ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Ats Teppan Teie 23.01.2023 nr 1.1-5/015
Infoturbejuht
RMIT Meie 09.02.2023 nr 1.2.-2/23/182-2
Arvamus Cloudflare teenuse riskianalüüsile
Küsisite inspektsiooni arvamust RMIT koostatud Cloudflare teenuse riskianalüüsile. Soovisite
teada, kas analüüsis esitatud järeldused on kooskõlas küberturvalisuse seaduse (KüTS) nõuetega.
Täpsustan, et kõnealuse seaduse rakendamise osas on pädevaks asutuseks Riigi Infosüsteemi
Amet (RIA). Nemad oskavad hinnata, kas riskianalüüs on kaetud vajaliku sisuga.
Kuna teema on oluline, kasutan siiski võimalust ja toon välja andmekaitse vaates olulised
aspektid, mida riskianalüüs puudutas kas põgusalt või ei käsitlenud. Tagasiside lõpus esitan
ettepanekud, mida võiksite riskianalüüsis täiendavalt arvestada.
Asutusel kui isikuandmete vastutaval töötlejal on tõepoolest võimalik oma
andmetöötluseesmärkide täitmiseks ja toetamiseks kasutada väliseid teenuseosutajatest
partnereid ehk volitatud töötlejaid. Andmekaitseõiguse kohaselt peab vastutava töötleja
isikuandmete töötlemise eesmärk tuginema õiguslikul alusel. Avaliku sektori asutustel on aluseks
üldjuhul seadused, valitsuse või ministri määrused. Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) ega
isikuandmete kaitse seadus automaatselt õiguslikuks aluseks ei ole. Aluste loetelu on kirjas
IKÜM artiklis 6. Erandid artiklis 9. Volitatud töötlejate kaasamine saab toimuda IKÜM artikli 28
kohase siduva lepingu alusel.
Avalike pilvteenuste kasutamine avalikus sektoris ei ole seni seaduse tasandil tõesti reguleeritud.
Täna on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis vastav eelnõu (nn pilvemäärus)
koostamisel. Määrus annaks üldised raamid, millise tundlikkusega teavet ja millistel tingimustel
saaks avalikku pilve viia. Kuid kindlasti ei tohi asutused pilvemäärust hakkama tõlgendama
selliselt, et määruse jõustudes on tee mistahes pilvteenuse kasutamiseks avatud. Asutused peavad
jätkuvalt hindama, kas pilveteenus on ka IKÜM vaates kasutamiseks sobiv.
See tähendab, et asutus ei saa välise partneriga lepingusse minna pimesi, vaid ta peab täiendavalt
hindama, kas konkreetse teenusega ei kaasne piiravaid asjaolusid ja riske. Ülimalt oluline on aru
saada, kuidas teenus toimib ja on konfigureeritud. Kas teenus võimaldab vastutaval töötlejal
lisaks vaikesätetele valida ja rakendada täiendavaid privaatsuskaitset parandavaid meetmeid. Või
kas ja milliseid alamtöötlejaid teenuseosutaja omakorda kasutab. Ning ega nad ei tee midagi
sellist, mis läheb asutuse andmetöötluseesmärkidega vastuollu.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Tutvusin Cloudflare võrgulehel avalikult kättesaadava teabega, kuidas tagatakse IKÜM täitmine
(https://www.cloudflare.com/trust-hub/gdpr/). Ettevõte on andmetöötluse osa üksikasjalikult
selgitanud andmetöötluse lepingus (DPA) (https://www.cloudflare.com/cloudflare-customer-
dpa/). Järgnevad tähelepanekud ja soovitused sellel ka põhinevad.
1. Täpsustage RIA-ga, kas nad ainult finantseerivad Cloudflare teenuse kasutamist või on ka
Eesti poolseks keskseks lepingupartneriks. Ehk, kas ja kui siis millisel määral on RIA saanud
otsustada, millise konfiguratsiooniga teenust Eesti asutustele võimaldatakse. Sellest sõltub,
kellega asutus peab sõlmima teenuse kasutuslepingu. Ehk, kes on volitatud töötleja – kas RIA
või Cloudflare.
2. Cloudflare on loetlenud Euroopa regioonis 52 andmekeskust, kus päringuid töödeldakse
(https://www.cloudflare.com/network/). Neist Venemaal asub 6, Eestis 1. Cloudflare teenus
Regional Services võimaldab kliendil täiendavalt valida, millist regiooni kasutada. Üldise
teenusloogika kohaselt liigub päring algul päringu algataja suhtes lähimasse
andmekeskusesse. Kui klient pole regioonieelistust teinud, rakenduvad samas andmekeskuses
ka teenuse ärireeglid. Konkreetse regiooni puhul suunatakse päring aga lähimast
andmekeskusest ühte kliendi valitud regiooni keskusesse. Ning alles siis rakenduvad
ärireeglid päringu töötlemiseks. Täpsustage RIA-ga, kas on kokkulepe (või võimalus)
töödelda Eesti veebilehtede/teenustega seotud päringuid Euroopa regiooni piires olevates, aga
konkreetsetes andmekeskustes (nt Eestis). Ning kas Venemaa osa on kindlasti välistatud
(kuigi Cloudflare on need märkinud Euroopa regiooni kuuluvaks).
3. Cloudflare sõnul töödeldakse päringutega seotud meta- ja logiandmeid üldjuhul USA põhi
andmekeskuses. Täpsustage RIA-ga, kas see nii on või on Eesti jaoks siin tehtud erand. Ning
milline andmekoosseis metas-logides sisaldub. Samuti tasub üle küsida, kas RIA-l on
juurdepääs logidele. Pilvemääruse eelnõu küll sellise võimaluse tulevikus ette näeb. Kuid
hetkel oleks sellise juurdepääsu õiguslik alus ebaselge.
4. Eelmise kahe punktiga haakub Cloudflare pakutav täiendav võimalus klientidele, kes ei soovi
andmeedastust EL-st väljaspoole, kasutada kaitsemeetmete komplekti Data Localization
Suite. Komplektis on kolm elementi: Encyption Key Management (Geo Key Manager and
Keyless SSL), Payload Inspection Boundary (Regional Services) ning Customer Metadata
Boundary. Komplekti rakendamine annab klientidele täiendavad võimalused nt ise kontrollida
privaatvõtmete asukohta või seda, et meta-logiandmed EL-st välja ei liigu. Täpsustage RIA-
ga, kas Eestis on see kaitsemeetmete komplekt rakendatud.
5. Cloudflare kasutab teenuse raames all-volitatud töötlejaid: Slack Technologies Inc, Zendesk
Inc, Google LLC, Microsoft Corporation, Oracle America Inc, Amazon Web Services
(https://www.cloudflare.com/gdpr/subprocessors/). Hinnake, kas nimetatud töötlejate
kasutamine võib andmetöötlusele kaasa tuua täiendavaid riske.
Loodetavasti sain oma selgitustega abiks olla.
Kui on küsimusi, mida soovite sel teemal täiendavalt arutada, kontakteeruge minuga otse
aadressil
[email protected] või helistage 627 4139.
Lugupidamisega
Urmo Parm
tehnoloogia valdkonnajuht
peadirektori volitusel
2 (2)