Hr Arvo Aller
Maaeluministeerium Teie 30.09.2020 nr 1.4-4/926
[email protected]
Meie 02.11.2020 nr 18-2/201731/2005880
Väärtusliku põllumaa kaitse planeeringuga ja planeerimisautonoomia
Austatud minister
Soovite õiguskantsleri hinnangut Maaeluministeeriumi ettevalmistatud maaelu ja
põllumajandusturu korraldamise seaduste muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõust lähtuvatele küsimustele seoses kohaliku omavalitsuse
planeerimisautonoomiaga.
Eelnõu näeb praegu väärtusliku põllumaa kaitse ette nii, et kohalik omavalitsus peab eelnõus
sätestatud kriteeriumitele vastavat maad üldplaneeringus kindlal moel kaitsma. Erandid, mille üle
saaks omavalitsus otsustada, on kitsad.
Kohustuslik ja riigi kehtestatud tingimustel väärtusliku põllumaa kaitse planeeringu kaudu ei erine
olemuslikult palju eelnõu varasemas versioonis ette nähtud kaitsest (vt selle kohta esitatud
arvamust). Keskne küsimus ei ole mitte kohustusliku piirangu paiknemine seaduses (eelnõu
varasem versioon) või planeeringus (eelnõu praegu), vaid kas piirang on universaalne ja
kohustuslik või kohaldatakse seda kaalumise tulemusena ja üksikjuhtumit silmas pidades ning
sellele parimat lahendust otsides. Kui kohalik omavalitsus on kohustatud kindlal viisil käituma,
siis ei ole põhjust rääkida autonoomiast. Otsustus- ja valikudiskretsioon on samas kohaliku
omavalitsuse enesekorraldusõiguse põhisisu (RKHKo nr 3-3-1-81-10, p 16). Eelnõus väljapakutud
lahendusega ei jäeta omavalitsusele väärtusliku põllumaa osas erilist otsustusruumi, mistõttu on
väga kaheldav, et kohaliku omavalitsuse planeerimisvõimu riive oleks sellistel tingimustel
proportsionaalne. Lisaks omavalitsuse autonoomia piiramisele tähendaks seadusest tulenevate
piirangute vahetu ülekandumine planeeringusse ka seda, et maaomanikule seatakse planeeringuga
piiranguid, mis ei arvesta üksikjuhtumi asjaoludega ja võivad seetõttu olla ebaproportsionaalsed.
Nagu märkisin juba viidatud arvamuses, siis väärtusliku põllumaa kaitse on planeeringuga
võimalik ning kehtiv planeerimisseadus näeb väärtusliku põllumaa kaitse ette. Iseküsimus on, kas
ja kuidas planeerimisseadusega ettenähtud võimalusi on seni kasutatud. Kui olemasolevaid
võimalusi ei ole kasutatud, siis tulekski tegeleda nende normide rakendamisega.
Maa kaitseks ei ole vajalik konkreetse planeeringulahenduse kohustuslik ettekirjutus kohalikule
omavalitsusele, mis kahandab planeerimisõiguse pea olematuks. Selle asemel võiks pidada
piisavaks seaduses väärtusliku põllumaa mõistelist määratlemist ning selle kaitse põhimõtete
sätestamist, millega kohalik omavalitsus peab planeeringut koostades arvestama. Kui peate
2
vajalikuks veel mingit täiendavat võimalust, et kohalike omavalitsuste planeerimiskaalutlusi ja
lahendusi kontrollida ning vajadusel vaidlustada, siis on võimalik seadusega anda pädevale
asutusele (ministeerium või mõni amet) protesti esitamise õigus. Selline võimalus on sätestatud
näiteks keskkonnajärelevalve seaduse §-s 7.
Samuti võiks väärtusliku põllumaa kaitsele kaasa aidata Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse
nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise
alused“ täiendamine. Selles määruses esitatud loetelus ei ole teadmata põhjusel seni käsitletud
väärtusliku põllumaa kaitset ega määratud ühelegi ametiasutusele kohustust planeeringute
kooskõlastamise protsessis hea seista selle eest, et planeerimisprotsessis oleks väärtusliku
põllumaa kaitse vajadust üldse kaalutud. Seega on mitu võimalust, kuidas väärtuslikku põllumaad
kaitsta planeeringu kaudu nii, et seejuures säilib ka kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomia.
Väärtusliku põllumaa kaitsmine maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuna eeldab, et kaasatud on
kõik isikud, kelle omandit teemaplaneering puudutab. Samuti tuleb sel juhul
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus lahendada nende isikute võimalikud vastuväited. On
küsitav, kas see on maakonnaplaneeringu tasandil tegelikult võimalik. Üldiseid suuniseid kajastab
maakonnaplaneering niikuinii, mistõttu võib kahelda, kas mõnes üksikküsimuses on mõistlik
asuda maakonnaplaneeringus otsustama maakasutuse üle üldplaneeringu täpsusastet silmas
pidades.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Rahandusministeerium
Evelin Lopman 693 8431
[email protected]