dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

EL kohtulahendite kokkuvõte

Andmekaitse Inspektsioon · 16. veebruar 2023
Viit
1.2.-2/23/421-1
Registreeritud
16. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-2 Üldkirjavahetus
Toimik
1.2.-2/2023
Vastutaja
Liisa Ojangu (Andmekaitse Inspektsioon)
Lahendamise tähtaeg
18. märts 2023

Failid

  • 📎E-kiri.pdf522 KB
  • 📎Euroopa Liidu kohtuasjade kokkuvõte jaanuar 2023.pdf467 KB

Sisu (failidest)

Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha: o C-6/21 P ja C-16/21 P: Saksamaa vs. Pharma Mar ja komisjon (kohtujuristi ettepanek – ravimi müügiloa hindamine) o C-640/21: Zes Zollner Electronic (kohtujuristi ettepanek – tollideklaratsioon) Olulisemad EL Kohtu lahendid ja kohtujuristi ettepanekud: o C-132/21: Budapesti Elektromos Művek (eelotsus – isikuandmete kaitse, menetlusautonoomia) o C-154/21: Österreichische Post (eelotsus – andmesubjekti õigus tutvuda andmetega) o C-356/21: TP (eelotsus – töövõtulepingu sõlmimisest keeldumine seksuaalse sättumuse tõttu) o C-396/21: FTI Touristik (eelotsus – hinnaalandus, kui reisiteenus on mittevastav COVID-19 piirangute pärast) o C-395/21: D.V. (eelotsus – lepingutingimus, mis näeb ette advokaaditasu maksmise tunnitasu põhimõttel) o C-162/21: Pesticide Action Network Europe jt (eelotsus – liidus keelatud toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite turulelaskmine) o C-205/21: Ministerstvo na vatreshnite raboti (eelotsus – isikuandmete politseis registreerimine) o C-158/21: Puig Gordi jt (eelotsus – Euroopa vahistamismäärus) oopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha: ———————————————————————————————— C-6/21 P ja C-16/21 P: Saksamaa vs. Pharma Mar ja komisjon (kohtujuristi ettepanek – ravimi müügiloa hindamine ) ———————————————————————————————— Kohtujuristi ettepanek, 12. jaanuaril 2023 Eesti ja Saksamaa vaidlustasid Euroopa Kohtus Üldkohtu otsuse T-594/18 Pharma Mar vs. Euroopa Komisjon. Eesti ja Saksamaa hinnangul tegi Üldkohus vea, kui leidis, et ühe ravimi müügiloa andmisest keeldumise otsus tuli tühistada, kuna müügiluba hinnanud ekspertidel oli huvide konflikt. Üldkohus leidis sisuliselt, et huvide konflikt esines seetõttu, et eksperdid töötasid ülikooli haigla jaoks, kus asus rakuteraapia keskus, mis tegeles konkureeriva ravimi tootmisega. Eesti ja Saksamaa leidsid aga, et vaatamata sellele, et rakuteraapia keskust võib pidada ravimitootjaks, ei saa ülikoolihaiglat tervikuna pidada ravimitootjaks ravimi müügiloa hindamise menetluses ja müügiloa hindamises osalenud eksperdid ei osalenud kuidagi konkureeriva ravimi tootmises. Kohtujurist leidis, et Üldkohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja saata tagasi Üldkohtusse uue otsuse tegemiseks. Kohtujurist leidis esmalt, et ülikoolihaiglat kui asutust tuleb ravimite müügilubade hindamise menetluses pidada Euroopa Ravimiameti huvide konflikti käsitlevate eeskirjade kohaseks „teadusasutuseks“. Teiseks kinnitas kohtujurist Eesti ja Saksamaa seisukohta, et „teadusasutustele“ ei saa kohaldada sarnast regulatsiooni, mis kohaldub müügilubade menetluses ravimitootjatele. Eelkõige seetõttu, et tagada tuleb ühelt poolt huvide konflikti vältimine, aga teisalt tuleb tagada müügilubade hindamisel osalevate spetsialistide piisav teaduslik ekspertiis. Seega isegi kui ülikoolihaigla üks osa tegeleb ravimite tootmisega, ei tähenda see, et kogu teadusasutust saab pidada ravimitootjaks. Kohtujurist leidis, et selline tõlgendus ei tähenda, et kõigi ülikoolihaigla jaoks töötavate ekspertide osas puuduks igasugune huvide konflikti kontroll. Nimelt tuleb iga eksperdi puhul ikkagi eraldi hinnata nende sõltumatust. Seda aitab tagada ekspertide huvide deklaratsioon, millest selgub, kas ta tegutseb konkreetses üksuses, mida saab pidada „ravimitootjaks“ või puudub tal ülikoolihaiglas töötades sellise üksusega kokkupuude. Lisaks nõustus kohtujurist ka Saksamaa ja Eesti väitega, et Üldkohus oli rikkunud õigusnormi, kui tuvastas ühe eksperdi puhul huvide konflikti, kuna ülikooli haigla rakuteraapiakeskus tegeles „konkureeriva ravimi“ tootmisega. Euroopa Ravimiameti suuniste kohaselt ei olnud praegu tegemist „konkureeriva ravimiga“ kuna alternatiivseid ravimeid oli rohkem kui üks või kaks ning sama ravinäidustuse jaoks oli olemas suisa 15 ravimit. Kohtujuristi ettepanek ei ole kohtule siduv. Kohtujuristi ettepanek on kättesaadav siit. 2 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium ———————————————————————————————— C-640/21: Zes Zollner Electronic (kohtujuristi ettepanek – tollideklaratsioon) ———————————————————————————————— Kohtujuristi ettepanek, 26. jaanuaril 2023 Rumeenia ettevõtja Zes Zollner Electronic (edaspidi ZZE) tellis ühelt Šveitsi äriühingult kahes tellimuses kokku 10 000 elektroonilist integraallülitust. Šveitsi äriühing esitas kaks eraldi arvet, kumbki 5000 tüki kohta. Paki vastuvõtmisel tuvastas ZZE, et selles oli 10 000 integraallülitust, samas kui Rumeenia piiripunktis oli deklareeritud nendest kahest arvest ainult ühe kaup, st 5000 elektroonilist integraallülitust. ZZE esitas seejärel tolliasutusele taotluse tuvastatud puuduse kõrvaldamiseks ja tollideklaratsiooni muutmiseks. Tolliasutus leidis, et ZZE pani toime haldusrikkumise ja määras talle rahatrahvi. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovis Euroopa Kohtult sisuliselt teada, kas määruse nr 952/2013 (liidu tolliseadustiku) artikli 173 järgi võib kauba saaja tollideklaratsiooni muuta, kui tuvastab, et kauba kogus on algselt tollideklaratsioonis viidatust suurem. Eesti esitas Euroopa Kohtule seisukoha, mille järgi peaks sellisel juhul deklarant saama tollideklaratsiooni muuta, kui ta soovib omal algatusel eksimuse parandada ja kogu imporditud kauba deklareerida. Kohtujurist selgitas, et liidu tolliseadustiku artikli 173 järgi ei või tollideklaratsiooni muuta, kui taotletud muutmise tagajärjel hõlmab tollideklaratsioon „muid kaupu“ peale nende, mille kohta see algul esitati. See tähendab, et muutmine on võimalik, kui see puudutab identset kaupa. Kuna käesoleval juhul puudutas tollideklaratsiooni muutmise taotlus algses tollideklaratsioonis märgitud kaubaga identse kauba ülemäärast kogust, see tähendab samasse tariifistiku alamrubriiki klassifitseeritud kaupa, siis võib seda muutmist kohtujuristi hinnangul aktsepteerida, kuna kogu kauba oleks saanud deklareerida ühes ja samas tollideklaratsioonis. Seetõttu jõudis kohtujurist sarnaselt Eestiga järeldusele, et liidu tolliseadustiku artikli 173 alusel võib tollideklaratsiooni muuta pärast kauba vabastamist, et lisada sellesse deklareeritud kaubaga võrreldes ülemäärane kogus kaupa, kui muutmistaotlusele lisatakse tõendid, mis võimaldavad tuvastada seose selle ülemäärase koguse ja impordidokumentide vahel, ning kui igasugune pettusekahtlus on välistatud. Kohtujurist lisas, et Rumeenia tolliasutuse poolt ZZE-le määratud rahatrahv oli ebaproportsionaalne. Kohtujuristi sõnul pärsiks deklarantide karistamine niisugusel juhul nende soovi taotleda oma olukorra seadusega vastavusse viimist ja julgustaks neid varjama igasugust ülemäärast kaubakogust, mis on ekslikult jäänud deklareerimata. Kohtujuristi ettepanek ei ole kohtule siduv. Kohtujuristi ettepanek on kättesaadav siit. 3 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Olulisemad EL Kohtu lahendid ja kohtujuristi ettepanekud: ———————————————————————————————— C-132/21: Budapesti Elektromos Művek (eelotsus – isikuandmete kaitse, menetlusautonoomia) ———————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 12. jaanuaril 2023 Äriühingu aktsionär BE palus pärast üldkoosolekut edastada talle üldkoosolekul tehtud helisalvestise. Äriühing andis BE käsutusse ainult väljavõtted sellest salvestisest tema sõnavõttudega, kuid mitte teiste osavõtjate sõnavõttudega. BE esitas Ungari järelevalveasutusele taotluse, milles palus esiteks tuvastada, et äriühing on rikkunud määrust 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus), ning teiseks kohustada nimetatud äriühingut edastama talle kõnealuse helisalvestise. Järelevalveasutus jättis selle taotluse rahuldamata. Seejärel esitas BE järelevalveasutuse otsuse peale kohtule kaebuse. Samal ajal esitas BE äriühingu kui vastutava töötleja vastu ka hagi tsiviilkohtule. Viimane rahuldas hagi ja tuvastas, et vastutav töötleja on rikkunud BE õigust tutvuda oma isikuandmetega. Eelotsusetaotluse esitanud Ungari kohus soovis Euroopa Kohtult teada, kas määrust 2016/679 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et õiguskaitsevahendeid, mis on ühelt poolt ette nähtud määruse artikli 77 lõikes 1 ja artikli 78 lõikes 1 (järelevalveasutuse vastu) ning teiselt poolt artikli 79 lõikes 1 (isikuandmete töötleja vastu), kohaldatakse konkureerivalt ja sõltumatult või kas üks neist on teise suhtes prioriteetne. Euroopa Kohus selgitas, et määruses 2016/679 ei ole ette nähtud eeskirja, mille kohaselt seal osutatud asutuse või kohtute hinnang selle määrusega antud õiguste rikkumisele oleks eelistatud. Seetõttu võib määruses ette nähtud õiguskaitsevahendeid kasutada konkureerivalt ja sõltumatult. Siiski tuleb igal liikmesriigil kehtestada haldus- ja kohtumenetluse normid, mille eesmärk on tagada isikutele liidu õigusest tulenevate õiguste kõrgetasemeline kaitse. Euroopa Kohus lisas, et käesoleval juhul ei saa Ungari õiguse järgi välistada, et kahe kohtu otsused on vasturääkivad, sest ühes tuvastatakse määruse 2016/679 sätete rikkumine ja teises sellise rikkumise puudumine. Selline järjekindluse puudumine tekitaks Euroopa Kohtu hinnangul õigusliku ebakindluse. Seetõttu jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et liikmesriikide ülesanne on kooskõlas menetlusautonoomia põhimõttega näha ette õiguskaitsevahendite vahelise seose üksikasjad, et tagada määruse sätete tõhus, järjekindel ja ühtne kohaldamine ning harta artiklis 47 osutatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Kohtuotsus on kättesaadav siit. 4 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium ———————————————————————————————— C-154/21: Österreichische Post (eelotsus – andmesubjekti õigus tutvuda andmetega) ———————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 12. jaanuaril 2023 RW pöördus Österreichische Posti poole, et tutvuda teda puudutavate isikuandmetega, mida Österreichische Post säilitab või on varasemal ajal säilitanud. Samuti soovis RW juhul, kui neid andmeid on avalikustatud kolmandatele isikutele, tutvuda teabega andmete vastuvõtjate kohta. Österreichische Post vastas, et kasutab andmeid oma tegevuse tarbeks ning pakub isikuandmeid äripartneritele turunduse jaoks. Lisaks viitas ta veebisaidile, kust leiab lisateabe ja muud töötlemise eesmärgid. Ta ei edastanud RW-le konkreetsete vastuvõtjate andmeid. Eelotsusetaotluse esitanud Austria kohus soovis teada, kas määruse 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 15 lõike 1 punktiga c andmesubjektile antud õigus tutvuda tema kohta käivate isikuandmetega tähendab, et juhul, kui need andmed on avalikustatud vastuvõtjatele, on vastutav töötleja kohustatud andmesubjekti teavitama konkreetsetest vastuvõtjatest või ainult vastuvõtjate kategooriatest. Euroopa Kohus selgitas, et andmetega tutvumise õigust on vaja selleks, et võimaldada andmesubjektil kasutada oma õigust andmete parandamisele, kustutamisele või töötlemise piiramisele, õigust esitada vastuväiteid tema kohta käivate isikuandmete töötlemisele ning hagi esitamise õigust, kui ta on kandnud kahju. Selleks et tagada kõikide nende õiguste soovitav toime, peab andmesubjektil olema õigus saada teada, kes on andmete konkreetsed vastuvõtjad. Seetõttu leidis Euroopa Kohus, et käesoleval juhul, kui isikuandmed on avalikustatud vastuvõtjatele, on vastutav töötleja kohustatud esitama andmesubjektile konkreetsete vastuvõtjate andmed. Vastutav töötleja võib andmesubjektile teatada ainult vastuvõtjate kategooriad, kui konkreetseid vastuvõtjaid ei ole võimalik kindlaks teha või kui vastutav töötleja tõendab, et andmesubjekti taotlused teabega tutvumiseks on selgelt põhjendamatud või ülemäärased isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 12 lõike 5 tähenduses. Kohtuotsus on kättesaadav siit. ———————————————————————————————— C-356/21: TP (avaliku telekanali videomonteerija) (eelotsus – töövõtulepingu sõlmimisest keeldumine seksuaalse sättumuse tõttu) ———————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 12. jaanuaril 2023 Isik J. K. sõlmis aastatel 2010–2017 oma iseseisva majandustegevuse raames terve rea järjestikuseid lühiajalisi töövõtulepinguid Poola riigikassale kuuluva äriühinguga TP, kes haldab avalikku tele- kanalit. Kaks nädalat kuus valmistas J. K. telekanalile audiovisuaalset materjali, treilereid ja saate- lõike. 2017. aastal avaldasid J. K. ja tema elukaaslane oma Youtube’i kanalis muusikavideo, kus 5 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium kujutati samast soost paare jõule tähistamas. Seepeale tühistati J. K. järgmine töövahetus ja uusi töö- võtulepinguid enam ei sõlmitud. J. K. esitas Poola kohtule kaebuse, leides, et tööalane suhe lõpetati tema seksuaalse sättumuse tõttu. Poola võrdse kohtlemise seadust ei kohaldata lepingupoolte valikuvabadusele, kui see ei ole seotud soo, rassi, etnilise päritolu või kodakondsusega – lepingu sõlmimisest keeldumine seksuaalse sättu- muse alusel on diskrimineerimisvastase kaitse alt välja jäetud. Poola kohus esitas Euroopa Kohtule küsimuse, kas niisugune õigusnorm on kooskõlas direktiivi 2000/78 (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) artikli 3 lõike 1 punktidega a ja c. Euroopa Kohus selgitas, et direktiivi asjakohaste sätete termineid „tööle saamine“, „füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamine“ ja „kutsealale pääsemine“ tuleb mõista laias tähenduses. Kutsetegevus peab selleks, et see kuuluks direktiivi 2000/78 kohaldamisalasse, olema tegelik ja toimuma õigussuhte raames, mida iseloomustab teatav stabiilsus. Selleks, et isik saaks oma kutsetegevusega tulemus- likult tegeleda, võib töövõtulepingu sõlmimine olla kohustuslik asjaolu. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alustamise „tingimuste“ mõiste võib seega hõlmata ka niisuguse lepingu sõlmimist. Lepingupoole seksuaalse sättumusega seotud põhjustel töövõtulepingu sõlmimisest keeldumine kuulub direktiivi 2000/78 kohaldamisalasse. Euroopa Kohus rõhutas, et kui nõustuda sellega, et lepinguvabadus võimaldab isiku seksuaalse sättumuse tõttu keelduda temaga lepingut sõlmimast, võtaks see direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktilt a soovitud toime. See säte keelab igasuguse diskrimineerimise muu hulgas ka just seksuaalse sättumuse alusel. Kohtuotsus on kättesaadav siit. ———————————————————————————————— C-396/21: FTI Touristik (pakettreis Kanaari saartele) (eelotsus – hinnaalandus, kui reisiteenus on mittevastav COVID-19 piirangute pärast) ———————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 12. jaanuaril 2023 Isikud ostsid 2019. aastal FTI Touristiku kaudu pakettreisi, mis sisaldas edasi‑tagasi lendu Saksa- maalt Gran Canariale ja saarel viibimist 13.–27. märtsil 2020. Nad lendasid sihtkohta plaanipäraselt, kuid 15. märtsil 2020 kehtestati Hispaanias meetmed COVID‑19 leviku tõkestamiseks. Rannad suleti ja saarel kehtestati liikumiskeeld. 18. märtsil 2020 teatati isikutele, et nad peavad olema igal ajal valmis saarelt lahkuma. Kahe päeva pärast tuli neil Saksamaale tagasi pöörduda. FTI Touristik keeldus pakettreisi hinna alandamisest, leides, et tegemist on üldise igapäevaeluga seo- tud riskiga, mille eest ta vastutada ei saa. Isikud esitasid hinnaalanduse saamiseks hagi Saksamaa kohtule. Kohus leidis, et reisi toimumise ajal oli juba ka Saksamaal COVID‑19 leviku tõkestamiseks samasuguseid meetmeid kehtestatud, nii et neid võis pidada kogu Euroopas tõepoolest tavapärasteks asjaoludeks. Siiski kahtles kohus, kas piiranguid võib pidada üldiseks igapäevaeluga seotud riskiks, mis välistab pakettreisi korraldaja vastutuse. 6 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Seetõttu küsis Saksamaa kohus Euroopa Kohtult, kas direktiivi 2015/2302 (mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid) tuleb tõlgendada nii, et reisijal on õigus pakettreisi hinna alandamisele, kui pakettreisis sisalduvate reisiteenuste mittevastavus on tingitud piirangutest, mis kehtestati reisija sihtkohas nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, ja kui sellised piirangud olid selle haiguse ülemaailmse leviku tõttu kehtestatud ka reisija elukohas ja muudes riikides. Euroopa Kohus selgitas, et selle sätte sõnastusest ja kontekstist ning direktiivi eesmärgist ja kujune- misloost nähtub, et reisijal on õigus pakettreisi hinna alandamisele kõigil juhtudel, kui osutatud reisiteenused on olnud mittevastavad, välja arvatud vaid juhul, kui mittevastavus tuleneb reisi- jast. Reisijal on seega õigus hinna alandamisele sõltumata sellest, kas mittevastavus on tingitud era- korralistest ja vältimatutest asjaoludest, mis väljuvad reisikorraldaja kontrolli alt. COVID‑19 leviku tõkestamiseks võetud tervisekaitsemeetmed ega tõsiasi, et samasugused meetmed võeti isikute elu- kohas ja muudes riikides, ei tohi takistada reisijate õigust saada hinnaalandust. Kohus lisas, et hinna- alandus peab olema asjakohane iga ajavahemiku puhul, mil mittevastavus esines, ja peab vastama mittevastavate reisiteenuste väärtusele. Kohtuotsus on kättesaadav siit. ———————————————————————————————— C-395/21: D.V. (eelotsus – lepingutingimus, mis näeb ette advokaaditasu maksmise tunnitasu põhimõttel) ———————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 12. jaanuaril 2023 Advokaat D. V. esitas Leedu kohtusse nõude mõista üksikisikult M. A välja nendevahelises õigusteenuse osutamise lepingus tunnihinna põhimõttel kokku lepitud, kuid maksmata jäänud advokaaditasu. Leedu esimese ja teise astme kohtud leidsid, et osutatud teenuste hinda puudutav lepingutingimus on ebaõiglane, ning vähendasid nõutud tasu poole võrra. Leedu kõrgeim kohus otsustas aga esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse, et tõlgendada direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Euroopa Kohus käsitles oma otsuses eelkõige õigusteenuse osutamise lepingute põhiobjektiga seotud tingimuste läbipaistvuse nõuet ning tagajärgi, mille toob kaasa õigusteenuse hinna kindlaks määrava tingimuse ebaõiglase laadi tuvastamine. Kohus leidis kõigepealt, et advokaadi ja tarbija vahel sõlmitud õigusteenuse osutamise lepingu tingimus, milles määratakse osutatavate teenuste hind kindlaks tunnitasu põhimõttel, kuulub direktiivi 93/13 tähenduses mõiste „lepingu põhiobjekt“ alla. Samas järeldas kohus, et niisugune tingimus ei vasta lihtsas ja arusaadavas keeles koostamise nõudele, kui tarbijale ei ole enne lepingu sõlmimist edastatud teavet, mis võimaldab tal teha otsuseid hoolikalt ja teadlikuna lepingu sõlmimise majanduslikest tagajärgedest, mis sõltuvad tulevikus toimuvatest ettenägematutest ja müüja või teenuste osutaja tahtest sõltumatutest sündmustest. Hinda puudutava lepingutingimuse ebaõiglase laadi tuvastamise tagajärgede kohta märkis Euroopa Kohus, et kui asjakohaste riigisiseste õigusnormide kohaselt ei saa õigusteenuse osutamise leping pärast hinda puudutava lepingutingimuse väljajätmist kehtima jääda ning teenused on juba osutatud, ei ole direktiiviga 93/13 vastuolus lepingu kehtetuks tunnistamine ega see, kui liikmesriigi kohus 7 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium ennistab olukorra, milles tarbija oleks ilma selle lepingutingimuseta olnud, isegi kui selle tagajärjel jääb teenuste osutajal tasu osutatud teenuste eest üldse saamata. Lisaks otsustas Euroopa Kohus, et kui lepingu kui terviku kehtetuks tunnistamine tooks tarbijale kaasa eriti kahjulikud tagajärjed, ei ole direktiiviga 93/13 vastuolus see, kui liikmesriigi kohus asendab ebaõiglase lepingutingimuse selle tühisuse korvamiseks riigisisese õiguse dispositiivse sättega või sättega, mis on kohaldatav lepingupoolte kokkuleppe korral. Seevastu on direktiiviga vastuolus see, kui liikmesriigi kohus asendab tühistatud ebaõiglase tingimuse kohtu hinnanguga tasu suurusele, mida tuleb nende teenuste eest maksta. Kohtuotsus on kättesaadav siit. ———————————————————————————————— C-162/21: Pesticide Action Network Europe jt (eelotsus – liidus keelatud toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite turulelaskmine) ———————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 19. jaanuaril 2023 Belgia ametivõimud andsid taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitleva määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 53 sätestatud erikorra alusel mitu ajutist luba lasta turule liidus keelatud toimeaineid sisaldavaid taimekaitsevahendeid teatud seemnete töötlemiseks ja nende vahenditega töödeldud seemneid. Kaks pestitsiididevastase võitluse ja bioloogilise mitmekesisuse edendamise ühingut ning mesinik esitasid Belgia halduskohtusse selle peale kaebuse, paludes need load peatada ja tühistada. Eelotsusetaotluse esitanud Belgia kohus palus Euroopa Kohtul sisuliselt selgitada, kas kõnealune säte võimaldab liikmesriigil niisugust luba anda, kui vaidlusaluste toodetega töödeldud seemnete turulelaskmine ja kasutamine on rakendusmäärustega sõnaselgelt keelatud. Euroopa Kohus leidis, et määruse nr 1107/2009 artikli 53 lõige 1 võimaldab teatud tingimustel liikmesriikidel anda loa selliste taimekaitsevahendite turulelaskmiseks, mis sisaldavad aineid, mida ei ole määrusega heaks kiidetud. Seevastu ei võimalda selle sätte sõnastus järeldada, et liikmesriigid võivad nii teha erandi liidu õigusnormidest, mille sõnaselge eesmärk on taimekaitsevahenditega töödeldud seemnete turulelaskmise ja kasutamise keelamine. Euroopa Kohus selgitas, et rakendusmäärustega kehtestatud keelumeetmed vastavad määruse nr 1107/2009 eesmärgile, milleks on eelkõige tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge tase. Ta meenutas ühtlasi, et see eesmärk tugineb ettevaatuspõhimõttele, mis on ELTL artikli 191 lõike 2 esimese lõigu kohaselt üks kaitstuse kõrge taseme poliitika alustest, mida liit keskkonna valdkonnas teostab ning mille eesmärk on vältida turule lastavate toimeainete või toodete kahjulikku mõju inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale. Rõhutades nõuet, et inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitsmise eesmärk on alati tähtsam kui eesmärk parandada taimekasvatust, leidis Euroopa Kohus, et enne taimekaitsevahendite turulelaskmist ei tule tõendada mitte ainult seda, et need on ilmselgelt kasulikud taimekasvatuse seisukohast, vaid ka seda, et need ei avalda kahjulikku mõju inimeste ega loomade tervisele. Seega otsustas Euroopa Kohus lõpuks, et määruse nr 1107/2009 artikli 53 lõige 1 ei võimalda liikmesriigil anda luba taimekaitsevahendite turulelaskmiseks seemnete töötlemise eesmärgil ning nende toodetega töödeldud seemnete turulelaskmiseks ja kasutamiseks, kui nende 8 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium toodetega töödeldud seemnete turulelaskmine ja kasutamine on konkreetse rakendusmäärusega sõnaselgelt keelatud. Kohtuotsus on kättesaadav siit. ———————————————————————————————— C-205/21: Ministerstvo na vatreshnite raboti (eelotsus – isikuandmete politseis registreerimine) ———————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 26. jaanuaril 2023 Bulgaaria politsei alustas kriminaalmenetlust maksuvõlgadega seotud pettuse tõttu. Selle käigus esitati isikule kahtlustus kuritegelikus ühenduses osalemise kohta, kuid isik ei andnud nõusolekut politseil registreerida tema geneetilisi ja biomeetrilisi andmeid, mille tõttu pöördus politsei kohtusse. Bulgaaria kohus esitas eelotsusetaotluse, sest tal tekkis kahtlus, kas „politseis registreerimisele“ kohaldatavad Bulgaaria õigusnormid on kooskõlas direktiiviga 2016/680 (mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist). Euroopa Kohus hindas kõigepealt Bulgaaria norme, milles on ette nähtud biomeetriliste ja geneetiliste andmete sunniviisiline kogumine nende registreerimiseks füüsilise isiku puhul, kelle suhtes on piisavalt tõendeid selle kohta, et ta on süüdi sellise tahtliku kuriteo toimepanemises, mille suhtes alustab prokurör kriminaalmenetlust omal algatusel, mis riigisisese õiguse kohaselt võimaldab talle kahtlustuse esitada. Direktiiv 2016/680 kohustab liikmesriike tagama, et eri kategooriatesse kuuluvate andmesubjektide andmeid eristatakse selgelt nii, et neile ei kehtestataks vahet tegemata nende isikuandmete kaitse põhiõiguse sama tasemega riivet, olenemata sellest, millisesse kategooriasse nad kuuluvad. Kuna isiku süü kohta piisava hulga tõendite olemasolu korral on üldjuhul tõsine alus arvata, et ta on süüteo toime pannud, siis need riigisisesed normid näivad olevat direktiivi eesmärgiga kooskõlas. Seejuures peab riigisisene õigus igal juhul võimaldama asjaomasel isikul tõhusalt vaidlustada oma biomeetriliste ja geneetiliste andmete sunniviisilise kogumise kohtule esitatava kaebusega. Isegi juhul, kui kriminaalmenetluse kohtueelsele staadiumile ei järgne kohtumenetluse staadiumi, eelkõige siis, kui süüdistust ei esitata, peab andmesubjektile olema tagatud täielik kohtulik kontroll kõnealuste andmete töötlemise seaduslikkuse üle. Seejärel analüüsis kohus, kas direktiiviga on vastuolus Bulgaarias ette nähtud biomeetriliste ja geneetiliste andmete süstemaatiline kogumine nende registreerimise eesmärgil iga isiku puhul, kellele on esitatud kahtlustus sellise tahtliku kuriteo toimepanemises, ilma et pädevale asutusele oleks ette nähtud kohustus kindlaks teha ja tõendada, et andmete kogumine on vajalik ja eesmärgipärane. Kohus leidis, et kuna biomeetriliste ja geneetiliste andmete töötlemine on lubatud üksnes siis, kui see on rangelt vajalik, siis see kehtestab andmete töötlemise vajalikkuse tugevdatud tingimuse, mis tuleb kindlaks teha lähtuvalt andmete kogumise eesmärkidest. Need eesmärgid peavad olema määratletud piisavalt täpselt ja konkreetselt, et hinnata, kas töötlemine on „rangelt vajalik“. 9 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Seega sellised õigusnormid võivad kaasa tuua selle, et vahet tegemata ja üldiselt kogutakse enamiku selliste isikute biomeetrilisi ja geneetilisi andmeid, kellele on esitatud kahtlustus, kuna mõiste „tahtlik kuritegu, mille suhtes alustab prokurör kriminaalmenetlust omal algatusel“ on eriti üldine ja seda võib kohaldada suurele hulgale kuritegudele, sõltumata nende laadist ja raskusest. Kuigi need õigusnormid piirduvad siiski isikutega, kellele on esitatud kahtlustus, ei saa seda asjaolu pidada iseenesest selliseks, mis võimaldab eeldada, et tema biomeetriliste ja geneetiliste andmete kogumine on sellega taotletavate eesmärkide seisukohast rangelt vajalik, võttes arvesse põhiõiguste – eelkõige nendest tuleneva õiguse eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele – riivet. Sellega seoses tuleks muu hulgas kontrollida, kas selle kuriteo laad ja raskus, milles andmesubjekti põhikohtuasja kriminaalmenetluses kahtlustatakse, või muud asjakohased tegurid võivad kujutada endast asjaolusid, mis tõendavad sellist „ranget vajalikkust“. Kohtuotsus on kättesaadav siit. ———————————————————————————————— C-158/21: Puig Gordi jt (eelotsus – Euroopa vahistamismäärus) ———————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 31. jaanuaril 2023 Hispaania kõrgeim kohus tegi kriminaalmenetluse käigus Euroopa vahistamismääruse nelja isiku suhtes, mida Belgia asus täitma. Neist kahe suhtes täitmine peatati, sest nad olid saanud Euroopa Parlamendi liikme staatuse ja ühe suhtes otsustas Belgia kohus keelduda vahistamismääruse täitmisest, sest leidis, et Hispaania kõrgeim kohus polnud pädev tema suhtes kriminaalasja arutama ja seega tegema ka vahistamismäärust. Hispaania kõrgeim kohus pöördus Euroopa Kohtusse esitades hulga Euroopa vahistamismääruse täitmist puudutavaid küsimusi seoses raamotsuse 2002/584/JSK (Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta) tõlgendamisega. Euroopa Kohus tuletas meelde, et Euroopa vahistamismääruse täitmine kujutab endast reeglit, täitmisest keeldumine seevastu erandit, mida tuleb tõlgendada kitsalt. Täitmata jätmise alused on kirjas raamotsuses ja neil on rangelt piiratud ulatus, mis võimaldavad täitmisest keelduda üksnes erandkorras. Liikmesriigid ei või täitmisest keeldumise aluseid lisada, sest see kahjustaks raamotsuse ühetaolist kohaldamist. Euroopa vahistamismääruse võib teha ainult õigusasutus. Ehkki liidu seadusandja andis mõistele „õigusasutus“ raamotsuse 2002/584 tähenduses autonoomse ja ühtse tähenduse, on ta siiski jätnud igale liikmesriigile võimaluse määrata oma menetlusautonoomia raames need õigusasutused, kes on pädevad Euroopa vahistamismäärust tegema. Järelikult vahistamismäärust täitev õigusasutus ei või kontrollida, kas Euroopa vahistamismääruse on teinud õigusasutus, kes oli selleks pädev, ega keelduda Euroopa vahistamismääruse täitmisest, kui ta leiab, et see nii ei ole. Euroopa Kohus hindas seejärel, kas vahistamismääruse täitmisest võib keelduda juhul, kui täitev organ leiab, et on oht, et pärast isiku üleandmist vahistamismääruse teinud liikmesriigile mõistaks tema üle kohut selline kohus, kellel puudub selleks pädevus. Kuna vahistamismäärus põhineb liikmesriikide vastastikuse usalduse ja vastastikuse tunnustamise põhimõttel, siis on iga liikmesriik kohustatud eeldama, et ülejäänud liikmesriigid järgivad liidu õigust ja eriti liidu õiguses tunnustatud põhimõtteid. Kuid kui täitval asutusel on teavet, mis viitab tegelikule ohule, et süsteemsete või üldiste puuduste tõttu vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohtusüsteemi toimimises 10 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium rikutakse harta artikli 47 teises lõigus tagatud põhiõigust õiglasele kohtulikule arutamisele, siis peab see asutus läbi viima kaheetapilise kontrolli. Esimeses etapis peab vahistamismäärust täitev õigusasutus kindlaks tegema, kas on objektiivseid, usaldusväärseid, täpseid ja nõuetekohaselt ajakohastatud andmeid, mis tõendavad tegelikku ohtu, et vahistamismääruse teinud liikmesriigis rikutakse põhiõigust õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on eelkõige seotud seaduse alusel moodustatud kohut puudutava nõude rikkumisega süsteemsete või üldiste puuduste tõttu selles liikmesriigis või puuduste tõttu, mis puudutavad objektiivselt kindlaksmääratavate isikute rühma, kuhu asjaomane isik kuulub. Teises etapis peab õigusasutus konkreetselt ja täpselt kontrollima, mil määral võivad esimeses etapis tuvastatud puudused mõjutada menetlusi, millele allutatakse isik, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, ja kas selle isiku isiklikku olukorda ning selle süüteo laadi, millega seoses tema suhtes menetlus toimub, ja Euroopa vahistamismääruse tegemise aluseks olevat faktilist tausta arvestades on põhjendatult alust arvata, et sellele liikmesriigile üleandmise korral ähvardab nimetatud isikut tegelik oht, et rikutakse põhiõigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Kohus leidis veel, et raamotsusega on vastuolus, kui vahistamismäärust täitev õigusasutus keeldub ilma vahistamismääruse teinud õigusasutuselt enne lisateavet küsimata Euroopa vahistamismääruse täitmisest. See järeldus tuleneb liikmesriikide vahelisest lojaalse koostöö kohustusest, mistõttu tuleb kasutada täielikult kõiki raamotsuses ette nähtud vahendeid, et soodustada vastastikust usaldust, millel see koostöö põhineb. Kohus leidis ka seda, et raamotsus ei keela tegemast mitut järjestikust Euroopa vahistamismäärust tagaotsitava suhtes pärast seda, kui esimest keelduti täitmast, aga seda tingimusel, et uue vahistamismääruse täitmine ei too kaasa raamotsuse artikli 1 lõike 3 rikkumist ja see on proportsionaalne. Kohtuotsus on kättesaadav siit. ————————————————————————————————————————————————————————— Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud kohtulahenditest. EL Kohtu otsuste ja kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis (viited lisatud). 11 Saatja: Merili Kriisa <[email protected]> Saadetud: 16.02.2023 13:49 Adressaat: Juriidiline osakond <[email protected]>; EL kohtu töögrupp <[email protected]>; JHA Justice (EE) <[email protected]>; Heli Hirsik <[email protected]> Teema: EL kohtulahendite kokkuvõte: jaanuar 2023 Manused: Euroopa Liidu kohtuasjade kokkuvõte jaanuar 2023.pdf Tere Edastan kokkuvõtte EL õiguse büroo valitud olulisematest Euroopa Liidu Kohtu lahenditest jaanuaris 2023. Nagu kõik eelnevad, paneme ka selle kokkuvõtte üles Välisministeeriumi kodulehele. Seekordse kokkuvõtte koostasid EL õiguse büroo juristid Nele Grünberg, Mariliis Toomiste, Margo Roasto, Klen Teder ja Merili Kriisa. Kokkuvõttes on kajastatud järgmised kohtulahendid: Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha: o C-6/21 P ja C-16/21 P: Saksamaa vs. Pharma Mar ja komisjon (kohtujuristi ettepanek – ravimi müügiloa hindamine) o C-640/21: Zes Zollner Electronic (kohtujuristi ettepanek – tollideklaratsioon) Olulisemad EL Kohtu lahendid ja kohtujuristi ettepanekud: o C-132/21: Budapesti Elektromos Művek (eelotsus – isikuandmete kaitse, menetlusautonoomia) o C-154/21: Österreichische Post (eelotsus – andmesubjekti õigus tutvuda andmetega) o C-356/21: TP (eelotsus – töövõtulepingu sõlmimisest keeldumine seksuaalse sättumuse tõttu) o C-396/21: FTI Touristik (eelotsus – hinnaalandus, kui reisiteenus on mittevastav COVID 19 piirangute pärast) o C 395/21: D.V. (eelotsus – lepingutingimus, mis näeb ette advokaaditasu maksmise tunnitasu põhimõttel) o C-162/21: Pesticide Action Network Europe jt (eelotsus – liidus keelatud toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite turulelaskmine) o C-205/21: Ministerstvo na vatreshnite raboti (eelotsus – isikuandmete politseis registreerimine) o C 158/21: Puig Gordi jt (eelotsus – Euroopa vahistamismäärus) Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud kohtulahenditest. EL Kohtu otsuste ja kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis (viited lisatud). Tervitades Merili Kriisa
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel