dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 8. veebruar 2023
Viit
2.1.-5/23/166-2
Registreeritud
8. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Narva Haigla
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf391 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon Märge tehtud: Juurdepääsupiirang kehtib kuni: Alus: Lp Sergei Zaitsev Teie 20.01.2023 nr [email protected] Meie 08.02.2023 nr 2.1.-5/23/166-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Soovin saada nõu olukorra kohta: kui maja üürnikud tulevad korteriühistu koosolekule, annab esimees allkirjaks üürnike nimekirja vormingus: EESNIMI, PEREKONNANIMI, ISIKUKOOD. Ma ei taha, et keegi näeks minu isikukoodi ja ma ei taha teada oma naabrite isikukoodi. Kas ma saan taotleda isikukoodi eemaldamist sellest nimekirjast? Selgitame, et isikukood kuulub tavaliste isikuandmete liigituse alla, siiski ei tähenda see seda, et isikuandmeid saaks piiramatult kasutada. Isikuandmete kasutamisel tuleb muuhulgas lähtuda minimaalsuse põhimõttest. Selle kohaselt tuleb andmete kogumisel ja kasutamisel piirduda sellega, mis on vajalik andmete kasutamise eesmärgi saavutamiseks. Seda tuleb arvestada ka siis, kui isikut lisaks nimele ja muudele andmetele tähistatakse ka isikukoodiga. Nime ja isikukoodi koos kasutamine vastab minimaalsuse põhimõttele näiteks siis, kui tegemist on konkreetse isiku õigusi ja kohustusi tõendava olulise dokumendiga (haridust tõendav diplom, kohtulahend või muud dokumendid). Kui andmete suuremas mahus väljatoomine on siiski reaalselt vajalik ja põhjendatud, siis võib seda aga teha (näiteks nimekaimudel isikukoodi märkimine). Siinkohal, kuna Te olete korteri üürnik, mitte omanik, siis ühistul ei ole õigust nõuda korteriomanikult üürnike andmeid, seda seetõttu, et igal juhul vastutab ühistu ees omanik ning ainult omanikule kehtivad ühistu ühiselt kokku lepitud korrad ja käitumisreeglid. Kuid olukorras, kus üürnik soovib osaleda üldkoosolekul (on volitatud seda tegema või muud asjaolud), siis kehtivad talle ka tõenäoliselt ühistus kokkulepitud reeglid. Antud juhul tasubki juhtida korteriühistu tähelepanu sellele, et juhul kui koosoleku protokolle soovitakse ülesse panna näiteks trepikodadesse või registrisse, siis peaks seal olema avalikustatud selline versioon, kus ei ole avalikustatud isikute nimesid ning muid isikuandmeid, sealhulgas isikukoode (ehk siis jälgida minimaalsuse põhimõtet nii andmete kogumisel kui avaldamisel). Selgitame siiski kokkuvõtvalt, et isikukoodi ei pea rohkem varjama, kui inimese nime või muid mittedelikaatseid isikuandmeid. Kuid alati peab kaaluma, kas seda on vaja kasutada ning seda saab kaaluda, otsustada ning põhjendada konkreetne korteriühistu lähtuvalt asjaoludest. Oluline on see, et oma küsimustega saab alati pöörduda korteriühistu poole, kes siis saab jagada põhjendatud selgitusi, miks midagi tehakse ning mille alusel. Üldkoosolekul andmete töötlemisest saate rohkem lugeda Andmekaitse Inspektsiooni veebilehelt. Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Liina Kroonberg juristi assistent peadirektori volitusel 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →