dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium_avaldus

Õiguskantsleri Kantselei · 5. november 2020
Viit
16-4/201816/2005975
Registreeritud
5. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
16 Muu seadusest tulenev tegevus
Sari
16-4 Muu seadusest tulenev tegevus
Toimik
16-4/201816
Vastutaja
Evelin Lopman (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)
Lahendamise tähtaeg
5. detsember 2020

Failid

  • 📎Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 4.11.2020.asice453 KB

Sisu (failidest)

Õiguskantsleri Kantselei [email protected] Kohtu 8 04.11.2020 nr 5-6/2020/6772-1 15193, Tallinn Seisukoha küsimine Austatud õiguskantsler Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (edaspidi MKM) on koostamisel määruse eelnõu, millega kehtestatakse avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte1 vahelistel laevaliinidel. Kõnealuse eelnõu menetlemise käigus toimunud aruteludel ning pöördumises ministeeriumi poole, on Kihnu2 ja Vormsi valdade esindajad palunud majandus- ja taristuministril 01.01.2021. a jõustuva määruse väljatöötamisel lähtuda piletihindade ja soodustuste andmisel varasemalt vastavaid väikesaari puudutavatel parvlaevaliinidel maavanema rakendatud põhimõttest, st fikseerida püsielaniku sõidusoodustuse saamise eeldusena vastavas vallas elamine veoteenuse kasutamise aasta 1. jaanuari seisuga ning mitte kontrollida soodustuse saamiseks õigustatud isiku staatust veoteenuse kasutamise hetke seisuga. Arvestades, et tegemist on küsimusega, mida Kihnu ja Vormsi valdade esindajad on murekohana uue määruse väljatöötamisel korduvalt tõstatanud ning ministeerium on seisukohal, et kohaliku elaniku sõidusoodustust ei saa ühistranspordiseaduses (edaspidi ÜTS) ning rahvastikuregistri seaduses (edaspidi RSS) sätestatut arvestades siduda 1. jaanuari seisuga, pöördume õiguskantsleri poole seisukoha saamiseks – kas sõidusoodustuse subjekti ja soodustuse eesmärki arvestades on lubatav siduda püsielaniku sõidusoodustuse saamise eeldusena vastavas vallas elamine veoteenuse kasutamise aasta 1. jaanuari seisuga? 1. Sõidusoodustuste senisest rakendamisest 1.1. Alates 01.01.2018 korraldab Eestis veetranspordis ühistransporti maakonnaliinidel (maakonnasisestel liinidel) Maanteeamet koos ühistranspordikeskustega. Nimetatud kuupäevale eelnevalt oli maakonnasisestel parvlaevaliinidel avaliku teenindamise lepingu 1 Määrusega kehtestatakse hinnad nelja väikesaare ja mandri vahelistel liinidel: - mandri ja Kihnu ning Manija saare vahelisel Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid laevaliinil; - mandri ja Vormsi saare vahelisel Rohuküla-Sviby laevaliinil; - mandri või Saaremaa ja Ruhnu vahelisel Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare parvlaevaliinil ning - mandri ja Piirissaare vahelisel Laaksaare-Piirissaare laevaliinil. 2 Pöördumine on kättesaadav https://adr.rik.ee/mkm/dokument/7532406 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 sõlmimisel pädevaks asutuseks maavalitsus ja maavanemal oli pädevus kehtestada ka sõitjateveo piletihind ja sõidusoodustused. 1.2. Kuni 30.09.2020 kehtinud mandri ning Kihnu ja Manija saare vaheliste ühenduste teenindamiseks ning kuni 31.05.2021 kehtiva mandri ja Vormsi saare vahelise ühenduse teenindamiseks sõlmitud avaliku teenindamise lepingute alusel veoteenuse osutamiseks piletihindu ja soodustusi sätestavates maavanemate korraldustes on kohaldatud ÜTS § 36 lõikes 4 toodud soodustuste kehtestamise või suurendamise võimalust. ÜTS § 36 lõige 4 sätestab (ja sätestas ka varasema ÜTS redaktsiooni kohaselt), et avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol võib lisaks ÜTS §-s 36 nimetatud sõidusoodustustele kehtestada sõidusoodustusi ja suurendada sõidusoodustuse määra ka mõnele teisele üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupile, kui seda nõuab avalik huvi ning soodustuse kehtestamiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus. ÜTS-i seletuskirja kohaselt on võimalike soodustatud isikutena silmas peetud eelkõige ÜTS § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuid: näiteks eakaid, üliõpilasi ning saarte ja väikesaarte elanikke.3 Piletihindade kehtestamisel on maavalitsused teinud täiendavad soodustused Kihnu valla elanikule Kihnu-Munalaid laevaliinil, Manija elanikule Munalaid-Manilaid laevaliinil ning Vormsi valla elanikule Sviby-Rohuküla laevaliinil. Sõidusoodustust võimaldatakse Kihnu, Manija või Vormsi valla elanikule, kelle elukoht asub veoteenuse kasutamise aasta 1. jaanuari seisuga Eesti rahvastikuregistri järgi vastavas vallas (või külas). 1.3. Märgime siinkohal, et Kihnu ning Manija parvlaevaliinil oli lisaks sätestatud täiendav piirang eesmärgiga vältida soodustuse saamiseks ajutiselt väikesaarele elanikuks registreerimist. Nimelt maavanema kehtestatud hinnakirja kohaselt oli isikul õigus taotleda Kihnu või Manija elaniku sõidupileti rakendamist jooksva aasta kestel, s.t peale 1. jaanuarit, ainult üks kord 36 kuu jooksul. Kui isik taotleb Kihnu või Manija elaniku sõidupileti rakendamist 36 kuu jooksul arvestatuna esmakordsest taotlemisest teist korda jooksva aasta kestel ja ta ei ole olnud teistkordse taotlemise aasta 1. jaanuari seisuga vastavalt Kihnu valla või Tõstamaa valla Manija küla elanikeregistris, rakendub Kihnu või Manija elaniku sõidupilet teistkordse taotlemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist tingimusel, et isik on teistkordse taotlemise aastale järgneva aasta 1. jaanuari seisuga vastavalt Kihnu valla või Tõstamaa valla Manija küla elanikeregistris. Arvestust Kihnu ja Manija elaniku sõidupiletite taotlemise ja rakendamise üle pidas hinnakirja kohaselt vedaja, kes sõitjateveoteenust osutas. 2. Sõidusoodustuste rakendamisest uues määruses 2.1. Kehtiva õiguse kohaselt on maakonnaliinil kõrgeima piletihinna, sõiduki ja selle haagise veo hinna ning sõidusoodustuse kehtestamise pädevus majandus- ja taristuministril (ÜTS § 31 lg 2 p 3, lg 3 p 1, § 36 lg 1 p 2, lg 3 p 1, § 36 lg 5). 2.2. Mandri ja suursaarte vahelistel parvlaevaliinidel sõidusoodustuste kehtestamisel on minister ÜTS § 36 lõikele 4 tuginedes sätestanud nn kohaliku elaniku 50%-lise sõidusoodustuse Virtsu-Kuivastu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinil isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on vastavalt Saare maakonnas, Hiiu maakonnas või Saare või Hiiu maakonnas. Sõidusoodustuse saamise alust kontrollitakse pileti ostmisel ehk isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht peab vastaval saarel olema pileti ostmise seisuga. Samast põhimõttest lähtus minister ka sõidusoodustuste kehtestamisel mandri ning Kihnu ja Manija saarte parvlaevaliinidel (ajutine regulatsioon)4, pidades oluliseks isiku õigust vabalt valida ja vahetada elukoha ning lähtudes sõidusoodustuse subjektidest ning soodustuse eesmärgist. 3 Seletuskiri ühistranspordiseaduse eelnõu juurde (812 SE), lk 13. 4 Määruse seletuskiri on kättesaadav: https://adr.rik.ee/mkm/dokument/7563468 2 (4) 2.3. Nii nagu käesoleva pöördumise sissejuhatuses märgitud, on Kihnu ja Vormsi valdade esindajad palunud majandus- ja taristuministril 01.01.2021. a jõustuva määruse kehtestamisel lähtuda piletihindade ja soodustuste andmisel varasemalt maavanema poolt sätestatud põhimõttest, fikseerides kohaliku elaniku sõidusoodustuse saamise eeldusena vastavas vallas elamine veoteenuse kasutamise aasta 1. jaanuari seisuga. Kihnu vald on avaldanud seisukohta, et elukoha jooksev kontroll rahvastikuregistrist tekitab olukorra, kus riik soodustab väikesaartele ajutiselt elukoha registreerimist, et kasutada kohalikule elanikule mõeldud sõidusoodustust, mis omakorda võib kaasa tuua olukorra, kus nt suveperioodil on parvlaeva mahutavus täitunud ja aastaringselt saarel elavad inimesed ei pääse oma elukohta. Samuti tõi Kihnu vallavanem esile, et vastavalt püsiasustusega väikesaarte seaduse § 3 punktile 1 on riigi ülesanne just püsiasustuse taastamine, säilitamine ja arengusuutlikkuse toetamine, mitte ajutiselt saarel viibimise toetamine. 2.4. MKM hinnangul ei ole varem kehtinud hinnakirjas toodud nõuded soodustuse saamiseks ette nähtud sõitjate gruppi arvestades mõistlikud ega asjakohased. MKM leiab, et soodustuse saamiseks õigustatud isikute kontrolli 1. jaanuari seisuga ja veelgi enam lisatud tingimust, mille kohaselt on isikul 36 kuu jooksul ühel korral sooduspileti rakendamist taotleda, ei saa pidada õiguspäraseks ega soodustuse eesmärgiga kooskõlas olevaks. 2.5. Sõitjate grupp, kellele soodustust ÜTS kohaselt rakendatakse, on püsielanikud, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on väikesaarel. Seega ei ole MKM hinnangul soodustuse grupiga seotud nõue määratleda elaniku staatus üksnes 1. jaanuari seisuga. See tähendaks, et soodustuse saamise õigusest võivad põhjuseta ilma jääda isikud, kes tegelikult kuuluvad vastavasse sõitjate gruppi, st on saare elanikud nt alates 2. jaanuarist (on oma elukoha registreerinud RRS § 65 lõigete 1 ja 2 ning § 68 kohaselt) ning, kes kasutavad sõitjateveoteenust pärast elaniku staatuse vormistamist, ja vastupidiselt võib põhjendamatult soodustust saada isik, kes ei kuulu vastavasse sõitjate gruppi, st alates 2. jaanuarist ei ole enam saare elanik (elukoht registreeritud väljaspool väikesaart). 2.6. Põhiseaduse § 34 kohaselt on igaühel õigus valida elukohta. Õigus valida elukohta hõlmab ka elukoha vahetamise vabadust. RRS kohaselt peab igaüks hoolitsema oma elukoha andmete õigsuse eest rahvastikuregistris. Püsivalt uude elukohta asudes tuleb uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada 30 päeva jooksul kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele elukohateade. 2.7. RRS § 66 lg 1 ütleb, et kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, peab lähtuma rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist. Riigikohus on avaliku ülesande sisustanud järgmiselt: „Avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded. Avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik (3-3-1-19-14 p 11). ÜTS § 18 defineerib avaliku teenindamise kohustuse järgnevalt - avaliku teenindamise kohustus on pädeva asutuse kindlaks määratud nõue tagada üldist huvi pakkuv avalik sõitjateveoteenus, mida vedaja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt ilma hüvituseta ei osutaks või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel. Ühistranspordi korraldamine on avalik ülesanne, mille täitmiseks sõlmitakse vedaja ja riigi pädeva asutuse vahel avaliku teenindamise leping. Avaliku teenindamise lepingu alusel teenuse osutamist saab lugeda avaliku ülesande täitmiseks, mille käigus soodustuste andmisel on õiguspärane aluseks võtta soodustatud isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht. 3 (4) 2.8. Eelnevast lähtuvalt on MKM hinnangul põhjendamatu siduda soodustuse saamise alus üksnes 1. jaanuari seisuga, sest sõitjateveoteenust kasutada sooviv saare elanik, kellele tegelikult soodustus on ette nähtud, võib oma elukoha õiguspäraselt registreerimise järgselt kuuluda sõitjate gruppi ka näiteks 3. oktoobril, 6. märtsil või 25. novembril. Kui soodustuste kehtestamise aluseks on ÜTS § 36 lg 4, peab see alamaktis olema ka nõuetekohaselt rakendatud – soodustust saab üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupp, kui selleks on mõistlik ja asjakohane põhjendus. Sidudes kontrolli üksnes 1. jaanuari seisuga, ei oleks soodustus MKM hinnangul ÜTS § 36 lg 4 alusel nõuetekohaselt rakendatud. Isiku õigus soodustust kasutada peaks olema tuvastatav just sõitjateveoteenuse osutamise hetkel, mitte mõne varasema, suvalisel hetkel fikseeritud ajahetkega. 2.9. Lisaks eeltoodule ei ole MKM hinnangul väide väikesaarele ajutise elukoha registreerimisest, st sisuliselt soodustuse saamiseks väikesaarele sissekirjutuse tegemine põhjenduseks ÜTS-is kehtestatud soodustuse regulatsiooni muutmiseks, seda eelkõige soodustuse eesmärki ja sõitjate gruppi, kellele soodustus on ette nähtud, arvestades. Juhul, kui inimene tõepoolest elab näiteks suveperioodil suurema osa ajast mõnel väikesaarel, on tal õigus ning RRS järgi ka kohustus see oma peamise elukohana registreerida. Sellisel juhul peaks tal olema õigus ka otseselt riigieelarvest doteeritavat sõidusoodustust saada. Täna kehtivas ÜTS-is ei ole sätestatud, et kontrolli peaks teostama üksnes 1. jaanuari seisuga. Arvestades, et tegemist on avalik-õigusliku regulatsiooniga, saab sõidusoodustuse kehtestamisel lähtuda volitusnormi ulatusest ja alamaktiga seaduses sätestatut täiendada ei saa. Eelnevast lähtuvalt palun õiguskantsleri seisukohta, kas ministri määrusega sõidusoodustuste kehtestamisel sõidusoodustuse kasutamise eeltingimusena elukoha fikseerimine teatud kuupäeva (1. jaanuari) seisuga on lubatav, kooskõlas kehtiva õigusega ning täidab soodustuse eesmärki või on sõidusoodustuste rakendamisel siiski korrektne lähtuda soodustuse kasutamise hetkeseisust. Seda ka püsiasustustega väikesaarte seaduses sätestatut silmas pidades. Võimalusel palun Teie vastust 23. novembriks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Katrin Andre 639 7641 [email protected] 4 (4)
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel