Väljaminev kiriAvalik
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon · 28. veebruar 2023
- Viit
- 2.1.-5/23/216-3
- Registreeritud
- 28. veebruar 2023
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Viljandi Linnavalitsus
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 2.1 Menetluse korraldamine
- Sari
- 2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
- Toimik
- 2.1.-5/2023
- Vastutaja
- Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon)
Sisu (failidest)
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Ene Rink Teie 26.01.2023 nr
Viljandi Linnavalitsus
[email protected] Meie 28.02.2023 nr 2.1.-5/23/216-3
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles soovite teada, kas on seaduslik kui
õpilased koolitundides või muul juhul koolis lasevad oma telefoni või nutikella kaudu vanematel
kuulata pealt tundi või vestlust õpetajaga.
Seda teemat tuleks käsitleda sarnaselt tundide salvestamisega, mis on leidnud laialdast
ühiskondlikku diskussiooni ka varasemalt. See tähendab, et juhul kui selline
filmimine/salvestamine (sealhulgas pealkuulamine salvestamiseta) toimub üksnes isiklikul
eesmärgil ja õpilane ei edasta seda väljapoole oma klassikollektiivi, oma pereringi või
õiguskaitseorganitele oma õiguste kaitseks, siis isikuandmete kaitse üldmäärus ei kohaldu ning
inspektsioon ei saa sellistesse teemadesse sekkuda. Aga kui salvestiselt on isikud äratuntavad ja
see edastatakse kolmandatele isikutele või avalikustatakse (nt sotsiaalmeedias), siis tekivad
puudutatud isikutel avaldaja vastu nõudeõigused, sh võimalus pöörduda Andmekaitse
Inspektsiooni poole.
Igal juhul on koolitunni salvestamine (või vanemate osalemine koolitunnis läbi muu seadme) nii
õpilaste kui õpetajate poolt taunitav praktika. Küll aga on enamasti sellele eelnenud muud
probleemid omavahelistes suhetes, mis vajaks tegelikult tähelepanu. Niisama kõik õpilased kõiki
õpetajaid ei filmi (ka ei kuula pealt muul moel) ja tuleks uurida tegevuse põhjuseid.
Kool saab kehtestada kodukorra reeglid, mis sellise salvestamise keelaks. Samas igasugused
reeglid ei ole need, mis tegelikke probleeme lahendaks, vaid õpilastel on oluline päriselt aru
saada, miks nii ei ole sobilik teha (kasvatuslik ja õpetuslik eesmärk). Kool peaks tagama nii oma
töötajatele kui õpilastele meeldiva ja psühholoogiliselt turvalise keskkonna, kus ei toimuks
kiusamist jms või esineks vajadust teise poole käitumise salvestamiseks, et hiljem midagi
tõendada või muul moel pealtkuulamiseks. Ainult koolil on võimalus teha sellist selgitustööd ja
kutsuda üles pooli omavahel sõbralikult suhtlema, nt õpetaja koos õpilase ja tema vanematega.
Samuti kui pooli ei anna enam lepitada, siis pakkuda edasi võimalusi klassi vahetuseks vms.
Tegemist on keerulise teemaga, aga loodetavasti andis vastus mõtteid. Sarnast teemat on
analüüsinud nii Õiguskantsler kui Andmekaitse Inspektsioon varasemalt (sh meedias).
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
juristi assistent
peadirektori volitusel
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee