dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad 3. oktoobri 2022. a eurorühma kohtumisel ja 4. oktoobri 2022. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil

Rahandusministeerium · 28. september 2022
Viit
11-3.1/7786-1
Registreeritud
28. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ
Sari
11-3.1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
11-3.1/2022
Vastutaja
Keit Pillak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎11-3.17786-1 28.09.2022 Väljaminev kiri.asice1619 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 28.09.2022 nr 11-3.1/7786-1 [email protected] Eesti seisukohad 3. oktoobri 2022. a eurorühma kohtumisel ja 4. oktoobri 2022. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad 3. oktoobri 2022. a eurorühma kohtumisel ja 4. oktoobri 2022. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit-Pentus Rosimannus Rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad 3. oktoobri 2022. a eurorühma kohtumisel ja 4. oktoobri 2022. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil – 10 lehel 2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel Andres Kuningas 611 3759, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Saaja: Vabariigi Valitsus Esitaja: Rahandusministeerium Kuupäev: 26. september 2022. aasta Teema: Eesti seisukohad eurorühma 3. oktoobri 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 4. oktoobri 2022. a istungil SISSEJUHATUS Eurorühma kohtumisel arutatakse makromajanduse olukorda euroalal ning kõrgete energiahindade ja inflatsioonisurve leevenduseks rakendatud poliitikameetmete kohasust. Samuti euroala majandus- ja eelarvepoliitika prioriteete muutunud majandusoludes. Rahvusvahelisteks kohtumisteks valmistudes saavad ministrid ülevaate peamiste valuutakursside liikumisest ning toimub ka järjekordne infovahetus ja arutelu seoses digieuro projektiga. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel soovib EL eesistujariik saavutada kokkuleppe REPowerEU algatuse rahastamise ja jaotusvõtme küsimuses. Ministrid käsitlevad sõja majanduslikke ja rahanduslikke mõjusid. Antakse ülevaade taastekavade rakendamise seisust ja heaks kiitmiseks on esitatud Hollandi taastekava rakendusotsus. Võetakse vastu EL Nõukogu järeldused kliimategevuste rahvusvahelise rahastamise kohta ning arutatakse Euroopa poolaasta 2022. a tsükli õppetunde. Ministrid kooskõlastavad sõnumeid eelseisvateks G20 rahandusministrite ning Rahvusvahelise Valuutafondi kohtumisteks. Eesistuja ja komisjon annavad ka ülevaate finantsteenuste õigusaktide menetluse ja ülevõtmise seisust. Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas ([email protected], 611 3759). Ülevaate on kooskõlastanud rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected], 611 3195). Eestit esindab eurorühma kohtumisel ja nõukogu istungil rahandusminister Keit Pentus- Rosimannus. 1 EURORÜHM 1) Makromajanduse olukord euroalal ja poliitikameetmed kõrgete energia hindade ja inflatsioonisurve leevenduseks. Ministrid jätkavad septembris Prahas mitteametlikul ELi majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel toimunud arutelusid fiskaalpoliitika optimaalse kursi ja kohaste sõnumite üle ning tehakse ka vastav avaldus. Arutelus osaleb ka OECD peasekretär Mathias Cormann. Energia on järsult kallinenud, sest Venemaa kasutab seda relvana, et lõhestada lääneriikide ühtsust Ukraina toetamisel. Kuna Euroopa arvestatava hulga energiat impordib, on selle kõrge hinna tõttu raha Euroopa majandusest välja läinud, kärpides nii üldist jõukust. Tegemist on pakkumispoolse šokiga ja vähemalt osa sellest ei ole ajutine. Sellisel puhul ei ole fiskaalstiimulid reeglina lahendus, vaid eelkõige tuleb tegeleda energia pakkumispoole probleemidega. Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole liikmesriikidel mõistlik üritada seda üldise jõukuse kahanemist kompenseerida kogu ühiskonna laenukoorma suurendamisega. Samuti tähendab fiskaalstiimul praeguses majandusolukorras kiirendust inflatsioonile, mis ei jäta keskpankadele muud võimalust, kui tõsta intressimäärasid veelgi kiiremas tempos, mis teisalt pidurdab niigi juba aeglustuvat majandust. Liikmesriikidel on soovitatud eelistada suunatud, piiratud ja ajutisi meetmeid, kuid komisjoni analüüs näitab, et pigem on selle asemel ülekaalus üldised ja suunamata meetmed, mis ei ole kooskõlas energiakriisi väljakutsetega, teevad olukorda keerulisemaks ning hinnasignaale summutades ei motiveeri ka energiatarbimist vähendama. Rohkem tähelepanu vajavad ka haavatavad ettevõtted. 2022. a juulist alates on Euroopa Keskpank (EKP) tõstnud euroala intressimäärasid kokku 125 baaspunkti. Septembris teatas keskpank, et eeldatavasti tõusevad intressimäärad veelgi, sest inflatsioon on endiselt liiga hoogne ja püsib nõukogu seatud eesmärgist kiirem tõenäoliselt pikema aja jooksul. Euroala majanduskasv aeglustub EKP värskeima prognoosi järgi 2023. a 0,9%-le, kuid ei välistata ka langust. 2) Euroala prioriteedid riikide taastekavades ja euroala majandus- ja eelarvepoliitiliste soovituste täitmine Riiklikke taastekavasid reguleerivate õigusaktide järgi peavad need olema kooskõlas kõige viimastes nõukogu soovitustes euroala majandus- ja eelarvepoliitika kohta välja toodud prioriteetide ja väljakutsetega. Viimased soovitused sõnastati aga enne Venemaa kallaletungi Ukrainale, kus majanduskeskkonnas andis tooni oodatust kiirem toibumine koroonapandeemiast ja tarneahelate probleemid ning esimesed märgid energiahindade tõusust ja inflatsiooni kiirenemisest. Sõja puhkemisega on probleemid muutunud tõsisemaks – järsult kallinenud energia on suurendanud inflatsioonisurvet, halvendanud euroala kaubandustingimusi ja suurendanud välisvõlgnevust. Majanduskasvu aeglustumine on suurendanud majanduskasvu seiskumise riski. Neid arenguid ei saanud soovituste koostamisel ette näha, ehkki osaliselt aitavad need lahendada ka uusi väljakutseid – näiteks investeeringutega taastuvenergia üleminekuks. Samuti on taastekavad olnud stabiliseeriva toimega, suurendades majandusagentide kindlustunnet, ning rahustades ka finantsturge. Suuremate reformide mõju selgub pikemas vaates. Ministreid kutsutakse üles arutelule, millised peaksid olema euroala tuleva aasta prioriteedid selles muutunud keskkonnas, et sõja mõjude ja majanduskasvu aeglustumisega paremini toime tulla. 2 Leiame, et võimalusel tuleb ELil otsida uutele eelkõige sõja mõjudest tingitud väljakutsetele ühiseid lahendusi. Samuti on oluline seni kokku lepitu – eelkõige kasvupotentsiaali tõstvate ja euroala fragmenteeritust vähendavate reformide ellu viimine. 3) Ettevalmistus rahvusvahelisteks kohtumisteks: vahetuskursi arengud Ministrid saavad ülevaate euro ja teiste suuremate valuutade vahetuskursside liikumistest ajavahemikul jaanuarist augustini. Euro on selle perioodi jooksul nominaalselt nõrgenenud. Põhjuseks euro vahetuskursi nõrgenemine USA dollari, Hiina renminbi ja mõnede arenevate turgude valuutade suhtes, mida euro tugevnemine Jaapani jeeni, Suurbritannia naela ja Türgi liiri suhtes suutis korvata vaid osaliselt. Reaalväärtuses oli euro nõrgenemine tagasihoidlikum, kuna inflatsioon oli euroalal kaubanduspartneritega võrreldes mõnevõrra aeglasem. Ukraina sõja tõttu on riskijulgus maailmamajanduses vähenenud, investorid on otsinud turvasadamat dollarist, mille tugevus on hakanud teistele riikidele erinevaid probleeme tekitama ega pruugi ka USA-le endale optimaalne olla, kui majandus tüürib languse suunas. Jaapani valitsus tegi septembris valuutaturul ühepoolselt esmakordse interventsiooni 1998. aastast, et jeeni tugevdada. Ülevaateperioodi iseloomustas maailmamajanduse aeglustumine, väga suured geopoliitilised pinged ja tugev inflatsiooniline surve. Inflatsiooni ohjeldamiseks on mitmed keskpangad üle maailma asunud intressimäärasid tõstma, mis toimub kohalikust eripärast tingituna erinevas tempos. Suure sõltuvuse tõttu Venemaa gaasist ja läheduse tõttu Ukraina sõja epitsentrile on euroala kasvuväljavaated seotud suuremate riskidega kui teised arenenud majandused. 4) Digieuro – digieuro ökosüsteemi avaliku ja erasektori turuosaliste ärimudelid Jätkuvad arutelud digieuro projekti üle. Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank teevad ettekande ning ministrid arutavad finantsvahendajate ja eurosüsteemi optimaalset rollijaotust digieuroga maksmise protsessis. Samuti seda, kuidas digieuro levitusmudel tagaks homogeense kasutajakogemuse euroalal ja väljaspool euroala, jättes samas turuosalistele ruumi pakkuda ka innovatiivseid makselahendusi. Digieuro üks keskseid eesmärke on toetada innovatsiooni ja finantssektori digitaliseerimist. Siht on teha tõhusat koostööd era- ja avaliku sektori vahel, mis on varasemalt Euroopa makseturu loomisel hästi toiminud. Ministrid arutavad, kuidas leida õige tasakaal. 3 MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU 1. Määrus riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide kohta - Üldine lähenemine Tšehhi eesistuja on esitanud kompromissettepaneku riiklike taaste- ja vastupidavuskavadesse lisanduvate REPowerEU peatükkide määruse kohta. Eesti peab REPowerEU eesmärki vähendada kogu Euroopa Liidu sõltuvust Venemaa fossiilkütustest väga oluliseks. Määruse eelnõu läbirääkimistel on Eesti olnud siiski pigem kriitiline, sest komisjoni ettepaneku sisu ei olnud eesmärkidele vastav. Muuhulgas oleks komisjoni algne ettepanek kaasa toonud selle, et Eestil oleks olnud senisest hoopis vähem võimalusi REPowerEU eesmärkide saavutamisesse investeerida. Komisjoni ettepaneku järgi oleks 20 miljardit eurot REPowerEU eesmärkide rahastamiseks tulnud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi ühikute müügist. Heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi järgi oleks see viinud liikmesriikide müüdavate CO2 ühikute olulise vähenemiseni, kuna osa ühikuid oleks hiljem olnud vajalik kanda omakorda turustabiilsusreservi. Eesti puhul poleks isegi REPowerEU toetus kompenseerinud vähenenud CO2 ühikute müügitulu, kuna prognooside järgi oleks Eesti CO2 ühikute müügitulu vähenenud 100 miljoni euro võrra ning toetust oleks Eesti saanud 51 miljonit eurot. Eesistuja kompromissettepaneku järgi on 20 miljardi euro rahastuse saamiseks plaanis müüa turustabiilsusreservi ühikuid vaid 4 miljardi euro ulatuses. Hetkel teadaolevate andmete alusel on see kogus on piisavalt väike, et mõju liikmesriikide müüdavate CO2 ühikute arvule oleks samuti minimaalne, kuna sellisel juhul ületataks piirmäära, mis tingib liikmesriikide müüdavate CO2 ühikute kandmise turustabiilsusreservi, oluliselt vähemal määral kui komisjoni ettepaneku järgi. Eesti CO2 ühikute müügitulu väheneks sellisel juhul ca 4-5 miljoni euro võrra 2023-2027 aastatel. Ülejäänud 16 miljardit eurot rahastataks nende CO2 ühikute müügitulust, mida oli planeeritud kasutada EL Innovatsioonifondi rahastamiseks. Innovatsioonifondist toetatakse investeeringuid, millega edendatakse läbimurdelisi vähese CO2 heitega tehnoloogiaid taastuvenergias ja energiamahukate tööstusharude protsessides, sealhulgas CO2 kogumisel, kasutamisel ja säilitamisel ning energia salvestamisel ning rahastusele saavad kandideerida kõigi liikmesriikide ettevõtted. Kuna CO2 ühiku hind on kasvanud ning komisjon on teinud Eesmärk 55 raames ettepaneku innovatsioonifondi mahtu suurendada, siis praktikas ei pruugi innovatsioonifondi investeeringuteks mõeldud vahendid vähenedagi võrreldes eelmise suve aegse prognoosiga. Lõplikult sõltub see CO2 ühikute hinnast tulevikus. Kui Innovatsioonifondi ühikuid müüakse seni planeeritud mahus ja ajal, siis ei suurene sellest seni prognoositud turuülejääk, reservi täiendavaid ühikuid ei suunata ja liikmesriikide ühikute müügitulu sellest ei muutu. Samas kui Innovatsioonifondi ühikuid müüakse lähiaastatel REPowerEU rahastamiseks senisest enam (nö tuuakse ettepoole), siis on sel suurem negatiivne mõju liikmesriikide heitkoguse ühikutele ja müügitulule, Eesti puhul kuni 100 mln eurot. Hetkel pole piisavat infot selle kohta, mis graafikus Innovatsioonifondi ühikute müük toimuks. Komisjoni sõnul tuleb pärast poliitilisi kokkuleppeid hinnata, milline on asjakohane heitkoguse ühikute oksjonite graafik ning see fikseeritakse tavapäraselt delegeeritud aktiga pärast liikmesriikidega konsulteerimist. See tähendab, et momendil pole kindlust, milline on selle valiku mõju liikmesriikide ühikutele ja müügitulule. Laual on ka teisi ettepanekuid rahastamiseks ja need on Eestile veel kahjulikumad, näiteks rahastamine otse heitkoguse ühikute müügituludest. 4 Eesistuja on muutnud ka komisjoni ettepanekut 20 miljardi euro jaotamiseks liikmesriikide vahel. Komisjoni ettepanek oli kasutada taasterahastu algset jaotusvõtit. See sisaldas rahvaarvu, SKP inimese kohta, 2020. ja 2021. aasta majanduskasvu ning 2015-2019 aastate keskmist tööpuudust. Enamik liikmesriike ei pidanud viimast näitajat aktuaalseks antud toetuse jagunemisel, kuna sel pole seost REPowerEU eesmärkidega ning see ei arvesta sõja tagajärjel muutunud olukorraga Euroopas. Eesistuja on teinud ettepaneku kasutada jaotusvõtmes endiselt rahvaarvu ning SKP inimese kohta, kuid lisada neile investeeringute kallinemise indeks (2022. a II kvartal võrreldes aasta varasemaga) ning fossiilkütuste osakaal riigi energiatarbimisest. Kui komisjoni ettepaneku järgi oli Eesti osakaal vahendite jaotuses 0,26%, siis eesistuja ettepaneku järgi on see 0,39%, mis teeb Eesti toetuseks 77 miljonit eurot. Eesistuja poolt pakutav jaotusvõti viib ka Euroopa Liidu üleselt tulemuseni, kus toetatakse rohkem vaesemaid riike, kellel on väiksem investeerimisvõimekus ja enam fossiilkütustest sõltuvaid riike, kelle investeerimisvajadused on vastavalt suuremad. Seega annab jaotusvõti tulemuse, mis suunab vahendeid rohkem RepowerEU eesmärke arvesse võttes. Lisaks on eesistuja teinud mõned muudatused, mis puudutavad REPowerEU peatükkide sisu ja planeerimist. Läbirääkimiste käigus on täpsustatud, et kuigi üldiselt taastekavade REPowerEU peatükk sisaldama uusi reforme ja investeeringud, siis juhul kui liikmesriigi toetus taasterahastust on vähenenud ning REPowerEU eesmärkidega seotud meetmeid ei saaks muidu saavutada, võib REPowerEU peatükk sisaldada ka olemasolevas plaanis olevaid meetmeid. Lisaks võib REPowerEU peatükk sisaldada juba taastekavast toetavaid meetmeid, kui nende mahtu on suurendatud, koos lisanduvate vahe-eesmärkide ja sihttasemetega. Komisjoni algse ettepaneku alusel oleks RepowerEU peatükid sisuliselt dubleerinud energia-ja kliimakavasid tuues kaasa suure halduskoormuse, ajakulu ja vajaduse Komisjoniga eraldi kooskõlastada kõiki riigi energia valdkonna tegevusi sh neid, mida EL vahenditest ei rahastata. Paljude riikide sh Eesti soovil on täpsustatud, et RepowerEU peatükid sisaldavad vaid uue EL toetuse arvelt rahastatavaid tegevusi, mis kiirendab ja lihtsustab nende koostamist. Samuti pole vajalik hinnata ja kvantifitseerida kõigi võetavate meetmete mõju. See vähendab samuti oluliselt liikmesriikide halduskoormust ja kiirendab meetmete planeerimist. RepowerEU peatükkide hindamise kriteeriumides on rohkem arvestatud asjaoluga, et osade liikmesriikide toetuse maht on tagasihoidlik ning seega toetatavate meetmete ulatus on ka tõenäoliselt piiratud. Lisaks võimalusele kanda REPowerEU eesmärkide jaoks taastekavasse ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu fondi vahendeid, annab eesistuja kompromiss võimaluse liikmesriikidele kanda sinna ka Brexiti kohandumise reservi vahendeid, kuid oluline on, et toetatakse majandusliku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, mis on taasterahastu ja Brexiti kohandumise reservi ühine eesmärk. Liikmesriigid peaksid andma teada enda kavatsusest taasterahastust laenu taotleda või mitte 45 päeva peale määruse jõustumist. Komisjon teeb ülevaate liikmesriikide plaanidest. Samas rõhutatakse määruse kompromissettepanekus, et see ei enneta kuidagi liikmesriikide õigust laenu taotleda kuni 2023. a augusti lõpuni nagu määrus ette näeb. Kokkuvõttes sõltub eesistuja ettepaneku finantsmõju sellest, kuidas praktikas heitkoguse ühikuid turule viiakse, mis selgub hiljem. Innovatsioonifondi ühikute kasutamisel on võimalik seda korraldada viisil, mis ei vähenda Eesti investeerimisvõimekust. Eesti on pidanud väga oluliseks REPowerEU eesmärki vähendada kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide sõltuvust Venemaa fossiilkütustest. Vabariigi Valitsus võttis seisukohad taaste- ja vastupidavusrahastu 5 REPowerEU peatükkide määruse eelnõu kohta 16.juunil 2022. aasta istungil. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kiitis seisukohad heaks 8.juuli 2022. aasta istungil. Seisukoht: Eesti ei saa toetada REPowerEU määruse kompromissteksti kui REPowerEU rahastamismudel on selline, mis kindlalt Eesti investeerimisvõimekust vähendab. 2. Kõrged energiahinnad ja finantsturud - Olukorra ülevaade Euroopa Komisjonilt ja arutelu Arutatakse energiakriisi negatiivse mõju kandumist tuletistehingute turule ja komisjon on välja käinud ideed nende mõjude leevendamiseks. Mõeldakse tagatiseeskirjade muutmise ja päevasiseste hindade volatiilsuse piiramise peale, kuna energiaettevõtetel tõsiseid probleeme elektrifutuuriturgude likviidsusega ja see ohustab energiasüsteemi toimimist. Konkreetset ettepanekut plaanitakse lähiajal. Samuti mõeldakse riigiabi ajutise raamistiku muutmisele. Ukraina kriisiabiraamistiku muutmine võimaldamaks riigigarantiide andmist (energiaettevõtetele kesksete vastaspoolte lisatagatisnõuetele täitmiseks). Ettepanekut on oodata ehk oktoobris. Oleme avatud ettepanekute arutamisele. Eesti jaoks on oluline tagada turu toimimine ja vältida põhjendamatuid kauplemise peatamisi või mitte toimimist. Peamine on tagada finantsturgude usaldusväärsus ning et energiasektorist tulenevad negatiivsed mõjud ei hakkaks mõjutama riikide finantsstabiilsust. 3. Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine - Hollandi taastekava rakendusotsuse heakskiitmine Ministritele tutvustatakse Hollandi taastekava ning komisjoni poolt esitatud eelnõu selle heakskiitmiseks. Komisjon on Hollandi esitatud taastekava põhjalikult analüüsinud ja pidanud läbirääkimisi selle sisu üle. Komisjoni hinnangul täidab esitatud taastekava digi- ja kliimapanuse miinimumnõuded, lahendavad piisaval määral olulist osa riigipõhistest soovitustest, sisaldavad ka piisavalt reforme ning rakendamise korraldus tagab Euroopa Liidu finantshuvide kaitse. Komisjon on läbivalt tõdenud, et seatud verstapostid ja sihid, mille alusel hiljem makseid tehakse, on piisavalt konkreetsed ja mõõdetavad ning hinnangud kulude mahule on piisavalt usutavad ja usaldusväärsed. Taastekavad ja rakendusotsused on vaadatud üle majandus-rahanduskomitee ning finantsnõunike poolt ning on leitud, et komisjoni hinnang on õigustatud ning taastekava täidab sellele seatud nõuded. Kokkuvõte Hollandi taastekavast: Riik Toetus Laen (EUR) Digi Rohe Reformid/ Kava eeldatav (EUR) (min (min investeeringud mõju (% 20%) 37%) (tk) SKPst 2021- 2026) Holland 4 707 063 471 0 26 48 49 0,6 Rohe - Üleminek säästvamatele energiaallikatele: reformid, mis hõlbustavad taastuvenergia ühendamist energiavõrguga, omatoodetud elektri müüki ja investeeringuid elektriautode laadimisinfrastruktuuri. 6 - Taastuvad energiaallikad: kuni 21 GW avamere tuuleparkide ühendamise hõlbustamine maismaal asuva elektrivõrguga, laevanduse ohutuse toetamine ja Põhjamere ökosüsteemi kaitsmine tuuleparkide ümber. 694 miljonit eurot - Jätkusuutlik liikuvus: täielikult elektrilise, saastevaba siseveetranspordi toetamine 45 elektrilise siseveelaeva, 14 laadimiskoha ja 75 vahetatava aku abil. 56 miljonit eurot Digi - Kvanttehnoloogia: investeerimine kvantarvutitesse, võrkudesse ja seadmetesse, et leida uusi lahendusi turva- ja privaatsusriskide haldamiseks, millest saavad kasu nii avalik- kui ka erasektor. 264 miljonit eurot - Digiajastu digioskused: investeerimine digitaliseerimisse, et parandada hariduse kvaliteeti ning toetada õpilaste ja õpetajate digioskusi. 209 miljonit eurot - Raudteeühenduse parandamine: investeerimine tuleviku digitaalsesse raudteeplatvormi, raudteesüsteemi ohutuse suurendamine ja raudteeühenduse parandamine naaberriikidega. 149 miljonit eurot Sotsiaalmajanduslik - Taskukohane eluase: soodsama eluaseme pakkumise kiirendamine hea ja toimetulek kliimakindla elukeskkonnaga asukohtades, suurendades seeläbi madalama ja keskmise sissetulekuga elanikkonna rühmade võimalust endale sobiv eluase leida. 538 miljonit eurot - Füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkaitse parandamine: reform, millega kehtestatakse füüsilisest isikust ettevõtjate kohustuslik töövõimetuskindlustus, mis aitab kaasa võrdsete tingimuste loomisele töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate vahel. - Tööhõive säilitamine: toetus oskuste tõstmiseks ja sihipärane nõustamine, et ennetada tööpuudust või aidata inimestel tööle naasta. 95 miljonit eurot - Tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet: toetada tervishoiu- ja tugipersonali ajutist värbamist ja koolitamist COVID-19 kriisi ajal ning riikliku tervishoiutöötajate tervisereservi loomist, mida saab kasutada tulevase tervisekriisi puhuks. 49 miljonit eurot - Võitlus agressiivse maksuplaneerimise ja rahapesuga: mitmed reformid maksustamise vältimise vastu võitlemiseks ja rahapesu vähendamiseks. Seisukoht: - Toetame EL Nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmist, millega kiidetakse heaks Hollandi taastekava. 4. G20 rahandusministrite ja keskpankade kohtumise ning Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga aastakohtumise ettevalmistamine: Euroopa Liidu sõnumid G20 kohtumiseks; Rahvusvahelises Rahandus- ja Finantskomitees (IMFC) tehtav ühisavaldus - Heakskiitmine EL koostab tavapäraselt ühissõnumid Maailmapanga ja IMFi aastakoosoleku raames toimuvaks G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumiseks ning EL ühisavalduse IMFi rahandus- ja finantskomitee (IMFC) kohtumiseks. Nii sõnumites kui ühisavalduses mõistetakse hukka Venemaa agressioon Ukrainas ja rõhutatakse Ukraina igakülgse toetamise jätkamist koostöös teiste partneritega. Rakendada tuleb ulatuslikke sanktsioone Venemaa ja Valgevene suhtes ning minimeerida mõju majandusele ja kõige haavatavamatele riikidele. Eelarve toetusmeetmed riikides peaksid olema suunatud haavatavamatele ühiskonnagruppidele, et leevendada toidu ja energia hinnatõusu mõju. Ka COVID-19 mõjudega veel tegeletakse, siin on jätkuvalt oluline globaalne koordinatsioon. COVID-19 vaktsiiniga arenguriikide varustamiseks loodud instrumenti (ACT-A) ollakse hindamas ning võimalikeks pandeemiateks 7 ja nende ennetamiseks paremini valmistumiseks on G20 initsiatiivil loodud fond (Financial Intermediary Fund), millega ühinema doonoreid oodatakse. ELi jaoks on jätkuvalt oluline kliimaneutraalse ja keskkonnasäästliku majanduse poole liikumine, millega seoses tegeletakse heitkogustega kauplemise süsteemi tugevdamisega, süsiniku piirimeetme (SPIM) väljatöötamisega ja energiaallikate mitmekesistamise plaani (RePower) kokkuleppimisega. Sõnumites märgitakse globaalse maksureformi teemal ära, et nüüd tuleks keskenduda II samba e ülemaailmse miinimummaksu rakendamisele ning püüda kokkuleppele jõuda ka I sambas e digimaksus1 eesmärgiga allkirjastada vastav rahvusvaheline konventsioon 2023. a keskel. Veel kutsutakse riike üles rakendama juba kokkulepitud krüptovaradega seotud automaatse infovahetuse aruandlusraamistikku ning rõhutatakse G20 ja Pariisi klubi poolt loodud ühtse võlaraamistiku tõhusa rakendamise vajadust. Raamistiku kaudu on võlgade restruktureerimisel abi saanud Etioopia, Sambia ja Tšaad. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) tegevusega seonduvalt tuuakse sõnumites välja, et COVID-19 vähenemisega on erakorraline rahastamine vähenemas ja asendumas tavalaenutegevusega. Sõja mõjude tõttu on IMF teinud ettepaneku luua ajutine toiduabi laenurahastu Ukraina ja teiste riikide toetamiseks, kes Venemaa sõjategevuse tulemusena kasvanud toiduhindade tõttu või eksporditulude languse tõttu on maksebilansiraskuses. Pandeemia ja kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamiseks loodi 2022. a kevadel ka vastupidavuse ja jätkusuutlikkuse fond (Resilience and sustainability Trust, RST), mille käivitamiseks IMFi liikmetelt vabatahtlikke panuseid oodatakse. RST pakub nõuetele vastavatele riikidele2 (ka Eesti kvalifitseerub3) kuni 20 aastase tähtajaga laene eesmärgiga leevendada kliimamuutuste ning pandeemia mõjusid. Selleks jagas IMF 2021. a augustis liikmesriikidele 650 mld USDi ulatuses vahendeid nn IMFi laenueriõiguste kujul (Special Drawing Rights, SDR). Komisjon on aktiivselt EL liikmesriikidega suhtlemas, et need globaalset lubadust4 täidaks ning arenguriike IMFi kaudu toetaks. Hetkel on 100 mld-st USDist lubatud suunata 79 mld USDi, millest EL riikide panus on 22 mld USDi. Eesti Pank otsustas samuti äsja 19.09.2022. a suunata 10 mln SDRi IMFi vaestele riikidele laenamiseks mõeldud PRGT (Poverty Reduction and Growth Trust)5 fondi hoiusekontole ja 25 mln SDRi RST fondi laenu- ja hoiusekontodele. Eesti Pank on pöördunud ka Rahandusministeeriumi poole palvega osaleda IMFi fondidesse panustamisel, et anda doonorriigina ja solidaarselt teiste EL riikidega panus arenguriikide abistamiseks. Palve on panustada RST reservikontole, kuhu keskpangad panustada ei saa (vastuolu ELTL artikliga123(1)). IMFi ootus on, et 2% RST laenukontole panustatavast summast, ehk Eesti puhul kuni 410 000 SDRi (ca 533 000 eurot), peaks paigutama RST reservikontole. Rahandusministeerium veel panustamist planeerinud ei ole. Seda on võimalik teha 2023. aastal järgmise RESi raames. Sõnumites ja ühisavalduses kutsutakse üles kõiki arenenud riike, kes veel SDRe panustanud ei ole, seda kaaluma. Samuti soovitakse RST rahastamisel kaasata rahvusvahelisi arengupankasid vastavalt nende mandaadile ja ekspertiisile. 1 Digitaliseeritud ettevõtjate kasumimaks. 2 RST fondist laenu saamiseks peab riik vastama kriteeriumitele, mis puudutavad riigi sissetulekutaset ning rahvastiku suurust. Nende kriteeriumite järgi kvalifitseeruvad RST kõlblikuks kõik vaesed riigid (PRGT riigid), osad keskmise sissetulekuga riigid, sh Ukraina ja ka BRIC riigid, väikesed saareriigid, mis on kliimamuutuste osas eriti haavatavad, samuti mõned väikesed arenenud riigid, sh euroala liikmed Eesti, Küpros ja Malta. 3 Eesti kvalifitseerub kriteeriumi järgi, mille kohaselt riigi rahvaarv on madalam kui 1,5mln ning sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta jääb alla 25x IDA sissetuleku piiri. 4 G20 poolt kokku lepitud 2021.a, et arenenud riigid suunaks neile IMFi poolt 2021. a jaotatud SDRidest 100 mld USDi väärtuses arenguriikide abistamiseks. 5 Vaestele riikidele soodustingimustel laenamiseks loodud fond. 8 Seisukoht: - Toetame Euroopa Liidu ühisseisukohti G20 kohtumisel ning Tšehhi Vabariigi poolt Euroopa Liidu nimel tehtavat ühisavaldust Rahvusvahelise Rahandus- ja Finantskomitee istungil. 5. Nõukogu järeldused kliimategevuste rahvusvahelise rahastamise kohta - Heakskiitmine Tegemist on regulaarselt koostatavate nõukogu järeldustega valmistamaks ette Euroopa Liidu positsiooni järjekordseks rahvusvaheliseks ÜRO kliimakonverentsiks Sharm-el-Sheikh’is (COP 27) 6.-18. novembrini 2022. EL rõhutab järeldustes oma pühendumust Pariisi leppe kliimaeesmärkide täitmisele. Märgitakse ära viimse aasta jooksul EL poolt astutud sammud roheleppe elluviimiseks, sh „New Generation EU“ rahastamiskavadele seatud 30% kliimategevuste eesmärk ja „Eesmärk 55“ ettepanekute pakett. Ka teistelt riikidelt ja riikide ühendustelt oodatakse ambitsioonikate eesmärkide seadmist kliimamuutustega võitlemisel ja kohandumisel. Kliimamuutuste vastu võitlemise ning kohandumise rahastamine peab aitama kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks muutumisele. Tõdetakse, et nende tegevuste rahastamises peab avaliku sektori kõrval osalema ka erasektor. Kestliku rahastamise lähenemiste ühtlustamist võrreldavuse ja koostalitusvõime parandamist peab taotlema ka globaalselt. Positiivseks peetakse rahandusküsimuste erinevate koostöövormide nagu G7 algatatud Kliimaklubi (Climate Club) ja rahandusministrite kliimakoalitsiooni tööd, mis aitavad otsida lahendusi ja vahetada parimaid praktikaid kliimamuutuste mõjuga arvestava rahanduspoliitika ja eelarveprotsesside kujundamiseks. EL kinnitab oma lubadust suurendada rahvusvahelist kliimarahastamise panust eri allikatest – avalik ja era, kahe- ja mitmepoolne, sh alternatiivsed rahastamisallikad, eri instrumendid ja kanalid – et täita arenenud riikide panus kollektiivselt mobiliseerida 100 mld aastas aastas kuni aastani 2025. Andmeid EL ja liikmesriikide poolt 2021. aastal selleks otstarbeks eraldatud vahenditest veel kogutakse. Seisukoht: - Nõustume EL Nõukogu järeldustega kliima tegevuste rahvusvahelise rahastamise kohta. Peame oluliseks, et rahvusvaheliste kliimarahastamise eesmärkide saavutamises osalevad avaliku sektori kõrval ka erasektor ja rahvusvahelised finantsasutused, kaasates eri finantsinstrumente ja kanaleid. 6. Tolli eelarveline ja mitte-eelarveline roll - Arvamuste vahetus Komisjoni president Ursula von der Leyen seadis oma 2019. a poliitilistes avalduses eesmärgi viia EL tolliliit järgmisele arengutasemele ning tugevdada selle õiguslikku raamistikku, et paremini kaitsta liidu kodanikke ja ühtset turgu. Eesmärk väljendub 2020. a septembris avaldatud teatises „Tegevuskava, et viia tolliliit järgmisele tasemele“, millega komisjon esitas vastava tegevuskava. 9 Tolli traditsiooniline roll on kaitsta liidu ja liikmesriikide rahalisi ja majanduslikke huve, tagada liitu sisenevate kaupade ohutus ja hõlbustada kaubandust. Need ülesanded on kestvad, kuid nende läbiviimise keskkond on muutumas oluliselt keerulisemaks. Probleemid turvalisusega on tõusuteel, palju on keskkondlikke probleeme, rääkimata sanktsioonidest ja muudest väljakutsetest. Tolli ülesanded ei tulene üksnes tollialastest õigusaktidest, vaid palju kontrollikohustusi on sätestatud teiste valdkondade õigusaktides. Pidevalt on töös uued õigusaktide eelnõud, mis veelgi tõstavad kohustuste hulka. Võib loetleda üle 350 õigusakti, mille üle toll järelevalve teostab, nt narkootikumide lähteained, kahese kasutusega kaubad, relvad, sularaha, meditsiinitooted, tulevikus lisanduvad näiteks süsiniku piirimeetmega hõlmatud kaubad, sunnitööga saadud kaubad ja metsade hävitamisega seoses saadud kaubad. Ministrite arutelu tolliliidu tuleviku üle kavandatakse järgmiste küsimuste põhjal: Kuidas leida tasakaalu tollile pandud suure hulga uute mittefiskaalsete ülesannete ja finantshuvide kaitsmisega seotud traditsiooniliste ülesannete ning kaubanduse hõlbustamise põhiülesande vahel? Mistahes tulevane EL õigusloome peab arvesse võtma tollialastes õigusaktides sätestatud tuumikprotsesse, tolli ja ettevõtjate vahel juba kasutatavaid andmestikke ja nomenklatuure, et hõlbustada tollil riskianalüüsi ja tollikontrolli tegemist uute mittefiskaalsete kohustuste jõustamisel. Komisjon peaks juba varakult kaasama komisjoni maksudirektoraadi ja liikmesriikide tollieksperdid töörühma tasandil. Erinevate direktoraatide strateegiadokumentidest peaks varakult selguma, mis tollivaldkonda puudutama hakkab. Toll tuleb kaasata algatuste menetlusse võimalikult vara. Algatuste mõjuhinnangud peavad sisaldama mõju tollile, eriti võimaliku lisanduva halduskoormuse ja maksumuse aspektist. Eesti kui väikese piiririigi ressursid on piiratud. Tollile lisanduvate ülesannete taustal peab EL jätkama ja proportsionaalselt suurendama liikmesriikide abistamist tänapäevaste tollikontrolli seadmete soetamisel. Teatud juhtudel on senisest enam vajalik ka tolli IT-lahenduste tsentraalsem arendamine ja rahastamine. Uute kohustuste lisandumisel tuleb võimalikult palju vältida halduskoormuse tõusu. See tähendab olemasolevate süsteemide ärakasutamist ja juba kogutavate andmete jagamist nn ühe akna (single window) põhimõttel. Kas tolli tegevuste keskset rolli ja koordineerimist tuleks tugevdada ja kui jah, siis millistes valdkondades (IT-arendus, riskijuhtimine, tolliasutuste ühtsus jne)? Tolli rolli ja koordineerimist tuleb kindlasti tugevdada. Operatiivtasandi koordineeritud koostöö edukaks näiteks on ekspertrühma CELBET6 tegevus ja Eesti toetab selle muutmist alaliseks koostöövormiks. CELBETi tegevuse tulemuste ja tolliliidu tegevust analüüsivates aruannetes on tolliliidu efektiivsemaks juhtimiseks pakutud ühe võimalusena liiduülese tolliameti loomist, mis haaraks suurema mastaabi kui CELBET. Peame oluliseks, et KOM viiks läbi tolliliidu tegevuskavas planeeritud ajakava järgides liiduülese tolliameti loomise mõjuanalüüsi. Samuti soovime liidu tasandi õigusaktis tolliametnike liikuvusprogrammi sätestamist. Selle kaudu peaks olema võimalik tolliametnikul töötada ka teiste liikmesriikide tolliasutustes. Lähtume kohtumisel Vabariigi Valitsuse 3.detsembri 2020. aasta istungil heakskiidetud seisukohtadest Euroopa Komisjoni teatise „Tegevuskava, et viia tolliliit järgmisele tasemele“ kohta. 6 Customs Eastern and South-Eastern Land Border Expert Team 10 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja september 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 4. oktoobri 2022. a istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 4. oktoobri 2022. a istungil: 1. Määrus riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide kohta - Eesti ei saa toetada REPowerEU määruse kompromissteksti, kui REPowerEU rahastamismudel on selline, mis kindlalt Eesti investeerimisvõimekust vähendab. 2. Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine - Toetame Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmist, millega kiidetakse heaks Hollandi taastekava. 3. Nõukogu järeldused kliimategevuste rahvusvahelise rahastamise kohta - Nõustume nõukogu järeldustega kliima tegevuste rahvusvahelise rahastamise kohta. Peame oluliseks, et kliimategevuste rahvusvahelise rahastamise eesmärkide saavutamises osalevad avaliku sektori kõrval ka erasektor ja rahvusvahelised finantsasutused, kaasates eri finantsinstrumente ja kanaleid. 4. G20 rahandusministrite ja keskpankade kohtumise ning Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga aastakohtumise ettevalmistamine - Toetame Euroopa Liidu ühisseisukohti G20 kohtumisel ning Tšehhi Vabariigi poolt Euroopa Liidu nimel tehtavat ühisavaldust Rahvusvahelise rahandus- ja finantskomitee istungil. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel