Rahandusministeerium
[email protected]
28.09.2022 nr 6-3/22/5785-3
Seisukoha küsimine Päraküla liivakarjääri
rajamise ja töötamisega kaasneva
keskkonnamõju hindamise programmi kohta
OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas Aktsiaselts K.A.T. & Ko (arendaja) palvel
Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)
§ 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi1.
KeHJS § 15¹ lg 1 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS §
16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt
asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju
tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva
keskkonnamõju vastu).
KeHJS §15¹ lg-te 1 ja 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi
saamisest alates seisukohad selle asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata
KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Lisa: Päraküla liivakarjääri KMH programm.pdf
Sama: Pärnu Linnavalitsus (
[email protected]), Transpordiamet
(
[email protected]), Põllumajandus- ja Toiduamet (
[email protected]), Terviseamet
(
[email protected]), Muinsuskaitseamet (
[email protected]), Maa-amet
(
[email protected]), Riigimetsa Majandamise Keskus (
[email protected]).
Egle Smith 5697 0213
[email protected]
1
Koostanud OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2022.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Päraküla liivakarjääri rajamise ja
töötamisega kaasneva keskkonnamõju
hindamise programm
1
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Koostajad: Aadu Niidas, Liisa Küttim, Priit Kallaste, Kaie Kriiska, Marge Uppin, Marko Häelm,
Hanna-Liis Heinla
© 2022 OÜ Inseneribüroo STEIGER
2
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
SISUKORD
Sisukord ...................................................................................................................................... 3
1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja ala valiku põhjendus ...................................................... 4
2. Kavandatava tegevuse asukoht ............................................................................................ 6
3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ............. 13
3.1. Kavandatav tegevus ..................................................................................................... 13
3.2. Alternatiivsed võimalused ........................................................................................... 15
4. Keskkonnamõju hindamise sisu ......................................................................................... 16
5. Hindamismetoodika ........................................................................................................... 25
6. Ajakava ............................................................................................................................... 29
7. Arendaja, otsustaja, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused............................... 32
Lisad .......................................................................................................................................... 35
LISAD
1. Päraküla liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlus.
2. Keskkonnaameti 11.03.2022. aasta kiri nr DM-109238-51 keskkonnamõju hindamise
algatamiseks Päraküla liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele.
3
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ALA VALIKU
PÕHJENDUS
Aktsiaselts K.A.T. & Ko (edaspidi ka arendaja) (aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn,
Savi tn 42, 80041, registrikood: 10250382) taotleb maavara kaevandamiseks keskkonnaluba
Päraküla liivamaardlas (registrikaart nr 968) maavaravaru plokkides 1 ja 2 ehitusliiva aktiivse
tarbevaru kaevandamiseks Päraküla liivakarjääri mäeeraldisel (edaspidi ka Päraküla karjäär).
Päraküla liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaluba taotletakse Pärnu maakonnas Pärnu linnas
Päraküla külas. Arendaja on seniajani olnud tegev metsanduses, kus peamisteks tegevusaladeks
on olnud metsamajandus, kasvava metsa ja metsamaa ost, metsa ülestöötamine ja sellega
seotud tegevused. Ettevõttele kuulub Rammuka kruusakarjäär, kus kaevandatakse keskkonnaloa
nr L.MK/332833 alusel kruusa nii tsiviil- kui ka teedeehituseks.
Taotletava Päraküla liivakarjääri teenindusmaa pindala on 18,73 ha, sh mäeeraldise pindala on
16,59 ha. Taotletava mäeeraldise piires on maavara aktiivne ehitusliiva tarbevaru 457 tuh m3,
millest kaevandatav varu on 385 tuh m3. Kaevandatava maavara kasuliku kihi keskmine paksus
varieerub vahemikus 2,1 - 3,7 m, millest ~1/3 lasub ülevalpool põhjaveetaset ning ~2/3 sellest
allpool. Päraküla liivakarjääri keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks keskmise aastase
kaevandamise mahuga 26 tuh m3. Kaevandamise eesmärk on tagada ümbruskonna ehituse ja
teehoolde varustuskindlus selleks sobiliku kvaliteediga liivaga. Teedeehituses saab materjali
kasutada teede mulletes töökihtide täitematerjalina ning dreenikihtide ehitamiseks.
Algatatud keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) eesmärk on hinnata Päraküla
liivamaardlasse kavandatava Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasnevat
võimalikku keskkonnamõju. Keskkonnaamet võttis oma 02.04.2020. a kirjaga nr DM-109238-1
menetlusse arendaja esitatud Päraküla liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa
taotluse ja andis 11.03.2022. a kirjaga nr DM-109238-51 teada, et on algatanud antud
taotlusele keskkonnamõju hindamise. KMH algatati lähtudes Päraküla liivakarjääri
eelhinnangust, aktsiaseltsi K.A.T & Ko poolt esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa
taotlusmaterjalidest ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest
tulenevalt (edaspidi KeHJS).
KMH eesmärk on anda tegevusloa taotlejale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavateks tegevusteks
sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat
mõju keskkonnale.
KMH käigus tuleb hinnata eelhinnangus nimetatud mõjusid, mille hulka kuuluvad:
- karjääri mõjuala piires mõju piirkonna veerežiimile ja majapidamiste kaevude
veetasemetele ja -kvaliteedile;
- kas ja millisel ajaperioodil võib kuivendusvee ärajuhtimisega kaasneda lähedal asuvate
salvkaevude tühjaks jäämine;
- tegevuse mõju Männiku jõele;
- müra ja tahkete peenosakeste leviku ulatus, sh Pärakülale;
- mõju kaitstavatele loodusobjektidele;
4
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
- mõju ulatus Pärnu maakonna ja Tõstamaa osavalla rohelisele võrgustikule;
- materjali väljaveoga seotud mõjud, sh mõjud väljaveotee seisundile;
- karjäärist materjali väljaveoga avalduv võimalik (teiste karjääridega kumuleeruv) mõju
Lindi loodusala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile vanad loodusmetsad.
Keskkonnauuringutest tuleb teostada karjääri mõjuala piires müra ja tahkete peenosakeste
heitkoguste arvutamine ja modelleerimine (alternatiivse väljaveotee võimalust arvestades),
majapidamiste kaevude inventuur ning loomastiku ja taimestiku inventuur. Rohelisele
võrgustikule avalduva mõju osas tuleb anda pädeva eksperdi eksperthinnang. Täiendavate
keskkonnauuringute vajadus tuleb välja selgitada keskkonnamõju hindamise programmi
koostamise käigus. Tähelepanu tuleb pöörata, et kavandatava tegevusega kaasneb suur avalik
huvi, kus kohaliku omavalitsuse ja mõjuala elanike ootus on, et karjääri keskkonnamõjud
saaksid enne keskkonnaloa üle otsustamist igakülgselt hinnatud.
5
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT
Taotletav Päraküla mäeeraldis asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Päraküla külas (joonis 2.1).
Taotletava liivakarjääri mäeeraldise pindala on 18,73 ha, sh mäeeraldise pindala on 16,59 ha.
Taotletav mäeeraldis koosneb kahest lahustükist (Päraküla liivamaardla maavaravaru plokid 1
ja 2), mida läbib Kõima - Seliste kõrvalmaantee (nr 19107), mida saab kasutada materjali
transpordiks. Kavandatava karjääri läänepoolne lahustükk asub täielikult või osaliselt
eraomandis olevatel katastriüksusel Peraküla-Joanni (katastritunnus: 82603:001:0067,
maatulundusmaa 100 %) ja Luiskama (katastritunnus: 82603:001:0076, maatulundusmaa
100 %); idapoolne lahustükk asub täielikult või osaliselt eraomandis olevatel katastriüksustel
Joanna (katastritunnus: 82603:001:0066, maatulundusmaa 100 %) ja Metsa (katastritunnus:
82603:001:0059, maatulundusmaa 100 %) kinnistutel.
Taotletavale Päraküla liivakarjäärile lähim suurem asustusüksus on Tõstamaa alevik, mis
paikneb ~5 km kaugusel läänes. Lisaks jääb taotletavast karjäärist Lõuka küla ~1,5 km kaugusele
läände, Tõlli küla ~3 km kaugusele edelasse, Seliste küla ~3,5 km kaugusele lõunasse, Kõpu küla
~6 km kaugusele kagusse ja Soomra küla ~5 km kaugusele kirdesse. Kavandatava karjääri
teenindusala idapoolsel lahustükil asub varjualune, teisi hooneid mäeeraldisel ei asu. Lähimad
tundlikud objektid ehk majapidamised ja nende õuealad paiknevad Päraküla liivakarjääri
läänepoolsest lahustükist ~10 m kaugusel idas (Lepiku, katastritunnus: 82603:001:0064,
maatulundusmaa 100 %), ~50 m kaugusel läänes (Põlde, katastritunnus: 82603:001:0062,
maatulundusmaa 100 %) ning ~35 m kaugusel põhjas (Svetlana, katastritunnus:
82603:001:0075, maatulundusmaa 100 %). Idapoolest lahustükist paikneb ~30 m kaugusel
loodes Jüri-Jaani (katastritunnus: 82603:001:0001, maatulundusmaa 100 %) majapidamise
õueala.
Kavandatava Päraküla liivakarjääri lahustükke eraldab Kõima - Seliste kõrvalmaantee koos 30 m
laiuse kaitsevööndiga tee välimisest servast. Taotletaval mäeeraldisel ja selle teenindusmaal
kattumist tee kaitsevööndiga ei ole. Taotletava Päraküla liivakarjääri idapoolse lahustüki
põhjaserv kattub MÄNNIKU maaparandussüsteemiga (tunnus: 6112140030011001) ning
põhjapiirist ~150 m kaugusel kirdes voolab Männiku jõgi (tunnus: VEE1121400) koos 100 m
laiuse kalda piiranguvööndiga. Teisel pool Männiku jõge asub TÕSTAMAA (PÜ-79)
maaparandussüsteem (tunnus: 6112140030010001).
Läänepoolset lahustükki läbib Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektriõhuliin LIU:TST
(tunnus: K230742848) ja selle 10 m laiune kaitsevöönd liini teljest. Idapoolset lahustükki läbib
Elektrilevi OÜ hallatav elektriõhuliin Potsepa poole (tunnus: M22143786). Teisi
elektrivarustusega seotud rajatisi taotletavale alale ei jää.
Vahetult taotletava idapoolse lahustüki ja Kõima - Seliste kõrvalmaantee vahele jääb mitmeid
Elektrilevi OÜ-le kuuluvaid elektrirajatisi: Päraküla:(Tõstamaa) (tunnus: M1094876) alajaam,
alla 1 kV elektriõhuliinid Võhma talu (tunnus: M22143785) ja Põlde talu, Lepiku talu (tunnus:
M22143784) koos 2 m kaitsevööndiga liini telgedest, elektrimaakaabelliin LIU:TST
(tunnus: KKL230742848) ja selle 1 m laiune kaitsevöönd liini teljest ning elektriõhuliini
mastitõmmitsad (tunnused: 222252934 ja 225206525).
6
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Taotletavast Päraküla mäeeraldisest lähimad karjäärid jäävad kirdesse: ~3,3 km kaugusel asub
Potsepa II kruusakarjäär (7,76 ha; kus OÜ Eesti Killustik kaevandab Potsepa liivamaardlas
ehituskruusa keskkonnaloa nr L.MK/331357 (kehtib kuni 04.02.2034) alusel, ~3,6 km kaugusel
asub Kivimäe II kruusakarjäär (5,71 ha; kus Dozenland OÜ kaevandab täitekruusa keskkonnaloa
nr KL-513514 (kehtib kuni 07.06.2030) alusel) ja ~3,9 km kaugusele jääb Potsepa liivakarjäär
kus OÜ Eesti Killustik kaevandab ehitus- ja täiteliiva keskkonnaloa nr PARM-008 (155,77 ha;
kehtib kuni 22.03.2036) alusel.
Kavandatava Päraküla liivakarjääri läänepoolsel lahustükil kasvab erinevates arenguklassides
segamets ja väike osa alast (~5 %) on looduslik rohumaa. Kavandatava Päraküla liivakarjääri
idapoolne lahustükk koosneb haritavast maast, metsamaast ja looduslikust rohumaast, mida
kasutatakse loomade karjatamiseks. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 21,8 - 28,6 m
(keskmiselt 24,8 m). Maapind on madalam taotletava karjääri kaguservas ning tõuseb lääne ja
loode suunas. Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt jääb taotletav mäeeraldis täies ulatuses
rohelise võrgustiku tuumalale.
Kavandatavale Päraküla liivakarjäärile lähimad looduskaitsealad on taotletavast mäeeraldisest
~2,7 km edelas asuv Tõhela-Ermistu looduskaitseala (KLO1000737), mis on ühtlasi ka Natura
2000 võrgustikku kuuluv Tõhela-Ermistu loodusala (EE0040361) ja Nätsi-Võlla linnuala
(EE0040337). Nimetatud ala Seliste sihtkaitsevööndis (KLO1101938) on kehtestatud liikumise
keeld vahemikus 01.02. - 31.07. Taotletavast mäeeraldisest ~2,5 km itta jääb Lindi
looduskaitseala (KLO1000517) ja Lindi loodusala (EE0040326), kus on Lindi sihtkaitsevööndis
(KLO1101864) kehtestatud liikumiskeeld vahemikus 15.02. - 31.07 ning Kõima
sihtkaitsevööndis (KLO1101868) kehtestatud liikumiskeeld vahemikus 15.02. - 31.08. Veel jääb
Lindi looduskaitsealale laanepüü (Tetrastes bonasia, KLO9127854) püsielupaiga
sihtkaitsevöönd, millel on kehtestatud liikumiskeeld 15.03. - 31.08.
Vääriselupaikadest lähim asub taotletavast Päraküla liivakarjääri mäeeraldisest ~540 m
kaugusel põhjas (VEP206204). Teised vääriselupaigad asuvad taotletavast mäeeraldisest
~1,5 km (VEP206479 ja VEP206971) kaugusel kirdes ning ~2,3 km (VEP208181) kaugusel
edelas.
Planeeritavale Päraküla liivakarjääri mäeeraldisele lähim kaitsealune looduse üksikobjekt on
~1,2 km lõunas asuv üksikobjekt Võhma küla mustlepp (KLO4000177). Kavandatava liivakarjääri
mäeeraldisel ja selle lähiümbruses on mitmeid I - III kaitsekategooria kaitsealuseid taime-,
linnu-, looma-, putuka-, seene- ja samblikuliike, mis on kokkuvõtvalt välja toodud tabelis 2.1
ja tabelis 2.2. Tabelis 2.2 on välja toodud liigid, mis asuvad kavandatava karjääri mäeeraldisest
kuni 2,5 km kaugusel.
Tabel 2.1 Taotletaval mäeeraldisel asuvad kaitsealused liigid
Paiknemine Nähtus Nimetus Keskkonnaregistri kood
KLO9201271;
Formica sp.
III kaitsekat. loomaliik KLO9201276;
(kuklane)
Läänepoolsel KLO9201277
lahustükil III kaitsekat. linnuliik Strix uralensis (händkakk) KLO9128919
III kaitsekat. taimeliik Platanthera bifolia
KLO9344169
(kahelehine käokeel)
7
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Paiknemine Nähtus Nimetus Keskkonnaregistri kood
Listera ovata
KLO9344153
(suur käopõll)
Neottia nidus-avis
KLO9344159
(pruunikas pesajuur)
Huperzia selago
KLO9344150
(harilik ungrukold)
Neottia nidus-avis
KLO9344160
(pruunikas pesajuur)
Platanthera bifolia
KLO9344168
(kahelehine käokeel)
Epipactis helleborine KLO9344175;
(laialehine neiuvaip) KLO9344177
Dactylorhiza baltica
II kaitsekat. taimeliik KLO9344142
(balti sõrmkäpp)
Orobanche pallidiflora KLO9344161;
III kaitsekat. taimeliik
(ohakasoomukas) KLO9344162
Thalictrum lucidum
III kaitsekat. taimeliik KLO9344173
(ahtalehine ängelhein)
III kaitsekat. linnuliik Jynx torquilla (väänkael) KLO9128832
Idapoolsel lahustükil III kaitsekat. loomaliik Anguis fragilis (vaskuss) KLO9128828
Euphydryas maturna
III kaitsekat. loomaliik KLO9201263
(suur-mosaiikliblikas)
KLO9201265;
KLO9201266;
Formica sp.
III kaitsekat. loomaliik KLO9201267;
(kuklane)
KLO9201272;
KLO9201273
Tabel 2.2 Taotletava Päraküla karjääri lähiümbruses asuvad I - III kaitsekategooria kaitstavad
taime-, looma-, seene- ja samblikuliigid. Andmeid, mis on toodud välja tabelis 2.1 enam ei
korrata.
Kaugus Keskkonna-
Paiknemine Nähtus Nimetus
(km) registri kood
Platanthera bifolia
~0,03 KLO9344164
(kahelehine käokeel)
Listera ovata
~0,03 KLO9344152
(suur käopõll)
III kaitsekat. taimeliik
Lääne- ja Dactylorhiza baltica
~0,03 KLO9344141
idapoolse (balti sõrmkäpp)
lahustüki vahel Platanthera chlorantha
~0,03 KLO9344171
(rohekas käokeel)
~0,005 Anguis fragilis (vaskuss) KLO9128828
III kaitsekat. loomaliik Formica sp. KLO9201268;
~0,6
(kuklane) KLO9201269
Tetrastes bonasia
Põhjas ~0,8 III kaitsekat. linnuliik KLO9115049
(laanepüü)
8
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Kaugus Keskkonna-
Paiknemine Nähtus Nimetus
(km) registri kood
~1,3 Buteo buteo (hiireviu) KLO9112871
Neckera pennata
~3 III kaitsekat. taimeliik KLO9400661
(sulgjas õhik)
~1,3 Tetrastes bonasia KLO9112870
~1,5 (laanepüü) KLO9115045
III kaitsekat. linnuliik
Caprimulgus europaeus
~0,6 KLO9128914
(öösorr)
Epipactis helleborine
Kirdes ~1,4 KLO9326454
(laialehine neiuvaip)
III kaitsekat. taimeliik
Neckera pennata
~1,4 KLO9400552
(sulgjas õhik)
Skeletocutis odora
~1,7 I kaitsekat. seeneliik KLO9600134
(taiga-peenpoorik)
Platanthera bifolia
~0,2 KLO9344165
(kahelehine käokeel)
Listera ovata
~0,2 KLO9344155
(suur käopõll)
III kaitsekat. taimeliik
Dactylorhiza baltica
~0,2 KLO9344143
Idas (balti sõrmkäpp)
Dactylorhiza fuchsii
~0,2 KLO9344145
(vööthuul-sõrmkäpp)
Caprimulgus europaeus
~0,5 KLO9128915
III kaitsekat. linnuliik (öösorr)
~1,9 Buteo buteo (hiireviu) KLO9120115
Tachybaptus ruficollis
~0,05 III kaitsekat. linnuliik KLO9128912
(väikepütt)
Platanthera chlorantha
~0,1 III kaitsekat. taimeliik KLO9344172
(rohekas käokeel)
Picus canus
~0,3 KLO9128917
(hallpea-rähn)
III kaitsekat. linnuliik
Ficedula parva
~0,3 KLO9128829
(väike-kärbsenäpp)
Epipactis helleborine
~0,3 KLO9344146
(laialehine neiuvaip)
Platanthera bifolia
~0,3 III kaitsekat. taimeliik KLO9344166
Kagus (kahelehine käokeel)
Orobanche pallidiflora
~0,4 KLO9344163
(ohakasoomukas)
~0,4 III kaitsekat. loomaliik Formica sp. (kuklane) KLO9201278
Neottia nidus-avis
~0,4 III kaitsekat. taimeliik KLO9344157
(pruunikas pesajuur)
Glaucidium passerinum
~0,5 III kaitsekat. linnuliik KLO9128918
(värbkakk)
Dactylorhiza fuchsii
~0,5 KLO9344144
(vööthuul-sõrmkäpp)
III kaitsekat. taimeliik Neottia nidus-avis
~0,5 KLO9344158
(pruunikas pesajuur)
~0,5 Listera ovata KLO9344156
9
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Kaugus Keskkonna-
Paiknemine Nähtus Nimetus
(km) registri kood
(suur käopõll)
Glaucidium passerinum
~1,7 III kaitsekat. linnuliik KLO9119978
(värbkakk)
Neottia nidus-avis
~2,4 KLO9340202
(pruunikas pesajuur)
III kaitsekat. taimeliik
Orobanche pallidiflora
~2,5 KLO9309608
(ohakasoomukas)
Podiceps auritus
~0,05 II kaitsekat. linnuliik KLO9128911
(sarvikpütt)
~0,2 Formica sp. (kuklane) KLO9201275
III kaitsekat. loomaliik
~0,2 Formica sp. (kuklane) KLO9201264
~0,3 III kaitsekat. linnuliik Crex crex (rukkirääk) KLO9128920
Lõunas
Dendrocopos leucotos
~0,8 II kaitsekat. linnuliik KLO9128913
(valgeselg-kirjurähn)
Ficedula parva
~0,9 KLO9128916
III kaitsekat. linnuliik (väike-kärbsenäpp)
~2,5 Buteo buteo (hiireviu) KLO9120111
~0,1 Crex crex (rukkirääk) KLO9128921
III kaitsekat. linnuliik
~0,7 Buteo buteo (hiireviu) KLO9107836
Edelas
Epipactis helleborine
~2,5 III kaitsekat. taimeliik KLO9330653
(laialehine neiuvaip)
~0,4 KLO9201270
III kaitsekat. loomaliik Formica sp. (kuklane)
~0,9 KLO9201274
Loodes
Tetrastes bonasia
~2,5 III kaitsekat. linnuliik KLO9115050
(laanepüü)
Taotletaval Päraküla liivakarjääri alal ei paikne riigikaitselisi ehitisi ega nende piiranguvööndeid.
Taotletava Päraküla liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa ei kattu Natura 2000
nimistusse kantud aladega. Mäeeraldise teenindusmaal ja selle vahetus läheduses puuduvad
kultuurimälestised ja muinsuskaitsealad. Lähim kultuurimälestis on ~0,6 km mäeeraldisest
edelas asuv arheoloogiamälestis „Ohvripärn“ (Kultuurimälestiste registris 11844). Lähim
pärandkultuuri objekt asub kavandatava Päraküla liivakarjääri lahustükkide vahel Jüri-Jaani
kinnistul asuv Jürijaani metsavahikoht (213:TUV:003) ja ~0,4 km kirde suunas Massiaru
metsatööliste majad (826:VKK:004).
10
ASENDIPLAAN Joonis 2.1
M 1 : 10 000
Päraküla
liivakarjäär
Plokk 2
Plokk 1
Taotletav mäeeraldis Märkused:
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa 1. Plaani koostamisel kasutati Maa-ameti
Võimalik väljaveotee
WMS rakendust
2. Joonestamisel kasutatud tarkvara Arcgis
Pro ver 2.9.2 (litsents: EFL820902737)
Skeletocutis odora
(taiga-peenpoorik)
PRK0064080
PRK0062737
PRK0060741
Päraküla
liivakarjäär
Taotletav mäeeraldis Kaitsava üksikobjekti kaitsevöönd
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa III kaitsekategooria taimeliik
Rohevõrgustik III kaitsekategooria taimeliik
Võimalik väljaveotee II kaitsekategoori taimeliik
Elektriliin I kaitsekategoori taimeliik
Maaparandussüsteem III kaitsekategooria seene- või samblikuliik
Natura loodusala III kaitsekategooria loomaliik
Vääriselupaik III kaitsekategooria loomaliik
Keskkonnaregistrisse kantud puurkaev II kaitsekategooria loomaliik
Vooluvesi I kaitsekategooria loomaliik
Kaitstav üksikobjekt
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonise nr 2.2
Päraküla liivakarjäär, Mäeeraldise lähiümbruse plaan
Märkused Pärnu linn, Pärnu Mõõtkava 1: 10 000
1. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS rakendust maakond
2. Plaani koostamisel on kasutatud Keskkonnaregistri andmeid seisuga 29.06.2021.
3. Joonestamisel on kasutatud tarkvara Arcgis Pro ver 2.9.2 (litsents: EFL820902737) OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Liisa Küttim Kuupäev 02.09.2022
4. Piirkonnas on I ja II kaitsekategooria liikide leiukohad, mille asukoha täpne avalikustamine on massiteabe vahendites keelatud (Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258; 53, 373). II kaitsekategooria loomade Männiku tee 104, 11216 Tallinn
lähim leiukoht asub taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 800 m kaugusel lõunas ja I kaitsekategooria loomade lähim leiupaik asub taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 1,3 km kaugusel lõunas. Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Aadu Niidas Töö nr 22/4109
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE
ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS
3.1. Kavandatav tegevus
Taotletava Päraküla liivakarjääri puhul on tegemist eelnevast kaevandamisest puutumata maa-
alaga, mis paikneb Päraküla maardlas. Taotletav mäeeraldis koosneb kahest osast - läänepoolne
(plokk 1) ja idapoolne (plokk 2) lahustükk. Taotletava mäeeraldise läänepoolset lahustükki katab
peamiselt erinevas arenguklassis segamets, idapoolne lahustükk on rohu- ja metsamaa.
Maavara kaevandamiseks taotletakse keskkonnaluba 15 aastaks keskmise aastamääraga
26 tuh m³. Kaevandamist planeeritakse aastaringselt, sõltuvalt materjali nõudlusest ja
ilmastikuoludest, ning seda saab kasutada teedeehituses ja ehituses. Kaevandatav maavaravaru
asub ülevalpool ja allpool põhjaveetaset. Taotletava mäeeraldise piires on maavara
kaevandatava varu 385 tuh m3. Katendi maht mäeeraldise piires on 134 tuh m3. Kavandatava
liivakarjääri katendi paksus on suhteliselt ühtlane, jäädes vahemikku 0,2 - 2,3 m (keskmiselt 0,5
m). Katend on esindatud ~0,2 m paksuse kasvukihiga (kokku 33 tuh m3), millele järgneb
enamasti orgaanikarikas must muld või kohati tihe saviliiv.
Päraküla liivamaardla asub Kesk-Devoni ladestiku Pärnu lademe, Pärnu kihistu avamusalal, kus
esineb liivakivi, aleuroliiti, savi, dolokivi ja domeriiti. Pärnu lademe paksus on absoluutkõrguste
vahemikus 15 - 47 meetrit. Taotletava Päraküla liivakarjääri kasulik kiht on esindatud ülipeene-
kuni keskmiseteralise kohati kruusaka liivaga, milles esineb vähesel määral ka veeriseid. Kruus
ja veerised on karbonaatse koostisega. Üldiselt muutub materjal sügavuse suurenedes
hallimaks ning tihedamaks, samuti suureneb savi- ja tolmuosakeste sisaldus. Kasuliku kihi
lamami absoluutkõrgused jäävad vahemikku 17,6 - 26,9 m (keskmiselt 21,6 m). Lamamiks on
valdavalt moreen, kuid kohati esineb ka liivsavi, saviliiva ning savi.
Kaevandamise ettevalmistustöödeks on metsa raadamine ja kändude juurimine. Seejärel
kooritakse mäeeraldiselt kattekihi ülemine osa (kasvukiht) buldooseri või frontaallaaduriga ning
ladustatakse eraldi puistangutesse. Ülejäänud katendist moodustatakse vallid mäeeraldise
teenindusmaale, mis aitavad minimeerida karjäärialalt levivat müra ja tolmu. Kattekihi
puistangud ei vaja eraldi töötlemist ning nende kasutamisel puuduvad kahjulikud mõjud
keskkonnale, kuna tegemist on inertse materjaliga. Eemaldatud katendit kasutatakse
ammendatud karjääriala korrastamiseks vastavalt koostatavale korrastamisprojektile, üle jääv
osa katendist on lubatud võõrandada vastava kokkuleppe saavutamisel Keskkonnaametiga.
Kaevandatava maavara kasuliku kihi paksus varieerub vahemikus 2,1 - 3,7 m, millest ~1/3 lasub
ülevalpool põhjaveetaset ning ~2/3 sellest allpool. Kaevandamine on mäeeraldisel kavandatud
ekskavaatoriga ning kuni kahe astanguga. Esmalt väljatakse veepealne maavaravaru ja seejärel
veealune. Kaevandamine toimub vee alt veetaset alandamata. Vee alt ammutatud materjal
tõstetakse astangule nõrguma. Vajadusel kasutatakse sügavamalt kaevandamisel
hüdromehhaniseeritud meetodit ehk pinnasepump-süvendajat. Vee ja liiva segu ehk pulp
pumbatakse pinnasepumbaga settekaardile, kus liigne vesi nõrutatakse materjalist välja. Pärast
vee väljanõrgumist võib alustada materjali laadimist ekskavaatoriga lattu või kallurauto kasti,
kust see transporditakse edasi tarbijani. Kaevetöödeks koostatakse kaevandamise projekt,
13
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
täpsem kaevetööde kava kantakse kaevetööde plaanile. Materjali väljaveoks karjäärist
plaanitakse kasutada Kõima - Seliste kõrvalmaanteed, mida mööda toimub vedu ida poole.
Kuna veealuse varu kaevandamisel veetaset ei alandata ja vett ära ei juhita, siis veetaseme
muutus karjäärialal sõltub materjalist välja nõrguvast vee kogusest (mis omakorda sõltub
kaevandatava liiva poorsusest ning veeannist, aga ka klimaatilistest tingimustest, näiteks
aurumisest. Lähimad keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud asuvad Päraküla mäeeraldisest
~1,1 km kaugusel idas (PRK0060741) ja ~2 km kaugusel läänes (PRK0052617). Varasemalt 2020.
aastal teostatud Päraküla liivakarjääri eksperthinnangu järgi asuvad Lepiku, Põlde, ning Jüri-
Jaani kinnistutel salvkaevud. Hinnangu kohaselt võib esineda vähest veetaseme alanemist
idapoolse lahustüki ümber, kuid üldiselt ei ole mõju põhjavee režiimile eristatav looduslikust
sesoonsest kõikumisest.
Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete
avariiolukordadega. Karjääri teenindavad masinad peavad olema läbinud regulaarse tehnilise
kontrolli, et vältida kütuse- ja õlilekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid
regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Masinate
suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal kohapeal teha. Seadmeid
hooldatakse ning remonditakse väljaspool mäeeraldist, selleks ettenähtud
remonditöökodades. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse
likvideerimiseks on vajalik, et karjääris oleks olemas vajalikus koguses absorbenti, millega saab
tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt
kaevandamise projektis.
Karjääri ekspluateerimisel tuleb järgida maavarade kaevandamise ohutuse ja keskkonnaalaseid
nõudeid. Kaevandamisega rikutud maapinna reljeef ja taimestik korrastatakse vastavalt
kaevandatud maa korrastamise projektile enne keskkonnaloa kehtivuse lõppemist. Tehnilist
korrastamist on mõistlik alustada juba paralleelselt karjääri mäetöödega. Mäeeraldiselt
eemaldatud katend säilitatakse teenindusmaal ja kasutatakse korrastamisel vastavalt
projektile, korrastamisest üle jääv katendi kogus on kokkuleppel loa andjaga võimalik
võõrandada. Taotluse kohaselt plaanitakse kaevandatud ala korrastada metsamaaks. Kuigi suur
osa maavaravarust asub põhjavee tasemest madalamal, ei tekiks varu ammendumisel
mäeeraldise ja seda ümbritseva maapinna absoluutkõrguseid, reljeefi kallakust ja kasuliku kihi
lamami reljeefi muutlikkust arvesse võttes piisava sügavusega (2 m) veekogu. Metsastamist ei
tohi teha elektriliinide all ja kaitsevööndites, see tuleb jätta looduslikuks rohumaaks.
Karjääri idapoolne ala kattub põhjaosas MÄNNIKU maaparandussüsteemiga
(tunnus: 6112140030011001), antud põhjaservast ~150 m kaugusel kirdes voolab Männiku jõgi
(tunnus VEE1121400) 100 m laiuse kalda piiranguvööndiga. Teisel pool Männiku jõge asub
TÕSTAMAA (PÜ-79) maaparandussüsteem (tunnus 6112140030010001). Ploki alale jääv
maaparandussüsteemi kraavivõrk hävib kaevandamistegevusega, mistõttu tuleb ala
korrastamise eesmärgil kuivendamiseks projekteerida uued kraavid. Kaevandamistegevus ei
mõjuta väljaspool mäeeraldist oleva maaparandussüsteemi kuivendusvõrgu toimimist.
14
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
3.2. Alternatiivsed võimalused
Põhialternatiiviks (I-alternatiiv) on kavandatav tegevus ehk maavara kaevandamine
keskkonnaloa taotluses esitatud informatsiooni kohaselt. Tegevuse asukoha valikul alternatiive
käsitleda ei saa, kuna see on seotud tarbimisväärse maavara olemasoluga Päraküla liivakarjääri
mäeeraldistel. Samuti ei ole põhimõttelisi alternatiive kasutatava tehnoloogia valikul, kuna
kaevandamistehnoloogia liiva kaevandamisel on võrdlemisi standardne ning ei erine teistes
analoogsetes liivakarjäärides kasutatavast tehnoloogiast. Võimalik on käsitleda vaid mõningaid
erinevaid konkreetseid töövõtteid.
Kavandatavat tegevust võrreldakse 0-alternatiiviga ehk olukorraga, kus arendajale kavandatava
tegevuse elluviimiseks maavara kaevandamise luba ei väljastata. Käsitletakse ka alternatiivi
kavandatav tegevus leevendusmeetmetega ehk II-alternatiivi, kus rakendatakse
keskkonnamõju hindamisel ekspertide antud soovitusi võimalikust kaasnevast
keskkonnamõjust lähtuvalt. Kui keskkonnamõju hindamisel selgub uusi täiendavaid aspekte,
käsitletakse KMH aruandes sellest tulenevalt ka neid reaalseid alternatiivseid võimalusi.
15
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
4. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU
Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel lähtutakse nõuetele vastavaks tunnistatud
KMH programmist. Juhul, kui aruande koostamisel ilmnevad täiendavad olulised mõjutegurid,
käsitletakse neid samuti. Alljärgnevalt on välja toodud olulisemad punktid, mida KMH aruandes
käsitletakse:
4.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused.
4.2 KMH algatamine, läbiviimine ja avalikustamine.
4.3 Kasutatud infoallikad.
4.4 Kavandatava tegevuse eesmärk.
4.5 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega.
Pärnu maakonna planeeringus (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/74) tuuakse välja, et Pärnumaa on eelkõige rikas turba ja ehitusmaavarade poolest,
kus vastavalt Keskkonnaregistri maardlate nimistule on 79 maardlat, millest liivamaardlaid on
18. Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et maavara kaevandamisel tuleb arvestada
ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukavaga 2011–2020 (arengukava elluviimine
lõpetatud Vabariigi Valitsuse 30.11.2017. a korraldusega) ning tagada maavarade
keskkonnasõbralik ja efektiivne kaevandamine minimaalsete kadudega. Planeeringu järgi
tähendab keskkonnasõbralik kaevandamine maardla kiiret ammendamist, võimalikult suure
koguse maavara väljamist võimalikult lühikese aja jooksul, keskkonnanormide ületamise
vältimist ning ala kiiret projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab
kaevandatava maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade kasutamist.
Maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimustes on välja
toodud, et maardlate kasutuselevõtul tasub vältida alasid, mis asuvad rohelise võrgustiku aladel
ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine
majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele aladele oleksid
leevendatud ja minimaalsed. Samuti tuleb kaevandamine kavandada ja korraldada selliselt, et
kaasneks võimalikult vähe mõju rohelisele võrgustikule, maastikule, metsa- ja
põllumajandusliku kasutuse huvidele. Pärnu maakonnaplaneeringu tehnilise taristu joonisel ei
ole Päraküla liivamaardlat ega Päraküla liivakarjäär märgitud ehitusmaavara alana. Lisaks on
Pärnu maakonna planeeringus välja toodud, et uute maardlate ja karjääride kasutuselevõtul
tuleb esmalt selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus ning vajalikud meetmed nende
vältimiseks või leevendamiseks. Dokumendis on välja toodud, et kaevandamisest mõjutatud
alade kasutustingimustega arvestatakse keskkonnamõju hindamisel.
Pärnu maakonnas asuvad üleriigilise rohelise võrgustiku tuumalad T6 (paikneb Pärnu ja Viljandi
maakonnas) ja T7 ning maakonna tuumalad T8 ja T9 koos neid ühendavate koridoridega. Pärnu
maakonna planeeringu järgi jääb taotletav Päraküla karjäär maakonna rohelise võrgustiku
tuumalale T8 (tuumalad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad,
paljudele kaitsealustele liikidele olulised elupaigad või kasvukohad, millele valdavalt võrgustiku
funktsioneerimine toetub). Rohelise võrgustiku planeerimisega on loodud looduslikus seisundis
16
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
aladest toimiv süsteem, et seeläbi tagada koosluste ja liikide säilimine ning pehmendada ja
korvata inimtekkelisi mõjusid. Roheline võrgustik toetab stabiilse keskkonnaseisundi ja
keskkonnavastupanuvõime säilimist, hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid
protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed
jne). Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb arvestada
nõudega, et rohevõrk jääks toimima, tugialade suurus oluliselt ei väheneks ega lõikaks läbi
rohelisi koridore. Pärnu maakonna üldplaneeringus on sõnastatud üldised tingimused
maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks. Võrgustiku
toimimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumaladel langeda alla 90 % pindalast ning
koridorides alla 70 % koridori keskmisest läbimõõdust. Tegevuste puhul, mille puhul on ette
nähtav rohelise võrgustiku struktuuri oluline muutmine, tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamine. Samuti tuleb vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning
teiste tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale. Samuti tuleb
vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise võrgustiku alale. Juhul
kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning
rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid
selliselt, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb rekultiveerida
kaevandatud ala ja taastada rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on õigus rohelise võrgustiku
toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. Pärnu
maakonna planeeringus on välja toodud, et hajaasustusega piirkondades on roheline võrgustik
piisavalt tihe ja toimib probleemideta. Konfliktid tekivad rohelise võrgustiku erinevate
infrastruktuuride (maanteed, raudtee, turbaalad, karjäärid) konkureerimisel ühele ja samale
territooriumile, näiteks magistraalide rajamisel läbi metsa või karjääride rajamisel
põllumaadele.
Tõstamaa valla üldplaneeringu (kehtestatud volikogu esimehe 07.03.2008 määrusega nr 60)
järgi asub planeeritav karjäär rohelise võrgustiku alal. Üldplaneeringu ptk-s 2.8.4 on öeldud:
„Ehitusalade valikul ei tohi seada ohtu rohelise võrgustiku säilimist; arendustegevused, mis
muudavad maa sihtotstarvet rohelise võrgustiku aladel või kavandavad joonehitisi (teetrassid,
tehnilise infrastruktuuri elemendid jne), samuti looduslike veekogude õgvendamine, tuleb
kooskõlastada Tõstamaa Vallavalitsuse, keskkonnateenistuse ja maavalitsusega“.
Männiku jõe vooluveekogum (vooluveekogumi kood: VEE1121400) on Vabariigi Valitsuse
07.01.2016 poolt kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava perioodiks 2015–2021
(edaspidi VMK) kohaselt heas seisundis. Hetkel koostamisel oleva VMK 2022–2027 (eelnõu)
dokumendi lisa 2 „Lääne-Eesti vesikonna VMK 2022–2027“ järgi on Männiku voolukogumi
koondseisund halb. Halva seisundi põhjuseks on jõesängi muutmine, kalastiku
võrdlustingimuste ülehindamine ja ebasobiv seirekoht. Samuti asuvad jõel vähesed
koprapaisud.
4.6 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt
mõjutatava keskkonna kirjeldus ning keskkonnaseisund.
- Mäeeraldise asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad
võimalikud piirangud.
- Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused.
- Maavara kvaliteet ja varu.
- Ilmastikutingimuste ja maastiku iseloomustus.
17
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
- Kaitstavad loodus- ja pärandkultuuriobjektid mäeeraldisel ja selle lähiümbruses, sh
Natura 2000 alad ja rohevõrgustik.
- Taimestik ja loomastik, sh linnustik.
4.7 Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus.
- Kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika, ettevalmistustööde ja
tootmisprotsessi kirjeldus.
- Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused.
- Kaevandatud ala korrastamine.
Kirjeldatakse kavandatavat tegevust ja tootmistehnoloogiat, samuti olukorda kui maavara
kaevandamiseks luba ei väljastata.
4.8 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnev oluline
keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad
keskkonnaelemendid.
Keskkonnamõju hindamise eesmärgi (loa andjale oluliste keskkonnamõjude välja selgitamine
kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või
vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale) täitmiseks hinnatakse KMH aruandes järgmisi
mõjuvaldkondi.
- Kaevandamise mõju pinnaveekogudele.
Taotletaval Päraküla mäeeraldisel toimub maavara võimalik kaevandamine põhjaveetaset
alandamata. Seetõttu ei toimu ka põhja- ega sadevee ärajuhtimist ümbruskonna
vooluveekogudesse. Hoolimata sellest, et maavara on võimalik kaevandada põhjavee taset
alandamata, võib veetase karjäärialal mõnevõrra alaneda väljatava maavaramahu arvelt.
Kaevandamine ei muuda taotletavas Päraküla liivakarjääris piirkonna pinna- ega sadevee
ökoloogilist ega keemilist seisundit.
Maapinna absoluutkõrgused on madalamad karjääri lääneservas ning maapind tõuseb ida ja
kirde suunas. Mäeeraldise ja seda ümbritseva maapinna absoluutkõrguseid ja reljeefi kallakust
arvestades voolab kaevandatud alale kogunev vesi Männiku jõe suunas. Päraküla karjääri
idapoolne lahustükki põhjaossa jääb MÄNNIKU maaparandussüsteemi, mille veed suubuvad
Männiku jõkke. Kaevandamistegevus ei mõjuta väljaspool mäeeraldist oleva
maaparandussüsteemi kuivendusvõrgu toimimist.
Kaevandamise käigus võib karjäärimasinate tõttu tekkida reostusoht pinnaveele. Selle
ärahoidmiseks peab karjääris olema vajalikus koguses absorbenti. Karjäärimasinaid tuleb
regulaarselt hooldada selleks ette nähtud remonditöökodades, mis asuvad väljaspool
mäeeraldist. Ettevaatusprintsiipide õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida pinnavee
reostumist.
- Kaevandamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele.
Piirkonna hüdrogeoloogilises läbilõikes on esindatud Kvaternaari, Kesk-Alam-Devoni,
Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekompleksid. Kvaternaari veekompleksi vett
18
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
tarbitakse üksikmajapidamiste salvkaevudega. Kesk-Alam-Devoni veekompleksi vett
ammutatakse puurkaevudega nii üksikutes majapidamistes kui ka ühisveevärgiga. Sügavamal
lasuvate veekomplekside vett kasutatakse ainult ühisveevärgis. Kavandatavas Päraküla
liivakarjääris kaevandamisega on veekeskkonna osas ette näha vaid mõju Kvaternaari setete
veekihile.
Lähimad puurkaevud asuvad Päraküla karjääri idapoolsest lahustükist ~1,1 km kaugusel idas
(kood: PRK0060741) ja ~2 km kaugusel läänes (kood: PRK0052617). Taotletava ala piirkonnas
asuvad mitmed Keskkonnaregistris mitteasuvad (salv)kaevud, mis on kohalike elanike jaoks
igapäevaseks veevarustusallikaks. Päraküla liivakarjääri eksperthinnangu raames teostati
kaevude inventuur, mille käigus fikseeriti kaevude seisukord ja füüsikalised näitajad (kaevu
sügavus, veetase). Saadud tulemusi on võimalik kasutada hüdrogeoloogilistes arvutustes
kavandatava tegevuse mõju hindamisel piirkonna veerežiimile. KMH käigus täpsustatakse
kavandatava tegevusega kaasnev võimalik vee alanemine ning määratakse vajalikud
leevendusmeetmed kaasneva võimaliku mõju minimeerimiseks. Lisaks selgitatakse KMH käigus
välja hoonestatud kinnistute veevarustus ning vajadusel peab arendaja tagama veevarustuse
kinnistul.
Maavara kaevandamine Päraküla karjääris ja hilisem karjääri korrastamine võivad avaldada
mõju põhjavee tasemele ning muuta piirkonna veerežiimi. Taotletaval Päraküla mäeeraldisel
paikneb osa kasulikust kihist põhjavee tasemest allpool. Veetasemest allapoole jääva liiva
kaevandamine on planeeritud selliselt, et maavara väljatakse pinnasepumbaga
hüdropuistangutesse veetaset eelnevalt alandamata ning karjääri kogunevat vett
kõrvaldamata. Hüdropuistangutest välja nõrguv vesi valgub tagasi karjääri. Väljatava
maavaramahu arvelt veetase karjäärialal ajutiselt mõnevõrra alaneb. Veetaseme alanemise
ulatus sõltub liivast välja nõrguva vee kogusest. Välja nõrguva vee kogus sõltub aga eelkõige
kaevandatava liiva poorsusest (näitab maksimaalset veekogust settes/kivimis veega
küllastatuse korral) ning veeannist (kivimist/settest raskusjõu mõjul väljavoolava vee kogus),
aga ka klimaatilistest tingimustest, nt aurumisest. Kuna Kvaternaari setete veekiht toitub
sademetest, siis karjääris kujunev veetase sõltub sademete hulgast ning aurumisest. Suvisel
ajal, kui sademete hulk on väiksem ning aurumine intensiivsem, võib veekadu olla suurem, mida
omakorda kompenseerib kevadine suurvee periood.
Samuti mõjutab karjääri kujuneva veekogu veetaset maapinna reljeef. Arvestades maapinna
abs kõrguseid saab ploki 1 (läänepoolne lahustükk) piires veetase kujuneda abs kõrgusele
~25 m, mis on ka kaevandamise eelne veetase. Ploki 2 (idapoolne lahustükk) piires saab veetase
kujuneda abs kõrgusele ~22 m, mis on ~1 m võrra madalamal kaevandamise eelsest
veetasemest. Veetaseme alanemisel 1 m võrra võib esineda vähest veetaseme alanemist kuni
50 m kaugusele ploki 2 piirist.
Peamiseks saasteaineks, mis liivakarjääris toimuvate tööde käigus võib vette sattuda, on
kaevandatavast keskkonnast pärinevad mineraalsed peenosakesed (liiva-, tolmu- ja
saviosakesed). Sette kaasakanne eesvooludesse kaevandamise ajal puudub, kuna vett
kaevandamise eesmärgil eesvoolu ei juhita. Samuti ei toimu peenosakeste infiltreerumist
põhjavette, kuna kasuliku kihi lamami setted käituvad loodusliku filtrina. Karjääri korrastamisel
võib kanduda setet eesvoolu eelkõige kraavide rajamise ajal ja vahetult pärast kraavide
rajamist, kuid ajaga sette kaasakanne väheneb. Detailsem selgitus kaevandamise mõjust
põhjaveele ja tarbekaevudele antakse keskkonnamõju hindamise käigus.
19
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid. Päraküla karjääris ja
selle ümbruses võib vee kvaliteet halveneda juhul, kui kaevandamise ajal satub
karjäärimasinate lekke korral karjääri kütust või määrdeained. Reostunud vesi võib infiltreeruda
ka põhjavette. Karjääri korrastamise ajal, kui rajatakse kraavid kuivendusvee ärajuhtimiseks,
võib reostus edasi kanduda ka eesvooluks olevasse pinnaveekogusse. Avarii korral tuleb reostus
koheselt lokaliseerida ja likvideerida ning teavitada sellest Päästeametit. Avariide teke on pigem
ebatõenäoline ning välditav õigete töövõtetega (masinate pidev kontroll ja hooldus selleks
ettenähtud platsil).
- Mõju infrastruktuurile, sh liikluskoormusele.
Taotletaval Päraküla liivakarjääri mäeeraldisel asub rajatistest katusealune, ülejäänud
hoonestus puudub. Läänepoolset lahustükki läbib Elektrilevi OÜ-le kuuluv 1-20 kV keskpinge
elektriõhuliin LIU:TST. Idapoolset lahustükki läbib Elektrilevi OÜ hallatav elektriõhuliin Potsepa
poole (tunnus: M22143786). Teisi elektrivarustusega seotud rajatisi taotletavale alale ei jää.
Taotletav ala paikneb logistiliselt heas asukohas, kuna karjääride lahustükkide vahel kulgeb
Kõima - Seliste kõrvalmaantee, mis sobib materjali transpordiks. Mõju infrastruktuurile
väljendub liiklusintensiivsuse kasvus valmistoodangu väljaveoks kasutataval teedel.
Keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse ja hinnatakse erinevaid väljaveoteede variante ning
sellest tulenevat mõju lähipiirkonnas paiknevatele riigi- ja kohalikele teedele, sh välisõhule
(müra, tolm), teede seisukorrale, liikluskoormusele- ja ohutusele ning vajadusel pakutakse välja
leevendusmeetmed.
- Kaevandamisest ja transpordist põhjustatud müratase ja tahkete osakeste
kontsentratsioon.
Liiva kaevandamisel kaasnev mõju välisõhule avaldub keskkonda leviva müra ja tahkete
osakeste kontsentratsioonide kaudu. Taotletaval mäeeraldisel kaasneb kaevandamisega müra,
mis põhjustab üldise mürataseme kasvu tootmisterritooriumil. Samuti põhjustab müra
valmistoodangu väljavedu selleks kasutatavate teede lähiümbruses. Soodsatel
ilmastikutingimustel võib ülenormatiivne müra levida ka mäeeraldise piirist väljapoole. Müra
modelleerimisel arvestatakse kõiki mäeeraldisel töötavaid mäemasinaid ja tööprotsesse ning
nende maksimaalseid töötamisega kaasnevaid helirõhutasemeid, mis iseloomustab suurimat
müra levikut. Mäeeraldise lähiümbruses ei ole teisi arvestatavaid ja pidevalt töötavaid
müraallikaid.
Maavara kaevandamisloa taotluse kohaselt kavandatakse materjali transpordiks kasutada
Kõima - Seliste kõrvalmaanteed. Materjali väljavedu saab toimuda vastavalt vajadusele
aastaringselt. Transpordist põhjustatud liiklusintensiivsus sõltub kaevandamismahtudest,
veoautode kandevõimest ja turu nõudlusest. Juhul kui aastas veetakse ehitusliiva välja maavara
taotluses märgitud keskmisest aastamäärast suuremates kogustes, kaasneb sellega ka
intensiivsem väljavedu. Sõltuvalt ehitusliiva nõudluse suurenemisest võib kaevandatav maht
hinnanguliselt kasvada kuni kolmekordseks. Materjali väljavedu hakkab kõrvalmaanteel
peamiselt toimuma Kõima suunas.
Liiva kaevandamisel on tavaliselt peamisteks tahkete osakeste ehk tolmu allikateks toodangu
väljaveoga seotud transport ning vähesel määral ka mitmesugused laadimistööd. Päraküla
20
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
karjääris on veepealse liiva kaevandamine planeeritud ekskavaatoriga. Ekskavaator kaevandab
looduslikust seisundist liiva puistangusse või otse kallurautole. Arvestades liiva suhteliselt
kõrget looduslikku niiskuse sisaldust (~10 - 15 %), on maavara kaevandamisel tekkiv tolmu
kogus minimaalne. Loodusliku niiskussisalduse tõttu on tolmu teke vähendatud ka kuival
perioodil. Täiendavat maavara töötlemise vajadust (liiva sõelumine) karjääris ei kavandata.
Maavara veealuse varu kaevandamisel veetaset ei alandata ning pärast liigvee nõrgumist
hüdropuistangust säilitab materjal piisaval määral loodusliku niiskuse sisalduse, et
laadimisprotsessidel tekkivad tolmu heitkogused on minimaalsed. Seetõttu on maavara
kaevandamisega seotud tööprotsessidel tekkivate tahkete osakeste heitkogused marginaalsed
ja ülenormatiivsete tolmu kontsentratsioonide levik lähimate majapidamisteni ebatõenäoline.
Mõningal määral kaasneb tahkete osakeste heitmeid toodangu transpordil, seda eelkõige
kruuskattega teel. Heitmete tekke ulatus sõltub tee peenosakeste ja niiskussisaldusest.
Kõvakattega teel on tolmu teke minimaalne. Väljaveoks kavandatav tee karjäärist kuni
ristumiseni kõrvalmaanteega ning sealt edasi on kruuskattega. Varasem mõõtmis- ja
modelleerimispraktika analoogsetes tingimustes on näidanud, et kallurauto möödumisel
tekivad ülenormatiivsed tolmu kontsentratsioonid tee vahetus läheduses, levides väljaveotee
teljest ~40–50 m kaugusele.
Taotletav Päraküla karjääri mäeeraldis paikneb Päraküla külas asuvate majapidamiste vahel,
mistõttu on välisõhule avalduv mõju samuti vahetu. KMH käigus tehakse kindlaks müra ja
tahkete osakeste kontsentratsioonide leviku ulatus modelleerimise teel ning tuuakse välja
leevendusmeetmed nende piiramiseks ja minimeerimiseks. Kavandatava tegevusega kaasneva
mürataset võrreldakse keskkonnaministri 16.12.2016. aasta määruses nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud
normtasemetega. Tahkete osakeste kontsentratsioonide levikut võrreldakse keskkonnaministri
27.12.2016. aasta määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud
piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ toodud piirväärtustega.
Materjali väljavedu on kavandatud mööda Kõima - Seliste kõrvalmaanteed, mille läheduses on
Lindi loodusala. Maanteeameti liiklussageduse järgi ei esine raskeid sõidukeid kuni Potsepa
karjääri idapiirini (2021. aasta loenduse järgi on veoautode ja autobusside ning autorongide
sagedus sellel lõigul 0 %). Kõima – Seliste kõrvalmaantee 4,3 km-st Kõima suunas tõuseb
liiklussagedus veoautode ja autobusside osas 2 %-ni ning autorongide sagedus 26 %-ni, kuid
sealt edasi lõppeb ka Lindi loodusala. Keskkonnamõju hindamise käigus analüüsitakse
nimetatud karjääride väljavedu ning kattuva väljaveotee ulatuses hinnatakse võimalikku
kumuleeruva müra ja tahkete osakeste levikut Lindi loodusala suhtes.
- Võimalikud jäätmed seoses kaevandamisega.
Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki ning prügi ladustamine karjäärialal on keelatud.
Kasuliku kihi katendit, mis enne mäetööde algust eemaldatakse ja ladustatakse puistangutena
mäeeraldisel ja selle teenindusmaal, kasutatakse karjääri hilisemal korrastamisel.
Katendimaterjali näol on tegemist keemiliselt inertsete materjaliga, mis on keskkonnale
ohutud. Kaevandatav maavara on kõrge kvaliteediga ning materjal turustatakse täielikult. Seega
võib karjääris tekkida igapäevase karjääritöö käigus vaid olmejäätmeid, mille nõuetekohasel
käitlemisel keskkonnale negatiivset mõju ei avaldu.
21
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
- Vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.
Vibratsiooni (sh maavõnkeid) võivad karjääris tekitada töötavad mehhanismid (purustus-
sorteerimissõlm) ja tööprotsessid. Võrreldes näiteks lubjakivikarjääridega liivakarjääris otseseid
maavõnkeid põhjustavaid tegevusi nagu lõhkamine või hüdrovasara kasutamine ei tehta.
Samuti ei planeerita kaevandatud materjali täiendavat töötlemist kohapeal. Seetõttu on
vibratsiooni tekkimine minimaalne ja selle ulatuslik levimine pigem ebatõenäoline. Samas ei ole
taotletava mäeeraldise läheduse tõttu majapidamistele välistatud vibratsiooni kaasnemine
materjali väljaveol. KMH käigus kirjeldatakse ja hinnatakse transpordiga kaasnevat vibratsiooni.
Valguse, soojuse, kiirguse ega lõhna põhjustavate ainete laialdane kasutamine ei ole
kavandataval tegevusel vajalik, seega ei ole ette näha neist tulenevate mõju avaldumist
ümbruskonnas.
- Võimalikud keskkonnaavariid.
Seoses kaevandamise käigus maapinna lähenemisega veetasemele ja veealuse liivavaru
kaevandamisega suureneb veereostuse oht. Mäetööde käigus kõige tõenäolisem vee kvaliteeti
mõjutav keskkonnaavarii on masinatest diiselkütuse või õli leke ning määrdeainete või muu
reostuse sattumine pinnasevette. Sellise olukorra vältimiseks peavad karjääri teenindavad
masinad olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli. Juhul kui ikkagi tekib olukord, kus
naftaproduktid on masinatest lekkinud, kohustub kaevandaja viivitamatult reostuse
likvideerima vahenditega, mille olemasolu on karjääris ette nähtud. Keskkonnaavariidega
kaasnevad keskkonnamõjud on olulised. KMH aruandes tuuakse välja leevendusmeetmed
reostuse tekke ja leviku vältimiseks ning likvideerimiseks. Ettevõtte tegevusega ei kaasne
eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.
- Mõju maastikule.
Maavara kaevandamisel muutub senine maastikupilt mäeeraldise piires täielikult. Esmalt tuleb
ettevalmistustööde käigus raadata mets ja koorida katend. Maavaravaru väljamisel jääb
maapind mäeeraldisel võrreldes ümbruskonnaga järk-järgult madalamaks. Kaevandamise
lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada ja võimalusel taastada rohelise võrgustiku osana.
Kaevandatud ala on võimalik hiljem kasutada metsa- ja rohumaana ning veekoguna. KMH
aruandes hinnatakse täpsemalt karjääri nõuetekohase korrastamise võimalusi ja tingimusi.
Kaevandatud maa korrastamise kohustust käsitletakse KMH aruandes maapõueseaduse alusel.
- Loodusvara kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele.
Ressursside otstarbekas kasutamine sõltub sellest, kui palju suudetakse ühelt konkreetselt
maa-alalt maavara kaevandada ja edasiseks tootmiseks või kasutamiseks suunata. Selle
näitajaks on kaevandamisega kaasnev kadu. Mida väiksem on kadu, seda otstarbekam on
ressursikasutus.
Säästva arengu seaduse § 2 alusel on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise
eesmärk tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid
looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.
22
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 kohaselt tuleb maapõueressursse kasutada
võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlikult ehk minimaalsete kadude ja minimaalsete
jäätmete tekkimisega.
KMH aruandes hinnatakse liiva kaevandamise ja kasutamise otstarbekust antud asukohas ja
kavandatava tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele.
- Mõju taimestikule, loomastikule, kaitstavatele loodusobjektidele, rohevõrgustikule ja
kultuuripärandile.
Olulisi mõjureid ja mõjuala ulatusi on kirjeldatud eelnevates punktides (müra, tolm, maastiku
muutmine jne). Kõik nimetatud tegurid mõjutavad rohkemal või vähemal määral piirkonna
looduskeskkonda. Kultuurimälestiste registri andmetel ei ole taotletaval Päraküla mäeeraldise
ega selle teenindusmaa piirides teadaolevaid või riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi ega
muinsuskaitseobjekte. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 30 - 33, §443) on leidja
kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
Taotletava Päraküla mäeeraldise kattub täielikult rohelise võrgustiku tuumalaga T8. KMH käigus
hinnatakse kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustiku toimimisele.
Taotletaval Päraküla liivakarjääri mäeeraldisel ja selle lähiümbruses paiknevad mitmeid
kaitsealuseid looma-, taime-, seene- ja samblikuliikide leiukohad ja elupaigad, mis on
kokkuvõtvalt toodud tabelites 2.1 ja 2.2. Kaitsealuseid liike kajastatakse kavandatava
tegevusega seonduvalt KMH aruandes. Mõju hindamine loomastikule viiakse läbi koostöös
kohaliku jahiseltsiga.
Mäeeraldisel ja selle vahetus läheduses on mitmed kuklaste pesad, nende kahjustamise
vältimiseks tuleb pesad enne raadamistöid ümber asustada (Looduskaitseseadus § 58 lg 5).
- Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale.
Olulisi mõjureid ja mõjuala ulatusi on kirjeldatud eelnevates punktides (müra, tolm,
veekvaliteet jne). Nende tegurite mõju inimese tervisele, heaolule ja varale hinnatakse KMH
käigus läbivalt vastavates peatükkides. Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal
või vähemal määral keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara. Taotletava Päraküla
liivakarjääriga kaasnevad mõjud Päraküla elanikele on vahetu, sest karjäär paikneb kahe
lahustükina küla keskel.
- Kavandatava tegevuse koosmõju teiste tegevusliikidega.
Kavandatava tegevuse koosmõju teiste tegevusliikidega võib tekkida läbiümbruskonnas
olemasolevate teiste liivakarjääridega (Potsepa ja Potsepa II liivakarjäär, Kivimäe ja Kivimäe II
kruusakarjäär) materjali väljaveo osas. Eelkõige võib mõju avalduda Lindi loodusalale, mida
transpordiga kaasnevate mõjude hindamisel arvestatakse. Kui keskkonnamõju hindamise
käigus selgub veel teisi mõjutegureid, mis võivad põhjustada koosmõju aspektist olulist
keskkonnamõju, siis arvestatakse nendega keskkonnamõju hindamisel.
4.9 Keskkonnameetmed, sh keskkonnameetmete kasutamise eeldatav efektiivsus ja
keskkonnaseire.
23
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Keskkonnamõju hindamise aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva
ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
keskkonnameetmed, sh vajaliku seire kirjeldus ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat
efektiivsust.
4.10 Teiste keskkonnalubade vajadus.
Lähtuvalt KMH tulemustest antakse kavandatava tegevusega eeldatavalt negatiivse
keskkonnamõju vältimiseks või vähendamiseks soovitusi keskkonnaseire tingimuste
seadmiseks ja käsitletakse teiste keskkonnalubade (näiteks õhusaasteluba) vajadust.
4.11 Kavandatava tegevuse võrdlus erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ja nende
paremusjärjestus.
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel lähtutakse
nendega eeldatavasti kaasnevast keskkonnamõjust ja selle ulatusest. Lähtuvalt
hindamismetoodikast antakse soovitus parima lahendusvariandi realiseerimiseks.
4.12 Kokkuvõte, soovitused ja koondhinnang.
4.13 KMH aruande koostamisel kasutatud infoallikad.
4.14 KMH aruandele lisad.
Keskkonnamõju hindamise aruandele lisatakse maavara kaevandamise loa taotlus, KMH
menetlust kajastavad dokumendid, avalikustamise perioodil laekunud kirjad ning avalike
arutelude protokollid. Avalikustamise perioodil laekunud kirjades esitatud ettepanekutele,
vastuväidetele ja küsimustele ja avalikul arutelul vastuseta jäävatele küsimustele vastatakse
kirjalikult, mille koopiad lisatakse aruandele.
24
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
5. HINDAMISMETOODIKA
Keskkonnamõju hinnatakse vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadusele ning juhindutakse Keskkonnamõju hindamise käsiraamatus (Põder, 2018) toodud
põhimõtetest. Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse maavara kaevandamisega kaasnevat
keskkonnamõju, võttes arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja
hindamismetoodikat. KMH aruande koostamisel kasutatakse objektiga seotud dokumente ja
varasemalt koostatud uuringuid, erialast kirjandust, avalikke andmebaase jm infoallikaid.
Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse KeHJS-le toodud põhimõtetest, mille põhjal:
- Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava
tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta
ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on
võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat
arengut;
- Keskkonnamõju on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või
kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale;
- Keskkonnamõju on oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja
heaolu, kultuuripärandi või vara.
Keskkonnamõjude prognoosimisel kasutatakse erinevaid hindamismetoodikaid: kaardianalüüsi
(Eesti Looduse Infosüsteemi ja Maa-ameti kaardikihid), modelleerimist, hinnatava objekti ja
selle lähiümbruse vaatlust, eksperthinnanguid ning asjaomaste asutustega konsulteerimist
(Tabel 5.1). Keskkonnamõju selgitused, järeldused ja soovitused esitatakse tuginedes
ekspertrühma kuuluvate spetsialistide erialasele kogemusele, välivaatluse tulemustele ning
erinevate ametkondade ja osapoolte omavahelisele koostööle.
Tabelis 5.1 on toodud teemade kaupa ülevaade, milliseid metoodikaid konkreetsete mõjude
hindamisel kasutatakse. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega
ei kaasne määruse Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded
§ 6 lg 2 p 4 nimetatud valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi. Seetõttu
eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruande koostamisel ei käsitleta/hinnata.
Tabel 5.1. Hinnatavad mõjukriteeriumid ja mõjude prognoosimisel kasutatavad
hindamismetoodikad
Hinnatavad
Hindamismetoodika
mõjukriteeriumid
Välitöö - piirkonna kaevude inventariseerimine, sh kaevude
Mõju pinna- ja põhjavee sügavuse ja veetaseme määramine.
režiimile ning kvaliteedile,
Eksperthinnang - varasemalt teostatud geoloogilise uuringu
sh elanikkonna
andmete põhjal iseloomustatakse piirkonna geoloogilist ehitust
veevarustusele
ja hinnatakse veepideme olemasolu kaevandatava maavara kihi
25
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Hinnatavad
Hindamismetoodika
mõjukriteeriumid
all, millest lähtuvalt hinnatakse kaevandamisest tuleneva mõju
esinemist või mitte esinemist piirkonna põhjaveele ja kohalike
inimeste veevarustusele.
Kaardianalüüs - võimalike väljaveoteede asukohad.
Mõju Välivaatlus - olemasolevate teede seisukord.
infrastruktuurile, sh Eksperthinnang - eeldatavast kaevandamise aastatoodangust ja
liikluskoormusele transpordi dünaamikast lähtuvalt arvutatakse hinnanguline
lisanduv liikluskoormus teedele.
Eksperthinnang ja modelleerimine - mõju hindamiseks
teostatakse müratasemete modelleerimine, mille käigus
arvestatakse kavandatava tegevuse tööprotsessidega,
valmistoodangu väljaveoga, tundlike objektide paiknemisega ja
kohalike keskkonnatingimustega. Modelleerimisel kasutatakse
Müratase rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikaid ning standardeid.
Müratasemeid modelleeritakse tarkvaraga CadnaA 2022 Pro
(DataKustik GmbH). Modelleeritud müratasemete vastavust
võrreldakse keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ kehtestatud piirväärtustega.
Eksperthinnang ja modelleerimine - mõju hindamiseks
arvutatakse kavandatava tegevusega kaasnevate tahkete
osakeste heitkogused ja teostatakse modelleerimine, arvestades
seejuures kohalikke keskkonna- ja ilmastikutingimusi.
Heitkoguste arvutamisel kasutatakse US EPA välja töötatud
Tahkete osakeste
rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikaid ning hajumise
kontsentratsioon
modelleeritakse tarkvaraga BREEZE AERMOD/ISC ver 7.12 Pro.
Modelleeritud tulemusi võrreldakse keskkonnaministri
määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid“ kehtestatud piirväärtustega.
Eksperthinnang - kavandatava tegevusega kaasnevate jäätmete
Jäätmete
tekke hindamisel toetutakse arendaja esitatud informatsioonile
teke
ja hindamisel lähtutakse jäätmeseadusest.
Eksperthinnang - võimalike keskkonnaavariide tekkimist
hinnatakse varasemate teadmiste põhjal, hindamisel lähtutakse
Keskkonnaavariid
majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 172
„Kaevandamise ohutusnõuded“.
Vaatlus - kavandatava tegevuse eelne asukohaga tutvumine ja
Mõju selle iseloomustus.
maastikule Eksperthinnang - antakse hinnang maastiku muutumisele
kaevandamise ajal ja pärast korrastamist.
26
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Hinnatavad
Hindamismetoodika
mõjukriteeriumid
Loodusvara kasutamise Eksperthinnang - hinnatakse lubjakivi kaevandamise
otstarbekus ja tegevuse otstarbekust antud asukohas, kavandatava tegevuse mõju
vastavus säästva arengu kliimale ja vastavust säästva arengu põhimõtetele. Hindamisel
põhimõtetele lähtutakse muuhulgas säästva arengu seadusest.
Välitöö - piirkonna taimede inventariseerimine.
Välitöö - piirkonna taimede ja loomade inventariseerimine.
Eksperthinnang - kohaliku piirkonna loomastiku
Mõju
iseloomustamisel kasutatakse riikliku keskkonnaseire andmeid
taimedele ja loomadele
(eluslooduse mitmekesisuse seire) ja võimalusel tehakse
(sh lindudele)
koostööd kohaliku jahiseltsiga, kes on kursis loomade
liikumisega. Kaevandamise mõju taimestikule hinnatakse
varasemate teadmiste põhjal.
Kaardianalüüs ja eksperthinnang - tulenevalt mäeeraldise ja
Mõju rohevõrgustikule teenindusmaa paiknemisest rohevõrgustiku alal hinnatakse selle
osakaalu rohevõrgustiku pindalast ning võimalikust mõjust.
Kaardianalüüs - kasutatakse Eesti Looduse Infosüsteemi
andmeid.
Mõju kaitstavatele
loodusobjektidele Eksperthinnang - hindamisel lähtutakse kaitstavate liikide
elupaikade tingimustest, Looduskaitseseadusest ja Eesti Looduse
Infosüsteemi kantud informatsioonist.
Eksperthinnang - hinnang antakse tulenevalt lähimate õuealade
Mõju inimese tervisele, paiknemisest ja kavandatava tegevusega kaasnevatest
heaolule ja varale keskkonnamõjudest ja nende ulatustest lähtuvalt Eesti
õigusaktides toodud piirnormidest.
Eksperthinnang - tuuakse välja kavandatava tegevusega
Koosmõju teiste võimalik koosmõju teiste lähimate karjääridega transpordi osas,
tegevusliikidega seejuures arvestatakse võimalike ühiste väljaveoteede
paiknemisega Lindi loodusala suhtes.
Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse KMH aruandes, kuid peamised infoallikad
keskkonnamõju hindamisel on järgmised:
- Pärnu maakonna planeering;
- Tõstamaa valla üldplaneering;
- Päraküla liivakarjääri eksperthinnang töö nr 19/2714 OÜ Inseneribüroo STEIGER,
Tallinn 2020;
- Aktsiaseltsi K.A.T. & Ko Päraküla liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa
taotlus koos materjalidega;
- EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister);
- Maa-ameti X-GIS rakendused;
- Eesti Vabariigi seadusandlus;
- asjakohased teadusartiklid ja uuringud;
27
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
- kirjavahetus arendajaga.
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel kasutatakse
kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et igale mõjukriteeriumile
antakse vastava peatüki lõpus hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute
mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis
kasutatakse mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalat (5 kuni +5), kus +5 tähistab väga
olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 5.2).
Lisaks antakse igale mõjukriteeriumile kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust. Kriteeriumite
kaalu määramiseks kasutatakse paariviisilist võrdlust. Iga kriteerium võrreldakse kõikide teiste
kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistatakse väärtus 1, vähem olulisele
väärtus 0. Võrdsete väärtuste korral antakse mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Seejuures ei
tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise
kriteeriumiga on tema olulisus väiksem.
Tabel 5.2. Mõjude olulisuse skaala
0 mõju puudub
-1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju
-2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju
-3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju
-4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju
-5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju
Kaalutud hinde saamiseks korrutatakse mõjukriteeriumile antud hindepall selle kriteeriumi
kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste üldhinnang ja
omavaheline võrdlus saadakse kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel.
28
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
6. AJAKAVA
Tabel 6.1 KMH raames kavandatavad tegevused ja nende eeldatav menetluse ajakava prognoos
NR TEGEVUS TÄITJA KUUPÄEV/AJAKULU
1 KMH algatamise otsus Otsustaja 11.03.2022
2 KMH programmi koostamine ja esitamine otsustajale Ekspert ja arendaja ~2 kuni 3 kuu jooksul
14 päeva jooksul pärast programmi
3 KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll ja edastamine asjaomastele asutustele + * Otsustaja
saamist (KeHJS § 151 lg 2)
4 Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine vastavalt KeA ettepanekutele Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul
+ Otsustaja ja asjaomased 30 päeva jooksul pärast programmi
5 Asjaomased asutused esitavad KMH programmi kohta seisukohad
asutused saamist (KeHJS § 151 lg 4)
14 päeva jooksul pärast asjaomaste
KMH programmi kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine ja omapoolse seisukoha
6 Otsustaja asutuste seisukohtade saamist
kujundamine ning edastamine arendajale ja ekspertidele +
(KeHJS § 151 lg 5)
Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine vastavalt seisukohtadele ning
7 Ekspert ja arendaja ~3 nädala jooksul
täiendatud programmi esitamine otsustajale
PR OGR AM M
Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH programmi, sh asjaomaste asutuste 14 päeva jooksul pärast programmi
8 seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, vajadusel kaasab menetlusse Otsustaja saamist
asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud + (KeHJS § 151 lg 7)
Vähemalt 14 päevase kestusega
9 KMH programmi avalik väljapanek Otsustaja
(KeHJS § 16 lg 1)
14 päeva jooksul pärast programmi
10 KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Otsustaja
saamist (KeHJS § 16 lg 2)
Ekspert ja arendaja Toimub pärast programmi avalikku
11 KMH programmi avalik arutelu
koostöös otsustajaga väljapanekut
Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul vastamata jäänud
30 päeva jooksul pärast avaliku arutelu
12 küsimustele vastamine. Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine ning Ekspert ja arendaja
(KeHJS § 17 lg 3)
esitamine otsustajale +
KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes asjaomaste asutuste 30 päeva jooksul pärast programmi
13 Otsustaja
seisukohtadele saamist (KeHJS § 18 lg 2)
14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist
14 KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamine + ** Otsustaja
(KeHJS § 18 lg 4)
29
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
NR TEGEVUS TÄITJA KUUPÄEV/AJAKULU
~1 aasta jooksul (uuringute planeerimise
KMH aruande koostamine lähtudes nõuetele vastavast KMH programmist ja esitamine
15 Ekspert ja arendaja ja läbiviimisega alustatakse KMH
otsustajale
programmi koostamise käigus)
21 päeva jooksul pärast aruande saamist
16 KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll + *** Otsustaja
(KeHJS § 201 lg 2)
17 Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine vastavalt KeA ettepanekutele Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul
Otsustaja ja asjaomased 30 päeva jooksul pärast aruande saamist
18 Asjaomased asutused esitavad KMH aruande kohta seisukohad +
asutused (KeHJS § 201 lg 1)
21 päeva jooksul pärast asjaomaste
KMH aruande kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine ja omapoolse sisukoha
19 Otsustaja asutuste seisukohtade saamist
kujundamine ja edastamine arendajale ja ekspertidele+
(KeHJS § 201 lg 1)
Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine vastavalt seisukohtadele ning 14 päeva jooksul pärast aruande saamist
20 Ekspert ja arendaja
täiendatud aruande esitamine otsustajale (KeHJS § 21)
Parandatud ja täiendatud aruande ja asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamise või 21 päeva jooksul pärast täiendatud
AR U ANN E
21 arvestamata jätmise kontrollimine (vajadusel kaasatakse menetlusse asutus, kelle Otsustaja aruande saamist
seisukohta ei ole arvestatud) (KeHJS § 201 lg 1 ja 2, § 151 lg 7)
14 päeva jooksul pärast aruande saamist
22 KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Otsustaja
(KeHJS § 21)
Vähemalt 30 päevase kestusega
23 KMH aruande avalik väljapanek Otsustaja
(KeHJS § 21)
Ekspert ja arendaja Toimub pärast aruande avalikku
24 KMH aruande avalik arutelu
koostöös otsustajaga väljapanekut
Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul vastamata jäänud
30 päeva jooksul pärast avaliku arutelu
25 küsimustele vastamine, vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine ning Ekspert ja arendaja
(KeHJS § 21)
esitamine otsustajale
Otsustaja ja asjaomased 30 päeva jooksul pärast aruande saamist
26 KMH aruande kooskõlastamine asjaomaste asutuste poolt +
asutused (KeHJS § 22 lg 3)
30 päeva jooksul pärast asjaomaste
KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes asjaomaste asutuste
27 Otsustaja asutuste kooskõlastuste saamist
kooskõlastustele +
(KeHJS § 22 lg 5)
14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist
28 KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamine **** Otsustaja
(KeHJS § 22 lg 7)
+
Märgitud menetluse tähtaegu võib KeHJS § 24 järgi pikendada põhjendatud juhul, nagu dokumentide maht, kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi keerukus, määrates
menetlustoiminguks uue tähtaja.
* Kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks olnud tegevusloa
30
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale (KeHJS § 18 lg 7).
** Kui otsustaja tuvastab, et KMH programm ei vasta KeHJS § 18 lg 2 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale täiendatud programm nõuetele vastavuse
kontrollimiseks (KeHJS § 18 lg 6).
*** Kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab
programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi (KeHJS § 18 lg 8).
**** Kui otsustaja tuvastab, et KMH aruanne ei vasta § 22 lg 5 sätestatud nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendatud aruanne (KeHJS § 22 lg 9).
31
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
7. ARENDAJA, OTSUSTAJA, EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS JA
ASJAOMASED ASUTUSED
Arendaja: Otsustaja:
Aktsiaselts K.A.T. & KO Keskkonnaamet
Savi tn 42, Pärnu linn Ringmajanduse osakond
Pärnu maakond 80040 Keskkonnakorralduse büroo
Registrikood: 10250382 Pikk 20a, Pärnu linn
Kontakt: Roland Kuusik Pärnu maakond 80011
Tel: +372 5158760 E-post:
[email protected]
E-post:
[email protected]
Ekspert:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Männiku tee 104
11216 Tallinn
Registrikood 11206437
Kontakt: Aadu Niidas
Tel: 668 1013
E-post:
[email protected]
32
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Ekspertrühma koosseis:
Aadu Niidas (loodusteaduste bakalaureusekraad loodusteaduslike ainete õpetaja
(keskkonnaspetsialist) erialal, loodusteaduste magistrikraad geoökoloogia erialal) töötab
keskkonnaeksperdi (litsents KMH 0145, kehtib kuni 26.10.2022) ametikohal, kes on olnud KMH
juhtekspert maavaravaru kaevandamise ja kaevise töötlemise ning kaevandatud maa-ala
korrastamise tegevusvaldkondades 2012. aastast alates. Juhib antud KMH menetluses
ekspertrühma.
Priit Kallaste (tehnikateaduste bakalaureuse ja magistrikraad keemia- ja keskkonnakaitse
tehnoloogia erialal) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal alates 2016. aastast. On läbinud
mitmeid erialaseid koolitusi välisõhu modelleerimise valdkonnas ning osalenud ja juhtinud
sellealaste projektide tööd. Samuti tegelenud karjääride ja kaevanduste lõhketööde seirega ja
ohutusarvutuste koostamisega. Antud KMH raames hindab mõju infrastruktuurile ja välisõhu
kvaliteedile (müratase, tahkete osakeste kontsentratsioon, maavõnked).
Liisa Küttim (geoökoloogia erialal (bioloogia kõrvaleriala) loodusteaduste bakalaureuse- ja
magistrikraad), töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal. Ta on ka Tallinna Ülikooli ökoloogia
keskuse nooremteadur ja keskkonnakorralduse õppekava õppejõud (keskkonnaseisundi
hindamise ja seire, statistika ja andmebaaside kursused), samuti Tallinna Ülikooli doktorant
ökoloogia erialal. Tema teadustöö keskendub sooökosüsteemide mikroelustikule,
bioindikatsioonile ning elustiku vastastikmõjule keskkonnateguritega, olles läbi viinud mitmed
rakenduslikke- ja alusuuringuid (nt kuivendamise mõju ökosüsteemide seisundile). Hindab
mõju maastikule, elusloodusele, keskkonnaavariidele ja jäätmetekkele.
Kaie Kriiska (loodusteaduste doktorikraad maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse erialal,
bakalaureuse- ja magistrikraad keskkonnatehnoloogia erialal; Tartu Ülikool) töötab
keskkonnaspetsialisti ametikohal ning tegeleb keskkonnamõjude hindamisega alates 2020.
aastast. On alates 2011. aastast tegelenud kliimapoliitika, süsinikuringe ja maakasutuse
kasvuhoonegaaside hindamisega (Keskkonnaagentuur) ja alates 2014. aastast
maastikuökoloogia-alaste projektidega (Tartu Ülikool). Omab ÜRO kasvuhoonegaaside
inventuuri rahvusvahelise audiitori sertifikaati (2014). Tegeleb laiemalt säästva arengu ja
kliimamuutuste temaatikaga. Hindab mõju kliimale, maastikule, infrastruktuurile,
keskkonnaavariidele, jäätmetekkele, hindab loodusvara kasutamise otstarbekust ja tegevuse
vastavust säästva arengu põhimõtetele. Viib läbi Natura hindamise.
Marge Uppin (geoloogia erialal loodusteaduste bakalaureusekraad, loodusteaduste
magistrikraad ja filosoofiadoktorikraad) töötab hüdrogeoloogi (hüdrogeoloogiliste tööde
tegevusluba KHY000011) ametikohal. Hindab mõju pinnaveekogudele, põhjaveele ja
tarbekaevudele.
Marko Häelm (loodusteaduste magister geoökoloogia erialal) töötab hüdrogeoloogi ja
geofüüsika ametikohal. On töötanud hüdrogeoloogina alates 2008. aastast ning geofüüsikuna
alates 2011. aastast. Käesoleva KMH raames modelleerib ja hindab kavandatava tegevuse mõju
põhjaveele ja tarbekaevudele.
Hanna-Liis Heinla (bakalaureuse kraad keskkonnatehnoloogia ja- juhtimise erialal; Tallinna
Tehnikakõrgkool, keskkonnakorralduse- ja poliitika eriala magistrant; Eesti Maaülikool). Töötab
33
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päraküla liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
LISAD
35
Lisa 1
Maavara kaevandamise loa taotlus
1.1. Ettevõtja nimi AS K.A.T. & Ko
1
Taotleja 1.2. Äriregistrikood (isikukood) 1.3. Aadress Pärnu maakond, Pärnu
10250382 linn, Pärnu linn, Savi tn 42, 80041
1.4. Taotluse koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER
2.1. Ettevõtja nimi AS K.A.T. & Ko
2
Kaevandaja 2.2. Äriregistrikood (isikukood) 2.3. Aadress Pärnu maakond, Pärnu
10250382 linn, Pärnu linn, Savi tn 42, 80041
3.1. Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus
3 Päraküla liivaamaardla -
Maardla 3.3. Maardla (maardlaosa) 3.4. Maardla põhimaavara
registrikaardi number 968 ehitusliiv
4.1. Mäeeraldise nimetus Päraküla liivakarjäär
4.2. Mäeeraldise liik
uus mäeeraldis [ X ] olemasoleva muutmine [ ] olemasoleva laiendus [ ]
lubade liitmine [ ] kehtivusaja pikendamine [ ] ümberregistreerimine [ ]
osaline ümberregistreerimine
4.3. Mäeeraldise asukoht []
4
Maakond Pärnu vald Pärnu linn
Mäeeraldis ja
selle 4.4. Mäeeraldise pindala, ha 16,59
teenindusmaa 4.5. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 18,73
4.6. Mäeeraldise ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu
Joanna (katastritunnus 82603:001:0066)
Peraküla - Joanni (katastritunnus 82603:001:0067)
Luiskama (katastritunnus 82603:001:0076)
Metsa (katastritunnus 82603:001:0059)
5.1. Geoloogilise uuringu loa omanik AS K.A.T. & Ko
5.2. Geoloogilise uuringu luba:
loa väljaandja registreerimise number loa kehtivuse aeg
Keskkonnaamet L.MU/329932 20.10.2017 - 21.10.2019
5.3. Geoloogilise uuringu tegija OÜ Inseneribüroo STEIGER
5.4. Geoloogilise uuringu aruande nimetus:
5
Geoloogiline Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu
uuring aruanne (varu seisuga 01.10.2018)
fondi number -
varude kinnitamise otsus ja kuupäev
Maa-ameti 26. veebruari 2019 korraldus nr 1-17/19/412
6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kogus
maavara aktiivne aktiivne passiivne kaevandatav Ühik
kasutusala tarbevaru reservvaru varu varu
6 ehitusliiv 457 385 tuh m³
Maavara kogus
6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 01.01.2019
6.3. Mäeeraldisele jäävate maavaravaru plokkide nimetused
Plokk 1 aT, Plokk 2 aT
7
Katend, sh Katendi kogus 134 tuh m³, sh mulla kogus 33 tuh m³.
muld
8.1. Maavara kasutusala ehitussegude valmistamiseks ja teede- ning
tsiviilehituses kasutamiseks
8.2. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär:
8 kogus ühik
Maavaravaru 26 tuh m3
kasutamine 8.3. Maavara kaevandamise maksimaalselt lubatud
aastamäär kogus ühik
8.4 Taotletav loa kehtivusaeg 15 aastat - -
9.1. Maavara arvelevõtmise dokumendi ärakiri [ X ]
9.2. Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne,
milles esitatud ettepaneku alusel on tehtud otsus võtta arvele maavara,
mille kaevandamiseks luba taotletakse [ X ]
9.3. Kui kaevandamisluba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva
üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloaga määratud uuringuruumi
piires või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppemisest ja
taotleja ei ole selle loa omaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa või
9
uuringuloa omaja nõusolek [ ]
Lisade loetelu
9.4. Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei
kuulu kaevandamisloa taotlejale, mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa
asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja
kasutamiseks1 [X]
9.5. Riigilõivu tasumist tõendav dokument [X]
9.6. Maapõueseaduse § 50 lõikes 6 sätestatud juhul
kaevandamisjäätmekava [ ]
________________
1 – Võimalik esitada kaevandamisloa taotluse menetluse käigus
Loa taotleja Roland Kuusik, juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ 31.05.2019
nimi, amet allkiri kuupäev
SELETUSKIRI
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad.
Aktsiaselts K.A.T. & Ko taotleb maavara kaevandamise luba Päraküla liivakarjääris,
eesmärgiga tagada ümbruskonna ehituse ja teehoolduse varustuskindlus selleks sobiliku
kvaliteediga liivaga.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid
rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Riigikohtu põhiseaduslikkuse
järelevalve kolleegium leidis kohtuasjas nr 3-4-1-9-0e9 tehtud otsuse punktis 25, et „Ka
maavarad on kahtlemata mõistetavad loodusvarade ja loodusressurssidena põhiseaduse
§ 5 tähenduses ning on sellistena osa rahvuslikust rikkusest. Maavarade säästliku
kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe
omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada
maavarade säästlik kasutamine kogu riigis.
Vastavalt arendaja soovile ja huvile taotleda maavara kaevandamise luba tuleb hinnata
planeeritud tegevuses lisaks kaevandaja huvile ka maavara omaniku huvi. Eesti
Vabariigile kuuluva maavaravaru korral hinnatakse kinnitatud juhendite kohaselt
taotletava karjääri varustuskindlust teeninduspiirkonnas, kus materjali transporditee on
kuni 50 km. Sealjuures loetakse karjääri teeninduspiirkond ehitusmaterjalidega
varustatuks juhul kui kaevandatavat varu jätkub vähemalt 10 aastaks.
Päraküla liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlus aga vastab juhendi „Juhend
riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste
menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ punktides 4.1.2 toodud
tingimustele, kuna tegemist on eraomandisse kuuluva maavaraga, mille puhul ei kaaluta
riiklike huve varustuskindluse aspektist
Taotletava Päraküla liivakarjääri mäeeraldise maavara vastab ehitusliivale esitatavatele
nõuetele. Kaevandatavat materjali hakatakse kasutama peamiselt teedeehituses. Materjal
on sobilik kasutada teede mulletes töökihtide täitematerjaliks ning dreenkihtide
ehitamiseks.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Päraküla liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Päraküla külas. Ala
koosneb kahest lahustükist ja hõlmab osaliselt või täielikult eraomandisse kuuluvaid
kinnistuid Joanna (katastritunnus 82603:001:0066), Peraküla - Joanni (katastritunnus
82603:001:0067), Luiskama (katastritunnus 82603:001:0076) ja Metsa (katastritunnus
82603:001:0059). Kõikide kinnistute sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Joanna
kinnistu kuulub eraisikule Roland Kuusik ning Peraküla-Joanni, Luiskama ja Metsa
kinnistud kuuluvad ettevõttele Aktsiaselts K.A.T. & Ko.
Taotletav mäeeraldis külgneb Lepiku (katastritunnus 82603:001:0064), Põlde (katastri-
tunnus 82603:001:0062), Reinu (katastritunnus 82603:001:0070), Laane (katastritunnus
82603:001:0030), Jüri - Jaani (katastritunnus 82603:001:0001), Luiskama
(katastritunnus 82603:001:0077), Metsa (katastritunnus 82603:001:0061) ja Audru
metskond 288 (katastritunnus 82601:001:0222) kinnistutega. Lisaks poolitab karjääri
Kõima - Seliste kõrvalmaantee nr 19107 (katastritunnus 82603:001:0012), millele kehib
30 m laiune kaitsevöönd tee välimisest servast.
Taotletaval mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ei asu loodus-ja muinsuskaitselisi
objekte ning hooneid. Lähimad majapidamised asuvad ~30 m kaugusel Lepiku
(katastritunnus 82603:001:0064), ~35 m kaugusel Jüri-Jaani (katastritunnus
82603:001:0001) ja ~75 m kaugusel Põlde (katastritunnus 82603:001:0062) kinnistutel.
Lisaks asub mäeeraldisega osaliselt kattuval Joanna kinnistu (katastritunnus
82603:001:0066) lõunaosas AS-le K.A.T & Ko kuuluv laudahoone. Lähimad külad
Seliste ja Lõuka asuvad uuringuruumist ~4 km kaugusel edelas ja loodes. Lähim suurem
asula on Tõstamaa alevik, mis asub ~6 km kaugusel loodes.
Taotletava Päraküla liivakarjääri kirdepoolse lahustüki põhjaserv kattub MÄNNIKU
maaparandussüsteemiga (tunnus 6112140030011001) ning antud põhjaservast ~150 m
kaugusel kirdes voolab Männiku jõgi (tunnus VEE1121400) 100 m laiuse kalda
piiranguvööndiga. Teisel pool Männiku jõge asub TÕSTAMAA (PÜ-79) maaparandus-
süsteem (tunnus 6112140030010001). Varu arvele võtmine MÄNNIKU
maaparandussüsteemil on kooskõlastatud Põllumajandusametiga, kooskõlastuse taotlus
kaevandamiseks on esitatud Põllumajandusametile, lisame selle käesolevale taotlusele
menetluse käigus.
Läänepoolset lahustükki läbib Elektrilevi OÜ elektriõhuliin LIU:TST (tunnus
K230742848) 10 m laiuse kaitsevööndiga liini teljest, mis kulgeb kuni kirdepoolsel
lahustükil asuva Elektrilevi OÜ Päraküla:(Tõstamaa) (tunnus M1094876) alajaamani.
Kirdepoolset lahustükki läbib Elektrilevi OÜ elektriõhuliin Võhma talu, Uue-Selja talu
(tunnus M22143785) kaitsevööndiga 2 m liini teljest. Lisaks läbivad kirdepoolset
lahustükki veel Elektrilevi elektrimaakaabelliin LIU:TST (tunnus KKL230742848) 1 m
laiuse kaitsevööndiga liini teljest ning elektriõhuliinid, 2 m laiuse kaitsevööndiga liini
teljest, Potsepa poole (tunnus M22143786) ja Põlde talu, Lepiku talu (tunnus
M22143784). Kirdepoolsel lahustükil asub ka Elektrilevi OÜ elektriõhuliini
mastitõmmits (tunnus 222252934). Geoloogilise uuringuga moodustatud plokkide varu
kinnitamine on kooskõlastatud ettevõttega Elektrilevi OÜ (lisa 2). Kooskõlastusel
toodud tingimused on, et elektriliinide kaitsevööndis on kaevandamine keelatud ja
alaline juurdepääs peab olema õhuliinidele tagatud. Maavara, mis paikneb nimetatud
rajatiste kaitsevööndites on käesolevaga arvestatud kaevandatava varu hulgast välja
(peatükk 4), kaevandamise tööde jõudmisel antud rajatiste kaitsevööndite vahetusse
lähedusse peab arendaja rajatiste omanikuga uuesti kokku leppima vastavad tingimused
kaitsevööndites abistatavate tööde läbi viimiseks.
Ligikaudu 300 m kaugusel edelas asub III kategooria kaitsealuse liigi Buteo buteo
(hiireviu) elukoht (tunnus KLO9120111).
Taotlevat karjääri katab enamasti mets ning looduslik rohumaa, mida kasutatakse
loomade karjatamiseks. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 21,8 - 28,6 m
(keskmiselt 24,8 m). Maapind on madalam karjääri lääneservas ning tõuseb ida ja kirde
suunas.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus.
Taotletaval alal on tehtud üks geoloogiline uuring – „Pärnu maakonna Päraküla
uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018).“, töö nr 18/2328
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2018).
Päraküla liivamaardla asub Kesk - Devoni ladestiku Pärnu lademe, Pärnu kihistu
avamusalal, kus esineb liivakivi, aleuroliiti, savi, dolokivi ja domeriiti. Pärnu lademe
paksus on vahemikus 15 - 47 meetrit.
Taotletava karjääri katendi paksus on suhteliselt ühtlane jäädes vahemikku 0,2 - 2,3 m
(keskmiselt 0,5 m). Katend on esindatud ~0,2 m paksuse kasvukihiga, millele järgneb
enamasti orgaanikarikas must muld või üksikutes uuringupunktides tihe saviliiv.
Kasulik kiht on esindatud ülipeene- kuni keskmiseteralise kohati kruusaka liivaga,
milles esineb vähesel määral ka veeriseid. Kruus ja veerised on karbonaatse koostisega.
Üldiselt muutub materjal sügavuse suurenedes hallimaks ning tihedamaks - savi- ja
tolmuosakeste sisaldus suureneb.
Kasuliku kihi lamam jääb absoluutkõrguste vahemikku 17,6 - 26,9 m (keskmiselt 21,6
m). Lamamiks on valdavalt moreen, kuid kohati esineb ka liivsavi, saviliiva ning savi.
Moreeni, liivsavi, saviliiva ja savi värvused varieeruvad tumehallist sinakashallini.
Plokk 1 kruusa sisaldus on vahemikus 0,0 - 29,8% (keskmiselt 9,5%), liiva sisaldus
vahemikus 67,9 - 97,1% (keskmiselt 83,5%), savi- ja tolmuosakeste sisaldus vahemikus
2,3 - 12,0% (keskmiselt 6,9%), liiva peensusmoodul vahemikus 0,9 - 2,0 (keskmiselt
1,5) ning liiva filtratsioonimoodul 1,0 m/ööp. Plokk 2 kruusa sisaldus on vahemikus 2,0
- 26,5% (keskmiselt 11,5%), liiva sisaldus vahemikus 60,4 - 92,7% (keskmiselt 82,1%),
savi- ja tolmuosakeste sisaldus vahemikus 1,7 - 13,1% (keskmiselt 6,4%), liiva
peensusmoodul vahemikus 1,1 - 2,0 (keskmiselt 1,6) ning liiva filtratsioonimoodul 0,7
m/ööp. Detailsed andmed maavara kvaliteedi kohta on esitatud lisas olevas geoloogilise
uuringu aruandes.
Eelnevast tulenevalt sobib Päraküla liivakarjääri täiteliiv kasutamiseks tee muldkeha
töökihi täitematerjaliks ning dreenkihi ehitamiseks. Vastavalt ehitise projekt-
dokumentatsioonile võivad ehitusmaterjalidele esitatavad nõuded erineda eeltoodust
ning olla karmimad.
2018. a uuringu käigus tehti hüdrogeoloogilistest kaevandite ning puuraukude
veetasemete mõõtmised. Veetasemed fikseeriti 17 puuraugus ja 6 kaevandis. Ülejäänud
7 puuraugu seinad varisesid kinni, mistõttu ei olnud võimalik veetaset mõõta ning 5
kaevandis vett ei esinenud. Veetasemete mõõtmised on tehtud 2018. a juunikuus, mis
oli väga sademetevaene aeg (riigi ilmateenistuse sademetemõõtur – 38,5 mm) ning
2017. a oktoobris, mis oli sademeterohke aeg (riigi ilmateenistuse sademetemõõtur –
140,4 mm).
Põhjavee tase järgib suures osas maapinna reljeefi, olles kõrgem lääneosas ning
langedes ida suunas. Puuraukude veetasemete sügavused olid maapinnast 0,4 - 2,4 m
(keskmiselt 1,2 m) sügavusel, jäädes absoluutkõrguste vahemikku 20,1 - 25,7 m
(keskmiselt 23,6 m). Kaevandite veetasemete sügavused olid maapinnast 1,6 - 2,4 m
(keskmiselt 2,0 m) sügavusel, jäädes absoluutkõrguste vahemikku 20,1 - 23,1 m
(keskmiselt 21,8 m). Kogu uuringuaegse keskmise veetaseme absoluutkõrgus on 23,2
m, mille arvutamisel kasutati nii kaevandite kui ka puuraukude veetasemeid.
Keskmise veetaseme kõrguse puhul tuleb meeles pidada, et tegemist on aritmeetilise
näitajaga, mida ei saa võtta tulevikus karjääri ammendamisel tekkiva veekogu
eelduseks. Põhjavee taseme aastane kõikumine võib olla kuni 2 m, sõltudes sademete
hulga jaotusest aasta lõikes ning lumikatte paksusest ja selle sulamisperioodi pikkusest.
Geoloogilise uuringu andmetel voolab taotletavast karjäärist idas Männiku jõgi, mille
veetaseme abs kõrgus on ~18 m. Võttes arvesse maapinna reljeefi ning asjaolu, et jõgi
asub plokk 1 keskosast ligikaudu 1 km kaugusel, saab põllumajandusministri määruses
nr 18 „Maaparandus-süsteemi projekteerimisnormid“ toodud nõuetele vastavate
kraavide rajamisel (vähim põhja lang 0,3‰) alandada veetaset ploki 1 alal abs
kõrguseni ~19 m. Plokk 2 ala saab kuivendada kasutades olemasolevat
maaparandussüsteemi, mille veed suubuvad samuti Männiku jõkke. Ploki alale jääv
maaparandussüteemi kraavivõrk hävib kaevandamistegevusega, mistõttu tuleb ala
kuivendamiseks projekteerida uued kraavid ning olemasoleva maaparandussüsteemi
kraavivõrku süvendada.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate
varude määramisega.
Mäeeraldist taotletakse 16,59 ha ja selle teenindusmaad 18,73 ha pindalal.
Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on valitud lähtuvalt kinnitatud
aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2 piiridest ning sügavus on valitud lähtuvalt kinnitatud
aktiivse tarbevaru lamamist.
Taotletava mäeeraldise maavara varu 457 tuh m3 ei ole kogu mahus kaevandatav.
Kaevandamata jääb karjääri hoidetervikutesse jääv varu. Hoideterviku mahu
arvutamisel tuleb arvestada kaevandatava materjali nõlva püsinurgaga. Arvestades, et
mäeeraldise materjal on muutlik, vaheldumisi esineb nii ülipeeneteraline kui kruusane
materjal, on mõistlik valida ohutuks nõlvakaldeks terviku veepealses osas 25° (1:2) ja
veealuses osas 12° (1:5).
Tervikutesse jääva kao mäeeraldise piires arvutatakse valemiga:
h12 h22
Vnõlv P P a1 h 1 P P a2 h 2 , kus
2 tan 2 tan
Plokk 1
P – nõlvaterviku perimeeter, 1 556 m;
h1 – ploki 1 veepealse osa kasuliku kihi keskmine paksus, 2,7 m;
α – liiva veepealne püsinurk, 25o;
a1 – katendi hoideterviku põhja laius, 2,6 m;
a2 – veepealse osa hoideterviku põhja laius, 8,4 m;
h2 – ploki 1 veealuse osa kasuliku kihi keskmine paksus, 1,0 m;
ß – liiva veealune püsinurk, 12o.
Plokk 2
P – nõlvaterviku perimeeter, 1 351 m;
h1 – ploki 2 veepealse osa kasuliku kihi keskmine paksus, 0,1 m;
α – liiva veepealne püsinurk, 25o;
a1 – katendi hoideterviku põhja laius, 1,1 m;
a2 – veepealse osa hoideterviku põhja laius, 1,3 m;
h2 – ploki 2 veealuse osa kasuliku kihi keskmine paksus, 2,0 m;
ß – liiva veealune püsinurk, 12o.
Lisaks hoidetervikutele tuleb jätta maavara kaevandamata elektri õhuliinide ja selle
mastitõmmitsate kaitsevööndites. Kokku hõlmab kaevandamata jääv pind plokis 1
0,37 ha ja plokis 2 0,13 ha. Teades, et maavara keskmine paksus plokis 1 on 3,7 m ja
plokis 2 on 2,1 m jääb liini all kaevandamata plokis 1, 13 tuh m3 ja plokis 2, 3 tuh m3
Tabel 4.1 Taotletav maavaravaru (seisuga 25.05.2019)
Varuploki Aktiivne Kaevandatav
Nimetus Kadu, tuh m³
number tarbevaru, tuh m³ varu, tuh m³
1 ehitusliiv 247 53 194
2 ehitusliiv 210 19 191
KOKKU ehitusliiv 457 72 385
Kaevandatava ehitusliiva kogus on taotletava mäeeraldise piires 385 tuh m3.
Maavara kaevandamise luba taotletakse 15 aastaks keskmise aastase kaevandamise
mahuga 26 tuh m³.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamise ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia.
Taotletava Päraküla liivakarjääri katendi maht plokis 1 on 83 tuh m3 ja plokis 2 on
51 tuh m3, kokku 134 tuh m3. 2018.a geoloogilise uuringu kohaselt on taotletava
mäeeraldise piires kasvukihi keskmine paksus ~0,2 m. Nimetatud uuringu põhjal on
taotletava mäeeraldise 16,59 ha suurusel alal mulla maht kokku 33 tuh m3. Kõik alalt
eemaldatav muld kasutatakse ära karjääri korrastamisel, siinjuures on arvestatud mulla
ladustamise perioodiga kuni 3 aastat.
Enne kaevandamist tuleb raadata mets kohtades, kus seda esineb, juurida kännud ja
teisaldada kattekiht. Kattekiht kooritakse buldooseri või frontaallaaduriga ning
ladustatakse katendi puistangutesse. Eemaldatud katendit kasutatakse ammendatud
karjääriala korrastamiseks vastavalt koostatavale korrastamisprojektile, üle jääv osa
katendist on lubataud võõrandada vastava kokkuleppe saavutamisel Keskkonnaametiga.
Kaevandamine on mäeeraldisel kavandatud ekskavaatoriga ning kuni kahe astanguga.
Vee alt ammutatud materjal tõstetakse astangule nõrguma, kust see alles pärast
nõrgumist kalluritele laetakse. Puistangus nõrutatud materjali laadimiseks saab kasutada
kas ekskavaatorit või frontaallaadurit. Sügavamal paikneva varu väljamiseks saab
kasutada pinnasepumpa. Veealune materjal tõstetakse ekskavaatoroga valli või
pumbatakse pinnasepumbaga settekaardile, kus liigne vesi nõrutatakse materjalist välja.
Materjali transpordiks läbib karjääri Kõima - Seliste kõrvalmaantee nr 19107.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus, maapõues
tekkivate võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks rakendatavad
abinõud.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 3 punkti 1 kohaselt
hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning
kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
Päraküla liivakarjääris kaevandamisel on peamised keskkonda mõjutavad tegurid tekkiv
tolm, suurenev mürafoon ja võimalik põhja- ja pinnavee (eesvoolud) reostumine
naftasaadustega karjääris töötava tehnika rikete korral. Taotletava mäeeraldise piires
hävib senine maastik (valdavalt metsamaa), kuid kaevandatud ala korrastamisega
taastatakse alal uue väljanägemise ja osaliselt ka uue funktsionaalsusega maastik
(rohumaa).
Müra
Liiva kaevandamisel kasutatavad masinad tekitavad paratamatult müra. Päraküla
liivakarjääris on kindlasti kõige enam kasutatav masin ekskavaator. Võimalik on, et
kasutatakse frontaallaadurit. Antud masinate tekitatavad reaalsed mõõdetud
müratasemed on toodud tabelis 6.1.
Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate tekitatavad müratasemed
Helivõimsustase, Mõõtmise
Müraallikas Protsess
Lp2, dB kaugus, m
Kasuliku kihi ammutamine ja
Ekskavaator 84 3
laadimine kallurile
Toodangu laadimine kallurile,
Frontaallaadur toodangu ladustamine, 95 7
katenditööd
Pinnasepump- Maavara väljamine
82 15
süvendaja settekaardile
Tabeli 6.1 järgi ulatub suurim müratase (frontaallaadur) Lp2 kuni 95 dB-ni.
Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase
Lp1 on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon (r1), s.t müratase sõltub allika ja
vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Lähim majapidamine
asub taotletava mäeeraldise läänepiirist ~30 m kaugusel, mille juures on tekkiv müratase
leitav järgneva valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20 * log10(r1) – 20 * log10(r2)
Selle kohaselt karjääri puhul on frontaallaaduri (suurim müraallikas) töötamisel
maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 95 + 20log10(7) – 20log10(30) = 82,5 dB(A)
kus arvutuse aluseks on 7 m kaugusel fikseeritud müratase, väärtusega 95 dB(A).
Ekskavaatori töötamisel mäeeraldise piiril on, lähima majapidamise juures, arvutuslik
müratase 64 dB. Juhul kui karjääris töötab koos laadur ja ekskavaator, siis nende
tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud
joonisel 6.1.
Joonis 6.1 Müratasemete liitumine mitme allika korral
Seega kui karjääris toimub üheaegselt kaks tööprotsessi, siis vastavalt joonisele 6.1 ei
lisandu frontaallaaduri müratasemele dB ehk sellisel juhul kujuneb lähima
majapidamise juures mäeeraldise piiril töötades maksimaalseks arvutuslikuks
müratasemeks 82,5 dB. Antud arvutuslik suurusjärk ületab 17,5 dB seadusega lubatud
päevast piirnormi (lubatud kuni 65 dB) ja müra normi piires hoidmine antud juhul
mäeeraldise piiril laaduriga töötades on keeruline. Kasutatud müraleviku arvutusmudel
on küll väga konservatiivne, see ei arvesta müraallika ja tundliku objekti paiknemist
erineval kõrgustasemel ega looduslike müraekraanide olemasoluga (kõrghaljastus),
mistõttu võib praktika põhjal hinnata, et müratase ei ületa lubatud piirnormi kui
laaduriga töid tehakse kaugemal kui 150-200 m tundliku objekti asukoht. Tööde
lähemale jõudes kinnitab loa taotleja, et juhul kui kohalike elanike poolt laekuvad
kaebused müratasemete kohta, rakendatakse vajadusel koheselt täiendavaid
leevendusmeetmeid (müratõkke rajamine mäeeraldise piirile eramu ja töötsooni vahele,
töid tehakse tundlike objekti juures mäeeraldise piiril ainult ekskavaatoriga) või leitakse
võimalus kompensatsiooniks inimestele, kelle õigusi rikutakse.
Tolm ja heitgaasid
Analoogselt müraga tekitatakse kavandatava tegevusega ka tolmu. Suurimaks tolmu
tekitajaks on liiva- ja kruusakarjäärides kaevise transportimise tulemusena tekkiv tolm.
Tolm võib keskmise tuulega levida 200-250 m kaugusele. Karjäärist tolmu levimist
väljapoole mäeeraldise piiri takistavad mõningal määral ümbritsevad puud.
Transportimisel tekkiva tolmu levikut elamuni tuleb ohjata karjääri teede
niisutamisega/kastmisega. Seega leevendusmeetmena peab arendaja tolmu tekke ja
leviku vältimiseks lähima eramuni kuival aastaajal karjäärisiseseid teid kastma või
töödelda vastavate vahenditega.
Karjääris töötava ekskavaatori/frontaallaaduri heitgaasid peavad vastama kehtestatud
normidele, kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat.
Väljapoole karjääri territooriumi võivad kanduda kallurautode heitgaasid, mis samuti ei
tohi ületada lubatud määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud
valmistaja tehase poolt ja neid kontrollitakse autode tehnoülevaatusel.
Vesi
Päraküla liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara osaliselt allpool pinnasevee taset,
seega suureneb võimalus lokaalse veereostuse tekitamiseks. Arvestades mäeeraldise ja
seda ümbritseva maapinna absoluutkõrguseid ja reljeefi kallakust ning kasuliku kihi
lamami reljeefi muutlikkust, voolab kaevandatud alale kogunev vesi Männiku jõe
suunas, mistõttu tuleb kaevandamisel minimeerida või masinate hooldusel ja tankimisel
naftasaaduste pinnasesse sattumise võimalus. Kasutada tuleb vaid korrasolevat
kaevandamistehnikat ja teha masinate määrimine ja tankimine avatud veekihist
vähemalt 10 m kaugusel pinnaseveetasemest võimalus masinate rikke korral 0,7 m
võrra kõrgemal. Masinate tankimisel tuleb hoida kõrget töökultuuri ning kasutada
selleks ette nähtud spetsiaalseid töövahendeid. Võimaliku tekkinud reostuse
likvideerimiseks peab olema töötajatel teada kindel tegevusplaan ja tagatud
töövahendid. Loa taotleja kinnitab antud meetmete jälgimist Päraküla liivakarjääris
mäetööde tegemisel.
Päraküla idapoolne mäeeraldis kattub põhjaosas MÄNNIKU maaparandussüsteemiga
(tunnus 6112140030011001). Tegemist on põllumajandusmaa drenaažkuivendamise
süsteemidega. Varu arvele võtmine MÄNNIKU maaparandussüsteemiga kattuval alal
on kooskõlastatud Põllumajandusametiga. Kaevandamistegevus ei mõjuta väljaspool
mäeeraldist oleva maaparandussüsteemi kuivendusvõrgu toimimist.
Päraküla liivakarjääris liiva kaevandamisel kaevandamise jäätmeid ei teki. Vastavalt
Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada vaid
jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et
kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada.
7. Kaevandamisega rikutava maa korrastamine.
Pärast varu ammendumist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada. Selleks
koostab arendaja korrastamise projekti, taotledes projekteerimiseks Keskkonnaametilt
korrastamise tingimused. Tehnilist korrastamist on mõistlik alustada juba paralleelselt
karjääri mäetöödega. Mäeeraldiselt eemaldatud katend säilitatakse teenindusmaal ja
kasutatakse korrastamisel vastavalt projektile, korrastamisest ülejäänud katendi kogus
on kokkuleppel loa andjaga võimalik kaubastada.
Liivakarjääride puhul on tavapäraseks korrastamise suunaks veekogu, rohu- või
metsamaa. Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning
kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle
korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti
sisu ja vorm“ peab veekogu rajamiseks olema veekogu sügavus valdavalt 2 m.
Korrastatud metsamaal ja rohumaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m
ning haritaval maal kõrgemale kui 1 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Põhjendatud
juhtudel võib veetase tõusta kõrgemale, kui korrastamiseprojektis on valikut
põhjendatud.
Võttes arvesse taotletava mäeeraldise ja seda ümbritseva maapinna absoluutkõrguseid,
reljeefi kallakust ja kasuliku kihi lamami reljeefi muutlikkust, asub suur osa varust
põhjavee tasemest madalamal, kuid piisava sügavusega (2 meetrit) veekogu tekiks vaid
väga väikesel alal.
Taotletavast mäeeraldisest idas voolab Männiku jõgi, mille veetaseme abs kõrgus on
~18 m. Võttes arvesse maapinna reljeefi ning asjaolu, et jõgi asub plokk 1 keskosast
ligikaudu 1 km kaugusel, saab põllumajandusministri määruses nr 18 „Maaparandus-
süsteemi projekteerimisnormid“ toodud nõuetele vastavate kraavide rajamisel (vähim
põhja lang 0,3‰) alandada veetaset ploki 1 aladel abs kõrguseni ~19 m. Plokk 2 ala
saab kuivendada kasutades olemasolevat maaparandussüsteemi, mille veed suubuvad
samuti Männiku jõkke. Ploki alale jääv maaparandussüsteemi kraavivõrk hävib
kaevandamistegevusega, mistõttu tuleb ala kuivendamiseks projekteerida uued kraavid
ning olemasoleva maaparandussüsteemi kraavivõrku süvendada.
Seega on kõige otstarbekam ala korrastada metsamaaks. Korrastatud metsamaal ei tohi
põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m maapinnast. Seega kui veetaset alandada abs
kõrguseni ~19 m, siis pärast maavaravaru väljamist peaks maapinna abs kõrgus
korrastataval alal olema vähemalt ligikaudu 20 m (19 m + 0,7 m = 19,7 m). Suuremal
osal uuritavast alast on toodud tingimus täidetud.
Moodustatud maavaravaru plokk 2 alal on tingimused metsamaaks korrastamiseks
olemas. Maavaravaru plokk 1 lõunapoolsele alale jääb ~2 ha suurune ala, kus maavara
lamami abs kõrgus on vähem kui 20 m. Nendel aladel võib kujuneda liigniiske pinnas
või madalad veekogud. Antud ala tuleb täita katendiga. Tagasitäidetava materjali maht
on plokk 1 alal ~20 tuh m3. Arvestades kasuliku maavara kihti katva katendi mahtu on
tagasitäitmisel võimalik kasutada eemaldatud kattepinnast ja täiendavalt materjali pole
juurde tuua vaja. Metsastamist ei tohu teha elektriliinide all ja kaitsevööndites, see tuleb
jätta looduslikuks rohumaaks.
Tabel 7.1 Korrastatud ala hinnanguline kõlvikune jaotus
Kõlvik Pindala, ha
Metsamaa ~18,31
Rohumaa ~0,42
Kokku 18,73
Tavapärase liivakarjääri korrastamise maksumus ühe hektari kohta on 3500 – 4500
eurot (tänases vääringus). Päraküla liivakarjääris ei ole selliseid looduslikke või
tehnoloogilisi kitsendusi, mis antud maksumust suurendaks. Seega antud ala
korrastamise maksumus jääb vahemikku 67 tuh – 86 tuh eurot. Korrastamistööde kulu
saab vähenda mäetööde optimeerimisega, st maavara kaevandatakse karjääri piiril õige
nõlvusega ja karjääri põhi tasandatakse maavara ammutamisel.
Soovin loa välja andmist digitaalselt.
Taotleja:
Roland Kuusik / allkirjastatud digitaalselt /
Aktsiaselts K.A.T. & Ko
Juhatuse liige
Seletuskirja koostas (seisuga 26.05.2019. a):
Jako Stein / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
Lisa 2
Aktsiaselts K.A.T. & Ko
[email protected]
11.03.2022 nr DM-109238-51
Keskkonnamõju hindamise algatamine Aktsiaseltsi K.A.T. & Ko Päraküla liivakarjääri
maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele
Aktsiaselts K.A.T. ja KO (registrikood 10250382, aadress Savi tn 42, Pärnu linn, Pärnu linn,
Pärnu maakond) esitas Keskkonnaametile 02.04.2020 Päraküla liivakarjääri keskkonnaloa
(edaspidi ka keskkonnaluba) taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis, edaspidi
KOTKAS, 02.04.2020 dokumendina nr DM-109238-1).
