Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 28.09.2022 nr 11-3.1/7786-1
[email protected]
Eesti seisukohad 3. oktoobri 2022. a
eurorühma kohtumisel ja 4. oktoobri 2022. a
majandus- ja rahandusküsimuste
nõukogu istungil
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad 3. oktoobri 2022. a
eurorühma kohtumisel ja 4. oktoobri 2022. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu
istungil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit-Pentus Rosimannus
Rahandusminister
Lisad:
1. Eesti seisukohad 3. oktoobri 2022. a eurorühma kohtumisel ja 4. oktoobri 2022. a
majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil – 10 lehel
2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel
Andres Kuningas 611 3759,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Saaja: Vabariigi Valitsus
Esitaja: Rahandusministeerium
Kuupäev: 26. september 2022. aasta
Teema: Eesti seisukohad eurorühma 3. oktoobri 2022. a kohtumisel ja
Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 4. oktoobri
2022. a istungil
SISSEJUHATUS
Eurorühma kohtumisel arutatakse makromajanduse olukorda euroalal ning kõrgete
energiahindade ja inflatsioonisurve leevenduseks rakendatud poliitikameetmete kohasust.
Samuti euroala majandus- ja eelarvepoliitika prioriteete muutunud majandusoludes.
Rahvusvahelisteks kohtumisteks valmistudes saavad ministrid ülevaate peamiste
valuutakursside liikumisest ning toimub ka järjekordne infovahetus ja arutelu seoses digieuro
projektiga.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel soovib EL eesistujariik saavutada
kokkuleppe REPowerEU algatuse rahastamise ja jaotusvõtme küsimuses. Ministrid käsitlevad
sõja majanduslikke ja rahanduslikke mõjusid. Antakse ülevaade taastekavade rakendamise
seisust ja heaks kiitmiseks on esitatud Hollandi taastekava rakendusotsus. Võetakse vastu EL
Nõukogu järeldused kliimategevuste rahvusvahelise rahastamise kohta ning arutatakse Euroopa
poolaasta 2022. a tsükli õppetunde. Ministrid kooskõlastavad sõnumeid eelseisvateks G20
rahandusministrite ning Rahvusvahelise Valuutafondi kohtumisteks. Eesistuja ja komisjon
annavad ka ülevaate finantsteenuste õigusaktide menetluse ja ülevõtmise seisust.
Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö
osakonna juhataja Andres Kuningas (
[email protected], 611 3759). Ülevaate on
kooskõlastanud rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross (
[email protected],
611 3195).
Eestit esindab eurorühma kohtumisel ja nõukogu istungil rahandusminister Keit Pentus-
Rosimannus.
1
EURORÜHM
1) Makromajanduse olukord euroalal ja poliitikameetmed kõrgete energia hindade ja
inflatsioonisurve leevenduseks.
Ministrid jätkavad septembris Prahas mitteametlikul ELi majandus- ja rahandusküsimuste
nõukogu kohtumisel toimunud arutelusid fiskaalpoliitika optimaalse kursi ja kohaste sõnumite
üle ning tehakse ka vastav avaldus. Arutelus osaleb ka OECD peasekretär Mathias Cormann.
Energia on järsult kallinenud, sest Venemaa kasutab seda relvana, et lõhestada lääneriikide
ühtsust Ukraina toetamisel. Kuna Euroopa arvestatava hulga energiat impordib, on selle kõrge
hinna tõttu raha Euroopa majandusest välja läinud, kärpides nii üldist jõukust. Tegemist on
pakkumispoolse šokiga ja vähemalt osa sellest ei ole ajutine. Sellisel puhul ei ole
fiskaalstiimulid reeglina lahendus, vaid eelkõige tuleb tegeleda energia pakkumispoole
probleemidega. Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole liikmesriikidel mõistlik üritada seda üldise
jõukuse kahanemist kompenseerida kogu ühiskonna laenukoorma suurendamisega. Samuti
tähendab fiskaalstiimul praeguses majandusolukorras kiirendust inflatsioonile, mis ei jäta
keskpankadele muud võimalust, kui tõsta intressimäärasid veelgi kiiremas tempos, mis teisalt
pidurdab niigi juba aeglustuvat majandust. Liikmesriikidel on soovitatud eelistada suunatud,
piiratud ja ajutisi meetmeid, kuid komisjoni analüüs näitab, et pigem on selle asemel ülekaalus
üldised ja suunamata meetmed, mis ei ole kooskõlas energiakriisi väljakutsetega, teevad
olukorda keerulisemaks ning hinnasignaale summutades ei motiveeri ka energiatarbimist
vähendama. Rohkem tähelepanu vajavad ka haavatavad ettevõtted.
2022. a juulist alates on Euroopa Keskpank (EKP) tõstnud euroala intressimäärasid kokku 125
baaspunkti. Septembris teatas keskpank, et eeldatavasti tõusevad intressimäärad veelgi, sest
inflatsioon on endiselt liiga hoogne ja püsib nõukogu seatud eesmärgist kiirem tõenäoliselt
pikema aja jooksul. Euroala majanduskasv aeglustub EKP värskeima prognoosi järgi 2023. a
0,9%-le, kuid ei välistata ka langust.
2) Euroala prioriteedid riikide taastekavades ja euroala majandus- ja eelarvepoliitiliste
soovituste täitmine
Riiklikke taastekavasid reguleerivate õigusaktide järgi peavad need olema kooskõlas kõige
viimastes nõukogu soovitustes euroala majandus- ja eelarvepoliitika kohta välja toodud
prioriteetide ja väljakutsetega. Viimased soovitused sõnastati aga enne Venemaa kallaletungi
Ukrainale, kus majanduskeskkonnas andis tooni oodatust kiirem toibumine
koroonapandeemiast ja tarneahelate probleemid ning esimesed märgid energiahindade tõusust
ja inflatsiooni kiirenemisest. Sõja puhkemisega on probleemid muutunud tõsisemaks – järsult
kallinenud energia on suurendanud inflatsioonisurvet, halvendanud euroala
kaubandustingimusi ja suurendanud välisvõlgnevust. Majanduskasvu aeglustumine on
suurendanud majanduskasvu seiskumise riski. Neid arenguid ei saanud soovituste koostamisel
ette näha, ehkki osaliselt aitavad need lahendada ka uusi väljakutseid – näiteks
investeeringutega taastuvenergia üleminekuks. Samuti on taastekavad olnud stabiliseeriva
toimega, suurendades majandusagentide kindlustunnet, ning rahustades ka finantsturge.
Suuremate reformide mõju selgub pikemas vaates.
Ministreid kutsutakse üles arutelule, millised peaksid olema euroala tuleva aasta prioriteedid
selles muutunud keskkonnas, et sõja mõjude ja majanduskasvu aeglustumisega paremini toime
tulla.
2
Leiame, et võimalusel tuleb ELil otsida uutele eelkõige sõja mõjudest tingitud väljakutsetele
ühiseid lahendusi. Samuti on oluline seni kokku lepitu – eelkõige kasvupotentsiaali tõstvate ja
euroala fragmenteeritust vähendavate reformide ellu viimine.
3) Ettevalmistus rahvusvahelisteks kohtumisteks: vahetuskursi arengud
Ministrid saavad ülevaate euro ja teiste suuremate valuutade vahetuskursside liikumistest
ajavahemikul jaanuarist augustini. Euro on selle perioodi jooksul nominaalselt nõrgenenud.
Põhjuseks euro vahetuskursi nõrgenemine USA dollari, Hiina renminbi ja mõnede arenevate
turgude valuutade suhtes, mida euro tugevnemine Jaapani jeeni, Suurbritannia naela ja Türgi
liiri suhtes suutis korvata vaid osaliselt. Reaalväärtuses oli euro nõrgenemine tagasihoidlikum,
kuna inflatsioon oli euroalal kaubanduspartneritega võrreldes mõnevõrra aeglasem.
Ukraina sõja tõttu on riskijulgus maailmamajanduses vähenenud, investorid on otsinud
turvasadamat dollarist, mille tugevus on hakanud teistele riikidele erinevaid probleeme
tekitama ega pruugi ka USA-le endale optimaalne olla, kui majandus tüürib languse suunas.
Jaapani valitsus tegi septembris valuutaturul ühepoolselt esmakordse interventsiooni 1998.
aastast, et jeeni tugevdada.
Ülevaateperioodi iseloomustas maailmamajanduse aeglustumine, väga suured geopoliitilised
pinged ja tugev inflatsiooniline surve. Inflatsiooni ohjeldamiseks on mitmed keskpangad üle
maailma asunud intressimäärasid tõstma, mis toimub kohalikust eripärast tingituna erinevas
tempos. Suure sõltuvuse tõttu Venemaa gaasist ja läheduse tõttu Ukraina sõja epitsentrile on
euroala kasvuväljavaated seotud suuremate riskidega kui teised arenenud majandused.
4) Digieuro – digieuro ökosüsteemi avaliku ja erasektori turuosaliste ärimudelid
Jätkuvad arutelud digieuro projekti üle. Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank teevad
ettekande ning ministrid arutavad finantsvahendajate ja eurosüsteemi optimaalset rollijaotust
digieuroga maksmise protsessis. Samuti seda, kuidas digieuro levitusmudel tagaks homogeense
kasutajakogemuse euroalal ja väljaspool euroala, jättes samas turuosalistele ruumi pakkuda ka
innovatiivseid makselahendusi.
Digieuro üks keskseid eesmärke on toetada innovatsiooni ja finantssektori digitaliseerimist.
Siht on teha tõhusat koostööd era- ja avaliku sektori vahel, mis on varasemalt Euroopa
makseturu loomisel hästi toiminud. Ministrid arutavad, kuidas leida õige tasakaal.
3
MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU
1. Määrus riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide kohta
- Üldine lähenemine
Tšehhi eesistuja on esitanud kompromissettepaneku riiklike taaste- ja vastupidavuskavadesse
lisanduvate REPowerEU peatükkide määruse kohta. Eesti peab REPowerEU eesmärki
vähendada kogu Euroopa Liidu sõltuvust Venemaa fossiilkütustest väga oluliseks. Määruse
eelnõu läbirääkimistel on Eesti olnud siiski pigem kriitiline, sest komisjoni ettepaneku sisu ei
olnud eesmärkidele vastav. Muuhulgas oleks komisjoni algne ettepanek kaasa toonud selle, et
Eestil oleks olnud senisest hoopis vähem võimalusi REPowerEU eesmärkide saavutamisesse
investeerida. Komisjoni ettepaneku järgi oleks 20 miljardit eurot REPowerEU eesmärkide
rahastamiseks tulnud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi ühikute
müügist. Heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi järgi oleks see viinud liikmesriikide
müüdavate CO2 ühikute olulise vähenemiseni, kuna osa ühikuid oleks hiljem olnud vajalik
kanda omakorda turustabiilsusreservi. Eesti puhul poleks isegi REPowerEU toetus
kompenseerinud vähenenud CO2 ühikute müügitulu, kuna prognooside järgi oleks Eesti CO2
ühikute müügitulu vähenenud 100 miljoni euro võrra ning toetust oleks Eesti saanud 51 miljonit
eurot.
Eesistuja kompromissettepaneku järgi on 20 miljardi euro rahastuse saamiseks plaanis müüa
turustabiilsusreservi ühikuid vaid 4 miljardi euro ulatuses. Hetkel teadaolevate andmete alusel
on see kogus on piisavalt väike, et mõju liikmesriikide müüdavate CO2 ühikute arvule oleks
samuti minimaalne, kuna sellisel juhul ületataks piirmäära, mis tingib liikmesriikide müüdavate
CO2 ühikute kandmise turustabiilsusreservi, oluliselt vähemal määral kui komisjoni ettepaneku
järgi. Eesti CO2 ühikute müügitulu väheneks sellisel juhul ca 4-5 miljoni euro võrra 2023-2027
aastatel.
Ülejäänud 16 miljardit eurot rahastataks nende CO2 ühikute müügitulust, mida oli planeeritud
kasutada EL Innovatsioonifondi rahastamiseks. Innovatsioonifondist toetatakse
investeeringuid, millega edendatakse läbimurdelisi vähese CO2 heitega tehnoloogiaid
taastuvenergias ja energiamahukate tööstusharude protsessides, sealhulgas CO2 kogumisel,
kasutamisel ja säilitamisel ning energia salvestamisel ning rahastusele saavad kandideerida
kõigi liikmesriikide ettevõtted. Kuna CO2 ühiku hind on kasvanud ning komisjon on teinud
Eesmärk 55 raames ettepaneku innovatsioonifondi mahtu suurendada, siis praktikas ei pruugi
innovatsioonifondi investeeringuteks mõeldud vahendid vähenedagi võrreldes eelmise suve
aegse prognoosiga. Lõplikult sõltub see CO2 ühikute hinnast tulevikus.
Kui Innovatsioonifondi ühikuid müüakse seni planeeritud mahus ja ajal, siis ei suurene sellest
seni prognoositud turuülejääk, reservi täiendavaid ühikuid ei suunata ja liikmesriikide ühikute
müügitulu sellest ei muutu. Samas kui Innovatsioonifondi ühikuid müüakse lähiaastatel
REPowerEU rahastamiseks senisest enam (nö tuuakse ettepoole), siis on sel suurem negatiivne
mõju liikmesriikide heitkoguse ühikutele ja müügitulule, Eesti puhul kuni 100 mln eurot. Hetkel
pole piisavat infot selle kohta, mis graafikus Innovatsioonifondi ühikute müük toimuks.
Komisjoni sõnul tuleb pärast poliitilisi kokkuleppeid hinnata, milline on asjakohane heitkoguse
ühikute oksjonite graafik ning see fikseeritakse tavapäraselt delegeeritud aktiga pärast
liikmesriikidega konsulteerimist. See tähendab, et momendil pole kindlust, milline on selle
valiku mõju liikmesriikide ühikutele ja müügitulule. Laual on ka teisi ettepanekuid
rahastamiseks ja need on Eestile veel kahjulikumad, näiteks rahastamine otse heitkoguse
ühikute müügituludest.
4
Eesistuja on muutnud ka komisjoni ettepanekut 20 miljardi euro jaotamiseks liikmesriikide
vahel. Komisjoni ettepanek oli kasutada taasterahastu algset jaotusvõtit. See sisaldas
rahvaarvu, SKP inimese kohta, 2020. ja 2021. aasta majanduskasvu ning 2015-2019 aastate
keskmist tööpuudust. Enamik liikmesriike ei pidanud viimast näitajat aktuaalseks antud toetuse
jagunemisel, kuna sel pole seost REPowerEU eesmärkidega ning see ei arvesta sõja tagajärjel
muutunud olukorraga Euroopas. Eesistuja on teinud ettepaneku kasutada jaotusvõtmes endiselt
rahvaarvu ning SKP inimese kohta, kuid lisada neile investeeringute kallinemise indeks (2022.
a II kvartal võrreldes aasta varasemaga) ning fossiilkütuste osakaal riigi energiatarbimisest. Kui
komisjoni ettepaneku järgi oli Eesti osakaal vahendite jaotuses 0,26%, siis eesistuja ettepaneku
järgi on see 0,39%, mis teeb Eesti toetuseks 77 miljonit eurot. Eesistuja poolt pakutav jaotusvõti
viib ka Euroopa Liidu üleselt tulemuseni, kus toetatakse rohkem vaesemaid riike, kellel on
väiksem investeerimisvõimekus ja enam fossiilkütustest sõltuvaid riike, kelle
investeerimisvajadused on vastavalt suuremad. Seega annab jaotusvõti tulemuse, mis suunab
vahendeid rohkem RepowerEU eesmärke arvesse võttes.
Lisaks on eesistuja teinud mõned muudatused, mis puudutavad REPowerEU peatükkide sisu ja
planeerimist. Läbirääkimiste käigus on täpsustatud, et kuigi üldiselt taastekavade REPowerEU
peatükk sisaldama uusi reforme ja investeeringud, siis juhul kui liikmesriigi toetus
taasterahastust on vähenenud ning REPowerEU eesmärkidega seotud meetmeid ei saaks muidu
saavutada, võib REPowerEU peatükk sisaldada ka olemasolevas plaanis olevaid meetmeid.
Lisaks võib REPowerEU peatükk sisaldada juba taastekavast toetavaid meetmeid, kui nende
mahtu on suurendatud, koos lisanduvate vahe-eesmärkide ja sihttasemetega.
Komisjoni algse ettepaneku alusel oleks RepowerEU peatükid sisuliselt dubleerinud energia-ja
kliimakavasid tuues kaasa suure halduskoormuse, ajakulu ja vajaduse Komisjoniga eraldi
kooskõlastada kõiki riigi energia valdkonna tegevusi sh neid, mida EL vahenditest ei rahastata.
Paljude riikide sh Eesti soovil on täpsustatud, et RepowerEU peatükid sisaldavad vaid uue EL
toetuse arvelt rahastatavaid tegevusi, mis kiirendab ja lihtsustab nende koostamist. Samuti pole
vajalik hinnata ja kvantifitseerida kõigi võetavate meetmete mõju. See vähendab samuti
oluliselt liikmesriikide halduskoormust ja kiirendab meetmete planeerimist.
RepowerEU peatükkide hindamise kriteeriumides on rohkem arvestatud asjaoluga, et osade
liikmesriikide toetuse maht on tagasihoidlik ning seega toetatavate meetmete ulatus on ka
tõenäoliselt piiratud. Lisaks võimalusele kanda REPowerEU eesmärkide jaoks taastekavasse
ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu fondi vahendeid, annab eesistuja kompromiss
võimaluse liikmesriikidele kanda sinna ka Brexiti kohandumise reservi vahendeid, kuid oluline
on, et toetatakse majandusliku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, mis on taasterahastu
ja Brexiti kohandumise reservi ühine eesmärk.
Liikmesriigid peaksid andma teada enda kavatsusest taasterahastust laenu taotleda või mitte 45
päeva peale määruse jõustumist. Komisjon teeb ülevaate liikmesriikide plaanidest. Samas
rõhutatakse määruse kompromissettepanekus, et see ei enneta kuidagi liikmesriikide õigust
laenu taotleda kuni 2023. a augusti lõpuni nagu määrus ette näeb.
Kokkuvõttes sõltub eesistuja ettepaneku finantsmõju sellest, kuidas praktikas heitkoguse
ühikuid turule viiakse, mis selgub hiljem. Innovatsioonifondi ühikute kasutamisel on võimalik
seda korraldada viisil, mis ei vähenda Eesti investeerimisvõimekust. Eesti on pidanud väga
oluliseks REPowerEU eesmärki vähendada kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide sõltuvust
Venemaa fossiilkütustest. Vabariigi Valitsus võttis seisukohad taaste- ja vastupidavusrahastu
5
REPowerEU peatükkide määruse eelnõu kohta 16.juunil 2022. aasta istungil. Riigikogu
Euroopa Liidu asjade komisjon kiitis seisukohad heaks 8.juuli 2022. aasta istungil.
Seisukoht:
Eesti ei saa toetada REPowerEU määruse kompromissteksti kui REPowerEU rahastamismudel
on selline, mis kindlalt Eesti investeerimisvõimekust vähendab.
2. Kõrged energiahinnad ja finantsturud
- Olukorra ülevaade Euroopa Komisjonilt ja arutelu
Arutatakse energiakriisi negatiivse mõju kandumist tuletistehingute turule ja komisjon on välja
käinud ideed nende mõjude leevendamiseks. Mõeldakse tagatiseeskirjade muutmise ja
päevasiseste hindade volatiilsuse piiramise peale, kuna energiaettevõtetel tõsiseid probleeme
elektrifutuuriturgude likviidsusega ja see ohustab energiasüsteemi toimimist. Konkreetset
ettepanekut plaanitakse lähiajal. Samuti mõeldakse riigiabi ajutise raamistiku muutmisele.
Ukraina kriisiabiraamistiku muutmine võimaldamaks riigigarantiide andmist
(energiaettevõtetele kesksete vastaspoolte lisatagatisnõuetele täitmiseks). Ettepanekut on
oodata ehk oktoobris. Oleme avatud ettepanekute arutamisele. Eesti jaoks on oluline tagada
turu toimimine ja vältida põhjendamatuid kauplemise peatamisi või mitte toimimist. Peamine
on tagada finantsturgude usaldusväärsus ning et energiasektorist tulenevad negatiivsed mõjud
ei hakkaks mõjutama riikide finantsstabiilsust.
3. Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine
- Hollandi taastekava rakendusotsuse heakskiitmine
Ministritele tutvustatakse Hollandi taastekava ning komisjoni poolt esitatud eelnõu selle
heakskiitmiseks. Komisjon on Hollandi esitatud taastekava põhjalikult analüüsinud ja pidanud
läbirääkimisi selle sisu üle.
Komisjoni hinnangul täidab esitatud taastekava digi- ja kliimapanuse miinimumnõuded,
lahendavad piisaval määral olulist osa riigipõhistest soovitustest, sisaldavad ka piisavalt
reforme ning rakendamise korraldus tagab Euroopa Liidu finantshuvide kaitse. Komisjon on
läbivalt tõdenud, et seatud verstapostid ja sihid, mille alusel hiljem makseid tehakse, on
piisavalt konkreetsed ja mõõdetavad ning hinnangud kulude mahule on piisavalt usutavad ja
usaldusväärsed. Taastekavad ja rakendusotsused on vaadatud üle majandus-rahanduskomitee
ning finantsnõunike poolt ning on leitud, et komisjoni hinnang on õigustatud ning taastekava
täidab sellele seatud nõuded.
Kokkuvõte Hollandi taastekavast:
Riik Toetus Laen (EUR) Digi Rohe Reformid/ Kava eeldatav
(EUR) (min (min investeeringud mõju (%
20%) 37%) (tk) SKPst 2021-
2026)
Holland 4 707 063 471 0 26 48 49 0,6
Rohe - Üleminek säästvamatele energiaallikatele: reformid, mis hõlbustavad
taastuvenergia ühendamist energiavõrguga, omatoodetud elektri müüki ja
investeeringuid elektriautode laadimisinfrastruktuuri.
6
- Taastuvad energiaallikad: kuni 21 GW avamere tuuleparkide ühendamise
hõlbustamine maismaal asuva elektrivõrguga, laevanduse ohutuse toetamine
ja Põhjamere ökosüsteemi kaitsmine tuuleparkide ümber. 694 miljonit eurot
- Jätkusuutlik liikuvus: täielikult elektrilise, saastevaba siseveetranspordi
toetamine 45 elektrilise siseveelaeva, 14 laadimiskoha ja 75 vahetatava aku
abil. 56 miljonit eurot
Digi - Kvanttehnoloogia: investeerimine kvantarvutitesse, võrkudesse ja
seadmetesse, et leida uusi lahendusi turva- ja privaatsusriskide haldamiseks,
millest saavad kasu nii avalik- kui ka erasektor. 264 miljonit eurot
- Digiajastu digioskused: investeerimine digitaliseerimisse, et parandada
hariduse kvaliteeti ning toetada õpilaste ja õpetajate digioskusi. 209 miljonit
eurot
- Raudteeühenduse parandamine: investeerimine tuleviku digitaalsesse
raudteeplatvormi, raudteesüsteemi ohutuse suurendamine ja raudteeühenduse
parandamine naaberriikidega. 149 miljonit eurot
Sotsiaalmajanduslik - Taskukohane eluase: soodsama eluaseme pakkumise kiirendamine hea ja
toimetulek kliimakindla elukeskkonnaga asukohtades, suurendades seeläbi madalama ja
keskmise sissetulekuga elanikkonna rühmade võimalust endale sobiv eluase
leida. 538 miljonit eurot
- Füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkaitse parandamine: reform, millega
kehtestatakse füüsilisest isikust ettevõtjate kohustuslik töövõimetuskindlustus,
mis aitab kaasa võrdsete tingimuste loomisele töötajate ja füüsilisest isikust
ettevõtjate vahel.
- Tööhõive säilitamine: toetus oskuste tõstmiseks ja sihipärane nõustamine, et
ennetada tööpuudust või aidata inimestel tööle naasta. 95 miljonit eurot
- Tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet: toetada tervishoiu- ja
tugipersonali ajutist värbamist ja koolitamist COVID-19 kriisi ajal ning
riikliku tervishoiutöötajate tervisereservi loomist, mida saab kasutada tulevase
tervisekriisi puhuks. 49 miljonit eurot
- Võitlus agressiivse maksuplaneerimise ja rahapesuga: mitmed reformid
maksustamise vältimise vastu võitlemiseks ja rahapesu vähendamiseks.
Seisukoht:
- Toetame EL Nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmist, millega kiidetakse heaks Hollandi
taastekava.
4. G20 rahandusministrite ja keskpankade kohtumise ning Rahvusvahelise
Valuutafondi ja Maailmapanga aastakohtumise ettevalmistamine: Euroopa Liidu
sõnumid G20 kohtumiseks; Rahvusvahelises Rahandus- ja Finantskomitees (IMFC)
tehtav ühisavaldus
- Heakskiitmine
EL koostab tavapäraselt ühissõnumid Maailmapanga ja IMFi aastakoosoleku raames toimuvaks
G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumiseks ning EL ühisavalduse IMFi
rahandus- ja finantskomitee (IMFC) kohtumiseks. Nii sõnumites kui ühisavalduses mõistetakse
hukka Venemaa agressioon Ukrainas ja rõhutatakse Ukraina igakülgse toetamise jätkamist
koostöös teiste partneritega. Rakendada tuleb ulatuslikke sanktsioone Venemaa ja Valgevene
suhtes ning minimeerida mõju majandusele ja kõige haavatavamatele riikidele. Eelarve
toetusmeetmed riikides peaksid olema suunatud haavatavamatele ühiskonnagruppidele, et
leevendada toidu ja energia hinnatõusu mõju. Ka COVID-19 mõjudega veel tegeletakse, siin
on jätkuvalt oluline globaalne koordinatsioon. COVID-19 vaktsiiniga arenguriikide
varustamiseks loodud instrumenti (ACT-A) ollakse hindamas ning võimalikeks pandeemiateks
7
ja nende ennetamiseks paremini valmistumiseks on G20 initsiatiivil loodud fond (Financial
Intermediary Fund), millega ühinema doonoreid oodatakse.
ELi jaoks on jätkuvalt oluline kliimaneutraalse ja keskkonnasäästliku majanduse poole
liikumine, millega seoses tegeletakse heitkogustega kauplemise süsteemi tugevdamisega,
süsiniku piirimeetme (SPIM) väljatöötamisega ja energiaallikate mitmekesistamise plaani
(RePower) kokkuleppimisega. Sõnumites märgitakse globaalse maksureformi teemal ära, et
nüüd tuleks keskenduda II samba e ülemaailmse miinimummaksu rakendamisele ning püüda
kokkuleppele jõuda ka I sambas e digimaksus1 eesmärgiga allkirjastada vastav rahvusvaheline
konventsioon 2023. a keskel. Veel kutsutakse riike üles rakendama juba kokkulepitud
krüptovaradega seotud automaatse infovahetuse aruandlusraamistikku ning rõhutatakse G20 ja
Pariisi klubi poolt loodud ühtse võlaraamistiku tõhusa rakendamise vajadust. Raamistiku kaudu
on võlgade restruktureerimisel abi saanud Etioopia, Sambia ja Tšaad.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) tegevusega seonduvalt tuuakse sõnumites välja, et
COVID-19 vähenemisega on erakorraline rahastamine vähenemas ja asendumas
tavalaenutegevusega. Sõja mõjude tõttu on IMF teinud ettepaneku luua ajutine toiduabi
laenurahastu Ukraina ja teiste riikide toetamiseks, kes Venemaa sõjategevuse tulemusena
kasvanud toiduhindade tõttu või eksporditulude languse tõttu on maksebilansiraskuses.
Pandeemia ja kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamiseks loodi 2022. a kevadel ka
vastupidavuse ja jätkusuutlikkuse fond (Resilience and sustainability Trust, RST), mille
käivitamiseks IMFi liikmetelt vabatahtlikke panuseid oodatakse. RST pakub nõuetele
vastavatele riikidele2 (ka Eesti kvalifitseerub3) kuni 20 aastase tähtajaga laene eesmärgiga
leevendada kliimamuutuste ning pandeemia mõjusid. Selleks jagas IMF 2021. a augustis
liikmesriikidele 650 mld USDi ulatuses vahendeid nn IMFi laenueriõiguste kujul (Special
Drawing Rights, SDR). Komisjon on aktiivselt EL liikmesriikidega suhtlemas, et need
globaalset lubadust4 täidaks ning arenguriike IMFi kaudu toetaks. Hetkel on 100 mld-st USDist
lubatud suunata 79 mld USDi, millest EL riikide panus on 22 mld USDi. Eesti Pank otsustas
samuti äsja 19.09.2022. a suunata 10 mln SDRi IMFi vaestele riikidele laenamiseks mõeldud
PRGT (Poverty Reduction and Growth Trust)5 fondi hoiusekontole ja 25 mln SDRi RST fondi
laenu- ja hoiusekontodele. Eesti Pank on pöördunud ka Rahandusministeeriumi poole palvega
osaleda IMFi fondidesse panustamisel, et anda doonorriigina ja solidaarselt teiste EL riikidega
panus arenguriikide abistamiseks. Palve on panustada RST reservikontole, kuhu keskpangad
panustada ei saa (vastuolu ELTL artikliga123(1)). IMFi ootus on, et 2% RST laenukontole
panustatavast summast, ehk Eesti puhul kuni 410 000 SDRi (ca 533 000 eurot), peaks
paigutama RST reservikontole. Rahandusministeerium veel panustamist planeerinud ei ole.
Seda on võimalik teha 2023. aastal järgmise RESi raames.
Sõnumites ja ühisavalduses kutsutakse üles kõiki arenenud riike, kes veel SDRe panustanud ei
ole, seda kaaluma. Samuti soovitakse RST rahastamisel kaasata rahvusvahelisi arengupankasid
vastavalt nende mandaadile ja ekspertiisile.
1
Digitaliseeritud ettevõtjate kasumimaks.
2
RST fondist laenu saamiseks peab riik vastama kriteeriumitele, mis puudutavad riigi sissetulekutaset ning
rahvastiku suurust. Nende kriteeriumite järgi kvalifitseeruvad RST kõlblikuks kõik vaesed riigid (PRGT riigid),
osad keskmise sissetulekuga riigid, sh Ukraina ja ka BRIC riigid, väikesed saareriigid, mis on kliimamuutuste osas
eriti haavatavad, samuti mõned väikesed arenenud riigid, sh euroala liikmed Eesti, Küpros ja Malta.
3
Eesti kvalifitseerub kriteeriumi järgi, mille kohaselt riigi rahvaarv on madalam kui 1,5mln ning sisemajanduse
kogutoodang elaniku kohta jääb alla 25x IDA sissetuleku piiri.
4
G20 poolt kokku lepitud 2021.a, et arenenud riigid suunaks neile IMFi poolt 2021. a jaotatud SDRidest 100 mld
USDi väärtuses arenguriikide abistamiseks.
5
Vaestele riikidele soodustingimustel laenamiseks loodud fond.
8
Seisukoht:
- Toetame Euroopa Liidu ühisseisukohti G20 kohtumisel ning Tšehhi Vabariigi poolt
Euroopa Liidu nimel tehtavat ühisavaldust Rahvusvahelise Rahandus- ja
Finantskomitee istungil.
5. Nõukogu järeldused kliimategevuste rahvusvahelise rahastamise kohta
- Heakskiitmine
Tegemist on regulaarselt koostatavate nõukogu järeldustega valmistamaks ette Euroopa Liidu
positsiooni järjekordseks rahvusvaheliseks ÜRO kliimakonverentsiks Sharm-el-Sheikh’is
(COP 27) 6.-18. novembrini 2022.
EL rõhutab järeldustes oma pühendumust Pariisi leppe kliimaeesmärkide täitmisele.
Märgitakse ära viimse aasta jooksul EL poolt astutud sammud roheleppe elluviimiseks, sh
„New Generation EU“ rahastamiskavadele seatud 30% kliimategevuste eesmärk ja „Eesmärk
55“ ettepanekute pakett. Ka teistelt riikidelt ja riikide ühendustelt oodatakse ambitsioonikate
eesmärkide seadmist kliimamuutustega võitlemisel ja kohandumisel.
Kliimamuutuste vastu võitlemise ning kohandumise rahastamine peab aitama kaasa
kasvuhoonegaaside heite vähendamisele ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks
muutumisele. Tõdetakse, et nende tegevuste rahastamises peab avaliku sektori kõrval osalema
ka erasektor. Kestliku rahastamise lähenemiste ühtlustamist võrreldavuse ja koostalitusvõime
parandamist peab taotlema ka globaalselt.
Positiivseks peetakse rahandusküsimuste erinevate koostöövormide nagu G7 algatatud
Kliimaklubi (Climate Club) ja rahandusministrite kliimakoalitsiooni tööd, mis aitavad otsida
lahendusi ja vahetada parimaid praktikaid kliimamuutuste mõjuga arvestava rahanduspoliitika
ja eelarveprotsesside kujundamiseks.
EL kinnitab oma lubadust suurendada rahvusvahelist kliimarahastamise panust eri allikatest –
avalik ja era, kahe- ja mitmepoolne, sh alternatiivsed rahastamisallikad, eri instrumendid ja
kanalid – et täita arenenud riikide panus kollektiivselt mobiliseerida 100 mld aastas aastas kuni
aastani 2025. Andmeid EL ja liikmesriikide poolt 2021. aastal selleks otstarbeks eraldatud
vahenditest veel kogutakse.
Seisukoht:
- Nõustume EL Nõukogu järeldustega kliima tegevuste rahvusvahelise rahastamise
kohta. Peame oluliseks, et rahvusvaheliste kliimarahastamise eesmärkide saavutamises
osalevad avaliku sektori kõrval ka erasektor ja rahvusvahelised finantsasutused,
kaasates eri finantsinstrumente ja kanaleid.
6. Tolli eelarveline ja mitte-eelarveline roll
- Arvamuste vahetus
Komisjoni president Ursula von der Leyen seadis oma 2019. a poliitilistes avalduses eesmärgi
viia EL tolliliit järgmisele arengutasemele ning tugevdada selle õiguslikku raamistikku, et
paremini kaitsta liidu kodanikke ja ühtset turgu. Eesmärk väljendub 2020. a septembris
avaldatud teatises „Tegevuskava, et viia tolliliit järgmisele tasemele“, millega komisjon esitas
vastava tegevuskava.
9
Tolli traditsiooniline roll on kaitsta liidu ja liikmesriikide rahalisi ja majanduslikke huve, tagada
liitu sisenevate kaupade ohutus ja hõlbustada kaubandust. Need ülesanded on kestvad, kuid
nende läbiviimise keskkond on muutumas oluliselt keerulisemaks. Probleemid turvalisusega on
tõusuteel, palju on keskkondlikke probleeme, rääkimata sanktsioonidest ja muudest
väljakutsetest. Tolli ülesanded ei tulene üksnes tollialastest õigusaktidest, vaid palju
kontrollikohustusi on sätestatud teiste valdkondade õigusaktides. Pidevalt on töös uued
õigusaktide eelnõud, mis veelgi tõstavad kohustuste hulka. Võib loetleda üle 350 õigusakti,
mille üle toll järelevalve teostab, nt narkootikumide lähteained, kahese kasutusega kaubad,
relvad, sularaha, meditsiinitooted, tulevikus lisanduvad näiteks süsiniku piirimeetmega
hõlmatud kaubad, sunnitööga saadud kaubad ja metsade hävitamisega seoses saadud kaubad.
Ministrite arutelu tolliliidu tuleviku üle kavandatakse järgmiste küsimuste põhjal:
Kuidas leida tasakaalu tollile pandud suure hulga uute mittefiskaalsete ülesannete ja
finantshuvide kaitsmisega seotud traditsiooniliste ülesannete ning kaubanduse
hõlbustamise põhiülesande vahel?
Mistahes tulevane EL õigusloome peab arvesse võtma tollialastes õigusaktides sätestatud
tuumikprotsesse, tolli ja ettevõtjate vahel juba kasutatavaid andmestikke ja nomenklatuure, et
hõlbustada tollil riskianalüüsi ja tollikontrolli tegemist uute mittefiskaalsete kohustuste
jõustamisel. Komisjon peaks juba varakult kaasama komisjoni maksudirektoraadi ja
liikmesriikide tollieksperdid töörühma tasandil. Erinevate direktoraatide
strateegiadokumentidest peaks varakult selguma, mis tollivaldkonda puudutama hakkab. Toll
tuleb kaasata algatuste menetlusse võimalikult vara. Algatuste mõjuhinnangud peavad
sisaldama mõju tollile, eriti võimaliku lisanduva halduskoormuse ja maksumuse aspektist.
Eesti kui väikese piiririigi ressursid on piiratud. Tollile lisanduvate ülesannete taustal peab EL
jätkama ja proportsionaalselt suurendama liikmesriikide abistamist tänapäevaste tollikontrolli
seadmete soetamisel. Teatud juhtudel on senisest enam vajalik ka tolli IT-lahenduste
tsentraalsem arendamine ja rahastamine. Uute kohustuste lisandumisel tuleb võimalikult palju
vältida halduskoormuse tõusu. See tähendab olemasolevate süsteemide ärakasutamist ja juba
kogutavate andmete jagamist nn ühe akna (single window) põhimõttel.
Kas tolli tegevuste keskset rolli ja koordineerimist tuleks tugevdada ja kui jah, siis
millistes valdkondades (IT-arendus, riskijuhtimine, tolliasutuste ühtsus jne)?
Tolli rolli ja koordineerimist tuleb kindlasti tugevdada. Operatiivtasandi koordineeritud
koostöö edukaks näiteks on ekspertrühma CELBET6 tegevus ja Eesti toetab selle muutmist
alaliseks koostöövormiks. CELBETi tegevuse tulemuste ja tolliliidu tegevust analüüsivates
aruannetes on tolliliidu efektiivsemaks juhtimiseks pakutud ühe võimalusena liiduülese
tolliameti loomist, mis haaraks suurema mastaabi kui CELBET. Peame oluliseks, et KOM viiks
läbi tolliliidu tegevuskavas planeeritud ajakava järgides liiduülese tolliameti loomise
mõjuanalüüsi. Samuti soovime liidu tasandi õigusaktis tolliametnike liikuvusprogrammi
sätestamist. Selle kaudu peaks olema võimalik tolliametnikul töötada ka teiste liikmesriikide
tolliasutustes.
Lähtume kohtumisel Vabariigi Valitsuse 3.detsembri 2020. aasta istungil heakskiidetud
seisukohtadest Euroopa Komisjoni teatise „Tegevuskava, et viia tolliliit järgmisele tasemele“
kohta.
6
Customs Eastern and South-Eastern Land Border Expert Team
10
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja september 2022 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu
4. oktoobri 2022. a istungil
Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja
rahandusküsimuste nõukogu 4. oktoobri 2022. a istungil:
1. Määrus riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide kohta
- Eesti ei saa toetada REPowerEU määruse kompromissteksti, kui REPowerEU
rahastamismudel on selline, mis kindlalt Eesti investeerimisvõimekust vähendab.
2. Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine
- Toetame Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmist, millega kiidetakse heaks
Hollandi taastekava.
3. Nõukogu järeldused kliimategevuste rahvusvahelise rahastamise kohta
- Nõustume nõukogu järeldustega kliima tegevuste rahvusvahelise rahastamise kohta. Peame
oluliseks, et kliimategevuste rahvusvahelise rahastamise eesmärkide saavutamises osalevad
avaliku sektori kõrval ka erasektor ja rahvusvahelised finantsasutused, kaasates eri
finantsinstrumente ja kanaleid.
4. G20 rahandusministrite ja keskpankade kohtumise ning Rahvusvahelise
Valuutafondi ja Maailmapanga aastakohtumise ettevalmistamine
- Toetame Euroopa Liidu ühisseisukohti G20 kohtumisel ning Tšehhi Vabariigi poolt
Euroopa Liidu nimel tehtavat ühisavaldust Rahvusvahelise rahandus- ja finantskomitee
istungil.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär