Vabariigi Valitsuse 2006. a määruse nr 14 muutmine (tühja kasseti tasu)

Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 06.01.2021 nr 8-1/92 Rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse 2006. a määruse nr 14 muutmine (tühja kasseti tasu) Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord” muutmise määruse eelnõu, mis sisaldab ettepanekut muuta salvestusseadmete ja –kandjate loetelu, millelt kogutakse nn tühja kasseti tasu, ning kehtestada sellistelt salvestusseadmetelt ja –kandjatelt kogutava tasu määrad. Kaaskirjale on lisatud määruse eelnõu, seletuskiri ja arvamuste tabel, mis annab ülevaate määruse eelnõu kohta 2020. aasta kevadel esitatud arvamustest ja nendega arvestamisest. Palun esitada arvamus määruse eelnõu kohta 22. jaanuariks 2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg minister Lisaadressaadid: Patendiamet Eesti Autorite Ühing Eesti Fonogrammitootjate Ühing Eesti Esitajate Liit Eesti Audiovisuaalautorite Liit Patendivolinike Koda Eesti Näitlejate Liit Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon Eesti Interpreetide Liit Eesti Heliloojate Liit Eesti Juristide Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Kirjanike Liit Eesti Lavastajate Liit Eesti Lavastuskunstnike Liit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Teenusmajanduse Koda Riigikohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskond Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Eesti Rahvusraamatukogu Rahvusarhiiv BSA esindaja Eestis Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Rahvusringhääling Eesti Kultuuri Koda Eesti Filmi Instituut MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster Eesti Kinoliit Õiguskantsleri Kantselei Eesti Filmitootjate Liit Henrik Trasberg [email protected]  EELNÕU 23.12.2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse autoriõiguse seaduse § 27 lõigete 7 ja 14 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruses nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“; 2) määruse preambulis asendatakse sõnad „§ 27 lõike 14“ sõnadega „§ 27 lõigete 7 ja 14“; 3) paragrahvi 1 täiendatakse pärast sõnu „salvestusseadmete ja -kandjate loetelu“ sõnadega „ja nendelt kogutava tasu määrad“; 4) paragrahvid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Tasu maksmise kord salvestusseadmete ja -kandjate tootmise, impordi ning teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toomise korral (1) Salvestusseadmete ja -kandjate tootja, importija ja isik, kes toob nimetatud seadmeid teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse, teavitavad kaks korda aastas kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tasu kogujat §-s 3 nimetatud salvestusseadmete ja -kandjate kogusest, mis on toodetud Eestis või imporditud või teisest Euroopa Liidu liikmesriigist toodud Eestisse eelmise kuue kuu jooksul. Kui tasu kogujaga ei ole kokku lepitud teisiti, edastab salvestusseadmete või -kandjate tootja, importija või teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toov isik esimeses lauses nimetatud teavituse 20. juuliks jaanuarist kuni juunini kestva perioodi kohta ning 20. jaanuariks juulist kuni detsembrini kestva perioodi kohta. (2) Tasu maksavad salvestusseadmete ja -kandjate tootja, importija ja isik, kes toob nimetatud seadmeid teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse, tasu koguja esitatud arve alusel. § 3. Salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning tasu määr Tasu makstakse järgmiste salvestusseadmete ja -kandjate eest vastavalt järgmistele määradele: Salvestusseade või -kandja Tasu määr (eurot tk kohta) Süle- või tahvelarvuti 3,5 Lauaarvuti 3,5 Nutitelefon, MP3/MP4-mängijaga telefon 3,5 Salvestusfunktsiooniga teler 4 Optilisele andmekandjale salvestav heli- või 3 videosalvestusseade, v.a arvutiga integreeritud seadmed Sisemäluga MP3/MP4-mängija 3 Väline kõvaketas 3 USB-mälupulk 0,5 Mälukaart 0,5 Optiline andmekandja – salvestuseta 0,03 “; 5) paragrahvi 4 pealkirja täiendatakse pärast sõna „finantseerimiseks“ sõnadega „toetuse saamise“; 6) määrust täiendatakse §-ga 5 järgmises sõnastuses: „§ 5. Teavituse esitamine ja tasu maksmine perioodil 1. aprill 2021 kuni 30. juuni 2021 Perioodi 1. aprill 2021 kuni 30. juuni 2021 kohta esitavad salvestusseadmete ja -kandjate tootja, importija ja isik, kes toob nimetatud seadmeid teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse, teavituse § 2 lõikes 1 nimetatud viisil 20. juuliks 2021. Tasu koguja esitab esimeses lauses nimetatud perioodi kohta arve vastavalt § 2 lõikele 2.“. § 2. Käesolev määrus jõustub 1. aprillil 2021. a. Jüri Ratas Raivo Aeg Taimar Peterkop Peaminister Justiitsminister Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord” muutmise määruse eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) 1. aprillist 2021. a jõustuva redaktsiooni § 27 lg-te 7 ja 14 alusel välja antud Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määrust nr 14 (edaspidi VV määrus). Eelnõu eesmärk on uuendada senist VV määruses sätestatud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt kogutakse nn tühja kasseti tasu, ning kehtestada salvestusseadmetele ja -kandjatele kohalduv tühja kasseti tasu määr. AutÕS annab autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatele (nt esitajad, fonogrammitootjad ja filmi esmasalvestuse tootjad) ainuõiguse lubada ja keelata teose, esituse või fonogrammi kasutamist teiste isikute poolt, sh õiguse lubada ja keelata selle reprodutseerimist (kopeerimist). Samas on üldsuse huvides ainuõigusi teatud juhtudel piiratud, nähes ette nn vaba kasutamise juhud. Ühe sellise juhuna võimaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ (edaspidi ka infoühiskonna direktiiv) art 5 lg 2 p b liikmesriikidel piirata reprodutseerimisõigust olukorras, kus reproduktsiooni teeb füüsiline isik isiklikuks kasutamiseks. Kui EL liikmesriik võimaldab sellist vaba kasutust, lasub tal kohustus tagada õiguste omajatele selle eest õiglane hüvitis.1 Eesti on seda võimalust kasutanud – AutÕS § 26 lg 1 näeb ette, et autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalseid teoseid või teoste helisalvestisi kasutaja enda isiklikeks vajadusteks tingimusel, et autorile, teose esitajale, filmi esmasalvestuse tootjale ning fonogrammitootjale tagatakse õiglane tasu audiovisuaalse teose või helisalvestise sellise kasutamise eest. AutÕS § 27 lg 1 kohaselt kogutakse tasu salvestusseadmete ja -kandjate tootmisel, importimisel, teisest EL liikmesriigist Eestisse toomisel või müümisel (nn tühja kasseti tasu), välja arvatud AutÕS § 27 lg-s 5 nimetatud juhtudel. 16. detsembril 2020. a võeti Riigikogus vastu autoriõiguse seaduse muutmise seadus, 2 millega mh uuendati tühja kasseti tasu kogumise süsteemi. Muudetud AutÕS § 27 lg 7 kohaselt 1 Infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 p b kohaselt võivad liikmesriigid näha reprodutseerimisõiguse puhul ette erandeid ja piiranguid, kui kõne all on mis tahes kandjal reproduktsioonid, mille füüsiline isik on teinud isiklikuks tarbeks ning mille kasutuseesmärk ei ole otseselt ega kaudselt kaubanduslik, tingimusel, et õiguste valdajad saavad õiglase hüvitise. 2 AutÕS muutmise seaduse menetlus Riigikogus ning vastuvõetud seaduse tekst on kättesaadav siit: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b4f00684-2a62-4646-b6e7- 1 kehtestatakse VV määrusega audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning nendelt kogutava tasu määrad. Nimetatud muudatus tähendab, et erinevalt varem kehtinud regulatsioonist kehtestatakse edaspidi salvestusseadmetelt ja -kandjatelt kogutava tasu määrad mitte AutÕS-ga, vaid kõnesoleva VV määrusega. Tasu määrade kehtestamisel tuleb seejuures lähtuda AutÕS § 27 lg-s 71 sätestatud tingimustest, mille kohaselt: 1) kogutav tasu peab tagama autoritele, teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele õiglase hüvitise selle kahju eest, mis neile hinnanguliselt tekib nende varaliste õiguste piiramise tõttu AutÕS § 26 lõikes 1 nimetatud juhul, ja milles võetakse arvesse, kui palju isiklikeks vajadusteks koopiaid tehakse; 2) salvestusseadme või -kandja lisamine loetellu ja sellelt kogutava tasu määr peavad olema proportsionaalsed sellega, millises ulatuses tekib punktis 1 nimetatud kahju eelduslikult seetõttu, et vastavat liiki salvestusseadmeid või -kandjaid kasutatakse audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks; 3) salvestusseadmed, millelt tuleb tasu koguda, on muu hulgas süle-, tahvel- või lauaarvuti ja nutitelefon, ning salvestuskandjad, millelt tuleb tasu koguda, on muu hulgas väline kõvaketas, USB-mälupulk ja mälukaart; 4) salvestusseadmelt kogutava tasu määr on 3–8 eurot ja salvestuskandjalt kogutava tasu määr on 0,03–4 eurot. Kõnesoleva eelnõuga viiakse VV määrus kooskõlla muudetud AutÕS-ga, eelkõige sätestades uue salvestusseadmete ja -kandjate kataloogi, millelt tühja kasseti tasu kogutakse, ning neilt kogutava tasu määrad, tuginedes AutÕS § 27 lg-s 71 nimetatud tingimustele. Eelnõuga tehtavate muudatuste keskne eesmärk on kehtestada uuendatud tühja kasseti tasu süsteem, mis võimaldaks õiguste omajatele õiglase hüvitise nende teoste ja muude õiguste objektide isiklikeks vajadusteks kopeerimise eest. Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik Henrik Trasberg ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene käsitleb VV määruses tehtavaid muudatusi selleks, et uuendada tühja kasseti tasu regulatsiooni. Teine paragrahv sisaldab kõnesolevate muudatuste jõustumisaega. Eelnõu §-ga 1 tehtavad muudatused: 2.1. Määruse reguleerimisala laiendamine 836d8f457c38/Autori%C3%B5iguse%20seaduse%20muutmise%20seadus%20(nn%20t%C3%BChja%20kasseti %20tasu%20s%C3%BCsteemi%20muutmine%20ning%20Patendiameti%20%C3%BClesannete%20laiendamin e). 2 Punktidega 1 ja 3 muudetakse VV määruse pealkirja ja §-s 1 sätestatud reguleerimisala, lisades viite, et määrusega sätestatakse ka salvestusseadmetelt ja -kandjatelt kogutava tasu määrad. Volitusnorm, mille kohaselt kehtestatakse salvestusseadmetelt ja -kandjatelt kogutava tasu suurus määrusega, sätestatakse alates 2021. aasta 1. aprillist kehtivas AutÕS redaktsioonis § 27 lg-s 7. Eelmärgitule lisaks lühendatakse pealkirja parema loetavuse huvides – tekstiosa „muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel“ asendatakse üldviitega kultuuri- ja teadusprojektidele. Sisulist mõju sellisel muudatusel ei ole. Punktiga 2 täiendatakse määruse preambulit, viidates, et määrus kehtestatakse AutÕS § 27 lõigete 7 ja 14 alusel. Nimetatud muudatus tehakse selleks, et viia määrus kooskõlla alates 2021. aasta 1. aprillist kehtima hakkava AutÕS redaktsiooniga, mille kohaselt sätestatakse salvestusseadmetelt ja -kandjatelt kogutava tasu määr VV määrusega, milleks volitusnorm on kehtestatud AutÕS § 27 lg-s 7. Kõnealuse volitusnormi kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega ka audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise korra ning salvestusseadmete ja –kandjate loetelu, milleks varem sisaldus volitusnorm § 27 lg 14 p-s 1. AutÕS § 27 lg 14 näeb endiselt ette volitusnormi § 27 lg-s 10 nimetatud tasu taotlemise korra kehtestamiseks VV määrusega. 2.2. Imporditud või müüdud salvestusseadmetest ja -kandjatest teavitamine Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse esmalt määruse § 2, mis sätestab, millal peab tootja või sissevedaja imporditud või toodetud salvestusseadmetest ja -kandjatest tasu kogujat teavitama. Seni kehtinud sõnastuse kohaselt peab tootja, importija või EL-i territooriumilt salvestusseadmeid ja -kandjad Eestisse toonud isik teavitama tasu kogujat kord kuus salvestusseadmete ja -kandjate kogusest, mis on eelneval perioodil toodetud või Eestisse toodud. Eelnõuga tehtava muudatusega vähendatakse teavituskohustust kahe korrani aastas, vähendades seeläbi tasu maksmiseks ja kogumiseks kohustatud isikute halduskoormust. Seejuures lubab § 2 lg 1 teine lause kohustatud isikul leppida tasu kogujaks määratud isikuga kokku ka teistsuguses tähtajas. Kui teistsugust kokkulepet sõlmitud ei ole, edastab kohustatud isik teavituse 20. juuliks jaanuarist kuni juunini kestva perioodi kohta ning 20. jaanuariks juulist kuni detsembrini kestva perioodi kohta. Teavituse esitamiseks vajaliku dokumendiblanketi ja muu asjakohase informatsiooni salvestusseadmetest ja -kandjatest teavitamiseks teeb kättesaadavaks tasu koguja pärast kõnesoleva eelnõu jõustumist. Kollektiivse esindamise organisatsioonid on teinud ettepaneku sätestada tasu kogumise sageduseks kahe korra asemel neli korda aastas – kooskõlastuse käigus oodatakse tagasisidet ka sellele, kas ja millisel määral mõjutaks see tasu maksmiseks kohustatud isikute halduskoormust, kui tasu teatataks ja makstaks igas kvartalis. Lisaks on § 2 lg-s 2 asendatud viide tasu kogujaks määratud „organisatsioonile“ viitega tasu kogujaks määratud „isikule“. See vastab AutÕS § 27 lg-s 12 tehtud muudatusele, mille kohaselt tasu kogujaks määratud isik võib teatud juhtudel olla ka muu kui kollektiivse esindamise organisatsioon. 3 On oluline märkida, et juhul kui tootja, importija või teisest EL liikmesriigist salvestusseadmeid ja -kandjaid Eestisse toonud isik ei ole eelkirjeldatud viisil tasu maksnud, siis AutÕS § 27 lg 1 kohaselt on tasu kogujal õigus nõuda tasu ka salvestusseadme või -kandja müüjalt. Tasu kogumine müüjalt on siiski erandlik ning kohaldub üksnes juhul, kui tootjalt, importijalt või salvestusseadmeid ja -kandjaid teisest EL liikmesriigist Eestisse toonud isikult ei õnnestu tasu koguda (AutÕS § 27 lg 2). Sellisel juhul on tasu kogujal võimalik nõuda müüjalt AutÕS § 27 lg 13 alusel vajalikke andmeid nõude suuruse hindamiseks, millest lähtuvalt saab tasu koguja esitada müüjale arve.3 Kuna tegemist ei ole korralise tasu maksmise protseduuriga, ei ole seda sarnaselt seni kehtinud VV määruse redaktsiooniga spetsiaalselt reguleeritud ka kõnesoleva eelnõuga. Sellegipoolest on oodatud sellekohased huvirühmade ettepanekud, kui nähakse vajadust kehtestada müüjatelt tasu kogumiseks konkreetne protseduur. Arvestades, et nii AutÕS kui ka VV määruse uued redaktsioonid hakkavad kehtima 1. aprillil 2021. a, hõlmab esimene teavitusperiood eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt üksnes vahemikku 1. aprill kuni 30. juuni 2021. See tähendab, et tootjad, importijad ja isikud, kes toovad teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse salvestusseadmeid ja -kandjaid, ei maksa VV määruse uue redaktsiooni alusel tühja kasseti tasu vahemikus 1. jaanuar kuni 31. märts 2021. a toodetud või Eestisse toodud salvestusseadmete ja -kandjate eest ning ei pea selle perioodi kohta tasu kogujale esitama kõnesolevale määrusele vastavat teavitust.4 Hiljemalt 20. juuliks 2021. a tuleb siiski esitada asjakohane teavitus ning seejärel maksta tasu perioodi 1. aprill kuni 30. juuni 2021 eest. 2.3. Salvestusseadmete ja -kandjate kataloogi täiendamine ning kogutava tasu suurus 2.3.1. Määrusega loodav tühja kasseti tasu süsteem Eelnõu punktiga 4 muudetakse VV määruse §-s 3 sätestatud salvestusseadmete ja -kandjate kataloogi, millelt tühja kasseti tasu kogutakse, ning sätestatakse tasu määrad. Tühja kasseti tasu kogutakse järgmistelt salvestusseadmetelt ja -kandjatelt vastavalt tabelis esitatud määradele: Salvestusseade või -kandja Tasu määr (eurot tk kohta) Süle- või tahvelarvuti 3,5 Lauaarvuti 3,5 Nutitelefon, MP3/MP4-mängijaga telefon 3,5 Salvestusfunktsiooniga teler 4 Optilisele andmekandjale salvestav heli- või 3 videosalvestusseade, v.a arvutiga integreeritud seadmed Sisemäluga MP3/MP4-mängija 3 3 Müüjal tekib seejuures tagasinõudeõigus salvestusseadme või -kandja tootja, importija või teisest EL liikmesriigist Eestisse tooja vastu – vt AutÕS § 27 lg 3. 4 Tuleb siiski arvestada, et kuni 1. aprillini 2021. a tuleb tasu maksta ning teavitus esitada vastavalt seni kehtivatele AutÕS ning VV määruse redaktsioonidele. 4  Väline kõvaketas 3 USB-mälupulk 0,5 Mälukaart 0,5 Optiline andmekandja – salvestuseta 0,03 Tabel 1. Salvestusseadmetele ja -kandjatele kehtestatavad tasu määrad Võrreldes varem kehtinud süsteemiga on kogutava tühja kasseti tasu määrad eristatud seadmete ja andmekandjate liikide lõikes, võimaldades tasu määra eristada lähtuvalt sellest, kui palju konkreetset liiki salvestusseadet või -kandjat teoste helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste reprodutseerimiseks kasutatakse. Teiseks on tühja kasseti tasu fikseeritud kindlas summas (mitte protsendina toote väärtusest). Tasud on kehtestatud kindlas summas tulenevalt asjaolust, et sama liiki seadmete ning andmekandjate hinnad võivad kordades erineda, isegi kui nende salvestusfunktsioon on sarnane ning mälumaht võrreldavas suurusjärgus. Pole alust arvata, et kallimat seadet või andmekandjat kasutatakse reprodutseerimiseks oluliselt rohkem kui sama liiki seadme või andmekandja odavamat alternatiivi, mistõttu ei ole ka põhjendatud kallimalt seadmelt kõrgema tasu küsimine. Seejuures nt nutitelefonide hinnavahe küündib Eesti turul ligi kahekümnekordseks (80–1650 €). Ühe võimaliku lahendusena kaaluti eelnõu koostamisel ka tasu määrade eristamist andmekandjate mälumahu põhiselt. Määruse eelnõu autorite hinnangul ei ole selline lahendus siiski põhjendatud. Andmekandjate mälumaht täna on väga kõrge, samas kui audiovisuaalsetest teostest ja teoste helisalvestistest tehakse isiklikuks kasutamiseks koopiaid vähe (vt selle kohta ka alapunkti 2.3.2). Näiteks 2017. a küsitluses nähtub, et üksnes 5,74% elanikkonnast on salvestanud üle 100 muusikateose ning 1,15% üle 100 audiovisuaalse teose aastas,5 kusjuures sellised koopiad jagunevad kõikide andmekandjate peale ning vähemalt osa sellistest koopiatest ei ole tehtud isikliku kasutamise erandi alusel (st osa koopiaid ei ole hõlmatud tühja kasseti tasu süsteemiga). Järelikult moodustavad enamikel juhtudel tühja kasseti tasu süsteemiga hõlmatud koopiad üksnes marginaalse osa andmekandjate mälumahust. Seega, kõrgem mälumaht ei tähenda, et andmekandjat kasutatakse oluliselt rohkem selliste koopiate hoiustamiseks, mille eest õiguste omajatele tuleb tagada tühja kasseti tasu süsteemi abil õiglane hüvitis. Samal ajal kaasneks tasu eristamisega mälumahu põhiselt suurem halduskoormus tühja kasseti tasu kinnipidamisel ja kogumisel. 2.3.2. Tühja kasseti tasuna kogutava hüvitise kogusuurus Olulised asjaolud hüvitise kogusuuruse määramisel Alates 2021. a 1. aprillist kehtima hakkava AutÕS § 27 lg 71 p 1 kohaselt peab kogutav tasu tagama autoritele, teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele õiglase hüvitise selle kahju eest, mis neile hinnanguliselt tekib nende varaliste õiguste piiramise tõttu AutÕS § 26 lõikes 1 nimetatud juhul. Õiguste omajatele isiklikuks kasutamiseks reprodutseerimise erandiga tekitatud kahju hüvitamiseks makstav õiglane hüvitis on EL õiguse 5 Turu-uuringute AS, „Elanike käitumine audio- ning videosalvestiste kopeerimisel, Lisa: elanike küsitlusuuring“, 02.2017, küsimused 4, 5, 8 ja 9. Kättesaadav: https://www.just.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud. Nimetatud uuringu kohaselt tegi aasta jooksul salvestisi muusikast 41% inimestest, kellest omakorda 14% tegi üle 100 salvestise. Audiovisuaalsetest teostest tegi salvestisi 23% inimesi, kellest 5% tegi üle 100 salvestise. 5 autonoomne mõiste, mida tuleb sisustada EL-is ühetaoliselt ning lähtuvalt infoühiskonna direktiivist ja seda tõlgendavatest kohtulahenditest.6 Euroopa Kohus on märkinud, et makstava hüvitise eesmärk on kompenseerida õiguste omajatele kahju, mis on neile tekkinud seetõttu, et nende teoseid võimaldatakse isiklikul eesmärgil loata reprodutseerida.7 Sellest lähtuvalt tuleb salvestusseadmetelt ja -kandjatelt makstava tasu määrade kehtestamisel arvestada, et need võimaldaksid koguda kokku summa, mis tagab õiguste omajatele õiglase hüvitise AutÕS § 26 lg-s 1 sätestatud vaba kasutamise erandi alusel tehtud reproduktsioonide eest. Õiglase hüvitise tagamisel tuleb võtta arvesse järgmisi asjaolusid: a) Muutunud on muusika ning audiovisuaalsete teoste tarbimise harjumused – voogedastusteenused nagu Spotify, YouTube, SoundCloud, Netflix, järelvaatamise teenused (nt Telia kordusTV ning Elisa järelvaatamise teenus) jm on muutunud peamisteks heli- ja audiovisuaalsete teoste tarbimise viisideks.8 Paljudest uutest teoste helisalvestistest ja audiovisuaalsetest teostest ei olegi enam võimalik legaalseid reproduktsioone teha, kuna teosed on kättesaadavad üksnes teenuste raames või on nende kopeerimine muudetud tehniliste piirangute kaudu sisuliselt võimatuks. Selle tulemusel tehakse isikliku kasutamise eesmärgil järjest vähem reproduktsioone, mis mõjutab õiguste omajatele tekkiva kahju ja selle kompenseerimiseks makstava õiglase hüvitise suurust. b) Kuigi paljud voogedastusteenused võimaldavad salvestada teosest lokaalse koopia arvutisse või nutiseadmesse, siis sellise koopia tegemise õigus on osa teenusest, mille eest kasutaja maksab teenusepakkujale tasu ning mille eest teenusepakkuja maksab omakorda hüvitist õiguste omajatele. Olukorras, kus (i) teenuse kasutaja maksab teose sellise reprodutseerimise eest tasu ning (ii) õiguste omaja annab voogedastusteenuse pakkujaga sõlmitud lepinguga loa selliste reproduktsioonide tegemiseks, ei ole tegemist loata ning tasu maksmata tehtud reproduktsiooniga AutÕS § 26 lg 1 mõttes.9 Seega ei ole põhjendatud koguda sellisel viisil tehtud koopiatelt tühja kasseti tasu. Sellist järeldust kinnitab ka Euroopa Kohtu praktika – lahendite Copydan Båndkopi ja VG Wort kohaselt tuleks voogedastusteenuse kaudu tehtud koopialt maksta tühja kasseti tasu siis, kui riigisisene õigus välistab autori õiguse otsustada, kas ta lubab teose reprodutseerimist isiklikuks eesmärgiks.10 Sellises olukorras tuleks isiklikuks kasutamiseks tehtava koopia tegemise õigus alati seadusest ning autori poolt voogedastusteenuse osutajale antud nõusolekul puuduks juriidiline tähendus.11 Seevastu Eesti AutÕS ei piira teose varaliste õiguste omaja õigust anda nõusolek teose reprodutseerimiseks isikliku kasutamise eesmärgil. VG Wort lahendi kohaselt on sellises 6 Vt RKHKo, 29.09.2016, 3-3-1-9-16, p 14 ning EKo, 09.06.2016, C-470/14 EGEDA, p 38. 7 Vt EKo, 21.10.2011, C-467/08 Padawan SL vs. SGAE, p‑d 39-42 ja EKo, 05.03.2015, C-463/12 Copydan Båndkopi, p 21. 8 Näiteks IFPI 2020. a raporti kohaselt 89% inimesi kasutab muusika kuulamiseks voogedastusteenuseid. Vt IFPI Music Listening Raport 2019. Kättesaadav: https://www.ifpi.org/wp-content/uploads/2020/07/Music-Listening- 2019-1.pdf. Seejuures allalaetavat muusikat ja muusika CD-sid soetas näiteks Skandinaavia riikides 2018. a-l üksnes vastavalt 14% ning 15% inimesi – vt S.B. Jensen ja M.C. Krøyer „Polaris Nordic: Digital Music in the Nordics“, 2018. Kättesaadav: https://www.polarisnordic.org/KODA_Digital%20Music%20in%20the%20Nordics%202018_FINAL%2001.11. 18.pdf. 9 Vt ka António Vittorino, „Recommendations Resulting from the Mediation on Private Copying and Reprography Levies“, 31.01.2013, lk 7. 10 Vt EKo, 05.03.2015, C-463/12 Copydan Båndkopi, p-d 63–67; 27.06.2013, liidetud kohtuasjades C-457/11– C-460/11 VG Wort jt, p 37. 11 Samas. 6  olukorras õiguste omaja poolt voogedastusteenuse osutajale antud nõusolek võimaldada teenuseosutaja klientidel teha isiklikke koopiaid õiguslikult relevantne – sellise nõusoleku tulemusel ei tee voogedastusteenuse kasutajad koopiaid vaba kasutamise erandi alusel, vaid õiguste omaja poolt antud nõusoleku alusel.12 Sel juhul ei ole tegemist juhtumiga, kus teost kopeeritakse õiguste omaja nõusolekuta, mistõttu ei ole alust sellist kopeerimist tühja kasseti tasu arvel hüvitada.13 c) Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt ei võimalda infoühiskonna direktiiv koguda tühja kasseti tasu illegaalsest allikast pärit teoste kopeerimisel.14 d) Samas ei tähenda eeltoodu, et audiovisuaalsete teoste ja teoste helisalvestiste isikliku kasutamise otstarbel reprodutseerimist AutÕS § 26 lg 1 tähenduses enam ei toimu. Kantar Emori 2018. a küsitlusest nähtub, et muusikat tarbitakse endiselt olulises mahus ka andmekandjatele salvestatud digitaalsete failidena. Nimetatud uuringu kohaselt 12% vastanutest kuulas viimase kuu jooksul muusikat ostetud muusikasalvestiselt (nt MP3- faililt), 8% vastanutest ostis viimase kuu jooksul muusikat füüsilisel kandjal (nt CD, DVD, vinüülplaat) ning 4% ostis muusikasalvestisi digitaalsest poest.15 Sellistel andmekandjatel olevatest muusikafailidest isiklikuks kasutamiseks tehtavad koopiad on hõlmatud tühja kasseti tasuga. Justiitsministeeriumi tellimusel 2017. a-l Turu-uuringute AS tehtud küsitlusest „Elanike käitumine audio- ning videosalvestiste kopeerimisel“ nähtub, et vähemalt 41% vastanutest tegi 12 kuu jooksul muusikast audiosalvestisi.16 Kuigi osa salvestisi on selliseid, mis ei ole tehtud AutÕS § 26 lg-s 1 nimetatud erandi alusel (eelkõige võrgu kaudu tehtud tasuta/illegaalsed allalaadimised), siis on ilmne, et palju salvestisi tehakse ka legaalsetest allikatest. Näiteks nähtub Turu-Uuringute AS-i poolt läbiviidud küsitlusest, et 7% inimestest on salvestanud muusikat originaal-CD-lt, -DVD-lt vms kandjalt, 2% on salvestanud raadiost ning 12% inimestest on salvestanud USB-mälupulgalt, kõvakettalt, CD-R-ilt, DVD-R-ilt või muult füüsiliselt kandjalt, mille puhul on eluliselt usutav, et suur hulk sellistest reproduktsioonidest on tehtud legaalselt soetatud muusikast. Seejuures on 42% nendest inimestest, kes on teoseid eelkirjeldatud viisil kopeerinud, teinud seda rohkem kui 10 korda aastas.17 Ka audiovisuaalseid teoseid kopeeritakse endiselt olulises mahus. Turu-uuringute AS-i küsitlusest nähtub, et audiovisuaalsetest teostest tegi ühe aasta jooksul koopiaid 33% vastanutest.18 Kokku 13% juhtudel tehti koopia salvestisena televiisorist (nt teleri salvestusfunktsiooni kasutades), originaalandmekandjalt (CD-lt, DVD-lt, BD-lt) või füüsiliselt kandjalt, mille puhul polnud tegemist originaaliga (nt USB-mälupulgalt või kõvakettalt). Seejuures on 37% nendest inimestest, kes on teoseid eelkirjeldatud viisil 12 EKo, 27.06.2013, liidetud kohtuasjades C-457/11–C-460/11 VG Wort jt, p-d 38 ja 39. 13 Samas. 14 Vt nt EKo, 10.04.2014, C-435/12 ACI Adam BV jt vs. Stichting de Thuiskopie, p 41. 15 Aktsiaselts Emor, „Eesti elanike muusika kuulamise harjumused märts 2018. Uuringu aruanne“, 2018. Aruande koostaja: Kersten Jõgi. Kättesaadav: https://media.voog.com/0000/0041/3129/files/Muusika%20kuulamise%20uuring%202018-aruanne.pdf. Uuring tehti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel. 16 Elanike käitumine audio- ning videosalvestiste kopeerimisel (allviide 5), küsimus 4. 17 Samas, küsimus 5. 18 Samas, küsimus 8. 7  kopeerinud, reprodutseerinud rohkem kui 10 audiovisuaalset teost aastas.19 Võrdluseks, Soomes 2019. a-l avaldatud uuringust nähtub, et umbes 4,3% soomlasi kopeeris muusikat legaalsetest allikatest isiklikul otstarbel ning 16% kopeeris audiovisuaalseid teoseid legaalsetest allikatest isiklikul otstarbel.20 e) Kuigi tarbimisharjumuste muutumise tõttu on legaalselt soetatud teoste helisalvestistest ja audiovisuaalsetest teostest isiklikuks kasutamiseks koopiate tegemine praegu selgelt teisejärgulise tähendusega nii Eestis kui ka välismaal, siis koguarvult tehakse selliseid koopiaid endiselt palju. Näiteks Soome uuringust nähtub, et CD-lt, DVD-lt ja Blu-ray-kettalt kopeeriti 2018. a-l muusikateoseid 26–39 miljonit korda ning audiovisuaalseid teoseid ligi 225 miljonit korda.21 Seega, tarbimisharjumuste muutumisele vaatamata tehakse endiselt olulises mahus ka audiovisuaalsete teoste ja teoste helisalvestiste reproduktsioone, kasutades selleks tänapäevaseid salvestusseadmeid ja -kandjaid. Teisalt tuleb kõikide eelviidatud uuringute puhul arvestada, et paljudel juhtudel ei ole inimesed võimelised eristama selliseid koopiaid, millelt tuleks koguda tühja kasseti tasu, muudest koopiatest (sh on raske eristada legaalsetest allikatest pärit teoseid illegaalsetest allikatest pärit teostest). Seetõttu saab uuringutulemusi vaadelda pigem indikatiivset informatsiooni andva allikana. f) Lisaks tuleb arvestada, et eelkäsitletud küsitlused ei võta muusikateoste kõrval arvesse teiste teoste helisalvestisi, mida samuti AutÕS § 26 lg 1 tähenduses isiklikuks otstarbeks kopeeritakse ja mida tuleb õiglase hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestada (näiteks audioraamatutest tehtud koopiad). g) Arvestades, et õiguste omajatele võimaldatav õiglane hüvitis on EL autonoomne mõiste, annab kohase hüvitise suurusest võimalikku indikatsiooni ka see, millises summas kogutakse tühja kasseti tasu teistes EL liikmesriikides. Alltoodud tabelis 2 on esitatud kõik EL liikmesriigid, mis on infoühiskonna direktiivi alusel ja sarnaselt Eestiga kehtestanud vaba kasutamise erandi, mis lubab füüsilisel isikul teha õiguste omaja loata koopiaid isiklikuks kasutamiseks. Tabelis 2 on välja toodud riikide kogutud tühja kasseti kogusumma ning võrreldud igas riigis kogutud tasu selle riigi rahvaarvuga, suhtega SKP-sse ning elanike keskmise sissetulekuga. 2018. a 2018. a andmetest lähtuvalt 19 Samas, küsimus 10. 20 Soomes kopeeris 2018. a-l muusikat legaalsest allikast ligi 237 000 inimest ning audiovisuaalseid teoseid legaalsest allikast ligi 885 000 inimest – vt Taloustutkimus Oy, „Tutkimusraportti Yksityinen kopiointi 2018“ (soome keeles), 28.6.2018, lk 16. Kättesaadav: https://minedu.fi/documents/1410845/4449678/OKM_Yksityinen+kopiointi_Omnibus+2018_tiivistelm%C3%A 4raportti_28062018.pdf/f7f3ba60-b13f-4bd8-995a- dcbd002c2424/OKM_Yksityinen+kopiointi_Omnibus+2018_tiivistelm%C3%A4raportti_28062018.pdf. Ingliskeelne kokkuvõte kättesaadav siin: https://minedu.fi/documents/1410845/3547395/Private+copying+survey+2019.pdf/268a3b16-b840-56ff-bd7d- 4d908bd2c64a/Private+copying+survey+2019.pdf. 21 Samas, lk-d 25 ja 26. Oluline on täheldada, et 225 miljonit koopiat audiovisuaalsetest teostest on oluliselt erinev Eestis Turu-uuringute AS-i uuringust nähtuvast statistikast: kuigi Eestis ja Soomes teeb sarnane osakaal inimestest koopiaid audiovisuaalsetest teostest (Eestis 13%, Soomes 16%), siis Eestis teeb sellistest inimestest üksnes 5% rohkem kui 100 koopiat aastas. Soome statistikast aga ilmneb, et iga audiovisuaalseid teoseid vähemalt korra aastas kopeerinud inimene teeb keskmiselt ligi 255 koopiat aastas, mis aga tuleneb asjaolust, et Soome statistikasse on arvestatud ka järelevaatamisteenuste kaudu tehtud koopiad (millelt tühja kasseti tasu ei koguta). 8  Tasu SKP Keskmine Tühja kasseti inimese Tasu SKP Tasu (miljonit netopalk Rahvastiku- tasu kohta kohta sissetuleku EUR) (EUR) arv (in) kogusumma22 (EUR) (protsent)23 järgi Prantsusmaa 2527561,4 2225 66992000 226 132 535 € 3,38 0,0089 0,0126% Itaalia 1887249 1758 60483973 129 630 285 € 2,14 0,0069 0,0102% Saksamaa 3637051,6 2409 82790000 100 665 000 € 1,22 0,0028 0,0042% Hispaania 1299055 1806 47007367 40 428 723 €* 0,86 0,0031 0,0040% Madalmaad 830711,7 2155 17118084 33 500 000 €* 1,96 0,0040 0,0076% Belgia 483910,7 1920 11413058 19 093 679 €* 1,67 0,0039 0,0073% Ungari 141687 635 9778371 26 005 538 €* 2,66 0,0184 0,0349% Soome 250868,8 2509 5513130 11 000 000 € 2,00 0,0044 0,0066% Rootsi 501437,3 2735 10120242 10 285 138 € 1,02 0,0021 0,0031% Austria 414723,4 2324 8822267 10 076 591 € 1,14 0,0024 0,0041% Tšehhi 222140,1 873 10610055 6 120 000 €* 0,58 0,0028 0,0055% Taani 319683 3270 5781190 3 825 301 € 0,66 0,0012 0,0017% Portugal 216561,8 925 10290000 14 500 000 €* 1,41 0,0067 0,0127% Leedu 48457,5 693 2808901 3 124 440 € 1,11 0,0064 0,0134% Poola 533059,8 784 37976687 7 000 000 €* 0,18 0,0013 0,0020% Slovakkia 96887,7 780 5450000 3 370 000 €* 0,62 0,0035 0,0066% Horvaatia 55337,1 878 4076000 1 012 010 € 0,25 0,0018 0,0024% Läti 31713,5 738 1934379 329 306 € 0,17 0,0010 0,0019% Kreeka 198407,3 1955 10740000 102 034 € 0,01 0,0001 0,0000% Bulgaaria24 59268,3 457 7050034 - - - - Sloveenia25 49358,4 1078 2084000 - - - - EL KESKMINE 1,1526 0,0041 0,0070% Tabel 2. EL riikides kogutud tühja kasseti tasu Kogutava hüvitise võimalik kogusumma Kõnealuse eelnõu tulemusel kogutava hüvitise kogusummast annavad indikatsiooni asjassepuutuvate salvestusseadmete ja -kandjate 2018. a impordimahud (tabel 3), millest on 22 Tärniga mittetähistatud summad on võetud WIPO ja Thuiskopje 2017. a-l avaldatud uuringust „International Survey on Private Copying – Law and Practice 2016“, lk 16. Kättesaadav: https://www.wipo.int/publications/en/details.jsp?id=4183. Värskemat üle-Euroopalist uuringut tühja kasseti tasuna kogutavate summade kohta seni koostatud ei ole. Tärniga tähistatud summad on vastavate riikide ministeeriumidelt saadud andmed 2018. a kohta. 23 Tühja kasseti tasuna kogutud summa osakaal SKP-st. 24 Tühja kasseti tasu kogumise süsteem ei toimi. 25 Uus tasu kogumise süsteem hakkas toimima 2020. a-l. Adekvaatsed andmed kogutava tasu suurusest puuduvad. 26 Viidatud tasu on EL keskmine riikide lõikes. EL liikmesriikide mediaankeskmine on 1,06 eurot inimese kohta. Kui jagada kogu EL-s kogutava tasu suurus tasu koguvate riikide kogurahvastikuarvuga, tuleb EL keskmiseks tasu suuruseks rohkem kui 1,43 eurot – vt Thuiskopje uuringu (allviide 22), lk 26. 9 maha arvestatud vastavate seadmete ja andmekandjate ekspordimahud27 (andmed pärinevad Statistikaametilt): Salvestusseade või -kandja 2018 import-eksport (tk) Süle- või tahvelarvuti 92817 Lauaarvuti 4057 Nutitelefon, MP3/MP4-mängijaga 545299 telefon Salvestusfunktsiooniga teler 33914 CD-, DVD-, BD-videosalvestusseade 13458 Sisemäluga MP3/MP4-mängija 5121 Väline kõvaketas 29880 USB-mälupulk 277228 Mälukaart 21266 Optiline andmekandja – salvestuseta 117984 Tabel 3. Eestisse toodud salvestusseadmete ja -kandjate arv (impordi ja ekspordi vahe) 2018. aastal Statistikaameti andmetel Eelnõu ettevalmistamise käigus on aga selgunud, et mitmete kaubagruppide puhul on Statistikaameti arvud erinevad võrreldes tegelike impordimahtudega. Näiteks viitasid seadmete edasimüüjad Justiitsministeeriumiga peetud konsultatsioonide ajal BRC Market Expertsi tehtud analüüsile, mille kohaselt müüakse Eestis aastas ligikaudu 350 000 nutitelefoni, mis on oluliselt vähem, kui nähtub Statistikaameti andmetest. Siiski ei ole Justiitsministeeriumile kättesaadavad paremad andmed salvestusseadmete ja -kandjate tegelike impordimahtude kindlakstegemiseks. Tühja kasseti tasuna kogutava summa tegeliku suuruse hindamise muudavad keeruliseks ka järgmised asjaolud: 1) Tühja kasseti tasu ei koguta salvestusseadmetelt ja -kandjatelt, mis on Eestist eksporditud (vt AutÕS § 27 lg 5 p 2). Asjaolu, et eksporditavatelt kaupadelt tasu ei koguta, tähendab praktikas seda, et salvestusseadmete ja/või -kandjate eksportija peab esitama tasu kogujale avalduse importija poolt tasutud tühja kasseti tasu (mis on toote hinna osana eelduslikult kõnealusele eksportijale edasi kantud) tagasimaksmiseks. Seetõttu mõjutab tühja kasseti tasuna kogutava summa suurust see, kui aktiivselt seadmete ja andmekandjate eksportijad tagasinõudeid esitavad. Oluline on täheldada, et tabelis 3 kajastatud Statistikaameti andmete puhul on eksporditud kaubad juba imporditud kaupadest maha arvestatud, mistõttu tegelikult kogutava tühja kasseti tasu kogusumma on kõrgem niivõrd, kui eksporditavatelt 27 Tabeli veerg „2018 import-eksport“ lähtub Statistikaametile teatatud seadmete ja andmekandjate impordimahtudest (hõlmab nii importi kolmandatest riikidest kui ka sissevedu teistest EL liikmesriikidest), millest on lahutatud ekspordimahud. Nimelt ei koguta tühja kasseti tasu salvestusseadmetelt ja -kandjatelt, mis on Eestist eksporditud (vt AutÕS § 27 lg 5 p 2). 10  seadmetelt ja andmekandjatelt on tühja kasseti tasu makstud, kuid seda summat eksportijate poolt tagasi ei nõuta. 2) Toote hinna osana makstud tühja kasseti tasu on õigus tagasi nõuda ka juriidilistel isikutel, kuna neile ei laiene audiovisuaalsete teoste ja teoste helisalvestiste isiklikuks kasutamiseks reprodutseerimise erand, mistõttu ei saa neilt nõuda ka tühja kasseti tasu maksmist (vt AutÕS § 27 lg 5 p 3). Seetõttu mõjutab kogutava summa suurust see, kui aktiivselt juriidilised isikud tagasinõudeid esitavad. 3) Kogutava summa tegelik suurus sõltub ka tasu koguja võimekusest tasude sissenõudmisel ning seadmete ja andmekandjate tootjate ja sissevedajate seaduskuulekusest tasu maksmisel. 4) Peale Eestisse imporditud seadmete ning andmekandjate tuleks tühja kasseti tasu maksta ka Eestis toodetud kaupadelt, mida tabel 3 arvesse ei võta. Eeltoodud põhjustel ei ole tühja kasseti tasuna tegelikult kogutava summa suurust võimalik täpselt prognoosida enne, kui uus tasu kogumise süsteem on praktikas rakendunud. Statistikaameti andmetele tuginedes oleks tühja kasseti tasuna kogutava summa suurus Eestisse toodavatelt kaupadelt kuni 2,7 miljonit eurot aastas. Sellele lisanduvad Eestis toodetud ning müüdud tooted (eelkõige puudutab see Eestis kokku pandud laua- ja sülearvuteid) ning eksporditud toodetelt kogutud tasu, mida eksportijad ei ole tagasi küsinud. Asjaolusid kogumis hinnates on aga realistlik, et kogutav summa saab olema suurusjärgus 1,9 miljonit eurot, arvestades eelkõige ettevõtjate tehtavaid tagasinõudeid ning asjaolu, et kõigilt salvestusseadmetelt ja -kandjatelt tõenäoliselt tasu koguda ei õnnestu. Sellisel juhul moodustaks tasu 1,44 eurot inimese kohta, ületades seega EL keskmist. Võrreldes ülaltoodud tabelis märgitud 21 EL riigiga, kus õiguste omajatele makstakse hüvitist isikliku kopeerimise eest, oleks Eestis kogutav tasu kõrgem kui 15 liikmesriigis ning madalam võrreldes 6 riigiga. Võrreldes kõnesoleva määruse esialgse versiooniga, mis saadeti arvamuse avaldamiseks 07.04.2020, on kogutava tühja kasseti tasu kogusumma enam kui 2 korda suurem. Selline erinevus on eelkõige tingitud asjaolust, et võrreldes esialgse määruse kavandiga on Riigikogu poolt 16.12.2020 vastu võetud AutÕS muutmise seaduse kohaselt õiguste omajatele isikliku kopeerimise erandist tulenevat kahju sisustatud teisiti, mis väljendub AutÕS § 27 lg-s 71 sätestatud tingimustes ning millest lähtuvalt kõnesolev määrus on koostatud. 2.3.3. Salvestusseadmete ja -kandjate kataloog ning tasu määrad Salvestusseadmete ja -kandjate kataloog AutÕS § 27 lg 71 p-st 2 tulenevalt sõltub salvestusseadmelt või -kandjalt tasu kogumine sellest, kas sellise seadme või andmekandja kasutamisega tekitatakse õiguste omajatele kahju seetõttu, et vastavat liiki salvestusseadmeid või -kandjaid kasutatakse audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks AutÕS § 26 lg-s 1 sätestatud juhul. Seda kriteeriumi aitab sisustada Euroopa Kohtu praktika, millest tuleneb, et kui digitaalse kopeerimise seadmed ja andmekandjad on tehtud füüsilistele isikutele kättesaadavaks, piisab ainuüksi nende võimest teoseid reprodutseerida selleks, et põhjendada isiklikuks tarbeks kopeerimise tasu 11 kohaldamist.28 Ühtlasi tuleneb kohtupraktikast, et asjaolu, et salvestusseade või -kandja on mitmefunktsiooniline või et seadme reprodutseerimisfunktsioon on seejuures teisejärguline, ei tähenda, et selliselt seadmelt ei peaks tasu koguma.29 Teisalt, seni kui puudub tarbimisharjumus teatud seadme või andmekandja kasutamiseks audiovisuaalsete teoste ja teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks, ei ole õiguste omajatel tekkinud ka märkimisväärset kahju, mistõttu ei ole sellistelt seadmetelt või andmekandjatelt tasu kogumine õigustatud. Ka Euroopa Kohus on selgitanud, et kui ilmneb, et teatava seadme või andmekandja kasutajad teatavat funktsiooni praktikas peaaegu ei kasuta, võib õiguste omajatele tekkivat kahju lugeda minimaalseks, mille tulemusel ei pruugi kõnealuse funktsiooni kättesaadavaks tegemisega hüvitise maksmise kohustust tekkida.30 Samuti on Euroopa Kohus leidnud, et ülekompenseerimine, mis kahjustaks teatud liiki teoste kasutajaid, ei ole kooskõlas nõudega tagada tasakaal õiguste omajate ja kaitstud teoste kasutajate vahel.31 See tähendab, et tasu ei peaks maksma sellist liiki salvestusseadmete ja -kandjate kasutajad, mida praktikas teoste helisalvestiste ega audiovisuaalsete teoste reprodutseerimiseks sisuliselt ei kasutata. Nimetatud põhimõtetest lähtuvalt on kõnesoleva eelnõuga salvestusseadmete ja -kandjate kataloogi täiendatud selliste seadmete ja andmekandjatega, mis (i) võimaldavad audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste salvestamist või hoiustamist ning (ii) mille kasutamine audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks on piisavalt ulatuslik, et õiguste omajatele tekkinud kahju ei ole üksnes minimaalne. 1. aprillil 2021. a jõustuva AutÕS redaktsiooni § 27 lg 71 p-s 3 on täpsustatud, et salvestusseadmed ja -kandjad, millelt tuleb tasu koguda, on vähemalt süle-, tahvel- ja lauaarvuti, nutitelefon, väline kõvaketas, USB-mälupulk ja mälukaart. Neile lisaks kogutakse kõnesoleva määruse kohaselt tasu ka salvestusfunktsiooniga teleritelt, CD-, DVD-, BD- videosalvestusseadmetelt, sisemäluga MP3/MP4-mängijatelt ning optilistelt 32 andmekandjatelt. Salvestusseadmed ja -kandjad, millelt tasu ei koguta Tuleb arvestada, et jätkuva digiteerumise ja asjade interneti leviku tingimustes sisaldab järjest suurem hulk eri liiki seadmeid sisemälu ja/või salvestusfunktsiooni, kuid mille puhul ei ole praeguseks kujunenud välja tarbimisharjumust neid kasutada audiovisuaalsete teoste ja teoste helisalvestiste salvestamiseks või muul viisil reprodutseerimiseks ning mis seetõttu ei põhjusta õiguste omajatele märkimisväärset kahju. Seetõttu on määrusest välja jäetud nt kantavad andmekandjad (nutikellad, -prillid, muud sarnased aksessuaarid), mängukonsoolid, salvestusfunktsiooniga köögi- ja targa kodu tehnika (nt targad külmkapid) ning sisemäluga transpordivahendid. Nimetatud seadmete ja andmekandjate kasutamine audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks on niivõrd marginaalne, et ei ole põhjendatud neilt tasu koguda. On aga võimalik, et aja jooksul selline tarbimisharjumus teatud seadmete või 28 EKo, 21.10.2011, C-467/08 Padawan SL vs. SGAE, p 56; 05.03.2015, C-463/12 Copydan Båndkopi, p 25. 29 EKo, 05.03.2015, C-463/12 Copydan Båndkopi, p 26. 30 Samas, p-d 28 ja 29. 31 EKo, 12.11.2015, C-572/13 Hewlett-Packard Belgium, p-d 85 ja 86. Vt ka EKo, 11.07.2011, C-521/11 Amazon.com International Sales jt, p-d 30 ja 31. 32 Täiendavad selgitused salvestusseadmetelt ja -kandjatelt tasu kogumise kohta on esitatud alljärgnevates alapunktides. 12 andmekandjate puhul siiski tekib, millisel juhul on võimalik määrusega kehtestatud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu vastavalt täiendada. Seadmete ja andmekandjate loetelust, millelt tasu kogutakse, on välja jäetud ka e-lugerid, kuivõrd nende kasutusfunktsioon on kitsalt seotud e-raamatute lugemisega, mitte teoste helisalvestiste või audiovisuaalsete teoste tarbimisega. Tasu ei koguta videokaameratelt, veebikaameratelt, salvestavatelt droonidelt, diktofonidelt ja analoogsetelt video- ja helisalvestusseadmetelt, mis on spetsiifiliselt suunatud uute salvestiste loomisele ja mille puhul puudub märkimisväärne tarbimisharjumus kasutada selliseid seadmeid olemasolevate audiovisuaalsete teoste ja teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks. Tasu ei koguta ka digiboksidelt. On eluliselt ilmne, et Eesti tarbijad kasutavad valdavalt sideteenuse pakkujate poolt kasutada antud või müüdud digibokse. Kui sideteenuse pakkuja teeb salvestusfunktsiooni kättesaadavaks, ei toimu salvestamine digiboksiga (st digiboks ei loo täiendavat reproduktsiooni) ega digiboksile (st digiboks ei ole andmekandja), vaid salvestus teosest on sideteenuse pakkuja serveris. Seejuures on eelnõu koostajatele esitatud info kohaselt sideteenuse pakkujad sõlminud õiguste omajatega lepingud, võimaldamaks selliseid reproduktsioonide teha, mistõttu pole tegemist loata kopeerimisega, millele saaks kohalduda tühja kasseti tasu. On oluline märkida, et mõnedel digiboksidel on ka eraldiseisev salvestusvõimekus, mis võimaldab salvestada teleri kaudu edastatavat signaali ka digiboksi sisemällu või eraldi andmekandjale. Arvestades siiski, et kuna suuremat osa digiboksidest levitavad sideteenuse pakkujad, siis isegi kui sellistel digiboksidel põhimõtteliselt on telesignaali salvestamise funktsioon, ei ole see üldjuhul kasutajale kättesaadavaks tehtud. Seejuures tuleb märkida, et 2017. aasta Turu-Uuringute AS-i küsitluse kohaselt tegi üksnes 1,61% inimestest audiovisuaalsetest teostest koopiaid digiboksiga33 ja see arv on eeltoodud kaalutlustel praeguseks eelduslikult veelgi vähenenud.34 Võrreldes VV määruses nr 14 varem sätestatud salvestusseadmete ja -kandjate loeteluga ei koguta tasu minidiskidelt, videokassettidelt ning helikassettidelt, kuna selliseid andmekandjaid salvestuste tegemiseks sisuliselt enam ei kasutata. Salvestusseadmete ja -kandjate tasu määrad Tasu määrade kehtestamisel on lähtutud 1. aprillil 2021. a jõustuva AutÕS redaktsiooni § 27 lg 71 p-st 2, mille kohaselt konkreetset liiki salvestusseadmelt ja andmekandjalt kogutava tasu määr peab olema proportsionaalne sellega, kui palju seda liiki seadmega kahju tekitatakse. Kohast tasu määra aitab sisustada ka uue AutÕS redaktsiooni § 27 lg 71 p-s 4 kehtestatud vahemik, mille kohaselt salvestusseadmetelt kogutav tasu peab olema vahemikus 3–8 eurot ning andmekandjatelt kogutav tasu vahemikus 0,03–4 eurot. Võttes arvesse asjaolu, et seadusandja on vahetult enne kõnesoleva määruse vastuvõtmist andnud miinimummäärade kehtestamisega suunise, mille kohaselt hüvitis salvestusseadmetelt on vähemalt 3 eurot, on määruse kehtestamisel lähtutud eeldusest, et enamikel juhtudel peaks optimaalne määr olema 33 2017. aasta Turu-Uuringute AS-i küsitluse (allviide 5) kohaselt tegi audiovisuaalsest sisust koopiad 23% inimestest, kellest omakorda 7% kasutas selleks digiboksi. Vt küsimusi 8 ning 10. 34 Tuleb arvestada, et Turu-Uuringute AS-i uuringu tegemise ajal võisid sideteenuse ettevõtjate pakutavad salvestusfunktsiooniga digiboksid veel olla tarbijatele kättesaadavad, aga praegu need enam ei ole. 13 mõnevõrra kõrgem kui miinimummäär. Siiski on salvestusseadmetelt kogutavad tasu määrad jäänud pigem miinimummäärade lähedale, võttes arvesse, et tarbimismustritest nähtuvalt tehakse koopiaid vähe, mistõttu suurem tasu võib tuua tarbijate jaoks kaasa ebaõiglaselt suure hüvitiskohustuse.35 Kõnesolev määrus käsitab salvestusseadmetena süle-, tahvel- ja lauaarvuteid, nutitelefone, MP3/MP4-mängijaga telefone, salvestusfunktsiooniga telereid ning CD-, DVD-, BD- videosalvestusseadmeid. Salvestuskandjatena käsitatakse väliseid kõvakettaid, USB- mälupulki, mälukaarte, sisemäluga MP3/MP4-mängijaid ning optilisi salvestuseta andmekandjaid. Selline eristamine lähtub AutÕS muutmise seaduse eelnõu 233 SE Riigikogu teise lugemise seletuskirjast, mille kohaselt on salvestusseade selline seade, mis võimaldab reprodutseerida audiovisuaalteost või helisalvestist, ning salvestuskandja on elektrooniline, optiline, mehaaniline vm vahend, millel on võimalik audiovisuaalteos või helisalvestis säilitada.36 Seejuures juhul, kui salvestusseade on mitmeotstarbeline, sh näiteks sisaldab andmekandja funktsiooni, loetakse see siiski salvestusseadmeks.37 Nutitelefonid ning süle-, laua- ja tahvelarvutid Tühja kasseti tasu summas 3,5 eurot kogutakse nutitelefonidelt ja MP3/MP4-mängijaga telefonidelt ning süle-, laua- ja tahvelarvutitelt. Nimetatud seadmed võimaldavad reprodutseerida audiovisuaalseid teoseid ja teoste helisalvestisi – seejuures võimaldavad nutiseadmed ning arvutid (i) audiovisuaalseid teoseid ja helisalvestisi hoiustada, (ii) kopeerida teoseid ühelt andmekandjalt teisele ning (iii) laadida teoseid alla (nt kasutajale kuuluvast pilveserverist). Tasu kogumist sellistelt seadmetelt põhjendab ka asjaolu, et kui helisalvestiste ning audiovisuaalsete teoste reproduktsioone tehakse, kasutatakse selleks eelkõige just nutiseadmeid ja arvuteid.38 Turu-uuringute AS-i küsitluses osalenud inimestest, kes tegid viimase aasta jooksul muusikast koopiaid, 49% salvestasid muusikat nutitelefoni ning 57% salvestasid muusikat süle- või lauaarvuti sisemisele kõvakettale. Tahvelarvutisse laadis muusikat 10% inimestest. Inimestest, kes tegid viimase aasta jooksul koopiaid audiovisuaalsetest teostest, salvestas 21% neid teoseid nutitelefoni, 59% laua- või sülearvutisse ning 9% tahvelarvutisse.39 Soomes tehtud uuringust nähtuvalt salvestab muusikat nii nutitelefoni kui ka arvutisse ligi 57% nendest inimestest, kes muusikat on viimase aasta jooksul andmekandjale salvestanud.40 Videoid salvestab Soome uuringu kohaselt 35 Vt nt IFPI 2020. a raportit (allviide 8), mille kohaselt 89% inimesi kasutab muusika kuulamiseks voogedastusteenuseid. Soomes 2019. a-l avaldatud uuringust nähtub, et eelneva aasta jooksul üksnes ligikaudu 4,3% soomlasi kopeeris muusikat legaalsetest allikatest isiklikul otstarbel ning 16% kopeeris audiovisuaalseid teoseid legaalsetest allikatest isiklikul otstarbel (see hõlmab seejuures ka järelvaatamisteenuste raames tehtud koopiaid audiovisuaalteostest, vt allviide 20). Vt ka seletuskirja lk 6–8. 36 AutÕS muutmise seaduse eelnõu 233 SE II lugemise seletuskiri, lk 8, kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b4f00684-2a62-4646-b6e7- 836d8f457c38/Autori%C3%B5iguse%20seaduse%20muutmise%20seadus%20(nn%20t%C3%BChja%20kasseti %20tasu%20s%C3%BCsteemi%20muutmine%20ning%20Patendiameti%20%C3%BClesannete%20laiendamin e). 37 Samas. 38 Elanike käitumine audio- ning videosalvestiste kopeerimisel (allviide 5), küsimus 6. 39 Samas, küsimus 10. 40 Tutkimusraportti Yksityinen kopiointi 2018 (allviide 20), lk 17. Kokku salvestab muusikat digitaalsele andmekandjale aastas ligi 21% Soome inimestest – vt uuringu lk 15. 14 nutitelefoni ning arvutisse vastavalt 20,7% ning 24% sellistest inimestest, kes audiovisuaalseid teoseid on kopeerinud.41 Eeltoodust lähtuvalt on tasu suuruse kehtestamisel nutitelefonidele ning süle-, laua- ja tahvelarvutitele arvestatud asjaoluga, et kui helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste koopiaid tehakse, kasutatakse selleks enim just neid seadmeid. Enamiku nutitelefonide hind jääb üldjuhul vahemikku 150–700 eurot, sülearvutite hind vahemikku 400–900 eurot, tahvelarvutite hind vahemikku 150–600 eurot ning lauaarvutite hind vahemikku 300–3000 eurot.42 Seega moodustab tühja kasseti tasu nutitelefonide hinnast üldjuhul 0,5–2,3%, sülearvutite hinnast 0,39–0,88%, tahvelarvutite hinnast 0,58–2,3% ning lauaarvutite hinnast 0,12–1,17%. Tasu ei koguta nuputelefonidelt, kuivõrd selliste telefonide kasutusala piirdub üldjuhul helistamisfunktsiooniga, mistõttu ei ole põhjendatud selliste telefonide pealt koguda tasu teoste helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste reprodutseerimise hüvitamiseks. Tasu ei koguta ka serverarvutite pealt, kuna selliseid arvuteid kasutatakse eelkõige juriidiliste isikute poolt ja/või ärilisel eesmärgil. AutÕS § 26 lg-s 1 sätestatud erand kohaldub aga üksnes füüsilistele isikutele, kes reprodutseerivad audiovisuaalseid teoseid ning teoste helisalvestisi isiklikeks vajadusteks. Seetõttu ei ole õigustatud tasu võtmine seadmetelt, mida ei kasuta füüsilised isikud isiklikul otstarbel. Tasu ei koguta ka arvutikomponentidelt ning osaliselt kokkupandud arvutitelt (nt nn barebone-tüüpi arvutid), millel tarbijale müümise hetkel puudub integreeritud massmäluseade (kõvaketas või pooljuhtketas). Välised kõvakettad, USB-mälupulgad, mälukaardid ja optilised andmekandjad Välistele kõvaketastele, USB-mälupulkadele, mälukaartidele ning optilistele andmekandjatele kehtestatav tasu on järgmine: - väline kõvaketas – 3 eurot - mälukaart – 0,5 eurot - USB-mälupulk – 0,5 eurot - optiline andmekandja – 0,03 eurot CD-de, DVD-de ning VHS- ja helikassettide kasutamine teoste helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste salvestamiseks on praeguseks valdavalt asendunud uute andmekandjatega, milleks on eelkõige välised kõvakettad, USB-mälupulgad ning mälukaardid. Turu-uuringute AS-i küsitlusest nähtuvalt salvestab: - välisele kõvakettale muusikateoseid 10% ning audiovisuaalseid teoseid 22% inimestest, kes selliseid teoseid on aasta jooksul kopeerinud; - USB-mälupulgale muusikateoseid 37% ning audiovisuaalseid teoseid 33% inimestest, kes selliseid teoseid on aasta jooksul kopeerinud; - DVD-le või Blu-ray-kettale muusikateoseid 6% ning audiovisuaalseid teoseid 9% inimestest, kes selliseid teoseid on aasta jooksul kopeerinud. Mälukaartide kohta puuduvad andmed nende kasutamise kohta audiovisuaalsete teoste ja teoste 41 Samas, lk 18. 42 Aluseks on suuremate Eesti elektroonikatoodete müüjate veebipoodides kättesaadavad andmed. 15 helisalvestiste hoiustamiseks. Tegemist on aga andmekandjatega, mida kasutatakse mh MP3/MP4-mängijates ning nutitelefonides täiendava salvestusmahu saamiseks, mistõttu on ilmne, et ka mälukaarte kasutatakse nii teoste helisalvestiste kui ka audiovisuaalsete teoste salvestamiseks. Tasu kogutakse kõikidelt mälukaarditüüpidelt (sh SD-, MicroSD-, CF-, MS-, XD-, XQD-, SM-, MMC-tüüpi mälukaardid ning nende kaartide edasiarendused). Optilised andmekandjad, millelt tasu kogutakse, on CD-R, CD-RW, DVD-R, DVD-RW, BD- R, BD-RE, BD-R. Võrreldes määruse varasema redaktsiooniga on lisandunud Blu-ray- toorikud, mille kasutusotstarve on oluliselt seotud just audiovisuaalsete teoste salvestamisega. Välistest kõvaketastest on tasuga hõlmatud nii HDD kõvakettad kui ka SSD-pooljuhtkettad. Välised kõvakettad on teiste andmekandjatega võrreldes kõige suurema mälumahuga, kõige kallimad ning hea vastupidavusega, mistõttu need sobivad eriti hästi nt halvema kestvusega andmekandjatel (originaal-CD-del ning -DVD-del) ning arvuti sisemisel kõvakettal oleva muusikakollektsiooni, filmide ja telesaadete ümbersalvestamiseks ning hoiustamiseks. Kuivõrd väliste kõvaketaste hind on üldjuhul vahemikus 60–100 eurot, mälukaartidel 5–30 eurot, USB-mälupulkadel 5–20 eurot ning optilistel andmekandjatel 0,2–0,6 eurot, moodustavad nimetatud andmekandjate suhtes kehtestatavad tühja kasseti tasu määrad enam- vähem ühesarnase osa nende hinnast. Välistelt kõvaketastelt kogutav tühja kasseti tasu moodustab nimetatud keskmisest hinnast 3–5%, USB mälupulkade puhul 2,5–10%, mälukaartide puhul 1,67–10% ning optiliste andmekandjate puhul 5–15%. Tasu ei koguta arvutiga mitteintegreeritud sisemiste kõvaketaste pealt. Kuigi funktsioonide poolest on arvutiga mitteintegreeritud sisemine kõvaketas võrreldav nt välise kõvakettaga, võimaldades salvestada suures mahus audiovisuaalseid teoseid ning helisalvestisi, on selliste andmekandjate tegelik kasutusala seotud professionaalse või ärilise tegevusega (eelkõige kasutamine serverarvutites). Lisaks, personaalarvutis kasutamiseks ei soetata mitteintegreeritud sisemisi kõvakettaid üldjuhul täiendavaks andmekandjaks, vaid eesmärgiga asendada arvuti olemasolev kõvaketas. See tähendab, et selliseid andmekandjaid ei kasutata üldjuhul uute koopiate tegemiseks, vaid selleks, et asendada vanal kõvakettal asunud koopia, ning koopia asendamisega kaasnev majanduslik kahju õiguste omajate jaoks puudub. Optilisele andmekandjale salvestav heli- või videosalvestusseade Tühja kasseti tasu summas 3 eurot seadme pealt kogutakse optilisele andmekandjale (CD-le, DVD-le ja BD-le) salvestavatelt heli- või videosalvestusseadmetelt. Erinevalt määruse varasemast redaktsioonist ei koguta enam tasu videokassettidele ning helikassettidele salvestavatelt seadmetelt, kuna selliseid andmekandjaid salvestuste tegemiseks sisuliselt enam ei kasutata. Tasu hakatakse aga koguma Blu-ray-toorikutele salvestavatelt seadmetelt. Tasu ei koguta optilistele andmekandjatele salvestavatelt salvestusseadmetelt, mis on integreeritud arvutiga. Sisemäluga MP3/MP4-mängijad 16 Sisemäluga MP3/MP4-mängijatelt kogutakse tühja kasseti tasu 3 eurot. Tegemist on kaasaskantavate heli- ja videomängijatega, mille primaarne funktsioon ongi võimaldada helisalvestiste või audiovisuaalsete teoste taasesitamist, mistõttu kasutatakse selliste andmekandjate sisemälu just helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste hoiustamiseks. Seetõttu on põhjendatud, et nendelt seadmetelt kogutava tasu suurus on proportsionaalselt suurem võrreldes mitmeotstarbeliste seadmete ja andmekandjatega. Arvestades, et MP3/MP4-mängijate hind jääb üldjuhul vahemikku 25–80 eurot, moodustab tühja kasseti tasu nende hinnast hinnanguliselt 3,75–12%. Tasu ei koguta MP3/MP4-mängijatelt, millel puudub sisemälu, kuna need pole käsitatavad andmekandjana. Salvestusfunktsiooniga telerid Tühja kasseti tasu kogutakse sellistelt teleritelt, mis võimaldavad TV-programmis näidatavaid saateid salvestada kas teleri enda sisemällu või teleriga ühendatavale andmekandjale (nt USB- mälupulk). Sellistelt teleritelt kogutav tühja kasseti tasu on 4 eurot. Salvestusfunktsiooniga telerid võimaldavad salvestada TV-programmis näidatavaid saateid ja filme terves mahus ning tarbida salvestatud sisu vabalt valitud ajal, mistõttu on tegemist audiovisuaalsetest teostest isiklikuks kasutamiseks koopiate tegemiseks eriti hästi sobivate seadmetega. Seejuures on oluline arvestada, et TV-programmi saadete ja filmide kasutamise eest makstav litsentsitasu on keskeltläbi oluliselt suurem nt muusikateoste keskmisest litsentsitasust. Seetõttu jääb õiguste omajatel selle eest saamata võrdlemisi suur litsentsitulu. Turu-Uuringute AS-i 2017. a küsitluse kohaselt salvestas viimase aasta jooksul audiovisuaalset sisu teleri kaudu 5% vastanutest.43 Arvestades seda, et salvestusfunktsioon on eelkõige just uuematel teleritel, on eluliselt usutav, et selliste koopiate tegemine võib olla kasvanud võrreldes 2017. a uuringuga. Ka Soomes 2019. a-l läbi viidud uuringust ilmnes, et audiovisuaalsetest teostest kopeeritakse peamiselt just telekanalite kaudu edastatavat sisu,44 mille salvestamiseks vähemalt osaliselt kasutatakse ka teleri salvestusfunktsiooni. Võttes arvesse, et salvestavate teleritega tehakse koopiaid TV-programmis näidatavatest audiovisuaalsetest teostest, millel on kõrge väärtus, ning asjaolu, et telerite kasutusiga on kõrgem kui telefonidel ning arvutitel, on põhjendatud koguda salvestavatelt teleritelt ka mõnevõrra suuremat tasu võrreldes nutiseadmetega. Seejuures tuleb arvestada, et kuigi teleritelt kogutav tasu on kõrgem kui nutiseadmete ja arvutite puhul, moodustab see hinnanguliselt siiski vähem kui 7% tühja kasseti tasuna kogutavast kogusummast, olles seeläbi proportsioonis asjaoluga, et enamik salvestisi tehakse nutiseadmetega. Arvestades, et salvestavate telerite hind jääb üldjuhul vahemikku 400–1500 eurot, moodustab tühja kasseti tasu hinnanguliselt 0,26–1% selliste seadmete hinnast. 43 Tuleb siiski märkida, et see hõlmas mh salvestisi, mis tehti teleri kaudu, kuid muu seadmega, vt Turu-Uuringute AS-i 2017. aasta uuringu küsimust nr 8. 44 Vt Tutkimusraportti Yksityinen kopiointi 2018 (allviide 20), lk 26. 17 Tühja kasseti tasu ei koguta sellistelt teleritelt mis võimaldavad üksnes taasesitada andmekandjale salvestatud heli- ja audiovisuaalfaile, kuid millel endal puudub salvestusfunktsioon. See tähendab, et tasu ei koguta ka teleritelt, millel on küll teatud mahus sisemälu, kuid millel puudub salvestusfunktsioon, kuivõrd eelduslikult ei ole sellisel juhul sisemälu mõeldud suuremahuliste audiovisuaalfailide hoiustamiseks. 2.4. Muud muudatused Punktiga 5 täpsustatakse § 4 pealkirja. Tegemist on tehnilise täpsustusega. Eelnõu § 2 sisaldab jõustumisnormi, mille kohaselt eelnõu §-s 1 sätestatud muudatused jõustuvad 2021. aasta 1. aprillil, tulenevalt Riigikogu poolt 16.12.2020 vastu võetud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse jõustumisest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EL õigusega. Eelnõuga tagatakse Eesti õiguse vastavus infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 p-le b ning seda sisustavale Euroopa Kohtu praktikale.45 4. Määruse mõjud Muudatus I: toodetud või Eestisse toodud salvestusseadmete ja -kandjate kohta aruannete esitamise kohustuse kehtestamine sagedusega kaks korda aastas Kaasnev mõju: mõju salvestusseadmete ja -kandjate tootjate ja sissevedajate halduskoormusele Sihtrühm: salvestusseadmete ja -kandjate tootja, importija või neid teisest EL liikmesriigist Eestisse toov isik Määruse kohaselt peab nimetatud sihtrühm pidama arvestust Eestisse toodud, siin toodetud või müüdud salvestusseadmete ja -kandjate üle ning edastama sellekohase teabe tasu kogujale. Selline kohustus oli ka kehtivas määruses, kuid muudatusena hõreneb Eestisse toodud või siin toodetud seadmete ja andmekandjate koguste kohta aruannete esitamine tasu kogujaks määratud isikule seniselt ühelt korralt kuus kahe korrani aastas. Alternatiivselt kaalutakse teavituse esitamise ja tasu maksmise kohustuse vähendamist nelja korrani aastas. Muudatuse tulemusel väheneb nimetatud sihtrühma halduskoormus, kuivõrd väheneb Eestisse toodud või siin toodetud seadmete ja andmekandjate koguste kohta aruannete esitamise tihedus. Sihtrühm: tasu koguja 45 Infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 p b kohaselt võivad liikmesriigid näha reprodutseerimisõiguse puhul ette erandeid ja piiranguid, kui kõne all on mis tahes kandjal reproduktsioonid, mille füüsiline isik on teinud isiklikuks tarbeks ning mille kasutuseesmärk ei ole otseselt ega kaudselt kaubanduslik, tingimusel, et õiguste valdajad saavad õiglase hüvitise, mille puhul võetakse arvesse, kas asjaomase teose või objekti puhul on või ei ole kasutatud infoühiskonna direktiivi artiklis 6 osutatud tehnilisi meetmeid. 18 Muudatuse tulemusel väheneb aruannete esitamise maht ja seeläbi aruannete administreerimisega seonduv koormus tasu koguja jaoks. Sihtrühm: autorid, esitajad, fonogrammitootjad ning filmi esmasalvestuse tootjad Kuna tühja kasseti tasu arvel makstav hüvitis makstakse õiguste omajatele välja kord aastas, siis autorite, esitajate, fonogrammitootjate ning filmi esmasalvestuse tootjate jaoks vahetu mõju puudub. Muudatus II: salvestusseadmete ja -kandjate kataloogi täiendamine, millelt tühja kasseti tasu kogutakse, ning salvestusseadmetelt ja -kandjatelt kogutava tasu määrade muutmine Kaasnev mõju IIa: majanduslik mõju Sihtrühm: autorid, esitajad, fonogrammitootjad ning filmi esmasalvestuse tootjad Muudatuste tulemusel suureneb audiovisuaalsete teoste ja teoste helisalvestiste õiguste omajate tulubaas, kuivõrd VV määrusega sätestatud loetellu lisatakse kõik olulisemad salvestusseadmed ja -kandjad, millega teoste helisalvestisi ning audiovisuaalseid teoseid salvestatakse ja muul viisil reprodutseeritakse. Statistikaameti andmetele tuginedes oleks tühja kasseti tasuna kogutava summa suurus Eestisse toodavatelt kaupadelt hinnanguliselt kuni 2,7 miljonit eurot aastas. Sellele lisanduvad Eestis toodetud ning müüdud tooted (eelkõige puudutab see Eestis kokku pandud laua- ja sülearvuteid) ning eksporditud toodetelt kogutud tasu, mida eksportijad ei ole tagasi küsinud. Võttes arvesse AutÕS § 27 lg 5 alusel esitatavaid tagasinõudeid ning asjaolu, et kõigilt tasu maksmiseks kohustatud isikutelt ei ole tõenäoliselt võimalik tasu koguda, on realistlik, et tühja kasseti tasu kogusumma saab olema suurusjärgus 1,9 miljonit eurot aastas. Sihtrühm: organisatsioonid, mis tegelevad muusika- ja filmikultuuri arendamise ning koolitus- ja teadusprogrammidega AutÕS § 27 lg 10 kohaselt jaotatakse kuni 10% tühja kasseti tasuna kogutavast summast organisatsioonidele muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel. Tühja kasseti tasuna kogutava summa suurenemine annab täiendavaid rahalisi vahendeid sellise tegevuse toetamiseks. Seeläbi on muudatusel positiivne mõju loomesektorile tervikuna, võimaldades rahastada sektori arendamiseks olulisi projekte ning stimuleerides loometegevust. Sihtrühm: tarbijad Enamik Eestis elavaid inimesi kasutab salvestusseadmeid ja -kandjaid, millelt pärast kõnesoleva eelnõu määrusena jõustumist kogutakse tühja kasseti tasu. Kuivõrd muudatuse tulemusel eelduslikult suureneb salvestusseadmete ja -kandjate hind tühja kasseti tasu võrra, on muudatusest mõjutatud kõik selliseid seadmeid ja andmekandjaid soetavad isikud. 19 Kui tühja kasseti tasuna kogutaks umbes 1,9 miljonit eurot aastas, oleks tasu suurus ühe inimese kohta keskmiselt ligi 1,44 eurot aastas. Arvestades, et salvestusseadmetelt ja -kandjatelt kogutav tasu ei ole kõrge, ei mõjuta võimalik seadmete ja andmekandjate hinnatõus leibkonna toimetulekut. Lähtuvalt tühja kasseti tasu süsteemi loogikast, saavad füüsilised isikud sellise tasu maksmise eest kaudse vastusooritusena õiguse teha õiguste omajate loata isiklikuks kasutamiseks koopiaid audiovisuaalsetest teostest ning teoste helisalvestistest. On ka ebatõenäoline, et tasu mõjutaks seadmete ja andmekandjate kättesaadavust, arvestades, et tühja kasseti tasu mõjutab enamiku nutiseadmete, telerite, arvutite ja väliste kõvaketaste hindasid vahemikus 0,5–3%. Mõnede andmekandjate puhul võib protsentuaalne mõju hinnale olla ka mõnevõrra suurem – näiteks odavamate USB-mälupulkade ja mälukaartide hind võib tasu mõjul tõusta kuni 10% ning optilistel andmekandjatel kuni 15%, kuid sellistelt andmekandjatelt kogutav tasu on esimese kahe andmekandja puhul 50 senti ning optiliste andmekandjate puhul 3 senti, mistõttu andmekandjate kättesaadavus tarbijate jaoks ei vähene. Enim mõjutab tühja kasseti tasu MP3/MP4-mängijate kättesaadavust, mille tasu määr on 3 eurot, moodustades kuni 12% sellise andmekandja jaemüügihinnast. Ka selline mõju andmekandja kättesaadavusele on pigem väike. Järelikult puudub oluline majanduslik mõju tarbijatele. Sihtrühm: salvestusseadmete ja -kandjate tootja, importija, müüja või neid teisest EL liikmesriigist Eestisse toov isik Sihtrühma suurus: tuginedes sihtrühma esindajatega peetud intervjuudele, ilmneb, et enamiku kõnesoleva määrusega hõlmatud salvestusseadmeid ja -kandjaid toovad Eestisse ja/või müüvad Telia, Tele2, Elisa, Euronics, Klick, 1a, Arvutitark, Aliexpress.46 Salvestusseadmeid ja - kandjaid Eestisse toovaid ning müüvaid ettevõtjaid, kellele kõnesolev regulatsioon kohaldub, on siiski potentsiaalselt 50–100. Tühja kasseti tasu kogumise süsteem lähtub loogikast, et kuigi tasu peavad kinni ja edastavad kogujale salvestusseadmete ja -kandjate tootjad, importijad, müüjad või teisest EL liikmesriigist Eestisse toojad, lisatakse see toote hinnale, mistõttu hüvitab ostja nimetatud isikutele nende makstud tühja kasseti tasu, mistõttu tasu kinnipidamise ja edastamisega kaasnev majanduslik mõju on kõnesolevale sihtrühmale pigem väike. Oluline majanduslik mõju nimetatud sihtrühma jaoks kaasneks juhul, kui tasu kehtestamise tulemusel väheneks kõnesoleva määrusega hõlmatud salvestusseadmete ja andmekandjate tarbimine. Arvestades aga, et tasu määr ei ole võrreldes salvestusseadmete ja –kandjate maksumusega kõrge, ei vähene seadmete ja andmekandjate kättesaadavus tarbijate jaoks, mistõttu seadmete ja andmekandjate tarbimise vähenemine tasu mõjul on ebatõenäoline. Tühja kasseti tasu kehtestamine määruse eelnõus ettenähtud määras ei pane Eesti ettevõtjaid ka ebasoodsasse konkurentsiolukorda võrreldes enamiku välismaiste konkurentidega, kuivõrd sarnane tühja kasseti tasu kogumise süsteem on sisse seatud peaaegu kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides ning ka mitmetes kolmandates riikides (sh nt Venemaal ja Šveitsis). 