Harry Pajundi Teie 28.09.2020 nr
Saue Vallavolikogu
[email protected] Meie 09.11.2020 nr 6-4/201646/2006057
Ettepanek Saue valla heakorraeeskirja § 4 punktis 16 kehtestatud korterelamu rõdul ja
terrassil grillimise keelu seadustega ja põhiseadusega kooskõlla viimiseks
Lugupeetud volikogu esimees
Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas korterelamu rõdul ja terrassil grillimise keeld, mille Saue
Vallavolikogu kehtestas 26.04.2018 määrusega (määrus nr 23 „Saue valla heakorraeeskiri“,
edaspidi heakorraeeskiri), on õiguspärane.
Leian, et heakorraeeskirja § 4 punktis 16 kehtestatud korterelamu rõdul ja terrassil grillimise täielik
keeld ei ole õiguspärane. Volikogul on heakorraeeskirja õiguslikul sisustamisel küll
kaalutlusõigus, kuid seejuures peab volikogu jälgima, et põhiõiguste piirangud ei oleks
ülemäärased ega meelevaldsed. Tuleohutuse eesmärgil siseministri määrusega kehtestatud
küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise koha nõudeid volikogu heakorraeeskirjas muuta ei saa.
Seega pole põhjendatud küttegaasil ja elektril töötavate grillseadmete kasutamise keeld
korterelamu rõdul ja terrassil (vt I). Korteriomanikele grillimisest tulenevate mõjutuste vältimiseks
saab piirangud seada korteriühistu (vt II). Grillimise piirangud heakorraeeskirja raames saaksid
tuleneda selle tegevusega kaasnevatest (suitsu- ja lõhna)mõjutustest hoonete vahetus läheduses
ajutiselt viibivatele inimestele ning valla- või linnaruumi esteetilise välisilme tagamise
eesmärkidest (vt III). Heakorraeeskirjas on võimalik neist eesmärkidest lähtudes kehtestada
niisugune grillimise piirang, mis ei oleks ülemäärane ega meelevaldne ja järgiks võrdsuse
põhimõtet (korterelamute ja muude elamute rõdudel ja terrassidel grillimise välismõjud avalikus
ruumis praktiliselt ei erine).
Kokkuvõttes on heakorraeeskirja § 4 punktis 16 sätestatud korterelamu rõdul ja terrassil grillimise
täielik keeld vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõikega 2 ja § 90 lõikega 1, kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lõike 1 punktiga 361 ning korteriomandi- ja
korteriühistuseaduse (KrtS) § 30 lõike 1 punktiga 1. Keeld ei järgi korterelamute korteriomanike
omandipõhiõigust (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 lg-d 1−3), korteriomanike,
korterelamute korterite seaduslike valdajate ja korteriühistute üldist vabaduspõhiõigust (PS § 19
lg 1) ega üldist võrdsuspõhiõigust (PS § 12 lg 1).
Teen Saue Vallavolikogule ettepaneku viia heakorraeeskirja § 4 punkti 16 see osa, mis sätestab
korterelamu rõdul ja terrassil grillimise keelu, seaduste ja põhiseadusega kooskõlla (õiguskantsleri
seaduse § 17).
Palun andke teada, kuidas volikogu on seda ettepanekut järginud. Ootan Teie vastust
7. detsembriks 2020. a.
2
I. Tuleohutuse tagamise eesmärk
1. Heakorraeeskirja eelnõu seletuskirjas ei ole korterelamu rõdul ja terrassil grillimise keelu
kehtestamise eesmärki või eesmärke põhjendatud. Selle küsimuse kohta ei anna teavet ka
elukeskkonna komisjoni koosolekute ega volikogu istungite protokollid.
Eeskirja sissejuhatavas osas ei ole viidatud tuleohutuse seadusele (TuOS) ega selle alusel
kehtestatud siseministri 30.08.2010 määrusele nr 40 „Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise
kohale esitatavad nõuded“ (edaspidi siseministri 30.08.2010 määrus nr 40). Heakorraeeskirja § 9
lõige 1 sätestab, et küttekoldevälise tule tegemisel ja grillimisel tuleb kinni pidada tuleohutuse
üldnõuetest ning siseministri 30.08.2010 määrusest nr 40.
Neil põhjustel on korterelamu rõdul ja terrassil grillimisele heakorraeeskirjaga kehtestatud keeldu
võimalik tõlgendada nii, et selle keelu eesmärk ei ole tagada tuleohutust grillimisel, vaid
taotletakse mingit muud eesmärki. Seetõttu pole alust pidada seda keeldu TuOS-ga ja siseministri
määrusega nr 40 vastuolus olevaks. Kui aga keeld oleks kehtestatud siiski tuleohutuse tagamise
eesmärgil, siis oleks see nende õigusaktidega vastuolus järgmistel põhjustel.
2. Õiguskantslerile teadaolevalt on vallavalitsuse liige vallaelaniku päringule antud vastuses siiski
sidunud heakorraeeskirjas sätestatud korterelamu rõdudel ja terrassidel grillimise keelu
Siseministeeriumi tõlgendusega TuOS kohta. Vallavalitsuse liige on öelnud: „Niikaua, kuni
ministeerium meile seda öelnud pole, kehtib meie nõue. Vajadusel võite ise ministeeriumile
kirjutada ning küsida seaduse tõlgendust. Kui seaduse tõlgendaja (ministeerium) peaks andma
tõlgenduse, et omavalitsusel puudub õigus seadusest karmimaid nõudeid kehtestada, siis nõustume
ministeeriumi tõlgendusega ning lubame riiklikult lubatud seadmete kasutamist.“
3. Riigikohus on sedastanud, et tal puudub alus seaduse või muu põhiseadusest alamal seisva
õigusakti põhiseadusvastaseks tunnistamiseks, kui normi on võimalik tõlgendada põhiseadusega
kooskõlas olevana (RKÜKo 22.02.2005, nr 3-2-1-73-04, p 3; vrd mõiste kohta 16.05.2008, nr 3-
1-1-88-07, p 31). See tähendab, et „[e]rinevate tõlgendusvõimaluste puhul tuleb eelistada
põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis põhiseadusega kooskõlas ei
ole.“ (RKÜKo 22.02.2005, nr 3-2-1-73-04, p 36; RKPJKm 19.05.2009, nr 3-4-1-1-09, p 19;
RKHKm 10.02.2010, nr 3-3-1-89-09, p 9).
4. TuOS § 15 lõige 5 näeb ette, et küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad
nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Selle seadusesätte alusel on
kehtestatud siseministri 30.08.2010 määrus nr 40, mida kohalikul omavalitsusel tuleb järgida.
TuOS § 15 lõige 5 ei volita grillimise kohale esitatavaid nõudeid kehtestama kohalikke
omavalitsusi. Selle normi adressaat on valdkonna eest vastutav minister (siseminister). Ministri
määrus reguleerib tuleohutuse tagamise eesmärgil grillimise koha nõudeid ammendavalt.
Volikogu ei saa kõnealuse keelu puhul tugineda ka TuOS § 1 lõikes 2 sätestatule: „Kui
tuleohutusnõuded on reguleeritud teises seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis,
kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud nõudeid, arvestades teisest seadusest või selle alusel
kehtestatud õigusaktist tulenevaid erisusi.“ Tuleohutus on grillimisest avaram mõiste ja KOKS
§ 22 lõike 1 punkt 361 on väga üldine volitusnorm, mis ei võimalda volikogul tuleohutuse
eesmärgil siseministri määruse sisu muuta ega laiendada.
Siseministri 30.08.2010 määruse nr 40 § 4 lõige 1 sätestab, et tahkkütusel töötava grillseadme või
muu samalaadse välitingimustes kasutamiseks mõeldud seadme kasutamise koht (grillimise koht)
paikneb tasasel pinnal väljaspool hoonet. Määruse § 4 lõike 4 kohaselt tuleb küttegaasil töötava ja
välistingimustes kasutamiseks mõeldud grillseadet kasutada tasasel pinnal väljaspool siseruume.
Selle grillseadme kasutamisel tuleb juhinduda kasutusjuhendist.
3
Niisiis ei keela TuOS alusel kehtestatud siseministri määrus küttegaasil ja elektril töötavate
grillseadmete kasutamist korterelamu rõdul ja terrassil tuleohutuse kaalutlustel. Samadel
kaalutlustel ei tohi seda heakorraeeskirjaga keelata ka volikogu.
II. Eesmärk vältida grillimisega kaasnevaid mõjutusi teistele korteriomanikele
5. Heakorraeeskirjaga kehtestatud korterelamu rõdudel ja terrassidel grillimise keeldu saab
tõlgendada ka nii, et sellega soovitakse täielikult vältida grillimisega kaasnevaid mistahes mõjusid
teistele korteriomanikele (vt ka p 3). Sellisel eesmärgil heakorraeeskirja kehtestatud keeld oleks
aga õigusvastane.
6. Kahjulike mõjude talumiskohustust korteriomanike omavahelises õigussuhtes reguleerib
ammendavalt KrtS § 31. Selle paragrahvi lõike 1 punkt 2 näeb ette, et korteriomanik on kohustatud
taluma mõjusid, mis jäävad selle lõike punktis 1 nimetatud piiridesse. Viidatud punkt kohustab
korteriomanikku hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma
tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
Korteriomanikul on õigus kasutada eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole
vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga (KrtS § 30 lg 1 p 1).
KrtS § 31 lõike 1 punktis 2 sätestatud kohustuse täitmisel kohaldatakse asjaõigusseaduse §-s 143
sätestatut. Selle paragrahvi 1. lõike järgi ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu,
auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate
mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega
ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on
keelatud. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui selle paragrahvi 1. lõikes nimetatud mõjutused
kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa
mõjutajalt majanduslikult nõuda, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse
põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist (lõppastmes on selle nõudega võimalik
pöörduda maakohtusse).
Rõdul või terrassil pidev grillimine on tegevus, millega kaasnev õhus leviv suits võib olla teist
korteriomanikku häiriv ja tavakasutuse piire ületav tegevus. Sel juhul võib teine korteriomanik
sekkuda ja nõuda teda häiriva tegevuse lõpetamist.1
7. Korterelamu rõdul ja terrassil grillimist saab vajaduse korral keelata ka korteriühistu, järgides
KrtS nõudeid.
Kui volikogu keelab korterelamu rõdul ja terrassil grillimise, et sellega kaasnev suits ja lõhn ei
häiriks üldse teisi korteriomanikke, piirab see ilma õigusliku aluseta korteriomanike
omandipõhiõigust (PS § 32 lõiked 1−3), samuti korterelamute korteriomanike, korterite seaduslike
valdajate ja korteriühistute üldist vabaduspõhiõigust (PS § 19 lg 1). Kohalik omavalitsus ei tohi
ilma seadusliku aluseta avalik-õiguslike meetmetega sekkuda korterelamu korteriomanike
vahelistesse eraõigussuhetesse, mis on reguleeritud teiste normidega. KOKS § 22 lõike 1 punkt 361
kui väga üldine volitusnorm ei anna selliseks sekkumiseks seaduslikku alust.
III. Valla heakorra tagamise eesmärk
8. Kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevuses on kehtestada heakorra tagamiseks
heakorraeeskirjad (KOKS § 22 lg 1 p 361). Vallas või linnas heakorra korraldamine on
omavalitsusüksuse ülesanne (KOKS § 6 lg 1). Seadus heakorra mõistet ei ava. Heakorra all KOKS
tähenduses võib mõista n-ö välist heakorda: inim- ja keskkonnasõbralikku, esteetilist ja korrastatud
valla- või linnaruumi.
1
Sotsiaalministeeriumi 05.12.2017 vastus Riigikogu õiguskomisjoni pöördumisele korterelamutes suitsetamise
kohta, lk 2.
4
9. Korterelamu rõdul või terrassil grillimisega kaasnev suits ja lõhn võib levida ka korterelamust
välja, korterelamut vahetult ümbritsevasse valla- või linnaruumi. Nende mõjualasse võivad sattuda
korterelamust mööduvad või selle vahetus läheduses ajutiselt viibivad inimesed.
10. Selliste olukordade vältimiseks on volikogul õigus kehtestada heakorraeeskirjades
korterelamute rõdudel ja terrassidel grillimisele mõningaid väikese intensiivsusega piiranguid.
Need piirangud ei tohi olla ülemäärased ega meelevaldsed ning peavad mõistlikul määral
arvestama objektiivselt erinevat olustikku. Haldusmenetluse seaduse § 90 lõige 1 sätestab, et
määruse võib anda ainult seaduses oleva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi
piiride, mõtte ja eesmärgiga. HMS § 4 lõige 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas
volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi
asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Seda kaalutlusõiguse teostamist reguleerivat sätet
tuleb kohaldada ka määruse andmisel (HMS § 89 lg 2). Kui haldusorgan ei teosta kaalutlusõigust,
on lähtunud sobimatutest või vääratest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta,
võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga (vt nt RKHKo-d 14.10.2003, 3-3-1-54-03, p-d 38-40;
16.01.2008, 3-3-1-81-07, p 16).
11. Heakorraeeskirjas kehtestatud üldine keeld korterelamu rõdul ja terrassil grillida rakendab
piiratud ulatuse ja ajalise kestusega mõjutuse vältimiseks liiga kitsendavat abinõu. Selline üldine
keeld piirab ülemäära korterelamute korteriomanike omandipõhiõigust (PS § 32 lg-d 1−3) ja nende
ning korterite seaduslike valdajate üldist vabaduspõhiõigust (PS § 19 lg 1). Pole mõistlikku
põhjust, miks peaks grillimisega kaasnevat lõhna ja suitsu korterelamu vahetuses läheduses olevas
avalikus ruumis hindama niivõrd häirivaks asjaoluks, mis õigustab korterelamu rõdudel ja
terrassidel grillimise täielikku keelamist. Näiteks ei ole keelatud grillida väljaspool korterelamu
rõdu ja terrassi (nt korterelamu ees), kuigi see tegevus võib mõjutada inimesi vähemalt sama
intensiivselt. Korteriomanikul on õigus kasutada eriomandi eset (rõdu, terrass) oma äranägemise
järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga (KrtS § 30
lg 1 p 1).
12. Grillimiskeelu kehtestamisega koheldakse põhjendamatult ebavõrdselt ühelt poolt nii
korterelamute korteriomanikke kui ka nende korterite seaduslikke valdajaid ning teiselt poolt muid
majaomanikke ja nende seaduslikke valdajaid (nt tiheasustuspiirkonna individuaalelamute
omanikke). Samasugused lõhna- ja suitsumõjud võivad näiteks tiheasustusega piirkonnas kanduda
individuaalelamu terrassilt kõnniteele või naaberkinnistutele. Seega on heakorraeeskirjaga
kehtestatud keeld korterelamu rõdul ja terrassil grillida vastuolus ka üldise võrdsuspõhiõigusega
(PS § 12 lg 1).
13. Heakorraeeskirja kaudu saab volikogu kujundada ka valla- või linnaruumi esteetilist välisilmet.
Kuigi selles asjas on volikogul avar kaalutlusõigus, peavad ka esteetikast lähtuvad piirangud olema
hoolikalt läbi kaalutud ja põhjendatud. Pole mõistlikku põhjust, miks korterelamu rõdu taga või
terrassil toimuvat grillimist saaks pidada vallaruumi üldilmega täielikult kokkusobimatuks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Vallo Olle 693 8445
[email protected]