Teie 17.08.2022 nr 26-4/2022/5146,
Majandus- ja MKM/22-0943/-1K
Kommunikatsiooniministeerium Meie 28.09.2022 nr 1.1-11/6567-2
[email protected]
Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise,
digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberturvalisuse
tagamise toetamiseks
Austatud härra Järvan
Rahandusministeerium ei kooskõlasta Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja
„Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete
hoogustumise ning küberturvalisuse tagamise toetamiseks“ eelnõu.
Esmalt juhime tähelepanu, et 14.04.2022 toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel
võeti vastu otsus, et kuna perioodi 2014-2020 sama meetme eelarvest on hetkel 50% välja
maksmata ning IT arenduste turg praegu ülekuumenenud, siis ei tohiks meedet käivitada enne
2022.a IV kvartalit. Rahandusministeeriumile esitatud eelnõust ei selgu, kas käskkirja
jõustamisega planeeritakse oodata IV kvartalini.
Lisaks tuleb eelnõus (edaspidi TAT) ja selle seletuskirjas lahendada enne käskkirja
kehtestamist alljärgnevad puudused:
1) Nii eelnõus kui ka seletuskirjas jääb selgusetuks, milline meede ja rakenduskavaga
kooskõlas olevad sekkumised on selle käskkirjaga kaetud. Eelnõus on kirjas, et „1.1.
Käskkirjaga kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027”
poliitikaeesmärk 1 meetme „IKT-arenduste ja lahenduste toetamine” (edaspidi
meede) toetuse andmise tingimused ja kord (edaspidi TAT).“ Sellise nimetusega
meedet rakenduskavaga seotud rahastamiskavas ei ole. Seletuskirja sissejuhatusest
võib eeldada, et tegemist on meetmega 21.1.2.1 „Digiriik“. Nimetatud meetmel on
rahastamiskavas välja toodud viis sekkumist:
- Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris;
- Järgmise põlvkonna digitaristu ja platvormiteenuste arendamine ja kasutuselevõtt;
- Küberturvalisuse võimekuse suurendamine asutustes ja üleriiklikult;
- Pädevuste, koostöö, teadlikkuse ja koordineerimise arendamine digiriigi valitsemise,
küberturvalisuse ja digitaalteenuste arendamise valdkonnas;
- Kohalike omavalitsuste digiteerimise ja valitsusvälistes organisatsioonides
digilahenduste kasutuselevõtu hoogustamine
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Ühtegi neist sekkumistest ei ole aga selgesõnaliselt TATis mainitud. Kasutatud terminid
seostuvad pigem TERE programmi tegevustega. Kuna TATis ei ole selgelt välja toodud,
milliseid sekkumisi kaetakse, siis ei ole ka aru saada, millistele sekkumistele jääb ülejäänud
meetme eelarve. Lisaks on oluline muuhulgas aru saada, kas TAT hõlmab keskvalitsusega
seotud tegevuste kõrval ka kohalike omavalitsustega seotud tegevusi. Seetõttu palume
käesolevas TATis loetletud tegevuste eelarvete jaotused selgelt välja tuua ning seletuskirjas
ühtselt mõistetavalt selgitada.
2) Eelnõus puuduvad seosed Eesti 2035 sihtidega ja arengukava eesmärkidega, esitatud
ei ole ka asjakohaseid Eesti 2035 näitajaid, millesse TAT panustab. Ka
seletuskirjas esitatud info ei ole piisav.
Palun kajastada eelnõus strateegia Eesti 2035 näitajad. Samuti tuleks seletuskirjas
välja tuua analüüs, mis näitab, milles puutumus väljendub ning mida oleks asjakohane
planeeritud tegevuste juures arvestada, et võimalikke negatiivseid mõjusid vähendada
ning positiivseid võimendada.
a. Palume analüüsil tugineda vastavale maatriksile, mis on kättesaadav
Confluence keskkonnas TAT koostamise juhendi materjalide juures.
Maatriksist leiate ka kohalduvad näitajad. Nt regionaalse mõju suunamiseks
küsimus – „Kas (ja mil moel) loob meede/meetme üle-eesti ühetaoline
rakendamine eelduseid piirkondade vaheliste erinevuste
suurenemiseks/vähenemiseks KOVde arendus- ja teenuste osutamise
võimekuse osas?“ Kuna puutumus on tuvastatud regionaalarengu kui
horisontaalse põhimõttega, siis tuleb välja tuua mida see konkreetsete
tegevuste puhul tähendab ning kas ja kuidas arvestatakse projektivalikul.
b. Lisaks saab kasutada Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna
koostatud juhist „Toetusmeetmete regimõju suunamise juhend“ -
https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/regionaalareng-ja-
poliitika/regionaalpoliitika-kujundamine
c. Seletuskirjas punktis 1 on öeldud, et tegutsetakse keskkonna- ja
kliimaeesmärke toetaval moel. Samas tabelis on märgitud, et
keskkonnamõõdikud ei kohaldu. Analüüsist peaks ilmnema, et seos on nt liiga
kaudne, et seda TAT tasandil eesmärgistada.
Seirekomisjoni kinnitatava projektide valikumetoodika punkti 3.1 kohaselt tuleb
käskkirja eelnõu seletuskirjas kirjeldada, kuidas on toetatavad tegevused vastavuses
rakenduskava vastavus- ja valikukriteeriumidega, sh kuidas projektivalikul arvestatakse
eelnevas analüüsis tuvastatud puutumust omavate Eesti 2035 sihtide ja näitajatega. Kui nt on
puutumus riigivalitsemise sihiga ja täpsemalt regionaalarengu horisontaalse põhimõttega, siis
peaks sellega arvestama projektide tegevuskavva lisamisel.
3) TATi peatükk 2.3 dubleerib punkti 4. Teeme ettepaneku esitada näitajad vaid tabeli
kujul eelnõu punktis 4.
4) Lisaks palume punktis 4 struktureerida näitajad TAT juhendi lisas käskkirja näidises
esitatud tabeli vormi kasutades, et oleks eristavad ka väljund- ja tulemusnäitajad:
5) Meetmete nimekirja (rakenduskava) tulemusnäitajaks konkreetses TATis on „Uute ja
uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajad“ (RCR11),
meetmete nimekirja väljundnäitajateks on „Avaliku sektori asutused, keda toetatakse
digiteenuste, -toodete ja -protsesside väljatöötamiseks“ (RCO14) ning „Uued või
2
uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid“ (PSO04). Digiühiskonna arengukava
Näitaja Algtase Aasta Vahesihttase, Sihttase Selgitav
nimetus kui tegevused (lõppaasta) teave
ja ulatuvad peab olema Kirjeldada,
mõõtühik mitmesse vähemalt mis on
aastasse. lõpptase näitaja sisu,
*2021+ kuidas
perioodi koguda,
puhul on millal võib
sihttasemed raporteerida
seatud 2024 jms
ja 2029
aastaks
Tulemusnäitaja 20xx Ei kohaldu Nt 12
Meetmete (lisada ka
nimekirja algtase ja selle
näitajad aasta)
Väljundinäitaja 0 Ei 10
kohaldu
Projekti Projekti
spetsiifilised spetsiifiline
näitajad näitaja
mõõdiku näol on tegemist projekti spetsiifilise näitajaga. Palume eelnõus või
seletuskirjas ühtlasi märkida, kas näitaja täitmist raporteeritakse vahe-, lõpp-
või järelaruandega.
6) Palume seletuskirja lisada viide „Perioodi 2021-2027 näitajate metoodikale“, kus on
esitatud kogu meetmete nimekirja näitajate täpsem kogumise metoodika.
7) TATis ei ole sätestatud elluviijale aruandluskohustust ja tähtaegasid. Palume
täiendada ja tähtaegade seadmisel lähtuda TAT juhendi nõuetest.
8) Puudub ka Inimõiguste harta ja Puuetega inimeste õiguste konventsiooni
põhimõtetega arvestamiseks TAT juhendi lisana toodud kontroll-leht, mis on
vajalik rakenduskava horisontaalsete eeltingimustega kooskõla tagamiseks.
a. Palun töötada tabel läbi ja veenduda, et puudub inimõiguste riive. Võimaliku
riive ohu korral sätestada vajalikud täiendavad nõuded elluviijatele ja
partneritele. Nt TAT eelnõu lõige 2.1 ütleb, et teenust osutatakse igas
piirkonnas, kus on tagatud inimeste põhiõiguste kaitse. Kuidas seda
kontrollitakse? Mis piirkonnad on need, mille puhul on kõhklus, et võib
tekkida inimõiguste riive oht?
b. Harta artiklite 21-26 puhul saab viidata TAT seletuskirjas nõutud analüüsile
EE2035 sihtide ja sotsiaalvaldkonna horisontaalsete põhimõtetega puutumuse
kohta.
9) Määruse eelnõus ei ole selgelt välja toodud, kes antud määruse alusel toetust taotleda
saavad. Kui need on partnerid, siis tuleb see selgelt välja tuua. Kuna toetuse taotlemine
käib läbi projektikava, mille kinnitab asekantsler (Majandus – ja
Kommunikatsiooniministeerium), siis peaks rollide kirjeldus olema selgesti ja üheselt
mõistetav.
3
10) Eelnõu punktis 3 välja toodud toetatavate tegevuste loetelu on liiga üldine ning ei ole
võimalik aru saada, mille jaoks ja millisel eesmärgil toetust antakse. Palume kirjeldada
toetatavad tegevused vastavalt TATi käskkirja juhendile võimalikult täpselt.
11) Eelnõu punktis 5 on välja toodud rakendusüksus, rakendusasutus ja elluviija. Kui
määruse eelnõu sätestab rolli elluviijaks Majandus – ja
Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna, siis jääb punktis 5.5
sätestatud partneri mõiste arusaamatuks. Seletuskirjas olev kirjeldus ei selgita neid
rolle samuti. Seega tuleks seletuskirja täiendada või mõisted lahti kirjutada selliselt, et
oleks ühtselt mõistetav, milliseid asutusi või tegevusi silmas peetakse.
12) Punkt 5.4 alusel kaasab elluviija avaliku sektori partneri. Kui avaliku sektori partneri
alla kvalifitseerub ka ELVL, siis on sobilik. Kui ELVL ei kvalifitseeru, siis tuleks nad
kindlasti kaasata, sest digiühiskonna eesmärkide saavutamiseks on nad oluliseks
vahelüliks, mille kaudu digiteenused jõuavad KOVi ja sealt kodanikeni. Partnerite
valiku korraldus ja põhimõtted on eelnõus avamata ning seletuskirjas kajastatud väga
üldsõnaliselt. Kaasatavate partnerite näidetena on toodud esile Statistikaamet ja Eesti
Keele Instituut, põhjendusel, et nad on vajalikud tulemuste ja eesmärkide
saavutamiseks. Samas on eesmärgid ja tulemused sõnastatud sellisel üldistustasemel,
et seos nende organisatsioonidega ei ole ühene. Kuna projektikava koostatakse
elluviija poolt koostöös partneritega, on oluline, et partnerite valiku ning projektikava
koostamise protsessid oleks läbipaistvad.
13) Kui projekti eelarve ületab 10 miljonit eurot, siis kohalduvad sellele vastavalt
,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite
andmisest avalikkuse teavitamine’’ määrusele vastavad teavitusnõuded. Juhul, kui
käesoleva käskkirja raames rahastatakse taolisi projekte, siis tuleb see eelnõus välja
tuua ning teavitustegevuse kulud ka abikõlblike kulude loetellu lisada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Kristiina Tuisk
[email protected]
4