Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha:
o C-6/21 P ja C-16/21 P: Saksamaa vs. Pharma Mar ja komisjon (kohtujuristi
ettepanek – ravimi müügiloa hindamine)
o C-640/21: Zes Zollner Electronic (kohtujuristi ettepanek – tollideklaratsioon)
Olulisemad EL Kohtu lahendid ja kohtujuristi ettepanekud:
o C-132/21: Budapesti Elektromos Művek (eelotsus – isikuandmete kaitse,
menetlusautonoomia)
o C-154/21: Österreichische Post (eelotsus – andmesubjekti õigus tutvuda
andmetega)
o C-356/21: TP (eelotsus – töövõtulepingu sõlmimisest keeldumine seksuaalse
sättumuse tõttu)
o C-396/21: FTI Touristik (eelotsus – hinnaalandus, kui reisiteenus on
mittevastav COVID-19 piirangute pärast)
o C-395/21: D.V. (eelotsus – lepingutingimus, mis näeb ette advokaaditasu
maksmise tunnitasu põhimõttel)
o C-162/21: Pesticide Action Network Europe jt (eelotsus – liidus keelatud
toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite turulelaskmine)
o C-205/21: Ministerstvo na vatreshnite raboti (eelotsus – isikuandmete politseis
registreerimine)
o C-158/21: Puig Gordi jt (eelotsus – Euroopa vahistamismäärus)
oopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha:
————————————————————————————————
C-6/21 P ja C-16/21 P: Saksamaa vs. Pharma Mar ja komisjon
(kohtujuristi ettepanek – ravimi müügiloa hindamine )
————————————————————————————————
Kohtujuristi ettepanek, 12. jaanuaril 2023
Eesti ja Saksamaa vaidlustasid Euroopa Kohtus Üldkohtu otsuse T-594/18 Pharma Mar vs. Euroopa
Komisjon. Eesti ja Saksamaa hinnangul tegi Üldkohus vea, kui leidis, et ühe ravimi müügiloa
andmisest keeldumise otsus tuli tühistada, kuna müügiluba hinnanud ekspertidel oli huvide
konflikt. Üldkohus leidis sisuliselt, et huvide konflikt esines seetõttu, et eksperdid töötasid ülikooli
haigla jaoks, kus asus rakuteraapia keskus, mis tegeles konkureeriva ravimi tootmisega. Eesti ja
Saksamaa leidsid aga, et vaatamata sellele, et rakuteraapia keskust võib pidada ravimitootjaks, ei saa
ülikoolihaiglat tervikuna pidada ravimitootjaks ravimi müügiloa hindamise menetluses ja müügiloa
hindamises osalenud eksperdid ei osalenud kuidagi konkureeriva ravimi tootmises.
Kohtujurist leidis, et Üldkohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja saata tagasi Üldkohtusse uue
otsuse tegemiseks. Kohtujurist leidis esmalt, et ülikoolihaiglat kui asutust tuleb ravimite müügilubade
hindamise menetluses pidada Euroopa Ravimiameti huvide konflikti käsitlevate eeskirjade kohaseks
„teadusasutuseks“. Teiseks kinnitas kohtujurist Eesti ja Saksamaa seisukohta, et „teadusasutustele“
ei saa kohaldada sarnast regulatsiooni, mis kohaldub müügilubade menetluses ravimitootjatele.
Eelkõige seetõttu, et tagada tuleb ühelt poolt huvide konflikti vältimine, aga teisalt tuleb tagada
müügilubade hindamisel osalevate spetsialistide piisav teaduslik ekspertiis. Seega isegi kui
ülikoolihaigla üks osa tegeleb ravimite tootmisega, ei tähenda see, et kogu teadusasutust saab pidada
ravimitootjaks. Kohtujurist leidis, et selline tõlgendus ei tähenda, et kõigi ülikoolihaigla jaoks
töötavate ekspertide osas puuduks igasugune huvide konflikti kontroll. Nimelt tuleb iga eksperdi
puhul ikkagi eraldi hinnata nende sõltumatust. Seda aitab tagada ekspertide huvide deklaratsioon,
millest selgub, kas ta tegutseb konkreetses üksuses, mida saab pidada „ravimitootjaks“ või puudub
tal ülikoolihaiglas töötades sellise üksusega kokkupuude.
Lisaks nõustus kohtujurist ka Saksamaa ja Eesti väitega, et Üldkohus oli rikkunud õigusnormi, kui
tuvastas ühe eksperdi puhul huvide konflikti, kuna ülikooli haigla rakuteraapiakeskus tegeles
„konkureeriva ravimi“ tootmisega. Euroopa Ravimiameti suuniste kohaselt ei olnud praegu tegemist
„konkureeriva ravimiga“ kuna alternatiivseid ravimeid oli rohkem kui üks või kaks ning sama
ravinäidustuse jaoks oli olemas suisa 15 ravimit.
Kohtujuristi ettepanek ei ole kohtule siduv.
Kohtujuristi ettepanek on kättesaadav siit.
2
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
————————————————————————————————
C-640/21: Zes Zollner Electronic (kohtujuristi ettepanek –
tollideklaratsioon)
————————————————————————————————
Kohtujuristi ettepanek, 26. jaanuaril 2023
Rumeenia ettevõtja Zes Zollner Electronic (edaspidi ZZE) tellis ühelt Šveitsi äriühingult kahes
tellimuses kokku 10 000 elektroonilist integraallülitust. Šveitsi äriühing esitas kaks eraldi arvet,
kumbki 5000 tüki kohta. Paki vastuvõtmisel tuvastas ZZE, et selles oli 10 000 integraallülitust, samas
kui Rumeenia piiripunktis oli deklareeritud nendest kahest arvest ainult ühe kaup, st
5000 elektroonilist integraallülitust. ZZE esitas seejärel tolliasutusele taotluse tuvastatud puuduse
kõrvaldamiseks ja tollideklaratsiooni muutmiseks. Tolliasutus leidis, et ZZE pani toime
haldusrikkumise ja määras talle rahatrahvi.
Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovis Euroopa Kohtult sisuliselt teada, kas määruse nr 952/2013
(liidu tolliseadustiku) artikli 173 järgi võib kauba saaja tollideklaratsiooni muuta, kui tuvastab, et
kauba kogus on algselt tollideklaratsioonis viidatust suurem. Eesti esitas Euroopa Kohtule seisukoha,
mille järgi peaks sellisel juhul deklarant saama tollideklaratsiooni muuta, kui ta soovib omal
algatusel eksimuse parandada ja kogu imporditud kauba deklareerida.
Kohtujurist selgitas, et liidu tolliseadustiku artikli 173 järgi ei või tollideklaratsiooni muuta, kui
taotletud muutmise tagajärjel hõlmab tollideklaratsioon „muid kaupu“ peale nende, mille kohta see
algul esitati. See tähendab, et muutmine on võimalik, kui see puudutab identset kaupa. Kuna
käesoleval juhul puudutas tollideklaratsiooni muutmise taotlus algses tollideklaratsioonis märgitud
kaubaga identse kauba ülemäärast kogust, see tähendab samasse tariifistiku alamrubriiki
klassifitseeritud kaupa, siis võib seda muutmist kohtujuristi hinnangul aktsepteerida, kuna kogu
kauba oleks saanud deklareerida ühes ja samas tollideklaratsioonis.
Seetõttu jõudis kohtujurist sarnaselt Eestiga järeldusele, et liidu tolliseadustiku artikli 173 alusel võib
tollideklaratsiooni muuta pärast kauba vabastamist, et lisada sellesse deklareeritud kaubaga
võrreldes ülemäärane kogus kaupa, kui muutmistaotlusele lisatakse tõendid, mis võimaldavad
tuvastada seose selle ülemäärase koguse ja impordidokumentide vahel, ning kui igasugune
pettusekahtlus on välistatud. Kohtujurist lisas, et Rumeenia tolliasutuse poolt ZZE-le määratud
rahatrahv oli ebaproportsionaalne. Kohtujuristi sõnul pärsiks deklarantide karistamine niisugusel
juhul nende soovi taotleda oma olukorra seadusega vastavusse viimist ja julgustaks neid varjama
igasugust ülemäärast kaubakogust, mis on ekslikult jäänud deklareerimata.
Kohtujuristi ettepanek ei ole kohtule siduv.
Kohtujuristi ettepanek on kättesaadav siit.
3
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
Olulisemad EL Kohtu lahendid ja kohtujuristi ettepanekud:
————————————————————————————————
C-132/21: Budapesti Elektromos Művek (eelotsus –
isikuandmete kaitse, menetlusautonoomia)
————————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 12. jaanuaril 2023
Äriühingu aktsionär BE palus pärast üldkoosolekut edastada talle üldkoosolekul tehtud helisalvestise.
Äriühing andis BE käsutusse ainult väljavõtted sellest salvestisest tema sõnavõttudega, kuid mitte
teiste osavõtjate sõnavõttudega. BE esitas Ungari järelevalveasutusele taotluse, milles palus esiteks
tuvastada, et äriühing on rikkunud määrust 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus), ning teiseks
kohustada nimetatud äriühingut edastama talle kõnealuse helisalvestise. Järelevalveasutus jättis selle
taotluse rahuldamata.
Seejärel esitas BE järelevalveasutuse otsuse peale kohtule kaebuse. Samal ajal esitas BE äriühingu
kui vastutava töötleja vastu ka hagi tsiviilkohtule. Viimane rahuldas hagi ja tuvastas, et vastutav
töötleja on rikkunud BE õigust tutvuda oma isikuandmetega. Eelotsusetaotluse esitanud Ungari kohus
soovis Euroopa Kohtult teada, kas määrust 2016/679 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta
artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et õiguskaitsevahendeid, mis on ühelt poolt ette nähtud määruse
artikli 77 lõikes 1 ja artikli 78 lõikes 1 (järelevalveasutuse vastu) ning teiselt poolt artikli 79 lõikes 1
(isikuandmete töötleja vastu), kohaldatakse konkureerivalt ja sõltumatult või kas üks neist on teise
suhtes prioriteetne.
Euroopa Kohus selgitas, et määruses 2016/679 ei ole ette nähtud eeskirja, mille kohaselt seal osutatud
asutuse või kohtute hinnang selle määrusega antud õiguste rikkumisele oleks eelistatud. Seetõttu võib
määruses ette nähtud õiguskaitsevahendeid kasutada konkureerivalt ja sõltumatult. Siiski tuleb igal
liikmesriigil kehtestada haldus- ja kohtumenetluse normid, mille eesmärk on tagada isikutele liidu
õigusest tulenevate õiguste kõrgetasemeline kaitse.
Euroopa Kohus lisas, et käesoleval juhul ei saa Ungari õiguse järgi välistada, et kahe kohtu otsused
on vasturääkivad, sest ühes tuvastatakse määruse 2016/679 sätete rikkumine ja teises sellise
rikkumise puudumine. Selline järjekindluse puudumine tekitaks Euroopa Kohtu hinnangul õigusliku
ebakindluse. Seetõttu jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et liikmesriikide ülesanne on kooskõlas
menetlusautonoomia põhimõttega näha ette õiguskaitsevahendite vahelise seose üksikasjad, et
tagada määruse sätete tõhus, järjekindel ja ühtne kohaldamine ning harta artiklis 47 osutatud
õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
4
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
————————————————————————————————
C-154/21: Österreichische Post (eelotsus – andmesubjekti
õigus tutvuda andmetega)
————————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 12. jaanuaril 2023
RW pöördus Österreichische Posti poole, et tutvuda teda puudutavate isikuandmetega, mida
Österreichische Post säilitab või on varasemal ajal säilitanud. Samuti soovis RW juhul, kui neid
andmeid on avalikustatud kolmandatele isikutele, tutvuda teabega andmete vastuvõtjate kohta.
Österreichische Post vastas, et kasutab andmeid oma tegevuse tarbeks ning pakub isikuandmeid
äripartneritele turunduse jaoks. Lisaks viitas ta veebisaidile, kust leiab lisateabe ja muud töötlemise
eesmärgid. Ta ei edastanud RW-le konkreetsete vastuvõtjate andmeid.
Eelotsusetaotluse esitanud Austria kohus soovis teada, kas määruse 2016/679 (isikuandmete kaitse
üldmäärus) artikli 15 lõike 1 punktiga c andmesubjektile antud õigus tutvuda tema kohta käivate
isikuandmetega tähendab, et juhul, kui need andmed on avalikustatud vastuvõtjatele, on vastutav
töötleja kohustatud andmesubjekti teavitama konkreetsetest vastuvõtjatest või ainult vastuvõtjate
kategooriatest.
Euroopa Kohus selgitas, et andmetega tutvumise õigust on vaja selleks, et võimaldada andmesubjektil
kasutada oma õigust andmete parandamisele, kustutamisele või töötlemise piiramisele, õigust esitada
vastuväiteid tema kohta käivate isikuandmete töötlemisele ning hagi esitamise õigust, kui ta on
kandnud kahju. Selleks et tagada kõikide nende õiguste soovitav toime, peab andmesubjektil olema
õigus saada teada, kes on andmete konkreetsed vastuvõtjad. Seetõttu leidis Euroopa Kohus, et
käesoleval juhul, kui isikuandmed on avalikustatud vastuvõtjatele, on vastutav töötleja
kohustatud esitama andmesubjektile konkreetsete vastuvõtjate andmed. Vastutav töötleja võib
andmesubjektile teatada ainult vastuvõtjate kategooriad, kui konkreetseid vastuvõtjaid ei ole võimalik
kindlaks teha või kui vastutav töötleja tõendab, et andmesubjekti taotlused teabega tutvumiseks on
selgelt põhjendamatud või ülemäärased isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 12 lõike 5 tähenduses.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
————————————————————————————————
C-356/21: TP (avaliku telekanali videomonteerija)
(eelotsus – töövõtulepingu sõlmimisest keeldumine
seksuaalse sättumuse tõttu)
————————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 12. jaanuaril 2023
Isik J. K. sõlmis aastatel 2010–2017 oma iseseisva majandustegevuse raames terve rea järjestikuseid
lühiajalisi töövõtulepinguid Poola riigikassale kuuluva äriühinguga TP, kes haldab avalikku tele-
kanalit. Kaks nädalat kuus valmistas J. K. telekanalile audiovisuaalset materjali, treilereid ja saate-
lõike. 2017. aastal avaldasid J. K. ja tema elukaaslane oma Youtube’i kanalis muusikavideo, kus
5
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
kujutati samast soost paare jõule tähistamas. Seepeale tühistati J. K. järgmine töövahetus ja uusi töö-
võtulepinguid enam ei sõlmitud. J. K. esitas Poola kohtule kaebuse, leides, et tööalane suhe lõpetati
tema seksuaalse sättumuse tõttu.
Poola võrdse kohtlemise seadust ei kohaldata lepingupoolte valikuvabadusele, kui see ei ole seotud
soo, rassi, etnilise päritolu või kodakondsusega – lepingu sõlmimisest keeldumine seksuaalse sättu-
muse alusel on diskrimineerimisvastase kaitse alt välja jäetud. Poola kohus esitas Euroopa Kohtule
küsimuse, kas niisugune õigusnorm on kooskõlas direktiivi 2000/78 (millega kehtestatakse üldine
raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) artikli 3 lõike 1 punktidega a
ja c.
Euroopa Kohus selgitas, et direktiivi asjakohaste sätete termineid „tööle saamine“, „füüsilisest isikust
ettevõtjaks hakkamine“ ja „kutsealale pääsemine“ tuleb mõista laias tähenduses. Kutsetegevus peab
selleks, et see kuuluks direktiivi 2000/78 kohaldamisalasse, olema tegelik ja toimuma õigussuhte
raames, mida iseloomustab teatav stabiilsus. Selleks, et isik saaks oma kutsetegevusega tulemus-
likult tegeleda, võib töövõtulepingu sõlmimine olla kohustuslik asjaolu. Füüsilisest isikust ettevõtjana
tegutsemise alustamise „tingimuste“ mõiste võib seega hõlmata ka niisuguse lepingu sõlmimist.
Lepingupoole seksuaalse sättumusega seotud põhjustel töövõtulepingu sõlmimisest keeldumine
kuulub direktiivi 2000/78 kohaldamisalasse.
Euroopa Kohus rõhutas, et kui nõustuda sellega, et lepinguvabadus võimaldab isiku seksuaalse
sättumuse tõttu keelduda temaga lepingut sõlmimast, võtaks see direktiivi 2000/78 artikli 3
lõike 1 punktilt a soovitud toime. See säte keelab igasuguse diskrimineerimise muu hulgas ka just
seksuaalse sättumuse alusel.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
————————————————————————————————
C-396/21: FTI Touristik (pakettreis Kanaari saartele)
(eelotsus – hinnaalandus, kui reisiteenus on mittevastav
COVID-19 piirangute pärast)
————————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 12. jaanuaril 2023
Isikud ostsid 2019. aastal FTI Touristiku kaudu pakettreisi, mis sisaldas edasi‑tagasi lendu Saksa-
maalt Gran Canariale ja saarel viibimist 13.–27. märtsil 2020. Nad lendasid sihtkohta plaanipäraselt,
kuid 15. märtsil 2020 kehtestati Hispaanias meetmed COVID‑19 leviku tõkestamiseks. Rannad suleti
ja saarel kehtestati liikumiskeeld. 18. märtsil 2020 teatati isikutele, et nad peavad olema igal ajal
valmis saarelt lahkuma. Kahe päeva pärast tuli neil Saksamaale tagasi pöörduda.
FTI Touristik keeldus pakettreisi hinna alandamisest, leides, et tegemist on üldise igapäevaeluga seo-
tud riskiga, mille eest ta vastutada ei saa. Isikud esitasid hinnaalanduse saamiseks hagi Saksamaa
kohtule. Kohus leidis, et reisi toimumise ajal oli juba ka Saksamaal COVID‑19 leviku tõkestamiseks
samasuguseid meetmeid kehtestatud, nii et neid võis pidada kogu Euroopas tõepoolest tavapärasteks
asjaoludeks. Siiski kahtles kohus, kas piiranguid võib pidada üldiseks igapäevaeluga seotud riskiks,
mis välistab pakettreisi korraldaja vastutuse.
6
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
Seetõttu küsis Saksamaa kohus Euroopa Kohtult, kas direktiivi 2015/2302 (mis käsitleb pakettreise
ja seotud reisikorraldusteenuseid) tuleb tõlgendada nii, et reisijal on õigus pakettreisi hinna
alandamisele, kui pakettreisis sisalduvate reisiteenuste mittevastavus on tingitud piirangutest, mis
kehtestati reisija sihtkohas nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, ja kui sellised piirangud olid selle
haiguse ülemaailmse leviku tõttu kehtestatud ka reisija elukohas ja muudes riikides.
Euroopa Kohus selgitas, et selle sätte sõnastusest ja kontekstist ning direktiivi eesmärgist ja kujune-
misloost nähtub, et reisijal on õigus pakettreisi hinna alandamisele kõigil juhtudel, kui osutatud
reisiteenused on olnud mittevastavad, välja arvatud vaid juhul, kui mittevastavus tuleneb reisi-
jast. Reisijal on seega õigus hinna alandamisele sõltumata sellest, kas mittevastavus on tingitud era-
korralistest ja vältimatutest asjaoludest, mis väljuvad reisikorraldaja kontrolli alt. COVID‑19 leviku
tõkestamiseks võetud tervisekaitsemeetmed ega tõsiasi, et samasugused meetmed võeti isikute elu-
kohas ja muudes riikides, ei tohi takistada reisijate õigust saada hinnaalandust. Kohus lisas, et hinna-
alandus peab olema asjakohane iga ajavahemiku puhul, mil mittevastavus esines, ja peab vastama
mittevastavate reisiteenuste väärtusele.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
————————————————————————————————
C-395/21: D.V. (eelotsus – lepingutingimus, mis näeb ette
advokaaditasu maksmise tunnitasu põhimõttel)
————————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 12. jaanuaril 2023
Advokaat D. V. esitas Leedu kohtusse nõude mõista üksikisikult M. A välja nendevahelises
õigusteenuse osutamise lepingus tunnihinna põhimõttel kokku lepitud, kuid maksmata jäänud
advokaaditasu. Leedu esimese ja teise astme kohtud leidsid, et osutatud teenuste hinda puudutav
lepingutingimus on ebaõiglane, ning vähendasid nõutud tasu poole võrra. Leedu kõrgeim kohus
otsustas aga esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse, et tõlgendada direktiivi 93/13/EMÜ
ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes.
Euroopa Kohus käsitles oma otsuses eelkõige õigusteenuse osutamise lepingute põhiobjektiga seotud
tingimuste läbipaistvuse nõuet ning tagajärgi, mille toob kaasa õigusteenuse hinna kindlaks määrava
tingimuse ebaõiglase laadi tuvastamine. Kohus leidis kõigepealt, et advokaadi ja tarbija vahel
sõlmitud õigusteenuse osutamise lepingu tingimus, milles määratakse osutatavate teenuste hind
kindlaks tunnitasu põhimõttel, kuulub direktiivi 93/13 tähenduses mõiste „lepingu põhiobjekt“ alla.
Samas järeldas kohus, et niisugune tingimus ei vasta lihtsas ja arusaadavas keeles koostamise
nõudele, kui tarbijale ei ole enne lepingu sõlmimist edastatud teavet, mis võimaldab tal teha
otsuseid hoolikalt ja teadlikuna lepingu sõlmimise majanduslikest tagajärgedest, mis sõltuvad
tulevikus toimuvatest ettenägematutest ja müüja või teenuste osutaja tahtest sõltumatutest
sündmustest.
Hinda puudutava lepingutingimuse ebaõiglase laadi tuvastamise tagajärgede kohta märkis Euroopa
Kohus, et kui asjakohaste riigisiseste õigusnormide kohaselt ei saa õigusteenuse osutamise leping
pärast hinda puudutava lepingutingimuse väljajätmist kehtima jääda ning teenused on juba osutatud,
ei ole direktiiviga 93/13 vastuolus lepingu kehtetuks tunnistamine ega see, kui liikmesriigi kohus
7
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
ennistab olukorra, milles tarbija oleks ilma selle lepingutingimuseta olnud, isegi kui selle tagajärjel
jääb teenuste osutajal tasu osutatud teenuste eest üldse saamata.
Lisaks otsustas Euroopa Kohus, et kui lepingu kui terviku kehtetuks tunnistamine tooks tarbijale
kaasa eriti kahjulikud tagajärjed, ei ole direktiiviga 93/13 vastuolus see, kui liikmesriigi kohus
asendab ebaõiglase lepingutingimuse selle tühisuse korvamiseks riigisisese õiguse dispositiivse
sättega või sättega, mis on kohaldatav lepingupoolte kokkuleppe korral. Seevastu on direktiiviga
vastuolus see, kui liikmesriigi kohus asendab tühistatud ebaõiglase tingimuse kohtu hinnanguga tasu
suurusele, mida tuleb nende teenuste eest maksta.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
————————————————————————————————
C-162/21: Pesticide Action Network Europe jt (eelotsus –
liidus keelatud toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite
turulelaskmine)
————————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 19. jaanuaril 2023
Belgia ametivõimud andsid taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitleva määruse
(EÜ) nr 1107/2009 artiklis 53 sätestatud erikorra alusel mitu ajutist luba lasta turule liidus keelatud
toimeaineid sisaldavaid taimekaitsevahendeid teatud seemnete töötlemiseks ja nende vahenditega
töödeldud seemneid. Kaks pestitsiididevastase võitluse ja bioloogilise mitmekesisuse edendamise
ühingut ning mesinik esitasid Belgia halduskohtusse selle peale kaebuse, paludes need load peatada
ja tühistada. Eelotsusetaotluse esitanud Belgia kohus palus Euroopa Kohtul sisuliselt selgitada, kas
kõnealune säte võimaldab liikmesriigil niisugust luba anda, kui vaidlusaluste toodetega töödeldud
seemnete turulelaskmine ja kasutamine on rakendusmäärustega sõnaselgelt keelatud.
