Tiit Lääne Teie nr
vallavanem
Jõgeva vald Meie 11.11.2020 nr 7-8/201647/2006127
[email protected]
Distantsõpe koolides
Lugupeetud Tiit Lääne
Teile teadaolevalt uuris õiguskantsler, kas Jõgeva valla koolides 15. ja 16. oktoobril distantsõppe
rakendamine oli õiguspärane.
Leian, et kahepäevane (ühes koolis kolmepäevane) distantsõpe vahetult enne koolivaheaega ei
kahjustanud õpilaste õigusi. Puuduseks pean seda, et koolide kodukorras (või õppekavas) pole
sätestatud õiguslikku alust distantsõppe rakendamiseks. Soovitan koolidel vastavad sätted
kehtestada.
Selgitasite oma vastuses õiguskantsleri järelepärimisele, et distantsõppele ülemineku ajal olid
positiivse koroonaproovi andnud ühe kooli õpilane ja kahe kooli õpilaste lähikondsed.
13. oktoobril avastati koroonakolle lasteaias. Selgitasite, et niisuguses olukorras tegi vald
haridusasutuste juhtidele ettepaneku korraldada õppetöö kahel päeval enne koolivaheaega
distantsõppe vormis (koolis, kus tuvastati positiivse proovi andnud õpilane, oli distantsõpe kolmel
päeval). Valla koolijuhid leidsid õiguskantslerile saadetud kirjas, et tänu kiirele tegutsemisele (sh
distantsõppe rakendamisele) ei pidanud enamik lapsi veetma koolivaheaega isolatsioonis ning
koolid said pärast vaheaega jätkata tavapärast õppetööd.
Terviseametist selgitati õiguskantsleri nõunikule, et 15. ja 16. oktoobril ei olnud ametil veel
ülevaadet, kui suur on haiguse leviku ulatus Jõgeva vallas. Sel ajal tegi Terviseamet
epidemioloogilise uuringu koos testimistega. Terviseamet pidas põhjendatuks, et lapsed ei
viibinud kõnealustel päevadel koolimajas.
Valla kodulehe andmetel taastatigi tavapärane õppetöö kohe pärast koolivaheaega. Kuivõrd
distantsõpet rakendati koolides vahetult enne vaheaega kaks kuni kolm päeva, ei avaldanud see
ilmselt olulist mõju õpilaste teadmistele ja oskustele ega tekita küsimust, kas kool tagab õpilastele
juhendatud õppe suurema osakaalu võrreldes iseseisva õppimisega (põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse (PGS) § 22 lg 2). On oluline ja väärib tunnustust, et kõik õpilased suunati
distantsõppele üksnes selleks ajaks, kui nakatunud ja nende lähikondsed välja selgitati, ning
kontaktõpe taastati koolides esimesel võimalusel.
Põhiseaduse § 37 lõige 1 sätestab õiguse haridusele ja koolikohustuslike õpilaste kohustuse
omandada põhiharidus. Sellele vastab avaliku võimu (riik ja kohalikud omavalitsused) kohustus
teha kvaliteetne haridus kättesaadavaks. Hariduse kättesaadavuse tingimused ja kord on sätestatud
seaduses, eelkõige põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Koolikohustuslik õpilane peab osalema
2
kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täitma õpiülesandeid ning
omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt (PGS § 9 lg 1, § 35 lg 1). Koolikohustuslik
õpilane õpib üldjuhul statsionaarses õppes, kus kooli juhendatud tegevusel on suurem osakaal kui
iseseisval õppimisel (PGS § 22 lg 2). Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb ette, et üldjuhul on
õpilane arvatud mõne klassi koosseisu ning õpe toimub grupiti (klass koos, eraldi rühmad, mitu
klassi koos vms). Ehkki e-õpe võib olla juhendatud õppe osa (PGS § 24 lg 5), õpitakse üldjuhul
koolimajas.
Koroonaviiruse epideemilise leviku tõttu tekkinud ohu üle otsustab Terviseamet, võttes aluseks
epidemioloogilised, laboratoorsed ja kliinilised andmed (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse (NETS) § 28 lg 1). Terviseamet või Vabariigi Valitsus võib vastavalt olukorrale rakendada
NETS-s ette nähtud meetmeid, näiteks kooli ajutiselt sulgeda või piirata koolis liikumisvabadust
(NETS § 28 lg 2 p 1, lg 5 p 3). Terviseamet ega Vabariigi Valitsus ei saa aga teha NETS alusel
otsust viia kool (osalisele) distantsõppele. Seda, milline õppekorralduslik meede on kõnealuses
viiruse leviku olukorras kõige parem, peab otsustama kool. Näiteks kui Terviseamet kooli ajutiselt
sulgeb, võib põhimõtteliselt kõne alla tulla võimalus suunata kõik õpilased või osa õpilastest
distantsõppele või õppetegevus peatada.
Juhin tähelepanu, et distantsõppe (ka lühiajalise distantsõppe) rakendamise otsuse vastuvõtmiseks
peab olema õiguslik alus – seadusele või määrusele tuginev õigus tegutseda. Seaduse järgi tagab
kool õpilase koolis olemise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse
(PGS § 44 lg 1). Õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitseks ning
vägivalla ennetamise abinõude rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab
direktor kodukorras sätestatu kohaselt (PGS § 44 lg 2 ja lg 3). Niisiis on Riigikogu näinud ette
võimaluse kehtestada kooli kodukorras tervisekaitse abinõud, täpsustamata, millised need abinõud
võivad olla ning mis olukorras neid rakendada.
Jättes kõrvale küsimuse, kas tegelikult peaks Riigikogu ise olulises osas distantsõpet reguleerima,
ei leidu ühegi Jõgeva valla kooli kodukorras (09.11.2020 seisuga) sätteid, mida saaks pidada
distantsõppe rakendamise aluseks. Vaimastvere Koolis on 28.10.2020 kehtestatud direktori
käskkirjaga nr 54 distantsõppe korraldus. Käskkiri reguleerib peaasjalikult õppetegevuse sisulist
korraldust. Viimast punkti („Klasside või kooli distantsõppele jäämine“) saaks põhimõtteliselt
pidada distantsõppe õiguslikuks aluseks, ent pole selge, millisele õigusaktile tuginedes on käskkiri
kehtestatud ning ilmselt pole tegu kodukorraga. Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumis on samuti
distantsõppe korraldust reguleeritud, kuid sellest korrast ei tulene distantsõppe õiguslikku alust, s.t
õigust distantsõppe vormi kõnealuses olukorras rakendada. Samuti pole selge, mis organ ja millisel
õiguslikul alusel selle korra on kehtestanud. See dokument reguleerib üksnes õppe korraldamise
sisulisi küsimusi (mis on mõistlik ja vajalik ning mida võiks teha näiteks kooli õppekavas).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Haridus- ja Teadusministeerium, Riigikogu kultuurikomisjon
Aigi Kivioja 6938428;
[email protected]