dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberturvalisuse tagamise toetamiseks

Rahandusministeerium · 28. september 2022
Viit
1.1-11/6567-2
Registreeritud
28. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Kristiina Tuisk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎1.1-116567-2 28.09.2022 Väljaminev kiri.asice576 KB

Sisu (failidest)

Teie 17.08.2022 nr 26-4/2022/5146, Majandus- ja MKM/22-0943/-1K Kommunikatsiooniministeerium Meie 28.09.2022 nr 1.1-11/6567-2 [email protected] Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberturvalisuse tagamise toetamiseks Austatud härra Järvan Rahandusministeerium ei kooskõlasta Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberturvalisuse tagamise toetamiseks“ eelnõu. Esmalt juhime tähelepanu, et 14.04.2022 toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel võeti vastu otsus, et kuna perioodi 2014-2020 sama meetme eelarvest on hetkel 50% välja maksmata ning IT arenduste turg praegu ülekuumenenud, siis ei tohiks meedet käivitada enne 2022.a IV kvartalit. Rahandusministeeriumile esitatud eelnõust ei selgu, kas käskkirja jõustamisega planeeritakse oodata IV kvartalini. Lisaks tuleb eelnõus (edaspidi TAT) ja selle seletuskirjas lahendada enne käskkirja kehtestamist alljärgnevad puudused: 1) Nii eelnõus kui ka seletuskirjas jääb selgusetuks, milline meede ja rakenduskavaga kooskõlas olevad sekkumised on selle käskkirjaga kaetud. Eelnõus on kirjas, et „1.1. Käskkirjaga kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” poliitikaeesmärk 1 meetme „IKT-arenduste ja lahenduste toetamine” (edaspidi meede) toetuse andmise tingimused ja kord (edaspidi TAT).“ Sellise nimetusega meedet rakenduskavaga seotud rahastamiskavas ei ole. Seletuskirja sissejuhatusest võib eeldada, et tegemist on meetmega 21.1.2.1 „Digiriik“. Nimetatud meetmel on rahastamiskavas välja toodud viis sekkumist: - Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris; - Järgmise põlvkonna digitaristu ja platvormiteenuste arendamine ja kasutuselevõtt; - Küberturvalisuse võimekuse suurendamine asutustes ja üleriiklikult; - Pädevuste, koostöö, teadlikkuse ja koordineerimise arendamine digiriigi valitsemise, küberturvalisuse ja digitaalteenuste arendamise valdkonnas; - Kohalike omavalitsuste digiteerimise ja valitsusvälistes organisatsioonides digilahenduste kasutuselevõtu hoogustamine Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Ühtegi neist sekkumistest ei ole aga selgesõnaliselt TATis mainitud. Kasutatud terminid seostuvad pigem TERE programmi tegevustega. Kuna TATis ei ole selgelt välja toodud, milliseid sekkumisi kaetakse, siis ei ole ka aru saada, millistele sekkumistele jääb ülejäänud meetme eelarve. Lisaks on oluline muuhulgas aru saada, kas TAT hõlmab keskvalitsusega seotud tegevuste kõrval ka kohalike omavalitsustega seotud tegevusi. Seetõttu palume käesolevas TATis loetletud tegevuste eelarvete jaotused selgelt välja tuua ning seletuskirjas ühtselt mõistetavalt selgitada. 2) Eelnõus puuduvad seosed Eesti 2035 sihtidega ja arengukava eesmärkidega, esitatud ei ole ka asjakohaseid Eesti 2035 näitajaid, millesse TAT panustab. Ka seletuskirjas esitatud info ei ole piisav. Palun kajastada eelnõus strateegia Eesti 2035 näitajad. Samuti tuleks seletuskirjas välja tuua analüüs, mis näitab, milles puutumus väljendub ning mida oleks asjakohane planeeritud tegevuste juures arvestada, et võimalikke negatiivseid mõjusid vähendada ning positiivseid võimendada. a. Palume analüüsil tugineda vastavale maatriksile, mis on kättesaadav Confluence keskkonnas TAT koostamise juhendi materjalide juures. Maatriksist leiate ka kohalduvad näitajad. Nt regionaalse mõju suunamiseks küsimus – „Kas (ja mil moel) loob meede/meetme üle-eesti ühetaoline rakendamine eelduseid piirkondade vaheliste erinevuste suurenemiseks/vähenemiseks KOVde arendus- ja teenuste osutamise võimekuse osas?“ Kuna puutumus on tuvastatud regionaalarengu kui horisontaalse põhimõttega, siis tuleb välja tuua mida see konkreetsete tegevuste puhul tähendab ning kas ja kuidas arvestatakse projektivalikul. b. Lisaks saab kasutada Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna koostatud juhist „Toetusmeetmete regimõju suunamise juhend“ - https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/regionaalareng-ja- poliitika/regionaalpoliitika-kujundamine c. Seletuskirjas punktis 1 on öeldud, et tegutsetakse keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel. Samas tabelis on märgitud, et keskkonnamõõdikud ei kohaldu. Analüüsist peaks ilmnema, et seos on nt liiga kaudne, et seda TAT tasandil eesmärgistada. Seirekomisjoni kinnitatava projektide valikumetoodika punkti 3.1 kohaselt tuleb käskkirja eelnõu seletuskirjas kirjeldada, kuidas on toetatavad tegevused vastavuses rakenduskava vastavus- ja valikukriteeriumidega, sh kuidas projektivalikul arvestatakse eelnevas analüüsis tuvastatud puutumust omavate Eesti 2035 sihtide ja näitajatega. Kui nt on puutumus riigivalitsemise sihiga ja täpsemalt regionaalarengu horisontaalse põhimõttega, siis peaks sellega arvestama projektide tegevuskavva lisamisel. 3) TATi peatükk 2.3 dubleerib punkti 4. Teeme ettepaneku esitada näitajad vaid tabeli kujul eelnõu punktis 4. 4) Lisaks palume punktis 4 struktureerida näitajad TAT juhendi lisas käskkirja näidises esitatud tabeli vormi kasutades, et oleks eristavad ka väljund- ja tulemusnäitajad: 5) Meetmete nimekirja (rakenduskava) tulemusnäitajaks konkreetses TATis on „Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajad“ (RCR11), meetmete nimekirja väljundnäitajateks on „Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside väljatöötamiseks“ (RCO14) ning „Uued või 2 uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid“ (PSO04). Digiühiskonna arengukava Näitaja Algtase Aasta Vahesihttase, Sihttase Selgitav nimetus kui tegevused (lõppaasta) teave ja ulatuvad peab olema Kirjeldada, mõõtühik mitmesse vähemalt mis on aastasse. lõpptase näitaja sisu, *2021+ kuidas perioodi koguda, puhul on millal võib sihttasemed raporteerida seatud 2024 jms ja 2029 aastaks Tulemusnäitaja 20xx Ei kohaldu Nt 12 Meetmete (lisada ka nimekirja algtase ja selle näitajad aasta) Väljundinäitaja 0 Ei 10 kohaldu Projekti Projekti spetsiifilised spetsiifiline näitajad näitaja mõõdiku näol on tegemist projekti spetsiifilise näitajaga. Palume eelnõus või seletuskirjas ühtlasi märkida, kas näitaja täitmist raporteeritakse vahe-, lõpp- või järelaruandega. 6) Palume seletuskirja lisada viide „Perioodi 2021-2027 näitajate metoodikale“, kus on esitatud kogu meetmete nimekirja näitajate täpsem kogumise metoodika. 7) TATis ei ole sätestatud elluviijale aruandluskohustust ja tähtaegasid. Palume täiendada ja tähtaegade seadmisel lähtuda TAT juhendi nõuetest. 8) Puudub ka Inimõiguste harta ja Puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtetega arvestamiseks TAT juhendi lisana toodud kontroll-leht, mis on vajalik rakenduskava horisontaalsete eeltingimustega kooskõla tagamiseks. a. Palun töötada tabel läbi ja veenduda, et puudub inimõiguste riive. Võimaliku riive ohu korral sätestada vajalikud täiendavad nõuded elluviijatele ja partneritele. Nt TAT eelnõu lõige 2.1 ütleb, et teenust osutatakse igas piirkonnas, kus on tagatud inimeste põhiõiguste kaitse. Kuidas seda kontrollitakse? Mis piirkonnad on need, mille puhul on kõhklus, et võib tekkida inimõiguste riive oht? b. Harta artiklite 21-26 puhul saab viidata TAT seletuskirjas nõutud analüüsile EE2035 sihtide ja sotsiaalvaldkonna horisontaalsete põhimõtetega puutumuse kohta. 9) Määruse eelnõus ei ole selgelt välja toodud, kes antud määruse alusel toetust taotleda saavad. Kui need on partnerid, siis tuleb see selgelt välja tuua. Kuna toetuse taotlemine käib läbi projektikava, mille kinnitab asekantsler (Majandus – ja Kommunikatsiooniministeerium), siis peaks rollide kirjeldus olema selgesti ja üheselt mõistetav. 3 10) Eelnõu punktis 3 välja toodud toetatavate tegevuste loetelu on liiga üldine ning ei ole võimalik aru saada, mille jaoks ja millisel eesmärgil toetust antakse. Palume kirjeldada toetatavad tegevused vastavalt TATi käskkirja juhendile võimalikult täpselt. 11) Eelnõu punktis 5 on välja toodud rakendusüksus, rakendusasutus ja elluviija. Kui määruse eelnõu sätestab rolli elluviijaks Majandus – ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna, siis jääb punktis 5.5 sätestatud partneri mõiste arusaamatuks. Seletuskirjas olev kirjeldus ei selgita neid rolle samuti. Seega tuleks seletuskirja täiendada või mõisted lahti kirjutada selliselt, et oleks ühtselt mõistetav, milliseid asutusi või tegevusi silmas peetakse. 12) Punkt 5.4 alusel kaasab elluviija avaliku sektori partneri. Kui avaliku sektori partneri alla kvalifitseerub ka ELVL, siis on sobilik. Kui ELVL ei kvalifitseeru, siis tuleks nad kindlasti kaasata, sest digiühiskonna eesmärkide saavutamiseks on nad oluliseks vahelüliks, mille kaudu digiteenused jõuavad KOVi ja sealt kodanikeni. Partnerite valiku korraldus ja põhimõtted on eelnõus avamata ning seletuskirjas kajastatud väga üldsõnaliselt. Kaasatavate partnerite näidetena on toodud esile Statistikaamet ja Eesti Keele Instituut, põhjendusel, et nad on vajalikud tulemuste ja eesmärkide saavutamiseks. Samas on eesmärgid ja tulemused sõnastatud sellisel üldistustasemel, et seos nende organisatsioonidega ei ole ühene. Kuna projektikava koostatakse elluviija poolt koostöös partneritega, on oluline, et partnerite valiku ning projektikava koostamise protsessid oleks läbipaistvad. 13) Kui projekti eelarve ületab 10 miljonit eurot, siis kohalduvad sellele vastavalt ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine’’ määrusele vastavad teavitusnõuded. Juhul, kui käesoleva käskkirja raames rahastatakse taolisi projekte, siis tuleb see eelnõus välja tuua ning teavitustegevuse kulud ka abikõlblike kulude loetellu lisada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Kristiina Tuisk [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel