ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon
Märge tehtud:
Juurdepääsupiirang kehtib kuni:
Alus:
Lp Sergei Zaitsev Teie 20.01.2023 nr
[email protected]
Meie 08.02.2023 nr 2.1.-5/23/166-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Soovin saada nõu olukorra kohta: kui maja üürnikud tulevad korteriühistu koosolekule, annab
esimees allkirjaks üürnike nimekirja vormingus: EESNIMI, PEREKONNANIMI, ISIKUKOOD.
Ma ei taha, et keegi näeks minu isikukoodi ja ma ei taha teada oma naabrite isikukoodi. Kas ma
saan taotleda isikukoodi eemaldamist sellest nimekirjast?
Selgitame, et isikukood kuulub tavaliste isikuandmete liigituse alla, siiski ei tähenda see seda, et
isikuandmeid saaks piiramatult kasutada. Isikuandmete kasutamisel tuleb muuhulgas lähtuda
minimaalsuse põhimõttest. Selle kohaselt tuleb andmete kogumisel ja kasutamisel piirduda
sellega, mis on vajalik andmete kasutamise eesmärgi saavutamiseks. Seda tuleb arvestada ka siis,
kui isikut lisaks nimele ja muudele andmetele tähistatakse ka isikukoodiga. Nime ja isikukoodi
koos kasutamine vastab minimaalsuse põhimõttele näiteks siis, kui tegemist on konkreetse isiku
õigusi ja kohustusi tõendava olulise dokumendiga (haridust tõendav diplom, kohtulahend või
muud dokumendid). Kui andmete suuremas mahus väljatoomine on siiski reaalselt vajalik ja
põhjendatud, siis võib seda aga teha (näiteks nimekaimudel isikukoodi märkimine).
Siinkohal, kuna Te olete korteri üürnik, mitte omanik, siis ühistul ei ole õigust nõuda
korteriomanikult üürnike andmeid, seda seetõttu, et igal juhul vastutab ühistu ees omanik ning
ainult omanikule kehtivad ühistu ühiselt kokku lepitud korrad ja käitumisreeglid. Kuid olukorras,
kus üürnik soovib osaleda üldkoosolekul (on volitatud seda tegema või muud asjaolud), siis
kehtivad talle ka tõenäoliselt ühistus kokkulepitud reeglid. Antud juhul tasubki juhtida
korteriühistu tähelepanu sellele, et juhul kui koosoleku protokolle soovitakse ülesse panna
näiteks trepikodadesse või registrisse, siis peaks seal olema avalikustatud selline versioon, kus ei
ole avalikustatud isikute nimesid ning muid isikuandmeid, sealhulgas isikukoode (ehk siis
jälgida minimaalsuse põhimõtet nii andmete kogumisel kui avaldamisel).
Selgitame siiski kokkuvõtvalt, et isikukoodi ei pea rohkem varjama, kui inimese nime või muid
mittedelikaatseid isikuandmeid. Kuid alati peab kaaluma, kas seda on vaja kasutada ning seda
saab kaaluda, otsustada ning põhjendada konkreetne korteriühistu lähtuvalt asjaoludest. Oluline
on see, et oma küsimustega saab alati pöörduda korteriühistu poole, kes siis saab jagada
põhjendatud selgitusi, miks midagi tehakse ning mille alusel.
Üldkoosolekul andmete töötlemisest saate rohkem lugeda Andmekaitse Inspektsiooni
veebilehelt.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
juristi assistent
peadirektori volitusel
2 (2)