Taotletav Päraküla liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Päraküla külas, ala koosneb
kahest lahustükist ja hõlmab osaliselt või täielikult eraomandisse jäävaid kinnistuid: Joanna
(katastritunnus 82603:001:0066), Peraküla - Joanni (katastritunnus 82603:001:0067), Luiskama
(katastritunnus 82603:001:0076) ja Metsa (katastritunnus 82603:001:0059). Taotletava
mäeeraldise pindala on 16,59 ha ja selle teenindusmaa pindala on 18,73 ha. Taotletava
mäeeraldise piires on maavara aktiivne ehitusliiva tarbevaru 457 tuh m3, millest kaevandatav
varu on 385 tuh m3. Taotletav loa kehtivusaeg on 15 aastat.
Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele
(edaspidi MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele
esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa
andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) § 6 1 lg 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas
nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 61 lg 1 nimetatud teavet.
KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle
muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob
eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 11 lg 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6
lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg-s 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis
sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS §
61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,
MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet
otsustajaks KeHJS tähenduses.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 6 1 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1, § 3 p 4 ja § 15
p 8 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25
hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama
KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lg 2 3 järgi KMH vajalikkus
otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk I) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad
ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk II). KeHJS § 11 lg 4
kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse
KeHJS § 6 lg 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.
I. ASJAOLUD
KeHJS § 6 1 lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase
teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast
keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud
keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“
(edaspidi määrus nr 31).
Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:
Päraküla liivakarjääri keskkonnaloa taotlust, sh KeHJS § 6 1 lg 1 kohast teavet,
Keskkonnaregistrit,
strateegilisi planeerimisdokumente (Pärnu maakonnaplaneering, Tõstamaa üldplaneering
jt),
Ülevaade kaitsealuste taimede ümberasustamise praktikast Eestis; A. Karro, 2016,
Maa-ameti Geoportaali kaardirakendusi.
1.1. Kavandatav tegevus
1.1.1 Tegevuse iseloom ja maht
Taotletav Päraküla liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Päraküla külas, ala koosneb
kahest lahustükist ja hõlmab osaliselt või täielikult eraomandisse jäävaid kinnistuid: Joanna
(katastritunnus 82603:001:0066), Peraküla - Joanni (katastritunnus 82603:001:0067), Luiskama
(katastritunnus 82603:001:0076) ja Metsa (katastritunnus 82603:001:0059). Taotletava
mäeeraldise pindala on 16,59 ha ja selle teenindusmaa pindala on 18,73 ha. Taotletava
mäeeraldise piires on maavara aktiivne ehitusliiva tarbevaru 457 tuh m3, millest kaevandatav
varu on 385 tuh m3. Taotletav loa kehtivusaeg on 15 aastat.
Taotluse seletuskirja kohaselt on kaevandamist mäeeraldisel kavandatud ekskavaatoriga ning
kuni kahe astanguga. Vee alt ammutatud materjal tõstetakse astangule nõrguma, kust see pärast
nõrgumist kalluritele laetakse. Puistangus nõrutatud materjali laadimiseks on võimalik kasutada
2(23)
ekskavaatorit või frontaallaadurit. Sügavamal asetseva varu väljamiseks saab kasutada
pinnasepumpa. Veealune materjal tõstetakse ekskavaatoriga valli või pumbatakse pinnasepumba
settekaardile, kus liigne vesi nõrutatakse materjalist välja. Materjali transpordiks läbib karjääri
Kõima – Seliste kõrvalmaantee nr 19107.
Taotletava Päraküla liivakarjääri katendi maht plokis 1 on 83 tuh m 3 ja plokis 2 on 51 tuh m 3,
kokku 134 tuh m3. Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande (varu
seisuga 01.10.2018) kohaselt on taotletava mäeeraldise piires kasvukihi keskmine paksus ~0,2
m. Nimetatud uuringu põhjal on taotletava mäeeraldise 16,59 ha suurusel alal mulla maht kokku
33 tuh m3. Kõik alalt eemaldatav muld kasutatakse ära karjääri korrastamisel, siinjuures on
arvestatud mulla ladustamise perioodiga kuni 3 aastat.
Enne kaevandamist raadatakse mets kohtades, kus seda esineb, juuritakse kännud ja
teisaldatakse kattekiht. Kattekiht kooritakse buldooseri või frontaallaaduriga ning ladustatakse
katendi puistangutesse. Eemaldatud katendit kasutatakse ammendatud karjääriala
korrastamiseks vastavalt koostatavale korrastamisprojektile, üle jääv osa katendist on lubatud
võõrandada vastava kokkuleppe saavutamisel Keskkonnaametiga.
Taotluse kohaselt plaanitakse kaevandatud ala korrastada metsamaaks, kuna suur osa varust
asub põhjavee tasemest madalamal, kuid piisava sügavusega (2 meetrit) veekogu tekiks vaid
väga väikesel alal võttes arvesse taotletava mäeeraldise ja seda ümbritseva maapinna
absoluutkõrguseid, reljeefi kallakust ja kasuliku kihi lamami reljeefi muutlikkust.
Taotletavast mäeeraldisest idas voolab Männiku jõgi, mille veetaseme abs kõrgus on ~18 m.
Võttes arvesse maapinna reljeefi ning asjaolu, et jõgi asub plokk 1 keskosast ligikaudu 1 km
kaugusel, saab põllumajandusministri määruses nr 18 „Maaparandussüsteemi
projekteerimisnormid“ toodud nõuetele vastavate kraavide rajamisel (vähim põhja lang 0,3‰)
alandada veetaset ploki 1 aladel abs kõrguseni ~19 m. Plokk 2 ala saab kuivendada kasutades
olemasolevat maaparandussüsteemi, mille veed suubuvad samuti Männiku jõkke. Ploki alale
jääv maaparandussüsteemi kraavivõrk hävib kaevandamistegevusega, mistõttu tuleb ala
kuivendamiseks projekteerida uued kraavid ning olemasoleva maaparandussüsteemi
kraavivõrku süvendada.
Korrastatud metsamaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m maapinnast. Seega kui
veetaset alandada abs kõrguseni ~19 m, siis pärast maavaravaru väljamist peaks maapinna abs
kõrgus korrastataval alal olema vähemalt ligikaudu 20 m (19 m + 0,7 m = 19,7 m). Suuremal
osal uuritavast alast on toodud tingimus täidetud.
Moodustatud maavaravaru plokk 2 alal on tingimused metsamaaks korrastamiseks olemas.
Maavaravaru plokk 1 lõunapoolsele alale jääb ~2 ha suurune ala, kus maavara lamami abs
kõrgus on vähem kui 20 m. Nendel aladel võib kujuneda liigniiske pinnas või madalad
veekogud. Antud ala tuleb täita katendiga. Tagasitäidetava materjali maht on plokk 1 alal ~20
tuh m3. Arvestades kasuliku maavara kihti katva katendi mahtu on tagasitäitmisel võimalik
kasutada eemaldatud kattepinnast ja täiendavalt materjali pole juurde tuua vaja. Metsastamist ei
3(23)
tohi teha elektriliinide all ja kaitsevööndites, see tuleb jätta looduslikuks rohumaaks.
1.2 Ressursside kasutamine, tegevuse energiakasutus
Päraküla liivakarjääri kaevandatavast ehitusliivast valmistatakse ehitussegusid ja kasutatakse
teede- ning tsiviilehituses.
1.3 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, jäätmete teke ja käitlemine
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral keskkonda, inimese
tervist, heaolu ja vara. Planeeritava Päraküla liivakarjääri peamisteks keskkonda mõjutavateks
teguriteks on tulenevalt karjääri asukohast (küla keskel kahe lahustükina) eeldatavalt oluline
keskkonnahäiring Päraküla elanikele (müra, õhusaaste, vibratsioon, mõju põhjaveele, avariioht,
väljaveotee seisukord), ja looduskeskkonnale (maastik, taimkate, linnustik, loomastik, Männiku
jõgi, roheline võrgustik).
Müra
Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või
kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad, samuti inimest häiriv või tema tervist
ja heaolu kahjustav heli.
Karjääris kaevandamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ sätestatud piirväärtustest. Karjäärides ja nende lähiümbruses esineb kaht liiki
müraallikaid:
− statsionaarsed masinad ja seadmed ehk punktallikad; nendeks on purustus-sorteerimissõlm,
ekskavaator, kopplaadur, buldooser jne;
− transport ehk joonallikad; materjali vedu karjääri siseselt ja väljavedu ning muu liiklus.
Kaevandamisel tekitavad müra masinad, kõige enam kasutatav masin on ekskavaator, mille
ülesanne on kasuliku kihi ammutamine ja laadimine kallurile. Ekskavaatori helivõimsustase 3 m
kauguselt mõõdetuna on 84 dB. Kasutatakse ka frontaallaadurit, millega laetakse toodang
kallurile, ladustatakse toodangut ja tehakse katenditöid. Frontaallaaduri helivõimsustase 7 m
kauguselt mõõdetuna on 96 dB. Lisaks kasutatakse kaevandamisel pinnasepumpsüvendajat,
millega maavara väljastatakse settekaardile. Pinnasepumpsüvendaja helivõimsustase 15 m
kauguselt mõõdetuna on 82 dB.
Taotletaval mäeeraldusel on masinatest planeeritud kasutada enim ekskavaatorit, võimalik, et
kasutatakse frontaallaadurit. Lähim majapidamine asub taotletava mäeeraldise läänepiirist ~30
m kaugusel, mille juures on tekkiv müratase frontaallaaduri töötamisel 95 dB. Ekskavaatori
töötamisel mäeeraldise piiril on, lähima majapidamise juures, arvutuslik müratase 64 dB. Kui
karjääris toimub üheaegselt kaks tööprotsessi, siis ei lisandu frontaallaaduri müratasemele dB
ehk sellisel juhul kujuneb lähima majapidamise juures mäeeraldise piiril töötades
4(23)
maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks 82,5 dB. Antud arvutuslik suurusjärk ületab 22,5
dB seadusega lubatud päevast piirnormi (lubatud kuni 60 dB) ja müra normi piires hoidmine
antud juhul mäeeraldise piiril laaduriga töötades on keeruline. Karjääri tööstusmüra
piirväärtused tuleb tagada kinnistute õuemaa piiril.
Lähimate kinnistute õuemaad piirnevad taotletava karjääriga (Lepiku kinnistu (katastritunnus
82603:001:0064) ja Jüri-Jaani kinnistu (katastritunnus 82603:001:0001)). Põlde kinnistu
(katastritunnus 82603:001:0062) õuemaa asub u 45 m ja Svetlana kinnistu (katastritunnus
82603:001:0075) õuemaa u 39 m kaugusel taotletavast karjäärist. Eelpool nimetatud kinnistutel
asuvad majapidamised, mis paiknevad mäeeraldise läänepoolsest lahustükist valdavate tuulte
osas allatuult.
Müra kaasneb ka materjali väljaveoga, mis toimub läbi küla majapidamiste vahelt üldsuunaga
ida poole. Lisaks karjääri mõjualas nimetatud kinnistutele mõjutab materjali väljaveoga kaasnev
müra Kalju, Kõrtsi, Vanatoa, Karuga-Johani ja Karuga-Tanni majapidamisi.
Materjali väljaveost tingitud müratasemed ja keskkonnahäiringute ulatus ei ole täpsemalt teada.
Eksperthinnangu käigus teostatud müra modelleerimise tulemusi tuleb täiendada
keskkonnamõju hindamise käigus.
Tahked peenosakesed (tolm)
Tahkete peenosakeste peamisteks tekitajateks karjääris on liikuv transport, liiva sõelumine ja
laoplatsid. Tahked peenosakesed levivad ka materjali vedavatest kallurautodest nii
karjäärisisestel kui ka väljaveoteedel. Peenosakeste levik sõltub kaevandamise ja materjali
väljaveo intensiivsusest, karjääritehnika asukohast ja valdavate tuulte levikust. Päraküla
majapidamised (välja arvatud Võhma) paiknevad läänepoolsest mäeeraldisest valdavate tuulte
osas allatuult. Keskmise tuulega võivad tahked peenosakesed levida kuni 250 m kaugusele.
Väljavedu toimub mööda kavandatud kruuskattega teed.
Eksperthinnangu käigus on teostatud tahkete peenosakeste modelleerimine planeeritava karjääri
idapoolse mäeeraldise kohta. Läänepoolse mäeeraldise ja materjali väljaveost tingitud
heitkogused ja keskkonnahäiringute ulatus ei ole teada ning seda tuleb täpsustada
keskkonnamõju hindamise käigus.
Pinna- ja põhjavesi
Päraküla liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara osaliselt allpool pinnaseveetaset, seega
suureneb kaevandamisel võimalus kohaliku veereostuse tekitamiseks. Maapinna
absoluutkõrgused on vahemikus 21,8 - 28,6 m (keskmiselt 24,8 m). Maapind on madalam
karjääri lääneservas ning tõuseb ida ja kirde suunas. Mäeeraldise ja seda ümbritseva maapinna
absoluutkõrguseid ja reljeefi kallakust arvestades voolab kaevandatud alale kogunev vesi
Männiku jõe suunas.
Taotletavast mäeeraldisest idas voolab Männiku jõgi, mille veetaseme abs kõrgus on ~18 m.
5(23)
Võttes arvesse maapinna reljeefi ning asjaolu, et jõgi asub plokk 1 keskosast ligikaudu 1 km
kaugusel, saab põllumajandusministri määruses nr 18 „Maaparandussüsteemi
projekteerimisnormid“ toodud nõuetele vastavate kraavide rajamisel (vähim põhja lang 0,3‰)
alandada veetaset ploki 1 aladel taotluse kohaselt abs kõrguseni ~19 m. Plokk 2 ala saab
kuivendada kasutades olemasolevat maaparandussüsteemi, mille veed suubuvad samuti
Männiku jõkke. Ploki alale jääv maaparandussüsteemi kraavivõrk hävib
kaevandamistegevusega, mistõttu tuleb ala kuivendamiseks projekteerida uued kraavid ning
olemasoleva maaparandussüsteemi kraavivõrku süvendada.
Kaevandatava maavara kasuliku kihi keskmine paksus varieerub vahemikus 2,1 - 3,7 m, millest
~1/3 lasub ülevalpool põhjaveetaset ning ~2/3 sellest allpool. Maavara on plaanis kaevandada
ekskavaatoriga kuni kahes astangus. Kavandatava tegevuse kohaselt alandatakse maavara
kaevandamise eesmärgil põhjavee taset ja juhitakse vett karjäärist eesvoolu, mis avaldab
eeldavalt mõju veerežiimile ja -kvaliteedile. Alternatiivselt kaevandatakse vee alt. Sellisel juhul
tõstetakse materjal esmalt astangule nõrguma. Nõrgunud materjal laaditakse kalluritele.
Sügavamalt kaevandades kasutatakse hüdromehhaniseeritud meetodit ehk
pinnasepumpsüvendajat. Vee ja liiva segu ehk pulp pumbatakse pinnasepumbaga settekaardile,
kus liigne vesi juhitakse materjalist välja, mille järel laaditakse materjal kalluritele.
Piirkonna hüdrogeoloogilises läbilõikes on esindatud Kvaternaari, Kesk-Alam-Devoni,
Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekompleksid. Kvaternaari veekompleksi vett
tarbitakse üksikmajapidamiste salvkaevudega. Kesk-Alam-Devoni veekompleksi vett
ammutatakse puurkaevudega nii üksik majapidamistes kui ka ühisveevärgi puurkaevudega.
Sügavamal lasuvate veekomplekside vett kasutatakse ühisveevärgis. Kavandatavas Päraküla
liivakarjääris kaevandamisega kaasneb mõju veekeskkonnale vaid Kvaternaari setetes.
Maavara kaevandamine karjääris ja hilisem karjääri korrastamine võivad avaldada mõju nii
pinna- kui ka põhjavee tasemele ning muuta piirkonna veerežiimi. Mõju veetasemele tekib
eelkõige siis, kui veetasemest allpool oleva maavara väljamiseks alandatakse karjääris veetaset,
mis toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri
ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme muutus karjääri mõjualas muudab omakorda põhjavee
liikumise dünaamikat. Samuti mõjutab piirkonna veerežiimi karjääri korrastamine, kui
korrastamistingimuste täitmiseks on vajalik mäeeraldise piires reguleerida põhjavee taset.
Taotletaval Päraküla mäeeraldisel paikneb osa kasulikust kihist põhjavee tasemest allpool.
Veetasemest allapoole jääva liiva kaevandamine on planeeritud selliselt, et maavara väljatakse
pinnasepumbaga hüdropuistangutesse veetaset eelnevalt alandamata ning karjääri kogunevat
vett kõrvaldamata. Hüdropuistangutest välja nõrguv vesi valgub tagasi karjääri.
Kaevandamisega kaasnev mõju põhjavee režiimile, mis sõltub ka piirkonna veetaseme
sesoonsest kõikumisest, vajab KMH-s täpsustamist.
Korrastatud metsamaal ja rohumaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m ning
haritaval maal kõrgemale kui 1 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Võttes arvesse taotletava
mäeeraldise ja seda ümbritseva maapinna absoluutkõrguseid, reljeefi kallakust ja kasuliku kihi
lamami reljeefi muutlikkust, asub küll suur osa varust põhjavee tasemest madalamal, kuid
6(23)
piisava sügavusega (2 meetrit) veekogu tekiks vaid väga väikesel alal. Seega tuleb ala
korrastamiseks veetaset alandada.
Kavandatava Päraküla karjääri lähialale jäävad nelja majapidamise - Lepiku, Põlde, Svetlana
ning Jüri-Jaani kinnistud. Nimetatud kinnistutel viidi 04.11.2019 läbi paikvaatlus
veevõtuallikate kaardistamiseks ning nende seisukorra hindamiseks. Lepiku kinnistu kaev oli
lukustatud. Svetlana kinnistu aed oli lukus ning ligi ei pääsenud. Kuna kinnistute omanikega
kontakti ei saadud ning ka välitöö ajal elanikke kohal ei viibinud, siis kaardistati vaid need
kaevud, millele oli ligipääs, andmeid veetarbimise ning veekvaliteedi osas ei saadud.
Korrastamise eesmärgil juhitakse arvutuste kohaselt Päraküla karjäärist kokku vett Männiku
jõkke ~254 m3/ööp (~93 tuh m 3/a). Veetaseme alandamise mõjuraadius ulatub karjääri servast
174 m kaugusele. Kaevandatud ala korrastamisel on tekkivast alanduslehtrist mõjutatud kõik
kaevud. Arvutuste kohaselt võib ala kuivendamisel Lepiku kinnistu salvkaevus alaneda veetase
kuni 2,3 m. Teistel kinnistutel on arvutuslik veetaseme alanemine <0,5 m. Sõltuvalt looduslikest
tingimustest (sademete hulk, maapinna reljeef) võivad arvutuslikud tulemused mõnevõrra
erineda tegelikust. KMH eesmärgiks on leida korrastamislahendus, millega ei kaasne
veetasemete langust kaevudes, see tähendab, et eesmärgiks on keskkonnamõjude vältimine.
Eksperthinnangus on välja pakutud seire veetaseme muutuste jälgimiseks mõõta Lepiku
(katastritunnus 82603:001:0064), Põlde (katastritunnus 82603:001:0062), Svetlana
(katastritunnus 82603:001:0075) ning Jüri-Jaani (katastritunnus 82603:001:0001) kinnistute
salvkaevude veetaset sagedusega 4 x aastas. On ebaselge, kuidas tehakse kindlaks veevarustuse
tagamise vajadus ja kuidas tagatakse veevarustus sellisel juhul, kui veetasemed kaevudes
alanevad kuivendamisest tingitult alles peale kaevandusala korrastamist, kui keskkonnaluba on
lõppenud. Puurkaevusid või tsisternidega toodavaid veevarustuse lahendusi elanikud ei taha,
sest piirkonna pärandkultuuri kuulub salvkaev. Parima lahenduse leidmiseks tuleks
keskkonnamõjude hindamise käigus analüüsida kõiki korrastamissuundasid ja kaaluda teisi
meetmeid, et veetaseme alandamisest tulenevat mõju vältida või oluliselt vähendada.
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 51 lg 1 alusel on keelatud veekogu loodusliku sängi ja
hüdroloogilise režiimi muutmine. Karjääri korrastamisel võib kanduda täiendavat setet eesvoolu
eelkõige kraavide rajamise ajal ja vahetult pärast kraavide rajamist. Ajaga sette kaasakanne
väheneb. Nii karjääri koguneva vee välja pumpamine kui ka kuivendusvee suunamine eesvoolu
muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle vooluhulka. Männiku jõe
keskmine vooluhulk suureneb ~3,1 l/s. Männiku jõe vooluhulgaks on hinnatud 5 l/s. Samuti
võib karjääris ja selle ümbruses vee kvaliteet halveneda, kui kaevandamise ajal satub
karjäärimasinate lekke korral karjääri kütust või määrdeained. Reostunud vesi võib infiltreeruda
põhjavette. Karjääri korrastamise ajal, kui rajatakse kraavid kuivendusvee ärajuhtimiseks, võib
reostus edasi kanduda ka eesvooluks olevasse pinnaveekogusse. Täpsustamist vajab täiendava
heljumi koormuse mõju jõe vee kvaliteedile ja elustikule ning suurenevast vooluhulgast tingitud
mõjusid nii veekvaliteedile, elustikule kui voolusängile (kallaste püsivus, setete kaasakanne).
Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa idapoolsed lahustükid kattuvad osaliselt
maaparandussüsteemiga MÄNNIKU, mille maaparandussüsteemide registri kood on
7(23)
6112140030011001. Tegemist on põllumajandusmaa kraavkuivendamise süsteemidega.
Korrastamine
Pärast maavaravaru ammendumist kaevandamisega rikutud maa korrastatakse. Võttes arvesse
taotletava mäeeraldise ja seda ümbritseva maapinna absoluutkõrguseid, reljeefi kallakust ja
kasuliku kihi lamami reljeefi muutlikkust, asub küll suur osa varust põhjavee tasemest
madalamal, kuid piisava sügavusega (2 meetrit) veekogu tekiks vaid väga väikesel alal. Seega
soovitakse taotluse kohaselt ala korrastamiseks (metsamaaks) veetaset alandada. Korrastamise
eesmärgil juhitakse planeeritavast karjäärist kokku vett. Männiku jõkke ~254 m3/ööp (Männiku
jõe keskmine vooluhulk suureneb ~3,1 l/s, Männiku jõe vooluhulgaks on hinnatud 5 l/s).
Karjääri hilisem karjääri korrastamine avaldab eeldavalt mõju nii pinna- kui ka põhjavee
tasemele (sh mõjutab majapidamise veevarustust) ning muudab piirkonna veerežiimi. Karjääri
koguneva vee suunamine eesvoolu muudab eeldatavalt suublaks oleva vooluveekogu
veerežiimi.
Jäätmeteke
Taotletava Päraküla liivakarjääri katendi maht plokis 1 on 83 tuh m 3 ja plokis 2 on 51 tuh m 3,
kokku 134 tuh m3. 2018. a geoloogilise uuringu kohaselt taotletava mäeeraldise (16,59 ha) alal
mulla maht kokku 33 tuh m3 ja kasvukihi keskmine paksus umbes 0,2 m. Kogu eemaldatav
muld kasutatakse ära karjääri korrastamisel ja ladustatakse alla 3 aasta.
Enne kaevandamisetööde algust tuleb raadata mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht,
nende tööde jaoks kasutatakse kas buldooserit või frontaallaadurit ning materjal ladustatakse
katendi puistanutesse. Eemaldatud katendit kasutatakse karjääriala korrastamiseks vastavalt
koostatavale korrastamisprojektile.
Vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn
Vibratsiooni tekitavad karjääris töötavad mehhanismid. Liivakarjääris vibratsiooni põhjustavaid
lõhkamistöid läbi ei viida ning hüdrovasarat ei kasutata. Lähtuvalt taotletava ala lähedusest
kohalikele majapidamistele pole välistatud, et karjääris töötavad mäemasinad ei põhjustaks
väljaspoole mäeeraldist levivat vibratsiooni.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne.
1.4 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade, suurõnnetuste või katastroofide esinemise
võimalikkus
Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid.
Päraküla karjääris võib vee kvaliteet halveneda, kui kaevandamise ajal satub karjäärimasinate
lekke korral pinnasesse ja kraavidesse kütust või määrdeained. Sellisel juhul võib reostus edasi
8(23)
kanduda eesvooluks olevasse pinnaveekogusse. Samuti võib reostunud vesi infiltreeruda
põhjavette. Avariide esinemise võimalusi ja tõenäosust tuleb täpsustada keskkonnamõju
hindamise käigus.
Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.
2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
Taotletav Päraküla liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Päraküla külas. Ala koosneb
kahest lahustükist ja hõlmab osaliselt või täielikult eraomandisse kuuluvaid kinnistuid Joanna
(katastritunnus 82603:001:0066), Peraküla - Joanni (katastritunnus 82603:001:0067), Luiskama
(katastritunnus 82603:001:0076) ja Metsa (katastritunnus 82603:001:0059).
Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa läänepoolseid lahustükke läbib ida-lääne
suunaliselt Elektrilevi OÜ 1-20 kV pingega elektriõhuliin LIU:TST (VID kood K230742848;
kaitsevöönd 10 m keskjoonest) ning paiknevad elektriõhuliini mastitõmmitsad või -toed (VID
koodid 7114542 ja 7114543; kaitsevöönd 1 m keskjoonest).
Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa läänepoolsete lahustükkide idaserva vahetus
läheduses asub alla 1 kV pingega elektriõhuliin Põlde talu, Lepiku talu (VID kood M22143784;
kaitsevöönd 2 m keskjoonest), mille kaitsevööndiga on mäeeraldise ja selle teenindusmaal
kattumine kuni 1,4 m ulatuses.
Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa lahustükkide vahel kulgeb riigimaantee nr 19107
Kõima – Seliste (katastritunnus 82603:001:0012), millele kehib 30 m laiune kaitsevöönd. Tee
välimisest servast mäeeraldisel ja selle teenindusmaal kattumist tee kaitsevööndiga ei ole.
Lähimate kinnistute õuemaad piirnevad taotletava karjääriga (Lepiku kinnistu (katastritunnus
82603:001:0064) ja Jüri-Jaani kinnistu (katastritunnus 82603:001:0001)). Põlde kinnistu
(katastritunnus 82603:001:0062) õuemaa asub u 45 m ja Svetlana kinnistu (katastritunnus
82603:001:0075) õuemaa u 39 m kaugusel taotletavast karjäärist. Eelpool nimetatud kinnistutel
asuvad majapidamised, mis paiknevad mäeeraldise läänepoolsest lahustükist valdavate tuulte
osas allatuult.
Taotlevat karjääri katab enamasti mets ning looduslik rohumaa, mida kasutatakse loomade
karjatamiseks. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 21,8 - 28,6 m (keskmiselt 24,8 m).
Maapind on madalam karjääri lääneservas ning tõuseb ida ja kirde suunas.
2.1. seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Pärnu maakonnaplaneering
Pärnu maakonnaplaneeringu järgi (kehtestatud märts 2018) asub planeeritav karjäär maakonna
rohelise võrgustiku tuumalal (tuumalad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega
loodusalad, paljudele kaitsealustele liikidele olulised elupaigad või kasvukohad, millele
9(23)
valdavalt võrgustiku funktsioneerimine toetub). Rohelise võrgustiku planeerimisega on loodud
looduslikus seisundis aladest toimiv süsteem, et seeläbi tagada koosluste ja liikide säilimine
ning pehmendada ja korvata inimtekkelisi mõjusid. Roheline võrgustik toetab stabiilse
keskkonnaseisundi ja keskkonnavastupanuvõime säilimist, hoiab alal inimesele elutähtsaid
keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste
elementide looduslikud ringed jne).
Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride
rajamisel enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus
(keskkonnamõju hindamine; müra, tahkete peenosakeste ja vibratsiooni mõõtmine või
modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed
kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Suur osa maavara kaevandamise
negatiivsetest mõjudest on seotud materjali väljaveoga. Rohelise võrgustiku toimimise
tagamiseks tuleb säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade
killustamist. Samuti tuleb tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90%
pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust. Juhul, kui karjääri
rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise võrgustiku
asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes
korrastada kaevandatud ala ja võimalusel taastada rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on
õigus rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus- ja
kompensatsioonimeetmeid.
Uue karjääri rajamisega kaasneb rohelise võrgustiku pindala vähenemine ja häiring rohelise
võrgustiku looduslikule seisundile müra, tahkete peenosakeste, veerežiimi muutuste kaudu.
Kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentide järgi on rohelise võrgustiku toimimise
tagamiseks vajalik seada asjakohaseid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.
Tõstamaa valla üldplaneering
Tõstamaa valla üldplaneeringu järgi asub planeeritav karjäär rohelise võrgustiku alal.
Üldplaneeringu ptk-s 2.8.4 on öeldud: „Ehitusalade valikul ei tohi seada ohtu rohelise
võrgustiku säilimist; arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet rohelise võrgustiku
aladel või kavandavad joonehitisi (teetrassid, tehnilise infrastruktuuri elemendid jne), samuti
looduslike veekogude õgvendamine, tuleb kooskõlastada Tõstamaa Vallavalitsuse,
keskkonnateenistuse ja maavalitsusega“.
Männiku jõe vooluveekogum (vooluveekogumi kood 1121400_1) on Vabariigi Valitsuse
07.01.2016 poolt kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (aastateks 2015–2021,
edaspidi VMK, https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021) kohaselt heas seisundis. VMK
meetmekavas on Männiku veekogumi hea seisundi säilitamise meetmeks uutest ja
olemasolevatest koormusallikatest tuleneva veekogumi ohustatuse vältimine. Vastavalt 2018.
aasta pinnaveeseire tulemustele ja erinevatele uuringutele on 2019. aasta veekogumite seisundi
koondhinnangule (https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo) Männiku
vooluveekogumi seisund halb (viimane seire on tehtud 2018. a). Halva seisundi põhjuseks on
kalastik. Seirepüügil puudus indikaatorliik ja mitmed teised tüübiomased liigid. Kalastiku halva
10(23)
seisundi põhjused on ebaselged. Samuti hinnatakse ühekordse seirepüügi põhjal antud
seisundihinnangu usaldusväärsust madalaks (EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
„Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2018. a aruanne“, Tartu 2019). Hüdrokeemiliste
andmete järgi vastas vesi seirekohas ökoloogilisele seisundiklassile väga hea. Aastatel 2019-
2020 ei ole veekogumit seiratud.
Kavandatava tegevusega võib kaasneda täiendava heljumi jõkke kandumine eelkõige
kuivenduskraavide rajamisel ja pärast kraavide rajamist. Ajaga sette kaasakanne väheneb.
Lisaks heljumile võib mõjutada jõe veekvaliteeti ja elustikku, kui kaevandamise ajal satub
karjäärimasinate lekke korral karjääri kütuse või määrdeainete reostus, mis infiltreerub
põhjavette ja võib kuivenduskraavide kaudu kanduda veekogusse.
2.2. Mõjualale jäävad kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ning mõju
hinnang neile
Männiku jõgi kuulub kogu ulatuses Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe,
jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ §-s 2 toodud veekogude või
veekogude lõikude nimistusse. Männiku jõe kalastiku liigiline koosseis ja levik on kirjeldatud
uuringus (Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud
rehabilitatsioonimeetmed) lk 99. Uuringus on käsitletud meriforelli olukord jõgedes (Järvekülg
jt, 2011, 3) ning Männiku jõgi on hinnatud valdavalt hea või väga hea kvaliteediga forelli
sigimis- ja elupaigaks (Järvekülg jt, 2011, 98). Lisaks elab jões peale forelli veel teisigi liike
nagu hink, särg, teib, luukarits, ogalik, jõesilm ja vähk ning jõgi on oluline erinevate taimede,
loomade ja lindude elu-, toitumis- ja toimimiskeskkonnaks. Seega Männiku jõe seisundi
säilitamiseks ning lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude vee
kvaliteedinõuete tagamiseks on oluline, et karjäärist ärajuhitava vee keemiline ja füüsikaline
kvaliteet ei halvendaks Männiku jõe seisundit. Nimetatud veekogu hea seisundi säilitamine
tagab piirkonna ökoloogilise tasakaalu säilimise.
Keskkonnaregistri andmetel taotletaval mäeeraldisel ja selle teenindusmaal asuvad plokil 1: III
kaitsekategooria taimeliigi Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp) leiukoht (KLO9344142).
Teeäärsel alal on III kaitsekategooria liigi Euphydryas maturna (suur-mosaiikliblikas)
(KLO9201263) leiukoht, mis valdavas ulatuses jääb mäeeraldise piiridest välja. Samuti jääb
valdavas osas mäeeraldisest välja Anguis fragilis (vaskuss) (KLO9128828) leiukoht. Lisaks on
mäeeraldisega piirneval alal, peamiselt tee ääres kaardistatud mitmed III kaitsekategooria liigi
Formica sp (kuklased) pesad (KLO9201273, KLO9201272, KLO9201265, KLO9201267).
Mäeeraldisel on III kaitsekategooria liigi Jynx torquilla (väänkael) (KLO9128832) leiukoht.
Taotletaval mäeeraldisel ja selle teenindusmaal asuvad plokil 2: III kaitsekategooria liigi
Formica sp. (kuklane) leiukohad (pesakuhilad) (KLO9201271, KLO9201277, KLO9201276).
III kaitsekategooria taimeliikide leiukohad:
- Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) KLO9344159, KLO9344160;
- Listera ovata (suur käopõll) KLO9344153;
- Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) KLO9344169, KLO9344168;
11(23)
- Huperzia selago (harilik ungrukold) KLO9344150;
- Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) KLO9344175, KLO9344177.
Samuti jääb mäeeraldisele III kaitsekategooria liigi Strix uralensis (händkakk) (KLO9128919)
leiukoht.
Mäeeraldisest väljajääval alal on kaardistatud mitmete III kaitsekategooria taimeliikide
leiukohad:
- Listera ovata (suur käopõll) KLO9344155, KLO9344154, KLO9344152;
- Orobanche pallidiflora (ohakasoomukas) KLO9344162, KLO9344161;
- Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) KLO9344170, KLO9344164;
- Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) KLO9344171;
- Epipactis palustris (soo-neiuvaip) KLO9344148;
- Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp) KLO9344141;
- Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) KLO9344149;
- Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) KLO9344180;
- Orchis militaris (hall käpp) KLO9344178;
- Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp) KLO9344176.
Lisaks on kaardistatud kuklaste (KLO9201268) leiukoht.
Planeeritavale mäeeraldisele lähim kaitsealune objekt on 1,2 km kaugusel asuv üksikobjekt
Võhma küla mustlepp (KLO4000177). Ca 300 meetri kaugusel asub III kaitsekategooria liigi
hiireviu leiukoht (KLO9120111).
LKS § 48 lg 4 kohaselt rakendub piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades
isendi kaitse. LKS § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja
selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist
selles elupaigas.
III kaitsekategooriasse kuuluva händkaku pesitsuselupaik hävineb mäeeraldise (plokk 2)
kasutuselevõtuga, sest tema leiukoht kattub täielikult mäeeraldisega. Händkakk eelistab
pesitseda vanades viljakates metsades (kuuse-segametsades), saaki jahib väikestel lagendikel
(niidud, raiesmikud, sihid, veekogude kaldad). Pesitseb eelistatult õõnsas puutüükas või
puuõõnsuses, sageli ka kulliliste vanades pesades väga erinevates biotoopides (harva ka
raiesmikel). Händkaku isendite kahjustamise või pesitsusaegse häirimise vältimiseks tuleb
mäeeraldisel raietööd teostada väljaspool peamist pesitsusperioodi, mis kestab händkakul 15.
veebruarist kuni 30. juunini.
Lisaks asub mäeeraldisel (plokk 1) väänkaela leiukoht (KLO9128832). Väänkael on Eestis
suvekülaline ja saabub hilja, alates aprilli teisest poolest või mai algusest, ja lahkub septembris.
Umbes 300 meetri kaugusel asub III kaitsekategooria liigi hiireviu leiukoht (KLO9120111).
Hiireviu peamine pesitsusperiood on 15. märtsist kuni 31. juulini.
12(23)
Mäeeraldisele ja selle lähipiirkonda jäävate looduslikult esinevate linnuliikide häirimise
vältimiseks tuleb mäeeraldisel raietööd teostada väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, st
15. veebruarist kuni 31. juulini on raietööd keelatud.
Lisaks kattub mäeeraldise plokiga 2 kokku kolme III kaitsekategooria taimeliigi leiukohad,
mistõttu tegevus on vastuolus LKS § 55 lg-ga 8. Leiukohtade KLO9344159, KLO9344169 ja
KLO9344153 osas tuleb jätta osa kasvukohast alles, et liigid selles elupaigas säiliks või LKS §
58 lg 5 alusel ümberasustada eksperdi juhiste järgi. Teiste taimeliikide leiukohtade osas mõju
eeldatavalt ei avaldu ja nende kasvukohta täielikult ei hävitata.
Mäeeraldisel ja selle vahetus läheduses on mitmed kuklaste pesad, nende kahjustamise
vältimiseks tuleb pesad enne raadamistöid ümber asustada (LKS § 58 lg 5).
Pärnu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeritav karjäär maakonna rohelise võrgustiku
tuumalal ning Tõstamaa valla üldplaneeringu järgi asub planeeritav karjäär rohelise võrgustiku
alal. Uue karjääri rajamisega kaasneb rohelise võrgustiku pindala vähenemine ja häiring rohelise
võrgustiku looduslikule seisundile eeldatavalt müra, tahkete peenosakeste, veerežiimi muutuste
kaudu. Rohelisele võrgustikule avalduv mõju ulatus ei ole teada. KMH käigus on vajalik välja
töötada rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks asjakohased leevendus- ja
kompensatsioonimeetmed.
Taotletavast alast u 300 m kaugusele jääv Männiku jõgi VEE1121400 on kantud terves ulatuses
lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, kus on keelatud
veekogu hüdroloogilise režiimi muutmine. Planeeritav kuivendusvee juhtimine Männiku jõkke
on tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga tegevus.
Kavandatava tegevuse ühe variandi kohaselt alandatakse maavara kaevandamise eesmärgil
põhjavee taset, millega kaasnev eeldatavalt veetaseme alanemine, mõjuala salvkaevude
veetaseme oluline langus ja võimalik veekvaliteedi muutus. Keskkonnaametil puuduvad
andmed karjääri mõjuala osade majapidamiste veevarustuse kohta. Hilisemal karjääri
korrastamisel karjääri koguneva vee suunamine Männiku jõkke alandab eeldavalt oluliselt
mõjuala salvkaevude veetaset.
Planeeritav karjäär paikneb kahe lahustükina Päraküla, külgnedes õuemaadega või asudes kuni
45 m kaugusel majapidamisest. Karjääri töötamise ja väljaveoga kaasneb majapidamistele müra
ja tahkete peenosakeste leviku näol eeldatavalt otsene ja vahetu mõju.
Karjääri rajamisega kaasnevad ka materjali väljaveoga seotud mõjud (müra, liiklusintensiivsuse
kasv, teede seisukorra võimalik halvenemine, kumulatiivsus). Kõima-Seliste kõrvalmaanteed
kasutab ka Potsepa liivakarjäär (u 4 km kaugusel kirde suunas) ning Kivimäe kruusakarjäär (u 4
km kaugusel kirde suunas), seega võivad transpordimõjud kumuleeruda kõrvalmaantee
kasutamisel ühise väljaveoteena ning tee olukord halveneda.
Piiriülest mõju ette näha ei ole, sest riigipiir asub u 52 km kaugusel taotletavast karjäärist.
13(23)
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 alusel on keskkonnahäiring
inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna
kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile.
Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või
mis on arvulise normiga reguleerimata. MaaPS § 13 järgi maapõue kasutamist suunavas
tegevuses juhinduvad haldusorganid põhimõttest, et maapõue kasutamisest põhjustatud
keskkonnahäiringuid tuleb võimalikult suures ulatuses vähendada, pöörates erilist tähelepanu
sellistele keskkonnahäiringutele, mis mõjutavad vett, õhku, pinnast, kaitstavaid loodusobjekte
ning isikute õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Mitmesuguste
lahendusvariantide olemasolu korral tuleks võimaluse korral eelistada sellist lahendust, millega
kaasnevad väiksemad keskkonnahäiringud.
Keskkonnaameti hinnangul on KMH vajalik, et hinnata karjääri rajamisega kaasnevaid eelpool
kirjeldatud keskkonnamõjusid. Arvestades karjääri ebasoodsat asukohta (karjäär asub sisuliselt
küla keskel), rõhutab Keskkonnaamet, et lisaks normidele vastavuse hindamist tuleb KMH-s
hinnata ka oluliste keskkonnahäiringute ulatust, mis on samasuguse kaaluga. KMH eesmärgiks
on ka analüüsida kavandatava tegevuse erinevaid alternatiive ning leida leevendusmeetmed, mis
tagavad elanikele senise elukvaliteedi säilimise.
3. Natura-eelhindamine
Kavandatav tegevus ei ole Natura ala kaitsekorraldusega otseselt seotud ega selleks vajalik.
3.1. Mõjuala ulatuse määratlemine, s.h teiste Natura ala kaitse-eesmärke ebasoodsalt
mõjutada võivate projektide kirjeldamine ja iseloomustamine
Taotletavale mäeeraldisele ja selle teenindusmaale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim
Natura 2000 võrgustiku ala (Lindi loodusala) asub ca 2,3 km kaugusel ida suunas. Lähtudes ala
kaugusest karjäärist ja kaevandamisega kaasnevatest eeldavatest mõjudest (tahked
peenosakesed, müra pinnases, veetaseme alanemine) on välistatud, et kavandatava tegevuse
mõjuala võiks ulatuda Lindi loodusalani.
Karjääri rajamisega kaasnevad ka materjali väljaveoga seotud mõjud (müra, liiklusintensiivsuse
kasv, teede seisukorra võimalik halvenemine, kumulatiivsus). Materjali väljavedu on
kavandatud Kõima-Seliste teelt, mis läbib Lindi loodusala. Kõima-Seliste kõrvalmaanteed
kasutab ka Potsepa liivakarjäär (u 4 km kaugusel kirde suunas) ning Kivimäe kruusakarjäär (u 4
km kaugusel kirde suunas), seega võivad transpordimõjud kumuleeruda kõrvalmaantee
kasutamisel ühise väljaveoteena ning tee olukord halveneda. Seega jääb Lindi loodusala
Päraküla liivakarjäärist ja antud piirkonna teistest nimetatud karjääridest materjali väljaveost
tulenevate mõjude mõjupiirkonda.
3.2. Mõjualale jäävate Natura 2000 alade iseloomustus
Taotletava mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000
võrgustiku alasid. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Lindi loodusala) asub ca 2,3 km kaugusel
14(23)
ida suunas. Karjääri tööga on seotud ka materjali väljavedu, mis on kavandatud Kõima-Seliste
teelt. Kõima-Seliste tee läbib Lindi loodusala, mille kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud
kaitstavad elupaigatüübid: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), puisniidud (*6530),
rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad
(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-
lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning II lisas nimetatud liik, mille
isendite elupaika kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) (Vabariigi Valitsuse
05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri“ p 1 ap 193.).
3.3. Hinnang Natura 2000 alale avalduva keskkonnamõju olulisusele
Vastavalt käesoleva eelhinnangu p-le 3.1 mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri
mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu on eeldatavalt välistatud, et
karjääris kavandatav tegevus võiks avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku Lindi
loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liigile. Lähim Natura 2000 ala on
Lindi loodusala, mis asub ca 2,3 km kaugusel ida suunas. Seega on karjääris toimuva tegevuse
osas mõju Natura alale välistatud.
Karjääri rajamisega kaasnevad ka materjali väljaveoga seotud mõjud (müra, liiklusintensiivsuse
kasv, teede seisukorra võimalik halvenemine, kumulatiivsus). Kõima-Seliste kõrvalmaanteed
kasutab ka Potsepa liivakarjäär (u 4 km kaugusel kirde suunas) ning Kivimäe kruusakarjäär (u 4
km kaugusel kirde suunas), seega võivad transpordimõjud kumuleeruda kõrvalmaantee
kasutamisel ühise väljaveoteena ning tee olukord halveneda.
Lindi loodusala ja vanade loodusmetsade elupaigatüübi levikuala piir kulgeb mööda Kõima-
Seliste tee katastriüksuse piiri, millelt on kavandatud materjali vedu. Liiklussageduse
suurenemine või vajaduse korral tee parendamise/laiendamise vajadus võib elupaigatüüpi
mõjutada. Vanad loodusmetsad on vähese inimmõjuga või inimmõjust puutumata vanad metsad
ning avalduda võiv mõju tuleb KMH käigus välja selgitada.
Soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüp asub väljaveoteest ca 100 m kaugusel ning vanade
laialehiste metsade elupaigatüüp ca 380 m kaugusel. Teised loodusala kaitse-eesmärgiks
nimetatud elupaigatüübid jäävad teest veelgi kaugemale. Kõima-Seliste teel sõitmisest ja
suurenenud liiklussagedusest otsest mõju eeldatavalt nendele elupaigatüüpidele ei ole.
Kauni kuldkinga leiukoht jääb teest ca 300 m kaugusele ja eeldatavalt mõju antud liigile ei ole.
Kokkuvõtvalt, kuna materjali väljaveoks kasutatav Kõima-Seliste kõrvalmaantee läbib
Lindi loodusala, siis võib tee intensiivistuva kasutamisega halvendada loodusala servas
paiknevat vanade loodusmetsade elupaigatüübi seisundit. Seega ei ole mõju Natura 2000
alale välistatud.
3.4. Natura eelhindamise järeldus
15(23)
Natura eelhindamisel jõuti järelduseni, et karjääris kavandatud tegevus Natura 2000 ala ei
mõjuta, kuid karjäärist materjali väljaveoga mööda Kõima-Seliste kõrvalmaanteed ei ole
välistatud mõju avaldumine Lindi loodusala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile vanad
loodusmetsad. Seega objektiivsete asjaolude põhjal ei ole välistatud, et tegevus üksi või
koosmõjus teiste tegevustega ei avalda ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
4. Eelhinnangu järeldus
Keskkonnaameti hinnangul kaasneb kavandatava tegevusega oluline keskkonnamõju, sest:
1. ei ole teada mõju piirkonna veerežiimile ja mõjuala majapidamiste kaevude veetasemetele
ja veekvaliteedile;
2. ei ole teada, kas ja millisel ajaperioodil võib kuivendusvee juhtimisega kaasneda lähedal
asuvate salvkaevude tühjaks jäämine, kas kaevandamise ajal joogivee kvaliteet halveneb; ei
ole teada tegevuse mõju Männiku jõele;
3. ei ole teada müra leviku ulatus karjääri mõjualale, sh Pärakülale;
4. ei ole teada tahkete peenosakeste leviku ulatus mõjualale, sh Pärakülale;
5. ei ole teada mõju kaitstavatele loodusobjektidele;
6. ei ole teada mõju ulatus Pärnu maakonna ja Tõstamaa valla rohelisele võrgustikule;
7. ei ole teada materjali väljaveoga seotud mõjud, sh mõjud väljaveotee seisundile;
8. ei ole teada kumulatiivsete mõjude ulatus, sh Natura 2000 Lindi loodusalale;
9. kavandatava tegevusega kaasneb suur avalik huvi, kohaliku omavalitsuse ja mõjuala
elanike ootus on, et karjääri keskkonnamõjud saaksid enne keskkonnaloa üle otsustamist
igakülgselt hinnatud.
Lähtudes eelnevast on KMH vajalik loa andjale eelnimetatud oluliste keskkonnamõjude
väljaselgitamiseks ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks,
millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale.
KeHJS § 11 lg 6 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline
keskkonnamõju, jätab otsustaja selle KMH algatamata, kui KeHJS § 6 lg-s 3 esitatud
kriteeriumidele tugineva hinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju
on juba KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) käigus asjakohaselt
hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Keskkonnaametile teadaolevalt
ei ole varem kavandatava tegevuse KMH-d ega KSH-d läbi viidud.
II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE
Keskkonnaamet saatis 22.11.2021 kirjaga nr DM-109238-36 KeHJS § 11 lg 2 2 alusel Päraküla
liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta tehtava KMH algatamise otsuse eelnõu kohalikule
omavalitsusele, Transpordiametile, Terviseametile, Põllumajandus- ja Toiduametile,
Rahandusministeeriumile, Päraküla Selts MTÜ-le ning MTÜ-le Roheline Pärnumaa arvamuse
avaldamiseks.
Terviseamet vastas 29.11.2021 kirjaga nr 9.3-4/21/15869-2, et nõustub KMH algatamisega
16(23)
uurimaks võimalikke mõjusid kohalikele elanikele (registreeritud keskkonnaotsuste
infosüsteemis KOTKAS 29.11.2021 dokumendina nr DM-109238-37).
Rahandusministeerium vastas 13.12.2021 kirjaga nr 14-13/8221-2, et nõustub KMH
eelhinnangus jõutud järeldusega, et keskkonnaloa taotluse KMH tuleb algatada (registreeritud
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 15.12.2021 dokumendina nr DM-109238-38).
Rahandusministeerium lisas, et kuna taotletav karjäär asub väga lähedal mitmetele elamutele
ning kaevandatava materjali väljavedu toimub mööda asustatud küla teed, siis tuleb KMH
koostamisel pöörata kõrgendatud tähelepanu kohalike elanike heaolule ning elukeskkonna
tingimustele.
Pärnu Linnavalitsus vastas 21.12.2021 kirjaga nr 9-11/2443-13, et nõustub KMH eelhinnangus
jõutud järeldusega, et keskkonnaloa taotluse KMH tuleb algatada (registreeritud
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.12.2021 dokumendina nr DM-109238-39). Pärnu
Linnavalitsus lisas, et KMH eelhinnangus ei ole põhjendatud karjääri kavandamise vajadust
antud piirkonda – miks nii kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu kui maakonnaplaneeringuga
ette nähtud rohelise võrgustiku alale olemasolevate elamute ligidusse on vaja kavandada uut
karjääri.
Keskkonnaamet selgitab, et KMH eelhinnangu eesmärgiks ei ole välja selgitada karjääri vajadus
piirkonda. Karjääri vajadust analüüsitakse keskkonnaloa andmise või selle andmisest
keeldumise otsuses.
Päraküla selts MTÜ esitas 21.12.2021 seisukoha KMH eelhinnangule ning taotluse lõpetada
Päraküla liivakarjääri kaevandamisloa menetlus (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis
KOTKAS 27.12.2021 dokumendina nr DM-109238-40). Päraküla selts MTÜ on seisukohal, et
keskkonnamõju hindamise algatamine on ebaotstarbekas ja perspektiivitu, sest kaevandamisloa
menetlus tuleb lõpetada.
Päraküla selts MTÜ lisas, et Keskkonnaamet ei ole KMH eelhinnangus vähimalgi määral
analüüsinud seda, milline on Päraküla liivakarjääri maa-alal esinevate kaitsealuste
looduskoosluste ja -liikide taastumisvõime. Samuti ei ole analüüsitud seda, kas kaitsealuste
liikide (nt kuklased, III kaitsekategooria taimeliigid jne) on ümberasustamine objektiivselt
võimalik (LKS § 58 lg 5).
Keskkonnaamet selgitab, et need liigid, millel (osa) elupaika hävitatakse, kasvavad ka
karjääriala lähiümbruses, need elupaigad koos moodustavad lokaalpopulatsiooni. Ehk ka
ümbruses olevad osapopulatsioonid toetavad piirkonnas liigi säilimist.
Ümberasustamine on nii Eestis kui ka mujal maailmas praktiseeritav looduskaitsemeede, mille
käigus teisaldatakse isend või kogu populatsioon oma looduslikust kasvukohast teise
kasvukohta (A. Karro, 2016)[1]. Kui arendaja soovib ümber asustada III kaitsekategooria liike,
siis peab ta tegutsema vastava korra järgi. Arendaja peab kaasama eksperdi, kes annab
eksperthinnangu ja eksperthinnangu tulemusena otsustatakse, kas taimi saab ümber asustada või
mitte. Enamus juhtudel on III kaitsekategooria käpaliste ümberasustamine õnnestunud (A.
17(23)
Karro, 2016). Kuklaste puhul on ümberasustamine võimalik, kui seda tehakse õigel ajal ja
vastavalt juhendile („Kuklasperede ümberasustamise juhend“ Kaarel Aruste poolt koostatud).
Päraküla selts MTÜ on välja toonud: „Arendaja tellitud OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr
19/2714 kohaselt plaanitakse kavandatavast Päraküla liivakarjääris planeeritakse maavara
kaevandamise eesmärgil põhjavee taset alandada 4 - 6 m. Liigne vesi juhitakse isevoolselt
kraavidega Männiku jõkke. Veetaseme alandamise tõttu alaneb põhjavee tase ka karjäärist
väljaspool. … Veevarustuse katkemine on asjaolu, mida tuleb vältida ja ära hoida, mitte hakata
leevendama pärast selle tekkimist.“
Päraküla selts MTÜ on lisanud: „Veerežiim tähendab vee hulga ja veetaseme muutumist
vooluveekogudes ja põhjaveekihtides. Seega ainuüksi Männiku jõe keskmise vooluhulga
suurenemine tähendab jõe veerežiimi muutumist, mis on LKS § 51 lg 1 alusel selgelt keelatud.
Tegemist on objektiivse faktiga, mida ei mõjuta keskkonnamõju hindamise läbiviimise
tulemused. Seega on keskkonnamõju hindamise algatamine ja läbiviimine perspektiivitu.“
Keskkonnaamet selgitab, et eksperthinnangus on täpsustatud, et veetasemest allapoole jääva
liiva kaevandamine on planeeritud selliselt, et maavara väljatakse pinnasepumbaga
hüdropuistangutesse veetaset eelnevalt alandamata ning karjääri kogunevat vett kõrvaldamata
(vett karjäärist välja ei juhita). Ka veesisene kaevandamine mõjutab põhjavee režiimi, kuid mõju
suurus sõltub ka veetaseme sesoonsest kõikumisest. Eksperthinnangu ja taotluse alusel
planeeritakse veetaset karjäärialal alandada korrastamise eesmärgil. KMH eesmärgiks on välja
selgitada, kas ja kui suur mõju on vee ära juhtimisel (karjääriala kuivendamisel) ning kas on
võimalik kasutusele võtta leevendusmeetmed. See tähendab, et kui KMH käigus leitakse, et vett
saab ära juhtida, siis määratakse sellisel juhul ka leevendusmeetmed kohalike elanike jaoks.
Samuti selgitatakse välja KMH käigus, kas kaevandamistegevus võib mõjutada kaevude
veekvaliteeti või veetaset ka siis, kui kaevandatakse veetaset alandamata, ning vajadusel
määrata leevendavad meetmed.
Veerežiimi muutmine ei ole LKS § 51 lg 1 kohaselt lubatud lõhejões. Antud juhul toimub
tegevus Männiku jõest kaugemal, kuid võib mõju avaldada jõe veerežiimile ja looduslikule
sängile. Seega tuleb keskkonnamõjude hindamise käigus nii hüdroloogia eksperdi kui ka
elustiku eksperdi poolt hinnata, kas karjääriala kuivendamisel on mõju jõe veerežiimile ja
voolusängile. Samuti on KMH eesmärgiks selgitada, milline see mõju on ning kas olulise mõju
ära hoidmiseks on vajalik ja võimalik rakendada leevendusmeetmeid.
Päraküla selts MTÜ on veel välja toonud: „Kokkuvõttes on juba täna selge see, et kavandatavas
karjääris kaevandamisest tekkiv müra ületab mitmekordselt õigusaktidega lubatud tööstusmüra
normtaset - nii piirväärtust kui sihtväärtust! Pealegi on Keskkonnaamet ise seadnud kahtluse alla
müra normi piires hoidmise objektiivse võimalikkuse kõnealusel mäeeraldisel. Järelikult on
keskkonnamõju hindamise algatamine ja läbiviimine asjas ilmselgelt ebamõistlik ja
perspektiivitu.“
Keskkonnaamet selgitab, et KMH eesmärgiks on võimaliku mõju ulatus välja selgitada. KMH
raames hinnatakse müra esinemist, müratasemeid ja levikut ning võrreldakse saadud andmeid
18(23)
kehtivate müranormidega. Ühtlasi pakutakse KMH käigus ka leevendusmeetmeid, millede
tõhusust ja õigusaktidele vastavust samuti KMH-s hinnatakse. KMH käigus on võimalik hinnata
ka alternatiivseid väljaveoteid, mille kasutamine Päraküla elanikke vähem häiriks.
Päraküla selts MTÜ on lisanud: „KMH eelhinnangus on kirjeldatud, et „ Karjääris
kaevandamisega ei kaasne karjäärist väljapoole levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist
ega hüdrovasaraid.“ Arvestada tuleb sellega, et vibratsiooni ei põhjusta üksnes lõhkamine ja
hüdrovasarad, vaid samuti karjääris kasutatavad masinad, sorteerimissõlm jne. Seega on KMH
eelhinnangu kirjeldus selgelt ekslik.“
Keskkonnaamet on täiendanud eelhinnangu punkti 1.3 vibratsiooni osas.
Päraküla selts MTÜ on veel lisanud: „Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel tähelepanuta
jätnud ka selle, et Pärnu maakonna asustus planeeringu järgi asub karjäär väärtuslikul
põllumajandusmaal. … Arendaja poolt taotlusele lisatud seletuskirja kohaselt ei plaani arendaja
korrastada kinnistuid mitte põllumaaks ega rohumaaks, vaid metsamaaks.“
Keskkonnaamet selgitab, et taotluses esitatud korrastamissuund ei ole alati lõplik, ka sellisel
juhul, kui viiakse läbi KMH. KMH käigus selgitatakse välja kõige sobilikum korrastamissuund.
MTÜ Roheline Pärnumaa esitas 25.11.2021 seisukoha ja taotluse keelduda kaevandamisloa
andmisest (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.12.2021 dokumendina
nr DM-109238-41).
MTÜ Roheline Pärnumaa tõi oma kirjas välja järgmise: „KMH eelhinnangu eelnõus
järeldatakse alusetult ja põhjendamatult, et mõjusid Natura 2000 võrgustiku alale ei esine.
Ainuüksi kaugus Natura 2000 võrgustiku alast ei näita mõjude puudumist. … Keskkonnaamet
peab koostama nõuetekohase eelhinnangu ja sellest lähtuvalt tõenäoliselt hindama mõjusid
karjäärist 2,3 km kaugusele jääva Natura 2000 võrgustiku ala suhtes ka KMH käigus.“
Keskkonnaamet selgitab, et Natura eelhindamine on protseduur, mis aitab otsustada, kas
kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine võib Natura ala
kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkuse säilimisele mõju avaldada. Seega eelhindamist ei pea
automaatselt iga tegevusloa puhul läbi viima. Kui on tegevuse mõjuulatuse kaudu teada, et mõju
Natura alale ei ulatu, siis eelhindamist läbi viima ei pea. Keskkonnaamet jääb seisukoha juurde,
et karjääris toimuv tegevus ei avalda mõju Natura 2000 aladele põhjusel, et tahkete
peenosakeste, müra ja pinnases veetaseme muutused ei ulatu kilomeetrite kaugusele, vaid
mõjuala on määratletav sadades meetrites.
Keskkonnaamet nõustub, et karjäärist materjali väljavedu mööda Kõima-Seliste teed võib
kaudselt Lindi loodusala kaitse-eesmärke mõjutada, mistõttu on vajalik koosmõju Lindi
loodusalale KMH käigus välja selgitada. Eelhinnangu peatükki 3 on selles osas täiendatud.
MTÜ Roheline Pärnumaa lisas: „Keskkonnaamet ei ole eelhinnangus põhjendanud, miks on
konkreetse karjääri rajamine möödapääsmatu.“
19(23)
Keskkonnaamet selgitab, et KMH eelhinnangu eesmärgiks ei ole välja selgitada karjääri vajadus
piirkonda. Karjääri vajadust analüüsitakse keskkonnaloa andmise või selle andmisest
keeldumise otsuses.
MTÜ Roheline Pärnumaa on toonud välja: „Kui on algusest peale näha, et taotletavat
keskkonnaluba ei ole võimalik välja anda, võib Keskkonnaamet juba menetluse algfaasis loa
andmisest keelduda ka ilma KMH läbiviimiseta. … Konkreetsel juhul esineb menetluse kohese
lõpetamise alus, kuna algusest peale on näha, et kaevandamine oleks vastuolus Pärnumaa 2018.
aasta maakonnaplaneeringu ja seetõttu ka madamala astme planeeringu, st kehtiva
üldplaneeringuga.“
Keskkonnaamet selgitab, et praeguses menetlusetapis pole teada, kas planeeritav tegevus on
võimalik, kui võtta kasutusele leevendusmeetmed. Selle teada saamiseks on vaja läbi viia KMH.
Keskkonnaamet mõistab, et maavarade kaevandamine võib rohevõrgustikku mõjutada olulisel
määral, tuues endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas märgime, et
majandustegevuse haru, mille oluliseks tooraineks on just maavarad, toimimise püsivus oleks
tagatud, peavad olema loodud võimalused toorme väljamiseks. MaaPS-s on sätestatud, et
käesoleva seaduse kohaldamisalas ei loeta oluliseks keskkonnahäiringuks maavara või
maavarana arvele võtmata kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikust seisundist
eemaldamist (MaaPS § 1 lg 5). Taastumatute maavarade jätkusuutlik kasutamine tuleb tagada
läbimõeldult ning viisil, mis mõjutab keskkonna võimalikult vähesel määral ja oleks seotud
leevendusmeetmetega. Lisaks rõhutame, et MaaPS eesmärk on tagada maapõue säästlik ja
majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute
vähendamine võimalikult suures ulatuses (§ 1 lg 1). Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi (tellija:
Keskkonnaagentuur; koostaja: Hendrikson & Ko; 2018) kohaselt loetakse karjäärides
kaevandamist pikemas ajaskaalas ajutiseks tegevuseks, mille lõppemise järel kaovad ka
häiringud loomastikule ning mingil määral taastuvad elupaigad.
Keskkonnaamet rõhutab, et KMH eesmärk ongi välja selgitada, kas ning millises mahus on
võimalik keskkonnaloa taotlust rahuldada. Juhul kui KMH käigus selgub, et isegi täiendavaid
leevendusmeetmeid rakendades ei ole võimalik ennetada olulist keskkonnamõju, siis
Keskkonnaamet keskkonnaluba anda ei saa. Tulenevalt eelnevast ja vajadusest selgitada välja
taotletava tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju, peab Keskkonnaamet oluliseks antud
menetluses KMH algatada. KMH algatamine ei tähenda, et Aktsiaseltsi K.A.T. ja KO esitatud
keskkonnaloa taotlus rahuldatakse.
Keskkonnaamet edastas 22.11.2021 kirjaga nr DM-109238-36 haldusmenetluse seaduse § 49
lõike 3 kohaselt Aktsiaseltsile K.A.T. & Ko KMH eelhinnangu eelnõu tutvumiseks.
Aktsiaselts K.A.T. & Ko määratud tähtajaks arvamust ei avaldanud.
Keskkonnaamet saatis 04.02.2022 kirjaga nr DM-109238-44 KeHJS § 11 lg 2 2 alusel Päraküla
liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta tehtava KMH algatamise otsuse muudetud eelnõu
20(23)
kohalikule omavalitsusele, Transpordiametile, Terviseametile, Põllumajandus- ja Toiduametile,
Rahandusministeeriumile, Päraküla Selts MTÜ-le ning MTÜ-le Roheline Pärnumaa arvamuse
avaldamiseks.
Terviseamet vastas 11.02.2022 kirjaga nr 9.3-4/22/1602-2, et on tutvunud Päraküla liivakarjääri
keskkonnaloa taotluse KMH muudetud eelhinnanguga ning ei esita eelnevale täiendavaid
ettepanekuid (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 14.02.2022
dokumendina nr DM-109238-45).
Rahandusministeerium vastas 23.02.2022 kirjaga nr 14-13/1418-2, et nõustub keskkonnaloa
taotluse KMH algatamisega (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS
25.02.2022 dokumendina nr DM-109238-47). Rahandusministeerium lisas, et taotletav karjäär
asub väga lähedal mitmele elamule ja kaevandatava materjali väljavedu toimub läbi asustatud
küla. Seetõttu KMH koostamisel tuleb leida leevendavad meetmed, millega on võimalik vältida
ebasoodsat mõju ja keskkonnahäiringuid piirkonnas elavatele inimestele. Juhul kui ei ole
võimalik vältida häiringuid piirkonnas elavatele inimestele, siis on vajalik kaaluda
keskkonnaloa andmisest keeldumist, tuginedes Pärnu maakonna planeeringule (kehtestatud
2018) – eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud aladest.
Pärnu Linnavalitsus vastas 28.02.2022 kirjaga nr 147, et keskkonnamõju hindamine Aktsiaselts
K.A.T. & Ko Päraküla liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele tuleb jätta algatamata
seoses ebaõnnestunud asukohaga (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS
03.03.2022 dokumendina nr DM-109238-49).
Päraküla Selts MTÜ vastas 05.03.2022 kirjaga, et ei nõustu Päraküla liivakarjääri KMH
algatamisega ja jääb oma 21.12.2021 koostatud seisukohtade juurde (registreeritud
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 07.03.2022 dokumendina nr DM-109238-50).
Keskkonnaamet edastas 04.02.2022 kirjaga nr DM-109238-44 haldusmenetluse seaduse § 49
lõike 3 kohaselt Aktsiaseltsile K.A.T. & Ko KMH eelhinnangu muudetud eelnõu tutvumiseks.
Aktsiaselts K.A.T. & Ko määratud tähtajaks arvamust ei avaldanud.
III. OTSUS
Lähtudes eelhinnangust, Aktsiaseltsi K.A.T & KO poolt esitatud maavara kaevandamise
keskkonnaloa taotlusmaterjalidest, KeHJS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 2 p 2 ja lg 4, § 61 lg 1, 3 ja 5, § 9
lg 1, § 11 lg 2, 2 2, 23, 4, 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 p 4 § 15 p 8, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 09.07.2021
käskkirja nr 1-1/21/137 „Keskkonnaameti teabehalduse kord” punktile 4.3, Keskkonnaameti
peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste
põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Ringmajanduse osakonna põhimäärus“ punktile 2.5,
21(23)
otsustan:
3.1. Algatada keskkonnamõju hindamine Aktsiaselts K.A.T. ja KO (registrikood
10250382) Päraküla liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele.
3.2. KMH käigus tuleb hinnata eelhinnangus nimetatud mõjusid.
3.3. Keskkonnauuringutest tuleb teostada karjääri mõjuala piires müra ja tahkete
peenosakeste heitkoguste arvutamine ja modelleerimine (alternatiivse väljaveotee
võimalust arvestades), majapidamiste kaevude inventuur, loomastiku ja taimestiku
inventuur. Rohelisele võrgustikule avalduva mõju osas tuleb anda pädeva eksperdi
eksperthinnang. Täiendavate keskkonnauuringute vajadus tuleb välja selgitada
keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus.
3.4. Aktsiaselts K.A.T. & KO-l tuleb esitada KMH programm Keskkonnaametile nõuetele
vastavuse kontrollimiseks hiljemalt 18 kuu jooksul käesoleva KMH algatamise otsusest
arvates. Vastasel juhul jätab Keskkonnaamet 02.04.2020 esitatud keskkonnaloa taotluse
läbi vaatamata ja tagastab selle Aktsiaselts K.A.T. & KO-le.
3.5. Päraküla liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse menetlus peatub kuni KMH
aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni.
3.6. KMH-ga seotud kulud kannab Aktsiaselts K.A.T. & KO.
Keskkonnaamet teavitab K.A.T. & KO-d Päraküla liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa
taotluse KMH algatamisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning
puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.
[1] „Ülevaade kaitsealuste taimede ümberasustamise praktikast Eestis“ Astrit Karro 2016
Lugupidamisega
22(23)
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Teadmiseks: MTÜ Roheline Pärnumaa, Päraküla selts MTÜ, Pärnu Linnavalitsus,
Põllumajandus- ja Toiduamet, Rahandusministeerium, Terviseamet, Transpordiamet
Anu Sihv
spetsialist
maapõuebüroo
Christina Vohla
spetsialist
veeosakond
Marit Kivisild
vanemspetsialist
kliima- ja välisõhubüroo
Kadri Hänni
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
Liisu Aulik
spetsialist
loodushoiutööde büroo
23(23)