Mart Kalm Teie nr
rektor
Eesti Kunstiakadeemia Meie 05.11.2020 nr 7-9/201685/2005991
[email protected]
Üliõpilastele kehtestatud maski kandmise ja terviseinfo avaldamise nõuded
Lugupeetud prof Mart Kalm
Teile teadaolevalt on õiguskantslerilt küsitud Eesti Kunstiakadeemias kehtestatud maski kandmise
ning akadeemiale terviseandmete edastamise kohustuse kohta.
Pole kahtlust, et olete üliõpilastele koroonaviiruse levikuga seotud juhiste andmisel tegutsenud
parimate kavatsustega, et kaitsta üliõpilaste ja töötajate tervist ning korraldada tavapärast õppetööd
võimalikult mõistlikult. Olen Teiega päri, et haridusasutused on seatud keerulisse olukorda, kuna
ühest küljest tuleb neil tagada õpikeskkonnas tervisekaitse, kuid teisest küljest pole selge, milline
on või peaks olema haridusasutuste voli selle kohustuse täitmisel.
Kuna olete pidanud kaitsemaski kandmise juhiseid soovituslikeks, teen Teile ettepaneku sõnastada
24.09.2020 korralduse nr 1-10/58 punktid 1.5, 2.6 ja 2.7 ümber nii, et üliõpilastele ja töötajatele
oleks üheselt selge nende juhiste soovituslik iseloom. Ühtlasi palun üliõpilasi ja töötajaid
teavitada, et akadeemia soovitus ei puuduta üliõpilasi, kellele maski kandmine on meditsiiniliselt
või muul põhjusel vastunäidustatud. Selgitada tuleb ka seda, et üliõpilased ei pea ülikooli
töötajatele andma enda terviseandmeid. Palun saatke muudetud korraldus ning Eesti
Kunstiakadeemia töötajatele ja üliõpilastele saadetud teade ka õiguskantslerile. Palun Teie vastust
13. novembriks 2020.
Ka siis, kui maski kandmine on vaid soovituslik, tuleb sellise soovituse andmisel arvestada, et
maski kandmisel on mõte siis, kui kantakse õiget maski ja seda tehakse õigesti. Ka Maailma
Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on leidnud, et kui inimesi kohustatakse maski kandma, siis tuleb
selgelt öelda, kus, mis eesmärgil, millal, millist tüüpi maski ja kuidas kanda (vt WHO 05.06.2020
antud soovitused, lk 8).
Kirjutasite, et Eesti Kunstiakadeemia (edaspidi EKA või akadeemia) pole kehtestanud
üliõpilastele maski kandmise kohustust. Ka ei nõua akadeemia üliõpilastelt terviseinfo
avalikustamist. Olete selgitanud, et tegemist on juhistega, mille järgimise otsustab igaüks ise oma
vajadustest, võimalustest ja vastutustundest lähtudes. Märkisite, et terviseandmete küsimise õigust
käsitlevate juhiste põhisisu võib kokku võtta lausega „küsida võib, vastama ei pea“. Teisisõnu,
olete küll kohustanud vastutavaid töötajaid üliõpilastelt terviseandmeid küsima, ent vastamise
kohustust üliõpilastele pandud ei ole. Neid, kes juhiseid ei järgi, ei ähvarda eksmatrikuleerimine
ega muud õiguslikud tagajärjed.
2
Teie vastusest võib järeldada, et korraldusega kehtestatud juhised pole mõeldud kohustusena, vaid
soovitusena. Samas ei jäta EKA rektori 24.09.2020 korralduse „Koroonaviiruse levikuga seotud
juhised sügissemestriks 2020/2021 / 3“ sõnastus ruumi teistsuguseks tõlgenduseks, kui et tegu on
täitmiseks kohustuslike juhistega.
Korralduse punkti 1.5 kohaselt on maski kandmine kohustuslik akadeemia avalikel aladel,
töökodades ja auditooriumides, kui seal viibib rohkem kui kaks inimest, samuti siis, kui
külastatakse ametiruume või kui inimene tuleb EKA-sse nii-öelda riskiriigist.
Korralduse punktidega 2.6 ja 2.7 on kehtestatud terviseandmete avaldamise kohustus: „EKA
hoones viibinud töötaja/üliõpilane, kellel on diagnoositud koroonaviirusesse haigestumine,
teavitab sellest vahetut juhti/õppekava juhti, et EKA saaks rakendada töö- ja õpikeskkonnas
vajalikke ennetusmeetmeid teiste isikute kaitseks. Vahetu juht/õppekava juht peab küsima
koroonaviiruse sümptomitega tööst/õppetööst eemale jäänud EKA hoones viibinud
töötajalt/üliõpilaselt, kes ei ole oma haigestumisest teavitanud, kas tal on diagnoositud
koroonaviirusesse haigestumine. 2.7. EKAl on õigus küsida töötajalt/üliõpilaselt, kas ta on kokku
puutunud koroonaviirusesse haigestunud inimestega. Samuti on EKAl õigus küsida
töötaja/üliõpilase kinnitust, et töötaja/üliõpilase terviseseisund ei takista tööülesannete
täitmist/õppetöös osalemist ega ole ohuks teistele isikutele.“
Nende soovitusliku iseloomuga juhiste eesmärk on vähendada koroonaviirusesse nakatumise riski
EKA-s ja sedasi kaitsta nii töötajate kui ka üliõpilaste tervist, eesmärk on ka jätkata tavapärast
õppetööd EKA õppehoones. Kuna korralduse teksti lugedes võib olla üsna kindel, et tegu on
kohustusega, pole korraldus sõnastatud selgelt. Õigusselguse põhimõtte järgi peab korralduse
adressaat mõistma, kuidas ta peab käituma ning mis on tõenäolised tagajärjed, kui ta korraldust
eirab. Kõrgharidusseaduse § 17 punkt 6 sätestab, et kõrgkool arvab kõrgkooli kehtestatud korras
kõrgharidustaseme õppest välja üliõpilase, kes ohustab oma käitumisega teisi üliõpilasi või teisi
isikuid. Ka EKA õppekorralduseeskirja § 38 lõike 2 punkt 4 näeb ette, et kui üliõpilane ohustab
oma käitumisega teisi üliõpilasi või teisi isikuid, eksmatrikuleeritakse ta akadeemia algatusel.
Olete küll selgitanud, et juhiste eiramine sellist tagajärge kaasa ei too, ent arvestades korralduse
eesmärki ja sõnastust, võib üliõpilane loogiliselt sellise tagajärje tuletada. Kui korralduse adressaat
peab korralduses esitatud juhiseid kohustuslikuks, ent tegelikult need seda ei ole, on rikutud
õigusselguse põhimõtet.
Töötajate kaitseks ette nähtud nõudeid töösuhetes reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse seadus
(TTOS). Tööandja üldkohustus on tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga
seotud olukorras (TTOS § 12 lg 1). Isikukaitsevahenditele tuleb eelistada ühiskaitsemeetmeid
ja -vahendeid (TTOS § 121 lg 2 p 7). Seadus sätestab, et töökeskkonnas toimivad bioloogilised
tegurid ei või ohustada töötaja elu ega tervist (TTOS § 3 lg 2). Kaitseks töökohas toimivate
bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri
nakatamisvõimet (TTOS § 8 lg 2). Vabariigi Valitsus on kehtestanud nõuded, et kõikide tööde
korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna
riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning selle
põhjal hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud (§ 3 lg 1).
Olenevalt sellest, millisesse ohurühma bioloogiline ohutegur kuulub, näeb Vabariigi Valitsuse
määrus ette tööandja rakendatavad abinõud (§ 4).
Ilmselt on põhjendatud, et seoses Covid-19 levikuga võib tööandja küsida töötajalt kinnitust selle
kohta, et töötaja ei kujuta ohtu teistele töötajatele ja töökeskkonnale üldiselt (vt nt töölepingu
3
seaduse § 15 lg 2 p-d 5 ja 8). Vastasel juhul ei saaks tööandja täita talle seadusega pandud kohustust
tagada ohutu töökeskkond. Terviseandmete kogumisel tuleb tööandjal kinni pidada andmekaitse
üldistest põhimõtetest, nagu eesmärgipärasus, minimaalsus ja proportsionaalsus, ning hinnata
sellest lähtudes oma tegevust andmete kogumisel eriolukorra tingimustes. Seega võib tööandja
küsida ja koguda oma töötajate kohta andmeid nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Töötaja
peab aga silmas pidama, et ta võib tööle asuda üksnes siis, kui ta on terve, ja et tööandjal on õigus
nõuda selle kohta kinnitust. See ei tähenda, et tööandja peab teadma töötaja diagnoosi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Riigikogu kultuurikomisjon
Haridus- ja Teadusministeerium
Kärt Muller 693 8418
[email protected]