Kairi Jakobson Teie nr
direktor
Rahumäe Põhikool Meie 02.11.2020 nr 7-5/201561/2005885
[email protected]
Distantsõppe rakendamine
Lugupeetud Kairi Jakobson
Teile teadaolevalt pöördus õiguskantsleri poole Tallinna Rahumäe Põhikooli õpilase vanem, kes
palus õiguskantsleril kontrollida, kas distantsõppe rakendamine sel õppeaastal on olnud
õiguspärane. Avaldaja hinnangul rikub kool õpilaste (sh tema lapse) õigusi, kuna distantsõpe pole
sisult samaväärne kontaktõppega koolis. Vajaka jääb õpetajate ainealastest selgitustest ja kannatab
hariduse kvaliteet.
Olles hinnanud õigusakte ja Teie selgitusi, leian, et koolil ei olnud õiguslikku alust 8. ja 9. klassides
selle õppeaasta esimesel veerandil osaliselt distantsõpet rakendada. Soovitan koolil kehtestada
osalise või täieliku distantsõppe kasutamise võimalus kooli kodukorras või kooli õppekavas.
Kuna Haridus- ja Teadusministeerium on põhikooli ja gümnaasiumiseaduse järgi pädev tegema
haldusjärelevalvet koolide õppetöö sisu üle, ei dubleeri õiguskantsler selles osas ministeeriumi
tegevust. Informeerisin Teid, et tegin ministeeriumile ettepaneku algatada koolis järelevalve ning
kontrollida, kas alates 28.09.2020 toimunud distantsõpe vastab õigusaktidele. Seega hindab
distantsõppe õiguspärasust Haridus- ja Teadusministeerium.
Distantsõppe õiguslik alus
Põhiseaduse § 37 lõige 1 sätestab õiguse haridusele ja koolikohustuslike õpilaste kohustuse
omandada põhiharidus. Sellele vastab avaliku võimu (riik ja kohalikud omavalitsused) kohustus
teha kvaliteetne haridus kättesaadavaks. Täpsemalt on hariduse kättesaadavuse tingimused ja kord
sätestatud seaduses, eelkõige põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS). Koolikohustuslik õpilane
peab osalema kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täitma
õpiülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt (PGS § 9 lg 1, § 35 lg 1).
Koolikohustuslik õpilane õpib üldjuhul statsionaarses õppes, kus kooli juhendatud tegevusel on
suurem osakaal kui iseseisval õppimisel (PGS § 22 lg 2). Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest
tuleneb, et üldjuhul on õpilane arvatud mõne klassi koosseisu ning õpe toimub grupiti (klass koos,
eraldi rühmad, mitu klassi koos vms). Ehkki e-õpe võib olla juhendatud õppe osa (PGS § 24 lg 5),
õpitakse üldjuhul koolimajas.
Selgitasite oma vastuses õiguskantsleri järelepärimisele, et kool läks alates 28.09.2020 üle
osalisele distantsõppele. Selle eesmärk oli vähendada Covid-19 viirusesse nakatumise riski
8.-9. klassides. Distantsõppe rakendamise õigusliku alusena tõite välja PGS § 44 lg 1 (kool tagab
õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse) ja
2
PGS § 45 lg 2 (direktor korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras). Selgitasite, et
olete kehtestanud 04.09.2020 käskkirjaga nr 1-1/11 Tallinna Rahumäe Põhikoolis Covid-19 leviku
tõkestamise plaani vastavalt PGS § 45 lg-le 4 (hädaolukorra plaani kehtestab direktor). Märkisite
veel, et plaani koostamisel ja igapäevatöö korraldamisel haiguspuhangu ajal lähtub kool ka
Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Terviseameti ja Tallinna linna soovitustest.
Seaduse järgi tagab kool õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning
tervise kaitse (PGS § 44 lg 1). Õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise
kaitseks ning vägivalla ennetamise abinõude rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ning
selle korraldab direktor (PGS § 44 lg 3). Niisiis on Riigikogu näinud ette võimaluse kehtestada
kooli kodukorras tervisekaitse abinõud, täpsustamata, millised need abinõud võivad olla ning mis
olukorras neid rakendada. Jättes kõrvale küsimuse, kas tegelikult peaks Riigikogu ise olulises osas
distantsõpet reguleerima, tuleb tõdeda, et Tallinna Rahumäe Põhikooli kodukorras ei ole sätteid,
mida saaks praegusel juhul pidada osalise distantsõppe rakendamise aluseks.
Viitasite õigusliku alusena ka PGS § 45 lg-le 2. PGS § 45 lg 1 kohaselt käsitatakse hädaolukorrana
sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab koolis viibivate isikute elu ja tervist, kahjustab
oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju. Leian, et PGS § 45 pole praegu
asjakohane. PGS eristab §-des 44 ja 45 kaht erinevat olukorda. PGS § 44 lähtub eesmärgist
füüsiliste ja organisatoorsete abinõudega kujundada turvaline õppekeskkond, et seeläbi ennetada
turvalisust ohustavaid olukordi (vt ka RKHK otsus asjas nr 3-14-52324, p 15−18). Seevastu
hädaolukorra lahendamise all mõeldakse koolis toimunud sündmuse lahendamist (nt relva
kasutamine koolis, tulekahju). Pole selge, milline hädaolukorra sündmus alates 28. septembrist
koolis aset leiab. Kuna on võimalik, et viirus jõuab ka kooli, saab ennetavaid tervisekaitse
meetmeid reguleerida PGS § 44 kohaselt.
Kuivõrd õigusliku aluse all tuleb mõista seaduse või määrusega antud õigust tegutseda, ei saa
koolid oma otsustes otse tugineda õiguslikult mittesiduvatele juhistele ja soovitustele. Niisiis ei
saa distantsõppe rakendamisel võtta aluseks Haridus- ja Teadusministeeriumi või Terviseameti
soovitusi. Soovitust arvestades on võimalik nt kooli kodukorras (PGS § 44 lg 1 alusel)
distantsõppega seonduvat reguleerida. Tallinna linna juhiseid linna koolidele saab vaadelda kui
linna ja tema peetava kooli sisesuhte raames antud korraldusi, mis võivad olla koolijuhile kui linna
asutuse töötajale täitmiseks kohustuslikud. Samas ei saa sellised korraldused olla haldusväliste
inimeste (õpilaste) suhtes otse kohaldatavad: vaja on seadusele või määrusele tuginevat kooli
otsust.
Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et koolil polnud 8. ja 9. klasside osalisele distantsõppele suunamiseks
alates 28.09 kuni esimese veerandi lõpuni õiguslikku alust. Koolil tuleks kaaluda, kas sätestada
osalise või täieliku distantsõppe rakendamise võimalus kooli kodukorras või kooli õppekavas ning
kas see võiks olla asjakohane tervisekaitse meede ka muude haiguste ennetamiseks peale Covid-
19. Loomulikult peavad sellised meetmed kodukorras või õppekavas olema eesmärgipärased ja
proportsionaalsed.
Möönan, et nii kooli pidaja kui ka riik on pannud koolijuhid (pean eelkõige silmas Tallinna
koolijuhte) väga keerulisse olukorda. Riigi tasemel pole hinnatud koroonaviiruse leviku taset
selliseks, et Eestis peaks välja kuulutama hädaolukorra või eriolukorra hädaolukorra seaduse
tähenduses. Samas annavad riigiasutused juhiseid ja soovitusi koroonaviiruse leviku
tõkestamiseks koolides, mh distantsõppe rakendamiseks. Distantsõppe rakendamist soovitab oma
koolidele ka Tallinn. Pole aga selge, mis põhjusel on jäetud koolide otsustada (ja vastutada), kas
tegelik epidemioloogiline olukord õigustab konkreetsel juhul distantsõppe või liikumispiirangute
3
rakendamist. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lg 1 näeb ette, et nakkushaiguste
epideemilisest levikust tuleneva ohu üle otsustab Terviseamet talle saadetud epidemioloogiliste,
laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel.
Põhiõiguste (hariduspõhiõigus, liikumisvabadus) piirangud peavad olema proportsionaalsed.
Seega peaks viiruse leviku ohtu hindama ja koolidele siduvaid juhiseid andma selleks pädev
asutus.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: avaldaja, Haridus- ja Teadusministeerium, Riigikogu kultuurikomisjon
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]