Õiguskantsler Ülle Madise
Kohtu 8, Tallinn
[email protected] 17.11.2020 nr 4.1-1.3/1071-2
Selgitustaotlus linna sattunud metsloomade osas
Keila Linnavalitsus palub Teie selgitust, kas linnatänavatele sattunud metsloom on abitus
seisundis ja temaga tegelemisele rakendub looduskaitseseaduse § 62.
Juhul, kui see Teie hinnangul nii ei ole, siis soovib Keila Linnavalitsus saada selgitust, kas ja miks
on seadustega reguleerimata metsloomadega tegelemine (püüdmine, metsa viimine, hukkamine
jne), kui need satuvad linna (tiheasustusalale). Peame silmas metsloomi (rebased, hundid,
kährikud, ilvesed jne), kes on sattunud linna tänavatele. Me ei pea silmas metsloomi, kes elavad ja
viibivad linna metsaparkides ja linna rohealadel, mis on loomade loomulik elupaik.
Esitasime küsimuse, milline ametkond peab tegelema (ja omab ka pädevust) linna sattunud
metsloomadega Keskkonnaministeeriumile, Keskkonnaametile ja Keskkonnainspektsioonile.
Keskkonnaministeerium ei vastanud ise, vaid suunas teabenõude vastamiseks Keskkonnaametile.
Keskkonnainspektsioon vastas, et abitute loomadega tegeleb Keskkonnaamet ja infot saab
edastada nende ööpäevaringse telefoni 1313 teel. (Lisa 1)
Samas suunati sügisel sellel telefonil helistanud inimesed edasi kohalikku omavalitsusse, et
omavalitsus tegeleks linna sattunud metsloomadega (rebastega).
Meie seisukoht on, et iga linnatänavale sattunud metsloom ongi abitu, kuna ta on sattunud talle
mitteomasesse keskkonda, kus puudub võimalus varjuda, toituda, põgeneda jne. Kindlasti on
sama abitu koduloom metsas, näiteks lehm.
Keskkonnaamet selgitas oma vastuses, et Keila linnas (tiheasustusalal) peaks metsaloomadega
tegelema kohalik omavalitsus. (Lisa 2). Samas kinnitab Keskkonnaamet oma kodulehel, et
metsloomade/ulukitega tegeleb tema. (Lisa 3)
Kohalikus omavalitsuses ei ole reeglina tööl ühtegi zooloogi, kes teaks piisavalt loomaliikide
erisusi jms spetsiifilist.
Teame hästi kevadist juhtumit Hiiumaal, kus linna sattunud ja inimest rünnanud rebane surmati.
Lugu põhjustas palju poleemikat ja kindlasti sai ülemääraselt kannatada nii kohalik omavalitsus
kui selle ametnik.
On selge, et kohalikul omavalitsusel puudub samasugune pädevus metsloomadega, kui on
Keskkonnaametil või Keskkonnainspektsioonil.
Täiesti arusaamatuks jääb Keskkonnaameti pakkumine rebasepuuride näol (Lisa 2). Keila
Linnavalitsuse ametnikel puudub igasugune oskus neid puure paigaldada ja teadmine, mida peaks
tegema kinnipüütud metsloomaga. Arvata võib, et selline oskusteave enamikul tiheasustustega
kohalikel omavalitsustel puudub.
Veelgi arusaamatum on Keskkonnaameti selgitus, et linnas ei ole jahimaad ja linnas jahipidamise
normid (nt jahi aeg) ei kehti. Kas see on soovitus, et kõik linna sattunud ulukid tuleb surmata?
Keskväljak 11 T: +372 679 0700 EE121010022073899009 SEB Pank Reg. nr. 75014422
76608 Keila
[email protected] EE272200221011747720 Swedbank TP kood: 135101
Estonia
Ebamõistlik on sõlmida ka lepinguid kohalike jahiseltsidega, kuna Keila linnas endas jahiseltse ei
ole ja paari linna sattunud metsloomaga saab operatiivselt tegeleda vaid Keskkonnaamet,
Päästeamet ja Politsei- ja Piirivalveamet.
Täpselt on seadusega reguleeritud koduloomadega tegelemine. Loomatauditõrje seaduse § 12
lõige 3 sätestab, et kohalik omavalitsus korraldab omanikuta koduloomade püüdmist, pidamist ja
hukkamist vastavalt loomakaitseseadusele.
Keila Linnavalitsus on seisukohal, et oleks vaja siiski seaduse tasandil reguleerida metsloomade
püüdmine, pidamine ja hukkamine ning metsloomadega linnas tegelev asutus(ed), kes pädevuselt
võiks olla Keskkonnaamet või Keskkonnainspektsioon, kus töötavad spetsialistid, kes peavadki
reguleerima looduskeskkonnas toimuvat. Kui tegemist on päästesündmusega, reageerib
Päästeamet ja ohuolukorra puhul politseinikud, kellel on olemas ka ööpäevaringne võimekus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Fels
linnapea
Lisad: 1. Keskkonnainspektsiooni vastus
2. Keskkonnaameti vastus
3. Viited kodulehtedelt
https://www.envir.ee/et/mida-teha-leitud-metsloomadega
https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/abitud-loomad/metsloomad-linnas
http://loomakaitse.eu/metsloom-linnas/
Uno Paas
[email protected] 679 0720
Saatja: Uno Paas </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=ECB43F1740DB46EDA5554B128FDB40EE-UNO.PAAS>
Saaja: Uno Paas
Teema: Info metsloomade kohta
Teie: 16.09.2020
Meie: 17.09.2020 nr 10-3/20/5675-2
Lugupeetud Uno Paas
Täname pöördumise eest. Mõistan Teie kirjast, et soovite infot abitute metsloomade abistamise kohta. Abitute loomade abistamise korraldamisega tegeleb Keskkonnaamet (https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/abitud-loomad) ning soovitan sellesisuliste küsimustega pöörduda
[email protected].
Keskkonnainspektsioon on riiklik järelevalveasutus, mille eesmärk on kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist. Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet kõigis keskkonnakaitse valdkondades ja rakendab keskkonnaalaste õigusrikkumiste puhul riikliku sunni vahendeid: määrab trahve, teeb ettekirjutusi ning nõuab välja keskkonnale tekitatud kahju. Lisaks keskkonnaalastele väärtegudele menetleb Keskkonnainspektsioon ka keskkonnakuritegusid.
Keskkonnainfo valvetelefon 1313 võtab vastu mitmesuguseid keskkonnaalaseid kaebusi ning küsimusi ja edastab teate pädevale ametkonnale (https://www.112.ee/et/juhend/abi-ja-infotelefonid/keskkonnainfo-telefon-1313). Seda telefoninumbrit haldab Häirekeskus. Kahjus ei oska ma kommenteerida, miks Häirekeskus ei ole teie 11.09.2020 saadetud kirjale vastanud.
Kui soovite teada anda keskkonnaalasest õigusrikkumisest, siis soovitan teil kiireloomuliste kaebuste korral helistada 1313, kust edastatakse info vastava maakonna Keskkonnainspektsiooni büroole. Muud keskkonnaalased teated edastab Häirekeskus vastavalt sisule kas Keskkonnaametile, Päästeametile, jne. Kui vajate selgitusi või infot Keskkonnainspektsiooni töövaldkondade kohta, võite alati kirjutada
[email protected].
Lugupidamisega,
Liivi Plumer
peainspektor
Looduskaitseosakond
Keskkonnainspektsioon
[email protected]
Uno Paas Teie 21.09.2020
Keila Linnavalitsus
[email protected] Meie 02.11.2020 nr 2-6/20/211-2
Tiheasusutusaladel vabalt elavad ulukid
Austatud Uno Paas
Esitasite 21.09.2020 Keskkonnaametile järelepärimise, kus soovite teada, milline asutus peab
kehtiva seadusandluse kohaselt tegelema asulatesse sattunud metsloomadega (tiheasustusalal
vabalt elavate ulukitega).
Jahimaa on jahiseaduse (edaspidi JahiS) § 3 lg-t 1 arvestades jahiuluki vabaks elamiseks sobiv
ja jahipidamiseks kasutatav ala. Jahimaa hulka ei kuulu planeeringuga määratud linna, alevi ja
aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala, samuti puhke- ja virgestusala,
kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik (JahiS § 3 lg 2 p 1). Jahimaal korraldatakse jahipidamist
läbi jahipiirkonna kasutuse.
Tiheasustusalade territooriumi puhul pole tegemist jahimaaga, mistõttu ei loeta jahiseaduse
mõttes linnadesse või teistele tiheasustusaladele tunginud ulukite jälitamist, püüdmist, tabamist
või surmamist jahipidamiseks (JahiS § 23 lg 3 p 1). Kuna tiheasustusalale sattunud uluki
surmamist ei loeta jahipidamiseks, siis ei kehti seal ka jahieeskirjaga kehtestatud jahiajad.
Jahiulukite surmamiseks tiheasustusaladel väljaspool jahiaega ei ole vaja Keskkonnaametilt
eraldi luba.
2011. aastal on Keskkonnaministeerium Eesti Linnade Liidu pöördumisele andnud sarnases
küsimuses järgmise seisukoha: Linna sattunud või linnas püsivalt elutsevate ulukite püüdmist,
tabamist või surmamist ei saa samastada jahipidamisega, vaid tegemist on elanikkonna ohutuse
või heakorra huvides või muu olulise varalise kahju vältimiseks tehtud toimingutega, mis võib
lõppeda uluki hukkamise või hukkumisega. Linnas elutseva uluki puhul on tegemist kohaliku
elu küsimusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lg 3 p 2 alusel
on linna sattunud ulukite üle otsustamine jäetud omavalitsusüksuste korraldada. Samal
seisukohal on õiguskantsler, kes on 2012. aastal andnud Eestimaa Loomakaitse Liidule
seisukoha kohalike omavalitsuste tegevuse õiguspärasuse kohta linna sattunud või linnas
elavate ulukite arvukuse reguleerimisel. Õiguskantsler leiab, et omavalitsuse territooriumil
püsivalt elama asunud ulukite elukohtade ja arvukuse piiramise küsimused peaksid kohaliku
elu küsimusena teatud piirides kuuluma omavalitsuse pädevusse KOKS § 6 lg 3 p 2 alusel.
Tiheasustusaladel elutsevate ulukite (sh rebaste, kährikute ja kobraste) asurkonnad ei ole nii
mastaapsed, et vajaduse tekkel nende kõrvaldamiseks tekiks oluline negatiivne mõju liigi
asurkonnale tervikuna. Keskkonnaamet leiab, et kehtiv JahiS ei takista kohalikel omavalitsustel
asulates olevate ulukitega tegelemist KOKS-s sätestatud ülesannete ja pädevuse piires.
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Tiheasustusalale tunginud ulukitega tuleb tegeleda omavalitsuste üldise heakorra ja inimeste
turvalisuse tagamise raames ning sätestada vajalike tegevuste õiguslik alus kohalike
omavalitsuste poolt antavate õigusaktidega. Ulukitega seotud küsimused on sel moel
lahendanud lisaks paljudele omavalitsustele näiteks Elva ja Põlva vald. Probleemsete
ulukiliikide isenditega tegelemiseks saab kohalik omavalitsus kaasata jahimehi, kellel on
olemas vajalikud oskused ja teave loomade ohutuks püüdmiseks. Konkreetsete juhtumite
lahendamise küsimuses võib nõu saamiseks pöörduda ka Keskkonnaameti poole. Rebaste
püüdmiseks on Keskkonnaametil olemas kastlõksud, mida saame soovi korral omavalitsustele
tasuta kasutamiseks anda.
Kuigi tiheasustusalale sattunud uluki surmamist ei loeta jahipidamiseks ning JahiS ei sätesta
tiheasustusalale tunginud uluki püüdmiseks või hukkamiseks kasutatavate võtete ja vahendite
loetelu (sh jahiaega), soovitame protsessi korraldada ja suunata selliselt, et oleks jälgitud
väljakujunenud eetilisi tavasid (vanaloomi ei püüta ega kütita poegimisajal, et ära hoida pesas
olevate poegade hukkumine jne) ja vahendeid ning tagatud eelkõige ohutus inimesele ja teistele
elusolenditele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aimar Rakko
juhataja
Jahinduse ja vee-elustiku büroo
Margo Tannik 786 8364
[email protected]
2 (2)