Lp Anto Viigi Teie: 26.01.2023 nr 3-4/23/453
Vastavusjuht
Meie: 17.02.2023 nr 2.1-5/23/221-2
Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA
Sepise 7
11415 TALLINN
E-post:
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada Rahvusarhiivile
üleantavates dokumentides avaliku ja mitte avaliku teabe eristamist ja juurdepääsupiirangute
kehtestamist.
Vastame Teie küsimustele nende esitamise järjekorras:
1.Kas sihtasutusele ettevõtjate poolt toetuse raames esitatud toetuse saaja konfidentsiaalne
teave (nt äriplaan, tegevuste detailne kirjeldus, toetuse saaja omafinantseeringu allikad ja
partnereid puudutav teave ning tehingud partneritega) allub avaliku teabe regulatsioonile? Kui
jah, siis mis ulatuses?
Vastus: Kuna sihtasutuste puhul on tegemist eraõiguslike juriidiliste isikutega, kes on
teabevaldajateks ainult kahel juhul - kui nad täidavad avalikke ülesandeid või kasutavad, sh
jagavad, avalikku raha (AvTS § 5 lg 2 ja 3). Seega on vaja kõigepealt Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutusel (EIS) endale selgeks teha, milliseid avalikke ülesandeid nad
täidavad. Kogu avalike ülesannete täitmise käigus loodud ja saadud teave on avalik teave AvTS
§ 5 lg 2 ja 3 mõistes.
Inspektsioonile arusaadavalt on EIS-i üheks avalikuks ülesandeks ka struktuuritoetuste
jagamine. Seega on kogu dokumentatsioon, mis on loodud või saadud nende toetuste
menetlemise ja jagamisega, sh ka teave, mida ettevõtjad on toetuse saamiseks kohustatud EIS-
le esitama, on avalik teave, millele saab piirangud kehtestada seaduses sätestatud korras.
2. Rahvusarhiiv on seisukohal, et kõik sihtasutuse juhatuse otsused ja koosolekute protokollid
koos lisadokumentidega on arhiiviväärtuslikud, kuid nimetatud dokumendid sisaldavad ka
asutusesiseseks kasutamiseks loodud kordasid, juhendmaterjale, programmdokumente jms.
Soovite infot, kuidas käituda antud dokumentide üleandmisel Rahvusarhiivi. Kas AKI
hinnangul on kogu teave, mida dokumendid sisaldavad avalik teave? Kuidas toimida
juurdepääsupiirangute seadmisel juhul kui näiteks juhatuse ja nõukogu protokollides on vajalik
eristada avalike ülesannete ja eraõigusliku isiku muu tegevuse käigus tekkinud dokumente?
Vastus: Seda, kas ja mis ulatus saab mingis dokumendis sisalduvat teavet lugeda avalikuks
teabeks, saab hinnata peale konkreetse dokumendiga tutvumist. Kui dokument sisaldab ka
mingis osas avalikku teavet, siis tuleb piirangute kehtestamisel käituda nii nagu oleks
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
dokumendi puhul tegemist avaliku teabega ehk siis kehtestada vajadusel piirangud ka sellele
teabele, mis ei puuduta avalike ülesannete täitmist. Näiteks kui selline dokument sisaldab ka
kellegi piiranguga isikuandmeid või ettevõtte/asutuse turvameetmete kirjeldust, mis ei ole
avalikuks teabeks, siis selleks, et see ei saaks avalikuks soovitame dokumendile lisada ka
vastavad piirangud, sh ka otsuste/protokollide lisadele. Seda ka põhjusel, et arhiivile antakse
üle dokumendid üle tervikdokumentidena.
3. Kuidas toimida teabega, millele on määratud nii juurdepääsupiirang kui ka säilitustähtaeg
vastavalt struktuuritoetuste seaduses märgitud kuupäevani (näiteks STS 2007-2013-le kuni
31.12.2025, STS 2004-2006 kuni 31.12.2015). Kui osa sellisest teabest kantakse üle alatiseks
säilitamiseks määratud dokumentidesse ja antakse üle Rahvusarhiivile, kas see võib olla peale
säilitustähtaja möödumist avalik.
Vastus: Struktuuritoetuste seadused (STS 2007-2013, STS 2004-2006) näevad ette, et millised
dokumente kui kaua säilitatakse ning et piirangud neile dokumentidele kehtivad säilitustähtaja
lõpuni. Ehk siis saab neile dokumentidele piirangu kehtestada kuni seaduses toodud tähtajani.
Nii on see ka JPP klassifikaatoris sätestatud. Kui dokumentidest, mille osas on seaduses
sätestatud säilitustähtaeg, on kantud andmeid ka muudesse dokumentidesse, siis selles osas ei
ole piirangute kehtestamise osas seaduses eriregulatsiooni. Seega ei saa ka Andmekaitse
Inspektsioon ilma seadusest tuleneva aluseta kehtestada JPP klassifikaatoris pikemat piirangu
tähtaega kui seadus ette näeb.
Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuste seaduse ja perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste
seaduse muutmise seaduse seletuskirja kohaselt STS 2007-2013 kehtiva regulatsiooni kohaselt
avalikustatakse enne toetuse rahuldamise otsuse tegemist või kava, programmi kinnitamist
ainult statistilised ülevaated. Kui taotlust ei rahuldata, andmeid taotleja ja tema taotluse kohta
ei avalikustata, kuna riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste taotlustes toodud teave ei sisalda
ärisaladusi ega tundlikke isikuandmeid ei ole nimetatud piirangute kohaldamine avalik sektori
asutustest taotlejatele kohane. Eeltoodust võib aru saada, et seadusandja on eelkõige pidanud
nendes taotlustes piiranguga teabeks tundlikke isikuandmeid ja ärisaladust ning seda, et
avalikustataks taotleja poolt edastatud dokumente. Sellist arusaama toetavad STS 2014-2020 ja
ÜSS 2021-2027 seletuskirjad.
Kuna tulenevalt AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel saab ärisaladusele maksimaalselt kehtestada
piirangu kuni 10-ks aastaks, siis eeltoodud eriseadustes on ettenähtud sellest pikem tähtaeg, mis
anna aga alust kehtestada piirangut tähtajatult. Siin ei saa ka asuda seisukohale, et toetuse
taotluses esitatud ärisaladus oleks kuidagi kaalukam, kui muudes dokumentides kajastatud
ärisaladus või muu piiranguga teave, millele seadus näeb üldjuhul ette piirangu maksimaalseks
tähtajaks 10 aastat.
Küll aga tuleks EIS-l hinnata, kui palju ja mis eesmärgil on vajalik sellist piiranguga teavet (sh
taotleja ärisaladust või muud piiranguga teavet) kajastada protokollides ja muudes
dokumentides, mis on alalise säilitustähtajaga. Kui protokollid või muud dokumendid
sisaldavad ka näiteks piiranguga isikuandmeid, siis tuleb neile lisada ka vastav säte, millisel
juhul on dokumendid piiranguga kuni 75 aastat. Ehk siis dokumentidele tuleks märkida kõik
piirangu alused, millist teavet dokumendid sisaldavad.
4.Palute vaadata üle JPP klassifikaator ning täiendada seda EKTÄKS otseviitega.
Vastus: EKTÄKS § 5 lg 2 sätestab, millised kolm tingimust peavad olema korraga täidetud, et
tegemist oleks ärisaladusega. Kui üks neist punktidest ei ole täidetud, siis ei ole tegemist
ärisaladusega. Ehk siis teisiti öeldes annab eeltoodud säte tingimused, millele ärisaladus peab
vastama, kuid ei ole ise piirangu kehtestamise alus. Kui teave vastab EKTÄKS § 5 lg-2 toodud
2 (3)
tingimustele, saab sellele piirangu kehtestada AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel, mis on ka
klassifikaatoris kirjas. Ka ei näe EKTÄKS ette võimalust kehtestada ärisaladusele pikemat
piirangu tähtaega kui näeb ette AvTS. Selleks, et kehtestada mingile teabele AvTS § 40 lg-s 1
toodud tähtajast pikem tähtaeg, peab see olema selgelt sätestatud mingis eriseaduses nagu
näiteks STS 2007-2013-le kuni 31.12.2025, STS 2004-2006 kuni 31.12.2015. Kui eriseaduses
pikemat tähtaega ei ole, siis tuleb lähtuda AvTS-s toodud tähtajast. Eeltoodust tulenevalt ei ole
alust EKTÄKS § 5 lg 2 JPP klassifikaatorisse lisada, kuna see ei ole iseseisev piirangu alus ning
ei näe ette pikemat piirangu tähtaega kui AvTS.
Loodame, et saime oma selgitustega Teile abiks olla.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Elve Adamson
jurist
peadirektori volitusel
3 (3)