dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Keila Linnavalitsus_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 18. november 2020
Viit
14-1/201907/2006323
Registreeritud
18. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keila Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-1 Menetlusse võtmata avaldus (puudub pädevus)
Toimik
14-1/201907
Vastutaja
Vallo Olle (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)
Lahendamise tähtaeg
18. detsember 2020

Failid

  • 📎Keila Linnavalitsus, 17.11.2020.asice433 KB

Sisu (failidest)

Õiguskantsler Ülle Madise Kohtu 8, Tallinn [email protected] 17.11.2020 nr 4.1-1.3/1071-2 Selgitustaotlus linna sattunud metsloomade osas Keila Linnavalitsus palub Teie selgitust, kas linnatänavatele sattunud metsloom on abitus seisundis ja temaga tegelemisele rakendub looduskaitseseaduse § 62. Juhul, kui see Teie hinnangul nii ei ole, siis soovib Keila Linnavalitsus saada selgitust, kas ja miks on seadustega reguleerimata metsloomadega tegelemine (püüdmine, metsa viimine, hukkamine jne), kui need satuvad linna (tiheasustusalale). Peame silmas metsloomi (rebased, hundid, kährikud, ilvesed jne), kes on sattunud linna tänavatele. Me ei pea silmas metsloomi, kes elavad ja viibivad linna metsaparkides ja linna rohealadel, mis on loomade loomulik elupaik. Esitasime küsimuse, milline ametkond peab tegelema (ja omab ka pädevust) linna sattunud metsloomadega Keskkonnaministeeriumile, Keskkonnaametile ja Keskkonnainspektsioonile. Keskkonnaministeerium ei vastanud ise, vaid suunas teabenõude vastamiseks Keskkonnaametile. Keskkonnainspektsioon vastas, et abitute loomadega tegeleb Keskkonnaamet ja infot saab edastada nende ööpäevaringse telefoni 1313 teel. (Lisa 1) Samas suunati sügisel sellel telefonil helistanud inimesed edasi kohalikku omavalitsusse, et omavalitsus tegeleks linna sattunud metsloomadega (rebastega). Meie seisukoht on, et iga linnatänavale sattunud metsloom ongi abitu, kuna ta on sattunud talle mitteomasesse keskkonda, kus puudub võimalus varjuda, toituda, põgeneda jne. Kindlasti on sama abitu koduloom metsas, näiteks lehm. Keskkonnaamet selgitas oma vastuses, et Keila linnas (tiheasustusalal) peaks metsaloomadega tegelema kohalik omavalitsus. (Lisa 2). Samas kinnitab Keskkonnaamet oma kodulehel, et metsloomade/ulukitega tegeleb tema. (Lisa 3) Kohalikus omavalitsuses ei ole reeglina tööl ühtegi zooloogi, kes teaks piisavalt loomaliikide erisusi jms spetsiifilist. Teame hästi kevadist juhtumit Hiiumaal, kus linna sattunud ja inimest rünnanud rebane surmati. Lugu põhjustas palju poleemikat ja kindlasti sai ülemääraselt kannatada nii kohalik omavalitsus kui selle ametnik. On selge, et kohalikul omavalitsusel puudub samasugune pädevus metsloomadega, kui on Keskkonnaametil või Keskkonnainspektsioonil. Täiesti arusaamatuks jääb Keskkonnaameti pakkumine rebasepuuride näol (Lisa 2). Keila Linnavalitsuse ametnikel puudub igasugune oskus neid puure paigaldada ja teadmine, mida peaks tegema kinnipüütud metsloomaga. Arvata võib, et selline oskusteave enamikul tiheasustustega kohalikel omavalitsustel puudub. Veelgi arusaamatum on Keskkonnaameti selgitus, et linnas ei ole jahimaad ja linnas jahipidamise normid (nt jahi aeg) ei kehti. Kas see on soovitus, et kõik linna sattunud ulukid tuleb surmata? Keskväljak 11 T: +372 679 0700 EE121010022073899009 SEB Pank Reg. nr. 75014422 76608 Keila [email protected] EE272200221011747720 Swedbank TP kood: 135101 Estonia Ebamõistlik on sõlmida ka lepinguid kohalike jahiseltsidega, kuna Keila linnas endas jahiseltse ei ole ja paari linna sattunud metsloomaga saab operatiivselt tegeleda vaid Keskkonnaamet, Päästeamet ja Politsei- ja Piirivalveamet. Täpselt on seadusega reguleeritud koduloomadega tegelemine. Loomatauditõrje seaduse § 12 lõige 3 sätestab, et kohalik omavalitsus korraldab omanikuta koduloomade püüdmist, pidamist ja hukkamist vastavalt loomakaitseseadusele. Keila Linnavalitsus on seisukohal, et oleks vaja siiski seaduse tasandil reguleerida metsloomade püüdmine, pidamine ja hukkamine ning metsloomadega linnas tegelev asutus(ed), kes pädevuselt võiks olla Keskkonnaamet või Keskkonnainspektsioon, kus töötavad spetsialistid, kes peavadki reguleerima looduskeskkonnas toimuvat. Kui tegemist on päästesündmusega, reageerib Päästeamet ja ohuolukorra puhul politseinikud, kellel on olemas ka ööpäevaringne võimekus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Enno Fels linnapea Lisad: 1. Keskkonnainspektsiooni vastus 2. Keskkonnaameti vastus 3. Viited kodulehtedelt https://www.envir.ee/et/mida-teha-leitud-metsloomadega https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/abitud-loomad/metsloomad-linnas http://loomakaitse.eu/metsloom-linnas/ Uno Paas [email protected] 679 0720 Saatja: Uno Paas </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=ECB43F1740DB46EDA5554B128FDB40EE-UNO.PAAS> Saaja: Uno Paas Teema: Info metsloomade kohta Teie: 16.09.2020 Meie: 17.09.2020 nr 10-3/20/5675-2 Lugupeetud Uno Paas Täname pöördumise eest. Mõistan Teie kirjast, et soovite infot abitute metsloomade abistamise kohta. Abitute loomade abistamise korraldamisega tegeleb Keskkonnaamet (https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/abitud-loomad) ning soovitan sellesisuliste küsimustega pöörduda [email protected]. Keskkonnainspektsioon on riiklik järelevalveasutus, mille eesmärk on kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist. Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet kõigis keskkonnakaitse valdkondades ja rakendab keskkonnaalaste õigusrikkumiste puhul riikliku sunni vahendeid: määrab trahve, teeb ettekirjutusi ning nõuab välja keskkonnale tekitatud kahju. Lisaks keskkonnaalastele väärtegudele menetleb Keskkonnainspektsioon ka keskkonnakuritegusid. Keskkonnainfo valvetelefon 1313 võtab vastu mitmesuguseid keskkonnaalaseid kaebusi ning küsimusi ja edastab teate pädevale ametkonnale (https://www.112.ee/et/juhend/abi-ja-infotelefonid/keskkonnainfo-telefon-1313). Seda telefoninumbrit haldab Häirekeskus. Kahjus ei oska ma kommenteerida, miks Häirekeskus ei ole teie 11.09.2020 saadetud kirjale vastanud. Kui soovite teada anda keskkonnaalasest õigusrikkumisest, siis soovitan teil kiireloomuliste kaebuste korral helistada 1313, kust edastatakse info vastava maakonna Keskkonnainspektsiooni büroole. Muud keskkonnaalased teated edastab Häirekeskus vastavalt sisule kas Keskkonnaametile, Päästeametile, jne. Kui vajate selgitusi või infot Keskkonnainspektsiooni töövaldkondade kohta, võite alati kirjutada [email protected]. Lugupidamisega, Liivi Plumer peainspektor Looduskaitseosakond Keskkonnainspektsioon [email protected] Uno Paas Teie 21.09.2020 Keila Linnavalitsus [email protected] Meie 02.11.2020 nr 2-6/20/211-2 Tiheasusutusaladel vabalt elavad ulukid Austatud Uno Paas Esitasite 21.09.2020 Keskkonnaametile järelepärimise, kus soovite teada, milline asutus peab kehtiva seadusandluse kohaselt tegelema asulatesse sattunud metsloomadega (tiheasustusalal vabalt elavate ulukitega). Jahimaa on jahiseaduse (edaspidi JahiS) § 3 lg-t 1 arvestades jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Jahimaa hulka ei kuulu planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala, samuti puhke- ja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik (JahiS § 3 lg 2 p 1). Jahimaal korraldatakse jahipidamist läbi jahipiirkonna kasutuse. Tiheasustusalade territooriumi puhul pole tegemist jahimaaga, mistõttu ei loeta jahiseaduse mõttes linnadesse või teistele tiheasustusaladele tunginud ulukite jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist jahipidamiseks (JahiS § 23 lg 3 p 1). Kuna tiheasustusalale sattunud uluki surmamist ei loeta jahipidamiseks, siis ei kehti seal ka jahieeskirjaga kehtestatud jahiajad. Jahiulukite surmamiseks tiheasustusaladel väljaspool jahiaega ei ole vaja Keskkonnaametilt eraldi luba. 2011. aastal on Keskkonnaministeerium Eesti Linnade Liidu pöördumisele andnud sarnases küsimuses järgmise seisukoha: Linna sattunud või linnas püsivalt elutsevate ulukite püüdmist, tabamist või surmamist ei saa samastada jahipidamisega, vaid tegemist on elanikkonna ohutuse või heakorra huvides või muu olulise varalise kahju vältimiseks tehtud toimingutega, mis võib lõppeda uluki hukkamise või hukkumisega. Linnas elutseva uluki puhul on tegemist kohaliku elu küsimusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lg 3 p 2 alusel on linna sattunud ulukite üle otsustamine jäetud omavalitsusüksuste korraldada. Samal seisukohal on õiguskantsler, kes on 2012. aastal andnud Eestimaa Loomakaitse Liidule seisukoha kohalike omavalitsuste tegevuse õiguspärasuse kohta linna sattunud või linnas elavate ulukite arvukuse reguleerimisel. Õiguskantsler leiab, et omavalitsuse territooriumil püsivalt elama asunud ulukite elukohtade ja arvukuse piiramise küsimused peaksid kohaliku elu küsimusena teatud piirides kuuluma omavalitsuse pädevusse KOKS § 6 lg 3 p 2 alusel. Tiheasustusaladel elutsevate ulukite (sh rebaste, kährikute ja kobraste) asurkonnad ei ole nii mastaapsed, et vajaduse tekkel nende kõrvaldamiseks tekiks oluline negatiivne mõju liigi asurkonnale tervikuna. Keskkonnaamet leiab, et kehtiv JahiS ei takista kohalikel omavalitsustel asulates olevate ulukitega tegelemist KOKS-s sätestatud ülesannete ja pädevuse piires. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Tiheasustusalale tunginud ulukitega tuleb tegeleda omavalitsuste üldise heakorra ja inimeste turvalisuse tagamise raames ning sätestada vajalike tegevuste õiguslik alus kohalike omavalitsuste poolt antavate õigusaktidega. Ulukitega seotud küsimused on sel moel lahendanud lisaks paljudele omavalitsustele näiteks Elva ja Põlva vald. Probleemsete ulukiliikide isenditega tegelemiseks saab kohalik omavalitsus kaasata jahimehi, kellel on olemas vajalikud oskused ja teave loomade ohutuks püüdmiseks. Konkreetsete juhtumite lahendamise küsimuses võib nõu saamiseks pöörduda ka Keskkonnaameti poole. Rebaste püüdmiseks on Keskkonnaametil olemas kastlõksud, mida saame soovi korral omavalitsustele tasuta kasutamiseks anda. Kuigi tiheasustusalale sattunud uluki surmamist ei loeta jahipidamiseks ning JahiS ei sätesta tiheasustusalale tunginud uluki püüdmiseks või hukkamiseks kasutatavate võtete ja vahendite loetelu (sh jahiaega), soovitame protsessi korraldada ja suunata selliselt, et oleks jälgitud väljakujunenud eetilisi tavasid (vanaloomi ei püüta ega kütita poegimisajal, et ära hoida pesas olevate poegade hukkumine jne) ja vahendeid ning tagatud eelkõige ohutus inimesele ja teistele elusolenditele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aimar Rakko juhataja Jahinduse ja vee-elustiku büroo Margo Tannik 786 8364 [email protected] 2 (2)
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel