dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 17. veebruar 2023
Viit
2.1.-5/23/221-2
Registreeritud
17. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA,
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Elve Adamson (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎2.1.-523221-2 17.02.2023 Väljaminev kiri.bdoc297 KB

Sisu (failidest)

Lp Anto Viigi Teie: 26.01.2023 nr 3-4/23/453 Vastavusjuht Meie: 17.02.2023 nr 2.1-5/23/221-2 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA Sepise 7 11415 TALLINN E-post: [email protected] Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada Rahvusarhiivile üleantavates dokumentides avaliku ja mitte avaliku teabe eristamist ja juurdepääsupiirangute kehtestamist. Vastame Teie küsimustele nende esitamise järjekorras: 1.Kas sihtasutusele ettevõtjate poolt toetuse raames esitatud toetuse saaja konfidentsiaalne teave (nt äriplaan, tegevuste detailne kirjeldus, toetuse saaja omafinantseeringu allikad ja partnereid puudutav teave ning tehingud partneritega) allub avaliku teabe regulatsioonile? Kui jah, siis mis ulatuses? Vastus: Kuna sihtasutuste puhul on tegemist eraõiguslike juriidiliste isikutega, kes on teabevaldajateks ainult kahel juhul - kui nad täidavad avalikke ülesandeid või kasutavad, sh jagavad, avalikku raha (AvTS § 5 lg 2 ja 3). Seega on vaja kõigepealt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel (EIS) endale selgeks teha, milliseid avalikke ülesandeid nad täidavad. Kogu avalike ülesannete täitmise käigus loodud ja saadud teave on avalik teave AvTS § 5 lg 2 ja 3 mõistes. Inspektsioonile arusaadavalt on EIS-i üheks avalikuks ülesandeks ka struktuuritoetuste jagamine. Seega on kogu dokumentatsioon, mis on loodud või saadud nende toetuste menetlemise ja jagamisega, sh ka teave, mida ettevõtjad on toetuse saamiseks kohustatud EIS- le esitama, on avalik teave, millele saab piirangud kehtestada seaduses sätestatud korras. 2. Rahvusarhiiv on seisukohal, et kõik sihtasutuse juhatuse otsused ja koosolekute protokollid koos lisadokumentidega on arhiiviväärtuslikud, kuid nimetatud dokumendid sisaldavad ka asutusesiseseks kasutamiseks loodud kordasid, juhendmaterjale, programmdokumente jms. Soovite infot, kuidas käituda antud dokumentide üleandmisel Rahvusarhiivi. Kas AKI hinnangul on kogu teave, mida dokumendid sisaldavad avalik teave? Kuidas toimida juurdepääsupiirangute seadmisel juhul kui näiteks juhatuse ja nõukogu protokollides on vajalik eristada avalike ülesannete ja eraõigusliku isiku muu tegevuse käigus tekkinud dokumente? Vastus: Seda, kas ja mis ulatus saab mingis dokumendis sisalduvat teavet lugeda avalikuks teabeks, saab hinnata peale konkreetse dokumendiga tutvumist. Kui dokument sisaldab ka mingis osas avalikku teavet, siis tuleb piirangute kehtestamisel käituda nii nagu oleks Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 dokumendi puhul tegemist avaliku teabega ehk siis kehtestada vajadusel piirangud ka sellele teabele, mis ei puuduta avalike ülesannete täitmist. Näiteks kui selline dokument sisaldab ka kellegi piiranguga isikuandmeid või ettevõtte/asutuse turvameetmete kirjeldust, mis ei ole avalikuks teabeks, siis selleks, et see ei saaks avalikuks soovitame dokumendile lisada ka vastavad piirangud, sh ka otsuste/protokollide lisadele. Seda ka põhjusel, et arhiivile antakse üle dokumendid üle tervikdokumentidena. 3. Kuidas toimida teabega, millele on määratud nii juurdepääsupiirang kui ka säilitustähtaeg vastavalt struktuuritoetuste seaduses märgitud kuupäevani (näiteks STS 2007-2013-le kuni 31.12.2025, STS 2004-2006 kuni 31.12.2015). Kui osa sellisest teabest kantakse üle alatiseks säilitamiseks määratud dokumentidesse ja antakse üle Rahvusarhiivile, kas see võib olla peale säilitustähtaja möödumist avalik. Vastus: Struktuuritoetuste seadused (STS 2007-2013, STS 2004-2006) näevad ette, et millised dokumente kui kaua säilitatakse ning et piirangud neile dokumentidele kehtivad säilitustähtaja lõpuni. Ehk siis saab neile dokumentidele piirangu kehtestada kuni seaduses toodud tähtajani. Nii on see ka JPP klassifikaatoris sätestatud. Kui dokumentidest, mille osas on seaduses sätestatud säilitustähtaeg, on kantud andmeid ka muudesse dokumentidesse, siis selles osas ei ole piirangute kehtestamise osas seaduses eriregulatsiooni. Seega ei saa ka Andmekaitse Inspektsioon ilma seadusest tuleneva aluseta kehtestada JPP klassifikaatoris pikemat piirangu tähtaega kui seadus ette näeb. Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuste seaduse ja perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse muutmise seaduse seletuskirja kohaselt STS 2007-2013 kehtiva regulatsiooni kohaselt avalikustatakse enne toetuse rahuldamise otsuse tegemist või kava, programmi kinnitamist ainult statistilised ülevaated. Kui taotlust ei rahuldata, andmeid taotleja ja tema taotluse kohta ei avalikustata, kuna riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste taotlustes toodud teave ei sisalda ärisaladusi ega tundlikke isikuandmeid ei ole nimetatud piirangute kohaldamine avalik sektori asutustest taotlejatele kohane. Eeltoodust võib aru saada, et seadusandja on eelkõige pidanud nendes taotlustes piiranguga teabeks tundlikke isikuandmeid ja ärisaladust ning seda, et avalikustataks taotleja poolt edastatud dokumente. Sellist arusaama toetavad STS 2014-2020 ja ÜSS 2021-2027 seletuskirjad. Kuna tulenevalt AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel saab ärisaladusele maksimaalselt kehtestada piirangu kuni 10-ks aastaks, siis eeltoodud eriseadustes on ettenähtud sellest pikem tähtaeg, mis anna aga alust kehtestada piirangut tähtajatult. Siin ei saa ka asuda seisukohale, et toetuse taotluses esitatud ärisaladus oleks kuidagi kaalukam, kui muudes dokumentides kajastatud ärisaladus või muu piiranguga teave, millele seadus näeb üldjuhul ette piirangu maksimaalseks tähtajaks 10 aastat. Küll aga tuleks EIS-l hinnata, kui palju ja mis eesmärgil on vajalik sellist piiranguga teavet (sh taotleja ärisaladust või muud piiranguga teavet) kajastada protokollides ja muudes dokumentides, mis on alalise säilitustähtajaga. Kui protokollid või muud dokumendid sisaldavad ka näiteks piiranguga isikuandmeid, siis tuleb neile lisada ka vastav säte, millisel juhul on dokumendid piiranguga kuni 75 aastat. Ehk siis dokumentidele tuleks märkida kõik piirangu alused, millist teavet dokumendid sisaldavad. 4.Palute vaadata üle JPP klassifikaator ning täiendada seda EKTÄKS otseviitega. Vastus: EKTÄKS § 5 lg 2 sätestab, millised kolm tingimust peavad olema korraga täidetud, et tegemist oleks ärisaladusega. Kui üks neist punktidest ei ole täidetud, siis ei ole tegemist ärisaladusega. Ehk siis teisiti öeldes annab eeltoodud säte tingimused, millele ärisaladus peab vastama, kuid ei ole ise piirangu kehtestamise alus. Kui teave vastab EKTÄKS § 5 lg-2 toodud 2 (3) tingimustele, saab sellele piirangu kehtestada AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel, mis on ka klassifikaatoris kirjas. Ka ei näe EKTÄKS ette võimalust kehtestada ärisaladusele pikemat piirangu tähtaega kui näeb ette AvTS. Selleks, et kehtestada mingile teabele AvTS § 40 lg-s 1 toodud tähtajast pikem tähtaeg, peab see olema selgelt sätestatud mingis eriseaduses nagu näiteks STS 2007-2013-le kuni 31.12.2025, STS 2004-2006 kuni 31.12.2015. Kui eriseaduses pikemat tähtaega ei ole, siis tuleb lähtuda AvTS-s toodud tähtajast. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust EKTÄKS § 5 lg 2 JPP klassifikaatorisse lisada, kuna see ei ole iseseisev piirangu alus ning ei näe ette pikemat piirangu tähtaega kui AvTS. Loodame, et saime oma selgitustega Teile abiks olla. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Elve Adamson jurist peadirektori volitusel 3 (3)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel