Ülle Madise Teie: 20.10.2020 nr
Õiguskantsleri Kantselei 7-6/201471/2005645
Meie: 19.11.2020 nr 5.4-2/2457-2
COVID-19 levikuga tekkinud kriisi leevendamiseks
võetud majandusmeetmed
Austatud proua Madise
Pöördusite Maaeluministeeriumi poole seoses Maaelu Edendamise Sihtasutuse (edaspidi MES)
tegevusega COVID-19 mõjude leevendamiseks ette nähtud laenude (edaspidi kriisilaenud)
andmisel.
Märgime alustuseks, et riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute rolli ja tegevuse üle on
arutatud vahelduva eduga juba aastaid. Muu hulgas oleme ka meie juhtinud tähelepanu
vajadusele ühtlustada ja panna paika selged reeglid, mille alusel riigi osalusega eraõiguslikud
juriidilised isikud abi annavad või vahendavad. Selliste ühiste reeglite kehtestamiseni tänaseks
siiski jõutud ei ole, mistõttu on praktikad üsnagi erinevad. MES ei ole ainus riigi osalusega
eraõiguslik juriidiline isik, kes ei lähtu kogu oma tegevuse ulatuses avaliku õiguse normidest,
vaid pigem iseloomustab sarnane lähenemine suuremat osa riigi osalusega eraõiguslikke
juriidilisi isikuid. Seetõttu ei ole meie hinnangul piisav, kui Teie poolt tõstatud probleeme
arutada ja lahendada üksnes MESiga seonduvalt. Maaeluministeerium on seisukohal, et kui
otsustatakse riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevust ühtlustada ja senist
praktikat muuta, siis tuleb seda teha ühetaoliselt kõigi riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste
isikute puhul, mitte ühele asutusele erireegleid kehtestades. Näeme, et Teie poolt tõstatatud
probleemid väljuvad Maaeluministeeriumi valitsemisalast ning vajavad arutamist ja lahenduste
otsimist suuremas ringis, sealhulgas peaksid teema arutamisele olema kaasatud ka
Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium,
samuti riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindajad.
Tulles Teie konkreetsete märkuste juurde, siis nõustume, et COVID-19 kriisilaenude andmisel
täidab MES avalikku ülesannet. MES annab COVID-19 kriisilaene Maaeluministeeriumiga
11.05.2020. a sõlmitud halduslepingu „Rahastamisleping nr 121 COVID-19 kriisi meetmete
rakendamiseks“ (edaspidi rahastamisleping) alusel, mille punktist 1.1 nähtub ühemõtteliselt, et
lepinguga anti MESile täitmiseks haldusülesanne (so avalik ülesanne). Tõdemus, et tegemist
on avaliku ülesande täitmisega, ei vii meie hinnangul siiski vältimatult järelduseni, et kõigi
laenutaotluste lahendamine peab igal juhul toimuma haldusmenetluse seaduses sätestatud
reeglite järgi.
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Nõustume Teie seisukohaga, et kriisilaenu andmise või andmisest keeldumise otsus, millega
määratakse isiku õigus saada riigiabi, on olemuselt haldusakt ja sellise otsuse tegemisel tuleb
lähtuda haldusmenetluse seaduses sätestatust. See tuleneb ühemõtteliselt ka kehtivast maaelu
ja põllumajandusturu korraldamise seadusest. Siinjuures aga on oluline tähele panna, et kõik
kriisilaenud ei ole suunatud riigiabi andmisele.
Rahastamislepingu alusel antavad laenud jaotuvad kaheks. Esiteks laenud, millega antakse
riigiabi või vähese tähtsusega abi, so laenud mida antakse turutingimustest soodsamalt ja
millega kaasneb seeläbi toetuse element. Selliste laenutaotluste lahendamisel otsustatakse, kas
isikul on õigus saada riigi rahaliste vahendite arvelt tagastamatu soodustus või mitte (saada riigi
käest toetust). Oleme lähtunud sellest, et tegemist on ülesandega, millega kaasneb täidesaatva
riigivõimu volituste üleandmine. Teiseks laenud, mida antakse rahastamislepingu alusel laenu
ka turutingimustel. Sellisel juhul ei otsustata selle üle, kas isikul on õigus saada riigi rahaliste
vahendite arvelt tagastamatu soodustus või mitte. Otsustatakse selle üle, kas anda isikule
ajutiseks kasutamiseks rahalised vahendid, mille ta on kohustatud koos kõigi kaasnevate
kuludega tagastama. Tegemist on finantsteenuse, mitte riigiabi andmisega. Oleme lähtunud
sellest, et tegemist on samasuguse lihthaldusülesandega nagu näiteks ühistransporditeenus või
kommunaalteenus. Selliste teenuste osutamine kodanikele ja ettevõtjatele toimub täna reeglina
tsiviilõiguslike lepingute, mitte haldusaktide alusel.
Kui laenuga ei anta riigiabi ega vähese tähtsusega abi, vaid laen antakse turutingimustel,
menetletakse laenutaotlust MESi juhatuse otsusega kinnitatud korra kohaselt, sest tegemist on
lihthaldusülesande täitmisega. Oluline on märkida, et kriisilaenu taotlejate võrdne ja
mittediskrimineeriv kohtlemine on võimalik tagada ka siis, kui laenuotsuseid ei tehta
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Muu hulgas kohustab rahastamisleping MESi
kriisimeetmete eraldamisel olema läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning tagama sihtrühma
kuuluvate isikute võrdse kohtlemise nii ühe kriismeetme raames kui ka erinevate
kriisimeetmete vahel.1
Riigi osalusega äriühinguid reguleeriv õiguslik keskkond peab tagama samad reeglid turul, kus
tegutsevad ja konkureerivad omavahel samaaegselt riigi osalusega ning erasektorile kuuluvad
äriühingud, et vältida turumoonutusi.2 Lisaks tuleb juhtudel, kus riigi osalusega ühing osaleb
nii vaba turu konkurentsikeskkonnas kui ka poliitika eesmärkide (mis võivad olla
majanduslikult kahjumlikud, kuid põhjendatud sotsiaal-majanduslikest, regionaalpoliitilistest
vm kaalutlustest) elluviimise täitjana, selgelt eristada neid rolle. Sellest tulenevalt on MESiga
sõlmitud halduslepingus eristatud abielemendiga laenusid, mille menetlemise reeglid on
kindlaks määratud õigusaktidega, turutingimustel antavatest laenudest.
Kuivõrd oleme seni lähtunud sellest, et turutingimustel antava laenu puhul tegutseb MES
lihthaldusülesande täitjana vabaturumajanduslikus toimiva konkurentsiga keskkonnas, on MES
laenu andmisel tegutsenud tavapärase majandustegevuse loogika alusel, järgides seejuures nii
lepingust kui seadustest tulenevaid kohustusi. Vastupidisel juhul oleks MES võrreldes teiste
turuosalistega ebasoodsamas olukorras tulenevalt laenu andmisele eelnevast keerulisemast ja
pikemast menetlusest ja sellega kaasnevatest suurematest kuludest.
Nõustume, et rahastamisleping oleks saanud teatud asjaolusid täpsemini käsitleda. Samas kriisi
puhkedes oli riigi eesmärk tekkinud olukorrale kiirelt reageerida, seega kriisilaenude andmise
alused sätestati parimate kavatsustega keerulisse olukorda sattunud ettevõtjaid abistada.
Olukorda arvestades oli äärmiselt oluline, et kriisimeetmed jõuaksid abivajajateni esimesel
võimalusel. Eeltoodut arvestades tuleks meie hinnangul teksti grammatilisele tõlgendamisele
1
Rahastamislepingu p 4.1.1
2
Riigi osaluspoliitika roheline raamat, 2015.
2 (3)
eelistada eesmärgipärast tõlgendamist. Kahtlemata oleme edaspidi selles osas hoolikamad, kuid
rahastamislepingu osas ei ole enam võimalik midagi tagasi pöörata.
Nagu öeldud, väljuvad Teie poolt tõstatatud probleemid meie hinnangul Maaeluministeeriumi
valitsemisalast ning vajavad arutamist ja lahenduste otsimist suuremas ringis. Seetõttu tuleks
kutsuda nende küsimuste arutamiseks kokku ministeeriumide ja teiste seotud osapoolte
esindajad. Teeme ettepaneku Teie eestvedamisel selline kohtumine korraldada.
Maaeluministeerium on valmis sellesse diskussiooni omalt poolt aktiivselt panustama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvo Aller
Minister
Teadmiseks: Maaelu Edendamise Sihtasutus
Elis-Ketter Müürsepp
625 6280
[email protected]
3 (3)