Siret Paasmäe Teie nr
direktor
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Meie 02.11.2020 nr 7-5/201562/2005887
[email protected]
Distantsõppe rakendamine
Lugupeetud Siret Paasmäe
Teile teadaolevalt pöördus õiguskantsleri poole Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi õpilase vanem,
kes palus õiguskantsleril kontrollida, kas distantsõppe rakendamine koolis on olnud õiguspärane.
Avaldaja hinnangul ei saa õpilane distantsõppel olles piisavas mahus õpetaja juhendamist ja tuge
ning keerukate ainete iseseisev omandamine pole talle jõukohane.
Olles hinnanud õigusakte ja Teie selgitusi, leian, et koolil ei olnud õiguslikku alust 8.−12. klassides
selle õppeaasta esimesel veerandil distantsõpet rakendada. Soovitan koolil kehtestada osalise või
täieliku distantsõppe kasutamise võimalus kooli kodukorras või kooli õppekavas. Selgitasite oma
vastuses õiguskantsleri järelepärimisele, et koolil on vastavad muudatused kavas.
Kuna Haridus- ja Teadusministeerium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi pädev tegema
haldusjärelevalvet koolide õppetöö sisu üle, ei dubleeri õiguskantsler selles osas ministeeriumi
tegevust. Informeerisin Teid, et tegin ministeeriumile ettepaneku algatada koolis järelevalve ja
kontrollida, kas alates 14.09.2020 toimunud distantsõpe vastab õigusaktidele. Seega annab
hinnangu koolis korraldatud distantsõppe õiguspärasusele Haridus- ja Teadusministeerium.
Distantsõppe õiguslik alus
Põhiseaduse § 37 lõige 1 sätestab õiguse haridusele ja koolikohustuslike õpilaste kohustuse
omandada põhiharidus. Sellele vastab avaliku võimu (riik ja kohalikud omavalitsused) kohustus
teha kvaliteetne haridus kättesaadavaks. Täpsemalt on hariduse kättesaadavuse tingimused ja kord
sätestatud seaduses, eelkõige põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS). Koolikohustuslik õpilane
peab osalema kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täitma
õpiülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt (PGS § 9 lg 1, § 35 lg 1).
Koolikohustuslik õpilane õpib üldjuhul statsionaarses õppes, kus kooli juhendatud tegevusel on
suurem osakaal kui iseseisval õppimisel (PGS § 22 lg 2). Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb
ette, et üldjuhul on õpilane arvatud mõne klassi koosseisu ning õpe toimub grupiti (klass koos,
eraldi rühmad, mitu klassid koos vms). Ehkki e-õpe võib olla juhendatud õppe osa (PGS § 24 lg 5),
õpitakse üldjuhul koolimajas.
Selgitasite oma vastuses õiguskantsleri järelepärimisele, et kool läks alates 14.09.2020 üle
osalisele distantsõppele Covid-19-sse nakatumise riski vähendamiseks 8.–12. klassides.
2
Distantsõppe rakendamise õigusliku alusena tõite välja Tallinna Haridusameti edastatud Tallinna
kriisimeeskonna soovituse.
Tallinna linna juhiseid linna koolidele saab vaadelda kui linna ja tema peetava kooli sisesuhte
raames antud korraldusi, mis võivad olla koolijuhile kui linna asutuse töötajale täitmiseks
kohustuslikud. Samas ei saa sellised korraldused olla haldusväliste inimeste (õpilaste) suhtes otse
kohaldatavad: vaja on seadusele või määrusele tuginevat kooli otsust.
Tallinna soovitust arvestades on võimalik kooli kodukorras (PGS § 44 lg 1 alusel) distantsõppega
seonduvat reguleerida.
Seaduse järgi tagab kool õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning
tervise kaitse (PGS § 44 lg 1). Õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise
kaitseks ning vägivalla ennetamise abinõude rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ning
selle korraldab direktor (PGS § 44 lg 3). Niisiis on Riigikogu näinud ette võimaluse kehtestada
kooli kodukorras tervisekaitse abinõud, täpsustamata, millised need abinõud võivad olla ning mis
olukorras neid rakendada. Jättes kõrvale küsimuse, kas tegelikult peaks Riigikogu ise olulises osas
distantsõpet reguleerima, tuleb tõdeda, et Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi kodukorras ei ole
sätteid, mida saaks praegusel juhul pidada osalise distantsõppe rakendamise aluseks.
Koolid on viidanud õigusliku alusena ka PGS §-le 45, mille lg 2 järgi korraldab direktor õpilaste
ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras. PGS § 45 lg 1 kohaselt käsitatakse hädaolukorrana
sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab koolis viibivate isikute elu ja tervist, kahjustab
oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju. PGS eristab §-des 44 ja 45 kaht
erinevat olukorda. PGS § 44 lähtub eesmärgist füüsiliste ja organisatoorsete abinõudega kujundada
turvaline õppekeskkond, et seeläbi ennetada turvalisust ohustavaid olukordi (vt ka RKHK otsus
asjas nr 3-14-52324, p 15−18). Seevastu hädaolukorra lahendamise all mõeldakse koolis toimunud
sündmuse lahendamist (nt relva kasutamine koolis, tulekahju). Pole selge, milline on see
hädaolukorra sündmus, mis praegu distantsõpet rakendavates koolides võiks aset leida. Seega pole
PGS § 45 praegu asjakohane. Kuna viirus võib ka kooli jõuda, saab ennetavad tervisekaitse
meetmed reguleerida PGS § 44 kohaselt.
Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et koolil polnud 8.−12. klasside osalisele distantsõppele suunamiseks
alates 14. septembrist 2020. a õiguslikku alust. Selgitasite vastuses õiguskantsleri järelepärimisele,
et kool on koostamas uut arengukava ja ajakohastamas muid kooli dokumente. Kinnitasite, et
distantsõppega seonduvat kajastatakse kindlasti koolielu reguleerivates dokumentides ja mitte
üksnes seoses Covid-19-ga, vaid kooskõlas muutuva õpikäsituse põhimõtetega ja kooli
eesmärkidega, millest üks on teadliku ja ennastjuhtiva õppija kujundamine.
Möönan, et nii kooli pidaja kui ka riik on pannud koolijuhid (pean eelkõige silmas Tallinna
koolijuhte) väga keerulisse olukorda. Riigi tasemel pole hinnatud koroonaviiruse leviku taset
selliseks, et Eestis peaks välja kuulutama hädaolukorra või eriolukorra hädaolukorra seaduse
tähenduses. Samas annavad riigiasutused juhiseid ja soovitusi koroonaviiruse leviku
tõkestamiseks koolides, mh distantsõppe rakendamiseks. Distantsõppe rakendamist soovitab oma
koolidele ka Tallinn. Pole aga selge, mis põhjusel on jäetud koolide otsustada (ja vastutada), kas
tegelik epidemioloogiline olukord õigustab konkreetsel juhul distantsõppe või liikumispiirangute
rakendamist. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lg 1 näeb ette, et nakkushaiguste
epideemilisest levikust tuleneva ohu üle otsustab Terviseamet talle saadetud epidemioloogiliste,
laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel.
3
Põhiõiguste (hariduspõhiõigus, liikumisvabadus) piirangud peavad olema proportsionaalsed.
Seega peaks viiruse leviku ohtu hindama ja koolidele siduvaid juhiseid andma selleks pädev
asutus.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: avaldaja, Haridus- ja Teadusministeerium, Riigikogu kultuurikomisjon
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]