46 Laiemalt elektroonikakaupade 2020. a müügitrendide kohta vt ka Kantar Emori sellekohasest uuringust: https://www.kantaremor.ee/pressiteated/elektroonikakaupu-ostetakse-enim-euronicsist/. 20 Kõige märkimisväärsem negatiivne majanduslik mõju võib kaasneda tasu kogumisega kolmandatest riikidest pärit veebipoe teenuse pakkujatelt, kellel puudub Eestis tegevuskoht, kuid kes võimaldavad Eesti elanikel tellida oma veebipoe kaudu salvestusseadmeid ja - kandjaid. Kuigi ka sellised veebipoed on kohustatud maksma Eestisse imporditud salvestusseadmetelt ja -kandjatelt tühja kasseti tasu, siis juhul, kui tasu jäetakse maksmata, võimaldab see pakkuda seadmeid ja andmekandjaid selle võrra soodsamalt, andes seega konkurentsieelise õiguspäraselt tegutsevate ettevõtjate ees. Negatiivset mõju aitab osaliselt maandada AutÕS uue redaktsiooni § 27 lg-s 15 sätestatud kohustus maksta maksmata tasult viivist, mille eesmärk on mh suunata nii Eesti kui ka välismaa ettevõtjaid õiguspäraselt käituma. Sihtrühm: Eesti Vabariik Muudatusega kaasneb positiivne mõju riigi maksutulule. Eelkõige laekub tühja kasseti tasu pealt täiendav tulumaks, mille suurus võib hinnanguliselt olla kuni 300 000 eurot aastas. Sihtrühm: tasu koguja Määruse tulemusel laieneb salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt tühja kasseti tasu kogutakse. Seeläbi suureneb nii ettevõtjate hulk, kes peavad tasu maksma, kui ka kogutava tasu suurus. Selle tulemusel kasvab tasu koguja halduskoormus seoses tasu kogumise, tagastamise ja maksmise kontrollimisega seonduvate tegevustega, millega kaasnevad olulised kulud. Eelkõige võivad sellised kulud tähendada ühe töötaja palgakulu (suurusjärgus kuni 40 000 eurot aastas) ning maksmata tasu sissenõudmisega seonduvaid õigusabikulusid. Lisaks võivad tasu kogumise protseduuri uuendamisega kaasneda ühekordsed täiendavad kulud. Täiendavad kulutused on tasu kogujal siiski õigus maha arvestada tühja kasseti tasuna kogutud summast (AutÕS § 27 lg 12), mistõttu ei tekita muudatus tasu kogujale negatiivset majanduslikku mõju. Kaasnev mõju IIb: mõju halduskoormusele Sihtrühm: salvestusseadmete ja -kandjate tootja, importija, müüja või neid teisest EL liikmesriigist Eestisse toov isik Kuivõrd määrusega laiendatakse salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt tasu kogutakse, laieneb ka salvestusseadmete ja -kandjate tootjate, sissevedajate ja müüjate ring, kes peavad pidama kinni ja edastama tasu kogujale tühja kasseti tasu. Tuginedes mh turuosalistega peetud dialoogidele, nähtub, et salvestusseadmete ja -kandjate tootjad, sissevedajad ning müüjad peavad niigi arvestust selle üle, kui palju nad eri seadmeid toodavad, sisse toovad või müüvad, mistõttu on neil ka praegu olemas informatsioon salvestusseadmete ja -kandjate müügi- või sisseveokoguste kohta. Seejuures on enamikul sissevedajatel kohustus edastada seadme või andmekandja impordi kogused ka Statistikaametile ja/või Maksu- ja Tolliametile. Vastava informatsiooni ja selle alusel makstava tasu edastamine tasu kogujale toob seega eelduslikult kaasa pigem väikese halduskoormuse kasvu. 21 Sihtrühm: tasu koguja Kuivõrd suureneb nii ettevõtjate hulk, kes peavad tasu maksma, kui ka kogutava tasu suurus, kasvab tasu koguja halduskoormus seoses: 1) tasu kogumisega. Tasu koguja peab tagama ajakohase kaubakogustest teavitamise süsteemi, mis võimaldaks ettevõtjatel mugavalt esitada andmeid toodetud või Eestisse toodud salvestusseadmete ja -kandjate kohta. Lisaks kasvab tasu koguja koormus arvete koostamisel ja väljastamisel. 2) tasu tagastamisega. Eelduslikult kasvab eksportijate ja juriidiliste isikute arv, kes esitavad taotlusi makstud tühja kasseti tasu tagastamiseks. Selleks peab tasu koguja võimaldama mugava lahenduse tasu tagastamise taotluste esitamiseks ning menetlema esitatud taotlusi. 3) tasu maksmisest kõrvalehoidumiste kontrollimisega. Tasu kogujal on õigus saada Maksu- ja Tolliametilt, Statistikaametilt, muudelt tolli- ja statistikaorganisatsioonidelt ning tootjatelt, sissevedajatelt, müüjatelt ja nende katusorganisatsioonidelt vajalikke andmeid hindamaks, kas kohustatud isik on korrektselt esitanud andmed toodetud ja Eestisse toodud salvestusseadmete ja -kandjate kohta. Kui tasu maksmiseks kohustatud isik ei ole korrektseid andmeid esitanud või tasu maksnud, on tasu kogujal õigus esitada sellekohane nõue, seejuures vajaduse korral kohtusse pöördudes. Seega suurendab VV määruse uuendamine tasu koguja halduskoormust oluliselt. Selline halduskoormuse kasv eeldab täiendavat tööjõudu, millega seonduvad täiendavad kulutused on aga tasu kogujal õigus maha arvestada tühja kasseti tasuna kogutud summast (AutÕS § 27 lg 12), mistõttu ei mõjuta halduskoormuse kasv negatiivselt tasu koguja põhitegevust. Sihtrühm: salvestusseadmeid ja -kandjaid soetavad juriidilised isikud ning eksportijad AutÕS § 27 loogika näeb ette, et tühja kasseti tasu peavad seadmete soetamise hetkel maksma ka eksportijad ning juriidilised isikud. Küll aga on neil teatud juhtudel õigus nõuda tasutud tühja kasseti tasu tagasi (vt AutÕS § 27 lg 5 p-d 2 ja 3). Tasu tagasisaamiseks tuleb nimetatud isikutel esitada tasu kogujale kirjalik taotlus vastavalt AutÕS § 27 lg-le 6. Kõnesoleva määruse alusel salvestusseadmete ja -kandjate loetelu laiendamine toob kaasa ka juriidilistele isikutele ja eksportijatele täiendava halduskoormuse makstud tasu tagasisaamiseks. Mõjutatud sihtrühma suurus: muudatus mõjutab kõiki ettevõtjaid, kes määruse loetellu kantud salvestusseadmeid ja -kandjaid soetavad, mis eelduslikult hõlmab enamikku Eestis aktiivselt tegutsevatest juriidilistest isikutest. Seega puudutab muudatus suurt sihtrühma. Mõju ulatus: tagasinõuete esitamisega kaasneb selge halduskoormuse kasv, kuna see eeldab (i) salvestusseadmete ja -kandjate ostuarvete säilitamist ning (ii) teatud perioodi tagant tasu tagasinõudmiseks sellekohase avalduse esitamist tasu kogujale (sh tasu maksmise tõendamiseks ostuarvete esitamist). Mõju sagedus: salvestusseadmete ja -kandjate ostuarvete säilitamine ning tasu tagasinõudmise avalduse esitamine ei nõua igapäevast ega tihedat täiendavat tegevust puudutatud isikutelt, kusjuures arveid säilitatakse raamatupidamise jaoks ka praegu, mistõttu on mõju pigem väikese sagedusega. 22 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: kaasneb kolm negatiivset mõju: 1) tasu tagasinõudmine tekitab juriidilistele isikutele täiendava halduskoormuse, mis kaasneb tagasinõuete esitamisega, 2) väheneb juriidilise isiku varade likviidsus, kuivõrd tasu makstakse tagasi alles pärast sellekohase taotluse esitamist, mida eelduslikult ei tehta rohkem kui paar korda aastas, mistõttu võidakse raha tagastada teatud viivitusega, 3) on eluliselt usutav, et paljudel juhtudel tagasinõudeid ei esitata, kuna (i) tasu tagasinõudmise õigusest ei olda teadlikud või (ii) makstud tasu summa on niivõrd väike, et juriidilisel isikul puudub huvi tasu tagasinõudmiseks vajalike sammude astumiseks. Selle tulemusel maksavad ettevõtjad soetatud seadmetelt ja andmekandjatelt tühja kasseti tasu, ilma et neil oleks vastav kohustus ning saamata selle eest vastusooritust (õigus reprodutseerida audivisuaalseid teoseid ja teoste helisalvestisi isiklikuks kasutamiseks on üksnes füüsilistel isikutel). Arvestades, et muudatus puudutab kõiki Eestis aktiivselt tegutsevaid juriidilisi isikuid, on tegemist pigem olulise mõjuga, millel on juriidiliste isikute jaoks negatiivne iseloom. Negatiivne mõju juriidiliste isikute majandustegevusele on siiski väike: juriidilise isiku raamatupidamine eeldab ka praegu ostuarvete säilitamist. Täiendava kohustusena lisandub vajadus pidada eraldi arvestust salvestusseadmeid ja -kandjaid puudutavate ostuarvete üle ning esitada need koos vastava tüüpavaldusega tasu kogujale. Kuigi sellise praktika kujundamine eeldab alguses ettevõttesisest teavitustööd ja lisategevuse juurutamist, on tegemist lihtsa täiendusega ettevõtja raamatupidamises, millega kaasnev ajalise ja rahalise ressursi kulu on marginaalne. Teiseks, 2019. aasta statistika kohaselt töötas 133 784 Eesti ettevõtjast üksnes 184 ettevõtjas rohkem kui 250 inimest.47 Arvestades, et tühja kasseti tasu ühe inimese kohta on kõnesoleva määruse tulemusel hinnanguliselt keskmiselt 1,44 eurot aastas, siis ettevõtja personalile salvestusseadmete ja andmekandjate soetamisega kaasnev lisakulu jääb enamiku Eesti ettevõtjate puhul aastas mõnekümne ja mõnesaja euro vahele. Seega, juriidiliste isikute varade likviidsus väheneb ebaolulisel määral. Makstud tasu tagasinõude mitteesitamisega kaasneb negatiivne majanduslik mõju, mis vastab tagastamata tasu suurusele. Suurem on likviidsuse kaotus salvestusseadmete ja -kandjate eksportijatele, kes maksavad salvestusseadmete ja -kandjate soetamisel tühja kasseti tasu, mis sõltuvalt kogustest võib potentsiaalselt ulatuda ka sadade tuhandete eurodeni ning mille tagasinõudeõigus tekib üksnes pärast nende eksportimist ja sellekohase avalduse esitamist tasu kogujale. Võttes siiski arvesse kohustust tagada õiguste omajatele õiglane hüvitis, mis oleks seejuures kooskõlas AutÕS 1. aprillist 2021. a jõustuva redaktsiooni § 27 lg-s 71 sätestatud seadusandja suunistega, ei ole võimalik eelviidatud negatiivset mõju määrusega täiendavalt maandada. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 47 Statistikaameti info, 24.02.2020, kättesaadav: https://www.stat.ee/68771. 23 Määruse rakendamine ei eelda riigilt olulisi täiendavaid tegevusi. Samuti ei kaasne määrusega riigi jaoks otseseid materiaalseid kulusid. Lisatuluna võib laekuda tühja kasseti tasu pealt täiendav tulumaks, mille suurus võib hinnanguliselt olla kuni 300 000 eurot aastas. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2021. a 1. aprillil. Samal ajal jõustuvad tühja kasseti tasu puudutavad muudatused AutÕS-s. Pikem jõustumisaeg tagab, et salvestusseadmete ja -kandjate tootjatel ja sissevedajatel on piisav ajavaru, et teha vajalikud ettevalmistused salvestusseadmetelt ja - kandjatelt tasu kogumise ja teavitamisega seotud protsesside juurutamiseks. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Patendiametile, Riigikohtule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjonile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Patendivolinike Kojale, Eesti Autorite Ühingule, mittetulundusühingule Eesti Esitajate Liit, Eesti Näitlejate Liidule, Eesti Fonogrammitootjate Ühingule, mittetulundusühingule Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Heliloojate Liidule, Eesti Kirjanike Liidule, Eesti Lavastajate Liidule, Eesti Lavastuskunstnike Liidule, Eesti Interpreetide Liidule, Eesti Filmitööstuse Klastrile, Eesti Ajakirjanike Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale, Tallinna Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudile, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile, Rahvusraamatukogule, Rahvusarhiivile, BSA-le (The Software Alliance), Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioonile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Rahvusringhäälingule, MTÜ-le Eesti Kultuuri Koda, Kinoliidule ning sihtasutusele Eesti Filmi Instituut. Määruse eelnõu varasema versiooni kohta esitasid arvamuse Patendiamet, Harju Maakohus, Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Ajakirjanike Liit, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Patendivolinike Koda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kultuuri Koda. Saadud arvamustega arvestamist kajastab seletuskirjale lisatud esialgne arvamuste tabel (Lisa 1). 24  Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord“ muutmise eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 ARVAMUSTE TABEL Käesolev arvamuste tabel sisaldab Vabariigi Valitsuse 2006. a määruse nr 14 (edaspidi määrus) muutmise eelnõu esialgse kavandi kohta 2020. aasta kevadel esitatud arvamusi. Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Kultuuriministeerium 1. Kultuuriministeeriumi hinnangul on kogutava tasu Arvestatud määrad siiski madalad. Määruse kavandi seletuskirjas on märgitud, et „asjaolusid hinnates on aga realistlik, et kogutav summa saab olema ligi 900 000 eurot, mis oleks 0,68 eurot inimese kohta“. Määruse kavandi seletuskirja leheküljel 10 on toodud joonealuse viitena järgmine info: „Kui jagada kogu EL-s kogutava tasu suurus tasu koguvate riikide kogurahvastikuarvuga, tuleb EL keskmiseks tasu suuruseks rohkem kui 1,43 eurot“. Kultuuriministeeriumi hinnangul võiks Eestis makstav tasu olla Euroopa Liidu keskmisest suurem (ca 2 eurot), millest tulenevalt tuleks muuta ka Vabariigi Valitsuse määruse kavandis toodud tasu määrasid. Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Patendiamet 2. Patendiamet on eelnõu, seletuskirja ja Teadmiseks võetud rakendusaktide kavanditega tutvunud ning kooskõlastab nimetatud eelnõu märkusteta. Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud 1 Harju Maakohus 3. Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (nn tühja Teadmiseks võetud kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) eelnõule Harju Maakohtus arvamusi ei esitatud. Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Näitlejate Liit 1.Euroopa 1 Liidu keskmine tasu määr 2018. a oli 1,55 Arvestatud 4. eurot inimese kohta. Samas oleks määruse nr 14 muutmise kavandi seletuskirja koostajate hinnangul eelnõu jõustumisel Eesti vastav näitaja kõigest 0,68 eurot inimese kohta (määruse nr 14 muutmise kavandi seletuskiri, lk 12). Tegemist on selgelt ebamõistliku ja lubamatult madala hüvitise määraga inimese kohta. Eesti autorite, esitajate, fonogrammitootjate ja filmitootjate loomingu alaväärtustamine võrreldes Euroopa teiste riikide õiguste omajate loominguga ei ole kuidagi õigustatud. Vastupidi, arvestades Eesti riigi üldisi püüdlusi loomemajanduste toetamisel ja Eesti õiguste omajate rahvusvahelise konkurentsivõime tagamise vajadust, peaks hüvitise määr ühe inimese kohta ületama tugevalt Euroopa Liidu keskmist. Määruse nr 14 muutmise kavandis välja toodud tasumäärad vajavad muutmist ning peavad tagama autoritele ja kaasnevate õiguste omajatele õiglase hüvitise, mis vastab infoühiskonna direktiivi nõuetele, ei sea Eesti autoreid, esitajaid, fonogrammitootjaid ja filmi esmasalvestuse tootjaid teistest Euroopa Liidu ametivendadest kehvemasse konkurentsiolukorda ning tagab õiguste omajatele võrreldavas suuruses õiglase hüvitise. 5. Määruse nr 14 muutmise kavandi seletuskirjas (lk Osaliselt mittearvestatud, Euroopa kohus on üheselt selgitanud, et „õiglase hüvitise eesmärk on 7-8) on põhjendatud, miks ei tuleks osaliselt teadmiseks võetud kompenseerida autoritele kaitstud teoste nende loata kopeerimine voogedastusteenuste raames tehtud isiklikuks tarbeks, mistõttu tuleb seda hüvitist lugeda reproduktsioonide puhul salvestusseadmelt ja - kompensatsiooniks kahju eest, mis on autorile tekkinud sellise loata 2  kandjalt tasu arvestada ega maksta. On asutud kopeerimise tagajärjel.“1 Palume täheldada, et arvamuse esitaja on seisukohale, et Eesti seadusandja ei ole piiranud Euroopa Kohtu seisukohta tsiteerinud valikuliselt – lahendi VG Wort p autorite ja kaasnevate õiguste omajate õigust 37 esimese lause kohaselt kohaldub seal sätestatu juhul, kui „liikmesriik lubada teosest reproduktsioone teha. otsustab direktiivi 2001/29 artikli 5 lõigetele 2 ja 3 alusel selle sätte Voogedastusteenuse raames toimubki esemelises kohaldamisalas täielikult välistada õiguste omaja õiguse reproduktsiooni tegemine just autori või kaasneva lubada või keelata oma teoste või muude kaitstud objektide õiguse omaja nõusoleku alusel. Esitatud väidete reprodutseerimist“. Autoriõiguse seadus (AutÕS) ei välista õiguste kinnituseks on viidatud Euroopa Kohtu lahenditele omaja õigust lubada või keelata oma teoste või muude kaitstud objektide kohtuasjas C-463/12, Copydan Båndkopi versus reprodutseerimist, mistõttu VG Wort lahendi p 37 teine lause Eesti Nokia Danmark A/S ja liidetud kohtuasjades kontekstis ei kohaldu. VG Wort lahendi kohaselt on sellises olukorras C-457/11‒C-460/11, Verwertungsgesellschaft õiguste omaja poolt voogedastusteenuse osutajale antud nõusolek Wort (VG Wort) versus Kyocera. võimaldada teenuseosutaja klientidel teha isiklikke koopiaid õiguslikult Määruse nr 14 muutmise kavandi seletuskirjas relevantne – sellise nõusoleku tulemusel ei tee voogedastusteenuse esitatud seisukohad ei ole õiged ja kooskõlas kasutajad koopiaid vaba kasutamise erandi alusel, vaid õiguste omaja Euroopa Kohtu eelviidatud lahendite poolt antud nõusoleku alusel.2 Sel juhul ei ole tegemist juhtumiga, kus põhijäreldustega. Asjaolu, kas ja millistel teost kopeeritakse õiguste omaja nõusolekuta, mistõttu ei ole alust sellist tingimustel on autorid ja kaasnevate õiguste kopeerimist tühja kasseti tasu arvel hüvitada. omajad andnud loa (litsentsi) voogedastusteenuste pakkujale oma teose või muu kaitstud objekti reprodutseerimiseks, ei oma „õiglase hüvitise“ nõuete hindamisel õiguslikku tähtsust, sest autori või kaasneva õiguse omaja nõusolek reproduktsioonide tegemiseks ei tingi „õiglase hüvitise“ maksmise kohustuse äralangemist. Autori või kaasneva õiguse omaja poolt teose reprodutseerimiseks loa andmine ei mõjuta mingil moel võimalikku kahju, mis võib õiguste omajale AutÕS § 26 lg 1 ette nähtud reprodutseerimise erandi rakendamise tagajärjel tekkida. Seda seisukohta toetab selgelt eelnevalt viidatud Euroopa Kohtu praktika kohtuasjas C-463/12, Copydan Båndkopi versus Nokia ja liidetud kohtuasjades C-457/11‒C-460/11, Verwertungsgesellschaft Wort (VG Wort) versus Kyocera. Euroopa Kohus on sedastanud: „direktiivi 2001/29 artikli 5 lõigetes 2 või 3 ette 1 Vt EKo, 27.06.2013, liidetud kohtuasjades C-457/11–C-460/11 VG Wort jt, p 31 ning 21.10.2010, C-467/08 Padawan, p-d 39–40. 2 Vt Wort jt, p-d 38 ja 39. 3  nähtud erandi või piirangu raames ei mõjuta autori poolt oma teose või muu kaitstud objekti reprodutseerimiseks loa andmine või andmata jätmine kuidagi õiglast hüvitist, olgu see nimetatud direktiivi kohaldamisele kuuluva sätte alusel ette nähtud kohustusliku või võimalikuna.“ Tuleb rõhutada, et määruse nr 14 muutmise kavandi seletuskirjas eksitakse, kui väidetakse, et AutÕS § 26 lg 1 ei säilita autorite ja kaasnevate õiguste omajate kasuks kehtivat reprodutseerimisõigust – Eesti seadusandaja lubab reproduktsioonide tegemist ilma autori loata. Lisaks sellele, et määruse nr 14 muutmise kavandi seletuskirja lk 12 toodud väide teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kohta on ebaõige, on see ka ebaloogiline. Jääb arusaamatuks, kas siis teistes riikides ei olegi voogedastusteenused kättesaadavad või kas seda siis teistes riikides neid ei kasutada. Kindlasti kasutatakse ja selles ei saa olla kahtlust, kuid sellele vaatamata on Euroopa Liidu keskmine tasu määr inimese kohta enam kui kaks korda kõrgem kui tulevikus saaks määruse nr 14 muutmise kavandi kohaselt Eestis olema. Eelnevalt esitatud põhjendused näitavad ilmekalt, et ainuüksi voogedastusteenuse levik ei põhjenda, miks peaks Eestis salvestusseadmetelt ja - kandjatelt kogutav tasu määr olema väiksem, kui on Euroopa Liidus keskmiselt. Ilmselt soovitakse Eestis kehtestada niivõrd väiksed tasu määrad ikkagi salvestusseadmete ja -kandjate maaletoojate ja tootjate lobitöö tulemusena, mida soovitakse varjata õiguslike argumentide ja otsitud põhjendustega. 6. Kultuur ja looming on nii varasema kui ka Teadmiseks võetud Lähtuvalt AutÕS § 27 lg-s 71 (vastavalt Riigikogu poolt 16.12.2020 praeguse Eesti ja ka Euroopa identiteedi alus ning vastu võetud eelnõule) sätestatud kriteeriumitest on määruses sätestatud neil on tulevikus oluline osa nii Eesti kui ka tasu määrasid tõstetud. Määruse alusel edaspidi kogutav tasu on Euroopa Liidu majanduslikus ja sotsiaalses võrreldav Euroopa Liidu keskmise tasuga ühe inimese kohta. arengus. Ka digiajastul peab olema autoril ja teistel 4  õiguste omajatel õigus nõuda oma loomingulise väljundi kaitset ja selle väljundi eest õiglast tasu. Võib olla päris kindel, et määruse nr 14 muutmise kavandis välja pakutud salvestusseadmete ja - kandjate kohta kehtestatud tasude määrad ei taga Eesti autoritele ja kaasnevate õiguste omajatele kõrgetasemelist kaitsest nagu nõuab infoühiskonna direktiivi põhjenduspunkt 9. Euroopa Kohus on rõhutanud, et autorite ja kaasnevate õiguste omajate õiguste „kaitse aitab tagada loovuse säilimise ja arengu autorite, esitajate, tootjate, tarbijate, kultuuri, tööstuse ja laiema üldsuse huvides. Sama direktiivi põhjendus 10 näeb ette, et oma loome- ja kunstilise tegevuse jätkamiseks peavad autorid ja esitajad saama enda töö kasutamise eest nõuetekohast tasu.“ Seega ei oleks Eesti õigus, kui määruse nr 14 muudatused jõustuvad kavandis välja pakutud kujul (kui tasude määrasid ei tõsteta), selges vastuolus infoühiskonna direktiivi ja Euroopa Kohtu seisukohtadega. Vastuolu vältimiseks ja Eesti loomemajanduse arengu tagamiseks peaks Eestis kogutav salvestusseadmete ja -kandjate tasu ühe inimese kohta olema võrreldav Euroopa Liidu keskmise tasuga ühe inimese kohta. 7. Määruse nr 14 muutmise kavandi § 1 p-s 3 välja Teadmiseks võetud, osaliselt Võrreldes määruse varasema kavandiga on salvestusseadmete ja - pakutud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu on mittearvestatud kandjate loetelust, millelt tasu kogutakse, jäetud välja digiboksid ja minimaalne, millelt isiklikuks tarbeks mitteintegreeritud sisemised kõvakettad, kuivõrd neid ei kasutata teoste reprodutseerimise tasu tuleb maksta. Kindlasti ei helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste isiklikuks kasutamiseks tohi seadmete ja -kandjate loetelu edasises kopeerimiseks. Copydan lahend ei näe ette kohustust kehtestada tasu õigusloomelises protsessis lühendada. Vastasel kõikidelt salvestusseadmetelt ja –kandjatelt, mida on kopeerimiseks korral rikutakse Euroopa Kohtu poolt kohtuasjas võimalik kasutada, vaid salvestusseadmete ja -kandjate loetelu C-463/12, Copydan Båndkopi versus Nokia (vt kehtestamisel tuleb lähtuda asjaolust, kas vastava salvestusseadme või - näiteks otsuse p 26, millele on osundatud ka kandjaga tehakse isiklikuks kasutamiseks koopiad ning kas sellega määruse nr 14 muutmise kavandi seletuskirja lk kaasneb õiguste omajatele kahju, mis ei ole minimaalne.3 13) antud juhiseid ja tehtud järeldusi. Salvestusseadmete ja -kandjate loetelu lühendamine on seega vastuolus 3 Vt EKo, 05.03.2015, C-463/12 Copydan Båndkopi, p 28. 5  Copydan lahendiga üksnes niivõrd, kui loetellu ei lisata salvestusseadmeid ja -kandjaid, mida kasutatakse isiklikuks kasutamiseks kopeerimiseks niivõrd ulatuslikult, et sellega kaasnev kahju ei ole minimaalne. 8. Nõustuda ei saa määruse nr 14 muutmise kavandis Teadmiseks võetud, arvestatud Määruse kavandit on salvestusseadmete tasu määrade osas täiendatud. toodud salvestusseadmete ja -kandjate pealt osaliselt tasumisele kuuluvate konkreetsete tasude määradega. Kui salvestuskandjatelt maksmisele kuuluvate tasude määrade kujunemine on määruse nr 14 muutmise kavandi seletuskirja kohaselt jälgitav ja üldiselt saab esitatud argumentidega ning sellest tulenevalt ka tasu määradega nõustuda, siis salvestusseadmete kohta ette nähtud tasu määrade põhjendused on ebaõiged, vastukäivad ja seetõttu täiesti meelevaldsed. 9. Määruse nr 14 muutmise kavandi seletuskirjas (lk Arvestatud osaliselt Määruse eelnõu uuendatud versiooni kohaselt on nutitelefonidelt ja 14) on osundatud Turu-uuringute AS 2017. aasta arvutitelt makstav tasu 3,5 eurot. küsitlusele, mille kohaselt küsitluses osalenud Eelduslikult hakkab rohkem kui 80% tühja kasseti tasust laekuma just inimestest, kes tegid viimase aasta jooksul nutitelefonidelt ja arvutitelt, mistõttu kajastab tasu määr Turu-uuringute muusikast koopiaid, 49% tegid koopiaid AS küsitlusest ilmnevat asjaolu, et kopeerimiseks kasutatakse enim just mobiiltelegoni ja 57% salvestasid muusikat süle- nutitelefone ja arvuteid. või lauaarvutisse. Audiovisuaalsete teoste kohta oli Nutitelefonide ja arvutite kasutamine isiklikuks kasutamiseks vastav näitaja 21%. Need on väga kõnekad arvud kopeerimiseks on siiski selges langustrendis, mistõttu saab olla – ligikaudu pooled küsitluses osalenud isikutest, põhjendatud üksnes miinimumilähedane tasumäär. Näiteks Läti 2019. a kes tegid muusikateostest koopiaid isiklikeks uuringu kohaselt 82,5% nutitelefoni omanikest ei salvesta CD-lt vajadusteks, kasutasid selleks nutitelefoni või muusikat kunagi telefoni ning 77,9% sellistest inimestest ei salvesta arvutit. Filmidest ja teistest audiovisuaalsetest mitte kunagi nutitelefoni internetist seaduslikult hangitud muusikat. teostest tegid endale nutitelefoni koopiaid 85% nutitelefonide omanikest ei kopeeri nutitelefoniga mitte kunagi ligikaudu veerand küsitletud inimestest ja süle- või ühtegi internetist seaduslikult hangitud filmi ning 88% ei kopeeri lauaarvutisse 59% inimestest. nutitelefoniga ühtegi filmi seaduslikult hangitud DVD-lt.4 Seejuures Samas on eelnõu ülejärgmises lõigus (lk 14 ja nähtub uuringust, et inimesed ei ole tihtipeale võimelised kopeerimise jätkub lk 15) põhjendatud nutitelefoni ning süle- ja õiguspärasust adekvaatselt hindama, mistõttu on seaduslikult tehtavate lauaarvutite tasu madalaid määrasid sellega, et neil seadmetel on väga palju funktsioone ja „üsna väike 4 Dr. Arnis Sauka, „Latvijas viedtālruņu lietotāju autortiesību un blakustiesību objektu izmantošanas paradumi“, 04.09.2019, uuring tehtud Läti Vabariigi Kultuuriministeeriumi tellimusel. Kättesaadav: http://petijumi.mk.gov.lv/node/3324. 6  hulk inimesi“ kasutab nutiseadmeid isiklikuks koopiate hulk ilmselt mõnevõrra väiksem kui vastanute poolt vajaduseks reproduktsioonide tegemiseks. raporteeritud.5 „Mängleva kergusega“ on ära unustatud, et Seoses seadme mitmefunktsioonilisusega tuleb arvestada, et kuigi Euroopa Kohtu suuniste kohaselt ei ole seadmete Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole seadme mitmefunktsioonilisus või kandjate mitmefunktsioonilisus määrav tasu tasu kogumise üle otsustamisel määrav, võib see siiski omada mõju tasu kogumisel, vaid hinnata tuleb seda, kas õiguste suurusele.6 omajatele on tekkinud multifunktsionaalsete seadmete ja kandjate kasutamisel reproduktsioonide tegemisel märkimisväärset kahju (vt määruse nr 14 muutmise kavandi lk 13). Seletuskirja koostajate poolt on vastuoluline väita, et kui pooled muusikateoste reproduktsioonidest ja veerand audiovisuaalsete teoste reproduktsioonidest tehakse nutitelefoniga (süle- või lauaarvuti puhul on vastav näitaja üle 50%), siis on see väga väike hulk ja õiguste omajatele ei teki märkimisväärset kahju. Lisaks tuleb arvestada, et nutitelefon, süle- või lauaarvuti on üheaegselt salvestusseade ja salvestuskandja. Isegi kui salvestuskandjana kasutatakse mõnda teist seadet (näiteks välist kõvaketast), siis teostest tehtud koopiaid nauditakse ikkagi peamiselt nutitelefoni või arvuti vahendusel. Seetõttu on täiesti põhjendamatu ja arusaamatu, miks on nutitelefoni, süle-, laua- või tahvelarvuti pealt maksmisele kuuluv tasu üksnes 1,3 eurot. Seadmetelt, mida inimesed kasutavad kõige enam isiklikuks vajaduseks koopiate tegemiseks, tuleb tasuda üksnes 0,03% kuni 0,67% ostuhinnalt (vt määruse nr 13 muutmise kavandi seletuskirja lk 15)! Tegemist on naeruväärselt väikeste tasudega, mis kindlasti ei aita kompenseerida seda kahju, mida võidakse põhjustada, ning mis kindlasti ei taga Eesti riigi põhiseaduslikku tuumkohustust tagada Eesti kultuuri säilimine Käesolevale kirjale 5 Samas, lk 4. 6 EKo, 05.03.2015, C-463/12 Copydan Båndkopi, p 27. 7  allakirjutanud on seisukohal, et nimetatud seadmetelt peaks tasu olema minimaalselt 4 eurot. 10. Nutitelefonide, süle-, laua- ja tahvelarvutite kõrval Osaliselt arvestatud, osaliselt Salvestusfunktsiooniga telerile kohalduv tasu on tõstetud 4 euro peale. on salvestusfunktsiooniga teleritelt ja digiboksidelt mittearvestatud Tasu ei hakata aga koguma digibokside pealt, kuivõrd ei nähtu, et tasumisele kuuluva tasu määr samuti ebaloogiliselt digiboksidega täna koopiaid tehtaks (vt määruse seletuskirja lk 13). väike ja selgitused tasu suuruse kohta otsitud ning Siiski tuleb Vabariigi Valitsusel edaspidi viia läbi uuringuid, et hinnata, vastuolulised. Nii on määruse nr 14 muumise kui palju konkreetseid salvestusseadmeid ja –kandjaid kopeerimiseks kavandi seletuskirja lk-l 17 välja toodud, et kasutatakse (vt AutÕS 1. aprillil 2021 jõustuva redaktsiooni § 27 lg 7 2), salvestav teler ning salvestav digiboks on väga mille raames on võimalik hinnata ka digibokside kasutamist kopeerimise sobiv seade audiovisuaalsest teosest eesmärgil. reproduktsiooni tegemiseks. Ka litsentsitasud on filmide ja teiste samasuguste teoste puhul suuremad, kui muusikateoste puhul. Edasi selgitatakse seletuskirjas, et 2019. a. Soomes läbi viidud uuringust ilmnes, et Soomes tehakse teleritega massiliselt koopiaid audiovisuaalsetest teostest. Mööndakse, et ka Eestis võib salvestusfunktsiooniga telerite kasutamine reproduktsioonide tegemiseks olla kasvanud võrreldes 2017. aastaga. Ning nende väidete põhjal jõutakse täiesti seletamatul põhjusel selleni, et salvestusfunktsiooniga telerilt tuleb maksta 2 eurot ja digiboksilt 1 eurot tasu, mis on näiteks väiksem, kui MP3/MP4-mängijalt maksmisele kuuluv tasu. Määruse nr 14 muutmise kavandi seletuskirjas on „unustatud“ mainida, et eelnõuga plaanitakse lisada filmi esmasalvestise tootja AutÕS § 26 lg- sse 1 ja edaspidi on ka neil isikutel õigus saada „õiglast hüvitist“ isiklikuks vajaduseks reproduktsioonide tegemise eest. Selle tõttu peaks isiklikuks vajaduseks reprodutseerimise tasu olema määruse nr 14 kavandis välja pakutust suurem. Tasu suuruseks ei tuleks kehtestada mitte 2 eurot, vaid 4 eurot salvestusfunktsiooniga teleri või digiboksi kohta. Tasu määra muutmata jätmisel on juba ette selge, et audiovisuaalsete teoste autoritele ja kaasnevate õiguste omajatele „õiglase hüvitise“ maksmisest ei ole 2-eurose tasu juures võimalik rääkida. 8  11. Eelnõu (vt lk 10) ja määruse nr 14 muutmise Teadmiseks võetud Eelnõu koostaja palub täheldada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu kavandi seletuskirjas (lk 13) on viidetega Euroopa direktiivi 2001/29/EÜ põhjenduse 31 kohaselt tuleb tagada tasakaal Kohtu lahenditele avaldatud muret, et tasud, mida „õiguste valdajate huvide vahel, samuti eri liiki õiguste valdajate ning salvestusseadmetelt, -kandjatelt ja kaitstud objekti kasutajate vahel.“ Seejuures „direktiivi 2001/29 artikli 5 multifunktsionaalsetelt seadmetelt tuleb tasuda, ei lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et asjaomaste isikute huvide tooks kaasa autorite, esitajate, fonogrammitootjate „tasakaalu” leidmine eeldab, et õiglast hüvitist tuleb tingimata arvutada või filmi esmasalvestuse tootjate kriteeriumi alusel, kui palju on kaitstud teoste autoritele isikliku ülekompenseerimist. Arvestades määruse nr 14 kasutamise eesmärgil reprodutseerimise erandiga kahju muutmise kavandis välja pakutud tasude suurust, tekitatud.“7 Järelikult, õiglase hüvitise sisustamine igal juhul (sh ka siis on kindel, et kogutava tasu arvel õiguste juhul, kui ei kasutata kombineeritud tasu süsteemi) eeldab tasakaalu omajatele maksmisele kuuluv „õiglane hüvitis“ ei otsimist õiguste omajate ja õiguste objektide kasutajate vahel. Seega saa kuidagi kaasa tuua ülekompenseerimist. oleks ülekompenseerimisega tegemist ka juhul, kui kasutajad on Ülekompenseerimise asemel tuleks eelnõu kohustatud maksma isiklikuks kasutamiseks kopeerimise eest hüvitist seletuskirjas või määruse nr 14 muutmise kavandi seadmete või andmekandjate eest, mida selliseks kopeerimiseks ei seletuskirjas analüüsida, kas määruse nr 14 kasutata, või kui vastav tasu on ebaproportsionaalselt kõrge, võrreldes muutmise kavandis välja pakutud tasud tagavad isiklikuks kasutamiseks tehtavate koopiate hulgaga. autoritele ja kaasnevate õiguste omajatele „õiglase hüvitise“, mis on kooskõlas infoühiskonna direktiivi ja Euroopa Kohtu suunistega. Praegu jääb eelnõu seletuskirja ja määruse nr 14 muutmise kavandi seletuskirjas põhjal mulje, et Justiitsministeerium valutab südant rohkem teoste kasutajate ehk nende isikute pärast, kes teevad ilma õiguste omajate loata teostest reproduktsioone, kuid autorite ja kaasnevate õiguste omajate õiguste pärast muret ei tunta. Eelnõu seletuskirjas ja määruse nr 14 muutmise kavandi seletuskirjas toodud viited Euroopa Kohtu kohtuasjadele C-572/13, Hewlett-Packard Belgium SPRL versus Reprobel SPRL ja C-521/11, Amazon.com International Sales Inc, millele tuginedes on ülekompenseerimise vältimise argument välja toodud, osundavad selgelt, et AutÕS § 27 kehtivat sõnastust ja eelnõuga välja pakutud muudatusi arvestades ei saa Eestis autoritele ja kaasnevate õiguste omajatele tasutav „õiglane hüvitis“ 7 EKo, 21.10.2011, C-467/08 Padawan SL vs. SGAE, p 45. 9  ülekompenseerimist kaasa tuua. Seda esmalt põhjusel, et erinevalt Euroopa Kohtu kohtuasjas C-572/13, Hewlett-Packard Belgium SPRL versus Reprobel SPRL aluseks olnud Belgia siseriiklikust õigusest ei ole Eestis nn kombineeritud tasude süsteemi. Lisaks on Eesti õiguses sätestatud salvestusseadmelt ja -kandjalt tasu maksma kohustatud isiku õigus nõuda tagasi selline tasu, mis on makstud seadmete ja kandjate pealt, millelt tasu tegelikult maksmisele ei kuulu (AutÕS § 27 lg 3). Seega ei ole õiguste omajate ülekompenseerimine Eestis õiguslikult võimalik ja määruse nr 14 muutmise kavandis välja pakutud tasude määrade korral ka reaalselt võimalik. 12. Määruse nr 14 muutmise kavandi seletuskirja lk-l Teadmiseks võetud, arvestatud Täiendavat maksutulu ning asjaolu, et tasu määr tõenäoliselt ei too kaasa 17 on kavandatava määruse nr 14 rakendamisega negatiivset mõju tarbimisele, on käsitletud eelnõu seletuskirja mõjude seotud riigi või kohaliku omavalitsuse kulude ja analüüsis. tulude kohta väidetud, et riigile ega kohalikule omavalitsusele ei kaasne salvestusseadmelt ja - kandjalt tasu kogumisega mingeid täiendavaid tulusid. Selline väide on eksitav, sest ilmselt ei ole määruse nr 14 muutmise kavandi seletuskirja koostajad arvestanud, et igal isikul, kellele kogutud tasu arvel „õiglast hüvitist“ makstakse, on kohustus selle pealt tasuma Eesti riigile tulumaksu. Seega võimaldab hästi toimiv tasu kogumine tagada autorite ning kaasnevate õiguste omajatele „õiglase hüvitise“ maksmiseks vajalikud vahendid ja riigile maksutulu. Samas on teiste riikide kogemus näidanud, ja seda on selgelt väljendanud ka Euroopa Parlament, et kõnealust tasu-süsteemi kohaldavate ja mittekohaldavate riikide vaheline müüdud seadmete ja kandjate hinnavõrdlus ei too esile tasu kehtestamine märgatavat mõju toodete hinnale. Järelikult ei mõjuta salvestusseadmelt ja -kandjalt maksmisele kuuluv tasu ka tarbijat ja ta ei jäta tasu 10  tõttu seadmeid või kandjaid ostmata, mistõttu ei ole negatiivset mõju ka tarbimisele. 13. Salvestusseadmelt ja -kandjalt maksmisele Teadmiseks võetud Määruse eelnõu kooskõlastamise käigus kogutakse täiendavat teavet kuuluva tasu kogumisel tuleb lisaks tasu koguja selle kohta, millisel määral kasvaks tasu maksmiseks kohustatud isikute isikule arvestada ka tasu kogumise korraldamist ja halduskoormus juhul, kui tasu maksmine toimuks kord kvartalis. Sellest sellega kaasnevat halduskoormust. Määruse nr 14 lähtuvalt sätestatakse salvestusseadmete ja -kandjate kogustest muutmise kavandi § 1 p 3 kohaselt, millega teavitamise sagedus. muudetakse määruse nr 14 § 2 lg-t 1, nähakse ette, et kohustatud isikutel tuleb salvestusseadmete ja - Eelnõu koostaja sooviks ühtlasi arvamuse avaldajalt täiendavaid kandjate kogustest tasu kogujat teavitada kaks selgitusi, miks teavituse esitamine kaks korda aastas tooks kvartaalse korda aasta – iga kuue kuu möödumisel. Eesti teavitamisega võrreldes tasu kogujale kaasa „halduskoormuse tõusu“ ja Autorite Ühingu, kel seni ainsana on kogemus „raskendaks tasu kogumisega seotud töö korraldamist.“ salvestusseadmetelt ja -kandjatelt maksmisele kuuluva tasu kogumisega, hinnangul toob salvestusseadmete ja -kandjate kogustest teavitamise selline sagedus kaasa tasu kogumise haldurkoormuse tõusu ja raskendab tasu kogumisega seotud töö korraldamist. Otstarbekas oleks näha ette, et salvestusseadmete ja -kandjate koguste kohta tuleb tasu kogujale teavet edastada vähemalt korra kvartalis. Tasu koguja ja tasu maksma kohustatud isiku kokkuleppel saab ette näha pikema perioodi (selline põhimõte on ka määruse nr 14 muutmise kavandis ette nähtud). Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Eesti Ajakirjanike Liit 14. Määruse seletuskirjas esitatud põhjendustest ei saa Arvestatud Seletuskirjas tehtud vastav laiendus. ajakirjanike liit nõustuda kitsendusega „muusika kuulamise ning filmide ja telesaadete vaatamise viiside“ kohta, sest see ei hõlma kõiki ajakirjanduslikke teoseid. 15. Seletuskirja tabelile 2 tuginedes ei saa EAL Arvestatud nõustuda sellega, et Eestis peaks inimese kohta arvestatav tasumäär olema tunduvalt väiksem kui ELi keskmine. Ka ajakirjanike liidu soovitatud 11  tasumäärad on väga kaugel 15%st, mis on eelnõu kohaselt seadme hinnast võetava tasu ülemmäär. 16. EAL soovitab määruse seletuskirjas oleva 10% nn Teadmiseks võetud Praegune AutÕS § 27 lg 10 sõnastus võimaldab tasu maksta ka muude tühja kasseti tasust suunata mitte üksnes muusika- kui muusika- ja filmikultuuri arendamiseks mõeldud kultuurialaste ja filmikultuuri arendavatele organisatsioonidele, projektide toetuseks. vaid kõigile autoreid esindavatele organisatsioonidele nende eesmärkide täitmiseks, mis on Autoriõiguse seaduses § 77 lg 1 p 5 ja 6. Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Eesti Audiovisuaalautorite Liit (EAAL) 17. EAAL märgib, et ootamatult tekkinud COVID-19 Teadmiseks võetud, arvestatud kriisi tõttu on audiovisuaalsete teoste autorid sattunud väga keerulisse majanduslikku olukorda. Nakkustõrjemeetmeliste piirangute tõttu on lõppenud või peatunud rahvusvahelised projektid (filmimine välismaal, koostööfilmide loomine jms), samuti on keeruline või võimatu luua uusi audiovisuaalseid teoseid. Piirangute mõju ei lakka kardetavasti üleöö, vaid jääb autoreid negatiivselt mõjutama ka edaspidi. Seetõttu on väga tähtis, et autoritel oleks võimalik saada õiglast kompensatsiooni olemasolevate teoste isiklikuks otstarbekas kasutamise eest – võimalikult ruttu ja ulatuses, mis vastab meie autorite panusele rahva meeleolu hoidmisel, harimisel ja probleemide kajastamisel audiovisuaalsetes teostes. Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) 18. Määruse eelnõu seletuskirjas (lk 6) viidatakse Teadmiseks võetud Turu-uuringute AS-i poolt teostatud uuringule, mille tulemusi kasutatakse eelnõus sisalduvate muudatuste vajalikkuse ja valitud lahenduse 12  põhjendamiseks. Juhime tähelepanu asjaolule, et kuigi 38% uuringu käigus küsitletutest vastas, et on muusikateoseid viimase aasta jooksul reprodutseerinud, on oluline hinnata, kas seda on tehtud õiguspäraselt ning kas reprodutseerimine langeb AutÕS § 27 reguleerimisalasse. Näiteks selgub uuringust, et uuringule eelnenud 12 jooksul (s.t valdavas osas 2016. aasta jooksul) oli 24% vastanutest laadinud muusikat alla tasuta võrguteenusest, kuid vastustest ei selgu, kas tegemist on õiguspärase allalaadimisega või on kasutatud teoste reprodutseerimiseks õigusvastaseid lahendusi. Lisaks on 4% vastanutest öelnud, et muusika on alla laaditud tasulisest võrguteenustest, mille puhul aga tuleneb koopiate tegemise õigus teose kasutamiseks antud litsentsist. 7% vastanutest on teinud koopia originaal CD-lt või DVD-lt, kuid ka siinkohal ei selgu, kas koopia on tehtud kasutajale või kolmandale isikule kuuluvalt kandjalt. Kasutajale kuuluvalt CD-lt koopia tegemisel on tühja kasseti tasu kohaldumine küsitav, kuivõrd taolise kasutusega ei tekitata autorile kahju. Uuringu kohaselt on kõigest 12% vastanutest öelnud, et nad on salvestanud muusikateose mälupulgalt või kõvakettalt, kuid ka sellise tegevuse korral ei ole üheselt selge, kas tegemist on õiguspärase kopeerimisega. Samad märkused laienevad ka audiovisuaalteoste kasutamist puudutavatele uuringu tulemustele. Eeltoodu pinnalt märgime, et Justiitsiministeeriumi poolt tellitud uuringu tulemuste kasutamisel on oluline pidada meeles, et uuringus kajastatud reprodutseerimise numbrite puhul ei ole korrektne lähtuda eeldusest, et nende kõigi puhul on tegemist AutÕS § 26 reguleerimisalasse langeva reprodutseerimisega. 19. Oleme nõus, et nii seadmete lisamisel kui ka Teadmiseks võetud Edaspidi tuleb läbi viia täiendavaid uuringuid tarbijate hüvitiste suuruste määramisel on korrektne lähtuda kopeerimisharjumuste kohta (vt AutÕS 1. aprillil 2021 jõustuva tarbija harjumustest. Ka AutÕS eelnõu redaktsiooni § 27 lg 72), mille tulemustest lähtuvalt on võimalik 13  seletuskirjas (lk 10) on toodud välja selge vajadus uuendada määruses sätestatud salvestusseadmete- ja kandjate loetelu regulaarseteks tarbija käitumisuuringute ning tasu määrasid. korraldamiseks vähemalt iga 4 või 5 aasta tagant. Eelnõudes tuginetakse aga peaasjalikult Turu- uuringute AS-i küsitlusele, mis pärineb aastast 2017. See tähendab, et hetkel tuginetakse uuringule, mis on eelnõude jõustumisel 2021. aastal irrelevantne, kuivõrd käsitleb 4 aasta või isegi 5 aasta taguseid tarbimisharjumusi, kuna uuringus küsiti uuringule eelneva 12 kuu andmeid. ITL on näinud selle perioodi jooksul selget tõusutrendi voogedastusteenuse kasutamises (näiteks laienes Netflix Eestisse alles 2016. aastal), mistõttu tuginedes viidatud uuringule ei oma me täna korrektset ülevaadet. Oleme seisukohal, et ainuõige on läbi viia uus uuring, mille tulemuste pinnalt oleks võimalik nii tagada infoühiskonna direktiivi 2001/29/EÜ preambula p 31 kohane õiguste ja huvide tasakaal eri liiki õiguste valdajate huvide ning kaitstud objekti kasutajate vahel kui ka vältida Euroopa Kohtu poolt erinevates kohtuasjades viidatud võimalikku ülekompenseerimist. Tarbijauuringud on nn tühja kasseti tasuga seotud küsimuste lahendamisel olulise tähtsusega ja neid tuleb kindlasti ka edaspidi läbi viia, sest seoses tehnoloogia kiire arenguga muutub ka tarbijate käitumine ajas. 20. Digibokside kasutamine ei ole täna seotud Arvestatud Muudetud määruse eelnõu kohaselt digiboksidelt tasu ei koguta. reprodutseerimisega AutÕS § 26 lõike 1 tähenduses. Digibokside kasutatakse signaali taasedastamise ning teoste kättesaadavaks tegemise õiguste teostamisel. Oleme siinkohal nõus määruse eelnõu seletuskirjas lk 7 toodud mõttekäiguga, mille kohaselt ei ole põhjendatud koguda voogedastusteenuste kaudu üldsusele suunamisel tehtud koopiatelt tühja kasseti tasu. Sideettevõtjate poolt pakutavad salvestusteenused on analoogsed voogedastusteenustele, kuivõrd 14  tarbija ei loo seeläbi koopiat isiklikuks kasutamiseks. Kättesaadavaks tehtavad teosed asuvad sideettevõtjate serverites ning on kättesaadavad üksnes teenuse raames. Õiguste omaja annab teenusepakkujaga sõlmitud lepinguga loa selle teenuse jaoks reproduktsioonide tegemiseks, mistõttu ei ole tegu loata ning tasu maksmata tehtud reproduktsiooniga. Eksitav võib olla siin ka 2017. aasta Turu- Uuringute AS-i küsitlus, mille kohaselt tegi audiovisuaalsetest teostest ühe aasta jooksul koopiaid 33% vastanutest, millest 13% juhtudel tehti koopia salvestisena televiisorist – digiboksi, videosalvestusvahendi või arvuti abil. Küsimuses ei ole kolme varianti eristatud, mistõttu puudub info, mille kohaselt tarbija üleüldse digiboksi reprodutseerimise otstarbeks kasutaks. Arvestades sealhulgas digiboksi kasutusvõimalusi ning teenusepakkuja tingimusi, siis on loogiline eeldada, et viidatud 13% kasutas reprodutseerimiseks hoopis muud videosalvestusvahendit või arvutit. Eelnõu seletuskirja lk 10 on viidatud Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt kui ilmneb, et teatava andmekandja ükski kasutaja teatavat funktsiooni praktikas peaaegu ei kasuta, võib õiguste omajatele tekkivat kahju lugeda minimaalseks, mistõttu ei pruugi kõnealuse funktsiooni kättesaadavaks tegemisega hüvitise maksmise kohustust tekkida. Ülaltoodust tulenevalt oleme seisukohal, et digibokside lisamine salvestusseadmete ja salvestuskandjate loetelusse ei ole asjakohane, kuivõrd tarbijad ei kasuta seadet reprodutseerimiseks AutÕS § 26 lõike 1 alusel ning teeme ettepaneku salvestusfunktsiooniga digiboksid määruse eelnõu punktis 3 toodud tabelist välja võtta. 21. VHS- ja helikassettide kasutamine teoste Mittearvestatud Arvestades, et audiovisuaalseid teoseid üldreeglina täna enam füüsilistel helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste andmekandjatel või digitaalsete failidena ei levitata, on teleri kaudu 15  salvestamiseks on praeguseks valdavalt asendunud salvestamine täna üks peamisi viise, kuidas audiovisuaalsetest teostest teiste andmekandjatega, mistõttu on need loetelust on võimalik reproduktsioone teha. Turu-Uuringute AS-i 2017. a eemaldatud. Oleme seisukohal, et lähtekoht peab küsitluse kohaselt salvestas viimase aasta jooksul audiovisuaalset sisu olema ühene – määrusesse lisatakse üksnes need teleri kaudu 5% vastanutest.8 Arvestades seda, et salvestusfunktsioon on seadmed ja kandjad, mida kasutatakse AutÕS § 26 eelkõige just uuematel teleritel, on eluliselt usutav, et selliste koopiate lõike 1 alusel reprodutseerimiseks. tegemine võib olla kasvanud võrreldes 2017. a uuringuga. Ka Soomes Hetkel jääb ebaselgeks, millele tuginedes on 2019. a-l läbi viidud uuringust ilmnes, et audiovisuaalsetest teostest määruse eelnõus sisalduvasse salvestusseadmete ja kopeeritakse peamiselt just telekanalite kaudu edastatavat sisu,9 mille -kandjate loetelusse lisatud salvestusfunktsiooniga kopeerimiseks vähemalt osaliselt kasutatakse ka teleri telerid. Viidatud 2017. aasta Turu-Uuringute AS-i salvestusfunktsiooni. küsitlus ei hõlmanud endas salvestusfunktsiooniga telerite kasutamise analüüsi ning sellekohane Seoses salvestavate ja mittesalvestavate telerite eristamisega nähtub ülevaade Eestist puudub. Arvestades mitme suurema Eesti elektroonikamüüja veebipoe lehel võimalus voogedastusteenuste populaarsuse kasvu, filtreerida telereid salvestusfunktsiooni olemasolu alusel. Järelikult võib sideettevõtjate pakutavaid teenuseid ning eeldada, et paljudel telerite maaletoojatel ja müüjatel on vastav sellekohase ülevaate puudumist, ei ole ITL informatsioon olemas. Ettevõtted, kellel sellist teavet pole, peavad hinnangul salvestusfunktsiooniga telerite lisamine tegema täiendava pingutuse tuvastamaks, millistel nende poolt loetelusse põhjendatud. ITL teeb ettepaneku müüdavate telerite mudelitel on salvestusfunktsioon. Võib siiski salvestusfunktsiooniga telerid määruse eelnõu eeldada, et sellise teabe tuvastamine ei too kaasa märkimisväärset punktis 3 toodud tabelist välja võtta. halduskoormuse kasvu. Seoses salvestusfunktsiooniga teleritega ning ka eelmises punktis käsitletud digiboksidega märgime, et praktikas on probleeme salvestava ja mittesalvestava funktsiooniga seadmete eristamisega. Nimelt ei ole seadmete tootjatel need seadmed seoses salvestamise funktsiooniga eraldi klassifitseeritud, mistõttu on maaletoojatel väga raske aru saada, millistele seadmetele kõnealust tasu lisada ja millistele mitte. 22. Juhime tähelepanu, et sisemisi arvutiga Arvestatud Muudetud määruse eelnõu kohaselt sisemistelt kõvaketastelt tasu ei mitteintegreeritud kõvakettaid kasutatakse koguta. valdavalt serverites. See tähendab, et nendelt ei ole õige nõuda tühja kasseti tasu. Neid ei kasuta 8 Tuleb siiski märkida, et see hõlmas mh salvestisi, mis tehti teleri kaudu, kuid muu seadmega, vt Turu-uuringute AS, „Elanike käitumine audio- ning videosalvestiste kopeerimisel, Lisa: elanike küsitlusuuring“, 02.2017, küsimus 8. Kättesaadav: https://www.just.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud. 9 Vt Taloustutkimus Oy, „Tutkimusraportti Yksityinen kopiointi 2018“, 28.6.2018, lk 26. Kättesaadav: https://minedu.fi/documents/1410845/4449678/OKM_Yksityinen+kopiointi_Omnibus+2018_tiivistelm%C3%A4raportti_28062018.pdf/f7f3ba60-b13f-4bd8-995a- dcbd002c2424/OKM_Yksityinen+kopiointi_Omnibus+2018_tiivistelm%C3%A4raportti_28062018.pdf. 16  üldjuhul eraisikud, sest need ei asu inimestel kodus ning nendele ei tehta teostest isikliku kasutamise otstarbel koopiaid. Ka määruse eelnõu seletuskirjas on lk 15 kirjas, et tasu ei koguta serverarvutite pealt, kuna selliseid arvuteid kasutatakse eelkõige juriidiliste isikute poolt ja/või ärilisel eesmärgil. Kuna sisemised arvutiga mitteintegreeritud kõvakettad ongi kasutusel serverarvutites, siis ei ole põhjendatud nende pealt tühja kasseti tasu maksmine. Juhul, kui selline kõvaketas siiski paigaldatakse eraisiku arvutisse, siis vaid selleks, et asendada juba algselt arvutis sisaldunud katki läinud kõvaketast. Need üksikud juhud, kui tõesti asendatakse vana arvutis katki läinud kõvaketas, siis ei ole sellise kasutuse eesmärk teha sinna uusi koopiaid. Rõhutame, et selline kõvaketaste kasutus on väga minimaalne. Samuti ei kasutata selliseid kõvakettaid praktikas selleks, et suurendada arvuti mahtu. Seetõttu teeb ITL ettepaneku sisemised arvutiga mitteintegreeritud kõvakettad määruse eelnõu punktis 3 toodud tabelist välja võtta. 23. ITL toetab määruse eelnõus sisalduvat põhimõtet, Teadmiseks võetud 2020. a jaanuaris toimunud ümarlaual välja pakutud ettepanek lähtus et salvestusseadmete ja -kandjate eest tuleb tasuda 2018. a Statistikaameti impordimääradest, mis hilisemast analüüsist vastavalt määruses kindlaks määratud tasu nähtuvalt ei andnud adekvaatset ülevaadet sellest, kui paljudelt määradele. Sellisel juhul ei sõltu õiguste omajatele salvestusseadmetelt ja -kandjatelt võiks realistlikult tühja kasseti tasu hüvitisena makstav tasu seadme maksumusest, mis koguda. Tasu määrasid on täiendavalt mõjutanud 1. aprillist 2021. a oleks äärmiselt ebaõiglane. jõustuva AutÕS § 27 lg-ga 71 seadusandja poolt kehtestatud suunised ITL-i esindajad osalesid käesoleva aasta jaanuaris õiglase hüvitise sisustamise kohta, mis mh sätestavad Justiitsministeeriumis tühja kasseti tasu teemal salvestusseadmetelt ja –kandjatelt kogutava tasu miinimummäärad. toimunud ümarlaual, kus eelnõu autorite poolt toodi välja teistsugused, oluliselt väiksemad tasumäärad kui praeguses eelnõu versioonis. Seetõttu jääb meile ebaselgeks, millest on tingitud ning millel täpselt põhinevad uued tasumäärad. Näiteks on määruse eelnõus pakutud salvestusvõimalusega telerite tasumäär 2,00 euro näol põhjendamatult kõrge. Ühtlasi on rohkem kui 17  kahekordistunud arvutite ning nutitelefonide tasumäärad. Palume selgitust, millest on selline tasude tõstmine ajendatud. Oleme seisukohal, et hetkel määruse eelnõus sisalduvaid tasu määrasid ei tohi kindlasti eelnõu edasise menetluse käigus suurendada. Tasu määrad peavad lähtuma sellest, kui palju konkreetset liiki salvestusseadet või -kandjat teoste helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste reprodutseerimiseks kasutatakse ning kui suur on konkreetsest kasutusviisist õiguste omajatele tekkiv tegelik kahju. Ainult nii saab tagada, et makstav hüvitis on tõepoolest õiglane ning eesmärgipärane. Rõhutame, et kõnealune hüvitis ei ole mõeldud selleks, et kompenseerida õiguste omajatele tulusid, mille nad on kaotanud, kuna tehnoloogia ja tarbimisharjumused on muutnud ning turule on tulnud hoopis uued teenused. Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 24. Selleks, et maksta õiguste omajatele õiglast Teadmiseks võetud Edaspidi tuleb läbi viia täiendavaid uuringuid, millest lähtuvalt on hüvitist, on vaja teada, millises ulatuses kasutavad võimalik uuendada salvestusseadmete- ja kandjate loetelu ning tasu füüsilised isikud reprodutseerimisõigust enda määrasid (vt AutÕS 1. aprillil 2021 jõustuva redaktsiooni § 27 lg 7 2). isiklikuks vajaduseks. Eelnõu seletuskirjas on Praeguste tasumäärade kehtestamisel on lisaks Eesti 2017. a uuringule peamiselt tuginetud Turu-Uuringute ASi poolt vaadeldud ka lähiriikide 2019. a-l tehtud uuringuid ajakohasema läbiviidud uuringuküsitlusele, milles on välja ülevaate saamiseks. toodud elanike käitumine audio- ning videosalvestiste kopeerimisel. Kaubanduskoja hinnangul ei ole mitmel põhjusel mõistlik sellele uuringule enam tugineda. a) Esiteks on see uuring vähemalt osaliselt aegunud, sest viidi läbi 2017. aastal. Juhime tähelepanu sellele, et eelnõu jõustumisel on uuringu tegemisest möödunud peaaegu neli aastat. Selle aja jooksul on muutunud oluliselt 18  inimeste tarbimisharjumused kõnealuses valdkonnas ning levinud uued tehnoloogilised lahendused. Näiteks on märgatavalt suurenenud tasuliste voogedastusteenuste kasutamine, mille puhul ei tule õiguste omajatele maksta tühja kasseti tasu. b) Viidatud uuring ei anna selget ülevaadet, kui palju kasutavad inimesed ühte või teist salvestusseadet või -kandjat õiguste omajate loomingu reprodutseerimiseks. Näiteks ei anna uuring vastust küsimusele, kui palju kasutavad inimesed salvestatavat televiisorit teoste kopeerimiseks. Uuringus on välja toodud vaid see, kui paljud inimesed on salvestanud televiisorist, aga mitte see, mis seadmega seda täpsemalt tehti. Täna kasutatakse salvestamise asemel enam järelevaatamisteenust, mis on mugavam ja vastab enam inimeste vajadustele. c) Uuringus ei ole eristatud ka seda, kas inimesed tegid koopiaid ebaseaduslikult, autoriõiguse seaduse § 26 lõike 1 või muul alusel. Seetõttu näitab uuring koopiate tegemise mahtu suuremana, kui see on tühja kasseti tasu raames. Kaubanduskoja ettepanek: Viia läbi inimeste tarbimisharjumuste uuring, et saada teada, milliseid salvestusseadmeid ja - kandjaid ning kui tihti kasutavad füüsilised isikud koopiate tegemiseks autoriõiguse seaduse § 26 lõike 1 alusel. Osaliselt on võimalik sellist analüüsi teha ilmselt ka läbi side ja tele ettevõtete. 25. Toetame nii eelnõu kui ka määruse eelnõu Teadmiseks võetud muudatust, mille kohaselt on tasu fikseeritud kindlas summas, mitte protsendina toote väärtusest. Samuti peame mõistlikuks seda, et tasu ei sõltu mälumahust. Sellise lahendusega kaasneb ettevõtetele oluliselt väiksem halduskoormus võrreldes sellega, kui tasu sõltuks mälumahust. 19 26. Kaubanduskoja hinnangul esineb risk, et määruse Mittearvestatud Tasu määrade uuendamisel on lähtutud seadusandja poolt AutÕS 1. eelnõus sisalduvad tasu määrad ei taga õiglast aprillil 2021. a jõustuva redaktsiooni § 27 lg-ga 71 kehtestatud suunistest hüvitist. Peame tõenäoliseks, et toimub õiglase hüvitise sisustamise kohta, mis mh sätestavad ülekompenseerimine. Sellele viitab eelkõige 2007. salvestusseadmetelt ja –kandjatelt kogutava tasu miinimummäärad. aasta ja 2021. aasta kogutava tasu suuruste võrdlemine. Määruse eelnõu seletuskirja (lk 12) kohaselt toimis tühja kasseti tasu kogumine efektiivselt 2007. aastal ning siis koguti kokku 283 452 eurot. Eelnõu jõustumisel suureneb laekumine seletuskirja kohaselt 0,9 – 1,35 miljoni euroni. Seega suureneb tasu laekumine võrreldes 2007. aastaga 3,1 - 4,8 korda. Samas on tõenäoline, et selle aja jooksul on vähenenud koopiate tegemine autoriõiguse seaduse § 26 lõike 1 alusel. Seega saab hüvitise kasvu põhjendada vaid sellega, et mitmekordistunud on hüvitis koopia tegemise eest. Samas juhime tähelepanu sellele, et ajavahemikul 2007-2019 on keskmine palk suurenenud ca 2 korda. Seega on meie hinnangul õiglane, et ka õiguste omajatele makstav hüvitis ei kasva kordades kiiremini kui keskmine palk. Eelneva info valguses ei tohiks kogutav tasu ületada ca 600 000 eurot aastas. 27. Kindlasti ei tohi hüvitise näol olla tegemist Teadmiseks võetud toetusega. Hüvitis ei tohi sisaldada toetuskomponenti näiteks selle eest, et õiguste omajate tulu on vähenenud seoses tarbijaharjumuste muutustega või tehnoloogia arenguga. Kui riik soovib õiguste omajatele toetust maksta, siis tuleb kasutada selleks muid meetmeid. Lisaks ei tohi hüvitis katta kahju, mis ei ole seotud autoriõiguse seaduse § 26 lõikega 1. 28. Meile jääb ebaselgeks, miks on määruse eelnõus Mittearvestatud 2020. a jaanuaris toimunud ümarlaual välja pakutud ettepanek lähtus suurendatud mitmete toodete tasu võrreldes 2020. 2018. a Statistikaameti impordimääradest, mis hilisemast analüüsist aasta jaanuariga, kui Justiitsministeerium tutvustas nähtuvalt ei andnud adekvaatset ülevaadet sellest, kui paljudelt huvigruppidele plaanitavaid muudatusi seoses salvestusseadmetelt ja –kandjatelt võiks realistlikult tühja kasseti tasu tühja kasseti tasuga. Eelkõige on suurenenud nende koguda. Tasu määrasid on täiendavalt mõjutanud seadusandja toodete tasu, mida inimesed ostavad rohkem. kehtestatud suunised õiglase hüvitise sisustamisel. Näiteks salvestatavate telerite puhul on 20  Justiitsministeerium suurendanud tasu rohkem kui kolm korda, arvutite ja nutitelefonide osas rohkem kui kaks korda ning digibokside puhul ligi kaks korda. Rohkem ostetavate toode osas on minimaalselt vähenenud vaid USB-mälupulga tasu. Kui jaanuaris tõi ministeerium välja, et eelnõude jõustumisel kogutakse tühja kasseti tasu ligi 772 000 eurot, siis määruse eelnõu seletuskirja kohaselt võib tasu suureneda ligi 1,35 miljoni euroni. Samas puuduvad seletuskirjas mõjuvad põhjused, miks otsustas ministeerium tasusid suurendada võrreldes esialgse plaaniga. Kaubanduskoja ettepanek: Kehtestada määruse eelnõus toodetele mitte suurem tasu, kui oli kirjas Justiitsministeeriumi esialgses nägemuses. Seega teeme ettepaneku vähendada näiteks nutitelefoni, MP3/MP4- mängijaga telefoni ning süle-, tahvel- ja lauaarvuti tasu 1,3 eurolt 0,6 euroni. 29. Toetame määruse eelnõu seletuskirjas (lk 13) Osaliselt teadmiseks võetud, Määruse loetelust on välja võetud salvestusfunktsiooniga digiboks ning väljatoodud põhimõtet, mille kohaselt ei peaks tasu osaliselt arvestatud, osaliselt sisemine arvutiga mitteintegreeritud kõvaketas. maksma sellist liiki salvestusseadmete ja -kandjate mittearvestatud kasutajad, mida praktikas teoste helisalvestiste ega Arvestades, et audiovisuaalseid teoseid üldreeglina enam füüsilistel audiovisuaalsete teoste reprodutseerimiseks andmekandjatel või digitaalsete failidena ei levitata, on teleri kaudu sisuliselt ei kasuta. salvestamine täna üks peamisi viise, kuidas audiovisuaalsetest teostest Kaubanduskoja hinnangul ei kasutata mitmeid on võimalik reproduktsioone teha. Turu-Uuringute AS-i 2017. a salvestusseadmete ja -kandjate loetelus sisalduvaid küsitluse kohaselt salvestas viimase aasta jooksul audiovisuaalset sisu tooteid sisuliselt teoste reprodutseerimiseks. teleri kaudu 5% vastanutest.10 Arvestades seda, et salvestusfunktsioon Näiteks ei kasuta meie hinnangul inimesed on eelkõige just uuematel teleritel, on eluliselt usutav, et selliste koopiate koopiate tegemiseks salvestatavat telerit. Turu- tegemine võib olla kasvanud võrreldes 2017. a uuringuga. Ka Soomes Uuringute ASi poolt läbiviidud küsitlus ei andnud 2019. a-l läbi viidud uuringust ilmnes, et audiovisuaalsetest teostest infot selle kohta, kui palju kasutatakse salvestatavat kopeeritakse peamiselt just telekanalite kaudu edastatavat sisu,11 mille telerit koopiate tegemiseks. Üldreeglina ei ole kopeerimiseks vähemalt osaliselt kasutatakse ka teleri võimalik telerisse salvestada, vaid selleks tuleb salvestusfunktsiooni. kasutada eraldi kõvaketast, mälupulka või muud seadet, millelt ka tasu kogutakse. Lisaks ei ole 10 Tuleb siiski märkida, et see hõlmas mh salvestisi, mis tehti teleri kaudu, kuid muu seadmega, vt Turu-uuringute AS 2017. a uuring (allviide 8), küsimus 8. 11 Vt Tutkimusraportti Yksityinen kopiointi 2018 (allviide 9), lk 26. 21  põhjendatud lisada tasu kogumise loetellu digibokse, sest neid kasutatakse sideteenuse poolt pakutavate teenuste raames, mille puhul ei ole õiguste omajatel õigust saada hüvitist. Kaubanduskoda ei pea põhjendatuks ka sisemise arvutiga mitteintegreeritud kõvaketta lisamist salvestusseadmete ja -kandjate loetelusse, sest neid kasutatakse peamiselt serverites, mis on eelkõige juriidiliste isikute kasutuses. Kaubanduskoja ettepanek: Jätta määruse eelnõust salvestusseadmete ja - kandjate loetelust välja salvestusfunktsiooniga digiboks, salvestusfunktsiooniga teler ning sisemine arvutiga mitteintegreeritud kõvaketas. Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Eesti Kultuuri Koda 30. Salvestusseade või -kandja pealt makstavad Mittearvestatud Lähtuvalt 1. aprillil 2021. a jõustuva AutÕS redaktsiooni § 27 lg 71 p-st tasumäärad võiksid olla kõrgemad. Praegune süle- 2 ning Euroopa Kohtu praktikast ei saa salvestusseadmete ja –kandjate või tahvelarvuti pealt arvestatav 1,3 € võrdluses tasu määrade kehtestamise aluseks olla üksnes seadme või andmekandja USB mälupulga pealt makstava 0,50 ei ole hind, vaid asjaolu, millisel määral seda kasutatakse isiklikuks omavahel mõistlikus suhtes, sest hinnaklassiga kasutamiseks kopeerimiseks. võrdluses on USB pealt makstav tasu liiga kõrge, kuid süle- ja tahvelarvuti pealt makstav tasu liiga madal, süle- või tahvelarvuti pealt makstav tasu võiks olla 10 korda suurem võrdluses USB pealt arvestatava tasuga, samuti teleril, millelt makstav tasu on arvestatud praegu 2€. Andmekandja tasu võiks olla kindlas arvestuslikus suhtes seadme hinnaga, see tagaks õiglasema maksusüsteemi. Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Tartu Ülikooli õigusteaduskond 31. Tasumäärad, mille alusel on seletuskirjas Teadmiseks võetud, arvestatud kalkuleeritud aastas laekuv võimalik tasu on liiga madalad võrreldes praegu kehtivate 22  protsentuaalsete tasumääradega. Väljapakutud lahendus ei ole tingimata kooskõlas Euroopa Kohtu vastavate suunistega ning autorite kõrgetasemelise kaitse põhimõttega. Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Patendivolinike Koda 32. Eelnõu seletuskirjale on lisatud Vabariigi Valitsuse Teadmiseks võetud, arvestatud 17.01.2006 määruse nr 14 muutmise määruse eelnõu kavand, mille § 1 p-s 3 on sätestatud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning tasu määrad. Leiame, et määruse eelnõu kavandis on hetkel kirjas üksnes miinimum neist seadmetest ja kandjatest, mida teose reprodutseerimiseks kasutatakse. Arvestades tehnoloogia pidevat arengut tuleb eelnõu kavandis toodud seadmete ja kandjate loetelu täiendada ning ühtlasi peab olema AutÕS-s sätestatud selge kord, alused ja sagedus salvestusseadmete ning -kandjate loetelu regulaarseks täiendamiseks. Vastasel korral on loodud eeldused olemasoleva probleemi kordumisele järgmise 5-10 aasta jooksul, kus Vabariigi Valitsuse määruses toodud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ei ole kaasas käinud tehnoloogia arenguga ning loetelu aegumine toob kaasa saamata jäänud hüvitise loomeinimestele. Planeeritud „tühja kasseti“ tasu suuruse osas on eelnõu koostajad hinnanud, et uue loetelu ja tasumäärade alusel kogutav summa saab olema ligi 900 000 eurot, mis on 0,68 eurot inimese kohta. Määruse eelnõu kavandis on Justiitsministeerium toonud välja 2018 a. andmed Euroopa Liidu liikmesriikide poolt kogutud tasu kogusummade kohta, mille kohaselt Liidu keskmine tasu määr oli 2018 a. 1,55 eurot inimese kohta. Seega saab Eestis kogutav tasu olema inimese kohta üle 2 korra väiksem Euroopa Liidu keskmisest. Määruse 23 eelnõu seletuskirjas on toodud selgitus, et „Madalam summa võrreldes EL keskmisega on põhjendatud mh seetõttu, et audiovisuaalsetest teostest ning teoste helisalvestistest tehtavate koopiate hulk on voogedastusteenuste üha laiema kasutamise tõttu pidevalt vähenemas, mida paljudes riikides kehtestatud tasu määrad ei kajasta.“ Selline põhjendus (seadmete kasutuse vähenemine) ei ole põhjuslikus seoses autoritel väiksema hüvitise maksmisega. Seletuskirjas toodud tabelis on andmed 19 liikmesriigi tasu suuruse kohta (inimese kohta), millest 12 liikmesriigi tasu (inimese kohta) on suurem kui Eesti planeeritud tasu (inimese kohta). Leiame, et sellist tendentsi ei saa seletada ebaadekvaatsete tasumäärade kehtestamisega valdava enamuse liikmesriikide poolt. Ühtlasi ei ole selline alahüvitamine kooskõlas Eesti arengut puudutavates erinevates strateegiadokumentides seatud eesmärkide ja ülesannetega, näiteks: a) Kultuuripoliitika põhialused aastani 20201, mille kohaselt „Riik kaitseb autorite õigusi, kohandades õigusruumi vastavalt tehnoloogiliste võimaluste arengule. Riigi kohuseks on luua intellektuaalomandi kaitseks tõhus seadusandlik raamistik, mis tagab autorite varaliste õiguste ja nendega kaasnevate õiguste kaitse intellektuaalse omandi kasutamisel.“ b) Konkurentsivõime kava „EESTI 2020“ 2, mille kohaselt „Loomemajanduse, IKT ja võtmetehnoloogiate potentsiaali suuremaks kasutamiseks tulevikus on vajalik soodustada valdkondi integreerivaid tegevusi väljaõppe ja rahvusvahelistumise valdkondades, aga ka rahastamises. Täiendava lisandväärtuse loomiseks valdkondade koostoimest tuleb pöörata tähelepanu inimkapitali võimekuse tõstmisele kõige laiemas tähenduses. Edukate koostööplatvormide loomine 24 eeldab valdkondade eripärasid arvestada oskavate inimeste ning soodsa keskkonna olemasolu.“ Eeltoodust tulenevalt peame Eesti konkurentsivõime ning loomemajanduse edendamiseks vajalikuks tasumäärade kehtestamise, mis tagab vähemalt EL keskmise tasu suuruse (inimese kohta). See on oluline ka laiemalt intellektuaalomandi väärtuse laiemal teadvustamisel ja tunnustamisel. 25