kulutusi tehti kriisis suurenenud töötuse tõttu ka
töötuskindlustushüvitistele. Suurenesid ka tegevuskulud. 2021. aasta lõpetati 9 miljoni euro
suuruses puudujäägis. Võrreldes kevadel oodatuga, on väljavaade oluliselt paranenud, kuna
tööturg on osutunud vastupidavamaks. Ootame käesoleval ja järgmisel aastal nappi ülejääki.
Järgnevatel aastatel ootame minimaalset puudujääki. Kokkuvõttes Töötukassa reservide maht
prognoosihorisondil ei muutu ja jääb perioodi lõpuks üle 500 miljoni euro suuruseks.
Hinnangus on lisaks käesolevale strateegiale kasutatud Töötukassa nõukogu maksemäärade
arvestuse aluseid ja ettepanekut, mis sisaldab ka kuluprognoosi, samuti Rahandusministeeriumi
töötuskindlustusmakse laekumise prognoosi.
3.4 Maksupoliitika
3.4.1 Üldine maksukoormus
Eesti üheks maksupoliitiliseks eesmärgiks on olnud maksude osalise ümberorienteerimise abil
nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna
saastamise maksustamisele. Samas hoitakse süsteem stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana,
võimalikult väheste erandite ja erisustega.
Eesti maksukoormus oli 2020. aastal 33,3% SKPst, mis oli Euroopa Liidu keskmisest 6,9
protsendipunkti madalam (vt Joonis 13).
Joonis 13. Maksukoormus Euroopa Liidus 2020. aastal (% SKPst)
50
45
40
35
30
25
20
15
10
5
0
IE RO MT BG LT LV EE CY SK PT PL CZ HU ES HR SI LU GR NL DE EL € AT FI IT SE BE FR DK
Allikad: Taxation Trends in the European Union 2022, Rahandusministeerium
153
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2021. aasta maksukoormuseks kujunes 33,5% SKPst, seda suurendas pensionisüsteemi teise
samba muudatus. 2022. aastal teisest sambast lahkujate mõju väheneb ja maksukoormus langeb
32,7%le SKPst. Maksustruktuuris suureneb perioodil 2023-2026 tööjõumaksude140 osakaal
palgakasvu toel, seda tasakaalustab nii töö- kui vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu
tõstmine 2023. aastal. Kapitalimaksude141 osakaal langeb osaliselt pensionisüsteemi teisest
sambast lahkujate mõju vähenemise tõttu. Ka tarbimismaksude142 osakaal väheneb, osaliselt
saastekvootide müügitulu vähenemise tõttu. Maksukoormus langeb 2026. aastaks 33,0%le
SKPst.
3.4.2 Efektiivne maksumäär
Lisaks maksutulude osakaalule SKPs iseloomustab maksukoormuse suurust efektiivne maksu-
määr143 (implicit tax rate, ITR), mis on laekunud maksutulu suhe maksubaasi. Kuna efektiivse
maksumäära arvutamise aluseks on tegelikult laekunud maksud, siis rahvusvahelise võrdluse
puhul tuleb arvestada sellega, et maksuametite võimekus ning inimeste maksukuulekus on
riigiti erinev ning see võib näitajat mõjutada.
Tööjõu efektiivne maksumäär ulatus 2020. aastal Eestis 32,0%ni, mis oli Euroopa Liidus
18. kohal. Näitaja leitakse tööjõumaksude suhtena tööjõukuludesse. Kiire kasv aastatel 2021–
2022 tuleneb palgakasvust ja maksuvaba tulu paigal püsimisest, mis viib inimesed maksuvaba
tulu piirkonnast välja. Pensioni II sambast lahkujate tulu loetakse kapitalituluks ega mõjuta
antud näitajat. Alates 2023. aastast kehtestatakse vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu ja
tõstetakse ka tööealiste maksuvaba tulu, mis on näitajat vähendava mõjuga. Tööjõu efektiivne
maksumäär kasvab prognoosiperioodi lõpus, kuid jääb alla 35% taset (vt Joonis 14 A).
Tarbimise efektiivne maksumäär oli 2020. aastal 22,8%, mis oli Euroopas Taani, Ungari ja
Horvaatia järel neljandal kohal. See tuleneb osaliselt vähestest käibemaksu eranditest. Aastaks
2024 tõstavad käibemaksu laekumise kiire kasv ning saastekvootide müügitulu suurenemine
näitaja 24,3%ni. 2026. aastal kahaneb saastekvootide müügitulu, mistõttu prognoosiperioodi
lõpuks langeb tarbimise efektiivne maksumäär 23,4%le (vt Joonis 14 B).
140
ESA2010 metoodika kohaselt loetakse tööjõumaksude hulka: sotsiaalkindlustusmaksed, füüsilise isiku tulu-
maks palgatuludelt, füüsilise isiku tulumaks sotsiaalsiiretelt ja pensionidelt, füüsilise isiku tulumaks ettevõtlusega
tegelemiselt.
141
ESA2010 metoodika kohaselt loetakse kapitalimaksude hulka: juriidilise isiku tulumaks, füüsilise isiku tulu-
maks kapitalitulult, hasartmängumaks, reklaamimaks, maamaks, raskeveokimaks, tegevuslubade ja litsentside
riigilõiv, vee erikasutustasu, teede ja tänavate sulgemise maks, muud maksud ja tasud.
142
ESA2010 metoodika kohaselt loetakse tarbimismaksude hulka: käibemaks, tollimaks, aktsiisid, autode
registreerimistasu, müügimaks, saastetasud, kalapüügiõiguse tasu, paadimaks, saastekvootide müügitulu,
vedelkütusevaru varumakse ja Tagatisfondi osamaksed.
Vahel tõlgitakse ka tegeliku või keskmise maksumäärana. Eelistatud mõiste on siiski efektiivne maksumäär,
143
mis omab võrreldes teistega täpsemat tähendust.
154
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Joonis 14. Efektiivne maksumäär (% maksubaasist)
A. Tööjõu efektiivne maksumäär B. Tarbimise efektiivne maksumäär
40% 25%
38% 23%
36% 21%
34% 19%
32% 17%
30% 15%
28% 13%
`08 `10 `12 `14 `16 `18 `20 `22 `24 `26 '08 '10 '12 '14 '16 '18 '20 '22 '24 '26
Eesti Läti Leedu EL 27 Eesti Läti Leedu EL 27
Allikad: Taxation Trends in the European Union 2022, Rahandusministeerium
3.4.3 Maksukulud
Maksukulu on valitsuse instrumendiks sotsiaal- või majanduspoliitika suunamisel ning annab
maksusoodustusi teatud tunnustega maksumaksjatele .
2023. ja 2024. aasta riigieelarvete laekumist mõjutavad 26 suuremat maksukulu sätet. Kokku
moodustab peamiste maksukulude maht 2023. aastal 519,9 mln eurot ehk 1,3% SKPst ja 4,9%
maksutuludest. Võrreldes aasta varasemaga suurenevad maksukulud aastaga 37,7%.
2023. aastal tõuseb suurimaks maksukuluks maksuvaba tulu vanaduspensionieas, mis viib
eelarvest 123,6 mln eurot ning mis moodustab 24% kõikidest maksukuludest.
Vanaduspensioniealiste maksuvabale tulule keskmise pensioni ulatuses on uus maksukulu ning
on ühtlasi ka põhjus, miks järgmisel aastal maksukulud üle kolmandiku suurenevad. Suuruselt
järgmised kaks maksukulu on madalama käibemaksumäär ravimitele ja meditsiiniseadmetele
ning regulaarselt jaotatava kasumi madalam maksumäär, vastavalt 94,0 mln ja 78,8 mln eurot.
Kolme suurema maksukulu maht moodustab 2023. aastal 57% kehtestatud maksukulu
kogumahust. Aastal 2024 suureneb maksukulu 10,4% 573,9 mln euroni, kasv tuleneb eelkõige
sissetulekute suurenemisest ning seotud otseseid makse puudutavate maksukuludega.
Tabel 61. Maksukulud riigieelarves aastatel 2023–2024 (mln €)
Valitsemis-
Maksukulu Säte 2023 2024
funktsioon144
1. Käibemaksumäär 9% raamatutele ja haridus 8,7 9,2
KMS §15 lg 2 p 1
õppekirjandusele
2. Käibemaksumäär 5% vaba aeg, kultuur 11,3 11,9
KMS §15 lg 21
ajakirjandusväljaanded ja religioon
3. Käibemaksumäär 9% ravimitele ja KMS §15 lg 2 p 2 tervishoid 94,0 97,0
meditsiiniseadmetele
4. KMS §15 lg 2 p 4 vaba aeg, kultuur 43,2 44,6
Käibemaksumäär 9% majutusteenustele
ja religioon
5. Osaliselt või täielikult tasumata arvetega KMS § 29 lõige majandus 15,0 15,0
seotud käibemaksuarvestuse korra muudatus 141
144
Valitsemisfunktsioonid: 1. üldised valitsussektori tegevused; 2. riigikaitse; 3. avalik kord ja julgeolek;
4. majandus; 5. keskkonnakaitse; 6. elamu- ja kommunaalmajandus; 7. tervishoid; 8. vaba aeg, kultuur ja
religioon; 9. haridus; 10. sotsiaalne kaitse.
155
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Valitsemis-
Maksukulu Säte 2023 2024
funktsioon144
6. Regulaarselt jaotatava kasumi madalam TMS §4 lg 5, §18 majandus 78,8 91,4
maksumäär 14% lg 1³
7. Täiendav maksuvaba tulu alates teisest TMS §23¹ sotsiaalne kaitse 27,9 27,9
lapsest
8. Täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest TMS §234 sotsiaalne kaitse 6,3 6,3
9. Maksuvaba tulu vanaduspensionieas TMS §235 sotsiaalne kaitse 123,6 153,3
10. Eluasemelaenu intresside mahaarvamine TMS §25 sotsiaalne kaitse 7,7 10,5
11. Koolituskulude mahaarvamine TMS §26 haridus 16,6 18,0
12. Kingitused ja annetused TMS §27 lg 1, §49 vaba aeg, 5,4 5,7
lg 1,2,3,6 kultuur ja
religioon
13. Kindlustusmaksed ning pensionifondi TMS §28 sotsiaalne kaitse 10,2 10,7
osakute soetamine
14. FIE täiendav maksuvaba tulu TMS §32 lg 4 majandus 9,0 9,0
põllumajandussaaduste või metsamaterjali
võõrandamisel
15. Maksuvaba töötaja terviseedendamise kulu TuMS §48 lg 55 tervishoid 5,5 5,8
16. Väikeõlletootjate 50% aktsiisimäär ATKEAS §46 lg 1 vaba aeg, kultuur 0,9 1,0
ja religioon
17. Etanoolisisaldusega kuni 6%vol kääritatud ATKEAS §46 lg 2 majandus 15,0 15,4
joogi ja veini aktsiisi soodusmäär
(soodusmäär on 43% standardmäärast)
18. Eriotstarbelise diislikütuse soodsam ATKEAS §66 lg 7 sotsiaalne kaitse 35,0 34,0
aktsiisimäär
19. Kalurite kütuseaktsiisivabastus ATKEAS §27 lg 1 majandus 1,2 1,2
p 22²
20. Elektrienergia, mida kasutatakse keemilise ATKEAS §27 lg 1 sotsiaalne kaitse 0,1 0,1
reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes, p24, 284
metallurgilistes ja mineraloogilistes
protsessides
21. Elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse ATKEAS §27 lg 1 majandus 1,4 2,0
elektrienergia tootmiseks ning p282
elektrienergia, mida kasutatakse
elektrienergia tootmise suutlikkuse
säilitamiseks
22. Kütus, mida kasutatakse mineraloogilistes ATKEAS §27 lg 1 majandus 1,1 1,3
protsessides p24
23. Maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu ATKEAS §27 lg 1 majandus 0,02 0,03
töös hoidmiseks P 286
24. Suurtarbijate elektrienergia aktsiisi ATKEAS §66 lg majandus 0,4 0,8
soodustus 121
25. Suurtarbijate gaasiaktsiisi soodustus ATKEAS §66 lg majandus 1,0 1,2
103
26.Aktsiisiga maksutamata biokütuse edastatud ATKEAS §19 lg majandus 0,6 0,7
kogus 14 P 22
KOKKU 519,9 573,9
Allikas: Rahandusministeerium.
3.5 Valitsussektori finantseerimine
3.5.1 Rahavoog ja netopositsioon
Riigieelarve strateegia kohaselt on riigieelarve positsioon nii sel kui ka järgnevatel aastatel
nominaalses puudujäägis Vene agressiooni kriisi mõjude tõttu. Samuti on rahavoog kokku
käesoleval ja järgmisel aastal negatiivne, sealjuures võetakse lisaks riigieelarve positsioonile
arvesse ka teisi tegureid. Põhiliselt tuleneb negatiivne rahavoog läbi kolme teguri: riigieelarve
156
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
defitsiidi, riigikassa poolt tagasimakstava laenu suuruse ning muude kohanduste. Näiteks
mõjutavad rahavoogu veel välisvahendite kohandus, millega on sel aastal Euroopa Liidu
struktuurifondide mõju rahavoole samuti negatiivne – toetuste väljamaksmine toimub suuremas
mahus kui Euroopa Liidust raha laekumine ning vahe katteks kasutatakse likviidsusreservi ja
kaasatakse lisavahendeid. Samuti mõjutavad sellel ja järgmisel aastal rahavoogu negatiivselt
suurem finantseerimistehingute rahastamine. Riigieelarve negatiivset rahavoogu 2022-2026
rahastatakse lühi- ja pikaajaliste võlakirjaemissioonide ning uute laenude abil.
Valitsussektori võlg ületas 2021. aastal reservide taset ning netovõlg moodustas 7,7% SKPst
(vt Joonis 15). Prognoosi kohaselt suureneb järgmisel aastal võlg ja samas väheneb reservide
tase, mistõttu kasvab netovõlg 2023. aasta lõpuks 13%ni SKPst. Tulenevalt võla osakaalu
kasvust ning reservide langusest aastatel 2023 kuni 2026, suureneb netovõlg prognoosiperioodi
lõpuks 19,9%le SKPst. Seega valitsussektori netopositsioon ehk võla ja reservide taseme vahe
suureneb tänavu ning jätkab halvenemist edasistel aastatel.
Joonis 15. Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon 2011–2026 (% SKPst)
(% SKPst)
16
12 9,9% 9,2%
6,9% 6,4%
Reservid
8
4
0
-4 -7,7%
-8 -9,7%
-12 -13,0%
-16
Võlg
-20 -17,6% -19,9%
-24 -18,8%-19,8%
-28
-26,2%
-32
'11 '12 '13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21 '22 '23 '24 '25 '26
Reservid Võlg Netovarad(+)/-võlg(-)
Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet.
3.5.2 Valitsussektori võlakoormus
Eesti eelarvepoliitika põhieesmärk iseseisvusaastate jooksul on olnud hoida valitsussektori eel-
arvepositsioon keskpikal perioodil tasakaalus ning võimaluse korral ülejäägiga, mis on oma-
korda väljendunud madalas võlakoormuse tasemes. Eesti valitsussektori võlg suurenes 2021.
aastal nominaalselt 5,53 miljardi euroni, kuid osakaaluna SKPst vähenes ühe protsendipunkti
võrra. Nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste võlatase nominaalselt kasvas eelmisel aastal.
Põhiline osa võla kasvust tulenes riigikassa poolt möödunud aastal võetud täiendavatest
võlakohustustest, sealhulgas laenud ja lühiajaliste ja võlakirjade emissioonid. Võlakoormus
suureneb negatiivse rahavoo survel sel aastal 18,8%ni SKPst ning järgnevatel aastatel kasvab
ja küündib 26,2% tasemele SKPst prognoosiperioodi lõpus. Valitsussektori 5 535 mln euro
suurusest võlgnevusest moodustas keskvalitsuse panus koos EFSFi145 mõjuga arvestuslikult
145
Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (The European Financial Stability Facility, EFSF), ehk euroala riikide ajutine
kriisilahendusmehhanism, mis loodi 2010. aasta juunis ning tänaseks finantsabi enam ei väljasta, olles praeguse
euroala finantseerimisasutuse - Euroopa Stabiilsusmehhanismi (European Stability Mechanism, ESM) eelkäija.
157
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
4 135 mln eurot146 ning kohalike omavalitsuste võlg 908 mln eurot, välisvõla osakaal oli kogu-
võlast 69%.
Tabel 62. Valitsussektori võlakoormuse muutus 2021. aastal
31. detsember 2020 31. detsember 2021 Muutus
mln eurot % SKPst mln eurot % % SKPst
SKPst
Valitsussektor 5 097,5 18,6 5 534,9 17,6 -1,0
Kodumaine võlg 1656,8 6,0 1736,3 5,5 -0,5
Välisvõlg 3 440,7 12,5 3 798,6 12,1 -0,4
Keskvalitsus147 5053,4 18,4 5563,2 17,7 -0,7
Kodumaine võlg 1 841,8 6,7 1 987,2 6,3 -0,4
Välisvõlg 3211,6 11,7 3576,0 11,4 -0,3
Kohalikud omavalitsused 877,1 3,2 908,1 2,9 -0,3
Kodumaine võlg 648 2,4 685,5 2,2 -0,2
Välisvõlg 229,1 0,8 222,6 0,7 -0,1
Sotsiaalkindlustusfondid 0 0 0 0 0
Kodumaine võlg 0 0 0 0 0
Välisvõlg 0 0 0 0 0
Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet.
Nominaalselt suureneb tänavu võlg nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste tasandil
2021. aastaga võrreldes. Prognoosi kohaselt tõuseb võlakoormus ka järgmisel aastal, kerkides
osakaaluna SKPst 19,8%ni. Riigieelarve negatiivsest rahavoost lähtuvalt on riigikassa tänavu
kaasanud lisavahendeid kokku 670 miljoni ulatuses, millele eelarveprognoosi kohaselt tuleb
täiendavalt võlakohustusi võtta 1 miljardi ulatuses. Riik võib selle aasta sügisel lisanduva
rahavoolise puudujäägi tõttu tekkiva võlavajaduse katta lühi- või pikaajalise võlakirja
emissiooniga või uue laenuga. Võlakohustuste kaasamise ajastus ja täpsemad summad selguvad
aasta lõpul lähtuvalt riigi rahavoo juhtimise tegelikust vajadusest ning turuolukorrast.
Finantseerimisvajadus tuleneb käesoleva aasta planeeritud puudujäägiga kaasnevast
negatiivsest rahavoost. Täiendavaid võlakohustusi tuleb riigikassal rahavoogudest lähtuvalt
võtta prognoosi kohaselt ka järgnevatel aastatel.
EFSFi panus keskvalitsuse võlakoormusesse prognoosiperioodi jooksul väheneb nii
nominaalselt, kui ka protsendina SKPst. Kohalike omavalitsuste puudujääk kaetakse prognoosi
kohaselt kogu keskpika perioodi jooksul võõrvahenditest ning nende nominaalne võla maht
suureneb, kuid protsendina SKPst väheneb see 2,5% juurde.
Tabel 63. Valitsussektori võlakoormus 2021–2026 (% SKPst)
2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026*
1. Võlg kokku 17,6 18,8 19,8 22,5 24,6 26,2
2. Muutus võlakoormuses -1,0 1,2 1,0 2,7 2,1 1,6
Panused võlakoormuse muutusesse: (2=3-4+5+6)148
3. Nominaalse SKP kasvu panus -2,3 -2,4 -1,0 -0,9 -1,0 -1,0
4. Primaarne eelarvetasakaal -2,3 -2,6 -3,5 -2,9 -2,5 -2,4
5. Intressimaksed 0,0 0,1 0,3 0,4 0,5 0,6
146
Valitsussektori tasemel konsolideeritud number.
147
Keskvalitsuse tasemel konsolideeritud võlg nii kodumaise kui ka välisvõla osas, arvestades tehinguid, mis on
seotud valitsemissektori allsektoritega (sh kohustuste muutused).
148
Mõnel aastal ümardamisest tulenevalt võrdus ei kehti.
158
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026*
6. Võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni -0,9 1,0 -1,8 0,2 0,1 -0,4
vaheline erinevus (stock-flow adjustment, SFA)
Valitsussektori võla hinnanguline intressimäär 0,2 0,5 1,7 2,1 2,2 2,4
(%)
Muud asjakohased näitajad
7. Likviidsed finantsvarad 9,9 9,2 6,9 6,7 6,6 6,4
8. Võla amortisatsioon alates eelmise aasta 1,6 1,3 1,1 0,7 0,8 0,6
lõpust149
9. Netovõlg (9=1-7) 7,7 9,7 13,0 15,8 18,0 19,9
10. Välisvaluutas nomineeritud võla osakaal (%) 0 0 0 0 0 0
11. Keskmine aegumistähtaeg (aastat)
150
7,4 7,2 7,5 7,5 7,5 7,5
* - prognoos.
Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet.
Joonis 16. Võlakoormuse areng 2017–2026 (% SKPst)
A. Valitsussektori võlg (% SKPst, pp kasv) B. Võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni
vaheline erinevus, SFA (% SKPst)
30,0 12,0
26,2
25,0 10,0
5
kasv, protsendipunkti
19,8 8,0
20,0 4
17,6
6,0 3
15,0 2
% SKP-st
4,0 1
10,0 0
1,62,0
1,0 -1
5,0 0,0 -2
-1,0
0,0 -2,0 -3
'17 '18 '19 '20 '21 '22 '23 '24 '25 '26 '08 '10 '12 '14 '16 '18 '20 '22 '24 '26
Võlakoormuse muutuse ja eelarvepuudujäägi
Võlakoormus, % SKP-st kasv pp v.e.a vaheline erinevus
C. Keskvalitsuse151 võla tagasimaksed (mln eur) D. Keskvalitsuse152 võla keskmine intress (%)
600 6
500 5
4
400
3
300
472,4 261,0 2
200 1
100 0
0 -1
'18 '19 '20 '21 '22 '23 '24 '25 '26 '08 '10 '12 '14 '16 '18 '20 '22 '24 '26
Võla tagasimaksed (mln eur) Aasta keskmine intress
Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet, Eurostat.
149
Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta.
150
Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta.
151
Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta.
152
Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta.
159
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
3.5.3 Valitsussektori likviidsete finantsvarade areng
Valitsussektori likviidsete finantsvarade (edaspidi ka reservid) maht oli 2021. aasta lõpul
eelneva aastaga võrreldes 2,2% võrra SKP-st madalam peamiselt seetõttu, et
finantseerimisvajaduse katteks kasutati esmalt likviidsusreservi vahendid. Võrreldes 2020.
aastaga vähenesid nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste reservid, kuid suurenesid
sotsiaalkindlustusfondide (Haigekassa) reservid. Prognoosi kohaselt vähenevad käesoleval
aastal kohalike omavalitsuste reservid, kuid täienevad keskvalitsuse reservid ja riigi toel
suurenevad ka sotsiaalkindlustusfondide (Haigekassa ja Töötukassa) reservid.
Sel aastal vähendab likviidsusreservi taset rahavooline puudujääk, mille täitmiseks kaasatakse
prognoosi kohaselt täiendavaid vahendeid kokku 1,5 mld ulatuses.
Riigikassa likviidsust on tänavu parandanud laenud EIB-lt 120 mln ja CEB-lt 50 mln eurot ning
samuti lühiajaline võlakirjaemissioon kokku 500 mln euro ulatuses, mis katavad riigikassa
rahavoost tulenevaid vajadusi. Riik võib selle aasta sügisel lisanduva rahavoolise puudujäägi
tõttu tekkiva võlavajaduse katta lühi- või pikaajalise võlakirja emissiooniga.
Riigieelarve negatiivset rahavoogu rahastatakse esmalt likviidusreservi arvelt, mille hulgas on
juba eelnevalt kaasatud lisavahendid. Prognoosiperioodi jooksul hoitakse keskvalitsuse tasemel
vajalikku likviidsuspuhvrit rahavoogude teenindamiseks. Seetõttu püsib aastatel 2023-2026
reservide maht valitsussektoris tervikuna stabiilne, kuid väheneb osakaaluna SKPst. 2026. aasta
lõpuks moodustavad reservid 6,4% SKPst.
Tabel 64. Valitsussektori likviidsed finantsvarad ehk reservid 2021–2026 (mln eurot, % SKPst)
2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026*
Finantsvarad kokku (mln eurot) 3 099 3 340 2 648 2 707 2 790 2 801
sh keskvalitsus 1 806 1 955 1 200 1 223 1 433 1 576
sh kohalikud omavalitsused 385 369 364 357 340 339
sh sotsiaalkindlustusfondid 909 1 015 1 084 1 127 1 017 886
Finantsvarad kokku (% SKPst) 9,9 9,2 6,9 6,7 6,6 6,4
sh keskvalitsus 5,7 5,4 3,1 3,0 3,4 3,6
sh kohalikud omavalitsused 1,2 1,0 0,9 0,9 0,8 0,8
sh sotsiaalkindlustusfondid 2,9 2,8 2,8 2,8 2,4 2,0
* - prognoos.
Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet.
3.6 Pikaajaline jätkusuutlikkus
Selles peatükis esitatud pikaajalised eelarveprojektsioonid (vt tabel 65) tuginevad 2021 Ageing
Report’i eeldustel ja prognoosidel (lühidalt AR2021). AR2021 on iga kolme aasta järel EL
liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni koostöös valmiv põhjalik ühiskonna vananemisega
seonduvate kulude analüüs ja prognoos. Selles käsitletakse põhjalikult pensioni- tervishoiu-,
hoolekande- ja haridusega seonduvaid kulutusi. Pikemas perspektiivis ühtivad need trendid
Rahandusministeeriumi nägemusega tulevasest arengust. Pensionide prognoosis on lähtutud
Rahandusministeeriumi detailsest pensionimudeli prognoosist. Kuna töövõimetuspensionid on
liikunud pensionisüsteemist välja Töötukassasse, kuid on riigi jaoks ikkagi vananemisega
seonduv kulu, on selle kulu käsitletud koos pensionidega. Muud vananemisega seotud
kuluprognoosid on koostatud Euroopa Komisjoni poolt. Valitsussektori tulude ja kulude
koondprognoos on koostatud Rahandusministeeriumi poolt. Väärib rõhutamist, et käesolevas
peatükis esitatud projektsioonide eelduseks on tänaste otsuste kehtimine kogu
projektsiooniperioodi jooksul ning tänaste poliitikate jätkumine, mistõttu ei peegelda nad kõige
tõenäolisemat tulevikustsenaariumit, vaid näitavad demograafiliste trendidega kaasneva
160
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
väljakutse suurust, millele on võimalik poliitikameetmetega reageerida. Selleks, et avalduksid
jätkusuutlikkuse probleemid, on eeldatud, et eelarvereeglid ei kehti. Avaldatav AR2021
sisaldab ka tervet rida erinevaid stsenaariumeid, lähtuvalt erinevatest eeldustest, et näidata
nende prognooside tundlikkust eelduste suhtes.
Vananemise mõju riigi rahandusele tuleb peamiselt läbi selle, et muutub töötava ja ülalpeetava
rahvastiku suhe. Vastavalt Eurostati viimasele rahvastikuprognoosile (EUROPOP2019) kasvab
ülalpeetavate (siin eeldatud kuni 19-aastased ja vanemad kui 65 aastat) suhe tööealisse
rahvastikku (vanusevahemik 20–64) 72%lt aastal 2022 95%ni aastaks 2070, ehk jõuame
peaaegu ühe ülalpeetavani ühe töötaja kohta.
Pensionisüsteemile avaldab rahvastiku vananemine ja ülalpeetavate suhte halvenemine kõige
enam mõju. Kehtiv süsteem on finantsiliselt küll jätkusuutlik (kulud osakaaluna SKPst
vähenevad), kuid pensionide suhe keskmisesse palka halveneb. Samuti on probleemiks
pensionide suurenev ebavõrdsus. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse ja muude probleemide
parandamiseks on viimastel aastatel tehtud olulisi muudatusi:
• Lisaks juba kehtinud pensioniea tõusudele kuni aastani 2026, seotakse pensioniea
muutus oodatava eluea muutusega.
• Alates 2021. aastast on pensionile mineku aeg paindlik ning vastavad
pensionivähendused- ja suurendused on aktuaarselt neutraalsed, mis tähendab, et
keskmine riigi kulu pensionile ei sõltu sellest, kui vara või hilja inimene pensionile
läheb.
• Samuti on alates 2021. aastast võimalik inimestel oma pensionimakseid vähendada või
peatada, näiteks kui on soov osaleda tööturul.
• Alates 2021. aastast on pensionivalemis uus solidaarsust suurendav komponent.
Pensioni teise samba vabatahtlikuks tegemine suurendab survet esimese samba kulutusteks
pikemas perspektiivis, kuna keskmine pensioni asendusmäär võib langeda alla 40%, mis on
vastuolus Euroopa sotsiaalharta kokkuleppega. Teise samba muudatusi pole allolevas
prognoosis arvestatud, kuna prognoos valmis enne nende jõustumist. Käesoleval aastal valmib
korraline pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs.
Tervishoiusüsteemis on olemas pikaajaline demograafiast tulenev surve kulutusi suurendada.
Vanemad inimesed kasutavad rohkem ja keskmisest kallimaid tervishoiuteenuseid. Samuti
suureneb hoolduskoormus. Haridussüsteemile pikas perspektiivis kulusurvet ei ole, kuna laste
arv tõenäoliselt ei kasva.
Pikaajaline valitsussektori kulude ja tulude prognoos on koostatud vahetult enne koroonakriisi,
kuid seda on kohendatud selliselt, et see oleks paremini kooskõlas Rahandusministeeriumi
viimase suveprognoosiga. Ka siin on peamiseks sisendiks demograafiline trend ja selle mõju
tänastele poliitikatele. Näeme stabiilset kulude taset, kuid vähenevaid maksutulusid, seda
vaatamata üsna soodsatele tööturu eeldustele.
Kokkuvõttes näitab tänase poliitika jätkusuutlikkuse analüüs, et tulenevalt pensioniea kasvust
on surve riigi rahandusele demograafiliste muudatuste poolt Eestile Euroopa Liidu riikide
hulgast üks madalamaid ja tervikuna väheneb.
Tabel 65. Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus 2019–2070 (% SKPst)
2019 2030 2040 2050 2060 2070
Kulud kokku 38,9 39,9 39,5 39,5 39,2 38,6
sellest: vananemisega seotud kulud 17,2 16,6 16,2 16,1 16,0 15,6
Pensionid 7,8 6,9 6,5 6,1 5,8 5,4
Sotsiaalkindlustuspensionid 7,8 6,9 6,5 6,1 5,8 5,4
161
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2019 2030 2040 2050 2060 2070
Vanadus- ja eelpensionid 6,2 5,6 5,4 5,1 4,8 4,6
toitjakaotus- ja invaliidsuspensionid, töövõimetoetus 1,3 1,0 0,9 0,8 0,8 0,7
ametipensionid (juhul, kui valitsussektori eelarvest) - - - - - -
muud pensionid 0,2 0,2 0,2 0,1 0,1 0,1
Tervishoid 4,9 5,2 5,4 5,6 5,7 5,7
Hoolekanne (oli varem tervishoiukulude osa) 0,4 0,5 0,5 0,6 0,7 0,7
Intressimaksed 0,0 0,4 0,3 0,2 0,2 0,2
Hariduskulud 4,2 4,1 3,7 3,8 3,9 3,8
Muud vananemisega seotud kulud 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Tulud kokku 39,0 38,5 37,5 36,9 36,5 36,2
sellest: tulud varadelt (sh intressitulud) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
sellest: sotsiaalkindlustusmaksed (I samba tulud) 6,5 5,8 5,7 5,6 5,5 5,5
Pensionikindlustuse varad (I sammas) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
sellest: pensionikindlustuse konsoliseeritud varad
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
(muud varad muu valitsussektori võlakirjad)
Pensionireformi mõju
II sambasse suunatud sotsiaalkindlustusmaksed (riigi
1,7 1,8 1,8 1,9 1,9 1,9
4%)
II samba pensionite väljamaksed 0,1 0,3 0,6 1,0 1,5 1,9
Eeldused:
Tööjõu tootlikkuse kasv, % 3,5 3,0 1,9 1,8 1,7 1,5
SKP reaalkasv, % 3,9 2,5 1,6 1,3 1,4 1,5
Tööjõus osalemise määr, mehed (vanuses 20–64), % 87,4 88,4 89,4 90,2 90,9 91,1
Tööjõus osalemise määr, naised (vanuses 20–64), % 80,3 81,3 82,3 83,3 84,5 84,6
Tööjõus osalemise määr kokku (vanuses 20–64), % 83,8 84,9 86,0 86,9 87,8 88,0
Töötuse määr (15-64), % 4,6 6,5 6,6 6,6 6,6 6,6
Üle 65-aastaste osakaal rahvastikus, % 19,9 23,3 25,8 28,4 30,9 30,5
Allikas: Rahandusministeerium, EL Majanduspoliitika komitee.
Märkused: prognoos ei sisalda pensionikindlustuse teise samba vabatahtlikuks tegemise muudatusi, mis
jõustusid 2020 aasta sügisel, kuna prognoosieeldused - ja arvutused valmisid enne vastavat riigikohtu
otsust.
Valitsussektori potentsiaalsete kohustuste hulka loetakse kohustusi, mille tegelik
realiseerumine sõltub mõnest tulevikus selguvast asjaolust. Potentsiaalseid kohustusi ei liideta
valitsussektori võlakoormusele (v.a EFSFi garantii), kuid nende mahtu on oluline jälgida riigi
rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse hindamisel.
Tabel 66. Valitsussektori potentsiaalsed kohustused 2021 (% SKPst)
2021
Riiklikud garantiid kokku 8,2
sh ESMi sissenõutav kapital 3,7
sh EFSFi võlakohustuste põhisumma garantii 1,7
sh EIB, NIB, CEB, EBRD, IBRD sissenõutav kapital 1,4
sh Kredex ja Kredex krediidikindlustus 1,2
sh Õppelaenud 0,1
sh Laenugarantiid 0,1
3.7 Riigi rahanduse areng
3.7.1 Riigi pikaajalised sihid ja tulemusaruandlus
Arengustrateegia Eesti 2035 võeti Riigikogu poolt vastu 12. mail 2021. Riigi pikaajaline
arengustrateegia lisati möödunud aastal Riigieelarve seadusesse strateegilise
arengudokumentide loetelusse, mis aitab kaasa õigusselgusele ja loob edaspidiseks selge aluse
riigi pikaajalise arengustrateegia koostamiseks.
162
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2020. aastal täienes Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi koostöös koordineeritav riigi
strateegiline raamistik, mis lähtub tulemuspõhisest loogikast ning aitab riigi vahendeid
paremini suunata ja selgemini mõõta. Lepiti kokku, et katusstrateegiaga „Eesti 2035“ seatakse
Eesti riigile järgmiseks viieteistkümneks aastaks viis strateegilist sihti ning määratakse kindlaks
nende saavutamiseks vajalikud muutused. See on Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse
koostööstrateegia Eesti arengu terviklikuks juhtimiseks ning tugevdab eri liiki strateegiliste
poliitikadokumentide omavahelisi seoseid. Ministeeriumide valdkondlikud arengukavad on
kooskõlas riigi pikaajaliste sihtidega ja neid viiakse ellu riigi eelarvestrateegias planeeritud
ressursside ulatuses 4-aastaste programmidega.
Viis strateegilist sihti
2020. aastal jõustunud määruse muudatuse kohaselt annab iga valdkonna arengukava
tulemusaruanne ülevaate eesmärkide saavutamisest ja riigi vahendite kasutamisest.
Riigikantselei ja Rahandusministeerium jätkavad koostöös ministeeriumidega
tulemusaruandluse täiendamisega terviklikumaks. Eesmärk on ühildada ülevaade tulemuste
täitmisest paremini riigi eelarvestrateegia protsessiga (ka ajaliselt), et anda võimalikult hea
sisend järgmise perioodi planeerimisse ning et see oleks võimalikult vähe halduskoormav selle
täitjatele. Läbipaistev ülevaade riigi vahendite ja eesmärkide täitmisest võimaldab luua laiemat
dialoogi riigi arengusuundadest ning seada prioriteete eelarveotsuste tegemiseks.
3.7.2 Eelarve protsess
2021. aastal muudeti oluliselt Riigieelarve seadust. Muudatuse eesmärk oli suurendada
riigieelarve detailsust ja läbipaistvust, optimeerida riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia
(edaspidi eelarvestrateegia) koostamise protsesse ning anda alus riigi pikaajalise
arengustrateegia loomisele.
• Muudeti riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid, millega tehakse iga-aastase
riigieelarve seaduse tegevuspõhine vaade detailsemaks;
• Korrigeeriti riigieelarve paindlikkuse reegleid, mis võimaldab riigieelarve detailsuse
suurenedes säilitada tasakaal seadusandliku ja täidesaatva võimu otsustuspädevuses;
• Vähendati riigieelarve ja eelarvestrateegia protsessi ressursikulu, viies eelarveliste
tulude ja kulude puhul sisuliste ja detailsete arutelude arvu valitsuse tasandil aastas kahelt ühele;
• Sõnastati uue strateegilise arengudokumendina riigi pikaajaline arengustrateegia, mis
loob juriidilise aluse poliitikavaldkondade terviklikule visioonidokumendile Eesti 2035.
Eelarveprotsess on väga pikka aega olnud kaheastmeline ning sellest tulenevalt väga
ressursimahukas kõikidele osapooltele. Kevadise makromajandus- ja rahandusprognoosi alusel
fikseeritakse järgneva nelja aasta fiskaalsed eesmärgid, sõnastatakse meetmed eesmärkideni
jõudmiseks ja võetakse vastu neid sisaldav eelarvestrateegia koos stabiilsusprogrammiga.
163
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Viimane neist esitatakse Euroopa Komisjonile Euroopa semestri raames eelarveseisundi ja
majanduspoliitika järelevalve tegemiseks. Väljakutseks on osutunud asjaolu, et septembri
alguses rahandusministeeriumi poolt koostatav suvine makromajandus- ja rahandusprognoos
(kehtivas riigieelarve seaduses nimetatud ka kui sügisene rahandusprognoos) toob üldjuhul
kaasa muutusi riigi rahalistes võimalustes ning kogu otsustusprotsess kordub.
Kuigi teatud väikeste erinevuste puhul eelarvepositsiooni prognoosis on riigieelarve seaduse
kohaselt võimalik eelarvearutelusid mitte avada, on selleks praktikas piisavalt motivatsiooni,
sest poliitiline ja majanduslik keskkond võib poole aastaga palju muutuda. Lisaks soovitakse
muutunud prognoosi tingimustes uuesti arutada kevadises protsessis kõrvale jäänud lisataotlusi
või teha täiendavaid poliitilisi valikuid. Selline kahe detailse otsustusprotsessi läbi viimine ühe
aasta jooksul toob kaasa suure töökoormuse ning devalveerib kevadiste otsuste usaldusväärsust.
Lahendusena lahutatakse eelarvestrateegia stabiilsusprogrammist ning kevadine arutelu
keskendub suuremate strateegiliste valikute (eelarvepositsioon, riigi üldine kulutase,
võlakoormus jms) fikseerimisele ning detailsed meetmete valikud tehakse septembri jooksul
suvise rahandusprognoosi alusel. Sellest tulenevalt tehakse edaspidi detailsed valikud Vabariigi
Valitsuse poolt eelarvestrateegia ja riigieelarve puhul üheaegselt aasta viimase prognoosi
alusel.
3.7.3 Fiskaalse läbipaistvuse hindamine
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) viis Rahandusministeeriumi soovil Eestis läbi fiskaalse
läbipaistvuse hindamise ning virtuaalne missioon toimus 18.11.–7.12.2020. IMF andis protsessi
käigus hinnangu eelarveprotsessile, -aruandlusele ning majandusprognoosidele ning
eelarveliste riskide analüüsile ja haldamisele. Erinevates kategooriates hinnati, kas Eesti
praktika vastab IMF-i fiskaalse läbipaistvuse koodeksile.
Fiskaalläbipaistvus on eelarve tõhusa juhtimise ja aruandekohustuse jaoks ülioluline. See aitab
tagada, et valitsustel oleks majandusotsuste tegemisel täpne ülevaade oma rahandusest,
sealhulgas poliitiliste muudatuste kuludest ja tuludest ning võimalikest riskidest riigi
rahandusele. Suurem eelarve läbipaistvus aitab tugevdada riigi eelarvekavade usaldusväärsust.
Samuti aitab see tagada vajalikku teabe kättesaadavust seadusandjatele, ettevõtjatele ja
kodanikele.
IMF-i hinnang oli Eestile hea või väga hea 27 kategoorias 36-st, sealhulgas kõrgeima tulemuse
näiteks makromajanduslike prognooside, eelarvet puudutava seadusandluse ning eelarveliste
eesmärkide seadmise vallas (vt Tabel 67). Eriti hästi vastab soovitustele Eesti riigi
raamatupidamise eelarvearuandlus. Hindamisprotsessi käigus märkis IMF ära ka Eesti riigi
raamatupidamise hea korralduse ja ainulaadse laia haarde. Nimelt kinnitati esmakordselt
hinnang, kus raamatupidamine katab kõiki avaliku sektori asutusi.
Tegevuspõhise eelarvestamine on raporti kohaselt Eestis baastasemel, kuid on hindamine viidi
läbi 2019. aasta andmetel ning raportisse on lisatud, et taseme hinnang tõuseb oluliselt peale
tegevuspõhiste aruannete avaldamist 2021. aastal.
Raportis annab IMF Eestile ka mitmeid nõuandeid, näiteks soovitatakse koondada eelarve
täitmise teave kasutajasõbralikemateks kuu- ja kvartaliaruanneteks ning koostada erinevate
valdkondade riskihinnangutele tuginedes keskne riigi fiskaalriskide analüüs.
Rahandusministeeriumi juhtimisel on alustatud ettepanekute juurutamist.
Kokkuvõttes on Eesti üldhinnang võrreldav või parem kui teistel Euroopa Liidu riikidel, mis
on fiskaalläbipaistvuse hindamise läbinud. Läbipaistvust on võimalik kiirelt parandada andmete
kättesaadavuse ja esituse parandamisega.
164
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Tabel 67. Eesti fiskaalse läbipaistvuse hinnangud
II. Eelarve prognoosimine ja
I. Eelarvearuandlus eelarve koostamine III. Eelarve riskianalüüs ja juhtimine
Institutsioonid Eelarve terviklikkus Makromajanduslikud riskid
Makromajanduslikud
Varud Fiskaalriskid
prognoosid
Rahavood Keskpikk eelarveraamistik Eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus
Maksukulud Investeerimisprojektid Eelarves ettenägematud kulud
Aastasiseste aruannete
Eelarve õigusaktid Vara ja kohustuste juhtimine
esitamise sagedus
Eelarve dokumentatsiooni
Aastaaruannete õigeaegsus Garantiid
õigeaegsus
Klassifikatsioon Eelarvepoliitika eesmärgid Avaliku ja erasektori partnerlused
Sisemine järjepidevus Tegevuspõhine info Finantssektor
Ajaloolised revisjonid Avalikkuse kaasatus Loodusvarad
Statistiline terviklikkus Hindamise sõltumatus Keskkonnariskid
Välisaudit Lisaeelarve Omavalitsused
Eelarveandmete
Prognoosi muutuste seire Avalik-õiguslikud juriidilised isikud
võrreldavus
3.8 Välistoetused fondide ja valitsemisalade lõikes
Aastatel 2023-2026 jätkub ühtekuuluvuspoliitika fondide, maaelu arengu fondi, Euroopa
merendus- ja kalandusfondi ja teiste Euroopa Liidu (EL) toetuste 2014-2020 perioodiks
eraldatud vahendite rakendamine ning alustatakse uue 2021-2027 perioodi välistoetuste
vahendite kasutuselevõtuga. Kuna perioodi 2014-2020 välisvahendite kasutamisega hakatakse
jõudma lõpusirgele, siis eesmärk on kõigil valitsemisaladel EL vahendite maksimaalne
kasutamine.
Tabel 68. Välistoetused fondide ja valitsemisalade lõikes
RES 2023, RES 2024, RES 2025, RES 2026,
Fondide lõikes
tuh eur tuh eur tuh eur tuh eur
KOKKU 1 599 034 1 614 062 1 608 661 1 559 391
165
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
RES 2023, RES 2024, RES 2025, RES 2026,
Fondide lõikes
tuh eur tuh eur tuh eur tuh eur
Euroopa Regionaalarengu Fond 2014-
338 099 - - -
2020
Euroopa Sotsiaalfond 2014-2020 42 402 - - -
Struktuurifondide tehniline abi 2014-2020 11 828 - - -
Euroopa abifond enim
3 541 - - -
puudustkannatavate isikute jaoks
Ühtekuuluvusfond 2014-2020 52 592 - - -
Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 14 356
- - -
2014-2020
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
2 038 15 525 15 932 18 112
Vesiviljelusfond 2021-2027
Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond 182 100 201 161 204 122 206 983
Euroopa Maaelu Arengu
134 996 76 968 28 453 -
Põllumajandusfond 2014-2020
Euroopa Maaelu Arengu
7 142 57 239 72 838 89 961
Põllumajandusfond 2021-2027
Norra ja EMP finantsinstrument 15 563 13 548 6 433 5 972
Euroopa naabrusinstrumendi programm 40 40 - -
Euroopa territoriaalse koostöö programm 10 370 9 580 12 266 8 638
Üleriigilised jaotamata toetused - 67 982 3 578 -
Muud (otsetoetused asutustele) 200 093 323 025 401 437 471 097
Siseturvalisuse valdkonna fondid 12 702 16 415 14 720 16 314
REACT-EU 91 851 - - -
Taaste- ja vastupidavusrahastu 148 520 215 243 143 653 95 403
Euroopa Regionaalarengu Fond 2021-
108 017 258 328 302 396 306 755
2027
Euroopa Sotsiaalfond 2021-2027 55 435 91 513 112 596 129 155
Struktuurifondide tehniline abi 2021-2027 117 107 172 747 165 134 116 219
Ühtekuuluvusfond 2021-2027 6 888 14 983 15 080 15 708
Õiglase Ülemineku Fond 2021-2027 43 354 79 766 110 021 79 075
RES 2023, RES 2024, RES 2025, RES 2026,
Valitsemisalade lõikes
tuh eur tuh eur tuh eur tuh eur
KOKKU 1 599 034 1 614 062 1 608 661 1 559 391
Riigikantselei haldusala 5 953 7 907 7 991 8 134
Haridus- ja Teadusministeeriumi
224 174 113 199 158 120 174 901
valitsemisala
Kaitseministeeriumi valitsemisala 11 802 61 921 87 976 7 017
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala 68 901 56 316 53 942 47 243
Kultuuriministeeriumi valitsemisala 5 627 9 782 10 164 10 338
166
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
RES 2023, RES 2024, RES 2025, RES 2026,
Fondide lõikes
tuh eur tuh eur tuh eur tuh eur
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi 655 377 727 705 741 638 783 809
valitsemisala
Maaeluministeeriumi valitsemisala 343 637 361 746 328 490 325 795
Rahandusministeeriumi valitsemisala 78 794 98 820 123 358 118 780
Siseministeeriumi valitsemisala 23 194 37 450 22 496 19 609
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 167 150 60 374 61 244 57 920
10
Välisministeeriumi valitsemisala 7 912 7 238 3 417
462
Justiitsministeeriumi valitsemisala 3 960 2 948 2 426 2 428
Üleriigilised jaotamata toetused - 67 982 3 578 -
2014-2020 eelarveperiood
Aasta 2023 on enamike 2014-2020 eelarveperioodi fondide puhul viimaseks rakendamise
aastaks. Kuna senine vahendite väljamaksmine on olnud aeglasem kui prognoositud, siis
suureneb 2023 aastasse planeeritud eelarve võrreldes 2022. aastaga.
Perioodil 2014-2020 on EL ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) raames Eestile eraldatav summa
3,8 mld eurot, millele lisandub Eesti riigi kaasfinantseering ja toetuse saajate omapanus kokku
1,3 mld eurot. ÜKP toetused (sh Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond,
Ühtekuuluvusfond ja React-EU) keskenduvad perioodil 2014-2020 järgmistele
eesmärkidele153: tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine;
ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul; sotsiaalse
kaasatuse suurendamine; kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline
teadus- ja arendustegevus; väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade
konkurentsivõime tugevdamine; veekaitse ja rohelise infrastruktuuri parendamine,
energiatõhususe ning hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine; jätkusuutlik
linnapiirkondade ja transpordi areng; IKT-teenuste taristu ja haldusvõimekuse arendamine.
COVID-19 kriisile reageerimiseks lisandusid 2021 aastal React-EU meetmed. Eestile
eraldatav toetussumma on kokku ligi 203 miljonit eurot, kasutamiseks kuni 31.12.2023 ning
see lisandus perioodi 2014-2020 ÜKP fondide varasemale toetusmahule. Lisaks on võetud
rakenduskava mahust 2,17% (80 miljonit eurot) ulatuses ülebroneering, mis suunati samuti
kriisileevenduseks (tööturuteenused, koroonameede, loomemajandus, haiglavõrk,
tervisekeskused, raudtee). 2022. aasta 30. juuni seisuga on rakenduskava raames kohustusi
võetud 3,67 miljardit eurot (98%) ja toetuse saajatele makseid tehtud 2,8 miljardit eurot (75%).
Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020154 raames antav toetus Eestile koos 2025 aastani
kestva üleminekuperioodiga ning taasterahastu panusega on ligi 1 082 mln eurot, millele Eesti
riik lisab riikliku finantseeringu näol 218 mln eurot. Eesmärgiks on aidata tõsta põllumajanduse
konkurentsivõimet, parandada loodusvarade jätkusuutlikku majandamist, tõhustada
kliimameetmeid ning tagada maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalne areng.
153 Struktuurifondide rakenduskava on leitav: https://www.rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-
liidu-valisvahendid/rakenduskavad-ja-partnerluslepped
154 Eesti maaelu arengukava 2014-2020 on kättesaadav Maaeluministeeriumi kodulehel: https://agri.ee/eesti-
maaelu-arengukava-2014-2020
167
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Arengukava kokku 16 meetmest ja 39 tegevuse liigist on kõik käivitunud. 2022. aasta 30. juuni
seisuga on arengukava raames EL vahenditest kohustusi võetud 911 mln eurot ja toetuse
saajatele makseid tehtud 763,6 mln eurot.
MAK 2014-2020 raames on erandina teistest eelmise rahastuperioodi fondidest lubatud
üleminekuperiood, mis tähendab et selle fondi vahendeid saab kasutada 2025 aastani. Selleks
tõsteti perioodi 2021-2027 kahe esimese aasta vahendid üle perioodi 2014-2020.
Üleminekuperioodi rahastamisskeem ei erine perioodi 2014-2020 rahastamisskeemist.
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014–2020 rakenduskava155 maht on 100,97
mln eurot, millele Eesti riik lisab riikliku kaasfinantseeringuna 26,99 mln eurot. Toetatakse
järgmiste eesmärkide saavutamist: kalanduseks, vesiviljeluseks ja kala töötlemiseks soodsa ja
jätkusuutliku keskkonna arendamist; ranna- ja sisevete kalanduse majandusliku elujõulisuse
parandamist; ressursside optimaalse kasutamise tagamist; järelevalve efektiivsuse tõstmist ning
koostöö edendamist teadus- ja arendusasutuste, haridusasutuste ja kalandussektori vahel. 2022.
aasta 30. juuni seisuga on Euroopa Liidu vahenditest kohustusi võetud 96 mln euro eest (95%)
ning väljamakseid on toetuse saajatele tehtud 72,7 mln euro ulatuses (72%).
Põllumajanduslikeks otsetoetusteks kasutatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi
vahendeid. Otsetoetuste sihtgrupp on aktiivsed põllumajandustootjad, eraldi toetused on ette
nähtud alustavatele noortele põllumajandustootjatele ja väiketootjatele. Suurem osa
otsetoetuste eelarvest, on ette nähtud ühtseks pindalatoetuseks ja rohestamise toetuseks.
Sisejulgeoleku fondi, mis koosneb kahest rahastamisvahendist (välispiiride ja viisade
rahastamisvahend ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise
ning kriisiohje rahastamisvahend)156, välistoetuste maht programmperioodil 2014–2020
Euroopa Komisjoni vahenditest on kokku 53,2 mln eurot (koos tehnilise abiga). Sellele lisab
Eesti riik riikliku kaasfinantseeringuna 12,7 mln eurot. Fondi üldeesmärk on aidata kaasa
turvalisuse kõrge taseme tagamisele Euroopa Liidus, hõlbustada isikute seaduslikku liikumist
Euroopa Liidus välispiiride ühetaolise ja kõrgetasemelise kontrolli ning Schengeni viisade
mõjusa menetlemise abil. 2022. aasta 30. juuni seisuga on toetuslepingutega kohustusi võetud
61,1 mln euro eest (92,7%), millest väljamakseid on tehtud 58,9 mln euro ulatuses (89,4%).
Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi välistoetuste maht programmiperioodil 2014–
2020 Euroopa Komisjoni vahenditest on kokku 15,5 mln eurot (koos tehnilise abiga). Sellele
lisab Eesti riik riikliku kaasfinantseeringuna 4,2 mln eurot. Fondi eesmärk on aidata kaasa
rändevoogude tõhusale juhtimisele ning ühise varjupaiga-, täiendava või ajutise kaitse poliitika
ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja edasiarendamisele, austades seejuures
täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid. 2022. aasta 30.
juuni seisuga on toetuslepingutega kohustusi võetud 14,5 mln euro eest (73,6%) ning
väljamakseid on tehtud 11,4 mln euro ulatuses (57,9%).
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide programmperioodil 2014–
2021 saab Eesti Euroopa Majanduspiirkonna programmist 29,88 mln ja Norra
finantsmehhanismist 33,02 mln eurot, sellele lisandub riiklik kaasfinantseering vastavalt 4,18
mln ja 5,36 mln. Kõik programmid on välja töötatud ning programmilepingud allkirjastatud
ning nende abil toetatakse konkurentsivõime tõstmist, kohalikku arengut ja vaesuse
155
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava on kättesaadav Maaeluministeeriumi
kodulehel: https://agri.ee/euroopa-merendus-ja-kalandusfond-emkf-2014-2020
156
Täiendav teave siseturvalisuse fondide kohta:
https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/rahvusvaheline-koostoo/valisvahendite-kasutamine
168
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
vähendamist, teadustööd ja haridust ning kliimamuutuste leevendamist ja kohanemist. 2022.
aasta 30. juuni seisuga on kohustusi võetud 55,5 mln euro eest (88%) eest ning väljamakseid
on tehtud 19,6 mln euro (31%) ulatuses.
Uue programmina on alates 2023. aastast eelarvesse lisandumas Eesti-Šveitsi programmi
tegevused, mille kokkuleppimine jääb aastasse 2022.
Eesti osaleb 2014-2020 perioodil kokku seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö (ETK) ehk
Interreg ja ühes Euroopa naabruspoliitika instrumendi (ENI) programmis. Programmid
jagunevad piiriülese koostöö (Eesti-Läti, Eesti-Vene, Kesk-Läänemere), piirkondadevahelise
koostöö (INTERACT III, Interreg Euroopa, ESPON 2020 ja URBACT III) ning riikidevahelise
koostöö (Läänemere piirkonna) programmideks. Perioodil 2021-2027 jätkavad kõik seitse
Interreg programmi. Kesk-Läänemere, Läänemere piirkonna, Interreg Euroopa, Interact ja
Espon programmid on Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud. URBACTi ja Eesti-Läti
programmide heakskiitmist on oodata 2022. a sügisel, mille järel kuulutatakse ka programmide
esimesed taotlusvoorud. Kesk-Läänemere, Läänemere piirkonna ja Interreg Euroopa
programmid viisid läbi esimesed taotlusvoorud 2022 aasta talvel-kevadel. Läänemere piirkonna
programmis on tehtud ka esimesed rahastamisotsused. ELi välispiiriprogrammi
ettevalmistamine on peatatud Venemaa agressiooni Ukraina vastu ning sellele programmile
eraldatud välisvahendite kasutamise osas käivad läbirääkimised Euroopa Komisjoni ja teiste
asjaomaste liikmesriikidega.
Euroopa naabrusinstrumendi programmi ehk Eesti-Vene koostööprogrammi välistoetuse maht
on programmiperioodil 2014–2020 kokku 16,8 mln eurot. 2022. aasta 30. juuni seisuga on
kohustusi võetud 15,9 mln euro eest (95%) eest ning väljamakseid on tehtud 10,5 mln euro
(63%) ulatuses. Eesti-Vene programmi rakendamine on alates Vene-Ukraina sõja algusest
peatatud, kuid Eesti partnerid saavad oma projektitegevustega jätkata ning neid lõpuni ellu viia.
Euroopa Komisjon töötas välja määruse, mis võimaldab häiritud piiriülese koostöö
programmide tegevust leebemate tingimustega jätkata ja need ühepoolselt lõpule viia.
Euroopa territoriaalse koostöö programmidest Eesti-Läti koostööprogrammi välistoetuse maht
on programmiperioodil 2014–2020 kokku 38,9 mln eurot. 2022. aasta 30. juuni seisuga on
kohustusi võetud 38,7 mln euro eest (99%) eest ning väljamakseid on tehtud 31,8 mln euro
(82%) ulatuses.
Väljaspool Euroopa Liidu eelarve programme saab Eesti kasutada ka Euroopa Liidu
kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemi (EL HKS) kaudu saadavat
enampakkumistulu, millest vähemalt 50% suunatakse kooskõlas atmosfääriõhu kaitse
seadusega ja EL direktiiviga 2003/87/EÜ kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks.
Alates 2021. aastast saab Eesti direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d ning atmosfääriõhu kaitse
seaduse § 1651 alusel kasutada EL ülese Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa vahendeid
kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse panustavate tegevuste toetamiseks (välja
arvatud tahkeid fossiilkütuseid kasutavate energiatootmisüksustega seoses). Sellekohaste
otsuste alusel on Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osast kavas, külgnevalt teiste kliima- ja
energiaeesmärkide saavutamist toetavate meetmetega, toetada kahe pikaajalise programmi
elluviimist fondi energiatõhususe ja taastuvenergia arendamise prioriteetsetes valdkondades.
Moderniseerimisfondi suunatud KHG ühikute kauplemistulu saadakse EL
kauplemissüsteemist. Moderniseerimisfondi kogu välistoetuse summa aastateks 2023-2026 on
prognoositud 246,7 miljonit.
Muud välistoetused – riigiasutustel on võimalik taotleda otsetoetustena mitmetest Euroopa
Liidu fondidest lisaraha olulisteks tegevusteks, kogemuste vahetamiseks, riikidevahelise
koostöö edendamiseks, riikide süsteemide ühtlustamiseks ja paljuks muuks. Välistoetust tuleb
sellisel juhul käsitada täiendava panusena asutuse omavahenditele (baaseelarvele) ning nõutava
169
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
omafinantseeringu jaoks tuleb leida vahendid oma eelarvest (üldjuhul otse laekuvate
välistoetuste jaoks riikliku kaasrahastamist ei eraldata).
2021-2027 eelarveperiood ning Euroopa Liidu majanduse taastepakett
Taaste- ja vastupidavusrahastu (Recovery and Resilience Facility - RRF) moodustab suure
osa EL majanduse taastepaketist. Rahastu eesmärk on toetada investeeringuid ja reforme, mis
on hädavajalikud majanduse pikaajaliseks taastumiseks, liikmesriikide majanduse ja sotsiaalse
vastupidavuse suurendamiseks ning rohelise- ja digiülemineku toetamiseks. Taaste- ja
vastupidavussrahastu maht Eestile on 863,3 miljonit ja kasutamise aega kuni 2026. aastani.
Kuna RRFi taastekava lepiti kokku algselt suurema mahu peale (toetusmahu prognoos oli
algselt suurem), siis on 2023. aastal plaanis lõpule viia 2022.a. alustatud taastekava muutmise
menetlus.
01.01.2021 algas uus EL eelarveperiood ning selle raames on Eestile aastatel 2021-2027 EL
ühtekuuluvuspoliitika toetuseid ette nähtud ca 3,369 mld eurot. Need jaotuvad nelja fondi ja
kuue üldise poliitikaeesmärgi vahel. Ühtekuuluvuspoliitikat toetatakse neljast fondist –
Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Ühtekuuluvusfond (ÜF) ja Euroopa Sotsiaalfond
(ESF+), Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF). Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk struktuuritoetuste
planeerimise aluseks on Euroopa Komisjoni antavad riigipõhised soovitused ning pikaajalises
strateegias „Eesti 2035“ määratletud arenguvajadused ja sihid.
Lisandunud ÕÜFi eesmärk on toetada neid EL regioone, keda EL kliimaneutraalsele üleminek
mõjutab enim ning aidata neil toime tulla sellega kaasnevate sotsiaalmajanduslike
väljakutsetega. Eestile eraldatav toetusmaht ÕÜF-ist on 353,9 miljonit eurot ning selle
peamine eesmärk on ettevõtluse mitmekesistamine ja uute töökohtade loomine Ida-Virumaal.
Ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamine jaguneb kuue eesmärgi vahel: nutikam, rohelisem,
ühendatum, sotsiaalsem, inimestele lähedasem Eesti ning õiglane üleminek.
Tabel 69. Fondide mahud (sh tehniline abi) ja kasutusulatus (mln eurot).
ESF 534,7 Inimeste oskused, ümberõpe, tööturuteenused, sotsiaalne kaasatus, haridusteenused,
terviseteenused (va taristu)
ERF 1 701,5 Teadus- ja arendustegevus, innovatsioon, ettevõtlus, e-teenused, sotsiaal- tervise- ja
haridustaristu, digitaristu, regionaalareng, keskkonna- ja transporditaristu, energiasääst,
ressursitõhusus, energeetika, kliima
ÜF 779,2 Keskkonna- ja transporditaristu, energiasääst, ressursitõhusus, energeetika, kliima
ÕÜF 353,9 Majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnatagajärgede leevendamine piirkondades, mida
kliimaneutraalsusele üleminek mõjutab kõige rohkem.
Iga fondi mahust 2,5%-5% ette nähtud fondide administreerimiseks ette nähtud halduskuludeks
(nn tehniline abi) ehk kokku 110 mln eurot. Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava kinnitamine
on plaanis 2022. aasta lõpuks.
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMFAF / EMKVF) 2021-2027
rakenduskava maht on 97,4 mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 41,7 mln eurot.
Rakenduskava eesmärk on tagada majanduslikult konkurentsivõimeline ja keskkonnasäästlik
kalandus ja vesiviljelus läbi järgmiste alaeesmärkide: kalavarude hea seisundi tagamine,
kalandus- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime suurendamine ning kalandus- ja
vesiviljelustoodete kvaliteedi ja lisandväärtuse tõstmine. Rakenduskava kinnitamine on plaanis
2022. aasta lõpuks.
„Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027“ sisaldab kahe fondi Euroopa Maaelu
Arengu Põllumajandusfondi ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi vahendeid. Euroopa
Maaelu Arengu Põllumajandusfondi 2023-2027 (EAFRD) osa rakenduskavast on 440 mln
170
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 202 mln eurot. Strateegiakava eesmärk on
sarnane eelmise perioodi fondiga aidata tõsta põllumajanduse konkurentsivõimet, parandada
loodusvarade jätkusuutlikku majandamist, tõhustada kliimameetmeid ning tagada
maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalne areng.
Uuel 2021-2027 rahastusperioodil jaguneb senine Sisejulgeolekufond kaheks eraldi
rahastuks: Sisejulgeolekufond (ISF) ning piirihalduse ja viisade rahastu (BMVI). ISF-i
eesmärgid on üldjoontes sarnased eelmise perioodiga (v.a. kriisiohje). Fondi üldeesmärk on
aidata kaasa kõrge turvalisuse taseme tagamisele liidus, eelkõige võideldes terrorismi ja
radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega, juhtides
turvalisusega seotud riske ning abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid. ISF-i 2021-2027
eeldatavaks mahuks on 28,6 mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering summas 8,8
mln eurot.
Piirihalduse ja viisade rahastu (BMVI) 2021-2027 eeldatavaks mahuks on 37,1 mln eurot
millele lisandub riiklik kaasfinantseering 10,7 mln eurot. BMVI kaudu toetab Euroopa Liit
tegevusi, mis on suunatud EL välispiiri kaitsmisele, seadusliku rände hõlbustamisele ning ühise
viisapoliitika elluviimisele.
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) 2021-2027 eeldatavaks mahuks on 21,1
mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 6,7 mln eurot. AMIF-i eesmärk on aidata
kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele, tugevdada ja arendada Euroopa ühist
varjupaigasüsteemi, toetada seaduslikku rännet ja aidata seejuures kaasa ka kolmandate riikide
kodanike integreerimisele ning aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu ja tagada tõhus
tagasisaatmine kolmandate riikidesse.
Kõikide siseturvalisuspoliitika fondide raames on võimalik taotleda vahendeid lisaks otse
Euroopa Komisjoni temaatilisest rahastust, kuid erinevalt teistest EL fondidest, suureneb teatud
juhtudel (nt erimeetmetest vahendite taotlemisel) vastava fondi rakenduskava maht Euroopa
Komisjoni eraldatud toetuse võrra.
171
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
LISAD
Lisa 1. Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvine
majandusprognoos ja sensitiivsusanalüüs
Majandusprognoos
Eelarvestrateegia ja selle fiskaalraamistiku üheks aluseks on Rahandusministeeriumi 2022.
aasta suvine majandusprognoos, mille makromajanduse osa kokkuvõtlikud tabelid on esitatud
käesolevas Lisas 1. Majandusprognoosi põhjalikuma seletuskirjaga saab tutvuda
Rahandusministeeriumi kodulehel (https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/majandus-ja-
rahandusprognoosid/rahandusministeeriumi-majandusprognoos). Rahandusministeeriumi
majandusprognoos on koostatud ministeeriumi Fiskaalpoliitika osakonna analüütikute poolt,
kes Riigieelarve seaduse kohaselt on prognoosi koostamisel ja koostamise metoodika valikul
sõltumatud.
Suvise majandusprognoosi eeldused on fikseeritud 2022. aasta augusti keskpaiga seisuga.
Tabel 70. Prognoosi olulisemad väliseeldused (protsenti)
Euroopa Komisjon
Eeldused RM 2022. a suvises prognoosis (2022 suvine
vaheprognoos)
2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* 2021 2022* 2023*
1. Euribor, 3 kuud (aasta
-0,5 0,3 1,4 1,4 1,5 1,7 -0,5 0,3 2,2
keskmine)
2. Eurotsooni pikaajaline
-0,4 1,0 1,7 1,8 1,9 2,0 -0,4 1,2 1,8
intressimäär (aasta keskmine)
3. EUR/USD vahetuskurss
1,182 1,055 1,019 1,019 1,019 1,019 1,18 1,06 1,05
(aasta keskmine)
4. Nominaalne efektiivne
0,5 -2,0 -0,9 0,0 0,0 0,0 - - -
vahetuskurss
5. Maailma majanduskasv 5,8 3,1 2,8 3,4 3,4 3,3 5,9** 3,0** 3,3**
6. Euroala SKP kasv 5,4 2,8 1,2 1,6 1,6 1,5 5,3 2,6 1,4
7. Eesti eksportturgude
9,5 2,6 1,8 3,2 3,0 2,9 - - -
impordikasv
8. Nafta hind (Brent,
70,8 103,7 88,1 82,0 78,3 75,9 70,7 108,2 95,6
USD/barrel)
Allikad: Eurostat, Eesti Pank, Euroopa Keskpank (ECB), IMF, U.S. Energy Information Administration
(EIA); Consensus Economics (CF), Euroopa Komisjon (COM suvine vaheprognoos, juuli 2022) ja NYMEX
Brent futuurid.
** Maailma majanduskasv, ilma Euroopa Liiduta.
Riigi rahanduse prognoosi koostamisel on aluseks võetud makromajandusprognoosi põhi-
stsenaarium. Lähtutakse kehtivast olukorrast – kehtivad õigusaktid, info riigieelarve täitmise ja
muu valitsussektori kohta.
Makromajandusprognoos
Kuni viimase ajani on Eesti majandusnäitajad olnud head – keskmise palga ja hõive kasv kiire,
tarbimine ning tööstustoodang ja eksport tugev. Samas on kindlustunne nii Eestis kui ka kogu
ELis sügisest alates stabiilselt nõrgenenud ja langenud tasemele, kus mõningane
majanduslangus selle aasta teises pooles on paljudes riikides ilmselt vältimatu.
Ülikiire hinnatõus kiirendab küll palgakasvu, kuid elanike ostujõud väheneb 2022. aastal siiski
oluliselt. See on sõja hind. Tööturul sõda olulist tagasilööki siiski kaasa ei too – hõive kasvab
172
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2022. aastal pea 3% ja edaspidi tagasihoidlikult, seoses põgenike tööturule jõudmisega. 11%
palgakasv sellel aastal taandub 7% juurde järgmisel ja jääb edaspidi 4-5% juurde.
Tarbijahindade kasvutempo tipp peaks jääma sügiskuudesse, 2023. aasta kevadel taandub
inflatsioon ühekohaliseks ning aasta lõpus marginaalseks. See kehtib eeldusel, et kevadel
pöörduvad energiahinnad langusesse nagu oodatakse tulevikutehingutes ja uusi üllatusi
energiakandjate kättesaadavuses ei tule.
Eratarbimist tervikuna suudetakse säästude kasutamise hinnaga hoida 2022. aastal küll napilt
eelmise aasta tasemel, kuid mitte kõikidel leibkondadel ei õnnestu sundkulude katmise järel
tarbida endises mahus ka mittehädapäraseid kaupu ja teenuseid. 2023. aastal tagasihoidlik
reaalpalga kasv taastub ning pensionitõus saab olema kiire (keskmine pension kasvab 18,3%),
mis võimaldab rohkematel inimestel suurendada ka tarbimist.
Investeeringud langevad 2022. aastal mulluse ühekordselt kõrge võrdlusbaasi tõttu, kuid neid
pärsib ka ülikiire ehituse hinnatõus. Intressitõusu mõju investeeringutele saab loodetavasti
olema tagasihoidlik ning surve energiatõhususe suurendamiseks toetab kapitalimahutust veel
kaua. Eluasemeinvesteeringuid toetab lisaks eluasemevajadusele ka kinnisvara hinnatõus.
Seni tugeva välisnõudluse toel kiirelt kasvanud ekspordi kasv aeglustub oluliselt, toetudes
rohkem teenustele. Eesti kaupade eksport Venemaale on vähenemas ning see suundumus jätkub
ka aasta teisel poolel.
Kokkuvõttes aeglustub Eesti majandus 2022. aasta teises pooles oluliselt ja mõne kvartali
jooksul majanduse maht kahaneb. 2022. ja 2023. aasta keskmisena peaks SKP kasv jääma siiski
kergelt positiivseks ning kiirenema 2024. aastal 3%ni.
Tabel 71. Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2022–2026 (protsenti)
2021
2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026*
tase
1. SKP reaalkasv 26039 8,0 1,0 0,5 3,0 2,5 2,0
2. SKP nominaalkasv 31445 14,5 16,0 5,8 4,6 4,4 4,2
Kasvuallikad
3. Eratarbimiskulutused (sh MTÜd) 6,5 0,4 1,4 4,3 3,1 2,4
4. Valitsussektori lõpptarbimis-
4,0 -1,5 -1,2 -1,5 0,0 -2,0
kulutused
5. Kapitali kogumahutus põhivarasse 2,8 -12,5 3,7 3,8 3,3 2,3
6. Sisenõudlus 6,3 -1,7 -0,5 2,9 2,5 1,8
7. Kaupade ja teenuste eksport 19,9 3,0 1,6 3,5 3,1 3,1
8. Kaupade ja teenuste import 21,0 -0,6 0,3 3,4 3,0 2,9
Panus SKP kasvu1
9. Sisemajanduse nõudlus 6,3 -1,7 -0,5 2,8 2,3 1,7
11. Kaupade ja teenuste bilanss -0,7 2,6 1,0 0,2 0,2 0,2
Lisandväärtuse kasv
12. Primaarsektor -15,6 -0,4 3,8 5,0 3,0 3,0
13. Tööstus 5,6 -0,1 -0,1 2,0 2,0 1,8
14. Ehitus 6,8 -2,3 -0,1 2,0 2,0 1,5
15. Muud teenused 9,1 0,9 0,4 3,3 2,6 2,1
1 ) Panus SKP kasvu näitab, kui suure osa majanduskasvust konkreetne valdkond moodustab. Arvutatakse,
korrutades vald konna kasv tema osakaaluga SKPs. Valdkondade panuste summa annab kokku
majanduskasvu (väikese erinevuse põhjuseks on statistiline viga – osa SKPst, mida ei ole olnud võimalik
valdkondade vahel ära jagada).
Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet.
173
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Tabel 72. Hindade prognoos 2022–2026 (protsenti)
2021 2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026*
2010=100 % % % % % %
1. SKP deflaator 132,7 6,0 14,8 5,2 1,5 1,9 2,2
2. Eratarbimise deflaator 125,2 4,2 17,4 5,5 1,0 1,6 2,0
3. Harmoniseeritud tarbijahinnaindeks 124,8 4,5 19,5 6,7 1,0 1,5 1,9
3a. Tarbijahinnaindeks 121,6 4,6 19,5 6,7 1,0 1,5 1,9
4. Valitsussektori tarbimiskulutuste
158,2 5,1 12,2 4,4 0,9 2,1 0,5
deflaator
5. Investeeringute deflaator 120,9 3,1 19,9 5,2 2,2 1,9 2,2
6. Ekspordi deflaator 111,1 7,9 15,7 3,9 2,2 2,2 2,1
7. Impordi deflaator 106,9 7,6 16,8 3,8 1,7 1,8 1,7
Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet.
Tabel 73. Tööturu prognoos 2022–2026 (15–74-aastased) (protsenti)
2021 tase 2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026*
% % % % % %
1. Hõive, hõivatute arvu järgi 650,51) -0,5 2,9 0,5 0,2 0,1 0,0
3. Tööpuuduse määr 6,2 6,0 6,4 6,1 6,0 6,0
4. Tööjõu tootlikkus, hõivatute arvu järgi 40,02) 8,6 -1,8 0,1 2,8 2,4 2,1
6. Hüvitised töötajatele 15 300,73) 9,6 14,1 7,7 5,5 5,0 4,4
7. Hüvitis töötaja kohta (6./1.) 23,54) 10,1 11,0 7,1 5,3 4,9 4,5
1) Tuhat inimest.
2)Tuhat eurot hõivatu kohta.
3) Miljon eurot.
4) Tuhat eurot.
Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet.
Tabel 74. Maksebilansi prognoos 2022–2026 (% SKPst)
2011–
2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026*
2020
1. Võlgnevus välismaailma suhtes 2,9 7,3 3,0 4,5 4,3 4,1 4,5
1a. Jooksevkonto 0,9 -1,6 1,5 2,5 2,7 2,8 3,1
2. Kaupade ja teenuste bilanss 3,3 0,2 1,7 2,9 3,5 3,8 4,3
3. Esmase ja teisese tulu bilanss -2,3 -1,8 -0,2 -0,3 -0,7 -0,9 -1,2
4. Kapitalikonto 2,0 8,9 1,5 1,9 1,6 1,3 1,5
5. Vead ja täpsustused -0,2 -1,2
Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Pank, Statistikaamet.
Riigi rahanduse prognoos
Tabel 75. Valitsussektori eelarvepositsioon 2022-2026
2022 2022 2023 2024 2025 2026
riigieelarve
Valitsussektori struktuurselt tasandatud -2,6 -2,6 -2,6 -2,6 -2,6 -2,6
eelarvepositsioon (% SKPst)
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon -2,2 -2,7 -3,9 -3,3 -3,0 -3,0
(% SKPst)
Keskvalitsus -2,4 -2,7 -4,0 -3,4 -2,6 -2,6
Sotsiaalkindlustusfondid 0,4 0,3 0,2 0,1 -0,3 -0,3
Kohalikud omavalitsused -0,1 -0,2 -0,1 -0,1 -0,2 0,0
174
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2022 2022 2023 2024 2025 2026
riigieelarve
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon -698 -971 -1 489 -1 350 -1 272 -1 299
(mln eurot)
Keskvalitsus -781 -999 -1 532 -1 357 -1 078 -1 163
Sotsiaalkindlustusfondid 123 107 69 43 -109 -131
Kohalikud omavalitsused -40 -79 -26 -36 -85 -5
Allikas: Rahandusministeerium
Tabel 76. Valitsussektori eelarve tulud ja kulud 2021–2026
2021 2021 2022 2023 2024 2025 2026
mln % % % % % %
eurot SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst
Eelarvepositsioonid valitsussektori tasandite lõikes
1. Valitsussektor -721,4 -2,4 -3,8 -3,7 -3,5 -2,8 -2,2
2. Keskvalitsus -742,3 -2,4 -3,3 -3,3 -3,1 -2,1 -1,7
4. Kohalikud omavalitsused -114,8 -0,4 -0,3 -0,4 -0,3 -0,4 -0,1
5. Sotsiaalkindlustusfondid 135,7 0,4 -0,2 -0,1 -0,1 -0,4 -0,3
Valitsussektor
6. Tulud kokku 12 259,2 40,0 39,5 39,9 39,5 38,8 38,3
7. Kulud kokku 12 980,6 42,3 43,3 43,6 43,1 41,6 40,4
8. Eelarvepositsioon -721,4 -2,4 -3,8 -3,7 -3,5 -2,8 -2,2
9. Intressikulu 8,4 0,0 0,0 0,2 0,3 0,3 0,3
10. Primaartasakaal -713,0 -2,3 -3,8 -3,6 -3,3 -2,5 -1,9
11. Ühekordsed ja ajutised meetmed 295,6 1,0 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0
Tulud komponentide lõikes
12. Maksutulud (12=12a+12b+12c) 6 815,8 22,2 21,7 21,1 21,1 20,8 20,5
12a. Tootmis- ja impordimaksud 4 188,5 13,7 13,7 13,6 13,5 13,1 12,8
12b. Sissetuleku- ja varanduse maksud 2 627,3 8,6 7,9 7,5 7,6 7,7 7,7
12c. Kapitalimaksud 0 0 0 0 0 0 0
13. Sotsiaalkindlustusmaksed 3 746,5 12,2 12,2 12,2 12,3 12,4 12,4
14. Omanditulud 87,8 10,7 10,9 10,9 11,0 11,1 11,1
15. Muud tulud 1 609,1 -5,2 -5,3 -4,4 -4,8 -5,4 -5,7
16.=6. Tulud kokku 12 259,2 40,0 39,5 39,9 39,5 38,8 38,3
p.m.: Maksukoormus (D.2 (sh EL-le 10 541,8 34,4 33,8 33,2 33,3 33,0 32,8
makstud)+D.5+D.611+D.91-D.995)
Kulud komponentide lõikes
17. Hüvitised töötajatele +vahetarbimine 5 377,0 17,5 17,2 16,9 16,4 16,1 15,6
17a. Hüvitised töötajatele 3 430,4 11,2 10,8 10,8 10,5 10,3 10,1
17b. Vahetarbimine 1 946,6 6,3 6,3 6,2 5,9 5,7 5,5
18. Sotsiaalsiirded (18=18a+18b) 4 680,3 15,3 15,4 15,6 15,6 15,8 15,9
millest töötushüvitised 169,1 0,6 0,8 0,7 0,7 0,7 0,6
18a. Mitterahalised sotsiaalsiirded 765,7 2,5 2,5 2,4 2,4 2,4 2,4
18b. Rahalised sotsiaalsiirded 3 914,6 12,8 12,9 13,1 13,2 13,4 13,5
19.=9. Intressikulu 8,4 0,0 0,0 0,2 0,3 0,3 0,3
20. Subsiidiumid 295,9 1,0 0,8 0,5 0,5 0,5 0,5
21. Kapitali kogumahutus 1 741,9 5,7 6,7 7,6 7,6 6,7 6,1
22. Kapitalisiirded 176,4 0,6 1,0 0,8 0,7 0,4 0,3
23. Muud kulud 700,7 2,3 2,1 2,0 2,0 1,8 1,7
24.=7. Kulud kokku 12 980,6 42,3 43,3 43,6 43,1 41,6 40,4
p.m. Valitsussektori tarbimine 6 225,1 20,3 19,8 19,5 19,0 18,6 18,1
Allikad: Statistikaamet, Rahandusministeerium.
175
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Tabel 77. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst)
COFOG
2021 2022 2023 2024 2025
kood 2026
1. Üldised valitsussektori teenused 1 3,9 3,7 3,6 3,5 3,4 3,3
2. Riigikaitse 2 2,3 2,3 2,7 2,9 2,6 2,1
3. Avalik kord ja julgeolek 3 1,8 1,8 1,9 1,9 1,8 1,8
4. Majandus 4 4,9 4,9 4,5 3,6 3,7 3,7
5. Keskkonnakaitse 5 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7
6. Elamu- ja kommunaalmajandus 6 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4
7. Tervishoid 7 6,2 5,9 6,0 6,2 6,3 6,4
8. Vaba aeg, kultuur ja religioon 8 2,0 2,0 2,0 2,0 2,0 2,0
9. Haridus 9 5,8 5,5 5,1 4,7 4,6 4,5
10. Sotsiaalne kaitse 10 13,2 12,5 12,7 13,2 13,4 13,5
11. Valitsussektori kulud kokku TE 41,3 39,8 39,6 39,0 38,9 38,3
Allikad: Statistikaamet, Rahandusministeerium.
Tabel 78. Võrdlus RES 2022-2025 prognoosiga
2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026*
SKP reaalkasv (%)
Eelmine versioon 2,5 4,8 3,2 3,1 2,9 -
Praegune uuendus 8,0 1,0 0,5 3,0 2,5 2,0
Erinevus 5,5 -3,8 -2,6 -0,1 -0,3 -
SKP nominaalkasv (%)
Eelmine versioon 4,9 7,0 5,3 5,1 4,8 -
Praegune uuendus 14,5 16,0 5,8 4,6 4,4 4,2
Erinevus 9,6 9,0 0,5 -0,5 -0,3 -
Harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) (%)
Eelmine versioon 2,0 2,1 2,0 1,9 1,9 -
Praegune uuendus 4,5 19,5 6,7 1,0 1,5 1,9
Erinevus 2,5 17,4 4,7 -0,9 -0,4 -
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (% SKPst)
Eelmine versioon -6,0 -3,8 -3,2 -2,2 -1,7 -
Praegune uuendus -2,3 -2,7 -3,9 -3,3 -3,0 -3,0
Erinevus 3,7 1,1 -0,6 -1,2 -1,4 -
Valitsussektori võlg (% SKPst)
Eelmine versioon 21,4 24,6 27,4 28,0 28,2 -
Praegune uuendus 17,6 18,8 19,8 22,5 24,6 26,2
Erinevus -3,8 -5,8 -7,6 -5,5 -3,6 -
Allikas: Rahandusministeerium.
Intressimäärade sensitiivsusanalüüs
Eesti riigil tuleb oma tegevuste rahastamiseks jätkuvalt laenata nii kodumaisest kui ka välistest
vahenditest. Intressimäärade tõus ja seeläbi intressikulude suurenemine avaldab otsest ning
negatiivset mõju eelarvetasakaalule. Samuti avaldab intressimäärade kasv ka ebasoodsat mõju
investeeringutele ning tarbimisele. Seega on oluline hinnata läbi sensitiivsusanalüüsi ka Eesti
majanduse ning riigi rahanduse sensitiivsust (haavatavust) kõikuvate intressimäärade korral.
Juhul, kui valitsussektorile kohaldatud intressimäärad tõusevad vahemikus 2022-2026 100
baaspunkti võrra, on otsemõju eelarvele 62 mln eurot (0,2% SKPst) esimesel ning
prognoosiperioodi viimasel aastal on kumulatiivne intressikulu kokku 423 mln eurot (1,0%
SKPst.
176
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Tabel 79. Intressimäärade tõusu mõju
Intressimäärade tõusu mõju 100 baaspunkti
võrra (1%) 2022 2023 2024 2025 2026
Intressikulude erinevus võrreldes 62,3 70,4 84,7 97,5 108,6
baasstsenaariumiga, mln
Intressikulu erinevus baasstsenaariumist, % SKP 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2
Makromajanduse sensitiivsusanalüüs: riskistsenaarium
Riskistsenaariumi koostamise eesmärgiks on näidata majandusarengu alternatiivseid võimalusi
ning nende mõju riigieelarvele.
Kevadise prognoosi riskistsenaariumi täitumise ülevaade
Rahandusministeeriumi kevadprognoos oli koostatud suure ebakindluse olukorras, kus
Venemaa algatatud sõja majanduslikud mõjud ei olnud valdavalt veel majandusstatistikas
kajastamist leidnud. Täna võime tõdeda, et vähemalt osaliselt on kevadprognoosi saatnud
positiivne kiire kohandumise riskistsenaarium realiseerunud, kuna Vene turu ja toorme
äralangemisega ning alternatiivsete kaubakanalite leidmisega on Eesti ettevõtted suhteliselt
kiiresti hakkama saanud. Selle taga on ka osaline majandussuhete säilimine Venemaaga, kuna
vaatamata sanktsioonide järkjärgulisele rakendumisele on teatud kaubavahetus endiselt
võimalik. Tänast ülikõrget inflatsiooni kevadine positiivne riskistsenaarium siiski ette ei
näinud, mis nõrgendab elanike ostujõudu ning lähiaastate kasvupotentsiaal tõenäoliselt ikkagi
kannatab kõrgete energiahindade ning kaubandusraskuste tõttu.
Suvise prognoosi riskistsenaarium
Suvise prognoosi koostamise võtmeküsimus on olnud kiire inflatsiooniga toimetulek ning
Euroopa energiasõltuvus Venemaast. Balti riikide ühine elektriturg vaevleb tootmisvõimsuste
nappuse käes, mis avaldub üksüheselt kõrges elektrihinnas. Lisaks on kogu Euroopa jaoks
endiselt olulised Venemaalt tulevad maagaasi- ja naftatarned. Kuigi strateegilises plaanis on
võetud suund Euroopa lahti sidumisele Venemaa energiast, ei ole eriti just maagaasi puhul
asenduse leidmine väga kiiresti võimalik, kuna puudub vastav taristu ning alternatiivsed
tarneahelad. Seega võib Venemaa poolne ennatlik energiaekspordi katkestamine kaasa tuua
meie ning meie peamiste kaubanduspartnerite majanduslanguse. Maagaasi- ja sellest tulenevalt
ka elektrihinnad kujunevad augusti alguses fikseeritud futuuridest tunduvalt kõrgemaks, lisaks
on arvestatud ka naftahindade täiendava tõusuga. Sellest tulenevalt kaotavad Euroopa
ettevõtted globaalsel turul konkurentsivõimes ning osadel energiaintensiivsetel ettevõtetel tuleb
tootmine seisma panna.
Venemaa nafta- ja gaasiekspordi katkestamine Euroopasse võib kaasa tuua veelgi kiirema
inflatsiooni ning majanduslanguse süvenemise. Negatiivses riskistsenaariumis eeldame seetõttu
baasprognoosiga võrreldes 80% kõrgemaid energiahindu (eelkõige elekter ja maagaas), mis
võib kaasa tuua kahekohalise inflatsiooni jätkumise ka järgmisel aastal. Tarbijate ostujõud ning
tarbimine langevad selle tõttu veelgi. Samuti tähendab see meie peamiste kaubanduspartnerite
impordinõudluse vähenemist, tuues kaasa Eesti ekspordi languse.
Riskistsenaariumi kohaselt ulatuks Eesti majanduslangus järgmisel aastal 3,5%ni võrreldes
0,5%se kasvuga baasprognoosis. Jooksevhindades Eesti majanduse maht ehk SKP siiski
suureneks järgmisel aastal 4% võrra.
Riskistsenaariumi tulude ja kulude prognoos tugineb makromajanduse vastavale prognoosile ja
näeb ette valitsussektori eelarvepositsiooni halvenemist 0,3% võrra SKPst sel aastal ehk
puudujääk ulatub 3%ni SKPst. Käesoleva aasta suurem puudujääk baasstsenaariumiga
177
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
võrreldes tuleneb eelkõige maksutulude väiksemast laekumisest, mis mõjutab kõiki
valitsussektori tasandeid. Ka järgnevate aastate majanduskasv on riskistsenaariumi kohaselt
baasstsenaariumist madalam, mis kasvatab puudujääki järgmisel aastal 1,2% võrra SKPst ja
2024. aastal 1,1% võrra SKPst.
Riskistsenaariumi kohaselt suureneb netovõlg kuni 2,8 protsendipunkti võrra.
Baasstsenaariumist negatiivsem keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon
suurendavad riskistsenaariumis nende valitsussektori tasandite võla taset. Seega valitsussektori
võlakoormus suureneb täiendava finantseerimisvajaduse tõttu riskistsenaariumis kuni 2,5%
võrra. Halvenenud sotsiaalkindlustusfondide eelarvepositsiooni läbi vähenevad valitsussektori
reservid kuni 0,3 protsendipunkti võrra.
Tabel 80. Riskistsenaarium (protsenti)
Riskistsenaarium Erinevus baasprognoosist
2021 2022* 2023* 2024* 2022* 2023* 2024*
SKP jooksevhindades (mld eurot) 31,4 36,3 37,9 39,6 -0,2 -0,7 -0,8
SKP reaalkasv 8,0 0,0 -3,5 2,5 -1,0 -4,0 -0,5
SKP nominaalkasv 14,5 15,5 4,3 4,5 -0,5 -1,5 -0,1
THI 4,6 21,6 12,0 1,5 2,1 5,4 0,5
Sisenõudluse reaalkasv 6,3 -3,6 -5,1 2,3 -1,8 -4,6 -0,6
Ekspordi reaalkasv 19,9 1,8 -3,0 3,3 -1,1 -4,7 -0,2
Tööhõive kasv -0,5 2,6 -0,4 1,0 -0,3 -0,9 0,8
Palga nominaalkasv 6,8 10,5 5,0 3,9 -0,5 -2,4 -1,1
Valitsussektor
Maksukoormus (% SKPst) 33,5 33,5 33,1 33,2 0,8 0,5 0,4
Valitsussektori eelarvepositsioon (% SKPst) -2,3 -3,0 -3,2 -2,8 -0,3 -1,2 -1,1
Valitsussektori võlakoormus (% SKPst) 17,6 19,5 19,3 21,2 0,7 0,7 2,5
Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet.
Makromajandusprognoosi lisastsenaarium eelarvepoliitiliste otsuste mõjuga
Prognoosi lisastsenaarium on koostatud selleks, et näidata, kuidas käesoleval sügisel Vabariigi
Valitsuse poolt tehtud eelarvepoliitilised otsused võivad mõjutada majandusarengut. Samuti on
lisastsenaarium vastuseks Eelarvenõukogu soovitusele ning sisaldab kõige värskemaid
kulueeldusi.
Antud lisastsenaarium tugineb rahandusministeeriumi suvisele majandusprognoosile, mis
avalikustati 23. augustil. Lisastsenaariumiga simuleeriti, kuidas 2023. aasta riigieelarve eelnõu
ning 2023–2026. aasta riigieelarve strateegia koostamise käigus tehtud eelarvepoliitilised
otsused võivad mõjutada erinevaid majandusarengu näitajaid. Muus osas lähtub lisastsenaarium
suvise majandusprognoosi eeldustest.
Valitsuse otsused suurendavad märkimisväärselt sisenõudlust järgmise nelja aasta jooksul.
Lisaks riigi palgaliste töötasu suurendamise tõstetakse peretoetusi, vähendatakse
tulumaksukoormust ning suurendatakse riigi muid kulusid ja investeeringuid, sh riigikaitsele.
2023. aastaks planeeritakse ka erakorralisi kriisikulusid, mis on suunatud sõjapõgenike
toetuseks ning võimalikke koroonaviiruse leviku tõkestamisega seotud kulusid. Lisaks
rakendab valitsus elanikele ja mikro- ning väikeettevõtetele suunatud hinnatõusu leevendamise
meetmeid, mis piiravad energiahindade tõusuga seotud kulusid.
Lisastsenaariumi kohaselt suunab valitsus täiendavalt majandusse umbes 1 mld eurot. Eesti
avatud majanduse puhul ei lähe kogu täiendav nõudlus kohalikuks lisandväärtuseks, vaid suur
osa sellest „lekib“ impordi kaudu Eesti majandusest välja. On põhjust eeldada, et täiendavate
tarbimiskulutuste impordisisaldus on suurem kui tarbimiskulutustel keskmiselt. Selle
tulemusena suureneb suvise prognoosiga võrreldes import ning väheneb jooksevkonto ülejääk.
178
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Kui suvises prognoosis ootasime jooksevkonto ülejäägi mõningast suurenemist üle 2% SKPst,
siis lisastsenaariumi kohaselt jooksevkonto ülejääk järgmisel aastal hoopis väheneb.
Valitsuse täiendavad kulutused annavad siiski tõuke ka kohalikule majandustegevusele. See
kiirendab 2023. aasta majanduskasvu 0,5 protsendipunkti võrra. Kuna plaanide kohaselt on
valitsuse täiendav stiimul 2023. aastal suurem kui järgnevatel aastatel, siis tähendab see
baasstsenaariumiga võrreldes natukene aeglasemat majanduskasvu järgneval kahel aastal. SKP
nominaalne ja reaalne maht jäävad siiski baasprognoosiga võrreldes kõrgemaks kogu
prognoosiperioodi jooksul.
Energia hinnatõusu leevendusmeetmete abil väheneb tarbijahindade kasv sel aastal 0,7
protsendipunkti võrra ning järgmisel aastal 0,3 protsendipunkti võrra. Kuna elektri
universaalteenuse hind ei olnud lisastsenaariumi koostamise ajal teada, siis võib
inflatsioonimõju hinnang veel muutuda. Täiendav sissetulekute kasv suurendab tarbimist ning
mõnevõrra ka sisemaist hinnatõusu.
Tabel 81. Makromajandusprognoosi lisastsenaarium eelarvepoliitiliste otsuste mõjuga (protsenti)
Lisastsenaarium Erinevus baasprognoosist
2022 2023* 2024* 2025* 2026* 2022* 2023* 2024* 2025* 2026*
SKP 36,5 39,2 40,7 42,4 44,1 0,0 0,6 0,3 0,3 0,2
jooksevhindade
s (mld eurot)
SKP reaalkasv 1,0 1,0 2,8 2,4 2,0 0,0 0,5 -0,2 -0,1 0,0
SKP 16,0 7,5 3,9 4,1 4,1 0,0 1,7 -0,7 -0,3 -0,1
nominaalkasv
THI 4,6 18,8 6,4 1,4 1,5 1,9 -0,7 -0,3 0,4 0,0
Palga 11,0 10,0 5,1 4,9 4,5 0,0 2,6 0,1 0,3 0,0
nominaalkasv
Jooksevkonto 1,5 1,1 1,4 1,8 2,1 0,0 -1,4 -1,3 -1,0 -1,0
(% SKPst)
Sisenõudluse -1,7 0,8 2,6 1,9 1,8 0,0 1,3 -0,2 -0,4 0,1
panus kasvu
Kaupade ja 2,6 0,2 0,2 0,5 0,2 0,0 -0,8 0,0 0,3 0,0
teenuste bilansi
panus kasvu
Valitsussektor
Nominaalne -2,7 -3,9 -3,3 -3,0 -3,0 0,0 -1,8 -1,6 -1,7 -1,8
eelarve-
positsioon
(% SKPst)
Struktuurne -2,6 -2,6 -2,6 -2,6 -2,6 0,0 -1,8 -1,6 -1,7 -1,8
eelarve-
positsioon
(% SKPst)
Allikas: Rahandusministeerium.
179
Lisa 2. Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 rahastamiskava (tuhat
eurot)
2023 2024 2025 2026
Kokku vahendid -17 570 144 -17 698 589 -17 925 877 -18 541 356
Piirmääraga vahendid -5 174 566 -4 909 454 -4 619 495 -4 701 284
Piirmäärata vahendid -12 395 578 -12 789 135 -13 306 382 -13 840 072
Jaotamata eelarve fondide ja tegevuste lõikes 0 -89 170 -75 559 -99 126
piirmääraga vahendid 0 -8 -23 -30
piirmäärata vahendid 0 -89 161 -75 536 -99 095
Uue perioodi välisvahendid, sh uued fondid, koos
0 -67 982 -3 578 0
riigieelarvelise kaasfinantseeringuga
Kinnisvarakulud ja investeeringud 0 -8 -23 -30
Muud 0 -21 179 -71 958 -99 095
Riigikogu Kantselei -35 553 -32 420 -31 365 -32 651
piirmääraga vahendid -21 781 -20 126 -18 522 -19 209
piirmäärata vahendid -13 771 -12 294 -12 843 -13 441
Kulud -32 724 -32 083 -30 907 -31 542
Investeeringud -2 829 -336 -459 -1 109
Vabariigi Presidendi Kantselei -6 017 -5 334 -5 364 -5 390
piirmääraga vahendid -4 951 -4 338 -4 338 -4 338
piirmäärata vahendid -1 066 -996 -1 026 -1 052
Kulud -5 572 -5 328 -5 359 -5 385
Investeeringud -445 -6 -6 -6
Riigikontroll -5 855 -5 764 -5 765 -5 773
piirmääraga vahendid -5 342 -5 300 -5 300 -5 300
piirmäärata vahendid -513 -465 -465 -474
Kulud -5 855 -5 764 -5 765 -5 773
Õiguskantsleri Kantselei -3 378 -3 389 -3 397 -3 403
piirmääraga vahendid -3 128 -3 128 -3 128 -3 128
piirmäärata vahendid -250 -262 -269 -276
Kulud -3 378 -3 389 -3 397 -3 403
Riigikohus -6 461 -6 623 -6 750 -6 861
piirmääraga vahendid -3 961 -3 931 -3 931 -3 931
piirmäärata vahendid -2 500 -2 692 -2 819 -2 930
Kulud -6 461 -6 623 -6 750 -6 861
Vabariigi Valitsus -3 080 671 -3 096 220 -3 221 864 -3 334 679
piirmääraga vahendid -900 445 -761 247 -750 446 -754 131
piirmäärata vahendid -2 180 226 -2 334 973 -2 471 418 -2 580 548
Kulud -3 080 671 -3 096 220 -3 221 864 -3 334 679
Riigikantselei haldusala -26 618 -26 929 -27 024 -27 235
piirmääraga vahendid -15 419 -13 353 -13 338 -13 352
piirmäärata vahendid -11 199 -13 576 -13 685 -13 883
Kulud -26 369 -26 929 -27 024 -27 235
Tulemusvaldkond: Tõhus riik
Kulud -23 481 -23 921 -24 002 -24 178
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala -1 185 113 -1 102 680 -1 182 105 -1 264 139
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2023 2024 2025 2026
piirmääraga vahendid -850 496 -897 592 -925 299 -987 842
piirmäärata vahendid -334 617 -205 088 -256 806 -276 297
Kulud -1 080 103 -1 078 597 -1 157 990 -1 226 142
Investeeringud -105 010 -24 082 -24 114 -37 997
Tulemusvaldkond: Eesti keel ja eestlus
Kulud -9 951 -10 407 -10 408 -10 410
Tulemusvaldkond: Tark ja tegus rahvas
Kulud -821 307 -812 178 -873 860 -932 818
Tulemusvaldkond: Tõhus riik
Kulud -9 710 -9 710 -9 710 -9 710
Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ning
ettevõtlus
Kulud -224 348 -230 271 -247 710 -256 872
Justiitsministeeriumi valitsemisala -235 030 -230 120 -231 127 -230 913
piirmääraga vahendid -177 748 -172 239 -172 334 -170 661
piirmäärata vahendid -57 282 -57 881 -58 793 -60 252
Kulud -233 373 -229 867 -230 873 -230 659
Investeeringud -1 658 -254 -254 -254
Tulemusvaldkond: Õigusriik
Kulud -222 427 -219 310 -220 467 -220 253
Kaitseministeeriumi valitsemisala -1 212 478 -1 470 360 -1 300 945 -1 137 640
piirmääraga vahendid -971 987 -1 144 947 -1 005 122 -956 061
piirmäärata vahendid -240 490 -325 413 -295 823 -181 579
Kulud -890 767 -1 160 572 -988 432 -814 202
Investeeringud -321 711 -309 788 -312 513 -323 438
Tulemusvaldkond: Julgeolek ja riigikaitse
Kulud -817 983 -1 044 458 -901 459 -757 227
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala -199 231 -168 181 -155 353 -146 989
piirmääraga vahendid -92 067 -85 663 -85 336 -85 475
piirmäärata vahendid -107 164 -82 518 -70 017 -61 514
Kulud -196 300 -166 246 -154 098 -145 734
Investeeringud -2 930 -1 935 -1 255 -1 255
Tulemusvaldkond: Põllumajandus ja kalandus
Kulud -6 841 -4 916 -4 886 -4 874
Tulemusvaldkond: Keskkond
Kulud -184 816 -157 554 -145 604 -137 345
Kultuuriministeeriumi valitsemisala -361 688 -337 534 -320 750 -315 669
piirmääraga vahendid -307 279 -276 507 -258 356 -252 167
piirmäärata vahendid -54 409 -61 027 -62 394 -63 502
Kulud -361 552 -337 511 -320 727 -315 646
Investeeringud -136 -23 -23 -23
Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond
Kulud -10 098 -15 893 -15 733 -15 817
Tulemusvaldkond: Kultuur ja sport
181
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2023 2024 2025 2026
Kulud -349 310 -319 337 -302 680 -297 550
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
-1 674 545 -1 520 211 -1 458 393 -1 570 636
valitsemisala
piirmääraga vahendid -635 909 -467 565 -459 086 -519 104
piirmäärata vahendid -1 038 637 -1 052 646 -999 307 -1 051 533
Kulud -1 428 949 -1 348 872 -1 343 153 -1 426 995
Investeeringud -245 597 -171 338 -115 240 -143 641
Tulemusvaldkond: Transport
Kulud -623 065 -749 571 -746 052 -893 623
Tulemusvaldkond: Energeetika
Kulud -258 306 -93 064 -82 714 -77 661
Tulemusvaldkond: Digiühiskond
Kulud -123 379 -108 628 -125 639 -110 142
Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ning
ettevõtlus
Kulud -400 513 -370 440 -367 089 -322 311
Maaeluministeeriumi valitsemisala -480 235 -487 956 -453 945 -457 085
piirmääraga vahendid -77 922 -64 132 -64 147 -64 159
piirmäärata vahendid -402 313 -423 824 -389 799 -392 926
Kulud -475 508 -487 065 -453 054 -456 194
Investeeringud -4 727 -891 -891 -891
Tulemusvaldkond: Põllumajandus ja kalandus
Kulud -470 200 -483 998 -449 987 -453 126
Rahandusministeeriumi valitsemisala -404 188 -431 075 -473 050 -505 270
piirmääraga vahendid -155 674 -143 672 -135 785 -135 432
piirmäärata vahendid -248 514 -287 403 -337 265 -369 838
Kulud -381 410 -416 316 -466 531 -499 148
Investeeringud -22 778 -14 760 -6 518 -6 122
Tulemusvaldkond: Tõhus riik
Kulud -375 325 -410 699 -460 894 -493 311
Siseministeeriumi valitsemisala -607 209 -553 179 -532 146 -541 614
piirmääraga vahendid -514 258 -455 592 -453 377 -463 748
piirmäärata vahendid -92 951 -97 587 -78 769 -77 866
Kulud -555 240 -530 419 -510 568 -501 231
Investeeringud -51 969 -22 760 -21 578 -40 383
Tulemusvaldkond: Siseturvalisus
Kulud -517 077 -497 382 -477 575 -469 144
Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond
Kulud -15 834 -15 357 -15 600 -14 936
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala -7 916 242 -8 019 490 -8 335 303 -8 753 873
piirmääraga vahendid -325 928 -293 937 -170 308 -171 137
piirmäärata vahendid -7 590 314 -7 725 553 -8 164 995 -8 582 736
Kulud -7 908 420 -8 013 413 -8 328 761 -8 746 704
Investeeringud -7 822 -6 076 -6 542 -7 169
Tulemusvaldkond: Tervis
182
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2023 2024 2025 2026
Kulud -2 365 948 -2 375 560 -2 364 506 -2 476 580
Tulemusvaldkond: Heaolu
Kulud -5 535 875 -5 631 680 -5 958 130 -6 264 011
Välisministeeriumi valitsemisala -129 634 -111 954 -105 673 -102 409
piirmääraga vahendid -110 272 -96 177 -91 320 -92 079
piirmäärata vahendid -19 362 -15 777 -14 353 -10 330
Kulud -122 120 -105 820 -103 746 -99 015
Investeeringud -7 514 -6 134 -1 927 -3 394
Tulemusvaldkond: Välispoliitika
Kulud -120 167 -104 763 -102 737 -98 160
*Valitsemisala kulude summa ja tema tulemusvaldkondade kulude summad ei ole võrdsed kuna valitsemisala
tulemusvaldkondade kulude summa ei sisalda käibemaksu.
183
Lisa 3. Ülevaade RES 2023-2026 meetmetest riigieelarvelistele
asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade
lõikes (tuhat eurot)
2023 2024 2025 2026
TULUMEETMED KOKKU 354 200 335 148 388 796 343 159
Kaitseministeerium 8 250 52 222 80 958 0
Euroopa Rahutagamisrahastuse toetus 0 53 972 80 958 0
Välistoetus välihaigla soetuseks 6 500 0 0 0
Valitsemisala kinnistu müügist saadud tuluprognoosi täpsustamine
aastate vahel 1 750 -1 750 0 0
Keskkonnaministeerium 58 400 19 000 19 000 19 000
Täiendavad dividendid 58 400 19 000 19 000 19 000
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -3 000 0 4 249 6 865
Täiendavad dividendid 0 0 4 249 6 865
Veeteetasude alandamine 75%-le -3 000 0 0 0
Rahandusministeerium 290 550 259 966 284 588 317 294
Kütuseaktsiiside ning eriotstarbelise diisli kehtiva aktsiisimäära
pikendamine 1. aprillini 2024, järkjärgulise tõusu nihutamine -13 471 -21 726 -32 907 -31 583
Elektriaktsiisi kehtiva aktsiisimäära pikendamine 1. aprillini 2024,
järkjärgulise tõusu nihutamine -2 729 -5 674 -8 493 -12 917
Täiendavad dividendid 16 954 48 007 88 135 81 149
Maksuvaba tulu määra tõstmine 654 euroni -82 261 -79 669 -76 997 -74 274
Meetmetelt laekuv täiendav maksutulu 372 057 319 028 314 850 354 919
Siseministeerium 0 3 960 0 0
Siseministeeriumi kinnisvara müük 0 3 960 0 0
KULUMEETMED KOKKU -1 427 703 -1 120 398 -1 258 592 -1 404 447
Riigikogu -4 203 -4 775 -4 799 -4 823
Palgafondi suurendamine -1 126 -1 126 -1 126 -1 126
Tegevuskulude kasv -150 -150 -150 -150
Valimistega seotud IKT kulu -2 927 -3 499 -3 523 -3 547
Vabariigi President -403 -403 -403 -403
Palgafondi suurendamine -283 -283 -283 -283
Tegevuskulude kasv -60 -60 -60 -60
Välisvisiitideks -60 -60 -60 -60
Riigikontroll -418 -418 -418 -418
Palgafondi suurendamine -353 -353 -353 -353
Tegevuskulude kasv -65 -65 -65 -65
Õiguskantsler -267 -267 -267 -267
Palgafondi suurendamine -240 -240 -240 -240
Tegevuskulude kasv -27 -27 -27 -27
Riigikohus -489 -489 -489 -489
Palgafondi suurendamine -391 -391 -391 -391
Tegevuskulude kasv -98 -98 -98 -98
Vabariigi Valitsus -312 588 -246 435 -252 314 -267 556
Sõjapõgenike ja kõrgenenud energiakuludega toimetulemise
toetus KOVidele -10 430 0 0 0
Asendushooldusteenuse rahastamise kasv -2 300 -2 300 -2 300 -2 300
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2023 2024 2025 2026
Üldhoolduse rahastamise reform -39 200 -56 700 -59 322 -62 005
Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1%
SKPst) -2 608 -21 461 -20 809 -25 300
Idapiiri välja ehitamise ambitsiooni tõstmine -2 614 -9 166 -6 971 -2 019
Ettenägematute kulude reserv -148 000 0 0 0
Riigipoolne AS Eesti Raudtee kahjumi katmine -25 859 -24 909 -29 512 -32 338
Aastate vahelised ümbertõstmised -981 0 0 0
Energiasäästumeetmeteks -2 000 0 0 0
IT vajaku kompenseerimine -25 860 -25 965 -25 548 -25 591
IKT küberturvalisuse kulud -2 405 -1 992 -2 107 -2 031
Film Estonia tagasimakseprogrammi suurendamine 0 -2 000 -2 000 -2 000
KOV Tulumaks -50 331 -101 942 -103 745 -113 972
Riigikantselei -4 113 -1 601 -1 601 -1 601
Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1%
SKPst) -411 0 0 0
Palgafondi suurendamine -351 -351 -351 -351
Rohepoliitika koordineerimise ja elluviimisega seotud tegevused -500 -500 -500 -500
Innovatsioonitiimi tegevuskulud -250 -250 -250 -250
Kriisivalmiduse parandamine ja suurendamine -500 -500 -500 -500
Avatud valitsemise partnerluse tippkohtumine Tallinnas -1 500 0 0 0
CREVEX 2023 üleriigiline kriisireguleerimisõppus -600 0 0 0
Haridus- ja Teadusministeerium -216 228 -216 134 -246 311 -292 519
Kõrghariduse täiendav rahastamine -41 500 -70 500 -102 500 -140 500
Eestikeelsele haridusele üleminek -41 000 -41 000 -41 000 -41 000
Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1%
SKPst) -11 427 14 786 16 609 8 401
Aastate vahelised ümbertõstmised -1 881 0 0 0
Täiendav palgafondi kasv õpetajatele -106 600 -106 600 -106 600 -106 600
Majanduskulude kasv -12 000 -12 000 -12 000 -12 000
Täiendav palgafondi kasv kultuuritöötajatele -820 -820 -820 -820
Investeeringutoetus kohalikele omavalitsustele -1 000 0 0 0
Justiitsministeerium -24 884 -19 100 -19 100 -19 100
Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1%
SKPst) -539 0 0 0
Palgafondi suurendamine -11 618 -11 618 -11 618 -11 618
Seadusest tulenevate lisanduvate kulude kasvuks (sh täiendavad
teenistuskohad) -3 532 -3 532 -3 532 -3 532
Õigusabi -1 450 -1 450 -1 450 -1 450
Majanduskulude kasv -2 000 -2 000 -2 000 -2 000
Represseeritute toetus -500 -500 -500 -500
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi laboriseadmed kaasaegsete
uurimismeetodite kasutuselevõtuks -1 170 0 0 0
Valitsemisala teenuste toimepidavuse tagamine -1 185 0 0 0
Toetus Eesti Mälu Instituudile Kommunismiohvrite muuseumi
sisustuse 1. etapp -865 0 0 0
Toetused represseeritute abistamise fondile, valdkonna MTÜdele
ja partnerorganisatsioonidele õigusloomes -990 0 0 0
185
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2023 2024 2025 2026
Õigusaktidest tulenevate kohustuste katmiseks (füüsilise isiku
maksejõuetuse seadus) -45 0 0 0
Taasühiskonnastamise lisategevused -990 0 0 0
Kaitseministeerium -71 202 -218 377 -142 460 -174 430
Keskmaa õhutõrje võime loomine ja investeeringute aastate
vahelised täpsustamised -30 000 -155 360 -45 310 -174 430
Täiendav liitlaste taristu NATO Madridi tippkohtumise otsuste
elluviimiseks -30 000 0 0 0
Euroopa Rahutagamisrahastusega kaetavad kulud 0 -64 767 -97 150 0
Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1%
SKPst) -1 152 0 0 0
Välihaigla soetus -7 800 0 0 0
Aastate vahelised ümbertõstmised -1 750 1 750 0 0
Toetus Kaitseliidu Tallinna malevale -500 0 0 0
Keskkonnaministeerium -8 499 -4 839 -4 839 -4 839
Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1%
SKPst) -1 190 0 0 0
Palgafondi suurendamine -1 939 -1 939 -1 939 -1 939
Mereala planeeringust tulenev ja tuulikutega seotud räime
mürauuringu jätkamine -350 0 0 0
Kliima LIFE IP projekti omafinantseering -900 -900 -900 -900
Täiendav palgafondi kasv -2 000 -2 000 -2 000 -2 000
Rohepöörde teadlikkuse suurendamine -500 0 0 0
Merestrateegia meetmekava- merekeskkonna seisundi
parandamine -120 0 0 0
IKT ja masinate ning seadmete soetamine -600 0 0 0
Tegevustoetused keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu
suunamiseks ning keskkonnavaldkonna MTÜdele -900 0 0 0
Kultuuriministeerium -64 892 -29 711 -32 238 -32 416
Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1%
SKPst) -467 0 0 0
Aastate vahelised ümbertõstmised -15 411 2 632 86 0
Palgafondi suurendamine -17 985 -17 985 -17 985 -17 985
Majanduskulude kasv -12 800 -12 800 -12 800 -12 800
XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ korraldamine -3 300 0 0 0
Ida-Viru kultuuriprogramm -1 000 0 0 0
Erameediakanalite toetus venekeelse inforuumi tasakaalustamine -1 000 0 0 0
Investeeringutoetus -4 345 0 0 0
Film Estonia tagasimakseprogrammi suurendamine -2 000 0 0 0
PÖFF tegevustoetus -1 000 -1 000 -1 000 -1 000
Rally Estonia tegevustoetus -1 500 0 0 0
Terviseradade arendamise toetusmeede -3 000 0 0 0
Investeeringutoetus Pärnu sõudeklubile -360 0 0 0
KULKA rahastus 3,5% alkoholi- ja tubakaaktsiisist -723 -558 -539 -631
Maaeluministeerium -18 013 -6 291 -6 291 -6 291
Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1%
SKPst) -1 722 0 0 0
Palgafondi suurendamine -1 793 -1 793 -1 793 -1 793
Natura erandi toetus -1 200 -1 200 -1 200 -1 200
186
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2023 2024 2025 2026
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ja
Põllumajandus- ja Toiduameti täiendav palgafondi kasv -2 300 -2 300 -2 300 -2 300
Mahetoidu programm -400 -400 -400 -400
Kinnisvara hoolduskulud -500 -500 -500 -500
Toidujulgeolek ja kriisiabi -10 000 0 0 0
Täiendav palgafondi kasv kultuuritöötajatele -98 -98 -98 -98
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -63 570 -36 346 -46 385 -39 627
Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1%
SKPst) -15 760 -6 414 -4 591 -12 799
Linnahalli investeeringust loobumine 20 000 0 0 0
Aastate vahelised ümbertõstmised 3 486 -3 486 0 0
Palgafondi suurendamine -3 068 -3 068 -3 068 -3 068
Täiendav tegevuskulude kasv (sh palgafondi ja majandamiskulude
kasv) -1 700 -1 700 -1 700 -1 700
Droonikeskuse loomine -2 215 0 0 0
Viimase miili kogukonna meede -1 000 0 0 0
IT lahenduste (litsentsid) rahastamine -35 0 0 0
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti välisinvesteeringute
usaldusvääsuse hindamise IT lahendus -390 0 0 0
Militaartaibutalgud koostöös Ukrainaga -100 0 0 0
IT turbe investeering -1 000 0 0 0
Toetus MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusele -108 0 0 0
Kestlikkuse meistriklassi piloot Eesti ettevõtetele -242 0 0 0
Ühistranspordi dotatsioonid -10 000 -10 000 -10 000 -10 000
Toetus transpordisektorile kütusehinna kallinemise leevenduseks -10 000 0 0 0
Maanteetransporditaristu korrashoiud -2 000 0 0 0
Veetransporditaristu korrashoid -1 000 0 0 0
Reisilaevanduse toetusmeede -7 700 0 0 0
Riigilaevastiku asutamine -6 670 0 0 0
Toetus maapiirkondades uute eluhoonete ehitamiseks või
olemasolevate renoveerimiseks -5 000 0 0 0
E-ehituse arenguhüpe -1 000 0 0 0
Rahvusvahelise lennundusorganisatsiooni Eurocontrol
liikmemaksu kasv -600 0 0 0
Investeeringutoetus kohalikele omavalitsustele -700 0 0 0
Toetus Tartule, kui kultuuripealinnale, rahvusvahelisteks
ühendusteks -360 -360 -360 -360
Toetus Pärnu linnale ühenduste tagamiseks -5 000 0 -15 000 0
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigusaktidest
tulenevate kohustuste katmiseks -599 -774 -844 -869
Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse käivitamine
ja infoturve -3 979 -3 979 -3 979 -3 979
Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele turvalise side
tagamiseks -977 -695 -885 -705
Riigi Infosüsteemi Ameti täiendava kübervõime tagamiseks -5 852 -5 869 -5 958 -6 146
Rahandusministeerium -52 863 -62 865 -71 974 -92 472
Suurema laenuvajadusega kaasnev intressikulu -25 335 -40 171 -57 253 -79 883
Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1%
SKPst) -544 0 0 0
187
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2023 2024 2025 2026
Siseministeeriumi ühishoonesse kolimise kallinemine -800 0 0 0
Palgafondi suurendamine -3 811 -3 811 -3 811 -3 811
Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -800 0 0 0
Riigireformi tegevused ja organisatsioonide võimekuse tõstmine -500 0 0 0
Regionaalseteks planeeringuteks -920 0 0 0
Rahvamajanduse arvepidamise kaasajastamine ja riikliku
statistikaprogrammi täiendused -2 115 -2 115 -2 115 -2 115
Rahapesu ja terrorismi tuvastamise võimekuse suurendamine -2 400 -2 400 -2 400 -2 400
Maksu- ja Tolliameti kriminaalmenetluse ja järelevalve
tõhustamine -600 0 0 0
Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus täiendav
palgafondi kasv -1 500 -1 500 -1 500 -1 500
Õigusaktidest tulenevate kohustuste katmiseks (EL õigusaktid) -12 385 -12 447 -4 475 -2 343
Toetus SA Pere Sihtkapitalile -250 -250 -250 -250
Toetus MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidule -150 -150 -150 -150
Digitaalse tööriista loomine palgalõhe mõõtmiseks -253 -20 -20 -20
Üldhoolduse rahastamise reformiga seotud Maksu- ja Tolliameti
IKT kulud -500 0 0 0
Siseministeerium -80 945 -71 225 -68 288 -68 520
Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1%
SKPst) -1 468 -995 -795 0
Aastate vahelised ümbertõstmised -315 -2 224 514 -514
Palgafondi suurendamine -58 007 -58 007 -58 007 -58 007
Siseturvalisuse väljaõpe -2 000 -2 000 -2 000 -2 000
Projekt "Kodud tuleohutuks" -1 000 -1 000 -1 000 -1 000
Rändemenetluse tõhustamine -3 000 -1 000 -1 000 -1 000
Siseturvalisuse vabatahtlike toetus -3 500 -3 000 -3 000 -3 000
Kodanikuühiskonna arendamine -1 500 -1 500 -1 500 -1 500
Laiapindne riigikaitse -1 500 -1 500 -1 500 -1 500
IKT arendused ja ülalhoidmine -2 000 0 0 0
Kohalikud investeeringud -6 255 0 0 0
CREVEX 2023 üleriigiline kriisireguleerimisõppus -400 0 0 0
Sotsiaalministeerium -487 487 -195 068 -354 362 -392 620
Esimese ja teise lapse toetuse tõus -56 807 -56 747 -56 489 -56 129
Üksikvanema lapse toetuse tõus -7 385 -7 260 -7 137 -7 017
Lasterikka pere toetuse tõus -85 018 -83 582 -82 165 -82 156
Lasterikka pere toetuse indekseerimine 0 -7 615 -19 445 -30 123
Lasterikka pere toetuse maksmine kuni noore 24-aastaseks
saamiseni -14 500 -28 800 -42 900 -50 400
Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1%
SKPst) -1 200 0 0 0
Palgafondi suurendamine -5 055 -5 055 -5 055 -5 055
Geeniproovide säilitamine (Geenivaramu) -1 100 -1 100 -1 100 -1 100
Terviseameti võimekuse tugevdamine kriisidega toimetulekuks -2 600 0 0 0
Ukraina sõjapõgenikega seotud kulud (Tervisekassa) -14 400 0 0 0
Vaimse tervise teenused -4 700 -3 900 -3 900 -3 900
Rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeteenuse rahastamise kasv -9 337 -9 337 -9 337 -9 337
Asendushooldusteenuse kvaliteedi tõstmine -690 -690 -690 -690
188
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2023 2024 2025 2026
Energiameede üld- ja erihoolekandeasutustele -4 300 0 0 0
Õigusaktidest tulenevate kohustuste katmiseks -1 971 -4 084 -3 894 -3 741
Pensioni II samba kompensatsioonimaksete toomine 2023.
aastasse -138 000 138 000 0 0
Perehüvitiste seaduse muutmise rakenduskulud -1 681 -943 -546 -562
Üldhooldusreformi järelevalve -300 -300 -300 -300
Pensionikindlustusest II sambasse -9 400 -8 300 -8 000 -9 200
Sotsiaalmaksutulu I samba pensionikulu katteks -74 505 -66 642 -65 579 -76 928
Lisandunud sotsiaalmaksulaekumise mõju ravikindlustuse osale
(Tervisekassa) -54 538 -48 712 -47 827 -55 984
Välisministeerium -16 641 -6 054 -6 054 -6 054
Teadus- ja arendustegevuse rahastuse osakaalu hoidmine (1%
SKPst) -587 0 0 0
Palgafondi suurendamine -1 454 -1 454 -1 454 -1 454
Sanktsioonide edendamine ja karistamatuse vältimine seoses
sõjaga Ukrainas -4 600 -4 600 -4 600 -4 600
Ukraina toetamine ja muud tegevused tulenevalt muutunud
julgeolekukorrast -10 000 0 0 0
FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU -153 871 -5 471 -5 471 -871
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -130 000 0 0 0
NATO Innovatsioonifondis osalemine -30 000 0 0 0
Likviidsusmeede ettevõtjatele energiakriisiga toimetulekuks -100 000 0 0 0
Rahandusministeerium -23 871 -5 471 -5 471 -871
Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) kapitalimakse
korrigeerimine -23 000 0 0 0
Euroopa Nõukogu Arengupanga (CEB) kapitalitõus -871 -871 -871 -871
Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) kapitalitõus 0 -4 600 -4 600 0
*Tabel sisaldab RES 2023-2026 meetmete mõju riigieelarveliste asutuste kuludele, tuludele ja
finantseerimistehingutele. Tabelis on kulude ja finantseerimistehingute suurenemine kajastatud negatiivse
märgiga ja tulu suurenemine positiivse märgiga. Meetmed on käibemaksuta (v.a Kaitseministeeriumi
valitsemisala, kus on summad käibemaksuga)
189
Lisa 4. Arvestuslikud ja edasiantavad kulud 2023 – 2026 (tuhat eurot)
RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus
KOKKU -9 779 280 -10 209 895 -10 822 047 -11 387 800
Riigikogu Kantselei -11 289 -10 241 -10 803 -11 283
Riigikogu liikmete palgafond -11 289 -10 241 -10 803 -11 283 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017011
Vabariigi Presidendi -511 -557 -587 -613
Kantselei
Presidendi palgafond ja -256 -279 -294 -307 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus; https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017011
esindustasud Vabariigi Presidendi ametihüve seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/127062017010
Eelarveaastal väljamakstavad -255 -278 -293 -306 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus; https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017011
eripensionid ja Vabariigi Presidendi ametihüve seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/127062017010
pensionisuurendused
Riigikontroll -109 -164 -119 -125
Riigikontrolöri palgafond ja -109 -164 -119 -125 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus; https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017011
esinduskulu Riigikontrolli seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/119122019013?
leiaKehtiv
Õiguskantsleri Kantselei -156 -114 -120 -126
Õiguskantsleri palgafond -156 -114 -120 -126 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus; https://www.riigiteataja.ee/akt/126052020011
Õiguskantsleri seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017011
Riigikohus -1 874 -1 958 -2 054 -2 151
Kohtunike palgafond -1 874 -1 958 -2 054 -2 151 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017011
Riigikohtu esimehele makstakse esindustasu
Kohtute seaduse §76(1) alusel.
Vabariigi Valitsus -2 180 226 -2 334 973 -2 471 418 -2 580 548
EL makse, sh osa tollimaksu -372 350 -380 450 -431 475 -449 500 Euroopa Liidu eelarveraamistik 2014-2020.
laekumisest Aluseks on võetud vastuvõetud EL 2020 eelarve,
Euroopa Komisjoni 31.01.20 kiri käibemaksubaasi
ja RKT tasaarvelduste kohta, Euroopa Komisjoni
viimane makseprognoos 2020-2024 ja hetkeseis
2021-2027 EL finantsraamistiku läbirääkimistel.
KOVidele edasiantavad -1 769 411 -1 916 112 -2 001 910 -2 092 145 Tulumaks, maamaks, keskkonnatasud
maksutulud
KOVide toetusfondis -38 465 -38 411 -38 033 -38 903 Toimetulekutoetus kohalike omavalitsuse
toimetulekutoetus üksustele on mõeldud peredele, kelle eelmise kuu https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020038?
netosissetulek pärast eluruumi jooksva kuu alaliste leiaKehtiv
kulude maha arvamist jääb alla kehtestatud
toimetulekupiiri. Alates 01.06.2022 tõsteti
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus
toimetulekupiir 150 eurolt 200 eurole.
Alus: Sotsiaalhoolekande seadus
Haridus- ja -7 134 -6 331 -5 528 -3 765
Teadusministeeriumi
valitsemisala
Õpetaja lähtetoetus -3 700 -3 700 -3 700 -3 700 "Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse, taotlemise, https://www.riigiteataja.ee/akt/102032018001
maksmise ja tagasinõudmise kord"- lähtetoetus
makstakse õpetajale kõrghariduse tasemel toimuva
õpetajakoolituse lõpetamisel ning tugispetsialistile
erialase kõrghariduse omandamisel, kui nad
asuvad esimest korda tööle kooli.
Doktoranditoetuste -3 369 -2 566 -1 763 0 Doktoranditoetuse sotsiaalmaks https://www.riigiteataja.ee/akt/127052022045
sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu seaduse § 6 "Sotsiaalmaksu
maksmise erijuhud" lõike 1 punkt 14 "Isik, kes
saab doktoranditoetust õppetoetuste ja
õppelaenuseaduse § 41 lõikes 1 ning §-s 43
sätestatud tingimustel".
Eesti keele õppe kulude -60 -60 -60 -60 Keeleseaduse §28 lõike 3 alusel on õigus taotleda
hüvitamine eesti keele tasemeeksami positiivse sooritamise https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011001?
korral tasemeeksamiks ettevalmistamise leiaKehtiv
täiendkoolitusel osalemisel õppemaksu hüvitamist
kuni 100% ulatuses.
Õppelaenu tagasimaksmisega -5 -5 -5 -5 Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Õppelaenu
seotud kulud tagasimaksmise ning kustutamise tingimused ja https://www.riigiteataja.ee/akt/834802?leiaKe
kord. htiv
Õppelaenuvõlglaste eest intressimaksed
pankadele.
Justiitsministeeriumi -32 935 -35 524 -37 252 -38 708
valitsemisala
Kohtute postikulud -1 110 -1 110 -1 110 -1 110 Kohtute postikulude alla kajastuvad kohtu poolt
kättetoimetatavad menetlusdokumendid.
Ettemaksed kohtutäituritele -5 -5 -5 -5 Kohtutäiturite ettemaksete alla kajastuvad
kohtutäituritele makstavad tasud.
Kohtute kolmandate isikute -1 000 -1 000 -1 000 -1 000 Kohtute kolmandate isikute kuludes kajastuvad
tasud kohtusüsteemi väliste menetlusosaliste (nt
rahvakohtunike, pankrotihalduri, kannatanu,
tunnistaja, tõlkimise, ekspertiisi jms) kulud.
191
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus
Kohtunike palgafond -20 883 -22 712 -23 935 -24 960 Kohtunike arvestuslike kulude alus tuleneb https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017011?
kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusest leiaKehtiv
(KRAPS) ja KRAPSi indeksi muutustest.
Prokuröride palgafond -8 437 -9 197 -9 702 -10 133 Prokuröride arvestuslike kulude alus tuleneb https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017011?
KRAPSist ja KRAPSi indeksi muutustest. leiaKehtiv
Patendiameti toimingute -1 500 -1 500 -1 500 -1 500 Patendiameti toimingute riigilõiv Euroopa https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011003?
riigilõiv - Euroopa Patendiametile. leiaKehtiv
Patendiametile
Keskkonnaministeeriumi -1 842 -1 838 -1 548 -1 548
valitsemisala
Maareformi seadusest tulenev -26 -22 -32 -32 Alus: Maareformi seaduse §223 lg 9 ja §223 lg 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/119052020009#
peretoetus ja Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrus nr 267 para22b3
"Maa ostueesõigusega erastamise korra
kinnitamine". Enammakstud summade
tagastamine kuni 1600 euro ulatuses maaomaniku
või maa erastaja iga pärast 1996. aasta 7. juunit
sündinud lapse kohta ja kuni 1600 euro ulatuses
füüsilise isiku kohta, kelle kasvatada ja ülal pidada
on vähemalt neli alla 18-aastast last.
Riigimaade maamaks ja -1 816 -1 816 -1 516 -1 516 Maamaksu arvestuse aluseid reguleerib
hooldamise kulud rahandusministri 16.10.2014. aasta määrus nr 38
"Maamaksu arvutamise ja tasumise ning
maksusoodustuse taotlemise kord". Maa-ameti
hallatava riigimaa maamaks ning hooldamise
kulud
Kultuuriministeeriumi -42 366 -43 319 -44 348 -45 196
valitsemisala
Alkoholi- või tubakaaktsiisist -18 643 -18 688 -18 809 -18 796 Alus: Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi https://www.riigiteataja.ee/akt/103062020006?
eraldatavad toetused seadus leiaKehtiv
Loovisikute ja loomeliitude -1 926 -1 926 -1 926 -1 926 Alus: Loovisikute ja loomeliitude seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/117042021007?
seadus leiaKehtiv
Hasartmängumaks- KULKA -21 797 -22 705 -23 613 -24 474 Alus: Hasartmängumaksu seaduse § 7 lg2 https://www.riigiteataja.ee/akt/13315648?leia
Kehtiv
Rahandusministeeriumi -102 538 -141 263 -176 392 -211 022
valitsemisala
192
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus
Õppelaenude tagastamisega -236 -235 -230 -230 Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Õppelaenu
seotud kulud tagasimaksmise ning kustutamise tingimused ja https://www.riigiteataja.ee/akt/834802?leiaKe
kord. Õppelaenude riigitagatise vahendid htiv
krediidiasutustele õppelaenu põhiosa ja intressi https://www.riigiteataja.ee/akt/13211056?leia
tasumiseks laenusaaja surma korral ning Kehtiv
intresside tasumiseks ajateenistuses viibimise ajal,
kuni 3-aastast last kasvataval vanemal ja arst-
residendil residentuuri lõpetamiseni. Lisaks tagab
riik krediidiasutustele kommertsintressimäära ja
laenusaaja tasutava intressimäära vahe.Vahendid
kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema hallatavate
asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute
töötajate õppelaenude kustutamiseks. Eelarve
vähenemine on seotud õppetoetuste ja õppelaenu
seaduse muudatusega, mille tulemusel alates
01.07.2009 ei võeta vastu enam uusi taotlusi
õppelaenu kustutamiseks avaliku sektori
töötajatele.
Õigusabi, alusetu vabaduse -1 400 -1 400 -1 400 -1 400 Süüteomenetluses riigi poolt tekitatud kahju https://www.riigiteataja.ee/akt/120112014001
võtmise hüvitis hüvitamine kohtute, prokuratuuri ja politsei https://www.riigiteataja.ee/akt/117042012006?
õigeksmõistvatest lahenditest tulenevalt. leiaKehtiv
Hüvitamiste aluseks on süüteomenetluses tekitatud https://www.riigiteataja.ee/akt/108072021019?
kahju hüvitamise seadus, kriminaalmenetluse leiaKehtiv
seadustik, väärteomenetluse seadustik, https://www.riigiteataja.ee/akt/109042021017?
tsiviilkohtumenetluse seadustik, leiaKehtiv
halduskohtumenetluse seadustik ja https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019054?
karistusseadustik. leiaKehtiv
https://www.riigiteataja.ee/akt/184411?leiaKe
htiv
Arvelduste korraldamine ning -1 044 -1 094 -1 146 -1 166 Riigikassa arvelduste korraldamise ning riigi
riigi finantsvarade ja -kohustu finantsvarade ja -kohustuste haldamisega
seotud kulud ja reitingukulud ning MTA
krediitkaardi- ja pangalingimaksed. Tõus on
tingitud t-billide mahu kasvu tõttu suurenevatest
Nasdaqi haldustasudest ja kolmanda Bloombergi
terminali tasust. MTA-l krediitkaardimaksete ja
pangalingimaksete mahu kasv.
193
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus
Reformimata maade -390 -390 -390 -370 Arvestuse aluseid reguleerib rahandusministri https://www.riigiteataja.ee/akt/114082018005
maamaksukulud 16.10.2014. aasta määrus nr 38 "Maamaksu
arvutamise ja tasumise ning maksusoodustuse
taotlemise kord". Eelarve väheneb seoses
riigimaade müügiga ning üleandmisega kohalikele
omavalitsustele.
Maksumärgid -673 -673 -673 -673 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi https://www.riigiteataja.ee/akt/103062020006?
seaduse § 49 ja § 61. Alkoholi ja tubaka leiaKehtiv
maksumärkide tellimine ja väljastamine.
Finantskulud -98 795 -137 471 -172 553 -207 183 Haigekassa, töötukassa, laenude ja pikaajaliste https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022007?
võlakirjade intress. Intressikulude kasv on tingitud leiaKehtiv
turuintressimäärade tõusust. Maksukorralduse
seaduse alusel maksuhalduri poolt maksude
ettemaksetelt makstavad intressid maksumaksjale.
Siseministeeriumi -7 248 -6 865 -7 156 -7 213
valitsemisala
Pensionioote toetus -221 -221 -221 -221 Päästeteenistuse seadus § 19 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019069?
leiaKehtiv
Ettemaksed kohtutäituritele -251 -251 -251 -251 Kajastuvad kohtutäituritele makstavad tasud.
Hüvitised hukkumise ja -297 -297 -297 -297 Ühekordne hüvitisteks, mis eraldatakse https://www.riigiteataja.ee/akt/126032013005?
vigastuse korral politseiametniku või päästeteenistuja hukkumise, leiaKehtiv
püsivalt töövõimetuks tunnistamise, haigestumise
või talle kehavigastuse tekitamise korral.
Alus: Avaliku teenistuse seadus
Isikut tõendavate dokumentide -6 183 -5 800 -6 091 -6 148 Erinevate isikuttõendavate dokumentide https://www.riigiteataja.ee/akt/131012020014?
väljaandmine väljastamine leiaKehtiv
Trahviteadete postikulud -246 -246 -246 -246 Politsei- ja Piirivalveameti poolt tehtavate trahvide https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020049?
postiteel väljastamise kulud leiaKehtiv
194
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus
IT Agentuuri hüvitised -50 -50 -50 -50 Hüvitist makstakse alates 2016.a vastavalt
Riigikogus 18.02.2015 ratifitseeritud kokkuleppele
vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala
suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise
Euroopa Ameti peakorteri, Eesti Vabariigi
valitsuse ja IT-ameti vahel.
Hüvitist makstakse ameti koosseisulisele
personalile Eestis sisse elamiseks. Hüvitist on
õigus taotleda esimesel ametis töötamise aastal
isiklikuks tarbeks teatud püsikaupade soetamisel
Eestis makstud käibemaksu ulatuses.
Sotsiaalministeeriumi -7 391 053 -7 626 749 -8 064 722 -8 485 502
valitsemisala
Riikliku pensionikindlustuse ( -2 599 511 -2 850 208 -3 068 095 -3 269 483
I sammas) kulu kokku:
sh vanaduspension -2 447 717 -2 682 890 -2 889 475 -3 080 726 Kulude muutused on seotud peamiselt töötatud aja https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020033?
lisandumisest ja pensioni indekseerimisest. Alates leiaKehtiv
01.01.2023 lisandub pensioni baasosale 20 eurot.
Alus: Riiklik pensionikindlustuse seadus
195
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus
sh väljateenitud aastate -43 702 -48 810 -52 563 -55 801 - Väljateenitud aastate pension on töötajatel, kes https://www.riigiteataja.ee/akt/106072018023?
pension, töövõimetuspension, teevad sellist tööd, millega kaasneb enne leiaKehtivhttps://www.riigiteataja.ee/akt/1210
toitjakaotuspension -sh muud vanaduspensioniikka jõudmist töövõime kaotus 42020033?leiaKehtiv
pensionid või vähenemine, mis takistab selle töö jätkamist.
Mõju kulude muutusele on seotud peamiselt
pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega.Alus:
Väljateenitud aastate pensionide seadus (VAPS)-
Töövõimetuspensioni makstakse 40–100%-lise
töövõimekaotuse korral. Seoses töövõimereformi
käivitumisega ei lisandu alates 1. juulist 2016
enam uusi töövõimetuspensione ning alates 1.
jaanuarist 2017 hindab töövõimet ja maksab
töövõimetoetust Eesti Töötukassa. Mõju kulude
muutusele on seotud peamiselt pensioniindeksi ja
isikute arvu muutustega.-Toitjakaotuspensionile
on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel
olnud perekonnaliikmetel. Mõju kulude muutusele
on seotud peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu
muutustega.Alus: Riikliku pensionikindlustuse
seadus.
196
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus
sh rahvapension, -84 560 -92 510 -98 083 -103 144 Rahvapensionile on õigus, kui inimene on jõudnud https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020033?
pensionilisad ja vanaduspensioniikka, kuid tal ei ole leiaKehtiv
pensionisuurendused vanaduspensioni taotlemiseks vajalikku
pensionistaaži. Inimene peab olema elanud
vahetult enne pensioni taotlemist vähemalt viis
aastat Eestis. Mõju kulude muutusele on seotud
peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu
muutustega.
Pensionisuurendust makstakse nendele
inimestele, kellel oli enne seaduse muudatust õigus
tekkinud.
Mõju kulude muutusele on seotud peamiselt
pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega.
Alus: Riikliku pensionikindlustuse seadus
sh avaliku teenistuja -23 532 -25 998 -27 973 -29 811 Enne 2013. aasta aprilli jõustunud avaliku https://www.riigiteataja.ee/akt/126032013005?
pensionisuurendus teenistuse seaduse muudatust kehtis ametnikele leiaKehtiv
õigus riikliku vanaduspensioni suurendamiseks
teenistusstaaži alusel. Pensionisuurendust
makstakse nendele inimestele, kellel oli enne
seadusemuudatust õigus tekkinud.
Alus: Avaliku teenistuse seadus
Kogumispensioni -276 000 0 0 0 Seoses COVID piirangutega peatati ajutiselt https://www.riigiteataja.ee/akt/131122016028?
kompensatsioonimakse kogumispensionimaksete (4%) tasumine 2020. leiaKehtiv
varasemaks toomine aasta 1. detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini
ning nüüd riik kompenseerib selle tagasiulatuvalt
koos tootlusega.
Riigipoolne toetus -468 400 -484 700 -499 550 -516 500 Vanaduspensioni kogumispension II sammas https://www.riigiteataja.ee/akt/131122016028?
kohustusliku kogumispensioni sotsiaalmaksust edasiantav osa ja vanaduspensioni leiaKehtiv
fondidesse kogumispensioni töötaja töötasust kinnipeetav osa
(2%) .
Alus: Kogumispensionide seadus
197
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus
Toetus kohustusliku -27 277 -28 869 -29 820 -31 191 Toetusi tehakse alla 3-aastast last kasvatava ühe https://www.riigiteataja.ee/akt/131122016028?
kogumispensioni fondi alla 3. vanema eest, kes on liitunud kohustusliku leiaKehtiv
aastast last kasvatava vanema kogumispensioniga. Eelarve muutus on seotud
eest eesti keskmise
sotsiaalmaksuga maksustatava tulust ja II sambaga
liitunud vanemate,(kes
kasvatavad alla 3-aastast last), arvu kasvust.
Alus: Kogumispensionide seaduse
Kahjuhüvitised seoses -7 591 -7 903 -8 121 -8 265 Sotsiaalkindlustusamet hüvitab tööandja https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020007?
tööõnnetustega õigusjärglaseta likvideerimise korral tööandja leiaKehtiv
poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest
tingitud tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud
varalise kahju. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab
töövõime kaotuse protsendi ning maksab hüvitist.
Eelarve muutus on seotud pensioniindeksi ja
saajate arvuga.
Alus: Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
Välisriigist Eestisse -137 -151 -162 -174 Sotsiaaltoetuse maksmisel vanaduspensionieas https://www.riigiteataja.ee/akt/122032021014?
tagasipöördunu toetus välisriigist Eestisse asunutele nähakse ette toetus leiaKehtiv
rahvapensioni määras, mille kulu muutus on
seotud pensioniindeksi ning saajate arvuga.
Toetuse eesmärgiks on tagada sissetulek
vanaduspensionieas tagasipöördujale, kellel
puudub Eestis vanaduspensioni määramiseks
vajalik tööstaaž.
Alus: Sotsiaalhoolekande seadus
Toetused olümpiavõitjatele -209 -224 -249 -292 Toetust makstakse olümpiavõitjale vanuse https://www.riigiteataja.ee/akt/1013701?leiaK
(kümme aastat enne vanaduspensioniiga) või ehtiv
osalise või puuduva töövõime alusel. Kulu
muutused on seotud saajate arvu ning eelmise
kalendriaasta kolmanda kvartali keskmine
brutokuupalgaga.
Alus: Spordiseadus
198
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus
Puuetega inimeste igakuulised -62 593 -63 147 -63 765 -64 603 Toetused jagunevad: puudega lapse toetus, https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017061?
toetused puudega tööealise inimese toetus, puudega leiaKehtivhttps://www.riigiteataja.ee/akt/1290
vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega 62017007?leiaKehtiv
vanema toetus, õppetoetus ja
täienduskoolitustoetus. Puudega inimeste toetuste
arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks
riigieelarve seadusega kehtestatav puudega
inimeste sotsiaaltoetuse määr. 2020a vahendites on
arvesse võetud ka lisaeelarvega eraldatud HEV
laste vanematele toetus ( 10 mln.)Alus: Puuetega
inimeste sotsiaaltoetuste seadus.
Toetused represseeritutele (sh -1 844 -1 766 -1 692 -1 622 Represseeritutele toetuse maksmine. Kulude https://www.riigiteataja.ee/akt/122032021014?
Tsernobõli AEJ likvideerijad) muutus on seotud saajate arvuga. leiaKehtiv
Alus: Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud
isiku seadus.
Alates 1. aprillist 2018 kehtib sotsiaaltoetus
tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijatele.
Alus: Sotsiaalhoolekande seaduse
Üksielava pensionäri toetus -18 056 -17 904 -18 234 -18 874 Eestis üksi elavale vanaduspensioniealisele isikule https://www.riigiteataja.ee/akt/122032021014?
tema majandusliku iseseisvuse parandamiseks ja leiaKehtiv
vaesuse vähendamiseks üks kord kalendriaastas
makstav toetus. Kulude muutus on seotud
vanaduspensionil olevate üksikute isikute arvust.
Alus: Sotsiaalhoolekande seadus
Ajateenija lapse toetus -275 -275 -275 -275 Ajateenijate lapsetoetusteks arvestatud vahendid
kajastatakse alates 2020. aastast https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020009?
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarves, kuid leiaKehtiv
kulud arvestatakse kaitsekulude hulka.
Alus: Kaitseväeteenistuse seadus
Elatisabi -5 524 -5 829 -6 143 -6 135 Elatisabikulu suurenemine on seotud saajate arv
kasvuga (teadlikkus kasvab) ning elatisnõude https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017062?
sissenõudmise üleminekuga riigile. leiaKehtiv
Alus: Perehüvitiste seadus
Hüvitised kuriteoohvritele -132 -133 -134 -134 Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil https://www.riigiteataja.ee/akt/12791909?leia
toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri Kehtiv
ülalpeetavatele. Hüvitise suurus sõltub kehtivast
alampalgast ja toitjakaotuspensioni või
töövõimetoetuse suurusest
Alus: Ohvriabi seadus
199
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus
Õppelaenude kustutamine -128 -124 -126 -124 Õppelaenu võtnud puuduva töövõimega inimesele, https://www.riigiteataja.ee/akt/834802?leiaKe
(vähenenud töövõimega isik; puudega lapse vanemale makstakse rahalist htiv
puudega lapse vanem) hüvitist.
Alus: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus.
Täiendav puhkusetasu -17 166 -17 596 -18 446 -19 296 Täiendava puhkusetasude kulumuutused on https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?
(lapsepuhkuse päevade, seotud saajate arvu ja töötasu alammäära leiaKehtiv
pikendatud põhipuhkuse, muutustega.Alaealiste ja osalise töövõimega
puudega lapse tööealiste täiendava puhkusetasu toetuse summa
vanemaigakuulise puhkepäeva muutus on seotud keskmise palga
ja lapsetoitmise vaheaja nominaalkasvuga, saajate arvu, kasutatud päevade
tasudeks; alaealised ja osalise arvuga.Täiendavad lisapuhkepäevad sügava
töövõimega tööealiste puudega isiku töötavale hooldajale -kuni 5-
tasudeks; lisapuhkepäevade päevane lisapuhkus töötavale inimesele, kes
tasu sügava puudega isiku hooldab kodus sügava puudega täisealist
töötavale hooldajale) pereliiget. Alus: Töölepingu seaduse
Peretoetused -465 646 -483 432 -504 732 -520 883 Peretoetuste muudatused on seotud esimese ja https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017062?
teise lapse toetuse ning üksikvanema toetuse leiaKehtiv
tõusuga 60-euorlt 80-eurole kuus ning lasterikaste
perede toetuse tõusuga 3–6 lapse puhul 600 euroni
kuus ning 7 ja enama lapse puhul 800 euroni kuus.
Alates 1. jaanuarist 2023. a rakendatakse
lasterikka pere toetuse maksmist ja sujuvat
lõppemist kuni pere noorima lapse 24-aastaseks
saamiseni. Alates 2018. aastast kajastatakse
ajateenija lapse toetus koos perehüvitiste üldise
eelarvega.
Alus: Perehüvitiste seadus
Vanemahüvitis -375 115 -405 744 -423 482 -443 023 Vanemahüvitise kulude muutus on seotud https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017062?
keskmise hüvitise tõusuga (keskmise palga ja leiaKehtiv
alampalga muutuse mõju).
Alus: alates 01.01.2017 Perehüvitiste seadus (kuni
2016. a lõpuni Vanemahüvitise seadus)
Töötutoetus -39 214 -38 008 -38 846 -40 283 Töötutoetust maksab Eesti Töötukassa. Kulu https://www.riigiteataja.ee/akt/121122010016?
sõltub töötute arvust, päevamäärast ja palga leiaKehtiv
alammäärast.
Alus: Tööturuteenuste ja -toetuste seadusega
200
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus
Töövõimetoetus -449 449 -491 691 -517 498 -540 649 Eesti Töötukassa maksab osalise või puuduva https://www.riigiteataja.ee/akt/124122016018?
töövõimega inimestele töövõimetoetust. Eesti leiaKehtiv
Töötukassa on oma prognoosides lähtunud
eeldusest, et kehtiva süsteemi järgi suurema
töövõimekaoga inimesed (90-100% ning osa
80%lise töövõime kaotusega inimestest)
hinnatakse uues süsteemis puuduva töövõimega
isikuteks ning väiksema töövõime kaotusega (10-
30%) inimestel ei ole uue hindamissüsteemi
kohaselt töövõime vähenenud. Töövõimetoetuse
suurus ühe kalendripäeva eest on osalise
töövõimega inimesele 57% ja puuduva
töövõimega inimesele 100% päevamäärast, mis
tulenevalt töövõimetoetuse seadus § 14 on 14,81
euro
Alus: Töövõimetoetuse seadus
Erijuhtudel riigi poolt makstav -39 -43 -46 -45 Välisriigist tagasipöördunud isikute sotsiaalne https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020041?
sotsiaalmaks (välisriigist toetus, mille muutus on seotud alampalga leiaKehtiv
tagasipöörduja) mõjuga.Alus: Sotsiaalmaksuseadus
Erijuhtudel riigi poolt makstav -63 839 -72 251 -76 349 -76 164 Kulude muutus on seotud sotsiaalmaksu maksmise https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020041?
sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste aluseks olevast kuumäärast. leiaKehtiv
saajate ees Alus: Sotsiaalmaksuseadus
Erijuhtudel riigi poolt makstav -33 070 -34 208 -35 197 -36 885 Riik tasub erijuhtudel sotsiaalmaksu Eesti https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020041?
sotsiaalmaks töötute eest Töötukassas end töötuna arvele võtnud isikute leiaKehtiv
eest, kes saavad https://www.riigiteataja.ee/akt/121122010016?
töötutoetust, on tööturukoolitusel, tööharjutusel leiaKehtiv
või tööpraktikal või on arvel kui pikaajalised
töötud. Kulu muutust mõjutab erijuhtudelt riigi
poolt makstava sotsiaalmaksu kuumäära tõus ja
saajate
arv.
Alus: Tööturuteenuste ja -toetuste seadus;
sotsiaalmaksuseadus
201
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus
Erijuhtudel riigi poolt makstav -39 244 -44 848 -47 803 -50 288 Alates 01.07.2016. aastast võttis Töötukassa https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020041?
sotsiaalmaks töötava seoses töövõimereformiga leiaKehtiv
töövõimetuspensionäri eest Sotsiaalkindlustusametilt
üle kohustuse hüvitada kehtestatud kuumääralt
sotsiaalmaks äriühingule, mittetulundusühingule,
sihtasutusele või füüsilisest isikust ettevõtjale
töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni
Alus: Sotsiaalmaksuseadus
Arstide lähtetoetus -750 -938 -1 125 -1 125 Eriarstide lähtetoetus on mõeldud eriarstidele, kes
asuvad residentuuri lõpetamise järel tööle https://www.riigiteataja.ee/akt/117052020012?
väljaspool Tartut ja Tallinna perearstina või leiaKehtiv
kohalikku, üld- või keskhaiglasse.
Alus: Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
Apteekrite lähtetoetus -150 -150 -150 -150 Makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub
tööle või tegutsema üldapteeki või selle https://www.riigiteataja.ee/akt/104052016004?
struktuuriüksusesse, mis asub linnas või leiaKehtiv
vallasiseses linnas, kus ei ole teist üldapteeki või
haruapteeki, või asub muus asustusüksuses linnast
või vallasisesest linnast vähemalt kümne
kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist
või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri
kaugusel.
Alus: Ravimiseadus
Abivahenditeenus puudega -15 907 -16 193 -16 550 -16 948 Kulude muutusi mõjutavad saajate arv, https://www.riigiteataja.ee/akt/129062017007?
inimestele tarbijahinnaindeks. leiaKehtiv
Alus: Sotsiaalhoolekande seadus
Toetused pagulastele -85 -85 -85 -85 Kulu sõltub isikute arvust, kes viibivad pagulaste https://www.riigiteataja.ee/akt/117062020004?
majutuskeskuses või, kes saanud rahvusvahelise leiaKehtiv
kaitse.
Alus: Välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seadus.
Riigikogu pensionid -8 238 -8 850 -8 954 -9 017 Alus: Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu https://www.riigiteataja.ee/akt/108072016006?
ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete leiaKehtiv
pensioni seadus
Riigikontrolli ametnike -665 -697 -730 -727 Alus: Riigikontrolli seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/119122019013?
pensionid leiaKehtiv
202
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus
Õiguskantsleri ametipension -42 -44 -46 -48 Makstakse endise õiguskantsleri eripensioni 70% https://www.riigiteataja.ee/akt/12788991?leia
tema ametipalgast ning õiguskantsleri asetäitja- Kehtiv
nõuniku pension on 65% tema ametipalgast.Alus:
Õiguskantsleri seadus
Riigikohtunike pensionid -1 268 -1 329 -1 323 -1 385 Alus: Kohtute seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/12769841?leia
Kehtiv
Prokuröride pensionid -1 262 -1 323 -1 385 -1 359 Pensioni suuruseks on 65% prokuröride viimasest
ametipalgast. https://www.riigiteataja.ee/akt/12749278?leia
Alus: Prokuratuuriseadus Kehtiv
I ja II astme kohtunike -5 346 -5 602 -5 866 -6 005 Pensioni suuruseks on 75% kohtunike viimasest https://www.riigiteataja.ee/akt/12769841?leia
pensionid ametipalgast. Kehtiv
Alus: Kohtute seadus
Kaitseväelaste pensionid -17 134 -19 846 -22 260 -24 725 Pensione indekseeritakse pensioniindeksiga https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020009?
Alus: Kaitseväeteenistuse seadus; leiaKehtiv;
Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/119122019007?
leiaKehtiv
Politseinike ja piirivalve -35 872 -37 594 -39 351 -41 111 Alus: Politsei ja piirivalve seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/104072020002?
pensionid leiaKehtiv
Päästeametnike -467 -489 -512 -536 Alus : Päästeteenistuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019069?
pensionisuurendus leiaKehtiv
Töötuskindlustusmakse -282 000 -298 000 -313 000 -327 000 Eesti Töötukassale kantakse edasiantava https://www.riigiteataja.ee/akt/13198680?leia
töötuskindlustusmakse vahendeid Kehtiv
töötuskindlustushüvitiste sihtfondi, koondamise ja
tööandja maksejõuetuse puhul makstavate
hüvitiste sihtfondi ning tööturuteenuste ja -toetuste
sihtkapitali. Sihtfondidest makstakse
töötuskindlustushüvitist ning koondamise ja
tööandja maksejõuetuse korral makstavat hüvitist.
Sihtkapitali vahendeid kasutatakse aktiivsete
tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste (v.a
töötutoetus) maksmiseks.
Alus: Töötuskindlustuse seadus
203
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus
Psühholoogiline abi -1 388 -1 748 -2 194 -2 751 Süüteo ohvril (ei ole vägivallakuritegu ohver) on
süüteoohvritele õigus vajaduse korral saada kuni ühe kuupalga https://www.riigiteataja.ee/akt/12791909?leia
alammäära ulatuses psühholoogilise abi kulu Kehtiv
hüvitist. Hüvitist makstakse ühe kuupalga
alammäära ulatuses perekonnaliikme kohta, kuid
kõige rohkem kolme kuupalga alammäära ulatuses
perekonna kohta. Prognoosil arvestatakse ohvrite
arvu kasvu.
Alus: Ohvriabi seadus
Ravikindlustuse seadusest -1 811 624 -1 899 613 -1 985 677 -2 080 507 Maksu- ja Tolliamet kannab vastavalt
tulenevate kohustuste tagamine sotsiaalmaksuseadusele riigieelarve riikliku https://www.riigiteataja.ee/akt/125102012020?
ravikindlustuse vahenditesse sotsiaalmaksu leiaKehtiv
ravikindlustuse osa, mis laekub Eesti
Haigekassale.
Alus: Ravikindlustuse seadus
Eraldis Eesti Haigekassale -257 585 -284 381 -305 935 -326 017 Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele tehakse
(mittetöötavate pensionäride Sotsiaalkindlustusameti eelarvest Eesti https://www.riigiteataja.ee/akt/117052020012?
eest) Haigekassale igakuine eraldis (SKA andmete leiaKehtiv
alusel) mittetöötavatele vanaduspensionäridele ja
vanaduspensioniealistele rahvapensionäridele
arvestatud pensionilt st tasutakse ravikindlustuse
osa vastavalt kokkulepitud protsendimahule. Alus:
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus; Vabariigi
Valitsuse määrus "Riigieelarve eraldise
arvestamise alused, eraldise arvestamise hulka
kuuluvad mittetöötavad riikliku pensioni saajad ja
andmete esitamise kord".
Varjupaigateenus pagulastele -500 -500 -500 -500 Makstakse varjupaigataotlejatele rahalist toetust, https://www.riigiteataja.ee/akt/117062020004?
mis on võrdne kehtiva minimaalsetest leiaKehtiv
tarbimiskulutustest lähtuva toimetulekupiiriga.
Alus: Välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seadus
Pensionide ja toetuste -287 -287 -288 -288 Riik kannab posti kaudu kojukande kulud üksnes
kojukanne posti kaudu siis, kui seadusest (RPKS ja PISTS) tulenevalt ja
põhjendatud taotluse alusel. Kojukannet
teostatakse üksnes liikumistakistusega,
hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti
kättesaadav ning vanaduspensioniealine isikule
või sügava puudega isikule, kellel on tuvastatud
osaline või puuduv töövõime.
204
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
RES 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 selgitus Õiguslik alus
Töövaidluskomisjonide -23 -25 -27 -28 Töövaidluse lahendamise seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/124112020006?
kaasistujate tasud leiaKehtiv
205
Lisa 5. EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega
kauplemisel saadavate vahendite kasutamisest
Rahvusvahelise kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks rakendatakse Euroopa Liidus
kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ) kauplemise süsteemi
(edaspidi EL HKS). Selles peavad EL liikmesriigid müüma enampakkumistel157 kõik lubatud
heitkoguse ühikud (edaspidi LHÜ), mida ei eraldata tasuta paiksetele saasteallikatele direktiivi
2003/87/EÜ artiklite 3e, 10a ja artikli 10c alusel, ega ei lisata turustabiilsusreservi vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele (EL) 2015/1814.
Tabel 82. Eesti müüdavad LHÜ kogused ja Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvise
majandusprognoosi põhistsenaariumi kohane tuluprognoos LHÜ-dega kauplemisest aastail 2021-2026
2021 2022 2023 2024 2025 2025 Kokku
Enampakkumise kogus (KKM 4,684 4,181 4,530 4,529 4,641 4,089 26,654
andmeil), tasuta elektri kvoodita
(mln LHÜ)
Tuluprognoos (mln €) 248,065 331,050 411,272 427,350 305,894 306,309 2029,939
Kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ158 artikliga 10 ja atmosfääriõhu kaitse seadusega159 on üldised
eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb kasutada vähemalt 50% enampakkumisel saadud tulust,
järgmised:
1) vähem saastavatele transpordiliikidele ja ühistranspordile ülemineku ergutamine;
2) taastuvenergeetika arendamine, energiatõhususe suurendamisele kaasa aitamine;
3) energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse
rahastamine sektorites, mida käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2009/29/EÜ;
4) energiatõhususe suurendamine, parem soojustamine ja kaugküttesüsteemide
arendamine ning väikese ja keskmise sissetulekuga leibkondade toetamine
energiatarbimisest tekkivate sotsiaalprobleemide lahendamisel;
5) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja kliimamuutuste mõjudega
kohanemise alase teadus- ja arendustegevuse ning näidisprojektide rahastamine,
6) panus Ülemaailmsesse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi ning kohanemisfondi;
7) kliimamuutuste mõjuga kohanemine ning kliimamuutuste mõju leevendamine;
8) osalemine Eesti ja Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani ning Euroopa
tehnoloogiaplatvormide algatustes, samuti kliimamuutuste leevendamise poliitika ja
energiapoliitika planeerimises ning nende poliitikate tulemuslikkuse seires;
157
Enampakkumiste kord on täpsemalt määratud Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1031/2010, milles
täpsustatakse EL HKS enampakkumiste ajastamise, haldamise jm aspektid.
158
Direktiiv on leitav:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/HTML/?uri=CELEX:02003L0087-20180408&from=EN
159
Seadus on leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/127052022004 ; vt § 161 lg 4
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
9) meetmed raadamise vältimiseks, metsastamise hoogustamiseks ja metsade
ulatuslikumaks uuendamiseks ning kliimamuutuste ebasoodsa mõjuga kohanemiseks
arenguriikides, kes on ratifitseerinud kliimamuutuste raamkonventsiooni, sealhulgas
Eesti rahvusvaheliste kliimaalaste rahastamiskohustuste täitmine;
10) süsinikdioksiidi sidumine metsanduses;
11) EL HKS-i Eestiga seotud halduskulude katmine;
12) kliimameetmete, sealhulgas kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamine
kliimamuutuste mõju suhtes haavatavates kolmandates riikides;
13) oskuste omandamise ja tööjõu ümbersuunamise soodustamine, aitamaks kaasa
õiglasele üleminekule vähese süsinikdioksiidi heitega majandusele.
Nimetatud eesmärkidel kliimaga seotud meetmed on vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse
§ 161 lõikele 1 kavandatud riigi eelarvestrateegia protsessi osana, lähtudes üleriigilistest
eesmärkidest ja valdkondlike arengukavade eesmärkidest. Seejuures arvestatakse mh koosmõju
Euroopa Liidu perioodi 2021–2027 vahenditest kavandatud meetmetega ja muudest
siseriiklikest ning välisvahenditest rahastatavate meetmete ning tegevustega. Tegu on tuludest
sõltuvate kuludega, st vahendeid saab kasutada sõltuvalt tegelikust tulu laekumisest. Riigiabi
loa vajadust hinnatakse iga meetme puhul eraldi ning riigiabi loa taotleb vajadusel meetme
elluviimise eest vastutaja.
EL HKS-i enampakkumistulu prognoosi uuendatakse koostöös Keskkonnaministeeriumiga
vähemalt kaks korda aastas, Rahandusministeeriumi majandusprognoosi koostamisel.
Vajadusel uuendatakse siis ka enampakkumisvahenditest kavandatud meetmete loendit. EL
ning Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärke viiakse EL HKS-i enampakkumistelt saadud
vahendite arvel eelarvestrateegia perioodi jooksul ellu energeetika ja keskkonna
tulemusvaldkondade kaudu.
Kauplemisperioodi 2013-2020 enampakkumistulust toetatavate meetmete elluviimist
jätkatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse asjakohase määrusega160 hiljemalt 2024. aastani. Selle
kauplemisperioodi meetmete toetusmaht 2020. a lõpu seisuga laekunud kauplemistulu
arvestades on toodud allolevas tabelis.
Tabel 83. 2013-2020 perioodi EL sisese kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise
vahenditest kavandatavad meetmed RES 2021-2024 tulemusvaldkondades (2020. aasta lõpu seisuga
laekunud kauplemistulu jaotus mln €)
Tulemusvaldkond, meede Kokku 2013-2020 Vastutaja
6. Energeetika 183,105
Majandus- ja
Energiasäästumeetmed korterelamutes 22,913 taristuminister
Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis Majandus- ja
(biogaas) 38,489 taristuminister
Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku
sektori hoonetes161 118,503 Riigihalduse minister
14. Keskkonnahoid 84,037
160 Määrus on leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/109112021004
161
Kauplemisperioodi 2013–2020 sellele meetmele kavandatud enampakkumistulust suunati 54% KOV hoonete
(munitsipaallasteaiad ja hoolekandeasutused) ja 46% keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks ja
taastuvenergia kasutuse edendamiseks.
207
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Tulemusvaldkond, meede Kokku 2013-2020 Vastutaja
Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse 8,329 Keskkonnaminister
Üleujutusriskide maandamine 5,367 Keskkonnaminister
Keskkonnaminister,
majandus- ja
Kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektideks162 39,483 taristuminister
2020.aasta nn prognoosi aluste uuendamisest tuleneva täiendava
laekumise/tulu 50% sihtotstarbeline kasutus (Rail Balticu projekti
riigieelarveline kaasfinantseering 2020.a; säästva transpordi projektid Majandus- ja
raudtee-transpordis ning veetranspordis (parvlaev)* 30,858 taristuminister
* Nn prognoosi aluste uuendamisest tuleneva 2020.a täiendava laekumise/tulu 50% sihtotstarbeline kasutus
otsustati Vabariigi Valitsuse poolt 2020.a riigieelarve protsessis.
2021. aastal algas EL HKS-i kauplemisperiood 2021-2030, mille enampakkumistulu kasutus
on kavandatud pikaajalise strateegilise planeerimise raames ühtse protsessi osana, sarnaselt
2021-2027 perioodi EL struktuuri- ja maaelu arengu vahendite ning muude riigi
eelarvevahendite kasutuse kavandamisele. Kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega
kavandatakse rahastatavate tegevuste ja meetmete vahendite jaotus selles protsessis tehtud
otsuste alusel riigi eelarvestrateegias. EL HKS-i enampakkumistulu prognoosi uuendamisel
uuendatakse vajadusel ka meetmetevahelist jaotust. Konkreetse aasta vahendite jaotus
kajastatakse riigieelarves.
EL 2030.a kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) heite vähendamise uuendatud, senisest rangema
sihttasemena lepiti 2020. aasta lõpul EL liikmesriikide vahel kokku 55% võrreldes 1990. aasta
heitkogusega ning see sihttase on sätestatud EL kliimamääruses163. Selle sihttaseme
saavutamiseks ning jätkuna Euroopa komisjoni teatisega „Euroopa roheline kokkulepe“
algatatud protsessile esitas Euroopa komisjon 2021. aasta suvel EL kliimaeesmärkide
saavutamisega seotud peamisi sektoreid ning EL HKS-i aluseid määratlevate õigusaktide
muutmise eelnõud, mille läbirääkimised on 2022.a septembri seisuga jätkumas. Nende
läbirääkimiste tulemusel lepitakse kokku olulised EL HKS-iga seonduvad muudatused, sh
kauplemissüsteemi ulatuses ja sellest saadava tulu kasutuse reeglites, viimased omakorda
mõjutavad lähikümnendi EL HKS-i kauplemistulu suurust riigieelarves. 2022. aasta veebruaris
Venemaa Ukrainale kallaletungi tulemusel otsustatud EL sanktsioonide ning Euroopa
energiaturgudel toimuva mõjul on paralleelselt arutusel võimalikud muudatused energiaturu
regulatsioonis, mis omakorda võivad mõjutada EL HKS-iga seonduvat. Kuna läbirääkimisel
olevad muudatused jõustuvad lähiaastail, ent ka nende jõustumisaeg ei ole veel teada, on
allolevas tabelis esitatud EL HKS-i tulu sihtotstarbeliste meetmete vahelise jaotuse aluseks
oleva prognoosi määramatusaste suur, seda ka rahvusvahelistest prognoosidest lähtumisel.
Eelnevat arvestades on allolevas tabelis aastate 2021-2026 kohta esitatud kauplemisperioodi
2021-2030 enampakkumistulust toetatavate sihtotstarbeliste meetmete loend ning
162 Kauplemisperioodi 2013–2020 sellele meetmele kavandatud enampakkumistulust suunati 50% energeetika
tulemusvaldkonnas esmajoones korterelamute energiatõhususe ja alternatiivsete kütuste transpordis
kasutuselevõtu suurendamise meetmetesse ning 50% keskkonnahoiu tulemusvaldkonnas esmajoones
kliimamuutustega kohanemise ning kliimamuutuste mõju leevendamise tegevuste elluviimiseks; sh 2019.a
enampakkumistulust suunati taastuvenergia arendamisega seotud uuringuks 0,1 mln € keskkonnahoiu
tulemusvaldkonna ja 0,3 mln € energeetika tulemusvaldkonna vahendeid ning 2019. ja 2020.a
enampakkumistulust suunati rohetehnoloogiate ärikiirendi programmile 0,2 mln € keskkonnahoiu ja 0,2 mln €
energeetika tulemusvaldkonna vahendeid.
163
Määrus on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/?uri=CELEX:32021R1119
208
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
kauplemistulu prognoositav meetmetevaheline jaotus (käesoleva Lisa esimeses tabelis esitatud
tuluprognoosi alusel) samuti arvestatava määramatusastmega. 164
Tabel 84. 2021-2030 perioodi EL sisese kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise vahenditest
kavandatavate meetmete esialgne toetusmaht (2022. aasta RM suvise majandusprognoosi kohase tuluprognoosi
alusel, mln €)*
Meede 2021* 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* Vastutaja
Sihtotstarbeliselt kasutatav osa 124,03 165.53 205,64 388,89 275,30 275,68
kauplemistulu prognoosist (RM
2022.a suvise
majandusprognoosi alusel)**
Täiendavate elektrirongide 8,43 5,40 34,59 2,81 Majandus- ja
soetamine (ühistranspordi taristuminister
kasutatavuse suurendamiseks)
Investeering kompensatsiooni- 0,55 11,50 17,95 7,00 Kaitseminister, koostöös
meetmesse, võimaldamaks majandus- ja
Kirde-Eestis tuuleenergia taristuministriga
tootmisvõimsuste rajamist
Rail Balticu 13,80 Majandus- ja
elektriraudteeühenduse taristuminister
rajamise (2021. a) omapanuseks
Rahvusvaheline kliimapoliitika- 1,50 1,50 1,50 1,50 1,50 1,50 Keskkonnaminister
alane koostöö
Avaliku sektori hoonete 15,00 15,00 20,00 20,00 20,00 20,00 Riigihalduse minister
energiatõhusus ***
Vähese heitega sõidukite 6,00 4,00 Keskkonnaminister,
kasutuselevõtt koostöös majandus- ja
taristuministriga
Rahvusvaheline kliimapoliitika ja 0,70 0,70 0,70 0,70 0,70 0,70 Keskkonnaminister
biokütuste aruandlus ning KHG
kauplemissüsteemide
koordineerimine ja arendamine
165
Ressursitõhususe ja/või 1,00 2,00 1,00 Maaeluminister
süsinikuauditid suuremates
põllumajandusettevõtetes, CO2
taaskasutuse ja kontrollitavate
kliimatingimustega
kasvuhoonete pilootprojektid
164
Erandina muudest riigi eelarvestrateegia andmetest on see prognoos esitatud tulust sõltuva kuluna: nii tulude
kui kulude maht on esitatud tuluprognoosi alusel; EL direktiivi 2003/87/EÜ kohast arvestust enampakkumistulu
sihtotstarbelise kasutuse kohta (vt viide alamärkuses 3; 2023. aastal kehtib sihtotstarbelise kasutuse määr
vähemalt 50%) peetakse tulu jaotuse alusel.
165 Kliimapoliitika aruandlus, selle koordineerimine ja arendus ning biokütuste aruandlus sh: iga-
aastane kasvuhoonegaaside inventuur ((EL)525/2013 art. 7 ning (EL)2018/1999 art. 26(2)(3)(4)(5) ja
art. 37); kasvuhoonegaasidega seotud poliitikasuundi ja meetmeid ning prognoose käsitlev lõimitud
aruandlus ((EL)2018/1999 art. 18 ja 39); riiklikke kohanemismeetmeid käsitlev lõimitud aruandlus
((EL) 2018/1999 art. 19(1)); kliimaaruanne (UNFCCC art. 12, 2/CP.17); iga kahe aasta tagant esitatav
aruanne (2/CP.17); iga kahe aasta tagant esitatav läbipaistvusaruanne (18/CMA.1); lõimitud riiklik
energia- ja kliimaalane eduaruanne ((EL)2018/1999 art. 17) – CO2-heite vähendamise mõõte ja
kliimapoliitika osas; lõimitud riiklik energia- ja kliimakava teatis ((EL)2018/1999 art. 3) – CO2-heite
vähendamise mõõte ja kliimapoliitika osas.; kohanemisteatis (Pariisi kliimakokkulepe art. 7(10);
maanteetranspordisektoris kasutatud kütuste ja energia koguste ja täiendava informatsiooni aruandlus
((EL) 2009/30 art. 7a)
209
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Meede 2021* 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* Vastutaja
Keskkonnasäästlikud 1,80 Siseminister, koostöös
energialahendused väikesaartel majandus- ja
taristuministriga
Kohaliku omavalitsuse 5,00 10,00 2,50 2,50 5,00 Haridus- ja teadusminister
haridushoonete
energiatõhusaks muutmine166
Energiahinna tõusu 16,08 Riigihalduse minister
leevendusmeede
vähemkindlustatud
leibkondadele (2021.-2022.a
alameede)
Energiahinna tõusu 54,17 100,00 Majandus- ja
leevendusmeede taristuminister
vähemkindlustatud
leibkondadele (2022.-2023.a
alameede
Energiatõhususe ja puhaste 14,68 13,26 17,60 11,63 Horisontaalne
tehnoloogiate alase teadus- ja (seirekomisjoni otsuste
arendustegevuse toetamine EL alusel)
HKS sektorites (Sh vesiniku IPCEI Vesiniku IPCEI projektide
projektide alameede****) alameetme eest:
Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaminister
Energiasäästlikud 9,00 Alameetme
valgustuslahendused (sh „energiasäästlikud
alameede: energiasäästlikud valgustuslahendused
valgustuslahendused kultuuriasutustele eest:
kultuuriasutustele) Kultuuriminister
* Sihtotstarbeliste meetmete toetusmaht kajastab osa eelarveaastal laekuvast kauplemistulust. Seda uuendatakse
2024.-2027. aasta riigi eelarvestrateegia protsessis, lähtudes 2023. aasta RM suvise majandusprognoosi kohasest
tuluprognoosist ning suunates kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega sihtotstarbeliselt vähemalt 50%
enampakkumisel saadavast tulust. Arvestades, et läbirääkimised EL kauplemissüsteemi aluste muutmise üle on
2022. a septembri seisuga veel käimas ning nende tulemusel jõustuvate muudatuste ulatus ega jõustumisaeg ei ole
selgunud, on pikemaajaline prognoos väga esialgne.
** Sihtotstarbelise osana on 2022. aasta RM suvise majandusprognoosi kohaselt käsitletud kuni 2023. aastani
vähemalt 50% EL sisese kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi Eestile laekuvast
tulust ning alates 2024. aastast nimetatud süsteemi kauplemistulu mahtu, millest on maha arvatud (2022.a
septembri seisuga läbirääkimisel oleva EL direktiivi eelnõu kohase) EL heitkogustega kauplemise süsteemi põhise
uue EL omavahendi kohane makse. Sõltuvalt viidatud läbirääkimiste tulemusest võivad muutuda nii
sihtotstarbeliselt kasutatava tuluosa maht kui määr.
*** 2023.-2025.a avaliku sektori hoonete energiatõhususe meetme vahenditest suunatakse 8 mln € aastas
energiatõhususe parandamiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras kultuurimälestiseks tunnistatud
hoonetes.
**** Nn vesiniku IPCEI projektide avaliku sektori poolse toetuse eelbroneering, kooskõlas valitsuskabineti
06.01.2022 otsusega.
Alates 2014. aastast toimuvad lisaks eespool kirjeldatud nn tava-enampakkumistele ka
lennunduse LHÜ-de enampakkumised. Kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ167 artikliga 3d ja
166 Sh meetme „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014–2020“ raames valitud hoonete
energiatõhususe projekti elluviimiseks
167
Direktiiv on leitav:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/HTML/?uri=CELEX:02003L0087-20180408&from=EN
210
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
atmosfääriõhu kaitse seadusega168 on üldised eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb kasutada
100% enampakkumisel saadud tulust, järgmised:
1) vähem saastavatele transpordiliikidele ja ühistranspordile ülemineku ergutamine;
2) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja kliimamuutuste mõjudega
kohanemise alase teadus- ja arendustegevuse ning näidisprojektide rahastamine,
3) panus Ülemaailmsesse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi ning kohanemisfondi;
4) kliimamuutuste mõjuga kohanemine ning kliimamuutuste mõju leevendamine;
5) osalemine Eesti ja Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani ning Euroopa
tehnoloogiaplatvormide algatustes, samuti kliimamuutuste leevendamise poliitika ja
energiapoliitika planeerimises ning nende poliitikate tulemuslikkuse seires;
6) meetmed raadamise vältimiseks, metsastamise hoogustamiseks ja metsade
ulatuslikumaks uuendamiseks ning kliimamuutuste ebasoodsa mõjuga kohanemiseks
arenguriikides, kes on ratifitseerinud kliimamuutuste raamkonventsiooni, sealhulgas
Eesti rahvusvaheliste kliimaalaste rahastamiskohustuste täitmine;
7) süsinikdioksiidi sidumine metsanduses;
8) kliimamuutuste leevendamis- ja kohanemisprotsessiga seotud teadus- ja
arendustegevus, eriti aeronautika ja õhutranspordi valdkonnas;
9) selliste ühisprojektide toetamine, mis käsitlevad kasvuhoonegaaside heite
vähendamist lennundussektoris ning parandavad aeronavigatsiooni infrastruktuuri,
aeronavigatsiooniteenuste osutamist ja õhuruumi kasutamist;
10) kliimamuutuste mõju leevendamine Euroopa Liidus ja kolmandates riikides.
Tabel 85. Eesti müüdavad LHÜ-de kogused ja Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvise
majandusprognoosi põhistsenaariumi kohane tuluprognoos lennunduse LHÜ-dega kauplemisest aastail
2021-2026
2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kokku 2021-2026
Enampakkumise kogus 10 500 10 500 10 500 10 500 10 500 10 500 31 500
(Keskkonnaministeeriumi
andmeil)
Tuluprognoos (mln €) 0,572 0,709 0,818 0,818 0,818 0,818 1,019
Nimetatud eesmärkidel kliimapoliitika eesmärkidega seotud meetmed on vastavalt
atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikele 1 kavandatud riigi eelarvestrateegia protsessi osana
ning neid kavandatakse ja viiakse ellu eespool kirjeldatud põhimõtetest lähtudes.
Kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse panustatakse lennunduse LHÜ-de enampakkumistelt
saadud vahendite arvel eelarvestrateegia perioodi jooksul energeetika ja keskkonna
tulemusvaldkondade kaudu. Keskkonnaministeerium on vahendite kasutuse Riigikantselei,
Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kooskõlastanud
ning vahendite väikest mahtu arvestades suunanud piloottegevusteks, milles on kasutatud ja
kasutatakse IKT võimalusi kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks (nt kliimateemalised
taibutalgud ning nende jätkuna üritusel arendatud parimate IT-lahenduste toetamine jmt).
Lennunduse enampakkumistelt saadud vahendite kasutamise eest vastutab
Keskkonnaministeerium.
168
Seadus on leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/127052022004 ; vt § 161 lg 6
211
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Täiendavalt EL HKS-ile on Euroopa Parlamendi ja nõukogu jõupingutuste jagamise määrusega
(EL) 2018/842 liikmesriikide kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustuste kohta 2021-
2030169 on seatud Eestile KHG heitkoguste vähendamise kohustus - 13% võrra 2030. aastaks
(võrreldes 2005.a heitkogustega) EL HKS-i välistes sektorites: transport, põllumajandus,
jäätmemajandus, lahustite ja teiste toodete kasutamine, EL lubatud heitkogustega kauplemise
süsteemist väljajääv osa tööstuslikest protsessidest ja energeetikast. Selle määruse muutmise
teemaliste läbirääkimiste, mis on 2022.a septembri seisuga käimas, tulemusel lepitakse
eeldatavasti kokku EL riikide – sh Eesti – uued, senisest rangemad kohustused nimetatud
sektorites KHG heite vähendamiseks.
Nimetatud määruse kohaselt kasutatakse kauplemisühikuna aastast heitkoguse ühikuid ehk
AEA (annual emissions allocation), mis on võrdne 1 tonni CO2 ekvivalendiga (t CO2 ekv).
AEA-de aastane kogus näitab kasvuhoonegaaside heitkogust, mis on EL liikmesriigil lubatud
sel konkreetsel aastal nimetatud sektorites õhku paisata. Eesti AEA-de kogused on arvutatud
ühtse EL ülese metoodika alusel ja need on perioodiks 2021-2030 fikseeritud aastate lõikes
Euroopa Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2020/2126 lisas II170. Eesti heitkoguste aastased
piirmahud (ehk trajektoor) eespool nimetatud sektorites on otsusega määratletud aastani 2030,
mil maksimaalne heitkogus kauplemissüsteemi välistes sektorites võib olla 5 390 638 t CO2
ekv. Tegelike heitkoguste arvestust peetakse iga-aastaselt ning riik peab tagama, et reaalsed
heitkogused ei ületaks konkreetse aasta heitkoguste piirmahtu. Riigi kohustuste täitmiseks saab
vajadusel kasutada nn jõupingutuste jagamise määrusega tagatud paindlikkusi: nt EL riikide
vaheline AEA ühikutega kauplemine, ühikute ülejäägi piiratud ulatuses üle kandmine
järgnevatesse aastatesse või laenamine järgnevatest aastatest, maakasutusest ja metsandusest
tuleneva netosidumise kasutamine teatud ulatuses.
Jõupingutuste jagamise määruse AEA-dega kauplemise süsteemis ei ole Eesti seni leppeid
sõlminud ning lepeteni jõudmist lähiaastail ei ole ette näha. Riigi võimalus AEA-dega
kauplemiseks 2021-2030 kauplemisperioodil sõltub esmajoones sellest, kas Eestis suudetakse
nimetatud sektorites saavutada kooskõlas energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, riigi
energia- ja kliimakavaga aastani 2030 ning kliimapoliitika põhialustega aastani 2050
kohustuslikud iga-aastased KHG heite sihttasemed. Sihttaseme ületamise korral tekiks nn
ülejääk, mille võrra oleks võimalik AEA-sid teistele riikidele müüa; puudujäägi korral aga
tuleks riigil neid teistelt (oma heite piiramise sihttasemed ületanud) riikidelt eelarvevahendite
eest osta. Seega on energia- ja kliimapoliitika meetmete optimaalsel kavandamisel ja
elluviimisel mõju mh potentsiaalsele riigieelarve tulu- või kuluallikale.
Alates 2021. aastast saab Eesti direktiivi 2003/87/EÜ171 artikli 10d ning atmosfääriõhu kaitse
seaduse172 § 1651 alusel kasutada EL ülese Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa
vahendeid kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse panustavate tegevuste toetamiseks
169 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada
kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi
kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/201: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/?uri=celex%3A32018R0842
170 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/2126, milles määratakse kindlaks liikmesriikidele aastaks eraldatud
heitkogused ajavahemikul 2021–2030 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/842.
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/?uri=CELEX:32020D2126
171 Kättesaadav:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/HTML/?uri=CELEX:02003L0087-
20180408&from=EN
172 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052022004
212
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
(välja arvatud tahkeid fossiilkütuseid kasutavate energiatootmisüksustega seoses). Fondi
suunatud KHG lubatud heitkoguse ühikute Eestiga seotud osaga173 kauplemisest saadavate
vahendite kasutus kliima- ja energiapoliitika tegevuste toetamiseks on kavandatud pikaajalise
strateegilise planeerimise raames ühtse protsessi osana, sarnaselt 2021-2027 perioodi EL
struktuuri- ja maaelu arengu vahendite ning muude riigi eelarvevahendite kasutuse
kavandamisele, arvestades Moderniseerimisfondi kasutusreegleid. Fondi vahendite kasutus
kajastatakse asjakohaselt riigi eelarvestrateegias ja riigieelarves.
Sellekohaste otsuste alusel on Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osast kavas, külgnevalt
teiste kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetavate meetmetega, toetada kahe pikaajalise
programmi elluviimist fondi energiatõhususe ja taastuvenergia arendamise prioriteetsetes
valdkondades. Programmide toetusmaht on fondi reeglite kohaselt kavandatud 2 aastaks,
lähtudes RM uusima majandusprognoosi kohasest tuluprognoosist. Tulenevalt asjaolust, et
Moderniseerimisfondi suunatud KHG ühikute kauplemistulu saadakse EL
kauplemissüsteemist, mille aluste muutmise teemalised läbirääkimised on veel käimas, on fondi
toetusmahu ning programmide pikemaajaline prognoos lähiaastateks esialgne ning seda
uuendatakse läbirääkimistulemusi arvestades tulevaste prognooside alusel.
Tabel 86. Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa vahenditest kavandatavad programmid
(indikatiivne prognoos, mln €)
Kogumaht 2021-2030
(suurusjärk, väga
Programm 2021* 2022* 2023* indikatiivselt)
Avaliku sektori hoonete energiatõhususe
ja taastuvenergia programm 28,20 36,27 41,34 ca 170
Vähese heitega (säästva) ühistranspordi
arendamise programm 16,45 21,16 24,11 ca 130
Kokku 44,65 57,43 65,45 ca 300
* Fondi programmide kavandatav toetusmaht uuendatakse 2024.-2027. aasta riigi eelarvestrateegia protsessis,
lähtudes 2023. aasta RM suvise majandusprognoosi kohasest tuluprognoosist. Arvestades, et läbirääkimised EL
kauplemissüsteemi aluste muutmise üle on 2022. a septembri seisuga veel käimas ning nende tulemusel
jõustuvate muudatuste ulatus ega jõustumisaeg ei ole selgunud, on pikemaajaline prognoos väga esialgne.
173 Direktiivi 2003/87/EÜ lisa IIb kohaselt on Eestiga seotud osa 2,78% fondi kogumahust.
213
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Lisa 6. Valitsussektori personali- ja palgaanalüüs
Valitsussektori personalinäitajad
Kogu valitsussektori (sh riigi äriühingud ja sihtasutused) töötajate osakaal tööealisest
elanikkonnast kasvab. Suurimad kasvud KOV sektoris on MTÜd (+4,6%) ja äriühingud
(+3,5%), keskvalitsuses avalik-õiguslikud (+3,2%) ja hallatavad asutused IT majade kasvu tõttu
(+2,7%).
Joonis 17. Valitsussektori (sh riigi äriühingud ja sihtasutused) töötajate arv ja osakaal tööealisest
elanikkonnast kasvab
Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike süsteem, Statistikaamet
Ministeeriumite ja valitsemisala asutuste töötajate arvu osakaal tööealisest elanikkonnast on
kahanemas. Suurimad kahanejad on Siseministeeriumi valitsemisala Päästeameti ja Politsei- ja
Piirivalveameti arvelt (-351 töötajat), Kaitseministeerium Kaitseväe arvelt (-205 töötajat),
Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliameti ja Rahandusministeeriumi arvelt (-127 töötajat).
Viie aasta vaates on valitsemisaladest enim töötajate arv vähenenud Siseministeeriumi
valitsemisalas, Justiitsministeeriumi valitsemisalas, Maaeluministeeriumi valitsemisalas ja
Välisministeeriumis.
214
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Joonis 18. Ministeeriumite (sh valitsemisala) ja põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei
töötajate arv kahanes 2022. aastal 1,8%
* I poolaasta andmed
Allikas: Rahandusministeerium
Ministeeriumite ja valitsemisala asutuste vabatahtlik voolavus on kasvutrendis. 2022. I
poolaasta andmed näitavad, et see on viie aasta kõrgeim. Keskmiselt küll 10%, kuid on asutusi,
kelle vabatahtlik voolavus on rohkem kui 17% (Sotsiaalministeeriumi valitsemisala,
Siseministeeriumi valitsemisala ja Justiitsministeeriumi valitsemisala asutused).
Joonis 19. Ministeeriumite (sh valitsemisala) ja põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei
vabatahtlik voolavus on viie aasta kõrgeim
Allikas: Personali- ja palgaarvestuse andmekogu
Valitsussektori palgaanalüüs
2022. a kasvas ministeeriumites ja nende valitsemisala asutustes keskmine kogupalk 11,3%,
samas kui Eesti keskmine kogupalk kasvas 10,1%. Ministeeriumite ja nende valitsemisala
asutuste keskmise kogupalga kasv oli seega Eesti keskmise kogupalga kasvust 1,2
protsendipunkti kiirem. Samas 2021. aastal oli ministeeriumite ja valitsemisala asutuste
keskmise kogupalga kasv vaid 1,5% ja Eesti keskmise kogupalga kasv 6,9%, mis oli
ministeeriumite ja valitsemisala asutuste kasvust 5,4 protsendipunkti kiirem.
215
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Joonis 20. Ministeeriumite (sh valitsemisala) ja põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei
keskmise kogupalga kasv 2022.aastal olnud Eesti keskmise kogupalga kasvust kõrgem, kuna 2021.
aastal kasvas erasektoris keskmine kogupalk 5,4 protsendipunkti kiiremini
Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu, Statistikaamet)
Eesti keskmine palk hõlmab kõiki töötajaid madalapalgalistest kuni tippjuhtideni.
Ministeeriumite ja nende valitsemisala asutuste töötajate hulgas on madalapalgaliste
ametikohtade arv oluliselt väiksem kui erasektoris, samuti on erasektoris oluliselt vähem
kõrgharidusega töötajaid.
Kui võrrelda ministeeriumite ja nende valitsemisala asutuste palkasid üldturu palkadega läbi
tööväärtuspunktide, siis on põhipalkade mahajäämus üldturust samaväärse töö eest 174
keskmiselt 13%, tippspetsialistidel ja juhtidel keskmiselt 18%.
174 Tööde võrdlus põhineb tööperestamise metoodikal, töö väärtus kujuneb järgmiste kriteeriumide alusel: haridus, erialane
kogemus, töö reguleeritus, mõtlemisülesande keerukus, juhtimine ja/või koostöö, vastutus tööprotsesside eest, otsuste mõju
216
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Joonis 21. Ministeeriumite (sh valitsemisala) ja põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei
keskmine põhipalkade mahajäämus samaväärse töö eest üldturust on keskmiselt 13%
Allikas: Fontes Konsultatsioonid OÜ 2022.a palgauuring
Kogupalkade mahajäämus üldturust samaväärse töö eest on veelgi suurem - keskmiselt 20%,
tippspetsialistidel ja juhtidel keskmiselt 26%.
Joonis 22. Ministeeriumite (sh valitsemisala) ja põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei
keskmine kogupalkade mahajäämus samaväärse töö eest üldturust on keskmiselt 20%
Allikas: Fontes Konsultatsioonid OÜ 2022.a palgauuring
Ministeeriumite ja nende valitsemisala asutuste omavahelises võrdluses samaväärse töö eest on
enim mahajäänud Maaeluministeeriumi valitsemisala (-10,4%), Keskkonnaministeeriumi
valitsemisala (-9,3%), Riigikogu Kantselei (-7,5%) ja KUM valitsemisala (-7,4%).
217
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Joonis 23. Ministeeriumite (sh valitsemisala) ja põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei
keskmine kogupalkade mahajäämus omavahelises võrdluses
* Riigikontroll on paigutanud oma enamus ametikohti madalamale tasemele, kui teised samaväärse töö tegijad ning on seetõttu
liiga kõrgel positsioonil.
Allikas: Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste ning osa teiste valitsussektori asutuste palgauuring, riigi
personali- ja palgaarvestuse andmekogu
Ministeeriumite ja põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei omavahelises võrdluses
samaväärse töö eest on enim mahajäänud Riigikogu Kantselei (-7,5%),
Keskkonnaministeerium (-5,0%) ja Riigikohus (-2,3%).
218
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Joonis 24. Ministeeriumite ja põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei keskmine kogupalkade
mahajäämus omavahelises võrdluses
* Riigikontroll on paigutanud oma enamus ametikohti madalamale tasemele, kui teised samaväärse töö tegijad ning on seetõttu
liiga kõrgel positsioonil.
Allikas: Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste ning osa teiste valitsussektori asutuste palgauuring, riigi
personali- ja palgaarvestuse andmekogu
Tulenevalt palgasurvest, on ministeeriumid ja nende valitsemisalade asutused, põhiseaduslikud
institutsioonid ning Riigikantselei tõstnud 2022. aastal põhipalku keskmiselt 10%, enamasti
sisemiste ressursside arvelt või sihtgruppidele juurde antud vahendite arvelt. Samas
palgapositsioon omavahelises võrdluses oluliselt ei muutu. Need valitsemisalad
(Maaeluministeeriumi valitsemisala ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisala), kes ei kuulu
nendesse sihtgruppidesse, kellele enamasti lisavahendeid eraldatakse, ei suuda oma
palgapositsiooni teistega võrreldes parandada. Riigikogu Kantselei on oma põhipalku kõige
vähem kasvatanud kuna tegemist on väikese asutusega, kellel puudub valitsemisala.
Joonis 25. Ministeeriumite (sh valitsemisalade) ja põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei
keskmine põhipalkade kasv 2021/2022
219
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Allikas: Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste ning osa teiste valitsussektori asutuste palgauuring, riigi
personali- ja palgaarvestuse andmekogu
Asutuste omavahelises võrdluses on suurimad mahajääjad Maaeluministeeriumi valitsemisalas
Põllumajandus- ja Toiduamet, PRIA, Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Astangu KRK ja
Sotsiaalkindlustusamet, Kultuuriministeeriumi valitsemisalas Eesti Rahvakultuurikeskus ja
Muinsuskaitseamet, Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas Keskkonnagentuur ja
Keskkonnaamet ning Rahandusministeeriumi valitsemisalas Statistikaamet.
Joonis 26. Asutuste keskmine kogupalkade mahajäämus omavahelises võrdluses
220
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
* Asutused, kelle palgapositsioon on teistega võrreldes üle 5%, on jooniselt parema loetavuse eesmärgil välja jäetud.
Allikas: Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste ning osa teiste valitsussektori asutuste palgauuring, riigi
personali- ja palgaarvestuse andmekogu
Palgad valdkondades
2022. aastaks eraldati IT-le (KEMIT, RMIT, RIK, TEHIK, MKM IT tööd, MEM IT tööd, PRIA
IT tööd) palkade konkurentsivõime tõstmiseks lisaraha palgafondi 5%. IT tööde põhipalkade
keskmine mahajäämus võrreldes üldturuga on 2022. aastal 14%, tippspetsialistidel ja juhtidel
kuni 30%.
Joonis 27. IT tööde põhipalkade keskmine mahajäämus samaväärse töö eest üldturust on keskmiselt
14%
221
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Allikas: Fontes Konsultatsioonid OÜ 2022.a palgauuring
Lisaks IT asutustele on IT-teenistusgruppide töötajaid ka ministeeriumites ja teistes asutustes.
Spetsiifiliste teadmistega IT spetsialiste on vähe, seetõttu liiguvad nad nii erasektori kui ka
asutuste vahel, mis omakorda lükkab tagant sektori palgakasvu.
Joonis 28. IT tööde keskmine kogu- ja põhipalk asutuste lõikes
*RIT loodi 2022. Tema kogupalga andmetes ei sisaldu aasta jooksul makstud lisatasud
Allikas: Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste ning osa teiste valitsussektori asutuste palgauuring, riigi
personali- ja palgaarvestuse andmekogu
222
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Siseturvalisusele eraldati 2022. aastal 5% lisaraha palgafondi. See andis võimaluse kasvatada
põhipalku kuni 13%. Lisaks eraldatud lisavahenditele saadi palgakasvuks vahendeid ka
sisemiste ressursside arvelt (töötajate vähendamine, muude kulude vähendamine).
Siseturvalisuse tööde kogupalk moodustab Eesti keskmise kogupalgaga võrreldes 84%-121%
sõltuvalt asutusest.
Joonis 29. Siseturvalisuse tööde keskmine kogu- ja põhipalk asutuste lõikes
Allikas: Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste ning osa teiste valitsussektori asutuste palgauuring,
Statistikaamet (II kvartali andmed)
Kõrgharidusega kultuuritöötajatele eraldati 2022. aastaks kultuuritöötajate palkade
konkurentsivõime tõstmiseks 5% lisaraha palgafondi Kultuuriministeeriumi valitsemisalale,
Haridus- ja Teadusministeeriumile (Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut,
Rahvusarhiiv), Maaeluministeeriumile (SA Eesti Maaelumuuseumid) ja
Keskkonnaministeeriumile (Eesti Loodusmuuseum).
Joonis 30. Kõrgharidusega kultuuritöötajate keskmine kogupalk on veidi üle Eesti keskmise kogupalga.
223
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
* KUMi esitatud prognoos, Statistikaameti II kvartali andmed
Allikas: Kultuuriministeerium, Statistikaamet
Õpetajate palgafondi lisandus 2022. aastaks 5% lisaraha, millele Haridus- ja
Teaduministeerium lisas 0,7 miljonit eurot. See kasvatas õpetajate keskmist põhipalka 7%.
Kuigi õpetajate sihtgrupile on alates 2014. aastast eraldatud lisaraha igaks eelarveaastaks, jääb
õpetaja keskmise kogupalga suhe võrreldes Eesti keskmise kogupalgaga väiksemaks.
Eesmärktaseme 120% saavutamist raskendab Eesti keskmise kuupalga kiire kasv.
Joonis 31. Õpetajate keskmise kuupalga suhe Eesti keskmisest palgast väheneb
* HTMi esitatud prognoos, Statistikaameti II kvartali andmed
Allikas: HaridusSilm, Haridus- ja Teadusministeerium
224
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Sotsiaalhoolekande valdkonna keskmise kogupalga suhe Eesti keskmisesse kogupalka on igal
aastal kasvanud, kuid jääb siiski Eesti keskmisele kogupalgale alla. Kuigi põhipalk on 2022.
aastal 9% kasvanud, on üleüldine põhipalga tase nendes asutustes suhteliselt madal.
Kogupalgast moodustab suure osa lisatasud ületundide, öötöö ja riiklikel pühadel töötamise
eest.
Joonis 32. Sotsiaalhoolekande keskmine kogupalk on Eesti keskmisest kogupalgast väiksem
Allikas: Tervise Arengu Instituut, Statistikaamet
Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade muutuse prognoos aastateks 2023-2026
Kõrgemate riigiteenijate kõrgeima palgamäära indeksi väärtus on Rahandusministeeriumi
prognoosi kohaselt 2023. aasta 1. aprillist 1,145. See tähendab, et kõrgemate riigiteenijate
ametipalgad kasvavad prognoosi kohaselt 2023. aastal ja ka järgnevatel aastatel.
Tabel 87. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade palgakasvu prognoos 2023-2026
2023 2024 2025 2026
14,5% 7,4% 4,9% 4,3%
Allikas: Rahandusministeerium
225
Lisa 7. Riigi eelarvestrateegias planeeritud investeeringute,
investeeringutoetuste ja Riigi Kinnisvara AS-i kaudu tehtavate
kinnisvara investeeringute 4-aastane kava (tuhat eurot)
2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 RES
Hoonestatud kinnisvara investeeringud RKAS eelarvest
-75 256 -54 615 -29 094 -25 763
kokku
Keskkonnamaja -11 281 -18 336 -7 290 0
Optimeerimisreserv -26 857 -17 116 -16 230 -21 598
Optimeerimisreserv (Siseministeerium) -15 894 -423 -200 -3 312
PPA Tallinn ja Tartu 0 0 -2 706 -853
Rüütelkonna hoone -10 624 -4 482 0 0
Optimeerimisreserv (toetused kasvuhoonegaaside kvootide müügi
-10 599 -14 258 -2 668 0
arvelt)
Investeeringud kokku -654 212 -472 704 -414 681 -480 714
Investeeringutoetused kokku -843 130 -910 867 -858 706 -845 136
Riigikogu Kantselei -2 358 -281 -383 -925
Investeeringud kokku -2 358 -281 -383 -925
IT investeeringud -211 -211 -211 -211
Riigikogu hoonete renoveerimine -2 146 -70 -171 -713
Vabariigi Presidendi Kantselei -371 -5 -5 -5
Investeeringud kokku -371 -5 -5 -5
Inventar -11 -5 -5 -5
Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone -360 0 0 0
Riigikantselei -207 0 0 0
Investeeringud kokku -207 0 0 0
IT investeeringud -33 0 0 0
Rüütelkonna hoone rekonstrueerimine -174 0 0 0
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala -130 960 -21 832 -16 814 -30 697
Investeeringud kokku -85 936 -16 782 -16 814 -30 697
Inventar -692 -695 -695 -695
IT investeeringud -2 027 -1 992 -1 992 -1 992
Muud investeeringud -1 369 -614 -520 -514
Gümnaasiumivõrgu korrastamine -68 861 -494 -620 -14 509
Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile -12 987 -12 987 -12 987 -12 987
Investeeringutoetused kokku -45 024 -5 050 0 0
CO2 kvooditulust rahastatav investeering -13 450 -5 050 0 0
HEV koolivõrgu korrastamine 1.4.1 -5 578 0 0 0
Põhikoolivõrgu korrastamine 1.4.1 -19 618 0 0 0
Riikliku tähtsusega teadusinfra 4.1.2 -4 497 0 0 0
KOV koolide investeeringud -1 881 0 0 0
Justiitsministeeriumi valitsemisala -1 381 -211 -211 -211
Investeeringud kokku -1 381 -211 -211 -211
IT investeeringud -133 -133 -133 -133
Masinad ja seadmed -1 248 -78 -78 -78
Kaitseministeeriumi valitsemisala -281 113 -267 639 -268 878 -282 758
Investeeringud kokku -274 513 -267 039 -268 278 -279 158
Inventar -522 -286 -295 -286
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 RES
IT investeeringud -4 138 -2 808 -2 097 -3 219
Masinad ja seadmed -2 428 -2 496 -497 -472
Muud investeeringud -8 625 -12 460 -7 684 -2 555
Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -44 477 -49 080 -32 873 -8 307
Liitlaste taristu -37 958 0 0 0
Kaitseotstarbeline erivarustus -133 391 -182 658 -182 333 -264 318
CO2 kvooditulust rahastatav investeering -6 446 0 0 0
Kaitseinvesteeringute programm -9 125 -5 417 -39 167 0
Radarid taastuvenergia statistikakaubanduse ülekantud vahenditest -11 133 -4 167 -3 333 0
Masinad ja seadmed CO2 tuludest -12 686 -5 833 0 0
Radarite taristu statistikakaubanduse vahenditest -3 583 -1 833 0 0
Investeeringutoetused kokku -6 600 -600 -600 -3 600
Garnisonide kalmistute renoveerimine -37 -37 -37 -37
Investeeringutoetus Kaitseliidule -6 563 -563 -563 -3 563
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala -60 716 -52 034 -49 945 -45 620
Investeeringud kokku -2 442 -1 613 -1 046 -1 046
IT investeeringud -1 952 -1 438 -1 046 -1 046
Transpordivahendid -190 -175 0 0
Masinad ja seadmed -300 0 0 0
Investeeringutoetused kokku -58 274 -50 421 -48 899 -44 574
CO2 kvooditulust rahastatav investeering -11 197 -2 687 0 0
ressursitootlikkuse tõstmine (4.3.1) -3 476 0 0 0
Jäätmete ringmajandus (4.3.5) -4 000 0 0 0
Veemajandustaristute arendamine (7.1.1) -8 616 0 0 0
Pool-looduslike koosluste säilitamine (8.1.2) -543 0 0 0
Elamute kohtküte -4 000 -4 000 -3 000 -2 500
Õhuseire arendamine -4 286 -4 286 -1 429 -1 429
Kliimamõjudega kohan -3 494 -5 951 -7 412 -8 365
Elupaigad ja elurikkus -1 303 -2 647 -3 706 -3 706
Üleujutusriskide maand -2 429 -2 550 -3 643 -2 793
Ringmajanduse korrald -7 134 -18 854 -22 421 -23 440
Pärandmõjude likv -3 868 -1 289 -1 289 -754
Jääkreostusobjektid -1 929 -714 -714 -514
Järvede veerežiim -1 000 -443 -286 -286
Rohetehnoloogiad -1 000 -7 000 -5 000 -789
Kultuuriministeeriumi valitsemisala -52 677 -29 817 -8 577 -7 700
Investeeringud kokku -136 -23 -23 -23
IT investeeringud -100 0 0 0
Lastekirjanduse Keskuse põhivara soetus -23 -23 -23 -23
ERM Narva mnt hoidla remonttööd -13 0 0 0
Investeeringutoetused kokku -52 541 -29 794 -8 554 -7 677
IT investeeringud -232 -232 -232 -232
Muud investeeringud -16 022 -854 -854 -867
Rahvusringhääling, hooned ja tehnika -1 917 -1 917 -1 917 -1 917
227
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 RES
Muinsuskaitseamet, toetused kinnismälestiste omanikele -2 774 -2 774 -2 774 -2 774
Jõulumäe Tervisespordi Keskus SA -150 -150 -150 -150
Tehvandi Spordikeskus SA -1 737 -1 737 -1 737 -1 737
Eesti Kontsert -400 -100 0 0
Kunstihoone SA -4 310 -500 0 0
Eesti Rahvusraamatukogu hoone -23 901 -21 450 -890 0
SA Rakvere Teatrimaja -260 0 0 0
Endla Teater SA -150 0 0 0
Virumaa Muuseumid SA -69 0 0 0
Narva muuseum -73 0 0 0
Vabaõhumuuseum -390 0 0 0
Saaremaa Muuseum SA -75 0 0 0
Vastseliina Piiskopilinnuse SA, linnuse renoveerimine -80 -80 0 0
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala -619 395 -775 067 -710 723 -752 862
Investeeringud kokku -205 458 -143 793 -96 284 -119 949
Inventar -100 -100 -100 -100
IT investeeringud -25 001 -23 748 -15 349 -12 895
Transpordivahendid -637 0 -11 969 -7 468
Muud investeeringud -306 -271 -271 -271
E265 Tallinna ringtee II etapp -1 690 0 0 0
Veeteede süvendamine 0 -333 0 -333
Riigimaanteede remondi koondprojekt -100 295 -51 464 -30 245 -95 023
Tuletornid -300 -300 -300 -300
Rail Baltic arendus -27 011 -19 519 0 0
VA Rohuküla tootmisbaasi uuendamine -167 -167 -167 -167
Arbavere puursüdamike hoidla -390 -375 -375 -375
Rohuküla sadama kai taastamine -1 971 -1 008 0 0
Transpordiameti hoonete renoveerimine -767 -517 -517 -517
Maade soetamine -2 662 -2 500 -2 500 -2 500
Vähese heitega transport CO2 tulust -101 -8 087 -3 451 0
Pärnu-Uulu 2+2 tee -19 961 -10 664 0 0
Sauga-Pärnu 2+2 tee -10 000 0 0 0
Paldiski mnt Harku ristmik 0 -6 740 -6 740 0
Neanurme-Pikknurme 2+1 tee -6 700 -3 300 0 0
Libatse-Nurme 2+2 tee -7 400 -14 700 -24 300 0
Investeeringutoetused kokku -413 937 -631 274 -614 439 -632 913
IT investeeringud -38 407 -46 235 -64 111 -49 857
Muud investeeringud -2 300 -5 815 -9 930 -3 350
CO2 kvooditulust rahastatav investeering -13 975 -64 309 0 0
Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi paren -1 086 0 0 0
Tallinn-Keila-Paldiski; Keila-Riisipere raudtee remont II -170 0 0 0
Tallinn-Keila-Paldiski liiklusjuhtimissüsteemi rekonstr. -2 013 0 0 0
TEN-T transiitteede rekonstrueerimistööd Narvas -1 976 0 0 0
Nutika teenuste taristu arendamine -3 539 0 0 0
228
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 RES
Rail Baltic arendus -121 828 -207 852 -277 952 -362 227
Lairiba jaotusvõrgu ehitamine -5 100 0 0 0
Taastuvenergia kasutuselevõtt -23 500 -18 500 -9 500 -3 500
Kodutoetus. Lasterikaste perede eluasemete parandamine -3 040 -3 040 -3 040 -3 040
Väikeelamute energiatõhususe suurendamine -358 -13 100 -13 100 -13 100
Korterelamute rekonstrueerimine -65 865 -96 141 -71 811 -66 000
Biometaani tootmise tarbimise (transport) toetamine -1 930 -2 895 -2 895 -1 930
Kaugküttekatelde renov. ja/või rajamine ning kütuse vahetus -5 250 -5 790 -5 790 -7 238
Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine -799 0 0 0
Tänavavalgustuse taristu renoveerimine -1 090 0 0 0
Suurinvestori investeeringutoetus -2 500 -2 500 -2 500 -2 500
Tapa - Tartu raudtee rekonstrueerimine -261 0 0 0
Uue põlvkonna lairibavõrkude arendamine -10 000 -25 000 -15 000 -15 000
Ülemiste ühisterminali rajamine 0 -8 250 -11 800 -11 000
Tallinna Vanasadama trammiliini rajamine -17 800 -15 300 -1 600 0
Tapa jaama sorteerimispark -8 513 0 0 0
Sadamate akvatooriumi kaitse -141 -839 -3 254 -3 642
Raudtee elektrifits. Tartu-Tapa-Narva -23 892 -45 376 -59 482 -60 518
Kõv. õgven. rdt. kap.rem Tapa-Narva 0 0 -13 055 0
Kõv. õgven. rdt. kap.rem Tal-Tart-Koid -20 673 -28 812 0 -5 012
Tallinn-Lelle rekonstrueerimistööd -10 830 -7 320 -100 0
Jalgrattateed ja parklad -5 000 -10 000 -10 000 -10 000
Mitmeliigilised ühistransp.sõlmed -1 000 -5 000 -5 000 -5 000
Trammiliikluse arendamine Tallinnas -2 000 -3 000 -5 000 -10 000
5G arendamine 0 -6 200 -12 520 0
Transpordivahendid -6 000 -10 000 -2 000 0
Tln-Tartu rt uuendus kiiruseks 135 km/h -800 0 0 0
Tapa-Narva rt uuendus kiiruseks 135 km/h -800 0 0 0
Viimase miili kogukonna meede -800 0 0 0
Elukondlik kinnisvara maapiirkondades -5 000 0 0 0
Pärnu linnale ühenduste tagamine -5 000 0 -15 000 0
Kadrina valla kergliiklustee -700 0 0 0
Maaeluministeeriumi valitsemisala -76 883 -73 551 -41 821 -15 397
Investeeringud kokku -4 166 -823 -823 -823
IT investeeringud -1 957 -268 -268 -268
Transpordivahendid -35 -35 -35 -35
Masinad ja seadmed -1 225 -200 -200 -200
Laborite sisseseade -70 -70 -70 -70
CO2 kvooditulust rahastatav investeering -779 0 0 0
MEM adminhoone Lai 39/41 -100 -250 -250 -250
Investeeringutoetused kokku -72 717 -72 727 -40 998 -14 574
CO2 kvooditulust rahastatav investeering 0 -500 0 0
Maaelu arengukava investeeringud -61 805 -58 353 -27 124 0
Kalanduse rakenduskava investeeringud -10 463 -13 574 -13 574 -14 274
229
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 RES
C.R.J.Talumuuseumi elamu-peahoone -450 -300 -300 -300
Rahandusministeeriumi valitsemisala -121 977 -118 079 -127 646 -127 250
Investeeringud kokku -19 843 -12 857 -5 447 -5 111
IT investeeringud -16 069 -12 578 -5 165 -4 633
Masinad ja seadmed -931 -140 -140 -331
Muud investeeringud -2 700 0 0 0
taaste- ja vastupidavusrahastu tehniline abi -143 -139 -142 -147
Investeeringutoetused kokku -102 134 -105 222 -122 199 -122 139
Muud investeeringud -62 419 -83 529 -105 699 -103 139
CO2 kvooditulust rahastatav investeering -39 715 -21 693 -16 500 -19 000
Siseministeeriumi valitsemisala -44 018 -18 943 -18 150 -33 511
Investeeringud kokku -44 018 -18 943 -18 150 -33 511
IT investeeringud -12 656 -5 271 -4 420 -4 593
Transpordivahendid -11 099 -7 798 -9 265 -3 705
Masinad ja seadmed -1 333 -1 333 -820 -1 847
Muud investeeringud -14 727 -2 104 -2 833 -22 553
Sisekaitseakadeemia Kase tn kompleks -430 -40 -40 -40
Sisekaitseakadeemia ühiselamute rekonstrueerimine -1 749 -1 624 0 0
CO2 kvooditulust rahastatav investeering -1 250 0 0 0
Isikut tõendavate dok. väljastamine -773 -773 -773 -773
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala -98 558 -20 869 -28 495 -25 661
Investeeringud kokku -6 655 -5 090 -5 478 -6 002
IT investeeringud -6 540 -4 990 -5 378 -5 902
Masinad ja seadmed -115 -100 -100 -100
Investeeringutoetused kokku -91 903 -15 779 -23 017 -19 659
Haiglavõrk (meetme tegevus 2.4.1) -39 098 0 0 0
Tervisekeskused (meetme tegevus 2.4.2) -33 251 -1 676 -5 029 0
Erihoolekandeasutused (meetme tegevus 2.5.1) -12 172 -14 102 -17 988 -19 659
Ida-Viru KHaigla aktiivravikorpus -7 382 0 0 0
Välisministeeriumi valitsemisala -6 728 -5 245 -1 739 -3 254
Investeeringud kokku -6 728 -5 245 -1 739 -3 254
IT investeeringud -2 275 -2 400 -840 -600
Transpordivahendid -830 -330 -330 -330
Muud investeeringud -1 226 -2 116 -170 -170
Välisministeeriumi ja välisesinduste ruumide ehitusinvesteeringud -2 397 -399 -399 -2 154
230
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Lisa 8. Eelarvenõukogu arvamus Rahandusministeeriumi 2022.
aasta suvise majandusprognoosi ning 2023-26 aasta
eelarvestrateegia eesmärkide kohta
Vastavalt Riigieelarve seaduse §18-le avaldas Eelarvenõukogu 6. septembril arvamuse
Rahandusministeeriumi 2022. suvise majandusprognoosi kohta
(https://eelarvenoukogu.ee/uudised/eelarvenoukogu-ei-kiida-heaks-rahandusministeeriumi-
suvist-majandusprognoosi) ning 27. septembril arvamuse täiendava
makromajandusstsenaariumi ning 2023-2026 aasta riigieelarve eesmärkide kohta.
Eelarvenõukogu ei kiitnud 6. septembri arvamuses rahandusministeeriumi 2022. aasta suvist
majandusprognoosi heaks, kuna leidis, et valitsussektori kulude mahtu on oluliselt alahinnatud.
Kuna rahandusministeerium ei nõustunud Eelarvenõukogu arvamusega, vastas rahandus-
ministeerium Eelarvenõukogule 9. septembril avalikult. Eelarvenõukogu soovitustele osaliselt
vastu tulles koostas rahandusministeerium 23. septembriks täiendava lisastsenaariumi (toodud
Lisa 1), mis sisaldas eelarvepoliitiliste otsuste mõjusid. Selle lisastsenaariumi alusel kiitis
Eelarvenõukogu rahandusministeeriumi 27. septembril uue makrostsenaariumi heaks, pidades
seda oluliseks sisendiks riigieelarve ja eelarvestrateegia edasisel arutelul.
Allpool on toodud ära Eelarvenõukogu 6. septembri arvamus, Rahandusministeeriumi 9.
septembri vastus Eelarvenõukogu arvamusele ning Eelarvenõukogu 27. septembri pressiteade,
millega kiideti heaks täiendav makromajandusstsenaarium, kuid kritiseeriti 2023 aasta
valitsussektori puudujäägi ning riigi eelarvestrateegias 2024.‒2026. aastaks seatud eesmärke.
Eelarvenõukogu 6. septembri arvamus
Eelarvenõukogu ei kiida heaks rahandusministeeriumi 2022. aasta suvist majandusprognoosi,
kuna selle koostamisel on kasutatud aegunud eeldusi valitsuse kulude kasvu kohta.
Eelarvenõukogu soovitab, et riigi eelarvestrateegia 2023‒2026 sisaldaks ka uuendatud
makromajandusprognoosi.
Esiteks on suvise prognoosi koostamisel kasutatud valitsussektori tarbimise ja palgakulude
prognoose, mis lähtuvad poolteist aastat tagasi valminud riigi eelarvestrateegiast, mille
prognoosieeldused on kiire inflatsiooni oludes aegunud. Teiseks ei ole suvise prognoosi
koostamisel arvesse võetud uue valitsuskoalitsiooni kavandatavaid kulumeetmeid, mille sisu
avalikustati juulikuus.
Seetõttu on rahandusministeeriumi suvises prognoosis oluliselt alahinnatud valitsussektori
kulude mahtu, eelarvepuudujääki ja võlakoormust aastatel 2023‒2026, mis omakorda avaldab
mõju teistele prognoositavatele majandusnäitajatele.
Rahandusministeeriumi vastus Eelarvenõukogu arvamusele majandusprognoosi kohta
Rahandusministeerium on tutvunud Eelarvenõukogu arvamusega 2022. aasta suvise
majandusprognoosi kohta. Vastavalt riigieelarve seadusele oleme vastanud Eelarvenõukogule
avalikult, sest me ei nõustu Eelarvenõukogu arvamusega (vt täpsemalt:
https://www.fin.ee/uudised/rahandusministeeriumi-vastus-eelarvenoukogu-arvamusele-2022-
aasta-suvise-0).
Me võtame teadmiseks Eelarvenõukogu arvamuse valitsussektori kulueelduste kohta, kuid
leiame, et Eelarvenõukogu poolt esitatud põhjendused on faktiliselt ebakorrektsed ning ei
kajasta piisava õigsusega rahandusministeeriumi kuluprognoosi koostamise tegelikku
metoodikat ja seetõttu jõutakse rahandusministeeriumi hinnangul ekslike järeldusteni.
Eelarvenõukogu ei ole olnud järjepidev, käsitleb sel korral valitsuskoalitsiooni kavandatavaid
kulumeetmeid erinevalt oma varasemast praktikast ja see käsitlusviis ei ole kooskõlas Euroopa
231
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Liidu põhimõttega, mille kohaselt tuleb eelarve koostamisel eristada poliitika-muutusteta
prognoos kavandavatest poliitikameetmetest ja nende meetmete mõjust.
Eelarvenõukogu arvamus makromajandusprognoosi kohta ei ole üheselt sõnastatud, kuid siiski
on võimalik aru saada, et makromajandusnäitajate sobilikkus on kahtluse alla seatud peamiselt
valitsussektori kulueeldusega seotud arvamuse tõttu, kuid mitte muude argumentidega.
Eelarvenõukogu lähtub oletusest, et hinnatõusu ja palgakulude kasvu ning valitsuskoalitsiooni
kavandatavate kulumeetmetega kaasneb iga-aastane lisakulu kogu prognoosiperioodiks.
Viidatakse et sellel võib omakorda olla oluline mõju valitsussektori kuludele,
eelarvepuudujäägile ja võlakoormusele, mis omakorda avaldab mõju teistele prognoositavatele
majandusnäitajatele.
Eelarvenõukogu arvamusest jääb mulje, justkui puudutaks eelnev kogu valitsussektori
kuluprognoosi. Tegelikult on valitsussektori kulutuste osa, mis kajastab eelmisel aastal ehk
enne kõrget inflatsiooni langetatud otsuseid, väiksem kui üks kolmandik valitsussektori
kuludest. Ülejäänud rohkem kui kaks kolmandikku valitsussektori kulutustest sisaldab
värskeimast makromajandusprognoosist tulenevat mõju. Tuleb ka arvestada, et mainitud vähem
kui kolmandiku osas, samuti koalitsioonileppe rakendamise osas, on valitsusel väga suur
kaalutlusõigus, mistõttu ei ole rahandusprognoosi jaoks piisava detailsusega võimalik hinnata
kõige tõenäolisemat arengutrajektoori, sest need otsused tehakse eelarve ja eelarvestrateegia
arutelude käigus.
Tulenevalt sellest, et kulumeetmete maht võib käesoleval sügisel olla tavapärasest suurem,
oleme käesoleva aasta erandlikust arvestades valmis täpsustama riigieelarve tegelike kulude
sisseviimise mõju makromajandusprognoosile septembri lõpuks vastavalt Eelarvenõukogu
soovitustele ehk lisama seekord täiendava hinnangu poliitikamuutustega prognoosi mõjust.
Eelarvenõukogu pressiteade 27. septembril 2022.
Valitsus on riigi 2023.‒2026. aasta eelarvestrateegia koostamisel otsustanud suurendada
järgmise nelja aasta eelarvepuudujääki rahandusministeeriumi suvise prognoosiga võrreldes 2,9
miljardi euro võrra.
Valitsuse eesmärk on hoida struktuurset eelarvepuudujääki ka edaspidi 2022. aasta tasemel,
milleks rahandusministeeriumi prognoosi järgi kujuneb 2,6% SKPst. Seega on loobutud
struktuurse puudujäägi vähendamisest, mida veel kevadel stabiilsusprogrammis oluliseks peeti.
Puudujääki põhjendatakse täiendavate kaitsekulutuste, peretoetuste ning elektrihinna tõusu
kompenseerimise vajadusega.
Eelarvestrateegia sisaldab uusi püsiva loomuga kulusid, kuid mitte uusi püsivaid tululiike.
Eelarvenõukogu mõistab täiendavaid erakorralisi kulutusi käesoleval ja järgmisel aastal
Ukraina sõja ja kiire hinnatõusu tõttu. Seetõttu on ka eelarvereeglite nõuded kõikjal Euroopas
jätkuvalt peatatud. Samas peab eelarvenõukogu oluliseks, et ka ajal, mil eelarvereeglid ajutiselt
ei kehti ja kulusurve on suur, juhitaks riigirahandust vastutustundlikult. Seega oleks vaja
keskpikas vaates leida ka selliseid kulude katteallikaid, mis ei oleks vaid laenuraha.
Prognoosi järgi suureneb valitsussektori nominaalne puudujääk 2023. aastal käesoleva aastaga
võrreldes ligikaudu poole miljardi euro võrra. Selline eelarvepoliitika hoiak ei toeta
rahapoliitikat võitluses inflatsiooniga. Lisaks ei vasta riigi eelarvestrateegias 2024.‒2026.
aastaks seatud eesmärgid riigieelarve seaduses kehtestatud nõuetele, mille kohaselt tuleb
majanduse tavaoludes struktuurset puudujääki igal aastal vähendada vähemalt 0,5
protsendipunkti võrra. Prognoosi järgi on Eesti majanduse väljavaade selleks ajaks piisavalt
paranenud.
232
Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Koos riigi eelarvestrateegiaga valmis rahandusministeeriumil ka uus makromajanduse
prognoosistsenaarium, milles on arvesse võetud nii muutunud majandusolusid kui ka
koalitsioonilepet. Eelarvenõukogu hinnangul oli kohene prognoosiuuendus vajalik (ja võib
osutuda vajalikuks ka tulevikus), kuna suveprognoosile lisandunud valitsuse otsuste ja
meetmete eelarvemõju on erakordselt suur. Eelarvenõukogu kiidab rahandusministeeriumi uue
makrostsenaariumi heaks, pidades seda oluliseks sisendiks riigieelarve ja eelarvestrateegia
edasisel arutelul.
Eelarvenõukogu ei pea kohaseks praegust olukorda, kus riigirahanduse pikemaajalisi eesmärke
seatakse kaks korda aastas (kevadel stabiilsusprogrammis ja sügisel eelarvestrateegias),
kusjuures need plaanid ei ole omavahel siduvad. Tänane Eesti poliitilise otsustamise kultuur
peaks olema juba sellisel tasemel, et neljaks aastaks kavandatud riigirahanduse plaane ei
muudeta iga poole aasta tagant. Seetõttu leiame, et varasem süsteem, kus koos
stabiilsusprogrammiga lepiti kokku ka riigi eelarvestrateegia järgmiseks neljaks aastaks, toimis
paremini.
Eelarvenõukogu seletuskirjad riigi eelarvestrateegia 2023‒2026 ja rahandusministeeriumi
uuendatud makromajanduse prognoosistsenaariumi kohta avaldatakse nädala lõpus
eelarvenõukogu veebilehel www.eelarvenoukogu.ee.
233
RIIGIEELARVE
SELETUSKIRI
2023
Koostaja: Rahandusministeerium
Tallinn, 2022
1
Rahandusministri eessõna
Hea lugeja
Viimased kolm aastat ja pea katkematu kriisiolukord on proovile
pannud vaimu ja füüsise, tervishoiusüsteemi ning majanduse.
Oleme tulnud toime COVIDi kriisiga, aga Venemaa alustatud sõda
lääne väärtusruumi vastu kestab ja dikteerib fookuse.
Keerulised ajad plaanide tegemist muidugi ei peata. Kuulen
igapäevaselt heatahtlike soove tõsta ja tõhustada, arendada ning
toetada. Rahavajaduste nimekiri näib lõputu. Kulude kontrolli all
hoidmine nõuab raskeid valikuid, aga vajadus vastutustundliku
rahanduspoliitika ja iga maksurahana kokku kogutud euro
maksimaalselt tulemuslikult kasutamise järele on just keerulistel
aegadel eriti suur.
Veel kevadel stabiilsusprogrammis 2022. aastaks kavandatud 4,5% struktuursest
puudujäägist jõuame järgmise aasta eelarvega 2,6% defitsiidini. See on 752 miljoni võrra
parem positsioon. Uuesti kulude ja tulude tasakaaluni jõudmine nõuab sama tõsist pingutust
mitmel järgmisel aastal.
Sel aastal tegime sügisel esmakordselt korraga nii järgmise aasta eelarve, kui nelja aasta
eelarvestrateegia. Neljaks aastaks riigi olulisemat rahalist kava kokku pannes oli selge - praegu
tuleb esmajoones teha kõik, mis vajalik, et meie turvalisus oleks tagatud.
2023. aastal jõuavad kaitsekulud parlamendile esitatava ettepaneku kohaselt Eestis
esmakordselt üle ühe miljardi euro piiri, see on 2,9 % SKP-st. 2024. aastal ületab Eesti
kaitsekulude tase 3% SKP-st. Iseseisvuse taastamise järgne tõsiseim julgeolekukriis on Eestilt
sel aastal nõudnud kiireloomulisi julgeolekut tugevdavaid otsuseid. Lisaks juba otsustatud 947
miljoni euro suurusele julgeoleku tugevduspaketile sisaldab riigi eelarvestrateegia otsust
rajada Eestisse keskmaa õhutõrje võimekus. Tegevused selleks algavad kohe.
Kiiret tegutsemist nõuab ka Venemaa peetav energiasõda. Toetame energiatõhususe ja
taastuvenergia investeeringuid ning elamumajandust 166 mln euroga, rahasüsti saab
taastuvenergia kiirendamise kava. Kodutarbijatele rakendub 1. oktoobrist kuni märtsi lõpuni
automaatne toetus nii kodusooja-, elektri- kui gaasiarvetele, mis kogu kütteperioodi peale
võtab eelarvest ca 200 miljonit eurot. Energiahindadega on hädas aga ka ettevõtted.
Universaalteenuse võimalus laieneb mikro- ja väikestele ettevõtetele, energiahindande
kallinemise mõju leevendamiseks laienevad likviidsusmeetmed suurtele ettevõtetele.
Hinnasõda nõuab lähiajal meilt erilise tähelepanu osutamist neile, kelle toime tulemine ülikiire
hinnatõusu oludes muidu valusalt pihta saaks. Teeme parlamendile ettepaneku tõsta 2023.
aastal maksuvaba tulu 654 euroni, mis jätaks kuni 1200 euro teenivale inimesele kätte aastas
370 eurot rohkem. Lastega perede jaoks on oluline nii esimese kui teise lapse toetuse kasv 80
euroni, lasterikka pere toetus kasvab 600 euroni kuus, seitsme ja enama lapsega pered
saavad alates 2023. aasta algusest toetust 800 eurot kuus. Vanemaealiste toimetuleku jaoks
on 2023. aastal tähtis nii keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabaks muutumine, kui
maksulaekumiste kasvu tulemusel 704 euroni tõusev keskmine pension.
2
2023. aasta riigieelarve koostamisel oli oluline leida lahendus paljude põhjendatud
palgamurele. Õpetaja töötasu alammäär tõuseb 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole ehk
23,9%. Päästja minimaalne palk tõuseb 1190 eurolt 1620 euroni, ehk 36%. Politseiniku
minimaalne palk tõuseb 1575 eurolt 1849 euroni, ehk 17%.
Tulevikku ette valmistades on julgeoleku tugevdamise kõrval üks olulisema kaaluga otsuseid
seotud kindlasti Eesti kõrghariduse rahastamise kasvuga. Kõrgharidusse lisame 2023. aastal
41,5 miljonit eurot ning igal järgneval aastal tõstame rahastust täiendavalt 15% võrra.
Haridusvallast tuleb teinegi suure ja pikaajalise kaaluga otsus eestikeelsele haridusele
üleminek saab nii korraliku sisulise kava kui olulise rahastuse. 2023. aastast panustab riik iga-
aastaselt 41 miljonit eurot.
2023. aasta eelarve ei suuda lahendada kõiki muresid, mis meil on, kuid astub siiski
märkimisväärse - 18 miljardilise sammu selles suunas, et Eesti inimeste tulevikuväljavaade
oleks kindlam ja turvalisem.
Tänan kõiki, kes on 2023. aasta eelarve koostamisse on panustanud. Eesti saab raskel ajal hea
eelarve.
Rahulikku aega soovides,
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
3
Sisukord
Rahandusministri eessõna .................................................................................................................................. 2
1. OSA. Riigieelarve ülevaade .................................................................................................................. 10
1.1 Riigieelarve kokkuvõte .......................................................................................................................... 10
1.2 Riigieelarve ülesehitus ja metoodika ................................................................................................15
2. OSA. Riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve ............................................................... 19
2.1 Tulud ............................................................................................................................................................ 19
2.1.1 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed maksulised tulud .................................................... 20
2.1.2 Mittemaksulised tulud ........................................................................................................................... 24
2.2 Kulud............................................................................................................................................................. 28
2.3 Investeeringud ...........................................................................................................................................31
2.4 Finantseerimistehingud ......................................................................................................................... 34
3. OSA. 2023. aasta Riigieelarve vahendite liigendus ....................................................................35
3.1 Riigikogu kantselei ........................................................................................................................ 36
3.1.1 Kulud majandusliku sisu vaates ......................................................................................................... 37
3.1.2 Investeeringud ..........................................................................................................................................38
3.2 Vabariigi Presidendi kantselei .................................................................................................. 38
3.2.1 Tulud .............................................................................................................................................................38
3.2.2 Kulud majandusliku sisu vaates ......................................................................................................... 39
3.2.3 Investeeringud ......................................................................................................................................... 40
3.3 Riigikontroll ...................................................................................................................................... 40
3.3.1 Kulud majandusliku sisu vaates ......................................................................................................... 41
3.4 Õiguskantsleri kantselei .............................................................................................................. 41
3.4.1 Kulud majandusliku sisu vaates ........................................................................................................ 42
3.5 Riigikohus ......................................................................................................................................... 43
3.5.1 Tulud ............................................................................................................................................................ 43
3.5.2 Kulud majandusliku sisu vaates .........................................................................................................44
3.6 Vabariigi Valitsus ........................................................................................................................... 45
3.6.1 Euroopa Liidu makse .............................................................................................................................46
3.6.2 Vabariigi valitsuse reservid ..................................................................................................................46
3.6.3 Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond ................................................ 47
3.6.4 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud ........................................................49
3.7 Riigikantselei ................................................................................................................................... 49
3.7.1 Tulud ............................................................................................................................................................49
3.7.2 Kulud tegevuspõhises vaates .............................................................................................................51
4
3.7.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik .........................................................................................................................51
3.7.2.1.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste
lõikes ..................................................................................................................................................................................... 52
3.7.2.1.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi tegevused ...................................... 52
3.7.3 Kulud majandusliku sisu vaates ......................................................................................................... 53
3.7.4 Investeeringud .......................................................................................................................................... 54
3.8 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala ................................................................55
3.8.1 Tulud ............................................................................................................................................................ 56
3.8.2 Kulud tegevuspõhises vaates ............................................................................................................. 58
3.8.2.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas .................................................................................................. 58
3.8.2.1.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas kulude jaotus programmide ja programmide
tegevuste lõikes ............................................................................................................................................................... 59
3.8.2.1.2 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas programmid ja programmi tegevused ............... 60
3.8.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus ......................................................... 74
3.8.2.2.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes ................................................................................................ 75
3.8.2.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus programmid ja
programmi tegevused................................................................................................................................................... 76
3.8.2.3 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus .................................................................................................... 81
3.8.2.3.1 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus kulude jaotus programmide ja programmide
tegevuste lõikes ............................................................................................................................................................... 82
3.8.2.3.2 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus programm ja programmi tegevused ..................... 82
3.8.2.4 Tulemusvaldkond Tõhus riik ....................................................................................................................... 85
3.8.2.4.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste
lõikes .....................................................................................................................................................................................86
3.8.2.4.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi tegevused.....................................86
3.8.3 Kulud majandusliku sisu vaates........................................................................................................88
3.8.4 Investeeringud.........................................................................................................................................89
3.8.5 Finantseerimistehingud ...................................................................................................................... 90
3.9 Justiitsministeeriumi valitsemisala ....................................................................................... 90
3.9.1 Tulud ............................................................................................................................................................ 91
3.9.2 Kulud tegevuspõhises vaates .............................................................................................................94
3.9.2.1 Tulemusvaldkond Õigusriik ..........................................................................................................................94
3.9.2.1.1 Tulemusvaldkond Õigusriik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste
lõikes ..................................................................................................................................................................................... 95
3.9.2.1.2 Tulemusvaldkond Õigusriik programmid ja programmi tegevused ........................................ 95
3.9.3 Kulud majandusliku sisu vaates ...................................................................................................... 100
3.9.4 Investeeringud ........................................................................................................................................ 101
3.10 Kaitseministeeriumi valitsemisala ....................................................................................... 102
3.10.1 Tulud ......................................................................................................................................................... 104
3.10.2 Kulud tegevuspõhises vaates .......................................................................................................... 106
5
3.10.2.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse .......................................................................................... 106
3.10.2.1.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse kulude jaotus programmide ja programmide
tegevuste lõikes .............................................................................................................................................................107
3.10.2.1.2 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse programmid ja programmi tegevused ........ 108
3.10.3 Kulud majandusliku sisu vaates ........................................................................................................115
3.10.4 Investeeringud ........................................................................................................................................ 116
3.11 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala .............................................................................. 118
3.11.1 Tulud .......................................................................................................................................................... 118
3.11.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 122
3.11.2.1 Tulemusvaldkond Keskkond..................................................................................................................... 122
3.11.2.1.1 Tulemusvaldkond Keskkond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste
lõikes ................................................................................................................................................................................... 124
3.11.2.1.2 Tulemusvaldkond Keskkond programmid ja programmi tegevused .................................. 124
3.11.2.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus .................................................................................. 142
3.11.2.2.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus kulude jaotus programmide ja
programmide tegevuste lõikes ................................................................................................................................ 143
3.11.2.2.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus programmid ja programmi tegevused 143
3.11.3 Kulud majandusliku sisu vaates .......................................................................................................144
3.11.4 Investeeringud ........................................................................................................................................ 145
3.11.5 Finantseerimistehingud .......................................................................................................................146
3.12 Kultuuriministeeriumi valitsemisala ................................................................................... 147
3.12.1 Tulud .......................................................................................................................................................... 147
3.12.2 Kulud tegevuspõhises vaates ...........................................................................................................148
3.12.2.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport .........................................................................................................149
3.12.2.1.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport kulude jaotus programmide ja programmide
tegevuste lõikes ..............................................................................................................................................................151
3.12.2.1.2 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport programmid ja programmi tegevused ....................... 152
3.12.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond ........................................................................................................168
3.12.2.2.1 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond kulude jaotus programmide ja programmide
tegevuste lõikes .............................................................................................................................................................169
3.12.2.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmid ja programmi tegevused ......................170
3.12.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 172
3.12.4 Investeeringud ........................................................................................................................................ 174
3.13 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ................................ 174
3.13.1 Tulud .......................................................................................................................................................... 175
3.13.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 178
3.13.2.1 Tulemusvaldkond Energeetika ............................................................................................................... 178
3.13.2.1.1 Tulemusvaldkond Energeetika kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste
lõikes .................................................................................................................................................................................. 180
3.13.2.1.2 Tulemusvaldkond Energeetika programmid ja programmi tegevused ............................. 181
Programmi tegevuse nimetus: Elektri- ja gaasivarustuse tagamine ........................................................ 181
6
3.13.2.2 Tulemusvaldkond Transport ...................................................................................................................186
3.13.2.2.1 Tulemusvaldkond Transport kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste
lõikes ...................................................................................................................................................................................188
3.13.2.2.2 Tulemusvaldkond Transport programmid ja programmi tegevused .................................188
3.13.2.3 Tulemusvaldkond Digiühiskond ............................................................................................................. 193
3.13.2.3.1 Tulemusvaldkond Digiühiskond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste
lõikes ................................................................................................................................................................................... 195
3.13.2.3.2 Tulemusvaldkond Digiühiskond programmid ja programmi tegevused .......................... 195
3.13.2.4 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus ................................................... 200
3.13.2.4.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus kulude jaotus programmide
ja programmide tegevuste lõikes .......................................................................................................................... 202
3.13.2.4.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmid ja programmi
tegevused ........................................................................................................................................................................ 202
3.13.3 Kulud majandusliku sisu vaates ...................................................................................................... 210
3.13.4 Investeeringud .........................................................................................................................................211
3.13.5 Finantseerimistehingud ....................................................................................................................... 213
3.14 Maaeluministeeriumi valitsemisala ..................................................................................... 215
3.14.1 Tulud .......................................................................................................................................................... 215
3.14.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 217
3.14.2.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus .................................................................................. 218
3.14.2.1.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja Kalandus kulude jaotus programmide ja
programmide tegevuste lõikes ................................................................................................................................ 219
3.14.2.1.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus programmid ja programmi tegevused
............................................................................................................................................................................................. 220
3.14.3 Kulud majandusliku sisu vaates .......................................................................................................227
3.14.4 Investeeringud ....................................................................................................................................... 228
3.15 Rahandusministeeriumi valitsemisala ............................................................................... 229
3.15.1 Tulud ......................................................................................................................................................... 229
3.15.2 Kulud tegevuspõhises vaates .......................................................................................................... 233
3.15.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik ................................................................................................................... 233
3.15.2.1.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste
lõikes .................................................................................................................................................................................. 234
3.15.2.1.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi tegevused................................. 235
3.15.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 244
3.15.4 Investeeringud ........................................................................................................................................ 246
3.15.5 Finantseerimistehingud ....................................................................................................................... 247
3.16 Siseministeeriumi valitsemisala ............................................................................................ 248
3.16.1 Tulud ......................................................................................................................................................... 248
3.16.2 Kulud tegevuspõhises vaates .......................................................................................................... 250
3.16.2.1 Tulemusvaldkond Siseturvalisus ........................................................................................................... 250
7
3.16.2.1.1 Tulemusvaldkond Siseturvalisus kulude jaotus programmide ja programmide
tegevuste lõikes ............................................................................................................................................................ 252
3.16.2.1.2 Tulemusvaldkond Siseturvalisus programmid ja programmi tegevused......................... 253
3.16.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond ....................................................................................................... 265
3.16.2.2.1 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond kulude jaotus programmide ja programmide
tegevuste lõikes ............................................................................................................................................................ 266
3.16.2.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmid ja programmi tegevused ..................... 266
3.16.3 Kulud majandusliku sisu vaates ...................................................................................................... 269
3.16.4 Investeeringud ....................................................................................................................................... 270
3.17 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala .................................................................................... 270
3.17.1 Tulud ..........................................................................................................................................................272
3.17.2 Kulud tegevuspõhises vaates .......................................................................................................... 274
3.17.2.1 Tulemusvaldkond Heaolu ........................................................................................................................ 275
3.17.2.1.1 Tulemusvaldkond Heaolu kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes
............................................................................................................................................................................................. 278
3.17.2.1.2 Tulemusvaldkond Heaolu programmid ja programmi tegevused ...................................... 279
3.17.2.2 Tulemusvaldkond Tervis .......................................................................................................................... 293
3.17.2.2.1 Tulemusvaldkond Tervis kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes
............................................................................................................................................................................................. 294
3.17.2.2.2 Tulemusvaldkond Tervis programmid ja programmi tegevused........................................ 295
3.17.3 Kulud majandusliku sisu vaates ......................................................................................................305
3.17.4 Investeeringud .......................................................................................................................................306
3.18 Välisministeeriumi valitsemisala .......................................................................................... 307
3.18.1 Tulud ........................................................................................................................................................ 308
3.18.2 Kulud tegevuspõhises vaates ..........................................................................................................309
3.18.2.1 Tulemusvaldkond Välispoliitika ............................................................................................................. 310
3.18.2.1.1 Tulemusvaldkond Välispoliitika kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste
lõikes ....................................................................................................................................................................................311
3.18.2.1.2 Tulemusvaldkond Välispoliitika programmid ja programmi tegevused ............................ 312
3.18.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 319
3.18.4 Investeeringud ....................................................................................................................................... 320
3.18.5 Finantseerimistehingud ....................................................................................................................... 321
4. OSA. 2023 a Riigieelarve seaduse tekstiparagrahvide selgitused ............................................ 322
LISAD 330
LISA 1. Ülevaade 2022 meetmete mõjust riigieelarvelistele asutustele ...................................... 331
LISA 2. Sotsiaaltoetused .................................................................................................................................. 337
LISA 3. Kavandatavad toetused juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes
......................................................................................................................................................................349
LISA 4. Investeeringud ..................................................................................................................................... 356
8
LISA 5. Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite jaotus tegevuste lõikes 2022-
2025 ...................................................................................................................................................................... 359
LISA 6. Rail Baltica ehitamise tegevuskava 2022. aastal ning sellele järgnevail aastatel ..... 362
LISA 7. Riigi eelarvestrateegia 2022-2025 rahastamiskava .............................................................368
LISA 8. Makromajandusprognoos aastateks 2023-2026 ................................................................. 372
LISA 9. Riigi rahanduse arengud .................................................................................................................. 378
Valitsussektori eelarvepositsioon........................................................................................................................... 378
Valitsussektori eelarve tsükliline ja struktuurne positsioon ..........................................................................381
Rahavoog ja netopositsioon ..................................................................................................................................... 382
Maksukoormus ja tulevane areng maksupoliitikas ........................................................................................ 386
LISA 10. Maksukulud riigieelarves 2023-2024 ......................................................................................389
LISA 11. Välistoetused ....................................................................................................................................... 392
LISA 12. Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide kulud administratiivselt
majandusliku sisu lõikes ..................................................................................................................................396
LISA 13. Programmi tegevuste mõõdikud ja sihttasemed tulemusvaldkondade lõikes ....... 413
LISA 14. Valitsemisalade kulud tulemusvaldkondade ja eelarveliikide lõikes...................................
......................................................................................................................................................................458
LISA 15. Valitsemisalade kulud tulemusvaldkondade, majandusliku sisu ja eelarveliikide
lõikes ......................................................................................................................................................................470
LISA 16. Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide majandusliku sisu kulud
eelarveliikide lõikes ............................................................................................................................................ 512
LISA 17. Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide investeeringud eelarveliikide
lõikes ...................................................................................................................................................................... 518
9
1. OSA. Riigieelarve ülevaade
1.1 Riigieelarve kokkuvõte
Riigieelarvet mõjutab suuremahuline kaitsevõime ja sotsiaaltoetuste pakett.
Riigieelarve koostatakse kogu valitsussektori eelarvetasakaalu eesmärkidest lähtuvalt.
Peamise ankruna hoitakse 2023. aastal sama struktuurset eelarvepositsiooni nagu
prognoositakse 2022. aastaks ehk -2,6% SKPst. Seda vaatamata suuremahulisele
meetmepaketile (vt lisa 1), mis 2022. aasta riigieelarve koostamise käigus on otsustatud. Kuna
majandus ei toimi veel oma potentsisaalsel tasemel, antakse läbi 3,9% nominaalse
eelarvepuudujäägi kaudu lisastiimulit majandusele ja sellega kaasneb ka võlakoormuse
suurenemine. Muuhulgas julgeoleku ja sotsiaalkaitsekulude märkimisväärse kasvu tõttu
suureneb võlg ca 780 mln euro võrra 19,8%ni SKPst.
Joonis 1. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % SKPst
Joonis 2. Valitsussektori võlakoormus, % SKPst
Riigieelarve tulude kogumaht on 2023. aastal 15,57 mld eurot. Võrreldes 2021. aasta sügisel
vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 2,19 mld euro võrra ehk 16,4%. Kulude kogumaht on
2023. aastal 16,79 mld eurot, kasvades 2022. aastaga võrreldes 2,59 mld eurot ehk 18%.
10
Joonis 3. Riigi tulud, kulud ja investeeringud perioodil 2021-2023, miljon eurot
Kulude kasv tuleb peamiselt lisaeelarvest ning kõrgest sotsiaaltoetustest, palga- ja
majandamiskulude kasvust ning edasiantavate maksude suurenemisest.
Joonis 4. 2023. aasta riigieelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi, %
11
Joonis 5. Maksuliste tulude jaotus 2023. aasta riigieelarves, %
2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3% SKPst, mis on 0,6% võrra kõrgem kui 2022.
aastal.
Joonis 6. Maksukoormus 2022-2023, %
Tabel 1. Riigieelarve tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute dünaamika perioodil
2021-2023
2021 Muutus
Valitsemisala 2022 2023 Muutus
tegelik %
Tulud 138 0 0 0 0%
Kulud -22 999 -23 245 -32 724 -9 479 41%
Riigikogu kantselei
Investeeringud -562 -631 -2 829 -2 198 348%
Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0%
Tulud 143 28 28 0 0%
Vabariigi Presidendi kantselei Kulud -4 895 -4 963 -5 572 -609 12%
Investeeringud -86 -481 -445 36 -7%
Tulud 26 0 0 0 0%
Riigikontroll Kulud -5 039 -5 214 -5 855 -641 12%
Investeeringud -128 -120 0 120 -100%
Õiguskantsleri kantselei Kulud -3 006 -3 071 -3 378 -307 10%
Tulud 267 220 220 0 0%
Riigikohus
Kulud -5 236 -5 699 -6 461 -762 13%
Vabariigi Valitsus Tulud 221 548 0 0 0 0%
12
2021 Muutus
Valitsemisala 2022 2023 Muutus
tegelik %
Kulud -2 672 971 -2 753 693 -3 080 671 -326 978 12%
Tulud 1349 916 5 953 5 037 550%
Riigikantselei Kulud -17 450 -16 733 -26 369 -9 636 58%
Investeeringud -3 231 -8 418 -249 8 169 -97%
Tulud 156 849 199 846 235 140 35 294 18%
Kulud -741 311 -886 755 -1 080 103 -193 348 22%
Haridus- ja teadusministeerium
Investeeringud -74 987 -78 731 -105 010 -26 279 33%
Finantseerimistehingud 150 261 248 -13 -5%
Tulud 48 914 47 444 45 962 -1 482 -3%
Kulud -191 773 -194 313 -233 373 -39 060 20%
Justiitsministeerium
Investeeringud -1936 -2946 -1 658 1 288 -44%
Finantseerimistehingud -3 0 0 0 0%
Tulud 5 038 21 416 16 253 -5 163 -24%
Kaitseministeerium Kulud -551 619 -589 077 -890 767 -301 690 51%
Investeeringud -145 729 -253 324 -321 711 -68 387 27%
Tulud 482 810 412 946 732 646 319 700 77%
Kulud -164 862 -176 717 -196 300 -19 583 11%
Keskkonnaministeerium
Investeeringud -6 016 -3 109 -2 930 179 -6%
Finantseerimistehingud 5 551 4 200 4 100 -100 -2%
Tulud 10 408 5 781 7 873 2 092 36%
Kultuuriministeerium Kulud -316 684 -309 388 -361 552 -52 164 17%
Investeeringud -843 -105 -136 -31 30%
Tulud 329 414 712 430 772 982 60 552 8%
Majandus- ja Kulud -777 739 -979 602 -1 428 949 -449 347 46%
kommunikatsiooniministeerium Investeeringud -259 473 -312 816 -245 597 67 219 -21%
Finantseerimistehingud -1 788 -368 300 -217 575 150 725 -41%
Tulud 318 993 352 948 354 868 1 920 1%
Kulud -410 752 -461 072 -475 508 -14 436 3%
Maaeluministeerium
Investeeringud -4 588 -3 144 -4 727 -1 583 50%
Finantseerimistehingud -8374 0 0 0 0%
Tulud 10 893 406 11 359 702 13 140 771 1 781 069 16%
Kulud -299 839 -271 539 -381 410 -109 871 40%
Rahandusministeerium
Investeeringud -15 363 -10 584 -22 778 -12 194 115%
Finantseerimistehingud 469 875 723 209 -246 160 -969 369 -134%
Tulud 50 205 63 899 65 175 1 276 2%
Siseministeerium Kulud -432 150 -514 155 -555 240 -41 085 8%
Investeeringud -37 658 -52 915 -51 969 946 -2%
Tulud 160 562 186 387 174 288 -12 099 -6%
Sotsiaalministeerium Kulud -6 372 251 -6 914 415 -7 908 420 -994 005 14%
Investeeringud -13 138 -7 614 -7 822 -208 3%
13
2021 Muutus
Valitsemisala 2022 2023 Muutus
tegelik %
Tulud 3 189 9 125 13 705 4 580 50%
Kulud -76 763 -92 365 -122 120 -29 755 32%
Välisministeerium
Investeeringud -17 517 -10 400 -7 514 2 886 -28%
Finantseerimistehingud -19 -22 -22 0 0%
14
1.2 Riigieelarve ülesehitus ja metoodika
Kulud riigieelarves esitatakse nii majandusliku sisu kui tegevuspõhisuse järgi.
Iga-aastase riigieelarve koostamise õiguslikuks aluseks on: põhiseadus, riigieelarve seadus
ning
riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise
tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ja Euroopa semestri raames antud Euroopa
Komisjoni soovitustest. Riigieelarve põhineb Rahandusministeeriumi suvisel
majandusprognoosil, millele annab oma arvamuse eelarvenõukogu. Eelarvenõukogu
arvamus majandusprognoosi ja Rahandusministeeriumi vastuse ning aastate 2023-2026
struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkide kohta leiab lisast 8.
Alates 2020. aastast on Riigieelarve tegevuspõhine. Tegevuspõhine eelarve on
kontseptsioon, mis seob kuluarvestuse abil strateegilise planeerimise ja eelarve vahendid ning
võimaldab mõõta saavutatavaid tulemusi. Strateegiline planeerimine on üles ehitatud viie
tasandi lõikes: tulemusvaldkond, programmid, meetmed, tegevused ja teenused.
Tulemusvaldkond on riigi eelarvestrateegias määratud valdkond, millel on Vabariigi
Valitsuse seatud pikaajaline mõõdetav eesmärk ning lähtub Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammist. Tulemusvaldkonna arengudokument on valdkonna arengukava.
Programm on arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi
saavutamiseks kavandatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava. Programmi
kinnitab minister. Programmi planeerimistasanditeks on programmi tegevus ja teenus.
Meede ja programmi tegevus selgitavad, kuidas programm kavandatud meetmete ja
programmi tegevustega aitab saavutada tulemusvaldkonna eesmärki. Teenused on
hinnastatud ja 100% eelarvest on seotud teenustega ja vastupidi - riigi strateegilised
eesmärgid on seotud kasutada
olevate vahenditega. Joonis 7. Tegevuspõhise riigieelarve ülesehitus.
Riigieelarve seletuskirja
osas 3 selgitatakse eelarve
kujunemist peamiselt läbi
tulemusvaldkonna,
programmi (koondinfona)
ja programmi tegevuse
(detailinfona). Teised
planeerimistasandid on
fookuses teistes
dokumentides, näiteks riigi
eelarvestrateegias (RES)
või teenused asutusesisese
planeerimistasandina.
Põhiseaduslikud
institutsioonid ei ole
tegevuspõhisele eelarvele
üle läinud, mistõttu on
nende eelarve kajastatud ja
15
selgitatud majandusliku sisu järgi- tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute
kaupa.
Riigieelarve seletuskirja struktuur
Riigieelarve seletuskiri koosneb neljast osast ja kuueteistkümnest dokumendi juurde käivast
lisast:
1. Esimene osa annab ülevaate riigieelarve ülesehitusest ning teeb kokkuvõtte riigieelarve
kõige olulisematest teemadest.
2. Teine osa on riigi konsolideeritud eelarve ehk riigieelarve koondvaade. See annab
ülevaate eelarve tuludest, kuludest, investeeringutest ja finantseerimistehingutest
majandusliku sisu järgi.
3. Kolmandas osas liigendatakse kulud valitsemisalade, põhiseaduslike institutsioonide ja
Vabariigi Valitsuse lõikes ning tegevuspõhiselt. Samuti on kolmandas osas välja toodud
investeeringute ja finantseerimistehingute jaotused valitsemisalade lõikes. Mõlemad
liigendatakse nii valitsemisala kui majandusliku sisu järgi.
4. Neljandas osas on esitatud 2023. aasta riigieelarve seaduse tekstiparagrahvide
selgitused.
5. Lisad aitavad täpsemalt aru saada ja mõtestada sellele eelnevates peatükkides käsitletut.
Riigieelarve kajastab 11 valitsemisala (ministeeriumi) ja nende allasutuste koondvaadet, sh
kulusid majandusliku sisu lõikes. Riigieelarves on kajastatud ka põhiseaduslikud institutsioonid,
milleks on riigikogu, presidendi kantselei, riigikontroll, õiguskantsleri kantselei, riigikohus.
Eelarveliigid
Riigieelarve jaguneb piirmääraga ja piirmäärata kuludeks. Piirmäärata vahendite maht on
prognoos ja nendele ei seata eelarvega rangelt piiratud limiiti. Üldjuhul on piirmäärata
vahendite puhul juba eelnevalt fikseeritud sihtotstarve (nt seadustega), mistõttu ei ole nende
sihtotstarve pelgalt aastase riigieelarve seadusega muudetav. Piirmäärata vahenditeks on:
• Välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga- kulud, millest enamus on Euroopa
Komisjonis kokku lepitud ja mille muutmine on kaetud erinevate regulatsioonidega;
• Muud tuludest sõltuvad kulud või investeeringud - kulu, investeering või
finantseerimistehing, mille tegemise võimalikkus sõltub konkreetse tulu tekkimisest (nt
majandustegevusest laekuva tulu arvelt tehtavad kulutused);
• Arvestuslikud vahendid - kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille suurus tuleneb
seadusest (nt pensionid);
• Mitterahalised kulud (nt põhivara amortisatsioon).
Piirmääraga vahendid on kõik muud vahendid, mis ei ole eelnevalt kirjeldatud piirmäärata
vahendite all loetletud. Nendele seatakse riigieelarve seadusega kasutamise limiit.
Mõisted ja lühendid
Tulud on kõik vahendid, mida riik oma ülesandeid täites kogub või saab toetusena. Tulud
jagunevad maksulisteks ja mittemaksulisteks tuludeks.
Mittemaksulised tulud koosnevad kaupade ja teenuste müügist (nt riigilõivud ja CO2
kvootide müügitulu), saadud toetustest (peamiselt toetused Euroopa Liidust), finantstuludest
(dividendid) ja muudest tuludest (nt keskkonnatasud, trahvid, varade müügitulu).
16
Maksulised tulud on maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed.
Kulud on riigi kasutatavad vahendid, mis pole investeeringud ega finantseerimistehingud.
Need on riigiasutuste tegevus- jm kulud, sh toetused, tööjõu- ja majandamiskulud, põhivara
amortisatsioon, intressikulu ja käibemaksukulu.
Investeeringud on materiaalse põhivara, immateriaalse põhivara ja bioloogilise vara
soetamine ning olemasoleva põhivara parendamine. Investeeringud maksumusega kümme
miljonit eurot või rohkem liigendatakse riigieelarve seaduses objektide lõikes. Investeeringud
riigieelarves ei sisalda kõiki riigi tehtavaid investeeringuid, vaid ainult riigieelarveliste asutuste
investeeringuid.
Finantseerimistehingud on tehingud finantsvarade või -kohustustega, mille puhul
kahekordse kirjendamise põhimõttest tulenevalt tehakse mõlemad kirjed finantsvarades või -
kohustustes ning mille tulemusena eelarvepositsioon ei muutu.
Käibemaksu kasutatakse seaduse eelnõus ja käesolevas seletuskirjas kahes tähenduses.
Käibemaks tulude alapeatükkides ning tabelites tähendab maksulist tulu käibemaksuseaduse
alusel. Tulu saajaks on Maksu- ja Tolliamet maksu- ja tollideklaratsioonide alusel. Käibemaks
kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute alapeatükkides ja tabelites tähendab
tegevuskulude ja varade soetamisega seotud käibemaksukulu, mida ei saa arvestada
sisendkäibemaksuks. Nii käibemaksu tulu kui ka käibemaksu kulu nimetatakse käibemaksuks.
Riigieelarve koondtuludes on maksutulude juures välja toodud
mittekäibemaksukohustuslastest riigiasutuste ja põhiseaduslike institutsioonide poolt
hankijatele tasutud käibemaksukulu, mis arvestuslikult jõuab käibemaksukohustuslaste poolt
tasutud sisendkäibemaksu kaudu riigi maksutuludesse. Samad arvestuslikud käibemaksukulu
summad on välja toodud vastava majandusliku sisu koondosas st kulude, investeeringute ja
finantseerimistehingute juures.
Edasiantavad maksud on riigieelarves nii tulu kui ka kuluna planeeritud maksud, maksed ja
muud tasud, mida riik kogub ja edastab õigusaktis määratud isikule, ja mis kantakse saajale
edasi vastavalt maksu tegelikule laekumisele. Näiteks on edasiantavateks maksudeks
tulumaks, sotsiaalmaks, hasartmängumaks, maamaks, keskkonnatasud jmt.
Riigieelarve seletuskirjas kasutatakse järgmiseid lühendeid või tähiseid:
• Eelarve summad tabelis esitatakse tuhandetes eurodes (esitatud on summad, millele tuleb
lisada 000);
• Summad tekstides, joonistel ja tabelites on ümardatud lähima tuhandeni või miljonini;
• Ümardamisel kehtib matemaatiline ümardamise reegel;
• Koondülevaadetes esitatakse summad ka miljardites (mld) või miljonites (mln) eurodes;
• Riigieelarve seaduses on kulud esitatud miinusmärgiga, tuludele märki ei panda. Seaduse
seletuskirja tabelites on kulud samuti miinusmärgiga. Sellest tulenevalt kajastatakse
(miinusmärgiga). Tulude poolel vastavalt tulude kasv + (pluss)märgiga ning tulude
kahanemine (miinus)märgiga;
• Muutused protsentides on arvestatud, võttes arvesse eelnevalt ümardatud andmeid.
Dokumendis kasutatakse lühendeid ja need on esmakordsel kasutamisel sulgudes lahti
kirjutatud. Ministeeriumite puhul kasutakse alljärgnevaid lühendeid:
17
• JUM Justiitsministeerium
• HTM Haridus- ja Teadusministeerium
• KAM Kaitseministeerium
• KEM Keskkonnaministeerium
• KUM Kultuuriministeerium
• MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
• MEM Maaeluministeerium
• RAM Rahandusministeerium
• SIM Siseministeerium
• SOM Sotsiaalministeerium
• VÄM Välisministeerium
18
2. OSA. Riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve
Riigieelarve kulude kasv ületab tulude kasvu ja eelarve on jätkuvalt puudujäägis.
Tabel 2. Riigieelarve tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, tuhat eurot
2021 tegelik 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
Tulud 12 426 734 13 373 088 15 565 863 2 192 775 16%
Kulud 12 777 278 14 202 016 16 794 769 2 592 753 18%
Investeeringud 584 734 745 340 775 375 30 035 4%
Finantseerimistehingud 477 922 359 348 459 409 100 061 28%
Riigieelarve tulude kogumaht on 2023. aastal 15,57 mld eurot. Võrreldes 2022. aasta sügisel
vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 2,19 mld euro võrra ehk 16,4%. Kulude kogumaht on
2023. aastal 16,79 mld eurot, kasvades 2022. aastaga võrreldes 2,59 mld eurot ehk 18%.
2023. aasta kulude kasv tuleb peamiselt lisaeelarvest ning kõrgest sotsiaaltoetustest, palga-
ja majandamiskulude kasvust ning edasiantavate maksude suurenemisest. 2022. aasta
riigieelarve pildis on algsele riigieelarvele lisatud ka 2022. aasta lisaeelarve maht.
Finantseerimistehingute kogumaht kasvab 2023. aastal eelmise aastaga võrreldes 28
protsenti.
2.1 Tulud
2023.a riigieelarve tulude kasv tuleneb jätkuvalt kiirest inflatsioonist.
2023. aasta riigieelarveliste tulude prognoos lähtub Rahandusministeeriumi 2022. aasta
suvisest majandusprognoosist, millele on lisatud valitsuses ja Riigikogus otsustatud
tulumeetmed. Kõik tulud on esitatud tekkepõhiselt. Võrreldes 2022. aastaks prognoosituga
kasvavad tulud 2023. aastal 1,4 miljardi euro võrra ehk 10%.
Joonis 8. Riigieelarvelised tulud, miljonit eurot, %
Tulude mahuks on 2023. aastal kavandatud 15 566 mln eurot. Sellest 12 915 mln eurot ehk
83% moodustavad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Mittemaksulised tulud kokku on 2
19
650 mln eurot ehk 17%. 2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3% SKPst, mis on 0,6%
võrra kõrgem kui 2022. aastal.
2.1.1 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed maksulised tulud
Kõrgest inflatsioonist tulenevalt kasvab kõige kiiremini käibemaksu tulu.
2023. aastal laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse maksulisi tulusid 12 915 mln eurot,
mida on 877 mln eurot ehk 6,8% enam kui 2022. aasta viimases prognoosis ning 1,67 mld
eurot ehk 14,8% rohkem kui 2022. aasta algses riigieelarves koos lisaeelarve otsustega.
20
Tabel 3. Maksuliste tulude jaotus, tuhat eurot
Muutus,
Muutus
%2023
2022.a suvine 2023RE vs
2021 tegelik 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % RE vs 2022.a
prognoos 2022.a suvine
suvine
prognoos
prognoos
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 10 787 825 11 248 151 12 915 273 1 667 119 15% 12 038 400 876 870 -7%
Füüsilise isiku tulumaks 2 146 148 2 151 991 2 239 421 87 430 4% 2 260 000 -20 579 -1%
Juriidilise isiku tulumaks 481 174 492 063 599 738 107 675 22% 597 000 2 738 0%
Sotsiaalmaks 3 732 323 4 009 631 4 618 443 608 812 15% 4 175 000 443 443 11%
Raskeveokimaks 5 092 4 800 5 000 200 4% 5 100 -100 -2%
Käibemaks 2 877 103 2 996 942 3 765 012 768 069 26% 3 385 000 380 011 11%
Aktsiisid kokku 981 418 1 025 189 1 051 259 26 068 3% 1 003 700 47 557 5%
Alkoholiaktsiis 223 328 234 842 259 639 24 797 11% 249 000 10 639 4%
Tubakaaktsiis 242 418 253 150 273 022 19 872 8% 254 000 19 022 7%
Kütuseaktsiis 506 820 528 002 510 326 -17 677 -3% 492 000 18 325 4%
Pakendiaktsiis 397 295 400 105 36% 400 - 0%
Elektriaktsiis 8 455 8 900 7 871 -1 029 -12% 8 300 -429 -5%
Hasartmängumaks 33 010 33 500 45 600 12 100 36% 44 700 900 2%
Tollimaks 62 253 56 100 69 800 13 700 24% 75 900 -6 100 -8%
Töötuskindlustusmakse 229 933 247 000 282 000 35 000 14% 262 000 20 000 8%
Kogumispensionimakse 180 068 172 512 180 000 7 488 4% 171 000 9 000 5%
Maamaks 59 303 58 423 59 000 577 1% 59 000 - 0%
21
Joonis 9. Maksuliste tulude jaotus 2023. aasta riigieelarves, %
Füüsilise isiku tulumaksu laekumine keskvalitsuse eelarvesse on kavandatud 545,1 mln
eurot. Laekumine sõltub eelkõige tööturu arengust nii keskmise palga kui hõive kasv
aeglustuvad võrreldes 2022. aastaga. Laekumine kahaneb võrreldes 2022. aastaga, sest
rakendub maksuvaba tulu vanaduspensionieas keskmise vanaduspensioni 704 eurot
ulatuses ning tõstetakse tööealiste maksuvaba tulu 654 eurole. 2023. aastal jätkub
pensionisüsteemi teise samba muudatuse mõju, kuigi oluliselt väiksemal määral kui eelnevatel
aastatel. Rahandusministeeriumi suveprognoosis on eeldatud, et 2023. aastal lahkub teisest
pensionisambast 15 tuhat inimest, mille mõju laekumisele on 24 mln eurot.
Füüsilise isiku tulumaksu tagastuse prognoos on 2023. aastal on 231 mln eurot, mis jaotub
järgmiselt: üldine maksuvaba tulu 160 mln eurot, maksuvaba tulu teise ja enama lapse
kohta 28 mln eurot, pensionikindlustus 16 mln eurot, koolituskulud 16 mln eurot,
eluasemelaenu intressid 8 mln eurot, annetused ja kingitused 3 mln eurot. Juurde
määratud tulumaksu prognoos on 101 mln eurot.
Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine on kavandatud 1 694,3 mln
eurot. Pensionisüsteemi II samba muudatused ei mõjuta kohalike omavalitsuste füüsilise isiku
tulumaksu laekumist. Kohalike omavalitsuste eraldise määr on 11,96% ja laekumine
moodustab 75,7% kogu 2023. aastal tasutavast füüsilise isiku tulumaksust.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumine on kavandatud 599,7 mln eurot. Prognoosis on
eeldatud, et kogu 2022. aastal erasektori jaotatud kasumite kiire kasv baasiefektina edasi ei
kandu, vaid osa sellest on erakorraline.
Riigiettevõtete jaotatud kasumilt laekuv tulumaks kahaneb võrreldes 2022. aastaga üle nelja
mln euro võrra, seda mõjutab ka eelarves otsustatud tulumaksu ajatamine 2024. aastasse
kolme mln euro ulatuses.
Sotsiaalmaksu tasumine on kavandatud 4 618,4 mln eurot. Sarnaselt füüsilise isiku
tulumaksule sõltub sotsiaalmaksu tasumine tööturu arengust. 2023. aastal aeglustub
palgafondi kasv 7,6%le vastavalt Rahandusministeeriumi suveprognoosile.
22
Sotsiaalmaksu tasumisest sõltuvad pensioniindeks ja pensionikulud. Keskmise
vanaduspensioni1 prognoos on suveprognoosi kohaselt 2023. aastal 704 eurot kuus.
Käibemaksu tasumine kasvab järgmisel aastal 11,3%, mis tuleb eratarbimise,
kodumajapidamiste ja valitsussektori investeeringute ning valitsussektori
lõpptarbimiskulutuste ehk käibemaksubaasi komponentide kasvust. Samuti on arvestatud
maksumuudatuste ja 2023. aasta riigieelarves otsustatud meetmete II ringi mõjuga
käibemaksu tasumisele, mis küündib järgmisel aastal 145 mln euroni. 2023. aasta käibemaksu
tasumise prognoos tõuseb võrreldes 2022.a prognoosituga 382 mln euro võrra 3 765 mln
euroni. 2023.a aasta käibemaksutulu kasv võrreldes tänavusega aeglustub kõrge
võrdlustaseme tõttu, kuid tasumise kasvu toetab kriisieelse ajaga võrreldes keskmisest kiirem
hinnatõus ja meetmete II ringi mõju.
Alkoholiaktsiisi laekumise prognoosimisel on arvestatud muuhulgas eratarbimise, keskmise
palga ja alkoholi hinna prognoosidega ning aluseks on võetud Maksu- ja Tolliameti andmed
alkoholi deklareeritud koguste kohta alkoholiliikide lõikes. 2023. aastal täiendavaid
aktsiisimäärade muutuseid ei toimu ning laekumine kasvab aastaga 4,3%. Kasvu peamine
eeldus on turismi taastumine kriisieelsele tasemele.
Alkoholiliikide lõikes jaotub alkoholiaktsiisi prognoositav laekumine 2023. aastaks järgmiselt:
• õllelt 66,2 miljonit eurot,
• veinilt 31,1 miljonit eurot,
• kääritatud jookidelt 13,3 miljonit eurot,
• vahetootelt 1,3 miljonit eurot ja
• muult (kangelt) alkoholilt 146,9 miljonit eurot
Tubakaaktsiisi laekumise prognoosimisel on lähtutud tubakaaktsiisi igakuisest laekumisest
ning vabasse ringlusse lubatud sigarettide koguste andmetest. 2023. aasta laekumine
suureneb võrreldes 2022. aastaga 7,5%. 2023. aasta 1. jaanuaril tõstetakse aktsiisimäärasid
nii sigarettidel kui ka suitsetamistubakal 5%. Maksumäärade kõrval suurendavad laekumist
järjest suuremat populaarsust koguvad alternatiivsed tubakatooted.
Kütuseaktsiisi laekumise prognoosimisel on aluseks võetud kütuse deklareeritud andmed
koguste kohta kütuseliikide lõikes. Samuti on kasutatud Rahandusministeeriumi hinnangut
eratarbimise reaalkasvu ja erinevate majandussektorite kohta (veondussektor,
põllumajandussektor), sissetulekute muutusi ning ootusi majanduskasvu ja maailmaturu
naftahinna suhtes. 2023. aasta laekumine kasvab võrreldes 2022. aastaga 3,8% 510 mln
euroni. Laekumist mõjutab Vabariigi Valitsuse otsus lükata planeeritud aktsiisitõusud aasta
võrra edasi, mis suurendab mõnevõrra tarbimist kuid vähendab laekumisi. Laekumisi
vähendab ka otsus pikendada eriotstarbelisele diislikütusele kehtestatud ajutise
miinimummäära perioodi kuni 30. aprillini 2024.
Kütuseaktsiisi 2023. aastaks kavandatud laekumine jaotub erinevate kütuseliikide vahel
järgmiselt:
• bensiinilt 160,5 mln eurot,
• diislikütuselt 321,9 mln eurot,
1
Keskmine vanaduspension (eurot kuus 1.aprilli seisuga) on leitud 44-
keskmine vanaduspensionäride osakute summa 2020. aastal). See sõltub pensioni baasosast, aastahindest ja
pensioniindeksist, ega sõltu pensionäride arvust.
23
• erimärgistatud kütustelt 1,8 mln eurot,
• soojuse tootmiseks kasutatavalt maagaasilt 15,3 mln eurot,
• muudelt kütuseliikidelt 10,8 mln eurot.
Elektriaktsiisi laekumise kasvu prognoos tuleb eelkõige eratarbimise reaalkasvust ja SKP
reaalkasvust.
Hasartmängumaksu tulu prognoosimisel kasutatakse Maksu- ja Tolliameti kuulisi andmeid
mänguautomaatide ja -laudade arvu ning hasartmängumaksu tulu kohta maksuobjektide
kaupa. 2023. aasta kasvab tulu 2% võrra 45,6 mln euroni. Loteriidelt tasumine moodustab
ligikaudu 37% kogu hasartmängumaksu tulust. Tänavu jõustus hasartmängumaksu seaduse
muudatus, mille kohaselt ei jagata neljale ministeeriumile (SOM, KUM, HTM, RAM)
hasartmängumaksu enam hasartmängumaksu seaduses sätestatud protsendina tasutud
maksust, vaid RES 2022-2025 raames kokkulepitud kindla summa alusel.
Tollimaksu tulust moodustab ligi 95% tasumine tööstuskaupadelt, mille prognoosimisel
võetakse aluseks kaupade impordi prognoos Euroopa Liidu välistest riikidest, kuid
arvestatakse ka muude tasumist mõjutavate tegurite mõjuga2. Ülejäänud tasumise3 puhul
tuginetakse eksperthinnangutele. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist tolliliidust saavutati
Euroopa Liiduga kokkulepe. Vastavalt kokkuleppele ei seata tariife/kvoote just nendele
toodetele, mis on toodetud (või töödeldud piisavalt) Ühendkuningriigis või Euroopa Liidus.
Seoses sõjategevusega Ukrainas on kehtestatud ja jõustunud sanktsioonid kindlatele
Venemaa ja Valgevene kaupadele (sh puit, teras, mineraalkütused), mille import on peatatud.
Tollimaksu kogulaekumisest 75% kantakse otse edasi Euroopa Liidu omavahenditesse ning
ülejäänud 25% jääb Eestile administreerimiskulude katteks.
Töötuskindlustusmakse prognoos on seotud brutopalgafondi kasvu prognoosiga.
Kogumispensionimakse prognoos on üks osa füüsilise isiku tulumaksu prognoosist ja sõltub
kogumispensioni süsteemiga liitunute arvust.
Maamaksu prognoos sõltub kohalike omavalitsuste kehtestatud maksumääradest ja maa
väärtusest.
2.1.2 Mittemaksulised tulud
2023. aasta mittemaksuliste tulude kasvu veavad saadud toetuste ning CO2 tulude kasv.
Mittemaksulistest tuludest moodustavad suurima osa saadud toetused, peamiselt
välistoetused. Samuti kuuluvad siia mitmesugused tulud kaupade ja teenuste müügist (nt
riigilõivud ja majandustegevuse tulud), finantstulud (dividendid) ja muud tulud (nt
keskkonnatasud, trahvid, varade müügitulu). 2023. aasta mittemaksuliste tulude laekumiseks
kujuneb 2,65 mld eurot. Võrreldes 2022. aasta riigieelarvega suurenevad mittemaksulised
tulud 24,7%.
2
Näiteks vabakaubanduslepingute sõlmimine, keskmise maksumäära langus jm.
3
Laekumine põllumajandustoodetelt, dumpingu-vastane tollimaks, tasakaalustav tollimaks jm.
24
Tabel 4. Mittemaksuliste tulude jaotus, tuhat eurot
Muutus,
Muutus
%2023
2022.a suvine 2023RE vs
2021 tegelik 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, % RE vs 2022.a
prognoos 2022.a suvine
suvine
prognoos
prognoos
Mittemaksulised tulud kokku 1 668 173 2 124 937 2 650 593 525 656 25% 2 056 162 594 431 29%
Saadud toetused 965 844 1 463 342 1 600 026 136 684 9% 1 230 429 369 597 30%
Riigilõivud 89 238 87 264 92 170 4 906 6% 87 161 5 009 6%
Tulud majandustegevusest 320 579 300 337 486 880 186 543 62% 329 961 156 919 48%
Tulud põhivara ja varude 31 486 24 975 26 753 1 778 7%
50 608 -23 855 -47%
müügist
Trahvid ja muud varalised 17 654 18 402 19 961 1 558 8%
19 902 59 0%
karistused
Keskkonnatasud 91 043 78 610 147 043 68 433 87% 154 357 -7 314 -5%
Muud tegevustulud 43 520 43 641 43 060 -582 -1% 40 249 2 811 7%
Intressi- ja omanikutulud 108 808 108 365 234 700 126 335 117% 143 496 91 204 64%
25
Joonis 10. Mittemaksuliste tulude jaotus 2023. aasta riigieelarves, %
Saadud toetused
Saadud toetused koosnevad kodumaistest ja välistoetustest. Perioodi 2014-2020
välisvahendite kasutamisega hakatakse jõudma lõpusirgele. Välistoetuste osas on 2023.a
ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa merendus- ja kalandusfondi 2014-2020
perioodiks eraldatud vahendite viimane rakendamise aasta ning seoses Venemaa-Ukraina
sõjaga pikendati ka siseturvalisuse valdkonna 2014-2020 perioodi fondide kasutust ühe aasta
võrra. Seega on 2023. aasta eesmärgiks Euroopa Liidu (EL) vahendite maksimaalne
kasutamine. 2023. aastal on oodata uue, 2021-2027 EL eelarveperioodi, vahendite esimest
täismahus rakendamisaastat ja paljude uute taotlusvoorude avanemist. Tegemist on
üleminekuaastaga, kus paralleelselt on kasutusel rohkem erinevate fondide vahendeid kui
tavapäraselt. Planeerimisel on erinevate EL eelarveperioodide kattuvusele ka rohkem
tähelepanu pööratud ning uue rahastusperioodi fondide eelarved on seetõttu oluliselt
väiksemad kui eelmise rahastuperioodi fondide eelarved.
Detailsema ülevaate planeeritud toetustest leiab seletuskirja lisast 11 ja olulisematest
rahastatavatest tegevustest seletuskirja osast 3, ministeeriumide valitsemisalade
peatükkidest.
Riigilõivud
Riigilõive koguvad pea kõikide ministeeriumite valitsemisalade asutused, kuid 90% lõivutulust
laekub Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning
Siseministeeriumi asutustelt. Riigilõiv on tasu riigi poolt osutatava toimingu eest. Kõige enam
laekub riigilõivu liiklusregistri toimingutelt, 2021. aastal 31,8 mln eurot. Järgnevad riigilõivud
isikut tõendavate dokumentide väljastamisest (15,1 mln eurot), kinnistusraamatu toimingutelt
(10,5 mln eurot) ning kohtuasjade toimingutelt (7,6 mln eurot). Koroonakriisiga kaasnenud
majandusaktiivsuse langus vähendas 2020. a laekumist ca 10%, kuid möödunud aastal
kasvas kõikide suuremate riigilõivude laekumine (kokku 19%). Selle aasta prognoos näeb ette
laekumise ajutist langust (2,2%), mis järgmisel aastal pöördub taas kasvuks. 2023. aasta
riigieelarves kavandatakse riigilõivude laekumiseks 92,2 mln eurot.
Tulud majandustegevusest
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemi (EL HKS) kaudu saadav
enampakkumistulu (2022. aasta suvise majandusprognoosi põhistsenaariumi kohaselt)
26
suureneb 2023. aastal võrreldes 2022. aasta prognoositava tuluga, kuna EL HKS keskmine
ühikuhind enampakkumistel on kasvanud nõudluse tõttu suurenenud.
Tuluprognoos lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest aastal 2023 on 411 mln eurot, see
on 24% suurem kui 2022. aasta planeeritav tulu (331 mln eurot). Moderniseerimisfondi
Eestiga seotud osa 2023. aastaks prognoositav tulumaht on 65 mln eurot, see tähendab 93%
kasvu võrreldes aasta varasemaga.
Atmosfääriõhu kaitse seadusest ja direktiivist 2003/87/EÜ tulenevalt, kasutatakse
enampakkumistulust 50% kliima- ja energiapoliitika eesmärkidesse panustavate meetmete
elluviimiseks, sh Kirde-Eestis tuuleenergia tootmise arendamise eeldusena paigaldatava
radari rajamise tegevusteks, keskkonnasäästlike energialahenduste loomiseks väikesaartel,
säästva transpordi projektideks, vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu toetamiseks, avaliku
sektori hoonete energiatõhususe parandamiseks, rahvusvaheliseks kliimapoliitika alaseks
koostööks, energiahinna tõusu leevendusmeetmeks vähemkindlustatud leibkondadele,
energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse toetamiseks EL
HKS sektorites, rahvusvahelise kliimapoliitika ja biokütuste teemaliseks aruandluseks ning
kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemide koordineerimiseks ja arendamiseks, samuti
ressursitõhususe ja/või süsinikuauditite koostamiseks suuremates põllumajandusettevõtetes
ning CO2 taaskasutuse ja kontrollitavate kliimatingimustega kasvuhoonete pilootprojektide
elluviimiseks.
Alates 2021. aastast saab Eesti kasutada EL ülese Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa
vahendeid kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse panustavate tegevuste
toetamiseks (välja arvatud tahkeid fossiilkütuseid kasutavate energiatootmisüksustega
seoses). Atmosfääriõhu kaitse seadusega kooskõlas otsustatu alusel on
Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osast kavas, külgnevalt teiste kliima- ja
energiaeesmärkide saavutamist toetavate meetmetega, toetada kahe pikaajalise (2021-
2030) programmi elluviimist fondi energiatõhususe ja taastuvenergia arendamise
prioriteetsetes valdkondades: energiatõhususe edendamiseks avaliku sektori hoonetes ning
vähese heitega ühistranspordis. Programmide toetusmaht on fondi reeglite kohaselt
kavandatud 2. aastaks, lähtudes Rahandusministeeriumi 2022. a suvise majandusprognoosi
tuluprognoosist. Tulenevalt asjaolust, et Moderniseerimisfondi suunatud EL HKS ühikute
kauplemistulu saadakse EL kauplemissüsteemist, mille aluste muutmise teemalised
läbirääkimised on veel käimas, on fondi toetusmahu ning programmide pikemaajaline
prognoos lähiaastateks esialgne ning seda uuendatakse läbirääkimistulemusi arvestades
tulevaste prognooside alusel.
Tulud põhivara ja varude müügist
Tulu põhivara ja varude müügist teenib peamiselt Maa-amet riigi funktsioonide täitmiseks
mittevajaliku maa müügist. Vähesel määral teenivad riigieelarvelised asutused tulu ka
kinnisvara, transpordivahendite, metsa ning muude kaupade ja varude müügist. Järgmise
aasta eelarves kavandatakse põhivarade ja varude müügituluks ligi 26,8 mln eurot, mida on
võrreldes käesoleva aasta eelarvega 1,8 mln võrra enam.
Trahvid ja muud varalised karistused
Trahvide ja muude varaliste karistuste all prognoositakse peamiselt väärteomenetluse
seadustiku ja karistusseadustiku, aga ka muude õigusaktide, alusel saadavaid trahvitulusid.
Suurima osakaalu (ca 90%) moodustavad Siseministeeriumi haldusala poolt kogutavad
27
liiklusjärelevalvega seotud trahvid. Ligi miljon eurot laekub trahvitulu ka kohtute kaudu.
Erinevalt mitmest teisest koroonakriisi ajal vähenenud tululiigist on trahvitulu eelmisel aastal
suurenenud ja prognoositavalt kasvab ka sel aastal. Järgmise aasta eelarves kavandatakse
trahvituluks 20 mln eurot, mida on võrreldes käesoleva aasta eelarvega 1,6 mln võrra enam.
Keskkonnatasud
Keskkonnatasud laekuvad maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks
muutmise, vee erikasutuse, kasvava metsa raieõiguse, kalapüügiõiguse ja jahipidamisõiguse
(loodusvara kasutusõiguse tasu/ressursitasu) ning saasteainete välisõhku, veekogusse,
põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise (saastetasu) eest. Valdav osa
keskkonnatasudest laekub jäätmete keskkonda viimisest ning maavarade kaevandamise
õiguse andmisest. Ligi 80% kogutud keskkonnatasudest jääb riigieelarve kulude katteks ja
kohalikele omavalitsustele eraldatakse ligikaudu 10% laekunud tuludest. Ülejäänud 10%
laekunud tuludest finantseeritakse iga-aastaselt SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse
kaudu sihtotstarbeliselt keskkonnaprojektidele keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade
taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Majanduskriis vähendas oluliselt ka
keskkonnatasude laekumist. Vähenesid pea kõik tululiigid, enim langes raske kütteõli hinnast
sõltuv põlevkivi kaevandusõiguse tasumäär. Samas ka majandusaktiivsuse taastumisel on
see tululiik nüüd kiirema kasvuga. Järgmise aasta riigieelarves kavandatakse
keskkonnatasude mahuks 147 mln eurot, mida on võrreldes käesoleva aasta eelarvega 68,4
mln võrra enam.
Muud tegevustulud
Muud tegevustulud sisaldavad peamiselt kohtute menetluskulude hüvitisi,
oportuniteeditasusid, universaalse postiteenuse makseid, konfiskeeritud ja konfiskeerimise
asendamisel saadud varasid, sunniraha ja tulusid asendustäitmisest, väljanõudmata deposiite,
tagatistasusid ja regressinõudeid. Need laekuvad riigieelarvesse peamiselt kohtute ja
Prokuratuuri tegevuse kaudu ning Konkurentsiameti eelarvesse universaalse postiteenuse
maksetena. Kokku moodustab see tuluartikkel järgmise aasta eelarves 43,1 mln eurot.
Intressi- ja omanikutulud
Intressi- ja omanikutulud koosnevad omanikutuludest (dividendid ja Eesti Panga
kasumieraldis) ja riigikassale laekuvatest intressituludest. Dividenditulud on prognoositud
äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad fikseeritakse 2023.
aasta kevadel Vabariigi Valitsuse korralduses pärast 2022. aasta tegelike majandustulemuste
selgumist. Peamised omanikutulu maksjad on Riigimetsa Majandamise Keskus, Elering AS,
Eesti Energia AS, AS Tallinna Sadam ja AS Eesti Loto. Dividende maksab ka Riigi Kinnisvara
AS, kuid kuna ta kuulub valitsussektorisse, siis on tal valitsussektori eelarvepositsioonile
neutraalne mõju. Võrreldes käesoleva aastaga suurenevad järgmisel aastal intressi- ja
omanikutulud 234,7 mln euroni ettevõtete kasumite kasvust seoses kiire hinnatõusuga.
Seletuskirja kolmandas osas on põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide
valitsemisalade juures selgitatud tulusid detailsemalt.
2.2 Kulud
2023. a eelarve prioriteetideks on julgeolek ja Eesti inimesed.
28
Käesoleva osa eesmärk on anda ülevaade 2023. aasta riigieelarve kulude üldisest
majandusliku sisu põhisest jaotusest. Detailsem valitsemisalade, tulemusvaldkondade ja
programmide põhine kulude ülevaate on esitatud seletuskirja osas 3.
Riigieelarves planeeritud kulud jagunevad kulude adressaadi järgi kolme kategooriasse:
riigiasutuste kulude, füüsilistele isikutele mõeldud toetused ning juriidilistele isikutele
edasiandmiseks mõeldud eraldised. Riigiasutustele planeeritakse tööjõu- ja
majandamiskulusid, finantskulusid, muid tegevuskulusid, käibemaksu ning mitterahalise
kuluna arvestatakse amortisatsiooni. Füüsilistele isikutele edasiandmiseks planeeritakse
sotsiaaltoetusi ning juriidilistele isikutele investeeringutoetusi, muid toetusi ja edasiantavaid
makse.
2023. aasta riigieelarve kulude planeeritud kogumaht on 16,79 mld eurot ja see suureneb
2022. aasta riigieelarvega võrreldes 18% (vt Tabel 5).
2023. aasta riigieelarve kuludest moodustavad suurima osa (9,48mld eurot) eraldised
juriidilistele isikutele. Füüsilistele isikutele mõeldud toetuste maht on 3,99 mld eurot ning
riigiasutustele planeeritud kulude maht 3,32 mld eurot (vt Joonis 12).
Tabel 5. Kulude jaotus, tuhat eurot
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -14 202 016 -16 794 769 -2 592 753 18%
Tööjõu- ja majandamiskulud -2 015 525 -2 354 538 -339 013 17%
Finantskulud -2 914 -98 804 -95 890 3290%
Muud tegevuskulud -364 655 -394 331 -29 675 8%
Sotsiaaltoetused -3 227 350 -3 993 244 -765 894 24%
Investeeringutoetused -708 309 -843 130 -134 821 19%
Muud toetused -3 602 332 -4 209 999 -607 667 17%
Edasiantavad maksud -3 899 473 -4 425 725 -526 253 13%
Käibemaks -265 190 -299 050 -33 860 13%
Põhivara amortisatsioon -116 268 -175 948 -59 680 51%
Majandusliku sisu järgi moodustavad 2023. aasta riigieelarve kuludest suurima osa
edasiantavad maksud (26%) ja muud toetused (25%) ning sotsiaaltoetused (24%; vt joonis
11).
Joonis 11. 2023. aasta riigieelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi, %
29
2022. aasta riigieelarve mahtudega võrreldes suurenevad enim sotsiaaltoetused (765,9 mln
euro võrra), muud toetused (607,7 mln euro võrra) ja edasiantavad maksud (526,3 mln euro
võrra). Riigieelarve mahtu mõjutab oluliselt maksude laekumise prognoos, aga ka Euroopa
Liidu uue eelarveperioodi algusest ja CO2 vahendite laekumisest tulenev suurenemine.
Kasvab ka investeeringutoetuste maht 134,8 mln euro võrra.
Joonis 12. 2023. aasta riigieelarve kulude jaotus adressaadi järgi, %
Edasiantavad maksud
Suurima osa 2023. aasta riigieelarve kuludest moodustavad juriidilistele isikutele planeeritud
edasiantavad maksud, mis kasvavad 2022. aasta riigieelarvega võrreldes 13%. Peamise osa
edasiantavatest maksudest moodustavad Eesti Haigekassale sotsiaalmaksust suunatavad
vahendid (1 811,6 mln eurot), kogumispensioni maksed (495,7 mln eurot) ja
töötuskindlustusmakse (282 mln eurot) ning kohalikele omavalitsustele edasiantavad maksud
(1 769 mln eurot).
Muud toetused
Muude toetuste eelarve kasvab 2022. aastaga võrreldes 17% võrra.
2023. a eelarvet mõjutavad kõige enam kasvud HTMi valitsemisalas (peamiselt teaduse- ja
arenduskulude ning kõrghariduse ja eestikeelse haridusele ülemineku täiendav rahastus ja
haridustoetuste suurenemine) ja MKMi valitsemisalas (peamiselt toetused energiahindade
kallinemise katteks).
2023. aasta riigieelarve eelnõu koostamisel teadaolevatest toetustest juriidilistele isikutele on
võimalik saada ülevaade lisast 3.
Sotsiaaltoetused
Sotsiaaltoetused on riigieelarvelised toetused füüsilistele isikutele. 2022. aastaga võrreldes
suurenevad sotsiaaltoetused 24% võrra. Peaaegu kogu (99%) sotsiaaltoetuste eelarve
planeeritakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvesse, mille 3 921 mln eurost 2 599,5
mln eurot (66%) moodustab riiklik pensionikindlustus, 465,6 mln eurot (12%) peretoetusteks
planeeritud summad ja 375,1 mln eurot (10%) vanemahüvitis.
30
Sotsiaaltoetuste eelarve suurenemise peamiseks põhjuseks on riikliku pensionikindlustuse
vahendite suurenemine 351,7 mln euro (kasv 16%) ning peretoetuste kasv 151,7 mln euro
(kasv 48%) võrra. Oluliselt mõjutab sotsiaaltoetuste eelarvet ka kogumispensioni maksete
taastamine riigieelarvest (276 mln eurot, kasv 2022. a eelarvega võrreldes 254 mln eurot).
2023. aasta riigieelarves ettenähtud sotsiaaltoetustest on võimalik saada eraldiseisvalt
ülevaade lisast 3.
Tööjõu- ja majandamiskulud
2022. aasta riigieelarvega võrreldes kasvavad tööjõu- ja majandamiskulud 17% ehk 339 mln
euro võrra. Kõige enam mõjutavad tööjõu- ja majandamiskulude eelarvet KAM-i valitsemisala
majandamiskulude kasv laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks, samuti
kasvud HTM-i ja SIM-i valitsemisalades, mis võimaldavad muuhulgas tõsta valitsemisalades
töötasusid. SOM-i valitsemisalas vähenevad COVID pandeemiaga seotud tegevuste kulud.
2.3 Investeeringud
Suurimad investeeringud suunatakse kaitsekulutustesse ning haridus- ja
teadustaristusse.
Riigieelarves planeeritud investeeringud kasvavad võrreldes 2022. aastaga 4%. Kõige
suurema osakaaluga, 56% kogumahust, on kinnisvara investeeringud. Muud investeeringud
moodustavad 26%, IT investeeringud 11% ning masinad ja seadmed 5% investeeringute
eelarvest (arvestamata käibemaksu). Eelarve kasv on tingitud masinatesse ja seadmetesse
tehtavate investeeringute ja muude investeeringute suurenemisest.
Tabel 6. Riigieelarve investeeringud, tuhat eurot
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
Investeeringud kokku -745 340 -775 375 -30 035 4%
Inventar -3 174 -1 325 1 849 -58%
IT investeeringud -77 158 -74 009 3 149 -4%
Transpordivahendid -19 465 -12 891 6 574 -34%
Masinad ja seadmed -11 252 -31 400 -20 148 179%
Muud investeeringud -148 008 -171 469 -23 460 16%
Kinnisvara -367 890 -363 118 4 772 -1%
Käibemaks -118 393 -121 163 -2 770 2%
Valitsemisaladest moodustavad Kaitseministeeriumi investeeringud 41% ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi investeeringud 32% investeeringute kogumahust. Haridus-
ja Teadusministeerium moodustab 14% ning Siseministeerium 7% kogu investeeringute
kogumahust.
2023. a investeeringute eelarvet mõjutavad kõige enam mahtude kasv KAMi ja HTMi
valitsemisalades ning investeeringute vähenemine MKMi valitsemisalas.
31
Joonis 13.Suurima investeeringu mahuga valitsemisalad, miljonit eurot
Investeeringute detailsemast jaotusest valitsemisalade lõikes on võimalik saada ülevaade
lisast 4.
Inventar
Soetustest moodustab 52% ehk 0,7 mln eurot HTM-i valitsemisala inventari ning 39% KAM-
i valitsemisala inventari investeeringud.
IT investeeringud
Suurimad IT investeeringud on MKM-is, mille riist- ja tarkvara soetamiseks ning IT
arendusteks suunatavate vahendite (25 mln eurot) osakaal IT-investeeringute kogueelarest
on 34%. RAM-i IT investeeringud (16,2 mln eurot) moodustavad 22% kogumahust ning need
on kavandatud valitsemisala riigiasutuste infosüsteemidesse. SIM-i IT investeeringud
moodustavad 18% IT-investeeringute kogumahust.
Transpordivahendid
Suurim soetus ehk 86% kogu transpordivahendite investeeringute mahust on planeeritud
SIM-i valitsemisalas kriisivalmisoleku parandamiseks vajalikesse soetustesse.
Masinad ja seadmed
84% kogu masinate ja seadmete investeeringute mahust on planeeritud KAM-i, kus 26,2 mln
euro eest investeeritakse taastuvenergia tootmisvõimsuste arendamise eeldusena vajalikesse
kaitsevaldkonna seadmetesse.
Muud investeeringud
Muude investeeringute kogumahust 88% ehk 151,1 mln eurot on planeeritud KAMi
valitsemisalas kaitseotstarbeliseks erivarustuseks ja muudeks laiapindse julgeoleku ja
vastupanuvõime tugevdamisega seotud investeeringuteks.
32
Kinnisvara
Kinnisvarainvesteeringutest on suurim osakaal MKMil (49%, 179,3 mln eurot), kus suuremad
investeeringud suunatakse teedeehitusse ja Rail Balticu rajamisse. 25%
kinnisvarainvesteeringute kogumahust (92,4 mln eurot) on kavandatud KAMi, sealhulgas
liitlaste vastuvõtmise taristu arendamisse. HTMi valitsemisala osakaal
kinnisvarainvesteeringute eelarvest on 23% (81,8 mln eurot), millest peamine osa suunatakse
gümnaasiumivõrgu korrastamisse.
Riigi kinnisvarapoliitika kohaselt on Riigi Kinnisvara AS tsentraliseeritud korraldusmudeli
pakkuja, mis võimaldab vara optimeerida ning hoida kokku kinnisvarakeskkonnaga seotud
kulutusi. Riigi Kinnisvara AS-i eelarvest rahastatakse nende hoonete investeeringuid, mis on
Riigi Kinnisvara AS-i omandis ning investeeringujärgselt antakse tagasi rendile keskvalitsuse
asutustele (riigieelarves kajastub investeering läbi rendimaksete) kogumahus 75,3 mln eurot.
Ülevaade investeeringutest asub Rahandusministeeriumi kodulehel.
Seletuskirja kolmandas osas on põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide
valitsemisalade juures detailsem ülevaade investeeringutest ja investeeringutoetustest.
33
2.4 Finantseerimistehingud
Finantseerimistehingute eelarves kajastatakse eelarveaastal kavandatav finantskohustuste
võtmine (nt laenude ja kapitalirendikohustuste võtmine ja võlakirjade emiteerimine) ja varem
võetud finantskohustuste tasumine, laenude andmine ja antud laenude tagasimaksed, aga ka
finantsinvesteeringute (nt aktsiad ja osalused) ost ja müük. Positiivne eelarve näitab raha
sissevoolu riigikassasse ja negatiivne eelarve raha väljavoolu.
Tabel 7. Riigieelarve finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
Finantseerimistehingud kokku 359 363 -459 393 -818 756 -228%
Laenukohustised 847 516 -118 115 -965 631 -114%
Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes,
-347 828 -112 162 235 666 -68%
rahvusvahelised osalused
Laenunõuded 475 -14 541 -15 016 -3161%
Finantseerimistegevuseks antud
-140 800 -214 575 -73 775 52%
sihtfinantseerimine
Suurema finantseerimistehingute eelarve mahuga valitsemisalad on Rahandusministeerium
ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Finantseerimistehingud on planeeritud
samuti Haridus- ja Teadusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Välisministeeriumi
valitsemisaladel.
Suurima mõjuga tegevus:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kavandab Ettevõtlus ja Innovatsiooni
Sihtasutusele finantseerimistehinguna 100 mln euro ulatuses vahendeid ettevõtluslaenude
täiendavaks tagamiseks.
Detailsem ülevaade finantseerimistehingute eelarvetest on esitatud osas 3 vastavate
valitsemisalade peatükkides.
34
3. OSA. 2023. aasta Riigieelarve vahendite liigendus
Riigieelarve seletuskirja 3. osa on esitatud struktuuris, mis vastab seaduse ülesehitusele. 2023.
a riigieelarve seaduses liigendatakse riigieelarve vahendid administratiivselt põhiseaduslike
institutsioonide, Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide valitsemisalade kaupa ning sisu järgi
tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks. Antud peatükk käsitleb
valitsemisalade tulusid, kulusid tegevuspõhises ja majandusliku sisu vaates, investeeringuid
ning finantseerimistehinguid. 3. osa lisad, on järjestatud numbritega 12-17.
2023. aasta riigieelarve seletuskirjas on muutunud andmete esitamise struktuur. Kui
varasemalt esitati riigieelarve struktuuris tekst ja väikest infohulka sisaldavad tabelid
vaheldumisi, siis praeguses struktuuris on seletuskirja igas alapeatükis alles üks tabel, mis
vad iga tulemusvaldkonna koondandmeid, kus
tulemusvaldkonna kulude jaotus on esitatud programmide ja programmide tegevuste lõikes.
See loob tervikülevaate tulemusvaldkonna ülesehitusest, tegevustest ja nende maksumusest
kolme eelarveaasta võrdluses.
Kõik muud selgitavad tabelid on koondatud lisadesse ning need on esitatud riigiüleses vaates,
kus iga valitsemisala või tulemusvaldkond on tervikvaates tabelina esitatud.
3. osa metoodika selgitus
• Kulud majandusliku sisuga vaadetes on arvestatud koos käibemaksuga;
•
käibemaksuta;
• Finantseerimistehingute kulud on toodud kooskäibemaksuga;
• Kulud tegevuspõhises vaates on välja toodud käibemaksuta;
• Tuludes tuuakse ka riigiasutuste käibemaksukulu välja samas summas maksutuluna;
• Vastavalt riigieelarve seadusele kajastatakse t
- märgiga, finantseerimistehingud kajastatakse sõltuvalt tehingu iseloomust
- või - märgiga.
• 2021 a. andmed vastavad Riigikontrollile esitatud Riigieelarve täitmise aruande (RETA)
andmetele. 2021 andmed esitatakse 2021.a struktuuris. 2022.a andmetes kuvatakse
riigieelarve (RE), riigieelarve lisaeelarve (LEA), riigieelarve liigenduste muutmine VV
korraldusega (VV liigendused)
muutusest 2023 vs 2022. Tegevuspõhist eelarvet selgitavad tabelid, milles on veerud
2021 täitmine, 2022 RE, näitavad programme ja programmi tegevusi, millel on väärtus ka
2023. aastal. Neid programme ja programmi tegevusi, mis 2023. aastal enam kasutusel
pole, tabelites ei märgita. Veerus 2023 RE vastab programmi tegevuste summa
koondsummale. Kui aastatel 2021 ja 2022 on tehtud muudatusi programmide ja
programmi tegevuste vahel, mis aastal 2023 enam ei kehti, siis on neid muudatusi
selgitatud vastavate aastate seletuskirjades;
• Kui joonistel on rohkem kui 4 sektorit (andmerida), siis tuuakse nimeliselt välja 3 suuremat
risse. Jooniseid toetavad samas
alapeatükis tabelid, kus andmed on detailselt välja toodud.
35
3.1 Riigikogu kantselei
Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule
kuulub seadusandlik võim.
Riigikogu eelarve koosseisu kuulub Riigikogu liikmete seadusest tulenevaid kulusid kajastav
eelarve ning Riigikogu Kantselei, mille koosseisu kuuluvad eriseaduste alusel tegutsevad
struktuuriüksused Riigi valimisteenistus ja Arenguseire Keskus. Riigikogu valitsemisala
eelarves kajastub Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni eelarve.
Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamisel esitas Riigikogu kantselei Vabariigi Valitsusele
lisavahendite taotlusi kokku 41,7 miljoni euro ulatuses kogu eelarvestrateegia perioodi kohta.
Lisataotlused kiideti heaks osaliselt. Sarnaselt valitsemisaladega ei olnud eelarvepositsiooni
eesmärkidesse mahtumiseks võimalik kõiki lisataotlusi täies ulatuses rahuldada ja vahendeid
eraldati hinnanguliselt kriitilisemaks vajadusteks. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved
peale heakskiitmist on leitavad Lisast 7.
Riigikogu Kantselei põhiülesanne on Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide
täitmiseks vajalike tingimuste loomine, Riigikogu ja tema organite nõustamine õigusloome ja
parlamentaarse kontrolli alal ning Riigikogu teenindamine ja tema asjaajamise korraldamine.
Riigi valimisteenistus tagab valimiste seadusekohase ettevalmistamise ja läbiviimise ning
korraldab valimisseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste lahenduste
arendust ja haldust.
Arenguseire Keskuse ülesanne on ühiskonna pikaajaliste arengute väljaselgitamine,
analüüsimine ja nende põhjal arengustsenaariumide koostamine.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib erakondade ja valimistel
osalevate valimisliitude ning üksikkandidaatide raha hankimise ja kulutamise seaduslikkust
ning muude erakonnaseadusest tulenevate reeglite täitmist. Komisjoni teenindab Riigikogu
Kantselei.
36
3.1.1 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 14. Riigikogu kantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Tabel 8. Riigikogu kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kulud kokku -22 999 -23 245 -32 724 -9 478 41%
Tööjõukulud -15 748 -16 457 -20 072 -3 615 22%
Majandamiskulud -5 311 -5 070 -8 495 -3 424 68%
Sotsiaaltoetused -1 -3 -3 0 0%
Muud toetused -145 -133 -2 143 -2 010 1511%
Põhivara amortisatsioon -1 011 -1 000 -1 007 -7 1%
Käibemaks -783 -582 -1 004 -422 73%
2023. aasta kulude ja toetuste eelarve kasvab võrreldes 2022. aastaga 41%. Kulude eelarve
suurenemise peamised põhjused on: 2023. aasta märtsis toimuva Riigikogu valimiste
korraldamine ja läbiviimine, palkade mahajäämuse järkjärguline vähendamine ning
valimistega seotud infosüsteemide arendamine.
Tööjõukuludest kasutatakse 56% Riigikogu liikmetele tasude ning Riigikogu koosseisu
vahetusega seotud lahkumishüvitiste maksmiseks vastavalt Kõrgemate riigiteenijate
ametipalkade seadusele ja Riigikogu liikme staatuse seadusele. Muud tööjõukulud nähakse
ette viie fraktsiooni, üheteistkümne alalise komisjoni, nelja eri- ja probleemkomisjoni ning
muude teenistujate töötasuks ning sellega seotud maksudeks.
Majandamiskulude aastasest eelarvest 32% kasutatakse Riigikogu liikme staatuse
seadusest tulenevate hüvitiste maksmiseks ning 68% peamiselt administreerimiskuludeks,
hoonete ülalpidamiskuludeks, välissuhtlusega seotud kuludeks ning IT ja muude
põhitegevusega seotud kuludeks.
Sotsiaaltoetused - "August Rei parlamendiuuringu stipendiumi statuudile" õppetoetus
teadustööde eest kahele parlamendiuuringute stipendiaadile, suurus stipendiaadi kohta on 1
500 eurot.
37
Muude toetuste eelarvesse on lisaks rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudele
planeeritud 2 010 tuhat eurot 2023. aasta märtsis toimuva Riigikogu valimise korraldamiseks
ja läbiviimiseks.
Liikmemaksud - Riigikogu on 11 rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest suuremad on Balti
Assamblee, Parlamentidevaheline Liit, Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni
Parlamentaarne Assamblee ja NATO Parlamentaarne Assamblee.
Amortisatsiooni arvestatakse hoonetelt, IT tark- ja riistvaralt ning muudelt varadelt.
3.1.2 Investeeringud
Investeeringuid on 2023. aasta eelarvesse planeeritud vaid Riigikogu käsutuses olevate
hoonete renoveerimiseks ja IT investeeringuteks.
Tabel 9. Riigikogu kantselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Investeeringud kokku -562 -631 -2 829 -2 197 348%
Inventar -69 -9 0 9 -100%
IT investeeringud -265 -211 -211 0 0%
Kinnisvara -138 -304 -2 146 -1 842 606%
Riigikogu hoonete renoveerimine -138 -304 -2 146 -1 842 606%
Käibemaks -91 -107 -471 -364 339%
3.2 Vabariigi Presidendi kantselei
Vabariigi Presidendi Kantselei ülesandeks on Vabariigi Presidendi põhiseaduslike
funktsioonide täitmise toetamine. Vabariigi Presidendi Kantselei korraldab Eesti riigipea
riigisisest ja -välist suhtlemist ning nõustamist, juhib infovahetust meedia, avalikkuse ja teiste
partneritega, valmistab ette õigusakte. Korraldab ametist lahkunud presidentide teenindamise
vastavalt Vabariigi Presidendi ametihüvede seadusele ning täidab teisi ülesandeid.
Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamisel esitas Vabariigi Presidendi kantselei Vabariigi
Valitsusele lisavahendite taotlusi kokku 4,1 miljoni euro ulatuses kogu eelarvestrateegia
perioodi kohta. Lisataotlused kiideti heaks osaliselt. Sarnaselt valitsemisaladega ei olnud
eelarvepositsiooni eesmärkidesse mahtumiseks võimalik kõiki lisataotlusi täies ulatuses
rahuldada ja vahendeid eraldati hinnanguliselt kriitilisemaks vajadusteks. Põhiseaduslike
institutsioonide eelarved peale heakskiitmist on leitavad Lisast 7.
3.2.1 Tulud
Tabel 10. Vabariigi Presidendi kantselei tulude dünaamika, tuhat eurot
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Tulud kokku 143 28 28 0 0%
Saadud toetused 126 0 0 0 0%
Riigilõivud 0 0 0 0 0%
Tulud majandustegevusest 16 28 28 0 0%
38
Tulud majandustegevusest
Tuludes kajastatakse toitlustusest saadavat omatulu.
2021. aastal lisandus toitlustamisest saadavale omatulule ka Välisministeeriumist saadud
Kolme mere kohtumise jätkutegevuse toetus ja MKM-ist struktuuritoetus IT vahenditeks.
Vabariigi Presidendi Kantselei tulud jäävad võrreldes eelmise aastaga samale tasemele.
3.2.2 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 15. Vabariigi Presidendi kantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Tabel 11. Vabariigi Presidendi kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kulud kokku -4 895 -4 963 -5 572 -609 12%
Tööjõukulud -2 372 -2 361 -2 691 -330 14%
Majandamiskulud -1 886 -1 964 -2 199 -235 12%
Muud tegevuskulud -6 0 0 0 0%
Muud toetused -286 -229 -229 0 0%
Põhivara amortisatsioon -101 -137 -137 0 0%
Käibemaks -243 -272 -316 -44 16%
Kulude suurenemine on tingitud personali ja majandamiskulude kasvust.
Presidendi palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele.
Majandamiskuludes kajastatakse presidendi esindustasu, mis makstakse vastavalt Vabariigi
Presidendi ametihüve seadusele. Presidendi esindustasu on 20% ametipalgast. Ametis oleva
presidendi abikaasa esindustasu on 30% presidendi ametipalgast.
Eelarveaastal väljamakstavad eripensionid ja pensionisuurendused makstakse vastavalt
Vabariigi Presidendi ametihüve seadusele.
Pensionid jagunevad toitjakaotuspensiniks (makstakse ühele isikule) ja presidendi
ametipensioniks (makstakse kolmele isikule).
39
Vabariigi Presidendi Kantselei eelarvest eraldatakse tegevustoetuseks Presidendi poolt ellu
kutsutud institutsioonidele:
• SA Eesti Koostöö Kogu,
• SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu,
• Eesti Kodukaunistamise Ühendus,
• MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum,
• MTÜ 20. Augusti Klubi.
3.2.3 Investeeringud
Investeeringuna on planeeritud inventari soetamine ja Vabariigi Presidendi Kantselei
peahoone rekonstrueerimise projekteerimise jätkamine.
Tabel 12. Vabariigi Presidendi kantselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Investeeringud kokku -86 -481 -445 36 -8%
Inventar -10 -11 -11 0 0%
IT investeeringud 0 -170 0 170 -100%
Kinnisvara -70 -189 -360 -171 91%
Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone -70 -189 -360 -171 91%
Käibemaks -6 -112 -74 38 -34%
3.3 Riigikontroll
Riigikontroll viib läbi tulemus-, vastavus- ja finantsauditeid, eesmärgiga uurida kuidas riik ja
kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud.
Riigikontrolli eelarve kogumaht on 2023. aastal ca 5,86 mln eurot, mis on riigieelarvest
0,03%.
Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamisel esitas Riigikontroll Vabariigi Valitsusele
lisavahendite taotluseid kokku 1,8 miljoni euro ulatuses kogu eelarvestrateegia perioodi kohta.
Lisataotlused kiideti heaks osaliselt. Sarnaselt valitsemisaladega ei olnud eelarvepositsiooni
eesmärkidesse mahtumiseks võimalik kõiki lisataotlusi täies ulatuses rahuldada ja vahendeid
eraldati hinnanguliselt kriitilisemaks vajadusteks. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved
peale heakskiitmist on leitavad Lisast 7.
40
3.3.1 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 16. Riigikontrolli suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Tabel 13. Riigikontrolli kulude dünaamika, tuhat eurot
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kulud kokku -5 039 -5 214 -5 855 -641 12%
Tööjõukulud -3 502 -3 587 -4 109 -522 15%
Majandamiskulud -1 247 -1 350 -1 417 -67 5%
Põhivara amortisatsioon -61 -64 -82 -18 28%
Käibemaks -229 -214 -248 -34 16%
Riigikontrolli eelarvest (va käibemaks) 73% on tööjõukulud. Majandamiskuludest ca 49%
kulub rendi ja kõrvalkulude makseteks Riigi Kinnisvara AS-ile. Ülejäänud majandamiskuludest
moodustavad suurema osa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, personali
arendamise ja koolitusega seotud kulud ning välissuhtlusega seotud kulud. 2023. aasta
tööjõu- ja majandamiskulude kasv võrreldes 2022. aastaga on tingitud muutustest
majanduskeskkonnas.
Riigikontrolöri palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade
seadusele. Majandamiskuludes kajastatakse riigikontrolöri esindustasu.
Riigikontrolli liikmemaksud planeeritakse majandamiskulude koosseisus.
3.4 Õiguskantsleri kantselei
Õiguskantsleri Kantselei ülesandeks on toetada õiguskantsleri tegevust põhiseadusest ja
seadustest tulenevate ülesannete täitmisel, teostada järelevalvet õigustloovate aktide
põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle, kontrollida isikute põhiõiguste ja vabaduste
järgimist avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja ametnike poolt, täita lasteombudsmani
funktsiooni, täita Eesti riikliku inimõiguste kaitse ja edendamise asutuse ülesandeid, tagada
41
puuetega inimeste õiguste kaitse, ning olla Eesti Vabariigi kui ÜRO isikute väärkohtlemise
vastase konventsiooniga ühinenud riigi ennetusasutus.
Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on seista hea selle eest, et Eesti riigis
kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning siinsete inimeste põhiõigused ja
vabadused oleksid kaitstud.
Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamisel esitas Õiguskantsler Vabariigi Valitsusele
lisavahendite taotlusi kokku 1,2 miljoni euro ulatuses kogu eelarvestrateegia perioodi kohta.
Lisataotlused kiideti heaks osaliselt. Sarnaselt valitsemisaladega ei olnud eelarvepositsiooni
eesmärkidesse mahtumiseks võimalik kõiki lisataotlusi täies ulatuses rahuldada ja vahendeid
eraldati hinnanguliselt kriitilisemaks vajadusteks. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved
peale heakskiitmist on leitavad Lisast 7.
3.4.1 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 17. Õiguskantsleri kantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Tabel 14. Õiguskantsleri kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kulud kokku -3 006 -3 071 -3 378 -307 10%
Tööjõukulud -2 347 -2 361 -2 568 -207 9%
Majandamiskulud -544 -584 -675 -91 15%
Muud toetused -10 -11 -11 0 0%
Põhivara amortisatsioon -7 -9 0 9 -100%
Käibemaks -98 -105 -124 -19 18%
Kulud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud peamiselt tööjõu-ja kinnisvara kulude katteks
eraldatud vahenditest.
Õiguskantsleri palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade
seadusele. Majandamiskuludes kajastatakse õiguskantsleri esindustasu.
42
Õiguskantsleri Kantselei on kolme rahvusvahelise organisatsiooni liige - Rahvusvaheline
Ombudsmanide Instituut ja Euroopa lasteombudsmanide võrgustik ning Riiklike inimõiguste
institutsioonide Euroopa võrgustik. Liikmemaksude eelarve muutus on seotud Riiklike
inimõiguste institutsioonide Euroopa võrgustiku liikmemaksu suurenemisega, kuna
liikmekandidaadi staatusest liikus Õiguskantsleri Kantselei A akrediteeringuga võrgustiku
liikmeks.
3.5 Riigikohus
Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus
kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuses on
põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine, kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine,
teistmisavalduste läbivaatamine ning muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine.
Riigikohtu kui Eesti kõrgema kohtu ülesanne on tagada lõpliku õigusrahu saabumine
menetlusosaliste vahel ja aidata kaasa seaduste ühetaolisele kohaldamisele kogu riigis.
Riigikohus on ajavahemikul 2017-2022 tegutsenud eelarvelise piiratuse tingimustes ning
kohtumenetluse kvaliteedi ja efektiivsuse hoidmine on toimunud peamiselt sisemiste
ressursside arvel. Kõige ulatuslikum tugi- ja õigusemõistmist kaudselt toetavate
tööprotsesside ülevaatamine toimus 2021-2022. Loobuti kõikidest tegevustest, mis ei ole
hädavajalikud Riigikohtu seadusejärgsete ülesannete täitmiseks ja toimepidevuseks. Selle
tulemusena ei tee Riigikohus alates 2022. aastast enam ka kohtupraktika analüüse.
Riigikohtus toimunud ümberkorralduste ulatust iseloomustab kokkuvõtvalt kõige paremini
teenistuskohtade arvu vähenemine (11,8%), mis on keskvalitsussektorisse kuuluvate
organisatsioonide võrdluses üks suurimaid4
Eelarvestrateegia koostamisel esitas Riigikohus Vabariigi Valitsusele lisavahendite taotlusi
kokku 4,8 miljoni euro ulatuses kogu eelarvestrateegia perioodi kohta. Lisataotlused kiideti
heaks osaliselt. Sarnaselt valitsemisaladega ei olnud eelarvepositsiooni eesmärkidesse
mahtumiseks võimalik kõiki lisataotlusi täies ulatuses rahuldada ja vahendeid eraldati
hinnanguliselt kriitilisemaks vajadusteks. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved peale
heakskiitmist on leitavad Lisast 7.
3.5.1 Tulud
Tulenevalt menetlusseadustikes tehtud muudatustele tasuvad menetlusosalised alates 2023.
aastast üksnes riigilõivu. Varasem kautsjoniteks ja riigilõivudeks jagunemine on asendunud
menetlusosaliste jaoks selgema käsitlusega, millised kulud on õigusemõistmisega seotud, aga
samuti lihtsamalt administreeritava korraldusega.
Tabel 15. Riigikohtu tulude dünaamika, tuhat eurot
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Tulud kokku 267 220 220 0 0%
Saadud toetused 3 0 0 0 0%
Riigilõivud 0 0 220 220 100%
Tulud majandustegevusest 1 0 0 0 0%
4
Personali- ja palgaülevaade 2022
43
Trahvid ja muud varalised karistused 4 0 0 0 0%
Muud tulud 259 220 0 -220 -100%
Riigilõivud
Riigikohtu muude tegevustulude all kajastati kuni 2022. aastani Riigikohtule kaebuse
esitamisel tasutud kassatsioonikautsjonite laekumist ning laekunud riigilõive. Seoses
Tsiviilkohtumenetluse Seadustiku ning Halduskohtumenetluse Seadustiku muutustega
kajastatakse kõik kohtutoimingute eest tasutavad summad riigilõivudena.
3.5.2 Kulud majandusliku sisu vaates
Alates 2019. aastast ei ole riigi eelarvestrateegia ja riigieelarvega Riigikohtule tegevuskuludeks
ettenähtud piirmääraga vahendite maksimaalsed mahud küllaldased.
Joonis 18. Riigikohtu suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Tabel 16. Riigikohtu kulude dünaamika, tuhat eurot
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kulud kokku -5 236 -5 699 -6 461 -762 13%
Tööjõukulud -4 384 -4 774 -5 424 -650 14%
Majandamiskulud -531 -609 -703 -95 15%
Muud toetused -11 -9 -9 0 0%
Põhivara amortisatsioon -220 -218 -217 1 0%
Käibemaks -89 -89 -108 -18 21%
Riigikohtu kulud on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 13%. Muutust mõjutab enim
arvestuslike kulude kasv, milles sisaldub kohtunike töötasu. Kohtunike töötasu makstakse
vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Samuti suurenevad tugipersonali
tööjõukulud ca 14% ning majandamiskulud ca 15%. Majandamiskulude hulgas näidatakse ka
Riigikohtu esimehe esindustasu.
44
Riigikohtu eelarvest 84% moodustavad tööjõukulud. Sellest 40% moodustab kohtunike
arvestuslik palgafond. Kohtunike palgafondi osakaal kogukuludest, mis kuni 2020. aastani
püsis stabiilselt alla 30%, moodustab nii 2022. aastal kui ka 2023. aastal 33%. Riigikohtu kui
organisatsiooni töökorralduslik efektiivsus ja kulutõhusus on parim, kui eelnimetatud näitaja
on alla 30%. Teisisõnu iseloomustab see näitaja eelarve defitsiiti. Vaatamata sellele, et 2022.
aastal õnnestus tänu ressursside sisemisele ümbersuunamisele eelarve defitsiidi mõju
vähendada ja 2023. aastal eelarve defitsiit ei suurene, samuti oluliselt tänu eelarve üldisele
kasvule, hakkab üldine eelarveline mahajäämus alates 2024. aastas uuesti püsivalt
suurenema. See tähendab, et alates 2024. aastast võib Riigikohus olla sunnitud rakendama
osaajalisi tööprotsesse, et hoida õigusemõistmise kvaliteeti, kuid millega võib kaasneda
menetlusaegade pikenemine.
Riigikohus on üheksa rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest viiele organisatsioonile
tasutakse liikmemaksu. Suuremad on EL Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute
Ühenduse liikmemaks, Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustiku liikmemaks (EJTN) ning
Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsi liikmemaks. Viimast tasutakse üle 2 aasta.
3.6 Vabariigi Valitsus
Vabariigi Valitsuse eelarve koosseisu kuuluvad Euroopa Liidu makse, Vabariigi Valitsuse
reserv ja omandireformi reservfond, kohalike omavalitsuse üksuste toetusfond ja
tasandusfond, kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud.
Joonis 19. Vabariigi Valitsuse suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Tabel 17. Vabariigi Valitsuse eelarve, tuhat eurot
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
KULUD -2 672 971 -2 753 693 -3 080 671 -326 978 12%
Euroopa Liidu makse -366 805 -357 415 -372 350 -14 935 4%
Rahvusvaheliste organisatsioonide
-4 709 0 0 0 0%
liikmemaksud
Vabariigi Valitsuse reservid -282 004 -122 778 -279 017 -156 238 127%
Kohaliku omavalitsuse üksuste -475 527 -508 250 -552 523 -44 273 9%
45
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
toetusfond
Kohaliku omavalitsuse üksuste
-107 225 -107 302 -107 370 -68 0%
eelarvete tasandusfond
Kohaliku omavalitsuse üksustele
-1 436 702 -1 553 869 -1 769 411 -215 542 14%
edasiantavad maksud
Muud 0 -104 079 0 104 079 -100%
3.6.1 Euroopa Liidu makse
Eesti makse Euroopa Liidu eelarvesse suureneb võrreldes 2022. aasta eelarvesse planeeritud
summaga, eelkõige seetõttu, et 2023. aasta EL eelarve maht kujuneb tõenäoliselt suuremaks
kui 2022. aasta EL eelarve tulenevalt Ukraina täiendavast toetamisest ning
struktuurivahendite suurematest ettemaksetest Ukraina põgenike toetamiseks. Lisaks
makstakse EL eelarvesse 75% kogutud tollimaksudest ning võrreldes 2022. aasta eelarvesse
planeerituga suurendatud EL makse tollimaksude osa prognoosi 10 miljoni euro võrra.
EL iga-aastane eelarve koostatakse EL pikaajalise 2021-2027 eelarveraami alusel, milles lepiti
eesmärgid ja eri poliitikavaldkondade maksimaalsed rahamahud kokku 7 aastaks. Liikmesriigi
iga-aastane sissemakse sõltub eelkõige EL programmide makseprofiilist ehk sellest, kuidas eri
programmide mahud aasta-aastalt muutuvad ning riigi osakaalust eelarve rahastamises, mis
omakorda sõltub eelkõige riigi RKT (rahvamajanduse kogutoodang) osakaalust EL RKT-s.
Kuna Eesti RKT läheneb aasta-aastalt EL keskmisele, kasvab ka Eesti osakaal EL eelarve
rahastamises.
EL eelarve tulud (omavahendid) kogutakse alates 2021. aastast kokku järgmistest allikatest:
• RKT põhised sissemaksed umbes 72% tuludest;
• Harmoneeritud käibemaksubaasi põhised sissemaksed umbes 12% tuludest;
• EL välispiirilt kogutud tollimaksud 75% ulatuses kogutud summadest umbes 12%
tuludest;
• Ringlusesse võtmata plastpakendijäätmete omavahend umbes 4% tuludest.
3.6.2 Vabariigi valitsuse reservid
Tabel 18. Vabariigi Valitsuse eelarve. Vabariigi Valitsuse reservid, tuhat eurot
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Vabariigi Valitsuse reservid -282 004 -122 778 -279 017 -156 238 127%
Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reserv -132 473 -6 542 -156 773 -150 231 2 296%
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond -2 829 -2 000 -2 000 0 0%
Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeline reserv -146 703 -114 236 -120 244 -6 008 5%
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist antakse toetusi omandireformiga seotud
kulude katteks. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamine ja selle
kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
46
Vabariigi Valitsuse reservist antakse toetusi ettenägematuteks ning sihtotstarbelisteks
kuludeks vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele. Reservist ettenägematuteks kuludeks
vahendite eraldamine ja selle kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras
ning reservi kavandatakse vahendeid kooskõlas riigieelarve seaduse §-ga 58. Sihtotstarbeline
reserv kujuneb vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele.
Ülevaade sihtotstarbelise reservi tegevustest asub lisas 5.
3.6.3 Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond
Tabel 19. Vabariigi Valitsuse eelarve. Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond, tuhat eurot
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kohaliku omavalitsuse üksuste
-475 527 -508 250 -552 523 -44 273 9%
toetusfond kokku
Üldhariduskoolide pidamiseks antav
-357 819 -380 718 -380 718 0 0%
toetus
Koolieelsete lasteasutuste õpetajate
-15 000 -15 000 -15 000 0 0%
tööjõukulude toetus
Huvihariduse ja -tegevuse toetus -14 250 -10 250 -10 250 0 0%
Kohalike teede hoiu toetus -29 313 -29 313 -29 313 0 0%
Üle antud endiste riigiteede toetus - -63 -64 -2 3%
Raske ja sügava puudega lastele abi
-2 650 -2 650 -2 650 0 0%
osutamise toetus
Matusetoetus -4 000 -4 000 -4 000 0 0%
Asendus- ja järelhooldusteenuse toetus -18 031 -19 006 -21 306 -2 300 12%
Toimetulekutoetuse maksmise hüvitis -17 400 -46 123 -38 465 7 658 -17%
Rahvastikutoimingute hüvitis -1 064 -1 127 -1 127 0 0%
Sõjapõgenike ja kõrgenenud
- 0 -10 430 -10 430 100%
energiakuludega toimetulemise toetus
Pikaajaline hooldus - 0 -39 200 -39 200 100%
Tulubaasi toetus -16 000 0 0 0 0%
Riigieelarvest omavalitsustele edasi kantavate riiklike maksutulude ning tasandus- ja
toetusfondi ühtne eesmärk on tagada kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid kohalike
elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Kui ülejäänud vahendite
kasutamise üle otsustab ainult kohalik omavalitsus, siis toetusfondi vahendid on määratud
konkreetseteks otstarveteks.
Toimetulekutoetust maksavad välja kohaliku omavalitsuse üksused selleks riigieelarvest
saadava hüvitise arvelt. Toimetulekutoetuse kulud on 2022. aasta kaheksa kuuga kasvanud
kaks korda ukraina sõjapõgenike tõttu. Kui 2021. aastal kulus toimetulekutoetuste
maksmiseks 16 miljonit eurot, siis 2022. aastal eeldatavasti ca 38 mln eurot. Samasse
suurusjärku jääb kulu prognoositavalt ka järgnevatel aastatel
47
Toetust üldhariduskoolide pidamiseks antakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate
tööjõukuluks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduseks, koolilõunaks ning tõhustatud ja
eritoe tegevuskuludeks (toetatakse vajalike tugiteenuste, kohandatud õppematerjalide, -
vahendite ja keskkonna pakkumisega seotud kulude katmist). Täpsem üldhariduskoolide
pidamiseks antava summa suurus sõltub õpilaste arvu muutustest ning selgub 10.11.2022
EHISe andmete põhjal.
Kohalike teede hoiu toetus suurendab kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust kohalike
teede jooksval hooldamisel ning ehitamisel.
Üle antud endiste riigiteede toetus võimaldab kohaliku omavalitsuse üksustel tagada
saadud teede hooldus vajalikul tasemel.
Huvitegevuse toetus panustab haridus ja noorte programmi eesmärgi saavutamisse.
Kohaliku omavalitsuse üksustele suunatava toetuse eesmärk on teha huvitegevus ja
huviharidus 7 19-aastastele noortele paremini majanduslikult ja regionaalselt kättesaadavaks
ning pakkuda mitmekesisemaid võimalusi vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning
loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia.
Raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenust korraldavad sotsiaalhoolekande seaduse
kohaselt kohaliku omavalitsuse üksused. Kohaliku omavalitsuse üksus saab toetust kasutada
raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks
sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna
hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust.
Asendus- ja järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav
sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele
tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele
turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine
võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Lisavahenditega on suurendatud eelarvet 2,3
mln eurot teenuse hindade tõstmiseks.
Matusetoetust on võimalik kohalikel omavalitsustel maksta saadud toetuse arvelt matuse
korraldajale keskmiselt 250 eurot.
Maavalitsuste tegevuse lõpetamisega seonduvalt anti 2018. aastast Siseministeeriumi
vastusvaldkonda kuuluvate rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute (nt abielud,
lahutused jne) täitmine maakonnakeskuse kohalikele omavalitsustele koos selle täitmiseks
vaja minevate vahenditega. Ülejäänud kohaliku omavalitsuse üksused registreerivad üksnes
sünde ning üksikutel juhtudel ka surmasid. Hüvitist makstakse eelarveaastale eelnenud aasta
juhtumite arvu alusel. 2022. aastal makstakse ukraina sõjapõgenike lisandumise tõttu osa
hüvitisest ette ära.
Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetust antakse kohaliku omavalitsuse
üksustele eesmärgiga motiveerida neid suurendama õpetajate palka. 2019. aastast antakse
omavalitsusüksusele toetust lasteaiaõpetajate palga tõstmise motiveerimiseks juhul, kui
omavalitsuse lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on vähemalt 90% ning magistrikraadiga (või
sellega võrdsustatud tasemega) lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja
töötasu alammäärast.
Pikaajalise hoolduse toetuse eesmärk on vähendada inimeste omaosalust väljaspool kodu
osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamisel avaliku sektori rahastuse osakaalu
suurendamisega. 2023. aastal jaotatakse need vahendid kohalikele omavalitsustele toetusena
48
toetusfondist, aga 2024. aastast suunatakse vastavad vahendid ümber ja jaotatakse läbi
tulumaksu ja tasandusfondi laekumise suurendamise. Uue meetme rakendamiseks on
riigieelarvest eraldatud 39,2 mln eurot.
Sõjapõgenike ja kõrgenenud energiakuludega toimetulemise toetus abistab kohalike
omavalitsusi ukraina sõjapõgenikega ja kõrgete energiakuludega kaasnevate lisakulude
katmisel. Toetus on ühekordne.
Tasandusfondi vahendid on ette nähtud kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmise
võimaluste ühtlustamiseks. Vahendite kasutamise üle otsustavad toetuse saajad.
3.6.4 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud
Tabel 20. Vabariigi Valitsuse eelarve. Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud, tuhat
eurot
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kohaliku omavalitsuse
üksustele edasiantavad -1 436 702 -1 553 869 -1 769 411 -215 542 14%
maksud
Tulumaks -1 354 992 -1 480 532 -1 694 331 -213 799 14%
Maamaks -59 325 -58 423 -59 000 -577 1%
Keskkonnatasud -16 301 -14 799 -15 965 -1 166 8%
Liikluskaamerate trahvitulu 0 -115 -115 0 0%
Füüsilise isiku tulumaksu laekumine jaguneb keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse vahel.
Seevastu maamaks, mis on küll riiklik maks, laekub täielikult kohalike omavalitsuste
eelarvesse. Keskkonnatasude laekumine jaguneb jällegi keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel.
Kohalikele omavalitsustele hakatakse 2022. aastast edasi kandma 50% nende automaatsete
liiklusjärelevalvesüsteemidega fikseeritud trahvitulust. Hetkel on vastavad kaamerad olemas
Tallinnal.
Maksutulude kohta saab detailse ülevaate seletuskirja osa 2 tulude peatükis.
3.7 Riigikantselei
Riigikantselei fookus on 2023. aastal kriisivalmiduse, riigikaitselise ja julgeoleku
olukorrateadlikkuse parandamisel ning tõstmisel, rohepoliitika koordineerimise ja elluviimise
tõhustamisel, avaliku sektori innovatsiooni toetamisel ning Avatud Valitsemise Partnerluse
tippkohtumise korraldamisel Tallinnas.
3.7.1 Tulud
Välistoetuste maht suureneb 5,04 mln euro võrra, mille eest saab 2023. aastal oluliselt
suuremas mahus toetada avaliku sektori innovatsiooni.
49
Tabel 21. Riigikantselei tulude dünaamika, tuhat eurot
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Tulud kokku 1 349 916 5 953 5 036 550%
Saadud toetused 1 347 916 5 953 5 036 550%
Tulud majandustegevusest 3 0 0 0 0%
Saadud toetused
Toetusi kasutatakse Riigikantselei kulude ja investeeringute katteks Euroopa Sotsiaalfondist
(2014-2020) ja Euroopa Regionaalarengu Fondist (2021-2027).
Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 Nutikam Eesti ja
us- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste
vuste 21.1.1.3 ja 21.1.4.3 toetused on kokku 2023.
aastal 5,48 mln eurot (sh ei ole riiklikku kaasfinantseeringut). Toetuste mahuks kogu perioodil
on planeeritud 47 mln eurot. Meetme tegevused aitavad tõsta avaliku sektori teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni võimekust ja leida koostöös teadlaste ja ettevõtetega
avalikus sektoris kasutusele võetud nutikad lahendused ning suurendada avaliku sektori
juhtide pädevust ja rolli uuenduste elluviijana ning sektorite ülese koostöö loojatena.
Täpsemalt finantseeritakse järgmisi tegevusi:
• Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetus Eesti olulistele arenguvajadustele
lahenduste leidmiseks ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja
arendustegevuste toetuseks;
• Individuaalsed ja grupiviisilised arendustegevused, sektoriülesed koostööformaadid,
temaatilised arendusprojektid, konverentsid ja seminarid.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12
e arendamise ja
riiklikku kaasfinantseeringut). Meetme tegevused aitavad kaasa riigi võimekuse
suurendamisele inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise
kaudu ning arendavad poliitikakujundamise kvaliteeti. Täpsemalt finantseeritakse järgmisi
tegevusi:
• Avaliku teenistuse tippjuhtide juhtimis- ja koostöövõimekuse arendamine ning tippjuhtide
järelkasvu tagamine, tippjuhtide värbamise ja valiku ning hindamise ja arendamise
süsteemi uuendamine;
• Poliitika kujundamist toetava analüütilise võimekuse suurendamine;
• Kaasamise arendamine;
• Rakke- ja ekspertrühmade teenindamine.
Perioodi 2014-2020 toetust kasutatakse kuni 2023. aasta lõpuni.
50
3.7.2 Kulud tegevuspõhises vaates
Riigikantselei tulemusvaldkonna Tõhus riik eesmärk on, et Vabariigi Valitsus teeb ja viib ellu
mõjusaid, tõhusaid ja mõistetavaid otsuseid.
3.7.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik
Tulemusvaldkonna eesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus
riigivalitsemine.
Valdkonna strateegiline eesmärk on seatud riigi eelarvestrateegias koos selle saavutamist
näitavate mõõdikutega ja eraldi valdkonna arengukava ei ole.
Lisaks Rahandusministeeriumi valitsemisalale osalevad Tõhusa riigi tulemusvaldkonna
eesmärgi saavutamises Riigikantselei ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala.
Tulemusvaldkonna eesmärk saavutatakse kuue programmiga:
• Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine vastutab riigisekretär;
• Riigi rahandus, halduspoliitika, regionaalpoliitika ja finantspoliitika vastutavad
rahandusminister ja riigihalduse minister;
• Arhiivindus vastutab haridus- ja teadusminister.
Rahandusministeeriumi valitsemisala jaguneb kahe ministri rahandusministri ja riigihalduse
ministri vastutusvaldkondadesse. Riigi rahanduse ja finantspoliitika programmide eest on
vastutav rahandusminister, regionaalpoliitika programmi eest riigihalduse minister. Ministrid
jagavad vastutust halduspoliitika programmi eesmärgi saavutamise eest.
Joonis 20. Tõhus riik tulemusvaldkond ja selle maht
51
3.7.2.1.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide
ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 22. Tulemusvaldkond Tõhus riik programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika,
tuhat eurot
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Tõhus riik -16 506 -15 564 -23 481 -7 917 51%
Vabariigi Valitsuse ja peaministri
-16 506 -15 564 -23 481 -7 917 51%
tegevuse toetamine
Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse
-16 506 -15 564 -23 481 -7 917 51%
toetamine
Riigikantselei tegevused hõlmavad Vabariigi Valitsuse töö planeerimise toetamist, riigi
strateegilise planeerimise korraldamist ja koordineerimist, istungite ja valitsuskabineti
nõupidamiste ettevalmistamist ja korraldamist, peaministri nõustamist ja abistamist, valitsuse
ja peaministri kommunikatsiooni korraldamist, Euroopa Liidu asjade koordineerimist, Vabariigi
Valitsuse julgeolekukomisjoni töö korraldamist, riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimise
koordineerimist, Teadus- ja Arendusnõukogu teenindamist ning avaliku teenistuse tippjuhtide
värbamise, valiku, hindamise ja arendamise korraldamist.
Programmi kulud suurenevad 7,9 mln eurot ilma käibemaksuta. Peamine suurenemine on
tingitud uue välisvahendite perioodi (2021-2027) käivitamisega, millega toetatakse 2023.
aastal avaliku sektori innovatsiooni kokku 6,3 mln euroga (sh riiklik kaasfinantseering).
3.7.2.1.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi
tegevused
Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine
Programmi eesmärk: Valitsuse tegevuseesmärkide elluviimine toimib mõjusalt, tõhusalt ja
mõistetavalt
Asutused, kes viivad programmi ellu: Riigikantselei
Programmi tegevuse nimetus: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine
Programmi tegevuse eesmärk: Vabariigi Valitsuse üldeesmärgid on ellu viidud
Tegevuste kirjeldus
Riigikantselei jätkab riigi otsustusprotsessi toetamise võime arendamist, mis põhineb kogutud
andmetel, andmeanalüüsil ja nüüdisaegsel tehnoloogial. Koostöö ja infovahetuse
edendamiseks, aga ka avalikkuse paremaks kaasamiseks jätkub riigi koosloome keskkonna
väljatöötamine, mis on muu hulgas planeeritud ka avatud valitsemise partnerluse
tegevuskavasse, et kaasata partnereid väljastpoolt valitsusasutusi. Uuendatakse tippjuhtide
kompetentsimudelit ning toetatakse juhtide kandideerimist rahvusvaheliste organisatsioonide
mõjukatele ametikohtadele.
52
3.7.3 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 21. Riigikantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Tabel 23. Riigikantselei kulude dünaamika, tuhat eurot
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kulud kokku -17 450 -16 733 -26 369 -9 636 58%
Tööjõukulud -7 769 -7 774 -8 571 -797 10%
Majandamiskulud -5 666 -5 653 -13 281 -7 628 135%
Finantskulud -3 -3 -3 0 3%
Muud tegevuskulud -10 0 0 0 0%
Sotsiaaltoetused -21 0 0 0 0%
Muud toetused -1 661 -1 162 -176 986 -85%
Põhivara amortisatsioon -1 375 -972 -1 450 -478 49%
Käibemaks -944 -1 169 -2 888 -1 718 147%
Riigikantselei 2023. aasta eelarvemaht suureneb kokku 9,6 mln (sh tegevuskulud 8,4 mln,
amortisatsioon 0,5 mln ja käibemaks 1,7 mln eurot). Kulude vähenemine muudes toetustes
on 1 mln eurot.
Kulude suurenemise eelarvest on uue perioodi (2021-2027) välisvahendite hulk koos riikliku
kaasfinantseeringuga 6,3 mln eurot (vt täpsemalt kulude sisu punktis 3.7.1.).
Muudatused tööjõu- ja majandamiskulude eelarves võrreldes möödunud perioodiga on
olnud mõlema suunalised 2022. aasta eelarve sisaldab lisaks 2022. aasta lisaeelarvele ka
2022. aastaks eraldatud ühekordseid vahendeid, mida 2023. aasta eelarve baasis ei ole.
Samas on 2023. aasta eelarve baasi suurendatud teiste uute nii ühekordsete tegevuste kui ka
püsikuludega.
Tööjõu- ja majandamiskulude hulgas on kaks suurt üheaastast projekti - Avatud valitsemise
partnerluse tippkohtumine Tallinnas (1,5 mln eurot) ning CREVEX 2023 üleriigiline
kriisireguleerimise õppus (0,6 mln eurot).
2022. aastal loodi Riigikantseleisse rohepoliitika tiim, kes töötab selle nimel, et leppida kokku
rohepoliitika olulisemad eesmärgid, töötada välja lahendused valdkondade üleselt
kokkulepete ja võtmetähtsusega otsusteni jõudmiseks ning teha ettepanekuid nende
53
elluviimiseks. Alates 2023. aastast on rohepoliitika koordineerimise ja elluviimisega seotus
tegevusteks planeeritud püsivalt 0,5 mln eurot.
Muutunud rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast tulenevalt vajab julgeoleku ja turvalisuse
tagamine veelgi suuremat pingutust riigikaitse- ja julgeolekualase olukorrateadlikkuse
suurendamiseks ja strateegilise kommunikatsiooni parandamiseks. Riigikantseleisse on alates
2021. a koondatud lisaks riigikaitselistele kriisidele ka hädaolukordade lahendamise
planeerimine, et tugevdada Riigikantselei koordineerivat rolli veelgi. Alates 2020. a märtsist
on Riigikantselei toetanud valitsust ja peaministrit koroonaviiruse levikust tingitud
hädaolukorra ja eriolukorra lahendamisel ning riigiülese tegevuse koordineerimist strateegilise
tasandil. Hädaolukordade lahendamise planeerimise ja koordineerimise ülesande andmine
Riigikantseleile on koroonakriisi näitel muutunud veelgi asjakohasemaks. Kriisivalmiduse
parandamiseks ja suurendamiseks on planeeritud kokku 0,5 mln eurot.
Avaliku sektori innotiim loodi 2018. aastal ja seda on rahastatud osaliselt struktuurivahendite
perioodi 2014-2020 rahadest ning osaliselt ministeeriumide riigieelarveliste osamaksete
kaudu. Alates 2023. aastast on innotiimi rahastamise püsivalt Riigikantselei eelarvest (0,25
mln eurot).
2023. aasta eelarve väheneb riigikaitselise ja julgeolekualase olukorrateadlikkuse
parandamise tegevus- ja investeeringutoetuse tõstmisega Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse Riigi Infosüsteemide Ametile
tarkvaralahenduse arendamiseks summas 0,9 mln eurot.
Tegevustoetuseid antakse riigiasutustele riiklike ekspertide, erialadiplomaatide ja
ministeeriumite teenistujate roteerimise ja värbamisega seotud kulude katmiseks ning projekti
-
Kommunikatsiooni Oivakeskuse liikmemaks.
3.7.4 Investeeringud
Riigikantselei peamine väljakutse on Rüütelkonna hoone rekonstrueerimine.
Joonis 22. Riigikantselei investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, %
54
Tabel 24. Riigikantselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Investeeringud kokku -3 231 -8 418 -249 8 169 -97%
Inventar -42 0 0 0 0%
IT investeeringud -871 -378 -33 344 -91%
Muud investeeringud -130 0 0 0 0%
Kinnisvara -1 649 -6 643 -174 6 469 -97%
Rahukohtu 1 ja 3 hoonete
-1 640 0 0 0 0%
renoveerimine
Rüütelkonna hoone rekonstrueerimine 0 -6 643 -174 6 469 -97%
Lisaeelarve 2021 -9 0 0 0 0%
Käibemaks -538 -1 398 -41 1 356 -97%
Kinnisvara investeeringute eelarvesse planeeritud Rüütelkonna hoone rekonstrueerimise
2021-2023 aasta eelarvevahendid antakse üle Riigi Kinnisvara AS-le (edaspidi RKAS). RKAS
viib rekonstrueerimise projekti ellu Riigikantselei tellimusel. Rüütelkonna hoone
rekonstrueeritakse Eesti riigi esindushooneks, kus saab hakata korraldama presidendi,
Riigikogu, valitsuse, ministeeriumide ja riigiasutuste üritusi. Tööde käigus rekonstrueeritakse
kogu hoone, paigaldatakse uus küttesüsteem, ventilatsioon, vee- ja kanalisatsioonitorustik,
tugev- ja nõrkvool. Lisaks vahetatakse katus, taastatakse välisfassaad ja avatäited. Hoone
valmimisel hakkab hoonet rentima Riigikantselei. Riigikantselei 2023. aasta eelarvesse on jääb
174 tuh eurot väiksemateks investeeringuteks.
IT investeeringutest on planeeritud jätkata tippjuhtide konkursiveebi arendamist.
3.8 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala
Haridus- ja Teadusministeeriumi peamiseks ülesandeks on tagada haridus-, teadus-,
noorte- ja keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng ning teadus- ja arendustegevuse
kõrge tase ja konkurentsivõime.
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja
keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutse-, kõrg-,
huviala- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö
valdkondade tegevuse korraldamine. Selleks Haridus- ja Teadusministeerium:
• planeerib, korraldab ja arendab haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitikat;
• töötab välja riigi arengukavad haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades
ning tagab nende kooskõla üleriigiliste ja valdkondlike arengukavadega;
• korraldab arengukavade rahastamise, elluviimise ja tulemuste hindamise;
• teostab riiklikku järelevalvet haridusasutuste õppe- ja kasvatustegevuse üle, samuti riiklike
õppekavade ja muude haridusstandardite täitmise üle;
• planeerib, arendab riiklikke õppekavasid ja muid haridusstandardeid ning korraldab nende
koostamise ja akrediteerimise.
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on koos ministeeriumiga 87 asutust,
sealhulgas riigi kutseõppeasutused, riigi rakenduskõrgkoolid, riigi üldhariduskoolid, riigi
teadus- ja arendusasutused Eesti Kirjandusmuuseum ning Eesti Keele Instituut.
Valitsusasutustena Rahvusarhiiv, Haridus- ja Noorteamet (Harno) ning Keeleamet. Haridus-
ja Teadusministeerium on SA Teaduskeskus AHHAA, SA Kutsekoda, SA Euroopa Kool ning
55
SA Eesti Teadusagentuur asutaja. Lisaks tegutsevad valitsemisalas avalik-õiguslike juriidiliste
isikutena Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna
Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Eesti Teaduste Akadeemia.
3.8.1 Tulud
Välistoetuste tuluprognoosi maht kasvab 35,4 mln euro võrra.
Joonis 23. Haridus- ja Teadusministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %
Tabel 25. Haridus- ja Teadusministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Tulud kokku 156 849 199 846 235 140 35 294 18%
Saadud toetused 145 225 189 490 224 599 35 109 19%
Riigilõivud 66 61 61 0 0%
Tulud majandustegevusest 11 443 10 251 10 437 186 2%
Tulud põhivara ja varude müügist 28 0 0 0 0%
Trahvid ja muud varalised karistused 4 0 0 0 0%
Muud tulud 61 29 29 0 0%
Intressi- ja omanikutulud 21 15 14 -1 -7%
Saadud toetused
Välisvahenditest on kavandatud Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF), Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) ja REACT-EU toetuste
laekumisi 224,2 mln eurot, kasv 35,4 mln eurot. Tulude prognoos uue rahastamisperioodi
laekumiste kavandamisest suureneb 41,9 mln eurot. Lõppeva välisvahendite rahastusperioodi
tulud vähenevad 6,5 mln eurot
Toetused suunatakse mh:
56
• eesti keele õppeks ja keeleõppe arendamiseks;
• haridusvõrgu korrastamise jätkamiseks;
• kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise
vähendamise ning karjäärivalikute toetamiseks;
• õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse
parandamiseks;
• õppevara ja õppekavade teaduspõhiseks arendamiseks ja kvaliteedi hindamiseks;
• tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamiseks, täiskasvanute taseme-
ja täienduskoolituseks, ümberõppeks ning noorsootöö teenuste pakkumiseks;
• tehnoloogiaprogrammi (Inseneriakadeemia) käivitamiseks;
• tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA arendamiseks ning rakendamiseks ja
kutsesüsteemi reformi ettevalmistamiseks;
• rohe- ja digipöörde elluviimise tegevusteks;
• teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ja TAIE fookusvaldkondade eesmärkide
täitmiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades ning teadustaristu avamiseks laiemale
kasutajaskonnale;
• ettevõtluse teadusmahukuse suurendamiseks, täienduskoolituse ning tasemeõppe
arendamiseks ja mahu suurendamiseks Ida-Virumaal.
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna, alustava Eesti- itsi koostööprogrammi ning
Erasmus+ tegevuste elluviimiseks laekub toetusi 34 mln eurot. Toetuste maht jääb eelmise
aastaga võrreldes samaks. Toetused suunatakse rahvusvaheliseks teadus- ja
arenduskoostööks, rahvusvahelistes haridusprojektides osalemiseks, kõrg- ja kutsehariduse
rahvusvahelise koostöö toetamiseks, haridus- ja tervishoiutöötajate täiendusõppeks ning
noorteprojektide korraldamiseks.
Kodumaiste toetuste maht on 0,4 mln eurot peamiselt Eesti Kultuurkapitalilt, Eesti
Kooriühingult jt kaunite kunstidega seotud organisatsioonidelt, lisaks maakondlikelt
arenduskeskustelt Võrumaa KHK puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskusele.
Riigilõivud
Riigilõiv laekub koolitus- ja tegevuslubade taotlemisest ning arhiivitoimingutest.
Tulud majandustegevusest
Tulud majandustegevusest laekuvad kutse-, rakenduskõrg- ja üldhariduskoolide õppebaaside
ja õpilaskodude haldamisest, haridusalasest tegevusest, täienduskoolitusest ja elamu- ja
kommunaaltegevusest (sh Kloogaranna noortelaager) ning Rahvusarhiivi arhiivitoimingutest
sh:
• Riigi kutseõppeasutuste tulud on 7,9 mln eurot. Kõige suuremad laekumised on Luua
Metsanduskoolil (peamiselt metsamaterjali müük) ning Olustvere Teenindus- ja
Maamajanduskoolil (laekumised põllumajanduse ja toitlustamise praktikabaasist ning
mõisaga seotud teenustest).
• Riigi rakenduskõrgkoolide tulud on ca 1,6 mln eurot tasulistest õppeteenustest,
rakendusuuringutest, üliõpilaselamute ning ruumide rendist.
57
• Eesti Keele Instituut kavandab tulu 85 000 eurot asutustele, ettevõtetele ja eraisikutele
suunatud keelekoolituste ja keeleekspertiisidega seoses.
• Eesti Kirjandusmuuseumil 30 000 eurot tulud trükiste müügist, koopiate tegemisest
arhiivimaterjalidest, ekskursioonide korraldamisest ning Eesti Keele Instituudile
tööruumide rentimisest.
• Haridus- ja Noorteametil on 0,1 mln eurot tulu Kloogaranna noortelaagri elamu- ja
kommunaaltegevusest.
• Rahvusarhiivil on 30 000 eurot tulu arhiiviseaduse alusel teostatavate toimingute
riigilõivust ja 0,1 mln eurot arhivaalide kasutamisega seotud teenuste eest.
Muud tulud
Muude tulude all kajastuvad sunnirahad riikliku ja haldusjärelevalve läbiviimisest
õppeasutustes 14 000 eurot ja Keeleameti keeleseaduse ja teiste keeleoskusnõudeid ja
keelekasutust sätestavate õigusaktide täitmise järelevalvest 15 000 eurot.
Intressi- ja omanikutulud
Õppelaenu nõuete intressi laekumine summas 15 000 eurot.
3.8.2 Kulud tegevuspõhises vaates
Käivitatakse otsustava tähtsusega etapp eestikeelsele haridusele üleminekul. Õpetaja
palk kasvab hüppeliselt. Lisaraha toetab kvaliteetset eestikeelset kõrgharidust ja
võimaldab tõsta õppejõudude palka. Teaduse rahastamisel tagatakse 1% SKP-st. 3.8.2.1
Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas
Joonis 24. Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkond ja selle maht
58
Joonis 25. Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkonna mõõdikud
Tabel 26. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna
Programm
strateegiadokumendid
Haridusvaldkonna arengukava
Haridus- ja noorteprogramm
2021-2035
Tark ja tegus rahvas
Noortevaldkonna arengukava
Haridus- ja noorteprogramm
2021 2035
Valitsemisala tulemusvaldkondadega seotud programmdokumendid on kättesaadavad
Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.
3.8.2.1.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 27. Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas programmide ja programmi tegevuste eelarve ja
dünaamika, tuhat eurot
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Tark ja tegus rahvas -528 020 -641 614 -821 307 -179 693 28%
Haridus- ja noorteprogramm -528 020 -641 614 -821 307 -179 693 28%
Haridusvõrgu korrastamine ja
-33 486 -42 778 -67 232 -24 454 57%
arendamine
Juurdepääsu tagamine üld- ja
-202 490 -275 832 -326 432 -50 601 18%
kutseharidusele
Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele -197 955 -202 834 -239 560 -36 726 18%
Täiskasvanuhariduse arendamine ja
-15 505 -6 213 -15 189 -8 976 144%
õppimisvõimaluste loomine
Hariduse rahvusvahelise
0 -34 624 -36 328 -1 704 5%
konkurentsivõime edendamine
59
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Õppekava ja koolikorralduse
-20 834 -26 513 -30 122 -3 609 14%
arendustegevused
Võrdsete võimaluste tagamine
-10 836 -16 904 -55 185 -38 282 226%
hariduses
Õpetajate ja haridusasutuste juhtide
-5 372 -6 639 -6 543 96 -1%
arengu toetamine
Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste
-16 691 -2 089 -3 381 -1 292 62%
prognoosisüsteem OSKA
Õppe seostamine tööturu
-2 241 -15 485 -28 245 -12 760 82%
vajadustega
Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste
-3 343 -3 472 -2 554 918 -26%
toetamine (HOOG)
Noorte kodanikuosaluse toetamine ja
-9 379 -853 -853 0 0%
õiguste kaitsmine (OSA)
Noorsootöö kättesaadavuse ja
-1 450 -4 838 -4 629 210 -4%
kvaliteedi arendamine (ISE)
Noortele ühiskonnas võrdsete
-2 907 -2 540 -5 053 -2 513 99%
võimaluste tagamine (KINDLUS)
3.8.2.1.2 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas programmid ja
programmi tegevused
Haridus- ja noorteprogramm
Programmi eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad
teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset
säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit,
mida noor tahab edasi viia.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Programmi elluviimisse panustavad ka Haridus- ja
Noorteamet (Harno), Eesti Keele Instituut, SA Kutsekoda.
Programmi tegevuse nimetus: Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse
põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti
piirkondades.
Tegevus toetab põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, riigigümnaasiumide loomist,
haridustaristu optimeerimist ning energiatõhususe suurendamist, õppekeskkonna
nüüdisajastamist, kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, hariduse kättesaadavuse
parandamist ja haridusasutuste vahelise koostöö suurendamist. Korrastatakse tuge vajavate
õpilaste koolide võrk, parandatakse õppetingimusi ja teenuste kättesaadavust. Kohalikud
omavalitsused saavad kaasava hariduse põhimõtete rakendamisel toetust, mis on suunatud
mistahes erivajadusega inimese tavapärases õppe- ja noorsootöös osalemise toetamisele
ning osalemise suurendamisele läbi õppekeskkonna parendamise.
Tegevuste elluviimiseks on kokku kulud 67,2 mln eurot. Tegevuse eesmärkidesse
panustavad ka koolivõrgu, sh riigigümnaasiumide ehitamiseks kavandatud investeeringud,
81,8 mln eurot.
Tegevuse kuludes suurenevad toetused koolidele ja teadusasutustele energiatõhususe
suurendamiseks CO2 toetustest ja koolide nüüdisaegse jäätmete sorteerimissüsteemi
60
rajamiseks kokku 12 mln eurot, rendimaksed Riigi Kinnisvara AS-ile suurenevad 5,3 mln eurot
ning koolivõrgu korrastamiseks suunatakse 8,6 mln eurot, sh välisvahendeid 7,6 mln eurot.
Tegevuste kirjeldus
Tuge vajavate õpilaste HEV koolide (Tartu Pärli Kool ja Võru Järve Kool) korrastamiseks
suunatakse EL struktuurfondidest 5,6 mln eurot, millega parandatakse õppetingimusi ja
teenuste kättesaadavust. 2023. aasta eelarve väheneb 2,3 mln eurot, sest eelmise perioodi
välisvahendite projektid on lõppemas.
Lahenduste loomiseks tuge vajavate laste kaasamiseks tavakoolidesse kavandatakse EL
struktuurfondidest 4,2 mln eurot. Eelarve suureneb 2,3 mln eurot.
Põhikoolide õppehoonetesse suunatakse EL struktuurifondidest investeeringutoetusi 20,2
mln eurot, kasv 7,5 mln eurot.
Alustavad uued gümnaasiumid: Pelgulinna Riigigümnaasium, Mustamäe Riigigümnaasium,
Rae Gümnaasium, Narva Eesti Gümnaasium ja Narva Riigigümnaasium. Riigigümnaasiumite
ehituseks on investeeringutena kavandatud 68,9 mln eurot.
Kohalikele omavalitsusüksustele HEV koolide üleandmise kulude katmiseks on kavandatud
0,08 mln eurot.
Võru Järve Kooli (HEV kool) toetus koolivõrgu korrastamiseks on 1,0 mln eurot.
Riigi Kinnisvara AS-i haridus- ja teadusasutuste kinnistute haldamiseks on 36,7 mln eurot,
millest 13 mln eurot investeeringuteks. RKAS-i rendimaksed on 20,8 mln eurot, kasv 5,3 mln
eurot, lähtudes RKAS-i prognoosist.
Taastuvenergia lahendusteks koolides ja teadusasutustes on kavandatud CO2 vahenditest
9,5 mln eurot, kasv 7,95 mln eurot, uue tegevusena koolide nüüdisaegse jäätmete
sorteerimissüsteemi rajamiseks 4,0 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele
Programmi tegevuse eesmärk: Luua tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs
üldharidusele ja vähendada väljalangevust ja õppetöö katkestamist. Luua Eesti elanikkonnale
nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega
kutseõppe võimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele.
Tegevus hõlmab üldhariduses kolme haridustaset: alus-, põhi- ja üldkeskharidust ning
kutseharidust.
Ligipääsu tagamiseks kvaliteetsele üldharidusele antakse haridustoetust munitsipaal- ja
erakoolide pidajatele, tagatakse vajalikud õppekohad riigi koolides ning toetatakse IBO
õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arengut.
Kutsehariduses kavandatakse õppes osalemise kasvu ning lõpetajate oskuste tööturu
vajadustele vastavuse tagamiseks kutseõppe koolitusmahud ja õppekavarühmade üleriigiline
optimaalne jaotus, tagatakse vajalikud õppekohad ja õppijate toimetulekut toetavad
meetmed, kaasajastatakse õppekeskkonda.
Tegevuse eelarve kulud on 326,4 mln eurot ja investeeringud 0,6 mln eurot. Eelarve muutus
tuleneb peamiselt üld- ja kutsehariduse õpetajate palga kasvust, milleks eraldati lisavahendeid
106,6 mln eurot.
61
Tegevuste kirjeldus
Õpetajate tööjõukuludeks on 2023. a eelarves 552 mln eurot. Palga alammäär kasvab 23,9%
1412-lt eurolt 1749 euroni, millele lisatakse diferentseerimise määr 17,1% (õpetaja arvestuslik
keskmine palk on 2048 eurot). Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt moodustab
õpetaja arvestuslik keskmine palk riigi keskmisest palgast 111%. Õpetajate palgavahendite
jaotus üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste vahel tehakse pärast tegelike õpilaste
arvude selgumist Eesti Hariduse Infosüsteemis seisuga 10.11.2022.
Õpilaste arvu kasvust tuleneva baasi tagamiseks, uute riigi gümnaasiumide moodustamiseks
ning tõhustatud ja eritoel olevate õpilaste tegevuskulude katmiseks eraldati lisaraha kokku
12,7 mln eurot.
Riigi haridusasutuste kallinenud haldamis- ja majandamiskulude katmiseks ning
kutseõppeasutuste tulemusrahastamise rakendamiseks eraldati lisaraha kokku 12 mln eurot.
Tegevuse eesmärkidesse panustab ka kohalikele omavalitsustele eraldatav üldhariduskoolide
pidamise toetus 380 mln eurot, mis ei kajastu riigieelarves antud tegevuse all, vaid Vabariigi
Valitsuse peatükis. Üldhariduskoolide pidamise toetus on mõeldud õpetajate, direktorite ja
õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduse soetamiseks,
koolilõunaks ja koolide tegevuskuludeks, sh tõhustatud ja eritoe õpilaste arvust lähtudes, et
tagada vajalikud tugiteenused ja õppekorraldus. Üldhariduskoolide toetus jaotatakse iga
Täpsem toetuste jaotus selgub EHIS-e (Eesti Hariduse Infosüsteem) andmete põhjal
10.11.2022.
Ukraina lastega seotud kulud on hetkel kajastatud Vabariigi Valitsuse reservis ning tõstetakse
tegevuse eelarvesse 2023. a riigieelarve seaduse III lugemisel.
Õpilaskodu toetuseks munitsipaal-ja erakoolidele on kavandatud 1 mln eurot., arvestusega
2000 eurot õpilase kohta. 2022. aastal eraldati õpilaskodutoetust koolide pidajatele 373
õpilase kohta. Täpsem toetuste jaotus selgub EHIS-e (Eesti Hariduse Infosüsteem) andmete
põhjal 10.11.2022.Alates 2022. aastast eraldas HTM õpilaskodu toetust õpilase kohta
järgnevalt: üldtoel oleva õpilase osas 2000 eurot, tõhustatud toel oleva õpilase õpilaskodu
koha 2700 eurot ning eritoel oleva õpilase õpilaskodu koha toetus 3400 eurot. Täpsem
toetuste jaotus selgub EHIS-e andmete põhjal 10.11.2022.
Erakoolidele, omavalitsustele vanglaõppe korraldamiseks, rahvusvaheliste õppekavade
arendamiseks ning riigikoolidele on planeeritud 94,4 mln eurot. Toetust eraldatakse õpetajate,
direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduse
hankimiseks, koolilõunaks (v.a vanglaõpe) ja tegevuskuludeks (v.a vanglaõpe), sh:
• Toetatakse IBO (International Baccalaureate Organisation) õppekavade rakendamist ja
Euroopa Kooli arengut- 4,2 mln eurot. Toetus rahvusvaheliste õppekavade arendamiseks
eraldatakse SA-le Euroopa Kool ja kahele omavalitsusele - Tallinna ja Tartu linnale.
Rahvusvahelise õppekavade rakendamine ja kvaliteet aitavad oluliselt kaasa välisriikide ja
Eesti diplomaatide roteerimisele ning välisekspertide töötamisele Eestis. Võetud
kohustusega luuakse võimalused töötajate laste koolitamiseks Euroopa Kooli EB
(European Baccalaureate) õppekava alusel, mille eesmärk on võimaldada ühtset haridust
Euroopa Liidu teenistujate lastele.
• Vanglaõppe haridustoetus summas 0,7 mln eurot on kavandatud kinnipeetavate
üldhariduse omandamiseks, sh tagatakse vahistatud ja täiendavate julgeolekuabinõude
62
raames lukustatud kambris viibivate õpilaste individuaalne õpe nii põhikooli riikliku
õppekava kui ka lihtsustatud õppekava järgi. Õpet korraldavad Tallinna linn, Kohtla- Järve
linn ja Tartu linn.
• Riigi üldhariduskoolidele tagatakse koolipidamise kulud (tööjõu- ja majandamiskulud,
investeeringud, RKAS) 52,8 mln eurot (sh tagatakse haiglaõppe võimalus). Käesoleval
õppeaastal käib õppetöö 40 riigi üldhariduskoolis (sh SA Euroopa Kool). Üldhariduskoolina
lõpetas 2022 augustis tegevuse Tallinna Muusikakeskkool. Riik võttis üle alates
01.09.2022 Kohtla-Järve Järve Kooli ja Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi pidamise ja
alustas Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi juurde loodud sõjapõgenikele mõeldud
Vabaduse Kooli tegevust. Tänase teadmise põhjal tegutsevad 2023/24 õppeaastal 45
riigi üldhariduskooli.
Täpne toetuste jaotus selgub EHIS-e andmete põhjal 10.11.2022.
Kutsekoolide tööjõu- ja majandamiskulud koos õpetajate, koolijuhtide jt töötajate töötasude
ning õpilaste sotsiaaltoetustega on kokku kavandatud 78,9 mln eurot, sellest
rahastamismudeli alusel planeeritavad õpetajate tööjõukulud 40,7 mln eurot. Selles summas
ei kajastu õpetajate palgatõusu vahendid, see jaotus üld- ja kutsehariduse õpetajate vahel
tehakse novembris 2022. Rahastatakse ca 21 000 koolituskohta, ühe koolituskoha arvestuslik
alus on 60 arvestuspunkti (s.o ühe õppeaasta õppetöö maht) mahus õpiväljundeid. Täpsem
jaotus tegevuskulude ning sotsiaaltoetuste vahel selgub tegelike Eesti Hariduse Infosüsteemi
õpilaste arvude alusel seisuga 10.11.2022.
Kutseõppe õpilaste õppetoetuste, sõidusoodustuste ja koolitoidu toetuse eesmärk on tagada
kutseõppe kättesaadavus ning vähendada õpingute katkestamist majanduslikel põhjustel.
Tegevuse raames võimaldatakse õppijatele õppeedukuse alusel makstavaid õppetoetusi,
õpinguid takistavate asjaolude korral eritoetusi ning kompenseeritakse sõit kodu ja kooli vahel
juhul kui õppijatel puudub võimalus kasutada tasuta ühistransporti. Samuti toetatakse
keskhariduseta õpilaste koolilõuna kulude katmist ja Meresõiduohutuse seadusega
reguleeritud esmaõppe õppekavadel õppijate toitlustuse ja vormiriietusega seotud kulud.
Arvestuslik õpilaste arv, kes saavad õppetoetusi, on 8500. Koolitoidu toetust saab ca 11 000
õpilast. Meresõiduohutuse seaduse alusel rahastatakse ca 300 õpilase toitlustamist ning
vormiriietuse ostmist.
Kutsekoolide omatulud (kokku 6,1 mln eurot) on seotud praktilise õppega, mis kasutatakse
kutseõppeasutuste õppeprotsessi arendamiseks ja tasuliste teenustega seotud kuludeks.
Lisaks suunatakse laekuv tulu õppevaldkonna eripära arvestades tagasi õppetootmise
jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetusest 0,9 mln eurot suunatakse kutsevaliku
õppekavade projekti. Toetuse eesmärgiks on toetada madala haridustasemega ja riskigruppi
kuuluvate noorte haridustee jätkumist või valmisoleku kujunemist tööturule siirdumiseks
pärast põhikooli. Kogu toetuse kasutamise üheks väljundnäitajaks on vähemalt 400 noore
osalemine kutseõppeasutuste poolt läbiviidavas kutsevaliku õppekava programmis.
0,5 mln eurot on kutseõppeasutuste investeeringud õppekeskkonna (nt õppelaborite
inventar, õppetööks vajalikud seadmed) kaasajastamiseks.
Programmi tegevuse nimetus: Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele
63
Programmi tegevuse eesmärk: Tagada igale motiveeritud ja võimekale
üliõpilaskandidaadile ligipääs kvaliteetsele, paindlikule ja mitmekesiste valikutega ning tööturu
arenguvajadusi arvestavale kõrgharidusõppele.
Tegevuse raames toetatakse kvaliteetse kõrgharidusõppe läbiviimist ülikoolides ja
rakenduskõrgkoolides, kindlustatakse eestikeelse kõrgharidusõppe jätkusuutlikkus, tagatakse
õppija toimetulekule ja õppe tulemuslikkusele suunatud toetused ja teenused, juurutatakse
õppijakeskset õpikäsitust, tagatakse õppejõudude järelkasv, toetades nende arengut,
enesetäiendamise võimalusi ning tagades neile konkurentsivõimeline töötasu.
Programmi tegevuse eelarve kulud on 239,6 mln eurot ja investeeringud 0,7 mln eurot.
Eelarve kasvab peamiselt kõrghariduse tegevustoetuse suurenemise arvelt.
Tegevuste kirjeldus
Tegevuste elluviimiseks on eraldatud lisaraha 41,5 mln eurot, sh 10 mln eurot tulenevalt
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, mis eraldati täiendavalt ka 2022. aastal.
Kõrghariduse tegevustoetus avalik-õiguslikele ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele on 201,5
mln eurot. Kasv 41,5 mln eurot ehk+26%. Lisavahendite toel võimaldatakse senisest
suuremas mahus õpet IKT, inseneeria ning haridusteaduste valdkondades, tagatakse
akadeemilistele töötajatele konkurentsivõimeline töötasu ning suurendatakse meditsiiniõdede
vastuvõttu.
• Ukraina üliõpilaste 2023. aasta kõrghariduse kulud on hetkel kajastatud Vabariigi
Valitsuse reservis ning tõstetakse tegevuse eelarvesse 2023. aasta riigieelarve seaduse
eelnõu III lugemisel.
• Rakenduskõrgkoolide tuludest sõltuvatest kuludest suunatakse investeeringuteks1,2 mln
eurot, millega kaetakse rakenduskõrgkoolide õppeprotsessi arendamise ja tasuliste
teenustega (nt täienduskoolitus, ühiselamute ja muude ruumide välja rentimine) seotud
kulud.
• Ülikoolide raamatukogusid toetatakse 1,9 mln euroga.
• SA Tartu Ülikooli Kliinikumi arstiõppe kliinilise õppe läbiviimist toetatakse 0,8 mln euroga.
• Õpetajakoolituse ja koolipsühholoogide kutseaasta tegevusi Tartu Ülikoolis ja Tallinna
Ülikoolis toetatakse0,4 mln euroga.
• 1,4 mln eurot eraldatakse kõrgharidusõppe läbiviimiseks ja kvaliteedi tugevdamiseks
• Doktoriõppe tulemustasud on 3,1 mln eurot.
• Akadeemilise järelkasvu ning kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide tagamiseks toetatakse
doktoriõppe efektiivsuse kasvu. 2022. a doktoriõppesse astunutest pakutakse
nooremteaduri ametikohta kuni 300-le üliõpilasele, varem alustanutele jätkatakse
doktoranditoetuse maksmist nende nominaalse õppeaja lõpuni. Doktoranditoetuseks ning
nooremteaduri tööjõukuludeks on kokku 10,9 mln eurot (kasv 0,7 mln) ning
doktoranditoetuselt makstavaks sotsiaalmaksu kuluks on kavandatud 3,4 mln eurot
(vähenemine 0,8 mln). Doktoriõppe reformi tulemusena asetleidva üleminekuga
doktorandist nooremteaduriks kaasnevaid täiendavaid kulusid rahastatakse
teadussüsteemi programmist.
• Üliõpilaste sotsiaaltoetusteks on 12,4 mln eurot, sellest vajaduspõhisteks õppetoetusteks
ja vajaduspõhisteks eritoetusteks on kokku 9,7 mln eurot, toetuse saajaid on ligikaudu
6000 üliõpilast igal semestril. Toetused suuruses 75-220 eurot kuus toetavad neid
üliõpilasi, kes on majanduslikult ebasoodsamas olukorras. Sihtotstarbeliste
64
stipendiumidega 0,3 mln eurot, toetatakse erivajadustega üliõpilaste ja asendushooldusel
viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusõppele. Puude liigist
ja raskusastmest lähtuvat 60-510 euro suurust igakuist stipendiumit saab ligikaudu 350
üliõpilast aastas. Parema õppeedukusega üliõpilastel on võimalik saada
tulemusstipendiumi, milleks on planeeritud 2,4 mln eurot. 100 euro suurust stipendiumi
saab u 2500 üliõpilast aastas.
• Rakenduskõrgkoolide arvestuslikeks amortisatsioonikuludeks on planeeritud 2,6 mln
eurot (kasv 0,2 mln).
Programmi tegevuse nimetus: Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste
loomine
Programmi tegevuse eesmärk: Paranenud on täiskasvanute ligipääs õppija huvidest ja
võimetest lähtuvale, tema arengut toetavale ja tööturu vajadustega arvestavale kvaliteetsele
mitteformaalsele õppele. Koostöövormid on parandanud täiskasvanute teadlikkust
elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest.
Tegevuste kirjeldus
Toetatakse täiskasvanute mitteformaalses ja tasemeõppes osalemist, koolitusasutuste
võimekuse suurendamist, täiskasvanuhariduse osapoolte võrgustikutööd, täiskasvanute
teadlikkuse tõstmist elukestvast õppest ning õppimisvõimalustest. Oluliseks tegevuseks on
täienduskoolitussüsteemi kvaliteediarendus ning täiskasvanute õpiteede paindlikumaks
muutmine. Tegevuste elluviimise kuludeks on kokku kavandatud erinevatest
rahastamisallikatest 16,5 mln eurot.
Programmi tegevuse eelarve kulude maht on kokku 15,2 mln eurot. Tegevuse kulud
suurenevad ligikaudu 8,9 mln eurot seoses EL struktuurivahendite uue perioodi avanemisega
ja Eesti-
vahendeid on eelarvesse planeeritud 3,4 mln eurot. Pakutakse täiendus- ja
ümberõppevõimalusi kvalifikatsiooni tõstmiseks ja võtmepädevuste arendamiseks.
Toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks
formaalharidusse. Eesti- - ja
tervishoiutöötajate täiendusõpet.
0,4 mln euro võrra suurenevad ka kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide tuludest
sõltuvad kulud, mis on seotud tasuliste täiskasvanute täienduskoolituste kuludega.
Programmi tegevuse nimetus: Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eestis antav haridus on rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline.
Tegevuse raames panustatakse hariduse rahvusvahelistumisse, sh tegeletakse
rahvusvahelise haridusturundusega, arendatakse kutsehariduses ja kõrghariduses
rahvusvahelist koostööd, toetatakse kõrghariduse rahvusvahelise atraktiivsuse suurendamist,
pakutakse õpirände soodustamiseks stipendiumiprogramme ning korraldatakse välisriigi
hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase teabe andmine ja välisriikide
kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenus (ENIC/NARIC keskus).
65
Programmi tegevuse kulude eelarve on 36,3 mln eurot. Haridus- ja Noorteameti eelarvesse
planeeritud Erasmus+ toetuste maht suureneb 2,3 mln eurot. Vähenevad muud otselaekuvad
välistoetused 0,6 mln eurot.
Tegevuste kirjeldus
• Erasmus+ kaudu läbiviidavad tegevused summas 30,9 mln eurot, mis panustavad
kõrghariduse, kutsehariduse ja noorte valdkonda. Suurendatakse Eesti kõrgkoolide
rahvusvahelist atraktiivsust ning toetatakse Eesti üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet.
Noorte valdkonnas toetatakse Erasmus+ programmi raames noorte omaalgatusi,
sotsiaalseid algatusprojekte ning kogukonda kaasavat sotsiaalset ettevõtlust.
• 1,8 mln euroga tagatakse välisriigi kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu
võimaldavate kvalifikatsioonide (akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused jt)
hindamine, kvalifikatsioonidele vastavuse määramine Eesti haridussüsteemis ning
tunnustamiseks ettepanekute tegemine. Lisaks tagatakse erinevate riigisiseste ja
rahvusvaheliste Eesti üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet toetavate instrumentide
kättesaadavus nt riikidevaheliste lepingute stipendiumid, Noore õpetlase toetusmeede
koostöös erasektoriga, Kristjan Jaagu stipendium, Nordplus kõrgharidusprogramm jt.
• Erinevate rahvusvaheliste projektide kaudu toetatakse 2,8 mln euroga õpirännet jt
arendusprojekte kutseõppeasutustes ning rakenduskõrgkoolides.
• Norra ja Euroopa majanduspiirkonna programmi ning erinevate rahvusvaheliste
projektide kaudu suunatakse kõrgkoolidevahelise koostöö arendamisse 0,5 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused
Programmi tegevuse eesmärk: Õppekavade arendamisel ja rakendamisel lähtutakse
nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning toetatakse nutika õppevara ja metoodika
kasutamist õppes. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist ja
õpetamist, hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate
vajadustele.
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse raames arendatakse üld- ja kutsehariduse riiklikke õppekavasid, kutsehariduse
õppekavu, õpitulemuste välishindamise elektroonseid vahendeid ja õppevara (sh
digiõppevara, hindamisvahendid). Samuti kaardistatakse õppevara loomise ja kohandamise
vajadus, tehakse õppevara laialdaselt kättesaadavaks ja toetatakse keskselt tellitud õppevara
kasutuselevõttu.
Õppekavade rakendamisel ja arendustöös toetatakse koole vajaduspõhise nõustamisega,
korraldatakse võrgustikutööd parimate praktikate vahetamiseks ning soodustatakse
huvipoolte (näiteks ülikoolid, aineliidud, tööandjad jt) kaasamist õppe kaasajastamisel.
Õppe kvaliteedi tagamiseks arendatakse õppeasutuste sisehindamist, viiakse läbi
õpitulemuste välishindamist ja rahulolu-uuringuid. Luuakse ja edendatakse nüüdisaegse
õpikäsituse rakendamist toetavaid koostöövorme ning toetatakse andekate õpilaste arengut.
Viiakse läbi Eesti kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hindamist. Viiakse ellu haridus- ja
noortevaldkonna koostöövõimeliste infosüsteemide arendus- ja juurutustöid ning toetatakse
koolide digitaristut.
Tegevuste elluviimiseks on kokku kavandatud kulusid 29, 430 mln eurot, millest 2,2 mln eurot
moodustavad investeeringud.
66
• Riiklike õppekavade arendamiseks ja rakendamiseks on kavandatud kokku 2,3 mln eurot.
Toetatakse põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade rakendamist sh õpetajate
koostöövõrgustike tegevust. Toetatakse õppekavaalast teavitust erinevatele
sihtgruppidele sh õppekava üldosa põhimõtete ja ainevaldkondade kavade sidustamist
ning õpilaste keskkonna- ja säästva arengu alase hariduse edendamist GLOBE (Global
Learning and Observations to Benefit Environment) ja BSP (the Baltic Sea Project)
programmi, sh õpilasürituste ja ainekomisjonide tööde toetamist.
• Õpitulemuste ja õppeasutuste välis- ja sisehindamiseks ning nõustamiseks on 1,6 mln
eurot. Toetatakse testide arendustöid, tegevusnäitajate ja kvalitatiivsete hinnangute
rakendamist koolide järelevalves ja nõustamisel, rahuloluhindamist koolides, järelevalve
ümberkujundamist ning PISA (Programme for International Student Assessment) testi
läbiviimist, sh analüüse ja teavitustöid ja rahvusvahelise inglise keele C1-taseme eksami
korraldamisest kaks korda aastas.
• Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide arendamiseks on 0,5 mln eurot, sh
väärtusprogrammi toetamiseks 0,1 mln eurot, mille fookuses on lasteaia, põhikooli ja
gümnaasiumi riiklikes õppekavades väärtuskasvatuse toetamine haridusasutuse,
kooli/lasteaia pidaja ja lapsevanemate koostöös ning avalikkusele suunatud
väärtusarendus.
• Koolikiusamise ennetamise ja vähendamise programmide toetamiseks ja koolituste
läbiviimiseks on kavandatud 0,8 mln eurot.
• Andekate õpilaste arengut toetatakse 1,3 mln euroga üleriigiliste aineolümpiaadide ja
konkursside korraldamiseks ning võistkondade lähetamiseks rahvusvahelistele
olümpiaadidele.
• 0,5 mln eurot eraldatakse kõrgharidusõppe kvaliteedi tagamiseks korraldatavateks
kõrgkoolide välishindamisteks.
• Hariduse valdkonna infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu (sh nt õppeinfosüsteem
Tahvel, EHIS 2 jne) arendamiseks on kokku kavandatud 2023. aastal 3,4 mln eurot.
• Kaasaegse ning uuendusliku õppevara arendamise ja kasutuselevõtu toetuseks on
välisvahenditest planeeritud kasutada 2023. aastal 4,9 mln eurot, kulude kasv 1,7 mln
eurot. Antud tegevuste raames on kavandatud: E-hindamist toetava üldhariduse
õppevara arendamine EIS-s, E-tasemetööde ja e-eksamite väljatöötamine ja katsetamine,
ProgeTiigri programmi elluviimine ja IT hariduse edendamine alus- ja üldhariduses (sh
õppevara loomine ja uuendamine ning õpilasüritused). Samuti IT akadeemia
kutsehariduse programmi raames õppevara hankimine ja koostamine. Lisaks kasutatakse
vahendeid üld- ja kutsehariduse õppevara uuendamiseks ja koostamiseks ning õppevara
kasutuselevõtu toetamiseks ja E-Koolikoti arendustegevusteks.
• Tegevus sisaldab Haridus- ja Teadusministeeriumile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid
summas 9,4 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Võrdsete võimaluste tagamine hariduses
Programmi tegevuse eesmärk: Õppekorralduses arvestatakse õpilaste individuaalseid
arenguvajadusi.
Tegevuste kirjeldus
Võrdsete võimaluste tagamiseks alus- ja põhihariduses jätkatakse kaasava hariduse
põhimõtete rakendamist, sh tagatakse õppenõustamise teenuste kättesaadavus; toetatakse
67
muukeelseid õpilasi eesti keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga
piirkondade koole, toetatakse hariduslikku lõimumist.
Tegevuste elluviimiseks on kokku kavandatud kulud 70, 255 mln eurot. Kulud suurenevad
38,3 mln peamiselt eestikeelsele õppele ülemineku kulude kasvu arvelt. Eestikeelsele
haridusele üleminek, tegevusteks kavandatakse 26 mln eurot, sh:
• Alushariduse õpetajate, klassiõpetajate, eesti keele (sh E2) õpetajate, aineõpetajate ja eesti
keelt valdavate kutseõpetajate õppekohtade arvu suurendamise läbirääkimised
ülikoolidega- 8,6 mln eurot;
• Palgalisa koefitsiendi (lasteaed 1,3 ja kool 1,5) kehtestamine kõikidele Ida-Virumaa eesti
keeles õpetavatele õpetajatele 2023. a septembrist alates- 4,5 mln eurot;
• Sihtstipendium eesti keele kui teise keele õpetaja õppekaval õppivale üliõpilastele ja eesti
keeles ainet õpetavatele õpetajatele alates 2023. a õppeaastast- 2,1 mln eurot;
• Õpetajatele soodustingimustel eluasemete võimaldamine Ida-Virumaal läbi renditasu
maksmise 0,3 mln eurot;
• Lähtetoetus Ida-Virumaa piirkonda lähetatutele kasv 30% ehk 5,5 mln eurot;
• Eesti keele õpe eesti keelest erineva emakeelega õpilastele (v.a Ida-Virumaa)
keeleõppesüsteemi tõhustamine- 3,3 mln eurot;
• Järelevalve tegevuste laienemine seoses üleminekuga eestikeelsele õppele- 0,3 mln
eurot;
• Alushariduses õppe-kasvatustegevuse läbiviimine eesti keeles- 0,9 mln eurot.
Valdkondlikud (lõimitud aine- ja keeleõppe) koolitused 0,4 mln eurot. Kasusaavate
haridustöötajate hulk on ca 2000 õpetajat, kellel on võimalik parandada oma
mitmekultuurilises klassiruumis või rühmas töötamise teadmiseid ja oskuseid. Lisaks pakub
Haridus- ja Noorteameti nõustajate võrgustik keeleõppe valdkondlikku tuge kõigile
haridustasemetele.
2,8 mln euroga toetatakse pearaha põhiselt koole, kus rakendatakse vähemalt 40% ulatuses
eestikeelset aineõpet (sh keelekümblusprogramm) ning tagatakse emakeele õppe tugi
rahvusvähemuste huvikoolidele.
Koolieelsete lasteasutuste muukeelsete laste eesti keele õppeks on 1,3 mln eurot, millega
toetatakse venekeelseid lasteaiarühmasid väiksemas mahus eestikeelsete õpetajate ja
lasteaia meeskondasid varajase keeleõppe täienduskoolituste ning eesti keele õpet toetava
õpi- ja kasvukeskkonna loomisega.
-
Järvel 10, Jõhvis 1, Sillamäel 3, Toilas 1, Mustvees 1, Viru-Nigulas 1. Lisa eestikeelne õpetaja on
värvatud 151 vene õppekeelega rühma, milles õpib ligi 2000 (ülikooli poolt saadud andmete
põhjal) 3 7-aastast eesti keelest erineva kodukeelega last. Eelarveks on kavandatud 5 mln
eurot.
Eesti keelest erineva emakeelega õpilastele täiendava õppevara toetus 2,1 mln eurot.
Uussisserändaja keeleõppetoetus 4 mln eurot.
Eestikeelsete põhikoolide toetusrahastus (kokku 1,9 mln eurot), kus õpib vähemalt 10% eesti
keelest erineva emakeelega lapsi. Tagatakse 2 tundi täiendavat eestikeelset õpet.
68
Rajaleidja keskuste (kokku 16 keskust) kaudu õppenõustamisteenuse osutamiseks
eelkooliealistele lastele ning üldharidus-ja kutseõppeasutustes õppijatele 3,9 mln eurot,
millest 3,3 mln on välisabi vahenditest ja riigieelarvelistest vahenditest 0,6 mln eurot.
Õppenõustamise teenust saanud laste ja õppijate arv on aastas 8000, nõustatud
täiskasvanute arv on 18 000, koolivälise nõustamismeeskonna haridussoovituste arv aastas
on 5000.
omavalitsused ja omavalitsusliidud integreeritud teenuste osutamise mudelite, mis toetavad
ebasoodsas olukorras olevate laste ja noorte üleminekuid haridustasemete vahel ning
haridusest tööturule, väljatöötamiseks ja piloteerimiseks kohalikul tasandil.
Lasteaiaõpetajate täiendkoolituseks eraldatakse 0,4 mln eurot omavalitsusliitudele ja 4
suuremale linnale: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu.
Tegevuse eesmärkidesse panustab lisaks omavalitsustele lasteaiaõpetaja palgatoetuseks
eraldatud 15 mln eurot, mida on võimalik kasutada ka tugiteenuste kättesaadavuse
tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks lasteaedades. Riigi toetus kohalike omavalitsustele
on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse all ja ei sisaldu seetõttu käesolevas
programmis.
Programmi tegevuse nimetus: Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate, haridusasutuste juhtide
ja tugispetsialistide järelkasv ning paindlikud võimalused ametisse asumisel.
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse raames arendatakse õpetajate taseme- ja täiendusõppe süsteemi ja meetmeid
haridusasutuste juhtide hindamiseks ning professionaalse arendamise toetamiseks.
Toetatakse tegevusi õpetaja, haridusasutuse juhi ja tugispetsialisti ameti atraktiivsuse
suurendamiseks ja väärtustamiseks. Tegevused toetavad noortevaldkonna töötajate esma-
ja täiendõpet ja järelkasvu.
Tegevuste elluviimiseks on kokku kavandatud kuludeks 6,5 mln eurot. Vähenemine on seotud
välisvahendite perioodi lõppemisega.
• Igal aastal toimub õpetajate ja teiste haridustöötajate tunnustusüritusena aasta Õpetaja
Gala. Haridustöötajate töö väärtustamiseks ning väljapaistvate tööalaste saavutuste eest
tunnustamiseks määratakse riiklikke hariduspreemiaid kokku 0,4 mln eurot.
• Esimest korda tööle asuvad õpetajad ja tugispetsialistid saavad lähtetoetust kokku 3,7 mln
eurot. 2021. aastal said toetust 180 taotlejat, kellest 137 olid õpetajad ja 43 tugispetsialistid.
• Õpetajahariduse ja haridusasutuste juhtide täiendusõppesüsteemi arendamiseks ning
ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks välisabist kokku 2,3 mln eurot.
• Õpetajatel ja tugispetsialistidel on igal aastal võimalik kandideerida riiklikule
haridusstipendiumile, mille eesmärgiks on haridusvaldkonna arengu ergutamine.
Prioriteetsed teemad määratakse konkursi väljakuulutamisel. Stipendiumit saab kasutada
69
kuni kuus kuud järjest ning ühe stipendiumi suurus on kuni 11 000 eurot. Antakse välja
kuni 5 stipendiumit, kokku 55 000 eurot.
• Õpetajakoolituse stipendiumide eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist ning
suurendada õpetajakoolituse erialadele kandideerijate ja õpetajakutse omandajate arvu.
Selleks on planeeritud 2023. aasta eelarvesse 0,2 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste
prognoosisüsteem (OSKA)
Programmi tegevuse eesmärk: Kutsesüsteemi kaudu on haridussüsteem ja tööturg
paremini seostatud.
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse raames tagatakse kutsesüsteemi toimimine ning arendatakse ja rakendatakse
tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA 2 mln euroga. Tegevuste kulud
suurenevad 1,3 mln eurot seoses uue EL struktuurifondide perioodi tegevuste käivitumisega.
Toetatakse kutsesüsteemi reformi ettevalmistamist, et toetada haridus- ja töömaailma
süsteemset ja paindlikku sidustamist, parendades tööjõu ja oskuste vajaduse analüüsimise,
prognoosimise ja seiresüsteemi OSKA.
Kutsesüsteemi hariduse ja töömaailma koostööarendusteks on 1,4 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Õppe seostamine tööturu vajadustega
Programmi tegevuse eesmärk: Viia õppimisvõimalused suuremasse vastavusse tööturu
arenguvajadustega.
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse abil arendatakse praktikasüsteemi nii kutse- kui ka kõrghariduses ja laiendatakse
töökohapõhise õppe võimalusi. Samuti viiakse ellu IT Akadeemia tegevusi kutse- ja
kõrghariduses. Lisaks viiakse läbi uuringuid kutse- ja kõrghariduse lõpetajate edukusest
tööelus.
Tegevuste elluviimiseks on kokku kuludeks 28,3 mln eurot ning IT investeeringuteks 0,1 mln
eurot. Kasv 10 mln on seotud EL struktuurifondide 2021+ perioodi vahendite kavandamisega
eelarvesse , millest 1 mln on rohepöördeks ning 1,2 mln lõppevast perioodist töökohapõhise
õppe rakendamiseks.
Tegevuse abil arendatakse IT Akadeemiat, praktikasüsteemi nii kutse- kui ka kõrghariduses ja
laiendatakse töökohapõhise õppe võimalusi. Lisaks käivitatakse ja rakendatakse taaste- ja
vastupidavusrahastu (RRF) toel rohe- ja digipööret toetavate tegevuste elluviimine.
• IT Akadeemia kaudu toetatakse IT valdkonna jätkusuutlikku arengut läbi infotehnoloogia
õppe arendamise kokku 1,5 mln euroga kõrg- ja kutsehariduse valdkondades.
Kutsekoolidest osalevad projektis Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna
Polütehnikum ning Tartu Kutsehariduskeskus. Lisaks toetatakse 2,7 mln euroga
kõrghariduse IKT õppekavade arendamist Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Selle
raames suurendatakse informaatika ja infotehnoloogia õppekavagruppide vastuvõttu
keskmiselt 10% aastas.
70
• Kõigil haridustasemetel arendatakse ettevõtlusõpet 2,6 mln euroga eesmärgiga
rakendada ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ja rakendada ettevõtlus- ning karjääriõpet
süsteemselt kõigil haridustasemetel ja -liikides ning luua vajalik metoodika ja õppevara
kõigile õppijaile ettevõtlus- ja karjääriõppe läbimise võimaluse tagamiseks. 2023. aasta
lõpuks osaleb programmis vähemalt 450 õppeasutust, nendest võtab vähemalt 90%
kasutusele tegevuse raames loodud ettevõtlusmooduli.
• Täiendavate töökohapõhise õppe koolituskohtade loomist ning praktilise õppe arendamist
kutse- ja kõrgkoolides toetatakse 4 mln euroga. Töökohapõhine õpe on tasemeõpe, kus
vähemalt 2/3 õppest toimub ettevõttes (kõrghariduses 1/2 õppest). Tegevusi viiakse ellu
koostöös Eesti Tööandjate Keskliidu ning kutse- ja kõrgkoolidega. Tegevuse raames
luuakse koostöös ettevõtetega täiendavaid töökohapõhise õppe koolituskohti, toetatakse
koole ja ettevõtteid töökohapõhise õppe pakkumisel, töötatakse välja juhendmaterjale,
piloteeritakse erinevaid rakendusmudeleid ning populariseeritakse töökohapõhist õpet.
2023. aasta juuni lõpuks on planeeritud kaasata õpipoisiõppesse kumulatiivselt kokku
7200 õppijat ja 350 ettevõtet.
• Siseriiklike ja rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste korraldamiseks on kavandatud 0,5
mln eurot. Toetatakse siseriiklike kutsemeistrivõistluste korraldamist kutseõppe kvaliteedi
tõstmiseks ja TV-sarja tootmist kutsehariduse populariseerimiseks. Rahvusvahelistel
kutsemeistrivõistlustel osalemiseks toetatakse Eesti võistkonna ettevalmistamist ja
osalemist EuroSkills võistlustel Poolas Gdanskis septembris 2023, eesmärgiga tõsta
kutseõppijate motivatsiooni osaleda siseriiklikel kutsemeistrivõistlustel ning tutvustada
rahvusvaheliselt Eesti kutseharidust.
• Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kaudu käivitatakse 3 mln euroga rohepöörde
elluviimiseks roheoskuste pakkumise suurendamisele suunatud tegevused. Roheoskuste
defineerimisel lähtutakse OSKA meeskonna läbiviidavast uuringust. Tegevuse
disainimisel lähtutakse sellest, et vaja on pakkuda roheoskusi traditsioonilistes
tegevusvaldkondades, mis peavad muutuma keskkonnasõbralikumaks. Samuti
ajakohastatakse õpet, et valmistada inimesi ette uute n.ö roheoskusi vajavate töökohtade
tekkeks. Selleks toetatakse tasemeõppe programmide sisu ja korralduse ajakohastamist
kõrg- ja kutsehariduses ning täiend- ja ümberõppe programmide pakkumist. Fookuses on
eelkõige energeetika, transpordi, logistika, ehituse, põllumajanduse, keemia ja metsanduse
valdkonnad.
• RRF-st rahastatava digipööret toetavate oskuste arendamise raames toetatakse 3 mln
euroga digitaalse ettevõtte juhtimisvõimekuse kasvatamist, IKT ekspertide õppe sisu ja
korralduse muutmine pakkumispõhiselt targa nõudluse põhiseks tehnika, logistika,
tootmise-ja ehitusvaldkondade tasemeõppeks. Lisaks on kavas kvalifikatsiooni
tõendamise muutmine, sh kutsestandardite sisuline ajakohastamine ning
mikrokvalifikatsioonide loomise piloteerimine.
• Kõrghariduse valdkonna IT süsteemide arendamiseks on planeeritud 0,6 mln eurot (s.h.
välisvahendite arvelt sisseastumise IT süsteemi SAIS arendamiseks 0,03 mln eurot).
Programmi tegevuse nimetus: Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine
(HOOG)
Programmi tegevuse eesmärk: Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud -
hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade nügijad ning eestvedajad.
Tegevuste kirjeldus
71
Tegevuse raames toetatakse noorte siseriiklikke ja rahvusvahelisi omaalgatusprojekte ning
kohalikul tasandil nutikate lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu noortevaldkonnas.
Viiakse ellu nutika noorsootöö tegevuskava.
Tegevuste elluviimiseks on kavandatud 2,6 mln eurot. Eelarve vähenemine 0,9 mln euro
võrra on seotud valdavalt EL kaudu rahastatavate noorteprogrammide Erasmus+: Euroopa
Noored ja Euroopa Solidaarsuskorpus välistoetuste vähenemisega 0,4 mln euro ulatuses ning
0,6 mln eurot väheneb Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetusest elluviidavate tegevuste
eelarve. 0,1 mln euro võrra suureneb noorte omaalgatuste toetusprogrammi eelarve seoses
noortevaldkonna tegevuste vaheliste eelarvete täpsustamisega, mille käigus suunatakse enne
hasartmängumaksu seaduse muutmist tegevuse ISE eelarvestatud hasartmängumaksu
laekumiste eelarve ka tegevusele HOOG, mille eesmärkide elluviimisse eelarve panustab.
• Noorteprogrammide Erasmus+: Euroopa Noored, Euroopa Solidaarsuskorpus ja Ideeviit
kaudu arendatakse institutsioonide võrgustikke ning toetatakse noorte sotsialiseerumist ja
ühistegevust soodustavaid algatusi noorsootööasutustes ja noorteühingutes kokku 2,1
mln euroga, millest 1,6 mln on välisvahendid. Toetatakse noorte omaalgatusi ja
noorteprojekte, noorte omavahelisi kohtumisi, sotsiaalseid algatusprojekte ning
kogukonda kaasavat sotsiaalset ettevõtlust ja noorte vabatahtlikku tegevust praktika-,
töö- ja solidaarsusprojekte ning võrgustikutegevust.
• Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna 0,4 mln eurot suunatakse noorte ja noorsootöötajate
digipädevuste toetamiseks.
Programmi tegevuse nimetus: Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine
(OSA)
Programmi tegevuse eesmärk: Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte
aktiivne kodanikuosalus toetatud.
Tegevuste kirjeldus
Tegevusega võimestatakse noori olema aktiivsed kodanikud. Toetatakse noorteühinguid
kodanikuaktiivsuse edendamiseks ja noortele tuleviku toimekindluseks vajalike oskuste
omandamise võimaluste loomiseks ning noorte osaluskogusid, mis võimaldavad paremat
ühiskondlikku sidusust, sh tagatakse parimate kaasamispraktikate koondamine ja levik,
arendades seeläbi ka kohalike omavalitsuste kaasamisvõimekust.
Tegevuste elluviimiseks on kavandatud 0,9 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine
(ISE)
Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on
kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks,
eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks.
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse all toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse korraldajaid tegevuste
kvaliteedi arendamises, samuti korraldajate võrgustumist ja koostööd. Arendatakse
noortevaldkonna töötajaskonna pädevusi ja professionaalsust. Toetatakse noorsootöö,
72
huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavuse parendamist, korraldatakse ja arendatakse riiklikku
noorteinfo teenust ning töötatakse välja terviklik noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem.
Tegevuste elluviimiseks on kavandatud 4,6 mln eurot. Eelarve vähenemine 0,2 mln euro
võrra on tingitud noortevaldkonna meetme tegevuste vahelistest eelarvete täpsustamisest.
Tegevuse eesmärkidesse panustab ka noorte huvihariduse ja tegevuse mitmekesistamise
ja kättesaadavuse toetamise riiklik toetus kogumahus 11 mln eurot, millest 10,3 mln eurot
moodustab kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus, mis on kavandatud riigieelarves
Vabariigi Valitsuse kulude all ja ei sisaldu programmi eelarves. 0,2 mln eurot sellest on
suunatud omavalitsuste nõustamiseks toetuse kasutuse kavandamisel, tulemuste analüüsiks
ning omavalitsuste ja erinevate huvipoole (sh huvialavaldkondade ja noorsootöö
esindusühingute ning omavalitsuste) koostöö parandamiseks ning toetuse kasutamise
tulemuste tagasisidestamiseks. 0,5 mln eurot suunatakse huvialavaldkondade
esindusühingutele huvialade kvaliteedi parandamiseks.
Programmi tegevuse nimetus: Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine
(KINDLUS)
Programmi tegevuse eesmärk: Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning
ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil.
Tegevuse eesmärgiks on noortele võrdsete võimaluste pakkumine, mis tagab neile
võimalused huvihariduses, -tegevuses ja noorsootöös ning selle tulemusel ka ühiskonnas
osalemiseks, olenemata pere ja noore majanduslikust sissetulekust, elukohast, erivajadustest
või muudest sotsiaalsetest ja demograafilistest tingimustest. Ebasoodsad tingimused
suurendavad tõenäosust noore riskikäitumiseks. Tegevuse raames tagatakse kõikidele
noortele võrdsed võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks ja soodustatakse
riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse noorte eemale- ja üksijäämise riski.
Toetakse noorte iseseisvumist ja üleminekuid tööellu, arendatakse tugisüsteemi õpingutest ja
tööturult eemale jäänud noorte toetamiseks.
Tegevuste kirjeldus
Tegevuste elluviimiseks on eelarves 5,1 mln eurot. 2014+ välisvahendite periood lõppeb ja
tegevustele planeeritud eelarve väheneb 1,1 mln euro võrra. Samal ajal käivituvad 2021+
perioodi välisvahendite toel elluviidavad tegevused, milleks on eelarves 3,6 mln eurot.
• Perioodi 2014+ välisvahenditest toetatakse 1 mln euroga tõrjutusriskis noorte
kaasamiseks toetavat noorsootööd, huvihariduse- ja tegevuse teenuste kättesaadavust,
mitmekesisust ning omavalitsuste piirkondlikku koostööd.
• Noorte tööeluga kokkupuute suurendamiseks toetatakse 0,4 mln euroga noori (sh
tõrjutusriskis noori), et saada töökogemust ning teadvustada ja kasutada noorsootöös
õpitut.
• Uue 2021+ perioodi välisvahenditest toetatakse mobiilse noorsootöö pakkumise
laiendamist ning riskinoortele suunatud koolipõhist sekkumisprogrammi rakendamist.
Mobiilse noorsootöö arendamise eesmärk on laiendada võimalusi, mille läbi leida üles ja
luua kontakt NEET-olukorras või -riskis noortega.
73
3.8.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja
ettevõtlus
Joonis 26. Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus tulemusvaldkond ja selle maht
Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti teadus,
arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu
ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja
maailma arenguvajadustele.
Joonis 27. Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna mõõdikud
Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on koostatud neli programmi:
• Teadussüsteemi programm peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium;
• Teadmussiirde programm vastutajad Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium;
74
• Ettevõtluskeskkonna programm peavastutaja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium;
• Ehituse programm peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Teadmussiirde programmi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhitavat osa,
Ettevõtluskeskkonna ja Ehituse programme kirjeldatakse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala peatüki all.
Tabel 28. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna
Programm
strateegiadokumendid
Eesti teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ning ettevõtluse Teadussüsteemi programm
arengukava 2021 2035 (TAIE 2023-2026
Teadus- ja arendustegevus ja arengukava)
ettevõtlus Eesti teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ning ettevõtluse Teadmussiirde programm
arengukava 2021 2035 (TAIE 2023-2026
arengukava)
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalaga seotud programmdokumendid on
kättesaadavad haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel
https://www.hm.ee/et/tegevused/arengukavad
3.8.2.2.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning
ettevõtlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste
lõikes
Tabel 29. Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus programmide ja programmi
tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot5
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Teadus- ja arendustegevus ning
0 -218 717 -224 348 -5 631 3%
ettevõtlus
Teadussüsteemi programm 0 -176 289 -185 806 -9 516 5%
Teadusasutuste ja teadlaskonna
0 -161 095 -166 113 -5 018 3%
arengu toetamine
Teadustaristu kvaliteedi ja
0 -15 194 -19 692 -4 498 30%
kättesaadavuse kindlustamine
Teadmussiirde programm 0 -42 428 -38 543 3 885 -9%
Sektoritevahelise teadmussiirde
0 -42 428 -38 543 3 885 -9%
toetamine
5
Tabelites 2021. aasta täitmise andmeid ei kuvata, kuna 2022. aastast muutus TAIE programmide ja tegevuste
struktuur.
75
3.8.2.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning
ettevõtlus programmid ja programmi tegevused
Teadussüsteemi programm
Programmi eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i, SA
Eesti Teadusagentuur (ETAG) ja Haridus- ja Noorteamet (Harno).
Programmi tegevuse nimetus: Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine
Programmi tegevuse eesmärk: Toetada teadusasutustes tehtavat kõrgetasemelist ja
mõjusat teadus- ja arendustegevust ning kindlustada teadussüsteemi sujuv toimimine, sh
tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös.
Programmi tegevuse kaudu tagatakse Eesti teadusasutuste ja teadlaskonna toimimine ja
selleks vajalik arengukeskkond. Programmi tegevusse on koondatud tegevused uute
teadmiste, tehnoloogiate ja ideede loomiseks vajalike alus- ja rakendusuuringute toetamiseks,
teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamiseks, teadlaste töötingimuste ning
teadlaskonna juurde- ja järelkasvu tagamiseks. Toetatakse tipptasemel uurimisrühmade
interdistsiplinaarset Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd teaduse tippkeskustes.
Teaduse populariseerimise ja teadushariduse tegevused on suunatud Eesti elanike
teadusteadlikkuse kasvatamisele, sh noorte teaduse ja tehnoloogia juurde toomisele,
valdkonna vastu huvi tekitamisele ja hoidmisele selleks, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut
ühiskonnas, et teadusel ja teadlaskonnal oleks innustunud järelkasv ja teadustegevus ja selle
väljundid oleks ühiskonnas laiemalt nähtavad ja kasutatavad.
Toetatakse eesti keele, kultuuri- ja haridusalaseid uuringuid, et tagada eesti hariduse, keele ja
kultuuriruumi kestlikkus.
Samuti edendatakse Eesti teadlaste ja ettevõtjate osalemist rahvusvahelises
teadmusringluses, sh teadlasmobiilsust, osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja EL
ühisalgatustes, programmides, partnerlustes, koostöös kolmandate riikidega, Eesti teaduse
rahvusvahelist tutvustamist ning turundustegevusi.
Teadus- ja arendustegevuse kulude eelarve on 166, 1 mln eurot, eelarve suureneb kooskõlas
TAIE arengukava eesmärgiga hoida teadus- ja arendustegevuse rahastamise maht
riigieelarvest 1% SKP-st tasemel. 2023. aastal suunatakse riigi eelarvestrateegia ja 2023.
aasta riigieelarve raames lisanduvatest vahenditest teadusasutuste ja teadlaskonna
arendamise toetamiseks 14 mln eurot. Tegevusest tagatakse järgmiste instrumentide
rahastuse suurenemine: teadusasutuste baasfinantseerimine, uurimistoetused, riigi TA
asutuste tegevuskulud, sh kultuuritöötajate palgakasv ning nooremteadurite ametikohtadele
üleminekuga kaasnevad kulud. Tegevuse eelarve muutus on seotud ka välisvahendite 2014+
perioodi tegevuste lõppemisega, mille tõttu välisvahendite eelarve väheneb selles tegevuses
võrreldes 2022. aastaga 7,9 mln euro võrra. Uue SF 2021+ perioodi meetmega
rahvusvahelistes teadmusvõrgustikes osalemise toetamine (Mobilitas++), planeeritakse
alustada 2023. aastal.
Tegevuste kirjeldus
76
• Teadusasutuste baasfinantseerimine 55,3 mln eurot. Baasfinantseerimine on teadus- ja
arendustegevuse finantseerimine teadus- ja arendusasutuste strateegiliste
arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide
kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks.
Baasfinantseerimise suurendamine on eelduseks stabiilse akadeemilise karjäärimudeli
väljatöötamisele ning tihedama koostöö arendamisele ettevõtete ja teadusasutuste vahel.
• Noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks jätkatakse doktorantide ülemineku toetamist
nooremteaduri ametikohtadele 7,5 mln euroga. Toetatakse nooremteadurite ametikohti
ülikoolides ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustes. Doktoriõppe
reformimise tulemusena määratletakse doktorandi selgem positsioon teadlaskarjääris sh
tagatakse ülikoolides või TA-asutustes doktorantidele nooremteaduri lepinguline
ametikoht.
• Institutsionaalse arendusprogrammi (ASTRA) raames toetatakse kõrgkoolide ja teadus- ja
arendusasutuste strateegilist arengut, sh vastutusvaldkondade arendamist, milleks on
planeeritud eelarvesse 5,8 mln eurot. Teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamiseks
toetatakse doktorikoole. Toetatakse ülikoolide, TA-asutuste ja rakenduskõrgkoolide
teenuste väljaarendamist ettevõtluskoostöö laiendamiseks (teadustaristu avamine
ettevõtetele, rakendusuuringute võimekuse kasvatamine jm) ja tugiteenuste kvaliteedi
tõstmist. Tegevuste toetamine lõppeb 2023. a., edaspidi toetatakse neid tegevusi
teadmussiirde programmi tegevuste kaudu (ASTRA+). Kõrgkoolide õppetegevuse
kvaliteedi arendamisega seotud tegevused hakkavad edaspidi kajastuma haridus- ja
noorteprogrammis.
• Esmakordselt nähakse ette ka teadus- ja arendustegevuse sihttoetus Haridus- ja
Teadusministeeriumi hallatavatele rakenduskõrgkoolidele mahus 2,7 mln eurot, et
võimaldada kvaliteetseks kõrgharidusõppeks vajalikku teadus- ja arendustegevust.
• Uurimistoetused 55,3 mln eurot on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses
töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemeliseks teadus- ja arendustegevuseks,
sealhulgas stardi- ja rühmagrandid ning tagasipöörduvate teadlaste toetused Eesti
teadussüsteemi lõimumisel. Uurimistoetuste kavandamisel peetakse silmas, et igal aastal
väljakuulutatav uurimistaotluste voor oleks vähemalt 10 miljonit eurot.
• Kõrgetasemeliste uurimisrühmade valdkondade ülest koostööd toetakse teaduse
tippkeskuste kaudu 2,9 mln euroga. Seoses välisvahendite 2014+ perioodi lõppemisega
teostati tippkeskuste tegevuste vahehindamine, mis kinnitas, et kõrgetasemeliste
teadusrühmade koostöö toetamine on ennast õigustanud ja aidanud Eesti tipptasemel
uurimisrühmadel püsida maailma tipus. Seetõttu on vajalik jätkata tippkeskuste tegevuste
toetamist ka järgneval perioodil ning see on planeeritud teadmussiirde programmi.
• Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamisse
suunatakse 0,7 mln valdkondliku teadus- ja arendustegevuse lisavahendeid, kokku on
eelarvesse planeeritud 3,7 mln eurot, sh rakendatakse HTMi valdkondlikke teadus- ja
arendustegevuse programme humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, mis toetavad
Programmid toetavad poliitikavajadustest tulenevate eesti keele, ajaloo, hariduse ja
kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringuid, keeletehnoloogiliste lahenduste arendamist
ja laialdast kasutuselevõttu.
• Teadussüsteemi toetavate tegevuste raames kaetakse teadussüsteemi haldamise ja
arendamise kulusid 7,2 miljoni euro ulatuses sh toetatakse Eesti Teaduste Akadeemia ja
Eesti Teadusagentuuri tegevusi, teadussüsteemi koostööpartnereid ning rahastatakse riigi
TA asutuste tegevuskulusid. Lisandub kultuuritöötajate palgatõus ning lisavahendid
suunatakse tegevustoetuse suurendamiseks. Lisanduvate vahendite arvelt suurendatakse
aastaid samal tasemel püsinud riigi teaduspreemiaid ja teadustööde riiklike konkursside
77
preemiaid, et tunnustada ja tõsta esile Eesti teadusesse väärtusliku panuse andnud
teadlasi ja motiveerida parimaid üliõpilasi teadustööga jätkama (0,9 mln eurot ehk 0,2 mln
rohkem võrreldes 2022. aastaga). Teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise
toetamise tegevuste toel arendatakse Eesti elanike sh noorte teadus- ja tehnoloogiahuvi.
Pööratakse tähelepanu teaduse ja teadushariduse populariseerimisele läbi teaduskeskus
AHHAA tegevustoetuse ning oluline osa on ka välisvahenditest rahastatava tegevuse
• Tagatakse Eesti teadlastele võimalus osaleda rahvusvahelises teadustöös kasutades
maailma tipptasemel teadustaristut ja osaleda maailma juhtivate teadusorganisatsioonide
juures toimuvas teadustöös, (sealhulgas Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis,
Euroopa Kosmoseagentuuris, teaduskeskuses European Spallation Source (ESS),
rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) juures, MAX-LABis ja muu). Alates 2019.
a tagatakse Eesti kohustused Euroopa Neutronkiirgusallika European Spallation Source
(ESS) rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel ning Euroopa Kõrgjõudlusega
andmetöötluse ühisettevõttes (EuroHPC), selleks on eelarvesse planeeritud 7,9 mln eurot.
Balti
suunal, milleks on planeeritud 0,5 mln eurot.
• Toetatakse teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumist (Mobilitas Pluss ja DoRa Pluss):
eraldades uurimistoetusi järeldoktoritele ja tagasipöörduvatele teadlastele, luuakse
stiimuleid ERC granditaotluste ettevalmistamiseks. Uueks keskseks tegevuseks on Eesti
edukas osalemine Euroopa tasandi teaduskoostöös, milleks toetatakse Euroopa
teadusruumi algatustes osalemist. Samuti panustatakse koostöövõimaluste arendamisse
kolmandate riikide teadlaste ja teadusasutustega. Jätkatakse Eesti teaduse rahvusvahelist
tutvustamist. Kokku on selleks planeeritud eelarvesse 4,5 mln eurot. 2023. a alustatakse
stal ja jätkutegevused kajastuvad
edaspidi haridus- ja noorteprogrammis.
Tegevus sisaldab Haridus- ja Teadusministeeriumile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid
summas 3,8 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse
kindlustamine
Programmi tegevuse eesmärk: Kindlustada kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik
ligipääs kvaliteetsele teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine.
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse kulude eelarve on 19,7 mln eurot, tegevusse suunatakse lisandunud teaduse
vahenditest 3,4 mln eurot mille abil suurendatakse riiklikult oluliste teadustaristute
investeeringu- ja tegevustoetusi. Rahastamise suurendamine on vajalik selleks, et
kompenseerida välisvahendite 2014+ perioodi lõppemisest tulenevat teadustaristu toetuse
langust juba alates 2023. aastast. Alates 2023. a. minnakse üle riiklikult olulise tähtsusega
teadustaristu toetamise uuele skeemile, mille käigus nähakse ette riiklikult olulise tähtsusega
teadustaristutele investeeringu- ja tegevustoetus tervikuna ja suurendatakse seeläbi taristute
autonoomiat oma arengu suunamisel.
Toetatakse 8,5 mln euroga riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringuid ja juurdepääsu
riiklikult olulistele rahvusvahelistele teadustaristutele, teadustaristu haldajate jätkusuutliku
majandamismudeli väljatöötamist ja juurutamist, sh toetades taristu teenuste väljaarendamist
78
ja rakendamist ning laborite akrediteerimist, et avada teadustaristu ühiskasutuseks nii
ettevõtjatele kui avalikule sektorile.
Kindlustatakse 11,5 mln euro ulatuses teadustöö tegemiseks vajalik juurdepääs andmetele ja
teadustulemustele, sh andmearhiivide ja -kogude ning teadusraamatukogude tegevuse
jätkumine ning juurdepääs olulistele teadusandmebaasidele. Toetatakse EENet-i
haridusteenuste tagamist. EENet pakub haridus-, teadus-, kultuuriasutustele turvalist
virtuaalse privaatserveri teenust.
Teadmussiirde programm
Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i ja
MKM-i Eesti Teadusagentuur (ETAg), Haridus- ja Noorteamet (Harno), Riigi Infosüsteemi
Amet (RIA), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ja Sihtasutus Tallinna Teaduspark
Tehnopol (Tehnopol).
Programmi tegevuse nimetus: Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine
Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja
arendustegevuse võimekuse kasvatamine.
Tegevuste kirjeldus
Tegevusega luuakse eeldused sektoritevaheliseks teadmussiirdeks ja toetatakse
teadmussiirde protsesside toimumist. Selleks toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja
kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde võimekuse arengut ja koostöötegevusi
ettevõtete, avaliku sektori ja teadusasutuste endi vahel.
Kasvatatakse majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja
teadustaristu teenuste kättesaadavaust era- ja avalikule sektorile. Selleks toetatakse
tippkeskuste koostööd era- ja avaliku sektoriga, tegevuse väljundite, sh teadustulemuste,
kättesaadavaks tegemist ja kasutatavust
Programmi sektoritevahelise teadmussiirde toetamise tegevuse raames eelisarendatakse
TAIE fookusvaldkondi teadmussiirde, riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöö
soodustamiseks ning erinevate majandussektorite ja teadusvaldkondade sidumiseks.
Fookusvaldkonnad annavad ühelt poolt panuse Eesti arenguvajaduste lahendamisse ning
teisalt võimaldavad paremini ära kasutada Eesti ettevõtluse ja teaduse tugevusi. Nad on kõrge
ärilise potentsiaaliga või globaalselt suure mõjuga.
Programmi tegevuse kulude eelarve on 38,5 mln eurot, kulud vähenevad 3,9 mln eurot.
TAIE fookusvaldkondades teadus- ja arendustegevuste toetamise eesmärk on ettevõtete ja
ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamine, sh:
• Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE
fookusvaldkondades. Seejuures jätkatakse IKT programmi (3,4 mln eurot) ja ressursside
väärindamise programmi (ResTA) tegevusi (1,9 mln eurot), mis vaadatakse üle teiste
programmide väljatöötamise raames. Alustatakse uute programmidega teistes TAIE
fookusvaldkondades, milleks on planeeritud eelarvesse 1,8 mln eurot. Neid programme
rahastatakse välisvahenditest.
79
•
omavalitsustega koostöös välja selgitatud probleemidele võimalike lahenduste
piloteerimist. Tippkeskus uurib ja katsetab uusi lahendusi viies valdkonnas: energia,
transport, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine. Eesmärk on muuta linnad
nutikamateks. Välisvahenditest on planeeritud selleks 2023. aastal eelarvesse 2,3 mln
eurot.
• Jätkatakse nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute (NUTIKAS) toetamist
välisvahenditest 0,3 mln euroga. Toetus aitab tõsta teadusasutuste võimekust
ettevõtlusele vajalike rakendusuuringute läbiviimiseks nutika spetsialiseerumise
valdkondades ning aitab ettevõtetel tellida ülikoolidelt ja teadusasutustelt vajalikke
rakendusuuringuid või tootearendusprojekte. Tegevused lõppevad 2023. a, ettevõtete
rakendusuuringute toetamist jätkatakse edaspidi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi rakendusuuringute programmist (RUP).
• Jätkatakse kõrghariduse erialastipendiumide eraldamist nutika spetsialiseerumise
valdkondades, sh loodus, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades. Välisvahenditest on
selleks planeeritud 2023. aastal 0,4 mln eurot. Tegevus lõppeb 2023. a, jätkutegevused
hakkavad edaspidi kajastuma haridus- ja noorteprogrammis.
• Jätkatakse rohepöörde tegevuste elluviimiseks vajalike teadus- ja arendustegevuste
pakkumise arendamist. Selleks analüüsitakse võimalusi koondada ülikoolide ja
teadusasutuste rohetehnoloogia alaseid kompetentse, hinnatakse nende kooskõla
rohetehnoloogia turunõudlusega ja töötatakse selle põhjal välja asjakohased riigipoolsed
sekkumismeetmed. 2023. aasta eelarvesse on planeeritud 15,7 mln eurot.
• Tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste arendamise ja kättesaadavaks
tegemiseks pakutakse teadusasutustele võimalusi arendada olemasoleva taristu ja
tippkeskuste baasilt kaht tegevussuunda: tippkeskuste koostööd era- ja avaliku sektoriga
ning turunõudlusele vastavate teadus- ja arendusteenuste arendamise tuge era- ja avaliku
sektori jaoks. Eesmärk on suurendada tippkeskuste majanduslikku ja ühiskondlikku mõju,
lõimides tipptasemel teadusuuringuid ettevõtlussektori ja ühiskonna vajadustega, ning
parandada teadustaristu kättesaadavust teadus- ja arendustegevuseks väljaspool
akadeemilist sektorit. Eelarvesse on planeeritud selleks 3,1 mln eurot.
Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamiseks:
• Toetamaks läbimurdeliste teadustulemuste jõudmist praktiliste rakendusteni (proof-of-
concept), jätkatakse eksperimentaalarenduse grantide väljaandmist konkurentsipõhise
uurimistoetuse tulemusena saavutatud teadustulemuste äripotentsiaali testimiseks ja
arenduseks (0,7 mln eurot).
• Alustatakse õiglase ülemineku tegevuste raames Ida-Virumaa ettevõtlusele vajalike
teadusvõimekuste ja teadus- ja arendusteenuste arendamist Ida-Virumaal tegutsevate
teadus- ja arendusasutuste ja ülikoolide teadmusvõrgustiku konsortsiumi kaudu.
Suurendatakse Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja arendustöötajate hulka ja
kompetentsi, arendatakse välja ettevõtlusele vajalikke uurimissuundi ning tõstetakse
teadus- ja arendustaristu mahtu ja kvaliteeti. Selleks on planeeritud 2023. aastaks 3,2 mln
eurot.
• Käivitatakse toetusskeem TA-asutuste ning kõrgkoolide teadmussiirde ja
ettevõtluskoostöö võimekuste arendamiseks (ASTRA+). Toetatakse ettevõtliku kõrgkooli
ja teadusasutuse arendamiseks vajalikke tegevusi, sh pädevuse suurendamist
teadmussiirdeprotsesside valdkonnas, tõhusa teadus- ja teadmussiirde juhtimissüsteemi
ja -teenuste väljatöötamist, teadmussiirde alaste pädevuste arendamist. Muu hulgas
toetatakse spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise
kommertsialiseerimise mudeli arendamist ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja
80
võimekuse parandamist, soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde
teenuste vahendamisel ja pakkumisel (nt Adapter-tüüpi tegevustes, ühislaborite,
testkeskkondade, demoalade jm arendamisel jms). Tegevuste raames on kavandatud nii
programmilisi ühistegevusi kui asutusekeskseid toetusi. 2023. aastaks on planeeritud 1
mln eurot.
• Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamiseks rahastatakse
välisvahenditest valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise toetusmeetme
(RITA) kaudu interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, ministeeriumite vajadusest
lähtuvaid aktuaalseid ning kiiret sekkumist vajavaid rakendusuuringuid, toetatakse
teadusnõunike ja arendusnõunike palgakulusid ja võrgustikuga seotud tegevusi
planeeritud 1,8 mln eurot.
• Jätkatakse teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist soodustavate
meetmete rakendamist (nn sektoritevaheline liikuvus), mille tulemusena liigub senisest
enam teadlasi ettevõtlusesse ning paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi
rakendada ja kohandada. Samuti kasvab teadusasutustes ettevõtluskogemustega
teadlaste arv, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida.
Laiendatakse sektoritevahelist liikuvust toetavaid tegevusi ning toetatakse
ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja teadustegevustesse kõrgkoolides ja
teadusasutustes, et rikastada õppe sisu ning suurendada teadustöö potentsiaalset
rakendatavust ning kasvatada ettevõtjate teadlikkust teadus- ja arendustöö protsessidest.
Välisvahenditest on planeeritud selleks 2,9 mln eurot.
3.8.2.3 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus
Joonis 28. Eesti keel ja eestlus tulemusvaldkond ja selle maht
81
Tabel 30. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna
Programm
strateegiadokumendid
Eesti keel ja eestlus Keeleprogramm 2023
Eesti keele arengukava 2021 2035
2026
Valitsemisala tulemusvaldkondadega seotud programmdokumendid on kättesaadavad
Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.
3.8.2.3.1 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 31. Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja
dünaamika, tuhat eurot
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Eesti keel ja eestlus -5 907 -5 874 -9 951 -4 077 69%
Keeleprogramm -5 907 -5 874 -9 951 -4 077 69%
Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -2 831 -712 -930 -219 31%
Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -451 -3 787 -4 751 -965 25%
Eesti keele õppe toetamine ja oskuse
0 -1 376 -4 269 -2 894 210%
hindamine ning mitmekeelsus
3.8.2.3.2 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus programm ja
programmi tegevused
Keeleprogramm
Programmi eesmärk: eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis
väärtustatakse mitmekeelsust.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Programmi elluviimisse panustavad lisaks HTM-ile
Haridus- ja Noorteamet, Keeleamet ja Eesti Keele Instituut).
Programmi tegevuse nimetus: Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea
Tegevuste kirjeldus
Toetatakse eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse Eesti
inimeste keelehoiakuid ning juhitakse keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku levikut.
Tegevuste elluviimiseks on kavandatud kuludeks kokku 0,9 mln eurot. Tegevuse eelarve
suureneb 0,2 mln euro võrra seoses eesti keele mainetegevuste mahu suurenemise ja
82
Keeleameti vastutuse laiendamisega üld- ja kutsehariduse järelevalvesse (kontroll eestikeelse
aineõppe üle).
• Teostatakse järelevalvet keeleseaduse ja teiste keelekasutust reguleerivate õigusaktide
täitmise üle. Tõstetakse inimeste teadlikkust keeleõigusest ja keeleõppest, pakutakse
vastavat nõustamist. Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava raames
laiendatakse Keeleameti järelevalvepädevust koolieelsete lasteasutuste,
üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste eesti keele ja eestikeelse õppe kontrollimisse.
Tegevustele on ette nähtud 0,7 mln eurot.
• Antakse välja auhindu keelevaldkonna tunnustuseks sh F.J. Wiedemanni keeleauhinna
väljaandmiseks on 0,1 mln eurot mis aitavad väärtustada eesti keelt, sh eesti keele
piirkondlikke erikujusid ning mitmekeelsust.
• Populariseeritakse eesti keele kasutamist, õpetamist ja uurimist ning edendatakse
rahvusvahelist keelepoliitika ja -õppe alast koostööd 0,1 mln euroga. Suureneb eesti keele
populariseerimisele suunatud tegevuste maht, millega seatakse eesmärgiks eesti keele
maine tõstmine nii eestlaste kui eesti keelest erineva ema- või kodukeelega kõnelejate
hulgas, selle erinevate õppimisviiside tutvustamine ja mitmete turundustegevuste ja
ettevõtmiste käivitamine eesti keele kui identiteedi kandja tähtsuse suurendamiseks.
Programmi tegevuse nimetus: Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning
keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse
koordineeritult
Toetatakse keeleressursside loomist ning keeletehnoloogia arendamist ja keeletehnoloogia
vahendite kasutuselevõttu. Tegevus hõlmab keeleteaduse arendamist, sõnastike,
oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Luuakse võimalused, et
töötada välja keeletehnoloogilise toega rakendusi erivajadustega inimeste jaoks.
Tegevuste elluviimiseks on kokku kavandatud 4,8 mln eurot, millest ca 22 000 eurot
investeeringud ning 0,4 mln amortisatsioon. Kulude eelarve suurenemine 0,2 mln eurot on
seotud asutuste tegevuskulude, sh kultuuritöötajate palgakasvuga, ning 0,6 mln eurot
keeletehnoloogia, terminoloogia keeleinfoteenuse ja viipekeele arendamisega. Seeläbi
soodustataks keeletehnoloogia vahendite ja keeleressursside kasutuselevõttu lõppkasutajale
mõeldud (digi)teenustes.
Tegevuste kirjeldus
• 1 mln euroga hoogustatakse kõigi valdkondade terminitöö toetamist, et tagada
terminivara pidev ajakohastamine ja kiire termininõuanne. Suureneb terminoloogia
tegevuste maht, sh tehnoloogiliste lahenduste ja keeletehnoloogia vahendite kasutamise
kaudu terminitöös. Toetatakse eesti kõrgharidus- ja teaduskeele arendamist, eestikeelsete
kõrgkooliõpikute koostamist ning eestikeelse teaduskirjanduse levitamist. Toetatakse
omariikluseta hõimurahvaste keelte ja kultuuride arendamist teadus-, kultuuri- ja
haridustegevuse kaudu ning soodustatakse hõimurahvaste omavahelisi kontakte ja
koostööd. Tegevusi korraldab peamiselt Eesti Keele Instituut.
• 1, 5 mln euroga jätkatakse tänapäevaste sõnastike ja keelekorpuste koostamist ning nende
pidevat ajakohastamist, sh keeleportaal Sõnaveeb ja terminihalduskeskkond Ekilex.
Soodustatakse keeleteaduste arendamist, sh eesti keele murrete ja soome-ugri keelte
uurimist ja õpetamist. Täiustatakse keeleinfo teenust, et kõik vajalik oleks kasutajale
mugavalt kättesaadav. Selleks uuendatakse ja ühendatakse killustatud keelenõuallikad ja
83
mahukad andmebaasid EKI teatmikku. Hoitakse töös riigi keskset masintõlkeplatvormi
ehk Tõlkeväravat, mis teenindab avaliku sektori tõlketöid ja tõlkeprotsesse. Tegevuste
peamine korraldaja on Eesti Keele Instituut.
• 0,1 mln eurot suunatakse viipekeele arengu keskse koordineerimise tagamisse, et seada
eesti viipekeele areng stabiilsele alusele. Sh koordineeritakse tegevusi viipekeelse
kogukonnaga, et lahendada eri osapooli kaasates esmaseid väljakutseid, mis on seotud
viipekeele kirjeldamise ja õpetamisega, viipevara ja viipekeele õppevara arendamisega,
viipekeele spetsialistide koolitamisega ning viipekeele alase teadlikkuse tõstmisega.
• Tegevus sisaldab Haridus- ja Teadusministeeriumile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid
summas 1,7 mln eurot, mis on 11,19% ministeeriumi ülalpidamiskuludest.
Programmi tegevuse nimetus: Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning
mitmekeelsuse toetamine
Programmi tegevuse eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad
teiste keelte oskust
Tegevuste kirjeldus
Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte
õpet toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe välismaal.
Toetatakse keeleõpetajate erialast arengut ja koostööd, arendatakse keeleõppematerjale ja
keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust toetavaid hoiakuid. Muu
hulgas toetavad tegevused eestikeelsele haridusele üleminekut.
Tegevuste elluviimiseks on kavandatud 4,3 mln eurot. Eelarve suureneb 1,7 mln eurot seoses
2021+ perioodi välisvahendite toel elluviidavate tegevuste käivitumisega ning 1,2 mln eurot
peamiselt eesti keele tasemeeksamite korraldamise ja väliseesti kogukondades eesti keele ja
eesti keeles õppe tagamise kulude suurenemisega.
• 0,9 mln euroga parandatakse täiskasvanute eesti keele õppe kvaliteeti ja tõhustatakse
järelevalvet. Valmistatakse ette ja korraldatakse eesti keele tasemeeksameid neljal
keeleoskustasemel (A2-C1). Vastavalt regulatsioonile hüvitatakse tasemeeksami
sooritanutele ning keeleseaduse § 28 lõigete 3 ja 4 alusel keeleeksamile suunatud ja
kodakondsust taotlevate inimeste eesti keele õppe kulud. Riigi poolt loodud tasuta eesti
keele e-õppe kursuste kasutajatele tagatakse õpetajatoe teenus. Tegevustele planeeritud
eelarve suureneb 0,5 mln eurot. Eelarve tõus tuleneb eesti keele tasemeeksamite
sooritajate ja Eesti kodakondsuse taotlejate arvu olulisest tõusust ning samuti on
märkimisväärselt kasvanud e-õppe kursuste kasutajate arv. 2023. a lisanduvad e-
kursused ukraina keele baasil, mis toob kaasa täiendava õppijate arvu kasvu.
• 2021 + perioodi välisvahendistest toetatakse 1,9 mln euroga haridusvaldkonna töötajate
eesti keele õpet ja arendatakse eesti keele kui teise keele ja aineõpetajate eesti keele
õpetamise oskusi, sh haridustöötajate, sh tugipersonali, huvikoolide õpetajate ja
noorsootöötajate eesti keele õpe, et tagada haridustöötajate piisav eesti keele oskus,
keeleõppe metoodika- ja didaktikaalane enesetäiendus, et suurendada haridustöötajate
võimekust toetada õppijate eesti keele omandamist. Samuti arendatakse
hindamisvahendid täiskasvanud õppijatele (keeleoskustaset määratlev sõeltest),
jätkatakse eesti keele tasemeeksamite digitaliseerimist.
• Eesti keele õpet eestlaste kogukondades asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides,
seltsides, lasteaedades, mudilasringides ning keelekursustel rahastatakse 0,9 mln euroga.
Sh toetatakse välismaal elavatele eesti lastele ja noortele suunatud keelelaagreid ja
84
noortevahetusi, välismaal töötavate eesti keele õpetajate täienduskoolitust, väliseesti
noorte õppimist Eestis, välismaal asuvatele õpetuskohtadele sobivate eestikeelsete
õppematerjalide koostamist, väliseesti ajaloolis-kultuurilise pärandi kogumise, säilitamise
ja kättesaadavaks tegemisega seotud projekte ning Üleilmakooli tegevusi. Üleilmakooliga
on tänaseks liitunud õpilased 33 erinevast riigist, õppijate arv suureneb iga aastaga,
küündides 2022/2023. õppeaastal rohkem kui 30 000 õpilaseni.
• Eesti keele ja kultuuri õpetamist jätkatakse 0,5 mln euroga rohkem kui 30 erineva riigi
kõrgkoolis, lisandunud vahenditest kavandatakse mh eesti keele õpetuskoha loomist
mõnda Põhja-Ameerika kõrgkooli. Lisaks antakse eestikeelses keskkonnas õppimiseks
ning eesti keele ja kultuuri välisõppurite tihedamaks sidumiseks Eesti kultuuriruumiga välja
stipendiume ja sihttoetusi.
• 0,2 mln euroga soodustatakse haridusasutustes erinevate võõrkeelte õpetamisega
alustamist ja võõrkeelte valiku laiendamist ning rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeelte
riigieksamite sooritamist. Eestisse vahendatakse Euroopa keelepoliitika ja keeleõppe
suundumusi (sh Euroopa keeleõppe raamdokumendi uuendused), jätkatakse koostööd
Eestis võõrkeelte õpet toetavate kultuuriinstituutidega ning toetatakse võõrkeelte
õpetajate täiendkoolituste ning keeleõpetajate omavahelise koostöö edendamist.
3.8.2.4 Tulemusvaldkond Tõhus riik
Joonis 29. Tõhus riik tulemusvaldkond ja selle maht
85
Joonis 30. Tõhusa riigi tulemusvaldkonna mõõdikud
Tabel 32. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna
Programm
strateegiadokumendid
Tõhus riik Arhiivindusprogramm 2023-
-
2026
3.8.2.4.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide
ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 33. Tulemusvaldkond Tõhus riik programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika,
tuhat eurot
2021 2022 2023 Muutus,
Planeerimistasand Muutus
täitmine RE RE %
Tõhus riik Tulemusvaldkond -9 260 -8 736 -9 710 -974 11%
Arhiivindusprogramm Programm -9 260 -8 736 -9 710 -974 11%
Arhivaalide kogumine, säilitamine ja Programmi
-9 260 -8 736 -9 710 -974 11%
juurdepääsu tagamine tegevus
3.8.2.4.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi
tegevused
Arhiivindusprogramm
Programmi eesmärk: Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning
kodanike õiguste tõendamine
Asutused, kes viivad programmi ellu: Rahvusarhiiv
Programmi tegevuse nimetus: Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu
tagamine
86
Programmi tegevuse eesmärk: Tagada arhivaalide kogumine, säilitamine ja neile
juurdepääs
Tegevuste kirjeldus
Tegevusega kaetakse arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud
arhiivinduse valdkond.
Rahvusarhiiv osaleb Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekti koostamises ja
elluviimises. Pärast rekonstrueerimist kolivad Rahvusarhiivi Tallinnas tegutsevad üksused
Rahvusraamatukoguga sama katuse alla. See avab uudsed võimalused sünergiaks, mis
muudab tavaarusaama teabehalduse korraldamisest Eestis ja loob tingimused tõhusamaks
teenuste osutamiseks ja tugifunktsioonide täitmiseks.
Rahvusarhiivi suuremad väljakutsed seonduvad keeruliste arendusülesannetega nii
digiühiskonnas laiemalt, aga samuti organisatsiooni sees. Lähiaastateks on kokku lepitud kaks
fookusvaldkonda: Rahvusarhiiv kui osa e-riigist ja infoühiskonnast ning Rahvusarhiiv kui
avatud asutus ja partner kogukondadele.
Uuendatakse keskseid arhiivihalduse süsteeme ja lõimitakse need omavahel nii kliendi kui
töötaja vaates.
Tegeletakse enam ka täiskasvanuõppe toetamisega, samuti laiendatakse erivajadustega
inimestele suunatud programme, panustatakse paindlike ja isikupõhiste õpiteede
arendamisse. Tegevusi suunatakse üha rohkem erinevatele kogukondadele, sh jätkatakse
ühisloomeprojektidega.
Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatud projektide käigus digitakse Rahvusarhiivi ja teiste
mäluasutuste kogudest 3,9 miljonit kaadrit dokumente, 167 tuhat fotot ja 245 tundi filme.
Rahvusarhiiv on tugi e-valitsemisele ning keskendub digisündinud teabe, sh andmekogude
arhiveerimisele (koostöökeskkonna ASTRA vastuvõtuvõimekuse arendamine erinevas
kvaliteedis digisündinud ainese vastuvõtuks, sh. vananenud EDHSi-des ja kõvaketastel oleva
arendamine) ja lindirobotite süsteemi hankimisele Rahvusarhiivile ja Eesti
Rahvusringhäälingule (ka teiste digiasutuste) digiarhiivide tarvis. Tagatisfaile saab peale seda
säilitada identselt dubleerituna kahes geograafilises asukohas Tallinnas ja Tartus
(digikultuuripärandi pikaajaline turvaline säilitamine).
Kultuuripärandi digiteerimise projektide läbiviimist, rahastatakse Euroopa Liidu
struktuurfondidest (digiteeritakse dokumente, fotosid, filme ja fotonegatiive), filmipärandi
voogedastusplatvormi arendamist koostöös Eesti Filmi Instituudiga ning tehisintellekti
kasutamist digiteabe avamisel ja kasutusse andmisel (sh tekstituvastuse (Transkribus projekt),
näo- ja objektituvastus (Ilme, Fotis) arendamine).
Kokku on kavandatud 9,7 mln eurot, sealhulgas RKAS vahendid 2,9 mln eurot, mis on seitsme
kinnistu ülalpidamiskuludeks, kus paiknevad Rahvusarhiivi kogud. Kõrgharidusega
kultuuritöötajate tööjõukulud on 4,9 mln eurot, mis kasvavad 0,8 mln eurot ning
investeeringuteks on 0,5 mln eurot.
87
3.8.3 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 31. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Tabel 34. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Kulud kokku -741 311 -886 755 -1 080 103 -193 348 22%
Tööjõu- ja majandamiskulud -222 007 -213 634 -238 427 -24 793 12%
Finantskulud -1 -5 0 5 -100%
Muud tegevuskulud 1 574 0 -5 -5 100%
Sotsiaaltoetused -24 028 -50 583 -52 907 -2 324 5%
Investeeringutoetused -6 200 -26 163 -45 024 -18 861 72%
Muud toetused -458 784 -563 731 -707 792 -144 061 26%
Põhivara amortisatsioon -21 167 -20 825 -21 161 -336 2%
Käibemaks -10 698 -11 814 -14 786 -2 973 25%
Tööjõu- ja majandamiskulud kasvavad tulenevalt uue perioodi välistoetuste avanemisest,
õpetajate ja kultuuritöötajate palkade tõusust, eestikeelsele haridusele ülemineku täiendavast
rahastusest.
Sotsiaaltoetuste suurenemine on peamiselt tingitud Haridus- ja Noorteameti kaudu
makstavate Eramus+ toetuste kasvust, mis on kavandatud õpilaste ja õpetajate erinevateks
stipendiumiteks.
Investeeringutoetused suurenevad tulenevalt uue perioodi välistoetuste avanemisest.
Muud toetused kasvavad tulenevalt uue perioodi välistoetuste avanemisest, teaduse- ja
arenduskulude ning kõrghariduse ja eestikeelse haridusele ülemineku täiendavast rahastusest
ja haridustoetuste mahu kasvust.
88
3.8.4 Investeeringud
Uued riigigümnaasiumid, kaasaegne teadus- ja haridustaristu ning digilahendused.
Joonis 32. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal
koguinvesteeringutest, %
Tabel 35. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Investeeringud kokku -74 987 -78 731 -105 010 -26 279 33%
Inventar -201 -3 002 -692 2 310 -77%
IT investeeringud -1 885 -2 103 -2 027 76 -4%
Transpordivahendid -20 0 0 0 0%
Masinad ja seadmed -707 -530 0 530 -100%
Muud investeeringud -43 794 -613 -1 369 -756 123%
Kinnisvara -16 050 -58 989 -81 848 -22 859 39%
Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile -15 080 -9 000 -12 987 -3 987 44%
Tallinna Tehnikakõrgkool
-583 -700 0 700 -100%
kinnisvarainvesteeringud
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
-87 0 0 0 0%
kinnisvarainvesteeringud
Gümnaasiumivõrgu korrastamine 0 -48 689 -68 861 -20 172 41%
Rakvere Ametikooli õpperestoran -58 0 0 0 0%
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli
-180 0 0 0 0%
aednikumaja
Vabaduse kool LEA2022 0 -600 0 600 -100%
H. Elleri Tartu Muusikakooli õppekorpus -63 0 0 0 0%
Käibemaks -12 330 -13 495 -19 074 -5 580 41%
89
Inventari investeeringute mahu moodustab riigi rakenduskõrgkoolide õppeotstarbelise
inventari soetused. Inventari soetuseks kavandatud investeeringud vähenevad kuna eelmisel
aastal kavandati ühekordse investeeringuna eelarvesse Tallinna Muusika- ja Balletikooli
vallasvara soetus 2,5 mln eurot.
IT investeeringud suunatakse erinevate infosüsteemide ja digilahenduste arendamisse, sh
sisseastumise infosüsteem SAIS, Tahvel, personaalne digirada jne.
Muude investeeringutena kajastatakse riigi kutseõppeasutuste, üldhariduskoolide ja
Rahvusarhiivi soetuseid. Eelarve maht suureneb kutseharidusse suunatavate soetuste ja
kutsekoolide omatulust sõltuvate investeeringute arvelt.
Kinnisvara:
• Riigigümnaasiumite ehituseks on 2023.a. planeeritud 68,9 mln eurot, sh
struktuuritoetustest 68,7 mln eurot. Investeeringu maht suureneb 20,1 mln eurot.
Õppetegevust alustavad uued gümnaasiumid: Pelgulinna Riigigümnaasium, Mustamäe
Riigigümnaasium, Rae Gümnaasium, Narva Eesti Gümnaasium ja Narva Riigigümnaasium
• Riigi Kinnisvara AS-i poolt hallatavate haridus- ja teadusasutuste kinnistute
parendusinvesteeringuteks on planeeritud 13 mln eurot. Maht suureneb 4 mln eurot
objektide lisandumise ja kallinemise arvelt.
3.8.5 Finantseerimistehingud
Tabel 36. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat
eurot
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Finantseerimistehingud kokku 150 261 248 -13 -5%
Laenukohustised -12 -14 -11 3 -21%
Laenunõuded 164 275 259 -16 -6%
Käibemaks -2 0 0 0 0%
Laenukohustiste all on kajastatud Viljandi Kutseõppekeskuse kapitalirendi tehing
õppeotstarbelise tehnika soetamiseks.
Laenunõuete all on kajastatud õppelaenuvõlglaste eest põhiosa maksed pankadele ning
Haridus- ja Teadusministeeriumile õppelaenu kohustuste hüvitamine õppelaenuvõlglaste
poolt.
3.9 Justiitsministeeriumi valitsemisala
Justiitsministeerium kavandab ja viib ellu riigi õigus- ja kriminaalpoliitikat, mis aitavad
tagada avatud ja turvalist ühiskonda
Valitsemisalas on koos ministeeriumiga 18 asutust: Justiitsministeerium, Prokuratuur, Eesti
Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), Andmekaitse
Inspektsioon, Konkurentsiamet, Patendiamet, esimese ja teise astme kohtud (Tallinna
Ringkonnakohus, Harju Maakohus, Tallinna Halduskohus, Viru Maakohus, Tartu
Ringkonnakohus, Taru Maakohus, Tartu Halduskohus, Pärnu Maakohus) ning
90
kinnipidamisasutused (Viru Vangla, Tartu Vangla, Tallinna Vangla). Esimese ja teise astme
kohtud ning kinnipidamisasutused on riigieelarves esitatud grupina.
Suurimate eelarvemahtudega valitsemisala asutused on vanglad vaadelduna grupina, kohtud
vaadelduna grupina ja ministeerium.
Lisaks kuulub valitsemisala haldusalasse AS Eesti Vanglatööstus, mis tegeleb kinnipeetavate
tööhõivega Tallinna, Viru ja Tartu vangla tootmisüksustes. Ettevõte valmistab metall- ja
puitmööblit, erinevaid metallkonstruktsioone ja õmblustoodangut, pakub pesumaja-,
pakendamis- ning pulbervärvimise teenust.
Valitsemisalas töötab kokku 2843 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Kõige suurema
töötajaskonna moodustavad kinnipidamisasutused, kus on täistööajale taandatuna 1039
teenistujat (36,5% valitsemisala teenistujatest).
3.9.1 Tulud
Justiitsministeeriumi tuludest moodustavad üle poole riigilõivud, mida koguvad
peamiselt kohtud.
Joonis 33. Justiitsministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %
Tabel 37. Justiitsministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot
2021 täitmine 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
Tulud kokku 48 914 47 444 45 962 -1 482 -3%
Saadud toetused 3 157 2 653 3 960 1 308 49%
Riigilõivud 28 195 29 235 29 235 0 0%
Tulud majandustegevusest 7 949 5 665 2 935 -2 730 -48%
Tulud põhivara ja varude müügist 2 0 0 0 0%
Trahvid ja muud varalised karistused 1 407 861 861 0 0%
91
2021 täitmine 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
Muud tulud 8 205 9 030 8 970 -60 -1%
Majandustegevusest saadava tulu vähenemine on seotud äriregistri andmete tasuta
kättesaadavaks muutmisega, mille tõttu väheneb Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK)
majandustegevuse tulu.
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste projektimahud on 2023. aastal oluliselt
vähenenud, seevastu Euroopa Sotsiaalfondi perioodi 2021-2027 (edaspidi ESF+)
struktuurivahendid (1,8 mln) suurendavad oluliselt välistoetuste mahtu.
Saadud toetused
Saadud toetused on välistoetused, mis laekuvad Justiitsministeeriumile (3,1 mln eurot) ja
Patendiametile (0,8 mln eurot) Norra finantsvahenditest 0,75 mln eurot, Euroopa
Sotsiaalfondist 2,3 mln eurot ning Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiga (edaspidi
EUIPO) ja Euroopa Patendiametiga (edaspidi EPO) sõlmitud koostööprojektidest.
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetus on mõeldud alaealiste erikohtlemise süsteemi
loomiseks. Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatakse riskilaste programm, mille eesmärgiks
on laste ja noorte heaolu parandamine. Perioodi 2014-2020 ESF vahenditest toetatakse
vanglast vabanejate tugiteenuse projekti. Eesmärk on saavutada vanglast vabaneja
hoidumine uutest kuritegudest ja ühiskonda sulandumine, mida toetavad individuaalsete
oskuste ning teadmiste arendamine ja sotsiaalse kapitali tugevdamine. Patendiametile laekuv
toetus EUIPO-st ja EPO-st on EL-i kaubamärgisüsteemi toimimise toetavateks tegevusteks.
Euroopa Sotsiaalfondi uue eelarve perioodi 2021 2027 vahendeid kasutatakse noorte
õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamiseks. Eesmärk on soodustada ja edendada
õigusrikkumistaustaga noorte osalust ühiskonnaelus. Selleks tuleb toetada nende iseseisvat
toimetulekut, õppetegevusse ja tööturule liikumist ja seal püsimist, ennetades sealjuures
sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist. Samuti toetatakse ESF+ vahenditest
bivate
inimeste jaoks on riigikeele õppimine üheks taasühiskonnastavaks tegevuseks kui ka
vabanemisjärgse elu planeerimisel tähtsaks aspektiks. Üleüldiselt on vanglas läbiviidavad
tegevused suunatud korduvkuritegevuse vähendamisele. Tegevuste suureks eesmärgiks on
lõimida igakülgselt inimene tagasi ühiskonda ja seda igast aspektist.
Riigilõivud
Valitsemisalas on suurimate mahtudega riigilõivude kogujad kohtud (25,5 mln eurot).
Riigilõivude laekumisi kavandatakse:
• kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu toimingutelt;
• kohtuasjade toimingutelt;
• Patendiameti toimingutelt (näiteks patentide-, kaubamärkide-, tööstusdisainlahenduste-,
kasulike mudelite toimingutelt jne);
• elektrituru-, maagaasi- ja kaugkütteseaduse alusel teostatavatelt toimingutelt;
• mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingutelt;
• Konkurentsiameti toimingutelt;
92
• väljaandes Ametlikud Teadaanded teadete avaldamiselt;
• karistusregistritoimingutelt.
Tulud majandustegevusest
Majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse oma kulude katteks. Tulud laekuvad:
• Kinnipidamiskohtadele personali toitlustamise, vangla transpordi ja saatemeeskonna
lühiajalise väljaviimise, pildistamise, isiklike riiete pesemise eest, vangla kaupluse tulust
ning kinnipeetavatega kokkusaamise toa kasutamisest saadavast tasust 0,9 mln eurot.
Laekuvat tulu kasutatakse vanglate ülalpidamiskulude katmiseks.
• Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile Politsei- ja Piirivalveameti koostöökokkuleppega joobe
tuvastamise ekspertiisidest; Eesti Haigekassalt haiguste tagajärjel hukkunute ning
välismaalaste lahangutest; Tartu Ülikoolilt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis residentuuril
olevate tudengite palkadeks; eraisikust tellijatelt DNA analüüsidest 0,3 mln eurot.
Laekuvat tulu kasutatakse peamiselt majandamiskulude katteks ning seadmete
uuendamiseks.
• Registrite ja Infosüsteemide Keskusele teenuste müügist 1,8 mln eurot.
Trahvid ja muud varalised karistused
Tulud laekuvad peamiselt kohtute kaudu riigieelarvesse (0,9 mln eurot).
Trahvid ja muud varalised karistused on:
• karistusseadustiku alusel määratud karistused;
• äriseadustiku alusel määratud trahvid;
• väärteomenetluse seadustiku alusel määratud trahvid;
• muud trahvid ja varalised karistused.
Muud tulud
Muud tegevustulud laekuvad peamiselt kohtute (6,3 mln eurot) ja Prokuratuuri (1,1 mln eurot)
tegevuse kaudu riigieelarvesse. Konkurentsiameti eelarvesse laekuvad universaalse
postiteenuse maksed (0,7 mln eurot).
Muud tegevustulud on:
• menetluskulude hüvitised;
• oportuniteeditasud;
• universaalse postiteenuse maksed;
• konfiskeeritud ja konfiskeerimise asendamisel saadud varad;
• sunniraha ja tulud asendustäitmisest;
• väljanõudmata deposiidid ja tagatistasud;
• regressinõuded.
93
3.9.2 Kulud tegevuspõhises vaates
Justiitsministeeriumi tulemusvaldkonna Õigusriik kulud on suunatud programmi
tegevuste elluviimisele. Prioriteediks on valitsemisala palgataseme tõstmine, millest
fookuses on kohtute ja Prokuratuuri madalapalgaliste teenistujate palgakasv ning
siseturvalisuse ja küberjulgeoleku valdkonna palgad.
3.9.2.1 Tulemusvaldkond Õigusriik
Joonis 34. Õigusriik tulemusvaldkond ja selle maht
Valdkonna arengukava ei koostata, Vabariigi Valitsus on tulemusvaldkonna eesmärgid
seadnud lähtuvalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ning kooskõlas riigi
eelarvestrateegiaga.
Tulemusvaldkonna eesmärk: Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse
justiitssüsteemiga riik.
Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud programm Usaldusväärne ja
tulemuslik õigusruum Justiitsministeerium vastutab programmi eesmärkide saavutamiseks
tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest.
Tabel 38. Justiitsministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega
Tulemusvaldkonna
Tulemusvaldkond Programm
strateegiadokumendid
Õigusloomepoliitika põhialused aastani Usaldusväärne ja
Õigusriik
20306, tulemuslik õigusruum
6
https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002
94
Kriminaalpoliitika põhialused aastani
20307
Esimese ja teise astme kohtute
arengukava 2020-20238
Riigi Eelarvestrateegia 2023-2026
Õigusriigi tulemusvaldkonnaga seotud programmdokument avaldatakse
Justiitsministeeriumi kodulehel.
3.9.2.1.1 Tulemusvaldkond Õigusriik kulude jaotus programmide
ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 39. Tulemusvaldkond Õigusriik programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika,
tuhat eurot
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Õigusriik -182 457 -184 263 -222 427 -37 963 21%
Usaldusväärne ja tulemuslik
-182 457 -184 263 -222 427 -37 963 21%
õigusruum
Õiguspoliitika kujundamine ja
-1 945 -8 210 -11 990 -3 780 46%
õigusloome kvaliteedi tagamine
Intellektuaalse omandi valdkonna
-4 674 -4 358 -4 865 -508 12%
rakendamine
Kriminaalpoliitika kujundamine ja
-2 919 -4 783 -40 584 -35 802 749%
elluviimine, sh ennetus
Karistuste täideviimise korraldamine -68 626 -70 788 -80 247 -9 459 13%
Õigusemõistmise, õigusregistrite ja
-55 565 -54 253 -82 752 -28 500 53%
õigusteenuste tagamine
Kesksed IT-teenused teistele
-3 261 -1 110 -1 987 -878 79%
valitsemisaladele
Kulud suurenevad võrreldes eelmise aastaga 21%, mis on peamiselt tingitud palgafondide
kasvust. Tööjõukulude kasvu mõjutavad eelkõige Vabariigi Valitsuse otsustega eraldatud
vahendid palgafondi kasvuks. Lisaks suurenevad kulud toetustele ning majandamiskuludele,
mille on tinginud valdavalt energiahindade kallinemine. Programmi tegevuste mahud ei ole
võrreldavad eelneva aastaga tulenevalt sellest, et alates 2023. aastast on programmi tegevusi
kokku koondatud.
3.9.2.1.2 Tulemusvaldkond Õigusriik programmid ja programmi
tegevused
Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum
Programmi eesmärk: Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks, tagatud
on põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning kuritegevust on
vähe.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Justiitsministeerium, esimese ja teise astme kohtud,
Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Patendiamet,
7
https://www.riigiteataja.ee/akt/313112020006
8
https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/esimese-ja-teise-astme-kohtute-arengukava
95
Andmekaitse Inspektsioon, vanglad, Konkurentsiamet, Notarite Koda, Kohtutäiturite ja
Pankrotihaldurite Koda, Eesti Advokatuur, Patendivolinike Koda.
Programmi tegevuse nimetus: Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi
tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine, väärtustades
põhiõigusi, riigisisese õiguskorra süsteemsust, õigusloome kvaliteeti ning
konkurentsivõimelist majanduskeskkonda. Õiguspoliitikat kujundatakse ja viiakse ellu avaliku
õiguse, eraõiguse, intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse valdkonnas. Õigusloome alal
tagatakse ühtlane ja kvaliteetne korraldus ning tase.
Tegevuste kirjeldus
Varasem tege
Tegevust viiakse ellu kuue teenuse kaudu. Suuremate eelarvemahtudega teenused on
Toetuste vahendamine (3,8 mln eurot) ning Õigusloome kvaliteedi tagamine ja
koordineerimine (2,6 mln eurot).
Tegevuste elluviimisel peetakse läbivalt silmas demokraatiat ja sõnavabadust. Paindliku,
kaasaegse ja efektiivse haldustegevuse tagamiseks analüüsitakse halduskohtu- ja
haldusmenetluse kaasajastamise vajadust, samuti korrastatakse ja kaasajastatakse riikliku
järelevalve ning korrakaitse regulatsiooni. Inim- ja kodanikuõiguste kaitse tuleb tagada
infotehnoloogia (sh tehisintellekti) kasutusele võtmisel. Läbiva tegevusena luuakse võimalusi
inimeste laiemaks kaasamiseks ja informeerimiseks erinevatel ühiskonnaelu teemadel (nt
õigusloome protsess).
Isikuandmete kaitse regulatsiooni rakendatakse avalikus ja erasektoris nii, et see sobib
infoühiskonnale ja arvestab ka teabevabadusega. Eelnevaga seonduvalt on vaja tõhustada
Andmekaitse Inspektsiooni suutlikkust oma ülesannete täitmisel, mis tähendab ametnike
kompetentsi arendamist, eeskätt tehnoloogiaalaste teadmiste vallas, aga ka toetavate
tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu.
Ühiskonna sujuvaks toimimiseks on vaja jälgida ühingu- ja maksejõuetusõiguse sobitumist
kaasaja muutuvasse keskkonda, et see arvestaks majandusarengutega ning samas pakuks
stabiilset õigusraamistikku. Konkurentsiõiguses on olulisel kohal reeglite (sh õigusraamistikus
sisalduvate järelevalve pädevuste) süsteemne ülevaatamine, arvestades Euroopa Liidu
suuniseid. Lähemate aastate väljakutse Euroopa Liidu tasandil on konkurentsiõiguse reeglite
ning nende jõustamise kohandamine digiajastu tingimustele ja sellele iseloomulikele
ärimudelitele.
Õigusloome kvaliteeti aitab tagada ja edendada nii õigusloomejuristide kompetentsi pidev
arendamine kui ka infotehnoloogiliste lahenduste rakendamine õigusloome vallas (õiguse
koosloome keskkonna arendamine).
Senisest suuremas mahus toetatakse represseeritute valdkonnaga tegelejaid. Eesti Mälu
Instituudile eraldatakse täiendav tegevustoetus (0,87 mln eurot) toetamaks
kommunismiohvrite muuseumi ekspositsiooni valmimist. Suur osa valitsuse meetmetega
eraldatud (ca 1 mln eurot) vahenditest on suunatud represseeritute
96
jäädvustamiseks, repressioonide ajaloo uurimiseks, ürituste korraldamiseks ning ühenduste
põhikirjaliste tegevuste elluviimiseks. Samuti toetatakse tegevusi, mis on vajalikud inimõiguste
olukorra analüüsimiseks ja tutvustamiseks, riigiõiguse ja õigushariduse arendamiseks ning
teadustöö edendamiseks.
Programmi tegevuse nimetus: Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: õiguspoliitika intellektuaalse omandi valdkonnas on
kujundatud ja elluviidud.
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse seitset teenust. Suurimate
eelarvemahtudega on EPO (EPO The European Patent Organisation) edasikantavad lõivud
(1,5 mln eurot), leiutiste õiguskaitse taotlemine (1,04 mln eurot) ja kaubamärgi, disainilahendi
registreerimise taotlemine (1,03 mln eurot). Koos ühiskonna pideva muutumisega on
järjepidevalt kasvanud immateriaalse vara - leiutised, ärisaladused, kaubamärgid,
autoriõigusega kaitstud teosed osatähtsus igapäevaelus. Neid ohustab üha enam
infotehnoloogia ja teiste uute tehnoloogiate (nt 3D-printimine) areng, mistõttu on vaja
immateriaalsele varale tagada järjepidev ja kaasaegne kaitse. Teadmistepõhise ja innovaatilise
ettevõtluskeskkonna toetamiseks tuleb tagada ettevõtjate nõustamine intellektuaalse omandi
küsimustes, kiire ja tõhus intellektuaalomandi registreerimismenetlus ning vaidluste kiire
kohtueelne lahendamine. Patendiametist tuleb kujundada tänapäevane intellektuaalomandi
kompetentsikeskus, mis oleks suuteline panustama valdkonda ka rahvusvahelisel tasandil.
Üha suureneva rahvusvahelise (sh Euroopa Liidu tasandi) koostöö tingimustes tuleb tagada
suutlikkus sellesse erinevates formaatides piisavalt panustada, osaledes rahvusvahelises
koostöös teiste riikide patendiametitega, rahvusvaheliste intellektuaalomandi
organisatsioonidega (WIPO ja EPO) ning Euroopa Liidu intellektuaalomandi alaste asutustega
(EUIPO).
Programmi tegevuse nimetus: Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus
Programmi tegevuse eesmärk: Kriminaalpoliitika põhineb andmetel ning uuringutel ning
ühiskonnaliikmete õiguskuulekus on kõrge. Kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, sh digitaalne,
ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike.
Tegevuste kirjeldus
Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse ennetamine
ja Kriminaalpoliitika elluviimine on liidetud ning esitatud uue programmi tegevusena
Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus .
Tegevus viiakse ellu kolmekümne kahe teenuse kaudu. Suurimate eelarvemahtudega
teenused on Kogukonnaga seotud kuritegude menetlemine (14 mln eurot), Raskete
peitkuritegude menetlemine (8,1 mln eurot) ja Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse
ennetamine (6,2 mln eurot).
Kriminaalpoliitika põhialustes toodud tegevusi viiakse ellu (korduv)kuritegevuse
ennetamiseks. Samuti tegeletakse õigussüsteemi vaatevälja sattunud noorte kuritegevuse
ennetamisega, mis aitab vältida püsiva rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist.
97
Hinnatakse kriminaalpoliitika mõjusid, mis hõlmab nii sotsioloogilisi uuringuid ja ametliku
statistika kasutamist (nt reovee seire narkoainete suhtes, retsidiivsuse seire, kriminaalstatistika
analüüs ja avaldamine).
Kujundatakse karistus- ja kriminaalmenetlusõigust, et tagada menetlusosaliste (kannatanute,
kahtlustatavate ja kolmandate isikute) põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi
sõltumatust (kriminaalmenetluse revisjon ja mitmete muude õigusaktide muudatused).
Automatiseeritakse kriminaalmenetlusega kogutavate andmete analüüs (juhtimislauad ja
andmeanalüütika, JAAK arendused).
Arendatakse infosüsteeme, kohtuekspertiise ning analüütilist võimekust kohtueelses
menetluses (nt konsultandid prokuratuurides), et kriminaalpoliitika oleks tehnoloogiliselt mitu
sammu õigusrikkujatest eespool. Kriminaalmenetluse tõhusamaks muutmiseks digiteeritakse
õiguskaar, tõstetakse inimressurssi kompetentsi ning värvatakse juurde inimesi.
Pööratakse tähelepanu kuritegevuse tulususe vähendamisele ja kriminaaltulu äravõtmisele
ning suurendatakse vara konfiskeerimise võimekust.
ESF-ist on tagatud tugiisiku- ja majutusteenuse rahastus kuni 2023. aasta III kvartalini,
tugiteenuse jätkuvaks toimimiseks planeeritakse tegevuste edasist rahastamist riigieelarvest.
Euroopa Sotsiaalfondi perioodi 2021 2027 vahendeid kasutatakse noorte õigusrikkujate
retsidiivsuse vähendamise tegevusteks soodustamaks noorte osalust ühiskonnaelus.
2023. aastal investeeritakse ca 1,2 mln eurot EKEI laboriseadmetesse, mis võimaldavad
kaasaegseid uurimismeetodeid kasutada ning teadus- ja arendustegevusse suunatakse 0,5
mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Karistuse täideviimise korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: Karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele ning
väheneb korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv.
Tegevuste kirjeldus
Tegevust viiakse ellu karistuste täideviimise üldjuhtimise (eelarve maht 75,8 mln eurot) ja
inimväärika karistuse täideviimise teenuse (eelarve maht 4,4 mln eurot) kaudu. Vangla peab
võimalikult suurel määral peegeldama ühiskonna elu vabaduses, et vang suudaks vabanedes
ühiskonnas iseseisvalt toime tulla (normaalsusprintsiip). Vanglates tuleb tagada kõigi seal
viibivate isikute turvalisus ning inimväärikad vangistamistingimused, sh täiskasvanulikku
otsustusõigust tagav keskkond, mis hõlbustab hilisemat ühiskonda taassisenemist.
AS Eesti Vanglatööstus suurendab pakutava töö mitmekesisust ja mahtu, võimaldades
vangidel kujundada tavaelule sarnast tööharjumust ja rütmi. Vabanemisjärgse tööhõive
soodustamiseks hõivab AS Eesti Vanglatööstuses igakuiselt vähemalt 248 kinnipeetavat,
samal ajal tagatakse süsteemi jätkusuutlikkus. Kõikides vanglates võimaldatakse vangidele
riigikeele õpet tasemetel A1 kuni C1.
Süsteemi paremaks administreerimiseks ja killustatuse vähendamiseks tuleb vanglameditsiin
ühendada tsiviilmeditsiiniga. Sealjuures peab olema tagatud HIV ja C-hepatiidi testimine ja ravi
ning AIDS-i ravi.
Tõhusa karistuse täideviimise süsteemi tagamiseks on eelkõige vaja, et nii vangide kui ka
kriminaalhooldusalustega töötaks piisav arv professionaalseid ametnikke ning neil oleks piisav
98
varustus ja konkurentsivõimeline tasu. Samuti on eesmärk suurendada vabatahtlike
kriminaalhooldusabiliste arvu.
Täiendavalt panustab vanglateenistus laiapindsesse riigikaitsesse ning osutab
Siseministeeriumi valitsemisalale ametiabi siseturvalisuse tagamisel, mis eeldab vajalikku
varustust ja väljaõpet.
Suurendatakse digitaalsete lahenduste võimekust, kaasajastatakse infosüsteeme ja/või
luuakse uusi. Paremad digitaalsed lahendused ja digitaliseeritud tööprotsessid võimaldavad
ametnikel suunata oma aega rohkem inimestele ja kulutada vähem aega andmete saamisele
ja kokku panemisele.
Euroopa Sotsiaalfondi perioodi 2021 2027 vahendeid kavandatakse projektile
Programmi tegevuse nimetus: Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste
tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Inimesed ja ettevõtted saavad oma õigusküsimused
tõhusalt lahendatud. Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine toimib usaldusväärselt ja
tõhusalt, õigusteenused ja õigusteave on usaldusväärsed ja kättesaadavad.
Tegevuste kirjeldus
Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine ja
Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse tagamine on liidetud ning esitatud uue
progra Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine .
Tegevust viiakse ellu üheksateistkümne teenuse kaudu. Suurimate eelarvemahtudega
teenused on Õigusemõistmine tsiviilkohtumenetluses (28,3 mln eurot), Õigusemõistmine
süüteomenetluses (19,6 mln eurot) ja Õigusemõistmine halduskohtumenetluses (7,9 mln
eurot).
Kohtumenetlus on kulukas, seetõttu pööratake tähelepanu ennetava õigusabi ja kohtuväliste
vaidluste lahendamise võimaluste arendamisele. Õigusvaidluse või õigusrikkumise korral
tagatakse kättesaadav, asjatundlik ja kiire õigusemõistmine, hoolimata inimese elukohast ning
tema rahalistest ja muudest võimalustest. Oluline on jätkata riigi õigusabi teenusega ning
muuta taotlemine ja määramine lihtsamaks, tasude haldamine automatiseeritumaks ning
laiendada esmase õigusnõu mahtu.
Toimub digilahenduste edasiarendamine. Näiteks kohtute infosüsteem KIS viiakse üle uuele
arhitektuurile, automatiseeritakse tegevusi, muudetakse kohtumenetlus läbipaistvamaks,
vähendatakse halduskoormust ning toimub üleminek digitaalsetele kohtutoimikutele.
Hiljemalt 01.01.2024 luuakse ühtne riiklik täitmisregister, mis annab täieliku ülevaate kõigist
täiteasjadest. Toimub täituribüroode üleminek ühisele infosüsteemile-tööplatvormile
sarnaselt notariaadi e-notariga. Lisaks on käivitatud Riigi Teataja uuendamine, et pakkuda
kasutajale veelgi rohkem võimalusi õigusteabe saamiseks. Ametlike Teadaannete puhul
koondatakse rohkem üldsuse ja kogukonna teavitamiseks mõeldud teadaandeid. Oleme
alustanud uue maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi loomisega, mis märgatavalt vähendab
tehnilist tööd ja suurendab automatiseeritust.
99
Digitaalsetele õigusteenustele ligipääs muudetakse kasutajasõbralikumaks ja luuakse juurde
eneseabivõimalusi. Selleks käivitasime riigi õigusvõrgu projekti, millega loome abistava
keskkonna.
Elatisnõuete täitmist hakatakse alates aastast 2023 toetama riigieelarvest, sest elatisnõuete
täitmine on täituribüroole tugevalt kahjumlik (väike tasu, aastatepikkune menetlus, palju
lisanõudeid) ning laste suhtluskorra tagamise lahendite sundtäitmine komplitseeritud.
Tegevuse kaudu on toetatud esmatasandi õigusabiteenuse osutamine ning Eesti
Advokatuuri kaudu osutatav riigi õigusabi.
Programmi tegevuse nimetus: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele
Programmi tegevuse eesmärk: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud.
Tegevuste kirjeldus
RIK osutab haldusala välistele asutustele erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
arendustega seotud teenuseid, sh dokumendihaldussüsteemi haldamine ja arendamine,
infosüsteemide haldamine, majutamine ja arendamine.
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse neljateist teenust, neist suurima
eelarvemahuga on IT-teenus muudele avaliku sektori klientidele (1,2 mln eurot), ülejäänud
teenused jagunevad enam-vähem võrdsetes mahtudes erinevate ministeeriumite
valitsemisaladele ja institutsioonidele.
01.10.2022 muudeti äriregistri andmed tasuta kättesaadavaks, seetõttu kaob RIK-il osaliselt
püsiv omatulu, mida teeniti äriregistri andmete vaatamisest.
3.9.3 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 35. Justiitsministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
100
Tabel 40. Justiitsministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kulud kokku -191 773 -194 313 -233 373 -39 059 20%
Tööjõukulud -109 332 -112 929 -145 052 -32 123 28%
Majandamiskulud -54 506 -57 159 -59 317 -2 158 4%
Muud tegevuskulud -2 968 0 0 0 0%
Sotsiaaltoetused -20 -13 -23 -10 75%
Investeeringutoetused -73 -20 0 20 -100%
Muud toetused -10 139 -8 638 -12 331 -3 693 43%
Edasiantavad maksud -1 533 -1 500 -1 500 0 0%
Põhivara amortisatsioon -3 886 -4 205 -4 205 0 0%
Käibemaks -9 316 -9 850 -10 946 -1 096 11%
Kulud suurenevad võrreldes eelmise aastaga 20%. Enam suurenevad kulud tööjõule summas
32 mln eurot, mis on tingitud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) alusel
määratud palkade kasvust, inflatsiooni survest palkadele ning laiemalt töövõimekuse
suurendamisest, sh , kohtute ja prokuratuuri madalapalgaliste teenistujate palgakasvust ja
siseturvalisuse ning küberjulgeoleku valdkonna palgakasvust. Lisaks suurenevad kulud
toetustele 3,7 mln eurot, et tagada õigusabi ning olulisel määral toetatakse represseeritute
valdkonna MTÜ-sid ja partnerorganisatsioone. Majandamiskulud suurenevad 2,2 mln euro
võrra, mis on tingitud valdavalt energiahindade kallinemisest.
3.9.4 Investeeringud
Justiitsministeeriumi valitsemisalas on peamised investeeringud laboriseadmetesse.
Joonis 36. Justiitsministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, %
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut soetab laboriseadmeid amortiseerunud seadmete asemele,
mis on vajalik võimekuse hoidmiseks ning võimaldab kasutada kaasaegsamaid
uurimismeetodeid.
101
Tabel 41. Justiitsministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Investeeringud kokku -1 936 -2 946 -1 658 1 288 -44%
IT investeeringud -137 -217 -133 84 -39%
Transpordivahendid 0 -120 0 120 -100%
Masinad ja seadmed -180 -1 283 -1 248 35 -3%
Muud investeeringud -1 326 -135 0 135 -100%
Kinnisvara 0 -720 0 720 -100%
LEA2022 vanglate turvalisus-
0 -720 0 720 -100%
toimepidevus
Käibemaks -294 -471 -276 194 -41%
2022. aasta eelarve oli suuremas mahus, kuna lisaeelarvega eraldati vahendid
kinnipidamisasutuste toimepidevuse ning kriisideks valmisoleku tõstmiseks.
Varasematel aastatel on valitsemisala suurimaks põhivara soetajaks olnud RIK, kes investeeris
peamiselt IT infrastruktuuri. See osa RIK-i teenusest anti olulises mahus 2022. aastal üle Riigi
Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele.
3.10 Kaitseministeeriumi valitsemisala
Hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude
eest kaitsta.
Kaitseministeeriumi valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute
tegemine riigi kaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase
koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine, kutsealuste
kutsumine ajateenistusse, Kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, Kaitseväe ja
Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, Kaitseväe ja Kaitseliidu
tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
Kaitseministeeriumi valitsemisala moodustavad kuus riigiasutust: Kaitseministeerium,
Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseressursside Amet, Välisluureamet ja Eesti
Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Kaitseministeeriumi haldusalasse kuuluvad riigi
osalusega sihtasutused SA CR14 ja SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus ning avalik-
õiguslik juriidiline isik Kaitseliit.
Valitsemisala kulude ja investeeringute koondeelarvest moodustab Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse eelarve 62%, Kaitseväe eelarve 27% ja Kaitseministeeriumi
eelarve 7%. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult alla 3%. Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse osakaal kogu eelarvest on oluliselt suurem, kuna selles
kajastuvad valitsemisala investeeringute ja erivarustuse hanked ning taristu arendamise ja
korrashoiu teenused.
Valitsemisalas töötab kokku ligi 5 900 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Suurima
töötajate arvuga valitsemisala asutus on Kaitsevägi ligi 3 957 töötajaga (67% valitsemisala
töötajaskonnast).
Kaitseministeeriumi senised neli programmi on alates 2023. aastast ühendatud üheks
terviklikuks sõjalise kaitse ja heidutuse programmiks. Valitsemisalas uuendati 2021. 2022.
aasta jooksul teenuseid, et need toetaksid senisest paremini tegevuspõhist juhtimist.
102
Uuendatud teenused on kooskõlas Vabariigi Valitsuse otsusega jaotatud üheteistkümne
programmi tegevuse vahel. Teenuste muudatustest tulenevalt on programmi tegevuste
eelarvetes olulised mahulised muutused peamiselt väeloome ja kaitsevalmiduse ning
riigikaitselise inimvara tegevustes.
Valitsemisala personalitöö korraldamine on konsolideeritud Kaitseressursside Ametisse ning
tsiviiltoetuse toimimist tagab alates 1. septembrist 2022. aastal Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskus.
Kaitsekulud
Tegevuspõhise riigieelarve ja rahvusvahelise aruandluse arvestus ei ole kõiges ühetaoline.
Rahvusvahelises aruandluses on oluline eelkõige kaitsekulude määratlus NATO meetodi järgi,
mis ei võta arvesse riigikaitsesse suunatud välistoetusi ja muid tuludest sõltuvaid kulusid ega
aastast amortisatsiooni, vaid näitab riigi poolt riigikaitsesse suunatud rahaliste vahendite suhet
SKP-sse. NATO kaitsekulude arvestusse kuulub ka vastav käibemaks. Tegelik kaitsekulu
osakaal selgub alati tagantjärele, kui riigi tegelik SKP on Statistikaameti poolt kokku arvutatud.
Joonis 37. Kaitsekulude kogumaht, mln eurot
2021 RE 2022 RE 2023 RE
SKP-st eraldatud Riigikaitse arengukava 2022-2031
1 614,6 672,3 790,7
elluviimiseks
sh Kaitseliidule eraldatav sihtotstarbeline toetus9 38,7 46,9 49,0
2 Liitlastega seotud kulud RES 2022-2025 alusel 10,6 10,1 9,9
3 Laevatõrje raketisüsteem - 46,0 0,0
4 Riigikaitseinvesteeringute programm (KIP) 20,0 20,0 20,0
5 Muud täiendavad sihtotstarbelised eraldised 10 1,6 2,4 0,05
6 Sõjalise kaitse tugevduspakett (VV jaanuari otsus) - 4,4 99,7
7 Sõjalise kaitse tugevduspakett (VV märtsi otsus) - 15,4 114,8
RES 2023-2026 otsused (keskmaa õhutõrje, liitlaste taristu,
8 toetus Kaitseliidule, teadus- ja arendustegevuse kulud, 63,0
välisvahendite käibemaks)
9 Kaitsekulu NATO meetodi järgi 646,8 770,6 1098,1
10 % SKP-st 2,06% 2,11%11 2,85%
11 Mittesõjaline:
Laevastikuga seotud kulud SIM-lt - 4,4 5,5
Pagulaste abistamiseks - 0,2 -
Välisvahendid, tuludest sõltuv kulu ja omatulu, mis ei kajastu
12
kaitsekulude arvestuses
NSIP12 ja tuuleenergia kompensatsioonimeede13 14,5 26,2 49,3
Välihaigla soetamine - - 6,5
KIP taristu müügitulu arvelt, aastate vahel liigutamine - - 1,8
13 Mitterahaline kulu (amortisatsioon) 63,3 67,3 73,1
9
Tegevuspõhise eelarve vaates on Kaitseliidu eraldis kajastatud erinevate programmi tegevuste juures vastavalt
sellele, millises mahus Kaitseliit konkreetsesse tegevusse panustab. Lisaks sellele hangib Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus perioodil 2023-2026 maakaitsele ca 100 mln euro eest varustust, relvastust ning
laskemoona. Julgeoleku suurendamise raames eraldas Vabariigi Valitsus maakaitse suurendamiseks 10 500
inimese võrra hangeteks 29,5 mln eurot.
10
Täiendavad sihtotstarbelised eraldised on tegevuspõhise eelarvestamise kulude katteks eraldatud vahendid ja
2022. aastal teadusrahastus ja IKT rahastamine.
11
Selle (ümber)arvutuse alus on RAM suvine majandusprognoos. Varasemast kõrgem SKP tähendab, et kaitsekulu
protsent saab olema varasemaga planeeritust väiksem.
12
NATO julgeolekuinvesteeringute programm taristu ehituseks.
13
CO2 kvooditulust ja MKM statistikakaubanduse vahenditest investeeringud kompensatsioonimeetmetesse
(radarid). RRF vahenditest on selle RES-ga planeeritud ka täiendav radar ja passiivsüsteem (66 mln), need kantakse
Kaitseministeeriumi eelarvesse üle hiljem (kui tarne hakkab toimuma).
103
2021 RE 2022 RE 2023 RE
14 Kõik Kaitseministeeriumi kasutuses olevad vahendid14 647,2 785,5 1142,7
Eesti jätkab NATO põhihangete sihttaseme täitmist, planeerides 2023. aasta põhihangete
prognoositavaks tasemeks rohkem kui 20% kaitsekulude kogumahust.
3.10.1 Tulud
Välisrahastusel on oluline roll Eesti sõjalises riigikaitses.
Joonis 38. Kaitseministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %
Tabel 42. Kaitseministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Tulud kokku 5 038 21 416 16 253 -5 163 -24%
Saadud toetused 1 775 18 647 11 802 -6 845 -37%
Tulud majandustegevusest 2 119 175 177 2 1%
Tulud põhivara ja varude müügist 860 87 1 837 1 750 2011%
Trahvid ja muud varalised karistused 140 205 135 -70 -34%
Muud tulud 99 2 301 2 301 0 0%
Intressi- ja omanikutulud 46 0 0 0 0%
Valitsemisala tulud on võrreldes eelmise aastaga muutunud peamiselt välisvahendite
prognoosi vähenemisest tingituna, sest NATO rahastusega projektid on lükkunud edasi.
Samuti vähenevad trahvid ja sunnirahad seoses vabatahtlike ajateenistusse kutsumisega.
Kasvavad tulud põhivara ja varude müügist seoses valitsemisala kinnistute müügiga. Muudes
tululiikides olulisi muutusi ei ole planeeritud.
14
Kaitse-eelarve ei sisalda kaitsekuludest SOM, RAM jm valitsemisalade eelarvesse suunatud vahendeid, mille
väljamakse tehakse väljaspool Kaitseministeeriumi eelarvet. NATO meetodi järgi arvestatakse need kaitsekulude
hulka.
104
Saadud toetused
NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NSIP NATO Security Investment Programme)
raames saadud välistoetustest investeeritakse 2023. aastal Eestisse kokku ligi 4,8 mln eurot,
sh:
• NATO meresidesüsteemi väljaarendamine (BRASS) 3,7 mln eurot;
• lennubaasi võimekuse suurendamiseks Ämaris (MULTIPURPOSE) 1 mln eurot;
• NATO õhujuhtimissüsteemi arendamine (ASBE) 0,1 mln eurot.
Ukraina abistamiseks annetatud välihaiglaga seotud välistoetust laekub 6,5 mln eurot.
Mehitamata maismaasõidukite süsteemi (iMUGS - Integrated Modular Unmanned Ground
Systems) projekti välistoetust on planeeritud 0,9 mln eurot.
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna vahenditest investeeritakse 2023. aastal
küberharjutusvälja arendamiseks 0,4 mln eurot.
Tulud majandustegevusest
Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumile laekub trükiste ja meenete müügist,
ruumide lühiajalisest rendist, piletitulust ning orkestriteenuse osutamisest 31 000 eurot.
Saadud tulu kasutatakse müüdava kauba soetamiseks muuseumipoodi ja
kontserttegevusega kaasnevateks kuludeks.
Eelmise aastaga samas mahus on planeeritud üüritulu kaitseväe linnakutes asuvatelt
müügipunktidelt ja tasu kaitseväe territooriumile paigaldatud sideoperaatorite seadmetelt,
kokku 0,1 mln eurot.
Tulu põhivarade müügist
Vanametalli, toidupakkide ja muu vara müügist planeeritakse sarnaselt eelmisele aastale
87 000 eurot. Kaitseministeeriumi käsutuses olevate kinnistute müügist planeeritakse 1,75
mln eurot, mis suunatakse kaitseotstarbeliste varude soetuseks.
Trahvid ja muud varalised karistused
Rahatrahve ja sunnirahasid ajateenistusse mitteilmumise eest on planeeritud ligi 0,1 mln eurot.
Trahvide ja sunnirahade hulk prognoositavalt väheneb seoses vabatahtlike ajateenistusse
kutsumisega. Reservõppustele põhjuseta ilmumata jäämise eest on planeeritud sunnirahasid
40 000 eurot.
Muud tulud
Ämari õhuturbe kulude hüvitamine vastavalt Balti riikide kokkuleppele ning kaotatud ja
lõhutud kaitseväe varustuse hüvitamine ligi 2,3 mln eurot.
Intressi- ja omanikutulud
2023. aastaks intressi- ja omanikutulusid ei planeerita.
105
3.10.2 Kulud tegevuspõhises vaates
Vahendid suunatakse sõjalist kaitsevõimet enim loovatesse valdkondadesse
3.10.2.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse
Joonis 39. Julgeolek ja riigikaitse tulemusvaldkond ja selle maht 15
Tulemusvaldkonna eesmärk on usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista
rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise
kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine.
15
Kaitsekulu kokku NATO meetodil on 1098,1 mln eurot. Joonisel on tulemusvaldkonna kulud ilma
investeeringuteta ja käibemaksuta ning koos amortisatsiooniga ja välisvahenditest ja majandustegevusest
sõltuvate kuludega.
106
Joonis 40. Julgeolek ja riigikaitse tulemusvaldkonna mõõdikud
Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm
sõjaline riigikaitse ja heidutus , mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Julgeoleku
ja riigikaitse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Riigikaitse
arengukavaga 2022 2031 (RKAK 2022 2031), mida viiakse ellu Kaitseministeeriumi
valitsemisala arengukavadega.
Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonnaga seotud programmdokument on kättesaadav
Kaitseministeeriumi kodulehel https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-
tegevused/alusdokumendid-ja-oigusaktid.
3.10.2.1.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 43. Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse programmide ja programmi tegevuste eelarve ja
dünaamika, tuhat eurot
2021 Muutus,
Planeerimistasand 2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Julgeolek ja riigikaitse Tulemusvaldkond -515 615 -564 392 -817 983 -253 591 45%
Sõjaline riigikaitse ja -564 392 -253 591 45%
Programm -515 615 -817 983
heidutus
Programmi -171 842 -203 381 118%
Väeloome: muud üksused 0 -375 223
tegevus
Programmi -48 989 37 936 -77%
Kaitsevalmidus 0 -11 053
tegevus
Programmi -25 116 -4 669 19%
Kaitsetahe 0 -29 785
tegevus
Liitlaste kaasamine ja Programmi -34 722 151 0%
0 -34 571
rahvusvaheline koostöö tegevus
Programmi -51 813 299 -1%
Luure ja eelhoiatus 0 -51 513
tegevus
Riigikaitseliste Programmi -12 087 -5 025 42%
0 -17 113
investeeringute korraldus tegevus
Programmi -25 909 -25 800 100%
Riigikaitseline inimvara 0 -51 709
tegevus
Programmi -140 561 -38 247 27%
Väeloome: maavägi 0 -178 807
tegevus
Programmi -16 856 -18 448 109%
Väeloome: merevägi 0 -35 304
tegevus
Programmi -20 289 -5 591 28%
Väeloome: õhuvägi 0 -25 880
tegevus
107
2021 Muutus,
Planeerimistasand 2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Programmi -16 208 9 183 -57%
Liitlaste kohalolek Eestis 0 -7 025
tegevus
3.10.2.1.2 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse programmid ja
programmi tegevused
Programmi nimetus Sõjaline riigikaitse ja heidutus
Programmi eesmärk: hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab
end väliste ohtude vastu kaitsta.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseressursside Amet, Välisluureamet ja Eesti Sõjamuuseum
- kindral Laidoneri Muuseum.
Programmi tegevuse nimetus: Väeloome: muud üksused
Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud
ressursiraamistikku, võimed saavutatakse kiiresti ning võrreldes sarnaste riikidega suudab
Eesti väge toota tõhusamalt. Tagatud on, et Kaitseväe sõjaline struktuur vastab tuleviku
vajadustele ja muud üksused on täiemahuliselt varustatud, mehitatud ja väljaõpetatud
vastavalt Riigikaitse arengukavas kokkulepitule.
Tegevuste kirjeldus:
Tegevus koondab Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu ja Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuse teenuseid, mis on suunatud RKAK võimete ja üksuste loomisele ning üksuste
alalhoidmisele ja väljaõppele muudes üksustes. Samuti kajastuvad tegevuse all üksuste, välja
arvatud maaväe, mereväe ja õhuväe, varustamiseks mõeldud kaitseotstarbeliste hangete
kulud. Muude üksustena kajastatakse kaitseväe juhtimisstruktuuri, küberväejuhatust,
sõjaväepolitseid ja Toetuse väejuhatust. Siin kajastatakse ka üldisi väeloomet suunistavaid ja
toetavaid teenuseid nagu väeloomepoliitika kujundamine ja riigikaitseliste infosüsteemide
arendus, kaitsealane teadus- ja arendustegevus ning rahuaegse taristu alalhoidmine ja
harjutusväljade tagamine.
Alustatakse mitmikraketiheitjate (MLRS) üksuse loomisega, millega suureneb kaudtule ulatus
ja võime muutub regionaalseks vastase mõjutusvahendiks. Võime loomiseks viiakse läbi
relva-, juhtimissüsteemide ja laskemoona hange, õpetatakse välja meeskonnad ja rajatakse
toetav taristu.
Lisaks sellele jätkub kaitseväe sidevõrgu arendamine ning koostöös NATO-ga alustatakse
kallas-laev sidesüsteemi arendust.
Jätkatakse üksuste automaatrelvadega ümber relvastamisega ning hangitakse täiendavad
kuulipildujad.
Kaitsealane teadus- ja arendustegevus on suunatud väeloome uute rakenduslike lahendite
leidmisele, panustades uute tehnoloogiate alastesse uuringutesse ja sõjaliste
otsustusprotsesside kiirendamise projektidesse. Oluliste suundadena jätkuvad riigikaitselise
inimvara ja kaitsetahte teadusuuringud. Teaduskoostööks liitlastega arendatakse välja
kompetentsikeskused küberi, elektroonilise sõjapidamise ning sõja- ja katastroofimeditsiini
alal. Platvorm rahvusvaheliseks koostööks loob võimalused kaitsetööstuse
108
ekspordipotentsiaali realiseerimiseks, nt Euroopa kaitsefondis osalemise kaudu (mh sõjalise
mobiilsuse ja modulaarse tulevikulaeva projektides).
Eelarve mahud muutuvad seoses kaitsealase teadus- ja arendustegevuse teenuse
muutusega (varem riigikaitseliste investeeringute korralduse all, 2,2 mln eurot). Rahuaegse
taristu alalhoiu ning harjutusväljade tagamise teenused olid kuni 2022. aastani jaotatud
hinnanguliselt üksuste vahel, alates 2023. aastast käsitletakse neid eraldiseisvate teenustena,
mida üksuste ning väeliikide vahel ei jagata. Väeloome tegevuse jaotamisel väeliikide lõikes
on kõik üksustega sidumata teenused kajastatud muude üksuste all.
Programmi tegevuse nimetus: Väeloome: maavägi
Programmi tegevuse eesmärk: tagatud on, et Kaitseväe sõjaline struktuur vastab tuleviku
vajadustele ja maavägi on täiemahuliselt varustatud, mehitatud ja väljaõpetatud vastavalt
Riigikaitse arengukavas kokkulepitule.
Tegevuste kirjeldus:
Väeloome tegevus koondab Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi teenuseid, mis on suunatud
uute RKAK võimete ja üksuste loomisele alalhoidmisele ja väljaõppele maaväes. Samuti
kajastuvad tegevuse all maaväe üksuste varustamiseks mõeldud kaitseotstarbeliste hangete
kulud. Maaväe alla kuuluvad 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad ja sõjaline maakaitse. NATO
Madridi kohtumise olulisima järelmina läheb maavägi üle diviisi struktuurile.
Alustatakse teise brigaadi manööverüksuste ja mõlema brigaadi tankitõrjekompaniide
soomustamisega, misläbi suureneb nende kaitstus ning paraneb mobiilsus.
1. jalaväebrigaadi Scoutspataljon saab enda kasutusse esimesed CV90 toetussoomukid.
Tagalapataljonile hangitakse erinevaid transpordivahendeid, eritehnikat ja treilereid.
2. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljonis täiendatakse tulejuhtimise mõõdistusvarustust,
esmane digitaliseeritud valmidus saavutatakse 2024. aasta lõpuks. Brigaadi
pioneeripataljonile hangitakse erinevat tüüpi pioneeritehnikat (välikindlustus- ja
tõkestamisvõime tõstmine) ja transpordivahendeid. Tagalapataljonile hangitakse erinevaid
transpordivahendeid, eritehnikat ja treilereid.
Jätkub ühekordsete SPIKE SR tankitõrjerelvade soetamine, mis vahetavad välja vananenud
90mm tankitõrjekahurid ja millega suurendatakse ka kaitseväe lahinguvõimet.
Maakaitse üksustele hangitakse erinevaid ratassõidukeid ning side- ja IKT varustust. Vabariigi
Valitsuse täiendava lisarahastuse toel suureneb maakaitse isikoosseis algselt planeeritud
9 500 inimeselt juba 2024. aastaks 20 000 inimeseni. Seoses maakaitse laienemisega
viiakse 2023. aasta jooksul läbi täiendavad õppekogunemised 10 500 inimesele teadmiste ja
oskuste värskendamiseks.
Kokku kutsutakse 2023. aastal kaitseväe õppekogunemistele üle 25 000 inimese.
Traditsiooniliselt jätkub iga-aastaselt õppuse Kevadtorm läbiviimine.
Programmi tegevuse nimetus: Väeloome: merevägi
Programmi tegevuse eesmärk: tagatud on, et Kaitseväe sõjaline struktuur vastab tuleviku
vajadustele ja merevägi on täiemahuliselt varustatud, mehitatud ja väljaõpetatud vastavalt
Riigikaitse arengukavas kokkulepitule.
Tegevuste kirjeldus:
109
Tegevus koondab Kaitseväe teenuseid, mis on suunatud uute RKAK võimete ja üksuste
loomisele mereväes, ning mereväe üksuste alalhoidmisele ja väljaõppele. Samuti kajastuvad
tegevuse all mereväe üksuste varustamiseks mõeldud kaitseotstarbeliste hangete kulud.
Mereväes jätkub olemasolevate võimete alalhoidmine ja arendamine, toimub rannakaitse
raketisüsteemide ning meremiinide esmane integratsioon uuendatud struktuuri.
Tuukriüksuse osas säilitatakse tänaseks saavutatud võime toetada miinijahtijaid. Jätkatakse
mereolukorra teadlikkuse (MSA - Maritime Situational Awareness) arendamist ning
integreerimist Balti riikide ja NATO-üleselt.
2023. aasta alguses integreeritakse mereväe koosseisu Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
piirivalve laevastik ja kaldaradarite süsteem ning vastava valdkonna ülesanded liiguvad PPA-
lt Mereväele. Siseministeeriumi valitsemisalalt üle võetud kulud kajastuvad teenuspõhiselt
väeloome: merevägi ja kaitsevalmiduse tegevuste all.
Programmi tegevuse nimetus: Väeloome: õhuvägi
Programmi tegevuse eesmärk: tagatud on, et Kaitseväe sõjaline struktuur vastab tuleviku
vajadustele ja õhuvägi on täiemahuliselt varustatud, mehitatud ja väljaõpetatud vastavalt
Riigikaitse arengukavas kokkulepitule.
Tegevuste kirjeldus:
Tegevus koondab Kaitseväe teenuseid, mis on suunatud RKAK võimete ja üksuste loomisele
õhuväes, ning õhuväe üksuste alalhoidmisele ja väljaõppele. Samuti kajastuvad tegevuse all
õhuväe üksuste varustamiseks mõeldud kaitseotstarbeliste hangete kulud.
Õhuväes jätkatakse igapäevast ja aastaringset lennutegevuse käitamist 24/7 põhimõttel,
tagamaks õhuturbeoperatsioonide läbiviimist ja liitlaste vastuvõttu. Luure- ja
olukorrateadlikkuse tagamiseks jätkatakse lennutegevust selleks varustatud vahenditega.
Maapealse õhutulejuhtimise ja õhuturbelennukite sihitamise oskuste väljaõppeks ja alalhoiuks
jätkatakse tegevusi senises mahus.
Programmi tegevuse nimetus: Kaitsevalmidus
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti jõuab 2026. aastal lahingusse kaks korda kiiremini kui
2021. aastal
Tegevuste kirjeldus:
Kaitsevalmiduse tegevus koondab Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse teenused, mis on suunatud olukorrateadlikkuse hoidmisele
ning täieliku sõjalise lahinguvalmiduse saavutamise kiiruse tõstmisele, samuti PPA-lt
Kaitseväele üle antud mereseire ja merereostuse tõrje teenuseid.
Koostöös Riigikantseleiga planeeritakse korraldada riigi poliitilisele juhtkonnale vähemalt kaks
korda aastas riigikaitselisi õppuseid. Formeerimiskiiruse tõstmiseks jätkub õppuste (k.a
erinevate tasemete lauaõppuste) ja lisaõppekogunemiste korraldamine. Lahinguvalmiduse
kontrolliks korraldatakse igal aastal kaks lisaõppekogunemist. Kohalike omavalitsuste
ülesannete ja rolliselguse ning koordinatsioonivõime parendamise eesmärgil jätkatakse
riigikaitseseminare.
Valmiduse kiiremaks saavutamiseks on eesmärgiks täiendavate lepingute sõlmimine maa-
alade kasutamiseks, mis tagavad kaitseväele alade paindliku kasutusele võtmise.
110
Riigikaitseliste koormiste korraldus viiakse Kaitseressursside ametist Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskusesse, mis muudeti valitsusasutuseks. Riigikaitseks vajalikud
varad on planeeritud ning soetatud ja vajadusel on rakendatud täiendavad meetmed
tsiviilsektorist ressursside kaasamiseks.
Eelarve mahu muutus tuleneb teenuste ümberkorraldamisest 2022. aasta üksuste
valmiduse tagamise teenused on asendunud teistel alustel hinnastatavate teenustega,
mistõttu 2022. ja 2023. aasta eelarved ei ole üheselt võrreldavad. Kaitsevalmiduse
olukorrateadlikkuse hoidmise teenuses kajastuvad laevastike liitmisest tulenevalt
Siseministeeriumi valitsemisalalt üle võetud kuludest 3,5 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Kaitsetahe
Programmi tegevuse eesmärk: tõsta avalikkuse teadlikkust ja stimuleerida avalikku arutelu
julgeoleku, riigikaitse ja välispoliitika küsimustes. Tugevdada Eesti kaitsevaldkonda,
tuvastades ja analüüsides riigikaitse- ja julgeolekuprobleeme ning pakkudes strateegilisi ja
poliitilisi lahendusi. Kaasata ühiskonda laiemalt riigikaitsesse - riigikaitse on
kodanikuidentiteedi vaidlustamatu osa.
Tegevuste kirjeldus:
Kaitsetahte tegevus koondab Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu, Kaitseressursside
Ameti ja Eesti Sõjamuuseumi teenuseid, mis on suunatud ühiskonna laiemale kaasamisele
riigikaitsesse, sealhulgas riigikaitse õpetusega seotud teenused, strateegiline
kommunikatsioon, mõttekodade kaasamine, sõjaväelise muusikakultuuri edendamine,
ajaloolise pärandi uurimine, säilitamine ja tutvustamine, laiapindse riigikaitse ettevalmistamine
ja toetamine, noorte isamaaline kasvatus ning erinevad kaitsetahte projektid.
Suure osa kaitsetahte tegevuse eelarvest moodustab Kaitseliidu sihtotstarbeline toetus, mis
on suunatud Kaitseliidu vabatahtliku tegevuse arendamisse (18,4 mln eurot)16 ning tagab
motiveeritud ja ettevalmistatud liikmeskonna ning riiklike ja kohalike omavalitsuste
struktuuride toetamise. 2023. aastal on eesmärk Noorte Kotkaste ja Kodutütarde rühmade
arvu suurendamine põhikoolides ning organisatsiooniväliste inimeste kaasamine..
Kaitseliit korraldab riigikaitselaagreid, mis võimaldab Kaitseliidul noortele tutvustada Eesti
riigikaitset ning võimalusi sinna panustamiseks. Laagrite läbiviimise toetamiseks soetatakse
2023. aastal täiendavad vormikomplektid. Võetakse kasutusele riigikaitseõpetuse toetuse
taotlemise keskkond, mis lihtsustab riigikaitseõpetajate tööd toetuste taotlemisel. Samuti
alustatakse uue riigikaitseõpetuse õpiku koostamisega. Alustatakse järjekordse
riigikaitseõpetaja kursusega Tallinna Ülikoolis.
Jätkub toetuste andmine MTÜ-dele, mõttekodadele (sh SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute
Keskus) ja projektidele kaitsetahte tõstmiseks ja riigikaitselist teadlikkuse suurendamiseks.
2023. aastal jätkub sõjamuuseumi püsiekspositsiooni uuendamine ja väliala väljaarendamine.
Valmib relvastatud vastupanuvõitluse uurimuse käsikiri. Eeldatavalt toimub senisest
märgatavamalt intensiivsem sõjahaudade ekshumeerimine. Sõjaväeorkester tagab riiklike ja
kaitseväeliste tseremooniate kõrgekvaliteedilise teenindamise ning teeb muusikalisi
koostööprojekte teiste artistide ja muusikakollektiividega.
Programmi tegevuse nimetus: Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö
16 Kogu Kaitseliidu sihtotstarbeline toetus on 49,5 mln, millele lisanduvad maakaitseüksuste hanked.
111
Programmi tegevuse eesmärk: liitlaste toetus Eesti kaitselahendile on tagatud pikaajaliste
vägedega täidetud plaanide ning kaitsekokkulepetega.
Tegevuste kirjeldus:
Liitlaste kaasamise ja rahvusvahelise koostöö tegevus koondab Kaitseministeeriumi ja
Kaitseväe teenused, mis on suunatud rahvusvahelise kaitsealase koostöö edendamisele, ning
sisaldab rahvusvahelise koostöö edendamise, rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise,
rahvusvahelise küberkoostöö, välisteenistuse, Kaitseväe rahvusvahelistes staapides,
valmidusüksustes ja rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemise ning
rahvusvahelisele koostööle suunatud õppuste teenuseid.
Rahvusvahelise koostöö tegevused keskenduvad Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika
põhieesmärgi teostamisele tagada heidutus ja kindlustada liitlaste osalemine Eesti sõjalises
kaitses. Selleks arendame koostööd liitlaste ja regionaalsete partnerriikidega, töötame
aktiivselt kaasa NATO arengutes kollektiivkaitse tugevdamisel ning osaleme julgeoleku
tagajana erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu NATO, EL, ÜRO ja OSCE juhitud
kriisiohje- ja rahuoperatsioonides.
Abikäepoliitika raames on planeeritud vahendid ja tegevused sihtriikide, sh Ukraina
toetamiseks valdkonnapõhiselt (territoriaalkaitse arendamine, küberkaitse, sõja- ja
katastroofimeditsiin, rehabilitatsioon, väljaõpe) ning Genfi julgeolekupoliitika
teaduskeskusesse panustamiseks abikäeriikide, sh Ukraina õppurite toetamiseks.
Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise eesmärk on saavutada NATO ja Euroopa
Liidu kaitsepoliitika toetus Eesti riigikaitsele. NATO-s on oluline tagada Venemaa Ukraina
vastase agressiooni järgselt fundamentaalselt muutunud julgeolekuolukorras NATO
heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamine, muuhulgas 2022. aasta Madridi tippkohtumise
otsuste elluviimine. Euroopa Liidus jätkub Venemaa Ukraina vastase agressiooni järgselt
kasvanud Euroopa Liidu kaitsekoostöö arendamine, toetades seejuures NATO
kollektiivkaitset, NATO-EL koostööd ning lähedast partnerlussuhet Eesti strateegiliste
liitlastega. See hõlmab näiteks Euroopa Liidu strateegilise kompassi jätkutegevuste elluviimist
ning Euroopa Liidu rahalise panuse suurendamist Eesti riigikaitse eesmärkide toetuseks,
muuhulgas Euroopa Liidu liikmesriikide kaitsevõime arendamisel ning Ukraina ja teiste
Euroopa Liidu idapartnerite toetamisel.
Jätkatakse küberharjutusvälja arendamist sihtasutuses CR14, viiakse ellu Open Cyber Range
projekti. Eestis paiknev NATO küberkaitsekoostöö keskus jätkab panustamist NATO kui ka
Keskuse liikmete küberkaitsealase väljaõppe ja teadus- ning arendustegevusse koolituste,
õppuste, konverentside, uuringute jms tegevuste kaudu.
Rahvusvahelise koostöö edendamisele suunatud õppused lähtuvad käesoleval perioodil
erinevatest rahvusvahelise koostöö kokkulepetest (näiteks NATO, PfP ja kahepoolsetest
kokkulepetest), Balti riikide koostegevuse kokkulepetest ja õppuste plaanist ning muudest
kaitseväe võimearenduse- ja koostööprojektidest (näiteks VJTF, eFP, NRF, NRI, JEF).
Jätkatakse osalemist rahvusvahelistel sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel ning valmidusüksustes,
mis toetavad Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärkide saavutamist ning kaitsekoostöö
süvendamist Eesti jaoks oluliste strateegiliste liitlasriikidega. 2023. aastal on plaanis säilitada
Eesti panus valmidusüksustesse sarnasel tasemel kui 2022. aastal. Operatsioonidel osalemise
maht lähtub Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu otsustest.
Programmi tegevuse nimetus: Luure ja eelhoiatus
112
Programmi tegevuse eesmärk: võimalikult pikk eelhoiatus väliste ohtude kohta, mis
ähvardavad Eestit ja teisi Balti riike.
Tegevuste kirjeldus:
Luure ja eelhoiatus koondab Välisluureameti ja Kaitseväe luurekeskuse tegevused. Täpsem
kirjeldus ei ole avalik.
Programmi tegevuse nimetus: Riigikaitseliste investeeringute korraldus
Programmi tegevuse eesmärk: tagatud on, et iga riigikaitsesse investeeritud euro annab
võimalikult palju kaitsevõimet.
Tegevuste kirjeldus:
Riigikaitseliste investeeringute korralduse tegevus koondab Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuse ja Kaitseministeeriumi teenused, mis on suunatud hangete, taristu ehituse ja
korrashoiu ning toitlustamise korraldamisele ja kaitsetööstuspoliitika kujundamisele.
Hangetega soetatud kaupade ja teenuste, taristu ning toitlustamise kulud kajastuvad nendes
programmi tegevustes, mille eesmärkide täitmiseks soetused tehakse, ning põhivara
soetused kajastuvad investeeringutena.
2021. aasta sügisel alguse saanud ja peale Ukraina sõja algust veelgi hoogustunud
ehitushindade kasv ja määramatus on tinginud juba kavas olevate ehitusprojektide
ümberhindamise ja osaliselt edasi lükkamise järgmisesse otsustusperioodi. Arendatakse
põhiliselt uute võimete tagamiseks vajalikku taristut ja kaitsevaldkonna kasvust tingitud
puuduvat hoonestust. Samuti on prioriteet liitlaste ja nende toetusega kaasneva taristu kiire
valmimine. Tähelepanu pööratakse energiatõhususe tagamisele ja taastuvenergia senisest
suuremale kasutusele. Otsitakse võimalusi taristu ja süsteemide loomise ja
ülalpidamiskuluside vähendamiseks, et säästliku majandamise läbi arendada RKAK-iga
sätestatud väestruktuur välja ennaktempos.
Hangete ja ostude korralduse läbivateks eesmärkideks on avatus turule ja seeläbi konkurentsi
tagamine, vajaduste konsolideerimine ja mastaabisäästu saavutamine ning teenuste ja
materjali õigeaegne tarnimine. Tihedat koostööd kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ühishangete
formaadis tehakse nii rahvusvaheliselt teiste riikidega (nt Läti, Poola) aga ka Eesti siseselt teiste
ministeeriumite ja riigiasutustega.
Jätkatakse 2022. aastast Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusesse üle viidud valitsemisala
toitlustusteenuse funktsiooni arendamisega, eesmärgiga kasvatada kliendirahulolu, säilitades
Toetatakse kaitsetööstuse innovatsiooni, tootearendust ja ekspordivõimalusi. Jätkub
kaitsekuludest kaitsetööstuse projektide rahastamine, mille eesmärk on suurendada
rahvuslikku rikkust, tõstata riigi kaitsevõimet ning panustada ühistesse kaitsevaldkonna
lahenduste loomisesse Euroopa Liidus.
Toetusteks kaitsetööstusele on planeeritud 0,8 mln eurot, millest makstakse tegevustoetust
Eesti Kaitsetööstuste Liidule, kaetakse Eesti omaosalus Euroopa Kaitsefondi abil rahastatud
EL liikmesriikide ühistes kaitsetööstuse arendusprojektides ning toetatakse riigisisestel
konkurssidel sihtotstarbeliselt valitud ettevõtteid ja organisatsioone.
Programmi tegevuse nimetus: Riigikaitseline inimvara
113
Programmi tegevuse eesmärk: ajateenistusel põhinev reservvägi on võrreldaval tasemel
NATO valmidusüksustega.
Tegevuste kirjeldus:
Riigikaitselise inimvara tegevus koondab Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Kaitseressursside
Ameti teenused, mis on suunatud kõrge motivatsiooni, väljaõppetaseme, füüsilise
ettevalmistusega ja kiire ööpäevase reageerimisajaga reservväe kujunemisele, sealhulgas
kaitseväekohustuse täitmise toetamine, sotsiaalsed ja teenistusalased toetused, sõjaväelise
hariduse andmine ja täiendõpe, ajateenistus, reservteenistuse väärtustamine ning
kaitsevaldkonna personaliteenuse osutamine ja riigikaitselise inimvara poliitika kujundamine.
Suurema osa tegevuse eelarvest moodustavad ajateenistuse teenus ning Kaitseväe
Akadeemia tegevus sõjaväelise hariduse andmiseks.
Jätkatakse sõjaväelise taseme- ja täiendusõpe andmist nii Eestis (Kaitseväe Akadeemias ja
is) kui ka välisriikides.
2023. aastal tõuseb ajateenistusse võetavate kutsealuste arv 3 800 kutsealuseni. Toetamaks
ajateenistuses antavat väljaõpet, alustatakse 2023. aastal jaanuari ja juuli kutsesse võetud B-
kategooria juhtimisõigust eelnevalt omanud ajateenijatele ajateenistuse lõpus juhtumisõiguse
kompenseerimist 1 000 euroga. Soodustamaks ajateenistuse läbimist, alustatakse 2023.
aastast ajateenijatele, kellel on eluasemelaen, intresside hüvitamist. Suuremat rõhku pannakse
ajateenijate teenistuse rahulolule, mida hinnatakse jooksvalt.
2023. aastal võetakse vastu ja rakenduvad Kaitseliidu seaduse muudatused, mis loovad
paindlikkuse Kaitseliidu organisatoorse ülesehituse kujundamisel, muudavad paindlikkumaks
liikmeks võtmise regulatsiooni ning viivad osad teenistusega seotud toimingute tegemise
madalamale juhtimise tasemele, mis muudab otsustusprotsessi kiiremaks. 2023. aastal
laiendatakse võimalusi reservis olevate isikute suhtlemiseks mh arendades
kaitseväeteenistuse portaali (www.kaitsevaeteenistus.ee). Suurendatakse reservis olevate
isikute kaasatust sõjaväelise väljaõppe läbiviimisse luues võimalused osaleda
õppekogunemisel instruktoritena. Rakendatakse uus tervisenõuetele vastavuse hindamise
korraldus ning teostatakse mõjude järelhindamine.
Valitsemisala personaliteenuse tagamine konsolideeritakse alates 01.01.2023
Kaitseressursside Ametisse, kus tagatakse personaliteenus kõikidele valitsemisala asutustele
ühtsetel alustel.
Sotsiaaltoetustena kajastuvad riigikaitselased õppetoetused (9 000 eurot),
kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud asendusteenistujate toetus ja kutsealuste
sõidukulu (0,7 mln eurot), asendusteenistujate eest makstav sotsiaalmaks (0,2 mln eurot) ning
ajateenijate toetus ning ajateenijate eest makstava sotsiaalmaks (12,8 mln eurot).
Programmi tegevuse nimetus: Liitlaste kohalolek Eestis
Programmi tegevuse eesmärk: tugevdada Eesti kaitsevõimet ja NATO heidutus- ning
kaitsehoiakut, võõrustades liitlaste pataljoni lahingugrupp (NATO enhanced Forward Presence -
eFP), NATO Balti õhuturbe missiooni ( tic Air Policing - BAP), NATO staabielementi
(NATO Force Integration Unit NFIU) ja rahvusvahelisi sõjalisi õppusi.
Tegevuste kirjeldus:
Liitlaste kohalolek Eestis tegevus sisaldab Kaitseväe vastuvõtva riigi toetuse teenust liitlaste
kohaloleku toetamiseks Eestis. Jätkatakse erinevate liitlasüksuste formaatide võõrustamist
114
ning ollakse valmis võõrustama täiendavaid liitlasi. Vastuvõtva riigi toetus (HNS) koondab
endas kõik tegevused, mis on seotud HNS valdkonna rahvusvaheliste, riiklike ning
valitsemisala üleste koordineerivate ning korraldavate tegevustega ning välisriikide
relvajõududele lubade menetlemise ja väljastamisega. Kaitsevägi planeerib ja viib ellu saatvate
riikide vägede vastuvõtmist ning lõimimist.
NATO Madridi tippkohtumise tulemusel astuti selge samm liitlaste kohaloleku suurendamise
poole Eestis ja NATO idatiival laiemalt liikudes tugevamale tõkestusheidutusele ning
tugevdatud kaitsehoiaku strateegiale. Oluline roll selles on kiirel liitlaste siirdataval tugevdusel
ning seetõttu peab NATO jätkuvalt töötama selle kallal, et võimalik Vene agressioon saaks
allianssi poolt kiire ja kollektiivse vastuse. Selle tagamiseks on oluline juba rahuajal luua
vastavad sõjalised eeldused ning tagada Eesti suutlikus pakkuda liitlaste võõrustamiseks
vajalik taristu, millega luuakse väljaõppevõimalused ning kaasaegsed ja paindlikud tingimused
liitlasüksuste majutamiseks. 2023. aastal on planeeritud liitlaste vastuvõtuks vajaliku taristu
loomiseks kokku 45,54 mln eurot17.
3.10.3 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 41. Kaitseministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Tabel 44. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kulud kokku -551 619 -591 517 -890 767 -299 250 51%
Tööjõukulud -140 128 -148 502 -170 431 -21 929 15%
Majandamiskulud -178 415 -221 897 -433 673 -211 776 95%
Muud tegevuskulud -50 155 -52 083 -59 381 -7 298 14%
Sotsiaaltoetused -11 737 -12 012 -14 382 -2 370 20%
Investeeringutoetused -1 280 -7 740 -6 600 1 140 -15%
Muud toetused -57 762 -54 889 -60 453 -5 564 10%
Põhivara amortisatsioon -76 138 -67 270 -73 063 -5 793 9%
17
Millest 4,9 mln oli eraldatud juba varem;, 10,64 mln otsustati täiendavalt VV 2022 märtsi
julgeolekupaketi osana ning 30 mln RES otsusena
115
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Käibemaks -36 004 -27 125 -72 783 -45 659 168%
Kulud võrreldes eelmise aastaga suurenevad, see on seotud peamiselt julgeoleku
tugevdamise meetmetega, milleks Vabariigi Valitsus on eraldanud 2022. aasta kevadel
Kaitseministeeriumile lisavahendid.
Majandamiskulud sisaldavad muuhulgas kaitseotstarbelise erivarustuse kulusid, sh
laskemoon, ning kaitseväe kulu ajateenijate väljaõppeks, kaitseväelaste osalemist
rahvusvahelistel õppustel. Samuti kaetakse majandamiskuludest rahvusvahelistel sõjalistel
operatsioonidel osalemisega seotud kulud ning kaitseväe ja ministeeriumi välisteenistuse
kulud. Valitsemisala taristu haldust korraldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.
Majandamiskulude kasv on seotud Vabariigi Valitsuse julgeoleku suurendamise meetmetega,
millega eraldatud lisavahendid on kasvatanud ligemale kahekordseks kaitseotstarbelise
varustuse kulude mahtu võrreldes 2022. aastaga.
Muud tegevuskulud sisaldavad Välisluureameti ja Kaitseväe riigisaladusega seotud kulu, mille
detailsem jaotus on riigisaladus.
Sotsiaaltoetused on ajateenijate ja asendusteenistujate toetused ning ajateenija või
asendusteenistuja eest tasutav sotsiaalmaks. Samuti planeeritakse sotsiaaltoetusena
vigastuste korral makstavad hüvitised. Sotsiaaltoetuste kasv tuleneb peamiselt ajateenijate
arvu kasvust 300 ajateenija võrra.
Muude toetuste hulgas on suurenenud koolidele riigikaitseõpetuse läbiviimiseks antav toetus
seoses relvaõppe läbiviimisega ning suurendatakse riigikaitseõpetuse laagrite varustuse
hankeid. Samuti suurenevad toetused Kaitseliidule, sihtasutustele CR14 ning Rahvusvahelisele
Kaitseuuringute Keskusele.
3.10.4 Investeeringud
Vahendite otsustav suunamine investeeringutesse kiirendab üksuste loomist ja tagab
kaitsevalmiduse.
Joonis 42. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, %
116
Tabel 45. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Investeeringud kokku -145 729 -253 324 -321 711 -68 387 27%
Inventar -150 -23 -522 -500 2 220%
IT investeeringud -3 554 -3 335 -4 138 -804 24%
Masinad ja seadmed -1 824 -5 371 -26 247 -20 877 389%
Muud investeeringud (sh
-90 045 -129 689 -151 141 -21 452 17%
kaitseotstarbeline varustus)
Kinnisvara -29 020 -75 387 -92 464 -17 077 23%
Maa soetused -2 567 -103 0 103 -100%
Hoonete ja rajatiste soetus ning
-24 533 -57 028 -44 477 12 551 -22%
renoveerimine
Liitlaste taristu -1 920 -10 706 -37 958 -27 252 255%
CO2 kvooditulust rahastatav
0 -7 550 -6 446 1 104 -15%
investeering
Radarite taristu statistikakaubanduse
0 0 -3 583 -3 583 100%
vahenditest
Käibemaks -21 136 -39 521 -47 198 -7 678 19%
Investeeringud võrreldes eelmise aastaga suurenevad hüppeliselt, see on seotud nii
julgeoleku tugevdamise meetmetega, milleks Vabariigi Valitsus on eraldanud
Kaitseministeeriumile lisavahendid summas 28,8 mln eurot (käibemaksuga 34,6 mln eurot),
kui valitsemisala selge poliitikaga suunata vahendid jõuliselt investeeringuteks, et üksuste
varustamine oleks võimalikult kiire.
Inventari soetamise maht suureneb. Kaitseväe Ämari lennubaasi päästeteenistusele
soetatakse lennukimaketid ja vahetatakse välja vananenud inventari.
IT investeeringute suurenemine on seotud seadmete elutsüklite lõppemisega seadmete
kasutusajast tulenevalt.
Masinatest ja seadmetest soetatakse Kaitseväele kaks bussi ning seadmeid ja taristu uute
tuuleenergia tootmisvõimsuste rajamise võimaldamiseks Kirde-Eestis (investeering CO2
osakute ning taastuvenergia kvootide müügist saadud tulu arvel) ja Mandri-Eestis.
Muude investeeringutena kajastuvad kaitseotstarbelise erivarustuse ja kaitseinvesteeringute
programmi investeeringud, mis hõlmavad mitmeid erinevaid hankeid, nt tankitõrje
granaadiheitjad, miinipildujad, veokid ning soomusjalaväepataljoni toetussoomukid.
Kinnisvarainvesteeringud kasvavad peamiselt liitlaste taristusse suunatud täiendavate
vahendite tõttu.
Hoonete ja rajatiste soetuse ning renoveerimise investeeringutes keskendutakse uute
võimete toetamisele ning ladustamist ning hoiustamist tagavatele taristu arendustele. 2023.
aastal valmivad üksuste toetuseks laod ja laskemoonahoidlad, laskemoona käitusalad,
tehnikahall mereväe üksusele, Paldiski söökla laiendus, tehnika varjualused. Lisaks sellele
valmib NATO Küberkaitse Kompetentsikeskuse laiendus. Lõpule jõuab ka Rabasaare
linnavõitluslinnaku ehitus ning ühendusteed keskpolügoonile.
Kuna taristuehituse hinnad on oluliselt kallinenud (ca 30%), on eelnevalt kavandatud
arendustest edasi nihutatud Sõja- ja Katastroofimeditsiinikeskuse/Lahingukooli ehitus ning
Riigikaitsemaja valmimine.
Liitlaste taristu investeeringud sisaldavad taristuprojekte, millega jätkatakse liitlaste vajaduste
toetamist Ämari lennubaasis, Tapa linnakus ja harjutusväljadel. Jätkatakse harjutusväljakute
laiendamisega ning täiendava linnaku loomisega Madridi otsuste järgselt liitlastele täiendav
117
taristu tagamiseks liitlaste üksuste roteerimiseks, sh väljaõppeks, ning juhtimiselemendi
alaliseks loomiseks.
3.11 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala
Valitsemisala on Eesti keskkonnavaldkonna eestvedaja, mille põhieesmärk on
vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja
looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamine.
Valitsemisalas kujundatakse ja viiakse ellu kliima-, maapõue-, looduskaitse-, kalandus-,
metsa-, jahindus-, õhukvaliteedi-, kiirgus-, merekeskkonna-, vee kasutamise ja kaitse ning
keskkonnateadlikkuse poliitikat, keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitikat ning
tööstusheite- ja kemikaalipoliitikat. Samuti kütuse ja müra valdkonna poliitikat, riigi
maapoliitikat ning tagatakse kvaliteetsete ruumiandmete ja ilmainfo kättesaadavus.
Valitsemisala tulemusvaldkond
tulemusvaldkonda
Keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuulub kaks valitsusasutust: Maa-amet ja
Keskkonnaamet ning kolm hallatavat riigiasutust: Keskkonnaagentuur, Eesti
Loodusmuuseum ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
Lisaks kuuluvad haldusalasse riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud:
Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Erametsakeskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus,
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus ja AS Ökosil.
Menetluses olev SA Erametsakeskuse ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi SA
KIK) ühinemisprotsess peaks lõpule jõudma 01.01.2023.
Valitsemisala tulud, 732,6 mln eurot, moodustavad 5% kogu riigieelarve mahust ning kulud
196,3 mln, 1% riigieelarvest.
Valitsemisala siseselt moodustab Keskkonnaministeeriumi kulude ja investeeringute eelarve
70% valitsemisala eelarvest, Keskkonnaameti eelarve 12%, Maa-ameti ja
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogia keskuse eelarved mõlemad 6%,
Keskkonnaagentuuri eelarve 5% ja Eesti Loodusmuusemi eelarve jääb alla 1% valitsemisala
kulude ja investeeringute eelarve mahust. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas töötab
30.06.2022 seisuga 1307 teenistujat, kõige suurema töötajaskonnaga on Keskkonnaamet
(541 teenistujat so 41,4% valitsemisala teenistujatest).
3.11.1 Tulud
Tulud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ) müügist kasvavad
205,5 mln eurot ehk 97%.
57% Keskkonnaministeeriumi valitsemisala tuludest moodustavad tulud
majandustegevusest, mis võrreldes eelneva aastaga kasvavad 97% ehk 205,5 mln eurot.
Suurim kahanev tululiik on riigilõivud, mis vähenevad 18 530 euro võrra ehk 4%, eelkõige
kiirgustegevusloa taotluse läbivaatamise toimingute vähenemise tõttu.
Detailne ülevaade tuludest on seletuskirja osas 2 tulude peatükis.
118
Joonis 43. Keskkonnaministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %
Tabel 46. Keskkonnaministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot
2021 täitmine 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
Tulud kokku 482 810 412 946 732 646 319 700 77%
Saadud toetused 72 159 65 971 69 392 3 421 5%
Riigilõivud 531 511 492 -19 -4%
Tulud majandustegevusest 255 245 211 607 417 074 205 467 97%
Tulud põhivara ja varude müügist 28 645 24 000 24 000 0 0%
Trahvid ja muud varalised karistused 275 200 250 50 25%
Keskkonnatasud 89 971 77 770 146 203 68 433 88%
Muud tulud 86 20 20 0 0%
Intressi- ja omanikutulud 35 899 32 867 75 215 42 348 129%
Saadud toetused
Saadud toetuste maht kasvab 5% võrreldes eelmise aastaga ehk 3,4 mln euro võrra.
Saadud toetusi välisdoonoritelt kasutatakse koos riikliku ja SA Keskkonnainvesteeringute
Keskuse keskkonnaprogrammi kaasrahastusega nii valitsemisala oma kulude ja
investeeringute katteks, kui ka vahendamiseks teistele asutustele.
EL struktuurifondide lõppeva, 2014-2020 eelarveperioodi tegevustele on planeeritud kokku
33,7 mln eurot, järgmiste meetmete elluviimiseks:
• saastunud alade ja veekogude korrastamiseks 10,4 mln;
• veemajandustaristu arendamiseks 8,6 mln;
• ettevõtete ressursitõhususe suurendamiseks 7,6 mln;
• kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamiseks ning taastamiseks 4,9 mln;
• struktuurivahendite tehniline abi 2,2 mln eurot.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide uue, 2021-2027 eelarveperioodi Keskkonnaministeeriumi
rakendatavate meetmete kogueelarveks koos tehnilise abi ja riikliku kaasfinantseeringuga on
119
244 mln eurot, millest 2023. aastaks on planeeritud 29,4 mln eurot järgmiste meetmete
elluviimiseks:
• elamute liitumiseks kaugküttevõrguga ja kütteseadmete uuendamiseks 4 mln;
• õhuseire arendamiseks 4,3 mln;
• kliimamõjudega kohanemiseks 3,5 mln;
• elupaikade taastamiseks ja elurikkuse parendamiseks 1,3 mln;
• üleujutusriskide maandamiseks 2,4 mln;
• ringmajanduse korraldamiseks 7,1 mln;
• kaevandamise ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja
jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks 6,8 mln eurot.
Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) projektide finantseerimiseks on planeeritud 2023.
aastal 3,6 mln eurot, sh rohetehnoloogiate arenguprogrammideks ja infosüsteemide
arendamiseks 2,6 mln eurot ning ettevõtetele ressursitõhusate rohetehnoloogiate
kasutuselevõtuks 1 mln eurot.
LIFE programmi vahendid elupaikade ja liikide seisundi parandamiseks metsa- ja
põllumajandusmaal 1,6 mln eurot, Eesi-Läti ühisprojekti elluviimiseks puisniitude taastamiseks
ja jätkusuutliku majandamise edendamiseks 1,1 mln eurot, Ida- ja Lääne-Virumaa veekogude
seisundi parandamiseks 0,9 mln eurot ja teiste väiksemamahuliste projektide elluviimiseks
0,6 mln eurot.
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna vahenditest on planeeritud 2,3 mln eurot keskkonna
ja kliimameetme elluviimiseks.
Eesti- raames lisanduvad 2023-2029 eelarveperioodil
toetusvahendid bioloogilise mitmekesisuse programmi elluviimiseks, mille kogueelarve koos
riikliku kaasfinantseeringuga moodustab 8,4 mln eurot, millest 2023. aastal elluviidav osa on
0,7 mln eurot.
Riigilõivud
Valitsemisalas on suurimate mahtudega lõivutulud riiklike tegevuslitsentside ja tegevuslubade
väljastamine ning pikendamine 0,4 mln eurot. Lõivu kogujateks keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse, kiirgusseaduse ja tööstusheite seaduse alusel on Keskkonnaamet ning
maakatastriseaduse alusel Maa-amet. Laekumiste prognoos on vähenenud 4% võrra,
eelkõige kiirgustegevusloa taotluse läbivaatamise toimingute riigilõivu vähenemisest, sest
suur osa varasemalt 5a tähtajaga lubadest muutuvad tähtajatuks.
Tulud majandustegevusest
Tulud majandustegevusest suurenevad võrreldes eelneva aastaga 97%, kuna Euroopa Liidus
kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ) hind ja kogused on
kasvanud nõudluse tõttu tõusnud.
Majandustegevusest laekuvast tulust suunatakse riigituludesse riigimaade kasutustasudest
laekuv tulu 3,7 mln ja 50% LHÜ müügist laekuvast tulust ehk 205,6 mln. Ülejäänud 50% LHÜ
müügist laekuvast tulust suunatakse kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse vastutavate
ministrite kaudu.
120
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas kasutatakse majandustegevusest laekunud tuludest
valitsemisala kuludeks ja investeeringuteks 23,2 mln eurot, millest 21,9 mln eurot
moodustavad LHÜ müügi tuludest tehtavad kulutused ja 1,3 mln eurot omatuludest tehtavad
kulutused.
Tulud laekuvad Keskkonnaagentuurile lennumeteoroloogia info edastamise,
lennuvaatlusteenuse, meteoroloogilise -ja hüdroloogilise info edastamise, metsa hindamise ja
Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse käitamise eest, Keskkonnaametile (KeA)
kiirgusseaduse alusel KeA põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise eest, Eesti
Loodusmuuseumile piletite müügitulust ja ürituste korraldamise eest,
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele rakendusadministraatori teenuse eest ja
Maa-ametile maa erastamise korraldamise eest.
Tulu põhivarade müügist
Tulud põhivarade müügist laekuvad Maa-ametile maade ja riigivara müügist. Tulude
prognoos 24 mln eurot on sama võrreldes eelmise aastaga.
Trahvid ja muud varalised karistused
Trahvid 0,25 mln eurot laekuvad Keskkonnaametile keskkonnaalaste rikkumiste eest.
Laekumise kasvuprognoosi on suurendatud 50 000 euro võrra, eelnevate perioodide
tegelikult laekunud tulu alusel.
Keskkonnatasud
Keskkonnatasude 2023. aasta laekumise prognoosiks on 146,2 mln eurot, mis on 68,4 mln
eurot suurem võrreldes eelneva aastaga. Kasv on tingitud peamiselt põlevkivi koguse ja
kaevandamisõiguse tasumäära tõusust.
Keskkonnatasud laekuvad maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks
muutmise, vee erikasutuse, kasvava metsa raieõiguse, kalapüügiõiguse ja jahipidamisõiguse
(loodusvara kasutusõiguse tasu /ressursitasu) ning saasteainete välisõhku, veekogusse,
põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise (saastetasu) eest:
• kalapüügi- ja jahipidamisõiguse müügist 0,6 mln eurot;
• maavara kaevandusõiguse, vee erikasutuse ning saastetasude eest kokku 145,6 mln
eurot, millest arvestatakse sihtotstarbeliselt kohalikele omavalitsusüksustele 16,5 mln
eurot ja riigieelarvesse suunatakse 129,1 mln eurot.
Tulenevalt keskkonnatasude seadusest eraldatakse Keskkonnaministeeriumi eelarvelistest
vahenditest SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimiseks 14,2 mln eurot, mis vastab
minimaalselt riigieelarve koostamisele eelnenud aasta vee erikasutusõiguse tasudest
riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule. SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimine toimub
keskkonnaministri 31.01.2020 määruse nr 10 sätete alusel, mille kohaselt on moodustatud 9
valdkondlikku programmi: atmosfääriõhu kaitse, kalanduse, keskkonnateadlikkuse,
looduskaitse merekeskkonna, metsanduse, ringmajanduse, veemajanduse ja
kaasrahastamise valdkondades.
121
Muud tulud
Maa-ametile laekub viivisintressitulu tähtajaks tasumata maa järelmaksu-, hoonestusõiguste-
ja kasutusvaldusetasu nõuetelt 20 000 eurot, mis jääb võrreldes eelneva aastaga samaks.
Intressi- ja omanikutulud
Dividenditulu 75,2 mln eurot on planeeritud äriühingute majandustulemuste prognooside
alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2023. aasta kevadel pärast 2022. aasta tegelike
majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksavad dividende Riigimetsa
Majandamise Keskus ja Keskkonnauuringute Keskus OÜ.
Muude finantstuludena on kavandatud intressitulu maa järelmaksunõuetelt.
3.11.2 Kulud tegevuspõhises vaates
Keskkonnaministeeriumi tulemusvaldkonna Keskkond kulud on suunatud Eesti
inimestele puhta ja mitmekesise elukeskkonna tagamiseks, ühtlasi toetades loodusesse
vastutustundliku suhtumise kujundamist.
3.11.2.1 Tulemusvaldkond Keskkond
Joonis 44. Keskkonna tulemusvaldkond ja selle maht
Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine
elukeskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik.
122
Joonis 45. Keskkonna tulemusvaldkonna mõõdikud
Keskkonna tulemusvaldkonna peamiseks strateegiliseks aluseks on Eesti
keskkonnastrateegia aastani 2030, millega on määratletud pikaajalised arengusuunad
looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes keskkonnavaldkonna seostest
majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale ja
inimesele.
Tegevuse
majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine.
Tulemusvaldkonnas on loomisel uus strateegiline raamistik. Hetkel koostatakse ning
eeldatavalt 2023. aasta jooksul kiidetakse heaks kaks keskkonna tulemusvaldkonna
arengukava keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030 (KEVAD) ja metsanduse
arengukava aastani 2030. KEVADega integreeritakse ühtsesse arengudokumenti kõik
keskkonnavaldkonnas seni kehtinud arengudokumendid, va poliitika põhialused.
Tulemus-
valdkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid18 Programm
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
Eesti metsanduse arengukava aastani 2020
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016 2030 Keskkonnakaitse ja
Keskkond kasutuse
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
programm
Riigi jäätmekava 2014 2020
Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027
Tabel 47. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega
Võrreldes keskkonnakaitse ja -kasutuse programmiga aastateks 2022-2025 on programmi
tegevustes kavandatud üks muudatus
eesmärgistamine ei ole vajalik. Lisaks on tegevuse eelarve maht oluliselt väiksem võrreldes
teiste programmi tegevuste eelarvetega.
18
Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 on väljatöötamisel ja kinnitatakse eelduslikult 2023.a teisel poolaastal.
123
3.11.2.1.1 Tulemusvaldkond Keskkond kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 48. Tulemusvaldkond Keskkond programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika,
tuhat eurot
2021 täitmine 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
Keskkond -154 424 -166 010 -184 816 -18 806 11%
Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm -154 424 -166 010 -184 816 -18 806 11%
Kliimamuutuste leevendamine ja
-6 930 -25 432 -35 477 -10 046 40%
kliimamuutustega kohanemine
Õhukvaliteedi parendamine -7 314 -7 093 -13 487 -6 394 90%
Kiirgusohutuse tagamine -1 367 -1 660 -1 833 -173 10%
Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni
-22 094 -19 713 -13 507 6 206 -31%
edendamine
Keskkonnamõju hindamise ja selle
-1 069 -1 236 -1 044 192 -16%
maandamise tagamine
Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika
-1 141 -1 285 -3 485 -2 201 171%
kujundamine
Jäätmemajanduse korraldamine -3 353 -4 039 -11 351 -7 312 181%
Maapõueressursside kasutamise ja kaitse
-1 070 -1 363 -2 351 -988 72%
korraldamine
Merekeskkonna kaitse suunamine -2 974 -2 694 -3 538 -843 31%
Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -54 429 -48 117 -35 718 12 399 -26%
Elurikkuse kaitse tagamine -14 879 -17 076 -22 306 -5 230 31%
Metsanduse arengu suunamine 19
-10 092 -11 188 -13 255 -2 067 18%
Jahinduse arengu suunamine -1 590 -1 522 0 1 522 -100%
Maatoimingute korraldamine -6 327 -6 087 -7 085 -998 16%
Ruumiandmete hõive, analüüsid ja
-8 842 -7 728 -8 614 -886 11%
kättesaadavaks tegemine
Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste
-4 341 -4 051 -4 594 -542 13%
tagamine
Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu
-5 878 -5 727 -7 172 -1 445 25%
suunamine
3.11.2.1.2 Tulemusvaldkond Keskkond programmid ja programmi
tegevused
Keskkonnakaitse ja kasutuse programm
Programmi eesmärk: Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus
keskkonnakasutus on tagatud.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Keskkonnaamet,
Keskkonnaagentuur, Eesti Loodusmuuseum ja Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskus.
Strateegilised alused, millele programm tugineb on ümberkujundamisel. Hetkel on
koostamisel Keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030 (KEVAD 2030) ning uue
19
2023. aastal ühendati pr
124
metsanduse arengukava aastani 2030 koostamine. Eeldatavalt 2023. aasta jooksul
kinnitatavad tulemusvaldkonna arengukavad sätestavad lähema kümnendi eesmärgid ja
tegevussuunad keskkonna alavaldkondades ning saavad olema peamiseks strateegiliseks
raamistikuks keskkonnakaitse ja kasutuse programmile, need on läbinud laiapõhjalise
ühiskondliku arutelu ning kokku lepitud valdkonna ekspertide, teadlaste ning erinevate
huvipooltega.
Lähiaastate väljakutseks kujuneb piisava rahastuse tagamine keskkonnaeesmärkide
täitmiseks. Kuna välisvahendite, mille abil pika perioodi kestel seni Eesti keskkonnapoliitikat
rahastati, maht mõnel keskkonnavaldkonna suunal on viimastel aastatel märkimisväärselt
vähenenud, siis tuleb kokku leppida uus mudel keskkonnapoliitika jätkusuutlikuks
rahastamiseks.
Täiendavalt tuleb arvestada kogu riigi väljakutsega kiirenevas tempos taastuvenergeetikale
üleminekuks, et täita Euroopas ühiselt kokku lepitud kliimaeesmärke ning tagada piirkonna
energiajulgeolek. Taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamine eeldab, et juba
käimasolevate mõjuhindamiste, planeeringute ja keskkonnalubade menetlustele lisandub
märkimisväärne hulk uusi menetlusi ning samas kasvab ootus, et menetlused kulgevad
oluliselt kiiremini ning asjatundlikumalt. Olemasoleva personaliressursi ning valitsemisalade
palgakonkurentsis viimasel redelipulgal olevate töötasudega ei ole sellist puudujääki,
rääkimata arenguhüppest, lahendada võimalik.
Programmi tegevus: Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine
Programmi tegevuse eesmärk: Välja on töötatud ja ellu on rakendatud poliitikad, tegevused
ning meetmed, mis toetavad kliimamuutuste leevendamist ja mõjuga kohanemist igal
tasandil. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite
kontrollimine ja piiramine on tagatud ning vastav poliitika kujundatud ja rakendatud.
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi täitmiseks tagatakse kliimapoliitika kujundamine ja suurendatakse elanikkonna
teadlikkust kliimavaldkonnas. Tagatakse toimiv ja ajakohane kasvuhoonegaaside lubatud
heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, tehakse kliimavaldkonna analüüse ja prognoose,
koostatakse ja esitatakse kliimaaruandeid. Tagatakse osoonikihti kahandavate ainete ja f-
gaaside käitlemine ja järelevalve, tagatakse võimekus järk-järgult üle minna alternatiivsetele
väikese kliimamõjuga külmaainete kasutamisele. Antakse fluoritud kasvuhoonegaase
sisaldava toote, seadme (jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, paiksete
tuletõrjeseadmete) ja süsteemi käitlemislube.
Euroopa Liidu ühine eesmärk on vähendada aastaks 2030 KHG-de heitkogust vähemalt 55%
võrreldes 1990. aasta tasemega. See otsus on sätestatud Euroopa kliimamääruses, mis
jõustus 2021. aasta juunis. Eesti 2030. aasta eesmärk on vähendada KHG-de heitkoguseid
70% võrreldes 1990. aasta tasemega. 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika eesmärkide
täitmiseks koostasid KEM ja MKM 2019. aasta lõpuks riikliku energia- ja kliimakava (REKK),
milles lepiti kokku riigi pikaajalised tegevused. REKKi eduaruanne esitatakse Euroopa
Komisjonile 2023. aastal ja ajakohastatud aruanne 2024. aastal.
pitud Eesti riiklik kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks
2050 ja strateegia tegevuskava seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite
eesmärgiks 8 mln tonni CO2-ekvivalenti. Need eesmärgid on ambitsioonikamad, kui kehtivas
125
ajakohastada.
2021.a avaldas Euroopa Komisjon uue kliima-
-
2026 kaheksat kehtivat õigusakti ja esitatakse viis uut algatust erinevates
poliitikavaldkondades ja majandussektorites: kliima, energia ja kütused, transport, hooned,
maakasutus ja metsandus.
Euroopa Liidu ülese eesmärgina on seatud vähendada Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside
lubatud heitkoguse ühikute kauplemise süsteemi (edaspidi EL HKS) sektori koguheidet 43%
suurendada. Eesmärk on seatud ELi HKSi kuuluvate sektorite üleselt ja riiklikke eesmärke ei
ole. Turg reguleerib heite vähendamist läbi turul saadaval olevate lubatud heitkoguse ühikute
koguse järk-järgulise vähendamise. Eesti EL HKS heitkogus vähenes perioodil 2018 2020
ligi 60% valdavalt seoses põlevkivist elektri tootmise vähenemisega. 2021. aastal algas ELi
HKSi neljas kauplemisperiood, mis on võrreldes eelnevate perioodidega kestuselt pikem, mis
omakorda jaguneb kaheks nö eraldusperioodiks (2021 2025 ja 2026 2030). Riigile iga-
aastaselt laekuvatest EL HKS-i enampakkumistuludest vähemalt 50% suunatakse
kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks. Ettevõtete kliimaeesmärkidesse panustamise
soodustamiseks on väljatöötamisel vabatahtliku süsinikuturu riiklik raamistik.
Riikliku rohepöörde tegevuskava raames koostatakse riigi sektorile ühtne kasvuhoonegaaside
jalajälje hindamise juhis ning viiakse läbi piloothindamine. Samuti koostatakse juhis kliimamõju
hindamiseks KSH ja KMH protsessides ning nõustatakse juhise rakendamisel nii
Keskkonnaametit kui ka keskkonnamõju hindajaid.
Viiakse läbi kasvuhoonegaaside (KHG) riiklik inventuur ja prognoosid ning esitatakse
aruandluse Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile.
Arendatakse veelgi täpsemaks KHG riiklikku inventuuri ja prognoose ning parandatakse
andmete kättesaadavust.
Kaardistatakse täiendavaid kliimamõjusid vähendavaid meetmeid, analüüsitakse ja
rakendatakse KHG heite vähendamise potentsiaali kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamiseks ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi
välistes sektorites.
Keskkonnaministeerium koostas LIFE Strateegilise Integreeritud Projekti taotluse
Kliimamuutustega kohanemise arengukava KeM vastutusalas olevaid tegevusi aastani 2031.
Projekti juhtpartner on KeM, kaasatud on 16 kaaspartnerit sh (KeA, KAUR, KEMIT, EKUK, RMK,
ELM). Projekti kestus on 9 aastat ja maht on 18,8 mln eurot, millest riiklik omafinantseering on
7,5 mln eurot.
2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu 95% toetused ja HKS
vahenditest rahastatavad tegevused, millest olulisemad on välja toodud järgnevalt.
HKSi projektid eelarvega 21,9 mln eurot, millest olulisemad on vähese heitega sõidukite
kasutuselevõtt; üleujutusriskide maandamine riskipiirkondades olevates kohalikes
omavalitsustes; kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkide elluviimisega seotud
tegevused (sh rahvusvaheline kliimakoostöö) ja kohalikes omavalitsustes jäätmete liigiti
kogumise arendamine.
126
Uue perioodi struktuurivahenditest on plaanitud toetada: kohalike omavalitsuste
kliimamuutustega leevendamise ja kohanemise võimekuse ning kliimateadlikkuse
suurendamist, kombineeritud sadeveesüsteemide sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide
rajamist, meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide
arendamist, mitte heas seisundis veekogude taastamist (2023.a eelarve 3,5 mln eurot),
üleujutusohu ennetamise ja leevendamise tegevuste elluviimist (2023.a eelarve 2,4 mln
eurot).
Taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) edendatakse innovaatiliste rohetehnoloogiate
arendamist ja levitamist, et aidata kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele,
kliimamuutustega kohanemisele ja loodusvarade tootlikkuse suurendamisele (2023.a eelarve
2,6 mln eurot).
Samuti jätkatakse Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014-2021 finantsmehhanismi
eelarve 2 mln eurot).
Programmi tegevuse eelarve maht kasvab seoses HKSi projektide (kasv võrreldes 2022.a 2,1
mln eurot) ja RRF toetuse (kasv võrreldes 2022.a 1,6 mln eurot) mahu kasvuga ning uue
perioodi struktuurivahendite (5,9 mln eurot) lisandumisega.
Programmi tegevus: Õhukvaliteedi parendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Õhukvaliteedi tagamiseks on siseriiklikult tagatud vastavus
rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele, õhuseire on teostatud ja avalikkust
teavitatud.
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi täitmiseks tagatakse õhu, müra ja kütuse valdkonna õigusraamistik ja õigusaktide
rakendamine, tehakse analüüse, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid,
teostatakse riiklikku järelevalvet, kontrollitakse tarbimisse lubatud kütuste aruannete nõuetele
vastavust, registreeritakse paikse heiteallika või orgaanilisi lahusteid kasutava käitaja tegevus,
antakse õhusaaste lube.
Peamiseks väljakutseks õhu valdkonnas on erinevate sektorite õhusaaste heitkoguste
vähendamine. Kõige keerulisem on saavutada ammoniaagi heitkoguse vähendamise
eesmärki. Eesmärk on 1% vähendamist võrreldes 2005. aasta tasemega, seega sisuliselt on
tegemist heitkoguse külmutamisega. Ligi 90% ammoniaagi heitkogusest tekib
põllumajanduses. Ligi 5% heitkogusest on seotud puidu põletamisega keskmistes ja suurtes
põletusseadmes, mille osakaal on järjepidevalt kasvanud.
Kuna energeetikas ja tööstuses on järjepidevalt vähendatud õhusaasteainete heitkoguseid,
seondub aina suurem heitkoguse osakaal hajusate heiteallikatega nagu kohtküte ja transport.
36% Eestis tekkivatest peenosakestest (PM2,5), 48% mustast süsinikust, 14% lenduvatest
orgaanilistest ühenditest ja 78% benso(a)püreenist eraldub koduahjudest. Maanteeliiklusega
on seotud 31% lämmastikoksiididest, 6% lenduvatest orgaanilistest ühenditest ning 7% eriti
peente osakeste heitkogusest. Nendes sektorites on õhusaastesse panustajate arv väga suur
ning heitkoguse vähendamine keerulisem ning aeganõudvam kui ettevõtte tasandil heidete
vähendamise kokkulepete saavutamine.
127
Avalikkuse parem teadlikkus heitkoguste tekkesektoritest ning igaühe võimalustest heite
vähendamiseks on hädavajalik, et täiendavalt piirata heitkoguseid kohtküttest ja transpordist.
Vajalik on kutaoigesti.ee kampaania jätkamine, et parendada elanike teadmisi efektiivsest
kütmisest.
Strateegilistes müra kaardistamise alusel on üle poole Tallinna (59,9%) ja pooled Tartu
(50,1%) elanikest kokkupuutes vähemalt 55 dB autoliikluse müraga. Selline kokkupuude
suurendab suure häirituse riski 12,8% müratasemetel 55-59 dB (Lden) ja 42,8%
müratasemetel ≥75dB (Lden). Niisamuti suureneb nendel müratasemetel südame
isheemiatõve haigestumuse risk 1,04 ja 1,2 korda, mis teeb vastavalt 4% ja 20%. Halva
ruumilise planeerimise tulemusel tekkinud õhukvaliteedi ja müra probleemide lahendamine
on keeruline. Koos eri ametkondadega tuleb leida müra vähendamise võimalusi ja neid ka
rakendada.
2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu neli viiendikku toetused,
millest olulisemad on välja toodud järgnevalt.
Õhukvaliteedi parandamiseks rakendatakse ja uuendatakse teatavate õhusaasteainete
heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020 2030. Käivitatakse EL SF
larve ca 4,3 mln eurot).
Toetatakse elamute liitumist kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme
uuendamist (2023.a eelarve 4 mln eurot).
Lisaks tegevustoetused valitsemisala asutustele (2023.a eelarve 2,6 mln eurot). Programmi
tegevuse eelarve maht kasvab seoses eelmises lõigus mainitud toetuste lisandumisega
eelarvesse (8,3 mln eurot).
Programmi tegevus: Kiirgusohutuse tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Kiirgusohutus on tagatud õigusaktide ja arengukavade
rakendamise kaudu.
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi täitmiseks tagatakse kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine, antakse
kiirgustegevuslube ning kiirguseksperdi tunnistusi ja teostatakse riiklikku järelevalvet.
Tagatakse kiirgushädaolukordadeks valmisolek ja neile reageerimine, avaldatakse
kiirgusandmeid ning nõustatakse pädevaid asutusi ja järelevalve teostajaid, peetakse riiklikku
kiirgustöötajate doosiregistrit.
Eesti energiajulgeoleku, säästvuse ja konkurentsivõime suurendamiseks ning 2050. aasta
kliima-eesmärkide saavutamiseks kutsus VV 2021.a aprillis ellu tuumaenergia töörühma, mille
eesmärgiks on analüüsida tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalust Eestis ning esitada
oma järeldused ja ettepanekud VVle (vahearuanne 2022.a septembris ja lõpparuanne
eeldatavasti 2024.a). Tuumaenergia töörühmas on üheks käsitletavaks teemaks ka tööstuse
kaasamine ning kompetentside, oskusteabe ja tööjõu arenguvajadused.
2021. aastal alustati radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise sisuliste tegevustega
alustatud on KOV eriplaneeringu protsessi ja asukohavalikuga.
Valdkonna peamised kitsaskohad:
128
• Kiirgusohutuse tagamiseks ning kiirgus hädaolukorrale reageerimisvõimekuse
tagamiseks tuleb teha lähiaastail mahukad investeeringud, vahetada välja amortiseerunud
seadmed ning tagada pidev seire kiirguse vallas.
• Lõpule tuleb viia Paldiskis asuva radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaiga lõplik ohutuks
muutmine ning teha vajalik eeltöö lõppladestuspaiga rajamiseks. Selleks on vajalik läbi viia
kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja KSH II etapp ning lõppladustuspaiga rajamiseks ja
reaktorsektsioonide likvideerimiseks vajalikud uuringud. Samuti on tarvis läbi viia
lõppladustuspaiga asukoha detailse lahenduse koostamiseks vajalikud
asukohaspetsiifilised uuringud ja reaktorsektsioonide likvideerimise keskkonnamõju
hindamine. Nõukogudeaegse tuumapärandi (Paldiski, Sillamäe) osas lõpplahendust
leidmata ning avalikkuse hirme maandamata ei saa toimuda mõistlike argumentidega
avalikke arutelusid tuumajaama rajamise võimalikkuse ümber ning Paldiski objekti osas
lõpplahenduse ning Sillamäe objekti püsiva hoolduse ning seire tagamine on selle
eelduseks.
Valdkondlikud vajadused ja arengusuunad on väga ressursimahukad (inimressurss, tehnilised
ja rahalised vahendid) ning vajavad väga pikaajalist pühendumust ja kindlustunnet
finantseerimisallikate osas (nt Paldiski endiste tuumareaktori sektsioonide
dekommissioneerimine, lõppladustuspaiga rajamine, tuumaenergia kasutuselevõtu analüüs
ning tuumaprogrammiga alustamise etapid).
Programmi tegevus: Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Lisandväärtus ressursikasutuse suhtes kasvab, ettevõtted
pakuvad rohkem keskkonnahoidlikke tooteid-teenuseid ning kasutavad vabatahtlikke
keskkonnahoidu tõendavaid ja tõhustavaid meetmeid.
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi täitmiseks toetatakse keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitika kujundamise ja
rakendamisega ettevõtluse üleminekut ressursitõhusale ringmajandusele ja saastamise
vähenemist, korraldatakse keskkonnatasude deklareerimist, väljastatakse ökomärgiseid ning
Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) tunnistusi ning
arendatakse keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume nende laiemaks rakendamiseks
avalikus sektoris.
Ringmajanduse valdkond on viimastel aastatel kiires tempos edasi arenenud, kuigi
ringmajandus kui vajalike tarvete ühiskasutus või ressursside optimaalne kasutamine on olnud
meie praktika pikka aega. Eestis soodustavad ringmajandusele üleminekut
ringkasutuspõhised algatused. Uue rahastamisperioodi puhul nähakse ette ka edendavad ja
üleminekut kiirendavad toetused. Tugevuseks ringmajanduse arendamisel on
digilahendused, kuna nende kasutus on üks peamistest ringmajanduse hõlbustajatest.
Kohalike omavalitsuste roll teadlikkuse tõstmisel on kriitilise tähtsusega, kuid omavalitsustes
on ressursside puudus nii inimeste, teadmiste kui raha osas. 2022.a jooksul on valminud
riiklikul tasandil ringmajanduse üldiseid põhimõtteid kokkuvõttev dokument (ringmajanduse
valge raamat), millele koostatakse edaspidi ka konkreetsem tegevuskava.
Oluline on seejuures keskkonnakorralduslike meetmete rakendamine. Nt on oluline avalikus
sektoris keskkonnahoidlike riigihangete süsteemne kasutuselevõtmine. 2022.a
1. jaanuarist alates rakendatakse neljas kategoorias (koopia- ja joonestuspaber,
puhastustooted ja- teenused, kontori IT seadmed ning mööbel) avaliku sektori ja
129
võrgustikusektori hankijale kohustuslikus korras keskkonnahoidlikke kriteeriume. Kavas on
kehtestada keskkonnahoidlikud kriteeriumid ka maanteesõidukitele ning teevalgustusele ja
fooridele ning kujutise reprodutseerimise seadmetele. Lisaks on võimalik ringset praktikat
järgida ka teistes valdkondades oluline on seada fookus teisese toorme võimalikult
laialdasele kasutamisele riigihangetes.
Eesti üheks kitsaskohaks on madal ressursitõhusus. Et parandada Eesti majanduse
konkurentsivõimet ning vähendada tootmises tekkivaid jäätmeid ja jääke, jätkatakse
struktuurivahenditest ning Taaste- ja vastupidavuskavast ring- ja ressursitõhusale
majandusele ülemineku edendamise toetamist. Laiem eesmärk on vältida ja vähendada
jäätmeteket ning luua tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela
kestlikkust. See hõlmab nii ringmajanduse tehniliste ekspertide koolitamist, investeeringuid
uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks ringmajanduse suunal kui ka jätkusuutlikuks jäätme- ja
materjalimajanduseks vajalikke füüsilise ja digitaalse infrastruktuuri arendusi (eelarve 2023.a
11,7 mln eurot).
2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu 91% toetused. Programmi
tegevuse eelarve maht kahaneb seoses Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi
struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõppemisega (6,1 mln eurot).
Programmi tegevus: Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Oluline keskkonnamõju (KMH ja KSH) on hinnatud ja
tagatud vastavus keskkonnaeesmärkidele, rakendatakse leevendusmeetmeid.
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi saavutamiseks rakendatakse keskkonnamõju tõhusa maandamise meetmeid,
kooskõlastatakse planeeringuid ja projekte, otsustatakse KMH/KSH algatamise vajalikkuse
üle ning antakse sellekohaseid seisukohti, väljastatakse litsentse KMH juhtekspertidele,
menetletakse keskkonnavastutuse juhtumeid.
KEM osaleb erinevate piiriülese mõjuga või riigi eriplaneeringutega seotud KMH/KSH
menetlustes ja seisukohtade kujundamises. Paralleelselt on käimas suuremad projektid, nt Rail
Baltic ja Helsingi-Tallinna tunnel.
Valitsemisala peamine roll taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamisel ning
energiajulgeoleku tagamisel seisneb taastuvenergeetika taristu rajamise eelduste ja
võimaluste väljaselgitamisel, pakkudes keskkonnaalast infot ja ekspertiisi, et leida võimalused
loodusväärtuste ja taristu kooseksisteerimiseks.
Selle rolli täitmiseks on valitsemisala pakutavad teenused seotud peamiselt
planeerimistegevuse, keskkonna (strateegilise ja Natura) mõjude hindamise,
keskkonnalubade väljaandmise, optimaalsete looduskaitseliste piirangute kehtestamise ning
otsustamise aluseks oleva täpse ja kvaliteetse keskkonnaandmestiku tagamisega.
2022.a augustis viidi läbi audit, mh keskkonnamõjude hindamise protsessile, eesmärgiga
kiirendada taastuvenergiaprojektide elluviimist. Audit keskendus eeskätt tuuleparkide
loomise kiirendamisele vajalik on töötada välja seadusandluse muudatused, et kiirendada
menetlusprotsesse, sh mõjuhindamise valdkonda.
130
2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu kolm neljandikku tööjõukulud
ning ühe neljandiku majandamiskulud. Programmi tegevuse eelarve mahu langus on seotud
valitsemisala majandamiskulude üldise vähendamisega.
Programmi tegevus: Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika on kujundatud selliselt, et
on saavutatud keskkonna kui terviku kaitse.
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse tööstusheite ja kemikaalipoliitikat, koostatakse ja
esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, korraldatakse riigi poolt suletud prügilate järelhooldust ja
-seiret, töötatakse välja ühtse keskkonnakaitseloa kontseptsioon, teostatakse riiklikku
järelevalvet, antakse keskkonnakomplekslube.
Ministeeriumi ja valitsuse ülesandeks on valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise
ettevalmistamine, EL-i otsustusprotsessis osalemine, EL-i õigusaktidest ja rahvusvahelistest
konventsioonidest (Basel, Stockholm, Minamata) tulenevate nõuete täitmine, sh aruandlus ja
muu rahvusvaheline koostöö. Samuti õigusraamistiku ja juhiste loomine, suhtlus
huvigruppidega, tööstusheite valdkonna koordineerimine õigusaktide ja uuringute alusel.
Tööstusheite valdkonnas on lähiaastate prioriteediks tööstusheite direktiivi
muudatusettepanekute osas Eesti seisukohtade esindamine ning hilisem direktiivi ülevõtmine
Eesti õigusesse.
Kemikaalipoliitika kujundamisel on oluline jätkata ohutu materjaliringluse põhimõtte
juurutamist, tagamaks, et materjale saaks võimalikult palju ringlusse võtta. Samuti tuleb
jätkata panustamist üleriigilise kemikaalikorralduse tõhustamisse ja tõsta teadlikkust
kemikaalidest kui läbivast valdkonnast.
Oluline on jätkuvalt leida põlevkivi töötlemisel tekkivatele jäätmetele, tuhale ja aherainele, aga
ka poolkoksile, efektiivset rakendust ja suurendada taaskasutust. Selleks on vajalik kaardistada
tekkinud jäätmete kogus ja koostis ning jätkata uuringutega, mis toetavad põlevkivi
kaevandus- ja tööstusjäätmete taaskasutust, otsese toormena või teisese toormena, kasulike
komponentide eraldamiseks ja kasutuselevõtuks. Oluline on kasutada riiklikel taristuobjektidel
aherainet.
Samuti keskendutakse keskkonnakaitseloa põhimõtete ülevaatamisele.
Keskkonnakaitselubade süsteemi kestlikkuse tagamiseks ja vajadusest kohaneda muutuva
maailmaga, alustas Keskkonnaministeerium 2021. aastal projektiga "Keskkonnakaitseluba
3.0". Projekti eesmärk on tagada keskkonnakasutuse reguleerimiseks ühtsetel alustel,
tasakaalustatud keskkonnakasutusest ja keskkonnariskist lähtuv nutikas ning halduskoormust
vähendav avalik teenus.
2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu poole toetused. Olulisem on
ÜFi toetus pärandmõjude likvideerimiseks, milles raames tegeletakse kaevandamisega ja
põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamise ja jäätmekäitluse
piirkondliku arendamisega (2023.a eelarve 1,2 mln eurot).
Programmi tegevuse eelarve maht kasvab peamiselt seoses eelmises lõigus mainitud toetuse
lisandumisega ning SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimiseks antava toetusmahu
suurenemisega.
131
Programmi tegevus: Jäätmemajanduse korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: Efektiivne ja innovaatiline jäätmekäitlus, mis vastab
jäätmehierarhiale.
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse jäätmekäitlusega seotud poliitikat, antakse
jäätmelube, tehakse analüüse, koostatakse ja esitatakse aruandeid, korraldatakse jätkuvalt
riigiomandis maalt jäätmete koristamist, teostatakse riiklikku järelevalvet.
Ringmajanduse edendamisel on jäätmekäitluse korraldamine üheks oluliseks osaks.
Eestil on jätkuvalt probleeme suurenenud jäätmetekkega ning madala jäätmete liigiti
kogumisega. Jäätmeid võetakse vähe ringlusse ja jäätmete lakkamise kriteeriumeid
rakendatakse vähe. Puudusi esineb jäätmekäitluse andmetes, kus olemasolev andmete
ajakohasus ei ole piisav ning vaja on arendada reaalaja andmeid. Nende kitsaskohtade ja
probleemide ületamiseks on töös erinevaid seadusandlikke muudatusi ning projekte. Näiteks
algas 2022.a jäätmete valdkonna digitaliseerimise projekt, mis viiakse ellu KeM ja MKM
koostöös ning mille eesmärk on jäätmevaldkonna andmete digitaliseerimise piloteerimine.
Tervikuna on oluline jõuda jäätmehierarhiat rakendava jäätmekäitluseni, arendades üle Eesti
välja optimaalne ja toimiv jäätmete liigiti kogumise taristu ja ringlussevõtu võimekus ning leida
stiimulid liigiti kogumise edendamiseks. Seejuures on oluline koostöö riigi, KOVi, tarbija ja
jäätmekäitleja vahel ühiste eesmärkide saavutamiseks.
2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu 60% toetused. Olulisemad on
EL vahenditest kavandatud toetusmeede ettevõtete jäätmete ringlussevõtuks (2023.a
eelarve 4 mln eurot) ning ÜFi toetus pärandmõjude likvideerimiseks, milles raames
tegeletakse kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide
lahendamise ja jäätmekäitluse piirkondliku arendamisega (2023.a eelarve 2,3 mln eurot).
Programmi tegevuse eelarve maht kasvab peamiselt seoses eelmises lõigus mainitud
toetuste lisandumisega ning SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimiseks antava toetusmahu
suurenemisega.
Programmi tegevus: Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: Maapõueressursid on kasutatud säästlikult ja jätkusuutlikult.
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse maapõue kaitse ja kasutamise poliitikat, koostatakse
maavarade maakondlikud teemaplaneeringud, antakse maavara kaevandamisega seotud
lube, samuti geoloogiliste uuringute, kivimi, kaevise või katendiga seotud lube, teostatakse
riiklikku järelevalvet.
Eesti vajab jätkuvalt maapõueressursse ja toormeid, et tagada Eesti majandusareng, kuid seda
mitte vaid kasvava ressursside ammendamise arvelt. Tähtis on kaevandamise ruumiline
planeerimine ning õigusruumi loomine. Lisaks on oluline tagada kaevandatud alade
korrastamine ning tõsta arendajate motivatsiooni kaevandatud alade senisest kiiremaks
korrastamiseks ja parimate võimalike tehnikate juurutamiseks, mis aitaks vähendada
mäetööstuse keskkonnamõju. Seejuures on maapõueressursside kasutamise suunamisel
132
oluline lähtuda ressurssidest võimalikult suure lisandväärtuse saamisest ning laiemalt
suurendada ringmajanduse põhimõtete rakendamist, et tekiks minimaalselt kadusid ja
väheneks jäätmeteke.
Maakasutuse jätkusuutlikkuse edendamiseks tuleb tagada kaevandatud alade korrastamine,
sealhulgas ka vanad mahajäetud karjäärid, hüljatud või ammendunud turbatootmisalad ja
vanade kaevanduste varingud ning vajumid, mis võivad olla ohtlikud nii inimestele kui ka
keskkonnale ja takistavad maa otstarbekat kasutamist. Maapõueressursside kasutamine peab
toimuma jätkusuutlikult, avatud menetluse põhimõtetest lähtuvalt ning maavaradega seotud
teave tuleb hoida kaasaegsete infosüsteemide kaudu pidevalt kättesaadav ja ajakohane.
2023. a lõppevad maapõueressursside väärindamise TA projektid (ResTA), kus KeM osaleb
eelkõige eesmärgil tagada uuringute läbiviimisel keskkonna alaste aspektide arvestamine ja
suunata maavara efektiivse kasutamise põhimõtted. Samuti on KeM kaasatud HTM-MKM
ühise TAIE arengukava alusel koostatava maapõueressursside teekaardi kujundamises ja
rakendamises.
Ohutu elukeskkonna tagamiseks on vajalik korrastada vanad allmaakaevandamisega seotud
varingud ja vajumid ning korrastamata ehitusmaavarade karjäärid (korrastustööd perioodil
2023-2026 on kavandatud ÕÜFi raames). Mahajäetud karjääride, ammendunud
turbatootmisalade või jääksoode, varingute ja vajumite korrastamisega seotud tegevused on
planeeritud perioodile 2021 2030. a. Endiste turbatootmisalade taastamisega seoses
teostatakse kuni 2023.
toetatakse ca 3,7 mln euro ulatuses.
2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu 43% tööjõukulud, 36%
toetused ning 20% majandamiskulud. Programmi tegevuse eelarve mahu kasvu mõjutavad
peamiselt lisanduv ÜFi toetus pärandmõjude likvideerimiseks ning SA KIK
keskkonnaprogrammi elluviimiseks antava toetusmahu suurenemine.
Programmi tegevus: Merekeskkonna kaitse suunamine
Programmi tegevuse eesmärk: Merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped
jõustatud, rahvusvahelised kohustused täidetud, see tagab merekeskkonna kaitse Eestis ja
väljaspool Eesti jurisdiktsiooni olevatel merealadel.
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse poliitikat ja rakendatakse meetmeid mere uurimiseks
ning töötatakse välja meetmeid merekeskkonna seisundi parandamiseks, koostatakse ja
esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, kooskõlastatakse reostustõrjeplaane, antakse vee
erikasutuslube ning lube mereuuringuteks Eesti merealal.
Merekeskkonna peamiseks probleemiks on mere halb seisund, mida põhjustavad maismaalt
ja õhust merre jõudvad saasteained ning laevade poolt põhjustatud reostus. Samuti
halvendavad mere seisundit globaalsed kliimamuutused, mille tõttu merevesi soojeneb ja
hapestub. Eesti korraldab merekeskkonna kaitset merestrateegia alusel koostöös teiste
Läänemere riikidega. 2021. aastal valmis ja võeti vastu Läänemere riikide ühine tegevuskava
Läänemere kaitseks.
Programmi tegevuses on oluline ka mereprügiga seonduv. Eesti elanikele on kõige
murettekitavam rannikulähedase merevee olukord seal on eutrofeerumise tagajärjed kõige
133
ilmsemad. Mere kestlikku kasutamist võimaldavate tegevuste määratlemiseks ja
soodustamiseks koostatakse pikaajaline kava (nn sinimajanduse kava). Ajakohastatakse mere
vesiviljelusega seotud nõuded ning toetatakse vesiviljeluse kahjuliku mõju leevendavate
meetmete rakendamist, et soodustada vesiviljelust. Maailmamere ja rahvusvahelise
meretranspordi tõttu on vaja tagada rahvusvaheliste kokkulepete ratifitseerimine Eestis ning
nende jõustamine nii Eesti merealal kui ka väljaspool riikide jurisdiktsiooni olevatel merealadel.
2023.a programmi tegevuse eelarve jaguneb võrdselt majandamiskulude, toetuste ja
tööjõukulude vahel.
Programmi tegevuse eelarve mahu kasvu mõjutavad Vabariigi Valitsuse poolt eraldatud
vahendid (0,12 mln eurot) merestrateegia meetmekava tegevuste elluviimiseks ja
tööjõukulude eelarve suurenemine. Lisaks suureneb SA KIK keskkonnaprogrammi
elluviimiseks antav toetusmaht.
Programmi tegevus: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab
veekogumite hea seisundi saavutamise ja säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse
joogivee ja taskukohase veeteenuse.
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse ja rakendatakse meetmeid veekogumitega seotud
eesmärkide saavutamiseks, sh paisudel kaladele läbipääsu tagamiseks, põllumajandusliku
hajukoormuse, maaparandushoiust tingitud koormuse, ohtlikest ainete koormuse ja
veevõtust tingitud koormuse vähendamiseks, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse
tagamiseks ja üleujutuste mõjude maandamiseks. Eesmärkide saavutamiseks korraldatakse
veemajandusega seotud tegevustes kvalifikatsiooni taotlemist, antakse veelube, tehakse
veekogumite seiret, hinnatakse veekogumite seisundeid ja koormusi, koostatakse ja
esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet.
Vaatamata veevaldkonnas tehtud investeeringutele ja rakendatud erinevatele
kaitsemeetmetele ei ole veekogumite seisund viimase 12 a jooksul paranenud. Eestis
määratud 744 pinnaveekogumist on ligi poolte puhul ning 31 põhjaveekogumist ligi veerandi
puhul vähemalt hea seisundi eesmärk jätkuvalt saavutamata. Aastaks 2027 on seatud
eesmärk saavutada hea seisund 65% pinnaveekogumitel ja 74% põhjaveekogumitel. Samas
VMK eesmärkide saavutamine on ebarealistlik, kuna selleks vajalikele tegevustele puudub
rahaline kate.
Eestis on kõrge ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kvaliteedi tase ja teenusega liitunute
osakaal (ühiskanalisatsiooniga on liitunud 82% ja ühisveevärgiga 88% elanikkonnast). Samuti
on elanikkonnale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind taskukohane, keskmiselt
moodustab hind 1,1% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust (OECD soovituse
kohaselt ei tohiks hind olla kõrgem kui 3-5%). Siiski tuleb lähitulevikus valdkonnas ellu viia
olulisi muutusi, kuna toetusrahade abil rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitaristu nõuab
ulatuslikke reinvesteeringuid, mida olemasoleva veeteenuse hinnaga pole võimalik katta.
Nõuetekohase veeteenuse kättesaadavuse tagamiseks on vajalik ellu viia vee-ettevõtete
reform, et konsolideerimise ja efektiivsuse suurendamise kaudu ning mõistliku veeteenuse
hinnaga suudaksid vee-ettevõtted ise teha vajalikke reinvesteeringud. EL-i vahenditest
134
kavandatud investeeringutoetus üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel
veemajandustaristu rekonstrueerimise projektide elluviimiseks on 2023.aaastal 8,6 mln eurot.
Samas ei vasta paljud individuaalsed joogi- ja reoveelahendused nõuetele. Uuringud näitavad,
et oma kaevuvett tarbivatest inimestest, keda on ligikaudu 12%-15% elanikkonnast, tervelt
60-70% ei saa tervisele ohutut joogivett. Sageli on põhjuseks lekkivad kanalisatsiooniehitised
(reovee kogumismahutid, septikud jms) ning nende mitte nõuetekohane tühjendamine.
2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu kolm neljandikku eelarvest
toetused, millest olulisemad on välja toodud järgnevalt.
• Muudetakse ohutuks jääkreostusobjektid, mille tulemusel ei kujuta endised tööstusalad
enam ohtu põhjaveele, pinnaveekogumitele ega inimeste tervisele (2023.a eelarve 8,8
mln eurot). Ida-Virumaa joogivee varustuskindluse uuringuga tuvastatakse piirkonna
veeressursside piisavus ning selgitatakse vajalike investeeringute maht alternatiivsete
veeressursside kasutuselevõtuks, et tagada joogivesi piirkonna elanikele ja veeressursside
piisavus ka olemasolevatele ning perspektiivsetele tööstustele. Tegevusteks on
kavandatud ÕÜFist kokku 3,8 mln eurot, sh 2023.a 1,9 mln eurot.
• Rakendatakse LIFE integreeritud veemajanduse projekti, mille raames viiakse ellu
Viru alamvesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks vajalikud meetmed kuni
2028. a lõpuni. 10 aastat kestva projekti kogumaksumus on ligi 16,7 mln eurot. 2023.
aastaks puhastatakse Erra jõgi Uhaku karstialal 1,5 km ulatuses jääkreostusest ning
testitakse Pahnimäe jääkreostusalal in-situ puhastusmeetodit. Samuti viiakse lõpule
Rakvere Soolikaoja taimtervendamise katse ning luuakse loodusrada Aidu karjääri.
• EL vahenditest teostab Riigimetsa Majandamise Keskus ammendatud ja hüljatud
turbaalade korrastamiseks vajalikke tegevusi (2023.a eelarve 1,6 mln eurot).
• Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus antav toetus keskkonnaprogrammi
elluviimiseks (2023.a prognoositav eelarve 6,3 mln eurot).
Programmi tegevuse eelarve maht langeb seoses veemajandustaristu rekonstrueerimise
investeeringutoetuse mahu vähenemisega. Toetust vahendati EL-i lõppevast
eelarveperioodist ning uuel EL eelarveperioodil ei ole veemajandustaristu toetamiseks
vahendeid kavandatud (kahanemine võrreldes 2022.a 15,6 mln eurot).
Programmi tegevus: Elurikkuse kaitse tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike
mitmekesisus on tagatud, nii et elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja
elurikkuse poolt pakutavad ökosüsteemiteenused on jätkusuutlikud.
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse looduskaitsepoliitikat, kavandatakse
meetmeid liikide ja elupaikade soodsa seisundi ja maastike mitmekesisuse saavutamiseks
muutuvas kliimas ning korraldatakse nende rakendamist.
Taastatakse elupaiku, tõrjutakse võõrliike, tehakse eluslooduse rakendusuuringuid ja seiret,
hinnatakse liikide ja elupaikade seisundit, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid,
võetakse loodusväärtusi riikliku kaitse alla, koostatakse tegevuskavasid ja
kaitsekorralduskavasid (sh üle-euroopalise loodusväärtuste võrgustiku Natura 2000 kaitse
tõhusaks korraldamiseks), antakse lube ohustatud liikidega legaalseks kaubitsemiseks,
antakse looduskaitse piirangutega seotud kooskõlastusi ja lube, teostatakse riiklikku
135
järelevalvet, jagatakse looduskaitseteavet, arendatakse ökosüsteemiteenuste kaardistamise
hindamise ja taastamise süsteemi jm.
Eesti maismaast on looduskaitseseaduse alusel kaitstavate objektidena (kaitsealad, hoiualad,
püsielupaigad, üksikobjektid) kaitse all 19,5% ja merest koos majandusvööndiga 18,7%.
Oluline osa kaitstavast territooriumist on range kaitse all 11% maismaapindalast. Aktiivselt
tegeletakse ohustatud liikide ja elupaigatüüpide kaitse ja seirega.
Käivitatud on protsessid tagamaks, et aastaks 2030 kaitstakse ELis vähemalt 30% EL
maismaast ja merealast ning üleeuroopalisse loodusvõrgustikku on lõimitud ökoloogilised
koridorid. Toimub elupaikade (mh sood, metsad, pärandniidud, vooluveekogud) ja liikide
kaitse, taastamine ja tegevused nende soodsa seisundi saavutamiseks, et ühegi EL kaitsealuse
elupaiga ja liigi kaitsesuundumus ja seisund ei halveneks ning ebasoodsas seisundis olevatest
elupaikadest ja liikidest 30% saavutaks aastaks 2030 soodsa seisundi või näitaks selget
positiivset suundumust paranemise poole. Koostatakse ja rakendatakse looduse taastamise
kava vastavalt EL määrusele. Kõik kaitstavate objektide kaitse-eeskirjad tuleb
looduskaitseseaduse nõuetega vastavusse viia 1. maiks 2023.
Looduskaitsepiirangute kompenseerimine vajalikus mahus, sh toetuse maksmise jätkamine,
sh väljaspool Natura 2000 alasid kaitstavate metsade omanikele (2023-2026). Vabariigi
Valitsuse poolt eraldati saamata jäänud tulu kompenseerimiseks erametsaomanikele, kellel
on metsaraie keelatud, sh piiranguvööndites ja hoiualadel, et nad saaksid võrdsetel alustel
toetust 1,2 mln eurot aastas. Toetusvahendid suunatakse ÜPP Natura erametsamaa toetuse
tõstmisest ja toetatavate alade laiendamisest tulenevat lisavajadust.
Tõhustatakse kaitstavate liikide, sh hanede poolt tekitatud kahju ennetamise ja
kompenseerimise süsteemi.
2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu poole toetused, millest
olulisemad on välja toodud järgnevalt.
• Jätkatakse LIFE- - ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine
2029. Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja
ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit kogumaksumusega 19,4 mln
eurot kümne aasta jooksul, millest välisabi 60% ehk 11,6 mln eurot. (2023.a eelarve 1,6
mln eurot).
• Samuti jätkatakse Eesti-
026. Projekt keskendub
puisniidu alade taastamisele Eestis ja Lätis, jätkusuutlike lahenduste loomisele hooldamisel
ja avalikkuse teadlikkuse tõstmisele puisniitude loodus- ja kultuuripärandist ning nende
kaitsest ja majandamisest. Projekti kogu eelarve 6,7 mln eurot (2023.a eelarve 1 mln
eurot).
• Ühtekuuluvusfondist toetatakse elupaikade taastamist kliimamuutustega kohanemise
valmisoleku suurendamiseks ning linnade rohestamiskavade koostamist ja elluviimist
(2023. a eelarve 1,3 mln eurot). Lisaks alustataks
taastamistöödega, mida rahastatakse ÕÜFist (2023.a eelarve 1 mln eurot).
• Eesti-
raames töötatakse välja uuenduslikud seiretehnoloogiad ja lahendused ning rakendatakse
kaitsemeetmete tulemuslikkuse süstemaatiline hindamine (2023.a eelarve 0,7 mln eurot).
136
• Oluline eelarveline maht on Riigimetsa Majandamise Keskusele antavatel toetustel
kaitstavate soo-elupaikade ja poolloodusike koosluste taastamiseks 1,3 mln eurot ning
kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimiseks 1,6 mln eurot.
Lisaks toetustele moodustavad programmi tegevuse eelarvest ligi kolmandiku tööjõukulud
ning veerandi majandamiskulud. Programmi tegevuse eelarve maht kasvab peamiselt seoses
eelnevalt mainitud lisandunud toetustele (bioloogilise mitmekesisuse säilitamine 0,7 mln,
puisniitude pikaajalise jätkusuutliku majandamise taastamine ja edendamine 1 mln, elupaikade
taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamine ning linnade
mln) summas 4 mln eurot.
Programmi tegevus: Metsanduse arengu suunamine
Programmi tegevuse eesmärk: Metsade tootlikkus ja elujõulisus ning metsade mitmekesine,
tõhus ja jätkusuutlik kasutamine, jahiulukiliikide mitmekesisus ning elupaikade ja liikide
vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine on tagatud.
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse metsa- ja jahinduspoliitikat, antakse
vääriselupaiga väljavaliku eksperdi tunnistusi, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi
aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet, peetakse metsaressursi ja geenireservmetsade
arvestust. Samuti antakse metsakorraldajate kutsetunnistusi ja metsakorraldustööde
tegevuslube ja jahinduse valdkonna lube, avaldatakse metsastatistikat, metsateatised
registreeritakse riiklikus metsaregistris, sõlmitakse erametsaomanikega vääriselupaiga
kaitselepinguid, sertifitseeritakse metsapuude seemneid ja metsataimi.
Eesti metsamaa pindala on 2,3 mln hektarit, moodustades üle poole kogu Eesti maismaa
pindalast. Looduskaitse alla kuuluva metsamaa osakaal on viimase kümnendi jooksul
suurenenud. Riigimetsamaa 1,19 mln hektarist on nüüdseks range kaitse all neljandik ning
kogu metsamaa pindalast moodustab range kaitse all olev mets 17,6% (SMI järgi). Võrdlusena
2010. aastal 10%.
Eeldatavalt kinnitatakse 2023. aastal uus metsanduse arengukava aastani 2030, mis sätestab
järgneva kümnendi metsanduse arengusuunad.
Järgmiste aastate peamisteks väljakutseteks on töötada välja regionaalsed või riiklikud
mudelid metsa biomassi ja süsinikuvoogude hindamiseks ning erinevate majandamisvõtete
mõju selgitamiseks süsinikubilansile. Samuti on väljakutseks puidu väärindamine. Puidu
väärtusahelas on seni tähelepanu pööratud puidu mehhaanilisele väärindamisele. Nii
metsanduse, kui ka puidu mehhaanilise töötlemise valdkonnas on Eestis olemas kaasaegne
teadmus, tugev ettevõtlussektor võimekusega investeerida tänapäevastesse
tehnoloogiatesse. Kuid puidu keemilise väärindamise valdkond on kodumaise kapitali poolt
väga nõrgalt kaetud, seega on üheks fookuseks puidu komponentideks lahutamise ja
keemilise väärindamise alased teadusuuringud.
Puidupõhistel kestvustoodetel on kliimamuutuste seisukohast oluline roll. Puitu kasutatakse
Eesti kaasaegses arhitektuuris seni vähe, seega tuleb selle kasutamist ehitistes ja
insenertehnoloogilist arendamist senisest rohkem toetada, ning silmapaistvaid (sh avaliku
sektori) näidisehitisi rajada (näiteks Loodusmuuseum ja Keskkonnamaja).
137
Keskkonnakestliku ehitisena aitab Keskkonnamaja leevendada inimtegevuse kahjulikke
kliimamõjusid. Keskkonnamaja projekti kohta on koostatud CO2 jalajälje analüüs kogu hoone
elutsükli ulatuses see on esimene selline suure hoone analüüs Eestis. Puitehitis lukustab
endas süsihappegaasi ja Keskkonnamaja hoonetesse seotakse aastakümneteks ligikaudu
3900 tonni süsinikku. Samuti on puidu kasutamise jalajälg palju väiksem teiste
ehitusmaterjalidega võrreldes. Keskkonnamaja on kavandatud liginullenergiahoonena.
Erametsanduse arengut ja kestlikkust toetatakse tugisüsteemi abil, mille kaudu suunatakse
metsaomanike ühistegevust metsade kasvatamisel ja kasutamisel sh toetatakse erametsade
metsauuendustööde tegemist võimalikult heade pärilike omaduste ja kasvukohale
sobivamate kodumaiste puuliikidega.
Jätkatakse vääriselupaikade vabatahtlikuks kaitseks lepingute sõlmimist erametsaomanikega
(0,27 mln eurot aastas). Samuti jätkuvad uuringud nii olulist majanduslikku kahju põhjustavate
metsapatogeenide leviku analüüsimiseks ning kahjude prognoosimiseks, kui ka kuivendatud
metsade süsinikusidumise osas.
2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu poole antud toetused, millest
on olulisemad Erametsakeskusele antav sihtotstarbeline eraldis (5,3 mln eurot) ja SA KIK
keskkonnaprogrammi elluviimiseks antav toetus (2023.a kavandatud eelarve 1,1 mln eurot).
Programmi tegevus: Maatoimingute korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: Riigil on läbipaistev maapoliitika, mis tagab maa otstarbeka,
säästliku ja heaperemeheliku haldamise
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse riigi maapoliitikat ning korraldatakse
riigi maatoiminguid, sh viiakse läbi maareform, peetakse maa arvestust, korraldatakse riigile
maa omandamist jm.
Maareform on lõpusirgel. Kõik maad on kantud maakatastrisse. Riigimaast 96% valitseb KEM.
Sellest riigimaast on reservina säilitatav RMK hallatavast maast u 96% ning Maa-ameti
hallatavast maast 60%. Oluline on, et reservmaa on keskselt hallatud, heaperemehelikult
hooldatud, otstarbekohaselt kasutuses ja mittevajalik riigimaa suunatakse käibesse (rent ja
müük).
Riigi maapoliitika ja valdkonna õigusaktid vajavad ajakohastamist. Täiendatakse olemasolevat
õigusregulatsiooni, eesmärgiga edasi arendada riigi maapoliitikat, määrata õigusaktis üheselt
ja selgelt riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja reservmaa kasutamine, muuta kohaliku
omavalitsuse üksuse ja riigi vahelised maatoimingud lihtsamaks, kiiremaks ning
läbipaistvamaks, ühtlustada riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste maade võõrandamisel
avaliku huvi väljaselgitamise kohustust ja võimalusi, riigile antakse õigus sekkuda avaliku huvi
korral kohaliku omavalitsuse üksuste maa omandamiseks.
Katastriandmete ajakohastamiseks täiendatakse ning täpsustatakse katastri andmete
kvaliteedi ja usaldusväärsuse parandamiseks kehtivaid kinnisomandi ruumilist ulatust
reguleerivaid põhimõtteid ja norme ning luuakse eeldused Eesti topograafia andmekogu
(ETAK) ja katastri andmete ruumiliseks sidumiseks. Täpsustatakse avaliku veekoguga seotud
piiriandmete parandamise reegleid. See võimaldab katastripidajal muuta avaliku veekogu
kaldajoone muutumisel ka kaldajoonega seotud katastriüksuste piire ühetaoliselt.
138
2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu poole majandamiskulud ning
ülejäänud poole tööjõukulud, mille suurenemine mõjutab programmi tegevuse eelarve mahu
kasvu.
Programmi tegevus: Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine
Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskond on varustatud ajakohaste ja kvaliteetsete
ruumiandmete ja -teenustega.
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi saavutamiseks hõivatakse topograafilisi andmeid sh hallatakse Eesti topograafia
andmekogu, mis on aluseks ruumiandmetele teistes riiklikes registrites, koostatakse olulisi
topograafilisi kaarte, hallatakse geodeetilisi, geoloogilisi, aadressi- ja kohanimeandmeid,
peetakse maakatastrit, analüüsitakse ja avalikustatakse ruumiandmeid, avalikustatakse
pinnase, sh mulla andmeid jm.
Eesti e-riigi toimimine põhineb avatud suurandmetel (aerofotod, ortofotod, ALS andmed,
kõrgusmudelid, aluskaardid, topograafilised andmed, kaugseire/satelliitandmed,
aadressiandmed, kohanimeandmed, katastriandmed, geoloogilised- ja geodeetilised andmed
jne). Nimetatud andmeid kasutavad suuremal või väiksemal määral enamus avaliku sektori
teenuseid ja rakendusi. Nende tehnoloogia ja protsesside (tehnika, hõive, kaardistamine,
väärindamine, mudeldamine, analüüs ja visualiseerimine) 3D võimekuse etapiviisiline
väljaarendamine 2025. aastaks on ainus tee ajakohaste ruumiandmete tagamise ja
avalikustamise eesmärgi täitmiseks. Lisaks soodustab INSPIRE direktiiv rakendamine
ruumiandmete paremat kättesaadavust ja ristkasutamist EL liikmesriikides eelkõige avaliku,
aga ka erasektori tasemel. Ruumiandmete haldamise võimekuse arendamine, sh 3D, avaldab
mõju väga paljudes eluvaldkondade, nii avaliku kui erasektori kasutajate hulgas.
Geodeetiliste andmete muutuste monitoorimiseks kasutatakse Eesti GNSS püsijaamade
võrku ESTPOS. Riigi ja erasektorile on tagatud aadressiotsingu teenus ja omavalitsustele
nõustamine aadresside ja kohanimede määramisel.
Maa väärtuse andmete ajakohastamiseks viiakse 2022. aastal Maa-ameti poolt läbi maa
korraline hindamine. Eelmine maa korraline hindamine toimus 2001. aastal. Hindamise
tulemused on alates 2024. aastast aluseks maamaksu ja tehnovõrkude talumistasude
määramisel ning kasutuslepingutes kasutustasu määramisel. Tulenevalt hindamistulemuste
laialdasest kasutusest ja maa väärtuse mitmekordsest kasvust möödunud 21 aasta jooksul
pakuvad hindamistulemused olulist avalikku huvi ja vajavad selgitamist 2023.-2024. aastatel.
Järgnev korraline hindamine toimub 2026. aastal.
2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad kaks kolmandikku tööjõukulud ning
ning kolmandiku majandamiskulud, mille suurenemine mõjutab programmi tegevuse eelarve
mahu kasvu.
Programmi tegevus: Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Sihtrühmad on operatiivselt ning järjepidevalt varustatud
täpsete meteoroloogiliste andmete, prognooside ja hoiatustega maismaal, merel ja õhus.
Tegevuste kirjeldus
139
Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse ja avalikustatakse ilmavaatlusandmeid, koostatakse
ilmaprognoose ja hoiatusi, antakse mudelprognoose, analüüsitakse ja avaldatakse kaugseire
andmeid, osutatakse lennumeteoroloogia teenust jm. Eesmärgi saavutamise oluliseks
tegevuseks on üleriigilise hüdrometeoroloogilise seiretaristu väljatöötamine ja rakendamine.
Hüdrometeoroloogiline seirevõrk (sh ilmajaamad) vajab järjepidevaid investeeringuid ning
tuleb luua avaandmete jagamismehhanism.
Ilmainfo on fundamentaalseks aluseks kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise
meetmete rakendamisel, sh äärmuslikeks ilmastikunähtusteks valmisoleku tagamisel.
Viimase juures on eriti oluline varajase hoiatussüsteemi toimivus.
Keskkonnaagentuur aitab tagada riigi garantiiga kohalikule spetsiifikale vastava ja kvaliteetse
ilmateenuse. Tagatakse operatiivne ilmateenus, sh meteoroloogilised ja hüdroloogilised
prognoosid ja hoiatused ohtlike ilmastikunähtuste kohta, teenindatakse riigiasutusi,
lennundus-, laevandus- ja maanteetranspordiga tegelevaid ettevõtteid ning rahvusvahelisi
organisatsioone vastavalt koostöölepetele ja kehtivatele õigusaktidele.
Meteoroloogiliste, hüdroloogiliste, keskkonna- ja kliimaandmete tasuta ja piiramatu
kättesaadavaks tegemine on kasvav trend nii globaalselt kui ELi siseselt. World Meteorological
Organization (WMO) kinnitas äsja uuendatud andmepoliitika, mis hõlmab seirejaamade,
satelliidi-, radarite, raadiosondide, pilootpallide ja lennukitelt mõõdetavad andmete laiemasse
kasutusse andmist. ELi avaandmete direktiiv koos väljatöötamisel oleva rakendusaktiga
puudutab mh väärtuslike andmete avalikustamist. Suur osa meteoroloogilisi, hüdroloogilisi,
keskkonna- ja kliimaandmeid on väärtuslikud andmed ning riigil on kohustus teha need
rakendusliidese kaudu kättesaadavaks masinloetaval ja hulgiallalaaditaval kujul. Nõue
dikteerib arendustööde vajaduse, esialgne tähtaeg vastavusse viimiseks on suvi 2023.
Teenuste arendamisega samal ajal toimub hüdroloogilise ja meteoroloogilise seirevõrgu
ajakohastamine. Prognoosteenuse kvaliteedi parandamiseks ning ühiste teenuste
väljatöötamiseks tihendatakse koostööd rahvusvaheliste partneritega. Alates 1. detsembrist
2020 on Eesti Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) kahekümne kolmas
täieõiguslik liige. Täisliikmelisus võimaldab Eestile juurdepääsu ECMWFi superarvutile ja
arhiveerimisruumile, samuti hääleõigusele ECMWFi nõukogus. Prognooside tegemisel ning
üldise teadlikkuse suurendamiseks võetakse lisaks arvesse ka kolmandate osapoolte
edastatud andmeid. Samuti arendatakse edasi siseveekogude hüdroloogilist prognoosimist ja
võimalusi prognoosi pakkumiseks nii üleujutusohtlikel veekogudel kui ka muudel suure avaliku
huvi (süstamatkajad, kärestikuaerutajad jt) all olevatel siseveekogudel. 2021. aasta kevadel
valmis riiklik ilmaäpp ILM+, mis aitab olla alati kursis kõige värskema ilmainfoga.
2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu poole tööjõukulud ning
veerandi majandamiskulud, mille suurenemine mõjutab programmi tegevuse eelarve mahu
kasvu.
Programmi tegevus: Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine
Programmi tegevuse eesmärk: Toimiv erinevaid osapooli kaasav keskkonnahariduse
võrgustik, mille tegevuse tulemusena suureneb keskkonnahariduse kvaliteet ning järjepidevalt
elanike keskkonnateadlikkus; usaldusväärne ja ajakohane keskkonnainfo on kättesaadav,
keskkonnaseisundi kohta on teave olemas ning inimestel on selle põhjal võimalik igapäevaelus
keskkonnateadlikke valikuid teha.
140
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse keskkonnateadlikkuse (sh
keskkonnaharidus) poliitikat, sh viiakse ellu keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava,
edendatakse keskkonnahariduse kvaliteeti ning keskkonnahariduse asutuste koostööd
erinevate osapooltega, korraldatakse loodushariduslikke näituseid ja üritusi.
Loodusmuuseumis edendatakse muuseumikogusid ja kodanikuteadust, korraldatakse
keskkonnaalaseid õppeprogramme ja teavitusüritusi ning koostatakse ja levitatakse
teabematerjale, avaldatakse keskkonnateavet, arendatakse riiklikke keskkonnaseire
programme, viiakse läbi keskkonnahariduse ja -teadlikkuse alaseid uuringuid jm.
Keskkonnahariduse valdkonnas on KEM teinud aastatepikkust koostööd HTM-iga, kellega
koos on välja töötatud Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2019-2022, mis
määratleb erinevate osapoolte rollid. KEMi fookus on mitteformaalse keskkonnahariduse
arendamisel ja kogu ühiskonna keskkonnateadlikkuse suurendamisel, HTM toetab formaal-
ja mitteformaalhariduse lõimimist. Heaks näiteks on rahvusvahelise Rohelise kooli programmi
rakendamine ligi 200 haridusasutuses. Eestis tegutsevad pika traditsiooniga loodusvaldkonna
huvikoolid, kelle tegevus toetab nii formaalharidust kui ka üldist elanikkonna
keskkonnateadlikkuse suurendamist ning on oluline valdkonna spetsialistide järelkasvu lava.
Eestis tegutseb üle 150 keskkonnahariduskeskuse, kes pakuvad õppeprogramme koolidele ja
lasteaedadele. Õppeprogrammides osalemist rahastatakse läbi Keskkonnainvesteeringute
Keskusekeskkonnahariduse keskkonnateadlikkuse programmi. Formaal- ja
mitteformaalhariduse koostöövõrgustiku tegevust koordineerib maakondades
Keskkonnaamet. Võrgustiku infokanaliks on keskkonnahariduse portaal
www.keskkonnaharidus.ee, mis vahendab teavet keskkonnahariduskeskuste,
õppeprogrammide, koolituste jm kohta. Võrgustikus etendab olulist rolli MTÜ Eesti
Keskkonnahariduse Ühing, mis koondab laiapõhjaliselt erinevaid keskkonnahariduse
edendajaid.
Hetkel toimuvad ettevalmistustööd uue Loodusmuuseumi maja valmimiseks ning sinna
kolimiseks. Selleks toimuvad tegevused uue Loodusmuuseumi teenuste disaini suunal,
püsiekspositsiooni ideekonkursi ettevalmistamisega, haridusstrateegia loomisega ning
ehitushanke sisendi ettevalmistamisega. Oluline rõhk on haridusstrateegia väljatöötamisel ja
sellest lähtuva haridustegevuse integreerimine loodava ekspositsiooniga.
Keskkonnateadlikkuse üheks aluseks on ka ajakohane, kvaliteetne ja kättesaadav
keskkonnainfo. Keskkonna info üheks saamise üheks vahendiks on keskkonnaseire, kus tuleb
arendada ja kasutusele võtta uued tehnoloogilised lahendused ning tagada keskkonnaseire,
andmeanalüüsi ning keskkonnainfo valdkonna terviklik arendamine. Keskkonnainfo
kättesaadavuse parandamiseks on töösse võetud ja edasisel sisustamisel keskkonnaportaal.
2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu 40% toetused, 35%
tööjõukulud ning 22% majandamiskulud. Olulisem on SA KIK keskkonnaprogrammi
elluviimiseks antav toetus (2023.a kavandatav eelarve 2,2 mln eurot). Programmi tegevuse
eelarve maht kasvab peamiselt seoses SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimiseks antava
toetusmahu suurenemisega ning keskkonnavaldkonna teabematerjali väljaandmisega.
141
3.11.2.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus
Tulemusvaldkonnas Põllumajandus ja kalandus viib Keskkonnaministeerium tegevusi
ellu koostöös Maaeluministeeriumiga. Keskkonnaministeeriumi kulude eelarve on
suunatud kalandusvaldkonna konkurentsivõime tagamiseks ning kalavarude
jätkusuutlikus majandamiseks.
Joonis 46. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkond ja selle maht
Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud,
toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab.
Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks
programmi: põllumajanduse, toidu ja maaelu programm ning kalanduse programm.
Kalanduse programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite eest
vastutab Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumiga
Joonis 47. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna mõõdikud
142
Tabel 49. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna
Programm
strateegiadokumendid*
Põllumajandus ja kalandus Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna
Kalandus
arengukava aastani 2030
3.11.2.2.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus kulude
jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 50. Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus programmide ja programmi tegevuste eelarve
ja dünaamika, tuhat eurot
2021 täitmine 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
Põllumajandus ja kalandus -6 242 -5 788 -6 841 -1 053 18%
Kalandus -6 242 -5 788 -6 841 -1 053 18%
Kalavarude ja -püügi haldamise ning
-6 242 -5 788 -6 841 -1 053 18%
kaitse korraldamine
3.11.2.2.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus
programmid ja programmi tegevused
Kalandus
Programmi eesmärk: Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude
säästliku majandamise.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
(PRIA), Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaministeerium,
Maaeluministeerium
Programmi tegevus: Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: saavutada olukord, kus kalavarude püügitingimused ja
võimalused on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud, harrastuspüük on
korraldatud ja arendatud.
Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks on liigse
püügikoormusega piirkondades vaja oluliselt vähendada kasutada lubatud püügivahendite
arvu ning ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-
ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Selleks rakendatakse
teadmistepõhist lähenemist, tuginedes otsuste tegemisel kalavarude seisundi hindamisele ja
teadussoovitustele. Lõheliste rändeteede probleemi lahendamiseks avatakse kalanduse
seisukohalt olulistele jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele
läbipääsud kudealadele. Lisaks taastatakse elupaiku ning koelmuid, et tagada varude parem
looduslik taastumine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse
kalade noorjärke, arvestades seejuures vajadusega säilitada looduses geneetiline
mitmekesisus.
143
Kalavarude hea seisundi ja säästliku kasutamise tagamiseks parendatakse järelevalve
süsteeme ja planeerimist olulisemate kalaliikide keeluaegadel, -kohtades, püügialadel ja
maaletulekukohtades, koostatakse kontrollkavad ning korraldatakse rahvusvahelisi
ühisoperatsioone. Aastal 2022 alustati ettevalmistusi eksperimentaalse uuringu tuulikute
müra mõju olulisusest räime rändele Eesti rannikumeres teostamiseks.
Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilise kontrollimise
võimalusi ning arendatakse uusi, riskipõhist järelevalvet hõlbustavaid infotehnoloogilisi
süsteeme ja rakendusi. Samuti parandatakse koostööd vabatahtlikega kudealade kaitsmisel.
Selleks, et tõsta kalurite teadlikkust kestlikust kalapüügist, kaasatakse neid erinevatesse
kalavarude kaitse ja ebaseadusliku kalapüügi ohjamisega seonduvatesse tegevustesse.
Harrastuskalapüügi edendamiseks ajakohastatakse infosüsteemi, et lubade väljastamine ja
andmete esitamine oleks ladusam. Toetatakse harrastuspüügiks vajalike taristute rajamist,
mis aitab tõsta teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest
tingitud mõjusid loodusele. Samuti on vajalik kasvatada harrastuskalastajate
keskkonnateadlikkust.
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Keskkonnaamet. Lisaks on olulised
partnerid teenuste elluviimisel Riigimetsa Majandamise Keskus ning
Keskkonnainvesteeringute Keskus.
2023.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu 41 % tööjõukulud, 30%
majandamiskulud ning 26% toetused. Programmi tegevuse eelarve maht kasvab peamiselt
SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimiseks antava toetusmahu suurenemisega ning
täiendavate ressursside suunamisega tegevusse kalavarude haldamine jätkusuutlikul tasemel
(0,4 mln eurot).
3.11.3 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 48. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Tabel 51. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 täitmine 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -164 862 -176 717 -196 300 -19 583 11%
144
2021 täitmine 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
Tööjõukulud -39 622 -37 619 -43 596 -5 977 16%
Majandamiskulud -23 087 -30 243 -28 780 1 463 -5%
Muud tegevuskulud -1 155 0 -1 -1 100%
Sotsiaaltoetused -27 -36 -36 0 0%
Investeeringutoetused -4 959 -62 930 -58 274 4 656 -7%
Muud toetused -88 231 -37 874 -57 173 -19 298 51%
Põhivara amortisatsioon -3 584 -3 096 -3 799 -702 23%
Käibemaks -4 197 -4 919 -4 643 276 -6%
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kulude eelarve on võrreldes eelmise aastaga kasvanud
19,6 mln eurot. Keskkonnaministeeriumi suurimaks kuluks on investeeringutoetused, mis on
suunatud järgmistele programmi tegevustele:
• 17,1 mln eurot Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine;
• 11,6 mln Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine;
• 10,5 mln Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine;
• 8,3 mln Õhukvaliteedi parendamine;
• 6,3 mln Jäätmemajanduse korraldamine;
• 2,8 mln Elurikkuse kaitse tagamine;
• 1,2 mln Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine;
• 0,4 mln Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine.
Tööjõukulud kasvavad 2023. aastal ligi 6 mln eurot ehk võrreldes eelmise aastaga 16%.
Tööjõukulude kasvu mõjutavad peamiselt Vabariigi Valitsuse otsustega eraldatud vahendid
palgafondi kasvuks ja Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist on lisandunud vahendid
avaandmete direktiivi rakendamisega seotud tööjõukulude katmiseks. Samuti jätkatakse
koostöös MKMiga andmepõhisele aruandlusele ülemineku tegevusi ja suurenevad ka saadud
välistoetustest kaetavad tööjõukulud.
Muud toetused kasvavad 19,3 mln eurot, millest olulise eelarvega toetusi on lähemalt
kirjeldatud programmi tegevuste peatükkides. Lisaks toetatakse Vabariigi Valitsuse otsustega
eraldatud vahenditest 1,4 mln euro ulatuses rohepöörde teadlikkust suurendavaid projekte
ning antakse tegevus- ja investeeringutoetusi keskkonnavaldkonna ühingutele ja
keskkonnaharidust edendavatele organisatsioonidele.
Teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõhustamiseks on kavandatud 1,2 mln eurot, sh
teadmussiire teaduspõhise keskkonnapoliitika kujundamiseks, keskkonna valdkonna
teadlaskonna kestlikkuse tagamiseks, rahvusvahelise TA koostöö edendamiseks. Jätkatakse
eksperimentaalse uuringuga, mis käsitleb tuulikute müra mõju räime rändele Eesti
rannikumeres maksumusega ca 0,35 mln eurot.
3.11.4 Investeeringud
Investeeringute maht on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 6% ehk 0,2 mln euro
võrra.
145
Joonis 49. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, %
Tabel 52. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2021 täitmine 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
Investeeringud kokku -6 016 -3 109 -2 930 179 -6%
IT investeeringud -1 226 -1 596 -1 952 -356 22%
Transpordivahendid -262 -175 -190 -15 9%
Masinad ja seadmed -110 -404 -300 104 -26%
Muud investeeringud -2 912 -83 0 83 -100%
Käibemaks -993 -852 -488 363 -43%
Keskkonnaministeeriumi investeeringute eelarves on kavandatud peamiselt IKT
investeeringud riist- ja tarkvara arendusteks, seadmete uuendamiseks ning sõidukite
soetamiseks.
Investeeritakse järgmistesse põhivaragruppidesse:
• IT investeeringud 2 mln eurot - Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
investeerib infosüsteemide arendamiseks, küber- ja infoturbe tagamiseks, seadmete
uuendamiseks ning vajalike litsentside hankimiseks 1,4 mln eurot. Taaste- ja
Vastupidavusrahastu vahenditest investeeritakse 0,6 mln eurot rohepöörde
alusandmestiku ettevalmistamiseks iduettevõtluse toetamiseks.
• Masinad ja seadmed 0,3 mln eurot - Keskkonnaagentuuri hüdroloogiliste ja
meteoroloogiliste seirejaamade seadmete ning Keskkonnaameti kiirgusohutuse
seadmete soetamiseks ja uuendamiseks.
• Transpordivahendid 0,2 mln eurot - Keskkonnaamet soetab keskkonna järelevalve
eesmärkide täitmiseks kuus kastiga maasturit ja Keskkonnaministeerium ostab liisingult
välja väikebussi selle jääkväärtusega.
3.11.5 Finantseerimistehingud
Finantseerimistehingutena kajastatakse maa erastamisest järelmaksuga laekuvaid tulusid.
Maa järelmaksunõuete prognoosimisel on aluseks kehtivad maksegraafikud nõude jääkidega,
millele lisatakse hinnanguliselt ennetähtaegselt laekuv summa.
146
Tabel 53. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot
2021 täitmine20 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
Finantseerimistehingud kokku 5 551 4 200 4 100 -100 -2%
Laenunõuded 2 690 4 200 4 100 -100 -2%
3.12 Kultuuriministeeriumi valitsemisala
Sihipärane kultuuri, lõimumis- ja spordipoliitika(te) elluviimine tagab eesti kultuuri
säilimise, arengu ning jätkusuutlikkuse, elanike heaolu, ühiskonna sidususe ja säästva
arengu eesmärkide saavutamise.
Kultuuriministeerium toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist kahes
tulemusvaldkonnas: Kultuur ja sport ning Sidus ühiskond.
01.01.2023 seisuga kuulub Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse üks valitsusasutus ja
üheksa hallatavat asutust, lisaks neli avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja 34 riigi asutatud
sihtasutust.
Valitsemisala 2023. aasta eelarve kulud on 361,6 mln eurot, investeeringud kokku on 0,14
mln eurot ja tulud 7,9 mln eurot.
Valitsemisala eelarve jaguneb ministeeriumi ja valitsusasutuste ning hallatavate asutuste
vahel järgmiselt: Kultuuriministeerium 91%, Eesti Rahva Muuseum 3,7%, Muinsuskaitseamet
2,1% ja Eesti Rahvakultuuri Keskus 1,6%. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad
mahult alla 1%.
3.12.1 Tulud
Kultuuriministeeriumi valitsemisala tulud moodustuvad peamiselt välisabi toetustest
ning riigimuuseumide tasuliste teenuste müügist.
Tabel 54. Kultuuriministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Tulud kokku 10 408 5 781 7 873 2 092 36%
Saadud toetused 8 504 4 322 5 661 1 339 31%
Riigilõivud 24 7 7 0 0%
Tulud majandustegevusest 1 867 1 450 2 205 754 52%
Võrreldes 2022. aastaga on valitsemisala tulude laekumisi planeeritud 2023. aasta eelarves
suuremas mahus. Suurenemine on planeeritud seoses välisvahenditest tehtavate
tegevustega. Lisaks on Eesti Rahva Muuseum planeerinud majandustegevusest laekuva tulu
kasvu (piletitulu, muuseumis korraldatavate ürituse tulu, muuseumikaupade müük).
Saadud toetused
Saadud toetuste all kajastatakse vahendeid perioodi 2014-2021 ning 2021-2027
struktuurivahendite loomemajanduse ja lõimumise (sealhulgas kohanemise) tegevuste
20
2021 täitmine moodustub laenunõuetest 2,7 mln eurot ja pikaajaliste laenunõuete laekumisest 2,9 mln eurot.
147
-Eesti koostööprogrammi integratsioonitegevuste
vahendeid ja teisi välistoetusi. Välisvahendid suurenevad alates 2023. aastast seoses
avanevate 2021- -Eesti kootööprogrammi
rakendamisega.
Riigilõivud
Riigilõivuna laekuvad Muinsuskaitseameti väljastatavate tegevuslubade eest saadavad tasud:
pädevustunnistuse riigilõiv, otsinguvahendi ja kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo
riigilõivud.
Muinsuskaitseamet prognoosib riigilõivu laekumist 2022. aastaga samal tasemel.
Tulud majandustegevusest
Majandustegevusest teenivad tulu peamiselt riigiasutustena tegutsevad muuseumid
piletimüügist, ürituste korraldamisest, raamatute ja muude muuseumikaupade müügist ning
konverentsitasudest. Võrreldes 2022. aastaga suureneb valitsemisala majandustegevusest
plaanitud tulu 52%. Kõige rohkem mõjutab valitsemisala omatulude kasvu Eesti Rahva
Muuseum, kes planeerib ca 84%-list kasvu piletitulus, muuseumis korraldatavate ürituse tulus
ja muuseumikaupade müügis (0,9 mln euro pealt 1,7 mln euro peale).
3.12.2 Kulud tegevuspõhises vaates
Tagatud on kultuuriorganisatsioonide jätkusuutlikkus, panustatakse kultuuritöötajate ja
treenerite palgataseme tõstmisesse. Parandatakse veelgi võimalusi, et eri emakeele ja
kultuuritaustaga inimesed osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus ning tunneksid
ühtekuuluvust Eestiga. Fookuses on liikumisaktiivsuse suurendamine.
Kultuuriministeerium toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist kahes
tulemusvaldkonnas: Kultuur ja sport ning Sidus ühiskond.
Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulude eelarve moodustab umbes 2,15% riigieelarve
kulude kogumahust.
Kultuuri, spordi ja lõimumise eesmärgid on püstitatud riigi eelarvestrateegias aastateks 2023
2026 ning valdkonna strateegiadokumentides - -
arengukava 2021- Kultuuri, spordi ja lõimumise valdkondadel on tihe seos ka teiste
ministeeriumide juhitavate valdkondadega ning kultuuripoliitika eesmärgid saavutatakse
erinevate valdkondlike poliitikate koosmõjus. Niisamuti panustavad omakorda ka
Kultuuriministeeriumi juhitavad tegevused teiste valdkondlike arengukavade strateegiliste
eesmärkide saavutamisse.
Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2023. aasta eelarve kulud panustavad Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi ülesannete täitmisesse. Tegevused on kooskõlas mitmete valdkondlike ja
valdkondade üleste strateegiadokumentidega ning kavandatakse ministeeriumi nelja-
aastastes programmides ning ministeeriumi aastases tööplaanis.
Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel.
148
3.12.2.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport
Joonis 50. Kultuur ja sport tulemusvaldkond ja selle maht
Joonis 51. Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna mõõdikud
Tulemusvaldkonna Kultuur ja sport eelarve suureneb võrreldes 2022. aastaga 20%.
Olulisemad muudatused ja lisavahendid
• Raamatukogude innovatsioonifond 0,5 mln eurot aastas.
• Riigilt palka saavate kultuuri- ja spordiasutuste töötajate palgatõus:
• Kultuuriministeeriumi valitsemisala hallatavate asutuste, avalik-õiguslike juriidiliste
isikute ja riigi asutatud sihtasutuste palgafond suureneb 2023. aastal 14% ehk 13
miljoni euro võrra.
149
• Kõrgharidusega kultuuritöötajateks peetakse neid, kes töötavad täiskoormusega
kõrgharidust või ka kõrgemat kutsekvalifikatsiooni nõudval või spetsiifilisi erialaseid
teadmisi nõudval ametikohal.
• Palgatõusu vahendite abil saab kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka tõsta
200 euro võrra, 1400-lt 1600 euroni ehk ca 14,3%. Lisaks võimaldavad täiendavad
palgavahendid tõsta nende töötajate palgafondi, keda miinimumtasu tõus ei puuduta.
• Kultuuriministeeriumi valitsemisala hallatavates asutustes, avalik-õiguslikes juriidilistes
isikutes ja riigi asutatud sihtasutustes töötab kokku ca 3600 inimest, kellest
kõrgharidusega kultuuritöötajateks on kvalifitseeritud ca 2460 inimest, neist omakorda
ca 1780 inimest puudutab miinimumtasu tõus 1400lt 1600-le eurole.
• Kultuuri- ja spordivaldkonna asutuste ja tegevuste jätkusuutlikkuse tagamiseks suureneb
riigipoolne baasrahastus 12,8 mln eurot. Nimetatud tõus puudutab nii
kultuuriministeeriumi valitsemisala hallatavaid asutusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ja
riigi asutatud sihtasutusi kui ka Kultuuriministeeriumi eelarvest tegevustoetust saavaid
kolmanda sektori kultuuri- ja spordiorganisatsioone.
• Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna eelarvemahu suurenemist võrreldes 2022. aastaga
mõjutab ka Eesti Kultuurkapitalile alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu
laekumisest minev eraldis. Võrreldes 2022. aastaga prognoositakse ca 22%-list
maksulaekumise tõusu.
Olulisemad muudatused ja lisavahendid valdkond KULTUUR
• Laenutus- ja reprograafiahüvitis suureneb 0,4 mln euro võrra 0,25 miljonilt 0,65 miljoni
euroni.
• 2023. aastal toimub noorte XIII laulu-
eraldatakse 3,3 mln eurot.
• Erameediakanaleid toetatakse ühekordselt venekeelse inforuumi tasakaalustamiseks ühe
miljoni euroga.
• Olulise toetusmeetmena jätkub tagasimaksefondi Film Estonia meetme rakendamine.
Meetme maht suureneb kahelt miljonilt eurolt nelja miljoni euroni aastas eesmärgiga tuua
Eestisse veel rohkem välisriikide produktsioone.
• Kultuuri- ja loomevaldkondade teadus-ja arendustegevuste projekte toetatakse mahus
0,5 mln eurot.
• Kultuuriranitsa kontseptsiooni rakendamine suureneb 0,5 mln euro võrra 1-lt miljonilt 1,5
miljonini euroni.
Olulisemad muudatused ja lisavahendid valdkond SPORT
• 2023. aasta on liikumisaasta. Aasta eesmärk on tekitada inimestes rohkem huvi
liikumisharrastuse ja tervislikumate eluviiside vastu. Liikumisele pühendatud aasta juhib
tähelepanu tõsiasjale, et vaatamata paranenud statistilistele andmetele oleme endiselt
paarikümne protsendi kaugusel Põhjamaadest, kus liigub regulaarselt vähemalt
kolmveerand elanikkonnast.
• Toetusmeede treenerite tööjõukulude katmiseks suureneb 4,5 mln euro võrra, mis
võimaldab täiskohaga töötava noore treeneri töötasu tõsta 1020 eurolt 1400 euroni ehk
37 protsenti.
• Ühekordselt rakendub terviseradade arendamise toetusmeede. Meetme maht on 3 mln
eurot.
• Rally Estonia korraldamist toetatakse 2023. aastal vähemalt 1,5 mln euroga.
150
Tabel 55. Kultuuriministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna
Programm
strateegiadokumendid
Kultuuri arengukava 2021-
Kultuuriprogramm
2030
Kultuur ja sport
spordipoliitika põhialused Spordiprogramm
3.12.2.1.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 56. Tulemusvaldkond Kultuur ja sport programmide ja programmi tegevuste eelarve ja
dünaamika, tuhat eurot
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
-349
Kultuur ja sport -305 950 -291 255 -58 055 20%
310
-290
Kultuuriprogramm -249 704 -242 194 -48 409 20%
603
Loovisikute toetamine ja tunnustamine -10 072 -2 754 -3 133 -379 14%
Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -7 263 -7 240 -8 696 -1 456 20%
Etenduskunstide poliitika kujundamine ja
-41 434 -38 648 -44 756 -6 107 16%
rakendamine
Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -20 538 -11 817 -17 477 -5 660 48%
Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -16 007 -16 518 -18 370 -1 852 11%
Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -4 686 -8 239 -9 745 -1 506 18%
Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning
-2 131 -2 238 -2 498 -260 12%
rakendamine
Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -38 814 -39 327 -42 654 -3 327 8%
Raamatukogupoliitika kujundamine ja
-12 384 -34 651 -38 395 -3 744 11%
rakendamine
Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja
-9 165 -10 907 -14 985 -4 078 37%
rakendamine
Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine,
-46 843 -49 158 -54 379 -5 221 10%
rakendamine
Kultuurivaldkonna digitaliseerimine -45 -284 -53 231 -81%
Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise
-3 274 -4 255 -5 189 -934 22%
edendamine
Loomemajanduspoliitika kujundamine ja
-1 423 -1 637 -1 775 -137 8%
rakendamine
Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja
-35 626 -14 519 -28 498 -13 979 96%
arendustegevus
Spordiprogramm -56 246 -49 061 -58 707 -9 646 20%
Saavutusspordi toetamine ja arendamine -53 827 -38 541 -52 160 -13 620 35%
Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning
-346 -198 -279 -81 41%
arendamine
Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -2 072 -10 323 -6 267 4 055 -39%
151
3.12.2.1.2 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport programmid ja
programmi tegevused
Kultuuriprogramm
Programmi eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond,
hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi
kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi
arenguks ning kultuuris osalemiseks
Asutused, kes viivad programmi ellu: Programmi elluviimise peavastutaja on
Kultuuriministeerium. Lisaks sellele panustavad programmi elluviimisesse
Muinsuskaitseamet, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut,
Eesti Rahva Muuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Tarbekunsti-
ja Disainimuuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Viljandi Muuseum.
Programmi tegevuse nimetus: Loovisikute toetamine ja tunnustamine
Programmi tegevuse eesmärk: Loovisikute loometegevuseks vajalikud tingimused on
paranenud.
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 3,13 mln eurot (2022. aastal 2,75 mln).
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
• Loovisikute loometegevuse tingimuste tagamiseks eraldatakse loomeliitudele toetust
loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel. Seaduse rakendamiseks on ette nähtud 1,9 mln
eurot. Võrreldes 2022. aastaga on seaduse rakendamiseks ette nähtud vahendite maht
kasvanud 0,2 mln euro võrra tulenevalt Eesti keskmise brutopalga tõusust. Loomeliidud
saavad toetust kasutada loometoetuse maksmiseks vabakutselistele loovisikutele ja
loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppe stipendiumideks, kui
toetust ei ole kasutatud täies ulatuses loometoetuste maksmiseks vabakutselistele
loovisikutele.
• Riigi kultuuripreemiad 0,2 mln eurot ja riigi kultuuristipendiumid 46 000 eurot.
Kultuuripreemiate ja stipendiumite eelarve oli sama ka 2022. aastal.
• Eesti Kultuurkapitali kaudu hasartmängumaksu laekumisest antavad toetused kunstide ja
rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks 0,9 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti elanike lugemisharjumus on stabiilne või suureneb ning
eesti kirjandus on rahvusvaheliselt nähtav.
Tegevuste kirjeldus
Riik väärtustab kirjandust kui omakeelse kultuuriruumi ühte alustala. Selleks loob ja rakendab
Kultuuriministeerium toetusmehhanisme, mis toetavad Eesti autorite uute teoste loomist,
kirjanduse populariseerimist ja kättesaadavust.
Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 8,69 mln eurot (2022. aastal 7,24 mln).
152
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
• Eesti Kirjanike Liit maksab kirjanikupalka avaliku konkursiga valitud professionaalidele.
2023. aastal saab riiklikku palka 15 kirjanikku mahus 0,4 mln eurot. Palgasaajad valib välja
loomeliit koos valdkondlike esindusorganisatsioonidega. Kirjanikupalk annab tippvormis
kirjanikule võimaluse keskenduda loomingule ja tagab talle sotsiaalsed garantiid.
• Autorihüvitusfond SA laenutus- ja reprograafiahüvitisteks 0,65 mln eurot.
• Eesti Lastekirjanduse Keskus 1 mln eurot. Lugejate kasvatamiseks on vaja head
(laste)kirjandust, laste ja noorte lugema innustamist nii kodus, lasteaias kui ka koolis. Väga
olulisel kohal on oma valdkonna kompetentsikeskuse Eesti Lastekirjanduse Keskuse
tegevus, kes kogub, säilitab ja vahendab eesti laste- ja noortekirjandust. Eesti
Lastekirjanduse Keskuse kaudu toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa lastekirjanduse
ning lasteraamatute illustratsioonide ekspordipotentsiaalile.
• Sihtasutus Kultuurileht 3,4 mln eurot (2022.a 2,8 mln eurot). Tegevustoetuse
suurenemine tuleneb palgatõusuks ja majanduskuludeks juurde antud vahenditest.
Sihtasutus annab välja Eesti tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti: Akadeemia,
Diplomaatia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp,
Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar, Õpetajate Leht, Värske Rõhk, Hea Laps,
võrukeelne Uma Leht ja Müürileht.
• Eesti kirjanduse rahvusvahelise nähtavuse tagamisel on väga tähtis roll Eesti Kirjanduse
Teabekeskusel. Eesti kirjanduse rahvusvahelistumise parendamiseks toetatakse Eesti
Kirjanduse Teabekeskuse tegevust 0,2 mln euroga tõlkijate koolitamiseks sh tõlkijatele
mõeldud stipendiumid ja residentuuri loomist.
• Eesti osalemiseks rahvusvahelistel raamatumessidel Londonis ja Bolognas on planeeritud
0,2 mln eurot.
• Riik toetab kirjandust ja kirjastamist ka Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kaudu
alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik
maht on 3 mln eurot. Võrreldes 2022. aastaga prognoositakse ca 22%-list
maksulaekumise tõusu.
Programmi tegevuse nimetus: Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Etenduskunstide valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja
elanikkonnale kättesaadav.
Tegevuste kirjeldus
Kultuuriministeerium toetab teatritegevust teatri omandivormist olenemata, st toetatakse nii
riigi osalusega sihtasutusi kui ka era- ja munitsipaaletendusasutusi.
Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 44,76 mln eurot (2022. aastal 38,65 mln).
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
• Riigi osalusega sihtasutustena tegutsevate etendusasutuste ja Rahvusooper Estonia
toetuste detailne ülevaade on organisatsioonide lõikes välja toodud lisas 3. Muutused on
tingitud kultuuritöötajate palgatõusuks ja majanduskulude kasvuks eraldatud vahendite
lisandumisest. Lisaks on muudatused seotud ühekordsete toetustega
remondifondifondist.
• Eraõiguslikele väiketeatritele ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevatele
etendusasutustele eraldatakse tegevustoetusi kogumahus 3,6 mln eurot. Toetuste
153
eraldamiseks on moodustatud komisjon, kes teeb otsuse hiljemalt detsembri jooksul.
Sellest tulenevalt pole täpne toetuste jaotus seletuskirja koostamise hetkeks selgunud.
• Et Eesti vaatajani jõuaks rahvusvaheline teatrikunst ja et tekiksid valdkondlikud
rahvusvahelised koostööprojektid, eraldatakse toetusi 0,25 mln euro ulatuses läbi avatud
• Eesti Teatri Agentuur SA tegevustoetus 0,2 mln eurot. Toetuse abil ostab sihtasutus teiste
tegevuste seas autoriloomingut ja tegeleb rahvusvahelistumisega.
• Olulised etenduskunstide valdkonna partnerid, keda iga-aastaselt toetatakse, on Narva
Vaba Lava, eraldatav toetus rendimaksete katteks 0,1 mln eurot, Heategevusfond Aitan
Lapsi SA 20 000 eurot ja Eesti Tantsuagentuur SA 30 000 eurot.
• Üksikprojektidest toetatakse iga-aastaselt Draamafestivali 18 000 eurot aastas ja
teatripäeva läbiviimist 17 000 eurot aastas.
• Riik toetab etenduskunstide projekte ka läbi Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali alkoholi-
ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik
eelarvemaht on 3,1 mln eurot. Võrreldes 2022. aastaga prognoositakse ca 22%-list
maksulaekumise tõusu.
Programmi tegevuse nimetus: Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Filmivaldkond on kunstiliselt mitmekesine ja Eesti film on
rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 17,48 mln eurot (2022. aastal 11,82 mln).
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
• Kõiki olulisemaid filmivaldkonna tegevusi kattev riiklik organisatsioon on Sihtasutus Eesti
Filmi Instituut (EFI), kes toetab filmide arendamist, tootmist ja turundamist. EFI
tegevustoetus on 1,3 mln eurot (2022.a 1,1 mln). Tegevustoetus suureneb täiendavate
palgavahendite ja majanduskulude eraldamise tõttu. Lisaks toetab Kultuuriministeerium
ühekordselt Berliini filmifestivaliga seotud tegevusi.
• EFI kaudu toetatakse mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist. 2023. a
filmitootmise toetuste eelarve on 7 mln eurot.
• Väliskapitalil Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia kuludeks on
kavandatud 4 mln eurot.
• Väärtfilmikino kättesaadavuse tagamiseks toetatakse kino Artis (Tallinnfilm OÜ) 0,3 mln
euroga.
• Väärtfilmi levikule aitab kaasa ka EFI kaudu rakendatav avatud taotlusvoor
väärtfilmikinode toetamiseks 0,2 mln eurot aastas. Väärtfilmikinod toovad publikuni
Euroopa ja maailma mitmekesise filmiparemiku, mis võivad olla tavarepertuaarist
keerulisema sisuga ning ei pruugi seetõttu kommertskinodes ekraanile pääseda.
• Ministeerium toetab Põhjamaade ainsat A-kategooria filmifestivali PÖFF 1,4 mln euroga.
• Riik toetab filmivaldkonda ka Kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali kaudu alkoholi- ja
tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik
eelarvemaht on 3,7 mln eurot. Võrreldes 2022. aastaga prognoositakse ca 22%-list
maksulaekumise tõusu.
154
Programmi tegevuse nimetus: Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti meedia on sõltumatu ja usaldusväärne infoallikas.
Tegevuste kirjeldus
Kultuuriministeerium kujundab, koordineerib ja valmistab ette meediavaldkonna õigusakte,
strateegiaid, tegevuskavasid ja teisi dokumente. Ministeeriumi tegevus hõlmab ka
meediateenuste ning infoühiskonna sisuteenuste ja uute tehnoloogiate arengute analüüsi ja
ettepanekute tegemist poliitikasuundade seadmiseks.
Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 42,65 mln eurot (2022. aastal 39,33 mln).
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
• Meediapoliitika kujundamise ja rakendamise meetme tegevuse eelarve moodustab toetus
avalik-õiguslik juriidilisele isikule Eesti Rahvusringhääling (ERR), kelle üks peamisi
eesmärke on sõltumatu ja usaldusväärse info kättesaadavuse tagamine. ERR lähtub oma
sisuvalikutes Eesti Rahvusringhäälingu seadusest ja ERR-i strateegilistest eesmärkidest.
ERR soodustab oma tegevusega eesti keele ja kultuuri arengut, kultuurilise mitmekesisuse
säilimist ning aitab kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri jäädvustamisele ja hoidmisele.
• ERRi tegevustoetus on 39,7 mln eurot (2022. a toetus 37 mln eurot). Võrreldes 2022.
aastaga suureneb baastegevustoetus palgatõusudeks ja majanduskulude katteks
eraldatud lisavahendite võrra. Lisaks eraldatakse täiendavad vahendid AS-le Levira tele-
ja raadioleviteenuste kallinemise katmiseks 0,4 mln eurot. Aastate vaheline muudatus on
seotud ka ühekordsete toetustega remondifondifondist.
• Tegevustoetusest 0,3 mln eurot sisaldab ERR-i telekanalite SD-paralleeledastuse üle-
eestilise levi tagamist.
• Väiksemamahulisteks investeeringuteks (sealhulgas tehnika ja inventari soetuseks) on
planeeritud investeeringutoetus 1,9 mln eurot.
• 2023. aastal toetakse täiendavalt 1 mln euroga erameediakanaleid, et nad tasakaalustaks
venekeelse inforuumi.
Programmi tegevuse nimetus: Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Muusika valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja
elanikkonnale kättesaadav.
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 18,37 mln eurot (2022. aastal 16,52 mln).
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
• Eesti muusikavaldkonnas tegutseb kolm riigi asutatud kontserdiorganisatsiooni: SA Eesti
Kontsert, eraldatav tegevustoetus 5,7 mln eurot (2022.a 5 mln eurot), SA Eesti Riiklik
Sümfooniaorkester, eraldatav tegevustoetus 3,9 mln eurot (2022. a 3,4 mln eurot), SA
Eesti Filharmoonia Kammerkoor eraldatav tegevustoetus 1,2 mln eurot (2022. a 1 mln
eurot). SA-le Eesti Kontsert eraldatakse lisaks tegevustoetusele investeeringutoetust
kontserdimajade remondiks 0,4 mln eurot. Võrreldes 2022. aastaga suureneb
baastegevustoetus palgatõusudeks ja majanduskulude katteks eraldatud lisavahendite
võrra.
155
• Olulisteks kontsertorganisatsioonideks kohalike omavalitsuste tasandil on Tallinna
Filharmoonia toetus 60 000 eurot aastas, Pärnu Linnaorkester 30 000 eurot aastas ja
Narva Linna Sümfooniaorkester 30 000 eurot aastas.
• Nelja taotlusvooru toetustega panustab Kultuuriministeerium Eraõiguslike
kontserdikorraldajate, kollektiivide ja heliloojate võimalustesse arendada
interpretatsioonikunsti. Uue heliloomingu teket ja noodimaterjali kättesaadavust
mahus 0,2 mln
eelarve 0,5 mln eurot).
• Rahvusvahelise Arvo Pärdi keskuse tegevustoetus 0,5 mln eurot.
• Estonian Festival Orchestra tegevust toetatakse läbi Eesti Festivaliorkester SA kaudu 0,5
mln eurot.
• Ansambli Vox Clamantis tegevust toetatakse läbi MTÜ Eesti Gregoriaani Ühing 0,2 mln
eurot.
• Järvi Festival MTÜ toetus 0,1 mln eurot eraldatakse Pärnu muusikafestivali läbiviimiseks
ja eesti noorte dirigentide järelkasvu projekti teostamiseks.
• Tallinn Music Week korraldamist toetatakse 0,1 mln euroga läbi Shiftworks OÜ.
• Muusika arenduskeskustest ja partnerorganisatsioonidest toetatakse Music Estonia MTÜ-
d 0,1 mln euroga ja Eesti Muusika Infokeskus MTÜ-d 0,1 mln euroga, Muusikanõukogu
MTÜ-d 30 000 eurot, Eesti Pillifond SA-d 30 000 eurot.
• Eesti muusikapärandi säilimise ja uurimise eesmärgil toetatakse Veljo Tormise
Kultuuriselts MTÜ-d 25 000 euroga.
• Riik toetab muusikavaldkonna projekte ka läbi Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali
alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik
eelarvemaht on 3,7 mln eurot. Võrreldes 2022. aastaga prognoositakse ca 22%-list
maksulaekumise tõusu.
Programmi tegevuse nimetus: Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Kunstielu on mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav.
Tegevuste kirjeldus
Kunsti valdkonna riigipoolse rahastuse eesmärk on tagada tingimused kunsti loomiseks,
muuta kunst Eestis nähtavaks ja jätkata kunstivaldkonna rahvusvahelistumist, leides selleks
uusi viise ja võimalusi. Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu toetatakse eelkõige valdkonna
loometööd, näitustegevust, rahvusvahelistumist ja kunsti uurimist.
Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 9,75 mln eurot (2022. aastal 8,24 mln).
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
• Kultuuriministeerium toetab tegevustoetustega kolme näitusasutust:
• Riigi osalusega SA Kunstihoone (aastane toetus 0,7 mln eurot).
• Eesti Kunstnike Liidu galerii (aastane toetus 30 000 eurot) .
• Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (aastane toetus 30 000 eurot).
156
• Kunstihoone renoveerimiseks on SA-le Kunstihoone kavandatud 2023. aastal
investeeringutoetus 4,3 mln eurot (investeeringutoetuse kogumaht 2021-2024 on 6,5
mln eurot).
• SA Kunstihoone 2022. a ja 2023. a toetussummad on toodud seletuskirja lisas nr 3.
Tegevustoetuse kasv on tingitud kultuuritöötajate palgatõusuks ja majanduskulude
katteks eraldatud vahenditest.
• Kunstivaldkonna rahvusvahelistumises on oluline tegevus Veneetsia kunstibiennaalil
osalemine. Biennaalil osalemist korraldab SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, keda läbi
Kultuuriministeeriumi eelarve toetatakse 0,15 mln euroga aastas.
• Rahvusvahelisi suhteid arendavad valdkondlikud info- ja arenduskeskused SA Kaasaegse
Kunsti Eesti Keskus (tegevustoetus 0,2 mln eurot aastas) ja Eesti Kaasaegse Kunsti
Arenduskeskus MTÜ (85 000 eurot aastas).
• Läbi Eesti Kunstiakadeemia SA jätkub Narva kunstiresidentuuri toetamine 75 000 euroga.
• Olulise loometöö toetamise meetmena jätkub ka kunstnikupalga maksmine. 2023. aastal
tõuseb palga saajate arv 5 võrra ehk 15lt 20ni. Palgasaajad valib välja loomeliit MTÜ Eesti
Kunstnike Liit ning Kultuuriministeerium tagab loomeliidule rahastuse palga maksmiseks
mahus 0,5 mln eurot.
• Kunstiklassika uurimise ja tutvustamise eesmärgil toetatakse Konrad Mägi Sihtasutuse
tegevust aastas 50 000 euroga.
• Riik toetab kujutava kunsti valdkonda ka läbi Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti
sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav
arvestuslik eelarvemaht on 3,5 mln eurot. Võrreldes 2022. aastaga prognoositakse ca
22%-list maksulaekumise tõusu.
Aktiivses kunstielus (nüüdisloomes) on oluline roll ka mäluasutustel, sest kunsti avalikuks
saamise peamine formaat on näitused ning kunstimuuseumid (Eesti Kunstimuuseum, Tartu
Kunstimuuseum, Tarbekunsti- ja Disainimuuseum jt) panustavad sellesse märkimisväärselt.
Kunstimuuseumide toetused kajastuvad Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja
rakendamise tegevuse all.
Programmi tegevuse nimetus: Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ja
rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Arhitektuuri- ja disainivaldkonna õigusruum vastab
valdkonna vajadustele.
Tegevuste kirjeldus
Tegevus on suunatud kvaliteetse elukeskkonna kavandamiseks ja loomiseks vajalike
tingimuste kujundamisele arhitektuuri ja disaini valdkondades. Kvaliteetne ruum on tehis- ja
looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välis- ja siseruumi. Säästva ja
tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab muu hulgas
planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri,
maastikuarhitektuuri, disaini), eesmärgiga muuta olemasolev elukeskkond ruumiotsustega
pikas vaates võimalikult paljudele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja
läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus, mistõttu aitab
Kultuuriministeerium kaasa ruumipädevuse läbivale tõstmisele ühiskonnas.
157
Kultuuriministeerium aitab kaasa riigi ruumiloomepoliitika ühtlustamisele ja arendamisele.
Arhitektuuripoliitika siht on käsitleda ehitatud keskkonda Eesti rahvusliku rikkuse ühe osana
ning säilitada ja kasvatada selle väärtust.
Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 2,5 mln eurot (2022. aastal 2,24 mln).
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
• Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ kaudu toetatakse 41 000 euroga osalemist Veneetsia
Arhitektuuribiennaalil. Arhitektuuribiennaal toimub üle üheaastase intervalliga ja toimub
taas 2023. aastal.
• Olulised valdkondlikud katusorganisatsioonid ja ministeeriumi strateegilised partnerid on
Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ ja Eesti Disainikeskus MTÜ. Mõlema organisatsiooni
aastane tegevustoetuse suurus on 0,1 mln eurot.
• Lisaks toetatakse avatud taotlusvooru kaudu arhitektuuri ja disaini valdkondade
arendusprojekte 0,1 mln euroga.
• Riik toetab kujutava kunsti valdkonda ka läbi Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti
sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav
arvestuslik eelarvemaht on 2 mln eurot. Võrreldes 2022. aastaga prognoositakse ca 22%-
list maksulaekumise tõusu.
Oluline roll arhitektuuri- ja disainivaldkonnas on valdkondlikel mäluasutustel Eesti
Arhitektuurimuuseumil ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumil, kus toimub hulgaliselt
arhitektide ja disainerite nüüdisloomingut tutvustavaid näitusi, loenguid jpm. Muuseumide
toetused kajastuvad Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamise
tegevuse all.
Oluline on ära märkida ka eelarvega mitte seotud tegevused:
• Disainivaldkonnas aitab Kultuuriministeerium kaasa ringdisainialase teadlikkuse
tõstmisele, mis toetab ringmajanduse eesmärkide saavutamist.
• Kultuuriministeerium aitab teadvustada arhitekti kaalukat rolli ja vastutust elukeskkonna
kvaliteedi eest seismisel ja selle tõstmisel.
• Kultuuriministeerium aitab kaasa ruumihariduse ja disainiõppe edendamisele
üldhariduskoolis.
Programmi tegevuse nimetus: Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine,
rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Muuseumikogudes hoitav ja muinsuskaitse all olev
kultuuripärand on mitmekesine, kättesaadav ja jätkusuutlik. Muuseumide ja muinsuskaitse
teenused on kvaliteetsed.
Tegevuste kirjeldus
• Kultuuriväärtuste kaitse on riigi põhiseaduslik ülesanne. Kultuuripärand on Eesti ajaloo
oluline osa ja identiteediallikas nii igale üksikisikule kui ka riigile tervikuna. Muinsuskaitse
ja muuseumialast tööd korraldab Kultuuriministeeriumi valitsemisala ainus valitsusasutus
Muinsuskaitseamet, kelle eesmärk on väärtustada kultuuripärandit ja
kultuuriväärtuslikku keskkonda ning tagada nende säilimine.
Alates 2023. aastast on muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika poliitika kujundamine ja
rakendamine liidetud programmis üheks tegevuseks, et tagada terviklik lähenemine
158
kultuuripärandi kaitsele ja kasutamisele. Tugevdamaks ja ühtlustamaks kultuuriväärtuste
kaitse, säilitamise ja arendamise strateegilist juhtimist nii muinsuskaitse kui muuseumide
valdkonnas muudeti juba 2019. aastal muinsuskaitseseadust. Tegevuste liitmine
programmi tasandil tagab viidatud seaduse rakendamiseks vajaliku muudatuse ka
ressursijuhtimise vaates. Muudatuse tulemusena saavutatakse riigi tasandil selgem ja
terviklikum strateegiline vaade kultuuripärandi kesksete tegevuste osas, milleks on
kogumine ja kaitse alla võtmine, säilitamine ja kaitsmine ning näitamine ja tutvustamine.
Lisaks tegeletakse kultuuripärandiga seoses säästva arengu teemadega ka laiemalt, st
mitte ainult pärandi kaitsealuse osaga, ning nii on suurem fookus võimalik suunata
ennetus- ja nõustamistegevusele mõlemas valdkonnas.
• Muuseumi- ja muinsuskaitsevaldkonna tegevused on jaotatud Kultuuriministeeriumi ja
Muinsuskaitseameti vahel. Kultuuriministeeriumi korraldada on muuseumi- ja
muinsuskaitsevaldkonna strateegiline planeerimine ja õigusloome. Lisaks on ministeerium
muuseumidele kontaktiks investeeringute ja riigi antava tegevustoetuse küsimustes.
Muinsuskaitseamet on riigi muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika rakendaja ja tegevuste
koordineerija. Ameti ülesanneteks on muuseumide nõustamine ja populariseerimine,
muuseumivaldkonna arenduste eestvedamine ja muuseumide vahelise koostöö
koordineerimine. Läbi ameti toimub valdkondlike avatud taotlusvoorude läbiviimine.
Muinsuskaitse valdkonna avalikke teenuseid osutab Muinsuskaitseamet, kes nõustab
mälestiste omanikke, väljastab seaduse alusel antavaid lube, eraldab toetuseid ja maksab
hüvitisi, teeb järelevalvet ning peab kultuurimälestiste registrit. Kultuurimälestiste riiklik
register (register.muinas.ee) on Muinsuskaitseameti hallatav register kultuurimälestiste,
muinsuskaitsealade ja kultuuriväärtusega leidude üle arvestuse pidamiseks ning nende
kohta informatsiooni talletamiseks. Muuhulgas on Muinsuskaitseamet riiklik
kontaktasutus, kes korraldab kultuuriväärtuste eksporti ning ELi liikmesriigist
ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamist.
Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 54,38 mln eurot (2022. aastal 49,2 mln).
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
• Riigi osalusega sihtasutustena tegutsevate muuseumide 2022. a ja 2023. a
toetussummad on toodud seletuskirja lisa nr 3. 2022. a ja 2023. a vahelised muutused
toetuste suuruses tulenevad palgatõusuks ja majanduskulude katteks juurde antud
vahenditest, ühekordsetest remondifondi toetustest ning Riigi Kinnisvara AS-ile mõeldud
vahendite suuruse muutusest.
• Hallatavate riigiasutustena tegutsevate muuseumide tegevuskulud:
• Eesti Rahva Muuseum 9,48 mln eurot (2022.a 8,47 mln),
• Eesti Arhitektuurimuuseum 0,94 mln eurot (2022.a 0,77 mln),
• Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum 0,58 mln eurot (2022.a 0,48 mln),
• Tartu Kunstimuuseum 0,75 mln eurot (2022.a 0,59 mln),
• Palamuse O.Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum 0,28 mln eurot (2022.a 0,2 mln),
• Viljandi muuseum 0,33 mln eurot (2022.a 0,27 mln),
• 2022. a ja 2023. a vahelised muutused tegevuskulude suuruses tulenevad palgatõusuks
ja majanduskulude katteks juurde antud vahenditest.
• Eraõiguslikele muuseumitele ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevatele
muuseumitele eraldatakse tegevustoetusi kogumahus 1,2 mln eurot. Täpne toetuste
159
jaotus pole seletuskirja koostamise hetkeks selgunud. Eelmiste aastate põhjal saab toetust
ca 3 avalik-õigusliku juriidilise isiku, 6 era-, 13 KOV-i omanduses olevat muuseumi aastas.
• Läbi Muinsuskaitseameti viiakse 0,4 mln euro ulatuses läbi avatud taotlusvooru
püsiekspositsioonide toetamine.
• Meetme eelarves sisalduvad Muinsuskaitseameti tegevuskulud 3,48 mln eurot (2022.a
3,3 mln) 2022. a ja 2023. a vahelised muutused toetuste suuruses tulenevad palgatõusuks
ja majanduskulude katteks juurde antud vahenditest.
• Välistoetuste arvelt tehtud kuludes kajastatakse Eesti Rahva Muuseumi projekte summas
0,1 mln eurot.
• Mälestiste omanike toetuste ja hüvitiste eelarvemaht on 2023. aastal 2,8 mln eurot.
• Läbi Muinsuskaitseameti viiakse läbi Eesti ajaloolise taluarhitektuuri toetusprogrammi ja
toetus on
mõeldud muuseumide ja muinsuskaitse koostöö edendamiseks ja mõlema valdkonna
strateegiliseks arendamiseks. Mõlema taotlusvooru aastane eelarvemaht on 0,2 mln
eurot.
• Kultuuriministeeriumi kaudu antakse investeeringutoetust 80 000 eurot Vastseliina
linnuse konserveerimiseks (2022-2024 on toetuse kogumaht 0,3 mln eurot).
•
väikelinnade ajaloolistes
keskustes muinsuskaitsealadel hoonete restaureerimist 2023. aastal 0,9 mln euroga.
Programmi tegevuse nimetus: Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Raamatukogu on kestlik ja selle mitmekesine kogu on
kättesaadav igale Eesti inimesele.
Tegevuste kirjeldus
Riigi ülesanne on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs informatsioonile,
mis on kõikidele inimestele võrdselt kättesaadav. Eesti raamatukoguvõrgu moodustavad
rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud ning Eesti Rahvusraamatukogu. 2020. aastal oli
Eestis 871 raamatukogu (rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eriala- ja
teadusraamatukogud). Kultuuriministeeriumi haldusalas on avalik-õiguslik Eesti
Rahvusraamatukogu, millega alates 01.01.2023 liidetakse senise riigiasutusena toiminud Eesti
Hoiuraamatukogu.
Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku asutuse ülesanne on Eestis ilmunud või Eesti
kohta informatsiooni sisaldavate teavikute kogumine, alaliselt säilitamine ja kättesaadavaks
tegemine, samuti raamatukogunduse ja sellega seotud valdkondade teadus- ja
arendustegevus ning parlamendi- ja teadusraamatukogu ülesannete täitmine.
Rahvusraamatukogu koordineerib ja nõustab Eesti raamatukogusid ning on oluline
kultuurikeskus. Rahvusraamatukogu on ühtseks väljaannete säilituseksemplaride keskuseks
nii loovutajaile kui säilitajaile ja on Eestis ainus Eesti digitaalsete väljaannete säilitaja. Riiklikult
olulist kultuuripärandit ehk ajaloo- ja kultuuriväärtuslikke väljaandeid (sõltumata nende
vormist) on Rahvusraamatukogu kohustatud säilitama pikaajalist säilimist tagavates
tingimustes. Pärandi säilitamine hõlmab ka tegevusi nagu hoidmine, konserveerimine,
arhiveerimine, digiteerimine jms.
160
Alates 01.01.2023. on Rahvusraamatukogu ülesanneteks ka endised Hoiuraamatukogu
ülesanded: säilitada üleriigilist vähekasutatavate võõrkeelsete trükiste hoiukogu, vahendada
vahetuskogu teavikuid asutustele ja organisatsioonidele üle Eesti ning teenindada
nägemispuudega ja selle temaatika vastu huvi tundvaid lugejaid.
• Rahvaraamatukogud on kohaliku omavalitsuse asutused, mille tegevust toetab
Kultuuriministeerium. Rahvaraamatukogude tööd reguleerib rahvaraamatukogu seadus
ja koostööd koordineerivad Kultuuriministeeriumi juures tegutsev Rahvaraamatukogude
Nõukogu, maakonnaraamatukogud, Eesti Rahvusraamatukogu, MTÜ Eesti
Raamatukoguhoidjate Ühing ning MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium.
Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 38,4 mln eurot (2022. aastal 34,65mln).
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
• Rahvusraamatukogu tegevustoetus 2023.aastal on 10 mln eurot (2022.a toetus 8 mln
eurot). Tegevustoetuse suurenemine on tingitud kultuuritöötajate palgatõusuks ja
majanduskulude katteks eraldatud vahendite lisandumisest. Lisaks on tegevustoetuse
suurenemine seotud Eesti Hoiuraamatukogu viimisega Rahvusraamatukogu alla ( 1,2 mln
eurot).
• Raamatukogude innovatsioonifond 0,5 mln eurot aastas.
• Rahvusraamatukogu toetus sisaldab vahendeid digiarhiivi jaoks (0,2 mln eurot aastas).
• Rahvusraamatukogu saab toetust e-raamatukogu funktsionaalsuse arendamiseks (0,2
mln eurot aastas).
• Rahvusraamatukogu hoone renoveerimiseks on 2023.a eelarves ette nähtud 23,9 mln
eurot (rekonstrueerimiseks on kokku eraldatud kuni aastani 2025 53 mln eurot).
• Rahvaraamatukogude teavikute toetuseks on 2023. aastal ette nähtud 2 mln eurot (kasv
võrreldes eelmise aastaga 147 tuhat eurot).
• Raamatukogude arendustoetuseks on kavandatud 0,5 mln eurot.
• Rahvaraamatukogude tegevuskulusid toetatakse 2023.aastal 1,5 mln euroga. 2022.
aastal oli toetusmaht 1,3 mln. Suurenemine toimub tulenevalt üldisest kultuuritöötajate
palgatõusust.
Programmi tegevuse nimetus: Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Rahvakultuurivaldkond on mitmekesine, elanikkonnale
kättesaadav ning kestlik.
Tegevuste kirjeldus
Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine,
nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus. Rahvakultuuri valdkonna üle-eestilisi
tegevusi juhivad või koordineerivad Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA,
Võru Instituut ning riigi partneritena seitse valdkondlikku rahvakultuuri seltsi.
Kultuuriministeerium on loonud kogukondade toetuseks piirkondlikud toetusmeetmed, mida
praegu on seitse. Lisaks toetatakse toetusmeetmete kaudu muidki olulisi vaimse
kultuuripärandiga seotud tegevusi ja väiksemaid valdkondlikke või piirkondlikke institutsioone.
Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 14,99 mln eurot (2022. aastal 10,91 mln).
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
161
• Rahvakultuuri valdkonna riikliku kompetentsikeskuse Eesti Rahvakultuuri Keskuse
rahastamine. 2023. aasta tegevuskulude eelarve on 1,4 mln eurot (2022.a eelarve 1,3
eurot). Tegevuskulude suurenemine tuleneb lisandunud palgavahenditest ja
majanduskulude suurenemisest.
• Edasiantavate toetuste maht Rahvakultuuri Keskuse eelarves on 2023. aastal 4,5 mln
eurot (2022.a 4,2 mln eurot).
• Taotlusvoor rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamiseks mahus 0,5
mln eurot aastas. Taotlusvooru rakendab Rahvakultuuri Keskus.
• Jätkatakse kogukondade toetuseks loodud toetusmeetmetega, mida praegu on seitse:
Setomaa (0,2 mln eurot aastas), Kihnu (0,1 mln eurot aastas), Saarte (87 000 eurot
aastas), Peipsiveere (54 000 eurot aastas), Mulgimaa (0,1 mln eurot aastas), Vana
Võromaa (0,1 mln eurot aastas) ja Virumaa (77 000 eurot aastas).
• Avatud taotlusvoor piirkondlikele kultuuriprojektidele mahus 0,4 mln eurot. Taotlusvooru
rakendab Rahvakultuuri Keskus.
• 67 000 eurot aastas.
Taotlusvooru rakendab Rahvakultuuri Keskus.
• Lisaks toetatakse toetusmeetmete kaudu muidki olulisi vaimse kultuuripärandiga seotud
tegevusi ja väiksemaid valdkondlikke või piirkondlikke institutsioone.
• Laulu- ja tantsupidusid korraldab Kultuuriministeeriumi asutatud sihtasutus Eesti Laulu- ja
Tantsupeo SA (ELTSA), kelle 2023. aasta tegevustoetuse suurus on 4 mln eurot. Kasv 3,3
mln eurot on seotud 2023. aastal toimuva peoga. ELTSA rakendab ka laulu- ja tantsupeo
protsessis osalevate kollektiivide toetusmeedet mahus 1 mln eurot aastas.
• Meetme tegevuse mahus kajastub Võru Instituudi tegevuskulude osa (0,5 mln eurot),
mille raames tegeletakse ajaloolise Võrumaa uurimisega ja aidatakse elus hoida
võrukestele omast keelt ja kultuuri.
• Eesti Pärimusmuusika Keskus MTÜ tegevust toetatakse 0,4 mln euroga aastas.
• Laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgatoetust rakendatakse alates 2021. aastast.
Palgatoetusmeetme aastane eelarve on 2,6 mln eurot.
• Regionaalse kättesaadavuse tagamiseks jagab toetusi Eesti Rahvakultuuri Keskuse
0,2 mln eurot
aastas.
• Riik toetab rahvakultuuri valdkonda ka läbi Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali,
alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik
eelarvemaht on 3,5 mln eurot. Võrreldes 2022. aastaga prognoositakse ca 22%-list
maksulaekumise tõusu.
Programmi tegevuse nimetus: Kultuurivaldkonna digitaliseerimine
Programmi tegevuse eesmärk: Kultuuri kättesaadavus ja rahvusvaheline
konkurentsivõimelisus on suurenenud.
Tegevuste kirjeldus
Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi
tegevuskavaga seati riigi üldised prioriteedid kultuuripärandi digiteerimisel ning pandi alus
valdkondade vahelisele koostööle. Tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt
162
kättesaadavaks kolmandik Eesti mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist ning uuendada
mäluasutuste digitaalse pikaajalise säilitamise taristut.
Tegevuskava osaks on 13 digiteerimisprojekti, millest kaks esimest dokumentide ja esemete
digiteerimine on edukalt lõppenud. Ülejäänud dokumentide, trükiste, esemete, fotode ja
filmide digiteerimisprojektid lõppevad 2022. ja 2023. aasta jooksul. Digiteeritud pärand saab
kõigile huvilistele kättesaadavaks läbi valdkondlike digitaalarhiivide ja portaalide.
Eesti Rahvusraamatukogu on arendamas üleriigilist e-laenutuse lahendust,
Muinsuskaitseamet koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega on arendamas
muuseumide infosüsteem MuIS ning Eesti Rahvusringhääling ja Rahvusarhiiv peegeldavad
teises geograafilises asukohas lindirobotitel paiknevaid arhiive.
Digiteerimise tegevuskava täitmise tegevusteks on 2023. aastal Kultuuriministeeriumi
eelarves ette nähtud 53 000 eurot (2022. aastal 277 000 eurot), mis on mõeldud
digiteerimisprojektide omafinantseeringu katteks, täiendkoolitusteks, seminarideks valdkonna
personalile tegevuskava tulemite tutvustamiseks. Programmi tegevuse eelarve on oluliselt
vähenenud, sest
jõudnud lõpule. Viimane 2023. aastal elluviidav digiteerimise projekt on Tartu Ülikooli trükiste
- ja õppekirjandus".
Programmi tegevuse nimetus: Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Aidata kaasa Eesti tutvustamisele, kultuuridiplomaatia
edendamisele ja Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele; samuti aidata kaasa Eesti aktiivsele
osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides ja Eesti huvide kaitsele.
Tegevuste kirjeldus
Eestis on kultuurivaldkonna välissuunalise suhtluse peamised koordineerijad ja toetuste
andjad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium,
Välisministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, aga koordineerijatena ka
kultuurivaldkonna arenduskeskused.
Rahvusvaheliste projektide jaoks annab riik toetusi nii taotlusvooru kaudu kui ka otsetoetusi
valdkondlikele arenduskeskustele, toetades projekte, mis soodustavad Eesti kultuuri
rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, Eesti tutvustamist maailmas kultuuri kaudu ja
võimaluste loomist Eesti loovisikutele. Lisaks kaasrahastab Kultuuriministeerium Euroopa
Liidu kultuuriprogrammis osalevaid Eesti projekte.
Kultuuriministeeriumi koosseisus on eraldi üksusena UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon, mille
peamisteks ülesanneteks on koordinatsioon UNESCO ja Eestis organisatsiooni tegevusega
seotud organisatsioonide, asutuste ning isikute vahel. Eesmärk on ka luua võimalused Eesti
haridus-, teadus- ja kultuuriküsimustest huvitatud asutustele olla UNESCO tööga seotud.
Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 5,19 mln eurot (2022. aastal 4,26 mln).
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
• Jätkub kultuuriesindajate võrgustiku hoidmine Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal,
Suurbritannias, Belgias, Ameerika Ühendriikides (New York). 2023. aastal alustab tööd
163
kultuuriesindaja Rootsis. Kultuuriesindajate aastane tegevuskulude eelarve on 0,6 mln
eurot.
• 2023.a maht on 0,8
mln eurot. (2022.aastal 0,5 mln eurot)
• Jätkub UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon tegevuse toetamine 0,2 mln euroga aastas.
• Eesti Instituut MTÜ tegevuse toetamine 0,2 mln eurot.
• Balti Kultuurifondi toetamine iga-aastaselt 0,1 mln eurot.
• Kultuuripealinn 2024 tegevuste toetamine. 2023.a toetussumma on 2,5 mln eurot
(kogumaht 10 mln eurot, 2022. a toetussumma 1,3 mln eurot).
• Euroopa Liidu kultuuriprogrammis osalevate Eesti projektide kaasrahastamise fond
summas 0,1 mln eurot.
• Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise liikmemaksude maht on 0,5 mln eurot.
Detailne ülevaade rahvusvahelistes organisatsioonides osalemisest on toodud
Programmi tegevuse nimetus: Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtete lisandväärtus ja ekspordisuutlikkus on
suurenenud.
Tegevuste kirjeldus
Loomemajandus on majandusvaldkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel,
oskustel ja andel, on võimeline looma heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi loomise ja
peamise müügiargumendina kasutamise kaudu ning kus loovisikud on protsessides kesksel
kohal. Loomemajanduse arendamise poliitikat kujundab Kultuuriministeerium koostöös
Majandus- -
- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavale 2021
-2020 ja 2021-2027 rakenduskavadele.
Loomemajanduse arendamise meetme rakendusüksus ja elluviija on EAS, mis alates 2022.
aastast tegutseb EASi ja Kredexi ühendamise tulemusena Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse nime all.
Loomemajanduse arendamise poliitikat kujundab Kultuuriministeerium koostöös Majandus-
kasvustrateegiale 2014 - ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse
(TAIE) arengukavale 2021 uvuspoliitika fondide 2014-2020 ja 2021-
2027 rakenduskavadele. Loomemajanduse arendamise meetme rakendusüksus ja elluviija on
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).
Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 1,78 mln eurot (2022. aastal 1,64 mln).
• 2023.a Kultuuriministeeriumi eelarves kajastuvad SF fondide 2014-2020 perioodi
vahendid. Valdkondlike projektide toetuseks läbi EASi on planeeritud 1,4 mln eurot.
• Alates 2023. a lisanduvad loomemajanduse tegevuste toetamiseks ühtekuuluvuspoliitika
fondide 2021-2017 struktuurivahendid. Uuel perioodil on kasutatavate vahendite maht 10
mln eurot (2023. a eelarve maht 350 000 eurot).
164
Programmi tegevuse nimetus: Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus
Programmi tegevuse eesmärk: Teadmistepõhise kultuuripoliitika kujundamine.
Tegevuste kirjeldus
• Kultuuriministeerium tellib teadus- ja arendustegevuste raames peamiselt poliitika
kujundamiseks vajalikke uuringuid. Tegevustoetuste kaudu on samuti rahastatud
valitsemisala asutusi, mis tegelevad teadus- ja arendustegevusega vastavalt oma
põhiülesannetele. Alates 2022. aastast rakendatakse loovuurimuse toetusmeedet.
Programmi tegevuse all kajastatakse lisaks tegevusi ja toetusmeetmeid, mis panustavad
suuremal või vähemal määral kõikidesse teistesse kultuuriprogrammi tegevustesse.
Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 28,5 mln eurot (2022. aastal 14,52 mln).
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
• Kultuuri- ja loomevaldkondade teadus- ja arendustegevuste projektide toetamine 2023.
aastal 0,5 mln eurot.
• Kultuuriranitsa kontseptsiooni rakendamine ehk õppekeskkonna mitmekesistamine
muuseumiõppe, teatri- ja kontserdikülastuste abil 1,5 mln eurot aastas (2022. aasta 1 mln
eurot).
• Kultuuri valdkonna investeeringutoetused 5 mln eurot
• Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutustele mõeldud remondifond. Fondi suurus 2023.
aastal kokku on 1,9 mln eurot.
• Programmi tegevuse all kajastuvad ka Kultuuriministeeriumi kui üksikasutuse
tegevuskulud.
• Kultuurkapitali kaudu hasartmängumaksu laekumisest kultuuriehitiste rahastamine.
Prognoositav arvestuslik eelarvemaht 2023. aastal on 13 mln eurot.
Spordiprogramm
Programmi eesmärk: Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi
mudelist.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Spordiprogrammi koostamise ja elluviimise eest
vastutab ning seiret koordineerib Kultuuriministeerium.
Programmi tegevuse nimetus: Saavutusspordi toetamine ja arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline
keskkond saavutusspordi arendamiseks.
Tegevuste kirjeldus
Saavutusspordi poliitika kujundamine ja toetamine ning tingimuste loomine spordiga
tegelemiseks on Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna peamine roll ja ülesanne.
Spordialaliitude, -klubide ja -koolide ning teiste spordiühendustega on Eestis toimiv
spordikorraldus, mis tagab võimalused nii noortele kui ka täiskasvanutele harrastus- või
tippspordiga tegelemiseks. Ajakohastatud sporditaristu kaudu luuakse kõikjal Eestis
tingimused nii saavutusspordi arenguks kui ka liikumisharrastusega tegelemiseks.
165
Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 52,16 mln eurot (2022. aastal 38,54 mln).
Eelarve suurenemise summas 10,3 mln eurot seisneb selles, et 2022. aastal kajastati
multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide
rajamise toetusi organiseeritud liikumisharrastuse edendamise meetme all, kuid 2023. aastal
kajastuvad nimetatud toetused antud meetmes.
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
• Tegevustoetused riigi osalusega sihtasutustele:
• Tehvandi Spordikeskus SA (2023.a 1,5 mln eurot, 2022.a 1,1 mln eurot),
• Jõulumäe Spordikeskus SA (2023.a 0,7 mln eurot, 2022.a 0,6 mln eurot),
• Spordikoolituse ja -Teabe SA (2023.a 0,7 eurot, 2022.a 0,6 mln eurot) ning
• oluline strateegiline partner Eesti Olümpiakomitee MTÜ (EOK) (2023.a 1,9 mln eurot,
2022.a 1,7 mln eurot).
• Sihtasutuste ja EOK 2022. aasta ja 2023. aasta täpsemad toetussummad on toodud
seletuskirja lisas nr 3.
• Sihtasutuste ja EOK puhul tulenevad 2022. aasta ja 2023. aasta vahelised muutused
toetuste suuruses palgatõusuks ja majandamiskuludeks juurde antud vahenditest. Lisaks
on muudatused seotud ühekordsete toetustega remondifondist.
• 2023. aastal jätkatakse Team Estonia toetamist, et Eesti sportlased ja võistkonnad oleksid
rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Toetusmeetme maht 3,3 mln eurot. Meedet
rakendab EOK.
• Olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks on ette nähtud 2,6 mln eurot. Meedet
rakendab EOK.
• Jätkatakse treenerite tööjõukulu toetuste eraldamist. 2023.a toetusmeetme maht 12,3
mln eurot (kasv võrreldes eelmise aastaga 4,5 mln eurot).
• Spordialaliitude toetuseks on planeeritud 2,5 mln eurot. Meedet rakendab EOK.
• Jätkub noortespordi toetamine mahus 1,7 mln eurot aastas. Meedet rakendab EOK.
• Spordikohtunike tegevuse arendamiseks on planeeritud 0,4 mln eurot. Meedet rakendab
EOK.
• Erinevate spordiprojektide toetamiseks on ette nähtud 0,8 mln eurot. Meedet rakendab
EOK.
• Tiitlivõistlustel osalenud sportlaste ja nende treenerite tunnustamiseks on planeeritud 0,3
mln eurot.
• Jätkatakse Eestis toimuvate rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise toetamist
mahus 1 mln eurot.
• Rally Estonia korraldamist toetakse 2023. aastal vähemalt 1,5 mln euroga.
• Ühekordselt on eelarves ette nähtud toetus 0,4 mln eurot Eesti naiste ja meeste
võrkpallikoondiste osalemiseks Euroopa Meistrivõistluste finaalturniiril.
• Spordimeditsiini SA tegevust toetakse 0,2 mln euroga.
• Jätkatakse puuetega inimeste spordi katusorganisatsioonide võimaluste parandamisega,
et kaasata rohkem puuetega inimesi liikumisharrastusse ja võimaldades parimatel
166
sportlastel tegeleda tippspordiga. Tegevustoetust antakse Eesti Paralümpiakomitee
MTÜ-le 0,9 mln eurot.
• Audentes AS õppursportlaste toetamine 2,4 mln eurot aastas. Tegevus võeti üle Haridus-
ja Teadusministeeriumilt.
• Jätkub spordipreemiate (0,2 mln eurot) ja spordistipendiumite (0,1 mln eurot)
väljaandmine.
• Jätkatakse multifunktsionaalsete, aasta ringi kasutatavate jalgpalli sisehallide rajamist.
Investeeringutoetuste maht kokku 10,4 mln eurot.
• Riik toetab kujutava saavutusspordi valdkonda ka läbi Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi
sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav
arvestuslik eelarvemaht on 3,9 mln eurot. Võrreldes 2022. aastaga prognoositakse ca
22%-list maksulaekumise tõusu.
Programmi tegevuse nimetus: Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on ausat sporti ja sporditurvalisust toetav
keskkond.
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse eesmärk on tagada dopinguvaba aus sport ja liikumisharrastus ning turvaline
osalemine spordivõistlustel nii sportlastele kui ka pealtvaatajatele. Kultuuriministeeriumi
tegevus seisneb õigusruumi loomises, poliitikate ja toetusmeetmete kujundamises.
Programmi tegevuse eelarve peamise osa moodustab valdkondlik oluline strateegiline
partner Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA, kelle tegevust toetatakse 2023. aastal 0,3 mln
euroga (2022. a 162 000 eurot). SA ülesanneteks on ennetustegevuste ja testimiste
läbiviimine, kokkuleppemängude Eesti kontaktpunkti rahastamine ning koostöö edendamine
Politsei- ja Piirivalveameti ning spordiorganisatsioonidega sporditurvalisuse tagamisel.
Programmi tegevuse nimetus: Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav
keskkond on loodud.
Kultuuriministeeriumi otsene vastutus ja roll inimese liikumisaktiivsuse tõstmisel on
organiseeritud liikumisharrastuse, noorte huvihariduse/noortespordi
(spordialaliidud/spordiklubid) ja tippspordi arendamine ning sporditaristu ja sportimiseks
soodsa õigusruumi loomine. Liikumisharrastuse tegevuse raames rakendatakse regionaalsete
maakondlike spordikeskuste toetusmeedet ja toetatakse terviseradade võrgustiku
arendamist. Poliitikakujundamises edendatakse inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisega seotud
valdkondade vahelist koostööd ning puuetega inimeste suuremat kaasatust nii
liikumisaktiivsusse kui ka saavutussporti.
Programmi tegevuse maht on 2023. aastal 6,27 mln eurot (2022. aastal 10,32 mln).
Eelarve vähenemise põhjus seisneb selles, et 2022. aastal kajastati multifunktsionaalsete
aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide rajamise toetusi antud
meetme all, kuid 2023. aastal kajastuvad nimetatud toetused programmi tegevuse
Saavutusspordi toetamine ja arendamine all.
167
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
• Tööd alustab liikumisharrastuse kompetentsikeskus, kelle tegevuseks on ette nähtud 0,6
mln euroga aastas.
• 2023. aasta on Liikumisaasta. Teema-aasta rakendaja on Eesti Olümpiakomitee MTÜ.
• Ühekordselt rakendub terviseradade arendamise toetusmeede. Meetme maht on 3 mln
eurot.
• Koolispordi Liit MTÜ tegevuse toetamine 0,3 mln eurot aastas.
• Eestimaa Spordiliit Jõud MTÜ tegevuse toetamine 0,2 mln euroga aastas.
• Eriolümpia Eesti Ühendus MTÜ tegevuse toetamine 0,2 mln euroga aastas.
• Ühendus Sport Kõigile MTÜ tegevuse toetamine 0,1 mln eurot aastas.
• Jätkub maakondlike spordiliitude toetamine 0,7 mln euroga aastas.
• Jätkub regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetusmeede 0,6 mln eurot
aastas.
3.12.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond
Joonis 52. Sidus ühiskond tulemusvaldkond ja selle maht
168
Joonis 53. Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna mõõdikud
Tabel 57. Kultuuriministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna
Programm
strateegiadokumendid
Sidus ühiskond Sidusa Eesti arengukava Lõimumis-, sh
2021 2030 kohanemisprogramm
Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond eelarve väheneb võrreldes 2022. aastaga 38%. 2022.
aastal eraldati Ukraina kriisiga seonduvalt ühekordselt Kultuuriministeeriumile
kohanemisprogrammi elluviimiseks ja eesti keele õppeks ca 9,1 mln eurot. Neid vahendeid ei
ole ette nähtud 2023. aasta eelarves.
Olulisemad muudatused ja lisavahendid:
• Ida-Viru kultuuriprogrammi elluviimiseks on ette nähtud 2023. aastal 1 mln eurot.
• -Eesti koostööprogramm 2021 2029 kogumahus
astal
700 tuhat eurot). Kultuuriministeeriumi programmikomponendi tegevused on suunatud
kultuurilise ja keelelise lõimumise toetamiseks.
• Rakendub toetusmeede Ukraina kultuuri toetamiseks. Toetusmeetme maht on 100 tuhat
eurot.
• Alates 2023 lisanduvad ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 struktuurivahendid
lõimumise sh kohanemise tegevuste toetamiseks. SF 2021-2027 vahendite kogumaht
lõimumise sh kohanemise toetuseks on koos riikliku kaasfinantseeringuga 50,5 mln eurot
(2023. a eelarve 2,8 mln eurot).
3.12.2.2.1 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 58. Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmide ja programmi tegevuste eelarve ja
dünaamika, tuhat eurot
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Sidus Eesti: Lõimumine, sh kohanemine -8 001 -16 402 -10 098 6 304 -38%
169
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Lõimumis-, sh kohanemispoliitika
-8 001 -16 402 -9 954 -6 448 -39%
kujundamine ja rakendamine
Rahvuskaaslaste toetamine 0 0 -144 -144 100%
3.12.2.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmid ja
programmi tegevused
Sidus Eesti: lõimumine, sh kohanemine
Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga
inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad
demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust.
Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis
elavatele inimestele.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Programmi koostamise ja elluviimise eest vastutab
ning seiret koordineerib Kultuuriministeerium.
Programmi tegevuse nimetus: Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja
rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamist ja
rakendamist soodustav keskkond.
Tegevuste kirjeldus
Kultuuriministeeriumis toimub lõimumis-, sh kohanemispoliitika planeerimine, analüüs,
koostööpartneritega koostöö korraldamine ning sisendi andmine valdkondlike poliitikate
kujundamiseks lõimumise kontekstis ja vastava informatsiooni kogumine.
Peamiselt toimub poliitikakujundamine õigusaktide ja regulatsioonide koostamise ning
kooskõlastamise käigus. Samuti on olulisel kohal koostöö olulisemate partneritega ja avaliku
kaasamise korraldamine, sh iga-aastase lõimumisakadeemia (koostööseminar
sidusministeeriumite esindajatega) korraldamine, kohalike foorumite korraldamine
piirkondades, kus on suur osakaal teisest rahvusest inimestel.
Kultuuriministeerium koostöös rahvusvähemuste kultuurinõukoja ja Ida-Virumaa
rahvuskultuuriühenduste ümarlauaga kujundab vähemusrahvuste
kultuuriorganisatsioonidele suunatud poliitikat. Romade lõimumisküsimustega tegelemiseks
ja teabe koordineerimiseks on Kultuuriministeeriumi juurde loodud romade lõimumise
nõukoda.
Kohanemispoliitika kujundamiseks ja efektiivsete ning jätkusuutlike kohanemisele
kaasaaitavate tugiteenuste terviksüsteemi loomiseks Eestis on loodud uussisserändajate
kohanemist toetav tugivõrgustik.
Tihedat koostööd tehakse ka Välisministeeriumiga ÜRO ja Euroopa Nõukogu rahvusvaheliste
konventsioonidega võetud kohustuste täitmise ja rahvusvähemuste õiguste seires. Koostöös
Välisministeeriumiga viiakse ellu üleilmse eestluse tegevuskava rahvuskaaslastele ning
Haridus- ja Teadusministeeriumiga hõimurahvaste programme.
170
Lisaks on Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni Euroopa integratsioonivõrgustiku liige,
Euroopa Komisjoni riiklik roma kontaktpunkt ja esindab Eestit Euroopa Nõukogu romade ja
rändlejateeksperdikomitees.
Valdkonna allasutus, Integratsiooni SA (INSA) on Eesti lõimumispoliitika peamine rakendaja ja
kompetentsikeskus. Enamik INSA väljakujunenud töösuundi keele- ja kodanikuõpe,
tööturuvaldkonna tugiprojektid, rahvusvähemuste identiteedi toetamine, on osutunud
integratsiooni monitooringute tulemusi arvestades lõimumisprotsesside toetamisel ja
kujundamisel otstarbekaks.
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
• Integratsiooni SA tegevustoetus 2023. aastal on 1,3 mln eurot (2022.a 0,8 mln eurot).
2023. aasta toetust suurendavad palgatõusuks ja majandamiskuludeks eraldatud
täiendavad vahendid.
• Ida-Viru kultuuriprogrammi elluviimiseks on ette nähtud 2023. aastal 1 mln eurot.
• Jätkatakse rahvusvähemuste kultuuriseltside ja nende katusorganisatsioonide ning
vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuste toetamist. Tegevuste planeeritud eelarve 0,6
mln eurot.
• Integratsiooni Sihtasutus jätkab nii info jagamise, nõustamise kui ka kogemuskohtumiste
korraldamise kaudu Eestisse naasvate inimeste kohanemise toetamist ühiskonnaga.
Teenuse planeeritud eelarve on 60 000 eurot.
• Jätkatakse taotlusvooruga, mis edendab lõimumist läbi kultuuri- ja sporditegevuste
mahus 0,1 mln eurot.
• Jätkatakse täiskasvanutele eesti keele õppe pakkumisega 2,2 mln euroga. (2022.a maht
6,6 mln eurot, kasv on seotud 2022. aasta lisaeelarvest ühekordselt eraldatud 4,5 mln
euroga).
• VeniVidiVici MTÜ-d toetatakse õpilasvahetuse läbiviimiseks 40 000 euroga.
• Pereõppe partnerorganisatsioonide toetamist jätkatakse 0,1 mln euroga.
• Jätkatakse 2019. aastal käivitatud romade lõimumist toetava välisvahendite projektiga
ESTROM 3, et edendada lõimumise sidusrühmade, romade, kohalike omavalitsuste ja
riigiinstitutsioonide koostööd ja dialoogi. Tegevuse planeeritud eelarve on 23 000 eurot.
• Jätkatakse MTÜ Fenno-Ugria Asutuse tegevuse toetamist 0,2 mln euroga.
• Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia toetamine 0,1 mln euroga.
• Rakendub toetusmeede Ukraina kultuuri toetamiseks. Toetusmeetme maht on 100 tuhat
eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Rahvuskaaslaste toetamine
Programmi tegevuse eesmärk: Välismaal elavad rahvuskaaslased on teadlikud eestluse
säilimist toetavatest teenustest.
Tegevuste kirjeldus
Prioriteetsena jätkuvad tegevused eesti rahvuskultuuri säilitamiseks ja viimiseks laia maailma
ning eesti keele hoidmine ja edendamine üleilmselt. Aidatakse kaasa, et väljaspool Eestit elav
eestlaskond kannaks jätkuvalt Eesti identiteeti, sh luuakse võimalusi osaleda Eesti ühiskonna-
171
ja kultuurielus ning toetatakse eestlaskonna tagasipöördumist kodumaale. Kesksel kohal on
nooremate põlvkondade kaasamine ning nendega sidemete tugevdamine.
Kultuuriministeerium panustab diasporaapoliitikasse järgmiselt:
• Kultuuriseltside ja -tegevuste toetamise kaudu, mis säilitavad ja edendavad Eesti
identiteeti välisriikides.
• Välismaal elava eestlaskonna ja Eesti sõprade kaasamisega Eesti ühiskonnaellu.
• Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamisega (nõustamine
ja tagasipöördumistoetused).
• Väliseesti noorte keele- ja kultuurilaagrite korraldamise toetamisega.
• Portaali Eestlased üle maailma (Global Estonian) haldamise ja infovahendusega.
•
• Eesti kultuuriürituste toetamisega välismaal.
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
• Väliseesti kultuuriseltse toetatakse 44 000 euroga.
• Tagasipöördumistoetuste planeeritud eelarve on 0,1 mln eurot.
3.12.3 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 54. Kultuuriministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Riigiasutuste tegevuskulude (personali- ja majandamiskulude) osakaal kogu
Kultuuriministeeriumi eelarvest on 10%.
Kuludest suurema osa moodustavad jagatavad toetused (90%): tegevustoetused, avatud
taotlusvoorude kaudu antavad projektipõhised toetused, investeeringutoetused. Toetusi
jagavad Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Olulise
valitsemisala avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja sihtasutustele. 2022.a ja 2023.a
e isikutele
172
suuruses tulenevad palgatõusudeks ja majandamiskulude katmiseks juurde antud
vahenditest ja/või ühekordsete projektipõhiste toetuste lisandumisest või lõppemisest.
Tabel 59. Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kulud kokku -316 684 -309 388 -361 552 -52 164 17%
Tööjõukulud -12 500 -13 030 -14 211 -1 182 9%
Majandamiskulud -12 329 -19 467 -13 831 5 636 -29%
Sotsiaaltoetused -3 666 -871 -871 0 0%
Investeeringutoetused -22 935 -43 584 -52 541 -8 957 21%
Muud toetused -229 754 -196 785 -236 443 -39 657 20%
Edasiantavad maksud -31 090 -33 093 -40 440 -7 347 22%
Põhivara amortisatsioon -1 673 -827 -1 073 -245 30%
Käibemaks -2 733 -1 731 -2 143 -412 24%
Tööjõukulude suurenemist mõjutab üldine palgatõus. Tööjõukulude suurenemist mõjutab ka
asjaolu, et Kultuuriministeerium lõpetas teenuslepped Rahandusministeeriumi
Infotehnoloogiakeskusega (RMIT), mille tagajärjel teenuste osutamisega seotud vahendid
tagastati, sealhulgas IT töötajate palgafond.
Majandamiskulude vähenemine on seotud Eesti Hoiuraamatukogu likvideerimisega
(vahendid suunati Rahvusraamatukogule, kes Eesti Hoiuraamatukogu funktsioonid alates
01.01.2023 osaliselt üle võtab). Lisaks mõjutab aastate vahelist erinevust oluliselt see, et 2022.
aastaks eraldati lisaeelarvega ministeeriumi tegevuskuludesse kohanemisprogrammi
elluviimiseks ühekordsed vahendid mahus 4,62 mln eurot. 2023. a majandamiskuludes
Ukraina põgenikega seotud kohanemisprogrammi tegevuskulusid ette pole nähtud.
Investeeringutoetuste suurenemise peamiseks põhjuseks on multifunktsionaalsete
aastaringselt kasutatavate spordiväljakute kulude aastate vaheline ümbertõstmine (2022.
aastast 2023. aastasse) tulenevalt hanketegevuse viibimisest. Uusi täiendavaid
investeeringutoetusi 2023. aasta eelarvesse ei ole lisandunud.
Muud toetused kasvavad peamiselt palgatõusudeks ja kultuuri- ja spordiorganisatsioonide
majandamiskulude kasvuks eraldatud vahendite arvelt.
Kultuuriministeeriumi kuludes edasiantavate maksude all kajastuvad vahendid alkoholi- ja
tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest, mida jaotab toetustena edasi Eesti
Kultuurkapital. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning osa hasartmängumaksulaekumisest läheb Eesti
Kultuurkapitali koosseisus tegutsevale kaheksale sihtkapitalile (kirjandus, helikunst, kujutav ja
rakenduskunst, arhitektuur, valdkondade vahelised projektid, näitekunst, audiovisuaalne
kunst, rahvakultuur, kehakultuur ja -sport) toetuste jagamiseks. Hasartmängumaksu
laekumisest rahastatakse lisaks sihtkapitalidele ka kultuuriehitisi ning kunstide ja rahvakultuuri
valdkondade õppejõudude loometöö edendamist.
Alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest planeeritud kulud on eelarves
arvestuslikud, mis tähendab, et tegelik kulude suurus sõltub tegelikust maksulaekumisest.
Võrreldes 2022. aastaga prognoositakse ca 22%-list maksulaekumise tõusu.
173
3.12.4 Investeeringud
Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on vähe riigiasutusi, seetõttu on investeeringute
eelarve väike. Valitsemisala investeeringud avalik-õiguslike ja sihtasutustele kajastuvad
Investeeringutoetustena st kajastuvad kulude all.
Tabel 60. Kultuuriministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Investeeringud kokku -843 -105 -136 -31 30%
IT investeeringud (Kultuuriministeeriumi
toetuste menetlemise infosüsteemi 0 -25 -100 -75 300%
arendused)
Põhivara -80 -68 -36 32 -47%
Lastekirjanduse Keskuse teavikute
-23 -23 -23 0 0%
soetus
ERM Narva mnt hoidla remonttööd 0 0 -13 -13 100%
3.13 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisala
Loome tingimused edukaks innovatsiooni-, rohe- ja digipöördeks, et globaalsete
edulugude abil viia Eesti majanduse konkurentsivõime uutesse kõrgustesse.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused Eesti
majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks riigi
majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise kaudu21. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium koos oma allasutustega töötab selle nimel, et Eesti ettevõtted
oleksid konkurentsivõimelised, transpordisüsteem efektiivne ja turvaline, digiühiskond
areneks ja küberruum oleks kaitstud ning Eestis oleks tagatud keskkonnasõbralik
energiavarustus. Rohkem infot ministeeriumi eesmärkide ja ülesannete kohta, samuti
valitsemisala asutuste kohta leiab ministeeriumi kodulehelt22 .
Valitsemisalas on koos ministeeriumiga kuus asutust: Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Transpordiamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Geoloogiateenistus ning Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus. 2023. aastal on neist kolm suurima eelarvemahuga
riigiasutust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mille eelarve moodustab 63%
valitsemisala kulude ja investeeringute eelarve mahust, Transpordiamet (vastavalt 32%) ja
Riigi Infosüsteemi Amet (vastavalt 2%). Ülejäänud asutuste eelarve moodustab valitsemisala
kulude ja investeeringute mahust kokku 3% (lisa 15). Suurima teenistujate arvuga on neist
Transpordiamet, moodustades 30. augustil 2022 oma 756 teenistujaga tervelt 48% kogu
valitsemisala riigiasutuste ametikohtade arvust (väljavõte SAP andmebaasist).
Valitsemisala haldusalasse kuuluvad ka riigi osalusega mittetulundusühingud MTÜ Eesti
Standardi- ja Akrediteerimiskeskus, MTÜ Maailma Energeetikanõukogu Eesti
Rahvuskomitee, MTÜ Nordic Institute for Interoperability Solutions.
21
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus https://www.riigiteataja.ee/akt/12934222?leiaKehtiv
22
https://www.mkm.ee/
174
Valitsemisala haldusalasse kuuluvad sihtasutused on Eesti Interneti Sihtasutus, Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutus, Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Riigi
Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS), Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL,
Sihtasutus Tartu Teaduspark.
Valitsemisala haldusalasse kuuluvad järgmised riigi osalusega äriühingud: A.L.A.R.A AS, AS
Eesti Liinirongid, AS Eesti Loots, AS Eesti Post (Omniva), AS Eesti Raudtee, AS Eesti Varude
Keskus, AS Operail, AS Metrosert, AS KredEx Krediidikindlustus, AS Nordic Aviation Group,
AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Sadam, AS Teede Tehnokeskus, Elering
AS, Lennuliiklusteeninduse AS, OÜ Rail Baltic Estonia, OÜ Transpordi Varahaldus.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on toimunud järgmised
muudatused võrreldes 2022. aasta riigieelarve seletuskirjas tooduga: 2021. a detsembris loodi
Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus; 2022. a jaanuarist loodi Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Sihtasutus KredExi ühendamisel Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus ning 2022. veebruaris muudeti Sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus
ärinime - uus nimi on Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur.
2021. aasta detsembris loodud ja 01.01.2022 tööd alustanud Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse tegevusvaldkond on info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia alusteenuste ehk arvutitöökoha alusteenuse, serveri
alustaristu teenuse ning nendega seotud tugiteenuste osutamine. Neid teenuseid osutatakse
riigiasutustele ja kokkuleppel kohaliku omavalitsuse üksuse asutustele, riigi asutatud
sihtasutustele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja avalikke ülesandeid täitvatele
eraõiguslikele juriidilistele isikutele ulatuses, mis on seotud vastavate avaliku ülesannete
täitmisega.
2022. a jaanuaris moodustatud ühendasutuse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus sisuline
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Sihtasutus KredExi ühendamine planeeritakse
lõpetada 2022. a jooksul. Ühendasutuse eesmärk on toetada ettevõtlust ja elamistingimuste
parandamist Eestis, suurendada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, nähtavust ning
atraktiivsust äri-, elu- ja õpipiirkonnana.
Täpsemalt rahastamiskavast lisas 7.
3.13.1 Tulud
Loome tingimused edukaks innovatsiooni-, rohe- ja digipöördeks, et globaalsete
edulugude abil viia Eesti majanduse konkurentsivõime uutesse kõrgustesse.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala tulud välistoetustest kasvavad 90
mln võrra, tulud majandustegevusest vähenevad 19 mln ja omanikutulud 14 mln võrra.
175
Joonis 55. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %
Tabel 59 kujutatakse ülevaadet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala
tulude dünaamikast. Põhjalikud selgitused iga tulugrupi kohta on toodud vastavates
peatükkides.
Tabel 61. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Tulud kokku 329 414 712 430 772 982 60 552 8%
Saadud toetused 202 260 565 069 655 421 90 352 16%
Riigilõivud 36 661 33 391 36 743 3 352 10%
Tulud majandustegevusest 19 459 53 632 34 855 -18 777 -35%
Tulud põhivara ja varude müügist 1 886 120 117 -3 -3%
Trahvid ja muud varalised karistused 650 209 207 -2 -1%
Muud tulud 21 437 20 465 20 458 -7 0%
Intressi- ja omanikutulud 47 060 39 544 25 181 -14 364 -36%
Saadud toetused
Saadud toetustena planeeritakse Euroopa Liidu struktuurivahendid jms toetused, mida
makstakse välja rakendusüksuste Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Keskkonna
Investeeringute Keskus ja Riigi Tugiteenuste Keskus kaudu.
2023. aastal kasvab saadud toetuste maht eelarves ligikaudu 90 mln ehk 16% võrra,
kogumahuni 655 mln eurot. Suurenemine on tingitud eelkõige EL 2021-2027 finantsperioodi
ühtekuuluvuspoliitika fondide (ca 330 mln) ning taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite (ca
120 mln) mahu kasvust, kuivõrd mõlema allika puhul liigutakse planeerimisfaasist üha enam
rakendamise faasi. 2023. aasta on ühtlasi viimane aasta EL 2014-2020 finantsperioodi
ühtekuuluvuspoliitika fondide (ca 190 mln) rakendamiseks. Kui ühtekuuluvuspoliitika on
suunatud tavapäraselt Euroopa Liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse sidususe
tugevdamisele, siis ajutise rahastu eesmärk on täiendavalt toetada investeeringuid ja reforme
majanduse pikaajaliseks taastumiseks, suurendada sotsiaalset vastupidavust ning toetada
rohe- ja digiüleminekut.
Kodumaiseid toetusi on saadud toetuste hulgas vaid 44 tuhat eurot.
176
Riigilõivud
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala riigilõivude prognoositav
kogumaht 2023. aastal on 36,7 mln eurot, suurenemine 10%. Suurima mahuga riigilõivud on:
• Transpordiameti tehtavatelt liiklusregistri toimingutelt 31,9 mln eurot, mis moodustavad
87% valitsemisala poolt kogutavatest riigilõivudest;
• Elektroonilise side seaduse alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teostatavate
toimingute riigilõiv 4,1 mln eurot (11% riigilõivude kogumahust).
Riigilõivude 2023. aasta eelarve suurenemine 3 mln eurot tuleneb liiklusregistri toimingute
arvu kasvu prognoosist, sest sõidukite registreerimine on hoogustunud.
Tulud majandustegevusest
Suurema osa tulusid majandustegevusest teenivad Transpordiamet (50% valitsemisala
majandustegevuse tulude mahust), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (43%) ja Riigi
Infosüsteemi Amet (5%). Prognoositav tulude kogumaht majandustegevusest 2023. aastal
on 34,9 mln eurot.
Transpordiamet on planeerinud tulu veeteetasudest 15,1 mln eurot, mis on 5,8 mln eurot
enam, kui eelneval aastal. Kasv on tingitud asjaolust, et 2023. aastal rakendatakse 25%
vabastust veeteetasudest, kuid 2022. aastal oli see määr 50%. Tulud laekuvad riigieelarvesse.
Tulu majandustegevusest laekub Transpordiametile veel Maanteemuuseumi piletitulust (0,18
mln eurot) ning raskekaaluliste ja suurekaliibriliste veokite veolubadelt (0,89 mln eurot).
Tulusid kasutatakse muuseumi kuludeks ja riigiteede remondiks. Transpordiameti merenduse
ja veeteede teenistus saab 1,1 mln eurot tulu elektrooniliste kaartide müügist, sadamate
hallatavate navigatsioonimärkide hooldusest ning osutatavast ametiabist. Tulusid kasutatakse
samade teenuste kulude katteks. Eelpool nimetatud tulude prognoosi on võrreldes 2022.
aastaga suurendatud 0,23 mln euro võrra.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on planeerinud tulu sidealaste sageduslubade
õiguste müügist 15 mln eurot, mis on 25 mln eurot vähem, kui 2022. aastal. Tulud vähenevad,
sest 2022. aastal korraldatakse kaks sageduslubade müügi konkurssi, 2023. aastasse on
planeeritud üks. Tulud laekuvad riigieelarvesse.
Riigi Infosüsteemi Amet saab 1,85 mln tulu andmesideteenuse osutamisest, mida kasutatakse
sama teenuse kulude katteks. Nimetatud tulu suureneb võrreldes 2022. aastaga 0,2 mln eurot
seoses teenuse mahu kasvuga.
Tulu põhivarade ja varude müügist
Tulu põhivarade ja varude müügist on planeeritud 2022. aastaga samal tasemel (0,1 mln
eurot). Põhiosa sellest moodustab Rail Baltica projektiga seoses maade ostu-müügi
tehingutest saadav tulu.
Trahvid ja muud varalised karistused
Transpordiameti ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti trahvid 0,2 mln eurot, mis on
määratud väärteomenetluse seadustiku jm õigusaktide alusel. Transpordiametil on õigus
nimetatud trahvidest saadud tulusid kasutada riigimaanteede remondi koondprojekti kulude
katteks.
Muud tulud
177
Muud tulud valitsemisala eelarves kogumahus 20,5 mln eurot koosnevad peamiselt
Transpordiameti kogutavat teekasutustasu 20,4 mln eurot, mille mahu muutust võrreldes
2022. aastaga ette ei ole nähtud.
Veel kuuluvad muude tulude hulka viivisintressitulud Transpordiameti merenduse ja veeteede
teenistuse nõuetelt 25 tuh eurot, kindlustushüvitised teederajatistele tekitatud kahjude eest
30 tuh eurot ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile nõuete rikkumiste eest
laekuvad sunnirahad 3 tuh eurot.
Intressi- ja omanikutulud
Dividenditulud on prognoositud kogusummas 25,2 mln eurot äriühingute majandustulemuste
prognooside alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2023. aasta kevadel pärast 2022.
aasta tegelike majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksavad 2023. aastal
dividende järgmised äriühingud: AS Tallinna Sadam, AS Eesti Post ja Elering AS.
Omanikutulude 36% langus võrreldes 2022. aastaga on tingitud sõjalisest konfliktist Ukrainas
ja selle mõjudest maailma majanduses, millest on väga tugevalt mõjutatud ka valitsemisala
äriühingud.
3.13.2 Kulud tegevuspõhises vaates
Ehitame paindlikku, tugevat ja uuendusmeelset majanduskeskkonda, luues muutuvates
oludes eeldusi energiatõhususeks ja taskukohase energia kättesaadavuseks, liikuvust
toetavateks ja kvaliteetseteks transpordiühendusteks, turvaliseks ja jätkusuutlikuks
digiühiskonna toimimiseks ning ettevõtjate tootlikkuse kasvuks.
3.13.2.1 Tulemusvaldkond Energeetika
Loome võimalused kiireks taastuvenergia tootmismahtude kasvuks ning tagame
energia varustuskindluse ja taskukohased hinnad Eesti inimestele ja ettevõtetele.
178
Joonis 56. Energeetika tulemusvaldkond ja selle maht
Energeetika tulemusvaldkonna eesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning
kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja
kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi
parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.
Energeetika tulemusvaldkonnas on perioodil 2023 2026 koostatud üks programm,
energeetika ja maavarade programm, mis on koostatud Energiamajanduse arengukava
aastani 2030 (edaspidi ENMAK2030) eesmärkide saavutamiseks. Samas laiemalt
energeetika valdkonda ja ENMAK2030 meetmetesse panustavad ka teised
tulemusvaldkonnad ja neis koostatud programmid, sh käsitletakse transpordi
konkurentsivõime ja liikuvuse programmis ning ehituse programmis järgmisi ENMAK2030
meetmeid:
• Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine;
• Tõhus sõidukipark;
• Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine;
• Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine.
Lisaks ENMAK2030-le on tulemusvaldkonnas koostatud programmi sisendiks
maapõuepoliitika põhialused ja samuti käsitletakse programmis riigi tegevusvaru
moodustamise ja haldamisega seotud tegevusi. Energeetika ja maavarade programm
179
Energiapoliitika, sh energiamajanduse, energiaturgude ja taastuvenergia arendamise ning
maapõuepoliitika kohta leiab rohkem informatsiooni Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt .23
Energeetika tulemusvaldkond on lisaks seotud järgmiste riiklike strateegiadokumentidega:
Üleriigiline p
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050; Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030; Hoonete
rekonstrueerimise pikaajaline strateegia; Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021 2035; Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021 2035.
Tabel 62. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike
arengudokumentidega
Tulemusvaldkonna
Tulemusvaldkond Programm
strateegiadokumendid
Energeetika ja
Energiamajanduse
Energeetika maavarade
arengukava 2030
programm
Energeetika tulemusvaldkonnas on perioodil 2023 2026 koostatud üks programm
Energeetika ja maavarade programm. Programmi planeerimistasandites 2022. ja 2023. aasta
võrdluses olulisi muudatusi ei ole kavandatud. Rohkem infot leiab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas koostatud erinevate perioodide programmide
ja tulemusaruannete kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt.24
3.13.2.1.1 Tulemusvaldkond Energeetika kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 63. Tulemusvaldkond Energeetika programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika,
tuhat eurot
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Energeetika -74 948 -63 426 -258 306 -194 880 307%
Energeetika ja maavarade
-74 948 -63 426 -258 306 -194 880 307%
programm
Elektri- ja gaasivarustuse
-33 774 -378 -160 297 -159 919 42284%
tagamine
Transpordikütuste reguleerimine
-5 512 -6 718 -6 290 428 -6%
ja kütusevarude säilitamine
Soojusenergia tõhus tootmine ja
-134 -204 -40 639 -40 435 19867%
ülekanne
Energiatõhususe suurendamine -24 063 -23 161 -1 968 21 192 -92%
Taastuvenergia osakaalu
-11 326 -29 884 -44 481 -14 597 49%
suurendamine lõpptarbimises
Maapõueressursside uurimine ja
0 -1 242 -2 645 -1 403 113%
kasutamine
23
https://www.mkm.ee/
24
https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve
180
Geoloogiline kaardistamine ja
0 -1 839 -1 985 -146 8%
maapõuealane kompetents
3.13.2.1.2 Tulemusvaldkond Energeetika programmid ja
programmi tegevused
Energeetika ja maavarade programm
Programmi eesmärk: Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava
regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum.
Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale
võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid,
majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti
Geoloogiateenistus ja AS Eesti Varude Keskus.
2021. aastal alanud energiakandjate hüppelise hinnatõusu tingimustes on Eesti
energiamajanduse arengukavaga seatud eesmärgid (taastuvelektri osatähtsuse kasv,
energiatõhususe suurendamine, varustuskindluse tagamine) relevantsemad kui kunagi
varem. 2023. aastal on prioriteetideks energiakandjate hinnatõusu leevendavate
toetusmeetmete rakendamine, et lühiperspektiivis olukorda leevendada. Samal ajal tuleb
edasi töötada pikaajaliste lahendustega: taastuvelektri osatähtsuse suurendamine,
energiatõhusus ning varustuskindluse tagamine.
Programmi tegevuse nimetus: Elektri- ja gaasivarustuse tagamine
Programmi tegevuse eesmärk on elektri- ja gaasivarustuskindluse, kvaliteedi ning
konkurentsivõimelise hinna tagamine.
Tegevuste kirjeldus
Elektrivarustuse tagamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, elektrituru-alaste
õigusaktide väljatöötamine ja uuendamine (sh direktiivide ülevõtmine), regionaalne ning
rahvusvaheline koostöö elektrimajanduse valdkonnas. Osaledes EL-i otsustusprotsessides
tuleb kaitsta Eesti seisukohti elektrituru-alaste õigusaktide menetlemisel. Töötatakse välja
elektrituruga seotud arengudokumendid ning riiklikud meetmed.
Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamiseks ja selle elluviimise korraldamiseks
kujundatakse ja edendatakse gaasiturgu reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt
siseriiklikele ja regiooniülestele eesmärkidele (ENMAK2030) ja EL-i õigusele. Ühtlasi
tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide
väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Gaasivarustuse seisukohast on
oluline, et gaasi varustuskindlus on tagatud ja loob soodsa pinnase gaasi kasutamiseks nii
tööstuslikes protsessides, soojuse tootmises kui transpordis.
Seoses 2021. aasta keskel alanud maagaasi (ja sellest tulenevalt elektrienergia ning teiste
energiakandjate) järsu hinnatõusuga rakendati 2021/2022 kütteperioodil ajutisi meetmeid
energiakandjate hinnatõusu leevendamiseks. Need meetmed jätkuvad 2022/2023
181
kütteperioodil (oktoober-märts)25. 2023. aastal on elektrienergia, maagaasi ja kaugkütte
hinnatõusu leevendamiseks kodutarbijatele kavandatud ca 100 mln eurot (sh elektrienergia
33 mln eurot ja maagaas 47 mln eurot - kokku 80 mln eurot), mille katteallikana kasutatakse
EL heitmekaubandussüsteemi kvoodimüügitulusid. Lisaks leevendab kodutarbijate
elektrienergia hinnatõusu elektri universiaalteenuse regulatsiooni26 rakendumine.
Programmi tegevuse nimetus: Transpordikütuste reguleerimine ja kütusevarude
säilitamine
Programmi tegevuse eesmärk on tagada transpordikütuste valdkonnas aus konkurents
eesmärgiga võimaldada tarbijale võimalikult madal konkurentsitingimustes kujunev
transpordikütuste hind; tagada vedelkütuste varu olemasolu ja kasutamine lähtudes ELi
õigusest ja IEA ees võetud kohustustest.
Tegevuste kirjeldus
Alates 2022. aastast kajastatakse energeetika ja maavarade tulemusvaldkonnas ka
elanikkonnakaitse kontseptsioonist ja hädaolukorraseadusest lähtuva tegevusvaru tagamise
teenus.
Programmi tegevuse eesmärk täidetakse läbi transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse varu
reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele
eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade
kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades
osalemine.
Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine on täna reguleeritud vedelkütuse- ja vedelkütusevaru seadusega. Vedelkütuste
varude(mootoribensiin, diislikütus ja lennukipetrool), moodustamiseks ja haldamiseks on
loodud AS Eesti Varude Keskus (EVK). 2022. aasta algul oli Eestis hoiustatud umbes 50%
kohustusliku varu kogumahust. Oktoobriks on Eestis hoiustatud varu osakaal tõusnud 58%-
ni..
Eesti liitus Rahvusvahelise Energiaagentuuriga (IEA) 2014. aastal ja sellega seonduvalt
lähtutakse varude hoidmisel lisaks vedelkütusevaru seadusele ka IEA energiaprogrammi
käsitlevast kokkuleppest. Tänases olukorras tuleb üha enam arvestada geopoliitilisest
olukorrast tingitud mõjudega kütuse tarnetele. pöörata tähelepanu suutlikkusele tagada
tarneraskuse ilmnemisel tõhus riikidevaheline info liikumine ja kütuse võimalikult kiire
tarnimine kütuse edasimüüjatele. Programmis ettenähtud tegevused aitavad kaasa
transpordikütuste valdkonna paremale reguleerimisele ja vedelkütuse varu hoidmise
korraldamisele. Olulisel kohal on energeetika innovatsiooni- ja tehnoloogiaalase koostöö
edendamine IEA raames. Vedelkütuse varu poliitika peab tagama IEA liikmesriigi poolt võetud
kohustused ja EL direktiivis sätestatud kohustused.
Programmi tegevuse nimetus: Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne
Programmi tegevuse eesmärk: Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele,
kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige
külmemal kütteperioodil.
25
https://mkm.ee/energiakulude-huvitised
26
Elektrituruseaduse ja konkuretsiseaduse muutmise seadus
182
Tegevuste kirjeldus
Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise eesmärk
on tagada läbi kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise
vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele soojusmajanduse
jätkusuutlik areng. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate
õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Kaugkütteseaduse
kohaselt on kaugküttesektor 100% riigipoolse regulatsiooni all. Regulatsiooni kohaselt peab
soojusettevõtja tagama, et kaod soojusvõrgus oleksid minimaalsed. Õigusloome motiveerib
soojusettevõtjat võtma kasutusele piisavad meetmed selleks, et kaugküttevõrgus oleks
kasutusel piisavalt palju taastuvaid energiaallikaid ja soojuskadu võrkudes oleks minimaalne.
Seoses 2021. aasta keskel alanud maagaasi (ja sellest tulenevalt elektrienergia ning teiste
energiakandjate) järsu hinnatõusuga rakendati 2021/2022 kütteperioodil ajutisi meetmeid
energiakandjate hinnatõusu leevendamiseks. Need meetmed jätkuvad 2022/2023
kütteperioodil (oktoober-märts)27. 2023. aastal on elektrienergia, maagaasi ja kaugkütte
hinnatõusu leevendamiseks kodutarbijatele kavandatud ca 100 mln eurot (sh kaugküte 20
mln eurot), mille katteallikana kasutatakse EL heitmekaubandussüsteemi kvoodimüügitulusid.
Programmi tegevuse nimetus: Energiatõhususe suurendamine
Programmi tegevuse eesmärk on muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada
energiatõhusus energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel, vähendada lõpptarbijale müüdavat
energia kogust, riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine, parandada
eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid.
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse alla kuuluvad teenused nagu valdkonna poliitika kujundamine ja selle
elluviimise korraldamine, tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi
kaudu ja lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduste asemel. Energiatõhususe
valdkonna tegevused on suunatud energiatõhususe suurendamiseks ja energia säästmiseks
energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel. Valdkonnale püstitatud eesmärgid ja sihid on kokku
lepitud vastavates direktiivides ning kirjeldatud riiklikus energia- ja kliimakavas aastaks 2030.
Energiatõhususe valdkond hõlmab riikliku energiasäästukohustuse täitmist energia säästmist
edendavate meetmete kaudu, energiasäästukohustuse täitmise hindamist ning aruandluse
esitamist riiklike energia- ja kliimakavade eduaruannete raames. Energiatõhususe valdkond
hõlmab näiteks veel avaliku sektori kui ka eraomanduses olevate hoonete rekonstrueerimise
ergutamist (tagatud on tõhusam energiakasutus ja parem sisekliima) ja ettevõtetes
energiakasutuse tõhustamist, mis viiakse ellu teiste tulemusvaldkonade ja programmide all.
Valdkonnas on olulisel kohal ka tarbijate teadlikkuse tõstmine nende seadmete, sõidukite ja
hoonete energiatarbimise kohta. Energiatõhususe valdkonna tegevused edendavad riigi
pikaajalist konkurentsivõimet ja soodustavad majanduskasvu, eriti kui selle käigus kasutatakse
ära kohapealsete ettevõtete potentsiaali innovaatiliste tehniliste ja digitaalsete lahenduste
rakendamisel.
2023. aastal toimub möödunud (2014-2020) EL rahastusperioodi meetmete lõpetamine:
27
Energiakulude leevendamise hüvitised
183
• Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimist või uue soojustorustiku
rajamist toetatakse 2023. aastal ligikaudu 0,8 mln euroga. Meetme tulemusena väheneb
energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu;
• Kaugküttekatelde renoveerimist, rajamist ja kütuse vahetust toetatakse 2023. aastal 2,3
mln euroga. See annab katlamajadele võimaluse minna üle kohalikele
keskkonnasäästlikumatele kütustele nagu puit, toetades seeläbi kohalikku tööhõivet ning
hoides kaugkütte kulud mõistlikuna;
• Toetatakse tänavavalgustuse taristu renoveerimist energiasäästu eesmärgil 1 mln euroga.
Eesmärk on tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine, mille
selle tulemusena väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine tänu efektiivsema
LED-valgustustehnoloogia kasutamisele.
Samuti käivitatakse 2023. aaastal uue EL rahastusperioodi (2021-2027) meetmed, mille
väljamaksed hakkavad vastavalt taotlusvoorude tulemustele järk-järgult programmis
kajastuma:
• Avatakse meetmed kaugküttesüsteemide uuendamiseks kogumahus 42,5 mln eurot (sh
20 mln eurot Ida-Virumaal, õiglase ülemineku fondist).
Programmi tegevuse nimetus: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega
konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal
kasvab lõpp- ning primaarenergia tarbimises, kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat,
majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe.
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärki viiakse ellu läbi seitsme teenuse, alates poliitikakujundamisest
kuni konkreetsete välisvahenditest finantseeritud taastuvenergiale üleminekut toetavate
meetmete rakendamiseni. Kujundatakse ja edendatakse riigi taastuvenergia alase õigusliku
keskkonda vastavalt nii ELi tasandil kui ka siseriiklikul tasandil vastuvõetud kavadele,
õigusaktidele ja eesmärkidele, kaasates selleks taastuvenergia valdkonnas tegutsetud
huvitatud osapooli nii Eestis kui ka välismaal. Taastuvenergia valdkonna poliitika
kujundamiseks ja elluviimise korraldamiseks töötatakse välja taastuvenergia osakaalu
suurendamiseks loodud meetmed.
Taastuvelektri osatähtsuse tõstmiseks korraldatakse taastuvelektri vähempakkumisi28 (2022.
aastal 450 GWh mahus ning 2023. aastal 650 GWh mahus), mida finantseeritakse
elektritarbijatelt kogutavast taastuvenergia tasust. Riigikogu menetluses on seaduseelnõu,
mille jõustumisel tõuseks taastuvelektri eesmärk aastal 2030 40%-lt 100%-ni29. Selle
eesmärgi täitmiseks korraldatakse täiendavaid taastuvelektri vähempakkumisi. Samuti
kavandatakse kiirendada planeerimis- ja loamenetlusi, et turutingimustel tootmisseadmeid
rohkem rajada saaks.
2023. aastal toimub möödunud (2014-2020) EL rahastusperioodi meetmete lõpetamine:
• Toetatakse rohegaasi tootmist ning suunamist lõpptarbijatele 2023. aastal ligikaudu 6 mln
euroga. Rohegaasi tootmine tekitab kohalikke töökohti, aitab ära kasutada
põllumajanduse jääke, vähendab fossiilkütuste importi ja hoiab looduse puhtamana.
28
Taastuvenergia vähempakkumine
29
Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus
184
Kuivõrd kõrge maagaasi hind on vähendanud toetusvajadust, kavandatakse biometaani
tootmise toetamise meedet pikendada maksimaalselt lubatud 2024. aastani.
• Elektribusside ühistranspordis piloteerimise meetmega toetatakse 2,6 mln euroga
transpordisektorisse taastuvenergia kasutuselevõttu ning vähendame seeläbi transpordis
tekkivaid heitgaase.
Samuti käivitatakse 2023. aaastal uue EL rahastusperioodi (2021-2027) meetmed, mille
väljamaksed hakkavad vastavalt taotlusvoorude tulemustele järk-järgult programmis
kajastuma ning jätkuvad meetmed, mille rahastusotsus on tehtud, kuid väljamaksed toimuvad
vastavalt taotlusvooru tulemustele hiljem:
• Toetatakse vesiniku väärtusahela (tootmine, tarnimine, tarbimine) ühistranspordis
piloteerimist kuni 5 mln euroga, et luua alternatiivseid keskkonnasäästlikke elektrienergia
tootmise võimalusi ja toetada rohevesiniku kasutuselevõttu ühistranspordis ning
käivitatakse jätkumeede EL taaste- ja vastupidavusrahastu mahus 50 mln eurot.
• Soetatakse koostöös Kaitseministeeriumiga Lääne-Eesti meretuulealade vabastamiseks
õhuseireradari 66,8 mln euro eest. See on vajalik, et saaksime suurendada kodumaist
keskkonnasõbralikku energiatootmist ilma meie kaitsesüsteeme häirimata.
• Eraldatakse 49 mln eurot ulatuses täiendavaid vahendeid võrgutugevusteks elektri
jaotusvõrgus, et tõsta jaotusvõrgu võimekust uusi taastuvelektri tootmisseadmeid liita. Et
võimalikult paljud rohepöördest osa võtta saaksid, lähevad need vahendid ennekõike
väiksemate tootmisseadmete võrguga liitumise kiirendamiseks ja soodsamaks
muutmiseks.
• Jätkuvad tööd 36 mln eurot mahus meetmes elektrivõrkude tugevdamiseks (2023. aastal
8,5 mln eurot), et saaks rohkem taastuvenergia tootmisseadmeid võrku liita Lääne-Eestis.
Töödega on alustatud, nende kogumaksumus on üle 70 mln euro ning lõpptähtaeg on
2026. aasta keskpaik.
• Biometaani kasutuselevõttu kavandatakse suunatakse täiendavalt 12 mln eurot EL
struktuurivahendite rahastust.
• Toimub meetme (kogumahus 8,9 mln eurot) tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu
hoogustamiseks ellu viimine.
• Toimub meetme energia salvestamise piloteerimiseks (kogumahus 9,6 mln eurot) ellu
viimine.
Programmi tegevuse nimetus: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine
Programmi tegevuse eesmärk: Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning
kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades
keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte.
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat,
koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside
võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moodustab maapõueressursside
kompleksne teadmistepõhine uurimine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Geoloogiateenistus.
185
Programmi tegevuse nimetus: Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane
kompetents
Programmi tegevuse eesmärk on informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks
ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid teha mahus ja suundades, mis
tagavad piisava teadmisbaasi; korraldada maapõuealase info kogumist, säilitamist ja
kättesaadavust parimal moel ja teha põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadavaks.
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi saavutamiseks teostatakse kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning
maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagatakse parimad võimalikud geoloogilise
informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeletakse pidevalt avalikkuse
teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. Eesmärki aitab
oma teenuste kaudu saavutada Eesti Geoloogiateenistus.
3.13.2.2 Tulemusvaldkond Transport
Järgmiste aastate suurim väljakutse transpordi sektoris on säilitada transpordi
toimepidevus, misjuures võtta transpordis kasutusele rohetehnoloogiad ja leida
efektiivsust sektoris digilahenduste juurutamise läbi.
Joonis 57. Transport tulemusvaldkond ja selle maht
Transpordi tulemusvaldkonna eesmärk lähtub Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021
2035ˮ (edaspidi TLAK) üldeesmärgist: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele
ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisv imalused
kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.
186
Joonis 58. Transpordi tulemusvaldkonna mõõdikud
Transpordipoliitika tegeleb peamiselt transporditaristu, liikuvuse, liikumisvahendite
korraldamisega ning investeeringute suunamisega. Sealjuures ei ole transport eraldiseisnev
valdkond, vaid võimaldab ja soodustab teiste eluvaldkondade, nagu näiteks ettevõtluse,
toimimist. Samuti on transpordil tugev ühisosa muu hulgas ka keskkonna- ja
energeetikavaldkondadega. Seetõttu lähtutakse transpordivaldkonna kujundamisel ka teiste
poliitikavaldkondade eesmärkidest, samuti panustatakse nendesse eesmärkidesse, näiteks
energia tõhusam kasutus:
Eesti energiavarustus ja - .
energeetika, ettevõtluse ja innovatsiooni ning teiste tulemusvaldkondade, poliitikate,
strateegiate, arengukavade ja programmidega, mille eesmärkide täitmist see mõjutab.
Rohkem infot leiab transpordipoliitika kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
kodulehelt30.
Tabel 64. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike
arengudokumentidega
Tulemusvaldkonna
Tulemusvaldkond Programm
strateegiadokumendid
Transpordi
Transpordi ja liikuvuse
Transport konkurentsivõime ja
arengukava 2021-2035
liikuvuse programm
Transpordi tulemusvaldkonnas on perioodiks 2023 2026 koostatud üks, kõikide
liikumisviiside planeerimise ja tegevuste elluviimise ülene programm Transpordi
konkurentsivõime ja liikuvuse programm. Programmi planeerimistasandites 2022. ja 2023.
aasta võrdluses olulisi muudatusi ei ole kavandatud, kuid nii tulemusvaldkonna, programmi
kui ka meetme mõõdikuid on korrastatud TLAK-i ja strateegia Eesti 2035 mõõdikutega
vastavaks. Rohkem infot leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas
koostatud erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt31.
30 https://www.mkm.ee/
31
Tegevuspõhine riigieelarve
187
3.13.2.2.1 Tulemusvaldkond Transport kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 65. Tulemusvaldkond Transport programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika,
tuhat eurot
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Transport -431 638 -476 725 -623 064 -146 340 31%
Transpordi konkurentsivõime ja
-431 638 -476 725 -623 064 -146 340 31%
liikuvuse programm
Raudteetransporditaristu
0 -122 677 -198 148 -75 470 61%
arendamine ja korrashoid
Veetransporditaristu arendamine
-24 032 -26 288 -25 920 368 -1%
ja korrashoid
Õhutransporditaristu arendamine
0 -13 412 -11 453 1 959 -15%
ja korrashoid
Maanteetransporditaristu
-168 096 -170 353 -204 717 -34 364 21%
arendamine ja korrashoid
Keskkonnahoidlikku liikuvust
0 -6 688 -26 066 -19 378 290%
soodustav linnakeskkond
Ohutu ja säästlik
-23 405 -25 399 -17 105 8 294 -35%
transpordisüsteem
Liikuvusteenuse arendamine ja
-80 316 -111 907 -139 655 -27 748 25%
soodustamine
3.13.2.2.2 Tulemusvaldkond Transport programmid ja programmi
tegevused
Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm
Programmi eesmärk: Jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel inimeste ja kaupade
liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav,
panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA),
Transpordiamet (TA), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM).
Programmi tegevuse nimetus: Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid
Programmi tegevuse eesmärk on elektrifitseerida etapiviisiliselt raudteevõrgustik Tartu ja
Narva suunal, arendada raudteed saavutamaks kiirust kuni 160 km/h, parandada ohutust, et
kasvatada raudteetaristu kasutust suunates nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele.
Tegevuste kirjeldus
Jätkatakse AS- Keila
Paldiski, Tu
Keila II peatee ehitustööd, et tõsta Tallinna lähipiirkonna reisirongiliikluse kvaliteeti (võimaldab
Keilaga tagada tihedamat rongigraafikut tipptundidel). Kavandatud on Tapa jaama
sorteerimispargi rekonstrueerimise I etapp aastal 2023 summas 8,51 mln eurot.
AS Eesti Raudtee teostab projekteerimise ning alustab raudteelõikude elektrifitseerimisega
Tartu ja Narva suunal aastatel 2023 2028 summas 278,7 mln eurot, millest SF vahendid
200,7 mln eurot. Tapa Narva ja Tallinna Tartu suunal 2023. aastal summas 23,9 mln eurot.
188
Elron on sõlminud lepingu täiendavate elektrirongide (6 tk) soetamiseks, summas 56,2 mln
eurot (2024. aastal CO2 kauplemise vahenditest). 6. septembril 2022. a kiitis Vabariigi Valitsus
heaks 10 täiendava elektrirongi soetamise, kasutades 2026. aastal 90,7 mln ulatuses
Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021 2030 vahendeid.
Käimas on Rail Baltica projekteerimine (põhitrass + kohalikud objektid 43,4 mln eurot) ning
ehitamine (põhitrass + kohalikud objektid 1 040,3 mln eurot), 2023. aastal summas 161,33
mln eurot, millega jätkatakse rajatiste ehitust (näiteks Maardu tee, Kangru ja Kohila
liiklussõlmed), alustatakse ehitust kahel põhitrassi lõigul: Ülemiste Lagedi (4 5 km lõik) ja
Harju/Rapla maakonna piir (ca 10 km lõik), alustatakse ehitusbaaside rajamisega Soodevahel
ning Pärnu kaubajaama piirkonnas, jätkatakse Ülemiste reisterminali ehitusega ja liigutakse
edasi kontaktvõrgu liitumispunktide ehitusega. Lisaks CEF vahenditele kasutatakse RRF ja SF
vahendeid järgmiselt:
• RRF kaasabil jätkatakse viaduktide ja ökoduktide ehitust eeldatavas toetuse mahus 31,05
mln eurot;
• SF 2021 2027 perioodil ehitatakse välja Rail Baltica kohalikud peatused ja Pärnu
reisiterminal eeldatavas ÜF toetuse mahus 55,28 mln eurot.
SF 2021 2027 perioodil tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise Tallinna Tartu ja
Tapa Narva liinidel ning ühtlasi rekonstrueeritakse raudteed luues eeldused tulevikus kiiruste
tõusuks 160 km/h eeldatavas ÜF toetuse mahus 70,55 mln eurot. Aastal 2023 eeldatavas
mahus 20,8 mln eurot.
Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetatakse Tallinna Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamist
ja Rapla-Lelle raudtee rekonstrueerimist kokku 15,51 mln eurot sh 2023. aastal 10,83 mln
eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid
Programmi tegevuse eesmärk: on muuta meretranspordisektor konkurentsivõimelisemaks
ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga.
Tegevuste kirjeldus
2023. aastal jätkatakse reisilaevade toetusmeetmega mahus 7,7 mln eurot. Toetusmeede
aitab laevaomanikel kulusid vähendada, kiirendada Covid-19 kriisist väljumist ning tagada
töökohtade32 ja nendelt tuleneva maksutulu säilimise riigile.
2023. aastal jätkatakse veeteetasude vähendatud määraga 25%, mis aitab Eesti transiidi-,
sadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimusi parandada33.
32
Lähiriigid on jätkanud varasemate ning täiendavalt ka Covid-19 tingitud toetusmeetmetega, mis
võib tuua kaasa ohu, et Eesti lipu all olevad laevad liiguvad teiste, soodsama maksusüsteemiga riikide
lipu alla (nt Läti või Soome). Laevade liikumisel muude riikide lippude alla võib tekkidas hinnanguline
negatiivne muutus riigi maksutulude vaates (pardatöötajad) ca -54 mln ning ca -1,7 mln eurot
(kaldatöötajad) aastas).
33
Sektor on pärast intensiivistunud sõjategevust Ukrainas kaotamas sanktsioonide tõttu
kaubamahtudes ning meetme kaudu on ettevõtjatel võimalus paremini konkureerida lähiriikide
sadamatega Kesk-Aasia riikide kaupade pärast, mis aitab sanktsioonidest tekkivad kahju Eesti
majandusele kompenseerida. Enne sanktsioonide kehtestamist olid enamike Eesti sadamate
kaubamahud tänud veeteetasude vähendatud määrale kasvutrendis, samas kui teiste lähiriikide
sadamate kaubamahud valdavalt vähenesid.
189
2023. aastal tellitakse 18 mln eurot maksev multifunktsionaalne töölaev, mis hakkab
valmimisel asendama kahte seni kasutusel olevat laeva. Uus multifunktsionaalne töölaev
võimaldab tõsta riigi teenuste kvaliteeti, moderniseerida laevastikku ja optimeerida kulusid
tulevikus, sest laev on planeeritud asendama kahte laeva.
Luuakse riigi veesõidukite haldamiseks eraldi asutus (riigilaevastik), kuhu koondatakse
erinevate haldusalade veesõidukit, mida hakatakse loodavast asutusest keskselt haldama,
2023. aastal summas 6,67 mln eurot.
Transpordiamet, koostöös praeguse parvlaevaliinide operaatoriga TS Laevad, otsib võimalusi
veomahtude suurendamiseks Virtsu Kuivastu ja Rohuküla Heltermaa laevaliinidel.
Käimas on uue (viienda), energiatõhusa ja keskkonnasõbralikku parvlaeva kontseptsiooni
väljatöötamine, peale mida korraldatakse hange laeva põhiprojekti koostamisele ja
laevaehitusele. Uue laeva ehitamiseks kavandatakse Moderniseerimisfondi energiatõhusa
ühistranspordi programmi 2021 2030 raames ligikaudu 25,4 mln eurot ning lisaks CO2
kauplemise vahenditest 14,6 mln eurot, millest 2023. aastal on planeeritud kokku 700 000
eurot. Riigi poolt ehitatav parvlaev peaks asuma laevaliine teenindama aastal 2026.SF 2021
2027 perioodil arendatakse AS-i Saarte Liinid sadamate sadamarajatisi ja akvatooriume
kliimamuutustega kohanemiseks ÜF toetuse mahus 9,5 mln eurot, 2023. aastal eeldatavas
ÜF toetuse mahus 0,63 mln eurot. Oluliseks on ka Transpordiameti merenduse ja veeteede
teenistuse kai rekonstrueerimine 2021 2024 summas 3,1 mln eurot, sh 2023. aastal summas
1,97 mln eurot.
Veetaristu ehitamise ja remontimise, sh jäämurde oluliseks osaks on talvise navigatsiooni
tagamine. Sõltumata talve raskusastmest on vajadus jäämurdeteenuse järele püsiv.
Arvestades Eesti asukohta Läänemere ääres ja klimaatilisi tingimusi, tuleb riigil tagada piisav
jäämurdevõimekus, et võimaldada stabiilse majandustegevuse jätkumist ka talveperioodil, kui
meri jäätub. Hetkel on Väinamere-äärsed sadamad 3 4 kuud külma talve ja paksu jää oludes
kaubavedudele suletud ja seega teiste sadamatega võrdluses halvemas
konkurentsipositsioonis. Talviseks navigatsiooniks on kavandatud 6,34 mln eurot. Lisaks
suurendatakse veeteetaristu rahastust 1 mln euro võrra 2023. aastal.
Programmi tegevuse nimetus: Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid
Programmi tegevuse eesmärk: on majanduse konkurentsivõime tagamiseks hoida Eesti
ühendatuna muu maailmaga, arendades lennundussektori uusi ärisuundasid, muuhulgas
digiteerides õhutransporti, aga ka maandades lennundussektori keskkonnajalajälge.
Tegevuste kirjeldus
2023. aastal lõpeb ASi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk on
suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust. Projekti eelarve 2023. aastal
1,1 mln eurot.
ASile Tallinna Lennujaam suunatakse julgestus- ja päästeteenistuse kulude katmiseks 7,76
mln eurot. Jätkub ka sihtotstarbeline toetus ASile Tallinna Lennujaam järgmiste ülesannete
täitmiseks: Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu
lennuväljadel regionaalsele arengule vajaliku taristu regulaarlendude teenindamise
tagamiseks maapealse käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamiseks ning pääste- ja
hädaabilendude teenindamiseks, summas 2,3 mln eurot aastas.
190
Alustatakse toimiva mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi (U-space)
ettevalmistavate tegevustega koostöös Lennuliiklusteeninduse AS-i ja Transpordiametiga
eesmärgiga, et see valmiks juhtivatele teenusepakkujatele aastaks 2023. Lisaks antakse
Teadmussiirde programmi raames vahendid autonoomsete liikumisvahendite ja nende
rakendamiseks kaasnevate süsteemide arendamiseks ja testimiseks arenduskeskuse
loomiseks.
Programmi tegevuse nimetus: Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid
Programmi tegevuse eesmärk: on säilitada ja parendada olemasoleva teedevõrgu
seisunditaset ning jätkata teedevõrgu arendamisega, et muuta liiklemine mugavamaks,
vähendada aegruumilisi vahemaid ja tõsta liiklemise ohutust. Kõrvaleesmärgiks on toetada
kohalike omavalitsuste teede ja tänavate korrashoidu ning teetaristu ligipääsetavust.
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi täitmiseks jätkub Riigiteede teehoiukava elluviimine:
• Pärnu Ikla maanteel jätkub 2023. aastal Pärnu Uulu 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega
38,62 mln eurot, sellest 2023. a 20 mln eurot. Lisaks alustatakse Sauga Pärnu ja Libatse
Nurme 2+2 tee ehitusega, kogumaksumuses 56,4 mln eurot, sellest 2023. a 17,4 mln
eurot, ning Tartu mnt Neanurme Pikknurme 2+1 tee ehitusega, kogumaksumuses 10
mln eurot, sellest 2023. a 6,7 mln eurot.
• Teedevõrgu korrashoiuks ja säilitamiseks kavandatakse 121 mln eurot.
• Jätkatakse riigi kruusateedele mustkatte ehitamist kogusummas 1,6 mln eurot.
Lisaks jätkatakse ühtekuuluvusfondi toel kohalike teede arendamist Narvat läbiva (Rahu
Kerese tn) transiittee rekonstrueerimisel, 2023. aastal summas 2 mln eurot. Pärnu linnale
antakse investeeringu toetust silla ehitamiseks, 2023. aastal summas 5 mln eurot ja 2025.
aastal summas 15 mln eurot. Ühtlasi toetatakse 2023. aastal kohaliku omavalitsuse
(kergliiklus)tee ehitamist summas 0,7 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond
Programmi tegevuse eesmärk: on soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikuvust
suuremates linnapiirkondades (Tallinn, Tartu, Pärnu).
Tegevuste kirjeldus
Eesmärk saavutatakse kolme peamise tegevusega, mille raames toetatakse suuremaid
linnapiirkondi (Tallinn, Tartu, Pärnu) järgmiste muudatuste elluviimisel:
• terviklike jalgrattateede põhivõrgustike välja ehitamine (fookus Tallinna, Tartu ja Pärnu
kesklinnadel ja nende funktsionaalsetel linnapiirkondadel) ning rattaparkimise võimaluste
parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km, kogumaht 2021-2027 välistoetustest 40
mln;
• multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamisse suunatakse
struktuuritoetusi 16 mln eurot, mille eesmärgiks on parandada olemasolevate
ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades
ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele (buss,
tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms). Samuti parandatakse
191
valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1
multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029;
• struktuurivahenditest suunatakse uute trammiliinide rajamiseks Tallinna linnapiirkonnas
40 mln eurot. RRF vahenditest rajatakse Tallinna Vanasadama trammiliin eeldatavas
toetuse mahus 36,5 mln eurot, 2023. aastal summas 17,8 mln eurot.
Struktuuritoetusest rahastatavate tegevuste 2023. aasta eelarve on 5 mln eurot. Lisaks
toetatakse Moderniseerimisfondist energiatõhusa ühistranspordi programmist 2021 2030
säästvat linnalist transporti (bussid, trammid) 15 mln euroga.
Programmi tegevuse nimetus: Ohutu ja säästlik transpordisüsteem
Programmi tegevuse eesmärk: on liikluses osalejate ohutust väärtustavate hoiakute
kujundamine ja ohutusalase teadlikkuse tõstmine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks.
Tegevuste kirjeldus
Eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine, et aastate 2023 2025
keskmisena ei hukkuks üle 40 inimese ja raskesti vigastada ei saaks üle 302 inimese aastas
2023 2025 aastate keskmisena.
Programmi tegevusteks on liiklusohutusprogrammi elluviimine ning riiklik järelevalve raudteel,
veeliikluses ja lennunduses. Tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes liiklejate
ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja ohtude maandamine keskkonnale ning
kolmandatele osapooltele.
Programmi tegevuse 2023 2026 eelarve on ligi 61 mln eurot, millest 2023. a toetatakse
ohutuse alaseid tegevusi 17,1 mln euroga.
Programmi tegevuse nimetus: Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine
Programmi tegevuse eesmärk: on tagada inimeste kulutõhus ja nutikas liikuvuse
korraldamine, tuues ühistranspordi kasutamise inimestele lähemale ja muutes selle
kasutamise mugavamaks, ligipääsetavamaks ja kiiremaks läbi selle ühtse ja targema
korralduse ja planeerimise, digitaliseerimise ning nutikama sõiduõiguse ja piletimüügi
korralduse. Linnapiirkondades on eesmärk tagada ühistranspordi sujuv korraldus ühiste
koostöömudelite abil tagamaks parem koordinatsioon erinevate transpordiliikide ja -
korraldajate vahel ning seeläbi vähendada sõiduautoga tehtava pendelrände osakaalu.
Kaupade liikumisel läbi Eesti on eesmärk tõsta maismaatranspordi, lennunduse ja laevanduse
konkurentsivõimet muuhulgas nutikate digitaalsete lahenduste kaudu.
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse järgmisi tegevusi:
• Toetatakse liinivedusid (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport) ca 124,4 mln
eurot, sh 9 mln eurot lisaraha rongitranspordi ja KOV laevaliinide dotatsioonideks ning
ühekordselt kütusehinna kallinemise leevenduseks 2023. aastal summas 10 mln eurot.
• Tartu linnale antav toetus 360 tuhat eurot rahvusvaheliste ühenduste pidamiseks.
• Jätkatakse ühtse üle-eestilise piletimüügisüsteemi ja piletisüsteemi väljatöötamist.
192
• Jätkatakse ühistranspordi korraldusmudelite tõhustamisega. Töötatakse selle nimel, et
tekitada suuremat sünergiat sotsiaal- ja tavatranspordi vahel, et kasutada olemasolevat
sõidukiparki ning teenuseid optimaalselt.
• Luuakse teenusmudel e-veoselehtede kasutusele võtmiseks ja piiriülese e-veoselehtede
vahetuse võimaldamiseks (reaalajamajanduse edendamine).
• Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega.
3.13.2.3 Tulemusvaldkond Digiühiskond
Ehitame turvalise ja jätkusuutliku digiühiskonna, mille keskmes on uuenduslikud ja
kasutajakesksed teenused.
Joonis 59. Digiühiskond tulemusvaldkond ja selle maht
Mõistete ühtlustamise eesmärgil on infoühiskonna tulemusvaldkond 2023. a nimetatud
digiühiskonna tulemusvaldkonnaks, kuna tulemusvaldkonnas koostatud programmi abil
Digiühiskonna tulemusvaldkonna eesmärk on, et digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis
on ülikiire internet kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja
usaldusväärne. Sarnaselt arengukava alaeesmärkide jaotusele tegeletakse ka
tulemusvaldkonnas kolme suunaga: digiriigi (e-teenuste rahulolu tõus), küberturvalisuse
(küberruumi turvalisus ja usaldusväärsus) ja ühenduvusega (ülikiire, usaldusväärse ja
taskukohase sideühenduse kättesaadavus).
193
Joonis 60. Digiühiskonna tulemusvaldkonna mõõdikud
Tulemusvaldkonnas koostatud programm panustab mitmesse arengustrateegia Eesti 2035
tehnoloogiate ja digipädevuste arendamise, ettevõtjate ja riigi koostöö suurendamise ja kiire
andmemajanduse arendamise, digiidentiteedi arendamise, sidevõrkude turvalisuse ja
varustuskindluse ning küberturvalisuse tagamise ja riigiasutuste tugitegevuste
konsolideerimise.
Digiühiskonna arengukava, digiriigi, küberturvalisuse ja ühenduvuse kohta leiab rohkem infot
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt34.
Tabel 66. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike
arengudokumentidega
Tulemusvaldkonna
Tulemusvaldkond Programm
strateegiadokumendid
Digiühiskonna Digiühiskonna
Digiühiskond
arengukava 2030 programm
Digiühiskonna tulemusvaldkonnas koostatakse üks programm, mis on digiühiskonna
programm. Võrreldes perioodiga 2022-2025 on digiühiskonna programmipuus tehtud
muutused tegevuste planeerimistasandini (k.a.) pigem tehnilised või täpsustatakse tegevuste
ja eesmärkide sõnastusi. Rohkem infot leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisalas koostatud erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt35.
34
https://www.mkm.ee/
35
https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve
194
3.13.2.3.1 Tulemusvaldkond Digiühiskond kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 67. Tulemusvaldkond Digiühiskond programmide ja programmi tegevuste eelarve ja
dünaamika, tuhat eurot
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Digiühiskond -44 349 -99 604 -123 379 -23 775 24%
Digiühiskonna programm 0 -99 604 -123 379 -23 775 24%
Digiriigi arenguhüpped 0 -2 143 -3 225 -1 082 50%
Digiriigi alusbaasi kindlustamine 0 -67 811 -88 274 -20 463 30%
Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja
0 -1 434 -866 569 -40%
koordineerimine
Suundumuste, riskide ja mõjude
0 -147 -411 -264 180%
analüüsivõime arendamine
Küberturvalisuse tagamine 0 -9 765 -9 406 360 -4%
Õigusruumi tagamine 0 -13 778 -10 893 2 885 -21%
Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 0 -4 404 -10 148 -5 744 130%
5G taristu ja teenuste arendamine 0 -121 -156 -35 29%
3.13.2.3.2 Tulemusvaldkond Digiühiskond programmid ja
programmi tegevused
Digiühiskonna programm
Programmi eesmärk: Digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile
soovijatele kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne.
Peamised asutused, kes viivad programmi ellu: Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
(TTJA), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM).
Programmi tegevuse nimetus: Digiriigi arenguhüpped
Programmi tegevuse eesmärk: Uued lahendused on aktiivselt kasutusele võetud.
Tegevuste kirjeldus
Eesmärk on viia digiriik uute lahendustega järgmisele arengutasemele. Tegevuse raames on
olulisemad suunad:
• üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele;
• krattide rakendamine avalikus sektoris laiemalt;
• vestluskrati (bürokratt) arendamine;
• nõusolekuteenuse ja andmejälgija kasutusele võtmine;
• roheline digiriik.
Programmi raames toimub sündmusteenuste väljaarendamine, et muuta riigiga suhtlemine
ja asjaajamine oluliselt lihtsamaks ja proaktiivsemaks. Sündmusteenuste eesmärgiks on elu-
ja ärisündmuste teenuste sujuv pakkumine, et riigi toimimise keerukus (nt eri asutuste ja
195
tasandite koostöö) on teenuse saajale nähtamatu. Selle tulemusel tõuseb inimeste rahulolu
digiriigi poolt pakutud teenustega. 2022 aasta lõpuks on plaanis välja arendada abielu ja
lapsesünni sündmusteenus. Järgmistel aastatel jätkatakse Vabariigi Valitsuse poolt
heakskiidetud sündmusteenuste teekaardi elluviimist ja sündmusteenustele vajaliku
baastaristu välja arendamist.
Programmi tegevuse raames töötatakse krattide laiemaks kasutuselevõtmiseks avalikus
sektoris, eesmärgiga toetada riigisektori tõhusust ja pakkuda inimestele mugavamat teenust.
Krattide kasutuselevõttu toetatakse kõigis haldusalades ja asutustes. Selle saavutamiseks on
kavas jätkata kesksete kratijuppide (taaskasutatavad krati komponendid, näiteks
tekstianalüütika ja protsessikaeve töövahend), eesti keeletehnoloogia (näiteks masintõlke,
kõnetuvastuse, kõnesüntees) ja bürokrati platvormi (digiriigi virtuaalne assistent-juturobot)
edasise arenduste ning juurutamisega. Plaanis on jätkata bürokrati liidestamisega teiste
asutustega ja olulisemate teenuste liidestamisega. Samuti on plaanis kratikava tegevuste
elluviimine, et laiendada krattide kasutuselevõtmist avalikus sektoris.
Nõusolekuteenuse raames tekib võimalus nii eraisikul kui ka ettevõtjal andmete jagamiseks
ning andmejälgija raames tekib ülevaade, milliseid andmeid ja millistel eesmärkidel riik
kasutab. Jätkame partnerite ja infosüsteemide liidestamisega nõusolekuteenuse ja
andmejälgijaga.
Rohelise digiriigi raames lähtutakse põhimõttest, et digiriigi arendamine ja haldus lähtub
kliima- ja keskkonnahoidlikkusest. Kui võimalik, valitakse uue lahenduse kasutuselevõtul
kliima- ja keskkonnasäästlikem variant ning vähendatakse digiriigi keskkonnajalajälge.
Programmi tegevuse nimetus: Digiriigi alusbaasi kindlustamine
Programmi tegevuse eesmärk: Seni loodu kvaliteet on hoitud kõrgel tasemel ja
ajakohasena.
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse raames on olulisemad suunad:
• avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine;
• andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus;
• kesksete digiriigi ühisplatvormide (sh X-tee, eID jm) arendamine ja infoturbe
kindlustamine;
• keskselt osutatud IT baasteenuste arendamine;
• avaliku sektori digimuutuste võimendamine.
Programmi raames arendatakse välja teenuste arendamise tööriistakast ja teenuste
arendamise standard. Lisaks on käivitatud teenuste äripaneel kasutajakesksuse juurutamiseks
laiemalt avalikus sektoris. Plaanis on välja töötada riiklik mobiilirakendus (mRIIK), et pakkuda
digiriigi teenuseid üle mobiiltelefoni platvormi.
Andmepõhise riigivalitsemise raames viiakse ellu andmehalduse tegevuskava, lisaks jätkuvad
tööd andmekvaliteedi parandamiseks, et riigi põhiregistrites oleks rakendatud andmete
ühekordse küsimise printsiip. Samuti jätkatakse avaandmete tegevuskavas kokkulepitud
tegevuste elluviimist.
196
Programmi raames tagatakse digiriigi kesksete platvormide (x-tee, eID jne.) ja olulisemate
infosüsteemide ülal hoidmine (taakvara), jätkusuutlik areng ja infoturbe kindlustamine.
Kesksete IT baasteenuste raames jätkatakse arvutitöökoha- ja servertaristu teenuste
konsolideerimist Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusega (RIT) vastavalt
kokkulepitud teekaardile, samuti riigipilve edasi arendamine ja andmesaatkonna võimekuse
laiendamine. Arendatakse avaliku sektori töötajate digioskusi läbi koolitusprogrammide (k.a
Digiriigi Akadeemia koolituse platvormi edasiarendamine) ja asutuste digimuutuste alase
nõustamise. Lisaks võimendatakse suuremahulisi digimuutusi avalikus sektoris, rahastades
infosüsteemide ja taristu arendust eri valitsemisalades ja käivitades vastavaid
arendusprojekte.
Lisaks viiakse ellu Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIKS) poolt tsentraalne
satelliitandmeside lahendus ja turvaline lauatelefonside. Programmi tegevuse raames
rahastatakse Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutust 2023. aastal 145 000 euro ulatuses, et
ülal hoida turvalise lauatelefoni taristut, ning 832 000 euro ulatuses, et arendada välja esmane
satelliitandmeside varulahendus riigi kriitilistele andmeside vajavatele teenustele. Kõik
mainitud tegevused jätkuvad ka pärast aastat 2023.
Programmi tegevuse nimetus: Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine
Programmi tegevuse eesmärk: Küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja
koordinatsioon on ajakohane ja adekvaatne.
Tegevuste kirjeldus
• Keskse küberintsidentide haldamise võime kasvatamine;
• Riiklikul tasemel küberturvalisuse valdkonna strateegilise juhtimise tagamine;
• Küberturvalisuse valdkonna rahastuspõhimõtete ühtlustamine;
• Riigi kesksete kübervõimete kujundamise suunamine;
• Riigisektori asutuste küberturbe võimete seiramine ja suunamine;
• Küberturvalisust puudutava õigusruumi kujundamine.
Riikliku küberturvalisuse korraldamiseks koostatakse ja hoitakse riskianalüüsidest lähtuvalt
ajakohasena riikliku küberturvalisuse korralduse mudelit, millega määratakse oluliste
küberturbe funktsiooniga asutuste ja organisatsioonide rollid, vastutuse ja ülesanded.
Täiendatakse ja täpsustatakse õigusakte, lepinguid ja teisi regulatiivseid dokumente, mis
sätestavad asutuste ja organisatsioonide rollid, vastutuse, ülesanded ja koostöösuhted.
Tegeletakse pideva asutusteülese tegevuste koordineerimisega, sest küberturvalisuse
tagamisel on paljudel asutustel oma konkreetne roll.
Programmi tegevuse nimetus: Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime
arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Mõistame tehnoloogia arengut ja oskame küberriskidega
toime tulla.
Programmi tegevuse raames:
• Koostatakse regulaarseid riskianalüüse ja olukorra ülevaateid küberruumist;
• Viiakse läbi teadusasutustega koostöös analüüse ja uuringuid, et tagada küberturvalisuse
poliitika kujundamise teaduspõhisus;
197
• Viiakse läbi ühiskonnale suunatud küberturbe teavituskampaaniaid, et tõsta ühiskonna
vastupidavust küberohtudele.
Küberturvalisuse tagamiseks on oluline otsustajate, poliitika kujundajate ning võrgu- ja
infosüsteemide omanike hea olukorrateadlikkus globaalsetest digiarengu ja küberturvalisuse
trendidest, riskidest ja mõjudest Eestile. Programmi tegevuses tellitakse ja teostatakse
vastavaid analüüse, töötatakse välja ettepanekuid küberturvalisuse tagamise meetmeteks.
Riigi Infosüsteemi Ametis arendatakse välja tehnilise analüüsivõime kompetentsi. Samuti
jätkatakse regulaarsete ühiskonna küberturvet parandavate teavituskampaaniate läbi viimist.
Programmi raames koostatakse ka regulaarseid ülevaateid ja analüüse Eesti ja maailma
küberruumis toimuvast ning tõstetakse nende abil nii spetsialistide kui otsustajate teadlikkust.
Programmi tegevuse nimetus: Küberturvalisuse tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Suurem küberturbe tagamise võimekus.
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse raames toimuvad kümned tegevused, mille eesmärgiks on Eesti
küberruumi kaitse, vastupidavus rünnetele ja häiretele ning kõrge suutlikkus reageerida
igasuguse mastaabiga intsidentidele.
Tegevuse raames muuhulgas:
• Tugevdatakse Riigi Infosüsteemi Ameti võimekust reageerida küberintsidentidele, sh
arendades nii kiirreageerimis- kui reservvõimekust ning suurendatakse ohuteadmusinfo
kogumise mahtu;
• Arendatakse riigi olulisimate teenuste vastupidavust küberrünnetele ja häiretele;
• Toetatakse erasektori elutähtsate ja oluliste teenuste osutajate vastupidavuse ja võimete
arengut;
• Arendatakse ja suunatakse infoturbemeetmete rakendamist, sh värske Eesti
Infoturbestandard (E-ITS);
• Arendatakse riikliku järelevalve võimekust, et võimaldada sisulist ja põhjalikku kontrolli
reeglite täitmise üle nii riigiasutuste kui erasektori osapoolte poolt.
Programmi tegevuse tulemusena arendatakse ja rakendatakse küberturbe standard ning
suurendatakse järelevalve võimekust, tõstetakse Eesti küberruumi seire tehnoloogilist taset
ning parandatakse eelhoiatuste operatiivset teostamist, luuakse küberintsidentidele
kiirreageerimise ja ennetava testimise keskne üksus ning parandatakse reservi kaasamise
võimekust, viiakse läbi küberturbe õppusi, koolitusi ja kohustuslikke teste ning tõstetakse
elanikkonna teadlikkust küberohtudest.
Programmi tegevuse nimetus: Õigusruumi tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele ja
ootustele
Tegevuste kirjeldus
198
Programmi tegevuse raames arendatakse sideturu ja sideühenduste regulatsiooni,
sideregulaator (TTJA) teostab turujärelevalvet ja rakendab regulatsiooni (sh lubade andmine,
numeratsioonihaldus, sagedushaldus jm).
Õigusruumi kujundamisel on arvestatud osapoolte huve selliselt, et regulatiivne keskkond
püsiks võimalikult stabiilsena ja tasakaalustatuna ning soodustaks koostööd baastaristu
rajamisel, sh. turutõrkepiirkondades. Mobiilsidevõrgu arenguhüppeks vajalik sagedusressurss
on kiiresti ja tõhusalt turule eraldatud. Euroopa Liidus ja Rahvusvahelises
Telekommunikatsiooni Liidus tehtud otsused vastavad Eesti huvidele.
Lisaks hõlmab programm postituru toimimiseks vajalikke tegevusi, sh toetatakse riigieelarvest
perioodika kodukannet maapiirkondades summas 1,8 mln eurot. MKM sõlmib lepingu
universaalse postiteenuse osutajaga: eesmärgiks on maapiirkondades elavatele inimestele
perioodiliste väljaannete edastamise rahaline toetamine tulenevalt Eesti Vabariigi regionaal-
ja sotsiaalpoliitilistest vajadustest. Toetuse maksmise ja kasutamise tingimused määratletakse
lepinguga.
Lisaks perioodika sihtotstarbelisele toetusele on muude toetuste summa sees ka
rahvusvaheliste side- ja postiorganisatsioonide liikmemaksud (UPU, ITU jm) 0,156 mln eurot.
Riigieelarvest on täiendavalt ette nähtud 1 mln eurot kogukonna lairibavõrkude toetusmeetme
pilootprojekti käivitamiseks. Antud toetusmeede on mõeldud külakogukondadele, kes
soovivad ise lairibataristut rajada.
Programmi tegevuse nimetus: Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Turutõrkepiirkondades on loodud liitumise võimalus väga
suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga.
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse eesmärgiks on tagada liitumisvõimalus turutõrkepiirkondades väga suure
läbilaskevõimega lairiba juurdepääsuvõrguga. Eesti maapiirkondades on rajatud
juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile ettevõtetele, asutustele ja kõigile aastaringselt
kasutuses olevatele majapidamistele. Juurdepääsuvõrguga liitunutel on võimalik kasutada
ülikiiret (vähemalt 100 Mbit/s) lairibaühendust, mida on võimalik suurendada kuni 1 Gbit/s´ini.
Programmi tegevuses antakse sideettevõtjatele avatud taotlusvoorudes
investeeringutoetust, et nad rajaks turutõrkepiirkondadesse väga suure läbilaskevõimega
juurdepääsuvõrke samuti tegeletakse vastavate järgnevate meetmete ettevalmistuse ja
käivitamisega. 2022 2023. on taasterahastust (RRF) ette nähtud toetuse suurus
juurdepääsuvõrkudele kuni 24,29 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: 5G taristu ja teenuste arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G
leviga.
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse eesmärgiks on tagada, et Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu
5G leviga. Selleks antakse toetust täiendava baastaristu (mastid ja nende ühendus lairiba
199
baasvõrguga) rajamiseks kohtades, kus piisav levi puudub. Peale baastaristu esimesi
investeeringuid kavandatakse side-ja/või sisuteenuste piloteerimist.
3.13.2.4 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja
ettevõtlus
Ehitame usaldusväärset, innovaatilist ja konkurentsivõimelist/teadmusmahukat
ettevõtluskeskkonda ning seda toetavat energiatõhusat taristut.
Joonis 61. Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus tulemusvaldkond ja selle maht
Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärk on: Eesti teadus,
arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu
ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja
maailma arenguvajadustele.
200
Joonis 62. Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna mõõdikud
Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkond panustab arengustrateegia
Eesti 2035 sihtidesse: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik; Eestis on
kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond ning Eesti on uuendusmeelne,
usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Tulemusvaldkonna seost strateegiliste
arengudokumentidega on kirjeldatud Tabel 66.
Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on perioodil 2023-2026 koostatud neli
programmi:
• Teadussüsteemi programm peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium;
• Teadmussiirde programm vastutajad Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium;
• Ettevõtluskeskkonna programm peavastutaja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ning
• Ehituse programm peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutada olevate programmide
planeerimistasandites 2022. ja 2023. aasta võrdluses olulisi muudatusi ei ole kavandatud.
Rohkem infot leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas koostatud
erinevate perioodide programmide ja tulemusaruannete kohta Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt. Teadussüsteemi programmi ja Teadmussiirde
programmi Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitavat osa kirjeldatakse Haridus- ja
Teadusministeeriumi valitsemisala peatüki all.
Tabel 68. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike
arengudokumentidega
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm
Eesti teadus- ja arendustegevuse, Teadmussiirde programm
innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) 2023-2026
Teadus- ja arengukava 2021 2035
Ettevõtluskeskkonna
arendustegevus ning
Turismistrateegia 2022-2025 programm 2023-2026
ettevõtlus
Ehituse programm 2023-
Ehituse pikk vaade 2035
2026
201
3.13.2.4.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja
ettevõtlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste
lõikes
Tabel 69. Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmide ja programmi
tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus -327 569 -400 512 -72 942 22%
Teadmussiirde programm -109 963 -145 997 -36 034 33%
Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde
-109 797 -144 610 -34 813 32%
soodustamine
Teadus- ja arendusmahuka iduettevõtluse
-166 -1 387 -1 221 734%
arendamine
Ehitus -80 323 -89 476 -9 153 11%
E-ehitus -2 174 -3 090 -916 42%
Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna
-1 301 -2 079 -778 60%
kvaliteedi arendamine
Eluasemepoliitika -76 849 -84 308 -7 459 10%
Ettevõtluskeskkond -137 283 -165 039 -27 755 20%
Ettevõtluse arendamise soodustamine -27 094 -29 908 -2 814 10%
Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi
-88 218 -114 031 -25 813 29%
edendamine
Tehnoloogia- ja arendusmahukate
-21 971 -21 100 872 -4%
investeeringute soodustamine
3.13.2.4.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja
ettevõtlus programmid ja programmi tegevused
Teadmussiirde programm
Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG), Haridus- ja
Noorteamet (HARNO), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), Sihtasutus Tallinna
Teaduspark Tehnopol (Tehnopol), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Haridus- ja
Teadusministeerium (HTM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
Tegemist on Haridus- ja Teaduministeeriumi ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ühisprogrammiga, mille kahest meetmest ühe (Ettevõtete
TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine) elluviimine on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi vastutada. Selle meetme all kavandatud programmi
tegevusi kirjeldatakse allpool.
Programmi tegevuse nimetus: Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde
soodustamine
202
Programmi tegevuse eesmärk on luua vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-,
digi- ja rohepöörde läbiviimiseks.
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse raames on koondatud sekkumised, mis suurendavad ettevõtjate teadlikkust TAI
vajalikkusest ja võimalustest.
Pakutakse ettevõtetele terviklikult innovatsioonivõimekuse ja -valmisoleku kasvatamise
teenuseid. Sellest lähtuvalt töötatakse välja ka vastav tugisüsteem, mille kaudu ettevõtted
saavad osaleda eri infoüritustel, saavad ligipääsu eri analüüsidele ja turuseirele, palgata
kvalifitseeritud tööjõudu, kaasata valdkondlikke eksperte, arendada ja osaleda eri
koostöövõrgustikes, teha ekspertiise, diagnostikaid, analüüsida intellektuaalset kapitali jne.
Tegevused käivitatakse 2023. aastal uue EL rahastusperioodi (2021-2027) vahenditest
perioodi kogumahus 19,8 miljonit eurot.
Jätkatakse ettevõtete vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse
tervikliku programmiga (RUP), mis virtuaalse RTO-na (research and technology organization)
toimib vahelülina ettevõtete ja (sh rahvusvaheliste) teadusasutuste vahel. Ettevõtetele
võimaldatakse nii rahastust kui ka toetavaid tegevusi partnerite otsingu rahvusvahelise
võrgustumise jms näol. Lisaks teeb RUP ettepanekuid TA pakkumispoole kohandamiseks
ettevõtjate vajadustele mahus 14,9 miljonit eurot.
Ettevõtete ja TA-asutuste koostöö ning ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks
pakutakse innovatsiooni- ja arendusosakuid, toetusmeede käivitatakse 2023. aastal uue EL
rahastusperioodi (2021-2027) vahenditest kogumahus 8,2 miljonit eurot, rahvusvahelise
konkurentsivõime suurendamiseks toetatakse ettevõtete osalemist rahvusvahelistes ja EL-
ülestes organisatsioonides (ESA ja CERN) mahus 6,6 miljonit eurot, partnerlustes ja
võrgustikes (nt Horizon Europe, Eurostars jt) osalemist 1,3 miljoni euroga.
Toetatakse Eesti osalemist digitaalse innovatsiooni keskuste (e-DIH) võrgustikes fookusega
tehisintellektil ja robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab TalTech nimetusega
AIRE (AI and Robotics Estonia). Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid mahus 1,0
miljonit eurot.
Toetatakse ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist ning üleminekut lineaarselt
majandusmudelilt ringmajandusele, tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi
kogumahus 58 miljoni euroga. Samuti suurendatakse riigi rolli ja pädevust innovatsiooni
eestvedajana ja turuloojana, ning uudsete lahenduste hankijana, mille kaudu omakorda
suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna (kogumahus 2,5 miljonit eurot EL 2021-
2027 rahastusperioodi vahenditest).
Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse vajalikku teadmussiiret ettevõtetes
(märksõnad: ringmajandus, madalsüsinikutehnoloogiad, energiaintensiivne tööstus).
Toetatakse tegevusi ettevõtetes, mis aitavad ettevõtetel kohandada ärimudeleid
madalsüsiniku- ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaks ning arendada säästvaid
tehnoloogiaid. Tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi kogumahus 9 miljoni
euroga.
Suunatakse täiendavad vahendid mahu 2,1 miljonit eurot autonoomsete liikumisvahendite ja
nende rakendamisega kaasnevate süsteemide arendamiseks ja testimiseks vajaliku
arenduskeskuse loomiseks, sh droonid ja muud mehitamata sõidukid.
203
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate
vahendite raames toetatakse mahus 14.67 miljonit eurot integreeritud Euroopa Liidu üleste
vesiniku väärtusahela teadus- ja arendustegevuse projektide elluviimiseks.
Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse
mitmekesistamist, sh kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamise kaudu. Selleks
toetatakse ettevõtjate investeeringuid uute toodete või teenuste arendamisse mahus 153
miljonit eurot ning suurendatakse ettevõtjate teadusmahukust ja koostööd teadus- ja
arendusasutustega mahus 25 miljonit eurot.
Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku
tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning sellega seonduva
uusettevõtluse tekitamiseks käivitati Tehnopolis uus raamprogramm, mille tulemusi
hinnatakse 2022a. lõpus, 2023a. alguses.
Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist.
Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks
tööriista pakkumisega läbi Accelerate Estonia programmi mahus 1,5 miljonit eurot.
Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1 mld
euro suuruses innovatsioonifondis (Eesti panus on 30 miljonit eurot) ning selle
investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis (mahus 2,85 miljonit eurot). Fond ja kiirendi
luuakse vastukaaluks Euroopas esinevale probleemile, kus süvatehnoloogiamahukad ja
kahese kasutusega tehnoloogiad on alarahastatud. Seetõttu on NATO asunud looma
võimalusi, mis aitaksid tekitada ja rahastada uusi kahese kasutusega süvatehnoloogiaid
arendavaid iduettevõtteid ning suurendaks koostööd Läänes, vähendaks protektsionismi ja
pakuks turvalist rahastamist just strateegiliselt olulisi valdkondi silmas pidades.
Kaasrahastatakse 850 000 euroga küberturvalisuse arendamisele suunatud Eesti
koordinatsiooniüksuse loomist Riigi Infosüsteemide Ametisse.
se
laienemist.
Programmi tegevuse nimetus: Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse
arendamine
Programmi tegevuse eesmärk on toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse
ökosüsteemi arengut.
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse raames luuakse teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete arenguks vajalik
keskkond, mis toetaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtteid ettevõtte kõigis
arengufaasides, iduettevõtete loomist ja arendamist ning olulise kasvu saavutamist
rahvusvahelistel turgudel.
Aktiveeritakse eelseemne- ja seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja
tehnoloogiamahukates sektorites, sh aidatakse suurendada kapitali pakkumist
teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta
piisavalt erakapitali ettevõtete arengu tagamiseks. Lisaks toetatakse iduettevõtete
innovatsiooni ning intellektuaalomandi loomist ja rakendamist kõigis majandusharudes.
204
Käivitatakse koostöös Ukraina valitsusega kõrgtehnoloogiliste militaararenduste koostöö
projektid mahus 100 000 eurot.
Jätkatakse iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamise ja arendamisega Startup Estonia
kaudu kogumahus 8 miljonit eurot EL 2021-2027 rahastusperioodi vahenditest. Kuna
kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus ja ärimudel põhinevad suuresti
teadus- ja arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel omandil ja nende ettevõtete
arendustöö on aja- ja ressursimahukam, vajab see segment eraldi lahendusi, mistõttu AS
Smartcapi kaudu kutsutakse ellu seda segmenti sihtiv(ad) kiirendi(d).
Lisaks üldise ökosüsteemi arendamisele ja kiirendite ellu kutsumisele jätkatakse riigi osalusega
fondide rahastamist AS Smartcapi (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate
iduettevõtete fond jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust.
Ettevõtluskeskkonna programm
Programmi eesmärk: Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning
teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste
loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Ettevõtluse ja innovatsiooni Sihtasutus (EIS),
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (MKM).
Programmi tegevuse nimetus: Ettevõtluse arendamise soodustamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ja ettevõtted ambitsioonikad
Tegevuste kirjeldus
• luuakse soodne kasvupinnas uute ettevõtete tekkimiseks ja nende edasiseks kasvamiseks,
tagades selleks näiteks maakondlike arenduskeskuste regionaalne tugi (345 000 eurot);
• soodustatakse ambitsioonikate äriideede juurdevoolu, ambitsioonikate ärimudelite
loomist ja rakendamist;
• viiakse ellu Work in Estonia tegevuskava ja talendipoliitika, et soodustada Eesti
ettevõtjatele vajalike tippspetsialistide leidmist (1,6 miljonit eurot);
• rakendatakse tegevusi, mis soodustavad ettevõtjate ja haridusasutuste koostööd ning
toetatakse (tööstus)ettevõtetele vajalike spetsialistide koolitamist;
• toetatakse ettevõtete teadlikkuse kasvu kestlike, vastutustundlike ja parimatest
juhtimispraktikatest lähtuvate ärimudelite arendamiseks kogumahus 6,1 miljonit eurot EL
2021-2027 rahastusperioodi vahenditest;
• vähendatakse ettevõtjate halduskoormust, mh töötades välja ettevõtjatele suunatud
proaktiivsed digitaalsed avalikud teenused, sealhulgas ettevõtja ärisündmustest lähtuvad
sündmusteenused;
• toetatakse reaalajamajandusele üleminekut era- ja avaliku sektori koostöös äriprotsesside
ja aruandluskohustuse automatiseerimiseks ning digitaliseerimiseks;
• soodustatakse digikaubandust (e‑kaubandus, platvormimajandus, jagamismajandus);
• tugevdatakse EL ühtse siseturu toimimist soodustades kaupade, äriteenuste ja digitaalsete
ning andmete ühekordse küsimise põhimõttel toimivate avalike teenuste piiriülest liikumist
ning õiglast konkurentsi;
205
• arendatakse tarbijate harjumusi tarbida säästlikult ja targalt ning kujundatakse tarbijate
majandushuvide kaitseks kohane õigusraamistik;
• tagatakse toodete ja teenuste ohutus ja nõuetele vastavus;
• tagatakse kvaliteedi infrastruktuuri (standardimise, akrediteerimise, vastavushindamise ja
metroloogia) süsteemi toimivus;
• suurendatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti võimekust tõhustada
menetlusprotsesse tarbijavaidlustes ja ettevõtlusvaldkondade järelevalves ning tarbijate ja
ettevõtjate nõustamist.
Programmi tegevuse nimetus: Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt
Tegevuste kirjeldus
• Soositakse kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ja uutele turgudele
sisenemist läbi asjakohaste müügi-, turundus ja teadlikkuse tõstmise tegevuste (riikliku
kuvandi edasiarendamine ja juurutamine, sihtturupõhised nõustamised,
kasvuprogrammid, koolitused, ühis-stendide, visiitide ja kontaktreiside korraldamine jm)
kogumahus 60 miljonit eurot EL 2021-2027 rahastusperioodi vahenditest;
• arendatakse edasi riigi äridiplomaatia võimekust, suurendades selleks ministeeriumite
ülest koostööd nii protsesside juurutamiseks kui ühiste tegevuste planeerimiseks ning
elluviimiseks (sh ühised välisesinduste laienemiskavad ja tööplaanid, eesmärgid
välisturgudel, once only ja tehnilised lahendused);
• toetatakse Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu
väärtusahelates;
• toetatakse parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist tööstusettevõtetes ning
soodustatakse nüüdisaegsetel tehnoloogiatel põhinevate ärimudelite kasutuselevõttu
• tagatakse stabiilne, ajakohane ja ettevõtlust soodustav õiguslik turismiregulatsioon;
• turisminõudlust suurendavate ning turismitoodete ja teenuste konkurentsivõimet tõstvate
tegevusega tagatakse, et Eesti on ligipääsetav ja nutikas reisisihtkoht, külastajateekond on
mitmekesiste elamustega ning Eesti on väljapaistva kliendikogemusega rahvusvaheline
konverentside ja äriturismi sihtkoht ning suursündmuste toimumispaik (suurusjärgus 10,1
miljonit eurot);
• toetatakse turismisihtkohtade arengut ja konkurentsvõimet erinevates Eesti piirkondades
positiivse külastuskogemusega, kohaliku turismitulu kasvu ja kestlikku turismi arengut.
Programmi tegevuse nimetus: Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute
soodustamine
Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs
vajalikule finantseerimisele ja kapitalile.
Tegevuste kirjeldus
• soodustatakse tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringute kaasamist ning
mahu suurendamist ja tagatakse välisinvesteeringute usaldusväärsus. Tutvustatakse
Eestit kui paindlikku ja ettevõtjasõbralikku majanduskeskkonda maailmas;
• kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond kõigis Eesti
piirkondades;
206
• Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutusele kavandatakse 2023. aasta riigieelarve raames
100 miljonit eurot ettevõtluslaenude täiendavaks tagamiseks;
• parandatakse ettevõtete finantseerimisvõimaluste (kapitali) kättesaadavust, sh
tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades, lisaks on tegevuse alla koondunud
kapitaliturgu elavdavad riskikapitali-instrumendid EIS-is nagu Balti Innovatsioonifond I ja II
ning EstFund.
Ehituse programm
Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks
arenguks. Programmiga luuakse keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud
keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame
arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada
ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste
tarbimisvõime. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA),
Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(MKM).
Programmi tegevuse nimetus: E-ehitus
Programmi tegevuse eesmärk: Tõhusale andmevahetusele loodud digiteenused tõstavad
ehitusvaldkonna tootlikkust ja kvaliteeti.
Tegevuste kirjeldus
E-ehituse keskkonna moodustavad nii E-ehituse platvorm, ehitisregister kui ka muud
ehitusandmete digitaalseks käitlemiseks mõeldud riiklikud süsteemid ja meetmed. E-ehituse
keskkond annab usaldusväärset infot ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste
langetamiseks ja analüüside koostamiseks, tagades seeläbi ehitise eluringiga seotud
menetluste tõhususe, lihtsuse ja läbipaistvuse ning soodustades ehitus- ja kinnisvarasektori
digitaliseerimist, timmitud ehituse ja BIM-i kontseptsioonide levikut.
E-ehituse tegevuste kriitilisus seisneb vajaduses tõhustada ja kiirendada ehituse ja ehitistega
seotud protsesse, et parandada tootlikkust ja ehitatud keskkonna kvaliteeti. Paremate ja
kiiremate andmepõhiste ruumiotsustega säästetakse raha ning vastavate objektide
kasutamine saab toimuda tõhusalt. Energiatõhusa keskkonnasäästliku ehitatud keskkonna
huvides rakenduvad EL tasemel nõuded digitaalsele ehitise logiraamatule, mis Eesti kontekstis
võrdub ehitisregistriga. Samuti rakenduvad lähiajal nõuded renoveerimispassile ja erinevatele
digitaalsetele juhistele keskkonnasäästlike ehitiste rajamiseks. See on võimalik üksnes tõhusa
digitaalse info- ja andmevahetuse korral, milles ehitus on siiani üks kõige vähem arenenud
valdkond.
E-ehituse võrdselt olulised teenused on Eesti ehitatud keskkonna andmete haldamine, ehitiste
eluringi menetluskeskkonna üleval pidamine ning ehitiste eluringi protsesside
digitaliseerimine. 2023. a alguseks on täielikult üle mindud uuele ehitisregistri tarkvarale.
Edasine prioriteet on alustada ehitisregistri funktsionaalsuse laiendamisega. E-ehituse 2023.
aasta eelarve täiendavas 1 mln euro mahus sisaldab lähtevahendeid
tarkvarainvesteeringutele (sh personal) menetluste ja renoveerimise kiirendamiseks
207
(muuhulgas ehitisregistri edasiarendused; detailplaneeringute menetluskeskkond;
renoveerimispass; renoveerimise finantskalkulaatorid; automaatsed energiaauditid;
projektide automaatkontrollid; erinevate riigiasutuste menetlusinfo ühildamine nt
Transpordiamet, Päästeamet, TTJA). Eelarves sisaldub ka tarkvara hooldus-, majutus- ja
koolituskulu. E-ehituse kogueelarves sisalduvad täiendavad e-ehituse platvormi
investeeringud ning ehituse e-hüppe toetused ehitus- ja kinnisvaraettevõtjate ning avaliku
sektori asutuste valdkondlike digitaalteenuste arendamiseks.
Programmi tegevuse nimetus: Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi
arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Ehitussektor loob kvaliteetset elukeskkonda, toimib
keskkonnasäästlikult ja tõhusalt, on konkurentsivõimeline ning suunanäitaja innovaatiliste
lahenduste rakendamisel. Ehitatud keskkond on energia- ja kliimasäästlik ning hoonetes on
kvaliteetne sisekliima.
Tegevuste kirjeldus
Peamised teenused on ohutu ja toimiva ehitatud keskkonna poliitika kujundamine, mis
hõlmab ka ehitusseadustiku tervikmuudatuse väljatöötamist ning ehitusvaldkonna ja
energiatõhususe järelevalve, olles Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ülesandeks.
Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu mõiste hõlmab eelkõige Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 lisas 1 sätestatud ehitistele esitatavaid põhinõudeid ja
nende täitmise tagamist. Ehitussektor koos arhitekti- ja inseneriteenuste, ehitusmaterjalide
tootmise ning kinnisvarasektoriga moodustab ettevõtete arvu poolest umbes veerandi.
Nimetatud tegevused panustavad riigi majandusse umbes 17%. Suure mõjupotentsiaali tõttu
loob riik tingimusi selleks, et vastav ettevõtlus soodustaks Eesti majandusarengut parimal
võimalikul moel. Ühtlasi paraneb ehitatud keskkonna kvaliteet, sealhulgas
keskkonnasäästlikkus ja energiatõhusus.
Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine sisaldab erinevaid
poliitikakujundamise ja järelevalve alaseid tegevusi, et ehitatud keskkond oleks ohutum,
energiasäästlikum, kliimasäästlikum, ligipääsetavam ja muul moel kvaliteetne. Suurim
väljakutse tuleneb rahvusvahelistest kokkulepetest, sh EL õigusaktidest. Ehitiste mõju kliimale,
keskkonnale, julgeolekule ja majandusarengule on väga suur, mida näitavad ka viimaste
aastate kriisiolukorrad ja nende lahendused või leevendused. Seetõttu muutuvad
ehitusnõuded üha rangemaks, intensiivistades ka järelevalve vajadust. Võrreldes varasemate
aastatega olulisi muutusi eelarves ei kavandata.
Programmi tegevuse nimetus: Eluasemepoliitika
Programmi tegevuse eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning
kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti.
Tegevuste kirjeldus
Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel,
korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult
iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada. Seda tehakse õiguslike regulatsioonide,
institutsionaalse korralduse ja riiklike toetusmeetmete abil. Eesmärkide elluviimisel tehakse
208
koostööd valdkonnas tegutsevate ettevõtjate, institutsioonide, huvigruppide, siseriiklike ja
rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti teiste elamumajandusega seotud valdkondade
(sh regionaalpoliitika, ruumilise planeerimise, sotsiaalhoolekande, energeetika jms)
ekspertidega.
Eluasemepoliitika sisaldab eelkõige hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia
elluviimiseks vajalikke tegevusi ning eluasemete kättesaadavusega seonduvat. Hoonetes
tarbitakse üle poole riigis tarbitud energiast, kodumajapidamistes veidi alla kolmandiku. Seega
panustavad investeeringud hoonete ja elamute energiatõhususse oluliselt kogu riigi
energiasäästu ning energiasõltumatuse potentsiaali, rääkimata kaasnevast elukeskkonna
paranemisest. Nii linnastumine kui ka ääremaade tühjenemine, aga ka demograafia (näiteks
vananev rahvastik või sõjapõgenike ränne) muudab inimeste vajadusi elukohale. Uute
elukohtade kavandamine peab toimuma koosmõjus ülejäänud ehitatud keskkonna
arenguplaanidega, mis vajab nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi poolset koordinatsiooni.
Oluline muudatus eluasemepoliitikas võrreldes varasemate aastatega on suurem
rahvusvaheliste kokkulepetega kooskõlas olev ja pikaajaliselt stabiilsem rahastuskava.
Elamuvaldkonna investeeringute rakendamine toimub läbi Ettevõtluse Innovatsiooni
sihtasutuse (EIS).
Elamumajandusse panustab riik järgmisel aastal toetustena kokku umbes 84 mln eurot,
millega toetame nii eraomanikele kui omavalitsustele kuuluvate elamute rekonstrueerimist,
kasutusest välja langenud ehitiste lammutamist, lasterikaste perede kodude korrastamist ning
kohalike omavalitsuste ja erasektori uue elukondliku kinnisvara rajamist, eesmärgiga tagada
riigis paremad elamistingimused. Kuna hoonete energiatarve moodustab umbes poole kogu
riigi energiatarbest, on selle vähendamine kliima- ja energiapoliitika üks olulisemaid prioriteete.
Elamumajanduse toetused parandavad elukeskkonda ning paljude inimeste kodude
seisukorda. Paraneb ohutus, ligipääsetavus ja väheneb negatiivne tervisemõju ning seda kõike
on soodsam üleval pidada.
Finantseerimistehingutena jätkatakse maapiirkonna eluasemelaenu käendamist
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaudu summas 0,8 mln eurot. Uue perioodi
struktuurifondide vahenditest suunatakse 8,8 mln eurot korterelamute rekonstrueerimise
rahastu käivitamiseks.
Peamised elamumajanduse investeeringud:
• Tõhusama energiakasutuse ja parema elukvaliteedi saavutamiseks toetab riik peamiselt
struktuurifondide vahendite abil järgmisel aastal korterelamute rekonstrueerimist 75
mln euroga. Kokku panustab riik toetusesse 2023.-2026. aastal 315 mln eurot, et
vähendada korterelamute energiatarvet ning parandada nende ohutust, sisekliimat ja
üleüldist elukeskkonna kvaliteeti. 2023. a-l valmib suur osa tehaseliselt rekonstrueeritud
korterelamutest (CO2 vahendid), mis tähendab võrreldes 2022. a-ga lisarahastust
summas 4,6 mln eurot.
• Üürituru tõrgete likvideerimiseks maapiirkondades toetab riik elukondliku kinnisvara
investeeringuid 2023. aastal 5 mln euroga. Selle eesmärk on luua üle Eesti uusi või
renoveeritud eluhooneid piirkondadesse, kus nõudlus on suur, kuid elupindu napib. Tänu
uuele rahastusele on võimalik välja kuulutada uus toetuste taotlusvoor, millest on
võimalik rahastada 3-5 hoone ehitamist umbes 100 korteriga. Üle 200 inimese saavad
seeläbi uue kodu.
• Vähekindlustatud lasterikaste perede elamistingimuste parandamist toetab riik 3,3
mln euroga. Pered saavad toetuse abil soetada kodu või parandada olemasoleva kodu
209
elamistingimusi. Lasterikaste perede kodutoetuse kogumaht 2023.-2026. aastal on
13,4 mln eurot.
• Väikeelamute rekonstrueerimistoetustega saavutame hoonete parem energiatõhusus ja
sisekliima ning soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu. Kokku panustab riik 2023.-
2026. aastal toetustesse 40 mln eurot.
• Kasutusest välja jäänud ehitiste lammutamist toetatakse 0,7 mln euroga, et likvideerida
varisemis- või tuleohtlikud hooned, mille renoveerimine või võõrandamine pole
otstarbekas, ning parandada seeläbi elukeskkonna kvaliteeti. Aastatel 2023-2026
kavandatakse lammutustoetusteks 2,7 mln eurot.
3.13.3 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 63. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal
kogukuludest, %
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kulude kasvust tuleneb 85,5% investeeringu-
ja muude toetuste suurenemisest, mille põhjuseks on välistoetuste kasutuselevõtt 85,4 mln
eurot suuremas mahus, kui 2022. aastal ning eelarvesse lisandunud toetustest
energiahindade kallinemise katteks 200,36 mln eurot (sh 100,36 mln eurot kindlaksmääratud
vahenditest ja 100 mln CO2 kvooditulust).
Tööjõukulude kasvu on planeerinud kõik valitsemisala asutused keskmiselt 20% ning see
sisaldab ka täiendavate ametikohtade tööjõukulusid ning IKT kulude täiendavaks
rahastamiseks antud vahendeid (5,5 mln eurot). Ka välistoetustest rahastatavate projektide
tööjõukulud kasvavad 19,5%. Samas mõjutab ministeeriumi tööjõukulude dünaamikat
asjaolu, et 2022. aasta eelarves ei kajastu aasta alguses tööd alustanud Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse tööjõukulud veel täies mahus, kuid 2023. aastas on
need kogu ulatuses arvesse võetud (asutuse tööjõukulude kasv seetõttu võrreldes 2022.
aastaga 3,7 mln ehk 84%). Veel sisalduvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
2023. aasta tööjõukulude eelarves täiendavad vahendid Riigilaevastiku loomiseks 2,5 mln
eurot.
Majandamiskulude eelarve muutuse põhjuseks on täiendavalt eraldatud IKT kulud summas
3,4 mln eurot. Samuti mõjutab Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse kulude
210
eelarves kajastamise erisus võrreldes 2022. aastaga (asutuse majandamiskulude kasv
seetõttu 3,9 mln ehk 244%) ja ministeeriumi eelarvesse planeeritud täiendavad vahendid
Riigilaevastiku kuludeks 3,6 mln eurot.
Investeeringutoetustest vähenevad toetused kindlaksmääratud vahenditest kokku 50,3 mln.
Vähenevad vahendid Tallinna linnahalli renoveerimiseks 20 mln, kohalike teede
juhtumipõhiseks toetuseks 7 mln ning 2022. a lisaeelarve vahendid 28,3 mln. Lisandusid
vahendid Pärnu linnale ühenduste tagamiseks 5 mln eurot. Välisvahenditest rahastatavate
investeeringutoetuste eelarve kasvab 161,4 mln eurot (sh riiklik kaasfinantseering) - kõige
enam suunatakse vahendeid raudteetransporditaristu arendamisse 188 mln ja korter- ning
väikeelamute rekonstrueerimisse 67 mln eurot.
Muude toetuste kasvust moodustavad kõige märkimisväärsema osa toetused
energiahindade kallinemise katteks kokku 200,36 mln eurot (sh 100,36 mln eurot
kindlaksmääratud vahenditest ja 100 mln eurot CO2 kvooditulust). Kindlaksmääratud
vahenditest suurenevad veel 11 mln euro võrra toetused ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja
rohepöörde soodustamiseks ning 23 mln eurot toetused transpordi tulemusvaldkonda (sh
kasvasid dotatsioonid ühistranspordi korraldamiseks 2023. aastal 20 mln eurot, toetus
Tallinna Lennujaamale 1 mln eurot ning Eurocontroli liikmemaksu tõus 0,6 mln eurot). Samas
vähenes tegevustoetus AS-ile Eesti Raudtee 12 mln võrra. Välisvahenditest rahastatavate
muude toetuste eelarve kasvab 53 mln eurot (sh riiklik kaasfinantseering). Kõige enam
toetatakse ettevõtete tegevusi innovatsiooni, digi- ja rohepöörde valdkonnas (kokku 75 mln
euro ulatuses) ning konkurentsivõime ja ekspordi edendamiseks (kokku 78 mln eurot). CO2
kvooditulust antavatest toetustest vähenevad 2023. aastal 5 mln euro võrra toetus
alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis (biogaas), samas lisandus
eelarvesse 15 mln eurot toetusi vesiniku IPCEI projektidele (teadus- ja arendustegevus).
Põhivara amortisatsiooni kulusid prognoosivad valitsemisala asutused eelarvesse vastavalt
eelnevatel perioodidel toimunud põhivarade soetustele.
Käibemaksu on valitsemisala planeerinud eelarvesse vastavalt Rahandusministeeriumist
saadud sisendile.
Tabel 70. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kulud kokku -777 739 -979 602 -1 428 949 -449 347 46%
Tööjõukulud -55 243 -60 109 -78 833 -18 723 31%
Majandamiskulud -69 661 -76 721 -88 429 -11 709 15%
Muud tegevuskulud -377 -417 -417 0 0%
Sotsiaaltoetused -5 0 0 0 0%
Investeeringutoetused -65 371 -313 611 -413 937 -100 325 32%
Muud toetused -434 875 -397 620 -681 702 -284 082 71%
Põhivara amortisatsioon -132 371 -118 846 -141 945 -23 098 19%
Käibemaks -19 836 -12 277 -23 687 -11 410 93%
3.13.4 Investeeringud
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarvest
60% suunatakse teede ehitusse, 11% RailBaltic´u arendusse ning 10% IT valdkonda.
211
Joonis 64. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal
koguinvesteeringutest, %
Tabel 71. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika,
tuhat eurot
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Investeeringud kokku -259 473 -312 816 -245 597 67 220 -21%
Inventar -175 -100 -100 0 0%
IT investeeringud -6 307 -41 400 -25 001 16 399 -40%
Transpordivahendid -2 883 -10 865 -738 10 127 -93%
Muud investeeringud -35 869 -1 799 -306 1 493 -83%
Kinnisvara -171 757 -207 914 -179 313 28 601 -14%
E265 Tallinna ringtee II etapp 0 -9 817 -1 690 8 126 -83%
Veeteede süvendamine -270 -333 0 333 -100%
Riigimaanteede remondi koondprojekt -150 440 -126 806 -100 295 26 511 -21%
Tuletornid -1 152 -335 -300 35 -11%
Hundipea sadama rekonstrueerimise II
0 -2 329 0 2 329 -100%
etapp
Rail Baltica arendus 0 -41 320 -27 011 14 309 -35%
VA Rohuküla tootmisbaasi uuendamine 0 -167 -167 0 0%
Kose-Mäo neljarealiseks ehitamine -12 073 -15 385 0 15 385 -100%
Arbavere puursüdamike hoidla -372 -601 -390 211 -35%
Rohuküla sadama kai taastamine 0 -94 -1 971 -1 877 1993%
Transpordiameti hoonete
-542 -227 -767 -540 238%
renoveerimine
Maade soetamine -1 648 -2 500 -2 662 -162 6%
Pärnu-Uulu 2+2 tee 0 -8 000 -19 961 -11 961 150%
Sauga-Pärnu 2+2 tee 0 0 -10 000 -10 000 100%
Neanurme-Pikknurme 2+1 tee 0 0 -6 700 -6 700 100%
Libatse-Nurme 2+2 tee 0 0 -7 400 -7 400 100%
Käibemaks -42 482 -50 738 -40 139 10 600 -21%
2023. aasta investeeringute eelarve kahaneb võrreldes 2022. aastaga 67,2 mln euro võrra.
IT investeeringud vähenevad võrdluses eelmise aastaga, sest 2022. aasta eelarve sisaldab
lisaeelarvega eraldatud täiendavaid vahendeid 12,5 mln eurot. Ka vähenevad välistoetustest
rahastatavad IT investeeringud 4 mln euro võrra. Üheks põhjuseks on see, et 2022. aasta
eelarve sisaldab Riigipilve väljaostu kulusid, mida 2023. aastasse enam planeerida ei ole vaja.
212
Investeeringud transpordivahenditesse vähenevad seetõttu, et täpsustati CO2 kvooditulust
rahastatava parvlaeva projektiplaani ja kulude tekkimise perioode.
Muude investeeringute 2022. aasta eelarve sisaldab ühekordseid eelarve muudatusi, mille
tõttu 2023. aasta eelarve on võrdluses väiksem. Eesti Geoloogiateenistusele suunati 2022.
aastal ministeeriumi teadus- ja arendustegevuse kuludest 0,92 mln eurot, et soetada
uurimistööks vajalikku seadmestikku ning Transpordiamet suunas oma investeeringute
eelarve sees ringi 0,54 mln eurot merendusvaldkonna seadmete soetuseks.
Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp
aasta alguses, mistõttu 2023. aastaks objektil SF eelarve puudub. Projekti eesmärk oli
rekonstrueerida Hundipea sadama osaliselt varisenud kai ja lainemurdja koos sildumis- ja
tehnovarustusega ning sadama teenindusalaga jäämurdja teenuse osutamise tagamiseks.
Projekti tegevused on seni edukalt ellu viidud. Hundipea sadam on kavandatud ka loodava
riigilaevastiku ühe võimaliku baasina.
Rohuküla sadamas Transpordiameti merenduse ja veeteede teenistuse kai rekonstrueerimine
2021 2024 summas 3,1 mln eurot, sh 2023. aastal summas 1,97 mln eurot.
Ühtekuuluvusfondi 2014 2020 eelarveperioodi projektid on lõppemas. Tallinna ringtee II
etapp lõigus Kanama Valingu neljarajalise tee ehitus algas 2021. aastal ning lõpeb 2023.
aastal. 2022. aasta lõpus avatakse liiklusele Tallinna Tartu maantee Kose-Mäe neljarajaliseks
ehitamise viimane Võõbu Mäo teelõik.
2022. aastal alustati Ühtekuulusfondi 2021 2027 eelarveperioodi projektide elluviimisega.
Jätkub Pärnu Uulu teelõigu neljarajaliseks ehitamine ning 2023. aastal alustatakse Tallinna
Pärnu Ikla maanteel Sauga Pärnu (2+2), Libatse Nurme (2+2) teelõikude ning Tallinna
Tartu Võru Luhamaa maanteel Neanurme Pikknurme (2+1) teelõigu ehitusega.
Rai Baltica investeeringud katavad 2022 ning 2023. aastale peamiselt Rail Baltica põhitrassi
viaduktide, sildade ning ökoduktide ehitust ning ka kohalike objektide (Ülemiste ja Pärnu
reisiterminalid, Muuga ja Pärnu kaubaterminalid jms) ehitamist. 2023. aastast alustatakse
pikemate põhitrassi lõikude ehitamisega, mis katab lisaks konkreetse lõigu raudtee
muldkehale ka sildu, viadukte, ökodukte jms. Jätkub kohalike objektide ehitus. Investeeringud
võtab põhivarana arvele Transpordiamet (riigimaanteede ristumised Rail Baltica trassiga) või
OÜ Rail Baltic Estonia (raudtee taristu, samuti ökoduktid jms). Täpsem kirjeldus ning rahalised
mahud teostatavate tegevuste osas on toodud lisas 6 (vastavalt 19.06.2017 vastu võetud
Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail
Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadusele).
3.13.5 Finantseerimistehingud
Tabel 72. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute
dünaamika, tuhat eurot
2021
2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Finantseerimistehingud kokku -1 788 -368 300 -217 575 150 725 -41%
Osalused avaliku sektori ja
sidusüksustes, rahvusvahelised -32 940 -227 500 -3 000 224 500 -99%
osalused
Finantseerimistegevuseks antud
-4 250 -140 800 -214 575 -73 775 52%
sihtfinantseerimine
213
Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1
miljardi euro suuruses innovatsioonifondis ning selle investeeringutele eelnevas
innovatsioonikiirendis. Eesti panus on innovatsioonifondis on 30 mln eurot. Fond ja kiirendi
luuakse vastukaaluks Euroopas esinevale probleemile, kus süvatehnoloogiamahukad ja
kahese kasutusega tehnoloogiad on alarahastatud. Seetõttu on NATO asunud looma
võimalusi, mis aitaksid tekitada ja rahastada uusi kahese kasutusega süvatehnoloogiaid
arendavaid iduettevõtteid ning suurendaks koostööd Läänes, vähendaks protektsionismi ja
pakuks turvalist rahastamist just strateegiliselt olulisi valdkondi silmas pidades.
Samuti jätkatakse riskikapitali pakkumist AS Smartcapi kaudu mahus 75 mln eurot,
kavandatavate investeeringute eesmärk on toetada innovaatilisi rahvusvahelise
kasvupotentsiaaliga ettevõtteid, aidates seeläbi Eesti majandust ajakohastada ja kohalikku
kapitaliturgu arendada.
Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutusele kavandatakse 2023. aasta riigieelarve raames
finantseerimistehinguna 100 mln euro ulatuses vahendeid ettevõtluslaenude täiendavaks
tagamiseks.
Eluasemevaldkonnas jätkatakse maapiirkonna eluasemelaenu käendamist Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu summas 0,8 mln eurot. Uue perioodi struktuurifondide
vahenditest suunatakse 8,8 mln eurot korterelamute rekonstrueerimise rahastu
käivitamiseks.
3 mln euro eest märgitakse Rail Baltic Estonia OÜ osakuid.
214
3.14 Maaeluministeeriumi valitsemisala
Maaeluministeeriumi valitsemisala töötab selle nimel, et Eesti toit on hinnatud ja maal on
hea elada.
Valitsemisala tegeleb kestliku toidusüsteemi kujundamisega, maaelu-, põllumajandus- ja
kalanduspolitiika kavandamise ja elluviimisega, keskkonnahoiu ja elurikkuse hoidmisega,
loomakaitse ja -tervise ning taimekaitse ja -tervisega seotud tegevuste koordineerimisega,
toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamisega.
2023. aastal on kolm suurema eelarvemahuga valitsemisala asutust Põllumajanduse
Registrite ja Infosüsteemide Amet (PRIA, 86%), Maaeluministeerium (6%) ja Põllumajandus-
ja Toiduamet (PTA, 4%).
Valitsemisalas on kaks riigi osalusega aktsiaseltsi (Eesti Põllumajandusloomade
Jõudluskontrolli AS, AS Vireen) ja kaks riigi osalusega sihtasutust (SA Eesti
Maaelumuuseumid, Maaelu Edendamise Sihtasutus).
Suurima töötajaskonnaga asutus on PTA, mille koosseisu kuulub 487 teenistujat, mis
moodustab 33,6% valitsemisala töötajate arvust.
01.01.2023 liidab Maaeluministeerium Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) ja
Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) üheks asutuseks, mille nimeks saab Maaelu
Teadmuskeskus (METK).
3.14.1 Tulud
Algab uus põllumajanduse ja kalanduse välisfondide rahastusperiood (2023-2027), mille
maht on 1,6 mld eurot. Suuremas fookuses on ettevõtjate toetamine roheüleminekul ja
ühistegevuse soodustamine.
Joonis 65. Maaeluministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %
215
Tabel 73. Maaeluministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot
2021 täitmine 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
Tulud kokku 318 993 352 948 354 868 1 921 1%
Saadud toetused 314 899 342 800 343 637 837 0%
Riigilõivud 1 509 1 320 1 320 0 0%
Tulud majandustegevusest 10 009 7 218 8 302 1 083 15%
Tulud põhivara ja varude müügist -3 500 500 0 0%
Trahvid ja muud varalised karistused 16 2 2 0 0%
Keskkonnatasud 1 072 840 840 0 0%
Muud tulud 1 234 22 22 0 0%
Intressi- ja omanikutulud -9 742 245 245 0 0%
Saadud toetused
Toetusi kasutatakse peamiselt põllumajandus-, maaelu- ja kalandussektori kulude ja
investeeringute katteks ja nende hulgas on:
• 142,1 mln eurot Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist Eesti maaelu arengukava
2014 2020 (MAK) meetmetele ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP)
strateegiakava aastateks 2023 2027 sekkumistele;
• 16,3 mln eurot Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi 2014 2020 ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond1 2021-
2027 rakenduskava meetmetele;
• 182,1 mln eurot Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) põllumajanduse
otsetoetuste maksmiseks ja põllumajanduse turukorralduse meetmete (sealhulgas
koolikavade) rakendamiseks.
Riigilõivud
Tulud laekuvad mahepõllumajanduse-, seemne ja taimse paljundusmaterjali-, sordikaitse-,
taimekaitse, väetise-, veterinaarkorralduse- ning maaparandusseaduste alusel tehtavate
toimingute eest, sealhulgas mahepõllumajanduse seaduse alusel 0,7 mln eurot.
Tulud majandustegevusest
Majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse valitsemisala kuludeks ja investeeringuteks.
Tulu majandustegevusest valitsemisalas prognoositakse:
• PTA järelevalvetoimingute eest 2,2 mln eurot;
• PMK sordivõrdluskatsete, sortide registreerimiskatsete ja sertifitseeritud seemnete
järelkontrolli katsete, laboriteenuste ning konsulendi kutsetunnistuse eksamite läbiviimise
eest 1,9 mln eurot;
• VTL tasuliste laboriteenuste eest 2 mln eurot;
• ETKI-le põllumajandustoodangu müügist, tasulistest teenustest, litsentsitasudest ja
lepingulistest töödest 2 mln eurot.
Tulud suurenevad sortide registreerimiskatsete ja sertifitseeritud seemnete järelkontrolli
katsete eest saadud tasude ja teadusasutustele ning kodu- ja välismaistele klientidele tehtud
laboratoorsete analüüside arvel.
216
Üüri- ja renditulude prognoos on 0,2 mln eurot, millest Tartu Agro maarendi osa on 0,1 mln
eurot.
Tulu põhivarade müügist
Varude müügi tulemiks sekkumiskokkuostu läbiviimisel on prognoositud 0,5 mln.
Sekkumiskokkuost on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõu, mis
aitab toetada sekkumisega hõlmatud toodete turuhinda liigse toodangukoguse turult
kõrvaldamise kaudu hooajalise ülepakkumise või turu üldise nõrkuse korral ning stabiliseerida
turud sekkumiskoguste turule paiskamisega hooajast või muudest asjaoludest (nt põud)
tingitud alapakkumise korral.
Trahvid ja muud varalised karistused
Trahvid laekuvad PTA-le summas 2 000 eurot.
Keskkonnatasud
Kalapüügiõiguse tasu on prognoositud summas 0,84 mln eurot.
Muud tulud
Veterinaaria-, toiduohutuse-, mahe- ja aiandusvaldkondade seaduste alusel rakendatavate
sunnirahade prognoositav laekumine on 0,02 mln eurot.
Intressi- ja omanikutulud
Prognoosi kohaselt maksavad dividende AS Vireen summas 0,23 mln ja Eesti
Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS summas 0,015 mln eurot.
Dividenditulu on prognoositud äriühingute eeldatavate majandustulemuste alusel ning
lõplikud summad otsustatakse 2023. aasta kevadel pärast 2022. aasta tegelike tulemuste
selgumist.
3.14.2 Kulud tegevuspõhises vaates
Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus poliitikavaldkondade prioriteet on
tagada Eesti inimestele ohutu, piisav ja tervislik toit, pidades silmas keskkonnahoidu ja
majanduslikke eesmärke.
217
3.14.2.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus
Joonis 66. Põllumajandus ja kalandus tulemusvaldkond ja selle maht
Tulemusvaldkonna pikaajalised sihid on kokkulepitud Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna
arengukavas aastani 2030.
Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud,
toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised.
Joonis 67. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna mõõdikud
Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks
programmi, sealhulgas kalanduse ühisprogramm Keskkonnaministeeriumiga.
Põllumajanduse, toidu ja maaelu programmi eesmärkide ning tegevuste ja rahaliste vahendite
kavandamise eest vastutab Maaeluministeerium.
218
Kalanduse programmi eesmärkide ning tegevuste ja rahaliste vahendite saavutamise eest
vastutab Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Keskkonnaministeeriumi
valitsemisala eelarves kavandatud kalanduse programmi kulud ja investeeringud esitatakse
seletuskirjas Keskkonnaministeeriumi valitsemisala peatükis.
Tabel 74. Maaeluministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega
Tulemusvaldkonna
Tulemusvaldkond Programm
strateegiadokumendid
Põllumajandus, toit ja
Põllumajanduse ja kalanduse maaelu
Põllumajandus ja kalandus valdkonna arengukava
aastani 2030 Kalandus
Põllumajandus ja kalandus tulemusvaldkonnaga seotud programmdokumendid on
kättesaadavad Maaeluministeeriumi kodulehel:
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 | Maaeluministeerium
(agri.ee)
Strateegilised alusdokumendid | Maaeluministeerium (agri.ee)
3.14.2.1.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja Kalandus kulude
jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 75. Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus programmide ja programmi tegevuste eelarve
ja dünaamika, tuhat eurot
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Põllumajandus ja kalandus -414 238 -463 881 -470 200 -13 160 3%
Põllumajandus, toit ja maaelu -391 843 -429 772 -445 992 -16 220 4%
Toiduohutus -10 112 -9 069 -11 435 -2 366 26%
Maakasutus -6 814 -7 547 -10 024 -2 477 33%
Maaparandus -12 371 -11 399 -13 343 -1 944 17%
Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -9 347 -8 851 -10 735 -1 884 21%
Põllumajandusloomade aretus -5 190 -6 279 -6 227 53 -1%
Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste
-37 830 -63 054 -79 622 -16 568 26%
konkurentsivõime
Põlvkondade vahetus -5 287 -8 597 -10 909 -2 313 27%
-127
Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal -18 505 -1 714 -129 138 7434%
423
Ühistegevus ja koostöö -1 103 -3 077 -4 426 -1 348 44%
Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -127 217 -131 397 -2 701 128 696 -98%
Mahepõllumajandus -22 392 -28 446 -28 326 120 0%
Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine 0 0 -82 278 -82 278 100%
Taimetervise, loomade tervise ja heaolu
0 0 -21 518 -21 518 100%
tagamine
Maa- ja rannapiirkonna arendamine 0 0 -35 311 -35 311 100%
Kalandus -16 153 -28 320 -24 208 4 112 -17%
Kutseline kalapüük -9 199 -13 368 -8 734 4 634 -35%
Vee-elusressursside töötlemine -4 718 -6 212 -8 659 -2 446 39%
219
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Vesiviljelus -1 908 -5 727 -3 044 2 683 -47%
EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine -328 -3 013 -3 772 -759 25%
3.14.2.1.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus
programmid ja programmi tegevused
Põllumajanduse, toidu ja maaelu programm
Programmi eesmärk: Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit
ja hoitud keskkond.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet
(PTA), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (VTL), Põllumajandusuuringute Keskus (PMK),
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Eesti Taimekasvatuse Instituut
(ETKI)
Programmi tegevuse nimetus: Toiduohutus
Programmi tegevuse eesmärk: on tagada olukord, kus Eestis toodetud ja tarbitav toit on
ohutu ning tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad.
Tegevuse kirjeldus
Toiduohutuse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu MeM toiduohutuse poliitika
kujundamisega, PTA toiduohutuse järelevalve ja haiguspuhanguteks valmisoleku tagamisega
ning VTL toidu ja alkoholi laboratoorse kontrolli, toiduvaldkonna referentvolituste täitmise ja
toiduohutuse valdkonna riskihindamisega.
Programmi tegevuse nimetus: Maakasutus
Programmi tegevuse eesmärk: on tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline
kasutamine ja põllumajandusmaa säilimine.
Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM poliitika kujundamine maakasutuse
valdkonnas, mida rakendatakse PRIA (toetuste maksmine) ning PMK (riikliku mullaseire
teostamine, väetistarbekaartide koostamine, mullaproovide võtmine, mullaproovivõtjate
koolitamine ja laboratoorsete analüüside teostamine) teenuste kaudu.
2023. aastal suureneb maakasutuse programmi tegevuse eelarve 1,2 mln euro võrra, mis
suunatakse Natura 2000 toetusesse.
Programmi tegevuse nimetus: Maaparandus
Programmi tegevuse eesmärk: on tagada kuivendatud põllumajandus- ja metsamaa
sihtotstarbeline kasutamine.
Tegevuse kirjeldus
220
Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM poliitika kujundamine maaparanduse
valdkonnas.
PTA korraldab maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutamisega seotud dokumentide
taotlemist, maaparanduse kooskõlastuste ja tõendusdokumentide taotlemist ja
maaparandussüsteemi toimimisega seotud tegevusi, samuti maaparanduse nõuetele
vastavuse kontrolli ja järelevalvet. PRIA kaudu makstakse erinevaid toetusi: toetatakse
maaparandusega seotud taristu arendamist ja hoidmist ning maaparandussüsteemide
ehitamist.
Programmi tegevuse nimetus: Sordiaretus ja taime paljundusmaterjal
Programmi tegevuse eesmärk: on tagada mitmekesised, kvaliteetsed ja kohalikesse
oludesse sobivad põllu- ja aiakultuuride sordid.
Tegevuse kirjeldus
Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali
valdkonnas poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA (toetatakse kohalikku sorti
taimede kasvatamist), ETKI (põllumajanduskultuuride sordiaretusega), PTA (seemnete
sertifitseermine ja turustamise nõuetele vastavuse kontrollid, sordi registreerimine ja kaitse,
tuulekaera tõrjemeetmete kohaldamine)., PMK (seemnete kvaliteedi määramine ning
seemnepartiide järelkontrolli katsete läbiviimine ja geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine)
teenuste kaudu.
Programmi tegevuse nimetus: Põllumajandusloomade aretus
Programmi tegevuse eesmärk: on tagada tõuaretusega Eesti oludesse sobivad tõud ja
geneetiline mitmekesisus.
Tegevuse kirjeldus
Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM poliitika kujundamine
põllumajandusloomade aretuse valdkonnas, mida rakendatakse PRIA (makstakse ohustatud
tõugu looma pidamise toetust ja põllumajandusloomade aretustoetust) ja PTA (järelevalve)
teenuste kaudu.
Selleks, et tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike
ohustatud tõugude (eesti maatõugu veis, eesti hobune, tori hobune, eesti raskeveohobune,
kihnu maalammas ja eesti vutt) säilimine, makstakse ohustatud tõugu loomade pidajatele
alates 2004. aastast Eesti maaelu arengukavast toetust. See on aidanud mõne tõu arvukuse
languse pöörata tõusule ning mõnel juhul pidurdanud loomade arvu vähenemist.
Programmi tegevuse nimetus: Põllumajandustootjate ja töötlejate konkurentsivõime
Programmi tegevuse eesmärk: on tagada Eesti toiduainesektori konkurentsivõime sise- ja
välisturul.
Tegevuse kirjeldus
Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM põllumajandustootjate ja
toiduainetööstuste konkurentsivõime poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA
221
teenuste kaudu (toetuse väljamaksmine). Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste
konkurentsivõime tõstmiseks rakendatakse investeeringutoetusi tulemuslikkuse
parandamiseks, töötlemise toetusi mikro- ja väikeettevõtjatele, väikeste
põllumajandusettevõtete toetust ning eraldi investeeringutoetusi ka suurettevõtete arengule
kaasas aitamiseks. Mesindussektori arengu toetamiseks rakendatakse mesindusprogrammi
ning mesilasperede toetust. Põllumajandusliku turukorraldusmeetmena rakendatakse
koolikavade toetust, toetatakse nõuandeteenuse toimimist ning tehakse järelevalvet
turukorralduse üle.
Programmi tegevuse nimetus: Põlvkondade vahetus
Programmi tegevuse eesmärk: on tõsta noorte põllumajandustootjate osakaalu
põllumajandussektoris.
Tegevuse kirjeldus
Noortes huvi tõstmine on vajalik põlvkondade vahetuse soodustamisega tuua noori
põllumajandussektorisse.
Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM põlvkondade vahetuse poliitika
kujundamine, mida rakendatakse PRIA teenuste kaudu (toetuse väljamaksmine). Noorte
põllumajandustootjate osakaalu suurendamiseks ja põlvkondade vahetuse toetamiseks
rakendatakse noore alustava põllumajandustootja toetust ning noore põllumajandustootja
otsetoetust.
Programmi tegevuse nimetus: Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal
Programmi tegevuse eesmärk: on tagada põllumajandustootjate stabiilsed sissetulekud ja
riskide maandamine.
Tegevuse kirjeldus
Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsuse tagamiseks rakendame erinevaid
toetusmeetmeid (sh maksuerisusi), mis vähendavad tootjate sissetulekute kõikumist turu- ja
tootmisriskide puhul.
Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsuse tagamiseks rakendame ELis pindalapõhiseid
otsetoetusi.
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeetmetest aitavad
sekkumiskokkuost, eraladustamine ja erakorralised meetmed stabiliseerida turgu ja tagada
põllumajandustootjatele turuväljundi ja sissetuleku.
Saagi, loomade ja taimede kindlustamise toetamise raames hüvitatakse 70% ulatuses
põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Lisaks on
põllumajandustootjal võimalik taotleda ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu
kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetust.
Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM riskijuhtimise ja põllumajandusturgude
tasakaalu poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA teenuste kaudu (toetuse
väljamaksmine).
222
2023. aastal võrreldes varasemaga on programmi tegevuse eelarve suurenenud 114 mln euro
võrra programmis ümber suunatud otsetoetuste eelarve vahendite arvelt. Varasemalt
kajastati otsetoetusi programmi tegevuse Eesti toit ja ekspordivõimekus all. Programmi
tegevuse teenuste analüüsimisel leiti, et otsetoetused panustavad rohkem riskijuhtimise ja
põllumajandusturgude tasakaalu tegevusse.
Toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks eraldati
täiendavalt 10 mln vahendeid sihipäraselt suunatud siseriikliku toetuse maksmiseks.
Programmi tegevuse nimetus: Ühistegevus ja koostöö
Programmi tegevuse eesmärk: on tagada põllumajandustootjate tugev positsioon
tarneahelas.
Tegevuse kirjeldus
Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM ühistegevuse ja koostöö poliitika
kujundamine, mida rakendatakse PRIA teenuste kaudu (toetuse väljamaksmine).
Ühistegevuse ja koostöö arendamine aitavad tugevdada põllumajandustootjate positsiooni
turul, mis saavutatakse tootjaorganisatsioonide ja tootjarühmade tunnustamise toetuse,
lühikeste tarneahelate toetuse ning kvaliteedikavades osalemise toetuse rakendamise teel.
Programmi tegevuse nimetus: Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand
Programmi tegevuse eesmärk: on, et Eesti põllumajandus- ja toiduainesektor on
välisturgudel konkurentsivõimeline ning Eesti toidu kuvand on positiivne.
Tegevuse kirjeldus
Ettevõtete müügi- ja turunduskompetentside tõstmiseks alustas 2021. aastal toidusektori
müügivõime arendamise tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajaline programm, mis kestab
2024. aasta kevadeni. Programmi eesmärgiks on põllumajandustootjate ja töötlejate
ekspordialaste kompetentside tõstmine ning koostöövõimaluste arendamine erinevate
infopäevade, konverentside, täiendkoolituste, õppereiside ja ettevõtete juhendamiste abil.
Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM, müügivõimekuse ja Eesti toidu kuvandi
poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA teenuste (toetuse väljamaksmine) ja PTA
(uute turgude avamine) kaudu. Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade
ekspordi väärtuse suurendamiseks ning eesti toidu positiivse kuvandi hoidmiseks nii siseturul
kui eksporditurgudel rakendatakse turuarendustoetust ja põllumajanduse ja toidusektori
müügivõimekuse tõstmise toetust, ning avatakse uusi eksporditurge.
2023. aastal võrreldes varasemaga on programmi tegevuse eelarve vähenenud programmis
ümber suunatud otsetoetuste eelarve vahendite arvelt. Varasemalt kajastati otsetoetusi
programmi tegevuse Eesti toit ja ekspordivõimekus all. Programmi tegevuse teenuste
analüüsimisel leiti, et otsetoetused panustavad rohkem riskijuhtimise ja
põllumajandusturgude tasakaalu tegevusse.
Programmi tegevuse nimetus: Mahepõllumajandus
223
Programmi tegevuse eesmärk: on tõsta mahepõllumajanduse konkurentsivõimet ja tagada
mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsus tarbija silmis.
Tegevuse kirjeldus
Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM mahepõllumajanduse poliitika
kujundamine, mida rakendatakse PRIA (toetuse väljamaksmine) ja PTA (järelevalve) kaudu.
Mahepõllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks ning mahepõllumajanduses tunnustatud
ettevõtjate arvu säilitamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse toetust, tehakse
järelevalvet mahepõllumajandustootjate ning mahekäitlejate üle.
2023. aastaks eraldati Maaeluministeeriumile täiendavalt 0,4 mln eurot, et panustada laste
tervisesse, toitumisharjumuste kujundamisesse, mahepõllumajandusse ja keskkonna
alastesse teadmistesse. Vahendite eest saab jätkata mahetooraine kasutamise
kompenseerimiseks koolidele ja lasteaedadele, mis kasutavad mahetoitlustamise ökomärki.
Programmi tegevuse nimetus: Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: vähendada põllumajandustootmisega seotud väetiste,
taimekaitsevahendite ja gaaside emissiooni negatiivset keskkonnamõju ning tagada
põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimine.
Tegevuse kirjeldus
liidetud ning esitatud uue programmi tegevusena
Põllumajanduskeskkonna hea seisund, väetiste ja taimekaitsevahendite ohutus inimesele ja
keskkonnale tagatakse MeM taimekaitsepoliitika, väetiste turustamise poliitika ja täiendava
keskkonnahoiu poliitika kujundamisega. Seda toetab riiklik järelevalve, mida teostab PTA,
tuginedes PMK pakutavale laboritoele, mille tulemused on vajalikud poliitikate kujundamisel ja
seaduste väljatöötamisel. ETKI panustab valdkondadesse teaduse ja teadmussiirde
teenustega. PMK teostab Eesti maaelu arengukava keskkonnategevuste seiret ja hindamist.
PRIA ülesanne on korraldada riiklike toetuste ning ühise põllumajanduspoliitika toetuste
väljastamist, nõuetele vastavuse süsteemi on hõlmatud PRIA ja PTA.
Programmi tegevuse nimetus: Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: on tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest
taimekahjustajatest ja eriti ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on
paranenud.
Tegevuse kirjeldus
Senised program
Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada MeM, PTA, PRIA ja PMK oma
teenuste kaudu. Hea taimetervise ja loomade tervise alane olukord ning kõrge loomade
heaolu tagatakse MeM taimetervise, söödaohutuse, loomatervise ja loomade heaolu poliitika
kujundamisega.
224
PTA teostab järelevalvet söödaohutuse, loomade pidamise, heaolu, kõrvalsaaduste käitlemise
ja puidutöötlemisettetvõtete üle. PTA teostab taimetervise alase väljaveo ja sisseveo kontrolli.
PRIA kaudu makstakse loomade heaolu toetust. PMK teostab teravilja, sööda ja
taimekahjustajate määramise laboratoorseid analüüse. VTL tegeleb loomahaiguste
laboratoorse diagnoosimise, taimekaitsevahendite ja mükotoksiinide laboratoorse
analüüsimise ja loomatervise valdkonna riskide hindamisega.
Programmi tegevuse nimetus: Maa- ja rannapiirkonna arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: on aktiivne ja elujõuline maapiirkonna elanikkond.
Tegevuse kirjeldus
-
Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on maaelu ja kohaliku kogukonna ning
finantsinstrumendi poliitika kujundamine ning toetus investeeringuteks majandustegevuse
mitmekesistamiseks maapiirkonnas mitte-põllumajandusliku tegevuse suunas, LEADER
toetus, finantsinstrumendi toetus.
Maaelu ja kohaliku kogukonna poliitika kujundamise teenuse osutamise eesmärk on luua
maapiirkonda uusi, kestlikke töökohti ja kaasata maapiirkonna elanikkonda kohaliku arengu
strateegiaga.
Maapiirkonna ettevõtluse arendamisse suunatakse investeeringuid ettevõtete
konkurentsivõime tugevdamiseks ja selle kaudu uute kestlike töökohtade loomiseks, sh
majandustegevuse mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas.
Rakendatakse Leader-tüüpi kohalikul algatusel põhinevaid lähenemisviise ja toimuvad
Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ÜPP võrgustik) tegevused, näiteks kogukonna juhitud
kohaliku arengu (CLLD/Leader) meetme võrgustikutöö korraldamine, maaelu arendamise
näidete kogumine ja levitamine ning koostöö piiriüleste organisatsioonidega, sh osalemine
Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ENRD) töös.
Finantsinstrumentide teenuse eesmärk on tagada põllumajandustootjatele,
põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevatele ning maapiirkonnas
tegutsevatele ettevõtjatele parem juurdepääs kapitalile.
Kalanduse programm
Programmi eesmärk: Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude
säästliku majandamise.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Maaeluministeerium, Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Amet (PRIA), Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA).
Programmi tegevuse nimetus: Kutseline kalapüük
Programmi tegevuse eesmärk: on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline kutseline
kalapüügisektor.
225
Tegevuse kirjeldus
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Põllumajandus- ja Toiduamet
(PTA ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). PTA peamisteks teenusteks
on kutselise kalapüügi korraldus ja turukorralduse järelevalve, PRIA korraldab riiklike ning
EMKVF (varasemalt EMKF) toetuste andmist ja toetustega seotud järelevalvet.
Kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtete majandusnäitajate parandamiseks toetame
püütud saagi väärindamist ja otseturustamist.
Kalapüügiga kaasnevate kulutuste vähendamiseks toetame investeeringuid kalalaevade
energiatõhususe suurendamiseks. Kalasadamate ja lossimiskohtade väljaarendamise
toetamisega loome eeldused selleks, et maale toodav kala oleks kvaliteetne ning mitut
eesmärki täitvad - multifunktsionaalsed - kalasadamad teeniksid tagasi vähemalt osa
ülalpidamisega seonduvatest kuludest.
Kalapüügisektori ettevõtete omavahelise parema koostöö tagamiseks ja konkurentsivõime
suurendamiseks jätkame teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega ka Kalanduse
Teabekeskuses.
Programmi tegevuse nimetus: Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine
Programmi tegevuse eesmärk: on kalandus- ja vesiviljelussektori kvaliteetne, kõrge
lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga toodang.
Tegevuse kirjeldus
Jätkuva nõudluse rahuldamiseks kalapüügi- ja vesiviljelustoodete järele maailmas ja Eesti
kalatoodetega isevarustatuse kõrge taseme juures soodustame kvaliteetse ja kõrge
lisandväärtuse ning suure ekspordipotentsiaaliga toodete tootmist. Ühe teenusena aitame
kaasa uute turgude leidmisele ja vähendame võimalikke riske peamistel sihtturgudel.
Programmi tegevuse nimetus: Vesiviljelus
Programmi tegevuse eesmärk: on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline
vesiviljelussektor.
Tegevuse kirjeldus
Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulise ja
konkurentsivõimelise vesiviljeluse arenguks.
Vesiviljelussektori ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime
parandamiseks jätkame teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse
Teabekeskuses.
Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustame keskkonnahoidlikku
tootmist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist. Kvaliteetne ja
kõrge lisandväärtusega vesiviljelustoodang ning tarbijateadlikkuse kasv loovad eeldused
vesiviljelustoodete tarbimise suurendamiseks.
Programmi tegevuse nimetus: Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
keskkonnakaitsemeetmete rakendamine
226
Programmi tegevuse eesmärk: Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tegevus sisaldab nii Maaeluministeeriumi kui ka
Keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisala asutuse poolt taotletavaid toetusi.
Tegevuse kirjeldus
Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetust saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis
tagavad seire, kontrolli, õigus- ja haldusnormide täitmise, suurendades seejuures riiklikku
järelevalve administratiivset suutlikkust, avalike teenuste efektiivsust ja tulemuslikkust
täiendavat halduskoormust tekitamata ning lihtsustades kalapüügi andmete esitamist.
Kalandusandmete kogumise toetus saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis on
vajalikud kalandusandmete kogumise, haldamise ja kasutamise toetamiseks teaduspõhiste
otsuste tegemiseks kalavarude majandamiseks ning ühise kalanduspoliitika rakendamiseks.
Merekeskkonnateadmiste parendamise toetuse peamine eesmärk on panustada Eesti
merestrateegia meetmekava rakendamisesse.
Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise
toetusega toetatakse kudemiskohtade ja rändeliikide rändeteede taastamist
3.14.3 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 68. Maaeluministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Tabel 76. Maaeluministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 täitmine 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -410 752 -461 072 -475 508 -14 436 3%
Tööjõukulud -41 252 -35 276 -46 700 -11 424 32%
Majandamiskulud -19 865 -20 344 -23 703 -3 359 17%
Muud tegevuskulud -3 080 -6 -10 -5 81%
Investeeringutoetused -15 -58 312 -72 717 -14 405 25%
Muud toetused -339 685 -338 400 -322 956 15 444 -5%
Põhivara amortisatsioon -3 618 -5 754 -4 112 1 642 -29%
Käibemaks -2 755 -2 980 -5 308 -2 328 78%
227
Maaeluministeeriumi valitsemisala palgafond kasvab 2023. aastal 5%, sellele lisandub
täiendav palgafond kultuuritöötajatele 15%. Kahel suuremal ametil (PRIA ja PTA) on täiendav
palgafondi kasv kokku 2,3 mln eurot. Lisaks on tööjõukulude suurenemises Euroopa Liidu
vahendite uue finantsperioodi rahastuse põhimõtete muutus.
Majandamiskuludes on lisandunud RKAS rendimakseteks 2,2 mln eurot.
Teadus- ja arendustegevusele lisandub 2023. aastaks 0,5 mln eurot. Vahendeid kasutatakse
MeM valitsemisala teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmiseks ning seeläbi toidu
tootmise toimepidevuse ning roheülemineku toetamiseks.
3.14.4 Investeeringud
Enim investeeritakse IT-arendustesse ning katsetehnikasse ja laboriseadmetesse, et
tagada teadus-arendustegevuse järjepidevus ning järelevalve kvaliteet.
Joonis 69. Maaeluministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, %
Tabel 77. Maaeluministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2021 täitmine 2022 RE 2023 RE Muutus Muutus, %
Investeeringud kokku -4 588 -3 144 -4 727 -1 583 50%
IT investeeringud -1 249 -2 162 -1 957 206 -10%
Transpordivahendid 0 -28 -35 -7 24%
Masinad ja seadmed -295 -317 -1 225 -908 287%
Kinnisvara 0 -133 -949 -817 616%
MEM adminhoone Lai 39/41 0 0 -100 -100 100%
Laborite sisseseade 0 -70 -70 0 0%
CO2 kvooditulust rahastatav investeering 0 -63 -779 -717 1147%
Käibemaks -647 -504 -561 -57 11%
Enim investeeritakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse, et tagada infosüsteemide
töökindlus.
2023. aasta suuremad IT-investeeringu projektid on:
228
• laboriinfosüsteemi arendus;
• PTA järelevalve infosüsteemide arendustööd;
• Maaeluministeeriumi kliendiportaali e-teenuste arendused;
• PRIA arengutoetuste valdkonna menetlussüsteemid (MATS);
• PRIA otsetoetuste valdkonna menetlussüsteemid (TAKS);
• kalanduse infosüsteemide arendamine, et lihtsustada kutselise kalapüügi lubade
taotlemist ja kalapüügiga seonduvate andmete esitamist;
• põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse kasutamist
kontrollia infosüsteemi loomine.
Lisaks soetatakse ETKIle ja PMKle põldkatsete läbiviimiseks katsetehnikat ning
laboriseadmeid järelevalve ja seire toimivuse tagamiseks vajalike laborianalüüside jaoks. CO2
kvooditulust viiakse ellu pilootprojekt, mille raames rajatakse taaskasutuse ja kontrollitavate
kliimatingimustega kasvuhooned.
3.15 Rahandusministeeriumi valitsemisala
Valitsemisala vastutuses on riigi eelarve-, haldus- ja regionaalpoliitika-, maksu-, tolli-
ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine, mille keskseks küsimuseks on
riigipidamise suutlikkus.
Rahandusministeeriumi valitsemisala vastutuses on riigi eelarve-, ressursihaldus-, maksu-,
tolli- ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine. Lisaks sisaldub selles majandusanalüüs
ja -prognoos, riigiabialane nõustamine ja koordineerimine,. Samuti raamatupidamise,
audiitortegevuse, rahapesu tõkestamise ja ennetamise, riikliku statistika, avaliku teenistuse
ning riigivara ja riigihangetega seotud tegevus. Valitsemisala vastutab ka riigi rahavoo
juhtimise, välisvahendite kasutamise korraldamise ja riigi antavate laenude ja riigigarantiide
korraldamise eest. Samuti hõlmab see, kohaliku omavalitsuse üksuste arendamist ja
nõustamist, regionaalarengu, riigi- ning regionaalhalduse kavandamist ja koordineerimist ning
ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamist ja järelevalvet.
Valitsemisala moodustavad kuus riigiasutust: Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet,
Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ja
Rahapesu Andmebüroo. Rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluvad äriühingud Eesti
Energia, Eesti Loto, Riigi Kinnisvara ja Levira ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud
Tagatisfond ja Audiitorkogu.
Valitsemisala siseselt moodustab Rahandusministeeriumi kulude eelarve 68% ehk 256 mln
eurot valitsemisala kulude eelarvest (375 mln eurot), Maksu- ja Tolliameti eelarve 15% (55
mln eurot) ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse eelarve 7% (25 mln eurot)
valitsemisala kulude eelarve mahust. Valitsemisala töötajate arv on ca 2500, suurima
töötajate arvuga riigiasutus on Maksu- ja Tolliamet moodustades 44% töötajaskonnast.
3.15.1 Tulud
Valitsemisala tulude eelarve suurim mõjutaja on maksuline tulu.
229
Detailne ülevaade maksudest ja sotsiaalkindlustusmaksetest on seletuskirja osas 2 tulude
peatükis.
Joonis 70. Rahandusministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %
Tabel 78. Rahandusministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Tulud kokku 10 893 406 11 359 702 13 140 771 1 781 069 16%
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 10 793 537 11 248 151 12 915 270 1 667 119 15%
Saadud toetused 50 370 62 986 78 794 15 808 25%
Riigilõivud 1 459 1 300 1 270 -30 -2%
Tulud majandustegevusest 1 308 823 813 -10 -1%
Tulud põhivara ja varude müügist 41 13 53 40 308%
Trahvid ja muud varalised karistused 467 380 470 90 24%
Muud tulud 10 729 10 355 10 055 -300 -3%
Intressi- ja omanikutulud 35 495 35 694 134 045 98 352 276%
Saadud toetused
Toetusi kasutatakse valitsemisala poolt oma kulude ja investeeringute katteks ning
vahendamiseks teistele asutustele. Toetused saadakse välisdoonoritelt.
EL struktuurifondidest rahastatavate tegevuste elluviimiseks on planeeritud kokku 46,1 mln
eurot sh:
• struktuurivahendite tehniline abi 13,1 mln eurot;
• keskse koolituse programm 1 mln eurot;
• meetmes osalevate partnerite võimestamine 0,4 mln eurot;
• institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine 0,3 mln eurot;
• strateegilise juhtimise arendamine 0,2 mln eurot;
• KOV-ide teenuste tasemete hindamise süsteemi arendamine 0,1 mln eurot;
• regionaalarengu toetamine 31 mln eurot sh:
• piirkondade konkurentsivõime tugevdamine 19,1 mln eurot,
230
• linnapiirkondade jätkusuutlik areng 6 mln eurot,
• piirkondliku ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamine 4,6 mln eurot;
• piirkondlike algatuste ja investeeringute toetamine õiglaseks üleminekuks
• 1,3 mln eurot
Moderniseerimisfondi avaliku sektori hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia
programmi elluviimiseks on kavandatud 18,5 mln eurot;
Euroopa territoriaalse koostöö programmide elluviimiseks on kavandatud 10,9 mln eurot,
sh Eesti-Läti programmile 7,9 mln eurot ja Eesti-Vene programmile 3 mln eurot. Eesti-Vene
programmi kahepoolne rakendamine on alates Vene-Ukraina sõja algusest peatatud, kuid
Eesti partnerid saavad oma projektitegevustega jätkata, 2022. a novembrist jõustub uus
määrus, mis võimaldab häiritud piiriülese koostöö programmide tegevust leebemate
tingimustega jätkata ja need ühepoolselt lõpule viia;
Taaste- ja vastupidavusrahastust on planeeritud KOV-ide investeeringuteks jalgratta-
ja/või jalgteedesse 2 mln eurot;
Statistikaametile laekuvad Eurostati toetused Euroopa Liidu liikmelisusega kaasnevate
õigusaktidest tulenevate kohustuste juurutamiseks 0,6 mln eurot;
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide rakendamise projektide
rakendamise finantseerimiseks on kavandatud 0,3 mln eurot;
Maksu- ja Tolliametile laekuvad toetused tolli ja maksunduse koostööprogrammide Fiscalis,
Customs ja Tobac raames kokku summas 0,2 mln eurot.
Eesti- ettevalmistamiseks ja tehniliseks abiks
on kavandatud 0,1 mln eurot;
Toetuste mahu kasv on tingitud peamiselt Euroopa Liidu 2021-2027 perioodi
struktuurivahendite meetmete vahendite kasutuselevõtust ja lisandunud
Moderniseerimisfondi vahenditest.
Riigilõivud
Valitsemisalas on suurimate mahtudega lõivutulud ja lõivu kogujad:
• Rahapesu Andmebüroo 0,9 mln eurot rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seaduse alusel väljastatava tegevusloa taotluste läbivaatamise eest;
• Maksu- ja Tolliamet 0,2 mln eurot maksukorralduse seaduse ja hasartmänguseaduse
alusel tehtavate toimingute eest;
• Rahandusministeerium 0,2 mln eurot riigihangete seaduse alusel tehtavate toimingute
eest.
Tulud majandustegevusest
Majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse valitsemisala asutuste poolt oma
tegevuskulude katteks. Tulude laekumine on planeeritud:
• Statistikaametile 0,7 mln eurot statistilistelt tellimustöödelt;
231
• Maksu- ja Tolliametile 30 000 eurot Tallinna Linnavalitsuselt müügimaksu ja
reklaamimaksu haldamise eest ning Eesti Liikluskindlustuse Fondilt piirikindlustuspoliisi
vormistamise eest.
Lisaks on sellel eelarvereal kajastatud riigi tuludesse laekuvad tulud Rahandusministeeriumile
ning Maksu- ja Tolliametile vastavalt 50 000 eurot ja 30 000 eurot süüteomenetluses
konfiskeeritud varade müügist.
Tulu põhivarade müügist
Tulu põhivarade müügist planeerib Rahandusministeerium loobutud kinnisvara ning Maksu-
ja Tolliamet amortiseerunud ametisõidukite müügist. Loobutud vara müügiprognoosi on
suurendatud 40 000 eurot, kuna huvi loobutud korterite vastu on suurenenud.
Trahvid ja muud varalised karistused
Tulude laekumist prognoosib Maksu- ja Tolliamet 0,4 mln eurot, sh:
• maksukorralduse seaduse alusel 70 000 eurot;
• tolliseaduse alusel 0,2 mln eurot;
• hasartmänguseaduse, alkoholiseaduse, tubakaseaduse, vedelkütuse seaduse,
vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja biotsiidiseaduse alusel kokku 0,1 mln eurot.
Finantsinspektsioonilt kantakse riigi tuludesse üle haldustrahve hinnanguliselt 0,1 mln eurot.
Prognooside aluseks on varasematel aastatel laekunud tulud ning 2022. aasta eelarve
täitmise prognoos.
Muud tulud
Maksu- ja Tolliamet prognoosib laekumist 10 mln eurot, sh:
• intressitulu õigeaegselt tasumata maksudelt summas 8,5 mln eurot. Maksuintress
määratakse maksumaksjale maksukohustuse täitmisega viivitamise korral. Maksuintressi
määr on 0,06 protsenti päevas;
• laekumised maksukorralduse seaduse alusel kokku 1,5 mln eurot, sh sunnirahad 0,5 mln
eurot, väljanõudmata deposiidid 0,2 mln eurot ning arestitud varade kanded riigituludesse,
tulud kahjunõuetelt jm ebatavalised tulud kokku 0,8 mln eurot.
Statistikaamet prognoosib sunnirahade laekumist 40 000 eurot.
Intressi- ja omanikutulud
Dividenditulu 114,9 mln eurot on planeeritud äriühingute majandustulemuste prognooside
alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2023. aasta kevadel pärast 2022. aasta tegelike
majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksavad dividende aktsiaseltsid Eesti
Energia, Riigi Kinnisvara, Eesti Loto ja Levira.
Tuluna finantsinvesteeringutelt on kavandatud 0,4 mln eurot dividenditulu Põhjamaade
Investeerimispangalt.
Muude finantstuludena on kavandatud intressitulu riigi likviidsusreservilt,
stabiliseerimisreservilt ja antud laenudelt, kokku 18,7 mln eurot. Kasv on tingitud
turuintressimäärade ja likviidsusreservi mahu tõusust.
232
3.15.2 Kulud tegevuspõhises vaates
Rahandusministeeriumi tulemusvaldkonna Tõhus riik poliitikavaldkondade prioriteet on
riigieelarveline toimetulek ja hinnatõusu leevendamine.
3.15.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik
Joonis 71. Tõhus riik tulemusvaldkond ja selle maht
Tulemusvaldkonna eesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus
riigivalitsemine.
Valdkonna strateegiline eesmärk on seatud riigi eelarvestrateegias koos selle saavutamist
näitavate mõõdikutega ja eraldi valdkonna arengukava ei ole.
Joonis 72. Tõhusa riigi tulemusvaldkonna mõõdikud
233
Lisaks Rahandusministeeriumi valitsemisalale osalevad Tõhusa riigi tulemusvaldkonna
eesmärgi saavutamises Riigikantselei ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala.
Tulemusvaldkonna eesmärk saavutatakse kuue programmiga:
• Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine vastutab riigisekretär;
• Riigi rahandus, halduspoliitika, regionaalpoliitika ja finantspoliitika vastutavad
rahandusminister ja riigihalduse minister;
• Arhiivindus vastutab haridus- ja teadusminister.
3.15.2.1.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes
Rahandusministeeriumi valitsemisala jaguneb kahe ministri rahandusministri ja riigihalduse
ministri vastutusvaldkondadesse. Riigi rahanduse ja finantspoliitika programmide eest on
vastutav rahandusminister, regionaalpoliitika programmi eest riigihalduse minister. Ministrid
jagavad vastutust halduspoliitika programmi eesmärgi saavutamise eest.
Muutustena programmide te
ja riigiabi regu
Tabel 79. Tulemusvaldkond Tõhus riik programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika,
tuhat eurot
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Tõhus riik -294 540 -264 579 -375 325 -110 746 42%
Riigi rahandus -68 755 -70 239 -171 943 -101 704 145%
Eelarvepoliitika kujundamine -12 493 -11 862 -13 566 -1 703 14%
Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve -3 859 -5 253 -101 433 -96 180 1831%
Maksu- ja tollipoliitika kujundamine -1 442 -1 422 -1 496 -74 5%
Maksu- ja tollikorraldus -50 961 -51 702 -55 449 -3 747 7%
Halduspoliitika -61 728 -60 570 -69 955 -9 384 15%
Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside
0 0 -4 175 -4 175 100%
korraldamine
Tugiteenuste pakkumine ja toetuste
-17 161 -18 517 -19 619 -1 103 6%
rakendamine RTKs
IKT valdkonna arendamine ja korraldamine
-22 172 -21 319 -25 193 -3 873 18%
RMITis
Ministeeriumite ühishoone kesksete
-6 832 -6 728 -7 373 -644 10%
tugiteenuste korraldamine
234
2021 Muutus,
2022 RE 2023 RE Muutus
täitmine %
Riiklik statistika ja vastava poliitika kujundamine -11 363 -10 406 -13 595 -3 189 31%
Regionaalpoliitika -160 409 -127 666 -125 998 1 669 -1%
Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese
0 -120 101 -120 166 -65 0%
koostöö areng
Kohalike omavalitsuste poliitika ja
0 0 -2 882 -2 882 100%
finantseerimine
Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja
-1 752 -4 620 -2 949 1 671 -36%
korraldamine
Finantspoliitika -3 648 -6 103 -7 429 -1 326 22%
Finantspoliitika kujundamine -3 449 -5 823 -1 031 4 793 -82%
Rahandusteabe poliitka kujundamine 0 0 -6 398 -6 398 100%
3.15.2.1.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi
tegevused
Riigi rahandus
Programmi eesmärk: Riigi rahandus on kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet.
Programmi tegevuse nimetus: Eelarvepoliitika kujundamine
Programmi tegevuse eesmärk: Valitsuse tõhusad ja mõjusad eelarvepoliitilised valikud
pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks.
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse sisuks on iga-aastane makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi
koostamine, riigi eelarvestrateegia, riigieelarve ja stabiilsusprogrammi koostamine ja täitmise
jälgimine, nimetatud riigiüleste protsesside juhtimine ja arendamine, lisaks rahandusministri ja
valitsuse toetamine analüüside ja eelarve otsuste ettepanekute koostamisega, osalemine
valitsemisalade horisontaalsete ja valdkondlike poliitikate kujundamises ning Euroopa Liidu ja
Norra välisvahendite planeerimises.
Kulud on planeeritud peamiselt tegevuskuludeks, sh vahendatavad välisvahendid
sihtasutustele struktuurivahendite rakendamiseks. Kulude mahu kasvu mõjutavad peamiselt
välistoetustest rahastatavate tegevuste prognoosi värskendamine ning valitsemisala üldiseks
palgafondi kasvuks eraldatud lisavahendid.
Programmi tegevuse nimetus: Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve
Programmi tegevuse eesmärk: Toimiv riigi rahavoo juhtimine, riigiarvelduste korraldamine
ja välisvahendite sihtotstarbeline kasutamine.
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse sisuks on riigi rahavoo juhtimine (sealhulgas konsolideeritud rahavoo planeerimine,
finantsvarade paigutamine, võlakohustuste kaasamine), likviidsusreservi ja võlakohustuse
võtmise taseme hoidmine, laenude andmine või riigigarantiide väljastamine erandjuhtudel
235
olukorras, kui pangad annavad laenu väga ebamõistlikel tingimustel või ei anna üldse ning
välisvahendite kasutamise auditeerimine.
Kulude mahtu suurendab intressikulude kasv. Rahandusministeeriumi finantskulud sisaldavad
riigi võetud laenudelt makstavaid intresse ning Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa
arvelduskonto jäägilt makstavaid intresse. Intressikulude tõus on tingitud turuintressimäärade
tõusust.
Programmi tegevuse nimetus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine
Programmi tegevuse eesmärk: Valitsuse stabiilsed ja tasakaalus maksupoliitilised valikud
pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks.
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse sisuks on maksude, riigilõivude ja tollialane analüüs, õigusloome, nõustamine ning
valdkonna poliitikate rakendamise koordineerimine. Lisaks maksude kogumise
regulatsioonidele hõlmab tollipoliitika ka ühiskonnakaitselist aspekti, mis väljendub ohtlike
ning keelatud kaupade sisse- ja väljaveo tõkestamises.
Oluline tegevusmaht on siseriikliku õiguse kooskõlla viimine EL-i õigusega. Kasvamas on
keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks muudatuste tegemine nii energiatoodete ja
elektri aktsiisiga maksustamise süsteemis, süsiniku piirimeetme rakendamisel
energiamahukate toodete impordi suhtes kui ka ringmajanduse osakaalu suurendamise ja
jäätmekäitluse korrastamise saavutamiseks pakendiaktsiisiga maksustamise efektiivsemaks
muutmisel.
Programmi tegevuse nimetus: Maksu- ja tollikorraldus
Programmi tegevuse eesmärk: Riigi maksutulud on kogutud ja ebaaus majandustegevus
väheneb.
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse elluviijaks on Maksu- ja Tolliamet.
Maksu- ja Tolliameti teenused: maksuhalduse administreerimine, maksumaksjate
nõustamine ja teenindamine, rahaliste nõuete arvestuse pidamine, võlgade sissenõudmine ja
aruandlusdistsipliini tagamine, maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll, tollikontrolli
läbiviimine, maksu- ja tollialase kuritegevuse vastu võitlemine, aktsiisikauba käitlemise
järelevalve ning tolliprotseduuride ja -formaalsuste haldamine.
Eelarveliselt on kõige kallimad teenused tollikontrolli läbiviimine (ligi 15,7 mln eurot) ning
maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll (ligi 13 mln eurot). Üle 9 mln euro maksab
ka maksu- ja tollialase kuritegevuse vastu võitlemise teenus.
Maksu- ja Tolliametil on plaanis mitmed IT arendused, mis tulenevad tema rollist nii Eesti riigis
kui ka Euroopa Liidus. Panustatakse nii riigiasutuste koostööprojektidesse (nt
sündmusteenused, reaalmajandus, bürokratt), kui viiakse läbi arendusi MTAle strateegiliselt
olulistes teemades:
• realiseeritakse maade korralisest hindamisest tulenevat maamaksu tõusu
kaitsemehhanismi, e-kalkulaatori ja maamaksu infosüsteemi äriloogika muutusega
seotud arendust;
236
• tegeletakse EL ühtse käibemaksu süsteemi (OSS) rakendamiseks lisaarenduste
tegemisega, et tagada üle-euroopaline e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu erikorra
(OSS/IOSS) infovahetus liikmesriikide vahel. Selle eesmärk on rakendada uut lahendust
käibemaksupettuse vastu võitlemisel e-kaubanduses.
• Jätkatakse e-tolli infosüsteemide uuendamisega, mis kestab 2025. aastani.
Tolliprotseduuride sh eTolli süsteemide (riskianalüüsid, import, eksport, transiit)
täiendamine panustab sanktsioonide edukasse rakendamisse ja heidutushoiakute
tõhustamisse ning parandab julgeoleku koosvõimet Eestis, Balti riikides ja EU üleselt.
Sealjuures osaletakse elektroonilise deklaratsioonide vahetuse eCMR projektis, milles
Maksu- ja Tolliamet on partner uudsete röntgenlahenduste väljatöötamisel;
Programmi tegevuse maht suureneb, lisavahendeid eraldati õigusaktidest tulenevate
kohustuste katmiseks ning üldiseks palgafondi kasvuks.
Halduspoliitika
Programmi eesmärk: Riigihaldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik statistika
muudab riigi toimimise läbipaistvaks.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Rahandusministeerium, Statistikaamet, Riigi
Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Riigihangete
vaidlustuskomisjon.
Programmi tegevuse nimetus: Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside
korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tõhus haldusorganisatsioon ning ressursside
korraldamine.
Tegevuste kirjeldus
ühendati kolm tegevust
ja ressursside
eelarvemahuga ligi üks miljon eurot.
Riigi personalipoliitika kujundamisel panustatakse riigi palgapoliitika, keskse koolituse
põhimõtete, värbamispoliitika, personali hindamise, planeerimise ja arvestuse põhimõtete,
avaliku teenistuse seaduse rakenduspraktika kujundamisesse ning strateegilise
personalijuhtimise, ametniku eetika ja avaliku teenistuse arendamisele. Selleks töötatakse
välja keskseid juhendeid ja viiakse läbi uuringuid (nt palgauuringud) ning tehakse neist
ülevaateid Vabariigi Valitsusele.
Riigihalduse korraldamise raames analüüsitakse riigireformi seniseid tulemusi ning
planeeritakse järgmisi samme. Jätkub riigi ühiste teenuskeskuste (riigimajade) rajamise
koordineerimine maakonnakeskustes (va Tallinn ja Tartu). 2023. aastal valmib riigimaja
Pärnus.
Riigivara valitsemise poliitika väljatöötamisel ja rakendamise nõustamisel arendatakse
peamiselt riigivara valitsemist puudutavat õiguslikku keskkonda.
Riigi kinnisvara strateegilise juhtimise olulisemateks tegevusteks on:
237
• vajaliku kinnisvara ressursi planeerimine ja eelarvestamine ning tööprotsesside
kirjeldamine;
• riigi kinnisvara juhtimise üleviimine kesksetele võtmenäitajatele, mida on võimalik
rakendada täies mahus peale riigi kinnisvararegistri arenduste juurutamist (eelduslikult
2023. aastal);
• riigi olemasoleva põhitegevuse jaoks kasutatava hoonestatud kinnisvara investeeringute
tegemisel optimeerimisreservi edukas rakendamine Riigi Kinnisvara AS-i kaudu,
vähendamaks Valitsuses tehtavaid üksikobjektide otsuseid.
Riigi osaluspoliitika kujundamise ja korraldamise sisuks on riigi eraõiguslikes juriidilistes
isikutes osalemise põhimõtete kaasajastatuna hoidmine ning regulaarne aruandlus valdkonna
tulemuslikkuse kohta Vabariigi Valitsusele, Riigikogule ja Riigikontrollile. Viiakse läbi
jaotusvõrgu eraldamise analüüs Eesti Energia kontsernist ning jaotus- ja põhivõrgu varade
ühendamise võimaluste ja mõjude analüüs ning analüüs Enefit Greeni täiendava osaluse
börsile viimise kohta.
Jätkuvad tööd ka omandireformi lõpuleviimisel: vara tagastamise ja kompenseerimise
korraldamine ja andmete analüüsimine, kompensatsiooninõuete esitajate nõustamine,
nimetatud tegevustes koostöö tegemine Maa-ameti ja kohalike omavalitsustega ning
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi taotluste menetlemine.
Riigihangete valdkonna poliitika kujundamise sisuks on peamiselt riigihangete alase
õigusregulatsiooni arendamine, nõustamine ja koolitamine, riigihangete registri pidamine ning
koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega. Samuti on olulisel kohal riikliku ja
haldusjärelevalve teostamine riigihangete seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise
üle ja väärteomenetluste läbiviimine.
Riigiabi reeglite rakendamise koordineerimisel aidatakse tagada, et riigiabi andjate antud
riigiabi oleks kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega, nõustatakse ja koolitatakse
ning mh tagatakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri pidamisega andmete läbipaistvus
ja kontrollitavus.
2023. aastaks eraldati programmi tegevusele täiendavad vahendid 0,5 mln eurot riigireformi
tegevuste elluviimiseks ja organisatsioonide võimekuse tõstmiseks.
Programmi tegevuse nimetus: Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine Riigi
Tugiteenuste Keskuses (RTK)
Programmi tegevuse eesmärk: Pakkuda kvaliteetseid ja tõhusaid tugiteenuseid enamikule
keskvalitsuse asutustest.
Tegevuste kirjeldus
Keskne tugiteenus aitab kaasa teenindatavate asutuste eesmärkide saavutamisele ja
arengule, võimaldades neil keskenduda oma põhitegevusele.
Tegevus sisaldab personali- ja palgaarvestuse teenust, finantsarvestuse teenust, riigi
raamatupidamise koondaruandluse koostamise teenust, riigihangete korraldamise teenust,
personaliarenduse teenust, toetuste kasutamise korraldamise teenust, samuti riigi nõuete
haldamise teenust.
Personali- ja palgaarvestuse- ning finantsarvestusteenuste osutamist laiendatakse riigi
asutatud sihtasutustele aastatel 2019-2023. Riigi sihtasutuste arvestusteenuste
konsolideerimise neljandal ehk viimasel etapil aastal 2023 liituvad teenusega viimased 5 riigi
asutatud sihtasutust.
238
Tugiteenuste osutamise raames täidab Riigi Tugiteenuste Keskus Euroopa Liidu
struktuurivahendite ja piiriüleste programmide korraldus- ja makseasutuse funktsiooni, Norra
ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide kontaktasutuse ning õigusaktides
määratud juhul ka rakendusüksuse ülesandeid.
Fookuses on rahastusperioodi 2021-2027, Õiglase ülemineku fondi, Solidaarsusfondi, Brexit
tsi toetuse, Taaste- ja taaskäivitusrahastu rakenduskavade
käivitamine ja rakendamine.
Lisaks olemasolevatele teenustele on alanud keskse dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse
väljaarendamine. Uue teenuse eesmärk on muuta valdkonna korraldus efektiivsemaks ja
koosvõimelisemaks.
Programmi tegevuse maht suureneb struktuurivahendite uue eelarveperioodi vahendite
kasutuselevõtu ja üldiseks palgafondi kasvuks eraldatud lisavahendite tõttu.
Programmi tegevuse nimetus: IKT valdkonna arendamine ja korraldamine
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses (RMIT)
Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetne ja tõhus tugiteenus infotehnoloogia valdkonnas.
Tegevuste kirjeldus
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus pakub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
valdkonnas arendus- ja majutusteenuseid, et toetada asutuste äriprotsesse ning strateegiliste
eesmärkide saavutamist. Teenus sisaldab infoturbeteenust.
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse eesmärgiks on muuta arendus- ja
haldusteenuste korraldamine kiiremaks ja paindlikumaks (läbi DevSecOps toimemudeli
kasutusele võtmise) ning kasvatada majasisest arendusvõimekuse osakaalu sisseostetud
teenuse kõrval.
Väljakutseks on muudatusvajadustele kiire reageerimine ning turvalised ja kvaliteetsed
digilahendused, mille lausaline sisseost on oluline riskitegur.
Oluline on RMIT-i pakutavate teenuste vastavus asjakohastele standarditele ja nõuetele (
KüTS, E-ITS, ISO, GDPR jm), käideldavuse tõstmine, sealhulgas eelduste loomine teenuste
suuremaks automatiseerituseks, kiiremaks skaleeritavuseks ja lihtsamaks teenuste
uuendamiseks läbi konteinertehnoloogiate.
Programmi tegevuse maht suureneb, lisavahendid eraldati küberturbevõimekuse
kiireloomuliseks tõstmiseks, palgataseme mahajäämuse likvideerimiseks ja üldiseks
palgafondi kasvuks ning õigusaktidest tulenevate kohustuste katmisega seotud Maksu- ja
Tolliameti infosüsteemide arenduste mahu olulise kasvuga.
Programmi tegevuse nimetus: Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste
korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tugifunktsioonide kvaliteetne ja tõhus täitmine.
Tegevuste kirjeldus
Tegevusi viib ellu peamiselt Rahandusministeeriumi ühisosakond, kes täidab
tugifunktsioone ühishoones asuva nelja ministeeriumi (Justiitsministeerium,
239
Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium) jaoks.
Tegevus sisaldab dokumendihaldusteenust, haldus- ja riigivara teenust (hõlmab kolme
valdkonda: kinnisvara valitsemisega seonduvad funktsioonid, ühishoones töökeskkonna
tagamine ja ühishoone administraatorite/autojuhtide teenus), õigusteenindust (peamisteks
ülesanneteks on riigihangete ja lepingute sõlmimisel õigusalase tegevuse koordineerimine, sh
hankeplaani koostamise koordineerimine ja elluviimise nõustamine ning ministeeriumite ja
Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakonna vahelise koostöö korraldamine).
Sisuliseks väljakutseks on hoonestatud kinnisvara juhtimiskava prioriteetide elluviimine nelja
ministeeriumi osas ning ühishoone ruumiressursi kasutamise pidev tõhustamine muutuvates
ootustes töökeskkonnale. Koostöös valmistatakse ette Siseministeeriumi kolimist
ühishoonesse ning seoses sellega viie ministeeriumi ühistöökeskkonna loomist.
Programmi tegevuse mahu kasv on seotud kinnistukulude suurenemisega.
Programmi tegevuse nimetus: Riiklik statistika ja vastava poliitika tegemine
Programmi tegevuse eesmärk: Riiklik statistika ja teave kajastab tarbijatele huvipakkuvaid,
aja- ja asjakohaseid valdkondi arusaadavalt, tagades järjepidevuse ning tõhususe.
Tegevuste kirjeldus
Statistikaameti peamisteks teenusteks on riikliku statistika tegemine (rahvusvaheliste ja
arengukavade näitajate tootmine), riigi andmehalduse juhtimine ja tellimustööde teostamine.
Rahandusministeerium panustab tegevusse peamiselt riikliku statistika alase õigusloomega.
Riikliku statistika tegemist mõjutab Euroopa Liidu tasemel õigusaktide väljatöötamine ja ellu
viimine.
Täiendavalt pakub Statistikaamet klientidele mitmesuguseid teenuseid: teabenõue,
tellimustöö (sh uuringud, analüüsid, erinevad statistika visualiseerimise lahendused,
andmekaeve jms), teaduslikul eesmärgil andmete kasutamine, statistikaalased koolitused (sh
andmekirjaoskus), andmejagamisteenus, pressiteate ja väljaande teavituse tellimine,
statistikaväljaande tellimine, konsultatsioon Euroopa Liidu riikide statistika kättesaadavuse
kohta, andmesubjektile tema andmetega tutvumise võimaldamine ning klienditugi.
Statistikaamet jätkab metaandmetega tehtava töö standardiseerimist ja automatiseerimist.
Tellimus kiire statistika järele kasvab ning andmekvaliteedi riski maandamiseks peab
andmetele kogu töötlusprotsessis lisama kvaliteetsed metaandmed ehk kirjeldused ja
selgitused, mis allikatest on andmed pärit ja millise metoodikaga saadud, kuidas töödeldud.
Programmi tegevuse maht suureneb, lisavahendeid eraldati rahvamajanduse arvepidamise
kaasajastamiseks ja riikliku statistikaprogrammi täiendamiseks, palgalõhe mõõtmise
digitaalse tööriista arendamiseks ning üldiseks palgafondi kasvuks.
Regionaalpoliitika
Programmi eesmärk: Inimestel on igas piirkonnas kättesaadavad tasuvad töökohad,
kvaliteetsed teenused ja mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv elukeskkond.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Rahandusministeerium
240
Programmi tegevuse nimetus: Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö
areng
Programmi tegevuse eesmärk: Riigi arengudokumentides määratud regionaalse arengu
eesmärkide saavutamine ning regionaalmeetmete mõjus ja nõuetekohane elluviimine.
Tegevuste kirjeldus
Tegevus hõlmab riigi regionaalpoliitika kujundamist, sealhulgas valdkonnapoliitikate
regionaalse mõju suunamist, piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmete ning
piiriülese koostöö edendamise meetmete kujundamist.
Tegevuse kulude eelarvest 99% antakse toetusteks regionaalsete erinevuste ühtlustamiseks.
nimel, et tagada kõigi piirkondade ühtlane areng, rakendades nende eripäradest tulenevat
potentsiaali. Nendeks sihipärasteks tegevusteks ja paremaks regionaalpoliitika elluviimiseks
eraldatakse toetusi Euroopa Liidu struktuurivahenditest, taaste- ja vastupidavusrahastust
(RRF), kasvuhoonegaaside kvooditulust ja riigieelarvest. Lisainfot Rahandusministeeriumi
kodulehelt.
Toetusi viib ellu Riigi Tugiteenuste Keskus halduspoliitika programmi raames, siin tegevuses
kavandatakse ja valmistatakse regionaalsed toetusmeetmed ette.
Tegevuse raames toetatakse ka kohaliku, regionaalse ja riikliku tasandi piiriülest koostööd
põhiliselt Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa naabruspoliitika programmide kaudu, mis
rahastatakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest ja riigieelarve vahenditest.
Eesti osaleb seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö ehk Interreg programmis, mille raames
toetatakse koostööd:
• piiriüleselt: Eesti-Läti, Kesk-Läänemere programmid;
• riikide vahel: Läänemere piirkonna programm;
• piirkondade vahel: Interreg Euroopa, URBACT III, ESPON 2020, INTERACT III
programmid.
Euroopa naabruspoliitika instrumendi Eesti-Vene programmi rakendamine on alates Vene-
Ukraina sõja algusest peatatud, kuid Eesti partnerid saavad oma projektitegevustega jätkata
ning neid lõppuni ellu viia. Lisaks töötas Euroopa Komisjon välja määruse, mis võimaldab
häiritud piiriülese koostöö programmide tegevust leebemate tingimustega jätkata ja need
ühepoolselt lõpule viia.
Täiendava meetmena lisandus sihtotstarbeline toetus SA-le Pere Sihtkapital 0,25 mln eurot
ning MTÜ-le Eesti Lasterikaste Perede Liit 0,15 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine
Programmi tegevuse eesmärk: Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav,
finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus.
Tegevuste kirjeldus
ühendati kaks programmi
241
peamiselt eelarveliselt väiksemate tegevuste liitmise teel, eelarvemahuga üks miljon eurot.
Tegevusega töötatakse selle nimel, et Eestis oleks võimekas ja hästi korraldatud, kohalikele
elanikkonnale kvaliteetseid teenuseid tagav kohalik tasand, mille usaldusväärsus elanike
seas on suurem kui 63%, ning et Eestis oleks toimiv kohanimede korraldus, mille tulemusena
on kohanimede registrisse kantud aastaks 2025 80% kohanimedest. Uuendatakse kohaliku
omavalitsuse korralduse seadust, valmistatakse ette kohalike omavalitsuste vabatahtlike
ühinemiste toetamist, uuendatakse regulaarselt andmeid minuomavalitsus.fin.ee veebilehel.
Koordineeritakse ministeeriumidevahelise KOV inimvara arendamise võrgustiku tegevust ja
tegevuskava elluviimist. Algamas on KOVide ettevõtluskeskkonna- ja juhtide
arenguprogrammid.
Toetused sisaldavad väiksemahulisi toetusi KOVidele ja omavalitsusliitudele. Toetused
sisaldavad muuhulgas vahendeid eesmärgiga toetada kohalike omavalitsuste info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia arengut, kohalikele omavalitsustele kinnisasja omandamise
kitsendamise seaduse § 7 lg 5 alusel läbi viidavate menetlustoimingute kulude hüvitamist ning
muid väiksemahulisi tegevusi seoses regionaalhalduse koordineerimisega.
Tegevuse fookuseks on ka suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat
ülesannete täitmise tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks:
• andes sihtotstarbelised toetused kohalike omavalitsuste tulubaasi ja jaotades vahendid
tulumaksu ja tasandusfondi kaudu,
Programmi tegevuse nimetus: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja
korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel
eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse
tekkeks läbi avaliku protsessi.
Tegevuste kirjeldus
Ruumilise planeerimise põhiülesanne on maa-ala ruumilise arengu põhimõtetes ja
tingimustes kokkuleppimine. Planeeringuga koostatakse planeeringuala kohta terviklik
ruumilahendus, millega määratakse maakasutus- ja ehitustingimused. Eesti
planeerimissüsteemis on kuus liiki planeeringuid. Planeeringud jagunevad üleriigilisteks,
maakondlikeks, üld- ja detailplaneeringuteks ning riigi ja kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringuteks. Üleriigilised, maakonna- ja riigi eriplaneeringud on riigi tasandil
koostatavad planeeringud, mille peamine eesmärk on väljendada riigi ruumilise arengu
vajadusi.
Tegevuse raames suunatakse detailplaneeringute praktikat, nõustatakse ja koolitatakse
KOVe, arendatakse planeerimisõigust, arendamisel on planeeringute keskne andmekogu ning
analüüsietapis on menetluskeskkonna loomine. Lisaks koostatakse maakonnaplaneeringuid
ning eriplaneeringutena on menetluses Suure väina püsiühenduse ja Tallinna ringraudtee
eriplaneering, Tallinn - Narva maantee Haljala - Kukruse lõigu 2+2 ja Liivi lahe meretuulepargi
elektrikaabli eriplaneering.
242
Kulude maht väheneb peamiselt planeeringute lisavajaduste katteks ühekordsete otsustega
2022. ja 2023. aastatesse eraldatud vahendite muutusest. 2022. aasta eelarvesse eraldati
planeeringute lisavajaduste katteks 2,8 mln eurot ning 2023. aastasse 0,92 mln eurot.
Finantspoliitika
Programmi eesmärk: Konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ettevõtlus- ja finantskeskkond.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Rahandusministeerium, Rahapesu Andmebüroo
rahapesu ja terrorismi tõkestamise teem
arvestusala ja audiitortegevuse korraldamine samanimelisest tegevusest, mis kaotati.
Programmi tegevuse nimetus: Finantspoliitika kujundamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tasakaalupunkt avaliku huvi ja ettevõtjate ärihuvi vahel,
läbipaistvus ja finantsstabiilsus.
Tegevuste kirjeldus
Tegevusse panustab Rahandusministeerium.
Tegevuse sisuks on finantssektori stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamisele, konkurentsiolukorra
suurendamisele ning finantsteenuste tarbijate ja investorite kaitsmisele suunatud tegevused:
• finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimise alase raamistiku täiustamine;
• hoiuste tagamise ja muude tagatisskeemide toimimise tõhustamine;
• ühistulise panganduse revisjoni läbiviimine;
• piiriülese kapitali kaasamise soodustamine seadusandluses;
• eelduste loomine uute finantsteenuste arenguks, samas ka piisava investorikaitse taseme
ja võrdse kohtlemise tagamine;
• finantskirjaoskuse edendamise strateegia 2021 2030 rakendamine;
• eelduste loomine eraisikute krediidi- ja muude finantskohustuste jagamist puudutava
süsteemi tekkeks (nn positiivse krediidi register);
• finantsteenustega seotud vaidluste lahendamise kohtuvälise süsteemi loomise
alternatiivide kaalumine ja süsteemi ett