Euroopa Kohus leidis, et määruse nr 1107/2009 artikli 53 lõige 1 võimaldab teatud tingimustel
liikmesriikidel anda loa selliste taimekaitsevahendite turulelaskmiseks, mis sisaldavad aineid, mida
ei ole määrusega heaks kiidetud. Seevastu ei võimalda selle sätte sõnastus järeldada, et liikmesriigid
võivad nii teha erandi liidu õigusnormidest, mille sõnaselge eesmärk on taimekaitsevahenditega
töödeldud seemnete turulelaskmise ja kasutamise keelamine. Euroopa Kohus selgitas, et
rakendusmäärustega kehtestatud keelumeetmed vastavad määruse nr 1107/2009 eesmärgile, milleks
on eelkõige tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge tase. Ta meenutas ühtlasi,
et see eesmärk tugineb ettevaatuspõhimõttele, mis on ELTL artikli 191 lõike 2 esimese lõigu
kohaselt üks kaitstuse kõrge taseme poliitika alustest, mida liit keskkonna valdkonnas teostab ning
mille eesmärk on vältida turule lastavate toimeainete või toodete kahjulikku mõju inimeste ja loomade
tervisele või keskkonnale. Rõhutades nõuet, et inimeste ja loomade tervise ning keskkonna
kaitsmise eesmärk on alati tähtsam kui eesmärk parandada taimekasvatust, leidis Euroopa
Kohus, et enne taimekaitsevahendite turulelaskmist ei tule tõendada mitte ainult seda, et need on
ilmselgelt kasulikud taimekasvatuse seisukohast, vaid ka seda, et need ei avalda kahjulikku mõju
inimeste ega loomade tervisele.
Seega otsustas Euroopa Kohus lõpuks, et määruse nr 1107/2009 artikli 53 lõige 1 ei võimalda
liikmesriigil anda luba taimekaitsevahendite turulelaskmiseks seemnete töötlemise eesmärgil
ning nende toodetega töödeldud seemnete turulelaskmiseks ja kasutamiseks, kui nende
8
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
toodetega töödeldud seemnete turulelaskmine ja kasutamine on konkreetse
rakendusmäärusega sõnaselgelt keelatud.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
————————————————————————————————
C-205/21: Ministerstvo na vatreshnite raboti (eelotsus –
isikuandmete politseis registreerimine)
————————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 26. jaanuaril 2023
Bulgaaria politsei alustas kriminaalmenetlust maksuvõlgadega seotud pettuse tõttu. Selle käigus
esitati isikule kahtlustus kuritegelikus ühenduses osalemise kohta, kuid isik ei andnud nõusolekut
politseil registreerida tema geneetilisi ja biomeetrilisi andmeid, mille tõttu pöördus politsei kohtusse.
Bulgaaria kohus esitas eelotsusetaotluse, sest tal tekkis kahtlus, kas „politseis registreerimisele“
kohaldatavad Bulgaaria õigusnormid on kooskõlas direktiiviga 2016/680 (mis käsitleb füüsiliste
isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise,
uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise
eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist).
Euroopa Kohus hindas kõigepealt Bulgaaria norme, milles on ette nähtud biomeetriliste ja geneetiliste
andmete sunniviisiline kogumine nende registreerimiseks füüsilise isiku puhul, kelle suhtes on
piisavalt tõendeid selle kohta, et ta on süüdi sellise tahtliku kuriteo toimepanemises, mille suhtes
alustab prokurör kriminaalmenetlust omal algatusel, mis riigisisese õiguse kohaselt võimaldab talle
kahtlustuse esitada. Direktiiv 2016/680 kohustab liikmesriike tagama, et eri kategooriatesse
kuuluvate andmesubjektide andmeid eristatakse selgelt nii, et neile ei kehtestataks vahet tegemata
nende isikuandmete kaitse põhiõiguse sama tasemega riivet, olenemata sellest, millisesse
kategooriasse nad kuuluvad. Kuna isiku süü kohta piisava hulga tõendite olemasolu korral on üldjuhul
tõsine alus arvata, et ta on süüteo toime pannud, siis need riigisisesed normid näivad olevat direktiivi
eesmärgiga kooskõlas.
Seejuures peab riigisisene õigus igal juhul võimaldama asjaomasel isikul tõhusalt vaidlustada oma
biomeetriliste ja geneetiliste andmete sunniviisilise kogumise kohtule esitatava kaebusega. Isegi
juhul, kui kriminaalmenetluse kohtueelsele staadiumile ei järgne kohtumenetluse staadiumi, eelkõige
siis, kui süüdistust ei esitata, peab andmesubjektile olema tagatud täielik kohtulik kontroll kõnealuste
andmete töötlemise seaduslikkuse üle.
Seejärel analüüsis kohus, kas direktiiviga on vastuolus Bulgaarias ette nähtud biomeetriliste ja
geneetiliste andmete süstemaatiline kogumine nende registreerimise eesmärgil iga isiku puhul, kellele
on esitatud kahtlustus sellise tahtliku kuriteo toimepanemises, ilma et pädevale asutusele oleks ette
nähtud kohustus kindlaks teha ja tõendada, et andmete kogumine on vajalik ja eesmärgipärane. Kohus
leidis, et kuna biomeetriliste ja geneetiliste andmete töötlemine on lubatud üksnes siis, kui see
on rangelt vajalik, siis see kehtestab andmete töötlemise vajalikkuse tugevdatud tingimuse, mis
tuleb kindlaks teha lähtuvalt andmete kogumise eesmärkidest. Need eesmärgid peavad olema
määratletud piisavalt täpselt ja konkreetselt, et hinnata, kas töötlemine on „rangelt vajalik“.
9
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
Seega sellised õigusnormid võivad kaasa tuua selle, et vahet tegemata ja üldiselt kogutakse enamiku
selliste isikute biomeetrilisi ja geneetilisi andmeid, kellele on esitatud kahtlustus, kuna mõiste „tahtlik
kuritegu, mille suhtes alustab prokurör kriminaalmenetlust omal algatusel“ on eriti üldine ja seda võib
kohaldada suurele hulgale kuritegudele, sõltumata nende laadist ja raskusest. Kuigi need õigusnormid
piirduvad siiski isikutega, kellele on esitatud kahtlustus, ei saa seda asjaolu pidada iseenesest
selliseks, mis võimaldab eeldada, et tema biomeetriliste ja geneetiliste andmete kogumine on sellega
taotletavate eesmärkide seisukohast rangelt vajalik, võttes arvesse põhiõiguste – eelkõige nendest
tuleneva õiguse eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele – riivet. Sellega seoses tuleks muu
hulgas kontrollida, kas selle kuriteo laad ja raskus, milles andmesubjekti põhikohtuasja
kriminaalmenetluses kahtlustatakse, või muud asjakohased tegurid võivad kujutada endast
asjaolusid, mis tõendavad sellist „ranget vajalikkust“.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
————————————————————————————————
C-158/21: Puig Gordi jt (eelotsus – Euroopa
vahistamismäärus)
————————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 31. jaanuaril 2023
Hispaania kõrgeim kohus tegi kriminaalmenetluse käigus Euroopa vahistamismääruse nelja isiku
suhtes, mida Belgia asus täitma. Neist kahe suhtes täitmine peatati, sest nad olid saanud Euroopa
Parlamendi liikme staatuse ja ühe suhtes otsustas Belgia kohus keelduda vahistamismääruse
täitmisest, sest leidis, et Hispaania kõrgeim kohus polnud pädev tema suhtes kriminaalasja arutama
ja seega tegema ka vahistamismäärust. Hispaania kõrgeim kohus pöördus Euroopa Kohtusse esitades
hulga Euroopa vahistamismääruse täitmist puudutavaid küsimusi seoses raamotsuse 2002/584/JSK
(Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta) tõlgendamisega.
Euroopa Kohus tuletas meelde, et Euroopa vahistamismääruse täitmine kujutab endast reeglit,
täitmisest keeldumine seevastu erandit, mida tuleb tõlgendada kitsalt. Täitmata jätmise alused on
kirjas raamotsuses ja neil on rangelt piiratud ulatus, mis võimaldavad täitmisest keelduda üksnes
erandkorras. Liikmesriigid ei või täitmisest keeldumise aluseid lisada, sest see kahjustaks raamotsuse
ühetaolist kohaldamist. Euroopa vahistamismääruse võib teha ainult õigusasutus. Ehkki liidu
seadusandja andis mõistele „õigusasutus“ raamotsuse 2002/584 tähenduses autonoomse ja ühtse
tähenduse, on ta siiski jätnud igale liikmesriigile võimaluse määrata oma menetlusautonoomia raames
need õigusasutused, kes on pädevad Euroopa vahistamismäärust tegema. Järelikult
vahistamismäärust täitev õigusasutus ei või kontrollida, kas Euroopa vahistamismääruse on
teinud õigusasutus, kes oli selleks pädev, ega keelduda Euroopa vahistamismääruse täitmisest,
kui ta leiab, et see nii ei ole.
Euroopa Kohus hindas seejärel, kas vahistamismääruse täitmisest võib keelduda juhul, kui täitev
organ leiab, et on oht, et pärast isiku üleandmist vahistamismääruse teinud liikmesriigile mõistaks
tema üle kohut selline kohus, kellel puudub selleks pädevus. Kuna vahistamismäärus põhineb
liikmesriikide vastastikuse usalduse ja vastastikuse tunnustamise põhimõttel, siis on iga liikmesriik
kohustatud eeldama, et ülejäänud liikmesriigid järgivad liidu õigust ja eriti liidu õiguses tunnustatud
põhimõtteid. Kuid kui täitval asutusel on teavet, mis viitab tegelikule ohule, et süsteemsete või
üldiste puuduste tõttu vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohtusüsteemi toimimises
10
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
rikutakse harta artikli 47 teises lõigus tagatud põhiõigust õiglasele kohtulikule arutamisele, siis
peab see asutus läbi viima kaheetapilise kontrolli.
Esimeses etapis peab vahistamismäärust täitev õigusasutus kindlaks tegema, kas on objektiivseid,
usaldusväärseid, täpseid ja nõuetekohaselt ajakohastatud andmeid, mis tõendavad tegelikku ohtu, et
vahistamismääruse teinud liikmesriigis rikutakse põhiõigust õiglasele kohtulikule arutamisele, mis
on eelkõige seotud seaduse alusel moodustatud kohut puudutava nõude rikkumisega süsteemsete või
üldiste puuduste tõttu selles liikmesriigis või puuduste tõttu, mis puudutavad objektiivselt
kindlaksmääratavate isikute rühma, kuhu asjaomane isik kuulub. Teises etapis peab õigusasutus
konkreetselt ja täpselt kontrollima, mil määral võivad esimeses etapis tuvastatud puudused mõjutada
menetlusi, millele allutatakse isik, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, ja kas selle isiku
isiklikku olukorda ning selle süüteo laadi, millega seoses tema suhtes menetlus toimub, ja Euroopa
vahistamismääruse tegemise aluseks olevat faktilist tausta arvestades on põhjendatult alust arvata, et
sellele liikmesriigile üleandmise korral ähvardab nimetatud isikut tegelik oht, et rikutakse põhiõigust
õiglasele kohtulikule arutamisele.
Kohus leidis veel, et raamotsusega on vastuolus, kui vahistamismäärust täitev õigusasutus keeldub
ilma vahistamismääruse teinud õigusasutuselt enne lisateavet küsimata Euroopa vahistamismääruse
täitmisest. See järeldus tuleneb liikmesriikide vahelisest lojaalse koostöö kohustusest, mistõttu tuleb
kasutada täielikult kõiki raamotsuses ette nähtud vahendeid, et soodustada vastastikust usaldust,
millel see koostöö põhineb. Kohus leidis ka seda, et raamotsus ei keela tegemast mitut järjestikust
Euroopa vahistamismäärust tagaotsitava suhtes pärast seda, kui esimest keelduti täitmast, aga seda
tingimusel, et uue vahistamismääruse täitmine ei too kaasa raamotsuse artikli 1 lõike 3 rikkumist ja
see on proportsionaalne.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
—————————————————————————————————————————————————————————
Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud kohtulahenditest. EL Kohtu otsuste ja
kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis
(viited lisatud).
11
Saatja: Merili Kriisa <
[email protected]>
Saadetud: 16.02.2023 13:49
Adressaat: Juriidiline osakond <
[email protected]>; EL kohtu töögrupp
<
[email protected]>; JHA Justice (EE) <
[email protected]>; Heli Hirsik
<
[email protected]>
Teema: EL kohtulahendite kokkuvõte: jaanuar 2023
Manused: Euroopa Liidu kohtuasjade kokkuvõte jaanuar 2023.pdf
Tere
Edastan kokkuvõtte EL õiguse büroo valitud olulisematest Euroopa Liidu Kohtu lahenditest jaanuaris
2023. Nagu kõik eelnevad, paneme ka selle kokkuvõtte üles Välisministeeriumi kodulehele. Seekordse
kokkuvõtte koostasid EL õiguse büroo juristid Nele Grünberg, Mariliis Toomiste, Margo Roasto, Klen
Teder ja Merili Kriisa.
Kokkuvõttes on kajastatud järgmised kohtulahendid:
Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha:
o C-6/21 P ja C-16/21 P: Saksamaa vs. Pharma Mar ja komisjon (kohtujuristi ettepanek – ravimi
müügiloa hindamine)
o C-640/21: Zes Zollner Electronic (kohtujuristi ettepanek – tollideklaratsioon)
Olulisemad EL Kohtu lahendid ja kohtujuristi ettepanekud:
o C-132/21: Budapesti Elektromos Művek (eelotsus – isikuandmete kaitse,
menetlusautonoomia)
o C-154/21: Österreichische Post (eelotsus – andmesubjekti õigus tutvuda andmetega)
o C-356/21: TP (eelotsus – töövõtulepingu sõlmimisest keeldumine seksuaalse sättumuse
tõttu)
o C-396/21: FTI Touristik (eelotsus – hinnaalandus, kui reisiteenus on mittevastav COVID
19 piirangute pärast)
o C 395/21: D.V. (eelotsus – lepingutingimus, mis näeb ette advokaaditasu maksmise
tunnitasu põhimõttel)
o C-162/21: Pesticide Action Network Europe jt (eelotsus – liidus keelatud toimeaineid
sisaldavate taimekaitsevahendite turulelaskmine)
o C-205/21: Ministerstvo na vatreshnite raboti (eelotsus – isikuandmete politseis
registreerimine)
o C 158/21: Puig Gordi jt (eelotsus – Euroopa vahistamismäärus)
Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud kohtulahenditest.
EL Kohtu otsuste ja kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või
EUR-Lex andmebaasis (viited lisatud).
Tervitades
Merili Kriisa